Armeenia

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10.xsd" version="0.10" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.39.0-wmf.23</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="2300" case="first-letter">Tööriist</namespace>
      <namespace key="2301" case="first-letter">Tööriista arutelu</namespace>
      <namespace key="2302" case="case-sensitive">Tööriista määratlus</namespace>
      <namespace key="2303" case="case-sensitive">Tööriista määratluse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Armeenia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10</id>
    <revision>
      <id>6173034</id>
      <parentid>6167576</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:38:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 6 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="55038" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit [[Armenija]]; linna kohta vaata artiklit [[Armenia (Colombia)]]; Armeenia Esimene Vabariigi kohta vaata artiklit [[Armeenia Vabariik (1918–1920)]].}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}{{ajakohasta}}
{{Riik
|  riiginimi = Armeenia Vabariik
|  omastav = Armeenia
|  nimi1_keel = armeenia | nimi1 = Հայաստանի Հանրապետություն | nimi1_latin = (''Hajastani Hanrapetuthjun'')
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of arms of Armenia.svg
|  vapi_laius = 125px
|  asendikaart = Armenia in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[armeenia keel]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Jerevan]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Vahagn Hatšaturjan]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Nikol Pašinjan]]
|  pindala = 29743
|  pindala_viide = &lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt;
|  rahvaarv = 
|  iseseisvus = [[23. september]] [[1991]]
|  valuuta = [[Armeenia dramm|dramm]] (AMD)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +5
|  hümn = [[Mer hajrenikh]] (Meie Isamaa)
|  usund = 
|  üladomeen = [[.am]]
|  telefonikood = 374
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = ARM
|  märkused = 
}}
'''Armeenia''' ([[armeenia keel]]es: Հայաստան (''Hajastan'' [hɑjɑsˈtɑn]), ametlikult '''Armeenia Vabariik''' (Հայաստանի Հանրապետություն (''Hajastani Hanrapetuthjun'', [hɑjɑstɑˈni hɑnɾɑpɛtuˈtʰjun])), on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Ees-Aasia]]s [[Must meri|Musta mere]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] vahelisel [[maakitsus]]el [[Lõuna-Kaukaasia]]s. Armeenia piirneb põhjas [[Gruusia]]ga, idas [[Aserbaidžaan]]iga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi [[Mägi-Karabahh]]i Vabariigiga), lõunas [[Iraan]]iga, edelas Aserbaidžaani [[eksklaav]]i [[Nahhitševan]]iga ja läänes [[Türgi]]ga, hõlmates [[ajalooline Armeenia|ajaloolisest Armeeniast]] vaid [[Ida-Armeenia|idaosa]].

19. sajandil langes [[Ida-Armeenia]], sealhulgas Armeenia ja [[Mägi-Karabahh]]i ala, [[Vene-Pärsia sõda (1826–1828)|teise Vene-Pärsia sõja]] järel [[Venemaa]] võimu alla.  

[[28. mai]]l [[1918]] kuulutati välja iseseisev [[Armeenia Demokraatlik Vabariik]]. 

[[29. november|29. novembril]] [[1920]] kehtestati [[nõukogude võim]] ja moodustati [[Armeenia NSV]], mis kuulus aastail 1922–1936 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu [[Taga-Kaukaasia SFNV]] osana ning alates [[5. detsember|5. detsembrist]] [[1936]] eraldi [[liiduvabariik|liiduvabariigina]]. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. [[23. september|23. septembril]] [[1991]] võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu &quot;[[Deklaratsioon Armeenia riiklikust iseseisvusest|Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest]]&quot;.&lt;ref name=&quot;LJiXu&quot; /&gt; [[Nõukogude Liidu lagunemine]] 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 

[[22. märts]]il [[1992]] võeti Armeenia Vabariik vastu [[ÜRO]]-sse, [[25. jaanuar]]il [[2001]] [[Euroopa Nõukogu]]sse.&lt;ref name=&quot;AslFH&quot; /&gt; (Üks [[ÜRO]] liige, [[Pakistan]], ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab [[Mägi-Karabahhi konflikt]]is Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt [[armeenlased|armeenia]] rahvastikuga piirkonna [[Mägi-Karabahh]]i pärast.)

Pärast [[Mägi-Karabahhi konflikt]]i ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu]] lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. [[Sisemajanduse kogutoodang]] oli 2012. aastal 19,73 miljardit [[USA dollar]]it, [[sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] 6645 USA dollarit. Rahaühik on [[Armeenia dramm]] (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest).

Armeenia Vabariik moodustab väikese osa [[ajalooline Armeenia|ajaloolisest Armeeniast]], mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast [[Kaspia meri|Kaspia mereni]].

Armeenia pindala on 29 743&amp;nbsp;km², [[rahvaarv]] on 3 027 600 (1. aprill 2013).

Pealinn on [[Jerevan]], [[riigikeel]] on [[armeenia keel]].

Tallinnas on [[Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus]].

==Nimi==
[[Pilt:Darius I the Great's inscription.jpg|pisi|[[Dareios I]] [[Behistuni raidkiri]], millel mainitakse Armeeniat. [[6. sajand eKr]]]]
Kohanimi &quot;Armeenia&quot; pärineb [[Armeenia mägismaa]]l praeguse [[Malatya]] lähedal paiknenud piirkonna ''Armi-'' [[hurri keel|hurrikeelsest]] nimest. [[Aramea keeled|Aramea]] kuju ''ˊarmǝn-āiē'' vahendusel läks see üle [[vanapärsia keel]]de ning esineb [[lokatiiv]]ivormis 
''Arminiyaiy'' kuus korda [[Behistuni raidkiri|Behistuni raidkirjal]] [[6. sajand eKr|6. sajandist eKr]].&lt;ref name=&quot;W6T3s&quot; /&gt; Teistel andmetel on see nimi moodustatud Armeenia mägismaal elanud rahva armeenide (''arim'') nimest.&lt;ref name=&quot;Pospelov&quot; /&gt;. [[Vanakreeka keel]]es võttis nimi kuju Ἀρμενία&lt;ref name=&quot;MIHiN&quot; /&gt;. Seda nime mainis esmakordselt [[Hekataios]] Mileetoselt.

Enne nime Ἀρμένιοι levikut kitsuti [[armeenlased|armeenlasi]] vanakreeka keeles Μελιττήνιοι&lt;ref name=&quot;Дьяконов1981&quot; /&gt;.

Armeenia [[armeenia keel|armeeniakeelne]] nimi on Հայք (''Hajkh''). [[5. sajand]]i ajaloolase [[Movses Khorenatsi]] järgi andis selle Armeenia legendaarne patriarh [[Hajk]], kelle järglase [[Aram]]i, [[Urartu]] kuninga nimest sündis omakorda nimi ''Armeenia''.&lt;ref name=&quot;a4k1F&quot; /&gt; Legendi järgi lõi Hajk [[2492 eKr]] lahingus [[Assüüria]] kuningat [[Bel]]i ning hiljem moodustas esimese Armeenia riigi. See aasta on [[vanaarmeenia ajaarvamine|vanaarmeenia ajaarvamise]] algusaasta. Teine versioon seostab seda nimetust [[Ḫajaša]] riigiga&lt;ref name=&quot;XxFqx&quot; /&gt;. Kolmanda versiooni järgi pärineb see praeguse [[Malatya]] [[urartu keel|urartukeelsest]] nimest ''Ḫāti''&lt;ref name=&quot;Дьяконов1981&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;t0Tne&quot; /&gt;.

Keskajal asendus armeenia kohanimejärelliide ''-kh'' pärsia keelest laenatud järelliitega ''[[-stan]]''.&lt;ref name=&quot;D4StX&quot; /&gt; ja Armeeniat hakati kutsuma Հայաստան (''Hajastan'').

== Asend, piir ja suurus ==
===Asend===
Armeenia paikneb [[Ees-Aasia]] põhjaosas [[Väike-Aasia]] ja [[Lõuna-Kaukaasia]] piirialal [[põhjalaius]]te 38°51' ja 41°16' ning [[idapikkus]]te 43° 29' ja 46° 37' vahel [[Armeenia mägismaa]] kirdeosas [[Väike-Kaukasus]]e lõunaserval. Põhjast ja idast raamistavad Armeeniat [[Väike-Kaukasus]]e ahelikud. Riik jääb Euroopa ja Aasia piiriks peetavast [[Suur-Kaukasus]]e [[Peaahelik]]ust lõunasse&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;, paiknedes selle kriteeriumi järgi loodusgeograafiliselt [[Aasia]]sse. Poliitiliselt ja kultuuriliselt on ta tihedalt seotud [[Euroopa]]ga.

===Piir===
Riigipiiri kogupikkus on 1254&amp;nbsp;km. Armeenia piirneb põhjas [[Gruusia]]ga (164&amp;nbsp;km), idas [[Aserbaidžaan]]iga (566&amp;nbsp;km), kagus [[Iraan]]iga (35&amp;nbsp;km), lõunas Aserbaidžaani [[eksklaav]]i [[Nahhitševan]]iga (221&amp;nbsp;km) ning edelas ja läänes [[Türgi]]ga (268&amp;nbsp;km).&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

Piir Türgi ja Aserbaidžaaniga on suletud, Gruusia ja Iraaniga avatud.

===Pindala=== 
Armeenia pindala on 29 743&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt; Ta on riikide seas pindalalt 138. kohal (vt [[Riikide loend pindala järgi]]).

==Loodus==
===Pinnamood===
[[Pilt:Armenien topo.jpg|pisi|Armeenia pinnamood]]
Armeenia on väga mägine. Umbes 90% riigi pindalast on üle 1000&amp;nbsp;m üle merepinna. Keskmine kõrgus on 1800&amp;nbsp;m üle merepinna.

Põhja poolt ulatuvad Armeeniasse [[Väike-Kaukasus]]e üle 3000&amp;nbsp;m kõrgused harud.

Kõrgeim tipp on [[kustunud vulkaan]] [[Aragats]] (4090&amp;nbsp;m) [[Ararat]]i lähedal. Madalaim punkt (375&amp;nbsp;m) paikneb [[Araks]]i jõe ääres Iraani ja Aserbaidžaani piiril. Need kohad paiknevad teineteisest umbes 80&amp;nbsp;km kaugusel.

====Vaata ka====
*[[Armeenia mäed]]

[[Pilt:Canyon Lori.jpg|pisi|Maastik [[Lori maakond|Lori maakonnas]]]]

===Geoloogiline ehitus===
Armeenia paikneb [[kurdmäestik]]us [[Euraasia laam]]a ja [[Araabia laam]]a kokkupõrkekohal. Seetõttu on ta väga [[maavärin]]aohtlik.

Kivimid on sageli [[vulkaanilised kivimid|vulkaanilised]].

===Veestik===
Armeenia mägismaal Jerevanist idas paiknev [[Sevani järv]] on maailmas suuruselt teine järv oma kõrgusel – umbes 1900&amp;nbsp;m üle merepinna. Sevan on Armeenia suurim järv pindalaga 1276&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt;

Pikimad jõed on [[Ahhurjan]], [[Araks]], [[Vorotan]], [[Khasahh]], [[Hrazdani jõgi|Hrazdan]] ja [[Debed]].

[[Pilt:Blick über den Sewansee.jpg|pisi|Vaade üle Sevani järve]]

===Kliima===
{{Vaata|Armeenia kliima}}
Kuigi Armeenia paikneb [[subtroopika]]s, on kliima suurte kõrgusvahede ja pinnamoe liigestatuse tõttu eri paigus väga erinev. Merede lähedus on tasakaalustav, kuid ümbruse kõrgmäestikud kutsuvad esile suuri kõikumisi. Kaukasuse kõrged tipud takistavad külma õhu juurdepääsu põhjast.

Armeenia kliima on orgudes ja madalikel tugevalt [[Kontinentaalne kliima|kontinentaalne]]. Suved on kuivad ja päikselised ning kestavad juunist septembri keskpaigani. [[Õhutemperatuur]] kõigub 22–36&amp;nbsp;°C vahel. Madal [[õhuniiskus]] leevendab siiski kõrge temperatuuri mõju. Õhtuti puhub mägedest alla jahe tuul, mis toob palavusele leevendust. Kevaded on lühikesed, sügised seevastu pikad. Armeenia sügis on tuntud puude ereda ja kireva lehestiku poolest. Talved on suhteliselt külmad ja ohtra lumega, õhutemperatuur jääb −10 ja −5&amp;nbsp;°C vahele. Talispordihuvilised naudivad suusatamist [[Tsakhkadzori mäed|Tsakhkadzori mägedes]], milleni on Jerevanist poole tunni tee.

Mägedes on kliima jahedam, Iraani piiri ääres subtrooopiline ja väga kuiv.

===Elusloodus===
Armeenia territoorium on liigirikas. On palju [[endeem]]e. Armeenias on tuvastatud ligi 17 000 liiki [[selgrootud|selgrootuid]], 388 liiki [[vetikad|vetikaid]], 4166 [[seened|seeneliiki]], 2600 [[samblikud|samblikuliiki]] ja 430 liiki [[lehtsammaltaimed|lehtsammaltaimi]].&lt;ref name=&quot;6cv3r&quot; /&gt; Armeenias on 3500 [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]]i, 500 liiki [[selgroogsed|selgroogseid]], rohkem kui 300 [[linnud|linnu]]liiki, 50 [[roomajad|roomaja]]liiki, 8 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]], rohkem kui 20 [[kalad|kala]]liiki ning 83 [[imetajad|imetaja]]liiki.&lt;ref name=&quot;xWYsw&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;holding6&quot; /&gt;

====Seened====
Teatakse 4166 seeneliigi. Leidub nii [[Limakud|limakuid]] kui seeni hõimkondadest ''Mastigomycotina'', [[ikkesseened]], [[kottseened]], [[kandseened]] ja [[teisseened]].
&lt;ref name=&quot;6jXma&quot; /&gt; Armeenias kasvavatest söögiseentest on esindatud [[kukeseen]], [[suur sirmik]], [[aedšampinjon]], [[arušampinjon]], ''[[Agaricus silvaticus]]'', ''[[Pleurotis eryngii]]'', [[austerservik]], [[porgandriisikas]], [[kevad-võluheinik]], [[mesi-külmaseen]], ''[[Suillus lutens]]'', [[lambatatik]], [[lilla ebaheinik]], ''[[Lepista personata]]'', ''[[Macrolepiota excoriata]]''.&lt;ref name=&quot;ePtFh&quot; /&gt;
 
====Taimed====
1900. aasta paiku oli puude ja põõsastega kaetud umbes 25% Armeenia pindalast, aastal 1964 umbes 15%, aastal 2005 veel ainult 8–10%.

Araksi orus kasvavad [[halofüüdid]]. Kuni 1400&amp;nbsp;m kõrgusel on väga levinud [[puju]]d. Mägedes kasvab palju okaspõõsaid ja teisi ogadega taimi. Kõrgmäestikus on palju [[kserofiil]]seid taimi. Maa lõunaosas [[Sangesur]]is on [[puudepiir]] 2400&amp;nbsp;m. Kõrgemal sarnaneb taimkate [[Alpid]]e omaga.

Armeenias kasvab ligi 120 liiki söödavaid metsamarju, tarbepuid, marjapõõsaid, viljapuid ja pähkleid: [[kreeka pähklipuu]], [[Sarapuu (perekond)|sarapuu]], [[harilik mandlipuu]], [[ahtalehine hõbepuu]], [[idapöök]], [[euroopa karusmari]], [[harilik astelpihlakas]], [[haraline ploomipuu]] (alõtša), [[harilik granaadipuu]], [[pirnipuu]], [[õunapuu]] , [[kirss-kontpuu]], [[õõldmurakas]], [[vaarikas|vaarikad]] ja [[Sõstar|sõstrad]] jpt.&lt;ref name=&quot;RNvp3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OmJUG&quot; /&gt;

[[Harilik aprikoosipuu|Hariliku aprikoosipuu]] ladinakeelne teaduslik nimetus ''Prunus armeniaca'' tähendab 'armeenia ploomipuu'. [[Aprikoos]] on üks Armeenia sümboleid, mistõttu ka [[Armeenia lipp|Armeenia lipu]] alumine laid on [[aprikoosikollane]].

Endeemsed liigid on ''[[Crataegus armena]]'', ''[[Galanthus artjuschenkoae]]'', ''[[Tulipa sosnovskyi]]'', ''[[Merendera mirzoevae]]'', ''[[Gundelia aragatsi]]'', ''[[Papaver roseolum]]'', ''[[Scorzonera gorovanica]]'', ''[[Astragalus aparanensis]]'', ''[[Centaurea caroli-henrici]]'', ''[[Alcea grossheimii]]'', ''[[Ornithogalum gabrielianae]]'', ''[[Ranunculus aragazii]]'', ''[[Poa greuteri]]'', ''[[Allium vasilevskajae]]'' ja ''[[Sambucus tigranii]]''.&lt;ref name=&quot;3nMmq&quot; /&gt;

Meditsiinilisel otstarbel kasutatavatest [[ravimtaim]]edest kasvavad Armeenias: 
[[harilik raudrohi]], [[harilik kalmus]], [[harilik orashein]], [[karulauk]], [[harilik altee]], [[takjas]], [[aed-mädarõigas]], [[koirohi]], [[ida-aarum]], [[harilik aspar]], ''[[Astragalus microcephalus]]'', [[harilik kukerpuu]], [[kolmisruse]], [[harilik koeranaeris]], [[rukkilill]], [[harilik vereurmarohi]], [[harilik sigur]], [[viirpuu]], [[võrm]], [[harilik näsiniin]], [[roostepruun sõrmkübar]], ''[[Echinops spherocephalus]]'', [[põldosi]], ''[[Fragraria vesca]]'', [[hobumadar]], ''[[Helichrysium plintocalix]]'', [[harilik astelpaju]], [[harilik humal]], [[liht-naistepuna]], [[aedvaak]], [[kadakas]], [[südamerohi]], [[ürt-penimünt]], [[kollane mesikas]], [[münt]], [[haisev jooksjarohi]], [[terav kroonohakas]], [[harilik pune]], [[harilik harmal]], [[suur teeleht]], ''[[Polygonatum Adans]]'', ''[[Polygonum carneum]]'', [[nurmenukk]], [[laukapuu]], ''[[Pulsatilla Adans.]]'', [[tamm]], [[kibuvits]], [[harilik punavärvik]], ''[[Rubus armeniacus]]'', [[põldmurakas]], [[harilik vaarikas]], [[must leeder]], [[ürt-punanupp]], [[harilik seebilill]], ''[[Senecio rhombifolius]]'', [[harilik võilill]], [[nõmm-liivatee]], [[pärn]], [[paiseleht]], [[kõrvenõges]], [[harilik palderjan]], [[vägihein]], ''[[Viscum album]]''.&lt;ref name=&quot;giNKy&quot; /&gt;

====Loomad====
{{vaata|Armeenia loomastik}}
[[Pilt:Armenischegebirgseidechse-03.jpg|pisi|Sisalik]]
===== Roomajad =====
[[Roomajad|Roomajaid]] on palju. Sealhulgas [[sisalikulised]]: ''[[Darevskia armeniaca]]'', ''[[Darevskia dahli]]'', ''[[Darevskia portschinskii]]'', ''[[Darevskia praticola]]'', ''[[Darevskia raddei]]'', ''[[Darevskia rostombekovi]]'', ''[[Darevskia unisexualis]]'', ''[[Darevskia valentini]]'' ja [[maolised]].

Armeenias elab ligi 23 maoliiki. ''[[Colubridae]]'' sugukonna liikidest: [[oliivjas vilbasnastik]], [[erivärviline vilbasnastik]], [[harilik silenastik]], ''[[Dolichophis schmidti]]'', [[armeenia eirenis]], [[kaeluseirenis]], [[vagur eirenis]], [[pärsia eirenis]], [[tagakaukaasia roninastik]], [[kassmadu]], [[harilik nastik]], [[veenastik]], ''[[Elaphe sauromates]]'', ''[[Hemorrhois nummifer]]'' ja ''[[Rhynchocalamus melanocephalus]]''. [[Boalased|Boalastest]] [[lääne-liivaboa]], [[pimemadulased|pimemadulastest]] [[vagelpimemadu]] ning sugukonnast ''[[Lamprophiidae]]'' [[harilik sisalikumadu]]. [[Rästiklased|Rästiklastest]] on esindatud [[armeenia rästik]] (1985), [[gürsa]], ''[[Vipera darevskii]]'', ''[[Vipera eriwanensis]]'', ''[[Vipera raddei]]''.&lt;ref name=&quot;nnKoP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Mxni7&quot; /&gt;

Inimese suhtes [[mürkmadu]]deks loetakse peamiselt kaht madu: gürsat ja ''Vipera raddei''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d.&lt;ref name=&quot;GFVKo&quot; /&gt;

==== Linnud ====
Armeenias on tuvastatud üle 300 linnuliigi, paljud on [[paigalinnud]] kuid on ka [[rändlinnud|rändlinde]].&lt;ref name=&quot;iRHyv&quot; /&gt;

==== Imetajad ====
[[Pilt:Ursus arctos syriacus.jpg|pisi|[[Süüria pruunkaru]]]]
Imetajate arv varieerub ka tänapäeval, on uusi liike ja ka liike kes on tõenäoliselt [[välja surnud]] nagu [[vööthüään]] (''Hyaena hyaena'') ja [[Hüpiklased|hüpiklane]] ''[[Sicista caucasica]]''. [[Ohustatud liigid|Ohustatud liikide]] hulka arvatakse Armeenias [[tagakaukaasia mägilammas]], [[kreeta besoaarkits]], ''[[Vormela peregusna]]'', [[saarmas]], ''[[Felis manual]]'' ja [[pruunkaru]].&lt;ref name=&quot;0KMw6&quot; /&gt;

[[kaslased|Kaslastest]] elutsevad Armeenias [[metskass]], [[leopard]] ja [[ilves]] ning [[Koerlased|koerlastest]] [[hunt]]. Levinud on ka [[kapi jänes]], [[rebane]], [[hallsuslik]], [[valgesaba-okassiga]], [[metskits]], [[metssiga]] ja liivahiirlastest ''[[Meriones vinogradovi]]''.&lt;ref name=&quot;holding6&quot; /&gt;

===== Käsitiivalised =====
[[Käsitiivalised|Käsitiivaliste]] sugukondadest on Armeenias esindatud [[mopsninalased]], [[nahkhiirlased]] ja [[sagarninalased]].&lt;ref name=&quot;ZIbAl&quot; /&gt; Paljud käsitiivaliste liigid on haruldased. Tuvastatud on järgmised liigid: ''[[Barbastella barbastella]]'', ''[[Barbastella leucomelas]]'', ''[[Eptresicus bottae]]'', ''[[Eptresicus serotinus]]'', ''[[Hypsugo savii]]'', ''[[Miniopterus schreibersii]]'', ''[[Myotis bechsteini]]'', ''[[Myotis blythi]]'', ''[[Myotis emarginatus]]'', ''[[Myotis hajastanicus]]'', ''[[Myotis mistacinus]]'', ''[[Myotis natereri]]'', ''[[Myotis schaubi]]'', ''[[Nyctalus leisleri]]'', ''[[Nyctalus noctula]]'', ''[[Pipistrellus kuhlii]]'', ''[[Pipistrellus nathusii]]'', ''[[Pipistrellus pipistrellus]]'', ''[[Pipistrellus pygmaeus]]'', ''[[Plecotus auritus]]'', ''[[Plecotus austriacus]]'', ''[[Rhinolophus blasii]]'', ''[[Rhinolophus euryale]]'', ''[[Rhinolophus ferrumequinum]]'', ''[[Rhinolophus hipposideros]]'', ''[[Rhinolophus mehelyi]]'', ''[[Tadarida teniotis]]'', ''[[Vespertilio murinus]]''.

Erinevalt [[maolised|madudest]], kes elavad inimasustustele väga lähedal, kohtab imetajaid väga harva.

Armeenia [[Selgrootud|selgrootuid]] on vähe uuritud. Näiteks [[ämblikulised|ämblikulisi]] on seni kindlaks tehtud vaid 150 liiki. [[Ämblikulaadsed|Ämblikulaadsete]] seas on ka [[skorpion]]id.

===Loodusvarad===
Tõestatud [[maavarad]]e seas on tähtsaimad mitmesugused [[vase oksiidid]], millega käivad kaasas ka [[molübdeen]], [[raud]] ja [[kuld]], ning [[uraan]], mitmesugused [[poolmetallid]], [[vääriskivid]], [[tuff]], [[basalt]] ja [[marmor]].

Leidub ka [[mineraalvesi|mineraalvett]].

== Riik==
===Riigikord===
{{Vaata|Armeenia riigikord}}
Armeenia on [[presidentaalne vabariik|presidentaalne]] [[esindusdemokraatia|esindusdemokraatlik]] [[unitaarriik|unitaarne]] [[vabariik]].

[[Armeenia konstitutsioon]]i järgi on [[Armeenia president|president]] [[valitsusjuht]], ta valitakse 5 aastaks ning võib olla ametis kuni 2 ametiaega järjest.

[[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostab [[Armeenia valitsus|valitsus]], [[seadusandlik]] võim jaguneb valitsuse ja ühekojalise parlamendi ([[Rahvuskogu (Armeenia)|Rahvuskogu]] vahel.

[[Rahvuskogu (Armeenia)|Rahvuskogu]] (''Azgajin Žoghov'') on 131-liikmeline. Liikmed valitakse neljaks aastaks.

Kohtusüsteem on kolmeastmeline: esmane, teisene ja apellatsioonikohus, president juhib [[Armeenia justiitsnõukogu|Justiitsnõukogu]] tööd. Põhiseaduslikkuse järelevalvega tegeleb [[Armeenia Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]], mille liikmed määratakse eluajaks.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

===Poliitika===
President on aprillist 2008. aastast [[Serž Sargsjan]]. Veebruaris 2013 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi.

[[Rahvuskogu (Armeenia)|Rahvuskogu]] kontrollib nelja partei koalitsioon, millesse kuuluvad konservatiivne [[Armeenia Vabariiklik Partei]]&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;), [[Õitsva Armeenia Partei]], [[Seaduslikkuse Partei]]&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;) ja [[Armeenia Revolutsiooniline Liit]](&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;). Suurim opositsioonipartei on [[Raffi Hovhannisjan]]i [[Pärandipartei]], mis toetab Armeenia tulevast liikmestaatust [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]-s.

[[25. mai]]l [[2003]] toimunud valimiste tulemusena moodustasid parlamendi koosseisu 6 parteid:

* [[Armeenia Vabariiklik Partei]] (23 liiget) 
* [[Seaduslikkuse Partei]] (12 liiget)
* [[Armeenia Revolutsiooniline Liit]] (11 liiget) 
* Õiglus (14 liiget)
* Rahvuslik Ühtsus (9 liiget)
* Ühinenud Töölispartei (6 liiget)
* Saadikute rühm ''Rahva Saadikud'' (16 liiget)
* 14 liiget ei kuulu ühtegi parteisse ega saadikurühma.

Armeenia valitsuse eesmärk on ehitada üles läänelik [[parlamentaarne demokraatia]]. Alates 18. eluaastast on kõigil hääleõigus.

===Haldusjaotus===
Halduslikult jaguneb Armeenia 10 maakonnaks (''marz'') ja üheks keskalluvusega linnaks (''khaghakh''). Maakonnad jagunevad omakorda rajoonideks (''šrdžan'') ja nendega võrdsustatud linnadeks.&lt;ref name=&quot;JeXvU&quot; /&gt;

[[Pilt:Armeenia halduskaart.png|pisi|Armeenia maakonnad]]
'''Maakonnad''':
* [[Aragatsotni maakond]] 
* [[Ararati maakond]] 
* [[Armaviri maakond]] 
* [[Gegharkhunikhi maakond]] 
* [[Kotajkhi maakond]] 
* [[Lori maakond]] 
* [[Sjunikhi maakond]] 
* [[Širaki maakond]] 
* [[Tavuši maakond]] 
* [[Vajotsh Dzori maakond]]

'''Keskalluvusega linn''':
* [[Jerevan]]

== Rahvastik==
===Rahvastikunäitajad===
====Rahvaarv====
[[Armeenia Riiklik Statistikaamet|Armeenia Riikliku Statistikaameti]] andmetel oli rahvaarv 1. jaanuari 2013 seisuga 3 026 900.&lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt; Armeenia on elanike arvult maailma riikide seas 135. kohal (vt [[Riikide loend rahvaarvu järgi]]).

2006. aastal oli elanikke Eesti Entsüklopeedia andmeil 2 967 000.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

[[2011. aasta Armeenia rahvaloendus]]e (12. oktoober) esialgsetel andmetel oli Armeenias 3 018 854 [[alaline elanik|alalist elanikku]] (kaasa arvatud ajutiselt (mitte üle aasta) ära olijad) ning 2 871 771 kohal viibivat elanikku.&lt;ref name=&quot;Перепись 2011&quot; /&gt;

===Asustus===
====Linnastumine====
1. jaanuari 2013 seisuga oli Armeenias linnaelanikke 1 917 500 ja maaelanikke 1 109 400.&lt;ref name=&quot;statamet&quot; /&gt;

====Suuremad linnad====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;8&quot; |Armeenia peamised asulad&lt;br /&gt;2012. aasta andmed&lt;ref name=&quot;Z62UL&quot; /&gt;
|-
! # !! Linn !! Maakond !! Elanikke !! # !! Linn !! Maakond !! Elanikke 
|-
! 1 
| [[Jerevan]] || – || 1&amp;#160;127&amp;#160;300 
! 11
| Charentsavan || [[Kotajkhi maakond|Kotajkh]] || 25&amp;#160;200 
|-
! 2
| [[Gjumri]] || [[Širaki maakond|Širak]] || 145&amp;#160;900 
! 12
| [[Sevan]] || [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikh]] || 23&amp;#160;500 
|-
! 3
| [[Vanadzor]] || [[Lori maakond|Lori]] || 104&amp;#160;900 
! 13
| [[Goris]] || [[Sjunikhi maakond|Sjunikh]] || 23&amp;#160;100 
|-
! 4
| [[Vagharšapat]] || [[Armaviri maakond|Armavir]] || 57&amp;#160;800 
! 14
| [[Masis]] || [[Ararati maakond|Ararat]] || 22&amp;#160;700 
|-
! 5
| [[Hrazdan]] || [[Kotajkhi maakond|Kotajkh]] || 53&amp;#160;700 
! 15
| [[Aštarak]] || [[Aragatsotni maakond|Aragatsotn]] || 21&amp;#160;700 
|-
! 6
| [[Abovjan]] || [[Kotajkhi maakond|Kotajkh]] || 47&amp;#160;200 
! 16
| [[Ararat (linn)|Ararat]] || [[Ararati maakond|Ararat]] || 21&amp;#160;000 
|-
! 7
| [[Kapan]] || [[Sjunikhi maakond|Sjunikh]] || 45&amp;#160;500 
! 17
| [[Idževan]] || [[Tavuši maakond|Tavuš]] || 20&amp;#160;700 
|-
! 8
| [[Armavir (Armeenia)|Armavir]] || [[Armaviri maakond|Armavir]] || 34&amp;#160;000 
! 18
| [[Arthik]] || [[Širaki maakond|Širak]] || 17&amp;#160;400 
|-
! 9
| [[Gavar]] || [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikh]] || 25&amp;#160;700 
! 19
| [[Sisian]] || [[Sjunikhi maakond|Sjunikh]] || 16&amp;#160;800 
|-
! 10
| [[Artašat]] || [[Ararati maakond|Ararat]] || 25&amp;#160;600 
! 20
| [[Alaverdi]] || [[Lori maakond|Lori]] || 16&amp;#160;400 
|-
|}

===Rahvuslik koosseis===
Rahvastiku enamiku moodustavad [[armeenlased]] (97,9% rahvastikust). [[Kurdid|Kurde]] on 1,3%, [[venelased|venelasi]] 0,5%, [[kreeklased|kreeklasi]] ja muid rahvusi kokku 0,3% (2001. aasta seisuga).{{lisa viide}} 2007. aastal ilmunud &quot;Eesti Entsüklopeedia&quot; andmeil on armeenlasi 96%.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

Armeenia kurdidest suur osa on [[jeziidid]]. Nad kõnelevad üht [[kurdi keel]]e kurmandži murde haru, mida ise peavad enamasti siiski iseseisvaks jeziidi keeleks.

===Religioon===
{{vaata|Religioon Armeenias}}
Valdav [[usund]] on [[kristlus]]: 94,7% rahvastikust loetakse kuuluvaks [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostlikku Kirikusse]], 4% elanikest on muud kristlased. Armeenia venelased ja kreeklased on [[õigeusk]]likud. 1,3% elanikest on [[jeziidid]].&lt;ref name=&quot;MO6bx&quot; /&gt;

==Majandus==
{{vaata|Armeenia majandus}}
Pärast [[Mägi-Karabahhi konflikt]]i ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu]] lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. [[Sisemajanduse kogutoodang]] kahanes ligi 60% võrra. Majanduskasvu näitaja oli 2000. aastate keskpaigas kahekohaline. Ajakirja [[Forbes]] andmeil oli Armeenias 2011. aastal maailma halvemuselt teine majandus: &quot;Armeenia majandus kahanes 2009. aastal 15%, kuna välisarmeenlaste rahastatud ehitusbuum haihtus koos ülemaailmse majanduslangusega. Järgnevate aastate kasvuennustused on kesised. See merepiirita endine Nõukogude vabariik, mis sõltub oma energiavarustuses pea täielikult Venemaast ja Iraanist, püüab pidada sammu ülejäänud maailmaga. SKP inimese kohta on Armeenias 3000 USA dollarit ehk vähem kui kolmandik naaberriigi Türgi omast ja inflatsioon 7%. Kõigele lisaks piiras Venemaa teemandivarusid, lüües valusalt Armeenia kunagi õitsenud teemanditöötlemistööstust.&quot;

[[Sisemajanduse kogutoodang]] oli 2012. aastal 19,73 miljardit [[USA dollar]]it, [[sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]] 6645 USA dollarit.

Armeenia majandusele on halvasti mõjunud suletud piir Türgi ja Aserbaidžaaniga. Suurem osa kaubavahetusest käib Gruusia kaudu. Majandus sõltub tugevalt välisarmeenlaste saadetavast abist.

Enamik energiatootmisest sõltub Venemaalt imporditud kütustest ([[maagaas]] ja [[tuumakütus]]). Armeenia ainus [[tuumajaam]] on 1980. aastal tööd alustanud [[Metsamori tuumaelektrijaam]], mis asub Jerevanist 30 kilomeetri kaugusel seismiliselt aktiivses piirkonnas ja toodab umbes 40% riigis tarbitavast elektrienergiast. 2017. aastaks loodetakse see asendada uue jaamaga. Oluline osakaal on ka [[hüdroenergeetika]]l.

Rahaühik on [[Armeenia dramm]] (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest).

==Haridus==
Armeenia suurim [[ülikool]] on [[Jerevani Riiklik Ülikool]].

==Ajalugu==
{{vaata|Armeenia ajalugu}}
{{vaata|Armeenia kronoloogia}}

===Esiaeg===
{{vaata|Armeenia esiajalugu}}
[[Pilt:Armenian Qarhunj01.jpg|pisi|Esiaegne [[megaliit]]ide kompleks [[Zoratsh Kharer]] [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]]]] 
Ürgasustuse jälgi on leitud mitmes [[Armeenia mägismaa]] piirkonnas: [[Arzni]]st, [[Nurnus]]ist ja mujalt on leitud peatuspaiku kivist tööriistadega. [[Hrazdani jõgi|Hrazdani jõe]] kuristikust, [[Lusakert]]ist ja mujalt on leitud koobaseluasemeid. Kõige vanemad leitud kivist tööriistad on 800 000 aastat vanad.

On leitud [[neoliitikum]]i aegsete inimeste peatuspaiku. Mägedest on leitud arvukalt jahistseenidega [[kaljujoonis]]eid.

Esimesed [[maaharija]]te ja [[karjakasvataja]]te asulad Armeenia alal ilmusid [[Ararati jõeorg]]u [[Širaki maakond|Širaki maakonna]] alale.&lt;ref name=&quot;Itfek&quot; /&gt;.

[[Areni koobas|Areni koopast]] ([[Areni-1]]) leiti septembris 2008 kõige vanem teadaolev nahast king ([[Areni-1 king]]): see on üle 5500 aasta vanune&lt;ref name=&quot;FINtO&quot; /&gt;. Leid dateeritakse [[eneoliitikum]]i (3600–3500 eKr). See on pehme teravate otstega nahkking (tšarohh). See on vanim jalatsileid Euroopas ja Aasias. Asjatundjate arvates kanti armeenia asulates praktiliselt samasuguseid jalatseid. Samuti leiti sealt seelik&lt;ref name=&quot;7jIJs&quot; /&gt; ja veinitöökoda&lt;ref name=&quot;gObZK&quot; /&gt; ([[Areni-1 veinitöökoda]]).

[[Jerevan]]i alalt [[Šengavith]]ist leiti [[pronksiaeg|pronksiaja]] alguse asula, mis pärineb [[5. aastatuhat eKr|5.]]–[[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]]&lt;ref name=&quot;Jdwvv&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fArk1&quot; /&gt;.

&quot;Kõikjal, kus looduslikud tingimused olid külviks ja karjatamiseks soodsad, paiknesid sugukondade või suurperede asulad. Mägipiirkondades valiti selliste asulate jaoks kõrgendikud; tasandikul kasvas kunstlik küngas tasapisi mitme sajandi jooksul, mil samas kohas oli asula. Need asulad koosnesid lõunapiirkondades kivivundamendile toortellistest ehitatud majadest. Tüüpiline elamu oli ümmarguse põhiplaaniga hoone läbimõõduga 5–7&amp;nbsp;m, posti tugikiviga keskel. Nähtavasti toetas post lage.&lt;ref name=&quot;bmSvL&quot; /&gt;.

Arheoloogiliste väljakaevamiste andmed kinnitavad, et Armeenia mägismaal tunti juba iidsel ajal paljusid käsitöid. Juba [[5. aastatuhat eKr|5.–]][[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] osati sulatada [[vask]]e ning [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] [[raud]]a.&lt;ref name=&quot;69vCf&quot; /&gt;.

===Vanaaeg===
====Armeenia ja armeenlaste päritolu====
[[Armeenia mütoloogia]] seostab Armeenia ja armeenlaste päritolu kangelase [[Hajk]]iga, kelle nimega seostatakse armeenlaste endanimetust. 5. sajandi armeenia ajaloolane [[Movses Horenatshi]] jutustab üksikasjalikult [[Aram]]i vägitegudest. Armeenlaste ([[armeenid]]e) ja Armeenia nime seostatakse Aramiga.

==== Urartu kuningriik ====
{{vaata|Urartu}}
[[Pilt:Urartu743.png|pisi|[[Urartu]] riik]]
[[Urartu]] kuningriik sai alguse [[Vani järv]]e äärest. Et kaitsta oma riiki [[Assüüria]] eest, sõlmis kuningas [[Arzaškun]]i kuningas [[Arama]] umbes 850 eKr liidu [[aramealased|aramea]] linnriigi [[Bit Agusi]]ga.&lt;ref name=&quot;it0Hs&quot; /&gt; Aastal [[848 eKr]] leidis aset kaks [[Salmanassar III]] rasket rünnakut Arzaškuni vastu, mille käigus hävitati ka ümberkaudsed asulad ja Arama põgenes mägedesse. Aastatel 844–832 eKr võttis Salmanassar III ette veel sõjakäike [[Nairi]] vastu. [[Sarduri I]] ajal rajati umbes 832 eKr Nairisse [[Vani järv]]e äärde kuninga- ja pealinn [[Tušpa]] (praeguse [[Van (Türgi)|Van]]'i lähedal).

Tema järglased laiendasid riiki ja viisid selle õitsengule. Rajati palju uusi kindlustusi (tõenäoliselt vallutatud alade kindlustamiseks). [[Menua]] valitsemise ajal (umbes 810–785 eKr) arenesid käsitöö ja põllumajandus. Rajati ladusid ja viljaaitu. Samuti rajas ta 70&amp;nbsp;km pikkuse kanali [[Güzelsu]] orust Tušpasse, et linna mageveega varustada (Vani järv on soolane). Tänapäeval seostatakse seda kanalit ekslikult legendaarse kuninganna [[Semiramis]]ega.

[[Sarduri II]] ajal (umbes 765–733 eKr) jõudis Urartu territoorium maksimumini. Püüdes murda Assüüria ülemvõimu, pingutas ta üle ja sai assüürlastelt hävitavalt lüüa.

[[Rusa I]] (umbes 733–714 eKr) ajal sai Urartu hinge tõmmata. Assüüria kuningas [[Sargon II]] (721–704 eKr) hävitas aastal 714 eKr [[Musasir]]. Rusa I sooritas väidetavalt enesetapu. Tema järglased püüdsid riiki uuesti kindlustada. Kuni aastani [[609 eKr]] jäi [[Urartu]] edasi. Pärast Assüüria lõppu järgnes uus tõus. Pärsia kuningas [[Kyros II]] kohustas Urartut jälle andameid maksma.

====Armeenia teke====
[[Pilt:Artaxiad Armenia 80BC-fr.svg|pisi|[[Tigran II]] aegne [[Suur-Armeenia]]]]
{{vaata|Suur-Armeenia}}
[[Suur-Armeenia]]sse ulatus mitme suurriigi võim, nende seas olid [[Hetiidi impeerium]], [[Mitanni]] ja [[Hayasa-Azzi]] (1500–1200 eKr). Armeenia mägismaal asusid 12.-9. sajandil eKr [[Nairi]] ja 1000–600 eKr [[Urartu]] riik. Tänapäeva Armeenia pealinna Jerevani rajas 782 eKr kuningas [[Argišti I]].

600. aasta paiku lõi [[Orontiidide dünastia|Orontiidide]] (armeenia keeles Ervanduni) dünastia [[Armeenia kuningriik|Armeenia kuningriigi]].

Armeenia nimi esineb esimest korda ([[Urartu]] sünonüümina) [[Behistuni raidkiri|Behistuni raidkirjal]] umbes aastast 520 eKr. Suurimate antiikajaloolaste ja -geograafide kaartidel on Armeenia tähistatud kõrvuti Pärsia, Süüria ja teiste antiikaja riikidega. Ptolemaoise kaardil on &quot;Armen.&quot; Meediast vasakul ja Mesopotaamiast ülalpool.&lt;ref name=&quot;Map of Ptolemey&quot; /&gt; Ka [[Herodotos]]e kaardilt võib leida Armeenia, kuid veidi rohkem lõunas kui Ptolemaiosel.&lt;ref name=&quot;Map of Herodot&quot; /&gt;
[[Pilt:Heinrich Kiepert. Asia citerior.Armenia.jpg|pisi|[[Suur-Armeenia]] (''Armenia Maior'')]]
[[Pilt:Heinrich Kiepert. Asia citerior.Armenia.II.jpg|pisi|[[Väike-Armeenia]] (''Armenia Minor, Armenia Inferior'')]]
Pärast [[Aleksander Suur]]e surma aastal [[323 eKr]] muutus Armeenia [[Suur-Süüria]] [[Seleukid|Seleukiidide riigi]] [[vasall]]iks. Kui viimased said lüüa [[Vana-Rooma riik|roomlastelt]] [[Magnesi lahing]]us ([[190 eKr]]), tekkis korraga kolm armeenia riiki – [[Väike-Armeenia]] [[Eufrat]]i jõe läänekaldal, [[Sophena]] sama jõe idapoolsel kaldal ja [[Suur-Armeenia]] keskusega [[Ararati tasandik]]ul.

Pärast [[Aleksander Suur]]e impeeriumi lagunemist tekkisid armeenlaste kuningriigid [[Ajrarati riik]] ([[Armeenia satraapia]]) ja [[Tsophkhi riik]] ([[Sophene riik]]). Hiljem vallutas [[Seleukiidide riik]] need riigid. Pärast Seleukiidide riigi purustamist [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] poolt 2. sajandil eKr tekkis kolm armeenia riiki: [[Suur-Armeenia]], [[Väike-Armeenia]] ja [[Sophene]].

[[Tigran II]] ajal (95–55 eKr) muutus [[Suur-Armeenia]] vägevaks riigiks, mis laius [[Palestiina (piirkond)|Palestiinast]] [[Kaspia meri|Kaspia mereni]].&lt;ref name=&quot;ВИ&quot; /&gt;; ent pärast seda, kui Tigrani äi ja liitlane [[Pontos]]e kuningas [[Mithridates VI]] sai [[66 eKr]] Rooma väejuhilt [[Pompeius]]elt lüüa, ei suutnud liitlasteta jäänud Tigran kahel rindel võidelda ning kaotas Rooma-Partia liidule ja jäi ilma kõigist vallutatud aladest peale päris Suur-Armeenia&lt;ref name=&quot;6zydY&quot; /&gt; ning osast [[Partia]]lt vallutatud maadest. Hiljem muutus Suur-Armeenia [[Partia]] ja Rooma riigi vaheliseks [[puhverriik|puhverriigiks]] ja veel hiljem (3.–4. sajandil pKr) Rooma ja [[Sassaniidid]]e Iraani vaheliseks puhverriigiks.

[[Artašesiidide dünastia]] valitsemisajal laiendas Suur-Armeenia oma territooriumi vahetult kuni [[Kaspia]] mereni. [[Armeenia kuningriik|Armeenia kuningriigi]] õitseaeg oli [[Tigran II Suur]]e valitsusajal 95-66 eKr, mil see oli piirkonna üks võimsamaid kuningriike, alistades Sophena ning kasutades ära pikka sõda Rooma ja [[Partia]] vahel. Sellal ulatus Armeenia võim [[Väike-Kaukasus]]est [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] piirini. Järgnenud sajandeil kuulus Armeenia peamiselt [[Pärsia]]le.

Ajaloos vaheldusid Armeenia iseseisvusajad [[autonoomia]]ga suurriikide võimu all. Armeenia strateegilise asendi tõttu kahe kontinendi piiril tungisid sinna paljud rahvad, nende seas [[assüürlased]], [[kreeklased]], [[roomlased]], [[bütsantslased]], [[araablased]], [[mongolid]], [[pärslased]].
[[Pilt:Maps_of_the_Armenian_Empire_of_Tigranes.gif|pisi|Armeenia [[Tigran Suur]]e valitsemisajal]]
Ajalooliselt valitses Armeenias [[mazdaism|masdaistlik]] [[zoroastrism]] (erinevalt Pärsia [[Zurvanism|zurvanistlikust]] [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigist]]), mille kultuse keskmes oli Mihr ([[avesta]] [[Mithra]]). [[Kristlus]] jõudis maale vähemalt 40 pKr. Kuningas [[Tiridates III]] (238–314) kuulutas kristluse 301. aastal riigiusuks. Sellega sai Armeeniast maailma esimene ametlikult kristlik riik, 10 aastat enne kristlusele sallivuse kehtestamist Roomas [[Galerius]]e ajal ning 36 aastat enne [[Constantinus Suur]]e ristimist.

Aastal 387 jagasid Rooma ja [[Pärsia]] omavahel Suur-Armeenia. Pärast Armeenia kuningriigi langemist [[428]]. aastal liideti enamik Armeeniast [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigiga]]. Pärast Armeenia ülestõusu 451. aastal jäeti kristlikele armeenlastele [[usuvabadus]] ja Armeeniale autonoomia. 640. aastal tungisid maale araablased, kes muutsid selle vasalliriigiks, kus valitsesid araablastest asevalitsejad.

===Keskaeg===
[[Pilt:Armenianmeds.gif|pisi|[[Kiliikia]] 1199–1375]]
Seoses araabia Kalifaadi nõrgenemisega tekkis Armeenias mitu kuningriiki (9.–11. sajandil). Neist kõige võimsam oli [[Bagratiidid]]e riik, mille pealinn oli [[Ani (linn)|Ani]] (884–1045). Ajapikku Bagratiidide riik lõhenes, sellest lõid lahku mitu riiki, mis siiski tunnistasid [[Bagrationi dünastia]] ülevõimu. Üks selline kuningriik asus Ararati mäe lääneküljel keskusega [[Karsa]]s (962–1064) ja teine Armeenia põhjaosas keskusega [[Lori]]s (982–1090). Samal ajal tekkis ka [[Vaspurakan]]i kuningriik [[Vani järv]]e orus, [[Sjunikhid]] aga asutasid kuningriigi tänapäevases Sjunikhi maakonnas [[Sevani järv]]est lõuna pool (970–1166).

1045. aastal vallutas Bagratiidide Armeenia [[Bütsants]], kes alistas peatselt teisedki Armeenia riigid. Bütsantsi keisrite võim jäi siiski lühikeseks, kuna juba 1071. aastal tungisid Armeeniasse [[seldžukid]], kes [[Manzikerti lahing]]u järel rajasid [[Seldžuki suurriik|Seldžuki suurriigi]]. Türklaste võimu alt põgenes [[Tarsus]]esse [[Kiliikia]]s hulk armeenlasi. Nende eesotsas oli [[Roupen]], kelle sugulane oli tapetud Ani kuningas [[Gagik II]]. Põgenikele andis varju Bütsantsi kuberner, ajapikku tekkis Kiliikias [[Kiliikia Armeenia kuningriik|uus Armeenia riik]]. See oli [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate]] tugev toetaja ning nägi end kristluse kantsina Idas. Kiliikia Armeenia püsis 1375. aastani, mil selle alistasid [[Egiptus]]e [[mamelukid]].

1230. aastail vallutasid Armeenia mongolid, neile järgnesid teised Kesk-Aasia hõimud. 14. sajandil vallutasid ja rüüstasid Armeenia [[Tamerlan]]i ([[Timur]]i) hordid. 16. sajandil jagasid Armeenia omavahel [[Otomani impeerium]] ja [[Safaviidid]]e Pärsia. Kui Türgi võimu all anti armeenlastele ulatuslik autonoomia ning nad elasid suhteliselt rahumeelselt oma [[enklaav]]ides, siis [[‘Abbās I Suur]] rakendas 1604. aastast oma riigi loodepiiril [[põletatud maa taktika]]t, mis viis paljude armeenlaste küüditamiseni kodumaalt.

===Rahvusliku ärkamise ajajärk===
[[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|Vene-Pärsia sõja]] lõpetanud [[Gulistani rahuleping]]u järgi ühendas [[Venemaa]] endaga 1813. aastal [[Karabahhia]] alad, aga [[Turkmeenia rahuleping|Turkmeenia leping]]u alusel 1828. aastal [[Jerevani khanaat|Jerevani]] ja [[Nahhitševani khanaat|Nahhitševan]]i khaaniriigid. [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] tulemusena 1877–1878 vallutas Venemaa Türgi võimu all olnud Armeenia alad.

Kristlastena olid armeenlased [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] diskrimineeritud. Kui nad hakkasid taotlema senisest suuremaid õigusi, korraldas sultan [[‘Abdu’l-Hamid II]] 1894–1896 vastuseks armeenlaste vastased pogrommid. Eri allikate andmeil hukkus neis 80 000–300 000 inimest. Veresauna tõttu pälvis valitseja välismaal hüüdnimed &quot;Verine sultan&quot; ja &quot;Punane sultan&quot;. Pärast [[noortürklaste revolutsioon]]i lootsid armeenlased olukorra paranemist, ent kuna Vene armees oli hulgaliselt armeenia vabatahtlikke, suhtus ka uus valitsus neisse umbusuga.

Kui [[Esimene maailmasõda]] oli alanud, asusid türklased peagi lahendama nn armeenia küsimust, pagendades armeenlased Väike-Aasiast. 24. aprillil 1915 arreteeriti armeenia intellektuaalid. Armeenlastest sõdurid, kes olid teeninud Türgi sõjaväes, kutsuti sõjaväkke tagasi ja lasti maha. Naised, lapsed ja vanurid pagendati [[Süüria]] kõrbesse. 1915–1917 toimunud [[armeenia genotsiid]]is hukkus 600 000–1 000 000 inimest. Paljud armeenlastest, kes jäid ellu tänu türklaste ja [[kurdid]]e abile, põgenesid Venemaa Armeenia aladele või teistesse Lähis-Ida maadesse.

==Iseseisvumine==
Armeenia kuulutati avalikult iseseisvaks [[Armeenia Demokraatlik Vabariik|Armeenia Demokraatlikuks Vabariigiks]] 28. mail 1918. Septembris 1920 alustas Türgi sõjategevust Armeenia vastu ja vallutas Armeenia territooriumist läänepoolse kaks kolmandikku. Novembris tungisid idapoolsesse Armeeniasse aga Punaarmee väeosad ja 29. novembril 1920 kuulutati avalikult välja [[Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]].

===Nõukogude Armeenia===
Armeenia NSV sõlmis 2. märtsil 1922 Aserbaidžaani NSV ja Gruusia NSV-ga lepingu, mille kohaselt loodi [[Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit]], millest moodustati omakorda Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderaalne Nõukogude Vabariik 13. detsembril 1922. Seejuures säilitas iga moodustis oma vormilise iseseisvuse. Föderatsioon arvati NSV Liidu koosseisu 30. detsembril.

Stalini valitsusajal oli riigis kehtestatud diktatuur, millega kaasnes [[põllumajanduse kollektiviseerimine]], industrialiseerimine (suunaga [[rasketööstus]]ele ja [[sõjatööstus]]ele), [[urbaniseerumine]], religiooni tagakiusamine ja &quot;parteilise liini&quot; ametlik kehtestamine kõigis eluvaldkondades.

Aastal 1936 deporteeriti Kesk-Aasiasse umbes 25 000 armeenlast, kes võitlesid kollektiviseerimispoliitika vastu. Stalinistlike puhastustööde käigus hukkusid Armeenia kommunistliku partei esimene sekretär [[Agasi Handžjan]], katoolikos [[Horen Muradbekjan]], rida valitsuse ministreid, silmapaistvad armeenia kirjanikud ja poeedid (Jeghiše Tšarents, Axel Bakunts ja teised). Aastal 1936 likvideeriti Taga-Kaukaasia SFNV, aga selle koosseisu kuulunud Armeenia NSV, Gruusia NSV ja Aserbaidžaani NSV kuulutati eraldi liiduvabariikideks NSV Liidu koosseisus.

Sõja lõppedes pani Stalin [[katoolikos]]ele ette kutsuda välismaal elavaid armeenlasi tulema Nõukogude Armeeniasse, võttes arvesse, et [[armeenia diasporaa]]s on palju raha ja kvalifitseeritud spetsialiste.

Aastatel 1945–1948 pöördus Ida-Armeeniasse tagasi umbes 150 000 armeenlast, enamik neist Lähis-Ida riikidest. Selle tulemusena paljud neist represseeriti. Juulis 1949 küüditati osa armeenia intelligentsi koos peredega Kesk-Aasia maadesse, kus enamik neist hukkus.

===Taasiseseisvunud Armeenia===
1990. aasta mais toimusid Armeenia Ülemnõukogu (ÜN) valimised, mille koosseisu said nii kommunistid kui ka opositsiooni esindajad – [[Armeenia üldrahvuslik liikumine|Armeenia üldrahvusliku liikumise]] (AÜRL) liikmed. Augustis valiti Ülemnõukogu esimeheks AÜRL-i esimees [[Levon Ter-Petrosjan]].

23. augustil 1990 võeti ülemnõukogu esimesel istungil vastu [[Armeenia iseseisvusdeklaratsioon]], mille alusel likvideeriti Armeenia NSV ja moodustati iseseisev [[Armeenia Vabariik]].

Aastatel 1991–1994 toimus Armeenia ja Aserbaidžaani vahel [[Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal|sõda]] Nõukogude ajal Aserbaidžaani NSV-le kuulunud Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti alade pärast. Sõja lõppedes sõlmiti lääneriikide ja Venemaa vahendatud rahulepe, mille kohaselt pidid Armeenia väed Mägi-Karabahhist taanduma ja endisest autonoomsest oblastist saama taas autonoomne üksus Aserbaidžaani piires. Selle asemel kuulutati välja Mägi-Karabahhi Vabariik, mida 2016. aastaks pole tunnustanud isegi mitte Armeenia, kellest tunnustamata riik suuresti sõltub. Aserbaidžaani ja Mägi-Karabahhi piiridel on aastate vältel jätkunud madala intensiivsusega kokkupõrked.

2016. aastal puhkes Mägi-Karabahhi piiril Aserbaidžaani ja Armeenia vahel taas [[Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal|intensiivne konflikt]], mis nõudis kümneid inimelusid.

==Kultuur==
{{vaata|Armeenia kirjandus}}
{{vaata|Armeenia muusika}}
{{vaata|Armeenia köök}}
Armeenia kultuuri ja identiteedi tähtis osa on [[armeenia kiri]], mille lõi [[Mesrop Maštotsh]] umbes 4. sajandil pKr.

Kultuuris on olulised ka [[vanaarmeenia panteon]] ja [[vanaarmeenia kalender]].

==Sport==
{{vaata|Armeenia jalgpallikoondis}}
{{vaata|Armeenia jalgpalli kõrgliiga}}
{{vaata|Armeenia 2014. aasta taliolümpiamängudel}}

==Vaata ka==
*[[Lääne-Armeenia]]
*[[Väike-Armeenia]]
*[[Mägi-Karabahh]]
*[[Armeenia ajalehtede loend]]
*[[Armeenia poliitika]]
*[[Armeenia välisesinduste loend]]
*[[Dilidžani rahvuspark]]
*[[Sevani rahvuspark]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;statamet&quot;&gt;[http://armstat.am/file/doc/99477288.pdf Statistical Yearbook of Armenia 2013. POPULATION OF THE REPUBLIC OF ARMENIA BY MARZES AND YEREVAN CITY,as of January 1, 2013]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LJiXu&quot;&gt;Сергей Маркедонов. [http://www.apn.ru/publications/article10413.htm Самоопределение по ленинским принципам ], apn.ru, 21. september 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AslFH&quot;&gt;[http://www.coe.int/en/web/portal/armenia;jsessionid=9FCB3BE3A9C9C45E3062AE7C5D2DC6E4 Armeenia lehekülg] Euroopa Nõukogu saidil.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W6T3s&quot;&gt;R. Schmitt. [http://www.iranica.com/articles/armenia-i ARMENIA and IRAN i. Armina, Achaemenid province.], ''Encyclopædia Iranica'', arhiveeritud aadressil [https://web.archive.org/web/20120127101212/http://www.iranicaonline.org/articles/armenia-i]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pospelov&quot;&gt;[[Jevgeni Pospelov|Поспелов Е. М.]] ''Географические названия мира: Топонимический словарь'', М.: Русские словари 1998, lk 160, ISBN 5-89216-029-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MIHiN&quot;&gt;Фасмер М. [http://dic.academic.ru/dic.nsf/vasmer/35265/армения ''Этимологический словарь русского языка'', [[Progress|Прогресс]] 1964, kd 1, lk 87: &quot;Арме́ния, vanakreeks sõnast Ἀρμενία. Juba vanapärsia ''Armaniya-'', ''Armina-'' 'Armeenia'; vt Бартоломэ, Air. Wb. 197; Хюбшман, IF 16, 205. Vt армяни́н.''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Дьяконов1981&quot;&gt;[[Igor Djakonov|Дьяконов И. М.]] ''Малая Азия и Армения около 600 г. до н.э. и северные походы вавилонских царей''. – ''[[Vestnik Drevnei Istorii|Вестник древней истории]]'', 1981, nr 2, lk 34–63.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a4k1F&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190916212708/http://vehi.net/istoriya/armenia/khorenaci/01.html Мовсес Хоренаци &quot;История Армении&quot;], arhiveeritud &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XxFqx&quot;&gt;Hrach K. Martirosyan. ''Etymological dictionary of the Armenian inherited lexicon'', Brill Academic Publishers 2009, lk 382–385, ISBN 978-90-04-17337-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t0Tne&quot;&gt;A. E. Redgate. ''The Armenians'', Oxford: Blackwell 1998, lk 24, ISBN 0-631-14372-6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D4StX&quot;&gt;Капанцян Г. ''Хайаса--колыбель армян: этногенез армян и их начальная история'', Изд-во Академии наук Армянской ССР 1947, lk 10 [http://books.google.co.uk/books?id=HDRIAAAAMAAJ&amp;q=%5B%D1%85%D0%B0%D0%B9%D0%B0%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BD+%D1%81%D1%83%D1%84%D1%84%D0%B8%D0%BA%D1%81%5D&amp;dq=%5B%D1%85%D0%B0%D0%B9%D0%B0%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BD+%D1%81%D1%83%D1%84%D1%84%D0%B8%D0%BA%D1%81%5D&amp;source=bl&amp;ots=m1mrKyyoYt&amp;sig=Nja4qrhSWUqWYfSfvuMzMeqZETg&amp;hl=ru&amp;sa=X&amp;ei=uFIqUJqfDKKo0QWUiIEI&amp;redir_esc=y Google'i raamat]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;&quot;Eesti Entsüklopeedia&quot; 15. kd &quot;Maailma maad&quot;, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007; artikkel &quot;Armeenia&quot; (lk 48–51)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6cv3r&quot;&gt;Nicholas Holding,''[http://books.google.ee/books?id=Epec69LGa0IC&amp;pg=PA7&amp;dq=reptiles+of+Armenia&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=e-amUr3gNsHB7Aar9IDYDA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=reptiles%20of%20Armenia&amp;f=false Armenia with Nagorno Karabagh]'', 3 ed, lk 9, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xWYsw&quot;&gt;Ramesha Chandrappa, Sushil Gupta, Umesh Chandra Kulshrestha,''[http://books.google.ee/books?id=b1_fg3qnr2sC&amp;pg=PA311&amp;dq=reptiles+of+Armenia&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=GuemUrnuIayV7AakuoCYCw&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=reptiles%20of%20Armenia&amp;f=false Coping with Climate Change: Principles and Asian Context]'', Springer Science, lk 311, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;holding6&quot;&gt;Nicholas Holding,''[http://books.google.ee/books?id=Epec69LGa0IC&amp;pg=PA7&amp;dq=reptiles+of+Armenia&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=e-amUr3gNsHB7Aar9IDYDA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=reptiles%20of%20Armenia&amp;f=false Armenia with Nagorno Karabagh]'', 3 ed, lk 6, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6jXma&quot;&gt;L. J. L. D. Griensven (Van.),''[http://books.google.ee/books?id=TOEMcHwWRAsC&amp;pg=PA784&amp;lpg=PA784&amp;dq=edible+fungi+in+Armenia&amp;source=bl&amp;ots=-dPJ5nW_gw&amp;sig=Do6lYzR6W3CI7w1rjpSv_CSWooU&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=fQ3DUuHxOoW6yQPPooHwCA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=edible%20fungi%20in%20Armenia&amp;f=false Science and Cultivation of Edible Fungi 2000 -]'', lk 784, Volume 2, Mushroom Science XV)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ePtFh&quot;&gt;[http://www.fao.org/docrep/007/y5489e/y5489e06.htm 2 Characteristics: biology, ecology, uses, cultivation],&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RNvp3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://enrin.grida.no/biodiv/biodiv/national/armenia/general/spdiv.htm |pealkiri=Species of Economic Importance |vaadatud=2013-12-31 |arhiivimisaeg=2015-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150213001537/http://enrin.grida.no/biodiv/biodiv/national/armenia/general/spdiv.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmJUG&quot;&gt;[http://www.fao.org/docrep/005/y4496e/y4496e08.htm PROSPECTS OF UTILIZATION OF NON-WOOD FOREST PRODUCTS IN ARMENIA]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3nMmq&quot;&gt;[http://lntreasures.com/armenia.html Armenia]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Перепись 2011&quot;&gt;[http://www.armstat.am/file/doc/99475033.pdf 12.–21. oktoobril läbi viidud Armeenia Vabariigi rahvaloenduse esialgsed tulemused] (''armeenia keeles'').&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;giNKy&quot;&gt;[http://www.armeniapedia.org/wiki/Medicinal_Plants_of_Armenia Medicinal Plants of Armenia]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Map of Ptolemey&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120805202949/http://vashaktiv.ru/texts/maps/ptolemey.jpg Карта Птолемея.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nnKoP&quot;&gt;Nicholas Holding,''[http://books.google.ee/books?id=Epec69LGa0IC&amp;pg=PA7&amp;dq=reptiles+of+Armenia&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=e-amUr3gNsHB7Aar9IDYDA&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=reptiles%20of%20Armenia&amp;f=false Armenia with Nagorno Karabagh]'', 3 ed, lk 8, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Map of Herodot&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131017190923/http://dreamworlds.ru/uploads/posts/2010-07/thumbs/1278743314_karta-mira-po-gerodotu.jpg Карта Геродота]. &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mxni7&quot;&gt;[http://www.herp-am.narod.ru/Checklist.htm Armenia's Amphibians &amp; Reptiles Checklist ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ВИ&quot;&gt;Академия Наук СССР. ''Всемирная История'', kd 2, М. 1956, lk 421&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GFVKo&quot;&gt;''[http://www.yerevanzoo.am/index.php?id=152&amp;L=0&amp;tx_ttnews%5Btt_news%5D=508&amp;cHash=d7da8eb7f5c0e9d7075f044a303196f2 How to provide first aid and use an antidote in case of a snake bite]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iRHyv&quot;&gt;Acopian Center For The Environment, ''[http://www.acopiancenter.am/field-guide-boa-english-common-names.asp Field Guide to Birds of Armenia]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0KMw6&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://enrin.grida.no/biodiv/biodiv/national/armenia/general/dvthr.htm |pealkiri=Threatened Species in Armenia |vaadatud=2013-12-15 |arhiivimisaeg=2015-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150217063829/http://enrin.grida.no/biodiv/biodiv/national/armenia/general/dvthr.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZIbAl&quot;&gt;Eduard Yavruyan, Mark Kalashyan, Margarita Harutunyan,''[http://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/pdf/National_Reports/nat_rep_Arm_2006_2.pdfNATIONAL REPORT ON THE IMPLEMENTATION OF THE EUROBATS AGREEMENT IN THE REPUBLIC OF ARMENIA]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}'', Yerevan, 2006, Armenia Inf.EUROBATS.MoP5.43 REPUBLIC OF ARMENIA,&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JeXvU&quot;&gt;[http://www.eki.ee/knab/adm.htm Riikide haldusüksused ja nende koodid] Eesti Keele Instituut: Kohanimede andmebaas, 18.02.2010 (vaadatud 29.12.2011)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z62UL&quot;&gt;[http://www.armstat.am/file/doc/99471428.pdf www.armstat.am – GENERAL DESCRIPTION – ОБЩИЙ ОБЗОР]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MO6bx&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/am.html#Econ |pealkiri=CIA Factbook |vaadatud=2013-12-15 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704015104/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/am.html#Econ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Itfek&quot;&gt;[http://kyandaryanclan.io.ua/s85390 История Цивилизаций Ближнего Востока 2 Г. История Армений &quot;Великая Армения&quot;] [www.webcitation.org/659qYQsYI Arhiveering]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FINtO&quot;&gt;[[Tom Watkins]], cnn-com, 9. juuni 2010.[http://edition.cnn.com/2010/WORLD/meast/06/09/armenia.old.shoe/index.html?_s=PM:WORLD Armenian cave yields what may be world's oldest leather shoe]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7jIJs&quot;&gt;[http://news.am/eng/news/73915.html 5,900-year-old women’s skirt discovered in Armenian cave], news.am, 13. september 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gObZK&quot;&gt;James Owen. [http://news.nationalgeographic.com/news/2011/01/110111-oldest-wine-press-making-winery-armenia-science-ucla/ Earliest Known Winery Found in Armenian Cave], news.nationalgeographic.com, 10. jaanuar 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jdwvv&quot;&gt;[http://www2.widener.edu/~msrothma/shengavitweb2.html Shengavit], Shengavit a Kura Araxes Culture Site in Yerevan on the Ararat hills, Republic of Armenia. ''In those trenches he (''Hakop Simonyan'') isolated four distinct strata, the earliest from the late fifth millennium and the latest from the early to mid-third millennium BC.''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fArk1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130625235944/http://www.distedu.ru/mirror/_hist/clarino2.narod.ru/arm4.htm Земледельцы Северного Кавказа и Закавказья]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bmSvL&quot;&gt;[http://old-kavkaz.ru/kruglie_doma_araratskoi_dolini.html Круглые дома Араратской долины] [http://web.archive.org/20090825000749/old-kavkaz.ru/kruglie_doma_araratskoi_dolini.html Arhiveering]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;69vCf&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120207011314/http://armenica.info/history/histor2.htm История Армении]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;it0Hs&quot;&gt;Oletuse, et järgnes ühinemine [[Nairi]] maadega, kummutab [[Salmanassar III]] sõjakäik Nairi maadesse 7. ja 15. valitsemisaastal. Samuti mainitakse Nairit [[Tiglat-Pileser III]] ajal; vt [[Bertold Spuler]]. ''Handbuch der Orientalistik. Teil 1: Einleitung in die assyrischen Königsinschriften'', Teil 2: 934–722 v.&amp;nbsp;Chr. von Wolfgang Schramm -'', Brill, Leiden 1973, lk &amp;nbsp;85.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6zydY&quot;&gt;К. Рыжов. [http://www.hrono.ru/biograf/bio_t/tigran2.html Все монархи мира. Древний Восток. М., &quot;Вече&quot;. 2001.]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Karl August Hermann]] &quot;Wanad poisid: Teadusline lugemine rahwa elust. Abessinia maa ja rahwas. Armenlased ja kurdlased. Korea&quot; Tartu: Postimees, 1896
*H. Aasamaa &quot;Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik&quot; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950
*[[Marietta Šaginjan]] &quot;Matk läbi Nõukogude Armeenia&quot; (tõlkinud E. Roomet) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
*[[Garnik Isaakjan]] &quot;Armeenia NSV&quot; (tõlkinud E. Hiiemäe) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962
*[[Aira Kaal]] &quot;Esimest korda Armeenias: reisikiri&quot; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
*&quot;Armeenia NSV&quot; (koostanud [[Karl Laigna|K. Laigna]]) Tallinn: Eesti Raamat, 1986
*[[Lembo Tanning]] &quot;Armeenia probleem&quot; Tallinn: L. Tanning, 2005
*&quot;Armeenlaste väited ja ajaloolised faktid: küsimused ja vastused&quot; Ankara: Strateegiliste Uuringute Keskus, 2005
*&quot;Armeenlased&quot; (koostanud Armenui Kazarjan ja Ita Serman, tõlkinud Ita Serman) Tallinn: Ilo, 2009
*[[Brigitta Davidjants]] &quot;Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia&quot; Tallinn: Go Group, 2010

==Välislingid==
{{commonskat|Armenia}}
{{vikisõnaraamatus}}
*[http://www.armeniapedia.org Armeniapedia – Armeenia wiki]
*[http://www.armenica.org Armenica.org]
*[http://www.haias.net/armenien.html virtuaal-Armeenia]
*[http://www.armeniainfo.am/ Armeenia turismiportaal]

{{SRÜ}}
{{Aasiariigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |NS=40.38333333 |EW=44.95 |type=country |region=AM}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Armeenia| ]]</text>
      <sha1>fy8gnkhxrmkrb00dl6kk36l2wt5toj3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kreeka keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>624</id>
    <revision>
      <id>6173073</id>
      <parentid>5812167</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:10:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4911" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Fail:Modern Greek dialects en.svg|pisi|Uuskreeka keele murded]]
'''Kreeka keel''' on üks [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeli]].

Praegusel '''uuskreeka keelel''' oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav ''[[katharévousa]]'', mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel ''[[dimotiki]]''. Alates [[1974]]. aastast on ametlikult kasutusel üksnes ''dimotiki''.

Kreeka keel on flekteeriv keel.

== Vanakreeka keel ==
{{vaata|Vanakreeka keel}}
Vanakreeka keel, mille vanimad [[raidkiri|raidkirjad]] pärinevad [[8. sajand eKr|8.]]–[[7. sajand eKr|7. sajandist eKr]], oli [[antiikaeg|antiikajal]] tähtis kultuurkeel, peale [[Kreeka]] eriti idapoolsetel [[Vahemere maad|Vahemere maadel]] ja [[Ees-Aasia]]s. [[ladina keel|Ladina keele]] ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka [[eesti keel]]e [[sõnavara]]sse (näiteks ''akadeemia'', ''bioloogia'', ''-graaf'', ''tele-'').

== Kreeka tähestik ==
{{vaata|Kreeka tähestik}}
Kreeka tähestiku suur- ja väiketähed on esimeses ja teises reas. Kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede kirjutamisel kasutatav 1987. aastal kehtestatud kreeka omaladina tähestik. Rohkete erandite tõttu kreeka nimede kirjutamisel ei saa seda tabelit kasutada kreeka nimede latiniseerimiseks.
&lt;table border=0 color=#ffffff&gt;&lt;tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;35px&quot;&gt;&amp;#913;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#914;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#915;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#916;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#917;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#918;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#919;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#920;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#921;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#922;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#923;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#924;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#925;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#926;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#927;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#928;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#929;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#931;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#932;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#933;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#934;&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#935;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#936;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#937;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;35px&quot;&gt;&amp;#945;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#946;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#947;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#948;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#949;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#950;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#951;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#952;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#953;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#954;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#955;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#956;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#957;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#958;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#959;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#960;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#961;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#963;/&amp;#962;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#964;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#965;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#966;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#967;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#968;&lt;/td&gt;&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;0&quot;&gt;&amp;#969;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr bgcolor=#f5f5f5 align=center class=unicode&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot; height=&quot;35px&quot;&gt;a&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;v&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;g&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;d&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;e&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;z&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;i&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;th&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;i&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;k&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;l&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;m&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;n&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;x&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;o&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;p&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;r&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;s&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;t&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;y&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;f&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;ch&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;ps&lt;/td&gt;
&lt;td dir=&quot;ltr&quot; width=&quot;2%&quot;&gt;o&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;

==Vaata ka==
*[[Katharévousa]]
*[[Kreekakeelne Vikipeedia]]

== Välislingid ==
{{Vikipeedia/keel|el|Kreekakeelne}}
{{vikisõnastikuKat|Uuskreeka keel}}
{{Vikitsitaadid}}
*[https://eki.ee/teatmik/kreeka-nimed/ Kreeka nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

{{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}}

[[Kategooria:Kreeka keel| ]]</text>
      <sha1>ed18286yzulj9s9vhw1vdvqvint6ff7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Läti keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707</id>
    <revision>
      <id>6173059</id>
      <parentid>5429565</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:39:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6019" xml:space="preserve">{{keeled|nimi=Läti keel|originaalnimi=latvie&amp;#353;u valoda
|keelkonnavärv=indo-euroopa
|riigid=[[Läti]]s, [[Austraalia]]s, [[Valgevene]]s, [[Kanada]]s, [[Eesti]]s, [[Saksamaa]]l, [[Leedu]]s, [[Venemaa]]l, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Suurbritannia]]s ja mujal
|piirkond=[[Euroopa]]
|rääkijad=1,5 miljonit &lt;ref&gt;[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=lav Läti keel]. ''Ethnologue.com'', {{väiksem|Kasutatud 26.07.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}&lt;/ref&gt;
|keelkond=[[indoeuroopa keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[balti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[idabalti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''läti keel'''
|riik={{PisiLipp|Läti}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Euroopa Liit}}
|keelehoole=[[Läti Riigikeelekeskus]]
|kood 1=lv
|kood 2=lav
|kaart=Latvian as primary language at home by municipalities and cities (2011).svg
|kaardi legend=Keele leviala Läti Vabariigis
}}

'''Läti keel''' (läti keeles ''latviešu valoda'') kuulub [[indoeuroopa keelkond|indoeuroopa keelkonna]] [[balti keeled|balti rühma]]. See on [[Läti]] Vabariigi ametlik keel.

Läti keelt kõnelevad peamiselt Läti elanikud ning pagulased ja nende järeltulijad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Austraalia]]s ja [[Euroopa]] riikides.

==Murded== 
Läti keelel on kolm [[murre|murret]]. [[Keskläti murre]]t, millel põhineb läti [[kirjakeel]], kõneldakse Kesk-Lätis. Selle alla kuuluvad ka [[kura keel]]est mõjutatud [[kurši murrakud]]. [[Liivi murre]]t, mis kujunes [[liivi keel]]e mõju all, räägitakse Põhja-[[Kurzeme]]s ja Loode-[[Vidzeme]]s. [[Ülemläti murre]]t kõneldakse Ida-Lätis. [[Latgale]] territooriumil räägitavat ülemläti murret nimetatakse latgali murrakuteks või [[latgali keel]]eks. See murre on olnud tugeva slaavi mõju all. Latgali keeles anti [[1730]]–[[1865]] ja [[1904]]–[[1959]] välja raamatuid ja ajakirju. Pärast Läti taasiseseisvumist on latgali keel taas kasutamist leidmas (muuhulgas ka [[internet]]is).
[[File:Bielenstein Atlas Karte I.jpg|pisi|[[August Johann Gottfried Bielenstein]]i läti keeleala kaart aastast [[1884]]]]

==Eripärad== 
Erinevalt [[leedu keel]]est on läti keeles (tõenäoliselt [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] [[substraat (lingvistika)|substraadi]] mõjul) [[sõnarõhk]] alati esimesel [[silp|silbil]].  

[[Järgsilp]]ides on pikad [[vokaal|täishäälik]]ud lühenenud, [[diftong]]id [[monoftong]]iseerunud ja lühikesed täishäälikud (peale ''u'') välja langenud.

Vanad silbisisesed [[häälikuühend]]id on [[häälikumuutus|muutunud]]: ''an''&gt;''uo'', ''en''&gt;''ie'', ''in''&gt;''ī'', ''un''&gt;''ū''. [[Eesvokaal]]ide ees on toimunud [[häälikumuutus]]ed ''k''&gt;''c'' ja ''g''&gt;''dz''.

Pikkades silpides (mis sisaldavad pikki täishäälikuid või diftonge või täishäälikute ühendeid [[kaashäälik]]utega ''m'', ''n'', ''ņ'', ''l'', ''ļ'' või ''r'') on säilinud vanad [[silbiintonatsioon]]id: pikk (''mãte'' 'ema'), katkendlik (''meîta'' 'tütar') ja langev (''rùoka'' 'käsi').

[[Kesksugu]] ja [[duaal]] on kadunud, [[instrumentaal]] on ainsuses kokku langenud [[akusatiiv]]iga, [[mitmus]]es [[daativ]]iga.

On säilinud [[omadussõna]]de [[definiitvorm]] ja [[indefiniitvorm]].

[[Tegusõna]]del on [[olevik]]us, [[minevik]]us ja [[Tulevik (keeleteadus)|tulevikus]] liht- ja liitvormid. Kolmandas isikus [[arv (grammatika)|arv]]u ei eristata.

==Tüpoloogia==
[[Sõnajärg]] on vaba, domineerib sõnajärg [[SVO]]. [[Täiend]] on [[põhisõna]] ees.   

==Kiri== 
Läti [[tähestik]] põhineb [[ladina tähestik]]ul ning kasutab lisaks [[diakriitiline märk|diakriitilisi märke]] ([[makron]] pikkade vokaalide tähistamiseks - ā, ē, ī, ū, vanasti ka ō; [[haak (diakriitiline märk)|haak]] tähtedel š, č ja ž ning [[sedii]] tähtede ģ, ķ, ļ ja ņ, vanasti ka [[ŗ]] juures [[palatalisatsioon]]i tähistamiseks).

Võõrnimed kirjutatakse häälduspäraselt.

==Sõnavara== 
Peale [[genuiinne sõnavara|genuiinse sõnavara]] on [[laen (keeleteadus)|laen]]e põhiliselt [[keskalamsaksa keel]]est (''elle'' 'põrgu', ''mūris'' 'müür', ''stunda'' 'tund'), slaavi keeltest, peamiselt [[vene keel]]est (''bļoda'' 'kauss', ''sods'' 'karistus', ''grēks'' 'patt') ja [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltest]] (''kāzas'' 'pulmad', ''puika'' 'poiss').

==Ajalugu== 
Läti keel oli algul vaid ühe idabalti hõimu keel.  

Vanim lätikeelne [[trükis]] ([[katoliiklus|katoliku]] [[katekismus]]) pärineb [[1585]]. aastast. 

Esimesed raamatud kirjutasid põhiliselt [[sakslased]], kes ei vallanud täielikult läti keelt. Ortograafia põhines [[alamsaksa keel|alamsaksa]] ortograafial. 

Läti kirjakeel arenes välja [[19. sajand]]i teiseks pooleks.

==Vaata ka==
*[[läti laenud eesti keeles]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikipeedia/keel|lv|Lätikeelne}}
{{commonskat|Latvian language}}
*[http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?g=2&amp;r=10621061&amp;q=    Läti-eesti ja eesti-läti sõnastik]
*[http://www.letonika.lv/morphology/     Läti keele morfoloogia] (''läti keeles'')
*[http://www.liis.lv/latval/ekurss_eng/galvena.html   Läti keele morfoloogia] (''inglise keeles'')
*[http://www.liis.lv/latval/latviesu/latv2.htm   Läti keele e-kursus] (''läti keeles'')
*[http://www.lvavp.lv/   Riiklik Läti Keele Õppe Agentuur] (''vene, läti ja inglise keeles'')
*[http://www.ailab.lv/lvavp/galva_files/LVAVP/default1.htm   Läti keele õppe materjalid] (''läti keeles'')
*[http://www.letonika.lv/dictionary/    Läti-inglise, inglise-läti, läti-vene, vene-läti, läti-saksa, saksa-läti, läti-leedu ja leedu-läti sõnastik]
*[http://termini.letonika.lv  Lätikeelse terminoloogia portaal] (''läti keeles'')
*[http://dictionary.site.lv/ Läti-inglise-läti sõnastik]
*[http://www.websters-online-dictionary.org/definition/Latvian-english/ Läti sõnad Webster-Rosetta sõnastikus]
*[https://eki.ee/teatmik/lati-nimed/ Läti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

{{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}}

[[Kategooria:Balti keeled]]
[[Kategooria:Läti|Keel]]</text>
      <sha1>d28md2otkikoq81mhhof30b6csa4eaa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ladina keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>709</id>
    <revision>
      <id>6173071</id>
      <parentid>5864809</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:07:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2464" xml:space="preserve">[[Pilt:Calligraphy.malmesbury.bible.arp.jpg|pisi|Ladinakeelne piibel aastast 1407]]

'''Ladina keel''' (''lingua Latina'') on [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] [[itali keeled|itali rühma]] kuuluv keel, mida algselt kõnelesid [[latiinid]] [[Latium]]i maakonnas, mille keskus oli [[Rooma]].

Ladina keel on [[surnud keel]], kuid ta elab edasi ladina kõnekeelest ([[vulgaarladina keel]]est) kujunenud [[romaani keeled|romaani keeltes]]. Siiski on [[Euroopa]]s tänapäeval veel umbes 100 inimest, kes on suutelised ladina keelt täiesti vabalt rääkima.&lt;ref&gt;http://www.bbc.com/news/magazine-21412604&lt;/ref&gt;  

Vanimaid säilinud ladina keele mälestisi on nn [[duenos-inskriptsioon|''duenos''-inskriptsioon]].

[[Vana-Rooma|Rooma]] riigikeelena oli ladina keel kõige tähtsamaid [[Antiikaeg|antiikaja]] keeli. Rahvastiku elava kõnekeelena kadus ladina keel käibelt [[8. sajand]]il.&lt;ref&gt;http://curiosity.discovery.com/question/why-people-dont-speak-latin&lt;/ref&gt; [[Keskaeg|Keskajal]] püsis see kiriku- ja teaduskeelena, osalt ka halduskeelena. Kuigi ladina keel on hiljem neist valdkondadest taandunud, on [[arstiteadus]]es ja [[bioloogia]]s ladinakeelsed nimetused ja oskussõnad kasutusel tänapäevalgi. Ka muu sõnavara ammutamine ladina keelest jätkub. Ladina keele ja selle kaudu [[vanakreeka keel]]e osiseid on hulgaliselt eestigi võõrsõnavaras (ladina keelest näiteks ''aula'', ''kommunism'', ''vitriin'').

[[Vatikan|Vatikanis]] on ladina keel [[riigikeel]]. 

Enamikus Euroopa keeltes kasutatakse [[ladina kiri|ladina kirja]], mis võeti algselt kasutusele ladina keeles kirjutamiseks.

==Vaata ka==
[[Pilt:Romance 20c en.png|pisi|Ladina keelest põlvnevad [[romaani keeled]] (20. sajandit kujutaval kaardil)]]
*[[Ladinakeelsete lühendite loend]]
*[[Ladinakeelsete väljendite loend]]
*[[Ladina tähestik]]
*[[Vulgaarladina keel]]
*[[Hilisladina keel]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://la.wikipedia.org Vikipeedia ladina keeles]
*[http://www.yleradio1.fi/nuntii/audi Iganädalased uudisteringvaated ladina keeles Soome raadios YLE Radio 1]
*[http://avitus.alcuinus.net/schola_latina/ Schola Latína Európæa &amp; Úniversális in líneá ]
*[https://lingualatina.dk/wp/ Lingva Latina Per Se Illvstrata]
*[https://eki.ee/teatmik/ladina-nimed/ Ladina nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Ladina keel| ]]
[[Kategooria:Vana-Rooma]]
[[Kategooria:Vatikan]]
[[Kategooria:Vatikani kultuur]]</text>
      <sha1>9aes3jxp1sixbxu30n60v77a9ezgx83</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leedu keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>782</id>
    <revision>
      <id>6173063</id>
      <parentid>6041287</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:47:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2861" xml:space="preserve">{{keeled|nimi=leedu keel|originaalnimi=lietuvių kalba
 | keelkonnavärv = Indoeuroopa
 | riigid        = [[Leedu]]
 | rääkijad      = 3,1 miljonit &lt;ref name=&quot;Ethnologue&quot; /&gt;
 | keelkond      = [[indoeuroopa keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[balti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[idabalti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''leedu keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Leedu}}&lt;br /&gt;{{PisiLipp|Euroopa Liit}}
 | keelehoole    = [[Riiklik leedu keele komisjon]]
 | kood 1        = lt
 | kood 2        = lit
 | kaart=Map_of_Lithuanian_language.svg
 | kaardi legend=Leedu keele leviala
}}

'''Leedu keel''' (''lietuvių kalba'') on [[balti keeled|balti keelte]] idarühma kuuluv [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keel]]. Leedu keel on [[Leedu]] [[riigikeel]] ja seda räägib [[emakeel]]ena umbes 3,1 miljonit [[leedulased|leedulast]] peamiselt Leedus, kuid ka [[Poola]]s ([[Suwalszczyzna]]), [[Venemaa]]l ja [[Läti]]s. 

Leedu keeles on kolm rõhutüüpi ja seitse [[Käänamine|kääne]]t. Leedu keelt peetakse üheks arhailisemaks tänapäeval kõneldavaks indoeuroopa keeleks. Murded jagunevad põhja- ja lõunamurreteks. Kirjakeel põhineb viimastel.

Vanimad kirjalikud mälestised pärinevad [[16. sajand]]ist ([[Martin Luther]]i [[katekismus]]e [[tõlge]]). 

Leedu keele esimese teadusliku kirjelduse ''Handbuch der litauischen Sprache'' (''Leedu keele käsiraamat''; 2 köidet) avaldas [[1856]]–[[1857]] [[Praha ülikool]]i professor [[August Schleicher]]. 

Keelekood standardi [[ISO 639]] järgi on lt või lit.

== Kirjasüsteem ==
Leedu keel kasutab [[ladina kiri|ladina kirja]]. Leedu tähestikus on 32 tähte:

Aa Ąą Bb Cc Čč Dd Ee Ęę Ėė Ff Gg Hh Ii Įį Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Tt Uu Ųų Ūū Vv Zz Žž 

Võõrnimed kirjutatakse häälduspäraselt. 

== Grammatika ==
=== Arvsõnad ===

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 1
! 2
! 3
! 4
! 5
! 6
! 7
! 8
! 9
! 10
! 20
! 100
! 1000
|-
| vienas / viena
| du
| trys
| keturi
| penki
| šeši
| septyni 
| aštuoni 
| devyni 
| dešimt 
| dvidešimt 
| šimtas 
| tūkstantis 
|-
|}

=== Isikulised asesõnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Ainsus !! Mitmus
|-
| '''1.''' || aš || mes
|-
| '''2.''' || tu || jūs
|-
| '''3.''' || jis, ji|| jie, jos
|}

=== Käänded ===
Käändeid on seitse: [[nominatiiv]], [[genitiiv]], [[daativ]], [[akusatiiv]], [[instrumentaal]], [[lokatiiv]] ja [[vokatiiv]]. 

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Ethnologue&quot;&gt;[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=lit Leedu keel]. ''Ethnologue''. {{väiksem|Kasutatud 1.03.2010 {{väiksem|(inglise)}}}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Vikipeedia/keel|lt|Leedukeelne}}
{{Vikitsitaadid}}
*[https://eki.ee/teatmik/leedu-nimed/ Leedu nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus
*[http://dictionaries.vnvsoft.com/en/ Inglise-leedu sõnastik]

{{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}}

[[Kategooria:Balti keeled]]
[[Kategooria:Leedu|Keel]]</text>
      <sha1>onlwpoyb4xj56rmw0evwsccj6yh6a3r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meteoroloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>794</id>
    <revision>
      <id>6173216</id>
      <parentid>5871610</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:54:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Komissaarien jahtaama</username>
        <id>168426</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2455" xml:space="preserve">[[Pilt:Ilmamõõtmise graafikud Tartu tähetorni juures Toomemäel Tartu hansapäevadel, 20. juuli 2012.JPG|pisi|Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012]]
'''Meteoroloogia''' ehk '''ilmastikuteadus''' on [[teadusharu]], mis uurib [[atmosfäär]]i ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil. Meteoroloogiat loetakse [[geofüüsika]] alldistsipliiniks ja lisaks [[atmosfäärifüüsika]]le, [[atmosfäärikeemia]]le ja [[atmosfääridünaamika]]le kuulub selle huviorbiiti ka [[õhk|õhu]] ja [[maapind|maapinna]] ([[maismaa]] või [[ookean]]i pinna) vastastikune mõju. Meteoroloogia peamine eesmärk on [[ilmastik]]unähtuste täielik mõistmine ja ilma võimalikult täpne ennustamine.

Levinud rahvalikus käsituses mõistetakse meteoroloogia all kitsamalt [[ilm]]a uurivat ja [[ilma prognoosimine|ilma prognoosimise]] aluseks olevat teadusharu.

Meteoroloogias eristatakse mitmeid allharusid. [[Dünaamiline meteoroloogia]] tegeleb [[atmosfäär]]is toimuvate liikumiste uurimisega, kasutades fundamentaalseid [[hüdrodünaamika]] võrrandeid. [[Sünoptiline meteoroloogia]] tegeleb [[sünoptika|sünoptilise]] ilmainformatsiooni ([[sünoptilised kaardid]], sünoptilised ilmavaatlused) [[analüüs]]iga ilma ennustamise eesmärgil. [[Füüsikaline meteoroloogia]] tegeleb selliste [[atmosfäärinähtused|atmosfäärinähtuste]] uurimisega, mis pole otseselt seotud õhu liikumisega. Meteoroloogia lähedane sugulasdistsipliin on [[klimatoloogia]].

Uuringud tuginevad nii maismaal kui ka merel asuvate vaatlusjaamade võrgustiku, [[ilmaradar]]ite ning [[tehiskaaslane|tehiskaaslaste]] andmestikule. Tänapäeva meteoroloogias on nii ilma ennustamisel kui ka teaduslikus uurimistöös täiesti möödapääsmatu [[superarvuti]]te kasutamine.
 
Meteoroloogia on tunginud sügavale inimeste igapäevaellu. Meteoroloogia on abiks [[lennundus]]ele, [[laevandus]]ele ja [[põllumajandus]]ele. Võimalikult täpne ilmaennustus on abiks majandustegevusele ja õigeaegseks hoiatuseks ohtlike ilmanähtuste, näiteks [[orkaan]]ide, [[tromb]]ide jne. eest, aidates sellega säästa inimelusid. Võimalusel püütakse ilma ka kasulikus suunas sihipäraselt mõjutada.

==Meteoroloogiainstrumendid==
{{Vaata|Meteoroloogiainstrumendid}}

== Vaata ka ==
* [[Meteoroloogia mõisteid]]
* [[Hüdrometeoroloogia]]
* [[Klimatoloogia]]
* [[Maateaduste mõisteid]]

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Meteoroloogia| ]]</text>
      <sha1>bilnngjan4q21n94m58uihqv022aknj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Burjaatia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2374</id>
    <revision>
      <id>6173164</id>
      <parentid>5966561</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:41:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5885" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Burjaatia Vabariik
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Республика Бурятия | nimi1_latin = (Respublika Burjatija)
|  nimi2_keel = burjaadi | nimi2 = Буряад Республика | nimi2_latin = (Burjaad Respublika)
|  lipp = Flag of Buryatia.svg
|  lipu_link = [[Burjaatia lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Buryatia.svg
|  vapi_link = [[Burjaatia vapp]]
|  pindala = 351300
|  elanikke = 985431
|  elanikke_seis = 2021
|  keskuse_nimi = [[Ulan-Ude]]
|  ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[burjaadi keel|burjaadi]]
|  asendikaardi_pilt = Buryat in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Burjaatia Vabariik''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Venemaa]]l [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]].

Burjaatia piirneb lõunas [[Mongoolia]]ga, läänes ja põhjas [[Irkutski oblast]]iga, idas [[Taga-Baikali krai]]ga. Hõlmab [[Baikali järv]]e idakalda, ulatudes [[Jablonovõi ahelik]]uni. Suuremad jõed on [[Selenge]], [[Barguzini jõgi|Barguzin]] ja [[Ülem-Angara]]. Kõrgeim mägi on [[Munku-Sardõk]].

== Haldusjaotus ==
Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

* [[Barguzini rajoon]] (''Баргузинский район'')
* [[Baunti evengi rajoon]] (''Баунтовский район'')
* [[Bitšura rajoon]] (''Бичурский район'')
* [[Džida rajoon]] (''Джидинский район'')
* [[Horinski rajoon]] (''Хоринский район'')
* [[Ivolginski rajoon]] (''Иволгинский район'')
* [[Jeravna rajoon]] (''Еравнинский район'')
* [[Kabanski rajoon]] (''Кабанский район'')
* [[Kižinga rajoon]] (''Кижингинский район'')
* [[Kjahta rajoon]] (''Кяхтинский район'')
* [[Kurumkani rajoon]] (''Курумканский район'')
* [[Muhhoršibiri rajoon]] (''Мухоршибирский район'')
* [[Muja rajoon]] (''Муйский район'')
* [[Oka rajoon]] (''Окинский район'')
* [[Pribaikalski rajoon]] (''Прибайкальский район'')
* [[Selenga rajoon]] (''Селенгинский район'')
* [[Severo-Baikalski rajoon]] (''Северобайкальский район'')
* [[Zaigrajevo rajoon]] (''Заиграевский район'')
* [[Zakamenski rajoon]] (''Закаменский район'')
* [[Tarbagatai rajoon]] (''Тарбагатайский район'')
* [[Tunkinski rajoon]] (''Тункинский район'')

== Rahvastik ==
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 981 238 inimest, kellest olid 27,81% [[burjaadid]], 67,82% [[venelased]], 0,98% [[ukrainlased]] ja 0,83% [[tatarlased]].&lt;ref&gt;http://www.perepis2002.ru/index.html?id=11&lt;/ref&gt;

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Burjaatia elanikest burjaate 29,51%, venelasi 64,89%, tatarlasi 0,7% ja ukrainlasi 0,58%&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-08-11 |arhiivimisaeg=2020-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200430211642/https://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: right;&quot;
|-bgcolor=&quot;#e0e0e0&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; | Rahvusgrupp
! colspan=&quot;2&quot; | 1926 &lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
! colspan=&quot;2&quot; | 1939
! colspan=&quot;2&quot; | 1959
! colspan=&quot;2&quot; | 1970
! colspan=&quot;2&quot; | 1979
! colspan=&quot;2&quot; | 1989
! colspan=&quot;2&quot; | 2002
! colspan=&quot;2&quot; | 2010
|-bgcolor=&quot;#e0e0e0&quot;
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Burjaadid]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
| 214 957
| 43,8%
| 116 382
| 21,3%
| 135 798
| 20,1%
| 178 660
| 22,2%
| 206 860
| 23,0%
| 249 525
| 24,0%
| 272 910
| 27,8%
| 286 839
| 30,0%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Venelased]]
| 258 796
| 52,7%
| 393 057
| 72,0%
| 502 568
| 74,6%
| 596 960
| 73,5%
| 647 785
| 72,0%
| 726 165
| 69,9%
| 665 512
| 67,8%
| 630 783
| 66,1%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Tatarlased]]
| 3.092
| 0,6%
| 3 840
| 0,7%
| 8 058
| 1,2%
| 9 991
| 1,2%
| 10 290
| 1,1%
| 10 496
| 1,0%
| 8 189
| 0,8%
| 6 813
| 0,7%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Ukrainlased]]
| 1 982
| 0,4%
| 13 392
| 2,5%
| 10 1083
| 1,5%
| 10 769
| 1,3%
| 15 290
| 1,7%
| 22 868
| 2,2%
| 9 585
| 1,0%
| 5 654
| 0,6%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Sojoodid]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
| 161
| 0,0%
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 2,700
| 0,3%
| 3 600
| 0,4%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Evengid]]
| 2 791
| 1,9%
| 1 818
| 00,3%
| 1 335
| 0,2%
| 1 685
| 0,2%
| 1 543
| 0,2%
| 1 679
| 0,2%
| 2 334
| 0,2%
| 2 974
| 0,3%
|-
| align=&quot;left&quot;| Teised
| 9 276
| 1,9%
| 16 857
| 3,1%
| 13 352
| 2,0%
| 12 646
| 1,6%
| 15 982
| 1,8%
| 25 393
| 2,4%
| 18 421
| 1,9%
| 17 344
| 1,8%
|-bgcolor=&quot;#e0e0e0&quot;
| align=&quot;left&quot;| '''Rahvaarv'''
| 491.236
| 100%
| 545.766
| 100%
| 673.326
| 100%
| 812.251
| 100%
| 899.398
| 100%
| 1.038.252
| 100%
| 981.238
| 100%
| 972.021
| 100%
|}
&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; 1939–1989 loeti burjaate ja sojoote üheks rahvaks. &lt;br /&gt; &lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; 1926 oli Burjaatia suurem, hõlmates piirkondi, mis praegu kuuluvad [[Taga-Baikali krai]]sse ning [[Irkutski oblast]]isse.

Linnades elab 46% rahvastikust. Pealinnas Ulan-Udes elab üle 1/3 vabariigi elanikest.

== Ajalugu ==
Vabariigi sünniks loetakse Burjaadi-Mongoli ANSV loomist [[Vene NFSV]] koosseisus [[30. mai]]l [[1923]].

[[1958]]. aastal nimetati Burjaadi-Mongoli ANSV Burjaadi ANSV-ks.

[[1992]]. aastast kannab nime Burjaatia Vabariik.

== Vaata ka ==
* [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond]]
* [[Ust-Orda Burjaadi autonoomne ringkond]]
* [[Agvan Doržijev]]
* [[Lubsan Sandan Tsõdenov]]
* [[Daši-Doržo Itigelov]]
* [[Bidija Dandaron]]
* [[Ivolga klooster]]
* [[Gombožab Tsöbikov]]
* [[Datsan]]
* [[Burjaadi kirjandus]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=53.8 |EW=109.33333333 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa vabariigid]]
[[Kategooria:Burjaatia| ]]</text>
      <sha1>6fy8t9xdjsaqtks7pp8myhwv985lgvg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Altai Vabariik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2378</id>
    <revision>
      <id>6172979</id>
      <parentid>5966551</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:18:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3630" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Altai Vabariik
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Республика Алтай | nimi1_latin = (Respublika Altai)
|  nimi2_keel = altai | nimi2 = Алтайдынг Республиказы | nimi2_latin = (Altajdõng Respublikazõ)
|  lipp = Flag of Altai Republic.svg
|  lipu_link = [[Altai Vabariigi lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Altai Republic.svg
|  vapi_link = [[Altai Vabariigi vapp]]
|  pindala = 92961
|  elanikke = 220954
|  elanikke_seis = 2021
|  keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
|  keskuse_nimi = [[Gorno-Altaisk]]
|  ametlik_keel = [[vene keel|vene]], [[altai keel|altai]] ja [[kasahhi keel|kasahhi]]
|  asendikaardi_pilt = Altai Republic in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Altai Vabariik''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]].

Ta asub [[Lõuna-Siber]]is. Piirneb [[Kemerovo oblast]]i, [[Hakassia Vabariik|Hakassia Vabariigi]], [[Tõva Vabariik|Tõva Vabariigi]] ja [[Altai krai]]ga ning välisriikidest [[Mongoolia]], [[Hiina]] ja [[Kasahstan]]iga.

== Ajalugu ==

Moodustati [[1922]]. aastal kui [[Oiroodi autonoomne oblast]]. [[1948]]. aastal nimetati ümber [[Mägi-Altai AO|Mägi-Altai autonoomseks oblastiks]], [[1990]]. aastal [[Mägi-Altai ANSV|Mägi-Altai ANSV-ks]], [[1991]]. aastal [[Mägi-Altai Vabariik|Mägi-Altai Vabariigiks]] ja [[1992]]. aastal Altai Vabariigiks.

== Rahvastik ==

2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 202 947 inimest, kellest 116 510 (57,4%) olid [[venelased]], 62 192 (30,6%) [[altailased]] ja 12 108 (6%) [[kasahhid]].

[[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Altai Vabariigi elanikest venelasi 55,68%, altailasi 35,33% ja kasahhe 6,07%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-27 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226044600/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Vabariigi koosseisus olevad rajoonid ja vabariikliku alluvusega linn:

'''Rajoonid''':
* [[Koš-Agatši rajoon]] (Koš-Agaši rajoon) (vene ''Кош-Агачский район'', altai ''Кош-Агаш аймак'')
* [[Maima rajoon]] (Majma rajoon) (''Майминский район'', ''Майма аймак'')
* [[Ongudai rajoon]] (Ongdoj rajoon) (''Онгудайский район'', ''Оҥдой аймак'')
* [[Šebalino rajoon]] (Šebalini rajoon) (''Шебалинский район'', ''Шебалин аймак'')
* [[Tšemali rajoon]] (Tšamali rajoon) (''Чемальский район'', ''Чамал аймак'')
* [[Tšoja rajoon]] (?) (''Чойский район'', ?)
* [[Turotšaki rajoon]] (Turatšaki rajoon) (''Турочакский район'', ''Турачак аймак'')
* [[Ulagani rajoon]] (''Улаганский район'', ''Улаган аймак'')
* [[Ust-Kani rajoon]] (Kan-Oozõ rajoon) (''Усть-Канский район'', ''Кан-Оозы аймак'')
* [[Ust-Koksa rajoon]] (Kök-Suu Oozõ rajoon) (''Усть-Коксинский район'', ''Кӧк-Суу Оозы аймак'')

'''Linn''':
* [[Gorno-Altaisk]] (''Горно-Алтайск'', ''Улулу Алтай'' (mitteametlik))

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://республика-алтай.рф/ Altai Vabariigi internetiportaal]

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=50.91666667 |EW=86.91666667 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa vabariigid]]
[[Kategooria:Altai Vabariik]]</text>
      <sha1>bo1ljmmrftkrioxqxfcma4ak2fr43ys</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korea keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4348</id>
    <revision>
      <id>6173076</id>
      <parentid>5053369</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:10:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2293" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}

'''Korea keel''' on [[keel (keeleteadus)|keel]], mida räägitakse [[Põhja-Korea|Põhja]]- ja [[Lõuna-Korea]]s, osaliselt ka Ida-[[Hiina]]s, Põhja-Korea ja Hiina piiridel. Maailmas peab korea keelt emakeeleks umbes 78 miljonit inimest.

Üldiselt peetakse korea keelt [[suguluskeelteta keel]]eks, mõned uurijad on korea keelt seostanud [[altai keeled|altai keeltega]].

Korea keele põhi[[konsonant|konsonandid]]: ㅊ (''tšiõt''), ㅋ (''kiõk''), ㅌ (''tiõt'') ja ㅍ (''piõp'') on [[aspiratsioon|aspireeritud]] variandid järgmistest variantidest: ㅈ (''džiõt''), ㄱ (''giõk''), ㄷ (''digõt'') ja ㅂ (biõp) ning lisaks veel ㅎ (hiõt).

Viis nendest konsonantidest on rõhutatud – kirjutatakse horisontaalselt üksteise kõrvale: ㄲ (''kk''), ㄸ (''tt''), ㅃ (''pp''), ㅆ (''ss'') ja ㅉ (''dždž''). Kahekordseid konsonante ei hääldata pikalt nagu eesti keeles, vaid tugevalt rõhutatuna.

Täishäälikud: korea keeles on kuus põhitäishäälikut '''ㅏ, ㅓ, ㅣ, ㅡ, ㅜ, ㅗ. '''Nende kombineerimisel saadakse järgmised häälikud: '''ㅐ'''([''a'']''e''), a jääb peaaegu hääldamata; '''ㅑ'''(''ja''); '''ㅒ'''(''jaeo''); '''ㅔ'''(''e''); '''ㅕ'''(''j''[''e'']''o''), e jääb peaaegu hääldamata; '''ㅖ'''(''je''); '''ㅘ''' (''wa''); '''ㅙ''' (''we''); '''ㅚ''' (''wo''); '''ㅛ''' (''jo''); '''ㅝ''' (''w''[''u'']''o''), u jääb peaaegu hääldamata; '''ㅞ''' (''w''[''u'']''e''), jääb peaaegu hääldamata; '''ㅟ''' (''wi''); '''ㅠ''' (''ju''); '''ㅢ''' (''ui'');

Korea keel on [[Soovõrdsed keeled|soovõrdne]], selles puudub grammatiline sugu.

==Korea kiri==
{{vaata|Korea kiri}}
Korea kirjas on 24 lihttähte, mille kombineerimisel saadakse silpe märkivad täheplokid. 

[[Pilt:Korea_keel.png]] 

Tähestiku järjekord:

ㄱ ㄲ ㄴ ㄷ ㄸ ㄹ ㅁ ㅂ ㅃ ㅅ ㅆ ㅇ ㅈ ㅉ ㅊ ㅋ ㅌ ㅍ ㅎ
ㅏ ㅐ ㅑ ㅒ ㅓ ㅔ ㅕ ㅖ ㅗ ㅘ ㅙ ㅚ ㅛ ㅜ ㅝ ㅞ ㅟ ㅠ ㅡ ㅢ ㅣ

==Välislingid==
{{vikisõnastikus|korea keel}}
{{Vikipeedia/keel|ko|Koreakeelne}}
*[http://www.unicode.org/charts/PDF/UAC00.pdf Kõik korea keele silbid, Unicode'i tabel, PDF-vormingus]
*[https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/ Korea nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Korea keel| ]]</text>
      <sha1>odie18s9pk0xdwsmg32bj0ilw995z15</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>5. august</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4925</id>
    <revision>
      <id>6173248</id>
      <parentid>5687747</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T04:27:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8426" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Augustikalender}}

'''5. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 217. ([[liigaasta]]l 218.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 23. juuli ([[1901]]–[[2099]]).

== Sündmused ==
===[[Eesti]]s===
* [[1589]] – {{kas|[[Tallinn]]a saabus Rootsi kuningas [[Johan III]] koos kuninganna [[Gunilla Bielke]] ja [[Rootsi Riiginõukogu|riiginõukogu]] delegatsiooniga, ning pidas augustis-septembris läbirääkimisi oma poja, Poola kuningas ja Rootsi troonipärija [[Zygmunt III|Sigismund]]iga.}}
*[[1879]] – ilmus [[Adam Aint]]i ajalehe [[Tartu Eesti Seitung]] esimene number&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[1902]] – Tallinnas algasid [[8. august]]ini kestnud keisripäevad, [[Nikolai II]] osavõtul&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:162&quot;/&gt;.
* [[1917]] – [[Peterburi]]s toimus Põhja-ringkonna [[eesti asunduste kongress]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:184&quot;/&gt;.
* [[1919]] – Tallinnas lõppesid [[1918. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus]]&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)&lt;/ref&gt;.
* [[1933]] – Tartus algas protestiallkirjade kogumine miiniristlejate [[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]] ja [[Vambola (miiniristleja)|Vambola]] müümise vastu.
*   1937 – Viimsi vallas hukkus [[Ipriit|ipriidiplahvatuses]] kolm last&lt;ref&gt;Kolm poisikest sai surma. Rahvaleht, 6. august 1937, nr. 92, lk. 1.&lt;/ref&gt;.
* [[1940]] – [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon Eestis]]: [[Eesti]]sse tagasi pöördumast keeldunud isikud kuulutati ülejooksikuteks ja nende tegevus kvalifitseeriti riigireetmiseks. Nende omakseid ähvardasid repressioonid.
* [[1940]] – Eestis kehtestati [[Ida-Euroopa aeg|Ida-Euroopa aja]] asemel [[Moskva aeg]].&lt;ref&gt;http://web.zone.ee/astro/Astro_Aeg.htm&lt;/ref&gt;
*[[1965]] – [[NLKP Keskkomitee]] ja [[NSVL Ministrite Nõukogu|NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] avaldas määruse, milles Balti liiduvabariikidel lubati säilitada 11-aastased [[Üldhariduskool|üldhariduskoolid]] (Moskva oli 1964. aastal käskinud jätta 10-aastased koolid)&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
* [[1993]] – seoses [[25. juuli]]st [[2. august]]ini kestnud Läänemaa [[Jäägrikompanii]] allumatusest tekkinud konfliktiga (nn [[jäägrikriis]]iga) vabastati [[Hain Rebas]] kaitseministri ülesannetest.
* [[1994]] – [[Lääne-Euroopa Liit|Lääne-Euroopa Liidu]] Assamblee president Sir [[Dudley Smith]] ütles pressikonverentsil, et Eestil on samasugused õigused nagu Euroopa suurriikidel ning Eestil lasub ka samasugune vastutus Euroopa turvalisuse pärast.
* [[1995]] – rühm Eesti ohvitsere sõitis [[USA]]-sse [[NATO]] õppustele &quot;Cooperative Nugget&quot;.
* [[1995]] – [[Tartu]]s moodustati [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] noorteorganisatsioon [[Noor Isamaa]].

===Maailmas===
* [[1578]] – [[Al Kasr al Kebiri lahing]]: marokolased alistasid portugallased.
* [[1600]] – [[Gowrie vandenõu]] [[Šotimaa]]l: [[lord Gowrie]] ja tema vend [[Alexander Ruthven]] vangistasid kuningas [[James VI]]. Kuninga saatjaskond vabastas kuninga peagi ja vennad tapeti.
* [[1620]] – [[Mayflower]] läks esimeste inglise asunikega teele [[Ameerika]]sse.
* [[1716]] – [[Savoia]] prints Eugene lõi [[Peterwardein]]is türklasi.
* [[1772]] – [[Esimene Poola jagamine]].
* [[1789]] – [[lään]]ide süsteemi kaotamine Prantsusmaal.
* [[1824]] – [[Kosi lahing]] türklaste ja kreeklaste vahel.
* [[1850]] – [[Austraalia]] valitsuse akt kinnitas esindusvalitsused Lõuna-Austraalias, [[Tasmaania]]s ja Uus-Lõuna-Walesist eraldatud [[Victoria (Austraalia)|Victoria]]s.
* [[1858]] – valmis esimene transatlantiline [[telegraaf]]ikaabel.
* [[1858]] – [[New York|New Yorgi]] sadamas pandi paika [[Vabadussammas|Vabaduse samba]] nurgakivi.
* [[1902]] – avati [[Greenwich]]i jalakäijate tunnel, mis asus [[Thames]]i jõe põhjas.
* [[1914]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Ühendatud Kuningriik]] ja [[Saksa keisririik|Saksamaa]] olid alates keskööst ametlikult sõjas.
* [[1940]] – [[Nõukogude Liit]] liidendas [[Läti]].&lt;ref&gt;http://okupacijasmuzejs.lv/en/history-latvia-chronology&lt;/ref&gt;
* [[1943]] – [[Teine maailmasõda]]: liitlasväed said pärast [[Catania]] hõivamist [[Sitsiilia väin]]a oma võimu alla.
* [[1949]] – USA lõpetas abi andmise [[Hiina]]le.
* [[1949]] – maavärin [[Ecuador]]is nõudis 6000 inimelu.
* [[1952]] – [[Jaapan]] sõlmis taas diplomaatilised suhted [[Hiina]]ga.
* [[1963]] – USA, [[Suurbritannia]] ja [[NSV Liit]] sõlmisid lepingud, mis keelustas tuumakatsetused [[atmosfäär]]is, [[kosmos]]es ja vee all.
* [[1966]] – esimene teadaolev tapmisjuhtum [[Kultuurirevolutsioon]]i käigus: ühe [[Peking]]i prestiižse tütarlastekooli (seal õppisid kõrgete ametiisikute lapsed) õpilased peksid ja piinasid surnuks oma kooli direktrissi. Natuke aega hiljem pandi koolile uueks nimeks Punase Vägivalla Kool.&lt;ref&gt;[[Jung Chang]], [[Jon Halliday]]. Mao : the unknown story. London, 2006, lk. 628&lt;/ref&gt;
* [[1971]] – [[Türgi]] sõlmis diplomaatilised suhted [[Hiina]]ga ja katkestas sidemed [[Taiwan]]iga.
* [[1973]] – kaks meest terroriorganisatsioonist [[Must September]] ründas [[Ateena]] lennuväljal reisilennukit granaatide ja automaatidega, tappes 3 ja haavates 55 inimest.
* [[1976]] – [[Sudaan]]i sõjaline valitsus hukkas nurjunud riigipöördekatse oletatava juhi ja veel 16 asjaosalist.
* [[1988]] – [[Iraani-Iraagi sõda]]: [[Iraan]]i hävituslennukid ründasid [[Huzistan]]i provintsi piiri ääres [[Iraak|Iraagi]] vägede positsioone.
* [[1990]] – [[USA]] väed sekkusid [[Libeeria kodusõda|Libeeria kodusõtta]], et päästa [[Monrovia]]st umbes 70 ameeriklast.
* [[1991]] – [[Iraak]] tunnistas [[ÜRO]] inspektoritele, et ta oli neli aastat teinud [[keemiarelvad|keemiarelva]] uuringuid, kuid kinnitas, et need lõpetati [[1990]]. aastal, kohe pärast [[Kuveit|Kuveidi]] invasiooni.
* [[1992]] – [[Nelson Mandela]] juhtis [[Pretoria]]s 100 000 mustanahalise meeleavaldust valgete võimude vastu.
* [[1994]] – [[Bosnia sõda]]: NATO reaktiivlennukid ründasid [[Sarajevo]] lähedal asuvat sõjalist objekti, kui [[Bosnia]] serblased olid hõivanud ÜRO tanki ja muid relvi ning tulistanud ÜRO helikopterit.
* [[1995]] – [[Horvaatia iseseisvussõda]]: [[Horvaatia]] väed sisenesid [[Knin]]i, serblaste 1991. aasta mässu sümboolsesse keskusse.

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 5. augustil}}
*[[1802]] – [[Niels Henrik Abel]], norra matemaatik
*[[1813]] – [[Ivar Aasen]], norra keeleuurija ja luuletaja
*[[1844]] – [[Ilja Repin]], vene kunstnik
*[[1850]] – [[Guy de Maupassant]], prantsuse kirjanik
*[[1868]] – [[Oskar Merikanto]], soome helilooja
*[[1921]] – [[Linda Rummo]], eesti näitleja
*[[1929]] – [[Gustav Tõnspoeg]], Eesti NSV majandustegelane ja riigiametnik
*[[1930]] – [[Neil Armstrong]], USA astronaut
*[[1936]] – [[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik
*[[1952]] – [[Hun Sen]], Kambodža poliitik
*[[1957]] – [[Gunnar Press]], eesti spordiajakirjanik
*[[1958]] – [[Avo Viiol]], eesti jurist, hasartmängur ja endine [[Eesti Kultuurkapital]]i tegevjuht
*[[1962]] – [[Thea Paluoja]], eesti laulja
*[[1968]] – [[Marine Le Pen]], Prantsusmaa poliitik
*[[1971]] – [[Valdis Dombrovskis]], Läti poliitik
*[[1976]] – [[Marians Pahars]], läti jalgpallur
*[[1977]] – [[Romi Hasa]], eesti ajakirjanik
*[[1988]] – [[Federica Pellegrini]], Itaalia ujuja

== Surnud ==
{{vaata|Surnud 5. augustil}}
* [[1895]] – [[Friedrich Engels]], saksa filosoof
* [[1962]] – [[Marilyn Monroe]], USA näitleja, laulja ja modell
* [[1969]] – [[Adolf Friedrich]], Mecklenburgi hertsog
* [[1998]] – [[Todor Živkov]], [[Bulgaaria]] kommunistlik liider

== Pühad ==
* [[Iseseisvuspäev (Burkino Faso)|Iseseisvuspäev]] [[Burkino Faso]]s
== Nimepäev ==
* Eestis – [[Salme (eesnimi)|Salme]], [[Salmi (eesnimi)|Salmi]]

== Ilmarekordid ==
*...

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:162&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007:184&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184&lt;/ref&gt;}}

{{kuupäevad}}

[[Kategooria:Aasta päevad|August 05]]</text>
      <sha1>om32e0kvdfmnrmqlra3vgnl3mb1gqe4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1969</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5154</id>
    <revision>
      <id>6173054</id>
      <parentid>6138885</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:36:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündinud */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8375" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib aastast; filmi kohta vaata artiklit [[1969 (film)]]}}
{{aasta artikkel}}
{{sisukord paremale}}

'''1969. aasta''' ('''MCMLXIX''') oli 20. sajandi 69. aasta.

== Sündmused maailmas ==
=== Jaanuar ===

* ...

=== Veebruar ===
*[[9. veebruar]] – toimus [[Boeing 747]] esimene [[katselend]].

=== Märts ===
*[[10. märts]] – [[James Earl Ray]] mõisteti [[Martin Luther King]]i tapmise eest 99 aastaks vangi.
*[[13. märts]] – algas relvastatud piirikonflikt [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] relvajõudude vahel [[Tamansk]]i poolsaarel, milles hukkus 58 [[NSV Liidu Piirivalve|NSV Liidu piirivalvurit]].
*[[29. märts]] – [[Madrid]]is toimunud [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] võitsid neli riiki: [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]], [[Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Suurbritannia]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]] ja [[Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Prantsusmaa]].

=== Aprill ===
* [[4. aprill]] – [[Texas]]e osariigi [[Houston]]i arstid teostasid esimese [[tehissüda|täistehissüdame]] siirdamise, 47-aastane meespatsient suri nelja päeva pärast.

=== Mai ===

* ...

=== Juuni ===
* [[28. juuni]] – [[New York|New Yorgis]] toimunud [[Stonewalli rahutused]] tähistavad kaasaegse [[LGBT-liikumine|LGBT-liikumise]] algust [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].

=== Juuli ===
*[[5. juuli]] – [[The Rolling Stones]] andis kahe päeva eest surnud [[Brian Jones]]i mälestuseks [[London]]i [[Hyde Park]]is tasuta kontserdi.
*[[16. juuli]] – [[Florida]]st tõusis õhku [[USA]] kosmoselaev [[Apollo 11]], et viia [[Kuu]]le esimesed inimesed.
* [[20. juuli]] – [[Kuu]] pinnale laskusid esimesed inimesed, [[USA]] [[astronaut|astronaudid]] [[Neil Armstrong]] ja [[Edwin Aldrin]].
* [[26. juuli]] – Apollo 11 maandumiskapsliga jõudis Maale esimene kogus Kuu-kivimeid - 20,9&amp;nbsp;kg.

=== August ===

* ...

=== September ===

* [[2. september]] – esimene [[pangaautomaat]] alustas tööd [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja see paigaldati [[New York|New Yorgi]] Rockville’i keskusesse.

=== Oktoober ===
*[[5. oktoober]] – [[BBC]] andis eetrisse esimese osa hilisemast kultussarjast &quot;[[Monty Pythoni lendav tsirkus]]&quot;.

=== November ===

* ...

=== Detsember ===

* ...

== Sündmused [[Eesti]]s ==
===Jaanuar===
===Veebruar===
===Märts===
===Aprill===
===Mai===
===Juuni===
*[[14. juuni|14.]]–[[15. juuni]] – Tartus toimus [[Tartu laulupidu|juubelilaulupidu]] (100. aastapäeva puhul)&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[30. juuni]] – käivitus [[Eesti soojuselektrijaam|Eesti Elektrijaama]] energiaplokk&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*[[27. juuni|27.]]–[[29. juuni]] – Tallinnas toimus [[XVII üldlaulupidu]], mille käigus tähistati 100 aasta möödumist [[I üldlaulupidu|esimesest üldlaulupeost]].

===Juuli===
===August===

=== September ===
*Avati TPI Kohtla-Järve üldtehniline teaduskond (hilisem [[TTÜ Virumaa Kolledž|TTÜ Virumaa kolledž]]).

=== Oktoober ===

*[[27. oktoober]] – [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|Eesti NSV valitsus]] andis välja määruse, mille eesmärk oli kiirendada maaelanike kolimist [[talu|talud]]est [[kolhoos]]i- ja [[sovhoos]]ikeskustesse&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.

===November===
* [[2. november]] – orkaani mõõtu torm, mis põhjustas olulisi kahjustusi [[Pärnu]]s ja [[Väinameri|Väinamere]] ümbruses ning murdis senise Eesti tuulerekordi – [[Ruhnu]]s ulatus tuule kiirus iiliti 48 m/s.

===Detsember===
*...

*[[Tartu ülikool]]is avati [[sotsioloogialaboratoorium]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*Likvideeriti [[Sonda–Mustvee raudteeliin|Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.
*Asutati [[Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut]]&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;/&gt;.

== Sündinud ==
{{vaata|Sündinud 1969}}
* [[1. jaanuar]] – [[Rauno Pehka]], Eesti korvpallur
* [[3. jaanuar]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja
* [[5. jaanuar]] – [[Marilyn Manson]], USA laulja
* [[13. jaanuar]] – [[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja
* [[17. jaanuar]] – [[Lukas Moodysson]], rootsi filmirežissöör
* [[11. veebruar]] – [[Jennifer Aniston]], USA näitleja
* [[3. märts]] – [[Rainer Sarnet]], eesti filmilavastaja
* [[18. märts]] – [[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja
* [[27. märts]] – [[Mariah Carey]], ameerika laulja
* [[19. aprill]] – [[Zsuzsa Polgár]], ungari maletaja
* [[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], USA filminäitleja
* [[14. mai]] – [[Cate Blanchett]], Austraalia näitleja
* [[14. juuni]] – [[Steffi Graf]], saksa tennisist
* [[16. juuni]] – [[Parvel Pruunsild]], eesti ettevõtja
* [[19. juuni]] – [[Marko Reikop]], eesti saatejuht
* [[17. juuli]] – [[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur
* [[24. juuli]] – [[Jennifer Lopez]], USA näitleja, tantsija, koreograaf, moekunstnik, produtsent ja laulukirjutaja
* [[12. august]] – [[Tanita Tikaram]], Briti laulja
* [[25. september]] – [[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja
* [[29. september]] – [[Erika Eleniak]], USA modell
* [[30. september]] – [[Andres Anvelt]], Eesti poliitik
* [[3. oktoober]] – [[Gwen Stefani]], USA laulja
* [[23. oktoober]] – [[Dolly Buster]], tšehhi pornotäht
* [[10. november]] – [[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur
* [[25. november]] – [[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja
* [[11. detsember]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja
* [[20. detsember]] – [[Alain de Botton]], filosoofiakirjanik
* [[28. detsember]] – [[Linus Torvalds]], Soome programmeerija ([[Linux]]i tuum)
* [[30. detsember]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti riigitegelane 
* [[31. detsember]] – [[Arvi Aavik]], eesti maadleja

== Surnud ==
{{Vaata|Surnud 1969}}

*[[7. jaanuar]] – [[Konstantin Tassa]], Eesti kohtunik
*[[19. jaanuar]] – [[Jan Palach]], Tšehhoslovakkia protestienesetapja
*[[29. jaanuar]] – [[Allen Dulles]], USA luurejuht
*[[2. veebruar]] – [[Boris Karloff]], inglise filminäitleja
*[[13. veebruar]] – [[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane
*[[23. veebruar]] – [[Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
*[[26. veebruar]] – [[Karl Jaspers]], saksa filosoof
*[[9. märts]] – [[Walter Christaller]], saksa geograaf
*[[11. märts]] – [[John Wyndham]], briti kirjanik
*[[28. märts]] – [[Dwight Eisenhower]], USA poliitik
*[[19. mai]] – [[Coleman Hawkins]], USA saksofonist
*[[30. mai]] – [[Manivald Heinam]], eesti vaimulik
*[[22. juuni]] – [[Judy Garland]], USA filminäitleja
*[[3. juuli]] – [[Roopi Hallimäe]], eesti kirjanik ja astronoom
*[[5. juuli]] – [[Walter Gropius]], saksa arhitekt
*[[25. juuli]] – [[Witold Gombrowicz]], poola kirjanik
*[[5. august]] – [[Adolf Friedrich]], Mecklenburgi hertsog
*[[6. august]] – [[Theodor Adorno]], saksa filosoof
*[[9. august]] – [[Sharon Tate]], USA filminäitleja 
*[[17. august]] – [[Ludwig Mies van der Rohe]], saksa arhitekt
*[[3. september]] – [[Hồ Chí Minh]], Vietnami revolutsionäär
*[[4. september]] – [[Marcel Riesz]], matemaatik
*[[12. oktoober]] – [[Sonja Henie]], [[Norra]] iluuisutaja
*[[14. oktoober]] – [[August Sang]], eesti luuletaja ja tõlkija
*[[21. oktoober]] – [[Wacław Sierpiński]], Poola matemaatik
* 21. oktoober – [[Jack Kerouac]], USA kirjanik
*[[7. detsember]] – [[Johann Theodor Kurs]], Eesti kohtunik
*[[20. detsember]] – [[Adolfo Consolini]], Itaalia kergejõustiklane
*[[23. detsember]] – [[Arvo Taru]], Eesti sõjaväelane

== [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] ==
*[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Murray Gell-Mann]]
*[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Derek Barton]], [[Odd Hassel]]
*[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Max Delbrück]], [[Alfred Hershey]], [[Salvador Luria]]
*[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Samuel Beckett]]
*[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon|Rahvusvaheline Töö Organisatsioon (ILO)]]
*[[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|majandus]] – [[Ragnar Frisch]], [[Jan Tinbergen]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 294&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:1969]]</text>
      <sha1>2sbr3xza88xmqpnca2y0zsxrond67n1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saare maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5946</id>
    <revision>
      <id>6173122</id>
      <parentid>6170691</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:33:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19465" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Saaremaa (maakond)]].}}
{{Provints
|  nimi = Saare maakond
|  lipu_pilt = [[Pilt:Saaremaa lipp.svg|125px|border|Saare maakonna lipp]]
|  lipu_link = [[Saaremaa lipp]]
|  vapi_pilt = [[Pilt:Saaremaa vapp.svg|100px|Saare maakonna vapp]]
|  vapi_link = [[Saaremaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Kuressaare]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Saare County in Estonia.svg|250px|Saare maakonna asendikaart]]
}}

'''Saare maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Saaremaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti|Lääne-Eestis]]. Saare maakonna naabermaakonnad on põhjas [[Hiiu maakond|Hiiu]], kirdes [[Lääne maakond|Lääne]] ja idas [[Pärnu maakond]]. [[Maakonnalinn]] on [[Kuressaare]].

==Kohalikud omavalitsused ja asustus==
[[Pilt:Saare_municipalities_2017.png|pisi|300px|Saaremaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform]]i]]
Saare maakonnas on kolm omavalitsusüksust: [[Saaremaa vald|Saaremaa]], [[Muhu vald|Muhu]] ja [[Ruhnu vald]]. 

===Asustusüksused===
Saare maakonnas on 1 linn ([[Kuressaare]]), 9 alevikku ja 490 küla.
====Alevikud====
[[Aste alevik|Aste]] – [[Kihelkonna]] – [[Kudjape]] – [[Kärla]] – [[Leisi]] – [[Nasva]] – [[Orissaare]] – [[Salme alevik|Salme]] – [[Valjala]]
====Külad====
[[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]] – [[Abaja (Saaremaa)|Abaja]] – [[Abruka küla|Abruka]] – [[Abula]] – [[Aljava]] – [[Allikalahe]] – [[Anepesa]] – [[Angla]] – [[Anijala]] – [[Anseküla]] – [[Ansi]] – [[Arandi]] – [[Ardla]] – [[Are küla]] – [[Ariste (Saaremaa)|Ariste]] – [[Arju]] – [[Aru (Saaremaa)|Aru]] – [[Aruste]] – [[Aste küla|Aste]] – [[Asuka]] – [[Asuküla]] – [[Asva]] – [[Atla]] – [[Audla]] – [[Aula-Vintri]] – [[Austla]] – [[Easte]] – [[Eeriksaare]] – [[Eikla]] – [[Eiste]] – [[Endla (Saaremaa)|Endla]] – [[Ennu]] – [[Haamse]] – [[Haapsu]] – [[Haeska (Pihtla)]] – [[Hakjala]] – [[Hämmelepa]] – [[Hänga]] – [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] – [[Hiievälja]] – [[Himmiste]] – [[Hindu (Saaremaa)|Hindu]] – [[Hirmuste]] – [[Hübja]] – [[Igaküla]] – [[Iide]] – [[Iilaste]] – [[Ilpla]] – [[Imara]] – [[Imavere (Saaremaa)|Imavere]] – [[Irase]] – [[Iruste]] – [[Jaani]] – [[Jämaja]] – [[Järise (Mustjala)|Järise]] – [[Järve (Salme)|Järve]] – [[Järveküla (Saaremaa)|Järveküla]] – [[Jauni]] – [[Jõe (Saaremaa)|Jõe]] – [[Jõelepa]] – [[Jõempa]] – [[Jõgela]] – [[Jõiste]] – [[Jööri]] – [[Jootme]] – [[Jursi]] – [[Kaali (Pihtla)|Kaali]] – [[Kaali-Liiva]] – [[Kaarma]] – [[Kaarma-Jõe]] – [[Kaarma-Kirikuküla]] – [[Kaarma-Kungla]] – [[Kaarmise]] – [[Kaavi]] – [[Käesla]] – [[Kahtla]] – [[Kahutsi]] – [[Kailuka]] – [[Kaimri]] – [[Kaisa]] – [[Kaisvere]] – [[Käku]] – [[Kakuna]] – [[Kalju (Valjala)|Kalju]] – [[Kallaste (Muhu)]] – [[Kallaste (Saaremaa)]] – [[Kallemäe]] – [[Kalli]] – [[Kalma]] – [[Kalmu]] – [[Kandla]] – [[Kangrusselja]] – [[Kanissaare]] – [[Kantsi]] – [[Käo (Saaremaa)|Käo]] – [[Kapi]] – [[Kapra]] – [[Karala]] – [[Kärdu]] – [[Kareda (Saaremaa)|Kareda]] – [[Kargi]] – [[Karida]] – [[Karja]] – [[Kärla-Kirikuküla]] – [[Kärla-Kulli]] – [[Kärneri]] – [[Karujärve]] – [[Karuste]] – [[Kasti (Saaremaa)|Kasti]] – [[Kaubi (Saaremaa)|Kaubi]] – [[Kaugatoma]] – [[Kaunispe]] – [[Kavandi]] – [[Kehila]] – [[Kellamäe (Saaremaa)|Kellamäe]] – [[Keskranna]] – [[Keskvere (Saaremaa)|Keskvere]] – [[Kesse]] – [[Kihelkonna-Liiva]] – [[Kiirassaare]] – [[Kingli]] – [[Kipi]] – [[Kiratsi]] – [[Kirderanna]] – [[Kiritu]] – [[Kiruma]] – [[Kogula (Saaremaa)|Kogula]] – [[Koguva]] – [[Koidula (Saaremaa)|Koidula]] – [[Koiduvälja]] – [[Koigi (Saaremaa)|Koigi]] – [[Koigi-Väljaküla]] – [[Kõiguste]] – [[Koikla]] – [[Koimla]] – [[Kõinastu]] – [[Koki]] – [[Koksi]] – [[Kõljala]] – [[Kõnnu (Pihtla)|Kõnnu]] – [[Kõnnu (Valjala)|Kõnnu]] – [[Kõõru]] – [[Koovi]] – [[Kopli]] – [[Kõriska]] – [[Kõrkküla]] – [[Kõrkvere]] – [[Kõruse]] – [[Kõruse-Metsaküla]] – [[Kotlandi]] – [[Kotsma]] – [[Kübassaare]] – [[Küdema]] – [[Kugalepa]] – [[Kuiste]] – [[Kuivastu]] – [[Kuke (Saaremaa)|Kuke]] – [[Külasema]] – [[Külma (Saaremaa)|Külma]] – [[Kuninguste]] – [[Kuralase]] – [[Kuremetsa]] – [[Kurevere (Kihelkonna)|Kurevere]] – [[Kuumi]] – [[Kuuse]] – [[Kuusiku (Saaremaa)|Kuusiku]] – [[Kuusnõmme]] – [[Laadjala]] – [[Laadla]] – [[Läägi]] – [[Läätsa]] – [[Läbara]] – [[Laevaranna]] – [[Laheküla (Muhu)]] – [[Laheküla (Saaremaa)]] – [[Lahetaguse]] – [[Laimjala]] – [[Lalli (Muhu)|Lalli]] – [[Länga]] – [[Laoküla (Saaremaa)|Laoküla]] – [[Lassi (Saaremaa)|Lassi]] – [[Lätiniidi]] – [[Laugu]] – [[Laugu-Liiva]] – [[Leedri]] – [[Leeskopa]] – [[Lehtmetsa (Muhu)|Lehtmetsa]] – [[Leina (Saaremaa)|Leina]] – [[Leisi (Saaremaa)|Leisi]] – [[Lepiku (Muhu)|Lepiku]] – [[Levala (Saaremaa)|Levala]] – [[Levalõpme]] – [[Liigalaskma]] – [[Liiküla]] – [[Liiva (Muhu)]] – [[Liiva (Saaremaa)]] – [[Liivanõmme]] – [[Liiva-Putla]] – [[Liivaranna]] – [[Lilbi (Saaremaa)|Lilbi]] – [[Lindmetsa]] – [[Linnaka]] – [[Linnuse (Muhu)|Linnuse]] – [[Linnuse (Saaremaa)|Linnuse]] – [[Lõetsa]] – [[Lõmala]] – [[Loona]] – [[Lööne]] – [[Lõpi]] – [[Lõu]] – [[Lõupõllu]] – [[Lülle]] – [[Lümanda]] – [[Lümanda-Kulli]] – [[Lussu]] – [[Luulupe]] – [[Maantee küla]] – [[Maasi]] – [[Mäebe]] – [[Mäebe]] – [[Mäeküla (Saaremaa)|Mäeküla]] – [[Mägi-Kurdla]] – [[Mäla]] – [[Maleva (Saaremaa)|Maleva]] – [[Mändjala]] – [[Männiku (Valjala)|Männiku]] – [[Masa]] – [[Mässa]] – [[Mätasselja]] – [[Mätja]] – [[Matsiranna]] – [[Meedla]] – [[Mehama]] – [[Meiuste]] – [[Merise]] – [[Metsaääre (Saaremaa)|Metsaääre]] – [[Metsaküla (Saaremaa)|Metsaküla]] – [[Metsalõuka]] – [[Metsapere (Saaremaa)|Metsapere]] – [[Metsara]] – [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla]] – [[Mõega]] – [[Mõisaküla (Muhu)]] – [[Mõisaküla (Saaremaa)]] – [[Möldri (Saaremaa)|Möldri]] – [[Mõnnuste]] – [[Mõntu]] – [[Moosi]] – [[Mui]] – [[Mujaste]] – [[Mullutu]] – [[Muraja]] – [[Muratsi]] – [[Murika]] – [[Mustjala]] – [[Mustla (Laimjala)|Mustla]] – [[Mustla (Pihtla)|Mustla]] – [[Nässuma]] – [[Nautse]] – [[Nava (Saaremaa)|Nava]] – [[Neeme (Saaremaa)|Neeme]] – [[Neemi]] – [[Nenu]] – [[Nihatu]] – [[Ninase]] – [[Nõmjala]] – [[Nõmme (Saaremaa)|Nõmme]] – [[Nõmmküla (Muhu)|Nõmmküla]] – [[Nõmpa]] – [[Nurme (Muhu)]] – [[Nurme (Saaremaa)]] – [[Odalätsi]] – [[Oessaare]] – [[Õeste]] – [[Õha]] – [[Ohessaare]] – [[Ohtja]] – [[Oina]] – [[Oitme]] – [[Oju]] – [[Ööriku]] – [[Orinõmme]] – [[Oti (Saaremaa)|Oti]] – [[Paaste]] – [[Paatsa]] – [[Pädaste]] – [[Päelda]] – [[Paenase]] – [[Paevere]] – [[Pahapilli]] – [[Pahavalla]] – [[Pähkla]] – [[Paiküla]] – [[Paimala]] – [[Paju-Kurdla]] – [[Pajumõisa]] – [[Pallasmaa]] – [[Pamma]] – [[Pammana]] – [[Panga (Saaremaa)|Panga]] – [[Pärase]] – [[Parasmetsa]] – [[Parila (Saaremaa)|Parila]] – [[Pärni]] – [[Pärsama]] – [[Pöide-Keskvere]] – [[Peederga]] – [[Pidula]] – [[Pidula-Kuusiku]] – [[Pihtla]] – [[Piila]] – [[Piiri (Muhu)|Piiri]] – [[Pöide]] – [[Pöitse]] – [[Põitse]] – [[Poka (Saaremaa)|Poka]] – [[Põlluküla (Saaremaa)|Põlluküla]] – [[Põripõllu]] – [[Praakli]] – [[Püha (Saaremaa)|Püha]] – [[Puka (Saaremaa)|Puka]] – [[Pulli (Saaremaa)|Pulli]] – [[Purtsa]] – [[Räägi]] – [[Raegma]] – [[Rahniku]] – [[Rahtla]] – [[Rahu küla]] – [[Rahuste]] – [[Räimaste]] – [[Randküla]] – [[Randvere (Saaremaa)|Randvere]] – [[Rannaküla (Muhu)]] – [[Rannaküla (Saaremaa)]] – [[Rässa]] – [[Ratla]] – [[Raugi]] – [[Raugu]] – [[Rebaski]] – [[Reeküla]] – [[Reina]] – [[Reo]] – [[Ridala (Laimjala)|Ridala]] – [[Ridasi]] – [[Riksu]] – [[Rinsi]] – [[Roobaka]] – [[Röösa]] – [[Rootsiküla (Saaremaa)|Rootsiküla]] – [[Rootsivere]] – [[Ruhnu küla|Ruhnu]] – [[Ruhve]] – [[Sääre (Torgu)|Sääre]] – [[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]] – [[Saaremetsa]] – [[Sagariste]] – [[Saia]] – [[Saikla]] – [[Sakla]] – [[Salavere]] – [[Salu (Saaremaa)|Salu]] – [[Sandla]] – [[Sauaru]] – [[Saue-Putla]] – [[Sauvere]] – [[Selgase]] – [[Selja (Saaremaa)|Selja]] – [[Sepa (Saaremaa)|Sepa]] – [[Sepise]] – [[Siiksaare]] – [[Sikassaare]] – [[Silla (Mustjala)|Silla]] – [[Simisti]] – [[Soela]] – [[Sõmera]] – [[Soodevahe (Saaremaa)|Soodevahe]] – [[Soonda]] – [[Sõrve-Hindu]] – [[Sundimetsa]] – [[Sutu]] – [[Suuremõisa (Muhu)|Suuremõisa]] – [[Suure-Rootsi]] – [[Suurna]] – [[Suur-Pahila]] – [[Suur-Rahula]] – [[Suur-Randvere]] – [[Taaliku]] – [[Täätsi]] – [[Tagamõisa (Kihelkonna)|Tagamõisa]] – [[Tagaranna]] – [[Tagavere (Saaremaa)|Tagavere]] – [[Tahula]] – [[Talila]] – [[Tammese]] – [[Tammuna]] – [[Tamse]] – [[Tareste]] – [[Taritu]] – [[Tehumardi]] – [[Tiirimetsa]] – [[Tiitsuotsa]] – [[Tirbi]] – [[Tohku]] – [[Tõlli (Saaremaa)|Tõlli]] – [[Tõlluste]] – [[Tõnija]] – [[Toomalõuka]] – [[Tõre]] – [[Torgu-Mõisaküla]] – [[Tõrise]] – [[Tornimäe (Saaremaa)|Tornimäe]] – [[Tõru küla|Tõru]] – [[Triigi (Saaremaa)|Triigi]] – [[Tuiu]] – [[Tumala]] – [[Tupenurme]] – [[Turja]] – [[Türju]] – [[Tusti (Muhu)|Tusti]] – [[Tutku]] – [[Uduvere]] – [[Ula (Saaremaa)|Ula]] – [[Ulje]] – [[Undimäe]] – [[Undva]] – [[Unguma]] – [[Unimäe]] – [[Upa]] – [[Üru]] – [[Üüdibe]] – [[Uuemõisa (Saaremaa)|Uuemõisa]] – [[Üüvere]] – [[Üüvere]] – [[Vahtraste]] – [[Vahva]] – [[Vaigu]] – [[Vaigu-Rannaküla]] – [[Väike-Pahila]] – [[Väike-Rahula]] – [[Väike-Rootsi]] – [[Väike-Ula]] – [[Väike-Võhma]] – [[Vaivere]] – [[Väkra]] – [[Väljaküla (Saaremaa)|Väljaküla]] – [[Valjala-Ariste]] – [[Valjala-Kogula]] – [[Valjala-Kogula]] – [[Valjala-Nurme]] – [[Väljamõisa]] – [[Välta]] – [[Vanakubja]] – [[Vana-Lahetaguse]] – [[Vanalõve]] – [[Vanamõisa (Muhu)]] – [[Vanamõisa (Saaremaa)]] – [[Vantri]] – [[Varkja]] – [[Varpe]] – [[Vatsküla]] – [[Vedruka]] – [[Veere (Saaremaa)|Veere]] – [[Veeremäe]] – [[Veeriku küla]] – [[Vendise]] – [[Vennati]] – [[Veske]] – [[Vestla]] – [[Viidu]] – [[Viira (Muhu)]] – [[Viira (Saaremaa)]] – [[Viki küla|Viki]] – [[Vilidu]] – [[Vilsandi küla|Vilsandi]] – [[Viltina]] – [[Vintri]] – [[Virita]] – [[Võhma (Saaremaa)|Võhma]] – [[Võiküla]] – [[Võlla (Muhu)|Võlla]] – [[Võrsna]]

==Rahvastik==
===Demograafilised näitajad===
Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Saare maakonnas 34 723 elanikku. Neist 46,90% oli mehi ja 53,10% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 10,43‰, suremuse üldkordaja 12,70‰ ja loomulik iive −2,28‰. 98,32% elanikest olid [[eestlased]] ja 1,00% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr&lt;ref name=&quot;hGBlj&quot; /&gt; oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot; /&gt;

Seisuga 1. jaanuar [[2019]] oli Saare maakonnas 33 108 elanikku, neist 32 395 (97,85%) olid eestlased, 250 (0,76%) venelased ja 332 inimest (1%) muudest rahvustest. 131 inimese rahvus oli teadmata. 2019. aastal sündis Saare maakonnas 367 last ja suri 423 inimest. Loomulik iive oli −56.&lt;ref&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp Statistika andmebaas]&lt;/ref&gt;

===Rahvaloendused===
[[1922]]. aastal loendati Kuressaares 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ja juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ja 1934. aastal 99.&lt;ref name=&quot;aypaY&quot; /&gt;

[[1934]]. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ja 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ja 1 juut.

==Majandus==

==Loodus==
*[[Lääne-Saaremaa kõrgustik]]
*[[Laidevahe looduskaitseala]]
*[[Vilsandi rahvuspark]]
*[[Aula karstiala]]
*[[Kooljamäed]]
*[[Odalätsi luitestik]]
*[[Loode tammik]]
* [[Saare maakonna veekogude loend]]
==Ajalugu==
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
{{Vaata|Saaremaa ajalugu|Saaremaa (maakond)|Kuressaare kreis}}
Kuni [[19. sajand]]ini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna [[Kristiina]] isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). 19. sajandil sai Saaremaast [[Liivimaa kubermang]]u kuuluv [[Kuressaare kreis]]. 1917. aastal ühendati Saaremaa [[Autonoomne Eestimaa kubermang]]uga.

[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]],  [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille kooseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].

{{vaata|Saare Maakonnanõukogu|Saare Maavolikogu|Saare Maavalitsus}}

1934. aastal oli Saare maakonna  pindala 2964 km2, elanikke 53793 (1922) ja 51373 (1934).

[[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Saaremaal vallad]]: [[Hellamaa vald]], [[Kaarma-Suure vald]], [[Loona vald]], [[Maasi vald (Pöide kihelkond)|Maasi vald]], [[Muhu-Suure vald]], [[Uuemõisa vald (Pöide kihelkond)|Uuemõisa vald]] ja 1. aprillil 1939 [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati uued]] [[Kaarma vald (1939)|Kaarma vald]], [[Kihelkonna vald (1939)|Kihelkonna vald]], [[Kuressaare vald (1939)|Kuressaare vald]], [[Kärla vald (1939)|Kärla vald]], [[Laimjala vald (1939)|Laimjala vald]], [[Leisi vald (1939)|Leisi vald]], [[Lümanda vald (1939)|Lümanda vald]], [[Muhu vald (1939)|Muhu vald]], [[Mustjala vald (1939)|Mustjala vald]], [[Pihtla vald (1939)|Pihtla vald]], [[Pärsamaa vald (1939)|Pärsamaa vald]], [[Pöide vald (1939)|Pöide vald]], [[Ruhnu vald (1939)|Ruhnu vald]], [[Salme vald (1939)|Salme vald]], [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]], [[Valjala vald (1939)|Valjala vald]]. 
[[Fail:Saare municipalities 1992–1999.png|pisi|Saare maakonna omavalitsusüksused, 1992–1999]]
[[Fail:Saare municipalities 1999–2014.png|pisi|Saare maakonna omavalitsusüksused, 1999–2014]]
[[Fail:Saare municipalities 2014–2017.png|pisi|Saare maakonna omavalitsusüksused, 2014–2017]]
Saare maakond eksisteeris kuni [[1950]]. aastani, mil see nimetati [[Kuressaare rajoon]]iks, 1939 asutatudvallad, mis kaotati koos maakonnaga 1950. aastal. Alates [[1952]]. aastast kandis [[Rajoon (NSVL)|rajoon]] nime [[Kingissepa rajoon]]. Hiljem moodustati ka [[Orissaare rajoon]], mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid [[1959]]. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 
{{Vaata|Kingissepa rajoon|Orissaare rajoon}}

[[1990]]. aastal Saare maakond taastati.

Ajalooliselt on taasiseseisvunud Eesti perioodil olnud Saare maakonnas kõige enam 17 valda, kõige pikemat aega aga 16 valda. Esimene ühinemine toimus [[1999]]. aastal, kui [[Kuressaare vald]] [[Kaarma vald|Kaarma vald]] ühinesid Kaarma vallaks&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77565?leiaKehtiv|pealkiri=Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kaarma valla ja Kuressaare valla osas|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=15. juuni 1999|vaadatud=17. märts 2022}}&lt;/ref&gt;.

Kuni 2014. aastani oli Saare maakonnas: Kuressaare linn, [[Kaarma vald]], [[Kihelkonna vald]], [[Kärla vald]], [[Laimjala vald]], [[Leisi vald]], [[Lümanda vald]], [[Muhu vald]], [[Mustjala vald]], [[Orissaare vald]], [[Pihtla vald]], [[Pöide vald]], [[Ruhnu vald]], [[Salme vald]], [[Torgu vald]], [[Valjala vald]]. 2014. aastal ühinesid [[Kaarma vald]], [[Kärla vald]] ja [[Lümanda vald]] [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare vallaks]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014015?leiaKehtiv|pealkiri=Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=28. august 2014|vaadatud=17. märts 2022}}&lt;/ref&gt;.

[[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] tulemusel ei muutunud maakonna piirid, küll aga liitusid omavahel [[Saaremaa|Saaremaa saare]] 12 omavalitsust üheks Saaremaa vallaks&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006?leiaKehtiv|pealkiri=Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=25. mai 2017|vaadatud=17. märts 2022}}&lt;/ref&gt;; Muhu ja Ruhnu vald jätkasid iseseisvate omavalitsustena. Peale selle lõpetas [[1. jaanuar]]il [[2018]] tegevuse [[Saare maavanem]] ja [[Saare Maavalitsus]].
{{vaata|Saare maavanem|Saare Maavalitsus}}

==Vaata ka==
*[[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]]
*[[Kingissepa rajoon]]
*[[Saaremaa jalgpallikoondis]]
*[[Saare maakonna vapimärk]]
*[[Saare maakonna teenetemärk]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;hGBlj&quot;&gt;2007.-2009. libisev keskmine&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aypaY&quot;&gt;http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=53&amp;artid=9750&amp;sec=13&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Saare County}}
*[http://www.saaremaa.ee saaremaa.ee]
*[http://www.stat.ee/ppe-saare-maakond Saare maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
*[[Endel Püüa]], [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=12&amp;artid=3205 Maaomavalitsuste loomine], [[Oma Saar]] 10. august 2007
* [https://www.google.com/maps/place/Saare+maakond/@58.2325918,22.6049096,7z/data=!4m2!3m1!1s0x46f272ee135627f3:0x300b36d18fc60c0 Saare maakond] kaardil

{{EST}}

{{koord |NS=58.41666667 |EW=22.58333333 |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Saare maakond| ]]</text>
      <sha1>ksjh33yv5pilll4q5rmk6ollp6hpwkc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5947</id>
    <revision>
      <id>6173129</id>
      <parentid>6170694</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:41:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24246" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Tartumaa]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{Provints
|  nimi = Tartu maakond
|  lipp = Tartumaa_lipp.svg
|  lipu_link = [[Tartumaa lipp]]
|  vapp = Tartumaa_vapp.svg
|  vapi_link = [[Tartumaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Tartu]]
|  asendikaardi_pilt = Tartu County in Estonia.svg
}}

'''Tartu maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Tartumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab ajaloolise (18.-19. sajandi) [[Tartumaa]] tuumikala koos [[Tartu]] linnaga.

Maakond asub [[Ida-Eesti|Ida-]] ja [[Lõuna-Eesti]] piiril [[Peipsi järv]]e ja [[Võrtsjärv]]e vahel. Ta piirneb põhjas [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], läänes [[Viljandi maakond|Viljandi]] ning lõunas [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Valga maakond|Valga]] maakonnaga. 

== Kohalikud omavalitsused ==
[[Pilt:Tartu municipalities 2017.png|pisi|Tartumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]]

[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Tartu maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Kambja vald]], alates 23. oktoobrist 2017 [[Peipsiääre vald]], alates 24. oktoobrist 2017 [[Elva vald]] ja [[Kastre vald]], alates 25. oktoobrist 2017 [[Tartu vald]] ning alates 1. novembrist 2017 [[Tartu linn]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Luunja vald|Luunja]] ja [[Nõo vald|Nõo vallad]]. Tartu valla koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Tabivere vald]] ja Peipsiääre valla koosseisu endine [[Pala vald]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnast]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210119191648/https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering Tartumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt; Tartu maakonnas on 8 omavalitsusüksust.

=== Linnad ===
[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]

=== Vallad ===
[[Elva vald]] – [[Kambja vald]] – [[Kastre vald]] – [[Luunja vald]] – [[Nõo vald]] – [[Peipsiääre vald]] – [[Tartu vald]]
==== Alevikud ====
[[Alatskivi]] – [[Ilmatsalu]] – [[Kambja]] – [[Kasepää]] – [[Kolkja]] – [[Kureküla]] – [[Kõrveküla]] – [[Käärdi]] – [[Luunja]] – [[Lähte]] – [[Märja]] – [[Nõo]] – [[Puhja]] – [[Rannu]] – [[Roiu]] – [[Rõngu]] – [[Räni]] – [[Tabivere]] – [[Tõravere]] – [[Tõrvandi]] – [[Ulila]] – [[Vahi (Tartu)|Vahi]] – [[Varnja]] – [[Võnnu alevik|Võnnu]] – [[Äksi]] – [[Ülenurme]]

==== Külad ====
[[Aadami]] –
[[Aakaru]] –
[[Aakre]] –
[[Aardla]] –
[[Aardlapalu]] –
[[Agali]] –
[[Ahunapalu]] –
[[Aiamaa küla|Aiamaa]] –
[[Alajõe (Peipsiääre)|Alajõe]] –
[[Alaküla (Kastre)|Alaküla]] –
[[Alasoo]] –
[[Altmäe]] –
[[Annikoru]] –
[[Aovere]] –
[[Aruaia]] –
[[Arupää]] –
[[Assikvere]] –
[[Astuvere]] –
[[Atra]] –
[[Elistvere]] –
[[Enno]] –
[[Erala]] –
[[Ervu]] –
[[Etsaste]] –
[[Haage]] –
[[Haapsipea]] –
[[Haaslava]] –
[[Haava (Tartu)|Haava]] –
[[Haavakivi]] –
[[Hammaste]] –
[[Hellenurme]] –
[[Härjanurme]] –
[[Igavere (Tartu)|Igavere]] –
[[Igevere]] –
[[Ignase]] –
[[Illi (Nõo)|Illi]] –
[[Ilmatsalu küla|Ilmatsalu]] –
[[Imste]] –
[[Issaku]] –
[[Ivaste]] –
[[Juula (Tartu)|Juula]] –
[[Jõusa]] –
[[Järiste]] –
[[Järvaküla]] –
[[Järveküla (Elva)|Järveküla]] –
[[Kaagvere]] –
[[Kaarlijärve]] –
[[Kaarlimõisa]] –
[[Kaatsi]] –
[[Kabina]] –
[[Kadrina (Peipsiääre)|Kadrina]] –
[[Kaiavere (Tartu)|Kaiavere]] –
[[Kaimi]] –
[[Kaitsemõisa]] –
[[Kakumetsa]] –
[[Kalme (Elva)|Kalme]] –
[[Kammeri]] –
[[Kandiküla]] –
[[Kannu (Kastre)|Kannu]] –
[[Kapsta]] –
[[Kardla]] –
[[Kargaja]] –
[[Karijärve]] –
[[Kassema]] –
[[Kastli]] –
[[Kastre]] –
[[Kauda]] –
[[Kavandu]] –
[[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] –
[[Keeri]] –
[[Keressaare]] –
[[Kesklahe]] –
[[Ketneri]] –
[[Kikaste]] –
[[Kikivere]] –
[[Kipastu]] –
[[Kirepi]] –
[[Kirtsi]] –
[[Kitseküla]] –
[[Kobilu]] –
[[Kobratu]] –
[[Kodavere]] –
[[Kodijärve]] –
[[Kokanurga]] –
[[Koke]] –
[[Kokora]] –
[[Kolga (Nõo)|Kolga]] –
[[Konguta]] –
[[Koogi (Tartu)|Koogi]] –
[[Koopsi]] –
[[Koosa]] –
[[Koosalaane]] –
[[Koruste]] –
[[Kriimani]] –
[[Kullaga]] –
[[Kulli (Elva)|Kulli]] –
[[Kuningvere]] –
[[Kureküla (Elva)|Kureküla]] –
[[Kurelaane]] –
[[Kurepalu]] –
[[Kurista (Kastre)|Kurista]] –
[[Kusma (Peipsiääre)|Kusma]] –
[[Kuusiku (Peipsiääre)|Kuusiku]] –
[[Kõdesi]] –
[[Kõduküla (Elva)]] –
[[Kõduküla (Tartu)]] –
[[Kõivu]] –
[[Kõivuküla]] –
[[Kõnnu (Kastre)|Kõnnu]] –
[[Kõnnujõe]] –
[[Kõrenduse]] –
[[Kõrkküla (Kambja)|Kõrkküla]] –
[[Kämara]] –
[[Käo (Elva)|Käo]] –
[[Kärevere (Tartu)|Kärevere]] –
[[Kärkna]] –
[[Kärksi]] –
[[Kääni]] –
[[Kükitaja]] –
[[Kukulinna]] –
[[Külaaseme]] –
[[Külitse]] –
[[Laane (Kambja)|Laane]] –
[[Laeva]] –
[[Laguja]] –
[[Lahe (Peipsiääre)|Lahe]] –
[[Lahepera]] –
[[Lalli (Kambja)|Lalli]] –
[[Lammiku]] –
[[Lange]] –
[[Lapetukme]] –
[[Lembevere]] –
[[Lemmatsi]] –
[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]] –
[[Liispõllu]] –
[[Lilu]] –
[[Linaleo]] –
[[Lohkva]] –
[[Lombi]] –
[[Lossimäe]] –
[[Luke]] –
[[Läti (Kambja)|Läti]] –
[[Lääniste]] –
[[Lümati]] –
[[Maarja-Magdaleena]] –
[[Madise (Kambja)|Madise]] –
[[Majala (Elva)|Majala]] –
[[Maramaa]] –
[[Matjama]] –
[[Meeri]] –
[[Melliste]] –
[[Meoma]] –
[[Metsakivi]] –
[[Metsalaane]] –
[[Metsanuka]] –
[[Metsanurga (Kastre)]] –
[[Metsanurga (Peipsiääre)]] –
[[Moku]] –
[[Muri (Luunja)|Muri]] –
[[Mustametsa (Peipsiääre)|Mustametsa]] –
[[Mõisanurme]] –
[[Mõra küla|Mõra]] –
[[Mäeküla (Kambja)|Mäeküla]] –
[[Mäelooga]] –
[[Mäeotsa]] –
[[Mäeselja]] –
[[Mäksa]] –
[[Mäletjärve]] –
[[Mälgi]] –
[[Möllatsi]] –
[[Naelavere]] –
[[Nasja]] –
[[Neemisküla]] –
[[Nigula (Tartu)|Nigula]] –
[[Nina küla|Nina]] –
[[Noorma]] –
[[Nõela]] –
[[Nõgiaru]] –
[[Nõva (Peipsiääre)|Nõva]] –
[[Oomiste]] –
[[Orgemäe]] –
[[Otslava]] –
[[Paali]] –
[[Padakõrve]] –
[[Paju (Elva)|Paju]] –
[[Pajukurmu]] –
[[Pala]] –
[[Palamuste]] –
[[Paluküla (Kastre)|Paluküla]] –
[[Palumäe]] –
[[Palupera]] –
[[Palupõhja]] –
[[Pangodi]] –
[[Papiaru (Peipsiääre)|Papiaru]] –
[[Passi]] –
[[Pastaku]] –
[[Pataste]] –
[[Peatskivi]] –
[[Pedaste]] –
[[Perametsa (Peipsiääre)|Perametsa]] –
[[Pihva]] –
[[Piibumäe]] –
[[Piigandi]] –
[[Piiri (Tartu)|Piiri]] –
[[Piirivarbe]] –
[[Pilka]] –
[[Pilpaküla (Peipsiääre)|Pilpaküla]] –
[[Poka (Kastre)|Poka]] –
[[Poksi]] –
[[Poole]] –
[[Poriküla]] –
[[Praaga]] –
[[Puhtaleiva]] –
[[Pulli (Kambja)|Pulli]] –
[[Punikvere]] –
[[Pupastvere]] –
[[Purtsi]] –
[[Pusi]] –
[[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]] –
[[Põldmaa]] –
[[Põrgu küla|Põrgu]] –
[[Põvvatu]] –
[[Päiksi]] –
[[Päkste]] –
[[Pärsikivi]] –
[[Pööritsa]] –
[[Pühaste]] –
[[Pühi]] –
[[Raanitsa]] –
[[Raatvere]] –
[[Rahinge]] –
[[Raigaste]] –
[[Raigastvere]] –
[[Ranna]] –
[[Rannaküla (Elva)|Rannaküla]] –
[[Rebase]] –
[[Rebaste (Elva)|Rebaste]] –
[[Rehemetsa]] –
[[Reinu (Tartu)|Reinu]] –
[[Reola]] –
[[Reolasoo]] –
[[Ridaküla (Elva)|Ridaküla]] –
[[Riidma]] –
[[Riiviku]] –
[[Ronisoo]] –
[[Rookse]] –
[[Rootsiküla (Peipsiääre)|Rootsiküla]] –
[[Rupsi]] –
[[Rõhu]] –
[[Rõõmu]] –
[[Rämsi]] –
[[Saadjärve]] –
[[Saare (Elva)]] –
[[Saare (Tartu)]] –
[[Saburi]] –
[[Salu (Tartu)|Salu]] –
[[Sangla]] –
[[Sarakuste]] –
[[Sassi]] –
[[Sassukvere]] –
[[Sava küla|Sava]] –
[[Savastvere]] –
[[Savikoja]] –
[[Savimetsa]] –
[[Savka]] –
[[Selgise]] –
[[Sepa (Tartu)|Sepa]] –
[[Siniküla]] –
[[Sipe]] –
[[Sipelga]] –
[[Sirgu]] –
[[Sirgumetsa]] –
[[Sirvaku]] –
[[Soeküla]] –
[[Soinaste]] –
[[Soitsjärve]] –
[[Sojamaa]] –
[[Sookalduse]] –
[[Soosilla]] –
[[Sootaga]] –
[[Sortsi]] –
[[Sudaste]] –
[[Sudemäe]] –
[[Sulu (Kambja)|Sulu]] –
[[Suure-Kambja]] –
[[Suure-Rakke (Elva)|Suure-Rakke]] –
[[Sõõru]] –
[[Särgla]] –
[[Sääritsa]] –
[[Sääsekõrva]] –
[[Sääsküla (Luunja)|Sääsküla]] –
[[Taabri]] –
[[Tagumaa]] –
[[Talvikese]] –
[[Tamme (Elva)|Tamme]] –
[[Tammevaldma]] –
[[Tammiste (Elva)|Tammiste]] –
[[Tammistu (Tartu)|Tammistu]] –
[[Tamsa]] –
[[Tatra]] –
[[Teedla]] –
[[Teilma (Elva)|Teilma]] –
[[Terikeste]] –
[[Tigase]] –
[[Tila]] –
[[Tilga (Elva)|Tilga]] –
[[Toolamaa (Tartu)|Toolamaa]] –
[[Tooni küla|Tooni]] –
[[Torila]] –
[[Tormi]] –
[[Toruküla]] –
[[Tõruvere]] –
[[Tõõraste]] –
[[Tähemaa]] –
[[Tähtvere küla|Tähtvere]] –
[[Tännassilma (Elva)|Tännassilma]] –
[[Täsvere]] –
[[Tüki]] –
[[Uderna]] –
[[Uhmardu]] –
[[Uhti]] –
[[Undi]] –
[[Uniküla (Kastre)|Uniküla]] –
[[Unipiha]] –
[[Urmi]] –
[[Utukolga]] –
[[Uuta]] –
[[Vahessaare]] –
[[Vahi küla (Tartu)|Vahi]] –
[[Valgma]] –
[[Valguta]] –
[[Vallapalu]] –
[[Valmaotsa]] –
[[Vana-Kastre]] –
[[Vana-Kuuste]] –
[[Vanaussaia]] –
[[Vara küla|Vara]] –
[[Vasula]] –
[[Vea]] –
[[Vedu]] –
[[Vehendi]] –
[[Veibri]] –
[[Vellavere]] –
[[Verevi]] –
[[Veskimäe (Kastre)|Veskimäe]] –
[[Vesneri]] –
[[Vihavu]] –
[[Viidike]] –
[[Viira (Luunja)|Viira]] –
[[Vilussaare]] –
[[Virtsu (Peipsiääre)|Virtsu]] –
[[Virulase]] –
[[Visnapuu]] –
[[Vissi (Nõo)|Vissi]] –
[[Voika]] –
[[Voldi]] –
[[Vorbuse]] –
[[Võibla]] –
[[Võllinge]] –
[[Võruküla]] –
[[Võsivere]] –
[[Võõpste]] –
[[Väike-Rakke (Elva)|Väike-Rakke]] –
[[Välgi]] –
[[Väljaküla (Peipsiääre)|Väljaküla]] –
[[Väägvere]] –
[[Väänikvere]] –
[[Õssu]] –
[[Õvanurme]] –
[[Õvi]] –
[[Äteniidi]] –
[[Ätte]]
== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2013]] oli Tartu maakonnas 150 139 elanikku. Neist 46,63% oli mehed ning 53,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 12,24‰, suremuse üldkordaja 10,2‰ ja loomulik iive 2,04‰. 84,92% elanikest oli [[eestlased]] ja 12,23% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 16,61%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,22% ja [[pension]]iealisi (65 ja vanemad) 16,17%. Elanike tihedus oli 50,2 in/km².&lt;ref name=&quot;Statistika&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV022&amp;ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&amp;path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&amp;lang=2 Eesti Statistika] vaadatud 12.06.13&lt;/ref&gt; Töötuse määr&lt;ref&gt;2007.-2009. libisev keskmine&lt;/ref&gt; oli 6,7%.

[[Pilt:Tammistu mõisa peahoone.jpg|pisi|Tammistu mõisa peahoone]]
[[Pilt:Elva raudteejaama peahoone.jpg|pisi|Elva raudteejaama peahoone]]
== Loodus ==
=== Pinnamood ===
Enamik Tartu maakonna territooriumist asub [[Kagu-Eesti lavamaa]]l, mida mitmes suunas läbivad [[ürgorg|ürgorud]], neist suurim on [[Emajõe ürgorg]].

Suuremalt jaolt on tegu tasase maaga, kus leidub vaid üksikuid [[mõhnastik]]ke ([[Vooremägi]], [[Selgise mäed]]), [[vallseljak]]uid ([[Vapramägi]]) ja [[otsamoreen]]e (Pangodi, Kambja).

Tartumaa lääneosas asub [[Võrtsjärve nõgu]], idas [[Peipsi-äärne madalik]] – soised ja hõredalt asustatud piirkonnad.

Põhjas ulatub Tartumaa [[Vooremaa]]ni, lõunas [[Otepää kõrgustik]]uni. Maakonna kõrgeim punkt on Otepää kõrgustikus asuv [[Ivaste Kaldemägi]] (190&amp;nbsp;m).

=== Maastikud ===
[[File:Linnapiir(1).jpg|thumb|View of the road from the border of the city of Tartu towards Võru]]
[[Pilt:Alatskivi mõisa peahoone.jpg|pisi|Alatskivi mõisa peahoone]]
[[Pilt:Saadjärve mõisa peahoone.jpg|pisi|Saadjärve mõisa peahoone]]

Peipsi järve ääres ja [[Võrtsjärve nõgu|Võrtsjärve nõos]] on  soised [[madalik]]ud, [[Kagu-Eesti lavamaa]]l [[tasandik]]ud ja [[ürgorg|ürgorud]]. Maakonna lõunaosa ulatub [[Otepää kõrgustik]]uni ning põhjaosa [[Vooremaa]] [[voor]]te ja [[järv]]ede rikka alani.

=== Paljandid ===
[[Ürgorg]]ude veerudel paljandub kohati [[Devon]]i punane [[liivakivi]], mille [[paljand]]eid leidub ka [[Peipsi]] ääres ([[Kallaste]]l) ja [[Võrtsjärv]]e kaldal ([[Tamme paljand]]).

=== Kliima ===
Tartu maakond kuulub [[Sise-Eesti mandrilise kliima piirkond]]a. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 4,4 kraadi, kõige külmem kuu on veebruar (keskmine temperatuur −6,6 kraadi), kõige soojem kuu juuli (17,3 kraadi).

=== Veestik ===
Tartumaal asub 42 üle 25 ruutkilomeetrise [[valgala]]ga [[jõgi|jõge]]. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi [[Emajõgi]] (100&amp;nbsp;km), mis  voolab läbi [[Tartu]] linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee olles ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on [[Ahja jõgi]] (92&amp;nbsp;km), [[Elva jõgi]] (72&amp;nbsp;km) ja [[Amme jõgi]] (64&amp;nbsp;km).

Tartumaa suuremate jõgede [[langus]] on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad neil aset ulatuslikud üleujutused.

Emajõe alamjooksul laiub [[Emajõe Suursoo]].

Maakonnas on ametlikult 58 [[järv]]e ning 20 [[veehoidla]]t ja [[paisjärv]]e. Teistel andmetel on looduslike ja tehisjärvede koguarv ligi 100. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved [[Peipsi järv]] ja [[Võrtsjärv]]. Teised suuremad järved on [[Saadjärv]] (708 ha), [[Koosa järv]] (295 ha), [[Kalli järv]] (175,9 ha), [[Keeri järv]](125,8 ha) ja [[Pangodi järv]] (115 ha).

=== Mullad ===
Tartumaal on valdavad punakaspruunil [[moreen]]il kujunenud [[kamarleetmullad]]. Kõige viljakamad [[kamar-karbonaatmullad]] on [[Rannu]], [[Nõo]] ja Tartu ümbruses.

=== Maavarad ===
Tartu maakonnas leidub [[turvas]]t, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. 2004. aastal kaevandati maakonnas 97 000 tonni turvast (12,6% kogu Eesti toodangust). Varude suurus on üle 113 miljoni tonni. Leidub ka [[liiv]]a ja [[kruus]]a (vähesel määral, peamiselt kohalikeks vajadusteks), [[savi]], samuti  [[järvelubi|järvelupja]],  [[järvemuda]], [[mineraalvesi|mineraalvett]] ja teisi [[maavara]]sid.

=== Maakasutus ===
Umbes 32% maakonna pindalast katab [[mets]], kolmandik on [[põllumaa]], ligi veerandi moodustavad [[soo]]d.

=== Metsad ===
Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. [[Järvselja]] l kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%).

[[Pilt:Ropka-Ihaste looduskaitseala 02.jpg|pisi|[[Ropka-Ihaste looduskaitseala]]. Kaugemal paistab Tartu linn]]
=== Looduskaitse ===
Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. [[Kaitseala]]d võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.

Suuremate kaitsealade seas on näiteks [[Alam-Pedja looduskaitseala|Alam-Pedja]], [[Järvselja looduskaitseala|Järvselja]], [[Keeri-Karijärve looduskaitseala|Keeri-Karijärve]], [[Kärevere looduskaitseala|Kärevere]], [[Padakõrve looduskaitseala|Padakõrve]], [[Peipsiveere looduskaitseala|Peipsiveere]], [[Ropka-Ihaste looduskaitseala|Ropka-Ihaste]] ja [[Välgi looduskaitseala]] ning [[Elva maastikukaitseala|Elva]], [[Kääpa maastikukaitseala|Kääpa]], [[Pangodi maastikukaitseala|Pangodi]] ja [[Pähklisaare maastikukaitseala]].
== Majandus ==
1. august 2006 seisuga oli Äriregistris registreeritud Tartumaal 8014 äriühingut ja 1903 füüsilisest isikust ettevõtjat. 70% ettevõtlusest on registreeritud Tartu linnas. [[2005]]. aasta seisuga oli 87,2% ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga.

Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust.  Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia- ja biotehnoloogiafirmad. Tartumaa ekspordist andis [[2003]]. aasta seisuga 21% puit ja puidutooted ning 20% mööbel, 8% rõivad ja 7% klaasitooted.

2005. aastal registreeriti Tartumaal töötutena kuus keskmiselt 1,7% tööealisest elanikkonnast (kogu [[Eesti]] vastav näitaja oli 3,1%). Töötuse määr oli aastal 2005. keskmiselt 4,5%. Tööjõust 4% oli hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaar- ja 62% tertsiaarsektoris. Teeninduse ja kaubanduse töökohtade rohkuse tingib Tartu linna roll kogu Lõuna-Eestile ostude, teenuste ja kultuurielamuste pakkujana. Palju töökohti on avalikus sektoris, eeskätt hariduse ja meditsiini vallas. Maakonna suurim tööandja on SA [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] u 3500 töötajaga.

Suuremate maakonnas tegutsevate äriettevõtete sekka kuuluvad näiteks [[A. Le Coq]], [[Bigbank]], [[AS Eesti Viljasalv|Eesti Viljasalv]], [[Enics Eesti]], [[Fortum Tartu]], [[Kodumaja]], [[Kroonpress]], [[Lemeks]], [[Lõunakeskus]], [[Maag Grupp]], [[Mark Oil]], [[AS Olerex|Olerex]], [[Palmako]], [[Playtech Estonia]], [[Rand ja Tuulberg]], [[Reval-Oil]], [[Rondam Grupp]], [[Saint-Gobain]] Glass Estonia, [[Salvest]], [[Tartu Mill]] ja [[TMB (ettevõte)|TMB]].

== Ajalugu ==
{{vaata|Tartumaa|Tartu kreis}}
[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]],  [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille kooseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].

1920. aastal loodi uus [[Valga maakond]] enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine [[Valga]] linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga maakonnast]]. Ülejäänud maakond moodustati [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]] Valga-lähedastest osadest ([[Sangaste kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Karula kihelkond]] jt).&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:330 Määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta], Rahvusarhiiv&lt;/ref&gt; 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Tartu maakonnast eraldati [[Tõlliste vald (Sangaste kihelkond)|Tõlliste]], [[Laatre vald (Ruhja kihelkond)|Laatre]], [[Sangaste vald (Sangaste kihelkond)|Sangaste]], [[Keeni vald|Keeni]] ja [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vallad]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4 Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta]. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.&lt;/ref&gt;
{{vaata|Tartu Maakonnanõukogu|Tartu Maavolikogu|Tartu Maavalitsus}}

1934. aastal oli Tartu maakonna  pindala 7019 km2, elanikke 118695 (1922) ja 113069 (1934).
[[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Tartu maakonnas]]: [[Erastvere vald]], [[Haaslava vald (Kambja kihelkond)|Haaslava vald]], [[Hellenurme vald]], [[Härjanurme vald (Kursi kihelkond)|Härjanurme vald]], [[Kastre-Võnnu vald]], [[Kavilda vald]], [[Kirepi vald]], [[Kodijärve vald]], [[Kokora vald]], [[Krüüdneri vald]], [[Laius-Tähkvere vald]], [[Luke vald]], [[Meeri vald]], [[Mehikoorma vald]], [[Palupera vald (Otepää kihelkond)|Palupera vald]], [[Pangodi vald]], [[Pilkuse vald]], [[Päidla vald]], [[Raadi vald]], [[Ranna vald]], [[Rasina vald]], [[Reiu vald]], [[Roela vald]], [[Sootaga vald (Äksi kihelkond)|Sootaga vald]], [[Uderna vald]], [[Ulila vald]], [[Valguta vald]], [[Vana-Kuuste vald]], [[Vana-Otepää vald]], [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vald]], [[Vastse-Otepää vald]], [[Vesneri vald]], [[Vorbuse vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Aakre vald (1939)|Aakre vald]],  [[Ahja vald (1939)|Ahja vald]],  [[Alatskivi vald (1939)|Alatskivi vald]], [[Avinurme vald (1939)|Avinurme vald]], [[Elva vald (1939)|Elva vald]],  [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]],  [[Kaarepere vald (1939)|Kaarepere vald]],  [[Kambja vald (1939)|Kambja vald]],  [[Kasepää vald (1939)|Kasepää vald]], [[Kavastu vald (1939)|Kavastu vald]],  [[Kiidjärve vald (1939)|Kiidjärve vald]],  [[Konguta vald (1939)|Konguta vald]],  [[Kudina vald (1939)|Kudina vald]],  [[Kuremaa vald (1939)|Kuremaa vald]],  [[Kursi vald (1939)|Kursi vald]],  [[Kuuste vald (1939)|Kuuste vald]],  [[Laeva vald (1939)|Laeva vald]],  [[Laiuse vald (1939)|Laiuse vald]],  [[Lohusuu vald (1939)|Lohusuu vald]],  [[Luunja vald (1939)|Luunja vald]],  [[Meeksi vald (1939)|Meeksi vald]], [[Mäksa vald (1939)|Mäksa vald]],  [[Nõo vald (1939)|Nõo vald]],  [[Otepää vald (1939)|Otepää vald]],  [[Pala vald (1939)|Pala vald]],  [[Peipsiääre vald (1939)|Peipsiääre vald]],  [[Puhja vald (1939)|Puhja vald]],  [[Pühajärve vald (1939)|Pühajärve vald]],  [[Rannu vald (1939)|Rannu vald]],  [[Ropka vald (1939)|Ropka vald]],  [[Rõngu vald (1939)|Rõngu vald]],  [[Saadjärve vald (1939)|Saadjärve vald]],  [[Saare vald (1939)|Saare vald]],  [[Sadala vald (1939)|Sadala vald]],  [[Tartu vald (1939)|Tartu vald]],  [[Torma vald (1939)|Torma vald]],  [[Tähtvere vald (1939)|Tähtvere vald]],  [[Vaimastvere vald (1939)|Vaimastvere vald]],  [[Vara vald (1939)|Vara vald]],  [[Veski vald (1939)|Veski vald]],  [[Voore vald (1939)|Voore vald]],  [[Võnnu vald (1939)|Võnnu vald]],  [[Äksi vald (1939)|Äksi vald]].

[[1950]]. aastal võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Moodustati [[Tartu rajoon]], mis omakorda kuulus lühikest aega [[Tartu oblast]]isse.

[[Pilt:Tartumaa vallad.svg|pisi|Tartumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]]

2011. aastal oli Tartu maakonnas: [[Tartu linn]], [[Elva linn]], [[Kallaste linn]], [[Alatskivi vald]], [[Haaslava vald]], [[Kambja vald]], [[Konguta vald]], [[Laeva vald]], [[Luunja vald]], [[Meeksi vald]], [[Mäksa vald]], [[Nõo vald]], [[Peipsiääre vald]], [[Piirissaare vald]], [[Puhja vald]], [[Rannu vald]], [[Rõngu vald]], [[Tartu vald]], [[Tähtvere vald]], [[Vara vald]], [[Võnnu vald]], [[Ülenurme vald]].

[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Tartu maakonna, [[Tartu vald|Tartu valla]] koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Tabivere vald]] ja [[Peipsiääre vald|Peipsiääre valla]] koosseisu endine [[Pala vald]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnast]]. Samuti kuuluvad endise [[Palupera vald|Palupera valla]] [[Astuvere]], [[Atra]], [[Hellenurme]], [[Mäelooga]], [[Palupera]], [[Pastaku]] ja [[Urmi]] külad ning endise [[Puka vald|Puka valla]] [[Aakre]], [[Palamuste]], [[Pedaste]], [[Purtsi]], [[Pühaste]] ja [[Rebaste (Elva)|Rebaste]] külad [[Valga maakond|Valga maakonnast]] nüüdsest [[Elva vald|Elva valla]] koosseisu. Endine [[Meeksi vald]] arvati alates 22. oktoobrist 2017 [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] [[Räpina vald|Räpina valla]] koosseisu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210119191648/https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering Tartumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Ugandi]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Tartu County}}
* [https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/tartu-maakond Tartu maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
* [https://tartumaa.ee Tartu maakond] Tartumaa Omavalitsuste Liit
{{EST}}

{{koord |NS=58.36666667 |EW=26.71666667 |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Tartu maakond| ]]</text>
      <sha1>qlfvrvs6lst3ngihoft2zhlti87jdrx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harju maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5951</id>
    <revision>
      <id>6173090</id>
      <parentid>6170687</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:36:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33764" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Harjumaa]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Provints
|  nimi = Harju maakond
|  lipp = Flag of et-Harju maakond.svg
|  lipu_link = [[Harjumaa lipp]]
|  vapp = Et-Harju maakond-coa.svg
|  vapi_link = [[Harjumaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Tallinn]]
|  asendikaardi_pilt = Harju County in Estonia.svg
}}

'''Harju maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Harjumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Põhja-Eesti]]s.

Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult [[Eesti NSV]] aegse [[Harju rajoon]]i ala [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) [[Harjumaa]]st hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

== Üldandmed ==
Harju maakond asub [[Eesti|Põhja-Eestis]]. Harjumaa piirneb edelas [[Lääne maakond|Lääne]], lõunas [[Rapla maakond|Rapla]], kagus [[Järva maakond|Järva]] ja idas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnaga.

== Harju maakonna haldusorganid ==
{{vaata|Harju maavanem|Harju maavalitsus}}
2017. aastani oli Harju maakonna juhiks [[Harju maavanem]] ja valitsusasutuseks [[Harju maavalitsus]], mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.&lt;ref name=&quot;BIL15&quot; /&gt;

== Kohalikud omavalitsused ==
[[Pilt:Harju municipalities 2017.png|pisi|300px|Harjumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]]
[[Pilt:Harju municipalities.png|pisi|Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]]
[[Pilt:Keila kirik 15-03-2012.jpg|pisi|Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik]]

Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 linna ja 12 valda: [[Keila|Keila linn]], [[Loksa|Loksa linn]], [[Maardu|Maardu linn]], [[Tallinn]], [[Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Lääne-Harju vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald]] ja [[Viimsi vald]].

Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, [[Paldiski|Paldiski linn]], [[Saue|Saue linn]], Tallinn, [[Aegviidu vald]], Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, [[Keila vald]], [[Kernu vald]], Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, [[Nissi vald]], [[Padise vald]], Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, [[Vasalemma vald]] ja Viimsi vald.

=== Asustusüksused ===
Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla.

==== Linnad ====
[[Tallinn]] – [[Maardu]] – [[Kehra]] – [[Keila]] – [[Saue]] – [[Paldiski]] – [[Loksa]]

==== Alevid ====
[[Aegviidu]], [[Kiili]]

==== Alevikud ====
[[Ardu]] – [[Aruküla]] – [[Assaku]] – [[Haabneeme]] – [[Habaja]] – [[Harku]] – [[Jüri]] – [[Kangru (Kiili)|Kangru]] – [[Karjaküla]] – [[Keila-Joa]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Kiiu]] – [[Klooga]] – [[Kolga]] – [[Kose]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kostivere]] – [[Kuusalu]] – [[Laagri]] – [[Lagedi]] – [[Loo]] – [[Luige (Kiili)|Luige]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]] – [[Raasiku]] – [[Ravila]] – [[Riisipere]] – [[Rummu]] – [[Saku]] – [[Tabasalu]] – [[Turba]] – [[Vaida]] – [[Vasalemma]] – [[Viimsi]] – [[Ämari]]

==== Külad ====
[[Aavere (Anija)|Aavere]] – [[Aaviku (Rae)|Aaviku]] – [[Adra]] – [[Aela]] – [[Ahisilla]] – [[Aila]] – [[Alansi]] – [[Alavere (Anija)|Alavere]] – [[Allika (Kernu)]] – [[Allika (Kuusalu)]] – [[Alliklepa]] – [[Alliku (Saue)|Alliku]] – [[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]] – [[Andineeme]] – [[Anija]] – [[Arava]] – [[Aru (Kuusalu)|Aru]] – [[Aruaru]] – [[Arusta]] – [[Aruvalla]] – [[Aude]] – [[Audevälja]] – [[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]] – [[Haapse]] – [[Haavakannu]] – [[Haiba]] – [[Haljava]] – [[Hara (Kuusalu)|Hara]] – [[Harju-Risti]] – [[Harkujärve]] – [[Harmi]] – [[Hatu]] – [[Hingu]] – [[Hirvli]] – [[Humala]] – [[Härma (Raasiku)|Härma]] – [[Härmakosu]] – [[Hüüru]] – [[Idaotsa]] – [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] – [[Ihasalu]] – [[Illurma]] – [[Ilmandu]] – [[Ilmastalu]] – [[Iru]] – [[Jaanika]] – [[Joaveski]] – [[Juminda]] – [[Juuliku]] – [[Jõelähtme]] – [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] – [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]] – [[Jägala]] – [[Jägala-Joa]] – [[Jälgimäe]] – [[Järsi]] – [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] – [[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]] – [[Kaberla]] – [[Kaberneeme]] – [[Kabila (Kernu)|Kabila]] – [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] – [[Kadja]] – [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] – [[Kajamaa]] – [[Kalesi]] – [[Kallavere]] – [[Kalme (Kuusalu)|Kalme]] – [[Kanavere]] – [[Kantküla (Kose)|Kantküla]] – [[Karilepa]] – [[Karla (Kose)]] – [[Karla (Rae)]] – [[Kasemetsa]] – [[Kasepere]] – [[Kasispea]] – [[Kata]] – [[Katsina]] – [[Kaunissaare]] – [[Kautjala]] – [[Keelva]] – [[Kehra küla|Kehra]] – [[Keibu]] – [[Kelnase]] – [[Kelvingi]] – [[Kemba]] – [[Kernu]] – [[Kersalu]] – [[Kibuna]] – [[Kihmla]] – [[Kiia]] – [[Kiiu-Aabla]] – [[Kirdalu]] – [[Kirikla küla|Kirikla]] – [[Kirivalla]] – [[Kiruvere]] – [[Kiviloo]] – [[Kivitammi]] – [[Kloogaranna]] – [[Kobru]] – [[Kodasoo]] – [[Kohatu (Kernu)|Kohatu]] – [[Koidu (Saue)|Koidu]] – [[Koila (Jõelähtme)|Koila]] – [[Koipsi]] – [[Koitjärve]] – [[Kolga-Aabla]] – [[Kolgaküla]] – [[Kolgu]] – [[Kolu (Kose)|Kolu]] – [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]] – [[Kopli (Rae)|Kopli]] – [[Koppelmaa]] – [[Kostiranna]] – [[Kosu]] – [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] – [[Krei]] – [[Kuivajõe]] – [[Kukepala]] – [[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]] – [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] – [[Kulna]] – [[Kumna]] – [[Kupu]] – [[Kurevere (Kiili)|Kurevere]] – [[Kurgla]] – [[Kurkse]] – [[Kurna]] – [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] – [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] – [[Kustja]] – [[Kuusalu küla|Kuusalu]] – [[Kuusemäe]] – [[Kõmmaste]] – [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]] – [[Kõrvenurga]] – [[Kõue]] – [[Käesalu]] – [[Külmaallika]] – [[Kütke]] – [[Laabi]] – [[Laane (Kose)|Laane]] – [[Laane (Lääne-Harju)|Laane]] – [[Laiaküla]] – [[Laitse]] – [[Langa]] – [[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]] – [[Laulasmaa]] – [[Leesi]] – [[Lehetu]] – [[Lehmja]] – [[Lehola]] – [[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]] – [[Leistu]] – [[Lemmaru]] – [[Lepaste]] – [[Leppneeme]] – [[Liiapeksi]] – [[Liikva]] – [[Liiva (Kose)|Liiva]] – [[Liivamäe]] – [[Lilli (Anija)|Lilli]] – [[Limu]] – [[Linnakse]] – [[Lohusalu]] – [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] – [[Lokuti]] – [[Loo]] – [[Looküla]] – [[Lubja]] – [[Lutsu (Kose)|Lutsu]] – [[Lõunaküla]] – [[Lähtse]] – [[Lääneotsa]] – [[Lööra]] – [[Lükati]] – [[Maardu küla|Maardu]] – [[Madila]] – [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] – [[Maeru]] – [[Maidla (Saue)|Maidla]] – [[Mallavere]] – [[Manniva]] – [[Marguse]] – [[Meremõisa]] – [[Metsakasti]] – [[Metsanurga (Kernu)]] – [[Metsanurga (Kiili)]] – [[Metsanurme]] – [[Metslõugu]] – [[Miiduranna]] – [[Munalaskme]] – [[Muraste]] – [[Murksi]] – [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] – [[Mustjõe]] – [[Mustu]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Muuksi]] – [[Muusika küla|Muusika]] – [[Mõisaküla (Kiili)|Mõisaküla]] – [[Mõnuste]] – [[Mäepea]] – [[Männiku (Saku)|Männiku]] – [[Määra]] – [[Naage]] – [[Nabala]] – [[Nahkjala]] – [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] – [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]] – [[Niitvälja]] – [[Nurme (Nissi)|Nurme]] – [[Nutu]] – [[Nõmbra]] – [[Nõmmeri]] – [[Nõmmeveski]] – [[Nõrava]] – [[Odulemma]] – [[Ohtu]] – [[Ojasoo]] – [[Oru (Kose)|Oru]] – [[Paasiku]] – [[Padise]] – [[Pae (Lääne-Harju)|Pae]] – [[Paekna]] – [[Pajupea]] – [[Pala (Kuusalu)|Pala]] – [[Pala (Kose)|Pala]] – [[Palvere]] – [[Parasmäe]] – [[Parila (Anija)|Parila]] – [[Parksi]] – [[Partsaare]] – [[Patika (Rae)|Patika]] – [[Paunaste]] – [[Paunküla]] – [[Pedase]] – [[Pedaspea]] – [[Peningi]] – [[Perila]] – [[Piissoo]] – [[Pikavere]] – [[Pikva]] – [[Pildiküla]] – [[Pillapalu]] – [[Pohla]] – [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] – [[Pudisoo]] – [[Puusepa (Kose)|Puusepa]] – [[Põhja]] – [[Põllküla]] – [[Pällu (Saue)]] – [[Pärinurme]] – [[Pärispea]] – [[Pärnamäe]] – [[Püha (Saue)|Püha]] – [[Püünsi]] – [[Rae]] – [[Rahula]] – [[Rammu]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Rannamõisa]] – [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] – [[Raudoja küla|Raudoja]] – [[Rava (Kose)|Rava]] – [[Raveliku]] – [[Rebala]] – [[Rehatse]] – [[Rehemäe]] – [[Riidamäe]] – [[Rohuneeme]] – [[Rohusi]] – [[Roobuka]] – [[Rooküla]] – [[Ruila]] – [[Rummu (Kuusalu)|Rummu]] – [[Ruu]] – [[Rõõsa]] – [[Rätla]] – [[Saarnakõrve]] – [[Sae (Kose)|Sae]] – [[Saha]] – [[Salmistu]] – [[Salu (Rae)|Salu]] – [[Salumetsa]] – [[Salumäe]] – [[Sambu]] – [[Saue küla|Saue]] – [[Saula]] – [[Saunja (Kuusalu)|Saunja]] – [[Sausti]] – [[Saustinõmme]] – [[Saviranna]] – [[Seli (Rae)|Seli]] – [[Sigula]] – [[Siimika]] – [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] – [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] – [[Soodla (Anija)|Soodla]] – [[Sookaera]] – [[Sookaera-Metsanurga]] – [[Soorinna]] – [[Suru]] – [[Suuresta]] – [[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]] – [[Suurpea]] – [[Suursoo küla|Suursoo]] – [[Suurupi]] – [[Sõgula]] – [[Sõitme]] – [[Sõmeru (Kiili)]] – [[Sõmeru (Kose)]] – [[Sõrve]] – [[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]] – [[Tabara]] – [[Tade]] – [[Tagadi]] – [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] – [[Tagametsa]] – [[Tammejärve]] – [[Tammemäe]] – [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] – [[Tammispea]] – [[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]] – [[Tammneeme]] – [[Tapurla]] – [[Tiskre]] – [[Triigi (Kose)|Triigi]] – [[Tsitre]] – [[Tuhala]] – [[Turbuneeme]] – [[Tutermaa]] – [[Tuula]] – [[Tuulevälja]] – [[Tuulna]] – [[Tõdva]] – [[Tõhelgi]] – [[Tõmmiku]] – [[Tõreska]] – [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] – [[Türisalu]] – [[Urvaste (Rae)|Urvaste]] – [[Uuearu]] – [[Uuesalu]] – [[Uueveski]] – [[Uuri]] – [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] – [[Vaela]] – [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] – [[Vahetüki]] – [[Vahi (Harku)|Vahi]] – [[Vaidasoo]] – [[Vaila]] – [[Valgejõe]] – [[Valingu]] – [[Valkla]] – [[Valkse]] – [[Vanaküla (Kuusalu)|Vanaküla]] – [[Vanamõisa (Kose)]] – [[Vanamõisa (Saue)]] – [[Vandjala]] – [[Vansi]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] – [[Vaskjala]] – [[Vatsla]] – [[Veneküla]] – [[Veskiküla]] – [[Veskitaguse]] – [[Vetla]] – [[Vihasoo]] – [[Vihterpalu]] – [[Viinistu]] – [[Vikipalu]] – [[Vilama]] – [[Vilivalla (Padise)|Vilivalla]] – [[Vilumäe]] – [[Vintse]] – [[Virla]] – [[Viruküla]] – [[Virve]] – [[Viskla]] – [[Viti]] – [[Voose (Anija)|Voose]] – [[Võerdla]] – [[Võlle]] – [[Väikeheinamaa]] – [[Vääna]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Äigrumäe]] – [[Äksi (Kose)|Äksi]] – [[Änglema]] – [[Ääsmäe]] – [[Üksnurme]] – [[Ülejõe (Rae)]] – [[Ülejõe (Anija)]] – [[Ülgase]] – [[Ürjaste]]

&lt;gallery&gt;
Kiviloo mõisa peahoone.jpg|[[Kiviloo mõis]]a peahoone
Laitse mõisa peahoone2, 19.saj.jpg|[[Laitse mõis]]a peahoone
Kose kirik suvi 2012.jpg|[[Kose kirik]]
Arukyla Mois.jpg|[[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõisa]] härrastemaja
&lt;/gallery&gt;

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Arvestuslik&lt;br/&gt;rahvaarv&lt;ref name=&quot;zYJm1&quot; /&gt;
!Asustustihedus, in/km²
|-
|2006
|521 313
|120,3
|-
|2007
|522 147
|120,5
|-
|2008
|523 277
|120,8
|-
|2009
|524 938
|121,1
|-
|2010
|526 505
|121,5
|-
|2011
|528 468
|122,0
|}

[[1. jaanuar]]il [[2009]] oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. [[Sündimuse üldkordaja]] oli 13,79‰, [[suremuse üldkordaja]] 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli [[eestlased]] ja 32,29% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr&lt;ref name=&quot;jEPGE&quot; /&gt; oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².

Arvestuslikult oli [[2010]]. aasta alguses Harju maakonna elanikest [[eestlased|eestlasi]] 59,91%, [[venelased|venelasi]] 32,22%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,23%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,71%, [[soomlased|soomlasi]] 0,63%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,29% ja [[juudid|juute]] 0,27%.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011
|-
!rowspan=&quot;2&quot; |Rahvus
!colspan=&quot;2&quot; |1970&lt;ref name=&quot;6uBC4&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1979&lt;ref name=&quot;GrNIV&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1989&lt;ref name=&quot;F5KDY&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2000&lt;ref name=&quot;I6Fmn&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2011&lt;ref name=&quot;QB5Cm&quot; /&gt;
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[eestlased]]
| 262 832
| 58,09
| 289 166
| 54,48
| 304 772
| 50,34
| 306 850
| 58,37
| 341 121
| 61,69
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[venelased]]
| 147 086
| 32,51
| 188 290
| 35,47
| 232 252
| 38,36
| 171 009
| 32,53
| 173 194
| 31,32
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[ukrainlased]]
| 16 353
| 3,61
| 21 133
| 3,98
| 28 605
| 4,72
| 17 789
| 3,39
| 14 422
| 2,61
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[valgevenelased]]
| 9035
| 2,00
| 12 548
| 2,36
| 15 634
| 2,58
| 9748
| 1,85
| 7645
| 1,38
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[soomlased]]
| 4737
| 1,05
| 4749
| 0,90
| 4998
| 0,83
| 3594
| 0,68
| 2897
| 0,52
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[juudid]]
| 3882
| 0,86
| 3839
| 0,72
| 3708
| 0,61
| 1679
| 0,32
| 1619
| 0,29
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[tatarlased]]
| –
| –
| 1885
| 0,36
| 2522
| 0,42
| 1619
| 0,31
| 1289
| 0,23
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[leedulased]]
| 1079
| 0,24
| 1149
| 0,22
| 1352
| 0,22
| 1212
| 0,23
| 1046
| 0,19
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[poolakad]]
| –
| –
| 1307
| 0,25
| 1523
| 0,25
| 1156
| 0,22
| 982
| 0,18
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[lätlased]]
| 1178
| 0,26
| 1453
| 0,27
| 1264
| 0,21
| 991
| 0,19
| 776
| 0,14
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[sakslased]]
| –
| –
| 1866
| 0,35
| 764
| 0,13
| 691
| 0,13
| 661
| 0,12
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | muud
| 6239
| 1,38
| 4698
| 0,89
| 8011
| 1,32
| 9344
| 1,78
| 7275
| 1,32
|-
! Kokku
! 452 421
! 100
! 530 770
! 100
! 605 415
! 100
! 525 682
! 100
! 552 927
! 100
|}

== Loodus ==
Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:
* [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]ul
* [[Põhja-Eesti lavamaa]]l
* [[Kõrvemaa]]l
Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]] ja [[Pirita jõgi]] ning [[Valgejõgi]]. Harjumaa sajast järvest on suurimad [[Ülemiste järv|Ülemiste]], [[Kahala järv|Kahala]] ja [[Harku järv]]. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: [[Paunküla veehoidla|Paunküla]] ja [[Soodla veehoidla|Soodla]]. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on [[põhja-lipphernes]], [[alpi võipätakas]], [[püsiksannikas]] ja mitmed [[käpalised]]. Tähelepanuväärne on ka [[põõsasmaran]]a rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: [[hunt]], [[ilves]] ja [[karu]]. Rohkesti leidub [[teder|tetrede]] ja [[metsis]]te mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes [[nahkhiir]]te talvitumispaigad. Olulised [[lõhe]]de kudemispaigad on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]], [[Pirita jõgi|Pirita]], [[Vasalemma jõgi|Vasalemma]], [[Loobu jõgi]] ja [[Valgejõgi]]. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on [[ebapärlikarp]], [[lendorav]], [[kaljukotkas]], [[must toonekurg]] ja [[krüüsel]].

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 [[kaitseala]]. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad [[rändrahn]]ud (53) ja [[põlispuu]]d (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargist]]. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 [[maastikukaitseala]], millest olulisemad on [[Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala|Põhja-Kõrvemaa]], [[Paunküla maastikukaitseala|Paunküla]], [[Pakri maastikukaitseala|Pakri]] ja [[Kolga lahe maastikukaitseala]] ning [[Naissaare looduspark]]. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.

&lt;gallery&gt;
Tuhala Witches Well1-21-03-2013.jpg|[[Tuhala nõiakaev]]
Jägala juga 22-03-2013.JPG|[[Jägala juga]]
Paadimees Paunküla veehoidlal.jpg|[[Paunküla veehoidla]]
Viru Bog at winter.jpg|[[Viru raba]] talvel
Päikesetõus Paukjärve vaatetornist.jpg|Päikesetõus Paukjärve vaatetornist [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala|Põhja-Kõrvemaal]]
Keri saar (2010).JPG|[[Keri]] saar Soome lahes
&lt;/gallery&gt;

=== Kaitstav loodus ===
* [[Harju maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend]]

=== Veekogud ===
* ''[[Harju maakonna veekogude loend]]''.

=== Merealad ===
==== Lahed, väinad ====
{{veergude loend|laius=12em|
* [[Soome laht]] (laht)
* [[Eru laht]]
** [[Mudasadam]] (laht)
** [[Sadampõhi]] (laht)
** [[Aadu lõugas]] (laht)
** [[Sinilaevalõugas]] (laht)
** [[Laiakivilõugas]] (laht)
** [[Neemeotsa lõugas]] (laht)
** [[Silmi lõugas]] (laht)
** [[Hauaneeme laht]]
* [[Hara laht]]
** [[Hobuloo lõugas]] (laht)
** [[Saunalaht]]
** [[Odakivi laht]]
** [[Hara salm]] (väin)
** [[Naskali laht]]
** [[Sagu laht]]
* [[Kolga laht]]
** [[Koljulõugas]] (laht)
** [[Kura laht (Soome laht)|Kura laht]]
** [[Aablaht]]
** [[Salmistu laht]]
** [[Haapse laht]]
* [[Kaberneeme laht]]
* [[Ihasalu laht]]
** [[Jõesuu laht]] ([[Jägala laht]])
** [[Muuga laht]]
** [[Randvere laht]]
** [[Tammneeme laht]]
** [[Lisvi laht]]
** [[Võrkaia laht]]
** [[Miku-Kräsuli lauk]] (laht)
** [[Jaani laht]]
** [[Lännemäe laht]]
** [[Kelvingi laht]]
** [[Kuusiku laht]]
** [[Oti lõugas]] (laht)
** [[Liivalaht]]
** [[Aksi salm]] (väin)
* [[Väike salm]] (väin)
* [[Suur salm]] (väin)
* [[Tallinna laht]]
** [[Püünsi salm]] (väin)
** [[Haabneeme laht]]
** [[Saartevahe haak]] (laht)
** [[Paljassaare laht]]
** [[Suur haak]] (laht)
** [[Väike haak]] (laht)
** [[Kopli laht]]
** [[Kakumäe laht]]
* ''Naissaare ümbrus:''
** [[Veskikari lõugas]] (laht)
** [[Külasadam]] (laht)
** [[Kabelilõugas]] (laht)
** [[Axelsvikin]] (laht)
** [[Träskevikin]] (laht)
** [[Holmi lõugas]] (laht)
** [[Lohusalu laht]]
** [[Lahepere laht]]
** [[Pakri laht]]
*''Väike-Pakri ümbrus:''
** [[Kapp'l vik]] (laht)
** [[Skäppholm's vik]] (laht)
** [[Käiäl-krokin]] (laht)
** [[Langgranne-sände]] (laht)
** [[San-vik]] (laht)
*''Suur-Pakri ümbrus:''
** [[Lihl-viki]] (laht)
** [[Stor vik]] (laht)
** [[Di-vik]] (laht)
** [[San-krokin]] (laht)
** [[Hamplands-krokin]] (laht)
** [[Gäir-krokin]] (laht)
** [[Tränäur-krokin]] (laht)
** [[Hinkvik-krokin]] (laht)
** [[Balg-krokin]] (laht)
** [[Kurkse väin]]
** [[Vihterpalu laht]]
** [[Allika laht]]
** [[Keibu laht]]
}}

==== Saared ====
{{veergude loend|laius=12em|
* [[Aegna]]
* [[Aksi]]
* [[Allikari]]
* [[Alu kari]]
* [[Alu saar]]
* [[Bjärrgronne]]
* [[Haldi saar]]
* [[Hara saar]]
* [[Kappa saar]]
* [[Kelnase kari]]
* [[Keri]] saar
* [[Kivi-Mourikkari]]
* [[Kivikari]]
* [[Koipsi saar]]
* [[Korgessaare kari]]
* [[Krassi saar]]
* [[Kräsuli]]
* [[Kuhjakari]]
* [[Kumbli]] saar
* [[Laevakari]]
* [[Lahesaar]]
* [[Laiakari]]
* [[Liivakari]]
* [[Lipukari]]
* [[Luod]]
* [[Mohni]]
* [[Mourikkari]]
* [[Mätta kari]]
* [[Naissaar]]
* [[Pandju]] saar
* [[Pedassaar]]
* [[Pikassääre kari]]
* [[Prangli]]
* [[Rammu saar]]
* [[Rohukari]]
* [[Rohusi saar]]
* [[Seinakari]]
* [[Sepa kari]]
* [[Sillikrunn]]
* [[Sjölafluto]]
* [[Storgronne]]
* [[Suur-Malusi]]
* [[Suur-Pakri]] (''Stora Rågö'')
* [[Tiirloo säär]]
* [[Tiirukari]]
* [[Turskakari]]
* [[Umblu saar]]
* [[Vahekari]]
* [[Vana patarei]]
* [[Vennastekehvel]]
* [[Vullikrunn]]
* [[Väike Laiakari]]
* [[Väike Pikakari]]
* [[Väike-Malusi]]
* [[Väike-Pakri]] (''Lilla Rågö'')
}}

== Taristu ==
Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:

Maanteed: [[Tallinna–Narva maantee]], [[Tallinna–Tartu maantee]], [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Tallinna–Viljandi maantee]], [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] ([[Via Baltica]]);

Reisirongiliinid: [[Tallinna–Narva rongiliin]], [[Tallinna–Tartu rongiliin]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin]], [[Tallinna–Pärnu rongiliin]], [[Tallinna–Paldiski rongiliin]], [[Tallinna–Riisipere rongiliin]]

Lennujaamad: [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Ämari lennuväli]]

Sadamad: [[Tallinna sadam]], [[Muuga sadam]], [[Paldiski Lõunasadam]], [[Paldiski Põhjasadam]]

=== Ajaloolised taristud ===
Raudteed: laiarööpmelised [[Balti raudtee|Paldiski Tosno raudtee]] (tänapäeval [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]) ja [[Keila–Haapsalu raudtee]]; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku ([[Türi]])–[[Pärnu]] raudtee ([[Tallinna–Viljandi rongiliin]] ja [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]]), Tallinna–[[Suurupi]] raudtee, [[Vääna]]–[[Humala]] raudtee ja [[Harku–Pühaküla raudtee]] (hiljem [[Liiva–Vääna raudtee]]), [[Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee]] (hiljem [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]]), [[Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee]], [[Naissaare kindluse raudtee]], [[Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee]],

Kivimaanteed: [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva]], [[Piibe maantee]] (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]st), [[Raudalu]] maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]]st), Pärnu maantee (Tallinna–[[Arudevahe]]–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]st), [[Uus Haapsalu maantee]] (Tallinna–[[Arudevahe]]–Haapsalu), [[Vana Haapsalu maantee]] (Tallinn–[[Keila]]–Haapsalu), [[Tallinna–Paldiski maantee|Paldiski maantee]] (Tallinn–Keila–Paldiski).

== Majandus ==

Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.

2008. aastal moodustas Harju maakonna [[SKP]] 59,6% Eesti SKP-st.
== Ajalugu ==
{{vaata|Tallinna kubermang|Tallinna kreis|Harju kreis}}
[[Harju kreis]] taasmoodustati pärast [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[Tallinna kreis|Tallinna]] ja [[Paldiski kreis]]i likvideerimist [[1796]]. aastal endise ühise Harju kreisi moodustamisega. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal: asus 1 linn ([[Paldiski]] ja 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Madise kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Risti kihelkond]]. Lõuna-Harjumaal asusid 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Hageri kihelkond]], [[Juuru kihelkond]], [[Kose kihelkond]], [[Rapla kihelkond]]. Ida-Harjumaal asusid [[kubermangulinn]] [[Tallinn]] ja [[Tallinna linnasaras]] ehk patrimoniaalpiirkond, [[Suur-Paljassaare|Suur-]] ja [[Väike-Paljassaare]] ning 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Jõelähtme kihelkond]], [[Jüri kihelkond]], [[Kuusalu kihelkond]] ja Soome lahe saared.

[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]],  [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille kooseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus (1925)]]
Eesti vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise järel säilid [[Eestimaa kubermang]]us ja [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u [[eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|haldusjaotus]]. Alles 1920. aastal moodustas Eesti Vabariigi valitsus lisaks olemasolevatele Harju, [[Järva maakond#Ajalugu|Järva]], [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu]], [[Saare maakond#Ajalugu|Saare]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]]adele ka [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] ja [[Valga maakond#Ajalugu|Valga maakonna]].
{{vaata|Harju maavalitsus|Harju maakonnanõukogu}}
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]] likvideeriti Eestis senised maakonna [[omavalitsus]]ed. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste [[maavalitsus]]te esimeestena. [[1. mai]]l 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas, asendades seni eksisteerinud [[Ajutise maavalitsuse esimees|ajutise maavalitsuse esimehe]] ametikoha.

[[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Harju maakonnas]]: [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Ingliste vald]], [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala vald]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]], [[Kiiu vald]], [[Kloostri vald]], [[Kodasu vald]], [[Kurna vald]], [[Laitse vald]], [[Nabala vald]], [[Nehatu vald]], [[Riisipere vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Tuhala vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]], [[Vääna vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Anija vald (1939)|Anija vald]], [[Hageri vald (1939)|Hageri vald]], [[Harku vald (1939)|Harku vald]], [[Iru vald (1939)|Iru vald]], [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]], [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]], [[Jõelähtme vald (1939)|Jõelähtme vald]], [[Keila vald (1939)|Keila vald]], [[Kehtna vald (1939)|Kehtna vald]], [[Kernu vald (1939)|Kernu vald]], [[Kohila vald (1939)|Kohila vald]], [[Kolga vald (1939)|Kolga vald]], [[Kuimetsa vald (1939)|Kuimetsa vald]], [[Kuivajõe vald (1939)|Keila vald]], [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu vald]], [[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu vald]], [[Kõue vald (1939)|Kõue vald]], [[Naissaare vald (1939)|Naissaare vald]], [[Nissi vald (1939)|Nissi vald]], [[Nõva vald (1939)|Nõva vald]], [[Padise vald (1939)|Padise vald]], [[Pakri vald (1939)|Pakri vald]], [[Peningi vald (1939)|Peningi vald]], [[Prangli vald (1939)|Prangli vald]], [[Raasiku vald (1939)|Raasiku vald]], [[Rae vald (1939)|Rae vald]], [[Raikküla vald (1939)|Raikküla vald]], [[Rapla vald (1939)|Rapla vald]], [[Ravila vald (1939)|Ravila vald]], [[Saue vald (1939)|Saue vald]], [[Tõdva vald (1939)|Tõdva vald]], [[Varbola vald (1939)|Varbola vald]].

[[26. september]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti NSV territoorium jagati 39 [[maarajoon]]iks. [[Eesti NSV]]-s moodustati [[Harjumaa]] põhjaosast (välja arvatud [[Tallinn]] kui vabariikliku alluvusega linn) aastal [[1950]] seoses maakondade kaotamisega [[Harju rajoon]]. [[Harjumaa]] lõunaosast moodustati 1950. aastal [[Rapla rajoon]]. Endise [[Harjumaa]] aladest ja [[Läänemaa]] idapoolse osast moodustati [[Märjamaa rajoon]].

[[3. mai]]l [[1952]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] seadluse, mille kohaselt [[10. mai]]st [[1952]] muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit. [[Tallinna oblast]]isse kuulus 3 linna ja 12 rajooni: [[Harju rajoon]], [[Jõhvi rajoon]], [[Keila rajoon]], [[Kiviõli rajoon]], [[Kohtla-Järve]] linn, [[Kose rajoon]], [[Loksa rajoon]], [[Narva]] linn, [[Paide rajoon]], [[Rakvere rajoon]], [[Rapla rajoon]], [[Tallinn]]a linn, [[Tapa rajoon]], [[Türi rajoon]], [[Väike-Maarja rajoon]]. [[Oblast (NSVL)|Oblastid]] Eesti NSV-s likvideeriti [[27. aprill]]il [[1953]] ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna ja 30 rajooni.

Aastal [[1957]] liideti Harju rajooniga likvideeritud [[Loksa rajoon]]i läänepool. Aastal [[1959]] liideti sellega [[Kose rajoon]]i kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad [[Keila rajoon]]i koosseisu. Aastal [[1962]] liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja [[Rapla rajoon]]i [[Kõue külanõukogu]]. Aastal [[1963]] liideti [[Paide rajoon]]i põhjaosa. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas [[Saue]] ([[1960]]) ja [[Maardu]] ([[1962]]).

1990. aastal 1. jaanuarist taastatati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28134 Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest], [[ENSV Teataja]] 1989, nr. 40, art. 614&lt;/ref&gt; [[Harju rajoon]]i piires Harju maakond.  Harju maakonna territooriumi moodustasid Aegviidu, Anija, Saue, Saku, Kiili, Kernu, Rae, Raasiku, Kose, Kõue, Kuusalu, Harku, Keila, Nissi, Loksa, Padise, Viimsi, Jõelähtme, Vasalemma vald, Tallinna, Saue, Maardu, Kehra, Loksa ja Keila linn.

2011. aastal kuulusid Harju maakonda linnad ja vallad: [[Tallinna linn]], [[Keila linn]],  [[Loksa linn]], [[Maardu linn]], [[Paldiski linn]], [[Saue linn]], [[Aegviidu vald]], [[Anija vald (2002)|Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Keila vald]],  [[Kernu vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Nissi vald]], [[Padise vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald (1991)|Saue vald]], [[Vasalemma vald]], [[Viimsi vald]].

2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel liitusid [[Lääne-Harju vald]]a: [[Keila vald|Keila]], [[Padise vald|Padise]] ja [[Vasalemma vald]] ning [[Paldiski]] linn. Haldusreformi järel kuulub Harju maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Anija vald]] ning alates 24. oktoobrist 2017 [[Saue vald]] ja [[Lääne-Harju vald]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Tallinna linn]], [[Keila]] linn, [[Maardu]] linn, [[Loksa]] linn, [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]] ja [[Viimsi vald]].&lt;ref&gt;[https://maakonnaplaneering.ee/harjumaaplaneering Harjumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Harjumaa Omavalitsuste Liit]]
* [[Harjumaa teenetemärk]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;BIL15&quot;&gt;[http://harju.maavalitsus.ee/et/uldinfo Harju Maavalitsus], Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zYJm1&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Rv0291&amp;ti=RAHVAARV%2C+PINDALA+JA+ASUSTUSTIHEDUS+HALDUS%DCKSUSE+V%D5I+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&amp;path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&amp;lang=2 Eesti Statistika] vaadatud 30.04.11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jEPGE&quot;&gt;2007.-2009. libisev keskmine&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6uBC4&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GrNIV&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F5KDY&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I6Fmn&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QB5Cm&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Harju County}}
* [http://www.stat.ee/ppe-harju-maakond Harju maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis

{{Geograafiline asukoht
| Keskel = Harju maakond
| Põhi = [[Soome laht]]
| Ida = [[Lääne-Viru maakond]]
| Kagu = [[Järva maakond]]
| Lõuna = [[Rapla maakond]]
| Lääs = [[Lääne maakond]]
}}

{{EST}}

{{koord |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Harju maakond| ]]</text>
      <sha1>39m2lm7rkpwfr3dj1b7r9laz5zytlnj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173117</id>
      <parentid>6173090</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:28:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33858" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Harjumaa]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Provints
|  nimi = Harju maakond
|  lipp = Flag of et-Harju maakond.svg
|  lipu_link = [[Harjumaa lipp]]
|  vapp = Et-Harju maakond-coa.svg
|  vapi_link = [[Harjumaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Tallinn]]
|  asendikaardi_pilt = Harju County in Estonia.svg
}}

'''Harju maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Harjumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Põhja-Eesti]]s.

Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult [[Eesti NSV]] aegse [[Harju rajoon]]i ala [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) [[Harjumaa]]st hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

== Üldandmed ==
Harju maakond asub [[Eesti|Põhja-Eestis]]. Harjumaa piirneb edelas [[Lääne maakond|Lääne]], lõunas [[Rapla maakond|Rapla]], kagus [[Järva maakond|Järva]] ja idas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnaga.

== Harju maakonna haldusorganid ==
{{vaata|Harju maavanem|Harju maavalitsus}}
2017. aastani oli Harju maakonna juhiks [[Harju maavanem]] ja valitsusasutuseks [[Harju maavalitsus]], mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.&lt;ref name=&quot;BIL15&quot; /&gt;

== Kohalikud omavalitsused ==
[[Pilt:Harju municipalities 2017.png|pisi|300px|Harjumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]]
[[Pilt:Harju municipalities.png|pisi|Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]]
[[Pilt:Keila kirik 15-03-2012.jpg|pisi|Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik]]

Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 linna ja 12 valda: [[Keila|Keila linn]], [[Loksa|Loksa linn]], [[Maardu|Maardu linn]], [[Tallinn]], [[Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Lääne-Harju vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald]] ja [[Viimsi vald]].

Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, [[Paldiski|Paldiski linn]], [[Saue|Saue linn]], Tallinn, [[Aegviidu vald]], Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, [[Keila vald]], [[Kernu vald]], Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, [[Nissi vald]], [[Padise vald]], Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, [[Vasalemma vald]] ja Viimsi vald.

=== Asustusüksused ===
Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla.

==== Linnad ====
[[Tallinn]] – [[Maardu]] – [[Kehra]] – [[Keila]] – [[Saue]] – [[Paldiski]] – [[Loksa]]

==== Alevid ====
[[Aegviidu]], [[Kiili]]

==== Alevikud ====
[[Ardu]] – [[Aruküla]] – [[Assaku]] – [[Haabneeme]] – [[Habaja]] – [[Harku]] – [[Jüri]] – [[Kangru (Kiili)|Kangru]] – [[Karjaküla]] – [[Keila-Joa]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Kiiu]] – [[Klooga]] – [[Kolga]] – [[Kose]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kostivere]] – [[Kuusalu]] – [[Laagri]] – [[Lagedi]] – [[Loo]] – [[Luige (Kiili)|Luige]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]] – [[Raasiku]] – [[Ravila]] – [[Riisipere]] – [[Rummu]] – [[Saku]] – [[Tabasalu]] – [[Turba]] – [[Vaida]] – [[Vasalemma]] – [[Viimsi]] – [[Ämari]]

==== Külad ====
[[Aavere (Anija)|Aavere]] – [[Aaviku (Rae)|Aaviku]] – [[Adra]] – [[Aela]] – [[Ahisilla]] – [[Aila]] – [[Alansi]] – [[Alavere (Anija)|Alavere]] – [[Allika (Kernu)]] – [[Allika (Kuusalu)]] – [[Alliklepa]] – [[Alliku (Saue)|Alliku]] – [[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]] – [[Andineeme]] – [[Anija]] – [[Arava]] – [[Aru (Kuusalu)|Aru]] – [[Aruaru]] – [[Arusta]] – [[Aruvalla]] – [[Aude]] – [[Audevälja]] – [[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]] – [[Haapse]] – [[Haavakannu]] – [[Haiba]] – [[Haljava]] – [[Hara (Kuusalu)|Hara]] – [[Harju-Risti]] – [[Harkujärve]] – [[Harmi]] – [[Hatu]] – [[Hingu]] – [[Hirvli]] – [[Humala]] – [[Härma (Raasiku)|Härma]] – [[Härmakosu]] – [[Hüüru]] – [[Idaotsa]] – [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] – [[Ihasalu]] – [[Illurma]] – [[Ilmandu]] – [[Ilmastalu]] – [[Iru]] – [[Jaanika]] – [[Joaveski]] – [[Juminda]] – [[Juuliku]] – [[Jõelähtme]] – [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] – [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]] – [[Jägala]] – [[Jägala-Joa]] – [[Jälgimäe]] – [[Järsi]] – [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] – [[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]] – [[Kaberla]] – [[Kaberneeme]] – [[Kabila (Kernu)|Kabila]] – [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] – [[Kadja]] – [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] – [[Kajamaa]] – [[Kalesi]] – [[Kallavere]] – [[Kalme (Kuusalu)|Kalme]] – [[Kanavere]] – [[Kantküla (Kose)|Kantküla]] – [[Karilepa]] – [[Karla (Kose)]] – [[Karla (Rae)]] – [[Kasemetsa]] – [[Kasepere]] – [[Kasispea]] – [[Kata]] – [[Katsina]] – [[Kaunissaare]] – [[Kautjala]] – [[Keelva]] – [[Kehra küla|Kehra]] – [[Keibu]] – [[Kelnase]] – [[Kelvingi]] – [[Kemba]] – [[Kernu]] – [[Kersalu]] – [[Kibuna]] – [[Kihmla]] – [[Kiia]] – [[Kiiu-Aabla]] – [[Kirdalu]] – [[Kirikla küla|Kirikla]] – [[Kirivalla]] – [[Kiruvere]] – [[Kiviloo]] – [[Kivitammi]] – [[Kloogaranna]] – [[Kobru]] – [[Kodasoo]] – [[Kohatu (Kernu)|Kohatu]] – [[Koidu (Saue)|Koidu]] – [[Koila (Jõelähtme)|Koila]] – [[Koipsi]] – [[Koitjärve]] – [[Kolga-Aabla]] – [[Kolgaküla]] – [[Kolgu]] – [[Kolu (Kose)|Kolu]] – [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]] – [[Kopli (Rae)|Kopli]] – [[Koppelmaa]] – [[Kostiranna]] – [[Kosu]] – [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] – [[Krei]] – [[Kuivajõe]] – [[Kukepala]] – [[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]] – [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] – [[Kulna]] – [[Kumna]] – [[Kupu]] – [[Kurevere (Kiili)|Kurevere]] – [[Kurgla]] – [[Kurkse]] – [[Kurna]] – [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] – [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] – [[Kustja]] – [[Kuusalu küla|Kuusalu]] – [[Kuusemäe]] – [[Kõmmaste]] – [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]] – [[Kõrvenurga]] – [[Kõue]] – [[Käesalu]] – [[Külmaallika]] – [[Kütke]] – [[Laabi]] – [[Laane (Kose)|Laane]] – [[Laane (Lääne-Harju)|Laane]] – [[Laiaküla]] – [[Laitse]] – [[Langa]] – [[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]] – [[Laulasmaa]] – [[Leesi]] – [[Lehetu]] – [[Lehmja]] – [[Lehola]] – [[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]] – [[Leistu]] – [[Lemmaru]] – [[Lepaste]] – [[Leppneeme]] – [[Liiapeksi]] – [[Liikva]] – [[Liiva (Kose)|Liiva]] – [[Liivamäe]] – [[Lilli (Anija)|Lilli]] – [[Limu]] – [[Linnakse]] – [[Lohusalu]] – [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] – [[Lokuti]] – [[Loo]] – [[Looküla]] – [[Lubja]] – [[Lutsu (Kose)|Lutsu]] – [[Lõunaküla]] – [[Lähtse]] – [[Lääneotsa]] – [[Lööra]] – [[Lükati]] – [[Maardu küla|Maardu]] – [[Madila]] – [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] – [[Maeru]] – [[Maidla (Saue)|Maidla]] – [[Mallavere]] – [[Manniva]] – [[Marguse]] – [[Meremõisa]] – [[Metsakasti]] – [[Metsanurga (Kernu)]] – [[Metsanurga (Kiili)]] – [[Metsanurme]] – [[Metslõugu]] – [[Miiduranna]] – [[Munalaskme]] – [[Muraste]] – [[Murksi]] – [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] – [[Mustjõe]] – [[Mustu]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Muuksi]] – [[Muusika küla|Muusika]] – [[Mõisaküla (Kiili)|Mõisaküla]] – [[Mõnuste]] – [[Mäepea]] – [[Männiku (Saku)|Männiku]] – [[Määra]] – [[Naage]] – [[Nabala]] – [[Nahkjala]] – [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] – [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]] – [[Niitvälja]] – [[Nurme (Nissi)|Nurme]] – [[Nutu]] – [[Nõmbra]] – [[Nõmmeri]] – [[Nõmmeveski]] – [[Nõrava]] – [[Odulemma]] – [[Ohtu]] – [[Ojasoo]] – [[Oru (Kose)|Oru]] – [[Paasiku]] – [[Padise]] – [[Pae (Lääne-Harju)|Pae]] – [[Paekna]] – [[Pajupea]] – [[Pala (Kuusalu)|Pala]] – [[Pala (Kose)|Pala]] – [[Palvere]] – [[Parasmäe]] – [[Parila (Anija)|Parila]] – [[Parksi]] – [[Partsaare]] – [[Patika (Rae)|Patika]] – [[Paunaste]] – [[Paunküla]] – [[Pedase]] – [[Pedaspea]] – [[Peningi]] – [[Perila]] – [[Piissoo]] – [[Pikavere]] – [[Pikva]] – [[Pildiküla]] – [[Pillapalu]] – [[Pohla]] – [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] – [[Pudisoo]] – [[Puusepa (Kose)|Puusepa]] – [[Põhja]] – [[Põllküla]] – [[Pällu (Saue)]] – [[Pärinurme]] – [[Pärispea]] – [[Pärnamäe]] – [[Püha (Saue)|Püha]] – [[Püünsi]] – [[Rae]] – [[Rahula]] – [[Rammu]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Rannamõisa]] – [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] – [[Raudoja küla|Raudoja]] – [[Rava (Kose)|Rava]] – [[Raveliku]] – [[Rebala]] – [[Rehatse]] – [[Rehemäe]] – [[Riidamäe]] – [[Rohuneeme]] – [[Rohusi]] – [[Roobuka]] – [[Rooküla]] – [[Ruila]] – [[Rummu (Kuusalu)|Rummu]] – [[Ruu]] – [[Rõõsa]] – [[Rätla]] – [[Saarnakõrve]] – [[Sae (Kose)|Sae]] – [[Saha]] – [[Salmistu]] – [[Salu (Rae)|Salu]] – [[Salumetsa]] – [[Salumäe]] – [[Sambu]] – [[Saue küla|Saue]] – [[Saula]] – [[Saunja (Kuusalu)|Saunja]] – [[Sausti]] – [[Saustinõmme]] – [[Saviranna]] – [[Seli (Rae)|Seli]] – [[Sigula]] – [[Siimika]] – [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] – [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] – [[Soodla (Anija)|Soodla]] – [[Sookaera]] – [[Sookaera-Metsanurga]] – [[Soorinna]] – [[Suru]] – [[Suuresta]] – [[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]] – [[Suurpea]] – [[Suursoo küla|Suursoo]] – [[Suurupi]] – [[Sõgula]] – [[Sõitme]] – [[Sõmeru (Kiili)]] – [[Sõmeru (Kose)]] – [[Sõrve]] – [[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]] – [[Tabara]] – [[Tade]] – [[Tagadi]] – [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] – [[Tagametsa]] – [[Tammejärve]] – [[Tammemäe]] – [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] – [[Tammispea]] – [[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]] – [[Tammneeme]] – [[Tapurla]] – [[Tiskre]] – [[Triigi (Kose)|Triigi]] – [[Tsitre]] – [[Tuhala]] – [[Turbuneeme]] – [[Tutermaa]] – [[Tuula]] – [[Tuulevälja]] – [[Tuulna]] – [[Tõdva]] – [[Tõhelgi]] – [[Tõmmiku]] – [[Tõreska]] – [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] – [[Türisalu]] – [[Urvaste (Rae)|Urvaste]] – [[Uuearu]] – [[Uuesalu]] – [[Uueveski]] – [[Uuri]] – [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] – [[Vaela]] – [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] – [[Vahetüki]] – [[Vahi (Harku)|Vahi]] – [[Vaidasoo]] – [[Vaila]] – [[Valgejõe]] – [[Valingu]] – [[Valkla]] – [[Valkse]] – [[Vanaküla (Kuusalu)|Vanaküla]] – [[Vanamõisa (Kose)]] – [[Vanamõisa (Saue)]] – [[Vandjala]] – [[Vansi]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] – [[Vaskjala]] – [[Vatsla]] – [[Veneküla]] – [[Veskiküla]] – [[Veskitaguse]] – [[Vetla]] – [[Vihasoo]] – [[Vihterpalu]] – [[Viinistu]] – [[Vikipalu]] – [[Vilama]] – [[Vilivalla (Padise)|Vilivalla]] – [[Vilumäe]] – [[Vintse]] – [[Virla]] – [[Viruküla]] – [[Virve]] – [[Viskla]] – [[Viti]] – [[Voose (Anija)|Voose]] – [[Võerdla]] – [[Võlle]] – [[Väikeheinamaa]] – [[Vääna]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Äigrumäe]] – [[Äksi (Kose)|Äksi]] – [[Änglema]] – [[Ääsmäe]] – [[Üksnurme]] – [[Ülejõe (Rae)]] – [[Ülejõe (Anija)]] – [[Ülgase]] – [[Ürjaste]]

&lt;gallery&gt;
Kiviloo mõisa peahoone.jpg|[[Kiviloo mõis]]a peahoone
Laitse mõisa peahoone2, 19.saj.jpg|[[Laitse mõis]]a peahoone
Kose kirik suvi 2012.jpg|[[Kose kirik]]
Arukyla Mois.jpg|[[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõisa]] härrastemaja
&lt;/gallery&gt;

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Arvestuslik&lt;br/&gt;rahvaarv&lt;ref name=&quot;zYJm1&quot; /&gt;
!Asustustihedus, in/km²
|-
|2006
|521 313
|120,3
|-
|2007
|522 147
|120,5
|-
|2008
|523 277
|120,8
|-
|2009
|524 938
|121,1
|-
|2010
|526 505
|121,5
|-
|2011
|528 468
|122,0
|}

[[1. jaanuar]]il [[2009]] oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. [[Sündimuse üldkordaja]] oli 13,79‰, [[suremuse üldkordaja]] 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli [[eestlased]] ja 32,29% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr&lt;ref name=&quot;jEPGE&quot; /&gt; oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².

Arvestuslikult oli [[2010]]. aasta alguses Harju maakonna elanikest [[eestlased|eestlasi]] 59,91%, [[venelased|venelasi]] 32,22%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,23%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,71%, [[soomlased|soomlasi]] 0,63%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,29% ja [[juudid|juute]] 0,27%.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011
|-
!rowspan=&quot;2&quot; |Rahvus
!colspan=&quot;2&quot; |1970&lt;ref name=&quot;6uBC4&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1979&lt;ref name=&quot;GrNIV&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1989&lt;ref name=&quot;F5KDY&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2000&lt;ref name=&quot;I6Fmn&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2011&lt;ref name=&quot;QB5Cm&quot; /&gt;
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[eestlased]]
| 262 832
| 58,09
| 289 166
| 54,48
| 304 772
| 50,34
| 306 850
| 58,37
| 341 121
| 61,69
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[venelased]]
| 147 086
| 32,51
| 188 290
| 35,47
| 232 252
| 38,36
| 171 009
| 32,53
| 173 194
| 31,32
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[ukrainlased]]
| 16 353
| 3,61
| 21 133
| 3,98
| 28 605
| 4,72
| 17 789
| 3,39
| 14 422
| 2,61
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[valgevenelased]]
| 9035
| 2,00
| 12 548
| 2,36
| 15 634
| 2,58
| 9748
| 1,85
| 7645
| 1,38
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[soomlased]]
| 4737
| 1,05
| 4749
| 0,90
| 4998
| 0,83
| 3594
| 0,68
| 2897
| 0,52
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[juudid]]
| 3882
| 0,86
| 3839
| 0,72
| 3708
| 0,61
| 1679
| 0,32
| 1619
| 0,29
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[tatarlased]]
| –
| –
| 1885
| 0,36
| 2522
| 0,42
| 1619
| 0,31
| 1289
| 0,23
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[leedulased]]
| 1079
| 0,24
| 1149
| 0,22
| 1352
| 0,22
| 1212
| 0,23
| 1046
| 0,19
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[poolakad]]
| –
| –
| 1307
| 0,25
| 1523
| 0,25
| 1156
| 0,22
| 982
| 0,18
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[lätlased]]
| 1178
| 0,26
| 1453
| 0,27
| 1264
| 0,21
| 991
| 0,19
| 776
| 0,14
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[sakslased]]
| –
| –
| 1866
| 0,35
| 764
| 0,13
| 691
| 0,13
| 661
| 0,12
|-
| style=&quot;text-align:left;&quot; | muud
| 6239
| 1,38
| 4698
| 0,89
| 8011
| 1,32
| 9344
| 1,78
| 7275
| 1,32
|-
! Kokku
! 452 421
! 100
! 530 770
! 100
! 605 415
! 100
! 525 682
! 100
! 552 927
! 100
|}

== Loodus ==
Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:
* [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]ul
* [[Põhja-Eesti lavamaa]]l
* [[Kõrvemaa]]l
Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]] ja [[Pirita jõgi]] ning [[Valgejõgi]]. Harjumaa sajast järvest on suurimad [[Ülemiste järv|Ülemiste]], [[Kahala järv|Kahala]] ja [[Harku järv]]. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: [[Paunküla veehoidla|Paunküla]] ja [[Soodla veehoidla|Soodla]]. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on [[põhja-lipphernes]], [[alpi võipätakas]], [[püsiksannikas]] ja mitmed [[käpalised]]. Tähelepanuväärne on ka [[põõsasmaran]]a rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: [[hunt]], [[ilves]] ja [[karu]]. Rohkesti leidub [[teder|tetrede]] ja [[metsis]]te mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes [[nahkhiir]]te talvitumispaigad. Olulised [[lõhe]]de kudemispaigad on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]], [[Pirita jõgi|Pirita]], [[Vasalemma jõgi|Vasalemma]], [[Loobu jõgi]] ja [[Valgejõgi]]. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on [[ebapärlikarp]], [[lendorav]], [[kaljukotkas]], [[must toonekurg]] ja [[krüüsel]].

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 [[kaitseala]]. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad [[rändrahn]]ud (53) ja [[põlispuu]]d (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargist]]. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 [[maastikukaitseala]], millest olulisemad on [[Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala|Põhja-Kõrvemaa]], [[Paunküla maastikukaitseala|Paunküla]], [[Pakri maastikukaitseala|Pakri]] ja [[Kolga lahe maastikukaitseala]] ning [[Naissaare looduspark]]. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.

&lt;gallery&gt;
Tuhala Witches Well1-21-03-2013.jpg|[[Tuhala nõiakaev]]
Jägala juga 22-03-2013.JPG|[[Jägala juga]]
Paadimees Paunküla veehoidlal.jpg|[[Paunküla veehoidla]]
Viru Bog at winter.jpg|[[Viru raba]] talvel
Päikesetõus Paukjärve vaatetornist.jpg|Päikesetõus Paukjärve vaatetornist [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala|Põhja-Kõrvemaal]]
Keri saar (2010).JPG|[[Keri]] saar Soome lahes
&lt;/gallery&gt;

=== Kaitstav loodus ===
* [[Harju maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend]]

=== Veekogud ===
* ''[[Harju maakonna veekogude loend]]''.

=== Merealad ===
==== Lahed, väinad ====
{{veergude loend|laius=12em|
* [[Soome laht]] (laht)
* [[Eru laht]]
** [[Mudasadam]] (laht)
** [[Sadampõhi]] (laht)
** [[Aadu lõugas]] (laht)
** [[Sinilaevalõugas]] (laht)
** [[Laiakivilõugas]] (laht)
** [[Neemeotsa lõugas]] (laht)
** [[Silmi lõugas]] (laht)
** [[Hauaneeme laht]]
* [[Hara laht]]
** [[Hobuloo lõugas]] (laht)
** [[Saunalaht]]
** [[Odakivi laht]]
** [[Hara salm]] (väin)
** [[Naskali laht]]
** [[Sagu laht]]
* [[Kolga laht]]
** [[Koljulõugas]] (laht)
** [[Kura laht (Soome laht)|Kura laht]]
** [[Aablaht]]
** [[Salmistu laht]]
** [[Haapse laht]]
* [[Kaberneeme laht]]
* [[Ihasalu laht]]
** [[Jõesuu laht]] ([[Jägala laht]])
** [[Muuga laht]]
** [[Randvere laht]]
** [[Tammneeme laht]]
** [[Lisvi laht]]
** [[Võrkaia laht]]
** [[Miku-Kräsuli lauk]] (laht)
** [[Jaani laht]]
** [[Lännemäe laht]]
** [[Kelvingi laht]]
** [[Kuusiku laht]]
** [[Oti lõugas]] (laht)
** [[Liivalaht]]
** [[Aksi salm]] (väin)
* [[Väike salm]] (väin)
* [[Suur salm]] (väin)
* [[Tallinna laht]]
** [[Püünsi salm]] (väin)
** [[Haabneeme laht]]
** [[Saartevahe haak]] (laht)
** [[Paljassaare laht]]
** [[Suur haak]] (laht)
** [[Väike haak]] (laht)
** [[Kopli laht]]
** [[Kakumäe laht]]
* ''Naissaare ümbrus:''
** [[Veskikari lõugas]] (laht)
** [[Külasadam]] (laht)
** [[Kabelilõugas]] (laht)
** [[Axelsvikin]] (laht)
** [[Träskevikin]] (laht)
** [[Holmi lõugas]] (laht)
** [[Lohusalu laht]]
** [[Lahepere laht]]
** [[Pakri laht]]
*''Väike-Pakri ümbrus:''
** [[Kapp'l vik]] (laht)
** [[Skäppholm's vik]] (laht)
** [[Käiäl-krokin]] (laht)
** [[Langgranne-sände]] (laht)
** [[San-vik]] (laht)
*''Suur-Pakri ümbrus:''
** [[Lihl-viki]] (laht)
** [[Stor vik]] (laht)
** [[Di-vik]] (laht)
** [[San-krokin]] (laht)
** [[Hamplands-krokin]] (laht)
** [[Gäir-krokin]] (laht)
** [[Tränäur-krokin]] (laht)
** [[Hinkvik-krokin]] (laht)
** [[Balg-krokin]] (laht)
** [[Kurkse väin]]
** [[Vihterpalu laht]]
** [[Allika laht]]
** [[Keibu laht]]
}}

==== Saared ====
{{veergude loend|laius=12em|
* [[Aegna]]
* [[Aksi]]
* [[Allikari]]
* [[Alu kari]]
* [[Alu saar]]
* [[Bjärrgronne]]
* [[Haldi saar]]
* [[Hara saar]]
* [[Kappa saar]]
* [[Kelnase kari]]
* [[Keri]] saar
* [[Kivi-Mourikkari]]
* [[Kivikari]]
* [[Koipsi saar]]
* [[Korgessaare kari]]
* [[Krassi saar]]
* [[Kräsuli]]
* [[Kuhjakari]]
* [[Kumbli]] saar
* [[Laevakari]]
* [[Lahesaar]]
* [[Laiakari]]
* [[Liivakari]]
* [[Lipukari]]
* [[Luod]]
* [[Mohni]]
* [[Mourikkari]]
* [[Mätta kari]]
* [[Naissaar]]
* [[Pandju]] saar
* [[Pedassaar]]
* [[Pikassääre kari]]
* [[Prangli]]
* [[Rammu saar]]
* [[Rohukari]]
* [[Rohusi saar]]
* [[Seinakari]]
* [[Sepa kari]]
* [[Sillikrunn]]
* [[Sjölafluto]]
* [[Storgronne]]
* [[Suur-Malusi]]
* [[Suur-Pakri]] (''Stora Rågö'')
* [[Tiirloo säär]]
* [[Tiirukari]]
* [[Turskakari]]
* [[Umblu saar]]
* [[Vahekari]]
* [[Vana patarei]]
* [[Vennastekehvel]]
* [[Vullikrunn]]
* [[Väike Laiakari]]
* [[Väike Pikakari]]
* [[Väike-Malusi]]
* [[Väike-Pakri]] (''Lilla Rågö'')
}}

== Taristu ==
Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:

Maanteed: [[Tallinna–Narva maantee]], [[Tallinna–Tartu maantee]], [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Tallinna–Viljandi maantee]], [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] ([[Via Baltica]]);

Reisirongiliinid: [[Tallinna–Narva rongiliin]], [[Tallinna–Tartu rongiliin]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin]], [[Tallinna–Pärnu rongiliin]], [[Tallinna–Paldiski rongiliin]], [[Tallinna–Riisipere rongiliin]]

Lennujaamad: [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Ämari lennuväli]]

Sadamad: [[Tallinna sadam]], [[Muuga sadam]], [[Paldiski Lõunasadam]], [[Paldiski Põhjasadam]]

=== Ajaloolised taristud ===
Raudteed: laiarööpmelised [[Balti raudtee|Paldiski Tosno raudtee]] (tänapäeval [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]) ja [[Keila–Haapsalu raudtee]]; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku ([[Türi]])–[[Pärnu]] raudtee ([[Tallinna–Viljandi rongiliin]] ja [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]]), Tallinna–[[Suurupi]] raudtee, [[Vääna]]–[[Humala]] raudtee ja [[Harku–Pühaküla raudtee]] (hiljem [[Liiva–Vääna raudtee]]), [[Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee]] (hiljem [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]]), [[Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee]], [[Naissaare kindluse raudtee]], [[Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee]],

Kivimaanteed: [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva]], [[Piibe maantee]] (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]st), [[Raudalu]] maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]]st), Pärnu maantee (Tallinna–[[Arudevahe]]–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]st), [[Uus Haapsalu maantee]] (Tallinna–[[Arudevahe]]–Haapsalu), [[Vana Haapsalu maantee]] (Tallinn–[[Keila]]–Haapsalu), [[Tallinna–Paldiski maantee|Paldiski maantee]] (Tallinn–Keila–Paldiski).

== Majandus ==

Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.

2008. aastal moodustas Harju maakonna [[SKP]] 59,6% Eesti SKP-st.
== Ajalugu ==
{{vaata|Tallinna kubermang|Tallinna kreis|Harju kreis}}
[[Harju kreis]] taasmoodustati pärast [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[Tallinna kreis|Tallinna]] ja [[Paldiski kreis]]i likvideerimist [[1796]]. aastal endise ühise Harju kreisi moodustamisega. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal: asus 1 linn ([[Paldiski]] ja 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Madise kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Risti kihelkond]]. Lõuna-Harjumaal asusid 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Hageri kihelkond]], [[Juuru kihelkond]], [[Kose kihelkond]], [[Rapla kihelkond]]. Ida-Harjumaal asusid [[kubermangulinn]] [[Tallinn]] ja [[Tallinna linnasaras]] ehk patrimoniaalpiirkond, [[Suur-Paljassaare|Suur-]] ja [[Väike-Paljassaare]] ning 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Jõelähtme kihelkond]], [[Jüri kihelkond]], [[Kuusalu kihelkond]] ja Soome lahe saared.

[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]],  [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille kooseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus (1925)]]
Eesti vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise järel säilid [[Eestimaa kubermang]]us ja [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u [[eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|haldusjaotus]]. Alles 1920. aastal moodustas Eesti Vabariigi valitsus lisaks olemasolevatele Harju, [[Järva maakond#Ajalugu|Järva]], [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu]], [[Saare maakond#Ajalugu|Saare]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]]adele ka [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] ja [[Valga maakond#Ajalugu|Valga maakonna]].
{{vaata|Harju maavalitsus|Harju maakonnanõukogu}}

1934. aastal oli Harju maakonna  pindala 5683 km2, elanikke 219654  (1922) ja 243122 (1934).
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]] likvideeriti Eestis senised maakonna [[omavalitsus]]ed. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste [[maavalitsus]]te esimeestena. [[1. mai]]l 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas, asendades seni eksisteerinud [[Ajutise maavalitsuse esimees|ajutise maavalitsuse esimehe]] ametikoha.

[[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Harju maakonnas]]: [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Ingliste vald]], [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala vald]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]], [[Kiiu vald]], [[Kloostri vald]], [[Kodasu vald]], [[Kurna vald]], [[Laitse vald]], [[Nabala vald]], [[Nehatu vald]], [[Riisipere vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Tuhala vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]], [[Vääna vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Anija vald (1939)|Anija vald]], [[Hageri vald (1939)|Hageri vald]], [[Harku vald (1939)|Harku vald]], [[Iru vald (1939)|Iru vald]], [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]], [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]], [[Jõelähtme vald (1939)|Jõelähtme vald]], [[Keila vald (1939)|Keila vald]], [[Kehtna vald (1939)|Kehtna vald]], [[Kernu vald (1939)|Kernu vald]], [[Kohila vald (1939)|Kohila vald]], [[Kolga vald (1939)|Kolga vald]], [[Kuimetsa vald (1939)|Kuimetsa vald]], [[Kuivajõe vald (1939)|Keila vald]], [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu vald]], [[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu vald]], [[Kõue vald (1939)|Kõue vald]], [[Naissaare vald (1939)|Naissaare vald]], [[Nissi vald (1939)|Nissi vald]], [[Nõva vald (1939)|Nõva vald]], [[Padise vald (1939)|Padise vald]], [[Pakri vald (1939)|Pakri vald]], [[Peningi vald (1939)|Peningi vald]], [[Prangli vald (1939)|Prangli vald]], [[Raasiku vald (1939)|Raasiku vald]], [[Rae vald (1939)|Rae vald]], [[Raikküla vald (1939)|Raikküla vald]], [[Rapla vald (1939)|Rapla vald]], [[Ravila vald (1939)|Ravila vald]], [[Saue vald (1939)|Saue vald]], [[Tõdva vald (1939)|Tõdva vald]], [[Varbola vald (1939)|Varbola vald]].

[[26. september]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti NSV territoorium jagati 39 [[maarajoon]]iks. [[Eesti NSV]]-s moodustati [[Harjumaa]] põhjaosast (välja arvatud [[Tallinn]] kui vabariikliku alluvusega linn) aastal [[1950]] seoses maakondade kaotamisega [[Harju rajoon]]. [[Harjumaa]] lõunaosast moodustati 1950. aastal [[Rapla rajoon]]. Endise [[Harjumaa]] aladest ja [[Läänemaa]] idapoolse osast moodustati [[Märjamaa rajoon]].

[[3. mai]]l [[1952]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] seadluse, mille kohaselt [[10. mai]]st [[1952]] muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit. [[Tallinna oblast]]isse kuulus 3 linna ja 12 rajooni: [[Harju rajoon]], [[Jõhvi rajoon]], [[Keila rajoon]], [[Kiviõli rajoon]], [[Kohtla-Järve]] linn, [[Kose rajoon]], [[Loksa rajoon]], [[Narva]] linn, [[Paide rajoon]], [[Rakvere rajoon]], [[Rapla rajoon]], [[Tallinn]]a linn, [[Tapa rajoon]], [[Türi rajoon]], [[Väike-Maarja rajoon]]. [[Oblast (NSVL)|Oblastid]] Eesti NSV-s likvideeriti [[27. aprill]]il [[1953]] ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna ja 30 rajooni.

Aastal [[1957]] liideti Harju rajooniga likvideeritud [[Loksa rajoon]]i läänepool. Aastal [[1959]] liideti sellega [[Kose rajoon]]i kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad [[Keila rajoon]]i koosseisu. Aastal [[1962]] liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja [[Rapla rajoon]]i [[Kõue külanõukogu]]. Aastal [[1963]] liideti [[Paide rajoon]]i põhjaosa. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas [[Saue]] ([[1960]]) ja [[Maardu]] ([[1962]]).

1990. aastal 1. jaanuarist taastatati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28134 Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest], [[ENSV Teataja]] 1989, nr. 40, art. 614&lt;/ref&gt; [[Harju rajoon]]i piires Harju maakond.  Harju maakonna territooriumi moodustasid Aegviidu, Anija, Saue, Saku, Kiili, Kernu, Rae, Raasiku, Kose, Kõue, Kuusalu, Harku, Keila, Nissi, Loksa, Padise, Viimsi, Jõelähtme, Vasalemma vald, Tallinna, Saue, Maardu, Kehra, Loksa ja Keila linn.

2011. aastal kuulusid Harju maakonda linnad ja vallad: [[Tallinna linn]], [[Keila linn]],  [[Loksa linn]], [[Maardu linn]], [[Paldiski linn]], [[Saue linn]], [[Aegviidu vald]], [[Anija vald (2002)|Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Keila vald]],  [[Kernu vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Nissi vald]], [[Padise vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald (1991)|Saue vald]], [[Vasalemma vald]], [[Viimsi vald]].

2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel liitusid [[Lääne-Harju vald]]a: [[Keila vald|Keila]], [[Padise vald|Padise]] ja [[Vasalemma vald]] ning [[Paldiski]] linn. Haldusreformi järel kuulub Harju maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Anija vald]] ning alates 24. oktoobrist 2017 [[Saue vald]] ja [[Lääne-Harju vald]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Tallinna linn]], [[Keila]] linn, [[Maardu]] linn, [[Loksa]] linn, [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]] ja [[Viimsi vald]].&lt;ref&gt;[https://maakonnaplaneering.ee/harjumaaplaneering Harjumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Harjumaa Omavalitsuste Liit]]
* [[Harjumaa teenetemärk]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;BIL15&quot;&gt;[http://harju.maavalitsus.ee/et/uldinfo Harju Maavalitsus], Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zYJm1&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Rv0291&amp;ti=RAHVAARV%2C+PINDALA+JA+ASUSTUSTIHEDUS+HALDUS%DCKSUSE+V%D5I+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&amp;path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&amp;lang=2 Eesti Statistika] vaadatud 30.04.11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jEPGE&quot;&gt;2007.-2009. libisev keskmine&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6uBC4&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GrNIV&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F5KDY&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I6Fmn&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QB5Cm&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Harju County}}
* [http://www.stat.ee/ppe-harju-maakond Harju maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis

{{Geograafiline asukoht
| Keskel = Harju maakond
| Põhi = [[Soome laht]]
| Ida = [[Lääne-Viru maakond]]
| Kagu = [[Järva maakond]]
| Lõuna = [[Rapla maakond]]
| Lääs = [[Lääne maakond]]
}}

{{EST}}

{{koord |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Harju maakond| ]]</text>
      <sha1>qkc6sd3mwc6d1tvk0ix4dtdupzg0sbo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Järva maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5952</id>
    <revision>
      <id>6173114</id>
      <parentid>6170688</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:25:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11395" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Järvamaa]].}}
{{Provints
|  nimi = Järva maakond
|  lipp = Flag of et-Järva maakond.svg
|  lipu_link = [[Järvamaa lipp]]
|  vapp = Et-Järva maakond-coa.svg
|  vapi_link = [[Järvamaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Paide]]
|  asendikaardi_pilt = Järva County in Estonia.svg
}}

'''Järva maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Järvamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s.

Maakond asub Eesti keskosas ning piirneb läänes [[Harju maakond|Harju]] ja [[Rapla maakond|Rapla]], põhjas ja kirdes [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]], kagus [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], lõunas [[Viljandi maakond|Viljandi]] ning edelas [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnaga]].

==Loodus==
Järva maakond asub [[Pandivere kõrgustik]]u alal, kus tasandikud vahelduvad voortega. Maakonna loodeosa ulatub soostunud tasandikega [[Kõrvemaa]]le, kus asub ka 106 meetri kõrgune [[Valgehobusemägi]]. Järvamaa kõrgeim punkt on [[Reinevere]] küla põhjapiiril Reinevere–Tapa maanteest 0,4 km läänes asuv 136 m kõrgune [[Tõrevere mägi]].

Pinnakate on suhteliselt õhuke.

Rohkem kui poole Järvamaast hõlmavad kaitsealad, millest suurim on [[Pandivere veekaitseala]]. Maakond on tuntud allikate ja soode poolest.

==Kohalikud omavalitsused==
[[File:Järva municipalities 2017.png|thumb|300px|Järvamaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]]
[[Pilt:Jarva municipalities.png|thumb|300px|Järvamaa omavalitsusüksused enne 2005. aastat]]
[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Järva maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Järva vald]], alates 22. oktoobrist 2017 [[Türi vald]] ning alates 25. oktoobrist 2017 [[Paide linn]]. Türi valla koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Käru vald]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnast]]&lt;ref&gt;[https://maakonnaplaneering.ee/jarva-maakondplaneering Järvamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;. Järva maakonnas on 3 omavalitsusüksust:
; Linn: [[Paide linn (haldusüksus)|Paide]]

; Vallad: [[Järva vald]] – [[Türi vald]]

==Rahvastik==
===Demograafilised näitajad===
Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Järva maakonnas 36 130 elanikku. Neist oli 46,43% mehi ja 53,57% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,83‰, suremuse üldkordaja 11,93‰ ja loomulik iive −2,10‰. 93,56% elanikest oli [[eestlased]] ja 3,33% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,20%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,85%. Töötuse määr&lt;ref&gt;2007.–2009. aasta libisev keskmine&lt;/ref&gt; oli 7,2%. Elanike tihedus oli 14,7 in/km&amp;sup2;.&lt;ref&gt;[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;

===Asustusüksused===
Järva maakonnas on 2 linna, 1 alev, 10 alevikku ja 192 küla.

; Linnad: [[Paide]], [[Türi]] 

; Alev: [[Järva-Jaani]]

; Alevikud: [[Ambla]] – [[Aravete]] – [[Käravete]] – [[Käru alevik|Käru]] – [[Koeru]] – [[Oisu]] – [[Peetri (Kareda)|Peetri]] – [[Roosna-Alliku]] – [[Särevere]] – [[Väätsa]]

; Külad: [[Aasuvälja (Türi)|Aasuvälja]] – [[Abaja (Järva)|Abaja]] – [[Ageri]] – [[Ahula]] – [[Albu]] – [[Allikjärve]] – [[Ammuta]] – [[Anna küla|Anna]] – [[Arkma]] – [[Aruküla (Järva)|Aruküla]] – [[Ataste]] – [[Eistvere]] – [[Eivere]] – [[Ervita]] – [[Esna]] – [[Huuksi]] – [[Imavere (Järva)|Imavere]] – [[Jalalõpe]] – [[Jalametsa]] – [[Jalgsema]] – [[Jõeküla (Järva)]] – [[Jõeküla (Türi)]] – [[Jõgisoo (Järva)|Jõgisoo]] – [[Jändja]] – [[Järavere]] – [[Järva-Madise]] – [[Kaalepi]] – [[Kaaruka]] – [[Kabala (Türi)|Kabala]] – [[Kagavere]] – [[Kahala (Järva)]] – [[Kahala (Türi)]] – [[Kalitsa]] – [[Kapu]] – [[Kareda]] – [[Karinu]] – [[Karjaküla (Türi)|Karjaküla]] – [[Keri]] – [[Kihme]] – [[Kiigevere]] – [[Kirila]] – [[Kirisaare]] – [[Kirna (Türi)|Kirna]] – [[Kodasema]] – [[Koidu-Ellavere]] – [[Koigi]] – [[Kolu (Türi)|Kolu]] – [[Koordi]] – [[Korba]] – [[Kriilevälja]] – [[Kukevere]] – [[Kuksema]] – [[Kullimaa (Türi)|Kullimaa]] – [[Kurisoo]] – [[Kurla]] – [[Kuusna]] – [[Kõdu küla|Kõdu]] – [[Kädva]] – [[Kändliku]] – [[Kärevere (Türi)|Kärevere]] – [[Käsukonna]] – [[Köisi]] – [[Küti (Järva)|Küti]] – [[Laaneotsa]] – [[Laimetsa]] – [[Laupa]] – [[Lauri (Türi)|Lauri]] – [[Lehtmetsa (Järva)|Lehtmetsa]] – [[Liusvere]] – [[Lokuta (Türi)|Lokuta]] – [[Lungu]] – [[Lõõla]] – [[Lähevere]] – [[Meossaare]] – [[Merja]] – [[Metsla]] – [[Metsaküla (Türi)|Metsaküla]] – [[Metstaguse]] – [[Mustla (Paide)|Mustla]] – [[Mustla-Nõmme]] – [[Mõnuvere]] – [[Mäeküla (Paide)]] – [[Mäeküla (Türi)]] – [[Mägede]] – [[Mägise]] – [[Mäo (Paide)|Mäo]] – [[Märjandi]] – [[Mündi]] – [[Müüsleri]] – [[Neitla]] – [[Norra (Järva)|Norra]] – [[Nurme (Paide)|Nurme]] – [[Nurmsi (Paide)|Nurmsi]] – [[Näsuvere]] – [[Oeti]] – [[Ojaküla (Paide)|Ojaküla]] – [[Ollepa]] – [[Orgmetsa]] – [[Otiku]] – [[Pala (Türi)|Pala]] – [[Peedu (Järva)|Peedu]] – [[Pibari]] – [[Piiumetsa]] – [[Pikaküla]] – [[Poaka]] – [[Prandi]] – [[Preedi]] – [[Prääma]] – [[Puhmu]] – [[Puiatu (Järva)]] – [[Puiatu (Paide)]] – [[Pullevere]] – [[Purdi]] – [[Põikva]] – [[Päinurme]] – [[Pällastvere]] – [[Pätsavere]] – [[Raka (Järva)|Raka]] – [[Ramma]] – [[Rassi]] – [[Raukla]] – [[Rava (Järva)|Rava]] – [[Reinevere]] – [[Reopalu]] – [[Retla]] – [[Rikassaare]] – [[Roosna]] – [[Roovere]] – [[Rutikvere]] – [[Rõhu]] – [[Röa (Türi)|Röa]] – [[Saareotsa]] – [[Sagevere]] – [[Salutaguse (Järva)|Salutaguse]] – [[Santovi]] – [[Sargvere]] – [[Saueaugu]] – [[Seidla]] – [[Seinapalu]] – [[Seliküla]] – [[Sillaotsa]] – [[Silmsi (Järva)|Silmsi]] – [[Sonni]] – [[Soosalu (Järva)|Soosalu]] – [[Sugalepa]] – [[Suurpalu]] – [[Sõmeru (Paide)|Sõmeru]] – [[Sõrandu]] – [[Sääsküla (Järva)|Sääsküla]] – [[Taadikvere]] – [[Taikse]] – [[Tammeküla]] – [[Tammiku (Järva)|Tammiku]] – [[Tamsi (Järva)|Tamsi]] – [[Tarbja]] – [[Tori küla|Tori]] – [[Tudre]] – [[Tännapere]] – [[Tännassilma (Türi)|Tännassilma]] – [[Türi-Alliku]] – [[Udeva]] – [[Vaali]] – [[Vahuküla]] – [[Valasti]] – [[Valgma (Paide)]] – [[Valila]] – [[Vao (Järva)|Vao]] – [[Vedruka (Paide)|Vedruka]] – [[Veskiaru]] – [[Vetepere]] – [[Viisu]] – [[Vilita]] – [[Villevere]] – [[Viraksaare]] – [[Vissuvere (Türi)|Vissuvere]] – [[Visusti (Järva)|Visusti]] – [[Vodja]] – [[Vuti]] – [[Võrevere]] – [[Võõbu]] – [[Väike-Kareda]] – [[Väinjärve]] – [[Väljaotsa]] – [[Väljataguse (Türi)|Väljataguse]] – [[Õle]] – [[Äiamaa]] – [[Ämbra]] – [[Änari]] – [[Öötla]] – [[Ülejõe (Järva)]] – [[Ülejõe (Türi)]]

&lt;gallery&gt;
Seidla mõisa tuuleveski1.jpg|Seidla mõisa tuuleveski
Esna allikajärv.jpg|Esna allikajärv
Albu mõisa sild 2012.jpg|Albu mõisa sild
Roosna-Alliku mõisa peahoone.jpg|Roosna-Alliku mõisa peahoone
Järva-Peetri kirik2.jpg|Järva-Peetri kirik
Laupa mõisa peahoone 2012.jpg|Laupa mõisa peahoone
&lt;/gallery&gt;
==Ajalugu==
{{vaata|Tallinna kubermang|Järvamaa|Paide kreis|Järva kreis}}
[[File:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus 1925]]
[[Järva kreis]] taasmoodustati  [[1783]]. aastal. [[Harju kreis]] jaotus Ida- ja Lääne-Järvamaaks. Ida-Järvamaal asusid: [[Ambla kihelkond]], [[Järva-Madise kihelkond]],[[Järva-Jaani kihelkond]], [[Koeru kihelkond]]  ja Lõuna-Järvamaal: kreisilinn [[Paide]], [[Peetri kihelkond]], [[Paide kihelkond]], [[Anna kihelkond]], [[Türi kihelkond]].

[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]],  [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille kooseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
[[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Järva maakonnas]]: [[Anna vald]], [[Aru vald]], [[Esna vald]], [[Kirna vald]], [[Kuksema vald]], [[Mäo vald]], [[Nõmmküla vald (Ambla kihelkond)|Nõmküla vald]], [[Vahastu vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]:  [[Albu vald (1939)|Albu vald]], [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]], [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]], [[Koigi vald (1939)|Koigi vald]],  [[Käru vald (1939)|Käru vald]],  [[Lehtse vald (1939)|Lehtse vald]],  [[Paide vald (1939)|Paide vald]], [[Rakke vald (1939)|Rakke vald]], [[Särevere vald (1939)|Särevere vald]], [[Vajangu vald (1939)|Vajangu vald]],  [[Võhmuta vald (1939)|Võhmuta vald]], [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve vald]], [[Väätsa vald (1939)|Väätsa vald]].

{{vaata|1939. aasta vallareform|Eestis 1939 kaotatud valdade loend|Eesti valdade loend (1939)}}

1934. aastal oli Järva maakonna  pindala 2986 km2, elanikke 58211  (1922) ja 58954 (1934).
;Järvamaa Eesti NSV-s
{{vaata|Järvamaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Järvamaa TSN Täitevkomitee}}&lt;ref&gt;Järvamaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta,  15. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 79–80&lt;/ref&gt;

[[26. september]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad.
{{vaata|Paide rajoon}}
2011. aastal oli Järva maakonnas: Paide linn, [[Albu vald]], [[Ambla vald]], [[Imavere vald]], [[Järva-Jaani vald]], [[Kareda vald]], [[Koeru vald]], [[Koigi vald]], [[Paide vald]], [[Roosna-Alliku vald]], [[Türi vald]], [[Väätsa vald]].

[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub [[Türi vald|Türi valla]] koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Käru vald]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnast]].

{{vaata|Järva maavanem|Järva Maavalitsus}}

==Vaata ka== 
*[[Järvamaa vapimärk]]
*[[Järvamaa teenetemärk]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Järva County}}
* [http://www.jarva.ee/ Järvamaa infoportaal]
* [http://www.stat.ee/ppe-jarva-maakond Järva maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
* [https://goo.gl/maps/pAsAr54nSjVNZidF9 Järva maakond] kaardil

{{koord |type=adm1st |region=EE}}

{{EST}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Järva maakond| ]]</text>
      <sha1>5vogl0vyviaqbm8mbut27gmkoqnvnz0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lääne maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5953</id>
    <revision>
      <id>6173119</id>
      <parentid>6171012</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:30:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13199" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Läänemaa]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}} {{keeletoimeta}}	
{{Provints
|  nimi = Lääne maakond
|  lipp = Läänemaa lipp.svg
|  lipu_link = [[Läänemaa lipp]]
|  vapp = Läänemaa vapp.svg
|  vapi_link = [[Läänemaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Haapsalu]]
|  asendikaardi_pilt = Lääne County in Estonia.svg
|elanikke_viide=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U}}

'''Lääne maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Läänemaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]] lääneosas. Hõlmab ajaloolise [[Läänemaa]] põhjaosa.

Naabermaakonnad on kirdes [[Harju maakond]], idas [[Rapla maakond]], lõunas [[Pärnu maakond]], edelas [[Saare maakond|Saare]] ja läänes [[Hiiu maakond]].

Maakonnas on kolm omavalitsusüksust: [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]], [[Lääne-Nigula vald]] ja [[Vormsi vald]].

== Kohalikud omavalitsused ==
[[File:Lääne municipalities 2017.png|thumb|Läänemaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform]]i]]
[[Pilt:Laane municipalities.png|pisi|Lääne maakonna omavalitsusüksused enne 2013. aastat]]

[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Lääne maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Lääne-Nigula vald]] ja alates 24. oktoobrist 2017 [[Haapsalu linn]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas [[Vormsi vald]]. Lääne-Nigula valla koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Rehemäe|Rehemäe küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnast]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210119194654/https://maakonnaplaneering.ee/laanemaaplaneering Läänemaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;. Lääne maakonnas on 3 omavalitsusüksust:

; Linn: [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]]

; Vallad: [[Lääne-Nigula vald]] – [[Vormsi vald]]

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Lääne maakonnas 27 477 elanikku. Neist 46,45% oli mehed ning 53,55% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 12,99‰ ja loomulik iive 4,04‰. 87,80% elanikest oli [[eestlased]] ja 9,03% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,55%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,90% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,55%. Töötuse määr&lt;ref name=&quot;EbhRZ&quot; /&gt; oli 8,9%. Elanike tihedus oli 11,5 in/km&amp;sup2;.&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot; /&gt;&lt;br&gt;24 569 &lt;small&gt;(1.01.2012, arvestatud rännet)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;89RBd&quot; /&gt; Linnarahvastiku osatähtsus on 42,5%.&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot; /&gt;

=== Asustusüksused ===
Lääne maakonnas on 1 linn, 5 alevikku ja 185 küla.
;Linnad: [[Haapsalu]]
;Alevikud: [[Palivere]] – [[Paralepa]] – [[Risti]] – [[Taebla]] – [[Uuemõisa]]
;Külad: Vt. [[:Kategooria:Lääne maakonna külad|Lääne maakonna külad]]

== Loodus ==
[[Pilt:Allikajärve lõkkekoht.jpg|thumb|Allikajärve lõkkekoht]]
Läänemaa pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate suhteliselt paks. Lääne maakond jääb tervenisti [[Lääne-Eesti madalik]]ule. Rannajoone pikkus on umbes 415 km. Seda liigestavad lahed ([[Haapsalu laht]], [[Matsalu laht]], [[Rame laht]]) ja poolsaared ([[Noarootsi poolsaar]], [[Puise poolsaar]]). Suuremad [[saar]]ed on [[Vormsi saar]] ja [[Osmussaar]], neile lisandub ligi 300 [[Väinameri|Väinamere]] [[laid]]u ([[Pasilaid]], [[Hobulaid]], [[Rukkirahu]], [[Sõmeri]], [[Liialaid]], [[Tauksi]], [[Kumari laid|Kumari]]). Saared hõlmavad maakonna territooriumist 4,2%. Kõrgeim punkt merepinnast on [[Pikajala mägi]] – 60 m.

Kokovkin (1998) eristab seal 8 esilekerkivat maastikuüksust:&lt;ref name=&quot;Rapla&quot; /&gt;
#Vihterpalu–Nõva liivikute ja soode piirkond.
#Vormsi–Ridala piirkond (sh Vormsi saar, Noarootsi, Matsalu ja Haapsalu lahe vaheline ala koos väikesaarte ja laidudega. Maastikuüksusele on karakteersed oosid.
#Kullamaa–Martna–Taebla piirkond.
#Piirsalu–Palivere–Loodna piirkond.
#Kasari–Vigala–Velise piirkond oma iseloomulike soomassiivide ja luhtadega.
#Kirbla–Paatsalu piirkond lainjate meretasandikega.
#Soontagana piirkond, mida ilmestavad moreeniga kaetud aluspõhjakõrgendikud ja viimaseid ümbritsevad sooalad.
#Nurtu–Kõrve piirkond, mis on sooderikas.

Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi: soostumus on 24% pindalast.&lt;ref name=&quot;Lääne&quot; /&gt;

=== Kaitstav loodus ===
{{vaata|Lääne maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend}}
Läänemaa territooriumil asub [[Matsalu rahvuspark]].

=== Veekogud ===
{{vaata|Lääne maakonna veekogude loend}}
Lääne maakonna veekogud kuuluvad [[Lääne-Eesti vesikond]]a ja jagunevad [[Matsalu alamvesikond|Matsalu]] ja [[Harju alamvesikond|Harju alamvesikonna]] vahel. Maakonnas on loendatud 24 allikat, 16 jõge, 25 oja, 29 peakraavi, 22 kraavi, 67 looduslikku järve, 5 paisjärve ja 4 tehisjärve.&lt;ref name=&quot;KR&quot; /&gt;

Suurim jõgi on [[Kasari jõgi]] (127,3 km) koos oma arvukate lisajõgedega. Suurim järv on [[Sutlepa meri]] (203,3 ha). Järverohkeimad alad on [[Nõva]] rannikupiirkond, [[Läänemaa Suursoo]] piirkond ja [[Noarootsi poolsaar|Noarootsi]] keskosa (endine [[Silmeni väin]]). Enamik Lääne maakonna järvi on rannikujärved – endised mereosad (jäänukjärved).

=== Merealad ===
==== Lahed, väinad ====
{{vaata|Lääne maakonna mereosade loend}}

==== Saared ====
{{vaata|Lääne maakonna saarte loend}}
== Vaatamisväärsused ==
{|
|-valign=&quot;top&quot;
|
=== Arheoloogiamälestised ===
Kivikalmed:

*[[Jõõdre kivikalme]]
*[[Enivere Kalmustimägi]]
*[[Kirimäe põletusmatus]]
*[[Kalmumäe kivikalme]]
*[[Vahtramäe kivikalme]]
*[[Varetemägi]]
*[[Jalukse Tiinamägi]]
*[[Koela Kivipõllumägi]]
*[[Risti tarandkalme]]
*[[Taebla tarandkalme]]
*[[Uugla Veskimäe kivikalmed]]
*[[Uugla kivikalme]]
|
Ohverduskohad:

*[[Jalukse ohvripuud]]
*[[Kuluse hiiemägi]]
*[[Linnamäe ohvrikivi]]
*[[Uugla lohukivi]]

Muinaslinnused:

*[[Ehmja Kuradimägi]]
*[[Keedika linnus]]
*[[Kullamaa linnus]]
*[[Leedi Hallimägi]]
*[[Palivere linnus]]
*[[Tubrilinn]]

*[[Jalukse ringvall-linnus]]
|
Pelgupaigad:

*[[Uplinn]]

*[[Essu aarde- või ohvrileid]]
*[[Haapsalu hõbeaare]]
*[[Inju kaks leidu]]
*[[Karuse muinasleiud]]
*[[Kihme aardeleid]]
*[[Parivere aardeleid]]
|
=== Arhitektuurimälestised ===

Kirikud:

*[[Haapsalu Jaani kirik]]
*[[Kullamaa kirik]]
*[[Lääne-Nigula kirik]]
*[[Martna kirik]]
*[[Noarootsi kirik]]
*[[Nõva kirik]]
*[[Piirsalu kirik]]
*[[Ridala kirik]]
|
Mõisad:

*[[Haeska mõis]]
*[[Keskvere mõis]]
*[[Kiltsi mõis]]
*[[Penijõe mõis]]
*[[Puhtu mõis]]
*[[Riguldi mõis]]
*[[Suure-Lähtru mõis]]
*[[Suure-Rõude mõis]]
*[[Tuudi mõis]]
*[[Ungru loss]]

Kivilinnused:

*[[Haapsalu piiskopilinnus]]
*[[Koluvere piiskopilinnus]]
|}
{{vaata|Läänemaa mõisate loend}}

== Ajalugu ==
Varasema ajaloo kohta vaata artiklitest ''[[Läänemaa]], [[Haapsalu kreis]] ja [[Haapsalu rajoon]]''
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]]
[[Läänemaa]] [[Lääne kreis]]i kuulusid [[Eestimaa kubermang]]us: [[Märjamaa kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Vigala kihelkond]], [[Kirbla kihelkond]], [[Mihkli kihelkond]], [[kreisilinn]] [[Haapsalu]], [[Haapsalu kihelkond]], [[Ridala kihelkond]], [[Martna kihelkond]], [[Lihula kihelkond]], [[Karuse kihelkond]], [[Hanila kihelkond]], [[Varbla kihelkond]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Noarootsi kihelkond]], [[Vormsi]] saarel [[Vormsi kihelkond]] ja [[Hiiumaa]]l  [[Pühalepa kihelkond]], [[Käina kihelkond]], [[Reigi kihelkond]], [[Emmaste kihelkond]].

[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]],  [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille kooseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].
{{vaata|Lääne maavalitsus|Lääne maakonnanõukogu|Lääne maavolikogu}}
[[File:Oest.jpg|pisi|vasakul|Lääne maakond, 1926. aasta kaardil]]
1934. aastal oli Lääne maakonna  pindala 4780 km2, elanikke 70160  (1922) ja 68936 (1934). Lääne maakonnas oli kaks linna – [[Haapsalu]] ja [[Kärdla]]. Kihelkondi oli 18, nendest 5 saartel. Mandrilised kihelkonnad olid: [[Hanila kihelkond|Hanila]], [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Kirbla kihelkond|Kirbla]], [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]], [[Lihula kihelkond|Lihula]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Martna kihelkond|Martna]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi]], [[Ridala kihelkond|Ridala]], [[Varbla kihelkond|Varbla]] ja [[Vigala kihelkond|Vigala]]. Hiiumaal asetsesid [[Emmaste kihelkond|Emmaste]], [[Käina kihelkond|Käina]], [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]] ja [[Reigi kihelkond]].
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|1939. aasta vallareformiga muudetud valdade piirid]]
[[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Lääne maakonnas]]: [[Haimre vald]], [[Jõgisuu vald]], [[Kalju vald]], [[Kolovere-Kalju vald]], [[Luiste vald]], [[Massu vald]], [[Paadremaa vald]], [[Paatsalu vald]], [[Palivere vald]], [[Paslepa vald]], [[Saulepi vald]], [[Sinalepa vald]], [[Sooniste vald (Kullamaa kihelkond)|Sooniste vald]], [[Sutlepa vald]], [[Vaikna vald]], [[Veltsa vald]], [[Võnnu vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]:  [[Asuküla vald (1939)|Asuküla vald]], [[Emmaste vald (1939)|Emmaste vald]], [[Karuse vald (1939)|Karuse vald]], [[Kirbla vald (1939)|Kirbla vald]], [[Kullamaa vald (1939)|Kullamaa vald]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare vald]], [[Käina vald (1939)|Käina vald]], [[Lihula vald (1939)|Lihula vald]], [[Martna vald (1939)|Martna vald]], [[Märjamaa vald (1939)|Märjamaa vald]], [[Noarootsi vald (1939)|Noarootsi vald]], [[Oru vald (1939)|Oru vald]],  [[Piirsalu vald (1939)|Piirsalu vald]],  [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa vald]], [[Ridala vald (1939)|Ridala vald]],  [[Riguldi vald (1939)|Riguldi vald]],  [[Taebla vald (1939)|Taebla vald]],  [[Varbla vald (1939)|Varbla vald]],  [[Velise vald (1939)|Velise vald]],  [[Vigala vald (1939)|Vigala vald]], [[Vormsi vald (1939)|Vormsi vald]].

{{vaata|1939. aasta vallareform|Eestis 1939 kaotatud valdade loend|Eesti valdade loend (1939)}}
Praegune Lääne maakond loodi [[1. jaanuar]]il [[1990]] seoses maakondade taastamisega, kui Haapsalu rajoon nimetati ümber Haapsalu maakonnaks. Lääne maakonna nime sai maakond [[19. veebruar]]il 1990.

2011. aastal kuulusid Lääne maakonda: [[Haapsalu linn]]  ja [[Hanila vald]], [[Kullamaa vald]], [[Lihula vald]], [[Lääne-Nigula vald]], [[Martna vald]],[[Noarootsi vald]], [[Nõva vald]], [[Ridala vald]], [[Vormsi vald]].

Maakonna piirid muutusid mõneti [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus 2017. aastal, kui [[Hanila vald]] ja [[Lihula vald]] liideti [[Lääneranna vald|Lääneranna vallaga]], mis jäi [[Pärnu maakond]]a.

=== Haridusajalugu ===
==== Õpetajakoolitus ====
20. sajandi algupoolel tegutses Haapsalu külje all [[Uuemõisa]]s [[Läänemaa Õpetajate Seminar]]. 1950ndatel avati [[Haapsalu Pedagoogiline Kool]]. Õpetajakoolitus Läänemaal käivitati kolmandat korda [[1998]]. aastal, kui alustas tegevust [[Haapsalu Kolledž]], mis hakkas pakkuma ülikooliharidust ja Lääne regiooni haridustöötajatele täienduskoolitust.

== Vaata ka ==

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Rapla&quot;&gt;Kokovkin, T. (1998). Maastikud. Rmt: Läänemaa II. Loodus. Haapsalu. Lk 5–14&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lääne&quot;&gt;Kink, Hella. (2006). ''Veeobjektid &quot;Eesti ürglooduse raamatus&quot;''. Tallinn, [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]]. Lk 68&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KR&quot;&gt;[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPOtxBIAtNXgeoxUJjKT1hRwykuZ0zdo Keskkonnaregister]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EbhRZ&quot;&gt;2007.-2009. libisev keskmine&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;89RBd&quot;&gt;[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;

}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Lääne County}}
* [http://www.stat.ee/ppe-laane-maakond Lääne maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
* [[Kaie Ilves]], [http://www.le.ee/?a=uudised&amp;b=6583 &quot;Läänemaa elanike arv kahanes mullu Vormsi jagu&quot;], Lääne Elu 20. jaanuar 2009
* [https://www.google.com/maps/place/L%C3%A4%C3%A4ne+maakond/@59.0101528,23.635246,8z/data=!4m2!3m1!1s0x46ed58ff15fd8791:0x300b36d18fc6070 Lääne maakond] kaardil

{{EST}}

{{koord |NS=58.91 |EW=23.75 |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Lääne maakond| ]]</text>
      <sha1>40hvp840esb25pdgvqke6uqgxogi137</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5955</id>
    <revision>
      <id>6173125</id>
      <parentid>6172737</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:37:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16168" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib tänapäeva Eesti haldusüksusest; ajaloolisest Pärnu maakonnast vaata artiklit [[Pärnumaa]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}
{{Provints
|  nimi = Pärnu maakond
|  lipp = Pärnumaa lipp.svg
|  lipu_link = [[Pärnumaa lipp]]
|  vapp = Et-Pärnu maakond-coa.svg
|  vapi_link = [[Pärnumaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Pärnu]]
|  asendikaardi_pilt = Pärnu County in Estonia.svg
|  asendikaardi_pilt_seletus = Pärnu maakonna asendikaart
}}

'''Pärnu maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Pärnumaa''' on [[Eesti]] [[1. järgu haldusüksus]]. Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise [[Pärnumaa]] alasid ning osa vanast [[Läänemaa]]st.

Pärnu maakond asub Edela-Eestis. Pärnumaa naabermaakondadeks on loodes [[Lääne maakond]], põhjas [[Rapla maakond]], kirdes [[Järva maakond]], idas [[Viljandi maakond]], läänes [[Saare maakond]]. Lõunas piirneb Pärnu maakond [[Läti]]ga. Kõrgeim koht on [[Rehemaa mägi]] (80,8 m).

== Kohalikud omavalitsusüksused ==
[[File:Pärnu municipalities 2017.png|thumb|300px|Pärnu maakonna omavalitsusüksused]]

[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Pärnu maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Saarde vald]] ja [[Põhja-Pärnumaa vald]], alates 24. oktoobrist 2017 [[Lääneranna vald]] ja [[Häädemeeste vald]], alates 1. novembrist 2017 [[Pärnu linn]] ning alates 11. novembrist [[Tori vald]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas [[Kihnu vald]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210119181229/https://maakonnaplaneering.ee/polvamaaplaneering Pärnumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt; Pärnu maakonnas on seitse omavalitsusüksust: [[Häädemeeste vald]], [[Kihnu vald]], [[Lääneranna vald]], [[Põhja-Pärnumaa vald]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], [[Saarde vald]] ja [[Tori vald]].

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Pärnu maakonnas 88 466 elanikku. Neist 46,33% olid mehed ja 53,67% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,56‰, suremuse üldkordaja 12,12‰ ja loomulik iive −0,55‰. 87,63% elanikest olid [[eestlased]] ja 9,11% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,79%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,69% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,52%. Töötuse määr&lt;ref name=&quot;asO5n&quot; /&gt; oli 6,2%. Elanike tihedus oli 18,4 in/km².&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot; /&gt;

=== Asustusüksused ===
Pärnu maakonnas on 4 linna, 5 alevit, 9 alevikku ja 395 küla.

Linnad: [[Kilingi-Nõmme]], [[Lihula]], [[Pärnu]], [[Sindi]]

Alevid: [[Lavassaare]] – [[Paikuse]] – [[Pärnu-Jaagupi]] – [[Tootsi]] – [[Vändra]]

Alevikud: [[Are]] – [[Audru]] – [[Häädemeeste]] – [[Paikuse]] – [[Sauga]] – [[Tihemetsa]] – [[Tori]] – [[Tõstamaa]] – [[Virtsu]] – [[Võiste]]

Külad: [[Aasa]] – [[Aesoo]] – [[Ahaste]] – [[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]] - [[Allika (Lääneranna)|Allika]] – [[Allikõnnu]] – [[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]] – [[Alu küla|Alu]] – [[Aluste]] – [[Anelema]] – [[Arase]] – [[Aruküla (Lääneranna)|Aruküla]] – [[Arumetsa]] – [[Aruvälja (Pärnu)|Aruvälja]] – [[Eametsa (Põhja-Pärnumaa)]] – [[Eametsa (Tori)]] – [[Eassalu]] – [[Eavere]] – [[Eense]] – [[Eerma]] – [[Elbi]] – [[Elbu]] – [[Emmu]] – [[Enge]] – [[Ermistu]] – [[Ertsma]] - [[Esivere]] – [[Haapsi]] – [[Halinga]] – [[Helenurme]] – [[Helmküla]] – [[Hõbeda (Lääneranna)|Hõbeda]] – [[Hõbesalu]] – [[Ikla]] – [[Ilvese]] – [[Irta]] – [[Iska]] – [[Jaagupi]] – [[Jaamaküla]] – [[Joonuse]] – [[Jõesuu (Tori)|Jõesuu]] – [[Jõeääre (Lääneranna)|Jõeääre]] - [[Jõõpre]] – [[Jänistvere]] – [[Järise (Lääneranna)|Järise]] - [[Järve (Lääneranna)|Järve]] – [[Jäärja]] – [[Kaansoo]] – [[Kabli]] – [[Kablima]] – [[Kabriste]] – [[Kadaka (Lääneranna)|Kadaka]] – [[Kadjaste]] – [[Kaelase]] – [[Kaisma]] – [[Kalda (Saarde)|Kalda]] – [[Kalita]] – [[Kalli (Lääneranna)|Kalli]] – [[Kalmaru]] – [[Kamali]] – [[Kanaküla]] – [[Kanamardi]] – [[Kangru (Põhja-Pärnumaa)|Kangru]] – [[Karinõmme]] – [[Karuba]] – [[Karuse]] - [[Kaseküla]] - [[Kastna (Pärnu)|Kastna]] – [[Kavaru]] – [[Kergu]] – [[Kibura]] – [[Kidise]] – [[Kihlepa]] – [[Kiisa (Tori)|Kiisa]] – [[Kiisamaa]] – [[Kikepera]] – [[Kildemaa]] – [[Kilgi (Lääneranna)|Kilgi]] – [[Kilksama]] – [[Kiraste]] – [[Kirikumõisa]] – [[Kobra küla|Kobra]] – [[Kodesmaa]] – [[Koeri]] – [[Koonga]] – [[Korju]] – [[Kose (Põhja-Pärnumaa)|Kose]] – [[Krundiküla]] – [[Kuhu]] – [[Kuiaru]] – [[Kulli (Lääneranna)|Kulli]] – [[Kullimaa (Põhja-Pärnumaa)|Kullimaa]] – [[Kuninga (Põhja-Pärnumaa)|Kuninga]] – [[Kurena]] – [[Kurese]] – [[Kurgja]] – [[Kõima (Lääneranna)]] – [[Kõima (Pärnu)]] – [[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]] – [[Kõpu (Pärnu)|Kõpu]] – [[Kõrsa]] – [[Kõveri]] – [[Kärbu]] – [[Kärsu]] – [[Käru (Lääneranna)|Käru]] – [[Laadi]] – [[Laiksaare]] – [[Langerma]] – [[Lanksaare]] – [[Lao]] – [[Leetva]] – [[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]] – [[Lehu]] – [[Leina (Häädemeeste)|Leina]] – [[Leipste]] – [[Lemmetsa]] – [[Lemsi]] – [[Lepaküla]] – [[Lepplaane]] – [[Levi]] – [[Libatse]] – [[Liiva (Pärnu)|Liiva]] – [[Linaküla]] – [[Lindi]] – [[Liu]] – [[Lodja]] – [[Loomse]] – [[Luuri]] – [[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]] – [[Lõuka]] – [[Lähkma]] – [[Lüüste]] – [[Maade]] – [[Maikse]] – [[Maima]] – [[Majaka]] – [[Malda]] – [[Manija]] – [[Mannare]] – [[Marana]] – [[Marina küla|Marina]] – [[Marksa]] – [[Massiaru]] – [[Massu (Põhja-Pärnumaa)|Massu]] – [[Matsi (Lääneranna)|Matsi]] – [[Mereäärse]] – [[Metsaküla (Häädemeeste)]] – [[Metsaküla (Põhja-Pärnumaa)]] – [[Metsapoole (Häädemeeste)|Metsapoole]] – [[Metsavere]] – [[Metsaääre (Saarde)|Metsaääre]] – [[Mihkli]] – [[Muraka]] – [[Muriste]] – [[Murru]] – [[Mustaru]] – [[Mustla (Saarde)|Mustla]] – [[Muti]] – [[Mõisaküla (Põhja-Pärnumaa)|Mõisaküla]] – [[Mõtsu]] – [[Mädara]] – [[Mäeküla (Põhja-Pärnumaa)|Mäeküla]] – [[Mäliküla]] – [[Männikuste]] – [[Naartse]] – [[Naissoo]] – [[Nedrema]] – [[Nepste]] – [[Niidu]] – [[Nurme (Tori)|Nurme]] – [[Nõmme (Lääneranna)|Nõmme]] – [[Nätsi]] – [[Oara]] – [[Oese (Põhja-Pärnumaa)|Oese]] – [[Oidrema]] – [[Oissaare]] – [[Oore]] – [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] – [[Oriküla]] – [[Paadrema]] – [[Paatsalu]] – [[Paimvere]] – [[Palatu]] – [[Pallika (Põhja-Pärnumaa)|Pallika]] – [[Papisilla]] – [[Papsaare]] – [[Parasmaa]] – [[Parisselja]] – [[Peantse]] – [[Peerni]] – [[Penu]] – [[Pereküla]] – [[Piha]] – [[Pihke]] – [[Piirumi]] – [[Piistaoja]] – [[Piisu]] – [[Pikavere (Lääneranna)|Pikavere]] – [[Pitsalu]] – [[Pootsi]] – [[Pulgoja]] – [[Pulli]] – [[Põhara]] – [[Põldeotsa]] – [[Põlendmaa]] – [[Päraküla (Pärnu)|Päraküla]] – [[Pärivere]] – [[Pärnjõe]] – [[Pööravere]] – [[Rabaküla]] – [[Rabavere]] – [[Rae (Põhja-Pärnumaa)|Rae]] – [[Raespa]] – [[Raheste]] – [[Rahkama]] – [[Rahnoja]] – [[Rammuka (Pärnu)|Rammuka]] – [[Randivälja]] – [[Rannaküla (Lääneranna)|Rannaküla]] – [[Rannametsa]] – [[Ranniku]] – [[Rauksi]] – [[Reinu (Saarde)|Reinu]] – [[Reinumurru]] – [[Reiu]] – [[Ridalepa]] – [[Riisa]] – [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]] – [[Roodi]] – [[Rootsiküla (Kihnu)|Rootsiküla]] – [[Rukkiküla]] – [[Rõusa]] – [[Rädi]] – [[Rätsepa (Põhja-Pärnumaa)]] – [[Rätsepa (Tori)]] – [[Räägu (Tori)|Räägu]] – [[Rütavere]] – [[Saarde]] – [[Saare (Lääneranna)|Saare]] – [[Saari]] – [[Salavere (Lääneranna)|Salavere]] – [[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]] – [[Samliku]] – [[Saulepa]] – [[Saulepi]] – [[Saunametsa]] – [[Seliste]] – [[Selja (Lääneranna)]] – [[Selja (Tori)]] – [[Seljametsa]] – [[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]] – [[Sigaste]] – [[Sikana]] – [[Silla (Pärnu)|Silla]] – [[Soeva]] – [[Sohlu]] – [[Sookalda]] – [[Sookatse]] – [[Sooküla (Häädemeeste)|Sooküla]] – [[Soometsa]] – [[Soomra]] – [[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]] – [[Suigu (Tori)|Suigu]] – [[Surju]] – [[Suurejõe]] – [[Sõõrike]] – [[Sääre (Kihnu)|Sääre]] – [[Säästla]] – [[Taali]] – [[Tabria]] – [[Tagassaare]] – [[Tahkuranna]] – [[Tali]] – [[Tamba]] – [[Tamme (Lääneranna)|Tamme]] – [[Tammiste (Tori)|Tammiste]] – [[Tammuru]] – [[Tarva (Lääneranna)]] – [[Tarva (Põhja-Pärnumaa)]] – [[Tiilima]] – [[Tohera]] – [[Treimani]] – [[Tuuliku]] – [[Tuuraste]] – [[Tõhela]] – [[Tõitse]] – [[Tõlla]] – [[Tõlli (Pärnu)|Tõlli]] – [[Tõrdu]] – [[Tõusi]] – [[Täpsi]] – [[Tühjasma]] – [[Ura]] – [[Urge (Tori)|Urge]] – [[Urissaare]] – [[Urita]] – [[Urumarja]] – [[Uuemaa]] – [[Uulu]] – [[Vahenurme]] – [[Vainu (Tori)|Vainu]] – [[Vaiste]] – [[Vakalepa]] – [[Vaki]] – [[Valgeranna]] – [[Valistre]] – [[Varbla]] – [[Vaskrääma]] – [[Vastaba]] – [[Vee]] – [[Veelikse (Saarde)|Veelikse]] – [[Veltsa]] – [[Venekuusiku]] – [[Veskisoo]] – [[Vihtra]] – [[Viisireiu]] – [[Viluvere]] – [[Võidu]] – [[Võidula]] – [[Võiera]] – [[Võitra]] – [[Võlla (Tori)|Võlla]] – [[Võlli (Tori)|Võlli]] – [[Võrungi]] – [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]] – [[Värati]] – [[Õepa]] – [[Õhu]] – [[Ännikse]] – [[Ünnaste]]
== Ajalugu ==
{{vaata|Pärnumaa|Pärnu kreis}}
Pärnumaal [[Eesti muinasmaakonnad|ajaloolist maakonda]] ei eksisteerinud.&lt;ref&gt;[[Olaf Esna]], [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2017/01/26/11.1 Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1.], Pärnu Postimees, nr. 18, 26 jaanuar 2017&lt;/ref&gt; [[asehalduskord|Asehalduskorra]] likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati [[1888]]. aastal. Pärnu maakonna [[identiteet]] hakkas kujunema alles pärast maakonna järjekordset ümberjagamist 1888. aastal. Venemaa keisririigi [[Liivimaa kubermang]]u Pärnu kreis ehk maakond koosnes [[Audru kihelkond|Audru]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jakobi]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tori kihelkond|Tori]] ja [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa kihelkonnast]].

[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]] kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille koosseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].

[[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|left|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]]
{{vaata|Pärnu Maakonnanõukogu|Pärnu Maavolikogu|Pärnu Maavalitsus}}

1934. aastal oli Pärnu maakonna  pindala 5228 km2, elanikke 70906 (1922) ja 68798 (1934), enne 1939. aastat oli maakonna pindala 5231 ruutkilomeetrit. 1939. aastani oli Pärnu maakonnas 41 valda ja aastatel 1939–1950 22 valda.

[[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Pärnu maakonnas]] [[Jõõpre vald|Jõõpre]], [[Jäärja vald|Jäärja]], [[Kaelase vald|Kaelase]], [[Kilingi vald|Kilingi]], [[Koonga vald (Mihkli kihelkond)|Koonga]], Laatre vald, [[Pati vald|Pati]], [[Penuja vald|Penuja]], [[Polli vald|Polli]], [[Pornuse vald|Pornuse]], [[Pöögle vald|Pöögle]], [[Suigu vald|Suigu]], [[Taali vald|Taali]], [[Talli vald|Talli]], [[Uue-Kariste vald|Uue-Kariste]], [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra]], [[Uulu vald (Pärnu kihelkond)|Uulu]], [[Vana-Kariste vald|Vana-Kariste]], [[Vana-Vändra vald|Vana-Vändra]], [[Vee vald|Vee]], [[Viluvere vald|Viluvere]], [[Voltveti vald|Volveti]], [[Võlla vald|Võlla]], [[Enge vald|Änge vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]] [[Abja vald (1939)|Abja]], [[Are vald (1939)|Are]], [[Audru vald (1939)|Audru]], [[Halinga vald (1939)|Halinga]], [[Häädemeeste vald (1939)|Häädemeeste]], [[Kaisma vald (1939)|Kaisma]], [[Kihnu vald (1939)|Kihnu]], [[Laiksaare vald (1939)|Laiksaare]], [[Lelle vald (1939)|Lelle]], [[Orajõe vald (1939)|Orajõe]], [[Paikuse vald (1939)|Paikuse]], [[Rajangu vald (1939)|Rajangu]], [[Saarde vald (1939)|Saarde]], [[Sauga vald (1939)|Sauga]], [[Seliste vald (1939)|Seliste]], [[Soontaga vald (1939)|Soontaga]], [[Tahkuranna vald (1939)|Tahkuranna]], [[Tali vald (1939)|Tali]], [[Tihemetsa vald (1939)|Soontaga]], [[Tori vald (1939)|Tori]], [[Tõstamaa vald (1939)|Tõstamaa]], [[Vändra vald (1939)|Vändra vald]].

[[Pilt:Pärnumaa vallad.svg|pisi|Pärnu maakonna omavalitsusüksused 2009. aasta oktoobrini]]

1950. aastal jagati Pärnu maakond [[Kilingi-Nõmme rajoon|Kilingi-Nõmme]] ja [[Pärnu rajoon]]iks ning osa maad said [[Abja rajoon|Abja]], [[Lihula rajoon|Lihula]], [[Pärnu-Jaagupi rajoon|Pärnu-Jaagupi]] ja [[Vändra rajoon]]. 1957. aastal ühendati Pärnu rajoon vabariikliku alluvusega Pärnu linnaga. 1959. aastal liideti [[Pärnu linnapiirkond|Pärnu linnapiirkonnaga]] Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961. aastal Koonga ja Varbla külanõukogu. 1962. aastal taastati Pärnu rajoon.

Pärnu rajoon nimetati [[1990]]. aastal, seoses maakondade taastamisega Pärnu maakonnaks.

2011. aastal olid Pärnu maakonnas järgmised omavalitsusüksused: Pärnu linn, Sindi linn, [[Are vald]], [[Audru vald]], [[Halinga vald]], [[Häädemeeste vald]], [[Kihnu vald]], [[Koonga vald]], [[Paikuse vald]], [[Saarde vald]], [[Sauga vald]], [[Surju vald]], [[Tahkuranna vald]], [[Tori vald]], [[Tõstamaa vald]], [[Varbla vald]], [[Vändra vald]] ja [[Vändra]] alev.

[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Pärnu maakonna [[Lääneranna vald|Lääneranna valla]] koosseisu nüüd ka endised [[Lihula vald|Lihula]] ja [[Hanila vald|Hanila vallad]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnast]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210128005535/https://maakonnaplaneering.ee/parnumaaplaneering Pärnumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;

Pärnu [[maavalitsus]]e töö lõpetati 1. jaanuarist 2018. aastal seoses Eesti omavalitsuste haldusreformiga,&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse], Postimees, 14.06.2017&lt;/ref&gt; samuti kaotati [[Pärnu maavanem]]a [[institutsioon]] kooskõlas maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse korraldusega &lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/326092017002 Maavanemate teenistusest vabastamine], RT III, 26.09.2017, 2&lt;/ref&gt;.

== Vaata ka ==
* [[Sakala]]
* [[Pärnu madalik]]
* [[Pärnu maavanem]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;asO5n&quot;&gt;2007.-2009. libisev keskmine&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Pärnu County}}
* [http://www.parnumaa.ee/ Pärnumaa infovärav]
* [https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/parnu-maakond Pärnu maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis

{{EST}}

{{koord |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Pärnu maakond| ]]</text>
      <sha1>1q7b023szyh8dw0mgmhvb4l19w3e6eh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viljandi maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5956</id>
    <revision>
      <id>6173127</id>
      <parentid>6172736</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:39:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13131" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Viljandimaa]]}}
{{Provints
|  nimi = Viljandi maakond
|  lipp = Viljandimaa lipp.svg
|  lipu_link = [[Viljandimaa lipp]]
|  vapp = Viljandimaa vapp.svg
|  vapi_link = [[Viljandimaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Viljandi]]
|  asendikaardi_pilt = Viljandi County in Estonia.svg
|  asendikaardi_pilt_seletus = Asend Eestis
|  asendikaardi_pilt_laius = 
}}

'''Viljandi maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Viljandimaa''' on [[maakond]] [[Eesti]] lõunaosas. 

Viljandimaa piirneb läänes [[Pärnu maakond|Pärnu]], põhjas [[Järva maakond|Järva]], kirdes [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], idas [[Tartu maakond|Tartu]] ja kagus [[Valga maakond|Valga]] maakonnaga ning lõunas [[Läti]]ga.

==Kohalikud omavalitsused==
[[File:Viljandi municipalities 2017.png|thumb|300px|Viljandimaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]]

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli Viljandi maakonnas 12 omavalitsusüksust. Neist kolm olid linnad: [[Mõisaküla]], [[Viljandi]] ja [[Võhma]]. Ülejäänud omavalitsusüksused olid vallad: [[Abja vald]], [[Halliste vald]], [[Karksi vald]], [[Kolga-Jaani vald]], [[Kõo vald]], [[Kõpu vald]], [[Suure-Jaani vald]], [[Tarvastu vald]] ja [[Viljandi vald]].

[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Viljandi maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Põhja-Sakala vald]], alates 24. oktoobrist 2017 [[Mulgi vald]] ja alates 25. oktoobrist 2017 [[Viljandi vald]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas [[Viljandi linn]]. &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210119192149/https://maakonnaplaneering.ee/viljandimaaplaneering Viljandimaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;. Haldusreformi järel jäi maakonda neli omavalitsusüksust. Maakonnas asuvad Viljandi linn, [[Mulgi vald]], [[Viljandi vald]] ja [[Põhja-Sakala vald]].

==Loodus==

Suur osa maakonnast asub [[Sakala kõrgustik]]ul, mille kõrgeim tipp [[Härjassaare mägi]] on ka maakonna kõrgeim koht.
*[[Soomaa]]
*[[Soomaa rahvuspark]]
*[[Viljandi järv]]
*[[Võrtsjärv]]

==Rahvastik==
===Demograafilised näitajad===
Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Viljandi maakonnas 55 657 elanikku, kellest 46,69% mehed ja 53,31% naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,29‰, suremuse üldkordaja 13,04‰ ja loomulik iive –3,76‰. 94,33% elanikest olid [[eestlased]] ja 3,33% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,86%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,76% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,37%. Töötuse määr&lt;ref&gt;2007.–2009. libisev keskmine&lt;/ref&gt; oli 7,0%. Elanike tihedus oli 16,3 in/km&amp;sup2;.&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;

===Elanike arv Viljandimaa omavalitsustes===
{{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2021}}
===Asustusüksused===
Viljandi maakonnas on 6 linna, 8 alevikku ja 254 küla.

; Linnad: [[Abja-Paluoja]] - [[Karksi-Nuia]] - [[Mõisaküla]] - [[Suure-Jaani]] - [[Viljandi]] - [[Võhma]]

; Alevikud: [[Halliste]] - [[Kolga-Jaani]] - [[Kõpu]] - [[Mustla]] - [[Olustvere]] - [[Ramsi]] - [[Viiratsi]] - [[Õisu]]

; Külad: [[Abjaku]] - [[Abja-Vanamõisa]] - [[Aidu (Viljandi)|Aidu]] - [[Aimla]] - [[Aindu]] - [[Ainja]] - [[Allaste]] - [[Alustre]] - [[Anikatsi]] - [[Arjadi]] - [[Arjassaare]] - [[Arussaare]] - [[Atika küla]] - [[Auksi]] - [[Eesnurga]] - [[Epra]] - [[Ereste]] - [[Heimtali]] - [[Hendrikumõisa]] - [[Hirmuküla]] - [[Holstre]] - [[Hõbemäe]] - [[Iia]] - [[Ilbaku]] - [[Intsu]] - [[Ivaski]] - [[Jakobimõisa]] - [[Jaska]] - [[Jõeküla (Viljandi)|Jõeküla]] - [[Jälevere]] - [[Jämejala]] - [[Järtsaare]] - [[Järveküla (Tarvastu)|Järveküla]] - [[Kaarli (Halliste)|Kaarli]] - [[Kaavere (Kolga-Jaani)|Kaavere]] - [[Kabila (Suure-Jaani)|Kabila]] - [[Kalbuse]] - [[Kalvre]] - [[Kamara]] - [[Kangrussaare]] - [[Kannuküla]] - [[Karjasoo]] - [[Karksi]] - [[Karula (Saarepeedi)|Karula]] - [[Kassi (Viljandi)|Kassi]] - [[Kerita]] - [[Kibaru]] - [[Kibeküla]] - [[Kiini]] - [[Kiisa (Pärsti)|Kiisa]] - [[Kildu]] - [[Kingu]] - [[Kirivere]] - [[Kivilõppe]] - [[Kobruvere]] - [[Koidu (Tarvastu)|Koidu]] - [[Kokaviidika]] - [[Koksvere]] - [[Kookla]] - [[Kootsi]] - [[Kuhjavere]] - [[Kuiavere]] - [[Kulla]] - [[Kuninga (Kõpu)|Kuninga]] - [[Kuressaare küla|Kuressaare]] - [[Kurnuvere]] - [[Kuudeküla]] - [[Kõidama]] - [[Kõo]] - [[Kõvaküla]] - [[Kärevere (Suure-Jaani)|Kärevere]] - [[Kärstna]] - [[Laane (Kõpu)|Laane]] - [[Laanekuru]] - [[Laatre]] - [[Lahmuse]] - [[Lalsi]] - [[Lasari]] - [[Leeli]] - [[Leemeti]] - [[Leie]] - [[Lemmakõnnu]] - [[Lilli (Karksi)|Lilli]] - [[Loime]] - [[Lolu]] - [[Loodi]] - [[Loopre]] - [[Luiga]] - [[Lõhavere]] - [[Lätkalu]] - [[Maalasti]] - [[Maltsa]] - [[Marjamäe]] - [[Marna]] - [[Maru]] - [[Matapera]] - [[Meleski]] - [[Metsaküla (Karksi)|Metsaküla]] - [[Metsküla (Jaani)|Metsküla]] - [[Metsla (Tarvastu)|Metsla]] - [[Moori]] - [[Morna]] - [[Mudiste]] - [[Muksi]] - [[Mulgi]] - [[Munsi]] - [[Muri (Karksi)|Muri]] - [[Mustapali]] - [[Mustivere]] - [[Mõnnaste]] - [[Mõõnaste]] - [[Mäeküla (Karksi)]] - [[Mäeküla (Suure-Jaani)]] - [[Mäeltküla]] - [[Mähma]] - [[Naistevalla (Halliste)|Naistevalla]] - [[Navesti]] - [[Niguli]] - [[Nuutre]] - [[Odiste]] - [[Oiu]] - [[Oorgu]] - [[Oti (Karksi)|Oti]] - [[Otiküla]] - [[Paaksima]] - [[Paelama]] - [[Paenasti]] - [[Pahuvere]] - [[Paistu]] - [[Parika]] - [[Peetrimõisa (Saarepeedi)|Peetrimõisa]] - [[Penuja]] - [[Pikru]] - [[Pilistvere]] - [[Pinska]] - [[Pirmastu]] - [[Polli]] - [[Pornuse]] - [[Porsa]] - [[Puiatu (Pärsti)|Puiatu]] - [[Pulleritsu]] - [[Punaküla]] - [[Põhjaka]] - [[Põlde]] - [[Põrga]] - [[Päidre]] - [[Päigiste]] - [[Päraküla (Suure-Jaani)|Päraküla]] - [[Päri (Pärsti)|Päri]] - [[Pärsi]] - [[Pärsti]] - [[Pöögle]] - [[Raamatu]] - [[Raassilla]] - [[Raja (Halliste)|Raja]] - [[Raudna]] - [[Rebase (Viljandi)|Rebase]] - [[Rebaste (Viljandi)|Rebaste]] - [[Reegoldi]] - [[Ridaküla (Viljandi)|Ridaküla]] - [[Rihkama]] - [[Riiassaare]] - [[Rimmu]] - [[Riuma]] - [[Roosilla]] - [[Ruudiküla]] - [[Räägu (Abja)|Räägu]] - [[Rääka]] - [[Saareküla (Viljandi)|Saareküla]] - [[Saarepeedi]] - [[Saate]] - [[Saksaküla]] - [[Sammaste]] - [[Sandra]] - [[Sarja]] - [[Saviaugu]] - [[Savikoti]] - [[Seruküla]] - [[Sinialliku]] - [[Soe (Tarvastu)|Soe]] - [[Soomevere (Kõo)|Soomevere]] - [[Sooviku]] - [[Sudiste]] - [[Suislepa]] - [[Sultsi]] - [[Supsi]] - [[Sürgavere]] - [[Surva]] - [[Suuga]] - [[Taari]] - [[Taevere]] - [[Tagamõisa (Tarvastu)|Tagamõisa]] - [[Taganurga]] - [[Tarvastu]] - [[Tilla]] - [[Tinnikuru]] - [[Tipu]] - [[Tobraselja]] - [[Tohvri (Pärsti)|Tohvri]] - [[Toosi]] - [[Tuhalaane]] - [[Turva]] - [[Tusti (Viljandi)|Tusti]] - [[Tõnissaare]] - [[Tõnuküla]] - [[Tõrreküla]] - [[Tällevere]] - [[Tänassilma]] - [[Tääksi]] - [[Tömbi]] - [[Uia]] - [[Umbsoo küla|Umbsoo]] - [[Unakvere]] - [[Unametsa]] - [[Univere]] - [[Uue-Kariste]] - [[Uusna]] - [[Vabamatsi]] - [[Vaibla]] - [[Valma]] - [[Väluste]] - [[Vana-Kariste]] - [[Vanamõisa (Pärsti)|Vanamõisa]] - [[Vanausse]] - [[Vanavälja]] - [[Vanaveski]] - [[Vana-Võidu]] - [[Vardi]] - [[Vardja (Viljandi)|Vardja]] - [[Vasara]] - [[Vastemõisa]] - [[Veelikse (Abja)|Veelikse]] - [[Veisjärve]] - [[Venevere (Kõo)|Venevere]] - [[Verilaske]] - [[Veskimäe (Abja)|Veskimäe]] - [[Vihi]] - [[Viisuküla]] - [[Vilimeeste]] - [[Villa (Tarvastu)|Villa]] - [[Vissuvere (Kolga-Jaani)|Vissuvere]] - [[Vooru]] - [[Võhmassaare]] - [[Võistre]] - [[Võivaku]] - [[Võlli (Suure-Jaani)|Võlli]] - [[Väike-Kõpu]] - [[Välgita]] - [[Ämmuste]] - [[Ängi]] - [[Äriküla]] - [[Ülde]] - [[Ülemõisa]] - [[Ülensi]]
== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Arussaare õigeusu kirik.jpg|Arussaare õigeusu kirik
Suure-Kõpu mõisa peahoone 2012.jpg|Suure-Kõpu mõisa peahoone
Heimtali mõisa viinaköök1.jpg|Heimtali mõisa meierei
Pärsti mõisa peahoone 2012.jpg|Pärsti mõisa peahoone
Õisu järv.jpg|Õisu järv
Viljandi ordulinnuse varemed.jpg|Viljandi ordulinnuse varemed
&lt;/gallery&gt;
==Ajalugu==
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]]
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
{{vaata|Viljandimaa|Sakala|Mulgimaa|Viljandi kreis}}
[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille koosseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].

1920. aastal loodi uus [[Valga maakond]] enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine [[Valga]] linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga maakonnast]]. Ülejäänud maakond moodustati [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]] Valga-lähedastest osadest ([[Sangaste kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Karula kihelkond]] jt).&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:330 Määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta], Rahvusarhiiv&lt;/ref&gt; 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Viljandi maakonnast eraldati [[Jõgeveste vald|Jõgeveste]], [[Patküla vald|Patküla]], [[Koorküla vald|Koorküla]], [[Taagepera vald|Taagepera]], [[Leebiku vald|Leebiku]], [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme]], [[Lõve vald|Lõve]] ja [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallad]].&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4 Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta]. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.&lt;/ref&gt;
{{vaata|Viljandi Maakonnanõukogu|Viljandi Maavolikogu|Viljandi Maavalitsus}}

1934. aastal oli Viljandi maakonna  pindala 4057 km2, elanikke 64547 (1922) ja 58622 (1934).

[[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Viljandi maakonnas]] [[Heimtali vald]], [[Kaarli vald]], [[Kurista vald]], [[Kärstna vald]], [[Lähtru vald]], [[Puiatu vald]], [[Päri vald (Viljandi kihelkond)|Päri]], [[Pärsti vald (Viljandi kihelkond)|Pärsti vald]], *[[Riidaja vald]], [[Rutikvere vald]], [[Soosaare vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Soosaare vald]], [[Suure-Kõpu vald]], [[Sürgavere vald]], [[Uue-Põltsamaa vald]], [[Uue-Võidu vald]], [[Uusna vald]], [[Vana-Põltsamaa vald]], [[Vana-Tänassilma vald]], [[Vana-Võidu vald (Viljandi kihelkond)|Vana-võidu vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Holstre vald (1939)|Holstre vald]], [[Imavere vald (1939)|Imavere vald]], [[Kabala vald (1939)|Kabala vald]], [[Karksi vald (1939)|Karksi vald]], [[Kõo vald (1939)|Kõo vald]], [[Kõpu vald (1939)|Kõpu vald]], [[Lustivere vald (1939)|Lustivere vald]], [[Olustvere vald (1939)|Olustvere vald]], [[Paistu vald (1939)|Paistu vald]], [[Pajusi vald (1939)|Pajusi vald]], [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa vald]], [[Raudna vald (1939)|Raudna vald]], [[Rimmu vald (1939)|Rimmu vald]], [[Suislepa vald (1939)|Suislepa vald]], [[Taevere vald (1939)|Taevere vald]], [[Tarvastu vald (1939)|Tarvastu vald]], [[Tuhalaane vald (1939)|Tuhalaane vald]], [[Tänassilma vald (1939)|Tänassilma vald]], [[Vastemõisa vald (1939)|Vastemõisa vald]] , [[Viljandi vald (1939)|Viljandi vald]], [[Võisiku vald (1939)|Võisiku vald]].

[[1950]]. aastal võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad.
{{vaata|Viljandi rajoon}}
[[Pilt:Viljandimaa vallad 2013.svg|thumb|300px|Viljandimaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]]
2011. aastal olid Viljandi maakonnas Viljandi linn, Võhma linn, Mõisaküla linn, [[Abja vald]], [[Halliste vald]], [[Karksi vald]], [[Kolga-Jaani vald]], [[Kõo vald]], [[Kõpu vald]], [[Suure-Jaani vald]], [[Tarvastu vald]], [[Viljandi vald]].

==Vaata ka==
*[[Viljandimaa vapimärk]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Viljandi County}}
* [http://www.viljandimaa.ee/ Viljandimaa portaal]
* [http://www.stat.ee/ppe-viljandi-maakond Viljandi maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
*[https://goo.gl/maps/r6aeYyEa6HMgHnd36 Viljandi maakond] kaardil

{{EST}}

{{koord |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Viljandi maakond| ]]</text>
      <sha1>jfa5oxixdr7ad83pk7zrnjlea9fegez</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valga maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5957</id>
    <revision>
      <id>6173133</id>
      <parentid>6171025</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:43:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Moodustamine */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49274" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Valgamaa]].}}
{{Provints
|  nimi = Valga maakond
|  lipp = Valgamaa_lipp.svg
|  lipu_link = [[Valgamaa lipp]]
|  vapp = Valgamaa_vapp.svg
|  vapi_link = [[Valgamaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Valga]]
|  asendikaardi_pilt = Valga County in Estonia.svg
}}

'''Valga maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Valgamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab enamiku [[Valga rajoon]]i alast. Maakonnalinn ja ühtlasi suurim asula on [[Valga linn]], sellele järgnevad rahvaarvult [[Tõrva]] ja [[Otepää]].

== Üldandmed ==
Valga maakond asub Eesti lõunaosas ning kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise jaotuse järgi [[Kagu-Eesti]] piirkonda (koos [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Võru maakond|Võru maakonnaga]]). Lisaks kuulub maakond ajalooliste sidemete ja maastikulise omapära poolest [[Lõuna-Eesti]] regiooni (koos Põlva, Võru, [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnaga]]). Maakonna kogupindala on 1922&amp;nbsp;km², rahvaarv 30 176 inimest (seisuga 1. jaanuar 2014),&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ulatus põhja-lõuna suunas 65 kilomeetrit ja ida-lääne suunas 59 kilomeetrit. Valga maakond on rahvaarvult Eesti 12. maakond ja pindalalt 14. maakond.

Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Eesti suurematesse linnadesse järgmine: [[Tallinn]]a 267&amp;nbsp;km, [[Tartu]] 86&amp;nbsp;km, [[Viljandi]] 88&amp;nbsp;km, [[Võru]] 73&amp;nbsp;km, [[Põlva]] 96&amp;nbsp;km, [[Pärnu]] 141&amp;nbsp;km, [[Narva]] 264&amp;nbsp;km. [[Riia]] asub 157&amp;nbsp;km kaugusel.&lt;ref name=&quot;U29ds&quot; /&gt;

Valgamaa piirneb loodes Viljandi, põhjas Tartu, idas Põlva ja Võru maakonnaga ja omab piiri lõuna-edela suunas [[Läti]]ga (102,4&amp;nbsp;km).

== Haldusjaotus, asustus ja rahvastik ==
=== Kohalikud omavalitsused ===
[[Pilt:Valga municipalities 2017.png|pisi|Valga maakonna omavalitsusüksused]]
[[Pilt:Valgamaa vallad.svg|pisi|Valgamaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform]]i]]

[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Valga maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Otepää vald]] ja [[Tõrva vald]] ning alates 22. oktoobrist 2017 [[Valga vald]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20201128211626/https://maakonnaplaneering.ee/valgamaaplaneering Valgamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;. Valga maakonnas on kolm [[omavalitsusüksus]]t: [[Otepää vald]], [[Tõrva vald]] ja [[Valga vald]].

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Valgamaa rahvastikunäitajad haldusüksuste kaupa (1. jaanuar 2014 seisuga)&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot; /&gt;
!Haldusüksus
!Halduskeskus
!Rahvaarv
!km'''²'''
!in/km²
|-
|Valga linn
|–
|12 437
|16,54
|751,93
|-
|Otepää vald*
|Otepää linn
|3737
|217,36
|17,19
|-
|Tõrva linn
|–
|2716
|16,54
|565,83
|-
|Helme vald
|Tõrva linn
|1882
|312,73
|6,02
|-
|Tõlliste vald
|[[Laatre|Laatre alevik]]
|1628
|193,78
|8,4
|-
|Puka vald
|[[Puka|Puka alevik]]
|1533
|200,93
|7,93
|-
|Sangaste vald
|[[Sangaste|Sangaste alevik]]
|1293
|144,72
|8,93
|-
|Palupera vald
|[[Hellenurme|Hellenurme küla]]
|1266
|123,48
|10,25
|-
|Karula vald
|[[Lüllemäe|Lüllemäe küla]]
|920
|229,92
|4
|-
|Hummuli vald
|[[Hummuli|Hummuli alevik]]
|825
|162,7
|5,07
|-
|Põdrala vald
|[[Riidaja|Riidaja küla]]
|746
|127,22
|5,86
|-
|Taheva vald
|[[Laanemetsa|Laanemetsa küla]]
|736
|204,7
|3,6
|-
|Õru vald
|[[Õru|Õru alevik]]
|457
|104,63
|4,38
|-
! colspan=&quot;2&quot; | Kokku
!30 172
!2043,51**
!14,8 in/km²
|-
| colspan=&quot;5&quot; |*Otepää linn ja Pühajärve vald ühinesid Otepää vallaks
|}

=== Asustusüksused ===
Valga maakonnas on kokku kolm [[linn]]a, seitse [[alevik]]kku ja 137 [[küla]].

'''Linnad:''' [[Otepää]] – [[Tõrva]] – [[Valga]]

'''Alevikud:''' [[Helme]] – [[Hummuli]] – [[Laatre]] – [[Puka]] – [[Sangaste]] – [[Tsirguliina]] – [[Õru]]

'''Külad:''' [[Aitsra]] – [[Ala (Helme)|Ala]] – [[Alamõisa]] – [[Arula]] – [[Hargla]] – [[Holdre]] – [[Iigaste]] – [[Ilmjärve]] – [[Jaanikese]] – [[Jeti]] – [[Jõgeveste]] – [[Kaagjärve]] – [[Kalliküla]] – [[Kalme (Helme)|Kalme]] – [[Karjatnurme]] – [[Karu küla]] – [[Karula]] – [[Kassiratta]] – [[Kastolatsi]] – [[Kaubi (Põdrala)|Kaubi]] – [[Kaurutootsi]] – [[Keeni]] – [[Kibena]] – [[Killinge]] – [[Kirbu (Karula)|Kirbu]] – [[Kirikuküla (Helme)|Kirikuküla]] – [[Kiviküla (Õru)|Kiviküla]] – [[Koigu (Otepää)|Koigu]] – [[Koikküla]] – [[Koiva (Taheva)|Koiva]] – [[Kolli]] – [[Komsi]] – [[Koobassaare]] – [[Koorküla]] – [[Korijärve]] – [[Korkuna]] – [[Kuigatsi]] – [[Kulli (Hummuli)|Kulli]] – [[Kungi]] – [[Kurevere (Sangaste)|Kurevere]] – [[Käärikmäe]] – [[Kääriku]] – [[Kähri (Puka)|Kähri]] – [[Kähu]] – [[Laanemetsa]] – [[Lauküla]] – [[Leebiku]] – [[Lepa]] – [[Linna (Helme)|Linna]] – [[Liva]] – [[Londi]] – [[Lossiküla]] – [[Lota]] – [[Lusti (Karula)|Lusti]] – [[Lutike]] – [[Lutsu (Taheva)|Lutsu]] – [[Lõve]] – [[Lüllemäe]] – [[Makita küla|Makita]] – [[Meegaste]] – [[Miti]] – [[Muhkva]] – [[Mustumetsa]] – [[Mäeküla (Sangaste)|Mäeküla]] – [[Mägestiku]] – [[Mägiste]] – [[Mäha]] – [[Märdi (Otepää)|Märdi]] – [[Möldre (Helme)|Möldre]] – [[Neeruti (Palupera)|Neeruti]] – [[Nõuni]] – [[Nüpli]] – [[Otepää]] – [[Paju (Tõlliste)|Paju]] – [[Patküla]] – [[Pedajamäe]] – [[Piiri (Hummuli)|Piiri]] – [[Pikasilla (Põdrala)|Pikasilla]] – [[Pikkjärve (Karula)|Pikkjärve]] – [[Pilkuse]] – [[Pilpa]] – [[Plika]] – [[Pori küla|Pori]] – [[Prange]] – [[Priipalu]] – [[Pringi (Sangaste)|Pringi]] – [[Pugritsa]] – [[Puide]] – [[Põru (Puka)|Põru]] – [[Päidla]] – [[Pühajärve]] – [[Raavitsa]] – [[Rampe]] – [[Ransi]] – [[Raudsepa (Otepää)|Raudsepa]] – [[Rebasemõisa]] – [[Restu]] – [[Reti]] – [[Riidaja]] – [[Ringiste]] – [[Risttee]] – [[Roobe]] – [[Rulli]] – [[Ruuna]] – [[Räbi]] – [[Sarapuu küla|Sarapuu]] – [[Sihva]] – [[Soe (Tõrva)|Soe]] –[[Sooblase]] – [[Soontaga]] – [[Sooru]] – [[Supa]] – [[Taagepera]] – [[Tagula]] – [[Taheva]] – [[Tiidu (Sangaste)|Tiidu]] – [[Tinu]] – [[Truuta]] – [[Tsirgumäe]] – [[Tõlliste]] – [[Tõrvase]] – [[Tõutsi]] – [[Uniküla (Õru)|Uniküla]] – [[Uralaane]] – [[Vaalu]] – [[Vaardi]] – [[Valtina]] – [[Vanamõisa (Põdrala)|Vanamõisa]] – [[Vana-Otepää]] – [[Vidrike]] – [[Vilaski]] – [[Voorbahi]] – [[Väheru]] – [[Väljaküla (Tõlliste)|Väljaküla]] – [[Õlatu]] – [[Õruste]] – [[Ädu]]

=== Demograafilised näitajad ===
Arvestuslikult oli seisuga 1. jaanuar 2014 Valga maakonnas 30 176 elanikku, neist 47,5% mehed ja 52,5% naised. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,93%, tööealisi (vanuses 15–64) 62,65% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 22,41%. 82,63% elanikest olid eestlased ja 12,51% venelased. Elanike tihedus oli 14,8 in/km². Alates aastast 2004 on maakonna rahvaarv kahanenud 4154 inimese võrra. Kahanemise peamiseks põhjuseks üldise loomuliku negatiivse [[iive|iibe]] kõrvalt on [[rändeiive]] ehk maakonnast lahkunud elanikud.&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot; /&gt;

== Loodus ==

=== Pinnamood ===
[[Pilt:Rubina soo 2.jpg|pisi|Laugas [[Rubina soo]]s]]
Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb [[Sakala kõrgustik]]u kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja–lõunasuunalised väike[[voor]]ed ning madalamatel niiskematel aladel [[puisniit|puisniidud]] ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud [[Õhne jõgi|Õhne]] ja ta lisajõgede orgudest ([[Tikste ürgorg]]). Paljudes kohtades paljanduvad seal orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ja üksikute metsatukkadega. Lõuna pool, Hummuli ja [[Taagepera]] ümbruses, leidub ka kuplistikke.

Valga maakonna lõunaosas, Läti piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, [[nõmm]]ede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja–lõunasuunaline [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] orund ning selle jätkuks olev [[Valga nõgu]], kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest [[Lammorg|lamm-]] või [[moldorg]]udest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, kuhu Tõlliste kohal suubub [[Pedeli jõgi|Pedeli]] ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses.[[Pilt:Kuutsemägi, 2009.jpg|vasakul|pisi|Valga maakonna kõrgeim tipp Kuutsemägi (217&amp;nbsp;m)]]
Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on [[Kuutsemägi]] (217&amp;nbsp;m), [[Meegaste mägi]] (214&amp;nbsp;m), [[Harimägi]] (212&amp;nbsp;m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ja rohkete järvedega, millest tuntuim on [[Pühajärv]]. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed, kuid reljeef on seal samuti väga liigestatud. Valga nõost kagus kerkib lääne–idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis jätkuvad ka Läti piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on [[Karula Pikkjärv]] kuplistiku põhjaserval.

Maakonna lõunaossa jääb [[Hargla nõgu]] – kõrgustikevaheline tasane ala, kus metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase loodusega on [[Koiva jõgi|Koiva]] ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõe]] orud ning [[Aheru järv]]e ümbrus.

Maakonna metsamaa pindala on pea 114 000&amp;nbsp;ha, mis moodustab 56,7% maakonna pindalast. Peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Metsad on liigendatud niitude, nõmmede, luhtade ja soodega. Üldpindalast on 7900 hektarit soode all, millest 5400 hektarit [[kõrgsoo]]d ehk rabad. Suurimad rabad on [[Rubina soo|Rubina]], [[Korva soo|Korva]] ja [[Holdre Lagesoo|Lagesoo]].

=== Järved ja jõed ===
{| class=&quot;wikitable floatright&quot;
|+ Valga maakonna suurimad järved (ha)
|[[Võrtsjärv]]
|300*
|-
|[[Pühajärv]]
|285,9
|-
|[[Aheru järv]]
|234
|-
|[[Nõuni järv]]
|78,8
|-
|[[Tündre järv]]
|72,9
|-
|[[Koorküla Valgjärv|Valgjärv]]
|44,1
|-
|[[Suur-Apja järv]]
|42,6
|-
|[[Korijärv]]
|36,4
|-
|[[Karula Pikkjärv|Pikkjärv]]
|34,9
|-
|[[Nüpli järv]]
|27,5
|-
|[[Inni järv]]
|24,5
|-
|[[Kaarnajärv]]
|23,6
|-
|[[Mõrtsuka järv]]
|19,7
|-
|[[Juusa järv]]
|19,3
|-
|[[Kääriku järv]]
|19,3
|-
| colspan=&quot;2&quot; |*Valga maakonnas asuv osa
|}
Maakond on väga järvederohke. Eriti arvukalt on järvi [[Otepää kõrgustik]]ul, Karula kuplistiku alal ning [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] valgalal. Üle ühe hektari pindalaga looduslikke järvi on piirkonnas ligi 180, kogupindalaga 17&amp;nbsp;km². Suurim järv on [[Pühajärv]] (286 ha), millele järgneb [[Aheru järv|Aheru]] (234 ha). Maakonna piiridesse kuulub ka [[Võrtsjärv]]e lõunatipp pindalaga 300 hektarit. Suurem osa järvi on suhteliselt madalad ja alla 10 meetri sügavused. Sügavamad järved maakonnas on (Eesti sügavuselt kolmas) [[Udsu järv|Udsu]] (30,2&amp;nbsp;m) ja [[Petajärv]] (25&amp;nbsp;m), millest mõlemad asuvad [[Koorküla järvestik]]us jääaja setetega täitunud ürgorgude kohal. Maakonnas on neli ametliku suplusranda – Tõrvas [[Riiska järv|Riiska]] ja [[Tõrva Vanamõisa järv]]e, Otepääl [[Pühajärv]]e ja Valgas [[Pedeli jõgi|Pedeli jõe]] kaldal.

Järvede kalastik on suhteliselt muutlik, kuna väiksemates järvedes esineb madaluse tõttu talviti suremist, hukutades hapnikunõudlikumaid liike – [[Siig (perekond)|siiglasi]], [[Latikas|latikat]], [[koha]] jt. Mõnedes järvedes esineb sageli üle 10 kalaliigi.

Üle ühe hektari suurusi paisjärvi on maakonnas kokku 30, summaarse pindalaga u 100&amp;nbsp;ha. Avalikus kasutuses on neist 20. Suurim tehislik järv on Puide veehoidla [[Jõku jõgi|Jõku jõel]] (pindala 11,5 ha).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Piirkonna tuntuim jõgi on [[Väike Emajõgi]], mis saab alguse Pühajärvest ning suubub Võrtsjärve, voolates täies pikkuses Valga maakonnas. Teised tähtsamad jõed on Valga linna läbiv Väikese Emajõe suurim lisajõgi [[Pedeli jõgi|Pedeli]] ja Tõrva linna läbiv [[Õhne jõgi]] ning selle suurim lisajõgi [[Jõku jõgi|Jõku]]. Maakonna kagunurka läbib teel [[Võrumaa]]le [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Pilt:Pühajärve sõjatamm udus.jpg|vasakul|pisi|Valga maakonna jämedaim puu – Pühajärve sõjatamm, mille tüve ümbermõõt on 6,98 m]]
=== Looduskaitse ===

Looduskaitsealune territoorium moodustab Valga maakonna kogupindalast umbes 20%. Suurimateks looduskaitseobjektideks Valgamaal on [[Otepää looduspark]], [[Karula rahvuspark]] ja [[Koiva-Mustjõe maastikukaitseala]]. Kaitsealasid, mille hulka kuuluvad rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle alatüübid, nagu pargid, puistud, [[arboreetum]]id, on kokku 60. Suurim neist on Otepää looduspark, mis pindala (22 430 ha) poolest on ühtlasi suurim maastikukaitseala Eestis. Kaitsealust territooriumi, mis peale kaitsealade hõlmab ka hoiualasid ja püsielupaiku, on pindalalt kokku 43 431 ha.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Üksikobjektidena on kaitse all 28 põlispuud ja 5 [[rändrahn]]u. Kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on jämedaim [[harilik kuusk]] Eestis. Puu kõrgus on 29 meetrit ja selle tüve ümbermõõt on 4,32 meetrit. Kõige jämedam puu, [[Pühajärve sõjatamm]], on 6,98-meetrise ümbermõõduga. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn – [[Helgikivi]], mille ümbermõõt on 30,2 meetrit ja maapealne ruumala 61 m³.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Aluspõhi ===
Maakonna [[Aluspõhi|aluspõhja]] moodustavad [[Devoni liivakivi]]d, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad [[Kesk-Devon]]i [[Burtnieki lade]]me heledavärvilised liivakivid, millega vaheldumisi esinevad savi- ja merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad Kesk-Devoni [[Aruküla lade]]me liivakivid, mis on põimjaskihilised [[aleuroliit]]ide, savide ja [[Dolomiit|dolomiidi]] vahekihtidega.

Aluspõhja katab [[kvaternaar]]sete setete kompleks ([[Glatsiaalsed setted|glatsiaalsed]], [[Limnoglatsiaalne sete|limnoglatsiaalsed]] ja [[Fluvioglatsiaalne sete|fluvioglatsiaalsed setted]]). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas [[moreen]]. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10–100&amp;nbsp;m ja enamgi). Pinnasevesi lasub 0–10&amp;nbsp;m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi. Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust võib takistada reljeef.

== Majandus ==
Valgamaa on peamiselt tööstuse ja põllumajandusega tegelev piirkond, kus asub ka Eesti tuntuim puhke- ja spordikeskus Otepää. 2013. aastal oli maakonna keskmine brutopalk 729 eurot (võrdluseks Eesti keskmisega 949 eurot samal aastal).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Ettevõtlus ===
31. detsembril 2013 oli Valgamaal kokku 2717 [[ettevõte]]t (sh 930 [[füüsilisest isikust ettevõtja]]t ja 1787 [[äriühing]]ut), 677 [[mittetulundusühing]]ut ja 23 [[sihtasutus]]t.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Suurema keskmise käibega tegevusalad olid puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, hoonete ehitus, toiduainete tootmine, taime- ja loomakasvatus ja hulgikaubandus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tähtsal kohal on turism (peamiselt Otepää piirkonnas). Toodete ja teenuste eksport (2013. aastal 142,5 miljonit eurot) oli tunduvalt suurem kui import (81 miljonit eurot).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Põllumajandus ja karjakasvatus ===
2014 oli Valgamaal põllukultuuride kasvupind kokku 24 123&amp;nbsp;ha, millest moodustas [[teravili]] 13 554&amp;nbsp;ha, [[kaunvili]] 1236&amp;nbsp;ha, [[raps]] ja rüps 2838&amp;nbsp;ha, kartul 93 ja avamaa köögivili 38&amp;nbsp;ha. 2013. aasta lõpuks oli põllumajanduslik kogusaak teravilja puhul 40 662 t, kaunvilja 2256 t, rapsi- ja rüpsiseemne 7184 t, kartuli 1228 t ja avamaa köögivilja puhul 190 t.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kariloomi oli Valga maakonnas 2013. aastal kokku umbes 24 700 looma, kellest [[veis]]eid 12 100 (sh piimalehmi 3700), [[siga|sigu]] 1200, [[lammas|lambaid]] ja [[kodukits]]i 7700. Loomakasvatustoodangult toodeti kokku 1233 t liha ja 28 585 t piima.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tervishoid ja hoolekanne ==
{| class=&quot;wikitable floatright&quot;
|+
Maakonna hoolekandeasutused ja pakutavate kohtade arv
!Asutus
!Kohad
|-
|MTÜ Hellenurme Mõis
|390
|-
|SA Taheva Sanatoorium
|93
|-
|AS Valga Haigla
|90
|-
|MTÜ Paju Pansionaadid
|90
|-
|MTÜ Valgamaa Tugikeskus
|62
|-
|AS Hoolekandeteenused

Tõrva Kodu
|60
|-
|MTÜ Sangaste Asundused
|56
|-
|SA Tõrva Haigla
|33
|-
|Valga lastekodu Kurepesa
|31
|-
|SA Otepää Tervisekeskus
|23
|-
|OÜ Taagepera Resort
|19
|-
|Karula hooldemaja
|18
|-
|Hummuli hoolekandekeskus
|16
|}

Valgamaal pakuvad statsionaarset arstiabi tervishoiuteenust [[AS Valga Haigla]], [[SA Otepää Tervisekeskus]] ja [[SA Tõrva Haigla]]. Otepää tervisekeskus ja Tõrva haigla on mõeldud hooldusraviks, Valga haiglas pakutakse lisaks hooldusravile ka eriarstiabi. Ambulatoorseid eriarstiabiteenuseid on võimalik saada kõigis kolmes statsionaarset arstiabi pakkuvas asutuses. Maakonna elanikele on üldarstiabi tagamiseks avatud 17 perearstinimistut, kelle heaks töötab 15 [[perearst]]i, 2 asendusarsti, 2 abiarsti ja 19 pereõde. Kõige suurem nimistu, teeninduspiirkonnaga [[Tõrva linn]], [[Helme vald|Helme]] ja [[Põdrala vald]], on perearst Merike Ausmehel. Nimistusse kuulub 2500 patsienti. Maakonnas on kuus perearstinimistut, mille suurus ületab 2000 patsienti. Kõige väiksem maakonna perearstinimistu teenindab [[Tõlliste vald|Tõlliste]] ja [[Õru vald]]a, nimistusse kuulub 681 patsienti. Kuni 2012. aasta lõpuni korraldas maakonnas perearstiabi [[maavanem]], seoses tervishoiuteenuste seaduse muutumisega on alates 1. jaanuarist 2013 vastav pädevus ja kohustus antud [[Terviseamet]]ile.&lt;ref name=&quot;biWNi&quot; /&gt;

Valga maakonnas on kokku 13 hoolekandeteenuseid pakkuvat asutust, millest suurim on [[Hellenurme mõis]] 390 elamiskohaga. Neli asutust on registreeritud mittetulundusühinguna, kolm sihtasutusena, kaks [[aktsiaselts]]ina ja üks osaühinguna. Ülejäänutel [[Juriidiline isik|juriidilised isikud]] puuduvad. 2014. aasta seisuga on maakonnas võimalik hoolekandeteenuseid pakkuda 981 inimesele, millest täidetud oli 818 kohta. Maakonnas osutavad koduteenuseid 27 sotsiaalhooldajat ja 294 teenindavat isikut.

[[Fail:Valga haigla (1).JPG|pisi|tühi|AS Valga Haigla peahoone]]

== Turism ==
{| class=&quot;wikitable floatright&quot;
|+Valga maakonna enimkülastatud sündmused 2011 – 2013'' ''(SA Valgamaa Arenguagentuuri andmetel)
!Sündmus
!2011
!2012
!2013
|-
|[[Rally Estonia]]
|13 000
|23 186
|19 437
|-
|Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival
|8000
|12 000
|15 000
|-
|[[Tartu maraton]]*
|7045
|9563
|11 286
|-
|[[Tartu rattamaraton]]*
|4925
|7454
|8084
|-
|Valga-Valka kaksiklinnade festival
|6700
|5700
|6300
|-
|[[Leigo Järvemuusika]]
|5000
|5000
|5000
|-
|Klaperjaht
|–
|5000
|5000
|-
|[[Tartu jooksumaraton]]*
|2011
|6790
|8383
|-
|Tõrva loits
|2000
|2000
|4000
|-
|Euroopa saunamaraton
|208
|449
|654
|-
| colspan=&quot;4&quot; |*võistlejad ilma pealtvaatajateta
|}
[[Pilt:Sangaste mõisa peahoone1.jpg|vasakul|pisi|[[Sangaste mõis]]a peahoone]]
Valgamaal asub kokku 69 [[mõis]]a ja [[loss]]i, millest tuntumad on [[Sangaste loss|Sangaste]] ja [[Taagepera mõis|Taagepera loss]] (Eesti parim pulmakoht 2007–2013).&lt;ref name=&quot;mFuRY&quot; /&gt; Valga maakonna tuntuim ja külastatuim turismisihtkoht on [[Otepää]] linn, mis kannab aastast 1996 igal talvel 21. detsembrist kuni 20. märtsini [[talvepealinn]]a nimetust. Otepää piirkond on tuntud kui üks eesti mitmekülgseimatest treeninglaagrite ja talispordiürituste toimumiskohtadest. Majutuskohtade arvult on Valgamaa Eestis maakondade võrdluses neljas ([[Harjumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Pärnumaa]] järel). 2013. aasta seisuga asus Valga maakonnas 77 majutuskohta, mis pakkusid kokku 826 tuba ning 2149 voodikohta (siia kuuluvad vaid statistikakohuslaste andmed).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Enimkülastatud sündmused maakonnas on [[Rally Estonia]] ja rahvusvaheline [[Valga militaarajaloo festival]] (Lõuna-Eesti parim turismisündmus 2013) ning enimkülastatud objektideks [[Kuutsemäe Puhkekeskus]] ja [[Tehvandi spordikompleks]]. Valga maakonna tuntumad vaatamisväärsused piirkondade kaupa:&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Tõrva piirkonnas ===

Tõrva linnas: [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] ja [[Tõrva Gümnaasium]]i park, [[Riiska järv|Riiska]] ja [[Tõrva Vanamõisa järv|Vanamõisa järve]] puhkealad, [[Tikste ürgorg]], [[Tõrva linnamägi|Tõrva Tantsumägi]]. Helme vallas: [[Barclay de Tolly mausoleum]], [[Helme ordulinnus]]e varemed, [[Helme koopad]], Helme koduloomuuseum, Helme ohvriallikas, Eesti klaverimeistrite toodetud klaverite kogum Helme mõisahoones, kindralmajor [[Jaan Soots]]i ja [[Aleksander Jaakson]]i mälestuskivid, [[Mats Erdell]]i kabel Taagepera kalmistul. Põdrala vallas: Võrtsjärve suubuv Väike Emajõgi koos Pikasilla puhkealaga, [[Henrik Visnapuu]] ja [[Johann Paul]]i sünnikohad. Hummuli vallas: [[Koorküla koopad]], Koorküla Valgjärv, [[Udsu järv]] (sügavuselt kolmas Eestis), Põhjasõjaaegne mänd, tuhandeaastane kalmistu, [[Hummuli lahing]]upaik. 

=== Otepää piirkonnas ===
{| class=&quot;wikitable floatright&quot;
|+Valga maakonna külastatumad turismiobjektid 2011–2013 
(SA Valgamaa Arenguagentuuri andmetel)
!Objekt
!2011
!2012
!2013
|-
|Tehvandi spordikompleks
|33 328
|57 329
|73 625
|-
|Kuutsemäe puhkekeskus
|30 000
|–
|28 000
|-
|Pühajärve SPA- ja Puhkekeskus
|19 548
|23 207
|22 345
|-
|Otepää seikluspark
|24 617
|22 553
|23 305
|-
|GMP Clubhotel Pühajärve restoran
|19 500
|19 500
|19 500
|-
|[[Taagepera mõis|Taagepera loss]]
|10 500
|10 500
|10 500
|-
|Otepää snowtubing
|7300
|7000
|4500
|-
|[[Sangaste loss]]
|7345
|12 000
|12 600
|-
|Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon
|5000
|4823
|6020
|-
|[[Barclay de Tolly mausoleum]]
|3012
|3300
|2373
|}

Otepää vallas: [[Otepää linnamägi]], [[Väike Munamägi]], Apteekrimägi, Pühajärv, [[Otepää kirik]], Vabadussõjas langenute mälestussammas, [[Tehvandi spordikeskus]], Märdi veskitamm, [[Pühajärve sõjatamm]]. Palupera vallas: Palupera ja Hellenurme mõisakompleksid parkidega, [[Hellenurme vesiveski]] ja puhkeala, Middendorffide perekonnakalmistu. Puka vallas: [[Kuigatsi]] mõisa park ja hooned [[Kuigatsi]] külas, Puka põlispuude grupp, Komsi puistu, [[Aakre mõis]]a hooned ja park [[Aakre]] külas, [[Puka]] aleviku keskuse hoonestus (pangahoone sõdadevahelisest ajast, raudteejaam, apteek), [[Vooremägi]], [[Kuigatsi linnamägi|Kuigatsi ehk Puka linnamägi]], Ristimägi Kähri külas. Sangaste vallas: Sangaste loss ja lossipark, [[Sangaste kirik]], Sangaste kalmistu, [[Sangaste linnamägi]], [[Harimägi]], [[August Gailit]]i sünnikodu. 

=== Valga piirkonnas ===

Valga linnas: Valga Vabadussammas, Valga Raekoda, [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]], skulptuur &quot;Nipernaadi&quot;, mälestustahvel [[Stefan Bathory]]ile, mälestustahvel [[Johannes Märtson]]il, [[Alfred Neuland]]i – esimese eestlasest olümpiavõitja – mälestusmärk, [[Valga raudteejaam]]. Karula vallas: Karula ja Kaagjärve mõisakompleksid, [[Karula kirik]], [[Pikkjärve (Karula)|Pikkjärve]] maastikukaitseala loodusobjektid. Taheva vallas: [[Ristipuu]]d Kallikülas, [[Püha pettai]] Harglas, Ohvrikivi Tsirgumäel, Ohvrimänd Tsirgumäel, RMK [[Tellingumägi|Tellingumäe]] vaatetorn, [[Taheva mõis]]a kompleks koos pargiga, [[Aheru järv]], [[Oore männikud]], Mustajõe-Koiva maastikukaitse ala. Tõlliste vallas: [[Paju mõis]], Paju mälestusmärk. Õru vallas: [[Lota mõis]] Lota külas, luuletaja [[Friedrich Kuhlbars]]i sünnikoht [[Uniküla (Õru)|Uniküla külas]], loomaarstiteadlase [[Elmar Roots]]i sünnikoht Priipalu külas, maalikunstnik [[Kristjan Teder|Kristjan Tedre]] sünnikoht Priipalu külas, [[Uniküla koopad]] Unikülas.

== Kultuur ==

=== Kirjandus ===
[[Pilt:Henrik Visnapuu 1917.jpg|pisi|püsti|Henrik Visnapuu sündis Helme alevikus]]
Valgamaalt on pärit mitmed Eesti kirjandusmaastiku muutnud isikud. Peamiselt on nende looming ja tegevus Valgamaaga seotud 20. sajandil. Valgamaa kõige tuntumaks kirjanikuks võib pidada [[Ala (Helme)|Ala külast]] pärit [[Hella Wuolijoki]] (1886–1954), kes sai maailmakuulsaks näidenditega, mis on kirjutatud [[soome keel]]es ja Soome elust. Wuolijoki esimestes teostes on palju juttu Valgamaast.

Helmes on sündinud luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik [[Henrik Visnapuu]], kes oli üks [[Siuru]] kirjandusrühmituse kesksemaid ja aktiivsemaid liikmeid. Siuru asutaja ja juhtfiguur [[August Gailit]]i (1891–1960) romaani &quot;[[Toomas Nipernaadi]]&quot; tegevus ei ole küll faktiliselt autori sünnikohaga seotud, kuid peategelasel oli Valgamaalt pärit kohalik prototüüp. Gailit ise sündis Sangaste mõisa lähedal [[Kuiksilla]]l. Nooruses kolis Gailit Valgamaa piires mitu kordi, kui Sangastest suundus perekond [[Laatre mõis]]a ja sealt 1906. aastal [[Tsirguliina]] alevikku.

[[Herta Laipaik]] (1921–2008) sündis [[Hummuli]]s Kaprani talus. Mitmed tema teosed sisaldavad [[Helme kihelkond|Helme kihelkonna]] rahvapärimusi või on saanud ainest Helme ajaloost. Laipaiga romaani &quot;Hallid luiged&quot; (1986) tegevus toimub väikelinnas Tõrvatus (Tõrva) ja Valgas.
Eesti üks kuulsamaid novellikirjanikke [[Mats Traat]] (s. 1936) on sündinud Palupera vallas Meema külas ning on paljudes oma teostes jäädvustanud Valgamaad. Tema teoste tegelased on nii mõnigi kord rääkinud Otepää murrakus.

Eesti kaasaegse ulmekirjanduse menukaim autor [[Indrek Hargla]] (s. 1970) pärineb [[Hargla]]st. Oma kirjanikunime Hargla on mees just oma kodupaiga järgi valinud. Hargla kriminaalromaanide sari apteeker Melchiorist on Eesti uuema aja ulmekirjanduse tippteoseks.

[[Mehis Heinsaar]]e (s. 1973) novellides &quot;Kohtumine Taageperas&quot; ja &quot;1969&quot; on tegevuspaigaks Taagepera.

Rahvaluule- ja keeleteadlasena Eesti ühiskondliku elluärataja [[Jakob Hurt]] pidas õpetaja ametit Otepääl aastatel 1872–1880. Hurda elust Otepääl on kirjutanud ka soome-rootsi kirjanik Ester Stậhlberg (1870–1950) ajaloolises romaanis &quot;Päikese tõusu poole&quot;.

=== Muusika ja näitekunst ===
Rahvapilliõpetaja ja torupillimeister [[Ants Taul]] (s. 1950) on sündinud Tõrvas. 1995. aastast on Taul [[Viljandi Kultuurikolledž]]i rahvapilliõppejõud. Ta on asutanud pereansambli Torupill (1995), mis esinenud paljudes riikides. Valgas on sündinud trompetist [[Abi Zeider]] (1920–1999), kes mänginud džässi- ja estraadiorkestrites ning oli [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] estraadiorkestri kontsertmeister. Tunnustatud dirigent [[Peeter Lilje]] (1950–1993) on sundinud Valgas, kus õppis ka muusikakoolis. Lilje oli [[Estonia kontserdisaal|Estonia]] kontsertmeister ja [[dirigent]] ning [[ERSO]] ja Oulu linnaorkestri peadirigent. Ta juhatas [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestreid]] paljudes riikides üle maailma.

[[Madis Kõiv]] (1929–2014) elas lapsepõlves Tõrvas ja Valgas. Töötanud õppejõu ja teadurina. Kirjutanud [[näidend]]eid, [[proosa]]t ja [[kuuldemäng]]e ning tegelenud [[maalikunst]]iga.

Maakonnas sündinud ja kasvanud näitlejatest on laiemale publikule kõige tuntum [[Holdre vald|Holdre vallas]] sündinud [[Lembit Eelmäe]] (1927–2009), kelle kuulsaimaks rolliks võib pidada [[Jaan Tooming]]a &quot;[[Põrgupõhja uus Vanapagan (film)|Põrgupõhja uues Vanapaganas]]&quot; mängitud Jürkat. Näitleja [[Meta Luts]] (1905–1958) sündis [[Riidaja vald|Riidaja vallas]]. Luts alustas lavateed teatris [[Endla (teater)|Endla]] ja töötas seejärel [[Estonia (teater)|Estonias]] ning [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatris]]. Näitleja [[Anne Veesaar]] sündis 1957. aastal Valgas. Veesaar on töötanud [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] ja [[Vanalinnastuudio]]s. Üks tema tuntumaid osatäitmisi on telesarjas &quot;[[Õnne 13]]&quot;. Tõrvast on pärit ka Ugala näitleja [[Aarne Soro]]. [[Pikasilla (Põdrala)|Pikasilla külast]] on pärit [[Lea Tormis]] (s. 1932), kes on tuntud teatriteadlane ja kriitik.

=== Sport ===
[[Pilt:Alfred Neuland.jpeg|pisi|püsti|Eesti tõstja ja esimene eestlasest olümpiavõitja [[Alfred Neuland]]]]
Valgamaa spordis on enim tooni andnud [[suusatamine]] ja [[raskejõustik]]. Valgamaa pikaajalised sporditraditsioonid on kinkinud Eestile esimese olümpiavõitja [[Alfred Neuland]]i. Neuland, kes võitis kulla [[Antwerpeni olümpiamängud]]el aastal 1920, sündis Valgas aastal 1895. Aastal 1924 lisandus Neulandi kollektsiooni ka olümpiahõbe [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisist]]. Valgast pärit [[Kiirkäimine|käija]] [[Bruno Junk]] on võitnud olümpiamängudelt kaks pronksmedalit. Aastal 1952 sai ta sellega hakkama [[Helsingi olümpiamängud|Helsingis]] ja 1956 [[Melbourne olümpiamängud|Melbourne'is]].

Otepääl, endises [[Pühajärve vald|Pühajärve vallas]] sündinud [[August Englas]] on tulnud maailmameistriks [[Kreeka-Rooma maadlus]]es aastal 1953 ja [[vabamaadlus]]es aastal 1954. Kergejõustiklastest on Valgast (täpsemalt [[Valka]] poolsest osast) pärit neli korda olümpiamängudel osalenud [[Pavel Loskutov]]. [[Raimond Luts]]u õpilase parimaks saavutuseks on EM-i hõbemedal meeste [[maratonijooks]]us (2002).

Valgas on püstitatud kolm Eesti rekordtulemust kergejõustikus, millest tuntuim on Eesti odaviskerekord 87.83, mis on [[Andrus Värnik]]u nimel ja visatud 2003. aasta 19. augustil. Tipptulemusena on märgitud rekorditeraamatusse ka [[Anu Teesaar]]e naiste kümnevõistluse rekord 6411 (5. september 2004) ja [[Jekaterina Jutkina]] naiste 5 kilomeetri käimistulemus 24.07 (7. juuni 2003). Pallimängudes on Valgamaal ette näidata ainus Eesti meistrivõistluste kuldmedal meeste [[käsipall]]is, mille võitis võistkond Valga Maret-Sport aastal 1992. Valgal on Eesti meistriliigavõistkond nii korv- kui ka käsipallis.

Valgast on pärit mitu tuntud sporditreenerit eesotsas [[Rein Ahun]]iga, kes on olnud kergejõustikutalentide [[Märt Israel]]i ja praegu [[NFL]]-is mängiva [[Margus Hunt|Margus Hundi]] treeneriks. Eesti üks läbi aegade parimaid käsipallureid [[Kaupo Palmar]] alustas oma käsipallitreeninguid Valgas aastal 1985. Kahel korral Eesti parimaks käsipalluriks valitud Palmari esimesed juhendajad olid [[Ebba Lõokene]] ja [[Ülo Mere]].

Valgamaal asub tuntud talispordi- ja suusalinn Otepää, kus on korraldatud [[Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|murdmaasuusatamise MK-etappe]]. Esimene neist toimus aastal 1999. Aastatel 2003–2012 toimusid MK-etapid Otepääl igal aastal, seejärel 2015. ja 2017. aastal. Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaalis on hariduse omandanud paljud tuntud Eesti spordikuulsused nagu näiteks maanteeratturid [[Rein Taaramäe]], [[Tanel Kangert]] ja [[Rene Mandri]] ning murdamaasuusatajad [[Aivar Rehemaa]] ja [[Algo Kärp]].

Tuntumatest talisportlastest on maakonnast pärit kolmekordne olümpialane suusatamises [[Elmo Kassin]] (Valga), suusataja [[Kein Einaste]] (Sangaste), laskesuusataja Kalju Ojaste (Otepää) ja kelgutaja [[Helen Novikov]] (Tõrva). Kunagisest [[Kaagjärve vald|Kaagjärve vallast]] on pärit tuntud spordipedagoog ja Eesti suusakoondise juhina kahel OM-il käinud [[Kaarel Zilmer]].

Valgamaa spordielu koordineerib [[Valgamaa Spordiliit]], mis on asutatud 30. novembril 1995. Spordiliidu juhatuse esimees on [[Tiit Kattai]].

=== Meedia ===
Valga linnas asub nädalas kolm korda ilmuva maakonnalehe [[Valgamaalane]] toimetus. Ajaleht kuulub koos [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], [[Virumaa Teataja]] ja [[Järva Teataja]]ga meediaettevõttesse [[AS Eesti Meedia]].

Tõrva linna, Helme ja Põdrala valla piirkonnas toimuvaid sündmusi kajastab kord kuus ilmuv [[Helme Kihelkonnaleht]]. Otepää vald koos Palupera, Puka ja Sangaste vallaga annab välja ühist piirkondlikku häälekandjat [[Otepää Teataja]], mis ilmub kaks korda kuus.

Valga linnas asub maakonna ainuke alaline raadiojaam [[Ruut FM]]. Periooditi tegutseb Valga maakonnas noorte eestvedamisel [[Tõrva Raadio]].

=== Valga maakonnast pärit kultuuri- ja ühiskonnategelasi ===
[[Pilt:Konrad Mägi. Meditatsioon (Maastik daamiga). 1915-1916.jpg|pisi|Konrad Mägi &quot;Meditatsioon (Maastik daamiga)&quot;, õlimaal 1915–1916]]
* [[Jānis Cimze]], pedagoog ja muusikamees, aastatel 1849–1881 Valgas [[Cimze seminar]]i juhataja
* [[Konrad Mägi]], maalikunstnik ja pedagoog, sündis Hellenurme vallas
* [[Ilmi Parmasto]], mükoloog, sündinud Valgas
* [[Tiit Käbin]], õigusteadlane ja poliitik
* [[Tiit Vähi]], poliitik ja majandustegelane, sündis Kaagjärvel ja lõpetas [[Valga 1. Keskkool]]i, töötas Valga autotranspordibaasis ja oli selle direktor 1976–1989
* [[Paul Varul]], õigusteadlane ja riigitegelane
* [[Urmas Ott]], teleajakirjanik, sündis ja kasvas Otepääl

== Haridus ja noorsootöö ==
Õppeaastal 2013/2014 oli maakonnas kokku 23 õppeasutust. Nendest 20 [[munitsipaalkool]]id ehk õppeasutused hallatud kohaliku omavalitsuse poolt, kaks ametlikku [[riigikool]]i ja üks [[erakool]]. Munitsipaalkoolide hulka kuulub 7 [[gümnaasium]]i ja keskkooli (üks kaugõppegümnaasium) ja 13 [[põhikool]]i. Riigikoolidest on maakonnas [[Valga Jaanikese Kool]] ja [[Valgamaa Kutseõppekeskus]]. Maakonna ainukeseks erakooliks on [[Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal]].

Valga maakonna suurimad (õpilaste arvu põhjal 2013/2014) koolid on: [[Valga Põhikool]] (846), [[Tõrva Gümnaasium]] (446), Valgamaa kutseõppekeskus (415), [[Valga Vene Gümnaasium]] (1. septembrist 2015 jätkab Valga vene gümnaasium põhikoolina, kandes nime Valga Priimetsa kool) (391) ja [[Otepää Gümnaasium]] (387).

Eesti hariduse infosüsteemi andmete põhjal on Valgamaal 7 huvikooli: [[Valga Muusikakool]], [[Tõrva Muusikakool]], [[Otepää Muusikakool]], [[Puka Kunstikool]], Valga Kultuuri- ja huvialakeskus, Valgamaa Noorte Tehnikakeskus ja Valga Ukraina Laupäevakool Kalõna.

Koolides õppis 2014. aastal kokku 3700 õpilast ja töötas kokku 481 [[pedagoog]]i (lisaks aineõpetajatele ka koolide juhtkond). Lisaks töötavad koolides mitmed erialaspetsialistid – huvijuhid, infojuhid, [[Logopeedia|logopeedid]], psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid. Valgamaa aasta õpetaja 2014 nimetuse pälvis Valga Jaanikese kooli õpetaja Jelena Sljusartšuk.
 
== Ajalugu ==
=== Keskaeg ===
Maakonna ajalugu ulatub Saksa vallutuse aegsesse asustusse [[13. sajand]]il, mille kohta leidub andmeid [[Läti Henriku kroonika]]s. See nimetab Eesti-Läti piiriks [[Ümera jõgi|Ümera jõge]]. Ajaloolased on selleks pakkunud ka [[Säde jõgi|Säde jõge]], mis lõuna poolt Valga külje alt läbis [[Tireli soo]] põhjaosa ning voolas [[Burtnieki järv]]e. Suur Tireli soo ja Säde jõe ülemjooksu ümbritsevad heinamaad ja metsad olid vanasti küllap veel laialdasemad ja läbipääsmatumad ning seega piiriks nagu loodud.

Muistne (13. sajandi) rahvuspiir on kulgenud hoopis teisest kohast. Arvatavasti olid Härgmäe ümbruse alad tollal eestlastega asustatud ning rahvuspiir kulges arvatavasti Säde jõe allikailt metsi mööda [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kõige põhjapoolsema kääruni ja sealt edasi Koiva jõge mööda. Ei ole muidugi ka välistatud, et Kaagjärve ümbrus kuulus toona koos Valga linna alaga latgalitele.

13. sajandil toimunud ristisõdade ja muistse vabadusvõitluse järgselt kujunes Valgamaa ajaloolise [[Vana-Liivimaa]] loomulikuks keskuseks, kust läksid läbi tähtsamad liiklemisteed nii põhjast, lõunast kui ka idast, omades seega suurt strateegilist tähtsust.
[[Pilt:Helme linnus 2.jpg|pisi|14. sajandil ehitatud [[Helme ordulinnus]]e varemed]]

=== Varauusaeg ===
[[3. juuli]]l [[1783]] kehtestas [[keisrinna]] [[Katariina II]] Balti provintsides uue halduskorra ning moodustas peaasjalikult [[Riia kreis|Riia]] ja [[Võnnu kreis]]idest seni Riia maakonda kuulunud Valga linna ümber [[Valga kreis]]i. Tollane Valga maakond koosnes üheteistkümnest vallast, millest üheksa asus praeguse Läti aladel ja ainult kaks – [[Luke vald|Luke]] (läti k Lugaži, saksa k Luhde) ja [[Härgmäe vald|Härgmäe]] (läti k Ērģeme, saksa k Ermes) – ulatusid servapidi ka praeguse Eesti alale, peamiselt Valga linna ümbruses. Uue kreisi tõmbekeskuseks muutus Valga linn, mis oli saanud linnaõigused juba [[1584]]. aastal Poola kuningalt [[Stefan Batory]]lt.

[[1789]]. aastal elas Valgas 891 inimest. Seoses Valga linna muutumisega kreisilinnaks rajati sinna [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]], aastail 1783–1786 valmis kreisiametiasutuste hoone (hilisem vangla).

=== Lähiajalugu ===
{{vaata|Valgamaa|Valga rajoon}}
12. veebruaril 1919 andis Eesti Vabariigi valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta [[Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus Eesti vägede kätte sattunud maa-alast, mis oli küllaltki väike. Teiselt poolt ulatusid päris Valga lähedale Võru, Tartu ja Viljandi maakonna osad. Algse Valga maakonna alla kuulusid [[Sooru vald|Sooru]], [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju]], [[Luke vald|Luke]], Valga ja [[Hoomuli vald|Hoomuli vallad]]. Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal asusid veel veel [[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]] ja [[Helme kihelkond]]adest need vallad, mis [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] rekvisitsiooni komisjoni alla kuulusid. 19. aprillil 1919 asus [[Valga maavanem|Valga maakonnavalitsuse esimehe]] ametisse [[Karula]] talunik [[Johann Kurvits]]. Selles ametis oli ta juulini 1921, mil tema ametiposti võttis üle [[August Sild]].

Valga ja osalt ka Härgmäe ümbruses oli kuni 1920. aastateni paljus tegemist Eesti-Läti segaaladega, kus puudus kindel ja täpne rahvuspiir. Ka Valga linnas oli tollal eestlasi ja lätlasi umbes võrdselt. Kindla ja konkreetse rahvuspiiri kujunemisele aitas kaasa 1920. aastal [[Eesti-Läti piir|Eesti-Läti riigipiiri]] paikapanek, mis jättis 18. sajandil moodustatud [[Valga kreis]]ist (maakonnast) Eestile [[Paju mõis|Paju]] ja [[Sooru mõis]]a alad ning enamiku Valga linnast (seal olid eestlased ka paljus ülekaalus), ülejäänu jäi aga Lätile. Suurimad erinevused ajaloolisest [[Valga kreis]]ist olid Eesti-Läti piiril [[Valga]] ja [[Mõisaküla]] kohal. Kui ajalooline ning lätlastega asustatud Valgamaa jäi Lätile, siis Eesti-Läti segaasustusega Valga linn jäi suuremalt osalt Eestile, samuti väikesed maa-alad ajaloolisest Valgamaast Valgast põhjas ([[Paju mõis|Paju]] ja [[Sooru mõis]]ate ümbrus) ning ka idas. Mõisaküla kohal jäi Eestile ajaloolisesse [[Volmari kreis|Volmarimaasse]] [[Ruhja kihelkond]]a kuulunud [[Laatre mõis (Ruhja)|Laatre mõis]]. [[4. juuli]]il 1919 võttis [[Otto Strandmani esimene valitsus]] vastu määruse Eesti piiridesse kuuluvate endiste Läti, Valga ja [[Volmari maakond|Volmari maakonna]] valdade alluvuse ja valitsemise kohta.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/12/3 Nr. 93. Wabariigi walitsuse poolt 4. juulil 1919. a. wastuwõetud ajutine määrus Eesti wabariigi piiridesse kuuluwate endiste Läti, Walga ja Wolmari maakonna waldade alluwuse ja walitsemise kohta], Riigi Teataja, nr. 45, 12 juuli 1919&lt;/ref&gt; Ajaloolise Valgamaa ehk [[Valga kreis]] aga jäi Läti poolele ja ajalooliste Võru- ja Viljandimaa osadest (Helme ja Karula ümbrused) moodustati uus Valga maakond.

==== Moodustamine ====
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]]
Valga maakond moodustati 6. septembril 1920,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/09/15/9 Nr. 304. Ajutise walitsemise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 6. septembril 1920 a. wastuwõetud seadus Walga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta]. Riigi Teataja, nr 45, 12. juuli 1919.&lt;/ref&gt; mil Vabadussõja kulg ja kujunenud olukord nõudsid Valga kui tähtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest.
6. septembril 1920. aastal loodi praktiliselt uus Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine [[Valga]] linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga maakonnast]]. Ülejäänud maakond moodustati [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]] Valga-lähedastest osadest ([[Sangaste kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Karula kihelkond]] jt).&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:330 Määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta], Rahvusarhiiv&lt;/ref&gt;
{{vaata|Valga Maakonnanõukogu|Valga Maavolikogu|Valga Maavalitsus}}
[[Pilt:Taagepera mõisa peahoone2.jpg|pisi|left|Taagepera mõisa peahoone (ehitatud 1907–1912)]]

1920. aastal, kui moodustati Valga maakond, ühendati [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]] ja [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva vald]] Valgamaaga, [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], [[Saru vald|Saru]] ja [[Vastse-Roosa vald|Vastse-Roosa]] jäid [[Võru maakond|Võru maakonna]] koosseisu. 1922. aastal kuulusid [[Hargla kihelkond]]a [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]], [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva]], [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], [[Saru vald|Saru]] ja [[Vastse-Roosa vald]]. 1920. aastal arvati Laanemetsa vald vastse Valga maakonna koosseisu. 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala. [[Võru maakond|Võru maakonnast]] laenati [[Kaagjärve vald (Karula kihelkond)|Kaagjärve]], [[Karula vald (Karula kihelkond)|Karula]], [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]] ja [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva]], [[Tartu maakond|Tartu maakonnast]] [[Tõlliste vald (Sangaste kihelkond)|Tõlliste]], [[Laatre vald|Laatre]], [[Sangaste vald (Sangaste kihelkond)|Sangaste]], [[Keeni vald|Keeni]] ja [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vallad]]. [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnast]] aga [[Jõgeveste vald|Jõgeveste]], [[Patküla vald|Patküla]], [[Koorküla vald|Koorküla]], [[Taagepera vald|Taagepera]], [[Leebiku vald|Leebiku]], [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme]], [[Lõve vald|Lõve]] ja [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallad]].&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4 Vabariigi valitsuse poolt 11. veebruaril 1921 a. vastuvõetud määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta]. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.&lt;/ref&gt; Hiljem toimus maakonnas rida haldusterritoriaalseid muutusi. 1921. aastal eraldati [[Patküla vald|Patküla vallast]] [[Holdre vald]] ja [[Tõrva]] alev, aasta hiljem liideti [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju valla]] koosseisus olnud [[Puraküla]] Valga linnaga, aastal 1926 aga Paju vald [[Sooru vald|Sooru vallaga]], 2. juulil 1926 sai [[Tõrva]] linnaks. Seega oli Valga maakonnas 1920. aastate teisest poolest 1939. aastani kokku 19 valda.

1934. aastal oli Valga maakonna  pindala 1511 km2, elanikke 28425 (1922) ja 25837 (1934).
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]

[[1939. aasta vallareform|1939. aastal toimunud haldusreformiga]]  [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Valga maakonnas]]: [[Holdre vald]], 
[[Jõgeveste vald]], [[Keeni vald]], [[Koorküla vald]], [[Laanemetsa vald]], [[Leebiku vald (Helme kihelkond)|Leebiku vald]], [[Lõve vald]], [[Patküla vald]], [[Sooru vald]], [[Taagepera vald]]. Maakonda jäi [[Eesti valdade loend (1939)#Valga maakond|kümme valda]]: [[Helme vald (1939)|Helme]], [[Hummuli vald (1939)|Hummuli]], [[Kaagjärve vald (1939)|Kaagjärve]], [[Karula vald (1939)|Karula]], [[Kuigatsi vald (1939)|Kuigatsi]], [[Põdrala vald (1939)|Põdrala]], [[Sangaste vald (1939)|Sangaste]], [[Taheva vald (1939)|Taheva]], [[Tõlliste vald (1939)|Tõlliste]], [[Vaoküla vald (1939)|Vaoküla vald]].

==== Teine maailmasõda ja okupatsioon ====
[[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valgamaa piirkond, 1954. aastal]]

Viimane Eesti okupeerimise eelne [[Valga maavanem]] [[Värdi Vellner]] pidi võimu loovutama [[8. juuli]]l [[1940]]. Sellest hoolimata kestis 1939. aastal kehtestatud haldusjaotus 1950. aastani, mil Eestis moodustati 39 maarajooni, mis omakorda jagunesid 636 külanõukoguks.

Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks: Valga, [[Tõrva rajoon|Tõrva]] ja [[Otepää rajoon]]iks. 1952. aastal moodustati aga [[Eesti NSV haldusjaotus|Eesti NSV koosseisus]] Tallinna, Tartu ja [[Pärnu oblast]]. Valga kuulus [[Tartu oblast]]i koosseisu.
{{vaata|Valga rajoon|Tõrva rajoon|Otepää rajoon|Elva rajoon}}
1959. aastal asuti väikseid rajoone likvideerima. Kadusid [[Antsla rajoon|Antsla]], Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti [[Tõrva linn]] ning [[Haabsaare külanõukogu|Haabsaare]], [[Helme külanõukogu|Helme]], [[Koorküla külanõukogu|Koorküla]], [[Mõniste külanõukogu|Mõniste]], [[Riidaja külanõukogu|Riidaja]] ja [[Taagepera külanõukogu]]. [[Otepää linn]], [[Otepää külanõukogu|Otepää]] ja [[Pühajärve külanõukogu]] liideti seevastu hoopis [[Elva rajoon]]iga. 1961. aastal läks aga [[Mõniste]] [[Võru rajoon]]i koosseisu.

Järgmisel aastal tulid Valga rajooni koosseisu [[Otepää]] linn, [[Aakre külanõukogu|Aakre]], Otepää ja [[Palupera külanõukogu]]. Aasta pärast tuli lisa Põlva rajoonist ja 1966. aastal [[Valtina]] ümbrus Võru rajoonist. Sellega olid Valga rajooni piirid lõplikult paigas.
==== Taastamine ====
Detsembris 1989 sai Valga maakonna volikogu otsusega toonasest Valga rajooni RSN täitevkomitee esimehest [[Uno Heinlas]]t esimene taasiseseisvumise järgne [[Valga maavanem]]. Järgmise aasta 22. veebruaril reorganiseeriti Valga Rajooni RSN Täitevkomitee taas Valga maakonnavalitsuseks.

1. jaanuarist 1999 oli Valgamaal kolm linna: [[Valga]], [[Tõrva]] ja [[Otepää]]. Neist Otepää on staatuselt vallasisene linn. Valdu on 11: [[Helme vald|Helme]], [[Hummuli vald|Hummuli]], [[Karula vald|Karula]], [[Palupera vald|Palupera]], [[Puka vald|Puka]], [[Põdrala vald|Põdrala]], [[Otepää vald|Otepää]], [[Sangaste vald|Sangaste]], [[Taheva vald|Taheva]], [[Tõlliste vald|Tõlliste]] ja [[Õru vald|Õru]].

[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel endise [[Palupera vald|Palupera valla]] [[Astuvere]], [[Atra]], [[Hellenurme]], [[Mäelooga]], [[Palupera]], [[Pastaku]] ja [[Urmi]] külad ning endise Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste külad arvati alates 24. oktoobrist 2017 Tartu maakonna Elva valla koosseis&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210119191648/https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering Valgamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;.

== Sümboolika ==
[[Pilt:Valga maakonna vapp, 1937.jpg|pisi|püsti|Valga maakonna vapp (1937)]]
=== Lipp ===
{{Vaata|Valga vapp}}
Maakondade lipud kinnitati koos vappidega ühesugustena – valge-rohelise lipu ülemisel poolel asetseb vastava maakonna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 ja lipu normaalsuurus 1050×1650&amp;nbsp;mm.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Vapp ===
{{Vaata|Valga vapp}}
Valga maakonna vapil on kilp lõigatud diagonaalselt kaheks. Ülemisel sinisel poolel on neli viieharulist hõbedast tähte (maakonna moodustanud nelja maakonna arv) ja alumine hõbedane väli on tühi. Vapi sinine toon on rahvusvahelise [[Pantone Matching System|Pantone värvitabeli]] järgi 285&amp;nbsp;°C.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://www.stat.ee/ppe-valga-maakond Statistikaamet], Valga maakonna üldstatistika&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U29ds&quot;&gt;[http://www.mnt.ee/ Maanteeameti koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[http://www.valgamaa.ee/uldinfo/uldandmed/ Valgamaa koduleht], üldandmed&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://valga.maavalitsus.ee/documents/180027/2279601/Valga_aastaraamat_2013.pdf/d72c1fa6-f729-4645-814f-5b5841b9d21c |pealkiri=Valgamaa aastaraamat 2013 |vaadatud=2014-12-29 |arhiivimisaeg=2015-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150106160525/https://valga.maavalitsus.ee/documents/180027/2279601/Valga_aastaraamat_2013.pdf/d72c1fa6-f729-4645-814f-5b5841b9d21c |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;biWNi&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/TTKS Riigi Teataja] – Tervishoiuteenuste korraldamise seadus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mFuRY&quot;&gt;[http://www.mois.ee/vallad/valga.shtml Eesti mõisaportaal]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Valga County}}
* [http://www.arenguagentuur.ee/ Valgamaa Arenguagentuur]
* [http://www.valgamaa.ee Valgamaa portaal]
* [http://www.stat.ee/ppe-valga-maakond Valga maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis

{{EST}}

{{koord |NS=57.86666667 |EW=26.16666667 |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Valga maakond| ]]</text>
      <sha1>fk2p8h9ealt0ucizlth9hm7ng8atbc1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võru maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5958</id>
    <revision>
      <id>6173135</id>
      <parentid>6170696</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:45:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11238" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Võrumaa]].}}

{{Provints
|  nimi = Võru maakond
|  lipp = Võrumaa lipp.svg
|  lipu_link = [[Võrumaa lipp]]
|  vapp = Võrumaa vapp.svg
|  vapi_link = [[Võrumaa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke =  
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Võru]]
|  asendikaardi_pilt = Võru County in Estonia.svg
}}

'''Võru maakond'''&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt; ehk '''Võrumaa''' ([[võru keel|võru keeles]] ''Võro maakund'', ''Võromaa'') on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]] kaguosas. See hõlmab ajaloolist [[Võrumaa]] lõunaosa ning Eesti piires olevat tükki [[Setumaa]]st.

Maakond piirneb läänes ja loodes [[Valga maakond|Valga maakonnaga]], põhjas [[Põlva maakond|Põlva maakonnaga]], idas [[Venemaa]] [[Pihkva oblast|Pihkva oblastiga]] ja lõunas [[Läti]]ga. 

[[Võru maavanem]] on alates [[14. juuni]]st [[2010]] [[Andres Kõiv]].

==Loodus==
*[[Engli järv]] 
*[[Haanja kõrgustik]]
*[[Karula kõrgustik]]
*[[Piusa jõgi]]
*[[Rõuge Suurjärv]]
*[[Suur Munamägi]]
*[[Tamme-Lauri tamm]]
*[[Tsirgu mänd]]

==Kohaliku omavalitsuse üksused==
[[File:Võru municipalities 2017.png|thumb|300px|Võrumaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]]
[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Võru maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Võru vald]], [[Antsla vald]], [[Rõuge vald]] ja [[Setomaa vald]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas Võru linn. Võru valla koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Orava vald]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnast]]. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised [[Värska vald|Värska]] ja [[Mikitamäe vald|Mikitamäe vallad]] Põlva maakonnast.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210119183926/https://maakonnaplaneering.ee/vorumaaplaneering Võrumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;Võru maakonnas on 5 [[kohaliku omavalitsuse üksus]]t:

; Linn: [[Võru]] 

; Vallad: [[Antsla vald]] – [[Rõuge vald]] – [[Setomaa vald]] – [[Võru vald]]

==Rahvastik==
===Demograafilised näitajad===
{{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2021}}
Seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Võru maakonnas 37 888 elanikku. Neist 46,92% olid mehed ja 53,08% naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 14,20‰ ja loomulik iive −5,25‰. 2017. aastal olid 95,3% elanikest [[eestlased]] ja 3,3% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,69%, tööealisi (vanuses 15–64) 65,88% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 19,43%. Töötuse määr oli 9,6%.&lt;ref&gt;2007–2009 libisev keskmine&lt;/ref&gt; Elanike tihedus oli 16,4 in/km&amp;sup2;.&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;

===Asustusüksused===
Võru maakonnas on 2 [[linn]]a, 11 [[alevik]]ku ja 649 [[küla]].
====Linnad====
[[Antsla]] – [[Võru]]
====Alevikud====
[[Kobela]] – [[Kose (Võru vald)|Kose]] – [[Misso]] – [[Parksepa]] – [[Rõuge]] – [[Sõmerpalu]] – [[Vana-Antsla]] – [[Varstu]] – [[Vastseliina]] – [[Väimela]] - [[Värska]]

====Külad====
Vt: [[:Kategooria:Võru maakonna külad|Võru maakonna külad]]

== Sõpruslinnad ==
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Halsua vald|Halsua]], [[Soome]]
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Kaavi vald|Kaavi]], [[Soome]]
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Kaustinen]], [[Soome]]
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Nilsiä]], [[Soome]]
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Perho]], [[Soome]]
* {{riigi ikoon|Soome}} Rautavaara, [[Soome]]
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Ullava]], [[Soome]]
* {{riigi ikoon|Soome}} Vehmaa, [[Soome]]
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Veteli]], [[Soome]]&lt;ref&gt;[http://www.finland.ee/public/default.aspx?nodeid=40668&amp;contentlan=13&amp;culture=et-EE Soome valdade sõprusvallad Eestis], Värskendatud 8.3.2010&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Võru Maavalitsus.JPG|pisi|Võru maavalitsuse hoone Võru linnas.]]
== Majandus ==
Võrumaa tähtsaimad majandusharud on tööstus, põllumajandus ja turism. Tööstustoodangu müük (üle 20 töötajaga ettevõtetes) oli 2005. aastal 1,8 miljardit krooni.

Peamine tööstusharu on puidu- ja mööblitööstus. Suuremate ettevõtete käive aastatel 2005–2006 (mln kr):

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!
!2005
!2006
|-
|Toftan
|358
|436
|-
|GM Panels
|115
|124
|-
|Wermo
|108
|85
|-
|Antsla-Inno
|232
|230
|}
Toiduainetetööstusest on suurema käibega Valio Kontserni [[Võru Juust]] (rohkem kui 260 mln kr). [[Wõro Kommerts]] tootmine toimub aga Põlvamaal [[Ahja]]l.

==Ajalugu==

{{vaata|Võrumaa|Võru kreis}}
[[Võrumaa]] loodi eraldiseisva maakonnana (kreisina) [[1783]]. aastal senise [[Tartumaa]] lõuna- ja kaguosast ning sellisena säilis see kuni [[1920]]. aastani. Maakond koosnes kaheksast [[kihelkond|kihelkonnast]]: [[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]]. Neis kihelkondades räägitakse [[võru keel]]e mitmesuguseid murdeid. 

Loodud uuel maakonnal puudus aga keskus. 7. oktoobril 1783 määras Riia kindralkuberner [[George von Browne]] rajatava maakonnalinna asukohaks [[Vana-Koiola mõis|Vana-Koiola riigimõis]]a. Keisrinna [[Katariina II]] andis nõusoleku Võru eramõisa ostmiseks [[maakonnalinn]]a rajamise eesmärgil. Võru mõis osteti riigile 2. või 3. augustil 1784. aastal. [[10. august]]il ([[ukj]] [[21. august]]il) [[1784]]. aastal ilmus kindralkuberneri dekreet, milles teatati, et rajatava makoonalinna asukohaks saab [[Võru mõis]] ning linn hakkas kandma [[Võru]] nime.
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]]
[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]],  [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille kooseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
Aastal [[1920]], mil Valga maakonna eestlastega asustatud põhjapoolsed alad Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus [[Valga maakond]] moodustati, liideti osa [[Karula kihelkond|Karula]] ja [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnast]] Valga maakonnaga. Aastal [[1925]] viidi osa [[Räpina kihelkond|Räpina kihelkonnast]] [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] alla.
{{vaata|Võru Maakonnanõukogu|Võru Maavolikogu|Võru Maavalitsus}}

1934. aastal oli Võru maakonna  pindala 4043 km2, elanikke 76372 (1922) ja 75804 (1934).
1. aprillil 1939. aastal moodustati [[1939. aasta vallareform]]iga Võrumaal seniste valdade ([[Aleksandri vald]], [[Kahkva vald]], [[Karilatsi vald]], [[Kiuma vald]], [[Koiola vald]], [[Krabi vald]], [[Kärgula vald]], [[Laitsna-Rogosi vald]], [[Loosi vald]], [[Nursi vald]], [[Peri vald]], [[Pindi vald]], [[Põlgaste vald]], [[Saru vald]], [[Timo vald]], [[Toolamaa vald]], [[Tsooru vald]], [[Vaabina vald]], [[Vana-Antsla vald]], [[Vana-Roosa vald]], [[Vastse-Antsla vald]], [[Viitina vald]]) asemel uued vallad: [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]], [[Haanja vald (1939)|Haanja vald]], [[Kanepi vald (1939)|Kanepi vald]] , [[Kasaritsa vald (1939)|Kasaritsa vald]], [[Kooraste vald (1939)|Kooraste vald]], [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste vald]], [[Laheda vald (1939)|Laheda vald]], [[Lasva vald (1939)|Lasva vald]], [[Leevi vald (1939)|Leevi vald]], [[Lepistu vald (1939)|Lepistu vald]], [[Linnamäe vald (1939)|Linnamäe vald]], [[Misso vald (1939)|Misso vald]], [[Mooste vald (1939)|Mooste vald]], [[Mõniste vald (1939)|Mõniste vald]], [[Orava vald (1939)|Orava vald]], [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]],  [[Ruusmäe vald (1939)|Ruusmäe vald]], [[Räpina vald (1939)|Räpina vald]], [[Rõuge vald (1939)|Rõuge vald]], [[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu vald]], [[Urvaste vald (1939)|Urvaste vald]], [[Valgjärve vald (1939)|Valgjärve vald]], [[Varstu vald (1939)|Varstu vald]], [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vald]], [[Veriora vald (1939)|Veriora vald]], [[Võru vald (1939)|Võru vald]].

;Võrumaa Eesti NSV-s
{{vaata|Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Võrumaa TSN Täitevkomitee}}
Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeestena tegutsesid: [[Albert Ühtigi]], [[Aleksander Mikal]]&lt;ref&gt;Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta,  15. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 80&lt;/ref&gt;.
Võru maakonna vallad likvideeriti 1950. aastal, mil nad kaotati koos Võru maakonnaga.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega &quot;Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s&quot; moodustati [[Võru rajoon]].  Võru rajoon sai  oma lõplikud piirid 1960. aastate haldusreformi käigus.
{{vaata|Võru rajoon}}
Võru rajoon nimetati 1990. aastate algul Võru maakonnaks, kuid selle olid piirid 1930. aastatega võrreldes muutunud – lisandunud olid [[Setumaa]] ([[Petseri maakond|Petseri maakonna]]) mõningad läänepoolsed osad ning välja jäänud kirdepoolsed alad,  kuulusid [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] koosseisu.
[[Fail:Võrumaa vallad.svg|300px|pisi|Võrumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]]
2011. aastal kuulus Võru maakonda: Võru linn, [[Antsla vald]], [[Haanja vald]], [[Lasva vald]], [[Meremäe vald]], [[Misso vald]], [[Mõniste vald]], [[Rõuge vald]], [[Sõmerpalu vald]], [[Urvaste vald]], [[Varstu vald]], [[Vastseliina vald]], [[Võru vald]].
{{vaata|Võru maavanem|Võru Maavalitsus}}
[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Võru maakonna Võru valla koosseisu ka endine [[Orava vald]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnast]]. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised [[Värska vald|Värska]] ja [[Mikitamäe vald|Mikitamäe vallad]] Põlva maakonnast.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210119183926/https://maakonnaplaneering.ee/vorumaaplaneering Võrumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Võrumaa vapimärk]]
*[[Võrumaa teenetemärk]]
*[[Võrumaa Arenguagentuur]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Võru County}}
* [https://voru.maavalitsus.ee Võru maavalitsuse koduleht]
* [http://www.stat.ee/ppe-voru-maakond Võru maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
* [https://goo.gl/maps/rz8kpP6BKPEyZp3C9 Võru maakond] kaardil

{{EST}}

{{koord |NS=57.75 |EW=26.91666667 |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Võru maakond| ]]</text>
      <sha1>gke4te3t9o9h60c7mnj5pt4mjwiv9k9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>6173232</id>
      <parentid>6172599</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T22:45:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* M */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="162770" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
* [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane
* [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister
* [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja
* [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister
* [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija
* [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane
* [[Kim Aabech]], taani jalgpallur
* [[Villu Aabne]], eesti korvpallur
* [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister 
* [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur
* [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja
* [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja
* [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister
* [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister 
* [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister
* [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister
* [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja 
* [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur
* [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane
* [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja
* [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja
* [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja
* [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister
* [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja
* [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister
* [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister
* [[Uno Aavola]]
* [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur
* [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja
* [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist
* [[Vitali Abalakov]], vene alpinist
* [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur
* [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja
* [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane
* [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister
* [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja
* [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja
* [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja
* [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister
* [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister
* [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja
* [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur
* [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister 
* [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur
* [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane
* [[Vincent Aboubakar]]
* [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister
* [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane 
* [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur
* [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist
* [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister 
* [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister
* [[Tammy Abraham]]
* [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur
* [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane
* [[Francesco Acerbi]]
* [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja 
* [[Mohamed Achik]], Maroko poksija 
* [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja
* [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik
* [[Marcos Acuña]] 
* [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist
* [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja
* [[Ché Adams]], inglise jalgpallur
* [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja
* [[Tyler Adams]]
* [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister
* [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister
* [[David Addy]]
* [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja
* [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister
* [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister
* [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur
* [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja
* [[Rebecca Adlington]]
* [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister  
* [[Luis Advíncula]]
* [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur
* [[Andri Aedma]], eesti ujuja
* [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane
* [[Benik Afobe]]
* [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja
* [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister
* [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane
* [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja
* [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane  
* [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane
* [[Kenny Agostino]]
* [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane
* [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane
* [[Érick Aguirre]]
* [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja
* [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister
* [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister  
* [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane
* [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane
* [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane
* [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane 
* [[Sebastian Aho]]
* [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane
* [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane
* [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister
* [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja
* [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane
* [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane
* [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur
* [[Artti Aigro]]
* [[Ola Aina]]
* [[Mihkel Ainsalu]]
* [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister 
* [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane
* [[Kristoffer Ajer]]
* [[Manuel Akanji]]
* [[Nathan Aké]]
* [[Igor Akinfejev]]
* [[Jeroen van den Akker]]
* [[Mihkel Aksalu]]
* [[Siim Ala]]
* [[David Alaba]]
* [[Erkki Alak]]
* [[Olavi Alakulppi]]
* [[Andreas Alamommo]]
* [[Richard Aland]]
* [[Kalervo Alanenpää]]
* [[Santeri Alatalo]]
* [[Toimi Alatalo]]
* [[Vladimir Alatortsev]]
* [[Jordi Alba]]
* [[Marco Albarello]]
* [[Maria Albert]]
* [[Marko Albert]] 
* [[Christijan Albers]]
* [[Flórián Albert]]
* [[Islam-Beka Albijev]]
* [[Eik Albri]]
* [[Marc Albrighton]]
* [[Omar Alderete]]
* [[Joey Alders]]
* [[Aleksandr Alehhin]]
* [[Sergei Aleinikov]]
* [[Mykolas Alekna]]
* [[Virgilijus Alekna]]
* [[Kirill Aleksejenko]]
* [[Marko Aleksejev]]
* [[Marius Aleksejev]]
* [[Markku Alén]]
* [[Jean Alesi]] 
* [[Mall Alev]]
* [[Jaime Alguersuari]]
* [[Berit Aljand]]
* [[Martti Aljand]]
* [[Triin Aljand]]
* [[Émile Allais]]
* [[Teet Allas]]
* [[Olavi Allase]]
* [[Marcus Allbäck]]
* [[Ray Allen]]
* [[Rasmus Alles]]
* [[Karli Allik]], eesti võrkpallur
* [[Martin Allik]]
* [[Karmo Allikas]]
* [[Mihkel Allikmäe]]
* [[Rauno Alliku]]
* [[Martin Allikvee]]
* [[Vallo Allingu]] 
* [[Andres Allsalu]] 
* [[André Almeida]]
* [[Miguel Almirón]]
* [[Adam Almqvist]]
* [[Franziska van Almsick]]
* [[Manuel Almunia]]
* [[Airi Alnek]]
* [[Folke Alnevik]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Fernando Alonso]]
- [[Xabi Alonso]]
- [[Thomas Alsgaard]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Sandra Alusalu]]
- [[Saskia Alusalu]]
- [[Ilmar Aluvee]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]]
- [[Diego Alves]]
- [[Magno Alves]]
- [[Ivan Alõpov]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Friedrich Amelung]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Simon Ammann]]
- [[Nijel Amos]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Murodoullo Amrillaev]]
- [[An Hyeonsu]]
- [[Viswanathan Anand]]
- [[Olle Anderberg]]
- [[Anja Andersen]]
- [[Espen Andersen]]
- [[Frederik Andersen]]
- [[Hjalmar Andersen]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Mads Andersen]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]]
- [[Craig Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Josh Anderson]]
- [[Merike Anderson]]
- [[Paul Anderson]]
- [[Sten-Erik Anderson]]
- [[Wendell Anderson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Frank Andersson]]
- [[John Andersson]]
- [[Lina Andersson]]
- [[Rasmus Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]]
- [[André the Giant]]
- [[Georges André]]
- [[Vasile Andrei]]
- [[Andris Andreiko]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Frode Andresen]]
- [[Kaimo Andresson]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Nikolai Andrianov]]
- [[Sven Andrighetto]]
- [[Sergei Andronov]]
- [[Adolf Andruškevitš]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Tobias Angerer]]
- [[Maret Ani]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Juri Anikejev]]
- [[Nikolai Anikin]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Ellina Anissimova]]
- [[Aníta Hinriksdóttir]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[August Anmann]]
- [[Mihkel Anmann]]
- [[Koit Annamaa]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]]
- [[Uku Annus]]
- [[Jacques Anquetil]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Giánnis Antetokoúnmpo]]
- [[Carmelo Anthony]]
- [[Joel Anthony]]
- [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]]
- [[Pero Antić]]
- [[Viktor Antipin]]
- [[Aleksy Antkiewicz]]
- [[Andrea Antonelli]]
- [[Bertil Antonsson]]
- [[Ants Antson]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Saïd Aouita]]
- [[Knut Tore Apeland]]
- [[Armand Apell]]
- [[Eerik Aps]]
- [[Johannes Aps]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Meri Arabidze]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Argo Arak]]
- [[Shizuka Arakawa]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Hannu Aravirta]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Gregor Arbet]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Mark Arcobello]]
- [[Jaak Ardon]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Emili Arm]]
- [[Franco Armani]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Joel Armia]]
- [[Lance Armstrong]]
- [[Stuart Armstrong]]
- [[Raul Arnemann]]
- [[René Arnoux]]
- [[Mikk-Mihkel Arro]]
- [[Christine Arron]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Jevgeni Aržanov]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Aita Artma]]
- [[Hugo-Herbert Artma]]
- [[Aksel Artus]]
- [[Madis Aruja]]
- [[Harry Arumeel]]
- [[Enno Aruniit]]
- [[Ardo Arusaar]]
- [[Henn Arvo]]
- [[Mao Asada]]
- [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]]
- [[Asashōryū]]
- [[Alberto Ascari]] 
- [[Hans-Georg Aschenbach]]
- [[Filiberto Ascuy Aguilera]]
- [[Arthur Ashe]]
- [[Dina Asher-Smith]]
- [[Evelyn Ashford]]
- [[Anna Gret Asi]]
- [[Ömer Aşık]]
- [[Alfred Asikainen]]
- [[Amin Asikainen]]
- [[Lauri Asikainen]]
- [[Elis Ask]]
- [[Marko Asmer]] 
- [[Toivo Asmer]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Aino Asszonyi]]
- [[Lajos Asztalos]]
- [[Vitālijs Astafjevs]]
- [[Mikel Astarloza]]
- [[Andrei Ašarin]]
- [[Amado Azar]]
- [[Viktorija Azarenka]]
- [[Zurab Azmaipharašvili]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Ekaterina Atalık]]
- [[Athenaios (poksija)|Athenaios]]
- [[Nāşir al-‘Aţīyah]]
- [[Derrick Atkins]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Andrus Aug]] 
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Anders Aukland]] 
- [[Mike Auksi]]
- [[Raimond Auling]]
- [[Harry Aumere]]
- [[Rein Aun]]
- [[Erik Aunapuu]]
- [[Berit Aunli]]
- [[Lauri Aus]]
- [[Caspar Austa]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Tarvo Avaste]]
- [[Pavel Avdejev]]
- [[Víctor Avendaño]] 
- [[Nikolai Avilov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[André Ayew]]
- [[Jordan Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Floyd Ayité]]
- [[Turgut Aykaç]]
- [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Javier Báez]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Éver Banega]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Wade Belak]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]] 
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[George Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Sergio Busquets]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Kim Collins]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Henri Drell]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Landon Ferraro]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Christopher Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Dominik Furch]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Raúl García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Samir Handanović]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Otis Harris]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Sara Hector]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Denise Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[John Higgins]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Peter Holland]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Julius Honka]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Kaká]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Albert Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[László Kleinheisler]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Romuald Klim]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Uno Källe]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Marek Marksoo]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Henry Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Tina Maze]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Mario Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[John McNally]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Karol Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Andy Miele]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Eva Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Selma Multer]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Katie Nageotte]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Artur Nevinski]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Daigo Nishi]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Artur Noga]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Regina Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Linus Omark]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Andres Oper]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Saara Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Uno Palu]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Inge Pind]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Michel Platini]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Anna Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Mart Poom]]
- [[Raimo Poomann]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[David Popovici]]
- [[Denis Popović]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[William Pottker]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Carey Price]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alena Procházková]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
*[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister
*[[Simona Quadarella]]
*[[Robin Quaison]]
*[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur
*[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane
*[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija
*[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija
*[[Jonathan Quick]]
*[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja
*[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Raúl]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Peter Regin]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Micah Richards]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Erika Roger]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Arvo Saal]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Emma Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Eler Siim]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Irina Simagina]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[René Simões]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Henri Sool]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Melanie South]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Eric Staal]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Mark Stone]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Sun Yang]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
*[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja
*[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur
*[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur
*[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur
*[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija
*[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur
*[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist
*[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister
*[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja
*[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur


== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Guus Til]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Luule Tull]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Arda Turan]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Robert Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Urmet Uusorg]]

== V ==

[[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Vágner Love]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Priit Viks]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Chris Webber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Allan Wells]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Barbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]

== Õ ==
* [[Janek Õiglane]]
* [[Tõnu Õim]]
* [[Pille Õnnepalu]]
* [[Janar Õunap]]
* [[Toivo Õunap]]
* [[Madis Õunapuu]]
* [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
* [[Ardo Ärmpalu]]
* [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
* [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja
* [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja
* [[Alpay Özalan]]
* [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija
* [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister

== Ü ==
* [[Enes Ünal]]
* [[Gökhan Ünal]] 
* [[Cengiz Ünder]]
* [[Jasmiin Üpraus]]
* [[Oskar Üpraus]] 
* [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
*[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister
*[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane
*[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister

== Y ==
* [[Vikas Yadav]], India poksija
* [[Steeve Yago]]
* [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija
* [[Satoru Yamagishi]]
* [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja
* [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane 
* [[Yao Ming]], hiina korvpallur
* [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur
* [[Yusuf Yazıcı]]
* [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja
* [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister
* [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja
* [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister
* [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja
* [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja
* [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja
* [[Burak Yılmaz]]
* [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija
* [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister
* [[Okay Yokuşlu]]
* [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja
* [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja
* [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane
* [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur
* [[Amos Youga]]
* [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja
* [[Yu Yangyi]], hiina maletaja
* [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>2um2wwji8ydw6vj6c0ymiqjbs4j5b2q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Charles Darwin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8291</id>
    <revision>
      <id>6173197</id>
      <parentid>6146701</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:35:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="125533" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}}

{{Teadlane
| teadlase nimi =Charles Darwin
| pilt = Charles Darwin 01.jpg
| pildiallkiri = Charles Darwin, foto aastast 1869.
| sündinud = [[12. veebruar]] [[1809]]
| sünnikoht = [[Shrewsbury]], [[Shropshire]], [[Suurbritannia]]
| surnud = {{surmaaeg ja vanus|1882|04|19|1809|02|12}}
| surmakoht = [[Down House]], [[Kent]], Suurbritannia
| elukoht = {{Riigi ikoon|Inglismaa}} Inglismaa
| kodakondsus = {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} inglane
| tegevusala = loodusteadus
| töökoht = [[Kuninglik Geograafiaselts]]
| haridus =[[Edinburghi ülikool]]&lt;br&gt;[[Cambridge'i Ülikool]]
| tuntumad tööd =&quot;[[Liikide tekkimine]]&quot;&lt;br&gt;[[loodusliku valiku]] teooria
| autasud =[[Kuninglik medal]] &lt;small&gt;(1853)&lt;/small&gt;&lt;br&gt;[[Wollastoni medal]] &lt;small&gt;(1859)&lt;/small&gt;&lt;br&gt;[[Copley medal]] &lt;small&gt;(1864)&lt;/small&gt;
| usk = 
| signatuur = Darwinsig.svg
}}
'''Charles Robert Darwin''' ([[12. veebruar]] [[1809]] – [[19. aprill]] [[1882]]) oli [[inglased|inglise]] loodusuurija, kes pani aluse mõjukale [[evolutsiooniteooria]]le, esitades [[looduslik valik|loodusliku valiku]] mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni [[1859]]. aastal raamatus &quot;[[Liikide tekkimine]]&quot;.

Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta [[prikk|laevaga]] [[Beagle (laev)|Beagle]] tehtud ümbermaailmareisilt, eriti vaatlustelt [[Galápagose saared|Galápagose saartel]].
 
Darwini loodud teooriat, milles kirjeldati aja jooksul looduses aset leidvat [[evolutsioon]]i, nimetatakse evolutsiooniteooriaks. Juba Darwini-aegsetes teadusringkondades ja laiema publiku hulgas võeti laialdaselt omaks Darwini seisukohad evolutsiooni peamise mehhanismi osas, milleks ta pidas looduslikku valikut, ning organismide muutumist evolutsiooniprotsessis. Teooriat looduslikust valikust hakati aktsepteerima alles 1930. aastatel,&lt;ref name=&quot;JvW&quot; /&gt; mil formuleeriti [[sünteetiline evolutsiooniteooria]].

See vaade domineeris evolutsioonibioloogias kuni 20. sajandi lõpuni. Kogu kaasaegse [[bioloogia]] võib nimetada Darwini tehtud avastustel põhinevaks, kuna need annavad loogilise selgituse elu mitmekülgsusele.&lt;ref name=&quot;CYAhz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Dobzhansky 1973&quot; /&gt;

Darwini varajane huvi [[looduslugu|loodusloo]] vastu algas [[Edinburghi ülikool]]i meditsiini- ja hiljem Cambridge'i teoloogiaõpingute ajal.&lt;ref name=&quot;Leff&quot; /&gt; Viis aastat kestnud uurimisreis [[Beagle (laev)|Beagle]]'il tegi temast veendunud geoloogi. Sellel ümbermaailmareisil tehtud avastused kinnitasid [[Sir Charles Lyell|Charles Lyell]]i [[uniformism|uniformistlikke]] ideesid. Darwini kirjutatud raamat Beagle'il sooritatud merereisist tõi talle kuulsust. Reisil kogus ta orgaanilisi fossiile, mis panid teda imestama looduslike olendite ja fossiilide geograafilise leviku üle. Seepärast hakkas ta uurima elusorganismide liikide põlvnemist ja aja jooksul muutumist ning lõi lõpuks 1838. aastal teooria looduslikust valikust.&lt;ref name=&quot;ooEh4&quot; /&gt; Kuigi Darwin vahetas mõtteid mõningate loodusteadlastega, kes tema kollektsiooni läbi töötasid ja kirja püüdsid panna, pühendas ta ise reisilt naastes suurema osa uurimistööst geoloogilistele uuringutele.&lt;ref name=&quot;1hDAR&quot; /&gt;

Darwinil tekkis tema vastseist kirjutistest ajendatuna kirjavahetus [[Alfred Russel Wallace]]'iga, kes töötas [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas. Darwin oli 1858. aastal koostamas oma teooriat, kui Wallace saatis talle essee, kus esitles just samasuguse idee, mis omakorda andis tõuke viivitamatult nende mõlema teooria ühisväljaandele. Juhul kui Wallace'i essee käsikiri oleks avaldatud esimesena, ähvardanuks Darwini 20-aastane töö tühja joosta. Darwini teaduritest sõbrad lahendasid esilekerkinud prioriteediküsimuse sel viisil, et [[1. juuli]]l [[1858]] Londoni teadusseltsi [[Linné Ühing|Linné ühingu]] koosolekul kanti koos Wallace'i kirjutisega ette Darwini kirjutis &quot;The Origin of Species by Means of Natural Selection&quot;. Kumbki teadlastest ei võtnud isiklikult koosolekust osa. Seejärel ruttas Darwin oma töö avaldamisega ja tema peateos &quot;[[Liikide tekkimine]]&quot; anti välja aasta hiljem, 1859. aastal,&lt;ref name=&quot;Cc68n&quot; /&gt; ning müüdi läbi esimese päevaga.

Oma hilisemates raamatutes kirjutas ta detailsemalt mitmel teemal, millest &quot;Liikide tekkimises&quot; juba juttu oli. Darwin uuris eraldi [[inimese evolutsioon]]i ja [[suguline valik|sugulist valikut]] oma [[1868]]. aastal avaldatud teoses &quot;[[The Variation of Animals and Plants Under Domestication]]&quot; ja [[1871]]. aasta teoses &quot;[[The Descent of Man]]&quot; ning seejärel emotsioone [[1872]]. aastal välja antud teoses &quot;[[The Expression of the Emotions in Man and Animals]]&quot;. Tema botaanilised uurimistööd avaldati raamatusarjana ning tema viimaseks jäänud teos käsitles [[vihmauss]]ide mõju [[pinnas]]ele.&lt;ref name=&quot;ah53A&quot; /&gt;

Vaadet, et liigid evolutsioneeruvad, olid ka juba varem põhjendanud [[Jean-Baptiste Lamarck]], [[Erasmus Darwin]], [[Alexander Friedrich von Keyserling]], [[Karl Ernst von Baer]] jt. Liikide evolutsioneerumist ehk [[evolutsionism]]i ei ole omaks võtnud [[kreatsionism]]i pooldajad.

== Darwinite suguvõsa ==
Darwinite sugupuu on koostatud kuni 1500. aastani. Esimene tuntud esindaja on 1542. aastal surnud William Darwin, kes oli Charles Darwini isa Roberti vanavanaisa.&lt;ref name=&quot;Ancestors&quot; /&gt; Darwini emapoolse suguvõsa [[Wedgwood (perekonnanimi)|Wedgwoodi]] sugupuu ulatub märgatavalt kaugemale. Ema kaudu põlvnevat Darwin kaudselt Inglise kuninga [[Henry I]] suguvõsast.&lt;ref name=&quot;Ancestors&quot; /&gt;
 
Darwinite suguvõsa on olnud [[eugeenika|pärilikkusuurijate]] uurimisobjektiks, kuna selle liikmed on olnud silmapaistva andekusega mitmel teadusalal. Darwini suguvõsa liikmetele on teatud kontekstides viidatud kui argumendile arukuse pärilikkusest, sest suguvõsas on olnud mitmeid nõbudevahelisi abielusid.&lt;ref name=&quot;69aey&quot; /&gt;

Darwinite hõimlane on ka [[Francis Galton]], kellega Charlesil oli ühine vanaisa Erasmus Darwin.

== Elulugu ==
[[Fail:Charles Darwin 1816.jpg|pisi|7-aastane Darwin aastal 1816, aasta enne ema surma]]
=== Lapsepõlve- ja noorusaastad ===
==== Lapsepõlv ====
[[Fail:The Mount - about 1860.png|pisi|[[Mount House]] Shrewsburys 1860. aasta paiku]]
Darwin sündis 12. veebruaril [[1809]] [[Shrewsbury]] linnas [[Shropshire]]'i krahvkonnas [[Suurbritannia]]s, kus perekonna omanduses oli maja Mount House, mille isa Robert oli ehitanud punastest tellistest [[1800]]. aastal. Ta sündis seega samal päeval kui Ameerika Ühendriikide president [[Abraham Lincoln]].&lt;ref name=&quot;wsrda&quot; /&gt; Ta oli jõuka [[arst]]i ja ärimehe [[Robert Darwin|Robert Waring Darwini]] ning [[Susannah Darwin]]i (neiupõlvenimega Wedgwood) viies laps kuuest. Darwinil oli üks vanem vend Erasmus, kolm vanemat õde Marianne, Caroline ja Susanne ja üks noorem õde Catherine.

Darwin oli isa poolt [[Erasmus Darwin]]i ja ema poolt [[Josiah Wedgwood]]i lapselaps. Mõlemad perekonnad olid oma religioossetelt veendumustelt suuresti [[unitarism (usuliikumine)|unitaarid]] (usuliikumine, mille pooldajad tõstavad esile [[Kristus]]e jumaliku olemuse ja [[Jumal]]a ühtsuse), kuid osa Wedgwoode olid [[Anglikaani kirik|anglikaanid]]. Charles kasvatati koos õdede-vendadega unitaarideks, jumalateenistusel käisid nad unitaarses kirikus.&lt;ref name=&quot;s4P9T&quot; /&gt;

[[1817]]. aasta kevadel läks Darwin Shrewsbury päevakooli, mille eesotsas oli pastorihärra G. Case.&lt;ref name=&quot;About, Childhood&quot; /&gt;, seal õppis ta ühe aasta. Sama aasta 17. juulil suri Darwini ema, keda ta hilisemas elus palju ei mäletanud. Darwin imestab oma eluloos &quot;Autobiograafia&quot;, et ei mäleta emast muud kui tema surivoodit, musta sametkleiti ja kummalise ehitusega töölauda.&lt;ref name=&quot;darwinday&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pildid6&quot; /&gt; Isa Robert pani pojad dr [[Samuel Butler (direktor)|Samuel Butleri]] juhitavasse [[Shrewsbury kool|Shrewsbury]] algkooli, kus Darwin õppis kuni 16. eluaastani.

==== Edinburghi aastad ====
[[1825]]. aasta juunis võttis isa Charlesi halva õppeedukuse tõttu koolist ära. [[1825]]. aasta suve veetis Darwin arstipraktikandina, aidates isal krahvkonna vaeste (peamiselt laste ja naiste) [[Anamnees|haiguslugusid]] koos sümptomitega kirja panna ning vastavalt isa korraldustele ravimeid valmistada. Oktoobris sõitis ta koos venna Erasmusega arstiteadust õppima [[Šotimaa]]le [[Edinburghi Ülikool]]i, mis oli üks tolle aja paremaid meditsiiniõppeasutusi Euroopas.&lt;ref name=&quot;fnZuZ&quot; /&gt; Kuna Darwin kartis [[verefoobia|verd]] ja meditsiiniõpingud (v.a Hope'i keemialoengud) tundusid talle valdavalt igavatena, jättis ta õpingud hiljem pooleli.&lt;ref name=&quot;About, Childhood&quot; /&gt; Oma eluloos kirjutab ta, et osales [[Edinburghi haigla]] operatsioonisaalis vaatlejana kahel operatsioonil, kuid ei pidanud lõpuni vastu ja lahkus ning mälestused nendest kummitasid teda pikki aastaid.&lt;ref name=&quot;BeucG&quot; /&gt;

Charles Darwin eelistas arstiõpingutele harrastusi [[loodusteadus]]e vallast, näiteks [[topis]]te tegemist. Seda õpetas talle raha eest [[Guyana]]st pärit endine mustanahaline ori John Edmonstone. Edmonstone'il oli kombeks jutustada Darwinile põnevaid lugusid [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] [[Troopiline vihmamets|vihmametsadest]]. Hiljem kasutaski Darwin ära Edmonstone'i kogemusi, tõestades oma raamatus &quot;[[The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex|The Descent of Man]]&quot;, et &quot;mustanahalised ja eurooplased&quot; on üsna sarnased, kuigi pidi nõustuma, et nende välimuses võib olla erinevusi.&lt;ref name=&quot;nn49z&quot; /&gt;

Teise kursuse üliõpilasena astus Darwin 28. novembril 1826 [[Pliniuse Selts]]i nimelisse loodusteadusliku suunitlusega üliõpilasrühma.&lt;ref name=&quot;mCOng&quot; /&gt; Seal omandas ta diskussioonides radikaalsest materialismist ja selle vastuolust ristiusuga teadusliku väitluse kogemusi. Darwin sai õpingute käigus tuttavaks temast paar aastat vanema kolleegi [[Robert Edmond Grant]]iga. Õpingute käigus innustus ta sarnaselt Grantiga [[Jean-Baptiste Lamarck]]i evolutsioonivaadetest ja oma vanaisa Erasmuse &quot;Loomatarkusest&quot;, mis puudutasid evolutsiooni käigus omandatavaid omadusi. [[27. märts]]il [[1827]] esitles Darwin Pliniuse Seltsile oma avastust, mille kohaselt [[auster|austrite]] koores leitud mustad täpid on tegelikult ühe [[kaanid|kaaniliigi]] ''[[Pontobdella muricata]]'' munad.{{lisa viide}} Darwin osales [[Robert Jameson]]i looduslookursustel, kus õpetati muu hulgas geoloogiliste teooriate [[plutonism]]i ja [[neptunism]]i hüpoteese.{{lisa viide}} Ta omandas [[taimed]]e klassifitseerimise oskuse ning juhutööna aitas kaasa kogumike korraldamisele, tollal Euroopa suurejoonelisemate hulka loetud [[Šotimaa]] muuseumis.&lt;ref name=&quot;M3WMP&quot; /&gt;

==== Pastoriõpingud Cambridge'is ====
Pärast kaks aastat kestnud meditsiiniõpinguid otsustas isa Robert [[1828]]. aastal saata poja Charlesi, arvatavasti õdedelt kuuldud info alusel kui suurt vastumeelt Charles tundis tohtriks saamise üle, [[Cambridge'i Ülikool]]i [[Christ's College]]'isse&lt;ref name=&quot;pildid6&quot; /&gt;, et pojast saaks tulevikus vaimulik.&lt;ref name=&quot;FZtIb&quot; /&gt; Sellist eriala vahetamist peeti üsna loomulikuks ajal, mil töö [[anglikaani kirik]]u teenistuses garanteeris mõõduka sissetuleku.&lt;ref name=&quot;Qe85I&quot; /&gt; Valdav enamik Suurbritannia tolleaegsetest loodusteadlastest olid tegevad kirikupapid, kes pidasid oma kohuseks uurida Jumala loodut. Ka Cambridge'is oldud aastatel [[1828]]–[[1831]], veetis Darwin mõnusalt aega kõige muu aga mitte õpingutega.&lt;ref name=&quot;zIG2t&quot; /&gt; Oma nõo, William Darwin Foxi eeskujul, sattus ta vaimustusse, [[mardikad|mardikate]] kogumisest.&lt;ref name=&quot;bPqRj&quot; /&gt; Fox esitles Darwinit botaanikaprofessorile [[John Stevens Henslow]]’le, kelle loodusõpetuse kursusel Darwin ka osales. Darwinist sai Henslow' lemmikõpilane, lähedane sõber ja järeltulija ning teda tunti &quot;mehena, kes jalutas koos Henslow’ga&quot; (ingl. &quot;the man who walks with Henslow&quot;).&lt;ref name=&quot;jnT0S&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iRvjB&quot; /&gt;

Lõpueksamite lähenedes keskendus Darwin oma õpingutele, võttes ka eratunde, samal ajal aga vaimustus ka [[William Paley]] teosest &quot;Ristiusu tundemärke&quot;, mis sisaldas mõttevälgatuse [[teoloogia|kõrgema võimu]] osalemisest looduse kavandamisse.&lt;ref name=&quot;darvinonline&quot; /&gt;

Charles Darwin, ütleb oma &quot;Autobiograafias&quot;: &quot;Selleks et sooritada [[bakalaureus]]eksam, tuli ka läbi õppida Paley &quot;Ristiusu tundemärke&quot; (&quot;Evidences of Christianity&quot;) ja tema &quot;Kõlblusfilosoofia&quot; (&quot;Moral Philosophy&quot;) ... Selle raamatu – ja võin lisada, et ka teose &quot;Loomulik usuteadus&quot; (&quot;Natural Theology&quot;) – loogika pakkus mulle sama palju rahuldust nagu [[Eukleides]].&lt;ref name=&quot;N1l2T&quot; /&gt; Nende teoste hoolikas uurimine, püüdmata ühtegi osa pähe õppida, oli akadeemilise kursuse ainuke osa, millest – nagu ma siis tundsin ja nagu ma ikka veel usun – oli minu vaimu harimisel kas või väiksemgi kasu. Sel ajal ma ei muretsenud Paley eelduste pärast; ma võtsin neid hea usu peale, ning mind võlus ja veenis tema pikk argumentide ahel.&quot;

Lõpueksamitel 1831. aasta jaanuaris andis ta Paley-eksami küsimustele häid vastuseid, kuid[[klassikaline|klassikalistest]][[õppeaine]]test nagu [[matemaatika]]st ja [[füüsika]]st pääses ta läbi suure vaevaga. Lõpptulemusena oli ta 178 lõpetaja hulgas kümnes.&lt;ref name=&quot;jORvn&quot; /&gt; Charles Darwin, ütleb oma &quot;Mälupiltides minu teadvuse ja iseloomu arenemisest&quot;: &quot;Imelik küll, aga mulle ei meenu, kui kõrgel ma seisin, ning mälu kõigub järjekorra viienda, kümnenda ja kaheteistkümnenda nime vahel&quot;.&lt;ref name=&quot;3ilZe&quot; /&gt;

Järgides John Henslow' nõuannet, ei kiirustanud Darwin enda [[pastoritseremoonia]]ga. Darwin jäi Cambridge'i juunikski, et lugeda Paley teost &quot;Loomulik usuteadus&quot;, milles juureldi Jumala töö harmoneerumise üle loodusseadustega. Seal luges ta läbi veel palju teisigi raamatuid, nagu John Herscheli uue raamatu &quot;Sissejuhatus loodusfilosoofia uurimisse&quot; ja [[Alexander von Humboldt]]i kirjutatud raamatu &quot;Lõuna-Ameerika reisi kirjeldus&quot;, ja raamatu &quot;Isiklik jutustus&quot;, millest inspiratsiooni saades pöörles Darwini peas idee loodusteaduse õpingutest [[troopika]]s.&lt;ref name=&quot;ARl7h&quot; /&gt; Koos kursusekaaslastega planeeris ta, pärast õpingute lõpetamist, reisi [[Tenerife]]le. Darwin osales samuti kuulsa [[geoloogia|geoloogi]] [[Adam Sedgwick]]i kursusel, mille raames ta kaardistas maaladestumisi [[Wales]]is.&lt;ref name=&quot;FepNO&quot; /&gt; Saabudes 29. augustil koos kursusekaaslastega [[Barmouth]]is veedetud nädala järel tagasi koju, leidis ta eest Henslow' saadetud kirja. Kirjas tegi Henslow Darwinile ettepaneku võtta vastu palgata lisakoht kapteniga [[Robert FitzRoy]] sõitval purjelaeval [[Beagle (laev)|Beagle]], et osaleda ümbermaailmareisil nii reisikaaslase kui ka loodusuurijana. Beagle'i kapten Fitz-Roy oli 1831. aasta septembris startimas planeeritule kaheaastasele uurimisretkele kaardistama [[Lõuna-Ameerika]] randasid. Henslow' arvamuse kohaselt peaks reis pakkuma Darwinile võimaluse praktiseerida oma loodusteadlase võimeid troopikas. Väljavõte Henslow' kirjast: &quot;Ma ütlesin, et pean Teid kõigi inimeste seast, keda ma tunnen, selleks otstarbeks kõige sobivamaks. Ma ei kinnita seda mitte sellepärast, et ma näeksin Teis väljakujunenud looduseuurijat, vaid selle tõttu, et Teie olete õppinud koguma, vaatlema ja suudate märgata kõike seda, mis väärib märkimist loodusteaduses ... Ärge langege tagasihoidlikkuse tõttu kahtlustesse või kartustesse oma võimete suhtes, sest ma kinnitan Teile – ma olen veendunud, et Teie oletegi see inimene, keda otsitakse.&quot;&lt;ref name=&quot;gvPG2&quot; /&gt; Darwini isa suhtus reisi range eitusega:

'''Charles Darwini isa dr. Robert Darwini vastuväited merereisile Beagle'il, nii nagu Charles need esitas emapoolsele onule Josiah Wedgwoodile'''&lt;ref name=&quot;b6zzK&quot; /&gt;
# Häbistav minu kui tulevase vaimuliku heale nimele.
# Meeletu kavatsus.
# Et naturalisti kohta on enne mind pakutud arvatavasti paljudele teistele.
# Ja kuna seda pole vastu võetud, küllap siis on laeva või ekspeditsiooni suhtes olemas mingi tõsine vastuväide.
# Et pärast seda ei hakka ma enam kunagi elama rahulikku elu.
# Et ma saan äärmiselt ebamugavad kajutiruumid.
# Et Sina, see tähendab dr. Darwin, pead seda jällegi elukutse vahetamiseks.
# Et see on üks kasutu ettevõtmine.

Isa lisas, nagu hiljem selgus, Darwini õnneks: &quot;Kui sa leiad mõne argimõistusega inimese, kes soovitab sul minna, siis võin anda oma nõusoleku.&quot; Onu Josiah Wedgwood pakkus ennast Charlesi eest kostma, mispeale oli Robert nõus poja retke eest maksma.&lt;ref name=&quot;7L9H7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nIPP1&quot; /&gt;

Pärast kõikvõimalikke viivitusi algas reis lõpuks 27. detsembril 1831.
[[Fail:Voyage of the Beagle-en.svg|pisi|Darwini läbitud viieaastase reisi marsruut koos peatustega]]

====Merereis Beagle'il====
[[Fail:HMS Beagle by Conrad Martens.jpg|pisi|vasakul|[[Conrad Martens]]i akvarell &quot;Liikide tekkimine&quot;. [[Beagle (laev)|Beagle]]'i Tulemaa saarestikus Lõuna-Ameerika lõunatipus]]
Darwini esimene kohtumine purjelaeva kapteni Robert Fitz-Royga oleks võinud looduseuurijale saatuslikuks saada, nimelt pooldas kapten tol ajal Lavateri teooriat selle kohta, et inimese välimus määrab ära tema võimed ja oskused, ning Darwini nina tundus kaptenile mitte usaldustäratavana.&lt;ref name=&quot;v2r63&quot; /&gt;

Reis Beagle'il&lt;ref name=&quot;FbOGV&quot; /&gt; algas Plymouthi sadamast ja kestis kokku viis aastat ([[27. detsember]] [[1831]] – [[2. oktoober]] [[1836]]). Kaks kolmandikku ajast veetis Darwin kuival maal sooritades geoloogilisi uuringuid ja botaanilist kollektsioneerimist. Ta pööras tähelepanu geoloogiliste ladestiste, [[fossiil]]ide ja elus[[organism]]ide mitmekesisusele ning kogus seejuures suure hulga elusorganismide, kellest mitmed olid teadusele enne tundmatud, näidiskollektsiooni.&lt;ref name=&quot;JvW&quot; /&gt; Reisil peetud vahepeatustel saatis Darwin kogutud näidised (koos kirjeldustega) posti teel Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale, mis sisaldasid koopiaid ta päevikust selgituseks, mida ta oli leidnud. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele.

Reisi jooksul jõudis Darwin kirjutada reisipäeviku &quot;The Voyage of the Beagle&quot; (&quot;Journal of Researches into the Natural History and Geology of the countries visited during the voyage round the world of H.M.S. Beagle under the command of Captain Fitz Roy, R.N.&quot;). Selles ta summeeris kokku nii näidised, mis ta oli leidnud, kui sotsiaalsed, poliitilised ja antropoloogilised visioonid retkel kohatud inimestest, nii alg- kui ka Lääne uusasukatest.&lt;ref name=&quot;orTyc&quot; /&gt;

Merel olles vaevas Darwinit tihti [[merehaigus]].&lt;ref name=&quot;YROKb&quot; /&gt; 1833. aasta oktoobris, [[Argentina]]s olles, põdes ta läbi palavikuga kulgeva haiguse. 1834. aasta juulis [[Andid|Andide nõlvadelt]] alla [[Valparaíso]]sse reisides haigestus ta nii raskelt, et pidi kuu aega haigevoodis veetma.&lt;ref name=&quot;XSgFJ&quot; /&gt;

Enne merele minekut andis Fitz-Roy Darwinile Sir [[Charles Lyell]]i kirjutatud teose &quot;[[Maapõueteaduse alused|Geoloogia aluste]]&quot; (&quot;Principles of Geology&quot;) 1. köite, milles Lyell kirjeldab maapinnal toimuvaid protsesse ja nende tasakaalu, esitades uniformistiku kontseptsiooni maapinna aeglasest tõusmisest ja vajumisest lõpmatu aja jooksul. Kümnendal päeval pärast Plymouthi lahest väljumist jõudis purjekas Tenerife saare juurde, kuid karantiini tõttu ei saadud seal peatuda.&lt;ref name=&quot;2Fa9Q&quot; /&gt;

Esimesel randumisel ([[16. jaanuar]]il [[1832]]) [[Lääne-Aafrika]] ranniku lähedal asuvale [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] suurimale saarele [[Santiago saar]]ele. Püha Jago saarel Cape de Verde saarestikus avastas Darwin [[vulkaan]]ilise kalju tipus, umbes 13 meetri kõrgusel valge kivi joone. Ta konstateeris, et see koosnes vee-eluliste karpide kodade kildudest ja [[korallid]]est. Oma raamatus &quot;Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest&quot; kirjutab ta: &quot;Möödanikus voolas laavavool mööda pulbritaoliste kodade ja korallidega kaetud meresängi ja küpsetas need kõvaks valgeks kiviks. Sellest ajast on kogu saar kõrgemale kerkinud. Kuid valge kivi joon ilmutas mulle uue ja olulise fakti, nimelt, et kraatrite ümber, mis olid aktiivsed ja paiskasid välja laavat, on pidanud pärast toimuma põhjavajumine.&quot;&lt;ref name=&quot;4qShB&quot; /&gt; Darwini meelest ühtis tema avastus Lyelli raamatus toodud kirjeldusega maapinna aeglasest tõusmisest ja vajumisest. See omakorda inspireeris Darwinit vaatlema saare geoloogilist tekkelugu ja kirjutama sellest ka oma geoloogiaalastes teostes.&lt;ref name=&quot;iOlOZ&quot; /&gt;

Darwin tegi retkel palju muidki avastusi, millest osa peeti eriti tähtsateks.&lt;ref name=&quot;JvW&quot; /&gt; Nii märkas ta näiteks [[Patagoonia]] tasandikel maapinna kerkimise tulemusena siirdunud väikseid kive ja merekarpe ning [[Tšiili]]s avastas austrite kodasid [[Looded|loodetest]] kõrgemal, mida ei osatud selgitada muul viisil kui maapinna kerkimisega. Andidel avastas ta mõningaid [[puu]]de [[kivistis]]i, mis olid varem kasvanud ranniku läheduses. Seda tõestasid [[fossiil]]ide lähedal leitud teokarbid. Darwin järeldas, et korallidest [[atollid]]e moodustumine oli üks etapp [[vulkaan]]ilise saare arengus. Oma teooriale õnnestus tal tõestust saada [[Kookossaared|Kookossaartel]] randudes.&lt;ref name=&quot;DTJ9J&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eGR9a&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pQywE&quot; /&gt; Darwini ideid peetakse tänapäeval üldjoontes õigeteks.

Maldonadost suundus purjekas, Darwiniga pardal, [[Argentina]] ranniku poole ja heitis ankrusse La Plata ja Magalhâesi väina vahel asuva kõige suurema jõe suudmes. Neis paigus reisimine oli tol ajal ohtlik, kuna kindral Rosase juhtimisel toimusid kokkupõrked [[indiaanlased|indiaanlaste]] suguharude vahel. Darwin kirjeldas vaimustusega ühe indiaanlase [[vaprus]]t, kes haaras oma väikese poja hüppas saduldamata hobuse selga ja kihutas minema. &quot;Et varjuda püssikuulide eest, hoidis indiaanlane end hobusel erilisel viisil, mida harilikult kasutavad ainult indiaanlased: ühe käega haaras ta hobuse kaela ümbert kinni ning asetas ühe jala hobuse seljale, rippudes niiviisi hobuse ühel küljel. Kõik nägid, kuidas ta patsutas oma hobust ja kõneles temaga. Tagaajajad püüdsid kõigest hingest, et talle järele jõuda; rühma juht vahetas kolm korda hobust, ent kõik oli asjatu; vana indiaanlane pääses eluga ning ratsutas minema koos oma pojaga.&quot;&lt;ref name=&quot;thl3o&quot; /&gt;

[[Fail:Image-Rhea Darwinii1.jpg|pisi|[[Väikenandu]] (''Pterocnemia pennata'' joonistus aastast 1841, [[ornitoloog]] [[John Gould]]i algupärane nimi ''Rhea darwinii'')&lt;ref name=&quot;E6jsI&quot; /&gt;]]

[[1833]]. aasta augustis Argentinas olles kuulis looduseuurija, kelle madrused olid nimetanud &quot;kärbsepüüdjaks&quot;, [[gautšod]]e käest seal elavast kahest eri nanduliigist. [[Nandu]]d on [[jaanalind]]ude kombel lennuvõimetud [[linnud]] kes jooksevad ja ujuvad. Suurem nanduliik elas põhja pool ja väiksem nanduliik lõuna pool. Darwin arvas esialgu, et üks liik on teiseks liigiks teisenenud, mitte kaks eri liiki, nagu hiljem selgus. Pöördeliseks punktiks Darwini jaoks sai asjaolu, et kahe nanduliigi levila osaliselt kattus. Üks ohvitseridest lasi maha, nagu pärast söömaaega selgus, väga haruldase nandu. Darwinil õnnestus jäänused (pea, kaela, jalad, suled, osa nahast) kokku korjata ja topis teha (''Rhea darwinii'').&lt;ref name=&quot;KjQrR&quot; /&gt; Nandudest teadlikuks saamine pani Darwini mõtisklema loomaliikide võimaliku arenguvõime üle uuteks liikideks. Idee erines radikaalselt vallas olevast käsitusest, et Jumal oleks loonud kõik maailma liigid.&lt;ref name=&quot;m7qXe&quot; /&gt;

Gautšod jutustasid Darwinile, et on näinud [[Paraná jõgi|Paraná jõe]] lähedal hiiglasuurte loomade luid.

Lõuna-Ameerikas kaevas C. Darwin maapinnast, kus esines palju kaasaegseid karpide kodasid, esile hiiglaslikke [[imetajad|imetajate]] fossiile. See viitas sellele, et &quot;hiljaaegu&quot; oli aset leidnud [[väljasuremine]] looduslikel põhjustel, mis oli tõenäoliselt põhjustatud kas [[kliimamuutus]]est, toidupuudusest, haigustest või vaenlaste arvukuse kasvust.&lt;ref name=&quot;iWWK0&quot; /&gt;

Osad fossiilileiud arvas ta kuuluvat hiiglaslikule megateeriumile, kes sarnanes laiskloomaga, ja ühe luurüü (kaitsekilbi) tüki oletas Darwin kuuluvat [[Vöölased|vöölaste]]sarnasele loomale, lisaks hiiglaslikule[[närilised|närilise]] [[toskodon]]i hambaid ja mitmeid teadusele tundmatute elusolendide luid. Alles pärast reisi sai talle teatavaks [[Richard Owen]]i avastus, et mitmed näidised on eri mõõtmetest hoolimata väga sarnased elusolenditega, keda võib veelgi Ameerikas kohata.&lt;ref name=&quot;VmlJd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;21ha6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;jxmNf&quot; /&gt;

Lõuna-Ameerikas olles sai Darwin enda omandusse Charles Lyelli &quot;Geoloogia aluste&quot; teise köite, milles autor kritiseeris raevukalt evolutsiooni ja põhjendas liikide levikut ja mitmekesisust ''Centres of Creation''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ite kaudu. Darwin märkas, et tema tehtud avastused on vastuolus Lyelli argumentidega.&lt;ref name=&quot;9OeH2&quot; /&gt;.

Seilates 1835. aasta septembris-oktoobris [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] kohtas Darwin eri saartel elavaid {{kas|[[pilalindlased|pilalindlasi]]}} (ingl ''Mockingbirds''). Hiljem, reisilt koju naastes, arvas ta märkavat eri saartel elavate pilalindlaste nokkades erinevusi, kuigi nende ülejäänud välimus sarnanes mandril elavate pilalindlaste omaga.

Galápagose saartel uuris ta muu hulgas eri saarte [[Kilpkonnalised|kilpkonnaliikide]] kilpide kuju; ühel saarel elavatel kilpkonnadel oli kilp täiesti ümmargune, aga teisel saarel elavatel oli kilbil kaela kohal kõrge ora, mis võimaldas kaela kõrgemale välja venitada. Neist vaatlustest hämmeldununa tuli Darwinile mõttele liikide muutumisest pika ajaperioodi jooksul. [[Austraalia]]s kohtas Darwin kukkurloomi: rottkänguruid sugukonnast ''[[Potoroidae]]'' ja [[nokkloom]]i. Austraalias elavad loomad erinesid mujal maailmas elavatest loomadest sedavõrd palju, et Darwinile tundus justkui oleks elusorganismid Maal loodud kahe eri Looja poolt.&lt;ref name=&quot;ZVNjJ&quot; /&gt;

Tagasiteel koju oma üleskirjutistele korrektuuri tehes kirjutas Darwin, et juhul kui kahtlused pilalindlaste ja kilpkonnadest peavad paika, siis &quot;kõigutab see käsitust liikide muutumatusest (stabiilsusest)&quot;. Hiljem Darwin pehmendas oma märkuse väljendusviisi, lisades tingivat kõneviisi tähistava sõna &quot;would&quot; (''see kõigutaks käsitust liikide muutumatusest'').&lt;ref name=&quot;F4kOW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Eldredge&quot; /&gt;
Lõpuks Darwin otsustas kirjutada oma raamatusse &quot;Liikide tekkimine&quot; järgmise lause: &quot;Need tulemused paistavad heitvat veidi lisavalgust liikide algupära kohta&quot;.&lt;ref name=&quot;cU8Vc&quot; /&gt;

Esimesel Beagle'i reisil (1826–1830) võeti [[Tulemaa saared|Tulemaa saartelt]] laeva neli tulemaalast. Üks neist suri Inglismaal, ülejäänud kolm (Fuegia Basket, Jemmy Button ja York Minster) viidi Beagle'i teisel reisil tagasi nende elukohta. Neid oli Inglismaal umbes kahe aasta jooksul püütud tuttavaks teha &quot;Euroopa kultuuriga&quot;. Üks neist, Jemmy Button, tunnistas Darwinile avameelselt, et talle meeldib tema endine eluviis ja ta ei tahaks Inglismaale naasta. Sellest Darwin mõistis, et inimestevahelised erinevused tulenevad kultuurist, mitte niivõrd rassist. Darwin jälestas [[orjus]]t, mida ta kohtas palju just [[Rio de Janeiro]]s olles, ning tundis palavalt kaasa [[neeger|neegritele]] ja indiaanlastele.&lt;ref name=&quot;q9P5Z&quot; /&gt; Tema pehmet südant piinas ülekohus, mida eurooplased olid teinud Austraalia [[aborigeen]]idele ja [[Uus-Meremaa]] [[maoorid]]ele.&lt;ref name=&quot;iFin6&quot; /&gt;

=== Evolutsiooni- ja loodusliku valiku teooria ===
[[Fail:Charles Darwin by G. Richmond.jpg|pisi|Juba noore mehena kuulus Darwin teadlaste eliiti]]
====Näidiste analüüsimine====

Juba Darwini merereisi ajal püüdis [[John Stevens Henslow|John Henslow]] hoida ja tõsta tema mainet loodusuurijana, lubades teatud loodusteadlastel uurida Darwini saadetud fossiilinäidiseid ja tema geoloogiat puudutavaid kirju.&lt;ref name=&quot;9BsrT&quot; /&gt; Kui Beagle lõpuks [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1836]] Britannias randus, oli Darwin teaduspiirides saavutanud märgatava kuulsuse. Darwin külastas viivitamata kodus Shrewsburys oma sugulasi. Seejärel aga kiirustas Cambridge'i kohtumaks Henslow'ga, kes aitas tal leida loodusteadlasi, kes võiksid olla abiks kogutud näidiste identifitseerimisel ja loetlemisel. Henslow lubas vastu võtta taimenäidised. Darwini isa Robert osales näidiste klassifitseerimisel, organiseerides uurimiseks vajaliku raha. Darwin, teadlase karjääri ''tõusubuumist'' innustununa, liikus Londoni teadusasutustes, kus teda auavaldustega vastu võeti. Samal ajal püüdis ta leida professionaalseid teadlasi, kes nõustuksid identifitseerima tema näidiseid. [[Zooloog]]idel oli juba niivõrd suur hulk näidiseid uurimise all, et Darwini näidiseid ähvardas oht jääda laoruumide täiteks.&lt;ref name=&quot;sFkDU&quot; /&gt;

Darwini tagasitulekust innustunud Charles Lyell kohtus temaga esimest korda 29. oktoobril 1836. Lyell esitles Darwinit anatoomia tulevikulootusele [[Richard Owen]]ile, kelle kasutuses olid [[Royal College of Surgeons of England|Royal College of Surgeonsis]] ruumid fossiilsete luude ja skelettide uurimiseks. 
Oweni tulemused olid üllatavad. Ta oli uurinud hiiglasliku laisklooma luid, [[jõehobu]] koljuga sarnanevat pealuud, mis kuulus väljasurnud närilisele ''[[Toxodon]]''&lt;nowiki/&gt;'ile, ja tükki suure, samuti väljasurnud [[vöölased|vöölasliigi]] ''[[Glyptodon]]''&lt;nowiki/&gt;'i kaitsekilbist. Järeldused vastasid üldjoontes Darwini tehtud oletustele&lt;ref name=&quot;Eldredge&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9mdB7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;DkWJc&quot; /&gt;, kuid Darwini üllatuseks erinesid näidised suuresti Aafrikast leitud vastavatest liikidest ja sarnasusi võis tuvastada rohkem Lõuna-Ameerikas elavate liikidega.&lt;ref name=&quot;X04Ck&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NKtM5&quot; /&gt;

1836. aasta detsembri keskel kolis Darwin [[Cambridge]]'i, kus ta hakkas oma kollektsiooni süstematiseerima ja oma reisi kohta reisipäevikut kirjutama.&lt;ref name=&quot;gCR9z&quot; /&gt; Seal kirjutas ta oma esimese teadusartikli, Lõuna-Ameerika maapinna aeglasest tõusmisest. Lyelli ettepanekul toimus 4. jaanuaril 1837 [[Geological Society of London|Londoni Geoloogia Seltsis]] Darwini artikli ettelugemine.

Veel samal päeval esitles ta oma imetajate ja linnukollektsioone [[Zoological Society of London|Londoni Zooloogia Seltsile]]. Darwini Galápagose saartelt kogutud linnunäidised uurinud [[ornitoloogia|ornitoloog]] [[John Gould]] teatas [[1837]]. aasta märtsis oma tähelepanekutest, et Darwini poolt [[musträstas]]teks, [[käbilind]]udeks ja [[Metsvint|vintideks]] arvatud linnud olid [[maavärvulased|Darwini vintide]] (''Geospizinae'') 12 eri liiki. Gould märkas, et suurim liikidevahelise erinevus on noka kujus.

Darwin oli linnud puudulikult kirja pannud; ta ei osanud arvatagi, et vintide liikide pesitsemispaikadel oleks mingit tähtsust. Õnneks sai ta need esmatähtsad andmed hiljem kaasreisijate käest, kes olid samuti näidiseid kogunud ja hoolikamalt märgistanud. 17. veebruaril 1837 valiti Darwin London Geographical Society (Londoni Geograafia Seltsi) juhtkonda.

Reisi järel oli Darwini elupaigaks London, kuhu ta kolis elama alguses, 6. märtsil 1837 vabamõtleja venna Erasmuse juurde, et võiks püsida tööle lähemal ning hakata kaasa lööma Lyelli sotsiaalses teadus- ja eksperimentaalseltsis just nagu [[Charles Babbage]], kes kujutas Jumala loodusseaduste programmeerijaks. Babbage uskus, et Jumal lõi alguses looduslikud liigid, mis hiljem voolisid elu, pigem et Jumal oleks loonud elu ''[[ad hoc]]''.

Mõne nädala pärast kolis ta korterisse number 36 Great Marlborough Streeti lähedusse. Selles staadiumis hakkas Darwin kahtlema selleaegses arusaamises elu loomisprotsessist. Need mõtted said lisahoogu Aafrikast leitud ahvifossiilidest. Mai alguses ta esimest korda tuli mõttele, et inimene olekski arenenud ahvisugusest esiisast. Ta ei söandanud teatada sellest leiutisest kellelegi, sest sellised mõtted oleksid nimetatud ketserluseks.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt; Londonis elades pääses Darwin tänu oma venna Erasmuse kaasaaitamisele kohtuma selleaegsete intelligentsiesindajatega, näiteks lisaks[[deism|deisti]] [[Charles Babbage]]'ile tutvus ta kirjanik [[Harriet Martineau]]&lt;nowiki/&gt;ga, kes aitas kaasa [[malthusianism]]i, rahvastikupoliitilise õppe levikule.

[[Fail:Darwin tree.png|pisi|vasakul|Darwini esimene mustand [[elu puu]]st vihikus &quot;First Notebook on Transmutation of Species&quot; (1837)]]

[[John Herschel]]i esitatud küsimust elu algupärast hakati kaaluma vägagi laial rindel teadusringkondades. Paljud meditsiiniteaduse esindajad toetasid Robert Edmond Grandin pooldatut teooriat liikide [[konversioon]]ist, aga paljud Darwini sõpradest, teadlastest nimetasid seda ketserluseks.

Darwini sisalike näidiseid analüüsinud zooloogil [[Thomas Bell]]il õnnestus ära näidata, et Galápagose saarte kilpkonnad kuulusid saare esialgsesse populatsiooni ja nad ei olnud mereröövlite poolt sinna toodud, nagu mõned uskusid. 1837. aasta märtsi keskel Darwin veendus, et saartele saabunud elusolendid olid hakanud mingil põhjusel arenema omaette liikideks. Ta uuris seda muundumist üha lähedamalt, samas kirjutades märkmeid üles &quot;punasesse vihikusse&quot;, mida ta oli alustanud juba Beagle'il. Ta vestles sellel teemal samuti Oweniga. Oweni seisukoht oli, et organismiliikidel on mõningane &quot;organiseerumisenergia&quot;, mis defineerib kui palju liik võib muunduda. Oweni arvamuse kohaselt ei või liigid kuigi palju oma versiooni teisendada ehk transformeeruda. Darwin teatas, et tal on põhimõttelt sama seisukoht, aga ta ei näinud mingit põhjust, mis peataks liikide muutumise. Sellest Owen ägestus, sest tema meelest liikidel ei olnud mingit põhjust muuta oma versiooni. Darwin õppis vaikima liikide muutumisest.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;

Juuli keskel 1837 hakkas Darwin liikide muutumise kohta kirjutama salajast &quot;B-vihikut&quot;. Selles vihikus mõtiskles ta nelja küsimuse üle:
* Milliseid tõendeid on organismide muutumise kohta?
* Mil viisil uued organismid lõimuvad uude ümbruskonda?
* Kuidas uued liigid moodustuvad?
* Kuidas võiks selgitada liikide identsust?
Vihiku kulminatsiooniks on 36. leheküljele Darwini kirjutatud &quot;I think&quot; ('minu meelest; ma arvan, et'), mille alla ta joonistas [[elu puu]] kavandi.&lt;ref name=&quot;Eldredge&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dN2D9&quot; /&gt; Joonistus kirjeldab kõikide liikide põlvnemist samast ürgvormist, millest nad on arenenud. 1837. aasta suve veetis Darwin mõtiskledes liikide muutumise üle, samuti selle üle, kuidas looma- ja taimeliigid levivad mandrilt lähematele saartele. Ja täiesti võimalik, et Oweniga polemiseerimisest saadud kogemuse tõttu ei tahtnud Darwin kellegi teisega peale oma venna liikide muutumise teemal arutleda.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;

====Ülepingutust ja haigestumisi====
Alustades uurimistööd liikide muutumisest hakkas Darwin tasapisi töösse uppuma. Jätkates &quot;Reisipäeviku&quot; kirjutamist, koostas ja avaldas ta samaaegselt ka ülevaateid oma kollektsioonidest. Tänu Henslow' teenetele sai Darwin 1000 naela suuruse abiraha mitmeosalise teose &quot;[[Zoology of the Voyage of H.M.S. Beagle]]&quot; kirjutamise ja avaldamise eest. Darwin hakkas oma teoste avaldamiskuupäevadeks käima välja ebareaalseid tähtaegu. Darwin viimistles &quot;Reisipäeviku&quot; umbes 20. juuniks 1837, enam-vähem samal ajal, kui tõusis troonile Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]]. Avaldamise järgselt oli ta sunnitud esile kerkinud puudused kõrvaldama.&lt;ref name=&quot;B2aWo&quot; /&gt;

Tööst tulenevad pinged avaldasid mõju ka Darwini tervisele. 20. septembril tundis ta &quot;südame pekslemist&quot;, mille tõttu Darwini arst kannustas teda tööst välja lülituma (&quot;knock off all work&quot;) ja mõned nädalad maal veetma. Saanud kuuajase haiguspuhkuse, sõitis ta Shrewsburysse ning seejärel tegi ta külaskäigu Wedgwoodi sugulaste juurde [[Maer Hall]]i. Nemad aga olid nii huvitatud Darwini reisi pöördepunktidest, et ei mõistnud Darwinile puhkehetki anda. Kohal oli samuti Darwinist üheksa kuud vanem nõbu [[Emma Darwin|Emma Wedgwood]], kes hoidis oma invaliidist tädi. Just sel korral pööras Darwin Emmale erilist tähelepanu.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt; Darwini onu Josiah Wedgwood II tahtis Darwinile näidata maatükki, kus tuhk oli kadunud savimaa alla. Ta mõtles, et selle taga on vihmaussid, ja arvas, et nähtus pakub huvi loodusteadlase karjääri teinud Darwinile. Loomulikult huvitas see nähtus Darwinit nii palju, et teatas pidavat 1. novembril sellest loengu Londoni geoloogia ühingule. See oli esimene ettekanne vihmausside mõjust maapinna muutumisele.&lt;ref name=&quot;Txgwi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oKmi5&quot; /&gt; Puhkuse lõppedes naasis Darwin töö juurde ja avaldas veebruaris 1838 &quot;The zoology of the Voyage of H.M.S. beagle, under the command of Captain Fitzroy, R.N., during the Years 1832 to 1836&quot; – sarja esimese osa. [[William Whewell]] tegi Darwinile ettepaneku võtta vastu [[Londoni Geoloogiline selts|Londoni Geoloogilise seltsi]] teadusliku sekretäri koht. Darwin teadis, et tal ei tasuks vastu võtta lisatööd, kuna ta oli juba hakanud[[London Entomological Society|Londoni Entomoloogia Seltsi]] aseesimeheks. Mõne aja pärast, märtsis 1838, nõustus Darwin ettepanekuga ja võttis koha vastu. Töö algas märtsis.&lt;ref name=&quot;bl3Eq&quot; /&gt;

Kuigi Darwin oli hõivatud reisiaruannete kirjutamisega, õnnestus tal edendada oma uurimistööd liikide muutumisest. Selles staadiumis Darwini seisukohad organismide teisendumisest hakkasid laiemalt levima, mis kutsusid esile muude loodusteadlaste põlastava suhtumise. Darwin spekuleeris samuti mõttega, et samuti inimene kõikide muude organismide hulgas kuuluks tema teooria alla. Mõte sai hoogu, kui ta 28. märtsil 1838 loomaaeda külastades märkas, et üks ahv käitus lapselikult.&lt;ref name=&quot;puTqB&quot; /&gt; Seegi idee, et kõik elusorganismid – nii ussid kui ka inimesed – on üksteisega võrdväärsed, erines dramaatilisel viisil muust selleaegsest üldisest nägemusest inimesest kui &quot;looduse kuningast&quot;.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt; See näitas ära, et Darwin juba omal 19. sajandil mõistis, et kogu arenemist juhtival loodusseadusel ei ole olnud mingit eripärasemat eesmärki, mistõttu teistest paremast elusorganismist rääkimine oleks asjatu. Küsimus oli vaid selles, mis loodusseadus see oli.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;

Märtsis 1838 Darwin alustas &quot;C-vihikut&quot;, kus ta tihendas B-vihikus esitatuid arvamusi ja kirjutas üles omi uusi tähelepanekuid. Uuringute edenedes pääsesid sellest osa võtma samuti Darwini sugulased ja tema lapsed, perekonna teenijad, naabrid, endised reisikaaslased, loodusteadlased ja selliste praktiliste oskustega isikud nagu näiteks põlluharijad ja tuvi- või koerakasvatajad.&lt;ref name=&quot;JvW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AJLXH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KE4Iw&quot; /&gt; Kartes minetada oma reputatsiooni, otsustas Darwin kevadel 1838, et ei avalda omi mõtisklusi veel kaua aega. Ta pidi sellest otsusest kinni, nii et &quot;Liikide tekkimine&quot; (&quot;The Origin of Species&quot;) avaldati alles 21 aastat hiljem.

Väsimusest Darwini tervis nõrgenes taas ning seekord endisest pahemini. Peavalu, südameprobleemide ja kõhuvalude tõttu ta veetis suvel mitmeid päevi haigevoodis.&lt;ref name=&quot;BADIa&quot; /&gt; Siit alates Darwinit vaevasid kogu elu ajal üha uuesti ja uuesti korduvad valud, aeg-ajalt põhjustades tema töövõimetust. Haigestumist tuli ette eriti stressiolukordades, näiteks kui ta hiljem oma elus oli sunnitud kaitsma oma teooriaid. Darwini haigust ei osatud diagnoosida ja ükski katse seda ravida polnud kuigi edukas. Hiljem on seda haigust proovitud diagnoosida, kandidaatideks on olnud [[Chagasini taud]], mis võiks olla pärit Lõuna-Ameerika perioodilt, ja [[Ménièreni taud]]. Pakutud on ka psüühikahaigusi.&lt;ref name=&quot;C2jzO&quot; /&gt; 23. juunil 1838 võttis ta lõpuks puhkuse ja reisis Šotimaale. Seal ta vaid ei logelenud, vaid veetis palju aega geoloogiliste uuringute rüpes. Neid uuringuid ta sooritas näiteks [[Glen Roy]]s, kus tema tähelepanu köitsid paralleelteed (''Parallel Roads''), mis lõikasid kohalikku küngasmaad.

====Abielu====
[[Fail:Emma Darwin.jpg|pisi|vasakul|Darwin abiellus emapoolse nõo Emma Wedgwoodiga. George Richmondi akvarell 1840. aastast]]

Juulis Darwin naasis puhkuselt Shrewburysse. Kirjutades üles igapäevaseid märkmeid loomade paljunemisest (D-vihik), liikide muutumisest ta jätkas M-vihikusse&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;, ta kritseldas paberile ideid tulevikuplaanidest. Ta võttis esile kaks paberit, kuhu ta kirjutas pealkirjaks &quot;Abielluda&quot; ja &quot;Mitte abielluda&quot; (Marry; Not Marry). Abielu pooldavate eelistena Darwin nägi, et oleks &quot;jätkuv seltskond ja kaaslane vanaduspäevadeks&amp;nbsp;… mis on igal juhul parem kui koera seltskond&quot;. Abielu tülikaks pooleks oli, et &quot;raamatute jaoks jääb vähem raha&quot;, ja et abielu kujutab endast &quot;hirmsat ajaraiskamist&quot;.&lt;ref name=&quot;5aRSr&quot; /&gt;

Darwin oli vaimustunud oma nõost Emmast. Ta teatas sellest oma isale, mille järel ta külastas Emmat 29. juulil 1838. Darwin ei leidnud aega kosimiseks, kuigi nõod veetsid palju aega ühes ja vestlesid vägagi lähedaselt. Selle asemel jutustas Darwin vastu oma isa soovitusi oma uurimistöödest, kuigi nende tõttu tema religioossed seisukohad oleksid langenud &quot;kõrvalekaldeks&quot; peetavate hulka. Robert Darwin teadis, et Wedgwoodid on palju usklikumad kui Darwinid – eriti suguvõsa naised –, seetõttu ta kartis, et Charlesi ja Emma erinevad veendumused tõusevad nii suureks takistuseks abielu sõlmimisele ja see poleks enam võimalik.

Darwin tutvus oktoobris 1838 Londonis elades [[Thomas Robert Malthusi]] (1766–1834) teosega &quot;[[An Essay on the Principle of Population]]&quot;. Siin Malthus ennustas eksponentsiaalse iseloomuga rahvastikukasvu viivat selleni, et toidumäär inimese kohta väheneb ja arvestas välja, et inimpopulatsioon võiks kahekordistuda 25-aastase intervalliga. Malthus pööras siiski tähelepanu sellele, et praktiliselt kasvuhoog ei või olla nii suur, sest surm, haigused, sõjad ja näljahäda aeglustavad tõhusalt kasvukiirust.&lt;ref name=&quot;JvW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ZtUA4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;DM264–265&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JcGtm&quot; /&gt; Malthus uskus, et nõrgemad surevad välja võitluses oma olemasolu eest.

Darwin uskus, et see puudutab samuti taimi, mis omavahel võistlevad kasvuruumist, mis samas selgitas sellegi, miks taimeliikide arvukus püsib alati üsna konstantsena. Darwin nägi, et kuna liikide paljunemine sõltus kasutuses olevatest ressurssidest, paremini olukorda kohanevad liigid saaksid rohkem järglasi kui kehvemini kohanevad. See taas viiks teatud omaduste üldistumiseni ja nõrgemate omadustega indiviidide vähenemiseni. Selle lõpptulemusena oleks uus organismiliik.&lt;ref name=&quot;DM264–265&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SMFr2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FcgM7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8CUxP&quot; /&gt; Septembris ta tegi sellest oma avastusest üleskirjutisi kirjeldades seda teatud kiiluna, mis sunnib kõlblikumad omadused ülestuma ja nõrgemad lõpuks kaduma.&lt;ref name=&quot;JvW&quot; /&gt; Seda teooriat ta arendas edasi E-vihikus ja M-vihiku ideid ta jätkas N-vihikus.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;

11. novembril naasis Darwin veel kord Maeri ja nüüd ta julges kosida Emmat, kes nõustuski. Mõlemad suguvõsad rõõmustasid selle abielu üle. Charles ja Emma said eriti suure kaasavara, Emma isa Josiah Wedgwood II tegi 5000-naelase kingituse ja Charlesi isa Robert 10&amp;nbsp;000 naela, mis oli mõeldud pruutpaarile kasutootvateks investeeringuteks. Tolleaegne rikas pankur teenis aastas 10&amp;nbsp;000 naela ja arst või jurist 1500 naela. Niimoodi Darwin sai ühtäkki väikese varanduse, mis võimaldas pühenduda teaduslikule uurimistööle palka saamata.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;

Oma järgmises kirjas kiidab Emma Darwinit avameelsuse eest, ning samas ta toob esile oma jumalakartliku anglikaanikasvatusest tulenevat hirmu, et tema eksimused võiksidki ohustada tema võimalusi hauatagusele elule.&lt;ref name=&quot;tEysf&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FIE7c&quot; /&gt; Darwin otsis noorpaarile uut kodu ja leidiski sellise 12 Upper Gower Streetilt. Pulmad planeeriti 24. jaanuariks 1839, aga Wedgwoodid palusid edasilükkamist. Ka Darwini omad plaanid selleks päevaks muutusid, sest ta valiti teadusseltsi [[Royal Society|Londoni Kuninglik Selts]] liikmeks.&lt;ref name=&quot;INap4&quot; /&gt;

Pulmad peeti viie päeva pärast Maeris Püha Peetri kirikus anglikaani tseremoonia kohaselt, mis suurepäraselt kõlbas Darwini ja Wedgwoodi suguvõsade unitariaanlikele liikmetele. Pärast pulmi noorpaar kiirustas Londoni rongile sooviga päästa uude koju.&lt;ref name=&quot;6R84J&quot; /&gt; Pulmakülalised panid imeks sellist kiirustamist. Põhjusena võis olla, et Darwinile oli selleks ajaks arenenud hirm liialt kaua suures rahvajõugus viibimisest.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;

=== Loodusliku valiku teooria===
Darwin oli loonud teooria [[looduslik valik|loodusliku valiku]] kohta, mida ta järgmiste eluaastate jooksul uuris &quot;peamise harrastusena&quot;.&lt;ref name=&quot;vj4yZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Letter419&quot; /&gt; Darwin avardas uuringuid karjakasvatusele ja samuti laiematele botaanikauuringutele.&lt;ref name=&quot;JvW&quot; /&gt; Võrreldes ta teiste töödega need uuringud olid jäänud 15 aastaks tagaplaanile, sest suurema osa ajast oli viinud geoloogiaalaste ja Beagle'i reisi kogumike teaduslike aruannete kirjutamine ja avaldamine.&lt;ref name=&quot;aRqRX&quot; /&gt; 1839. aasta suvel lõpetas ta väheks ajaks liikide muutumise kallal töötamise ja jätkas raamatu &quot;The Structure and Distribution of Coral Reefs&quot; kirjutamist. Samas võttis Darwin vastu otsuse, et ta ei avalda enam mingeid oma vihikutesse kogutuid mõtteid. Üks olulisemaid põhjusi oli Darwini kartus, et neid tekste hakatakse ära kasutama ateistlikel otstarvetel.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;

Alates 1840. aasta talve algusest kannatas Darwin iivelduse, kõhu- ja südamevalude ning migreeni käes. Haiguste tõttu ta tõmbus veelgi rohkem endasse ja muutus endisest veelgi eraklikumaks. Samad sümptomid vaevasid teda veel järgmiselgi kevadel, nii et ta sõitis Shrewsburysse ja palus isal diagnoosida teda vaevav haigus. Nüüdki veel pole seda haigust ega selle põhjuseid välja selgitatud. 1840. aasta lõpupoole veetis Darwin haigevoodis, oma teooriat ei suutnud kuigi palju edasi arendada.&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt; Darwini ellu tõi rõõmu 1841. aasta 2. märts, kui ta sai teise lapse isaks.

[[Fail:Darwins Thinking Path.JPG|pisi|Darwini &quot;mõtiskluste jalgrada&quot; aastal 2007. Seal jalutades kavandas Darwin loodusliku valiku teooriat]]

Darwin proovis oma tervist maal parandada, aga kehvade tulemustega, kuigi selle aja arvamuste kohaselt on maaõhul parandav mõju. Septembris 1842 kolis ka koos perega Londonist ära [[Kent]]i sealsesse endise kirikuõpetaja majja.&lt;ref name=&quot;Qum7F&quot; /&gt; Maja tuntakse Darwinite pandud nimega [[Down House]].&lt;ref name=&quot;xCZR7&quot; /&gt; Majja kolimise järel hakati seda remontima. Darwin elas mõnes mõttes ebakindlat elu. Ühelt poolt, ta oli kirjutanud 35 lehekülje pikkuse visandi loodusliku valiku ja evolutsiooniteooriast, aga teiselt poolt, ta oli koostanud kuuest punktist koosneva loetelu põhjustest, miks ei kannataks seda avaldada. Nende punktide hulka kuulusid:&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot; /&gt;
*teised loodusteadlased poleks selle teooriaga absoluutselt nõus (1);
*kirik halvustaks teda (4);
*tal ei olnud soovi saada ateisti pitserit (5).

1843. aasta lõpu poole palus Darwin oma uuel sõbral [[Joseph Dalton Hooker]]il uurida Tulemaalt kogutud botaanilist materjali. Hooker oli sellest võimalusest vaimustuses ja nõustus meelsasti. Töö andis pikalekandvaid tulemusi ja seda mööda Darwin veendus lõpuks, et teooriad liikide muutumisest on täiesti arendamiskõlblikud. Darwin nõustus sellest tasapisi avameelsemalt vestlema teiste loodusteadlastega. See oli tähelepanuväärne suunamuudatus, kuigi Darwin ei olnud kindel, et kas ta on enam elus kui teooriast teos avaldatakse.

Darwin oskas karta oma tervise kokkuvarisemist. Seepärast kirjutas ta oma abikaasale kirja, kus ta palus kokku hoida 400 naela kirjutise trükkimiseks ja avaldamiseks. Darwin kaalus teksti toimetamiseks asjatundja palkamist. Alternatiividest parimad olid [[Charles Lyell]], [[Edward Forbes]] ja John Henslow. Varem kevadel ta oli usaldanud anda oma 189-leheküljelise mustandi ühe downelasest õpetajale toimetamiseks. Sügiseks oli käsikiri kasvanud 231-leheküljeliseks ja Darwin julges seda esimest korda näidata abikaasa Emmale. Vastupidi sellele, mida ta oli algul kartnud, suhtus Emma teooriasse üldjoontes positiivselt, kuigi teatud kahtlusega.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL06&quot; /&gt;

Darwin oli vapustatud, kui ta märkas [[Robert Chambers]]i 1844. aasta novembris anonüümselt avaldatud bestselleris &quot;[[Vestiges of the Natural History of Creation]]&quot; kasutatavat mitmeid tema omadega sarnaseid põhjendusi. Kirjanik ei eitanud arusaamisi loomisest, mistõttu teos nagu mitmed muud analoogsed kirjutised vajusid unustuse hõlma. Raamat oli veel nii amatöörlikult kirjutatud, et see äratas vaid keskklassis huvi liikide muutumise vastu. Samas see sillutas teed Darwini väljaandele, ja meenutas Darwinile, et ta peaks veelkord täpsustama kasutatud argumentide tõelisuspõhja.&lt;ref name=&quot;ZHobm&quot; /&gt; 1847. aastal Darwini hea sõber Joseph Dalton Hooker lubas Darwini kirjutisele teha vigade paranduse ehk korrektuuri. Darwin sai samas kriitilist hinnangut oma teose kohta.

[[Bartholomew Sulivan]], üks reisikaaslane Beagle'ilt, soovitas Darwinile käia doktor [[James Manby Gully|James Gully]] [[Great Malvern]]sis asuvas sanatooriumis. Sulivani oli arvamusel, et see võiks avaldada Darwini tervisele parandavat mõju. Darwin oli nii raskelt haige, et ei suutnud isegi oma isa matustest osa võtta.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL06&quot; /&gt; Vesiravis käigu järel tähendas Darwin, et see tõepoolest aitas.&lt;ref name=&quot;ITvE2&quot; /&gt; Ta pidas veeprotseduure nii efektiivseteks, et ta andis korralduse kodus tagahoovi bassein ehitada. Varsti pidigi seda basseini kasutama, kus Annie-tütre haigestudes proovis Darwin tema tervise parandamiseks veeprotseduure. Alguses need tundusid aitavat, aga ei läinud kaua, kui Annie tervis taas halvenes. Nüüd viis Darwin ta Gully sanatooriumi. Hoolimata sellest, et protseduurid näisid taas mõju avaldavat, sai haigus aprillis Annie lõplikult oma haardesse, ja ta suri 23. aprillil 1851. Kaotus oli suur.

[[Vääneljalalised|Vääneljalaliste]] ehk [[vääneljalgsed|vääneljalgsete]] (''Cirripedia'') kaheksa-aastase uurimise tulemusel leidis Darwin nende liikide vahel anatoomilisi sarnasusi. See oli kindel põhjendus Darwini loodavale teosele.&lt;ref name=&quot;BXJSD&quot; /&gt; Avastus tõi talle 1853. aastal Londoni Kuningliku Seltsi kuldmedali ja kinnitas tema reputatsiooni väljapaistva bioloogina.&lt;ref name=&quot;3qRaJ&quot; /&gt; Darwin naasis uuesti oma teooria juurde 1854. aastal.

===Darwini evolutsiooniteooria lõppkokkuvõttes===
Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Need tähelepanekud ja järeldused on [[Ernst Mayr]] kokku võtnud nii:
*Esiteks, [[liik (bioloogia)|liik]]idel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab.
*Teiseks, [[populatsioon]]ide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega.
*Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel [[olelusvõitlus]]. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.) 
*Neljandaks, [[suguline paljunemine|suguliselt paljunevatel]] liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur. 
*Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on &quot;paremad&quot; tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. (See on jällegi nõrk järeldus, sest &quot;paremad&quot; on siin määratletud tautoloogiliselt.) 
Need soodsad tunnused pärivad järgmised põlvkonnad ning aja jooksul muutuvad need populatsioonis valdavaks. See on [[looduslik valik]]. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et lõpuks tekivad uued liigid. Neid tähelepanekuid on [[bioloogia]]s laialdaselt tõestatud, ja isegi [[fossiil]]id näitavad nende tõesust.

Darwin arvas, et kogu [[elu]] võib olla tekkinud ühest liigist. [[DNA]] uurimine kinnitab seda mõtet.

===Loodusliku valiku teooria avaldamine===
Darwin seadis naljatledes oma teooria [[tööstuslik pööre|tööstusliku pöörde]] ehk [[tööstusrevolutsioon]]i [[metafoor]]iks. Ta nägi, et orgaaniliste liikide populatsioonid industriaalsel viisil kasvasid ja spetsialiseerusid. Siin kui looduses hooguandvaks võimuks on looduslik valik, tööstuses selleks olid turud. Selle põhjalt Darwin nägigi loodust kui mingisuguse &quot;suure vabrikuna&quot;. Seda metafoori ei avaldatud kunagi, sest Darwini meelest põhines see rohkem majandusteaduslikel meetoditel kui puhtal teadusel.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL06&quot; /&gt;

Elusorganismide levikus oli üha arusaamatusi. Darwin mõtiskles üha selle üle, mismoodi elusorganismid levivad mandritelt saartele või isegi mandrilt mandrile. Kõige rohkem teda pani mõtlema esimesena mainitud variant. Selleaegne üks seletus sellele oli Edward Forbesi &quot;uppunud maasild&quot;. Kuna Darwinile polnud see hüpotees meelepärane, võttis ta selle probleemi endale lahendada. Ta tegi ettepaneku taimede ja loomade &quot;hõljumisest&quot; territooriumilt territooriumile. Seda järele proovides pani Darwin mõneks kuuks eri liiki taimede seemneid veenõusse ja katsetas, kas seemned on seejärel kasvamisvõimelised. Briti loodusteadlaste üllatuseks seemned tõepoolest hakkasid idanema.

Sellest resultaadist vaimustuses Darwin saatis kirju saartel elavatele inimestele küsimusega, kas nad on märganud või täheldanud mereranna läheduses taimeliike, mis ei kuulu saare algupärase floora ehk taimestiku hulka. Üllatusena ta sai vastuseid, mille kohaselt teatud taimeliikide rännak oli olnud tuhandeid kilomeetreid pikk. Briti meremeestel õnnestus kinnitada, et samuti loomad siirduvad vähe samasugusel viisil läbi merede.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL06&quot; /&gt; Selleaegse üldise arvamuse kohaselt elusorganismid oleksid pidanud püsima oma elurajoonis ega peaaegu mingit kohavahetust aset ei leia.

Charles Lyelli võlusid Darwini spekulatsioonid, kuigi ta ei tundunud tajuvat, kuivõrd avarast asjast õieti on küsimus. Ta täheldas Darwini ja [[Alfred Russel Wallace]] teoses &quot;On the Law which has Regulated the Introduction of New Species&quot; esitatud teooriate vahelised kokkulangemised. Seepärast Lyell õhutas Darwinit oma teost võimalikult kiiremini avaldama, et ta püsiks sellel teemal eelkäija positsioonis. Kuigi Darwin ei näinud Wallaces tõelisemat ohtu, ta sellegipoolest hakkas kirjutama teemast lüheldast artiklit. Teda rahuldavate vastuste leidmine oma rasketele küsimustele alatasa katkestas ta töö. Samas lüheldase artikli kirjutamine tundus olevat eriti raske, nii et suurema teose kirjutamine hakkas paistma õigena alternatiivina. Seejuures ta kartis, et teos paisub nii suureks, et kedagi ei huvitaks sellele tähelepanu pöörata, rääkimata lugemisest.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL06&quot; /&gt; Teose pealkirjaks plaanis ta panna &quot;Natural Selection&quot; ('Looduslik valik').

Darwinit tema töös aitas palju ta lai kirjavahetus, kuhu samuti kuulus [[Borneo]]l botaaniliste näidiste kogumisega tegelenud Wallace. Darwin sai Wallacelt kirja detsembris 1857 uudishimuliku küsimusega, kas ta kavatseb oma tulevas kirjas käsitleda inimese algupära. Darwin vastas, et ta hoidub puudutamast seda teemat seda ümbritsevate mõjusate eelarvamuste tõttu. Oma kirjas Darwin julgustab kolleegi polemiseerima, mille all ta pidas silmas oma iseseisva mõttekäigu kasutamist, kuigi need ehk ongi üldise arvamuse vastased. Darwin lisas veel oma uuringutes minevat sügavamale kui tema (ingl. &quot;I go much further than you&quot;).&lt;ref name=&quot;G425f&quot; /&gt;

Darwin oli oma kirjutistes jõudnud alles keskkohta, kui ta sai 18. juunil [[1858]] Wallace'ilt talle hinnatavaks saadetud käsiraamatu looduslikust valikust. Darwin oli põrutatud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kuigi teooriatel oli mitmeid ühiseid jooni, siis kohati erinesid teooriad siiski palju. Wallace näiteks segas moraali loodusliku valiku osaks ja tema arvamuse kohaselt koostöö aitas liike arenema. Darwin taas oli arvamusel, et arenemise taustal on pigemini omavaheline konkurents. Sel ajal olid Darwin ja tema perekond suures ohus, kuna külas oli lapsed surnud [[sarlakid|sarlakitesse]]. Seepärast andis Darwin asjaarutluse edasi Lyellile ja Hookerile, kes üksmeelselt otsustasid, et nii Darwini kui Wallace materjali põhjalt peaks korraldama ühise ettekande [[Linné Ühing|Linné ühingu]] koosolekul 1. juulil 1858. Ettekande pealkiri oli &quot;On the Tendency of Species to form Varietes; and on the Perpetuation of Varietes and Species by Natural Means of Selection&quot;. Kuna Darwini poeg suri sarlakitesse, keeldus ta vapustatuna sellest koosolekust osa võtmast.&lt;ref name=&quot;oGRcA&quot; /&gt; Samuti ei olnud kohal Wallace, sest ta oli teisel pool maakera ega teadnud koosoleku korraldamisest midagi. Koosolekul loeti võtteid Darwini 1844. aastal kirjutatud käsiraamatust ja Darwini sügisel 1857 Asa Grayle kirjutatud kirjast, kus ta kavandas loodusliku valiku teooria, ning Wallace'i poolt Darwinile saadetud käsiraamatut.&lt;ref name=&quot;8XGZX&quot; /&gt; Sellel koosolekul arutleti esimest korda avalikult Darwini ja Wallace'i mõtete üle looduslikust valikust. Meeleolu oli pinev ja vaikne.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL06&quot; /&gt; Koosolekul loetud materjalid trükiti kiiresti 20. augustil 1858 ilmunud ajakirjas Journal of the Proceedings of the Linnean Society of London, Zoology 3.&lt;ref name=&quot;R4KOs&quot; /&gt;

Liikide muutumisest peetud ettekandele pöörati lõppude lõpuks üsna vähe tähelepanu. Linné ühingu juhataja Thomas Bell, kes samas toimis 1. juulil 1858 peetud ettekandekoosoleku esimehena, konstateeris oma aastaaruandes mais 1859, &quot;et eelmisel aastal ei tehtud mingeid suuremaid teaduslikke avastusi, mis oleksid tekitanud niiöeldes pöörde selle teaduse alal, mida nad puudutasid&quot;.&lt;ref name=&quot;hx0m2&quot; /&gt; Dublinis töötav professor Haughton suhtus asjasse palju kriitilisemalt. Tema meelest Darwini materjalis &quot;kõik uus oli vale ja see, mis oli tõsi, oli juba enne teada&quot;.&quot;&lt;ref name=&quot;ERkXH&quot; /&gt; Darwin hakkas 20. juulil 1858 kirjutama kokkuvõtet, &quot;abstraktset&quot; nagu ta ise nimetas &lt;ref name=&quot;B25Gc&quot; /&gt; planeeritud suurest raamatust, aga tööd segas tema põetav haigus. Sellest kokkuvõttest pidi tulema &quot;Liikide tekkimine&quot;. Käsiraamatu 155 000-sõnaline tuumik valmis märtsis 1859.&lt;ref name=&quot;Q3d6D&quot; /&gt; Lyell sai kirjastajalt John Murraylt Darwini käsikirja trükkimise lubaduse. Darwin lõpetas teose korrektuuri 1. oktoobril 1858, vähem kui 15 kuud pärast kirjutamise alustamist.&lt;ref name=&quot;ATNlg&quot; /&gt;

Üllatuslikult osutus raamat &quot;On the Origin of Species by Means of Natural Selection, or The Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life&quot; (ehk &quot;The Origin of Species&quot;, &quot;Liikide tekkimine&quot;) menukaks. Teost trükiti 1250 eksemplari ja see toimetati kauplustesse 22. novembril 1859.&lt;ref name=&quot;kaIFv&quot; /&gt; Väljaande müük leidis aset kaks päeva hiljem ja 15-šillingise eksemplari hinnaga raamatud müüdi lõpuni juba esimesel päeval. Teose lõpus Darwin detailselt kirjeldas ja argumenteeris oma avastusi ja otsuseid. Tema eesmärk oli tühistada ja kummutada kõik vastuargumendid.&lt;ref name=&quot;pEIqx&quot; /&gt; Teoses Darwini ainuke viide inimese arengule on &quot;light will be thrown on the origin of man and his history&quot;.&lt;ref name=&quot;WTD0z&quot; /&gt; Juba teose esimesel toimetuspäeval hakkas Darwin kirjutama selle teist väljaannet. Detsembri alguses leppis Darwin John Murrayga kokku teise väljaande trükkimises. Väljatöötamisel oli saksakeelnegi variant. Teisest väljaandest kavandati trükkida suurem partii, 3000 eksemplari.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL07&quot; /&gt;

1859. aasta detsembri lõpus tegi [[vikont]] [[Henry John Temple|Palmerston]] [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoriale]] Darwini rüütliks löömise ettepaneku. Ettepanek kummutati aga kohe pärast selle esitamist, sest Darwini ideede kirglik vastane, [[piiskop]][[Samuel Wilberforce|Wilberforce]] seisis Darwini aadlikuks tõusmise vastu.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL07&quot; /&gt;

=== Viimased eluaastad ===
==== Teooria avaldamise järgsed reaktsioonid ====
Darwini teooria sai tänu &quot;Liikide tekkimisele&quot; laialdaselt populaarseks. Darwini seisukoha, et eluslooduse liigid evolutsioneeruvad, võttis pärast &quot;Liikide tekkimise&quot; ilmumist kiiresti omaks enamik biolooge, aga väljaspool teadusringkondi ei saadud Darwinist peaaegu üldse aru. Mõistmatuks jäi, kuidas tegelikult looduslik valik aset leiab ja tegutseb, ning püsis usk, et Jumal teeb kõik &quot;valikud&quot;. See-eest teadusringkondades tekkisid ägedad lahkhelid. Teooria kõige aktiivsem kaitsja oli [[Thomas Huxley]]. Radikaalsemate kriitikute hulka kuuluvad [[Karl Ernst von Baer]], [[Samuel Butler]], [[Lev Berg]], [[Aleksandr Ljubištšev]], [[Sergei Meien]], [[Lynn Margulis]] jt. Mõõdukamad kriitikud on olnud [[James Mark Baldwin]], [[Conrad Hal Waddington]], [[Stephen Jay Gould]] jt.
Darwini tervis sel ajal juba nii nõrk, et ta ei saanud enam nendest vaidlustest osa võtta. Ta siiski jälgis neid eriti suure tähelepanuga, lõigates lehtedest välja kõik kriitikad, arvustused, artiklid, satiirid, paroodiad ja karikatuurid.&lt;ref name=&quot;ZTqOv&quot; /&gt; Ta isegi julges näidata, et inimene põlvneb ahvist, mis oli sel ajal ennekuulmatu. Sel põhjusel aktiivsemad kriitikud samas leiutasid ahvist põlvnemise teemal ära kasutada karikatuure ja satiirilisi kirjutisi. Siiski oma teoses Darwin ise ei olnud väitnud, et inimese ja ahvi vahel oleks mingi ühendus.&lt;ref name=&quot;qd8Ic&quot; /&gt;

[[Fail:Editorial cartoon depicting Charles Darwin as an ape (1871).jpg|pisi|vasakul|Tüüpiline satiiriline karikatuur Darwinist, kus teda esitati ahvina. Darwin ei väitnud, et inimene on arenenud ahvist, vaid et neil on sama esiisa]]

Darwinlikku evolutsiooni mehhanismi käsitlust on palju kritiseeritud. Darwini näidiseid uurinud [[Richard Owen]] asetus Darwini teooria vastaste poolele&lt;ref name=&quot;lb9Oo&quot; /&gt;, mille tõttu ta sai oma osaks näiteks Huxleylt kriitikat. Kirik vastas raevukalt. Inglismaa anglikaani kiriku teaduslike institutsioonide esindajad, kaasaarvatud Darwini Cambridge'i-aegsed juhendajad Sedgwick ja [[John Stevens Henslow|Henslow]] asetusid Darwini teooria vastaste poolele, kui samas loodusteadlaste noorem põlvkond suhtus sellesse vastuvõtlikumalt. [[Max Planck|Plancki]] hüpoteesi kohane olukord oli valla pääsenud. Inglismaa ja samuti muude maade kirikud leidsid raskusteta oma koha [[darvinism]]i vastastena.

Kõige kuulsam diskussioon darvinismi – esimest korda kasutas seda terminit Huxley aprillis 1860 ajakirjas Westminster Journal – ja loomisõpetuse vahel toimus [[Oxfordi evoluutsioonidiskussioon]] aastal 1860 [[Oxford]]is [[British Association for the Advancement of Science]] koosolekul, mille juhataja oli [[John Stevens Henslow]] ning kus [[Oxfordi piiskopkond|Oxfordi piiskopkonna]] piiskop [[Samuel Wilberforce]], paljud vaimulikud ja laeva [[HMS Beagle]] kapten [[Robert FitzRoy]] ründasid Darwinit, [[Thomas Henry Huxley]]t ja teisi evolutsiooni pooldajaid. Professor [[John William Draper]] New Yorgist avas koosoleku, pidades pika loengu darvinismist ja selle võimalikust mõjust ühiskondlikule arengule. Kohale oli kogunenud publikut 700–1000 pea jagu. Draperi järel Samuel Wilberforce, Oxfordi piiskop, alustas oma 30 minutit kestva kõne, keset mida Robert FritzRoy tõusis piibel käes püsti ja käskis publikut järgida piibli sõna.&lt;ref name=&quot;ShinN&quot; /&gt;

Olukord algas teravneda, kui mõlemad pooled said toetajaid. Seejärel ründas Joseph Dalton Hooker väites, et Wilberforce ei ole kunagi isegi Darwini &quot;Liikide tekkimist&quot; lugenud ja tema teadmiste tase botaanikast on täiesti olematu. Hookeri toeks tõusis püsti [[Thomas Henry Huxley|Thomas Huxley]], kellel oli &quot;Darwini buldogi&quot; reputatsioon. Diskussiooni arenedes kumbki osapool ei õieti näidanud saavat ülekaalu. Koosolekul paljud said kõneõiguse ning seetõttu see venis neljatunniliseks. Õhkkond oli nii pingeline, et üks naine oli teatavasti minestanud keset koosolekut.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL07&quot; /&gt; Vaidlus arenes kuulsa sõnavõtuni, kus Wilberforce küsis Huxleylt: &quot;Kas härra Huxley on ahvi sugulane rohkem oma vanaisa või vanaema poolt?&quot; Selle sama loo kohaselt Huxley pomises just nagu endamisi: &quot;Issand andis ta minu kätte&quot;, ja vastas, et ta &quot;põlvneks parema meelega ahvist kui haritud mehest, kes on kasutanud oma kultuuri- ja kõneosavuseande eelarvamuste ja vääruse teenistuses&quot;.&lt;ref name=&quot;fm4u7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1X6ja&quot; /&gt; Koosoleku lõppedes väitsid mõlemad osapooled, et tulid sellest välja võitjana.

Jaanuaris 1861 ostsid Huxley ja teised teadlased 1854. aastal Dublinis ja Londonis ilmunud teadusajakirja Natural History Review, millest nad tegid darvinismi hääletoru. Ajakirja esimeses numbris kirjutas Huxley inimese ja ahvide sarnasusest ning teatud irooniaga saatis selle ajakirjanumbri Wilberforcelle. Järgmiste kuude jooksul kasutas Huxley oma aega &quot;darvinismi rõõmusõnumi&quot; levitamiseks töölisklassile. Ahvi ja inimese põlvnemine teineteisest võeti proletariaadi hulgas hästi vastu.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL07&quot; /&gt; Huxley avaldas mõju samuti sellele, et naturalistid uuriksid inimese ajalugu ja algupära endisest suurema huviga.

Darwini vastustamine ei jäänud üksnes suulisteks väideteks, vaid tema vastu leiti teaduslikke argumentegi, millest üks autoriteetsemaid kuulus inglise füüsikule, [[lord Kelvin]]ile.&lt;ref name=&quot;naJ9C&quot; /&gt; Lord Kelvini termodünaamilised uuringud tõestasid, et maakera on olnud mingis staadiumis nii kuum, et elu selle ei võinud sündidagi mitte. Varasem maakera vanus oli arvestatud piiblist saadud andmete põhjal. Nüüd aastal 1862 lord Kelvin otsustas selle välja arvestada piiblist sõltumatuna, toetudes eelpool toodud nägemustele ja sellele, et Maa külmeneb vähehaaval soojuse põgenedes universumisse. Resultaadiks ta sai 24–400 miljonit aastat ja see erines märgatavalt piiblis toodud 6000 aastast ning oli vastuolus Darwini teooriaga, mille kohaselt Maa vanus peaks olema tunduvalt suurem. Lord Kelvini arvutused olid puudulikud, sest ta ei võtnud arvesse maakera seespool aset leidvaid radioaktiivset lagunemist, mis lakkamatult toodab uut soojusenergiat. Sel ajal veel radioaktiivsust ei tuntud.

Darwinit jäi vaevama asjaolu, et tema evolutsiooniteooriat toetavad fossiilileide ei olnud tehtud. Ta siiski uskus aina, et sellised vahevormi fossiilid veel ühel päeval leitakse. Darwinil ei tarvitsenud kaua oodata, sest 1863. aastal leiti Saksamaal üks ''[[Archaeopteryx]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i liiki fossiil ja hiljem leiti veel teinegi analoogiline. Neil linnusarnastel olenditel oli teatud jooni, mida ei leidunud lindudelt, aga mis olid iseloomulikud sisalikele. Sellised omadused olid näiteks hambad ja luine saba.&lt;ref name=&quot;KtCJq&quot; /&gt;

Darwini teooria äratas iseäranis usklike ringkondade vastuseisu nii Britannias kui mujal maailmas. Näiteks Soomes sellel teemal arutleti juba 1861. aastal. Evolutsiooni- ehk loodusliku valiku teooriat ei ole aktsepteeritud veel tänapäevalgi mitte kõikides usklikes ringkondades, aga näiteks katoliku kiriku endine paavst [[Johannes Paulus II]] teatas 1996. aastal, et üldjoontes evolutsiooniteooriat võib pidada tõlgendavana seletusena Maal elu tekkimisele.

Kuigi Darwin ise oma haiguse tõttu otseselt ei võtnud poleemikast osa, toetas ta oma pooldajaid laialdase kirjavahetuse abil. USA-s pooldas teda näiteks botaanik [[Asa Gray]], kes omalt poolt oli rafineerimas Darwini teooriat.

==== Elu lõppetapp ja surm ====
Kuigi Darwin vaevles perioodiliste haigushoogude käes viimased 22 aastat oma elust, ei takistanud see tal töö jätkamist. Ta sai valmis üldkokkuvõtte oma teooriast, kuigi lahkarvamused tema raamatust ei raugenud. Vaidlustes esile tõusnud küsimused inimese algupärast ja mõistuse arenemisest olid jätkuvalt ilma vastuseta. Darwin jätkas oma uurimistöid nende probleemide keskel.

Tütre Annie haigestudes pani Darwin taimede ja koduloomade uuringud kõrvale ning viis lapse paranema meresanatooriumisse. Seal köitsid ta tähelepanu [[käpalised]] ehk [[orhideelised|orhideelased]]. Tundideviisi ta uuris nende tolmlemist putukate abil. Seejärel ta avastas, et vaid teatud putukad sobivad tolmutama teatud orhideelisi. Põhjust ta veel ei leidnud, aga selle välja selgitamiseks alustas ta orhideeliste kasvatamist oma koduaias. [[Viktoriaanlik ajastu|Viktoriaanlikul ajastul]] Suurbritannias orhideelised oli tõeline moestiil. Kui sõna Darwini orhideeliste kasvatusest läks ringi keerlema, saadeti talle kogu maast nii palju näidiseid, et Darwin oli neisse uppumas. Idee tolmlemisest oli tema meelest nii kütkestav, et ta ei võinud jätta sellest raamatut kirjutamata. Enne seda aga ta pidi leidma putukaid ja orhideelisi ühendava lüli.&lt;ref name=&quot;About Darwin TL07&quot; /&gt; Raamat avaldati pealkirjaga &quot;On the Various Contrivances by which British and Foreign Orchids are fertilized by Insects&quot;. Selles Darwin teatas, et ta on välja selgitanud lillede kauni värvi ja tolmlemise vahelise seose.

&quot;Variation of Plants and Animals Under Domestication&quot; oli esimene osa Darwini &quot;suurest raamatust&quot;, mille &quot;resümee&quot; tema 500-leheküljeline teos &quot;Liikide tekkimine&quot; oli olnud. See paisus kaheosaliseks, mis sundis ajutiselt välja jätma inimese evolutsiooni ja seksuaalse valiku käsitlemise. Darwini botaanilised uuringud kulmineerusid teoses &quot;[[The Power of Movement in Plants]]&quot;, kus ta uuris ''Vitaceae'' liikide ronimist, ''Carnivorous'' liike, rist- ja isetolmlemise mõjutusi taimedele ning taimede õite erinevuse vaheldumist sama liigi hulgas.

Darwinit toetanud radikaalsed loodusteadlased moodustasid 3. novembril 1864 rühmituse kiriku õpetuste vastu. Selle nimeks pandi [[X Club]], kuhu kuulus 9 liiget: Joseph Hooker, Thomas Huxley, [[William Spottiswoode]], [[Edward Frankland]], [[John Tyndall]], [[George Busk]], [[John Lubbock]] ja [[Herbert Spencer]]. Darwin ise ei võtnud sellest toimingust osa. Sama aasta novembri lõpus premeeriti Darwinit [[Copley Medal]]iga, mis on kõrgeim Londoni kuningliku seltsi liikmetele antav autasu. Medali andmine kutsus esile palju vihaseid tundeid ennekõike vanemates liikmetes. X Clubil oli aga palju mõjuvõimu Londoni kuninglikus seltsis.

&quot;Liikide tekkimise&quot; avaldamise järel arutlesid nii Darwini pooldajad kui ka vastased laialdaselt inimese evolutsiooni üle. Lyell populariseeris inimese esiajaloo ja Huxley näitas ära, et anatoomselt inimene põlvneb ahvist. Samas Darwin andis oma panuse nendesse vestlustesse kaheosalise teose &quot;[[The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex]]&quot; avaldamise näol 1871. aastal. Nagu &quot;Liikide tekkimine&quot;, müüdi ka see teos otsekohe läbi. See vaid ei äratanud enam nii suurt kriitikat. Teose teises osas Darwin selgitab seksuaalse valiku mõiste otstarvet ning sugupoolte ja inimrasside vahelised erinevused.&lt;ref name=&quot;cvog9&quot; /&gt; Ta avardas oma uurimissfääri järgmisel aastal kirjastatud viimases ja peamises teoses &quot;The Expression of the Emotions in Man and Animals&quot;, kus ta keskendus käsitlema inimese ja olendite, loomade psühholoogia evolutsiooni. Darwin esitas lugematus määras näiteid sellest, et arukus ja kultuur on seotud loodusliku ja seksuaalse valikuga.&lt;ref name=&quot;dfBf1&quot; /&gt; Samasugune lähenemisviis psühholoogia alal ärkas ühes [[evolutsioonipsühholoogia]] sünniga.&lt;ref name=&quot;SDOpP&quot; /&gt; Selles oma viimases raamatus Darwin uurib vihmausside mõju maa kobestamisele. Tema vihmausside uuringud olid teedrajavad, kuigi osa tema seisukohtadest võime tänapäeval kõrvaldada. Näiteks ta avastas, et vihmaussid reageerivad valgusele ja muusikale, kuigi neil ei ole silmi ega kõrvu.

7. septembril 1881 sai Darwin valmis oma testamendi. See tuli täide saata pool aastat hiljem, 19. aprillil 1882, kui Darwin oma kodukülas Downe'is suri.&lt;ref name=&quot;burial&quot; /&gt; Esialgu oli ette nähtud tema muldasängitamine Downe St Mary surnuaeda, aga Darwini töökaaslaste palvel ja parlamendi esildise põhjal otsustas Londoni Kuningliku Seltsi president William Spottiswoode, et talle korraldatakse riiklikud matused. Darwin maeti lõpuks [[Westminster Abbey]]sse [[James Maxwelli]], [[John Hershel]]i ja [[Isaac Newton]]i kõrvale.&lt;ref name=&quot;burial&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;G3AWl&quot; /&gt;

== Darwini portree ==
=== Üldjoontes ===
[[Fail:Charles Darwin by Julia Margaret Cameron.jpg|pisi|Julia Margaret Cameroni foto Darwinist]]
Darwin oli kogukas, umbes 182&amp;nbsp;cm pikk, ja kaalus pärast Beagle merereisi 67 kilo.&lt;ref name=&quot;Leff&quot; /&gt; Vanemast Darwinist võetud fotodelt võib märgata, et ta on mõnevõrra kaalus juurde võtnud. Tema juus oli tumepruun ja vanemaks tulles juuksepiir oli laubalt vähe kõrgemale pealaele tõmbunud. See-eest tal oli eriti kahar ja lokkis [[põskhabe]].&lt;ref name=&quot;Leff&quot; /&gt; Darwini sinikashallide silmade kohal kaardusid lopsakad kulmud. Üha vanemaks tulles ta juuksed ta laubalt ja pealaelt vähenesid ning ta nägu sai punaka värvitooni, mille tõttu inimesed sageli pidid teda, vastupidi, heas vormis olevaks meheks. Haigestudes hakkas Darwin alates 1862. aastast habet kasvatama ja 1866. aastal avalikkuse ette tulles see oli pikk ja helehall. Põhjuseks arvati tema üha nõrgenev tervis ning soov minna inimeste eest peitu.&lt;ref name=&quot;Leff&quot; /&gt; Näiteks ühel Londoni Kuningliku Seltsi koosolekul oli teda raske ära tunda isegi ta oma lähedasel sõbral Joseph Hookeril.&lt;ref name=&quot;Leff&quot; /&gt;

Darwinil oli väga täpne päevarežiim. Tähtsaim põhjus oli see, et uued ja üllatavad olukorrad võiksid esile kutsuda Darwini põetava haiguse sümptomid. Darwin ärkas hommikul vara enne päikesetõusu ja käis lühikesel hommikusel jalutuskäigul. Seejärel umbes kell 7.45–8.00 ta sõi kerge hommikusöögi. Pärast seda ta keskendus oma töösse ja luges saabunuid kirju. Emma luges talle sugulaste saadetud kirju Darwini puhates diivanil ning mõnikord romaanigi. Keskpäeval Darwin läks tunniks oma valge [[terjer]]i Pollyga jalutuskäigule. Lõunasöögi ta sõi kell üks ja seejärel poole tunni jooksul ta luges diivanil ajalehte. Kõige rohkem teda huvitasid poliitilised uudised. Õhtupoolik kulus peamiselt kirjade kirjutamisele ja Emma loetud romaani kuulamisele päevaunede vahelt. Tunni võrra uurimistööd ta tegi kell 16.30–17.30. Õhtul kell pool kaheksa ta sõi koos perega õhtusöögi, misjärel mängisid nad Emmaga [[triktrak]]ki, mille turniiridest tegi ta mitme aasta jooksul märkmeid raamatusse. Päev lõppes kell pool üksteist, mil ta õhtuse lugemise järel uinus.&lt;ref name=&quot;9R5Xk&quot; /&gt;

=== Rassismi- ja šovinismiväited ===
Darwini teooria kriitikute ja vastaste arvamuste kohaselt [[holokaust]]i ja läänes esinenud alaarenenute süstemaatilist[[steriliseerimine|steriliseerimist]] ei oleks aset leidnud ilma darvinismi. Samal arvamusel on muuhulgas on [[tarkvaraarendus]]t edasiviiva [[Discovery Institute]] doktor [[Richard Weikart]], kes 2004. aastal avaldas palju tähelepanu saanud raamatu &quot;From Darwin to Hitler: Evolutionary Ethics, Eugenics and Racism in Germany&quot;. Selle teose kohaselt oli darvinismil keskne roll lisaks [[eugeenika]] tekkimises selleski, et natsid aktsepteerisid ja võtsid kasutusele [[eutanaasia]], lapsetapu,[[abort|abordid]] ja rassipõhise massimõrva.&lt;ref name=&quot;0IFV1&quot; /&gt;

Darwin vastustas täiel määral orjust, mida selle aja eurooplased kasutasid kolooniamaades. Reisides Lõuna-Ameerikas temas tekitas õudust kolonistide julm ja vägivaldne algasukate kohtlemine. Darwini meelest valge- ja mustanahaliste, aasialaste ja indiaanlaste vahel oli vaid väheseid bioloogilisi erinevusi. Teisiti kui muud tolleaegsed mõtlejad, ta oli arvamusel, et need erinevused tulenevad rohkem kultuurilisest kui bioloogilisest taustast.&lt;ref name=&quot;rationalrevolution&quot; /&gt;. Samuti talle ei meeldinud see, et inimrasside iseloomujooni üldistatakse. Kuigi Darwin jagas inimesed kõrgemasse ja madalamasse rassi ning samastas &quot;madalamad rassid&quot; arenenud ahviliikidega, ta sellegipoolest ei olnud rassiegalitarist.&lt;ref name=&quot;lewens214&quot; /&gt; Paljude selleaegsete kombel ta pidi kahvanahkseid kõige arenenumana inimrassina. Teoses &quot;The Descent of Man&quot; Darwin kirjutas: &quot;Samasse rassi kuuluvate indiviidide vaimsete võimete vahelduvus ja erinevus, rääkimata eri rasside vahelistest veelgi suurematest aberratsioonidest, on nii ilmne, et siia vaevalt tasub vahele sekkuda&quot;.&lt;ref name=&quot;1KGJh&quot; /&gt; Ta siiski uskus, et suur osa eri rasside vahelistest intellektuaalsetest erinevustest tuleneb tsivilisatsioonist või selle puudumisest. Ta rääkis Euroopa rahvastest kui &quot;kultuurrahvastest&quot; ja lootis, et &quot;tsiviliseeritud rassid hävitavad ja kompenseerivad peaaegu kõikjalt maailmast metsikud rassid&quot;.&lt;ref name=&quot;lewens214&quot; /&gt; Darwini meelest vaimselt ja füüsiliselt haiged indiviidid põhjustavad inimliikide degenereerumise. Ta ei ole mingis staadiumis teinud sellist lõppjäreldust, et &quot;nõrgemad&quot; peaks andma väljasurra. Vastupidi, Darwin oli arvamusel, et sümpaatia ülesnäitamine ja üksteisest hoolitsemine on üks õilsamaid looduslikke iseloomujooni, mille minetamine põhjustaks sügavama degeneratsiooni.&lt;ref name=&quot;xbdWP&quot; /&gt;

Oma teoses &quot;The Descent of Man&quot; Darwin kirjutas, et &quot;mees on julgem, võitlushimulisem ja energilisem kui naine ning mehel on rohkem loovat geniaalsust&quot;. Darwin uskus, et mehed on naistest paremad elu kõikidel aladel ja sektorites: sügavas mõtlemises, otsustamises ja fantaasia kasutamises ning samuti maitsekust ja käteoskust vajavas töös. Darwini kohaselt võib samuti järeldada (viitades [[Francis Galton]]i uuringutele), et &quot;juhul kui mehed on võimelised näitama üles paremust paljudel aladel, meeste keskmised vaimsed võimed on suuremad kui naistel&quot;.&lt;ref name=&quot;DId73&quot; /&gt; Darwini visioonid sugupoolte erinevustest ei olnud sel ajal sugugi mitte ebatavalised, vaid need näitasid, et Darwin oli ennekõike oma aja laps. Darwin ei põhjendanud oma teese teaduslikule materjalile, vaid pigem sel ajal aktsepteritavatele väidetele, ajaloolisele ringlusele ja arusaadavatele evolutsiooniteoora kohastele hüpoteesidele, mis kinnitasid üksteist.&lt;ref name=&quot;GT5re&quot; /&gt; Darwini meelest naistevaheline konkurents intelligentsemale mehele oli põhjustanud meeste arukuse arenemise seksuaalse valiku kaudu &quot;võrreldamatuks&quot; naiste arukusega.&lt;ref name=&quot;dPNMI&quot; /&gt; Ta konstateerib, et naised on suutelised oma intellektuaalset auku pisendama koolituse abil.&lt;ref name=&quot;F2NMR&quot; /&gt; Euroopa ülikoolid olid selle sajandi keskel avanud uksed naistele, aga neid oli seal veel 1800. aastate lõpuski üsna vähe õppimas.

=== Religioossed seisukohad ===
Kuigi Charles Darwini isa, vanaisa ja vend olid [[Vaba mõtlemine|vabamõtlejad]],&lt;ref name=&quot;lEVUB&quot; /&gt; ei kritiseerinud ta algul piibli kirjeldusi.&lt;ref name=&quot;2YiKK&quot; /&gt; Ta käis [[anglikaani kirik|anglikaani koolis]] ja hiljem saatis isa ta õppima anglikaani [[teoloogia]]t Cambridge ülikooli.&lt;ref name=&quot;PAmLS&quot; /&gt; Darwin samuti uskus William Paley[[teleoloogia|teleoloogilisse]] argumenti, mille kohaselt loodus iseendas tõestas Jumala olemasolu.&lt;ref name=&quot;darvinonline&quot; /&gt; Beagle'il reisides Darwinis äratas imestust, miks Jumal oli sügavmere elusorganismid loonud nii ilusaina, kuigi keegi ei ole neid seal sügavuses nägemas, või miks looduses esines nii palju ebameeldivat, näiteks parasiitkiletiivalised, kes munevad liblikatõukude sisse ja kelle omad tõugud koordudes söövad liblika omad elavalt ära. See oli Darwini meelest kaugel Paley doktriinist Jumala heasüdamlikust loomisest.&lt;ref name=&quot;azlds&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eRCcj&quot; /&gt;

[[Fail:Annie Darwin.jpg|vasakul|pisi|Darwini 10-aastase tütre Anne surm 1851. aastal kõigutas Darwini usku]]

Darwin oli veel Beagle'i merereisi ajal ette, et ta on [[õigeusk]]lik ja tsiteeris piiblit autoriteetse vastustena teatud [[moraal]]setele küsimustele. Sellegipoolest ta suhtus kritiseerivalt [[Vana Testament|Vanasse Testamenti]].&lt;ref name=&quot;5dZZV&quot; /&gt; 
 
Darwin teadis elusorganismide transmutatsiooni uurides, et tema botaanikateadlastest sõbrad pidid ta avastusi ühiskondliku korda kõigutama pürgivaks ketserluseks. Eri usku inimesed ja ateistid olid juba varem kasutanud samasuguseid põhjendusi kippudes anglikaanikiriku riikliku kirikupositsiooni kallale.&lt;ref name=&quot;lfTAx&quot; /&gt;

Darwin pidas religiooni[[hõim]]ude ellujäämisvõitluse abivahendina, aga sellegipoolest arvas, et Jumal on see viimane liikidelooja.&lt;ref name=&quot;Zp88I&quot; /&gt; Tema usk Jumalasse hakkas selgelt vähenema tütar Annie surma järel 1851. aastal.&lt;ref name=&quot;sn4Yl&quot; /&gt; Darwin aitas kohalikku kirikut kogudustöödes, aga pühapäeviti ta läks meelsamini jalutuskäigule kui perega koos kiriku jumalateenistusele.&lt;ref name=&quot;A1gpx&quot; /&gt; Kui Darwinilt küsiti tema religioossetest seisukohtadest, ta kirjutas, et ta ei ole ateist selles mõttes, et ta otseselt eitaks Jumala olemasolu. Kõige paremini üksnes [[agnostik]] (isik, kes ei väida teadvat, kas Jumal on olemas) võiks seletada tema seisukohti.&lt;ref name=&quot;NQcrX&quot; /&gt;

Traditsiooniliselt intuitsioonilt [[Karl Marx]] ihales Darwini tööd ja ta tahtis ühe osa oma teosest &quot;[[Kapital (Marx)|Kapital]]&quot; pühendada Darwinile. Samast vaatevinklist Darwin keeldus sellest aust, sest ta võõrastas Marxi usustkeeldumist. See lugu ei siiski pea paika, sest Darwin küll sai Marxilt pühendusega varustatud eksemplari, aga ta ei kunagi lugenud seda.&lt;ref name=&quot;5abAJ&quot; /&gt;

Elizabeth Hope väitis aastal 1915 artiklis &quot;Lady Hope jutustus&quot; (&quot;Lady Hope story&quot;), et Darwin oma surivoodil naasis endisse usku. Darwini lapsed ja ajaloolased on radikaalselt kummutanud selle väite.&lt;ref name=&quot;F7oBd&quot; /&gt; Darwin pöördus oma perekonna poole ja tema viimased, abikaasale Emmale ja lastele osutatud sõnad olid, et ta üleüldse ei karda surra (''&quot;I am not the least afraid of death&quot;'') jätkates, et kui hea abikaasa Emma on talle olnud (''&quot;Remember what a good wife you have been to me&quot;'') ning kui head lapsed tal on olnud (''&quot;Tell all my children to remember how good they have been to me&quot;'').

=== Darwini kunstimaitse ===
Darwini õpinguaegsetest orientatsioonist kunsti alal ei ole mingeid andmeid. Ilmselt Darwin ei tundnud erilist huvi või indu muusika vastu, kuna ta teatavasti ei osanud mängida mingit muusikariista. Cambridges õppides ta siiski meelsasti kuulas [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] sümfooniaid ja avamänge ning [[Georg Friedrich Händel|Händeli]] ja [[Ludwig van Beethoven|Beethoveni]] muusikat. Ta käis [[King's College (Cambridge)|King's College'is]] kuulamas kirikukoori laule, kuigi ta kannatas amusia, inimese neuroloogilise häire all täheldada meloodiliste kõrguste vahelduvust. Teisiti öeldes, tal oli raskusi mäletada meloodiat või seda ümiseda. Abikaasa Emma oli hea pianist, kellele Pariisis veedetud eluperioodil oli klaverimängu õpetanud [[Frédéric Chopin]] ja kes meelsasti mängis õhtuti klaverit.&lt;ref name=&quot;Leff&quot; /&gt;

Lapsepõlvest alates oli Darwin kirglik lugeja. See omadus kulges temaga koos läbi ta kogu elu. Lapsepõlve lemmikkirjanduse hulka kuulusid [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] ajaloolised näidendid ja [[Horatius]]e &quot;Oodid&quot;.&lt;ref name=&quot;Leff&quot; /&gt;

=== Eetika ===
Darwini teooriast põhjustatud maailmapildi muutust on võrreldud Koperniku ja tema loodud mudeliga Päikesesüsteemist, kus kesksel kohal on Päike. Kui [[Mikołaj Kopernik|Kopernik]] kõrvaldas Maa universumi keskpunktist ja võttis sellele kohale Päikese, Darwin kõrvaldas inimese &quot;loodusekuninga&quot; kohalt ja andis talle kõikide eluvormidega võrdväärse positsiooni. Ta nõustus inimese ainulaadsusega, aga ta ei pidanud seda üksnes inimese mingisuguse eksklusiivõigusena, vaid tema meelest kõikjalt loodusest leidub samasugust unikaalsust.&lt;ref name=&quot;b1hYj&quot; /&gt; Ta rõhutas, et oleks täiesti absurdne hakata loomadele tähtsusjärjestust looma, sest kasvõi arukuse põhjalt hindamiskriteeriumid on inimese väljamõeldis ega need ole tekkinud kuskil looduses.&lt;ref name=&quot;SiMOR&quot; /&gt;

Darwin mõtiskles bioloogia ja geoloogia kõrval samuti [[eetika]] üle. Raamatus &quot;The Descent of Man&quot; arutleb ta, kuivõrd algeline moraal on sündinud nii inimeste kui loomade instinktidest. Hiljem ta veelgi analüüsib, kuidas mälu ja artikuleerimine on mõjutanud endisest kõrgema moraalitunde arenemisele. Ta uskus, et loomaliigid on võimelised tundma sümpaatiat ja kaastunnet kannatava suhtes.&lt;ref name=&quot;H8qgc&quot; /&gt; Ta siiski eeldab, et võime tunda poolehoiutunnet kohaldub vaid lähedaste ringi kuuluvatele.&lt;ref name=&quot;L163&quot; /&gt; Darwin samuti järeldas, et looduslik valik eelistab ennemini neid kogukondi, kuhu rohkem kuulub kaastundesse kalduvaid isendeid. Ta avastas, et indiviidi sümpaatiaga sarnased sotsiaalsed instinktid võivad olla konfliktis ellujäämise jaoks oluliste vaistudega. Näiteks ta toob linnu, kes peaks ellujäämiseks enne talvetulekut ära lendama, kuid tema sotsiaalne emavaist sunnib ta jääma vastkoorunud poegade eest hoolitsema, et nad saaksid piisavalt toitu ja jääksid ellu.&lt;ref name=&quot;L163&quot; /&gt; Samas Darwin ennustab, et loodusliku valiku tulemusena sotsiaalsed instinktid on domineerivamad kui ellujäämisvaist. Näitena ta toob, kuidas inimene sageli mõtleb palju selle peale, mida muud temast mõtlevad, samas kui taas toiduhankimine jääb tagaplaanile seejärel, kui ta on ennast täis söönud.&lt;ref name=&quot;L163&quot; /&gt;
 
Eetiliselt orienteerumiselt Darwin esindas [[utilitarism]]i, eetika positsiooni, mille klassikalise formuleeringu kohaselt moraalse valiku parim lahendus on selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Tema meelest inimest ei peaks kujutlema esmajärjekorras tegutsevana heaolu ja õnne maksimeerimiseks. Samuti Darwin ei võtnud omaks utilitarismi seisukohta võimalikult palju head võimalikult paljudele, vaid selle asemel ta järgis üldise heaolu põhimõtet. Uue põhimõtte kujundamises Darwin lähtepunktiks võttis loomade kogukondlikus elus sotsiaalsete instinktide arenemise tänu valikule. Sel juhul need ei garanteeri õnnelikkust kogukonnas, vaid tugevdavad selle liikmete tervist, millest on otsest kasu kogukondade vahelistes konfliktides. Niimoodi instinktid ei ole funktsioneerinud heade tegude, vaid üldise heaolu poolest.&lt;ref name=&quot;7vbrX&quot; /&gt;

{| class=&quot;toccolours&quot; style=&quot;float: right; margin-left: 1em; margin-right: 1em; font-size: 75%; background:#e0e0ee; color:black; width:32em; max-width: 50%; line-height:1.2em;&quot; cellspacing=&quot;5&quot;
|colspan=&quot;2&quot;|&lt;center&gt;[[Fail:Charles and William Darwin.jpg|185px]]&lt;/center&gt;
&lt;Center&gt;Darwin ja tema vanim poeg William Erasmus Darwin 1842. aastal&lt;/center&gt;
|-
!&lt;center&gt;Charles ja Emma Darwini lapsed&lt;/center&gt;
|-
|William Erasmus Darwin ||(27.12.1839 – 1914)
|-
|Anne Elizabeth (&quot;Annie&quot;)&lt;ref name=&quot;Browne, 1995, 2002&quot; /&gt; Darwin || (2.3.1841 – 22.4.1851)
|-
|Mary Eleanor Darwin || (23.9.1842 – 16.10 1842)
|-
|Henrietta Emma (&quot;Etty&quot;)&lt;ref name=&quot;Browne, 1995, 2002&quot; /&gt; Darwin || (25.9.1843 – 1929)
|-
|[[George Darwin|George Howard Darwin]] || (9.7.1845 – 7.12.1912)
|-
|Elizabeth (&quot;Bessy&quot;)&lt;ref name=&quot;Browne, 1995, 2002&quot; /&gt; Darwin || (8.7.1847 – 1926)
|-
|[[Francis Darwin]] || (16.8.1848 – 19.9.1925)
|-
|[[Leonard Darwin]] || (15.1.1850 – 26.3.1943)
|-
|[[Horace Darwin]] || (13.5.1851 – 29.9.1928)
|-
|Charles Waring Darwin || (6.12.1856 – 28.6.1858)
|}

==Darwini lapsed==
Darwini perekonda sündis kümme last, kellest kaks surid imikueas ning Anne (Annie) suri kümneaastasena. Anne surm muserdas ta vanemaid. Darwin oli perele andunud isa, kes suhtus oma lastesse erakordselt hoolitsevalt.&lt;ref name=&quot;Leff&quot; /&gt; Ta kartis, et laste sage haigestumine tuleneb [[intsest]]ist, liiga lähedaste sugulaste sigimisest, millele ta pühendas tähelepanu oma uuringutes ja kirjutistes, sest oli ta ju abiellunud nõoga.&lt;ref name=&quot;UEDCU&quot; /&gt; Vastupidi Darwini kartustele paistis suur osa ellujäänud lastest silma mitmetel eri alal.&lt;ref name=&quot;0Uaim&quot; /&gt;

Darwini poeg [[George Darwin|George]] tegutses [[astronoomia]]teadlasena, [[Francis Darwin|Francis]] [[botaanika|botaanikuna]] ja [[Horace Darwin|Horace]] [[insener]]ina ning neist said [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmed.&lt;ref name=&quot;bToJp&quot; /&gt; [[Leonard Darwin|Leonard]] tegi karjääri sõjaväes, poliitikuna ja [[majandusteadus|majandusteadlasena]]. Teda tuntakse samuti eugeenika pooldaja ning evolutsioonibioloog [[Ronald Fisher]]i juhendaja ja mentorina.&lt;ref name=&quot;eWCuh&quot; /&gt;

== Ühiskondlik suundumus ==
{{Vaata ka|Sotsiaaldarvinism|eugeenika}}

Loodusliku valiku teooria ühiskonda rakendamist hakati lähemalt uurima. Inimühiskonna arengule pöördumatud on [[sotsiaaldarvinism]]i ja [[eugeenika]] rakendamine. Nende aluseks on loodusliku valiku teooria vale tõlgendamine, et üksnes kõlblikumad indiviidid jäävad ellu. Selle teesi mõtles välja inglise filosoof [[Herbert Spencer]],&lt;ref name=&quot;U0dk9&quot; /&gt; keda tuntakse sotsiaaldarvinismi initsiaatorina.&lt;ref name=&quot;sZKT4&quot; /&gt;

Tõlgendamisel oli kahjustavad tagajärjed. Eugeenikale toetudes paljudes maades startis arenguhäiretega isikute süstemaatiline steriliseerimisprogramm. Eugeenika kulminatsiooniks oli teine maailmasõda, mil Natsi-Saksamaa, eugeenikale motiveerinuna, sihipäraselt hävitas inimesi nende etnilistest ja füüsilistest asjaoludest tulenevalt, kuigi kõige tuntuima etnilise rühma, juutide vastu suunatud viha on alganud juurduma juba enne Darwinit. Teise maailmasõja ajal aset leidnud hirmuteod vähendasid eugeenika populaarsust, kuigi veel 1960. ja 1980. aastatel Ameerika Ühendriikides tegutses eugeenikat pooldavaid asutusi. Näiteks ''Oregon Board of Eugenics'' lõpetas oma tegevuse alles 1983. aastal. Soomes jäeti sundsteriliseerimine seadustest välja 1970. aasta seadusega.&lt;ref name=&quot;Fors&quot; /&gt;

== Auavaldused ==
=== Üldiselt ===
Darwini nimi anti juba tema eluajal paljudele geograafilistele paikkondadele ja organismidele. Näiteks [[Beagle'i kanal]]i läheduses olevale veekogule pani Robert FitzRoy nimeks Darwin Sound ja Andide mäestikku kuuluv Darwini mägi sai nime Darwinilt tema 25. sünnipäeva auks.&lt;ref name=&quot;hGwjO&quot; /&gt; Beagle oma kolmandal reisil saabudes [[Austraalia]] põhjaossa aastal 1839, [[John Lort Stokes]] leidis Palmerstone linna lähedusest loodusliku sadama, millele laevakapten [[John Clements Wickman]] pani Darwini järgi nimeks Port Darwin. Linn sai ametlikult [[Darwin (Australia)|Darwini]] nime aastal 1911, sellest tuli Austraalia [[Põhjaterritoorium]]i pealinn ning sinna asutati [[Charles Darwini ülikool]] ja [[Charles Darwini rahvuspark]]. Cambridge’i ülikooli kraadiõppe kolledžist sai Darwini järgi [[Darwin College]] aastal 1964. See oli suur auavaldus kogu Darwini suguvõsale, kuigi teisest küljest, osa territooriumist kuulus Darwini teisele pojale George Darwinile .&lt;ref name=&quot;pDkQD&quot; /&gt;
 
[[Pilt:Hw-darwin.jpg|pisi|Charles Darwin]]Bioloogilistest liikide rühmadest kõige tuntuim Darwini järgi nime saanud on [[Darwinivindid]], kelle esindajaid Darwin kohtas Galápagose saartel. [[Michael H. Hart]]i koostatud nimekirjas &quot;[[Inimühiskonna 100 suuremat]]&quot; oli Darwin 16. kohal ja BBC koostatud edetabelis &quot;[[100 suurimat inglast]]&quot; (''[[100 Greatest Britons]]'') – programmis Darwin hääletati neljandaks. Inglise Keskpank [[Bank of England]] vahetas 2000. aastal kümnenaelase (£10) paberraha illustratsioonina olnud [[Charles Dickens]]i portree Darwini omaga.&lt;ref name=&quot;9F5pW&quot; /&gt; Öeldavasti oli üheks põhjuseks tema muljetavaldav habe.

Londoni kuninglik selts jagab Darwini medaleid.

Darwin on olnud paljude elulookirjelduste ja teaduslike näituste teema. Aastal 2009 Darwini auks korraldati mitmeid näitusi ja kokkutulekuid, sest selleks aastaks oli kulunud 200 aastat Darwini sünnist ja 150 aastat tema teose &quot;Liikide tekkimine&quot; avaldamisest.

== Tunnustus ==
* 1839 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks (tunnustuseks reisidel koostatud kollektsioonide eest)
* 1865 – valiti Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks
* 1869 – valiti ta [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks
* 1871 – valiti [[Uus-Meremaa Kuninglik Selts|Uus-Meremaa Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks
* 1878 – valiti [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] liikmeks
* 1878 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks

=== Liikide nimed ===
{{Vaata |Charles Darwini avastatud või tema järgi nimetatud liikide loetelu}}

Charles Darwin oli silmapaistev looma- ja taimeliikide kollektsionäär. Nende liikide hulgas oli mitmeid teadusele enne tundmatuid. Darwini järgi on antud mitmetele liikidele nende teaduslikud nimed. Darwinil õnnestus prognoosida ühe putuka olemasolu, mille pärast ta langes teadusringkondade naerualuseks. Ta väitis, et [[tähtkäpaline|tähtkäpaliste]] tolmeldaja on siiani tundmatu [[putukas]], kelle lont on sama pikk kui lille peaaegu 30-sentimeetrine kannus. Selleaegsed loodusteadlased ei uskunud seda. Muud võimalikku lahendust käpalise tolmlemisviisist Darwin ei leidnud. Kui oli kulunud paarkümmend aastat Darwini surmast, leiti ''[[Xanthopan morgani]]'' – suuremat mõõtu aafrika liblikaliik, kelle imusuised ulatuvad tähtkäpalise kannuse põhja. Selle üks alaliik on ''Xanthopan morgani praedicta'', kus sõna ''praedicta'' tähendab ennustatut.&lt;ref name=&quot;e9sgO&quot; /&gt; Hiljem küll tõestati, et ''praedicta'' alaliik ei erine muudest ''Xanthopan morgani'' liikidest.

== Charles Darwini eluajal ilmunud teosed (osaline nimekiri)&lt;ref name=&quot;4FjGS&quot; /&gt; ==
[[Fail:Charles Robert Darwin by John Collier.jpg|pisi|[[John Collier]], parandatud koopia kunstniku varasemast portreest &quot;Charles Darwini portree, (1891)&quot;, 1893]]
*[[1839]] – &quot;Journal of Researches into the Geology and Natural History of the Various Countries visited by H.M.S. 'Beagle' under the Command of Capt.FitzRoy, R.N., from 1832 to 1836&quot;;
*[[1846]] – &quot;Geological Observations on Coral Reefs, Volcanic Islands, and on South America: being the Geology of the Voyage of the Beagle, under the Command of Capt. FitzRoy, during the Years 1832-36&quot;;
*[[1851]]–1854 – &quot;A Monograph on the Sub-Class Cirripedia&quot;;
*[[1851]] – &quot;A Monograph on the Fossil Lepadidae, or, Pedunculated Cirripedes of Great Britain&quot;;
*[[1854]] – &quot;A Monograph on the Fossil Balanidae and Verrucidae of Great Britain&quot;;
*[[1859]] – &quot;[[Liikide tekkimine|Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk eelistatud vormide säilimine olelusvõitluses]]&quot; (&quot;On the Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for Life&quot;; 
*[[1861]] – &quot;On the various Contrivances by which British and Foreign Orchids are Fertilised by Insects, and the Good Effects of Intercrossing&quot;;
*[[1865]] – &quot;The Movements and Habits of Climbing Plants&quot;;
*[[1868]] – &quot;The Variation of Animals and Plants under Domestication&quot; (&quot;Loomade ja taimede mitmekesisus kodustamisel&quot;);
*[[1871]] – &quot;The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex&quot;; 
*[[1872]] – &quot;The Expression of the Emotions in Man and Animals&quot; (&quot;Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomadel&quot;);
*[[1876]] – &quot;Insectivorous Plants&quot; (&quot;Putuktoidulised taimed&quot;);
*[[1876]] – &quot;The Effects of Cross and Self Fertilisation in the Vegetable Kingdom&quot; (&quot;Rist- ja iseviljastumise tagajärjed taimeriigis&quot;);
*[[1877]] – &quot;The Different Forms of Flowers on Plants of the Same Species&quot;;
*[[1880]] – &quot;The Power of Movement in Plants&quot; (&quot;Taimede liikumisvõime&quot;);
*[[1881]] – &quot;The Formation of Vegetable Mould, Through the Action of Worms, with Observations on their Habits&quot;;
*[[1882]] – &quot;The Movements and Habits of Climbing Plants&quot;;
*...

=== Hiljem ilmunud teosed ===
*[[1958]] – &quot;The Recollections of the Development of my Mind and Character&quot; avaldati inglise keeles pealkirjaga &quot;The Autobiography&quot;. 
 
==== Teosed eesti keeles ====
* &quot;Loodusuurija reis ümber maailma purjekal &quot;Beagle&quot;&quot;. Tõlkinud [[Jaan Port]], eessõna [[Arkaadi Uibo]]. Teaduslik Kirjandus, [[Tartu]] [[1949]], lk 528.
* &quot;Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest&quot;. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Mait Raun]]. MR Piller, [[Tartu]], [[2005]], lk 120, ISBN 9985959612.
* &quot;Autobiograafia&quot;. Tõlkinud ja eessõna: [[Mart Niklus]]; teine eessõna: [[Ivar Puura]]. [[Eesti Looduseuurijate Selts]], Tartu, [[2006]], lk 256.

==Vaata ka==
*[[darvinism]]
*[[neodarvinism]]
*[[pangenees]]
*[[sünteetiline evolutsiooniteooria]]
*[[Darwini auhind]]
*[[Darwini mäed]]
*[[Darwini mägi]]

== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;JvW&quot;&gt;van Wyhe / Darwin-online.org.uk&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CYAhz&quot;&gt;van Wyhe: The Complete Works of Darwin Online - Biography&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dobzhansky 1973&quot;&gt;Dobzhansky 1973, viidatud 21.3.2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Leff&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.aboutdarwin.com/darwin/WhoWas.html | Pealkiri =About Charles Darwin | Autor =David Laff | Väljaanne =AboutDarwin.com | Kasutatud = 21.3.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ooEh4&quot;&gt;Desmond &amp; Moore lk 238-239&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1hDAR&quot;&gt;{{Netiviide | URL =http://darwin-online.org.uk/people/van_Wyhe_2007_Mind_the_gap_did_Darwin_avoid_publishing_his_theory.pdf | Pealkiri =Mind the gap: Did Darwin avoid publishing his theory for many years? | Autor = John van Wyhe| Failitüüp=PDF | Täpsustus=lk 184, 187 |Väljaanne= darwin-online.org.uk| Kasutatud= 21.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cc68n&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.amnh.org/exhibitions/darwin/work/last.php | Pealkiri =Darwin - At last| Väljaandja=American Museum of Natural History | Kasutatud= 21.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ah53A&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=A1&amp;viewtype=text&amp;pageseq=1 | Pealkiri = The Works of Charles Darwin: An Annotated Bibliographical Handlist| Autor =R. B. Freeman | Väljaanne=darwin-online.org.uk | Kasutatud= 21.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ancestors&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.aboutdarwin.com/darwin/Ancestors.html | Pealkiri =The Ancestors of Charles Darwin back to the year 1620. |Väljaanne =AboutDarwin.com |Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;69aey&quot;&gt;Dean Keith Simonton.[http://books.google.ee/books?id=tPDTQdQrfiYC&amp;printsec=frontcover &quot;Greatness: Who Makes History and why&quot;]. Guilford Press, 1994, lk 10&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wsrda&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin.baruch.cuny.edu/biography/shrewsbury/mount/ | Pealkiri =The Mount House, Shrewsbury | Autor =John H. Wahlert | Koht= Baruch College|Kasutatud= 21.3.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s4P9T&quot;&gt;Desmond &amp; Moore 1991, lk 12&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;About, Childhood&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_02.html | Pealkiri =Outline of Darwin's Childhood | Väljaanne=AboutDarwin.com | Kasutatud= 24.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;darwinday&quot;&gt;{{Netiviide| URL = http://www.darwinday.org/NEWlang/life/shrewsbury.html| Pealkiri = Darwin Day Celebration| Väljaanne = Darwinday.org| Kasutatud = 24.3.2008| Keel = {{en}}| arhiivimisaeg = 8.04.2008| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080408110114/http://www.darwinday.org/NEWlang/life/shrewsbury.html| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pildid6&quot;&gt;Charles Darwin, &quot;Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest&quot;, lk 6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fnZuZ&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.darwinproject.ac.uk/darwinletters/calendar/entry-16.html | Pealkiri =Letter 16, Darwin, C. R. to Darwin, R. W. | Autor =Charles Darwin | Täpsustus=Kiri |Väljaanne =Darwin Project | Kasutatud= 25.3.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BeucG&quot;&gt;Charles Darwin, [https://web.archive.org/web/20140421100047/http://books.google.ee/books?id=igGDEDWzSwIC&amp;printsec=frontcover&amp;dq=Charles+Darwin&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=9mxTU9UJisDsBpbagOgC&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Charles%20Darwin&amp;f=false &quot;The Autobiography of Charles Darwin&quot;], vaadatud 20.04.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nn49z&quot;&gt;{{Netiviide | URL =http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F937.1&amp;viewtype=text&amp;pageseq=245 | Pealkiri = The Descent of Man and Selection in Relation to Sex| Autor = Charles Darwin| Täpsustus=lk 232 | Väljaanne=darwin-online.org.uk |Kasutatud= 24.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mCOng&quot;&gt;Browne 1995, lk 72&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M3WMP&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 42–43&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FZtIb&quot;&gt;Charles Darwin, Francis Darwin. [https://web.archive.org/web/20140421215951/http://books.google.ee/books?id=igGDEDWzSwIC&amp;printsec=frontcover &quot;The Autobiography of Charles Darwin&quot;]. Bibliolis Books, lk 30&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qe85I&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 47–48&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zIG2t&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=10 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor = Francis Darwin| Täpsustus=lk 10, 14, 15 ja 17|Väljaanne=darwin-online.org.uk | Kasutatud= 6.4.2009 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bPqRj&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=18 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor = Francis Darwin| Täpsustus=lk 18 |Väljaanne=darwin-online.org.uk | Kasutatud= 6.4.2009 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jnT0S&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 80–81&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iRvjB&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=19 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor = Francis Darwin| Täpsustus=lk 19|Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud= 6.4.2009 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;darvinonline&quot;&gt;{{Netiviide |URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=16 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor = Francis Darwin| Täpsustus=lk 16|Väljaanne=darwin-online.org.uk | Kasutatud= 6.4.2009 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N1l2T&quot;&gt;Charles Darwin, &quot;Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest&quot;, lk 37&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jORvn&quot;&gt;Browne 1995, lk 97&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3ilZe&quot;&gt;Charles Darwin, &quot;Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest&quot;, lk 38&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ARl7h&quot;&gt;Desmond &amp; Moore 1991, lk 91&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FepNO&quot;&gt;Browne 1995, lk 133&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eldredge&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.vqronline.org/articles/2006/spring/eldredge-confessions-darwinist/ | Pealkiri = Confessions of a Darwinist| Autor =Niles Eldredge | Väljaanne = The Virginia Quarterly Review| Kasutatud = 18.4.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gvPG2&quot;&gt;Korsunskaja, lk 56&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AB.com timeline 5&quot;&gt;{{Netiviide| URL = http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_05.html#0010| Pealkiri = Darwin Timeline – middle of March 1837| Väljaandmiskoht = AboutDarwin.com| Kasutatud = 20.4.2008| Keel = {{en}}| arhiivimisaeg = 21.04.2008| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080421011914/http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_05.html#0010| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b6zzK&quot;&gt;Korsunskaja, lk 133&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DM264–265&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 264–265&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7L9H7&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, s. 94–97&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Letter419&quot;&gt;{{Netiviide |URL =http://www.darwinproject.ac.uk/darwinletters/calendar/entry-419.html |Pealkiri =Raamat: C. Darwinilta W. D. Foxille | Autor =Charles Darwin |Väljaandja =Darwin Correspondence project |Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nIPP1&quot;&gt;Charles Darwin, &quot;Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest&quot;, lk 48&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;About Darwin TL06&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://aboutdarwin.com/timeline/time_06.html | Pealkiri = About Darwin – Timelin, His Early Reaseach | Väljaanne = AboutDarwin.org | Kasutatud = 4.5.2008 | Keel = {{en}} | arhiivimisaeg = 9.05.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080509084041/http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_06.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v2r63&quot;&gt;Korsunskaja, lk 13&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;About Darwin TL07&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://aboutdarwin.com/timeline/time_07.html | Pealkiri = Outline of Research after Origin of Species | Väljaanne = AboutDarwin.com | Kasutatud = 10.5.2008 | Keel = {{en}} | arhiivimisaeg = 19.04.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080419121104/http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_07.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FbOGV&quot;&gt;''Beagle'' - jahikoer (inglise keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;burial&quot;&gt;{{Netiviide | URL= http://www.aboutdarwin.com/darwin/burial.html | Pealkiri =The Burial of Charles Darwin | Väljaanne =AboutDarwin.com | Kasutatud = 24.3.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;orTyc&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 189–192, 198&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rationalrevolution&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.rationalrevolution.net/articles/darwin_nazism.htm | Pealkiri = The Mis-portrayal of Darwin as a Racist| Autor = R. G. Price| Väljaanne =rationalrevolution.net |Kasutatud = 14.5.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YROKb&quot;&gt;Browne 1995, lk 177–178&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lewens214&quot;&gt;Lewens, lk 214&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XSgFJ&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 142, 157&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L163&quot;&gt;Lewens, lk 163&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2Fa9Q&quot;&gt;Korsunskaja, lk 15&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Browne, 1995, 2002&quot;&gt;Browne, 1995, 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4qShB&quot;&gt;Charles Darwin, &quot;Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest&quot;, lk 56&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fors&quot;&gt;[http://www.saunalahti.fi/arnoldus/eugenia.html Arno Forsius: Eugeenika] Loetud 4.7.2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iOlOZ&quot;&gt;Browne 1995, lk 183–190&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DTJ9J&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 160–168, 182&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eGR9a&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1452.1&amp;viewtype=text&amp;pageseq=278 | Pealkiri=The life and letters of Charles Darwin | Autor = Francis Darwin| Täpsustus= lk 260|Väljaanne=darwin-online.org.uk | Kasutatud= 24.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pQywE&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=98 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor = Francis Darwin| Täpsustus= lk 98–99|Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud= 24.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thl3o&quot;&gt;Korsunskaja, lk 65&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E6jsI&quot;&gt;[http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F8.15&amp;viewtype=text&amp;pageseq=1 The Zoology of the Voyage of H.M.S. Beagle Under the Command of Captain Fitzroy, R.N., during the Years 1832 to 1836 (1838–1842).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KjQrR&quot;&gt;Korsunskaja, lk 67&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m7qXe&quot;&gt;Bowler, Peter J., &quot;Charles Darwin: The Man and His Influence&quot;, 1996, lk 56, Cambridge University Press, ISBN 978-052-156-668-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iWWK0&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin.thefreelibrary.com/The-Voyage-of-the-Beagle/8-1-3 | Pealkiri = Chapter VIII: Banda Oriental And Patagonia (Page 3)| Autor = Charles Darwin | Täpsustus =| Väljaanne=The Voyage of the Beagle |Väljaandja= The Free Library| Kasutatud= 22.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VmlJd&quot;&gt;Browne 1995, s. 224&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21ha6&quot;&gt;{{Netiviide | URL =http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1&amp;viewtype=text&amp;pageseq=7 | Pealkiri =Extracts from letters addressed to Professor Henslow | Autor =C. R. Darwin | Täpsustus= lk 7|Väljaanne=darwin-online.org.uk | Kasutatud= 24.3.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jxmNf&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 210&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9OeH2&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 131, 159&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZVNjJ&quot;&gt;{{Netiviide |URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F10.3&amp;viewtype=text&amp;pageseq=545 | Pealkiri =Journal and remarks | Autor =Charles Darwin | Täpsustus =lk 526| Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 29.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F4kOW&quot;&gt;{{Netiviide | URL=http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1840&amp;viewtype=text&amp;pageseq=23 | Pealkiri =Charles Darwin's zoology notes &amp; specimen lists from H.M.S. Beagle | Autor = Richard Keynes| Väljaanne= darwin-online.org.uk| Väljaandja =Cambridge University Press | Kasutatud= 18.4.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cU8Vc&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F373&amp;viewtype=text&amp;pageseq=16 | Pealkiri =The Origin of Species | Autor = Charles Darwin | Täpsustus=lk 1| Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud= 29.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q9P5Z&quot;&gt;Korsunskaja, lk 66&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iFin6&quot;&gt;Browne 1995, s. 244–250&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9BsrT&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/EditorialIntroductions/Freeman_LettersOnGeology.html | Pealkiri =Letters on Geology | Autor =Charles Darwin | Avaldaja =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 29.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sFkDU&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 195–198&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9mdB7&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F8.1&amp;viewtype=text&amp;pageseq=26 | Pealkiri =Fossil Mammalia Part 1 No. 1 of The zoology of the voyage of H.M.S. Beagle | Autor =Charles Darwin | Täpsustus=lk 16 |Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 29.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DkWJc&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F8.13&amp;viewtype=text&amp;pageseq=26 | Pealkiri =Fossil Mammalia Part 1 No. 4 of The zoology of the voyage of H.M.S. Beagle | Autor = Charles Darwin| Täpsustus=lk 106 |Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 29.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X04Ck&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 201–205&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NKtM5&quot;&gt;Browne 1995, lk 349–350&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gCR9z&quot;&gt;Browne 1995, lk 345–347&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dN2D9&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 220–229&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B2aWo&quot;&gt;Browne 1995, lk 367–369&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Txgwi&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 233–234&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oKmi5&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.jstor.org/pss/1928978 | Pealkiri =Ecology | Autor =O. Arrhenius | Täpsustus = lk 255–257| Väljaandmiskoht =Jstor |Kasutatud = 18.4.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bl3Eq&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 233–236&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puTqB&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, s. 241–244&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AJLXH&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 241–244, 426&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KE4Iw&quot;&gt;Browne 1995, peatükk 12&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BADIa&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, s. 252&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C2jzO&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.robertgordon.net/papers/four.html | Pealkiri =Circumnavigating Darwin | Autor = Robert Gordon ja Deborah Thomas| Aasta =1999 | Väljaandmiskoht =robertgordon.net |Kasutatud = 19.4.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5aRSr&quot;&gt;{{Netiviide |URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=232 | Pealkiri = The autobiography of Charles Darwin 1809-1882| Autor = Francis Darwin| Täpsustus =lk 232–233 |Väljaanne =darwin-online.org.uk | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZtUA4&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.econlib.org/library/Malthus/malPlong.html | Pealkiri = An Essay on the Principle of Population| Autor =Thomas Malthus | Väljaanne =1826 | Väljandmiskoht =The Library of Economics and Liberty | Väljaandja =John Murray | Kasutatud = 19.4.2008 | Keel =}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JcGtm&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://aleph0.clarku.edu/huxley/CE9/CaML.html | Pealkiri = Capital, The Mother of Labour| Autor =Thomas Huxley | Kasutatud = 29.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SMFr2&quot;&gt;Browne 1995, lk 385–388&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FcgM7&quot;&gt;{{Netiviide |URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1556&amp;viewtype=text&amp;pageseq=39 | Pealkiri =The foundations of The origin of species | Autor =Francis Darwin | Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 29.3.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8CUxP&quot;&gt;{{Netiviide |URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=34 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor = Francis Darwin| Täpsustus =lk 34|Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 6.4.2009 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tEysf&quot;&gt;Browne 1995, lk 391–398&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FIE7c&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 269–271&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;INap4&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 272–279&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6R84J&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 279&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vj4yZ&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?viewtype=text&amp;itemID=F1497&amp;pageseq=124 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor =Charles Darwin | Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 19.4.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aRqRX&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/people/van_Wyhe_2007_Mind_the_gap_did_Darwin_avoid_publishing_his_theory.pdf | Pealkiri =Mind the gap: Did Darwin avoid publishing his theory for many years? | Autor =John van Wyhe | Täpsustus=lk 186–187 |Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 19.4.2008 | Keel =}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qum7F&quot;&gt;Browne 1995, lk 442&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xCZR7&quot;&gt;{{netiviide|Pealkiri=Darwin’s Down House|Autor=Robert W. Wallace|Kasutatud=8.6.2009|Väljaandja=Elsevier Science Ltd.|Väljaanne=Endeavour|Täpsustus=nr 25(3), lk 131|URL=http://www.nasw.org/users/RobWallace/DarwinDownHouse.pdf|Aeg=2001|keel={{en}}|arhiivimisaeg=6.11.2012|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121106035350/http://www.nasw.org/users/RobWallace/DarwinDownHouse.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZHobm&quot;&gt;Browne 1995, lk 461–465&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ITvE2&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=32 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor = Francis Darwin| Täpsustus =lk 32|Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 6.4.2009 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BXJSD&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=32 |Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 |Autor = Francis Darwin| Täpsustus =lk 32 ja 33|Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 6.4.2009 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3qRaJ&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 383–387&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G425f&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 412–441, 462–463&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oGRcA&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 466–470&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8XGZX&quot;&gt;Browne, 2002 lk 40&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R4KOs&quot;&gt;Browne, 2002 lk 46&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hx0m2&quot;&gt;Browne, 2002 lk 41-42&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERkXH&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=122 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor = Charles Darwin| Täpsustus=lk 122 |Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud = 29.3.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B25Gc&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 471&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q3d6D&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 474&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ATNlg&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 474-476&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaIFv&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 477&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pEIqx&quot;&gt;{{Netiviide | URL =http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F373&amp;viewtype=text&amp;pageseq=477 | Pealkiri =On the origin of species | Autor =Charles Darwin | Väljaanne =darwin-online.org.uk |Täpsustus=lk 477| Kasutatud = 20.4.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WTD0z&quot;&gt;{{Netiviide | URL =http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F373&amp;viewtype=text&amp;pageseq=506 | Pealkiri =On the Origin of Species | Autor =Charles Darwin | Väljaanne =darwin-online.org.uk |Täpsustus=lk 506| Kasutatud = 20.4.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZTqOv&quot;&gt;Browne, 2002 lk 103–104.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qd8Ic&quot;&gt;Darwin, Charles: Minu elu, lk 78. Soome keeles kirjutanud Anto Leikola. Gummerus 1987. ISBN 951-749-062-3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lb9Oo&quot;&gt;Desmond &amp; Moore 1991, lk 545&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ShinN&quot;&gt;Desmond &amp; Moore 1991, lk 492-495&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fm4u7&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://users.ox.ac.uk/~jrlucas/legend.html | Pealkiri =Wilberforce and Huxley: A Legendary Encounter | Autor =J. R. Lucas | Avaldamiskoht =The Historical Journal 22 (2): 313–330 |Kasutatud = 4.5.2008 | Keel = {{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1X6ja&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 493–499&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;naJ9C&quot;&gt;Desmond &amp; Moore 1991, lk 566&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KtCJq&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 514&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cvog9&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F937.1&amp;viewtype=text&amp;pageseq=245 | Pealkiri =The descent of man, and selection in relation to sex | Autor =Charles Darwin | Väljaanne =darwin-online.org.uk |Kasutatud = 4.5.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dfBf1&quot;&gt;Darwin, 1871 lk 385-405 [http://darwin-online.org.uk/content/frameset?viewtype=text&amp;itemID=F937.2&amp;pageseq=402 Tekst]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SDOpP&quot;&gt;Michael T. Ghiselin: Darwin and Evolutionary Psychology: Darwin initiated a radically new way of studying behavior, ''Science'' 9. märts 1973, lk 964–968&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G3AWl&quot;&gt;Browne 2002, lk 495–497&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9R5Xk&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://aboutdarwin.com/darwin/CD_Daily.html | Pealkiri = Darwin's Daily Life | Väljaanne = AboutDarwin.com | Kasutatud = 12.5.2008 | Keel = {{en}} | arhiivimisaeg = 11.05.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080511051619/http://www.aboutdarwin.com/darwin/CD_Daily.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0IFV1&quot;&gt;Weikart, Richard: ''From Darwin to Hitler: Evolutionary Ethics, Eugenics and Racismin Germany'', lk 233 {{en}}: ''&quot;Darwinism by itself did not produce the Holocaust, but without Darwinism, especially in its social Darwinist and eugenics permutations, neither Hitler nor his Nazi followers would have had the necessary scientific underpinnings to convince themselves and their collaborators that one of the world's greatest atrocities was really morally praiseworthy. Darwinism - or at least some naturalistic interpretation of darwinism - succeeded in turning morality on its head.&quot;''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1KGJh&quot;&gt;Isaksson &amp; Jokisalo, lk 159&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xbdWP&quot;&gt;Lewens, lk 219&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DId73&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://news.philosophynews.com/whip/darwinism-and-gender/ | Pealkiri =Darwinism and Gender | Autor = Richard Pimentel| Väljaanne = Philosophy News| Kasutatud = 25.3.2009 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GT5re&quot;&gt;Lewens, lk 224–225&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dPNMI&quot;&gt;Lewens, lk 225&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F2NMR&quot;&gt;Lewens, lk 241&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lEVUB&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 9, 12&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2YiKK&quot;&gt;{{Netiviide |URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=15 |Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 |Autor = Francis Darwin| Täpsustus=lk 15 |Väljaanne =darwin-online.org.uk |Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PAmLS&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 12–15, 80–81&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;azlds&quot;&gt;Moore, James &amp; Adrian Desmond, &quot;The Descent of Man and Selection in Relation to Sex&quot;, 2004, Penguin Classics&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eRCcj&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1452.2&amp;viewtype=text&amp;pageseq=328| Pealkiri =The life and letters of Charles Darwin, including an autobiographical chapter | Autor = Charles Darwin| Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud= 5.5.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5dZZV&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=side&amp;pageseq=85 | Pealkiri =The autobiography of Charles Darwin 1809-1882 | Autor =Francis Darwin | Täpsustus= &quot;Whilst on board the Beagle I was quite orthodox, and - - quoting the Bible as an unanswerable authority on some point of morality&quot;, lk 85| Väljaanne =darwin-online.org.uk| Kasutatud= 5.5.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lfTAx&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 217–219, 221&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zp88I&quot;&gt;Moore, 2006 viitattu 6. huhtikuuta 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sn4Yl&quot;&gt;Browne 1995, lk 503&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A1gpx&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 387, 402&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NQcrX&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1452.1&amp;viewtype=text&amp;pageseq=322 | Pealkiri =The life and letters of Charles Darwin, including an autobiographical chapter | Autor =Francis Darwin | Väljaanne =darwin-online.org.uk | Kasutatud= 5.5.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5abAJ&quot;&gt;{{Netiviide| URL = http://darwin.gruts.com/articles/2000/marx/| Pealkiri = Marx of Respect| Autor = Richard Carter| Täpsustus = Põhineb Francis Wheeni kirjutatud Karl Marxin elulool &quot;Karl Marx&quot;: ISBN 951-1-16826-6 (lk 334)| Väljaandja = The Friends of Charles Darwin| Kasutatud = 5.5.2008| Keel = {{en}}| arhiivimisaeg = 19.02.2009| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090219215243/http://darwin.gruts.com/articles/2000/marx| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F7oBd&quot;&gt;{{Netiviide | URL =http://natcenscied.org/PADREV.HTM | Pealkiri =The Darwin Legend | Autor =Kelvin Padian | Viidatud =5.5.2008 | Keel ={{en}} | vaadatud =8.06.2022 | arhiivimisaeg =19.01.1998 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/19980119234102/http://natcenscied.org/PADREV.HTM | url-olek =robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b1hYj&quot;&gt;Lewens, lk 244–255&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SiMOR&quot;&gt;Lewens, lk 249–250&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H8qgc&quot;&gt;Lewens, lk 162&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7vbrX&quot;&gt;Lewens, lk 167–171.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UEDCU&quot;&gt;Desmond &amp; Moore, lk 447&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Uaim&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.aboutdarwin.com/darwin/Children.html | Pealkiri =Darwin's Children | Väljaanne =AboutDarwin.com | Kasutatud = 21.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bToJp&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.royalsoc.ac.uk/downloaddoc.asp?id=3120 | Pealkiri =List of Fellows of the Royal Society (A–J)| Väljaandja =Royal Society | Kasutatud = 21.3.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eWCuh&quot;&gt;Edwards, A. W. F. 2004. Darwin, Leonard (1850–1943): ''Oxford Dictionary of National Biography'', Oxford University Press.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U0dk9&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.guardian.co.uk/science/2008/feb/09/darwin.myths | Pealkiri =It ain't necessarily so ... – Monkeys | Autor = John van Wyhe| Väljaanne =Guardian | Kasutatud = 22.4.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sZKT4&quot;&gt;Hodgson, Geoffrey M. (2004) &quot;Social Darwinism in Anglophone Academic Journals: A Contribution to the History of the Term&quot;, Journal of Historical Sociology, 17(4), December, pp. 428–63.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hGwjO&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_04.html | Pealkiri = Darwin's timeline | Väljaanne = AboutDarwin.com | Kasutatud = 19.4.2008 | Keel = {{en}} | arhiivimisaeg = 21.02.2019 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20190221143320/http://www.aboutdarwin.com/timeline/time_04.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pDkQD&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://www.dar.cam.ac.uk/visitors/history.shtml | Pealkiri =History of the College | Väljaandja =Darwin College | Kasutatud= 19.4.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9F5pW&quot;&gt;{{Netiviide | URL = http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/1009901.stm | Pealkiri =How to join the noteworthy | Väljaandja = BBC| Kasutatud= 19.4.2008 | Keel ={{en}}}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e9sgO&quot;&gt;[http://www.luomus.fi/info/tiedotteet/?p=101 &quot;Paha hais meelitab tolmeldajadid&quot; (&quot;Paha haju houkuttaa pölyttäjiä&quot;) (Helsingi ülikooli teatmik 22.2.2007)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4FjGS&quot;&gt;Charles Darwin, &quot;Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest&quot;, lk 118-119&lt;/ref&gt;
}}

== Allikad ==
*Janet Browne, &quot;Charles Darwin: vol. 1 Voyaging&quot;, Jonathan Cape, 1995, ISBN 1-84413-314-1
*Janet Browne, &quot;Charles Darwin: vol. 2 The Power of Place&quot;, Jonathan Cape, 2002, ISBN 0-7126-6837-3
*Francis Darwin, [http://darwin-online.org.uk/content/frameset?itemID=F1497&amp;viewtype=text&amp;pageseq=100 &quot;The autobiography of Charles Darwin 1809-1882&quot; ], darwin-online.org.uk
*Adrian Desmond, James Moore, &quot;Darwin&quot;, Michael Joseph, Penguin Group, London 1991, ISBN 0-7181-3430-3
*Theodosius Dobzhansky, [http://www.2think.org/dobzhansky.shtml &quot;Nothing in Biology Makes Sense Except in the Light of Evolution&quot;], The American Biology Teacher 35:125-129
*Pekka Isaksson, Jouko Jokisalo, &quot;Kallonmittaajia ja skinejä – Rasismin aatehistoriaa&quot;, 1998, ISBN 951-578-619-3
*V. Korsunskaja, &quot;Charles Darwin&quot;, tõlkinud J.Metsar, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1959
*David Leff, [http://aboutdarwin.com/index.html AboutDarwin.com]
*John van Wyhe, [http://darwin-online.org.uk The Complete Work of Charles Darwin Online] Darwin-online.org.uk, Cambridge ülikooli ajalooteadlaste loodud leheküljed. Darwini teoseid digiteerituna ja tasuta lugemiseks
*Tim Lewens, &quot;Darwin&quot;, Routledge Chapman &amp; Hall, 2007, ISBN 9780415346382
*James Moore, [http://speakingoffaith.publicradio.org/programs/darwin/transcript.shtml &quot;Evolution and Wonder – Understanding Charles Darwin&quot;] Speaking of Faith (raadiosaade), American Public Media, 2006

== Välislingid==
{{commons|Charles Darwin}}
{{vikitsitaadid}}
* [[Tiit Kändler]], [http://www.epl.ee/artikkel/363044 &quot;Charles Darwini õpetus aina levib ja laieneb&quot;], Eesti Päevaleht, 17. november 2006 
* [[Toomas Tiivel]], [http://www.horisont.ee/node/43 &quot;Darwin, darvinism ja evolutsioon&quot;], Horisont, veebruar 2007
* Tiit Kändler, [http://www.epl.ee/artikkel/458594 Darwini juubel: laulev evolutsioon], Eesti Päevaleht, 12. veebruar 2009
* [http://darwin-online.org.uk/ Darwini veebileht] – sisaldab täielikku biograafiat ja kogutekste (inglise keeles)
* [http://www.darwinproject.ac.uk/ Darwin Correspondence Project] – Darwini saadetud kirjad digiteerituna {{en}}
* [http://www.gutenberg.org/browse/authors/d#a485/ Works by Charles Darwin] – Project Gutenbergi avalikul veebilehel
* [http://darwinlibrary.amnh.org/ The Darwin Digital Library of Evolution] {{en}}
* [http://www.botanicus.org/creator/93 ''Botanicus.org''] – digiteeritud botaanikateemalisi artikleid {{en}}
* Rebecca Jones. [https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-60980288 'Stolen' Charles Darwin notebooks left on library floor in pink gift bag]. [[BBC News]], 5. aprill 2022{{en}}

{{JÄRJESTA:Darwin, Charles}}
[[Kategooria:Charles Darwin| ]]
[[Kategooria:Suurbritannia bioloogid]]
[[Kategooria:Suurbritannia geoloogid]]
[[Kategooria:Inglise teadlased]]
[[Kategooria:Londoni Kuningliku Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1809]]
[[Kategooria:Surnud 1882]]</text>
      <sha1>hyfyffg5rgf3jplnsh4lsvhiwn2utue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antarktis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10076</id>
    <revision>
      <id>6173010</id>
      <parentid>6167554</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:48:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="84012" xml:space="preserve">{{Head artiklid}}
{| style=&quot;width: 25em; float:right; background: #f0f6fa; padding:8px; font-size:0.86em; border: 1px solid #ccd2d9; text-align:left; margin: 0 0 1em 2em;&quot;
|-style=&quot;text-align:center&quot;
|colspan=2 style=&quot;border-bottom:solid 1px #ccd2d9;&quot; | &lt;big&gt;'''Antarktis'''&lt;/big&gt;
[[Pilt:Antarctica (orthographic projection).svg|230px]]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;Antarktise asukoht&lt;/small&gt;
|-
! Pindala &lt;br/&gt; Jäävaba mandriosa 
| 14 000 000&amp;nbsp;km² &lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt; &lt;br /&gt; 280 000&amp;nbsp;km² &lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt;
|-
|colspan=2 style=&quot;border-bottom:solid 1px #ccd2d9;&quot;|
|-
! Püsiasustus &lt;br /&gt; Ajutised elanikud
| 0 &lt;br /&gt; ''ca'' 1100–4400&lt;ref name=&quot;Population&quot;/&gt;
|-
|colspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-bottom:solid 1px #ccd2d9;&quot;|
|-
! [[Internet]]i [[tippdomeen]]
| [[.aq]]
|}

'''Antarktis''' on [[Maa (planeet)|Maa]] [[lõunapoolus]]t ümbritsev [[manner]]. Antarktis paikneb [[lõunapoolkera]]l [[Antarktika]] maailmajaos ja seda ümbritseb [[Lõuna-Jäämeri]].

Antarktis on pindalalt (14,0 miljonit ruutkilomeetrit) mandrite hulgas eelviimasel kohal ([[Austraalia]] on väikseim).&lt;ref name=CIA/&gt;

Ligi 98% Antarktisest on kaetud [[mandrijää]]ga, mille keskmine paksus on 1790&amp;nbsp;m ning maksimaalne paksus üle 4500&amp;nbsp;m.&lt;ref name=&quot;ENE&quot;/&gt;

Antarktis on keskmiste näitajate poolest külmim, kuivim, tuuliseim ja kõrgeim [[kontinent]].&lt;ref name=&quot;ngdc&quot;/&gt; Antarktis on [[kõrb]], kuna rannikupiirkonnas langeb [[aasta keskmine sademete hulk|sademeid aastas]] vaid 200&amp;nbsp;mm ning sisemaal veelgi vähem.&lt;ref name=&quot;worldalmanac&quot;/&gt;

Antarktisel puuduvad [[püsielanik]]ud, kuid uurimisjaamades töötab aasta läbi umbes 1100–4400 inimest.&lt;ref name=&quot;Population&quot;/&gt;

Ainult külmale vastupidavad taimed ja loomad jäävad sellel mandril ellu ning nende hulka kuuluvad [[pingviinid]], [[loivalised]], [[ümarussid]], [[loimurid]], [[lestalised]], [[vetikad]], [[samblikud]], [[samblad]] jt.&lt;ref name=&quot;life&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;plants&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;birds3&quot;/&gt;

Müüdid ja spekulatsioonid [[Terra Australis]]e kohta pärinevad juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Antarktise avastas [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]]i ja [[Mihhail Lazarev]]i juhitud ekspeditsioon. Pärast avastamist jäi manner 19. sajandi lõpuni suuresti hüljatuks karmide keskkonnatingimuste, ressursside puudumise ja isoleerituse tõttu.&lt;ref name=&quot;Who&quot;/&gt;

[[1959]]. aastal kirjutasid 12 riiki alla [[Antarktika leping]]ule; tänapäeval on lepinguga ühinenud 48 riiki.&lt;ref name=treaty/&gt; Lepingu järgi on mandril keelatud igasugune militaarne tegevus ja [[maavarad]]e kaevandamine, lubatud on [[teadus]]lik uurimistöö ning kaitstakse kontinendi [[riikkond]]a. Mitmesuguse teadustööga tegeleb seal üle 4000 paljudest rahvustest teadlase.&lt;ref name=CIA/&gt;

[[Pilt:AntarcticaDomeCSnow.jpg|pisi|Tüüpiline Antarktise kõrbemaastik]]
[[Pilt:Antarctica 6400px from Blue Marble.jpg|pisi|Satelliidifoto Antarktisest]]
[[Pilt:Ant_reljeef.png|pisi|Antarktise reljeef šelfiliustiketa ([[USGS]]-i andmed)]]

&lt;gallery&gt;
File: 061212-nordkapp.jpg
File:GletscherMM.jpg
File:Fryxellsee Opt.jpg
File:Mount Erebus Aerial 2.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Nimi ==
Nime ''Antarctica'' kasutas lõunamandri tähistamiseks esimest korda šoti [[kartograaf]] [[John George Bartholomew]] 1890. aastatel.&lt;ref name=&quot;naming&quot;/&gt; ''Antarctica'' on ladinapärane kuju [[kreeka keel|vanakreeka]] sõnast ἀνταρκτικός ''antarktikos''&lt;ref name=&quot;perseus&quot;/&gt; (ἀντ- ''ant-'' + ἀρκτικός ''arktikos''), st Arktika ehk põhja vastassuunas olev.&lt;ref name=&quot;Hince&quot;/&gt; Põhjasuunale omakorda andis nime põhjataeva heledaim täherühm Suur Karu (ἄρκτος ''arktos'' – karu, ἀρκτικός ''arktikos'' – karulähedane, põhja) ehk [[Suur Vanker]]. Eesti keeles nimetatakse Antarktikaks [[maailmajagu]],&lt;ref name=&quot;Maailmajagu&quot;/&gt; mandri eristamiseks kasutatakse nime Antarktis&lt;ref name=&quot;Manner&quot;/&gt;.

== Avastamislugu ==
[[Pilt:Map-533.jpg|pisi|vasakul|''Terre Australle'', prantsuskeelne kaart aastast 1583]]
Uskumus kauge lõunas asuva mandri (see pidi tasakaalustama põhjapoolkera maamassiive) ''Terra Australise'' olemasolust ulatub [[Ptolemaios]]e aegadesse ([[1. sajand]] pKr). Lõunas asuva suure maa illustratsioonid olid kaartidel tavalised kuni [[18. sajand]]ini&lt;ref name=&quot;Who&quot;/&gt;, näiteks [[Osmanite riik|Türgi]] meresõitja ja kartograafi [[Piri Reisi kaart|Piri Reisi kaardil]]. Isegi [[17. sajand]]i lõpus, pärast [[Lõuna-Ameerika]] ja [[Austraalia]] avastamist, uskusid geograafid, et manner on tegelikust oluliselt suurem.&lt;ref name=&quot;geographicus&quot;/&gt;

Euroopa päritolu kaartidel näidati hüpoteetilist maad, kuni [[James Cook]]i laevad ületasid lõunapolaarjoone jaanuaris [[1773]] ja uuesti jaanuaris [[1774]]. Kuigi Cook jõudis Antarktisele lähemale kui varasemad meresõitjad, ei näinud ta mandrit oma silmaga.&lt;ref name=cook1/&gt; Cooki laevad jõudsid jaanuaris 1773 Antarktise rannikust umbes 120&amp;nbsp;km kaugusele, kuid pidid raskete jääolude tõttu tagasi pöörduma.&lt;ref name=cook2/&gt;

Mitme organisatsiooni ([[National Science Foundation|NSF]]&lt;ref name=NSF/&gt;, [[NASA]]&lt;ref name=NASA/&gt;, [[California Ülikool San Diegos]]&lt;ref name=UC/&gt; jt) uuringute järgi võib Antarktise esmanägemise [[1820]]. aastal omistada neile kolmele laevakapteni meeskonnale: [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]]ile (Eestis sündinud [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu meresõitja ja [[Venemaa keisririik|Vene]] [[admiral]]), [[Edward Bransfield]]ile ([[iirlased|iiri]] päritolu [[Suurbritannia|Briti]] laevastikus teeniv kapten) ja [[Nathaniel Palmer]]ile (hülgekütt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]]). Bellingshausen nägi Antarktist [[27. jaanuar]]il 1820, [[30. jaanuar|kolm päeva varem]] kui Bransfield ja umbes kümme kuud varem kui Palmer&lt;ref name=&quot;Bellingshausen1&quot;/&gt;. Bellingshauseni ja [[Mihhail Lazarev]]i kahest laevast koosneva ekspeditsiooni liikmed nägid Antarktise ranniku jääväljasid umbes 32&amp;nbsp;km kauguselt.&lt;ref name=&quot;Bellingshausen2&quot;/&gt;

Esimese dokumenteeritud maabumise Antarktisel sooritas [[John Davis (hülgekütt)|John Davis]] [[7. veebruar]]il [[1821]], kuid mõni ajaloolane kahtleb selle sündmuse toimumises.&lt;ref name=&quot;Bourke&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Joyner&quot;/&gt;

Ameeriklaste [[1838]]–[[1842]] toimunud ekspeditsiooni käigus avastati detsembris [[1839]] [[Balleny saared|Balleny saartest]] lääne pool asuv Antarktise osa, mida tänapäevani kutsutakse [[Wilkesi maa]]ks.&lt;ref name=&quot;Who&quot;/&gt;

Maadeavastaja [[James Clark Ross]] möödus 1841 piirkonnast, mida tänapäeval tuntakse [[Rossi meri|Rossi merena]], ja avastas [[Rossi saar]]e (mõlemad said James Rossi järgi nime [[1841]]. aastal). Ta purjetas mööda suurest liustikust, mis nimetati hiljem tema järgi [[Rossi šelfiliustik]]uks. Vulkaanid [[Erebus]] ja [[Terror (vulkaan)|Terror]] said nimed James Rossi ekspeditsioonis osalenud laevade nimede järgi.&lt;ref name=&quot;Ross&quot;/&gt;

Nimrodi ekspeditsiooni liikmed tõusid esimesena [[Tannatt Edgeworth David]]i juhtimisel [[1907]]. aastal Erebuse tippu ja jõudsid esimesena [[Maa magnetpoolus|magnetilise lõunapooluseni]].&lt;ref name=&quot;Tannat&quot;/&gt; Ekspeditsiooni juht [[Ernest Shackleton]] ja veel kolm rühma liiget ületasid esimesena Rossi šelfiliustiku ja läbisid mööda [[Beardmore'i liustik]]ku [[Transantarktika mäestik]]u.&lt;ref name=&quot;Shackleton&quot;/&gt;

[[Roald Amundsen]]i juhitud ekspeditsioon jõudis esimesena geograafilisele lõunapoolusele [[14. detsember|14. detsembril]] [[1911]]. Kuu aega hiljem jõudis lõunapoolusele ka [[Robert Falcon Scott]]i juhitud rühm, mille kõik liikmed hukkusid tagasiteel.&lt;ref name=Amundsen/&gt; Pärast Scotti rühma jõudsid järgmised inimesed (kelleks olid transpordilennukiga maandunud Ameerika Ühendriikide mereväelased) lõunapoolusele alles [[1956]]. aastal.&lt;ref name=navy/&gt;

[[Richard Evelyn Byrd]] juhtis mitut lennureisi Antarktisesse 1930.–1940. aastatel. Teda tunnustatakse mehhaniseeritud maatranspordi kasutuselevõtmise eest mandril ning põhjalike [[geoloogia|geoloogiliste]] ja [[bioloogia|bioloogiliste]] uurimistööde eest.&lt;ref name=Byrd/&gt;

== Geograafia ==
[[Pilt:Antarctica (6), Laubeuf Fjord, Webb Island.JPG|pisi|vasakul|300px|[[Antarktika poolsaar]]e tüüpiline maastik [[fjord]]ide, kõrgete rannikumägede ja saartega]]
[[Pilt:Antarctica-est.svg|pisi|Antarktise kaart]]
[[Pilt:Antarctica ice shelves.svg|pisi|Suurimad šelfiliustikud 2007. aastal
{{Legend|#cc0000|Rossi (472 960 km²)}}
{{Legend|#215eba|Filchner-Ronne (422 420 km²)}}
{{Legend|#73d216|Amery (62 620 km²)}}
{{Legend|#edd400|Larsen C (48 600 km²)}}
{{Legend|#f57900|Riiser-Larseni (48 180 km²)}}
{{Legend|#75507b|Fimbuli (41 060 km²)}}
{{Legend|#c17d11|Shackletoni (33 820 km²)}}
{{Legend|#7377c5|George VI (23 880 km²)}}
{{Legend|#1a3c6e|Lääne (16 370 km²)}}
{{Legend|#2b5d0a|Wilkinsi (13 680 km²)}} ]]
[[Pilt:Ant hypso.png|pisi|Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus ([[USGS]]-i andmed)]]
[[Pilt:Bambervelocity.jpg|pisi|Jäämassiivide erinevad liikumiskiirused ookeani poole]]

Antarktis on meie [[Maa (planeet)|planeedi]] lõunapoolseim manner, mis asub asümmeetriliselt ümber [[lõunapoolus]]e. Manner on ümbritsetud [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämerega]], mida kõik [[geograaf]]id [[ookean]]ina ei tunnusta. Seetõttu võib sama hästi väita, et Antarktist ümbritsevad [[Vaikne ookean|Vaikse]], [[Atlandi ookean|Atlandi]] ja [[India ookean]]i lõunapoolsed osad või [[Maailmameri|maailmamere]] lõunapoolsed veed. Mandri kogupindala on 14,0 miljonit ruutkilomeetrit, millega ta on kontinentide hulgas eelviimasel kohal (Austraalia on väikseim). Rannajoone pikkus on ligi 17 968&amp;nbsp;km&lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt; ja sellele on iseloomulikud mitmesugused jäämoodustised. Jäävaba ehk kaljurannikut on kokku umbes 900&amp;nbsp;km (5% kogupikkusest). Levinuim rannikutüüp (44%) on [[šelfiliustik]] ehk veepinnal ujuv kinnisjää. Umbes 38% Antarktise rannikust moodustab [[aluspõhi|aluspõhjale]] toetuva [[mandriliustik]]u serv ning ülejäänud 13% on jäävoolude või oruliustike ookeanisse ulatuvad servad ja otsad.&lt;ref name=&quot;Drewry&quot;/&gt;

[[Transantarktika mäestik]] jagab mandri kitsamas osas kaheks: väiksemaks [[Lääne-Antarktis|Lääne-]] ja suuremaks [[Ida-Antarktis]]eks, mis moodustab kolmveerandi mandri kogupindalast&lt;ref name=&quot;ENE&quot;/&gt;.

Umbes 98% Antarktise pindalast on kaetud [[Antarktise jääkilp|jääkilbiga]], mille keskmine paksus on 1790&amp;nbsp;m, maksimaalne aga üle 4500&amp;nbsp;m. Jääkilbi maht on 25 miljonit km³, mis moodustab ligi 90% Maal olevast jää koguhulgast&lt;ref name=ENE/&gt; ja umbes 70% maailma [[magevesi|mageveevarudest]]. Kui kogu see jää sulaks, siis tõuseks maailmamere pind umbes 61&amp;nbsp;m võrra.&lt;ref name=&quot;howstuffworks&quot;/&gt;

Mandrijää liigub kiirjalt ookeani suunas, sisemaal kiirusega mõni meeter, šelfiliustikes kuni 2000&amp;nbsp;m aastas&lt;ref name=ENE/&gt;. Antarktise paljud [[liustik]]ud, mis moodustavad umbes 10% mandrijää mahust, toidavad šelfiliustikke, millest suurimad on [[Rossi šelfiliustik|Rossi]] (pindala 472 960&amp;nbsp;km²) ja [[Filchner-Ronne šelfiliustik]] (422 420&amp;nbsp;km²).&lt;ref name=&quot;nsidc&quot;/&gt;

Lääne-Antarktis on kaetud [[Lääne-Antarktise jääkilp|jääkilbiga]]. Globaalse soojenemise tõttu on tekkinud väike, kuid reaalne oht, et jääkilp võib laguneda. Selle sulamisel võib maailmamere pind tõusta mitme meetri võrra [[geokronoloogiline skaala|geokronoloogilisel skaalal]] suhteliselt lühikeses vahemikus (võib-olla mõne sajandi jooksul). Lääne-Antarktis on mandri idaosaga võrreldes liigestunum – suurem osa jääalusest pinnast asub allpool meretaset&lt;ref name=&quot;ENE&quot;/&gt;.

Ida-Antarktis asub Transantarktika mäestiku ja India ookeani vahel ning hõlmab järgmisi piirkondi: [[Coatsi maa]], [[Kuninganna Maudi maa]], [[Enderby maa]], [[Mac. Robertsoni maa]], [[Wilkesi maa]] ja [[Victoria maa]]. Peaaegu terve regioon asub [[idapoolkera]]l. Ida-Antarktis on enamjaolt kaetud [[Ida-Antarktise jääkilp|jääkilbiga]].&lt;ref name=&quot;antarcticglaciers&quot;/&gt;

[[Pilt:Mt erebus.jpg|pisi|vasakul|Erebus, tegevvulkaan [[Rossi saar]]el]]
[[Vinson]] (4892&amp;nbsp;m) on Antarktise kõrgeim mäetipp. See asub [[Ellsworthi mäed|Ellsworthi mägedes]]. Sisemaal ja mandrit ümbritsevatel saartel on veel palju mägesid. [[Rossi saar]]el asub maakera lõunapoolseim [[tegevvulkaan]]. Tuntud on ka vulkaan [[Deceptioni saar]]el, mis sai kuulsaks võimsa [[vulkaanipurse|purske]] tõttu [[1970]]. aastal. Väiksemad pursked esinevad küllalt sageli ja viimastel aastatel on täheldatud ka [[laava]] voolamist. [[2017]]. aastal avastasid teadlased Lääne-Antarktise [[riftiorg|riftiorust]] jääkilbi alt 91 [[uinunud vulkaan]]i kõrgusega 100–3850 meetrit (varem oli teada 47 vulkaani).&lt;ref name=&quot;Volcanoes&quot;/&gt;

=== Järved ===
Antarktisel on hinnanguliselt tuhandeid mandrijää alla jäänud [[järv]]i (neist on avastatud üle 150). Neist suurim on [[1996]]. aastal avastatud [[Vostoki järv]] (pindala ''ca'' 14 000&amp;nbsp;km²), mis asub [[Venemaa]]le kuuluva [[Vostok (polaarjaam)|Vostoki polaarjaama]] all. Algselt arvati, et järvevesi on olnud ligi 4&amp;nbsp;km&lt;ref name=astrobiology/&gt; paksuse jääkatte all muust maailmast isoleerituna pool kuni mitu miljonit aastat, kuid hiljutised uuringud näitavad, et jääalustes järvedes toimub jää suure surve tõttu aeg-ajalt veevahetus neid ühendavate jõgede abil.&lt;ref name=IceLakes/&gt;

7. veebruaril [[2008]] alustas NASA uurimisrühm missiooni Ida-Antarktikas asuva [[Untersee]] järve juurde. Rühma eesmärgiks oli [[ekstremofiil]]ide leidmine väga [[aluseline keskkond|aluselise reaktsiooniga]] järveveest.&lt;ref name=untersee1/&gt; Untersee vesi on väga selge, lahustunud [[hapnik]]uga üleküllastunud ning selle [[pH]] on 10,4. Järve põhjast (kuni sügavuseni 100&amp;nbsp;m) leiti koonilise kujuga [[stromatoliit]]e, mis on peamiselt moodustunud niitjatest [[tsüanobakterid|tsüanobakteritest]].&lt;ref name=untersee2/&gt;

2013. aasta jaanuaris puuris Ameerika Ühendriikide uurimisrühm läbi [[Whillans]]i järve ligi 800&amp;nbsp;m paksuse jääkatte. Allveeroboti abil võetud vee- ja setteproovid sisaldasid [[mikroorganism]]e (veeproovides oli ''ca'' 1000 mikroobi 1 milliliitri kohta), kes suudavad elada ilma päikesevalguseta. Sellises keskkonnas elavad mikroobid peavad tootma energiat [[fotosüntees]]i abita. Energiaallikaks võivad olla orgaanilised materjalid või kivimid.&lt;ref name=&quot;Whillans&quot;/&gt;

== Geoloogia ==
=== Geoloogiline ajalugu ja paleontoloogia ===

Rohkem kui 170 miljonit aastat tagasi oli Antarktis osa [[Hiidmanner|hiidmandrist]] [[Gondwana]]. Aja jooksul Gondwana lagunes ning tänapäevane Antarktis hakkas välja kujunema umbes 25 miljonit aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;Origins&quot;/&gt;

==== Paleosoikum (540–250 [[Miljon aastat tagasi|MAT]]) ====
[[Kambrium]]i [[ajastu]]l oli Gondwanal leebe [[kliima]]. Lääne-Antarktis oli siis osaliselt [[põhjapoolkera]]l ning sellel perioodil eraldus [[maakoor]]e pealmisest kihist [[erosioon]]i tõttu suures koguses [[liivakivi]], [[lubjakivi]] ja [[kilt]]a. Ida-Antarktis oli ekvaatori läheduses, kus troopiliste merede põhjas elasid [[selgrootud]] ja [[trilobiidid]]. [[Devon]]i algusperioodiks (416 [[MAT]]) oli Gondwana liikunud suurematele [[lõunalaius]]tele ning kliima oli jahedam. Siiski on avastatud sellest perioodist pärinevaid maismaataimede [[fossiil]]e. Liiv ja [[aleuriit]] ladestusid [[Ellsworthi mäed|Ellsworthi]], [[Horlicki mäed|Horlicki]] ja [[Pensacola mäed|Pensacola mägedes]]. Liustikud hakkasid moodustuma Devoni ajastu lõpus (360 MAT), kui Gondwana paiknes ümber [[lõunapoolus]]e. Kliima jahenes, kuigi Antarktise [[taimestik]] jäi püsima. [[Perm (geoloogia)|Permi]] ajastu jooksul domineerisid taimestiku hulgas [[sood]]es kasvavad [[sõnajalgtaimed]] nagu ''[[Glossopteris]].'' Aja jooksul moodustus Transantarktika mäestiku piirkonnas [[soosete]]test [[kivisüsi]]. Permi ajastu lõpuks valitses Gondwanal kuiv ja väga soe kliima.&lt;ref name=&quot;Stonehouse&quot;/&gt;

==== Mesosoikum (250–65 MAT) ====
[[Pilt:Bransfield-Strait.jpg|pisi|vasakul|[[Bransfieldi väin]] vaadatuna [[Livingstoni saar]]elt, taustal Antarktika poolsaar]]
Pideva soojenemise tõttu sulasid jääkatted poolustel ja suurem osa Gondwanast muutus [[kõrb]]eks. Ida-Antarktises kasvasid tänapäevaks väljasurnud taimed ''[[Pteridospermatophyta]]'' ning sel perioodil ladestus suurel hulgal liivakivi ja kilta. Sünapsiidid ([[imetajad|imetajate]]sarnased [[roomajad]]) olid Antarktikas levinud Hilis-Permi ja Vara-[[Triias]]e ajastul ning nende hulka kuulusid sellised loomad nagu ''[[Lystrosaurus]]''. Antarktika poolsaar hakkas moodustuma [[Juura (geoloogia)|Juura]] ajastul (206–146 MAT) ning saared tõusid järk-järgult ookeanist. Sel perioodil olid hästi levinud [[ginkgo]]puud ja [[palmlehiktaimed]]. Lääne-Antarktises domineerisid [[Kriit (ajastu)|Kriidi]] ajastul (146–65 MAT) [[okaspuumetsad]], kuid Hilis-Kriidi ajastu lõpus hakkasid rohkem levima [[Lõunapöök|lõunapöögid]]. [[Ammoniidid (paleontoloogia)|Ammoniidid]] olid levinud meredes ümber Antarktise ja samuti esines [[dinosaurus]]i, kuigi sellest ajastust on kirjeldatud ainult kolme Antarktisel elanud dinosauruse [[perekond (bioloogia)|perekonna]] esindajat.&lt;ref name=&quot;Dinosaurs&quot;/&gt; Sellel perioodil hakkas Gondwana lagunema.

==== Gondwana lagunemine (160–23 MAT) ====
Antarktise jahtumine kulges järk-järgult, kui hiidmandri jagunemine muutis [[pikkuskraad]]idesuunalist (ekvaatorilt poolustele) ja [[õhutemperatuur]]e ühtlustavate [[hoovus]]te liikumist [[laiuskraad]]idesuunaliseks, mis säilitas ja suurendas laiuskraadidevahelist õhutemperatuuride erinevust.

Aafrika eraldus Antarktisest umbes 160 MAT, millele järgnes Kriidi ajastu alguses [[Hindustani poolsaar]]e eraldumine (u 125 MAT). Ligi 65 MAT oli Antarktika veel ühenduses Austraaliaga ning seal valitses [[Troopiline kliima|troopiline]] ja [[lähistroopiline kliima]], mille [[fauna]] oli rikkalikult esindatud [[kukkurloomad]]ega. Umbes 40 MAT eraldus Antarktisest Austraalia koos [[Uus-Guinea]]ga, mille järel laiuskraadidesuunalised hoovused isoleerisid Antarktise Austraaliast ning hakkasid moodustuma esimesed [[Jääkate|jääkatted]]. Üleminekuperioodil [[eotseen]]ist [[oligotseen]]i (''ca'' 34 MAT) oli [[süsihappegaas]]i [[atmosfäär]]is ligi 760 miljondikosa ([[ppm]]) &lt;ref name=&quot;physorg&quot;/&gt; ning varasema tasemega võrreldes (tuhanded ppm) oli see näitaja märkimisväärselt vähenenud. Umbes 23 MAT avanes [[Drake'i väin]] Antarktise ja Lõuna-Ameerika vahel, andes võimaluse [[läänetuulte hoovus]]e tekkeks ning isoleerides mandri täielikult. Muutuste [[modelleerimine]] näitas, et CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; tase hakkas veelgi kiiremini vähenema.&lt;ref name=&quot;Cenozoic&quot;/&gt; Jääkate laienes ning kadusid mandril kasvavad metsad. Alates 15 MAT on suurem osa mandrist kaetud jääga.&lt;ref name=&quot;Trewby&quot;/&gt;

=== Neogeen (23–0,05 MAT) ===
1986. aastal avastas [[Ohio Osariigi Ülikool]]i paleontoloogide rühm Antarktiselt laialdaste [[parasvööde|parasvöötme]] metsade jäänused, mis kasvasid arvatavalt 3 miljonit aastat tagasi lõunapoolusest 650&amp;nbsp;km kaugusel.&lt;ref name=&quot;forest&quot;/&gt;

=== Tänapäeva Antarktise geoloogia ===
[[Pilt:AntarcticBedrock.jpg|pisi|Antarktise jääalune [[topograafia]] ja [[batümeetria]]]]

Antarktise geoloogilist uurimist on tõsiselt takistanud asjaolu, et peaaegu kogu manner on alaliselt paksu jääkilbi all. Siiski on uute tehnoloogiate, nagu [[kaugseire]], [[georadar]]id ja [[satelliit|satelliidid]], abil tehtud fotod aidanud uurida jääkatte alla jääva pinnase struktuuri.&lt;ref name=&quot;research2&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;research3&quot;/&gt;

[[Geoloogia|Geoloogiliselt]] on Lääne-Antarktise [[pinnamood]] sarnane Lõuna-Ameerika [[Andid]]e mäestiku omaga.&lt;ref name=&quot;Stonehouse&quot; /&gt; Antarktika poolsaar moodustus [[meresete|merepõhjasetete]] tõusmisel ja [[Moone (geoloogia)|moondel]] [[Paleosoikum]]i lõpus ja [[Mesosoikum]]i alguses. Setete tõusmine toimus koos [[tardkivim]]ite moodustumise ja vulkaanilise aktiivsusega. Lääne-Antarktise kõige tavalisemad [[kivim]]id on vulkaanilise päritoluga [[andesiit]] ja [[rüoliit]], mis moodustusid [[Juura (geoloogia)|Juura]] ajastul. Vulkaaniline aktiivsus jätkus teatud piirkondades ([[Marie Byrdi Maa]]l ja [[Aleksander I saar]]el) ka pärast jääkilbi moodustumist. Lääne-Antarktise ainus anomaalne piirkond on Ellsworthi mäed, mille [[stratigraafia]] meenutab rohkem kontinendi idaosa&lt;ref name=&quot;ellsworth&quot;/&gt;.

Ida-Antarktis on geoloogiliselt mitmekesine, moodustunud [[Eelkambriumis]], mõned kivid on tekkinud ka rohkem kui 3 miljardit aastat tagasi. [[Aluskord]] koosneb [[moondekivim|moonde-]] ja [[tardkivim]]itest, mis moodustavad [[Kilp (geoloogia)|kilbi]]. Aluskorral asuvad nooremad kivimid nagu [[liivakivi]]d, [[lubjakivi]]d, [[kivisüsi]] ja [[kilt|kildad]], mis ladestusid Devoni ja Juura ajastul ning millest moodustus Transantarktika mäestik. Rannikupiirkondades, nagu Shackletoni mäed ja Victoria maa, tekkisid [[murrang]]ud.

Peamine [[mineraal]]ne [[loodusvara]] on kivisüsi,&lt;ref name=&quot;Trewby&quot; /&gt; mis avastati esmalt [[Beardmore'i liustik]]u lähedalt ning praegu teatakse mitut madalakvaliteedilise kivisöe leiukohta Transantarktika mäestikus. [[Prints Charlesi mäed]] sisaldavad märkimisväärses koguses [[rauamaak]]i. Kõige väärtuslikumad Antarktise maavarad ([[nafta]]- ja [[maagaas]]iväljad) avastati 1973. aastal [[Rossi meri|Rossi mere]] alt&lt;ref name=&quot;oil&quot; /&gt;. Kõikide [[maavarad]]e kaevandamine on keelatud Antarktika lepingu alusel kuni aastani 2048&lt;ref name=&quot;mineral&quot; /&gt;.

== Kliima ==
[[Pilt:Antarctic surface temperature.png|pisi|Antarktise keskmised suvised ja talvised [[õhutemperatuur]]id (mõõdetud aastatel 1979–2001)]]

Antarktis on kõige külmem piirkond meie [[Maa (planeet)|planeedil]]. Rekordiline negatiivne [[õhutemperatuur]] −89,2&amp;nbsp;°C registreeriti Venemaale kuuluvas [[Vostok (polaarjaam)|Vostoki polaarjaamas]] [[21. juuli]]l [[1983]].&lt;ref name=&quot;coldest&quot;/&gt; Võrdluseks on see temperatuur 11&amp;nbsp;°C võrra külmem kui [[Sublimeerumine|sublimeeruv]] [[kuiv jää]] (tahke [[süsihappegaas]]).

Ida-Antarktis on mandri lääneosast külmem suuremate maapinna kõrguste tõttu. [[Tsüklon]]id sisemaale ei jõua, mistõttu on seal kuiv ja külm. Vaatamata sademete vähesusele püsib sisemaa jääkate küllaltki stabiilsena. Ida-Antarktise platool langevad talvekuude keskmised negatiivsed õhutemperatuurid kuni −35...–68&amp;nbsp;°C (aasta keskmine −28...–55&amp;nbsp;°C), kõige soojem on aga [[Antarktika poolsaar]]el, kus suvekuude keskmised õhutemperatuurid tõusevad kuni −2...+1&amp;nbsp;°C (aasta keskmine −5&amp;nbsp;°C).&lt;ref name=&quot;climate&quot;/&gt;

Antarktis on [[külmakõrb]], kus esineb sademeid väga vähesel hulgal. Sademeid esineb peamiselt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise [[platoo]] suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavaliselt [[vihm]].&lt;ref name=&quot;climate&quot;/&gt; Mandri sisemaal esineb sademeid alla 50&amp;nbsp;mm aastas, rannikul ulatub sademete hulk 300, maksimaalselt kuni 600&amp;nbsp;mm.&lt;ref name=&quot;Sademed&quot;/&gt;

[[Pilt:Halo and sun dog - NOAA.jpg|pisi|vasakul|[[Valepäike]] lõunapoolusel]]
Antarktisel viibivatel inimestel esineb sageli [[päikesepõletus]]t, kuna valgelt [[lumikate|lumi-]] ja [[jääkate|jääkattelt]] [[peegeldumine|peegeldub]] tagasi peaaegu kogu sinna langev [[ultraviolettkiirgus]].&lt;ref name=&quot;LonelyPlanet&quot;/&gt;

Kontinendi äärealadel puhuvad sageli [[polaarplatoo]]lt laskuvad ja tormiks paisuvad [[mäetuul]]ed.&lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt; Tugevate tuulte tõttu võib tajutav õhutemperatuur olla kaugelt alla −100&amp;nbsp;°C.&lt;ref name=&quot;Sademed&quot;/&gt; Sisemaal on tuulekiirused tavaliselt siiski mõõdukad. Suviti langeb 24 tunni jooksul lõunapoolusele rohkem [[päikesekiirgus]]t kui ekvaatorile, sest sel perioodil on seal [[polaarpäev]].&lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt;

Antarktisel on külmem kui [[Arktika]]s peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on suurem osa mandrist rohkem kui kolm kilomeetrit kõrgemal maailmamere pinnast ning kõrguse kasvuga vähenevad õhutemperatuurid. Teiseks laiub Arktikas [[Põhja-Jäämeri]], mille soojus kandub läbi jääkatte ning ei lase õhutemperatuuridel Antarktisega võrreldes nii madalale langeda. Arvestades laiuskraade, [[polaarpäev]]a ja [[polaaröö]]d, on Antarktise kliima väga eripärane paljudes maailma paikades elavate inimeste jaoks. Erilised on ka lõunapooluse lähedal sageli esinevad [[virmalised]], mida põhjustab [[päikesetuul]]e kokkupõrge Maa [[atmosfäär]]i [[osake]]stega. Samuti võib selge ilma korral esineda maapinnalähedases õhukihis [[halo]]sid, kui seal on [[jääkristall]]e. Sagedased [[optikanähtused]] Antarktisel on ka [[valepäike]]sed (eredad ja päikesesarnased halonähtused), mis esinevad siis, kui taevas on päikese ümbruses kõrged õhukesed [[kiudpilv|kiud-]] või [[kiudkihtpilv]]ed.&lt;ref name=&quot;BAS-weather&quot; /&gt;

== Inimasustus ==
[[Pilt:Base argentine esperanza - Esperanza station.jpg|pisi|Argentinale kuuluv [[Esperanza polaarjaam]]]]
Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid mitu riiki hoiab personali aasta ringi või ainult suviti üle kogu mandri paiknevates [[polaarjaam]]ades. Teadusliku uurimistöö ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti (detsembrist veebruarini) umbes 4400 ja talviti (juunist augustini) ligi 1100. Talveks jaamadesse tööle saabunud inimesed töötavad tavaliselt ühe aasta, misjärel personal vahetub. Lisaks polaarjaamade personalile töötab Antarktise lähiümbruse vetes liikuvatel laevadel veel ''ca'' 1000 inimest (laevameeskonnad ja teadlased).&lt;ref name=&quot;Population&quot;/&gt;

Aastal 2009 oli Antarktise mandril ja selle lähisaartel 40 aasta ringi töötavat polaarjaama. Riikidest oli enim polaarjaamu [[Argentina]]l (6) ja [[Tšiili]]l (6) ning seejärel [[Venemaa]]l (5), [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidel]] (3), Austraalial (3), [[Suurbritannia]]l (2) ja [[Hiina]]l (2). Ühte jaama haldasid aasta ringi [[Brasiilia]], [[Prantsusmaa]], [[Itaalia]] (koos Prantsusmaaga), [[India]], [[Jaapan]], [[LAV]], [[Lõuna-Korea]], [[Norra]], [[Poola]], [[Saksamaa]], [[Ukraina]], [[Uruguay]] ja [[Uus-Meremaa]]. Peale statsionaarsete jaamade elavad ja töötavad paljud teadlased suviti telklaagrites, ajutistes ehitistes ja mobiilsetes elamutes.&lt;ref name=&quot;Population&quot;/&gt;

[[Pilt:McMurdo Station.jpg|pisi|vasakul|Ameerika Ühendriikidele kuuluv [[McMurdo polaarjaam]] on Antarktise suurim uurimisjaam]]
2004. aastal avati Venemaale kuuluva Bellingshauseni polaarjaama juures [[õigeusu kirik]], kus töötab aasta ringi üks kuni kaks preestrit, kes vahetuvad igal aastal sama moodi kui polaarjaamade töötajad.&lt;ref name=&quot;orthodox&quot;/&gt;

[[Emilio Marcos Palma]] sündis esimese inimesena Antarktise mandril 1978. aastal Argentinale kuuluvas [[Esperanza polaarjaam]]as, mis asub Antarktika poolsaare tipus.&lt;ref name=&quot;esperanza&quot;/&gt; Argentina valitsus saatis koos Emilio vanematega Antaktisele veel seitse lastega perekonda, et uurida pereelu võimalikkust mandril. 1984. aastal sündis mandril ka esimene Tšiili päritolu laps. Mitmed polaarjaamad on nüüd koduks perekondadele, kelle lapsed saavad kooliharidust polaarjaamades. 2009. aasta seisuga on Antarktise mandril sündinud kokku 11 last, 8 Argentina Esperanza uurimisjaamas ja 3 Tšiili polaarjaamas [[Base Presidente Eduardo Frei Montalva]].&lt;ref name=&quot;FirstCitizen&quot;/&gt;

== Floora ja fauna ==
[[Pilt:Deschampsia antarctica.jpg|pisi|vasakul|[[Antarktika kastevars]] on üks kahest Antarktika poolsaarel kasvavast õistaimest]]
[[Pilt:Lichen squamulose.jpg|pisi|Antarktisel tuntakse rohkem kui 200 [[samblik]]uliiki]]
[[Pilt:Pagodroma_nivea_in_ross_sea1.jpg|pisi|[[Lumi-tormilind|Lumi-tormilinnud]] kuuluvad Antarktise väheste pesitsevate lindude hulka]]
[[Pilt:Aptenodytes forsteri -Snow Hill Island, Antarctica -adults and juvenile-8.jpg|pisi|[[Keiserpingviin]]id Antarktika poolsaare tipu lähedasel Snow Hill saarel]]
=== Floora===
Antarktise [[kliima]] ei lase [[taimestik]]ul laialdaselt levida. Taimede kasvu takistab mitme kasvutingimuse koosmõju: väga madalad õhutemperatuurid, vilets [[muld|kasvupinnas]], niiskuse puudujääk ja halvad valgustingimused. Seetõttu suudavad maismaa taimeliigid (peamiselt [[samblad]] ja [[samblikud]]) ellu jääda vaid rannikualadel ja [[oaas]]ides. [[Autotroof]]sete taimede hulgas domineerivad [[protistid]]. Antarktise floora koosneb peamiselt samblikest, sammaldest, [[vetikad|vetikatest]] ja [[seened|seentest]]. Taimede [[kasvuperiood]] kestab suvel parimal juhul mõned nädalad.

Taimeliikidest on kõige arvukamalt esindatud samblikud (rohkem kui 200 liigiga), samblaid teatakse ligi 50 liiki. Rannikuvetes elutseb umbes 700 liiki vetikaid, neist valdav osa on [[fütoplankton]]id. Suveperioodil esineb rannikuvetes eriti rohkesti [[koppvetikad|koppvetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]. Õistaimedest kasvab Antarktika poolsaarel kaks liiki: [[antarktika kastevars]] (''Deschampsia antarctica'') ja [[antarktika padikann]] (''Colobanthus quitensis'').&lt;ref name=&quot;plants&quot;/&gt;

=== Fauna ===

Väga karmide kliimatingimuste tõttu pole Antarktise loomastik kuigi mitmekesine. Suurem osa nendest on koondunud elama soojemas rannikupiirkonnas ja lähisaartel. Antarktise mandrilt puuduvad seal püsivalt maismaal elavad [[selgroogsed]] loomad.&lt;ref name=&quot;whats&quot;/&gt; [[Selgrootud|Selgrootutest]] loomadest on enamik mikroskoopilised ning elavad [[muld|mullas]] ja taimestikus. Nende hulgas on esindatud [[ainuraksed]], [[keriloomad]], [[loimurid]], [[ümarussid]], [[lülijalgsed]] (nendest peamiselt [[lestalised]] ja [[hooghännalised]]) jm. Võrreldes teistel mandritel elutsevate [[putukad|putukatega]] on Antarktise putukad väiksed ja vähelevinud. Kokku on mandril avastatud 67 putukaliiki, kellest suurem osa on [[parasiidid]] ja väiksemad kui 2&amp;nbsp;mm.&lt;ref name=&quot;life&quot;/&gt;

Hiljutiste uuringute tulemustena on mandril avastatud erinevate [[bakter]]ite [[ökosüsteem]]id. Väga aluselise veega ([[pH]] 10,4) [[Untersee]] järve põhjas elavad niitjad [[tsüanobakterid]], kelle elutegevuse tulemusena moodustuvad koonilised kuni poole meetri kõrgused [[lubi]]ainest moodustised – [[stromatoliidid]].&lt;ref name=&quot;untersee2&quot;/&gt; Samuti on avastatud [[liustik]]e all, pimedas ja [[hapnik]]uta [[soolad|soolastes]] veekogudes elutsevad bakterikolooniad, kes muundavad omale [[toitained|toitaineid]] vees sisalduvast [[raud|rauast]] ja [[väävel|väävlist]]. Veetemperatuur on seejuures −10&amp;nbsp;°C ning vesi ei jäätu vaid seetõttu, et vee [[soolsus]] on 3–4 korda suurem kui [[ookean]]is.&lt;ref name=&quot;ecosystem&quot;/&gt;

Sisemaa polaarkõrbe mullastike fauna on kõige väiksema mitmekesisusega meie planeedil. Seal võib elada vaid üks kuni kolm liiki ümarusse. Rannikupiirkonna mullastikes kuuluvad ümarussid domineerivate liikide hulka.&lt;ref name=&quot;landanimals&quot;/&gt;

Antarktika poolsaarel elav tiibadeta [[sääsk]] ''[[Belgica antarctica]]'' on kõige suurem püsivalt mandril elutsev elusolend. Sääse pikkus on seejuures vaid 2–6&amp;nbsp;mm.&lt;ref name=&quot;sääsk&quot;/&gt;

Mandril ja selle lähisaarte pesitsevate lennuvõimeliste linnuliikide hulka kuuluvad: [[antarktika änn]] (''Catharacta maccormicki''), [[antarktika kormoran]] (''Phalacrocorax atriceps bransfieldensis''), [[lumi-tormilind]] (''Pagodroma nivea''), [[lääne-tuppnokk]] (''Chionis alba''), [[lõunatiir]] (''Sterna vittata''), [[lõuna-tormipääsu]] (''Oceanites oceanicus'').&lt;ref name=&quot;birds1&quot;/&gt; Nende hulgast võib lumi-tormilind oma pesa teha kõige kaugemale sisemaale (rannikust üle 300&amp;nbsp;km kaugusele).&lt;ref name=&quot;birds2&quot;/&gt;
 
Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt [[fütoplankton]]ist. Mereloomadest on esindatud [[pingviin]]id, [[sinivaal]]ad, [[mõõkvaal]]ad, [[hiidkalmaar]]id, [[merileopard]]id, [[merikaru]]d, [[hülged]] jm.

[[Pingviinilised|Pingviinilisi]] ehk lennuvõimetuid linnuliike pesitseb mandril neli liiki: [[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), [[eeselpingviin]] (''Pygoscelis papua''), [[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), [[valjaspingviin]] (''Pygoscelis antarctica'').&lt;ref name=&quot;birds3&quot;/&gt; Erinevalt teistest pingviinidest pesitseb keiserpingviin talvel, kui õhutemperatuurid võivad langeda kuni −60&amp;nbsp;°C.&lt;ref name=&quot;keiser&quot;/&gt;
[[Pilt:Underwater mcmurdo sound.jpg|pisi|vasakul|Antarktise veealune maailm]]
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Suurbritannia]] hülgeküttide intensiivse tegevuse tõttu vähenes 18. ja 19. sajandil märkimisväärselt merikarude arvukus, keda jahiti peamiselt naha pärast. Rannikupiirkonnas elav [[Weddelli hüljes]] on oma nime saanud [[James Weddell]]i järgi, kes oli Briti meresõitja ja hülgekütt. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad [[Antarktika krill]]id kuuluvad [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämere]] [[ökosüsteem]]i [[võtmeliik]]ide hulka. Krillidest toituvad paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, kalmaarid, kalad, pingviinid, [[albatrossid]] jpt. Viimastel aastakümnetel on erinevad uuringud näidanud, et krilli arvukus väheneb.&lt;ref name=&quot;krill&quot;/&gt; Vähenemise põhjusteks peetakse kliima soojenemisest tingitud jää sulamist. Jää sulamine vähendab otseselt nooremate krillide peidukohti röövloomade eest ja kuna krilli toidu hulka kuuluvad jääalused vetikad, siis soojematel talvedel saavad krillid vähem toitu. Samuti ei talu krillid hästi jää intensiivsel sulamisel vee soolsuse vähenemist. Soolsuse vähenemine soodustab aga [[mantelloomad]]e (''Salpa thompsoni'' ja ''Ihlea racovitzai'') paljunemist, kes toituvad samuti fütoplanktonist, konkureerides otseselt krilliga. Lisaks toituvad mantelloomad krilli [[vastne|vastsetest]], mis samuti aitab kaasa Antarktika krilli populatsiooni vähenemisele.&lt;ref name=&quot;krill2&quot;/&gt;

Paljud Antarktise piirkonnas elutsevad mereloomad rändavad umbes 12 000&amp;nbsp;km kaugusele Arktikasse. Teadlased on kindlaks teinud vähemalt 235 sellist liiki. Suuremad loomad nagu vaalalised ja linnud sooritavad edasi-tagasi rände ühel korral aastas. Üllataval kombel on leitud mõlemat poolust ümbritsevates ookeanides ka väiksemaid eluvorme, nt [[hulkharjasussid|hulkharjasusse]], [[meripurad|meripurasid]] ja meres elavaid [[teod|tigusid]]. Mitmed soodsad tegurid võivad aidata nendel loomadel levida. Nendeks on üsna stabiilsed ookeanisügavuste veetemperatuurid, mis poolustel ja ekvaatoril ei erine rohkem kui 5&amp;nbsp;°C võrra. Samuti aitavad liikidel rännata maailmamere [[termohaliinne tsirkulatsioon]] ja [[hoovus]]ed, mis kannavad edasi [[muna|mune]] ja vastseid.&lt;ref name=&quot;rändajad&quot;/&gt;

== Poliitika ==
[[Pilt:Emblem of the Antarctic Treaty.svg|pisi|Antarktika lepingu embleem aastast 2002]]
[[Pilt:Antarctica, pollution, environment, Russia, Bellingshausen 1.JPG|pisi|Prügi ladustamine, nagu pildil Bellingshauseni polaarjaama juures, on keelatud alates aastast 1998]]

Antarktisel puuduvad valitsusorganid ning seetõttu on erinevad riigid esitanud mitmetele mandri piirkondadele territoriaalseid nõudmisi. Vähesed riigid on tunnustanud üksteise nõudmiste kehtivust&lt;ref name=&quot;mutualrecog&quot;/&gt;, nende hulka kuuluvad: Austraalia, Norra, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Uus-Meremaa&lt;ref name=&quot;law&quot;/&gt;. Samas pole need nõudmised rahvusvaheliselt tunnustatud.&lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt;

1959. aastal sõlmitud ja tähtajatult kehtiva Antarktika lepingu alusel külmutati kõik senised territoriaalsed nõudmised (kuid ei tühistatud) ja ei tunnustata uusi nõudmisi. Mandrit loetakse poliitiliselt neutraalseks ning selle staatus on määratletud Antarktika lepinguga ja teiste kokkulepetega, mida kutsutakse [[Antarktika lepingu süsteem]]iks. Leping kehtib kogu maismaal ja [[šelfiliustik]]el lõunapool 60° [[lõunalaius]]t. Lepingu sõlmimisel osalesid 12 riiki, tänapäevaks on neile lisandunud veel 36 riiki ([[Eesti]] liitus mittekonsultatiivse liikmena aastal 2001). Aastas korra toimuval konsultatiivkohtumisel on hääleõigus vaid konsultatiivsetel liikmetel.&lt;ref name=&quot;treaty&quot;/&gt; Lepingu järgi lubati Antarktisel teostada teadusuuringuid, kuid keelati igasugune militaarne tegevus. See oli esimene riikidevaheline relvastuskokkulepe [[külm sõda|külma sõja]] perioodil.&lt;ref name=&quot;armscontrol&quot;/&gt;

1982. aastal võeti vastu Antarktika mereliste elusressursside kaitse konventsioon, mis reguleerib mereelustiku töönduslikku püüki ja kaitset Antarktika vetes.&lt;ref name=&quot;ALS&quot;/&gt;

1983. aastal alustasid Antarktika lepingu osapooled läbirääkimisi [[maavarad]]e kaevandamise reguleerimiseks.&lt;ref name=&quot;mining&quot;/&gt; Mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide koalitsioon&lt;ref name=&quot;asoc&quot;/&gt; eesotsas [[Greenpeace]]'iga&lt;ref name=&quot;Greenpeace&quot;/&gt; alustas laialdast avalikkusele suunatud kampaaniat, et Antarktise regioonis ära hoida igasugune loodusvarade ammutamine. 1988. aastal võeti vastu konventsioon, millega reguleeriti Antarktika mineraalsete ressursside kasutamist.&lt;ref name=&quot;two-treaties&quot;/&gt; Järgmisel aastal teatasid Austraalia ja Prantsusmaa, et ei ratifitseeri konventsiooni, ja pakkusid välja kõikehõlmava keskkonnakaitset reguleeriva dokumendi vastuvõtmise. 1991. aastal koostati Madridis Antarktika lepingu keskkonnakaitse protokoll (või lihtsalt Madridi protokoll), mis jõustus 1998. aastal. Selle protokolli järgi kehtestati Antarktika lepingu kehtivuspiirkonnas üliranged keskkonnareeglid.&lt;ref name=&quot;Madrid&quot;/&gt; Protokolli järgi on mandril ja rannikuvetes keelatud igasugune maavarade ammutamine. Protokolli lisade järgi on sätestatud keskkonnamõju hindamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, jäätmete kõrvaldamine, merereostuse vältimine ning piirkondlik kaitsekorraldus.&lt;ref name=&quot;ALS&quot;/&gt;

Antarktika lepingu järgi on mandril keelatud igasugune militaarne tegevus, mille hulka kuuluvad baaside ja kaitserajatiste rajamine, sõjaväe manöövrid, relvastuse (sh tuumarelvade) katsetamine ja [[radioaktiivsus|radioaktiivsete]] jäätmete ladustamine. Sõjaväe personali või varustust on lubatud kasutada ainult teaduslikes uurimistöödes ja teiste mittemilitaarsete tegevuste täitmisel.&lt;ref name=&quot;scar&quot;/&gt;

=== Territoriaalsed nõudmised Antarktises ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
| [[Pilt:Antarctica, Argentina territorial claim.svg|100px]]
| [[Pilt:Antarctica, Australia territorial claim.svg|100px]]
| [[Pilt:Antarctica, Chile territorial claim.svg|100px]]
| [[Pilt:Antarctica, France territorial claim.svg|100px]]
| [[Pilt:Antarctica, New Zealand territorial claim.svg|100px]]
| [[Pilt:Antarctica, Norway territorial claim.svg|100px]]
| [[Pilt:Antarctica, United Kingdom territorial claim.svg|100px]]
|-
| [[Argentina]]
| [[Austraalia]]
| [[Tšiili]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Norra]]
| [[Suurbritannia]]
|}
Argentina, Suurbritannia ja Tšiili nõudmised kattuvad, mis on tekitanud hõõrdumisi riikidevahelistes suhetes. Austraalia ja Uus-Meremaa nõuded kuulusid enne nende riikide iseseisvumist Suurbritanniale. Kõige suuremat territooriumi Antarktisest soovib saada Austraalia. Riikidest tunnustavad üksteise nõudmisi Austraalia, Norra, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Uus-Meremaa,&lt;ref name=&quot;law&quot;/&gt; kuid rahvusvaheliselt pole need nõuded tunnustatud.&lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt;

== Majandus ==
[[Pilt:Aptenodytes forsteri -Snow Hill Island, Antarctica -juvenile with people-8.jpg|pisi|Inimesed pingviinidega tutvumas]]
Kuigi mandril on avastatud mitmeid mineraalseid loodusvarasid, nagu [[süsivesinikud|süsivesinikke]], [[rauamaak]]i, [[plaatina]], [[vask]]e, [[kroom]]i, [[nikkel|niklit]], [[kuld]]a jm, on nende kaevandamine raskete tingimuste ja väikeste koguste tõttu majanduslikult mitteotstarbekas.&lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt; Samuti keelab 1998. aastal jõustunud keskkonnakaitse protokoll igasuguste maavarade ammutamise Antarktisel. Keeld kehtib kuni aastani 2048, mil see võidakse üle vaadata ja mõningaid parandusi sisse viia.&lt;ref name=&quot;mineral&quot;/&gt; Antarktise majanduslik aktiivsus on peamiselt koondunud mereloomade kommertspüügile ja [[turism]]ile.

[[Antarktika krill]]i (''Euphausia superba'') kommertspüüki alustati 1972. aastal. Aastase väljapüügi suurim maht (üle 400 000 tonni) saavutati 1980. aastate alguses. Püügihooajal 2006–2007 püüti välja 109 000 tonni krilli. Kuigi tänapäeva püügimahud jäävad veel 1980. aastatele alla, on huvi krilli vastu järjest kasvamas.&lt;ref name=&quot;LonelyPlanet&quot;/&gt; 
[[Pilt:Caledonian Star in Paradise Bay.jpg|pisi|vasakul|Turismilaev Antarktise rannikuvetes]]

[[Jaapan]]i vaalapüügilaevad püüavad Antarktise vetest aastas ligikaudu 1000 [[vaalalised|vaala]] (peamiselt liik ''[[Balaenoptera bonaerensis]]'').&lt;ref name=&quot;LonelyPlanet&quot;/&gt;
 
Antarktise lähivete kalapüük on keskendunud peamiselt kolmele järgnevale [[liik (bioloogia)|liigile]]: [[patagoonia kihvkala]] (''Dissostichus eleginoides''), [[antarktika kihvkala]] (''Dissostichus mawsoni'') ja ''[[Champsocephalus gunnari]]''. Koos krilliga oli väljapüük hooajal 2008–2009 (1. juulist kuni 30. juunini) kokku 141 147 tonni. Suurt probleemi valmistab patagoonia kihvkala illegaalne püük.&lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt;

Hooajal 2008–2009 külastas Antarktika lepinguga määratletud territooriumi 37 858 turisti, aasta varem oli neid rohkem – 46 265. Peaaegu kõik turistid saabuvad suveperioodil [[reisilaev]]adel või [[Jaht (purjekas)|jahtidel]].&lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt; Kruiisilaevad on peamiselt väiksema või keskmise suurusega, millel on reisijatekohti 45–280. Harva külastavad mandrit ka suuremad, kuni 960 turistile mõeldud laevad.&lt;ref name=&quot;turism&quot;/&gt;

Peale laevareiside on võimalik Antarktist jälgida ka õhust. Lennufirma [[Qantas]]e abil on võimalik sooritada ühepäevaseid lennureise üle Antarktise.&lt;ref name=&quot;qantas&quot;/&gt; Lennureise Antarktise kohale ei tehtud 1979. aastast kuni 1990. aastateni, sest 1979. aasta novembris kukkus [[Erebus]]e vulkaani nõlvadele [[Air New Zealand]]i lennuk, mille tagajärjel hukkusid kõik pardal viibinud 257 inimest.&lt;ref name=&quot;crash&quot;/&gt;

Turismi hüppeline kasv on teinud murelikuks keskkonnakaitsjad ja teadlased, kelle arvates avaldab massiturism kahjulikku mõju mandril pesitsevatele linnupopulatsioonidele.&lt;ref name=&quot;turismioht&quot;/&gt;

==Transport==
[[Pilt:LC-130 WAIS Divide Antarctica.jpg|pisi|Polaarjaamade varustamine toimub sageli transpordilennukite abil]]
Muu maailma ühendus Antarktisega toimib [[meretransport|mere-]] ja [[õhutransport|õhutranspordi]] abil. Mandril on kokku 26 [[lennuväli|lennuvälja]], millest viiel on [[maandumisrada]] pikem kui 3047&amp;nbsp;m ja kuuel lühem kui 914&amp;nbsp;m. Kõikidel polaarjaamadel on vähem või rohkem ettevalmistatud [[helikopter]]ite maandumisplatsid. Enamusel rannikul asetsevatest polaarjaamade läheduses on olemas ankrualad (rannalähedased veealad, kus laevu hoitakse ankrus), vaid vähestel jaamadel on olemas [[kai]]d.&lt;ref name=&quot;CIA&quot;/&gt;

Mandril toimub transport mitmesuguste spetsiaalsete, kohalike tingimustega sobivate sõidukite abil. Koerarakendite kasutamine on Antarktika lepingu alusel keelatud alates 1993. aastast.&lt;ref name=&quot;dogs&quot;/&gt;

== Teadusuuringud ==
[[Pilt:Amundsen-Scott marsstation ray h edit.jpg|pisi|vasakul|Virmalised polaarjaama Amundsen-Scott kohal]]
Igal aastal viivad 27 erinevast rahvusest teadlased Antarktisel läbi ainulaadseid [[eksperiment]]e. Suveperioodil töötab mandril ja selle lähedastel saartel asuvates [[polaarjaam]]ades rohkem kui 4000 teadlast, talvel aga veidi üle 1000.&lt;ref name=&quot;Population&quot;/&gt; Polaarjaamadest suurim on Ameerika Ühendriikidele kuuluv [[McMurdo polaarjaam|McMurdo teadusjaam]], kus viibib suvel üle 1000 ja talvel ligi 250 töötajat. Umbes nelja ruutkilomeetri suurusel polaarjaama territooriumil paikneb ligi 100 hoonet.&lt;ref name=&quot;McMurdo&quot;/&gt;

Polaarjaamades töötavad [[bioloog]]id, [[geoloog]]id, [[okeanograaf]]id, arstiteadlased, [[astronoom]]id, [[glatsioloog]]id, [[meteoroloog]]id jt teadlased. Geoloogid uurivad eelkõige [[laamtektoonika]]t, [[meteoriit]]e ja hiidmandri [[Gondwana]] lagunemise jälgi. Glatsioloogid uurivad [[liustik]]ke ja nende liikumist, [[jääkilp]]i ja [[lumi|lund]]. Bioloogid uurivad lisaks kohalikule loodusele ka karmide ilmastikutingimuste ja inimese kohaloleku mõju erinevatele organismidele. Arstiteadlased on teinud avastusi [[viirus]]te leviku ja inimorganismi reageerimisvõimekuse kohta ekstreemsete madalate õhutemperatuuride korral. Amundsen-Scotti polaarjaama [[astrofüüsik]]ud uurivad [[taevasfäär]]i ja [[kosmiline mikrolaine reliktkiirgus|kosmilist mikrolaine reliktkiirgust]]. Paljusid astronoomilisi uuringuid on parem teha Antarktise sisemaal, kus maapind on merepinnast oluliselt kõrgemal. Sisemaal puudub [[valgusreostus]] ning suuremate kõrguste tõttu on õhem [[atmosfäär]]i kiht. Samuti väheneb madalamate õhutemperatuuride tõttu [[veeaur]]u sisaldus atmosfääris. Kõigi nende soodsate tingimuste tõttu on [[kosmos]]e vaatlemine seal selgem kui kuskil mujal [[Maa (planeet)|Maal]]. Meie planeedi kõige suurem [[neutriino]]-[[teleskoop]] ehitati lõunapoolusele, umbes kahe kilomeetri sügavusele jääkilbi sisse.&lt;ref name=&quot;science&quot;/&gt;

=== Osoonikihi uuringud ===
[[Pilt:Largest ever Ozone hole sept2000 with scale.jpg|pisi|[[Osooniauk]] 2000. aasta septembris]]
1970. aastatest alates on Antarktisel läbiviidud teadusuuringutes tähtsal kohal olnud atmosfääri [[osoonikiht|osoonikihi]] uuringud. 1985. aastal avastasid briti teadlased osoonikihis [[osooniauk|osooniaugu]].&lt;ref name=schiermeier2009/&gt; Uuringute abil tehti kindlaks, et osoonikihi hõrenemist põhjustasid inimeste poolt õhku paisatud [[freoonid]].&lt;ref name=&quot;osooniauk&quot;/&gt; Pärast freoonide kasutamise keelustamist [[Montréali protokoll]]i alusel 1989. aastal loodeti, et osoonikiht taastub aastaks 2065. Septembris 2006 mõõtis [[NASA]] [[satelliit]] rekordilise osooniaugu suuruseks 27,5 miljonit km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;ozone record&quot;/&gt;

Igal aastal tekib Antarktise kohale väga madala kontsentratsiooniga osoonikiht (ehk nn osooniauk), mis katab kogu mandrit ja saavutab suurima ulatuse septembris. 2008. aastal püsis osooniauk kuni detsembri lõpuni, mis on osooniaugu registreeritud kestustest üks pikemaid.&lt;ref name=BASozone/&gt; 1985. aastal avastatud osooniauk suurenes iga järgneva aastaga. Alles viimastel aastatel on osooniaugu suurenemine peatunud.&lt;ref name=&quot;BASozone2&quot;/&gt;

Mõned teadlased väidavad, et osooniaugu tekkimine on mänginud olulist rolli viimaste aegade kliimamuutustes mandril ja selle ümbruses. Osoon absorbeerib [[stratosfäär]]is suures koguses [[ultraviolettkiirgus]]t. Osoonikihi kadumine võib põhjustada Antarktise kohal oleva stratosfääri jahtumist umbes 6&amp;nbsp;°C võrra, mis omakorda suurendab ümber mandri liikuvate läänesuunaliste tuulte tugevust. Need õhuvoolud takistavad aga lõunapooluse lähedusse koondunud külmemate õhumasside liikumist. Selle tulemusena jäävad külmemad õhumassid Ida-Antarktise jääväljade kohale, rannikualadel ja Lääne-Antarktises (eriti Antarktika poolsaarel) toimub aga intensiivne kliima soojenemine.&lt;ref name=schiermeier2009/&gt; Arvutusmudelid näitavad, et viimasel ajal on rannikupiirkondades sama kliimaefekti tulemusena suurenenud [[paakjää]] kogused.&lt;ref name=&quot;turner2009&quot;/&gt;

=== Kliima soojenemine ===
[[Pilt:Antarctica temps2 1957-2006.jpg|pisi|vasakul|Antarktise õhutemperatuuride keskmine muutus 10 aasta kohta perioodil 1957–2006]]
[[Pilt:Larsen B collapse.jpg|pisi|Larsen B šelfiliustiku purunemine]]
Suurt huvi on teadlastele pakkunud Antarktise mandri kliima soojenemine, seda eriti mandri lääneosas. [[Antarktika poolsaar]]el on viimase 40 aasta jooksul kliima soojenenud rohkem, kui kusagil mujal meie planeedil. Tugevad läänetuuled suruvad soojemat õhku üle poolsaare loodusliku barjääri, milleks on ligi kahe kilomeetri kõrgune piki poolsaart paiknev [[mäestik]]. Viimase 40 aasta keskmised õhutemperatuurid on poolsaare tipus olnud 2,2&amp;nbsp;°C, kuid tugevate soojade tuulte mõjul tõusevad temperatuurid 5...10&amp;nbsp;°C võrra. Sellise soojenemise tõttu satuvad mägedelt laskuvad sulaveed liustikulõhedesse ning põhjustavad selle purunemist, nagu juhtus Larsen A (aastal 1995) ja Larsen B (2002) šelfiliustikuga.&lt;ref name=&quot;Collapse1&quot;/&gt;

2002. aastal kaotas Larsen B šelfiliustik 35 päevaga oma pindalast 3250&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, viie eelneva aastaga kokku 5700&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, mis oli seni suurim registreeritud šelfiliustiku purunemine. Liustiku paksus oli ligi 220 meetrit ning selle vanust hinnati 5000 – 12 000 aastale. Alates 1940. aastate lõpust on õhk Antarktika poolsaare kohal oluliselt soojenenud ning selle tõttu kaotasid poolsaare šelfiliustikud ajavahemikul 1974–2002 oma kogupindalast 13 500&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;Collapse2&quot;/&gt; 2008. aastal murdus osaliselt ka Wilkinsi šelfiliustik&lt;ref name=&quot;Collapse3&quot;/&gt;. Poolsaare õhutemperatuuri märgatav soojenemine on toimunud eriti talve- ja kevadperioodil. Mandril valitseva kliima soojenemist on mõneti tasakaalustanud Ida-Antarktise kliima jahenemine sügisperioodil.&lt;ref name=steig2009/&gt;

[[NASA]] [[satelliit]]idelt saadud mõõtmisandmed näitavad, et õhutemperatuur Antarktisel on tõusnud kiirusega 0,12&amp;nbsp;°C 10-aastase ajavahemiku kohta perioodil 1957–2006. Poole sajandi jooksul on õhutemperatuur tõusnud mandril rohkem kui 0,5&amp;nbsp;°C. Lääne-Antarktises toimub see protsess oluliselt kiiremini – 0,17&amp;nbsp;°C aastakümne kohta. Kuigi Ida-Antarktise teatud piirkondades on viimastel aastakümnetel kliima mõnevõrra jahenenud, näitab pikem trend siiski õhutemperatuuride tõusu tervel kontinendil. Eriti suures ohus võib olla Lääne-Antarktise jääkilp, mis paikneb enamasti allpool merepinda ning seda ümbritsevad hõljuvad ja juba osaliselt lagunevad šelfiliustikud. Kui Lääne-Antarktise jääkilp laguneks ja sulaks, siis tõuseks [[maailmameri|maailmamere]] veepinna tase 5–6&amp;nbsp;m võrra.&lt;ref name=WestWarming/&gt;

=== Meteoriidid ===
[[Pilt:ALH84001.jpg|pisi|vasakul|[[Marss|Marsilt]] pärinev meteoriit [[ALH84001]]]]
[[Pilt:Antarctica Map Wilkes L Crater.png|pisi|Wilkesi maa meteoriidikraatri asukoht]]
Antarktiselt leitud [[meteoriidid]] annavad olulist infot [[Päikesesüsteem]]i varasema ajaloo kohta. Enamus meteoriite pärineb [[asteroid]]idelt, vähesed ka suurematelt [[planeet]]idelt või nende [[Planeedi kaaslane|kaaslastelt]]. Esimesed meteoriidid leiti Antarktiselt aastal 1912. Kuni aastani 1969 leiti vaid 6 eksemplari, Jaapani ekspeditsiooni liikmed leidsid 1969. aastal peaaegu juhuslikult 9 meteoriiti. Tänapäevaks on mandrilt leitud rohkem kui 16 000 meteoriiti&lt;ref name=&quot;ameteorite&quot; /&gt;. Suurem osa meteoriitidest on langenud [[Antarktise jääkilp|Antarktise jääkilbile]] viimase 1000 – 700 000 aasta jooksul (vanus määratud [[isotoop]]ide mõõtmistega). Jääkilbi liikumise tõttu jõuavad meteoriidid koos jääga ookeani või jäävad jää liikumist takistavate mägede taha pidama. Jää [[Sublimeerumine|sublimeerumise]] tõttu jõuavad meteoriidid mäenõlvade juures jää pinnale, kust neid on ka kõige rohkem avastatud. Võrreldes teiste [[Maa (planeet)|meie planeedilt]] leitud meteoriitidega, on Antarktisele langenud meteoriidid üsna hästi säilinud. Seetõttu pärineb suurem osa meteoriitide kohta käivast informatsioonist just Antarktisele langenud näidistelt.&lt;ref name=&quot;meteorite&quot; /&gt;

Meteoriitidelt on võimalik saada mitmesugust informatsiooni Päikesesüsteemi taevakehade päritolu, evolutsiooni ja koostise kohta. Mõned eksemplarid on üsna haruldased. Nende hulka kuulub näiteks fragment meteoriidist, mis pärineb [[Kuu]]lt. Maale sattus see näidis arvatavalt pärast suurema asteroidi kokkupõrget Kuu pinnaga. Et kivitükk jõuaks sellisel moel Kuult Maale, pidi selle liikumiskiirus olema umbes 8750&amp;nbsp;km/h. Veelgi tähelepanuväärsem on [[Marss|Mars]]ilt pärineva meteoriidi (ALH84001) leid. Selle eksemplari kiirus pidi olema ''ca'' 18 000&amp;nbsp;km/h.&lt;ref name=&quot;meteorite&quot; /&gt; Elektronmikroskoobi all uuritud ALH84001 fragmentidelt avastati [[bakter]]eid meenutavaid [[fossiil]]e, mis tekitas teadlaste hulgas diskussiooni varasema mikroorganismide elu võimalikkusest sellel planeedil.&lt;ref name=&quot;ALH 84001&quot; /&gt;

2006. aastal avastati NASA satelliitide abil Ida-Antarktisest ligi 480&amp;nbsp;km läbimõõduga [[Wilkesi maa meteoriidikraater]], mis asub üle kilomeetri paksuse jääkilbi all. Meteoriit langes meie planeedile umbes 250 miljonit aastat tagasi, [[Permi-Triiase väljasuremine|Permi-Triiase väljasuremise]] perioodil, mil Maalt kadusid peaaegu kõik loomaliigid. Nii võimas meteoriidiplahvatus võis põhjustada ka Austraalia eraldumise [[Gondvana]] [[hiidmanner|hiidmandrist]]. Wilkesi maa kraater on rohkem kui kaks korda suurem [[Chicxulubi meteoriidikraater|Chicxulubi kraatrist]], mille tekitanud meteoriidiplahvatuse tõttu surid arvatavalt välja [[dinosaurus]]ed.&lt;ref name=&quot;crater&quot;/&gt;

=== Jäämass ja maailmamere veetase ===
[[Pilt:Recent Sea Level Rise.png|pisi|Maailmamere veetaseme tõus alates aastast 1880]]
Kuna Antarktis paikneb ümber lõunapooluse, langeb mandrile suhteliselt vähe päikesekiirgust. Väga külma kliima tõttu esineb suurem osa veest [[jää]]na. Peamiselt lumena esinev sademete hulk on väga väike, mistõttu peetakse Antarktist kõrbeks. Mahasadanud lumi hakkab järk-järgult tihenema ning sellest moodustub kõigepealt [[firn]] ning seejärel jää. Jääst koosnev suur Antarktise jääkilp liigub kiirjalt ookeani poole. Jääkilp toidab rannikulähedasi [[liustik]]ke ning need omakorda ookeanis hõljuvaid šelfiliustikke. Talveperioodil moodustub mereveest madalate õhutemperatuuride tõttu ranniku lähedal ka merejää, millest enamus sulab järgmisel suveperioodil ning need sulaveed ei mõjuta maailmamere veetaset. Talvel moodustuva merejää ulatus Antarktise ümbruses on jäänud viimastel aastakümnetel üsna ühesuuruseks, kuigi selle paksuse muutumise kohta pole usaldusväärseid andmeid.&lt;ref name=&quot;seaice1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;seaice2&quot;/&gt;

Šelfiliustikest eraldub pidevalt jäämägesid ookeani ning seda kadu on siiani kompenseerinud jääkilbile langev sademete hulk. Viimastel aastakümnetel on aga hakanud purunema mitmed üsna eakad Antarktika poolsaare šelfiliustikud (Larsen A, Larsen B, Wilkinsi šelfiliustik&lt;ref name=&quot;Collapse1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Collapse3&quot;/&gt;). Purunevate šelfiliustike tõttu võivad kiireneda neid toitvate liustike ja jääkilbi enda liikumiskiirused, mille tõttu hakkaks tõusma maailmamere veetase.&lt;ref name=rignot2004/&gt;

Kogu mandrit kattev jääkate sisaldab ligi 70% maailma mageveevarudest.&lt;ref name=&quot;howstuffworks&quot;/&gt; Jääkilp kasvab pidevalt temale langeva lume tõttu ning kahaneb jää jõudmisel ookeanini. [[Lääne-Antarktise jääkilp]] kaotab tänapäeval rohkem jääd kui juurde tekib. See protsess tõstab ajapikku maailmamere veetaset. 1992–2006 tehtud teaduslike uurimistööde abil arvatakse, et jääkilp kaotas sel perioodil oma massist ühe aasta jooksul umbes 50 [[gigatonn]]i (Gt), mille tõttu tõusis maailmamere veepinna tase 0,14&amp;nbsp;mm võrra.&lt;ref name=shepherdwingham2007/&gt; Amundseni merre laskuvate liustike oluliselt kasvanud liikumiskiirus 2006. aastal on arvatavasti suurendanud ligi kaks korda eelnevalt väljatoodud veetaseme tõusu aasta kohta.&lt;ref name=rignotbamber2008/&gt; Kogu Lääne-Antarktise jääkilbi lagunemisel ja sulamisel tõuseks [[maailmameri|maailmamere]] veepinna tase 5–6&amp;nbsp;m võrra.&lt;ref name=WestWarming/&gt;

Veel mõned aastad tagasi arvati [[Ida-Antarktise jääkilp|Ida-Antarktise jääkilbi]] mass olevat veidi kasvamas või tasakaalus,&lt;ref name=shepherdwingham2007/&gt;&lt;ref name=rignotbamber2008/&gt; kuid 2009. aastal tehtud satelliituuringute tulemusena leiti, et mandri idaosa jääkilp on alates 2006. aastast kaotanud massi tempoga 57 Gt aastas. Samal ajal on Lääne-Antarktise jääkilbi massikaotus aastas tõusnud kuni 132 Gt ning võrdluseks kaotab [[Gröönimaa jääkilp]] ühe aastaga oma massist juba 273 Gt. Seni on veel üsna ebatõenäoline kogu Ida-Antarktise jääkilbi sulamine, mis tõstaks maailmamere veetaset 50–60&amp;nbsp;m võrra.&lt;ref name=icesheetlose/&gt;

== Vaata ka ==
* [[Antarktika]]
* [[Antarktise mandrijää]]
* [[Polaarjaamade loend]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;CIA&quot;&gt;{{netiviide| url = https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ay.html| pealkiri = Antarctica – The World Factbook| väljaandja = United States Central Intelligence Agency| vaadatud = 28.04.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.12.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20181225213458/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ay.html| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ENE&quot;&gt;&quot;ENE&quot;, Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1985.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ngdc&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.ngdc.noaa.gov/mgg/image/2minrelief.html | pealkiri = National Geophysical Data Center| väljaandja = National Satellite, Data, and Information Service | vaadatud = 28.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;worldalmanac&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.worldalmanac.com/blog/2007/01/the_world_at_a_glance_surprisi.html | pealkiri = The World at a Glance: Surprising Facts| väljaandja = The World Almanac| vaadatud = 28.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Who&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.whodiscoveredit.com/who-discovered-antarctica.html| pealkiri = Who Discovered Antarctica| väljaanne = www.whodiscoveredit.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;perseus&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/cgi-bin/ptext?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3D%239514 Antarktikos], Henry George Liddell, Robert Scott, ''A Greek-English Lexicon'', at Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hince&quot;&gt;Bernadette Hince. &quot;Dictionary: A Complete Guide to Antarctic English&quot;, CSIRO Publishing, 2000. ISBN 978-0957747111&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cook1&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.marinersmuseum.org/education/james-cook-second-voyage| pealkiri = James Cook: the Second Voyage| väljaandja = The Mariners' Museum| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 11.08.2011| arhiivimisurl = https://archive.today/20110811112223/http://www.marinersmuseum.org/education/james-cook-second-voyage| url-olek = robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cook2&quot;&gt;James Cook, ''The Journals'', edited by Philip Edwards. Penguin Books, 2003, p. 250.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NSF&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.nsf.gov/pubs/1997/antpanel/antpan05.pdf| pealkiri = Antarctica – Past and Present| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = www.nsf.gov| aeg = | koht = | väljaandja = U.S. Antarctic Program External Panel of the National Science Foundation| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NASA&quot;&gt;{{netiviide | url = | arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20060202101525/http://quest.arc.nasa.gov/antarctica/background/NSF/palmer.html|arhiivimisaeg=2006-02-02| pealkiri = Nathaniel Brown Palmer, 1799–1877| väljaandja = NASA, U.S. Government| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UC&quot;&gt;{{netiviide| url = http://arcane.ucsd.edu/pstat.html| pealkiri = Palmer Station| väljaandja = | vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 10.02.2006| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20060210005949/http://arcane.ucsd.edu/pstat.html| url-olek = robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bellingshausen1&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/History/antarctic_whos_who_mirnyi_vostok_bellingshausen.php| pealkiri = Fabien Gottleib von Bellingshausen Vostok and Mirnyi 1819–1821| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bellingshausen2&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.south-pole.com/p0000073.htm| pealkiri = Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778–1852)| väljaanne = www.south-pole.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bourke&quot;&gt;Bourke, Jane (2004). &quot;Amazing Antarctica&quot;. Ready-Ed Publications. ISBN 1-86397-584-5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Joyner&quot;&gt;Joyner, Christopher C. (1992). &quot;Antarctica and the Law of the Sea&quot;. Martinus Nijhoff Publishers, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ross&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.south-pole.com/p0000081.htm| pealkiri = James Clark Ross (1800–1862)| väljaanne = www.south-pole.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tannat&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarctica.gov.au/about-antarctica/history/people-of-antarctic-history/tannatt-edgeworth-david| pealkiri = Sir Tannatt Edgeworth David (1858–1934)| väljaanne = www.antarctica.gov.au| vaadatud = 29.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Amundsen&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.south-pole.com/p0000101.htm| pealkiri = Roald Amundsen (1872–1928)| väljaanne = www.south-pole.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;navy&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.history.navy.mil/today-in-history/october-31.html| pealkiri = Today in Naval History, October 31| väljaanne = www.history.navy.mil| arhiivimisurl= | vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Byrd&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.south-pole.com/p0000107.htm| pealkiri = Richard E. Byrd (1888–1957)| väljaanne = www.south-pole.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;howstuffworks&quot;&gt;{{netiviide | url = http://science.howstuffworks.com/environmental/earth/geophysics/question473.htm| pealkiri = If the polar ice caps melted, how much would the oceans rise?| väljaanne = science.howstuffworks.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Volcanoes&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.theguardian.com/world/2017/aug/12/scientists-discover-91-volcanos-antarctica|pealkiri = Scientists discover 91 volcanoes below Antarctic ice sheet| väljaanne = www.theguardian.com| vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;astrobiology&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.nsf.gov/od/lpa/news/02/lvostok.htm|pealkiri = Webcast – Lake Vostok Press Conference| väljaanne = www.nsf.gov| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IceLakes&quot;&gt;{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/4908292.stm |pealkiri = Secret rivers found in Antarctic| väljaanne = news.bbc.co.uk| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;untersee1&quot;&gt;{{netiviide | url = https://science.nasa.gov/headlines/y2008/07feb_cloroxlake.htm|pealkiri = Extremophile Hunt Begins| väljaanne = science.nasa.gov| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise|arhiivimisaeg=2010-03-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100323002712/https://science.nasa.gov/headlines/y2008/07feb_cloroxlake.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;untersee2&quot;&gt;{{netiviide | url = http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1472-4669.2011.00279.x/full|pealkiri = Discovery of large conical stromatolites in Lake Untersee, Antarctica| väljaanne = Geobiology, vol 9| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Stonehouse&quot;&gt;Stonehouse, B. &quot;Encyclopedia of Antarctica and the Southern Oceans&quot;, John Wiley &amp; Sons, 2002. ISBN 0-471-98665-8.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dinosaurs&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.smithsonianmag.com/history/the-strange-lives-of-polar-dinosaurs-180347471/|pealkiri = The Strange Lives of Polar Dinosaurs| väljaanne = www.smithsonianmag.com| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;physorg&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.physorg.com/news172072921.html|pealkiri = New CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; data helps unlock the secrets of Antarctic formation| väljaanne = www.physorg.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cenozoic&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.nature.com/nature/journal/v421/n6920/abs/nature01290.html|pealkiri = Rapid Cenozoic glaciation of Antarctica induced by declining atmospheric CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;| väljaanne = www.nature.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;forest&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-12378934|pealkiri = Secrets of Antarctica's fossilised forests| väljaanne = www.bbc.co.uk| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;coldest&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.wisegeek.com/what-are-the-coldest-places-in-the-world.htm|pealkiri = What Are the Coldest Places in the World?| väljaanne = www.wisegeek.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Population&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.indexmundi.com/antarctica/population.html|pealkiri = Antarctica Population| väljaanne = www.indexmundi.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LonelyPlanet&quot;&gt;Jeff Rubin. &quot;Antarctica (Country Guide)&quot;, Lonely Planet; 3 edition, 2005. ISBN 9781740590945.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BAS-weather&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarctica.ac.uk/met/jds/weather/weather.htm|pealkiri = Weather in the Antarctic| väljaanne = www.antarctica.ac.uk| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;orthodox&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.spc.rs/eng/flock_antarcticas_orthodox_temple_celebrates_holy_trinity_day|pealkiri = Antarctica's Orthodox temple celebrates Holy Trinity Day| väljaanne = www.spc.rs| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;plants&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarctica.gov.au/about-antarctica/fact-files/plants|pealkiri = Plants| väljaanne = www.antarctica.gov.au| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;esperanza&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.thetimes.co.uk/article/the-power-games-that-threaten-worlds-last-pristine-wilderness-6cv5008sn7l|pealkiri = The power games that threaten world’s last pristine wilderness| väljaanne = www.timesonline.co.uk| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FirstCitizen&quot;&gt;{{netiviide | url = http://webecoist.com/2011/02/15/born-freezing-meet-antarcticas-first-citizen/|pealkiri = Born Freezing: Meet Antarctica’s First Citizen| väljaanne = webecoist.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ecosystem&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.spacedaily.com/reports/Ancient_Ecosystem_Thrives_Millions_Of_Years_Below_Antarctic_Glacier_999.html|pealkiri = Ancient Ecosystem Thrives Millions Of Years Below Antarctic Glacier| väljaanne = www.spacedaily.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;landanimals&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarctica.ac.uk/about_antarctica/wildlife/land_animals/index.php|pealkiri = Land Animals of Antarctica| väljaanne = www.antarctica.ac.uk| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise|arhiivimisaeg=2008-10-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081007225336/http://www.antarctica.ac.uk/about_antarctica/wildlife/land_animals/index.php}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sääsk&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.units.muohio.edu/cryolab/education/antarcticbestiary_terrestrial.htm|pealkiri = Antarctic Bestiary| väljaanne = www.units.muohio.edu| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;birds1&quot;&gt;{{raamatuviide|autor = María Susana Bó &amp; Sofía Copello|pealkiri = Distribution and abundance of breeding birds at Deception island, South Shetland islands, Antarctica, february to april 2000|aasta=2001|Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;birds2&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/wildlife/snow_petrels.php|pealkiri = Snow Petrels| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;birds3&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/wildlife/antarctic-penguins.php|pealkiri = Antarctic Penguins| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;keiser&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.siec.k12.in.us/west/proj/penguins/emperor.html| pealkiri = Emperor penguins| väljaanne = www.siec.k12.in.us| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 24.12.2012| arhiivimisurl = https://archive.today/20121224114401/http://www.siec.k12.in.us/west/proj/penguins/emperor.html| url-olek = robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;krill&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/wildlife/krill.php|pealkiri = Antarctic Krill| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;krill2&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.zimbio.com/Pacific+Krill/articles/xCV_b7h-vA8/Antarctic+Peninsula+Climate+Change+Krill+Ecosystem|pealkiri = Antarctic Peninsula Climate – A Change in Krill Ecosystem| väljaanne = www.zimbio.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rändajad&quot;&gt;{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7888558.stm |pealkiri = Ice oceans 'are not poles apart'| väljaanne = news.bbc.co.uk| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mutualrecog&quot;&gt;Michelle Rogan-Finnemore. &quot;What Bioprospecting Means for Antarctica and the Southern Ocean&quot;, p 204. Ashgate Publishing, 2005. ISBN 0-7546-4419-7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;treaty&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.ats.aq/devAS/ats_parties.aspx?lang=e|pealkiri = Parties| väljaanne = www.ats.aq| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;law&quot;&gt;Geoff Leane, Barbara von Tigerstrom. &quot;International law issues in the South Pacific&quot;, Ashgate Publishing, 2005. ISBN 978-0754644194.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;armscontrol&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.history.com/this-day-in-history/antarctica-made-a-military-free-continent|pealkiri = Antarctica made a military-free continent| väljaanne = www.history.com| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mining&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarcticanz.govt.nz/downloads/information/infosheets/mining.pdf|pealkiri = Mining Issues in Antarctica| failitüüp = PDF| väljaanne = www.antarcticanz.govt.nz| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise|arhiivimisaeg=2005-05-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050510093511/http://www.antarcticanz.govt.nz/downloads/information/infosheets/mining.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;asoc&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.asoc.org/|pealkiri = Antarctic and Southern Ocean Coalition (ASOC)| väljaanne = www.asoc.org| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Greenpeace&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.greenpeace.org/international/about/history/how-we-saved-antarctica| pealkiri = World Park Antarctica| väljaanne = www.greenpeace.org| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ALS&quot;&gt;{{netiviide | http://www.maailmavaade.ee/nr-12/antarktika-lepingu-susteem|pealkiri = Antarktika lepingu süsteem| väljaanne = www.maailmavaade.ee| vaadatud = 30.01.2018| keel = eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;two-treaties&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.newscientist.com/article/mg12817431.300-antarctica-a-tale-of-two-treaties-.html|pealkiri = Antarctica, a tale of two treaties| väljaanne = www.newscientist.com| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;whats&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/antarctica%20environment/whats%20it%20like%20in%20Antarctica.htm|pealkiri = What's it like in Antarctica?| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Madrid&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarctica.gov.au/antarctic-law-and-treaty/the-madrid-protocol|pealkiri = The Madrid Protocol| väljaanne = www.antarctica.gov.au| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;naming&quot;&gt;{{netiviide | url = http://digital.nls.uk/bartholomew/highlights/antarctica.html|pealkiri = Highlights from the Bartholomew Archive. The naming of Antarctica| väljaanne = digital.nls.uk| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;scar&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.scar.org/treaty/|pealkiri = Antarctic Treaty| väljaanne = www.scar.org| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Origins&quot;&gt;{{netiviide | url = http://main.wgbh.org/imax/shackleton/antarctica.html|pealkiri = The Origins of Antarctica| väljaanne = main.wgbh.org| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ellsworth&quot;&gt;{{netiviide | url = https://pubs.geoscienceworld.org/gsa/geology/article-abstract/22/5/427/206074/stratigraphic-evidence-for-the-ross-orogeny-in-the?redirectedFrom=fulltext|pealkiri = Stratigraphic evidence for the Ross orogeny in the Ellsworth Mountains, West Antarctica: Implication for the evolution of the paleo-Pacific margin of Gondwana| väljaanne = geology.geoscienceworld.org| vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Trewby&quot;&gt;Trewby, Mary. &quot;Antarctica: An Encyclopedia from Abbott Ice Shelf to Zooplankton&quot;, Firefly Books, 2002. ISBN 1-55297-590-8.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oil&quot;&gt;Christopher Joyner. &quot;The Antarctic Legal Regime&quot;, Firefly Books, 1988. ISBN 978-9024736188.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mineral&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.discoveringantarctica.org.uk/alevel_5_2.html| pealkiri = Mineral resources| väljaanne = www.discoveringantarctica.org.uk| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 9.07.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110709043029/http://www.discoveringantarctica.org.uk/alevel_5_2.html| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;turism&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Travel/antarctica_travel_home.php|pealkiri = Antarctica Travel Guide| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qantas&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarcticaflights.com.au/|pealkiri = Antarctica flights| väljaanne = www.antarcticaflights.com.au| vaadatud = 4.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;crash&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.smh.com.au/national/air-nz-apologises-for-mt-erebus-crash-20091023-hdg0.html|pealkiri = Air NZ apologises for Mt Erebus crash| väljaanne = The Sydney Morning Herald| vaadatud = 4.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;turismioht&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.telegraph.co.uk/travel/734551/Tourism-%27threatens-Antarctic%27.html|pealkiri = Tourism 'threatens Antarctic'| väljaanne = www.telegraph.co.uk| vaadatud = 4.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dogs&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.usatoday.com/news/science/cold-science/life-work/2001-03-19-sled-dogs.htm|pealkiri = Sled dogs' barking no longer heard in Antarctica| väljaanne = www.usatoday.com| vaadatud = 5.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;McMurdo&quot;&gt;{{netiviide | url = http://astro.uchicago.edu/cara/vtour/mcmurdo/|pealkiri = Virtual Tour – McMurdo Station, Antarctica| väljaanne = astro.uchicago.edu| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;science&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarcticconnection.com/shopcontent.asp?type=science-index|pealkiri = Science in Antarctica| väljaanne = www.antarcticconnection.com| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;schiermeier2009&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.nature.com/news/2009/090812/full/460792a.html|pealkiri = Atmospheric science: Fixing the sky| väljaanne = www.nature.com| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ozone record&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.nasa.gov/vision/earth/lookingatearth/ozone_record.html|pealkiri = NASA and NOAA Announce Ozone Hole is a Double Record Breaker| väljaanne = www.nasa.gov| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;osooniauk&quot;&gt;{{netiviide | url = http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/|pealkiri = The Antarctic Ozone hole| väljaanne = www.nas.nasa.gov| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BASozone&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarctica.ac.uk/met/jds/ozone/index_2008.html|pealkiri = Antarctic Ozone, 2008/2009| väljaanne = www.antarctica.ac.uk| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BASozone2&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarctica.ac.uk/met/jds/ozone/index.html|pealkiri = Antarctic Ozone| väljaanne = www.antarctica.ac.uk| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=turner2009&gt;{{Cite journal|author=Turner J., Comiso J.C., Marshall G.J., Lachlan-Cope T.A., Bracegirdle T., Maksym T., Meredith M.P., Wang Z., Orr A. |title=Non-annular atmospheric circulation change induced by stratospheric ozone depletion and its role in the recent increase of Antarctic sea ice extent |journal=Geophysical Research Letters |volume=36 |pages=L08502 |year=2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Collapse1&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.ens-newswire.com/ens/oct2006/2006-10-16-03.asp|pealkiri = Antarctic Ice Shelf Collapse Tied to Global Warming| väljaanne = www.ens-newswire.com| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Collapse2&quot;&gt;{{netiviide | url = http://nsidc.org/news/press/larsen_B/2002.html|pealkiri = Larsen B Ice Shelf Collapses in Antarctica| väljaanne = nsidc.org| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Collapse3&quot;&gt;{{netiviide | url = http://earthobservatory.nasa.gov/Features/WilkinsIceSheet/|pealkiri = Disintegration: Antarctic Warming Claims Another Ice Shelf| väljaanne = earthobservatory.nasa.gov| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=steig2009&gt;{{Cite journal|author=Steig E.J., Schneider D.P., Rutherford S.D., Mann M.E., Comiso J.C., Schindell D.T. |title=Warming of the Antarctic ice-sheet surface since the 1957 International Geophysical Year|journal=Nature (journal) |volume=457 |pages=459–462 |year=2009 |pmid=19158794 |issue=7228}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WestWarming&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.nasa.gov/topics/earth/features/warming_antarctica.html|pealkiri = Satellites Confirm Half-Century of West Antarctic Warming| väljaanne = www.nasa.gov| vaadatud = 7.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ameteorite&quot;&gt;{{netiviide | url = http://curator.jsc.nasa.gov/antmet/index.cfm|pealkiri = Antarctic Meteorites| väljaanne = curator.jsc.nasa.gov| vaadatud = 7.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;meteorite&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.antarcticconnection.com/shopcontent.asp?type=science-meteorites|pealkiri = Meteorites| väljaanne = www.antarcticconnection.com| vaadatud = 7.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ALH 84001&quot;&gt;{{netiviide | url = http://astronomyonline.org/Astrobiology/ALH84001.asp|pealkiri = The ALH 84001 Controversy| väljaanne = astronomyonline.org| vaadatud = 7.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;crater&quot;&gt;{{netiviide| url = https://news.osu.edu/news/2006/06/01/erthboom/| pealkiri = Big Bang in Antarctica — Killer Crater Found Under Ice| väljaanne = news.osu.edu| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise| arhiivimisaeg = 30.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180130204243/https://news.osu.edu/news/2006/06/01/erthboom/| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seaice1&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.grida.no/resources/5268|pealkiri = Regional changes in Arctic and Antarctic sea ice| väljaanne = www.grida.no| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seaice2&quot;&gt;{{netiviide | url = http://nsidc.org/cryosphere/seaice/index.html|pealkiri = All About Sea Ice| väljaanne = nsidc.org| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=rignot2004&gt;{{Cite journal|author=Rignot E., Casassa G., Gogineni P., Krabill W., Rivera A., Thomas R. |title=Accelerated ice discharge from the Antarctic Peninsula following the collapse of Larsen B ice shelf |journal=Geophysical Research Letters |volume=31 |pages=L18401 |year=2004}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=shepherdwingham2007&gt;{{Cite journal|author=Shepherd A., Wingham D. |title=Recent sea-level contributions of the Antarctic and Greenland Ice Sheets |journal=Science |volume=315 |pages=1529–1532 |year=2007 |issue=5818}}&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=rignotbamber2008&gt;{{Cite journal|author=Rignot E., Bamber J.L., van den Broeke, M.R., Davis C., Li Y., van de Berg W.J., van Meijgaard E. |title=Recent Antarctic ice mass loss from radar interferometry and regional climate modelling |journal=Nature Geoscience |volume=1 |pages=106–110 |year=2008 |issue=2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;research2&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.arcticcentre.org/?DeptID=7483| pealkiri = Paleoclimate studies on Antarctic blue ice fields with ground penetrating radar| väljaanne = www.arcticcentre.org| vaadatud = 8.05.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 7.07.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100707040205/http://www.arcticcentre.org/?DeptID=7483| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;icesheetlose&quot;&gt;{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/8371773.stm|pealkiri = East Antarctic ice sheet may be losing mass| väljaanne = news.bbc.co.uk| vaadatud = 8.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;research3&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.nasa.gov/vision/earth/lookingatearth/landsat_antarctica.html|pealkiri = Satellite Offers a Room With the Best View of Antarctica| väljaanne = www.nasa.gov| vaadatud = 8.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;climate&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/antarctica%20environment/climate_graph/climate_weather.htm|pealkiri = Antarctica Climate and Weather| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 8.05.2011| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;life&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.theozonehole.com/antarcticwildlife.htm|pealkiri = Antarctic Wildlife| väljaanne = www.theozonehole.com| vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Whillans&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.nature.com/news/lake-drilling-team-discovers-life-under-the-ice-1.12405|pealkiri = Lake-drilling team discovers life under the ice| väljaanne = www.nature.com| vaadatud = 14.06.2013| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Shackleton&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/books/first/b/bickel-forgotten.html Shackleton's Forgotten Men] www.nytimes.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Drewry&quot;&gt;Drewry, D. J., ed. (1983). ''Antarctica: Glaciological and Geophysical Folio''. Scott Polar Research Institute, University of Cambridge. ISBN 0-901021-04-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nsidc&quot;&gt;[https://nsidc.org/cryosphere/quickfacts/iceshelves.html Quick Facts on Ice Shelves] nsidc.org&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sademed&quot;&gt;{{netiviide | url = https://www.climatestotravel.com/climate/antarctica|pealkiri = Climate – Antarctica| väljaanne = www.climatestotravel.com| vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geographicus&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170502181608/http://www.geographicus.com/blog/rare-and-antique-maps/terra-australia-terra-de-quir-and-the-great-southern-continent/ Terra Australis Amer] www.geographicus.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;antarcticglaciers&quot;&gt;[http://www.antarcticglaciers.org/antarctica/east-antarctic-ice-sheet/ East Antarctic Ice Sheet] www.antarcticglaciers.org&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maailmajagu&quot;&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/maailmajagu1 Maailmajagu] entsyklopeedia.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Manner&quot;&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/manner1 Manner] entsyklopeedia.ee&lt;/ref&gt;

}}

== Kirjandus ==
*[[Juhan Smuul]]. ''Jäine raamat. Antarktise-reisi päevik''. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]: [[Tallinn]], 1959 
*[[Enn Kreem]]. ''Antarktika läbi aegade''. [[Eesti Raamat]]: [[Tallinn]], 1972 
*''Nabakirjad''. Koostajad [[Tiit Kaivo]] ja [[Enn Kaup]]. [[Olion]]: [[Tallinn]], 1992 (raamatu teine osa on pühendatud Antarktikale) 
*[[Rein Vahisalu]]. ''Laevaarstina Antarktikas''. [[BNSi Kirjastus]]: Tallinn, 1998, ISBN 998-5883055
*[[Sara Wheeler]]. ''Terra Incognita. Antarktika-reisid''. Tõlkinud [[Tiiu Speek]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]: Tallinn, 2001, ISBN 978-9985305058
*[[David McGonigal]], [[Lynn Woodworth]]. ''Antarktika. Jäine maailm''. Tõlkinud [[Ülle Okas]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]: Tallinn, 2007, ISBN 978-9985702476
*[[Enn Kaup]]. ''Imekaunis Antarktika. Pühendatud teadusele''. [[MTÜ Loodusajakiri]]: Tallinn, 2014, ISBN 978-9949950621
*Enn Kaup. ''Armulugu Antarktikaga. 9 ekspeditsiooni Lõunamandrile''. [[TEA Kirjastus]]: Tallinn, 2014, ISBN 978-9949242597

== Välislingid ==
{{Commons|Antarctica|}}
*[http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/polaaruurijad/miks-ja-mida-antarktikas-uuritakse/ Miks ja mida Antarktikas uuritakse?]
*[http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/polaaruurijad/antarktika-uurijad-eestlased/ Antarktika-uurijad eestlased]

{{manner}}
{{Coordinate |NS=-90.0 |EW=0.0 |type=landmark |region=AQ}}

[[Kategooria:Antarktis|Antarktis]]
[[Kategooria:Antarktika]]</text>
      <sha1>k9a0dsiy3h6530psogjrj95vf0rbnp0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arktika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10256</id>
    <revision>
      <id>6173211</id>
      <parentid>6046086</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:44:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Komissaarien jahtaama</username>
        <id>168426</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2083" xml:space="preserve">[[Pilt:Arctic.svg|pisi|Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C [[isoterm]], mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks]]
[[Pilt:Arctic ice melt.jpg|pisi|Kevadine jäälagunemine Arktikas]]
'''Arktika''' on [[Geograafiline põhjapoolus|põhjapoolust]] ümbritsevad alad. Ta hõlmab kogu [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ning [[Aasia]], [[Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] põhjaosa.

Arktika looduslikuks piiriks loetakse sageli [[isoterm]]i, kus [[juuli keskmine õhutemperatuur]] on 10&amp;nbsp;°C. See langeb enam-vähem kokku puudepiiriga.

Põhjapoolust ja seda ümbritsevaid alasid katab hiiglaslik Euroopast suurem [[jää]]kilp, mis ujub Põhja-Jäämere pinnal. Suviti jää taandub ning sulades murduvad sellest lahti tohutu suurusega osad, millest vormuvad [[Jäämägi|jäämäed]]. [[Talv]]el, kui temperatuurid võivad langeda −60&amp;nbsp;°C-ni, jääkilbi suurus taastub.

Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides [[aasta keskmine õhutemperatuur]], [[oruliustik|oru-]] ja [[Mandrijää|mandriliustikud]] ning [[igikelts]]. Arktika on [[tundra]]te ja [[Külmakõrb|arktiliste kõrbete]] levikupiirkond.

==Elu==
Hoolimata vaenulikust [[kliima]]st ja karmidest elamistingimustest on Arktika koduks paljudele [[suurimetajad|suurimetajatele]], sealhulgas [[jääkaru]]dele, [[muskusveis]]tele, [[morsk]]adele ja [[hüljes]]tele.

Ka inimasustus on seal tuhandeid aastaid vana – [[põlisrahvas]]te hulka kuuluvad Põhja-Ameerikas elavad [[inuitid]] ehk lääneeskimod ning Arktika Euroopa-osa asustavad laplased ehk [[saamid]].

==Globaalse soojenemise mõjud==
[[Globaalne soojenemine|Globaalse soojenemise]] tõttu on ajavahemikul 1977–2007 umbes kolmandik Arktika jääst sulanud. Eriti kiiresti on jää hakanud sulama pärast 2002. aastat. Arvestuste järgi võib Arktika 2030. aastaks muutuda suviti jäävabaks.

==Vaata ka==
*[[Polaaralad]]
*[[Antarktika]]
*[[Põhja-Jäämeri]]
*[[Eestist pärit Arktika-uurijad]]

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Arktika| ]]
[[Kategooria:Põhja-Jäämeri]]
[[Kategooria:Klimatoloogia]]</text>
      <sha1>ia45e88m9bku67rv5ckog64johlxuu2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Petserimaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10592</id>
    <revision>
      <id>6173136</id>
      <parentid>6136412</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:49:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27807" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Petseri maakond&lt;br&gt;Petserimaa
|  omakeelne_nimi_1 =  |  |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  omakeelne_nimi_3 =  |  |
|  lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Petserimaa.svg|150px|border|Petseri maakonna lipp]]
|  lipu_link = [[Petserimaa lipp]]
|  vapi_pilt = [[Pilt:Coat of arms of Petserimaa and Setumaa.svg|100px|Petseri maakonna vapp]]
|  vapi_link = [[Petserimaa vapp]]
|  pindala = 1582
|  elanikke =64 712 (1934) 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Petseri]]
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Petserimaa''', ka '''Petseri maakond''' oli [[Eesti]] maakond aastail [[1920]]–[[1944]], [[maakonnalinn]] oli [[Petseri]].
[[File:Borderlines Baltics.jpg|pisi|Petserimaaga [[Tartu rahuleping]]u alusel liidetud alad]]
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] tulemusel sõlmiti [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]]. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka [[Setumaa]] ning viimasega piirnevad [[Pihkva kubermang]]u alad. Eesti valdusse said [[Petseri]] ja veel mõned suuremad asulad nagu [[Irboska]] ja [[Laura]].{{lisa viide}}

==Petserimaa liitumise kavad==
[[File:Karte Livland2.jpg|pisi|left|Saksa okupatsiooniväed Baltimaades 1918]]
Juba 1. juulil 1917 esitati 74 allkirjaga Setumaa eestlaste ja [[setud]]e palve [[Eesti Maanõukogu]]le Petserimaa [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga ühinemiseks.&lt;ref&gt;[[Vahur Aabrams]], [https://setomaa.postimees.ee/6577966/vahemees-ustav Vahemees Ustav], Postimees.ee, 8. mai 2019&lt;/ref&gt; Kirjas oli ettepanek ühendada [[Pihkva kubermang]]u [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja [[Irboska vald]] koos [[Petseri]] aleviga [[Eestimaa]]ga. 1. septembril otsustaski Eesti Maanõukogu koosolek suunata palve juriidilisse komisjoni otsuseprojekti väljatöötamiseks.

[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimud jaotasid 1918. aastal Eesti ala kahe sõjaväelise haldusüksuse vahel, mis kattusid endise [[Eestimaa kubermang]]uga. Selle juurde kuulus ka Narva linn ühes ümbrusega ja endise [[Liivimaa kubermang]]u põhjaosaga ning moodustasid 1918. aasta maikuus seni [[Pihkva kubermang]]u kuulunud [[Petseri]] alevi, [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja osaliselt [[Irboska vald|Irboska valla]] piirides tulevase Petseri maakonna. See piir järgis eestlaste etnilist eluala.

Petseri maakond asutati [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt mais 1918, see koosnes [[Slobodka vald|Slobodka]], [[Petseri vald|Petseri]] ja [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] vallast ning [[Irboska vald|Irboska valla]] väiksemast läänepoolsest osast&lt;ref&gt; Ivi Tomingas, [http://www.ra.ee/tuna/petseri-ja-petserimaa/ Kas tunned maad… Petserimaa], TUNA 2 / 2018&lt;/ref&gt;. Samal aastal arvati Petserimaa [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]] koosseisu.{{lisa viide}}

[[4. veebruar]]il 1919. aastal nimetati [[Boris Ustav]] ja preester [[Karl Ustav]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] volinikeks Petserimaale.

==Vabadussõja lahingud Petserimaal==
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] 1919. aasta [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] maipealetungil Petserile hõivasid soomusrongide dessandid 24. mail [[Irboska raudteejaam]]a, Kuperjanovi partisanide pataljon [[Irboska]] alevi ja Sakala partisanide pataljon [[Pankjavitsa]] (Panikovitši) küla. 

25. mai õhtul jõudsid kuperjanovlased koos soomusautodega Pihkva lääneossa ning Punaarmee üksused taandusid linnast. 26. mail jõudsid Pihkvasse soomusrongid ja [[Peipsi Laevastiku Divisjon]]i suurtükipaadid. 24. mail pidas [[soomusrongide divisjon]] Pihkvas võiduparaadi.

==Petseri maakonna territoorium==
[[File:Eesti valdade kaart, 1939 reform – petseri.jpg|pisi|Petseri maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]]
Siseministri määrusega 23. maist 1922 jagati Petserimaa senised [[Pihkva kubermang]]u suured 4 valda (Lobotka, Irboska, Petseri ja Pankjavitsa) [[1. september|1. septembril]] [[1922]] üheteistkümneks [[vald|vallaks]]&lt;ref&gt;RT 1922, 68/69&lt;/ref&gt;:
*[[Irboska vald]]; aastast [[1939]] [[Linnuse vald]] 
*[[Järvesuu vald]]
*[[Kalda vald|Kulje vald]] (aastast 1939 Kalda vald)
*[[Laura vald]]; aastast [[1939]] [[Lõuna vald]] 
*[[Mäe vald]] (1922–23 Mikitamäe vald)
*[[Meremäe vald (1922)|Meremäe vald]] (1922–23 Obinitsa vald)
*[[Rootova vald]] (1922–23 Pankjavitsa vald); aastast [[1939]] [[Roodva vald]]
*[[Petseri vald]]
*[[Saatse vald|Satserinna vald]] (aastast 1939 Saatse vald) 
*[[Senno vald]]
*[[Vilo vald]]

1934. aastal oli Petseri maakonna  pindala 1891 km2, elanikke 58835 (1922) ja 60438 (1934).
==Rahvastik==
Eestlaste ja lätlaste osatähtsuse kasv Pihkva kubermangus algas 19. sajandil. Seejärel hakkasid Pihkva mõisnikud müüma tühje ja kasutuskõlbmatuid maid pärisorjusest vabanenud lätlastele ja eestlastele. Nii elas Petseri 1890. aastal vaid neli eesti perekonda ja 1914. aastaks oli seal juba umbes 150 inimest. Petseri maakonna lääne-, põhja- ja keskosa asustasid valdavalt [[setud]], idapoolsed alad olid aga venekeelsed. [[1922. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Petserimaal 60 848&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/20403 |pealkiri=Rahvastik maakondades ja linnades, 1922 |vaadatud=2020-01-04 |arhiivimisaeg=2019-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190207140257/https://www.stat.ee/20403 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; elanikku. [[1934. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Petserimaa 64 712&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/20401 |pealkiri=Rahvastik maakondades ja linnades, 1934 |vaadatud=2020-01-04 |arhiivimisaeg=2019-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191115065246/https://www.stat.ee/20401 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; elanikust [[venelased|venelasi]] 65,06%, [[eestlased|eestlasi]] 32,36% ja [[lätlased|lätlasi]] 2,29%. Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid praktiliselt sajaprotsendiliselt [[vene keel|venekeelsed]].{{lisa viide}}

Petserimaa [[integratsioon|integreerimine]] Eestiga algas aastatel 1920–1921, kui eksisteeris [[Petserimaa maaülem]]a [[institutsioon]]. Maaülem [[Johannes Reintalu]] algatatud reformidega ühitati Petserimaa ja teostati vallareform. Petserimaa ja [[Narva-tagune|Narva-taguste valdade]] elanikud said endale ka perekonnanimed, s.o sada aastat hiljem kui ülejäänud Eestis&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=335&amp;iid=&amp;tbn=1&amp;lev=yes&amp;lst=&amp;gid=113&amp;hash=4e6fab624060f87698d112e1c106d23f Perekonnanimedest Petserimaal ja Narva-tagustes valdades], saaga.ee (vaadatud 28.08.2020)&lt;/ref&gt;. Riik toetas koolimajade ehitamist ja remontimist, õppevahendite soetamist, maksis õpetajatele üle kolmandiku võrra suuremat töötasu kui mujal Eestis. Koolikohustuse täitmine sai üldiseks, kirjaoskuse taset suudeti tõsta peaaegu kaks korda.

1920. aastatel likvideeriti Petserimaal põllupidamises [[hingemaa]] süsteem, mis põllumajanduse arenemist takistas. Hingemaa süsteemi ühismaapidamise või nöörimaapidamise asemele kerkisid iseseisvad majapidamised. Setulased ise iseloomustasid iseseisvate majapidamiste tähtsust järgmiselt: „nüüd on hea tööd teha, nüüd on maa oma, ei takista keegi uuenduste elluviimist; nüüd saab rahulikult töötada eneste ja oma laste huvides, nüüd olen ise peremees omas kodus, omal põllul.&quot; ühenduses põllumajanduse ümberkorraldamisega arenes ka põllumajanduslik ühistegevus&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/10/08/51 Ümberkorralduse ajajärk Petserimaal.], Postimees (1886-1944), nr. 273, 8 oktoober 1926.&lt;/ref&gt;

==Omavalitsus==
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|thumb|Petserimaa 1925. aastal (Eesti kaardi kagunurgas)]]
Petseri maavalitsus määrati ametisse kohaliku sõjaväekomandandi poolt 1919. aasta sügisel. Aastatel 1920–1921 tegutses Petseris Eesti Vabariigi keskvõimu esindajana Petseri maaülem [[Johannes Reintalu]]. [[Maavalitsus]]ed kaotati 24. jaanuaril 1934 ning moodustati ajutised maavalitsused samades ülesannetes. 19. aprillil 1938 võeti vastu [[Maakonnaseadus]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938&lt;/ref&gt;, mille alusel alustasid tööd maavalitsused ja [[maavolikogu]]d. [[Petseri maavanem]]aks nimetati Vabariigi presidendi käskkirjaga [[Mihail Tang]], kes töötas selles ametis kuni 1940. aastani. Petseri Maavalitsus tegutses aadressil [[Vaksali tänav (Petseri)|Vaksali tänav]] 6, Petseri&lt;ref&gt;[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud &gt; Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Petseri maavalitsus], lk 161&lt;/ref&gt;.
{{Vaata|Petseri Maavalitsus|Petserimaa maavolikogu}}&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/04/11/12 Petseri maakonnanõukogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 24, 11 aprill 1921&lt;/ref&gt;
{{Vaata|Petserimaa Maaülem|Petseri maavanem|Petseri maavalitsuse esimees}},  ''[[Johannes Reintalu]] (1920–1921), [[Dimitri Beresin]]&lt;ref&gt;[[Pekka Erelt]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/petserimaa-separatistid-ja-salakuulajad?id=69039381 Petserimaa separatistid ja salakuulajad], Eesti Ekspress, 7. juuli 2005&lt;/ref&gt;, (1925–1927) [[Nikolai Raag]]''
{{vaata|Petseri Maakonnanõukogu|Petseri Maavolikogu|Petseri Maavalitsus}}
== Majandus ==
Petserimaa oli integreeritud üle-eestilisse majandussüsteemi, [[Petseri]]s ja Petserimaal tegutsesid [[Eesti Pank|Eesti Panga]] Petseri osakond, [[Tallinna Krediitpank|AS Krediit Pank]] Petseri osakond, [[Petserimaa Kaubanduse Ühispank]], [[Petseri Majaomanike Ühispank|Petseri Majaomanikkude Ühispank]], [[Petseri Ühispank]], [[Vilo Ühispank]], [[Laura Ühispank]], [[Mäe Ühispank]], [[Värska Ühispank]], [[Pankjavitsa Ühispank]], [[Senno Ühispank]], [[Petseri Laenu-Hoiuühisus|Laenu-Hoiu ühispank]] Petseris. Ühingu „[[Eesti Lihaeksport]]&quot; [[Tartu Eksporttapamaja]] Lihatsentraal nr. 55, Petseris, Petserimaa Kooperatiiv, [[Eesti Omavalitsuste ja Ühistegeliste Asutuste Kindlustuse Aktsiaselts Oma|Kindlustusseltsi „Oma“]] Petseri peaesindus, [[Polaris (selts)|Kindlustusseltsi „Polaris&quot;]] Petseri esindus, [[Eesti (kindlustusselts)|Kindlustusseltsi „Eesti“]] Petseri peaesindus ja [[Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja|Kindlustusseltsi „Eeks-Maja&quot;]] Petseri peaagentuur.

Tegutsesid [[Petseri Gümnaasium]], [[Petseri Tööstuskeskkool ja Ametikool]] [[Võmmorski]]s, [[Petseri Põllunduskool]] [[Lazarevo|Lasareva]]s.

==Kirikukorraldus==
[[1919. aasta Eestis|1919. aasta]] juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud Petserimaa kogudustest [[Petseri praostkond]]. Patriarh Meletiose 1923. aasta tomose alusel avati 29. detsembril 1924 [[EAÕK Sinod]]i otsusega [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Petseri piiskopkond, piiskopkonda arvati [[EAÕK Tartu praostkond|EAÕK Tartu]], [[EAÕK Võru praostkond|EAÕK Võru]] ja [[EAÕK Petseri praostkond|EAÕK Petseri praostkonnad]]. 1923. aastal jagati EAÕK kaheks piiskopkonnaks – Tallinna piiskopkonnaks ja Narva piiskopkonnaks. 
{{Vaata|EAÕK Petseri piiskopkond}}
Petseri praostkonna organiseerimise algul 30. juunil 1919 tegutse­sid Petserimaal järgmised kogudused:
*[[Irboska]] Jumalaema Sündimise
*Irboska Nikolai peakiriku
*[[Kulkna küla|Kulkna]] Issanda Muutmise
*[[Kuulja]] Püha Eelija
*[[Lisja]] Vladimiri Jumalaema
*[[Mõla küla|Mõla]] Kristuse Sündimise
*[[Obinitsa]] Issanda Muutmise
*[[Pankjavitsa]] Nikolai
*[[Petseri]] 40-ne Usukannataja
*Petški Georgi
*[[Saalesja]] Kolmainu Jumala
*[[Satserinna]] usukannataja Paraskeva
*[[Senno]] Georgi
*[[Taeluva]] Nikolai
*[[Värska]] Georgi
*[[Štšemeritsa]] Nikolai kogudus
Ainult Obinitsas oli eesti kogudus, Värskas oli eesti-vene segakogudus. Kulkna, Mõla, Pankjavitsa, Taeluva (eesti-vene) ja Irboska Nikolai, Kuulja, Petseri 40-ne Kannataja, Saalesja, Satserinna vene-eesti kogudustes olid kirikuameteis umbkeelsed venelased. [[Lisja]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšemeritsa]] kogudused olid puht vene kogudused.{{lisa viide}}

[[1935]]. aasta [[22. mai]]l kinnitatud EAÕK [[põhimäärus]]ega EAÕK [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond|Tallinna peapiiskopkonda]] kuulusid üheksa praostkonda: Harju, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare ja Muhu, Tartu, Viljandi, Viru ja Võru praostkond. 1938. aastal koondati [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]]a Petserimaa viis vene kogudust ([[Lisje]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšemeritsa]]), mille järel piiskopkond sai uue nimetuse – Narva (vene) piiskopkond.&lt;ref&gt;[[Andrei Sõtšov]], [https://www.eoc.ee/wp-content/uploads/2013/11/metro_47.pdf TAGASIVAADE EAÕK PIISKOPKONDADE JA NENDE ESIKARJASTE AJALUKKU]. www.eoc.ee&lt;/ref&gt;

Petseri piiskopiks pühitseti 25. aprillil 1926 [[setu]] päritolu [[Petseri klooster|Petseri kloostriülem]] [[Joann (Bulin)|Joann Bulin]], piiskopkonna [[katedraal]]iks nimetati [[Petseri Barbara peakirik]]. Piiskop Joann juhatas [[EAÕK Narva piiskopkond]]a aastail 1929–1932. Petseri piiskopkonna järgmine piiskop oli [[Nikolai Leisman]], Saksa okupatsiooni ajal sai piiskopiks senine Petserimaa praost, ülempreester [[Peeter Pähkel]].

Petserimaal tegutsesid&lt;ref&gt;Petserimaa Praost, Ülempreester [[Nikolai Raag]], [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1938_X_vihik_1.pdf Petserimaa kogudused], [[Usuteadusline Ajakiri]], X aastakäik, Aprill 1938, No 1, lk 25 jj&lt;/ref&gt; [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u [[Võru praostkond|Võru]] [[Praostkond#Praostkonnad Eesti Vabariigis|praostkonna]] [[Laura Nikolai kogudus|Laura]], [[Petseri Peetri kogudus]] ning [[Kallivere]] [[abikogudus]]. Aastatel 1923–1926 ehitati Petserisse [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|E.E.L.K.]] [[Petseri Peetri kirik]]. 1933. aastal avati Petseri kloostris EAÕK [[Petseri vaimulik seminar]]. Selle juhataja oli Petseri kloostri ülem, ülempiiskop [[Nikolai (Leisman)]]. Seminari eesmärk oli valmistada ette [[vaimulik]]ke ja kirikuteenijaid. Seminar suleti [[6. august]]il [[1940]] dekreediga, millega lõpetati kõigi eraõppeasutuste tegevus [[Eesti NSV]] territooriumil.
{{Vaata|Petserimaa praost}}, ''(1935–1940) [[Nikolai Raag]]''

[[25. mai]]l 1928 võttis [[III Riigikogu]] vastu „[[Raudteevõrgu arendamise seadus]]e“, kus esimeses järgus nähti ette [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] laiarööpmelise raudtee ehitamine. Tartu–Petseri raudtee ehitati aastatel 1927–1931. Raudtee avati [[1. november|1. novembril]] [[1931]], enne [[II maailmasõda]] toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist [[NSV Liit]]u läbi Petserimaal paiknenud [[Irboska raudteepiiripunkt]]i.

Kõrge kuritegevuse ja elanikkonna harimatuse tõttu oli Eesti riigiasutuste tegevus Petserimaal suhteliselt enam raskendatud kui mujal Eestis.{{lisa viide}}

[[24. mai]]l [[1939]] toimus [[Petseri]]s [[Petseri tulekahju]], milles hävis kolmandik linnast, see oli 20. sajandi Eesti ala üks suuremaid rahuajal toimunud tulekahjusid.

==Riigikaitsekorraldus==
{{Vaata|2. diviis|Võru-Petseri Sõjaväeringkond|KL Petserimaa Malev}}
Vabadussõja lõpupoolel, 1919. aasta sügisel oli Eesti kindlustatud positsioonid Petserimaal umbes 1–3 km läänes hilisemast riigipiirist. Eesmine kaitsepositsioon oli põhjast lõunasse liikudes [[Vidovitši]], [[Petški]], [[Luki]], [[Podgramje]], [[Sagrivje]], [[Volkova]], [[Kassõgina]], [[Velje järv]]e joonel. Kaitsepositsioonidele ehitati inseneriväe töösalkade poolt välikindlustused valmis juba 1919. aasta suvel, umbes kolme kuu jooksul, enne vägede taandumist Pihkvast. Kõik valitsevad kõrgendikud olid Eesti poole käes, vaenlane oli surutud positsioonide ees laiuvale [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] soisele madalikule.

Eesti kaitseväe 2. diviisi kaitsekavade kohaselt [[Velje järv]]e – [[Irboska]] positsioon Petserimaal kattis [[Pihkva]]–[[Riia–Pihkva maantee|Riia kivitee]] ja ka [[Irboska–Petseri maantee]] suunda ja [[Vilo]]– [[Optjoki jõgi|Optjok]]i positsioon kattis [[Pihkva–Riia raudtee|Pihkva–Petseri raudtee]] suunda. Vastupanupositsiooni eelserv asus joonel: [[Velje järv]]e idakallas, [[Velje]] küla, [[Badagova]], [[Kurkova]], [[Davõdova]], [[Turoki]], [[Lopatova]], Mäe-[[Krupska]] külad, [[Treppjärv]] (Drebi järv), [[Kuivoru]] (Külmoru), [[Kolomna oja]] ja [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] läänekaldad.
====Petseri sõjaväelinnak====
Petseri maakonnas [[Õrsava järv]]e ruumis asus [[Eesti kaitsejõud]]e [[sõjaväelinnak]], Kaitseväe Petseri laagrid: [[Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager|Petseri Põhjalaager]]&lt;ref&gt;[https://maps.visitsetomaa.ee/et/objekt/pohjalaager/50?map_id=5 Põhjalaager], MTÜ Setomaa Turism&lt;/ref&gt; ([[Värska laager]]), lõuna pool aga Petseri [[Lõunalaager]] ([[Petseri laager]]). 95 hoonet, millest enamik olid puidust kergehitised, ehitati valmis ajavahemikus 1927–1932. Põhjalaagris ehitati kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile; pagaritöökoda, pood; 500-kohaline kasiino ja söökla ning muud abihooned. [[Õrsava järv]]e vastaskaldale ehitati kasarmud suurtükiväelastele, tallid ja puutöökoda. Kahe laagri vahel asus [[Petseri laskeväli]]&lt;ref&gt;[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke520_Petserimaa.htm Petserimaa punases põrgus II], Kultuur ja Elu 2/2015&lt;/ref&gt;. Värska õppelaagris peeti ka tagavaraväelaste kordusõppusi, [[Noorkotkas]]te ja [[Eesti skaudiliikumine|skautide]] laagreid ja oli ka suviti ümbruskonna põllupidajaile saaduste mahutamise turuks. [[Orava raudteejaam]]a ja Värska vahel toimis [[omnibuss|buss]]iühendus. 

Aprilli lõpul 1941 viidi [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[182. Eesti Laskurdiviis|182. diviis]] Värskasse suvelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilsk]]i vangilaagrisse.

Põhjalaager likvideeriti 1941. aastal. Endisele laagri lipuväljakule on ehitatud laululava ja spordiplatsile [[Värska talumuuseum]]. [[Muinsuskaitseamet]] tahab [[militaarmälestis]]ena võtta kaitse alla Värskas asuva Petseri Põhjalaagri barakid&lt;ref&gt;Mirjam Nutov, [https://kultuur.err.ee/902520/muinsuskaitseamet-tahab-votta-kaitse-alla-petseri-pohjalaagri-barakid Muinsuskaitseamet tahab võtta kaitse alla Petseri Põhjalaagri barakid], www.err.ee, 21.01.2019&lt;/ref&gt;. Plaani vastu seisab Põhjalaagri omanik [[Värska Vesi]], kelle huviks oli saada taas enda omandisse [[Värska]] Originaali puurkaev number üks, mis asus Põhjalaagri territooriumil.

[[Petseri]]s ja [[Võru]]s asus ka Eesti katteväeosa, [[7. Jalaväerügement]].

==Juunipööre Petserimaal==
[[Petseri]]s organiseerisid 1940. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] Tallinnast Petserisse saadetud vabanenud [[poliitvang]]id [[Nikolai Trankmann]] ja Sudarštsikov. Nendega liitus Petserist Duplevski, kes oli osa võtnud [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjast]]&lt;ref&gt;[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke519_Petserimaa.htm Petserimaa juunipöörises 1940], [[Kultuur ja Elu]] 1/2015&lt;/ref&gt;. 28. juunil&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/01/29 Petseri maavanem M. Tang vabastati ametist]. [[Järva Teataja]] (1926-1944), nr. 75, 1 juuli 1940&lt;/ref&gt; taandas K. Päts [[Kaitseseisukorra seadus]]e põhjal [[Petseri maavanem]]a [[Mihail Tang]]i ja uueks Petseri maavanemaks nimetati [[Antsla|Antsla kool]]iõpetaja [[Artur Vainola]]. Artur Vainola töötas hiljem Petserimaa Täitevkomitee sekretärina. Petserimaa Maavolikogu saadeti laiali 27. juulist 1940, 17. jaanuaril 1941 moodustati Petserimaa Täitevkomitee.
[[File:Estonian SSR 1940.jpg|pisi|[[Eesti NSV]] ja Petseri maakond 1940. aastal]]
[[EK(b)P Petserimaa Komitee]] I sekretäriks sai [[Aleksei Ovsjannikov]], II sekretärina asus tööle Petserimaalt pärit [[Filipp Ristoja]]. [[ELKNÜ]] Petserimaa komitee sekretäriks sai [[Eduard Verhovitš]]. 21. juulil 1940 määrati Petseri poliitilise politsei komissariks NSV Liidust tulnud eestlane Pressmann. [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu valimistel]] olid [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] (ETRL) kandidaadid Petserimaal [[Aleksei Janson]], [[Mihail Sõštšikov]], [[Dimitri Kusmin]] ja [[Georg Roovik]]. Grigori Roovikust sai ka Petseri täitevkomitee esimees. Aleksei Janson valiti ka Riigivolikogu viieliikmelisse juhatusse, juhatuse esimehe [[Arnold Veimer]]i abiks. Petserimaalt olid Aleksei Janson ja Mihail Sõštšikov Riigivolikogu delegatsioonis, kes sõitis Moskvasse [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu Ülemnõukogule]] ettepaneku edastamiseks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi astumise kohta NSV Liidu liikmeks.

7. augustil 1940 andsid Petseri linnapea [[Nikolai Grünthal]] ja abilinnapea [[Johannes Gangus]] üle [[Petseri linnavalitsus]]e asjaajamise, vara ja rahasummad siseministri poolt ametisse määratud vastsele linnapea asetäitjale [[Grigori Roovik]]ule ja abilinnapea A. Pällingule. 28. oktoobri 1940. aasta [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe otsuse põhjal nimetati [[Petseri linnapea]]ks [[Paul Kalevik]].

1941. aasta jaanuaris moodustati [[Petseri maakonna TSN Täitevkomitee]]. Petserimaa täitevkomitee esimeheks sai [[Albert Ühtigi]] (Juhtigi), esimehe asetäitjaks (abiesimeheks) EK(b)P liikmekandidaat Fjodor (Theodor) Rahuküla (Rohuküla), kes oli ühtlasi [[Petseri Linna TSN Täitevkomitee]] esimees, sekretäriks [[Artur Vainola]].

1941. aasta [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] valimistel valiti NSV Liidu Ülemnõukogu Liidu Nõukogu saadikuks Petseri valimisringkonnas nr 704 endine poliitvang, Eesti NSV kergetööstuse rahvakomissar, EK(b)P liige [[Arnold Veimer]] ning NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikuks Petseri järveäärses valimisringkonnas nr 705 külavenelane, kommunist [[Ivan Savin]].&lt;ref&gt;[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke520_Petserimaa.htm Petserimaa punases põrgus II], Kultuur ja Elu 2/2015&lt;/ref&gt;

==Petseri maakonna likvideerine==
Teise maailmasõja ajal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti 1940. aastal. [[15. august]]il [[1944]] eraldati 75% [[Eesti NSV]] Petseri maakonnast [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]i [[Petseri rajoon]]. [[23. august]]il 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hilisemad [[Räpina rajoon|Räpina]], [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]])&lt;ref&gt;ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 1945. a. 18. jaanuarist «Eesti NSV Petseri maakonna likvideerimise ja endise Petseri maakonna valdade ja vallaosade Võru maakonnaga liitmise kohta»&lt;/ref&gt;.
[[File:Baltic states borders.jpg|pisi|left|Eesti NSV piiride muutused: &lt;br&gt;1944. aastal eraldati 75% [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] Eesti NSV-st [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]], hilisem [[Pihkva oblast]]i Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]id)]]
[[File:Baltic states territorial changes 1939-45 en.svg|pisi|1944/1945. aastatel [[Eesti NSV]]-st ja [[Läti NSV]]-st [[Vene NFSV]]-le eraldatud alad, võrreldes 1939. aasta territooriumitega]]
Eesti Vabariigi taastamise järel [[1991]]. aasta [[20. august]]il tunnustas [[Nõukogude Liit]] [[6. september|6. septembril]] ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist [[26. detsember|26. detsembril]] [[1991]] jäi ajutine kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.{{lisa viide}}

Ehkki Eesti tõstatas iseseisvuse taastamise järel küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane [[Venemaa Föderatsioon]] tänini [[Tartu rahuleping]]u ja sellejärgse [[Eesti-Venemaa piir]]i kehtivust tunnustanud. Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult [[1995]]. aasta novembris.&lt;ref&gt;[http://books.google.com/books?id=dt2TXexiKTgC&amp;pg=PT455&amp;dq=%22Petseri+County%22&amp;sig=ACfU3U2Md8I0JrpQE1wzxyESv-BsbixbnA  A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe, p. 443, ISBN 1857430638]&lt;/ref&gt; [[18. mai]]l [[2005]] kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid [[Moskva]]s alla uuele [[Eesti-Venemaa piirileping]]ule. [[Riigikogu]] [[ratifitseerimine|ratifitseeris]] uue piirilepingu [[20. juuni]]l 2005, lisades ratifitseerimisseadusele [[preambul]]i, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.&lt;ref&gt;[http://www.estemb.se/estonian_review/aid-427 Estonian Parliament ratifies Estonian-Russian border treaties]&lt;/ref&gt; Venemaad ärritas viitamine [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]]ile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti ühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping on põhiseadusevastane ja seega kehtetu ning ''[[de facto]]'' jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses [[Viru Ingeri]]s) okupatsioon.&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1198938/helir-valdor-seeder-piirilepingu-solmimine-sellisel-kujul-ei-vasta-eesti-huvidele Helir-Valdor Seeder: piirilepingu sõlmimine sellisel kujul ei vasta Eesti huvidele] arvamus.postimees.ee 11. aprill 2013&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/arvamus/lauri-malksoo-tartu-rahuleping-kehtiv-voi-kehtetu.d?id=51003272 LAURI MÄLKSOO: Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu?] www.epl.ee 7. veebruar 2005&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1024692/harri-kivilo-kogu-tode-eesti-vene-piirilepingust Harri Kivilo: kogu tõde Eesti-Vene piirilepingust] arvamus.postimees.ee 31. oktoober 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/530545 Henn Põlluaas. KOMMENTAAR. Tartu rahu piire referendum ei muudaks] www.ohtuleht.ee 17. juuni 2013&lt;/ref&gt; Seda seisukohta ei toeta Eesti riiklik poliitika.
{{commonskat|Petseri County}}

==Vaata ka==
* [[Setumaa]]
* [[Petseri rajoon]]
* [[Võru maakond]]
* [[Põlva maakond]]
* [[Viru Ingeri]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.videvik.ee/?id=1225 Kust jooksma peaks piir?] Videvik, 1. veebruar 2007
*[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=106014 Petserimaa I vaimuliku laulupäeva juht : 26. VII. 1936. [Petseri kloostris]]. Digitaalarhiiv DIGAR
*[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:120434 Свадебные песни и обряды из свадебной игры записанной в деревне Городище, Петсерского уезда (бывшая Псковская губерния) в Эстонии 1936]. Digitaalarhiiv DIGAR
*[[Valdur Raudvassar]]. [https://setomaa.postimees.ee/6577957/setomaa-kojutulek-1919 Setomaa kojutulek 1919]. Postimees.ee, Setomaa, 8. mai 2019
{{EST1920}}

[[Kategooria:Petserimaa| ]]
[[Kategooria:Setumaa]]
[[Kategooria:Võrumaa]]
[[Kategooria:Põlva maakond]]
[[Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Petseri maakond]]
[[Kategooria:Eesti endised maakonnad]]</text>
      <sha1>4xg6diwb5fq84j6cso4j6ej5u8l851s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173137</id>
      <parentid>6173136</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:50:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Omavalitsus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27755" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Petseri maakond&lt;br&gt;Petserimaa
|  omakeelne_nimi_1 =  |  |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  omakeelne_nimi_3 =  |  |
|  lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Petserimaa.svg|150px|border|Petseri maakonna lipp]]
|  lipu_link = [[Petserimaa lipp]]
|  vapi_pilt = [[Pilt:Coat of arms of Petserimaa and Setumaa.svg|100px|Petseri maakonna vapp]]
|  vapi_link = [[Petserimaa vapp]]
|  pindala = 1582
|  elanikke =64 712 (1934) 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Petseri]]
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Petserimaa''', ka '''Petseri maakond''' oli [[Eesti]] maakond aastail [[1920]]–[[1944]], [[maakonnalinn]] oli [[Petseri]].
[[File:Borderlines Baltics.jpg|pisi|Petserimaaga [[Tartu rahuleping]]u alusel liidetud alad]]
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] tulemusel sõlmiti [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]]. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka [[Setumaa]] ning viimasega piirnevad [[Pihkva kubermang]]u alad. Eesti valdusse said [[Petseri]] ja veel mõned suuremad asulad nagu [[Irboska]] ja [[Laura]].{{lisa viide}}

==Petserimaa liitumise kavad==
[[File:Karte Livland2.jpg|pisi|left|Saksa okupatsiooniväed Baltimaades 1918]]
Juba 1. juulil 1917 esitati 74 allkirjaga Setumaa eestlaste ja [[setud]]e palve [[Eesti Maanõukogu]]le Petserimaa [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga ühinemiseks.&lt;ref&gt;[[Vahur Aabrams]], [https://setomaa.postimees.ee/6577966/vahemees-ustav Vahemees Ustav], Postimees.ee, 8. mai 2019&lt;/ref&gt; Kirjas oli ettepanek ühendada [[Pihkva kubermang]]u [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja [[Irboska vald]] koos [[Petseri]] aleviga [[Eestimaa]]ga. 1. septembril otsustaski Eesti Maanõukogu koosolek suunata palve juriidilisse komisjoni otsuseprojekti väljatöötamiseks.

[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimud jaotasid 1918. aastal Eesti ala kahe sõjaväelise haldusüksuse vahel, mis kattusid endise [[Eestimaa kubermang]]uga. Selle juurde kuulus ka Narva linn ühes ümbrusega ja endise [[Liivimaa kubermang]]u põhjaosaga ning moodustasid 1918. aasta maikuus seni [[Pihkva kubermang]]u kuulunud [[Petseri]] alevi, [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja osaliselt [[Irboska vald|Irboska valla]] piirides tulevase Petseri maakonna. See piir järgis eestlaste etnilist eluala.

Petseri maakond asutati [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt mais 1918, see koosnes [[Slobodka vald|Slobodka]], [[Petseri vald|Petseri]] ja [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] vallast ning [[Irboska vald|Irboska valla]] väiksemast läänepoolsest osast&lt;ref&gt; Ivi Tomingas, [http://www.ra.ee/tuna/petseri-ja-petserimaa/ Kas tunned maad… Petserimaa], TUNA 2 / 2018&lt;/ref&gt;. Samal aastal arvati Petserimaa [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]] koosseisu.{{lisa viide}}

[[4. veebruar]]il 1919. aastal nimetati [[Boris Ustav]] ja preester [[Karl Ustav]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] volinikeks Petserimaale.

==Vabadussõja lahingud Petserimaal==
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] 1919. aasta [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] maipealetungil Petserile hõivasid soomusrongide dessandid 24. mail [[Irboska raudteejaam]]a, Kuperjanovi partisanide pataljon [[Irboska]] alevi ja Sakala partisanide pataljon [[Pankjavitsa]] (Panikovitši) küla. 

25. mai õhtul jõudsid kuperjanovlased koos soomusautodega Pihkva lääneossa ning Punaarmee üksused taandusid linnast. 26. mail jõudsid Pihkvasse soomusrongid ja [[Peipsi Laevastiku Divisjon]]i suurtükipaadid. 24. mail pidas [[soomusrongide divisjon]] Pihkvas võiduparaadi.

==Petseri maakonna territoorium==
[[File:Eesti valdade kaart, 1939 reform – petseri.jpg|pisi|Petseri maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]]
Siseministri määrusega 23. maist 1922 jagati Petserimaa senised [[Pihkva kubermang]]u suured 4 valda (Lobotka, Irboska, Petseri ja Pankjavitsa) [[1. september|1. septembril]] [[1922]] üheteistkümneks [[vald|vallaks]]&lt;ref&gt;RT 1922, 68/69&lt;/ref&gt;:
*[[Irboska vald]]; aastast [[1939]] [[Linnuse vald]] 
*[[Järvesuu vald]]
*[[Kalda vald|Kulje vald]] (aastast 1939 Kalda vald)
*[[Laura vald]]; aastast [[1939]] [[Lõuna vald]] 
*[[Mäe vald]] (1922–23 Mikitamäe vald)
*[[Meremäe vald (1922)|Meremäe vald]] (1922–23 Obinitsa vald)
*[[Rootova vald]] (1922–23 Pankjavitsa vald); aastast [[1939]] [[Roodva vald]]
*[[Petseri vald]]
*[[Saatse vald|Satserinna vald]] (aastast 1939 Saatse vald) 
*[[Senno vald]]
*[[Vilo vald]]

1934. aastal oli Petseri maakonna  pindala 1891 km2, elanikke 58835 (1922) ja 60438 (1934).
==Rahvastik==
Eestlaste ja lätlaste osatähtsuse kasv Pihkva kubermangus algas 19. sajandil. Seejärel hakkasid Pihkva mõisnikud müüma tühje ja kasutuskõlbmatuid maid pärisorjusest vabanenud lätlastele ja eestlastele. Nii elas Petseri 1890. aastal vaid neli eesti perekonda ja 1914. aastaks oli seal juba umbes 150 inimest. Petseri maakonna lääne-, põhja- ja keskosa asustasid valdavalt [[setud]], idapoolsed alad olid aga venekeelsed. [[1922. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Petserimaal 60 848&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/20403 |pealkiri=Rahvastik maakondades ja linnades, 1922 |vaadatud=2020-01-04 |arhiivimisaeg=2019-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190207140257/https://www.stat.ee/20403 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; elanikku. [[1934. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Petserimaa 64 712&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/20401 |pealkiri=Rahvastik maakondades ja linnades, 1934 |vaadatud=2020-01-04 |arhiivimisaeg=2019-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191115065246/https://www.stat.ee/20401 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; elanikust [[venelased|venelasi]] 65,06%, [[eestlased|eestlasi]] 32,36% ja [[lätlased|lätlasi]] 2,29%. Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid praktiliselt sajaprotsendiliselt [[vene keel|venekeelsed]].{{lisa viide}}

Petserimaa [[integratsioon|integreerimine]] Eestiga algas aastatel 1920–1921, kui eksisteeris [[Petserimaa maaülem]]a [[institutsioon]]. Maaülem [[Johannes Reintalu]] algatatud reformidega ühitati Petserimaa ja teostati vallareform. Petserimaa ja [[Narva-tagune|Narva-taguste valdade]] elanikud said endale ka perekonnanimed, s.o sada aastat hiljem kui ülejäänud Eestis&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=335&amp;iid=&amp;tbn=1&amp;lev=yes&amp;lst=&amp;gid=113&amp;hash=4e6fab624060f87698d112e1c106d23f Perekonnanimedest Petserimaal ja Narva-tagustes valdades], saaga.ee (vaadatud 28.08.2020)&lt;/ref&gt;. Riik toetas koolimajade ehitamist ja remontimist, õppevahendite soetamist, maksis õpetajatele üle kolmandiku võrra suuremat töötasu kui mujal Eestis. Koolikohustuse täitmine sai üldiseks, kirjaoskuse taset suudeti tõsta peaaegu kaks korda.

1920. aastatel likvideeriti Petserimaal põllupidamises [[hingemaa]] süsteem, mis põllumajanduse arenemist takistas. Hingemaa süsteemi ühismaapidamise või nöörimaapidamise asemele kerkisid iseseisvad majapidamised. Setulased ise iseloomustasid iseseisvate majapidamiste tähtsust järgmiselt: „nüüd on hea tööd teha, nüüd on maa oma, ei takista keegi uuenduste elluviimist; nüüd saab rahulikult töötada eneste ja oma laste huvides, nüüd olen ise peremees omas kodus, omal põllul.&quot; ühenduses põllumajanduse ümberkorraldamisega arenes ka põllumajanduslik ühistegevus&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/10/08/51 Ümberkorralduse ajajärk Petserimaal.], Postimees (1886-1944), nr. 273, 8 oktoober 1926.&lt;/ref&gt;

==Omavalitsus==
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|thumb|Petserimaa 1925. aastal (Eesti kaardi kagunurgas)]]
Petseri maavalitsus määrati ametisse kohaliku sõjaväekomandandi poolt 1919. aasta sügisel. Aastatel 1920–1921 tegutses Petseris Eesti Vabariigi keskvõimu esindajana Petseri maaülem [[Johannes Reintalu]]. [[Maavalitsus]]ed kaotati 24. jaanuaril 1934 ning moodustati ajutised maavalitsused samades ülesannetes. 19. aprillil 1938 võeti vastu [[Maakonnaseadus]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938&lt;/ref&gt;, mille alusel alustasid tööd maavalitsused ja [[maavolikogu]]d. [[Petseri maavanem]]aks nimetati Vabariigi presidendi käskkirjaga [[Mihail Tang]], kes töötas selles ametis kuni 1940. aastani. Petseri Maavalitsus tegutses aadressil [[Vaksali tänav (Petseri)|Vaksali tänav]] 6, Petseri&lt;ref&gt;[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud &gt; Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Petseri maavalitsus], lk 161&lt;/ref&gt;.
{{vaata|Petseri Maakonnanõukogu|Petseri Maavolikogu|Petseri Maavalitsus}}&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/04/11/12 Petseri maakonnanõukogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 24, 11 aprill 1921&lt;/ref&gt;
{{Vaata|Petserimaa Maaülem|Petseri maavanem|Petseri maavalitsuse esimees}},  ''[[Johannes Reintalu]] (1920–1921), [[Dimitri Beresin]]&lt;ref&gt;[[Pekka Erelt]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/petserimaa-separatistid-ja-salakuulajad?id=69039381 Petserimaa separatistid ja salakuulajad], Eesti Ekspress, 7. juuli 2005&lt;/ref&gt;, (1925–1927) [[Nikolai Raag]]''

== Majandus ==
Petserimaa oli integreeritud üle-eestilisse majandussüsteemi, [[Petseri]]s ja Petserimaal tegutsesid [[Eesti Pank|Eesti Panga]] Petseri osakond, [[Tallinna Krediitpank|AS Krediit Pank]] Petseri osakond, [[Petserimaa Kaubanduse Ühispank]], [[Petseri Majaomanike Ühispank|Petseri Majaomanikkude Ühispank]], [[Petseri Ühispank]], [[Vilo Ühispank]], [[Laura Ühispank]], [[Mäe Ühispank]], [[Värska Ühispank]], [[Pankjavitsa Ühispank]], [[Senno Ühispank]], [[Petseri Laenu-Hoiuühisus|Laenu-Hoiu ühispank]] Petseris. Ühingu „[[Eesti Lihaeksport]]&quot; [[Tartu Eksporttapamaja]] Lihatsentraal nr. 55, Petseris, Petserimaa Kooperatiiv, [[Eesti Omavalitsuste ja Ühistegeliste Asutuste Kindlustuse Aktsiaselts Oma|Kindlustusseltsi „Oma“]] Petseri peaesindus, [[Polaris (selts)|Kindlustusseltsi „Polaris&quot;]] Petseri esindus, [[Eesti (kindlustusselts)|Kindlustusseltsi „Eesti“]] Petseri peaesindus ja [[Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja|Kindlustusseltsi „Eeks-Maja&quot;]] Petseri peaagentuur.

Tegutsesid [[Petseri Gümnaasium]], [[Petseri Tööstuskeskkool ja Ametikool]] [[Võmmorski]]s, [[Petseri Põllunduskool]] [[Lazarevo|Lasareva]]s.

==Kirikukorraldus==
[[1919. aasta Eestis|1919. aasta]] juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud Petserimaa kogudustest [[Petseri praostkond]]. Patriarh Meletiose 1923. aasta tomose alusel avati 29. detsembril 1924 [[EAÕK Sinod]]i otsusega [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Petseri piiskopkond, piiskopkonda arvati [[EAÕK Tartu praostkond|EAÕK Tartu]], [[EAÕK Võru praostkond|EAÕK Võru]] ja [[EAÕK Petseri praostkond|EAÕK Petseri praostkonnad]]. 1923. aastal jagati EAÕK kaheks piiskopkonnaks – Tallinna piiskopkonnaks ja Narva piiskopkonnaks. 
{{Vaata|EAÕK Petseri piiskopkond}}
Petseri praostkonna organiseerimise algul 30. juunil 1919 tegutse­sid Petserimaal järgmised kogudused:
*[[Irboska]] Jumalaema Sündimise
*Irboska Nikolai peakiriku
*[[Kulkna küla|Kulkna]] Issanda Muutmise
*[[Kuulja]] Püha Eelija
*[[Lisja]] Vladimiri Jumalaema
*[[Mõla küla|Mõla]] Kristuse Sündimise
*[[Obinitsa]] Issanda Muutmise
*[[Pankjavitsa]] Nikolai
*[[Petseri]] 40-ne Usukannataja
*Petški Georgi
*[[Saalesja]] Kolmainu Jumala
*[[Satserinna]] usukannataja Paraskeva
*[[Senno]] Georgi
*[[Taeluva]] Nikolai
*[[Värska]] Georgi
*[[Štšemeritsa]] Nikolai kogudus
Ainult Obinitsas oli eesti kogudus, Värskas oli eesti-vene segakogudus. Kulkna, Mõla, Pankjavitsa, Taeluva (eesti-vene) ja Irboska Nikolai, Kuulja, Petseri 40-ne Kannataja, Saalesja, Satserinna vene-eesti kogudustes olid kirikuameteis umbkeelsed venelased. [[Lisja]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšemeritsa]] kogudused olid puht vene kogudused.{{lisa viide}}

[[1935]]. aasta [[22. mai]]l kinnitatud EAÕK [[põhimäärus]]ega EAÕK [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond|Tallinna peapiiskopkonda]] kuulusid üheksa praostkonda: Harju, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare ja Muhu, Tartu, Viljandi, Viru ja Võru praostkond. 1938. aastal koondati [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]]a Petserimaa viis vene kogudust ([[Lisje]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšemeritsa]]), mille järel piiskopkond sai uue nimetuse – Narva (vene) piiskopkond.&lt;ref&gt;[[Andrei Sõtšov]], [https://www.eoc.ee/wp-content/uploads/2013/11/metro_47.pdf TAGASIVAADE EAÕK PIISKOPKONDADE JA NENDE ESIKARJASTE AJALUKKU]. www.eoc.ee&lt;/ref&gt;

Petseri piiskopiks pühitseti 25. aprillil 1926 [[setu]] päritolu [[Petseri klooster|Petseri kloostriülem]] [[Joann (Bulin)|Joann Bulin]], piiskopkonna [[katedraal]]iks nimetati [[Petseri Barbara peakirik]]. Piiskop Joann juhatas [[EAÕK Narva piiskopkond]]a aastail 1929–1932. Petseri piiskopkonna järgmine piiskop oli [[Nikolai Leisman]], Saksa okupatsiooni ajal sai piiskopiks senine Petserimaa praost, ülempreester [[Peeter Pähkel]].

Petserimaal tegutsesid&lt;ref&gt;Petserimaa Praost, Ülempreester [[Nikolai Raag]], [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1938_X_vihik_1.pdf Petserimaa kogudused], [[Usuteadusline Ajakiri]], X aastakäik, Aprill 1938, No 1, lk 25 jj&lt;/ref&gt; [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u [[Võru praostkond|Võru]] [[Praostkond#Praostkonnad Eesti Vabariigis|praostkonna]] [[Laura Nikolai kogudus|Laura]], [[Petseri Peetri kogudus]] ning [[Kallivere]] [[abikogudus]]. Aastatel 1923–1926 ehitati Petserisse [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|E.E.L.K.]] [[Petseri Peetri kirik]]. 1933. aastal avati Petseri kloostris EAÕK [[Petseri vaimulik seminar]]. Selle juhataja oli Petseri kloostri ülem, ülempiiskop [[Nikolai (Leisman)]]. Seminari eesmärk oli valmistada ette [[vaimulik]]ke ja kirikuteenijaid. Seminar suleti [[6. august]]il [[1940]] dekreediga, millega lõpetati kõigi eraõppeasutuste tegevus [[Eesti NSV]] territooriumil.
{{Vaata|Petserimaa praost}}, ''(1935–1940) [[Nikolai Raag]]''

[[25. mai]]l 1928 võttis [[III Riigikogu]] vastu „[[Raudteevõrgu arendamise seadus]]e“, kus esimeses järgus nähti ette [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] laiarööpmelise raudtee ehitamine. Tartu–Petseri raudtee ehitati aastatel 1927–1931. Raudtee avati [[1. november|1. novembril]] [[1931]], enne [[II maailmasõda]] toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist [[NSV Liit]]u läbi Petserimaal paiknenud [[Irboska raudteepiiripunkt]]i.

Kõrge kuritegevuse ja elanikkonna harimatuse tõttu oli Eesti riigiasutuste tegevus Petserimaal suhteliselt enam raskendatud kui mujal Eestis.{{lisa viide}}

[[24. mai]]l [[1939]] toimus [[Petseri]]s [[Petseri tulekahju]], milles hävis kolmandik linnast, see oli 20. sajandi Eesti ala üks suuremaid rahuajal toimunud tulekahjusid.

==Riigikaitsekorraldus==
{{Vaata|2. diviis|Võru-Petseri Sõjaväeringkond|KL Petserimaa Malev}}
Vabadussõja lõpupoolel, 1919. aasta sügisel oli Eesti kindlustatud positsioonid Petserimaal umbes 1–3 km läänes hilisemast riigipiirist. Eesmine kaitsepositsioon oli põhjast lõunasse liikudes [[Vidovitši]], [[Petški]], [[Luki]], [[Podgramje]], [[Sagrivje]], [[Volkova]], [[Kassõgina]], [[Velje järv]]e joonel. Kaitsepositsioonidele ehitati inseneriväe töösalkade poolt välikindlustused valmis juba 1919. aasta suvel, umbes kolme kuu jooksul, enne vägede taandumist Pihkvast. Kõik valitsevad kõrgendikud olid Eesti poole käes, vaenlane oli surutud positsioonide ees laiuvale [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] soisele madalikule.

Eesti kaitseväe 2. diviisi kaitsekavade kohaselt [[Velje järv]]e – [[Irboska]] positsioon Petserimaal kattis [[Pihkva]]–[[Riia–Pihkva maantee|Riia kivitee]] ja ka [[Irboska–Petseri maantee]] suunda ja [[Vilo]]– [[Optjoki jõgi|Optjok]]i positsioon kattis [[Pihkva–Riia raudtee|Pihkva–Petseri raudtee]] suunda. Vastupanupositsiooni eelserv asus joonel: [[Velje järv]]e idakallas, [[Velje]] küla, [[Badagova]], [[Kurkova]], [[Davõdova]], [[Turoki]], [[Lopatova]], Mäe-[[Krupska]] külad, [[Treppjärv]] (Drebi järv), [[Kuivoru]] (Külmoru), [[Kolomna oja]] ja [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] läänekaldad.
====Petseri sõjaväelinnak====
Petseri maakonnas [[Õrsava järv]]e ruumis asus [[Eesti kaitsejõud]]e [[sõjaväelinnak]], Kaitseväe Petseri laagrid: [[Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager|Petseri Põhjalaager]]&lt;ref&gt;[https://maps.visitsetomaa.ee/et/objekt/pohjalaager/50?map_id=5 Põhjalaager], MTÜ Setomaa Turism&lt;/ref&gt; ([[Värska laager]]), lõuna pool aga Petseri [[Lõunalaager]] ([[Petseri laager]]). 95 hoonet, millest enamik olid puidust kergehitised, ehitati valmis ajavahemikus 1927–1932. Põhjalaagris ehitati kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile; pagaritöökoda, pood; 500-kohaline kasiino ja söökla ning muud abihooned. [[Õrsava järv]]e vastaskaldale ehitati kasarmud suurtükiväelastele, tallid ja puutöökoda. Kahe laagri vahel asus [[Petseri laskeväli]]&lt;ref&gt;[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke520_Petserimaa.htm Petserimaa punases põrgus II], Kultuur ja Elu 2/2015&lt;/ref&gt;. Värska õppelaagris peeti ka tagavaraväelaste kordusõppusi, [[Noorkotkas]]te ja [[Eesti skaudiliikumine|skautide]] laagreid ja oli ka suviti ümbruskonna põllupidajaile saaduste mahutamise turuks. [[Orava raudteejaam]]a ja Värska vahel toimis [[omnibuss|buss]]iühendus. 

Aprilli lõpul 1941 viidi [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[182. Eesti Laskurdiviis|182. diviis]] Värskasse suvelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilsk]]i vangilaagrisse.

Põhjalaager likvideeriti 1941. aastal. Endisele laagri lipuväljakule on ehitatud laululava ja spordiplatsile [[Värska talumuuseum]]. [[Muinsuskaitseamet]] tahab [[militaarmälestis]]ena võtta kaitse alla Värskas asuva Petseri Põhjalaagri barakid&lt;ref&gt;Mirjam Nutov, [https://kultuur.err.ee/902520/muinsuskaitseamet-tahab-votta-kaitse-alla-petseri-pohjalaagri-barakid Muinsuskaitseamet tahab võtta kaitse alla Petseri Põhjalaagri barakid], www.err.ee, 21.01.2019&lt;/ref&gt;. Plaani vastu seisab Põhjalaagri omanik [[Värska Vesi]], kelle huviks oli saada taas enda omandisse [[Värska]] Originaali puurkaev number üks, mis asus Põhjalaagri territooriumil.

[[Petseri]]s ja [[Võru]]s asus ka Eesti katteväeosa, [[7. Jalaväerügement]].

==Juunipööre Petserimaal==
[[Petseri]]s organiseerisid 1940. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] Tallinnast Petserisse saadetud vabanenud [[poliitvang]]id [[Nikolai Trankmann]] ja Sudarštsikov. Nendega liitus Petserist Duplevski, kes oli osa võtnud [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjast]]&lt;ref&gt;[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke519_Petserimaa.htm Petserimaa juunipöörises 1940], [[Kultuur ja Elu]] 1/2015&lt;/ref&gt;. 28. juunil&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/01/29 Petseri maavanem M. Tang vabastati ametist]. [[Järva Teataja]] (1926-1944), nr. 75, 1 juuli 1940&lt;/ref&gt; taandas K. Päts [[Kaitseseisukorra seadus]]e põhjal [[Petseri maavanem]]a [[Mihail Tang]]i ja uueks Petseri maavanemaks nimetati [[Antsla|Antsla kool]]iõpetaja [[Artur Vainola]]. Artur Vainola töötas hiljem Petserimaa Täitevkomitee sekretärina. Petserimaa Maavolikogu saadeti laiali 27. juulist 1940, 17. jaanuaril 1941 moodustati Petserimaa Täitevkomitee.
[[File:Estonian SSR 1940.jpg|pisi|[[Eesti NSV]] ja Petseri maakond 1940. aastal]]
[[EK(b)P Petserimaa Komitee]] I sekretäriks sai [[Aleksei Ovsjannikov]], II sekretärina asus tööle Petserimaalt pärit [[Filipp Ristoja]]. [[ELKNÜ]] Petserimaa komitee sekretäriks sai [[Eduard Verhovitš]]. 21. juulil 1940 määrati Petseri poliitilise politsei komissariks NSV Liidust tulnud eestlane Pressmann. [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu valimistel]] olid [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] (ETRL) kandidaadid Petserimaal [[Aleksei Janson]], [[Mihail Sõštšikov]], [[Dimitri Kusmin]] ja [[Georg Roovik]]. Grigori Roovikust sai ka Petseri täitevkomitee esimees. Aleksei Janson valiti ka Riigivolikogu viieliikmelisse juhatusse, juhatuse esimehe [[Arnold Veimer]]i abiks. Petserimaalt olid Aleksei Janson ja Mihail Sõštšikov Riigivolikogu delegatsioonis, kes sõitis Moskvasse [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu Ülemnõukogule]] ettepaneku edastamiseks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi astumise kohta NSV Liidu liikmeks.

7. augustil 1940 andsid Petseri linnapea [[Nikolai Grünthal]] ja abilinnapea [[Johannes Gangus]] üle [[Petseri linnavalitsus]]e asjaajamise, vara ja rahasummad siseministri poolt ametisse määratud vastsele linnapea asetäitjale [[Grigori Roovik]]ule ja abilinnapea A. Pällingule. 28. oktoobri 1940. aasta [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe otsuse põhjal nimetati [[Petseri linnapea]]ks [[Paul Kalevik]].

1941. aasta jaanuaris moodustati [[Petseri maakonna TSN Täitevkomitee]]. Petserimaa täitevkomitee esimeheks sai [[Albert Ühtigi]] (Juhtigi), esimehe asetäitjaks (abiesimeheks) EK(b)P liikmekandidaat Fjodor (Theodor) Rahuküla (Rohuküla), kes oli ühtlasi [[Petseri Linna TSN Täitevkomitee]] esimees, sekretäriks [[Artur Vainola]].

1941. aasta [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] valimistel valiti NSV Liidu Ülemnõukogu Liidu Nõukogu saadikuks Petseri valimisringkonnas nr 704 endine poliitvang, Eesti NSV kergetööstuse rahvakomissar, EK(b)P liige [[Arnold Veimer]] ning NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikuks Petseri järveäärses valimisringkonnas nr 705 külavenelane, kommunist [[Ivan Savin]].&lt;ref&gt;[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke520_Petserimaa.htm Petserimaa punases põrgus II], Kultuur ja Elu 2/2015&lt;/ref&gt;

==Petseri maakonna likvideerine==
Teise maailmasõja ajal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti 1940. aastal. [[15. august]]il [[1944]] eraldati 75% [[Eesti NSV]] Petseri maakonnast [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]i [[Petseri rajoon]]. [[23. august]]il 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hilisemad [[Räpina rajoon|Räpina]], [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]])&lt;ref&gt;ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 1945. a. 18. jaanuarist «Eesti NSV Petseri maakonna likvideerimise ja endise Petseri maakonna valdade ja vallaosade Võru maakonnaga liitmise kohta»&lt;/ref&gt;.
[[File:Baltic states borders.jpg|pisi|left|Eesti NSV piiride muutused: &lt;br&gt;1944. aastal eraldati 75% [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] Eesti NSV-st [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]], hilisem [[Pihkva oblast]]i Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]id)]]
[[File:Baltic states territorial changes 1939-45 en.svg|pisi|1944/1945. aastatel [[Eesti NSV]]-st ja [[Läti NSV]]-st [[Vene NFSV]]-le eraldatud alad, võrreldes 1939. aasta territooriumitega]]
Eesti Vabariigi taastamise järel [[1991]]. aasta [[20. august]]il tunnustas [[Nõukogude Liit]] [[6. september|6. septembril]] ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist [[26. detsember|26. detsembril]] [[1991]] jäi ajutine kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.{{lisa viide}}

Ehkki Eesti tõstatas iseseisvuse taastamise järel küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane [[Venemaa Föderatsioon]] tänini [[Tartu rahuleping]]u ja sellejärgse [[Eesti-Venemaa piir]]i kehtivust tunnustanud. Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult [[1995]]. aasta novembris.&lt;ref&gt;[http://books.google.com/books?id=dt2TXexiKTgC&amp;pg=PT455&amp;dq=%22Petseri+County%22&amp;sig=ACfU3U2Md8I0JrpQE1wzxyESv-BsbixbnA  A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe, p. 443, ISBN 1857430638]&lt;/ref&gt; [[18. mai]]l [[2005]] kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid [[Moskva]]s alla uuele [[Eesti-Venemaa piirileping]]ule. [[Riigikogu]] [[ratifitseerimine|ratifitseeris]] uue piirilepingu [[20. juuni]]l 2005, lisades ratifitseerimisseadusele [[preambul]]i, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.&lt;ref&gt;[http://www.estemb.se/estonian_review/aid-427 Estonian Parliament ratifies Estonian-Russian border treaties]&lt;/ref&gt; Venemaad ärritas viitamine [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]]ile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti ühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping on põhiseadusevastane ja seega kehtetu ning ''[[de facto]]'' jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses [[Viru Ingeri]]s) okupatsioon.&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1198938/helir-valdor-seeder-piirilepingu-solmimine-sellisel-kujul-ei-vasta-eesti-huvidele Helir-Valdor Seeder: piirilepingu sõlmimine sellisel kujul ei vasta Eesti huvidele] arvamus.postimees.ee 11. aprill 2013&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/arvamus/lauri-malksoo-tartu-rahuleping-kehtiv-voi-kehtetu.d?id=51003272 LAURI MÄLKSOO: Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu?] www.epl.ee 7. veebruar 2005&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1024692/harri-kivilo-kogu-tode-eesti-vene-piirilepingust Harri Kivilo: kogu tõde Eesti-Vene piirilepingust] arvamus.postimees.ee 31. oktoober 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/530545 Henn Põlluaas. KOMMENTAAR. Tartu rahu piire referendum ei muudaks] www.ohtuleht.ee 17. juuni 2013&lt;/ref&gt; Seda seisukohta ei toeta Eesti riiklik poliitika.
{{commonskat|Petseri County}}

==Vaata ka==
* [[Setumaa]]
* [[Petseri rajoon]]
* [[Võru maakond]]
* [[Põlva maakond]]
* [[Viru Ingeri]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.videvik.ee/?id=1225 Kust jooksma peaks piir?] Videvik, 1. veebruar 2007
*[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=106014 Petserimaa I vaimuliku laulupäeva juht : 26. VII. 1936. [Petseri kloostris]]. Digitaalarhiiv DIGAR
*[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:120434 Свадебные песни и обряды из свадебной игры записанной в деревне Городище, Петсерского уезда (бывшая Псковская губерния) в Эстонии 1936]. Digitaalarhiiv DIGAR
*[[Valdur Raudvassar]]. [https://setomaa.postimees.ee/6577957/setomaa-kojutulek-1919 Setomaa kojutulek 1919]. Postimees.ee, Setomaa, 8. mai 2019
{{EST1920}}

[[Kategooria:Petserimaa| ]]
[[Kategooria:Setumaa]]
[[Kategooria:Võrumaa]]
[[Kategooria:Põlva maakond]]
[[Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Petseri maakond]]
[[Kategooria:Eesti endised maakonnad]]</text>
      <sha1>5kumymvq6fh1821f4g7hus5u6flr9ol</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173283</id>
      <parentid>6173137</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:28:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Petseri maakonna territoorium */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27757" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Petseri maakond&lt;br&gt;Petserimaa
|  omakeelne_nimi_1 =  |  |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  omakeelne_nimi_3 =  |  |
|  lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Petserimaa.svg|150px|border|Petseri maakonna lipp]]
|  lipu_link = [[Petserimaa lipp]]
|  vapi_pilt = [[Pilt:Coat of arms of Petserimaa and Setumaa.svg|100px|Petseri maakonna vapp]]
|  vapi_link = [[Petserimaa vapp]]
|  pindala = 1582
|  elanikke =64 712 (1934) 
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Petseri]]
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Petserimaa''', ka '''Petseri maakond''' oli [[Eesti]] maakond aastail [[1920]]–[[1944]], [[maakonnalinn]] oli [[Petseri]].
[[File:Borderlines Baltics.jpg|pisi|Petserimaaga [[Tartu rahuleping]]u alusel liidetud alad]]
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] tulemusel sõlmiti [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]]. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka [[Setumaa]] ning viimasega piirnevad [[Pihkva kubermang]]u alad. Eesti valdusse said [[Petseri]] ja veel mõned suuremad asulad nagu [[Irboska]] ja [[Laura]].{{lisa viide}}

==Petserimaa liitumise kavad==
[[File:Karte Livland2.jpg|pisi|left|Saksa okupatsiooniväed Baltimaades 1918]]
Juba 1. juulil 1917 esitati 74 allkirjaga Setumaa eestlaste ja [[setud]]e palve [[Eesti Maanõukogu]]le Petserimaa [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga ühinemiseks.&lt;ref&gt;[[Vahur Aabrams]], [https://setomaa.postimees.ee/6577966/vahemees-ustav Vahemees Ustav], Postimees.ee, 8. mai 2019&lt;/ref&gt; Kirjas oli ettepanek ühendada [[Pihkva kubermang]]u [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja [[Irboska vald]] koos [[Petseri]] aleviga [[Eestimaa]]ga. 1. septembril otsustaski Eesti Maanõukogu koosolek suunata palve juriidilisse komisjoni otsuseprojekti väljatöötamiseks.

[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimud jaotasid 1918. aastal Eesti ala kahe sõjaväelise haldusüksuse vahel, mis kattusid endise [[Eestimaa kubermang]]uga. Selle juurde kuulus ka Narva linn ühes ümbrusega ja endise [[Liivimaa kubermang]]u põhjaosaga ning moodustasid 1918. aasta maikuus seni [[Pihkva kubermang]]u kuulunud [[Petseri]] alevi, [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja osaliselt [[Irboska vald|Irboska valla]] piirides tulevase Petseri maakonna. See piir järgis eestlaste etnilist eluala.

Petseri maakond asutati [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt mais 1918, see koosnes [[Slobodka vald|Slobodka]], [[Petseri vald|Petseri]] ja [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] vallast ning [[Irboska vald|Irboska valla]] väiksemast läänepoolsest osast&lt;ref&gt; Ivi Tomingas, [http://www.ra.ee/tuna/petseri-ja-petserimaa/ Kas tunned maad… Petserimaa], TUNA 2 / 2018&lt;/ref&gt;. Samal aastal arvati Petserimaa [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]] koosseisu.{{lisa viide}}

[[4. veebruar]]il 1919. aastal nimetati [[Boris Ustav]] ja preester [[Karl Ustav]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] volinikeks Petserimaale.

==Vabadussõja lahingud Petserimaal==
[[Vabadussõda|Vabadussõja]] 1919. aasta [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] maipealetungil Petserile hõivasid soomusrongide dessandid 24. mail [[Irboska raudteejaam]]a, Kuperjanovi partisanide pataljon [[Irboska]] alevi ja Sakala partisanide pataljon [[Pankjavitsa]] (Panikovitši) küla. 

25. mai õhtul jõudsid kuperjanovlased koos soomusautodega Pihkva lääneossa ning Punaarmee üksused taandusid linnast. 26. mail jõudsid Pihkvasse soomusrongid ja [[Peipsi Laevastiku Divisjon]]i suurtükipaadid. 24. mail pidas [[soomusrongide divisjon]] Pihkvas võiduparaadi.

==Petseri maakonna territoorium==
[[File:Eesti valdade kaart, 1939 reform – petseri.jpg|pisi|Petseri maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]]
Siseministri määrusega 23. maist 1922 jagati Petserimaa senised [[Pihkva kubermang]]u suured 4 valda (Lobotka, Irboska, Petseri ja Pankjavitsa) [[1. september|1. septembril]] [[1922]] üheteistkümneks [[vald|vallaks]]&lt;ref&gt;RT 1922, 68/69&lt;/ref&gt;:
*[[Irboska vald]]; aastast [[1939]] [[Linnuse vald]] 
*[[Järvesuu vald]]
*[[Kalda vald|Kulje vald]] (aastast 1939 Kalda vald)
*[[Laura vald]]; aastast [[1939]] [[Lõuna vald]] 
*[[Mäe vald]] (1922–23 Mikitamäe vald)
*[[Meremäe vald (1922)|Meremäe vald]] (1922–23 Obinitsa vald)
*[[Rootova vald]] (1922–23 Pankjavitsa vald); aastast [[1939]] [[Roodva vald]]
*[[Petseri vald]]
*[[Saatse vald|Satserinna vald]] (aastast 1939 Saatse vald) 
*[[Senno vald]]
*[[Vilo vald]]

1934. aastal oli Petseri maakonna  pindala 1891 km², elanikke 58835 (1922) ja 60438 (1934).

==Rahvastik==
Eestlaste ja lätlaste osatähtsuse kasv Pihkva kubermangus algas 19. sajandil. Seejärel hakkasid Pihkva mõisnikud müüma tühje ja kasutuskõlbmatuid maid pärisorjusest vabanenud lätlastele ja eestlastele. Nii elas Petseri 1890. aastal vaid neli eesti perekonda ja 1914. aastaks oli seal juba umbes 150 inimest. Petseri maakonna lääne-, põhja- ja keskosa asustasid valdavalt [[setud]], idapoolsed alad olid aga venekeelsed. [[1922. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Petserimaal 60 848&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/20403 |pealkiri=Rahvastik maakondades ja linnades, 1922 |vaadatud=2020-01-04 |arhiivimisaeg=2019-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190207140257/https://www.stat.ee/20403 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; elanikku. [[1934. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Petserimaa 64 712&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/20401 |pealkiri=Rahvastik maakondades ja linnades, 1934 |vaadatud=2020-01-04 |arhiivimisaeg=2019-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191115065246/https://www.stat.ee/20401 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; elanikust [[venelased|venelasi]] 65,06%, [[eestlased|eestlasi]] 32,36% ja [[lätlased|lätlasi]] 2,29%. Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid praktiliselt sajaprotsendiliselt [[vene keel|venekeelsed]].{{lisa viide}}

Petserimaa [[integratsioon|integreerimine]] Eestiga algas aastatel 1920–1921, kui eksisteeris [[Petserimaa maaülem]]a [[institutsioon]]. Maaülem [[Johannes Reintalu]] algatatud reformidega ühitati Petserimaa ja teostati vallareform. Petserimaa ja [[Narva-tagune|Narva-taguste valdade]] elanikud said endale ka perekonnanimed, s.o sada aastat hiljem kui ülejäänud Eestis&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=335&amp;iid=&amp;tbn=1&amp;lev=yes&amp;lst=&amp;gid=113&amp;hash=4e6fab624060f87698d112e1c106d23f Perekonnanimedest Petserimaal ja Narva-tagustes valdades], saaga.ee (vaadatud 28.08.2020)&lt;/ref&gt;. Riik toetas koolimajade ehitamist ja remontimist, õppevahendite soetamist, maksis õpetajatele üle kolmandiku võrra suuremat töötasu kui mujal Eestis. Koolikohustuse täitmine sai üldiseks, kirjaoskuse taset suudeti tõsta peaaegu kaks korda.

1920. aastatel likvideeriti Petserimaal põllupidamises [[hingemaa]] süsteem, mis põllumajanduse arenemist takistas. Hingemaa süsteemi ühismaapidamise või nöörimaapidamise asemele kerkisid iseseisvad majapidamised. Setulased ise iseloomustasid iseseisvate majapidamiste tähtsust järgmiselt: „nüüd on hea tööd teha, nüüd on maa oma, ei takista keegi uuenduste elluviimist; nüüd saab rahulikult töötada eneste ja oma laste huvides, nüüd olen ise peremees omas kodus, omal põllul.&quot; ühenduses põllumajanduse ümberkorraldamisega arenes ka põllumajanduslik ühistegevus&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/10/08/51 Ümberkorralduse ajajärk Petserimaal.], Postimees (1886-1944), nr. 273, 8 oktoober 1926.&lt;/ref&gt;

==Omavalitsus==
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|thumb|Petserimaa 1925. aastal (Eesti kaardi kagunurgas)]]
Petseri maavalitsus määrati ametisse kohaliku sõjaväekomandandi poolt 1919. aasta sügisel. Aastatel 1920–1921 tegutses Petseris Eesti Vabariigi keskvõimu esindajana Petseri maaülem [[Johannes Reintalu]]. [[Maavalitsus]]ed kaotati 24. jaanuaril 1934 ning moodustati ajutised maavalitsused samades ülesannetes. 19. aprillil 1938 võeti vastu [[Maakonnaseadus]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938&lt;/ref&gt;, mille alusel alustasid tööd maavalitsused ja [[maavolikogu]]d. [[Petseri maavanem]]aks nimetati Vabariigi presidendi käskkirjaga [[Mihail Tang]], kes töötas selles ametis kuni 1940. aastani. Petseri Maavalitsus tegutses aadressil [[Vaksali tänav (Petseri)|Vaksali tänav]] 6, Petseri&lt;ref&gt;[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud &gt; Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Petseri maavalitsus], lk 161&lt;/ref&gt;.
{{vaata|Petseri Maakonnanõukogu|Petseri Maavolikogu|Petseri Maavalitsus}}&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/04/11/12 Petseri maakonnanõukogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 24, 11 aprill 1921&lt;/ref&gt;
{{Vaata|Petserimaa Maaülem|Petseri maavanem|Petseri maavalitsuse esimees}},  ''[[Johannes Reintalu]] (1920–1921), [[Dimitri Beresin]]&lt;ref&gt;[[Pekka Erelt]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/petserimaa-separatistid-ja-salakuulajad?id=69039381 Petserimaa separatistid ja salakuulajad], Eesti Ekspress, 7. juuli 2005&lt;/ref&gt;, (1925–1927) [[Nikolai Raag]]''

== Majandus ==
Petserimaa oli integreeritud üle-eestilisse majandussüsteemi, [[Petseri]]s ja Petserimaal tegutsesid [[Eesti Pank|Eesti Panga]] Petseri osakond, [[Tallinna Krediitpank|AS Krediit Pank]] Petseri osakond, [[Petserimaa Kaubanduse Ühispank]], [[Petseri Majaomanike Ühispank|Petseri Majaomanikkude Ühispank]], [[Petseri Ühispank]], [[Vilo Ühispank]], [[Laura Ühispank]], [[Mäe Ühispank]], [[Värska Ühispank]], [[Pankjavitsa Ühispank]], [[Senno Ühispank]], [[Petseri Laenu-Hoiuühisus|Laenu-Hoiu ühispank]] Petseris. Ühingu „[[Eesti Lihaeksport]]&quot; [[Tartu Eksporttapamaja]] Lihatsentraal nr. 55, Petseris, Petserimaa Kooperatiiv, [[Eesti Omavalitsuste ja Ühistegeliste Asutuste Kindlustuse Aktsiaselts Oma|Kindlustusseltsi „Oma“]] Petseri peaesindus, [[Polaris (selts)|Kindlustusseltsi „Polaris&quot;]] Petseri esindus, [[Eesti (kindlustusselts)|Kindlustusseltsi „Eesti“]] Petseri peaesindus ja [[Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja|Kindlustusseltsi „Eeks-Maja&quot;]] Petseri peaagentuur.

Tegutsesid [[Petseri Gümnaasium]], [[Petseri Tööstuskeskkool ja Ametikool]] [[Võmmorski]]s, [[Petseri Põllunduskool]] [[Lazarevo|Lasareva]]s.

==Kirikukorraldus==
[[1919. aasta Eestis|1919. aasta]] juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud Petserimaa kogudustest [[Petseri praostkond]]. Patriarh Meletiose 1923. aasta tomose alusel avati 29. detsembril 1924 [[EAÕK Sinod]]i otsusega [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Petseri piiskopkond, piiskopkonda arvati [[EAÕK Tartu praostkond|EAÕK Tartu]], [[EAÕK Võru praostkond|EAÕK Võru]] ja [[EAÕK Petseri praostkond|EAÕK Petseri praostkonnad]]. 1923. aastal jagati EAÕK kaheks piiskopkonnaks – Tallinna piiskopkonnaks ja Narva piiskopkonnaks. 
{{Vaata|EAÕK Petseri piiskopkond}}
Petseri praostkonna organiseerimise algul 30. juunil 1919 tegutse­sid Petserimaal järgmised kogudused:
*[[Irboska]] Jumalaema Sündimise
*Irboska Nikolai peakiriku
*[[Kulkna küla|Kulkna]] Issanda Muutmise
*[[Kuulja]] Püha Eelija
*[[Lisja]] Vladimiri Jumalaema
*[[Mõla küla|Mõla]] Kristuse Sündimise
*[[Obinitsa]] Issanda Muutmise
*[[Pankjavitsa]] Nikolai
*[[Petseri]] 40-ne Usukannataja
*Petški Georgi
*[[Saalesja]] Kolmainu Jumala
*[[Satserinna]] usukannataja Paraskeva
*[[Senno]] Georgi
*[[Taeluva]] Nikolai
*[[Värska]] Georgi
*[[Štšemeritsa]] Nikolai kogudus
Ainult Obinitsas oli eesti kogudus, Värskas oli eesti-vene segakogudus. Kulkna, Mõla, Pankjavitsa, Taeluva (eesti-vene) ja Irboska Nikolai, Kuulja, Petseri 40-ne Kannataja, Saalesja, Satserinna vene-eesti kogudustes olid kirikuameteis umbkeelsed venelased. [[Lisja]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšemeritsa]] kogudused olid puht vene kogudused.{{lisa viide}}

[[1935]]. aasta [[22. mai]]l kinnitatud EAÕK [[põhimäärus]]ega EAÕK [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond|Tallinna peapiiskopkonda]] kuulusid üheksa praostkonda: Harju, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare ja Muhu, Tartu, Viljandi, Viru ja Võru praostkond. 1938. aastal koondati [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]]a Petserimaa viis vene kogudust ([[Lisje]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšemeritsa]]), mille järel piiskopkond sai uue nimetuse – Narva (vene) piiskopkond.&lt;ref&gt;[[Andrei Sõtšov]], [https://www.eoc.ee/wp-content/uploads/2013/11/metro_47.pdf TAGASIVAADE EAÕK PIISKOPKONDADE JA NENDE ESIKARJASTE AJALUKKU]. www.eoc.ee&lt;/ref&gt;

Petseri piiskopiks pühitseti 25. aprillil 1926 [[setu]] päritolu [[Petseri klooster|Petseri kloostriülem]] [[Joann (Bulin)|Joann Bulin]], piiskopkonna [[katedraal]]iks nimetati [[Petseri Barbara peakirik]]. Piiskop Joann juhatas [[EAÕK Narva piiskopkond]]a aastail 1929–1932. Petseri piiskopkonna järgmine piiskop oli [[Nikolai Leisman]], Saksa okupatsiooni ajal sai piiskopiks senine Petserimaa praost, ülempreester [[Peeter Pähkel]].

Petserimaal tegutsesid&lt;ref&gt;Petserimaa Praost, Ülempreester [[Nikolai Raag]], [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1938_X_vihik_1.pdf Petserimaa kogudused], [[Usuteadusline Ajakiri]], X aastakäik, Aprill 1938, No 1, lk 25 jj&lt;/ref&gt; [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u [[Võru praostkond|Võru]] [[Praostkond#Praostkonnad Eesti Vabariigis|praostkonna]] [[Laura Nikolai kogudus|Laura]], [[Petseri Peetri kogudus]] ning [[Kallivere]] [[abikogudus]]. Aastatel 1923–1926 ehitati Petserisse [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|E.E.L.K.]] [[Petseri Peetri kirik]]. 1933. aastal avati Petseri kloostris EAÕK [[Petseri vaimulik seminar]]. Selle juhataja oli Petseri kloostri ülem, ülempiiskop [[Nikolai (Leisman)]]. Seminari eesmärk oli valmistada ette [[vaimulik]]ke ja kirikuteenijaid. Seminar suleti [[6. august]]il [[1940]] dekreediga, millega lõpetati kõigi eraõppeasutuste tegevus [[Eesti NSV]] territooriumil.
{{Vaata|Petserimaa praost}}, ''(1935–1940) [[Nikolai Raag]]''

[[25. mai]]l 1928 võttis [[III Riigikogu]] vastu „[[Raudteevõrgu arendamise seadus]]e“, kus esimeses järgus nähti ette [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] laiarööpmelise raudtee ehitamine. Tartu–Petseri raudtee ehitati aastatel 1927–1931. Raudtee avati [[1. november|1. novembril]] [[1931]], enne [[II maailmasõda]] toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist [[NSV Liit]]u läbi Petserimaal paiknenud [[Irboska raudteepiiripunkt]]i.

Kõrge kuritegevuse ja elanikkonna harimatuse tõttu oli Eesti riigiasutuste tegevus Petserimaal suhteliselt enam raskendatud kui mujal Eestis.{{lisa viide}}

[[24. mai]]l [[1939]] toimus [[Petseri]]s [[Petseri tulekahju]], milles hävis kolmandik linnast, see oli 20. sajandi Eesti ala üks suuremaid rahuajal toimunud tulekahjusid.

==Riigikaitsekorraldus==
{{Vaata|2. diviis|Võru-Petseri Sõjaväeringkond|KL Petserimaa Malev}}
Vabadussõja lõpupoolel, 1919. aasta sügisel oli Eesti kindlustatud positsioonid Petserimaal umbes 1–3 km läänes hilisemast riigipiirist. Eesmine kaitsepositsioon oli põhjast lõunasse liikudes [[Vidovitši]], [[Petški]], [[Luki]], [[Podgramje]], [[Sagrivje]], [[Volkova]], [[Kassõgina]], [[Velje järv]]e joonel. Kaitsepositsioonidele ehitati inseneriväe töösalkade poolt välikindlustused valmis juba 1919. aasta suvel, umbes kolme kuu jooksul, enne vägede taandumist Pihkvast. Kõik valitsevad kõrgendikud olid Eesti poole käes, vaenlane oli surutud positsioonide ees laiuvale [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] soisele madalikule.

Eesti kaitseväe 2. diviisi kaitsekavade kohaselt [[Velje järv]]e – [[Irboska]] positsioon Petserimaal kattis [[Pihkva]]–[[Riia–Pihkva maantee|Riia kivitee]] ja ka [[Irboska–Petseri maantee]] suunda ja [[Vilo]]– [[Optjoki jõgi|Optjok]]i positsioon kattis [[Pihkva–Riia raudtee|Pihkva–Petseri raudtee]] suunda. Vastupanupositsiooni eelserv asus joonel: [[Velje järv]]e idakallas, [[Velje]] küla, [[Badagova]], [[Kurkova]], [[Davõdova]], [[Turoki]], [[Lopatova]], Mäe-[[Krupska]] külad, [[Treppjärv]] (Drebi järv), [[Kuivoru]] (Külmoru), [[Kolomna oja]] ja [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] läänekaldad.
====Petseri sõjaväelinnak====
Petseri maakonnas [[Õrsava järv]]e ruumis asus [[Eesti kaitsejõud]]e [[sõjaväelinnak]], Kaitseväe Petseri laagrid: [[Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager|Petseri Põhjalaager]]&lt;ref&gt;[https://maps.visitsetomaa.ee/et/objekt/pohjalaager/50?map_id=5 Põhjalaager], MTÜ Setomaa Turism&lt;/ref&gt; ([[Värska laager]]), lõuna pool aga Petseri [[Lõunalaager]] ([[Petseri laager]]). 95 hoonet, millest enamik olid puidust kergehitised, ehitati valmis ajavahemikus 1927–1932. Põhjalaagris ehitati kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile; pagaritöökoda, pood; 500-kohaline kasiino ja söökla ning muud abihooned. [[Õrsava järv]]e vastaskaldale ehitati kasarmud suurtükiväelastele, tallid ja puutöökoda. Kahe laagri vahel asus [[Petseri laskeväli]]&lt;ref&gt;[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke520_Petserimaa.htm Petserimaa punases põrgus II], Kultuur ja Elu 2/2015&lt;/ref&gt;. Värska õppelaagris peeti ka tagavaraväelaste kordusõppusi, [[Noorkotkas]]te ja [[Eesti skaudiliikumine|skautide]] laagreid ja oli ka suviti ümbruskonna põllupidajaile saaduste mahutamise turuks. [[Orava raudteejaam]]a ja Värska vahel toimis [[omnibuss|buss]]iühendus. 

Aprilli lõpul 1941 viidi [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[182. Eesti Laskurdiviis|182. diviis]] Värskasse suvelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilsk]]i vangilaagrisse.

Põhjalaager likvideeriti 1941. aastal. Endisele laagri lipuväljakule on ehitatud laululava ja spordiplatsile [[Värska talumuuseum]]. [[Muinsuskaitseamet]] tahab [[militaarmälestis]]ena võtta kaitse alla Värskas asuva Petseri Põhjalaagri barakid&lt;ref&gt;Mirjam Nutov, [https://kultuur.err.ee/902520/muinsuskaitseamet-tahab-votta-kaitse-alla-petseri-pohjalaagri-barakid Muinsuskaitseamet tahab võtta kaitse alla Petseri Põhjalaagri barakid], www.err.ee, 21.01.2019&lt;/ref&gt;. Plaani vastu seisab Põhjalaagri omanik [[Värska Vesi]], kelle huviks oli saada taas enda omandisse [[Värska]] Originaali puurkaev number üks, mis asus Põhjalaagri territooriumil.

[[Petseri]]s ja [[Võru]]s asus ka Eesti katteväeosa, [[7. Jalaväerügement]].

==Juunipööre Petserimaal==
[[Petseri]]s organiseerisid 1940. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] Tallinnast Petserisse saadetud vabanenud [[poliitvang]]id [[Nikolai Trankmann]] ja Sudarštsikov. Nendega liitus Petserist Duplevski, kes oli osa võtnud [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjast]]&lt;ref&gt;[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke519_Petserimaa.htm Petserimaa juunipöörises 1940], [[Kultuur ja Elu]] 1/2015&lt;/ref&gt;. 28. juunil&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/01/29 Petseri maavanem M. Tang vabastati ametist]. [[Järva Teataja]] (1926-1944), nr. 75, 1 juuli 1940&lt;/ref&gt; taandas K. Päts [[Kaitseseisukorra seadus]]e põhjal [[Petseri maavanem]]a [[Mihail Tang]]i ja uueks Petseri maavanemaks nimetati [[Antsla|Antsla kool]]iõpetaja [[Artur Vainola]]. Artur Vainola töötas hiljem Petserimaa Täitevkomitee sekretärina. Petserimaa Maavolikogu saadeti laiali 27. juulist 1940, 17. jaanuaril 1941 moodustati Petserimaa Täitevkomitee.
[[File:Estonian SSR 1940.jpg|pisi|[[Eesti NSV]] ja Petseri maakond 1940. aastal]]
[[EK(b)P Petserimaa Komitee]] I sekretäriks sai [[Aleksei Ovsjannikov]], II sekretärina asus tööle Petserimaalt pärit [[Filipp Ristoja]]. [[ELKNÜ]] Petserimaa komitee sekretäriks sai [[Eduard Verhovitš]]. 21. juulil 1940 määrati Petseri poliitilise politsei komissariks NSV Liidust tulnud eestlane Pressmann. [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu valimistel]] olid [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] (ETRL) kandidaadid Petserimaal [[Aleksei Janson]], [[Mihail Sõštšikov]], [[Dimitri Kusmin]] ja [[Georg Roovik]]. Grigori Roovikust sai ka Petseri täitevkomitee esimees. Aleksei Janson valiti ka Riigivolikogu viieliikmelisse juhatusse, juhatuse esimehe [[Arnold Veimer]]i abiks. Petserimaalt olid Aleksei Janson ja Mihail Sõštšikov Riigivolikogu delegatsioonis, kes sõitis Moskvasse [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu Ülemnõukogule]] ettepaneku edastamiseks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi astumise kohta NSV Liidu liikmeks.

7. augustil 1940 andsid Petseri linnapea [[Nikolai Grünthal]] ja abilinnapea [[Johannes Gangus]] üle [[Petseri linnavalitsus]]e asjaajamise, vara ja rahasummad siseministri poolt ametisse määratud vastsele linnapea asetäitjale [[Grigori Roovik]]ule ja abilinnapea A. Pällingule. 28. oktoobri 1940. aasta [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe otsuse põhjal nimetati [[Petseri linnapea]]ks [[Paul Kalevik]].

1941. aasta jaanuaris moodustati [[Petseri maakonna TSN Täitevkomitee]]. Petserimaa täitevkomitee esimeheks sai [[Albert Ühtigi]] (Juhtigi), esimehe asetäitjaks (abiesimeheks) EK(b)P liikmekandidaat Fjodor (Theodor) Rahuküla (Rohuküla), kes oli ühtlasi [[Petseri Linna TSN Täitevkomitee]] esimees, sekretäriks [[Artur Vainola]].

1941. aasta [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] valimistel valiti NSV Liidu Ülemnõukogu Liidu Nõukogu saadikuks Petseri valimisringkonnas nr 704 endine poliitvang, Eesti NSV kergetööstuse rahvakomissar, EK(b)P liige [[Arnold Veimer]] ning NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikuks Petseri järveäärses valimisringkonnas nr 705 külavenelane, kommunist [[Ivan Savin]].&lt;ref&gt;[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke520_Petserimaa.htm Petserimaa punases põrgus II], Kultuur ja Elu 2/2015&lt;/ref&gt;

==Petseri maakonna likvideerine==
Teise maailmasõja ajal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti 1940. aastal. [[15. august]]il [[1944]] eraldati 75% [[Eesti NSV]] Petseri maakonnast [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]i [[Petseri rajoon]]. [[23. august]]il 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hilisemad [[Räpina rajoon|Räpina]], [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]])&lt;ref&gt;ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 1945. a. 18. jaanuarist «Eesti NSV Petseri maakonna likvideerimise ja endise Petseri maakonna valdade ja vallaosade Võru maakonnaga liitmise kohta»&lt;/ref&gt;.
[[File:Baltic states borders.jpg|pisi|left|Eesti NSV piiride muutused: &lt;br&gt;1944. aastal eraldati 75% [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] Eesti NSV-st [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]], hilisem [[Pihkva oblast]]i Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]id)]]
[[File:Baltic states territorial changes 1939-45 en.svg|pisi|1944/1945. aastatel [[Eesti NSV]]-st ja [[Läti NSV]]-st [[Vene NFSV]]-le eraldatud alad, võrreldes 1939. aasta territooriumitega]]
Eesti Vabariigi taastamise järel [[1991]]. aasta [[20. august]]il tunnustas [[Nõukogude Liit]] [[6. september|6. septembril]] ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist [[26. detsember|26. detsembril]] [[1991]] jäi ajutine kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.{{lisa viide}}

Ehkki Eesti tõstatas iseseisvuse taastamise järel küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane [[Venemaa Föderatsioon]] tänini [[Tartu rahuleping]]u ja sellejärgse [[Eesti-Venemaa piir]]i kehtivust tunnustanud. Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult [[1995]]. aasta novembris.&lt;ref&gt;[http://books.google.com/books?id=dt2TXexiKTgC&amp;pg=PT455&amp;dq=%22Petseri+County%22&amp;sig=ACfU3U2Md8I0JrpQE1wzxyESv-BsbixbnA  A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe, p. 443, ISBN 1857430638]&lt;/ref&gt; [[18. mai]]l [[2005]] kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid [[Moskva]]s alla uuele [[Eesti-Venemaa piirileping]]ule. [[Riigikogu]] [[ratifitseerimine|ratifitseeris]] uue piirilepingu [[20. juuni]]l 2005, lisades ratifitseerimisseadusele [[preambul]]i, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.&lt;ref&gt;[http://www.estemb.se/estonian_review/aid-427 Estonian Parliament ratifies Estonian-Russian border treaties]&lt;/ref&gt; Venemaad ärritas viitamine [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]]ile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti ühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping on põhiseadusevastane ja seega kehtetu ning ''[[de facto]]'' jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses [[Viru Ingeri]]s) okupatsioon.&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1198938/helir-valdor-seeder-piirilepingu-solmimine-sellisel-kujul-ei-vasta-eesti-huvidele Helir-Valdor Seeder: piirilepingu sõlmimine sellisel kujul ei vasta Eesti huvidele] arvamus.postimees.ee 11. aprill 2013&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/arvamus/lauri-malksoo-tartu-rahuleping-kehtiv-voi-kehtetu.d?id=51003272 LAURI MÄLKSOO: Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu?] www.epl.ee 7. veebruar 2005&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1024692/harri-kivilo-kogu-tode-eesti-vene-piirilepingust Harri Kivilo: kogu tõde Eesti-Vene piirilepingust] arvamus.postimees.ee 31. oktoober 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/530545 Henn Põlluaas. KOMMENTAAR. Tartu rahu piire referendum ei muudaks] www.ohtuleht.ee 17. juuni 2013&lt;/ref&gt; Seda seisukohta ei toeta Eesti riiklik poliitika.
{{commonskat|Petseri County}}

==Vaata ka==
* [[Setumaa]]
* [[Petseri rajoon]]
* [[Võru maakond]]
* [[Põlva maakond]]
* [[Viru Ingeri]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.videvik.ee/?id=1225 Kust jooksma peaks piir?] Videvik, 1. veebruar 2007
*[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=106014 Petserimaa I vaimuliku laulupäeva juht : 26. VII. 1936. [Petseri kloostris]]. Digitaalarhiiv DIGAR
*[http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:120434 Свадебные песни и обряды из свадебной игры записанной в деревне Городище, Петсерского уезда (бывшая Псковская губерния) в Эстонии 1936]. Digitaalarhiiv DIGAR
*[[Valdur Raudvassar]]. [https://setomaa.postimees.ee/6577957/setomaa-kojutulek-1919 Setomaa kojutulek 1919]. Postimees.ee, Setomaa, 8. mai 2019
{{EST1920}}

[[Kategooria:Petserimaa| ]]
[[Kategooria:Setumaa]]
[[Kategooria:Võrumaa]]
[[Kategooria:Põlva maakond]]
[[Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Petseri maakond]]
[[Kategooria:Eesti endised maakonnad]]</text>
      <sha1>esq3fn7aei3fel5z6fp70ytsxug0cin</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hersoni oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15777</id>
    <revision>
      <id>6173346</id>
      <parentid>6156925</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:07:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sõjategevus 2022. aastal */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5837" xml:space="preserve">{{lahingutegevus2}}
{{Provints
|  nimi = Hersoni oblast
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Херсонська область | nimi1_latin = Hersonska oblast
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Херсонская область | nimi2_latin = Hersonskaja oblast
|  lipp = Flag of Kherson Oblast.svg
|  lipu_link = [[Hersoni oblasti lipp]]
|  vapp = Coat_of_Arms_of_Kherson_Oblast.png
|  vapi_link = [[Hersoni oblasti vapp]]
|  pindala = 24598
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Herson]]
|  ametlik_keel = [[ukraina keel|ukraina]] ja [[vene keel|vene]]
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Hersoni oblast''' ([[ukraina keel]]es Херсонська область) on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ukraina]] lõunaosas.

Hersoni oblast piirneb põhjas [[Dnipropetrovski oblast]]iga, lõunas [[Must meri|Musta mere]] ja [[Krimm]]iga, läänes [[Mõkolajivi oblast]]iga ning idas [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ja [[Zaporižžja oblast]]iga. Hersoni oblastis suubub [[Dnepr]] Musta merre.

Oblastilise alluvusega linnu on Hersoni oblastis kolm: [[Herson]], [[Nova Kahhovka]] ja [[Kahhovka]].

[[Vene keel]]el on Hersoni oblastis regionaalse keele staatus.{{lisa viide}}

== Ajalugu ==
=== Sõjategevus 2014. aastal ===
[[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude võitlejad, kes olid [[15. märts]]il [[2014]] maabunud [[Dessant|dessandiga]] [[Strilkove]] juures, hakkasid [[9. detsember|9. detsembril]] oblasti piiridest lahkuma.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/12/9/7046980/ |title=Россия отводит войска из Херсонской области |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=9. detsember 2014 |accessdate=9. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/9462-armiya-rf-otstupila-za-predely-hersonskoy-oblasti-s-arabatskoy-strelki-i-poluostrova |title=Армия РФ отступила за пределы Херсонской области с Арабатской стрелки и полуострова Чонгар, - ГПСУ |publisher=[[Infovastupanu]] |date=9. detsember 2014 |accessdate=9. detsember 2014}}&lt;/ref&gt; Alates 27. detsembrist 2014 oli oblast taas täielikult Ukraina kontrolli all.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/10442-chongar-polnostyu-pod-kontrolem-ukrainy |title=Чонгар полностью под контролем Украины |publisher=[[Infovastupanu]] |date=27. detsember 2014 |accessdate=27. detsember 2014}}&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus 2022. aastal ===
[[Venemaa Relvajõud]] tungisid uuesti Hersoni oblastisse 2022. aasta veebruaris, mis tõi kaasa [[Hersoni lahing]]u ning Hersoni oblasti okupeerimise. 
2022. aasta märtsi keskel taastasid [[Ukraina relvajõud]] kontrolli [[Possad-Pokrovske]] küla üle.&lt;ref&gt;ЕЛЕНА РОЩИНА [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/03/17/7332228/ Россиян выбили из Посад-Покровского в Херсонской области – Гончаренко] - [[Ukrajinska Pravda]], 17.03.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt; 6. aprillil 2022 taastasid Ukraina relvajõudud kontrolli [[Osokorivka]] küla üle.&lt;ref&gt;[https://focus.ua/ukraine/511611-vsu-osvobodili-osokorovku-v-hersonskoy-oblasti-foto ВСУ освободили Осокоровку в Херсонской области (фото)] - Fokus, 06.04.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
2022. aasta juunis ja juulis õnnestus Ukraina vägedel taastada kontroll mõnedes väiksemates asulates.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt; НАДТОКА СВІТЛАНА.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4490252-zsu-zvilnyly-potomkyne-na-khersonschyni ЗСУ звільнили Потьомкине на Херсонщині] (vaadatud: 30.06.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Таня Матяш.[https://lb.ua/society/2022/07/11/522773_zsu_zvilnili_vid_okupantiv_selo.html ЗСУ звільнили від окупантів село Іванівка на Херсонщині] - Lb.ua, 11.07.2022 (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Hersoni oblastis on 5 rajooni: [[Berõslavi rajoon]], [[Henitšeski rajoon]], [[Hola Prõstani rajoon]], [[Kahhovka rajoon]] ja [[Hersoni rajoon]]. 

=== Linnad ===
{{veerud}}
* [[Berõslav]]
* [[Herson]]
* [[Henitšesk]]
{{veerud-piir}}
* [[Hola Prõstan]]
* [[Kahhovka]]
* [[Nova Kahhovka]]
{{veerud-piir}}
* [[Oleškõ]]
* [[Skadovsk]]
* [[Tavriisk]]
{{veerud-lõpp}}

=== Alevid ===
&lt;!--osaline loend--&gt;
{{veerud}}
* [[Antonivka (Hersoni oblast)|Antonivka]]
* [[Bilozerka]]
* [[Ivanivka (Hersoni oblast)|Ivanivka]]
* [[Kalantšak]]
* [[Kozatske]]
{{veerud-piir}}
* [[Lazurne]]
* [[Novotroitske]]
* [[Novovorontsovka]]
* [[Nõžni Sirogozõ]]
* [[Zelenivka]]
{{veerud-piir}}
* [[Tšaplõnka]]
* [[Velõka Lepetõhha]]
* [[Velõka Oleksandrivka]]
* [[Verhni Rogatšõk]]
* [[Võssokopillja]]
{{veerud-lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.oda.kherson.ua/  Hersoni oblasti administratsioon]
*[https://censor.net/en/news/3336278/the_armed_forces_of_ukraine_struck_at_the_occupation_control_point_in_the_kherson_region_2_russian_generals The Armed Forces of Ukraine struck at the occupation control point in the Kherson region. 2 Russian generals eliminated - intelligence]. Censor.net, 23. aprill 2022
*[https://ria.ru/20220428/rubl-1785852369.html?in=t Херсонская область переходит в рублевую зону {{!}} Глава комитета Стремоусов: Херсонская область с 1 мая переходит в рублевую зону]. [[RIA Novosti]], 28. aprill 2022

{{UKR}}

[[Kategooria:Hersoni oblast| ]]
[[Kategooria:Ukraina oblastid]]</text>
      <sha1>39m87ym1a7jzrljs5hlrfvks7vn9ntu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19314</id>
    <revision>
      <id>6173085</id>
      <parentid>6170701</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:21:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22105" xml:space="preserve">{{See Artikkel|1917−1919 tegutsenud omavalitsusorganist|Põhja-Eestis tegutsenud haldus- ja kohtuorgani|Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)}}
{{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2019}}
{{Asutus
|Nimi            = Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 12. aprill [[1917]]
|likvideeritud   = 23. aprill [[1919]]
|tüüp            = Esinduskogu
|eesmärk         = [[Seadusandlik võim]]
|peakorter       = [[Toompea loss]]
|asukoht         = [[Lossi plats]] 1a, 15165 Tallinn
|piirkond        = [[Autonoomne Eestimaa kubermang]] ja [[Eesti Vabariik]]
|juhtkond        = Maanõukogu juhatus, [[Maanõukogu Vanematekogu]]
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = [[Eesti Maavalitsus]], [[Eesti Ajutine Valitsus]]
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
'''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''', mitteametlikult tuntud ka kui '''(Ajutine) Maanõukogu''', '''Eesti Maanõukogu&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/3 Eestimaa kubermangu maanõukogu awamine.], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917&lt;/ref&gt;''', '''(Eesti) Maapäev''', '''Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu''', oli 1917. aastal [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[Linnavolikogu|linna]]- ja [[vallavolikogu]]de esindajatest moodustatud [[omavalitsus]]organ. Alates 1918. aasta novembrist kuni [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulekuni 1919. aasta aprillis tegutses Maanõukogu [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] rahvaesindusena.

== Maanõukogu loomine ==
[[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska]]
[[12. aprill]]il [[1917]] kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eestile suhtelise [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomia]] andnud otsuse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, mille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina ''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''.  

1917. aasta [[5. märts]]ist oktoobrini oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar [[Jaan Poska]]. 

Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti [[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Alustuseks valisid 23. mail kõik vallad oma esindajad (valijamehed), kes astusid 24.–25. juunil kokku maakondlikeks valimiskogudeks ning valisid endi seast saadikud nii kubermangu maanõukogusse kui ka kohalikku, maakondlikku [[maanõukogu]]sse. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, Ajutise Maanõukogu avakoosoleku ajaks oli selle liikmeks valitud 42 rahvaesindajat, oktoobris 1917 kasvas nende koguarv 62ni. Maanõukogu koosnes 62 liikmest. 7.–8. juulil (24.–25. juuni vkj) valiti [[Eesti haldusjaotus#Autonoomne Eestimaa kubermang|maakondade]] valijatekogude koosolekul valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta.

7. juunil 1917 valiti maakondades ja Paide linnas maa- ja linnanõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja [[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] rühmaks.

Tallinnas [[Estonia teatrisaal|Estonia teatrisaalis]] toimus 15. juulil (2. juuli vkj) 1917. aastal [[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]] ja [[Eesti Keskliit|Eesti Keskliidu]] korraldatud{{lisa viide}} [[Eesti Rahvuskogu (1917)|Eesti Rahvuskogu]] kongress&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/4 Eestimaa kubermangu rahwakongress], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917&lt;/ref&gt; kus saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu [[Valijamees|valijamehed]] ning [[linnavolikogu]]de, ühiskondlike organisatsioonide ja Eesti nõukogude esindajad. Üldpoliitilistes küsimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused ja sotsialistliku ja kommunistliku meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole, ja [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Kommunistliku liikumise algus|sotsialistid-enamlased, vähemlased]] ja [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Eesti]] [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|sots.-revolutsionäärid]],  [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaal-sotsialistid]] ja [[Eesti Tööerakond|tööerakond]]lased  lahkusid saalist. Kohalejäänud väljendasid soovi kindlustada õiguskorda ja vastustada võimu taotlevaid [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|tööliste ja saadikute nõukogu]]sid. 16.–17. juulil  (3.–4. juulil vkj) toimus Tallinnas [[Estonia kontserdisaal|Estonia kontserdisaalis]]  Eesti rahvuskongressi kogunemine. Kongressil võeti vastu otsus „Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvastele enesemääramisõigus]]t, [[Venemaa Vabariik|Venemaal demokraatliku]] [[Föderatsioon|föderatiivse vabariigi]] loomist. [[Rahvuskongress (1917)|Rahvuskongress]]i juhatusse kuulusid: [[Villem Tomingas]], [[Juhan Kukk]], [[Ado Birk]], [[Peeter Põld]], [[Konstantin Päts]] (esimees), [[Jüri Vilms]], [[Mihkel Juhkam]], [[Julius Seljamaa]], [[Theodor Käärik]], [[Juhan Kalm]], [[Julius Tarmisto|Julius Tarmisto (Grünberg)]], [[Adam Randalu|Adam Randalu (Bachmann)]].

=== Maanõukogu koosseis ===
Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta [[14. juuli]]l ([[1. juuli]]l [[vkj]]) [[Toompea lossi Valge saal|Toompea lossi Valges saal]]is. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja [[erakond]]likud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[Maaliit|maaliitlast]], 11 [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseeri]], 7 [[Eesti Demokraatlik Erakond|demokraati]], 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|radikaaldemokraat]]i, 1 [[Baltisakslased|baltisaksla]]ne, 1 [[Eestirootslane|eestirootslane]] ning 3 parteitut.

Augustis–septembris 1917. aastal saatsid uued valitud Eesti linnade [[linnavolikogu]]d oma esindajad Eesti Maanõukokku, kus saadikute arv tõusis 62-le.

=== Maanõukogu ülesanded ===
Maanõukogu ülesanded olid:
* Eestimaa kubermangu omavalitsusasjade ja majanduse juhtimine, 
*üldine administratiivne juhtimine, 
*maksvate seaduste põhjal maamaksude määramine ja jaotamine 
*muude kohalike ajutiste maksude määramine, 
*Maakassa ja rüütelkonna varade valitsemine, 
*kubermangu administratiivse juhtimise omavalitsuste tegevuse esialgsete määruste väljatöötamine.

=== Maanõukogu tegevus ===
Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919, ajutiseks esimeheks valiti [[Artur Vallner]], keda hiljem asendasid [[Otto Strandman]], [[Ado Birk]] ja [[Kaarel Parts]]. 

Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks [[Maanõukogu Vanematekogu]], mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 [[Konstantin Päts]]. 

Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]) jt.

23.-26. oktoober 1917 toimus Petrogradis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. 5. november (23. okt.) võtsid [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] poolt juhitud salgad Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim – Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]. 9. november (27. okt.) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja [[Viktor Kingissepp]] [[Eestimaa kubermangukomissar]]ilt Jaan Poskalt asjaajamise üle.

=== Ülevenemaalise Asutava Kogu valimised ===
1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel valiti Venemaa Asutavasse Kogusse, [[Eestimaa]]lt ja [[Liivimaa]] [[Eesti]] poolelt:  [[Jaan Anvelt]] – [[VSDTP]] ja &quot;maata- ning väiketalupoegade Keskkomitee&quot;,  [[Rudolf Vakmann]] – VSDTP ja &quot;maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee&quot;, [[Jüri Vilms]] – [[Eesti Tööerakond]], [[Hans Pöögelmann]] – VSDTP ja &quot;maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee&quot;,  [[Jaan Poska]] – Eesti Demokraatlik Blokk, [[Ivan Rabtšinski]] – VSDTP ja &quot;maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee&quot;, [[Julius Seljamaa]] – Eesti Tööerakond ja [[Jaan Tõnisson]] – [[Eesti Demokraatlik Erakond]].

15. novembril ([[vkj]]) 1917 kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/27/3 Maanõukogu otsus kõrgemast wõimust], Riigi Teataja, nr. 1, 27 november 1918&lt;/ref&gt;, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.
=== Eesti Asutav Kogu (1918) ===
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kuulutas [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutava Kogu]] valimised välja 25. (12. vkj) novembril 1917 koos senise Eesti rahvaesinduskogu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsusega. Kandidaatide esitamise lõpptähtajaks määrati 4. jaanuar (22. detsember vkj) ning valimiste läbiviimise kuupäevadeks 3. ja 4. veebruar (21. ja 22. jaanuar vkj) 1918, mil üldise, otsese ja salajase hääletuse teel pidavat valitama Eesti kodanike poolt 100-liikmeline esinduskogu.

Enamikus valimisjaoskondades viidi valimised läbi ettenähtud ajal 3. ja 4. veebruaril (21. ja 22. jaanuaril vkj), ent valimiseelsete ettevalmistustega mitte valmis jõudnud kohtades lükati see edasi 9. ja 10. veebruarile (27. ja 28. jaanuarile vkj). Nõukogude võimu vastase relvastatud väljaastumise vandenõu avastamisele viidates kehtestas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee aga ööl vastu 10. veebruari (28. jaanuari vkj) linnades sõjaseisukorra ja katkestas ka valimised, mistõttu jäid need täielikult ära Tartus, Narvas, mitmes väiksemas kohas ja enamikus sõjaväeosades ning Asutava Kogu moodustamine peatati.

== Kaksikvõim Eestis 1917. aastal ==
{{vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}}
Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, millal kumbki osapool (rahvusriigi pooldajad ja ühise nõukogude vabariikide liidu pooldajad) ei omanud otsustavat ülekaalu ning ei suutnud kindlustada [[ainuvõim]]u. Eestis oli kaks peavoolu: Eesti [[autonoomia]]t ja seejärel [[riiklik iseseisvus|iseseisvus]]t toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Eesti sotsialistid ning [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa SDTP]] [[Bolševikud|bolševikkude]] loodava ühise sotsialistliku riigi pooldajad [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Eesti kommunistid 1917. aasta kaksikvõimu aegu|eesti kommunistid]]. Algetapil toetasid Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseerid]]: [[Hans Kruus]], veel [[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]], [[Erast Meister]].

Rahvuslikud poliitilised erakonnad jagunesid omavahel mitmesse voolu või parteisse nagu kodanlise, kesk- ja põllumeeste parteid, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]] ja sotsialistide partei [[Mihkel Martna|Martna]] ja [[August Rei|Rei]]ga eesotsas. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna-Eesti rühm [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik rahvuslikud poliitilised erakonnad koos. 

Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse rühma, mõlemal olid oma häälekandjad. Ühe rühma juhtivad tegelased olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Otto Rästas]], [[Valter Klein]], [[Karl Rimm]], [[Rudolf Vakman]], neil oli ajakiri [[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]]. Teise rühma kuulusid [[Jakob Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann]] ja [[Peterson]], nende ajakiri oli [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]].

== Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon ==
{{Vaata|Eesti iseseisvuse manifest|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}}
Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi sõjategevust [[Petrograd]]i suunal läbi Läti ja Eesti.

[[19. veebruar]]il [[1918]] moodustas [[Maanõukogu Vanematekogu]] [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada [[Eesti iseseisvuse manifest]]. 

[[24. veebruar]]il 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele]], millega kuulutati välja iseseisev [[Eesti Vabariik]]. 

Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsus]]e eesotsas [[Konstantin Päts]]iga, [[Eesti välisministrite loend|välisministri]] kohuseid täitis [[Jaan Poska]]. 

Ajavahemikul [[3. mai|3.]]–[[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Inglismaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maanõukogu valitsust ''de facto'' iseseisva valitsusena Eestis.

== Iseseisvuse taastamine 1918. aasta novembris ==
[[19. november|19. novembril]] 1918 võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle.

20. novembril 1918 alanud Maanõukogu istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] fraktsioon.

[[10. detsember|10. detsembril]] 1918 sai Eesti esimese välislaenu 10 miljonit Soome marka.

[[5. aprill|5.]]–[[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised ning Maanõukogu lõpetas oma tegevuse seoses [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulemisega [[23. aprill]]il [[1919]]. 

Maanõukogu koosolekute protokollid avaldati trükituna [[1935]]. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka nõukogude ajal.

== Juhatus ja liikmed ==
=== Juhatus ===
&lt;table border = 1&gt;
&lt;tr bgcolor=&quot;#efefef&quot;&gt;&lt;th&gt;Staatus&lt;/th&gt;&lt;th&gt;Aeg&lt;/th&gt;&lt;th&gt;Nimi&lt;/th&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td&gt;Esimees&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[14. juuli]] – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Artur Vallner]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[25. oktoober]] 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Otto Strandman]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[27. november]] [[1918]] – 3. veebruar 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Ado Birk]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[3. veebruar]] – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Kaarel Parts]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td&gt;I abiesimees&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[27. juuli]] – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Jaan Teemant]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Jüri Jaakson]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;27. november 1918 – 3. veebruar 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Karl August Baars]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;3. veebruar – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Julius Seljamaa]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td&gt;II abiesimees&lt;/td&gt;&lt;td&gt;27. juuli – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Jüri Vilms]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Nikolai Köstner]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;27. november 1918 – 3. veebruar 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Karl Saral]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;3. veebruar – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Peeter Siegfried Põld]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td&gt;Ajutine sekretär&lt;/td&gt;&lt;td&gt;14. juuli – 27. juuli 1917&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Ado Birk]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;14. juuli – 27. juuli 1917&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Julius Seljamaa]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Sekretär&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. juuli – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Mart Kiirats]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 16. veebruar 1918&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Herman Kask]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. november 1918 – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Karl Ast]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Sekretäri I abi&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. juuli – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Rudolf Jaska]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Hugo Raudsepp]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. november 1918 – 3. veebruar 1919&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Victor Neggo]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;3. veebruar – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Jüri Parik]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Sekretäri II abi&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. juuli – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;Herman Kask&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;Victor Neggo&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. november 1918 – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;Hugo Raudsepp&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;/table&gt;

=== Liikmed ===
{{div col|3}}
#[[Juhan Mihkel Ainson]]
#[[Jaan Anvelt]] – heideti välja [[5. veebruar]]il [[1919]]
#[[Alma Ostra-Oinas|Alma Anvelt-Ostra]] – asendas [[20. november|20. novembril]] [[1918]] [[Jaan Treial]]it
#[[Christjan Arro]]
#[[Karl Ast|Karl Ast (Rumor)]] (oli ka sekretär)
#[[Eduard Aule]] – astus tagasi, teda asendas [[20. november|20. novembrist]] [[1918]] [[Jüri Parik]]
#[[Karl August Baars|Karl (Kaarel) August Baars]] (oli ka I abiesimees)
#[[Ado Birk|Ado (Aadu) Birk]] (oli ka esimees ja ajutine sekretär)
#[[Max Woldemar Bock]]
#[[Aleksander Ennemuist]]
#[[Karl Theodor Grau]]
#[[Jüri Jaakson]] (oli ka I abiesimees)
#[[Juhan Jaanuson]]
#[[Rudolf Jaska]] (oli ka sekretäri I abi)
#[[Peet Johanson]]
#[[Juhan Kalm]]
#[[Eduard Kansmann]]
#[[Herman Kask]] (oli ka sekretär ja sekretäri II abi) – suri [[16. veebruar|16. veebruaril]] 1918, teda asendas [[Mart Meos]]
#[[Mart Kiirats]] (oli ka sekretär)
#[[August Kohver]]
#[[Ivan Koort]]
#[[Hans Kruus]]
#[[Juhan Kukk]]
#[[Andres Kurrikoff]]
#[[Juhan Kurvits]]
#[[Timofei Kuusik]]
#[[Hugo Jakob Kuusner]] – alates [[13. september|13. septembrist]] [[1917]]
#[[Jaan Kärner]]
#[[Nikolai Köstner]] (oli ka II abiesimees)
#[[Juhan Lasn]]
#[[Tiido Lauri]]
#[[Anna Leetsmann]] – välja heidetud 5. veebruaril 1919
#[[Juhan Lehman]] – alates [[26. november|26. novembrist]] 1918
#[[Villem Maasik]]
#[[Mihkel Martna]] – astus tagasi 26. novembril 1918
#[[Mart Meos]] – asendas [[27. november|27. novembril]] 1918 [[Herman Kask]]e
#[[Friedrich Volrad Mikkelsaar]]
#[[Victor Neggo]] (oli ka sekretäri I ja II abi)
#[[Aleksander Oinas]] – asendas 26. novembril 1918 [[Karl Hugo Reiman]]it
#[[Aleksei Palm]]
#[[Jüri Parik]] – asendas 26. novembril 1918 [[Georg Eduard Aule]]t
#[[Kaarel Parts]] (oli ka esimees)
#[[Ants Piip]]
#[[Aleksander Podrätšik]]
#[[Peeter Siegfried Põld]] (oli ka abiesimees) 
#[[Konstantin Päts]]
#[[Hans Pöhl]]
#[[Hans Pöögelmann]] – välja heidetud 5. veebruaril 1919
#[[Jaan Raamot]]
#[[Hugo Raudsepp]] (ka sekretäri I ja II abi)
#[[Hugo Reiman|Hugo Karl Ferdinand Reiman]] – astus tagasi, teda asendas [[Aleksander Oinas]]
#[[Julius Reintam]]
#[[Hans Riiberg (Maanõukogu liige)|Hans Riiberg]]
#[[Hans Reinhold Roos]]
#[[Karl Saral]] (oli ka abiesimees)
#[[Julius Seljamaa]] (oli ka I abiesimees ja ajutine sekretär)
#[[Jaan Sihver]] – heideti pärast hukkumist [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]] 28. novembril 1918 välja (5. veebruaril 1919)
#[[Otto Strandman|Otto August Strandman]] (oli ka esimees)
#[[Jaan Teemant]] (oli ka I abiesimees)
#[[Jaan Treial]] – suri [[11. jaanuar]]il 1918
#[[Jaan Tõnisson]]
#[[Artur Vallner]] – (oli ka esimees) heideti välja 5. veebruaril 1919
#[[Aleksander Veiler]]
#[[Jüri Vilms]] (oli ka II abiesimees)
#[[Karl Johannes Virma]]
#[[Jaak Ümarik]]
{{div col end}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti iseseisvuspäev]]
*[[Riigikogu]]

==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{Commonscat}}
*[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000009277 Eesti Ajutine Maanõukogu (1917 - 1919)], The National Archives of Estonia
* [http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed/em_liikmed.html Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed] piltidega

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu | aeg=[[1917]]–[[1919]] | järgnev=[[Asutav Kogu]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Riigikogu]]
[[Kategooria:1917. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>kepsso0f59or8bcw7bx4rbrif9y4np3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173317</id>
      <parentid>6173085</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:26:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22185" xml:space="preserve">{{See Artikkel|1917−1919 tegutsenud Eestimaa Kubermangu omavalitsusorganist|maakondades asutatud maanõukogu kohta|maakonna maanõukogu|Põhja-Eestis tegutsenud haldus- ja kohtuorgani|Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)}}
{{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2019}}
{{Asutus
|Nimi            = Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 12. aprill [[1917]]
|likvideeritud   = 23. aprill [[1919]]
|tüüp            = Esinduskogu
|eesmärk         = [[Seadusandlik võim]]
|peakorter       = [[Toompea loss]]
|asukoht         = [[Lossi plats]] 1a, 15165 Tallinn
|piirkond        = [[Autonoomne Eestimaa kubermang]] ja [[Eesti Vabariik]]
|juhtkond        = Maanõukogu juhatus, [[Maanõukogu Vanematekogu]]
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = [[Eesti Maavalitsus]], [[Eesti Ajutine Valitsus]]
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
'''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''', mitteametlikult tuntud ka kui '''(Ajutine) Maanõukogu''', '''Eesti Maanõukogu&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/3 Eestimaa kubermangu maanõukogu awamine.], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917&lt;/ref&gt;''', '''(Eesti) Maapäev''', '''Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu''', oli 1917. aastal [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[Linnavolikogu|linna]]- ja [[vallavolikogu]]de esindajatest moodustatud [[omavalitsus]]organ. Alates 1918. aasta novembrist kuni [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulekuni 1919. aasta aprillis tegutses Maanõukogu [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] rahvaesindusena.

== Maanõukogu loomine ==
[[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska]]
[[12. aprill]]il [[1917]] kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eestile suhtelise [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomia]] andnud otsuse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, mille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina ''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''.  

1917. aasta [[5. märts]]ist oktoobrini oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar [[Jaan Poska]]. 

Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti [[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Alustuseks valisid 23. mail kõik vallad oma esindajad (valijamehed), kes astusid 24.–25. juunil kokku maakondlikeks valimiskogudeks ning valisid endi seast saadikud nii kubermangu maanõukogusse kui ka kohalikku, maakondlikku [[maanõukogu]]sse. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, Ajutise Maanõukogu avakoosoleku ajaks oli selle liikmeks valitud 42 rahvaesindajat, oktoobris 1917 kasvas nende koguarv 62ni. Maanõukogu koosnes 62 liikmest. 7.–8. juulil (24.–25. juuni vkj) valiti [[Eesti haldusjaotus#Autonoomne Eestimaa kubermang|maakondade]] valijatekogude koosolekul valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta.

7. juunil 1917 valiti maakondades ja Paide linnas maa- ja linnanõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja [[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] rühmaks.

Tallinnas [[Estonia teatrisaal|Estonia teatrisaalis]] toimus 15. juulil (2. juuli vkj) 1917. aastal [[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]] ja [[Eesti Keskliit|Eesti Keskliidu]] korraldatud{{lisa viide}} [[Eesti Rahvuskogu (1917)|Eesti Rahvuskogu]] kongress&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/4 Eestimaa kubermangu rahwakongress], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917&lt;/ref&gt; kus saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu [[Valijamees|valijamehed]] ning [[linnavolikogu]]de, ühiskondlike organisatsioonide ja Eesti nõukogude esindajad. Üldpoliitilistes küsimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused ja sotsialistliku ja kommunistliku meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole, ja [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Kommunistliku liikumise algus|sotsialistid-enamlased, vähemlased]] ja [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Eesti]] [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|sots.-revolutsionäärid]],  [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaal-sotsialistid]] ja [[Eesti Tööerakond|tööerakond]]lased  lahkusid saalist. Kohalejäänud väljendasid soovi kindlustada õiguskorda ja vastustada võimu taotlevaid [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|tööliste ja saadikute nõukogu]]sid. 16.–17. juulil  (3.–4. juulil vkj) toimus Tallinnas [[Estonia kontserdisaal|Estonia kontserdisaalis]]  Eesti rahvuskongressi kogunemine. Kongressil võeti vastu otsus „Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvastele enesemääramisõigus]]t, [[Venemaa Vabariik|Venemaal demokraatliku]] [[Föderatsioon|föderatiivse vabariigi]] loomist. [[Rahvuskongress (1917)|Rahvuskongress]]i juhatusse kuulusid: [[Villem Tomingas]], [[Juhan Kukk]], [[Ado Birk]], [[Peeter Põld]], [[Konstantin Päts]] (esimees), [[Jüri Vilms]], [[Mihkel Juhkam]], [[Julius Seljamaa]], [[Theodor Käärik]], [[Juhan Kalm]], [[Julius Tarmisto|Julius Tarmisto (Grünberg)]], [[Adam Randalu|Adam Randalu (Bachmann)]].

=== Maanõukogu koosseis ===
Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta [[14. juuli]]l ([[1. juuli]]l [[vkj]]) [[Toompea lossi Valge saal|Toompea lossi Valges saal]]is. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja [[erakond]]likud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[Maaliit|maaliitlast]], 11 [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseeri]], 7 [[Eesti Demokraatlik Erakond|demokraati]], 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|radikaaldemokraat]]i, 1 [[Baltisakslased|baltisaksla]]ne, 1 [[Eestirootslane|eestirootslane]] ning 3 parteitut.

Augustis–septembris 1917. aastal saatsid uued valitud Eesti linnade [[linnavolikogu]]d oma esindajad Eesti Maanõukokku, kus saadikute arv tõusis 62-le.

=== Maanõukogu ülesanded ===
Maanõukogu ülesanded olid:
* Eestimaa kubermangu omavalitsusasjade ja majanduse juhtimine, 
*üldine administratiivne juhtimine, 
*maksvate seaduste põhjal maamaksude määramine ja jaotamine 
*muude kohalike ajutiste maksude määramine, 
*Maakassa ja rüütelkonna varade valitsemine, 
*kubermangu administratiivse juhtimise omavalitsuste tegevuse esialgsete määruste väljatöötamine.

=== Maanõukogu tegevus ===
Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919, ajutiseks esimeheks valiti [[Artur Vallner]], keda hiljem asendasid [[Otto Strandman]], [[Ado Birk]] ja [[Kaarel Parts]]. 

Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks [[Maanõukogu Vanematekogu]], mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 [[Konstantin Päts]]. 

Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]) jt.

23.-26. oktoober 1917 toimus Petrogradis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. 5. november (23. okt.) võtsid [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] poolt juhitud salgad Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim – Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]. 9. november (27. okt.) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja [[Viktor Kingissepp]] [[Eestimaa kubermangukomissar]]ilt Jaan Poskalt asjaajamise üle.

=== Ülevenemaalise Asutava Kogu valimised ===
1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel valiti Venemaa Asutavasse Kogusse, [[Eestimaa]]lt ja [[Liivimaa]] [[Eesti]] poolelt:  [[Jaan Anvelt]] – [[VSDTP]] ja &quot;maata- ning väiketalupoegade Keskkomitee&quot;,  [[Rudolf Vakmann]] – VSDTP ja &quot;maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee&quot;, [[Jüri Vilms]] – [[Eesti Tööerakond]], [[Hans Pöögelmann]] – VSDTP ja &quot;maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee&quot;,  [[Jaan Poska]] – Eesti Demokraatlik Blokk, [[Ivan Rabtšinski]] – VSDTP ja &quot;maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee&quot;, [[Julius Seljamaa]] – Eesti Tööerakond ja [[Jaan Tõnisson]] – [[Eesti Demokraatlik Erakond]].

15. novembril ([[vkj]]) 1917 kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/27/3 Maanõukogu otsus kõrgemast wõimust], Riigi Teataja, nr. 1, 27 november 1918&lt;/ref&gt;, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.
=== Eesti Asutav Kogu (1918) ===
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kuulutas [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutava Kogu]] valimised välja 25. (12. vkj) novembril 1917 koos senise Eesti rahvaesinduskogu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsusega. Kandidaatide esitamise lõpptähtajaks määrati 4. jaanuar (22. detsember vkj) ning valimiste läbiviimise kuupäevadeks 3. ja 4. veebruar (21. ja 22. jaanuar vkj) 1918, mil üldise, otsese ja salajase hääletuse teel pidavat valitama Eesti kodanike poolt 100-liikmeline esinduskogu.

Enamikus valimisjaoskondades viidi valimised läbi ettenähtud ajal 3. ja 4. veebruaril (21. ja 22. jaanuaril vkj), ent valimiseelsete ettevalmistustega mitte valmis jõudnud kohtades lükati see edasi 9. ja 10. veebruarile (27. ja 28. jaanuarile vkj). Nõukogude võimu vastase relvastatud väljaastumise vandenõu avastamisele viidates kehtestas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee aga ööl vastu 10. veebruari (28. jaanuari vkj) linnades sõjaseisukorra ja katkestas ka valimised, mistõttu jäid need täielikult ära Tartus, Narvas, mitmes väiksemas kohas ja enamikus sõjaväeosades ning Asutava Kogu moodustamine peatati.

== Kaksikvõim Eestis 1917. aastal ==
{{vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}}
Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, millal kumbki osapool (rahvusriigi pooldajad ja ühise nõukogude vabariikide liidu pooldajad) ei omanud otsustavat ülekaalu ning ei suutnud kindlustada [[ainuvõim]]u. Eestis oli kaks peavoolu: Eesti [[autonoomia]]t ja seejärel [[riiklik iseseisvus|iseseisvus]]t toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Eesti sotsialistid ning [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa SDTP]] [[Bolševikud|bolševikkude]] loodava ühise sotsialistliku riigi pooldajad [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Eesti kommunistid 1917. aasta kaksikvõimu aegu|eesti kommunistid]]. Algetapil toetasid Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseerid]]: [[Hans Kruus]], veel [[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]], [[Erast Meister]].

Rahvuslikud poliitilised erakonnad jagunesid omavahel mitmesse voolu või parteisse nagu kodanlise, kesk- ja põllumeeste parteid, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]] ja sotsialistide partei [[Mihkel Martna|Martna]] ja [[August Rei|Rei]]ga eesotsas. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna-Eesti rühm [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik rahvuslikud poliitilised erakonnad koos. 

Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse rühma, mõlemal olid oma häälekandjad. Ühe rühma juhtivad tegelased olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Otto Rästas]], [[Valter Klein]], [[Karl Rimm]], [[Rudolf Vakman]], neil oli ajakiri [[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]]. Teise rühma kuulusid [[Jakob Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann]] ja [[Peterson]], nende ajakiri oli [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]].

== Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon ==
{{Vaata|Eesti iseseisvuse manifest|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}}
Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi sõjategevust [[Petrograd]]i suunal läbi Läti ja Eesti.

[[19. veebruar]]il [[1918]] moodustas [[Maanõukogu Vanematekogu]] [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada [[Eesti iseseisvuse manifest]]. 

[[24. veebruar]]il 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele]], millega kuulutati välja iseseisev [[Eesti Vabariik]]. 

Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsus]]e eesotsas [[Konstantin Päts]]iga, [[Eesti välisministrite loend|välisministri]] kohuseid täitis [[Jaan Poska]]. 

Ajavahemikul [[3. mai|3.]]–[[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Inglismaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maanõukogu valitsust ''de facto'' iseseisva valitsusena Eestis.

== Iseseisvuse taastamine 1918. aasta novembris ==
[[19. november|19. novembril]] 1918 võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle.

20. novembril 1918 alanud Maanõukogu istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] fraktsioon.

[[10. detsember|10. detsembril]] 1918 sai Eesti esimese välislaenu 10 miljonit Soome marka.

[[5. aprill|5.]]–[[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised ning Maanõukogu lõpetas oma tegevuse seoses [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulemisega [[23. aprill]]il [[1919]]. 

Maanõukogu koosolekute protokollid avaldati trükituna [[1935]]. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka nõukogude ajal.

== Juhatus ja liikmed ==
=== Juhatus ===
&lt;table border = 1&gt;
&lt;tr bgcolor=&quot;#efefef&quot;&gt;&lt;th&gt;Staatus&lt;/th&gt;&lt;th&gt;Aeg&lt;/th&gt;&lt;th&gt;Nimi&lt;/th&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td&gt;Esimees&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[14. juuli]] – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Artur Vallner]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[25. oktoober]] 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Otto Strandman]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[27. november]] [[1918]] – 3. veebruar 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Ado Birk]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[3. veebruar]] – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Kaarel Parts]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td&gt;I abiesimees&lt;/td&gt;&lt;td&gt;[[27. juuli]] – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Jaan Teemant]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Jüri Jaakson]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;27. november 1918 – 3. veebruar 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Karl August Baars]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;3. veebruar – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Julius Seljamaa]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td&gt;II abiesimees&lt;/td&gt;&lt;td&gt;27. juuli – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Jüri Vilms]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Nikolai Köstner]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;27. november 1918 – 3. veebruar 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Karl Saral]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;&lt;/td&gt;&lt;td&gt;3. veebruar – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Peeter Siegfried Põld]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;&lt;td&gt;Ajutine sekretär&lt;/td&gt;&lt;td&gt;14. juuli – 27. juuli 1917&lt;/td&gt;&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Ado Birk]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;14. juuli – 27. juuli 1917&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Julius Seljamaa]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Sekretär&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. juuli – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Mart Kiirats]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 16. veebruar 1918&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Herman Kask]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. november 1918 – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Karl Ast]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Sekretäri I abi&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. juuli – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Rudolf Jaska]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Hugo Raudsepp]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. november 1918 – 3. veebruar 1919&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Victor Neggo]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;3. veebruar – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;[[Jüri Parik]]&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;Sekretäri II abi&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. juuli – 25. oktoober 1917&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;Herman Kask&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;25. oktoober 1917 – 27. november 1918&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;Victor Neggo&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;tr&gt;
&lt;td&gt;&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;27. november 1918 – 23. aprill 1919&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;&lt;center&gt;Hugo Raudsepp&lt;/center&gt;&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;

&lt;/table&gt;

=== Liikmed ===
{{div col|3}}
#[[Juhan Mihkel Ainson]]
#[[Jaan Anvelt]] – heideti välja [[5. veebruar]]il [[1919]]
#[[Alma Ostra-Oinas|Alma Anvelt-Ostra]] – asendas [[20. november|20. novembril]] [[1918]] [[Jaan Treial]]it
#[[Christjan Arro]]
#[[Karl Ast|Karl Ast (Rumor)]] (oli ka sekretär)
#[[Eduard Aule]] – astus tagasi, teda asendas [[20. november|20. novembrist]] [[1918]] [[Jüri Parik]]
#[[Karl August Baars|Karl (Kaarel) August Baars]] (oli ka I abiesimees)
#[[Ado Birk|Ado (Aadu) Birk]] (oli ka esimees ja ajutine sekretär)
#[[Max Woldemar Bock]]
#[[Aleksander Ennemuist]]
#[[Karl Theodor Grau]]
#[[Jüri Jaakson]] (oli ka I abiesimees)
#[[Juhan Jaanuson]]
#[[Rudolf Jaska]] (oli ka sekretäri I abi)
#[[Peet Johanson]]
#[[Juhan Kalm]]
#[[Eduard Kansmann]]
#[[Herman Kask]] (oli ka sekretär ja sekretäri II abi) – suri [[16. veebruar|16. veebruaril]] 1918, teda asendas [[Mart Meos]]
#[[Mart Kiirats]] (oli ka sekretär)
#[[August Kohver]]
#[[Ivan Koort]]
#[[Hans Kruus]]
#[[Juhan Kukk]]
#[[Andres Kurrikoff]]
#[[Juhan Kurvits]]
#[[Timofei Kuusik]]
#[[Hugo Jakob Kuusner]] – alates [[13. september|13. septembrist]] [[1917]]
#[[Jaan Kärner]]
#[[Nikolai Köstner]] (oli ka II abiesimees)
#[[Juhan Lasn]]
#[[Tiido Lauri]]
#[[Anna Leetsmann]] – välja heidetud 5. veebruaril 1919
#[[Juhan Lehman]] – alates [[26. november|26. novembrist]] 1918
#[[Villem Maasik]]
#[[Mihkel Martna]] – astus tagasi 26. novembril 1918
#[[Mart Meos]] – asendas [[27. november|27. novembril]] 1918 [[Herman Kask]]e
#[[Friedrich Volrad Mikkelsaar]]
#[[Victor Neggo]] (oli ka sekretäri I ja II abi)
#[[Aleksander Oinas]] – asendas 26. novembril 1918 [[Karl Hugo Reiman]]it
#[[Aleksei Palm]]
#[[Jüri Parik]] – asendas 26. novembril 1918 [[Georg Eduard Aule]]t
#[[Kaarel Parts]] (oli ka esimees)
#[[Ants Piip]]
#[[Aleksander Podrätšik]]
#[[Peeter Siegfried Põld]] (oli ka abiesimees) 
#[[Konstantin Päts]]
#[[Hans Pöhl]]
#[[Hans Pöögelmann]] – välja heidetud 5. veebruaril 1919
#[[Jaan Raamot]]
#[[Hugo Raudsepp]] (ka sekretäri I ja II abi)
#[[Hugo Reiman|Hugo Karl Ferdinand Reiman]] – astus tagasi, teda asendas [[Aleksander Oinas]]
#[[Julius Reintam]]
#[[Hans Riiberg (Maanõukogu liige)|Hans Riiberg]]
#[[Hans Reinhold Roos]]
#[[Karl Saral]] (oli ka abiesimees)
#[[Julius Seljamaa]] (oli ka I abiesimees ja ajutine sekretär)
#[[Jaan Sihver]] – heideti pärast hukkumist [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]] 28. novembril 1918 välja (5. veebruaril 1919)
#[[Otto Strandman|Otto August Strandman]] (oli ka esimees)
#[[Jaan Teemant]] (oli ka I abiesimees)
#[[Jaan Treial]] – suri [[11. jaanuar]]il 1918
#[[Jaan Tõnisson]]
#[[Artur Vallner]] – (oli ka esimees) heideti välja 5. veebruaril 1919
#[[Aleksander Veiler]]
#[[Jüri Vilms]] (oli ka II abiesimees)
#[[Karl Johannes Virma]]
#[[Jaak Ümarik]]
{{div col end}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti iseseisvuspäev]]
*[[Riigikogu]]

==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{Commonscat}}
*[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000009277 Eesti Ajutine Maanõukogu (1917 - 1919)], The National Archives of Estonia
* [http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed/em_liikmed.html Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed] piltidega

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu | aeg=[[1917]]–[[1919]] | järgnev=[[Asutav Kogu]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Riigikogu]]
[[Kategooria:1917. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>k1aogmjsnefh4w7klri32zenzjz9k0d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Avamus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19358</id>
    <revision>
      <id>6172984</id>
      <parentid>6168696</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:22:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="796" xml:space="preserve">[[Pilt:Eesti_pealiskord.png|pisi|400px|[[Eesti]] [[Aluspõhi|aluspõhja]] [[ladestu]]te avamused]]

[[Kiht (geoloogia)|Kihi]] või mõne muu [[Geoloogiline struktuur|geoloogilise struktuuri]] '''avamus''' on ala, millel [[Pinnakate|pinnakatte]] puudumisel [[Paljandumine|paljanduks]] see kiht või struktuur.

Avamus ei tähenda seda, et vastavad kihid peaksid paljanduma maapinnal. Eestis on nad enamasti kaetud pealiskorra ülemise osa ehk pinnakattega.

Avamust eristatakse kihi [[Leviala (geoloogia)|levialast]], mis on ala, kus vastavad kihid levivad, olenemata sellest, kui sügaval nad lasuvad ja mitme kihi poolt on kaetud. Näiteks [[Kambrium]]i [[ladestu]] setendid on levinud suuremal osal [[Eesti]]st, kuid avamus hõlmab vaid kitsast riba Põhja-Eestis.

[[Kategooria:Stratigraafia]]</text>
      <sha1>0qtr0p2sdxzwsnknjjhndvp5kqtr02p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173099</id>
      <parentid>6172984</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:48:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Andres teisaldas lehekülje [[Avamusala]] pealkirja [[Avamus]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="796" xml:space="preserve">[[Pilt:Eesti_pealiskord.png|pisi|400px|[[Eesti]] [[Aluspõhi|aluspõhja]] [[ladestu]]te avamused]]

[[Kiht (geoloogia)|Kihi]] või mõne muu [[Geoloogiline struktuur|geoloogilise struktuuri]] '''avamus''' on ala, millel [[Pinnakate|pinnakatte]] puudumisel [[Paljandumine|paljanduks]] see kiht või struktuur.

Avamus ei tähenda seda, et vastavad kihid peaksid paljanduma maapinnal. Eestis on nad enamasti kaetud pealiskorra ülemise osa ehk pinnakattega.

Avamust eristatakse kihi [[Leviala (geoloogia)|levialast]], mis on ala, kus vastavad kihid levivad, olenemata sellest, kui sügaval nad lasuvad ja mitme kihi poolt on kaetud. Näiteks [[Kambrium]]i [[ladestu]] setendid on levinud suuremal osal [[Eesti]]st, kuid avamus hõlmab vaid kitsast riba Põhja-Eestis.

[[Kategooria:Stratigraafia]]</text>
      <sha1>0qtr0p2sdxzwsnknjjhndvp5kqtr02p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tehisintellekt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>22364</id>
    <revision>
      <id>6173168</id>
      <parentid>6164857</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:54:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18640" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}
'''Tehisintellekt''' ehk '''tehisaru'''&lt;ref&gt;Leho Lamus, [https://leht.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus Millises suunas toimub keeleuuendus?] Postimees, AK, 23.01.2021.&lt;/ref&gt; ehk '''kunstlik intellekt''' on [[masin]]a [[intellekt]]. '''Tehisintellektiks''' nimetatakse ka [[arvutiteadus]]e haru, mis uurib [[intelligentne agent|intelligentseid agente]] – [[seade|seadmeid]], mis [[taju]]vad oma [[keskkond]]a ning sooritavad [[toiming]]uid, mis maksimeerivad mingi [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamise tõenäosust. Kõnekeeles räägitakse '''tehisintellektist''', kui masin jäljendab inimese [[vaim (mens)|vaim]]ule iseloomulikuks peetavaid tegevusi, näiteks [[õppimine|õppimist]] ja [[ülesannete lahendamine|ülesannete lahendamist]]&lt;ref&gt;Russell, Norwig 2009: 2.&lt;/ref&gt;.

Termini võttis kasutusele [[1956]]. aastal [[John McCarthy]], kes defineerib tehisintellekti teadusena intelligentsete masinate loomisest.

Valdkond sai alguse väitest, et [[inimene|inimeste]] [[intellekt]]i saab nii täpselt kirjeldada, et seda saab masinaga jäljendada. See tekitab küsimusi [[mõistus]]e olemusest ja teadusliku ülbuse piiridest. Neid teemasid on käsitlenud [[müüt|müüdid]], [[ilukirjandus]] ja [[filosoofia]] juba [[antiikaeg|antiikajast]].

Tehisintellekti väljatöötamine stimuleerib tänapäeval paljude [[informaatika]] probleemide lahendamist.

== Ajalugu ==

Tehisolenditest on juba antiikajast peale juttu olnud. Sealt edasi on neid palju mainitud ulmeteostes, näiteks [[Mary Shelley]] raamatus [[Frankenstein]].

Tehisintellekti sünniajaks peetakse aastaid 1952–1956, siis loodi esimesed intelligentsed masinad. Tehisintellekti kuldseteks aastateks peetakse vahemikku 1956–1974. Selle aja jooksul loodi palju uusi programme ning teadlastel tekkisid ideed, kuidas ja milliseks tuleks tehisintellekte luua ja arendada. Aastatel 1974–1980 (TI esimene talv) jäi areng seisma, sest teadlastel ei olnud enam piisavalt võimsaid arvuteid: loodud masinad suutsid toime tulla vaid kõige kergemate ülesannetega. Kuna edasist arengut ei toimunud, ei olnud rahastajad rahul ning raha vähesuse tõttu tuli töö pooleli jätta. Sellest hoolimata said teadlased edasi töötada ning buumi ajal (1980–1987) 
tuldi välja uute võimsamate programmidega tänu Jaapanis tegutsevale Rahvusvahelise Kaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumile. Edasine areng selles valdkonnas käis üles-alla. 1991. aastal ei olnud 1981. aastaks planeeritud saavutused veel valminud. See põhjustas nii sponsorites kui ka teadlastes pettumust ja soovi edasi töötada ei olnud.

Suurem läbimurre selles valdkonnas toimus 20. sajandi lõpus ning 21. sajandi alguses. Jõuti paljude sihtmärkideni, mistõttu sai tehisintellekti valdkond laieneda ning luua võimsamaid masinaid.

== Harud ==
=== Loogiline tehisintellekt ===

Kõik, mida programm teab maailmast, konkreetsest olukorrast ja tingimustest ning oma eesmärkidest, on väljendatud [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] keele lausete abil. Programm otsustab, mida teha, järeldades, et teatud tegevused sobivad eesmärkide saavutamiseks.

=== Otsing ===

Tehisintellekti programmid peavad tihti uurima väga suurt arvu võimalusi, näiteks käike [[male]]s või järeldusi [[automaatne teoreemitõestamine|teoreemitõestamise]] programmis. Pidevalt tehakse avastusi, kuidas teha seda tõhusamalt eri valdkondades.

=== Mustrite avastamine ===

Kui programm teeb vaatlusi, siis on ta sageli programmeeritud võrdlema seda [[muster|mustriga]]. Näiteks nägemisvõimega programm võib üritada sobitada nina ja silmade mustrit vastuvõetava pildiga, et tuvastada nägu. Keerulisemad mustrid, näiteks naturaalkeele tekstis, maleseisus või mõne sündmuse ajaloos on samuti uurimisobjektid. Keerulised mustrid nõuavad teistsuguseid meetodeid kui lihtsad mustrid, mida on uuritud kõige rohkem.

=== Teadmiste esitus ===

Fakte ümbritseva maailma kohta tuleb esitada mingil viisil. Tavaliselt on kasutusel matemaatilise loogika keeled. Vaja on esitada objekte, omadusi, kategooriaid, objektidevahelisi seoseid, sündmusi, olekut ja aega, põhjuseid ja tagajärgi, teadmisi teadmiste kohta (mida me teame selle kohta, mida teised inimesed teavad) ning palju muud.

=== Järeldamine ===

Mõnest faktist saab järeldada teisi. [[Deduktsioon]] on piisav teatud eesmärkidel, kuid uusi, mittemonotoonse järeldamise meetodeid on lisatud [[loogika]]sse alates 1970-ndatest. Mittemonotoonse järeldamise lihtsaim näide on vaikimisi järeldamine, kus otsus tuleb vaikimisi järeldada, kuid otsuse võib tagasi võtta, kui ilmneb tõendeid, mis väidavad vastupidist. Näiteks kui me kuuleme lindu laulmas, siis me võime järeldada, et see oskab lennata, aga selle otsuse võib muuta vastupidiseks, kui me kuuleme, et tegu on mõne lennuvõimetu linnuliigi häälitsustega.

=== Terve mõistuse teadmised ja arutlemine ===

See on tehisintellekti valdkond, mis on kõige kaugemal inimtasemest, olenemata sellest, et see on olnud aktiivne uurimisvaldkond alates 1950-ndatest. Kuigi on tehtud märgatavaid edusamme, on siiski vaja uusi ideid.

=== Kogemusest õppimine ===

On programme, mis õpivad kogemustest. [[Närvivõrk]]udel põhinevad lähenemised tehisintellektile spetsialiseeruvad kogemustest õppimisele. Samuti õpitakse loogikas väljendatud reegleid. Programmid suudavad õppida ainult seda, mida faktid või nende käitumiste [[formalism]]id suudavad esitada. Senistel õppivatel süsteemidel on aga väga piiratud võimalused teadmiste esitamiseks.{{lisa viide}} 2016. aasta alguses võitis [[Google|Google'ile]] kuuluva Suurbritannia firma [[DeepMind]] loodud arvutiprogramm [[AlphaGo]] esimest korda ajaloos [[Euroopa]] meistrit Fan Huid [[go]]-mängus viis korda järjest. See oli esimene kord, kui arvutiprogramm võitis professionaalset mängijat.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/jan/27/google-hits-ai-milestone-as-computer-beats-go-grandmaster &quot;Google AI in landmark victory over Go grandmaster&quot;] The Guardian, 27. jaanuar 2016&lt;/ref&gt;

=== Plaanimine ===

Plaanimisprogrammid asuvad tööle üldiste [[fakt]]idega maailmast (eriti tegevuste tagajärgedest), konkreetsest olukorrast ja eesmärgiga. Nende põhjal luuakse [[strateegia]] eesmärgi saavutamiseks. Üldjuhul on strateegia lihtsalt tegevuste järjekord.

=== Seletatav tehisintellekt ===

Seletatav tehisintellekt (i.k. [[:en:Explainable Artificial Intelligence]]) on valdkond, kus eesmärk ei ole mitte ainult see, et tehisintellekt suudaks hästi ülesandeid lahendada, vaid ka see, et inimesed saaksid lahenduskäigust aru, vähemalt osalisel määral. Näiteks kui tehisintellekt teeb otsuse taotlejale mitte laenu anda, siis on Euroopa Liidu [[isikuandmete kaitse üldmäärus]]e regulatsioonide alusel õigus inimesel nõuda seletust, et mis loogika alusel selline otsus tehti. Tehisnärvivõrgud on küll ühed parimad olemasolevad meetodid selliste otsuste tegemiseks vähima arvu vigadega, kuid sellise võrgu otsust on väga raske seletada või põhjendada. Seletatava tehisintellekti valdkonnas otsitakse võimalusi lahenduskäikude seletamiseks erinevatele sihtgruppidele, vajadusel parema selgituse huvides ka ennustuste kõrgemat vigade määra aktsepteerides.

== Rakendused ==
=== Mängud ===

Mõnesaja euro eest saab osta masina, mis suudab [[male]]t mängida meistri tasemel. Nende sees on veidi tehisintellekti, aga nad mängivad inimeste vastu hästi peamiselt toore jõuga: vaadatakse läbi mitusada tuhat käiku. 

Pikka aega peeti go mängu tehisintellekti jaoks liiga keeruliseks, kättesaamatuks, sest mängus on oluliselt rohkem võimalusi kui males. Erinevad programmid mängisid küll üha paremini aga jäid ikka alla parimate inimmängijate, professionaalide tasemele. Enne 2015 aastat oletati, et tehisintellekt, arvutiprogramm jõuab (selles mängus parimate) inimeste mängutasemele umbes kümne aasta pärast vms). Aga programmeerijate jõupingutused ja tehnoloogia areng tõi muutuse varem kui osati arvata.
Oluline samm tehisintellekti arengus toimus 2015 aastal kui ettevõte [[DeepMind]] lõi iseõppiva tehisnärvivõrkudel põhineva programmi Alphago (vt samal teemal ka [[Go#AlphaGo]]), mis suutis võita Euroopa parimat profimängijat Fan Huid. 2017 aastal võitis programm maailma parimat [[hiina]] mängijat Ke Jie'd. 

AlphaGo tugines läbi ajaloo toimunud parimate [[''go'']]mängude analüüsile. Edasiarendused AlphaGo Zero ja AlphaZero olid veelgi tugevamad tehisintellekti programmid, mis iseõppimise kaudu saavutasid lühikese aja jooksul inimese võimekust ületava taseme. Nendes programmides mängis tehisintellekt iseendaga, teades vaid mängureegleid. See tähendab, et ta õppis iseseisvalt nö nullist selgeks parimad käigud, parima taktika ja efektiivseima strateegia. Ühtlasi õppisid need programmid selgeks ka [[shōgi|''shōgi'']] (jaapani male) ning [[male]], alistades aastal 2017 kõrgeima reitinguga maleprogrammi (Stockfish). Sellega näitasid need iseõppivad programmid, et tegemist pole kitsalt ainult ühele mängule orienteeritud tehisintellektiga vaid millegi üldisemaga, mis suudab ka täiesti teistsuguses mängus saavutada tipptaseme, mis ületab inimese võimekust, tema intellektuaalset taset. 

Nii, et alaosa &quot;Mängud&quot; algusosast jääv mulje nagu tehisintellekt oleks miski madalamatasemeline projekt, mis mängus inimese intellektiga kasutab nö toorest jõudu, jäädes inimintellektist kaugele maha..on hetke teadmiste juures küllalt eksitav väide. Maailm muutub kiiresti. Praeguseks hetkeks (2022 aasta alguses) on tehisintellekt arenenud muuhulgas ka läbi inimeste poolt loodud keerukate loogiliste, intelligentsete mängude õppimise ja paraku ületanud selle õppimise käigus (mitmed) inimese ([[aju]]) võimete piirid. Tuleb tõele au andes tunnistada, et mängud on oluline õppimise viis. Nii inimese kui ka tehisintellekti arengu jaoks.

=== Kõnetuvastus ===
{{Vaata|Kõnetuvastus}}
[[1990. aastad|1990-ndatel]] jõudis arvutite kõnetuvastus praktilise tasemeni. [[United Airlines]] vahetas oma lennuinfo [[Sõrmistik|klaviatuur]]isüsteemi süsteemiga, mis kasutab lennunumbrite ja linnanimede kõnetuvastust. Kuigi arvuteid on võimalik juhtida häälkäskudega, on enamik kasutajaid läinud tagasi klaviatuuri ja hiire juurde, kuna need on siiani mugavamad.

=== Loomuliku keele mõistmine ===

Sõnade vastuvõtt arvuti poolt ei ole piisav. Lausete läbi töötamine ei ole samuti piisav. Arvuti peaks mõistma valdkonda, mille kohta see tekst on. See on praegu võimalik väga vähestes valdkondades.

=== Masinnägemine ===

Maailm koosneb [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelistest]] objektidest, kuid sisend inimese silma ning arvutite kaameratesse on [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmeline]]. Mõned kasulikud programmid võivad töötada ainult kahemõõtmelise infoga, kuid täielik masinnägemine vajab osalist kolmemõõtmelist informatsiooni, mis ei ole lihtsalt kogum kahemõõtmelisi vaateid. Otseseid kolmemõõtmelise informatsiooni esitamise viise on vähe ning need ei ole nii head kui inimeste kasutatav.

=== Ekspertsüsteemid ===

Ekspertsüsteem on tarkvara, mis üritab leida lahenduse probleemile, mis muidu nõuaks ühe või mitme inimeksperdi tööd. Ekspertsüsteemid on kõige levinumad mingis kindlas probleemide valdkonnas ning on üks traditsioonilisemaid tehisintellekti rakendusi ja uurimisvaldkondi. Inimeksperdi töö simuleerimiseks on mitmeid meetodeid, levinuimad on teadmiste baasi loomine, mis formaliseerib valdkonna eksperdi teadmised, et teadmisi hoida rakendataval kujul. Ekspertsüsteem võib sisaldada ka iseõppivat komponenti.

== Filosoofia ==

Tehisintellekt, lubades pakkuda inimmõistusele omaseid võimeid, on filosoofidele nii katsumuseks kui ka inspiratsiooniks. Kas masinate intelligentsil on piire? Kas on olemuslikke erinevusi tehisintellekti ja inimintellekti vahel? Kas masin võib omada mõistust ja teadvust?

Tehisintellekti peamine filosoofiline küsimus on: kas tehisintellekt on olemas ehk [[Alan Turing]]i sõnul kas masin saab mõtelda. Küsimuse filosoofilisus tuleb sellest, et intellekti ja [[mõtlemine|mõtlemise]] [[mõiste]] ei taha alluda teaduslikule määratlemisele ning neil on suur moraalne, religioosne ja juriidiline tähtsus. Moraalne ja juriidiline staatus oleneb ka [[vaimuseisund]]itest: ainult mõistusega indiviidid on moraalisubjektid ja ainult neile saab teha moraalset kahju, näiteks neid [[reetmine|reeta]]. Ainult tundlikele indiviididele saab tekitada valu ja kannatust. Et [[arvuti]]d jätavad mulje, nagu nad tegeleksid intellektuaalse tegevusega, tekib küsimus, kas nad tõesti mõtlevad. Ja kui nad mõtlevad, kas neil on siis samasugused õigused nagu inimestel?&lt;ref name=&quot;iep&quot;&gt;[[Larry Hauser]]. [http://www.iep.utm.edu/art-inte/ Artificial Intelligence], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]].&lt;/ref&gt;

Tehisintellekti mõiste ei laiene inimestele ja teistele [[loomade mõtlemine|mõtlevatele loomadele]], vaid tehisintellekt peab olema tehislikult valmistatud. Jutt on [[arvuti]]test. Tehisintellekti ongi mõistetud katsena avastada ja rakendada arvutuslikke vahendeid, et panna masinad käituma viisil, mis inimese puhul annaks tunnistust intellektist, (John McCarthy), või tegema asju, mis inimeste puhul nõuaks intellekti ([[Marvin Minsky]]). Filosoofiline küsimus on nüüd see, kas selle õnnestumise korral oleks õigustatud omistada masinatele intellekt. [[Nõrk tehisintellekt]] möönab, et intelligentselt käituvad masinad on olemas või tulemas; [[tugev tehisintellekt]] ütleb, et sel juhul on tegu tõelise intellektiga. Tugev tehisintellekt peab mingisugust tehislikku arvutamist mõtlemiseks. [[Komputatsionism]] ütleb, et igasugune mõtlemine on [[arvutamine]]. Kaks viimast vaadet on teineteisest sõltumatud.&lt;ref name=&quot;iep&quot; /&gt;

=== Turingi &quot;viisakas kokkulepe&quot; ===
''Kui masin käitub sama intelligentselt, kui inimene, siis see on inimesega sama intelligentne.'' [[Alan Turing]] teoretiseeris, et me saame masina intelligentsuse üle otsustada vaid selle käitumise järgi. See teooria on [[Turingi test]]i põhialuseks.

=== Dartmouthi ettepanek ===
''Õppimise või mõne muu intelligentsi tunnuse igat aspekti on võimalik nii täpselt kirjeldada, et seda on võimalik masinal simuleerida.'' See väide trükiti esitisel [[Dartmouthi konverents]]ile aastal 1956 ning esindab tehisintellekti uurijate enamiku arvamust.

=== Searle'i tugeva tehisintellekti hüpotees ===

''Sobivalt programmeeritud arvuti õigete sisendite ja väljunditega omaks mõistust täpselt samal viisil nagu inimestel on mõistus.'' [[John Searle]] vaidleb vastu sellele väitele oma [[hiina toa argument|hiina toa argumendis]]. Sellele argumendile on ka palju vastuväiteid.

=== Tehisaju ===

Inimese aju tööd on võimalik simuleerida. Hans Moravec, Ray Kurzweil ja teisedki on väitnud, et tehnoloogiliselt on teostatav aju kopeerimine riist- ja tarkvarasse ning selline simulatsioon on oma olemuselt identne originaaliga.

== Vaata ka ==
* [[Iseõppiv süsteem]]
* [[Tehnoloogiline singulaarsus]]
* [[Watson]]
* [[Masinõpe]]
* [[Novatseen]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Fred Dretske]], &quot;Kas intellekt saab olla tehislik?&quot;, tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1995]], nr 6, lk 1272–1789.
* [[David Poole]], [[Alan Mackworth]], [[Randy Goebel]]. ''Computational Intelligence: A Logical Approach. New York: Oxford University Press [[1998]],  ISBN 0-19-510270-3, lk 1, [http://people.cs.ubc.ca/~poole/ci/ch1.pdf veebis].''
* [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 2. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2003]], ISBN 0-13-790395-2.
* [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 3. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2009]], ISBN 0-13-604259-7.
* [[Enn Tõugu]], 2007, Algorithms and architectures of artificial intelligence, Amsterdam, Holland, IOS Press
* [[Andres Laan]], 2017  &quot;Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest&quot; ISBN 9789985037683
* Andreas Kaplan (2022) [https://www.routledge.com/Artificial-Intelligence-Business-and-Civilization-Our-Fate-Made-in-Machines/Kaplan/p/book/9781032155319 Artificial Intelligence, Business and Civilization - Our Fate Made in Machines], Routledge, ISBN 9781032155319.
* [[Jaan Aru]]. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sisemine-dialoog-tehismoistusest/ Sisemine dialoog tehismõistusest], sirp.ee, 5. jaanuar 2018.
* [[Enn Tõugu]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/arvutite-uliintelligentsuse-muut/ Arvutite üliintelligentsuse müüt], sirp.ee, 5. jaanuar 2018.
* [[James Lovelock]], Bryan Appleyard, 2019. ''Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu.''. Tõlge eesti keelde Anna-Liisa Lutsar, 2020. ISBN 9789916603451

== Välislingid ==
* John McCarthy: [http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/ Mis on tehisintellekt?] (''inglise keeles'')
* [http://www.cs.ut.ee/~koit/Tehisintellekt/ Loengukursus tehisintellektist] [[Tartu Ülikool]]
* [[Toomas Kirt]]: [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel693_677.html &quot;Intellekt on võime ennustada&quot;] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 3/2006
* [[John Searle]]: [http://plato.stanford.edu/entries/chinese-room/ hiina toa argument] (inglise keeles)
* [http://teadus.err.ee/salv?id=1210&amp;saade=211 Teaduse helisõnastik: Tehisintellekt] ([[Tanel Tammet]]) – ERR Teadus, 19. november 2009 
* Wednesday, January 4, 2017, [http://www.cmu.edu/news/stories/archives/2017/january/poker-pros-vs-AI.html Upping the Ante: Top Poker Pros Face Off vs. Artificial Intelligence-CMU News – Carnegie Mellon University]
* 25.06.2018 13:44, Risto Uuk,[https://novaator.err.ee/842085/graafikulugu-tehisintellekti-13-suuremat-ja-vaiksemat-apardust Graafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust], err.ee
* Submitted on 25 Oct 2016, Roman V. Yampolskiy, M. S. Spellchecker, [https://arxiv.org/abs/1610.07997 Artificial Intelligence Safety and Cybersecurity: a Timeline of AI Failures], arXiv.org, Cornell University
https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&amp;t=389s
* 13.09.2017 14:03, Jaan-Juhan Oidermaa ja Siim Lõvi, [https://www.err.ee/618340? Tehnofilosoof: tehnika areng paljastab inimlikkuse otsimise mõttetuse] ([[Alix Rüübsam]])
* [https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&amp;t=389s] [[Auli Viidalepp]] arutleb [[Vaba Akadeemia|Vaba akadeemia]] videoloengus teemal: &quot;Tehisintellektist semiootiku pilguga&quot;


[[Kategooria:Tehisintellekt| ]]</text>
      <sha1>pwpw9hczt2dc1jd2crf1b3t6o8a0ftr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (M)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24932</id>
    <revision>
      <id>6173233</id>
      <parentid>6163643</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T22:47:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mc */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33691" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}


'''Biograafiad (M)''' 

See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab M-tähega.

==Ma==
''Vaata [[Biograafiad (Ma)]]''

==Mb==
*[[Paul Biyoghé Mba]], Gaboni poliitik (1953–)
*[[Amama Mbabazi]], Uganda jurist ja poliitik (1949–)
*[[Kevin Mbabu]], Šveitsi jalgpallur (1995–)  
*[[Martial Mbandjock]], prantsuse sprinter (1985–)
*[[Françoise Mbango Etone]], Kameruni kergejõustiklane (1976–)
*[[Sghaïr Ould M'Bareck]], Mauritaania poliitik (1954–) 
*[[Abdoul Mbaye]], Senegali pangandustegelane ja poliitik (1953–)
*[[Thabo Mbeki]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1942–)
*[[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur (1994–)
*[[Raïs M'Bolhi]], Alžeeria jalgpallur (1986–) 
*[[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1959–) 
*[[Réginald Mbu Alidor]], prantsuse jalgpallur (1993–)

==Mc==
*[[Rachel McAdams]], Kanada näitlejanna ja aktivist (1978–)
*[[Mary McAleese]], Iirimaa poliitik (1951–)
*[[Kenneth McArthur]], Lõuna-Aafrika Vabariik (1881–1960)
*[[Christa McAuliffe]], USA õpetaja ja astronaut (1948–1986) 
*[[Charlie McAvoy]], USA jäähokimängija (1997–) 
*[[Nicko McBrain]], inglise muusik (1952–)
*[[Danny McBride]], USA näitleja (1976–)
*[[John McCain]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1936–2018)
*[[Storrs McCall]], Kanada filosoof (1930–)
*[[David McCallum]], šoti päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–)
*[[Chuck McCann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1934–2018)
*[[Colum McCann]], iiri kirjanik ja kirjandusteadlane (1965–)
*[[Madeleine McCann]], teadmata kadunud inglise tüdruk (2003–)
*[[Jenny McCarthy]], USA modell ja näitleja (1972–)
*[[Joseph McCarthy]], Ameerika senaator, kommunistliku tegevuse vastase komisjoni esimees (1908–1957)
*[[Paul McCartney]], Briti muusik (1942–)
*[[Winsor McCay]], USA karikaturist ja animaator (1867–1934)
*[[Rue McClanahan]], USA näitleja (1934–2010)
*[[Barbara McClintock]], ameerika bioloog (1902–1992) 
*[[Wilbert McClure]], USA poksija (1938–2020)
*[[Edie McClurg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–)
*[[Elmer Verner McCollum]], ameerika biokeemik ja toitumisteadlane (1879–1967)  
*[[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja (1969–) 
*[[Mitch McConnell]], USA poliitik (1942–)
*[[John McCormack (poksija)|John McCormack]], Šotimaa ja Suurbritannia endine poksija (1935–) 
*[[Andy McCoy]], soome muusik (1962–)
*[[John McCrae]], Kanada luuletaja ja sõjaväelane (1872–1918)
*[[Mindy McCready]], USA kantrilaulja (1975–2013)
*[[Steven McCrory]], Ameerika Ühendriikide poksija (1964–2000) 
*[[Michael McCullagh]], Iirimaa poksija (1922–2001)
*[[Ernest McCulloch]], Kanada rakubioloog (1926–2011)
*[[Colleen McCullough]], Austraalia kirjanik (1937–2015)
*[[Wayne McCullough]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa endine poksija (1970–)
*[[Jennette McCurdy]], USA näitleja ja muusik (1992–)
*[[Mildred McDaniel]], USA kergejõustiklane (1933–2004)
*[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija (1997–) 
*[[James McDivitt]], USA astronaut (1929–)
*[[Ryan McDonagh]], USA jäähokimängija (1989–) 
*[[Kevin McDonald]], Kanada näitleja (1961–)
*[[William McDougall]], USA psühholoog (1871–1938)
*[[John McDowell]], Lõuna-Aafrika filosoof (1942–)
*[[Josh McDowell]], USA kirjanik, kristluse apologeet ja evangelist (1939–) 
*[[Malcolm McDowell]], inglise näitleja (1943–) 
*[[Antonio McDyess]], USA korvpallur (1974–)
*[[John McEnroe]], tennisist (1959–)
*[[Ian McEwan]], Briti kirjanik (1948–)
*[[Bobby McFerrin]], USA laulja (1951–)
*[[Kate McGarrigle]], Kanada folklaulja (1946–2010)
*[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Colin McGinn]], Briti filosoof (1950–)
*[[John McGinn]], šoti jalgpallur (1994–) 
*[[David McGoldrick]], Iirimaa jalgpallur (1987–)
*[[Rose McGowan]], itaalia päritolu Ameerika näitlejanna (1973–)
*[[Ryan McGowan]], Austraalia jalgpallur (1989–) 
*[[Tracy McGrady]], USA korvpallur (1979–)
*[[Lynne McGranger]], Austraalia näitleja (1953–)
*[[Bob McGrath]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1932–)  
*[[Tom McGrath]], USA animaator, näitleja, lavastaja ja stsenarist (1964–)
*[[Callum McGregor]], šoti jalgpallur (1993–) 
*[[Ewan McGregor]], šoti mängija (1971) 
*[[Evelyn McHale]], Ameerika Ühendriikide raamatupidaja (1923–1947)
*[[Joel McHale]], USA näitleja (1971–)
*[[Rory McIlroy]], Põhja-Iirimaa golfimängija (1989–)
*[[Tim McInnerny]], Suurbritannia näitleja (1956–) 
*[[Rose McIver]], Uus-Meremaa näitleja (1988–) 
*[[Matt McKay]], Austraalia jalgpallur (1983–)
*[[Daniel McKeague]], USA näitleja
*[[Brian McKeever]], Kanada suusataja (1979–)
*[[Ian McKellen]], inglise teatri- ja filminäitleja (1939–) 
*[[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (1998–) 
*[[Terence McKenna]], ameerika etnobotaanik, filosoof, psühhonaut, teadlane, õpetaja, lektor ja kirjanik (1946–2000)
*[[Weston McKennie]], USA jalgpallur (1998–) 
*[[Benjamin McKenzie]], USA filminäitleja (1978–)
*[[Bret McKenzie]], Uus-Merema muusik ja produtsent (1976–)
*[[George McKenzie]], Suurbritannia poksija (1900–1941)
*[[James McKenzie]], Suurbritannia poksija (1903–1931)
*[[Scott McKenzie]], USA laulja ja laulukirjutaja (1939–2012)
*[[Emma McKeon]], Austraalia ujuja (1994–) 
*[[William McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1843–1901)
*[[Emma McClarkin]], Suurbritannia poliitik (1978–)
*[[John McLaughlin]], briti kitarrist ja helilooja (1942–)
*[[Paul McLaughlin]], iiri ja Eesti filosoof (1974–) 
*[[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja (1999–)
*[[Hugh McLeod]], Briti kirikuloolane (1944–)
*[[Keith McLeod]], endine Ameerika Ühendriikide korvpallur (1979–) 
*[[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane (1994–)
*[[Suzanne McLeod]], inglise kirjanik
*[[Patrick McLoughlin]], Suurbritannia poliitik (1957)
*[[Marshall McLuhan]], Kanada meediauurija (1911–1980)
*[[Frank McLynn]], Briti kirjanik (1941–)
*[[Chris McManus]], Briti psühholoog (?–)
*[[Sean McMeekin]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (1974–)
*[[Cecily McMillan]], USA kodanikuaktivist (1989–)
*[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (1932–2022)
*[[Kevin McNally]], Briti näitleja (1956–) 
*[[Dwight McNeil]] inglise jalgpallur (1999–) 
*[[Steve McQueen]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1930–1980)
*[[Patricia McPherson]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (sündinud 1954)
*[[Alister McRae]], Šoti rallisõitja (1970–)
*[[Colin McRae]], Šoti rallisõitja (1968–2007)
*[[Jimmy McRae]], Šoti rallisõitja (1943–)
*[[Martha McSally]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja poliitik (1966–) 
*[[Ian McShane]], Briti näitleja (1942–)
*[[Calum McSwiggan]], Briti juutuuber, blogija ja ajakirjanik (1990–) 
*[[John McTaggart Ellis McTaggart]], Briti filosoof (1866–1925)
*[[Richard McTaggart]], Šotimaa ja Suurbritannia endine poksija (1935–) 
*[[Blind Willie McTell]], USA muusik (1898–1959)
*[[Scott McTominay]], šoti jalgpallur (1996–) 
*[[Esther McVey]], Suurbritannia poliitik (1967–) 
*[[Grady McWhiney]], ameerika ajaloolane (1928–2006)
*[[John McWhorter]], USA keeleteadlane (1965–)

==Md==
*[[Zakes Mda]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1948–)

==Me==
{{vaata|Biograafiad (Me)}}

==Mg==
*[[Grigol Mgaloblišvili]], Gruusia diplomaat ja poliitik (1973–)

== Mi ==
{{vaata|Biograafiad (Mi)}}

==Mj==
*[[Andrei Mjagkov]], vene teatri- ja filminäitleja (1938–2021) 
*[[Johan Mjällby]], rootsi jalgpallur (1971–)

==Mk==
*[[Zweli Mkhize]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja arst (1956–) 
*[[Henrikh Mkhitarjan]], armeenia jalgpallur (1989–)
*[[Lilith Mkrttšhjan]], armeenia maletaja (1982–)
*[[Tigran Mkrttšhjan]], Armeenia diplomaat, ajaloolane ja politoloog (1978–)

==Ml==
*[[Nikolai Mladenov]], Bulgaaria poliitik (1972–)
*[[Ratko Mladić]], Serbia sõjaväelane (1943–)
*[[Leonid Mletšin]], vene ajakirjanik (1957–)
*[[Zdeněk Mlynář]], Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik (1930–1997)

==Mm==
*[[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist (1998–)  

==Mn==
*[[Zohrab Mnatshakanjan]], Armeenia diplomaat ja poliitik (1966–)
*[[Steven Mnuchin]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–)

==Mo==
''Vaata [[Biograafiad (Mo)]]''

==Mp==
*[[Patrick Mphephu]], Venda president (1924–1988)

==Mr==
*[[Mr. Thug]], Brasiilia muusik (1990–)
*[[Jason Mraz]], USA laulja ja muusik (1977–)
*[[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent (1903–1988)
*[[Miljan Mrdaković]], serbia jalgpallur (1982–2020)
*[[Sławomir Mrożek]], poola näitekirjanik (1930–2013)
*[[Marcin Mroziński]], poola laulja (1985–)

==Ms== 
*[[Mstislav II]], Kiievi suurvürst (suri 1170) 
*[[Mstislav Mstislavitš]], Toropetsi, Novgorodi ja Galiitsia vürst (suri 1228)
*[[Izjaslav Mstõslavõtš]], Kiievi-Vene valitseja (1097–1154)
*[[Mswati III]]

==Mt== 
*[[Mihheil Mtšedlišvili]], gruusia maletaja (1979–)

==Mu==
''Vaata [[Biograafiad (Mu)]]''

==Mw==
*[[Mwambutsa I]], Burundi kuningas (18. sajand)
*[[Mwambutsa IV]], Burundi kuningas (1912–1977)
*[[Levy Mwanawasa]], Sambia poliitik (1948–2008)

==Mõ==
*[[Jüri Mõis]], Eesti ärimees ja poliitik (1956–)
*[[Tiina Mõis]], eesti ärijuht (1957–)
*[[Mihkel Mõisnik]], eesti tõlkija
*[[Aive Mõistlik]], eesti haridustegelane (1957–)
*[[Anu Mõistlik]], eesti ajakirjanik (1980–)
*[[Astra Mõistlik]], eesti moekunstnik
*[[Ave Maria Mõistlik]], eesti aktivist ja ajakirjanik (1980–)
*[[Malle Mõistlik]], eesti võrkpallur, sulgpallur ja sporditegelane (1943–2005)
*[[Marit Mõistlik]], pianist
*[[Merilin Mõistlik]] (1980–)
*[[Vally Mõistlik]], eesti korvpallur ja Linnateatri asutajaliige (1928–2019)
*[[Ülle Mõistlik]], eesti orienteeruja (1938–)
*[[Olev Mõistus]], eesti arst (1914–1944)
*[[Tõnu Mõistus]], eesti maamajanduse spetsialist (1957–)
*[[Raigo Mõlder]], eesti autorallisõitja (kaardilugeja) (1982–)
*[[Andrei Mõlnikov]], vene kunstnik ja pedagoog (1919–2012)
*[[Vitali Mirnõi]], ukraina jalgpallur (1992–)
*[[Melisbek Mõrzakmatov]], Kõrgõzstani poliitik (1969–)
*[[Anastassija Mõskina]], vene tennisist (1981–)
*[[Eduard Mõslovski]], vene alpinist ja treener (1937)
*[[Roman Mõtlik]], eesti jalgpallur (1911–?)
*[[Mats Mõtslane]] (Mart Kiirats), Eesti kirjanik ja poliitik (1884–1956)
*[[Harri Mõtsnik]], eesti vaimulik (1928–2013)
*[[Ott Mõtsnik]], eesti jalgpallur (1963–)
*[[Johannes Mõtte]], Eesti kohtunik (1898–1939)
*[[Aleksander Mõttus]], eesti õpetaja (1859–1932)
*[[Alfred Mõttus]], Eesti arst, tervishoiutegelane ja poliitik (1886–1942)
*[[Andrus Mõttus]], eesti vaimulik (1971–) 
*[[Arvo Mõttus]], eesti maadleja ja treener (1926–2010)
*[[August Mõttus]], Loomaarstide Koja esimees (1908–1992)
*[[Elo Mõttus]], eesti ajakirjanik (1978–) 
*[[Hans Mõttus]], Eesti arst ja sõjaväelane (1898–1942)
*[[Jaan Mõttus]], Eesti poliitik (1891–1942)
*[[Marin Mõttus]], eesti tõlkija ja diplomaat (1960–) 
*[[Matti Mõttus]], eesti keskkonnafüüsik (1976–)
*[[Mihkel Mõttus]], eesti muusik (1987–)
*[[Aarne Mõtus]], eesti tarbekunstnik ja graafik (1900–1987)
*[[Leo Mõtus]], eesti tehnikateadlane (1941–)

==Mä==
*[[Johann Heinrich von Mädler]], saksa astronoom (1794–1874) 
*[[Aivar Mäe]], eesti koorijuht (1960–)
*[[Aleksander Mäe]], Eesti NSV riigitegelane (1893–1967) 
*[[Epp Mäe]], eesti maadleja (1992–)
*[[Hjalmar Mäe]], Eesti poliitik (1901–1978)
*[[Johann Mäe]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1944)
*[[Mikk Mäe]], eesti laulja (1996–)
*[[Mait Mäekivi]], eesti filmioperaator (1959–)
*[[Enu Mäela]], eesti looduskaitsetegelane (1932–) 
*[[Helmi Mäelo]], eesti kirjanik ja ühiskonnategelane (1898–1978)
*[[Meemo Mäelo]], eesti ühiskonnategelane (1928–1998)
*[[Alfred Mäeloog]], Eesti ühiskonnategelane (1885–1955)
*[[Eino Mäelt]], eesti klaasikunstnik (1940–2021)
*[[Helle Mäeltsemees]] (1945–) 
*[[Sulev Mäeltsemees]], eesti geograaf (1947–)
*[[Jüri Mäemat]], eesti pedagoog (1955–) 
*[[Aare Mäemets]], eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog ja loodusfotograaf (1929–2002)
*[[Aime Mäemets]], eesti hüdrobotaanik (1930–1996)
*[[Helle Mäemets]], eesti bioloog (1955–) 
*[[Saku Mäenalanen]], soome jäähokimängija (1994–) 
*[[Piret Mäeniit]], eesti ajakirjanik (1956–) 
*[[Outi Mäenpää]], soome näitleja (1962–)
*[[Kalmer Mäeorg]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1958–)
*[[Madis Mäeorg]], eesti näitleja (1987–)
*[[Ain Mäeots]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (1971–) 
*[[Anneli Mäeots]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1942–) 
*[[Olga Mäeots]], Venemaa kirjanduskriitik, toimetaja ja tõlkija (1959–)
*[[Vello Mäeots (autosportlane)|Vello Mäeots]], eesti autosportlane (1937–)
*[[Vello Mäeots]], eesti laulja (1940–2015) 
*[[Ivar Mäerand]], eesti alpinist (1973–)
*[[Ain Mäesalu]], eesti arheoloog (1955–)
*[[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist 
*[[Innar Mäesalu]], Eesti poliitik (1970–) 
*[[Valdo Mäeste]], Eesti sõjaväelane (1894–1965)
*[[Jarek Mäestu]], eesti sõudja ja sporditeadlane (1977–) 
*[[Mati Mäetalu]], Eesti poliitik (1965–)
*[[Marko Mäetamm]], eesti kunstnik (1965–)
*[[Sulev Mäeväli]], eesti arhitektuuriajaloolane (1936–2021)
*[[Aleksander Mäevälja]], eesti vaimulik ja kirjamees (1857–1938)
*[[Heli Mägar]], eesti tõlkija (1959–)
*[[Rein Mägar]], eesti kunstnik, akvarellist (1943–)
*[[Kristel Mägedi]], eesti laulja ja luuletaja (1981–) 
*[[Lembit Mägedi]], eesti näitleja (1923–2008)
*[[Anni Mäger]], eesti kunstnik (1977–)
*[[Berta Mäger]], eesti kunstnik (1918–1999) 
*[[Mart Mäger]], eesti keele- ja kirjandusteadlane, luuletaja ja kriitik (1935–1993)
*[[Janek Mäggi]], eesti suhtekorraldaja, luuletaja ja ühiskonnategelane (1973–)
*[[Aarne Mägi]], eesti näitleja (1966–)  
*[[Aleksander Mägi]], Eesti kohtunik (1895–?)
*[[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], eesti jalgpallur (1904 – ?)
*[[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]], eesti näitleja (1891–1965) 
*[[Andre Mägi]], eesti jalgpallur (1988–) 
*[[Artur Mägi]], eesti õigusteadlane (1904–1981)
*[[Arvi Mägi]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–)
*[[Arvo Mägi]], eesti kirjanik (1913–2004)
*[[Ester Mägi]], eesti helilooja (1922–2021) 
*[[Heikki Mägi]], eesti ettevõtja, treener (1980–) 
*[[Heino Mägi]], eesti pedagoog (1928–2011)
*[[Jaan Mägi]], eesti põllumajandusteadlane (1883–1939)
*[[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik (1975–2020) 
*[[Konrad Mägi]], eesti kunstnik (1878–1925)
*[[Laine Mägi]], eesti näitleja (1959–) 
*[[Leino Mägi]], Eesti poliitik (1955–)
*[[Lembo Mägi]], eesti näitleja (1913–1992)
*[[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja (1997–) 
*[[Mai Mägi]], eesti metallikunstnik (1935–1993)
*[[Margus Mägi]], eesti filosoof (1959–)
*[[Marika Mägi]], eesti arheoloog (1968–)
*[[Marin Mägi]], eesti näitleja (1982–)
*[[Maris Mägi]], eesti kergejõustiklane (1987–)
*[[Marko Mägi (ökoloog)|Marko Mägi]], eesti ornitoloog ja käitumisökoloog (1978–) 
*[[Mati Mägi]], Tallinna transpordijuht (1941–2013)
*[[Milla Mägi]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1949–)
*[[Monika Mägi]], eesti advokaat (1932–) 
*[[Paul Mägi]], eesti dirigent (1953–)
*[[Priit Mägi]], eesti trummar (1975–)
*[[Rasmus Mägi]], eesti kergejõustiklane (1992–) 
*[[Riho Mägi]], eesti tuubamängija, pedagoog ja muusikategelane (1943–2003)
*[[Rudolf Mägi]], Eesti sõjaväelane (1905–1972)
*[[Tiina Mägi]], eesti ajakirjanik (1939–)
*[[Tõnis Mägi]], eesti laulja ja helilooja (1948–)
*[[Voldemar Mägi]], eesti maadleja (1914–1954)
*[[Aleksander Ferdinand Mägis]], eesti vaimulik (1891–1957)
*[[Helary Mägisalu]], eesti maadleja (1997–)
*[[Julius Mägiste]], eesti keeleteadlane (1900–1978)
*[[Andres Mähar]], eesti näitleja (1978–)
*[[Taso Mähar]], eesti sisearhitekt ja disainer (1962–) 
*[[Evald Mähle]], eesti insener (1878–1939)
*[[Hermann Theodor Mähle]], Eesti vaimulik (1881–1950)
*[[Hannu Mäkelä]], soome kirjanik (1943–)
*[[Klaus Mäkelä]], soome dirigent ja tšellist (1996–)
*[[Tapio Mäkeläinen]], soome kirjanik ja estofiil (1958–)
*[[Olli Mäki]], soome poksija (1936–2019)
*[[Reijo Mäki]], soome kirjanik (1958–)
*[[Esa Mäkijärvi]], soome luuletaja ja kriitik (1984–) 
*[[Kari Mäkinen]], soome vaimulik (1955–)
*[[Rauno Mäkinen]], soome Kreeka-Rooma maadleja (1931–2010)
*[[Tommi Mäkinen]], soome rallisõitja (1964–) 
*[[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja (1983–)
*[[Elle Mälberg]], eesti pikaealine (1907–2015)
*[[Kalle Mälberg]], eesti filmirežissöör ja saatejuht (1948–) 
*[[Meelis Mälberg]], Eesti poliitik (1970–)
*[[Miko Mälberg]], eesti ujuja (1985–) 
*[[Tiina Mälberg]], eesti näitleja (1970–) 
*[[Mihkel Mälgand]], eesti basskitarrist ja kontrabassimängija (1978–) 
*[[Ülo Mälgand]], eesti muusik, arranžeerija, helilooja ja pedagoog (1963–)
*[[August Mälk]], eesti kirjanik (1900–1987)
*[[Heino Mälk]], eesti vaimulik (1912–1944)
*[[Jana Mälk]], eesti juurtega Venemaa teatrinäitleja (1975–) 
*[[Kadri Mälk]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1958–)
*[[Leini Mälk]], eesti õpetaja (1904–1986)
*[[Merilin Mälk]], eesti laulja (2001–) 
*[[Raul Mälk]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1952–)
*[[Vadim Mälk]], eesti päritolu Venemaa teatrinäitleja (1925–1996) 
*[[Valdar Mälk]], eesti põllumees ja omavalitsustegelane (1898–1970) 
*[[Lauri Mälksoo]], eesti õigusteadlane (1975–)
*[[Maria Mälksoo]], eesti politoloog (1979–)
*[[Rein Mälksoo]], eesti viiuldaja (1937–) 
*[[Aino Mälkönen]], soome halastajaõde (1900–1920)
*[[Alfred Mäll]], eesti tõstja (1907–1967) 
*[[Linnart Mäll]], eesti budoloog, tõlkija ja ühiskonnategelane (1938–2010)
*[[Tanel Mällo]], eesti psühholoog ja psühhofüsioloog (1980–) 
*[[Aleksander Mälton]], eesti näitleja (1901–1974)
*[[Mahir Məmmədov]], aserbaidžaani maletegelane (1962–)
*[[Novruz Məmmədov]], Aserbaidžaani tõlkija ja poliitik (1947–) 
*[[Cəlil Məmmədquluzadə]], aserbaidžaani kirjanik (1866–1932)
*[[Günay Məmmədzadə]], aserbaidžaani maletaja (2000–)
*[[Elmar Məmmədyarov]], Aserbaidžaani diplomaat ja poliitik (1960–)
*[[Şəhriyar Məmmədyarov]], aserbaidžaani maletaja (1985–)
*[[Zeynəb Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1983–)
*[[Türkan Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1989–)
*[[Ahti Mänd]], Eesti poliitik (1958–)
*[[Aleksander Mänd]], eesti sporditegelane (1893–1942)
*[[Anu Mänd]], eesti ajaloolane ja kunstiteadlane (1968–)
*[[Ferdinand-Voldemar Mänd]], Eesti sõjaväelane (1896–1987)
*[[Heljo Mänd]], eesti kirjanik (1926–2020) 
*[[Kaspar Mänd]], eesti dirigent (1989–)  
*[[Marika Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–)
*[[Paul Mänd]], eesti skulptor (1973–)
*[[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–)
*[[Roman Mänd]], eesti kunstnik (1915–1991)
*[[Tarmo Mänd]], Eesti riigiametnik
*[[Vallo Mänd]], eesti trompetist (1975–)
*[[Reet Mändar]], eesti mikrobioloog (1964–)
*[[Maris Mändel]], eesti ehitusajaloolane (1982–)
*[[Endel Mändma]], eesti metsandustegelane (1929–1985)
*[[Endel Mändmaa]], eesti finantsist ja Eesti NSV riigitegelane (1928–2006)
*[[Kristjan Mändmaa]], eesti kujunduskunstnik
*[[Eliisabet Mändmets]], eesti iluvõimleja (2001–)
*[[Ilmar Mändmets]], Eesti poliitik (1944–2015) 
*[[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1871–1930)
*[[Lea Mändmets]], eesti õpetaja ja kirjanik (1963–)
*[[Innar Mändoja]], eesti profijalgpallur (1978–) 
*[[Aleksander Mändvere]], eesti sporditegelane (1896–1942) 
*[[Valter Mäng]], eesti jalgpallur (1911–1954)
*[[Ants Mängel]], eesti sulgpallur (1987–)
*[[Johanna Mängel]], eesti tšellist (1990–)
*[[Matis Männa]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1966–) 
*[[Vilve Männa]], eesti õpetaja (1934–)
*[[Kalle Männama]], eesti jalgrattur (1953–2011)
*[[Haide Männamäe]], eesti näitleja (1971–)
*[[Tarmo Männard]], eesti näitleja (1968–)
*[[Kalev Männe]], eesti ettevõtja (1966–) 
*[[Ivari Männi]], eesti tootedisainer ja sisearhitekt (1963–) 
*[[Maano Männi]], eesti viiuldaja (1966–)
*[[Merike Männi]], eesti tekstiilidisainer (1936–) 
*[[Ruth Männigo]], eesti kiikuja (1992–)
*[[Aarne Männik]], eesti helilooja (1947–)
*[[Aarne Männik (füüsik)|Aarne Männik]], eesti füüsik (1972–)
*[[Eduard Männik]], eesti kirjanik (1906–1966) 
*[[Ergart Männik]], eesti maadlustreener (1928–) 
*[[Erika Männik]], eesti pedagoog ja naiskodukaitse aktivist (1894–1971)
*[[Georg Männik]], eesti tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusekspert (1955–) 
*[[Gunnar Männik]], eesti spordiarst (1959–)
*[[Hans Männik]], eesti kirjastustegelane (sündis 1893)
*[[Harald Männik]], eesti põllumajandusjuht ja Eesti NSV riigitegelane (1926–2003)
*[[Hugo Männik]], eesti botaanik (1922–1973)
*[[Jaan Männik]], eesti majandustegelane (1945–)
*[[Jaanus Männik]], eesti poliitik (1951–)
*[[Maire Männik]], eesti skulptor (1922–2003)
*[[Paul Männik]], Harju maavanem (1903–1987)
*[[Priit Männik]] (1948–)
*[[Regina Männik]], vene näitleja (1971–)
*[[Sirje Männik]], eesti sisearhitekt (1951–) 
*[[Petri Männikkö]], soome poksija (1973–) 
*[[Mari Männiko]], eesti advokaat ja pankrotihaldur (1972–) 
*[[Harry Männil]], eesti ettevõtja (1920–2010) 
*[[Ralf Männil]], eesti geoloog (1924–1990)
*[[Raimo Männis]], eesti põllumajandustegelane ja kirjanik (1931–)
*[[Indrek Männiste]], eesti filosoof (1975–)
*[[Jüri Männiste]], eesti arst ja arstiteadlane (1938–2012)
*[[Merit Männiste]], eesti muusik ja laulja (1996–)
*[[Tiiu Männiste]], eesti kultuuriloolane (1959–) 
*[[Hanna Mäntylä]], Soome poliitik (1974–) 
*[[Eero Mäntyranta]], soome suusataja (1937–2013)
*[[Talvi Märja]], eesti tennisist, treener, sporditegelane, psühholoog ja andragoog (1935–)  
*[[Leelo Märjamaa-Reintal]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1969–)
*[[Veiko Märka]], eesti luuletaja (1964–)
*[[Ilmar Märks]], eesti näitleja ja dekoraator (1922–2006) 
*[[Rauno Märks]], eesti raadiosaatejuht, DJ, kolumnist ja teleseriaali näitleja (1975–)
*[[Konstantin Märska]], eesti filmioperaator (1896–1951)
*[[Tiiu Märss]], eesti geoloog, paleoihtüoloog (1943–)  
*[[Olev Märtens]], eesti tehnikateadlane (1960–) 
*[[Märtha (Norra)|Märtha]], Norra kroonprintsess (1901–1954) 
*[[Märtha Louise]], Norra printsess (1971–) 
*[[Markko Märtin]], eesti autorallisõitja (1975–)
*[[Jaan Märtson]], Eesti sõjaväelane (1884–1942)
*[[Johannes Märtson]], Eesti poliitik (1868–1935)
*[[Tõnu Mäsak]], eesti kunstnik
*[[Kärim Mäsimov]], Kasahstani poliitik (1965–)
*[[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (1940–)
*[[Eduard Mässo]], eesti kunstnik (1893–1947)
*[[Risto Mätas]], eesti odaviskaja (1984–)
*[[Ella Mätik]], eesti kunstnik (1904–1943)
*[[Kalju Mätik]], eesti vabadusvõitleja (1932–2019)
*[[August Mätlik]], eesti aiandus- ja mesindusteadlane (1881–1956)
*[[Guido Mätlik]], eesti ajakirjanik (1929–)
*[[Heiki Mätlik]], eesti kitarrist ja pedagoog (1955–)
*[[Aleksander Määr]], eesti ihtüoloog (1901–1969)
*[[Martin Määr]], eesti piimandustegelane (1874–1947) 
*[[Jarkko Määttä]], soome suusahüppaja (1994–)
*[[Olli Määttä]], soome jäähokimängija (1994–)

==Mö==
*[[August Ferdinand Möbius]], saksa matemaatik (1790–1868) 
*[[Aavo Mölder]], eesti põllumajandusteadlane (1944–) 
*[[Ants Mölder]], eesti skulptor (1939–2009)
*[[Arseni Mölder]], eesti skulptor (1919–2009)
*[[August Mölder]], eesti õpetaja (1887–1971)
*[[August Mölder (advokaat)|August Mölder]], eesti advokaat (1889–1974)
*[[Bruno Mölder]], eesti filosoof ja tõlkija (1975–)
*[[Gunnar Mölder]], eesti vaimulik (1931–1994)
*[[Helene Mölder]], eesti maalikunstnik (1911–1989) 
*[[Holger Mölder]], eesti politoloog (1962–)
*[[Igor Mölder]], Eesti ettevõtja ja investor (1977–) 
*[[Jaan Mölder]], Eesti omavalitsustegelane (1960–)
*[[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja (1987–) 
*[[Janika Mölder]], eesti iluvõimleja ja treener (1970–)
*[[Krista Mölder]], eesti fotograaf (1972–)
*[[Mait Mölder]], eesti luterlik vaimulik (1976–) 
*[[Martin Mölder]], eesti politoloog (1983–)
*[[Meelis Mölder]], eesti geofüüsik (1961–)
*[[Richard Mölder]], eesti trompetist ja dirigent (1922–1975)
*[[Signe Mölder]], eesti kunstnik (1918–2006)
*[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]], eesti jurist ja kohalik poliitik (1969–)
*[[Tiina Mölder]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–)
*[[Tõnis Mölder]], Eesti poliitik (1989–) 
*[[Vassili Mölder]], eesti kirjanik (1878–1943)
*[[Mirjam Mölder-Mikfelt]], eesti kunstnik (1985–)
*[[Hans Möldermann]], eesti kunstnik, raamatuillustraator ja karikaturist (1867–1914)
*[[Aile Möldre]], eesti infoteadlane (1958–)
*[[Alari Möldre]], eesti jurist 
*[[Erich Möldre]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1963)
*[[Hugo-Johannes Möldre]], Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik (1896–1983)
*[[Mari Möldre]], eesti näitleja (1890–1974)
*[[Mari Möldre (muusik)|Mari Möldre]], eesti arhitekt ja tšellist (1992–)
*[[Aleksander Möldroo]], eesti graafik ja teatrikunstnik (1905–1991)
*[[Hermen thor Mölen]], Narva kaupmees ja bürgermeister (suri 1559)
*[[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja (1982–)
*[[Josua Möllenbeck]], Eesti vaimulik ja juhuluuletaja (suri 1650)
*[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik (1595–1656)
*[[Michael Möllenbeck noorem|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik, eelmise poeg (1635–1679)
*[[Michael Möllenbeck]], saksa kettaheitja (1969–)
*[[Aleksandr Möller-Zakomelski]], Venemaa parun ja jalaväekindral (1844–1928)
*[[Hartius Möller]], eesti näitleja (1885–1941)
*[[Hinrich Möller]], Saksa politseiametnik (1906–1974) 
*[[Otto von Möller]], baltisaksa päritolu Venemaa mereväeohvitser (1764–1848)
*[[Per Stig Møller]], Taani poliitik (1942–)
*[[Rudolf Möllerson]], Eesti diplomaat (1892–1940)
*[[Evald Möls]], eesti geoloog (1905–1964) 
*[[Tõnu Möls]], eesti matemaatik ja ökoloog (1939–2019)
*[[Batkhuyagiin Möngöntuul]], mongoolia maletaja (1987–)
*[[Eduard Mörike]], saksa kirjanik (1804–1875)
*[[Peter Christian Möring]], Haapsalu kullassepp
*[[Arvid Mörne]], rootsikeelne Soome kirjanik (1876–1946) 
*[[Hanno Möttölä]], soome korvpallur (1976–)
*[[Karl Mööl]], eesti jalgpallur (1992–)

==Mü==
*[[Erich Mückenberger]], Saksa DV riigitegelane (1910–1998)
*[[Mehmet Müezzinoğlu]], Türgi poliitik (1955–) 
*[[Johann Heinrich Mühlau]], saksa teoloog (1839–1914)
*[[Taimo Mühlbaum]], eesti kirjastustegelane (1929–1993) 
*[[August Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1888)
*[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1890)
*[[Johann Mühlegg]], Saksa-Hispaania murdmaasuusataja (1970–)
*[[Bengt von zur Mühlen]], saksa filmiprodutsent, dokumentalist ja ajalooalaste teoste autor (1932–2016)
*[[Bernhard von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (sündis 1903)
*[[Heinz von zur Mühlen]], baltisaksa ajaloolane (1914–2005)
*[[Konrad von zur Mühlen]], baltisaksa vaimulik (1868–1945) 
*[[Ralph von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (1873–1947)
*[[Viktor von zur Mühlen]], baltisaksa päritolu põllumees, Eesti ohvitser ja poliitik (1879–1950) 
*[[Ferdinand Mühlhausen]], eesti helilooja (1864–1944)
*[[Kristi Mühling]], eesti kanneldaja (1971–)
*[[Peep Mühls]], eesti suhtekorraldaja
*[[Aleksander Mülber]], eesti kunstnik (1897–1931)
*[[Johannes Mülber]], eesti fotograaf (1889–1938)
*[[Mert Müldür]], türgi jalgpallur (1999–) 
*[[Peter Müllenberg]], hollandi poksija (1987–)
*[[Aleksander Müller]], eesti luuletaja ja muusik (1947–2013)
*[[Arp Müller]], eesti raadioajakirjanik, saatejuht ja toimetaja (1978–) 
*[[August Eberhard Müller]], saksa helilooja, organist ja dirigent (1767–1817)
*[[Georg Müller]], vaimulik Eestis (suri 1608)
*[[Georg Elias Müller]], saksa psühholoog (1850–1934)
*[[Gerd Müller]], saksa jalgpallur (1945–2021)
*[[Gerhard Müller]], saksa teoloog, kirikuajaloolane ja vaimulik (1929–)
*[[Heino Müller]], eesti metallikunstnik (1935–2012)
*[[Heinrich Müller]], Saksamaa riigiametnik (sündis 1900)
*[[Hermann Müller]], Saksamaa poliitik (1876–1931)
*[[Herta Müller]], Rumeenia päritolu saksa kirjanik (1953–)
*[[Ivan Müller]], klarnetist ja leiutaja (1786–1854)
*[[Johan Müller]], Eesti poliitik (1889–1981) 
*[[Johannes Peter Müller]], saksa füsioloog, anatoom, ihtüoloog ja herpetoloog (1801–1858)
*[[Kalle Müller]], eesti raamatukujundaja ja ettevõtja (1963–)
*[[Karl Müller]], eesti majandusteadlane (1877–1935)
*[[Ludwig Müller]], saksa teoloog ja kirikutegelane (1883–1945)
*[[Madis Müller]], Eesti majandustegelane (1977–)
*[[Margarete Müller]], endine Saksa DV riigitegelane (1931–)
*[[Mihkel Müller]], eesti maadleja (1887–1970) 
*[[Nicolai Müller]], saksa jalgpallur (1987–)  
*[[Paul Müller]], eesti kunstnik ja illustraator (1895–1970)
*[[Paul Hermann Müller]], Šveitsi keemik (1899–1965) 
*[[Peter Müller]], Šveitsi mäesuusataja (1957–)
*[[Peter Müller (poksija)|Peter Müller]], Šveitsi poksija (1928–)
*[[Thomas Müller]], Saksamaa jalgpallur (1989–)
*[[Johan Müllerson]], eesti arst (1870–1942)
*[[Rein Müllerson]], eesti õigusteadlane (1944–)
*[[Ründo Mülts]], eesti koduloo-uurija ja muuseumiomanik (1991–)
*[[Christoph von Münchhausen]], Läänemaa stiftifoogt 1557–1561
*[[Ernst von Münchhausen]], Kuldiga komtuur (suri 1550)
*[[Heinrich von Münchhausen]], orduvasall 16. sajandil
*[[Jasper von Münchhausen]], Bremeni komtuur 16. sajandil
*[[Andrei Mündel]], Meremäe vallavanem (1895–1979)
*[[Burchard Christoph von Münnich]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1683–1767) 
*[[Ferenc Münnich]], Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1886–1967)
*[[Jasper von Münster]], Liivi ordu maamarssal (suri 1577)
*[[Johann von Münster]], Riia toomhärra (suri 1589)
*[[Hugo Münsterberg]], saksa päritolu USA psühholoog (1863–1916)
*[[Johann von Münsterberg]], Münsterbergi, Oelsi ja Bernstadti hertsog (1509–1565)
*[[Ebe Müntel]], eesti pianist (1976–)
*[[Mait Müntel]], eesti füüsik (1977–)
*[[Johanna Münter]], eesti laulja
*[[Otto Münther]], eesti kirjanik, kriitik ja ajakirjanik (1864–1929)
*[[Augustin Müristaja]], eesti jurist (1895–1964)
*[[Harri Mürk]], Kanada ja eesti keeleteadlane (1954–2009)
*[[Herman Mürk]], eesti atmosfäärifüüsik (1908–1988)
*[[Jaan Mürk]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht (1908–1997)
*[[Johannes Mürk]], eesti majandustegelane ja poliitik (1874–1946)
*[[Johann Ludwig Müthel]], saksa õigusteadlane (1764–1812)
*[[Adolf Mützelburg]], saksa kirjanik (1831–1882)
*[[Bernd Mützelburg]], endine Saksamaa diplomaat (1944–)
*[[Hans Mützelfeldt|Hans-Joachim Mützelfeldt]], Saksamaa sõjaväelane (1916–1945)
*[[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (1938–2022)
*[[Heiki Müür]], eesti majandusteadlane (1932–1996) 
*[[Jüri Müür]], eesti filmirežissöör (1929–1984)
*[[Margus Müür]], eesti kirjanik (1978–) 
*[[Märt Müür]], eesti ajakirjanik ja režissöör (1942–2021)
*[[Meeli Müüripeal]], eesti ajakirjanik (1963–) 
*[[Karl Müürisepp]], eesti mäeinsener ja geoloog (1907–1996)
*[[Mart Müürisepp]], eesti näitleja (1991–)
*[[Merje Müürisepp]], eesti arhitekt (1975–)
*[[Johannes-August Müürman]], revolutsioonilise liikumise tegelane (1894–1938)
*[[Helju Müürsepp]], eesti rahvatantsujuht (1926–2016) 
*[[Ilmar Müürsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (1931–)
*[[Mare Müürsepp]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1958–)
*[[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur (1974–)
*[[Peeter Müürsepp]], eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane (1918–1999)
*[[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], eesti teadusfilosoof (1961–)
*[[Riina Müürsepp]], eesti koolijuht ja haridustegelane (1955–)

==My==
*[[Mỹ Tâm]], vietnami laulja (1981–)
*[[Mike Myers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–)
*[[Richard B. Myers]], endine USA sõjaväelane (1942–) 
*[[Roger Myerson]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1951–) 
*[[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja (1983–)
*[[Kai Mykkänen]], Soome poliitik (1979–)
*[[Vincas Mykolaitis-Putinas]], leedu vaimulik, proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (1893–1967)
*[[Alannah Myles]], Kanada laulja (1958–)
*[[Johann Heinrich Maximilian Mylius]], Eesti vaimulik (1721–1779)
*[[Mika Myllylä]], Soome murdmaasuusataja (1969–2011)
*[[Väinö Myllyrinne]], pikim soomlane (1909–1963)
*[[Lars Myrberg]], rootsi poksija (1964–)
*[[Alva Myrdal]], Rootsi poliitik, diplomaat ja kirjanik (1902–1986)
*[[Ferg Myrick]], USA korvpallur (1991–)
*[[Magne Myrmo]], Norra suusataja (1943–)
*[[Myron]]
*[[Jonas Stephan Mystadius]], Eesti vaimulik (1607–1688)
*[[Rey Mysterio]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1974–)
*[[Jonni Myyrä]], soome odaviskaja (1892–1955)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|M, Biograafiad]]</text>
      <sha1>alneufgbleb8614dzsknzl5g8i0kv8n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Apsiid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>30894</id>
    <revision>
      <id>6172982</id>
      <parentid>5652056</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:20:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AP2048</username>
        <id>164041</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1403" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib arhitektuuri mõistest; astronoomia mõiste kohta vaata artiklit [[Apsiid (astronoomia)]]}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}}

[[Pilt:Apse.png|thumb|Hallikalt varjundatud on apsiidi asukoht kiriku põhiplaanil]]
'''Apsiid''' (kreeka ''hapsis'' 'võlv, ümarus', [[ladina keel|ladina]] ''apsis'') on [[poolring]]ikujulise või [[hulknurk]]se [[põhiplaan]]iga [[eendehitis]].

Apsiid oli tuntud juba [[neoliitikum]]is.

[[Antiikaeg|Antiikajal]] ehitati apsiide [[tempel|templitele]] ja [[rooma riik|rooma]] [[basiilika]]tele. Apsiidi paigutati tavaliselt [[jumal]]akujud või muud [[raidkuju]]d.

[[keskaeg|Keskajal]] hakati apsiide [[vanarooma arhitektuur]]i eeskujul  laialdaselt kasutama [[kirik (pühakoda)|kirik]]uarhitektuuris. [[Romaani kunst|Romaani]] kirikutel ehitati apsiid tavaliselt poolringjas, [[gooti kunst|gooti]] kirikutel hulknurkne.

Tavaliselt paikneb apsiidis kõrg[[vaimulik]]u istekoht, [[presbüteerium]] ja [[altar]] ja ta asetseb kiriku idaotsas. On ka  [[külglööv]]ile ja [[ristlööv]]ile ehitatud apsiide. 

[[Saksamaa]]l on tihti suurematel kirikutel ka teine, läänepoolne apsiid.

Hulknurkset, [[kooriruum|kooriga]] ruumiterviku moodustavat [[gooti kunst|gooti]] apsiidi nimetatakse ka [[koorilõpmik]]uks (näiteks [[Tallinna toomkirik]]us).

==Välislingid==
{{Vikisõnaraamatus|apsiid}}

[[Kategooria:Kirikuarhitektuur]]</text>
      <sha1>tg17ff1k4phohpwqhy84zuw39bhtkpo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Saaremaa (maakond)</title>
    <ns>1</ns>
    <id>33513</id>
    <revision>
      <id>6173008</id>
      <parentid>6172955</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:45:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Minnekon</username>
        <id>64742</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6191" xml:space="preserve">Siin ei tohiks olla ümbersuunamist, sest selle  pealkirja all peaks olema juttu varasemast maakonnast
:Ümbersuunamine peab siiski olema, kuna Saare maakonna püiirid pole aja jooksul märkimisväärselt (kui üldse) muutunud ja seega peaks piisama ühest artiklist.

:: See on tõsi küll. Ruhnu oli piiridest väljas ainult rajoonide ajal. Nii et selle poolest võiks olla ühtne artikkel. 

:: Teisest küljest, oleks hea, kui oleks ühtne nomenklatuur. Enne rajoonide moodustamist olid kõigil maakondadel ametlikult &quot;-maa&quot;-lõpulised nimed, ja selle järgi on hea neid eristada praegustest maakondadest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. detsember 2005, kell 19.26 (UTC)

::: Ruhnu ei olnud maakonna osa ka enne 1713... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 20. detsember 2005, kell 19.36 (UTC)
----
''See taastati [[1991]]. aastal.

: See on vähemalt vaieldav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. november 2006, kell 23:45 (UTC)

See kaart selle artikli juurde ei sobi kohe mitte - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. november 2006, kell 15:41 (UTC)

: Miks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. november 2006, kell 18:50 (UTC)

:: kaardil pole mitte Eesti tolleaegsed piirid ega ka tolleaegne haldusjaotus - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. november 2006, kell 19:16 (UTC)


::: Õige küll. Tuleb see kaart siis siit kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. november 2006, kell 21:15 (UTC)

''&quot;muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid, nn idaviikingid&quot;''

Idaviikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad, kes liikusid Venemaa suunal kuni Bütsantsini välja. Saarlastega polnud neil muud pistmist kui seda, et löödi omavahel lahinguid.  

Saarlased ei olnud ka mereröövlid selle sõna tänases mõttes - ja nii eksitab artikkel lugejat - vaid tegelesid ka kaubandusega. Tol ajal ei tehtud vahet mereröövil ja kaubandusel.  Kui lähtuda artikli kirjutaja hinnangust saarlaste tollasele tegevusele, siis olid kõik Läänemere-äärsed rahvad mereröövlid, aga see on jabur nimetus.


''&quot;Nimetatud viikingiretked&quot;''

Veelkord, pole vaja labastada ajalugu ning levitada lumpeni ettekujutust, nagu sõitnuks aastatel 600-1200 mööda Läänemerd vaid viikingid. Viikingiteks nimetati skandinaavia päritolu meresõitjad. Aga Läänemeres sõitsid ka slaavlaste, saarlaste, kurelaste, ridalaste, hämelaste, soomlaste laevastikud, isegi hispaania mauride ja Alfred Suure laevad. Sõna &quot;viiking&quot; kleepimine kõigele külge, mis puudutab muinasaega ja meresõitu on sama nõme kui rääkida sarvedega kiivritest.

Tollased kroonikad, letopissid ja saagad eristavad rahvaid ja nende laevu täpselt, ega kipu kõigile lööma otsaette silti: &quot;viiking&quot;.   Miks meil tänapäeval siis mõned seda ei suuda? Huvipuudus, mugandumine, harimatus?   


''&quot;Saarlaste etnogeneesis etendasid suurt osa rootsi päritolu viikingid, kes assimileerusid XV-XVI saj. paiku.&quot;''

Vaevalt küll said rootsi päritolu viikingid assimilleeruda 15 saj. paiku, sest 13 sajandiks oli viikingiaeg juba läbi. Kuni 13 saj. keskpaigani ei olnud rootslastel ühtegi suurt osa mängida saarlaste etnogeneesis, sest siiasattunud relvis mehed löödi maha ja Skandinaaviast toodud orjadel polnud sõnaõigust. Ühtegi ajaloolist märget kroonikates rootsi viikingite püsiasustusest Saaremaal ei ole! Küll on teateid katsetest seda tekitada, ja kõigest sellest mis juhtus proovijatega.
 

''&quot;1919. aastal toimus kommunistide provotseeritud Saaremaa mäss&quot;''

Eesti valitsuse ametlikus teadaandes Saaremaa vastuhaku kohta 20. veebruarist 1991 nimetati seda „Saarele koondunud enamlaste organiseeritud mässuks”. Tegelikult ei olnud EKP sellega seotud, kuna tal saarel oma organisatsiooni ei olnud ning polnud ka mingit muud ühendust mässajatega. Ometi on see müüt Saaremaa vastuhaku põhjuste kohta mõnes teoses püsinud ka tänaseni. Sageli minnakse isegi veelgi kaugemale ja absurdsemaks ning väidetakse, et Saaremaa rahutuste taga olevat olnud Moskva pahatahtlik käsi. 

Saaremaa vastuhaku põhjuseid uurinud valitsuskomisjon eesotsas vabariigi prokuröri Jaan Teemantiga jõudis juba 1919. aasta kevadel järeldusele, et seda mässu ei korraldatud väljastpoolt, vaid et „viha mõisnike vastu ja kitsas majanduslik olukord” mässu peapõhjusteks olid. 

'''
Niiet, palun korrekteerige artiklit :)))))))'''
:Su märkused on õiged, kuid meil on inimjõudu vähe, et selle artikliga põhjalikult tegelda. Ehk võtad töö ise ette?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. jaanuar 2010, kell 11:05 (UTC)
----
Varasem redaktsioon on [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saaremaa_%28maakond%29&amp;oldid=3697566 siin]. Pole tarvis otsast alustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. detsember 2013, kell 22:24 (EET)

: Tänan tähelepanu juhtimast, võtsin sealt üht-teist üle. Keskaegsed ja varasemad asjad peaksid siit artiklist küll kindlasti välja jääma. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 6. detsember 2013, kell 22:43 (EET)
:: Kuhu need peaksid minema? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. detsember 2013, kell 13:29 (EET)
----
&quot;piirid langevad kokku praeguse maakonnaga&quot; – kas seda väidet võib vaieldavaks pidada arvestades maakerke mõju rannajoone muutumisele? Viimase tuhande aastaga on seda ikka omajagu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. august 2015, kell 23:45 (EEST)
----
Millise pealkirja all muinasmaakonnast tuleks rääkida? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. august 2015, kell 23:57 (EEST)
:Muinasmaakonnast saaks rääkida nt nime &quot;Saaremaa (muinasmaakond)&quot; all.
:Küll võiks aga siinse artikli liita artikliga [[Saare maakond]]. Mina vähemasti ei näe hea põhjust nende lahus hoidmiseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. august 2022, kell 13:54 (EEST)
::Territoorium võib enam-vähem sama olla, aga tegu on eri riikide eri staatusega üksustega. Kas neil on mingi õigusliku järjepidevuse seos? Kingissepa rajoon tuleks ka siis liita. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. august 2022, kell 16:44 (EEST)</text>
      <sha1>fsgbgytk1lddmt4724j51p44zvnglh9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173055</id>
      <parentid>6173008</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:37:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6272" xml:space="preserve">Siin ei tohiks olla ümbersuunamist, sest selle  pealkirja all peaks olema juttu varasemast maakonnast
:Ümbersuunamine peab siiski olema, kuna Saare maakonna püiirid pole aja jooksul märkimisväärselt (kui üldse) muutunud ja seega peaks piisama ühest artiklist.

:: See on tõsi küll. Ruhnu oli piiridest väljas ainult rajoonide ajal. Nii et selle poolest võiks olla ühtne artikkel. 

:: Teisest küljest, oleks hea, kui oleks ühtne nomenklatuur. Enne rajoonide moodustamist olid kõigil maakondadel ametlikult &quot;-maa&quot;-lõpulised nimed, ja selle järgi on hea neid eristada praegustest maakondadest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. detsember 2005, kell 19.26 (UTC)

::: Ruhnu ei olnud maakonna osa ka enne 1713... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 20. detsember 2005, kell 19.36 (UTC)
----
''See taastati [[1991]]. aastal.

: See on vähemalt vaieldav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. november 2006, kell 23:45 (UTC)

See kaart selle artikli juurde ei sobi kohe mitte - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. november 2006, kell 15:41 (UTC)

: Miks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. november 2006, kell 18:50 (UTC)

:: kaardil pole mitte Eesti tolleaegsed piirid ega ka tolleaegne haldusjaotus - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. november 2006, kell 19:16 (UTC)


::: Õige küll. Tuleb see kaart siis siit kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. november 2006, kell 21:15 (UTC)

''&quot;muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid, nn idaviikingid&quot;''

Idaviikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad, kes liikusid Venemaa suunal kuni Bütsantsini välja. Saarlastega polnud neil muud pistmist kui seda, et löödi omavahel lahinguid.  

Saarlased ei olnud ka mereröövlid selle sõna tänases mõttes - ja nii eksitab artikkel lugejat - vaid tegelesid ka kaubandusega. Tol ajal ei tehtud vahet mereröövil ja kaubandusel.  Kui lähtuda artikli kirjutaja hinnangust saarlaste tollasele tegevusele, siis olid kõik Läänemere-äärsed rahvad mereröövlid, aga see on jabur nimetus.


''&quot;Nimetatud viikingiretked&quot;''

Veelkord, pole vaja labastada ajalugu ning levitada lumpeni ettekujutust, nagu sõitnuks aastatel 600-1200 mööda Läänemerd vaid viikingid. Viikingiteks nimetati skandinaavia päritolu meresõitjad. Aga Läänemeres sõitsid ka slaavlaste, saarlaste, kurelaste, ridalaste, hämelaste, soomlaste laevastikud, isegi hispaania mauride ja Alfred Suure laevad. Sõna &quot;viiking&quot; kleepimine kõigele külge, mis puudutab muinasaega ja meresõitu on sama nõme kui rääkida sarvedega kiivritest.

Tollased kroonikad, letopissid ja saagad eristavad rahvaid ja nende laevu täpselt, ega kipu kõigile lööma otsaette silti: &quot;viiking&quot;.   Miks meil tänapäeval siis mõned seda ei suuda? Huvipuudus, mugandumine, harimatus?   


''&quot;Saarlaste etnogeneesis etendasid suurt osa rootsi päritolu viikingid, kes assimileerusid XV-XVI saj. paiku.&quot;''

Vaevalt küll said rootsi päritolu viikingid assimilleeruda 15 saj. paiku, sest 13 sajandiks oli viikingiaeg juba läbi. Kuni 13 saj. keskpaigani ei olnud rootslastel ühtegi suurt osa mängida saarlaste etnogeneesis, sest siiasattunud relvis mehed löödi maha ja Skandinaaviast toodud orjadel polnud sõnaõigust. Ühtegi ajaloolist märget kroonikates rootsi viikingite püsiasustusest Saaremaal ei ole! Küll on teateid katsetest seda tekitada, ja kõigest sellest mis juhtus proovijatega.
 

''&quot;1919. aastal toimus kommunistide provotseeritud Saaremaa mäss&quot;''

Eesti valitsuse ametlikus teadaandes Saaremaa vastuhaku kohta 20. veebruarist 1991 nimetati seda „Saarele koondunud enamlaste organiseeritud mässuks”. Tegelikult ei olnud EKP sellega seotud, kuna tal saarel oma organisatsiooni ei olnud ning polnud ka mingit muud ühendust mässajatega. Ometi on see müüt Saaremaa vastuhaku põhjuste kohta mõnes teoses püsinud ka tänaseni. Sageli minnakse isegi veelgi kaugemale ja absurdsemaks ning väidetakse, et Saaremaa rahutuste taga olevat olnud Moskva pahatahtlik käsi. 

Saaremaa vastuhaku põhjuseid uurinud valitsuskomisjon eesotsas vabariigi prokuröri Jaan Teemantiga jõudis juba 1919. aasta kevadel järeldusele, et seda mässu ei korraldatud väljastpoolt, vaid et „viha mõisnike vastu ja kitsas majanduslik olukord” mässu peapõhjusteks olid. 

'''
Niiet, palun korrekteerige artiklit :)))))))'''
:Su märkused on õiged, kuid meil on inimjõudu vähe, et selle artikliga põhjalikult tegelda. Ehk võtad töö ise ette?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. jaanuar 2010, kell 11:05 (UTC)
----
Varasem redaktsioon on [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saaremaa_%28maakond%29&amp;oldid=3697566 siin]. Pole tarvis otsast alustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. detsember 2013, kell 22:24 (EET)

: Tänan tähelepanu juhtimast, võtsin sealt üht-teist üle. Keskaegsed ja varasemad asjad peaksid siit artiklist küll kindlasti välja jääma. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 6. detsember 2013, kell 22:43 (EET)
:: Kuhu need peaksid minema? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. detsember 2013, kell 13:29 (EET)
----
&quot;piirid langevad kokku praeguse maakonnaga&quot; – kas seda väidet võib vaieldavaks pidada arvestades maakerke mõju rannajoone muutumisele? Viimase tuhande aastaga on seda ikka omajagu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. august 2015, kell 23:45 (EEST)
----
Millise pealkirja all muinasmaakonnast tuleks rääkida? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. august 2015, kell 23:57 (EEST)
:Muinasmaakonnast saaks rääkida nt nime &quot;Saaremaa (muinasmaakond)&quot; all.
:Küll võiks aga siinse artikli liita artikliga [[Saare maakond]]. Mina vähemasti ei näe hea põhjust nende lahus hoidmiseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. august 2022, kell 13:54 (EEST)
::Territoorium võib enam-vähem sama olla, aga tegu on eri riikide eri staatusega üksustega. Kas neil on mingi õigusliku järjepidevuse seos? Kingissepa rajoon tuleks ka siis liita. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. august 2022, kell 16:44 (EEST)
::Ma arvan ka, et mitte liita. Peamiselt selleks, et meil oleks ühtne süsteem.</text>
      <sha1>8yazdt8jhhckmh8juw2qas0gov3js72</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173058</id>
      <parentid>6173055</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:37:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6373" xml:space="preserve">Siin ei tohiks olla ümbersuunamist, sest selle  pealkirja all peaks olema juttu varasemast maakonnast
:Ümbersuunamine peab siiski olema, kuna Saare maakonna püiirid pole aja jooksul märkimisväärselt (kui üldse) muutunud ja seega peaks piisama ühest artiklist.

:: See on tõsi küll. Ruhnu oli piiridest väljas ainult rajoonide ajal. Nii et selle poolest võiks olla ühtne artikkel. 

:: Teisest küljest, oleks hea, kui oleks ühtne nomenklatuur. Enne rajoonide moodustamist olid kõigil maakondadel ametlikult &quot;-maa&quot;-lõpulised nimed, ja selle järgi on hea neid eristada praegustest maakondadest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. detsember 2005, kell 19.26 (UTC)

::: Ruhnu ei olnud maakonna osa ka enne 1713... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 20. detsember 2005, kell 19.36 (UTC)
----
''See taastati [[1991]]. aastal.

: See on vähemalt vaieldav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. november 2006, kell 23:45 (UTC)

See kaart selle artikli juurde ei sobi kohe mitte - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. november 2006, kell 15:41 (UTC)

: Miks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. november 2006, kell 18:50 (UTC)

:: kaardil pole mitte Eesti tolleaegsed piirid ega ka tolleaegne haldusjaotus - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. november 2006, kell 19:16 (UTC)


::: Õige küll. Tuleb see kaart siis siit kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. november 2006, kell 21:15 (UTC)

''&quot;muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid, nn idaviikingid&quot;''

Idaviikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad, kes liikusid Venemaa suunal kuni Bütsantsini välja. Saarlastega polnud neil muud pistmist kui seda, et löödi omavahel lahinguid.  

Saarlased ei olnud ka mereröövlid selle sõna tänases mõttes - ja nii eksitab artikkel lugejat - vaid tegelesid ka kaubandusega. Tol ajal ei tehtud vahet mereröövil ja kaubandusel.  Kui lähtuda artikli kirjutaja hinnangust saarlaste tollasele tegevusele, siis olid kõik Läänemere-äärsed rahvad mereröövlid, aga see on jabur nimetus.


''&quot;Nimetatud viikingiretked&quot;''

Veelkord, pole vaja labastada ajalugu ning levitada lumpeni ettekujutust, nagu sõitnuks aastatel 600-1200 mööda Läänemerd vaid viikingid. Viikingiteks nimetati skandinaavia päritolu meresõitjad. Aga Läänemeres sõitsid ka slaavlaste, saarlaste, kurelaste, ridalaste, hämelaste, soomlaste laevastikud, isegi hispaania mauride ja Alfred Suure laevad. Sõna &quot;viiking&quot; kleepimine kõigele külge, mis puudutab muinasaega ja meresõitu on sama nõme kui rääkida sarvedega kiivritest.

Tollased kroonikad, letopissid ja saagad eristavad rahvaid ja nende laevu täpselt, ega kipu kõigile lööma otsaette silti: &quot;viiking&quot;.   Miks meil tänapäeval siis mõned seda ei suuda? Huvipuudus, mugandumine, harimatus?   


''&quot;Saarlaste etnogeneesis etendasid suurt osa rootsi päritolu viikingid, kes assimileerusid XV-XVI saj. paiku.&quot;''

Vaevalt küll said rootsi päritolu viikingid assimilleeruda 15 saj. paiku, sest 13 sajandiks oli viikingiaeg juba läbi. Kuni 13 saj. keskpaigani ei olnud rootslastel ühtegi suurt osa mängida saarlaste etnogeneesis, sest siiasattunud relvis mehed löödi maha ja Skandinaaviast toodud orjadel polnud sõnaõigust. Ühtegi ajaloolist märget kroonikates rootsi viikingite püsiasustusest Saaremaal ei ole! Küll on teateid katsetest seda tekitada, ja kõigest sellest mis juhtus proovijatega.
 

''&quot;1919. aastal toimus kommunistide provotseeritud Saaremaa mäss&quot;''

Eesti valitsuse ametlikus teadaandes Saaremaa vastuhaku kohta 20. veebruarist 1991 nimetati seda „Saarele koondunud enamlaste organiseeritud mässuks”. Tegelikult ei olnud EKP sellega seotud, kuna tal saarel oma organisatsiooni ei olnud ning polnud ka mingit muud ühendust mässajatega. Ometi on see müüt Saaremaa vastuhaku põhjuste kohta mõnes teoses püsinud ka tänaseni. Sageli minnakse isegi veelgi kaugemale ja absurdsemaks ning väidetakse, et Saaremaa rahutuste taga olevat olnud Moskva pahatahtlik käsi. 

Saaremaa vastuhaku põhjuseid uurinud valitsuskomisjon eesotsas vabariigi prokuröri Jaan Teemantiga jõudis juba 1919. aasta kevadel järeldusele, et seda mässu ei korraldatud väljastpoolt, vaid et „viha mõisnike vastu ja kitsas majanduslik olukord” mässu peapõhjusteks olid. 

'''
Niiet, palun korrekteerige artiklit :)))))))'''
:Su märkused on õiged, kuid meil on inimjõudu vähe, et selle artikliga põhjalikult tegelda. Ehk võtad töö ise ette?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. jaanuar 2010, kell 11:05 (UTC)
----
Varasem redaktsioon on [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saaremaa_%28maakond%29&amp;oldid=3697566 siin]. Pole tarvis otsast alustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. detsember 2013, kell 22:24 (EET)

: Tänan tähelepanu juhtimast, võtsin sealt üht-teist üle. Keskaegsed ja varasemad asjad peaksid siit artiklist küll kindlasti välja jääma. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 6. detsember 2013, kell 22:43 (EET)
:: Kuhu need peaksid minema? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. detsember 2013, kell 13:29 (EET)
----
&quot;piirid langevad kokku praeguse maakonnaga&quot; – kas seda väidet võib vaieldavaks pidada arvestades maakerke mõju rannajoone muutumisele? Viimase tuhande aastaga on seda ikka omajagu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. august 2015, kell 23:45 (EEST)
----
Millise pealkirja all muinasmaakonnast tuleks rääkida? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. august 2015, kell 23:57 (EEST)
:Muinasmaakonnast saaks rääkida nt nime &quot;Saaremaa (muinasmaakond)&quot; all.
:Küll võiks aga siinse artikli liita artikliga [[Saare maakond]]. Mina vähemasti ei näe hea põhjust nende lahus hoidmiseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. august 2022, kell 13:54 (EEST)
::Territoorium võib enam-vähem sama olla, aga tegu on eri riikide eri staatusega üksustega. Kas neil on mingi õigusliku järjepidevuse seos? Kingissepa rajoon tuleks ka siis liita. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. august 2022, kell 16:44 (EEST)
::Ma arvan ka, et mitte liita. Peamiselt selleks, et meil oleks ühtne süsteem. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. august 2022, kell 18:37 (EEST)</text>
      <sha1>da8irc8s7utn0yso1y5864gnhbs1edn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gattšina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34339</id>
    <revision>
      <id>6173255</id>
      <parentid>6171076</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T06:06:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="78940" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Gattšina
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Гатчина
|  lipp = Flag of Gatchina (v. 1).svg
|  lipu_link = [[Gattšina lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Gatchina (v. 1).svg
|  vapi_link = [[Gattšina vapp]]
|  pindala = 28,75
|  elanikke = 
|  asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast
}}
[[Pilt:Gatchino1913.jpg|pisi|Gattšina sõjaväekaardil (1913)]]

'''Gattšina''' (traditsiooniline ja häälduspärasem nimekuju: ''Gatšina''; [[vene keel]]es ''Гатчина'', [[soome keel]]es ''Hatsina'') on [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Leningradi oblast]]i [[Gattšina rajoon]]i [[halduskeskus]].

Gattšina sai linna staatuse [[1796]]. aastal. Aprillis [[2015]] anti Gattšinale [[sõjalise kuulsuse linn]]a aunimetus&lt;ref name=&quot;0MOLq&quot; /&gt;.

Linnas elas 2019. aasta seisuga 93 710 inimest&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://petrostat.gks.ru/storage/mediabank/%D0%9B%D0%9E%20%D1%87%D0%B8%D1%81%D0%BB%20%20%D0%BD%D0%B0%2001.01.2019%20.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=30.12.2019 |arhiivimisaeg=10.03.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200310171843/https://petrostat.gks.ru/storage/mediabank/%D0%9B%D0%9E%20%D1%87%D0%B8%D1%81%D0%BB%20%20%D0%BD%D0%B0%2001.01.2019%20.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja see on Leningradi oblasti suurim asula. Gattšina asub oblasti edelaosas, 8&amp;nbsp;km kaugusel [[Peterburi]] piirist ja 41&amp;nbsp;km kaugusel Peterburi ajaloolisest kesklinnast.

Gattšina on Leningradi oblasti tööstus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus. Linnas asub [[Gattšina parkmuuseum|parkmuuseum]], mille peamised vaatamisväärsused on [[Gattšina palee]] ja [[Prioratski loss]]. Gattšina vanalinn on kantud osana [[Peterburi]] ja selle lähiümbruse arhitektuurimälestiste kompleksist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.&lt;ref name=&quot;frAOL&quot; /&gt;

== Nimi ==

Gattšina linna eelkäijaks on Hottšino asula, mida on esimest korda mainitud [[1500]]. aastal [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] hindamisraamatus, seejärel aga aastatel [[1618]]–[[1623]] rootslaste koostatud [[Ingeri]] hindamisraamatus (&quot;[[Jordeböcker öever Ingermanland]]&quot;) Djagilino [[pogost]]is asuva Hotzino külana.&lt;ref name=&quot;hot&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KCiQl&quot; /&gt;

Ühe versiooni kohaselt pärineb see [[kohanimi]] vanavene isikunimede levinud tüvest &quot;Hot&quot; (sellised nimed olid näiteks Hottšen, Hotimir, Hoten, Hottšena, Hotina), teise versiooni kohaselt muistsest [[Läänemeresoomlased|läänemeresoome]] sõnast &quot;hatša&quot;, mis tähendab '[[ale]]' – see on siis maatükk, kus põllumaa saamiseks on mets maha raiutud ja põletatud.&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt;

Romantilisema versiooni kohaselt asus muistsel ajal Gattšina asukohas paganliku jumalanna [[Hotšena]] tempel, mis olevat siis andnud hiljem nime Hottšino külale.&lt;ref name=&quot;burlakov&quot; /&gt;

Välja on pakutud veel muidki nime päritolu versioone:
* sõnadest &quot;gat&quot; (&quot;гать&quot;, üle soise maa rajatud teerada) ja &quot;tšinnaja&quot; (&quot;чинная&quot;, 'tähtis, oluline');&lt;ref name=&quot;rFo9F&quot; /&gt;
* [[saksa keel|saksakeelsest]] väljendist &quot;hat Schöne&quot; ('on kaunis') – selle versiooni pakkus välja [[18. sajand]]i luuletaja [[Vassili Ruban]], soovides olla kõigest preisilikust vaimustunud keiser [[Paul I]] meele järgi.&lt;ref name=&quot;burlakov&quot; /&gt;

Umbes [[17. sajand]]i keskel asendus helitu häälik H küla nimes helilise häälikuga G ning Hottšino küla koos selle lähedusse rajatud mõisaga hakkasid kandma ''Gottšino'' või ''Gattšino'' nime. 17. sajandi lõpuks omandas nimi tänapäevase kuju, kuid vahepealset vana nimekuju kasutati veel paralleelselt [[20. sajand]]i alguseni. Näiteks [[Katariina II]] ostis pärijatelt välja ja kinkis oma pojale Paulile &quot;Gattšino mõisa koos sealse majaga&quot;&lt;ref name=&quot;0gZlT&quot; /&gt;. Keiser [[Aleksander III]] olevat väga meeldinud &quot;armas Gattšino&quot;.&lt;ref name=&quot;23xGH&quot; /&gt; Vanadel linnavaatega postkaartidel&lt;ref name=&quot;qKjVT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PpOm5&quot; /&gt; ja 20. sajandi alguse maakaartidel on kasutatud sageli nimekuju Gattšino. Kasutati ka ühe t-ga (vene keeles üldse ilma t-ta) varianti. Näiteks on [[1770]]. aastal J. Schmidti koostatud [[Peterburi kubermang]]u kaardile märgitud ''Gatšino'' (''Гачино'') mõis ja küla.&lt;ref name=&quot;VCUcs&quot; /&gt;

[[1923]]. aastal sai linn nõukogude parteitegelase [[Lev Trotski]] auks nime ''Trotsk'' (eesti keeles kasutati ka nimekuju ''Trotskoje''). Seda põhjendati tema teenetega [[Kerenski-Krasnovi ülestõus]]u mahasurumisel [[1917]]. aastal ja Petrogradi kaitsmisel [[1919]]. aastal. 1920. aastate lõpus sattus Trotski põlu alla ja saadeti [[1929]]. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] välja, Trotski uueks nimeks sai aga samal aastal ''Krasnogvardeisk''.

[[1942]]. aastal andsid [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimud linnale [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] juhataja [[Georg Lindemann]]i auks nime ''Lindemannstadt''.&lt;ref name=&quot;JWwjb&quot; /&gt; Nõukogude võim seda ümbernimetamist ei tunnistanud ja kui nad andsid ise pärast okupatsiooni lõppu linnale tagasi selle ajaloolise nime, mainiti otsuses linna senise nimena ainult Krasnogvardeiski. [[23. jaanuar]]il [[1944]] andis [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] välja määruse &quot;Slutski ja Krasnogvardeiski linnade ning Leningradi oblasti Slutski ja Krasnogvardeiski rajoonide ümbernimetamisest&quot;, millega taastati pärast kahekümneaastast vaheaega Gattšina nimi.&lt;ref name=&quot;6SYYF&quot; /&gt;

== Asend ==

Gattšina asub [[Venemaa]] [[Euroopa]]-osa kirdeservas. Haldusterritoriaalselt asub linn [[Leningradi oblast]]is, olles ühtlasi selle oblasti ja ka linna ümbritseva [[Gattšina rajoon]]i halduskeskuseks. Looduslikult paikneb linn [[okasmetsavöönd]]i lõunaosas. Gattšina [[geograafilised koordinaadid]] on 59° 34′ pl, 30° 8′ ip.

Linn piirneb põhjas [[Verevo vald|Verevo valla]], idas [[Novõi Sveti vald|Novõi Sveti valla]], lõunas [[Bolšije Kolpanõ vald|Bolšije Kolpanõ valla]] ja läänes [[Pudosti vald|Pudosti vallaga]].

Gattšina ametlikud piirid on erakordselt sakilised ja määrati oma praegusel kujul kindlaks Leningradi oblasti seadusega [[1997]]. aastal. Seejuures ei võetud arvesse linna edasise arengu vajadusi ning linna piirest jäeti välja mitmed ettevõtted ja elamupiirkonnad, mis oleksid pidanud loogiliselt ja funktsionaalselt kuuluma Gattšina koosseisu.&lt;ref name=&quot;str&quot; /&gt;.

Linna pindala on 28,75&amp;nbsp;km², millest 2001. aasta andmetel moodustas 24% elamumaa, 9% ärimaa (sh tööstuspiirkonnad), 21% ühiskondlikus kasutuses maa ja 32% rohealad koos parkidega.&lt;ref name=&quot;str&quot; /&gt; Idast läände on linna maksimaalne ulatus 6,5&amp;nbsp;km, põhjast lõunasse 7&amp;nbsp;km.

== Loodus ==

[[Pilt:Beloe lake.jpg|pisi|[[Beloje järv]]]]

Gattšina asub [[Isuri kõrgustik]]ust idas [[Lauga-Oredeži kõrgustik]]ul.&lt;ref name=&quot;DJSLW&quot; /&gt; Keskmised kõrgused on umbes sada meetrit üle merepinna.&lt;ref name=&quot;vOZyg&quot; /&gt; [[Reljeef]] on laugjas-tasandikuline, üksikute madalate küngastega.

Geoloogilises ehituses domineerivad [[Ordoviitsium]]i kivimid, mis on kaetud [[liustikusete]]tega.&lt;ref name=&quot;SxTqe&quot; /&gt;

Linna territooriumil on valdavad [[kamar-karbonaatmullad]],&lt;ref name=&quot;zIccq&quot; /&gt; mis sobivad hästi maaharimiseks. Struktuurilt on need [[rähkmullad|rähksed]], neis leidub rikkalikult [[orgaaniline väetis|orgaanilisi väetisi]] ja [[mineraal]]e.&lt;ref name=&quot;0t3u5&quot; /&gt;

Linna põhjapiiril voolab [[Ižora jõgi]], mis suubub [[Neeva]]sse. Suurem osa linna teistest vooluveekogudest suubub omakorda Ižorasse. Gattšina parkides voolavad selle kaks harujõge: [[Tjoplaja jõgi]] (ehk Gattšinka) ja [[Kolpanskaja jõgi]] (ehk Piltšaja). Linna piires asu mitu järve: [[Beloje järv|Beloje]], [[Tšjornoje järv|Tšjornoje]], [[Serebrjanoje järv|Serebrjanoje]] ja [[Filkino järv|Filkino]], aga ka kaks suuremat tiiki: [[Karpini tiik]] ja [[Kovši tiik]].

Veekogude toite moodustab ühe kolmandiku ulatuses pinnavee äravool ja kahe kolmandiku ulatuses [[allikas|allikad]].&lt;ref name=&quot;str&quot; /&gt;

=== Kliima ===

Linnas valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline [[parasvöötme kliima]]. Merelt saabuvad õhumassid tingivad sagedaste sademetega suhteliselt pehme talve ja mõõdukalt sooja, vahel jaheda suve. Keskmine temperatuur on jaanuaris −8&amp;nbsp;°C, juulis +17&amp;nbsp;°C. Aastane [[sademete hulk]] on 650–700&amp;nbsp;mm, talvel langevad sademed enamasti [[lumi|lumena]]. Valdavad on lääne- ja lõunatuuled.&lt;ref name=&quot;8WROc&quot; /&gt; Kevadel ja suvel esineb [[valged ööd|valgeid öid]].

Aasta keskmine [[õhutemperatuur]] on 4,5&amp;nbsp;°C ja keskmine tuulekiirus 2,9&amp;nbsp;m/s.

{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! colspan=&quot;14&quot; style=&quot;background: #F2F2F2; color:#000000; text-align:center; font-size:90%;&quot; | Gattšina õhutemperatuur&lt;ref name=&quot;BGJ0r&quot; /&gt;
|-style=&quot;text-align:center; background:#F2F2F2; color:#000000; font-size:90%&quot;
! style=&quot;border-bottom-width:medium; width:25%&quot; |Näitaja
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Jaan
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Veebr
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Märts
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Apr
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Mai
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Juuni
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Juuli
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Aug
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Sept
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Okt
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Nov
! style=&quot;border-bottom-width:medium&quot; |Dets
! style=&quot;border-left-width:medium; border-bottom-width:medium&quot; |Aasta
|-style=&quot;background:#F2F2F2; font-size:90%&quot;
| align=left | Keskmine maksimum (°C) || −4,4 || −4,1 || 0,7 || 8,5 || 15,2 || 19,6 || 22,0 || 19,7 || 13,8 || 7,3 || 0,2 || −3,5 || style=&quot;border-left-width:medium&quot; | 8,0
|-style=&quot;background:#F2F2F2; font-size:90%&quot;
| align=left | Keskmine temperatuur (°C) || −7,4 || −7,4 || −2,9 || 4,3 || 10,7 || 15,4 || 17,8 || 15,7 || 10,5 || 4,8 || −2,0 || −6,4 || style=&quot;border-left-width:medium&quot; | 4,5
|-style=&quot;background:#F2F2F2; font-size:90%&quot;
| align=left | Keskmine miinimum (°C) || −10,8 || −11,0 || −6,7 || −0,1 || 5,6 || 10,5 || 13,2 || 11,5 || 7,1 || 2,3 || −4,5 || −9,6 || style=&quot;border-left-width:medium&quot; | 0,7
|}

=== Looduskaitse ===

Gattšinas asuva [[Zverinetsi park|Zverinetsi pargi]] ühte väikest osa nimetatakse Gattšina imedepõlluks. See kuulub [[Leningradi oblast]]i looduskaitse süsteemi ja on tehtud ettepanek selle lülitamiseks [[loodusmälestis]]ena Venemaal erilise kaitse all olevate loodusterritooriumide nimestikku. Sellel alal kasvavad mitmed haruldased taimeliigid: [[harilik lubikas]], [[kahekojane palderjan]] ning [[Venemaa punane raamat|Venemaa punasesse raamatusse]] kantud liigid [[raudtarn]], [[vilutarn]] ja [[sügislill]].&lt;ref name=&quot;nCDu2&quot; /&gt;

=== Keskkond ===

Saasteainete sisaldus Gattšina [[atmosfäär]]is ületab keskmiselt kaks korda nende sisaldus [[looduslik foon|loodusliku foonis]]. Peamised [[õhusaastus|õhusaasteallikad]] on linna tööstusettevõtted, energeetikakompleksid ja autotransport. Keskkonnareostuse olulised allikad on ka tööstus- ja olmejäätmed.&lt;ref name=&quot;zdorovje&quot; /&gt;

Linna veevarustussüsteemile on ette heidetud normidele mittevastavat [[raud|raua]] sisaldust vees.&lt;ref name=&quot;zdorovje&quot; /&gt;

[[Radioaktiivsus]]e taset Gattšinas mõjutab peamiselt linna asumine suure [[radoon]]i&lt;nowiki/&gt;sisaldusega piirkonnas.&lt;ref name=&quot;f8ioB&quot; /&gt; Lisaks on linnas veel kaks inimtekkelist radioaktiivse ohu allikat: esiteks [[B. P. Konstantinovi nimeline Peterburi Tuumafüüsika Instituut|tuumafüüsika instituudis]] asuvad kaks [[tuumareaktor]]it, [[tuumajäätmed|tuumajäätmete]] hoidla ja tuumauuringute laboratooriumid; teiseks paikneb linnas ka [[Rosatom]]i alluvuses tegutseva [[V. G. Hlopini nimeline Raadiumiinstituut|raadiumiinstituudi]] teaduslik-rakenduslik keskus.&lt;ref name=&quot;TYa3f&quot; /&gt;

== Rahvastik ==

2010. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel elas Gattšinas ja sealsele linnavalitsusele allutatud asulates kokku 93 186 inimest. Sellest 92 937 moodustas linna elanikkond, lisaks elas 249 inimest administratiivselt linna juurde kuuluvas [[Bolšaja Zagvozdka]] külas.&lt;ref name=&quot;per&quot; /&gt; 2014. aasta hinnangutel oli linna elanikkond kasvanud 95 860 inimeseni.

[[Pilt:Gatchina population history.svg|pisi|360px|Gattšina rahvaarvu muutumine diagrammina]]

{| border=&quot;1&quot; cellspacing=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;2&quot;
| valign=&quot;top&quot; |
{|style=&quot;text-align: left; font-size:90%;&quot;
|- style=&quot;background:#efefef; text-align: center;&quot;
!Aasta
!Rahvaarv
|-
| [[1838]] || &amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;3 000
|-
| [[1840]] || &amp;nbsp;{{tõus}} &amp;nbsp;&amp;nbsp;5 400
|-
| [[1856]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{langus}} &amp;nbsp;&amp;nbsp;5 200
|-
| [[1860]] || &amp;nbsp;{{tõus}} &amp;nbsp;&amp;nbsp;9 200
|-
| [[1862]] || &amp;nbsp;{{kriips}} &amp;nbsp;&amp;nbsp;9 200
|-
| [[1893]] || &amp;nbsp;{{tõus}} 14 500
|-
| [[1897]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 14 824
|-
| [[1920]] || &amp;nbsp;{{langus}} 14 087
|-
| [[1923]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 15 793
|-
| [[1926]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 16 600
|-
|}
| valign=&quot;top&quot; |
{|style=&quot;text-align: left; font-size:90%;&quot;
|- style=&quot;background:#efefef; text-align: center;&quot;
!Aasta
!Rahvaarv
|-
| [[1931]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 19 000
|-
| [[1935]] || &amp;nbsp;{{tõus}} 38 700
|-
| [[1939]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{langus}} 38 000
|-
| [[1943]] || &amp;nbsp;{{langus}} 22 000
|-
| [[1944]] || &amp;nbsp;{{langus}} &amp;nbsp;&amp;nbsp;2 500
|-
| [[1959]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 36 725
|-
| [[1967]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 53 000
|-
| [[1970]]&lt;ref name=&quot;CtoK9&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 63 292
|-
| [[1973]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 68 000
|-
| [[1976]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt;|| &amp;nbsp;{{tõus}} 73 000
|-
|}
| valign=&quot;top&quot; |
{|style=&quot;text-align: left; font-size:90%;&quot;
|- style=&quot;background:#efefef; text-align: center;&quot;
!Aasta
!Rahvaarv
|-
| [[1979]]&lt;ref name=&quot;WMP2j&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 75 153
|-
| [[1982]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 75 000
|-
| [[1986]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 80 000
|-
| [[1989]]&lt;ref name=&quot;ReHfk&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{langus}} 79 714
|-
| [[1992]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 80 900
|-
| [[1996]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 81 000
|-
| [[1998]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 81 400
|-
| [[2000]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 81 800
|-
| [[2003]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 88 400
|-
| [[2006]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 88 800
|}
| valign=&quot;top&quot; |
{|style=&quot;text-align: left; font-size:90%;&quot;
|- style=&quot;background:#efefef; text-align: center;&quot;
!Aasta
!Rahvaarv
|-
| [[2008]]&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 89 900
|-
| [[2010]]&lt;ref name=&quot;per&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 92 937
|-
| [[2012]]&lt;ref name=&quot;gks&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 93 483
|-
| [[2014]]&lt;ref name=&quot;gks&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{tõus}} 95 860
|-
| [[2018]]&lt;ref name=&quot;gks&quot; /&gt; || &amp;nbsp;{{langus}} 94 447
|-
|}
|}

[[Rahvastikutihedus]]elt (3334,26 inimest / km²) on Gattšina [[Leningradi oblast]]i asulate seas esikohal.

Linn kuulub [[Peterburi linnastu]]sse. Gattšinat iseloomustab ka [[pendelränne]], sest märkimisväärne osa linnaelanikest sõidab igapäevaselt Peterburi tööle või kooli.&lt;ref name=&quot;gnHqB&quot; /&gt;

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas töötajaid 58%, pensionäre 23%, alla 14-aastasi lapsi 14%, üliõpilasi 3%, töötuid 0,65% ja muid elanikkonna rühmi 1,45%. Linnas oli 44,9% mehi ja 55,1% naisi, rahvuselt on elanikkonnas enamuses [[venelased]].

{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|-style=&quot;text-align:center; font-size:90%&quot;
! colspan=2 | Rahvastiku vanuseline koosseis (2010)
|-style=&quot;text-align:center; font-size:90%&quot;
! Vanuserühm (aastates)
! Osakaal elanikkonnast (%)
|-
| 0–4 || 3,4
|-
| 5–14 || 12,7
|-
| 15–24 || 12,9
|-
| 25–49 || 39,8
|-
| 50–59 || 11,5
|-
| 60–... || 19,7
|}

2013. aastal sündis Gattšinas 9,3 inimest 1000 elaniku kohta ja suri 16,7 inimest 1000 elaniku kohta. Gattšina [[loomulik iive]] on seetõttu negatiivne, kokku oli linnas 890 sündi ja 1592 surma. [[Rändeiive]] on aga positiivne: 2013. aastal saabus linna 3965 ja sealt lahkus 2804 inimest. Nii on [[immigratsioon]] aidanud hoida linna rahvaarvu kasvavana.&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;

== Linnaplaneering ==

[[Pilt:Roshchinskiy.jpg|pisi|Korrusmajad [[Roštšinski]] mikrorajoonis]]
[[Pilt:2012-10-03 Гатчина. Вид на пр. 25 Октября с Балкона-террасы у Карпина пруда.jpg|pisi|[[25. Oktoobri prospekt]]]]

Territoriaalselt on Gattšina jagatud kolmeks peamiseks linnaplaneerimisrajooniks, mida eraldavad üksteisest raudteed.&lt;ref name=&quot;str&quot; /&gt; Kõigis neis kolmes on võimalik eristada mitmeid ajalooliselt väljakujunenud, kuid ametlikult piiritlemata mikrorajoone.&lt;ref name=&quot;dGXiS&quot; /&gt;

Kesklinnas ja selle ümbruses hõlmavad suure osa territooriumist pargid: [[Dvortsovõi park|Dvortsovõi]], [[Prioratski park|Prioratski]], [[Silvia park|Silvia]] ja [[Zverinetsi park|Zverinetsi]] park ning [[Orlovi salu]]. Neist ida poole jäävad peamiselt mitmekorruseliste korrusmajadega elamurajoonid ([[Keskrajoon (Gattšina)|Keskrajoon]], [[Hohlovo pole]], [[Roštšinski]], [[Vjezd]]). Dvortsovõi pargi ja [[Balti raudtee]] vahel asub Krasnoarmeiski mikrorajoon.

Linna lääneosa keskel on suur [[Aerodrom]]i elamurajoon, mis on nime saanud samas kohas asunud ajaloolise lennuvälja järgi. Sellest põhja pool asuvad [[Jegerskaja sloboda]], kus on ülekaalus peamiselt eramutest koosnev madalhoonestus, ja [[Marienburg]], kus on kõrvuti ettevõtted ja mitmekorruselised elumajad. Marienburgist läände jääb [[Promzona 2]], kuhu on koondunud mitmed suured tööstusettevõtted. Aerodromi asumist lõunas asuvad kaks madala hoonestusega elumajade rajooni: [[Kijevski rajoon|Kijevski]] ja [[Himozi rajoon|Himozi]] rajoonid.

Linna idaosas asuvad tööstuspiirkond [[Promzona 1]] ja [[Promõšlennõi]] mikrorajoon. Neist lõunasse jääb madalhoonestusega [[Zagvozdka]].

[[2013]]. aastal liideti ametlikult Gattšina linnaga seni küll linnavalitsusele allunud, kuid linnast eraldiseisva asula moodustanud [[Bolšaja Zagvozdka]] küla.&lt;ref name=&quot;zagvozd&quot; /&gt;

Linnas on kokku umbes 200 tänavat. Gattšina peamagistraal on [[25. oktoobri prospekt]].

== Ajalugu ==

Vanimad arheoloogilised leiud Gattšina territooriumilt pärinevad [[13. sajand]]ist, kuid esimene kirjalik tõend asula olemasolust on alles 1500. aastal koostatud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] hindamisraamat, kus on mainitud &quot;Hottšino küla väikese Hottšino järve kaldal&quot;, territooriumil, mida nimetatakse [[Vadja viiendik]]uks.&lt;ref name=&quot;hot&quot; /&gt;

Sajandeid oli [[Ingeri]], kuhu kuulus ka Hottšino küla, [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] ja [[Rootsi]] territoriaalvaidluste objekt. [[1617]]. aastal allkirjastati [[Stolbovo rahu]], mille alusel läks see ala Rootsi valdusse, [[Rootsi Ingeri]] koosseisu. Augustis [[1702]] vallutasid nüüdseks juba Gattšina nime kandva küla ja selle ümbruse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus taas Venemaa väed. [[1721]]. aastal kinnitas [[Uusikaupunki rahu]] Gattšina ja kogu Ingeri taasühendamise Venemaa keisririigiga.

[[1765]]. aastal kinkis keisrinna [[Katariina II]] Gattšina maavalduse oma soosikule krahv [[Grigori Orlov]]ile. [[1766]]. aasta suvel algasid seal arhitekt [[Antonio Rinaldi]] projekti järgi [[Gattšina palee]] ehitustööd. Palee juurde kuulus ka maaliline park ja jahipidamiseks mõeldud alad.

Pärast Orlovi surma [[1783]]. aastal ostis keisrinna Katariina selle Orlovi pärijatelt tagasi ning kinkis oma pojale ja tulevasele keisrile, suurvürst [[Paul I|Pavel Petrovitšile]].&lt;ref name=&quot;T9LXk&quot; /&gt; Sealsete ehitustööde peaarhitektiks sai nüüd [[Vincenzo Brenna]]. Tema projektide põhjal valmisid mitmed pargiehitised, samuti alustas ta [[1795]]. aastal Gattšina palee ümberehitamist. [[22. november|22. novembril]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 11. novembril) 1796 andis keiser Paul I Gattšinale [[linnaõigused]].&lt;ref name=&quot;rZpMN&quot; /&gt;

18. sajandi lõpus sai Gattšinast ka [[Gattšina maakond|Gattšina maakonna]] keskus.

[[1792]]. aastal nimetati Gattšina komandandiks [[Aleksei Araktšejev]], kellest sai ühtlasi ka kõigi troonipärija alluvuses olevate maavägede ülem. Pavel Petrovitš sõltus temast kui &quot;Venemaa ületamatust [[rividrill]]i meistrist&quot;.

[[1798]]. aastal hakati arhitekt [[Nikolai Lvov]]i projekti alusel ehitama [[Prioratski loss]]i, millest sai koos suure paleega üks Gattšina sümbolitest.

Pärast keiser Paul I tapmist [[1801]]. aastal läks Gattšina tema lese, keisrinna [[Marija Fjodorovna (1759–1828)|Marija Fjodorovna]] valdusse.&lt;ref name=&quot;0BA5v&quot; /&gt; Pärast seda kuulus linn taas Venemaa keisritele – [[Nikolai I]]&lt;ref name=&quot;sohzQ&quot; /&gt;, [[Aleksander II]] ja [[Aleksander III]]. [[1853]]. aastal toodi linna [[raudtee]].

Aastail [[1842]]–1862 oli Gattšina komandandiks [[estofiil]]i [[Johann von Luce]] poeg, insenerivägede kindralleitnant [[Johann Friedrich Wilhelm von Luce]]&lt;ref name=&quot;44aKR&quot; /&gt;.
[[File:Kolej Warszawsko-Petersburska - mapa.jpg|pisi|left|[[Peterburi–Varssavi raudtee]]]]
Aastatel [[1852]]–1862 rajati laiarööpmeline [[Peterburi–Varssavi raudtee]]. Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee trass kulges läbi Gattšina, [[Luga (linn)|Luga]], [[Pihkva]], [[Ostrov]]i, [[Põtalovo]], [[Režitsa]], [[Dünaburg]]i, [[Vilno]], [[Lentvaris|Landvarovo]], [[Grodno]] ja [[Białystok]]i.

[[1881]]. aastal loodi Gattšinas esimese linnana kogu Venemaa keisririigis elektriline tänavavalgustussüsteem. Esimesena valgustati väljak Gattšina keiserliku palee ees, vähem kui kümne aasta pärast hakati valgustama ka teisi tänavaid.&lt;ref name=&quot;GNJL5&quot; /&gt;.

[[Pilt:План Гатчины, 1915.jpg|pisi|Gattšina linnaplaan (litograafia, 1915)]]
[[Fail:Gatcina 1910-e 06.jpg|pisi|[[Gattšina Jumalaema Kaitsmise katedraal|Jumalaema Kaitsmise katedraal]] (1910. aastad)]]

[[Pariis]]is [[1900]]. aastal toimunud [[maailmanäitus]]el tunnustati Gattšinat kui kõige parema heakorraga Venemaa väikelinna.

[[1910]]. aastal asutati Gattšinasse Venemaa esimene sõjaväelennuväli ja seal alustas tööd Venemaa esimene lennukool. Gattšinas sooritasid oma lennud [[Pjotr Nesterov]], [[Lidija Zvereva]] ja mitmed teised tuntud lendurid.&lt;ref name=&quot;qlGcg&quot; /&gt;

Gattšinat kasutas viimane Venemaa keiser [[Nikolai II]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpul oma staabi asukohana ja seal ta ka loobus Venemaa troonist.

[[1. märts]]il 1917 puhkes Gattšinas asuvas Lääne lennupataljonis ülestõus, mille tulemusena likvideeriti paleevalitsus ja selle asemel läks võim linnas [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] Gattšina rajoonikomiteele. [[6. november|6. novembril]] (vkj 24. oktoobril) 1917 võttis Gattšinas võimu üle sõja-revolutsioonikomitee. [[Kerenski-Krasnovi ülestõus]]u ajal [[8. november|8. novembrist]] (vkj 26. oktoobrist) kuni [[13. november|13. novembrini]] (vkj 31. oktoobrini) 1917 langes linn mõneks päevaks Petrogradi pealetungivate ülestõusnud vägede kätte. [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal toimusid Gattšinas lahingud [[Punaarmee]] ja kindral [[Nikolai Judenitš]]i juhitud [[Loodearmee]] vahel.

[[Suur terror|Suure terrori]] aastatel [[1937]]–[[1938]] lasti olemasolevatel andmetel maha 214 Krasnogvardeiski (Gattšina) elanikku.&lt;ref name=&quot;ZTg3s&quot; /&gt;

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel okupeerisid linna [[Saksamaa]] väed. Lahingutegevuse käigus sai [[Gattšina parkmuuseum]] tõsiselt kannatada.

Sõjajärgsetel aastatel ehitati linn uuesti üles. Rajati uusi mikrorajoone ja tööstusettevõtteid, linnas alustas tööd [[B. P. Konstantinovi nimeline Peterburi Tuumafüüsika Instituut|tuumafüüsika instituut]]. [[1985]]. aastal avati külastamiseks Gattšina palee esimesed taastatud ruumid&lt;ref name=&quot;F5mlp&quot; /&gt;. [[1999]]. aastal toimunud ülevenemaalisel konkursil &quot;Venemaa kõige parema heakorraga linn&quot; saavutas Gattšina esikoha kuni 100 000 elanikuga linnade kategoorias.&lt;ref name=&quot;nZM5h&quot; /&gt;

[[2010]]. aastani oli Gattšinal [[ajalooline asula|ajaloolise asula]] staatus, kuid Venemaa kultuuriministeeriumi korraldusega [[29. juuli]]st [[2010]] kaotas Gattšina selle staatuse.&lt;ref name=&quot;xCIXL&quot; /&gt;

&lt;gallery heights=&quot;180px&quot;&gt;
Pilt:G.Оrlov by A.I.Chernuy (1770s, Hermitage).jpg|[[Grigori Orlov]]
Pilt:Paul i russia.jpg|Keiser [[Paul I]]
Pilt:Graf Alexej Andreevich Arakcheev from Shilder.jpg|[[Aleksei Araktšejev]]
&lt;/gallery&gt;

== Linna sümbolid ==

{{mitu pilti|kogulaius=250|pilt1=Coat of Arms of Gatchina (v. 1).svg|pilt2=Flag of Gatchina (v. 1).svg|jalus=Gattšina vapp ja lipp}}

[[25. detsember|25. detsembrist]] (vkj 13. detsembrist) [[1800]] kuni [[23. november|23. novembrini]] (vkj 10. novembrini) 1917 oli Gattšinal [[Gattšina vapp|oma vapp]], mille kinnitas ametlikult keiser [[Paul I]]. Alates [[4. oktoober|4. oktoobrist]] [[1995]] kasutatakse seda taas Gattšina linna vapina.&lt;ref name=&quot;symbol&quot; /&gt;

Gattšina vapi vapikilp on poolitatud kaheks väljaks. Ülemine väli on kuldne, sellel asub Venemaa kahepealine riigikotkas, nii nagu teda kujutati keiser Paul I ajal: musta värvi, kuldsete jalgade ja küünistega, punaste keeltega, kroonitud kolme keisrikrooniga, millest keskmine on teistest suurem. Kotka küüniste vahel on kuldne valitsussau ja riigiõun, tema rinnal on [[Malta ordu]] suurmeistri krooni all hõbedane [[Malta rist]], risti peale on paigutatud punane vapikilp, kuhu on kantud kuldses kirjas kuldse keisrikrooni alla keisri initsiaalid (П I). Linna vapikilbi alumine väli on sinine ja selle keskel on kuldses kirjas täht G.&lt;ref name=&quot;symbol&quot; /&gt;

[[2008]]. aastal kiitis saadikute nõukogu heaks [[Gattšina lipp|Gattšina lipu]]. See kujutab endast valget kangast, mille keskele on paigutatud Gattšina vapp.&lt;ref name=&quot;UNbt9&quot; /&gt;

== Linna juhtimine ==

[[Pilt:Administration building of Gatchina.jpg|pisi|210px|Gattšina linnavalitsuse hoone]]

Haldusõiguslikult moodustab Gattšina linn [[Gattšina linnaasundus]]e, mis kuulub [[Leningradi oblast]]i [[Gattšina rajoon]]i koosseisu. Kuni [[2013]]. aastani kuulusid selle haldusüksuse koosseisu kaks asulat: Gattšina linn ja [[Bolšaja Zagvozdka]] küla, kuid 2013. aastal liideti viimane ametlikult Gattšina linnaga.&lt;ref name=&quot;zagvozd&quot; /&gt;

Linna juhtimise aluseks on [[7. detsember|7. detsembril]] [[2005]] vastu võetud Gattšina linna põhimäärus. Kohaliku omavalitsuse esindusorganiks on saadikute nõukogu (linnavolikogu), mis koosneb kolmemandaadilistest valimisringkondadest valitud 33 saadikust. Saadikute nõukogu juhib esimees ehk linnapea (''глава города''), kelle saadikud valivad enda seast.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;2BiXh&quot; /&gt; [[2014]]. aastast on Gattšina saadikute nõukogu esimees sõjaveteranide ühenduste liidu esimees ja linna endine [[sõjakomissar]] [[Vitali Filonenko]].&lt;ref name=&quot;Dku9z&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UgHuQ&quot; /&gt;

Linna täidesaatev organ on linna administratsioon ehk linnavalitsus. Seda juhib linna administratsiooni ülem (''глава администрации города'') kelle valib konkursil osalenud kandidaatide seast välja spetsiaalne komisjon ja kinnitab ametisse saadikute nõukogu.&lt;ref name=&quot;ustav&quot; /&gt;

2013. aastal oli linna eelarves plaanitud tulusid 794,22 miljonit rubla ja plaanitud kulusid 797,75 miljonit rubla, seega oli eelarve umbes 3,5 miljoniga defitsiidis. Peamised sissetulekuallikad olid riiklikelt ametkondadelt laekunud summad (203,35 miljonit), linnavara rendist saadud tulu (163,74 miljonit) ja üksikisiku [[tulumaks]] (145,15 miljonit). Kolm suurimat kuluallikat olid elamumajandus (190,37 miljonit), kultuur (185,65 miljonit) ja rahvamajandus (valdavalt [[infrastruktuur]]ile tehtud kulutused, kokku 183,01 miljonit).&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;

== Majandus ==

Gattšina on [[Leningradi oblast]]i oluline tööstuslinn, kus on mitu suurettevõtet. Tähtsal kohal linna majanduses on ka ehitus- ja teenindussektor. Aktiivselt arendatakse väikeettevõtlust, mis annab ligi 40% linna kogutoodangust.

2013. aastal oli linna suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes toodetud kaupade ja osutatud teenuste rahaline maht 20,872 miljardit [[Venemaa rubla]], mis tähendas võrreldes 2012. aasta tasemega kasvu 13,1%. Nendes ettevõtetes ja asutustes töötas 22 214 inimest, töötajate arv kasvas 2012. aastaga võrreldes 1,8%. Töötajate keskmine kuupalk oli 32 897 rubla, see kasvas eelmise aastaga võrreldes 4,8%.&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;

Iga aasta septembris toimub Gattšinas näituslaat, millel osaleb üle 100 ettevõtte Leningradi oblastist, [[Peterburi]]st ja teistest Venemaa piirkondadest. Väiksem laat toimub kevaditi.&lt;ref name=&quot;6TCBn&quot; /&gt;

[[2006]]. aastal võitis Gattšina [[Loode föderaalringkond|Loode föderaalringkonna]] keskmise suurusega linnade seas esikoha V ülevenemaalisel konkursil &quot;Kuldrubla&quot; kui Venemaa Föderatsiooni parim linn majandusarengu näitajatelt.

=== Tööstus ===

Gattšina majanduslik potentsiaal põhineb eelkõige [[tööstus]]el. 2013. aastal andsid keskmised ja suured tööstusettevõtted linna kogutoodangust 84% ning nendes töötas 6671 inimest keskmise palgaga 30 378 rubla.&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;

Linna suurimad tööstusettevõtted on järgmised:
* tehas Krizo – laevaehituse komponendid;
* tehas Burevestnik – toruarmatuurid ja muud tooted, autasustatud [[2013]]. aastal medali ja sertifikaadiga &quot;Venemaa liider&quot;&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;;
* 218. lennukiremonditehas – lennukimootorite remont;
* tehas Avangard – kämpingusisustus, metallkarniisid ja [[pürotehnika]];
* Elektronstandart – tule- ja gaasiohutussüsteemid, plasttooted;
* Gattšina paberivalmistamisseadmete katsetehas – tükeldamis- ja peenestamisseadmed;
* Galaktika – piimatooted, alustas [[2008]]. aastal koostöös Soome ettevõttega [[Valio]] uue piimatehase rajamist;
* Gattšina leivakombinaat – leivatooted, kuulub gruppi [[Petrohleb]];
* Gattšina pulbervärvide tehas;
* Gattšina jõusöödatehas;
* teadusliku uurimisinstituudi Elektropribor tootmisettevõte Azimut – navigatsiooniseadmed, tuulegeneraatorid jms.

Suurettevõtetes vabaks jäänud tootmispindadel on [[21. sajand]]il asutatud uusi ettevõtteid, näiteks ehituskonstruktsioonide katsetehas ja Orion-Spetsplav-Gattšina.

=== Ehitus ===

Gattšina [[ehitus]]ettevõtete kompleks on suurim [[Leningradi oblast]]is. 2013. aastal töötas sealsetes ehitusettevõtetes 816 inimest, kelle keskmine palk oli 32 567 rubla.&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt; Linnas tegutsevad suurimad ehitusettevõtted on gruppi [[LSR (ettevõte)|LSR]] kuuluv Gattšina elamuehituskombinaat ja gruppi [[Lenstroimaterialõ]] kuuluv ettevõte Gatšinski SSK, mille peamine tegevusala on kaasaegsete korterelamute ehitamine paneelidest.

2013. aastal võeti linnas kasutusse 3 elamut 916 korteriga, 1 kohvik, 1 kauplus ja 1 gaasikatlamaja. Lisaks renoveeriti 1 kaubanduskeskus, 1 kauplus, 1 tootmis- ja laohoonete kompleks ning 1 lasteaed.&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;

=== Teenindus ===

[[Pilt:ТРК Пилот (Гатчина).jpg|pisi|Kaubandus- ja vabaajakeskus Pilot on üks suuremaid Leningradi oblastis]]

2013. aasta alguseks oli Gattšinas 2021 kaubandusettevõtet, millest 1999 tegelesid [[jaekaubandus]]ega. Jaekaubandusettevõtete seas oli 182 toidukauplust, 434 muud kauplust, 36 apteeki ja ravimimüügi punkti.&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt; Suurematest kaubanduskettidest on linnas esindatud [[Diksi]], [[Eldorado (kaubanduskett)|Eldorado]], [[Magnit]], [[O'Kei]], [[Pjatjorotška]], [[RiOMAG]] ja paljud teised. Kokku oli linnas 2013. aastal 158 kaubanduskettidesse kuulunud kauplust ja 86 eri kaubandusketti&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;.

2013. aastal avati linnas 38 jaekaubandusettevõtet, muuhulgas lisandus 1 kaubanduskeskus. Kokku oli linnas 16 kaubanduskeskust kogupindalaga 41 325 m². Linnas on kaks alaliselt tegutsevat turgu.&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;

Lisaks kaubandusettevõtetele oli Gattšinas 2013. aastal 138 ühiskondlikku toitlusasutust ja 312 [[olmeteenindus]]ettevõtet.&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;

Finantsasutustest on linnas esindatud nii pangad kui ka kindlustusettevõtted. Gattšinas tegutsevad suurpankade [[Sberbank]], [[Rosselhozbank]], [[Baltiiski bank]], [[Sankt-Peterburg (pank)|Sankt-Peterburg]] ja [[VTB]] kontorid, lisaks mitmete väiksemate pankade esindused. Suurematest kindlustusfirmadest pakuvad oma teenuseid [[Sogaz]], [[Rosgosstrah]], [[Renessans Strahhovanije]], [[RESO-Garantija]] ja [[ROSNO]].

== Taristu ja transport ==

=== Kommunaalvõrgud ===

Gattšina elamufondi haldab kommunaalmajanduse ja -ehituse koordinatsiooni- ja arendusteenistus, mis on rajoonilise alluvusega munitsipaalasutus. Suuremat osa kommunaalteenuseid vahendab elanikkonnale Gattšina linna elamu- ja kommunaalmajanduse munitsipaalettevõte, mille struktuuris tegutseb omakorda 8 elamuekspluatatsioonivalitsust.&lt;ref name=&quot;OdTNo&quot; /&gt;

Vee- ja kanalisatsioonivõrgud on munitsipaalettevõtte Vodokanal haldusalas, soojusvõrkude haldusega tegeleb munitsipaalettevõte Teplovõje seti. Gaasivarustuse tagavad ettevõtted Gattšinagaz ja Peterburgregiongaz. Veetorustike kogupikkus on 140&amp;nbsp;km, kanalisatsioonitorustike kogupikkus 142&amp;nbsp;km. Looduslikest veekogudest ammutatakse joogivett [[Serebrjanoje järv]]est. Kohalik reoveepuhastusjaam suudab ööpäevas töödelda 60 000 m³ reovett.&lt;ref name=&quot;C6ap8&quot; /&gt; Linnas on 7 töötavat katlamaja, mille koguvõimsus on 430 [[gigakalor|Gcal]] tunnis. Soojusenergiatrasside kogupikkus on üle 100&amp;nbsp;km.&lt;ref name=&quot;EnEme&quot; /&gt;

Elektrivarustuse ja -võrkude haldusega tegeleb mitu ettevõtet, teiste seas munitsipaalettevõte Gorodskaja elektroset ning suuremate ettevõtete nagu [[RKS-Energo]], [[Lenenergo]] ja [[Peterburgskaja sbõtovaja kompanija]] kohalikud filiaalid. Maa-aluseid elektrivõrke on 421,5&amp;nbsp;km, õhuliine 281,4&amp;nbsp;km. Linnas on 163 alajaama ja üle 4000 tänavavalgusti.

Linna heakorraga tegeleb linnaeelarvest rahastatav eriautobaas. Linna piiril asub prügimägi, kus ladustatakse lisaks olmejäätmetele ka mittetoksilisi tööstusjäätmeid.&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;

=== Teed ja transport ===

[[Pilt:Gatchina bus.jpg|pisi|22. liini autobuss Aerodromi mikrorajoonis]]

Gattšina on oluline transpordisõlm, mida läbivad kolm suurt [[raudtee]]trassi: [[Peterburi–Varssavi raudtee]], [[Balti raudtee]] ja [[Mga–Jaanilinna raudtee]]. Gattšinat läbivaid raudteetrasse haldab riigiettevõtte [[Venemaa Raudteed]] tütarettevõte [[Oktoobri Raudtee]]. Linnas on kolm raudteejaama ([[Balti jaam (Gattšina)|Balti jaam]], [[Varssavi jaam (Gattšina)|Varssavi jaam]] ja [[Balti kaubajaam]]) ning kaks raudteepeatust ([[Tatjanino (raudteepeatus)|Tatjanino]] ja [[Marienburg (raudteepeatus)|Marienburg]]). Toimib ka linnalähedane reisirongiliiklus.

Linna ja selle vahetut ümbrust läbivad mitmed suured autoteed: föderaalne maantee [[M20]] (see on omakorda osa euromagistraalist [[E95]]), regionaalsed maanteed [[A120]] ja [[R38]] ning kohaliku tähtsusega teed [[N96]] ja [[N114]].&lt;ref name=&quot;bWKgS&quot; /&gt; Asfalteeritud teid on Gattšinas umbes 100&amp;nbsp;km, autosid üle 40 000. Esineb probleeme liiklusummikutega, eriti raudteeülesõidukohtadel.

Linnasisene ühistransport on korraldatud [[buss]]iliikluse abil.&lt;ref name=&quot;vVmoq&quot; /&gt; Linnalähedased bussid väljuvad reeglina Varssavi raudteejaama juurest. Linnas tegutsevad ka mitmed [[takso]]ettevõtted. Varem kavandati linna [[trollibuss]]iliiklust, kuid need plaanid ei teostunud.

Gattšinast 30&amp;nbsp;km põhja pool asub [[Pulkovo lennujaam]].

=== Kommunikatsioonivõrgud ===

[[Telefonside]]t pakub Gattšinas ettevõte [[Rostelekom]]. Gattšina suunakood on 81371, linna telefoninumbrid on viiekohalised. [[Mobiilside]]teenuseid pakuvad ettevõtted [[MegaFon]], [[Mobilnõje TeleSistemõ|MTS]], [[Võmpel-Kommunikatsii|Bilain]], [[Skai Link]] ja [[Tele2 Rossija|Tele2]].

[[Post]]iteenuseid osutab riiklik ettevõte [[Venemaa Post]], millel on linnas 10 postkontorit. Gattšina postiindeksid on vahemikus 188300–188310 ja 188319.

[[Internet]]iühendust pakub linnas viis ettevõtet: [[Perspektiva]], MegaFon, [[Astra-Oreol]], [[Severo-zapad]] ja Rostelekom.

== Tervishoid ==

Gattšina peamine [[meditsiin]]iasutus on Gattšina rajoonidevaheline keskhaigla, mille koosseisu kuuluvad [[statsionaar]], [[polikliinik]], [[ftisiaatria]], [[psühhoneuroloogia]] ja sünnitusosakonnad, lastepolikliinik, 5 [[perearst]]iteenuseid pakkuvat osakonda, hambaravipolikliinik ja konsultatiivpolikliinik. Haigla haldab ka mitmeid maa-asulate arstipunkte ja linna [[kiirabi]]teenust.&lt;ref name=&quot;PNQEm&quot; /&gt; [[2005]]. aastal rajati haigla juurde ka [[hemodialüüs]]i osakond, mis ei allu aga kohalikule rajoonihaiglale, vaid Leningradi oblasti haiglale.

Lisaks rajooni keskhaiglale on linnas mitmeid erameditsiinipraksiseid, sealhulgas üle 10 hambakliiniku. Ka raudteefirmal [[Oktoobri Raudtee]] on Gattšinas oma töötajatele mõeldud polikliinik.

[[Veterinaaria|Veterinaarmeditsiini]] teenuseid pakuvad Gattšina riiklik veterinaarhaigla, 2 eraomandis veterinaarkliinikut ja lisaks veel mitmed kojukutsel tegutsevad loomaarstid.

== Meedia ==

[[Pilt:Редакция газеты Гатчинская правда (Гатчина).jpg|pisi|Ajalehe [[Gattšinskaja Pravda]] toimetus]]

Gattšinas antakse välja mitut kohalikku [[ajaleht]]e, mille seas vanim on [[1931]]. aastal asutatud [[Gattšinskaja Pravda]]. Teised kohalikud perioodilised väljaanded on [[Spektr-Gattšina]], [[Prinevski Krai]], [[Gattšina. Raion]], [[Gattšina Domašnjaja]], [[Rekvizit]], [[Gattšinski Žurnal]], kuukiri [[Lutšeje v Gattšine]].&lt;ref name=&quot;MsldL&quot; /&gt; Neist viimase juurde on asutatud ka internetis tegutsev telekanal Lutšeje-TV.&lt;ref name=&quot;Vakbf&quot; /&gt;

Ettevõte Oreol-Info, millele kuulusid varem ajaleht Gattšina-info, kohalik telekanal Oreol-TV ja raadiojaam Gattšina, on tänaseks oma tegevuse meediavaldkonnas lõpetanud. Kaubamärgi Oreol all pakutakse praegu Gattšinas ja selle lähiümbruses ainult [[kaabeltelevisioon]]iteenuseid&lt;ref name=&quot;pSYxj&quot; /&gt;.

== Haridus ja teadus ==

=== Haridus ===

[[Pilt:Gatchina. School 4.jpg|pisi|Gattšina 4. Keskkool]]

Gattšinas asub kokku 17 koolieelset õppeasutust.&lt;ref name=&quot;WwVOo&quot; /&gt;

Linnas on 11 avalikku üldhariduskooli, millest 10 on keskkoolid (neist omakorda kannab 1 [[gümnaasium]]i ja 1 [[lütseum]]i nime, lisaks on nende seas 1 õhtukool täiskasvanutele) ja 1 algkool. Lisaks tegutseb linnas 3 erakooli (neist 2 gümnaasiumi nime all).&lt;ref name=&quot;kro5t&quot; /&gt;

Kooliõpilaste huvi- ja täiendusharidust pakuvad 3 spordikooli, Gattšina linna lasteloomingu maja, Gattšina rajooni lasteloomingu keskus ja laste täiendhariduse keskus.&lt;ref name=&quot;VuMtj&quot; /&gt;

Mis puudutab [[kõrgharidus|kõrg-]] ja [[kutseharidus]]t, siis [[1996]]. aastal asutati Gattšinasse [[Majanduse, Finantside, Õiguse ja Tehnoloogia Riiklik Instituut]]. Samuti tegutsevad linnas [[Peterburi Välismajandussuhete, Majanduse ja Õiguse Instituut|Peterburi Välismajandussuhete, Majanduse ja Õiguse Instituudi]] filiaal, [[K. D. Ušinski nimeline Pedagoogikakolledž]] ja [[katoliiklus|katoliikliku]] [[salesiaanid]]e ordu [[Don Bosco]] nimeline hariduskeskus&lt;ref name=&quot;l397l&quot; /&gt;. Üliõpilaste (eelkõige aspirantide ja doktorantide) uurimistöö ning väitekirjade kaitsmine toimub ka linnas asuvates teaduslikes uurimisinstituutides – tuumafüüsika instituudis ja raadiumiinstituudis.

=== Teadus ===

Gattšina peamine teadusasutus on [[B. P. Konstantinovi nimeline Peterburi Tuumafüüsika Instituut]], kus asuvad VVR-M ja PIK tüüpi [[tuumareaktor]]id ja [[osakestekiirendi]]. Instituudis on viis teadusosakonda: teoreetilise füüsika osakond, neutronuuringute osakond, kõrgenergeetilise füüsika osakond, molekulaarse ja radioaktiivse biofüüsika osakond ning innovatsiooniüksus. [[2011]]. aastal viidi instituut [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] alluvusest välja ja anti riikliku uurimiskeskuse [[Kurtšatovi Instituut]] haldusalasse.&lt;ref name=&quot;hPL8w&quot; /&gt;

Linna muud suuremad teadusasutused on järgmised:&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot; /&gt;
* ehitusmaterjalide teadusliku uurimise instituut [[Prometei]] – töötab välja materjale sõja- ja tsiviillaevanduse, tuumaenergeetika, nafta- ja gaasitööstuse ning teiste majandusharude jaoks;
* [[V. G. Hlopini nimeline raadiumiinstituut|V. G. Hlopini nimelise raadiumiinstituudi]] filiaal – teaduslik-eksperimentaalne keskus, mis katsetab radiokeemiliste tehnoloogiliste protsesside mõju tegelikele suure aktiivsusega materjalidele;
* teadusliku uurimise instituudi [[Elektropribor]] filiaal – tegeleb [[navigatsioon]]i, [[güroskoopia]] ja [[gravimeetria]] seadmete väljatöötamisega.

Uusima teadusasutusena hakati 2000. aastate lõpul Gattšinasse kavandama [[Loode nanotehnoloogiakeskus|nanotehnoloogiakeskuse]] rajamist. Projekt realiseeriti, kuid keskuse põhitegevus koondati Gattšina asemel [[Peterburi]] linna. Keskuse suurim osanik on riigiettevõte [[Rosnano]] ja selle üks olulisi töösuundi on [[nanotehnoloogia]]ga tegelevate [[idufirma]]de toetamine.&lt;ref name=&quot;64lht&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hRMwf&quot; /&gt;

Gattšina palee endistes hobusetallides asub Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumi sõjamerelaevastiku keskarhiiv, kus toimub ka teaduslik uurimistöö.&lt;ref name=&quot;JSkTt&quot; /&gt;

== Kultuur ==

Gattšina peamised kultuurikeskused on kultuurimaja&lt;ref name=&quot;UTNLe&quot; /&gt;, noortepalee ja noorte loomekeskus. Nende baasil tegutseb hulgalisel huviringe ja enamik asjaarmastajate loomingulisi kollektiive, mille seast väärivad esiletõstmist kostüümiteater Katjuša&lt;ref name=&quot;FOhdR&quot; /&gt;, [[gusli]]mängijate ansambel Perezvon, noortekapell Garmonija, teater Za uglom, rahvatsirkus Grotesk&lt;ref name=&quot;wMuad&quot; /&gt;, tantsustuudiod Ritmiks ja Breik-dans, jpt.&lt;ref name=&quot;XEiaJ&quot; /&gt; Lisaks neile asjaarmastajate kollektiividele on olemas Gattšina munitsipaalne noore vaataja teater (endine laste- ja noorteteater Vstretši), mis annab etendusi noorte loomekeskuse laval.&lt;ref name=&quot;yMaXs&quot; /&gt; Laste muusikakooli baasil tegutseb linna [[filharmoonia]].

Gattšinas on üks kino, mis kannab nime Pobeda. Alates [[1995]]. aastast toimub seal iga-aastane filmifestival &quot;[[Literatura i kino]]&quot;.

[[Pilt:2008-05-28 Гатчина. Камень на месте планируемого областного театра.jpg|pisi|Kivi kavandatud oblastiteatri algses asukohas]]

Linna keskraamatukogu kannab kirjanik [[Ivan Kuprin]]i nime. Raamatukogul on kaks filiaali ([[Hohlovo pole]] ja [[Marienburg]]i mikrorajoonides) ning selle alluvuses tegutseb ka Gattšina lasteraamatukogu.&lt;ref name=&quot;0kWwX&quot; /&gt; [[Aerodrom]]i mikrorajoonis asub [[Gattšina rajoon]]i keskraamatukogu, mis on saanud nime [[Aleksandr Puškin]]i auks.&lt;ref name=&quot;ixN7z&quot; /&gt;

Alates [[1989]]. aastast tähistatakse iga septembrikuu kolmandal pühapäeval linna päeva. Päeva peetakse deviisi &quot;Au sulle, Gattšina!&quot; (&quot;Славься, Гатчина!&quot;) all, toimuvad teatrietendused, kontserdid ja mitmesugused muud meelelahutuslikud üritused.&lt;ref name=&quot;RfbRo&quot; /&gt;

Gattšinasse plaaniti rajada ka 600-kohaline muusika- ja draamateater. Sümboolne nurgakivi teatri tulevasse asukohta pandi suvel [[2007]], kui tähistati [[Leningradi oblast]]i moodustamise 80. aastapäeva. Projekt sai heakskiidu Leningradi oblasti linnaehituskomitees.&lt;ref name=&quot;HX9zX&quot; /&gt; Ehitus jäi aga venima, kuna leiti, et kavandatav asukoht ei ole uuele hoonele sobilik ja rikuks väljakujunenud arhitektuurilise ansambli. Selle vastu on linnas korraldatud ka meeleavaldusi.&lt;ref name=&quot;yD1PU&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LLP1g&quot; /&gt; Vastuseisu tulemusel teatasid Leningradi oblasti võimud oktoobris 2012, et loobuvad üldse teatrihoone ehitamisest.&lt;ref name=&quot;GUpz8&quot; /&gt;

=== Linna arhitektuur ===

Gattšina arhitektuur kujutab endast ühelt poolt 18.–[[19. sajand]]i vene linnaehituse väärtuslikku mälestusmärki ja illustreerib teiselt poolt sama perioodi keiserlike residentside arengusuundi.

[[Pilt:Gatchina Palace, Southern facade.jpg|pisi|[[Gattšina palee]] lõunafassaad]]

Linna peamine vaatamisväärsus on [[Gattšina parkmuuseum]], mille keskne element on aastatel 1766–[[1781]] arhitekt [[Antonio Rinaldi]] projekti järgi ehitatud [[Gattšina palee]]. Palee ümber asub kolm parki: [[Dvortsovõi park|Dvortsovõi]], [[Zverinetsi park|Zverinetsi]] ja [[Silvija park|Silvija]] park. Teine märkimisväärne ehitis on [[Prioratski loss]], mis ehitati aastatel 1798–[[1799]] arhitekt [[Nikolai Lvov]]i projekti põhjal. Seda ümbritseb [[Prioratski park]]. Linna parkides asuvad mitmesugused arhitektuurilise väärtusega ehitised, sealhulgas pargipaviljonid. Nende seast on märkimisväärseimad niinimetatud [[Kasemajake ja portaal &quot;Mask&quot;|kasemajake]] ja [[Veenuse paviljon]].

[[Pilt:Chesma Gallery of the Gatchina Palace.jpg|pisi|vasakul|Gattšina palee interjöör]]

Üks linna vanimaid ehitisi on Kievskaja (Kiievi) tänaval asuv ebatavalise arhitektuurilise kompositsiooniga ümmargune viljakuivati, mis pärineb 18. sajandi keskelt. 18. sajandi lõpu arhitektuuri näidisteks on kalevimanufaktuuri hoone Dostojevski tänaval.

Gattšina arhitektuuriansambli loojate üks paremaid saavutusi on [[Konnetaabel (Gattšina)|Konnetaabli väljak]] koos 32-meetri kõrguse [[obelisk]]iga. Selle läheduses asuvad palee hobusetallid oma monumentaalse fassaadiga, mis ehitati aastatel 1798–1800.&lt;ref name=&quot;MUGP0&quot; /&gt;

[[Pilt:Domrojdestv.jpg|pisi|Stepan Roždestvenski maja Hohlovi tänaval]]

Linna peatänava, [[25. oktoobri prospekt]]i planeeringus on oluline koht haiglalinnaku arhitektuuriansamblil, mis kujunes välja 19. sajandi esimesel kolmekümnel aastal. Selle keskne element on kahekorruseline linnahaigla hoone. Selle taga paikneb ühekorruseline [[vaestemaja]]. Haigla ees asuva väljaku külgedele rajati kivist kahekorruselised korpused, mille fassaadid on kaetud looduslikust kivist plaatidega.&lt;ref name=&quot;wLw8r&quot; /&gt;

Teiseks linna peamagistraali arhitektuuriliseks kaunistuseks on orbudekodu kompleks. Selle kolmekorruseline peahoone ehitati aastatel [[1824]]–[[1828]], selle fassaadid on lahendatud [[vene klassitsism]]ile omases lakoonilises ja ranges vormis.

Tšehhovi tänaval asub karikaturist [[Pavel Štšerbov]]i [[Pavel Štšerbovi majamuuseum|majamuuseum]], mille hoone rajati aastatel 1910–[[1911]] arhitekt [[Stepan Kritšinski]] projekti järgi [[rahvusromantism|rahvusromantistlikus]] stiilis. Veel üks samas stiilis ehitatud hoone on [[Stepan Roždestvenski]] maja Hohlovi tänaval, mis ehitati [[1913]]. aastal arhitekt Nikolai Gastevi projekti järgi.

=== Muuseumid ===

* [[Gattšina parkmuuseum]] – riiklik muuseum, mis hõlmab Gattšina paleede ja neid ümbritsevate parkide kompleksi;
* [[Pavel Štšerbovi majamuuseum]] – Leningradi oblasti muuseumiagentuuri filiaal, kuulsa karikaturisti maja, kus ta elas aastatel 1911–[[1938]];
* [[Gattšina linnamuuseum]] – tutvustab Gattšina linna ajalugu ja kultuuri, tegutseb munitsipaalalluvuses;
* [[Lennukimootorite ehituse ja remondi ajaloo muuseum]] – on loodud linnas asuva 218. lennukiremonditehase baasil;
* Laste ümbrikumuuseum – koolimuuseum, asub 8. keskkoolis, mõeldud eelkõige ümbrikukollektsionääridele;
* Venemaa esimese sõjalennuvälja ajaloo muuseum – koolimuuseum, asub 2. keskkoolis;
* Sõjamerelaevastiku kuulsuse muuseum – koolimuuseum, asub Gattšina internaatkoolis.

=== Kirikud, kogudused ja kalmistud ===

[[Pilt:2012-07-11 Гатчинский Павловский собор.jpg|pisi|püsti|[[Gattšina Pauluse katedraal]]]]
[[Pilt:2012-07-12 Гатчина. Церковь Святого Николая.jpg|pisi|[[Gattšina Püha Nikolai kirik]]]]

Gattšina on üks vähestest Venemaa linnadest, mida on mainitud [[Vene Õigeusu Kirik]]u kalendrisse kantud pühade nimistus. 1800. aastal lülitas [[Pühim Valitsev Sinod]] kirikupühade nimekirja Issanda Risti tüki Gattšinasse toomise püha, mida tähistatakse [[Juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 12. oktoobril (kehtiva tsiviilkalendri järgi [[25. oktoober|25. oktoobril]]). Lisaks Vene kirikule tähistavad seda püha ka mõned teised õigeusu kirikud, näiteks [[Serbia Õigeusu Kirik]].

See püha, mille täielik nimi on Issanda Eluandva Risti tüki, Jumalaema Philerma pühakuju ja Ristija Johannese parema käe Maltast Gattšinasse ületoomise püha, meenutab, et [[Malta ordu]] kinkis need kolm [[reliikvia]]t oma suurmeistrile, keiser [[Paul I]], kes lasi need [[23. oktoober|23. oktoobril]] (vkj 12. oktoobril) 1799 paigutada [[Gattšina palee]] kirikusse. Sama aasta detsembris viidi reliikviad üle [[Peterburi]], kus neid säilitati [[Talvepalee]] Käteta Tehtud Kristuse pühakuju kirikus.&lt;ref name=&quot;Days1722&quot; /&gt; [[1852]]. aastast alates toodi reliikviad oktoobriks alati tagasi [[Gattšina Pauluse katedraal]]i, kus nad olid kuu aega inimestele austamiseks väljas.

Levinuim usund linnas on [[kristlus]], enamik kristlasi kuulub omakorda [[õigeusk]]u. Vanim kristlik pühamu linnas on Gattšina palee kirik, [[Püha Eluandva Kolmainu kirik]]. See asub palee köögitiivas ja ehitati 18. sajandi teisel poolel, mil palee kuulus veel krahv [[Grigori Orlov]]ile. Hiljem kasutas seda keiserlik perekond, seal peeti jumalateenistusi, kihlati perekonnaliikmeid ja säilitati perekonnale kuulunud reliikviaid. Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i kirik suleti ja alustas pühakojana tegevust uuesti alles [[1999]]. aastal&lt;ref name=&quot;XoA2U&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;prPXU&quot; /&gt;.

Linna peakirik on viielööviline [[Gattšina Pauluse katedraal]], mis asub Sobornaja ('katedraali') tänaval. Kirik ehitati aastatel [[1846]]–1852 arhitekt [[Roman Kuzmin]]i projekti järgi [[pseudovene stiil]]is.

Teine suur õigeusu kirik Gattšinas on aastatel [[1895]]–[[1914]] arhitekt [[Leonid Harlamov]]i projekti järgi rajatud [[Gattšina Jumalaema Kaitsmise katedraal|Jumalaema Kaitsmise (Pokrovski) katedraal]]. [[Jegerskaja sloboda]] asumis on veel üks [[Gattšina Jumalaema Kaitsmise kirik|samanimeline kirik]]. Linnakalmistul [[Zagvozdka]] mikrorajoonis asuvad [[Gattšina Kõigi Pühakute kirik]]u varemed, aga ka [[Gattšina Ristija Johannese kirik-kabel]]. Kirikud tegutsevad ka Gattšina avalike asutuste juures, nii on rajooni keskhaiglas Püha Panteleimoni kirik, K. D. Ušinski nimelises gümnaasiumis aga Püha Neeva Aleksandri kirik.

Lisaks õigeusu kirikutele on Gattšinas ka [[katoliiklus|katoliiklikke]] ja [[protestantism|protestantlikke]] kirikuid ja kogudusi:

* [[Gattšina Püha Nikolai kirik]] ([[1827]]–1828) on linna tähtsaim [[luterlus|luterlik]] kirik;
* [[Gattšina Püha Peetruse kirik]] ([[1789]]–1800) on samuti luterlik kirik;
* [[Gattšina Karmeli Pühima Neitsi Maarja kirik]] ([[1906]]–1911) on katoliku kirik, mis suleti [[1939]]. aastal ja on tänaseks suures osas lagunenud, kuid [[1997]]. aastal alustati taastamistöid ja taastatud osas tegutseb tänapäeval taas katoliku kogudus&lt;ref name=&quot;mtciW&quot; /&gt;;
* Gattšina evangeeliumi kristlaste ja [[baptism|baptisti]] kirik (aadressil Varšavskaja 7/16);
* Gattšina ühinenud [[metodism|metodisti]] kirik Halastus (aadressil K. Marxi 63).

Eri aegadel on Gattšinas eksisteerinud mitmeid [[surnuaed]]u:&lt;ref name=&quot;yAHlF&quot; /&gt;

* [[Gattšina vana kalmistu|Vana kalmistu]] – asutati 18. sajandi lõpul, suleti [[1851]]. aastal ja hävitati [[20. sajand]]i alguses;
* [[Gattšina uus kalmistu|Uus kalmistu]] – asutati 1851. aastal, kuid on tänaseks samuti ametlikult suletud;
* [[Pižma kalmistu]] – asutati [[1982]]. aastal, on tänapäeval peamine linnakalmistu;
* [[Malõje Kolpanõ kalmistu]] – eksisteeris [[1640]]. aastast [[1970. aastad|1970. aastateni]], on tänaseks hävitatud;
* Õigeusu kirikuhoonete juurde rajatud [[nekropol]]id asuvad Püha Pauluse katedraali, Jumalaema Kaitsmise katedraali ja Jumalaema Kaitsmise kiriku juures.

== Sport ==

Suuremat osa Gattšina linnale kuuluvatest spordihoonetest haldab Gattšina linna spordi-meelelahutuskeskus. Selle koosseisu kuuluvad:

* kehakultuuri- ja tervisekompleks Marienburg (spordisaal, kunstmuruga jalgpalliväljak, 2 basseini, saun, jõusaal);
* universaalne spordisaal Majak;
* Balti staadion (jalgpalliväljak ja 2 avatud tenniseväljakut);
* sportlike võitluskunstide ja turismi keskus;
* maleklubi Debjut (3 turniirisaali).

Muud olulisemad spordi- ja kehakultuuriasutused on järgmised:

* kehakultuuri- ja tervisekompleks Arena (linna omandis);
* ballitantsude spordikool Olimpija (linna omandis);
* staadion [[Spartak (Gattšina staadion)|Spartak]];
* tuumafüüsika instituudi kehakultuurikeskus (spordisaal, 2 basseini);
* tehase Burevestnik spordi- ja tervisekompleks Majak (spordisaal, bassein).

Linnas tegutseb kolm spordikooli, mille treeningutest suur osa toimub eelpool mainitud rajatistes.

[[Zverinetsi park|Zverinetsi pargis]] korraldatakse suusatamisvõistlusi. Jaanuaris [[2009]] avati seal pidulikult suusaraja valgustatud osa&lt;ref name=&quot;ltt1R&quot; /&gt;.

[[2007]]. aastast toimub Gattšinas igal aastal [[sulgpall]]i Euroopa karika turniir &quot;[[Valged ööd (sulgpalliturniir)|Valged ööd]]&quot;. Alates [[2008]]. aastast, mil [[Aerodrom]]i mikrorajoonis valmis uus spordikompleks Arena, toimuvad sulgpallivõistlused seal.

2009. aastal avalikustati kava ehitada Gattšinasse uus jalgpallistaadion, mis mahutaks 10 000 pealtvaatajat.&lt;ref name=&quot;GoTcZ&quot; /&gt; 2011. aastal valmis küll projekt, kuid reaalselt ehitustöid ei alustatud. Ehitus peaks algama [[2015]]. aastal ning staadion peab valmima [[2017]]. aastal, et seda kasutada treeningstaadionina [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]. Projekti maksumus on 400 miljonit rubla.&lt;ref name=&quot;xhoyj&quot; /&gt;

Linnas toimub regulaarselt ka [[Gattšina poolmaraton]] – jooksuvõistlused, millel osalevad nii professionaalid kui ka harrastussportlased. Võistluse peasponsoriks on [[Bank Sovetski]], mille auks on võistluse ametlik nimi &quot;Bank Sovetski Gattšina poolmaraton&quot;.&lt;ref name=&quot;qONFO&quot; /&gt;

== Kuulsaid inimesi ==

=== Gattšinas sündinud ===

* [[Mihhail Dolivo-Dobrovolski]] (1862–1919) – elektrotehnik, [[kolmefaasiline toitesüsteem|kolmefaasilise toitesüsteemi]] üks loojaid ja arendajaid;
* [[Mihhail Ippolitov-Ivanov]] ([[1859]]–[[1935]]) – helilooja, tema nime kannab ka Gattšina laste muusikakool;
* [[Anton Ivanov]] (sündinud [[1965]]) – õigusteadlane ja kohtunik;
* [[Pjotr Ježov]] (1900–[[1975]]) – jalgpallur ja jalgpallitreener;
* [[Joann (Aleksejev)]] ([[1892]]–[[1966]]) – õigeusu vaimulik, elas alates 1919. aastast Eestis, oli [[1955]]–[[1961]] Tallinna ja Eesti piiskop;
* [[Mihhail Lozinski]] ([[1886]]–[[1955]]) – luuletaja;
* [[Venedikt Mjakotin]] ([[1867]]–[[1937]]) – ajaloolane ja kirjanik;
* [[Mihhail Tšigorin]] ([[1850]]–[[1908]]) – maletaja;
* [[Pjotr Tšihhatšov]] ([[1808]]–[[1890]]) – geograaf ja geoloog;
* [[Heinz Valk|Heinrich Valk]] (sündinud 1936) – eesti graafik ja filosoof, [[Laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] käilakujusid;
* [[Fjodor Vassiljev]] (1850–[[1873]]) – maalikunstnik;
* [[Nikolai Voronihhin]] ([[1882]]–[[1956]]) – botaanik, tegeles eelkõige [[mükoloogia]], [[algoloogia]] ja [[fütopatoloogia]]ga.

=== Gattšinas elanud ===

* [[Aleksander III]] ([[1845]]–[[1894]]) – Venemaa keiser;
* [[Nikolai Anitškov]] ([[1844]]–[[1916]]) – senaator ja Venemaa haridusministri asetäitja, Gattšina aukodanik;
* [[Aleksandr Beggrov]] ([[1841]]–1914) – maalikunstnik, suri Gattšinas;
* [[Aleksandr Kavelin]] ([[1793]]–1850) – sõjaväelane, Peterburi sõjaväeline kindralkuberner, suri Gattšinas;
* [[Ivan Kuprin]] ([[1870]]–[[1938]]) – kirjanik, tema nime kannab Gattšina keskraamatukogu ja üks linna tänavatest;
* [[Mihhail Aleksandrovitš]] ([[1878]]–[[1918]]) – suurvürst, Aleksander III poeg;
* [[Oskar Palsa]] ([[1861]]–[[1926]]) – eesti kirikuõpetaja ja piiskop Venemaal, suri Gattšinas;
* [[Paul I]] ([[1754]]–1801) – Venemaa keiser, aastatel [[1896]]–1917 kandis tema nime linna peatänav;
* [[Pavel Štšerbov]] ([[1866]]–[[1938]]) – kunstnik-karikaturist, suri Gattšinas, seal asub ka tema majamuuseum.

== Sõpruslinnad ==

Gattšinal on ametlikult neli sõpruslinna:&lt;ref name=&quot;c4J65&quot; /&gt;

* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Coatbridge]], [[North Lanarkshire]], [[Suurbritannia]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Eskilstuna]], [[Rootsi]]
* {{Riigi ikoon|Soome}} [[Espoo]], [[Soome]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ettlingen]], [[Saksamaa]]

== Vaata ka ==
* [[Gattšina lipnikekool]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;gks&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150923180801/http://www.gks.ru/free_doc/doc_2015/bul_dr/mun_obr2015.rar Численность населения Российской Федерации по муниципальным образованиям] Федеральная служба государственной статистики (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0MOLq&quot;&gt;[http://www.kremlin.ru/acts/bank/39597 Указ Президента Российской Федерации от 06.04.2015 № 177] Президент России, 06.04.2015 (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;frAOL&quot;&gt;[http://whc.unesco.org/en/list/540 Historic Centre of Saint Petersburg and Related Groups of Monuments] UNESCO (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hot&quot;&gt;[http://www.aroundspb.ru/uploads/book1500/perepisnaya_kniga_1500_pervaya_polovina.pdf Новгородские писцовые книги, т. 3, Переписная оброчная книга Водской пятины 1500 года, первая половина] СПб, 1868, 683 (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KCiQl&quot;&gt;[http://www.aroundspb.ru/uploads/book1500/piscovye_knigi_izhorskoy_zemli.pdf ''Йордебокер'' Писцовые книги Ижорской земли. Том 1. Годы 1618–1623] Спб, 1859, 116 (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mojgorod&quot;&gt;[http://www.mojgorod.ru/leningr_obl/gatchina/index.html Гатчина] Народная энциклопедия городов и регионов России «Мой город» (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;burlakov&quot;&gt;Бурлаков А. В. ''Легенды и были Старой Гатчины.'' Гатчина, 2006, 1–10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rFo9F&quot;&gt;Суховеева Н. Г., сост. ''Как твоё имя, улица?'' Гатчина, 2001, 9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0gZlT&quot;&gt;Синдаловский, Н. А.[http://www.gorod.gatchina.biz/dll_9101501 Легенды и мифы пригородов Санкт-Петербурга.] СПб, Ленинградская галерея, 1995 (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23xGH&quot;&gt;Луначарский, А. В. [http://lunacharsky.newgod.su/lib/russkoe-sovetskoe-iskusstvo/pocemu-my-ohranaem-dvorcy-romanovyh Об изобразительном искусстве, т. 2] Москва, Советский художник, 1967, 161–177 (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qKjVT&quot;&gt;[http://gatchina3000.ru/cards/pages/05_Gatchina-City_view-Cathedral_jpg.htm Собор Апостола Павла] Гатчина 3000 (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PpOm5&quot;&gt;[http://history-gatchina.ru/part/postcard.php?page=5 Виды Гатчины на старых открытках] Гатчина сквозь столетия (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VCUcs&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200427172956/https://www.aroundspb.ru/maps/history/shmidt1770.jpg Карта Санкт-Петербургской губернии содержащей Ингерманландию, часть Новгородской и Выборгской губернии, 1770] (vaadatud 9.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JWwjb&quot;&gt;''Старая Гатчина.'' / сост. А. В. Бурлаков. СПб, Лига, 1996, 169.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6SYYF&quot;&gt;''Постановление Президиума Верховного Совета СССР от 23 января 1944 года.''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;str&quot;&gt;[http://www.city-strategy.ru/documents/index.php?documenttree_id=26 Стратегический план развития МО «Город Гатчина» до 2010 года] Стратегическое планирование в городах и регионах России (vaadatud 10.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DJSLW&quot;&gt;''Гатчинский район – жемчужина Ленинградской области.'' Санкт-Петербург, Инкери, 2004, 8–11.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vOZyg&quot;&gt;''Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга.'' / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 4–5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SxTqe&quot;&gt;''Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга.'' / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 6, 8–9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zIccq&quot;&gt;''Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга.'' / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 12–13.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0t3u5&quot;&gt;Даринский, А. В. ''География Ленинградской области.'' Санкт-Петербург, Глагол, 2001, 35–39.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8WROc&quot;&gt;''Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга.'' / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BGJ0r&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20111227025940/http://spb-meteo.ru/gatchina/pivot/temperature г. Гатчина, Гатчинский р-он: Сводные данные: Температура] Spb-meteo.ru (Wayback Machine'i arhiveeritud koopia 27.11.2011, vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nCDu2&quot;&gt;''Красная книга природы Ленинградской области. Т. 1.'' / гл. ред. Ю. В. Фокин. Санкт-Петербург, 1999, 259–260&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zdorovje&quot;&gt;Сапиро, Я. М.; Хабибрахманова Л. М. [http://www.eco.nw.ru/lib/data/15/doc_3_2_.pdf &quot;Здоровье населения г. Гатчины: основные показатели и факторы, влияющие на него&quot;]. – Экология. Безопасность. Жизнь, 15 (2004), 94–104.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f8ioB&quot;&gt;''Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга.'' / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 32.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TYa3f&quot;&gt;''Ленинградская область. Экологическая карта.'' СПб, Дискус-медиа, 2007–2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;per&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180615214347/http://petrostat.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_ts/petrostat/resources/b281da004d2c553abe51bef5661033e3/%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C.rar Ленинградская область] Петростат (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CtoK9&quot;&gt;[http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus70_reg2.php Всесоюзная перепись населения 1970 г.] Демоскоп Weekly (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WMP2j&quot;&gt;[http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus79_reg2.php Всесоюзная перепись населения 1979 г.] Демоскоп Weekly (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ReHfk&quot;&gt;[http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus89_reg2.php Всесоюзная перепись населения 1989 г.] Демоскоп Weekly (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gnHqB&quot;&gt;Бозе, Эдуард. [http://www.archipelag.ru/agenda/povestka/evolution/problemi_aglomerirovania/gorod_aglomer/ Городская агломерация: старое название – новое содержание] Российское Экспертное Обозрение, 4–5 (22), 2007 (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;otchet2013&quot;&gt;[http://www.gatchina-meria.ru/economy/social.php Пояснительная записка к отчету по выполнению основных показателей экономического и социального развития за 2013 год по МО «Город Гатчина»] Муниципальное образование «Город Гатчина» (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dGXiS&quot;&gt;''Улицы Гатчины.'' / сост. Л. Колесникова. 2004.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zagvozd&quot;&gt;[http://lenobl.kodeks.ru/lenobl?d&amp;nd=537937292 Областной закон о присоединении деревни Большая Загвоздка к городу Гатчина] Законодательство Ленинградской области, 6.06.2013 (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T9LXk&quot;&gt;''Дворец и парк Гатчины в документах, письмах и воспоминаниях. XVIII век.'' СПб, Издательство Сергея Ходова, 2006, 98.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rZpMN&quot;&gt;''Дворец и парк Гатчины в документах, письмах и воспоминаниях. XIX век.'' СПб, Союз-Дизайн, 2007, 367.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0BA5v&quot;&gt;''Дворец и парк Гатчины в документах, письмах и воспоминаниях. XIX век.'' СПб, Союз-Дизайн, 2007, 12.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sohzQ&quot;&gt;''Дворец и парк Гатчины в документах, письмах и воспоминаниях. XIX век.'' СПб, Союз-Дизайн, 2007, 156–158.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;44aKR&quot;&gt;Essen, Nicolai von. [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?id=00000345&amp;fip=eayayztsewqsdaseneayasdasxdsydxdsydwxdsyd&amp;no=&amp;seite=542 Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft]. Tartu, 1935, 542.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GNJL5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150414220226/http://www.domashnya.ru/index.php/gatchina/591-2011-08-22-11-33-40 Гатчинская электросеть собирает экспонаты для юбилейной выставки] Гатчина домашняя, 22.08.2011 (vaadatud 10.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qlGcg&quot;&gt;Родионова, Т. Ф. ''Гатчина: Страницы истории.'' Гатчина, Изд. СЦДБ, 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;symbol&quot;&gt;[http://www.gatchina-meria.ru/town/symbology.php Об утверждении &quot;Положения о гербе города Гатчина&quot;] Муниципальное образование &quot;Город Гатчина&quot;, 18.03.1998 (vaadatud 10.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZTg3s&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151122221759/http://visz.nlr.ru/searchword.php?qs=%CA%F0%E0%F1%ED%EE%E3%E2%E0%F0%E4%E5%E9%F1%EA&amp;rpp=20&amp;p=0&amp;razdel=1 Возвращённые имена] (vaadatud 10.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ustav&quot;&gt;[http://www.gatchina-meria.ru/official/ustav.php Устав муниципального образования «Город Гатчина» Гатчинского муниципального района Ленинградской области] (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F5mlp&quot;&gt;Кючарианц Д. А., Раскин А. Г. ''Гатчина: Художественные памятники.'' СПб, Лениздат, 2001, 9–35.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Days1722&quot;&gt;[http://days.pravoslavie.ru/Life/life1722.htm Перенесение из Мальты в Гатчину части древа Животворящего Креста Господня, Филермской иконы Божией Матери и десной руки святого Иоанна Крестителя] Православный календарь (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nZM5h&quot;&gt;[http://www.znaytovar.ru/gost/2/Prikaz_127_Ob_itogax_Vserossij.html Приказ 127 Об итогах Всероссийского конкурса на звание &quot;Самый благоустроенный город России&quot;] Знайтовар.ru (vaadatud 10.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xCIXL&quot;&gt;[http://www.rg.ru/2010/09/29/istor-posel-dok.html Приказ Министерства культуры Российской Федерации, Министерства регионального развития Российской Федерации от 29 июля 2010 г. № 418/339 г. Москва «Об утверждении перечня исторических поселений»] Российская Газета, 29.09.2010 (vaadatud 10.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UNbt9&quot;&gt;[http://geraldika.ru/print/23469 Флаг города Гатчина] Геральдика.ру (vaadatud 10.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2BiXh&quot;&gt;[http://www.gatchina-meria.ru/sovet/ Совет депутатов] Муниципальное образование «Город Гатчина» (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dku9z&quot;&gt;[http://www.gatchina-meria.ru/sovet/chairman.php Глава МО &quot;Город Гатчина&quot;] Муниципальное образование «Город Гатчина» (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UgHuQ&quot;&gt;[http://www.gatchina24.ru/gtn-pravda/2013/06/10/gtn-pravda_4705.html Виталий Филоненко: &quot;Жизнь – она штука сложная&quot;] Гатчинская правда, 10.06.2013 (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6TCBn&quot;&gt;[http://www.gatchina-meria.ru/news/news.php?id=444 XX региональная универсальная промышленно-торговая выставка-ярмарка «Гатчина-2014»] Муниципальное образование «Город Гатчина», 30.07.2014 (vaadatud 11.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OdTNo&quot;&gt;[http://upravdom.gtn.ru/otchet.html Отчеты Управляющей Компании за 2010 год] МУП ЖКХ г. Гатчины (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C6ap8&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20141009152519/http://vodokanal.gtn.ru/about.html О предприятии] Муниципальное унитарное предприятие &quot;ВОДОКАНАЛ&quot; (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EnEme&quot;&gt;[http://tsgtn.ru/about/ О предприятии] Тепловые сети (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bWKgS&quot;&gt;''Ленинградская область. Санкт-Петербург. Большой автодорожный и справочный атлас.'' Санкт-Петербург, Дискус-Медиа, 2005.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vVmoq&quot;&gt;[http://www.gatchina.biz/bus Расписание автобусов по маршрутам г. Гатчина] Gatchina.biz (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PNQEm&quot;&gt;[http://www.crkb.ru Государственное бюджетное учреждение здравоохранения Ленинградской области &quot;Гатчинская клиническая межрайонная больница&quot;] (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MsldL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150401172930/http://www.gatchina.biz/item/160.html Газеты, журналы, рекламные издания в Гатчине и Гатчинском районе] Gatchina.biz (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vakbf&quot;&gt;[http://гатчина.рус/ Лучшее в Гатчине] (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pSYxj&quot;&gt;[http://www.oreol.tv/firma/brief.php Краткая информация о фирме] КТВ Ореол (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WwVOo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160305112954/http://gtn.edu.lokos.net/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=16:2009-09-02-07-39-50&amp;catid=12:2009-06-30-09-22-40&amp;Itemid=26 Дошкольные образовательные учреждения] Комитет образования Гатчинского муниципального района (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kro5t&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160305090724/http://gtn.edu.lokos.net/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=15:2009-09-02-07-36-47&amp;catid=12:2009-06-30-09-22-40&amp;Itemid=25 Общеобразовательные учреждения] Комитет образования Гатчинского муниципального района (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VuMtj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160308101553/http://gtn.edu.lokos.net/index.php?catid=12:2009-06-30-09-22-40&amp;id=17:2009-09-02-10-44-06&amp;itemid=27&amp;option=com_content&amp;view=article Учреждения дополнительного образования] Комитет образования Гатчинского муниципального района (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l397l&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150205013013/http://donboscogatchina.ru/1054-108510721089.html Салезианский образовательный центр в России] Салезианский центр им. Дона Боско (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hPL8w&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150412174654/http://www.pnpi.spb.ru/eng/about/ Petersburg Nuclear Physics Institute] (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;64lht&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150421182010/http://www.rusnano.com/projects/nanocenters/sznc Северо-Западный Нанотехнологический Центр] РОСНАНО (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hRMwf&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150215225530/http://nwttc.ru/i/about ООО «Северо-Западный центр трансфера технологий»] (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JSkTt&quot;&gt;[http://www.rusarchives.ru/vedarh/cvma/index.shtml Центральный военно-морской архив (ЦВМА)] «Архивы России» (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UTNLe&quot;&gt;[http://www.gorod.gatchina.biz/dk Творческие коллективы Гатчинского Дома культуры] Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FOhdR&quot;&gt;[http://www.gorod.gatchina.biz/katyusha Театр костюма «Катюша»] Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wMuad&quot;&gt;[http://www.gorod.gatchina.biz/circus Народный цирк «Гротеск»] Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XEiaJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150413113007/http://culture.gatchina.ru/unions Творческие коллективы] Культура города Гатчины (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yMaXs&quot;&gt;[http://www.gorod.gatchina.biz/theatre Гатчинский ТЮЗ. Гатчинский муниципальный театр юного зрителя (бывший театр «Встречи»)] Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0kWwX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150413125355/http://culture.gatchina.ru/libraries/centralnaya-gorodskaya-biblioteka-imeni-ai-kuprina Центральная городская библиотека имени А.И. Куприна] Культура города Гатчины (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ixN7z&quot;&gt;[http://www.gatchina.biz/grcbibl Центральная районная библиотека им. А.С. Пушкина Гатчинского муниципального района] Gatchina.biz (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RfbRo&quot;&gt;[http://www.gorod.gatchina.biz/holiday День города «Славься, Гатчина»] Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HX9zX&quot;&gt;[http://www.kommersant.ru/doc/857244 Не выходя из парка] Коммерсант, 27.02.2008 (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yD1PU&quot;&gt;[http://gatchina24.ru/news/2012/05/22/news_330.html Общественный контроль: для театра надо искать другое место]. Gatchina24.ru, 22.05.2012 (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LLP1g&quot;&gt;[http://gatchina24.ru/news/2012/05/14/news_295.html Общественный контроль против] Gatchina24.ru, 14.05.2015 (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GUpz8&quot;&gt;[http://gatchina24.ru/news/2012/10/09/regional_Theater.html Областного театра в Гатчине не будет] Gatchina24.ru, 9.10.2012 (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MUGP0&quot;&gt;Макаров, В. К.; Петров А. Н. ''Гатчина.'' СПб, Издательство Сергея Ходова, 2007, 234–267.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wLw8r&quot;&gt;Макаров, В. К.; Петров А. Н. ''Гатчина.'' СПб, Издательство Сергея Ходова, 2007, 229–269.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XoA2U&quot;&gt;[http://gatchina3000.ru/park/pages/park150_jpg.htm Моя заповедная Родина. Гатчинские парки] Русская история сквозь гатчинскую призму (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prPXU&quot;&gt;''Старая Гатчина.'' / cост. А. В. Бурлаков. СПб, Лига, 1996, 153–156.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mtciW&quot;&gt;[http://www.culture.ru/objects/1859 Церковь Пресвятой Девы Марии Кармельской] Культура.РФ (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yAHlF&quot;&gt;Бурлаков А.В. ''Гатчинский некрополь. Исторические кладбища города Гатчины и его окрестностей.'' Гатчина, Латона, 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ltt1R&quot;&gt;[http://47news.ru/articles/23900 Лыжная трасса в Гатчине заработает в полную силу] 47 новостей из Ленинградской области, 13.01.2009 (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GoTcZ&quot;&gt;[http://47news.ru/articles/24676/ Главный футбольный стадион Ленобласти «Газпром-нефть» построит в Гатчине] 47 новостей из Ленинградской области, 13.02.2009 (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xhoyj&quot;&gt;[http://www.sports.ru/football/1023565027.html В Гатчине к ЧМ-2018 построят стадион за 400 млн рублей] Sports.ru, 14.09.2014 (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qONFO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150413161313/http://gatchinarun.ru/ Банк Советский Гатчинский полумарафон] (vaadatud 13.04.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c4J65&quot;&gt;[http://www.gatchina-meria.ru/town/twincity.php Города-побратимы] Официальный сайт администрации МО «Город Гатчина» (vaadatud 12.04.2015)&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Gatchina}}

* [http://gatchina-meria.ru/ Gattšina linnavalitsuse veebileht]

{{Leningradi o linnad}}

[[Kategooria:Leningradi oblasti linnad]]
[[Kategooria:Gattšina| ]]</text>
      <sha1>qi4cq56l8kv6d603zcl7425grblqvc3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wyoming</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35240</id>
    <revision>
      <id>6173098</id>
      <parentid>5837677</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:47:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4742" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib osariigist; laeva kohta vaata artiklit [[Wyoming (laev)]]; Iowas asuva linna kohta vaata artiklit [[Wyoming (Iowa)]].}}
{{Provints
|  nimi = Wyomingi osariik
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of Wyoming
|  lipp = Flag of Wyoming.svg
|  lipu_link = [[Wyomingi osariigi lipp]]
|  vapp = Seal of Wyoming.svg
|  vapi_link = [[Wyomingi osariigi pitsat]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
|  keskuse_nimi = [[Cheyenne]]
|  asendikaardi_pilt = Wyoming in United States.svg
}}

'''Wyoming''' [uai'ouming] on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]] [[1890]]. aastast. Wyoming piirneb põhjas [[Montana]], idas [[Lõuna-Dakota]] ja [[Nebraska]], lõunas [[Colorado]], edelas [[Utah]]' ning läänes [[Idaho|Idaho osariigiga]].

Wyomingi osariik on ristkülikukujuline, ulatus läänest itta on 603 km ja põhjast lõunasse 444 km. Wyoming on väikseima elanike arvuga osariik.

== Loodus ==
Osariigis asub osa [[Kaljumäestik]]ust. Osariigi kõrgeim tipp on 4207 meetrini ulatuv [[Gannett]]i mägi. Põhjaosas asuvad [[Bighorni mäed]].

Suuremad jõed on [[Yellowstone'i jõgi]], [[Powderi jõgi]], [[Green River (Utah)|Green River]], [[Snake'i jõgi]] ja [[Põhja-Platte]]'i jõgi.

Wyomingi kliima on väga kuiv, mistõttu on seal väga raske põllumajandust arendada.

== Haldusjaotus ==
[[Pilt:Wyoming county map.png|thumb|Wyomingi osariigi maakonnad]]
Osariik jaguneb halduslikult 23 maakonnaks:
{{veergude loend|laius=14em|stiil=max-width:29em|
* [[Albany maakond (Wyoming)|Albany maakond]]
* [[Big Horni maakond (Wyoming)|Big Horni maakond]]
* [[Campbelli maakond]]
* [[Carboni maakond]]
* [[Converse'i maakond]]
* [[Crooki maakond (Wyoming)|Crooki maakond]]
* [[Fremonti maakond (Wyoming)|Fremonti maakond]]
* [[Gosheni maakond]]
* [[Hot Springsi maakond]]
* [[Johnsoni maakond (Wyoming)|Johnsoni maakond]]
* [[Laramie maakond]]
* [[Lincolni maakond (Wyoming)|Lincolni maakond]]
* [[Natrona maakond]]
* [[Niobrara maakond]]
* [[Parki maakond (Wyoming)|Parki maakond]]
* [[Platte'i maakond]]
* [[Sheridani maakond (Wyoming)|Sheridani maakond]]
* [[Sublette'i maakond]]
* [[Sweetwateri maakond]]
* [[Tetoni maakond (Wyoming)|Tetoni maakond]]
* [[Uinta maakond]]
* [[Washakie maakond]]
* [[Westoni maakond]]
}}

== Rahvastik ==
Wyoming on kõige väiksema rahvaarvuga USA osariik, seal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 563 626 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.census.gov/quickfacts/fact/table/wy/POP010210#POP010210 U.S. Census Bureau QuickFacts: Wyoming], vaadatud 29.04.2019.&lt;/ref&gt;

=== Suuremad linnad ===
{| class=wikitable
|-
! Koht
! Linn
! Maakond
! Elanike arv
|-
| align=center | 1.
| [[Cheyenne]]
| Laramie maakond
| align=right | 57 618
|-
| align=center | 2.
| [[Casper]]
| Natrona maakond
| align=right | 54 874
|-
| align=center | 3.
| [[Laramie]]
| Albany maakond
| align=right | 28 850
|-
| align=center | 4.
| [[Gillette]]
| Campbelli maakond
| align=right | 28 726
|-
| align=center | 5.
| [[Rock Springs]]
| Sweetwateri maakond
| align=right | 20 905
|-
| align=center | 6.
| [[Sheridan]]
| Sheridani maakond
| align=right | 17 461
|-
| align=center | 7.
| [[Green River (Wyoming)|Green River]]
| Sweetwateri maakond
| align=right | 12 149
|-
| align=center | 8.
| [[Evanston]]
| Uinta maakond
| align=right | 11 781
|-
| align=center | 9.
| [[Riverton]]
| Fremonti maakond
| align=right | 10 032
|-
| align=center | 10.
| [[Jackson (Wyoming)|Jackson]]
| Tetoni maakond
| align=right | 9 806
|}

== Ajalugu ==
19. sajandi lõpuni oli Wyomingi territoorium asustatud põhiliselt indiaanlastega järgmistest hõimudest:
* [[arapahod]]
* [[bannokid]]
* [[juuted]]
* [[Dakotad ja lakotad|lakotad]]
* [[poonid]]
* [[põhja-šošonid]]
* [[šaieenid]]
* [[vareseindiaanlased]]

10. detsembril 1869 sai Wyomingist esimene USA osariik (toona küll veel territoorium), kus naised said hääleõiguse. 1924. aastal valiti osariigi kuberneriks Nellie Taylor Ross, kellest sai USA esimene naissoost kuberner.

== Vaatamisväärsused ==
Suuremad vaatamisväärsused on [[Yellowstone'i rahvuspark]] ja [[Devils Tower]].

== Vaata ka ==
* [[Shoshone metsakaitseala]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://wyoming.gov/ Wyomingi osariigi koduleht]

{{Geograafiline asukoht
|Keskel    = Wyoming
|Põhi    = {{Pisilipp|Montana}}
|Kirre = {{Pisilipp|Põhja-Dakota}}
|Ida      = {{Pisilipp|Lõuna-Dakota}}
{{Pisilipp|Nebraska}}
|Kagu = {{Pisilipp|Kansas}}
|Lõuna    = {{Pisilipp|Colorado}}
|Edel = {{Pisilipp|Utah}}
|Lääs    = {{Pisilipp|Idaho}}
|Loe = 
}}

{{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}}

{{koord |NS=43.0 |EW=-107.5 |type=adm1st |region=US-WY}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]]
[[Kategooria:Wyoming| ]]</text>
      <sha1>fokxbfynmth340wql2o7t93xvzhzvac</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Caltanissetta provints</title>
    <ns>0</ns>
    <id>37289</id>
    <revision>
      <id>6173174</id>
      <parentid>5484038</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:00:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1797" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Caltanissetta provints
|  nimi1_keel = itaalia | nimi1 = provincia di Caltanissetta
|  nimi2_keel = sitsiilia | nimi2 = pruvincia di Nissa
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 2124.52
|  elanikke = 270519
|  elanikke_seis = 30.06.2016
|  elanikke_viide = &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://demo.istat.it/bil2016/index.html |pealkiri=Dato Istat al 1º ottobre 2016 |vaadatud=2019-11-05 |arhiivimisaeg=2017-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170806142909/http://www.demo.istat.it/bil2016/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|  keskuse_nimi = [[Caltanissetta]]
|  asendikaardi_pilt = Caltanissetta in Italy (2018).svg
}}

'''Caltanissetta provints''' (ametlik nimetus ''provincia regionale di Caltanissetta'') oli [[provints (Itaalia)|provints]] Itaalias [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]]. Provintsi keskus oli [[Caltanissetta]] linn.

== Haldusjaotus ==
Caltanissetta provints jagunes 22 omavalitsusüksuseks (''comune'').
{{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:40em|
* [[Acquaviva Platani]]
* [[Bompensiere]]
* [[Butera]]
* [[Caltanissetta]]
* [[Campofranco]]
* [[Delia (Italia)|Delia]]
* [[Gela]]
* [[Marianopoli]]
* [[Mazzarino]]
* [[Milena (Itaalia)|Milena]]
* [[Montedoro]]
* [[Mussomeli]]
* [[Niscemi]]
* [[Resuttano]]
* [[Riesi]]
* [[San Cataldo (Itaalia)|San Cataldo]]
* [[Santa Caterina Villarmosa]]
* [[Serradifalco]]
* [[Sommatino]]
* [[Sutera]]
* [[Vallelunga Pratameno]]
* [[Villalba]]
}}

&lt;gallery&gt;
Tratto costa gelese.jpg|Lõunarannik
Mazzarino O Cannuni.jpg|Mazzarino kastell
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.provincia.caltanissetta.it Caltanissetta provintsi kodulehekülg] (itaalia keeles)

[[Kategooria:Itaalia endised provintsid]]
[[Kategooria:Sitsiilia maakond]]</text>
      <sha1>lkdlzk785o9f8q6u0zhjr9l4appj09y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti raadiojaamade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>44646</id>
    <revision>
      <id>6173271</id>
      <parentid>6172486</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:17:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Tegevuse lõpetanud raadiojaamad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20747" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.''

==Aktiivsed raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2&lt;br&gt;Järvamaa 90,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]]
|-
| [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]]
|-
| [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6&lt;br&gt;Hiiumaa 94,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 89,4; 90,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,6&lt;br&gt;Järvamaa 107,6&lt;br&gt;Läänemaa 106,3&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6&lt;br&gt;Põlvamaa 105,7&lt;br&gt; 70,58&lt;br&gt;Pärnumaa 107,3&lt;br&gt;Raplamaa 89,1&lt;br&gt;Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7&lt;br&gt;Tartumaa 90,3; 105,7&lt;br&gt;Valgamaa 105,7&lt;br&gt;Viljandimaa 90,5&lt;br&gt;Võrumaa 105,7 ||
|-
| [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7&lt;br&gt;Läänemaa 89,4&lt;br&gt;Saaremaa 89,0 ||
|-
| [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 89,8&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 97,4&lt;br&gt;Saaremaa 97,4; 104,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,2&lt;br&gt;Võrumaa 92,3&lt;br&gt;Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele
|-
| [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0&lt;br&gt;Järvamaa 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 96,3; 100,0&lt;br&gt;Tartumaa 92,9&lt;br&gt;Jõgevamaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]]
|-
| [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]])  || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || 
|-
| [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2&lt;br&gt;Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]]
|-
| [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme ||
|-
| [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,9&lt;br&gt;Tartumaa 89,0; 94,8&lt;br&gt;Võrumaa 95,7&lt;br&gt;Valgamaa 88,7 ||
|-
| [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1&lt;br&gt;Järvamaa 102,1&lt;br&gt;Tartumaa 89,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 89,7&lt;br&gt;Pärnumaa 103,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele
|-
| [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6&lt;br&gt;Hiiumaa 99,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,9; 102,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 102,6&lt;br&gt;Järvamaa 102,6&lt;br&gt;Läänemaa 102,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 95,8&lt;br&gt;Põlvamaa 103,6&lt;br&gt;Pärnumaa 102,3&lt;br&gt;Raplamaa 99,5&lt;br&gt;Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1&lt;br&gt;Tartumaa 96,3; 103,6&lt;br&gt;Valgamaa 103,6&lt;br&gt;Viljandimaa 103,3; 103,9&lt;br&gt;Võrumaa 103,6 || 
|-
| [[Raadio 4]]  (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]&lt;br&gt;[[klassikalinemuusika|klassikaline]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;''[[relax]]''-[[hitid]]&lt;br&gt;[[eesti muusika]]&lt;br&gt;[[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rokkmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5&lt;br&gt;Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 93,4&lt;br&gt;Järvamaa 93,4&lt;br&gt;Läänemaa 93,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 94,2; 95,3&lt;br&gt;Pärnumaa 94,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,1&lt;br&gt;Tartumaa 94,4&lt;br&gt;Põlvamaa 99,9&lt;br&gt; 72,92&lt;br&gt;Valgamaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 95,5&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 
|-
| [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,1&lt;br&gt;Järvamaa 96,1&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 96,1&lt;br&gt;Pärnumaa 88,6&lt;br&gt;Raplamaa 88,6&lt;br&gt;Tartumaa 92,1&lt;br&gt;Viljandimaa 88,6 || 
|-
| [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5&lt;br&gt;Järvamaa 91,7&lt;br&gt;Läänemaa 92,2&lt;br&gt;Põlvamaa 91,2&lt;br&gt;Pärnumaa 99,0&lt;br&gt;Saaremaa 91,5&lt;br&gt;Tartumaa 88,5; 91,2&lt;br&gt;Hiiumaa 101,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 101,8&lt;br&gt;Viljandimaa 93,1 || 
|-
| [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1&lt;br&gt;Saaremaa 90,5&lt;br&gt;Saaremaa 98,6 || 
|-
| [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4&lt;br&gt;Rapla 103,2&lt;br&gt;Harjumaa 100,7; 102,7&lt;br&gt;Hiiumaa 100,4&lt;br&gt;Järvamaa 100,5&lt;br&gt;Läänemaa 100,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,6&lt;br&gt;Pärnumaa 89,9&lt;br&gt;Saaremaa 100,6&lt;br&gt;Tartumaa 100,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,4&lt;br&gt;Viljandimaa 100,8&lt;br&gt;Muhu saar 102,0&lt;br&gt;Võrumaa 91,8 || 
|-
| [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele.
|-
| [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || 
|-
| [[Radio Eli]] (Радио Эли) ||  || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || 
|-
| [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet  || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Järvamaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Jõgevemaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal.
|-
| [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 94,2; 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]]
|-
| [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]&lt;br&gt;[[Tre Raadio ühing MTÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,7&lt;br&gt;Võrumaa 101,7&lt;br&gt;Viljandimaa 93,7 || 
|-
| [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8&lt;br&gt;Järvamaa 88,8&lt;br&gt;Tartumaa 104,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,2&lt;br&gt;Pärnumaa 93,9&lt;br&gt;Viljandimaa 87,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,2&lt;br&gt;Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal
|-
| [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6&lt;br&gt;Järvamaa 90,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 103,6; 89,5&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,2&lt;br&gt;Tartumaa 101,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,2 || 
|-
| [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || 
|-
| [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[topmuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4&lt;br&gt;Hiiumaa 96,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,6; 103,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,5&lt;br&gt;Järvamaa 92,6&lt;br&gt;Läänemaa 97,6; 106,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}&lt;br&gt;Pärnumaa 96,8&lt;br&gt;Raplamaa 87,7&lt;br&gt;Saaremaa 96,3; 99,6&lt;br&gt;Tartumaa 95,2&lt;br&gt;Valgamaa 99,1&lt;br&gt;Viljandimaa 99,7&lt;br&gt;Võrumaa 93,8 || 
|-
| [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4&lt;br&gt;Järvamaa 98,4&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,1; 107,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 93,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,2 || 
|-
| [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 ||
|-
| [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,9&lt;br&gt;Järvamaa 88,1&lt;br&gt;Läänemaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,2&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Viljandimaa 89,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele
|-
| [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8&lt;br&gt;Raplamaa 91,3&lt;br&gt;Pärnumaa 92,7&lt;br&gt;Järvamaa 101,0&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,0&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 97,0&lt;br&gt;Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]]
|-
| [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel
|-
| [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1&lt;br&gt;Hiiumaa 91,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3&lt;br&gt;Järvamaa 105,1&lt;br&gt;Läänemaa 105,3; 91,7&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 105,4&lt;br&gt;Põlvamaa 106,1&lt;br&gt; 71,66&lt;br&gt;Pärnumaa 104,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,7&lt;br&gt;Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1&lt;br&gt;Tartumaa 106,7; 106,1&lt;br&gt;Viljandimaa 107,0&lt;br&gt;Ruhnu 96,4 ||
|-
| [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9&lt;br&gt;Järvamaa 104,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 97,7&lt;br&gt;Tartumaa 94,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]]
|-
| [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1&lt;br&gt;Järvamaa 107,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,9; 89,0 ||
|-
| [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4&lt;br&gt;Järvamaa 92,4&lt;br&gt;Läänemaa 96,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,6&lt;br&gt;Pärnumaa 91,9&lt;br&gt;Saaremaa 101,7&lt;br&gt;Tartumaa 97,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,7 ||
|-
| [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8&lt;br&gt;Läänemaa 90,4&lt;br&gt;Raplamaa 101,3&lt;br&gt;Järvamaa 104,3&lt;br&gt;Viljandimaa 101,7&lt;br&gt;Võrumaa 98,3&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,8&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,8 ||
|-
| [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || 
|-
| [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || 
|-
| [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || 
|}

===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused
|-
| Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/
|-
| [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene ||
|-
| [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti ||
|-
| [[HappyU]]|| nowrap=&quot;&quot;  || ''adult contemporary'' || eesti ||
|-
| Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee]
|-
| [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee]
|-
| [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti ||
|-
| [[Oma Raadio]] || || || ||
|-
| [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti ||
|-
| [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''&lt;br&gt;hitid || eesti ||
|-
| [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio
|-
| [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – ||
|-
| Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee]
|-
| Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee]
|-
| MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee]
|-
|}

==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3&lt;br&gt;Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]]
|-
| [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Muhu saar 92,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]]
|-
| [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]]
|-
| [[Euro FM]] || OÜ Euro FM ||  || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[European Hit Radio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8&lt;br /&gt;Tartu 98,6 || 
|-
| [[Hiiu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga
|-
| [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,&lt;br&gt;1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,&lt;br&gt;TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019
|-
| [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio ||  || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]]
|-
| [[Kohviradio]] || ||  || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. &lt;!--&quot;so long, and thanks for all the fish&quot;--&gt;
|-
| T-raadio || Trio LSL ||  || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || 
|-
| [[Linnaraadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || 
|-
| [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998
|-
| [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || 
|-
| [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] ||  ||  || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991
|-
| [[Noorteraadio]] ||  ||  || eesti || internet ||  || Striimid suleti 2014.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&amp;nbsp;, &amp;#x5b;''sic''&amp;#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]]
|-
| [[Pärnu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || 
|-
| [[Raadio Narva]] ||  ||  || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]]
|-
| [[Q Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]]
|-
| [[Ring FM]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8&lt;br&gt;Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]]
|-
| [[Raadio 100 FM]] ||  ||  || vene || FM, internet || Tallinn 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]]
|-
| [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || eesti || Internet ||  || 
|-
| [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 ||  || eesti || internet ||  || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) &lt;ref&gt;[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com&lt;/ref&gt;
|-
| [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) ||  || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2&lt;br&gt;Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003
|-
| [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996
|-
| [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}&lt;br&gt;Saaremaa 104,5&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br /&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Saaremaa 97,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,3&lt;br&gt;Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016
|-
| [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002-2005
|-
| [[Raadio V6]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,5&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9 || 
|-
| [[Raadio Viru]] || MKS Grupp&lt;ref&gt;https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse&lt;/ref&gt; ||  || vene || FM, internet || Rakvere 92,5&lt;br&gt;Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel
|-
| [[Radio BeFree]] ||  ||  || eesti || FM, internet ||  || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Radio Love]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || 
|-
| [[Radio Mania]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]]
|-
| [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 ||
|-
| [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]]
|-
| [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2&lt;br&gt;Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004&lt;/ref&gt; Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM.
|-
| [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 ||
|-
| [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&amp;B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&amp;B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]]
|-
| [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime&lt;ref name=kro&gt;https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/&lt;/ref&gt;
|-
| [[VALI-raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte&lt;ref&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996&lt;/ref&gt;
|-
| [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) ||  ||  || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997
|-
| [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio ||  || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,&lt;ref&gt;http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}&lt;/ref&gt; lõpetas tegevuse 2002&lt;ref&gt;http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474&lt;/ref&gt;
|-
| [[Viimsi Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=viimsiteataja20151127.2.10&lt;/ref&gt; sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]&lt;ref name=&quot;kro&quot; /&gt;
|}

==Vaata ka==
*[[Raadio Eestis]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]]</text>
      <sha1>n3vxns2bdl7fsift8qaokwjcyvaclsv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173345</id>
      <parentid>6173271</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:06:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20751" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.''

==Aktiivsed raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2&lt;br&gt;Järvamaa 90,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]]
|-
| [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]]
|-
| [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6&lt;br&gt;Hiiumaa 94,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 89,4; 90,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,6&lt;br&gt;Järvamaa 107,6&lt;br&gt;Läänemaa 106,3&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6&lt;br&gt;Põlvamaa 105,7&lt;br&gt; 70,58&lt;br&gt;Pärnumaa 107,3&lt;br&gt;Raplamaa 89,1&lt;br&gt;Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7&lt;br&gt;Tartumaa 90,3; 105,7&lt;br&gt;Valgamaa 105,7&lt;br&gt;Viljandimaa 90,5&lt;br&gt;Võrumaa 105,7 ||
|-
| [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7&lt;br&gt;Läänemaa 89,4&lt;br&gt;Saaremaa 89,0 ||
|-
| [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 89,8&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 97,4&lt;br&gt;Saaremaa 97,4; 104,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,2&lt;br&gt;Võrumaa 92,3&lt;br&gt;Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele
|-
| [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0&lt;br&gt;Järvamaa 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 96,3; 100,0&lt;br&gt;Tartumaa 92,9&lt;br&gt;Jõgevamaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]]
|-
| [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]])  || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || 
|-
| [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2&lt;br&gt;Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]]
|-
| [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme ||
|-
| [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,9&lt;br&gt;Tartumaa 89,0; 94,8&lt;br&gt;Võrumaa 95,7&lt;br&gt;Valgamaa 88,7 ||
|-
| [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1&lt;br&gt;Järvamaa 102,1&lt;br&gt;Tartumaa 89,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 89,7&lt;br&gt;Pärnumaa 103,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele
|-
| [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6&lt;br&gt;Hiiumaa 99,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,9; 102,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 102,6&lt;br&gt;Järvamaa 102,6&lt;br&gt;Läänemaa 102,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 95,8&lt;br&gt;Põlvamaa 103,6&lt;br&gt;Pärnumaa 102,3&lt;br&gt;Raplamaa 99,5&lt;br&gt;Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1&lt;br&gt;Tartumaa 96,3; 103,6&lt;br&gt;Valgamaa 103,6&lt;br&gt;Viljandimaa 103,3; 103,9&lt;br&gt;Võrumaa 103,6 || 
|-
| [[Raadio 4]]  (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]&lt;br&gt;[[klassikalinemuusika|klassikaline]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;''[[relax]]''-[[hitid]]&lt;br&gt;[[eesti muusika]]&lt;br&gt;[[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rokkmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5&lt;br&gt;Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 93,4&lt;br&gt;Järvamaa 93,4&lt;br&gt;Läänemaa 93,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 94,2; 95,3&lt;br&gt;Pärnumaa 94,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,1&lt;br&gt;Tartumaa 94,4&lt;br&gt;Põlvamaa 99,9&lt;br&gt; 72,92&lt;br&gt;Valgamaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 95,5&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 
|-
| [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,1&lt;br&gt;Järvamaa 96,1&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 96,1&lt;br&gt;Pärnumaa 88,6&lt;br&gt;Raplamaa 88,6&lt;br&gt;Tartumaa 92,1&lt;br&gt;Viljandimaa 88,6 || 
|-
| [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5&lt;br&gt;Järvamaa 91,7&lt;br&gt;Läänemaa 92,2&lt;br&gt;Põlvamaa 91,2&lt;br&gt;Pärnumaa 99,0&lt;br&gt;Saaremaa 91,5&lt;br&gt;Tartumaa 88,5; 91,2&lt;br&gt;Hiiumaa 101,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 101,8&lt;br&gt;Viljandimaa 93,1 || 
|-
| [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1&lt;br&gt;Saaremaa 90,5&lt;br&gt;Saaremaa 98,6 || 
|-
| [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4&lt;br&gt;Rapla 103,2&lt;br&gt;Harjumaa 100,7; 102,7&lt;br&gt;Hiiumaa 100,4&lt;br&gt;Järvamaa 100,5&lt;br&gt;Läänemaa 100,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,6&lt;br&gt;Pärnumaa 89,9&lt;br&gt;Saaremaa 100,6&lt;br&gt;Tartumaa 100,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,4&lt;br&gt;Viljandimaa 100,8&lt;br&gt;Muhu saar 102,0&lt;br&gt;Võrumaa 91,8 || 
|-
| [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele.
|-
| [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || 
|-
| [[Radio Eli]] (Радио Эли) ||  || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || 
|-
| [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet  || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Järvamaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Jõgevemaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal.
|-
| [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 94,2; 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]]
|-
| [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]&lt;br&gt;[[Tre Raadio ühing MTÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,7&lt;br&gt;Võrumaa 101,7&lt;br&gt;Viljandimaa 93,7 || 
|-
| [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8&lt;br&gt;Järvamaa 88,8&lt;br&gt;Tartumaa 104,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,2&lt;br&gt;Pärnumaa 93,9&lt;br&gt;Viljandimaa 87,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,2&lt;br&gt;Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal
|-
| [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6&lt;br&gt;Järvamaa 90,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 103,6; 89,5&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,2&lt;br&gt;Tartumaa 101,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,2 || 
|-
| [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || 
|-
| [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[topmuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4&lt;br&gt;Hiiumaa 96,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,6; 103,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,5&lt;br&gt;Järvamaa 92,6&lt;br&gt;Läänemaa 97,6; 106,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}&lt;br&gt;Pärnumaa 96,8&lt;br&gt;Raplamaa 87,7&lt;br&gt;Saaremaa 96,3; 99,6&lt;br&gt;Tartumaa 95,2&lt;br&gt;Valgamaa 99,1&lt;br&gt;Viljandimaa 99,7&lt;br&gt;Võrumaa 93,8 || 
|-
| [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4&lt;br&gt;Järvamaa 98,4&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,1; 107,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 93,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,2 || 
|-
| [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 ||
|-
| [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,9&lt;br&gt;Järvamaa 88,1&lt;br&gt;Läänemaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,2&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Viljandimaa 89,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele
|-
| [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8&lt;br&gt;Raplamaa 91,3&lt;br&gt;Pärnumaa 92,7&lt;br&gt;Järvamaa 101,0&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,0&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 97,0&lt;br&gt;Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]]
|-
| [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel
|-
| [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1&lt;br&gt;Hiiumaa 91,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3&lt;br&gt;Järvamaa 105,1&lt;br&gt;Läänemaa 105,3; 91,7&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 105,4&lt;br&gt;Põlvamaa 106,1&lt;br&gt; 71,66&lt;br&gt;Pärnumaa 104,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,7&lt;br&gt;Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1&lt;br&gt;Tartumaa 106,7; 106,1&lt;br&gt;Viljandimaa 107,0&lt;br&gt;Ruhnu 96,4 ||
|-
| [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9&lt;br&gt;Järvamaa 104,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 97,7&lt;br&gt;Tartumaa 94,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]]
|-
| [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1&lt;br&gt;Järvamaa 107,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,9; 89,0 ||
|-
| [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4&lt;br&gt;Järvamaa 92,4&lt;br&gt;Läänemaa 96,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,6&lt;br&gt;Pärnumaa 91,9&lt;br&gt;Saaremaa 101,7&lt;br&gt;Tartumaa 97,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,7 ||
|-
| [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8&lt;br&gt;Läänemaa 90,4&lt;br&gt;Raplamaa 101,3&lt;br&gt;Järvamaa 104,3&lt;br&gt;Viljandimaa 101,7&lt;br&gt;Võrumaa 98,3&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,8&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,8 ||
|-
| [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || 
|-
| [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || 
|-
| [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || 
|}

===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused
|-
| Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/
|-
| [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene ||
|-
| [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti ||
|-
| [[HappyU]]|| nowrap=&quot;&quot;  || ''adult contemporary'' || eesti ||
|-
| Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee]
|-
| [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee]
|-
| [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti ||
|-
| [[Oma Raadio]] || || || ||
|-
| [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti ||
|-
| [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''&lt;br&gt;hitid || eesti ||
|-
| [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio
|-
| [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – ||
|-
| Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee]
|-
| Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee]
|-
| MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee]
|-
|}

==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3&lt;br&gt;Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]]
|-
| [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Muhu saar 92,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]]
|-
| [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]]
|-
| [[Euro FM]] || OÜ Euro FM ||  || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[European Hit Radio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8&lt;br /&gt;Tartu 98,6 || 
|-
| [[Hiiu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga
|-
| [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,&lt;br&gt;1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,&lt;br&gt;TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019
|-
| [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio ||  || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]]
|-
| [[Kohviradio]] || ||  || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. &lt;!--&quot;so long, and thanks for all the fish&quot;--&gt;
|-
| T-raadio || Trio LSL ||  || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || 
|-
| [[Linnaraadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || 
|-
| [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998
|-
| [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || 
|-
| [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] ||  ||  || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991
|-
| [[Noorteraadio]] ||  ||  || eesti || internet ||  || Striimid suleti 2014.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&amp;nbsp;, &amp;#x5b;''sic''&amp;#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]]
|-
| [[Pärnu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || 
|-
| [[Raadio Narva]] ||  ||  || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]]
|-
| [[Q Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]]
|-
| [[Ring FM]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8&lt;br&gt;Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]]
|-
| [[Raadio 100 FM]] ||  ||  || vene || FM, internet || Tallinn 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]]
|-
| [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || eesti || Internet ||  || 
|-
| [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 ||  || eesti || internet ||  || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) &lt;ref&gt;[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com&lt;/ref&gt;
|-
| [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) ||  || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2&lt;br&gt;Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003
|-
| [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996
|-
| [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}&lt;br&gt;Saaremaa 104,5&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br /&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Saaremaa 97,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,3&lt;br&gt;Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016
|-
| [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002-2005
|-
| [[Raadio V6]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,5&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9 || 
|-
| [[Raadio Viru]] || MKS Grupp&lt;ref&gt;https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse&lt;/ref&gt; ||  || vene || FM, internet || Rakvere 92,5&lt;br&gt;Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel
|-
| [[Radio BeFree]] ||  ||  || eesti || FM, internet ||  || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Radio Love]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || 
|-
| [[Radio Mania]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]]
|-
| [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 ||
|-
| [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]]
|-
| [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2&lt;br&gt;Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004&lt;/ref&gt; Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM.
|-
| [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 ||
|-
| [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&amp;B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&amp;B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]]
|-
| [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime&lt;ref name=kro&gt;https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/&lt;/ref&gt;
|-
| [[VALI-raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte&lt;ref&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996&lt;/ref&gt;
|-
| [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) ||  ||  || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997
|-
| [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio ||  || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,&lt;ref&gt;http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}&lt;/ref&gt; lõpetas tegevuse 2002&lt;ref&gt;http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474&lt;/ref&gt;
|-
| [[Viimsi Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=viimsiteataja20151127.2.10&lt;/ref&gt; sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]&lt;ref name=&quot;kro&quot; /&gt;
|}

==Vaata ka==
*[[Raadio Eestis]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]]</text>
      <sha1>pkcdmh9o409377spbcvy84s8g51yb6a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173361</id>
      <parentid>6173345</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:53:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>145.14.28.118</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Aktiivsed raadiojaamad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21127" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.''

==Aktiivsed raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2&lt;br&gt;Järvamaa 90,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]]
|-
| [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]]
|-
| [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6&lt;br&gt;Hiiumaa 94,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 89,4; 90,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,6&lt;br&gt;Järvamaa 107,6&lt;br&gt;Läänemaa 106,3&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6&lt;br&gt;Põlvamaa 105,7&lt;br&gt; 70,58&lt;br&gt;Pärnumaa 107,3&lt;br&gt;Raplamaa 89,1&lt;br&gt;Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7&lt;br&gt;Tartumaa 90,3; 105,7&lt;br&gt;Valgamaa 105,7&lt;br&gt;Viljandimaa 90,5&lt;br&gt;Võrumaa 105,7 ||
|-
| [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7&lt;br&gt;Läänemaa 89,4&lt;br&gt;Saaremaa 89,0 ||
|-
| [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 89,8&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 97,4&lt;br&gt;Saaremaa 97,4; 104,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,2&lt;br&gt;Võrumaa 92,3&lt;br&gt;Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele
|-
| [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0&lt;br&gt;Järvamaa 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 96,3; 100,0&lt;br&gt;Tartumaa 92,9&lt;br&gt;Jõgevamaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]]
|-
| [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]])  || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || 
|-
| [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2&lt;br&gt;Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]]
|-
| [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme ||
|-
| [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 88,9&lt;br&gt;Tartumaa 89,0; 94,8&lt;br&gt;Võrumaa 95,7&lt;br&gt;Valgamaa 88,7 ||
|-
| [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1&lt;br&gt;Järvamaa 102,1&lt;br&gt;Tartumaa 89,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 89,7&lt;br&gt;Pärnumaa 103,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele
|-
| [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6&lt;br&gt;Hiiumaa 99,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,9; 102,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 102,6&lt;br&gt;Järvamaa 102,6&lt;br&gt;Läänemaa 102,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 95,8&lt;br&gt;Põlvamaa 103,6&lt;br&gt;Pärnumaa 102,3&lt;br&gt;Raplamaa 99,5&lt;br&gt;Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1&lt;br&gt;Tartumaa 96,3; 103,6&lt;br&gt;Valgamaa 103,6&lt;br&gt;Viljandimaa 103,3; 103,9&lt;br&gt;Võrumaa 103,6 || 
|-
| [[Raadio 4]]  (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]&lt;br&gt;[[klassikalinemuusika|klassikaline]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;''[[relax]]''-[[hitid]]&lt;br&gt;[[eesti muusika]]&lt;br&gt;[[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rokkmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5&lt;br&gt;Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 93,4&lt;br&gt;Järvamaa 93,4&lt;br&gt;Läänemaa 93,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 94,2; 95,3&lt;br&gt;Pärnumaa 94,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,1&lt;br&gt;Tartumaa 94,4&lt;br&gt;Põlvamaa 99,9&lt;br&gt; 72,92&lt;br&gt;Valgamaa 92,5&lt;br&gt;Viljandimaa 95,5&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 
|-
| [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,1&lt;br&gt;Järvamaa 96,1&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 96,1&lt;br&gt;Pärnumaa 88,6&lt;br&gt;Raplamaa 88,6&lt;br&gt;Tartumaa 92,1&lt;br&gt;Viljandimaa 88,6 || 
|-
| [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5&lt;br&gt;Järvamaa 91,7&lt;br&gt;Läänemaa 92,2&lt;br&gt;Põlvamaa 91,2&lt;br&gt;Pärnumaa 99,0&lt;br&gt;Saaremaa 91,5&lt;br&gt;Tartumaa 88,5; 91,2&lt;br&gt;Hiiumaa 101,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 91,0&lt;br&gt;Raplamaa 101,8&lt;br&gt;Viljandimaa 93,1 || 
|-
| [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1&lt;br&gt;Saaremaa 90,5&lt;br&gt;Saaremaa 98,6 || 
|-
| [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4&lt;br&gt;Rapla 103,2&lt;br&gt;Harjumaa 100,7; 102,7&lt;br&gt;Hiiumaa 100,4&lt;br&gt;Järvamaa 100,5&lt;br&gt;Läänemaa 100,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,6&lt;br&gt;Pärnumaa 89,9&lt;br&gt;Saaremaa 100,6&lt;br&gt;Tartumaa 100,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,4&lt;br&gt;Viljandimaa 100,8&lt;br&gt;Muhu saar 102,0&lt;br&gt;Võrumaa 91,8 || 
|-
| [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele.
|-
| [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || 
|-
| [[Radio Eli]] (Радио Эли) ||  || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || 
|-
| [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]&lt;br&gt;[[popmuusika]]&lt;br&gt;''[[easy listening]]''&lt;br&gt;[[džäss]]&lt;br&gt;[[90ndad]]&lt;br&gt;[[00ndad]]&lt;br&gt;[[80ndad]]&lt;br&gt;[[70ndad]]&lt;br&gt;''[[lounge]]''&lt;br&gt;[[pehme popmuusika]]&lt;br&gt;[[pehme rokkmuusika]]&lt;br&gt;[[uus vanus]]&lt;br&gt;''[[soundtrack]]''&lt;br&gt;[[isntrumentaalne]]&lt;br&gt;[[täiskasvanud kaasaegne]]&lt;br&gt;[[10ndad]]&lt;br&gt;[[romantiline]]&lt;br&gt;[[hõlmab]]&lt;br&gt;[[armastuslaulud]]&lt;br&gt;[[hitid]]&lt;br&gt;''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet  || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Järvamaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Jõgevemaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal.
|-
| [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 94,2; 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]]
|-
| [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]&lt;br&gt;[[Tre Raadio ühing MTÜ]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,7&lt;br&gt;Võrumaa 101,7&lt;br&gt;Viljandimaa 93,7 || 
|-
| [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8&lt;br&gt;Järvamaa 88,8&lt;br&gt;Tartumaa 104,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 104,2&lt;br&gt;Pärnumaa 93,9&lt;br&gt;Viljandimaa 87,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,2&lt;br&gt;Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal
|-
| [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6&lt;br&gt;Järvamaa 90,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 103,6; 89,5&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 99,2&lt;br&gt;Tartumaa 101,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,2 || 
|-
| [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || 
|-
| [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[rütmimuusika]]&lt;br&gt;[[topmuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4&lt;br&gt;Hiiumaa 96,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93,6; 103,3&lt;br&gt;Jõgevamaa 96,5&lt;br&gt;Järvamaa 92,6&lt;br&gt;Läänemaa 97,6; 106,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}&lt;br&gt;Pärnumaa 96,8&lt;br&gt;Raplamaa 87,7&lt;br&gt;Saaremaa 96,3; 99,6&lt;br&gt;Tartumaa 95,2&lt;br&gt;Valgamaa 99,1&lt;br&gt;Viljandimaa 99,7&lt;br&gt;Võrumaa 93,8 || 
|-
| [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]&lt;br&gt;[[tantsumuusika]]&lt;br&gt;[[vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4&lt;br&gt;Järvamaa 98,4&lt;br&gt;Ida-Virumaa 102,1; 107,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 93,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,2&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,2 || 
|-
| [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 ||
|-
| [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,9&lt;br&gt;Järvamaa 88,1&lt;br&gt;Läänemaa 92,9&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 92,2&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Viljandimaa 89,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Valgamaa 102,8&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele
|-
| [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],&lt;br&gt;[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8&lt;br&gt;Raplamaa 91,3&lt;br&gt;Pärnumaa 92,7&lt;br&gt;Järvamaa 101,0&lt;br&gt;Jõgevamaa 101,0&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 97,0&lt;br&gt;Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]]
|-
| [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel
|-
| [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1&lt;br&gt;Hiiumaa 91,2&lt;br&gt;Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3&lt;br&gt;Järvamaa 105,1&lt;br&gt;Läänemaa 105,3; 91,7&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 105,4&lt;br&gt;Põlvamaa 106,1&lt;br&gt; 71,66&lt;br&gt;Pärnumaa 104,8&lt;br&gt;Raplamaa 95,7&lt;br&gt;Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1&lt;br&gt;Tartumaa 106,7; 106,1&lt;br&gt;Viljandimaa 107,0&lt;br&gt;Ruhnu 96,4 ||
|-
| [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9&lt;br&gt;Järvamaa 104,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 97,7&lt;br&gt;Tartumaa 94,1&lt;br&gt;Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]]
|-
| [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1&lt;br&gt;Järvamaa 107,1&lt;br&gt;Ida-Virumaa 106,9; 89,0 ||
|-
| [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4&lt;br&gt;Järvamaa 92,4&lt;br&gt;Läänemaa 96,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,6&lt;br&gt;Pärnumaa 91,9&lt;br&gt;Saaremaa 101,7&lt;br&gt;Tartumaa 97,7&lt;br&gt;Jõgevamaa 97,7 ||
|-
| [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8&lt;br&gt;Läänemaa 90,4&lt;br&gt;Raplamaa 101,3&lt;br&gt;Järvamaa 104,3&lt;br&gt;Viljandimaa 101,7&lt;br&gt;Võrumaa 98,3&lt;br&gt;Ida-Virumaa 94,8&lt;br&gt;Tartumaa 107,8&lt;br&gt;Jõgevamaa 107,8 ||
|-
| [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || 
|-
| [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || 
|-
| [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || 
|}

===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused
|-
| Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/
|-
| [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene ||
|-
| [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti ||
|-
| [[HappyU]]|| nowrap=&quot;&quot;  || ''adult contemporary'' || eesti ||
|-
| Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee]
|-
| [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee]
|-
| [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti ||
|-
| [[Oma Raadio]] || || || ||
|-
| [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti ||
|-
| [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''&lt;br&gt;hitid || eesti ||
|-
| [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio
|-
| [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – ||
|-
| Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee]
|-
| Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee]
|-
| MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee]
|-
|}

==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused
|-
| [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3&lt;br&gt;Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]]
|-
| [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6&lt;br&gt;Tartumaa 99,4&lt;br&gt;Pärnumaa 100,3&lt;br&gt;Võrumaa 103,2&lt;br&gt;Saaremaa 93,3&lt;br&gt;Muhu saar 92,6&lt;br&gt;Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]]
|-
| [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] ||  || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]]
|-
| [[Euro FM]] || OÜ Euro FM ||  || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]]
|-
| [[European Hit Radio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8&lt;br /&gt;Tartu 98,6 || 
|-
| [[Hiiu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga
|-
| [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,&lt;br&gt;1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,&lt;br&gt;TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4&lt;br&gt;Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019
|-
| [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio ||  || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7&lt;br&gt;Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]]
|-
| [[Kohviradio]] || ||  || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. &lt;!--&quot;so long, and thanks for all the fish&quot;--&gt;
|-
| T-raadio || Trio LSL ||  || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || 
|-
| [[Linnaraadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || 
|-
| [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998
|-
| [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] ||  || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || 
|-
| [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] ||  ||  || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991
|-
| [[Noorteraadio]] ||  ||  || eesti || internet ||  || Striimid suleti 2014.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&amp;nbsp;, &amp;#x5b;''sic''&amp;#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]]
|-
| [[Pärnu Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || 
|-
| [[Raadio Narva]] ||  ||  || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]]
|-
| [[Q Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]]
|-
| [[Ring FM]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8&lt;br&gt;Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]]
|-
| [[Raadio 100 FM]] ||  ||  || vene || FM, internet || Tallinn 100,0&lt;br&gt;Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]]
|-
| [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] ||  || eesti || Internet ||  || 
|-
| [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 ||  || eesti || internet ||  || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) &lt;ref&gt;[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com&lt;/ref&gt;
|-
| [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) ||  || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2&lt;br&gt;Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003
|-
| [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996
|-
| [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2&lt;br&gt;Järvamaa 97,4&lt;br&gt;Läänemaa 99,8&lt;br&gt;{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}&lt;br&gt;Saaremaa 104,5&lt;br&gt;Põlvamaa 92,3&lt;br /&gt;Pärnumaa 91,0&lt;br&gt;Saaremaa 97,5&lt;br&gt;Tartumaa 97,3&lt;br&gt;Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016
|-
| [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Läänemaa 88,2&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,7&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Raplamaa 98,0&lt;br&gt;Saaremaa 95,4&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9&lt;br&gt;Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002-2005
|-
| [[Raadio V6]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8&lt;br&gt;Tartumaa 98,6&lt;br&gt;Lääne-Virumaa 98,5&lt;br&gt;Pärnumaa 98,3&lt;br&gt;Järvamaa 98,1&lt;br&gt;Viljandimaa 97,9 || 
|-
| [[Raadio Viru]] || MKS Grupp&lt;ref&gt;https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse&lt;/ref&gt; ||  || vene || FM, internet || Rakvere 92,5&lt;br&gt;Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel
|-
| [[Radio BeFree]] ||  ||  || eesti || FM, internet ||  || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Radio Love]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || 
|-
| [[Radio Mania]] ||  || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]]
|-
| [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] ||  || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 ||
|-
| [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3&lt;br&gt;Tartumaa 103,0&lt;br&gt;Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]]
|-
| [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || eesti || FM, internet || Tartu 101,2&lt;br&gt;Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004&lt;/ref&gt; Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM.
|-
| [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993
|-
| [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 ||
|-
| [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&amp;B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&amp;B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]]
|-
| [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime&lt;ref name=kro&gt;https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/&lt;/ref&gt;
|-
| [[VALI-raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte&lt;ref&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996&lt;/ref&gt;
|-
| [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) ||  ||  || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997
|-
| [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio ||  || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,&lt;ref&gt;http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}&lt;/ref&gt; lõpetas tegevuse 2002&lt;ref&gt;http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474&lt;/ref&gt;
|-
| [[Viimsi Raadio]] ||  ||  || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=viimsiteataja20151127.2.10&lt;/ref&gt; sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]&lt;ref name=&quot;kro&quot; /&gt;
|}

==Vaata ka==
*[[Raadio Eestis]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum

[[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]]</text>
      <sha1>0594h66ks4pxmslbb9gbqsh3vqjbvof</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Vähi teine valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53371</id>
    <revision>
      <id>6173056</id>
      <parentid>6172107</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:37:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6281" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Infokast valitsuskabinet
| lipp = Flag of Estonia.svg
| valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 38. valitsus
| ametis = 1995
| pilt = Tiit Vähi teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg
| algus = 17. aprill 1995
| riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]]
| riigipea_nimi = [[Lennart Meri]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]]
| valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| ministrite_arv = 15
| valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&lt;br /&gt;[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| opositsioonierakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]&lt;br /&gt;[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]&lt;br /&gt;[[Mõõdukad]]
| valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]]
| esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]]
| eelnev = [[Andres Tarandi valitsus]]
| lipu_ääris = jah
| lõpp = 6. november 1995
| järgnev = [[Tiit Vähi kolmas valitsus]]
}}'''Tiit Vähi teine valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 38. valitsus [[17. aprill]] [[1995]] kuni [[6. november]] [[1995]]. See oli [[Tiit Vähi]]le teine kord [[Eesti peaminister]] olla, esimest korda oli ta peaminister [[Tiit Vähi esimene valitsus|29. valitsuses]] [[30. jaanuar]] [[1992]] kuni [[21. oktoober]] [[1992]]. aastal.

[[1995]]. aasta märtsis võitis [[1995. aasta Riigikogu valimised|valimised]] valimisliit [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ). Valitsus astus [[1995]] [[lindiskandaal]]i tõttu tagasi. 
Tiit Vähi teine valitsus püsis peaaegu seitse kuud.

== Valitsuse koosseis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ametinimetus
!
!Nimi
!Ametisse asumise aeg
!Ametist lahkumise aeg
!Erakond
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Peaministri büroo]]'''
|-
|[[Eesti peaminister|Peaminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Justiitsministeerium]]'''
|-
|[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Paul Varul]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kaitseministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Andrus Öövel]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Keskkonnaministeerium]]'''
|-
|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]]
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Villu Reiljan]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Peeter Kreitzberg]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Majandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Liina Tõnisson]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Põllumajandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]]
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Ilmar Mändmets]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Rahandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Mart Opmann]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Siseministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti siseminister|Siseminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Edgar Savisaar]]'''
|17. aprill 1995
|10. oktoober 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|11. oktoober 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Sotsiaalministeerium]]'''
|-
|[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Siiri Oviir]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]'''
|-
|[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]]
| style=&quot;background:#007557; &quot; |
|'''[[Kalev Kallo]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Keskerakond|KE]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Välisministeerium]]'''
|-
|[[Eesti välisminister|Välisminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''''Ei juhi ministeeriumi'''''
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti eurominister|eurominister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Endel Lippmaa]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Jaak Allik]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Ants Leemets]]'''
|17. aprill 1995
|6. november 1995
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|}

== Välislingid ==

*[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/03/sise1.htm Postimehe 1997 aasta artikkel Tiit Vähist]
*[http://www.epl.ee/artikkel_1796.html?PHPSESSID=af798aea92d56b6c7021daffab656b9c Tiit Vähi eitas isiklikku huvi Esoili vastu 13.12.1995]
* [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/97/04/19/arvamus.htm#kolmas A. Veidemann kirjutab Euroministri tööst 19.04.1997]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Tarandi valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1995]]–[[1995]] | järgnev=[[Tiit Vähi kolmas valitsus]]}}
{{lõpp}}
[[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi valitsus]]</text>
      <sha1>mtmyov05mf0qdzr1htma0jxcpnb4r7q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Vähi kolmas valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54553</id>
    <revision>
      <id>6173057</id>
      <parentid>6172096</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:37:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11136" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{Infokast valitsuskabinet
| lipp = Flag of Estonia.svg
| valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 39. valitsus
| ametis = 1995–1997
| pilt = Tiit Vähi teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg
| algus = 6. november 1995
| riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]]
| riigipea_nimi = [[Lennart Meri]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]]
| valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| ministrite_arv = 15
| valitsuserakonnad = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&lt;br /&gt;[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] &lt;small&gt;(kuni 1. detsembrini 1996)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Arengupartei]] &lt;small&gt;(alates 9. detsemberist 1996)&lt;/small&gt;
| opositsioonierakonnad = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]&lt;br /&gt;[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] &lt;small&gt;(alates 1. detsemberist 1996)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]&lt;br /&gt;[[Mõõdukad]]
| valimised = [[1995. aasta Riigikogu valimised]]
| esinduskogu_koosseis = [[VIII Riigikogu]]
| eelnev = [[Tiit Vähi teine valitsus]]
| lipu_ääris = jah
| lõpp = 17. märts 1997
| järgnev = [[Mart Siimanni valitsus]]
}}'''Tiit Vähi kolmas valitsus''' oli [[Eesti]] Vabariigi 39. valitsus [[6. november|6. novembrist]] [[1995]] kuni [[17. märts|17. märtsini]] [[1997]]. Esimest korda oli [[Tiit Vähi]] peaminister [[Tiit Vähi esimene valitsus|29. valitsuses]] [[30. jaanuar|30. jaanuarist]] [[1992]] kuni [[21. oktoober|21. oktoobrini]] [[1992]] ja teist korda [[Tiit Vähi teine valitsus|32. valitsuses]] pärast [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimiste]] võitu valimisliiduga [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ), millesse kaasati ka [[Keskerakond]]. Valitsus astus tagasi [[1995]]. aastal pärast [[lindiskandaal]]i ja moodustati uuesti, asendades Keskerakonna Reformierakonnaga. Välja vahetati ka mitu ministrit. [[1997]]. aastal astus Tiit Vähi kolmas valitsus lõplikult tagasi.

== Valitsuse koosseis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ametinimetus
!
!Nimi
!Ametisse asumise aeg
!Ametist lahkumise aeg
!Erakond
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Peaministri büroo]]'''
|-
|[[Eesti peaminister|Peaminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Aaviksoo]]'''
|1. jaanuar 1996
|30. november 1996
|Parteitu
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Rein Loik]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Justiitsministeerium]]'''
|-
|[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Paul Varul]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kaitseministeerium]]'''
|-
|[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Andrus Öövel]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Keskkonnaministeerium]]'''
|-
|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]]
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Villu Reiljan]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
|[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Jaak Allik]]'''
|1. jaanuar 1996
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Kultuuri- ja Haridusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]'''{{Ref|a|[a]}}
|-
|[[Eesti kultuuri- ja haridusminister|Kultuuri- ja haridusminister]]{{Ref|b|[b]}}
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Aaviksoo]]'''
|6. november 1995
|1. jaanuar 1996
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Majandusministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Andres Lipstok]]'''
|6. november 1995
|30. november 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Jaak Leimann]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Põllumajandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]]
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Ilmar Mändmets]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Rahandusministeerium]]'''
|-
|[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]]
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Mart Opmann]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Siseministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti siseminister|Siseminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Märt Rask]]'''
|6. november 1995
|1. detsember 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
|1. detsember 1996
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Sotsiaalministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Toomas Vilosius]]'''
|6. november 1995
|1. detsember 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Tiiu Aro]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Teede- ja Sideministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti teede- ja sideminister|Teede- ja sideminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Kalev Kukk]]'''
|6. november 1995
|30. november 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Raivo Vare]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''[[Välisministeerium]]'''
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti välisminister|Välisminister]]
| style=&quot;background:#FFE200; &quot; |
|'''[[Siim Kallas]]'''
|6. november 1995
|22. november 1996
|[[Eesti Reformierakond|REF]]
|-
| style=&quot;background:#EEEEEE; &quot; |
|'''[[Toomas Hendrik Ilves]]'''
|2. detsember 1996
|17. märts 1997
|Parteitu
|-
| colspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:#EAECF0; text-align: center;&quot; |'''''Ei juhi ministeeriumi'''''
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti eurominister|eurominister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Endel Lippmaa]]'''
|6. november 1995
|6. august 1996
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Riivo Sinijärv]]'''
|15. august 1996
|1. detsember 1996
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
| style=&quot;background:#FCBF30; &quot; |
|'''[[Andra Veidemann]]'''
|9. detsember 1996
|17. märts 1997
|[[Arengupartei|AP]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]])
| style=&quot;background:#F0953A; &quot; |
|'''[[Jaak Allik]]'''
|6. november 1995
|1. jaanuar 1996
|[[Eesti Koonderakond|KO]]
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] ([[Eesti regionaalminister|regionaalminister]])
| style=&quot;background:#F5B453; &quot; |
|'''[[Tiit Kubri]]'''
|6. november 1995
|17. märts 1997
|[[Eesti Maarahva Erakond|EME]]
|}

=== Märkused ===

* {{Märkus|a|[a]}} 1. jaanuaril 1996 lahutati [[Kultuuri- ja Haridusministeerium]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumiks]] ja [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumiks]].
* {{Märkus|b|[b]}} Alates 1. jaanuarist 1996 kuulub valitsusse [[Eesti kultuuri- ja haridusminister|kultuuri- ja haridusministri]] asemel [[Eesti haridusminister|haridusminister]] ja [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]].

== Valitsuse ja ministrite vahetumise põhjused ==
[[1995]]. aasta lõpus puhkes [[lindiskandaal]] ja valitsus astus tagasi. Pärast lindiskandaali moodustati KMÜ ja [[Reformierakond|Reformierakonna]] liit, [[Keskerakond]] jäi valitsusest välja.
Lähenema hakkasid [[1996. aasta Eesti kohalikud valimised|kohalikud valimised]]. Pinged koalitsioonis, kus KMÜ ja Reformierakond olid ju sisuliselt rivaalid, kasvasid. Vahepeal oli ka [[Edgar Savisaar]] poliitikasse naasnud ja taas Keskerakonna esimeheks valitud. Koonderakonna võimalused kohalikel valimistel võita vähenesid. Tekkisid skandaalid ja vastuolud Koonderakonna sees, mis tipnesid aseesimehest linnapea [[Jaak Tamm]]e korteriafääriga. 

Tiit Vähi süüdistas ajakirjanduse vahendusel reformierakondlastest ministreid, seati kahtluse alla välisminister [[Siim Kallas]]e ja seega Eesti välispoliitiline liin tervikuna. [[1996]]. aasta oktoobri kohalike valimiste tulemused ei andnud selget võitu ühelegi poliitilisele jõule. Kaalukeeleks osutus Keskerakond, kelle toetusel sai Tallinna linnavolikogu esimeheks [[Mart Laar]] ja linnapeaks [[Priit Vilba]].

14. novembril üllatasid Vähi ja Savisaar avalikkust koostöölepinguga, mis nägi ette Koonderakonna ja Keskerakonna ulatuslikku koostööd. See koostöö ulatus [[Tallinn]]ast [[Toompea]]le ja välispoliitikasse. Sellise operatsiooni tulemusel kukutati Laar ja Vilba ning nende asemel võtsid kohad sisse Savisaar ja [[Robert Lepikson]]. [[Reformierakond]] lahkus valitsusest. Vähi pani kokku oma neljanda, seekord vähemusvalitsuse. Vastavalt Riigikogu otsusele lahutatakse 1. jaanuaril Kultuuri- ja haridusministeerium kaheks eraldi ministeeriumiks. Kultuuriministriks saab [[Jaak Allik]], haridusministriks [[Jaak Aaviksoo]]. Tiit Vähi suureks võiduks loetakse, et ta sai [[Toomas Hendrik Ilves]]e välisministriks, sest see lubas Vähi valitsusest endiselt rääkida kui edumeelsest.

10. veebruaril [[1997]] võttis opositsioon ette peaminister Vähi umbusaldamise katse, põhjendades usaldamatust Vähi seotusega Tallinna kahtlasevõitu korteritehingutes. Umbusaldamiseks vajalikku 51 poolthäält kokku ei tulnud, kuid häälte vahekord 45:46 sundis Vähit umbusaldamiskatsele järgnenud päeval teatama võimalusest, et astub ise tagasi, mida ta ka 26. veebruaril tegi. [[Riigikogu]]s 41 häält kontrolliva KMÜ pakutav uus peaministrikandidaat oli [[Koonderakond|Koonderakonna]] aseesimees [[Mart Siimann]].

== Välislingid ==

*[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/97/03/sise1.htm Postimehe 1997. aasta artikkel Tiit Vähist]
*[http://www.epl.ee/artikkel_1796.html?PHPSESSID=af798aea92d56b6c7021daffab656b9c Tiit Vähi eitas isiklikku huvi Esoili vastu 13.12.1995]
* [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/97/04/19/arvamus.htm#kolmas A. Veidemann kirjutab Euroministri tööst 19.04.1997]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1995]]–[[1997]] | järgnev=[[Mart Siimanni valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi valitsus]]</text>
      <sha1>qe83nuba8yeqaec4j4wtl2c8n0g6jc1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lebanon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54569</id>
    <revision>
      <id>6173289</id>
      <parentid>3944046</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:42:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1184" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
'''Lebanon''' ([[inglise keel]]es '[[Liibanon]]') on mitme asula nimi Ameerika Ühendriikides:

*'''[[Lebanon (Connecticut)|Lebanon]]''' [[Connecticut]]i osariigis
*'''[[Lebanon (Illinois)|Lebanon]]''' [[Illinois]]i osariigis
*'''[[Lebanon (Indiana)|Lebanon]]''' [[Indiana]] osariigis
*'''[[Lebanon (Iowa)|Lebanon]]''' [[Iowa]] osariigis
*'''[[Lebanon (Kansas)|Lebanon]]''' [[Kansas]]e osariigis
*'''[[Lebanon (Kentucky)|Lebanon]]''' [[Kentucky]] osariigis
*'''[[Lebanon (Maine)|Lebanon]]''' [[Maine]]'i osariigis
*'''[[Lebanon (Missouri)|Lebanon]]''' [[Missouri]] osariigis
*'''[[Lebanon (New Hampshire)|Lebanon]]''' [[New Hampshire]]'i osariigis
*'''[[Lebanon (New Jersey)|Lebanon]]''' [[New Jersey]] osariigis
*'''[[Lebanon (New Yorgi osariik)|Lebanon]]''' [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] osariigis
*'''[[Lebanon (Ohio)|Lebanon]]''' [[Ohio]] osariigis
*'''[[Lebanon (Oregon)|Lebanon]]''' [[Oregon]]i osariigis
*'''[[Lebanon (Pennsylvania)|Lebanon]]''' [[Pennsylvania]] osariigis
*'''[[Lebanon (Tennessee)|Lebanon]]''' [[Tennessee]] osariigis
*'''[[Lebanon (Virginia)|Lebanon]]''' [[Virginia]] osariigis
*'''[[Lebanon (Wisconsin)|Lebanon]]''' [[Wisconsin]]i osariigis</text>
      <sha1>hvcictt1hiotgfkrobbbcbwvuzw6y5g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zaporižžja tuumaelektrijaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>55411</id>
    <revision>
      <id>6173210</id>
      <parentid>6062442</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:28:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */ Ukraine war: IAEA says Zaporizhzhia nuclear plant out of control]. BBC News, 3. august 2022</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1375" xml:space="preserve">[[Pilt:Kernkraftwerk Saporischschja.JPG|pisi]]
'''Zaporižžja tuumaelektrijaam''' on [[Ukraina]] ja kogu [[Euroopa]] suurim [[tuumaelektrijaam]].

Asub [[Zaporižžja]] lähedal [[Kahhovka veehoidla]] ääres. 

Jaama teenindamiseks asutati 1970. aastal [[Enerhodar]]i linn. Jaama ennast hakati ehitama 1980. aastal 

Jaamas on 6 [[surveveereaktor]]it, millest igaühe võimsus on 950 [[vatt (ühik)|MW]], mis annavad koguvõimsuseks 5700 MW. Esimesed viis reaktorit pandi tööle 1985–1989, kuues reaktor hakkas tööle [[1995]]. aastal. Jaam toodab umbes poole Ukraina tuumaenergiast ja üle viiendiku kogu Ukrainas toodetavast elektrienergiast.

==Avariid ja intsidendid==
3.–4. märtsil 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sõjas Ukraina vastu]] ründasid vene väed tuumajaama ja põhjustasid selle kõrvalhoonete põlengu. Parajasti oli töös üks reaktor. See oli esimene sõda ajaloos kui sõjategevus toimus tuumajaama alal ja rünnati tuumajaama.

== Välislingid ==
*[http://www.nppzap.zaporizhzhe.ua/ Zaporižžja tuumaelektrijaama koduleht]
*Claudia Allen &amp; Patrick Jackson. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62412429 Ukraine war: IAEA says Zaporizhzhia nuclear plant out of control]. BBC News, 3. august 2022

{{Coordinate |NS=47.51222222 |EW=34.58583333 |type=landmark |region=UA |dim=1000}}

[[Kategooria:Ukraina tuumaelektrijaamad]]</text>
      <sha1>9rwus4h613rox2fxkkto0or018zbar8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viimsi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56749</id>
    <revision>
      <id>6173213</id>
      <parentid>6108012</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:48:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Komissaarien jahtaama</username>
        <id>168426</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="618" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib asulast; laeva kohta vaata artiklit [[Viimsi (laev)]]; Eesti koori kohta vaata artiklit [[Viimsi (koor)]]}}

{{EestiAsula
|  nimi = Viimsi
|  pindala = 1,62
|  elanikke = 
|  laius = 59/29/59
|  pikkus = 24/50/5
|  maakond = Harju
}}

'''Viimsi''' ({{keel-de|Wiems}}) on [[alevik]] Harju maakonnas, [[Viimsi vald|Viimsi valla]] keskus.

[[Fail:Viimsi 0265.jpg|pisi|tühi|[[Viimsi mõis]]a peahoone]]

==Vaata ka==
*[[Viimsi poolsaar]]
*[[Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoos]]

==Viited==
{{viited}}

{{Vikitsitaadid}}

{{Viimsi vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Viimsi vald]]</text>
      <sha1>jdgytx6ao5gel9eiw3ot337sctnwv4y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Vähi esimene valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56850</id>
    <revision>
      <id>6173004</id>
      <parentid>3816763</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:35:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5076" xml:space="preserve">{{Infokast valitsuskabinet
| lipp = Flag of Estonia.svg
| valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 35. valitsus
| ametis = 1992
| pilt = Tiit Vähi teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg
| algus = 30. jaanuar 1992
| valitsusjuhi_nimi = [[Tiit Vähi]]
| valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| ministrite_arv = 16–21
| valimised = [[1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimised]]
| esinduskogu_koosseis = [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]
| eelnev = [[Edgar Savisaare valitsus]]
| lipu_ääris = jah
| lõpp = 21. oktoober 1992
| järgnev = [[Mart Laari esimene valitsus]]
}}'''Tiit Vähi esimene valitsus''' ([[30. jaanuar]] [[1992]] – [[21. oktoober]] [[1992]]) oli [[Eesti]] Vabariigi 35. (ülemineku) valitsus, mis toimis kuni [[põhiseadus]]liku valitsuse ametisse astumiseni 21. oktoobril 1992 ''[[de facto]]'' [[Eesti Vabariigi valitsus]]ena. 

==Ajalugu==
[[Tiit Vähi]] kutsuti peaministriks pärast [[Edgar Savisaare valitsus]]e lagunemist. 

Tiit Vähi esimest valitsust on nimetatud ka [[ametnike valitsus]]eks, sest enamik selle valitsuse liikmetest olid oma ala spetsialistid või bürokraadid, mitte poliitikud.

Vähi valitsuses vahetusid mitmed ministrid. Majandusminister [[Heido Vitsur]] põhjendas oma lahkumist sooviga pühenduda täie jõuga valimisliidu [[Kindel Kodu]] juhtimisele. Tema asemele asus varasem ehitusminister [[Olari Taal]] ning Taali asemel sai ehitusministriks endine [[EKE]] juhatuse esimene aseesimees [[Jaan Kabin]]. Ministriameti järel läks Kabin [[EKE Invest]]i nõukogu esimehe ametikohale. Välisminister [[Lennart Meri]] sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks [[Soome]]s. Tema asemel sai välisministriks [[Jaan Manitski]], kelle Meri oli [[Rootsi]]st kutsunud Eestisse. 

Vähi valitsuse ajal võeti taas käibele [[Eesti kroon]] ja asutati [[Eesti Erastamisagentuur]]. 

Tiit Vähi esimene valitsus kestis kuni [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimisteni]], misjärel sai peaministriks [[Mart Laar]].

== Valitsuse koosseis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ametinimetus
!Nimi
!Ametisse asumise aeg
!Ametist lahkumise aeg
|-
|[[Eesti peaminister|Peaminister]]
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti riigiminister|Riigiminister]]
|'''[[Uno Veering]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti ehitusminister|Ehitusminister]] 
|'''[[Olari Taal]]'''
|30. jaanuar 1992
|15. juuni 1992
|-
|'''[[Jaan Kabin]]'''
|18. juuni 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]
|'''[[Rein Loik]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]
|'''[[Märt Rask]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]]
|'''[[Ülo Uluots]]'''
|18. juuni 1992
|21. oktoober 1992
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti kaubandusminister|Kaubandusminister]]
|'''[[Aleksander Sikkal]]'''
|30. jaanuar 1992
|22. aprill 1992
|-
|[[Andres Tamm|'''Andres Tamm''']]
|6. mai 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]]
|'''[[Tõnis Kaasik]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]
|'''[[Märt Kubo]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]
|'''[[Heido Vitsur]]'''
|30. jaanuar 1992
|8. juuni 1992
|-
|'''[[Olari Taal]]'''
|15. juuni 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]]
|'''[[Aavo Mölder]]'''
|19. veebruar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]]
|'''[[Rein Miller]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti siseminister|Siseminister]]
|'''[[Robert Närska]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
|'''[[Laur Karu]]'''
|12. märts 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti tervisehoiuminister|Tervisehoiuminister]]
|'''[[Andres Kork]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti transpordi- ja sideminister|Transpordi- ja sideminister]]
|'''[[Enn Sarap]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti tööminister|Tööminister]]
|'''[[Arvo Kuddo]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Eesti tööstus- ja energeetikaminister|Tööstus- ja energeetikaminister]]
|'''[[Aksel Treimann]]'''
|30. jaanuar 1992
|21. oktoober 1992
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti välisminister|Välisminister]]
|'''[[Lennart Meri]]'''
|30. jaanuar 1992
|24. märts 1992
|-
|'''[[Jaan Manitski]]'''
|6. aprill 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] (energeetika)
|'''[[Arvo Niitenberg]]'''
|15. juuni 1992
|21. oktoober 1992
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] (rahvussuhted)
|'''[[Klara Hallik]]'''
|16. aprill 1992
|21. oktoober 1992
|}

==Vaata ka==
*[[Eesti Vabariigi valitsuste loend]] 

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Edgar Savisaare valitsus]] | nimi=[[Tiit Vähi esimene valitsus]] | aeg=[[30. jaanuar]] [[1992]] – [[21. oktoober]] [[1992]] | järgnev=[[Mart Laari esimene valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Vähi valitsus]]</text>
      <sha1>hoac97z0fs2k33xfisfjrgpxiatrl4r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Edgar Savisaare valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56866</id>
    <revision>
      <id>6173045</id>
      <parentid>6129518</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:24:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8252" xml:space="preserve">{{Infokast valitsuskabinet
| lipp = Flag of Estonia.svg
| valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 34. valitsus&lt;br /&gt;
[[Eesti NSV valitsus]] &lt;small&gt;(kuni 20. augustini 1991)&lt;/small&gt;
| ametis = 1990–1992
| pilt = Edgar Savisaar (1992) (417648 ERM Fk3051 17387 417648).jpg
| algus = 3. aprill 1990
| valitsusjuhi_nimi = [[Edgar Savisaar]]
| valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| valimised = [[1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimised]]
| esinduskogu_koosseis = [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]
| eelnev = [[Enno Penno valitsus]] ''(de iure)''&lt;br /&gt;
[[Indrek Toome valitsus]] ''(de facto)''
| lipu_ääris = jah
| lõpp = 30. jaanuar 1992
| järgnev = [[Tiit Vähi esimene valitsus]]
}}'''Edgar Savisaare valitsus''' asus ametisse [[3. aprill]]il [[1990]]. aastal [[Eesti NSV valitsus]]ena ning [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] [[20. august]]il [[1991]] sai sellest ''[[de facto]]'' [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 34. ([[Üleminekuperiood (1990–1992)|ülemineku]]) [[Eesti vabariigi valitsus|valitsus]], mis oli ametis kuni [[30. jaanuar|30. jaanuarini]] [[1992]]. 

Savisaare valitsus tuli võimule  3. aprillil [[1990]]. aastal [[Eesti NSV]] valitsusena ning tegevuse aluseks oli 6. detsembril 1989 [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Presiidiumi]] poolt kinnitatud Seadus &quot;Eesti NSV Valitsuse kohta&quot;&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/30683 Seadus &quot;Eesti NSV Valitsuse kohta&quot;], RT/89/39/ 609&lt;/ref&gt; ja 22. jaanuari 1990  nr. 16  määrus [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]]e põhifunktsioonide&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28177 Eesti NSV ministeeriumide põhifunktsioonide kindlaksmääramise kohta], Eesti NSV Valitsuse    määrus 22. jaanuarist 1990.a. nr. 16&lt;/ref&gt; kindlaksmääramise kohta.

[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taastamise]] järel [[20. august]]il [[1991. aasta Eestis|1991]] toimis Savisaare valitsus kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 ''[[de facto]]'' [[Eesti Vabariigi valitsus]]ena.

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsus koosnes Eesti NSV Valitsuse esimehest (peaministrist) ja ministritest. Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) ja valitsuse liikmed nimetas ametisse ning vabastas ametist [[Eesti NSV Ülemnõukogu]].

==Ajalugu==
* [[24. veebruar]] [[1990]]. [[Eesti Kongress]]i valimised. Valimas käis 557 613 Eesti kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat.
* [[11. märts|11.]]–[[12. märts]] [[1990]]. [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] Estonia kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel.
* [[18. märts]]il 1990 toimusid [[Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis|Eesti NSV Ülemnõukogu]] valimised, kus [[Rahvarinne]] sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. [[Edgar Savisaar]]e Eesti NSV valitsuse esimeheks (peaministriks) saamise poolt anti 54, vastu 32 häält &lt;ref&gt; [http://www.riigikogu.ee/index.php?rep_id=9786950&amp;uni=1 Eesti NSV Ülemnõukogu stenogramm] &lt;/ref&gt;. Peaministriks saamiseks vajaliku piiri ületas Savisaar vaid 2 häälega. 3. aprillil nimetati Savisaar Eesti NSV valitsuse juhiks. Savisaare Eesti NSV valitsus moodustus suures osas [[Rahvarinne|Rahvarinde]] liikmetest. Samal ajal tegutses aktiivselt ka [[Interrinne]], kelle rünnakut [[15. mai]]l [[1990]] [[Toompea]]l kutsus Savisaar inimesi [[raadio]] teel tõrjuma ja paljud läksidki appi.

[[12. oktoober|12. oktoobril]] 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes [[Keskerakond|Keskerakonnaks]].

Suurem osa Savisaare valitsuse tegevusest möödus [[hüperinflatsioon]]i ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele [[ostukaart|ostukaardid]] ja toiduainete [[talong]]id. Talvel 1991/1992 valmistuti [[Tallinn]]a uuselamurajoonide evakueerimiseks [[kütus]]enappuse tõttu. [[31. detsember|31. detsembril]] 1991 seisid inimesed tundide kaupa [[leib|leiva]]järjekorras ning paljud jäidki ilma leivata. Ka [[või]] kadus 1992. aasta jaanuaris lettidelt, sest oodati hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid üle vaatamas. Selles olukorras võitis ta tema vastu korraldatud [[Umbusaldusavaldus|umbusaldushääletuse]], kuid astus seejärel tagasi 23. jaanuari hommikul 1992 – selle peale, kui kütuse- ja toidukriisi tõttu olid Tallinnas kasutusele võetud leivatalongid, kuid [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|ülemnõukogu]] ei toetanud peaministri kava kehtestada [[eriolukord]]. 

Eesti Vabariigi järgmise 35. (ülemineku) valitsuse peaministriks sai Savisaare valitsuse transpordiminister [[Tiit Vähi]].

== Valitsuse koosseis ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Ametinimetus
!Nimi
!Ametisse asumise aeg
!Ametist lahkumise aeg
|-
|[[Eesti peaminister|Peaminister]]
|'''[[Edgar Savisaar]]'''
|3. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti riigiminister|Riigiminister]]
|'''[[Raivo Vare]]'''
|17. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti ehitusminister|Ehitusminister]]
|[[Gennadi Golubkov|'''Gennadi Golubkov''']]
|11. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti haridusminister|Haridusminister]]
|'''[[Rein Loik]]'''
|11. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]
|'''[[Jüri Raidla]]'''
|17. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti materiaalsete ressursside minister|Materiaalsete ressursside minister]]
|[[Aleksander Sikkal|'''Aleksander Sikkal''']]
|17. aprill 1990
|31. detsember 1991
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti kaubandusminister|Kaubandusminister]]
|'''[[Ants Laos]]'''
|11. aprill 1990
|31. detsember 1991
|-
|'''[[Aleksander Sikkal]]'''
|1. jaanuar 1992
|30. jaanuar 1992
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti keskkonnaminister|Keskkonnaminister]]
|'''[[Toomas Frey]]'''
|11. aprill 1990
|13. veebruar 1991
|-
|'''[[Tõnis Kaasik]]'''
|13. veebruar 1991
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]]
|'''[[Lepo Sumera|Lepo Sumara]]'''
|10. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti majandusminister|Majandusminister]]
|'''[[Jaak Leimann]]'''
|11. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti põllumajandusminister|Põllumajandusminister]]
|'''[[Vello Lind]]'''
|7. mai 1990
|13. veebruar 1991
|-
|'''[[Harri Õunapuu]]'''
|13. veebruar 1991
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]]
|'''[[Rein Miller]]'''
|7. mai 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti sideminister|Sideminister]]
|'''[[Rein Miller]]'''
|25. aprill 1990
|20. juuni 1991
|-
|[[Eesti siseminister|Siseminister]]
|'''[[Olev Laanjärv]]'''
|17. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti sotsiaalhooldusminister|Sotsiaalhooldusminister]]
|'''[[Siiri Oviir]]'''
|25. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]]
|'''[[Arvo Kuddo]]'''
|17. aprill 1990
|24. oktoober 1991
|-
|[[Eesti tervisehoiuminister|Tervisehoiuminister]]
|'''[[Andres Ellamaa]]'''
|10. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti transpordiminister|Transpordiminister]]
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|11. aprill 1990
|16. aprill 1991
|-
|[[Eesti transpordi- ja sideminister|Transpordi- ja sideminister]]
|'''[[Tiit Vähi]]'''
|16. aprill 1991
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti tööminister|Tööminister]]
|'''[[Arvo Kuddo]]'''
|24. oktoober 1991
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Eesti tööstus- ja energeetikaminister|Tööstus- ja energeetikaminister]]
|'''[[Jaak Tamm]]'''
|25. aprill 1990
|12. detsember 1991
|-
|[[Eesti välisminister|Välisminister]]
|'''[[Lennart Meri]]'''
|11. aprill 1990
|30. jaanuar 1992
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] (läbirääkimised [[Nõukogude Liit|NSV Liiduga]])
|'''[[Endel Lippmaa]]'''
|11. aprill 1990
|29. november 1991
|-
|[[Portfellita minister|Minister]] (rahvussuhted)
|'''[[Artur Kuznetsov]]'''
|24. aprill 1990
|29. november 1991
|}

==Vaata ka==
*[[Eesti Vabariigi valitsuste loend]]

==Viited==
{{viited}}


{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Indrek Toome valitsus]]|nimi=[[Eesti NSV valitsus]]|aeg=[[3. aprill]] [[1990]] – [[20. august]] [[1991]] |järgnev=-}}
{{lõpp}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Enno Penno valitsus]] | nimi=[[Edgar Savisaare valitsus]] | aeg=[[20. august]] [[1991]] – [[29. jaanuar]] [[1992]]| järgnev=[[Tiit Vähi esimene valitsus]] }}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Savisaare valitsus]]</text>
      <sha1>rpgaykgy4uud66lq1s0nv0d36z8tj5l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eugene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>58713</id>
    <revision>
      <id>6173002</id>
      <parentid>6172896</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:27:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1594" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib linnast USA Oregoni osariigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Eugene (täpsustus)]]}}
{{linn
|  nimi = Eugene
|  hääldus = juudž'iin
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Eugene | nimi1_latin = 
| pilt = Photocollageofeugene.png
| pildilaius = 250
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = Lane County Oregon Incorporated and Unincorporated areas Eugene Highlighted.svg
}}
'''Eugene''' [juudž'iin] on [[linn]] [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis, [[Lane'i maakond|Lane'i maakonna]] [[halduskeskus]]. See asub [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikust umbes 80 km kaugusel [[Willamette'i org|Willamette'i oru]] lõunaosas.

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 176 654. Elanike arvult on see [[Portland]]i järel Oregoni osariigis teisel kohal.

Eugene on asutatud 1846. aastal. See sai linnaõigused 17. oktoobril 1862.

Eugene'is asub [[Oregoni Ülikool]].

Eugene on tuntud kergejõustikulinnana. Oregoni ülikooli kergejõustikustaadionil [[Hayward Field]]il on toimunud paljud suurvõistlused, sealhulgas [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]].

== Sõpruslinnad ==
Eugene'il on neli sõpruslinna:&lt;ref&gt;[https://www.eugene-or.gov/369/Sister-Cities &quot;Sister Cities&quot;]. eugene-or.gov. Vaadatud 3.8.2022&lt;/ref&gt;
* {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Irkutsk]], [[Venemaa]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Jinju]], [[Lõuna-Korea]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kakegawa]], [[Jaapan]]
* {{Riigi ikoon|Nepal}} [[Katmandu]], [[Nepal]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*http://www.eugene-or.gov/

[[Kategooria:Oregoni linnad]]</text>
      <sha1>6y1ptv8zr87w1at97mzn4tv5h5va7oc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Simpsonid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>63928</id>
    <revision>
      <id>6173272</id>
      <parentid>6166381</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:17:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:4451:110A:9200:6C4C:B728:2597:21A</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7333" xml:space="preserve">{{seriaal
| nimi = Simpsonid
| originaalnimi = The Simpsons
| pilt = [[File:The Simpsons logo - Yellow.svg]] 
| pildiallkiri = 
| žanr = [[animatsioon|joonissari]]
| lavastaja = 
| peaosades = [[Dan Castellaneta]]&lt;br /&gt;[[Julie Kavner]]&lt;br /&gt;[[Nancy Cartwright]]&lt;br /&gt; [[Yeardley Smith]] &lt;br /&gt; [[Hank Azaria]]
| helilooja = [[Danny Elfman]]
| esitaja = 
| tunnusmuusika = 
| riik = [[Ameerika Ühendriigid]]
| keel = [[inglise keel|inglise]]
| hooaegu = 31
| produtsent = 
| kestus = 22–25 minutit
| kanal = [[Fox]]
| esmalinastus = 
| originaal = 17. detsember 1989 –
| eesti_kanal = [[TV3]], [[TV6]], [[Fox]]
| stsenaarium = [[James L. Brooks]]&lt;br&gt;[[Matt Groening]]&lt;br&gt;[[Sam Simon]]
| jagu = 691 &lt;small&gt;(seisuga 28.11.2020}&lt;/small&gt;
}}

&quot;'''Simpsonid'''&quot; on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[animatsioon|joonissari]], mille autor on [[Matt Groening]]. &quot;Simpsonid&quot; on võitnud nii [[Emmy]] kui ka [[Peabody]] auhinna. Sari tegi Matt Groeningi kuulsaks ning tõi telekanalile [[Fox]] palju uusi vaatajaid.

&quot;Simpsonid&quot; on üks vanemaid teleekraanil jooksvaid sarju. &quot;Simpsonite&quot; debüüt toimus 19. aprillil 1987 &quot;Tracey Ullman Show&quot; varieteeprogrammi kolmandas jaoks (siis oli tegu veel 1-2-minutiste sketšidega). Groening oli toona tuntud &quot;Life in Hell&quot; (&quot;Elu põrgus&quot;) koomiksiartistina, mis jäi silma produtsent James L. Brooksile, kes pakkus 1985. aastal Groeningile võimalust teha tema koomiksisarjast lühianimatsioon tulevase Tracey Ullmani sarja jaoks. Groening aga kartis kaotada autoriõigust koomiksi üle ning otsustas hoopis täiesti uue koomiksi luua, mille jaoks joonistas ta väga algelise Simpsonite perekonna, pannes neile nimed omaenda pereliikmete järgi. Homeri ja Marge'i hääle dubleerijateks valiti Tracey Ullmani sarja peanäitlejad Dan Castellaneta ja Julie Kavner, laste dublaažinäitlejateks valiti Nancy Cartwright ja Yeardley Smith. Kokku valmis kolme aasta jooksul 48 lühisketši, viimane jõudis eetrisse 14. mail 1989.

Lühisketšid osutusid väga populaarseks, mispeale otsustati &quot;Simpsonitest&quot; teha eraldi pooletunnine sari. Esimene Simpsonite enda jagu &quot;[[Simpsonite jõulud]]&quot; jõudis eetrisse 17. detsembril [[1989]]. 18. hooaja lõpuks 2007. aastal oli &quot;Simpsonitel&quot; juba 400 jagu. [[2007]]. aastal valmis ka täispikk film. &quot;Simpsonid&quot; on kõige kauem televisioonis jooksnud Ameerika Ühendriikide päritolu situatsioonikomöödia, animaprogramm ning 2009. aastast ka kõige kauem vaadatavaimal ajal (''prime time'') jooksnud Ameerika Ühendriikide päritolu telesari. 2016. aastal, 28. hooajal, jõudis eetrisse Simpsonite 600. jagu, ning hooaja viimane jagu oli 618.

&quot;Simpsonid&quot; on satiiriline paroodia Ameerika Ühendriikide elustiiliga keskklassi perekonnast, kuhu kuuluvad pereisa [[Homer Simpson|Homer]], pereema [[Marge Simpson|Marge]], poeg [[Bart Simpson|Bart]] ning tütred [[Lisa Simpson|Lisa]] ja [[Maggie Simpson|Maggie]]. Joonissarja tegevus toimub väljamõeldud linnas [[Springfield (Simpsonid)|Springfieldis]]. Sari näitab lähemalt inimesi, Ameerika Ühendriikide kultuuri, rahvast tervikuna ja televisiooni ennast.

&quot;Simpsonid&quot; tuntakse ära juba oma algusklipi järgi, milles näidatakse kõiki sarja tegelasi ning mis lõpeb üldjuhul Simpsonite elutoa diivanile kogunemisega.

Kui Simpsonid esimest korda eetrisse jõudsid, sattus sari pidevalt Ameerika lastevanemate ja konservatiivide kriitika alla, eriti Barti tegelaskuju pärast - tema mässumeelse, &quot;paha-poisi&quot; iseloomu tõttu, ning et tema pätiteod jäid pea alati karistuseta, peeti teda halvaks eeskujuks lastele. Ka ajakirja [[People]] 1990. aasta oktoobrinumbris nimetas USA toonane esileedi [[Barbara Bush]] Simpsoneid &quot;jaburamaks asjaks mida ma eales näinud olen&quot; (It was the dumbest thing I had ever seen). Stsenaristid saatsid 28. septembril 1990 Barbarale vastu kirja Marge'i nime all, ning Barbara saatis 9. oktoobril 1990 vastu vabandava kirja.

1992. aasta presidendivalimisteks valmistudes pidas president [[George H. W. Bush]] 27. jaanuaril 1992 [[Washington]]is Sheratoni hotellis &quot;Convention of the National Religious Broadcastersi&quot; üritusel kõne, kus ta ütles, et &quot;me proovime tugevdada Ameerika perekonda, et Ameerika perekonnad oleksid rohkem Waltonite ja vähem Simpsonite moodi&quot;. (&quot;We are going to keep on trying to strengthen the American family, to make American families a lot more like the Waltons and a lot less like the Simpsons.&quot;) 30. jaanuaril 1992, kui kolmanda hooaja avajagu &quot;Hullunud papake&quot; jõudis teist korda uuesti eetrisse, lisati sellele uus avaklipp, mille tegevus toimub Simpsonite elutoas, kus Simpsonite pere vaatab telerist presidendi kõnet, ning Bart kommenteerib: &quot;Me oleme ju Waltonite moodi, ka meie tahame, et majanduslangus lõppeks.&quot; (&quot;Hey, we're just like the Waltons. We're praying for an end to the Depression, too.&quot;)

7. oktoobril 2011 tehti teatavaks, et 24. hooaeg jääb &quot;Simpsonitele&quot; viimaseks ning maailmakuulsa animasarja tootmine lõpetatakse, kuid juba 8. oktoobril 2011 tehti teatavaks, et pärast 24. hooaega tuleb siiski ka 25. hooaeg. 31. hooaeg lõppes 17. mail 2020 ning 32. hooaeg läheb eetrisse sama aasta sügisel. Siiski on kriitikute arvates sarja kvaliteet alates 10. hooajast ainult alla käinud.

Eestis jõudsid &quot;Simpsonid&quot; esimest korda teleekraanile [[TV3]]-s [[5. september|5. septembril]] [[1997]] kell 19.55.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.postimees.ee/2518025/tana-televisoonis-uus-hooaeg-toob-kaasa-uued-sarjad|pealkiri=Täna televisoonis, Uus hooaeg toob kaasa uued sarjad|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=1. september 1997|vaadatud=14. juuli 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.imdb.com/title/tt0096697/releaseinfo|pealkiri=The Simpson (TV Series 1989-) Release Info|väljaanne=IMDB|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.ohtuleht.ee/8714/telekava-reede-5-september|pealkiri=Telekava - reede, 5. september|väljaanne=Õhtuleht|aeg=5. september 1997|vaadatud=14. juuli 2017}}&lt;/ref&gt;

== Tähtsamad tegelased ==
{{veergude loend|laius=23em|
* [[Homer Simpson]]
* [[Marge Simpson]]
* [[Bart Simpson]]
* [[Lisa Simpson]]
* [[Maggie Simpson]]
* [[Abraham Simpson]]
* [[Ned Flanders]]
* [[Patty Bouvier]]
* [[Selma Bouvier]]
* [[Jõuluvana Väike Abiline]]
* [[Moe Szyslak]]
* [[Barney Gumble]]
* [[Carl Carlson]]
* [[Lenny Leonard]]
* [[Apu Nahasapeemapetilon]]
* [[Clancy Wiggum]]
* [[Seymour Skinner]]
* [[Montgomery Burns]]
* [[Krusty]]
* [[Milhouse Van Houten]]
* [[Nelson Muntz]]
* [[Sideshow Mel]]
* [[Joe Quimby]]
* [[Waylon Smithers]]
* [[Maude Flanders]]
* [[Hans Moleman]]
* [[Mona Simpson (Simpsonite tegelane)|Mona Simpson]]
* [[Daphne Burns]]
* [[Clifford Burns]]
* [[Cletus Spuckler]]
* [[Edna Krabappel]]
* [[Sideshow Bob]]
}}

== Tähtsamate tegelaste hääled ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Dan Castellaneta
|Homer Simpson
|Grampa Simpson
|Barney Gumble
|-
! Julie Kavner
|Marge Simpson
|Selma Bouvier
|Patty Bouvier''
|-
! Nancy Cartwright
|Bart Simpson
|Nelson Muntz
|Rodd ja Todd Flanders
|-
! Yeardley Smith
|Lisa Simpson
|}
* 

== Vaata ka ==
* [[&quot;Simpsonite&quot; jagude loend]]
* [[Simpsonite lühisketšid]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiasarjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]
[[Kategooria:Fox Broadcasting Company telesaated]]
[[Kategooria:Simpsonid| ]]</text>
      <sha1>audsnh0lpqqz3yi3cu8gypnrk8hytna</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>South Park</title>
    <ns>0</ns>
    <id>67102</id>
    <revision>
      <id>6173269</id>
      <parentid>6069756</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:07:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:4451:110A:9200:6C4C:B728:2597:21A</ip>
      </contributor>
      <comment>Logo</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14606" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{seriaal
 | nimi          = South Park
 | originaalnimi = [[File:South park sign.svg]] 
 | pilt          = 
 | pildiallkiri  = 
 | žanr          = [[joonisfilm]], [[komöödia]], [[must huumor]], [[satiir]]
 | režii         = 
 | stsenaarium   = 
 | operaator     = 
 | produtsent    = [[Trey Parker]]&lt;br /&gt;[[Matt Stone]]&lt;br /&gt;[[Anne Garefino]]
 | peaosades     = Trey Parker&lt;br /&gt;Matt Stone&lt;br /&gt;[[Mary Kay Bergman]] &lt;small&gt;(1997–1999)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Isaac Hayes]] &lt;small&gt;(1997–2006)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Eliza Schneider]] &lt;small&gt;(2000–2003)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Mona Marshall]] &lt;small&gt;(2000–)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[April Stewart]] &lt;small&gt;(2004–)&lt;/small&gt;
 | riik          = [[Ameerika Ühendriigid]]
 | keel          = [[inglise keel|inglise]]
 | kanal         = [[Comedy Central]]
 | tootja        = 
 | originaal     = 
 | hooaegu       = 25
 | jagusid       = 317
 | kestus        = ligikaudu 22 minutit
 | eesti_kanal   = [[TV6]]
 | tunnusmuusika = 
 | helilooja     = 
 | esitaja       = [[Primus]]
 | filmiveebi_id = 
}}

&quot;'''South Park'''&quot; on joonissari, mille peategelasteks on neli poissi, kes elavad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]]s, väikses linnas [[South Park (Colorado)|South Parkis]]. Peategelased [[Stan Marsh|Stan]], [[Eric Cartman|Cartman]], [[Kyle Broflovski|Kyle]] ja [[Kenny McCormick|Kenny]] on ropu suuga üheksa-aastased poisid, kes käivad neljandas klassis. Sarja loojad on [[Trey Parker]] ja [[Matt Stone]]. Sarja on näidatud kanalil [[Comedy Central]] alates [[1997]]. aastast. Joonissari on saanud kultusliku kuulsuse peamiselt maailmas aktuaalsete teemade parodeerimise ja popkultuuri käsitlemise pärast.

Alates sarja esimest osast [[13. august]]il 1997 on 21 hooaja jooksul loodud 307 osa. Viimastel aastatel on iga hooaeg välja ilmunud sügisel.

== Originaalid ==
&quot;South Park&quot; algas, kui Trey Parker ja Matt Stone õppisid [[Colorado Ülikool]]is. Nad kohtusid filmiklassis, kus tegid koos esimese lühikese animaklipi &quot;Jesus ''vs.'' Frosty&quot;. Algeliselt tehtud klipp sisaldas South Parki peategelaste prototüüpe, kuid ainuke erinevus oli, et tegelast, kes nägi välja nagu [[Eric Cartman|Cartman]], kutsuti [[Kenny McCormick|Kennyks]], ja tegelane, kes nägi välja nagu õige South Parki Kenny, oli klipis jäänud nimeta. Klipis pani teine nimeta karakter, kes meenutas kõige rohkem Kyle'i, lumememmele pähe võlumütsi, mis lumememme ellu äratas.

[[1995]]. aastal palus kanali [[FOX]] juhataja [[Brian Graden]] pärast lühikese animaklipi &quot;Jesus ''vs.'' Frosty&quot; nägemist teha Parkeril ja Stone'il lühike animaklipp, mida saaks saata videojõulukaardina oma sõpradele. Klipi nimeks sai &quot;Jesus ''vs.'' Santa&quot; ja see oli tehtud materjalidest, mis meenutasid juba rohkem tänapäevaste osade stiili. Klipis kaklesid Jeesus ja jõuluvana küsimuse üle, kummal on õigus — kas jõule tähistatakse kinkide pärast või Jeesuse sünni pärast? Klipp oli ka hilisemas &quot;South Parki&quot; osas &quot;A Very Crappy Christmas&quot;, kus Stan, Kyle, Kenny, Cartman ja [[Mr. Hankey]] &quot;päästsid&quot; linna jõulud. Just &quot;Jesus ''vs.'' Santa&quot; klipp oli hüppelauaks, mis viis sarja loomiseni. Kõigepealt proovis FOX saada sarja oma kanalile, kuid see hakkas siiski jooksma kanalil Comedy Central. 13. augustil 1997 esitleti Comedy Centralis animeeritud sarja &quot;South Park&quot;esimest osa &quot;Cartman Gets An Anal Probe&quot;.

==Areng==
&quot;South Parki&quot; algusaja osad olid peamiselt šokisuunitlusega ja sisaldasid rohkem karmi huumorit kui hilisemad osad. Taolist huumorit on hiljem aga kasutatud näiteks osas &quot;The Jeffersons&quot;, kus South Parki külastab [[Michael Jackson]], ja &quot;The Passion Of The Jew&quot;, kus poisid näevad filmi &quot;The Passion Of The Christ&quot;. Samuti näiteks osas &quot;Goobacks&quot;, kus South Parki elanikud kaotavad oma töökohad tulevikust saabuvate immigrantide pärast.

Avaldamata versiooni osast &quot;Cartman Gets An Anal Probe&quot; valmistati kolm kuud ja selle tegemisel kasutati ehituspaberit. Hilisemad osad erinevad esimestest oluliselt, kuna nende tootmisel on kasutatud arvutitarkvara. Algul kasutasid &quot;South Parki&quot; tegijad [[PowerAnimator]]it, nüüd aga [[Maya]]t. 

Stone ja Parker võrdlesid tarkvara kasutamist &quot;South Parkis&quot; liivalossi ehitamisega buldooseriga. Kuid tänu arvutiprogrammidele hakkasid sarja osad kiiremini valmima, näiteks [[17. detsember|17. detsembril]] [[2003]] ilmunud osa &quot;It's Christmas Time In Canada&quot; annab pildi [[Saddam Hussein]]i kinnivõtmisest, ehkki [[USA]] armee sai Husseini kätte vaid kolm päeva enne osa eetrisseandmist. Järjekordne näite kiirest tootmisest on osa &quot;Trapper Keeper&quot;, mis ilmus täpselt kaheksa päeva pärast [[2000. aasta USA presidendivalimised|2000. aasta USA presidendivalimisi]]. Tolles osas valisid presidenti lasteaialapsed. Üks lastest, Flora, ei osanud kahe kandidaadi vahel valida. See oli viide [[Florida]] osariigile tegelikel presidendivalimistel.
Seni lühima valmimisajaga osa &quot;AWESOM-O&quot; tootmiseks kulus vaid kolm päeva.

Aastal [[2002]] läks eetrisse osa &quot;Free Hat&quot;. Kui &quot;South Parki&quot; peategelased olid telesaates &quot;Nightline&quot;, ütles Kyle, et filmi &quot;E.T.&quot; muutmine oleks sama hea kui muuta filmi &quot;The Raiders Of The Lost Ark&quot;, &quot;South Parki&quot; [[Steven Spielberg]] ja [[George Lucas]] muutsid seejärel filmi &quot;Indiana Jones&quot;. Varsti pärast seda, kui osa &quot;Free Hat&quot; eetrisse läks, teatasid päris [[Steven Spielberg|Spielberg]] ja [[George Lucas|Lucas]], et filmi &quot;The Raiders Of The Lost Ark&quot; ei muudeta DVD väljalaske pärast. Parker ja Stone väitsid, et selle osa järel polnudki kavas filmides mingeid muudatusi teha.

==Tegelased==
Matt Stone ja Trey Parker on peamised meessoost tegelaste osatäitjad, naissoost karakteritele annavad hääle peamiselt [[April Stewart]] ja [[Mona Marhall]]. Teisi hääli teevad peamiselt [[Adrien Beard]] (Token) ja [[John Hansen]] (Mr. Slave).

===Peamised tegelased===
Enne kuuendat hooaega oli peamisi tegelasi neli, kes kõik olid South Parki kooli õpilased. Neid kokku kutsuti lihtsalt poisteks (ingl: ''the boys''). Kuuendal hooajal oli peamisi tegelasi viis:

;[[Stan Marsh|Stanley &quot;Stan&quot; Marsh]]'''
:Stan on poistest kõige normaalsem ja tavalisem. Ta mõtlemine on selge ja arusaadav. Ta üritab alati leida rasketele olukordadele loogilisi lahendusi. Stani tegelaskuju on loodud ühe South Parki looja Trey Parkeri järgi. Stan on Kyle'i parim sõber.

'''[[Kyle Broflovski]]'''
:Kyle on juut, ta on tihti paljudes asjades skeptiline, kahtlemata on ta ka intelligentne. Ta vihkab Cartmani, kuna see on vastu tema usulistele tõekspidamistele ja kutsub tema ema roppude nimedega. Kyle on tehtud teise South Parki looja, Matt Stone'i järgi. Kyle ei lähe tavaliselt teiste moodi igasuguste moodidega kaasa, Kyle on arvatavasti kamba kõige heasüdamlikum poiss. Ta mõtleb alati asjad enne läbi, kui millegi uuega kaasa läheb.

;[[Eric Cartman|Eric Theodore Cartman]]

:Cartman on katoliiklane; tihti on ta vägivaldne, agressiivne, egoistlik, rassistlik, juudivihkaja ja julm.

:Cartman solvab teisi tihti ilma põhjuseta; ta sõimab Kyle'i, sest too on juut ja hüüab Stani argpüksiks, sest tollele meeldib tüdruk Wendy. Ta tahab tihti tunda enda käes tugevat võimu, näiteks on ta riietunud ja käitunud kolm korda nagu Hitler. Cartmani teiseks vihaks peale juutide on hipid. Osas &quot;Die, Hippie, Die!&quot; oli just tema see, kes hoidis hipisid endamaja keldris kinni. Kuna Cartman solvab teisi kambaliikmeid, kutsutakse teda &quot;''fatass''iks&quot; (paksmaoks), eriti hüüab teda taolise nimega Kyle. Varasemates osades vastas Cartman, et ta pole paks, vaid lihtsalt suure kondiga. 

:Cartmani viha ja kasvatamatus on arvatavasti tingitud sellest, et tal pole olnud kunagi isa ja ema on ta ära hellitanud. South Parkis on pealegi tema ema tuntud hoorana, kes on osalenud ka täiskasvanute filmides. Ema annab Cartmanile kõik, mida too tahab: toitu, mänguasju jne.

;[[Kenny McCormick|Kenneth &quot;Kenny&quot; McCormick]]

:Kenny tuleb väga vaesest perest ja teised poisid narrivad teda selle pärast. Kenny teab peaaegu alati vastust, kui teised poisid küsivad midagi seksi kohta. Kenny jutust pole tihti hästi aru saada, kuna tema kapuuts varjab peaaegu kogu ta näo, vaid silmad on näha. Tema jutust saavad aru vaid Kyle, Stan ja Cartman. 

:Esimese viie hooaja osades kannatas Kenny tõelise needuse all. Peaaegu igas osas sai ta kuidagi surma, vaid vähestes jäi ellu. Viienda hooaja lõpus suri Kenny lõplikult; Parker ja Stone ütlesid, et nad on sellest karakterist tüdinud ega viitsi mõelda välja uusi viise, kuidas Kennyt tappa.

:Kuuendas hooajas, kui Kenny oli surnud, asendati tema koht esmalt Buttersiga ja siis Tweekiga. Kuigi Kenny oli surnud, jäi ta populaarsus alles ja ühes osas arvas Cartman, et Kennyst alles jäänud tuhk on kakaopulber. Ta tegi endale kakaod, jõi selle ära ja seejärel jäi Cartmani kehasse Kenny hing. Kenny tuli tagasi kuuenda hooaja viimases osas, jõulude ajal. Nüüdsest sureb Kenny maksimaalselt kaks korda hooaja jooksul ja nüüdsest on Kenny pigem rohkem &quot;tavaline&quot; poiss. Kui Kenny saab millegi/kellegi läbi surma, järgneb tavaliselt Stanilt karje: &quot;Oh my God they killed Kenny!&quot;, peale seda ütleb tavaliselt Kyle: &quot;You bastards!&quot;. Need kaks repliiki on saanud inimeste seas väga populaarseks.

;[[Butters Stotch|Leopold &quot;Butters&quot; Stotch]]

:Butters on naiivne, närviline, kergesti manipuleeritav ja tihti poiste poolt represseeritud, kuigi samal ajal jääb irooniliselt optimistlikuks ja mõnigi kord erinevates olukordades läbinägelikuks. Vanemad karistavad Buttersit tihti, kuigi ta pole midagi teinud. Buttersi vanemad pärit Hawaiilt. Cartman kiusavab Buttersit väga tihti. Tragöödiale, et teda karistatakse ja narritakse, lisab veel halba õnne see, et Buttersi sünnipäev on [[11. september|11. septembril]], [[11. septembri terrorirünnakud|terrorirünnakutega]] ühel päeval.

:Kuuendal hooajal proovisid Stan, Kyle ja Cartman Buttersit kui uut sõpra Kenny asenduseks. Pärast mõnda osa teatasid teised poisid Buttersile, et tal ei lähe hästi ja ta ei sobi nende sõbraks. Butters oli vihane, kuigi ta seda eriti välja ei näidanud, ja hakkas tooma kaost nime all &quot;Professor Kaos&quot;.

===Pereliikmed===
&quot;South Parkis&quot; on palju peresid, kuid kuus peamist neist on Broflovskid, Marshid, Cartmanid, Stotchid, McCormickud ja Tweekid.

===Teised linnaelanikud===
Paljud &quot;South Parki&quot; karakterid on liigitatud &quot;teiste linnaelanikena&quot;, näiteks linna ainus politseinik (Officer Barbrady) või South Parki Hiina restorani pidaja (Tuong Lu Kim) .

===Kooli personal===
South Parki kool on sarjas peamine koht. Paljud tegelased, näiteks [[Mrs. Garrison]] või[[ Mr. Mackey]], töötavad seal. Ka paljud nüüdseks surnud tegelased töötasid koolis, näiteks Chef, Ms. Choksondik ja Ms. Crabtree.

'''Mr./Mrs. Garrison''': Mr. Garrison on peategelaste klassijuhataja. Mr. Garrisoni kujutatakse enesekeskse isikuna, keda ei huvita mitte keegi peale tema enda. Mr. Garrison on korduvalt hädas oma seksuaalse sättumuse valimisega. Ta on teinud läbi mitu soovahetusoperatsiooni. Mr. Garrison on roomakatoliiklane ja tihti teiste uskude suhtes ebatolerantne. Tema klassi õpilased pole oma sõnul Mr. Garrisoni käest mitte midagi õppinud. Mr. Garrison räägib klassis tihti hoopis oma eraeluprobeleemidest ega pööra oma õpilastele absoluutselt tähelepanu. Mr. Garrisoni on korduvalt näidatud aga ka vapra ja sihikindla tegelasena, kes enda ja teiste huve vapralt kaitseb. Mr Garrisoni elukaaslane on Mr. Slave, kellega ta üheksandal hooajal lahku läks. Mr. Garrisonil on tihti käe otsas ka käpiknukk Mr. Hat.

'''Mr. Mackey''': Mr. Mackey on South Parki kooli psühholoog. Tema jutus esineb tihti parasiitsõna &quot;M'kay&quot;. Mr. Mackey on väikese kõhna keha ja tohutu suure peaga. Mr. Mackeyl on olnud armusuhe teise kooliõpetaja, Mrs. Choksondikuga. Veel on ta korra ilmunud ka fetiš-pornofilmis koos Cartmani emaga.

'''Chef''': Chef on kooli kokk ja ilmselt peategelaste kõige suurem sõber. Chef (pärisnimi: Jarome McElroy) on tõeline naistemagnet. Maganud peaaegu iga naisega South Parkis, on ta linna peal väga tuntud. Chef lohutab peategelasi, kui neil on mõni probleem, alati toreda lauluga. Chef on ainus täiskasvanu, keda peategelased oma sõnul usaldada võivad. Üheksanda hooaja lõpus lahkus Chef ootamatult South Parkist, ajades isegi Eric Cartmani nutma. Kümnenda hooaja esimeses osas tuli Chef tagasi, kuid siis ilmnesid tal tõsised pedofiilitunnused. Osa lõpus suri Chef ootamatult. Tegelikult oli Chefi häält peale lugenud näitlejal tekkinud tõsine tüli sarja tegijatega tema usuliste tõekspidamiste pärast, ning ta oli lahkunud.

'''Mrs. Choksondik''': Mrs. Choksondik oli peategelaste klassijuhataja neljanda klassi alguses, kuid pärast tema surma hooaja keskel asus peategelasi õpetama jälle Mr. Garrison.
'''

'''Principal Victoria''': Victoria on South Parki kooli direktor, kes paistab tihti silma otsustusvõimetusega.

===Õpilased===
Peamised tegelaskujud animasarjas on lapsed. South Parki õpilaste vanus ulatub lasteaialastest kuuenda klassi õpilasteni. 

===Ajutised tegelased===
Ajutised tegelased on sarja osades ilmunud maksimaalselt kolm korda. Sellised tegelased on olnud näiteks Towelie, [[Big Gay Al]] Jeesus ja Santa. 

===Vähetähtsad tegelased===
Vähetähtsad tegelased on esinenud sarjas vaid korra. Mõned vähetähtsatest tegelastest on näiteks [[Lemmiwinks]] (hamster) või Crab People. Samuti võib vähetähtsate karakterite alla lugeda ka näiteks Mr. Jeffersoni (Michael Jackson).

==Animatsiooni stiil==
Ehituspaberit kasutati sarja tegemiseks vaid avaldamata versiooni, &quot;Cartman Gets An Anal Probe&quot; jaoks. Esimene osa oli paberist, sest Comedy Central soovis näidet saada ühest osast, et siis otsustada, kas võtta &quot;South Park&quot; oma kanalile. Nüüdsest tehakse &quot;South Parki&quot; arvutiprogrammidega ja karakterid näevad ikka samasugused välja, ainult liikumine ja efektid on sarjas varasemast paremad. Erilised efektid nagu tuli on asendatud samuti arvutiprogrammide tööga, millega näeb leek parem välja. 

Karakterite tegemiseks kasutatakse programmi [[CorelDRAW]], animatsioonide jaoks programmi Maya. Selliste programmidega valmivad osad väga kiiresti, vaid kuue päevaga. Võrdluseks: ühe &quot;Simpsonite&quot; osa tegemiseks kulub kuus kuni kaheksa kuud. 

==Vaata ka==
*[[South Park: suurem, pikem ja lõikamata]]

== Välislingid ==
*[http://www.southparkstudios.com/ Sarja koduleht] (inglise keeles)

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiasarjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]
[[Kategooria:South Park| ]]</text>
      <sha1>9i9u9v3xrh9ics0wzdk1n4iblqhnz3m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elektrimootor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>68241</id>
    <revision>
      <id>6173242</id>
      <parentid>6148201</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T01:09:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12850" xml:space="preserve">[[Pilt:Motors01CJC.jpg|pisi|Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks [[9-voldine patarei]]]]
'''Elektrimootor''' on [[Elektromehaanika|elektromehaaniline]] seade, mis muundab [[elektrienergia]] [[Mehaaniline töö|mehaaniliseks tööks]].

Enamik elektri[[mootor]]eid töötab tänu [[elektromagnetism]]i nähtusele. Kuid on ka mootoreid, mille töö põhineb teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks [[piesoelektriline efekt|piesoelektrilisel efektil]] või [[elektrostaatika|elektrostaatilistel]] [[jõud]]udel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu [[magnetväli|magnetvälja]] ja [[elektrivool|voolu]] all oleva [[elektrijuht|juhti]] vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehaanilisest energiast, kasutatakse [[elektrigeneraator|generaatoreid]] või [[dünamo]]id. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki [[veomootor]] võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega [[elektrimasin]].

Elektrimootoreid kasutatakse paljudes seadmetes: puhurites ja [[pump]]ades, tööpinkides, kodumasinates, elektrilistes tööriistades ja [[kõvaketas]]tes. Neid saab toita [[alalisvool]]uga, selle näiteks on akutoitel kaasaskantav seade või mootorsõiduk, ja [[vahelduvvool]]uga [[Elektrivõrk|elektrivõrgust]] või [[inverter]]ist. Väikseimaid mootoreid leiab [[käekell]]ade ja [[mobiiltelefon]]ide seest. Keskmise suurusega standardiseeritud mootoreid kasutatakse tööstusseadmetes. Kõige suuremad elektrimootoreid kasutatakse laevade liigutamiseks, torujuhtmete survestamiseks ja vee pumpamiseks elektrienergia salvestamiseks mõeldud [[hüdroelektrijaam]]ades, kus mootorite võimsused võivad ulatuda miljonite [[vatt]]ideni. Elektrimootoreid saab jaotada kasutatava elektrienergia, ehituse, rakenduse või liikumisviisi järgi.

Vooluga juhi ja magnetvälja vastastikmõjus tekkiva mehaanilise jõu füüsikalise põhimõtte, [[Faraday seadus]]e avastas 1831. aastal [[Michael Faraday]].&lt;ref name=&quot;ehNqJ&quot; /&gt; 1821. aastast kuni 19. sajandi lõpuni valmistati järjest efektiivsemaid mootoreid, aga mahuka kommertskasutuse jaoks oli vaja efektiivseid generaatoreid ja elektrivõrku. Esimesed edukad elektrimootorid tegi [[Zénobe Gramme]] 1873. aastal.&lt;ref name=&quot;IVx71&quot; /&gt;

Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks. Näiteks [[solenoid]]e ja [[valjuhääldi|valjuhääldeid]] nimetatakse enamasti mootori asemel [[täitur]]iks ja [[muundur]]iks.&lt;ref name=&quot;eL6Bi&quot; /&gt;

==Ajalugu==
[[Pilt:Faraday magnetic rotation.jpg|pisi|püsti|Faraday elektromagnetiline eksperiment, 1821&lt;ref name=&quot;EEWzw&quot; /&gt;]]
Elektromagnetilist viisi elektrienergia mehaaniliseks energiaks muutmiseks demonstreeris Briti teadlane [[Michael Faraday]] 1821. aastal. Vabalt rippuv juhe oli kastetud [[elavhõbe]]daga täidetud vanni, mille keskel oli [[püsimagnet]]. Kui juhtmest voolu läbi lasti, hakkas juhe magneti ümber ringlema.&lt;ref name=&quot;bO47a&quot; /&gt; Seda mootorit demonstreeritakse füüsikatundides, aga toksilise elavhõbeda asemel kasutatakse näiteks soolvett. See on lihtsaimat tüüpi mootor – [[homopolaarne mootor]].

==Terminid==
Elektrimootori liikuvat osa kutsutakse [[Rootor (elektrotehnika)|rootoriks]] ja statsionaarset osa [[staator]]iks. Magnetväljad tekivad [[magnet]]poolustele. Need võivad olla väljapoolused, millele tekitatakse magnetväli elektriväli [[pool]]iga.

Vastavalt rootori nurgale lülitab [[Kommutaator (elektrimasin)|kommutaator]] voolu erinevatesse rootorimähistesse.

[[Alalisvoolumootor]] on mootor, mis kasutab töötamiseks [[alalisvool]]u, kuigi peaaegu alati on mootori sees mehhanism (näiteks kommutaator) alalisvoolu vahelduvvooluks muundamiseks. [[Vahelduvvoolumootor]] on mootor, mis töötab [[vahelduvvool]]u kasutades, tihti välditakse niimoodi kommutaatori kasutamist. [[Sünkroonmootor]] on vahelduvvoolumootor, mille kiirus on sisendvoolu sageduse suhtes fikseeritud. [[Asünkroonmootor]] on vahelduvvoolumootor, mille kiirus langeb koormuse kasvades. [[Universaalmootor]]id võivad töötada nii alalisvoolu kui ka vahelduvvoolu kasutades, kuigi vahelduvvoolu maksimaalne sagedus võib olla piiratud.

==Tööpõhimõte==
On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige levinum neist on magnetiline.

===Magnetiline===
Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad [[magnetism]]il. Neis mootorites loovad nii staator kui rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad magnetväljad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse- ja väljalülitamise või tugevuste muutmisega.

Põhilised mootoritüübid on alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorid. Kõik mootorid vajavad magnetvälja ja rootori vahelist sünkroonitust.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Mootoritüüpide võrdlus&lt;ref name=&quot;voLf3&quot; /&gt;
|-
! Tüüp
! Eelised
! Puudused
! Tavalised rakendused
! Kasutatav toide
|-
|Asünkroonmootor
|Lihtne ehitus, suur kasutegur, väike hooldusvajadus
|Väike käivitusmoment, keeruline juhtida, 
|Kõikjal. Levinuim elektrimootor
|Mitmefaasiline vahelduvvool. 
|-
| [[Universaalmootor]]
| Suur väändemoment käivitushetkel, kompaktne, kiire
| Hooldus (harjad)&lt;br /&gt;Lühike eluiga &lt;br /&gt;Tavaliselt lärmakas &lt;br /&gt;Ainult väiksed on ökonoomsed
| Käeshoitavad elektritööriistad, nuimikserid, tolmuimejad
| Alalisvool või ühefaasiline vahelduvvool
|-
| [[Sünkroonmootor]]
| Sünkroonne kiirus&lt;br /&gt;
| Kallis
| Tööstuslikud mootorid&lt;br /&gt;Kellad&lt;br /&gt;Vinüülplaadimängijad&lt;br /&gt;Kassetimängijad
| Ühe- või mitmefaasiline vahelduvvool
|-
| [[Samm-mootor]]
| Täpne positsioneerimine&lt;br /&gt;Tugev hoidmisjõud
| Võivad olla kallid&lt;br /&gt;Vajavad kontrollerit
| Positsioneerimine printerites ja disketilugejates &lt;br /&gt;Tööstusmasinad
| Alalisvool
|-
| [[Harjavaba alalisvoolumootor]]
| Pikk eluiga&lt;br /&gt;Vähe hooldust&lt;br /&gt;Suur efektiivsus
| Kõrge alghind&lt;br /&gt;Vajab kontrollerit
| Kõvakettad&lt;br /&gt;CD-/DVD-mängijad&lt;br /&gt;Elektrisõidukid &lt;br /&gt; Puldiga juhitavad masinad &lt;br /&gt; [[Mehitamata õhusõiduk]]id
| Alalisvool või [[pulsilaiusmodulatsioon]]
|-
| [[Harjadega alalisvoolumootor]]
| Lihtne kiiruse kontroll
| Hooldus (harjad)&lt;br /&gt;Keskmine eluiga &lt;br /&gt; Kallis kommutaator ja harjad
| Mänguasjad &lt;br /&gt; Jooksulindid&lt;br /&gt;Autode lisaseadmed
| Alalisvool või [[pulsilaiusmodulatsioon]]
|}
====Alalisvoolumootor====
[[Pilt:Electric motor cycle 2.png|pisi|Kahe poolusega ja püsimagnetiga staatoriga harjadega alalisvoolumootori siseehitus]]
{{main|Alalisvoolumootor}}
Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu. Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on [[homopolaarne mootor]] ja [[kuullaagermootor]]. Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida.

====Vahelduvvoolumootor====
[[Vahelduvvoolumootor]]id on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja.

====Samm-mootor====
{{main|Samm-mootor}}
Samm-mootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega. Samm-mootorist võib mõelda ka kui alalisvoolumootori ja pöördliikuva [[solenoid]]i hübriidist. Mähiseid pingestatakse järgemööda ja rootor suunab ennast voolu tekitatud magnetvälja järgi. Erinevalt sünkroonmootoritest ei keerle samm-mootorid pidevalt, vaid &quot;astuvad&quot; – alustavad ja jäävad jälle kiirelt seisma – ühest positsioonist teise, vastavalt mähiste pingestusele. Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel.

====Universaalmootor====
[[Universaalmootor]] on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ja alalisvoolu. [[Elektrivõrk|Elektrivõrgu]] sagedustel (50&amp;nbsp;Hz või 60&amp;nbsp;Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. sajandi alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 &lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;/&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ja lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad.

===Piesoelektrilised===
{{main|Piesoelektriline mootor}}
'''Piesoelektriline mootor''' ehk '''piesomootor''' on elektrimootori tüüp, mis põhineb [[piesoelekter|piesoelektriliste]] materjalide kujumuutusel [[elektriväli|elektrivälja]] muutudes. Piesomootor kasutab piesoelektrilist pöördefekti, kus lineaar- või pöördliikumise saavutamiseks tekitab materjal akustilisi või [[ultrahelimootor|ultraheli]] vibratsioone. Ühe võimaliku edasiliikumise viisina kasutatakse eri kiirusega pikenemist ja lühenemist ühes tasapinnas, et roomata edasi nagu [[röövik]].

==Kasutusviisid==
Paljudes tänapäeval ehitatavates masinates kasutatakse standardiseeritud elektrimootoreid. Spetsiifilisemate ülesannete jaoks disainitakse ka spetsiaalseid mootoreid.

===Pöörlevad===

Pöörlevaid elektrimootoreid kasutatakse puhurites, turbiinides, puurmasinates, elektriauto ratastes, vedurites ja konveierlintides. Lisaks kasutatakse pöörlevaid mootoreid vibratsiooni ja võnkumise tekitamiseks. Mootori otsas on asümmeetriline raskus, mille keerlemine paneb nii mootori kui ka muud mootori külge kinnituvad struktuurid värisema. Sellist lahendust kasutatakse mobiiltelefonide vibratsiooni mootorites.

Elektrimootorid on ka populaarsed [[robootika]]s. Nad veavad rattaid sõitvates robotites ja [[tagasiside]]t kasutavad mootorid – [[servomootor]]id liigutavad tööstuslikke robotkäsi ja [[humanoidrobot]]ite jäsemeid. Lendavates robotites ja helikopterites keerutavad elektrimootorid propellerit või rootorit.

Elektrimootorid asendavad lennukites ja sõjaväetehnikas [[Hürdosilinder|hüdrosilindreid]].&lt;ref name=&quot;Spvjy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;3hAzN&quot; /&gt;

Tööstuses kasutatavad elektrimootorid keerutavad saekettaid ja linte lõikamisprotsessides ja keeravad freespinkides detaile. Kiired ja täpsed servomootorid positsioneerivad modernsetes [[CNC|arvutijuhitavates tööpinkides]] tööriistu ja tooteid. Toiduainetööstuses on levinud elektri jõul töötavad segistid. Lineaarmootoreid kasutatakse tihti toodete mahutitesse lükkamiseks.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ehNqJ&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://inventors.about.com/library/inventors/blfaraday.htm| Pealkiri = Michael Faraday| Autor = Mary Bellis|Kasutatud = 19.09.2012| Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IVx71&quot;&gt;{{netiviide| URL=http://www.invent.org/hall_of_fame/270.html| Pealkiri=Zénobe Théophile Gramme |Kasutatud = 19.09.2012| Keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eL6Bi&quot;&gt;[http://history.sandiego.edu/gen/recording/loudspeaker.htmlSchoenherr, Steven F. (2001), &quot;Loudspeaker History&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.''[http://history.sandiego.edu/gen/recording/notes.html Recording Technology History]''. Kasutatud 13.03.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEWzw&quot;&gt;{{cite book | author = Faraday, Michael | title = Experimental Researches in Electricity | year = 1844 |volume = 2}} See plate 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bO47a&quot;&gt;[http://www.sparkmuseum.com/MOTORS.HTM spark museum]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;voLf3&quot;&gt;http://www.circuitcellar.com/ Motor Comparison, Circuit Cellar Magazine, July 2008, Issue 216, Bachiochi, p.78 (Table edited in Wikipedia, May 2011)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Spvjy&quot;&gt;Briere D. and Traverse, P. (1993) &quot;[https://web.archive.org/web/20090327095042/http://personales.upv.es/juaruiga/teaching/TFC/Material/Trabajos/AIRBUS.PDF Airbus A320/A330/A340 Electrical Flight Controls: A Family of Fault-Tolerant Systems]&quot; Proc. FTCS, pp. 616–623.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3hAzN&quot;&gt;North, David. (2000) &quot;Finding Common Ground in Envelope Protection Systems&quot;.''Aviation Week &amp; Space Technology'', Aug 28, pp. 66–68.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=5111 Maailma väikseim elektrimootor koosneb ühest molekulist], ERR, 5. september 2011

{{Elektrimootor}}

[[Kategooria:Elektrotehnika]]
[[Kategooria:Elektrimasinad]]
[[Kategooria:Elektrimootorid| ]]
[[Kategooria:Jõumasinad]]</text>
      <sha1>g6gqzmkhnj5q3lspvmodgxs819ee4r8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73798</id>
    <revision>
      <id>6173186</id>
      <parentid>4993478</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:18:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3042" xml:space="preserve">{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas&quot;
|originaalnimi=
|žanr=
|aasta=[[2006]]
|lavastaja=[[Rasmus Merivoo]]
|stsenaarium=Rasmus Merivoo
|peaosades=[[Märt Avandi]]&lt;br&gt;[[Ott Sepp]]&lt;br&gt;[[Vallo Kirs]]&lt;br&gt;[[Uku Uusberg]] 
|operaator=[[Meelis Veeremets]]	
|helilooja=
|produtsendid=[[Manfred Vainokivi]], [[Marju Lepp]]
|filmistuudio=[[Tallinna Ülikool]]i filmi ja video õppetool, [[Parunid ja Vonid]]
|pikkus=22 minutit
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve= 
|piletitulu= 
|eelnev=[[Mis värvi on armastus (film)|Mis värvi on armastus]]
|järgnev=[[Buratino (film)|Buratino]]
}}
&quot;'''Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas'''&quot; on 2006. aastal esilinastunud Eesti lühimängufilm, mis räägib [[Eesti]] [[subkultuur]]ist, mida on nimetatud jõmluseks või ka [[rullnokk|rullnokluseks]]. Film kujunes kiiresti [[kultusfilm|kultusklassikaks]].&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51074534/tulnukas-eesti-uus-kultusfilm &quot;“Tulnukas” – Eesti uus kultusfilm?&quot;] Eesti Päevaleht, 7. veebruar 2007&lt;/ref&gt;

Saanud tüli käigus labidaga löögi pähe, unustab [[rullnokk]] Valdis ära kõik, mis tema igapäevases jõmmielus normaalne oli. Kuigi sõbrad üritavad Valdise mälu virgutada, muutub mõistmatu noormees erinevusi vihkavas ühiskonnas peagi häirivalt üleliigseks ning tema pääsemine ei ole sugugi lihtne.

== Sisu ==
Film koosneb 11 osast.

*Osa I: Tiitrid + Valdis norib tüli ja saab lõpuks ise labidaga vastu pead 
*Osa II: Poisid leiavad Valdise ja lähevad omavahel kiskuma 
*Osa III: Valdis ärkab üles, aga ei mäleta midagi 
*Osa IV: Poisid viivad Valdise autoga sõitma ja tuletavad talle elu meelde 
*Osa V: Valdis ei mäleta ikka midagi
*Osa VI: Poisid viivad Valdise burgereid sööma, et näidata talle elu 
*Osa VII: Valdis ei saa Jarmost aru ning saab peaaegu peksa
*Osa VIII: Valdis ei taha keppi ja hakkab märatsema
*Osa IX: Poistel saab Valdisest kõrini 
*Osa X: Rait lööb Valdist labidaga pähe 
*Osa XI: Viimane osa

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid|Tulnukas}}
* [http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/781/ Sissekanne] [[Eesti Filmi Andmebaas]]is
* [https://www.imdb.com/title/tt0884812/ Sissekanne] [[IMDb]]-s
* &quot;[http://publik.delfi.ee/news/videod/taispikkuses-10-aastat-moodas-vaata-legendaarset-filmi-tulnukas-ehk-valdise-paastmine-11-osas?id=74590911 &quot;TÄISPIKKUSES: 10 aastat möödas! Vaata legendaarset filmi “Tulnukas ehk Valdise päästmine 11 osas”&quot;] Delfi, 21. mai 2016
* [https://menu.err.ee/290904/legendaarse-tulnuka-rezissoor-parast-filmimist-tundus-koigile-et-see-ebaonnestus-taielikult &quot;Legendaarse &quot;Tulnuka&quot; režissöör: pärast filmimist tundus kõigile, et see ebaõnnestus täielikult&quot;] ERR menu, 24. mai 2016
* [https://kultuur.postimees.ee/7574275/tulnukas-film-mis-uuendas-keelt-ja-toi-sisemise-jommi-valja-igas-vaatajas &quot;«TULNUKAS» ⟩ Film, mis uuendas keelt ja tõi sisemise jõmmi välja igas vaatajas&quot;] Postimees, 29. juuli 2022

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2006. aasta filmid]]</text>
      <sha1>flkmoifgbw83jz7wg5yfa5rwj1kwpne</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rullnokk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73854</id>
    <revision>
      <id>6173193</id>
      <parentid>6164816</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:29:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3552" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{allikad}}
[[Pilt:Baseball cap line drawing.svg|thumb|Mida rohkem rullis mütsinokk, seda vingem]]
'''Rullnokkadeks''' nimetatakse teatud elustiili või isegi [[subkultuur]]i esindajaid [[1990. aastad|1990. aastate]] ja [[21. sajand]]i alguse [[Eesti]]s. 

[[Stereotüüp]]ne rullnokk on madala haridustaseme ja piiratud silmaringiga noor mees (enamasti u 16–25 aastat vana), kes riietub sportlikult (nimetus ongi tuletatud moekalt kumeraks koolutatud nokaga [[pesapallimüts]]ist) ja peab elus ülemäära oluliseks autosid, eriti [[BMW]]sid. 1982.–1993. aastatel toodetud [[BMW E30|E30]]-kerega 3. seeria BMW oligi rullnokkade üks lemmikautosid 1990. ja 2000. aastatel, kuid on nüüdseks oma maine taastanud ja temast on saanud ihaldusväärne retroauto.

Uue generatsiooni Rullnokk – ta hindab kõrgelt autosid, enim levinud on 3. Seeria E36 kere, mille tuunimist kajastab ta enamjaolt oma Instagrami lehel.

Uue generatsiooni Oss – tegu on isikuga, kellele meeldib kooli kõrvalt oma õhtuid sisustada kaubanduskeskuse parklates tümmi kuulates. Tema lemmikautoks on kujunenud diiselmootoriga 5. seeria E61.

Rullnoka välimuse ja elustiili juurde kuulub ka mitmesuguste moerõivaste ja aksessuaaride (ehted, uusima mudeli mobiiltelefonid) eksponeerimine. Harrastused on peamiselt pidutsemine, [[alkohol]], kampadesse kogunemine, valju muusika kuulamine, autodega ringikihutamine, kiirendusvõistlused, teatud juhtudel ka vägivald ja õigusrikkumised. Suvel külastatakse vabaõhu[[festival]]e ja suve[[turnee|tuure]] ([[Õllesummer]], [[1990. aastad|1990. aastatel]] [[Pühajärve Beach Party]]).

Rullnokkadele peetakse iseloomulikuks intellektuaalset piiratust, jõhkrat kõnepruuki ning sallimatust endast erinevate suhtes (sh [[rassism]]). 

Samasuguse elustiili esindajaid nimetatakse vahel ka '''jõmmideks''' või '''ossideks'''. Ossi puhul on tegemist klass allpool asuva rullnokaga. Nimelt ei ole neil alati moerõivaid ja aksessuaare, kuid nad kogunevad siiski kampadesse ja on pigem madalalaubalised, kellele meeldib aktiivselt tüli norida ja kakelda. Haridustee on neil tavaliselt pooleli jäänud. 

Rullnoka mõiste tõi laiemasse kasutusse ajakirjandus. Eriti tuntuks sai see sõna rahva seas 2001. aastal [[Kanal 2]] huumorisaatest &quot;[[Wremja]]&quot; (stsenaristid [[Mart Juur]] ja [[Andrus Kivirähk]]), kus näitlejad [[Jan Uuspõld]] ja [[Dan Põldroos]] mängisid karikeeritult kahte rullnokka (Aivar Saan ja Peeter Kelk ehk Aiku ja Pets). Rullnokkasid kujutavaks võib pidada ka ansambli [[Smilers]] laulu &quot;Mina, Pets, Margus ja Priit&quot;.

2006. aastal valmis [[Rasmus Merivoo]]l [[Tallinna Ülikool]]i filmi ja video õppetooli lõputööna lühimängufilm &quot;[[Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas|Tulnukas]]&quot;, mille peategelased on rullnokad. 

Rullnokkade elustiili parodeerib [[Martin Saar]]e laul ja muusikavideo &quot;Mul on bemmil uued kummid&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/249644 &quot;Loo &quot;Bemmi kummid&quot; lõi Inese peika&quot;] Õhtuleht,  11. oktoober 2007&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Tulnukas (Eesti film)]]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Chav Chav]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Ned Ned]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Yobbo Yobbo]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.ekspress.ee/viewdoc/225406E36017805EC2256D6D00539989 Artikkel Eesti Ekspressis]
* [http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/esseed/arrasessee.htm Kätlin Arras &quot;Rõivad kui märk&quot;]
* [http://www.youtube.com/watch?v=EsWAPtwDkxw &quot;Bemmi kummid&quot;]

[[Kategooria:Subkultuurid]]
[[Kategooria:Eesti ühiskond]]
[[Kategooria:Eesti kultuur]]</text>
      <sha1>h0khq1il55mo3uzm5ojq81722qx52ie</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Käpalised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>78695</id>
    <revision>
      <id>6173177</id>
      <parentid>6160761</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:03:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:87C8:4B00:D159:98C6:6F00:3D1</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18513" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi      = Käpapatrull miikael
| värv = #{sitakollane
| seisund    = hetkel on pulss hea
| seisundi_süsteem = kasutatud
| seisundi_ref   =
| pilt      = Illustration Listera ovata0.jpg
| pildi_seletus = [[Suur käopõll]] ''Listera ovata''
| pildi_laius  = 240 px
| riik      kreeka
| hõimkond    = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass     = [alamklass
| selts     = puudub''
| sugukond    = 'mees naine''
| perekond    = ege nõia pere
| liik      = pa-pa-pa parim
| binaarne    = 
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart  = eesto
}}
[[Pilt:Orchidaceae.png|pisi|Käpaliste levikukaart]]
'''Käpalised''' ehk '''orhideelised''' (''Orchidaceae'') on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]], mis kuulub [[asparilaadsed|asparilaadsete]] seltsi.&lt;ref name=&quot;Stevens&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WCSP&quot; /&gt;

2010. aasta seisuga kuulub käpaliste sugukonda 21 950–26 049 [[liik (bioloogia)|liiki]] ehk kõigist [[seemnetaimed]]est ligikaudu 6–11%.&lt;ref name=&quot;onlinelibrary&quot; /&gt;

Eestis leidub teadaolevalt 36 liiki käpalisi üheksateistkümnest perekonnast.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=MTÜ Käoraamat|pealkiri=Käoraamat: Orhideeaasta 2014|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=48–49|url=https://www.kaoraamat.ee/aastaraamat-2014.pdf}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Leeder-Sõrmkäpp&quot; /&gt;

== Nimetus ==
Käpalised said oma nimetuse [[kreeka keel]]est (ορχις ''orchis'' 'munand').&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Henry George Liddell &amp; Robert Scott|url=http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.04.0057:entry=o)/rxis|pealkiri=ὄρχις|väljaanne=A Greek–English Lexicon|aeg=|vaadatud=21.01.2018}}&lt;/ref&gt;

Nimetust ''orchis'' kasutas esimesena [[Theophrastos]] (372/371–287/286 eKr) oma raamatus ''&quot;''De historia plantarum''&quot;'' (&quot;Taimede looduslugu&quot;). Ta oli [[Aristoteles]]e õpilane ja teda peetakse [[botaanika]] ja [[ökoloogia]] rajajaks.

== Süstemaatika ==
{{Vaata|Käpaliste perekondade loend}}
Käpaliste sugukond jaotatakse viieks alamsugukonnaks: ''Apostasioideae'', ''Cypripedioideae'', ''Vanilloideae'', ''Orchidoideae'' ja ''Epidendroideae''.

Neisse kuulub maailmas kokku ligi tuhat perekonda.

== Levik ja arvukus ==
Kui välja jätta [[Antarktika]] ja [[kõrb]]ed, leidub käpalisi kõikjal maailmas. 90% käpalistest kasvab [[troopika]]s või [[lähistroop

Kuigi orhideede peamiseks levilaks on [[troopika]] ja [[lähistroopika]], võib neid leida ka [[parasvööde|parasvöötmes]] ja ülalpool [[polaarjoon]]t. Mõne [[Eesti]]s kasvava liigi levila ulatub [[Arktika]]sse, samuti üsna kaugele lõunasse – [[Pürenee poolsaar]]eni ja [[Põhja-Aafrika]]sse.

Lubjarikkamate muldade ja merelisema kliimaga Lääne-Eestis on käpalisi rohkem ja tihedamalt kui Ida-Eestis. Suhteliselt orhideevaene on Kõrvemaa.

Järgnev loetelu annab ülevaate käpaliste levikust:

*[[Euraasia]]: 40–60 perekonda
*[[Põhja-Ameerika]]: 20–26 perekonda
*[[Ameerika]] troopika: 212–250 perekonda
*[[Aafrika]] troopika: 230–270 perekonda
*[[Aasia]] troopika: 260–300 perekonda
*[[Okeaania]]: 50–70 perekonda.

&lt;gallery&gt;
Pilt:Soo- neiuvaip (Epipactis palustris).jpg|[[Soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris'') Osmussaarel
Pilt:Aganisia cyanea Orchi 03.jpg|''[[Aganisia cyanea]]''
Pilt:Rainforestorchid.jpg|Käpaline kasvamas [[Sumatra]] [[vihmamets]]as
&lt;/gallery&gt;

== Kasvukohad ==
Eestis kasvavate käpaliste kasvukohanõuded on erinevad. Peamised mõjutajad on kasvukoha niiskus, varjulisus ning mulla happesus. Lagedates või hõredalt puudega kaetud [[madalsoo]]des, eriti allikalise toituvusega, kasvavad [[täpiline sõrmkäpp]] ja [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kärbesõis]], [[Russowi sõrmkäpp]], [[harilik käoraamat]] ning [[soo-neiuvaip]]. Lääne-Eesti madalsood on käpaliste poolest suhteliselt rikkad. Nimetatutele lisanduvad sageli veel [[kahelehine käokeel]], [[kuradi-sõrmkäpp]] ja [[vööthuul-sõrmkäpp]] ning [[suur käopõll]]. [[Lodu]]des, [[lodumets]]ades ja [[soo]]des võib mõnikord leida [[ainulehine sookäpp|ainulehist sookäppa]]. Lagedatel turbasamblastel [[kõrgsoo]]del on käpalisi vähe või pole üldse. Sealse happelise keskkonnaga on kohanenud tilluke [[harilik sookäpp]]. Mõnikord võib seal kasvada ka [[soohiilakas]].

Ka [[puisniit|puisniidud]] on käpaliste poolest liigirikkad. Seal kasvavad Eesti suurimate õitega käpalised – [[kaunis kuldking]] ning [[valge tolmpea|valge]] ja [[punane tolmpea]]. Saaremaa kuivadel puisniitudel kasvab haruldus – [[arukäpp]]. Suurem osa puisniitude käpalistest suudab kasvada ka [[mets]]as.

Metsas kasvavad Eesti orhideedest neli liiki: samblastes [[palumetsad]]es [[roomav öövilge]], hämaras kuusikus [[pruunikas pesajuur]], [[väike käopõll]] ja väga haruldane [[lehitu pisikäpp]]. Lageraiete puhul need liigid hukkuvad. Kõik käpalised on keskkonnamuutuste suhtes väga tundlikud.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

== Väliskuju ==
===Juur===
Tavaliselt on taime [[seeme]] varustatud toitekoega, mille energiavarudest piisab esimeste lehtede arenguks. Orhideeseeme on toitekoeta, seepärast on juure ning tavaliselt alles mõne aasta pärast maapealse [[võsu]] moodustumine üsna keerukas protsess. Seemne idanemiseks on vajalik sobiva [[Sümbioos|sümbiontseene]] olemasolu. Seenel suudab lagundada orgaanilist ainet ja teha see taimele omastatavaks. Sellest saadava energia arvelt areneb juur. Läheb veel aastaid esimese õitsemiseni. Seen jääb juurerakkudesse kogu taime eluks. Ainult üksikud liigid suudavad täiskasvanult toituda täiesti iseseisvalt.

Õitsemise ajaks on juurealgest kujunenud täiskasvanud [[risoom]] või [[mugul]]. Risoom võib olla paljude juurtega, mugulad aga sõrmjalt lõhestunud või lõhestumata. Juuremugulaid on tavaliselt kaks – vanema (eelmise aasta) mugula varuainete arvel toimub noore taime kasv ja õitsemine, nooremasse mugulasse kogub taim varuaineid järgmiseks aastaks. Käpaliste juured on tavaliselt juurekarvakesteta ja kaetud [[mükoriisa]]ga. Troopilistel orhideedel esineb sageli ka [[õhujuur]]i.

===Lehed ja varred===
Käpalistel on [[lihtleht|lihtlehed]]. Varre külge kinnituvad lehed vahelduvalt või on koondunud varre alusel rosetiks. Lehed on enamasti [[leheroots|rootsutud]]. [[Leherood|Roodumine]] oleneb väga palju lehe kujust. Tavaliselt on käpaliste lehed [[rööproodne leht|rööp]]- või [[kaarroodne leht|kaarroodsed]], nagu üheiduleheliste taimede puhul tavaline, kuid võib esineda ka [[võrkroodne leht|võrkroodseid lehti]].&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

Muguljate juurtega liikidel on üks [[vars]]. Risoomiga liikide puhul võib risoomil tekkida rohkem kui üks vars.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

===Õied===
Orhideeõite kuus õiekattelehte, neist kolm välimises ringis (analoogselt [[tuppleht]]edele), kolm sisemises (analoogselt [[kroonleht]]edele), on sageli kõik kroonjalt värvunud. Nii pole värvuse ega ka tavaliselt kuju järgi tupp- ja kroonlehti võimalik eristada ning õigem oleks kasutada ühist nimetust õiekattelehed, vastavalt siis välimised ja sisemised. Sellist õiekattetüüpi nimetatakse [[perigoon]]iks. Üks sisemistest õiekattelehtedest, [[Huul (botaanika)|huul]], on teistest suuruselt ja kujult, sageli ka värvuselt erinev ning suunatud tavaliselt alla, mõnel liigil ka üles. Õiepungas asetseb huul üleval, õie avanedes aga keerdub olenevalt õisiku tüübist kas [[sigimik]] või [[õieraag]] 180° võrra ning huul asetub allapoole. Nii moodustub &quot;maandumisrada&quot; tolmeldavatele putukatele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ctu.edu.vn/~dvxe/Hoa%20Lan/Doc%20on%20web/Orchid%20Anatomy.htm|pealkiri=Anatomy of an Orchid Flower|väljaanne=|aeg=|vaadatud=21.01.2018|arhiivimisaeg=2018-01-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180121071815/https://www.ctu.edu.vn/~dvxe/Hoa%20Lan/Doc%20on%20web/Orchid%20Anatomy.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Tolmukas|Tolmukaid]] on üks või kaks. Nad on [[emakas (botaanika)|emakaga]] kokku kasvanud, moodustades omapärase organi [[günosteemium]]i. Kahetolmukaliste õite puhul on üks kolmest tolmukast muundunud kõlutolmukaks ([[staminoodid|staminoodiks]]) ja kaotanud oma esialgse funktsiooni. Ühetolmukalistel liikidel on staminoodideks muunudnud kaks tolmukat. Kahetolmukalistel õitel on [[õietolm]] teradena ning putukad tolmeldavad neid nagu enamikul [[Putuktolmlemine|putuktolmlejatel]] – putukas määrdub õietolmuga ja kannab seda teiste taimede õitele. Ühetolmukaliste õitega taimede puhul on olukord keerukam ning omane ainult orhideedele – õietolm on kleepunud piklikele moodustistele, [[polliinium]]idele. Polliiniumidel on ühes otsas varreke (jalake), varrekese teine ots on kleepuv, kas erilise kettakujulise või pikliku alusega või liimja limapiisakesega. Kogu seda kurikat meenutavat moodustist: polliinium, varreke ja kleepuv alus, nimetatakse pollinaariumiks. Neid on tolmukas kaks või neli. Pollinaariumid kleepuvad putuka pea ja suiste külge. Järgnev tolmeldamine toimub nagu kahetolmukaliste õite puhul.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Johnson|first=S. D.|url=https://link.springer.com/article/10.1007/BF00984105|title=The structure and function of orchid pollinaria|journal=Plant Systematics and Evolution|volume=222|issue=1–4|pages=243–269|last2=Edwards|first2=T. J.|via=SpringerLink}}&lt;/ref&gt;

===Viljad ja seemned===
Orhideeõitel on alumine sigimik. Õitsemise lõpul hakkab viljastatud õie sigimik paisuma ning muutub piklikuks, mõnel liigil ka ümaraks [[kupar|kupraks]]. Kupar avaneb pikilõhedena, mille kaudu pisikesed seemned välja pudenevad. Seemneid on palju, näiteks kuradi-sõrmkäpal on neid igas kupras ligikaudu 6200. Troopilistel liikidel võib üks taim anda miljoneid seemneid. Kergus ja tiibjas kude tillukese [[embrüo]] ümber soodustab seemnete kandumist tuule abil. Orhideeseemned suudavad levida isegi üle viiesaja kilomeetri kaugusele.

==Paljunemine ja levimine==
Käpalised paljunevad seemnetega ja vegetatiivselt. Vegetatiivne paljunemine esineb suuremal või vähemal määral peaaegu kõigil Eestis kasvavatel käpalistel. Juuremugulaga liikidel kasvab mõnikord vana mugula asemele kaks noort juuremugulat ja nii hakkab järgmisel aastal kasvama kaks taime. Risoomiga liikidel suureneb varte arv risoomi harunemisel. Mõnedel liikidel arenevad noored taimed maa-aluste võsundite ehk [[stoolon]]ite tippudes. Omapärane paljunemine lehe serval arenevate [[sigipung]]ade abil esineb harilikul sookäpal.&lt;ref name=&quot;Kull&quot; /&gt;

Käpaliste seemneproduktsioon on väga suur ja ühe taime seemnetoodang võib ulatuda miljonitesse. Käpalised on valdavalt [[putuktolmlemine|putuktolmlejad]], kuid esineb ka lindtolmlejaid ja isetolmlevaid liike. Putukaid meelitab käpaliste õitele nende värvus. Õied lõhnavad putukate jaoks ahvatlevalt toidu ([[nektar]], raibe vms) või vastassoost liigikaaslase järele. Kuna käpaliste õites on ainult üks või kaks tolmukat, siis õietolmu kaotsimineku vältimiseks on see enamasti kokku kleepunud ja sageli varustatud ka kleepkattega. Esimesena õit külastav sobiva suurusega putukas viib kaasa kogu õietolmu. Enamasti tolmeldab kindlat orhideeliiki kindel putukaliik ja õie ehitus vastab täpselt selle putuka kehaehitusele. Õige tolmeldaja meelitatakse õie juurde spetsiifiliste lõhnadega, mis on sageli sarnased putukate liigiomaste [[feromoonid]]ega.&lt;ref name=&quot;Kull&quot; /&gt;

Viljastatud õie sigimikus arenevad arvukad seemned koosnevad nõrgalt arenenud varuaineteta [[idu]]st ja avarast õhuga täidetud võrkjast kestast. Valminud seemned kanduvad tuulega laiali, kuid nendest idanevad vaid üksikud, mis satuvad kokku sobiva seeneniidiga.

Käpalised on [[püsikud|mitmeaastased taimed]] ja nende eluiga on soodsate tingimuste püsimise korral hämmastavalt pikk, isegi sadu aastaid. Keskkonnatingimuste (niiskus- ja valgusrežiim jt) muutumisel võib tasakaal taime ja tema seensümbiondi vahel kaduda ning taim seepärast hukkuda. Hukkumise põhjuseks võivad olla ka [[parasitism|parasiidid]] ja kahjurid ning mitmesugused juhuslikud mõjutused, rääkimata kogu kasvukoha hävimisest.

==Eesti käpalised==
===Liigid===
[[Pilt:Ophrys insectifera flower.jpg|thumb|[[Kärbesõis]] (''Ophrys insectifera'')]]
Siin on loetletud kõik [[Eesti]]s teadaolevalt leiduvad käpalised, mida oli 2015. seisuga kokku 35 [[liik (bioloogia)|liiki]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Loendis on veel [[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), mida loeti hävinuks, kuid 2021. aastal tuvastati selle looduses esinemine&lt;ref name=&quot;Leeder-Sõrmkäpp&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608238725/saaremaal-taasavastati-mitu-inimpolve-peidus-olnud-orhideeliik &quot;Saaremaal taasavastati mitu inimpõlve peidus olnud orhideeliik&quot;] ERR, 7. juuni 2021&lt;/ref&gt;. Hiljaaegu on liigistaatus antud [[saaremaa sõrmkäpp|saaremaa sõrmkäpale]] (''Dactylorhiza osiliensis'').&lt;ref name=&quot;orhidee&quot; /&gt;

{{veergude loend|laius=30em|
* [[ainulehine sookäpp|ainulehine soovalk]] (''Malaxis monophyllos'')
* [[arukäpp]] (''Orchis morio'')
* [[balti sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza baltica'')
* [[hall käpp]] (''Orchis militaris'')
* [[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea'')
* [[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis'')
* [[harilik sookäpp]] (''Hammarbya paludosa'')
* [[jumalakäpp]] (''Orchis mascula'')
* [[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia'')
* [[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata'')
* [[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'')
* [[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata'')
* [[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida'')
* [[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera'')
* [[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine'')
* [[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina'')
* [[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum'')
* [[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima'')
* [[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa'')
* [[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis'')
* [[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra'')
* [[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis'')
* [[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha'')
* [[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride'')
* [[roomav öövilge]] (''Goodyera repens'')
* [[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii'')
* [[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei'')
* [[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis'')
* [[soohiilakas]] (''Liparis loeselii'')
* [[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris'')
* [[suur käopõll]] (''Listera ovata'')
* [[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora'')
* [[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens'')
* [[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata'')
* [[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia'')
* [[väike käopõll]] (''Listera cordata'')
* [[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii'')
}}
Lisaks kasvab Eestis ka neli '''alamliiki''':
*[[täpiline sõrmkäpp]] – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (''Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta'')
*[[kollakas sõrmkäpp]] – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (''Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca'')
*[[väikeselehine neiuvaip]] – laialehise neiuvaiba alamliik (''Epipactis helleborine'' subsp. ''orbicularis'') &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rainar Kurbel, Toomas Hirse|url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus04_2018.pdf|pealkiri=Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=10.04.2018|vaadatud=1.12.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/|pealkiri=Uudistaja 11.04.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=[[Loodusajakiri]]|aeg=11.04.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180417055904/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/|arhiivimisaeg=2018-04-17}}&lt;/ref&gt;
*lõuna-jumalakäpp - jumalakäpa alamliik (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa'')&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rainar Kurbel, Toomas Hirse|url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus05_2018.pdf|pealkiri=Lõuna-jumalakäpp, uus orhideetakson Eestis|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=10.05.2018|vaadatud=1.12.2018}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Cypripedium calceolus 03-09.jpg|pisi|[[Kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'')]]

====Oletatavad liigid====
Eestis võimalikud, kuid praegu ühegi teadaoleva leiukohata liigid:
*[[Haldjaking]] (''Calypso bulbosa'') – Eestile lähimad kohad Soomes ja Venemaal
*[[Lutikkäpp]] (''Orchis coriophora'') – Eestis varem esinenud.

=== Eesti liikidega perekonnad ===
{{veergude loend|laius=30em|
* [[Koerakäpp]] (''Anacamptis'')
* [[Tolmpea]] (''Cephalanthera'')
* [[Õõskeel]] (''Coeloglossum'')
* [[Koralljuur]] (''Corallorhiza'')
* [[Kuldking]] (''Cypripedium'')
* [[Sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza'')
* [[Neiuvaip]] (''Epipactis'')
* [[Pisikäpp]] (''Epipogium'')
* [[Öövilge]] (''Goodyera'')
* [[Käoraamat]] (''Gymnadenia'')
* [[Muguljuur (perekond)|Muguljuur]] (''Herminium'')
* [[Hiilakas]] (''Liparis'')
* [[Käopõll]] (''Listera'')
* [[Soovalk (perekond)|Soovalk]] (''Malaxis'')
* [[Pesajuur]] (''Neottia'')
* [[Putukõis]] (''Ophrys'')
* [[Käpp (botaanika)]] (''Orchis'')
* [[Käokeel]] (''Platanthera'')
}}

== Vaata ka ==
* [[Eesti käpaliste loend]]
* [[Eesti Orhideekaitse Klubi]]
* [[käpaliste perekondade loend]]

&lt;gallery&gt;
Pilt:Ophrys insectifera Saarland 05.jpg|[[Kärbesõis]] ''Ophrys insectifera''
Pilt:Listera ovata Saarland 04.jpg|[[Suur käopõll]] ''Listera ovata'' 
Pilt:Vanilla fragrans 2.jpg|[[Harilik vanill]] ''Vanilla planifolia''
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens, P. F. (2001 onwards). ''Angiosperm Phylogeny Website'' Version 9, June 2008 [http://www.mobot.org/mobot/research/apweb/welcome.html Mobot.org]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WCSP&quot;&gt;{{cite web|url=http://apps.kew.org/wcsp/|title=WCSP |work= World Checklist of Selected Plant Families|kasutatud 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;onlinelibrary&quot;&gt;[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1523-1739.2006.00573.x/abstract?systemMessage=Wiley+Online+Library+will+be+disrupted+5+Nov+from+10-12+GMT+for+monthly+maintenance Taxonomic exaggeration and its effects on orchid conservation]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot;&gt;Olaf Schmeidt. ''Eestimaa orhideed'', Varrak, 1996&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kull&quot;&gt;Tiiu Kull. Taavi Tuulik.''Kodumaa käpalised'' , Tallinn:Digimap OÜ, 2002.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;orhidee&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.orhidee.ee/index.php?id=5 | pealkiri =Eesti orhideed | väljaanne =[[Eesti Orhideekaitse Klubi]] | vaadatud =21.01.2018}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Orchidaceae|Käpalised}}
{{vikitsitaadid|Orhidee}}

[[Kategooria:Käpalised| ]]</text>
      <sha1>rqi74gyhynri6qcwu9k0nhka2xcu596</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173180</id>
      <parentid>6173177</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:05:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:87C8:4B00:D159:98C6:6F00:3D1</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18438" xml:space="preserve">| seisund    = hetkel on pulss hea
| seisundi_süsteem = kasutatud
| seisundi_ref   =
| pilt      = Illustration Listera ovata0.jpg
| pildi_seletus = [[Suur käopõll]] ''Listera ovata''
| pildi_laius  = 240 px
| riik      kreeka
| hõimkond    = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass     = [alamklass
| selts     = puudub''
| sugukond    = 'mees naine''
| perekond    = ege nõia pere
| liik      = pa-pa-pa parim
| binaarne    = 
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart  = eesto
}}
[[Pilt:Orchidaceae.png|pisi|Käpaliste levikukaart]]
'''Käpalised''' ehk '''orhideelised''' (''Orchidaceae'') on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]], mis kuulub [[asparilaadsed|asparilaadsete]] seltsi.&lt;ref name=&quot;Stevens&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WCSP&quot; /&gt;

2010. aasta seisuga kuulub käpaliste sugukonda 21 950–26 049 [[liik (bioloogia)|liiki]] ehk kõigist [[seemnetaimed]]est ligikaudu 6–11%.&lt;ref name=&quot;onlinelibrary&quot; /&gt;

Eestis leidub teadaolevalt 36 liiki käpalisi üheksateistkümnest perekonnast.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=MTÜ Käoraamat|pealkiri=Käoraamat: Orhideeaasta 2014|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=48–49|url=https://www.kaoraamat.ee/aastaraamat-2014.pdf}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Leeder-Sõrmkäpp&quot; /&gt;

== Nimetus ==
Käpalised said oma nimetuse [[kreeka keel]]est (ορχις ''orchis'' 'munand').&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Henry George Liddell &amp; Robert Scott|url=http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.04.0057:entry=o)/rxis|pealkiri=ὄρχις|väljaanne=A Greek–English Lexicon|aeg=|vaadatud=21.01.2018}}&lt;/ref&gt;

Nimetust ''orchis'' kasutas esimesena [[Theophrastos]] (372/371–287/286 eKr) oma raamatus ''&quot;''De historia plantarum''&quot;'' (&quot;Taimede looduslugu&quot;). Ta oli [[Aristoteles]]e õpilane ja teda peetakse [[botaanika]] ja [[ökoloogia]] rajajaks.

== Süstemaatika ==
{{Vaata|Käpaliste perekondade loend}}
Käpaliste sugukond jaotatakse viieks alamsugukonnaks: ''Apostasioideae'', ''Cypripedioideae'', ''Vanilloideae'', ''Orchidoideae'' ja ''Epidendroideae''.

Neisse kuulub maailmas kokku ligi tuhat perekonda.

== Levik ja arvukus ==
Kui välja jätta [[Antarktika]] ja [[kõrb]]ed, leidub käpalisi kõikjal maailmas. 90% käpalistest kasvab [[troopika]]s või [[lähistroop

Kuigi orhideede peamiseks levilaks on [[troopika]] ja [[lähistroopika]], võib neid leida ka [[parasvööde|parasvöötmes]] ja ülalpool [[polaarjoon]]t. Mõne [[Eesti]]s kasvava liigi levila ulatub [[Arktika]]sse, samuti üsna kaugele lõunasse – [[Pürenee poolsaar]]eni ja [[Põhja-Aafrika]]sse.

Lubjarikkamate muldade ja merelisema kliimaga Lääne-Eestis on käpalisi rohkem ja tihedamalt kui Ida-Eestis. Suhteliselt orhideevaene on Kõrvemaa.

Järgnev loetelu annab ülevaate käpaliste levikust:

*[[Euraasia]]: 40–60 perekonda
*[[Põhja-Ameerika]]: 20–26 perekonda
*[[Ameerika]] troopika: 212–250 perekonda
*[[Aafrika]] troopika: 230–270 perekonda
*[[Aasia]] troopika: 260–300 perekonda
*[[Okeaania]]: 50–70 perekonda.

&lt;gallery&gt;
Pilt:Soo- neiuvaip (Epipactis palustris).jpg|[[Soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris'') Osmussaarel
Pilt:Aganisia cyanea Orchi 03.jpg|''[[Aganisia cyanea]]''
Pilt:Rainforestorchid.jpg|Käpaline kasvamas [[Sumatra]] [[vihmamets]]as
&lt;/gallery&gt;

== Kasvukohad ==
Eestis kasvavate käpaliste kasvukohanõuded on erinevad. Peamised mõjutajad on kasvukoha niiskus, varjulisus ning mulla happesus. Lagedates või hõredalt puudega kaetud [[madalsoo]]des, eriti allikalise toituvusega, kasvavad [[täpiline sõrmkäpp]] ja [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kärbesõis]], [[Russowi sõrmkäpp]], [[harilik käoraamat]] ning [[soo-neiuvaip]]. Lääne-Eesti madalsood on käpaliste poolest suhteliselt rikkad. Nimetatutele lisanduvad sageli veel [[kahelehine käokeel]], [[kuradi-sõrmkäpp]] ja [[vööthuul-sõrmkäpp]] ning [[suur käopõll]]. [[Lodu]]des, [[lodumets]]ades ja [[soo]]des võib mõnikord leida [[ainulehine sookäpp|ainulehist sookäppa]]. Lagedatel turbasamblastel [[kõrgsoo]]del on käpalisi vähe või pole üldse. Sealse happelise keskkonnaga on kohanenud tilluke [[harilik sookäpp]]. Mõnikord võib seal kasvada ka [[soohiilakas]].

Ka [[puisniit|puisniidud]] on käpaliste poolest liigirikkad. Seal kasvavad Eesti suurimate õitega käpalised – [[kaunis kuldking]] ning [[valge tolmpea|valge]] ja [[punane tolmpea]]. Saaremaa kuivadel puisniitudel kasvab haruldus – [[arukäpp]]. Suurem osa puisniitude käpalistest suudab kasvada ka [[mets]]as.

Metsas kasvavad Eesti orhideedest neli liiki: samblastes [[palumetsad]]es [[roomav öövilge]], hämaras kuusikus [[pruunikas pesajuur]], [[väike käopõll]] ja väga haruldane [[lehitu pisikäpp]]. Lageraiete puhul need liigid hukkuvad. Kõik käpalised on keskkonnamuutuste suhtes väga tundlikud.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

== Väliskuju ==
===Juur===
Tavaliselt on taime [[seeme]] varustatud toitekoega, mille energiavarudest piisab esimeste lehtede arenguks. Orhideeseeme on toitekoeta, seepärast on juure ning tavaliselt alles mõne aasta pärast maapealse [[võsu]] moodustumine üsna keerukas protsess. Seemne idanemiseks on vajalik sobiva [[Sümbioos|sümbiontseene]] olemasolu. Seenel suudab lagundada orgaanilist ainet ja teha see taimele omastatavaks. Sellest saadava energia arvelt areneb juur. Läheb veel aastaid esimese õitsemiseni. Seen jääb juurerakkudesse kogu taime eluks. Ainult üksikud liigid suudavad täiskasvanult toituda täiesti iseseisvalt.

Õitsemise ajaks on juurealgest kujunenud täiskasvanud [[risoom]] või [[mugul]]. Risoom võib olla paljude juurtega, mugulad aga sõrmjalt lõhestunud või lõhestumata. Juuremugulaid on tavaliselt kaks – vanema (eelmise aasta) mugula varuainete arvel toimub noore taime kasv ja õitsemine, nooremasse mugulasse kogub taim varuaineid järgmiseks aastaks. Käpaliste juured on tavaliselt juurekarvakesteta ja kaetud [[mükoriisa]]ga. Troopilistel orhideedel esineb sageli ka [[õhujuur]]i.

===Lehed ja varred===
Käpalistel on [[lihtleht|lihtlehed]]. Varre külge kinnituvad lehed vahelduvalt või on koondunud varre alusel rosetiks. Lehed on enamasti [[leheroots|rootsutud]]. [[Leherood|Roodumine]] oleneb väga palju lehe kujust. Tavaliselt on käpaliste lehed [[rööproodne leht|rööp]]- või [[kaarroodne leht|kaarroodsed]], nagu üheiduleheliste taimede puhul tavaline, kuid võib esineda ka [[võrkroodne leht|võrkroodseid lehti]].&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

Muguljate juurtega liikidel on üks [[vars]]. Risoomiga liikide puhul võib risoomil tekkida rohkem kui üks vars.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

===Õied===
Orhideeõite kuus õiekattelehte, neist kolm välimises ringis (analoogselt [[tuppleht]]edele), kolm sisemises (analoogselt [[kroonleht]]edele), on sageli kõik kroonjalt värvunud. Nii pole värvuse ega ka tavaliselt kuju järgi tupp- ja kroonlehti võimalik eristada ning õigem oleks kasutada ühist nimetust õiekattelehed, vastavalt siis välimised ja sisemised. Sellist õiekattetüüpi nimetatakse [[perigoon]]iks. Üks sisemistest õiekattelehtedest, [[Huul (botaanika)|huul]], on teistest suuruselt ja kujult, sageli ka värvuselt erinev ning suunatud tavaliselt alla, mõnel liigil ka üles. Õiepungas asetseb huul üleval, õie avanedes aga keerdub olenevalt õisiku tüübist kas [[sigimik]] või [[õieraag]] 180° võrra ning huul asetub allapoole. Nii moodustub &quot;maandumisrada&quot; tolmeldavatele putukatele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ctu.edu.vn/~dvxe/Hoa%20Lan/Doc%20on%20web/Orchid%20Anatomy.htm|pealkiri=Anatomy of an Orchid Flower|väljaanne=|aeg=|vaadatud=21.01.2018|arhiivimisaeg=2018-01-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180121071815/https://www.ctu.edu.vn/~dvxe/Hoa%20Lan/Doc%20on%20web/Orchid%20Anatomy.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Tolmukas|Tolmukaid]] on üks või kaks. Nad on [[emakas (botaanika)|emakaga]] kokku kasvanud, moodustades omapärase organi [[günosteemium]]i. Kahetolmukaliste õite puhul on üks kolmest tolmukast muundunud kõlutolmukaks ([[staminoodid|staminoodiks]]) ja kaotanud oma esialgse funktsiooni. Ühetolmukalistel liikidel on staminoodideks muunudnud kaks tolmukat. Kahetolmukalistel õitel on [[õietolm]] teradena ning putukad tolmeldavad neid nagu enamikul [[Putuktolmlemine|putuktolmlejatel]] – putukas määrdub õietolmuga ja kannab seda teiste taimede õitele. Ühetolmukaliste õitega taimede puhul on olukord keerukam ning omane ainult orhideedele – õietolm on kleepunud piklikele moodustistele, [[polliinium]]idele. Polliiniumidel on ühes otsas varreke (jalake), varrekese teine ots on kleepuv, kas erilise kettakujulise või pikliku alusega või liimja limapiisakesega. Kogu seda kurikat meenutavat moodustist: polliinium, varreke ja kleepuv alus, nimetatakse pollinaariumiks. Neid on tolmukas kaks või neli. Pollinaariumid kleepuvad putuka pea ja suiste külge. Järgnev tolmeldamine toimub nagu kahetolmukaliste õite puhul.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Johnson|first=S. D.|url=https://link.springer.com/article/10.1007/BF00984105|title=The structure and function of orchid pollinaria|journal=Plant Systematics and Evolution|volume=222|issue=1–4|pages=243–269|last2=Edwards|first2=T. J.|via=SpringerLink}}&lt;/ref&gt;

===Viljad ja seemned===
Orhideeõitel on alumine sigimik. Õitsemise lõpul hakkab viljastatud õie sigimik paisuma ning muutub piklikuks, mõnel liigil ka ümaraks [[kupar|kupraks]]. Kupar avaneb pikilõhedena, mille kaudu pisikesed seemned välja pudenevad. Seemneid on palju, näiteks kuradi-sõrmkäpal on neid igas kupras ligikaudu 6200. Troopilistel liikidel võib üks taim anda miljoneid seemneid. Kergus ja tiibjas kude tillukese [[embrüo]] ümber soodustab seemnete kandumist tuule abil. Orhideeseemned suudavad levida isegi üle viiesaja kilomeetri kaugusele.

==Paljunemine ja levimine==
Käpalised paljunevad seemnetega ja vegetatiivselt. Vegetatiivne paljunemine esineb suuremal või vähemal määral peaaegu kõigil Eestis kasvavatel käpalistel. Juuremugulaga liikidel kasvab mõnikord vana mugula asemele kaks noort juuremugulat ja nii hakkab järgmisel aastal kasvama kaks taime. Risoomiga liikidel suureneb varte arv risoomi harunemisel. Mõnedel liikidel arenevad noored taimed maa-aluste võsundite ehk [[stoolon]]ite tippudes. Omapärane paljunemine lehe serval arenevate [[sigipung]]ade abil esineb harilikul sookäpal.&lt;ref name=&quot;Kull&quot; /&gt;

Käpaliste seemneproduktsioon on väga suur ja ühe taime seemnetoodang võib ulatuda miljonitesse. Käpalised on valdavalt [[putuktolmlemine|putuktolmlejad]], kuid esineb ka lindtolmlejaid ja isetolmlevaid liike. Putukaid meelitab käpaliste õitele nende värvus. Õied lõhnavad putukate jaoks ahvatlevalt toidu ([[nektar]], raibe vms) või vastassoost liigikaaslase järele. Kuna käpaliste õites on ainult üks või kaks tolmukat, siis õietolmu kaotsimineku vältimiseks on see enamasti kokku kleepunud ja sageli varustatud ka kleepkattega. Esimesena õit külastav sobiva suurusega putukas viib kaasa kogu õietolmu. Enamasti tolmeldab kindlat orhideeliiki kindel putukaliik ja õie ehitus vastab täpselt selle putuka kehaehitusele. Õige tolmeldaja meelitatakse õie juurde spetsiifiliste lõhnadega, mis on sageli sarnased putukate liigiomaste [[feromoonid]]ega.&lt;ref name=&quot;Kull&quot; /&gt;

Viljastatud õie sigimikus arenevad arvukad seemned koosnevad nõrgalt arenenud varuaineteta [[idu]]st ja avarast õhuga täidetud võrkjast kestast. Valminud seemned kanduvad tuulega laiali, kuid nendest idanevad vaid üksikud, mis satuvad kokku sobiva seeneniidiga.

Käpalised on [[püsikud|mitmeaastased taimed]] ja nende eluiga on soodsate tingimuste püsimise korral hämmastavalt pikk, isegi sadu aastaid. Keskkonnatingimuste (niiskus- ja valgusrežiim jt) muutumisel võib tasakaal taime ja tema seensümbiondi vahel kaduda ning taim seepärast hukkuda. Hukkumise põhjuseks võivad olla ka [[parasitism|parasiidid]] ja kahjurid ning mitmesugused juhuslikud mõjutused, rääkimata kogu kasvukoha hävimisest.

==Eesti käpalised==
===Liigid===
[[Pilt:Ophrys insectifera flower.jpg|thumb|[[Kärbesõis]] (''Ophrys insectifera'')]]
Siin on loetletud kõik [[Eesti]]s teadaolevalt leiduvad käpalised, mida oli 2015. seisuga kokku 35 [[liik (bioloogia)|liiki]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Loendis on veel [[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), mida loeti hävinuks, kuid 2021. aastal tuvastati selle looduses esinemine&lt;ref name=&quot;Leeder-Sõrmkäpp&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608238725/saaremaal-taasavastati-mitu-inimpolve-peidus-olnud-orhideeliik &quot;Saaremaal taasavastati mitu inimpõlve peidus olnud orhideeliik&quot;] ERR, 7. juuni 2021&lt;/ref&gt;. Hiljaaegu on liigistaatus antud [[saaremaa sõrmkäpp|saaremaa sõrmkäpale]] (''Dactylorhiza osiliensis'').&lt;ref name=&quot;orhidee&quot; /&gt;

{{veergude loend|laius=30em|
* [[ainulehine sookäpp|ainulehine soovalk]] (''Malaxis monophyllos'')
* [[arukäpp]] (''Orchis morio'')
* [[balti sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza baltica'')
* [[hall käpp]] (''Orchis militaris'')
* [[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea'')
* [[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis'')
* [[harilik sookäpp]] (''Hammarbya paludosa'')
* [[jumalakäpp]] (''Orchis mascula'')
* [[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia'')
* [[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata'')
* [[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'')
* [[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata'')
* [[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida'')
* [[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera'')
* [[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine'')
* [[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina'')
* [[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum'')
* [[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima'')
* [[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa'')
* [[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis'')
* [[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra'')
* [[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis'')
* [[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha'')
* [[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride'')
* [[roomav öövilge]] (''Goodyera repens'')
* [[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii'')
* [[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei'')
* [[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis'')
* [[soohiilakas]] (''Liparis loeselii'')
* [[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris'')
* [[suur käopõll]] (''Listera ovata'')
* [[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora'')
* [[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens'')
* [[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata'')
* [[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia'')
* [[väike käopõll]] (''Listera cordata'')
* [[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii'')
}}
Lisaks kasvab Eestis ka neli '''alamliiki''':
*[[täpiline sõrmkäpp]] – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (''Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta'')
*[[kollakas sõrmkäpp]] – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (''Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca'')
*[[väikeselehine neiuvaip]] – laialehise neiuvaiba alamliik (''Epipactis helleborine'' subsp. ''orbicularis'') &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rainar Kurbel, Toomas Hirse|url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus04_2018.pdf|pealkiri=Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=10.04.2018|vaadatud=1.12.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/|pealkiri=Uudistaja 11.04.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=[[Loodusajakiri]]|aeg=11.04.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180417055904/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/|arhiivimisaeg=2018-04-17}}&lt;/ref&gt;
*lõuna-jumalakäpp - jumalakäpa alamliik (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa'')&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rainar Kurbel, Toomas Hirse|url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus05_2018.pdf|pealkiri=Lõuna-jumalakäpp, uus orhideetakson Eestis|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=10.05.2018|vaadatud=1.12.2018}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Cypripedium calceolus 03-09.jpg|pisi|[[Kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'')]]

====Oletatavad liigid====
Eestis võimalikud, kuid praegu ühegi teadaoleva leiukohata liigid:
*[[Haldjaking]] (''Calypso bulbosa'') – Eestile lähimad kohad Soomes ja Venemaal
*[[Lutikkäpp]] (''Orchis coriophora'') – Eestis varem esinenud.

=== Eesti liikidega perekonnad ===
{{veergude loend|laius=30em|
* [[Koerakäpp]] (''Anacamptis'')
* [[Tolmpea]] (''Cephalanthera'')
* [[Õõskeel]] (''Coeloglossum'')
* [[Koralljuur]] (''Corallorhiza'')
* [[Kuldking]] (''Cypripedium'')
* [[Sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza'')
* [[Neiuvaip]] (''Epipactis'')
* [[Pisikäpp]] (''Epipogium'')
* [[Öövilge]] (''Goodyera'')
* [[Käoraamat]] (''Gymnadenia'')
* [[Muguljuur (perekond)|Muguljuur]] (''Herminium'')
* [[Hiilakas]] (''Liparis'')
* [[Käopõll]] (''Listera'')
* [[Soovalk (perekond)|Soovalk]] (''Malaxis'')
* [[Pesajuur]] (''Neottia'')
* [[Putukõis]] (''Ophrys'')
* [[Käpp (botaanika)]] (''Orchis'')
* [[Käokeel]] (''Platanthera'')
}}

== Vaata ka ==
* [[Eesti käpaliste loend]]
* [[Eesti Orhideekaitse Klubi]]
* [[käpaliste perekondade loend]]

&lt;gallery&gt;
Pilt:Ophrys insectifera Saarland 05.jpg|[[Kärbesõis]] ''Ophrys insectifera''
Pilt:Listera ovata Saarland 04.jpg|[[Suur käopõll]] ''Listera ovata'' 
Pilt:Vanilla fragrans 2.jpg|[[Harilik vanill]] ''Vanilla planifolia''
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens, P. F. (2001 onwards). ''Angiosperm Phylogeny Website'' Version 9, June 2008 [http://www.mobot.org/mobot/research/apweb/welcome.html Mobot.org]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WCSP&quot;&gt;{{cite web|url=http://apps.kew.org/wcsp/|title=WCSP |work= World Checklist of Selected Plant Families|kasutatud 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;onlinelibrary&quot;&gt;[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1523-1739.2006.00573.x/abstract?systemMessage=Wiley+Online+Library+will+be+disrupted+5+Nov+from+10-12+GMT+for+monthly+maintenance Taxonomic exaggeration and its effects on orchid conservation]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot;&gt;Olaf Schmeidt. ''Eestimaa orhideed'', Varrak, 1996&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kull&quot;&gt;Tiiu Kull. Taavi Tuulik.''Kodumaa käpalised'' , Tallinn:Digimap OÜ, 2002.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;orhidee&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.orhidee.ee/index.php?id=5 | pealkiri =Eesti orhideed | väljaanne =[[Eesti Orhideekaitse Klubi]] | vaadatud =21.01.2018}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Orchidaceae|Käpalised}}
{{vikitsitaadid|Orhidee}}

[[Kategooria:Käpalised| ]]</text>
      <sha1>tnqt1o9z163l8ekjy2ok74ljw6271d5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173181</id>
      <parentid>6173180</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:06:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:87C8:4B00:D159:98C6:6F00:3D1</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18466" xml:space="preserve">| 
nimi`käpapatrull miiakel 
seisund    = hetkel on pulss hea
| seisundi_süsteem = kasutatud
| seisundi_ref   =
| pilt      = Illustration Listera ovata0.jpg
| pildi_seletus = [[Suur käopõll]] ''Listera ovata''
| pildi_laius  = 240 px
| riik      kreeka
| hõimkond    = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass     = [alamklass
| selts     = puudub''
| sugukond    = 'mees naine''
| perekond    = ege nõia pere
| liik      = pa-pa-pa parim
| binaarne    = 
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart  = eesto
}}
[[Pilt:Orchidaceae.png|pisi|Käpaliste levikukaart]]
'''Käpalised''' ehk '''orhideelised''' (''Orchidaceae'') on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]], mis kuulub [[asparilaadsed|asparilaadsete]] seltsi.&lt;ref name=&quot;Stevens&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WCSP&quot; /&gt;

2010. aasta seisuga kuulub käpaliste sugukonda 21 950–26 049 [[liik (bioloogia)|liiki]] ehk kõigist [[seemnetaimed]]est ligikaudu 6–11%.&lt;ref name=&quot;onlinelibrary&quot; /&gt;

Eestis leidub teadaolevalt 36 liiki käpalisi üheksateistkümnest perekonnast.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=MTÜ Käoraamat|pealkiri=Käoraamat: Orhideeaasta 2014|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=48–49|url=https://www.kaoraamat.ee/aastaraamat-2014.pdf}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Leeder-Sõrmkäpp&quot; /&gt;

== Nimetus ==
Käpalised said oma nimetuse [[kreeka keel]]est (ορχις ''orchis'' 'munand').&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Henry George Liddell &amp; Robert Scott|url=http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.04.0057:entry=o)/rxis|pealkiri=ὄρχις|väljaanne=A Greek–English Lexicon|aeg=|vaadatud=21.01.2018}}&lt;/ref&gt;

Nimetust ''orchis'' kasutas esimesena [[Theophrastos]] (372/371–287/286 eKr) oma raamatus ''&quot;''De historia plantarum''&quot;'' (&quot;Taimede looduslugu&quot;). Ta oli [[Aristoteles]]e õpilane ja teda peetakse [[botaanika]] ja [[ökoloogia]] rajajaks.

== Süstemaatika ==
{{Vaata|Käpaliste perekondade loend}}
Käpaliste sugukond jaotatakse viieks alamsugukonnaks: ''Apostasioideae'', ''Cypripedioideae'', ''Vanilloideae'', ''Orchidoideae'' ja ''Epidendroideae''.

Neisse kuulub maailmas kokku ligi tuhat perekonda.

== Levik ja arvukus ==
Kui välja jätta [[Antarktika]] ja [[kõrb]]ed, leidub käpalisi kõikjal maailmas. 90% käpalistest kasvab [[troopika]]s või [[lähistroop

Kuigi orhideede peamiseks levilaks on [[troopika]] ja [[lähistroopika]], võib neid leida ka [[parasvööde|parasvöötmes]] ja ülalpool [[polaarjoon]]t. Mõne [[Eesti]]s kasvava liigi levila ulatub [[Arktika]]sse, samuti üsna kaugele lõunasse – [[Pürenee poolsaar]]eni ja [[Põhja-Aafrika]]sse.

Lubjarikkamate muldade ja merelisema kliimaga Lääne-Eestis on käpalisi rohkem ja tihedamalt kui Ida-Eestis. Suhteliselt orhideevaene on Kõrvemaa.

Järgnev loetelu annab ülevaate käpaliste levikust:

*[[Euraasia]]: 40–60 perekonda
*[[Põhja-Ameerika]]: 20–26 perekonda
*[[Ameerika]] troopika: 212–250 perekonda
*[[Aafrika]] troopika: 230–270 perekonda
*[[Aasia]] troopika: 260–300 perekonda
*[[Okeaania]]: 50–70 perekonda.

&lt;gallery&gt;
Pilt:Soo- neiuvaip (Epipactis palustris).jpg|[[Soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris'') Osmussaarel
Pilt:Aganisia cyanea Orchi 03.jpg|''[[Aganisia cyanea]]''
Pilt:Rainforestorchid.jpg|Käpaline kasvamas [[Sumatra]] [[vihmamets]]as
&lt;/gallery&gt;

== Kasvukohad ==
Eestis kasvavate käpaliste kasvukohanõuded on erinevad. Peamised mõjutajad on kasvukoha niiskus, varjulisus ning mulla happesus. Lagedates või hõredalt puudega kaetud [[madalsoo]]des, eriti allikalise toituvusega, kasvavad [[täpiline sõrmkäpp]] ja [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kärbesõis]], [[Russowi sõrmkäpp]], [[harilik käoraamat]] ning [[soo-neiuvaip]]. Lääne-Eesti madalsood on käpaliste poolest suhteliselt rikkad. Nimetatutele lisanduvad sageli veel [[kahelehine käokeel]], [[kuradi-sõrmkäpp]] ja [[vööthuul-sõrmkäpp]] ning [[suur käopõll]]. [[Lodu]]des, [[lodumets]]ades ja [[soo]]des võib mõnikord leida [[ainulehine sookäpp|ainulehist sookäppa]]. Lagedatel turbasamblastel [[kõrgsoo]]del on käpalisi vähe või pole üldse. Sealse happelise keskkonnaga on kohanenud tilluke [[harilik sookäpp]]. Mõnikord võib seal kasvada ka [[soohiilakas]].

Ka [[puisniit|puisniidud]] on käpaliste poolest liigirikkad. Seal kasvavad Eesti suurimate õitega käpalised – [[kaunis kuldking]] ning [[valge tolmpea|valge]] ja [[punane tolmpea]]. Saaremaa kuivadel puisniitudel kasvab haruldus – [[arukäpp]]. Suurem osa puisniitude käpalistest suudab kasvada ka [[mets]]as.

Metsas kasvavad Eesti orhideedest neli liiki: samblastes [[palumetsad]]es [[roomav öövilge]], hämaras kuusikus [[pruunikas pesajuur]], [[väike käopõll]] ja väga haruldane [[lehitu pisikäpp]]. Lageraiete puhul need liigid hukkuvad. Kõik käpalised on keskkonnamuutuste suhtes väga tundlikud.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

== Väliskuju ==
===Juur===
Tavaliselt on taime [[seeme]] varustatud toitekoega, mille energiavarudest piisab esimeste lehtede arenguks. Orhideeseeme on toitekoeta, seepärast on juure ning tavaliselt alles mõne aasta pärast maapealse [[võsu]] moodustumine üsna keerukas protsess. Seemne idanemiseks on vajalik sobiva [[Sümbioos|sümbiontseene]] olemasolu. Seenel suudab lagundada orgaanilist ainet ja teha see taimele omastatavaks. Sellest saadava energia arvelt areneb juur. Läheb veel aastaid esimese õitsemiseni. Seen jääb juurerakkudesse kogu taime eluks. Ainult üksikud liigid suudavad täiskasvanult toituda täiesti iseseisvalt.

Õitsemise ajaks on juurealgest kujunenud täiskasvanud [[risoom]] või [[mugul]]. Risoom võib olla paljude juurtega, mugulad aga sõrmjalt lõhestunud või lõhestumata. Juuremugulaid on tavaliselt kaks – vanema (eelmise aasta) mugula varuainete arvel toimub noore taime kasv ja õitsemine, nooremasse mugulasse kogub taim varuaineid järgmiseks aastaks. Käpaliste juured on tavaliselt juurekarvakesteta ja kaetud [[mükoriisa]]ga. Troopilistel orhideedel esineb sageli ka [[õhujuur]]i.

===Lehed ja varred===
Käpalistel on [[lihtleht|lihtlehed]]. Varre külge kinnituvad lehed vahelduvalt või on koondunud varre alusel rosetiks. Lehed on enamasti [[leheroots|rootsutud]]. [[Leherood|Roodumine]] oleneb väga palju lehe kujust. Tavaliselt on käpaliste lehed [[rööproodne leht|rööp]]- või [[kaarroodne leht|kaarroodsed]], nagu üheiduleheliste taimede puhul tavaline, kuid võib esineda ka [[võrkroodne leht|võrkroodseid lehti]].&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

Muguljate juurtega liikidel on üks [[vars]]. Risoomiga liikide puhul võib risoomil tekkida rohkem kui üks vars.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

===Õied===
Orhideeõite kuus õiekattelehte, neist kolm välimises ringis (analoogselt [[tuppleht]]edele), kolm sisemises (analoogselt [[kroonleht]]edele), on sageli kõik kroonjalt värvunud. Nii pole värvuse ega ka tavaliselt kuju järgi tupp- ja kroonlehti võimalik eristada ning õigem oleks kasutada ühist nimetust õiekattelehed, vastavalt siis välimised ja sisemised. Sellist õiekattetüüpi nimetatakse [[perigoon]]iks. Üks sisemistest õiekattelehtedest, [[Huul (botaanika)|huul]], on teistest suuruselt ja kujult, sageli ka värvuselt erinev ning suunatud tavaliselt alla, mõnel liigil ka üles. Õiepungas asetseb huul üleval, õie avanedes aga keerdub olenevalt õisiku tüübist kas [[sigimik]] või [[õieraag]] 180° võrra ning huul asetub allapoole. Nii moodustub &quot;maandumisrada&quot; tolmeldavatele putukatele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ctu.edu.vn/~dvxe/Hoa%20Lan/Doc%20on%20web/Orchid%20Anatomy.htm|pealkiri=Anatomy of an Orchid Flower|väljaanne=|aeg=|vaadatud=21.01.2018|arhiivimisaeg=2018-01-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180121071815/https://www.ctu.edu.vn/~dvxe/Hoa%20Lan/Doc%20on%20web/Orchid%20Anatomy.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Tolmukas|Tolmukaid]] on üks või kaks. Nad on [[emakas (botaanika)|emakaga]] kokku kasvanud, moodustades omapärase organi [[günosteemium]]i. Kahetolmukaliste õite puhul on üks kolmest tolmukast muundunud kõlutolmukaks ([[staminoodid|staminoodiks]]) ja kaotanud oma esialgse funktsiooni. Ühetolmukalistel liikidel on staminoodideks muunudnud kaks tolmukat. Kahetolmukalistel õitel on [[õietolm]] teradena ning putukad tolmeldavad neid nagu enamikul [[Putuktolmlemine|putuktolmlejatel]] – putukas määrdub õietolmuga ja kannab seda teiste taimede õitele. Ühetolmukaliste õitega taimede puhul on olukord keerukam ning omane ainult orhideedele – õietolm on kleepunud piklikele moodustistele, [[polliinium]]idele. Polliiniumidel on ühes otsas varreke (jalake), varrekese teine ots on kleepuv, kas erilise kettakujulise või pikliku alusega või liimja limapiisakesega. Kogu seda kurikat meenutavat moodustist: polliinium, varreke ja kleepuv alus, nimetatakse pollinaariumiks. Neid on tolmukas kaks või neli. Pollinaariumid kleepuvad putuka pea ja suiste külge. Järgnev tolmeldamine toimub nagu kahetolmukaliste õite puhul.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Johnson|first=S. D.|url=https://link.springer.com/article/10.1007/BF00984105|title=The structure and function of orchid pollinaria|journal=Plant Systematics and Evolution|volume=222|issue=1–4|pages=243–269|last2=Edwards|first2=T. J.|via=SpringerLink}}&lt;/ref&gt;

===Viljad ja seemned===
Orhideeõitel on alumine sigimik. Õitsemise lõpul hakkab viljastatud õie sigimik paisuma ning muutub piklikuks, mõnel liigil ka ümaraks [[kupar|kupraks]]. Kupar avaneb pikilõhedena, mille kaudu pisikesed seemned välja pudenevad. Seemneid on palju, näiteks kuradi-sõrmkäpal on neid igas kupras ligikaudu 6200. Troopilistel liikidel võib üks taim anda miljoneid seemneid. Kergus ja tiibjas kude tillukese [[embrüo]] ümber soodustab seemnete kandumist tuule abil. Orhideeseemned suudavad levida isegi üle viiesaja kilomeetri kaugusele.

==Paljunemine ja levimine==
Käpalised paljunevad seemnetega ja vegetatiivselt. Vegetatiivne paljunemine esineb suuremal või vähemal määral peaaegu kõigil Eestis kasvavatel käpalistel. Juuremugulaga liikidel kasvab mõnikord vana mugula asemele kaks noort juuremugulat ja nii hakkab järgmisel aastal kasvama kaks taime. Risoomiga liikidel suureneb varte arv risoomi harunemisel. Mõnedel liikidel arenevad noored taimed maa-aluste võsundite ehk [[stoolon]]ite tippudes. Omapärane paljunemine lehe serval arenevate [[sigipung]]ade abil esineb harilikul sookäpal.&lt;ref name=&quot;Kull&quot; /&gt;

Käpaliste seemneproduktsioon on väga suur ja ühe taime seemnetoodang võib ulatuda miljonitesse. Käpalised on valdavalt [[putuktolmlemine|putuktolmlejad]], kuid esineb ka lindtolmlejaid ja isetolmlevaid liike. Putukaid meelitab käpaliste õitele nende värvus. Õied lõhnavad putukate jaoks ahvatlevalt toidu ([[nektar]], raibe vms) või vastassoost liigikaaslase järele. Kuna käpaliste õites on ainult üks või kaks tolmukat, siis õietolmu kaotsimineku vältimiseks on see enamasti kokku kleepunud ja sageli varustatud ka kleepkattega. Esimesena õit külastav sobiva suurusega putukas viib kaasa kogu õietolmu. Enamasti tolmeldab kindlat orhideeliiki kindel putukaliik ja õie ehitus vastab täpselt selle putuka kehaehitusele. Õige tolmeldaja meelitatakse õie juurde spetsiifiliste lõhnadega, mis on sageli sarnased putukate liigiomaste [[feromoonid]]ega.&lt;ref name=&quot;Kull&quot; /&gt;

Viljastatud õie sigimikus arenevad arvukad seemned koosnevad nõrgalt arenenud varuaineteta [[idu]]st ja avarast õhuga täidetud võrkjast kestast. Valminud seemned kanduvad tuulega laiali, kuid nendest idanevad vaid üksikud, mis satuvad kokku sobiva seeneniidiga.

Käpalised on [[püsikud|mitmeaastased taimed]] ja nende eluiga on soodsate tingimuste püsimise korral hämmastavalt pikk, isegi sadu aastaid. Keskkonnatingimuste (niiskus- ja valgusrežiim jt) muutumisel võib tasakaal taime ja tema seensümbiondi vahel kaduda ning taim seepärast hukkuda. Hukkumise põhjuseks võivad olla ka [[parasitism|parasiidid]] ja kahjurid ning mitmesugused juhuslikud mõjutused, rääkimata kogu kasvukoha hävimisest.

==Eesti käpalised==
===Liigid===
[[Pilt:Ophrys insectifera flower.jpg|thumb|[[Kärbesõis]] (''Ophrys insectifera'')]]
Siin on loetletud kõik [[Eesti]]s teadaolevalt leiduvad käpalised, mida oli 2015. seisuga kokku 35 [[liik (bioloogia)|liiki]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Loendis on veel [[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), mida loeti hävinuks, kuid 2021. aastal tuvastati selle looduses esinemine&lt;ref name=&quot;Leeder-Sõrmkäpp&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608238725/saaremaal-taasavastati-mitu-inimpolve-peidus-olnud-orhideeliik &quot;Saaremaal taasavastati mitu inimpõlve peidus olnud orhideeliik&quot;] ERR, 7. juuni 2021&lt;/ref&gt;. Hiljaaegu on liigistaatus antud [[saaremaa sõrmkäpp|saaremaa sõrmkäpale]] (''Dactylorhiza osiliensis'').&lt;ref name=&quot;orhidee&quot; /&gt;

{{veergude loend|laius=30em|
* [[ainulehine sookäpp|ainulehine soovalk]] (''Malaxis monophyllos'')
* [[arukäpp]] (''Orchis morio'')
* [[balti sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza baltica'')
* [[hall käpp]] (''Orchis militaris'')
* [[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea'')
* [[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis'')
* [[harilik sookäpp]] (''Hammarbya paludosa'')
* [[jumalakäpp]] (''Orchis mascula'')
* [[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia'')
* [[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata'')
* [[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'')
* [[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata'')
* [[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida'')
* [[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera'')
* [[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine'')
* [[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina'')
* [[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum'')
* [[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima'')
* [[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa'')
* [[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis'')
* [[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra'')
* [[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis'')
* [[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha'')
* [[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride'')
* [[roomav öövilge]] (''Goodyera repens'')
* [[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii'')
* [[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei'')
* [[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis'')
* [[soohiilakas]] (''Liparis loeselii'')
* [[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris'')
* [[suur käopõll]] (''Listera ovata'')
* [[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora'')
* [[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens'')
* [[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata'')
* [[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia'')
* [[väike käopõll]] (''Listera cordata'')
* [[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii'')
}}
Lisaks kasvab Eestis ka neli '''alamliiki''':
*[[täpiline sõrmkäpp]] – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (''Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta'')
*[[kollakas sõrmkäpp]] – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (''Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca'')
*[[väikeselehine neiuvaip]] – laialehise neiuvaiba alamliik (''Epipactis helleborine'' subsp. ''orbicularis'') &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rainar Kurbel, Toomas Hirse|url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus04_2018.pdf|pealkiri=Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=10.04.2018|vaadatud=1.12.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/|pealkiri=Uudistaja 11.04.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=[[Loodusajakiri]]|aeg=11.04.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180417055904/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/|arhiivimisaeg=2018-04-17}}&lt;/ref&gt;
*lõuna-jumalakäpp - jumalakäpa alamliik (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa'')&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rainar Kurbel, Toomas Hirse|url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus05_2018.pdf|pealkiri=Lõuna-jumalakäpp, uus orhideetakson Eestis|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=10.05.2018|vaadatud=1.12.2018}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Cypripedium calceolus 03-09.jpg|pisi|[[Kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'')]]

====Oletatavad liigid====
Eestis võimalikud, kuid praegu ühegi teadaoleva leiukohata liigid:
*[[Haldjaking]] (''Calypso bulbosa'') – Eestile lähimad kohad Soomes ja Venemaal
*[[Lutikkäpp]] (''Orchis coriophora'') – Eestis varem esinenud.

=== Eesti liikidega perekonnad ===
{{veergude loend|laius=30em|
* [[Koerakäpp]] (''Anacamptis'')
* [[Tolmpea]] (''Cephalanthera'')
* [[Õõskeel]] (''Coeloglossum'')
* [[Koralljuur]] (''Corallorhiza'')
* [[Kuldking]] (''Cypripedium'')
* [[Sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza'')
* [[Neiuvaip]] (''Epipactis'')
* [[Pisikäpp]] (''Epipogium'')
* [[Öövilge]] (''Goodyera'')
* [[Käoraamat]] (''Gymnadenia'')
* [[Muguljuur (perekond)|Muguljuur]] (''Herminium'')
* [[Hiilakas]] (''Liparis'')
* [[Käopõll]] (''Listera'')
* [[Soovalk (perekond)|Soovalk]] (''Malaxis'')
* [[Pesajuur]] (''Neottia'')
* [[Putukõis]] (''Ophrys'')
* [[Käpp (botaanika)]] (''Orchis'')
* [[Käokeel]] (''Platanthera'')
}}

== Vaata ka ==
* [[Eesti käpaliste loend]]
* [[Eesti Orhideekaitse Klubi]]
* [[käpaliste perekondade loend]]

&lt;gallery&gt;
Pilt:Ophrys insectifera Saarland 05.jpg|[[Kärbesõis]] ''Ophrys insectifera''
Pilt:Listera ovata Saarland 04.jpg|[[Suur käopõll]] ''Listera ovata'' 
Pilt:Vanilla fragrans 2.jpg|[[Harilik vanill]] ''Vanilla planifolia''
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens, P. F. (2001 onwards). ''Angiosperm Phylogeny Website'' Version 9, June 2008 [http://www.mobot.org/mobot/research/apweb/welcome.html Mobot.org]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WCSP&quot;&gt;{{cite web|url=http://apps.kew.org/wcsp/|title=WCSP |work= World Checklist of Selected Plant Families|kasutatud 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;onlinelibrary&quot;&gt;[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1523-1739.2006.00573.x/abstract?systemMessage=Wiley+Online+Library+will+be+disrupted+5+Nov+from+10-12+GMT+for+monthly+maintenance Taxonomic exaggeration and its effects on orchid conservation]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot;&gt;Olaf Schmeidt. ''Eestimaa orhideed'', Varrak, 1996&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kull&quot;&gt;Tiiu Kull. Taavi Tuulik.''Kodumaa käpalised'' , Tallinn:Digimap OÜ, 2002.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;orhidee&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.orhidee.ee/index.php?id=5 | pealkiri =Eesti orhideed | väljaanne =[[Eesti Orhideekaitse Klubi]] | vaadatud =21.01.2018}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Orchidaceae|Käpalised}}
{{vikitsitaadid|Orhidee}}

[[Kategooria:Käpalised| ]]</text>
      <sha1>djazbihkbn3iu44sxexq1hye3vsa8q3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173285</id>
      <parentid>6173181</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:30:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:7D0:87C8:4B00:D159:98C6:6F00:3D1|2001:7D0:87C8:4B00:D159:98C6:6F00:3D1]] ([[User talk:2001:7D0:87C8:4B00:D159:98C6:6F00:3D1|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:PikseBot|PikseBot]].</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19093" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi      = Käpalised
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund    = 
| seisundi_süsteem = 
| seisundi_ref   =
| pilt      = Illustration Listera ovata0.jpg
| pildi_seletus = [[Suur käopõll]] ''Listera ovata''
| pildi_laius  = 240 px
| riik      = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond    = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass     = [[Üheidulehelised]] ''Monocotyledoneae''
| selts     = [[Asparilaadsed]] ''Asparagales''
| sugukond    = '''Käpalised''' ''Orchidaceae''
| perekond    = 
| liik      = 
| binaarne    = 
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart  = 
}}
[[Pilt:Orchidaceae.png|pisi|Käpaliste levikukaart]]
'''Käpalised''' ehk '''orhideelised''' (''Orchidaceae'') on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]], mis kuulub [[asparilaadsed|asparilaadsete]] seltsi.&lt;ref name=&quot;Stevens&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WCSP&quot; /&gt;

2010. aasta seisuga kuulub käpaliste sugukonda 21 950–26 049 [[liik (bioloogia)|liiki]] ehk kõigist [[seemnetaimed]]est ligikaudu 6–11%.&lt;ref name=&quot;onlinelibrary&quot; /&gt;

Eestis leidub teadaolevalt 36 liiki käpalisi üheksateistkümnest perekonnast.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=MTÜ Käoraamat|pealkiri=Käoraamat: Orhideeaasta 2014|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=48–49|url=https://www.kaoraamat.ee/aastaraamat-2014.pdf}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Leeder-Sõrmkäpp&quot; /&gt;

== Nimetus ==
Käpalised said oma nimetuse [[kreeka keel]]est (ορχις ''orchis'' 'munand').&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Henry George Liddell &amp; Robert Scott|url=http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.04.0057:entry=o)/rxis|pealkiri=ὄρχις|väljaanne=A Greek–English Lexicon|aeg=|vaadatud=21.01.2018}}&lt;/ref&gt;

Nimetust ''orchis'' kasutas esimesena [[Theophrastos]] (372/371–287/286 eKr) oma raamatus ''&quot;''De historia plantarum''&quot;'' (&quot;Taimede looduslugu&quot;). Ta oli [[Aristoteles]]e õpilane ja teda peetakse [[botaanika]] ja [[ökoloogia]] rajajaks.

== Süstemaatika ==
{{Vaata|Käpaliste perekondade loend}}
Käpaliste sugukond jaotatakse viieks alamsugukonnaks: ''Apostasioideae'', ''Cypripedioideae'', ''Vanilloideae'', ''Orchidoideae'' ja ''Epidendroideae''.

Neisse kuulub maailmas kokku ligi tuhat perekonda.

== Levik ja arvukus ==
Kui välja jätta [[Antarktika]] ja [[kõrb]]ed, leidub käpalisi kõikjal maailmas. 90% käpalistest kasvab [[troopika]]s või [[lähistroopika]]s. Nad kasvavad peamiselt [[epifüüt]]idena puudel, kinnitudes koorepragudesse. Troopiliste orhideede õied võivad olla väga suured, läbimõõduga üle 15&amp;nbsp;cm. Esineb ka väikesi, vaid paarimillimeetrisi õisi. Ka üldsuuruselt on taimed väga erinevad. Suurimaks orhideeks peetakse Kagu-Aasias kasvavat liiki ''[[Grammatophyllum speciosum]]'', mille 3–4 m pikkused varred võivad kanda kuni sadakond [[õisik]]ut. Ühes õisikus võib olla kuni sada õit. Selle taime lehed on kuni meetri pikkused.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

Kuigi orhideede peamiseks levilaks on [[troopika]] ja [[lähistroopika]], võib neid leida ka [[parasvööde|parasvöötmes]] ja ülalpool [[polaarjoon]]t. Mõne [[Eesti]]s kasvava liigi levila ulatub [[Arktika]]sse, samuti üsna kaugele lõunasse – [[Pürenee poolsaar]]eni ja [[Põhja-Aafrika]]sse.

Lubjarikkamate muldade ja merelisema kliimaga Lääne-Eestis on käpalisi rohkem ja tihedamalt kui Ida-Eestis. Suhteliselt orhideevaene on Kõrvemaa.

Järgnev loetelu annab ülevaate käpaliste levikust:

*[[Euraasia]]: 40–60 perekonda
*[[Põhja-Ameerika]]: 20–26 perekonda
*[[Ameerika]] troopika: 212–250 perekonda
*[[Aafrika]] troopika: 230–270 perekonda
*[[Aasia]] troopika: 260–300 perekonda
*[[Okeaania]]: 50–70 perekonda.

&lt;gallery&gt;
Pilt:Soo- neiuvaip (Epipactis palustris).jpg|[[Soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris'') Osmussaarel
Pilt:Aganisia cyanea Orchi 03.jpg|''[[Aganisia cyanea]]''
Pilt:Rainforestorchid.jpg|Käpaline kasvamas [[Sumatra]] [[vihmamets]]as
&lt;/gallery&gt;

== Kasvukohad ==
Eestis kasvavate käpaliste kasvukohanõuded on erinevad. Peamised mõjutajad on kasvukoha niiskus, varjulisus ning mulla happesus. Lagedates või hõredalt puudega kaetud [[madalsoo]]des, eriti allikalise toituvusega, kasvavad [[täpiline sõrmkäpp]] ja [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kärbesõis]], [[Russowi sõrmkäpp]], [[harilik käoraamat]] ning [[soo-neiuvaip]]. Lääne-Eesti madalsood on käpaliste poolest suhteliselt rikkad. Nimetatutele lisanduvad sageli veel [[kahelehine käokeel]], [[kuradi-sõrmkäpp]] ja [[vööthuul-sõrmkäpp]] ning [[suur käopõll]]. [[Lodu]]des, [[lodumets]]ades ja [[soo]]des võib mõnikord leida [[ainulehine sookäpp|ainulehist sookäppa]]. Lagedatel turbasamblastel [[kõrgsoo]]del on käpalisi vähe või pole üldse. Sealse happelise keskkonnaga on kohanenud tilluke [[harilik sookäpp]]. Mõnikord võib seal kasvada ka [[soohiilakas]].

Ka [[puisniit|puisniidud]] on käpaliste poolest liigirikkad. Seal kasvavad Eesti suurimate õitega käpalised – [[kaunis kuldking]] ning [[valge tolmpea|valge]] ja [[punane tolmpea]]. Saaremaa kuivadel puisniitudel kasvab haruldus – [[arukäpp]]. Suurem osa puisniitude käpalistest suudab kasvada ka [[mets]]as.

Metsas kasvavad Eesti orhideedest neli liiki: samblastes [[palumetsad]]es [[roomav öövilge]], hämaras kuusikus [[pruunikas pesajuur]], [[väike käopõll]] ja väga haruldane [[lehitu pisikäpp]]. Lageraiete puhul need liigid hukkuvad. Kõik käpalised on keskkonnamuutuste suhtes väga tundlikud.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

== Väliskuju ==
===Juur===
Tavaliselt on taime [[seeme]] varustatud toitekoega, mille energiavarudest piisab esimeste lehtede arenguks. Orhideeseeme on toitekoeta, seepärast on juure ning tavaliselt alles mõne aasta pärast maapealse [[võsu]] moodustumine üsna keerukas protsess. Seemne idanemiseks on vajalik sobiva [[Sümbioos|sümbiontseene]] olemasolu. Seenel suudab lagundada orgaanilist ainet ja teha see taimele omastatavaks. Sellest saadava energia arvelt areneb juur. Läheb veel aastaid esimese õitsemiseni. Seen jääb juurerakkudesse kogu taime eluks. Ainult üksikud liigid suudavad täiskasvanult toituda täiesti iseseisvalt.

Õitsemise ajaks on juurealgest kujunenud täiskasvanud [[risoom]] või [[mugul]]. Risoom võib olla paljude juurtega, mugulad aga sõrmjalt lõhestunud või lõhestumata. Juuremugulaid on tavaliselt kaks – vanema (eelmise aasta) mugula varuainete arvel toimub noore taime kasv ja õitsemine, nooremasse mugulasse kogub taim varuaineid järgmiseks aastaks. Käpaliste juured on tavaliselt juurekarvakesteta ja kaetud [[mükoriisa]]ga. Troopilistel orhideedel esineb sageli ka [[õhujuur]]i.

===Lehed ja varred===
Käpalistel on [[lihtleht|lihtlehed]]. Varre külge kinnituvad lehed vahelduvalt või on koondunud varre alusel rosetiks. Lehed on enamasti [[leheroots|rootsutud]]. [[Leherood|Roodumine]] oleneb väga palju lehe kujust. Tavaliselt on käpaliste lehed [[rööproodne leht|rööp]]- või [[kaarroodne leht|kaarroodsed]], nagu üheiduleheliste taimede puhul tavaline, kuid võib esineda ka [[võrkroodne leht|võrkroodseid lehti]].&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

Muguljate juurtega liikidel on üks [[vars]]. Risoomiga liikide puhul võib risoomil tekkida rohkem kui üks vars.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;

===Õied===
Orhideeõite kuus õiekattelehte, neist kolm välimises ringis (analoogselt [[tuppleht]]edele), kolm sisemises (analoogselt [[kroonleht]]edele), on sageli kõik kroonjalt värvunud. Nii pole värvuse ega ka tavaliselt kuju järgi tupp- ja kroonlehti võimalik eristada ning õigem oleks kasutada ühist nimetust õiekattelehed, vastavalt siis välimised ja sisemised. Sellist õiekattetüüpi nimetatakse [[perigoon]]iks. Üks sisemistest õiekattelehtedest, [[Huul (botaanika)|huul]], on teistest suuruselt ja kujult, sageli ka värvuselt erinev ning suunatud tavaliselt alla, mõnel liigil ka üles. Õiepungas asetseb huul üleval, õie avanedes aga keerdub olenevalt õisiku tüübist kas [[sigimik]] või [[õieraag]] 180° võrra ning huul asetub allapoole. Nii moodustub &quot;maandumisrada&quot; tolmeldavatele putukatele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ctu.edu.vn/~dvxe/Hoa%20Lan/Doc%20on%20web/Orchid%20Anatomy.htm|pealkiri=Anatomy of an Orchid Flower|väljaanne=|aeg=|vaadatud=21.01.2018|arhiivimisaeg=2018-01-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180121071815/https://www.ctu.edu.vn/~dvxe/Hoa%20Lan/Doc%20on%20web/Orchid%20Anatomy.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Tolmukas|Tolmukaid]] on üks või kaks. Nad on [[emakas (botaanika)|emakaga]] kokku kasvanud, moodustades omapärase organi [[günosteemium]]i. Kahetolmukaliste õite puhul on üks kolmest tolmukast muundunud kõlutolmukaks ([[staminoodid|staminoodiks]]) ja kaotanud oma esialgse funktsiooni. Ühetolmukalistel liikidel on staminoodideks muunudnud kaks tolmukat. Kahetolmukalistel õitel on [[õietolm]] teradena ning putukad tolmeldavad neid nagu enamikul [[Putuktolmlemine|putuktolmlejatel]] – putukas määrdub õietolmuga ja kannab seda teiste taimede õitele. Ühetolmukaliste õitega taimede puhul on olukord keerukam ning omane ainult orhideedele – õietolm on kleepunud piklikele moodustistele, [[polliinium]]idele. Polliiniumidel on ühes otsas varreke (jalake), varrekese teine ots on kleepuv, kas erilise kettakujulise või pikliku alusega või liimja limapiisakesega. Kogu seda kurikat meenutavat moodustist: polliinium, varreke ja kleepuv alus, nimetatakse pollinaariumiks. Neid on tolmukas kaks või neli. Pollinaariumid kleepuvad putuka pea ja suiste külge. Järgnev tolmeldamine toimub nagu kahetolmukaliste õite puhul.&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Johnson|first=S. D.|url=https://link.springer.com/article/10.1007/BF00984105|title=The structure and function of orchid pollinaria|journal=Plant Systematics and Evolution|volume=222|issue=1–4|pages=243–269|last2=Edwards|first2=T. J.|via=SpringerLink}}&lt;/ref&gt;

===Viljad ja seemned===
Orhideeõitel on alumine sigimik. Õitsemise lõpul hakkab viljastatud õie sigimik paisuma ning muutub piklikuks, mõnel liigil ka ümaraks [[kupar|kupraks]]. Kupar avaneb pikilõhedena, mille kaudu pisikesed seemned välja pudenevad. Seemneid on palju, näiteks kuradi-sõrmkäpal on neid igas kupras ligikaudu 6200. Troopilistel liikidel võib üks taim anda miljoneid seemneid. Kergus ja tiibjas kude tillukese [[embrüo]] ümber soodustab seemnete kandumist tuule abil. Orhideeseemned suudavad levida isegi üle viiesaja kilomeetri kaugusele.

==Paljunemine ja levimine==
Käpalised paljunevad seemnetega ja vegetatiivselt. Vegetatiivne paljunemine esineb suuremal või vähemal määral peaaegu kõigil Eestis kasvavatel käpalistel. Juuremugulaga liikidel kasvab mõnikord vana mugula asemele kaks noort juuremugulat ja nii hakkab järgmisel aastal kasvama kaks taime. Risoomiga liikidel suureneb varte arv risoomi harunemisel. Mõnedel liikidel arenevad noored taimed maa-aluste võsundite ehk [[stoolon]]ite tippudes. Omapärane paljunemine lehe serval arenevate [[sigipung]]ade abil esineb harilikul sookäpal.&lt;ref name=&quot;Kull&quot; /&gt;

Käpaliste seemneproduktsioon on väga suur ja ühe taime seemnetoodang võib ulatuda miljonitesse. Käpalised on valdavalt [[putuktolmlemine|putuktolmlejad]], kuid esineb ka lindtolmlejaid ja isetolmlevaid liike. Putukaid meelitab käpaliste õitele nende värvus. Õied lõhnavad putukate jaoks ahvatlevalt toidu ([[nektar]], raibe vms) või vastassoost liigikaaslase järele. Kuna käpaliste õites on ainult üks või kaks tolmukat, siis õietolmu kaotsimineku vältimiseks on see enamasti kokku kleepunud ja sageli varustatud ka kleepkattega. Esimesena õit külastav sobiva suurusega putukas viib kaasa kogu õietolmu. Enamasti tolmeldab kindlat orhideeliiki kindel putukaliik ja õie ehitus vastab täpselt selle putuka kehaehitusele. Õige tolmeldaja meelitatakse õie juurde spetsiifiliste lõhnadega, mis on sageli sarnased putukate liigiomaste [[feromoonid]]ega.&lt;ref name=&quot;Kull&quot; /&gt;

Viljastatud õie sigimikus arenevad arvukad seemned koosnevad nõrgalt arenenud varuaineteta [[idu]]st ja avarast õhuga täidetud võrkjast kestast. Valminud seemned kanduvad tuulega laiali, kuid nendest idanevad vaid üksikud, mis satuvad kokku sobiva seeneniidiga.

Käpalised on [[püsikud|mitmeaastased taimed]] ja nende eluiga on soodsate tingimuste püsimise korral hämmastavalt pikk, isegi sadu aastaid. Keskkonnatingimuste (niiskus- ja valgusrežiim jt) muutumisel võib tasakaal taime ja tema seensümbiondi vahel kaduda ning taim seepärast hukkuda. Hukkumise põhjuseks võivad olla ka [[parasitism|parasiidid]] ja kahjurid ning mitmesugused juhuslikud mõjutused, rääkimata kogu kasvukoha hävimisest.

==Eesti käpalised==
===Liigid===
[[Pilt:Ophrys insectifera flower.jpg|thumb|[[Kärbesõis]] (''Ophrys insectifera'')]]
Siin on loetletud kõik [[Eesti]]s teadaolevalt leiduvad käpalised, mida oli 2015. seisuga kokku 35 [[liik (bioloogia)|liiki]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Loendis on veel [[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina''), mida loeti hävinuks, kuid 2021. aastal tuvastati selle looduses esinemine&lt;ref name=&quot;Leeder-Sõrmkäpp&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608238725/saaremaal-taasavastati-mitu-inimpolve-peidus-olnud-orhideeliik &quot;Saaremaal taasavastati mitu inimpõlve peidus olnud orhideeliik&quot;] ERR, 7. juuni 2021&lt;/ref&gt;. Hiljaaegu on liigistaatus antud [[saaremaa sõrmkäpp|saaremaa sõrmkäpale]] (''Dactylorhiza osiliensis'').&lt;ref name=&quot;orhidee&quot; /&gt;

{{veergude loend|laius=30em|
* [[ainulehine sookäpp|ainulehine soovalk]] (''Malaxis monophyllos'')
* [[arukäpp]] (''Orchis morio'')
* [[balti sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza baltica'')
* [[hall käpp]] (''Orchis militaris'')
* [[harilik käoraamat]] (''Gymnadenia conopsea'')
* [[harilik muguljuur]] (''Herminium monorchis'')
* [[harilik sookäpp]] (''Hammarbya paludosa'')
* [[jumalakäpp]] (''Orchis mascula'')
* [[kahelehine käokeel]] (''Platanthera bifolia'')
* [[kahkjaspunane sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza incarnata'')
* [[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'')
* [[kuradi-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza maculata'')
* [[kõdu-koralljuur]] (''Corallorhiza trifida'')
* [[kärbesõis]] (''Ophrys insectifera'')
* [[laialehine neiuvaip]] (''Epipactis helleborine'')
* [[leeder-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza sambucina'')
* [[lehitu pisikäpp]] (''Epipogium aphyllum'')
* [[lõhnav käoraamat]] (''Gymnadenia odoratissima'')
* [[lääne-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza praetermissa'')
* [[pruunikas pesajuur]] (''Neottia nidus-avis'')
* [[punane tolmpea]] (''Cephalanthera rubra'')
* [[püramiid-koerakäpp]] (''Anacamptis pyramidalis'')
* [[rohekas käokeel]] (''Platanthera chlorantha'')
* [[rohekas õõskeel]] (''Coeloglossum viride'')
* [[roomav öövilge]] (''Goodyera repens'')
* [[Russowi sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza russowii'')
* [[Ruthe sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza ruthei'')
* [[saaremaa sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza osiliensis'')
* [[soohiilakas]] (''Liparis loeselii'')
* [[soo-neiuvaip]] (''Epipactis palustris'')
* [[suur käopõll]] (''Listera ovata'')
* [[tihedaõieline käoraamat]] (''Gymnadenia densiflora'')
* [[tumepunane neiuvaip]] (''Epipactis atrorubens'')
* [[tõmmu käpp]] (''Orchis ustulata'')
* [[valge tolmpea]] (''Cephalanthera longifolia'')
* [[väike käopõll]] (''Listera cordata'')
* [[vööthuul-sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza fuchsii'')
}}
Lisaks kasvab Eestis ka neli '''alamliiki''':
*[[täpiline sõrmkäpp]] – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (''Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta'')
*[[kollakas sõrmkäpp]] – kahkjaspunase sõrmkäpa alamliik (''Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca'')
*[[väikeselehine neiuvaip]] – laialehise neiuvaiba alamliik (''Epipactis helleborine'' subsp. ''orbicularis'') &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rainar Kurbel, Toomas Hirse|url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus04_2018.pdf|pealkiri=Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=10.04.2018|vaadatud=1.12.2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/|pealkiri=Uudistaja 11.04.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=[[Loodusajakiri]]|aeg=11.04.2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180417055904/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-11-04-2018/|arhiivimisaeg=2018-04-17}}&lt;/ref&gt;
*lõuna-jumalakäpp - jumalakäpa alamliik (''Orchis mascula'' subsp. ''speciosa'')&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rainar Kurbel, Toomas Hirse|url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus05_2018.pdf|pealkiri=Lõuna-jumalakäpp, uus orhideetakson Eestis|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=10.05.2018|vaadatud=1.12.2018}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Cypripedium calceolus 03-09.jpg|pisi|[[Kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'')]]

====Oletatavad liigid====
Eestis võimalikud, kuid praegu ühegi teadaoleva leiukohata liigid:
*[[Haldjaking]] (''Calypso bulbosa'') – Eestile lähimad kohad Soomes ja Venemaal
*[[Lutikkäpp]] (''Orchis coriophora'') – Eestis varem esinenud.

=== Eesti liikidega perekonnad ===
{{veergude loend|laius=30em|
* [[Koerakäpp]] (''Anacamptis'')
* [[Tolmpea]] (''Cephalanthera'')
* [[Õõskeel]] (''Coeloglossum'')
* [[Koralljuur]] (''Corallorhiza'')
* [[Kuldking]] (''Cypripedium'')
* [[Sõrmkäpp]] (''Dactylorhiza'')
* [[Neiuvaip]] (''Epipactis'')
* [[Pisikäpp]] (''Epipogium'')
* [[Öövilge]] (''Goodyera'')
* [[Käoraamat]] (''Gymnadenia'')
* [[Muguljuur (perekond)|Muguljuur]] (''Herminium'')
* [[Hiilakas]] (''Liparis'')
* [[Käopõll]] (''Listera'')
* [[Soovalk (perekond)|Soovalk]] (''Malaxis'')
* [[Pesajuur]] (''Neottia'')
* [[Putukõis]] (''Ophrys'')
* [[Käpp (botaanika)]] (''Orchis'')
* [[Käokeel]] (''Platanthera'')
}}

== Vaata ka ==
* [[Eesti käpaliste loend]]
* [[Eesti Orhideekaitse Klubi]]
* [[käpaliste perekondade loend]]

&lt;gallery&gt;
Pilt:Ophrys insectifera Saarland 05.jpg|[[Kärbesõis]] ''Ophrys insectifera''
Pilt:Listera ovata Saarland 04.jpg|[[Suur käopõll]] ''Listera ovata'' 
Pilt:Vanilla fragrans 2.jpg|[[Harilik vanill]] ''Vanilla planifolia''
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Stevens&quot;&gt;Stevens, P. F. (2001 onwards). ''Angiosperm Phylogeny Website'' Version 9, June 2008 [http://www.mobot.org/mobot/research/apweb/welcome.html Mobot.org]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WCSP&quot;&gt;{{cite web|url=http://apps.kew.org/wcsp/|title=WCSP |work= World Checklist of Selected Plant Families|kasutatud 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;onlinelibrary&quot;&gt;[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1523-1739.2006.00573.x/abstract?systemMessage=Wiley+Online+Library+will+be+disrupted+5+Nov+from+10-12+GMT+for+monthly+maintenance Taxonomic exaggeration and its effects on orchid conservation]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Schmeidt&quot;&gt;Olaf Schmeidt. ''Eestimaa orhideed'', Varrak, 1996&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kull&quot;&gt;Tiiu Kull. Taavi Tuulik.''Kodumaa käpalised'' , Tallinn:Digimap OÜ, 2002.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;orhidee&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.orhidee.ee/index.php?id=5 | pealkiri =Eesti orhideed | väljaanne =[[Eesti Orhideekaitse Klubi]] | vaadatud =21.01.2018}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Orchidaceae|Käpalised}}
{{vikitsitaadid|Orhidee}}

[[Kategooria:Käpalised| ]]</text>
      <sha1>2c67fiitttrikhqlamll5nylx58jksm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Masinõppimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>91736</id>
    <revision>
      <id>6173173</id>
      <parentid>6017282</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:59:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14801" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Masinõppimine''' (inglise keeles ''machine learning'') on teadusvaldkond, mille eesmärk on [[disain|välja töötada]] [[empiirilisus|empiiriliste]] andmete põhjal otsuseid ja ennustusi tegevaid [[algoritm]]e.

==Ajalugu==

Masinõpe sai alguse 1950. aastatel, kui Arthur Samuel valmistas [[kabe]]t mängiva [[Arvutiprogramm|programmi]]. Samuel oli üks esimesi, kes kasutas efektiivselt ära heuristilisi otsingumeetodeid ehk ajalise vahega õppimist. 1959. aastal avaldatud Oliver Selfridge artiklist &quot;Pandemoonium&quot; sai [[tehisintellekt]]i valdkonnas klassika. Selfridge'i arhitektuur suutis modelleerida inimesega sarnast seaduspärasuste tuvastust. 1960. aastatel loodi esimene kunstlik närvivõrk – pertseptron. See teisendab sisendi &lt;math&gt;x&lt;/math&gt; (reaalväärtustega vektor) väljundiks &lt;math&gt;f(x)&lt;/math&gt;, mis on tavaline binaarväärtus. Pertseptroni korral on tegu lineaarse klassifitseerijaga. 1970. aastatel arendas [[Ross Quinlan]] välja [[ID3]] algoritmi, mis genereeris otsustuspuu. ID3 on [[C4.5]] algoritmi eelkäija. Järgmistel aastakümnetel tuli välja selgituspõhine õpe ning uuesti hakkasid populaarsust koguma tehislikud närvivõrgud. Järgmisel kahel aastakümnel arendati [[andmekaeve]]t, tekstiõppimist, abistatud õpet, induktiivset loogikaprogrammeerimist ja Bayesi võrkude põhjal õppimist. Viimase kümne aasta jooksul on tekkinud tugivektor-masinad, graafilised mudelid ning palju on arendatud masinõppimist [[robootika]]s ja [[masinnägemine|masinnägemises]].&lt;ref name=&quot;Y6AlX&quot; /&gt;

==Formaalne definitsioon==

[[Tom Michael Mitchell]] on öelnud masinõppimise formaalseks definitsiooniks laialt tsiteeritud lause: &quot;Arvutiprogramm õpib kogemusest E ülesannete klassi T ja tulemuste mõõdu P suhtes, kui selle tulemuslikkus klassi T ülesannetes, nii nagu mõõdetud P kaudu, paraneb kogemusega E.&quot; &lt;ref name=&quot;2xX2o&quot; /&gt;

==Üldistus==

Õppija põhiline eesmärk on teha üldistusi eelneva kogemustehulga põhjal.&lt;ref name=&quot;GPWCO&quot; /&gt; Programmi jaoks tulnud treeningandmed on suvalise tõenäosusjaotusega, kuid programm peab nende andmete põhjal eraldama informatsiooni, mis võimaldaks programmil luua kasulikke vastuseid ja teha üldiseid järeldusi.

==Masinõppimine, andmebaasidest teadmiste avastamine ja andmekaeve==

Neid kolme valdkonda aetakse mõnikord segi, kuna nad kasutavad tihti samu meetodeid ja kattuvad paljuski. Siiski on neil erinevusi:

* Masinõppimine keskendub rohkem treeningandmetes olemasolevate omaduste põhjal ennustuste tegemisele.
* [[Andmekaeve]], mis on [[andmebaas]]idest teadmiste avastamise analüüsi osa, keskendub rohkem andmetest uute omaduste leidmisele.

Andmekaeve kasutab küll masinõppemeetodeid, kuid tihti on nende kasutamisel hoopis teine eesmärk. Samuti kasutatakse õppija täpsuse parandamiseks meetodeid andmekaevest.

==Inimese mõju==

Mõned masinõppesüsteemid proovivad andmeanalüüsi teha inimese [[intuitsioon]]ita, kuid teised süsteemid kasutavad rohkem inimese ja masina koostööd. Inimese intuitsiooni pole võimalik täielikult elimineerida, kuna süsteemi disainija peab täpsustama süsteemile esitatavate andmete kuju ja andmete [[Karakteriseerimine|karakteriseerimiseks]] kasutatavaid mehhanisme.

==Algoritmide tüübid==

Masinõppe algoritmid jaotatakse oodatava tulemuse põhjal kategooriatesse:

* [[Juhendatud masinõpe]] genereerib [[Funktsioon (filosoofia)|funktsiooni]], mis teisendab sisendandmed soovitud väljundandmeteks. Näiteks liigituse probleemis genereerib õppija funktsiooni, mis teisendab sisendvektori klassideks, vaadates funktsiooni sisend- ja väljundnäiteid. Juhendamisega õppel peab masinale olema etteantud märgistatud treeninguandmete kogu, mille põhjal tehakse uusi järeldusi.
* [[Juhendamata masinõpe|Juhendamata masinõppe]] korral proovitakse leida märgistamata andmete kogust uusi struktuure.
* Vähese juhendamisega õppes kasutatakse nii märgistatud kui ka märgistamata andmeid, et luua sobiv funktsioon või klassifitseerija.
* Abistatud õpe on masinõppe ala, mis tegeleb põhiliselt sellega, kuidas õppija peaks keskkonnas käituma, et maksimeerida kumulatiivset tasu. Igal teol on mõju keskkonnale ning keskkond annab tagasiside tasu vormis, mis juhib õppimisalgoritmi.
* Õppima õppimine – programm õpib kogemuse põhjal uue hulga eeldusi, mida kasutatakse selliste sisendite väljundite ennustamisel, milliseid programm pole ise veel kohanud.

==Teooria==
Masinõppe [[algoritm]]ide ja nende jõudluse arvutuslik analüüs on [[Teoreetiline informaatika|teoreetilise informaatika]] üks harusid, mida kutsutakse arvutuslikuks õppeteooriaks. Kuna treeninghulgad on lõplikud ja tulevik on määramatu, ei pruugita õppeteooria algoritmide jõudlust alati õigesti kirjeldada. Algoritmide jõudluse kirjeldamiseks kasutatakse tõenäosuslikke piirdeid.

Peale jõudluse piirete kasutavad arvutusliku õppimise teoreetikud algoritmi ajalist keerukust ja õppimise võimalikkust. Arvutuslikus õppeteoorias on arvutus võimalik ainult siis, kui see saavutatakse polünomiaalse ajaga. On olemas kahte liiki ajalise keerukuse tulemusi. Positiivsed tulemused näitavad, et teatud funktsioonide klasse on võimalik ära õppida polünomiaalse ajaga. Negatiivsed tulemused näitavad, et teatud klasse ei saa ära õppida polünomiaalse ajaga.

==Meetodid==
===Otsustuspuu põhjal õppimine===

[[Otsustuspuu]] põhjal õppimine kasutab ennustava mudelina [[Puu (andmestruktuur)|puu]] andmestruktuuri, mis ennustab soovitud muutuja väärtuse mitmete sisendparameetrite põhjal.

===Assotsiatsioonireeglite õppimine===

Assotsiatsiooni reeglite õppimine on populaarne ja hästi uuritud meetod leidmaks suurtest [[andmebaas]]idest relatsioone eri muutujate vahel. Las &lt;math&gt;I=\{i_1, i_2,\ldots,i_n\}&lt;/math&gt; olla esemete [[hulk]] ja &lt;math&gt;D = \{t_1, t_2,\ldots, t_m\}&lt;/math&gt; olla tehingute hulk. Igal tehingul on oma ID ja sisaldab [[alamhulk]]a &lt;math&gt;I&lt;/math&gt; elementidest. Reegel defineeritakse kui implikatsioonina &lt;math&gt;X \Rightarrow Y&lt;/math&gt;, kus &lt;math&gt;X, Y \subseteq I&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;X \cap Y = \emptyset&lt;/math&gt;. Näiteks kui mõne poe &lt;math&gt;I= \{\mathrm{piim, leib, margariin, liha}\}&lt;/math&gt; ja reegel on &lt;math&gt;\{\mathrm{margariin, leib}\} \Rightarrow \{\mathrm{piim}\}&lt;/math&gt;, tähendab see seda, et kui kliendid ostavad võid ja leiba, ostavad nad ka piima.

===Tehislikud närvivõrgud===

Tehisliku närvivõrgu õppimisalgoritm on algoritm, mis on inspireeritud bioloogiliste närvivõrkude struktuurist ja funktsioonist. Tänapäevased tehislikud närvivõrgustikud on mittelineaarsed statistilised andmemodelleerimise vahendid. Neid kasutatakse keerukate sisendite ja väljundite suhete modelleerimisel, andmetest seaduspärasuste otsimisel või mitmete muutujate ühise tõenäosusjaotuse statistilise struktuuri leidmisel.

===Geneetiline programmeerimine===

Geneetiline programmeerimine on bioloogilisest [[evolutsioon]]ist inspireeritud metodoloogia, mille ülesanne on leida kasutaja poolt defineeritud ülesannetele neid lahendavaid programme. See on geneetiliste algoritmide spetsialiseerumine, kus iga osa on eraldi arvutiprogramm. Geneetiline programmeerimine on masinõppe nipp, mida kasutatakse arvutiprogrammide hulga optimeerimiseks nende suutlikkuse järgi etteantud ülesannet täita. Algselt genereeritakse suvaliselt programmide kogum ning aja möödudes jäävad valikulise protsessi toimel järele ainult parimad.&lt;ref name=&quot;EvaeG&quot; /&gt;

===Induktiivse loogika programmeerimine===

Induktiivse loogika programmeerimine on üks lähenemine reeglite õppimisele, kasutades [[loogiline programmeerimine|loogilise programmeerimise meetodit]] ühtse esindajana andmetele, taustainfole ja [[hüpotees]]idele. Kui ette on antud loogilise [[andmebaas]]ina taustainfo ja hulk andmeid, tuletab induktiivse loogika programmeerimise süsteem hüpotiseeritud loogikaprogrammi, milles on kõik positiivsed ja mitte ühtegi negatiivset näidet.

===Tugivektor-masinad===

[[Tugivektor-masin]]ad on hulk seotud juhendamisega õppe meetodeid, mida kasutatakse klassifikatsiooniks ja regressiooniks. Kui ette on antud hulk treeningandmeid, kus kõik andmed on eraldi kategooriatesse kuuluvatena märgistatud, siis tugivektor-masina treenimisalgoritm ehitab mudeli, mis ennustab, kuhu kategooriasse uus andmetükk kuulub. Tugivektor-masin loob [[hüpertasand]]i või hüpertasandite [[hulk|hulga]] mitmedimensioonilises ruumis.

===Klasterdamine===
[[Pilt:Cluster-2.svg|pisi|Klasteranalüüsi tulemusel kolmeks klastriks eraldatud sisendandmed]]
[[Klasteranalüüs]] või klasterdamine on mõõtmiste hulga eraldamine [[alamhulk]]adeks ehk klastriteks, nii et ühes klastris oleks kõik mõõtmised kuidagi omavahel seotud. Klasterdamine on üks juhendamata õppe meetoditest ja tavaline statistilise andmeanalüüsi meetod.

===Bayesi võrgud===

[[Bayesi võrk]] ehk suunatud atsükliline graafiline mudel on tõenäosuslik graafiline mudel, mis esindab juhuslike muutujate hulka ja nende tingitud sõltumatust suunatud atsüklilise graafi kaudu. Näiteks suudab Bayesi võrk esindada haiguste ja sümptomite vahelist tõenäosuslikke suhteid. Kui ette on antud sümptomid, siis Bayesi võrk suudab välja arvutada eri haiguste olemasolu tõenäosust.

===Abistatud õpe===

Abistatud õpe tegeleb sellega, kuidas õppija või agent peaks keskkonnas tegutsema, et maksimeerida pikas perspektiivis tasu. See algoritm üritab leida strateegia, mis teisendab keskkonna olekud nendeks tegudeks, mida agent peaks sooritama. Abistatud õppes, erinevalt juhendamisega õppest, ei anta ette korrektseid sisend- ja väljundpaare ega parandata vähem kui optimaalset käitumist.

===Regressioonanalüüs===

[[Regressioonanalüüs]] sisaldab eri tehnikaid ja meetodeid, et modelleerida muutujatevahelisi seoseid. Kasutatakse [[lineaarregressioon]]i ja polünomiaalset regressiooni.

==Rakendusvaldkonnad==

Masinõpe on kasutusel järgmistes valdkondades&lt;ref name=&quot;KtfFW&quot; /&gt;:

*[[masinnägemine]]
*süntaktiline mustrituvastus
*[[otsingumootor]]id
*inimkeele analüüs
*meditsiinilised diagnoosid
*[[bioinformaatika]]
*keemiline informaatika
*[[krediitkaardipettus]]te avastamine
*[[aktsiaturg]]ude analüüs
*[[DNA]] järjestuse klassifitseerimine
*kõne- ja käsitsikirjatuvastus
*objektituvastus masinnägemises
*[[arvutimäng]]ud
*[[tarkvaraarendus]]
*adaptiivsed veebilehed
*robootika
*arvutuslik finants
*arvamuse analüüs
*[[go]]

==Tarkvara==

RapidMiner, KNIME, Weka, ODM, Shogun Toolbox, Orange, Apache Mahout, scikit-learn ja SVM-Light on näiteid masinõppe tarkvaraplatvormidest.

Internetis on võimalus masinõpet õppida [[Andrew Ng]] veebikursusel [http://www.ml-class.org ml-class.org], mis põhineb [[Stanfordi ülikool]] kursusel, mille loengumaterjalid on saadaval [http://see.stanford.edu/see/courseinfo.aspx?coll=348ca38a-3a6d-4052-937d-cb017338d7b1 tasuta]. Kursusel kasutatakse GNU Octave'i platvormi.

==Ajakirjad ja konverentsid==

*Machine Learning (ajakiri)
*Journal of Machine Learning Research (ajakiri)
*Neural Computation (ajakiri)
*Journal of Intelligent Systems (ajakiri)
*International Conference on Machine Learning ehk ICML (konverents)
*Neural Information Processing Systems ehk NeurIPS (konverents)

==Vaata ka==
*[[Andmekaeve]]
*[[Stiimulõpe]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Y6AlX&quot;&gt;Raimond J. Mooney, ''CS 391L: Machine learning introduction''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2xX2o&quot;&gt;Mitchell, T. (1997). ''Machine Learning'', McGraw Hill. ISBN 0-07-042807-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GPWCO&quot;&gt;[[Christopher M. Bishop]] (2006) ''Pattern Recognition and Machine Learning'', Springer ISBN 0-387-31073-8.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EvaeG&quot;&gt;Walker, M. (2001). ''Introduction to Genetic Programming''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KtfFW&quot;&gt;Mitchell, T. (2006). ''The Discipline of Machine Learning''&lt;/ref&gt;
}}

==Lisalugemist==
* Sergios Theodoridis, Konstantinos Koutroumbas (2009) &quot;Pattern Recognition&quot;, 4th Edition, Academic Press, ISBN 978-1-59749-272-0.
* Ethem Alpaydın (2004) ''Introduction to Machine Learning (Adaptive Computation and Machine Learning)'', MIT Press, ISBN 0-262-01211-1
* Bing Liu (2007), ''[http://www.cs.uic.edu/~liub/WebMiningBook.html Web Data Mining: Exploring Hyperlinks, Contents and Usage Data].'' Springer, ISBN 3-540-37881-2
* Toby Segaran, ''Programming Collective Intelligence'', O'Reilly ISBN 0-596-52932-5
* [[Ray Solomonoff]], &quot;[http://world.std.com/~rjs/indinf56.pdf An Inductive Inference Machine]&quot;
* Ryszard S. Michalski, Jaime G. Carbonell, Tom M. Mitchell (1983), ''Machine Learning: An Artificial Intelligence Approach'', Tioga Publishing Company, ISBN 0-935382-05-4.
* Ryszard S. Michalski, Jaime G. Carbonell, Tom M. Mitchell (1986), ''Machine Learning: An Artificial Intelligence Approach, Volume II'', Morgan Kaufmann, ISBN 0-934613-00-1.
* Yves Kodratoff, Ryszard S. Michalski (1990), ''Machine Learning: An Artificial Intelligence Approach, Volume III'', Morgan Kaufmann, ISBN 1-55860-119-8.
* Ryszard S. Michalski, George Tecuci (1994), ''Machine Learning: A Multistrategy Approach'', Volume IV, Morgan Kaufmann, ISBN 1-55860-251-8.
* Bishop, C.M. (1995). ''Neural Networks for Pattern Recognition'', Oxford University Press. ISBN 0-19-853864-2.
* Richard O. Duda, Peter E. Hart, David G. Stork (2001) ''Pattern classification'' (2nd edition), Wiley, New York, ISBN 0-471-05669-3.
* Huang T.-M., Kecman V., Kopriva I. (2006), [http://learning-from-data.com Kernel Based Algorithms for Mining Huge Data Sets, Supervised, Semi-supervised, and Unsupervised Learning], Springer-Verlag, Berlin, Heidelberg, 260 pp.&amp;nbsp;96 illus., ISBN 3-540-31681-7.
* KECMAN Vojislav (2001), [http://support-vector.ws Learning and Soft Computing, Support Vector Machines, Neural Networks and Fuzzy Logic Models], The MIT Press, Cambridge, MA, 608 pp., ISBN 0-262-11255-8.
* MacKay, D.J.C. (2003). ''[http://www.inference.phy.cam.ac.uk/mackay/itila/ Information Theory, Inference, and Learning Algorithms]'', Cambridge University Press. ISBN 0-521-64298-1.
* Ian H. Witten and Eibe Frank ''Data Mining: Practical machine learning tools and techniques'' Morgan Kaufmann ISBN 0-12-088407-0.
* Sholom Weiss and Casimir Kulikowski (1991). ''Computer Systems That Learn'', Morgan Kaufmann. ISBN 1-55860-065-5.
* Trevor Hastie, Robert Tibshirani and Jerome Friedman (2001). ''[http://www-stat.stanford.edu/~tibs/ElemStatLearn/ The Elements of Statistical Learning]'', Springer. ISBN 0-387-95284-5.
* Vladimir Vapnik (1998). ''Statistical Learning Theory''. Wiley-Interscience, ISBN 0-471-03003-1.

==Välislingid==
* [http://www.aaai.org/AITopics/html/machine.html Masinõppimine]
* [http://videolectures.net/Top/Computer_Science/Machine_Learning/ Masinõppe e-loengud]
* [http://machinelearning.org/ Rahvusvaheline masinõppeselts]

[[Kategooria:Masinõpe| ]]
[[Kategooria:Robootika]]</text>
      <sha1>bvj9uu03karpni9guci3dbpkjcc6fho</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Blu-ray Disc</title>
    <ns>0</ns>
    <id>94582</id>
    <revision>
      <id>6173134</id>
      <parentid>6170683</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:44:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22328" xml:space="preserve">{{Infokast andmekandja
| nimi = Blu-ray Disc
| logo = Blu-ray Disc.svg
| image =
| caption =
| tüüp = kõrgtihe optiline ketas
| kodeering = [[MPEG-2]], [[H.264|MPEG-4 AVC (H.264)]], ja [[VC-1]]
| mahtuvus = 25 [[bait|GB]] (ühekihiline), 50&amp;nbsp;GB (kahekihiline), 100 GB (kolmekihiline BDXL), 128 GB (neljakihiline BDXL)
| lugemine = 405 nm laser :1×@36&amp;nbsp;[[Mbit/s]] &amp; 2×@72&amp;nbsp;Mbit/s
| kirjutamine =
| standard =
| omanik = [[Blu-ray Disc Association]]
| kasutus = andmete hoiustamine, [[kõrglahutusega video]] ja [[PlayStation 3]] mängud
| mõõtmed = 
| kaal = 
| extended from =
| extended to =
}}

'''Blu-ray-ketas''' ([[inglise keel|inglise]] ''Blu-ray Disc'', lühendatult '''BD''') on [[optiline andmekandja]] ([[andmekandja]] [[optiline ketas|optilisel kettal]]), millelt loetakse ja millele kirjutatakse [[laser]]iga. BD-[[Ketas|kettal]] müüakse muuhulgas ka kõrgtihedat (''high-density'') [[Kõrglahutusega televisioon|kõrglahutusega]] [[video]]t.

Nimi Blu-ray Disc&lt;ref name=&quot;hkBAR&quot; /&gt; viitab sinisele laserkiirele lainepikkusega 405&amp;nbsp;nm ([[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]), mida kasutatakse plaatide lugemiseks ning mis võimaldab salvestada sarnasele andmekandjale vähemalt 6 korda suuremas mahus andmeid kui tavalisele DVD-le, mille puhul kasutatakse 650&amp;nbsp;nm [[Punane|punast]] laserit. Kuna lühema lainepikkusega sinist laserkiirt saab täpsemini ja väiksemasse punkti fookustada, on võimalik andmeid suurema tihedusega salvestada ja lugeda.

==Ajalugu==
BD-ketta disainis elektroonikatootjate ja arvutifirmade grupp BDA (Blu-ray Disc Association), mille liikmed on [[Apple]], [[Dell]], [[Hitachi]], [[HP]], [[JVC]], [[LG Electronics|LG]], [[Mitsubishi]], [[Panasonic]], [[Pioneer Corporation|Pioneer]], [[Philips]], [[Samsung]], [[Sharp]], [[Sony]], TDK, Thomson jt. BD-tehnoloogiat toetab ka Sony Pictures Entertainment. Teistest filmikompaniidest on oma toetust Blu-ray standardile kuulutanud MGM Studios, The Walt Disney Company ja sellele kuuluv Buena Vista Home Entertainment. Peale selle on BDA-ga liitunud 20th Century Fox.

===BD-toodete arendus===
Esimesed BD-ketaste mängijad (BD-ROM-i mängijad) tulid turule [[2006]]. aasta juuni keskel, ehkki märkimisväärset turuosa nad ei saavutanud.&lt;ref name=&quot;xuE3b&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lgkfU&quot; /&gt;
Müügile tulid esimesed filmid BD-kettal 20. juunil 2006&lt;ref name=&quot;vrfBE&quot; /&gt;:

:[[Sony]]
* &quot;[[50 First Dates]]&quot;,
* &quot;[[The Fifth Element]]&quot;,
* &quot;[[Hitch (film)|Hitch]]&quot;,
* &quot;[[House of Flying Daggers]]&quot;,
* &quot;[[Underworld: Evolution]]&quot;,
* &quot;[[xXx]]&quot;
:[[MGM]]
* &quot;[[The Terminator]]&quot;.

Varasem väljalase kasutas [[MPEG-2]] video[[Andmete pakkimine|pakkimist]], mis on sama meetod, mida kasutatakse standardsel [[DVD]]-l. Esimene väljalase kasutab uuemat [[VC-1]] ja [[H.264/MPEG-4 AVC|AVC]] [[koodek]]it, mida tutvustati 2006. aasta septembris.&lt;ref name=&quot;4xsDN&quot; /&gt;
Esimesi filme, mis kasutasid 50&amp;nbsp;GB kahekihilisi plaate, tutvustati 2006. aasta oktoobris.
&lt;ref name=&quot;VOKjB&quot; /&gt;
Esimene ainult helikandja anti välja 2008. aasta märtsis.
&lt;ref name=&quot;ZxAP0&quot; /&gt;

Esimene massidele mõeldud BD-ketta korduvkirjutav seade PC-arvutile oli BWU-100A [[Sony]]lt, mis lasti müüki 18. juulil 2006.&lt;ref name=&quot;kw3lV&quot; /&gt;
See suutis kõrvetada ühekihilisi ja kahekihilisi BD-R-e ning korduvkirjutatavaid BD-RE-sid. Soovituslik jaemüügi hind oli 699 dollarit.

== Tehnoloogia ==
BD-süsteemis kasutatakse andmete lugemiseks ja kirjutamiseks &quot;sinist&quot; laserit lainepikkusega 405&amp;nbsp;nm.
Kuna lainepikkus on lühem võrreldes DVD omaga (650&amp;nbsp;nm), siis võimaldab see 12&amp;nbsp;cm diameetriga plaadile rohkem andmeid salvestada. Väikseim punkt, millele saab laserkiirt fookustada, on piiratud [[difraktsioon]]iga (paindumine ehk ''diffraction'') ning sõltub valguse lainepikkusest ja fokuseerimiseks kasutatavatest läätsedest ning nende numbrilisest apertuurist NA (''numerical aperture''). Vähendades lainepikkust, kasutades suuremat NA-d (0,85 asemel 0,6), kõrgema kvaliteediga kahe läätse süsteemi ning tehes plaadi kattekihi soovimatute optiliste efektide vältimiseks õhemaks, saab laserkiir plaadi pinnal kompaktsemalt fokuseeritud. Niiviisi on plaadi pinnal väiksemad punktid ja tänu sellele mahub DVD-ga sama pindalaga plaadile rohkem informatsiooni. Lisaks täiustatud optikale on BD-ketaste puhul rakendatud uuendused andmete kodeerimises, mis omakorda võimaldab veel rohkem andmeid kettale pakkida.

TDK arendas BD-ketastele välja kõvakatte (''hard-coating'') tehnoloogia, mis annab BD-ketastele parema kriimustuskindluse ja tagab parema andmesäilivuse võrreldes CD- ja DVD-dega.

BDA (Blu-ray Disc Association) on teinud kõikidele tootjatele soovituslikuks teha BD-mängijad tagasiühilduvaks CD- ja DVD-plaatidega.

JVC arendas välja kolme kihi tehnoloogia, mis võimaldab kombineeritud BD/DVD-kettale (''BD/DVD combo disc'') salvestada andmeid nii tavapärases DVD- kui ka HD-vormingus.

=== Piraatlusvastane tehnoloogia ===
[[Pilt:AACS dataflow.svg|pisi|AACS dekrüpteerimise protsess]]
HDCP (''High-bandwidth Digital Content Protection'' ehk kõrgekvaliteetse digitaalse meedia kaitse) eesmärk on takistada krüptimata kõrgekvaliteedilise heli- või videofailide kopeerimist. Et seda tagada, töötati välja kolm süsteemi.
# Kontrollitakse andmekandja ehtsust ja kui andmekandja on piraatkoopia, siis takistatakse andmekandja sisu kättesaamist.
# Andmed krüptitakse, mistõttu läbi DVI (''Digital Visual Interface'') või HDMI (''High-Definition Multimedia Interface'') takistatakse informatsiooni nn pealtkuulamist. See välistab ka võimaluse, et keegi (programm) loeks infot ja edastaks seda muudetud kujul ilma, et saatja seda teaks.
# Kolmandaks meetmeks on lepingu reegleid rikkunud seadme blokeerimine.
Kõigile BD-plaate tootvatele seadmetele lisatakse seade, kuhu peab plaadi paljundamise ajal sisestama riistvaralise turvaelemendi, mis salvestab vesimärgi. Siit tuleneb ka nõue, et kõik BD-seadmed peavad oskama vesimärki lugeda.

AACS kasutab krüptograafiat ja plaadile kantud seerianumbrit ning seadmele antud numbrit. Tänu sellisele lahendusele on võimalik lahtimurtud seadmetel keelata uute väljaantavate plaatide esitamine.

==Regioonikoodid==
[[Pilt:Blu-ray regions with key.png|pisi|400px|rBlu-ray standardi regioonid:&lt;ref name=&quot;YPtmC&quot; /&gt;
&lt;div style=&quot;font-size:110%;&quot;&gt;
{{legend|#ffa208|A/1:  [[Ameerika]] (välja arvatud [[Gröönimaa]]), [[Lõuna-Ameerika]], [[Ida-Aasia]] (välja arvatud [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]) ning [[Kagu-Aasia]].}}
{{legend|#77b830|B/2: [[Aafrika]], Kesk-Ida, [[Edela-Aasia]], Euroopa (välja arvatud [[Valgevene]], Venemaa ja [[Ukraina]]), Austraalia, Uus-Meremaa.}}
{{legend|#ce5dff|C/3: [[Kesk-Aasia]], [[Ida-Aasia]] (ainult Hiina ja [[Mongoolia]]), [[Lõuna-Aasia]], [[Ida-Euroopa]]}}&lt;/div&gt;
]]

BD-ketaste mängijaid, mida müüakse teatud geograafilises asukohas, on mõeldud mängima vaid selle regiooni andmekandjaid. See on tehtud selleks, et tootjal oleks võimalik regiooni põhjal reguleerida sisu, hinda, väljalaskekuupäeva, jne. Blu-ray Disc Association nõuab, et &quot;kõik BD-ketaste mängijad... (ja) BD-lugeriga varustatud arvutid peavad toetama regioonipiiranguid.&quot; Samas pole sisupakkujad kohustatud regioonipiiranguid kasutama. On välja pakutud, et umbes 70% BD-filmikettaid suuremate filmitööstuste poolt on regioonivabad. Seetõttu saab neid filme vaadata igas BD-mängijas, ükskõik, mis regioonis ollakse.

Erinevatel filmitööstushiidudel on erinev regioonipoliitika. USA stuudiotest on [[Paramount Pictures]] ja [[Universal Studios]] kõik filmid välja andnud regioonivabalt. [[Sony Pictures]] ja [[Warner Bros.]] on regioonivabalt välja andnud enamiku filme. [[20th Century Fox]] ja [[MGM]] on välja andnud enamiku oma andmekandjatest regioonipiirangutega.

Blu-ray regioonipoliitika jaguneb järgmiselt:
*Regiooni A kuulub enamik Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikat ning Lõuna-Aasia, lisaks Taiwan, Hongkong, Jaapan ja Korea.
*Regiooni B kuulub enamik Euroopast, Aafrika ja Kagu-Aasia, lisaks Austraalia ja Uus-Meremaa.
*Regiooni C kuuluvad ülejäänud Kesk- ja Lõuna-Aasia riigid. Sinna hulka kuuluvad ka Hiina ja Venemaa Föderatsioon.

Vahetevahel modifitseerivad videotehnika entusiastid BD-mängijaid, et need mängiks plaate kõikidest regioonidest. Juhised selleks on leitavad foorumitest. Nendes kirjeldatakse, kuidas nullida regiooniluger ja teha seadmed multiregionaalseteks. Erinevalt DVD-st on BD-lugeri regioonivabaks tegemine lihtsam, kuna regioonipiiranguid kontrollitakse Blu-ray puhul ainult tarkvaraliselt, mitte riistvaraliselt.

== Füüsiline meedia ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tüüp
! Läbimõõt
! Ühekihilise mahutavus
! Kahekihilise mahutavus
|-
| Standardse ketta suurusega || 12&amp;nbsp;cm || 25&amp;nbsp;[[Gigabait|GB]] / 23 866 [[Mebibait|MiB]] / 25 025 314 816 [[Bait|B]] || 50&amp;nbsp;GB / 47 732 MiB / 50 050 629 632 B
|-
| Miniketta suurusega || &amp;nbsp;8&amp;nbsp;cm || 7,8&amp;nbsp;GB / 7430 MiB / 7 791 181 824 B || 15,6&amp;nbsp;GB / 14 860 MiB / 15 582 363 648 B
|}

===Salvestamise kiirus===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:95%;&quot;
!colspan=&quot;1&quot; rowspan=&quot;2&quot;|Seadme kiirus
!colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;1&quot;|Andmeedastuskiirus
!colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;1&quot;|Teoreetiline aeg ühe BD-ketta kirjutamiseks (minutites)
|-align=&quot;center&quot;
|[[Andmeedastuskiirus#Megabit sekundi kohta|Mbit/s]]||[[Andmeedastuskiirus#Megabyte sekundi kohta|MB/s]]||Ühekihiline||Kahekihiline
|-align=&quot;center&quot;
|1×||36 ||4,5 ||90||180
|-align=&quot;center&quot;
|2×||72 ||9 ||45 ||90
|-align=&quot;center&quot;
|4×||144 ||18 ||22,5 ||45
|-align=&quot;center&quot;
|6×||216 ||27 ||15 ||30
|-align=&quot;center&quot;
|8× ||288 ||36 ||11,25 ||22,5
|-align=&quot;center&quot;
|10× ||360 ||45 ||9 || 18 
|-align=&quot;center&quot;
|12×&lt;ref name=&quot;ASI3D&quot; /&gt;
||432 ||54 ||7,5 ||15
|}

===Variatsioonid===
====Mini-BD-ketas====
Mini-BD-ketas (tuntud ka kui MiniBD ja Mini-ray) on 8&amp;nbsp;cm läbimõõduga ketas, millele saab salvestada ligikaudu 7,5 GB andmeid. Selle eesmärk on sarnane [[MiniDVD]] ja [[MiniCD]] omaga. Mini-BD-versioonid BD-R (ühekordselt salvestatav) ja BD-RE (korduvkirjutatav) töötati välja kasutamiseks väikestes videokaamerates ja teistes väikestes seadmetes.&lt;ref name=&quot;Verbatim_MiniBR&quot; /&gt;

====Korduvkirjutatav BD-ketas====
Korduvkirjutatav BD-ketas viitab kahele optilise ketta formaadile, millele saab salvestada. BD-R-kettale saab salvestada ühe korra, BD-RE kettalt saab kustutada mitu korda ning kirjutada mitu korda. Seni on praktiline maksimumkiirus korduvkirjutavatel BD-ketastel 12×. Suurematel kiirustel tekib liiga palju värisemist, et korralikult lugeda.

Septembrist [[2007]] on olemas väiksem korduvkirjutatav Mini-BD-ketas diameetriga 8&amp;nbsp;cm.&lt;ref name=&quot;Verbatim_MiniBR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;TmVk9&quot; /&gt;

====[[BDXL]]====
[[BDXL]]-vorming toetab 100 GB ja 128 GB ühekordselt kirjutatavaid kettaid&lt;ref name=&quot;bdxlihbd1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bdxlihbd2&quot; /&gt; ja 100 GB korduvkirjutatavaid kettaid äriotstarbeks. See määratleti 2010. aasta juunis.

BD-R 3.0 vormingu spetsifikatsioon (BDXL) kirjeldab BDAV-vormingus mitmekihilist korduvkirjutatavat ketast kiirustega 2× ja 4× ja mahutavusega 100/128 GB, mis kasutab UDF2.5/2.6.&lt;ref name=&quot;rJgPN&quot; /&gt;

BD-RE 4.0 vormingu spetsifikatsioon (BDXL) kirjeldab BDAV-vormingus mitmekihilist korduvkirjutatavat ketast kiirustega 2× ja 4× ja mahutavusega 100 GB, mis kasutab failisüsteemina UDF2.5.&lt;ref name=&quot;7t95J&quot; /&gt;

==Meedia formaadid==
===Video===
[[Kõrglahutus]]ega videot saab salvestada BD-ROM kettale lahutusega kuni 1920×1080 ja 59,94 välja sekundis, kui tehakse ülereaskaneerimist (''Interlaced video''). Alternatiiv on astmeline skaneerimine, mis suudab salvestada kuni 1920×1080 pikslit ja 24 kaadrit sekundis või siis kuni 1280×720 pikslit 59,94 kaadrit sekundis.&lt;ref name=&quot;DC8rW&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Lahutus !! Kaadrite hulk&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; !! Ekraani suhe !! Video formaadi piirangud
|-
| 1920×1080 || 59,94-i || 16:9 || ainult 2D kodeering
|-
| 1920×1080 || 50-i || 16:9 || ainult 2D kodeering
|-
| 1920×1080 || 24-p || 16:9 || &amp;nbsp;
|-
| 1920×1080 || 23,976-p || 16:9 || &amp;nbsp;
|-
| 1440×1080 || 59,94-i || 16:9 (anamorfne) || ainult MPEG-4 AVC / SMPTE VC-1
|-
| 1440×1080 || 50-i || 16:9 (anamorfne) || ainult MPEG-4 AVC / SMPTE VC-1
|-
| 1440×1080 || 24-p || 16:9 (anamorfne) || ainult MPEG-4 AVC / SMPTE VC-1
|-
| 1440×1080 || 23,976-p || 16:9 (anamorfne) || ainult MPEG-4 AVC / SMPTE VC-1
|-
| 1280×720 || 59,94-p || 16:9 || &amp;nbsp;
|-
| 1280×720 || 50-p || 16:9 || &amp;nbsp;
|-
| 1280×720 || 24-p || 16:9 || &amp;nbsp;
|-
| 1280×720 || 23,976-p || 16:9 || &amp;nbsp;
|-
| 720×480 || 59,94-i || 4:3/16:9 (anamorfne) || &amp;nbsp;
|-
| 720×576 || 50-i || 4:3/16:9 (anamorfne) || &amp;nbsp;
|}
Ülerealaotuse puhul (i – ''interlaced'') on toodud kiirus väljades sekundis, muudel juhtudel (p – progressiivne) on tegemist kaadritega sekundis.

==Edasised arendustööd==
[[Pilt:Blu-ray 200GB.png|pisi|200 GB BD-ketta prototüübi pealmine külg]]
Hoolimata sellest, et BD-ketta tehniline kirjeldus on lõplikult kirja pandud, töötavad insenerid selle kallal, et BD-tehnoloogiat edasi arendada. Neljakihilisi kettaid (100&amp;nbsp;GB) on demonstreeritud kasutades modifitseeritud optikat
&lt;ref name=&quot;S8v0K&quot; /&gt; ja standardset muutmata optikat.&lt;ref name=&quot;r44LC&quot; /&gt; 
Hitachi väitis, et selline ketas suudab salvestada 7 tundi 32 Mbit/s videot ([[HDTV]]) või 3 tundi ja 30 minutit 64 Mbit/s videot ([[4K resolution|Cinema 4K]]). 2006. aasta augustis teatas [[TDK]], et nad on suutnud luua prototüübi, mis suudab salvestada 200 GB infot ühe külje peale kasutades kokku kuut kihti, millest igaüks mahutab 33 GB andmeid.&lt;ref name=&quot;TDK200GB_announcement&quot; /&gt;
2007. aasta jaanuaris tutvustas Hitachi 100 GB BD-ketast, mis sisaldab nelja 25 GB kihti.&lt;ref name=&quot;QkZlc&quot; /&gt; Nad väidavad, et erinevalt TDK ja Panasonicu 100 GB ketastest on nende toode loetav ka seni ringluses olevate BD-lugeritega, vajalik on vaid püsivara uuendus.&lt;ref name=&quot;A9rHE&quot; /&gt;
2008. aasta detsembris tutvustas Pioneer 400 GB BD-ketast, mis koosneb 25 kihist ning mille iga kiht on 25 GB. Peale selle väidab Pioneer, et nende lahendus töötab pärast ''firmware'''i uuendust. Nende edasised arendustööd käivad selle kallal, et välja arendada 1 TB BD-ketas ([[2013]]).&lt;ref name=&quot;TDzC6&quot; /&gt;

==3D Blu-ray==
3D-filmide kasvav populaarsus tekitas vajaduse 3D-BD-ketaste järele. Seetõttu organiseeris BDA töörühma, mis kehtestas 3D-filmide ja 3D-televisiooni BD-standardid.
&lt;ref name=&quot;9olEO&quot; /&gt; 17. detsembril 2009 tegi BDA teatavaks 3D-BD-ketaste tehnilise kirjelduse, mis tagab ühildumise praeguste 2D-BD-ketaste mängijatega.&lt;ref name=&quot;I4uA5&quot; /&gt;
 
Sony on välja andnud uuenduse PlayStation 3 konsoolide jaoks, mis võimaldab lugeda 3D-BD-kettaid. Enne seda töötati välja 3D-mängude tugi 21. aprillil 2010.&lt;ref name=&quot;c79BT&quot; /&gt; Seni on müügil umbes 35 3D-ühilduvat PlayStation 3 mängu.&lt;ref name=&quot;GhEvV&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;hkBAR&quot;&gt;(moonutatud kirjapildiga &quot;sinine kiir&quot;, sest värvinimesid ei saa [[Kaubamärk|kaubamärgina]] kaitsta)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xuE3b&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.foxnews.com/story/0,2933,189960,00.html |title=Toshiba Starts Selling HD DVD Players in Japan |accessdate=17.10.2007 |author= |date=31.03.2006 |work=foxnews.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lgkfU&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.pcmag.com/article2/0,2704,1977327,00.asp |title=Samsung Ships the First Blu-ray Player |accessdate=17.10.2007 |author=Dan Costa |date=15.06.2006 |work=pcmag.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vrfBE&quot;&gt;[http://bluray.highdefdigest.com/news/show/Sony/Disc_Announcements/Sony_Rearranges_Blu-ray_Release_Schedule/107 Sony Rearranges Blu-ray Release Schedule] High-Def Digest, 15. juuni 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4xsDN&quot;&gt;[http://bluray.highdefdigest.com/news/show/Warner/Disc_Announcements/Full_Specs_in_for_Warners_Sept_26_Lineup_Studio_to_Go_VC-1_for_Blu-ray/209 Full Specs in for Warner's September 26 Lineup; Studio to Go VC-1 for Blu-ray?] BLU-RAY NEWS, High-Def Digest, 30. august 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VOKjB&quot;&gt;{{Cite web |url=http://bluray.highdefdigest.com/click.html |title=Click: Blu-ray Disc review |accessdate=15.09.2007 |date=10.10.2006 |last=Bracke |first=Peter M. |work=HighDefDigest.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZxAP0&quot;&gt;[http://www.pocket-lint.co.uk/news/news.phtml/15039/16063/Thondheimsolistene-Divertimento-first-blu-ray-album.phtml First Blu-ray Music album released] Pocket Lint, 30. mai 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kw3lV&quot;&gt;[http://news.sel.sony.com/en/press_room/consumer/computer_peripheral/storage_sol_others/release/23478.html Sony Unveils First Blu-Ray Disc Drive Burner] Sony, 18. juuli 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YPtmC&quot;&gt;[http://www.blu-raydisc.com/en/Technical/FAQs/Blu-rayDiscforVideo.html Blu-ray Disc for Video] Vaadatud 14. septembril 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ASI3D&quot;&gt;[http://www.cdfreaks.com/news/20563-pioneer-launches-12x-blu-ray-burner.html Pioneer launches 12x Blu-ray burner]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Verbatim_MiniBR&quot;&gt;[http://www.verbatim.com/news/news_detail.cfm?news_id=26ADC32F-1143-3415-5F8FFB8D7D07B77E Verbatim to Launch World’s First Mini BD Media]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TmVk9&quot;&gt;[http://techon.nikkeibp.co.jp/english/NEWS_EN/20070803/137462/ Hitachi First in Industry to Release Blu-ray Disc Camcorder] Naoki Asakawa, Nikkei Electronics, Nikkei Business Publications, 3. august 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bdxlihbd1&quot;&gt;{{Cite web|url=http://bluray.highdefdigest.com/news/show/Industry_Trends/BDXL/BDXL_Spec_Upgrades_Blu-ray_Storage_to_128GB/4493 |title=BDXL Spec Upgrades Blu-ray Storage to 128GB |accessdate=06.04.2010 |date=06.04.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bdxlihbd2&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.dailytech.com/Bluray+Disc+Association+Unveils+128GB+Specification/article18059.htm |title=Blu-ray Disc Association Unveils 128GB Specification |accessdate=06.04.2010 |date=06.04.2010 |archive-date=1.12.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111201223314/http://www.dailytech.com/Bluray+Disc+Association+Unveils+128GB+Specification/article18059.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rJgPN&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.blu-raydisc.info/format-spec/r3-spec.php |title=R3 Format Specification (BDXL) |author=Blu-ray Disc Association |accessdate=18.06.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7t95J&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.blu-raydisc.info/format-spec/re4-spec.php |title=RE4 Format Specification (BDXL) |author=Blu-ray Disc Association |accessdate=18.06.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DC8rW&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.blu-raydisc.com/Assets/Downloadablefile/2b_bdrom_audiovisualapplication_0305-12955-15269.pdf |format=PDF |title=White paper, Blu-ray Disc Format, 2.B Audio Visual Application Format Specifications for BD-ROM |date=mai 2005 |author=Blu-ray Disc Association |accessdate=30.11.2008 |archive-date=26.03.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090326224610/http://www.blu-raydisc.com/Assets/Downloadablefile/2b_bdrom_audiovisualapplication_0305-12955-15269.pdf |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S8v0K&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.tdk.com/procommon/press/article.asp?site=con&amp;recid=3 |title=TDK Announces 100GB Blue Laser Disc Technology |publisher=TDK |accessdate=27.09.2007 |year=2005 |archiveurl = https://web.archive.org/web/20071106052909/http://www.tdk.com/procommon/press/article.asp?site=con&amp;recid=3 &lt;!-- Bot retrieved archive --&gt; |archivedate=6. november 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r44LC&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.cdrinfo.com/Sections/News/Details.aspx?NewsId=19493 |title=Hitachi Demos Four-Layer Blu-ray Disc Playback |publisher=cdrinfo.xom}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TDK200GB_announcement&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.tdk.com/procommon/press/article.asp?site=con&amp;recid=127 |title=TDK Announces Blue Laser Disc Technology to Support 200&amp;nbsp;GB Capacity |publisher=TDK |accessdate=27.11.2006 |date=31. august 2006 |archiveurl = https://web.archive.org/web/20061216235637/http://www.tdk.com/procommon/press/article.asp?site=con&amp;recid=127 &lt;!-- Bot retrieved archive --&gt; |archivedate=16. detsember 2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QkZlc&quot;&gt;{{Cite web |url=http://techon.nikkeibp.co.jp/english/NEWS_EN/20070111/126348/ |title=Hitachi Demonstrates 4 Layer BD Playback Using 'Standard Drive' |accessdate=06.01.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A9rHE&quot;&gt;[http://www.pcpro.co.uk/news/126871/hitachi-showcases-100gb-bluray-disc.html Hitachi unveils 100&amp;nbsp;GB Blu-ray Disc]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TDzC6&quot;&gt;{{Cite web |url=http://digitimes.com/news/a20081201PD212.html |title=Pioneer showcases 16-layer 400GB optical disc |accessdate=02.12.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9olEO&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.reghardware.co.uk/2009/05/20/bda_taskforce/ |title=Blu-ray brains create 3D taskforce |publisher=reghardware.co.uk |date=20.05.2009 |accessdate=23.05.2009 |archive-date=23.05.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090523141130/http://www.reghardware.co.uk/2009/05/20/bda_taskforce/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I4uA5&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.hd-report.com/2009/12/18/3d-specs-finalized-for-blu-ray-to-hit-market-next-year/ |title=3D specs finalized for Blu-ray, to hit market next year | publisher=HD Report |date=17.12.2009 |accessdate=17.12.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c79BT&quot;&gt;{{cite web|url=http://blog.us.playstation.com/2010/04/21/ps3-3-30-system-software-update/ |title=PS3 goes 3D on 10 June | publisher=PLAYSTATION.BLOG}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GhEvV&quot;&gt;{{cite web|url=http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_3D_PlayStation_3_games|title=3D toega mängude list}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Blu-ray_Disc}}
* [http://www.hughsnews.ca/faqs/authoritative-blu-ray-disc-bd-faq The Authoritative Blu-ray Disc (BD) FAQ] Hugh Bennett
* [http://www.blu-ray.net/ www.blu-ray.net]
* [http://www.oreillynet.com/onjava/blog/2006/05/bluray_is_pissing_me_off_again.html Blu-Ray is pissing me off. Again.]
* [http://www.ghacks.net/2010/06/25/128gb-blu-ray-xl-specification-finalised/ 128Gb Blu-ray XL Specification finalised]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Blu-ray_Disc Blu-ray Disc from Wikipedia english version free encyclopedia]
*[http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_blu-ray.pdf Tallinna Ülikooli õppejõu Andrus Rinde artikkel Blu-ray Disci kohta]
*[https://web.archive.org/web/20100305090428/http://www.videoline.ee:80/et/helper/c-12/ Blu-ray ja HD DVD videoline.ee artikkel] (arhiiviversioon)
*[http://math.ut.ee/~mroos/turve/2006/referaadid/AACS_Referaat_Risko_Ruus.pdf HD-DVD- ja BD-plaatidest varukoopiate tegemine]
*[http://en.wikipedia.org/wiki/HDMI HDMI from Wikipedia]

{{Arvuti}}

[[Kategooria:Optilised andmekandjad]]</text>
      <sha1>ahrro5j7fp6skkbb2n4804i0ih4peaw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:5. august</title>
    <ns>1</ns>
    <id>95070</id>
    <revision>
      <id>6173249</id>
      <parentid>4485962</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T04:28:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <comment>/* välja tõstetud */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="740" xml:space="preserve">{{PäevaValitudSündmusedArtiklis|
päev = 5 |
kuu  = august}}


== Arutelu ==
Siin on halbu linke ka, ja ka need valitud sündmused vajavad toimetamist. 

Ma ei leidnud siit linki [[Kos]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. november 2014, kell 00:32 (EET)

== välja tõstetud ==

 * [[1923]] – [[Mihhail Abakanov]] valiti [[Mustvee]] alevivanemaks.
 * [[1937]] – Riigivanem [[Konstantin Päts]] võttis vastu [[Voka vald (Jõhvi kihelkond)|Voka valla]] esindajad, kes valisid ta aukodanikuks.

--[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 21. september 2016, kell 17:03 (EEST)

 * [[1693]] – [[Dom Perignon]] mõtles välja [[šampanja]] joogi.{{lisa viide|}}</text>
      <sha1>fiu7j4jp6sceqyzyfyih8vbgy0exs86</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Dyskomfort</title>
    <ns>2</ns>
    <id>98437</id>
    <revision>
      <id>6172996</id>
      <parentid>6002673</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:07:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LegalImmigrants</username>
        <id>163312</id>
      </contributor>
      <comment>/* KOOSSEIS */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2588" xml:space="preserve">== DYSKOMFORT ==


Alternatiivset rockmuusikat viljelev bänd Põlvamaalt [[Verioralt]].

03.12.2005 - bändi esimene proov. Kohale on tulnud Karmo Pastak, Sven Adamson, Simo Adamson ja Kalle Kaldoja. Bändile nime pole suudetud veel mõelda. Samuti pole teada, kes laulma hakkab. Simo ja Karmo on ennem teinud Verioral bändi H.O.M.M.
 
11.12.2005 - bändi proovi kutsutakse Siim Kallari. Siimust saab laulja. 

17.12.2005 - esimene esinemine. Toimub üritus &quot;Viluste jõulurock&quot;. Bändil on juba nimi ja esitatakse järgnevad lood: Düskomfort, Ludvigi poeg, Lasteaed ja Terrorist ja lind. Esinevad veel bändid nagu: H.O.M.M., Niet Roken, Vesikana, Männikäbi, Leegitoru, Meloroth, Deadend. 

16.03.2006 - esineti Tartu rockiklubis Rock &amp; Roll, kus esinesid veel: Paha Polly, Kondimootor, Jumpers16, Clumsy Parachuter. 

21.04.2006 - toimus Räpina kultuurimajas &quot;Noorte pidu&quot;, kus astus üles ka Dyskomfort. 

06.05.2006 - esinetakse Leevi Rahvamajas koos Veriora tüdrukute bändiga NIET ROKEN.
 
19.05.2006 - mängiti [[Klassikaraadio]] saates &quot;[[Fantaasia]]&quot; Dyskomfordi pala &quot;Rahvalik düskomfort&quot;, saatejuht: [[Lauri Leis (muusik)|Lauri Leis]]. 

10.06.2006 - Vana Koila Rock vol.2. Esinevad veel: Analysis, Meloroth, Insomnia, Drunken Pillow, Paha Polly, Sunday Club 

23.06.2006 - Toimub Veriora Jaanituli, kus mõned pillilood esitab ka Dyskomfort. Esineb veel ka Niet Roken, samuti mängib tantsuks ans. Projekt Võrust.
 
15.09.2006 - mängitakse [[Klassikaraadio]] saates &quot;[[Fantaasia]]&quot; laulu &quot;Lasteaed&quot;. 

03.11.2006 - toimub Räpina kultuurimajas üritus &quot;Ärgake&quot;. Seal esinesid punkbändid, tuntumatest No Fun ja Zlo. Mingi aeg tekkis seal väike paus sisse, kuna just need mainitud bändid ei olnud veel kohale jõudnud. Laval hakkas esitama Mati Nuude loomingut mingi kohapeal kokkuklopsitud bänd... Siis tekkis meilgi (Siimul, Kallel ja minul) idee, et võiks ise samuti paar lugulaulu mängida. Laenasime Kallega endale kellegilt pillid... Kalle suutis ka kuskilt trummari sebida. Esitusele tulid lood: Ludvigi poeg, Mitšurini 23, Bussijuht Rudolf, Lasteaed ja Tarzan.
 
23.03.2007 - Räpina rahvamajas üritus &quot;Punk.T.Error&quot;. Lisaks Dyskomfordile esinevad järgmised bändid: So Disgusting (Tartu), Psychoterror (Tallinn), Aknool (Tallinn), Know This Notice (Tartu), Varuväljapääs (Tallinn), Hiir.

03.06.2007 - Proovi tuli Triin Küppas. 

04.08.2007 - Külastas Dyskomfort Tartus Forwards stuudiot. Lindistati lugu &quot;kõik ei ole kuld&quot;. 

== KOOSSEIS ==

* '''Artur Nagel''' - vokaal, kitarr
* '''Sven Adamson''' - basskitarr
* '''Karmo Pastak''' - trummid</text>
      <sha1>f1d6ze61mcq3ialqyckegyi5oedswfq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Üldine arutelu</title>
    <ns>4</ns>
    <id>101354</id>
    <revision>
      <id>6173260</id>
      <parentid>6172204</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T06:22:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>K2suvi</username>
        <id>63964</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="101313" xml:space="preserve">__NEWSECTIONLINK__
{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 56
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== Sh ''vs'' Š ==

Kuidas on lood '''Sh'''-ga ja '''Š'''-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST)
: Tuleb kirjutada &quot;Shkumbin&quot;. Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST)
::Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST)
::: Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST)
::::Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST)
::::: KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST)
::::: Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST)
:::::: OKi [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST)
: Nõustun [[Kasutaja:Pikne|Piksega]]. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes &quot;Pjarnu&quot;st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST)
::Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST)
::Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST)
::: &quot;Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis.&quot; Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST)
::::Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu [[Cəlil Məmmədquluzadə]] või [[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]]? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. &quot;Sh&quot; vs &quot;š&quot; puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST)
:::::Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST)
::::::Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse? 
::::::Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. &quot;Sh&quot; või &quot;š&quot; eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see &quot;sh&quot; nii, nagu hääldub eesti keeles &quot;š&quot;, ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud.
::::::Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST)
::::::: &quot;Ilmselt ei hääldu albaania keeles see &quot;sh&quot; nii, nagu hääldub eesti keeles &quot;š&quot;&quot; Muidugi hääldub albaania keele täheühend &quot;sh&quot; nagu &quot;š&quot;, kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks &quot;sh&quot;-d ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST)
::::::::Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi &quot;sh&quot;. :) [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST)

Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda. 

Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST)
:1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST)
::Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin. 
:: Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST)
:::Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et &quot;tuleb ''üldjuhul'' lähtuda keelekorraldajate soovitustest&quot; ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel.  --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST)
:::: Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST)
::::: Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST)
:::::: Jah, nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST)

Ma arvan, et &quot;Shkumbin&quot; on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt &quot;Schkumbin&quot; (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST))
:Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST)
::Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST))

== Severodonetsk - kuidas muuta artikli pealkirja? ==

On artikkel Sjeverjodonetsk. Eesti keeles peaks olema Severodonetsk. Parandasin tekstis ära, aga pealkirja ei oska muuta. {{allkirjata|Tonisarro}}
: vt nt [https://eki.ee/teatmik/ukraina-nimed/ Ukraina nimed]. EKI, 3. aprill 2022 + [http://www.eki.ee/knab/trkr_ukraina.pdf UKRAINA-EESTI TÄHETABEL] [Emakeele Seltsi keeletoimkond on tabelit täpsustanud 1998. a, muutnud 2009. ja 2022. a.] {{allkirjata|Pietadè}}
::Otsingukasti kõrval on &quot;Veel&quot; ja selle all &quot;Teisalda&quot;, aga vaata enne ka [[Arutelu:Sjevjerodonetsk]] (ehk &quot;Sjevjerodonetsk&quot; on siiski õige). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 17:46 (EEST)
::: &quot;Kuigi Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud reeglid annavad tulemuseks nime Sjevjerodonetsk, on keelelist algupära arvestades rööpselt võimalik ka nimi Severodonetsk.&quot; (https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 12:35 (EEST)
::::Keskmine eestlane, olles pikalt vene kultuuri mõju all otsib linna ilmselt nime alt &quot;Severodonetsk&quot;. Varianti &quot;Sjeverjodonetsk&quot; ei oska ta ilmselt esimese hooga kirjutadagi. Esimene variant peaks siis olema otsingus üle kantud teisele variandile. ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 23:18 (EEST))

== Märkuste tegemise viis ==

Kas seda laadi märkused nagu lehel [[Arutelu:Heauskne omandamine]] on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST)
: Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST)
::Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST)
:::Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna &quot;kontseptsioon&quot; vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST)
::::Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST)
::::: Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka.
::::: Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi &quot;heauskne omandamine&quot; kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks &quot;heauskset omandamist ei tuntud&quot;), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST)
::::::Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST)
:::::::Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST)
:::::::::::: Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi. 
:::::::::::: Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav. 
:::::::::::: Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST) 
:::::::::::::Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST)
:::::::::::::::::::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST)
: Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada.
: Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks.
: Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena.
: Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja.
: See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista.
: See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST)
: Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus|reeglite osa]] on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel [[Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa_2#Vikipeedia_artikli_struktuur|e-kursus]] seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST)
:: Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST)
::: Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST)
:::: Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST)

== Vikitsitaadid ==

Meil ei ole kontrolli selle üle, mis Vikitsitaatides toimub, aga kardetavasti seostatakse neid ikkagi Vikipeediaga. Sellepärast ma arvan, et need tsitaadid, mis on tõesti vajalikud, võiksid olla Vikipeedias. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 09:31 (EEST)

:Milles täpselt probleem on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:28 (EEST)
::Igaks juhuks täpsustan. Esiteks on Vikitsitaadid vägagi kontrolli all. Teiseks ei tõsta keegi eestikeelsest Vikipeediast [põhjendamatult] tsitaate sinna üle, kuna eestikeelses Vikipeedias peaaegu polegi mingit tsitaadimaterjali ehk pole midagi, mida saaks sinna üle tõsta. Eestikeelsesse Vikitsitaatide projekti lisatakse tsitaate otse allikatest. Ainuke asi, mida siin näha võib, on mallide lisamine, mis lingivad vastavate tsitaadilehekülgede juurde. Ja selle pärast ei saa ma absoluutselt aru, et mille kohta see teemapüstitus käib. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 21:43 (EEST)
::: Keegi lisas siin hiljuti massiliselt Vikitsitaatide linke. Ma vaatasin mõnda, minu meelest need leheküljed seal olid küll erapoolikud, juhuslikud või siis Vikipeedia artikli sisu asendavad. Meil hakataks kohe protestima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 22:52 (EEST)

::::Neid Vikitsitaatide linke on lisatud juba aastaid. Eestikeelsed Vikitsitaadid on viimase kahe aasta jooksul olnud kõige kiiremini kasvav Vikitsitaatide projekt.
::::Oluline on muidugi arvesse võtta, et Vikitsitaatide projekt korjab hoopis teist laadi sisu, kui Vikipeedia. Poolikuid lehekülgi on seal vähemalt hetkel küll arvukalt, aga no ei ole kuidagi näha, et see Vikipeediat dubleeriks või Vikipeedia selle sisu asendada suudaks/tahaks.
::::Mis puutub nö kontrolli, siis seal on kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kui meil siin eestikeelses Vikipeedias. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 01:03 (EEST)

::::: Mida see tähendab, et on kõrgem? Näiteks oli (mitte tsitaadina) seal öeldud, et Vene Õigeusu Kirik on rašistlik. Vikipeedias ei oleks see võimalik. 
::::: Või näiteks tsüaankaalium. Milleks seal on tsitaat, kus selgitatakse tsüaankaaliumi omadusi. See on ju dubleerimine. 
::::: Missugust sisu on Vikitsitaatide eesmärk korjata? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 13:31 (EEST)
::::::Vaatasin ka Vikitsitaatide juhendit ja jäi ebaselgeks, mis kriteeriumi alusel otsustatakse, nt millised teatud isiku kõigist kirja pandud ja avaldatud lausetest on kõnekad ja väärivad esitamist ja millised mitte. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 16:54 (EEST)

:::::Kui eestikeelne Vikipeedia ägab väga erikvaliteediliste muudatuste ja lausvandalismi all, siis seal teeb valdava osa muudatusi kaks inimest. Seepärast on ka seal kontroll sisu üle märkimisväärselt kõrgem, kuna sellist juhulikku faktorit peaaegu polegi, ning meie siin ei suudaks parimagi tahtmise juures midagi samaväärset siinse sisu osas.
:::::Vikitsitaatide projektis lähenetaks mõistete defineerimisele vähe teisiti ehk nad ei püüagi Vikipeediat dubleerida. Näiteid võib vaadata [[:q:Vikitsitaadid:Nädala teemad|siit]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:32 (EEST)
:::::: Paistab, et nad ei tee seda hästi. Vähemalt nende näidete järgi otsustades. 
:::::: Dubleerimine toimub tsitaatide sisus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:37 (EEST)

::::Ka meil on siin külluses poolikuid artikleid ja arvukalt toimetamist vajavat sisu. Selle põhjal ma ei teeks väiteid, kas midagi tehakse hästi või mitte.
::::Too mõni näide, et kus see tsitaatide sisu saab midagi dubleerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Jaa, selles suhtes on Sul õigus, et mu mulje tekkis üksikute näidete põhjal ning on terviku suhtes arvatavasti ebaõiglane. Aga siiski, Vene Õigeusu Kiriku puhul ei ole heast kontrollist kasu, sest kontrollija ise vajab kontrolli.
::::: Näited dubleerimise kohta on allpool, ja ülalpool ka. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST)

:::::: Ma sirvisin natuke. Siin on tõepoolest täiesti head ja korralikku materjali, võib-olla valdav osa on selline, aga mulle ju hakkasid mõned asjad silma, muidu ma poleks teemat püstitanud. Näiteks tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus, miks see peaks tsitaat olema? See võiks Vikipeedias viidatuna olla. Vene Õigeusu Kirikut oli seal nimetatud rašistlikuks. Asi pole selles, kas mina sellega nõustun, lihtsalt erapooletus vikis ei saa niisugust asja väita. Järelevaataja ise oli selle sinna pannud. Ja tsitaatide valiku kohta võiks ka öelda, et see on erapoolik, vikipeedias tõstetaks kohe kisa. Ma saan muidugi aru, et kuskilt tuleb alustada, aga selline mulje jääb ikka. Ja Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma. See sisu väärib kajastamist, aga seal ei ole midagi kirjanduslikult väärtuslikku ega üldse mingit sõnastust, mida ei võiks muuta, vähemalt minu arvates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 19:08 (EEST)

: Millised tsitaadid on Vikipeedias vajalikud? On küll need tsitaadid küll, mis on muu teksti sees mingis kontekstis, aga selliseid tsitaate me polegi püüdnud ju Vikitsitaatidesse tõsta, ega? Vajalikud ei tohiks olla siin sellised tsitaadid, mis on jäetud artikli lõppu või muu sisu vahele õhku rippuma.
: Ma olen mõelnud, et Vikitsitaatidele linkimisega peaks rohkem piiri pidama. Vikitsitaatidele on niigi lingitud vasakul keelelinkide kohal ning lingi esiletõstmiseks veel teises kohas võiks olla mingi eriline põhjus. Võiks igas artiklis eraldi hinnata, kas sama pealkirjaga Vikitsitaatide artiklis on parasjagu midagi sellist, mille juurde on lugejat mõtet edasi suunata. Vikitsitaatide linke on viimastel aastatel lisanud siia peamiselt või ainult see soomlane, kes alul teguses nime &quot;Risto hot sir&quot; all ja kes ilmub siia nüüd iga natukses aja tagant mõne uue nime all. Kuna ta on neid linke lisanud valimatult, siis võiks tema lisatud lingid minu meelest lihtsalt kõik eemaldada.
: Vikitsitaatide isikuartiklites on sageli pealtnäha üsna juhuslikud väljavõtted kuskilt esseedest või intervjuudest. Muudesse teemaartiklitesse satub seal pahatihti tsitaate, mis ei ütle teema kohta eriti midagi ja mis lihtsalt sisaldavat artikli pealkirjaks olevat sõna. Ma olen paaril korral püüdnud ka Vikitsitaatide üldises arutelus sellele ääri-veeri tähelepanu juhtida. Paistab, et sealsed paar aktiivsemat kasutajat ise samas on oma tööga rahul.
: Iga üksiku kasutaja kontroll Vikitsitaatide sisu üle on või peaks olema minu meelest umbes sama piiratud kui Vikipeediaski. Põhimõtteliselt saab igaüks siit minna ja seal parandusi teha. Iseasi, et enamikul meist pole selleks mahti ja kui ka natukene oleks, siis võib-olla tõesti on seal keerulisem vahele segada tingimustes, kus üks-kaks entusiasti jõuavad kõik oma käe järgi ümber teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2022, kell 22:35 (EEST)
::Vikipeedias on üldse tsitaate vähe. Kui on tegu mõne kuulsa ütlusega, siis võiks tsitaat olla küll. Need ei peagi kontekstist väljas olema. Aga Vikitsitaatides on mõnikord entsüklopeediline sisu antud tsitaadi kujul. Mõnest raamatust või artiklist on nii palju tsitaate, et peaaegu kõik on ümber kirjutatud.  
:: Seda teist kohta, kust link läheb, panevad vist küll vähesed lugejad tähele. Ja see ei teki ka automaatselt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:47 (EEST)

:::Ma ise ei näe, et meil oleks Vikipeedias eriti vaja tsitaate eksponeerida, sest see on kohane ainult väga harvadel juhtudel. Samuti ei ole seda olnud, et meil oleks siit tsitaate sinna migreeritud (juhul, kus tsitaatidel on mingi adekvaatne põhjus vikiartiklis olemiseks). Ehk algsest teemapüstitusest jäi mulje, et Andresele on jäänud mulje, et eestikeelsest Vikipeediast tõstetakse tsitaate Vikitsitaatidesse, kuigi tegelikult pole see kunagi nii olnud.
:::Mis puutub selle projekti seisukorda, siis see on mõneti selline nagu oli eestikeelne Vikipeedia sel hallil ajal, kus peaasjalikult ainult Andres siin toimetas. Kõik oli Andrese nägu, sest polnud mingeid minusuguseid tegelasi, kes oleks vingunud, et &quot;igast maailma tänavast pole vaja artiklit&quot; jne. Kui kaastöölisi on väga vähe, siis on see üsna paratamatu, et vähesed tegijad omavad äärmiselt ulatuslikku kontrolli. Ka varasemaga ei püüdnud ma väita, et see on hea – ma pigem konstateerisin fakti, et nii on (ehk püüdsin ümber lükata Andrese väidet, et seal toimub jumal teab mis ja mingit kontrolli pole).
:::Mis puutub Pikse teemapüstitust, siis seda on lahatud nt '''[[:q:Vikitsitaadid:Üldine arutelu#Teemaartiklid|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 01:12 (EEST)

:Vikitsitaatide põhitegijana lisaksin siiski paar selgitavat märkust.
:'''Esiteks''': valdavalt ei ole tsitaate Vikipeedia artiklitest Vikitsitaatidesse niimoodi üle kantud, et Vikipeediast sisu kustutataks. Ma ei näe ka põhjust siit tsitaate kustutada, kui neid just ebaproportsionaalselt palju pole. Pigem võiks parandada tsitaatide esitust ja viitamist Vikipeedias, nii et tsiteerimisel oleks selge, kes seda ütles ja mispoolest on tema seisukoht kastis esiletõstmiseks piisavalt oluline - Vikitsitaatides on sama teema kohta võimalik esitada palju erinevaid tsitaate, Vikipeedia artiklis üldjuhul ei peaks, seega peab siin valik olema kitsam ja selgem.
:'''Teiseks''': tsitaate on siit Vikitsitaatidesse kopeeritud küll. Ma ei näe, et see oleks suur probleem, kui eri vikiprojektides sisu mingil vähesel määral kattub: ühe lugeja ei satu tingimata teise, eri projektides on kattuval sisuosal erinev eesmärk ja kontekst. Vikipeedia enda artiklites on samuti kattuvat sisu ja see on tihti hädavajalik, et artiklid oleksid kooskõlas ning omavahel seostatud. Tsitaatides on eesmärk koguda autorite ja teemade lehtedele mitmesuguseid tsitaate, nii et nende kogum oleks kõnekam kui üksikud tsitaadid eraldivõetuna. Üldjuhul võiks teemalehe tsitaadid öelda teema kohta midagi olulist, kuid vahel tekib lisaväärtus just eri tsitaatide kõrvutuse või vastandusena, mõnikord aga ka just esinemuse näitena (nt kui asetada kõrvuti erinevused sama teose eri tõlgetes või sama motiivi või teema või sümboli esinemus eri luuletajatel). Need on asjad, mil on lugejate jaoks sisuline väärtus ja mida samas teistes vikiprojektides kuigi hästi esitada ei saa (nt võiks ju kirjutada artiklisse [[Õunapuu]], millised eesti luuletajad on kirjutanud õunapuudest, või artiklisse [[Aurumasin]], milliste romaanide keskmes on aurumasinad, kuid see läheneks originaaluurimusele ja seda materjali sinna ajapikku koguda oleks üsna ebamugav).
:'''Kolmandaks''': igas projektis, kus sisu on mingilgi määral kureeritud, on valik ja esitus paratamatult subjektiivne. Kui on põhilistel kaastöölistel on mingi ühine arusaam sellest, mis peaks olema tehtava töö fookuses - olgu või seepärast, et kõike korraga ei jaksa, kuskilt tuleb alustada -, siis sellest kujuneb projekti kallak. Näiteks on Vikipeedia üldjuhul kaldu teaduse, aga ka muude teaduselähedaste formaalsete distsipliinide poole: terminid võetakse sageli juurast või professionaalsest terminoloogiast, mitte tavakeelest. Vikitsitaadid on sellega võrreldes rohkem tavakeelepõhine projekt. Näiteks on väga vähe tsitaate perekonnast sisalik või sisalikulistest, küll aga räägitakse eri žanrides palju sisalikust üleüldse, taksonit täpsustamata. Ilukirjanduses altkäemaksuks nimetatav ei pruugi vastata juriidilisele definitsioonile (pealegi tehti Eesti õiguses üksvahe vahet altkäemaksul ja pistisel, nüüd jälle ei tehta, aga kirjanduses ei kajastunud see erinevus eriti kuidagi). See tingib teistsuguse märksõnade valiku ja märksõnastiku struktuuri (püüame Wikidata kauda kuidagi Vikipeedias tehtud valikutega seostada, kuid vahel on üsna keeruline). Kallaku näitena võib öelda, et võtsime üsna algusest peale eesmärgiks tegeleda tavapärasest rohkem naisautoritega, kuna Vikitsitaatides on hea võimalus neid esile tõsta ja lugejatele teadvustada (seepärast on naisautorid meil ka iga päev esiküljel); see ei tähenda, et me nt meeste kirjutatud klassikateostega ei tegeleks, vaid et seda me ei tee nii süsteemselt, kuna kõike korraga ei jaksa. See teadlik ja kaalutletud otsus on kahtlemata subjektiivne ning nagu praktika näitab, on aegade jooksul Vikitsitaatidest läbi käinud kaasautoreid, kes lähtusid muudest eelistustest, näiteks poetades igale võimalikule leheküljele soome vanasõna või tsitaadi Paulo Coelholt. Mina isiklikult neid eelistusi ei jaga, ehkki ka Coelho viiteid püüan tasapisi parandada ja mõned soome vanasõnad tõlkisin ära (kõiki ei jõua, liiga palju on).
:'''Neljandaks''': konteksti huvides paar selgitust selle kohta, mis Vikitsitaatides praegu üldse toimub. Kuna hetkel, mil praegused põhitegijad Vikitsitaatidesse jõudsid, oli seal märksõnastik üsna hõre ja segane ning põhiliselt askeldas projektis eesti keelt mitte valdav soomlane, otsustasime alustada kvantitatiivsest arendamisest, mille käigus omakorda selguksid kvalitatiivsed vajadused. Lühidalt öeldes oleme tekitanud massiliselt märksõnu, mille alla saab materjali koguda, mida süstematiseerides kujunevad välja kategooriad ja mille alla kogunevast materjalist selgub, mille kohta üldse on midagi öeldud ja mille kohta pole, millised märksõnad on mõistlik liita ja mida lahku lüüa jne. Hetkeseisuga on eesti Vikitsitaatides [https://et.wikiquote.org/wiki/Eri:Arvandmestik 9681 tsitaadilehte, lehti kokku 15 917, aktiivseid kasutajaid 18]. Tsitaadilehtede arvult oleme keeleversioonide seas praegu 6. kohal. Võrdluseks: 16. veebruar 2013 oli tsitaadilehti 564, keeleversioon 37. kohal; 6. märtsil 2020 oli lehti 1000, 4. oktoobril 2020 tõusime 27. kohale. Plaan (jajah, meil on plaan ja kontroll ja terve rida tehnilisi tööriistu) on jätta 10 000 lehe täitumisel ekstensiivareng tagaplaanile ning hakata tegelema teemade, autorite ja teostega süvitsi, laiendades. Viimased umbes kaks aastat on meil iga päev olnud esilehel uus naisautor, kes on sel päeval sündinud (v.a paar üksikut erandit ja Ukraina sõja esimesed kaks nädalat, kui tõstsime esilehele Ukraina autorid). Selle aluseks on meil potentsiaalsete autorite sünnipäevakalender (mille koostamise käigus on laiendatud oluliselt Wikidata ning korrigeeritud andmeid eesti Vikipeedias). Ühtlasi koostan ma igakuiseid ülevaateid keeleversioonide edetabelist artikliarvu järgi (oleks tore võrrelda mingeid sisuliselt olulisemaid parameetreid, aga neid on keerulisem rehkendada ja neid andmeid teiste versioonide kohta valmiskujul ei ole - nt artikli keskmine pikkus, meeste-naiste osakaal autorite seas, siselinkide keskmine arv artiklites jms). Oleme ka kõigi poliitikate kujundamisel, struktuuri ja sisu puudutavaid otsuseid langetades uurinud, kuidas on need küsimused lahendatud teistes keeleversioonides, ehkki oleme kahetsusväärselt sageli pidanud nentima, et ei olegi, enamikku teisi keeleversioone nii süsteemselt ei arendata, valikute üle ei diskuteerita ja poliitikad koosnevad tihti ebamäärasest viitest Vikipeedia poliitikatele, mis Tsitaatide eripära ei arvesta ja vahel üldse ei rakendu.
:'''Viiendaks''': nagu kõik vikiprojektid, on ka eestikeelsed Vikitsitaadid permanentselt pooleli. See tähendab, et algusest peale on põhimõtteline seisukoht, et nupsakad on okei. Küll nad ajapikku kasvavad. Me peame nende üle arvet, nii nagu ka muude probleemide üle: meil on eraldi peidetud kategooriad täiendamist vajavate, pilte ja definitsioone vajavate, viiteprobleemidega jts artiklite tarvis. Kõigi nende probleemidega ka tegeldakse, ent jõudumööda. Suurem kogus massilist sodi, mis enne 2020. aastat kogunenud oli, on juba koristatud, kuid näiteks halvasti viidatud tsitaatide kontrollimine on väga ajamahukas. Kui kvantitatiivse arenduse etapp peagi läbi saab, asume nende kallale süsteemsemalt. Kui kedagi häirib, et mõne märksõna all leidub üksainus tsitaat, mis tema meelest kuigi palju olulist ei ütle, on tal suurepärane võimalus otsida ja lisada paremaid ja kõnekamaid tekstikohti (soovitavalt koos korraliku viitega, palun). Poolelioleku teine aspekt on, et mitmete autoriartiklite alla on esialgu tõstetud lõigud, mis vajaksid laialijagamist märksõnade vahel, kus need võiksid olla märksa kõnekamad kui isikuartiklis. Alati lihtsalt ei ole artiklit tehes selle jaoks aega. Ka selleni on kavas ajapikku jõuda ja kui see kedagi häirib, tulgu ja hakaku kohe pihta, saame kõik varem õhtale.
:'''Kuuendaks''': nagu võib täheldada igaüks, kes Vikitsitaatide eri keeleversioone vähemalt sirvinudki on, erineb Vikitsitaatide tonaalsus suuresti Vikipeediast, kuid ka eri keeltes omavahel. Nii näiteks on inglise Vikitsitaatides hulgaliselt teemaga sisuliselt seostumatuid ''new age''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ilikke illustratsioone &quot;sügavmõtteliste&quot; allkirjadega, mis meenutavad Laertese isa Poloniuse elutarku mõtteteri &quot;Hamletist&quot;. Eesti Tsitaatides otsustasime poloniaalstiilist ja Laertese isa vaimust teadlikult hoiduda, selle asemel püüame illustreerida artikleid kunstiklassikaga, eelistatavalt naisautoritelt. Vene vikitsitaatides jällegi on kombeks koguda ka aimekirjandusest pärinevaid triviaalseid sedastusi, mis võiksid vabalt olla Vikipeedias refereeritud ja tsitaadina esitamisest tõesti kuigi palju lisaväärtust ei omanda. Siin on oluline vahe, mida Andres ei märganud: kui kaaliumtsüaniidi põhiomadusi kirjeldatakse keemiaõpikus, ei üllata see kedagi ning huvitav oleks vaid teada, millistest keemiaõpikutest on see välja jäetud; kui kaaliumtsüaniidi on nimetatud ilukirjanduses (antud juhul Helen McCloy), tekib selliste tsitaatide koosmõjus laiem üldpilt, eri kirjeldused vastanduvad ja tulemus ütleb üht-teist mitte küll kaaliumtsüaniidi enda, kuid selle kohta, kuidas inimesed seda ainet näevad ja kuidas see nägemus aja jooksul muutunud on. (Selles osas võib tõepoolest ka eri sajandite aimekirjandust võrreldes huvitavaid tulemusi saada, nt reastades jõu, impulsi või massi definitsioone eri sajanditest.) Definitsioonide tonaalsus erineb eesti Vikipeedias tõesti kohati Vikipeedia omast, kuid need ei täida seal ka sama funktsiooni kui Vikipeedias, valdavalt on tegu tavakeele mõistete kirjeldusega, mis lehekülje sisuga haakudes võib olla pigem poeetiline kui terminoloogiline - terminoloogilise lähenemise jaoks sobivad paremini Vikipeedia ja Vikisõnastik, mis tavakeele mõistete eripärase määratlemisega enamasti väga vaeva ei näe. Aga igaüks võib muidugi tulla ja paremad määratlused välja pakkuda.
:'''Seitsmendaks''', ''last and least'': mis puutub [[rašism]]i Vene Õigeusu Kirikus, siis jään ma Andresega eriarvamusele. Minu hinnangul on Vene Õigeusu Kiriku suurim eripära teiste õigeusu kirikutega võrreldes praeguseks, et Venemaa riigikirikuna, mis sisuliselt funktsioneerib riikliku propagandaasutusena, on VÕK võtnud omaks kogu Vene riigis kultiveeritava riikliku ideoloogia, mida viimasel ajal nimetatakse rašismiks, ja mis sisuliselt, nagu nimigi ütleb, on fašismi eripärane vorm. VÕK toetab rašismi retooriliselt, ideoloogiliselt ja mul on mulje, et juba isegi teoloogiliselt (ehkki mul ei ole praegu häid viiteid, enamik rašismi teoloogilisi kultiveerijaid, kellest Läänes räägitakse, ei kuulu kiriku põhivoolu - teoloogia on ajakirjanduse jaoks keerulisevõitu ja põhivool ei ole tavalugejale nii atraktiivne kui ekstsentrikud). Seega on rašismi mainimine VÕKi definitsioonis lugeja jaoks oluline informatsioon. Aga see on muidugi minu seisukoht ja seda ei pea tingimata jagama. Niisuguste eriarvamuste üle arutlemiseks on artikli aruteluleht, nagu Andres arvatavasti kuulnud on.
:'''Kokkuvõtteks''' võib öelda, et eestikeelsetes Vikitstitaatides käiv töö on oluliselt süsteemsem kui enamikus vikiprojektides, mida ma näinud olen (ja ma ikka olen). Valikud on teadlikud ja põhjendatud, isegi kui igaüks kohe esimese hooga ei taipa, mis on põhjendus, ning mõistagi ei pruugi igaüks iga valikuga nõustuda. Aga nagu vikisüsteemis üldiselt kombeks, arutlevad töös ettetulevate valikute üle ja langetavad otsused need, kes on kohal ja tööd teevad, oma kogemuste ja vajaduste põhjal, mitte need, keda kohal ei ole ja kes kaastööd ei tee. Kui lisandub kaastöölisi, kellel on teised vaated, siis võib teema jälle jutuks võtta ja ühiselt teistpidi otsustada. Tavaliselt ei tehta seda siiski mittekaastööliste soovituste alusel, sest kuigi neidki võib kaaluda ja arvesse võtta, ei ole need enamasti samavõrd läbimõeldud ega toetu isiklikule praktilisele püüdlusele midagi ära teha.
:Muide, enamikus Vikitsitaatides (ja veel vähem mujal) ei ole korralikult läbi arutatud, kellele ja milleks Vikitsitaate vaja on. Vikipeedia puhul on sellest mingigi pilt ja WMF on natuke hädapärast vusserdanud ka kasutajamudelitega. Vikitsitaatide kohta pole konkreetseid andmeid kuskilt võtta, kes seda projekti loeb, kus, miks ja mis otstarbel. Eesti omaga on keerulisem, sest kuni polnud sisu, polnud ka lugejaid ega nähtavust veebiotsinguis. Nüüd on mingi loetavus siginenud ja olen ise kohanud paari inimest, kes on öelnud, et nad teavad seda projekti küll ja vahetevahel loevad ka. Üldistuse jaoks on seda veel vähevõitu, ent mingil määral tagasisidet saame, mille alusel seniseid valikuid hinnata. Teiste tsitaadiversioonide arutelusid lapates ei ole ma näinud, et keegi tagasisidet üldse otsikski, veel vähem arvestaks. Nii et midagi meil ikkagi toimib.
:Üldiselt meenutab kogu selle teema algatamine siin küll Hruštšovi-aegset ühiskondlikku arutelu abstraktsionismi üle, kus inimesed, kes olid sellist kunsti põgusalt näinud ja kellele see ei meeldinud, üritasid säherduse õuduse ärakeelamiseks koguda toetust teistelt tublidelt tööinimestelt, kes polnud abstraktsionismi näinud, ei teadnud, mis see on, ega tahtnudki teada, kuid mõistsid selle raevukalt hukka. Äkki üritaks kõigepealt teemaga tutvuda, siis küsida, arutada ja lõpuks käed külge panna? Ehkki muidugi võib ka lähtuda vanasõnast &quot;Kus häda näed laita, seal tule ja laida&quot;, korraldada väikse võiduka nõiajahi ning projekti lõpuks kustutada, ilma selle heaks sõrmegi liigutamata. Ajaloost on selliseidki näiteid küllaga, eks igaüks teeb oma valiku ise. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:47 (EEST)
:P.S. Andres esines siin üsna absolutistlikus vaimus väidetega Vikitsitaatide sisuvaliku kohta. Ma tahaks teada, mis on need põhimõtted, millele toetuvad otsustused nagu &quot;Priit Rohtmets on vaevalt selline inimene, kellelt peaks tsitaate võtma&quot; - mille järgi peaks autoreid valima, et Andres rahul oleks? - või &quot;tänane päeva tsitaat (Lindgrenist ja Schmidtist) on fakti esitus&quot; - nagu igaüks [https://et.wikiquote.org/wiki/Vikitsitaadid:P%C3%A4eva_tsitaadid/2022/juuni/7 siit lugeda võib], on tegu emotsionaalse hüüatuse edastamisega pealtnägija poolt. Meil pole Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti kohtumise kohta praegu ühtki nende endi poolset kirjeldust ning emotsioonide edastamine ei ole üldjuhul Vikipeedia artiklite funktsioon. &quot;Annie, ma nii armastan sind! Kus sa oled olnud kogu mu elu?&quot; nimetamine ümberjutustatavaks faktiks on sama, kui kuulutada, et Underil olid väga pikad sukad, Puhh kukkus pikali ja Vargamäel tehti palju tööd ning vastavate kirjakohtade otsene tsiteerimine on tarbetu. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:57 (EEST)
::Ma ei ole midagi selle kohta öelnud, et siit on midagi Vikitsitaatidesse üle viidud, ma ei tea sellest midagi. Küll aga on siin tsitaate kustutatud selle põhjendusega, et siin pole Vikitsitaadid.
:Ma ei näe ka dubleerimises probleemi, pigem selles, kui siia tsitaate ei lubata. Ja Vikitsitaatide praegust sisu ei saa tõesti Vikipeediaga asendada. Iseküsimus on, mis sisu seal peaks olema.
:Vikitsitaadid on nii mastaapne projekt, et praegune on tilk meres. Loomulikult võivad kirjutajad oma eelistustest lähtuda. Pooleliolek on ka arusaadav. Üks asi veel, mis torkas silma: ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi? 
:Nojah, ma saan nüüd paremini aru, miks see tsüaankaaliumi kirjeldus seal on. Ma ei mõtlegi, et keemiaõpikuid üldse peaks tsiteerima, vaid et teatmed tsüaankaaliumi kohta ei peaks olema Vikitsitaatides.  
:Definitsioonid võivad teistsugused olla küll, aga rašismi koha pealt jään eriarvamusele. Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on. Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon ja seetõttu ei ole minu meelest õige teda niiviisi iseloomustada. Kolmandaks on &quot;rašistlik&quot; ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline. Ka muidugi tsitaatide valik ei tohiks olla tegijate suhtumist näitav, aga ma saan aru, et seda on raske saavutada. 
:Vikitsitaadid on kahtlemata põnev projekt, aga mul ei ole plaanis seal tegutseda ega seda jälgida, sest Vikisõnastik ja ka Vikipeedia paeluvad mind rohkem. Vikitsitaate ma ära kaotada ei taha, aga ma tõesti ehmatasin, kui ma hakkasin vaatama, mis seal on. See on muidugi õigustatud etteheide, et ma asjaga põhjalikult ei tutvunud. 
:Tsiteeritakse tavaliselt tuntud inimesi, kes on ajalukku või kultuuri jälje jätnud, või väga populaarseid inimesi. Või siis kedagi, kes on öelnud midagi väga tabavat või eriskummalist, mis on inimestele muljet avaldanud. Ja sõnastusel peaks olema omaette väärtus. Minu meelest ei ole Priit Rohtmets niisugune inimene, ja ka tema sõnastusel ei ole niisugust väärtust, et tema öeldut ei võiks lihtsalt refereerida.
:AstridLindgreni puhul ei ole tsitaat tema hüüatus (reglemendis on öeldud, et tsiteeritakse ainult kirjapandut), vaid hüüatus koos sellega, mis selle ümber on. Sellel sõnastusel pole niisugust väärtust, et seda ei võiks refereerida. Ma ei näe põhjust, miks see sisu koos hüüatusega ei võiks Vikipeedias sees olla. Muidugi peaksid artiklid ise siis ka põhjalikumad olema. Igatahes on minu meelest siin tsitaadivormi kasutatud ettekäändena fakti esitamiseks. See ongi minu meelest Vikipeedia dubleerimine. Ja tühja sellest, kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias. Mõned ütlevad, et entsüklopeedias ei tohi üksikasju olla. Ma ei ole sellega nõus. 
--[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:09 (EEST)
::Oleme ikka täpsed. Seda, kas mingisse vikiartiklisse mingit tsitaati lubatakse, on ikkagi puhtalt siinsete inimeste otsustada ja see on kogu aeg nii olnud ja on nii ka tulevikus. Selle teema juures ei sõltu asi küll grammigi neist inimestest, kes Vikitsitaatides tegutsevad (ega sellest, kuidas nad seal tegutsevad). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:47 (EEST)
:::Ma adresseerisingi oma jutu siinsetele inimestele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)
::''ookeani teema all on kolm tsitaati, aga ühes neist on ookean armastuse metafoor. Samas armastuse alt seda tsitaati ei leidnud. Kas siis kogutakse teemade või sõnade järgi?'' - Teemade, aga siin tuleb taas kord arvestada nüanssidega: 1) Teemat on raskem üles leida, kui sõna ei ole. St, kui tsitaat on ühe märksõna all või ka teoses, kust teemat otsitakse, siis teist teemat kokku korjates lihtsalt ei leia kohe. 2) Enamasti on kõige praktilisem panna tsitaat kohe kõigi nende teemade alla, kuhu ta minema peaks. Alati ei jõua. Ja alati pole praktiline ka. 3) Mõiste metafoorne kasutus on normaalne kasutusviis. Tuletame meelde, et Tsitaadid on eelkõige tavakeelel põhinev projekt, kuna enamik sealseid allikaid (ilu- ja ajakirjandus) kasutab tavakeelt, erinevalt Vikipeediast, kus domineerivad teaduslikud, tehnilised või vähemalt professionaalsed allikad (nt aiandusest kirjutades eelistab Vikipeedia erialaterminit, aga Vikitsitaatides peab lähtuma sellest, kuhu alla pandud tavakeele mõisteid kasutavad luuletused - seda küsimust Vikipeedias ei ole). See tähendab, et ka metafoorse kasutuse näited iseloomustavad üldlevinud arusaama mõistest (tõik, et ookean on armastuse metafoorina levinud, aga kartul ei ole, ütleb üht-teist nii selle kohta, kuidas me mõtleme armastusest, kui ka selle kohta, kuidas me mõtleme ookeanist (ja kartulist)). 4) Kõiki ühe teema kohta käivaid tsitaate artiklisse panema ei mahu, muidu saab internetis ruum otsa. Ehkki õnneks oleme siiani küll nt inglise Tsitaatide pikimatest artiklitest piisavalt kaugel, nii et esialgu saame lihtsalt koguda ja sortida.
:: ''Vene Õigeusu Kirik on juba ikka päris vana, ja minu meelest pole õige teda iseloomustada selle järgi, mis praegu on.'' - Eesti on ka päris vana, see on tükk maad, mis on tinglikult piiritletud sellel elavate inimeste kultuuri, sh keele järgi. Ja kuidas me seda defineerime? &quot;[[Eesti Vabariik]] on riik Põhja-Euroopas.&quot; Riik mitte kuigi ammu, ja määratlus Põhja-Euroopa järgi on kultuuriliselt vaieldav (st, on küllalt inimesi, kes vaidlevad vastu). [[Raud]] on ka väga vana, aga me defineerime seda elemendina ja raua mõistmine ühena elementaarsetest algainetest on üsna uus. [[Seep|Seebi]] sees on rasvhappesoolad iseenesest alati olnud, kuid arusaam, et millegi seebiks lugemisel on tähtsad just rasvhappesoolad, ei ole kindlasti tuhandeid aastaid vana. Ja nõnda edasi ja edasi. Me defineerime enam-vähem kõike praeguse seisu ja praeguste arusaamade järgi, n-ö laiendatud olevikus. Ja see on õige ja praktiline, sest me kirjutame definitsioone praegu ja meie lugejad elavad samuti praegu.
:: ''Teiseks ei ole kirik oma põhiolemuselt poliitiline organisatsioon'' - Kui kirikul on konkreetsed seisukohad, milline peab olema ühiskond ja inimese koht selles, ning ta ei hoia neid seisukohti salajas, siis ta ju on poliitiline organisatsioon: tal on poliitilised eesmärgid ja ta püüab neid saavutada, mõjutades inimesi vastavalt käituma. See kehtib iga kiriku kohta, mis ei innusta inimesi ülejäänud ühiskonnast ja riigist eralduma (ja seegi on poliitiline valik). Riigikirik on poliitiline veel kitsamalt ja VÕK toimib sisuliselt riigiasutusena, mis kooskõlastab riigiga kogu oma tegevuse ja ideoloogia. Nii Vene riiki kui ka kirikut juhivad endised kolleegid KGB-st. Sellise organisatsiooni võrreldes on praegused Venemaa parlamendis esindatud opositsiooniparteid vähem poliitilised, sest retoorikale vaatamata puudub neil ühiskonnale igasugune mõju ja nad ei ürita seda ka saavutada; kes üritasid, on ära keelatud. VÕK-il, erinevalt teistest kirikutest Venemaal, on poliitiline mõju täiesti olemas ja ta taotleb seda ka aktiivselt.
:: ''Kolmandaks on &quot;rašistlik&quot; ikkagi enam-vähem sõimusõna, igal juhul hinnanguline.'' Enam-vähem. Nagu eespool öeldud, ma ei näe selle kohta praegu kasutusel olevat paremat terminit, mis oleks üheselt arusaadav. Iseasi, et meil (Vikitsitaatides) pole veel artiklit &quot;Rašism&quot;. Aga küll ta tuleb. Teatav hinnangulisus on konkreetsete kaastööliste niikuinii vältimatu. Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun.
:: Ma ikkagi ei saa aru, mis täpselt on see kuulsuse või tuntuse kriteerium, mille järel kedagi tsiteerida tohib. Tuntus on üldiselt väga vaieldav ja erialainimese puhul eriti. (Mul on edukalt õnnestunud jagada valdav osa oma tutvusringkonnast kahe sorti: ühed teavad, kes oli [[Linnart Mäll]], teised, kes on [[Warren Buffett]]. Väga vähesed teavad mõlemat ja neid, kes kumbagi ei tea, ma praktiliselt ei tunne.) Igatahes paistab, et see lävi upitatakse Tsitaatide jaoks märksa kõrgemale kui Vikipeedias, kus Rohtmetsast on artikkel ilusti olemas. Keda peaks kirikuloo teemadel tsiteerima, kui mitte doktorikraadiga kirikuloolast? Milliseid keemikuid tohib keemia teemal tsiteerida, kas ainult nobeliste? Kuidagi veidravõitu on need kriteeriumid, ühtaegu jõulised ja ähmased. Üldiselt ma eelistan küll, kui arutelud Vikitsitaatide sisu üle toimuvad Vikitsitaatides (kas me peaks sealses üldarutelus tõstatama küsimuse mõnede Vikipeedia artikliteemade tähelepanuväärsusest?), aga kui sellised kriteeriumid seal välja pakutakse, siis ma arvatavasti neid ei toeta, kui neid just oluliselt paremini ei põhjendata.
::''kui ainult ei keelata selle sisu esitamist Vikipeedias'' - Kes konkreetselt on seda keelanud? Palun nimi ja aadress või tunnistus, et sa mõtlesid selle õlemehikese ise välja. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:28 (EEST)
:::Noh, mul on teemadest teistsugune arusaam. Ma saan aru, kui ookeani tsitaat jäi kogemata armastuse teema alla panemata. See seletab asja. Võib-olla peaks metafoorid panema eraldi, siis oleks lugejal lihtsam. Aga kui esitus on teemakeskne, siis ei peaks ju tähtis olema, missugust sõna tsitaadis kasutatakse või kas üldse mingit sõna kasutatakse. Ma ei tea, kui tõesti mõni artikkel läheb liiga pikaks, kas siis ei anna seda alateemadeks jaotada? Ja teine asi, mingi struktureeritus oleks ka vajalik, kui artiklid liiga pikaks lähevad. Üks ketserlik mõte veel: ülevaatlikkuse huvides võiks näiteks autori nimi olla kohe tsitaadikobara alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:12 (EEST)
::::Olen ka mõttes nurisenud, et autor ja allikas võiksid olla enne tsitaati. Praegu peab pikemate tsitaatide puhul lõppu kerima, et näha, kas autor üldse huvitab, et siis tagasi üles kerida. Pisiasi, aga siiski... Muidu hea meel, et keegi on lõpuks härjal sarvist haaranud.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 18:32 (EEST)

Jätkan Ehitajale vastamist. Ma nõustun sellega, et mõnikord on mõistlik kaugemat minevikku ignoreerida, aga rašism on ikka üsna hiljutine nähtus. Sa ju ise ka nõustud, et tegu on ikkagi definitsiooniga, kuigi võib-olla vabamas vormis. Igatahes rašism ei ole selle kiriku olemuslik tunnus. Vene Õigeusu Kiriku juhtkond ei astu peaaegu kunagi võimule vastu, erandiks on võib-olla ainult patriarh Tihhoni aeg. Sinodi-aegne  kirik oli peaaegu riiklik ametkond. Jah, arusaamad võivad küll nii muutuda, et ka definitsioonid muutuvad, aga see ei ole see juhtum, muutub ainult kuvand. 

Ma saan aru, et kirikul, ja sellel kirikul on poliitiline roll ja mõju, aga minu meelest ikkagi see pole kiriku, isegi mitte selle kiriku pühiolemus. See võib muidugi väljasseisjale nii paista, kui teda muu ei huvita. Ja kirikut ei saa samastada selle juhtkonnaga. Inimesed ei käi üldiselt kirikus poliitilistel motiividel. Ja kas Vene Õigeusu Kiriku puhul peetakse silmas kõiki Moskva patriarhile alluvaid kirikuid või ainult Venemaa osa? Patriarhaadi Ukraina kirik, mis äsja lahku lõi, oli ju ka selle kiriku osa. Ka Eesti kirik ei ole rašistlik, nii palju kui mina aru saan.{{Allkirjata|Andres}}

Minu meelest on igasugused punktloenditest koosnevad alajaotused stiilis &quot;Tsitaadid&quot;, &quot;ütlused&quot; jms vikiartiklitesse (eriti isikuartiklite juures) põhimõtteliselt sobimatud ja kuuluvad sellisena ainult vikitsitaatidesse. Üksikuid tsitaate võib muidugi siingi esitada, kuid need peavad seljuhul ülejäänud tekstiga selgelt haakuma, mitte olema niisama ruumitäiteks (niisamuti nagu pole vaja korjata artiklitesse hiiglaslikke lingiloendeid igast üksikust artiklist või arvamusloost, mida mingi inimene oma eluajal avaldanud on). - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 8. juuni 2022, kell 19:38 (EEST)
:Olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole tsitaadid üldse vajalikud, sest seisukohti saab ka refeeerida, ja et ideaalis need ei peaks olema punktloendis, vaid konteksti seotud. Mulle tundub, et mõnikord on need siiski nagu &quot;Vaata ka&quot; loendid, millest ei saa lahti, kui artiklit pikemaks ei kirjutata. 
:Korrastatud publikatsioonide loetelud on minu meelest väärtuslikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:58 (EEST)

Rašism on ebamäärase tähendusega sõna. Meie artiklis [[Rašism]] ei ole selle defineerimisega toime tuldud. Esiteks, artikli pealkiri võiks olla pigem &quot;Ukraina sõda&quot;. Igatahes sõimusõnade moodi ebamäärase tähendusega sõnu ei ole minu meelest sobiv kasutada. Võib-olla meil on erapooletusest erinevad arusaamad, aga ma ei näe probleemi. Kuidas Sa siis Ukraina sõda defineeriksid? Siinne definitsioon mulle küll erapoolikusega silma ei hakanud.   

Me vist räägime teineteisest mööda. Ma arvan, et nii Linnart Mäll kui ka Warren Buffett on Priit Rohtmetsast võrreldamatult tuntumad. Ma ei taha üldse öelda, et Rohtmets ei ole pädev või tema arvamusel pole kaalu. Aga tema ütlustel ei ole minu meelest tsitaadiväärtust, vaid ainult refereerimisväärtus. Tsiteerimisväärtuse annab minu meelest kas inimese eriline tähtsus, kuulsus, autoriteet, populaarsus, legendaarsus vms või siis ütluse eriline vorm, meeldejäävus vms. Minu meelest ei ole Rohtmetsal kumbagi. Võib-olla on esimene kitsamas ringis olemas, aga mina igatahes kuulen temast esimest korda. Selles mõttes on Sinu näide tabav. (Mida parem on ütlus, seda vähem tähtis on see, kes seda ütles.) Minu ettekujutus tsitaadikogumikust on niisugune ja minu ootused on sellele vastavad. Aga ma ei välista, et teistsugune kontseptsioon võib end õigustada.  Ma üldse ei arva, et keemia teemal peaks kedagi tsteerima, kui just ei ole öeldud midagi kunstilist või esseistlikku või aforismilaadset. Kirikulooga sama lugu. See, et inimesest on artikkel, on hoopis teine asi. See ei tähenda, et teda peaks tsiteerima hakkama. Ja nõuda minult, et ma mingi täpse kriteeriumi paika paneks, on minu meelest ülekohtune. Ma lihtsalt selgitan oma nägemust ja ootusi.    

Mina ei algatanud Vikitsitaatide teemalist arutelu. Ma ainult vastasin küsimustele. Ma ütlesin lihtsalt, et minu meelest oleks parem, kui  vajalikud tsitaadid oleksid Vikipeedias olemas, sest Vikitsitaadid ei ole Vikipeedia kontrolli all. 

Ma ei ole nagu Pikne, et ma kõike mäletaksin. Aga tsitaatidevastaseid hääli on ühtelugu kuulda, ja neid ka kustutatakse, nii harva, kui neid siis satubki. Ma ei nuta neid hirmsasti taga, sest enamasti need ongi küsitava väärtusega. Kui ei taha, ärge uskuge, arvake pealegi, et olen selle välja mõelnud, mul pole sellest midagi. Ma arvan, et üks tsitaatide vastastest on Minnekon, aga antagu mulle andeks, kui ma eksin. Tema või siis keegi teine nõuab, et oleks tõendatud, et tsitaat on oluline. Hea vähemalt, et niiviisi tõendatud tsitaadidki lubatud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 19:47 (EEST)
:Andres mäletab õigesti. Eraldiseisva tsitaadi (nagu muugi sisu) tähelepanuväärsus peab olema tõendatud, st peab olema sõltumatu allikas, mis selle autori kõikvõimalike muude öeldud/kirjutatud lausete seas esile toob. Sellest lähtuvalt küsisin ka ülal, et mis kriteeriumite alusel Vikitsitaatidesse sisu valitakse. Need ei pea olema samasugused ja sama ranged nagu siin, aga mingit kriteeriumit on ikkagi vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST)
:Ehitajale: kuidas mõista seda: ''&quot;Kui keegi tuleks Vikitsitaatides pakkuma artikli &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; algusse hinnanguvaba definitsiooni, siis väga tõenäoliselt ei oleks ma sellega nõus. Kindlasti on maailmas vikisid (mitte tingimata WMFi hallatavaid), kus sel viisil mõistetav neutraalsus leiaks üleüldise heakskiidu. Aga üle minu laiba, palun.&quot;''? See paistab nagu teadlik neutraalsuse põhimõtte eiramine või neutraalsuse tähenduse ümberdefineerimine, milleks Vikitsitaatidel õigust pole. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view Neutral point of view]: ''&quot;Wikipedia, Wiktionary, Wikibooks, Wikiquote, and Wikinews ... have a strict neutral point of view (NPOV) policy. This policy states that their missions are best served not by advancing or detracting from particular points of view on any given subject, but by trying to present a fair, neutral description of the facts ... This policy exists on all languages of projects that have adopted it.&quot;'' --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 22:13 (EEST)
::Neutraalsust võib mõista mitmeti. Vikipeedias on seda traditsiooniliselt mõistetud lähenemisena, mis põhineb kahel alusel: 1) teaduslik hinnang objektiivsele reaalsusele; 2) valdav ühiskondlik konsensus. Need mõlemad sisaldavad vältimatult hinnangut. See, kui artiklis &quot;Energia&quot; püütakse kasutada värddefinitsiooni, mis kohutava ponnistuse tulemusel püüab kuidagiviisi ühendada füüsika ja reiki arusaamad &quot;energiast&quot;, ei ole neutraalne lähenemine, isegi kui sellega püütakse demonstreerida hinnanguvabadust reiki suhtes. See, kui artiklis &quot;Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)&quot; püütaks definitsiooni mudimise teel võrdsustada reaalsust (üks riik alustas teise suhtes agressiooni) propagandaga (pole mingit sõda, Venemaa tegutseb väga humaanselt ja pealegi ainult enesekaitseks) või kui artiklisse &quot;Krimm&quot; üritatakse sokutada hinnanguvaba definitsiooni, mis jätab poolsaare riikliku kuuluvuse lahtiseks, ei ole neutraalne. Loomulikult on siin omad probleemid: ühiskondlik konsensus, isegi, hegemooniline, on alati mingi konkreetse ühiskonna mingis konkreetses osas, samuti võib esitada küsimusi teaduse ja mitteteaduse täpse piiri ning teaduse kui tunnetusmeetodi piiratuse kohta. Neid probleeme kasutatakse sageli demagoogiaks ära, sel põhineb suur osa Vikipeediat kritiseerivatest artiklitest ajakirjanduses. Aga see ikkagi ei tähenda, et hinnanguvabaduse vigiilehe varjus võiks vikiprojektide sisulise neutraalsuse mõiste ümber kujundada. Et seda vältida, on mõistlik endale teadvustada, et Vikipeedia ja teised vikiprojektid on tõepoolest teatud tähenduses kallutatud ja lähtuvad konkreetsetest hinnangutest. Näiteks seesama eelmainitud teaduspõhisus tähendab eelduslikult hinnangut, et teadus on hea ja kasulik, teaduslike meetoditega saadud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui muud väited ning me täiesti teadlikult prioritiseerime vikiartiklites teaduslikku lähenemist. Ning teaduspõhisuse ühe osana, kuna nii teadus kui ka Vikipeedia vajavad tõhusaks toimimiseks sõna- ja mõttevabadust ning politilist sõltumatust, on Vikipeedial teatav kallak ka demokraatia suunas. Me ei hakka kirjutama artikleid diktatuuridest pelgalt nende endi enesekirjelduste alusel, sest see tähendaks mitte hinnanguvabadust, vaid kallakut, mis oleks vastuolus meie projektide põhikallakute ja hinnangutega, millel põhinevad nende alusväärtused. Näiteks veendumus, et teadusliku väite tõesus peaks põhinema puhtteaduslikel, mitte poliitilistel argumentidel - mistõttu me ei hakka ka nt geneetikale leiutama definitsiooni, mis püüaks hinnanguvabalt hõlmata mh lõssenkistliku arusaama geneetikast, või Rooma impeeriumi artiklis katma võrdväärses mahus Morozovi vaateid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST)

Ma palun andeks, kui olen oma sõnavõtuga kedagi solvanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:04 (EEST)

::Hinnanguks võib lugeda nt seda, et Venemaa on antud konfliktis paha pool ehk mina sain siin Ehitaja kommentaarist aru nõnda, et tema poleks nõus definitsiooniga, mis ignoreeriks asja ühepoolsust ehk Venemaa rünnakut Ukraina suveräänsusele ja inimestele (ehk siis definitsiooniks ei sobiks lihtlabane: &quot;... on Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud relvastatud konflikt, mis sai alguse 24. veebruaril 2022&quot;).
::Mingit ühte selget kriteeriumit on vast sama lihtne tekitada, kui Vikipeedia puhul paika panna, et millal millegist artiklit lubada. Teoorias lihtne, praktikas enam mitte niiväga. Kui keegi on mingit tsitaati kuidagi kõnekaks või oluliseks pidanud, siis küllap kõlbab seda ka Vikitsitaatides eksponeerida. Pigem võib-olla kasulik määratleda, et millisel juhul ja kuidas oleks õigustatud mingite tsitaatide väljaarvamine. Samas on oluline meeles pidada, et eestikeelsed Vikitsitaadid on hetkel ka alles väga väike projekt ja isegi meil eestikeelses Vikipeedias on palju asju puudu või paika panemata, kuigi see on nii 20...25x suurem. Ehk mõni asi võtabki aega.
::Antud teemapüstitus oli algusest peale üsna segane. Kui tegelikult oli mureks see, et vikiartiklitest eemaldatakse kuskil põhjendamatult tsitaate, siis tahaks selle kohta mõnda näidet, kus nii on tehtud. Siis saaks selle üle ka aru pidada. Muidu jääb mulje, et kõik see on põhjustatud mitte reaalsest tegevusest Vikipeedias, vaid ainult teoreetilisest võimalusest, et äkki keegi kunagi nii talitleb. Sellised hüpoteetilised arutelud meid aga küll kuidagi ei aita. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 00:25 (EEST)
::: Mitte tingimata põhjendamatult, vaid põhjendusega, et see sobib paremini Vikitsitaatidesse. Näidet ei oska öelda, aga ma ei ole seda välja mõelnud. Ma selgitan veel teema püstitust: me ei peaks tsitaatide asjus lootma Vikitsitaatidele, vaid panema Vikipeediasse sisse, mida me vajalikuks peame. Ma saan Minnekonist nii aru, et kui mõnes arvestatavas tekstis on seda tsitaati kasutatud, siis on tõendatud, et see tsitaat väärib väljatoomist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 06:23 (EEST)

::::See kõik on ikka väga otseselt ju pseudoteema, kui pole välja tuua mitte ühtegi näidet, kus mingi tsitaat oleks Vikipeediast põhjendamatult välja võetud. On täiesti tõendamata, et see oleks reaalne probleem. Praktikas küll isegi üksikud näited veel tingimata ei tõesta, et esineb miski probleem, sest on suur vahe, kas midagi toimub regulaarselt või on seda esinenud kokku kaks korda, aga siin pole isegi mõnda üksikut näidet, vaid see on puht teoreetiline oletus, et äkki on keegi kunagi midagi sellist teinud. Ehk mis on ikkagi selle teema eesmärk? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 07:08 (EEST)
:::::: Vahe on selles, kas me üldse püüame artiklisse tsitaate panna. Ma arvan, et me ei panegi, arvestusega, et Vikitsitaadid niikuinii teevad seda. Aga kui nüüd lähtuda sellest, et Vikitsitaatides satuvad need imelikku ümbrusse või müra sisse, siis võib-olla tuleks olulised tsitaadid ikkagi Vikipeediasse panna. Igatahes ma hakkasin nüüd tsitaate ja tsitaadiväärilisi ütlusi tähele panema ja neid Vikitsitaatidesse panema. Vikipeediasse on neid ikkagi raskem panna, sest Vikitsitaatides ei oodata nii suurt süstematiseeritust ja kontekstiga seostatust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 10:00 (EEST)

::Praegune nädala artikkel on [[Edgar von Wahl]] ja sealt leiab päris kena hulga tsitaate. Ehk meil leidub neid artikleid küll, kus ka tsitaadid sees ning nii on nagu kogu aeg olnud. Ehk tsitaate on lisatud küll ja vaevalt on keegi ennast siin sellest segada laskunud, et Vikitsitaatide projekt kah eksisteerib. Iseasi pigem see, et kas mingi tsitaadi äratoomine artiklis on mõistlik. Kui ei ole, siis peaks selle niikuinii välja võtma ja seda hoolimata sellest, kas seda on võimalik Vikitsitaatidesse kopeerida või mitte.
::Ei tasu unustada, et Vikitsitaadid on üle kümne aasta olemas olnud. Ehk siin ei näe ma seda, et miks peaks inimesed hakkama kuidagi teistmoodi käituma, kui nad on varem käitunud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 20:21 (EEST)
::: Mina küll hakkan teistmoodi käituma. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:02 (EEST)
::: Huvitav, mida Minnekon sellest artiklist arvab. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 21:07 (EEST)

Mind hämmeldas kogu selle teemapüstituse juures kõige rohkem see veendumus, et ühe projekti üle peaks olema teises projektis &quot;kontroll&quot;. Miks peaks? Absurdne. Tõsi, ka teise projekti sisemiste poliitikate üle pikem arutamine teises projektis on veider mõte. Kogemusi pole, läbimõeldud argumente pole ja tulevased kaastöölised, kes tulevad Vikitsitaatidesse, ei saa ka kogu arutelust iial teada. Tahaks küsida nagu Lindgreni tötskääbused: &quot;Misjaoks sedasi?&quot; Ja Vikitsitaatide oletatava kehva kvaliteedi üle nurisemise seostamine ning lõpuks ka taandamine (kui argumendid üksteise järel ära langevad) tsitaatide kasutamise kokkuleppimata tavadele Vikipeedias ei ole teps mitte vähem jabur. Ma pole märganud, et keegi järjekindlalt tsitaadikuhilaid vikiartiklitest Tsitaatidesse teisaldaks. Minu poolest iseenesest võiks: pelgalt loeteluna esitatult ei seostu niisugused killud ju artikliga. Artikli teksti hõlmatud ja kontekstualiseeritud tsitaatide vastu ei paista siin keegi olevat, seega võiks artiklites sisalduvaid tsitaate pigem selle pilguga üle vaadata (ja varustada korralike allikaviidetega, tsitaadiviidete kvaliteet on Vikipeedias keskeltläbi oluliselt madalam kui Vikitsitaatides, see on üks põhjus, miks ma ise siit tsitaadikimpe üle tassima ei kibele). Aga need kõik on Vikipeedia siseprobleemid, Vikitsitaatidel pole nendega kuigivõrd pistmist. Muide, ka seal on vahel mõistlik tsitaate kontekstualiseerida ja kommenteerida, ainult kommentaarid peavad olema vaoshoitud, sest need ei tohi päris sisu üle dominerida, nii nagu Vikipeediaski ei peaks olema artikleid, mis koosnevad pemaiselt tsitaatidest. Või piltidest. Või mis iganes elementidest, mis ei ole artiklite põhisisu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 17:49 (EEST)

== Eesti aerofotod aastast 1934 ==

Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta.  Oleme [[Vikipeedia:Projekt_Fredrika|Projekt Fredrika]] kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes.

Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes.

Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust.  Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust.

Algse pildikogu jaoks ([https://sls.finna.fi/Collection/sls.SLS+443 SLS443]) olen loonud Commonsis vastava kategooria: [[c:Category:Aerial_photographs_of_Estonia_1934_Collection|Aerial photographs of Estonia 1934 Collection]].

Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse.

# Hullo, Vormsi (Ormsö): [[Hullo|et]], [[:sv:Hullo|sv]], fi, [[:en:Hullo|en]], [[wikidata:Q3451126|wikidata]], [[c:Category:Hullo|commons]]
# Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): [[:et:Kersleti|et]], [[:sv:Kärrslätt|sv]], [[:fi:Kersleti|fi]], [[:en:Kersleti|en]], [[wikidata: Q3462148|wikidata]], commons
# Kurkse (Korkis): [[Kurkse|et]], [[:sv:Korkis, Estland|sv]], fi, [[:en:Kurkse|en]], [[wikidata:Q3451104|wikidata]], [[c:Category:Kurkse|commons]]
# Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): [[Suur-Pakri|et]], [[:sv:Stora Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512711 |wikidata]], [[c:Category:Suur-Pakri|commons]]
# Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): [[Väike-Pakri|et]], [[:sv:Lilla Rågö|sv]], [[:fi:Pakrin saaret|fi]], [[:en:Pakri Islands|en]], [[wikidata:Q3512704|wikidata]], [[c:Category:Väike-Pakri|commons]]
# Vintse (Näsbyn): [[Vintse|et]], [[:sv:Näsbyn, Estland|sv]], fi, [[:en:Vintse|en]], [[wikidata:Q3470849|wikidata]], commons

Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --[[Kasutaja:Robertsilen|Robertsilen]] ([[Kasutaja arutelu:Robertsilen|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST)

:Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST)
::Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST)

== vikipeedia.ee ==

Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? &quot;Selle saidiga ei saa ühendust&quot;. Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)
: Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. [[Eri:Kaastöö/2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED|2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED]] 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)
::Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud ([https://www.ohtuleht.ee/444463/ettevaatust-netis-ndash-metskits-juhatab-hoopis-porno-juurde üks näide]). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST)
::Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST)

== Eesnimede kirjeldused ==

Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks: 

''Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66.

Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda &quot;levinum&quot;.

Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna &quot;elanikku&quot;, sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST)
:Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime [https://www.stat.ee/nimed/Marion Marion], mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST)
::Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada.
:: Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: ''Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi.'' Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST)
::Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST)
:::Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? [[Kasutaja:Metsavend]] on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)
:::: Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka.
:::: See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see &quot;kõige populaarsem&quot; midagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST)

== magistri- või doktoritöö? ==

mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST)

:Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)

== Alaline kõdulink ==

Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud [[Kasutaja:InternetArchiveBot]] ja on mõned viidete lingid märgistanud - &quot;alaline kõdulink&quot; ([[Lingikõdu]]). Näiteks artiklis [[Kasti vasallilinnus]] oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name=&quot;RZHHs&quot;. Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST))
: internetiaadress ei tohi &lt;u&gt;lõppeda&lt;/u&gt; nt kujul '''html{{värvi|punane|,}}''' '''pdf{{värvi|punane|,}}''' — st, koma ('''{{värvi|punane|,}}''') ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST)
:: Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml,]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST)
:: Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html'''{{värvi|punane|&amp;#124;}}''', siis võib see samuti probleeme valmistada&amp;#160;/ esile kutsuda&amp;#160;/ tekitada.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST)
::: Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST)

OK, tänan! ([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST))

== Kas alustad hoopis tõlkimist? ==

Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST)
: Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida  tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist &quot;Võimalda alustada tõlkega...&quot; (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta).
: Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt [[phab:T277473]]). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST)
:: Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas.   
:: Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST)
:::Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST)

Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST)
: itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust  (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST)

== Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud ==

https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel
:Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST)

== Nimede linkimisest infokasti mallis (järg) ==

[[Kasutaja:Andres|Andres]], mis arvad [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_55#Nimede_linkimisest_infokasti_mallis|sellest]]? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:41 (EEST).
:Ma ei paneks nimede linke infokasti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 14:55 (EEST)

== Vikipeedia suvepäevad 2022 ==

Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: [[Vikipeedia:Suvepäevad 2022|Suvepäevad 2022]].  [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST)

== Piltide autoriõigustest ==

Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (''screenshot''); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide ''fair use'' alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... [[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST)
: Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent ''fair use'' ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega.
: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST)
::Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus &quot;Ei&quot;. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST)
:::St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST)
::::Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST)
:::::Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all &quot;© Kõik õigused tagatud&quot;, vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes ''fair use'' põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST)
::::::Tänan selgituse eest. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST)
:::::Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST)
::::::Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis &quot;aga meil on kama&quot;. Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid [[eneseväärikus]]e riismed. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST)

== Täpsustusleheküljed ==

Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST)

:Olen seda siin ka kohanud. 
:Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST)

::Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel.
::Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et &quot;Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina&quot;. See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST)
:::Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST)
: Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis &quot;Täpsustuslehekülgede lingid&quot;, mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST)

== &quot;Kes on fotol?&quot; ==

Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol.
Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. {{allkirjata|Utetall2}}
: Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp &quot;Eesti pildid tuvastamiseks&quot; 8000+ liikmega. Proovi seal.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST)

== Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022 ==

[[:m:Wikimedia CEE Meeting 2022|'''Wikimedia CEE Meeting 2022''']] will take place on October 14-16. It is determined that the ''Wikimedia Eesti'' could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for '''delegate registration''' is '''until August 15''' (2 weeks left).

See also: The newpost on the [https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Arotus%C3%B5tar%C3%B5#Community_delegate_registration_for_Wikimedia_CEE_Meeting_2022 fiu-vro.wikipedia.org]

P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language.

[[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to [[Kasutaja:Dušan Kreheľ|Dušan Kreheľ]] ([[Kasutaja arutelu:Dušan Kreheľ|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

[[File:Kutse Vikipeedia sünnipäevale.png|thumb|Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale]]
Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!&lt;br&gt;

Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu.

Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST)</text>
      <sha1>bigrr337d1yokkrjllgzfc1fkn9kn10</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallink</title>
    <ns>0</ns>
    <id>102125</id>
    <revision>
      <id>6173015</id>
      <parentid>6168722</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:54:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.53.202</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29182" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}}
{{allikad}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi    = AS Tallink Grupp
| logo              = Tallink logo.svg|logosuurus=250px
| asutamisaeg       = 1989
| asutajad          = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]]
| peakorter         = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]]
| valdkonnad        = laevandus
| tooted            = 
| teenused          = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu.
| käive             = 442,934 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-53,3%) (2020)&lt;/small&gt;
| kasum             = -108,501 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-317,5%) (2020)&lt;/small&gt;
| töötajaid         = 4200 &lt;small&gt;{{decrease}}(-42%) (2020)&lt;/small&gt;
| emafirma          = 
| tütarfirmad       = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist.
| lõpetatud         = 
| võrguleht         = http://www.tallink.com&lt;br&gt; http://www.tallink.ee
| märkused          = 
| tegevuskasum      = -92,621 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-223,7%) (2020)&lt;/small&gt;
| vara              = 1,516 mld [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-1,1%) (2020)&lt;/small&gt;
| tüüp              = [[aktsiaselts]]
| börsil            = [[Tallinna börs]]
| piirkond          = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]]
| võtmeisikud       = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees)
| omanik            = [[AS Infortar]]
}}
'''Heinaste on värdjasAS Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa &amp; Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.&lt;ref&gt;[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut &quot;Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut&quot;] Postimees, 30. oktoober 2015&lt;/ref&gt; 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot; /&gt; Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt; Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.&lt;ref&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731 &quot;AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne&quot;]&lt;/ref&gt;

Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].&lt;ref&gt;[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&amp;list=2&amp;currency=EUR&amp;pg=details&amp;tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)&lt;/ref&gt; Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt;. 

Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Tallinki algus ===
[[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri &quot;TALLINK&quot; ja [[korstnamärk]] &quot;tl&quot;.

Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

=== Eminre ===
Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm.

=== Uus kaubamärk Hansatee ===
19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile.

=== Uus juhatus ===
Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

[[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

=== Uus liin ===
13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]].

=== Kiirlaevad ===
1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis.

Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.

=== Stockholmi liin ===
1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

=== Uued laevad ===
Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm.

[[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all.

=== Uued liinid ===
Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes.

Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.

=== Uued kiired parvlaevad ===
[[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]]
Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

[[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]].

2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]].

== Olulisemad majandusnäitajad&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}&lt;/ref&gt; ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!2015
!2016
!2017
!2018
!2019
!2020
|-
|Müügitulu (mln €)
|945
|938
|967
|949,72
|949,12
|442,93
|-
|Ärikasum (mln €)
|103
|71,61
|71,96
|63,77
|75,1
| -92,49
|-
|Puhaskasum (mln €)
|59
|44,1
|46,5
|40,05
|49,72
| -108,31
|-
|Kasum aktsia kohta (€)
|0,09
|0,07
|0,07
|0,06
|0,07
| -0,16
|-
|Varad kokku (mln €)
|1 538,1
|1 539,01
|1 558,6
|1 500,9
|1 532,96
|1 516,2
|-
|Kohustused kokku (mln €)
|
|725,45
|722,32
|643,99
|710,13
|801,87
|-
|Töötajate arv
|6966
|7163
|7406
|7430
|7270
|4200
|-
|Reisijate arv
|
|9 457 522
|9 755 720
|9 756 611
|9 763 210
|3 732 102
|-
|Kaubaveoühikute arv
|
|328 190
|364 296
|384 958
|379 634
|359 811
|}

== Tallink Grupp börsil ==
Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&amp;name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&amp;ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt.

30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks &quot;LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks&quot;] ERR, 12. november 2020&lt;/ref&gt;

Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Suurimad aktsionärid&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&amp;captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&amp;captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}&lt;/ref&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk nr
!Aktsionär
!Osalus 30. juulil 2021
!Osalus 20. aprillil 2021
!Osalus 3. märtsil 2021
|-
|1.
|[[AS Infortar|Infortar]] AS
|39,24%
|39,24%
|39,24%
|-
|2.
|Baltic Cruises Holding, L.P.
|16,1%
|16,1%
|16,1%
|-
|3.
|ING Luxembourg S.A. AIF Account
|6,58%
|6,58%
|6,58%
|-
|4.
|Baltic Cruises Investment L.P.
|5,51%
|5,51%
|5,51%
|-
|5.
|Nordea Bank ABP / Clients FDR
|2,96%{{increase}}
|2,53%{{increase}}
|2,14%
|-
|6.
|Citigroup Venture Capital International G.P
|2,07%
|2,07%
|2,07%
|}

=== IPO ===
Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat.

Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

== Silja Line'i ost ==
2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line.

Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB.

== Saksamaa liini ost ==
2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem.

== Laevastik ==

=== Praegune laevastik ===
:''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] ''
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Märkused
|-
| [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 2017 || align=&quot;Center&quot; | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align=&quot;Center&quot; | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega
|-
| [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2007 || align=&quot;Center&quot; | 2007 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || 
|-
| [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 1993 || align=&quot;Center&quot; | 2016 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal
|-
| [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2009 || align=&quot;Center&quot; | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Victoria I]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2004 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 2013 || Riia–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} ||
|- 
| [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 2000 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align=&quot;Center&quot; | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal
|- 
| [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 1987 || align=&quot;Center&quot; | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align=&quot;Center&quot; | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|}

=== Teistele reederitele renditud laevad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus
|-
| [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2008 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX
|-
| [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2002-2022 || align=&quot;Center&quot; | 40 803 || align=&quot;Center&quot; | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika 
|}

=== Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad ===
Nimekiri ei ole täielik
{| class=&quot;wikitable&quot; 
! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus
|-
| [[Tallink (laev)|Tallink]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1989–1996 || align=&quot;Center&quot; | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal.
|-
| [[Transestonia]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1990–2000 || align=&quot;Center&quot; | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal.
|-
| [[Saint Patrick II]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 1992–1995 || align=&quot;Center&quot; | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus.
|-
| [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 1993–2000 || align=&quot;Center&quot; | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks.
|-
| [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994&lt;br&gt;1998 || align=&quot;Center&quot; | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]].
|-
| [[Balanga Queen]] || align=&quot;Center&quot; | 1968 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]].
|-
| [[Ambassador II]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]].
|-
| [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1996–2007|| align=&quot;Center&quot; | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma.
|-
| [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2001 || align=&quot;Center&quot; | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]].
|-
| [[Normandy]] || align=&quot;Center&quot; | 1981 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]].
|-
| [[Baltic Kristina]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2002 || align=&quot;Center&quot; | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]].
|-
| [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2006 || align=&quot;Center&quot; | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]].
|-
| [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 1999–2006 || align=&quot;Center&quot; | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]].
|-
| Tallink AutoExpress 2 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2007 || align=&quot;Center&quot; | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]].
|-
| Tallink Autoexpress 3 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]].
|-
| Tallink Autoexpress 4 || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]].
|-
| [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1994–2011 || align=&quot;Center&quot; | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal.
|-
| [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1998–2012 || align=&quot;Center&quot; | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS.
|-
| [[Regina Baltica]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2012 || align=&quot;Center&quot; | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale.
|-
| [[Silja Festival]] || align=&quot;Center&quot; | 1986 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2012 || align=&quot;Center&quot; | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le.
|-
| [[Superstar]] || align=&quot;Center&quot; | 2008 || align=&quot;Center&quot; | 2008–2017 || align=&quot;Center&quot; | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp).
|-
| [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]].
|-
| [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line.
|-
| [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2008-2022 || align=&quot;Center&quot; | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]
|}

== Vaata ka ==
*[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel
*[[Tallinki büroohoone]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Tallink}}
* [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht]
* [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee]
* [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid]
* [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu]

{{TallinnaBörs}}

{{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}}

[[Kategooria:Tallink| ]]
[[Kategooria:Laevandusettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti reederid]]
[[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]]</text>
      <sha1>4aokqx1z5zyt5az1sykd5wb03sdl30v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173036</id>
      <parentid>6173015</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:42:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.53.202</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29185" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}}
{{allikad}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi    = AS Tallink Grupp
| logo              = Tallink logo.svg|logosuurus=250px
| asutamisaeg       = 1989
| asutajad          = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]]
| peakorter         = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]]
| valdkonnad        = laevandus
| tooted            = 
| teenused          = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu.
| käive             = 442,934 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-53,3%) (2020)&lt;/small&gt;
| kasum             = -108,501 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-317,5%) (2020)&lt;/small&gt;
| töötajaid         = 4200 &lt;small&gt;{{decrease}}(-42%) (2020)&lt;/small&gt;
| emafirma          = 
| tütarfirmad       = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist.
| lõpetatud         = 
| võrguleht         = http://www.tallink.com&lt;br&gt; http://www.tallink.ee
| märkused          = 
| tegevuskasum      = -92,621 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-223,7%) (2020)&lt;/small&gt;
| vara              = 1,516 mld [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-1,1%) (2020)&lt;/small&gt;
| tüüp              = [[aktsiaselts]]
| börsil            = [[Tallinna börs]]
| piirkond          = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]]
| võtmeisikud       = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees)
| omanik            = [[AS Infortar]]
}}
'''Rene Saar tao mujal pihku Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa &amp; Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.&lt;ref&gt;[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut &quot;Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut&quot;] Postimees, 30. oktoober 2015&lt;/ref&gt; 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot; /&gt; Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt; Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.&lt;ref&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731 &quot;AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne&quot;]&lt;/ref&gt;

Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].&lt;ref&gt;[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&amp;list=2&amp;currency=EUR&amp;pg=details&amp;tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)&lt;/ref&gt; Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt;. 

Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Tallinki algus ===
[[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri &quot;TALLINK&quot; ja [[korstnamärk]] &quot;tl&quot;.

Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

=== Eminre ===
Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm.

=== Uus kaubamärk Hansatee ===
19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile.

=== Uus juhatus ===
Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

[[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

=== Uus liin ===
13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]].

=== Kiirlaevad ===
1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis.

Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.

=== Stockholmi liin ===
1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

=== Uued laevad ===
Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm.

[[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all.

=== Uued liinid ===
Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes.

Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.

=== Uued kiired parvlaevad ===
[[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]]
Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

[[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]].

2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]].

== Olulisemad majandusnäitajad&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}&lt;/ref&gt; ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!2015
!2016
!2017
!2018
!2019
!2020
|-
|Müügitulu (mln €)
|945
|938
|967
|949,72
|949,12
|442,93
|-
|Ärikasum (mln €)
|103
|71,61
|71,96
|63,77
|75,1
| -92,49
|-
|Puhaskasum (mln €)
|59
|44,1
|46,5
|40,05
|49,72
| -108,31
|-
|Kasum aktsia kohta (€)
|0,09
|0,07
|0,07
|0,06
|0,07
| -0,16
|-
|Varad kokku (mln €)
|1 538,1
|1 539,01
|1 558,6
|1 500,9
|1 532,96
|1 516,2
|-
|Kohustused kokku (mln €)
|
|725,45
|722,32
|643,99
|710,13
|801,87
|-
|Töötajate arv
|6966
|7163
|7406
|7430
|7270
|4200
|-
|Reisijate arv
|
|9 457 522
|9 755 720
|9 756 611
|9 763 210
|3 732 102
|-
|Kaubaveoühikute arv
|
|328 190
|364 296
|384 958
|379 634
|359 811
|}

== Tallink Grupp börsil ==
Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&amp;name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&amp;ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt.

30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks &quot;LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks&quot;] ERR, 12. november 2020&lt;/ref&gt;

Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Suurimad aktsionärid&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&amp;captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&amp;captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}&lt;/ref&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk nr
!Aktsionär
!Osalus 30. juulil 2021
!Osalus 20. aprillil 2021
!Osalus 3. märtsil 2021
|-
|1.
|[[AS Infortar|Infortar]] AS
|39,24%
|39,24%
|39,24%
|-
|2.
|Baltic Cruises Holding, L.P.
|16,1%
|16,1%
|16,1%
|-
|3.
|ING Luxembourg S.A. AIF Account
|6,58%
|6,58%
|6,58%
|-
|4.
|Baltic Cruises Investment L.P.
|5,51%
|5,51%
|5,51%
|-
|5.
|Nordea Bank ABP / Clients FDR
|2,96%{{increase}}
|2,53%{{increase}}
|2,14%
|-
|6.
|Citigroup Venture Capital International G.P
|2,07%
|2,07%
|2,07%
|}

=== IPO ===
Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat.

Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

== Silja Line'i ost ==
2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line.

Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB.

== Saksamaa liini ost ==
2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem.

== Laevastik ==

=== Praegune laevastik ===
:''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] ''
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Märkused
|-
| [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 2017 || align=&quot;Center&quot; | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align=&quot;Center&quot; | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega
|-
| [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2007 || align=&quot;Center&quot; | 2007 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || 
|-
| [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 1993 || align=&quot;Center&quot; | 2016 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal
|-
| [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2009 || align=&quot;Center&quot; | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Victoria I]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2004 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 2013 || Riia–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} ||
|- 
| [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 2000 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align=&quot;Center&quot; | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal
|- 
| [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 1987 || align=&quot;Center&quot; | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align=&quot;Center&quot; | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|}

=== Teistele reederitele renditud laevad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus
|-
| [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2008 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX
|-
| [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2002-2022 || align=&quot;Center&quot; | 40 803 || align=&quot;Center&quot; | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika 
|}

=== Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad ===
Nimekiri ei ole täielik
{| class=&quot;wikitable&quot; 
! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus
|-
| [[Tallink (laev)|Tallink]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1989–1996 || align=&quot;Center&quot; | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal.
|-
| [[Transestonia]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1990–2000 || align=&quot;Center&quot; | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal.
|-
| [[Saint Patrick II]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 1992–1995 || align=&quot;Center&quot; | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus.
|-
| [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 1993–2000 || align=&quot;Center&quot; | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks.
|-
| [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994&lt;br&gt;1998 || align=&quot;Center&quot; | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]].
|-
| [[Balanga Queen]] || align=&quot;Center&quot; | 1968 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]].
|-
| [[Ambassador II]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]].
|-
| [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1996–2007|| align=&quot;Center&quot; | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma.
|-
| [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2001 || align=&quot;Center&quot; | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]].
|-
| [[Normandy]] || align=&quot;Center&quot; | 1981 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]].
|-
| [[Baltic Kristina]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2002 || align=&quot;Center&quot; | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]].
|-
| [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2006 || align=&quot;Center&quot; | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]].
|-
| [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 1999–2006 || align=&quot;Center&quot; | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]].
|-
| Tallink AutoExpress 2 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2007 || align=&quot;Center&quot; | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]].
|-
| Tallink Autoexpress 3 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]].
|-
| Tallink Autoexpress 4 || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]].
|-
| [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1994–2011 || align=&quot;Center&quot; | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal.
|-
| [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1998–2012 || align=&quot;Center&quot; | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS.
|-
| [[Regina Baltica]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2012 || align=&quot;Center&quot; | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale.
|-
| [[Silja Festival]] || align=&quot;Center&quot; | 1986 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2012 || align=&quot;Center&quot; | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le.
|-
| [[Superstar]] || align=&quot;Center&quot; | 2008 || align=&quot;Center&quot; | 2008–2017 || align=&quot;Center&quot; | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp).
|-
| [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]].
|-
| [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line.
|-
| [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2008-2022 || align=&quot;Center&quot; | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]
|}

== Vaata ka ==
*[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel
*[[Tallinki büroohoone]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Tallink}}
* [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht]
* [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee]
* [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid]
* [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu]

{{TallinnaBörs}}

{{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}}

[[Kategooria:Tallink| ]]
[[Kategooria:Laevandusettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti reederid]]
[[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]]</text>
      <sha1>t389h7lpcrlfjq9afh6nn12cnpxtz8c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173037</id>
      <parentid>6173036</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:45:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.53.202</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29190" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}}
{{allikad}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi    = AS Tallink Grupp
| logo              = Tallink logo.svg|logosuurus=250px
| asutamisaeg       = 1989
| asutajad          = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]]
| peakorter         = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]]
| valdkonnad        = laevandus
| tooted            = 
| teenused          = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu.
| käive             = 442,934 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-53,3%) (2020)&lt;/small&gt;
| kasum             = -108,501 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-317,5%) (2020)&lt;/small&gt;
| töötajaid         = 4200 &lt;small&gt;{{decrease}}(-42%) (2020)&lt;/small&gt;
| emafirma          = 
| tütarfirmad       = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist.
| lõpetatud         = 
| võrguleht         = http://www.tallink.com&lt;br&gt; http://www.tallink.ee
| märkused          = 
| tegevuskasum      = -92,621 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-223,7%) (2020)&lt;/small&gt;
| vara              = 1,516 mld [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-1,1%) (2020)&lt;/small&gt;
| tüüp              = [[aktsiaselts]]
| börsil            = [[Tallinna börs]]
| piirkond          = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]]
| võtmeisikud       = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees)
| omanik            = [[AS Infortar]]
}}
'''Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa &amp; Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Minge selle rumala jutuga mooniTallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.&lt;ref&gt;[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut &quot;Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut&quot;] Postimees, 30. oktoober 2015&lt;/ref&gt; 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot; /&gt; Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt; Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.&lt;ref&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731 &quot;AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne&quot;]&lt;/ref&gt;

Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].&lt;ref&gt;[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&amp;list=2&amp;currency=EUR&amp;pg=details&amp;tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)&lt;/ref&gt; Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt;. 

Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Tallinki algus ===
[[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri &quot;TALLINK&quot; ja [[korstnamärk]] &quot;tl&quot;.

Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

=== Eminre ===
Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm.

=== Uus kaubamärk Hansatee ===
19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile.

=== Uus juhatus ===
Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

[[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

=== Uus liin ===
13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]].

=== Kiirlaevad ===
1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis.

Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.

=== Stockholmi liin ===
1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

=== Uued laevad ===
Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm.

[[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all.

=== Uued liinid ===
Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes.

Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.

=== Uued kiired parvlaevad ===
[[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]]
Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

[[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]].

2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]].

== Olulisemad majandusnäitajad&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}&lt;/ref&gt; ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!2015
!2016
!2017
!2018
!2019
!2020
|-
|Müügitulu (mln €)
|945
|938
|967
|949,72
|949,12
|442,93
|-
|Ärikasum (mln €)
|103
|71,61
|71,96
|63,77
|75,1
| -92,49
|-
|Puhaskasum (mln €)
|59
|44,1
|46,5
|40,05
|49,72
| -108,31
|-
|Kasum aktsia kohta (€)
|0,09
|0,07
|0,07
|0,06
|0,07
| -0,16
|-
|Varad kokku (mln €)
|1 538,1
|1 539,01
|1 558,6
|1 500,9
|1 532,96
|1 516,2
|-
|Kohustused kokku (mln €)
|
|725,45
|722,32
|643,99
|710,13
|801,87
|-
|Töötajate arv
|6966
|7163
|7406
|7430
|7270
|4200
|-
|Reisijate arv
|
|9 457 522
|9 755 720
|9 756 611
|9 763 210
|3 732 102
|-
|Kaubaveoühikute arv
|
|328 190
|364 296
|384 958
|379 634
|359 811
|}

== Tallink Grupp börsil ==
Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&amp;name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&amp;ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt.

30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks &quot;LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks&quot;] ERR, 12. november 2020&lt;/ref&gt;

Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Suurimad aktsionärid&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&amp;captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&amp;captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}&lt;/ref&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk nr
!Aktsionär
!Osalus 30. juulil 2021
!Osalus 20. aprillil 2021
!Osalus 3. märtsil 2021
|-
|1.
|[[AS Infortar|Infortar]] AS
|39,24%
|39,24%
|39,24%
|-
|2.
|Baltic Cruises Holding, L.P.
|16,1%
|16,1%
|16,1%
|-
|3.
|ING Luxembourg S.A. AIF Account
|6,58%
|6,58%
|6,58%
|-
|4.
|Baltic Cruises Investment L.P.
|5,51%
|5,51%
|5,51%
|-
|5.
|Nordea Bank ABP / Clients FDR
|2,96%{{increase}}
|2,53%{{increase}}
|2,14%
|-
|6.
|Citigroup Venture Capital International G.P
|2,07%
|2,07%
|2,07%
|}

=== IPO ===
Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat.

Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

== Silja Line'i ost ==
2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line.

Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB.

== Saksamaa liini ost ==
2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem.

== Laevastik ==

=== Praegune laevastik ===
:''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] ''
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Märkused
|-
| [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 2017 || align=&quot;Center&quot; | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align=&quot;Center&quot; | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega
|-
| [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2007 || align=&quot;Center&quot; | 2007 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || 
|-
| [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 1993 || align=&quot;Center&quot; | 2016 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal
|-
| [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2009 || align=&quot;Center&quot; | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Victoria I]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2004 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 2013 || Riia–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} ||
|- 
| [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 2000 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align=&quot;Center&quot; | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal
|- 
| [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 1987 || align=&quot;Center&quot; | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align=&quot;Center&quot; | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|}

=== Teistele reederitele renditud laevad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus
|-
| [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2008 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX
|-
| [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2002-2022 || align=&quot;Center&quot; | 40 803 || align=&quot;Center&quot; | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika 
|}

=== Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad ===
Nimekiri ei ole täielik
{| class=&quot;wikitable&quot; 
! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus
|-
| [[Tallink (laev)|Tallink]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1989–1996 || align=&quot;Center&quot; | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal.
|-
| [[Transestonia]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1990–2000 || align=&quot;Center&quot; | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal.
|-
| [[Saint Patrick II]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 1992–1995 || align=&quot;Center&quot; | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus.
|-
| [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 1993–2000 || align=&quot;Center&quot; | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks.
|-
| [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994&lt;br&gt;1998 || align=&quot;Center&quot; | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]].
|-
| [[Balanga Queen]] || align=&quot;Center&quot; | 1968 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]].
|-
| [[Ambassador II]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]].
|-
| [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1996–2007|| align=&quot;Center&quot; | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma.
|-
| [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2001 || align=&quot;Center&quot; | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]].
|-
| [[Normandy]] || align=&quot;Center&quot; | 1981 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]].
|-
| [[Baltic Kristina]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2002 || align=&quot;Center&quot; | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]].
|-
| [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2006 || align=&quot;Center&quot; | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]].
|-
| [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 1999–2006 || align=&quot;Center&quot; | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]].
|-
| Tallink AutoExpress 2 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2007 || align=&quot;Center&quot; | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]].
|-
| Tallink Autoexpress 3 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]].
|-
| Tallink Autoexpress 4 || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]].
|-
| [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1994–2011 || align=&quot;Center&quot; | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal.
|-
| [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1998–2012 || align=&quot;Center&quot; | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS.
|-
| [[Regina Baltica]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2012 || align=&quot;Center&quot; | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale.
|-
| [[Silja Festival]] || align=&quot;Center&quot; | 1986 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2012 || align=&quot;Center&quot; | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le.
|-
| [[Superstar]] || align=&quot;Center&quot; | 2008 || align=&quot;Center&quot; | 2008–2017 || align=&quot;Center&quot; | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp).
|-
| [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]].
|-
| [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line.
|-
| [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2008-2022 || align=&quot;Center&quot; | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]
|}

== Vaata ka ==
*[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel
*[[Tallinki büroohoone]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Tallink}}
* [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht]
* [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee]
* [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid]
* [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu]

{{TallinnaBörs}}

{{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}}

[[Kategooria:Tallink| ]]
[[Kategooria:Laevandusettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti reederid]]
[[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]]</text>
      <sha1>ikmu007d0d9vtrexogv5n1q0e57fb9u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173047</id>
      <parentid>6173037</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:28:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29159" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}}
{{allikad}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi    = AS Tallink Grupp
| logo              = Tallink logo.svg|logosuurus=250px
| asutamisaeg       = 1989
| asutajad          = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]]
| peakorter         = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]]
| valdkonnad        = laevandus
| tooted            = 
| teenused          = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu.
| käive             = 442,934 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-53,3%) (2020)&lt;/small&gt;
| kasum             = -108,501 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-317,5%) (2020)&lt;/small&gt;
| töötajaid         = 4200 &lt;small&gt;{{decrease}}(-42%) (2020)&lt;/small&gt;
| emafirma          = 
| tütarfirmad       = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist.
| lõpetatud         = 
| võrguleht         = http://www.tallink.com&lt;br&gt; http://www.tallink.ee
| märkused          = 
| tegevuskasum      = -92,621 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-223,7%) (2020)&lt;/small&gt;
| vara              = 1,516 mld [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-1,1%) (2020)&lt;/small&gt;
| tüüp              = [[aktsiaselts]]
| börsil            = [[Tallinna börs]]
| piirkond          = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]]
| võtmeisikud       = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees)
| omanik            = [[AS Infortar]]
}}
'''Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa &amp; Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.&lt;ref&gt;[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut &quot;Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut&quot;] Postimees, 30. oktoober 2015&lt;/ref&gt; 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot; /&gt; Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt; Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.&lt;ref&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731 &quot;AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne&quot;]&lt;/ref&gt;

Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].&lt;ref&gt;[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&amp;list=2&amp;currency=EUR&amp;pg=details&amp;tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)&lt;/ref&gt; Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt;. 

Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Tallinki algus ===
[[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri &quot;TALLINK&quot; ja [[korstnamärk]] &quot;tl&quot;.

Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

=== Eminre ===
Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm.

=== Uus kaubamärk Hansatee ===
19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile.

=== Uus juhatus ===
Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

[[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

=== Uus liin ===
13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]].

=== Kiirlaevad ===
1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis.

Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.

=== Stockholmi liin ===
1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

=== Uued laevad ===
Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm.

[[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all.

=== Uued liinid ===
Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes.

Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.

=== Uued kiired parvlaevad ===
[[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]]
Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

[[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]].

2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]].

== Olulisemad majandusnäitajad&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}&lt;/ref&gt; ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!2015
!2016
!2017
!2018
!2019
!2020
|-
|Müügitulu (mln €)
|945
|938
|967
|949,72
|949,12
|442,93
|-
|Ärikasum (mln €)
|103
|71,61
|71,96
|63,77
|75,1
| -92,49
|-
|Puhaskasum (mln €)
|59
|44,1
|46,5
|40,05
|49,72
| -108,31
|-
|Kasum aktsia kohta (€)
|0,09
|0,07
|0,07
|0,06
|0,07
| -0,16
|-
|Varad kokku (mln €)
|1 538,1
|1 539,01
|1 558,6
|1 500,9
|1 532,96
|1 516,2
|-
|Kohustused kokku (mln €)
|
|725,45
|722,32
|643,99
|710,13
|801,87
|-
|Töötajate arv
|6966
|7163
|7406
|7430
|7270
|4200
|-
|Reisijate arv
|
|9 457 522
|9 755 720
|9 756 611
|9 763 210
|3 732 102
|-
|Kaubaveoühikute arv
|
|328 190
|364 296
|384 958
|379 634
|359 811
|}

== Tallink Grupp börsil ==
Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&amp;name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&amp;ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt.

30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks &quot;LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks&quot;] ERR, 12. november 2020&lt;/ref&gt;

Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Suurimad aktsionärid&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&amp;captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&amp;captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}&lt;/ref&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk nr
!Aktsionär
!Osalus 30. juulil 2021
!Osalus 20. aprillil 2021
!Osalus 3. märtsil 2021
|-
|1.
|[[AS Infortar|Infortar]] AS
|39,24%
|39,24%
|39,24%
|-
|2.
|Baltic Cruises Holding, L.P.
|16,1%
|16,1%
|16,1%
|-
|3.
|ING Luxembourg S.A. AIF Account
|6,58%
|6,58%
|6,58%
|-
|4.
|Baltic Cruises Investment L.P.
|5,51%
|5,51%
|5,51%
|-
|5.
|Nordea Bank ABP / Clients FDR
|2,96%{{increase}}
|2,53%{{increase}}
|2,14%
|-
|6.
|Citigroup Venture Capital International G.P
|2,07%
|2,07%
|2,07%
|}

=== IPO ===
Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat.

Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

== Silja Line'i ost ==
2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line.

Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB.

== Saksamaa liini ost ==
2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem.

== Laevastik ==

=== Praegune laevastik ===
:''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] ''
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Märkused
|-
| [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 2017 || align=&quot;Center&quot; | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align=&quot;Center&quot; | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega
|-
| [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2007 || align=&quot;Center&quot; | 2007 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || 
|-
| [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 1993 || align=&quot;Center&quot; | 2016 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal
|-
| [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2009 || align=&quot;Center&quot; | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Victoria I]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2004 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 2013 || Riia–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} ||
|- 
| [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 2000 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align=&quot;Center&quot; | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal
|- 
| [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 1987 || align=&quot;Center&quot; | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align=&quot;Center&quot; | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|}

=== Teistele reederitele renditud laevad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus
|-
| [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2008 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX
|-
| [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2002-2022 || align=&quot;Center&quot; | 40 803 || align=&quot;Center&quot; | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika 
|}

=== Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad ===
Nimekiri ei ole täielik
{| class=&quot;wikitable&quot; 
! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus
|-
| [[Tallink (laev)|Tallink]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1989–1996 || align=&quot;Center&quot; | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal.
|-
| [[Transestonia]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1990–2000 || align=&quot;Center&quot; | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal.
|-
| [[Saint Patrick II]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 1992–1995 || align=&quot;Center&quot; | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus.
|-
| [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 1993–2000 || align=&quot;Center&quot; | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks.
|-
| [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994&lt;br&gt;1998 || align=&quot;Center&quot; | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]].
|-
| [[Balanga Queen]] || align=&quot;Center&quot; | 1968 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]].
|-
| [[Ambassador II]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]].
|-
| [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1996–2007|| align=&quot;Center&quot; | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma.
|-
| [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2001 || align=&quot;Center&quot; | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]].
|-
| [[Normandy]] || align=&quot;Center&quot; | 1981 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]].
|-
| [[Baltic Kristina]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2002 || align=&quot;Center&quot; | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]].
|-
| [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2006 || align=&quot;Center&quot; | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]].
|-
| [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 1999–2006 || align=&quot;Center&quot; | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]].
|-
| Tallink AutoExpress 2 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2007 || align=&quot;Center&quot; | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]].
|-
| Tallink Autoexpress 3 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]].
|-
| Tallink Autoexpress 4 || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]].
|-
| [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1994–2011 || align=&quot;Center&quot; | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal.
|-
| [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1998–2012 || align=&quot;Center&quot; | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS.
|-
| [[Regina Baltica]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2012 || align=&quot;Center&quot; | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale.
|-
| [[Silja Festival]] || align=&quot;Center&quot; | 1986 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2012 || align=&quot;Center&quot; | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le.
|-
| [[Superstar]] || align=&quot;Center&quot; | 2008 || align=&quot;Center&quot; | 2008–2017 || align=&quot;Center&quot; | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp).
|-
| [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]].
|-
| [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line.
|-
| [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2008-2022 || align=&quot;Center&quot; | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]
|}

== Vaata ka ==
*[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel
*[[Tallinki büroohoone]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Tallink}}
* [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht]
* [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee]
* [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid]
* [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu]

{{TallinnaBörs}}

{{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}}

[[Kategooria:Tallink| ]]
[[Kategooria:Laevandusettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti reederid]]
[[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]]</text>
      <sha1>e1078hmp9dlop46msucyxd8cu5yckdz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173245</id>
      <parentid>6173047</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T02:13:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.46.215</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29172" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}}
{{allikad}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi    = AS Tallink Grupp
| logo              = Tallink logo.svg|logosuurus=250px
| asutamisaeg       = 1989
| asutajad          = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]]
| peakorter         = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]]
| valdkonnad        = laevandus
| tooted            = 
| teenused          = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu.
| käive             = 442,934 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-53,3%) (2020)&lt;/small&gt;
| kasum             = -108,501 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-317,5%) (2020)&lt;/small&gt;
| töötajaid         = 4200 &lt;small&gt;{{decrease}}(-42%) (2020)&lt;/small&gt;
| emafirma          = 
| tütarfirmad       = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist.
| lõpetatud         = 
| võrguleht         = http://www.tallink.com&lt;br&gt; http://www.tallink.ee
| märkused          = 
| tegevuskasum      = -92,621 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-223,7%) (2020)&lt;/small&gt;
| vara              = 1,516 mld [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-1,1%) (2020)&lt;/small&gt;
| tüüp              = [[aktsiaselts]]
| börsil            = [[Tallinna börs]]
| piirkond          = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]]
| võtmeisikud       = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees)
| omanik            = [[AS Infortar]]
}}
'''Sa ripud veel konksu otsas''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa &amp; Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.&lt;ref&gt;[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut &quot;Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut&quot;] Postimees, 30. oktoober 2015&lt;/ref&gt; 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot; /&gt; Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt; Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.&lt;ref&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731 &quot;AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne&quot;]&lt;/ref&gt;

Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].&lt;ref&gt;[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&amp;list=2&amp;currency=EUR&amp;pg=details&amp;tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)&lt;/ref&gt; Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt;. 

Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Tallinki algus ===
[[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri &quot;TALLINK&quot; ja [[korstnamärk]] &quot;tl&quot;.

Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

=== Eminre ===
Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm.

=== Uus kaubamärk Hansatee ===
19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile.

=== Uus juhatus ===
Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

[[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

=== Uus liin ===
13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]].

=== Kiirlaevad ===
1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis.

Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.

=== Stockholmi liin ===
1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

=== Uued laevad ===
Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm.

[[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all.

=== Uued liinid ===
Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes.

Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.

=== Uued kiired parvlaevad ===
[[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]]
Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

[[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]].

2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]].

== Olulisemad majandusnäitajad&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}&lt;/ref&gt; ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!2015
!2016
!2017
!2018
!2019
!2020
|-
|Müügitulu (mln €)
|945
|938
|967
|949,72
|949,12
|442,93
|-
|Ärikasum (mln €)
|103
|71,61
|71,96
|63,77
|75,1
| -92,49
|-
|Puhaskasum (mln €)
|59
|44,1
|46,5
|40,05
|49,72
| -108,31
|-
|Kasum aktsia kohta (€)
|0,09
|0,07
|0,07
|0,06
|0,07
| -0,16
|-
|Varad kokku (mln €)
|1 538,1
|1 539,01
|1 558,6
|1 500,9
|1 532,96
|1 516,2
|-
|Kohustused kokku (mln €)
|
|725,45
|722,32
|643,99
|710,13
|801,87
|-
|Töötajate arv
|6966
|7163
|7406
|7430
|7270
|4200
|-
|Reisijate arv
|
|9 457 522
|9 755 720
|9 756 611
|9 763 210
|3 732 102
|-
|Kaubaveoühikute arv
|
|328 190
|364 296
|384 958
|379 634
|359 811
|}

== Tallink Grupp börsil ==
Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&amp;name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&amp;ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt.

30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks &quot;LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks&quot;] ERR, 12. november 2020&lt;/ref&gt;

Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Suurimad aktsionärid&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&amp;captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&amp;captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}&lt;/ref&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk nr
!Aktsionär
!Osalus 30. juulil 2021
!Osalus 20. aprillil 2021
!Osalus 3. märtsil 2021
|-
|1.
|[[AS Infortar|Infortar]] AS
|39,24%
|39,24%
|39,24%
|-
|2.
|Baltic Cruises Holding, L.P.
|16,1%
|16,1%
|16,1%
|-
|3.
|ING Luxembourg S.A. AIF Account
|6,58%
|6,58%
|6,58%
|-
|4.
|Baltic Cruises Investment L.P.
|5,51%
|5,51%
|5,51%
|-
|5.
|Nordea Bank ABP / Clients FDR
|2,96%{{increase}}
|2,53%{{increase}}
|2,14%
|-
|6.
|Citigroup Venture Capital International G.P
|2,07%
|2,07%
|2,07%
|}

=== IPO ===
Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat.

Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

== Silja Line'i ost ==
2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line.

Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB.

== Saksamaa liini ost ==
2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem.

== Laevastik ==

=== Praegune laevastik ===
:''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] ''
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Märkused
|-
| [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 2017 || align=&quot;Center&quot; | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align=&quot;Center&quot; | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega
|-
| [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2007 || align=&quot;Center&quot; | 2007 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || 
|-
| [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 1993 || align=&quot;Center&quot; | 2016 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal
|-
| [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2009 || align=&quot;Center&quot; | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Victoria I]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2004 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 2013 || Riia–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} ||
|- 
| [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 2000 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align=&quot;Center&quot; | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal
|- 
| [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 1987 || align=&quot;Center&quot; | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align=&quot;Center&quot; | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|}

=== Teistele reederitele renditud laevad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus
|-
| [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2008 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX
|-
| [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2002-2022 || align=&quot;Center&quot; | 40 803 || align=&quot;Center&quot; | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika 
|}

=== Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad ===
Nimekiri ei ole täielik
{| class=&quot;wikitable&quot; 
! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus
|-
| [[Tallink (laev)|Tallink]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1989–1996 || align=&quot;Center&quot; | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal.
|-
| [[Transestonia]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1990–2000 || align=&quot;Center&quot; | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal.
|-
| [[Saint Patrick II]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 1992–1995 || align=&quot;Center&quot; | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus.
|-
| [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 1993–2000 || align=&quot;Center&quot; | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks.
|-
| [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994&lt;br&gt;1998 || align=&quot;Center&quot; | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]].
|-
| [[Balanga Queen]] || align=&quot;Center&quot; | 1968 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]].
|-
| [[Ambassador II]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]].
|-
| [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1996–2007|| align=&quot;Center&quot; | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma.
|-
| [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2001 || align=&quot;Center&quot; | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]].
|-
| [[Normandy]] || align=&quot;Center&quot; | 1981 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]].
|-
| [[Baltic Kristina]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2002 || align=&quot;Center&quot; | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]].
|-
| [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2006 || align=&quot;Center&quot; | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]].
|-
| [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 1999–2006 || align=&quot;Center&quot; | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]].
|-
| Tallink AutoExpress 2 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2007 || align=&quot;Center&quot; | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]].
|-
| Tallink Autoexpress 3 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]].
|-
| Tallink Autoexpress 4 || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]].
|-
| [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1994–2011 || align=&quot;Center&quot; | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal.
|-
| [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1998–2012 || align=&quot;Center&quot; | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS.
|-
| [[Regina Baltica]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2012 || align=&quot;Center&quot; | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale.
|-
| [[Silja Festival]] || align=&quot;Center&quot; | 1986 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2012 || align=&quot;Center&quot; | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le.
|-
| [[Superstar]] || align=&quot;Center&quot; | 2008 || align=&quot;Center&quot; | 2008–2017 || align=&quot;Center&quot; | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp).
|-
| [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]].
|-
| [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line.
|-
| [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2008-2022 || align=&quot;Center&quot; | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]
|}

== Vaata ka ==
*[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel
*[[Tallinki büroohoone]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Tallink}}
* [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht]
* [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee]
* [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid]
* [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu]

{{TallinnaBörs}}

{{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}}

[[Kategooria:Tallink| ]]
[[Kategooria:Laevandusettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti reederid]]
[[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]]</text>
      <sha1>07sb2229b94ygtv6dyi3bxhf39y7dtc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173256</id>
      <parentid>6173245</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T06:13:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.46.215|46.131.46.215]] ([[User talk:46.131.46.215|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Karljohan29|Karljohan29]].</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29159" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}}
{{allikad}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi    = AS Tallink Grupp
| logo              = Tallink logo.svg|logosuurus=250px
| asutamisaeg       = 1989
| asutajad          = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]]
| peakorter         = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]]
| valdkonnad        = laevandus
| tooted            = 
| teenused          = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu.
| käive             = 442,934 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-53,3%) (2020)&lt;/small&gt;
| kasum             = -108,501 milj [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-317,5%) (2020)&lt;/small&gt;
| töötajaid         = 4200 &lt;small&gt;{{decrease}}(-42%) (2020)&lt;/small&gt;
| emafirma          = 
| tütarfirmad       = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist.
| lõpetatud         = 
| võrguleht         = http://www.tallink.com&lt;br&gt; http://www.tallink.ee
| märkused          = 
| tegevuskasum      = -92,621 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-223,7%) (2020)&lt;/small&gt;
| vara              = 1,516 mld [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(-1,1%) (2020)&lt;/small&gt;
| tüüp              = [[aktsiaselts]]
| börsil            = [[Tallinna börs]]
| piirkond          = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]]
| võtmeisikud       = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees)
| omanik            = [[AS Infortar]]
}}
'''Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa &amp; Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso|Tallink Taksos]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.&lt;ref&gt;[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut &quot;Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut&quot;] Postimees, 30. oktoober 2015&lt;/ref&gt; 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot; /&gt; Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt; Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.&lt;ref&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&amp;messageId=1260731 &quot;AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne&quot;]&lt;/ref&gt;

Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].&lt;ref&gt;[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&amp;list=2&amp;currency=EUR&amp;pg=details&amp;tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)&lt;/ref&gt; Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il&lt;ref name=&quot;rekordkasum&quot;&gt;[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi &quot;Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi&quot;] ERR, 7. november 2019&lt;/ref&gt;. 

Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Tallinki algus ===
[[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri &quot;TALLINK&quot; ja [[korstnamärk]] &quot;tl&quot;.

Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

=== Eminre ===
Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm.

=== Uus kaubamärk Hansatee ===
19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile.

=== Uus juhatus ===
Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

[[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

=== Uus liin ===
13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]].

=== Kiirlaevad ===
1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis.

Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.

=== Stockholmi liin ===
1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

=== Uued laevad ===
Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm.

[[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all.

=== Uued liinid ===
Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes.

Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.

=== Uued kiired parvlaevad ===
[[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]]
Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

[[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]].

2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]].

== Olulisemad majandusnäitajad&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}&lt;/ref&gt; ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!2015
!2016
!2017
!2018
!2019
!2020
|-
|Müügitulu (mln €)
|945
|938
|967
|949,72
|949,12
|442,93
|-
|Ärikasum (mln €)
|103
|71,61
|71,96
|63,77
|75,1
| -92,49
|-
|Puhaskasum (mln €)
|59
|44,1
|46,5
|40,05
|49,72
| -108,31
|-
|Kasum aktsia kohta (€)
|0,09
|0,07
|0,07
|0,06
|0,07
| -0,16
|-
|Varad kokku (mln €)
|1 538,1
|1 539,01
|1 558,6
|1 500,9
|1 532,96
|1 516,2
|-
|Kohustused kokku (mln €)
|
|725,45
|722,32
|643,99
|710,13
|801,87
|-
|Töötajate arv
|6966
|7163
|7406
|7430
|7270
|4200
|-
|Reisijate arv
|
|9 457 522
|9 755 720
|9 756 611
|9 763 210
|3 732 102
|-
|Kaubaveoühikute arv
|
|328 190
|364 296
|384 958
|379 634
|359 811
|}

== Tallink Grupp börsil ==
Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs|Tallinna börsi]] põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs|Helsingi börsi]] keskmise suurusega ettevõtete segmendis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on TAL1T.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; [[Helsingi börs|Helsingi börsil]] on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&amp;name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&amp;ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt; Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiast]] tulenevalt.

30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs|Tallinna börsil]] on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}&lt;/ref&gt; Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks &quot;LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks&quot;] ERR, 12. november 2020&lt;/ref&gt;

Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Suurimad aktsionärid&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&amp;captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&amp;captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}&lt;/ref&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk nr
!Aktsionär
!Osalus 30. juulil 2021
!Osalus 20. aprillil 2021
!Osalus 3. märtsil 2021
|-
|1.
|[[AS Infortar|Infortar]] AS
|39,24%
|39,24%
|39,24%
|-
|2.
|Baltic Cruises Holding, L.P.
|16,1%
|16,1%
|16,1%
|-
|3.
|ING Luxembourg S.A. AIF Account
|6,58%
|6,58%
|6,58%
|-
|4.
|Baltic Cruises Investment L.P.
|5,51%
|5,51%
|5,51%
|-
|5.
|Nordea Bank ABP / Clients FDR
|2,96%{{increase}}
|2,53%{{increase}}
|2,14%
|-
|6.
|Citigroup Venture Capital International G.P
|2,07%
|2,07%
|2,07%
|}

=== IPO ===
Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat.

Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}&lt;/ref&gt;

== Silja Line'i ost ==
2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line.

Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB.

== Saksamaa liini ost ==
2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem.

== Laevastik ==

=== Praegune laevastik ===
:''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] ''
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Märkused
|-
| [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 2017 || align=&quot;Center&quot; | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align=&quot;Center&quot; | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega
|-
| [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2007 || align=&quot;Center&quot; | 2007 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || 
|-
| [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align=&quot;Center&quot; | 1993 || align=&quot;Center&quot; | 2016 || Tallinn–Helsingi || align=&quot;Center&quot; | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal
|-
| [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2009 || align=&quot;Center&quot; | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Victoria I]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2004 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|-
| [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 2013 || Riia–Stockholm || align=&quot;Center&quot; | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} ||
|- 
| [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 2000 || align=&quot;Center&quot; | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align=&quot;Center&quot; | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal
|- 
| [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align=&quot;Center&quot; | 1987 || align=&quot;Center&quot; | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align=&quot;Center&quot; | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} ||
|}

=== Teistele reederitele renditud laevad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus &lt;br /&gt; brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus
|-
| [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2008 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX
|-
| [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align=&quot;Center&quot; | 2002 || align=&quot;Center&quot; | 2002-2022 || align=&quot;Center&quot; | 40 803 || align=&quot;Center&quot; | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika 
|}

=== Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad ===
Nimekiri ei ole täielik
{| class=&quot;wikitable&quot; 
! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus
|-
| [[Tallink (laev)|Tallink]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1989–1996 || align=&quot;Center&quot; | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal.
|-
| [[Transestonia]] || align=&quot;Center&quot; | 1972 || align=&quot;Center&quot; | 1990–2000 || align=&quot;Center&quot; | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal.
|-
| [[Saint Patrick II]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 1992–1995 || align=&quot;Center&quot; | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus.
|-
| [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 1993–2000 || align=&quot;Center&quot; | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks.
|-
| [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994&lt;br&gt;1998 || align=&quot;Center&quot; | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]].
|-
| [[Balanga Queen]] || align=&quot;Center&quot; | 1968 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]].
|-
| [[Ambassador II]] || align=&quot;Center&quot; | 1970 || align=&quot;Center&quot; | 1994 || align=&quot;Center&quot; | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]].
|-
| [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1996–2007|| align=&quot;Center&quot; | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma.
|-
| [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align=&quot;Center&quot; | 1989 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2001 || align=&quot;Center&quot; | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]].
|-
| [[Normandy]] || align=&quot;Center&quot; | 1981 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]].
|-
| [[Baltic Kristina]] || align=&quot;Center&quot; | 1973 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2002 || align=&quot;Center&quot; | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]].
|-
| [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align=&quot;Center&quot; | 1979 || align=&quot;Center&quot; | 1997–2006 || align=&quot;Center&quot; | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]].
|-
| [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 1999–2006 || align=&quot;Center&quot; | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]].
|-
| Tallink AutoExpress 2 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2007 || align=&quot;Center&quot; | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]].
|-
| Tallink Autoexpress 3 || align=&quot;Center&quot; | 1997 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]].
|-
| Tallink Autoexpress 4 || align=&quot;Center&quot; | 1996 || align=&quot;Center&quot; | 2004–2007 || align=&quot;Center&quot; | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]].
|-
| [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1994–2011 || align=&quot;Center&quot; | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal.
|-
| [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align=&quot;Center&quot; | 1974 || align=&quot;Center&quot; | 1998–2012 || align=&quot;Center&quot; | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS.
|-
| [[Regina Baltica]] || align=&quot;Center&quot; | 1980 || align=&quot;Center&quot; | 2001–2012 || align=&quot;Center&quot; | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale.
|-
| [[Silja Festival]] || align=&quot;Center&quot; | 1986 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2012 || align=&quot;Center&quot; | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le.
|-
| [[Superstar]] || align=&quot;Center&quot; | 2008 || align=&quot;Center&quot; | 2008–2017 || align=&quot;Center&quot; | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp).
|-
| [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]].
|-
| [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align=&quot;Center&quot; | 2001 || align=&quot;Center&quot; | 2006–2011 || align=&quot;Center&quot; | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line.
|-
| [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align=&quot;Center&quot; | 2008-2022 || align=&quot;Center&quot; | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]
|}

== Vaata ka ==
*[[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel
*[[Tallinki büroohoone]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Tallink}}
* [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht]
* [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee]
* [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid]
* [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu]

{{TallinnaBörs}}

{{Coordinate |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}}

[[Kategooria:Tallink| ]]
[[Kategooria:Laevandusettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti reederid]]
[[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]]</text>
      <sha1>e1078hmp9dlop46msucyxd8cu5yckdz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jennifer Lopez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>103191</id>
    <revision>
      <id>6173305</id>
      <parentid>6168336</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:39:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15206" xml:space="preserve">
{{See artikkel|on näitlejast; meteroloogi kohta vaata artiklit [[Jennifer Lopez (meteroloog)]].}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi                = Jennifer Affleck
| Pilt                = 210120-D-WD757-1975 (50860511978) (cropped).jpg
| Pildi_kirjeldus     = 
| Pildi_suurus        = 
| Horisontaalne       = 
| Taust               = soolo_laulja
| Sünninimi           = Jennifer Lynn Lopez
| Alias               = J. Lo,&lt;br /&gt;La Lopez,&lt;br /&gt;Lola,&lt;br /&gt;Jenny from the Block,&lt;br /&gt;Jennifer Muñiz
| Sündinud            = [[24. juuli]] [[1969]]&lt;br&gt;[[Bronx]], [[New York]], [[New Yorgi osariik]], [[USA]]
| Surnud              = 
| Päritolu            = 
| Pill                = 
| Hääleliik           = 
| Stiil               = [[popmuusika]], ''[[latin pop]]'', [[R&amp;B]], [[tantsumuusika]]
| Amet                = 
| Aktiivne            = 1986–
| Plaadifirma         = Epic&lt;br/&gt; Work
| Seotud_artistid     = 
| URL                 = http://www.jenniferlopez.com/
| Koosseis            = 
| Endised_liikmed     = 
| Tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}
[[Fail:Jennifer Lopez and Marc Anthony.jpg|pisi|Jennifer Lopez and Marc Anthony|364x364px]]
[[Fail:Jennifer Lopez in Baku.jpg|pisi|Jennifer Lopez esinemas [[Bakuu]]s|348x348px]]
'''Jennifer Lynn Affleck''' (tuntud ka kui '''J. Lo'''; sündinud [[24. juuli]]l [[1969]] [[New York|New Yorgis]]) on [[USA]] laulja, näitleja, tantsija, koreograaf, moekunstnik, produtsent ja laulukirjutaja.

Jennifer Lopez alustas laulu ja tantsuõpingutega 5-aastaselt. Esimese väikese filmirolli sai ta 1986. aastal [[Geraldine Page]]'ile viimaseks jäänud filmis &quot;[[My Little Girl]]&quot;. Seejärel mängis ta mitmes muusikalis teisejärgulisi rolle, ka oli tal teisigi filmirolle ning tegutses tantsijana. Nii oli ta 1991. aastal [[New Kids on the Block]]i taustatantsija Ameerika muusikaauhindade jagamisel. Ka oli ta taustatantsija [[Janet Jackson]]i maailmatuuril. 

Lopeze läbimurre näitlejana tuli 1997. aastal filmiga &quot;[[Selena (film)|Selena]]&quot;, mis räägib mõrvatud lauljatarist [[Selena Quintanilla]]st. Selle filmi eest teenis ta miljon dollarit. See oli tollal latiino päritolu näitlejate läbi aegade suurim töötasu ühe filmi eest. Seejärel mängis ta filmides &quot;Anaconda&quot; (1997) ja &quot;Out of Sight&quot; (1998), kus tõestas ennast näitlejana. Demoga &quot;Vivir Sin Ti&quot; tekitas ta huvi [[Sony Music Entertainment]]i juhtides ja 1999. ilmus Lopezi esimene album &quot;On the 6&quot;. Sellele eelnes debüütsingel &quot;If You Had My Love&quot;, mis jõudis [[Billboard Hot 100]] edetabelisse&lt;ref&gt;Billboard Magazine Vol. 111, No. 24. Nielsen Business Media, Inc. June 12, 1999.&lt;/ref&gt; ning oli mitmes riigis esikohal.
[[Fail:Arena Corinthians Opening (Cropped).JPG|pisi|Jennifer Lopez Arena Corinthiansil [[São Paulo]]s|302x302px]]
== Varasemad aastad ==
Tema vanemad, ema Guadalupe Rodríguez ja isa David Lopez, on mõlemad sündinud [[Puerto Rico]]s, kuid tutvusid siis, kui elasid Ameerika Ühendriikides. Isa oli arvutitehnik ja ema oli koduperenaine, hiljem müüja ja lasteaiakasvataja. Vanemad lahutasid 1990. aastatel oma üle 30 aasta kestnud abielu.&lt;ref&gt;[https://www.huffpost.com/entry/jennifer-lopez_n_3569932 Jennifer Lopez Opens Up About Her Parents' Divorce]. HuffPost. July 10, 2013.&lt;/ref&gt; Lopez on pere keskmine laps; tal on vanem õde Leslie ja noorem õde Lynda.

Jennifer Lopez alustas laulu ja tantsuõpingutega 5-aastaselt. Teismelisena õppis ta [[flamenko]]t, [[jazz]]i ja balletti ning õpetas tantsu noorematele õpilastele. Peale keskkooli lõpetamist õppis ta ühe semestri New Yorgi Baruchi kolledžis ärindust, kuid otsustas kolledžist lahkuda, et tantsijakarjääri jätkata. 18-aastaselt astus ta täiskohaga üliõpilaseks Manhattani Phil Black Dance Studiosse, kus ta oli juba käinud jazzi ja stepptantsu tundides.&lt;ref&gt;[https://www.vanityfair.com/news/2011/09/jennifer-lopez-201109 Jenny Back on the Block]. Vanity Fair. Retrieved June 6, 2021.&lt;/ref&gt; Vanemad ei olnud Jenniferi valikutega rahul ja ta oli sunnitud kodust välja kolima. 

== Karjäär ==
=== 1989–1998 ===
Peale kodust lahkumist esines Lopez kohalikes lavastustes [[Jesus Christ Superstar]] ja [[Oklahoma!]]. 1989. aastal oli ta viis kuud Euroopas ringreisil muusikalise revüüga Golden Musicals of Broadway. 1990. aastate algul esines  Lopez professionaalse jazz-funk-tantsijana sketšikomöödia sarjas In Living Color, mille peaosades olid koomikud, sealhulgas [[Jamie Foxx]] ja [[Jim Carrey]]. Oma esimese suure filmirolli eest 1995. aasta draamas Mi Familia pälvis Lopez [[Independent Spirit Award]] parima naiskõrvalosa nominatsiooni.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111013110908/http://www.allrovi.com/movies/movie/my-family-v133610  Tobey, Matthew. &quot;My Family – Cast, Reviews, Summary, and Awards&quot;]&lt;/ref&gt; Seejärel mängis Lopez märulikomöödias Money Train (1995) koos kaastähtede [[Wesley Snipes]]i ja [[Woody Harrelson]]iga. 1996. aastal oli Lopezil väiksem osa [[Robin Williams]]i kõrval komöödias Jack. Seejärel mängis ta [[Jack Nicholson]]i kõrval põnevikus Veri ja vein. Laulja Selena Quintanilla-Pérezi rolliga eluloofilmis Selena (1997) sai Lopezist esimene latiino näitlejanna, kes teenis miljon dollarit, selle rolli eest nomineeriti ta [[Kuldgloobus]]e auhinnale.  1997. aastal mängis Lopez [[Ice Cube]]’i kõrval ka õudusfilmis Anaconda ning 1998. aastal [[George Clooney]]ga kõrval krimifilmis Out of Sight.

=== 1999–2002 ===
Jennifer Lopezi debüütalbum On the 6 ilmus 1. juunil 1999. aastal ja jõudis [[Billboard 200]] edetabelis kaheksandale kohale. Albumi esimene singel &quot;If You Had My Love&quot; oli viis nädalat [[Billboard Hot 100]] esikohal. USA-s müüdi seda 1,2 miljonit eksemplari ning sellest sai [[plaatinaplaat]].&lt;ref&gt;[Billboard Magazine Vol. 111, No. 24. Nielsen Business Media, Inc. June 12, 1999 Billboard Magazine June 12, 1999]&lt;/ref&gt; Teine singel albumilt &quot;No Me Ames&quot; [[Marc Anthony]]ga oli 2000.aastal [[Billboardi muusikaauhinnad|Billboardi muusikaauhindade]] jagamisel nomineeritud mitmes kategoorias. Albumi kolmanda singlina ilmunud lugu &quot;Witing for Tonight&quot; jõudis [[Billboard Hot Dance Club Songs]] edetabelis esikohale. Mõned kriitikud on pidanud seda Lopezi karjääri üheks parimaks lauluks.&lt;ref&gt;Jennifer Lopez — Chart history. Billboard. 29. detsember 2016&lt;/ref&gt; 

2001. aasta alguses ilmusid samal nädalal romantiline komöödia The Wedding Planner, mille peaosas on [[Matthew McConaughey]] ja Jennifer Lopezi album J.Lo. Lopezist sai esimene naine, kellel olid tabelites samaaegselt esikohal tema osalusega film ja tema album.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20090301064251/http://www.time.com/time/nation/article/0%2C8599%2C1093638%2C00.html  Josh Tyrangiel (August 13, 2005). Jennifer Lopez. Time]&lt;/ref&gt; Album, mis sisaldas sisaldas singleid &quot;Love Don't Cost a Thing&quot; ja &quot;I'm Real&quot; sai USA-s neljakordseks plaatinaplaadiks ja oli 2001. aasta üheks enimmüüdud albumiks kogu maailmas. 2001. aastal käivitas Lopez oma esimese äriettevõtte, Jennifer Lopezi rõivabrandi J.Lo. Samal aastal mängis Lopez [[Jim Caviezel]]i kõrval romantilises draamas Angel Eyes. Romantilisest komöödiast Maid in Manhattan (2002), kus Lopez mängis koos [[Ralph Fiennes]]iga, kujunes tema karjääri kõige tulusam film. Kuid ületöötanud Lopez sai 2001. aastal selle komöödia filmimise ajal närvivapustuse.&lt;ref&gt;[https://www.telegraph.co.uk/news/celebritynews/3152788/Jennifer-Lopez-I-had-a-nervous-breakdown.html Singh, Anita (October 7, 2008). &quot;ennifer Lopez: I had a nervous breakdown. The Daily Telegraph.]&lt;/ref&gt;

Lopez andis 2002. aastal välja kaks albumit. Esimene oli remiksialbum  J to tha L–O! The Remixes, kus teevad kaasa räpparid [[Ja Rule]], [[50 Cent]], [[Fat Joe]] ja [[P Diddy]]. See debüteeris Billboard 200 edetabelis esikohal,  esisingliga &quot;Ain't It Funny&quot; (Murder Remix) jõudis aga Billboard Hot 100 edetabeli tippu. Lopezi kolmas stuudioalbum This Is Me... Then ilmus 2002. aasta lõpus, albumit müüdi USA-s 2 600 000 eksemplari,  selle albumi esimene singel &quot;Jenny from the Block&quot; ilmus 26. septembril 2002. aastal ning saavutas Billboard Hot 100 esikoha. Laulust sai Lopezi üks &quot;visiitkaarte&quot;. 2002. aastal avas Jennifer Lopez [[Los Angeles]]es ladina kööki pakkuva restorani Madre's ja tõi välja oma esimese lõhna Glow by JLo, millest sai USA enimmüüdud lõhn.&lt;ref&gt;[ones, Geoffrey (February 25, 2010). Beauty Imagined:A History of the Global Beauty Industry. Oxford University Press. ]&lt;/ref&gt; 

=== 2003–2009 ===
Lopez sai 2003. aastal meedias laialdase kriitika osaliseks tänu oma avalikele suhetele Ben Affleckiga. Koos mängisid nad romantilises komöödias Gigli (2003). Filmist loodeti kassapommi, kuid see osutus ebaõnnestunud filmiks.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/film/2021/jan/25/why-gigli-isnt-a-bad-movie-hear-me-out Hear me out: why Gigli isn't a bad movie]. The Guardian.&lt;/ref&gt; Gigli osa eest anti Lopezile aasta halvima naisnäitleja [[Kuldne Vaarikas|Kuldse Vaarika]] filmiauhind. Lopez kirjeldas seda aastat kui oma karjääri madalamat punkti ja tunnistas, et Giglit ümbritsev meediakajastus muutis ta ebakindlaks ning tema suhe hävines maailma silme all.&lt;ref&gt;[https://www.vanityfair.com/style/2017/10/jennifer-lopez-alex-rodriguez-cover-story Jennifer Lopez and Alex Rodriguez on Love]. McLean, Bethany (October 31, 2017)&lt;/ref&gt; 

2005. aastal linastunud Monster-in-Law (2005), kus Lopez mängis koos [[Jane Fonda]]ga, õnnestus ja tõstis veidi tema langenud mainet. Lopezi kolm järgmist filmiprojekti An Finished Life (2005, [[Robert Redford]]i ja [[Morgan Freeman]]iga),  Bordertown (2006) ja El Cantante (2007 Marc Anthonyga) olid kassa läbimüügi seisukohalt ebaõnnestumised.

Jennifer Lopezi neljas stuudioalbum Rebirth esitleti 23. veebruaril 2005. Võrreldes Lopezi eelmiste albumitega osutus see läbimüügi osas vähem edukaks. Esimesel nädalal müüdi albumit 314 000 eksemplari. Jennifer Lopezi esimene hispaaniakeelne album Como Ama una Mujer (As a Woman Loves) ilmus märtsis 2007 Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Kuigi album salvestati hispaania keeles, saavutas see Ameerika Ühendriikides edu, debüteerides USA Billboard 200 edetabelis kümnendal kohal.&lt;ref&gt; Hasty, Katie. McGraw Leads Seven Top 10 Debuts Onto Billboard 200. Billboard, aprill 2007&lt;/ref&gt; Lopezi kuues stuudioalbum Brave, mis ilmus hiljem samal aastal, osutus tema madalaima edetabelikohaga albumiks. Juba rase olles alustas Jennifer Lopez 2007. aasta septembris oma esimest kontsertturneed, mille põhiesinejaks oli Marc Anthony. Pärast kaksikute sündi 2008. aasta veebruaris tegi Lopez karjääripausi ning ühtlasi sulges oma restoran Madre's.

== Isiklikku ==
[[1990. aastad|1990. aastate]] keskpaigani suhtles Jennifer Lopez oma kooliaegse poiss-sõbra David Cruziga.&lt;ref&gt;[https://people.com/music/jennifer-lopez-late-ex-david-cruz-kind/ Jennifer Lopez's Late High School Sweetheart David Cruz]. People. Retrieved June 11, 2021.&lt;/ref&gt; Ta on olnud kolm korda abielus: 1997–1998 aastal kelner Ojani Noaga, 2001–2002 aastal tantsija [[Cris Judd]]iga ja 2004–2014 aastal laulja [[Marc Anthony]]ga. Pärast Juddist lahutust oli Lopez 2002. aasta keskpaigast kuni 2004. aasta alguseni suhtes näitleja ja filmilavastaja [[Ben Affleck]]iga.&lt;ref&gt;[https://people.com/celebrity/jennifer-lopez-says-there-was-genuine-love-with-ben-affleck/ Jennifer Lopez Says There Was 'Genuine Love' Between Her and Ben Affleck]. Chiu, Melody (March 25, 2016).&lt;/ref&gt; 

2004. aastal abiellus ta Marc Anthonyga, kellega oli põgusas suhtes juba 1990. aastate lõpus. 22. veebruaril 2008 sündisid ta perre kaksikud: tütar Emme Maribel ja poeg Maximilian David. Kaksikute esimeste fotode eest maksti väidetavalt mitu miljonit, muutes need tol ajal kõige kallimateks kuulsuste piltideks.&lt;ref&gt;[Rose, Lacey. &quot;Jackson Pic Won't Make List Of Priciest Celeb Photos&quot;. Forbes. Retrieved March 21, 2012.]&lt;/ref&gt; Anthony esitas lahutusavalduse 2012. aasta aprillis ja lahutus viidi lõpule 2014. aasta juunis. Lopezile jäi kahe lapse esmane füüsiline hooldusõigus. Lopez esineb aeg-ajalt koos oma lapse Emmega. Seejärel oli Lopezil suhe tantsija Casper Smartiga ning [[New York Yankees]]i pesapallimängija Alex Rodriguezega.

2021. aasta algul kohtusid Jennifer Lopez ja Ben Affleck uuesti. 8. aprillil 2022 teatas Lopez oma teisest kihlusest Beniga, 20 aastat pärast mehe esimest ettepanekut.&lt;ref&gt;[https://people.com/movies/jennifer-lopez-details-ben-affleck-proposal/ Tears Were Coming Down My Face].  Brico, Elise (April 9, 2022). USA Today&lt;/ref&gt;  16. juulil 2022. aastal abiellusid näitlejad [[Las Vegas]]es.&lt;ref&gt;[https://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-11025175/Jennifer-Lopez-Ben-Affleck-wedding.html Jennifer Lopez and Ben Affleck are 'planning a big wedding celebration at his mansion in Georgia in a few WEEKS alongside friends and family'... after Vegas elopement]&lt;/ref&gt;

== Osaline filmograafia ==

{| class=wikitable
! aasta !! pealkiri !! eestikeelne pealkiri
|-
| 1995 || Money Train || [[Raharong]]
|-
| 1996 || Jack || [[Jack]]
|-
| 1996 || Blood &amp; Wine || [[Veri ja vein]]
|-
| 1997 || Selena || [[Selena (film)|Selena]]
|-
| 1997 || Anaconda || [[Anakonda (film 1997)|Anakonda]]
|-
| 1997 || U Turn || [[Tagasipööre]]
|-
| 1998 || Antz || [[Zipelgad]] (hääl)
|-
| 1998 || Out of Sight || [[Üle mõistuse]]
|-
| 2001 || Angel Eyes || [[Ingli silmad]]
|-
| 2001 || The Cell || [[Püünis (film)|Püünis]]
|-
| 2001 || The Wedding Planner || [[Pulmakorraldaja]]
|-
| 2002 || Enough || [[Mõõt täis]]
|-
| 2002 || Maid in Manhattan || [[Manhattani tuhkatriinu]]
|-
| 2003 || Gigli || [[Gigli]]
|-
| 2004 || An Unfinished Life || [[Lõpetamata elu]]
|-
| 2004 || Shall We Dance || [[Kas tantsime?]]
|-
| 2004 || Jersey Girl || [[Jersey tüdruk]]
|-
| 2005 || Monster-in-Law || [[Koletislik ämm]]
|-
| 2006 || Bordertown || [[Piirilinn]]
|-
| 2010 || The Back-up Plan || [[Varuplaan]]
|-
| 2012 || What to Expect When You're Expecting || [[Mida oodata last oodates]]
|-
| 2012 || Ice Age: Continental Drift || [[Jääaeg 4]] (hääl)
|-
| 2013 || Parker || [[Parker]]
|-
| 2015 || The Boy Next Door || [[Naabripoiss]]
|-
| 2015 || Home || [[Kodu (film 2015)|Kodu]] (hääl)
|-
| 2015 || Lila &amp; Eve
|-
| 2016 || Ice Age: Collision Course || [[Jääaeg: Kokkupõrge]] (hääl)
|-
| 2018 || Second Act || [[Teine vaatus]]
|-
| 2019 || Hustlers || [[Hangeldajad]]
|-
| 2022 || Marry Me || [[Abiellu minuga]]
|}

==Vaata ka==
*&quot;[[¡Q'Viva! The Chosen]]&quot;
*&quot;[[¡Q'Viva! The Chosen Live]]&quot;

==Viited==
{{viited|allikad=
}}

==Välislingid==
*[http://www.jenniferlopez.com Ametlik koduleht]
*{{imdb nimi|id=0000182|nimi=Jennifer Lopez}}
* [http://twitter.com/jlo Jennifer Lopez Twitteris]
* [http://www.facebook.com/JenniferLopezOfficial Jennifer Lopez Facebookis]
* [http://www.jenniferlopezonline.com/default.aspx Jennifer Lopez Online]
* [http://www.lyrics.az/jennifer-lopez/ Jennifer Lopeze laulude sõnad]
* [http://www.myspace.com/jenniferlopez Jennifer Lopez Myspace'is]

{{commons|Category:Jennifer Lopez|Jennifer Lopez}}


{{JÄRJESTA:Lopez, Jennifer}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>cujsq7vuxvbidl4y72j59ae5kpfmzt4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173309</id>
      <parentid>6173305</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:09:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>J</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15207" xml:space="preserve">
{{See artikkel|on näitlejast; meteroloogi kohta vaata artiklit [[Jennifer Lopez (meteroloog)]].}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi                = Jennifer Affleck
| Pilt                = 210120-D-WD757-1975 (50860511978) (cropped).jpg
| Pildi_kirjeldus     = 
| Pildi_suurus        = 
| Horisontaalne       = 
| Taust               = soolo_laulja
| Sünninimi           = Jennifer Lynn Lopez
| Alias               = J. Lo,&lt;br /&gt;La Lopez,&lt;br /&gt;Lola,&lt;br /&gt;Jenny from the Block,&lt;br /&gt;Jennifer Muñiz
| Sündinud            = [[24. juuli]] [[1969]]&lt;br&gt;[[Bronx]], [[New York]], [[New Yorgi osariik]], [[USA]]
| Surnud              = 
| Päritolu            = 
| Pill                = 
| Hääleliik           = 
| Stiil               = [[popmuusika]], ''[[latin pop]]'', [[R&amp;B]], [[tantsumuusika]]
| Amet                = 
| Aktiivne            = 1986–
| Plaadifirma         = Epic&lt;br/&gt; Work
| Seotud_artistid     = 
| URL                 = http://www.jenniferlopez.com/
| Koosseis            = 
| Endised_liikmed     = 
| Tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}
[[Fail:Jennifer Lopez and Marc Anthony.jpg|pisi|Jennifer Lopez and Marc Anthony|364x364px]]
[[Fail:Jennifer Lopez in Baku.jpg|pisi|Jennifer Lopez esinemas [[Bakuu]]s|348x348px]]
'''Jennifer Lynn Affleck''' (tuntud ka kui '''J. Lo'''; sündinud [[24. juuli]]l [[1969]] [[New York|New Yorgis]]) on [[USA]] laulja, näitleja, tantsija, koreograaf, moekunstnik, produtsent ja laulukirjutaja.

Jennifer Lopez alustas laulu ja tantsuõpingutega 5-aastaselt. Esimese väikese filmirolli sai ta 1986. aastal [[Geraldine Page]]'ile viimaseks jäänud filmis &quot;[[My Little Girl]]&quot;. Seejärel mängis ta mitmes muusikalis teisejärgulisi rolle, ka oli tal teisigi filmirolle ning tegutses tantsijana. Nii oli ta 1991. aastal [[New Kids on the Block]]i taustatantsija Ameerika muusikaauhindade jagamisel. Ka oli ta taustatantsija [[Janet Jackson]]i maailmatuuril. 

Lopeze läbimurre näitlejana tuli 1997. aastal filmiga &quot;[[Selena (film)|Selena]]&quot;, mis räägib mõrvatud lauljatarist [[Selena Quintanilla]]st. Selle filmi eest teenis ta miljon dollarit. See oli tollal latiino päritolu näitlejate läbi aegade suurim töötasu ühe filmi eest. Seejärel mängis ta filmides &quot;Anaconda&quot; (1997) ja &quot;Out of Sight&quot; (1998), kus tõestas ennast näitlejana. Demoga &quot;Vivir Sin Ti&quot; tekitas ta huvi [[Sony Music Entertainment]]i juhtides ja 1999. ilmus Lopezi esimene album &quot;On the 6&quot;. Sellele eelnes debüütsingel &quot;If You Had My Love&quot;, mis jõudis [[Billboard Hot 100]] edetabelisse&lt;ref&gt;Billboard Magazine Vol. 111, No. 24. Nielsen Business Media, Inc. June 12, 1999.&lt;/ref&gt; ning oli mitmes riigis esikohal.
[[Fail:Arena Corinthians Opening (Cropped).JPG|pisi|Jennifer Lopez Arena Corinthiansil [[São Paulo]]s|302x302px]]
== Varasemad aastad ==
Tema vanemad, ema Guadalupe Rodríguez ja isa David Lopez, on mõlemad sündinud [[Puerto Rico]]s, kuid tutvusid siis, kui elasid Ameerika Ühendriikides. Isa oli arvutitehnik ja ema oli koduperenaine, hiljem müüja ja lasteaiakasvataja. Vanemad lahutasid 1990. aastatel oma üle 30 aasta kestnud abielu.&lt;ref&gt;[https://www.huffpost.com/entry/jennifer-lopez_n_3569932 Jennifer Lopez Opens Up About Her Parents' Divorce]. HuffPost. July 10, 2013.&lt;/ref&gt; Lopez on pere keskmine laps; tal on vanem õde Leslie ja noorem õde Lynda.

Jennifer Lopez alustas laulu ja tantsuõpingutega 5-aastaselt. Teismelisena õppis ta [[flamenko]]t, [[jazz]]i ja balletti ning õpetas tantsu noorematele õpilastele. Peale keskkooli lõpetamist õppis ta ühe semestri New Yorgi Baruchi kolledžis ärindust, kuid otsustas kolledžist lahkuda, et tantsijakarjääri jätkata. 18-aastaselt astus ta täiskohaga üliõpilaseks Manhattani Phil Black Dance Studiosse, kus ta oli juba käinud jazzi ja stepptantsu tundides.&lt;ref&gt;[https://www.vanityfair.com/news/2011/09/jennifer-lopez-201109 Jenny Back on the Block]. Vanity Fair. Retrieved June 6, 2021.&lt;/ref&gt; Vanemad ei olnud Jenniferi valikutega rahul ja ta oli sunnitud kodust välja kolima. 

== Karjäär ==
=== 1989–1998 ===
Peale kodust lahkumist esines Lopez kohalikes lavastustes [[Jesus Christ Superstar]] ja [[Oklahoma!]]. 1989. aastal oli ta viis kuud Euroopas ringreisil muusikalise revüüga Golden Musicals of Broadway. 1990. aastate algul esines  Lopez professionaalse jazz-funk-tantsijana sketšikomöödia sarjas In Living Color, mille peaosades olid koomikud, sealhulgas [[Jamie Foxx]] ja [[Jim Carrey]]. Oma esimese suure filmirolli eest 1995. aasta draamas Mi Familia pälvis Lopez [[Independent Spirit Award]] parima naiskõrvalosa nominatsiooni.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111013110908/http://www.allrovi.com/movies/movie/my-family-v133610  Tobey, Matthew. &quot;My Family – Cast, Reviews, Summary, and Awards&quot;]&lt;/ref&gt; Seejärel mängis Lopez märulikomöödias Money Train (1995) koos kaastähtede [[Wesley Snipes]]i ja [[Woody Harrelson]]iga. 1996. aastal oli Lopezil väiksem osa [[Robin Williams]]i kõrval komöödias Jack. Seejärel mängis ta [[Jack Nicholson]]i kõrval põnevikus Veri ja vein. Laulja Selena Quintanilla-Pérezi rolliga eluloofilmis Selena (1997) sai Lopezist esimene latiino näitlejanna, kes teenis miljon dollarit, selle rolli eest nomineeriti ta [[Kuldgloobus]]e auhinnale.  1997. aastal mängis Lopez [[Ice Cube]]’i kõrval ka õudusfilmis Anaconda ning 1998. aastal [[George Clooney]]ga kõrval krimifilmis Out of Sight.

=== 1999–2002 ===
Jennifer Lopezi debüütalbum On the 6 ilmus 1. juunil 1999. aastal ja jõudis [[Billboard 200]] edetabelis kaheksandale kohale. Albumi esimene singel &quot;If You Had My Love&quot; oli viis nädalat [[Billboard Hot 100]] esikohal. USA-s müüdi seda 1,2 miljonit eksemplari ning sellest sai [[plaatinaplaat]].&lt;ref&gt;[Billboard Magazine Vol. 111, No. 24. Nielsen Business Media, Inc. June 12, 1999 Billboard Magazine June 12, 1999]&lt;/ref&gt; Teine singel albumilt &quot;No Me Ames&quot; [[Marc Anthony]]ga oli 2000.aastal [[Billboardi muusikaauhinnad|Billboardi muusikaauhindade]] jagamisel nomineeritud mitmes kategoorias. Albumi kolmanda singlina ilmunud lugu &quot;Witing for Tonight&quot; jõudis [[Billboard Hot Dance Club Songs]] edetabelis esikohale. Mõned kriitikud on pidanud seda Lopezi karjääri üheks parimaks lauluks.&lt;ref&gt;Jennifer Lopez — Chart history. Billboard. 29. detsember 2016&lt;/ref&gt; 

2001. aasta alguses ilmusid samal nädalal romantiline komöödia The Wedding Planner, mille peaosas on [[Matthew McConaughey]] ja Jennifer Lopezi album J.Lo. Lopezist sai esimene naine, kellel olid tabelites samaaegselt esikohal tema osalusega film ja tema album.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20090301064251/http://www.time.com/time/nation/article/0%2C8599%2C1093638%2C00.html  Josh Tyrangiel (August 13, 2005). Jennifer Lopez. Time]&lt;/ref&gt; Album, mis sisaldas sisaldas singleid &quot;Love Don't Cost a Thing&quot; ja &quot;I'm Real&quot; sai USA-s neljakordseks plaatinaplaadiks ja oli 2001. aasta üheks enimmüüdud albumiks kogu maailmas. 2001. aastal käivitas Lopez oma esimese äriettevõtte, Jennifer Lopezi rõivabrandi J.Lo. Samal aastal mängis Lopez [[Jim Caviezel]]i kõrval romantilises draamas Angel Eyes. Romantilisest komöödiast Maid in Manhattan (2002), kus Lopez mängis koos [[Ralph Fiennes]]iga, kujunes tema karjääri kõige tulusam film. Kuid ületöötanud Lopez sai 2001. aastal selle komöödia filmimise ajal närvivapustuse.&lt;ref&gt;[https://www.telegraph.co.uk/news/celebritynews/3152788/Jennifer-Lopez-I-had-a-nervous-breakdown.html Singh, Anita (October 7, 2008). &quot;Jennifer Lopez: I had a nervous breakdown. The Daily Telegraph.]&lt;/ref&gt;

Lopez andis 2002. aastal välja kaks albumit. Esimene oli remiksialbum  J to tha L–O! The Remixes, kus teevad kaasa räpparid [[Ja Rule]], [[50 Cent]], [[Fat Joe]] ja [[P Diddy]]. See debüteeris Billboard 200 edetabelis esikohal,  esisingliga &quot;Ain't It Funny&quot; (Murder Remix) jõudis aga Billboard Hot 100 edetabeli tippu. Lopezi kolmas stuudioalbum This Is Me... Then ilmus 2002. aasta lõpus, albumit müüdi USA-s 2 600 000 eksemplari,  selle albumi esimene singel &quot;Jenny from the Block&quot; ilmus 26. septembril 2002. aastal ning saavutas Billboard Hot 100 esikoha. Laulust sai Lopezi üks &quot;visiitkaarte&quot;. 2002. aastal avas Jennifer Lopez [[Los Angeles]]es ladina kööki pakkuva restorani Madre's ja tõi välja oma esimese lõhna Glow by JLo, millest sai USA enimmüüdud lõhn.&lt;ref&gt;[ones, Geoffrey (February 25, 2010). Beauty Imagined:A History of the Global Beauty Industry. Oxford University Press. ]&lt;/ref&gt; 

=== 2003–2009 ===
Lopez sai 2003. aastal meedias laialdase kriitika osaliseks tänu oma avalikele suhetele Ben Affleckiga. Koos mängisid nad romantilises komöödias Gigli (2003). Filmist loodeti kassapommi, kuid see osutus ebaõnnestunud filmiks.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/film/2021/jan/25/why-gigli-isnt-a-bad-movie-hear-me-out Hear me out: why Gigli isn't a bad movie]. The Guardian.&lt;/ref&gt; Gigli osa eest anti Lopezile aasta halvima naisnäitleja [[Kuldne Vaarikas|Kuldse Vaarika]] filmiauhind. Lopez kirjeldas seda aastat kui oma karjääri madalamat punkti ja tunnistas, et Giglit ümbritsev meediakajastus muutis ta ebakindlaks ning tema suhe hävines maailma silme all.&lt;ref&gt;[https://www.vanityfair.com/style/2017/10/jennifer-lopez-alex-rodriguez-cover-story Jennifer Lopez and Alex Rodriguez on Love]. McLean, Bethany (October 31, 2017)&lt;/ref&gt; 

2005. aastal linastunud Monster-in-Law (2005), kus Lopez mängis koos [[Jane Fonda]]ga, õnnestus ja tõstis veidi tema langenud mainet. Lopezi kolm järgmist filmiprojekti An Finished Life (2005, [[Robert Redford]]i ja [[Morgan Freeman]]iga),  Bordertown (2006) ja El Cantante (2007 Marc Anthonyga) olid kassa läbimüügi seisukohalt ebaõnnestumised.

Jennifer Lopezi neljas stuudioalbum Rebirth esitleti 23. veebruaril 2005. Võrreldes Lopezi eelmiste albumitega osutus see läbimüügi osas vähem edukaks. Esimesel nädalal müüdi albumit 314 000 eksemplari. Jennifer Lopezi esimene hispaaniakeelne album Como Ama una Mujer (As a Woman Loves) ilmus märtsis 2007 Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Kuigi album salvestati hispaania keeles, saavutas see Ameerika Ühendriikides edu, debüteerides USA Billboard 200 edetabelis kümnendal kohal.&lt;ref&gt; Hasty, Katie. McGraw Leads Seven Top 10 Debuts Onto Billboard 200. Billboard, aprill 2007&lt;/ref&gt; Lopezi kuues stuudioalbum Brave, mis ilmus hiljem samal aastal, osutus tema madalaima edetabelikohaga albumiks. Juba rase olles alustas Jennifer Lopez 2007. aasta septembris oma esimest kontsertturneed, mille põhiesinejaks oli Marc Anthony. Pärast kaksikute sündi 2008. aasta veebruaris tegi Lopez karjääripausi ning ühtlasi sulges oma restoran Madre's.

== Isiklikku ==
[[1990. aastad|1990. aastate]] keskpaigani suhtles Jennifer Lopez oma kooliaegse poiss-sõbra David Cruziga.&lt;ref&gt;[https://people.com/music/jennifer-lopez-late-ex-david-cruz-kind/ Jennifer Lopez's Late High School Sweetheart David Cruz]. People. Retrieved June 11, 2021.&lt;/ref&gt; Ta on olnud kolm korda abielus: 1997–1998 aastal kelner Ojani Noaga, 2001–2002 aastal tantsija [[Cris Judd]]iga ja 2004–2014 aastal laulja [[Marc Anthony]]ga. Pärast Juddist lahutust oli Lopez 2002. aasta keskpaigast kuni 2004. aasta alguseni suhtes näitleja ja filmilavastaja [[Ben Affleck]]iga.&lt;ref&gt;[https://people.com/celebrity/jennifer-lopez-says-there-was-genuine-love-with-ben-affleck/ Jennifer Lopez Says There Was 'Genuine Love' Between Her and Ben Affleck]. Chiu, Melody (March 25, 2016).&lt;/ref&gt; 

2004. aastal abiellus ta Marc Anthonyga, kellega oli põgusas suhtes juba 1990. aastate lõpus. 22. veebruaril 2008 sündisid ta perre kaksikud: tütar Emme Maribel ja poeg Maximilian David. Kaksikute esimeste fotode eest maksti väidetavalt mitu miljonit, muutes need tol ajal kõige kallimateks kuulsuste piltideks.&lt;ref&gt;[Rose, Lacey. &quot;Jackson Pic Won't Make List Of Priciest Celeb Photos&quot;. Forbes. Retrieved March 21, 2012.]&lt;/ref&gt; Anthony esitas lahutusavalduse 2012. aasta aprillis ja lahutus viidi lõpule 2014. aasta juunis. Lopezile jäi kahe lapse esmane füüsiline hooldusõigus. Lopez esineb aeg-ajalt koos oma lapse Emmega. Seejärel oli Lopezil suhe tantsija Casper Smartiga ning [[New York Yankees]]i pesapallimängija Alex Rodriguezega.

2021. aasta algul kohtusid Jennifer Lopez ja Ben Affleck uuesti. 8. aprillil 2022 teatas Lopez oma teisest kihlusest Beniga, 20 aastat pärast mehe esimest ettepanekut.&lt;ref&gt;[https://people.com/movies/jennifer-lopez-details-ben-affleck-proposal/ Tears Were Coming Down My Face].  Brico, Elise (April 9, 2022). USA Today&lt;/ref&gt;  16. juulil 2022. aastal abiellusid näitlejad [[Las Vegas]]es.&lt;ref&gt;[https://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-11025175/Jennifer-Lopez-Ben-Affleck-wedding.html Jennifer Lopez and Ben Affleck are 'planning a big wedding celebration at his mansion in Georgia in a few WEEKS alongside friends and family'... after Vegas elopement]&lt;/ref&gt;

== Osaline filmograafia ==

{| class=wikitable
! aasta !! pealkiri !! eestikeelne pealkiri
|-
| 1995 || Money Train || [[Raharong]]
|-
| 1996 || Jack || [[Jack]]
|-
| 1996 || Blood &amp; Wine || [[Veri ja vein]]
|-
| 1997 || Selena || [[Selena (film)|Selena]]
|-
| 1997 || Anaconda || [[Anakonda (film 1997)|Anakonda]]
|-
| 1997 || U Turn || [[Tagasipööre]]
|-
| 1998 || Antz || [[Zipelgad]] (hääl)
|-
| 1998 || Out of Sight || [[Üle mõistuse]]
|-
| 2001 || Angel Eyes || [[Ingli silmad]]
|-
| 2001 || The Cell || [[Püünis (film)|Püünis]]
|-
| 2001 || The Wedding Planner || [[Pulmakorraldaja]]
|-
| 2002 || Enough || [[Mõõt täis]]
|-
| 2002 || Maid in Manhattan || [[Manhattani tuhkatriinu]]
|-
| 2003 || Gigli || [[Gigli]]
|-
| 2004 || An Unfinished Life || [[Lõpetamata elu]]
|-
| 2004 || Shall We Dance || [[Kas tantsime?]]
|-
| 2004 || Jersey Girl || [[Jersey tüdruk]]
|-
| 2005 || Monster-in-Law || [[Koletislik ämm]]
|-
| 2006 || Bordertown || [[Piirilinn]]
|-
| 2010 || The Back-up Plan || [[Varuplaan]]
|-
| 2012 || What to Expect When You're Expecting || [[Mida oodata last oodates]]
|-
| 2012 || Ice Age: Continental Drift || [[Jääaeg 4]] (hääl)
|-
| 2013 || Parker || [[Parker]]
|-
| 2015 || The Boy Next Door || [[Naabripoiss]]
|-
| 2015 || Home || [[Kodu (film 2015)|Kodu]] (hääl)
|-
| 2015 || Lila &amp; Eve
|-
| 2016 || Ice Age: Collision Course || [[Jääaeg: Kokkupõrge]] (hääl)
|-
| 2018 || Second Act || [[Teine vaatus]]
|-
| 2019 || Hustlers || [[Hangeldajad]]
|-
| 2022 || Marry Me || [[Abiellu minuga]]
|}

==Vaata ka==
*&quot;[[¡Q'Viva! The Chosen]]&quot;
*&quot;[[¡Q'Viva! The Chosen Live]]&quot;

==Viited==
{{viited|allikad=
}}

==Välislingid==
*[http://www.jenniferlopez.com Ametlik koduleht]
*{{imdb nimi|id=0000182|nimi=Jennifer Lopez}}
* [http://twitter.com/jlo Jennifer Lopez Twitteris]
* [http://www.facebook.com/JenniferLopezOfficial Jennifer Lopez Facebookis]
* [http://www.jenniferlopezonline.com/default.aspx Jennifer Lopez Online]
* [http://www.lyrics.az/jennifer-lopez/ Jennifer Lopeze laulude sõnad]
* [http://www.myspace.com/jenniferlopez Jennifer Lopez Myspace'is]

{{commons|Category:Jennifer Lopez|Jennifer Lopez}}


{{JÄRJESTA:Lopez, Jennifer}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>e9jovhwmqfjoh4u2uw0ds5kkjgr5meu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu maavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>105903</id>
    <revision>
      <id>6173103</id>
      <parentid>6168969</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:49:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12360" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}}
{{Asutus
|Nimi            = Tartu Maavalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = Tiigi 12, Tartu 2011.jpg
|Pildiallkiri    = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12
|lühend          = 
|moodustatud     = 1917
|likvideeritud   = 2018
|tüüp            = [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]]
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tartu
|asukoht         = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12, Tartu&lt;br&gt;[[Pepleri tänav]] 35, Tartu
|piirkond        = [[Tartu maakond]]
|juhtkond        = [[Tartu maavanem]]
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
'''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]]. 

1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]&lt;/ref&gt;

Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]].

Maavalitsuses olid kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131125071747/http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo/ Tartu Maavalitsusest] Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013).&lt;/ref&gt;. Tartu maavalitsus töötas aadressil Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/4259421/maavalitsusest-tuhjaks-jaavas-majas-asuvad-toole-teised-riigiametnikud &quot;Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud&quot;] Tartu Postimees, 29. september 2017.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Tartu maakonnavalitsus&lt;br&gt;Tartu Maavalitsus &lt;br&gt;[[Eesti Omavalitsus]]e Tartu Maavalitsus
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1918
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 1941; 1941–1944
| tüüp            = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]]
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Tartu]]
| asukoht         = [[Riia tänav]] 15 ([[Küüni tänav|Võidu]] ja [[Aleksandri tänav]]a nurgal&lt;ref&gt;[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud &gt; Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Tartu maavalitsus], lk 158.&lt;/ref&gt;) Tartu
| piirkond        = [[Tartu maakond]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Tartu maakonnavalitsuse esimees
| juht_nimi       =  &lt;br&gt;
| juht2_nimetus   = Tartu ajutise maavalitsuse esimees
| juht2_nimi      = &lt;br&gt;
| juht3_nimetus   = [[Tartu maavanem]]
| juht3_nimi      = vt [[Tartu maavanem]]ate loend
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = [[Tartu maakonnanõukogu]]&lt;br&gt;[[Tartu maavolikogu]] 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
[[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]] astus ametisse pärast valimist mais 1917. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liikmete valimisi. Maakonnakomissari nõuandva organina moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said Postimehe toimetaja [[Jaan Tõnisson]], vanemadvokaat [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]]. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta.
{{vaata|Maavalitsus|Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta}} 
1. juulil 1917 peeti avakoosolek Tartus [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]e ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti [[Johan Jans|Juhan Jans]]. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks [[Hans Priimägi]] ja sekretäriks [[Rudolf Jaska|R. Jaska]]&lt;ref&gt;H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301.&lt;/ref&gt;. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918. J. Jansi poolt ajalehes Postimees avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui [[Nõukogude Venemaa]] väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinna. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga tagandati ta ajuti ametist ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe komisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919, pärast [[Tartu lahing (1919)|Tartu vabastamist]] algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk.

Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. &lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&amp;lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused&lt;/ref&gt;.
{{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'', ''[[Tartu maavanem]]''

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934&lt;/ref&gt;. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust. 
{{vaata|maavolikogu}}, ''maavalitsus'', ''[[maavanem]], [[linnavanem]]''

[[1. mai]]l 1938 jõustunud [[Maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja [[Eesti maakonnad|maakonnas]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 405. Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938&lt;/ref&gt;. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938&lt;/ref&gt;.

11. juunil [[1938]] valiti [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]] [[Tartu maavolikogu (1938)|valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Tartu maavolikogu]]: [[Johannes Amor]] (Laiuse vallavanem), [[Leopold Antik]] ([[Ulila vald|Ulila]] vallavanem), [[Jüri Ansip]] ([[Avinurme vald (Torma kihelkond)|Avinurme]] vallavanem), [[Ferdinand Ilves]] ([[Puurmani vald (Kursi kihelkond)|Puurmani]] vallavanem), [[Juhan Ivane]] ([[Haaslava vald (Kambja kihelkond)|Haaslava]] vallavanem), [[Johannes Juksaar]] ([[Rasina vald|Rasina]] vallavanem), [[Villem Kasemets]] ([[Pühajärve vald (Otepää kihelkond)|Pühajärve]] vallavanem), [[Aleksander Kulasalu]] ([[Krüüdneri vald|Krüüdneri]] vallavanem), [[Fedor Kisljakov]] ([[Peipsiääre vald (Kodavere kihelkond)|Peipsiääre]] vallavanem), [[Eduard Laanemäe]] ([[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)|Jõgeva]] vallavanem), [[Peeter Lamp]] ([[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta]] vallavanem), [[Karl Lass]] ([[Saare vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Saare]] vallavanem), [[Olev Luht]] ([[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Kavastu]] vallavanem), [[Paul Luiga]] ([[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka]] vallavanem), [[Mart Lõoke]] ([[Kuremaa vald (Palamuse kihelkond)|Kuremaa]] vallavanem), [[Julius Niklus]] ([[Otepää]] [[Otepää linnavanem|linnavanem]]), [[Herbert Pallon]] ([[Rannu vald (Rannu kihelkond)|Rannu]] vallavanem), [[Johannes Ratnik]] ([[Vorbuse vald|Vorbuse]] vallavanem), [[Henrik Saluste]] ([[Torma vald (Torma kihelkond)|Torma]] vallavanem), [[Mihkel Selgis]] ([[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina]] vallavanem), [[Voldemar Sugasep]] ([[Kastre-Võnnu vald|Kastre-Võnnu]] vallavanem), [[August Tammiste]] ([[Aakre vald (Rõngu kihelkond)|Aakre]] vallavanem), [[Karl Tobro]] ([[Kaarepere vald (Palamuse kihelkond)|Kaarepere]] vallavanem), [[August Tõruvere]] ([[Alatskivi vald (Kodavere kihelkond)|Alatskivi]] vallavanem)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Tartu maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938&lt;/ref&gt;.

8. märtsil 1940. aastal valisid Tartumaa valla-&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/01/18/26 Tartumaa wallawanemad ja abid kinnitati ametisse], Postimees (1886-1944), nr. 16, 18 jaanuar 1940&lt;/ref&gt; ja linnavanemad Tartu maavolikogu ja maavolinikeks valiti: J. Amor [[Laiuse vald|Laiuse]]lt, F. Ilves [[Kursi vald|Kursi]]st, [[Johannes Võsu]] [[Jõgeva linn]]ast, J. Ansip [[Avinurme vald (1939)|Avinurme]]st, V. Meti [[Torma vald (1939)|Torma]]st, K. Lass [[Saare vald (1939)|Saare]]lt, A. Tõruvere [[Alatskivi vald (1939)|Alatskivi]]lt, F. Kisljäkov [[Peipsiääre vald (1939)|Peipsiääre vallast]], K. Tobro [[Kaarepere vald|Kaarepere]]st, A. Kallas [[Saadjärve vald|Saadjärve]]lt, M. Lõoke [[Kuremaa vald|Kuremaa]]lt, 0. Luht [[Kavastu vald|Kavastu]]st, M. Väärsi [[Tähtvere vald (1939)|Tähtvere]]st, E. Ojaveer [[Meeksi vald (1939)|Meeksi]]st, A. Rootsmann [[Võnnu vald (1939)|Võnnu]]st, A. Kulasalu [[Veski vald|Veski val]]last, A. Kevend [[Kambja vald (1939)|Kambja]]st, P. Luiga [[Ropka vald|Ropka]]st, A. Tammiste [[Aakre vald|Aakre]]st, V Kasemets [[Pühajärve vald (1939)|Pühajärve val]]last, H. Pallon [[Rannu vald (1939)|Rannu]]st, L. Antik [[Puhja vald (1939)|Puhja]]st ja E. Haljasmaa [[Elva vald (1939)|Elva val]]last&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940&lt;/ref&gt;.

== Tartu maavanem ==
{{vaata|Tartu maavanem}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tartu ajalugu]]
[[Kategooria:Tartu maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti maavalitsused]]</text>
      <sha1>qw5hdo964l3leb0medl6y3cgn470exn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>George Stephenson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>110157</id>
    <revision>
      <id>6173349</id>
      <parentid>4708887</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:19:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>91.129.97.129</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="843" xml:space="preserve">[[Pilt:GeorgeStephenson.PNG|pisi|George Stephenson]]
'''George Stephenson''' ([[9. juuni]] [[1781]] – [[12. august]] [[1848]]) oli inglise insener. 

Ta ehitas aastal [[1814]] [[auruvedur]]i, mida peeti kaua aega esimeseks kasutuskõlblikuks [[vedur]]iks. Tema juhtimisel rajati maailma esimene avalik [[raudtee]]liin [[Stockton-on-Tees|Stockton]]i ja [[Darlington]]i vahel, mis avati [[27. september|27. septembril]] [[1825]]. Koos [[William Losh]]iga täiustas ta [[rööbastee]]d.

Tema poolt kasutusele võetud [[rööpmelaius]], 1435 mm, on [[Standardrööpmeline raudtee|standardne]] rööpmelaius paljudes maades ja mõnikord kutsutakse seda ka „stephensoni rööpmelaiuseks&quot;.

{{DEFAULTSORT:Stephenson, George}}
[[Kategooria:Suurbritannia inimesed]]
[[Kategooria:Insenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1781]]
[[Kategooria:Surnud 1848]]</text>
      <sha1>4cp2dfoms4b80zfuzzb1oe9c3vs1ls3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Starbucks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>119967</id>
    <revision>
      <id>6173219</id>
      <parentid>5891331</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T21:24:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>86.120.190.41</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2575" xml:space="preserve">{{ettevõte
| nimi = Starbucks Corporation
| logo = Starbucks sign (401291529).jpg
| tüüp = börsiettevõte ({{nasdaq|SBUX}})
| asutamisaeg = 1971 ([[Seattle]]'is)
| peakorter = [[Seattle]], USA
| piirkond = 
| võtmeisikud = [[Howard Schultz]], esimees, [[president]] ja [[CEO]] &lt;br /&gt;Martin Coles, president, Starbucks International &lt;br /&gt;Peter Bocian, finantsdirektor
| valdkonnad = [[restoran]]id, [[kohvik]]ud, [[meelelahutus]]
| tooted = [[kohv]], [[tee]], joogid, [[küpsetis]]ed, [[Frappuccino]], [[mahl]]ad
| käive = 14,89 [[miljard|mld]] [[USA dollar|$]] (2013)
| tegevuskasum = 325,4 [[miljon|mln]] $ (2013)
| puhaskasum = 8,8 mln $ (2013)
| vara = 11,5167 mld $ (2013)
| omakapital = 4,48 mld $ (2013)
| töötajaid = 160 000 (2013)&lt;ref&gt;[http://www.forbes.com/companies/starbucks/ Starbucks]. Forbes, mai 2013. Vaadatud 21.02.2014.&lt;/ref&gt;
| tütarfirmad = Starbucks Coffee Company &lt;br /&gt;[[Tazo|Tazo Tea Company]] &lt;br /&gt;[[Seattle's Best Coffee]] &lt;br /&gt;[[Torrefazione Italia]] &lt;br /&gt;[[Hear Music]] &lt;br /&gt;[[Ethos water|Ethos Water]]
| tunnuslause = 
}}

'''Starbucks''' on maailma suurim [[kohvik|kohvikukett]]. Ketti kuulub üle 23 000 kohviku 66 riigis.

[[1971]]. aastal [[Seattle]]'is loodud firma tegeles algul [[kohviuba]]de röstimise ja müügiga. [[1987]]. aastal müüsid asutajad ettevõtte kohvikupidaja [[Howard Schultz]]ile, kelle juhtimisel hakkas kohvikukett Starbucksi nime all kiiresti laienema. Peagi avati kohvikud [[Vancouver]]is ja [[Chicago]]s, [[1996]]. aastal [[Tōkyō]]s ning [[1998]]. aastal [[London]]is, kus kohaliku keti omandamisega saavutati turul kiiresti juhtpositsioon. Sellega algas ettevõtte rahvusvaheline võidukäik.

Starbucksi kohvikutes on müügil palju liike [[kohv]]ijooke, kuid ka [[kakao]]d, [[tee (jook)|teed]], [[karastusjook]]e, [[võileib]]u, [[kook]]e ja [[salat (toit)|salat]]eid.

Kuigi Starbucks rõhutab asjaolu, et ta lähtub oma tegevuses [[õiglane kaubandus|õiglase kaubanduse]] põhimõtetest, peetakse ettevõtet sageli üheks näiteks [[globaliseerumine|globaliseerumise]] negatiivsetest mõjudest.

[[Pilt:Original Starbucks.jpg|pisi|tühi|Starbucksi kohvik]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat-tekstina}}
* [http://www.starbucks.com Koduleht]
* [http://www.postimees.ee/?id=73593 Starbucks plaanib koondada veel 1000 inimest.] Postimees, 25. jaanuar 2009

{{NASDAQ-100}}

[[Kategooria:Toitlustusettevõtted]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide toiduainetööstuse ettevõtted]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]]
[[Kategooria:NASDAQile noteeritud ettevõtted]]</text>
      <sha1>lu3n3lb8a6w0p34mg19fhysjldct8aj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirkkonummi vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>130291</id>
    <revision>
      <id>6173068</id>
      <parentid>6083957</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:02:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="942" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Kirkkonummi
|  nimi1_keel = soome | nimi1 = Kirkkonummen kunta
|  nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Kyrkslätts kommun
|  vapp = Kirkkonummi.vaakuna.svg
|  vapi_link = [[Kirkkonummi vapp]]
|  pindala = 1 016,01
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Kirkkonummi]]
|  asendikaardi_pilt = Kirkkonummi sijainti Suomi.svg
}}

'''Kirkkonummi''' on [[vald (Soome)|vald]] [[Soome]]s [[Uusimaa maakond|Uusimaa maakonnas]]. Asub [[Espoo]]st läänes.

Naabervallad on [[Espoo]], [[Vihti vald]], [[Siuntio vald]] ja [[Inkoo]].

Kirkkonummi vald moodustati [[1330]]. aastal.

Suuremad asulad:
* [[Kirkkonummi]] (13 262 elanikku)
* [[Masala-Jorvas]] (5854 elanikku)
* [[Pikkalanlahti]] (1975 elanikku)
* [[Upinniemi]] (643 elanikku)
* [[Veikkola]] (4400 elanikku)
* [[Eestinkylä]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Uusimaa}}

{{koord |type=adm2nd |region=FI-ES}}

[[Kategooria:Uusimaa maakonna vallad]]</text>
      <sha1>gmen398fdanmgv0mwhdvk52rnlhgsyu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 7. augustil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155815</id>
    <revision>
      <id>6173234</id>
      <parentid>5994309</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T22:49:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5374" xml:space="preserve">{{sündinud augustis}}
''Siin loetletakse [[7. august]]il sündinud tuntud inimesi.

*{{tühik}}[[317]] – [[Constantius II]], Vana-Rooma keiser
*[[1793]] – [[Paul von Hahn]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane
*[[1819]] – [[Ion Emanuel Florescu]], Rumeenia poliitik
*[[1826]] – [[August Ahlqvist]], soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane
*[[1855]] – [[Stanley John Weyman]], inglise kirjanik
*[[1859]] – [[Andres Ollino]], eesti veterinaararst
*[[1867]] – [[Emil Nolde]], saksamaa kunstnik
*[[1876]] – [[Mata Hari]], tantsijanna ja spioon
*[[1877]] – [[Ulrich Salchow]], Rootsi iluuisutaja
*[[1880]] – [[Linda Vilde]], eesti ajakirjanik ja poliitik
*[[1884]] – [[Nikolai Triik]], eesti maalikunstnik
* 1884 – [[Aleksander Mugur]], eesti raskejõustiklane
*[[1885]] – [[Billie Burke]], ameerika näitleja
*[[1888]] – [[Nils Herlitz]], Rootsi jurist ja poliitik
*[[1889]] – [[Ādolfs Bļodnieks]], Läti poliitik
*[[1895]] – [[Aleksander Teiss]], eesti keemik
*[[1896]] – [[Georg Leets]], eesti ajaloolane ja sõjaväelane
*[[1898]] – [[Emil Ever]], eesti arst
*[[1903]] – [[Louis Leakey]], paleontoloog
*[[1904]] – [[Ralph Bunche]], USA riigitegelane
*[[1905]] – [[Peeter Matsov]], eesti poksija ja sporditegelane
*[[1908]] – [[Salme Rubel]], eesti entomoloog
*[[1910]] – [[Aksel Kallas]], eesti näitleja, lavastaja ja teatritegelane
*[[1911]] – [[Nicholas Ray]], USA filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja
* 1911 – [[István Bibó]], Ungari jurist, õigusteadlane ja poliitik
*[[1912]] – [[Herbert Stillverk]], eesti vaimulik
*[[1913]] – [[Aaro Honka]], soome kirjanik
*[[1914]] – [[Ants Saar (purilendur)|Ants Saar]], eesti purilendur
*[[1919]] – [[Keijo Virtamo]], soome entsüklopedist
*[[1921]] – [[Jakob Kunder]], eesti sõjaväelane Punaarmees
*[[1922]] – [[Paul Aarmann]], eesti arhitekt
*[[1926]] – [[Gertrud Üppis]], eesti laulja
*[[1930]] – [[Veljo Tormis]], eesti helilooja
*[[1931]] – [[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja
*[[1932]] – [[Abebe Bikila]], Etioopia pikamaajooksja
*[[1933]] – [[Elinor Ostrom]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
*[[1935]] – [[Viktor Jullinen]], Eesti majandus- ja põllumajandusteadlane
*[[1938]] – [[Giorgetto Giugiaro]], itaalia autodisainer
*[[1939]] – [[Vello Pällin]], eesti keemik
*[[1942]] – [[Garrison Keillor]], USA kirjanik ja raadiotegelane
* 1942 – [[Tobin Bell]], USA filmi- ja televisiooninäitleja
*[[1945]] – [[Nils Torvalds]], soomerootslasest Soome ajakirjanik ja poliitik
*[[1947]] – [[Sofia Rotaru]], Ukraina estraadilaulja
* 1947 – [[Sulev Mäeltsemees]], eesti geograaf
* 1947 – [[Duarte Mendes]], portugali laulja
*[[1948]] – [[Monika Järvekülg]], eesti karikaturist ja raamatuillustraator
* 1948 – [[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja 
* 1948 – [[Ivi Proos]], eesti majandusteadlane ja sotsioloog
*[[1949]] – [[Catherine Denguiadé]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika]] endine keisrinna
*[[1950]] – [[Kessai Note]], Marshalli Saarte poliitik
*[[1952]] – [[Kai Koppel]], eesti klaasikunstnik
*[[1953]] – [[Olari Taal]], eesti ärimees ja poliitik
*[[1954]] – [[Tiia Porss]], eesti näitleja
* 1954 – [[Koit Parts]], eesti majandusteadlane
*[[1957]] – [[Jaan Toots]], eesti ettevõtja ja poliitik
* 1957 – [[Margus Pooga]], eesti biokeemik
*[[1958]] – [[Bruce Dickinson]], inglise laulja, piloot ja laulukirjutaja
* 1958 – [[Aaron Motsoaledi]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
*[[1959]] – [[Allan Roosileht]], eesti raadiosaatejuht ja diskor
* 1959 – [[Ferenc Szirko]], Eesti günekoloog
*[[1960]] – [[David Duchovny]], USA näitleja
* 1960 – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik
*[[1961]] – [[Gesine Lötzsch]], Saksa poliitik
*[[1963]] – [[Riho Rasmann]], eesti majandustegelane
*[[1964]] – [[Thomas McGrath]], Ameerika Ühendriikide animaator, näitleja, lavastaja ja stsenarist
*[[1966]] – [[Jimmy Wales]], Ameerika internetiettevõtja
*[[1967]] – [[Charlotte Lewis]], inglise näitleja
*[[1969]] – [[Domino Harvey]], inglise pearahakütt
*1969 – [[Günter Krings]], saksa jurist ja poliitik
*[[1972]] – [[Teet Margna]], eesti teletöötaja
*[[1973]] – [[Ain Kull]], eesti geograaf 
* 1973 – [[Angela Ploomi]], eesti entomoloog
*[[1974]] – [[Intan Pragi]], eesti kasiinodiiler, Guinnessi rekordi omanik
*[[1975]] – [[Charlize Theron]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja
*[[1976]] – [[Kadri Pihla]], eesti lumelaudur
*1976 – [[Pauliina Haasjoki]], soome luuletaja
*[[1978]] – [[Aleksei Salnikov]], vene kirjanik
*[[1979]] – [[Matthias Diependaele]], Belgia poliitik
*[[1980]] – [[Jarosław Jakszto]], Leedu poksija
*[[1982]] – [[Merilin Kotta]], eesti romanist ja tõlkija
*[[1983]] – [[Christian Chávez]], Mehhiko näitleja ja laulja
*[[1986]] – [[Paul Biedermann]], Saksa ujuja
*1986 – [[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur
*1986 – [[Ilja Tšernoussov]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[1988]] – [[Erik Pieters]], hollandi jalgpallur
*[[1990]] – [[Ester Kuntu]], eesti näitleja
*[[1991]] – [[Andero Pebre]], eesti jalgpallur
*[[1992]] – [[Wout Weghorst]], hollandi jalgpallur
*[[1997]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur
*[[1999]] – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 07.]]</text>
      <sha1>mx5k0oa8niqf6yw17vn87zgeru38jia</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antifriis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>156791</id>
    <revision>
      <id>6173012</id>
      <parentid>6160148</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:51:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16391" xml:space="preserve">[[File:Robert-laursoo-m-cTm7EWlGI-unsplash.jpg|thumb|Jahutusvedelike värvid nähtavad läbipaistvas pakendis. Pakendid autokaupade poe riilulil.]]


'''Antifriis''' on külmakindel [[jahutusvedelik]]&lt;ref name=&quot;eki&quot;/&gt;, mille [[külmumistemperatuur]] on [[vesi|veega]] võrrelduna madalam. Antifriisid on ka [[keemiline ühend|keemilised ühendid]], mida lisatakse, et vähendada vedeliku [[külmumispunkt]]i allapoole seda [[temperatuur]]i, millega antud mehhanism kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Nii lisatava lisandi kui ka vastavalt tekkiva segu kohta võib kasutada nimetust &quot;antifriis&quot;.

Antifriiside otstarve on ära hoida [[külmumine|külmumisel]] toimuvaid mehhanismide [[deformatsioon]]e, mis ilmneksid, kui vedelik (vesi) jäätuks. Antifriisi segu põhjustab külmumispunkti alanemise külmas keskkonnas ja samuti [[keemispunkt]]i tõusmise kuumas keskkonnas. Õige antifriisi valik võimaldab kasutada vedelikku laias temperatuuride vahemikus, mil vedelik jääb vedelasse [[faas (füüsikaline keemia)|faasi]]. See on oluline tõhusa [[soojusülekanne|soojusülekande]] ja [[soojusvaheti]]te ettenähtud töö jaoks.

Antifriise kasutatakse muu hulgas [[sisepõlemismootor]]ite ja paljude teiste soojusülekandega seotud mehhanismide jahutussüsteemides. Levinumate antifriisina kasutatavate [[Keemiline aine|ainete]] hulgas on [[1,2-etaandiool|etüleenglükool]] ja [[propüleenglükool]].

== Kasutamine autodes ja sisepõlemismootorites ==

Enamikul automootoritel on [[jääksoojus]]e eemaldamiseks [[vesijahutus]], kusjuures süsteemis olev vedelik on tegelikkuses antifriisi ja vee segu, mitte puhas vesi. [[Autotööstus]]es kasutatakse laialdaselt väljendit jahutusvedelik, mis tuleneb tema esmasest funktsioonist, milleks on [[konvektsioon|konvektiivne]] soojusülekanne sisepõlemismootorites. Kui antifriise kasutatakse autotööstuses, lisatakse ka korrosioonitõrjevahendid, et kaitsta auto radiaatorit, kuna radiaatorid sisaldavad tihtipeale mitmesuguseid erinevate elektrokeemiliste potentsiaalidega [[metall]]e ([[alumiinium]], [[malm]], [[vask]], [[messing]], [[jootetina]] jne). Samuti lisatakse määrdeaine veepumba tihendile.

Antifriis töötati välja, et lahendada vee kui soojusülekandevedeliku puudujäägid. Paljudes mootorites lisatakse ka külmutuskorgid nendesse mootoriploki osadesse, kus voolab jahutusvedelik. See on lisakaitse külmumiskahjude eest, juhuks kui õhutemperatuur langeb allapoole vee ja antifriisi segu külmumispunkti. Külmumiskorke ei tohi segamini ajada tavaliste korkidega, mis asuvad mootoriplokis, et valamisprotsessi käigus kasutatud liiva oleks võimalik eemaldada (kuigi ka tavalised korgid surutakse jahutusvedeliku külmumisel välja.

Teisalt võib jahutusvedelik liiga kõrgel temperatuuril hakata mootoris [[keemine|keema]], põhjustades kuuma auruga täidetud taskuid, mis põhjustavad lokaliseeritud kuumi alasid ja mootori katastroofilise rikke. Kui jahutusvedelikuna kasutataks puhast vett, edendaks see galvaanilist [[korrosioon]]i. Sobiv mootori jahutusvedelik ja survestatud jahutussüsteem aitavad ennetada probleeme, mis tekiksid auto mootori ja puhta vee kokkusobimatusest. Õige antifriisi kasutamisel on võimalik jahutusvedelikul saavutada suur temperatuuride amplituud, näiteks 50% propüleenglükooli lahus, 1,034-baarise (15 psi) [[rõhk|rõhuga]] jahutussüsteemis, võib esineda temperatuuridel −37 ... 129&amp;nbsp;°C.&lt;ref name=&quot;prestone&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Peak&quot;/&gt;

Varem kasutati jahutusvedeliku antifriisina [[metanool]]i (metüülalkohol), mida tänapäevani leidub klaasipesuvedelikes. Metanool [[aurustumine|aurustus]], kuna radiaatori korgid olid ventileeritud, mitte suletud. Seetõttu tuli jahutusvedelikku sagedasti vahetada, et see ära ei külmuks. Lisaks kiirendab metanool metallide, eriti alumiiniumi, korrosiooni. Neid metalle aga kasutatakse mootoris ja jahutussüsteemides. Kui töötati välja etüleenglükool, asendas see metanooli mootori jahutussüsteemide antifriisina. Etüleenglükooli [[lenduvus]] võrreldes metanooli ja veega on väga madal.

== Muud kasutusvõimalused ==

Kõige levinumad veepõhised antifriisilahused, mida kasutatakse [[elektroonika]] jahutamiseks, on vee ja [[etüleenglükool]]i või [[propüleenglükool]]i segud. Etüleenglükoolil on pikk ajalugu just autotööstuses. Siiski sisaldab etüleenglükooli lahus, mida kasutatakse autotööstuses, tihti [[silikaatsed mineraalid|silikaadil]] põhinevaid korrosioonitõrjevahendeid, mis võivad katta või ummistada soojusvaheti pindasid. Propüleenglükooli lahuse kasutamine jahutusvedelikuna on selle keskkonnasõbralikkuse ja [[mürgisus|mittetoksilisuse]] tõttu aina rohkem levinud. Etüleenglükool vajab erilist tähelepanu nii kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel, kuna asub mürkkemikaalide nimekirjas.

Etüleenglükoolil on soovitud [[termilised omadused]], sealhulgas kõrge [[keemistemperatuur|keemispunkt]], madal [[külmumispunkt]], stabiilsus laias temperatuurivahemikus ning kõrge [[erisoojus]] ja [[soojusjuhtivus]]. Lisaks on etüleenglükoolil ka madal [[viskoossus]]. Kuigi etüleenglükooli lahusel on paremad füüsikalised omadused kui propüleenglükooli lahusel, siis viimast kasutatakse, kui [[kemikaal]]i toksilisus võib osutuda probleemiks. Toidutööstuses kasutamiseks peetakse propüleenglükooli lahust üldiselt piisavalt ohutuks. Lisaks saab seda kasutada kinnistes ja kehva õhuvahetusega ruumides.

== Levinud ained ==

Antifriiside valmistamiseks segatakse enamasti [[destilleerimine|destilleeritud]] vesi mingisuguse [[alkoholid|alkoholiga]].

=== Metanool ===

[[Metanool]] (teatud ka kui metüülalkohol, karbinool, puupiiritus) on keemiline ühend valemiga CH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;OH. See on kõige lihtsam alkohol. Metanool on kergesti [[lenduvus|lenduv]], [[värvus|värvitu]], tuleohtlik, spetsiifilise [[lõhn]]aga mürgine vedelik. Metanooli lõhn on mõnevõrra mahedam ja [[magusus|magusam]] kui [[etanool]]i (etüülalkohol) lõhn. Toatemperatuuril on tegu polaarse [[lahusti]]ga, mida kasutatakse antifriisi, lahusti, [[kütus]]e ja ka etüülalkoholi [[denaturaat|denaturaadina]]. Metanool ei ole populaarne mootorites, kuid seda võib leida autode klaasipesuvedelikes, jäätõrje kemikaalides ja [[bensiin]]i [[Lisand (keemia)|lisandites]].

=== Etüleenglükool ===

[[Etüleenglükool]] ehk 1,2-etaandiool (keemilise valemiga HOCH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;–CH&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;OH) on värvuseta, [[õli]]kas, magusa maitsega ja väga mürgine vedelik. Etüleenglükooli lahused muutusid kättesaadavaks [[1926]]. aastal. Neid turustati &quot;jäädavate antifriisidena&quot;, kuna kõrgema keemistemperatuuri tõttu sai neid samahästi kasutada nii suvel sooja ilmaga kui ka talvel külma ilmaga. Neid kasutatakse tänapäeval paljudes kohtades, sealhulgas siis autodes jahutusvedelikuna.

==== Mürgisus ====

Etüleenglükool on [[inimene|inimestele]] ja teistele [[elusolend]]itele mürgine.&lt;ref name=&quot;waybackmachine&quot;/&gt; Seega tuleb teda kasutada, käidelda ja kõrvaldada nõuetekohaselt. Kuna tal on magus maitse, esineb etüleenglükooli tarbimise õnnetusjuhtumeid või tema tahtlikku kasutamist mõrvarelvana, mis leiab kajastust ka meedias.&lt;ref name=&quot;www.rd.com&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;www.cnn.com&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;theage.com.au&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;abcnews.go.com&quot;/&gt; Sedalaadi mürgitust on raske tuvastada ilma spetsiifiliste testideta, kuna [[sümptom]]id jäljendavad teisi [[haigus]]i. Lisaks on sümptomite hulk väga laialdane, sealhulgas [[kõhulahtisus]] ja [[oksendamine]].&lt;ref name=www.rd.com/&gt;&lt;ref name=www.cnn.com/&gt;&lt;ref name=theage.com.au/&gt;&lt;ref name=abcnews.go.com/&gt;&lt;ref name=&quot;Drugs2001-Brent&quot;/&gt; Osa etüleenglükool antifriise sisaldab aineid nagu [[denatooniumbensoaat]], mis põhjustab mõru maitse, et oleks võimalik ennetada tahtlikke ja õnnetuslikke juhtumeid.

=== Glütserool ===

[[Glütserool]]i on kasutatud autode antifriisides. Kuna ta pole toksiline, on võimalik, et teda kasutatakse tulevikus muudes rakendustes.&lt;ref name=&quot;Hudgens&quot;/&gt;

=== Propüleenglükool ===

[[Propüleenglükool]] ehk propaan-1,2-diool on mittetoksiline antifriis. Seda kasutatakse antifriisina siis, kui etüleenglükooli kasutamine on sobimatu. Seda esineb toiduainetetööstuses või kodumajapidamise veetorustikes, kus on võimalik aine juhuslik [[organism]]i sattumine.
Propüleenglükool [[oksüdatsioon|oksüdeerub]] [[õhk|õhu]] ja [[soojus]]e juuresolekul [[piimhape|piimhappeks]].&lt;ref name=&quot;Bloxam&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Contaminants&quot;/&gt; Tekkiv vedelik võib olla söövitav, seega lisatakse propüleenglükoolile [[pH]]-d puhverdavaid aineid, mis hoiavad ära metallosade korrosiooni.

== Külmumispunkti mõõtmine ==

Antifriis vajab perioodilist kontrolli pärast veega segamist ja kasutusele võtmist. Kui jahutusvedelik lekib, keeb või on vaja radiaatorit tühjendada ja uuesti täita, siis tuleb arvestada antifriisi külmakaitse omaduste võimaliku muutusega. Võib tekkida vajadus lisada antifriisi või vähendada vee kogust.

Kasutusel on kolm tüüpilist külmumispunkti määramise meetodit.&lt;ref name=&quot;asa&quot;/&gt;
# [[Erikaal]] (kasutatakse [[hürdomeeter|hüdromeetrit]] või ujuvat indikaatorit).
# [[abbe refraktomeeter|Refraktomeeter]] kasutab lahuse optilisi omadusi.
# [[Testriba]]d, mis on spetsiifilised ühekordsed indikaatorid külmumispunkti mõõtmiseks.

Kuigi etüleenglükooli hüdromeetrid on hästi turustatud ja laialdaselt kättesaadavad, annavad nad siiski kõrgetel temperatuuridel vale tulemuse, kuna erikaal muutub koos temperatuuriga. Propüleenglükooli lahuste uurimisel ei saa kasutada erikaalu üheselt mõistetavate tulemuste saavutamiseks, kuna näiteks 40% ja 100% lahuse erikaal on täpselt sama.&lt;ref name=&quot;asa&quot; /&gt;

== Korrosioonikaitse ==

Enamik antifriise, mida võib laialdaselt [[kaubandusest]] leida, sisaldavad lisaainetena korrosioonitõrjeaineid ning ka värvaineid (tavaliselt [[roheline]], [[punane]], [[oranž]], [[kollane]] või fluorestseeriv [[sinine]]), et lahuseid eristada. Kõige tavapärasem on 1:1 veega lahjendus, mille tulemusel, sõltuvalt lisaainete sisaldusest, saavutatakse külmumispunkt umbes −37&amp;nbsp;°C. Soojematel või külmematel aladel kasutatakse vastavalt väiksemaid või suuremaid lahjendusi. Lahjenduste vahemik 40%/60% kuni 60%/40% peaks tagama hea korrosioonikaitse ja 70%/30% peaks tagama maksimaalse külmumiskaitse kuni −64&amp;nbsp;°C.

=== Traditsionaalsed korrosioonikaitsevahendid ===

Traditsiooniliselt on kaks peamist korrosioonikaitseainete rühma, mida kasutati autodes, [[silikaadid]] ja [[fosfaat|fosfaadid]]. [[Ameerika]] päritolu autodes kasutatakse mõlemaid, nii silikaate kui ka fosfaate. [[Euroopa]] [[tööstus]]es kasutatakse fosfaate ja muid [[inhibiitor]]eid, aga mitte silikaate. Samuti [[Jaapan]]i autotööstus.&lt;ref name=&quot;findarticles&quot;/&gt;

== Lisandid ==

Kõik autodes kasutatavad antifriisid, kaasa arvatud uuemad orgaanilise [[hape|happe]] lisandiga (OAT antifriis), on mingil määral keskkonnaohtlikud. Seda tänu lisandite segule (umbes 5% antifriisist), kuhu kuuluvad [[määrdeaine]]d, puhvrid ja korrosiooni inhibiitorid.&lt;ref name=&quot;findarticles2&quot;/&gt;

Tootja tagatud materjali ohutuskaartidel on loetletud ainult need lisaühendid, mida võib pidada ohtlikuks, kui antifriisi kasutatakse vastavalt tootja ettekirjutustele. Ülejäänud lisaühendid on antifriisi seotud ja ei tohiks omada otsest ohtu. Tüüpilisemad lisandid on [[naatriumsilikaat]], [[dinaatriumfosfaat]], [[naatriummolübdaat]] ja [[dekstriin]] (hüdroksüetüültärklis).

Antifriisile lisatakse dinaatrium fluorestseiini värve toodete eristamiseks ja lekete asukohta kindlakstegemiseks.

Autode antifriisil on korrosioonitõrjeaine [[tolüültriasool]]i tõttu iseloomulik lõhn. Tööstuses kasutatava tolüültriasooli ebameeldiv lõhn tuleneb tootmisel tekkivate kõrvalsaaduste toluidiini isomeeride (orto-, meta- ja para-toluidiin) ja meta-diaminotolueeni ebapuhtusest.&lt;ref name=&quot;Vogt&quot;/&gt; Need kõrvalsaadused on väga [[keemiline aktiivsus|aktiivsed]] ja eritavad lenduvaid [[aromaatsed ühendid|aromaatseid]] [[amiinid|amiine]], millest tulenebki ebameeldiv lõhn.&lt;ref name=&quot;Thomas&quot;/&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eki&quot;&gt;[http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=antifriis&amp;F=M antifriis@ÕS2013]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prestone&quot;&gt;[http://www.prestone.com/company/prestone_meets_needs_todays_shops_and_diyers_premixed_and_concentrated_antifreeze_formulas Prestone Press Release]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Peak&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.lovemycarnz.co.nz/?%2Fhow_to_centre%2Fhow-to-page%2F902 |pealkiri=10 Easy Steps to Change Your Own Antifreeze |vaadatud=2022-07-02 |arhiivimisaeg=2019-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190121075445/http://www.lovemycarnz.co.nz/?%2Fhow_to_centre%2Fhow-to-page%2F902 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;waybackmachine&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.cfainc.org/articles/antifreeze.html|title = Antifreeze Warning|publisher = The Cat Fanciers' Association, Inc.|accessdate = 15.05.2007|archive-date = 20.06.2009|archive-url = https://web.archive.org/web/20090620095612/http://www.cfainc.org/articles/antifreeze.html|url-status = bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;www.rd.com&quot;&gt;{{cite news|first=Alanna|last=Nash|title=The Black Widow Killer: Two men. Two murders. Too many questions.|publisher=[[Reader's Digest]]|accessdate=26.04.2009|url=http://www.rd.com/your-america-inspiring-people-and-stories/the-black-widow-killer/article26791.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;www.cnn.com&quot;&gt;{{cite news|first=Emanuella|last=Grinberg|title=Black Widow's' antifreeze murder trial to start|publisher=CNN|date=30.01.2008 |accessdate=26.04.2009|url=http://www.cnn.com/2007/LAW/01/05/black.widow/index.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;theage.com.au&quot;&gt;{{cite news|first=Ian|last=Munro|title=Death by anti-freeze 'perfect murder'|publisher=[[The Age]]|date=13.10.2007|accessdate=25.04.2009|url=http://www.theage.com.au/news/world/death-by-antifreeze-perfect-murder/2007/10/12/1191696176894.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;abcnews.go.com&quot;&gt;{{cite news|author=Angela Chambers and Jon Meyersohn |title=Exhumed Body Reveals Stacey Castor's First Husband 'Didn't Just Die': Exclusive Look Inside Anti-Freeze Murder Mystery; What Brought Two Men to Rest in Neighboring Graves|publisher=[[American Broadcasting Company|ABC]]|date=23.04.2009|accessdate=25.04.2009|url=http://abcnews.go.com/2020/story?id=7394363&amp;page=1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Drugs2001-Brent&quot;&gt;{{cite journal| author = Brent J | title = Current management of ethylene glycol poisoning | journal = Drugs | volume = 61 | issue = 7 | pages = 979–88 | year = 2001}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hudgens&quot;&gt;{{cite journal| last1 = Hudgens| first1 = R. Douglas| last2 = Hercamp| first2 = Richard D.| last3 = Francis| first3 = Jaime| last4 = Nyman| first4 = Dan A.| last5 = Bartoli| first5 = Yolanda| title = An Evaluation of Glycerin (Glycerol) as a Heavy Duty Engine Antifreeze/Coolant Base| year = 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bloxam&quot;&gt;{{cite book|title=Chemistry, inorganic and organic: with experiments|author=Charles Loudon Bloxam|edition=2|publisher=H.C. Lea|year=1873|url=http://books.google.com/books?id=aFnPAAAAMAAJ|page=587}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Contaminants&quot;&gt;{{Cite book|authorlink=|title=Evaluation of Certain Food Additives and Contaminants (Technical Report Series)|date=|publisher=World Health Organization|location=|isbn=92-4-120909-7|page=105}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;asa&quot;&gt;[http://www.asashop.org/autoinc/feb2001/mech.htm Engine Cooling Testing: Why use a refractometer?] posted 2/7/2001 by Michael Reimer&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;findarticles&quot;&gt;[https://www.motor.com/magazine-summary/coolant-confusion-its-not-easy-being-green-or-yellow-or-orange-or/ COOLANT CONFUSION: It's Not Easy Being Green... or Yellow or Orange or...]. motor.com. Retrieved on 22.06.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;findarticles2&quot;&gt;[http://archive.is/20120711031015/findarticles.com/p/articles/mi_6918/is_2_91/ai_n31038895/pg_2/ A safe and effective propylene glycol based capture liquid for fruit fly traps baited with synthetic lures – page 2|Florida Entomologist]. Findarticles.com. Retrieved on 01.01.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vogt&quot;&gt;Vogt, P. F. 2005. Tolytriazole-myth and misconceptions. The Analyst 12: 1–3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Thomas&quot;&gt;A safe and effective propylene glycol based capture liquid for fruit fly traps baited with synthetic lures; Florida Entomologist, June, 2008 by Donald B. Thomas&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Vedelikud]]
[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Keemiatööstus]]</text>
      <sha1>p1u2oqtc03cp1gxpql7a1yfkvffm9qn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Perepea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>158715</id>
    <revision>
      <id>6173268</id>
      <parentid>5853058</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:06:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:4451:110A:9200:6C4C:B728:2597:21A</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4270" xml:space="preserve">{{seriaal
 | nimi          = &quot;Perepea&quot;
 | originaalnimi = &quot;Family Guy&quot;
 | pilt          = [[File:Family Guy television set.svg]] 
 | pildiallkiri  = 
 | žanr          = [[animatsioon|joonissari]], [[situatsioonikomöödia]]
 | stsenaarium   = [[Seth MacFarlane]]
 | režii         = 
 | peaosades     = Seth MacFarlane&lt;br /&gt;[[Alex Borstein]]&lt;br /&gt;[[Seth Green]]&lt;br /&gt;[[Mila Kunis]]&lt;br /&gt;[[Mike Henry (telemees)|Mike Henry]]
 | helilooja     = [[Walter Murphy]]
 | esitaja       = 
 | tunnusmuusika = 
 | riik          = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
 | keel          = [[inglise keel|inglise]]
 | hooaegu       = 18
 | jagu          = 349+
 | produtsent    = Seth MacFarlane
 | kestus        = 20–23 minutit
 | tootja        = [[20th Century Fox|20th Century Fox Television]]
 | kanal         = [[FOX]]
 | esmalinastus = 
 | originaal     = 1999 – 2001&lt;br /&gt;2005 –
 | eesti_kanal   = 
 | koduleht      = http://www.familyguy.com/
 | imdb_id       = 0182576
 | filmiveebi_id = 349
}}
'''&quot;Perepea&quot;''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Animatsioon|animeeritud]] situatsioonikomöödia, mille stsenarist on [[Seth MacFarlane]]. Sari räägib perekond Griffinitest, kes elavad väljamõeldud Quahogi linnas, mis on paigutatud USA [[Rhode Island|Rhode Islandi]] osariiki.

[[Eesti]]s on joonissarja näidanud [[TV3]] ja [[TV6]].

==Tegelased==
Pereliikmed:

* '''Peter Griffin''' on ülekaaluline pereisa, kes on alkoholilembene ja vaimse taandarenguga.
* '''Lois Griffin''' on pereema, kes peab tihti oma abikaasat kantseldama. Ta on natuke tõsisem karakter kui teised aga tal on ka omad naljad.
* '''Chris Griffin''' on pere vanem poeg, kes on iseloomult oma isa moodi ja ütleb tihti ebasobivaid lauseid.
* '''Meg Griffin''' on peretütar, kes sarja esimestel hooaegadel oli teiste tegelastega võrdse staatusega, kuid viimastel hooaegadel on temast saanud pere liige, keda eriti ei taluta.
* '''Stewie Griffin''' on pere noorem poeg, ta on rääkiv imik, kes aeg-ajalt tahab oma ema tappa. Ainuke, kes temast korralikult aru saab ja temaga vestlust arendab on Brian, kuigi vahel saavad ka teised sarja tegelased temast aru. Üldiselt teised tegelased temaga ei suhtle.
* '''Brian Griffin''' on pere rääkiv koer, kes on alkohoolik aga ka üks pere targemaid liikmeid.

Peale pereliikmete on teisigi humoorikaid tegelaskujusid.

==Huumor==
&quot;Perepeas&quot; kasutatakse palju nalju, mis ei lähe n-ö läbiva teemaga kaasa. Üsna tihti meenutab mõni tegelane midagi, mis temaga on enne juhtunud või ütleb midagi, mis on enamasti kas fakt või väide ning selle peale tavaliselt näidatakse videoklippi. Sarjas räägitakse tihti ka otse kaamerasse ja seega läbitakse neljandat seina, s.o niinimetatud sein teatris, raamatus või filmis, mis on tegelaste ja pealtvaatajate vahel.

==Jaod==
Esimene jagu tuli välja [[31. jaanuar]]il [[1999]]. Sarja tegemist on kaks korda katkestatud ([[2000]] ja [[2002]]), aga siiski jätkatud.

==Hääleandjad==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!colspan=6|Peamised hääleandjad
|-
|align=center| [[File:Seth MacFarlane by Gage Skidmore.jpg|150x150px]]
|align=center| [[File:Alex Borstein by Gage Skidmore.jpg|150x150px]]
|align=center| [[File:Seth Green by Gage Skidmore.jpg|150x150px]]
|align=center| [[File:Mila Kunis by Gage Skidmore.jpg|150x150px]]
|align=center| [[File:Mike Henry by Gage Skidmore.jpg|150x150px]]
|-
| style=&quot;text-align:center; width:16%;&quot;| [[Seth MacFarlane]]
| style=&quot;text-align:center; width:16%;&quot;| [[Alex Borstein]]
| style=&quot;text-align:center; width:16%;&quot;| [[Seth Green]]
| style=&quot;text-align:center; width:16%;&quot;| [[Mila Kunis]]
| style=&quot;text-align:center; width:16%;&quot;| [[Mike Henry]]
|-
|width=16%| Peter Griffin, Stewie Griffin, Brian Griffin, Glenn Quagmire, Tom Tucker, Carter Pewterschmidt, teised
|width=16%| Lois Griffin, Loretta Brown, Barbara Pewterschmidt, Tricia Takanawa, teised
|width=16%| Chris Griffin, Neil Goldman, teised
|width=16%| Meg Griffin
|width=16%| Cleveland Brown, Herbert, Greased Up Deaf Guy, teised
|}

==Film==
&quot;Perepea&quot; tegelastega on tehtud komöödiafilm &quot;Stewie Griffin: The Untold Story&quot; (2005).

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiasarjad]]
[[Kategooria:Fox Broadcasting Company telesaated]]</text>
      <sha1>orlr2ryf960k8dxietp2r1kpbcpek69</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Robin Hobb</title>
    <ns>0</ns>
    <id>162780</id>
    <revision>
      <id>6173214</id>
      <parentid>6090220</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:50:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Komissaarien jahtaama</username>
        <id>168426</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1702" xml:space="preserve">{{Ajakohasta}}
[[Pilt:Robin Hobb 2005.JPG|pisi|Robin Hobb (2005)]]
'''Robin Hobb''' (kodanikunimega '''Margaret Astrid Lindholm Ogden'''; sündinud [[5. märts]]il [[1952]] [[California]]s) on USA ulmekirjanik. Ta kirjutab peamiselt [[imeulme]]t, kuid on kirjutanud ka [[Teaduslik fantastika|teadusulmet]].

[[1983]]–[[1992]] kasutas ta pseudonüümi '''Megan Lindholm'''. Robin Hobbi nime all hakkas ta kirjutama [[1995]]. aastal. Praeguseks kasutab ta mõlemat varjunime ja elab USA-s [[Washingtoni osariik|Washington]]i osariigis [[Tacoma]]s. 2003. aasta seisuga on tema 9 esimest Robin Hobbi nime all avaldatud romaani müüdud üle miljoni eksemplari.

== Teosed ==
'''Megan Lindholmina'''
#&quot;''The Ki and Vandien Quartet''&quot;
#*Harpy's Flight (1983) 
#*The Windsingers (1984) 
#*The Limbreth Gate (1984) 
#*Luck of the Wheels (1989) 
#&quot;''Tillu and Kerlew''&quot;
#*The Reindeer People (1988) 
#*Wolf's Brother (1988) 
#''Teised raamatud''
#*Wizard of the Pigeons (1985)
#*Cloven Hooves (1991) 
#*Alien Earth (1992) 
#*The Gypsy (1992) koos Steven Brustiga
#''Lühijutud'' 
#* Cut (Loe online)

'''Robin Hobbina'''
#Farseeri triloogia 
#*Salamõrtsuka õpilane (1995)
#*Kuninglik salamõrtsukas (1996)
#*Salamõrtsuka teekond (1997)
#''Liveship Traders Trilogy''
#*Ship of Magic (1998)
#*The Mad Ship (1999)
#*Ship of Destiny (2000)
#''The Tawny Man Trilogy''
#*Fool's Errand (2002)
#*Golden Fool (2003)
#*Fool's Fate (2003)
#''Soldier Son Trilogy''
#*Shaman's Crossing (2005)
#*Forest Mage (2006)
#*Renegade's Magic (2007)
#''Lühijutud''
#*The Inheritance
#*Homecoming    

[[Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Hobb, Robin}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ulmekirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]</text>
      <sha1>pdiuri5rzj83y0l8633rzyj2y2ukxdj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173215</id>
      <parentid>6173214</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:51:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Komissaarien jahtaama</username>
        <id>168426</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1702" xml:space="preserve">{{Ajakohasta}}
[[Pilt:Robin Hobb 2005.JPG|pisi|Robin Hobb (2005)]]
'''Robin Hobb''' (kodanikunimega '''Margaret Astrid Lindholm Ogden'''; sündinud [[5. märts]]il [[1952]] [[California]]s) on USA ulmekirjanik. Ta kirjutab peamiselt [[imeulme]]t, kuid on kirjutanud ka [[Teaduslik fantastika|teadusulmet]].

[[1983]]–[[1992]] kasutas ta pseudonüümi '''Megan Lindholm'''. Robin Hobbi nime all hakkas ta kirjutama [[1995]]. aastal. Praeguseks kasutab ta mõlemat varjunime ja elab USA-s [[Washingtoni osariik|Washington]]i osariigis [[Tacoma]]s. 2003. aasta seisuga on tema 9 esimest Robin Hobbi nime all avaldatud romaani müüdud üle miljoni eksemplari.

== Teosed ==
'''Megan Lindholmina'''
#&quot;''The Ki and Vandien Quartet''&quot;
#*Harpy's Flight (1983) 
#*The Windsingers (1984) 
#*The Limbreth Gate (1984) 
#*Luck of the Wheels (1989) 
#&quot;''Tillu and Kerlew''&quot;
#*The Reindeer People (1988) 
#*Wolf's Brother (1988) 
#''Teised raamatud''
#*Wizard of the Pigeons (1985)
#*Cloven Hooves (1991) 
#*Alien Earth (1992) 
#*The Gypsy (1992) koos Steven Brustiga
#''Lühijutud'' 
#* Cut (Loe online)

'''Robin Hobbina'''
#Farseeri triloogia 
#*Salamõrtsuka õpilane (1995)
#*Kuninglik salamõrtsukas (1996)
#*Salamõrtsuka teekond (1997)
#''Liveship Traders Trilogy''
#*Ship of Magic (1998)
#*The Mad Ship (1999)
#*Ship of Destiny (2000)
#''The Tawny Man Trilogy''
#*Fool's Errand (2002)
#*Golden Fool (2003)
#*Fool's Fate (2003)
#''Soldier Son Trilogy''
#*Shaman's Crossing (2005)
#*Forest Mage (2006)
#*Renegade's Magic (2007)
#''Lühijutud''
#*The Inheritance
#*Homecoming    

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Hobb, Robin}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ulmekirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]</text>
      <sha1>s97paflsy04i1ehxh0r3lta7i94lnql</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Robert Vaidlo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>166506</id>
    <revision>
      <id>6173207</id>
      <parentid>5951392</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:21:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:87F5:A980:709E:5DF:5530:DDC4</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Elukäik */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2547" xml:space="preserve">'''Robert Vaidlo''' (26. oktoobrini 1937 '''Veedi'''; [[14. veebruar]] [[1921]] [[Tartu]] – [[1. oktoober]] [[2004]]) oli eesti laste[[kirjanik]] ja [[ajakirjanik]].

== Elukäik ==
Ta sündis Tartus haritlasperes. Ta lõpetas 1940. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i.&lt;ref&gt;[http://tpl.edu.ee/koolipere/vilistlased/ Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]&lt;/ref&gt; Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist [[1941]]. aastal õppis paar semestrit [[Tartu ülikool]]is.

Pärast sõda töötas ta [[Rahva Hääl]]e ajakirjanikuna, lisaks tegi oma lasteraamatute põhjal lastesaateid [[Eesti Televisioon]]is ning kirjanduslikku kaastööd ajakirjale [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja ajalehele [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]].

== Teoseid ==
=== Raamatuid ===
* &quot;Kadunud havi&quot; 1954
* &quot;Kotkamäel karjub kajakas&quot; 1955
* &quot;Sõpruse nimel&quot; 1957
* &quot;Suurtükiväelane Peeter Poligon pajatab&quot; 1958
* &quot;Viirulise purje all&quot; 1964
* &quot;Lood Kukeleegua linnast&quot; 1965
* &quot;Pipraveski&quot; 1965 (täiskasvanutele)
* &quot;Jutujulla&quot; 1967
* &quot;Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane reis&quot; 1971
* &quot;Teed viivad alati kuhugi&quot; 1975
* &quot;Kessu&quot; 1978
* &quot;Kessu ja Tripp&quot; 1988
* &quot;Ühe ahvi lugu&quot; 1988
* &quot;Ampa&quot; 1995
* &quot;Midli-Madli tilpamised&quot; 2002

== Tunnustus ==
* 1985 – [[Isamaasõja II järgu orden]]

== Isiklikku ==
Tema vend [[Osvald Vaidlo]] hukkus 1944. aastal [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivägede]] eest põgenedes.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{ISIK|4090}}
* [https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=18159 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50994659 &quot;Robert Vaidlo lugejate mälestustes&quot;], [[Eesti Päevaleht]] online, 8. oktoober 2004
* [http://www.postimees.ee/?id=22639 Oss ja Robi: kaks venda vastakuti Teise maailmasõja koledustes] - Postimees, 25. juuli 2008
* [http://lood.wordpress.com/2008/07/29/oss-ja-robi-vennad-vastakuti-teises-maailmasojas/ Oss ja Robi: kaks venda vastakuti Teise maailmasõja koledustes (ajakirjanik Alo Lõhmuse blogi sissekanne, mis dubleerib PM 25. juuli artiklit, kuid sisaldab ka pilte)]
* http://www.podvignaroda.ru/?#id=1518959582&amp;tab=navDetailManUbil

{{JÄRJESTA:Vaidlo, Robert}}
[[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1921]]
[[Kategooria:Surnud 2004]]</text>
      <sha1>7nobp2pjcv8ewxbjm149645ldo1uals</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti politsei (1918–1940)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>168459</id>
    <revision>
      <id>6173162</id>
      <parentid>6167650</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:37:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juhid ja organisatsioon */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38370" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2021}}
Siin on ülevaade [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomisel [[1918]]. aastal moodustatud ja [[1940]]. aastal Eesti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|okupeerimisega NSV Liidu poolt]] tegevuse lõpetanud Eesti korrakaitseorganisatsiooni arengust ja tegevusest.

Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas [[24. veebruar]]il [[1918]]. Järgmisel päeval algas kaheksa ja pool kuud kestnud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] ning Eestis kehtestati Saksa okupatsioonivõim. Saksa keisririik ei tunnistanud Eesti Vabariiki ja [[Eesti Ajutine Valitsus]] oli sunnitud minema põranda alla.

11. novembril 1918 [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpetanud [[Compiegne'i vaherahu]] järel andis Saksa volinik Baltimaades [[August Winnig]] võimu üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas asunud politseijaoskonnad sakslastelt üle. Seda päeva, [[12. november|12. novembrit]] [[1918]], loetaksegi Eesti politsei asutamise päevaks.
{{Tsitaat|Protokoll nr 1

11. nov 1918

:Osavõtjad:
:Peaministri asetäitja [[Jaan Poska]].
:Ministrid: [[Jüri Jaakson]], [[Jaan Raamot]], [[Juhan Kukk]], [[August Hanko]], [[Ferdinand Peterson]], [[Peeter Põld]].
:Protokollis [[Theodor Käärik|Th. Käärik]].
::Otsustatakse:

1) Kohustada omavalitsusi politseiasjandust oma kätte võtma.

2) [[Omakaitse]] laiali saata.

3) Maa kaitsmine [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] kätte anda, mis allub sõjaministrile.

4) Mõnede Valitsuse liikmete sooviavalduse puhul ametist lahkuda: kõik Valitsuse liikmed jäävad oma kohtadele, kuni uue valitsuse moodustamiseni Vanematekogu ja Maapäeva poolt.

5) Avaldada rahvale üleskutse kolmes kohalikus keeles: &quot;Eesti Ajutine Valitsus Eestimaa rahvale&quot; ja volitada J. Poskat seda alla kirjutama.||}}

== Ajalugu ==
{{vaata|Eestimaa kubermangu korrakaitse|Ajutise Valitsuse korrakaitse}}
Aastail 1918–1919 tegutses  korrakaitse [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[Venemaa Ajutise Valitsuse miilitsaseadus]]e alusel, allus [[kohalik omavalitsus|kohalikule omavalitsus]]ele ning kandis miilitsa nimetust. Korra tagamiseks ja [[kuritegevus]]ega võitlemiseks hakkas pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i lõppu tegutsema kohaliku omavalitsuse poolt ülalpeetav miilits, mis oli moodustatud vastavalt 17. aprillil 1917 kehtestatud Ajutisele miilitsa seadusele. 2. märtsil 1917. aastal kogunes mõnisada inimest [[Tallinna Börsikomitee|Tallinna börs]]isaali, kus otsustati linna kaitset korraldada, et panna piiri lõhkumistele ja röövimistele. Linna kaitsjad, valged lindid käe ümber, käisid salkades mööda linna [[Julgeolek|julgeolek]]u kindlustamiseks. Seda võiks nimetada esimeseks katseks kaitseorgani loomisel julgeoleku kindlustamiseks pärast tsaarivõimude langemist. Seejärel Tallinnas asus kaitse korraldamisele revolutsiooniline [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|Tallinna Tööliste ja sõjaväe saadikute nõukogu]] [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee|täidesaatev komitee]], kus töötati välja juhis, mille põhjal asutati Rahva miilitsavägi. Nimetatud miilits komplekteeriti vabatahtlikest ja nende teenistustunnusmärgiks oleks käevarrel kantav [[Tallinna vapp|Tallinna linna vapiga]] ja M tähega varustatud valge lint. 9. märtsil samal aastal võttis Tallinnas [[Tallinna linnavalitsus]] miilitsa korraldamise enda peale. 14. märtsil [[Eestimaa kubermangukomissar]]  määras maakondadesse aga ajutised miilitsakomissarid: [[Harju maakond]]a [[Johannes Reintalu|J. Reinthal]], [[Järva maakond]]a [[Aleksander Veiler|A. Veiler]], [[Viru maakond]]a [[Tõnis Kalbus|T. Kalbus]], [[Lääne maakond]]a [[Aleksander Eldring|A. Eldring]]. Tallinna miilitsa ülemaks valiti 29. märtsil linnavolikogu poolt [[Konstantin Päts|K. Päts]], kes aga tegelikult miilitsa korraldamisele ei saanud asuda, sest TTSSN täidesaatev komitee, olid tema vastu. Selle asemel valiti 25. aprillil soldatite ja tööliste nõukogu miilitsaülemaks Tallinnasse [[Aleksander Hellat|A. Hellat]]. Hellat võttis miilitsas ette puhastustöö ja rookis 2000 inimesest välja ligemale 1800 kui kahtlase elemendi ja see miilits püsis Tallinnas kuni enamlaste riigipöördeni, kes 15. jaanuaril võtsid miilitsa üle ja tagandasid A. Hellati. 

Tallinnas peeti 18. septembril ka seltskondlike organisatsioonide esindajate vaheline koosolek, kus otsustati asutada organisatsioonide esindajaist Omakaitse Nõukоgu&quot;, kes valib täidesaatva Komitee&quot; [[Omakaitse (1917–1918)|Omakaitse]]&quot; asutamiseks.

Otsus miilits taastada võeti vastu 12. novembril 1918, taastamise aluseks sai 1917. aasta ajutine miilitsaseadus. Saksa okupatsiooni sümboliks oleva
politsei asendamine miilitsaga toimus kõikjal võimalikult pea pärast kohaliku võimu üle võtmist. Tallinnas võttis miilits juba 15. novembriks politsei funktsioonid üle, Tartus kaotati politsei ning taastati miilitsa tegevus alles 22. novembril. Militsionääride väliseks tunnusmärgiks olid tavaliselt ühist värvi käepaelad, Tartus sinised, Tallinnas aga punased ja linna vapiga Tallinna miilitsaülem oli [[Aleksander Hellat]] ja Tartu miilitsaülem [[Karl Einbund]].

[[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]] alustas tööd 2. detsembril 1918. Detsembrist 1918 hakkas miilits töötama küll Politsei Peavalitsuse juhtimise all, kuid majanduslikult kuulus ka omavalitsuse haldusalasse. Tallinnas ja Tartus loodi lisaks veel [[Eesti kriminaalpolitsei|kriminaal]]jaoskonnad.  1920. aastast oli Eesti korrakaitseorganisatsiooni nimetuseks politsei.

Korrakaitseorganisatsiooni ülesehitamise aeg kattus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjaga]], mistõttu tuli see moodustada erakordselt rasketes oludes. Kesise relvastusega, aga mõnikord isegi ilma relvadeta politseinikud abistasid sõjaväevõime,
hoidsid tagalas vaos kuritegevust ning korraldasid koos Kaitseliiduga ühisoperatsioone, et tabada väejooksikuid, salaviinatootjaid ja spekulante.

[[Asutav Kogu]] võttis alles 17. detsembril 1919 vastu [[politsei korraldus]]e.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKriigiteataja19200114.2.7  Asutawa  Kogu poolt  17. dets. 1919 a.  wastwõetud politsei korraldus.], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920&lt;/ref&gt; Loodi riiklik [[välispolitsei]], kelle ülesanne oli hoida ühiskondlikku julgeolekut ja korda, kaitsta kõiki ja igaüht tooruse, vägivalla ning omavoli eest. Politsei ülalpidamise kulud kandis sestpeale riik. [[Eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|Maakondade]] ja linnade  [[politseivalitsus]]te baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks. Maakonna politseiülem asus [[maakonnalinn]]as, linna politseiülemad vastavates linnades ja raudtee politseiülem — Tallinnas. Esialgu oli kohalikke välispolitsei valitsusi 15, 4. novembril 1925 koondati need üheksaks [[Politseiprefektuur|prefektuuriks]]&lt;ref&gt;[[Heino Gustavson]], [https://www.ohtuleht.ee/11298/ka-sajandi-alguses-sundis-politsei-miilitsast Ka sajandi alguses sündis politsei miilitsast], Õhtuleht, 22. oktoober 1997&lt;/ref&gt; vastavalt kehtinud [[Eesti haldusjaotus]]ele: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]].

1918. aasta novembris, peale [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimude lahkumist]] Eestist  alustasid tegevust omavalitsusele allunud miilitsavalitsused ja nende juures üksikud [[kriminaalpolitsei]] ametnikud, kes määrati ametisse [[Eesti haldusjaotus|maakondade]] miilitsaülemate poolt. 5. jaanuaril 1920. aastal valitsuse poolt vastu võetud Kriminaalpolitsei korralduse alusel asutati  omavalitsustest sõltumatu Riiklik Kriminaalpolitsei, mille tegevust juhtis [[Kohtuministeerium]]i koosseisu kuulunud [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]].

Eesti [[kriminaalpolitsei]] asutamise kuupäev on [[5. jaanuar]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/14/8 Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus.], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920&lt;/ref&gt; [[1920]], kaitsepolitsei (aastast [[1925]] – [[Poliitiline Politsei]]) asutati [[12. aprill]]il [[1920]].

== Juhid ja organisatsioon ==
{{Asutus
|Nimi            = Politsei Peavalitsus, 1918–1926&lt;br&gt;Politseivalitsus, 1926–1938&lt;br&gt;Politseitalitus, 1938–1940
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 1918
|likvideeritud   = 1940
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn, [[Toompea loss]]
|asukoht         = [[Lossi plats]] 1, Tallinn
|piirkond        = Eesti Vabariik
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Siseministeerium]]
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}

:Aastatel [[1919]]–[[1926]] tegutses Eesti politsei keskasutusena [[Siseministeerium]]i '''[[Politsei Peavalitsus]];
:Aastatel [[1926]]–[[1938]] [[Kohtu- ja Siseministeerium]]i (1929–1934) ja [[Siseministeerium]]i '''[[Politseivalitsus]]'''
:Aastatel [[1938]]–[[1940]] [[Siseministeerium]]i '''[[Politseitalitus]]'''
* 1918–24. maini&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/28/6 III. Nimetused], Riigi Teataja, nr. 41, 28 juuni 1919&lt;/ref&gt; 1919 [[Eduard Alver]], Politsei Peavalitsuse ülem
* 1919–[[1920]] [[Mihkel Ostrat]], Politsei Peavalitsuse ülem
* [[1920]]–1921 [[Karl-Johann Laurits]], Politsei Peavalitsuse ülem
* [[1921]]–[[1923]] [[Hans Kuben]], Politsei Peavalitsuse ülem
* [[1924]]–[[1925]] [[Hugo-Johannes Möldre]], Politsei Peavalitsuse ülema (kohusetäitja)
* [[16. veebruar]] 1925 – 16. märts 1934 [[Nigul Reimo]], Politsei Peavalitsuse ülem ja alates 1. jaanuarist 1926 Politseivalitsuse direktor
* [[1934]]–1935 [[Friedrich Kuusekänd]], Politseivalitsuse direktor
* [[4. jaanuar]] [[1935]]–1938 [[Richard Veermaa]], Politseivalitsuse direktor
** abidirektor Johan Sooman,
* [[1938]]–[[1940]] [[Johan Sooman]], Politseitalituse direktor

{{Asutus
|Nimi            = Kriminaalpolitsei Peavalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = [[1924]]–[[1926]]
|likvideeritud   = 
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = [[Rahukohtu tänav]] 3, Tallinn
|piirkond        = Eesti Vabariik
|juht_nimi       = [[Jakob Kuus]]  (−1926)
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]]
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}

Politseiorganisatsiooni loomisel 1918. aastal (mida algselt nimetati miilitsaks), loodi välispolitsei kohalike omavalitsuse alluvuses, kuid 2. detsembrist 1918 koordineeris kogu politsei tööd Siseministeeriumi [[Politsei Peavalitsus]], 17. detsembril 1919 kommunaalpolitsei kaotati ja loodi riiklik politsei Politsei Peavalitsuse alluvuses.

Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/07/18/7 Äratõmme Wabariigi Walitsuse protokollist nr. 60, 13. juun. 1924 a.], Riigi Teataja, nr. 92-93, 18 juuli 1924&lt;/ref&gt; mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda.  16. juunist  likvideeriti politsei-, kriminaal- ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused. Siseministeeriumi Politsei Peavalitsuse juhiks oli peavalitsuse ülem (aastast [[1925]] politseidirektor). Politsei Peavalitsuse (Politseitalituse) ruumid asusid [[Toompea loss]]is. Politseivalitsused (alates 1926. aastast prefektuurid) paiknesid üldjuhul suurtes kivihoonetes, mida olid juba varem kasutanud tsaaripolitsei ja Vene Ajutise Valitsuse miilits.

1920. aastal asutati Eestis politseireserv, mille üksused asusid [[Tallinn]]as ja [[Petseri]]s. Politseireservis teenis nii jala- kui ka ratsapolitseinikke. Ratsapolitsei üksused olid kõige mobiilsemad ja distsiplineeritumad politseiüksused. [[Politsei ratsareserv]] andis 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal enamlastele otsustava vastulöögi.

1925. aasta kevadel asutati [[Tallinn]]as, [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 46 [[Politseikool]]. Politseikooli kõrgema klassi lõpetas 598 politseiohvitseri, alamast klassist tuli reakoosseisule täiendust 717 isikut.

Aastail [[1918]]–[[1925]] moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna. Politseiasutuste kujundamise määrusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/11/17/3  Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus.], Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925&lt;/ref&gt; [[1. jaanuar]]il [[1926]] loodi [[Politseiprefektuur|prefektuurid]]: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Pärnu Prefektuur]] (1926–1927), [[Viljandi Prefektuur]] (1926–1927), [[Võru-Petseri prefektuur]], [[Lääne-Saare Prefektuur]], [[Viru-Järva prefektuur|Viru-Järva]], [[Narva Prefektuur|Narva]], [[Raudteede prefektuur]].

1927. aastal ühendati&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/04/05/7 Vabariigi Valitsuse poolt 25. märtsil 1927 a. vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus.], Riigi Teataja, nr. 32, 5 aprill 1927&lt;/ref&gt; Viru-Järva prefektuuriga [[Narva prefektuur]], liideti Pärnu ja Viljandi prefektuurid [[Viljandi-Pärnu prefektuur]]iks. Tallinna-Harju ja Võru-Petseri prefektuuri koosseisu kuulus [[politsei ratsareserv]].

1932. aastal muudeti taas iseseisvaks [[Narva prefektuur]] ja nimetati Võru-Petseri prefektuur ümber Petseri-Võru prefektuuriks.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaaside asutamisega [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] asutati 13. oktoobrist 1939, [[Saare prefektuur]] ning eraldati Saare ja [[Lääne prefektuur]]id.

[[1940]]. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Viljandi-Pärnu prefektuur|Viljandi-Pärnu]], [[Võru-Petseri prefektuur|Petseri-Võru]], [[Saare prefektuur|Saare]], [[Lääne prefektuur|Lääne]], [[Viru-Järva prefektuur|Rakvere-Paide]], [[Narva Prefektuur|Narva]], [[Raudteede prefektuur]].

=== Politseiharud ===

Politseiteenistused jagunesid: välis-, kriminaal- ja poliitilise politseiks.

* [[Välispolitsei]] tegeles avaliku korra ja heakorra tagamisega. Välispolitsei koosseisus oli ka ''[[Tervishoiupolitsei]]''', mis tegeles turgude valve ja puhtuse kontrolliga ning sanitaarkontrolliga toitlustusasutustes&lt;ref name=&quot;u4FQJ&quot; /&gt;;
* [[Kriminaalpolitsei]] tegeles krimininaalkuritegude ärahoidmise ja avastamisega;
* Kaitse([[Poliitiline Politsei|poliitiline)politsei]] tegeles riigivastaste ja poliitiliste kuritegude ärahoidmisega.
Kohtueelset uurimist viisid läbi [[kohtu-uurija]]d.
=== Kriminaalpolitsei ===
[[Eesti kriminaalpolitsei]] moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, [[kriminaalpolitsei]] korraldusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/14/8 Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920&lt;/ref&gt; [[Kohtuministeerium]]i alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]] Tallinnas ja linnade ja maakondade politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli [[prokuratuur]]i ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, [[kuritegevus]]e jälgimist alustada ja [[juurdlus|juurdlemist]] toimetada.

Alates 1. maist 1919 oli [[kriminaalmiilits]]a ülem,  28. novembril 1919 nimetas Vabariigi Valitsus [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]]e ülema kohusetäitjaks ja 2. juulil 1924 [[Politsei Peavalitsus]]e ülema abiks [[Jakob Kuus]]e.

=== Ametinimetused ===
[[Miilits]]a-politsei algaastatel olid ametinimetused järgmised: linna miilitsaülem, maakonna miilitsaülem, miilitsaülema abi, jaoskonnaülem, jaoskonnaülema abi, kantseleiamtnik, vanemmilitsionäär, militsionäär. 1926. aastal seoses politseiasutuste reorganiseerimisega võeti kasutusele ametinimetus komissar (jaoskonnaülem).

18. oktoobril 1919 ilmus Politsei Peavalitsuse ülema käskkiri, mis kohustas kasutama ametinimetustes endiste miilitsa-ametinimetuste asemel politseiametinimetusi: militsionäärid nimetati [[kordnik]]eks, vanemmilitsionäärid – vanemkordnikeks. 1921. aastast nimetati vanemkordnikud rajooniülemateks ning kordnikud jaotati kahte järku – kordnikud ja vanemkordnikud.

1. jaanuarist 1926 võeti kasutusele euroopalikud ametinimetused: politseidirektor (peavalitsuse ülem), prefekt (linna või maakonna politseiülem), komissar (jaoskonnaülem) ja [[konstaabel]] (rajooniülem).

Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, [[Politsei Peavalitsus]]e osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid.

Alates 1933. aastast kandsid kordnikud, vanemkordnikud ja allkonstaablid kogu riigis [[kumminui]]a, mis asendas [[Tääk|täägi]].

== Politseivalitsused, 1918–1926 ==
Ajalooliste Venemaa keisririigi Eestimaa ala [[Politseivalitsus (Venemaa)|Politseivalitsuste]] ning [[Eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|9 maakonna]] ja linnade  [[politseivalitsus]]te baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks.
=== Tallinna linna Politseivalitsus ===
{{Asutus
|Nimi            = Tallinna Linna Miilitsavalitsus&lt;br&gt;Tallinna Linna Politseivalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 1918
|likvideeritud   = 1926
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = [[Viru tänav]] 6, Tallinn (1918)&lt;br&gt;[[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänav]] 12 (−1924)&lt;br&gt;[[Pikk tänav]] 63 (1924–)
|piirkond        = Tallinna linn
|juht_nimi       = [[Aleksander Hellat]]&lt;br&gt;[[August Liit]] &lt;br&gt;[[Voldemar Palitser]] &lt;br&gt;[[Hans Kuben]] &lt;br&gt;[[Rudolf Saar]]&lt;br&gt;kt. [[Mihail Tang]] &lt;br&gt;[[Oskar Tolmoff]]
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]]
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
Tallinna politseiülemad
* [[12. november]] – 17. november [[1918]], [[Aleksander Hellat]]
* [[17. november]] [[1918]] – 4. veebruar [[1920]], [[August Liit]]
* [[4. veebruar]] – 14. september [[1920]], [[Voldemar Palitser]], Tallinna linna politsei ülem
* [[14. september]] [[1920]] – 20. aprill [[1921]], [[Hans Kuben]], Tallinna linna politsei ülem
* [[20. aprill]] [[1921]] – 12. detsember&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/01/13/22 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 4, 13 jaanuar 1925&lt;/ref&gt;  [[1924]], [[Rudolf Saar]], Tallinna linna politsei ülem
* [[12. detsember]] [[1924]] – 7. veebruar 1925, [[Mihail Tang]], Tallinna linna politsei ülema ajutine kt.
* [[7. veebruar]] [[1925]] – 1. veebruar 1928, [[Oskar Tolmoff]], Tallinna linna politsei ülem
;Tallinna politseijaoskonnad:
{{vaata|Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad}}, ''[[Tallinna-Harju prefektuur]]''
* I politseijaoskond, [[Soo tänav]] 23, [[Niine tänav]] 15 ([[Vana-Kalamaja tänav]]a ja [[Niine tänav]]a ristmikul). Ülem: [[Martin Kanter]], 13. november 1918 – 6. oktoober 1919, [[August Plink]] (1924);
** Kopli abijaoskond, Vene tehases 24. Ülem: [[Voldemar Olup]], 13. november 1918 – 1. veebruar 1921;
** Balti Puuvillavabriku abijaoskond, [[Kopli tänav]] 21;
* II politseijaoskond, [[Kadriorg|Kadriorus]], [[Jakobsoni tänav]] 44/[[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]] 10. Ülem: [[Mihkel Mölder]], 14. november – 18. detsember 1918, [[Jüri Schults]] (1921), [[Johannes Mardi]] (1924), [[Karl Podrätsik]] (1924);
* III politseijaoskond, [[Suur-Tartu maantee]] 43/Suur-Tartu maantee 37. Ülem: [[Arnold Reindorf]], 13. november 1918 – 6. märts 1926;
** Lasnamäe abijaoskond, [[Katusepapi tänav]] 7;
* IV politseijaoskond, [[Suur-Tatari tänav]] 46/[[Veerenni tänav|Veerenni]] ja [[Tatari tänav]]a nurgal asuv maja [[Tatari tänav]] 54. Ülem: [[Konstantin Kallismaa]], 13. november 1918 – 9. september 1919, Leonhard Brunhof (Pruunmaa);
* V politseijaoskond, [[Paldiski maantee]] 23. Ülem: [[Johannes Hiis]], 13. november 1918 – 5. veebruar 1920, [[Roman Pavian]] (1924), [[Eduard Miller]] (1924–);
* VI politseijaoskond, [[Pühavaimu tänav]] 11/[[Olevimägi]] 16. Ülem: [[Juhan Paas]], 13. november 1918 – 15. september 1921, [[Evald Prunn]], [[Nikolai Kõrge]] (1924);
* Politsei [[arestimaja]]/[[Vene tänava eeluurimisvangla|eeluurimisvangla]], [[Vene tänav]] 23/[[Laboratooriumi tänav]] 20. Ülem: [[Aleksander Lange]], 13. november 1918 – 6. märts 1920;
* Sadama politseijaoskond, [[Vana-Sadama tänav]] 19. Ülem: Eller;
* Tallinna Aadress- ja Leiubüroo, Vene tänav 23;
* Tervishoiupolitsei jaoskond, Pikk tänav 63.

* 1922. aastal töötas Tallinnas 497 politseiametnikku- ja teenistujat, nendest kordnikke ja vanemkordnikke oli kokku 331.

=== Tartu linna Politseivalitsus ===
{{Asutus
|Nimi            = Tartu Linna Miilitsavalitsus&lt;br&gt;Tartu Linna Politseivalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 1918
|likvideeritud   = 1926
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tartu
|asukoht         = 
|piirkond        = Tartu linn
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Siseministeerium]]i [[Politseivalitsus]]
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
* [[1917. aasta Eestis|1917]] [[Heinrich Luht]], Tartu miilitsaülem
* [[1918. aasta Eestis|1918]] [[Kaarel Eenpalu]], Tartu miilitsaülem
* [[1918]]–[[1919]] [[Siegfried Tattar]]
* [[1919]] [[Johannes Kodres]]
* [[1919]] [[Nikolai Reiman]]
* [[1919]]–[[1920]] [[Oskar Truus]]
* [[1920]] [[Emanuel Kahna]], Tartu linna politseiülem
* [[1920]]– 20. aprill&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/04/25/11 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 55-56, 25 aprill 1924 &lt;/ref&gt; [[1924]] [[August Saar]], Tartu linna politseiülem
* [[1924]] [[Oskar Truus]], Tartu linna politseiülem
* [[1924]]–[[1925]] [[Nikolai Reiman]], Tartu linna politseiülem
* [[1925]]. aasta märts –  10. oktoober 1925, [[Artur Stolzen]] (1896– 10. oktoober 1925&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/10/11/21 Linna politseiülem A. Stolzen †.], Postimees (1886-1944), nr. 275, 11 oktoober 1925&lt;/ref&gt;), Tartu linna politseiülem
* [[1925]]–[[1926]] [[Oskar Truus]], Tartu linna politseiülem

=== Narva linna Politseivalitsus ===
{{Asutus
|Nimi            = Narva Linna Miilitsavalitsus&lt;br&gt;Narva linna Politseivalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 1918
|likvideeritud   = 1926
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Narva
|asukoht         = 
|piirkond        = Narva linn&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/03/18/8 Siseministri määrus Narwa linna politseijaoskondade arwu ja piiride muutmise kohta.], Riigi Teataja, nr. 43, 18 märts 1924&lt;/ref&gt;
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
* 1918 – november [[1918]], [[Voldemar Palitser]] Narva miilitsaülem
* 

=== Harju maakonna politseivalitsus ===
{{Asutus
|Nimi            = Harju maakonna Miilitsavalitsus&lt;br&gt;Harju maakonna Politseivalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = [[15. november]] 1918
|likvideeritud   = 1926
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn (1918)&lt;br&gt;[[Väike-Pärnu maantee]] 4-1 (−15.11.1921)&lt;br&gt;[[Suur-Roosikrantsi tänav]] 12 (11.1921–)&lt;br&gt;[[Pagari tänav]] 2&lt;br&gt;[[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 48 (7.1.1925–)&lt;br&gt;[[Pikk tänav]] 63
|piirkond        = [[Harju maakond]]
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
*Anikijev, Harjumaa politseivalitsuse (saksa keeles ''Harrische Kreispolizeiverwaltung'', vene keeles ''Ревельское уездное полицейское управление''&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee&lt;/ref&gt;) politseimeister
* [[1917]]–1918, [[Robert Berendsen]], Harju maakonna miilitsaülem
* [[29. november]] [[1918]] – 20. aprill [[1921]], [[Rudolf Saar]], Harju maakonna Politseivalitsuse ülem
* [[20. aprill]] [[1921]] – 1. jaanuar [[1926]], [[Valdo Ojanurm]] (Voldemar Holm), Harju maakonna Politseivalitsuse ülem
[[Harju maakonna Miilitsavalitsus]]e koosseisus oli 1919. aastal 6 miilitsajaoskonda&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/28/9.2 Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke], Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918&lt;/ref&gt; ja nendes 40 rajooni ning 2 linna:
* ''Keila miilitsa/politseijaoskond'' Keilas, [[Vaksali tänav (Keila)|Vaksali tänaval]]: [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila vald]], [[Kernu vald (Hageri kihelkond)|Kernu vald]], [[Klooga vald]], [[Padise vald (Harju-Madise kihelkond)|Kloostri vald]], [[Laitse vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Madise]], [[Risti vald (Risti kihelkond)|Risti]], [[Nõva vald (Risti kihelkond)|Nõva vald]], [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vald]] [[Riisipere vald]], [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Vardi vald]], [[Kirna vald]]-[[Kohatu vald]] algselt ka [[Paldiski]] linn. Ülem: [[Martin Sellin]], 25. november 1918 - 9. jaanuar 1920.
* ''Raasiku miilitsa/politseijaoskond'' [[Anija mõis]]as: [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku vald]], [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe vald]], [[Ravila vald (1899)|Ravila vald]], [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi vald]], [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija vald]], [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu vald]], [[Kolga vald (Kuusalu kihelkond)|Kolga vald]], Kolga-[[Leesi]], [[Kiiu vald]], [[Kodasoo vald]], [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelähtme vald]] ja [[Haljava]], [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]], [[Loksa]], [[Kuusalu]], [[Kose]] [[alevik]]ud. Ülem: [[Johan Tobias]], 15. november 1918 - 1. mai 1924.
* ''Rapla miilitsa/politseijaoskond'' Raplas, [[Viljandi maantee (Rapla)|Viljandi maantee]] 7: [[Rapla]] alevik, [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla vald]], [[Raiküla vald]], [[Järvakandi vald (Rapla kihelkond)|Järvakandi vald]], [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna vald]], [[Ingliste vald]], [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Kabala (Türi)|Kabala]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]]-[[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)|Kuimetsa vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]], [[Hageri vald (1921)|Hageri vald]]. Ülem:  [[Valdo Ojanurm]] (Voldemar Holm), 12. november - 20. detsember 1920.
* Tallinna ''Linnaümbruse miilitsa/politseijaoskond'': [[Hüüru vald]], [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku vald]], [[Kurna vald]], [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]], [[Pirita]], [[Nehatu vald]], Saarte rajoon ([[Naissaare]], [[Prangli vald (Jõelähtme kihelkond)|Prangli vald]]); algselt ka [[Nõmme]] alew. Ülem [[Aleksander Vilde]], 13. november 1918 - 15. veebruar 1921.
* ''Nõmme miilitsa/politseijaoskond'' Nõmmel, [[Pärnu maantee (Nõmme)|Pärnu maantee]] 43: [[Nõmme#Nõmme alev 1917–1926|Nõmme alevik]], [[Valdeki aedlinn|Valdeki]] ja [[Peetri aedlinn]]ad. Ülem: [[Paul Ormus]], 16. november - 1. detsember 1918.
* ''Paldiski (''Baltiski'') miilitsa/politseijaoskond'' Paldiski, [[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri tänav]]: [[Paldiski]] linn, [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vald]],&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/17/7 Teadaanne, Kloostri walla Leetse ja Laoküla kogukonnad. Põllküla mõisa ja mõisamaa ning kogu Pakri wald Keila miilitsa jaoskonna küljest Baltiski linna miilitsa jaoskonna külge arwatud], Riigi Teataja, nr. 38, 17 juuni 1919&lt;/ref&gt; [[Kloostri vald|Kloostri valla]] [[Pakri poolsaar]]e osa.  Ülem: [[Paul Ormus]], 1. detsember 1918 - 5. veebruar 1919.&lt;ref&gt;[[Mai Krikk]], Tallinna ja Harjumaa politsei 1918–1940. Kirjastaja: Olion, 2008. ISBN978-9985-66-560-2&lt;/ref&gt;

=== Valga maakonna Politseivalitsus ===
Valgamaa miilitsa- ja politseiülemad
* 1919–1924, [[Hans Sims]], Valga maakonna politsei ülem
* 1924, [[Rudolf Sabbe]], Valga maakonna politsei ülem
* 1924–1925, [[Albert Ojason]], Valga maakonna politsei ülem
* 27. jaanuar&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/03/03/8 III. Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925&lt;/ref&gt; 1925 – , [[Peeter Kraav]], Valga maakonna politsei ülema kohuste täitja
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}

=== Viljandi maakonna Politseivalitsus ===
:1917–1918, 1918–1919 [[Mart Martinson]], Viljandi linna miilitsaülem&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30 märts 1918&lt;/ref&gt;, 1919&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maaliit/1919/01/04/19 Wiljandimaalt. Ametist wabastatud on Viljandi linna miilitsaülem Martinson, tema enese sellekohase palme peale. Martinsoni asemele waliti linnamalitsuse poolt linna miilitsaülemaks õigusteaduse üliõpilane Hermann Sumberg, kes ka 1. jaanuaril ametisse astus.], Maaliit: Eesti Maarahva Liidu häälekandja, nr. 2, 4 jaanuar 1919&lt;/ref&gt;- [[Herman Sumberg|Hermann Sumberg]], 
* 1917, [[Aleksander Ennemuist]], Viljandi maakonna miilitsaülem&lt;ref&gt;[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=379 ENNEMUIST, Aleksander.], Eesti biograafiline andmebaas ISIK&lt;/ref&gt;
* novembrist 1918 kuni septembrini 1919, [[Jakob Vares]], Viljandimaa miilitsaülem ja Viljandi komandant.
* – 10. juuli&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/21/8 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925&lt;/ref&gt; 1925, [[Jaan Käär]], Viljandi maakonna politsei ülem
* 10. september&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/09/11/8 Ümberpaigutused.], Riigi Teataja, nr. 147-148, 11 september 1925&lt;/ref&gt; 1925–1934, [[Mihail Tang]], Viljandi maakonna politsei ülem ja [[Viljandi-Pärnu prefektuur]]i prefekt
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}

=== Lääne maakonna Politseivalitsus ===
* 1918, [[Villem Väeden]], Läänemaa miilitsaülem&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/politsei-laanemaal?id=65364782 Politsei Läänemaal], 7. DETSEMBER 2012, Originaalartikklel [[Lääne Elu]] 17.11.1928&lt;/ref&gt;
* 1918, [[Johann Kokla]], Haapsalu linnamiilitsa ülem
* 15. jaanuar 1919 – 1920, [[Johann Kokla]] Lääne maakonna miilitsaülem
* 1920 – 1925,  [[Johann Kokla]], Lääne maakonna Politseivalitsuse ülem ja seejärel [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt
{{vaata|Lääne-Saare Prefektuur}}

=== Võru maakonna Politseivalitsus ===
* 1917, [[Martin Taevere]], Võru maakonna  miilitsaülem
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

=== Pärnu maakonna Politseivalitsus ===
* 1917, [[Aleksander Tammann]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakonna]] miilitsaülem
* 1918, [[Hendrik Soo]], Pärnu maakonna miilitsaülem
* 1918, [[Nikolai Talts]], Pärnu maakonna miilitsaülem
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}

=== Saare maakonna Politseivalitsus ===
* 1918, [[Aleksei Niit]], Saaremaa&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1938/11/18/3 20 aastat valvel Saaremaa heakorra eest], Meie Maa (1919-1944), 18 november 1938&lt;/ref&gt; miilitsaülem
* 1922–4. juuni 1925, [[Jaan Tilling]], Saare maakonna politseiülem
* 27. mai 1925&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/21/7 Ümberpaigutused.], Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925&lt;/ref&gt;–, August Kurg, Saare maakonna politseiülem
{{vaata|Lääne-Saare Prefektuur|Saare Prefektuur}}

=== Järva maakonna Politseivalitsus ===
*1917,  Jaan Lintrop, [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakonna]]  miilitsaülem
*1. juuli 1917 – 6. aprill 1918,  Karl Rumvold, Järva maakonna  miilitsaülem&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/jarvamaa/1929/01/19/4 19. skp. Pühitseb Järwamaa politsei ametkond oma 10-aastast juubelit.], Järvamaa : põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate häälekandja, 19 jaanuar 1929&lt;/ref&gt;
*15.november 1918 – 1. juuni 1919,  Karl Rumvold, [[Järva Maakonna Politseivalitsus]]e ülem
* 1. juuni 1919 – 15. detsember 1922, Mihkel Venda, Järva maakonna  Politseivalitsuse ülem
*15. detsember 1922 – 21. mai 1925, August Kurg, Järva maakonna  Politseivalitsuse ülem
* 5. juuni 1925 – 1. jaanuar 1926, [[Jaan Tilling]], Järva maakonna  Politseivalitsuse ülem
{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}

=== Viru maakonna Politseivalitsus ===
:1917–1918, [[Gustav Kütt]], Rakvere linna miilitsaülem&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30 märts 1918&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1919/01/30/6 Ametlik akt enamlaste weretöö üle Rakweres.], Postimees (1886-1944), nr. 14, 30 jaanuar 1919&lt;/ref&gt;
* 25. veebruar 1918 – 1925 (vaheaegadega), [[Aleksander Aren]], Viru maakonna miilitsaülem
* ...– 1925, [[Aleksander Aren]], Viru maakonna Politseivalitsuse ülem
{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}

=== Petseri maakonna Politseivalitsus ===
* 26. august&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/09/27/10 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 117-118, 27 september 1924&lt;/ref&gt; 1924 – 8. jaanuar&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/03/03/8 III. Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925&lt;/ref&gt; 1925, [[Aleksei Ivask]], [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] politsei ülema k.t
* 23. märts&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/04/17/11 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 61-62, 17 aprill 1925&lt;/ref&gt; 1925 – märts 1927, [[Jakob Vares]], Petseri maakonna politseiülema k. t.
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

=== Tartu maakonna Politseivalitsus ===
*1917 Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]], ajutine maakonna miilitsaülema kohusetäitja&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/06/08/54 Tartu maakonna-miilitsa koosseis.], Postimees (1886-1944), nr. 126, 8 juuni 1917&lt;/ref&gt;
* 1918–1919 [[Ivan Beljajev]], Tartu maakonna miilitsaülem
* 1919–1921 [[August Ott]], Tartu maakonna politseiülem
* 1921 [[August Kurg]], Tartu maakonna politseiülem
* 1921–1925 [[Oskar Tolmoff]], Tartu maakonna politseiülem
* 1925 [[Artur Stolzen]], Tartu maakonna politseiülem
* 1925 [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], Tartu maakonna politseiülem
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}

=== Raudtee Politseivalitsus ===
{{Pooleli|kuu=august|aasta=2020}}
{{vaata|Eesti politseiprefektide loend}}

== Prefektuurid, 1926–1940 ==
1926. aastal muudeti politseiasutuste ja ametnike nimetusi - kohalikud politseivalitsused nimetati [[prefektuur]]ideks ja nende juhatajad [[prefekt]]ideks, jaoskonnaülemad politseikomisarideks, rajooniülemad konstaabliteks. 

[[1940]]. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Viljandi-Pärnu prefektuur|Viljandi-Pärnu]], [[Võru-Petseri prefektuur|Petseri-Võru]], [[Saare prefektuur|Saare]], [[Lääne prefektuur|Lääne]], [[Viru-Järva prefektuur|Rakvere-Paide]], [[Narva Prefektuur|Narva]] ja [[Raudteede prefektuur]].

== Isikkoosseis ==
* Tsaariajal, [[1916]]. aastal, teenis Eesti alal politseis 2168 inimest.
* [[1919]]. aastal teenis politseinikke 1460, kui veel kogu Eesti territoorium ei olnud vabastatud.
* [[1920]]. aastal teenis politseinikke kokku 2250 – välispolitseis 1840, kriminaalpolitseis 299 ning kaitsepolitseis 111 ametnikku.
* [[1938]]. aastal teenis 1791 politseinikku – 1486 välispolitseinikku, 157 kriminaalpolitseinikku ja 112 poliitilise politsei ametnikku. Politseivalitsuses töötas 31 ja Politseikoolis 5 ametnikku.

== Eesti politsei likvideerimine ==
{{Vaata|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat}}
[[21. juuli]]l [[1940]] kuulutati välja nõukogude võim ja 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu.
[[28. august]]il [[1940]] vallandati viimased 170 politseinikku&lt;ref name=&quot;Katkend&quot; /&gt; ning politsei asemele loodi ''Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu kuuluv tööliste-talupoegade miilits''. Paljud endised politseinikud arreteeriti ja viidi Venemaale vangilaagritesse, kus paljud hukkusid. Kodumaale tagasi jõudsid vähesed, kes sageli olid invaliidistunud.&lt;ref name=&quot;Katkend&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Politseivalitsus (Venemaa)]]
* [[Eesti politsei]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;u4FQJ&quot;&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&amp;pid=s1020059&amp;nid=52117 Tartu-Valga prefekti korraldusel anti tervishoiupolitsei ülesandeid kui uue aastani välispolitseile], Postimees, 25. september 1932, lk 6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Katkend&quot;&gt;[http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-miilitsa-ja-politsei-ringmang?id=80278116 KATKEND RAAMATUST | Tallinn Teises maailmasõjas. Miilitsa ja politsei ringmäng]&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti politsei]]
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]</text>
      <sha1>c5aosvvz047zjxgz8ae88lr6puw0byp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173166</id>
      <parentid>6173162</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:44:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juhid ja organisatsioon */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37780" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2021}}
Siin on ülevaade [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomisel [[1918]]. aastal moodustatud ja [[1940]]. aastal Eesti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|okupeerimisega NSV Liidu poolt]] tegevuse lõpetanud Eesti korrakaitseorganisatsiooni arengust ja tegevusest.

Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas [[24. veebruar]]il [[1918]]. Järgmisel päeval algas kaheksa ja pool kuud kestnud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] ning Eestis kehtestati Saksa okupatsioonivõim. Saksa keisririik ei tunnistanud Eesti Vabariiki ja [[Eesti Ajutine Valitsus]] oli sunnitud minema põranda alla.

11. novembril 1918 [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpetanud [[Compiegne'i vaherahu]] järel andis Saksa volinik Baltimaades [[August Winnig]] võimu üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas asunud politseijaoskonnad sakslastelt üle. Seda päeva, [[12. november|12. novembrit]] [[1918]], loetaksegi Eesti politsei asutamise päevaks.
{{Tsitaat|Protokoll nr 1

11. nov 1918

:Osavõtjad:
:Peaministri asetäitja [[Jaan Poska]].
:Ministrid: [[Jüri Jaakson]], [[Jaan Raamot]], [[Juhan Kukk]], [[August Hanko]], [[Ferdinand Peterson]], [[Peeter Põld]].
:Protokollis [[Theodor Käärik|Th. Käärik]].
::Otsustatakse:

1) Kohustada omavalitsusi politseiasjandust oma kätte võtma.

2) [[Omakaitse]] laiali saata.

3) Maa kaitsmine [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] kätte anda, mis allub sõjaministrile.

4) Mõnede Valitsuse liikmete sooviavalduse puhul ametist lahkuda: kõik Valitsuse liikmed jäävad oma kohtadele, kuni uue valitsuse moodustamiseni Vanematekogu ja Maapäeva poolt.

5) Avaldada rahvale üleskutse kolmes kohalikus keeles: &quot;Eesti Ajutine Valitsus Eestimaa rahvale&quot; ja volitada J. Poskat seda alla kirjutama.||}}

== Ajalugu ==
{{vaata|Eestimaa kubermangu korrakaitse|Ajutise Valitsuse korrakaitse}}
Aastail 1918–1919 tegutses  korrakaitse [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[Venemaa Ajutise Valitsuse miilitsaseadus]]e alusel, allus [[kohalik omavalitsus|kohalikule omavalitsus]]ele ning kandis miilitsa nimetust. Korra tagamiseks ja [[kuritegevus]]ega võitlemiseks hakkas pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i lõppu tegutsema kohaliku omavalitsuse poolt ülalpeetav miilits, mis oli moodustatud vastavalt 17. aprillil 1917 kehtestatud Ajutisele miilitsa seadusele. 2. märtsil 1917. aastal kogunes mõnisada inimest [[Tallinna Börsikomitee|Tallinna börs]]isaali, kus otsustati linna kaitset korraldada, et panna piiri lõhkumistele ja röövimistele. Linna kaitsjad, valged lindid käe ümber, käisid salkades mööda linna [[Julgeolek|julgeolek]]u kindlustamiseks. Seda võiks nimetada esimeseks katseks kaitseorgani loomisel julgeoleku kindlustamiseks pärast tsaarivõimude langemist. Seejärel Tallinnas asus kaitse korraldamisele revolutsiooniline [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|Tallinna Tööliste ja sõjaväe saadikute nõukogu]] [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee|täidesaatev komitee]], kus töötati välja juhis, mille põhjal asutati Rahva miilitsavägi. Nimetatud miilits komplekteeriti vabatahtlikest ja nende teenistustunnusmärgiks oleks käevarrel kantav [[Tallinna vapp|Tallinna linna vapiga]] ja M tähega varustatud valge lint. 9. märtsil samal aastal võttis Tallinnas [[Tallinna linnavalitsus]] miilitsa korraldamise enda peale. 14. märtsil [[Eestimaa kubermangukomissar]]  määras maakondadesse aga ajutised miilitsakomissarid: [[Harju maakond]]a [[Johannes Reintalu|J. Reinthal]], [[Järva maakond]]a [[Aleksander Veiler|A. Veiler]], [[Viru maakond]]a [[Tõnis Kalbus|T. Kalbus]], [[Lääne maakond]]a [[Aleksander Eldring|A. Eldring]]. Tallinna miilitsa ülemaks valiti 29. märtsil linnavolikogu poolt [[Konstantin Päts|K. Päts]], kes aga tegelikult miilitsa korraldamisele ei saanud asuda, sest TTSSN täidesaatev komitee, olid tema vastu. Selle asemel valiti 25. aprillil soldatite ja tööliste nõukogu miilitsaülemaks Tallinnasse [[Aleksander Hellat|A. Hellat]]. Hellat võttis miilitsas ette puhastustöö ja rookis 2000 inimesest välja ligemale 1800 kui kahtlase elemendi ja see miilits püsis Tallinnas kuni enamlaste riigipöördeni, kes 15. jaanuaril võtsid miilitsa üle ja tagandasid A. Hellati. 

Tallinnas peeti 18. septembril ka seltskondlike organisatsioonide esindajate vaheline koosolek, kus otsustati asutada organisatsioonide esindajaist Omakaitse Nõukоgu&quot;, kes valib täidesaatva Komitee&quot; [[Omakaitse (1917–1918)|Omakaitse]]&quot; asutamiseks.

Otsus miilits taastada võeti vastu 12. novembril 1918, taastamise aluseks sai 1917. aasta ajutine miilitsaseadus. Saksa okupatsiooni sümboliks oleva
politsei asendamine miilitsaga toimus kõikjal võimalikult pea pärast kohaliku võimu üle võtmist. Tallinnas võttis miilits juba 15. novembriks politsei funktsioonid üle, Tartus kaotati politsei ning taastati miilitsa tegevus alles 22. novembril. Militsionääride väliseks tunnusmärgiks olid tavaliselt ühist värvi käepaelad, Tartus sinised, Tallinnas aga punased ja linna vapiga Tallinna miilitsaülem oli [[Aleksander Hellat]] ja Tartu miilitsaülem [[Karl Einbund]].

[[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]] alustas tööd 2. detsembril 1918. Detsembrist 1918 hakkas miilits töötama küll Politsei Peavalitsuse juhtimise all, kuid majanduslikult kuulus ka omavalitsuse haldusalasse. Tallinnas ja Tartus loodi lisaks veel [[Eesti kriminaalpolitsei|kriminaal]]jaoskonnad.  1920. aastast oli Eesti korrakaitseorganisatsiooni nimetuseks politsei.

Korrakaitseorganisatsiooni ülesehitamise aeg kattus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjaga]], mistõttu tuli see moodustada erakordselt rasketes oludes. Kesise relvastusega, aga mõnikord isegi ilma relvadeta politseinikud abistasid sõjaväevõime,
hoidsid tagalas vaos kuritegevust ning korraldasid koos Kaitseliiduga ühisoperatsioone, et tabada väejooksikuid, salaviinatootjaid ja spekulante.

[[Asutav Kogu]] võttis alles 17. detsembril 1919 vastu [[politsei korraldus]]e.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKriigiteataja19200114.2.7  Asutawa  Kogu poolt  17. dets. 1919 a.  wastwõetud politsei korraldus.], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920&lt;/ref&gt; Loodi riiklik [[välispolitsei]], kelle ülesanne oli hoida ühiskondlikku julgeolekut ja korda, kaitsta kõiki ja igaüht tooruse, vägivalla ning omavoli eest. Politsei ülalpidamise kulud kandis sestpeale riik. [[Eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|Maakondade]] ja linnade  [[politseivalitsus]]te baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks. Maakonna politseiülem asus [[maakonnalinn]]as, linna politseiülemad vastavates linnades ja raudtee politseiülem — Tallinnas. Esialgu oli kohalikke välispolitsei valitsusi 15, 4. novembril 1925 koondati need üheksaks [[Politseiprefektuur|prefektuuriks]]&lt;ref&gt;[[Heino Gustavson]], [https://www.ohtuleht.ee/11298/ka-sajandi-alguses-sundis-politsei-miilitsast Ka sajandi alguses sündis politsei miilitsast], Õhtuleht, 22. oktoober 1997&lt;/ref&gt; vastavalt kehtinud [[Eesti haldusjaotus]]ele: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]].

1918. aasta novembris, peale [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimude lahkumist]] Eestist  alustasid tegevust omavalitsusele allunud miilitsavalitsused ja nende juures üksikud [[kriminaalpolitsei]] ametnikud, kes määrati ametisse [[Eesti haldusjaotus|maakondade]] miilitsaülemate poolt. 5. jaanuaril 1920. aastal valitsuse poolt vastu võetud Kriminaalpolitsei korralduse alusel asutati  omavalitsustest sõltumatu Riiklik Kriminaalpolitsei, mille tegevust juhtis [[Kohtuministeerium]]i koosseisu kuulunud [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]].

Eesti [[kriminaalpolitsei]] asutamise kuupäev on [[5. jaanuar]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/14/8 Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus.], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920&lt;/ref&gt; [[1920]], kaitsepolitsei (aastast [[1925]] – [[Poliitiline Politsei]]) asutati [[12. aprill]]il [[1920]].

== Juhid ja organisatsioon ==
{{Asutus
|Nimi            = Politsei Peavalitsus, 1918–1926&lt;br&gt;Politseivalitsus, 1926–1938&lt;br&gt;Politseitalitus, 1938–1940
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 1918
|likvideeritud   = 1940
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn, [[Toompea loss]]
|asukoht         = [[Lossi plats]] 1, Tallinn
|piirkond        = Eesti Vabariik
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Siseministeerium]]
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}

:Aastatel [[1919]]–[[1926]] tegutses Eesti politsei keskasutusena [[Siseministeerium]]i '''[[Politsei Peavalitsus]];
:Aastatel [[1926]]–[[1938]] [[Kohtu- ja Siseministeerium]]i (1929–1934) ja [[Siseministeerium]]i '''[[Politseivalitsus]]'''
:Aastatel [[1938]]–[[1940]] [[Siseministeerium]]i '''[[Politseitalitus]]'''
* 1918–24. maini&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/28/6 III. Nimetused], Riigi Teataja, nr. 41, 28 juuni 1919&lt;/ref&gt; 1919 [[Eduard Alver]], Politsei Peavalitsuse ülem
* 1919–[[1920]] [[Mihkel Ostrat]], Politsei Peavalitsuse ülem
* [[1920]]–1921 [[Karl-Johann Laurits]], Politsei Peavalitsuse ülem
* [[1921]]–[[1923]] [[Hans Kuben]], Politsei Peavalitsuse ülem
* [[1924]]–[[1925]] [[Hugo-Johannes Möldre]], Politsei Peavalitsuse ülema (kohusetäitja)
* [[16. veebruar]] 1925 – 16. märts 1934 [[Nigul Reimo]], Politsei Peavalitsuse ülem ja alates 1. jaanuarist 1926 Politseivalitsuse direktor
* [[1934]]–1935 [[Friedrich Kuusekänd]], Politseivalitsuse direktor
* [[4. jaanuar]] [[1935]]–1938 [[Richard Veermaa]], Politseivalitsuse direktor
** abidirektor Johan Sooman,
* [[1938]]–[[1940]] [[Johan Sooman]], Politseitalituse direktor

Politseiorganisatsiooni loomisel 1918. aastal (mida algselt nimetati miilitsaks), loodi välispolitsei kohalike omavalitsuse alluvuses, kuid 2. detsembrist 1918 koordineeris kogu politsei tööd Siseministeeriumi [[Politsei Peavalitsus]], 17. detsembril 1919 kommunaalpolitsei kaotati ja loodi riiklik politsei Politsei Peavalitsuse alluvuses.

Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/07/18/7 Äratõmme Wabariigi Walitsuse protokollist nr. 60, 13. juun. 1924 a.], Riigi Teataja, nr. 92-93, 18 juuli 1924&lt;/ref&gt; mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda.  16. juunist  likvideeriti politsei-, kriminaal- ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused. Siseministeeriumi Politsei Peavalitsuse juhiks oli peavalitsuse ülem (aastast [[1925]] politseidirektor). Politsei Peavalitsuse (Politseitalituse) ruumid asusid [[Toompea loss]]is. Politseivalitsused (alates 1926. aastast prefektuurid) paiknesid üldjuhul suurtes kivihoonetes, mida olid juba varem kasutanud tsaaripolitsei ja Vene Ajutise Valitsuse miilits.

1920. aastal asutati Eestis politseireserv, mille üksused asusid [[Tallinn]]as ja [[Petseri]]s. Politseireservis teenis nii jala- kui ka ratsapolitseinikke. Ratsapolitsei üksused olid kõige mobiilsemad ja distsiplineeritumad politseiüksused. [[Politsei ratsareserv]] andis 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal enamlastele otsustava vastulöögi.

1925. aasta kevadel asutati [[Tallinn]]as, [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 46 [[Politseikool]]. Politseikooli kõrgema klassi lõpetas 598 politseiohvitseri, alamast klassist tuli reakoosseisule täiendust 717 isikut.

Aastail [[1918]]–[[1925]] moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna. Politseiasutuste kujundamise määrusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/11/17/3  Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus.], Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925&lt;/ref&gt; [[1. jaanuar]]il [[1926]] loodi [[Politseiprefektuur|prefektuurid]]: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Pärnu Prefektuur]] (1926–1927), [[Viljandi Prefektuur]] (1926–1927), [[Võru-Petseri prefektuur]], [[Lääne-Saare Prefektuur]], [[Viru-Järva prefektuur|Viru-Järva]], [[Narva Prefektuur|Narva]], [[Raudteede prefektuur]].

1927. aastal ühendati&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/04/05/7 Vabariigi Valitsuse poolt 25. märtsil 1927 a. vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus.], Riigi Teataja, nr. 32, 5 aprill 1927&lt;/ref&gt; Viru-Järva prefektuuriga [[Narva prefektuur]], liideti Pärnu ja Viljandi prefektuurid [[Viljandi-Pärnu prefektuur]]iks. Tallinna-Harju ja Võru-Petseri prefektuuri koosseisu kuulus [[politsei ratsareserv]].

1932. aastal muudeti taas iseseisvaks [[Narva prefektuur]] ja nimetati Võru-Petseri prefektuur ümber Petseri-Võru prefektuuriks.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaaside asutamisega [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] asutati 13. oktoobrist 1939, [[Saare prefektuur]] ning eraldati Saare ja [[Lääne prefektuur]]id.

[[1940]]. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Viljandi-Pärnu prefektuur|Viljandi-Pärnu]], [[Võru-Petseri prefektuur|Petseri-Võru]], [[Saare prefektuur|Saare]], [[Lääne prefektuur|Lääne]], [[Viru-Järva prefektuur|Rakvere-Paide]], [[Narva Prefektuur|Narva]], [[Raudteede prefektuur]].

=== Politseiharud ===

Politseiteenistused jagunesid: välis-, kriminaal- ja poliitilise politseiks.

* [[Välispolitsei]] tegeles avaliku korra ja heakorra tagamisega. Välispolitsei koosseisus oli ka ''[[Tervishoiupolitsei]]''', mis tegeles turgude valve ja puhtuse kontrolliga ning sanitaarkontrolliga toitlustusasutustes&lt;ref name=&quot;u4FQJ&quot; /&gt;;
* [[Kriminaalpolitsei]] tegeles krimininaalkuritegude ärahoidmise ja avastamisega;
* Kaitse([[Poliitiline Politsei|poliitiline)politsei]] tegeles riigivastaste ja poliitiliste kuritegude ärahoidmisega.
Kohtueelset uurimist viisid läbi [[kohtu-uurija]]d.
=== Kriminaalpolitsei ===
[[Eesti kriminaalpolitsei]] moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, [[kriminaalpolitsei]] korraldusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/14/8 Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920&lt;/ref&gt; [[Kohtuministeerium]]i alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]] Tallinnas ja linnade ja maakondade politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli [[prokuratuur]]i ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, [[kuritegevus]]e jälgimist alustada ja [[juurdlus|juurdlemist]] toimetada.

Alates 1. maist 1919 oli [[kriminaalmiilits]]a ülem,  28. novembril 1919 nimetas Vabariigi Valitsus [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]]e ülema kohusetäitjaks ja 2. juulil 1924 [[Politsei Peavalitsus]]e ülema abiks [[Jakob Kuus]]e.

=== Ametinimetused ===
[[Miilits]]a-politsei algaastatel olid ametinimetused järgmised: linna miilitsaülem, maakonna miilitsaülem, miilitsaülema abi, jaoskonnaülem, jaoskonnaülema abi, kantseleiamtnik, vanemmilitsionäär, militsionäär. 1926. aastal seoses politseiasutuste reorganiseerimisega võeti kasutusele ametinimetus komissar (jaoskonnaülem).

18. oktoobril 1919 ilmus Politsei Peavalitsuse ülema käskkiri, mis kohustas kasutama ametinimetustes endiste miilitsa-ametinimetuste asemel politseiametinimetusi: militsionäärid nimetati [[kordnik]]eks, vanemmilitsionäärid – vanemkordnikeks. 1921. aastast nimetati vanemkordnikud rajooniülemateks ning kordnikud jaotati kahte järku – kordnikud ja vanemkordnikud.

1. jaanuarist 1926 võeti kasutusele euroopalikud ametinimetused: politseidirektor (peavalitsuse ülem), prefekt (linna või maakonna politseiülem), komissar (jaoskonnaülem) ja [[konstaabel]] (rajooniülem).

Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, [[Politsei Peavalitsus]]e osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid.

Alates 1933. aastast kandsid kordnikud, vanemkordnikud ja allkonstaablid kogu riigis [[kumminui]]a, mis asendas [[Tääk|täägi]].

== Politseivalitsused, 1918–1926 ==
Ajalooliste Venemaa keisririigi Eestimaa ala [[Politseivalitsus (Venemaa)|Politseivalitsuste]] ning [[Eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|9 maakonna]] ja linnade  [[politseivalitsus]]te baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks.
=== Tallinna linna Politseivalitsus ===
{{Asutus
|Nimi            = Tallinna Linna Miilitsavalitsus&lt;br&gt;Tallinna Linna Politseivalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 1918
|likvideeritud   = 1926
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = [[Viru tänav]] 6, Tallinn (1918)&lt;br&gt;[[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänav]] 12 (−1924)&lt;br&gt;[[Pikk tänav]] 63 (1924–)
|piirkond        = Tallinna linn
|juht_nimi       = [[Aleksander Hellat]]&lt;br&gt;[[August Liit]] &lt;br&gt;[[Voldemar Palitser]] &lt;br&gt;[[Hans Kuben]] &lt;br&gt;[[Rudolf Saar]]&lt;br&gt;kt. [[Mihail Tang]] &lt;br&gt;[[Oskar Tolmoff]]
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]]
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
Tallinna politseiülemad
* [[12. november]] – 17. november [[1918]], [[Aleksander Hellat]]
* [[17. november]] [[1918]] – 4. veebruar [[1920]], [[August Liit]]
* [[4. veebruar]] – 14. september [[1920]], [[Voldemar Palitser]], Tallinna linna politsei ülem
* [[14. september]] [[1920]] – 20. aprill [[1921]], [[Hans Kuben]], Tallinna linna politsei ülem
* [[20. aprill]] [[1921]] – 12. detsember&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/01/13/22 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 4, 13 jaanuar 1925&lt;/ref&gt;  [[1924]], [[Rudolf Saar]], Tallinna linna politsei ülem
* [[12. detsember]] [[1924]] – 7. veebruar 1925, [[Mihail Tang]], Tallinna linna politsei ülema ajutine kt.
* [[7. veebruar]] [[1925]] – 1. veebruar 1928, [[Oskar Tolmoff]], Tallinna linna politsei ülem
;Tallinna politseijaoskonnad:
{{vaata|Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad}}, ''[[Tallinna-Harju prefektuur]]''
* I politseijaoskond, [[Soo tänav]] 23, [[Niine tänav]] 15 ([[Vana-Kalamaja tänav]]a ja [[Niine tänav]]a ristmikul). Ülem: [[Martin Kanter]], 13. november 1918 – 6. oktoober 1919, [[August Plink]] (1924);
** Kopli abijaoskond, Vene tehases 24. Ülem: [[Voldemar Olup]], 13. november 1918 – 1. veebruar 1921;
** Balti Puuvillavabriku abijaoskond, [[Kopli tänav]] 21;
* II politseijaoskond, [[Kadriorg|Kadriorus]], [[Jakobsoni tänav]] 44/[[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]] 10. Ülem: [[Mihkel Mölder]], 14. november – 18. detsember 1918, [[Jüri Schults]] (1921), [[Johannes Mardi]] (1924), [[Karl Podrätsik]] (1924);
* III politseijaoskond, [[Suur-Tartu maantee]] 43/Suur-Tartu maantee 37. Ülem: [[Arnold Reindorf]], 13. november 1918 – 6. märts 1926;
** Lasnamäe abijaoskond, [[Katusepapi tänav]] 7;
* IV politseijaoskond, [[Suur-Tatari tänav]] 46/[[Veerenni tänav|Veerenni]] ja [[Tatari tänav]]a nurgal asuv maja [[Tatari tänav]] 54. Ülem: [[Konstantin Kallismaa]], 13. november 1918 – 9. september 1919, Leonhard Brunhof (Pruunmaa);
* V politseijaoskond, [[Paldiski maantee]] 23. Ülem: [[Johannes Hiis]], 13. november 1918 – 5. veebruar 1920, [[Roman Pavian]] (1924), [[Eduard Miller]] (1924–);
* VI politseijaoskond, [[Pühavaimu tänav]] 11/[[Olevimägi]] 16. Ülem: [[Juhan Paas]], 13. november 1918 – 15. september 1921, [[Evald Prunn]], [[Nikolai Kõrge]] (1924);
* Politsei [[arestimaja]]/[[Vene tänava eeluurimisvangla|eeluurimisvangla]], [[Vene tänav]] 23/[[Laboratooriumi tänav]] 20. Ülem: [[Aleksander Lange]], 13. november 1918 – 6. märts 1920;
* Sadama politseijaoskond, [[Vana-Sadama tänav]] 19. Ülem: Eller;
* Tallinna Aadress- ja Leiubüroo, Vene tänav 23;
* Tervishoiupolitsei jaoskond, Pikk tänav 63.

* 1922. aastal töötas Tallinnas 497 politseiametnikku- ja teenistujat, nendest kordnikke ja vanemkordnikke oli kokku 331.

=== Tartu linna Politseivalitsus ===
{{Asutus
|Nimi            = Tartu Linna Miilitsavalitsus&lt;br&gt;Tartu Linna Politseivalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 1918
|likvideeritud   = 1926
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tartu
|asukoht         = 
|piirkond        = Tartu linn
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Siseministeerium]]i [[Politseivalitsus]]
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
* [[1917. aasta Eestis|1917]] [[Heinrich Luht]], Tartu miilitsaülem
* [[1918. aasta Eestis|1918]] [[Kaarel Eenpalu]], Tartu miilitsaülem
* [[1918]]–[[1919]] [[Siegfried Tattar]]
* [[1919]] [[Johannes Kodres]]
* [[1919]] [[Nikolai Reiman]]
* [[1919]]–[[1920]] [[Oskar Truus]]
* [[1920]] [[Emanuel Kahna]], Tartu linna politseiülem
* [[1920]]– 20. aprill&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/04/25/11 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 55-56, 25 aprill 1924 &lt;/ref&gt; [[1924]] [[August Saar]], Tartu linna politseiülem
* [[1924]] [[Oskar Truus]], Tartu linna politseiülem
* [[1924]]–[[1925]] [[Nikolai Reiman]], Tartu linna politseiülem
* [[1925]]. aasta märts –  10. oktoober 1925, [[Artur Stolzen]] (1896– 10. oktoober 1925&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/10/11/21 Linna politseiülem A. Stolzen †.], Postimees (1886-1944), nr. 275, 11 oktoober 1925&lt;/ref&gt;), Tartu linna politseiülem
* [[1925]]–[[1926]] [[Oskar Truus]], Tartu linna politseiülem

=== Narva linna Politseivalitsus ===
{{Asutus
|Nimi            = Narva Linna Miilitsavalitsus&lt;br&gt;Narva linna Politseivalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 1918
|likvideeritud   = 1926
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Narva
|asukoht         = 
|piirkond        = Narva linn&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/03/18/8 Siseministri määrus Narwa linna politseijaoskondade arwu ja piiride muutmise kohta.], Riigi Teataja, nr. 43, 18 märts 1924&lt;/ref&gt;
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
* 1918 – november [[1918]], [[Voldemar Palitser]] Narva miilitsaülem
* 

=== Harju maakonna politseivalitsus ===
{{Asutus
|Nimi            = Harju maakonna Miilitsavalitsus&lt;br&gt;Harju maakonna Politseivalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = [[15. november]] 1918
|likvideeritud   = 1926
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn (1918)&lt;br&gt;[[Väike-Pärnu maantee]] 4-1 (−15.11.1921)&lt;br&gt;[[Suur-Roosikrantsi tänav]] 12 (11.1921–)&lt;br&gt;[[Pagari tänav]] 2&lt;br&gt;[[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 48 (7.1.1925–)&lt;br&gt;[[Pikk tänav]] 63
|piirkond        = [[Harju maakond]]
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
*Anikijev, Harjumaa politseivalitsuse (saksa keeles ''Harrische Kreispolizeiverwaltung'', vene keeles ''Ревельское уездное полицейское управление''&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee&lt;/ref&gt;) politseimeister
* [[1917]]–1918, [[Robert Berendsen]], Harju maakonna miilitsaülem
* [[29. november]] [[1918]] – 20. aprill [[1921]], [[Rudolf Saar]], Harju maakonna Politseivalitsuse ülem
* [[20. aprill]] [[1921]] – 1. jaanuar [[1926]], [[Valdo Ojanurm]] (Voldemar Holm), Harju maakonna Politseivalitsuse ülem
[[Harju maakonna Miilitsavalitsus]]e koosseisus oli 1919. aastal 6 miilitsajaoskonda&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/28/9.2 Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke], Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918&lt;/ref&gt; ja nendes 40 rajooni ning 2 linna:
* ''Keila miilitsa/politseijaoskond'' Keilas, [[Vaksali tänav (Keila)|Vaksali tänaval]]: [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila vald]], [[Kernu vald (Hageri kihelkond)|Kernu vald]], [[Klooga vald]], [[Padise vald (Harju-Madise kihelkond)|Kloostri vald]], [[Laitse vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Madise]], [[Risti vald (Risti kihelkond)|Risti]], [[Nõva vald (Risti kihelkond)|Nõva vald]], [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vald]] [[Riisipere vald]], [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Vardi vald]], [[Kirna vald]]-[[Kohatu vald]] algselt ka [[Paldiski]] linn. Ülem: [[Martin Sellin]], 25. november 1918 - 9. jaanuar 1920.
* ''Raasiku miilitsa/politseijaoskond'' [[Anija mõis]]as: [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku vald]], [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe vald]], [[Ravila vald (1899)|Ravila vald]], [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi vald]], [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija vald]], [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu vald]], [[Kolga vald (Kuusalu kihelkond)|Kolga vald]], Kolga-[[Leesi]], [[Kiiu vald]], [[Kodasoo vald]], [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelähtme vald]] ja [[Haljava]], [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]], [[Loksa]], [[Kuusalu]], [[Kose]] [[alevik]]ud. Ülem: [[Johan Tobias]], 15. november 1918 - 1. mai 1924.
* ''Rapla miilitsa/politseijaoskond'' Raplas, [[Viljandi maantee (Rapla)|Viljandi maantee]] 7: [[Rapla]] alevik, [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla vald]], [[Raiküla vald]], [[Järvakandi vald (Rapla kihelkond)|Järvakandi vald]], [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna vald]], [[Ingliste vald]], [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Kabala (Türi)|Kabala]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]]-[[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)|Kuimetsa vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]], [[Hageri vald (1921)|Hageri vald]]. Ülem:  [[Valdo Ojanurm]] (Voldemar Holm), 12. november - 20. detsember 1920.
* Tallinna ''Linnaümbruse miilitsa/politseijaoskond'': [[Hüüru vald]], [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku vald]], [[Kurna vald]], [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]], [[Pirita]], [[Nehatu vald]], Saarte rajoon ([[Naissaare]], [[Prangli vald (Jõelähtme kihelkond)|Prangli vald]]); algselt ka [[Nõmme]] alew. Ülem [[Aleksander Vilde]], 13. november 1918 - 15. veebruar 1921.
* ''Nõmme miilitsa/politseijaoskond'' Nõmmel, [[Pärnu maantee (Nõmme)|Pärnu maantee]] 43: [[Nõmme#Nõmme alev 1917–1926|Nõmme alevik]], [[Valdeki aedlinn|Valdeki]] ja [[Peetri aedlinn]]ad. Ülem: [[Paul Ormus]], 16. november - 1. detsember 1918.
* ''Paldiski (''Baltiski'') miilitsa/politseijaoskond'' Paldiski, [[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri tänav]]: [[Paldiski]] linn, [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vald]],&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/17/7 Teadaanne, Kloostri walla Leetse ja Laoküla kogukonnad. Põllküla mõisa ja mõisamaa ning kogu Pakri wald Keila miilitsa jaoskonna küljest Baltiski linna miilitsa jaoskonna külge arwatud], Riigi Teataja, nr. 38, 17 juuni 1919&lt;/ref&gt; [[Kloostri vald|Kloostri valla]] [[Pakri poolsaar]]e osa.  Ülem: [[Paul Ormus]], 1. detsember 1918 - 5. veebruar 1919.&lt;ref&gt;[[Mai Krikk]], Tallinna ja Harjumaa politsei 1918–1940. Kirjastaja: Olion, 2008. ISBN978-9985-66-560-2&lt;/ref&gt;

=== Valga maakonna Politseivalitsus ===
Valgamaa miilitsa- ja politseiülemad
* 1919–1924, [[Hans Sims]], Valga maakonna politsei ülem
* 1924, [[Rudolf Sabbe]], Valga maakonna politsei ülem
* 1924–1925, [[Albert Ojason]], Valga maakonna politsei ülem
* 27. jaanuar&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/03/03/8 III. Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925&lt;/ref&gt; 1925 – , [[Peeter Kraav]], Valga maakonna politsei ülema kohuste täitja
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}

=== Viljandi maakonna Politseivalitsus ===
:1917–1918, 1918–1919 [[Mart Martinson]], Viljandi linna miilitsaülem&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30 märts 1918&lt;/ref&gt;, 1919&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maaliit/1919/01/04/19 Wiljandimaalt. Ametist wabastatud on Viljandi linna miilitsaülem Martinson, tema enese sellekohase palme peale. Martinsoni asemele waliti linnamalitsuse poolt linna miilitsaülemaks õigusteaduse üliõpilane Hermann Sumberg, kes ka 1. jaanuaril ametisse astus.], Maaliit: Eesti Maarahva Liidu häälekandja, nr. 2, 4 jaanuar 1919&lt;/ref&gt;- [[Herman Sumberg|Hermann Sumberg]], 
* 1917, [[Aleksander Ennemuist]], Viljandi maakonna miilitsaülem&lt;ref&gt;[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=379 ENNEMUIST, Aleksander.], Eesti biograafiline andmebaas ISIK&lt;/ref&gt;
* novembrist 1918 kuni septembrini 1919, [[Jakob Vares]], Viljandimaa miilitsaülem ja Viljandi komandant.
* – 10. juuli&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/21/8 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925&lt;/ref&gt; 1925, [[Jaan Käär]], Viljandi maakonna politsei ülem
* 10. september&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/09/11/8 Ümberpaigutused.], Riigi Teataja, nr. 147-148, 11 september 1925&lt;/ref&gt; 1925–1934, [[Mihail Tang]], Viljandi maakonna politsei ülem ja [[Viljandi-Pärnu prefektuur]]i prefekt
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}

=== Lääne maakonna Politseivalitsus ===
* 1918, [[Villem Väeden]], Läänemaa miilitsaülem&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/politsei-laanemaal?id=65364782 Politsei Läänemaal], 7. DETSEMBER 2012, Originaalartikklel [[Lääne Elu]] 17.11.1928&lt;/ref&gt;
* 1918, [[Johann Kokla]], Haapsalu linnamiilitsa ülem
* 15. jaanuar 1919 – 1920, [[Johann Kokla]] Lääne maakonna miilitsaülem
* 1920 – 1925,  [[Johann Kokla]], Lääne maakonna Politseivalitsuse ülem ja seejärel [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt
{{vaata|Lääne-Saare Prefektuur}}

=== Võru maakonna Politseivalitsus ===
* 1917, [[Martin Taevere]], Võru maakonna  miilitsaülem
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

=== Pärnu maakonna Politseivalitsus ===
* 1917, [[Aleksander Tammann]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakonna]] miilitsaülem
* 1918, [[Hendrik Soo]], Pärnu maakonna miilitsaülem
* 1918, [[Nikolai Talts]], Pärnu maakonna miilitsaülem
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}

=== Saare maakonna Politseivalitsus ===
* 1918, [[Aleksei Niit]], Saaremaa&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1938/11/18/3 20 aastat valvel Saaremaa heakorra eest], Meie Maa (1919-1944), 18 november 1938&lt;/ref&gt; miilitsaülem
* 1922–4. juuni 1925, [[Jaan Tilling]], Saare maakonna politseiülem
* 27. mai 1925&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/21/7 Ümberpaigutused.], Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925&lt;/ref&gt;–, August Kurg, Saare maakonna politseiülem
{{vaata|Lääne-Saare Prefektuur|Saare Prefektuur}}

=== Järva maakonna Politseivalitsus ===
*1917,  Jaan Lintrop, [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakonna]]  miilitsaülem
*1. juuli 1917 – 6. aprill 1918,  Karl Rumvold, Järva maakonna  miilitsaülem&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/jarvamaa/1929/01/19/4 19. skp. Pühitseb Järwamaa politsei ametkond oma 10-aastast juubelit.], Järvamaa : põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate häälekandja, 19 jaanuar 1929&lt;/ref&gt;
*15.november 1918 – 1. juuni 1919,  Karl Rumvold, [[Järva Maakonna Politseivalitsus]]e ülem
* 1. juuni 1919 – 15. detsember 1922, Mihkel Venda, Järva maakonna  Politseivalitsuse ülem
*15. detsember 1922 – 21. mai 1925, August Kurg, Järva maakonna  Politseivalitsuse ülem
* 5. juuni 1925 – 1. jaanuar 1926, [[Jaan Tilling]], Järva maakonna  Politseivalitsuse ülem
{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}

=== Viru maakonna Politseivalitsus ===
:1917–1918, [[Gustav Kütt]], Rakvere linna miilitsaülem&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30 märts 1918&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1919/01/30/6 Ametlik akt enamlaste weretöö üle Rakweres.], Postimees (1886-1944), nr. 14, 30 jaanuar 1919&lt;/ref&gt;
* 25. veebruar 1918 – 1925 (vaheaegadega), [[Aleksander Aren]], Viru maakonna miilitsaülem
* ...– 1925, [[Aleksander Aren]], Viru maakonna Politseivalitsuse ülem
{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}

=== Petseri maakonna Politseivalitsus ===
* 26. august&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/09/27/10 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 117-118, 27 september 1924&lt;/ref&gt; 1924 – 8. jaanuar&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/03/03/8 III. Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925&lt;/ref&gt; 1925, [[Aleksei Ivask]], [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] politsei ülema k.t
* 23. märts&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/04/17/11 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 61-62, 17 aprill 1925&lt;/ref&gt; 1925 – märts 1927, [[Jakob Vares]], Petseri maakonna politseiülema k. t.
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

=== Tartu maakonna Politseivalitsus ===
*1917 Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]], ajutine maakonna miilitsaülema kohusetäitja&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/06/08/54 Tartu maakonna-miilitsa koosseis.], Postimees (1886-1944), nr. 126, 8 juuni 1917&lt;/ref&gt;
* 1918–1919 [[Ivan Beljajev]], Tartu maakonna miilitsaülem
* 1919–1921 [[August Ott]], Tartu maakonna politseiülem
* 1921 [[August Kurg]], Tartu maakonna politseiülem
* 1921–1925 [[Oskar Tolmoff]], Tartu maakonna politseiülem
* 1925 [[Artur Stolzen]], Tartu maakonna politseiülem
* 1925 [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], Tartu maakonna politseiülem
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}

=== Raudtee Politseivalitsus ===
{{Pooleli|kuu=august|aasta=2020}}
{{vaata|Eesti politseiprefektide loend}}

== Prefektuurid, 1926–1940 ==
1926. aastal muudeti politseiasutuste ja ametnike nimetusi - kohalikud politseivalitsused nimetati [[prefektuur]]ideks ja nende juhatajad [[prefekt]]ideks, jaoskonnaülemad politseikomisarideks, rajooniülemad konstaabliteks. 

[[1940]]. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Viljandi-Pärnu prefektuur|Viljandi-Pärnu]], [[Võru-Petseri prefektuur|Petseri-Võru]], [[Saare prefektuur|Saare]], [[Lääne prefektuur|Lääne]], [[Viru-Järva prefektuur|Rakvere-Paide]], [[Narva Prefektuur|Narva]] ja [[Raudteede prefektuur]].

== Isikkoosseis ==
* Tsaariajal, [[1916]]. aastal, teenis Eesti alal politseis 2168 inimest.
* [[1919]]. aastal teenis politseinikke 1460, kui veel kogu Eesti territoorium ei olnud vabastatud.
* [[1920]]. aastal teenis politseinikke kokku 2250 – välispolitseis 1840, kriminaalpolitseis 299 ning kaitsepolitseis 111 ametnikku.
* [[1938]]. aastal teenis 1791 politseinikku – 1486 välispolitseinikku, 157 kriminaalpolitseinikku ja 112 poliitilise politsei ametnikku. Politseivalitsuses töötas 31 ja Politseikoolis 5 ametnikku.

== Eesti politsei likvideerimine ==
{{Vaata|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat}}
[[21. juuli]]l [[1940]] kuulutati välja nõukogude võim ja 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu.
[[28. august]]il [[1940]] vallandati viimased 170 politseinikku&lt;ref name=&quot;Katkend&quot; /&gt; ning politsei asemele loodi ''Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu kuuluv tööliste-talupoegade miilits''. Paljud endised politseinikud arreteeriti ja viidi Venemaale vangilaagritesse, kus paljud hukkusid. Kodumaale tagasi jõudsid vähesed, kes sageli olid invaliidistunud.&lt;ref name=&quot;Katkend&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Politseivalitsus (Venemaa)]]
* [[Eesti politsei]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;u4FQJ&quot;&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&amp;pid=s1020059&amp;nid=52117 Tartu-Valga prefekti korraldusel anti tervishoiupolitsei ülesandeid kui uue aastani välispolitseile], Postimees, 25. september 1932, lk 6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Katkend&quot;&gt;[http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-miilitsa-ja-politsei-ringmang?id=80278116 KATKEND RAAMATUST | Tallinn Teises maailmasõjas. Miilitsa ja politsei ringmäng]&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti politsei]]
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]</text>
      <sha1>ma346w2nkvhwl2uox91erq938gn84rb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alo Dupikov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>173983</id>
    <revision>
      <id>6172977</id>
      <parentid>6122415</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:14:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8899" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Alo Dupikov
| pilt        = 
| täisnimi    = Alo Dupikov
| sünniaeg    = {{sünniaeg ja vanus|1985|11|05}}
| sünnilinn   = [[Kehtna]]
| sünnimaa    = [[Eesti]]
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 188 cm
| positsioon  = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi   = [[JK Retro]]
| särginumber = 20
| noorteaastad1 =–2001| noorteklubi1 = [[Kehtna FC Flora]]
| aastad1 =2001| mänge1 =19| väravaid1 =1 | klubi1 = [[FC Lelle]]
| aastad2 =2002–2003| mänge2 =34| väravaid2 =0 | klubi2 = [[Pärnu JK Tervis]]
| aastad3 =2004| mänge3 =25| väravaid3 =2 | klubi3 = [[FC Valga]]
| aastad4 =2005–2011| mänge4 =82| väravaid4 =23| klubi4 = [[Tallinna FC Flora]]
| aastad5 =2006| mänge5 =17| väravaid5 =9 | klubi5 = → [[Pärnu JK Tervis]]
| aastad6 =2006–2011| mänge6 =58| väravaid6 =27| klubi6 = → [[Tallinna FC Flora II]]
| aastad7 =2006| mänge7 =17| väravaid7 =0 | klubi7 = → [[Viljandi JK Tulevik]]
| aastad8 =2008| mänge8 =15| väravaid8 =5 | klubi8 = → [[JK Sillamäe Kalev]]
| aastad9 =2012| mänge9 = | väravaid9 = | klubi9 = [[Egersunds IK]]
| aastad10=2013| mänge10=22| väravaid10=1 | klubi10= [[Nõmme JK Kalju]]
| aastad11=2013| mänge11=3 | väravaid11=6 | klubi11= [[Nõmme JK Kalju II]]
| aastad12=2016–| mänge12=13| väravaid12=10| klubi12= [[JK Retro]]
| aastad13= | mänge13= | väravaid13= | klubi13= 
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 4. detsember 2017
| koondiseaastad1 =1999| koondisemänge1 =4 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U15]]
| koondiseaastad2 =2001| koondisemänge2 =7 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]]
| koondiseaastad3 =2003| koondisemänge3 =5 | koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]]
| koondiseaastad4 =2005| koondisemänge4 =2 | koondiseväravaid4 =0 | koondis4 = [[Eesti U-20 jalgpallikoondis|Eesti U20]]
| koondiseaastad5 =2004–2007| koondisemänge5 =8 | koondiseväravaid5 =1 | koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]]
| koondiseaastad6 =2009–2010| koondisemänge6 =5 | koondiseväravaid6 =0 | koondis6 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]
| koondis_seisuga = 
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
}}

'''Alo Dupikov''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1985]] [[Kehtna]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]). Ta mängib Eesti amatöörklubis [[JK Retro]]. 

Ta lõpetas elukutselise jalgpalluri karjääri pärast 2013. aasta hooaega.
==Klubikarjäär==
1. juulil 2010 lõi ta Flora eest Euroopa liiga esimese eelringi avakohtumise [[Tbilisi Dinamo]]le värava.&lt;ref name=&quot;flora&quot; /&gt;

==Koondisekarjäär==
Debüteeris [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] [[29. mai]]l [[2009]] sõpruskohtumises [[Walesi jalgpallikoondis|Wales]]iga.&lt;ref name=&quot;est_debüüt&quot; /&gt; Samas mängus tegid oma debüüdi veel [[Eino Puri]], [[Kristian Marmor]] ja [[Vitali Gussev]].

==Karjääri statistika==
===Klubi===
''Uuendatud seisuga 4. detsember 2017''
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%; text-align: center&quot;
|+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel
|-
!rowspan=&quot;2&quot;|Klubi
!rowspan=&quot;2&quot;|Hooaeg
!colspan=&quot;3&quot;|Liiga
!colspan=&quot;2&quot;|Karikas&lt;ref group=&quot;lower-alpha&quot;&gt;[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[NM-Cup]]&lt;/ref&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]]
!colspan=&quot;2&quot;|Muu&lt;ref group=&quot;lower-alpha&quot;&gt;[[Eesti Superkarikas]], [[Eesti jalgpalli Väikesed karikavõistlused|Väike karikas]]&lt;/ref&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
|-
!Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[FC Lelle]]
|[[II liiga 2001|2001]]
|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]]
|19||1|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–|| || ||19||1
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|[[Pärnu JK Tervis]]
|[[II liiga 2002|2002]]
|II liiga lõuna/lääs
|13||0|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–|| || ||13||0
|-
|[[Esiliiga 2003|2003]]
|[[Esiliiga]]
|21||0|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–|| || ||21||0
|-
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
!34!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!34!!0
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[FC Valga]]
|[[Meistriliiga 2004|2004]]
|[[Meistriliiga]]
|25||2|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–|| || ||25||2
|-
|rowspan=&quot;8&quot;|[[Tallinna FC Flora]]
|[[Meistriliiga 2005|2005]]
|Meistriliiga
|8||0|| || ||0||0|| || ||8||0
|-
|[[Meistriliiga 2006|2006]]
|Meistriliiga
|0||0|| || ||0||0|| || ||0||0
|-
|[[Meistriliiga 2007|2007]]
|Meistriliiga
|2||0|| || ||0||0|| || ||2||0
|-
|[[Meistriliiga 2008|2008]]
|Meistriliiga
|2||0|| || ||0||0|| || ||2||0
|-
|[[Meistriliiga 2009|2009]]
|Meistriliiga
|28||13||4||2||2&lt;ref group=&quot;lower-alpha&quot; name=&quot;UEL&quot;&gt;Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]&lt;/ref&gt;||0||1||0||35||15
|-
|[[Meistriliiga 2010|2010]]
|Meistriliiga
|25||3||4||2||2&lt;ref group=&quot;lower-alpha&quot; name=&quot;UEL&quot;/&gt;||1||1||0||30||6
|-
|[[Meistriliiga 2011|2011]]
|Meistriliiga
|17||7||2||2||1&lt;ref group=&quot;lower-alpha&quot; name=&quot;UML&quot;&gt;Kõik mängud [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]]&lt;/ref&gt;||0||1||0||21||9
|-
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
!82!!23!!10!!6!!5!!1!!3!!0!!100!!30
|-
|rowspan=&quot;7&quot;|[[Tallinna FC Flora II]]
|[[Esiliiga 2006|2006]]
|[[Esiliiga]]
|7||2|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–||colspan=&quot;2&quot;|–||7||2
|-
|[[Esiliiga 2007|2007]]
|Esiliiga
|23||14|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–||colspan=&quot;2&quot;|–||23||14
|-
|[[Esiliiga 2008|2008]]
|Esiliiga
|14||9|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–||colspan=&quot;2&quot;|–||14||9
|-
|[[Esiliiga 2009|2009]]
|Esiliiga
|3||0||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||colspan=&quot;2&quot;|–||3||0
|-
|[[Esiliiga 2010|2010]]
|[[Esiliiga]]
|3||0||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||colspan=&quot;2&quot;|–||3||0
|-
|[[Esiliiga 2011|2011]]
|Esiliiga
|8||2||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||colspan=&quot;2&quot;|–||8||2
|-
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
!58!!27!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!58!!27
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Pärnu JK Tervis]]
|[[Esiliiga 2005|2005]]
|[[Esiliiga]]
|17||9|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–|| || ||17||9
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Viljandi JK Tulevik]]
|[[Meistriliiga 2006|2006]]
|[[Meistriliiga]]
|17||0|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–|| || ||17||0
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[JK Sillamäe Kalev]]
|[[Meistriliiga 2008|2008]]
|Meistriliiga
|15||5|| || ||colspan=&quot;2&quot;|–|| || ||15||5
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Egersunds IK]]
|[[Oddsenligaen 2012|2012]]
|[[Oddsenligaen]]
| || ||2||1||colspan=&quot;2&quot;|–|| || ||2||1
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Nõmme JK Kalju]]
|[[Premium liiga 2013|2013]]
|[[Premium liiga]]
|22||1||4||2||1&lt;ref group=&quot;lower-alpha&quot; name=&quot;UML&quot;/&gt;||0||0||0||27||3
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Nõmme JK Kalju II]]
|[[Esiliiga B 2013|2013]]
|[[Esiliiga B]]
|3||6||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||3||6
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|[[JK Retro]]
|[[III liiga 2016|2016]]
|[[III liiga|III liiga põhi]]
|6||6||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||6||6
|-
|[[III liiga 2017|2017]]
|III liiga põhi
|7||4||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||6||10||13||14
|-
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
!13!!10!!0!!0!!0!!0!!6!!10!!19!!20
|-
!colspan=&quot;3&quot;|Karjäär kokku
!305!!84!!16!!8!!6!!1!!9!!10!!339!!103
|}
{{Reflist|grupp=lower-alpha}}

===Koondis===
{| class=wikitable style=&quot;font-size:100%; text-align: center&quot;
|-
!colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]]
|-
!Aasta!!Mänge!!Väravaid
|-
|2009||1||0
|-
|2010||4||0
|-
!Kokku||5||0
|}

==Saavutused==
===Klubi===
;Tallinna FC Flora:
*[[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2010|2010]], [[Meistriliiga 2011|2011]]
*[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2011|2011]]
*[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2009|2009]], [[Eesti Superkarikas 2011|2011]]

==Vaata ka==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;est_debüüt&quot;&gt;{{netiviide|URL=http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?0593276|Pealkiri=Eesti jalgpallikoondis alistus võõrsil Walesi meeskonnale 0:1|Väljaandja=[[ERR|ERR Sport]]|Aeg=29. mai 2009|Kasutatud=24. november 2012|arhiivimisaeg=2013-01-06|arhiivimisurl=https://archive.today/20130106132634/http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?0593276|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;flora&quot;&gt;{{netiviide|URL=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eurosarjad/flora-kaotas-euroopa-liigas-tbilisi-dinamole-kuid-loi-voorsil-varava.d?id=31952695|Pealkiri=Flora kaotas Euroopa Liigas Tbilisi Dinamole, kuid lõi võõrsil värava|Väljaandja=[[Delfi (portaal)|Delfi Sport]]|Aeg=1. juuli 2010|Kasutatud=24. november 2012}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://jalgpall.ee/voistlused/player/4440 Eesti Jalgpalli Liidu profiil]
*[https://www.transfermarkt.com/alo-dupikov/profil/spieler/111547 Transfermarkti profiil]
*[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/4440 Koondise mängud]
*[http://archive.is/IEbd#selection-379.0-382.0 Meistriliiga turniiri Postimehe auhindadele võitis FC Flora]

{{JÄRJESTA:Dupikov, Alo}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]]
[[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]
[[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]]
[[Kategooria:JK Sillamäe Kalevi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]]</text>
      <sha1>kq0x0vjrnrm5pykucgr3f2mdjvgqxpx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bill O'Reilly</title>
    <ns>0</ns>
    <id>180158</id>
    <revision>
      <id>6173116</id>
      <parentid>6122618</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:28:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2247" xml:space="preserve">[[Pilt:Rsz billoreilly.jpg|pisi|Bill O'Reilly]]
'''William James O'Reilly''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1949]]) on [[USA]] saatejuht, kirjanik, kolumnist ja poliitikakommentaator. 

Ta juhtis aastatel [[1996]]–[[2017]] [[Fox News Channel]]i saadet &quot;[[The O'Reilly Factor]]&quot;, mis oli vaadatuim kaabeltelevisiooni saade.&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://www.foxnews.com/story/0,2933,155,00.html|title=Bill O'Reilly's Bio|accessdate=09.08.2009|date=29. aprill 2004|publisher=Fox News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://blogs.orlandosentinel.com/entertainment_tv_tvblog/2009/07/fox-news-dominates-july-contest-bill-oreilly-again-tops.html|title=Fox News dominates July ratings; Bill O'Reilly again tops -- and Nancy Grace makes impressive gains|accessdate=09.08.2009|date=28. juuli 2009|work=The Orlando Sentinel|author=Boedeker, Hal|archive-date=7.07.2012|archive-url=https://archive.today/20120707103119/http://blogs.orlandosentinel.com/entertainment_tv_tvblog/2009/07/fox-news-dominates-july-contest-bill-oreilly-again-tops.html|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.stateofthemedia.org/2009/cable-tv-intro/audience/|publisher=Pew Project for Excellence in Journalism|title=The State of the News Media|accessdate=09.08.2009|date=2009}}&lt;/ref&gt;

==Teosed==
* ''Culture Warrior'' (2006) ISBN 0-7679-2092-9
* ''Kids Are Americans Too'' (2007)
* ''A Bold Fresh Piece of Humanity: A Memoir'' (2008)
* ''Pinheads and Patriots: Where You Stand in the Age of Obama'' (2010) 

Tema ja Martin Dugardi kahasse kirjutatud raamatute põhjal on tehtud filmid 
* &quot;Killing Lincoln&quot; (raamat 2011, film 2013), 
* &quot;Killing Kennedy&quot; (raamat 2012, film 2013), 
* &quot;Killing Jesus&quot; (raamat 2013, film 2015) ja 
* &quot;Killing Reagan&quot; (raamat 2015, film 2016), mida on näidatud National Geographicu kanalitel. 

==Viited==
{{Reflist}}

==Välislingid==
*[http://www.billoreilly.com/ Bill O'Reilly koduleht]
*[http://newsinfo.iu.edu/news/page/normal/5535.html Content analysis of O'Reilly's rhetoric finds spin to be a 'factor']

{{DEFAULTSORT:O'Reilly, Bill}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]]
[[Kategooria:Sündinud 1949]]</text>
      <sha1>f4qf5okxi29dsx4b6gre0fk04e8zckn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bigbank</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185163</id>
    <revision>
      <id>6173062</id>
      <parentid>5962480</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:45:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4190" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Bigbank AS
| logo = 
| asutamisaeg = [[1992]]
| asutajad = 
| peakorter = Tallinn, [[Tartu maantee]] 18
| valdkonnad = pangandus
| tooted = 
| teenused =
| käive = 
| kasum = 12 mln eurot (2016)&lt;ref name=&quot;koduleht&quot;&gt;[https://www.bigbank.ee/ettevottest/] Ettevõttest&lt;/ref&gt;
| töötajaid =
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = 
| võrguleht = [http://www.bigbank.ee  Bigbanki koduleht]
| märkused =
}}
[[Pilt:Big.Bank.IMGP6187.JPG|pisi|Bigbanki hoone Tallinnas Tartu mnt 18]]
'''Bigbank AS''' on [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]] tegutsev ning [[Saksamaa]], [[Austria]] ning [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] turul piiriüleseid teenuseid osutav [[tarbimislaen]]udele spetsialiseerunud [[pank]], mis asutati [[1992]]. aastal [[Tartu]]s. 

Ettevõte tegutseb kõigil turgudel ühtse kaubamärgi Bigbank all. Bigbank on universaalpankade ja liisingufirmade järel Balti riikides üks suuremaid panku, kus antakse laenu nii eraisikutele kui ettevõtetele.

Bigbank pakub tarbimislaene [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]], ärilaene ja kodulaenu [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s.

Ettevõtte [[omakapital]] kasvas 2016 aasta lõpuks 95,5 miljoni euroni ning kogu kontserni [[bilansimaht]] oli 394 miljonit eurot. 2016 aasta lõpuks töötas Bigbankis kokku 434 töötajat.

==Ajaloost==
Bigbank alustas tegevust ja avas esimese esinduse [[Tartu]]s 1992. aastal. Aasta hiljem avati esimene kontor Tallinnas ja 1994 ka Pärnus. 1996. aastal asutati Lätis tütarettevõtte.

1997. aastal muutis kinnisvara tagatisel laenu andev Liivimaa Lombard oma nime Balti Investeeringute Grupiks.&lt;ref name=&quot;nimevahetus&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks &quot;Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks&quot;] Postimees, 25. märts 1997&lt;/ref&gt; Sel ajal olid ettevõtte omanikeks [[Parvel Pruunsild]] ja [[Vahur Voll]].&lt;ref name=&quot;nimevahetus&quot; /&gt; Samal aastal võeti kasutusele ka kaubamärk BIG, mis oli lühend ärinimest.

2004. aastal esitas BIG taotluse [[krediidiasutus]]e tegevusloa saamiseks ning noteeris esimest korda oma [[võlakiri|võlakirjad]] [[Tallinna börs]]il. Krediidiasutuse tegevusluba saadi 2005 ja alates 28. septembrist tegutsetakse Eestis krediidiasutuse ehk pangana. Ettevõte uueks ärinimeks sai Balti Investeeringute Grupi Pank AS.

2006 hakati Eesti turul pakkuma tähtajaliste hoiuste teenust. Ettevõtte [[bilansimaht]] ületas 1 miljardi krooni piiri; aasta lõpuks jõudis sama verstapostini ka laenuportfell.

Leedu filiaal, mis hakkas esimesena tegutsema kaubamärgi &quot;BIgbank&quot; all, avati 2007. Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's Investor Service andis BIGile esmakordselt krediidireitingu. BIG viis läbi esimese rahvusvahelise võlakirjaemissiooni ja noteeris võlakirjad [[Stockholmi börs]]il. Läti tütarettevõte alustas koostööd [[Läti Post]]iga, tehes BIGi teenused kättesaadavaks postkontorites üle terve riigi. Panga bilansimaht ulatus aasta lõpuks 2,5 miljardi kroonini, laenuportfell 2 miljardi kroonini ja aktiivsete kliendilepingute hulk ligines 100 000-ni.

Seni kaubamärgi BIG all tegutsenud pank võttis 2008. aasta ka Eestis ja Lätis kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi Bigbank ning viis ettevõtte ärinime sellega vastavusse (Bigbank AS). Bigbank avas Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaali. Alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Soomes. Pank alustas koostööd [[Eesti Post]]iga, mille tulemusena said Bigbanki teenused kättesaadavaks kõigis suuremates postkontorites.

2009 alustas Bigbank piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Saksamaal. Sama aasta novembris avati Soome filiaal ja esimene esindus [[Helsingi]]s. 2010 alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist [[Austria]]s ja [[Holland]]is ning hakati laene väljastama ka Soomes. 2011 alustati laenude väljastamist [[Hispaania]]s ning 2012 [[Rootsi|Rootsis]] ning 2020 [[Bulgaaria|Bulgaarias]]. 

==Vaata ka==
*[[BIGBANK Kuldliiga]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://www.bigbank.ee Koduleht]

[[Kategooria:Eesti pangad]]</text>
      <sha1>9us56gd4xwcy0ng0unyhuqvopvl7hpq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173226</id>
      <parentid>6173062</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T21:58:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4192" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Bigbank AS
| logo = 
| asutamisaeg = [[1992]]
| asutajad = 
| peakorter = Tallinn, [[Tartu maantee]] 18
| valdkonnad = pangandus
| tooted = 
| teenused =
| käive = 
| kasum = 12 mln eurot (2016)&lt;ref name=&quot;koduleht&quot;&gt;[https://www.bigbank.ee/ettevottest/] Ettevõttest&lt;/ref&gt;
| töötajaid =
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = 
| võrguleht = [http://www.bigbank.ee  Bigbanki koduleht]
| märkused =
}}
[[Pilt:Big.Bank.IMGP6187.JPG|pisi|Bigbanki hoone Tallinnas Tartu mnt 18]]
'''Bigbank AS''' on [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]] tegutsev ning [[Saksamaa]], [[Austria]] ning [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] turul piiriüleseid teenuseid osutav [[tarbimislaen]]udele spetsialiseerunud [[pank]], mis asutati [[1992]]. aastal [[Tartu]]s. 

Ettevõte tegutseb kõigil turgudel ühtse kaubamärgi Bigbank all. Bigbank on universaalpankade ja liisingufirmade järel Balti riikides üks suuremaid panku, kus antakse laenu nii eraisikutele kui ettevõtetele.

Bigbank pakub tarbimislaene [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Bulgaaria|Bulgaarias]], ärilaene ja kodulaenu [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s.

Ettevõtte [[omakapital]] kasvas 2016. aasta lõpuks 95,5 miljoni euroni ning kogu kontserni [[bilansimaht]] oli 394 miljonit eurot. 2016. aasta lõpuks töötas Bigbankis kokku 434 töötajat.

==Ajaloost==
Bigbank alustas tegevust ja avas esimese esinduse [[Tartu]]s 1992. aastal. Aasta hiljem avati esimene kontor Tallinnas ja 1994 ka Pärnus. 1996. aastal asutati Lätis tütarettevõtte.

1997. aastal muutis kinnisvara tagatisel laenu andev Liivimaa Lombard oma nime Balti Investeeringute Grupiks.&lt;ref name=&quot;nimevahetus&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks &quot;Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks&quot;] Postimees, 25. märts 1997&lt;/ref&gt; Sel ajal olid ettevõtte omanikeks [[Parvel Pruunsild]] ja [[Vahur Voll]].&lt;ref name=&quot;nimevahetus&quot; /&gt; Samal aastal võeti kasutusele ka kaubamärk BIG, mis oli lühend ärinimest.

2004. aastal esitas BIG taotluse [[krediidiasutus]]e tegevusloa saamiseks ning noteeris esimest korda oma [[võlakiri|võlakirjad]] [[Tallinna börs]]il. Krediidiasutuse tegevusluba saadi 2005 ja alates 28. septembrist tegutsetakse Eestis krediidiasutuse ehk pangana. Ettevõte uueks ärinimeks sai Balti Investeeringute Grupi Pank AS.

2006 hakati Eesti turul pakkuma tähtajaliste hoiuste teenust. Ettevõtte [[bilansimaht]] ületas 1 miljardi krooni piiri; aasta lõpuks jõudis sama verstapostini ka laenuportfell.

Leedu filiaal, mis hakkas esimesena tegutsema kaubamärgi &quot;BIgbank&quot; all, avati 2007. Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's Investor Service andis BIGile esmakordselt krediidireitingu. BIG viis läbi esimese rahvusvahelise võlakirjaemissiooni ja noteeris võlakirjad [[Stockholmi börs]]il. Läti tütarettevõte alustas koostööd [[Läti Post]]iga, tehes BIGi teenused kättesaadavaks postkontorites üle terve riigi. Panga bilansimaht ulatus aasta lõpuks 2,5 miljardi kroonini, laenuportfell 2 miljardi kroonini ja aktiivsete kliendilepingute hulk ligines 100 000-ni.

Seni kaubamärgi BIG all tegutsenud pank võttis 2008. aasta ka Eestis ja Lätis kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi Bigbank ning viis ettevõtte ärinime sellega vastavusse (Bigbank AS). Bigbank avas Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaali. Alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Soomes. Pank alustas koostööd [[Eesti Post]]iga, mille tulemusena said Bigbanki teenused kättesaadavaks kõigis suuremates postkontorites.

2009 alustas Bigbank piiriülese teenusena hoiuste pakkumist Saksamaal. Sama aasta novembris avati Soome filiaal ja esimene esindus [[Helsingi]]s. 2010 alustati piiriülese teenusena hoiuste pakkumist [[Austria]]s ja [[Holland]]is ning hakati laene väljastama ka Soomes. 2011 alustati laenude väljastamist [[Hispaania]]s ning 2012 [[Rootsi|Rootsis]] ning 2020 [[Bulgaaria|Bulgaarias]]. 

==Vaata ka==
*[[BIGBANK Kuldliiga]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://www.bigbank.ee Koduleht]

[[Kategooria:Eesti pangad]]</text>
      <sha1>r3qeu7vt2txdvoogqjdw5cpup1m2qou</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Khmeeri keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185247</id>
    <revision>
      <id>6173078</id>
      <parentid>5448103</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:14:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3157" xml:space="preserve">{{keeled|nimi=khmeeri keel|originaalnimi=ភាសាខ្មែរ (''phéasa Khmêr'') [pʰiːəsaː kʰmaːe]
 | keelkonnavärv = Austroaasia
 | riigid        = [[Kambodža]]s, [[Vietnam]]is, [[Laos]]es, [[Tai]]s ([[põhjakhmeeri keel]]),  [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Prantsusmaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Ida-Timor]]is
 | rääkijad      = keskkhmeeri keel 13 603 400 (2006) &lt;ref name=&quot;Ethnologue&quot; /&gt;, põhjakhmeeri keel 1 400 000 (2006)&lt;ref&gt;[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=kxm Põhjakhmeeri keel Ethnologue'is]&lt;/ref&gt;  
 | keelkond      = [[Austroaasia keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[moni-khmeeri keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[ida-moni-khmeeri keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''khmeeri keel'''
 | riik={{PisiLipp|Kambodža}}
 | kood 1        = km
 | kood 2        = khm
 | kood 3        = khm ([[keskkhmeeri keel]]), kxm ([[põhjakhmeeri keel]])
}}

'''Khmeeri keel''' (ka '''keskkhmeeri keel'''; ''phéasa Khmêr'' ភាសាខ្មែរ) on [[moni-khmeeri keeled|moni-khmeeri]] keelkonda kuuluv keel, mis moodustab eraldi [[keelerühm]]a ([[khmeeri keeled]]). Ta on [[vietnami keel]]e järel suurima kõnelejate arvuga keel [[Austroaasia keeled|Austroaasia hõimkonnas]].

Traditsiooniliselt ühtseks peetud khmeeri keel jaotatakse [[mõistetavuse printsiip|mõistetavuse printsiibi]] järgi [[keskkhmeeri keel]]eks ja [[põhjakhmeeri keel]]eks. Traditsiooniliselt on põhjakhmeeri keelt peetud khmeeri keele põhjamurdeks.  

[[Kambodža]]s, kus elab enamik keele kõnelejaid, on [[keskkhmeeri keel]] [[ametlik keel]]. 

Khmeeri keelt räägivad [[khmeerid]].

Khmeeri keele vanimad kirjalikud mälestised pärinevad [[6. sajand|6.]] või [[7. sajand]]ist.

[[Khmeeri kiri]] (''âksâr Khmêr''), mida kasutab keskkhmeeri keel, põhineb iidsel [[India]] lõunaosas levinud [[pallava kiri|pallava kirjal]]. Põhjakhmeeri keel kasutab [[tai kiri|tai kirja]].  

Khmeeri keelt on oluliselt mõjutanud [[sanskriti keel|sanskriti]] ja [[paali keel]], eriti suurte mõjudega on õukondlik ja religioosne keelekasutus. Naabruse tõttu on khmeeri keel mõjutanud [[tai keel|tai]], [[lao keel|lao]], [[vietnami keel|vietnami]] ja [[tšaami keel]]t ning need omakorda khmeeri keelt.  

Koloniaalajal laenas khmeeri keel sõnu [[prantsuse keel]]est, eriti täienes meditsiini- ja tehnikasõnavara.

Erinevalt naabruskonna keeltest (sealhulgas [[tai keel]], [[lao keel]] ja [[vietnami keel]]) ei ole khmeeri keel [[toonikeel]]. Keeles esineb [[aspiratsioon]].

==Vaata ka==
*[[Khmeeri-vene praktiline transkriptsioon]]

== Viited ==
{{vikipeedia/keel|km|Khmeerikeelne}}
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Ethnologue&quot;&gt;[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=khm Keskkhmeeri keel]. ''Ethnologue''. {{väiksem|Kasutatud 25.11.2009 {{väiksem|(inglise)}} }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
== Välislingid ==
{{Vikipeedia/keel|km|Khmeerikeelne}}
{{vikisõnastikuKat|Khmeeri keel}}

*[https://eki.ee/teatmik/khmeeri-nimed/ Khmeeri nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus
*[http://www.muhranoff.travel.ru/khmer.htm Кхмерский язык: слова и правила] 

[[Kategooria:Moni-khmeeri keeled]]
[[Kategooria:Kambodža]]</text>
      <sha1>h90ys8it2nlr6htic7dngbo89jwpyhr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Osvald Vaidlo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>194381</id>
    <revision>
      <id>6173222</id>
      <parentid>5644055</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T21:33:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.22.238</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2685" xml:space="preserve">'''Osvald Vaidlo''' (perekonnanimi kuni 2. oktoobrini 1937 '''Veedi''' (Veide); [[5. oktoober]] [[1918]] [[Tartu]] – [[23. september]] või [[24. september]] [[1944]] [[Audevälja]], [[Harjumaa]]) oli Eesti sõjaväelane (aspirant-[[nooremseersant]], 1939).

==Hariduskäik==
Ta lõpetas aastal 1937. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i. Aastatel 1937–1938 ja 1940–1943 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] majandusosakonnas, filosoofiateaduskonnas ja majandusteaduskonnas. Lõpetas Sõjakooli aspirantide jalaväeklassi kursuse laskuri-alal ja Lahingukooli juures tangitõrje-ala reservohvitseride ettevalmistamise erikursuse (mõlemad 1939). Ülendatud lipnikuks 5. augustil 1940, vanusega samast päevast. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Vironia]] liige.

==Surm==
Osvald Vaidlo, tema naine Vilma Vaidlo (sündinud Nöps) ning nende veel sündimata laps hukkusid Nõukogude soomussõiduki kuulipildujatule all Pärdi talu teeristis, põgenedes sõiduautoga, kus viibis veel kaks ohvitseri (kes hukkusid) ja tentsik, kes pääses põgenema. Hukkunud maeti paar päeva hiljem sama teeristi lähedusse.&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;/&gt;

Nende säilmed kaevati ümbermatmiseks välja 2008. aastal. Vilma ja Osvald Vaidlo maeti [[24. september|24. septembril]] [[2008]] ümber [[Tallinna Pärnamäe kalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vend oli lastekirjanik [[Robert Vaidlo]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16340 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.6421:1 Teenistustoimik]
*[[Alo Lõhmus]]. [http://lood.wordpress.com/2008/07/29/oss-ja-robi-vennad-vastakuti-teises-maailmasojas &quot;Oss ja Robi: vennad vastakuti Teises maailmasõjas&quot;]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]
{{JÄRJESTA:Vaidlo, Osvald}}
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]
][[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>e7qm16iwwux4rphjuwlqw233ebbzzr5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173223</id>
      <parentid>6173222</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T21:34:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>46.131.22.238</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2686" xml:space="preserve">'''Osvald Vaidlo''' (perekonnanimi kuni 26. oktoobrini 1937 '''Veedi''' (Veide); [[5. oktoober]] [[1918]] [[Tartu]] – [[23. september]] või [[24. september]] [[1944]] [[Audevälja]], [[Harjumaa]]) oli Eesti sõjaväelane (aspirant-[[nooremseersant]], 1939).

==Hariduskäik==
Ta lõpetas aastal 1937. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i. Aastatel 1937–1938 ja 1940–1943 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] majandusosakonnas, filosoofiateaduskonnas ja majandusteaduskonnas. Lõpetas Sõjakooli aspirantide jalaväeklassi kursuse laskuri-alal ja Lahingukooli juures tangitõrje-ala reservohvitseride ettevalmistamise erikursuse (mõlemad 1939). Ülendatud lipnikuks 5. augustil 1940, vanusega samast päevast. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Vironia]] liige.

==Surm==
Osvald Vaidlo, tema naine Vilma Vaidlo (sündinud Nöps) ning nende veel sündimata laps hukkusid Nõukogude soomussõiduki kuulipildujatule all Pärdi talu teeristis, põgenedes sõiduautoga, kus viibis veel kaks ohvitseri (kes hukkusid) ja tentsik, kes pääses põgenema. Hukkunud maeti paar päeva hiljem sama teeristi lähedusse.&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;/&gt;

Nende säilmed kaevati ümbermatmiseks välja 2008. aastal. Vilma ja Osvald Vaidlo maeti [[24. september|24. septembril]] [[2008]] ümber [[Tallinna Pärnamäe kalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vend oli lastekirjanik [[Robert Vaidlo]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16340 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.6421:1 Teenistustoimik]
*[[Alo Lõhmus]]. [http://lood.wordpress.com/2008/07/29/oss-ja-robi-vennad-vastakuti-teises-maailmasojas &quot;Oss ja Robi: vennad vastakuti Teises maailmasõjas&quot;]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]
{{JÄRJESTA:Vaidlo, Osvald}}
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]
][[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>9dp286y9ah2z7dmxskl08elj20syd2z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173258</id>
      <parentid>6173223</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T06:18:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Surm */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2688" xml:space="preserve">'''Osvald Vaidlo''' (perekonnanimi kuni 26. oktoobrini 1937 '''Veedi''' (Veide); [[5. oktoober]] [[1918]] [[Tartu]] – [[23. september]] või [[24. september]] [[1944]] [[Audevälja]], [[Harjumaa]]) oli Eesti sõjaväelane (aspirant-[[nooremseersant]], 1939).

==Hariduskäik==
Ta lõpetas aastal 1937. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i. Aastatel 1937–1938 ja 1940–1943 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] majandusosakonnas, filosoofiateaduskonnas ja majandusteaduskonnas. Lõpetas Sõjakooli aspirantide jalaväeklassi kursuse laskuri-alal ja Lahingukooli juures tangitõrje-ala reservohvitseride ettevalmistamise erikursuse (mõlemad 1939). Ülendatud lipnikuks 5. augustil 1940, vanusega samast päevast. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Vironia]] liige.

==Surm==
Osvald Vaidlo, tema naine Vilma Vaidlo (sündinud Nöps) ning nende veel sündimata laps hukkusid Nõukogude soomussõiduki kuulipildujatule all Pärdi talu teeristis, põgenedes sõiduautoga, kus viibisid veel kaks ohvitseri (kes hukkusid) ja tentsik, kes pääses põgenema. Hukkunud maeti paar päeva hiljem sama teeristi lähedusse.&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;/&gt;

Nende säilmed kaevati ümbermatmiseks välja 2008. aastal. Vilma ja Osvald Vaidlo maeti [[24. september|24. septembril]] [[2008]] ümber [[Tallinna Pärnamäe kalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vend oli lastekirjanik [[Robert Vaidlo]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16340 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.6421:1 Teenistustoimik]
*[[Alo Lõhmus]]. [http://lood.wordpress.com/2008/07/29/oss-ja-robi-vennad-vastakuti-teises-maailmasojas &quot;Oss ja Robi: vennad vastakuti Teises maailmasõjas&quot;]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]
{{JÄRJESTA:Vaidlo, Osvald}}
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]
][[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>jnpa87axa8ezwml4vxd2854jmfsiunw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173306</id>
      <parentid>6173258</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:40:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2689" xml:space="preserve">'''Osvald Vaidlo''' (perekonnanimi kuni 26. oktoobrini 1937 '''Veedi''' (Veide); [[5. oktoober]] [[1918]] [[Tartu]] – [[23. september]] või [[24. september]] [[1944]] [[Audevälja]], [[Harjumaa]]) oli Eesti sõjaväelane (aspirant-[[nooremseersant]], 1939).

==Hariduskäik==
Ta lõpetas aastal 1937. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i. Aastatel 1937–1938 ja 1940–1943 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] majandusosakonnas, filosoofiateaduskonnas ja majandusteaduskonnas. Lõpetas Sõjakooli aspirantide jalaväeklassi kursuse laskuri-alal ja Lahingukooli juures tangitõrje-ala reservohvitseride ettevalmistamise erikursuse (mõlemad 1939). Ülendatud lipnikuks 5. augustil 1940, vanusega samast päevast. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Vironia]] liige.

==Surm==
Osvald Vaidlo, tema naine Vilma Vaidlo (sündinud Nöps) ning nende veel sündimata laps hukkusid Nõukogude soomussõiduki kuulipildujatule all Pärdi talu teeristis, põgenedes sõiduautoga, kus viibisid veel kaks ohvitseri (kes hukkusid) ja tentsik, kes pääses põgenema. Hukkunud maeti paar päeva hiljem sama teeristi lähedusse.&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;/&gt;

Nende säilmed kaevati ümbermatmiseks välja 2008. aastal. Vilma ja Osvald Vaidlo maeti [[24. september|24. septembril]] [[2008]] ümber [[Tallinna Pärnamäe kalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vend oli lastekirjanik [[Robert Vaidlo]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16340 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.6421:1 Teenistustoimik]
*[[Alo Lõhmus]]. [http://lood.wordpress.com/2008/07/29/oss-ja-robi-vennad-vastakuti-teises-maailmasojas &quot;Oss ja Robi: vennad vastakuti Teises maailmasõjas&quot;]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]
{{JÄRJESTA:Vaidlo, Osvald}}
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
][[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>pbm3zzfe2y0oet8ptcztjhmdqu702q7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173307</id>
      <parentid>6173306</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:40:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2688" xml:space="preserve">'''Osvald Vaidlo''' (perekonnanimi kuni 26. oktoobrini 1937 '''Veedi''' (Veide); [[5. oktoober]] [[1918]] [[Tartu]] – [[23. september]] või [[24. september]] [[1944]] [[Audevälja]], [[Harjumaa]]) oli Eesti sõjaväelane (aspirant-[[nooremseersant]], 1939).

==Hariduskäik==
Ta lõpetas aastal 1937. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i. Aastatel 1937–1938 ja 1940–1943 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] majandusosakonnas, filosoofiateaduskonnas ja majandusteaduskonnas. Lõpetas Sõjakooli aspirantide jalaväeklassi kursuse laskuri-alal ja Lahingukooli juures tangitõrje-ala reservohvitseride ettevalmistamise erikursuse (mõlemad 1939). Ülendatud lipnikuks 5. augustil 1940, vanusega samast päevast. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Vironia]] liige.

==Surm==
Osvald Vaidlo, tema naine Vilma Vaidlo (sündinud Nöps) ning nende veel sündimata laps hukkusid Nõukogude soomussõiduki kuulipildujatule all Pärdi talu teeristis, põgenedes sõiduautoga, kus viibisid veel kaks ohvitseri (kes hukkusid) ja tentsik, kes pääses põgenema. Hukkunud maeti paar päeva hiljem sama teeristi lähedusse.&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;/&gt;

Nende säilmed kaevati ümbermatmiseks välja 2008. aastal. Vilma ja Osvald Vaidlo maeti [[24. september|24. septembril]] [[2008]] ümber [[Tallinna Pärnamäe kalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vend oli lastekirjanik [[Robert Vaidlo]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16340 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.6421:1 Teenistustoimik]
*[[Alo Lõhmus]]. [http://lood.wordpress.com/2008/07/29/oss-ja-robi-vennad-vastakuti-teises-maailmasojas &quot;Oss ja Robi: vennad vastakuti Teises maailmasõjas&quot;]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]
{{JÄRJESTA:Vaidlo, Osvald}}
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>r2dayiq6twzuehsf3jmwqx3o8a4g21l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173350</id>
      <parentid>6173307</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:21:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2686" xml:space="preserve">'''Osvald Vaidlo''' (perekonnanimi kuni 26. oktoobrini 1937 '''Veedi''' (Veide); [[5. oktoober]] [[1918]] [[Tartu]] – [[23. september]] või [[24. september]] [[1944]] [[Audevälja]], [[Harjumaa]]) oli Eesti sõjaväelane (aspirant-[[nooremseersant]], 1939).

==Hariduskäik==
Ta lõpetas aastal 1937. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i. Aastatel 1937–1938 ja 1940–1943 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] majandusosakonnas, filosoofiateaduskonnas ja majandusteaduskonnas. Lõpetas Sõjakooli aspirantide jalaväeklassi kursuse laskurialal ja Lahingukooli juures tankitõrjeala reservohvitseride ettevalmistamise erikursuse (mõlemad 1939). Ülendatud lipnikuks 5. augustil 1940, vanusega samast päevast. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Vironia]] liige.

==Surm==
Osvald Vaidlo, tema naine Vilma Vaidlo (sündinud Nöps) ning nende veel sündimata laps hukkusid Nõukogude soomussõiduki kuulipildujatule all Pärdi talu teeristis, põgenedes sõiduautoga, kus viibisid veel kaks ohvitseri (kes hukkusid) ja tentsik, kes pääses põgenema. Hukkunud maeti paar päeva hiljem sama teeristi lähedusse.&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;/&gt;

Nende säilmed kaevati ümbermatmiseks välja 2008. aastal. Vilma ja Osvald Vaidlo maeti [[24. september|24. septembril]] [[2008]] ümber [[Tallinna Pärnamäe kalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vend oli lastekirjanik [[Robert Vaidlo]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;laidoneri_db&quot;&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16340 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26238 Eesti ohvitserid 1918-1940]
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.6421:1 Teenistustoimik]
*[[Alo Lõhmus]]. [http://lood.wordpress.com/2008/07/29/oss-ja-robi-vennad-vastakuti-teises-maailmasojas &quot;Oss ja Robi: vennad vastakuti Teises maailmasõjas&quot;]
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31nwJrnR Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul]
{{JÄRJESTA:Vaidlo, Osvald}}
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>i5kpp980ipcphqukgwsqaf8wimucy47</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arvutikorpus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>204263</id>
    <revision>
      <id>6173043</id>
      <parentid>6145478</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:07:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15045" xml:space="preserve">{{ajakohasta}} {{keeletoimeta}}

'''Arvutikorpus''' ([[inglise keel]]es ''computer case'') mahutab peamisi [[arvuti]] tööks vajalikke [[riistvara]]komponente, näiteks [[protsessor]]it, [[emaplaat]]i, [[kõvaketas]]t, [[mälu (arvuti)|mälukomponente]] jne. Veel peab korpus kaitsma [[elektroonikakomponent]]e ja hoidma arvuti sise[[temperatuur]]i.

Peamised kriteeriumid arvutikorpuse valimisel on suurus, [[arvuti toiteplokk|toiteploki]] [[võimsus]], jahutussüsteem ja välimus. Poest ostetud arvutitel on need üldjuhul optimeeritud. Kui paigaldada võimsam [[graafikakaart]] või lisada mälusid, tuleb jälgida, et uus konfiguratsioon ei viiks [[tööjaam]]a tasakaalust välja. Nii võib juhtuda, kui toiteploki võimsus osutub uute elektroonikakomponentide jaoks ebapiisavaks.

Lisades [[laienduskaart]]e või sättides [[kaabel|kaablite]] paiknemist korpuses, võib takistada jaheda õhuvoolu jõudmist suurt kuumust eraldava graafikakaardi ja protsessorini. Seetõttu ei soovitata osta eraldi tehasekorpuseid, millel oleks töökorras [[jahutus]]süsteem, aga teisi riistvarakomponente paigaldatud veel ei ole.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Ibm pc 5150.jpg|pisi|IBM PC 5150]]
1970. aastate teisel poolel toodeti väga erinevaid koduarvuteid&lt;ref name=&quot;qCyMx&quot; /&gt;. Enamikul oli korpuse küljes kas [[Sõrmistik|klaviatuur]], [[kuvar]] või mõlemad. Arvuti koostamisel polnud standardit. Esimene arvuti, mis hakkas koduarvutite maailma ühtlustama, oli [[IBM PC]]. See tulenes põhiliselt suurest müügiedust, mis sundis teisi ettevõtteid tootma IBM PC-ga ühilduvaid seadmeid ja tarkvara.

[[1990. aastad|1990. aastatel]] olid arvutite korpused suhteliselt sarnased. Üldjuhul mõeldi arvuti all [[valge]]t kasti, millele sai lisada sisend- ja väljundseadmeid. Sajandivahetuse paiku hakkasid levima tuunitavad kastid. Siis mõistsid tootjad, et kasti välimus võib müüa rohkem kui sisu. [[2000. aastad|2000. aastatel]] kujunes tendents, et odavad ja väikse arvutusvõimega arvutid ehitatakse valgetesse kastidesse ning võimsamad tööjaamad on ümbritsetud uhkete detailirikaste korpustega.&lt;ref name=&quot;TRmBW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;l6HJ5&quot; /&gt;

==Arvutikorpuste tootjad==

Lisaks suurtele ettevõtetele, kes müüvad komplekteeritud arvuteid, müüvad paljud ettevõtted arvutikorpusi. Sellised ettevõtted on näiteks [[Antec]], [[Lian Li]], [[Cooler Master]], [[Thermaltake]], [[IXIUM]], [[Rosewill|Rosewill,]] [[Corsair]], [[Phanteks]], [[Kolink]], 

==Korpuse suurus==
[[Pilt:Dimensiones-atx.png|pisi|ATX emaplaatide suurused]]
[[Personaalarvuti]] korpus on üldjuhul kastikujuline. Korpuse suuruse määrab tüüpilise arvuti elektroonikaseadmete hulk ja emaplaatide suurus. Aina rohkem on hakanud korpuse suurust mõjutama graafikakaardi pikkus (pikemad graafikakaardid on üle 30&amp;nbsp;cm pikad)&lt;ref name=&quot;N3WhB&quot; /&gt;.

Seega ei ole korpusel kindlat suurust. Levinumad on [[tornkorpus]]esse ehitatavad arvutid, aga leidub ka madalaid ja laiu niinimetatud pitsakarbi tüüpi arvutikorpusi.&lt;ref name=&quot;p4RZ3&quot; /&gt;

Tornkorpused on mõeldud seisma põrandal, tavaliselt laua all. Toodetud on ka 1–1½ dm kõrgusi ja 4–5 dm laiusi korpusi, mis on mõeldud seisma laua peal kuvari all. Viimastel aastatel on hakatud tootma ka n-ö pitsakarbi tüüpi arvutikorpusi, mille kõrgus on alla 5&amp;nbsp;cm. Niisugused on näiteks sülearvutitel.

=== Tavalised tornkorpuste kõrgused ===
*Suur torn (60–70&amp;nbsp;cm kõrge, ''Full Tower'')
*Keskmine torn (40–50&amp;nbsp;cm kõrge, ''Medium Tower'')
*Väike torn (35–40&amp;nbsp;cm kõrge, ''Mini-Tower'')

==Esipaneel==

Klassikalise korpuse esipaneelil on [[lüliti]], [[optilise ketta lugemisseade]] ja mitu [[märgutuli|märgutuld]]. Uuematel korpustel võib seal asuda ka kaartide lugemisseadmeid ([[ID-kaart]], [[mälukaart]]), [[heli]] väljundpesa ning heli ja [[USB]]-sisendpesa.

Enamik nendest seadmetest tuleb siiski eraldi osta ja arvutit ehitades lisada. Esipaneeli seadmete paigaldamiseks on arvuti korpuses standardiseeritud sahtlilaiuse ja -kõrgusega riiulid ([[CD (andmekandja)|CD]], [[DVD]] ja [[Blu-ray]] lugemis- ja kirjutusseadme sahtli mõõtmed on 41,3×146&amp;nbsp;mm). Suurtel tornidel on taolisi sahtleid üldjuhul üle viie.

Esipaneeli taha jääb riiul, kuhu saab paigaldada kõvakettad. Sisemise riiuli sahtlite arv oleneb nende sahtlite hulgast, mis on eraldatud välimisele riiulile. Mida rohkem saab arvutisse lisada optilisi seadmeid, seda vähem on arvutikorpuses sahtleid kõvaketastele ja vastupidi.

==Tagapaneel==

Tervikliku arvuti {{kas|tagapaneelil on emaplaadi ja laienduskaartide pesad}}. Tagapaneeli ühenduvad ka arvuti [[perifeeriaseadmed]] (kuvar, [[printer]] jne).

Toiteploki paigaldamiseks on korpuse tagakülje ülemises nurgas eraldi sahtel. Leidub ka arvutikorpusi, kus toiteplokk on juba tehase poolt kaasas. [[Euroopa]]s on toiteploki standardpinge 220 V ja standardsagedus 50&amp;nbsp;Hz&lt;ref name=&quot;9MUVy&quot; /&gt;. Tavakasutajate toiteploki võimsus varieerub vahemikus 300–500 W, aga võib küündida mitme kilovatini.

Tornkorpuses on emaplaat kinnitatud [[kruvi]]dega vertikaalselt korpuse ühe külje külge. Laienduskaardid on risti emaplaadiga ja paigaldatud üksteise alla. Lisakaartide arvu määrab emaplaadis olevate pesade arv.

===Kinnituskruvid===
[[Pilt:M3 screw and 6-32 UTS screw with ruler thread pitch.png|pisi|6–32 ja M3 kruvi]]
*6–32 kruvi ([[normaalkeere|normaalkeermega]]) kasutatakse toiteploki, kõvaketta, laienduskaardi ja korpuse omavahelistes kinnitustes.
*6–32 pöidlakruvi (normaalkeermega) on mõeldud eelkõige küljepaneelide kinnitamiseks. Kuna pöidlakruvisid keeratakse sõrmedega, siis on väiksem oht korpuse keeret üle keerata ja arvuti korpuse avamine on mugavam.
*M3-kruvid on tihedama keermega ([[peenkeere|peenkeermega]]). Nendega kinnitatakse korpuse külge optiliste ketaste lugemisseadmeid ja emaplaate.
*Kandur tõstab emaplaadi kinnituse korpuse kaanest eemale.

==Jahutussüsteem==

Kõige rohkem kasutatakse personaalarvutites [[õhkjahutus]]t. Õhkjahutuse korral jahutatakse arvutit [[ventilaator]]itega, mis on kinnitatud korpuse sisekülgedele ja elektroonikakomponentidele nii, et õhuringlus tekiks kogu arvutis ja juhiks kuuma õhu korpusest välja. Ventilaatorid võivad paikneda niihästi korpuse ees, taga, laes kui küljepaneelidel. Ventilaatori läbimõõt on 40–240&amp;nbsp;mm ja ventilaatorite arv on määratud korpuses olevate avade arvuga.

Muud jahutussüsteemid, näiteks [[vesijahutus]] ja [[soojustoru]], on vähem levinud, aga neidki kasutatakse, kui õhkjahutus jääb tihedalt pakitud arvutis liiga nõrgaks või on liiga vali, näiteks muusikastuudios. Taolise süsteemi paigaldamine korpusesse on tunduvalt keerulisem. Vesijahutus võib ka lekkima hakata ja kahjustada korpuses olevat elektroonikat.

==Korpuse välimus==

Alates 1990. aastatest on enamik arvutikorpusi lihtsalt [[risttahukas|risttahuka]]kujulised ja tavaliselt värvitud valgeks või beežiks, kusjuures nende välimusele ei ole erilist tähelepanu pööratud. Selline välimus sobib väga paljudesse kohtadesse, eriti samasuguse heleda värvilahendusega kontoriruumidesse. Selliseid arvuteid kutsutakse valgeteks/hallideks või beežideks kastideks.

===Materjalid===

Arvutikorpuse [[raam]] valmistatakse [[alumiinium]]ist või [[teras]]est. Terasest korpus on odav ja vastupidav, seevastu alumiinium juhib hästi soojust ja aitab alandada arvuti sisetemperatuuri&lt;ref name=&quot;8oU5V&quot; /&gt;. Alumiiniumi vastu räägib kõrgem hind.

Väiksemad detailid on tihti [[plast]]ist. Osal kestadel on kujunduselemendina küljed valmistatud läbipaistvast materjalist või on metallist külgedesse tehtud aknad, mille kaudu saab näha korpuses olevaid elektroonikakomponente.

=== Proportsioonid ===

Lauaarvuti korpus ei ole alati tornikujuline. Näiteks [[MicroATX]] emaplaat võib paikneda arvutikorpuses ka horisontaalselt. See tingib korpuse väiksema kõrguse, aga suurema laiuse. Taolised korpused on tänapäeval vähelevinud, kuna neid on raskem jahutada&lt;ref name=&quot;iZqYc&quot; /&gt;. Jahutamisprobleemid tulevad väikestest mõõtmetest ja ventilaatorite piiratud arvust. [[Apple]] on seevastu juba [[2004]]. aastast tootnud lauaarvuteid, mille kõik komponendid paiknevad lameekraani taga. See süsteem kasutab suures osas [[sülearvuti]]te tehnoloogiat ega liigitu klassikaliseks personaalarvutiks, mida saab vajadusel tuunida.

=== Tuunimine ===

Arvutikorpuse kunstilist kujundamist nimetatakse tuunimiseks (inglise keeles ''case modding''). Seda tehakse näiteks tähelepanu juhtimiseks ebatavalistele komponentidele. Mõnele korpusele on tehtud läbipaistvad külgpaneelid või [[akrüül]]ist aknad, nii et arvuti sisse saab selle töö ajal näha. Tuunitud korpused võivad olla värvitud, neil võib olla vedelikjahutussüsteem või sisevalgustus. Huvilised on arvutikorpusi ka täiesti ise valmistanud, kasutades lisaks terasele ja alumiiniumile muuhulgas akrüüli, [[puit]]u ja isegi [[vahtplast]]i.

== Sülearvuti korpused ==
[[Pilt:Acer Aspire 8920 Gemstone.jpg|pisi|Acer Aspire 8920 sülearvuti]]
Sülearvutite korpusi ostetakse muudest riistvarakomponentidest eraldi (tühja kestana) suhteliselt harva&lt;ref name=&quot;hnvDQ&quot; /&gt;. Lauaarvuti ehitamine on lihtsam, kuna eksimisvõimalusi on vähem. Sülearvutites varieerub elektroonikakomponentide suurus piisavalt palju, et mitte sobituda kõikidesse kestadesse. Samas ei ole ratsionaalne toota universaalset korpust, sest kaasaskantava arvuti juures on tähtsad suurus ja töökindlus. Kui teha korpus, kuhu mahuvad kõikide suuremate tootjate elektroonikaelemendid (graafikakaart, protsessor, kõvaketas), siis ei ole elektroonikakomponentide paigutus optimaalne. See tingiks arvuti suured mõõtmed ja jahutusprobleemid.

Kasutaja saab lasta sülearvuti kokku panna ka mõnel suurel ettevõttel, näiteks [[Dell]] seda teenust pakub. Siiski kipuvad tehasest ostetud sülearvutid pärast paarinädalast kasutamist üle kuumenema. Selle probleemi pikaajalisel eiramisel võib arvuti muutuda kasutamiskõlbmatuks ja vajada parandamist või komponentide vahetust.{{lisa viide}}

== Sissetungi avastamine ==

Mõnel arvutikorpusel on [[Nupplüliti|nupp]]lüliti, mis on ühendatud emaplaadiga. Kui korpus avatakse, siis lüliti asend muutub ja süsteem salvestab selle muutuse. Süsteemi [[püsivara]] või [[BIOS]] võib olla seatud sellest sündmusest teatama järgmisel korral, kui ta sisse lülitatakse. Niisugune füüsilise sissetungi avastamise süsteem on ette nähtud selleks, et aidata arvuti omanikul kindlaks teha, kas keegi on arvuti korpust avanud.

Enamik niisugustest süsteemidest on üsna lihtsa ehitusega. Kompetentne sissetungija suudab avada arvutikorpuse ja selle sisu muuta, ilma et lüliti olek muutuks. Võimalikud on olukorrad, kus lüliti olek küll muutub, kuid sissetungija seab sellegi esialgsesse seisu tagasi või väldib muul viisil lüliti oleku muutuse teatamist kasutajale.

Minevikus oli paljudel tornkorpustel, milles asusid faili[[server]]id, lukus uks, mis kaitses juurdepääsu draividele. See turvameede oli mõeldud [[laserketas]]te varastamise vältimiseks. Üksvahe oli laserketaste mälumaht suurem kui kõvaketastel ja paljusid andmebaase ei hoitud kõvaketastel, vaid laserketastel. Need andmebaasid olid sageli väga kallid ja sisaldasid väärtuslikke andmeid ning sellepärast oli nende varguse vältimine oluline.

==Tulevik==

Alates 2000. aastate lõpust on sülearvutite müük olnud suurem kui lauaarvutitel. Prognooside põhjal see trend jätkub&lt;ref name=&quot;QnyRW&quot; /&gt;. Lisaks süle- ja lauaarvutitele on konkurentsi lisandunud [[nutitelefon]]id ja [[tahvelarvuti]]d, mis võtavad klassikalistelt tööjaamadelt üle üha rohkem funktsioone. Seega ei pea enam kvaliteetse graafika vaatamiseks või muusika kuulamiseks kasutama personaalarvutit. Piisab, kui võtta taskust tahvelarvuti või nutitelefon, ning meelelahutus on kiiresti ja kasutajasõbralikult kättesaadav.

Pikkamööda asenduvad praegused suured korpused väikeste plastist, alumiiniumist või mõnest muust kergest materjalist kestadega. Lähitulevikus ilmselt lauaarvutid ja sülearvutid ei kao. Suure töömahu juures ja ressursinõudlike programmide jooksutamiseks on väiksemad multimeediaseadmed veel ebapraktilised. Kindlasti on lauaarvutite plussiks see, et neid saab alati uuendada ja ümber ehitada vastavalt kasutaja vajadustele. Kui tahvelarvuti omanikul tekib tahtmine kasutada võimsamat graafikaliidest või vaadata pilti suuremalt ekraanilt, tuleb osta tervenisti uus seade.

==Vaata ka==
* [[Korpuse tuunimine]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;qCyMx&quot;&gt;{{cite web|url=http://pc-history.org/|title=Pre-IBM PC Computers |publisher=PC-HISTORY|accessdate=26.11.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TRmBW&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.hardware-revolution.com/computer-case/ |title=The Best Computer Cases For Your Money: Featuring 114 Cases! |publisher=HARDWARE-REVOLUTION |accessdate=26.11.2011 |archive-date=26.11.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111126055205/http://www.hardware-revolution.com/computer-case/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l6HJ5&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.buildeasypc.com/hw/tower.htm|title=Cooling:Desktop or Tower Case |publisher=Buildeasypc.com|accessdate=26.11.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N3WhB&quot;&gt;{{cite web|url=http://alienbabeltech.com/main/video-card-length-database/|title=Video Card Length Database|publisher=ALIENBABELtech.com|accessdate=26.11.2011|archive-date=28.06.2013|archive-url=https://archive.today/20130628093845/http://alienbabeltech.com/main/video-card-length-database/|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p4RZ3&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.pcguide.com/ref/case/styles.htm|title=System Case Styles and Sizes |publisher=PC Guide|accessdate=26.11.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9MUVy&quot;&gt;{{cite web|url=http://en.kioskea.net/contents/pc/boitier.php3/ |title=PC Case |publisher=Kioskea.net|accessdate=26.11.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8oU5V&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.dimensionsguide.com/computer-case-dimensions/ |title=Computer Case Dimensions |publisher=Dimensions Guide |accessdate=26.11.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iZqYc&quot;&gt;{{cite web|url=http://discussions.hardwarecentral.com/archive/index.php/t-115475.html|title=Cooling:Desktop vs Tower|publisher=HardwareCentral|accessdate=26.11.2011|archive-date=20.02.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110220042205/http://discussions.hardwarecentral.com/archive/index.php/t-115475.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hnvDQ&quot;&gt;{{cite web|url=http://carpesomediem.hubpages.com/hub/build-your-own-laptop|title=How to Buikd Your Own Laptop|publisher=HubPages|accessdate=26.11.2011|archive-date=29.06.2013|archive-url=https://archive.today/20130629112639/http://carpesomediem.hubpages.com/hub/build-your-own-laptop|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QnyRW&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.inquisitr.com/76157/tablets-to-overtake-desktop-sales-by-2015-laptops-will-still-reign/|title=Tablets To Overtake Desktop Sales By 2015, Laptops Will Still Reign |publisher=THE INQUISITR|accessdate=26.11.2011}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Arvuti}}

[[Kategooria:Riistvara]]</text>
      <sha1>79cwwwtpm0v8a3xji0x2kepeknxmg9d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>215937</id>
    <revision>
      <id>6173051</id>
      <parentid>6161542</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:32:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Asutajad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5503" xml:space="preserve">{{Organisatsioon
|Nimi            = SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = TÜK Lastefond
|moto            = 
|asutatud        = 2000
|lõpp            = 
|tüüp            = heategevusfond
|staatus         = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Puusepa 1A, Tartu 50406
|asukoht         = Tallinn, Rävala pst 5
Tartu, L. Puusepa 2
|piirkond        = Eesti
|liikmed         = 
|keeled          = Eesti
|juhtkond        = 
|peaorgan        = Küllike Saar
|emaorg          = 
|allorg          = 
|töötajad        = 
|vabatahtlikud   = 
|eelarve         = 
|veebileht       = [http://www.lastefond.ee www.lastefond.ee]
}}

'''SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond''' on üks suurimatest ja vanimatest lastehaiglate juures tegutsevatest heategevusfondidest [[Eesti|Eestis]].&lt;ref name = &quot;one&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.help.ee/sa-tartu-ulikooli-kliinikumi-lastefond/ |title=Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond heategevuse portaalis HELP.ee |date=30.12.2010 |origyear=2010 |publisher=help.ee}}&lt;/ref&gt; Seitsmeteistkümne tegevusaasta jooksul on laste ravitingimuste parandamiseks kogutud ligikaudu kolm miljonit eurot annetusi.

==Annetuste maht&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike%C3%BChiskond/Annetamise_analyys_Praxis_2011_fin.pdf |title=Väärikaks ja õnnelikuks: annetamise analüüs ja soovitused |date=2011 |publisher=Poliitikauuringute keskus praxis.ee}}&lt;/ref&gt;==

* Annetuste maht 2008. aastal oli 2 053 753 EEK (126 925 EUR) (sh 6% intressid ja 94% annetused);
* 2009. aastal 1 681 238 EEK (103 903 EUR) (sh 10% intressid ja 90% annetused);
* 2010. aastal 2 435 270 EEK (150 503 EUR) (sh 7% intressid ja 14% projektid ja 79% annetused).

70% annetuste mahust saadakse eraisikutelt, 30% ettevõtetelt. Neli palgalist töötajat (kokku 3,0 töökohta), seitse vabatahtlikku nõukogu liiget, ca 30 vabatahtlikku.

== Tegevus ==
Tegeleb vajaliku aparatuuri soetamisega Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikusse ja Kliinikumi teiste allüksuste lasteosakondadesse. Lisaks toetab eriliste haigusjuhtumite ravi üle Eesti, välislektorite visiite Eestisse ja õdede ja arstide väliskoolitust.

Aitab heategijatel jõuda oma toodete ja teenustega abivajajateni.

Peamised tegevussuunad eelolevaks majandusaastaks Lastefondi eesmärkide tulemuslikumaks täitmiseks:
* Kasvatada püsiannetajaskonda.
* Toetada sügava ja raske [[Puue|puudega]] laste ja nende perede toimetulekut.
* Teavitada abivajajaid senisest veelgi aktiivsemalt abistamise võimalustest ning annetajaid annetamise võimalustest.

Latefond lähtub oma töös põhikirjast&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://lastefond.ee/public/Dokumendid/LF_pohikiri.pdf |title=Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi põhikiri |date=11.06.2007 |origyear=2007 |publisher=lastefond.ee |access-date=28.03.2014 |archive-date=28.03.2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140328230052/http://lastefond.ee/public/Dokumendid/LF_pohikiri.pdf |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; ja vabaühenduste eetikakoodeksist&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.ngo.ee/eetikakoodeks |title=Vabaühenduste eetikakoodeks |date=16.01.2014 |origyear=2014 |publisher=ngo.ee}}&lt;/ref&gt;.

== Eesmärgid ==
* Lastele antava arstiabi kvaliteedi edendamine Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikus ja teistes lastele arstiabi osutavates Kliinikumi struktuuriüksustes.
* Lastele suunatud arstiabi korraldusega seotud probleemide teadvustamine ja avalikustamine.
* Elanikkonna teadlikkuse ja harituse edendamine eesmärgiga vältida lastel esinevate haiguste teket ja arengut, tõhustada haiguste varajast avastamist ja parandada ravitulemusi.
* Lastel esinevate haigustega seotud sotsiaalsete probleemide lahendamisele kaasaaitamine.
* Lastele, noorukitele ja pereliikmetele tervislike eluviiside propageerimine ja õpetamine.

Lastefondi missioon on äratada kaaskodanikes hoolivust ja tähelepanu kõige õrnemate ja nõrgemate suhtes.

== Asutajad ==
Lastefond loodi 2000. aastal&lt;ref name = &quot;one&quot; /&gt; 26 eraisiku poolt: [[Priit Alamäe]], [[Teet Jagomägi]], [[Aino Järvesoo]], [[Arno Justus]], [[Mart Einasto]], [[Jaan Kallas]], [[Antti Kask]], [[Malle Keis]], [[Jaan Kelder]], [[Jüri Kirss]], [[Juhan Kolk]], [[Aare Märtson]], [[Robert Närska]], [[Aune Past]], [[Jaanus Pikani]], [[Andres Piirsoo]], [[Parvel Pruunsild]], [[Uudo Reino]], [[Piret Roos]], [[Urmas Siigur]], [[Olari Taal]], [[Tiina Talvik]], [[Raul Talvik]], [[Jaano Uibo]], [[Karin Varik]], [[Merli Siff]].

== Nõukogu ==
'''Esimees''' Küllike Saar

Antti Kask (Cramo Estonia AS)

Jaan Kallas ([[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]])

[[Andres Koern]]

Parvel Pruunsild ([[Bigbank|BIGBANK AS]])

Merli Siff

Priit Alamäe (Nortal AS)

==Vaata ka==
* [[Eesti Punane Rist]]

==Viited==
{{Reflist}}

==Välislingid== 
*[http://www.lastefond.ee/ Koduleht]
*[http://www.lastefond.blogspot.com/ Blogi]
*[https://onedrive.live.com/?authkey=%21AKT8NBbw2DVjErU&amp;id=F4708ACA4C51F2B8%21107&amp;cid=F4708ACA4C51F2B8 Pildigallerii]
*[http://lastefond.ee/public/Dokumendid/LF_pohikiri.pdf Lastefondi põhikiri]
*[http://lastefond.ee/public/Dokumendid/Vabatahtlikule/LF_pohikiri_2014.pdf Lastefondi vabatahtlikkonna põhikiri]
*[http://lastefond.ee/public/Dokumendid/LF_struktuur_2013_2014.pdf Lastefondi struktuur]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Fondid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Kliinikum]]
[[Kategooria:Eesti tervishoiuorganisatsioonid]]</text>
      <sha1>g0tyiiedae3clcji3lfsxqli7vmah5x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jevgeni Kissin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>225928</id>
    <revision>
      <id>6173027</id>
      <parentid>5596144</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:12:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Túrelio</username>
        <id>14346</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:Evgeny Kissin.jpg]] → [[File:Evgeny Kissin in 2021.jpg]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Evgeny Kissin in 2021.jpg]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10746" xml:space="preserve">{{Toimeta-muusika|aasta=2012}}
[[Pilt:Evgeny Kissin in 2021.jpg|pisi|Jevgeni Kissin 2009. aastal]]
'''Jevgeni Igorevitš Kissin''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1971]]) on vene klassikaline pianist ja endine imelaps. Aastast 2002 on ta Briti kodanik.&lt;ref name=&quot;pYMNP&quot; /&gt; Ta on eriti tuntud romantiliste heliloojate, eelkõige [[Frédéric Chopin]]i ja [[Ferenc Liszt]]i loomingu interpretatsioonide poolest. 

==Elulugu==
Kissin sündis [[Moskva]]s juudi perekonnas. Tunnustatud imelapsena hakkas ta 6aastaselt õppima klaverit kuulsas [[Gnessini Muusikakool]]is andekatele lastele. Seal oli tema õpetaja [[Anna Kantor]], kes jäi Kissini ainukeseks klaveriõpetajaks.&lt;ref name=&quot;WLAZ3&quot; /&gt; 

Kissin debüteeris kümneaastaselt, esitades Uljanovski Sümfooniaorkestriga [[Mozart]]i klaverikontserdi nr 20 d-moll. Aasta hiljem andis ta oma esimese soolokontserdi. Rahvusvahelisel tasemel märgati Kissini annet 1984. aastal, kui ta 12-aastasena koos [[Moskva Filharmooniaorkester|Moskva Filharmooniaorkestriga]] [[Moskva Konservatoorium]]i suures saalis esinedes mängis ja lindistas mõlemad Chopini klaverikontserdid. Esimest korda sõitis Kissin Ida-Euroopasse esinema aastal 1985, aasta hiljem läks ta ringreisile [[Jaapan]]isse. Aastal 1987 tegi ta Lääne-Euroopa debüüdi Beriini Festivalil, samuti Ühendkuningriigis koos dirigent Valeri Gergievi ja viiuldaja Maksim Vengerovi ning Vadim Repiniga Liechfieldi Festivalil. Aastal 1988 toimus tal ringsõit Euroopas koos Moskva Virtuoosi ja Vladimir Spivakoviga, samal ajal tegi ta ka Londonis debüüdi koos Londoni Sümfooniaorkestriga Valery Gergievi juhatuse all. Sama aasta detsembris mängis ta koos Herbert von Karajaniga Berliini Filharmoonias vana-aastakontserdil Tšaikovski klaverikontserti nr 1, mida rahvusvahelises telepildis kanti üle paljudes riikides. Seda esinemist korrati järgnenud aastal Salzburgi Lihavõttefestivalil. Septembris 1990 tegi Kissin oma debüüdi Põhja-Ameerikas, mängides Chopini kahte klaverikontserti koos New Yorgi Filharmooniaorkestriga Zubin Mehta juhatusel. Tema esimene soolokontsert pianistina toimus Carnegie Hallis sajandivahetuse hooajal. Oma esimese sooloesinemise klaveril tegi ta 1997. aastal Londonis, BBC Promenaadikontsertide raames.&lt;ref name=&quot;QTWqW&quot; /&gt; 

Kissin on teinud regulaarseid kontserdireise [[Euroopa]]s, [[Ameerika]]s ja [[Aasia]]s. Ta on esinenud koos peaaegu kõigi maailma juhtivate orkestrite ja selliste dirigentidega nagu [[Claudio Abbado]], [[Vladimir Ashkenazy]], [[Daniel Barenboim]], [[Sir Colin Davis]], [[Valeri Gergijev]], [[Carlo Maria Giulini]], [[Mariss Jansons]], [[Herbert von Karajan]], [[James Levine]], [[Sir Andrew Davis]], [[Lorin Maazel]], [[Riccardo Muti]], [[Seiji Ozawa]], [[Sir Georg Sollti]], [[Jevgeni Svetlanov]] ja [[Juri Temorkanov]]. Kissin on esitanud kammermuusikat koos [[Martha Argerich]]i, [[Gidon Kremer]]i, [[James Levine]], [[Miša Maiski]], [[Thomas Quasthoff]]i, [[Isaac Stern]]i ja teiste muusikutega, kes on Kissini virtuooslikkust hinnanud. 

Lisaks klassikalisele muusikale esitab Kissin ka jidiši- ja venekeelset poeesiat. Tema jidišikeelse CD andis 2010. aastal välja Forward Association. &lt;ref name=&quot;6sIR2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;35wIf&quot; /&gt;2007. aastal sai professionaalse kammerooperi firma City Opera of Vancouver, mida juhtis dirigent Charles Barber.&lt;ref name=&quot;DS7Ta&quot; /&gt;

Kissin on saanud palju muusikaauhindu. 1987 sai ta [[Osaka]] Sümfooniahalli Kristallauhinna aasta 1986 parima esinejana (tema esimene esinemine [[Jaapan]]is). 1991 sai ta aasta muusiku auhinna [[Itaalia]]s [[Siena]]s asuvalt Chigiana Muusikaakadeemialt. 1992 oli ta aukülaline Grammyde jagamise tseremoonial, mille otseülekannet vaatas kuni miljon inimest, ning sai 1995. aasta Ameerika Muusika Noorimaks Instrumentalistiks. Noorima auhinnasaajana aastal 1997 sai ta prestiižse Triumfi Auhinna Vene kultuuri panustamise eest, mis on üheks kõige suuremaks kultuuriauhinnaks Venemaal. Temast sai esimene pianist, kes kutsuti esinema BBC Promenaadikontsertidele (1997) ja 2000. aastal oli ta esimene solist-kontsertpianist, kes kutsuti esinema Promenaadikontsertide hooaja avaüritusele. 2001. aasta mais sai Kissin Manhattani Muusikakooli audoktoriks. 2003. aasta detsembris sai ta Moskvas ühe Vene kõige kõrgema muusikaauhinna – Šostakovitši auhinna. 2005. aasta juunis nimetati ta Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia auliikmeks. Märtsis 2009 sai ta [[Hongkong]]i Ülikooli audoktoriks.

Kissini klaverisalvestised on sageli saanud auhindu, näiteks Edison Klassiek Hollandis ja Diapasion d'Or ja Grand Prix La Nouvelle Académie du Disque Prantsusmaal, samuti muusikaajakirjadelt üle maailma. Scriabini, Medtneri ja Stavinsky töödest tehtud salvestised aitasid tal võita 2006. aasta Grammy parima sooloinstrumentalistina ning 2002. aastal nimetati ta Echo Klassik aastasolistiks. 2010. aastal sai ta Grammy parima instrumentaalse sooloesinemise eest (koos orkestriga), kui ta esitas Prokofjevi klaverikontserdid nr 2 ja 3 koos filharmooniaorkestriga, mida juhatas Vladimir Ashkenazy.

Tema esimene stuudiosalvestus 1988. aastal RCA Real Sealile oli Rahmaninovi klaverikontsert nr 2 koos Londoni Sümfooniaorkestriga ning kuus etüüd-stseeniga. Teised palad, mille ta salvestas RCA Read Seali jaoks, olid kaks Chopini esinemiskava, üks nelja Ballaadi, Barkarooli, Unelaulu ja Scherzo nr 4. Samuti ka 24 prelüüdi, sonaat nr 2 ja polonees A-bemoll; Beethoveni Kuupaistesonaat, Brahmsi Paganiniteemalised variatsioonid ja Francki prelüüd, koraal ja fuuga; Schumanni Fantaasiad, viis Liszti etüüdi; Schumanni Kreisleriana ja Bach-Busoni Chaconne; Bach-Busoni Toccata, Adagio ja Fuuga C-duur, Glinka-Balakirevi Lõoke ja Mussorgski Näitusepildid; Schumanni sonaat nr 1 fis-moll ja &quot;Karneval&quot;; samuti ka ainult Brahmsi sisaldav CD, millel on sonaat nr 3 f-moll ja 5 Ungari tantsu. Duetina esitatud Schuberti palad koos James Levinega, olid salvestatud Carneige Hallis 2005 ning avaldatud 2006. aastal. Teised väljaantud albumid, sealhulgas Schuberti sonaat nr 21 B-moll ma-zooris ja Schubert-Liszti Neli Laulu, Schuberti Uitaja Fantaasia, Brahmsi Seitse Teost, Liszti Ungari Rapsoodia nr 12 ja Haydeni sonaat nr 30 A-duur, sonaat nr 52 Mi-bemoll mažooris ning Schuberti sonaat a-moll. 

[[Pilt:Evgeny Kissin and Zubin Mehta TA 2011.jpg|pisi|Jevgeni Kissin 2011. aastal]]
Kissini kontserdisalvestiste seas on ka täielik komplekt Beethoveni klaverikontsertidest koos Sir Colin Davisega ja Londoni Sümfooniaorkestriga; Mozarti Klaveriokontsert nr 24 ja Schumanni Klaverikontsert koos Viini Filharmooniaorkestriga ning Levine'iga; Beethoveni Klaverikontsert nr 2 ja 5 koos Filharmoonia orkestriga ja Levine'iga; Haydeni Kontsert D-duur, Šostakovitši Kontsert nr 1 koos Moskva Virtuoosi ja Spivakoviga; Beethoveni Koraal Fantaasia koos Berliini Filharmooniku ja Abbadoga; Prokofievi Kontsert nr 2 ja 3 Filharmoonia orkestri ka Ashkenzayga. Hiljutine Mozarti kontsertide nr 20 ja 27 salvestus koos kammerorkestriga Kremerata Baltica saab varsti avaldatud EMI-s. 

Christopher Nupeni dokumentaalfilm &quot;Evgeny Kissin: The Gift of Music&quot;, avaldati 2000. aastal videona ning DVDna RCA Red Seal poolt. 
2010.–2011. muusikahooajal näeb kohtumisi suuremates linnades üle Euroopa. Pärast seda asub ta Põhja-Ameerika tuurile, ees ootamas soolokontserdid, kammermuusika esitamine koos Yru Bashmetiga ja esinemised koos Bostoni Sümfoonia, Chicago Sümfooniaorkestri ja Metropolitani Ooperiorkestriga.

==Tunnustus==
*Musical America, aasta instrumentalist, 1994
*Võidu auhind, silmapaistev panus Venemaa kultuuri (noorim auhinna saanu), 1997
*Manhattan School of Musicu audoktor, New York 2001
*Royal Academy of Musicu auliige 2005[7]
*Herbert von Karajani auhind, Baden-Baden, Saksamaa (2005)
*Auhind parima sooloinstrumentalisti esinemise eest (ilma orkestrita), 2006
*Arturo Benedetti Michelangeli auhind, Brescia, Italy 2007
*Auhind parima sooloinstrumentalisti esinemise eest (orkestriga), 2009
*Hebrew University of Jerusalema audoktor 2010

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;pYMNP&quot;&gt;[http://www.thejc.com/news/uk-news/25549/pianist-kissin-launches-anti-israel-bbc-bias-campaign Pianist Kissin protests against BBC anti-Israel bias]. Vaadatud 20.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WLAZ3&quot;&gt;{{cite news|author=Vadim Prokhorov|title=The prodigy|url=http://arts.guardian.co.uk/fridayreview/story/0,,1114628,00.html|work=The Guardian|date=2. jaanuar 2004|accessdate=20.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QTWqW&quot;&gt;{{cite news|author=Nicholas Wroe|title=An ordinary genius|url=http://www.guardian.co.uk/saturday_review/story/0,,231915,00.html|work=The Guardian|date=4. märts 2000|accessdate=20.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6sIR2&quot;&gt;[http://yiddish.forward.com/node/2727 On The Keys of Yiddish Poetry: Poems by Yiddish Poets Read by Evgeny Kissin]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;35wIf&quot;&gt;{{cite news|author=Geoffrey Norris|title=Magical music in the mountains|url=http://www.telegraph.co.uk/culture/music/classicalmusic/3654190/Magical-music-in-the-mountains.html|work=Telegraph|date=31. juuli 2006|accessdate=20.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DS7Ta&quot;&gt;[http://cityoperavancouver.com/about/whos-who/evgeny-kissin City Opera Vancouver. Who's Who. Evgeny Kissin]. Vaadatud 20.04.2012&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
# http://www.thejc.com/news/uk-news/25549/pianist-kissin-launches-anti-israel-bbc-bias-campaign 
# Vadim Prokhorov (2 January 2004). &quot;The prodigy&quot;. The Guardian. Retrieved 2008-04-20.
# Nicholas Wroe (4 March 2000). &quot;An ordinary genius&quot;. The Guardian. Retrieved 2008-04-20.
# On The Keys of Yiddish Poetry: Poems by Yiddish Poets Read by Evgeny Kissin.
# Geoffrey Norris (31 July 2006). &quot;Magical music in the mountains&quot;. Telegraph. Retrieved 2008-04-20.
# http://cityoperavancouver.com/
# &quot;Biography, biography&quot;. Kissin.dk. Retrieved 13 September 2009.

==Välislingid==
{{Commons|Category:Evgeny Kissin}}
*[http://imgartists.com/artist/evgeny_kissin/ Biograafia] (''inglise keeles'')
*[http://www.productions-sarfati.com/pages/biographies.php?niveau=0&amp;cat=11&amp;lang=2&amp;page=46 Evgeny Kissin] (''inglise keeles'')
*[http://www.kissin.dk/ Evgeny Kissin's Fan Club Homepage]
*[http://www.kissinmusic.com/ &quot;Sony BMG Evgeny Kissin Page&quot;] Sony BMG.
*[http://web.archive.org/web/20060509120614/http://www.rcavictor.com/artists/artist.jsp?id=105438 &quot;Evgeny Kissin&quot;] RCA Victor. Archived from the original on 2006-05-09.
*[http://www.allmusic.com/artist/q3314 Evgeny Kissin] Allmusic
*[http://film.thedigitalfix.com/content/id/63055/we-want-the-light.html DVD Times link on documentary ''We Want the Light'']
*[https://www.facebook.com/EvgenyKissin.fanpage Evgeny Kissin's fanpage on Facebook]

{{JÄRJESTA:Kissin, Jevgeni}}
[[Kategooria:Venemaa pianistid]]
[[Kategooria:Suurbritannia muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>oxde5z0cpzy4n21ler7vno7xhaqtxu9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173052</id>
      <parentid>6173027</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:33:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10804" xml:space="preserve">{{Toimeta-muusika|aasta=2012}}
[[Pilt:Evgeny Kissin in 2021.jpg|pisi|Jevgeni Kissin 2009. aastal]]
'''Jevgeni Igorevitš Kissin''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1971]]) on vene klassikaline pianist ja endine imelaps. Aastast 2002 on ta Briti kodanik.&lt;ref name=&quot;pYMNP&quot; /&gt; Ta on eriti tuntud romantiliste heliloojate, eelkõige [[Frédéric Chopin]]i ja [[Ferenc Liszt]]i loomingu interpretatsioonide poolest. 

==Elulugu==
Kissin sündis [[Moskva]]s juudi perekonnas. Tunnustatud imelapsena hakkas ta 6-aastaselt õppima klaverit kuulsas [[Gnessinite-nimeline Venemaa Muusikaakadeemia|Gnessinite-nimelises muusikakoolis]] andekatele lastele. Seal oli tema õpetaja [[Anna Kantor]], kes jäi Kissini ainukeseks klaveriõpetajaks.&lt;ref name=&quot;WLAZ3&quot; /&gt; 

Kissin debüteeris kümneaastaselt, esitades Uljanovski Sümfooniaorkestriga [[Mozart]]i klaverikontserdi nr 20 d-moll. Aasta hiljem andis ta oma esimese soolokontserdi. Rahvusvahelisel tasemel märgati Kissini annet 1984. aastal, kui ta 12-aastasena koos [[Moskva Filharmooniaorkester|Moskva Filharmooniaorkestriga]] [[Moskva Konservatoorium]]i suures saalis esinedes mängis ja lindistas mõlemad Chopini klaverikontserdid. Esimest korda sõitis Kissin Ida-Euroopasse esinema aastal 1985, aasta hiljem läks ta ringreisile [[Jaapan]]isse. Aastal 1987 tegi ta Lääne-Euroopa debüüdi Beriini Festivalil, samuti Ühendkuningriigis koos dirigent Valeri Gergievi ja viiuldaja Maksim Vengerovi ning Vadim Repiniga Liechfieldi Festivalil. Aastal 1988 toimus tal ringsõit Euroopas koos Moskva Virtuoosi ja Vladimir Spivakoviga, samal ajal tegi ta ka Londonis debüüdi koos Londoni Sümfooniaorkestriga Valery Gergievi juhatuse all. Sama aasta detsembris mängis ta koos Herbert von Karajaniga Berliini Filharmoonias vana-aastakontserdil Tšaikovski klaverikontserti nr 1, mida rahvusvahelises telepildis kanti üle paljudes riikides. Seda esinemist korrati järgnenud aastal Salzburgi Lihavõttefestivalil. Septembris 1990 tegi Kissin oma debüüdi Põhja-Ameerikas, mängides Chopini kahte klaverikontserti koos New Yorgi Filharmooniaorkestriga Zubin Mehta juhatusel. Tema esimene soolokontsert pianistina toimus Carnegie Hallis sajandivahetuse hooajal. Oma esimese sooloesinemise klaveril tegi ta 1997. aastal Londonis, BBC Promenaadikontsertide raames.&lt;ref name=&quot;QTWqW&quot; /&gt; 

Kissin on teinud regulaarseid kontserdireise [[Euroopa]]s, [[Ameerika]]s ja [[Aasia]]s. Ta on esinenud koos peaaegu kõigi maailma juhtivate orkestrite ja selliste dirigentidega nagu [[Claudio Abbado]], [[Vladimir Ashkenazy]], [[Daniel Barenboim]], [[Sir Colin Davis]], [[Valeri Gergijev]], [[Carlo Maria Giulini]], [[Mariss Jansons]], [[Herbert von Karajan]], [[James Levine]], [[Sir Andrew Davis]], [[Lorin Maazel]], [[Riccardo Muti]], [[Seiji Ozawa]], [[Sir Georg Sollti]], [[Jevgeni Svetlanov]] ja [[Juri Temorkanov]]. Kissin on esitanud kammermuusikat koos [[Martha Argerich]]i, [[Gidon Kremer]]i, [[James Levine]], [[Miša Maiski]], [[Thomas Quasthoff]]i, [[Isaac Stern]]i ja teiste muusikutega, kes on Kissini virtuooslikkust hinnanud. 

Lisaks klassikalisele muusikale esitab Kissin ka jidiši- ja venekeelset poeesiat. Tema jidišikeelse CD andis 2010. aastal välja Forward Association. &lt;ref name=&quot;6sIR2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;35wIf&quot; /&gt;2007. aastal sai professionaalse kammerooperi firma City Opera of Vancouver, mida juhtis dirigent Charles Barber.&lt;ref name=&quot;DS7Ta&quot; /&gt;

Kissin on saanud palju muusikaauhindu. 1987 sai ta [[Osaka]] Sümfooniahalli Kristallauhinna aasta 1986 parima esinejana (tema esimene esinemine [[Jaapan]]is). 1991 sai ta aasta muusiku auhinna [[Itaalia]]s [[Siena]]s asuvalt Chigiana Muusikaakadeemialt. 1992 oli ta aukülaline Grammyde jagamise tseremoonial, mille otseülekannet vaatas kuni miljon inimest, ning sai 1995. aasta Ameerika Muusika Noorimaks Instrumentalistiks. Noorima auhinnasaajana aastal 1997 sai ta prestiižse Triumfi Auhinna Vene kultuuri panustamise eest, mis on üheks kõige suuremaks kultuuriauhinnaks Venemaal. Temast sai esimene pianist, kes kutsuti esinema BBC Promenaadikontsertidele (1997) ja 2000. aastal oli ta esimene solist-kontsertpianist, kes kutsuti esinema Promenaadikontsertide hooaja avaüritusele. 2001. aasta mais sai Kissin Manhattani Muusikakooli audoktoriks. 2003. aasta detsembris sai ta Moskvas ühe Vene kõige kõrgema muusikaauhinna – Šostakovitši auhinna. 2005. aasta juunis nimetati ta Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia auliikmeks. Märtsis 2009 sai ta [[Hongkong]]i Ülikooli audoktoriks.

Kissini klaverisalvestised on sageli saanud auhindu, näiteks Edison Klassiek Hollandis ja Diapasion d'Or ja Grand Prix La Nouvelle Académie du Disque Prantsusmaal, samuti muusikaajakirjadelt üle maailma. Scriabini, Medtneri ja Stavinsky töödest tehtud salvestised aitasid tal võita 2006. aasta Grammy parima sooloinstrumentalistina ning 2002. aastal nimetati ta Echo Klassik aastasolistiks. 2010. aastal sai ta Grammy parima instrumentaalse sooloesinemise eest (koos orkestriga), kui ta esitas Prokofjevi klaverikontserdid nr 2 ja 3 koos filharmooniaorkestriga, mida juhatas Vladimir Ashkenazy.

Tema esimene stuudiosalvestus 1988. aastal RCA Real Sealile oli Rahmaninovi klaverikontsert nr 2 koos Londoni Sümfooniaorkestriga ning kuus etüüd-stseeniga. Teised palad, mille ta salvestas RCA Read Seali jaoks, olid kaks Chopini esinemiskava, üks nelja Ballaadi, Barkarooli, Unelaulu ja Scherzo nr 4. Samuti ka 24 prelüüdi, sonaat nr 2 ja polonees A-bemoll; Beethoveni Kuupaistesonaat, Brahmsi Paganiniteemalised variatsioonid ja Francki prelüüd, koraal ja fuuga; Schumanni Fantaasiad, viis Liszti etüüdi; Schumanni Kreisleriana ja Bach-Busoni Chaconne; Bach-Busoni Toccata, Adagio ja Fuuga C-duur, Glinka-Balakirevi Lõoke ja Mussorgski Näitusepildid; Schumanni sonaat nr 1 fis-moll ja &quot;Karneval&quot;; samuti ka ainult Brahmsi sisaldav CD, millel on sonaat nr 3 f-moll ja 5 Ungari tantsu. Duetina esitatud Schuberti palad koos James Levinega, olid salvestatud Carneige Hallis 2005 ning avaldatud 2006. aastal. Teised väljaantud albumid, sealhulgas Schuberti sonaat nr 21 B-moll ma-zooris ja Schubert-Liszti Neli Laulu, Schuberti Uitaja Fantaasia, Brahmsi Seitse Teost, Liszti Ungari Rapsoodia nr 12 ja Haydeni sonaat nr 30 A-duur, sonaat nr 52 Mi-bemoll mažooris ning Schuberti sonaat a-moll. 

[[Pilt:Evgeny Kissin and Zubin Mehta TA 2011.jpg|pisi|Jevgeni Kissin 2011. aastal]]
Kissini kontserdisalvestiste seas on ka täielik komplekt Beethoveni klaverikontsertidest koos Sir Colin Davisega ja Londoni Sümfooniaorkestriga; Mozarti Klaveriokontsert nr 24 ja Schumanni Klaverikontsert koos Viini Filharmooniaorkestriga ning Levine'iga; Beethoveni Klaverikontsert nr 2 ja 5 koos Filharmoonia orkestriga ja Levine'iga; Haydeni Kontsert D-duur, Šostakovitši Kontsert nr 1 koos Moskva Virtuoosi ja Spivakoviga; Beethoveni Koraal Fantaasia koos Berliini Filharmooniku ja Abbadoga; Prokofievi Kontsert nr 2 ja 3 Filharmoonia orkestri ka Ashkenzayga. Hiljutine Mozarti kontsertide nr 20 ja 27 salvestus koos kammerorkestriga Kremerata Baltica saab varsti avaldatud EMI-s. 

Christopher Nupeni dokumentaalfilm &quot;Evgeny Kissin: The Gift of Music&quot;, avaldati 2000. aastal videona ning DVDna RCA Red Seal poolt. 
2010.–2011. muusikahooajal näeb kohtumisi suuremates linnades üle Euroopa. Pärast seda asub ta Põhja-Ameerika tuurile, ees ootamas soolokontserdid, kammermuusika esitamine koos Yru Bashmetiga ja esinemised koos Bostoni Sümfoonia, Chicago Sümfooniaorkestri ja Metropolitani Ooperiorkestriga.

==Tunnustus==
*Musical America, aasta instrumentalist, 1994
*Võidu auhind, silmapaistev panus Venemaa kultuuri (noorim auhinna saanu), 1997
*Manhattan School of Musicu audoktor, New York 2001
*Royal Academy of Musicu auliige 2005[7]
*Herbert von Karajani auhind, Baden-Baden, Saksamaa (2005)
*Auhind parima sooloinstrumentalisti esinemise eest (ilma orkestrita), 2006
*Arturo Benedetti Michelangeli auhind, Brescia, Italy 2007
*Auhind parima sooloinstrumentalisti esinemise eest (orkestriga), 2009
*Hebrew University of Jerusalema audoktor 2010

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;pYMNP&quot;&gt;[http://www.thejc.com/news/uk-news/25549/pianist-kissin-launches-anti-israel-bbc-bias-campaign Pianist Kissin protests against BBC anti-Israel bias]. Vaadatud 20.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WLAZ3&quot;&gt;{{cite news|author=Vadim Prokhorov|title=The prodigy|url=http://arts.guardian.co.uk/fridayreview/story/0,,1114628,00.html|work=The Guardian|date=2. jaanuar 2004|accessdate=20.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QTWqW&quot;&gt;{{cite news|author=Nicholas Wroe|title=An ordinary genius|url=http://www.guardian.co.uk/saturday_review/story/0,,231915,00.html|work=The Guardian|date=4. märts 2000|accessdate=20.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6sIR2&quot;&gt;[http://yiddish.forward.com/node/2727 On The Keys of Yiddish Poetry: Poems by Yiddish Poets Read by Evgeny Kissin]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;35wIf&quot;&gt;{{cite news|author=Geoffrey Norris|title=Magical music in the mountains|url=http://www.telegraph.co.uk/culture/music/classicalmusic/3654190/Magical-music-in-the-mountains.html|work=Telegraph|date=31. juuli 2006|accessdate=20.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DS7Ta&quot;&gt;[http://cityoperavancouver.com/about/whos-who/evgeny-kissin City Opera Vancouver. Who's Who. Evgeny Kissin]. Vaadatud 20.04.2012&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
# http://www.thejc.com/news/uk-news/25549/pianist-kissin-launches-anti-israel-bbc-bias-campaign 
# Vadim Prokhorov (2 January 2004). &quot;The prodigy&quot;. The Guardian. Retrieved 2008-04-20.
# Nicholas Wroe (4 March 2000). &quot;An ordinary genius&quot;. The Guardian. Retrieved 2008-04-20.
# On The Keys of Yiddish Poetry: Poems by Yiddish Poets Read by Evgeny Kissin.
# Geoffrey Norris (31 July 2006). &quot;Magical music in the mountains&quot;. Telegraph. Retrieved 2008-04-20.
# http://cityoperavancouver.com/
# &quot;Biography, biography&quot;. Kissin.dk. Retrieved 13 September 2009.

==Välislingid==
{{Commons|Category:Evgeny Kissin}}
*[http://imgartists.com/artist/evgeny_kissin/ Biograafia] (''inglise keeles'')
*[http://www.productions-sarfati.com/pages/biographies.php?niveau=0&amp;cat=11&amp;lang=2&amp;page=46 Evgeny Kissin] (''inglise keeles'')
*[http://www.kissin.dk/ Evgeny Kissin's Fan Club Homepage]
*[http://www.kissinmusic.com/ &quot;Sony BMG Evgeny Kissin Page&quot;] Sony BMG.
*[http://web.archive.org/web/20060509120614/http://www.rcavictor.com/artists/artist.jsp?id=105438 &quot;Evgeny Kissin&quot;] RCA Victor. Archived from the original on 2006-05-09.
*[http://www.allmusic.com/artist/q3314 Evgeny Kissin] Allmusic
*[http://film.thedigitalfix.com/content/id/63055/we-want-the-light.html DVD Times link on documentary ''We Want the Light'']
*[https://www.facebook.com/EvgenyKissin.fanpage Evgeny Kissin's fanpage on Facebook]

{{JÄRJESTA:Kissin, Jevgeni}}
[[Kategooria:Venemaa pianistid]]
[[Kategooria:Suurbritannia muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>be5oro58vpseo7xnzb97b5nogx7ixbe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Granaadiheitja Carl-Gustav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>240015</id>
    <revision>
      <id>6173273</id>
      <parentid>6137542</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:22:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22733" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{Infokast relv
| nimi                = Granaadiheitja Carl-Gustav
| pilt                = Pilt:Carl Gustav recoilless rifle.jpg
| pildi_suurus        = 250px
| alt_tekst           =
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = [[Rootsi]]
| tüüp                = mitmeotstarbeline ([[tankitõrje]], valgustus, kaitserajatiste ja personalivastane)
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = jah
| on_lõhkekeha        = jah
| on_rakett           = 
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 1948–...
| kasutajad           = ''[[Granaadiheitja Carl-Gustav#Kasutajad|Vaata loendit]]''
| sõjad               = [[Falklandi sõda]], [[Liibanoni kodusõda]], [[Kargili sõda]], [[Afganistani sõda (2001–)]], [[Iraagi sõda]], [[Sri Lanka kodusõda]], [[Liibüa kodusõda]], [[Süüria kodusõda]], [[Lahad Datu konflikt]], [[Iraagi kodusõda (2014–2017)]]
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| disainer            = Hugo Abramson, Sigfrid Akselson ja Harald Jentzen
| disainitud          = {{Lihtloend|
* M1: 1946
* M2: 1964
* M3: 1991
* M4: 2014&lt;ref name=&quot;EDcnc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kc8Wx&quot; /&gt;
}}
| tootja              = [[Saab Bofors Dynamics]] (varasem Bofors Anti-Armour AB), [[Howa]] (litsents)&lt;ref name=&quot;VYVpt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JSDF weapons&quot; /&gt;
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 
| toodetud            = 
| variandid           =
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    = 
| kaal                = * M2 tühjalt: 14,2 kg&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt;
* M3 tühjalt: 10,7 kg&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM3&quot; /&gt;
* M4 tühjalt: 6,6 kg
| pikkus              = 1,1&amp;nbsp;m
| detaili_pikkus      =
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 2 (laadija ja laskur, kuid võimalik kasutada ka üksi)
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = 84×246 mm R
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 84 mm
| torud               = 
| tööpõhimõte         = 
| laskekiirus         = 6 lasku minutis
| algkiirus           = 230–255 m/s
| laskeulatus         = * 300–500&amp;nbsp;m sõidukite puhul
* 700&amp;nbsp;m paigalseisvate sihtmärkide puhul
* 1000&amp;nbsp;m paigalseisvate sihtmärkide puhul kiirendlaskemoonaga
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 
| sihikud             = mehaaniline sihik; optiline sihik
&lt;!-- Lõhkekeha täpsustused      --&gt; 
| lõhkepea            = 
| lõhkepea_kaal       = 
| õhkimine            =  
| plahvatusvõimsus    = 
&lt;!-- Sõiduki/raketi täpsustused --&gt;
| mootor              = 
| mootori_võimsus     = 
| võimsuse-kaalu_suhe = 
| kandevõime          = 
| kütusemahutavus     = 
| tegevusulatus       = 
| kiirus              = 
| juhtimissüsteem     = 
&lt;!-- Raketi täpsustused --&gt;
| tiivaulatus         = 
| kütus               = 
| lennulagi           = 
| lennukõrgus         = 
| sügavus             = 
| boost               = 
| täpsus              = 
| laskeplatvorm       = 
| transport           =
}}
'''Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav''' ({{IPA-sv |ˈkʰɑːɭ ˈɡɵ̞stɑːv}}); (samuti tuntud kui '''Carl-Gustaf''' või '''M2CG''') on [[Rootsi]] päritolu vintraudne 84 [[Millimeeter|mm]] tagasilöögita mitmeotstarbeline [[tankitõrje]]relv, mida saab kasutada ka lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tekitamiseks, vaenlase [[jalavägi|jalaväe]] ja kaitserajatiste hävitamiseks.&lt;ref name=&quot;õpik&quot; /&gt; Carl-Gustavi tootja on Rootsi ettevõte [[Saab Bofors Dynamics]] (endise nimega Bofors Anti-Armour AB).

Rootsis on selle ametlik nimi ''Grg m/48'' (''Granatgevär'' või granaadiheitja, mudel 48). Eestis on relva hüüdnimi ''Kusti''.

Carl-Gustav on kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]] [[Jagu|jao-]] ja [[Rühm (sõjandus)|rühma]]relvana. Eestis kasutatavad variandid on M2 ja M3.&lt;ref name=&quot;relvad&quot; /&gt; 2021. ja 2022. aastal hakatakse Eestis vanemaid relvi välja vahetama M4-mudelite vastu.&lt;ref name=&quot;M4_Eestis&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608134887/eesti-ostab-saabilt-250-granaadiheitjat-carl-gustav-m4 &quot;Eesti ostab Saabilt 250 granaadiheitjat Carl-Gustav M4&quot;] ERR, 8. märts 2021&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==

Esimest mudelit hakati tootma 1946. aastal ja kuigi sarnased selle ajastu relvad on praktiliselt teenistusest kadunud, kasutatakse Carl-Gustavit siiani laialdaselt edasi.

Tagasilöögita tulistamise süsteem võimaldas granaadiheitja [[Mürsk|mürsus]] kasutada tunduvalt rohkem [[lõhkeaine]]t, saavutades mürsu algkiiruseks 290&amp;nbsp;m/s varasemate 105&amp;nbsp;m/s ([[R PzB 54|Panzerschreck]] ja Bazooka) ning 75&amp;nbsp;m/s (PIAT) asemel. Tulemuseks oli oluliselt suurem täpsus pikematel vahemaadel. Carl-Gustavit saab kasutada kuni 700&amp;nbsp;m kaugusel asuvate suuremate seisvate objektide ründamiseks, kuid mürsu siiski suhteliselt aeglane lennukiirus piirab liikuvate sihtmärkide tulistamise laskekaugust 400 meetrini.&lt;ref name=&quot;õpik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Rootsi&quot; /&gt;

1964. aastal võeti kasutusele Carl-Gustavi täiustatud mudel (M2), mis asendas kiiresti originaalmudeli. Praeguseks on valminud ka M3- (1991. aastal) ja M4-mudel (2014. aastal).&lt;ref name=&quot;M4&quot; /&gt;

==Kirjeldus==

[[Pilt:US_Special_Forces_soldier_fires_a_Carl_Gustav_rocket_during_a_training_exercise_conducted_in_Basrah_Iraq.jpg|300px|pisi|USA eriväelased Carl-Gustavit laskmas (Iraak, 2009)]]
Tankitõrjegranaadiheitja M2 koosneb põhiliselt vintrauast koos gaasilehtri ja [[Venturi efekt]]i vastase tagasilöögi summutiga, kahest käepidemest relva eesotsas ja õlatoest. Õlatoe ette saab kinnitada ka harkjala. Relval on küljes mehaaniline sihik, kuid tavaliselt kasutatakse sihtimiseks kinnitatavat 3x suurendusega optilist sihikut. Optilise sihiku vaateväli on 17 kraadi. Kõige uuemad mudelid on varustatud Rootsi punatäppsihikuga. Mehaanilisele sihikule on võimalik lisada helendavad lisatükid, mis parandavad sihtimist pimedas. Samuti on võimalik kasutada relval öövaatlusseadet.&lt;ref name=&quot;õpik&quot; /&gt;

Carl-Gustavit on võimalik tulistada püsti-, iste-, lamades-, kükkis-, põlvelt ja põlviliasendist. Relva saab laskmiseks kiiresti ette valmistada ning see on tankitõrjegranaadiheituri ja tema abi ülesanne. Tankitõrjegranaadiheituri ülesanne on relva kandmine ning tulistamine, granaadiheituri abi kannab laskemoona ning laeb relva. Koos [[Kumulatiivlaeng|kumulatiivgranaadiga]] kaalub relv 17&amp;nbsp;kg. Kaal muutub, kui kasutatakse optilist sihikut või mõnda teist tüüpi laskemoona.&lt;ref name=&quot;õpik&quot; /&gt;

Tankitõrjegranaadiheitja M3 on oma vintraua [[Süsinikkiud|süsinikkiust]] katte tõttu tunduvalt kergem, kuid Eesti Kaitseväes seda rahuajal ei kasutata, kuna see on tundlik löökide ja [[Deformatsioon|deformeerumise]] suhtes.&lt;ref name=&quot;õpik&quot; /&gt;

2014. aasta lõpul välja tulnud granaadiheitja Carl-Gustav viimane mudel M4 koosneb [[titaan]]ist valmistatud komponentidest ning täiustatud süsinikkiust kattest. M4 granaadiheitja kaalub alla 7&amp;nbsp;kg ning selle pikkus jääb alla 1000&amp;nbsp;mm, mis teeb selle kandmise oluliselt kergemaks kui eelnevate mudelite puhul. Samuti on võimalik M4 kanda laetuna, mis vähendab lasu ettevalmistuseks kuluvat aega.&lt;ref name=&quot;M4&quot; /&gt; Esimesed relvad jõuavad Eestisse 2022. aastal ja viimane tarne on planeeritud 2024. aastaks. Uusi granaadiheitjaid hakatakse kasutama paralleelselt praegu kaitseväe varustusse kuuluvate modifikatsioonirelvadega M2 ja M3.&lt;ref name=&quot;M4_Eestis&quot; /&gt;

==Tööpõhimõte==

Mehaanilise pääste- ja löögimehhanismi abil esile kutsutud lasu tagajärjel väljub üks osa heitelaengu [[gaas]]idest gaasilehtri, teine osa rauasuudme kaudu. [[püssirohi|Püssirohugaasid]] on ühtlasi ka granaadi liikumapanevaks jõuks. Gaasilehtrist välja paiskuvad gaasid muudavad relva peaaegu tagasilöögituks ja lasu hetkel stabiilseks. Kumulatiivgranaadi põrkamisel vastu takistust kaugemal kui 30&amp;nbsp;m relvast toimub [[plahvatus]], mille kutsub esile [[Piesoelekter|piesoelektriline]] sütik. Granaadi hävitav toime avaldub kumulatiivjoa tekitatud mehaanilistes purustustes, [[ülerõhk|ülerõhus]], ülitugevas valguses ja kuumuses.&lt;ref name=&quot;õpik&quot; /&gt;

===Laskemoon===

[[Pilt:MSPO2007-40.jpg|pisi|Carl-Gustavi 84 mm laskemoon]]
Carl-Gustavi laskemoona täiustatakse pidevalt. Kuigi vanemad HEAT (ingl '''''h'''igh-'''e'''xplosive '''a'''nti-'''t'''ank warhead'' – tankivastane fugasslõhkepea, mille puhul on purustustavaks jõuks suur [[lööklaine]]) tüüpi mürsud ei ole enam moodsate [[Soomus (sõjandus)|tankisoomuste]] vastu efektiivsed, on relv leidnud uut kasutust punkrivastase relvana HEDP (ingl '''''h'''igh-'''e'''xplosive '''d'''ual '''p'''urpose warhead'' – mitmeotstarbeline fugasslõhkepea) tüüpi mürskudega. Vanemate soomusmasinate vastu on aga ka HEAT mürsud siiani edukalt kasutatavad. Lisaks on kasutuses HE (ingl '''''h'''igh '''e'''xplosive warhead'' – fugasslõhkepea) mürsud, mis on HEAT edasiarendus, samuti mitmesugused kumulatiiv-, kumulatiivsed tandem-, kild-, suitsu- ja valgusgranaadid.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt; Valgusgranaatide efektiivseks kasutamiseks tuleb need tulistada väga suure nurga alt, mis kujutab laskurile suurt ohtu, kuna tulistamisel tekkiv tagaplahvatus võib põhjustada talle põletusi. Seetõttu on paljud riigid loobunud valgusrakettide kasutamisest.&lt;ref name=&quot;õpik&quot; /&gt; [[USA]] armee nõuab nende tulistamist ainult püstiasendist.

Carl-Gustavi granaadid:

*'''HE 441''' – kildgranaat, mida on võimalik seada lõhkema kas kokkupuutel või õhus, et rünnata jalaväge avatud [[maastik]]ul või varjendi taga, soomustamata sõidukeid või muid sarnaseid sihtmärke. Efektiivne laskekaugus on 1200&amp;nbsp;m õhus ning 1300&amp;nbsp;m kokkupuutel.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt; Kasutusel Eesti Kaitseväes.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt;
*'''HE 441B''' – kildgranaat, mis on efektiivne jalaväe vastu kuni 1100&amp;nbsp;m. Granaat vajab tööle hakkamiseks 20 kuni 70&amp;nbsp;m lendu, kaalub 3,1&amp;nbsp;kg ja mürsu algkiirus on 255&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;opfor&quot; /&gt;
*'''SMOKE 469''' – suitsugranaat, mida tulistatakse sarnaselt HE 441-ga, efektiivne laskekaugus 1300&amp;nbsp;m. 3,1&amp;nbsp;kg mürsu algkiirus on samuti 255&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;opfor&quot; /&gt; Kasutusel Eesti Kaitseväes.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt;
*'''HEDP 502''' – punkrivastane granaat, mida on võimalik seada lõhkema kas sihtmärgiga kokkupuutel või kümnendik sekundit hiljem. Efektiivne laskekaugus on 1000&amp;nbsp;m pehmete sihtmärkide, näiteks jalaväe puhul, 500&amp;nbsp;m seisvate sihtmärkide ja 300&amp;nbsp;m liikuvate sihtmärkide pihta. Minimaalne laskekaugus lõhkepea aktiveerumiseks on 15–40&amp;nbsp;m. Soomust läbitavus on kuni 150&amp;nbsp;mm. Mürsu kaal on 3,3&amp;nbsp;kg ja algkiirus 230&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;opfor&quot; /&gt; Kasutusel Eesti Kaitseväes.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt;
*'''ILLUM 545''' – valgustusgranaat, mille efektiivne laskekaugus on 300–2100&amp;nbsp;m. [[Langevari|Langevarjuga]] varustatud granaat [[põlemine|põleb]] 30 sekundit tootes 65000 [[Kandela|cd]] valgust, mis valgustab 400–500&amp;nbsp;m [[Diameeter|diameetriga]] ala. Granaadi mass on 3,1&amp;nbsp;kg, algkiirus 260&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt; Kasutusel Eesti Kaitseväes.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt;
*'''HEAT 551''' – kumulatiivgranaat, mis on varustatud [[reaktiivmootor]]iga. Efektiivne laskekaugus on 700&amp;nbsp;m, liikuva sihtmärgi pihta 400&amp;nbsp;m. Soomust läbistavus on kuni 400&amp;nbsp;mm. Granaadi kaal on 3,2&amp;nbsp;kg, algkiirus 255&amp;nbsp;m/s, maksimaalne lennukiirus 330&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;opfor&quot; /&gt; Kasutusel Eesti Kaitseväes.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt;
*'''TP 552''' – inertgranaat, mis on samade [[Ballistiline rakett|ballistiliste]] omadustega kui HEAT 551.
*'''HEAT 651''' – uuem kumulatiivgranaat, mis kasutab kesk-lennu reaktiivmootorit kaugusele kuni 1000&amp;nbsp;m. Teoreetiliselt on sellel väiksem soomust läbistavus kui HEAT 551 granaadil, kuid sisaldab eraldiseisvat sütikut, et parandada efektiivsust aktiivsoomuse vastu.
*'''HEAT 751''' – kumulatiivne tandemgranaat, mille efektiivne laskekaugus on kuni 600&amp;nbsp;m ja soomustläbistavus üle 500&amp;nbsp;mm aktiivsoomuse korral, ilma aktiivsoomuseta 700&amp;nbsp;mm. Granaat kaalub 4&amp;nbsp;kg, algkiirus on 210&amp;nbsp;m/s ja maksimaalne lennukiirus 340&amp;nbsp;m/s.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;opfor&quot; /&gt; Kasutusel Eesti Kaitseväes.&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt;
*'''HEAT 655 CS''' – kumulatiivgranaat, mida on võimalik tulistada suletud alalt, näiteks ruumist seest.&lt;ref name=&quot;õpik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;relvad&quot; /&gt;

==Üldandmed==

[[Pilt:84mm%E7%84%A1%E5%8F%8D%E5%8B%95%E7%A0%B2_(8465130736).jpg|300px|pisi|Carl-Gustav]]
*'''Kaliiber:''' 84&amp;nbsp;mm vintraud (24 soont; progresseeruvad keermed)
*'''Laskemoon:''' 84x246 mm R
*'''Meeskond:''' 2 optimaalne, 1 minimaalne
*'''Relva kaal:''' 14,2&amp;nbsp;kg (M2), 10,7&amp;nbsp;kg (M3); 7,0&amp;nbsp;kg (M4)
*'''Relva pikkus:''' 1130&amp;nbsp;mm (M2), 1065&amp;nbsp;mm (M3), 1000&amp;nbsp;mm (M4)
*'''Kaba:''' Hingega
*'''Sihik:''' 
** mehaaniline sihik
** optiline 3×
** lasersihik
** öövaatlusseade
*'''Lahinguline laskekiirus:''' 6 lasku minutis
*'''Granaadi algkiirus (sõltuvalt tüübist):''' 215–260&amp;nbsp;m/s
*'''Ohutsoon:''' relva taga 80&amp;nbsp;m ja 90°
*'''Survetsoon:''' relva keskosast 6&amp;nbsp;m ja 180°
*'''Sihikuline laskekaugus:''' kuni 1200&amp;nbsp;m
*'''Otselasu kaugus mehaanilise sihikuga'''
**'''seisev sihtmärk:''' 200&amp;nbsp;m 
**'''liikuv sihtmärk:''' 150&amp;nbsp;m
*'''Otselasu kaugus optilise sihikuga'''
**'''seisev sihtmärk:''' 300&amp;nbsp;m 
**'''liikuv sihtmärk:''' 200&amp;nbsp;m
[[Pilt:Defense.gov_photo_essay_111206-A-3108M-002.jpg|300px|pisi|Carl-Gustav M3 84mm]]
*'''Laskemoona tüübid'''
**kumulatiivgranaat
**kumulatiivne tandemgranaat
**kildgranaat
**punkrivastane granaat
**suitsugranaat
**valgustusgranaat
*'''Efektiivne laskekaugus eri laskemoonaga'''
**'''HEAT 751 (kum. tandem) –''' 600&amp;nbsp;m
**'''HEAT 551 (kumulatiiv) –''' 700&amp;nbsp;m
**'''HEDP 502 (punkrivastane) –''' 500&amp;nbsp;m
**'''HE 441 (kild) –''' 1200&amp;nbsp;m õhus/1300&amp;nbsp;m kokkupuutel
**'''SMOKE 469 (suits) –''' 1300&amp;nbsp;m
**'''ILLUM (valgus) –''' 2100&amp;nbsp;m (400–500&amp;nbsp;m raadius)
*'''Soomustläbitavus'''
**'''HEAT 551 –''' 350&amp;nbsp;m
**'''HEAT 751 –''' aktiivsoomus + 550&amp;nbsp;m

==Kasutajad==
* {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}: kasutusel 250&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Austraalia}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Austria}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt; M2 on välja vahetatud M3 vastu&lt;ref name=&quot;moIx7&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Belgia}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Belize}}: kasutusel 8&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Birma}} &lt;ref name=&quot;Birma&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Botswana}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Brasiilia}}: kasutusel 149&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Burkina Faso}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Eesti}}: M2 ja M3&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Ghana}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Honduras}}: kasutusel 120&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Iirimaa}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Iisrael}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|India}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Indoneesia}}: kasutusel eriüksustes&lt;ref name=&quot;Indoneesia&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Jaapan}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Kanada}}: M2 ja M3, kasutusel 1075&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Katar}}: kasutusel u 40&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Keenia}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Kreeka}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Kuveit}}: kasutusel u 200&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Leedu}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Liibüa}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Läti}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Malaisia}}: kasutusel 236&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Myanmar}}: kasutusel u 1000&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Nigeeria}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Norra}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Pakistan}} &lt;ref name=&quot;Pakistan&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Peruu}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Poola}}: kasutusel eriüksustes&lt;ref name=&quot;Poola&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Portugal}}: kasutusel 152&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Rootsi}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Saksamaa}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Sambia}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Saudi Araabia}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Sierra Leone}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Singapur}}: kasutusel u 200&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Suurbritannia}}: M2-varianti kasutati kuni 1990. aastate alguseni&lt;ref name=&quot;owen&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Taani}}: kasutusel 349&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Tai}} &lt;ref name=&quot;jones2009&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Trinidad ja Tobago}}: kasutusel u 24&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Tšehhi}} &lt;ref name=&quot;Tšehhi&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Tšiili}}&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Ukraina}}&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-harkivskoyi-teroborony-prohodyat-navchannya-z-shvedskymy-granatometamy-carl-gustaf/ Бійці Харківської тероборони проходять навчання з шведськими гранатометами Carl-Gustaf] - Militarnõu, 10.04.2022 (vaadatud: 10.04.2022)&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|USA}}: oli kasutusel nii eriüksustes (USSOCOM) kui ka tavalistes USA armee jalaväeüksustes Afganistani sõjas&lt;ref name=&quot;USSOCOM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;defence&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;defencetalk&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;standard&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Uus-Meremaa}}: kasutusel 42&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;
* {{Pisilipp|Venezuela}}: M3&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;JSDF weapons&quot;&gt;{{netiviide | väljaandja = Plala | url = http://www13.plala.or.jp/aconit/e-nerima_soubi.html | koht = Jaapan | pealkiri = Exhibition of Equipments | vaadatud = 29. juulil 2008 | arhiivimisaeg = 2012-03-13 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120313105118/http://www13.plala.or.jp/aconit/e-nerima_soubi.html | url-olek = ei tööta }}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM2&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M2 | vaadatud = 07.05.2015 | url =http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2 | väljaandja= Eesti Kaitsevägi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KaitsevägiM3&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M3 | vaadatud = 07.05.2015 | url =http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m3| väljaandja= Eesti Kaitsevägi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EDcnc&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = Carl Gustaf M4 | vaadatud = 07.05.2015 | url= http://saab.com/land/weapon-systems/support-weapons/carl-gustaf-m4/ | väljaandja= Saab| keel =inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;õpik&quot;&gt;Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav õpik. Urmas Aal, Kaido Tiitus ; KVÜÕA, Tartu 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kc8Wx&quot;&gt;{{netiviide| pealkiri= Saab’s latest Carl Gustaf M4 system impresses customers in live fire demonstration | väljaandja= Saab | aeg= 2014-09-26 | url= http://www.saabgroup.com/en/About-Saab/Newsroom/Press-releases--News/2014---9/Saabs-latest-Carl-Gustaf-M4-system-impresses-customers-in-live-fire-demonstration/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;relvad&quot;&gt;[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/ Eesti kaitseväes kasutusel olevad relvad]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VYVpt&quot;&gt;{{netiviide | pealkiri = Right-Wing | url = http://rightwing.sakura.ne.jp/equipment/jgsdf/firearms/84rcl/84rcl.html | autor = 84mm無反動砲「カール・グスタフ」| koht = [[Jaapan|JP]] | vaadatud = 2009-11-04 | väljaandja = Sakura | keel = ja}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rootsi&quot;&gt;Carl Gustaf M2: SoldR Mtrl Vapen Granatgevär 8,4 cm, Rootsi, 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M4&quot;&gt;{{Cite web |url=http://saab.com/region/saab-australia/land/carl-gustaf-m4/ |title=Carl-Gustav M4 |access-date=8. mail 2015 |archive-date=18. oktoober 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151018094921/http://saab.com/region/saab-australia/land/carl-gustaf-m4/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;opfor&quot;&gt;{{Viide | pealkiri= OPFOR Worldwide Equipment Guide | väljaandmise koht= USA | kirjastaja= Army TRADOC DCSINT Threat Support Directorate| ilmumisaeg= jaanuar 1999}}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;milBal2015&quot;&gt;{{cite journal|journal=Military Balance|volume=115|issue=1|date=veebruar 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jones2009&quot;&gt;Jones, Richard D. ''Infantry Weapons 2009/2010''. Jane's; 35 ed. (January 27, 2009). ISBN 978-0-7106-2869-5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;moIx7&quot;&gt;{{cite web| title = Direct fire support weapons land 40 phase 2 | url= http://www.defence.gov.au/dmo/lsd/land40/ | publisher = Defence Material Organisation| date = 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Birma&quot;&gt;[http://www.svd.se/nyheter/utrikes/svenska-vapen-hos-burmas-arme_7743628.svd Rootsi müüb Birmale relvi] (rootsi keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Indoneesia&quot;&gt;[http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/1612007/ind.asp Kopassus &amp; Kopaska – Indoneesia Vabariigi eriüksused] (ajakiri Hrvatski Vojnik, horvaatia keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pakistan&quot;&gt;''India-Pakistan in War and Peace.'' J. N. Dixit. Routledge 2002&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Poola&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100326120026/http://www.altair.com.pl/cz-art-1660 Altair] (poola keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;owen&quot;&gt;[http://www.asianmilitaryreview.com/upload/200712031855161.pdf William F. Owen ''Light Anti-Armour Weapons: Anti-Everything?'' 2007]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tšehhi&quot;&gt;[http://www.acr.army.cz/technika-a-vyzbroj/pozemni-technika/technika-druhu-vojsk/karl-Gustaf---protitankova-zbran-12603/ Tankitõrjerelv Carl Gustaf] (tšehhi keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;USSOCOM&quot;&gt;The World defense almanac 1996–97.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;defence&quot;&gt;[http://www.dvidshub.net/video/130147/carl-Gustaf-recoilless-rifle Tagasilöögita granaadiheitja Carl Gustaf. Defense Video and Imagery Distribution System, 2011] (inglise keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;defencetalk&quot;&gt;[http://www.defencetalk.com/us-army-orders-additional-carl-gustaf-weapon-system-44788/ Armee tellib lisanduvaid Carl-Gustavi relvasüsteeme. Ajakiri Defense talk, 2012] (inglise keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;standard&quot;&gt;[http://www.deagel.com/news/Carl-Gustaf-Selected-as-Standard-Equipment-for-US-Army-Light-Infantry-Units_n000012406.aspx Carl-Gustav valiti USA Armee jalaväeüksuste standardvarustuse hulka. Ajakiri Deagel, 2014] (inglise keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M4_Eestis&quot;&gt;[https://www.err.ee/1094921/kaitsevagi-ostab-saabilt-koige-moodsamad-carl-gustavid &quot;Kaitsevägi ostab Saabilt kõige moodsamad Carl-Gustavid&quot;] ERR, 27. mai 2020&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commons|Carl Gustaf}}
*[https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m2 Carl Gustav M2 Eesti Kaitseväes]
*[https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/relvad/tankitorjerelvad/#t-84-mm-tankitorjegranaadiheitja-carl-gustav-m3 Carl Gustav M3 Eesti Kaitseväes]
*[https://www.youtube.com/watch?v=EQNk1DQhmwU U.S Army – Carl Gustav] YouTube video

[[Kategooria:Rootsi relvad]]
[[Kategooria:Granaadiheitjad]]</text>
      <sha1>jcc3ekptve0fkmjxvdkh7xtwxkko4lz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olemine ja aeg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>247816</id>
    <revision>
      <id>6173113</id>
      <parentid>6172942</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:25:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* § 2. Olemise küsimuse formaalne struktuur */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9863" xml:space="preserve">&quot;'''Olemine ja aeg'''&quot; ([[saksa keel]]es &quot;Sein und Zeit&quot;, [[1927]]) on [[Saksamaa|Saksa]] [[filosoof]]i [[Martin Heidegger]]i raamat. Ehkki see valmis kiiresti ja Heideggeri sissejuhatuses visandatud projekt jäigi lõpetamata, on see tema peateos ning sel on olnud ulatuslik mõju hilisemale filosoofiale, eriti [[eksistentsialism]]ile, [[hermeneutika]]le ja [[dekonstruktsioon]]ile.

==Kokkuvõte==
[[Platon]] mainib &quot;[[Sofist (Platoni dialoog)|Sofist]]is&quot; hämmeldust &quot;[[olev]]a&quot; tähenduse üle. Meil pole tänini vastust. [[Olemine|Olemise]] küsimus tuleb uuesti püstitada. Pole ka enam hämmeldust. Kõigepealt tuleb äratada arusaamist selle küsimuse mõttest. Allpool on sihiks küsimus olemise mõttest konkreetselt välja töötada. Esialgne eesmärk on tõlgendada [[aeg]]a  igasuguse olemisemõistmise ainuvõimaliku horisondina.      

===Sissejuhatus: Olemise mõtte küsimuse ekspositsioon=== 
====Esimene peatükk: Olemisküsimuse paratamatus, struktuur ja edemus====
=====§ 1. Olemise küsimuse eksplitsiitse kordamise vajalikkus=====
See küsimus on unustatud, kuigi meie aeg peab progressiks, et &quot;[[metafüüsika]]t&quot; jälle jaatatakse. Siiski ei peeta enam vajalikuks ''[[ousia]]'' üle sõda pidada. Meie küsimus pole siiski suvaline, sest see kannustas Platonit ja [[Aristoteles]]t, kuigi see uurimisteemana hiljem kadus. Nende tulemused on mitmesuguste nihete ja ülemaalimistega püsinud [[Hegel]]i &quot;[[Loogikateadus]]eni&quot; välja. See, mis kunagi ülima mõttepingutusega fenomenidelt välja maadeldi, olgugi fragmentidena ja esimeste sammudena, on ammu triviaalseks saanud. On kujunenud dogma, mille järgi see küsimus tuleb ära jätta. Öeldakse, et &quot;olemine&quot; on kõige üldisem ja tühjem [[mõiste]] ning seda ei saa [[definitsioon|defineerida]]. See ka ei vaja defineerimist, niikuinii seda kogu aeg kasutatakse ja sellest saadakse aru. Varjatust, mis antiikajal rahutust tekitas, on saanud enesestmõistetavus, mille küsimist peetakse meetodiveaks. 

[---]

3. Olemine on enesestmõistetav mõiste. Igas tunnetamises, lausumises, käitumises olevaga, iseenesse suhtumises kasutatakse &quot;olemist&quot;, ja see väljend on &quot;ilma pikemata&quot; arusaadav. Aga see tavaline arusaadavus näitab ainult mittearusaadavust. See toob ilmsiks, et igas käitumises ja olemises [[olev kui olev|oleva kui olevaga]] olemisega kätkeb aprioorselt mõistatus. Seda, et me juba elame olemisemõistmises ja olemise mõte on ühtaegu hämaruses, näitab põhimõtteline vajadus olemise mõtte küsimust korrata. Apelleerimine [[enesestmõistetavus]]ele on filosoofiliste alusmõistete, isegi olemise mõiste puhul kaheldav, kui just enesestmõistetav peab saama ja jääma filosoofide asjaks. Olemise küsimusel ei puudu mitte ainult vastus, vaid ka küsimus ise on hämar ja suunata. Olemisküsimuse kordamine tähendab küsimuseasetuse piisavat väljatöötamist. 

=====§ 2. Olemise küsimuse formaalne struktuur=====
Olemise mõtte küsimus tuleb asetada. Kui see on üks fundamentaalküsimustest või isegi ainus fundamentaalküsimus, vajab niisugune küsimine kohast läbipaistvust. Sellepärast tuleb lühidalt arutada, mis üldse kuulub küsimise juurde, et saaks sellest lähtudes teha olemisküsimuse nähtavaks esiletõstetud küsimusena. Igasugune küsimine on otsimine. Igasugusel otsimisel on otsitavast lähtuv eelnev suund. Küsimine on oleva tunnetav otsimine tema et- ja niiolemises. Tunnetav otsimine võib saada &quot;uurimiseks&quot; kui selle vabastavas määramises, mis on küsimuse all. Küsimusel on oma küsitav. Igasugune küsimine on kuidagi küsitlemine. Küsimise juurde kuulub peale küsitava usutletav. Uurivas, st spetsiifiliselt teoreetilises küsimuses tuleb küsitav määrata ja mõistele tuua. Küsitavas kätkeb siis õieti kavatsetuna teadasaadav, see, mille juures küsimine eesmärgile jõuab. Küsimisel endal kui ühe oleva, küsija käitumisel on oma olemisiseloom. Küsida võidakse lihtsalt niisama või eksplitsiitse küsimuseasetusena. Viimase eripära on see, et küsimine saab endale ette küsimise enda kõigi nimetatud konstitutiivsete iseloomude poolest läbipaistvaks. Küsimus tuleb asetada olemise mõtte küsimusena. Otsimisena vajab küsimine eelnevat juhatust, mis lähtub otsitavast. Olemise mõte peab seetõttu olema juba teatud viisil meie käsutuses. On vihjatud, et oleme alati juba mingis olemisemõistmises. Sellest kasvab välja eksplitsiitne olemise mõtte küsimus ja tendents selle mõiste poole. Me ei tea, mida &quot;olemine&quot; tähendab. Aga kui me küsime, mis olemine on, siis me juba hoidume arusaamisse &quot;on&quot;-ist, oskamata mõisteliselt fikseerida, mida &quot;on&quot; tähendab. Me ei tunne isegi mitte horisonti, millelt mõtet haarata ja fikseerida. See tavaline ja ebamäärane olemisemõistmine on fakt. Kui see olemisemõistmine ka kõigub ja laiali valgub, piirnedes palja sõnatundmisega, on juba käsutuses oleva olemisemõistmise määramatus ise positiivne fenomen, mis vajab valgustamist. Uurimine olemise mõtte üle ei taha aga alguses seda anda. Tavalise olemismõistmise tõlgendus saab vajaliku juhtniidi alles väljakujunenud olemisemõistega. Lähtudes mõiste heledusest ja tema juurde kuuluvatest tema eksplitsiitse mõistmise viisidest tuleb siis selgusele jõuda, mida peab silmas hämardatud või veel valgustamata olemisemõistmine, mis liiki hämardus või eksplitsiitse valgustamise takistus on olemise mõtte juures võimalik ja vajalik. Tavaline olemismõistmine võib olla pikitud traditsiooniliste teooriatega olemise kohta, kusjuures jääb varjatuks, et need on sellise mõistmise allikad. Otsitav ei ole olemise küsimise puhul täiesti tundmatu, kuigi on algul täiesti käsitamatu. Küsitav on siin olemine, see, mis määrab olevat kui olevat, see, mille peale on olev juba mõistetud. Oleva olemine ei &quot;ole&quot; ise olev. Esimene filosoofiline samm olemise probleemi mõistmises on see, et oleva kui oleva päritolu ei määrata tagasiviimisega teisele olevale. Olev kui küsitav nõuab teistsugust avamisviisi. Nii nõuab ka teadasaadav, olemise mõte, endaomast mõistelisust, mis mõistest eraldub. Et olemine ongi küsitav ja olemine tähendab oleva olemist, osutub olemisküsimuse küsitletavaks olev ise. Teda otsekui küsitletakse tema olemise peale. Et ta saaks oma olemise iseloome siiralt välja anda, peab ta olema saanud nii ligipääsetavaks, nagu ta iseenesest on. Olemisküsimus nõuab teadasaadava seisukohast, et omandataks ja eelnevalt tagataks õige lähenemine olevale. Aga olevaks me nimetame paljut ja mitmesuguses mõttes. Olev on kõik, millest me räägime, mida me silmas peame, millesse me kuidagi suhtume, mis ja kuidas me ise oleme. Olemine kätkeb et- ja niiolemises, reaalsuses, käepärasuses, koosseisus, kehtivuses, olemasolus, selles, et on olemas. Milliselt olevalt tuleb lugeda olemise mõte? Kas on suvaline, millisest olevast lähtuda, või on mingil kindlal oleval olemisküsimuse väljatöötamisel edemus? Milline on see näidisolev ja mis mõttes tal on edemus? Et olemise küsimust eksplitsiitselt asetada ning see tema enda täies läbipaistvuses läbi viia on tarvis eksplitseerida olemise peale vaatamise viis, mõtte mõistmise ja mõistelise haaramise viis, valmistada näidisoleva õige valiku võimalus, töötada välja ehtne lähenemine sellele olevale. Pealevaatamine, mõistmine, valimine, lähenemine on küsimise konstitutiivsed suhtumised ning on ise ühe teatud oleva, selle oleva, kes meie, küsijad, ise oleme, olemismoodused. Olemisküsimuse väljatöötamine tähendab ühe oleva, küsiva oleva läbipaistvaks tegemist tema olemises. Selle küsimise küsimine on olemismoodusena olemusikult määratud sellest, mida selles küsitakse – olemisest. Seda olevat, kes me ise oleme ja millel on muu hulgas küsimise olemisvõimalikkus, haarame terminoloogiliselt olemasoluna. Olemise mõtte küsimise eksplitsiitne ja läbipaistev asetamine nõuab ühe oleva ([[olemasolu]]) eelnevat kohast eksplitseerimist tema olemise suhtes. Kas selline ettevõtmine ei satu mitte ringi? Formaalsed vastuväited, nagu printsiipide uurimises alati kergesti toodav [[ringtõestus]]e argument, on konkreetsete uurimisteede vaagimisel alati viljatud. Asja mõistmiseks neist kasu pole ja need pidurdavad edasiliikumist. Tegelikult ei ole niisuguses küsimuseasetuses mingit ringi. Oleva olemist saab määrata ilma olemise mõtte eksplitsiitse mõisteta. Muidu ei saaks seniajani ontoloogilist tunnetust olla, aga see on. Igasuguses senises [[ontoloogia]]s olemist küll eeldatakse, kuid mitte käsutada oleva mõistena, mitte sellena, millena ta on otsitav. Olemise eeldamine on olemise niisugune eelnev arvessevõtmine, et etteantud olevat tema olemises esialgselt artikuleeritakse. See olemise juhtiv arvessevõtmine kasvab välja tavalisest olemismõistmisest, milles me alati juba oleme ja mis lõpuks kuulub olemasolu olemusliku konstitutsiooni juurde. Niisugusel eeldamisel ei ole mingit pistmist deduktsiooniga printsiibist. Ringtõestust ei saa olemise mõtte küsimuse asetuses olla, sest küsimusele ei vastata tuletava põhjendusega, vaid  põhja nähtavaletoomisega. Küll aga kätkeb olemise mõtte küsimuses küsitava (olemise) kummaline taha- või etteosutus küsimisele kui oleva olemismoodusele. Küsimise olemuslik puudutatus küsitavast kuulub olemisküsimuse omaseima mõtte juurde. See aga tähendab ainult, et olemasolu iseloomuga oleval on olemisküsimuse endaga suhe, võib-olla isegi esiletõstetud suhe. Kas sellega ei ole juba mitte näidatud ühe kindla oleva olemisedemust ning antud ette näidisolev kui olemisküsimuse esmane küsitav? Seni ei ole olemasolu edemust tõestatud ega otsustatud, et ta on olev, mida tuleb esmaselt küsitleda. Küll aga on teatatud olemasolu edemusest.          

=====§ 3. Olemisküsimuse ontoloogiline edemus=====


{{pooleli}}

[[Kategooria:Filosoofiateosed]]</text>
      <sha1>9r8tsp8nd6fwrxuan51eqk5clhod7eu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Kuriuss</title>
    <ns>3</ns>
    <id>248962</id>
    <revision>
      <id>6173280</id>
      <parentid>6128368</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:17:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>BirgittaMTh</username>
        <id>52825</id>
      </contributor>
      <comment>/* Toskaana order / Toscana order */ Vastus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="138675" xml:space="preserve">Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST)
&lt;div style=&quot;width:10em;line-height:1.1em;text-align:left;float:right;font-size:95%;border:5px double #afafaf;border-radius: 15px 30px 25px 35px;padding:0 0 5px 10px;margin:-30px 0 13px 15px;background:#f9f9f9;box-shadow:4.5px 4.5px 4.5px 3.5px #e5e5e5;&quot;&gt;&lt;b&gt;[[image:21x1.png]]Arhiiv&lt;/b&gt;
* [[Kasutaja arutelu:Kuriuss/2011-2015|2011–2015]]
* [[Kasutaja arutelu:Kuriuss/2016-2019|2016–2019]]&lt;/div&gt;&lt;br style=&quot;clear:both; /&gt;

== Propaganda artikkel ==
Tere! Kas saaksite täpsustada, mida mõtlesite propaganda artikli toimetamismärkuse all? Likvideeriksin vead meeleldi. Aitäh.

: Tere-tere! Jah, aitäh, vabandust, tahtsin sinna panna keeletoimetamise malli. Keelevigu hakkas silma, aga neid on lihtsam parandajatel vähehaaval parandada kui siin kõiki ükshaaval üles lugema hakata.
: Mõni sisuline küsitavus hakkas ka silma. 
* Näiteks väide &quot;Digitaalajastu on esile kutsunud palju uusi kanaleid propaganda levitamiseks.&quot; Kust täpsemalt neid kanaleid &quot;esile kutsutakse&quot; ja kuidas &quot;esilekutsumine&quot; käib? Kui tõesti on spetsiaalselt ja ainuüksi propaganda levitamiseks mingid uued kanalid kasutusele võetud, siis tahaks selle kohta ka väidet illustreerivaid näiteid. Muidu vist nimetatakse (teabe)kanaliteks laias plaanis raadiot, televisiooni ja trükiajakirjandust, koos internetiga tekkisid ka interneti- ehk veebikanalid – sotsiaalmeedia. Mis need veel uuemad (propaganda)kanalid on?
* &quot;Saksamaa rahvavalgustuse ja propaganda riigiminister Joseph Goebbels ...&quot; – Goebbels on küll ajaloost tuntud nimi, aga mingigi ajamääratlus oleks seal omal kohal, sest küllap praegu on Saksamaa riigiministrina ametis keegi teine.
* Kui artikli üldteema on &quot;Propaganda&quot;, siis poliitpropaganda peaks olema vist üks propaganda liike, aga see asjaolu on lahti kirjutamata. Selle asemel jätab kõrgema taseme alapealkiri &quot;Poliitpropaganda liigitus&quot; hoopis mulje, et &quot;poliitpropagandat&quot; on poole artikli pealt hakatud kasutama mõiste &quot;propaganda&quot; sünonüümina. Kuid ka see on lahti kirjutamata.
* Täiendamisettepanek. Oleks tore, kui lugeja saaks meie (Eesti) tänapäevasest propagandamaastikust selgema ülevaate koos täiesti konkreetsete näidetega (milline asutus/organisatsioon teeb millises meie kanalis/väljaandes mis teemalist propagandat). Ning kuidas peaks tädi Maali ära tundma, milline pealtnäha süütu väljaanne on tegelikult propagandaväljaanne, aga ta ei taha selle kindlakstegemiseks tervete numbrite kaupa ajalehti läbi lugeda? Kelle huvides teevad propagandat näiteks nn lameda Maa teooria propageerijad või keemiapilvedega rahvast hirmutavad vandenõuteoreetikud väljaandes Telegram? 
* Niisama repliigi korras: minul näiteks õnnestus õppida koolis, kus oktoobrilapsed ja pioneerid ja kommunistlikud noored (huvitav, miks viimased on artiklist välja jäetud?) õppisid igasuguseid kasulikke toimetulekuoskusi (nt telki üles panema, metsas ilmakaari määrama jne), aga nõukogude propagandat tõepoolest ei tehtud.
: Aga muidu on see artikkel päris mitmetahuline ja suhteliselt hästi liigendatud. Aitäh! :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 2. jaanuar 2020, kell 06:17 (EET)

Aitäh vastuse eest! Proovisin nõuannete kohaselt teksti parandada ning leidsin ise ka mõningaid trüki- ja kirjavigu, muidugi ei saa kindel olla, et neid seal enam ei ole.
* Täpsustasin sissejuhatuses digitaalajastu lõiku, aitäh märkamast! Sai ka täpsustatud, et Goebbels oli Natsi-Saksamaa minister ning ka kõne täpne aasta.
* Tõsi, valge, musta ja halli propaganda lõigu nimetamine poliitpropagandaks oli võib-olla mu isiklik nägemus - tegelikult allikatest seda täpselt välja ei ole võimalik lugeda ning värvid võivad kehtida ka teiste propaganda liikide juurde, st ei ole piiritletud tegelikult poliitikaga. Segaduste vältimiseks sõnastasin praeguse seisuga peatükki hoopis teisiti. 
* Tore ettepanek! Kui on rohkem aega tegeleda, siis kindlasti üritan leida konkreetseid näiteid ka tänapäeva Eestist, kuid ilmselt on kirjandusteoseid märksa vähem leida.
* Artiklist on jäetud välja kommunistlikud noored, sest konkreetses allikas ei olnud neid lihtsalt mainitud (vähemasti selles lõigus), mistõttu ei oleks olnud sobilik sellele viidata.
Aga suur aitäh tagasiside eest, ja kindlasti proovin jätkuvalt ka järgnevatel päevadel uue pilguga üle vaadata! Head uut! [[Kasutaja:ArnoldVe|ArnoldVe]] (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:31 (EET)

Minu paha! Kommunistlikud noored olid allikas täiesti olemas ning lisasin nüüd juurde. Aitäh! [[Kasutaja:ArnoldVe|ArnoldVe]] (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)
---------------
Aitäh tagasiside eest! Muutsin artiklis &quot;[[Aafrika kultuur]]&quot; mainitud vead ära. Kahjuks ei oska aga öelda, kust need kultuurivaldkonnad kustutatud said. [[Kasutaja:EKaukonen|EKaukonen]] ([[Kasutaja arutelu:EKaukonen|arutelu]]) 5. jaanuar 2020, kell 13:40 (EET)

==Filmiinfo mallis inimeste nimetamise järjekord==
Kirjutasin poolteist aastat tagasi ühe filmiinfo malli arutelulehele ettepaneku, kuidas tuleks filmiinfo mallis ametimeeste järjekorda muuta, kuid paistab, et mu jutt pole õiget sihtrühma üles leidnud. Ma ise ei tahaks malle näppida. Kellele ja kuhu peaksin sama jutu uuesti kirjutama, et mõni mallidega tegeleja saaks mallis järjekorra õigeks ajada?
:Tekst oli selline:
:&quot;Üldiselt on olnud kombeks esitada filmitegijad sellises järjekorras, et kõigepealt tulevad '''loomingulised''' ja alles siis '''tehnilised töötajad'''. Nii et eespool peaksid olema režissöör (kui filmi loomingulise külje eest vastutaja), stsenarist, operaator, helilooja (ja teised loomingulised töötajad), alles tagapool toimetaja, monteerija, helimees, valgustaja, subtitreerija jne. Produtsent kui kogu filmiprojekti tehniline vastutaja peaks olema selles rivis kõige viimane. 
:Kui näitlejad pole välja toodud eraldi jaotises, peaksid nad asuma loomingulise poole lõpus.
:Filmitegijate nimetamisel tuleks jälgida, et neid nimetataks '''ühtses süsteemis''':
kui tegijanimede järgi, siis olgu kõik tegijanimed (režissöör, stsenarist, operaator, helilooja);
kui filmitegemisprotsessi elementide järgi, siis olgu kõik nii (režii, stsenaarium, kaamera, muusika).
:Nende läbisegi nimetamine (nt režissöör, stsenaarium, operaator, muusika) ei ole korrektne. Kuriuss 11. august 2018, kell 10:32 (EEST)&quot;
;[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. jaanuar 2020, kell 17:52 (EET)
:: Viisin mõned muudatused sisse ([[Mall:Infokast film]]), põhimõte selles, lihtsustatult, et | label2     =  xxx | data2 = yyy label/data lõpunumbrid peavad ühe sildi piires ühtima ja jooksma malli piires kordumatult (1, 2, 3 jne); ehk suurema pöördusõigusega {{ping|Pikne}} vaatab üle, hetkel salvestan.&amp;#160;[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 01:09 (EEST)

== Toskaana order / Toscana order ==
kas see on absoluutselt kindel ainuvõimalik variant? Tundub väga võõrastav, enamik paberile trükitud kunstiajalooraamatuid kasutab traditsioonilist mugandatud vormi. Millise reegli järgi see muutus sai tehtud? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. jaanuar 2020, kell 13:10 (EET)

Aga Toscana romaanika on loogiline asendus, sest tegemist on piirkonnaga seotud stiiliga.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. jaanuar 2020, kell 13:12 (EET)

: Ma mõistan täiesti. Aga enamik neist trükistest on ilmunud eelmisel sajandil või selle sajandi esimestel aastatel, eks ole? Nüüdsete keelereeglite järgi on nii, et kui täiendiks on kohanimi, siis tuleb see kirjutada tänapäevasel eestikeelsel kujul ja suure algustähega. Ainult siis, kui täiend väljendab vastava koha elanikke (nt toscanalaste order) või keelt, käib kohanime tuletis seal väikse algustähega. (Kultuurile laiemalt see väiketäht ei laiene, näiteks peetakse õigeks suurt algustähte ka ühendeis &quot;Egiptuse päikesejumal&quot;, &quot;Kreeka mütoloogia&quot;, &quot;Vana-Kreeka keelpill&quot; jne – näited pärinevad Emakeelse Seltsi keeletoimkonna materjalidest.) Aga Itaalia kohanimi Toskaana on tänapäeval eesti keeles kindlasti Toscana. 
* ÕS: Toscana [toskaana] &lt;16: kuhu -sse&gt; Itaalia maakond; 
* EKI keelenõu: &quot;Itaalia maakond on Toscana (mitte Toskaana). 2007 juuni&quot;; 
* EKI keelenõu: &quot;Ühendis Toscana sammastik on esimene sõna suure tähega. 2001 november&quot;.
* Toscana [https://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&amp;lang=et&amp;kohanimi=Tuscany&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;f14v=Y&amp;of=tb KNAB-is]
* erand on tehtud taime- ja loomaliikidele – teaduskeeles võib sealsed kohanimelised täiendid kirjutada väikse algustähega, üldkeeles suurega. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. jaanuar 2020, kell 13:39 (EET)
:: Täpsustan veel meie keelereeglites kõnealuste ortograafiamuudatuste tegemise aja: &quot;1998 loobuti kohanimelise täiendi väiketähest, vabastades kirjutaja kohustusest teha vahet kohta ja liiki näitavatel kohanimedel. 2018. aasta otsusega anti lõtkuruumi kujundlike nimede kirjutamiseks, arvestades, et seesugused nimetused on üleminekuala nimede ja mittenimede vahel.&quot; (Emakeele Seltsi keeletoimkonna tegevuse ülevaade [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2019_1/OK-1-2019_09.pdf ajakirja Oma Keel 2019. aasta septembrinumbris]) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. jaanuar 2020, kell 13:48 (EET)
::: See viimane oli väga vajalik muudatus, mina ei suutnuks kasutada vormi Rootsi kardinad.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 21:07 (EET)
:::: No seda enam, et nüüd saab jälle vahet teha rootsi ja Rootsi kardinatel. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 21:09 (EET)
:::::: : : No ja jumaltänatud! :) (Võib ka Jumal tänatud, ja jumal tänatud, need on õiged, oleneb ... oleneb.) Mina ütlen, kuigi mul ei ole lingvistikas ametlikku kraadi vormistatud, vaid kõigest eesti keele keskaste ja lõpetamata ülemaste, et väljendites rootsi kardinad, soome kelk, soome puss, korintose sambad, rootsi laud (tähenduses: laud, kus igaüks ise võtab endale sellist ja niipalju toitu kui ise tahab; Rootsi laud on nimetatud kuningriigist imporditud mööbliese), ei ole tegemist kohanimega, vaid kohanimest nulltuletatud käändumatu omadussõnaga. &quot;Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad &lt;s&gt;ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid:&lt;/s&gt; väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus.&quot; allikas: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_40 Minu läbikriipsutus, sest siinkohal eesti, läti, vene jms ei ole ikkagi kohanimed, vaid omadussõnad. Kohanimed on sageli hoopis hilisemad tuletised näiteks sel kohal elava rahva nimetusest. Näiteks: Venemaa, Lätimaa, tähendab etümoloogiliselt ala, kus elavad venelased, lätlased. Morfoloogiliselt on küll mõlemad tuletised, kuid sõnatüvi on kindlasti vanem kui sellest tuletatud kohanimi. EKI keelenõu käib neutraalse ajakirjandusliku ja teadusliku stiili kohta. Näiteks vikipeedia artikkel, eriti pealkiri. Sinna sobib tõesti ainult ametlik tänapäevane nimi Toscana. Kuid arhailised eksonüümid on täiesti olemas ja lubatud, kui stiiliga sobib, ja näiteks kultuurinähtuse krijeldamiseks: toskaana rahvariided vms. Tähendab, mina lubaks, ja tahaks selles ka EKIt veenda. :) [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 4. august 2022, kell 11:17 (EEST)

== Riiginimede kirjutus ==

Tere. Oskad sa juhatada mõnele asjakohasele veebilehele või ise selgitada, miks EKI soovitab mitmete riikide puhul kasutada ebatraditsioonilisi nimekujusid nagu nt Colombia ja Argentina? Selliseid minu meelest veidraid nimesid ei taha kohe kuidagi käsi tõusta kirjutama ega suu hääldama (on see 'kolombia' või 'tsolombia'?), aga kui nende eelistamisel tõesti hea põhjus on, siis käiks see ehk lihtsamalt :) --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 17:15 (EET)

: Tere-tere!
Tore, et küsisid, sest allikate küsimusele on mõnusalt lihtne vastata. Kaks peamist allikat ongi (esikohal on antud eestikeelne põhinimi, teisel kohal rööpnimi ehk eesti keeles mööndav nimekuju).
# [http://www.eki.ee/knab/knab.htm KNAB] – EKI kohanimeandmebaas, mille uuendamise eest kannab hoolt EKI ise; ametlik ja kõige tähtsam allikas;
# [http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm Maailma maade nimed] – väidetavalt kõige operatiivsemalt uuendatav tähtsamate riigi- ja piirkonnanimede, pealinnanimede ja elanikunimetuste koondtabel. Tähelepanu tasub pöörata selle parempoolses ülanurgas asuvale lingile &quot;Parandusi nimestikus&quot;, sealt võib leida mõningate tehtud muudatuste aja ja põhjuse. 

Kelle jaoks tunduvad need liiga keerukad (KNAB ongi keerukas), siis levinumad kohanimed sisalduvad ka 
ÕS-is, nii põhiosa märksõnadena kui ka kokkuvõtlikult ÕS-i lisas 
* &quot;[http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf Kohanimevalimik]&quot;. Ainult et seda ei uuendata enne kui järgmise ÕSi tulekul. Samas ÕS-i nimestiku pluss on see, et antud on iga nime käänamine ning vajadusel näidatud, kas nime tuleks kasutada sise- või väliskohakäänetes.
[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Lisan: kahjuks pole minul volitusi vastata EKI nimel, MIKS EKI eelistab just neid nimekujusid. Nimekirjutuse tippspetsialist EKI-s on Peeter Päll, seda tuleks temalt küsida. Talle saab küsimusi esitada näiteks e-keelenõu lehel (http://kn.eki.ee/), klõpsates paremas servas vormi &quot;Keeleküsimus&quot; linki. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)
: Neist kahest nimest ja riiginimedest üldiselt on põgusalt juttu emakeele seltsi keeletoimkonna 2013. aasta otsuses[http://www.emakeeleselts.ee/otsused/Soovitus_ESKT_kohanimedest_QSis-2013.pdf]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2020, kell 20:51 (EET)
:: Võõrkohanimede õigekirja põhimõtetest ja eranditest on aga lühidalt juttu ka [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=32&amp;p=2&amp;p1=6 eesti keele käsiraamatus] (mida küll enam ei uuendada). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 21:06 (EET)
:::Tänud nii paljude linkide eest! Vähemalt nimede häälduse (nimede kirjapilt ei ole reeglina häälduspärane) ja osaliselt teatud nimede eelistamise põhjenduste osas sain nüüd targemaks ja mõistan paremini, mis radu mööda keelekorraldajate mõte liigub, isegi kui kõik põhjendused mulle endale veenvad ei tundu. Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et &quot;rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse  vastu&quot;. Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. veebruar 2020, kell 12:16 (EET)
:::: :) Võta heaks! Sõbrale võid Prantsusmaast kirjutada mis nimega tahes (oluline on vaid, et suhtluspooled saaksid teineteisest õigesti aru); avalikes tekstides võiks eelistada nimede põhikuju, aga ka rööpnime kasutada pole vale, nt Tōkyō diakriitikud ei ole meie keelele omased ja neid on keerukas välja otsida, mistõttu võime kirjutada Tokyo ja isegi vanaviisi Tokio; entsüklopeedias peaks esmajärjekorras kasutama eestikeelse nime ametlikku põhikuju (ja alles teises järjekorras rööpkuju, kui selle kasutamine on põhjendatud) – kui me tahame, et Vikipeediat saaks pidada autoriteetseks teatmeteoseks, mis on usaldusväärne eeskuju ka kirjakeele kasutuse ja sealhulgas nimede õigekirja poolest. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. veebruar 2020, kell 12:53 (EET)
:::::Kas peale vabatahtlike järgijate on muidu mingid valdkonnad, kus EKI soovituste järgimine on kohustuslik - riiklikud dokumendid, koolikirjandid? Ja mis staatuses need vähemsoovitatud, aga siiski lubatud nimekujud seal on – kui laps kirjutab koolis eestikeelses tekstis France, siis õpetaja ei tohi veaks lugeda, ja kui valitsuse määrusse on kirjutatud France, siis pole kellelgi õigust nõuda (ainult soovitada) selle muutmist? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 10:55 (EET)

Koolis õpetatakse minu teada kirjakeelt ja seega poleks &quot;France&quot; eestikeelses kirjandis muul põhjusel aktsepteeritav, kui ainult tsiteerituna. Eks meil ole hulk õigusakte, millega on sätestatud, kus tuleks kirjakeelt kasutada. Näiteks:
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015022?leiaKehtiv Keeleseadus],
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/114062011003 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord],
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018015?leiaKehtiv Nimeseadus],
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015049?leiaKehtiv Kohanimeseadus]. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 19:00 (EET)

See ei olnud küll täpne vastus sinu küsimusele (&quot;Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et &quot;rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu&quot;. Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France?&quot;), aga saadan Sinu küsimuse nimekirjutuse tippasjatundja Peeter Pällile. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)
:Tänud taaskord selgitamast. Seaduste osas olen jälle targem, aga huvitav jah, mis juhtudel neid vähemsoovitavaid nimesid siis tarvitada saab. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 21:23 (EET)
:: Võta heaks ja ikka kannatlikku meelt! :D [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 21:26 (EET)
:::Kui sa selle küsimuse Peeter Pällile saatsid, kas said ka vastuse? Kui ei, siis ma saadan ise EKI-le päringu. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. aprill 2020, kell 19:05 (EEST)
::::Oleme vahepeal temaga muid nimeküsimusi arutanud, aga selleni veel tõesti pole jõudnud. Saada vast tõesti ise, siis saad toonitada just seda aspekti, mis sind kõige rohkem huvitab. Ja soovitan ka mainida, et küsid seda eeskätt Vikipeedia kontekstis (mitte n-ö tavakasutajana). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. aprill 2020, kell 19:15 (EEST)
:::::Ok, selge. Uurin siis ise. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. aprill 2020, kell 20:54 (EEST)
:::::Vastus käes. Algupäraste nimekujude korrektseks lugemine olevat mõeldud siiski piiripealseteks juhtudeks, kus kirjutaja pole kindel, kumba varianti kasutada. Et sel juhul võib julgelt muganduse asemel algupärast nime kasutada. Prantsusmaa ja France puhul sellist kõhklusmomenti ilmselt ei teki. Küsisin ka rohkem ja vähem soovituslike nimekujude kasutamise kohta. Need olevatki ennekõike lihtsalt soovitused, mis iseenesest kirjutaja valikut ei piira, ehkki ametlikus tekstis on mõistlik jääda ühe kindla variandi juurde, mitte varieerida. Samas sobib mõni nimevariant nt ühte ajaloolisse konteksti rohkem kui teise (Cesis ja Võnnu). --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. aprill 2020, kell 19:45 (EEST)

== Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises . ==

Tere! Käisid minu tehtud artikleid muutmas. Muutmine muutmiseks, kuid kui muuta, siis peaks ikka nii olema et ei pea uuesti redigeerima. Naiste üksikmängu lehel Vaata ka osast suunamised on väga segamini. Ja naiste paarismängu lehe pealkiri on puudulik. Ei selgu pealkirjast mis paarismänguga on tegu. Mul ei ole küll mingid tahtmist oma tehtud minna parandama, kui keegi teine on vigaselt kohendanud.--Kalle 10. veebruar 2020, kell 21:51 (EET)
: Nende asjade korrastamine võtab palju aega ja ärksat olekut. Eks ma korrastan need ajapikku. Aga ometi oleks toredam, kui nii laia profiiliga sporditeemade kirjutaja nagu teie püüaksite kvantiteedi asemel rohkem tähelepanu pöörata ka eesti keele kvaliteedile. Igaüks oskab ingliskeelsetest tekstidest maha kirjutada sõnapaari &quot;Australian Open&quot; ja &quot;Grand Slam&quot;, aga kui varasemad eestikeelsed artiklid räägivad lahtistest meistrivõistlustest ja suure slämmi turniiridest, siis tuleks neid nimesid, nimetusi ja termineid kasutada järjepidevalt ka uutes artiklites. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 21:59 (EET)

Tänud soovituste eest!!!--Kalle 10. veebruar 2020, kell 22:23 (EET)

== Jäähokimängijad ==
Parandasid artiklites ära, et jäähokimängijad &quot;löövad&quot; väravaid, mitte ei &quot;viska&quot;. Olen kõikidesse artiklitesse kirjutanud, et mängijad just &quot;viskavad&quot; väravaid, sest kõikides suuremates spordiportaalides on selliselt kirjutatud, sh ERR-i spordiportaalis.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)
:Vahelesegamise eest vabandades: aastaid olin enwi-s artiklites koos väljenditega ''à la'' visati n miinipildujat, suurtükki jne; väravad on kaalult märksa kergemad, ja, kui nt [https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/viskab%20kopa%20ette/1 koppa saab ette visata], mix siis mitte väravaid ;-) + vt ka [https://kn.eki.ee/?Q=viskab%20v%C3%A4rava EKI näiteid] (ehk siis, lähedasem nt korvirõnga, väravavõrgu vms tabamisele, mitte viskamisele (mängus visati palju väravaid, mõned väravatega pihtasaanud reanimeeriti, mõned teisaldati EMOsse, mõned krematooriumi jne)) [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 21:52 (EET)
:: Lp Raamaturott! Kui uskuda kõike, mida spordiajakirjanikud kirjutavad, siis jääksime palju rumalamaks, kui me muidu oleme. Soovitan nii arutleda: hokimängijatel on LÖÖGI sooritamiseks hokikepp. Kui tahta kepiga litrit VISATA, tuleks litter kõigepealt õrnalt kepi külge kinnitada ja siis mingil viisakal kõrgusel kepiga seda litrit visata. Aga nii ju ei tehta. Eesti keeles on meil n-ö viskealad näiteks palli- ja odavise, pallimängudest korv- ja käsipall, ka rahvastepallis visatakse palli. Ma ei tunne kõiki hoki reegleid, aga usutavasti on litri väravasse VISKAMINE lausa keelatud, sest litter tuleb hokikepiga väravasse LÜÜA. Füüsiliselt terved inimesed viskavad esemeid üldiselt käega. Hokis ja jalgpallis lüüakse väravaid. Muidugi kui väravat lüüa üritav mängija on täiesti värava all, võib ta ilmselt erandkorras litri või palli väravasse veeretada või nihutada või tõugata, aga mitte visata (sest visatakse käe/kätega). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 22:33 (EET)
::: Ja ennäe, reeglites ongi kirjas: &quot;Värav tühistatakse, kui mängija '''viskab''' litri väravasse käega.&quot; ja &quot;Värav loetakse '''lööduks''', kui litter satub väravasse ründaja või kaitsja '''löögist''' või kaitsja uisu vastu põrkamise tagajärjel.&quot; [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 22:58 (EET)
::::Kas sa võtsid reeglid [https://media.voog.com/0000/0044/1985/files/UUS_EST_IIHF_Official_Rule_Book_2018_3rd_edition_et_korr_C.PDF siit]? Mulle tundub pealiskaudsel vaatlemisel, et seal kasutatakse viskamist ja löömist sünonüümidena, aga alaosas &quot;Terminid&quot; räägitakse ainult viskest: ''VISE − litri läkitamine väravavõrgu suunas. Kui litter on teele saadetud, peetakse igasugust litri jätkuvat liikumist, ilma et ründav meeskond midagi teeks, ja enne seda, kui kaitsev meeskond litri oma valdusesse saab, viske jätkumiseks.'' Ja veel edasi, &quot;Kuidas mängu mängitakse&quot;: ''Kaks võistkonda võistlevad omavahel, et mängus rohkem väravaid visata. Meeskond, kes viskab rohkem väravaid, kuulutatakse võitjaks.'' Ehk siis see reeglistik paistab ikkagi &quot;viskamist&quot; põhiterminiks pidavat. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 02:00 (EET)
::::Isikliku kommentaarina: hokikepiga saab litrit nii lüüa kui visata, mõlemad on lubatud. Kui tahetakse litri kiiret lendu, siis lüüakse, kui täpsust, siis visatakse. Näide viskest: [https://www.youtube.com/watch?v=OS-hNRFyFzM]. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 02:04 (EET)
:::::: Aitäh, sul on neis aspektides õigus. Aga kuna küsimus oli, kas väravaid visatakse või lüüakse, siis ma võtsin reeglitest loomulikult väravate osa:
** 8. OSA – '''MÄNGUREEGLID/VÄRAVAD''' 66
*94. REEGEL '''LÖÖDUD VÄRAVA''' ARVESTAMINE 66
*95. REEGEL KUIDAS VÄRAVAALA ON SEOTUD '''LÖÖDUD VÄRAVA''' EEST PUNKTI SAAMISEGA 67
*96. REEGEL LITRI UISUGA '''VÄRAVASSE LÖÖMINE''' 68
*97. REEGEL VÄRAVA MITTEARVESTAMINE/MÄNGUTEGEVUS 68
*98. REEGEL '''LÖÖDUD VÄRAVA''' ARVESTAMINE/RAAMIDEST VÄLJAS OLEV VÄRAV 

:::::: Ma ei näinud selles reeglistiku osas ühtki &quot;visatud väravat&quot;. Kui seal vahepeal midagi visatakse, las siis viskavad, aga väravate osas räägitakse ainult löödud väravatest. Sellest lähtusingi. Sul on ilmselt õigus, et ju nad kasutavad &quot;viskamist&quot; &quot;löömise&quot; sünonüümina, mis keeleliselt pole kahjuks õige. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 02:42 (EET)
:::::::Terminite kasutamise järjekindlust ei paista jah selles reeglistikus olevat. Ilmselt oleks hea allikaid veel juurde leida, et otsustada, kumb levinum on. Aga ma arvan, et niipalju saab öelda, et &quot;viskamine&quot; pole vähemalt ebakorrektne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 02:51 (EET)
:::::::Sõnakasutuse segadus tuleb ilmselt sellest, et tavakeele mõistes saab litrit nii lüüa kui visata, aga puudub eraldi üldmõiste, mis hõlmaks neid mõlemaid tegevusi. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 03:00 (EET)
:::::::: Väike märkus: Väravate löömine on parem kui väravate viskamine, sest see teine on mõneti mitmetähenduslik (väga tugev isik võib ju eemaldada väljakult objekti &quot;värav&quot; ja visata see objekti  litter&quot; peale). Aga muidu tahtsin paluda, et [[Kuriuss]], kui sul võimalust ja mahti on, siis vaata üle artikkel [[Kritias]]. Minu organism sai sealsest sõna &quot;ka&quot; üliküllusets šoki.&quot; - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. detsember 2020, kell 08:09 (EET)
::::::::: Vähendasin seal ka'sid (väga hull seis ju polnudki). Samas kes tunneb ajalugu paremini, see võiks üle vaadata, kas Pireuse nimetamine Peiraieuseks sel perioodil on õigustatud või mitte. Ma peast ei tea. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. detsember 2020, kell 15:27 (EET)
:Lisamärkusena: objektide vise kätt mitte kasutades on täiesti olemas. Vanasti  olid olemas viskepuud, millega visati odasid. Lendasid kaugemale, sest jõuõlg oli pikem, aga täpsus sealjuures kannatas. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 09:04 (EET)

==Tänu==
Aitäh, Kuriuss, vastuse eest lehel [[Vikipeedia arutelu:Keeletoimetamistalgud]]! Iga su selgitus on nagu väike keelenõuande tund. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 23:57 (EET)
: Aitäh hea sõna eest! :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 00:05 (EET)
== MS Skype ==
meie vahel on hetkel tuduilmas (st, nu ei 6nnestu ...seda asja elule ärgatada), seega, palun, paranda [[2019.–2020. aasta Wuhani koroonaviiruse puhang]] alumise lahtri sõnastust!&lt;br /&gt; Ikka Sinu [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 18:57 (EET)
: Ma ei saa kahjuks aru, millist kohta sa täpsemalt &quot;alumise lahtri&quot; all silmas pead. Aga ma näen seal muidki vigu. Näiteks juba pealkirjas: eesti keeles on kombeks rääkida haiguste puhangust ehk haiguspuhangust, mitte viiruste puhangust ehk viiruspuhangust. Puhkevad haigused või haigushood, ka epideemiad või lausa pandeemiad. Viirused ei puhke. Sinna sobiks vist &quot;koroonaviirushaiguse puhang&quot;. :) 
: Viirustega seoses soovitan meelde jätta põhitõed: viirus on vaid haigustekitaja; nakatutatakse viiruseGA ja viirushaiguSSE, mitte viiruseSSE ega viiruSSE. Eile rääkis kahjuks isegi AK saatejuht, kui palju inimesi on kuskil koroonaviirusse nakatunud/haigestunud (õige olnuks &quot;koroonaviirusega nakatunud&quot; või &quot;koroonaviirushaigusse haigestunud&quot;). Lisaks näen imestusega, kui suure osa maailmast on Hiina juba vallutanud (kui uskuda pildiallkirja, et punasega on tähistatud Hiina). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)
:Parandan: alles nüüd märkasin, et Hiina on väidetavalt siiski TUMEpunane. Vabandust, et mu silm seda kohe ei eristanud. Suur rõõm, et Hiina püsib endistes piirides! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)
::Nujah! &quot;Rõõm&quot; siingi, 18ndal &quot;seseisvuse&quot; eest Xarva lähistel mulda sundpandud &quot;puna-gilidele&quot; mõeldes, kui mõtlen, läheb tahes-tahtmata mõte nende emmedele-iisidele, sündimata lastele jne[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:26 (EET)
::Aitäh! See &quot;märkuse&quot; lahtri viide peaks viitama sellele, et u 7 (vist) laevukest, mille pardal N (palju) inimest, N riikidest, eri sadamates, karantiinis, jne.&lt;!-- (u 10 aasta eest ei oleks säändset &quot;surmaloendust&quot;teha saanud, ehk, u 20 aasta pärast teed arvuti lahti ja see asi küsib Sult ''à la'': miks Sa elus oled, ministeeriumi andmetel peaksid sa ammu olema hr Peetruse järgmise valimise kandidaadina suud haugatamas...)--&gt;.[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:17 (EET)
::Ah ja, ma ei ole meelega kasutanud &quot;asja&quot; kohta sõna &quot;epideemia&quot;, olenevalt nakatunute/surnute hulgast on mõnes W-s juba e-ks nimetamise peale mindud...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:30 (EET)
:::Ei-ei, ma ei tahtnud väita, et koroonaviirushaiguse näol on tegu juba epideemiaga. See oli lihtsalt näide, et mingi HAIGUSE (sh koroonaviirushaiguse) puhang võib võtta epideemia mõõtmed, kuid epideemiast ei sobi rääkida siis, kui räägitakse, et VIIRUS on laialt levinud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:41 (EET)
::::Need ''nations'', kus &quot;ebaelavaid&quot; rohkem, kalduvad kasutama e-t, aga, nujah, kui MS Skype'i tagasi saan, siis kirjutan edasi.;-)[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:54 (EET)
::::PS! Olin vahepeal mõtteis, kuis kontrollida [[:en:Talk:Fast radio burst#Just_read:|teadlaste / minu / Vi väidet]], et u poole miljardi valgusaasta kaugusel meist on geegi, kes meist targem jne, seega, taotleme stipendiumit, ja, lähme, mina olen paadis..., alati [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 23:24 (EET)
::::: Ma ei tea, kas selle märkuse koht on siin, aga ehk on mõnele asja mõistmisel abiks. Viiruskandjad ei ole sageli haiged, haigus kujuneb mitme viiruse (rinoviirus ja nohu, läkaköhaviirus ja läkaköha) puhul alles siis, kui organism viiruse avastab ja sellele reageerib, vahel mõne rinoviiruse vormi puhul nohu põdejad enam isegi teisi ei nakata. Viirus on kahjustaja, haigus aga kahjustused. Epideemia ja pandeemia on haiguse kiire levik, mitte lai levik, seega nohu, mis on kogu aeg laialt levinud, ei saa kujuneda epideemiaks. (P.s Pietade: pUnahiinlaste haud on Elva lähistel Vapramäel, mitte Narva all) - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2020, kell 09:19 (EET)
Tänan harimast, üldiste põhimõtetega olen kursis ja aiman, et need õpetussõnad polnudki mulle. Siiski üks märkus: arstid on mulle õpetanud, et epideemiast ja pandeemiast hakatakse rääkima teatud haigestunute/haigusjuhtude määrast (arvust) alates, täitugu see siis nädala või kuuga. (Ja isegi ÕS ütleb: epideemia – '''hulgaline''' haigestumine mingisse nakkushaigusse.) Kiiruse võib muidugi alati välja arvutada (mitu haigestumist ajaühikus), ometi ei defineeritud epideemiat kiiruse kaudu ka meie ülikooli meditsiiniloengutes mitte (tõsi, need olid jube ammu). Aga kui te olete hariduselt arst, kuulan ja loen tänapäevaseid meditsiinialaseid tõekspidamisi suure huviga. Ja hakkan suurest austusest kohe teietama. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. märts 2020, kell 09:49 (EET)
Oi, geenitehnoloogiat olete õppinud, minu lugupidamine! Oleks ma seda varem teadnud ... Mul oleks ühe tõlketeose fragmendi (puudutasid geenianalüüsi protseduuri ja termineid) õigsuse kontrollimisel väike nõuanne ära kulunud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. märts 2020, kell 09:56 (EET)
::: Ah et tariti siis PUnahiInlAsed Elva, tasuta sõit (hobujõul) ja puha, otsima ei lähe...&lt;br /&gt;viiruste suhtes: mingil ajal &lt;!--õnnestus vahendada eesti keelde HIVi käsiraamat vms,--&gt; sel ajal, tehakse vist praegugi, oli vahe nt STD (sexually transmitted desease) ja STI (sexually transmitted infection) vahel, vahe vahel, ehkki mitte vahedalt lõikav, mõte selles, et indiviid võib olla STI, ja ise mitte haigestuda, lihtsalt lahkelt jagada, mida on jagada; SarsI lapse kohta sattusin lugema, et see asi on korduvnakatamisvõimeline, st, korra läbip&lt;del&gt;ö&lt;/del&gt;õdenu võib uuesti nakatuda, kummaline..., ehk isegi „infodeemiline“...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 1. märts 2020, kell 10:20 (EET)

== Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors! ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
:''please help translate this message into your local language via [https://meta.wikimedia.org/wiki/Wiki_Project_Med/The_Cure_Award meta]''
{| style=&quot;background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;vertical-align: middle; padding: 5px;&quot; | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]]
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;&quot; |'''The 2019 Cure Award''' 
|-
| style=&quot;vertical-align: middle; padding: 3px;&quot; |In 2019 you were one of the [[W:EN:Wikipedia:WikiProject Medicine/Stats/Top medical editors 2019 (all)|top ~300 medical editors]] across any language of Wikipedia. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. Consider joining '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|here]]''', there are no associated costs.
|}

Thanks again :-)  -- [[W:EN:User:Doc James|&lt;span style=&quot;color:#0000f1&quot;&gt;'''Doc James'''&lt;/span&gt;]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 5. märts 2020, kell 20:49 (EET)
&lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Medical_Editors_2019/other&amp;oldid=19872538&quot;. --&gt;

: Thank you! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. märts 2020, kell 20:51 (EET)

== Translation request ==

Hello.

Can you create and upload the articles [[:en:Azerbaijan State Academic Opera and Ballet Theater]] and [[:en:List of statues in Baku]] in Estonian Wikipedia? They certainly do not need to be long.

Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 27. märts 2020, kell 09:46 (EET)


==Repliik koroona positiivsuse kohta==
&quot;Ööpäevaga lisandus 37 positiivset juhtu,&quot; teatab avalik-õiguslik telekanal koroona teemal.
: No kuidas need koroonajuhud siis POSITIIVSED on? Minu meelest on need väga-väga NEGATIIVSED. Ehkki spetsialistid sedastavad analüüside tulemusi sõnadega &quot;positiivne&quot; ja &quot;negatiivne&quot;, on väga rumal/harimatu jagada kogu riigi rahvale sõnumit, et rasket haigust põhjustava viiruse järjest suurem levik on kuidagigi POSITIIVNE. Tehkem ikka vahet erialakeelel ja üldkeelel, ärgem tootkem avalik-õiguslikku sõnaputru! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. märts 2020, kell 12:54 (EET)

==EKI keeleklipp &quot;Rahvus ja riik&quot;==
Soovitan vaadata ([https://www.youtube.com/watch?v=VoihU7XZpm4&amp;index=2239&amp;list=UUYal7J64EbvvlygsfiFriIw&amp;app=desktop &quot;Rahvus ja riik&quot;]) ning mitte liialdada &quot;rahvuslikuga&quot; seal, kus sisu poolest on tegu hoopis riiklikuga. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. aprill 2020, kell 20:02 (EEST)

== Ja vs. ning ==

Lugupeetud kasutaja Kuriuss! Miks Te asendasite artiklis Maiken Pius 'ja' 'ningiga'? Kas see on ikka põhjendatud? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. aprill 2020, kell 20:38 (EEST)
: Lugupeetud kasutaja Velirand! 
: Kõnealune lause on see: 
: &quot;2006. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna '''ning''' 2012. aastal Eesti Muusika- '''ja''' Teatriakadeemia lavakunstikooli.&quot; 
: Kui lause lihtsustatud skeem on &quot;ta lõpetas ühe kooli '''ja''' teise kooli&quot;, siis sobib tõesti suurepäraselt sidesõnaks &quot;ja&quot;. Aga kuna teise õppeasutuse nimetuses on &quot;ja&quot; juba olemas, sobib seal kaht õppeasutuse nimetust eraldama &quot;ning&quot;. Kumbki variant ei ole grammatiliselt vale, aga stiililiselt peetakse minu varianti paremaks. (Kinnitan: ma ei ole patoloogiline ning-sõna austaja.) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. aprill 2020, kell 20:59 (EEST)
:: Ma ei pööranud sellele tähelepanu, et õppeasutuse nimes juba sisaldub sõna 'ja'. Antud juhul on muudatus õigustatud küll. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. aprill 2020, kell 21:08 (EEST)
::: Tore, et see asi selgeks sai! Aitäh küsimise eest, ehk on sellest teistelgi kasu! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. aprill 2020, kell 21:12 (EEST)

Tere! Soovin viidet väitele, et sidesõna &quot;ja&quot; kasutamine on stilistiliselt parem kui sidesõna &quot;ning&quot; kasutamine. Allikaks olgu Eesti Keele Instituut, et tagada usaldusväärne seisukoht. Enne viite leidmist palun artiklites vastavaid muudatusi mitte ellu viia. [[Kasutaja:Jyrijoul|Jyrijoul]] ([[Kasutaja arutelu:Jyrijoul|arutelu]]) 23. september 2020, kell 11:44 (EEST)
: [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&amp;p1=2&amp;id=421] --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2020, kell 16:01 (EEST)
:: Tere! Palun lugeda viidatud artiklit mõttega. &quot;Ja&quot; kasutamist eelistatakse vaid eri tasandi rindühendite korral madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks. Ülejäänud juhtudel on mõlemad sidesõnad samatähenduslikud. Palun seega mitte enam taolisi parandusi teha. [[Kasutaja:Jyrijoul|Jyrijoul]] ([[Kasutaja arutelu:Jyrijoul|arutelu]]) 23. september 2020, kell 17:12 (EEST)
::: Ehk on abi artiklist [https://www.paevakera.ee/blogi/ja-ja-ning &quot;Ja ja ning&quot;]. Seal on välja toodud esmane põhimõte: '''&quot;Kui lauses on vaja ühte siduvat sidesõna, siis on kombeks valida ja.&quot;''' Sealt võib leida ka '''tarbetu ningi''' näiteid:
* Meeseep piima ning jojoba õliga –&gt; .. ja jojoba ..
* Hetkel otsime oma tiimi uut liiget ning sõpra. –&gt; .. ja sõpra.
* Päästeamet soovitab: varuge joogivett ning püsige toas! –&gt; .. ja püsige ..

::: Minule kui elukutselisele toimetajale on paljude aastakümnete jooksul õpetatud ja ja ningi kontekstis veel üht lihtsat põhimõtet: '''lähema seose korral kasutatakse sidesõna &quot;ja&quot;, kaugema seose korral sidesõna &quot;ning&quot;'''. Ma pole küll märganud, et keegi oleks vaidlustanud sidesõnade &quot;ja&quot; ja &quot;ning&quot; tähendust, mõlemad on sõnaliigilt ühtviisi konjunktsioonid, neil mõlemal on ühtviisi siduv, ühendav tähendus. Lihtsalt nende kasutamisel on eesti kirjakeeles välja kujunenud omad traditsioonid, näiteks liigset/tarbetut ningitamist peetakse halvaks stiiliks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. september 2020, kell 20:04 (EEST)
::: Mis puutub viidatud artikli seosele EKI-ga, siis artikli autor Helika Mäekivi on paljude EKI soovitatud keelenõuandeartiklite autor ja tänapäevase eesti keele lektor. Artikkel on tekstibüroo Päevakera ehk professionaalse keeletoimetusfirma veebilehelt. Olgu öeldud, et ka ma ise olen aastakümneid teinud EKI-ga tihedat koostööd. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. september 2020, kell 20:16 (EEST)

:::: Tänan väga põhjaliku vastuse ja nõuannete eest! See on tore, et kirjakeel areneb ja välja on kujunenud tavad, mille järgi otsuseid langetada. Soovin siiski artiklist välja tuua asjaolu, et näiteks üheülbalisuse vältimiseks on sobiv &quot;ningi&quot; kasutada. Seega tekib küsimus, kas tõesti on vajalik alati selliseid asendusi teostada. Keele mitmekesisuse ja arengu seisukohalt on ainult &quot;ja&quot; kasutamine samaväärne probleem nagu üleliigne &quot;ningitamine&quot;. Eelnevast hoolimata kiidan Teie üldist panust siinsesse keeletoimetamisse! [[Kasutaja:Jyrijoul|Jyrijoul]] ([[Kasutaja arutelu:Jyrijoul|arutelu]]) 23. september 2020, kell 21:35 (EEST)

== Mõni &quot;erinev&quot; on &quot;eri&quot;, mõni hoopis tühisõna ==
Panen siia Maire Raadiku asjakohase keeleartikli ([http://keeleabi.eki.ee/artiklid/erinev.html &quot;Mis vahe on sõnadel eri ja erinev?&quot;]), kuna sellega eksitakse sageli. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. aprill 2020, kell 23:40 (EEST)

==Ordeni andmine vs. annetamine==
Kui keegi saab ordeni kavaleriks, võib selle kohta küll öelda, et autasu annetati (sellise kirjaviisi kohta on hulgaliselt näiteid). Ehk see on selline maitseküsimus.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. mai 2020, kell 17:32 (EEST)
: Ei, see ei ole maitseküsimus. Tänapäevases eesti kirjakeeles on sõna &quot;annetama&quot; tähendus &quot;heategevaks otstarbeks v armuannina andma&quot;. Sõnade tähendusväli võib aja jooksul muutuda. On tõsi, et mõningatesse ametlikesse dokumentidesse on see sõna tänapäevalgi autasu andmise tähenduses sisse lipsanud, aga Vikipeedia ei peaks olema kinni vanasti kehtinud keeles, vaid lähtuma tänapäevasest kirjakeelest. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. mai 2020, kell 17:39 (EEST)
:: Minule „meeldib“ [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/andma/1 andmine],... vt nt [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/annetamine/1 ...*Mahajaanas kuulub annetamine kuue või kümne *ületava toimingu hulka. Vt ka ületav annetamine...] /  [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/annetama/1 ...millegi heaks, heategevaks otstarbeks (nt korjanduse puhul) andma...]—Pietadè 9. mai 2020, kell 17:44 (EEST)
:: Mainin lihtsalt seda, et ajaloolises kontekstis on siis ju sõna &quot;annetamine&quot; koosakõlas tänapäevase tähendusega &quot;armuannina andma&quot;. Ordeneid asutasid monarhid ja nad tõepoolest andsid neid nö armuannina välja (ka lääne doneeriti ehk annetati). Tõsi, tänapäeval väljastavad neid reeglina teised institutsioonid ja siis võib tõepoolest rääkida andmisest. Ma ei tahagi hirmsasti vaielda ja ei seisa ka väga vastu sõnakasutusele &quot;andma&quot;, aga tahtsin lihtsalt viidata ajaloos ei ole selline kirjaviis vale.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. mai 2020, kell 18:02 (EEST)
::: Keel elab, kasvab, areneb ja muutub, kandjate keelel ({{search link|&quot;juba&quot;}} tänagi..., hetkel 693×;-))?&lt;br /&gt;kui mälu ei peta, siis &quot;kõigi rahvaste isa&quot; [[Jossif Stalin|Ioseb]] vist kinkis, ...&lt;br /&gt;mälukontrolli raames, 1943. a valminud kõrvalhoone katusekivides senini mürsukildude jäljed olemas, &quot;kingitused&quot; siis ikkagi...—Pietadè 9. mai 2020, kell 18:06 (EEST)

== Kristlik arhitektuur vs kirikuarhitektuur ==

Tere! Sooviksin teisaldada kategooria Kristlik arhitektuur pealkirja Kirikuarhitektuur alla, kuna pean esimest pealkirja veidraks moodustiseks ja teine on kunstiajaloolaste jt teemast huvitatute hulgas juba kasutusel olev väljend (on ka sakraalarhitektuur, aga see võib katta teisi usundeid). Kas teisaldus oleks ka keeleliselt põhjendatud? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 8. juuni 2020, kell 19:04 (EEST)
: Tere! Väga hea tähelepanek! &quot;Kirikuarhitektuur&quot; ongi tegelik ja ka keeleliselt igati korrektne termin. Selle ülemmõiste on &quot;sakraalarhitektuur&quot;, eks ole? (Ehkki siit [https://sites.google.com/site/arhitektuuriajaloomoisted/sakraalarhitektuur &quot;Sakraalarhitektuur&quot;] ma päris sellist süsteemi ei leia.) Aga kirikuarhitektuuri õpetatakse ainena Tartu Ülikoolis. 2010. aastal on ilmunud tõlkeraamat [https://www.apollo.ee/kirikuarhitektuur.html &quot;Kirikuarhitektuur&quot;]. Üks asjalik magistritöö, millest mul on korduvalt abi olnud ([https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17227/Zagorski_Evelyn.pdf Evelyn Zagorski. 4.-16. sjandi kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik]), pärineb 2005. aastast. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuni 2020, kell 19:56 (EEST)
::Siin muidugi küsimus: kristliku usundiga seotud arhitektuur hõlmab ka kabeleid (nii selliseid, kus ka jumalateenistusi peetakse, ehk siis abikirikuid, selliseid, mis on püstitatud NÖ mausoleumidena kui ka surnuaiakabeleid, kloostreid (viimaste puhul ei pruugi kõik sakraalne olla), kellatorne, kirikuaedasid, ossiaariume. Lihtsalt teisaldada ei tasu enne, kui on kindel, et uues süsteemis on sisu ja nimi ikka korralikult klappimas. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 18:07 (EEST)

== Toorme &quot;ümbertöötlemine&quot; ei ole õige==
Ühes artiklis kirjutati porgandite ümbertöötlemisest, teises piima ümbertöötlemisest, kolmandas mee ümbertöötlemisest, neljandas nafta ümbertöötlemisest. Kõigis neis näidetes on vähemalt kaks viga:
# '''tooret''' (mida porgandid, piim, mesi ja nafta ju on) hakatakse kõigepealt töötlema, mitte &quot;ümber töötlema&quot;; ümber töötada saab varasemaid '''tooteid''' (st neid, mida on varem juba vähemalt korra töödeldud);
# ümbertöötlemise asemel loetakse keeleliselt õigeks &quot;ümbertöötamist&quot; ja ka &quot;töötlemist&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuni 2020, kell 22:49 (EEST)
:Piim on kaheldav. See võib olla enne võiks või kooreks tegemist enne pastöriseeritud ehk siis töödeldud ja vaheprodukti pastöriseeritud piima nimetatakse enamasti lihtsalt piimaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 09:06 (EEST)

----
Vabandust tühistamiste pärast. Katsetasin üht brauseri lisa, mis viimaste muudatuste lehel toimis ootamatult. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. juuni 2020, kell 10:07 (EEST)
: :) Paistab olevat mingi hulgitühistamise tööriist. Aga miks ta neid tühistamisi hulgi tagasi ei pööra? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. juuni 2020, kell 17:55 (EEST)
:: See lisa analüüsis lehel olevaid linke. Ma ei oodanud, et ta lingid ja muu hulgas tühistamislingid sedasi läbi käib.
:: Tühistamised peaks olema tagasi pööratud. Või kas mul jäi midagi kahe silma vahele? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. juuni 2020, kell 20:46 (EEST)
::: Jah, aitäh, on tõesti tagasi pööratud. Lihtsalt mulle ei antud täna sellest automaatselt teada. Millalgi ennevanasti tuli ka tagasipööramise kohta teade. Ilmselt on nüüd uued ajad. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. juuni 2020, kell 00:01 (EEST)

== Laeval on tankid ==

Pöörasin mõnes artiklis teie viimased muudatused tagasi ja juhin tähelepanu artiklile [[Tank (laevandus)]]. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 4. juuli 2020, kell 00:45 (EEST)
: Tänan, leidsin selle artikli. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 4. juuli 2020, kell 07:22 (EEST)

== Minevik või olevik ==

Mis sa arvad, kas on õige öelda, kas: &quot;Vello Väärtnõu '''oli''' Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor&quot; või &quot;Vello Väärtnõu '''on''' Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor&quot;? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. juuli 2020, kell 18:24 (EEST)
: Ma arvan, et kuna Väärtnõu elab, siis ta kindlasti '''on''' selle või mõne muu idee autor edasi. Õigupoolest jääb autor autoriks ka siis, kui ta on surnud – näiteks Hitchcock on ikka paljude filmide režissöör edasi, kuni need filmid veel olemas on. Alles siis, kui mõni Hitchcocki film läheb viimse koopiani lootusetult kaduma, saab rääkida filmist (teosest), mis kunagi oli ja mille režissöör '''oli''' Hitchcock. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuli 2020, kell 14:55 (EEST)

Tänud selgitamast. Muutsin vastavalt [[Vello Väärtnõu]] artiklit. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. juuli 2020, kell 13:27 (EEST)
:Autor on autor ka pärast teose kadumist, minu arusaamist mööda on küsimus pigem selles, kas tegusõna käib autori või isiku juurde. Antud näite puhul Väärtnõu on alus ja sellisena määrab ajavormi just tema eksistents. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 18:13 (EEST)

== Tsüaan vs tsüaniin ==

Kahtlen tsüaansinise asendamises tsüaniinsinisega. Tsüaansinine, trükkalite žargoonis lihtsalt tsüaan (inglise keelest laenatud sõna ''cyan''), on üks rangelt standardne taevasinine värvitoon, tsüaniinsinise puhul sõnastikud ei täpsusta, mis tooniga on tegemist, tsüaniinsiniseks on nimetatud näiteks tumeda tooniga ftalotsüaniinsinist ja see pole see toon nagu ''cyan''. Ftalotsüaniinidel baseeruvad mitmesugused värvitoonid, sinised, türkiissinised, rohelised, isegi punased olenevalt mis metalli ioon on tsüaniinühendis https://en.wikipedia.org/wiki/Cyanine. Sooviksin need muudatused kui desorienteerivad tühistada ja jääda tsüaansinise juurde, sest süna &quot;tsüaan&quot; ei saa värvinimena kasutada - esiteks sellepärast, et on olemas sama nimetusega gaas, teiseks sellepärast, et tsüaan kõlab värvust märkiva omadussõnana imelikult: tsüaani värviga tükitud tähed, tsüaan ületrükk kollasel.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)
: Vrd [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/ts%C3%BCaniinv%C3%A4rvid/1 tsüaniinvärvid (Sünteetilised värvained üldvalemiga R2N&amp;#91;CH=CH&amp;#93;nCH=N+R2 ↔ R2N+=CH&amp;#91;CH=CH&amp;#93;nNR2)] [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/ts%C3%BCaan/1 tsüaan (keemia süsiniku ja lämmastiku ühend, mürgine terava lõhnaga värvuseta gaas)] [[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 13:49 (EEST)
::...kuid kumbki neist ei hõlma trükinduse ''cyan''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i, mis on hoopis midagi kolmandat - neljavärvitrüki üks neljast osavärvist ehk protsessvärvist.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 13:54 (EEST)
::Näib, et EKI keelenõu ei ole selle mõistega tegelnud.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 14:00 (EEST)
::: Siin ei oskagi kohe tänada ega vabandust paluda. Olen EKI keelenõuga sel teemal rohkem kui ühe korra rääkinud. Nad väidavad endiselt, et tsüaani kui värvusetut gaasi on väga eksitav nimetada siniseks. Oleks siis veel mürksinine (nagu on mürkroheline), aga &quot;tsüaansinine&quot; = &quot;värvitu sinine&quot; on tavalise inimese jaoks üsna hoomamatu värvitoon. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 22:04 (EEST)
::::Häda hoopis selles, et mingit alternatiivi sõnale ''cyan'' pole keegi kunagi pakkunud. Protsess-sinine? Neljavärvitrüki-sinine? Helesinine? Rohekassinine (kuigi trüki-''cyan'' pole kuidagimoodi rohekas)? Eesti keeles pole selle värviõpetuses ja trükinduses olulise mõiste kohta sõna leiutatud. Või pole osatud keelenõust õigesti küsida. Nimetagu siis kõik protsessvärvid näiteks korrektselt ära. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 00:06 (EEST)
::::Inglise keeles paistab ''cyan'' tähistavat tervet helesiniste kuni sinakasroheliste värvuste perekonda. Saksa keeles käsitletakse omaette trüki- ja veebitsüaani kui mõõdetavaid värve, aga seda sinist värvi, mida inglise keeles tähistatakse sõnaga ''cyan'', ka laiemas tähenduses nagu see on värviõpetuses või moes vm. Muide, Harald Küppersi ja Hermann Helmholtzi saksakeelsetes värviõpetustes on värv nimega Cyanblau olemas violettsinise ja rohelise või indigo ja rohelise vahel, seal ei lasta end häirida sellest, et gaas tsüaan on värvitu. Juba Newton kasutas spektri helesinise kohta sõna ''cyaneus'', sealt küllap liikus sõna teistesse värviteooriatesse.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 00:12 (EEST)
::::Wilhelm Ostwaldil asub ultramariinsinise ja rohelise vahel Eisblau 'jääsinine'.
::::Venekeelne vikipeedia annab [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A6%D0%B8%D0%B0%D0%BD täpsustusleheküljed] gaasile tsüaanile ja [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B8%D0%BD%D0%B5-%D0%B7%D0%B5%D0%BB%D1%91%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D1%86%D0%B2%D0%B5%D1%82 tsüaanile] kui värvusele, seal on muide olemas ka nimetus mürksinine: &quot;ядовито-синий&quot;. Enamikus vikipeediates kasutatakse ingliskeelset kirjakuju ''cyan'', võib-olla oleks lahendus ka eesikeelses vikipeedias jätta hoopis nii, tsitaatsõnaks?[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 14:50 (EEST)
:::::Keemia poole  pealt on tsüaan kui gaas värvist noorem mõiste. Tsüaanid või tsüaniinid on kasutusel ka taimsete pigmentide [[antotsüaniinid]] kohta, nime päritolu: kreeka keeles ἄνθος (anthos) on õis ja κυάνεος/κυανοῦς kyaneos/kyanous tumesinine. Tsüaani nimi tuleneb aga sinisest pigmendist berliini sinine, millest see esmakordselt eraldati, mitte gaasi enda omadustest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 18:20 (EEST)
::::::Täiendan - Berliini sinine ehk raudheksatsüanoferraat.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 19:24 (EEST)
::::::: Oi kui tore mõttevahetus siin on tekkinud, suur-suur tänu kõigile! Annan teie mõtted EKI-le edasi. Kole kahju on sellest, et üks endisi EKI direktoreid on nooremas põlves uurinud teadustöös just värvuste nimetamist, ainult kahjuks pole teadaolevalt sellest sündinud ühtki praktilist väljundit eestikeelsete nimetuste süsteemi näol.

==Kooli ja kooli allüksuse lõpetamine==
Keeleliselt ei ole õige, et keegi &quot;lõpetas ülikooli arstiteaduskonna&quot; – õige on &quot;lõpetas ülikooli&quot;; õppis küll ülikooli arstiteaduskonnas, aga lõpetas ülikooli.

Samuti lõpetatakse muusikakool või kunstikool või konservatoorium, mitte ei lõpetata näiteks konservatooriumi professor Kapi klassi. Õpitakse küll kellegi klassis, kuid kui stuudium saab läbi, siis lõpetatakse ikka konservatoorium, mitte professor Kapi klass. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. august 2020, kell 18:15 (EEST)

Kool lõpetatakse mingil erialal, mitte ei lõpetata mingi kooli mingit eriala.

Ka ei lõpetata õppeasutuse lende (nt &quot;lõpetas massaažikooli 3. lennu&quot;), vaid lõpetatakse õppeasutus mingis lennus (nt &quot;lõpetas massaažikooli 3. lennus&quot;). Muide, sageli tundub, et lendude märkimine on täiesti liigne. Kellel on spetsiaalselt lendude arvestust vaja, läheb ja loeb lendude kohta vastava õppeasutuse artiklist.

Teaduskraade ei kaitsta, küll aga kaitstakse väitekirja, magistritööd, doktoritööd jne. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. august 2020, kell 18:29 (EEST)
: ... et kaitstakse, siis, nt, mahakirjutamissüüdistuste eest...:-) (nt 2 ühikut, hetkel, stringile {{search link|&quot;kaitses kraadi&quot;||}})[[Kasutaja:Pietadè|—&amp;#160;Pietadè]] 29. august 2020, kell 18:37 (EEST)

==Ametlik koduleht==
Minu meelest on Vikipeedias väga levinud väljend &quot;ametlik koduleht&quot; enamikus esinemiskohtades tarbetu ja isegi vale. Soovitan mõelda järgmistele aspektidele.
* Esiteks on see tautoloogia: ainult inimese või asutuse või organisatsiooni enda veebileht/-sait saabki olla '''koduleht''', fännide või võltsijate tehtut aga ei saa kuidagi koduleheks nimetada.
* Teiseks saaks '''ametlik''' koduleht olla eeskätt riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ning neil asutustel, ettevõtetel ja organisatsioonidel, kes on seadusega kohustatud (st ametlikku) veebilehte pidama. Kõikidel muudel juhtudel on tegu mitteametlike ehk omaalgatuslike veebilehtedega. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 2. september 2020, kell 15:28 (EEST)
::Kui ma EKI seletavat sõnastikku vaatan ([http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ametlik&amp;F=M]), siis jah &quot;ametlik&quot; osutab riiklikele võimuorganitele, aga tegelikult kasutatakse seda sõna ka laiemas tähenduses, üldse organisatsioonide ja inimestegi puhul. Nt räägitakse spordivõistluste ametlikest tulemustest, mille kinnitab mistahes ühing või isik, kes seda võistlust korraldab. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. september 2020, kell 19:03 (EEST)
:::: Koduleht pole ometi spordivõistluste tulemustega võrreldav. Võib-olla Hiinas tuleb kodulehti kinnitada ja tsensori juures arvele võtta, meil ju mitte. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 02:35 (EEST)
:: „[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/ametlik/1 Ta oli nutnud päris ametliku peatäie]“, esitab [[Sõnaveeb]] omadussõna „ametlik“ (ametivõimu poolt, riiklikult kehtestatud või korraldatud&amp;nbsp;// sünonüümid ofitsiaalne) lehel ühe näitena.[[Kasutaja:Pietadè|—&amp;#160;Pietadè]] 3. september 2020, kell 08:13 (EEST)
:::Mu mõte oli, et ka riiklike võimuorganitega mitteseotud ühingute ja inimeste puhul räägitakse &quot;ametlikkusest&quot; ja ka neil, keda seadus selleks ei kohusta, võib olla laiemas tähenduses &quot;ametlik&quot; koduleht. Kui küsida inimestelt, kas X erafirma konkreetne koduleht on nende arvates ametlik või mitteametlik, siis kui paljud lähtuks vastamisel sellest, kas seadus kohustab taolise lehe pidamist, ja kui paljud sellest, kas lehe sisu on firma enda poolt loodud või heaks kiidetud? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)
:::Rääkides väljendist &quot;ametlik koduleht&quot;, siis võib olla see ongi tarbetu tautoloogia, aga võib olla selle väljendi kasutajad siiski tahavad sel viisil mingit mõtet väljendada - nt anda &quot;kodulehega&quot; selgelt mõista, et tegu on veebileheküljega, kuna lihtsalt &quot;leht&quot; on mitmetähenduslik. Või siis defineeritakse &quot;kodulehte&quot; mitte X-le kuuluva lehena, vaid X-i kohta käiva lehena. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)
:::: No kindlasti on inimesi, kes peavad vajalikuks toonitada, et neil on ametlik abikaasa ja ametlikud lapsed ja ametlikku tõugu koer, aga räägitagu ametlikust kodulehest siiski kuskil mujal. Vikipeedias on see ilmselge liiasus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 13:23 (EEST)
:::::Ehk siis kokkuvõttes on su ettepanek kasutada &quot;ametliku kodulehe&quot; asemel lihtsalt &quot;kodulehte&quot;? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. september 2020, kell 13:47 (EEST)
:::::: Jah. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 13:50 (EEST)
:::::::Ok, sellega olen üldjoontes sama meelt. Kuna sa alguses kirjutasid ametliku/riikliku vs mitteametliku erisusest, siis tundus, et võib olla pakud alternatiivideks ka &quot;ametlik leht&quot; ja &quot;mitteametlik leht&quot;, mis on küll mõeldavad, aga vähemselged variandid. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. september 2020, kell 13:58 (EEST)
:::::::: Sõnad &quot;tautoloogia&quot; ja &quot;liiasus&quot; viitavad üldiselt sellele, et liiane osa oleks parem ära jätta. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 14:07 (EEST)
:Oletame, et mingi küla (millel ei ole ametlikku kohustust kodulehte pidada) elanikud võtavad kätte ja teevad küla kodulehekülje. Mitteametlik kodulehekülg. Sama kehtib ka Minnekoni näite kohta. Ma ei peaks seda väljendit päris tautoloogiaks. Ka võib mõnel asulal olla ametlik linnavõimude poolt koostatud veebileht ja mitteametlik kohalike elanike-entusiastide loodud koduleht. Samas ei näe ma ka ühtegi head põhjust, miks (kui viimane variant välja arvata) peaks ametliku ja mitteametliku kodulehe eristamine oluline olema. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. september 2020, kell 17:48 (EEST)
:: Kohalike elanike-entusiastide loodu ei ole enam koduleht, see on pigem mingi muu veebileht, näiteks fännileht, külaleht, huvileht, kampaanialeht, kohalik kobruleht jms. Ja seda ma ju algusest peale räägingi, et ametlikust (ja samamoodi ka mitteametlikust) kodulehest kirjutamine on jabur ning kõige vähem peaks selle jaburusega tegelema Vikipeedia. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 18:04 (EEST)
::: No räägi siis nii, et veenaks. Praegu ei veena. Kui mina loon omale kodulehekülje, siis on see kodulehekülg. Kui küla elanikud loovad, siis miskipärast ei ole, nagu oleks küla kuidagi elanikest lahus. Ja linna puhul jällegi tekib kodulehekülg. Kui seda teevad linnavõimud. Linna elanikud seda teha ei saa, isegi kui nad on linnavõimud??? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. september 2020, kell 19:00 (EEST)
:::: Ütlen selgelt: ükskõik kes veebilehe loob, sõna &quot;ametlik&quot; on sõna &quot;kodulehe&quot; ees liigne. Nagu ütlesin alguseski. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 19:13 (EEST)
::::: Eelviidatud Sõnaveebis on sünonüümiks märgitud „ofitsiaalne“, ja tõsi ta on, «Ofitsiaalne koduleht» on ikka märksa [{{värvi|hall|lugeja mõtleb siia ise mõne omadussõna, või kaks, või mitu..., demokraatlikult}}], kas pole? [[Kasutaja:Pietadè|—&amp;#160;Pietadè]] 3. september 2020, kell 21:42 (EEST)
:::::: :D [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 21:56 (EEST)
::::::: Just nimelt. Ofitsiaalne. Väga hea. Sellest me ju räägimegi. Niisiis: ofitsiaalne. Pidage seda meeles. Ametipostist tulenev. Võtame nüüd oletatava tulevase eesti presidendi Joonatan Märja. Tal on ametipostist tulenevalt (ofitsiaalselt) ette nähtud koduleht. Samas on tal alles veel lapsepõlves isa töökoha serveris tehtud kodulehekülg, kus on hulk infot, mida teises ei ole. Kasutaja Kuriussis loogikast tulenevalt peaks tulevane artikli koostaja koduleheks nimetama ametipostist tulenevat, varasemat kodulehte pidama aga fännileheks ja vaat selle juures minu aru hakkab suitsema???????????? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 08:31 (EEST)
: P.S See, et ma ei nõustu väljendit ametlik kodulehekülg teatavates eriolukordades tautoloogiliseks pidama, ei tähenda seda, et ma ei nõustuks väljendit liigtarvitatuks pidama. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 08:33 (EEST)
::P.P.S Joonatan Märja kaksikvend Aabraham Märja isa töö juures ja ema töö juures loodud kahest koduleheküljest ühe teisest ametlikumaks pidamine on samuti äärmiselt absurdne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 08:39 (EEST)
:Elik nagu mina aru saan, ei kuulu väljend &quot;ametlik kodulehekülg&quot; absurdsete hulka põhjusel &quot;ta raseeris omal habeme ära&quot;. Pigem on see enamasti kategooriast &quot;maja ehitasid ehitajad&quot; (no kes siis veel?), ehk siis ebatarvilik, sellal kui vahel harva juhtub nii, et &quot;maja ehitasid karjakud&quot;  ja siis tekib ehitaja äramärkimiseks vajadus.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 08:57 (EEST)
:: Ütlen siis lihtsamalt: Vikipeedia ei peaks varustama täiendiga &quot;ametlik&quot; asju ja objekte, mille nimetusse see täiend ametlikult (!) ei kuulu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. september 2020, kell 15:21 (EEST)
::: Vaat see on juba hea ja selge määratlus, millega saab üksnes nõustuda! - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 18:57 (EEST)

==[[:Süsinikuheitme mõõdik]] ja [[:Süsiniku jalajälg]] liitmine==
Kas oleks võimalik ühendada lehed: [[Süsinikuheitme mõõdik]] ja [[Süsiniku jalajälg]]. Tänudega --[[Kasutaja:Pault|Pault]] ([[Kasutaja arutelu:Pault|arutelu]]) 9. september 2020, kell 23:36 (EEST)
: Ma püüan selle palve suunata edasi neile, kes seda trikki paremini valdavad. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. september 2020, kell 23:48 (EEST)
:: Kahe   artikli liitmiseks võiks põhjenduse lisada vähemalt ühe liidetava arutellu ja seejärel mõlema liidetava päisesse lisada liitmismall
:: mall on siin: [[:Mall:Liita]]
:: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 10. september 2020, kell 00:07 (EEST)

==Valimistel osalemine==
# Valimistel '''osalevad''' kõik inimesed, kes käivad hääletamas (valimiste osalusprotsent hõlmab neid kõiki). Nende kohta, kes valimistel '''kandideerivad''', tuleks kirjutada täpsemalt: kandideerivad valimistel (mitte &quot;osalevad valimistel&quot;).
# &quot;Kandideeris valimistel, saades xxx häält&quot; asemel tuleks kirjutada &quot;Kandideeris valimistel ja sai xxx häält&quot;, sest kõigepealt tuleb kandideerida ja alles pärast hääletamist saab hääli lugeda (des-vorm näitab tegevuste samaaegsust). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. detsember 2020, kell 14:48 (EET)
:See viimane on &quot;pigem nii&quot; tüüpi, sest kuigi praeguse valimissüsteemi puhul ei ole need asjad samaaegsed, oli antiikajal analoogne süsteem [[ostrakism]] siiski vaid üks vormidest ja agoraal sai asju ajada ka nii, et kandideerimine andis kohe hääled, samuti kuulub samaaegsete asjade hulka valimine eksklamatsiooni teel. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 11:22 (EET)

== Vä ==

Head uut aastat :) Miks sa sellise (https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C3%9Cldk%C3%BCsilause&amp;type=revision&amp;diff=5786897&amp;oldid=5606067) muudatuse tegid? Minu arust ei mahu &quot;vä&quot; ei Vikipeedias toodud [[parasiitsõna]] definitsiooni ega Eesti keele käsiraamatus (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&amp;p1=5&amp;id=543) toodud mõistekirjelduse alla. Samuti tundub &quot;lohakusest&quot; rääkimine rohkem väärtushinnanguna, mitte sisulise selgitusena, miks inimesed kohati seda vormi teistele variantidele eelistavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 01:00 (EET)
: Aitäh, head uut sullegi! &quot;Vä&quot; on just selline uuema aja parasiitsõna, mille teket on selgitatud keelelise lohakusega (tegelikult on see ka muude parasiitsõnade kasutamise üks põhjusi). Võimalik, et suhtelise uudsuse tõttu pole seda iseloomustust sellisel kujul veel kirjalikult leida, ju siis tuleb ükskord EKI-lt kirjalikult küsida. 
: Aga väljend &quot;keeleline lohakus&quot; pole üldse mitte minu suvaline hinnang, vaid täiesti kasutatav termin. Seda on mulle õpetanud ja mujalgi kasutanud näiteks minu kunagine tänapäeva eesti keele õppejõud Reet Kasik (vt nt [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40635/Keel_Ajakirjanduskeel.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y &quot;Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund&quot;]), keeleteadlane Mati Hint (nt artiklis [https://arvamus.postimees.ee/1981063/emakeeleharidus-eile-tana-ja-homme &quot;Emakeeleharidus eile, täna ja homme&quot;]) jne. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 01:29 (EET)
::Hea uut aastat! Olen samal arvamusel, et 'vä' pole küsisõna ega vormista kindlas kõneviisis lausest küsimust, vaid on parasiitsõna. Täpsemini, parasiitsõna oleks 'või' lause lõpus ja 'vä' selle asemel ongi häälduslohakus. Kirjutatuna võib seda kujutleda vaid rõhutatult kõnekeelse dialoogi edasiandmisel. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 01:55 (EET)
::: Aitäh, Ssgreporter! Kaunist uut aastat! Jah, just nii see on. Tänan arvamuse eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 02:02 (EET)
::::Ma poleks selles nii kindel. Vähemalt või lause lõpus tundub olevat nii laialt levinud just nimelt mitmekesisuse tõttu, esindades tihti imestavat vormi, mitte küsimust. Näiteks kui inimene hommikul välja minnes avastab, et sajab ja ütleb siis: &quot;Sajab või?&quot;, siis ei esinda see mitte küsimust: &quot;Kas sajab või?&quot;, sest tõepoolest ju sajab. Pigem on see imestus ootamatu olukorra üle~, kui reaalne küsimus. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 10:48 (EET)
::::Tegemist on minu meelest pigem olukorraga, kus semantiline olukord erineb keelelisest olukorrast, elik siis tekib rahulolematus keeleliste võimaluste piiratusega. Analoogiks oleks see, kui keelde võetaks üle uus vorm sõna meie tähistamiseks (mis mõningates keeltes ka esineb), eristamaks väljendit &quot;Me läheme metsa (sina tuled ka meiega)&quot; väljendist &quot;me läheme metsa (ja kuhu sina siis nüüd tükid?)&quot;. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 11:13 (EET)
::::: See on nüüd küll huvitav lähenemine, et väätajatel &quot;tekib rahulolematus keeleliste võimaluste piiratusega&quot;. Samamoodi võivad oma keelelist lohakust põhjendada need, kelle parasiitsõnad on &quot;onju&quot; ja &quot;nigu&quot; ja &quot;absaluutselt&quot;. Ma ei võtaks seda põhjendust liiga tõsimeelselt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 11:36 (EET)
::::::Enda teada kirjutasin ma võist lause lõpus, et ma ei peaks seda parasiitsõnaks (sellelaadilist vormi ei kasutata ka nendes keeltes, kust me tavaliselt igasuguseid parasiite üle võtame), aga mitte sellest tuletatud vä-vormist. Pigem arvan seda, et vä on häälduslohakus, mis võimendub korrektse vormi keelelisest mittekorrektsusest (aga sellisena on ta kujunemas uueks käändeks, mille algvorm on nimetav). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 13:21 (EET)

Vaadake [[:wikt:vä]]. Seal on viide kahele teadusartiklile.

Minu meelest ei ole tegu [[parasiitsõna]]ga, ja minu meelest need artiklid kinnitavad seda. Parasiitsõnad on täitesõnad, aga siin ei ole tegu täitesõnaga. 

Mulle tundub, et keelekorraldajad hooldavad kirjakeelt. Kõnekeelt uuritakse eraldi. Piisab mainimisest, et tegu on kõnekeelsete keelenditega, keeleline lohakus puudutab minu meelest pigem kirjakeelt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 18:06 (EET)

Reet Kasikul on keelelise lohakuse kohta järgmine lause: &quot;Teine oht, mis eesti kirjakeelt kui rahvusliku identiteedi kandjat ohustab, on paljude meelest eesti oma kõnekeel, släng, keeleline lohakus ja hoolimatus.&quot; Mati Hindil on niisugune lause: &quot;Samal ajal on ühiskonna vabadus määratult suurendanud ka keelekasutuse vabadust (kaasa arvatud keeleline lodevus, lohakus, eputamine, noorte allkeeled jne), mistõttu surve kirjakeelele on palju suurem kui totaalselt kontrollitud keelekasutusega ühiskonnas (see viimane, veel vähem täielik unifitseerimine, ei saa muidugi olla eesmärgiks).&quot; Siit ei selgu, mis see keeleline lohakus on, samuti pole ilmne, et tegu oleks terminiga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 18:12 (EET)

Nüüd ma vaatan, et kahes allikas on parasiitsõna defineeritud erinevalt. Võib-olla Kuriuss pidas silmas vales tähenduses kasutatavat sõna. Aga tundub, et ÕS-i autorid nii ei arva, sest seal on &quot;või&quot; sõna &quot;kas&quot; argikeelne sünonüüm. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 18:22 (EET)

Pakun niisuguse redaktsiooni:

*Kõnekeeles aga levib partikkel ''või''/''vä''?.

[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)
:: Aitäh, Andres, see variant on suurepärane! 
:: Mina pidasin parasiitsõna definitsioonina silmas seda, et &quot;parasiitsõna on (keeles) mehaaniliselt tarvitatav täitesõna. Inimeste kõnet risustavad tihti parasiitsõnad, nagu „kuule”, „no tead”, „eks ole”, „tähendab” vms.&quot; (nagu see on kirjas EKSS-is) ja õige veidi ümber öeldult seda: &quot;parasiitsõna on sageli korratav sisutühi täitesõna&quot; (nagu see on kirjas Sõnaveebis). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)
::: &quot;Vä&quot; ju ongi sisutühi täitesõna. Selle asemel, et küsida &quot;On sul külm?&quot;, küsitakse &quot;On sul külm vä?&quot;. Toonitan, et küsimus on moodustatud juba esimeses näitelauses, sellele sõna &quot;vä&quot; lisamine ei tee senisest küsimusest rohkem ega suuremat küsimust, kui see oli ilma sõnata &quot;vä&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 22:16 (EET)
::::Ei saa nõus olla. Kas sa Andrese linki vikisõnastikule ja minu linki Metslangi artiklile lugesid? Need selgitavad, kuidas &quot;vä&quot; on küsipartikkel. &quot;Vä&quot; kasutatakse tavaliselt lausetes, mis ilma selle partiklita poleks küsimused ja seda annab edasi ka [[üldküsilause]] artikli näide &quot;Sul on kiire vä?&quot;, kus &quot;vä&quot; seega ei saa kuidagi mehaaniliselt tarvitatav täitesõna olla. Aga ka sinu siintoodud näites on &quot;vä&quot;-l funktsioon - see rõhutab, et tegu on küsimusega, sest &quot;On sul külm?&quot; ise on suhteliselt vähemlevinud küsimuse moodustamise viis. Sisutühjaks täitesõnaks olemine tähendaks, et &quot;vä&quot; lisatakse suvaliselt iga teise lause lõppu, mitte vaid teatud küsilausetesse. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)
::::Võib-olla tekitab ses küsimuses arusaamatusi see, et &quot;vä&quot; (nagu keeleteadlased ütlevad) on eesti keeles uuemal ajal kujunenud küsipartikkel, mis osadele inimestele on nö sünnist saati olnud loomulik keele osa nagu &quot;kas&quot;-partikkelgi ja selle sisutühjaks pidamine tundub sama veider kui &quot;kas&quot;-i sisutühjaks pidamine, aga osadele on see uus nähtus, mille kasutamist nad ise ei pea vajalikuks ja selle teiste poolt kasutamine tundub veider, ebavajalik või isegi sisutühi? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)

:Tahtsin sama asja öelda, mis Andres. Lisan, et vast on &quot;keelelisest lohakusest&quot; võimalik rääkida ka suhteliselt neutraalselt (nagu Helle Metslang siin: [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_1/OK_2006-1_01.pdf]; samas nt Hindi artiklis paistab see väljend - nagu ka &quot;keeleline lodevus&quot; - siiski ta isikliku väärtushinnanguna) ja võib-olla lauselõpu &quot;või/vä&quot; paigutada Eesti keele käsiraamatus toodud parasiitsõna mõiste alla (&quot;''vääras tähenduses kasutatav, teis(t)e sõna(de) tähendusalale tunginud sõna''&quot; - kuigi &quot;kas&quot; ja &quot;või/vä&quot; pole täpselt sama tähendusega). Aga sellest tuleks Vikipeedias kirjutada nii, et ei jääks mitteneutraalset või valet muljet ja lugeja saaks aru, mida &quot;lohakuse&quot; ja &quot;parasiitsõna&quot; all mõeldakse. Üldise sõnana on &quot;lohakas&quot; väärtushinnang ja &quot;[[parasiitsõna]]&quot; vikiartikkel räägib antud kontekstis kindlasti valest tähendusest. Kui &quot;lohakus&quot; tähendab olemasolevate keelendite lühendamist või uute leiutamist või midagi muud, siis nii võikski kirjutada - see oleks arusaadavam. Teisest küljest ei näe ma taolise kirjelduse väljatoomisel eriti mõtet, sest vast pea kõik keelendid on millalgi sündinud lohakast keelekasutusest ja väga paljud olnud millalgi parasiitsõnad, sh ka &quot;kas&quot;-küsisõna (ülaltoodud Metslangi artikkel kirjeldab nii &quot;või/vä&quot; kui &quot;kas&quot; kujunemist).--[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:22 (EET)
:: Nagu ma juba peaaegu ööpäev tagasi ütlesin, tuleks selles asjas küsida nõu EKI-lt, aga täna on ju püha. Sellepärast ma pole kippunud vahepeal midagi rohkemat lisama. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)

== Tunnustused ''versus'' Austused ==

Kui ehk asendaks alapealkirja «Tunnustused» kõlksuga &quot;Austused&quot;?
Ise kasutan loendit ''à la'':
{{Veergude loend|laius=10em|
* {{search link|&quot;tunnustused &quot;||}}
* {{search link|&quot;zoloogia &quot;||}}
* {{search link|&quot;ei ei &quot;||}}
* {{search link|&quot;on on &quot;||}}
* {{search link|&quot;või või &quot;||}}
* {{search link|&quot;tallin &quot;||}}
* {{search link|&quot;ühendkuningriigid&quot;||}}
}} 
jne, milles tuleks jutumärkide vahel olev (&lt;nowiki&gt;{{search link|&quot;tunnustused &quot;||}}&lt;/nowiki&gt;) osa asendada otsitava stringiga [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. veebruar 2021, kell 20:15 (EET)

:: Kõige austuse juures – austus on samuti ainsussõna. Aga sinu nali on muidugi jälle nii peen, et peaksin ütlema: &quot;Huvitav ...&quot; :P [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 20:39 (EET)
::: Mõte oli pigem selles, et ülaltoodud malliga on lihtsam vigu otsida (enwikis on vist ka automaatsüsteem sagedamini esinevate vigade otsinguks); samas, käesolevas andmeruumis saaks ühe käsuga asendada kuju ==Tunnustused== (mistahes kujul) ainsuse vormi...; &quot;austused&quot; lipsas sisse vist seetõttu, et esineb ka esitusi kujul ==Tunnustused ja 'mis iganes'==&quot;
:::: Oh ma sain aru küll. :P Ma tegelikult tahtsin kuskil juhtida tähelepanu sellele, et keegi on jälle infokastis '''nähtava tekstina''' võtnud kasutusele sõna &quot;Tunnustused&quot;, aga ei leidnud üles seda malli ja kohta, kus see õigeks parandada. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 22:01 (EET)
::::: Näiteks [[Mall:Infokast persoon|persooni kastmallis]] võib see olla kujul &quot;| a1    = Tunnustused // | a2    = xyz &quot;, seal on a1 = järel olevat silti lihtne ainsustada.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. veebruar 2021, kell 22:07 (EET)
:::::: Seal mallis oleks nende kahe rea asemel veel parem kirjutada &quot;| tunnustus = xyz&quot;. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:12 (EET)
::::::: No mina seda torkima ei hakka. Tehku see, kes oskab ja tunneb süsteemi. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:14 (EET)

== Küsitav artiklite muutmine ==
Tere! Ma avastan su juba mitmendat korda mu keeletoimetatud artiklit muutmast täiesti tarbetult. Praegusel juhul on murekohaks Géricault artikkel. Prantsuse keele häälduse kohaselt võib (!) käände märkimiseks omastavas kasutada ülakoma, see ei ole kohustus: seega korrektne on nii 'Géricault maal' kui ka 'Géricault' maal'. Sa oled külvanud teksti ülakomadega üle, mis esiteks on pandud ebajärjepidevalt (paaris kohas panemata) ning teiseks erineb ülakoma ülejäänud ülakomade stiilist artiklis. Samamoodi oled teinud ka paaris teises minu kohendatud artiklis, seejuures ühes tekitanud paar vigast vormi (pakuks, et võhiklikkuse tõttu prantsuse keele hääldusreeglite vallas). Palun ära tee seda enam. :) [[Kasutaja:Echoecho|echoecho]] ([[Kasutaja arutelu:Echoecho|arutelu]])

: Tere! Ei saa nõus olla väitega, et mainitud nime võib käänata nii ülakomaga kui ka ilma selleta. Tegemist on prantsuse nimega (Géricault, hääldus [ʒeʁiko]), mille kirjapilt lõpeb kaashäälikuga, aga tegelikult hääldub nime lõpus täishäälik. EKI keelenõuandest: 
: &quot;'''Ülakoma on vaja''',
: 1) kui nimi lõpeb kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga, nt Dumas’d [loe dümaad], Andrew’le [ändrjuule], Champs Élysées’d [ša(n)z-elizeed], Bordeaux’sse [bordoosse]. Sellistes nimedes on tavaks märkida ülakomaga ka omastavat käänet: Versailles’ rahu [versai], Marat’ surm [maraa], isa Goriot’ tütred [gorjoo], Shaw’ näidend [šoo];
: 2) kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, nt Seattle’is [siätlis], Milne’iga [milniga], Wilde’ist [uaildist], Alsace’is [alzassis], Alice’it [älisit], Lancashire’i [länkäšöri], Cambridge’is [keimbridžis].&quot;

: &quot;Ülakoma on vaja&quot; tähendabki, et käänamisel on ülakoma on vaja, mitte et ülakoma ei ole vaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 10:13 (EET)

: Paistab, et minu veaks peate parandust &quot;Versailles' loss&quot;. Ei, see ei ole viga. ÕS: &quot;Versailles [vers`ai] : Versailles’; kuhu Versailles’sse&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 10:27 (EET)
:: Kuriussile tuleks olla igati tänulik, et ta annab oma parandustega talgulistele väärt vihjeid järgmiste artiklite toimetamiseks ja eelmiste parandamiseks. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 22:30 (EET)
----
nn &quot;ülakoma&quot; kohta peaks küsima, millises vormis see wi-tarkvarale optimaalselt loetav on (ise pean (mujal) kasutama kujul &lt;b style=&quot;font-size:125%; color: #B60000;&quot;&gt;'&lt;/b&gt;, mis siiski ei ole „grammatiline ülakoma“), komastusversioonid on nt:
 Nimetus				Kood						Tulemus
 left single quote	 	&amp; lsquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	‘
 right single quote	 	&amp; rsquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	’
 single low-9 quote	 	&amp; sbquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	‚
 left double quote	 	&amp; ldquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	“
 right double quote	 	&amp; rdquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	”
 double low-9 quote	 	&amp; bdquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	„
Allikas: [https://www.degraeve.com/reference/specialcharacters.php DeGraeve.com] [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 25. veebruar 2021, kell 16:53 (EET)
: Tarkvara jaoks on kõik need variandid loetavad, aga Vikipeedias on reeglina kasutatud sirgülakoma ' (U+0027), nii nagu ka sirgjutumärke (&quot;), mida eeldatavasti on kõige lihtsam sisestada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 17:05 (EET)
:: Muuseas, nn &lt;sub&gt;99&lt;/sub&gt;/&lt;sup&gt;66&lt;/sup&gt; versiooni lisamisvõimalus on kasutatav ka ülamenüü kaudu (Laiendatud/Sümbolid), oleks kooskõlas nt [https://keeleabi.eki.ee/viki/Jutumargid.html EKI], [[Euroopa Liidu Teataja|ELT]] [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 soovituse] jms-ga&lt;!--, ja meie seast lahkunu tõdemuse jaatamiseks--&gt;; „sirgjutumärgid“ pigem koodisiseseks kasutuseks (nt Galerii pealkiri &quot;Romaani &quot;Tõde ja õigus&quot; väljaanded&quot;)...[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 25. veebruar 2021, kell 18:50 (EET)
::: Toetan Vikipeedias sirgeid jutumärke ja sirget ülakoma, sest lisaks sisestuslihtsusele on nende kasutamise korral lihtsam ka teatud tekstiotsinguid teha. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 21:29 (EET)

== Viidete kuupäevad ==
A tsau, Kuriuss :)
Viiteid lisades küsib viki mult nende kuupäevi kujul &quot;nt 31. august 2007&quot; ja olen sellest ka üha juhindunud, st kuu kirjutan sõnaga. Tänavamuusika artiklis parandasid kuud numbri kujule. Sõnaline vorm on siis vale?--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 07:17 (EET)
: Tsau-tsau! Üldiselt ei ole vale. Vale on see, kui kirjutada &quot;07. detsember&quot; või &quot;01. jaanuar&quot;, st sellises variandis ei tohi kuupäev alata nulliga. Staažikamatel vikipedistidel on viimaste aastate jooksul välja kujunenud komme, et suuremalt väljapaistvates kuupäevades (artikli sisutekstis ja välisviidetes) kirjutame kuu sõnaga, vähem väljapaistvates kohtades nagu viidetes või tihedate andmetega tabelis kirjutame kuupäeva numbritega. Siiski pole esmapõhjus mitte väljapaistvus, vaid kunagi tuli meil siin arutluse alla see, et kui viites esineb kuupäeva sisaldav fraas kujul &quot;Vaadatud 27. november&quot;, siis on see ju karjuv grammatikaviga, mistõttu oleks kõige lihtsam sellist viga vältida viidetes kõigi kuupäevade kirjutamisega numbritega. 
:: Aha, loogika selge. Püüan silmas pidada. --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 08:24 (EET)

Mis puutub mingitesse viidete vormistamise mallidesse ja makrodesse, siis seal toimuva anarhiaga pole mina mitte kuidagi seotud. Aga keegi on sealtkaudu hakanud viimastel aastatel viidete lõpupunkte ja veel mõningaid vahemärke välja rookima, aastaarv viiakse kirje lõpus paikneva kuupäeva ja kuu kirje juurest kuskile kirje ette hulpima jne. Ja ma ei tea, kust alustada sellega tekitatud kaose kordategemist. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 18:55 (EET)
: Ma olen mõnedes viidetes robotiga võõrkeelseid ja muidu võõrapäraseid kuupäevi parandades just vaatamiskuupäevades kuu numbriga kirjutanud, avaldamiskuupäevades mitte, kuna seda pole tarvis käänata ja olulisema kuupäevana võib see ehk ka viites enam väljapaistev olla. Mitte et nii peaks olema ega et seda omakorda parandada ei võiks.
: Kirjavahemärkide probleem puudutab rohkem ilma mallita vormistatud viiteid. Mallidest minu teada pole vahemärke välja püütud võtta. Kui kuupäev jääb aastaarvust lahku, siis see on küll imelik. Samas biblograafilises kirjes algusepoole paigutatud aasta või täpsem avaldamisaeg on eri viitamisstiilides üsna levinud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. veebruar 2021, kell 22:38 (EET)
:: &quot;Vaadatud 27. november&quot; on grammatiliselt vigane, õige on &quot;vaadatud 27. novembril&quot;. Aga kuna kuu sõnaga väljakirjutamisel kirjutaksid ikkagi ühed nii ja teised naa, sellepärast ongi kõige pretensioonitum ja lihtsam variant kirjutada seal kuupäev numbritega. 
:: Kui ma kohtan järgmise nappivate kirjavahemärkidega makro/malli kasutust, siis võin seda ka teistele näidata.
:: Mina soovitan endiselt võtta aastaarvu paigutamise eeskujuks Esteri bibliokirjed. Ning kus vähegi on tegu peamiselt eestikeelsete kirjetega, soovitan autorite eesnimed välja kirjutada. No miks peaks lugeja hakkama mõistatama, kas autor M. Meri on Mart või Meelis või Matti või Margot või Margarita Meri? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 23:35 (EET)
::: Jah, kui kuunimetuse ees on &quot;vaadatud&quot;, siis muidugi käänata.
::: Eks aasta ja just perekonnanimi ole otstarbekas allikakirje alguses esile tõsta siis, kui kasutatakse viiteid kujul &quot;Tamm 2013&quot;. Ka initsiaalide kasutamine pole viitamisjuhendites harv. Terved eesnimed võtavad rohkem ruumi ja pole tingimata vajalikud, kui õige allika leiab ennem viite muude elementide järgi.
::: Vaatasin veidike Esteris ringi, aga mulle ei hakanud seal preagu silma sellist terviklikku bibliokrijet, mida viitamisel kasutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. veebruar 2021, kell 17:50 (EET)
:::: No näiteks [[Katherine_Hayles|siin]] võib viidete imeliku vormistuse järgi arvata, et hiigelsuures lastekodus on olnud nii palju samanimelisi Katherine'eid, et üks neist peab kandma numbrit 1984, teine 2012, kolmas 2017 ja neljas 2019. Või on nad nummerdatud tulnukad? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. märts 2021, kell 19:58 (EET)
::::: Mingi kirjavahemärk nime ja aastaarvu vahel muidugi peaks olema. Panin praegu sinna komad. Aga ühtegi malli seal lehel ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. märts 2021, kell 20:35 (EET)
::::: Nüüd tõsteti aastaarvud kirje lõppu. Praegu pole eriti vahet kumba pidi teha. Aga kui kirjeid on rohkem ja kui neid tuleks järjestada nimede ja aastaarvude järgi, siis on lõppu tõstetud aastaarvuga kirjeid halvem lugeda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. märts 2021, kell 20:41 (EET)
:::::: Antud juhul on tegemist ühe autori teostega sama autorit käsitlevas artiklis.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. märts 2021, kell 20:51 (EET)
::::::: Jah, sellega ma ei arvestanud, vaatasin enne vaid bibliokirje vormistust. Siis on bibliokirjed pigem üldse ebavajalikud ning võiks nende asemel piirduda pealkirja ja aastaarvuga (vajadusel lisaks tõlkija ja tõlke aasta). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. märts 2021, kell 23:08 (EET)
::::: Ma tahaksin ka sama autori teoste kohta teada, millal ja mis kirjastuses need on ilmunud. Sageli räägib palju ka lehekülgede arv. (Vahel näib mõne kirjutaja terve rodu brošüürikesi nimekirjana eksitavalt uhkem välja kui teise kirjaniku paar ainumast maailmaklassikasse jõudnud romaani.) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. märts 2021, kell 23:15 (EET)
:::::: Ma lähtun sellest, et teoste loetlemisel isiku artiklis on eesmärk anda ülevaade tema loomingust. Selle juures pole tarvis kõrvalisi detaile ega ka mitte tingimata amm Kaendavat loetelu brošüüride ja muu taolisega. Konkreetseid väljaandeid (kõik trükid, tõlked, jm) tuleks minu meelest otsida Esterist ja mujal selleks ette nähtud kataloogidest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. märts 2021, kell 16:00 (EET)

== Vahel on sidekriipsu vaja ==

Parandasin tagasi ranniku-miinitraaleri artiklis [[Sõjalaev]]. Kokkukirjutatult ei saa aru, kas traalib rannikumiine või traalib rannikul. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 23. märts 2021, kell 00:32 (EET)
: Aitäh põhjenduse eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. märts 2021, kell 09:11 (EET)
----
Tere, Kuriuss! Küsiksin Sult veel kord nõusolekut administraatoriks kandideerida. Kunagi kirjutasid, et &quot;uute kohustuste võtmine oleks minust vastutustundetu,&quot; kuid tegelikult oled neid kohustusi märkamatult viimaste aastate jooksul üha juurde võtnud, puudu on vaid staatus. Kas oleksid nõus? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 15:40 (EEST)
: Tere-tere! Aitäh pakkumast, aga endiselt ei soovi. Mul on tõesti huvitavate, kuid keerukate põhitööde järg väga pikalt ees. Vikipeedias käin pigem siis lihtsaid asju läbi klõpsimas, kui pea enam hästi ei tööta. Nii et see kehtib endiselt, et &quot;uute kohustuste võtmine oleks minust vastutustundetu&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 16:55 (EEST)
:: Selge, vähemalt üritasin:) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 17:22 (EEST)
::: See oli ilus üritus, suur tänu! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 17:24 (EEST)

== Keeleküsimus ==

Kuidas oleks korrektsem pealkirjastada kategooriat, kas &quot;Uusgooti ehitised Eestis&quot; või &quot;Eesti uusgooti ehitised&quot;. Või on need võrdse kaaluga variandid? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 19:38 (EEST)
: Kas tähendus on: [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/uusgooti%20stiil/1 uusgooti stiil]is ehitised Eestis? (vrd [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/uusgooti/1 uusgooti])[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 11. aprill 2021, kell 19:44 (EEST)
:: Jah, see tähendus. Kategooria hõlmab 19. sajandil ehitatud maju, mis on uusgooti stiilis. Aga stiili-sõna ei pea tingimata kasutama. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 19:58 (EEST)
::: Lp Evlper! Mulle tundub, et &quot;Uusgooti ehitised Eestis&quot; oleks parem, et ei tekiks tahtmatut seost &quot;Eesti uusgooti&quot; (umbes nagu on &quot;Itaalia renessanss&quot;). Aga Vikipeedia kategooriate süsteemi seisukohalt olen ma võhik. Mul on jäänud mulje, et näiteks [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] tunneb seda rida hästi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. aprill 2021, kell 15:30 (EEST)
:::: Suur tänu vastamast! Ega vikipeediaski tohi kategooria pealkiri mitmetimõistetav olla. Jätan praeguse, esimesena nimetatud variandi. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 12. aprill 2021, kell 18:11 (EEST)
:::::Keeleliselt pole midagi vastu öelda, Kuriussiga nõus. Kategooriaga on see lugu, et stiiliti kategoriseerimisel ei leidu teisi taolisi kategoorianimesid (on küll arhitektuuristiilide kategooriad, milles ehitiste artiklid, aga kitsamat-täpsemat jaotust ja nimetamist ei ole), seepärast pole midagi eeskujuks võtta või millegagi võrrelda. Mulle tundub, et võib praegu nii jääda, eks vaatab, mis edasi saab. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 13. aprill 2021, kell 10:21 (EEST)
----
Artiklist [[Pimss]]: ''Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. '' Asja mõte on selles, et rõhu vähenedes tekivad magmas lahustunud gaasidest mullid, gaas ei ole enam magma kosseisus, seega on vabanenud, ent kuna ränirikas laava on sitke, siis puudub gaasil surve, mis sitket kesta purustaks.  Kui sul on mõtteid, kuidas seda ilusamini ja arusaadavamalt sõnastada, siis oled teretulnud asja muutma, minu meelest on praegune sõnastus veidi kohmakas ja mõte raskesti hoomatav. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 08:08 (EEST)

== Viidatud teksti lõikudesse jagamine ==

Tere. Te olete mitmel korral minu kirjutatud artiklites viidatud teksti mitmeks lõiguks jaganud. Kas seda on ikka vaja? Minult võidakse hakata viiteid nõudma eraldi tekstilõikudele. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 19:25 (EEST)

: Kui te mõtlete seda, et ma püüan artiklites liigendada teksti meie tavalise artiklite ülesehituse järgi (haridus omaette lõigus, töökohad omaette, poliitika omaette jne), siis jah, olen teksti liigendanud ja olen veendunud, et selline loogiline liigendus abistab lugejat. Me teeme ju Vikipeediat lugeja heaks, mitte ainult kirjutajate mugavust silmas pidades. Omaarust ma teksti liigendamise käigus olemasolevaid viiteid pole ära võtnud (kui nad pole just vananenud või katkise lingiga), vaid ikka alles jätnud ja vahel ise mõne lingi juurdegi leidnud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 19:34 (EEST)
::Siin on vist jutt sellest, et sisu ja viide peavad selgelt seotud olema.
::Kui kirjutad arutelulehel, siis ära kasuta pisimuudatuse märki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2021, kell 18:08 (EEST)
::: Jah, seda ma silmas pidasingi, et sisu ja viide peavad olema selgelt seotud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. aprill 2021, kell 18:45 (EEST)
::::Sama teema veelkord: kui viidatud lõik toimetamise käigus mitmeks lõiguks jagada, siis on vaja tähelepanelik olla, et kõigile uutele lõikudele see sama viide lisatud saaks. Muidu muutuvad algselt korrektselt viidatud väited hoobilt lugeja jaoks teadmata päritolu ja küsitava usaldusväärsusega väideteks. Märkuse ajendiks see muudatus: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Russalu_linnam%C3%A4gi&amp;type=revision&amp;diff=5975200&amp;oldid=5295129]. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 19:26 (EEST)

== Järvamaa ==

Tere. Ehk saad pilgu peale visata artikli Järvamaa [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=J%C3%A4rvamaa&amp;type=revision&amp;diff=5892059&amp;oldid=5574937 sellele muudatusele]. Seal on lõike jupitades viited ära unustatud ja vähemalt üks sisuline muudatus, need võin ise korda teha, aga tahaks kuulda veel ühte arvamust sõnastuse muudatuste ja lühemate lõikude vajalikkuse kohta. Päris ühelauselisi lõike ei tohiks minu meelest nagunii tekitada (v.a. kui selle sisu ümbritsevaga ei haaku), aga ma ei näe, et ka paarilauselised lõigud loetavust parandaksid. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. mai 2021, kell 15:18 (EEST)

== Anne Türn ==

Loetlesin kunstniku töid erakogudes ja info on saadud otse kunstnikult ning viiteid lisada mul pole. Kuidas eemaldada viite vajadus?
Tänud ka keeleliste paranduste eest! --[[Kasutaja:Krisamaalia|Krisamaalia]] ([[Kasutaja arutelu:Krisamaalia|arutelu]]) 13. mai 2021, kell 20:03 (EEST)
:Vajadust eemaldada saab viidet lisades. Põhimõte on selline, et asjad peavad olema viidatavad, ehk siis keegi teine peaks kusagilt saama ka sama asja välja lugeda mis Sinagi. Siin on muidugi hulk tehnilisi nüansse, ehk siis keegi väga ka ei pahanda, kui sa materjali kasutades viidet taha ei pane, ehk siis kasutad oma mälu, selle asemel, et raamatu taga istuda (ent sellega võib probleeme tekkida, kui keegi teine sisus kahtleb). Ka on internetist leitud materjali kasutamisel lingikõdu oht, ehk siis informatsiooni lisades oli asi viidatav, aga hiljem enam ei ole.  Sinu juhtumi puhul siis info allikas tasub märkida artikli arutellu, ja loota, et kunagi tekib ka midagi, millele viidata, millegi eemaldamine kaotaks paraku teiste jaoks signaali, et midagi on vaja teha. Eeldades, et Anne Türn elab, on niikuinii teoste loetelu poolik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 08:19 (EEST)

== Leedu kummalised ==

Esitasid [[Arutelu:Paupys|siin]] ühe küsimuse. [[Malli arutelu:Vilnius|siin]] on sellest probleemist rohkem juttu. Oled teretulnud esitama ettepanekuid, kuidas sellist olukorda kõige ratsionaalsem lahendada oleks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. august 2021, kell 07:24 (EEST)

: Tänan! Keeruline värk tõesti siis. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. august 2021, kell 14:37 (EEST)

== Kuupäeva kirjutamine ==

Miks sa muudad kuupäevi kujult &quot;4. okt 2021&quot; kujule &quot;4.10.2021&quot;? Esimene on lugejale selgem, sest pole vaja mõelda, mis see 10. kuu oligi või milline number seal ikka päeva ja milline kuud tähistab. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 10:17 (EEST)

: Kuupäevas kuu kirjutamiseks on kaks HEAD võimalust: sõnaga või numbritega. Kui kirjutada sõnaga, siis täissõnaga, sest viisakates veebitekstides pole ilus sõnu sel moel lühendada, ja veebientsüklopeedia on palju viisakam/soliidsem/väärikam tekst kui kellegi koolikonspekt, kus igaüks võib oma ülima lühendusoskuse proovile panna. Kuupäevas kuu kirjutamine sõnaga, kuid lühendatult, ei ole Vikipeedias HEA ega stiililt sobiv võimalus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 21:24 (EEST)
:: Kaheldav, et lühendamist iseenesest halvaks stiiliks saab lugeda. Näiteks paberentsüklopeediates seda tehakse. Aga jah, Vikipeedias üldiselt ei ole sõnade lühendamine tavaks, vähemasti tavalise teksti sees. Mõnes kohas on see võib-olla siiski ka Vikipeedias põhjendatud, näiteks teatud tabelilahtrites või joonistel, kus on vähe ruumi.
:: Numbriga kirjutad kuu kuupäeva ja aasta vahel on minu meelest üsna arusaadav, kuna eesti keeles teisi järjestusi reeglina ei kasutata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. oktoober 2021, kell 21:57 (EEST)
::: Paber- ja veebientsüklopeedial on mitu erinevust, nende hulgas ka lühendamise vajadus ja põhimõtted. Internetis ei saa ruum täna-homme otsa, paberraamatus on teose maht piiratud kokkulepitud poognate arvu ja trükikirja suurusega. Veebientsüklopeedia lugemisel saab igaüks ise kirja suuruse valida ja uurida pilte palju kordi suuremalt. Jne. 
::: Veebientsüklopeedia ja koolikonspekt erinevad stiililt ja peavadki erinema. Igat liiki kirjavaral on stiil, mida peetakse sobivaks. Näiteks me ei kujutaks ju ette, et ilukirjanduses kirjutataks: &quot;Ta suri 29. nov õhtul ja maeti 10. dets pärastlõunal.&quot; või &quot;Käes oli 1. sept, ta oli seitse a vana ja läks kooli.&quot; [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 22:10 (EEST)
::::Minu meelst poleks ilukirjanduses hea stiil ka &quot;Käes oli 01.09, ta oli seitse a vana ja läks kooli.&quot; Kui lühend on probleem, siis pigem tuleks eelistada pikemalt välja kirjutamist. Aga minu küsimus oli ajendatud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2021._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised&amp;type=revision&amp;diff=5972775&amp;oldid=5972538 sellest muudatusest]. Kuunimede lühendid polnud seal teksti sees, vaid viidetes, kus stiil on teistsugune, kokkusurutum - nt tüüpiline lühendus on &quot;toimetaja&quot; asemel &quot;toim&quot;, viidetes pole kombeks ka pikalt kirjutada, et &quot;autor on see&quot;, &quot;pealkiri on too&quot; ja &quot;kirjutis avaldati x väljaande y. aasta z. numbris&quot;. Lisaks muutsid sa numbrilisele kujule ka täissõnaga välja kirjutatud kuunimed (võib-olla tulenes see ühtse stiili taotlemisest pärast seda, kui olid juba alustanud lühendite numbriteks teisendamist). Numbrite tähendus kuupäevas (päev, kuu ja aasta) on eestikeelses tekstis reeglina küll ühesugune, aga tasub arvestada, et tänapäeval loevad paljud inimesed inglisekeelseid materjale, kus järjestus võib olla teistsugune - seepärast on kuunime väljakirjutamine, täispikkuses või lühendina, selgem. Kokkuvõttes: ma ei arva, et numbriline kuupäev oleks sobimatu, aga sõnaline on parem ja kui juba parandada, siis esimest teiseks, mitte vastupidi. Kuna viidetes taotletakse lühidust, siis on seal sobiv kasutada kuude lühendeid. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 12:46 (EEST)
::::: Olen nõus Piksega, et &quot;numbriga kirjutatud kuu kuupäeva ja aasta vahel on minu meelest üsna arusaadav&quot;, sõnalühendustega kuupäevade märkimises ma nõus ei ole. Ilukirjanduse näite tõin juhtumisi selle kohta, et seal tavaliselt ei lühendata sõnu, sealhulgas ka mitte kuude nimetusi (kui tegu pole mitte tsitaadi või mõne muu erijuhuga). Viidete kokkusurutud stiiliga olen nõus, sellepärast ühtlustasingi seal kuupäevad numbriliseks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 14:22 (EEST)
::::::Jah, numbrid on üsna arusaadavad, aga kuu nimi või selle lühend on veel arusaadavam. Numbri kasuks räägib lühidus, aga ka kuu nime või selle lühendi kasutamine on konkreetne esitus, see ei too kaasa mingit ülemäärast jutuvada (nagu oleks nt &quot;selle raamatu autor on...&quot;). Viites kuu nime või selle lühendi väljakirjutamist on kasutatud nii akadeemilises kirjanduses kui ka siin Vikipeedias. Ma arvan, et enne kuupäevade muutma asumist tuleks leida tugevam argument ühe või teise variandi sobimatuse kohta. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 16:41 (EEST)

{{Taane|::::::}} Mu meelest igati asjalik ettepanek; järgmise sammuna võiks juurutada topelt a, e ja u tähed (nt jan, jun, jul ...), kui [[Pärnu kolmas sild|Pärnuuitsilda]] väisav hr/pr [[Tartu vaim|Tartuvaim]] enne jäätulekut vetevoogudesse ei kao...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 8. oktoober 2021, kell 17:02 (EEST)
::::::::: :D [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 19:50 (EEST)

==Veel kord teoste pealkirjadest==
Ühe artikli arutelulehel tuli taas juttu teoste pealkirjade jutumärgistamisest, dubleerin enda arvamuse ka siia.

: '''Kõik praegu kehtivad pealkirjade kirjutamise reeglid on kirjas [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siin].''' [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 19:17 (EEST)

: Lp [[User:Pikne|Pikne]], olen endiselt seisukohal, et te tõlgendate reegli osa &quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; valesti. On ju öeldud, et teose pealkiri jääb ilma jutumärkideta siis, kui ta seisab &quot;raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal&quot;. See tähendab, et teose pealkiri jääb jutumärkideta siis, kui ta on konkreetselt SELLE teose ees/peal, MILLE pealkiri ta on (nt kogu kirjutis ongi see teos, mille kohal asub selle teose pealkiri). Kui teose pealkiri on mingi MUU artikli vahepealkirjaks (st artiklis räägitakse teosest, mitte artikkel ise ei ole viidatud teos), siis tuleb viidatud teose pealkirja ümber panna jutumärgid. Vikipeedia artiklites ei esitata tavaliselt mainitavaid täielikke teoseid endid, vaid ainult viidatakse neile (nt vahepealkirjades või sisutekstis), ja sellised teoste pealkirjad tuleb jutumärgistada. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 19:31 (EEST)
:: Tegelikult ma viitasin ennist teisele keelekorraldajate materjalile, kus räägitakse sellest asjast veidike täpsemalt. Mis puutub sellesse õigekeelsuskäsiraamatu tsitaati, siis seal on sulgudes toodud mõned näited eraldi real olevatest pealkirjast. Need on nähtavasti levinumad näited. Sa moonutad selle tsitaadi mõtet. Esiteks on tegu näidete loeteluga, mitte ammendava loeteluga, ning teiseks pole seal tingimuse &quot;pealkiri seisab eraldi real&quot; kõrval lisatingimust.
:: Teine keelekorraldajate materjal[https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html] (lk 182) täpsustab, et jutumärgid pole vajalikud, kuna kasutatud on juba teist sorti esiletõstu (pealkiri eraldi real). Et vajadus jutumärkide järele sõltuks sellest, mille juures täpsemalt on see eraldi rida, ei räägita samas midagi.
:: Juhin veelkord ka tähelepanu, et eeltoodud tavast tulenevalt ei kasuta me niikuinii jutumärke ka pealkirjades, mis on teostest rääkivate artiklite kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 16:22 (EEST)
::: Jään oma seisukoha juurde, kuna just seda tõlgendust on õigeks pidanud ka kaks EKI keelenõu töötajat, kellega olen seda teemat keelenõu telefoni teel arutanud. Tsiteerisin ka täiesti täpselt õigekeelsuskäsiraamatut, ei mingit moonutust. Ühtlasi juhtisin tähelepanu sellele, et viidatud õigekeelsuskäsiraamat on kõige uuemate eesti keele reeglitega allikas. Kui selle ja mingite vanemate keelenõuannete vahel on vastuolu, siis peaks lähtuma uusimatest reeglitest. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. oktoober 2021, kell 16:36 (EEST)
:::: Sa väitsid, et &quot;teose pealkiri jääb ilma jutumärkideta siis, kui ta seisab &quot;raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal&quot;&quot;. See pole õigekeelsuskäsiraamatust võetud tsitaadi tõlgendus, vaid oled tsitaadis esitatud tingimusele juurde mõelnud lisatingimuse.
:::: Ma ei näe nende EKI materjalide vahel vastuolu. Ühes materjalis on lihtsalt lisaselgitus, mida teises pole.
:::: Eravestlustest lähtuda on raske, kui mitte võimatu, eriti kui pole teada, mida täpselt ja mille peale EKI töötajad neis vestlustes on öelnud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:03 (EEST)
::::: Need &quot;eravestlused&quot; on olnud ametialased vestlused toimetaja ja keelenõu töötaja vahel. Mina küsin kahtluse korral EKI keelenõust nõu tavaliselt selleks, et sellest lähtuda, ja enamasti lähtungi, nii et lähtumine pole võimatu. Jah, ma mõistan, et oleksin pidanud paluma keelenõu töötajal meie vestluse protokollida. Eks mõnel järgmisel korral siis palun vastust ka kirjalikult. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. oktoober 2021, kell 17:31 (EEST)

----
Seoses viimaste parandustega, vastasin siin: [[Arutelu:Moderna COVID-19 vaktsiin]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. jaanuar 2022, kell 15:32 (EET)

== Elulugu või elukäik? ==

Olen juba mõnda aega tähele pannud, et asendad isikuartiklites alapealkirja &quot;Elulugu&quot; alapealkirjaga &quot;Elukäik&quot;. Uudishimuga küsin nüüd: &quot;Mis vahet sa neil teed?&quot; Ette tänades, [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 23. jaanuar 2022, kell 16:41 (EET)

: Teen seda vahet, et minu arusaamist mööda peaks elulugu olema enam-vähem korralik süstematiseeritud kirjutis, mis hõlmab proportsionaalselt kõiki inimese elu olulisi etappe ja saavutusi. Kui elulooks nimetatav kirjutis koosneb vaid mõnest lausest või on muudmoodi vaid fragmentaarne, siis on isegi &quot;elukäik&quot; selle kohta suure avansina öeldud, aga olgu pealegi. Teine, ja enamasti olulisem põhjus, miks ma vahel selle muudatuse teen, on ebaloogiline artikli liigendus. Ma mõtlen seda, et isikuartikkel tervikuna peaks olema elulugu, mis hõlmab eluloo osi, aga kui '''sama tasandi''' pealkirjadega on liigendatud nii &quot;Elulugu&quot;, &quot;Haridus&quot;, &quot;Töö&quot; kui ka &quot;Tunnustus&quot;, siis jääb ju mulje, et haridus, töö ja tunnustus on mingid eluloost väljaspool seisvad-kulgevad asjad, ja ma ei saa sellega nõus olla. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. veebruar 2022, kell 18:35 (EET)

== Teose pealkiri ==

Ma ei paneks keskaegseid objekte, mis midagi kujutavad, jutumärkidesse teose pealkirjadena, sest need pole nii mõeldud. Isegi veel 20. sajandi algul loodud kunstiteosed olid pealkirjadeta, pealkirjad tekkisid siis, kui teos võeti kunstikogusse v muuseumi ja kataloogiti. St pealkirjad on tinglikud. Aga [[sotii]] artiklis need kooritoolide nikerdused on küll teosed, aga pole kataloogitud ja seega pealkirjadeta. Allkirja tekst oli mõeldud selgitama, mida nad kujutavad. Võtan jutumärgid ära. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 16:08 (EET)

: Tänan tähelepaneku eest, aga olen vaid osaliselt nõus. Minu seisukoht on, et tänapäeval me käsitleme neid (nagu ükskõik millise ajastu taieseid) teostena ning tänapäevase eesti grammatika järgi on jutumärgid õigustatud. Kui me juba mainime pildiallkirjas, kes on konkreetse teose autor, siis oleks viisakas austada jutumärkidega ka selle autori teost. Nõus olen sellega, et seal, kus autorit pole märgitud, võib käsitleda nimetust üldistusena, ja sinna pole jutumärke vaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 16:24 (EET)
::Keskaja kunst on ju valdavalt anonüümne ja autorita teose juures mõjub pealkiri kaunis veidralt. Teen ettepaneku edaspidi pigem kontekstist lähtuda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 16:30 (EET)
::: Teostel võib olla ka kirjeldav nimetus, aga selle artiklis on teoste nimetusi ka minu meelest raske mitte pealkirjadena mõista. ''Narr narrimütsiga'' tundub liiga ebatäpne, võiks olla siis pigem ''puunikerdis narrimütsiga narrist'' vmt. Kas teose autor on teada või kuidas teos pealkirja sai, sellel minu meelest pole tähtsust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. veebruar 2022, kell 16:35 (EET)

== Tallinn(a)–Tartu maantee ==

Mul oleks küsimus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rava_(Kose)&amp;curid=74493&amp;diff=6054275&amp;oldid=6048726 selle] kohta. Nimelt suulises kõnes pole ma kunagi kohanud (või tähele pannud), et keegi nimetaks seda Tallinna–Tartu maanteeks ning seepärast näib see vorm äärmiselt veider ja väär. Muidu olen ise ka Kose vallast pärit ja nimetatud maanteega igati tuttav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 21:24 (EET)
: '''Kirjakeeles''' on selle konstruktsiooniga laias laastus nii, et kui liigisõna asub vahemikku näitavate kohanimede taga, siis on kohanimed omastavas käändes (nt Tallinna–Tartu maantee), aga nimetavas üldiselt siis, kui liigisõna asub kohanimede ees (nt bussiliin Tallinn–Tartu). Lauses oleks muidugi ilusam ka bussiliini kohta kirjutada &quot;Tallinna–Tartu bussiliin&quot;, st viia liigisõna kohanimede taha. '''Kõnekeeles''' räägitakse igatviisi, grammatikareeglid ei ole seal nii olulised kui kirjakeeles. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 21:32 (EET)
:: Ma arvan, et nimetava käände eelistamine kõnekeeles on tulnud bussiliinisiltidest eeskuju võttes: seal on ilma liigisõnata (ja sel juhul õigesti) kirjas &quot;Tallinn–Tartu&quot; vms.[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 21:44 (EET)
:::Mul lihtsalt sees kriibib, kui ma vaatan seda kirjakeelset (värd)vormi, sest see on nii võõras. Seepärast ei tõuse käsi seda ka nii kirjutama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 22:09 (EET)
::::Tõepoolest pole märganud sellise variandi kasutatamist (see tähendaks ühe lisasilbi hääldamist niigi pikas väljendis), aga [http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&amp;act=1&amp;otsi=maantee EKI keelenõuanne] ütleb ka, et Tallinna-Tartu maantee on korrektne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 23:22 (EET)
:::::Ma tean, et see on korrektne. Lihtsalt see korrektseks arvatav asi näib samal ajal olevat nii vale, et ma tahaks siin pigem näha kirjakeele vormi muutmist, sest mitte keegi ei kasuta mitte kunagi sellist nimetust. Häälduselt oleks see ikkagi &quot;tallinntartu maantee&quot;. Kõnekeeles tavaliselt küll &quot;Tartu maantee&quot;, aga kirjakeeles võiks see olla juba selgelt liiga lihtsustav ehk päris nö hüüdnime manu ei läheks (rääkimata siis täisnimest, mis on juba nagu ''kas Hispaania kuningaks'' on &quot;Felipe VI&quot; või &quot;Felipe Juan Pablo Alfonso de Todos los Santos de Borbón y Grecia&quot;). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 23:41 (EET)
::::::Minule näiteks ei kõla vale (tõsi, kõnekeeles pigem vähe kuuldud), ja kui mõtlema hakata, on selles oma loogika olemas. Sama on ka mitme tegelase järgi nimetatud ajaloosündmuse või leiutisega, et kasutatakse omastavalist liitmist: Molotovi-Ribbentropi pakt, mitte Molotov-Ribbentropi pakt (viimane oleks õige, kui pakti autoriks oleks keegi tropp nimega Molotov-Ribbentrop). Pakt sõlmiti kahe inimese vahel, maantee on kahe linna vahel... kuidagi nii? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 20. veebruar 2022, kell 01:24 (EET)

==Tarzani köis==
Minu arust on ''Tarzani köis'' spordivahend, ''tarsaniköis'' aga taim. Urmas Laansoo eelistab ka viimast. Kas [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuld-n%C3%B5elk%C3%B6is&amp;diff=next&amp;oldid=5174104 sellel] muutusel on mingi põhjus? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 23. veebruar 2022, kell 11:18 (EET)

: Vastan. Kõigepealt peaksime selgeks tegema, mis vahe on eesti keele kontekstis taimeliigi '''ametlikul''' ja '''rahvapärasel nimetusel'''.
* Levinumate taimeliikide '''ametlikud''' eestikeelsed nimetused leiame [https://taimenimed.ut.ee/ eestikeelsete taimenimede andmebaasist]. Tavaliselt on igal liigil üks, harvem mitu ametlikku eestikeelset vastet. Rahvapäraseid nimetusi sinna andmebaasi ei panda, sest need pole ametlikud nimetused. Tunnustatud botaanik Laansoo kuulub küll neid eestikeelseid nimetusi loovasse terminikomisjoni, kuid ta ei saa ei botaaniku ega terminoloogina mitte mingil moel sätestada taimeliikide rahvapäraseid nimetusi, sest need ei ole ametlikud.
* '''Rahvapärased nimetused''' on mitteametlikud ega ole fikseeritud mitte ühegi ametliku nimekirjaga, need kujunevad nagu rahvalooming ikka – rahva suus ja vabas kasutuses, kuid võivad koos keele arenguga ka areneda ja aja jooksul vormilt muutuda. Rahvasuus kujunenud nimetus kuulub eeskätt suulise rahvaloomingu hulka ja levib peamiselt kuulmispõhiselt; kuidas seda kirjas fikseeritakse (üles kirjutatakse), see võib sõltuda nii kirjutaja haridustasemest kui ka parasjagu kehtivatest keelereeglitest. 
* Kunagise '''tarsaniköie''' keeleline areng nähtub näiteks [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%B5elk%C3%B6is 2006. aasta entsüklopeediast], kus on sõnaselgelt kirjas rahvapärase nimetuse kuju &quot;tarzaniköis&quot;. See lähtub tähendusest: muidugi on kujundina mõeldud köit, mida kasutas Tarzan. Asjaolu, et Tarzani köis on ka spordivahend, ei sega kuidagi, sest mitmetähenduslikke ja kujundlikke väljendeid võib eesti keelest leida küll ja küll. Praegu kehtivate keelereeglite järgi tuleks kujund &quot;Tarzani köis&quot; kirjutada lahku ja Tarzan kui isikunimi suure algustähega. Seda toetab ka ametlike taimenimetuste kirjutamise reegel: &quot;Isikunimedest tulenevad liigiepiteedid kirjutatakse suure algustähega, näiteks Lippmaa hunditubakas, Sosnovski karuputk.&quot; (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Botaanika_terminoloogia_komisjon). Reeglipärast nimetusekuju &quot;Tarzani köis&quot; on ka praktikas kasutatud ja veebis levitatud, näiteks üldiselt korrektse keelega portaali Sisustusveeb [https://www.sisustusweb.ee/ee/uudis/4265/toataimedega-varskendad-interjoori-ja-oma-meeli.html artiklis &quot;Toataimedega värskendad interjööri ja oma meeli&quot;].
* Rahvaliku nimetusena on kõik mainitud variandid õiged. Nagu võisite märgata, et visanud ma ammust nimetusekuju &quot;tarsaniköis&quot; artiklist välja, sest mõistagi on see rahvaloominguna aktsepteeritav. Paigutasin vaid praegustele keelereeglitele vastava variandi ettepoole. Kuid muidugi võin sinna lisada ka entsüklopeedias esitatud vahevariandi &quot;tarzaniköis&quot;. Aitäh küsimuse eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. veebruar 2022, kell 17:55 (EET)
::Tänan vastuse eest, see oli ammendav. Kogenud toimetaja põhjalikkus:) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 14:13 (EET)

==Ukraina-eesti tähetabeli parandus==
EKI teatab, et ukraina-eesti tähetabelisse tehti parandus ('''ukraina г = h''') 2022. aasta veebruaris.

Ukraina-eesti tähetabel pärineb Harald Rajametsa 1975. a koostatud tabelist, mida on aja jooksul parandatud, lihtsustatud ja lähendatud ukraina hääldusele. Juba selle koostamise ajal arutati, milline on sobiv vaste ukraina г-tähele, mida hääldatakse helilise [h]-häälikuna ja mille lähim vaste on eesti h. Tookord otsustati g-tähe kasuks, sest seda peeti ühemõttelisemaks – ukraina tollases tähestikus puudus [g]-häälikut märkiv täht, see-eest oli tugevat [h]-häälikut märkiv х-täht, mille eesti vasteks on samuti h (vokaalide vahel ja sõna lõpus vokaali järel hh).

Alates Ukraina iseseisvumisest on ukraina keele tähestikus taastatud [g]-häälikut märkiv ґ-täht ja Ukraina oma ametlikus latinisatsioonis kasutab г vastena h-d. See on ka rahvusvaheliselt üha enam levinud, mistõttu eesti vaste g tekitab kasutajates sageli küsimusi.

Seda arvesse võttes otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond teha ukraina-eesti tähetabelisse paranduse, kinnistades г vasteks h, näiteks Гаско = Hasko, Багмут = Bahmut. Põhimõtteliselt on kasutaja soovil ja konteksti arvestavalt võimalik vaste ka g. Otsus on avaldatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna veebilehel.

Mõned näited kohanimedest, mida parandus puudutab (sulgudes ukraina nimi kürillilises tähestikus ja ametlikus latinisatsioonis): Drogobõtš → Drohobõtš (Дрогобич/Drohobych), Gorlivka → Horlivka (Горлівка/Horlivka), Krõvõi Rig → Krõvõi Rih (Кривий Ріг / Kryvyi Rih), Lugansk → Luhansk (Луганськ/Luhansk), Tšernigiv → Tšernihiv (Чернігів/Chernihiv), Užgorod → Užhorod (Ужгород/Uzhhorod).

Isikunimede näiteid: Bogdan → Bohdan (Богдан/Bohdan), Gavrõl → Havrõl (Гаврил/Havryl), Georgi → Heorhi (Георгій/Heorhii), Grõgori → Hrõhori (Григорій/Hryhorii), Oleg → Oleh (Олег/Oleh).

Vahendas [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. märts 2022, kell 23:09 (EET)

Veel näiteid:
* Belaja Tserkov – Bila Tserkva (Bila Tserkva)
* Borispol – Borõspil (Boryspil)
* Dnipro, Dnepr – Dnipro (Dnipro, endine Dnipropetrovsk)
* Drogobõtš – Drohobõtš (Drohobych)
* Gorlovka – Horlivka (Horlivka)
* Harkov – Harkiv (Kharkiv)
* Hmelnitski – Hmelnõtskõi (Khmelnytskyi)
* Ivano-Frankovsk – Ivano-Frankivsk (Ivano-Frankivsk)
* Kirovograd vt Kropõvnõtskõi
* Krivoi Rog – Krõvõi Rih (Kryvyi Rih)
* Kropivnitski – Kropõvnõtskõi (Kropyvnytskyi, endine Kirovograd)
* Lugansk – Luhansk (Luhansk)
* Lvov – Lviv (Lviv)
* Nikolajev – Mõkolajiv (Mykolaiv)
* Rovno – Rivne (Rivne)
* Zaporožje – Zaporižžja (Zaporizhzhia)
* Žitomir – Žõtomõr (Zhytomyr)
* Ternopol – Ternopil (Ternopil)
* Tšernigov – Tšernihiv (Chernihiv)
* Tšernovtsõ – Tšernivtsi (Chernivtsi)
* Užgorod – Užhorod (Uzhhorod)
* Vinnitsa – Vinnõtsja (Vinnytsia)
Vahendas taas [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. märts 2022, kell 23:12 (EET)

==Plju oenne==
Palju õnne, Keeletigu 2021 :)[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 21:33 (EET)
: Aitäh! Aga sina oled ka tubli olnud: olen märganud, et oled Vikipeediat rikastanud tohutu hulga enda tehtud fotodega. Palju õnne! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 21:50 (EET)

== Bibliograafia ==
Artiklis [[Laiuse kirik]] ja veel mõnes artiklis oli &quot;Bibliograafia&quot; viidete alaosa all, kuna nii ehk on selgem, et loetletud on need väljaanded, millele parasjagu viidatakse. Alaosasse &quot;Kirjandus&quot; käivad ka muud lugemissoovitused, mida pole allikana kasutatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. aprill 2022, kell 16:32 (EEST)
: Siin kerkib see probleem, et kui alaosale Viited järgneb mingi loend ja selles juhtub olema mingi viide, siis läheb see päris alla...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. aprill 2022, kell 17:20 (EEST)
: Ma arvan, et sellest ei teki probleemi, kui hoida selline liigendus võimalikult lihtne. Kardan, et probleemid võivad hoopis siis tekkima hakata, kui me näitame eeskuju, et nii ongi kõige õigem liigendada. Näiteks olen märganud, et &quot;Välislinkide&quot; hulgas kiputakse kasutama omakorda alapealkirja &quot;Meedia&quot; või &quot;Meediakajastus&quot; vms, mis on minu arvates tarbetu lisaliigendus, sest üldiselt saab ju lugeja välislingi allikale pilku heites niigi aru, kas tegemist on meedia või mittemeediaga. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. aprill 2022, kell 19:16 (EEST)
:: &quot;Välislinkide&quot; all küll on lisaliigendus üsna tarbetu. See näitab enamvähem alati, et välislinke on korjatud liiga valimatult ja liiga palju. Aga kasutatud kirjandust muu kirjandusega kokku panna pole minu meelest siiski päris korrektne. Nii teeme viidete kasutamise ja õige allika leidmise keerulisemaks. Inglise vikis on see vahe selgem. Meie &quot;Kirjandusele&quot; vastab seal &quot;Further reading&quot; ning viidete juures on seal eraldi &quot;Sources&quot;, &quot;Bibliography&quot; vmt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 17:22 (EEST)
::: &quot;Further reading&quot; on meil olnud &quot;Lisalugemist&quot; (vähemalt ma olen kümne aasta pikkuste vaatluste käigus selle korduvat esinemist täheldanud), miks see peaks &quot;Bibliograafia&quot; olema? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 17:30 (EEST)
:::: &quot;Lisalugemist&quot; esineb küll, nähtavasti otsetõlkena ingliskeelsetest artiklitest, aga see on siin harv (praegu 163 artiklis). Oluliselt levinum on vormistusreeglites fikseeritud &quot;Kirjandus&quot;, mille all on samamoodi loetletud selliseid materjale, mida enamasti allikana pole kasutatud.
:::: &quot;Bibliograafiat&quot; ma olen mõnes kohas kasutanud inglise viki eeskujul vastupidi kasutatud kirjanduse kohta. Ei pea olema tingimata &quot;Bibliograafia&quot;, võib olla ka &quot;Allikad&quot; vmt, aga mingit eristavat pealkirja oleks tarvis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 17:47 (EEST)
::::: Kui tegu on muude kasutatud allikatega, siis seni nähtutest on mulle meeldinud &quot;Muud allikad&quot;. Teie siinkirjutatust jäi mulle aga mulje, et soovite teha vahet, kas teatud teoseid on kasutatud artikli allikatena või need on on pakutud välja lihtsalt lisalugemiseks, mitte kasutatud allikatena. Leian, et just selguse pärast ongi ju parimad &quot;Muud allikad&quot; ja &quot;Lisalugemist&quot;, mitte liiga üldine &quot;Bibliograafia&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 17:54 (EEST)
:::::: No &quot;Lisalugemise&quot; asemel me kasutame juba enamvähem läbivalt pealkirja &quot;Kirjandus&quot;. Seda oleks keeruline muuta. Ideaalseid pealkirju ei pruugi leiduda, inglise viki juhendis ka välja toodud, et levinumatel variantidel on puudusi ([[:en:MOS:REFERENCES]]). Peamiselt eristab minu meelest lihtsalt see, kui üks kirjanduse loetelu on viidete all ja teine eraldi.
:::::: &quot;Muud allikad&quot; esineb praegu 40 artiklis, mille ühine joon paistab olevat, et lisaks reasisestele allikaviidetele on veel mingi allikas, mille puhul on jäetud täpsustamata, kus täpselt on seda allikat kasutatud. Selline puudulik viitamine tuleks parandada. Kui kõigile loetletud allikatele on ühtviisi korrektselt viidatud, siis on &quot;Muud allikad&quot; arusaamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 18:26 (EEST)
::::::: Mul on jäänud mulje, et sinna pannakse allikad, millele pole tekstis otseselt viidatud või millele ei saa mingil põhjusel nõuetekohaselt viidata, kuid mida on kasutatud näiteks teemast parema ülevaate saamiseks enne artikli koostamist. Pakun, et &quot;Muude allikate&quot; kampa tuleks võtta ka &quot;Allikad&quot;. Aga &quot;Allikad&quot; ei ole &quot;Viidete&quot; jaotise olemasolul ju asjakohased, sest viited ja viidatud allikad on samuti allikad. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 18:35 (EEST)
:::::::: Kui materjali artikli koostamisel otseselt kasutatud pole, siis pole see ju ka päriselt allikas ja võiks olla ennem juba alaosas &quot;Kirjandus&quot;. Allikad iseeneset võivad olla viidetest eraldi, kui lühiviide juhatab edasi allika bibliokirje juurde, nii nagu samas Laiuse kiriku artiklis. Iseasi küll, et eri viidete erinev vormistus jätab jällegi soovida. Vt ka vormistust mõnes ingliskeelses artiklis, nt [[:en:Fyodor Dostoevsky]] ja [[:en:Moses]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 19:06 (EEST)
::::::::: &quot;Kui materjali artikli koostamisel otseselt kasutatud pole, siis pole see ju ka päriselt allikas&quot; – sellega ma pole päris nõus, sest kui kirjutaja on saanud artikli kirjutamiseks teemast hea ülevaate allikast, mida pole näiteks artikli lühiduse tõttu otsese tekstiviitena kasutatud, siis see allikas võiks ju muu allikana/kirjandusena ikkagi kirjas olla. Või siis jaotises &quot;Lisalugemist&quot;. Mul on üsna ükskõik, kui täpselt neid määratleda (ma ei kipu neid kuigi tihti määratlema), pean oluliseks vaid seda, et artikli teemast huvitujad ei jääks väärtusliku allika vihjest ilma, kui artikli koostaja seda kord juba märkimisväärseks allikaks on pidanud. Muide, sattusin ükskord sellise artikli otsa, kus oli kolm (!) jaotist &quot;Bibliograafia&quot; – see oli liig mis liig! Ärge nüüd küsige, mis artikkel see täpsemalt oli, ma tõesti ei mäleta. Aga see on üks põhjusi, miks ma olen hakanud kõiki &quot;bibliograafiaid&quot; vaatama palju kriitilisema pilguga. Teine põhjus on see, et bibliograafiad kuuluvad pigem teadusliku käsitluse juurde, aga Vikipeedia ei ole kindlasti teaduskirjandus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 19:26 (EEST)
:::::::: Jah, ütlesingi, et võiks tõsta teise alaosasse, kui tegu pole või ei paista olevat allikaga. Ei pea kirjet ära kustutama.
:::::::: Üks &quot;Bibliograafia&quot; artikli kohta ehk siiski pole liiga palju. Viitamisel Vikipeedia iseenesest võtab teaduskirjandusest snitti. Aga veelkord, ei pea tingimata kasutama sõna &quot;Bibliograafia&quot;. Ma soovin lihtsalt, et seda ei asendataks parema sõna puudumisel mehaaniliselt ükskõik millega. Sattusin nüüd näiteks ühte artiklisse, kuhu sinu paranduse järel oli jäänud järjestikku kaks &quot;Kirjandust&quot; ja lisaks veel samasisuline &quot;Lisalugemist&quot; ([[Eri:Püsilink/5578098]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 19:59 (EEST)
::::::::: Kolm &quot;bibliograafiat&quot; on ju rohkem kui kaks &quot;kirjandust&quot;, nii et minu saavutus pole mingi rekord, mida esile tõsta. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:03 (EEST)

===Veel viitamisest===
Kuna Pikne jälle viitamise jutuks võttis, siis võtan veel kord kokku, mida ma selle kitsaskohtadeks pean. 

Pikne: &quot;Viitamisel Vikipeedia iseenesest võtab teaduskirjandusest snitti.&quot; – Minu arvates on see väga halb ja vale. Mina soovin, et see ei oleks nii. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi ju polnud nii, Vikipeedia juhend lubas kasutada igasuguseid viitamissüsteeme, soovitas vaid, et ühe artikli piires kasutataks ühesugust süsteemi. Mis oli ju igati mõistlik põhimõte. Ma ei saa aru, miks ja kellel oli vaja viitamine &quot;teaduskirjandusest snitti võtvaks&quot; pöörata? Üldkeelne veebientsüklopeedia on eesti keeles, aga järsku oli sinna vaja teaduskirjanduses kasutatavat ja välismaist viitamist matkivat viitamissüsteemi. Miks? See ei ole ju areng, vaid taandareng.
# Kuna tegu pole teaduskirjandusega, ei tohiks nõuda ka teaduslikule pretendeerivat viitamist. 
# Mitteteaduskirjanduse viidetes autorite eesnimede (kui tegelik eesnimi on teada) äratapmine on tänapäeval kuritegu. Kui keegi ei kannata inimeste eesnimede väljakirjutamist, siis mingu kuskile raamatukogukartoteeki ja nautigu initsiaale. On juhtumeid, kus näiteks &quot;Sepp, K.&quot; võib tähistada paarikümmet autorit. Lisaks meenutab perekonnanime eespool esitamine nõukaaegset pöördumist. Meie imeline arvutiajastu aga annab meile uusi tehnilisi võimalusi, tänu millele pole enam vaja ja ei tohiks ka eelistada mitteteadusviidetes perekonnanime etteasetamist ja eesnime asemel initsiaaliga piirdumist.
# Eriti jabur on see, kui &quot;teaduskirjandusest snitti võttes&quot; lõhutakse viidetes ajakirjandusväljaannete kuupäevi (aasta viite eesosas, aga kuupäev ja kuu viite tagaosas). Olen sellist viitamist kohanud Vikipeedias sadu kordi. Selline jaburus teeb sõnale &quot;teaduslik&quot; ikka väga häbi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:26 (EEST)
:Midagi sellist: https://et.wikipedia.org/wiki/Osamu_Dazai ? Siin pole kuud ka mainitud. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:47 (EEST)
:: Ei, sellist kuupäevade lõhkumist, mida ma silmas pidasin, see näide päriselt ei illustreeri. Kui leian järgmise sellise, siis panen siia näitena kirja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 21:09 (EEST)
: Eespool mulle jäi mulje, et pealkiri &quot;Bibliograafia&quot; osutab sinu meelest sellele, et artiklis on justkui teadustekst. Võib-olla ma ei saanud õigesti aru. Kui on loetletud bibliokirjeid, siis bibliograafiaga bibliograafianimestiku tähenduses on minu meelest tegu iseenesest sõltumata sellest, mis eesmärgil on see nimestik parasjagu koostatud.
: Kui ütlesin eespool, et snitti on võetud teaduskirjandusest, siis pidasin silmas, et viitamine ühes viidatud allikate loetlemisega iseenesest on omane eeskätt teaduskirjandusele. Muud tüüpi tekstides, sh muudes entsüklopeediates nii väga ei viidata. Vikipeedias on leitud, et viidata tuleks enamvähem kogu tekst. Kui kord juba viiteid kasutame, siis kuidas üldjoontes teisiti kui teaduskirjanduses me seda ikka teha saaks. Ma ei saa eriti aru, mille põhjal sa teed vahet teaduslikul ja mitteteaduslikul viitamisel. Kasutatakse lihtsalt eri vormistusi, ka teadustekstides. Kirjanduse loetelus pannakse küll sageli perekonnanimi ja aasta ettepoole ning võidakse ka eesnimed lühendada. Miks nii tehakse, on iseenesest üsna ilmne: kui bibliokirjed on tähestikuliselt järjestatud ja neile viidatakse parasjagu perekonnanime ja aastaarvu järgi, siis on nii õiget kirjet lihtsalt oluliselt kergem leida. Eesmärk on seejuures eristada allikaid, mitte autoreid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. aprill 2022, kell 19:27 (EEST)
:: Tänan, Kuriuss, Sa teed tõesti head tööd artiklite keeletoimetamisel. Mul on siiski mõned kommentaarid ja ettepanekud. Artiklis [[Vello Viirsalu]] oled vahepealkirja &quot;Publikatsioone&quot; asemel eelistanud &quot;Artikleid&quot;. Viimane tundub ehk tõesti eestipärasem (ehkki on ju õigupoolest samuti laensõna), ent ei ole sisuliselt täpne, kuivõrd toodud kirjatööde loendis on nii 30-leheküljeline brošüür kui 456-leheküljeline raamat, ent mitte ühtegi otseselt [[Artikkel (kirjutis)|artikli]] formaadis kirjutist. Õiguslikus tähenduses saaks ilmselt öelda &quot;[[Teos]]eid&quot;. Samas minu keeletaju jaoks kõlab &quot;teos&quot; üpris pretensioonikalt, eeldades midagi kapitaalsemat kui õhuke brošüür. Sestap tundus mulle &quot;publikatsioon&quot; nii sobivalt neutraalne kui ka sisuliselt täpne. Ent ilmselt on ka konkureerivaid kaalutlusi. PS. Selliseid muudatusi ei peaks ehk pelgalt pisiparandusteks liigitama.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:11 (EEST)
::: Sekundeerin. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)

Mina olen allikate ja muu kirjanduse eristamise lahendanud nii. Kui on viidatud allikale, mis kirjandusnimestikku ei sobi, olen pannud täiskirje ainult viitesse. Allikate loendit ei olegi tarvis, sest need on viidetest näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)
: Viidetest on näha siis, kui parasjagu on kogu bibliokirje viitesse kirjutatud. Viidatud allikate loetelu on vaja siis, kui kasutatakse näiteks lühiviiteid kujul &quot;Tamm 2020&quot;. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuni 2022, kell 21:50 (EEST)
:: Siis saabki kirjanduse nimekirjast näha, mis see on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 00:58 (EEST)
::: Nojah, aga siis on viidatud allikad loetletud läbisegi muu kirjandusega. See pole päris korrektne. Vt selle kohta eespoolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:::: Meie eesmärk ei ole minu meelest mitte loetleda  viidatud kirjanduse kõrval muud kirjandust, vaid anda teemakohase kirjanduse loetelu. See, et mõnele allikale viidatakse, ei anna põhjust seda loetelust välja jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 03:24 (EEST)
::::: See iseasi. Mina kirjutasin eespool sellest, miks on viidatud allikate jaoks mõnikord eraldi loend tehtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. juuni 2022, kell 20:13 (EEST)

== ''Done'' ==

Lugesin märtsikuu palveid alles täna (käin Seal väga harva) ja viisin soovitud parandused sisse ;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 3. mai 2022, kell 13:48 (EEST)
: Aitäh! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. mai 2022, kell 15:46 (EEST)

== &quot;nad sattuvad&quot; vs &quot;nad satuvad&quot; ==

Kuriuss, ole hea, vaata [[Arutelu:Hirvekütt]] vaiet artikli [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hirvek%C3%BCtt&amp;diff=next&amp;oldid=6126670 viimase redaktsiooni] kohta. Ka [https://www.google.com/search?q=nad+sattuvad+ikkagi&amp;oq=nad+sattuvad+ikkagi&amp;aqs=chrome..69i57j33i10i160l2.1828j0j7&amp;client=ms-android-samsung-ga-rev1&amp;sourceid=chrome-mobile&amp;ie=UTF-8#sbfbu=0&amp;pi=nad%20sattuvad%20ikkagi Google'i otsing] kahtleb &quot;nad sattuvad&quot; õigekirjas. Ette tänades, [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. juuni 2022, kell 12:39 (EEST)
:Siin ei ole ju asi mitte õigekirjas, vaid kirjutaja ja keeletoimetaja eelistustes. Probleem on pigem selles, kas parandada õige õigeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 12:50 (EEST)
::Kui &quot;nad sattuvad&quot; on õigekirja normile vastav, siis on iseasi. Minus tekitas see igatahes võõristust. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 13:43 (EEST)
:::Mõlemad on õiged jah. https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=sattuma&amp;F=M https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/sattuma/1 --[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 13:47 (EEST)</text>
      <sha1>br931w84yyodvcya5td80dtbc8ncqjl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173281</id>
      <parentid>6173280</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:19:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>BirgittaMTh</username>
        <id>52825</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Toskaana order / Toscana order */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="138671" xml:space="preserve">Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST)
&lt;div style=&quot;width:10em;line-height:1.1em;text-align:left;float:right;font-size:95%;border:5px double #afafaf;border-radius: 15px 30px 25px 35px;padding:0 0 5px 10px;margin:-30px 0 13px 15px;background:#f9f9f9;box-shadow:4.5px 4.5px 4.5px 3.5px #e5e5e5;&quot;&gt;&lt;b&gt;[[image:21x1.png]]Arhiiv&lt;/b&gt;
* [[Kasutaja arutelu:Kuriuss/2011-2015|2011–2015]]
* [[Kasutaja arutelu:Kuriuss/2016-2019|2016–2019]]&lt;/div&gt;&lt;br style=&quot;clear:both; /&gt;

== Propaganda artikkel ==
Tere! Kas saaksite täpsustada, mida mõtlesite propaganda artikli toimetamismärkuse all? Likvideeriksin vead meeleldi. Aitäh.

: Tere-tere! Jah, aitäh, vabandust, tahtsin sinna panna keeletoimetamise malli. Keelevigu hakkas silma, aga neid on lihtsam parandajatel vähehaaval parandada kui siin kõiki ükshaaval üles lugema hakata.
: Mõni sisuline küsitavus hakkas ka silma. 
* Näiteks väide &quot;Digitaalajastu on esile kutsunud palju uusi kanaleid propaganda levitamiseks.&quot; Kust täpsemalt neid kanaleid &quot;esile kutsutakse&quot; ja kuidas &quot;esilekutsumine&quot; käib? Kui tõesti on spetsiaalselt ja ainuüksi propaganda levitamiseks mingid uued kanalid kasutusele võetud, siis tahaks selle kohta ka väidet illustreerivaid näiteid. Muidu vist nimetatakse (teabe)kanaliteks laias plaanis raadiot, televisiooni ja trükiajakirjandust, koos internetiga tekkisid ka interneti- ehk veebikanalid – sotsiaalmeedia. Mis need veel uuemad (propaganda)kanalid on?
* &quot;Saksamaa rahvavalgustuse ja propaganda riigiminister Joseph Goebbels ...&quot; – Goebbels on küll ajaloost tuntud nimi, aga mingigi ajamääratlus oleks seal omal kohal, sest küllap praegu on Saksamaa riigiministrina ametis keegi teine.
* Kui artikli üldteema on &quot;Propaganda&quot;, siis poliitpropaganda peaks olema vist üks propaganda liike, aga see asjaolu on lahti kirjutamata. Selle asemel jätab kõrgema taseme alapealkiri &quot;Poliitpropaganda liigitus&quot; hoopis mulje, et &quot;poliitpropagandat&quot; on poole artikli pealt hakatud kasutama mõiste &quot;propaganda&quot; sünonüümina. Kuid ka see on lahti kirjutamata.
* Täiendamisettepanek. Oleks tore, kui lugeja saaks meie (Eesti) tänapäevasest propagandamaastikust selgema ülevaate koos täiesti konkreetsete näidetega (milline asutus/organisatsioon teeb millises meie kanalis/väljaandes mis teemalist propagandat). Ning kuidas peaks tädi Maali ära tundma, milline pealtnäha süütu väljaanne on tegelikult propagandaväljaanne, aga ta ei taha selle kindlakstegemiseks tervete numbrite kaupa ajalehti läbi lugeda? Kelle huvides teevad propagandat näiteks nn lameda Maa teooria propageerijad või keemiapilvedega rahvast hirmutavad vandenõuteoreetikud väljaandes Telegram? 
* Niisama repliigi korras: minul näiteks õnnestus õppida koolis, kus oktoobrilapsed ja pioneerid ja kommunistlikud noored (huvitav, miks viimased on artiklist välja jäetud?) õppisid igasuguseid kasulikke toimetulekuoskusi (nt telki üles panema, metsas ilmakaari määrama jne), aga nõukogude propagandat tõepoolest ei tehtud.
: Aga muidu on see artikkel päris mitmetahuline ja suhteliselt hästi liigendatud. Aitäh! :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 2. jaanuar 2020, kell 06:17 (EET)

Aitäh vastuse eest! Proovisin nõuannete kohaselt teksti parandada ning leidsin ise ka mõningaid trüki- ja kirjavigu, muidugi ei saa kindel olla, et neid seal enam ei ole.
* Täpsustasin sissejuhatuses digitaalajastu lõiku, aitäh märkamast! Sai ka täpsustatud, et Goebbels oli Natsi-Saksamaa minister ning ka kõne täpne aasta.
* Tõsi, valge, musta ja halli propaganda lõigu nimetamine poliitpropagandaks oli võib-olla mu isiklik nägemus - tegelikult allikatest seda täpselt välja ei ole võimalik lugeda ning värvid võivad kehtida ka teiste propaganda liikide juurde, st ei ole piiritletud tegelikult poliitikaga. Segaduste vältimiseks sõnastasin praeguse seisuga peatükki hoopis teisiti. 
* Tore ettepanek! Kui on rohkem aega tegeleda, siis kindlasti üritan leida konkreetseid näiteid ka tänapäeva Eestist, kuid ilmselt on kirjandusteoseid märksa vähem leida.
* Artiklist on jäetud välja kommunistlikud noored, sest konkreetses allikas ei olnud neid lihtsalt mainitud (vähemasti selles lõigus), mistõttu ei oleks olnud sobilik sellele viidata.
Aga suur aitäh tagasiside eest, ja kindlasti proovin jätkuvalt ka järgnevatel päevadel uue pilguga üle vaadata! Head uut! [[Kasutaja:ArnoldVe|ArnoldVe]] (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:31 (EET)

Minu paha! Kommunistlikud noored olid allikas täiesti olemas ning lisasin nüüd juurde. Aitäh! [[Kasutaja:ArnoldVe|ArnoldVe]] (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)
---------------
Aitäh tagasiside eest! Muutsin artiklis &quot;[[Aafrika kultuur]]&quot; mainitud vead ära. Kahjuks ei oska aga öelda, kust need kultuurivaldkonnad kustutatud said. [[Kasutaja:EKaukonen|EKaukonen]] ([[Kasutaja arutelu:EKaukonen|arutelu]]) 5. jaanuar 2020, kell 13:40 (EET)

==Filmiinfo mallis inimeste nimetamise järjekord==
Kirjutasin poolteist aastat tagasi ühe filmiinfo malli arutelulehele ettepaneku, kuidas tuleks filmiinfo mallis ametimeeste järjekorda muuta, kuid paistab, et mu jutt pole õiget sihtrühma üles leidnud. Ma ise ei tahaks malle näppida. Kellele ja kuhu peaksin sama jutu uuesti kirjutama, et mõni mallidega tegeleja saaks mallis järjekorra õigeks ajada?
:Tekst oli selline:
:&quot;Üldiselt on olnud kombeks esitada filmitegijad sellises järjekorras, et kõigepealt tulevad '''loomingulised''' ja alles siis '''tehnilised töötajad'''. Nii et eespool peaksid olema režissöör (kui filmi loomingulise külje eest vastutaja), stsenarist, operaator, helilooja (ja teised loomingulised töötajad), alles tagapool toimetaja, monteerija, helimees, valgustaja, subtitreerija jne. Produtsent kui kogu filmiprojekti tehniline vastutaja peaks olema selles rivis kõige viimane. 
:Kui näitlejad pole välja toodud eraldi jaotises, peaksid nad asuma loomingulise poole lõpus.
:Filmitegijate nimetamisel tuleks jälgida, et neid nimetataks '''ühtses süsteemis''':
kui tegijanimede järgi, siis olgu kõik tegijanimed (režissöör, stsenarist, operaator, helilooja);
kui filmitegemisprotsessi elementide järgi, siis olgu kõik nii (režii, stsenaarium, kaamera, muusika).
:Nende läbisegi nimetamine (nt režissöör, stsenaarium, operaator, muusika) ei ole korrektne. Kuriuss 11. august 2018, kell 10:32 (EEST)&quot;
;[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. jaanuar 2020, kell 17:52 (EET)
:: Viisin mõned muudatused sisse ([[Mall:Infokast film]]), põhimõte selles, lihtsustatult, et | label2     =  xxx | data2 = yyy label/data lõpunumbrid peavad ühe sildi piires ühtima ja jooksma malli piires kordumatult (1, 2, 3 jne); ehk suurema pöördusõigusega {{ping|Pikne}} vaatab üle, hetkel salvestan.&amp;#160;[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 01:09 (EEST)

== Toskaana order / Toscana order ==
kas see on absoluutselt kindel ainuvõimalik variant? Tundub väga võõrastav, enamik paberile trükitud kunstiajalooraamatuid kasutab traditsioonilist mugandatud vormi. Millise reegli järgi see muutus sai tehtud? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. jaanuar 2020, kell 13:10 (EET)

Aga Toscana romaanika on loogiline asendus, sest tegemist on piirkonnaga seotud stiiliga.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. jaanuar 2020, kell 13:12 (EET)

: Ma mõistan täiesti. Aga enamik neist trükistest on ilmunud eelmisel sajandil või selle sajandi esimestel aastatel, eks ole? Nüüdsete keelereeglite järgi on nii, et kui täiendiks on kohanimi, siis tuleb see kirjutada tänapäevasel eestikeelsel kujul ja suure algustähega. Ainult siis, kui täiend väljendab vastava koha elanikke (nt toscanalaste order) või keelt, käib kohanime tuletis seal väikse algustähega. (Kultuurile laiemalt see väiketäht ei laiene, näiteks peetakse õigeks suurt algustähte ka ühendeis &quot;Egiptuse päikesejumal&quot;, &quot;Kreeka mütoloogia&quot;, &quot;Vana-Kreeka keelpill&quot; jne – näited pärinevad Emakeelse Seltsi keeletoimkonna materjalidest.) Aga Itaalia kohanimi Toskaana on tänapäeval eesti keeles kindlasti Toscana. 
* ÕS: Toscana [toskaana] &lt;16: kuhu -sse&gt; Itaalia maakond; 
* EKI keelenõu: &quot;Itaalia maakond on Toscana (mitte Toskaana). 2007 juuni&quot;; 
* EKI keelenõu: &quot;Ühendis Toscana sammastik on esimene sõna suure tähega. 2001 november&quot;.
* Toscana [https://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&amp;lang=et&amp;kohanimi=Tuscany&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;f14v=Y&amp;of=tb KNAB-is]
* erand on tehtud taime- ja loomaliikidele – teaduskeeles võib sealsed kohanimelised täiendid kirjutada väikse algustähega, üldkeeles suurega. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. jaanuar 2020, kell 13:39 (EET)
:: Täpsustan veel meie keelereeglites kõnealuste ortograafiamuudatuste tegemise aja: &quot;1998 loobuti kohanimelise täiendi väiketähest, vabastades kirjutaja kohustusest teha vahet kohta ja liiki näitavatel kohanimedel. 2018. aasta otsusega anti lõtkuruumi kujundlike nimede kirjutamiseks, arvestades, et seesugused nimetused on üleminekuala nimede ja mittenimede vahel.&quot; (Emakeele Seltsi keeletoimkonna tegevuse ülevaade [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2019_1/OK-1-2019_09.pdf ajakirja Oma Keel 2019. aasta septembrinumbris]) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. jaanuar 2020, kell 13:48 (EET)
::: See viimane oli väga vajalik muudatus, mina ei suutnuks kasutada vormi Rootsi kardinad.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 21:07 (EET)
:::: No seda enam, et nüüd saab jälle vahet teha rootsi ja Rootsi kardinatel. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 21:09 (EET)
:::::: No ja jumaltänatud! :) (Võib ka Jumal tänatud, ja jumal tänatud, need on õiged, oleneb ... oleneb.) Mina ütlen, kuigi mul ei ole lingvistikas ametlikku kraadi vormistatud, vaid kõigest eesti keele keskaste ja lõpetamata ülemaste, et väljendites rootsi kardinad, soome kelk, soome puss, korintose sambad, rootsi laud (tähenduses: laud, kus igaüks ise võtab endale sellist ja niipalju toitu kui ise tahab; Rootsi laud on nimetatud kuningriigist imporditud mööbliese), ei ole tegemist kohanimega, vaid kohanimest nulltuletatud käändumatu omadussõnaga. &quot;Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad &lt;s&gt;ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid:&lt;/s&gt; väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus.&quot; allikas: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_40 Minu läbikriipsutus, sest siinkohal eesti, läti, vene jms ei ole ikkagi kohanimed, vaid omadussõnad. Kohanimed on sageli hoopis hilisemad tuletised näiteks sel kohal elava rahva nimetusest. Näiteks: Venemaa, Lätimaa, tähendab etümoloogiliselt ala, kus elavad venelased, lätlased. Morfoloogiliselt on küll mõlemad tuletised, kuid sõnatüvi on kindlasti vanem kui sellest tuletatud kohanimi. EKI keelenõu käib neutraalse ajakirjandusliku ja teadusliku stiili kohta. Näiteks vikipeedia artikkel, eriti pealkiri. Sinna sobib tõesti ainult ametlik tänapäevane nimi Toscana. Kuid arhailised eksonüümid on täiesti olemas ja lubatud, kui stiiliga sobib, ja näiteks kultuurinähtuse krijeldamiseks: toskaana rahvariided vms. Tähendab, mina lubaks, ja tahaks selles ka EKIt veenda. :) [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 4. august 2022, kell 11:17 (EEST)

== Riiginimede kirjutus ==

Tere. Oskad sa juhatada mõnele asjakohasele veebilehele või ise selgitada, miks EKI soovitab mitmete riikide puhul kasutada ebatraditsioonilisi nimekujusid nagu nt Colombia ja Argentina? Selliseid minu meelest veidraid nimesid ei taha kohe kuidagi käsi tõusta kirjutama ega suu hääldama (on see 'kolombia' või 'tsolombia'?), aga kui nende eelistamisel tõesti hea põhjus on, siis käiks see ehk lihtsamalt :) --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 17:15 (EET)

: Tere-tere!
Tore, et küsisid, sest allikate küsimusele on mõnusalt lihtne vastata. Kaks peamist allikat ongi (esikohal on antud eestikeelne põhinimi, teisel kohal rööpnimi ehk eesti keeles mööndav nimekuju).
# [http://www.eki.ee/knab/knab.htm KNAB] – EKI kohanimeandmebaas, mille uuendamise eest kannab hoolt EKI ise; ametlik ja kõige tähtsam allikas;
# [http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm Maailma maade nimed] – väidetavalt kõige operatiivsemalt uuendatav tähtsamate riigi- ja piirkonnanimede, pealinnanimede ja elanikunimetuste koondtabel. Tähelepanu tasub pöörata selle parempoolses ülanurgas asuvale lingile &quot;Parandusi nimestikus&quot;, sealt võib leida mõningate tehtud muudatuste aja ja põhjuse. 

Kelle jaoks tunduvad need liiga keerukad (KNAB ongi keerukas), siis levinumad kohanimed sisalduvad ka 
ÕS-is, nii põhiosa märksõnadena kui ka kokkuvõtlikult ÕS-i lisas 
* &quot;[http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf Kohanimevalimik]&quot;. Ainult et seda ei uuendata enne kui järgmise ÕSi tulekul. Samas ÕS-i nimestiku pluss on see, et antud on iga nime käänamine ning vajadusel näidatud, kas nime tuleks kasutada sise- või väliskohakäänetes.
[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Lisan: kahjuks pole minul volitusi vastata EKI nimel, MIKS EKI eelistab just neid nimekujusid. Nimekirjutuse tippspetsialist EKI-s on Peeter Päll, seda tuleks temalt küsida. Talle saab küsimusi esitada näiteks e-keelenõu lehel (http://kn.eki.ee/), klõpsates paremas servas vormi &quot;Keeleküsimus&quot; linki. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)
: Neist kahest nimest ja riiginimedest üldiselt on põgusalt juttu emakeele seltsi keeletoimkonna 2013. aasta otsuses[http://www.emakeeleselts.ee/otsused/Soovitus_ESKT_kohanimedest_QSis-2013.pdf]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2020, kell 20:51 (EET)
:: Võõrkohanimede õigekirja põhimõtetest ja eranditest on aga lühidalt juttu ka [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=32&amp;p=2&amp;p1=6 eesti keele käsiraamatus] (mida küll enam ei uuendada). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 21:06 (EET)
:::Tänud nii paljude linkide eest! Vähemalt nimede häälduse (nimede kirjapilt ei ole reeglina häälduspärane) ja osaliselt teatud nimede eelistamise põhjenduste osas sain nüüd targemaks ja mõistan paremini, mis radu mööda keelekorraldajate mõte liigub, isegi kui kõik põhjendused mulle endale veenvad ei tundu. Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et &quot;rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse  vastu&quot;. Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. veebruar 2020, kell 12:16 (EET)
:::: :) Võta heaks! Sõbrale võid Prantsusmaast kirjutada mis nimega tahes (oluline on vaid, et suhtluspooled saaksid teineteisest õigesti aru); avalikes tekstides võiks eelistada nimede põhikuju, aga ka rööpnime kasutada pole vale, nt Tōkyō diakriitikud ei ole meie keelele omased ja neid on keerukas välja otsida, mistõttu võime kirjutada Tokyo ja isegi vanaviisi Tokio; entsüklopeedias peaks esmajärjekorras kasutama eestikeelse nime ametlikku põhikuju (ja alles teises järjekorras rööpkuju, kui selle kasutamine on põhjendatud) – kui me tahame, et Vikipeediat saaks pidada autoriteetseks teatmeteoseks, mis on usaldusväärne eeskuju ka kirjakeele kasutuse ja sealhulgas nimede õigekirja poolest. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. veebruar 2020, kell 12:53 (EET)
:::::Kas peale vabatahtlike järgijate on muidu mingid valdkonnad, kus EKI soovituste järgimine on kohustuslik - riiklikud dokumendid, koolikirjandid? Ja mis staatuses need vähemsoovitatud, aga siiski lubatud nimekujud seal on – kui laps kirjutab koolis eestikeelses tekstis France, siis õpetaja ei tohi veaks lugeda, ja kui valitsuse määrusse on kirjutatud France, siis pole kellelgi õigust nõuda (ainult soovitada) selle muutmist? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 10:55 (EET)

Koolis õpetatakse minu teada kirjakeelt ja seega poleks &quot;France&quot; eestikeelses kirjandis muul põhjusel aktsepteeritav, kui ainult tsiteerituna. Eks meil ole hulk õigusakte, millega on sätestatud, kus tuleks kirjakeelt kasutada. Näiteks:
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015022?leiaKehtiv Keeleseadus],
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/114062011003 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord],
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018015?leiaKehtiv Nimeseadus],
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015049?leiaKehtiv Kohanimeseadus]. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 19:00 (EET)

See ei olnud küll täpne vastus sinu küsimusele (&quot;Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et &quot;rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu&quot;. Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France?&quot;), aga saadan Sinu küsimuse nimekirjutuse tippasjatundja Peeter Pällile. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)
:Tänud taaskord selgitamast. Seaduste osas olen jälle targem, aga huvitav jah, mis juhtudel neid vähemsoovitavaid nimesid siis tarvitada saab. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 21:23 (EET)
:: Võta heaks ja ikka kannatlikku meelt! :D [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 21:26 (EET)
:::Kui sa selle küsimuse Peeter Pällile saatsid, kas said ka vastuse? Kui ei, siis ma saadan ise EKI-le päringu. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. aprill 2020, kell 19:05 (EEST)
::::Oleme vahepeal temaga muid nimeküsimusi arutanud, aga selleni veel tõesti pole jõudnud. Saada vast tõesti ise, siis saad toonitada just seda aspekti, mis sind kõige rohkem huvitab. Ja soovitan ka mainida, et küsid seda eeskätt Vikipeedia kontekstis (mitte n-ö tavakasutajana). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. aprill 2020, kell 19:15 (EEST)
:::::Ok, selge. Uurin siis ise. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. aprill 2020, kell 20:54 (EEST)
:::::Vastus käes. Algupäraste nimekujude korrektseks lugemine olevat mõeldud siiski piiripealseteks juhtudeks, kus kirjutaja pole kindel, kumba varianti kasutada. Et sel juhul võib julgelt muganduse asemel algupärast nime kasutada. Prantsusmaa ja France puhul sellist kõhklusmomenti ilmselt ei teki. Küsisin ka rohkem ja vähem soovituslike nimekujude kasutamise kohta. Need olevatki ennekõike lihtsalt soovitused, mis iseenesest kirjutaja valikut ei piira, ehkki ametlikus tekstis on mõistlik jääda ühe kindla variandi juurde, mitte varieerida. Samas sobib mõni nimevariant nt ühte ajaloolisse konteksti rohkem kui teise (Cesis ja Võnnu). --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. aprill 2020, kell 19:45 (EEST)

== Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises . ==

Tere! Käisid minu tehtud artikleid muutmas. Muutmine muutmiseks, kuid kui muuta, siis peaks ikka nii olema et ei pea uuesti redigeerima. Naiste üksikmängu lehel Vaata ka osast suunamised on väga segamini. Ja naiste paarismängu lehe pealkiri on puudulik. Ei selgu pealkirjast mis paarismänguga on tegu. Mul ei ole küll mingid tahtmist oma tehtud minna parandama, kui keegi teine on vigaselt kohendanud.--Kalle 10. veebruar 2020, kell 21:51 (EET)
: Nende asjade korrastamine võtab palju aega ja ärksat olekut. Eks ma korrastan need ajapikku. Aga ometi oleks toredam, kui nii laia profiiliga sporditeemade kirjutaja nagu teie püüaksite kvantiteedi asemel rohkem tähelepanu pöörata ka eesti keele kvaliteedile. Igaüks oskab ingliskeelsetest tekstidest maha kirjutada sõnapaari &quot;Australian Open&quot; ja &quot;Grand Slam&quot;, aga kui varasemad eestikeelsed artiklid räägivad lahtistest meistrivõistlustest ja suure slämmi turniiridest, siis tuleks neid nimesid, nimetusi ja termineid kasutada järjepidevalt ka uutes artiklites. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. veebruar 2020, kell 21:59 (EET)

Tänud soovituste eest!!!--Kalle 10. veebruar 2020, kell 22:23 (EET)

== Jäähokimängijad ==
Parandasid artiklites ära, et jäähokimängijad &quot;löövad&quot; väravaid, mitte ei &quot;viska&quot;. Olen kõikidesse artiklitesse kirjutanud, et mängijad just &quot;viskavad&quot; väravaid, sest kõikides suuremates spordiportaalides on selliselt kirjutatud, sh ERR-i spordiportaalis.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)
:Vahelesegamise eest vabandades: aastaid olin enwi-s artiklites koos väljenditega ''à la'' visati n miinipildujat, suurtükki jne; väravad on kaalult märksa kergemad, ja, kui nt [https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/viskab%20kopa%20ette/1 koppa saab ette visata], mix siis mitte väravaid ;-) + vt ka [https://kn.eki.ee/?Q=viskab%20v%C3%A4rava EKI näiteid] (ehk siis, lähedasem nt korvirõnga, väravavõrgu vms tabamisele, mitte viskamisele (mängus visati palju väravaid, mõned väravatega pihtasaanud reanimeeriti, mõned teisaldati EMOsse, mõned krematooriumi jne)) [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 21:52 (EET)
:: Lp Raamaturott! Kui uskuda kõike, mida spordiajakirjanikud kirjutavad, siis jääksime palju rumalamaks, kui me muidu oleme. Soovitan nii arutleda: hokimängijatel on LÖÖGI sooritamiseks hokikepp. Kui tahta kepiga litrit VISATA, tuleks litter kõigepealt õrnalt kepi külge kinnitada ja siis mingil viisakal kõrgusel kepiga seda litrit visata. Aga nii ju ei tehta. Eesti keeles on meil n-ö viskealad näiteks palli- ja odavise, pallimängudest korv- ja käsipall, ka rahvastepallis visatakse palli. Ma ei tunne kõiki hoki reegleid, aga usutavasti on litri väravasse VISKAMINE lausa keelatud, sest litter tuleb hokikepiga väravasse LÜÜA. Füüsiliselt terved inimesed viskavad esemeid üldiselt käega. Hokis ja jalgpallis lüüakse väravaid. Muidugi kui väravat lüüa üritav mängija on täiesti värava all, võib ta ilmselt erandkorras litri või palli väravasse veeretada või nihutada või tõugata, aga mitte visata (sest visatakse käe/kätega). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 22:33 (EET)
::: Ja ennäe, reeglites ongi kirjas: &quot;Värav tühistatakse, kui mängija '''viskab''' litri väravasse käega.&quot; ja &quot;Värav loetakse '''lööduks''', kui litter satub väravasse ründaja või kaitsja '''löögist''' või kaitsja uisu vastu põrkamise tagajärjel.&quot; [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 21. veebruar 2020, kell 22:58 (EET)
::::Kas sa võtsid reeglid [https://media.voog.com/0000/0044/1985/files/UUS_EST_IIHF_Official_Rule_Book_2018_3rd_edition_et_korr_C.PDF siit]? Mulle tundub pealiskaudsel vaatlemisel, et seal kasutatakse viskamist ja löömist sünonüümidena, aga alaosas &quot;Terminid&quot; räägitakse ainult viskest: ''VISE − litri läkitamine väravavõrgu suunas. Kui litter on teele saadetud, peetakse igasugust litri jätkuvat liikumist, ilma et ründav meeskond midagi teeks, ja enne seda, kui kaitsev meeskond litri oma valdusesse saab, viske jätkumiseks.'' Ja veel edasi, &quot;Kuidas mängu mängitakse&quot;: ''Kaks võistkonda võistlevad omavahel, et mängus rohkem väravaid visata. Meeskond, kes viskab rohkem väravaid, kuulutatakse võitjaks.'' Ehk siis see reeglistik paistab ikkagi &quot;viskamist&quot; põhiterminiks pidavat. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 02:00 (EET)
::::Isikliku kommentaarina: hokikepiga saab litrit nii lüüa kui visata, mõlemad on lubatud. Kui tahetakse litri kiiret lendu, siis lüüakse, kui täpsust, siis visatakse. Näide viskest: [https://www.youtube.com/watch?v=OS-hNRFyFzM]. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 02:04 (EET)
:::::: Aitäh, sul on neis aspektides õigus. Aga kuna küsimus oli, kas väravaid visatakse või lüüakse, siis ma võtsin reeglitest loomulikult väravate osa:
** 8. OSA – '''MÄNGUREEGLID/VÄRAVAD''' 66
*94. REEGEL '''LÖÖDUD VÄRAVA''' ARVESTAMINE 66
*95. REEGEL KUIDAS VÄRAVAALA ON SEOTUD '''LÖÖDUD VÄRAVA''' EEST PUNKTI SAAMISEGA 67
*96. REEGEL LITRI UISUGA '''VÄRAVASSE LÖÖMINE''' 68
*97. REEGEL VÄRAVA MITTEARVESTAMINE/MÄNGUTEGEVUS 68
*98. REEGEL '''LÖÖDUD VÄRAVA''' ARVESTAMINE/RAAMIDEST VÄLJAS OLEV VÄRAV 

:::::: Ma ei näinud selles reeglistiku osas ühtki &quot;visatud väravat&quot;. Kui seal vahepeal midagi visatakse, las siis viskavad, aga väravate osas räägitakse ainult löödud väravatest. Sellest lähtusingi. Sul on ilmselt õigus, et ju nad kasutavad &quot;viskamist&quot; &quot;löömise&quot; sünonüümina, mis keeleliselt pole kahjuks õige. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 02:42 (EET)
:::::::Terminite kasutamise järjekindlust ei paista jah selles reeglistikus olevat. Ilmselt oleks hea allikaid veel juurde leida, et otsustada, kumb levinum on. Aga ma arvan, et niipalju saab öelda, et &quot;viskamine&quot; pole vähemalt ebakorrektne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 02:51 (EET)
:::::::Sõnakasutuse segadus tuleb ilmselt sellest, et tavakeele mõistes saab litrit nii lüüa kui visata, aga puudub eraldi üldmõiste, mis hõlmaks neid mõlemaid tegevusi. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 03:00 (EET)
:::::::: Väike märkus: Väravate löömine on parem kui väravate viskamine, sest see teine on mõneti mitmetähenduslik (väga tugev isik võib ju eemaldada väljakult objekti &quot;värav&quot; ja visata see objekti  litter&quot; peale). Aga muidu tahtsin paluda, et [[Kuriuss]], kui sul võimalust ja mahti on, siis vaata üle artikkel [[Kritias]]. Minu organism sai sealsest sõna &quot;ka&quot; üliküllusets šoki.&quot; - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. detsember 2020, kell 08:09 (EET)
::::::::: Vähendasin seal ka'sid (väga hull seis ju polnudki). Samas kes tunneb ajalugu paremini, see võiks üle vaadata, kas Pireuse nimetamine Peiraieuseks sel perioodil on õigustatud või mitte. Ma peast ei tea. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. detsember 2020, kell 15:27 (EET)
:Lisamärkusena: objektide vise kätt mitte kasutades on täiesti olemas. Vanasti  olid olemas viskepuud, millega visati odasid. Lendasid kaugemale, sest jõuõlg oli pikem, aga täpsus sealjuures kannatas. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 09:04 (EET)

==Tänu==
Aitäh, Kuriuss, vastuse eest lehel [[Vikipeedia arutelu:Keeletoimetamistalgud]]! Iga su selgitus on nagu väike keelenõuande tund. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 28. veebruar 2020, kell 23:57 (EET)
: Aitäh hea sõna eest! :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 00:05 (EET)
== MS Skype ==
meie vahel on hetkel tuduilmas (st, nu ei 6nnestu ...seda asja elule ärgatada), seega, palun, paranda [[2019.–2020. aasta Wuhani koroonaviiruse puhang]] alumise lahtri sõnastust!&lt;br /&gt; Ikka Sinu [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 18:57 (EET)
: Ma ei saa kahjuks aru, millist kohta sa täpsemalt &quot;alumise lahtri&quot; all silmas pead. Aga ma näen seal muidki vigu. Näiteks juba pealkirjas: eesti keeles on kombeks rääkida haiguste puhangust ehk haiguspuhangust, mitte viiruste puhangust ehk viiruspuhangust. Puhkevad haigused või haigushood, ka epideemiad või lausa pandeemiad. Viirused ei puhke. Sinna sobiks vist &quot;koroonaviirushaiguse puhang&quot;. :) 
: Viirustega seoses soovitan meelde jätta põhitõed: viirus on vaid haigustekitaja; nakatutatakse viiruseGA ja viirushaiguSSE, mitte viiruseSSE ega viiruSSE. Eile rääkis kahjuks isegi AK saatejuht, kui palju inimesi on kuskil koroonaviirusse nakatunud/haigestunud (õige olnuks &quot;koroonaviirusega nakatunud&quot; või &quot;koroonaviirushaigusse haigestunud&quot;). Lisaks näen imestusega, kui suure osa maailmast on Hiina juba vallutanud (kui uskuda pildiallkirja, et punasega on tähistatud Hiina). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)
:Parandan: alles nüüd märkasin, et Hiina on väidetavalt siiski TUMEpunane. Vabandust, et mu silm seda kohe ei eristanud. Suur rõõm, et Hiina püsib endistes piirides! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)
::Nujah! &quot;Rõõm&quot; siingi, 18ndal &quot;seseisvuse&quot; eest Xarva lähistel mulda sundpandud &quot;puna-gilidele&quot; mõeldes, kui mõtlen, läheb tahes-tahtmata mõte nende emmedele-iisidele, sündimata lastele jne[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:26 (EET)
::Aitäh! See &quot;märkuse&quot; lahtri viide peaks viitama sellele, et u 7 (vist) laevukest, mille pardal N (palju) inimest, N riikidest, eri sadamates, karantiinis, jne.&lt;!-- (u 10 aasta eest ei oleks säändset &quot;surmaloendust&quot;teha saanud, ehk, u 20 aasta pärast teed arvuti lahti ja see asi küsib Sult ''à la'': miks Sa elus oled, ministeeriumi andmetel peaksid sa ammu olema hr Peetruse järgmise valimise kandidaadina suud haugatamas...)--&gt;.[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:17 (EET)
::Ah ja, ma ei ole meelega kasutanud &quot;asja&quot; kohta sõna &quot;epideemia&quot;, olenevalt nakatunute/surnute hulgast on mõnes W-s juba e-ks nimetamise peale mindud...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:30 (EET)
:::Ei-ei, ma ei tahtnud väita, et koroonaviirushaiguse näol on tegu juba epideemiaga. See oli lihtsalt näide, et mingi HAIGUSE (sh koroonaviirushaiguse) puhang võib võtta epideemia mõõtmed, kuid epideemiast ei sobi rääkida siis, kui räägitakse, et VIIRUS on laialt levinud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:41 (EET)
::::Need ''nations'', kus &quot;ebaelavaid&quot; rohkem, kalduvad kasutama e-t, aga, nujah, kui MS Skype'i tagasi saan, siis kirjutan edasi.;-)[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 22:54 (EET)
::::PS! Olin vahepeal mõtteis, kuis kontrollida [[:en:Talk:Fast radio burst#Just_read:|teadlaste / minu / Vi väidet]], et u poole miljardi valgusaasta kaugusel meist on geegi, kes meist targem jne, seega, taotleme stipendiumit, ja, lähme, mina olen paadis..., alati [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 29. veebruar 2020, kell 23:24 (EET)
::::: Ma ei tea, kas selle märkuse koht on siin, aga ehk on mõnele asja mõistmisel abiks. Viiruskandjad ei ole sageli haiged, haigus kujuneb mitme viiruse (rinoviirus ja nohu, läkaköhaviirus ja läkaköha) puhul alles siis, kui organism viiruse avastab ja sellele reageerib, vahel mõne rinoviiruse vormi puhul nohu põdejad enam isegi teisi ei nakata. Viirus on kahjustaja, haigus aga kahjustused. Epideemia ja pandeemia on haiguse kiire levik, mitte lai levik, seega nohu, mis on kogu aeg laialt levinud, ei saa kujuneda epideemiaks. (P.s Pietade: pUnahiinlaste haud on Elva lähistel Vapramäel, mitte Narva all) - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2020, kell 09:19 (EET)
Tänan harimast, üldiste põhimõtetega olen kursis ja aiman, et need õpetussõnad polnudki mulle. Siiski üks märkus: arstid on mulle õpetanud, et epideemiast ja pandeemiast hakatakse rääkima teatud haigestunute/haigusjuhtude määrast (arvust) alates, täitugu see siis nädala või kuuga. (Ja isegi ÕS ütleb: epideemia – '''hulgaline''' haigestumine mingisse nakkushaigusse.) Kiiruse võib muidugi alati välja arvutada (mitu haigestumist ajaühikus), ometi ei defineeritud epideemiat kiiruse kaudu ka meie ülikooli meditsiiniloengutes mitte (tõsi, need olid jube ammu). Aga kui te olete hariduselt arst, kuulan ja loen tänapäevaseid meditsiinialaseid tõekspidamisi suure huviga. Ja hakkan suurest austusest kohe teietama. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. märts 2020, kell 09:49 (EET)
Oi, geenitehnoloogiat olete õppinud, minu lugupidamine! Oleks ma seda varem teadnud ... Mul oleks ühe tõlketeose fragmendi (puudutasid geenianalüüsi protseduuri ja termineid) õigsuse kontrollimisel väike nõuanne ära kulunud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. märts 2020, kell 09:56 (EET)
::: Ah et tariti siis PUnahiInlAsed Elva, tasuta sõit (hobujõul) ja puha, otsima ei lähe...&lt;br /&gt;viiruste suhtes: mingil ajal &lt;!--õnnestus vahendada eesti keelde HIVi käsiraamat vms,--&gt; sel ajal, tehakse vist praegugi, oli vahe nt STD (sexually transmitted desease) ja STI (sexually transmitted infection) vahel, vahe vahel, ehkki mitte vahedalt lõikav, mõte selles, et indiviid võib olla STI, ja ise mitte haigestuda, lihtsalt lahkelt jagada, mida on jagada; SarsI lapse kohta sattusin lugema, et see asi on korduvnakatamisvõimeline, st, korra läbip&lt;del&gt;ö&lt;/del&gt;õdenu võib uuesti nakatuda, kummaline..., ehk isegi „infodeemiline“...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 1. märts 2020, kell 10:20 (EET)

== Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors! ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
:''please help translate this message into your local language via [https://meta.wikimedia.org/wiki/Wiki_Project_Med/The_Cure_Award meta]''
{| style=&quot;background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;vertical-align: middle; padding: 5px;&quot; | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]]
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;&quot; |'''The 2019 Cure Award''' 
|-
| style=&quot;vertical-align: middle; padding: 3px;&quot; |In 2019 you were one of the [[W:EN:Wikipedia:WikiProject Medicine/Stats/Top medical editors 2019 (all)|top ~300 medical editors]] across any language of Wikipedia. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. Consider joining '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|here]]''', there are no associated costs.
|}

Thanks again :-)  -- [[W:EN:User:Doc James|&lt;span style=&quot;color:#0000f1&quot;&gt;'''Doc James'''&lt;/span&gt;]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 5. märts 2020, kell 20:49 (EET)
&lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Medical_Editors_2019/other&amp;oldid=19872538&quot;. --&gt;

: Thank you! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. märts 2020, kell 20:51 (EET)

== Translation request ==

Hello.

Can you create and upload the articles [[:en:Azerbaijan State Academic Opera and Ballet Theater]] and [[:en:List of statues in Baku]] in Estonian Wikipedia? They certainly do not need to be long.

Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 27. märts 2020, kell 09:46 (EET)


==Repliik koroona positiivsuse kohta==
&quot;Ööpäevaga lisandus 37 positiivset juhtu,&quot; teatab avalik-õiguslik telekanal koroona teemal.
: No kuidas need koroonajuhud siis POSITIIVSED on? Minu meelest on need väga-väga NEGATIIVSED. Ehkki spetsialistid sedastavad analüüside tulemusi sõnadega &quot;positiivne&quot; ja &quot;negatiivne&quot;, on väga rumal/harimatu jagada kogu riigi rahvale sõnumit, et rasket haigust põhjustava viiruse järjest suurem levik on kuidagigi POSITIIVNE. Tehkem ikka vahet erialakeelel ja üldkeelel, ärgem tootkem avalik-õiguslikku sõnaputru! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. märts 2020, kell 12:54 (EET)

==EKI keeleklipp &quot;Rahvus ja riik&quot;==
Soovitan vaadata ([https://www.youtube.com/watch?v=VoihU7XZpm4&amp;index=2239&amp;list=UUYal7J64EbvvlygsfiFriIw&amp;app=desktop &quot;Rahvus ja riik&quot;]) ning mitte liialdada &quot;rahvuslikuga&quot; seal, kus sisu poolest on tegu hoopis riiklikuga. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. aprill 2020, kell 20:02 (EEST)

== Ja vs. ning ==

Lugupeetud kasutaja Kuriuss! Miks Te asendasite artiklis Maiken Pius 'ja' 'ningiga'? Kas see on ikka põhjendatud? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. aprill 2020, kell 20:38 (EEST)
: Lugupeetud kasutaja Velirand! 
: Kõnealune lause on see: 
: &quot;2006. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna '''ning''' 2012. aastal Eesti Muusika- '''ja''' Teatriakadeemia lavakunstikooli.&quot; 
: Kui lause lihtsustatud skeem on &quot;ta lõpetas ühe kooli '''ja''' teise kooli&quot;, siis sobib tõesti suurepäraselt sidesõnaks &quot;ja&quot;. Aga kuna teise õppeasutuse nimetuses on &quot;ja&quot; juba olemas, sobib seal kaht õppeasutuse nimetust eraldama &quot;ning&quot;. Kumbki variant ei ole grammatiliselt vale, aga stiililiselt peetakse minu varianti paremaks. (Kinnitan: ma ei ole patoloogiline ning-sõna austaja.) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. aprill 2020, kell 20:59 (EEST)
:: Ma ei pööranud sellele tähelepanu, et õppeasutuse nimes juba sisaldub sõna 'ja'. Antud juhul on muudatus õigustatud küll. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. aprill 2020, kell 21:08 (EEST)
::: Tore, et see asi selgeks sai! Aitäh küsimise eest, ehk on sellest teistelgi kasu! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. aprill 2020, kell 21:12 (EEST)

Tere! Soovin viidet väitele, et sidesõna &quot;ja&quot; kasutamine on stilistiliselt parem kui sidesõna &quot;ning&quot; kasutamine. Allikaks olgu Eesti Keele Instituut, et tagada usaldusväärne seisukoht. Enne viite leidmist palun artiklites vastavaid muudatusi mitte ellu viia. [[Kasutaja:Jyrijoul|Jyrijoul]] ([[Kasutaja arutelu:Jyrijoul|arutelu]]) 23. september 2020, kell 11:44 (EEST)
: [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&amp;p1=2&amp;id=421] --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2020, kell 16:01 (EEST)
:: Tere! Palun lugeda viidatud artiklit mõttega. &quot;Ja&quot; kasutamist eelistatakse vaid eri tasandi rindühendite korral madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks. Ülejäänud juhtudel on mõlemad sidesõnad samatähenduslikud. Palun seega mitte enam taolisi parandusi teha. [[Kasutaja:Jyrijoul|Jyrijoul]] ([[Kasutaja arutelu:Jyrijoul|arutelu]]) 23. september 2020, kell 17:12 (EEST)
::: Ehk on abi artiklist [https://www.paevakera.ee/blogi/ja-ja-ning &quot;Ja ja ning&quot;]. Seal on välja toodud esmane põhimõte: '''&quot;Kui lauses on vaja ühte siduvat sidesõna, siis on kombeks valida ja.&quot;''' Sealt võib leida ka '''tarbetu ningi''' näiteid:
* Meeseep piima ning jojoba õliga –&gt; .. ja jojoba ..
* Hetkel otsime oma tiimi uut liiget ning sõpra. –&gt; .. ja sõpra.
* Päästeamet soovitab: varuge joogivett ning püsige toas! –&gt; .. ja püsige ..

::: Minule kui elukutselisele toimetajale on paljude aastakümnete jooksul õpetatud ja ja ningi kontekstis veel üht lihtsat põhimõtet: '''lähema seose korral kasutatakse sidesõna &quot;ja&quot;, kaugema seose korral sidesõna &quot;ning&quot;'''. Ma pole küll märganud, et keegi oleks vaidlustanud sidesõnade &quot;ja&quot; ja &quot;ning&quot; tähendust, mõlemad on sõnaliigilt ühtviisi konjunktsioonid, neil mõlemal on ühtviisi siduv, ühendav tähendus. Lihtsalt nende kasutamisel on eesti kirjakeeles välja kujunenud omad traditsioonid, näiteks liigset/tarbetut ningitamist peetakse halvaks stiiliks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. september 2020, kell 20:04 (EEST)
::: Mis puutub viidatud artikli seosele EKI-ga, siis artikli autor Helika Mäekivi on paljude EKI soovitatud keelenõuandeartiklite autor ja tänapäevase eesti keele lektor. Artikkel on tekstibüroo Päevakera ehk professionaalse keeletoimetusfirma veebilehelt. Olgu öeldud, et ka ma ise olen aastakümneid teinud EKI-ga tihedat koostööd. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. september 2020, kell 20:16 (EEST)

:::: Tänan väga põhjaliku vastuse ja nõuannete eest! See on tore, et kirjakeel areneb ja välja on kujunenud tavad, mille järgi otsuseid langetada. Soovin siiski artiklist välja tuua asjaolu, et näiteks üheülbalisuse vältimiseks on sobiv &quot;ningi&quot; kasutada. Seega tekib küsimus, kas tõesti on vajalik alati selliseid asendusi teostada. Keele mitmekesisuse ja arengu seisukohalt on ainult &quot;ja&quot; kasutamine samaväärne probleem nagu üleliigne &quot;ningitamine&quot;. Eelnevast hoolimata kiidan Teie üldist panust siinsesse keeletoimetamisse! [[Kasutaja:Jyrijoul|Jyrijoul]] ([[Kasutaja arutelu:Jyrijoul|arutelu]]) 23. september 2020, kell 21:35 (EEST)

== Mõni &quot;erinev&quot; on &quot;eri&quot;, mõni hoopis tühisõna ==
Panen siia Maire Raadiku asjakohase keeleartikli ([http://keeleabi.eki.ee/artiklid/erinev.html &quot;Mis vahe on sõnadel eri ja erinev?&quot;]), kuna sellega eksitakse sageli. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. aprill 2020, kell 23:40 (EEST)

==Ordeni andmine vs. annetamine==
Kui keegi saab ordeni kavaleriks, võib selle kohta küll öelda, et autasu annetati (sellise kirjaviisi kohta on hulgaliselt näiteid). Ehk see on selline maitseküsimus.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. mai 2020, kell 17:32 (EEST)
: Ei, see ei ole maitseküsimus. Tänapäevases eesti kirjakeeles on sõna &quot;annetama&quot; tähendus &quot;heategevaks otstarbeks v armuannina andma&quot;. Sõnade tähendusväli võib aja jooksul muutuda. On tõsi, et mõningatesse ametlikesse dokumentidesse on see sõna tänapäevalgi autasu andmise tähenduses sisse lipsanud, aga Vikipeedia ei peaks olema kinni vanasti kehtinud keeles, vaid lähtuma tänapäevasest kirjakeelest. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. mai 2020, kell 17:39 (EEST)
:: Minule „meeldib“ [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/andma/1 andmine],... vt nt [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/annetamine/1 ...*Mahajaanas kuulub annetamine kuue või kümne *ületava toimingu hulka. Vt ka ületav annetamine...] /  [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/annetama/1 ...millegi heaks, heategevaks otstarbeks (nt korjanduse puhul) andma...]—Pietadè 9. mai 2020, kell 17:44 (EEST)
:: Mainin lihtsalt seda, et ajaloolises kontekstis on siis ju sõna &quot;annetamine&quot; koosakõlas tänapäevase tähendusega &quot;armuannina andma&quot;. Ordeneid asutasid monarhid ja nad tõepoolest andsid neid nö armuannina välja (ka lääne doneeriti ehk annetati). Tõsi, tänapäeval väljastavad neid reeglina teised institutsioonid ja siis võib tõepoolest rääkida andmisest. Ma ei tahagi hirmsasti vaielda ja ei seisa ka väga vastu sõnakasutusele &quot;andma&quot;, aga tahtsin lihtsalt viidata ajaloos ei ole selline kirjaviis vale.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. mai 2020, kell 18:02 (EEST)
::: Keel elab, kasvab, areneb ja muutub, kandjate keelel ({{search link|&quot;juba&quot;}} tänagi..., hetkel 693×;-))?&lt;br /&gt;kui mälu ei peta, siis &quot;kõigi rahvaste isa&quot; [[Jossif Stalin|Ioseb]] vist kinkis, ...&lt;br /&gt;mälukontrolli raames, 1943. a valminud kõrvalhoone katusekivides senini mürsukildude jäljed olemas, &quot;kingitused&quot; siis ikkagi...—Pietadè 9. mai 2020, kell 18:06 (EEST)

== Kristlik arhitektuur vs kirikuarhitektuur ==

Tere! Sooviksin teisaldada kategooria Kristlik arhitektuur pealkirja Kirikuarhitektuur alla, kuna pean esimest pealkirja veidraks moodustiseks ja teine on kunstiajaloolaste jt teemast huvitatute hulgas juba kasutusel olev väljend (on ka sakraalarhitektuur, aga see võib katta teisi usundeid). Kas teisaldus oleks ka keeleliselt põhjendatud? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 8. juuni 2020, kell 19:04 (EEST)
: Tere! Väga hea tähelepanek! &quot;Kirikuarhitektuur&quot; ongi tegelik ja ka keeleliselt igati korrektne termin. Selle ülemmõiste on &quot;sakraalarhitektuur&quot;, eks ole? (Ehkki siit [https://sites.google.com/site/arhitektuuriajaloomoisted/sakraalarhitektuur &quot;Sakraalarhitektuur&quot;] ma päris sellist süsteemi ei leia.) Aga kirikuarhitektuuri õpetatakse ainena Tartu Ülikoolis. 2010. aastal on ilmunud tõlkeraamat [https://www.apollo.ee/kirikuarhitektuur.html &quot;Kirikuarhitektuur&quot;]. Üks asjalik magistritöö, millest mul on korduvalt abi olnud ([https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17227/Zagorski_Evelyn.pdf Evelyn Zagorski. 4.-16. sjandi kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik]), pärineb 2005. aastast. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuni 2020, kell 19:56 (EEST)
::Siin muidugi küsimus: kristliku usundiga seotud arhitektuur hõlmab ka kabeleid (nii selliseid, kus ka jumalateenistusi peetakse, ehk siis abikirikuid, selliseid, mis on püstitatud NÖ mausoleumidena kui ka surnuaiakabeleid, kloostreid (viimaste puhul ei pruugi kõik sakraalne olla), kellatorne, kirikuaedasid, ossiaariume. Lihtsalt teisaldada ei tasu enne, kui on kindel, et uues süsteemis on sisu ja nimi ikka korralikult klappimas. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 18:07 (EEST)

== Toorme &quot;ümbertöötlemine&quot; ei ole õige==
Ühes artiklis kirjutati porgandite ümbertöötlemisest, teises piima ümbertöötlemisest, kolmandas mee ümbertöötlemisest, neljandas nafta ümbertöötlemisest. Kõigis neis näidetes on vähemalt kaks viga:
# '''tooret''' (mida porgandid, piim, mesi ja nafta ju on) hakatakse kõigepealt töötlema, mitte &quot;ümber töötlema&quot;; ümber töötada saab varasemaid '''tooteid''' (st neid, mida on varem juba vähemalt korra töödeldud);
# ümbertöötlemise asemel loetakse keeleliselt õigeks &quot;ümbertöötamist&quot; ja ka &quot;töötlemist&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuni 2020, kell 22:49 (EEST)
:Piim on kaheldav. See võib olla enne võiks või kooreks tegemist enne pastöriseeritud ehk siis töödeldud ja vaheprodukti pastöriseeritud piima nimetatakse enamasti lihtsalt piimaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 09:06 (EEST)

----
Vabandust tühistamiste pärast. Katsetasin üht brauseri lisa, mis viimaste muudatuste lehel toimis ootamatult. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. juuni 2020, kell 10:07 (EEST)
: :) Paistab olevat mingi hulgitühistamise tööriist. Aga miks ta neid tühistamisi hulgi tagasi ei pööra? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. juuni 2020, kell 17:55 (EEST)
:: See lisa analüüsis lehel olevaid linke. Ma ei oodanud, et ta lingid ja muu hulgas tühistamislingid sedasi läbi käib.
:: Tühistamised peaks olema tagasi pööratud. Või kas mul jäi midagi kahe silma vahele? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. juuni 2020, kell 20:46 (EEST)
::: Jah, aitäh, on tõesti tagasi pööratud. Lihtsalt mulle ei antud täna sellest automaatselt teada. Millalgi ennevanasti tuli ka tagasipööramise kohta teade. Ilmselt on nüüd uued ajad. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. juuni 2020, kell 00:01 (EEST)

== Laeval on tankid ==

Pöörasin mõnes artiklis teie viimased muudatused tagasi ja juhin tähelepanu artiklile [[Tank (laevandus)]]. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 4. juuli 2020, kell 00:45 (EEST)
: Tänan, leidsin selle artikli. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 4. juuli 2020, kell 07:22 (EEST)

== Minevik või olevik ==

Mis sa arvad, kas on õige öelda, kas: &quot;Vello Väärtnõu '''oli''' Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor&quot; või &quot;Vello Väärtnõu '''on''' Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor&quot;? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. juuli 2020, kell 18:24 (EEST)
: Ma arvan, et kuna Väärtnõu elab, siis ta kindlasti '''on''' selle või mõne muu idee autor edasi. Õigupoolest jääb autor autoriks ka siis, kui ta on surnud – näiteks Hitchcock on ikka paljude filmide režissöör edasi, kuni need filmid veel olemas on. Alles siis, kui mõni Hitchcocki film läheb viimse koopiani lootusetult kaduma, saab rääkida filmist (teosest), mis kunagi oli ja mille režissöör '''oli''' Hitchcock. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuli 2020, kell 14:55 (EEST)

Tänud selgitamast. Muutsin vastavalt [[Vello Väärtnõu]] artiklit. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. juuli 2020, kell 13:27 (EEST)
:Autor on autor ka pärast teose kadumist, minu arusaamist mööda on küsimus pigem selles, kas tegusõna käib autori või isiku juurde. Antud näite puhul Väärtnõu on alus ja sellisena määrab ajavormi just tema eksistents. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 18:13 (EEST)

== Tsüaan vs tsüaniin ==

Kahtlen tsüaansinise asendamises tsüaniinsinisega. Tsüaansinine, trükkalite žargoonis lihtsalt tsüaan (inglise keelest laenatud sõna ''cyan''), on üks rangelt standardne taevasinine värvitoon, tsüaniinsinise puhul sõnastikud ei täpsusta, mis tooniga on tegemist, tsüaniinsiniseks on nimetatud näiteks tumeda tooniga ftalotsüaniinsinist ja see pole see toon nagu ''cyan''. Ftalotsüaniinidel baseeruvad mitmesugused värvitoonid, sinised, türkiissinised, rohelised, isegi punased olenevalt mis metalli ioon on tsüaniinühendis https://en.wikipedia.org/wiki/Cyanine. Sooviksin need muudatused kui desorienteerivad tühistada ja jääda tsüaansinise juurde, sest süna &quot;tsüaan&quot; ei saa värvinimena kasutada - esiteks sellepärast, et on olemas sama nimetusega gaas, teiseks sellepärast, et tsüaan kõlab värvust märkiva omadussõnana imelikult: tsüaani värviga tükitud tähed, tsüaan ületrükk kollasel.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)
: Vrd [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/ts%C3%BCaniinv%C3%A4rvid/1 tsüaniinvärvid (Sünteetilised värvained üldvalemiga R2N&amp;#91;CH=CH&amp;#93;nCH=N+R2 ↔ R2N+=CH&amp;#91;CH=CH&amp;#93;nNR2)] [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/ts%C3%BCaan/1 tsüaan (keemia süsiniku ja lämmastiku ühend, mürgine terava lõhnaga värvuseta gaas)] [[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 13:49 (EEST)
::...kuid kumbki neist ei hõlma trükinduse ''cyan''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i, mis on hoopis midagi kolmandat - neljavärvitrüki üks neljast osavärvist ehk protsessvärvist.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 13:54 (EEST)
::Näib, et EKI keelenõu ei ole selle mõistega tegelnud.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 14:00 (EEST)
::: Siin ei oskagi kohe tänada ega vabandust paluda. Olen EKI keelenõuga sel teemal rohkem kui ühe korra rääkinud. Nad väidavad endiselt, et tsüaani kui värvusetut gaasi on väga eksitav nimetada siniseks. Oleks siis veel mürksinine (nagu on mürkroheline), aga &quot;tsüaansinine&quot; = &quot;värvitu sinine&quot; on tavalise inimese jaoks üsna hoomamatu värvitoon. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. juuli 2020, kell 22:04 (EEST)
::::Häda hoopis selles, et mingit alternatiivi sõnale ''cyan'' pole keegi kunagi pakkunud. Protsess-sinine? Neljavärvitrüki-sinine? Helesinine? Rohekassinine (kuigi trüki-''cyan'' pole kuidagimoodi rohekas)? Eesti keeles pole selle värviõpetuses ja trükinduses olulise mõiste kohta sõna leiutatud. Või pole osatud keelenõust õigesti küsida. Nimetagu siis kõik protsessvärvid näiteks korrektselt ära. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 00:06 (EEST)
::::Inglise keeles paistab ''cyan'' tähistavat tervet helesiniste kuni sinakasroheliste värvuste perekonda. Saksa keeles käsitletakse omaette trüki- ja veebitsüaani kui mõõdetavaid värve, aga seda sinist värvi, mida inglise keeles tähistatakse sõnaga ''cyan'', ka laiemas tähenduses nagu see on värviõpetuses või moes vm. Muide, Harald Küppersi ja Hermann Helmholtzi saksakeelsetes värviõpetustes on värv nimega Cyanblau olemas violettsinise ja rohelise või indigo ja rohelise vahel, seal ei lasta end häirida sellest, et gaas tsüaan on värvitu. Juba Newton kasutas spektri helesinise kohta sõna ''cyaneus'', sealt küllap liikus sõna teistesse värviteooriatesse.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 00:12 (EEST)
::::Wilhelm Ostwaldil asub ultramariinsinise ja rohelise vahel Eisblau 'jääsinine'.
::::Venekeelne vikipeedia annab [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A6%D0%B8%D0%B0%D0%BD täpsustusleheküljed] gaasile tsüaanile ja [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B8%D0%BD%D0%B5-%D0%B7%D0%B5%D0%BB%D1%91%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D1%86%D0%B2%D0%B5%D1%82 tsüaanile] kui värvusele, seal on muide olemas ka nimetus mürksinine: &quot;ядовито-синий&quot;. Enamikus vikipeediates kasutatakse ingliskeelset kirjakuju ''cyan'', võib-olla oleks lahendus ka eesikeelses vikipeedias jätta hoopis nii, tsitaatsõnaks?[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 14:50 (EEST)
:::::Keemia poole  pealt on tsüaan kui gaas värvist noorem mõiste. Tsüaanid või tsüaniinid on kasutusel ka taimsete pigmentide [[antotsüaniinid]] kohta, nime päritolu: kreeka keeles ἄνθος (anthos) on õis ja κυάνεος/κυανοῦς kyaneos/kyanous tumesinine. Tsüaani nimi tuleneb aga sinisest pigmendist berliini sinine, millest see esmakordselt eraldati, mitte gaasi enda omadustest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 18:20 (EEST)
::::::Täiendan - Berliini sinine ehk raudheksatsüanoferraat.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 27. juuli 2020, kell 19:24 (EEST)
::::::: Oi kui tore mõttevahetus siin on tekkinud, suur-suur tänu kõigile! Annan teie mõtted EKI-le edasi. Kole kahju on sellest, et üks endisi EKI direktoreid on nooremas põlves uurinud teadustöös just värvuste nimetamist, ainult kahjuks pole teadaolevalt sellest sündinud ühtki praktilist väljundit eestikeelsete nimetuste süsteemi näol.

==Kooli ja kooli allüksuse lõpetamine==
Keeleliselt ei ole õige, et keegi &quot;lõpetas ülikooli arstiteaduskonna&quot; – õige on &quot;lõpetas ülikooli&quot;; õppis küll ülikooli arstiteaduskonnas, aga lõpetas ülikooli.

Samuti lõpetatakse muusikakool või kunstikool või konservatoorium, mitte ei lõpetata näiteks konservatooriumi professor Kapi klassi. Õpitakse küll kellegi klassis, kuid kui stuudium saab läbi, siis lõpetatakse ikka konservatoorium, mitte professor Kapi klass. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. august 2020, kell 18:15 (EEST)

Kool lõpetatakse mingil erialal, mitte ei lõpetata mingi kooli mingit eriala.

Ka ei lõpetata õppeasutuse lende (nt &quot;lõpetas massaažikooli 3. lennu&quot;), vaid lõpetatakse õppeasutus mingis lennus (nt &quot;lõpetas massaažikooli 3. lennus&quot;). Muide, sageli tundub, et lendude märkimine on täiesti liigne. Kellel on spetsiaalselt lendude arvestust vaja, läheb ja loeb lendude kohta vastava õppeasutuse artiklist.

Teaduskraade ei kaitsta, küll aga kaitstakse väitekirja, magistritööd, doktoritööd jne. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. august 2020, kell 18:29 (EEST)
: ... et kaitstakse, siis, nt, mahakirjutamissüüdistuste eest...:-) (nt 2 ühikut, hetkel, stringile {{search link|&quot;kaitses kraadi&quot;||}})[[Kasutaja:Pietadè|—&amp;#160;Pietadè]] 29. august 2020, kell 18:37 (EEST)

==Ametlik koduleht==
Minu meelest on Vikipeedias väga levinud väljend &quot;ametlik koduleht&quot; enamikus esinemiskohtades tarbetu ja isegi vale. Soovitan mõelda järgmistele aspektidele.
* Esiteks on see tautoloogia: ainult inimese või asutuse või organisatsiooni enda veebileht/-sait saabki olla '''koduleht''', fännide või võltsijate tehtut aga ei saa kuidagi koduleheks nimetada.
* Teiseks saaks '''ametlik''' koduleht olla eeskätt riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ning neil asutustel, ettevõtetel ja organisatsioonidel, kes on seadusega kohustatud (st ametlikku) veebilehte pidama. Kõikidel muudel juhtudel on tegu mitteametlike ehk omaalgatuslike veebilehtedega. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 2. september 2020, kell 15:28 (EEST)
::Kui ma EKI seletavat sõnastikku vaatan ([http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ametlik&amp;F=M]), siis jah &quot;ametlik&quot; osutab riiklikele võimuorganitele, aga tegelikult kasutatakse seda sõna ka laiemas tähenduses, üldse organisatsioonide ja inimestegi puhul. Nt räägitakse spordivõistluste ametlikest tulemustest, mille kinnitab mistahes ühing või isik, kes seda võistlust korraldab. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. september 2020, kell 19:03 (EEST)
:::: Koduleht pole ometi spordivõistluste tulemustega võrreldav. Võib-olla Hiinas tuleb kodulehti kinnitada ja tsensori juures arvele võtta, meil ju mitte. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 02:35 (EEST)
:: „[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/ametlik/1 Ta oli nutnud päris ametliku peatäie]“, esitab [[Sõnaveeb]] omadussõna „ametlik“ (ametivõimu poolt, riiklikult kehtestatud või korraldatud&amp;nbsp;// sünonüümid ofitsiaalne) lehel ühe näitena.[[Kasutaja:Pietadè|—&amp;#160;Pietadè]] 3. september 2020, kell 08:13 (EEST)
:::Mu mõte oli, et ka riiklike võimuorganitega mitteseotud ühingute ja inimeste puhul räägitakse &quot;ametlikkusest&quot; ja ka neil, keda seadus selleks ei kohusta, võib olla laiemas tähenduses &quot;ametlik&quot; koduleht. Kui küsida inimestelt, kas X erafirma konkreetne koduleht on nende arvates ametlik või mitteametlik, siis kui paljud lähtuks vastamisel sellest, kas seadus kohustab taolise lehe pidamist, ja kui paljud sellest, kas lehe sisu on firma enda poolt loodud või heaks kiidetud? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)
:::Rääkides väljendist &quot;ametlik koduleht&quot;, siis võib olla see ongi tarbetu tautoloogia, aga võib olla selle väljendi kasutajad siiski tahavad sel viisil mingit mõtet väljendada - nt anda &quot;kodulehega&quot; selgelt mõista, et tegu on veebileheküljega, kuna lihtsalt &quot;leht&quot; on mitmetähenduslik. Või siis defineeritakse &quot;kodulehte&quot; mitte X-le kuuluva lehena, vaid X-i kohta käiva lehena. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)
:::: No kindlasti on inimesi, kes peavad vajalikuks toonitada, et neil on ametlik abikaasa ja ametlikud lapsed ja ametlikku tõugu koer, aga räägitagu ametlikust kodulehest siiski kuskil mujal. Vikipeedias on see ilmselge liiasus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 13:23 (EEST)
:::::Ehk siis kokkuvõttes on su ettepanek kasutada &quot;ametliku kodulehe&quot; asemel lihtsalt &quot;kodulehte&quot;? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. september 2020, kell 13:47 (EEST)
:::::: Jah. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 13:50 (EEST)
:::::::Ok, sellega olen üldjoontes sama meelt. Kuna sa alguses kirjutasid ametliku/riikliku vs mitteametliku erisusest, siis tundus, et võib olla pakud alternatiivideks ka &quot;ametlik leht&quot; ja &quot;mitteametlik leht&quot;, mis on küll mõeldavad, aga vähemselged variandid. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. september 2020, kell 13:58 (EEST)
:::::::: Sõnad &quot;tautoloogia&quot; ja &quot;liiasus&quot; viitavad üldiselt sellele, et liiane osa oleks parem ära jätta. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 14:07 (EEST)
:Oletame, et mingi küla (millel ei ole ametlikku kohustust kodulehte pidada) elanikud võtavad kätte ja teevad küla kodulehekülje. Mitteametlik kodulehekülg. Sama kehtib ka Minnekoni näite kohta. Ma ei peaks seda väljendit päris tautoloogiaks. Ka võib mõnel asulal olla ametlik linnavõimude poolt koostatud veebileht ja mitteametlik kohalike elanike-entusiastide loodud koduleht. Samas ei näe ma ka ühtegi head põhjust, miks (kui viimane variant välja arvata) peaks ametliku ja mitteametliku kodulehe eristamine oluline olema. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. september 2020, kell 17:48 (EEST)
:: Kohalike elanike-entusiastide loodu ei ole enam koduleht, see on pigem mingi muu veebileht, näiteks fännileht, külaleht, huvileht, kampaanialeht, kohalik kobruleht jms. Ja seda ma ju algusest peale räägingi, et ametlikust (ja samamoodi ka mitteametlikust) kodulehest kirjutamine on jabur ning kõige vähem peaks selle jaburusega tegelema Vikipeedia. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 18:04 (EEST)
::: No räägi siis nii, et veenaks. Praegu ei veena. Kui mina loon omale kodulehekülje, siis on see kodulehekülg. Kui küla elanikud loovad, siis miskipärast ei ole, nagu oleks küla kuidagi elanikest lahus. Ja linna puhul jällegi tekib kodulehekülg. Kui seda teevad linnavõimud. Linna elanikud seda teha ei saa, isegi kui nad on linnavõimud??? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. september 2020, kell 19:00 (EEST)
:::: Ütlen selgelt: ükskõik kes veebilehe loob, sõna &quot;ametlik&quot; on sõna &quot;kodulehe&quot; ees liigne. Nagu ütlesin alguseski. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 19:13 (EEST)
::::: Eelviidatud Sõnaveebis on sünonüümiks märgitud „ofitsiaalne“, ja tõsi ta on, «Ofitsiaalne koduleht» on ikka märksa [{{värvi|hall|lugeja mõtleb siia ise mõne omadussõna, või kaks, või mitu..., demokraatlikult}}], kas pole? [[Kasutaja:Pietadè|—&amp;#160;Pietadè]] 3. september 2020, kell 21:42 (EEST)
:::::: :D [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2020, kell 21:56 (EEST)
::::::: Just nimelt. Ofitsiaalne. Väga hea. Sellest me ju räägimegi. Niisiis: ofitsiaalne. Pidage seda meeles. Ametipostist tulenev. Võtame nüüd oletatava tulevase eesti presidendi Joonatan Märja. Tal on ametipostist tulenevalt (ofitsiaalselt) ette nähtud koduleht. Samas on tal alles veel lapsepõlves isa töökoha serveris tehtud kodulehekülg, kus on hulk infot, mida teises ei ole. Kasutaja Kuriussis loogikast tulenevalt peaks tulevane artikli koostaja koduleheks nimetama ametipostist tulenevat, varasemat kodulehte pidama aga fännileheks ja vaat selle juures minu aru hakkab suitsema???????????? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 08:31 (EEST)
: P.S See, et ma ei nõustu väljendit ametlik kodulehekülg teatavates eriolukordades tautoloogiliseks pidama, ei tähenda seda, et ma ei nõustuks väljendit liigtarvitatuks pidama. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 08:33 (EEST)
::P.P.S Joonatan Märja kaksikvend Aabraham Märja isa töö juures ja ema töö juures loodud kahest koduleheküljest ühe teisest ametlikumaks pidamine on samuti äärmiselt absurdne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 08:39 (EEST)
:Elik nagu mina aru saan, ei kuulu väljend &quot;ametlik kodulehekülg&quot; absurdsete hulka põhjusel &quot;ta raseeris omal habeme ära&quot;. Pigem on see enamasti kategooriast &quot;maja ehitasid ehitajad&quot; (no kes siis veel?), ehk siis ebatarvilik, sellal kui vahel harva juhtub nii, et &quot;maja ehitasid karjakud&quot;  ja siis tekib ehitaja äramärkimiseks vajadus.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 08:57 (EEST)
:: Ütlen siis lihtsamalt: Vikipeedia ei peaks varustama täiendiga &quot;ametlik&quot; asju ja objekte, mille nimetusse see täiend ametlikult (!) ei kuulu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. september 2020, kell 15:21 (EEST)
::: Vaat see on juba hea ja selge määratlus, millega saab üksnes nõustuda! - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2020, kell 18:57 (EEST)

==[[:Süsinikuheitme mõõdik]] ja [[:Süsiniku jalajälg]] liitmine==
Kas oleks võimalik ühendada lehed: [[Süsinikuheitme mõõdik]] ja [[Süsiniku jalajälg]]. Tänudega --[[Kasutaja:Pault|Pault]] ([[Kasutaja arutelu:Pault|arutelu]]) 9. september 2020, kell 23:36 (EEST)
: Ma püüan selle palve suunata edasi neile, kes seda trikki paremini valdavad. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. september 2020, kell 23:48 (EEST)
:: Kahe   artikli liitmiseks võiks põhjenduse lisada vähemalt ühe liidetava arutellu ja seejärel mõlema liidetava päisesse lisada liitmismall
:: mall on siin: [[:Mall:Liita]]
:: [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 10. september 2020, kell 00:07 (EEST)

==Valimistel osalemine==
# Valimistel '''osalevad''' kõik inimesed, kes käivad hääletamas (valimiste osalusprotsent hõlmab neid kõiki). Nende kohta, kes valimistel '''kandideerivad''', tuleks kirjutada täpsemalt: kandideerivad valimistel (mitte &quot;osalevad valimistel&quot;).
# &quot;Kandideeris valimistel, saades xxx häält&quot; asemel tuleks kirjutada &quot;Kandideeris valimistel ja sai xxx häält&quot;, sest kõigepealt tuleb kandideerida ja alles pärast hääletamist saab hääli lugeda (des-vorm näitab tegevuste samaaegsust). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. detsember 2020, kell 14:48 (EET)
:See viimane on &quot;pigem nii&quot; tüüpi, sest kuigi praeguse valimissüsteemi puhul ei ole need asjad samaaegsed, oli antiikajal analoogne süsteem [[ostrakism]] siiski vaid üks vormidest ja agoraal sai asju ajada ka nii, et kandideerimine andis kohe hääled, samuti kuulub samaaegsete asjade hulka valimine eksklamatsiooni teel. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 11:22 (EET)

== Vä ==

Head uut aastat :) Miks sa sellise (https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C3%9Cldk%C3%BCsilause&amp;type=revision&amp;diff=5786897&amp;oldid=5606067) muudatuse tegid? Minu arust ei mahu &quot;vä&quot; ei Vikipeedias toodud [[parasiitsõna]] definitsiooni ega Eesti keele käsiraamatus (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&amp;p1=5&amp;id=543) toodud mõistekirjelduse alla. Samuti tundub &quot;lohakusest&quot; rääkimine rohkem väärtushinnanguna, mitte sisulise selgitusena, miks inimesed kohati seda vormi teistele variantidele eelistavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 01:00 (EET)
: Aitäh, head uut sullegi! &quot;Vä&quot; on just selline uuema aja parasiitsõna, mille teket on selgitatud keelelise lohakusega (tegelikult on see ka muude parasiitsõnade kasutamise üks põhjusi). Võimalik, et suhtelise uudsuse tõttu pole seda iseloomustust sellisel kujul veel kirjalikult leida, ju siis tuleb ükskord EKI-lt kirjalikult küsida. 
: Aga väljend &quot;keeleline lohakus&quot; pole üldse mitte minu suvaline hinnang, vaid täiesti kasutatav termin. Seda on mulle õpetanud ja mujalgi kasutanud näiteks minu kunagine tänapäeva eesti keele õppejõud Reet Kasik (vt nt [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40635/Keel_Ajakirjanduskeel.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y &quot;Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund&quot;]), keeleteadlane Mati Hint (nt artiklis [https://arvamus.postimees.ee/1981063/emakeeleharidus-eile-tana-ja-homme &quot;Emakeeleharidus eile, täna ja homme&quot;]) jne. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 01:29 (EET)
::Hea uut aastat! Olen samal arvamusel, et 'vä' pole küsisõna ega vormista kindlas kõneviisis lausest küsimust, vaid on parasiitsõna. Täpsemini, parasiitsõna oleks 'või' lause lõpus ja 'vä' selle asemel ongi häälduslohakus. Kirjutatuna võib seda kujutleda vaid rõhutatult kõnekeelse dialoogi edasiandmisel. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 01:55 (EET)
::: Aitäh, Ssgreporter! Kaunist uut aastat! Jah, just nii see on. Tänan arvamuse eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 02:02 (EET)
::::Ma poleks selles nii kindel. Vähemalt või lause lõpus tundub olevat nii laialt levinud just nimelt mitmekesisuse tõttu, esindades tihti imestavat vormi, mitte küsimust. Näiteks kui inimene hommikul välja minnes avastab, et sajab ja ütleb siis: &quot;Sajab või?&quot;, siis ei esinda see mitte küsimust: &quot;Kas sajab või?&quot;, sest tõepoolest ju sajab. Pigem on see imestus ootamatu olukorra üle~, kui reaalne küsimus. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 10:48 (EET)
::::Tegemist on minu meelest pigem olukorraga, kus semantiline olukord erineb keelelisest olukorrast, elik siis tekib rahulolematus keeleliste võimaluste piiratusega. Analoogiks oleks see, kui keelde võetaks üle uus vorm sõna meie tähistamiseks (mis mõningates keeltes ka esineb), eristamaks väljendit &quot;Me läheme metsa (sina tuled ka meiega)&quot; väljendist &quot;me läheme metsa (ja kuhu sina siis nüüd tükid?)&quot;. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 11:13 (EET)
::::: See on nüüd küll huvitav lähenemine, et väätajatel &quot;tekib rahulolematus keeleliste võimaluste piiratusega&quot;. Samamoodi võivad oma keelelist lohakust põhjendada need, kelle parasiitsõnad on &quot;onju&quot; ja &quot;nigu&quot; ja &quot;absaluutselt&quot;. Ma ei võtaks seda põhjendust liiga tõsimeelselt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 11:36 (EET)
::::::Enda teada kirjutasin ma võist lause lõpus, et ma ei peaks seda parasiitsõnaks (sellelaadilist vormi ei kasutata ka nendes keeltes, kust me tavaliselt igasuguseid parasiite üle võtame), aga mitte sellest tuletatud vä-vormist. Pigem arvan seda, et vä on häälduslohakus, mis võimendub korrektse vormi keelelisest mittekorrektsusest (aga sellisena on ta kujunemas uueks käändeks, mille algvorm on nimetav). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 13:21 (EET)

Vaadake [[:wikt:vä]]. Seal on viide kahele teadusartiklile.

Minu meelest ei ole tegu [[parasiitsõna]]ga, ja minu meelest need artiklid kinnitavad seda. Parasiitsõnad on täitesõnad, aga siin ei ole tegu täitesõnaga. 

Mulle tundub, et keelekorraldajad hooldavad kirjakeelt. Kõnekeelt uuritakse eraldi. Piisab mainimisest, et tegu on kõnekeelsete keelenditega, keeleline lohakus puudutab minu meelest pigem kirjakeelt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 18:06 (EET)

Reet Kasikul on keelelise lohakuse kohta järgmine lause: &quot;Teine oht, mis eesti kirjakeelt kui rahvusliku identiteedi kandjat ohustab, on paljude meelest eesti oma kõnekeel, släng, keeleline lohakus ja hoolimatus.&quot; Mati Hindil on niisugune lause: &quot;Samal ajal on ühiskonna vabadus määratult suurendanud ka keelekasutuse vabadust (kaasa arvatud keeleline lodevus, lohakus, eputamine, noorte allkeeled jne), mistõttu surve kirjakeelele on palju suurem kui totaalselt kontrollitud keelekasutusega ühiskonnas (see viimane, veel vähem täielik unifitseerimine, ei saa muidugi olla eesmärgiks).&quot; Siit ei selgu, mis see keeleline lohakus on, samuti pole ilmne, et tegu oleks terminiga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 18:12 (EET)

Nüüd ma vaatan, et kahes allikas on parasiitsõna defineeritud erinevalt. Võib-olla Kuriuss pidas silmas vales tähenduses kasutatavat sõna. Aga tundub, et ÕS-i autorid nii ei arva, sest seal on &quot;või&quot; sõna &quot;kas&quot; argikeelne sünonüüm. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 18:22 (EET)

Pakun niisuguse redaktsiooni:

*Kõnekeeles aga levib partikkel ''või''/''vä''?.

[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET)
:: Aitäh, Andres, see variant on suurepärane! 
:: Mina pidasin parasiitsõna definitsioonina silmas seda, et &quot;parasiitsõna on (keeles) mehaaniliselt tarvitatav täitesõna. Inimeste kõnet risustavad tihti parasiitsõnad, nagu „kuule”, „no tead”, „eks ole”, „tähendab” vms.&quot; (nagu see on kirjas EKSS-is) ja õige veidi ümber öeldult seda: &quot;parasiitsõna on sageli korratav sisutühi täitesõna&quot; (nagu see on kirjas Sõnaveebis). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)
::: &quot;Vä&quot; ju ongi sisutühi täitesõna. Selle asemel, et küsida &quot;On sul külm?&quot;, küsitakse &quot;On sul külm vä?&quot;. Toonitan, et küsimus on moodustatud juba esimeses näitelauses, sellele sõna &quot;vä&quot; lisamine ei tee senisest küsimusest rohkem ega suuremat küsimust, kui see oli ilma sõnata &quot;vä&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 22:16 (EET)
::::Ei saa nõus olla. Kas sa Andrese linki vikisõnastikule ja minu linki Metslangi artiklile lugesid? Need selgitavad, kuidas &quot;vä&quot; on küsipartikkel. &quot;Vä&quot; kasutatakse tavaliselt lausetes, mis ilma selle partiklita poleks küsimused ja seda annab edasi ka [[üldküsilause]] artikli näide &quot;Sul on kiire vä?&quot;, kus &quot;vä&quot; seega ei saa kuidagi mehaaniliselt tarvitatav täitesõna olla. Aga ka sinu siintoodud näites on &quot;vä&quot;-l funktsioon - see rõhutab, et tegu on küsimusega, sest &quot;On sul külm?&quot; ise on suhteliselt vähemlevinud küsimuse moodustamise viis. Sisutühjaks täitesõnaks olemine tähendaks, et &quot;vä&quot; lisatakse suvaliselt iga teise lause lõppu, mitte vaid teatud küsilausetesse. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)
::::Võib-olla tekitab ses küsimuses arusaamatusi see, et &quot;vä&quot; (nagu keeleteadlased ütlevad) on eesti keeles uuemal ajal kujunenud küsipartikkel, mis osadele inimestele on nö sünnist saati olnud loomulik keele osa nagu &quot;kas&quot;-partikkelgi ja selle sisutühjaks pidamine tundub sama veider kui &quot;kas&quot;-i sisutühjaks pidamine, aga osadele on see uus nähtus, mille kasutamist nad ise ei pea vajalikuks ja selle teiste poolt kasutamine tundub veider, ebavajalik või isegi sisutühi? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)

:Tahtsin sama asja öelda, mis Andres. Lisan, et vast on &quot;keelelisest lohakusest&quot; võimalik rääkida ka suhteliselt neutraalselt (nagu Helle Metslang siin: [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_1/OK_2006-1_01.pdf]; samas nt Hindi artiklis paistab see väljend - nagu ka &quot;keeleline lodevus&quot; - siiski ta isikliku väärtushinnanguna) ja võib-olla lauselõpu &quot;või/vä&quot; paigutada Eesti keele käsiraamatus toodud parasiitsõna mõiste alla (&quot;''vääras tähenduses kasutatav, teis(t)e sõna(de) tähendusalale tunginud sõna''&quot; - kuigi &quot;kas&quot; ja &quot;või/vä&quot; pole täpselt sama tähendusega). Aga sellest tuleks Vikipeedias kirjutada nii, et ei jääks mitteneutraalset või valet muljet ja lugeja saaks aru, mida &quot;lohakuse&quot; ja &quot;parasiitsõna&quot; all mõeldakse. Üldise sõnana on &quot;lohakas&quot; väärtushinnang ja &quot;[[parasiitsõna]]&quot; vikiartikkel räägib antud kontekstis kindlasti valest tähendusest. Kui &quot;lohakus&quot; tähendab olemasolevate keelendite lühendamist või uute leiutamist või midagi muud, siis nii võikski kirjutada - see oleks arusaadavam. Teisest küljest ei näe ma taolise kirjelduse väljatoomisel eriti mõtet, sest vast pea kõik keelendid on millalgi sündinud lohakast keelekasutusest ja väga paljud olnud millalgi parasiitsõnad, sh ka &quot;kas&quot;-küsisõna (ülaltoodud Metslangi artikkel kirjeldab nii &quot;või/vä&quot; kui &quot;kas&quot; kujunemist).--[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:22 (EET)
:: Nagu ma juba peaaegu ööpäev tagasi ütlesin, tuleks selles asjas küsida nõu EKI-lt, aga täna on ju püha. Sellepärast ma pole kippunud vahepeal midagi rohkemat lisama. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)

== Tunnustused ''versus'' Austused ==

Kui ehk asendaks alapealkirja «Tunnustused» kõlksuga &quot;Austused&quot;?
Ise kasutan loendit ''à la'':
{{Veergude loend|laius=10em|
* {{search link|&quot;tunnustused &quot;||}}
* {{search link|&quot;zoloogia &quot;||}}
* {{search link|&quot;ei ei &quot;||}}
* {{search link|&quot;on on &quot;||}}
* {{search link|&quot;või või &quot;||}}
* {{search link|&quot;tallin &quot;||}}
* {{search link|&quot;ühendkuningriigid&quot;||}}
}} 
jne, milles tuleks jutumärkide vahel olev (&lt;nowiki&gt;{{search link|&quot;tunnustused &quot;||}}&lt;/nowiki&gt;) osa asendada otsitava stringiga [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. veebruar 2021, kell 20:15 (EET)

:: Kõige austuse juures – austus on samuti ainsussõna. Aga sinu nali on muidugi jälle nii peen, et peaksin ütlema: &quot;Huvitav ...&quot; :P [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 20:39 (EET)
::: Mõte oli pigem selles, et ülaltoodud malliga on lihtsam vigu otsida (enwikis on vist ka automaatsüsteem sagedamini esinevate vigade otsinguks); samas, käesolevas andmeruumis saaks ühe käsuga asendada kuju ==Tunnustused== (mistahes kujul) ainsuse vormi...; &quot;austused&quot; lipsas sisse vist seetõttu, et esineb ka esitusi kujul ==Tunnustused ja 'mis iganes'==&quot;
:::: Oh ma sain aru küll. :P Ma tegelikult tahtsin kuskil juhtida tähelepanu sellele, et keegi on jälle infokastis '''nähtava tekstina''' võtnud kasutusele sõna &quot;Tunnustused&quot;, aga ei leidnud üles seda malli ja kohta, kus see õigeks parandada. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. veebruar 2021, kell 22:01 (EET)
::::: Näiteks [[Mall:Infokast persoon|persooni kastmallis]] võib see olla kujul &quot;| a1    = Tunnustused // | a2    = xyz &quot;, seal on a1 = järel olevat silti lihtne ainsustada.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 22. veebruar 2021, kell 22:07 (EET)
:::::: Seal mallis oleks nende kahe rea asemel veel parem kirjutada &quot;| tunnustus = xyz&quot;. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:12 (EET)
::::::: No mina seda torkima ei hakka. Tehku see, kes oskab ja tunneb süsteemi. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:14 (EET)

== Küsitav artiklite muutmine ==
Tere! Ma avastan su juba mitmendat korda mu keeletoimetatud artiklit muutmast täiesti tarbetult. Praegusel juhul on murekohaks Géricault artikkel. Prantsuse keele häälduse kohaselt võib (!) käände märkimiseks omastavas kasutada ülakoma, see ei ole kohustus: seega korrektne on nii 'Géricault maal' kui ka 'Géricault' maal'. Sa oled külvanud teksti ülakomadega üle, mis esiteks on pandud ebajärjepidevalt (paaris kohas panemata) ning teiseks erineb ülakoma ülejäänud ülakomade stiilist artiklis. Samamoodi oled teinud ka paaris teises minu kohendatud artiklis, seejuures ühes tekitanud paar vigast vormi (pakuks, et võhiklikkuse tõttu prantsuse keele hääldusreeglite vallas). Palun ära tee seda enam. :) [[Kasutaja:Echoecho|echoecho]] ([[Kasutaja arutelu:Echoecho|arutelu]])

: Tere! Ei saa nõus olla väitega, et mainitud nime võib käänata nii ülakomaga kui ka ilma selleta. Tegemist on prantsuse nimega (Géricault, hääldus [ʒeʁiko]), mille kirjapilt lõpeb kaashäälikuga, aga tegelikult hääldub nime lõpus täishäälik. EKI keelenõuandest: 
: &quot;'''Ülakoma on vaja''',
: 1) kui nimi lõpeb kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga, nt Dumas’d [loe dümaad], Andrew’le [ändrjuule], Champs Élysées’d [ša(n)z-elizeed], Bordeaux’sse [bordoosse]. Sellistes nimedes on tavaks märkida ülakomaga ka omastavat käänet: Versailles’ rahu [versai], Marat’ surm [maraa], isa Goriot’ tütred [gorjoo], Shaw’ näidend [šoo];
: 2) kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, nt Seattle’is [siätlis], Milne’iga [milniga], Wilde’ist [uaildist], Alsace’is [alzassis], Alice’it [älisit], Lancashire’i [länkäšöri], Cambridge’is [keimbridžis].&quot;

: &quot;Ülakoma on vaja&quot; tähendabki, et käänamisel on ülakoma on vaja, mitte et ülakoma ei ole vaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 10:13 (EET)

: Paistab, et minu veaks peate parandust &quot;Versailles' loss&quot;. Ei, see ei ole viga. ÕS: &quot;Versailles [vers`ai] : Versailles’; kuhu Versailles’sse&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 10:27 (EET)
:: Kuriussile tuleks olla igati tänulik, et ta annab oma parandustega talgulistele väärt vihjeid järgmiste artiklite toimetamiseks ja eelmiste parandamiseks. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 22:30 (EET)
----
nn &quot;ülakoma&quot; kohta peaks küsima, millises vormis see wi-tarkvarale optimaalselt loetav on (ise pean (mujal) kasutama kujul &lt;b style=&quot;font-size:125%; color: #B60000;&quot;&gt;'&lt;/b&gt;, mis siiski ei ole „grammatiline ülakoma“), komastusversioonid on nt:
 Nimetus				Kood						Tulemus
 left single quote	 	&amp; lsquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	‘
 right single quote	 	&amp; rsquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	’
 single low-9 quote	 	&amp; sbquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	‚
 left double quote	 	&amp; ldquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	“
 right double quote	 	&amp; rdquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	”
 double low-9 quote	 	&amp; bdquo; (tühikuta ampersandi (&amp;#38;) järel)	„
Allikas: [https://www.degraeve.com/reference/specialcharacters.php DeGraeve.com] [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 25. veebruar 2021, kell 16:53 (EET)
: Tarkvara jaoks on kõik need variandid loetavad, aga Vikipeedias on reeglina kasutatud sirgülakoma ' (U+0027), nii nagu ka sirgjutumärke (&quot;), mida eeldatavasti on kõige lihtsam sisestada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 17:05 (EET)
:: Muuseas, nn &lt;sub&gt;99&lt;/sub&gt;/&lt;sup&gt;66&lt;/sup&gt; versiooni lisamisvõimalus on kasutatav ka ülamenüü kaudu (Laiendatud/Sümbolid), oleks kooskõlas nt [https://keeleabi.eki.ee/viki/Jutumargid.html EKI], [[Euroopa Liidu Teataja|ELT]] [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 soovituse] jms-ga&lt;!--, ja meie seast lahkunu tõdemuse jaatamiseks--&gt;; „sirgjutumärgid“ pigem koodisiseseks kasutuseks (nt Galerii pealkiri &quot;Romaani &quot;Tõde ja õigus&quot; väljaanded&quot;)...[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 25. veebruar 2021, kell 18:50 (EET)
::: Toetan Vikipeedias sirgeid jutumärke ja sirget ülakoma, sest lisaks sisestuslihtsusele on nende kasutamise korral lihtsam ka teatud tekstiotsinguid teha. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 21:29 (EET)

== Viidete kuupäevad ==
A tsau, Kuriuss :)
Viiteid lisades küsib viki mult nende kuupäevi kujul &quot;nt 31. august 2007&quot; ja olen sellest ka üha juhindunud, st kuu kirjutan sõnaga. Tänavamuusika artiklis parandasid kuud numbri kujule. Sõnaline vorm on siis vale?--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 07:17 (EET)
: Tsau-tsau! Üldiselt ei ole vale. Vale on see, kui kirjutada &quot;07. detsember&quot; või &quot;01. jaanuar&quot;, st sellises variandis ei tohi kuupäev alata nulliga. Staažikamatel vikipedistidel on viimaste aastate jooksul välja kujunenud komme, et suuremalt väljapaistvates kuupäevades (artikli sisutekstis ja välisviidetes) kirjutame kuu sõnaga, vähem väljapaistvates kohtades nagu viidetes või tihedate andmetega tabelis kirjutame kuupäeva numbritega. Siiski pole esmapõhjus mitte väljapaistvus, vaid kunagi tuli meil siin arutluse alla see, et kui viites esineb kuupäeva sisaldav fraas kujul &quot;Vaadatud 27. november&quot;, siis on see ju karjuv grammatikaviga, mistõttu oleks kõige lihtsam sellist viga vältida viidetes kõigi kuupäevade kirjutamisega numbritega. 
:: Aha, loogika selge. Püüan silmas pidada. --[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. märts 2021, kell 08:24 (EET)

Mis puutub mingitesse viidete vormistamise mallidesse ja makrodesse, siis seal toimuva anarhiaga pole mina mitte kuidagi seotud. Aga keegi on sealtkaudu hakanud viimastel aastatel viidete lõpupunkte ja veel mõningaid vahemärke välja rookima, aastaarv viiakse kirje lõpus paikneva kuupäeva ja kuu kirje juurest kuskile kirje ette hulpima jne. Ja ma ei tea, kust alustada sellega tekitatud kaose kordategemist. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 18:55 (EET)
: Ma olen mõnedes viidetes robotiga võõrkeelseid ja muidu võõrapäraseid kuupäevi parandades just vaatamiskuupäevades kuu numbriga kirjutanud, avaldamiskuupäevades mitte, kuna seda pole tarvis käänata ja olulisema kuupäevana võib see ehk ka viites enam väljapaistev olla. Mitte et nii peaks olema ega et seda omakorda parandada ei võiks.
: Kirjavahemärkide probleem puudutab rohkem ilma mallita vormistatud viiteid. Mallidest minu teada pole vahemärke välja püütud võtta. Kui kuupäev jääb aastaarvust lahku, siis see on küll imelik. Samas biblograafilises kirjes algusepoole paigutatud aasta või täpsem avaldamisaeg on eri viitamisstiilides üsna levinud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. veebruar 2021, kell 22:38 (EET)
:: &quot;Vaadatud 27. november&quot; on grammatiliselt vigane, õige on &quot;vaadatud 27. novembril&quot;. Aga kuna kuu sõnaga väljakirjutamisel kirjutaksid ikkagi ühed nii ja teised naa, sellepärast ongi kõige pretensioonitum ja lihtsam variant kirjutada seal kuupäev numbritega. 
:: Kui ma kohtan järgmise nappivate kirjavahemärkidega makro/malli kasutust, siis võin seda ka teistele näidata.
:: Mina soovitan endiselt võtta aastaarvu paigutamise eeskujuks Esteri bibliokirjed. Ning kus vähegi on tegu peamiselt eestikeelsete kirjetega, soovitan autorite eesnimed välja kirjutada. No miks peaks lugeja hakkama mõistatama, kas autor M. Meri on Mart või Meelis või Matti või Margot või Margarita Meri? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. veebruar 2021, kell 23:35 (EET)
::: Jah, kui kuunimetuse ees on &quot;vaadatud&quot;, siis muidugi käänata.
::: Eks aasta ja just perekonnanimi ole otstarbekas allikakirje alguses esile tõsta siis, kui kasutatakse viiteid kujul &quot;Tamm 2013&quot;. Ka initsiaalide kasutamine pole viitamisjuhendites harv. Terved eesnimed võtavad rohkem ruumi ja pole tingimata vajalikud, kui õige allika leiab ennem viite muude elementide järgi.
::: Vaatasin veidike Esteris ringi, aga mulle ei hakanud seal preagu silma sellist terviklikku bibliokrijet, mida viitamisel kasutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. veebruar 2021, kell 17:50 (EET)
:::: No näiteks [[Katherine_Hayles|siin]] võib viidete imeliku vormistuse järgi arvata, et hiigelsuures lastekodus on olnud nii palju samanimelisi Katherine'eid, et üks neist peab kandma numbrit 1984, teine 2012, kolmas 2017 ja neljas 2019. Või on nad nummerdatud tulnukad? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. märts 2021, kell 19:58 (EET)
::::: Mingi kirjavahemärk nime ja aastaarvu vahel muidugi peaks olema. Panin praegu sinna komad. Aga ühtegi malli seal lehel ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. märts 2021, kell 20:35 (EET)
::::: Nüüd tõsteti aastaarvud kirje lõppu. Praegu pole eriti vahet kumba pidi teha. Aga kui kirjeid on rohkem ja kui neid tuleks järjestada nimede ja aastaarvude järgi, siis on lõppu tõstetud aastaarvuga kirjeid halvem lugeda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. märts 2021, kell 20:41 (EET)
:::::: Antud juhul on tegemist ühe autori teostega sama autorit käsitlevas artiklis.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 7. märts 2021, kell 20:51 (EET)
::::::: Jah, sellega ma ei arvestanud, vaatasin enne vaid bibliokirje vormistust. Siis on bibliokirjed pigem üldse ebavajalikud ning võiks nende asemel piirduda pealkirja ja aastaarvuga (vajadusel lisaks tõlkija ja tõlke aasta). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. märts 2021, kell 23:08 (EET)
::::: Ma tahaksin ka sama autori teoste kohta teada, millal ja mis kirjastuses need on ilmunud. Sageli räägib palju ka lehekülgede arv. (Vahel näib mõne kirjutaja terve rodu brošüürikesi nimekirjana eksitavalt uhkem välja kui teise kirjaniku paar ainumast maailmaklassikasse jõudnud romaani.) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. märts 2021, kell 23:15 (EET)
:::::: Ma lähtun sellest, et teoste loetlemisel isiku artiklis on eesmärk anda ülevaade tema loomingust. Selle juures pole tarvis kõrvalisi detaile ega ka mitte tingimata amm Kaendavat loetelu brošüüride ja muu taolisega. Konkreetseid väljaandeid (kõik trükid, tõlked, jm) tuleks minu meelest otsida Esterist ja mujal selleks ette nähtud kataloogidest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. märts 2021, kell 16:00 (EET)

== Vahel on sidekriipsu vaja ==

Parandasin tagasi ranniku-miinitraaleri artiklis [[Sõjalaev]]. Kokkukirjutatult ei saa aru, kas traalib rannikumiine või traalib rannikul. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 23. märts 2021, kell 00:32 (EET)
: Aitäh põhjenduse eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. märts 2021, kell 09:11 (EET)
----
Tere, Kuriuss! Küsiksin Sult veel kord nõusolekut administraatoriks kandideerida. Kunagi kirjutasid, et &quot;uute kohustuste võtmine oleks minust vastutustundetu,&quot; kuid tegelikult oled neid kohustusi märkamatult viimaste aastate jooksul üha juurde võtnud, puudu on vaid staatus. Kas oleksid nõus? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 15:40 (EEST)
: Tere-tere! Aitäh pakkumast, aga endiselt ei soovi. Mul on tõesti huvitavate, kuid keerukate põhitööde järg väga pikalt ees. Vikipeedias käin pigem siis lihtsaid asju läbi klõpsimas, kui pea enam hästi ei tööta. Nii et see kehtib endiselt, et &quot;uute kohustuste võtmine oleks minust vastutustundetu&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 16:55 (EEST)
:: Selge, vähemalt üritasin:) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 17:22 (EEST)
::: See oli ilus üritus, suur tänu! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 17:24 (EEST)

== Keeleküsimus ==

Kuidas oleks korrektsem pealkirjastada kategooriat, kas &quot;Uusgooti ehitised Eestis&quot; või &quot;Eesti uusgooti ehitised&quot;. Või on need võrdse kaaluga variandid? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 19:38 (EEST)
: Kas tähendus on: [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/uusgooti%20stiil/1 uusgooti stiil]is ehitised Eestis? (vrd [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/uusgooti/1 uusgooti])[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 11. aprill 2021, kell 19:44 (EEST)
:: Jah, see tähendus. Kategooria hõlmab 19. sajandil ehitatud maju, mis on uusgooti stiilis. Aga stiili-sõna ei pea tingimata kasutama. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 19:58 (EEST)
::: Lp Evlper! Mulle tundub, et &quot;Uusgooti ehitised Eestis&quot; oleks parem, et ei tekiks tahtmatut seost &quot;Eesti uusgooti&quot; (umbes nagu on &quot;Itaalia renessanss&quot;). Aga Vikipeedia kategooriate süsteemi seisukohalt olen ma võhik. Mul on jäänud mulje, et näiteks [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] tunneb seda rida hästi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. aprill 2021, kell 15:30 (EEST)
:::: Suur tänu vastamast! Ega vikipeediaski tohi kategooria pealkiri mitmetimõistetav olla. Jätan praeguse, esimesena nimetatud variandi. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 12. aprill 2021, kell 18:11 (EEST)
:::::Keeleliselt pole midagi vastu öelda, Kuriussiga nõus. Kategooriaga on see lugu, et stiiliti kategoriseerimisel ei leidu teisi taolisi kategoorianimesid (on küll arhitektuuristiilide kategooriad, milles ehitiste artiklid, aga kitsamat-täpsemat jaotust ja nimetamist ei ole), seepärast pole midagi eeskujuks võtta või millegagi võrrelda. Mulle tundub, et võib praegu nii jääda, eks vaatab, mis edasi saab. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 13. aprill 2021, kell 10:21 (EEST)
----
Artiklist [[Pimss]]: ''Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. '' Asja mõte on selles, et rõhu vähenedes tekivad magmas lahustunud gaasidest mullid, gaas ei ole enam magma kosseisus, seega on vabanenud, ent kuna ränirikas laava on sitke, siis puudub gaasil surve, mis sitket kesta purustaks.  Kui sul on mõtteid, kuidas seda ilusamini ja arusaadavamalt sõnastada, siis oled teretulnud asja muutma, minu meelest on praegune sõnastus veidi kohmakas ja mõte raskesti hoomatav. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 08:08 (EEST)

== Viidatud teksti lõikudesse jagamine ==

Tere. Te olete mitmel korral minu kirjutatud artiklites viidatud teksti mitmeks lõiguks jaganud. Kas seda on ikka vaja? Minult võidakse hakata viiteid nõudma eraldi tekstilõikudele. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 19:25 (EEST)

: Kui te mõtlete seda, et ma püüan artiklites liigendada teksti meie tavalise artiklite ülesehituse järgi (haridus omaette lõigus, töökohad omaette, poliitika omaette jne), siis jah, olen teksti liigendanud ja olen veendunud, et selline loogiline liigendus abistab lugejat. Me teeme ju Vikipeediat lugeja heaks, mitte ainult kirjutajate mugavust silmas pidades. Omaarust ma teksti liigendamise käigus olemasolevaid viiteid pole ära võtnud (kui nad pole just vananenud või katkise lingiga), vaid ikka alles jätnud ja vahel ise mõne lingi juurdegi leidnud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 19:34 (EEST)
::Siin on vist jutt sellest, et sisu ja viide peavad selgelt seotud olema.
::Kui kirjutad arutelulehel, siis ära kasuta pisimuudatuse märki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2021, kell 18:08 (EEST)
::: Jah, seda ma silmas pidasingi, et sisu ja viide peavad olema selgelt seotud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. aprill 2021, kell 18:45 (EEST)
::::Sama teema veelkord: kui viidatud lõik toimetamise käigus mitmeks lõiguks jagada, siis on vaja tähelepanelik olla, et kõigile uutele lõikudele see sama viide lisatud saaks. Muidu muutuvad algselt korrektselt viidatud väited hoobilt lugeja jaoks teadmata päritolu ja küsitava usaldusväärsusega väideteks. Märkuse ajendiks see muudatus: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Russalu_linnam%C3%A4gi&amp;type=revision&amp;diff=5975200&amp;oldid=5295129]. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 19:26 (EEST)

== Järvamaa ==

Tere. Ehk saad pilgu peale visata artikli Järvamaa [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=J%C3%A4rvamaa&amp;type=revision&amp;diff=5892059&amp;oldid=5574937 sellele muudatusele]. Seal on lõike jupitades viited ära unustatud ja vähemalt üks sisuline muudatus, need võin ise korda teha, aga tahaks kuulda veel ühte arvamust sõnastuse muudatuste ja lühemate lõikude vajalikkuse kohta. Päris ühelauselisi lõike ei tohiks minu meelest nagunii tekitada (v.a. kui selle sisu ümbritsevaga ei haaku), aga ma ei näe, et ka paarilauselised lõigud loetavust parandaksid. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. mai 2021, kell 15:18 (EEST)

== Anne Türn ==

Loetlesin kunstniku töid erakogudes ja info on saadud otse kunstnikult ning viiteid lisada mul pole. Kuidas eemaldada viite vajadus?
Tänud ka keeleliste paranduste eest! --[[Kasutaja:Krisamaalia|Krisamaalia]] ([[Kasutaja arutelu:Krisamaalia|arutelu]]) 13. mai 2021, kell 20:03 (EEST)
:Vajadust eemaldada saab viidet lisades. Põhimõte on selline, et asjad peavad olema viidatavad, ehk siis keegi teine peaks kusagilt saama ka sama asja välja lugeda mis Sinagi. Siin on muidugi hulk tehnilisi nüansse, ehk siis keegi väga ka ei pahanda, kui sa materjali kasutades viidet taha ei pane, ehk siis kasutad oma mälu, selle asemel, et raamatu taga istuda (ent sellega võib probleeme tekkida, kui keegi teine sisus kahtleb). Ka on internetist leitud materjali kasutamisel lingikõdu oht, ehk siis informatsiooni lisades oli asi viidatav, aga hiljem enam ei ole.  Sinu juhtumi puhul siis info allikas tasub märkida artikli arutellu, ja loota, et kunagi tekib ka midagi, millele viidata, millegi eemaldamine kaotaks paraku teiste jaoks signaali, et midagi on vaja teha. Eeldades, et Anne Türn elab, on niikuinii teoste loetelu poolik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. mai 2021, kell 08:19 (EEST)

== Leedu kummalised ==

Esitasid [[Arutelu:Paupys|siin]] ühe küsimuse. [[Malli arutelu:Vilnius|siin]] on sellest probleemist rohkem juttu. Oled teretulnud esitama ettepanekuid, kuidas sellist olukorda kõige ratsionaalsem lahendada oleks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. august 2021, kell 07:24 (EEST)

: Tänan! Keeruline värk tõesti siis. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. august 2021, kell 14:37 (EEST)

== Kuupäeva kirjutamine ==

Miks sa muudad kuupäevi kujult &quot;4. okt 2021&quot; kujule &quot;4.10.2021&quot;? Esimene on lugejale selgem, sest pole vaja mõelda, mis see 10. kuu oligi või milline number seal ikka päeva ja milline kuud tähistab. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 10:17 (EEST)

: Kuupäevas kuu kirjutamiseks on kaks HEAD võimalust: sõnaga või numbritega. Kui kirjutada sõnaga, siis täissõnaga, sest viisakates veebitekstides pole ilus sõnu sel moel lühendada, ja veebientsüklopeedia on palju viisakam/soliidsem/väärikam tekst kui kellegi koolikonspekt, kus igaüks võib oma ülima lühendusoskuse proovile panna. Kuupäevas kuu kirjutamine sõnaga, kuid lühendatult, ei ole Vikipeedias HEA ega stiililt sobiv võimalus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 21:24 (EEST)
:: Kaheldav, et lühendamist iseenesest halvaks stiiliks saab lugeda. Näiteks paberentsüklopeediates seda tehakse. Aga jah, Vikipeedias üldiselt ei ole sõnade lühendamine tavaks, vähemasti tavalise teksti sees. Mõnes kohas on see võib-olla siiski ka Vikipeedias põhjendatud, näiteks teatud tabelilahtrites või joonistel, kus on vähe ruumi.
:: Numbriga kirjutad kuu kuupäeva ja aasta vahel on minu meelest üsna arusaadav, kuna eesti keeles teisi järjestusi reeglina ei kasutata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. oktoober 2021, kell 21:57 (EEST)
::: Paber- ja veebientsüklopeedial on mitu erinevust, nende hulgas ka lühendamise vajadus ja põhimõtted. Internetis ei saa ruum täna-homme otsa, paberraamatus on teose maht piiratud kokkulepitud poognate arvu ja trükikirja suurusega. Veebientsüklopeedia lugemisel saab igaüks ise kirja suuruse valida ja uurida pilte palju kordi suuremalt. Jne. 
::: Veebientsüklopeedia ja koolikonspekt erinevad stiililt ja peavadki erinema. Igat liiki kirjavaral on stiil, mida peetakse sobivaks. Näiteks me ei kujutaks ju ette, et ilukirjanduses kirjutataks: &quot;Ta suri 29. nov õhtul ja maeti 10. dets pärastlõunal.&quot; või &quot;Käes oli 1. sept, ta oli seitse a vana ja läks kooli.&quot; [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2021, kell 22:10 (EEST)
::::Minu meelst poleks ilukirjanduses hea stiil ka &quot;Käes oli 01.09, ta oli seitse a vana ja läks kooli.&quot; Kui lühend on probleem, siis pigem tuleks eelistada pikemalt välja kirjutamist. Aga minu küsimus oli ajendatud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2021._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised&amp;type=revision&amp;diff=5972775&amp;oldid=5972538 sellest muudatusest]. Kuunimede lühendid polnud seal teksti sees, vaid viidetes, kus stiil on teistsugune, kokkusurutum - nt tüüpiline lühendus on &quot;toimetaja&quot; asemel &quot;toim&quot;, viidetes pole kombeks ka pikalt kirjutada, et &quot;autor on see&quot;, &quot;pealkiri on too&quot; ja &quot;kirjutis avaldati x väljaande y. aasta z. numbris&quot;. Lisaks muutsid sa numbrilisele kujule ka täissõnaga välja kirjutatud kuunimed (võib-olla tulenes see ühtse stiili taotlemisest pärast seda, kui olid juba alustanud lühendite numbriteks teisendamist). Numbrite tähendus kuupäevas (päev, kuu ja aasta) on eestikeelses tekstis reeglina küll ühesugune, aga tasub arvestada, et tänapäeval loevad paljud inimesed inglisekeelseid materjale, kus järjestus võib olla teistsugune - seepärast on kuunime väljakirjutamine, täispikkuses või lühendina, selgem. Kokkuvõttes: ma ei arva, et numbriline kuupäev oleks sobimatu, aga sõnaline on parem ja kui juba parandada, siis esimest teiseks, mitte vastupidi. Kuna viidetes taotletakse lühidust, siis on seal sobiv kasutada kuude lühendeid. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 12:46 (EEST)
::::: Olen nõus Piksega, et &quot;numbriga kirjutatud kuu kuupäeva ja aasta vahel on minu meelest üsna arusaadav&quot;, sõnalühendustega kuupäevade märkimises ma nõus ei ole. Ilukirjanduse näite tõin juhtumisi selle kohta, et seal tavaliselt ei lühendata sõnu, sealhulgas ka mitte kuude nimetusi (kui tegu pole mitte tsitaadi või mõne muu erijuhuga). Viidete kokkusurutud stiiliga olen nõus, sellepärast ühtlustasingi seal kuupäevad numbriliseks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 14:22 (EEST)
::::::Jah, numbrid on üsna arusaadavad, aga kuu nimi või selle lühend on veel arusaadavam. Numbri kasuks räägib lühidus, aga ka kuu nime või selle lühendi kasutamine on konkreetne esitus, see ei too kaasa mingit ülemäärast jutuvada (nagu oleks nt &quot;selle raamatu autor on...&quot;). Viites kuu nime või selle lühendi väljakirjutamist on kasutatud nii akadeemilises kirjanduses kui ka siin Vikipeedias. Ma arvan, et enne kuupäevade muutma asumist tuleks leida tugevam argument ühe või teise variandi sobimatuse kohta. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 16:41 (EEST)

{{Taane|::::::}} Mu meelest igati asjalik ettepanek; järgmise sammuna võiks juurutada topelt a, e ja u tähed (nt jan, jun, jul ...), kui [[Pärnu kolmas sild|Pärnuuitsilda]] väisav hr/pr [[Tartu vaim|Tartuvaim]] enne jäätulekut vetevoogudesse ei kao...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 8. oktoober 2021, kell 17:02 (EEST)
::::::::: :D [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 19:50 (EEST)

==Veel kord teoste pealkirjadest==
Ühe artikli arutelulehel tuli taas juttu teoste pealkirjade jutumärgistamisest, dubleerin enda arvamuse ka siia.

: '''Kõik praegu kehtivad pealkirjade kirjutamise reeglid on kirjas [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siin].''' [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 19:17 (EEST)

: Lp [[User:Pikne|Pikne]], olen endiselt seisukohal, et te tõlgendate reegli osa &quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; valesti. On ju öeldud, et teose pealkiri jääb ilma jutumärkideta siis, kui ta seisab &quot;raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal&quot;. See tähendab, et teose pealkiri jääb jutumärkideta siis, kui ta on konkreetselt SELLE teose ees/peal, MILLE pealkiri ta on (nt kogu kirjutis ongi see teos, mille kohal asub selle teose pealkiri). Kui teose pealkiri on mingi MUU artikli vahepealkirjaks (st artiklis räägitakse teosest, mitte artikkel ise ei ole viidatud teos), siis tuleb viidatud teose pealkirja ümber panna jutumärgid. Vikipeedia artiklites ei esitata tavaliselt mainitavaid täielikke teoseid endid, vaid ainult viidatakse neile (nt vahepealkirjades või sisutekstis), ja sellised teoste pealkirjad tuleb jutumärgistada. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 19:31 (EEST)
:: Tegelikult ma viitasin ennist teisele keelekorraldajate materjalile, kus räägitakse sellest asjast veidike täpsemalt. Mis puutub sellesse õigekeelsuskäsiraamatu tsitaati, siis seal on sulgudes toodud mõned näited eraldi real olevatest pealkirjast. Need on nähtavasti levinumad näited. Sa moonutad selle tsitaadi mõtet. Esiteks on tegu näidete loeteluga, mitte ammendava loeteluga, ning teiseks pole seal tingimuse &quot;pealkiri seisab eraldi real&quot; kõrval lisatingimust.
:: Teine keelekorraldajate materjal[https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html] (lk 182) täpsustab, et jutumärgid pole vajalikud, kuna kasutatud on juba teist sorti esiletõstu (pealkiri eraldi real). Et vajadus jutumärkide järele sõltuks sellest, mille juures täpsemalt on see eraldi rida, ei räägita samas midagi.
:: Juhin veelkord ka tähelepanu, et eeltoodud tavast tulenevalt ei kasuta me niikuinii jutumärke ka pealkirjades, mis on teostest rääkivate artiklite kohal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 16:22 (EEST)
::: Jään oma seisukoha juurde, kuna just seda tõlgendust on õigeks pidanud ka kaks EKI keelenõu töötajat, kellega olen seda teemat keelenõu telefoni teel arutanud. Tsiteerisin ka täiesti täpselt õigekeelsuskäsiraamatut, ei mingit moonutust. Ühtlasi juhtisin tähelepanu sellele, et viidatud õigekeelsuskäsiraamat on kõige uuemate eesti keele reeglitega allikas. Kui selle ja mingite vanemate keelenõuannete vahel on vastuolu, siis peaks lähtuma uusimatest reeglitest. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. oktoober 2021, kell 16:36 (EEST)
:::: Sa väitsid, et &quot;teose pealkiri jääb ilma jutumärkideta siis, kui ta seisab &quot;raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal&quot;&quot;. See pole õigekeelsuskäsiraamatust võetud tsitaadi tõlgendus, vaid oled tsitaadis esitatud tingimusele juurde mõelnud lisatingimuse.
:::: Ma ei näe nende EKI materjalide vahel vastuolu. Ühes materjalis on lihtsalt lisaselgitus, mida teises pole.
:::: Eravestlustest lähtuda on raske, kui mitte võimatu, eriti kui pole teada, mida täpselt ja mille peale EKI töötajad neis vestlustes on öelnud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:03 (EEST)
::::: Need &quot;eravestlused&quot; on olnud ametialased vestlused toimetaja ja keelenõu töötaja vahel. Mina küsin kahtluse korral EKI keelenõust nõu tavaliselt selleks, et sellest lähtuda, ja enamasti lähtungi, nii et lähtumine pole võimatu. Jah, ma mõistan, et oleksin pidanud paluma keelenõu töötajal meie vestluse protokollida. Eks mõnel järgmisel korral siis palun vastust ka kirjalikult. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. oktoober 2021, kell 17:31 (EEST)

----
Seoses viimaste parandustega, vastasin siin: [[Arutelu:Moderna COVID-19 vaktsiin]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. jaanuar 2022, kell 15:32 (EET)

== Elulugu või elukäik? ==

Olen juba mõnda aega tähele pannud, et asendad isikuartiklites alapealkirja &quot;Elulugu&quot; alapealkirjaga &quot;Elukäik&quot;. Uudishimuga küsin nüüd: &quot;Mis vahet sa neil teed?&quot; Ette tänades, [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 23. jaanuar 2022, kell 16:41 (EET)

: Teen seda vahet, et minu arusaamist mööda peaks elulugu olema enam-vähem korralik süstematiseeritud kirjutis, mis hõlmab proportsionaalselt kõiki inimese elu olulisi etappe ja saavutusi. Kui elulooks nimetatav kirjutis koosneb vaid mõnest lausest või on muudmoodi vaid fragmentaarne, siis on isegi &quot;elukäik&quot; selle kohta suure avansina öeldud, aga olgu pealegi. Teine, ja enamasti olulisem põhjus, miks ma vahel selle muudatuse teen, on ebaloogiline artikli liigendus. Ma mõtlen seda, et isikuartikkel tervikuna peaks olema elulugu, mis hõlmab eluloo osi, aga kui '''sama tasandi''' pealkirjadega on liigendatud nii &quot;Elulugu&quot;, &quot;Haridus&quot;, &quot;Töö&quot; kui ka &quot;Tunnustus&quot;, siis jääb ju mulje, et haridus, töö ja tunnustus on mingid eluloost väljaspool seisvad-kulgevad asjad, ja ma ei saa sellega nõus olla. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. veebruar 2022, kell 18:35 (EET)

== Teose pealkiri ==

Ma ei paneks keskaegseid objekte, mis midagi kujutavad, jutumärkidesse teose pealkirjadena, sest need pole nii mõeldud. Isegi veel 20. sajandi algul loodud kunstiteosed olid pealkirjadeta, pealkirjad tekkisid siis, kui teos võeti kunstikogusse v muuseumi ja kataloogiti. St pealkirjad on tinglikud. Aga [[sotii]] artiklis need kooritoolide nikerdused on küll teosed, aga pole kataloogitud ja seega pealkirjadeta. Allkirja tekst oli mõeldud selgitama, mida nad kujutavad. Võtan jutumärgid ära. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 16:08 (EET)

: Tänan tähelepaneku eest, aga olen vaid osaliselt nõus. Minu seisukoht on, et tänapäeval me käsitleme neid (nagu ükskõik millise ajastu taieseid) teostena ning tänapäevase eesti grammatika järgi on jutumärgid õigustatud. Kui me juba mainime pildiallkirjas, kes on konkreetse teose autor, siis oleks viisakas austada jutumärkidega ka selle autori teost. Nõus olen sellega, et seal, kus autorit pole märgitud, võib käsitleda nimetust üldistusena, ja sinna pole jutumärke vaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 16:24 (EET)
::Keskaja kunst on ju valdavalt anonüümne ja autorita teose juures mõjub pealkiri kaunis veidralt. Teen ettepaneku edaspidi pigem kontekstist lähtuda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 16:30 (EET)
::: Teostel võib olla ka kirjeldav nimetus, aga selle artiklis on teoste nimetusi ka minu meelest raske mitte pealkirjadena mõista. ''Narr narrimütsiga'' tundub liiga ebatäpne, võiks olla siis pigem ''puunikerdis narrimütsiga narrist'' vmt. Kas teose autor on teada või kuidas teos pealkirja sai, sellel minu meelest pole tähtsust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. veebruar 2022, kell 16:35 (EET)

== Tallinn(a)–Tartu maantee ==

Mul oleks küsimus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rava_(Kose)&amp;curid=74493&amp;diff=6054275&amp;oldid=6048726 selle] kohta. Nimelt suulises kõnes pole ma kunagi kohanud (või tähele pannud), et keegi nimetaks seda Tallinna–Tartu maanteeks ning seepärast näib see vorm äärmiselt veider ja väär. Muidu olen ise ka Kose vallast pärit ja nimetatud maanteega igati tuttav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 21:24 (EET)
: '''Kirjakeeles''' on selle konstruktsiooniga laias laastus nii, et kui liigisõna asub vahemikku näitavate kohanimede taga, siis on kohanimed omastavas käändes (nt Tallinna–Tartu maantee), aga nimetavas üldiselt siis, kui liigisõna asub kohanimede ees (nt bussiliin Tallinn–Tartu). Lauses oleks muidugi ilusam ka bussiliini kohta kirjutada &quot;Tallinna–Tartu bussiliin&quot;, st viia liigisõna kohanimede taha. '''Kõnekeeles''' räägitakse igatviisi, grammatikareeglid ei ole seal nii olulised kui kirjakeeles. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 21:32 (EET)
:: Ma arvan, et nimetava käände eelistamine kõnekeeles on tulnud bussiliinisiltidest eeskuju võttes: seal on ilma liigisõnata (ja sel juhul õigesti) kirjas &quot;Tallinn–Tartu&quot; vms.[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 21:44 (EET)
:::Mul lihtsalt sees kriibib, kui ma vaatan seda kirjakeelset (värd)vormi, sest see on nii võõras. Seepärast ei tõuse käsi seda ka nii kirjutama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 22:09 (EET)
::::Tõepoolest pole märganud sellise variandi kasutatamist (see tähendaks ühe lisasilbi hääldamist niigi pikas väljendis), aga [http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&amp;act=1&amp;otsi=maantee EKI keelenõuanne] ütleb ka, et Tallinna-Tartu maantee on korrektne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 23:22 (EET)
:::::Ma tean, et see on korrektne. Lihtsalt see korrektseks arvatav asi näib samal ajal olevat nii vale, et ma tahaks siin pigem näha kirjakeele vormi muutmist, sest mitte keegi ei kasuta mitte kunagi sellist nimetust. Häälduselt oleks see ikkagi &quot;tallinntartu maantee&quot;. Kõnekeeles tavaliselt küll &quot;Tartu maantee&quot;, aga kirjakeeles võiks see olla juba selgelt liiga lihtsustav ehk päris nö hüüdnime manu ei läheks (rääkimata siis täisnimest, mis on juba nagu ''kas Hispaania kuningaks'' on &quot;Felipe VI&quot; või &quot;Felipe Juan Pablo Alfonso de Todos los Santos de Borbón y Grecia&quot;). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 23:41 (EET)
::::::Minule näiteks ei kõla vale (tõsi, kõnekeeles pigem vähe kuuldud), ja kui mõtlema hakata, on selles oma loogika olemas. Sama on ka mitme tegelase järgi nimetatud ajaloosündmuse või leiutisega, et kasutatakse omastavalist liitmist: Molotovi-Ribbentropi pakt, mitte Molotov-Ribbentropi pakt (viimane oleks õige, kui pakti autoriks oleks keegi tropp nimega Molotov-Ribbentrop). Pakt sõlmiti kahe inimese vahel, maantee on kahe linna vahel... kuidagi nii? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 20. veebruar 2022, kell 01:24 (EET)

==Tarzani köis==
Minu arust on ''Tarzani köis'' spordivahend, ''tarsaniköis'' aga taim. Urmas Laansoo eelistab ka viimast. Kas [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuld-n%C3%B5elk%C3%B6is&amp;diff=next&amp;oldid=5174104 sellel] muutusel on mingi põhjus? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 23. veebruar 2022, kell 11:18 (EET)

: Vastan. Kõigepealt peaksime selgeks tegema, mis vahe on eesti keele kontekstis taimeliigi '''ametlikul''' ja '''rahvapärasel nimetusel'''.
* Levinumate taimeliikide '''ametlikud''' eestikeelsed nimetused leiame [https://taimenimed.ut.ee/ eestikeelsete taimenimede andmebaasist]. Tavaliselt on igal liigil üks, harvem mitu ametlikku eestikeelset vastet. Rahvapäraseid nimetusi sinna andmebaasi ei panda, sest need pole ametlikud nimetused. Tunnustatud botaanik Laansoo kuulub küll neid eestikeelseid nimetusi loovasse terminikomisjoni, kuid ta ei saa ei botaaniku ega terminoloogina mitte mingil moel sätestada taimeliikide rahvapäraseid nimetusi, sest need ei ole ametlikud.
* '''Rahvapärased nimetused''' on mitteametlikud ega ole fikseeritud mitte ühegi ametliku nimekirjaga, need kujunevad nagu rahvalooming ikka – rahva suus ja vabas kasutuses, kuid võivad koos keele arenguga ka areneda ja aja jooksul vormilt muutuda. Rahvasuus kujunenud nimetus kuulub eeskätt suulise rahvaloomingu hulka ja levib peamiselt kuulmispõhiselt; kuidas seda kirjas fikseeritakse (üles kirjutatakse), see võib sõltuda nii kirjutaja haridustasemest kui ka parasjagu kehtivatest keelereeglitest. 
* Kunagise '''tarsaniköie''' keeleline areng nähtub näiteks [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%B5elk%C3%B6is 2006. aasta entsüklopeediast], kus on sõnaselgelt kirjas rahvapärase nimetuse kuju &quot;tarzaniköis&quot;. See lähtub tähendusest: muidugi on kujundina mõeldud köit, mida kasutas Tarzan. Asjaolu, et Tarzani köis on ka spordivahend, ei sega kuidagi, sest mitmetähenduslikke ja kujundlikke väljendeid võib eesti keelest leida küll ja küll. Praegu kehtivate keelereeglite järgi tuleks kujund &quot;Tarzani köis&quot; kirjutada lahku ja Tarzan kui isikunimi suure algustähega. Seda toetab ka ametlike taimenimetuste kirjutamise reegel: &quot;Isikunimedest tulenevad liigiepiteedid kirjutatakse suure algustähega, näiteks Lippmaa hunditubakas, Sosnovski karuputk.&quot; (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Botaanika_terminoloogia_komisjon). Reeglipärast nimetusekuju &quot;Tarzani köis&quot; on ka praktikas kasutatud ja veebis levitatud, näiteks üldiselt korrektse keelega portaali Sisustusveeb [https://www.sisustusweb.ee/ee/uudis/4265/toataimedega-varskendad-interjoori-ja-oma-meeli.html artiklis &quot;Toataimedega värskendad interjööri ja oma meeli&quot;].
* Rahvaliku nimetusena on kõik mainitud variandid õiged. Nagu võisite märgata, et visanud ma ammust nimetusekuju &quot;tarsaniköis&quot; artiklist välja, sest mõistagi on see rahvaloominguna aktsepteeritav. Paigutasin vaid praegustele keelereeglitele vastava variandi ettepoole. Kuid muidugi võin sinna lisada ka entsüklopeedias esitatud vahevariandi &quot;tarzaniköis&quot;. Aitäh küsimuse eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. veebruar 2022, kell 17:55 (EET)
::Tänan vastuse eest, see oli ammendav. Kogenud toimetaja põhjalikkus:) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 14:13 (EET)

==Ukraina-eesti tähetabeli parandus==
EKI teatab, et ukraina-eesti tähetabelisse tehti parandus ('''ukraina г = h''') 2022. aasta veebruaris.

Ukraina-eesti tähetabel pärineb Harald Rajametsa 1975. a koostatud tabelist, mida on aja jooksul parandatud, lihtsustatud ja lähendatud ukraina hääldusele. Juba selle koostamise ajal arutati, milline on sobiv vaste ukraina г-tähele, mida hääldatakse helilise [h]-häälikuna ja mille lähim vaste on eesti h. Tookord otsustati g-tähe kasuks, sest seda peeti ühemõttelisemaks – ukraina tollases tähestikus puudus [g]-häälikut märkiv täht, see-eest oli tugevat [h]-häälikut märkiv х-täht, mille eesti vasteks on samuti h (vokaalide vahel ja sõna lõpus vokaali järel hh).

Alates Ukraina iseseisvumisest on ukraina keele tähestikus taastatud [g]-häälikut märkiv ґ-täht ja Ukraina oma ametlikus latinisatsioonis kasutab г vastena h-d. See on ka rahvusvaheliselt üha enam levinud, mistõttu eesti vaste g tekitab kasutajates sageli küsimusi.

Seda arvesse võttes otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond teha ukraina-eesti tähetabelisse paranduse, kinnistades г vasteks h, näiteks Гаско = Hasko, Багмут = Bahmut. Põhimõtteliselt on kasutaja soovil ja konteksti arvestavalt võimalik vaste ka g. Otsus on avaldatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna veebilehel.

Mõned näited kohanimedest, mida parandus puudutab (sulgudes ukraina nimi kürillilises tähestikus ja ametlikus latinisatsioonis): Drogobõtš → Drohobõtš (Дрогобич/Drohobych), Gorlivka → Horlivka (Горлівка/Horlivka), Krõvõi Rig → Krõvõi Rih (Кривий Ріг / Kryvyi Rih), Lugansk → Luhansk (Луганськ/Luhansk), Tšernigiv → Tšernihiv (Чернігів/Chernihiv), Užgorod → Užhorod (Ужгород/Uzhhorod).

Isikunimede näiteid: Bogdan → Bohdan (Богдан/Bohdan), Gavrõl → Havrõl (Гаврил/Havryl), Georgi → Heorhi (Георгій/Heorhii), Grõgori → Hrõhori (Григорій/Hryhorii), Oleg → Oleh (Олег/Oleh).

Vahendas [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. märts 2022, kell 23:09 (EET)

Veel näiteid:
* Belaja Tserkov – Bila Tserkva (Bila Tserkva)
* Borispol – Borõspil (Boryspil)
* Dnipro, Dnepr – Dnipro (Dnipro, endine Dnipropetrovsk)
* Drogobõtš – Drohobõtš (Drohobych)
* Gorlovka – Horlivka (Horlivka)
* Harkov – Harkiv (Kharkiv)
* Hmelnitski – Hmelnõtskõi (Khmelnytskyi)
* Ivano-Frankovsk – Ivano-Frankivsk (Ivano-Frankivsk)
* Kirovograd vt Kropõvnõtskõi
* Krivoi Rog – Krõvõi Rih (Kryvyi Rih)
* Kropivnitski – Kropõvnõtskõi (Kropyvnytskyi, endine Kirovograd)
* Lugansk – Luhansk (Luhansk)
* Lvov – Lviv (Lviv)
* Nikolajev – Mõkolajiv (Mykolaiv)
* Rovno – Rivne (Rivne)
* Zaporožje – Zaporižžja (Zaporizhzhia)
* Žitomir – Žõtomõr (Zhytomyr)
* Ternopol – Ternopil (Ternopil)
* Tšernigov – Tšernihiv (Chernihiv)
* Tšernovtsõ – Tšernivtsi (Chernivtsi)
* Užgorod – Užhorod (Uzhhorod)
* Vinnitsa – Vinnõtsja (Vinnytsia)
Vahendas taas [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. märts 2022, kell 23:12 (EET)

==Plju oenne==
Palju õnne, Keeletigu 2021 :)[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 21:33 (EET)
: Aitäh! Aga sina oled ka tubli olnud: olen märganud, et oled Vikipeediat rikastanud tohutu hulga enda tehtud fotodega. Palju õnne! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 21:50 (EET)

== Bibliograafia ==
Artiklis [[Laiuse kirik]] ja veel mõnes artiklis oli &quot;Bibliograafia&quot; viidete alaosa all, kuna nii ehk on selgem, et loetletud on need väljaanded, millele parasjagu viidatakse. Alaosasse &quot;Kirjandus&quot; käivad ka muud lugemissoovitused, mida pole allikana kasutatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. aprill 2022, kell 16:32 (EEST)
: Siin kerkib see probleem, et kui alaosale Viited järgneb mingi loend ja selles juhtub olema mingi viide, siis läheb see päris alla...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 24. aprill 2022, kell 17:20 (EEST)
: Ma arvan, et sellest ei teki probleemi, kui hoida selline liigendus võimalikult lihtne. Kardan, et probleemid võivad hoopis siis tekkima hakata, kui me näitame eeskuju, et nii ongi kõige õigem liigendada. Näiteks olen märganud, et &quot;Välislinkide&quot; hulgas kiputakse kasutama omakorda alapealkirja &quot;Meedia&quot; või &quot;Meediakajastus&quot; vms, mis on minu arvates tarbetu lisaliigendus, sest üldiselt saab ju lugeja välislingi allikale pilku heites niigi aru, kas tegemist on meedia või mittemeediaga. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. aprill 2022, kell 19:16 (EEST)
:: &quot;Välislinkide&quot; all küll on lisaliigendus üsna tarbetu. See näitab enamvähem alati, et välislinke on korjatud liiga valimatult ja liiga palju. Aga kasutatud kirjandust muu kirjandusega kokku panna pole minu meelest siiski päris korrektne. Nii teeme viidete kasutamise ja õige allika leidmise keerulisemaks. Inglise vikis on see vahe selgem. Meie &quot;Kirjandusele&quot; vastab seal &quot;Further reading&quot; ning viidete juures on seal eraldi &quot;Sources&quot;, &quot;Bibliography&quot; vmt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 17:22 (EEST)
::: &quot;Further reading&quot; on meil olnud &quot;Lisalugemist&quot; (vähemalt ma olen kümne aasta pikkuste vaatluste käigus selle korduvat esinemist täheldanud), miks see peaks &quot;Bibliograafia&quot; olema? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 17:30 (EEST)
:::: &quot;Lisalugemist&quot; esineb küll, nähtavasti otsetõlkena ingliskeelsetest artiklitest, aga see on siin harv (praegu 163 artiklis). Oluliselt levinum on vormistusreeglites fikseeritud &quot;Kirjandus&quot;, mille all on samamoodi loetletud selliseid materjale, mida enamasti allikana pole kasutatud.
:::: &quot;Bibliograafiat&quot; ma olen mõnes kohas kasutanud inglise viki eeskujul vastupidi kasutatud kirjanduse kohta. Ei pea olema tingimata &quot;Bibliograafia&quot;, võib olla ka &quot;Allikad&quot; vmt, aga mingit eristavat pealkirja oleks tarvis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 17:47 (EEST)
::::: Kui tegu on muude kasutatud allikatega, siis seni nähtutest on mulle meeldinud &quot;Muud allikad&quot;. Teie siinkirjutatust jäi mulle aga mulje, et soovite teha vahet, kas teatud teoseid on kasutatud artikli allikatena või need on on pakutud välja lihtsalt lisalugemiseks, mitte kasutatud allikatena. Leian, et just selguse pärast ongi ju parimad &quot;Muud allikad&quot; ja &quot;Lisalugemist&quot;, mitte liiga üldine &quot;Bibliograafia&quot;. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 17:54 (EEST)
:::::: No &quot;Lisalugemise&quot; asemel me kasutame juba enamvähem läbivalt pealkirja &quot;Kirjandus&quot;. Seda oleks keeruline muuta. Ideaalseid pealkirju ei pruugi leiduda, inglise viki juhendis ka välja toodud, et levinumatel variantidel on puudusi ([[:en:MOS:REFERENCES]]). Peamiselt eristab minu meelest lihtsalt see, kui üks kirjanduse loetelu on viidete all ja teine eraldi.
:::::: &quot;Muud allikad&quot; esineb praegu 40 artiklis, mille ühine joon paistab olevat, et lisaks reasisestele allikaviidetele on veel mingi allikas, mille puhul on jäetud täpsustamata, kus täpselt on seda allikat kasutatud. Selline puudulik viitamine tuleks parandada. Kui kõigile loetletud allikatele on ühtviisi korrektselt viidatud, siis on &quot;Muud allikad&quot; arusaamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 18:26 (EEST)
::::::: Mul on jäänud mulje, et sinna pannakse allikad, millele pole tekstis otseselt viidatud või millele ei saa mingil põhjusel nõuetekohaselt viidata, kuid mida on kasutatud näiteks teemast parema ülevaate saamiseks enne artikli koostamist. Pakun, et &quot;Muude allikate&quot; kampa tuleks võtta ka &quot;Allikad&quot;. Aga &quot;Allikad&quot; ei ole &quot;Viidete&quot; jaotise olemasolul ju asjakohased, sest viited ja viidatud allikad on samuti allikad. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 18:35 (EEST)
:::::::: Kui materjali artikli koostamisel otseselt kasutatud pole, siis pole see ju ka päriselt allikas ja võiks olla ennem juba alaosas &quot;Kirjandus&quot;. Allikad iseeneset võivad olla viidetest eraldi, kui lühiviide juhatab edasi allika bibliokirje juurde, nii nagu samas Laiuse kiriku artiklis. Iseasi küll, et eri viidete erinev vormistus jätab jällegi soovida. Vt ka vormistust mõnes ingliskeelses artiklis, nt [[:en:Fyodor Dostoevsky]] ja [[:en:Moses]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 19:06 (EEST)
::::::::: &quot;Kui materjali artikli koostamisel otseselt kasutatud pole, siis pole see ju ka päriselt allikas&quot; – sellega ma pole päris nõus, sest kui kirjutaja on saanud artikli kirjutamiseks teemast hea ülevaate allikast, mida pole näiteks artikli lühiduse tõttu otsese tekstiviitena kasutatud, siis see allikas võiks ju muu allikana/kirjandusena ikkagi kirjas olla. Või siis jaotises &quot;Lisalugemist&quot;. Mul on üsna ükskõik, kui täpselt neid määratleda (ma ei kipu neid kuigi tihti määratlema), pean oluliseks vaid seda, et artikli teemast huvitujad ei jääks väärtusliku allika vihjest ilma, kui artikli koostaja seda kord juba märkimisväärseks allikaks on pidanud. Muide, sattusin ükskord sellise artikli otsa, kus oli kolm (!) jaotist &quot;Bibliograafia&quot; – see oli liig mis liig! Ärge nüüd küsige, mis artikkel see täpsemalt oli, ma tõesti ei mäleta. Aga see on üks põhjusi, miks ma olen hakanud kõiki &quot;bibliograafiaid&quot; vaatama palju kriitilisema pilguga. Teine põhjus on see, et bibliograafiad kuuluvad pigem teadusliku käsitluse juurde, aga Vikipeedia ei ole kindlasti teaduskirjandus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 19:26 (EEST)
:::::::: Jah, ütlesingi, et võiks tõsta teise alaosasse, kui tegu pole või ei paista olevat allikaga. Ei pea kirjet ära kustutama.
:::::::: Üks &quot;Bibliograafia&quot; artikli kohta ehk siiski pole liiga palju. Viitamisel Vikipeedia iseenesest võtab teaduskirjandusest snitti. Aga veelkord, ei pea tingimata kasutama sõna &quot;Bibliograafia&quot;. Ma soovin lihtsalt, et seda ei asendataks parema sõna puudumisel mehaaniliselt ükskõik millega. Sattusin nüüd näiteks ühte artiklisse, kuhu sinu paranduse järel oli jäänud järjestikku kaks &quot;Kirjandust&quot; ja lisaks veel samasisuline &quot;Lisalugemist&quot; ([[Eri:Püsilink/5578098]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 19:59 (EEST)
::::::::: Kolm &quot;bibliograafiat&quot; on ju rohkem kui kaks &quot;kirjandust&quot;, nii et minu saavutus pole mingi rekord, mida esile tõsta. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:03 (EEST)

===Veel viitamisest===
Kuna Pikne jälle viitamise jutuks võttis, siis võtan veel kord kokku, mida ma selle kitsaskohtadeks pean. 

Pikne: &quot;Viitamisel Vikipeedia iseenesest võtab teaduskirjandusest snitti.&quot; – Minu arvates on see väga halb ja vale. Mina soovin, et see ei oleks nii. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi ju polnud nii, Vikipeedia juhend lubas kasutada igasuguseid viitamissüsteeme, soovitas vaid, et ühe artikli piires kasutataks ühesugust süsteemi. Mis oli ju igati mõistlik põhimõte. Ma ei saa aru, miks ja kellel oli vaja viitamine &quot;teaduskirjandusest snitti võtvaks&quot; pöörata? Üldkeelne veebientsüklopeedia on eesti keeles, aga järsku oli sinna vaja teaduskirjanduses kasutatavat ja välismaist viitamist matkivat viitamissüsteemi. Miks? See ei ole ju areng, vaid taandareng.
# Kuna tegu pole teaduskirjandusega, ei tohiks nõuda ka teaduslikule pretendeerivat viitamist. 
# Mitteteaduskirjanduse viidetes autorite eesnimede (kui tegelik eesnimi on teada) äratapmine on tänapäeval kuritegu. Kui keegi ei kannata inimeste eesnimede väljakirjutamist, siis mingu kuskile raamatukogukartoteeki ja nautigu initsiaale. On juhtumeid, kus näiteks &quot;Sepp, K.&quot; võib tähistada paarikümmet autorit. Lisaks meenutab perekonnanime eespool esitamine nõukaaegset pöördumist. Meie imeline arvutiajastu aga annab meile uusi tehnilisi võimalusi, tänu millele pole enam vaja ja ei tohiks ka eelistada mitteteadusviidetes perekonnanime etteasetamist ja eesnime asemel initsiaaliga piirdumist.
# Eriti jabur on see, kui &quot;teaduskirjandusest snitti võttes&quot; lõhutakse viidetes ajakirjandusväljaannete kuupäevi (aasta viite eesosas, aga kuupäev ja kuu viite tagaosas). Olen sellist viitamist kohanud Vikipeedias sadu kordi. Selline jaburus teeb sõnale &quot;teaduslik&quot; ikka väga häbi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:26 (EEST)
:Midagi sellist: https://et.wikipedia.org/wiki/Osamu_Dazai ? Siin pole kuud ka mainitud. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:47 (EEST)
:: Ei, sellist kuupäevade lõhkumist, mida ma silmas pidasin, see näide päriselt ei illustreeri. Kui leian järgmise sellise, siis panen siia näitena kirja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 21:09 (EEST)
: Eespool mulle jäi mulje, et pealkiri &quot;Bibliograafia&quot; osutab sinu meelest sellele, et artiklis on justkui teadustekst. Võib-olla ma ei saanud õigesti aru. Kui on loetletud bibliokirjeid, siis bibliograafiaga bibliograafianimestiku tähenduses on minu meelest tegu iseenesest sõltumata sellest, mis eesmärgil on see nimestik parasjagu koostatud.
: Kui ütlesin eespool, et snitti on võetud teaduskirjandusest, siis pidasin silmas, et viitamine ühes viidatud allikate loetlemisega iseenesest on omane eeskätt teaduskirjandusele. Muud tüüpi tekstides, sh muudes entsüklopeediates nii väga ei viidata. Vikipeedias on leitud, et viidata tuleks enamvähem kogu tekst. Kui kord juba viiteid kasutame, siis kuidas üldjoontes teisiti kui teaduskirjanduses me seda ikka teha saaks. Ma ei saa eriti aru, mille põhjal sa teed vahet teaduslikul ja mitteteaduslikul viitamisel. Kasutatakse lihtsalt eri vormistusi, ka teadustekstides. Kirjanduse loetelus pannakse küll sageli perekonnanimi ja aasta ettepoole ning võidakse ka eesnimed lühendada. Miks nii tehakse, on iseenesest üsna ilmne: kui bibliokirjed on tähestikuliselt järjestatud ja neile viidatakse parasjagu perekonnanime ja aastaarvu järgi, siis on nii õiget kirjet lihtsalt oluliselt kergem leida. Eesmärk on seejuures eristada allikaid, mitte autoreid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. aprill 2022, kell 19:27 (EEST)
:: Tänan, Kuriuss, Sa teed tõesti head tööd artiklite keeletoimetamisel. Mul on siiski mõned kommentaarid ja ettepanekud. Artiklis [[Vello Viirsalu]] oled vahepealkirja &quot;Publikatsioone&quot; asemel eelistanud &quot;Artikleid&quot;. Viimane tundub ehk tõesti eestipärasem (ehkki on ju õigupoolest samuti laensõna), ent ei ole sisuliselt täpne, kuivõrd toodud kirjatööde loendis on nii 30-leheküljeline brošüür kui 456-leheküljeline raamat, ent mitte ühtegi otseselt [[Artikkel (kirjutis)|artikli]] formaadis kirjutist. Õiguslikus tähenduses saaks ilmselt öelda &quot;[[Teos]]eid&quot;. Samas minu keeletaju jaoks kõlab &quot;teos&quot; üpris pretensioonikalt, eeldades midagi kapitaalsemat kui õhuke brošüür. Sestap tundus mulle &quot;publikatsioon&quot; nii sobivalt neutraalne kui ka sisuliselt täpne. Ent ilmselt on ka konkureerivaid kaalutlusi. PS. Selliseid muudatusi ei peaks ehk pelgalt pisiparandusteks liigitama.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:11 (EEST)
::: Sekundeerin. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)

Mina olen allikate ja muu kirjanduse eristamise lahendanud nii. Kui on viidatud allikale, mis kirjandusnimestikku ei sobi, olen pannud täiskirje ainult viitesse. Allikate loendit ei olegi tarvis, sest need on viidetest näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)
: Viidetest on näha siis, kui parasjagu on kogu bibliokirje viitesse kirjutatud. Viidatud allikate loetelu on vaja siis, kui kasutatakse näiteks lühiviiteid kujul &quot;Tamm 2020&quot;. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuni 2022, kell 21:50 (EEST)
:: Siis saabki kirjanduse nimekirjast näha, mis see on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 00:58 (EEST)
::: Nojah, aga siis on viidatud allikad loetletud läbisegi muu kirjandusega. See pole päris korrektne. Vt selle kohta eespoolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:::: Meie eesmärk ei ole minu meelest mitte loetleda  viidatud kirjanduse kõrval muud kirjandust, vaid anda teemakohase kirjanduse loetelu. See, et mõnele allikale viidatakse, ei anna põhjust seda loetelust välja jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 03:24 (EEST)
::::: See iseasi. Mina kirjutasin eespool sellest, miks on viidatud allikate jaoks mõnikord eraldi loend tehtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. juuni 2022, kell 20:13 (EEST)

== ''Done'' ==

Lugesin märtsikuu palveid alles täna (käin Seal väga harva) ja viisin soovitud parandused sisse ;-)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 3. mai 2022, kell 13:48 (EEST)
: Aitäh! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. mai 2022, kell 15:46 (EEST)

== &quot;nad sattuvad&quot; vs &quot;nad satuvad&quot; ==

Kuriuss, ole hea, vaata [[Arutelu:Hirvekütt]] vaiet artikli [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hirvek%C3%BCtt&amp;diff=next&amp;oldid=6126670 viimase redaktsiooni] kohta. Ka [https://www.google.com/search?q=nad+sattuvad+ikkagi&amp;oq=nad+sattuvad+ikkagi&amp;aqs=chrome..69i57j33i10i160l2.1828j0j7&amp;client=ms-android-samsung-ga-rev1&amp;sourceid=chrome-mobile&amp;ie=UTF-8#sbfbu=0&amp;pi=nad%20sattuvad%20ikkagi Google'i otsing] kahtleb &quot;nad sattuvad&quot; õigekirjas. Ette tänades, [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. juuni 2022, kell 12:39 (EEST)
:Siin ei ole ju asi mitte õigekirjas, vaid kirjutaja ja keeletoimetaja eelistustes. Probleem on pigem selles, kas parandada õige õigeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 12:50 (EEST)
::Kui &quot;nad sattuvad&quot; on õigekirja normile vastav, siis on iseasi. Minus tekitas see igatahes võõristust. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 13:43 (EEST)
:::Mõlemad on õiged jah. https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=sattuma&amp;F=M https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/sattuma/1 --[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 13:47 (EEST)</text>
      <sha1>ncobqitbwaontucr86k4fyn0pfabz9r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aphrodite (Kylie Minogue)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>249504</id>
    <revision>
      <id>6173025</id>
      <parentid>6145209</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:11:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14634" xml:space="preserve">{{Albumi info
| Nimi           = Aphrodite
| Liigitus       = stuudio
| Esitaja        = [[Kylie Minogue]]'i
| Kaas           = 
| Pildi kirjeldus= 
| Väljaantud     = [[5. juuli]]l [[2010]]
| Lindistatud    = 2009–10
| Stiil          = popmuusika, ''synthpop'', ''dance-pop'', ''electropop'', ''europop''
| Pikkus         = 43:28
| Plaadifirma    = Parlophone&lt;br/&gt;Capitol Records
| Produtsent     = Stuart Price&lt;ref name=&quot;KylieReturnsAsAphrodite&quot; /&gt;&lt;br/&gt;Andy Chatterley&lt;br/&gt;Cutfather&lt;br/&gt;Daniel Davidsen&lt;br/&gt;Kish Mauve&lt;br/&gt;Børge Fjordheim&lt;br/&gt;Pascal Gabriel&lt;br/&gt;Calvin Harris&lt;br/&gt;Sebastian Ingrosso&lt;br/&gt;Magnus Lidehall&lt;br/&gt;Nerina Pallot&lt;br/&gt;Lucas Secon&lt;br/&gt;Damon Sharpe
| Arvustused     = 
* ''Allmusic'' {{Reiting|4|5}} [http://www.allmusic.com/album/r1814540 link]
* ''NME'' (7/10) [http://www.nme.com/reviews/11415 link]
* ''Billboard'' (Positiivne) [http://www.billboard.biz/bbbiz/content_display/magazine/reviews/albums/e3ic397be35157675dbe7f21152ecea4242 link]
| Eelmine album  = &quot;[[X (Kylie Minogue)|X]]&quot;&lt;br/&gt;(2007)
| See album      = &quot;'''Aphrodite'''&quot;&lt;br/&gt;(2010)
| Järgmine album = &quot;[[Kiss Me Once]]&quot;&lt;br/&gt;(2014)
| Veel        = 
}}

'''&quot;Aphrodite&quot;''' on [[Austraalia]] [[laulja]] [[Kylie Minogue]]'i üheteistkümnes stuudioalbum. See ilmus [[5. juuli]]l [[2010]].

Plaadi produtsent oli Stuart Price. Album tõusis avanädalal [[Suurbritannia]] albumiedetabelis esikohale. Sellega sai Kylie Suurbritannia albumiedetabeli ajaloos ainsaks naisartistiks, kel on neljal aastakümnel järjest Suurbritannia edetabelis esikohaalbum.

Tegemist on ka Kylie edukuselt teise albumiga [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]; seda müüdi avanädalal üle 18 000 eksemplari. See jõudis Billboard 200 edetabelis 19. kohale.

== Lugude nimekiri ==
# &quot;All the Lovers&quot; – 3:20
# &quot;Get Outta My Way&quot; – 3:38
# &quot;Put Your Hands Up (If You Feel Love)&quot; – 3:38
# &quot;Closer&quot; – 3:10
# &quot;Everything is Beautiful&quot; – 3:25
# &quot;Aphrodite&quot; – 3:45
# &quot;Illusion&quot; – 3:21
# &quot;Better than Today&quot; – 3:25
# &quot;Too Much&quot; – 3:16
# &quot;Cupid Boy&quot; – 4:26
# &quot;Looking for an Angel&quot; – 3:50
# &quot;Can't Beat the Feeling&quot; – 4:10

== Edetabelid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!scope=&quot;col&quot;|Edetabel (2010–2011)
!scope=&quot;col&quot;|Parim koht
|-
|[[Austraalia]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;ariachart&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|2.
|-
|[[Austria]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;SV9L5&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|3.
|-
|[[Belgia]] albumiedetabel ([[Flandria]])&lt;ref name=&quot;XCY04&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|4.
|-
|Belgia albumiedetabel ([[Valloonia]])&lt;ref name=&quot;82zjR&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|3.
|-
|[[Kanada]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;canoe&quot; /&gt; 
|align=&quot;center&quot;|8.
|-
|[[Horvaatia]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;Y386o&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|50.
|-
|[[Tšehhi]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;XLiEC&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|5.
|-
|[[Taani]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;3zyfQ&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|21.
|-
|[[Holland]]i albumiedetabel&lt;ref name=&quot;Whvnh&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|4.
|-
|[[Euroopa]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;billboardeuro&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|[[Soome]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;N9VLH&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|22.
|-
|[[Prantsusmaa]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;frenchchart&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|3.
|-
|[[Saksamaa]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;germanchart&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|3.
|-
|[[Kreeka]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;jZtnh&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|[[Ungari]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;s6Wby&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|18.
|-
|[[Iirimaa]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;n54ak&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|5.
|-
|[[Itaalia]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;Bqznr&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|9.
|-
|[[Jaapan]]i albumiedetabel&lt;ref name=&quot;qaf3g&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|28.
|-
|[[Mehhiko]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;hCg6B&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|22.
|-
|[[Uus-Meremaa]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;NZchart&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|11.
|-
|[[Norra]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;VCym8&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|16.
|-
|[[Poola]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;q9CBL&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|6.
|-
|[[Šotimaa]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;ySWQZ&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|[[Hispaania]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;l7Q4E&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|2.
|-
|[[Rootsi]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;Kqa3i&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|9.
|-
|[[Šveits|Šveitsi]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;aeh7k&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|2.
|-
|[[Suurbritannia]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;k1aio&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|[[Ameerika Ühendriigid]] (Billboard 200)&lt;ref name=&quot;JTEXc&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|19.
|-
|Ameerika Ühendriigid (Dance/Electronic Albums)&lt;ref name=&quot;xXvyP&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|2.
|}

== Auhinnad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Riik
! Auhind
|-
|Austraalia (ARIA)
|plaatina&lt;ref name=&quot;ARIAcert&quot; /&gt;
|-
|Belgia (BEA)
|kuld&lt;ref name=&quot;petrT&quot; /&gt;
|-
|Suurbritannia (BPI)
|plaatina&lt;ref name=&quot;BPIcert&quot; /&gt;
|}

== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;KylieReturnsAsAphrodite&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.billboard.com/news/kylie-minogue-readies-new-album-single-for-1004084308.story#/news/kylie-minogue-readies-new-album-single-for-1004084308.story |Pealkiri=Kylie Minogue readies new album, single for Summer |Väljaandja=Billboard |Kasutatud=14. juuli 2010 |Keel=[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ariachart&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://australian-charts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=australian-charts.com. Hung Medien |Kasutatud=16. juuli 2010 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;canoe&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Williams, John |URL=http://jam.canoe.ca/Music/Artists/E/Eminem/2010/07/14/14710346.html |Pealkiri=Eminem makes it 3 weeks at no. 1 |Väljaandja=Canoe.ca |Aeg=14. juuli 2010 |Kasutatud=14. juuli 2010 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;billboardeuro&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Sexton, Paul |URL=http://www.billboard.com/biz/articles/news/global/1203745/gurls-and-a-goddess-put-emi-at-no-1-on-european-charts |Pealkiri=Gurls And A Goddess Put EMI At No. 1 On European Charts |Väljaandja=Billboard. Prometheus Global Media |Aeg=15. juuli 2010 |Kasutatud=20. juuli 2010 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;frenchchart&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://lescharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=lescharts.com. Hung Medien |Kasutatud=21. mai 2011 |Keel=prantsuse keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;germanchart&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.musicline.de/de/chartverfolgung_summary/artist/Minogue,Kylie/?type=longplay |Pealkiri=Kylie Minogue &amp;#124; Longplay-Chartverfolgung |Väljaandja=Musicline.de. PHONONET GmbH |Kasutatud=16. juuli 2010 |Keel=saksa keeles |arhiivimisaeg=2012-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121012121707/http://www.musicline.de/de/chartverfolgung_summary/artist/Minogue,Kylie/?type=longplay |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NZchart&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=charts.org.nz. Hung Medien |Kasutatud=12. juuli 2010 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2011-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110918090728/http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ARIAcert&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.aria.com.au/pages/httpwww.aria.com.aupageshttpwww.aria.com.aupageshttpwww.aria.com.auALBUMaccreds2011.htm |Pealkiri=ARIA Charts – Accreditations – 2011 Albums |Väljaandja=Australian Recording Industry Association |Kasutatud=16. juuli 2011 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BPIcert&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.bpi.co.uk/certified-awards.aspx |Pealkiri=Certified Awards |Väljaandja=British Phonographic Industry |Aeg=1. aprill 2011 |Kasutatud=3. aprill 2011 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SV9L5&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://austriancharts.at/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=austriancharts.at. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=[[saksa keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XCY04&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.ultratop.be/nl/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=Ultratop. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=[[hollandi keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;82zjR&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.ultratop.be/fr/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=Ultratop. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=[[prantsuse keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y386o&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.hdu-toplista.com/index.php?what=arhiva&amp;w=details&amp;id=745 |Pealkiri=Top Kombiniranih – Tjedan 34. 2010. |Väljaandja=Hrvatska Diskografska Udruga |Kasutatud=20. oktoober 2012 |Keel=[[horvaadi keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XLiEC&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.ifpicr.cz/hitparada/index.php?a=titul&amp;hitparada=14&amp;titul=148188&amp;sec=c57e4d0064dd3bd4ac3e43800940b7b6 |Pealkiri=TOP50 Prodejní: MINOGUE KYLIE – Aphrodite |Väljaandja=IFPI Czech Republic |Kasutatud=16. juuli 2010 |Keel=[[tšehhi keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3zyfQ&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://danishcharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=danishcharts.com. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2012-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121102101529/http://danishcharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Whvnh&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=dutchcharts.nl. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=hollandi keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N9VLH&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://finnishcharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=finnishcharts.com. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jZtnh&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://greekcharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=greekcharts.com. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2013-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022215340/http://greekcharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s6Wby&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.mahasz.hu/?menu=slagerlistak&amp;menu2=archivum&amp;lista=top40&amp;ev=2010&amp;het=27&amp;submit_=Keres%E9s |Pealkiri=Top 40 album- és válogatáslemez-lista – 2010. 27. hét |Väljaandja=MAHASZ |Kasutatud=14. juuli 2010 |Keel=[[ungari keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n54ak&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.chart-track.co.uk/index.jsp?c=p%2Fmusicvideo%2Fmusic%2Farchive%2Findex_test.jsp&amp;ct=240002&amp;arch=t&amp;lyr=2010&amp;year=2010&amp;week=27 |Pealkiri=Top 75 Artist Album, Week Ending 8 July 2010 |Väljaandja=Chart-Track. Irish Recorded Music Association |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bqznr&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://italiancharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=italiancharts.com. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qaf3g&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.oricon.co.jp/prof/artist/53811/ranking/cd_album/ |Pealkiri=カイリー・ミノーグのアルバム売り上げランキング |Väljaandja=Oricon |Kasutatud=21. juuli 2010 |Keel=[[jaapani keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hCg6B&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://mexicancharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=mexicancharts.com. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=[[hispaania keel]]es |arhiivimisaeg=2012-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120113073450/http://mexicancharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VCym8&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://norwegiancharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=norwegiancharts.com. Hung Medien |Kasutatud=16. juuli 2011 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q9CBL&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://olis.onyx.pl/listy/index.asp?idlisty=591&amp;lang=en |Pealkiri=Oficjalna lista sprzedaży |Väljaandja=OLiS |Aeg=19. juuli 2010 |Kasutatud=16. juuli 2010 |Keel=[[poola keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ySWQZ&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.officialcharts.com/archive-chart/_/23/2010-07-17/ |Pealkiri=2010 Top 40 Scottish Albums Archive |Väljaandja=Official Charts Company |Aeg=17. juuli 2010 |Kasutatud=11. juuli 2010 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l7Q4E&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://spanishcharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=spanishcharts.com. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=hispaania keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kqa3i&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://swedishcharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=swedishcharts.com. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aeh7k&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://swisscharts.com/showitem.asp?interpret=Kylie+Minogue&amp;titel=Aphrodite&amp;cat=a |Pealkiri=Kylie Minogue – Aphrodite |Väljaandja=swisscharts.com. Hung Medien |Kasutatud=7. juuli 2011 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k1aio&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.officialcharts.com/archive-chart/_/3/2010-07-17/ |Pealkiri=2010 Top 40 Official UK Albums Archive |Väljaandja=Official Charts Company |Aeg=17. juuli 2010 |Kasutatud=11. juuli 2010 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JTEXc&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.billboard.com/artist/306232/Kylie+Minogue/chart?f=305 |Pealkiri=Kylie Minogue – Chart history: Dance/Electronic Albums |Väljaandja=Billboard 200 for Kylie Minogue |Kasutatud=26. veebruar 2013 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xXvyP&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.billboard.com/artist/306232/kylie-minogue/chart?f=322 |Pealkiri=Kylie Minogue – Chart history: Dance/Electronic Albums |Väljaandja=Billboard Dance/Electronic Albums for Kylie Minogue. Prometheus Global Media |Kasutatud=26. veebruar 2013 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;petrT&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.ultratop.be/en/certifications.asp?year=2011 |Pealkiri=Gold and platinum certifications – Albums – 2011 |Väljaandja=Ultratop. Hung Medien |Aeg=15. juuli 2011 |Kasutatud=23. oktoober 2011 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.kylie.com Kylie Minogue'i ametlik koduleht] (inglise keeles)

[[Kategooria:2010. aasta albumid]]
[[Kategooria:Kylie Minogue'i albumid]]</text>
      <sha1>phmxxk7lknrl7hekyx3sv8rl9ip06r1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siuntio vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>252893</id>
    <revision>
      <id>6172970</id>
      <parentid>6114886</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:01:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>91.158.149.235</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1030" xml:space="preserve">{{suunamine|Siuntio|Kirikuküla|Siuntio kirikuküla|Halduskeskus|Siuntio jaamaküla}}
{{Provints
|  nimi = Siuntio vald
|  nimi1_keel = soome | nimi1 = Siuntion kunta
|  nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Sjundeå kommun
|  vapp = Siuntio.vaakuna.svg
|  vapi_link = [[Siuntio vapp]]
|  pindala = 266,12
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = 
|  asendikaardi_pilt = Siuntio_sijainti_Suomi.svg
|  osm = pind
}}

'''Siuntio ''' on [[vald (Soome)|vald]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas. Asub umbes 40 km [[Helsingi]]st lääne pool.

Naabervallad on [[Inkoo vald]], [[Kirkkonummi vald]], [[Lohja linn]] ja [[Vihti vald]].

66,3% elanikest räägib soome keelt ja 30,4% rootsi keelt.

Valla suuremad asulad on [[Siuntio jaamaküla]] ja [[Siuntio kirikuküla]], millest jaamaküla on valla halduskeskus.

[[Pilt:Siuntion kirkko.jpg|pisi|tühi|Siuntio kirik]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* [http://www.siuntio.fi/ Siuntio valla koduleht]

{{Uusimaa}}

{{koord |type=adm2nd |region=FI-ES}}

[[Kategooria:Uusimaa maakonna vallad]]</text>
      <sha1>rj7upke0l1c1epdxlcobd9iz2lgxwht</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti õigeusu koguduste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>253631</id>
    <revision>
      <id>6173240</id>
      <parentid>5556396</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T00:11:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24628" xml:space="preserve">'''Eesti õigeusu koguduste loend''' esitab alfabeetilise nimekirja Eesti aladel nii tänapäeval eksisteerivatest kui ka minevikus eksisteerinud õigeusu kogudustest, sõltumata nende kanoonilisest kuuluvusest.

Nimestikku on kaasatud ka [[Petserimaa]]l ja Narva jõe tagusel territooriumil asunud või endiselt asuvad kogudused, mis kuulusid aastatel [[1920]]–[[1940]] [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u koosseisu.

__NOTOC__{{tähed}}

{| class=&quot;wikitable&quot; bgcolor=&quot;#e6e6aa&quot;
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;275&quot; | Koguduse nimi
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;275&quot; | Muud nimed
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;125&quot; | Tegevusaeg
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;75&quot; | Jurisdiktsioon
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;75&quot; | Asukoht
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;175&quot; | Kaasaegne haldusüksus
! scope=&quot;col&quot; width=&quot;200&quot; | Ajalooline haldusüksus
|-
| [[Alajõe Jumalaema Sündimise kogudus]] || Olešnitsa Jumalaema Sündmise kogudus || [[1884]]– || [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik|MPEÕK]] || [[Alajõe]] || [[Alutaguse vald]], [[Ida-Viru maakond]] || [[Iisaku kihelkond]], [[Viru kreis]]
|-
| [[Angerja Issanda Taevaminemise kogudus]] || || [[1894]]–[[1951]], [[1993]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Kohila]] || [[Kohila vald]], [[Rapla maakond]] || [[Hageri kihelkond]], [[Harju kreis]] 
|-
| [[Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus]] || Vana-Antsla õigeusu kogudus || [[1847]]– || EAÕK
| [[Kraavi]] || [[Antsla vald]], [[Võru maakond]] || [[Urvaste kihelkond]], [[Võru kreis]]
|-
| [[Aruküla Püha Kolmainu kogudus]] || || [[1871]]–[[1951]] || || [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] || [[Raasiku vald]], [[Harju maakond]] || [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Harju kreis]]
|-
| [[Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus]] || Arusaare Issanda Taevaminemise kogudus&lt;br&gt;Pilistvere õigeusu kogudus (1848–1871) || [[1848]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Arussaare]] || [[Kõo vald]], [[Viljandi maakond]] || [[Pilistvere kihelkond]], [[Viljandi kreis]]
|-
| [[Aseri Püha Ksenia kogudus]] || || [[2010]]– || [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik|MPEÕK]] || [[Aseri]] || [[Viru-Nigula vald]], [[Lääne-Viru maakond]] || 
|-
| [[Elva Peetri ja Pauli kogudus]] || || [[1929]]–[[1962]] || || [[Elva]] || [[Tartu maakond]] || 
|-
| [[Haanja-Plaani Püha Nikolai kogudus]] || Plaani Püha Nikolai kogudus
| [[1846]]–[[1962]] || EAÕK
| [[Plaani]] || [[Rõuge vald]], [[Võru maakond]] || [[Rõuge kihelkond]], [[Võru kreis]]
|-
| [[Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus]] || Haapsalu Neeva Aleksandri kogudus || [[1836]]–&lt;ref name=Haapsalu&gt;Haapsalu Maarja Magdaleena kogudus lagunes 1993. aastal kirikulõhe tõttu, mille tulemusel loevad mõlemad kogudused ennast 1836. aastal asutatud koguduse õigusjärglaseks.&lt;/ref&gt; || [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik|MPEÕK]] || [[Haapsalu]] || [[Lääne maakond]] || [[Haapsalu kreis]]
|-
| [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]] || Haapsalu Maarja Magdaleena kogudus || [[1836]]–&lt;ref name=Haapsalu /&gt; || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Haapsalu]] || [[Lääne maakond]] || [[Haapsalu kreis]]
|-
| [[Halliste-Penuja Kõikide Pühakute kogudus]] || Penuja Kõikide Pühakute kogudus || [[1851]]–[[1964]] || || [[Penuja]] || [[Mulgi vald]], [[Viljandi maakond]] || [[Halliste kihelkond]], [[Viljandi kreis]]
|-
| [[Helme-Tõrva Kristuse Sündimise kogudus]] || || [[1880]]–[[1951]] || || [[Tõrva]] || [[Valga maakond]] || [[Helme kihelkond]], [[Viljandi kreis]]
|- 
| [[Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]] || Emmaste Jumalasünnitaja Sündimise kogudus&lt;br&gt;Emmaste Jumalaema Sündimise kogudus&lt;br&gt;Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kogudus || [[1884]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Taterma]] || [[Hiiumaa vald]], [[Hiiu maakond]] || [[Emmaste kihelkond]], [[Haapsalu kreis]]
|-
| [[Vormsi Ülestõusmise kirik|Vormsi Ülestõusmise]]  kogudus|| ||[[1886]]–  ||  EAÕK
| [[Vormsi]] || [[Vormsi vald]], [[Hiiu maakond]] || [[vormsi kihelkond]], [[Haapsalu kreis]]
|-
| [[Häädemeeste Issandamuutmise kogudus]] || || [[1849]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Häädemeeste]] || [[Häädemeeste vald]], [[Pärnu maakond]] || [[Häädemeeste kihelkond]], [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Ilmjärve Jumalailmumise kogudus]] || Sangaste Jumalailmumise kogudus || [[1846]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Ilmjärve]] || [[Otepää vald]], [[Valga maakond]] || [[Otepää kihelkond]], [[Tartu kreis]]
|-
| [[Irboska Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]] || Irboska Jumalaema Sündimise kogudus&lt;br&gt;Izborski Jumalasünnitaja Sündimise kogudus || u [[1700]]&lt;ref name=vanakogudus&gt;Siin on esitatud kiriku rajamise aeg. Koguduse asutamine jääb ilmselt märksa varasemasse perioodi ega ole täpselt teada.&lt;/ref&gt;– || [[Vene Õigeusu Kirik|VÕK]] || [[Irboska]] || [[Petseri rajoon]], [[Pihkva oblast]] || [[Irboska vald]], [[Petserimaa]]&lt;ref name=Petseri&gt;Siin on antud koguduse haldusterritoriaalne kuuluvus perioodil, mil see asus Eesti Vabariigi territooriumil (1919–1945). 1939–1945 kuulus Irboska [[Linnuse vald]]a.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Irboska Püha Nikolai kogudus]] || Izborski Püha Nikolai kogudus || u [[1400]]&lt;ref name=vanakogudus /&gt;– || [[Vene Õigeusu Kirik|VÕK]] || [[Irboska]] || [[Petseri rajoon]], [[Pihkva oblast]] || [[Irboska vald]], [[Petserimaa]]&lt;ref name=Petseri /&gt;
|-
| [[Jaama Püha Nikolause kogudus]] || || [[1904]]– || [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik|MPEÕK]] || [[Jaama (Illuka)|Jaama]] || [[Alutaguse vald]], [[Ida-Viru maakond]] || [[Vaivara kihelkond]], [[Rakvere kreis]]
|-
| [[Jaanilinna Jumalaema Uinumise kogudus]] || Narva Jumalaema Uinumise kogudus&lt;br&gt;Ivangorodi Jumalasünnitaja Uinumise kogudus || u [[1510]]&lt;ref name=vanakogudus /&gt;–[[1944]], [[1991]]– || [[Vene Õigeusu Kirik|VÕK]] || [[Jaanilinn]] || [[Leningradi oblast]] || [[Narva]], [[Virumaa]]&lt;ref name=Ivangorod&gt;Siin on antud koguduse haldusterritoriaalne kuuluvus perioodil, mil see asus Eesti Vabariigi territooriumil. 1919–1945 moodustas Jaanilinn osa Narva linnast.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jaanilinna Jumalaema Tunnustähe ikooni kogudus]] || Narva Znamenja kogudus&lt;br&gt;Ivangorodi Jumalaema Tunnustähe ikooni kogudus || u [[1750]]&lt;ref name=vanakogudus /&gt;–[[1944]] || VÕK
| [[Jaanilinn]] || [[Leningradi oblast]] || [[Narva]], [[Virumaa]]&lt;ref name=Ivangorod /&gt;
|-
| [[Juuru Püha Vassili Suure kogudus]] || Juuru Pühade Vassili ja Sergi kogudus&lt;br&gt;Juuru Püha Sergiuse kogudus || [[1887]]–[[1960]] || || [[Juuru]] || [[Rapla vald]], [[Rapla maakond]] || [[Juuru kihelkond]], [[Harju kreis]]
|-
| [[Jõhvi Jumalailmumise kogudus]] || || [[1890]]– || [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik|MPEÕK]] || [[Jõhvi]] || [[Jõhvi vald]], [[Ida-Viru maakond]] || [[Jõhvi kihelkond]], [[Rakvere kreis]]
|-
| [[Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus]] || Jõõpre Püha Georgi kogudus&lt;br&gt;Jõõpre Püha Jüri kogudus || [[1861]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Jõõpre]] || [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], [[Pärnu maakond]] || [[Audru kihelkond]], [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Kaansoo Püha Issidori kogudus]] || || [[1904]]–[[1943]] || || [[Kaansoo]] || [[Põhja-Pärnumaa vald]], [[Pärnu maakond]] || [[Vändra kihelkond]], [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kogudus]] || Kaarepere Pühade Jevfimi ja Maria kogudus || [[1892]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Kaarepere]] || [[Jõgeva vald]], [[Jõgeva maakond]] || [[Palamuse kihelkond]], [[Tartu kreis]]
|-
| [[Kabala Peetri ja Pauli kogudus]] || Kabala Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus || [[1901]]–[[1917]] || || [[Kabala (Türi)|Kabala]] || [[Türi vald]], [[Järva maakond]] || [[Pilistvere kihelkond]], [[Viljandi kreis]]
|-
| [[Kaika Püha Kolmainu kogudus]] || Kaika Püha Kolmainu Jumala kogudus || [[1896]]–[[1962]] || || [[Kaika]] || [[Antsla vald]], [[Võru maakond]] || [[Karula kihelkond]], [[Võru kreis]]
|-
| [[Kalli Ristija Johannese kogudus]] || || [[1846]]–[[1986]] || || [[Kalli (Lääneranna)|Kalli]] || [[Lääneranna vald]], [[Pärnu maakond]] || [[Audru kihelkond]], [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Kangru Püha Georgiuse kogudus]] || Kangro Püha Georgiuse kogudus&lt;br&gt;Järva-Jaani õigeusu kogudus ||  ||  || [[Järva-Jaani]] ||  [[Järva vald]], [[Järva maakond]] || [[Järva-Jaani kihelkond]], [[Järva kreis]]
|-
| [[Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus]] || || [[1847]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]]  ||[[Karksi-Nuia]] || [[Mulgi vald]], [[Viljandi maakond]]  || [[Karksi kihelkond]],  [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Karula Jumalaema Kaitsmise kogudus]] || || [[1846]]–[[1966]], [[2002]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Pikkjärve]] || [[Valga vald]], [[Valga maakond]] || [[Karula kihelkond]], [[Valga kreis]]
|-
| [[Kastna Püha Arseniuse kogudus]] || Sööni Püha Arseniuse kogudus || [[1896]]–[[1986]] || || [[Kastna (Tõstamaa)|Kastna]] || [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], [[Pärnu maakond]] || [[Tõstamaa kihelkond]], [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Kastolatsi Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise kogudus]] || Kastolatsi Rõõmukuulutamise kogudus&lt;br&gt;Nüpli õigeusu kogudus (1846–1873) || [[1846]]–[[1957]] || EAÕK
| [[Kastolatsi]] || [[Otepää vald]], [[Valga maakond]] || [[Otepää kihelkond]], [[Tartu kreis]]
|-
| [[Kavilda Püha Aleksandri kogudus]] || || [[1846]]–[[1976]], [[2003]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Ulila]] || [[Puhja vald]], [[Tartu maakond]] || [[Puhja kihelkond]], [[Tartu kreis]]
|-
| [[Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida kogudus]] || || [[1852]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Kergu]] || [[Põhja-Pärnumaa vald]], [[Pärnu maakond]] || [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]], [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Kihnu Nikolaose kogudus]] || Kihnu Püha Nikolai kogudus || [[1848]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Linaküla]] || [[Kihnu vald]], [[Pärnu maakond]] || [[Tõstamaa kihelkond]], [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Kikevere Jumalaema Uinumise kogudus]] || || [[1850]]–[[1951]] || || [[Lõimetsa]] || [[Järva vald]], [[Järva maakond]] || [[Pilistvere kihelkond]], [[Viljandi kreis]]
|-
| [[Kilingi Püha Nikolai kogudus]] || Kilingi-Nõmme õigeusu kogudus&lt;br&gt;Saarde õigeusu kogudus || [[1846]]–[[1964]] || ||[[Saarde]] || [[Saarde vald]], [[Pärnu maakond]] || [[Saarde kihelkond]], [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Kiviõli Jumalaema Kaitsmise kogudus]] || Maidla õigeusu kogudus || [[1923]]– || [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik|MPEÕK]] || [[Kiviõli]] || [[Ida-Viru maakond]] || [[Lüganuse vald]], [[Virumaa]]
|-
| [[Kohtla-Järve Issanda Muutmise kogudus]] || || [[1919]]– || [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik|MPEÕK]] || [[Kohtla-Järve]] || [[Ida-Viru maakond]] || [[Kohtla-Nõmme vald]], [[Virumaa]]
|-
| [[Kolpino Lunastaja kogudus]] || Kulkna Lunastaja kogudus || u [[1550]] – [[1961]] || VÕK
| [[Kolpino saar]] || [[Petseri rajoon]], [[Pihkva oblast]] || [[Kulje vald]], [[Petserimaa]]
|- 
| [[Krivasoo Aleksander Nevski kogudus]] || Kriuši õigeusu kogudus&lt;br&gt;Kriušinski õigeusu kogudus || [[1889]]–[[1944]] || VÕK
| [[Kriuša]] || [[Leningradi oblast]] || [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]], [[Virumaa]]
|- 
| [[Kuimetsa Ristija Johannese kogudus]] || || [[1896]]–[[1917]] || || [[Kuimetsa]] || [[Rapla vald]], [[Rapla maakond]] || [[Juuru kihelkond]], [[Harju kreis]]
|-
| [[Kulje Prohvet Eelija kogudus]] || Kuleiski Prohvet Eelija kogudus || [[1715]]– || [[Vene Õigeusu Kirik|VÕK]] || [[Kulje]] || [[Petseri rajoon]], [[Pihkva oblast]] || [[Kulje vald]], [[Petserimaa]]
|-
| [[Kullamaa Püha Nikolai kogudus]] || Silla õigeusu kogudus || [[1895]]–[[1953]] || EAÕK
| [[Silla (Lääne-Nigula)|Silla]] || [[Lääne-Nigula vald]], [[Lääne maakond]] || [[Kullamaa kihelkond]], [[Haapsalu kreis]]
|-
| Kunda õigeusu kogudus|| ||  ||  [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik|MPEÕK]]  || [[Kunda]] || [[Lääne-Viru maakond]] || [[Viru-Nigula kihelkond]] [[Rakvere kreis]]
|-
| [[Kuressaare Püha Nikolai kogudus]] || || [[1747]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Kuressaare]] || [[Saare maakond]] || [[Kuressaare kreis]]
|-
| [[Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus]] || || [[1884]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Puski]] || [[Hiiumaa vald]], [[Hiiu maakond]] || [[Reigi kihelkond]], [[Haapsalu kreis]]
|-
| [[Kähri Peaingel Miikaeli kogudus]] || || [[1846]]–[[1964]], [[1999]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Kähri (Põlva)|Kähri]] || [[Põlva vald]], [[Põlva maakond]] || [[Põlva kihelkond]], [[Võru kreis]]
|-
| [[Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute kogudus]] || Elistvere õigeusu kogudus || [[1846]]–[[1974]] || || [[Lähte]] || [[Tartu vald]], [[Tartu maakond]] || [[Äksi kihelkond]], [[Tartu kreis]]
|-
| [[Laanemetsa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]] || ||  1850-
|  EAÕK
| [[Laanemetsa]] || [[Taheva vald]] [[Valga maakond]] || [[Hargla kihelkond]] [[Võru kreis]]
|-
| [[Laatre Pühavaimu kogudus]] || ||  1849-1984
|  EAÕK 
| [[Laatre]] || [[Tõlliste vald]] [[Valga maakond]] || [[Sangaste kihelkond]] [[Tartu kreis]]
|-
| [[Laiksaare Ristija Johannese kogudus]] || ||  ||  EAÕK
| [[Laiksaare]] || [[Saarde vald]] [[Pärnu maakond]] || [[Saarde kihelkond]] [[Pärnu kreis]]
|-
| [[Laimjala Vassilius Suure kogudus]] || || [[1848]]– ||  [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]]  || [[Laimjala]] || [[Saaremaa vald]] [[Saare maakond]] || [[Pöide kihelkond]] [[Kuressaare kreis]]
|-
| [[Laiuse Jumalaema Sündimise kogudus]] || || [[1849]]–{{kas|1970}} ||  || [[Laiuse]] || [[Jõgeva vald]] [[Jõgeva maakond]] || [[Laiuse kihelkond]] [[Tartu kreis]]
|-
| [[Lalsi Püha Nikolause kogudus]] || Kolga-Jaani Püha Nikolause kogudus || [[1847]]– || [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Lalsi]] || [[Viljandi vald]], [[Viljandi maakond]] || [[Kolga-Jaani kihelkond]], [[Viljandi kreis]]
|-
| [[Leesi Püha Nikolai kogudus]] || || || || [[Kiiu-Aabla]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.leesi.ee/moodul.php?moodul=CMS&amp;Komponent=Lehed&amp;id=45&amp;m_id=192 |pealkiri=AJALOOLINE ÜLEVAADE JUMINDA POOLSAARE KÜLADEST. |vaadatud=2014-07-20 |arhiivimisaeg=2010-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101109145756/http://www.leesi.ee/moodul.php?moodul=CMS&amp;Komponent=Lehed&amp;id=45&amp;m_id=192 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; || [[Kuusalu vald]], [[Harju maakond]] ||  [[Harju kreis]]
|-
| [[Leisi Püha Olga kogudus]] || || 1850-
|  [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]]   || [[Leisi]] || [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]] || [[Karja kihelkond]] [[Kuressaare kreis]]
|-
| [[Lelle Püha Kolmainu kogudus]] || || 1853-
|  [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]]   || [[Lelle]] || [[Kehtna vald]], [[Rapla maakond]] || [[Rapla kihelkond]] [[Harju kreis]]
|-
| [[Levala Püha Neeva Aleksandri kogudus]] || ||1910-||  EAÕK     || [[Levala (Saaremaa)|Levala]] || [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]] || [[Pöide kihelkond]] [[Kuressaare kreis]]
|-
| [[Lihula Püha Neeva Aleksandri kogudus]] || || 1883-
|    EAÕK
| [[Lihula]] || [[Lääneranna vald]], [[Pärnu maakond]] || [[Lihula kihelkond]] [[Haapsalu kreis]]
|-
| [[Lisje Püha Vladimiri kogudus]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=42&amp;iid=200250798605&amp;pth=&amp;tbn=1&amp;lev=yes&amp;lst=2&amp;hash=d021cef631a97628b045f536f1303344 EAÕK Petserimaa koguduste kollektsioon » Lisje kogudus (Лисейская ...; 1855-1926], [[Saaga (andmekogu)|Saaga]].ee&lt;/ref&gt;, &lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=42&amp;iid=200704494025&amp;img=eaa1999_001_0000407_00001_m.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=1&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hlx=&amp;hly=&amp;hlw=&amp;hlh=&amp;hash=4e0f78b65529ef0227429e1d70b8d42b Lisje koguduse meetrikaraamat; EAA.1999.1.407; 1901-1910], Saaga.ee&lt;/ref&gt; || ||  ||   [[Vene Õigeusu Kirik|VÕK]]      || [[Lisje]] || [[Petseri rajoon]], [[Pihkva oblast]], [[Venemaa Föderatsioon]] || [[Pihkva maakond]] [[Pihkva kubermang]]
|-
| [[Lohusuu Jumalailmumise kogudus]] || || ||MPEÕK|| [[Lohusuu]] || [[Mustvee vald]], [[Ida-Viru maakond]] || [[Torma kihelkond]] [[Tartu kreis]]
|-
| [[Loksa Kroonlinna Püha Joanni kogudus]] || ||2000-||  MPEÕK  ||  [[Loksa]] ||  [[Loksa]], [[Harju maakond]]|| 
|-
| [[Luhamaa Pühavaimu kogudus]] ||Luhamaa Püha Vaimu Õigeusu kogudus || 1932-
|  [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]]  ||[[Luhamaa]] || [[Misso vald]], [[Võru maakond]] || 
|-
| [[Lümanda Issanda Muutmise kogudus]] || || 1847-
|EAÕK||[[Lümanda]] || [[Lümanda vald]], [[Saare maakond]] || [[Kihelkonna kihelkond]] [[Kuressaare kreis]]
|-
| [[Maardu Peaingel Miikaeli kogudus]] ||  ||  || MPEÕK
| [[Maardu]]  ||  [[Harju maakond]] || [[Harju kreis]]
|-
| [[Malõ Kristuse Sündimise kogudus]] ||  ||  || VÕK
|   || [[Pihkva oblast]], [[Venemaa Föderatsioon]]|| [[Petserimaa]] 
|-
| [[Meeksi Ristija Johannese kogudus]] ||  Meeksi Ristija Johannese kogudus
|  1945-
| EAÕK
| [[Meeksi]]  || [[Meeksi vald]], [[Põlva maakond]]|| [[Petserimaa]] 
|-
| [[Mehikoorma Issandamuutmise kogudus]] ||  ||  1882-
| EAÕK
| [[Mehikoorma]]  || [[Meeksi vald]], [[Põlva maakond]]|| [[Võrumaa]] 
|-
| [[Metsküla Issanda Templisseviimise kogudus]] ||  ||  1911-
| EAÕK
| [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]]  || [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]||[[Karja kihelkond]] [[Kuressaare kreis]]
|-
| [[Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kogudus]] ||  ||  1850-
|EAÕK|| [[Muhu]]/[[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]]  || [[Muhu vald]], [[Saare maakond]]||[[Muhu kihelkond]] [[Kuressaare kreis]]
|-
| [[Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani Pühakuju kogudus]] ||  ||  1847-
| EAÕK
| [[Muhu]]/[[Rinsi]]  || [[Muhu vald]], [[Saare maakond]]||[[Muhu kihelkond]] [[Kuressaare kreis]]
|-
| [[Mustjala Prohvet Eelia kogudus]] ||  ||  1848-
| EAÕK
| [[Mustjala]]  || [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]||[[Mustjala kihelkond]] [[Kuressaare kreis]]
|-
| [[Mustvee Püha Kolmainu kogudus]] ||  ||  1877-
| MPEÕK
| [[Mustvee]]  || [[Mustvee]], [[Jõgeva maakond]] || [[Torma kihelkond]] [[Tartu kreis]]
|-
| [[Mustvee Püha Nikolause kogudus]] ||  ||  1839-
| || [[Mustvee]]  || [[Mustvee]], [[Jõgeva maakond]] || [[Torma kihelkond]] [[Tartu kreis]]
|-
| [[Mõisaküla Püha Vaimu kogudus]] ||  ||  1920-
| || [[Mõisaküla]]  ||  [[Viljandi maakond]] || 
|-
|Mõla  Jumalaema sündimise eesti kogudus  ||  Malõ Jumalaema sündimise eesti kogudus
|  1935-1951
| VÕK
|   || [[Pihkva oblast]], [[Venemaa Föderatsioon]] || [[Petserimaa]] 
|-
|[[Mõla Kristuse Sündimise kogudus]]||Malõ Püha Onufri kogudus||  1817-
| VÕK
|   || [[Pihkva oblast]], [[Venemaa Föderatsioon]] || [[Petserimaa]] 
|-
|[[Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese kogudus]]  ||  ||  1837-
| EAÕK
|[[Mõniste]]  || [[Mõniste vald]]  [[Võru maakond]] || [[Hargla kihelkond]] [[Võru kreis]] 
|-
|[[Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus]]  ||  || 1851–1950 || EAÕK
|[[Mõnnuste]]  || [[Kärla vald]]  [[Saare maakond]] || [[Kärla kihelkond]] [[Kuressaare kreis]]
|-
|[[Mäemõisa Püha Nikolai Imetegija kogudus]]  ||  || 1883–1962|| ||[[Mäemõisa]]  || [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]]  [[Lääne maakond]] || [[Ridala kihelkond]] [[Haapsalu kreis]]
|-
|[[Märjamaa Jumalaema Kaitsmise kogudus]]  ||  || 1866-1970
| ||[[Märjamaa]]  || [[Märjamaa]]  [[Rapla maakond]] || [[Märjamaa kihelkond]] [[Haapsalu kreis]]
|-
| [[Uduvere Apostel Jakobuse kogudus]] || Jaagupi-Uduvere Apostel Jakobuse kogudus&lt;br&gt;Uduvere Apostel Jaakobuse kogudus || [[1846]]– ||[[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] || [[Pärnu-Jaagupi]]  || [[Põhja-Pärnumaa vald]], [[Pärnu maakond]] || [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]], [[Pärnu kreis]]
|}

==N==

*[[Narva Eesti Nikolai kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*[[Narva Issandamuutmise kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*[[Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*[[Narva Jumalaema Narva ikooni kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*Narva Jumalaema Uinumise kogudus – vt [[Ivangorodi Jumalaema Uinumise kogudus]]
*Narva Kreenholmi kogudus – vt [[Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku kogudus]]
*[[Narva Pühade Apostlisarnaste Kirillose ja Methodiose kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*[[Narva Püha Kolmainu kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*[[Narva Püha Vladimiri Vennaskonna kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*Narva Znamenja kogudus – vt [[Ivangorodi Jumalaema Tunnustähe Ikooni kogudus]]
*[[Narva-Jõesuu Püha Vladimiri kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*[[Nina Jumalaema Kaitsmise kogudus]] (Tartu maakond)
*[[Nizõ Jumalaema Sündimise Kaasani ikooni kogudus]] (Narvatagune)
*[[Nõo Püha Kolmainu kogudus]] (Tartu maakond)

==O==

*[[Obinitsa Issanda Muutmise kogudus]] (Võru maakond)
*[[Olga-Risti Püha Nikolai kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*[[Oru Issanda Muutmise kogudus]] (Ida-Viru maakond)

==P==

*[[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Paide Jumalaema Uinumise kogudus]] (Järva maakond)
*[[Paldiski Püha Georgi kogudus]] (Harju maakond)
*[[Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus]] (Harju maakond, asutatud 2001)
*[[Pankjavitsa eesti kogudus]] (nimi vajab täpsustamist; Petserimaa)
*[[Pankjavitsa Püha Nikolai Imetegija kogudus]] (venepäraselt Panikovitši; Petserimaa)
*[[Petseri 40 usukannataja kogudus]] (Petseri maakond)
*[[Petseri Varvara kogudus]] (Petseri maakond)
*[[Piila Peaingel Miikaeli kogudus]] (Saare maakond)
*[[Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Priipalu Püha Vassili Suure kogudus]] (Valga maakond)
*[[Põltsamaa Pühavaimu kogudus]] (Jõgeva maakond)
*[[Pärnu Issandamuutmise kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Pärnu Püha Suurmärter Jekateriina kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Pärsama Irkutski Innokenti kogudus]] (Saare maakond)
*[[Pühalepa Issanda Taevaminemise kogudus]] (Hiiu maakond)

==R==

*[[Rakvere Jumalaema Sündimise kogudus]] (Lääne-Viru maakond)
*[[Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kogudus]] (Tartu maakond, 1893–1964)
*[[Reomäe Apostel Andrease kogudus]] (Saare maakond)
*[[Rõngu Issanda Taevaminemise kogudus]] (Tartu maakond)
*[[Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus]] (Põlva maakond)

==S==

*[[Saatse Paraskeeva kogudus]] (Põlva maakond)
*[[Seli-Tõstamaa Püha Vassilius Suure kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Sillamäe Jumalaema Kaasani Ikooni kogudus]] (Ida-Viru maakond)
*[[Sindi Jumalailmumise kogudus]] (Pärnu maakond)

==T==

*[[Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Tallinna Aleksander Nevski stavropigiaalne kogudus]] (Harju maakond)
*[[Tallinna Apostliku Õigeusu Surnuaia Aleksander Nevski kiriku kogudus]] (Harju maakond)
*[[Tallinna Issanda Muutmise kogudus]] (Harju maakond)
*[[Tallinna Jumalaema Kõikide Kurbade Rõõmude Ikooni kogudus]] (Harju maakond)
*[[Tallinna Kopli Püha Nikolause kogudus]] (Harju maakond)
*[[Tallinna Nikolai kogudus]] (Harju maakond)
*[[Tallinna Nõmme Ristija Johannese kogudus]] (Harju maakond, asutatud 1922)
*[[Tallinna Püha Georgi kogudus]] (Harju maakond)
*[[Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna piiskoplik kogudus]] (Harju maakond)
*[[Tapa Ristija Johannese kogudus]] (Lääne-Viru maakond)
*[[Tartu Jumalaema Uinumise Uspenski kogudus]] (Tartu maakond)
*[[Tartu Püha Georgi (Jüri) kogudus]] (Tartu maakond)
*[[Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]] (Tartu maakond)
*[[Timmo Issanda Taevaminemise kogudus]] (Võru maakond)
*[[Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kogudus]] (Saare maakond)
*[[Treimani Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Tuhalaane Jumalaema Uinumise kogudus]] (Viljandi maakond, 1846–1952 ja uuesti 2008. aastast)
*[[Tõhela-Murro Ristija Johannese kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Türi Püha Kolmainu kogudus]] (Järva maakond)

==U==

*[[Uduvere Apostel Jakobuse kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Uruste Issanda Taevaminemise kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kogudus]] (Lääne maakond)

==V==

*[[Valga Issidori Peakiriku kogudus]] (Valga maakond)
*[[Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni kogudus]] (Valga maakond)
*[[Velise Ristija Johannese kogudus]] (Rapla maakond)
*[[Viljandi Ristija Johannese kogudus]] (Viljandi maakond)
*[[Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus]] (Võru maakond)
*[[Võõpsu Püha Nikolai kogudus]] (Põlva maakond)
*[[Väike-Lähtru Jumalaema Sündimise kogudus]] (Lääne maakond)
*[[Vändra Apostlite Peetruse-Pauluse kogudus]] (Pärnu maakond)
*[[Värska Püha Georgiuse kogudus]] (Põlva maakond)

==Ö==

*[[Ööriku Püha Kolmainu kogudus]] (Saare maakond)

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://i-nventory.ru/index.php?id=276 Дела с исповедными росписями по приходам Псковского уезда в Эстонском архиве:]
{{pooleli}}

[[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused| ]]
[[Kategooria:Eesti religiooni loendid|Õigeusu kogudused]]</text>
      <sha1>k4yrcild1lupnr8kxqtacm4vut0e5on</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Maavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255975</id>
    <revision>
      <id>6173109</id>
      <parentid>5742392</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:00:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4707" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}
{{Asutus
|Nimi            = Eesti Ajutise Maavalitsus&lt;br&gt; Eesti Maavalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = [[2. august]] 1917
|likvideeritud   = [[24. veebruar]] 1918
|tüüp            = [[Täidesaatev võim]]
|eesmärk         = 
|peakorter       = [[Toompea loss]]
|asukoht         = [[Lossi plats]] 1a, Tallinn
|piirkond        = [[Autonoomne Eestimaa kubermang]] 
|juhtkond        = Maavalitsuse juhataja
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]]
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
'''Eesti Maavalitsus''' (Eesti Ajutine Maavalitsus) oli [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] täidesaatev organ [[2. august]]ist 1917 kuni [[24. veebruar]]ini 1918.

Vastavalt [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]]e määrusele [[30. märts]]ist [[1917]]. aastal moodustati [[autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermang]]u valitsemiseks Eesti Ajutine Maanõukogu ja selle täidesaatev organ Eesti Ajutine Maavalitsus. Ajutine Maavalitsus alustas varade ülevõtmist [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]elt, millega alustati [[22. august]]il 1917. aastal ja seejärel seoses [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja [[Liivimaa rüütelkond]]ade likvideerimisega anti Maavalitsusele üle ka nende varad ja asutused.

== Ülesanded ==
Eesti Ajutise Maavalitsus Maavalitsuse ülesannete hulka kuulusid juulist 1917. aastal, märtsini 1918.aastal:
* kubermangu toitlusmajanduse korraldamine
* elanikkonnale maksude määramine ja nende kogumine
* kohalike omavalitsusasutuste tegevuse juhtimine
* sõjapiirkonnast elanike ja varanduste evakueerimine
* hävitamisele kuuluvate tööstusettevõtete hindamine
* miilitsa arestimajade ning haiglate ülalpidamine
* kubermangu põllumajanduse, tervishoiu, hoolekande ja hariduse korraldamine&lt;ref&gt;[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000014655 Eesti Ajutine Maavalitsus (1917 - 1918)], The National Archives of Estonia&lt;/ref&gt;.

==Eesti Ajutise Maavalitsuse organisatsioon (1917)==
Eesti Ajutise Maavalitsuse koosseisus olid:
# Sekretariaat e. üldosakond 
# Administratiivosakond üldise administratiivtoimkonna, [[miilits]]a toimkonna, majanduse toimkonna ja posti toimkonnaga 
# Rahaasjanduse osakond eelarve toimkonna, maksude toimkonna ja kassa toimkonnaga 
# Tehnika osakond maamõõdutoimkonnaga 
# Põllumajanduse osakond 
# Hariduse osakond 
# Tervishoiuosakond apteegi toimkonnaga 
# Töö- ja hoolekandeosakond 
# Tööstuse ja kaubanduse osakond

== Maavalitsuse koosseis, 2. august – 25. oktoober 1917 ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Amet !! Nimi !! Pilt !!ametiaja algus
|-
| Maavalitsuse üleüldine juhataja || [[Jaan Raamot]] || [[File:Rammot Jaan.jpg|75px|Jaan Raamot]] ||alates 3. augustist 1917
|- 
| Haridusosakonna juhataja || [[Peeter Põld]] ||[[Pilt:Peeter Põld.jpg|75px|Peeter Põld]]   ||alates 2. augustist 1917
|-
| Põllutööosakonna juhataja || [[Jaan Raamot]] ||  [[File:Rammot Jaan.jpg|75px|Jaan Raamot]]||alates 2. augustist 1917
|-
| Tööosakonna juhataja || [[Villem Maasik]] || ||alates 2. augustist 1917
|-
| Üleüldisadministratiivse osakonna juhataja|| [[Nikolai Köstner]] || ||alates 3. augustist 1917
|-
|Tervishoiuosakonna juhataja || [[Konstantin Konik]] || [[Pilt:Konstantin Konik.jpg|75px|Konstantin Konik]] ||alates 3. augustist 1917
|-
| Tehnika osakonna juhataja || [[Ferdinand Peterson]] || ||alates 18. oktoobrist 1917
|}

== Maavalitsuse koosseis, 25. oktoober 1917 – 24. veebruar 1918 ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Amet !! Nimi !! Pilt 
|-
| Maavalitsuse esimees ja &lt;br&gt;administratiivosakonna juhataja || [[Konstantin Päts]]|| [[Pilt:Konstantin Päts.jpg|75px|Konstantin Päts]]
|-
| Haridusosakonna juhataja || [[Peeter Põld]] ||[[Pilt:Peeter Põld.jpg|75px|Peeter Põld]]
|-
| Põllumajanduse osakonna juhataja || [[Jaan Raamot]] || [[File:Rammot Jaan.jpg|75px|Jaan Raamot]]
|-
| Töö- ja hoolekandmise osakonna juhataja || [[Villem Maasik]] ||
|-
| Rahaasjanduse osakonna juhataja|| [[Juhan Kukk]] ||
|-
|Tervishoiuosakonna juhataja || [[Konstantin Konik]] ||[[Pilt:Konstantin Konik.jpg|75px|Konstantin Konik]]
|-
| Toitlusosakonna juhataja || [[Gustav Linkvist]] ||
|}
*Eesti Ajutise Maavalitsuse asjadevalitseja [[Jaan Soop]].

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eestimaa kubermanguvalitsus]]|nimi=Eesti Maavalitsus|aeg=1917–1918|järgnev=[[Eesti Ajutine Valitsus]]}}
{{lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti valitsused| ]]
[[Kategooria:1917. aasta Eestis]]
[[Kategooria:1918. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>a42w6vuv3gtetsrijfge4zl4foja5pv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Avaarid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258658</id>
    <revision>
      <id>6173067</id>
      <parentid>6114470</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:59:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2340" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib tänapäeva rahvast, väljasurnud Euraasia rahva kohta vaata artiklit [[avaarid (Euraasia)]]}}
[[File:Гербер Каспий 1728.jpg|pisi|Avaaride asualad [[18. sajand]]il]]
'''Avaarid''' (ka '''avaarlased''') on rahvas [[Dagestan]]is ja naaberaladel. Kõnelevad dagestani keelte looderühma kuuluvat [[avaari keel]]t. Avaarid on suurim Dagestani rahvas. 

Maailmas elab ühtekokku ligikaudu 1 miljon avaari. [[Venemaa Föderatsioon]]is elas [[2002]]. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel 814 473 avaari, neist 757 438 Dagestanis (29,4% elanikkonnast). [[Aserbaidžaan]]is elas [[1999]]. aastal 50 900 avaari. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 912 090 avaari, neist Dagestanis 850 011 (29,4% elanikkonnast).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Информационные материалы об окончательных итогах Всероссийской переписи населения 2010 года |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2020-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200430211642/https://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[Türgi]]s elab hinnanguliselt ligikaudu 50 000 avaari, kellest alla poole kõnelevad avaari keelt.

[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 35 avaari, neist [[Tallinn]]as 22.&lt;ref&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&amp;ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt; [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Eestis 39 avaari (26 meest ja 13 naist). Neist 16 emakeel oli avaari keel ja 23 olid Eesti kodanikud.&lt;ref&gt;https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21442/table/tableViewLayout2&lt;/ref&gt;

Avaarid on islamiusulised ([[sunniidid]]). Antroloogiliselt kuuluvad avaarid balkani-kaukaasia rassi kaukasoidsesse tüüpi. Avaaride asualad on põhiliselt mägedes. 

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Dagestan]]</text>
      <sha1>1bmjeahsg72ape9rswangwnfjnon0ie</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Zemant</title>
    <ns>2</ns>
    <id>259612</id>
    <revision>
      <id>6172990</id>
      <parentid>6163757</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:41:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lovauni</username>
        <id>134825</id>
      </contributor>
      <comment>🇪🇪🇪🇪🇪🇪🇪🇪🗽</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="617" xml:space="preserve">[[file:Making snowman in Kõrvemaa, Estonia (January 2022).webm]]

Если хочешь узнать обо мне больше, напиши Zemant в поисковике.


''[[Sirgala]], Sillamäe''.

{{User ru}}
{{User et}}
{{User en-3}}
[[Fail:Anti EU flag.svg]]

{{Mall:Kasutaja:Teater}}
{{Mall:Kasutaja:Vanad kultuurid}}


[[ru:User:Zemant]]
[[en:User:Zemant]]
[[de:User:Zemant]]
[[fr:User:Zemant]]
[[es:User:Zemant]]
[[it:User:Zemant]]
[[be:User:Zemant]]
[[kk:User:Zemant]]
[[rue:User:Zemant]]
[[uk:User:Zemant]]
[[pl:User:Zemant]]
[[ja:User:Zemant]]
[[nl:User:Zemant]]
[[pt:User:Zemant]]
[[he:User:Zemant]]</text>
      <sha1>jwbr3vueyo97dzdvg7yv2m7u8lcpeet</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Pühade Aleksandrite kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262849</id>
    <revision>
      <id>6173014</id>
      <parentid>6172774</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:53:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7063" xml:space="preserve">[[File:Tartu Aleksandri kirik.jpg|pisi|Tartu Püha Aleksandri kirik, märts 2008.]]
[[File:Tartu Püha Aleksandri kirik.JPG|pisi|Tartu Püha Aleksandri kirik]]
[[File:Tartu Pühade Aleksandrite Kirik.JPG|thumb|Kiriku hoone vaatega idast]]
'''Tartu Pühade Aleksandrite kirik''', endise nimega '''Aleksander Nevski kirik''' on [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tartu]]s, [[Karlova]] linnaosas,&lt;ref name=&quot;muinas&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=7118 Tartu Aleksandri kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris&lt;/ref&gt; aadressil [[Sõbra tänav]] 19a.&lt;ref name=&quot;puhkaeestis&quot;&gt;[http://www.puhkaeestis.ee/et/eaok-tartu-puha-aleksandri-kirik EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkaeestis.ee&lt;/ref&gt; Kirikut kasutab EAÕK [[Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]], Tartu Aleksander Nevski koguduse järglane&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus/?v=a57b8491d1d8 Tartu Pühade Aleksandrite kogudus. - EAÕK]&lt;/ref&gt;. Koguduse vaimulikud on preester Vadim Rebase ja diakon Timoteus Vassel.&lt;ref name=&quot;kogudus&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Kiriku templipüha on 30. augustil ([[Konstantinoopoli ülempiiskop Aleksander|Konstantinoopoli Aleksandri]] uinumine (340), [[Süvari Aleksander|Süvari Aleksandri]] uinumine (1533) ja [[Neeva Aleksander|Neeva Aleksandri]] säilmete viimine Peterburisse (1724))&lt;ref&gt; [https://karlovakirik.weebly.com/uploads/2/6/8/5/26859135/ea%C3%95k_ametlik_liturgiline_kalender_2021.pdf Õigeusu kiriku kalender 2021]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;puhkuseestis&quot;&gt;[http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=506 Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkuseestis.ee&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Tartu Püha Aleksandri kirik ([[vene keel]]es ''Церковь Александра Невского'') ehitati aastatel 1914–1918,&lt;ref name=&quot;muinas&quot; /&gt;, Tartu Püha Aleksandri kogudus (alates 2003. aastast  [[Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]]) asutati juba 1913. aastal. Alumine kirik valmis ja [[pühitsemine|pühitseti]] 1914. aasta sügisel, ülemine 26. septembril 1915. Kiriku esimene preester oli [[Anton Laar]],&lt;ref name=&quot;kogudus&quot;&gt;[http://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus/ Tartu Pühade Aleksandrite kogudus] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku veebisaidil&lt;/ref&gt; aastatel 1915–1919 [[Konstantin Kokla]].

Kiriku nurgakivi pandi nelipüha kolmandal päeval 27. mail 1914 [[Joann (Smirnov)|ülempiiskop Joann]]i osavõtul. Kiriku [[nurgakivi]]s on tsinkkastike [[pühak]]u [[säilmed|säilmetega]] ning vaskplaat kirjaga: &quot;''Nurgakivi on pandud [[Venemaa keiser|keiser]] [[Nikolai II]] valitsemise ajal 27. mail 1914 [[Riia ja Miitavi peapiiskop]]i [[Joann (Smirnov)|Joanni]] poolt''&quot;.&lt;ref name=&quot;puhkaeestis&quot; /&gt; 1914. aasta sügiseks sai alumine kirik niipalju valmis, et selle sai kasutamiseks sisse pühitseda. Alumise kiriku peaaltar on pühitsetud [[Jumalaema Kaitsmine|Jumalaema Kaitsmise]] auks (pühitses ülempiiskop Joann 21. novembril 1914) ja teine kõrvalaltar [[Sarovi Serafim]]i auks (2. detsembril 1914).

1915. aasta augustis olid kiriku ehitustööd lõppenud ja septembri algul võttis ehituskomitee ehituse vastu. Ülemise kiriku pühitses ülempiiskop Joann 26. septembril 1915. Ülemise kiriku põhjapoolne kõrvalaltar on pühitsetud õilisusulise suurvürstinna [[Olga]] auks.&lt;ref&gt;https://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus/?v=a57b8491d1d8&lt;/ref&gt;

1940. aastal kirikuhoone riigistati [[Nõukogude Liit|Nõukogude okupatsioonivõimude]] poolt. Aastakümneid kasutasid seda laohoonena [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] ja [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum]].&lt;ref name=&quot;puhkaeestis&quot; /&gt; 

Kirik tagastati [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele 1995. aastal. Aastatel 1996–1999 oli koguduse preester [[Samuel Puusaar]]. 24. detsembril 2002 anti hoone kogudusele pidulikult üle. EAÕK metropoliit [[Stefanus (Charalambides)]] pidas õnnistuspalve, ülempreester [[Johannes Keskküla]] ja ERMi direktor [[Jaanus Plaat]] allkirjastasid üleandmis-vastuvõtmisakti. Kirik taaspühitseti 2003. aasta suvel Tartu Pühade Aleksandrite kirikuna, see on pühitsetud õilisusulisele suurvürstile [[Neeva Aleksander|Neeva Aleksandrile]], [[Konstantinoopoli ülempiiskop Aleksander|Konstantinoopoli ülempiiskop Aleksandrile]] ja [[Süvari vaga Aleksander|Süvari vagale Aleksandrile]].
== Arhitektuur ==
Kahekorruseline [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] kirik on haruldane näide [[vanavene kirikuarhitektuur]]i-mõjulisest [[sakraalarhitektuur]]ist Eestis.&lt;ref name=&quot;muinas&quot; /&gt; Selle arhitekt on [[Vladimir Lunski]],&lt;ref name=&quot;puhkaeestis&quot; /&gt; ehitustöid juhatas [[Fromhold Kangro]].

[[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riikliku registri]] andmetel on Aleksandri kiriku arhitektuuris ka [[vene modernstiil]]i sugemeid, ehkki [[välisdekoor]]i projekteerimisel on lähtutud [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] kirikuarhitektuurist. Hoone on ristikujulise põhiplaani ja astmelise ülesehitusega. Mitmekuplilise ehitise lääneküljel paikneb avara trepiga kõrge eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Iseloomustavate detailidena loetleb Kultuurimälestiste riiklik register peatrepi [[etik]]u paisutatud ümarsambaid, [[kaarsillus]]ega avasid, püstvagudega [[simss]]i, [[juugend]]ornamendiga peatrepi võret, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknaid ning akende krohvraamistust.&lt;ref name=&quot;muinas&quot; /&gt;

== Ilukirjanduses ==
Kirikut on nimetanud [[Mats Traat]] oma [[novell]]ikogus &quot;Sarviku armastus&quot; (Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2007), [[Maimu Berg]] teoses &quot;Meie hingede võlad&quot; ([[Hea Lugu]], 2018) ja [[Merike Mäemets|Mae Mets]] luuletuses &quot;Luud, veri ja tuhk&quot; luulekogus &quot;Valge villa&quot; (Elva: M. Mäemets, 2013)&lt;ref&gt;[https://teele.luts.ee/index.php/taxonomy/term/724 Aleksandri kirik (Sõbra 19a)] portaalis &quot;[[Tartu ilukirjanduses]]&quot;&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* {{kultuurimälestis}}
* [http://www.visittartu.com/977 EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis visittartu.com
* [http://www.puhkaeestis.ee/et/eaok-tartu-puha-aleksandri-kirik EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkaeestis.ee
* [http://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus/ Tartu Pühade Aleksandrite kogudus] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku veebisaidil
* [https://karlovakirik.weebly.com/ajaloost.html Kiriku kohta koguduse veebilehel]
* [https://tartu.postimees.ee/1995773/sobra-tanava-kirik-ehitati-esimese-ilmasoja-ajal E. Puusemp. Sõbra tänava kirik ehitati Esimese ilmasõja ajal. - Tartu Postimees, 29. jaanuar 2003]
* [https://tartu.postimees.ee/2747738/kahekorruseline-puhakoda-huuab-remontijaid-appi R. Hanson. Kahekorruseline pühakoda hüüab remontijaid appi. - Tartu Postimees, 1. aprill 2014]

{{koord}}
[[Kategooria:Karlova]]
[[Kategooria:Tartu kirikud]]
[[Kategooria:Tartumaa õigeusu kirikud]]
[[Kategooria:Tartu maakonna õigeusu kirikud]]
[[Kategooria:EAÕK Tartu piiskopkond]]
[[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]</text>
      <sha1>iwxjjyge0njthgjsf355hl564fwcr72</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marutei Tsurunen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>272888</id>
    <revision>
      <id>6173060</id>
      <parentid>5506656</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:40:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.92.147.31</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1333" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib poliitikust; koorijuhi kohta vaata artiklit [[Martti Turunen (koorijuht)]]}}
'''Marutei Tsurunen''' ([[jaapani keel]]es ツルネン マルテイ või 弦念 丸呈 ''Tsurunen Marutei''; sünninimi Martti Turunen; sündinud [[30. aprill]]il [[1940]] Jaakonvaaras [[Pielisjärvi vald|Pielisjärvi vallas]]) on [[Jaapan]]i [[Soome]] päritolu poliitik. Ta oli [[Jaapani parlament|Jaapani parlamendi]] (''Kokkai'') ülemkoja (''Sangiin'') esimene Euroopa päritolu liige. Parlamendis esindas Tsurunen aastatel 2002–2013 [[Jaapani Demokraatlik Partei|Demokraatlikku parteid]]. 

Martti Turunen läks Jaapanisse [[1967]]. aastal [[misjonär]]ina. [[1974]]. aastal lahutas ta oma esimesest naisest ning abiellus jaapanlanna Sachikoga, et ta saaks jääda Jaapanisse elama. Turunen sai Jaapani kodakondsuse [[1979]]. aastal ja muutis ühtlasi oma nime jaapanipäraseks vastavalt seadusele.

2002. aastal sai ta asendusliikmena Jaapani parlamendi ülemkoja liikmeks. 2007. aastal valiti ta parlamenti tagasi.

== Välislingid ==
*[http://homepage2.nifty.com/yugatsuru/index.html Marutei Tsuruneni koduleht]
*http://www.dpj.or.jp/english/member/?detail_71=1
*[http://tsurunen.cocolog-nifty.com/ Marutei Tsuruneni blogi]

{{JÄRJESTA:Tsurunen, Marutei}}
[[Kategooria:Jaapani poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]</text>
      <sha1>9hsxf0xwyic5x473ygqeviqmjhnevur</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bērzaune vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>274011</id>
    <revision>
      <id>6173274</id>
      <parentid>6146525</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:30:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fenn-O-maniC</username>
        <id>34842</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5871" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Bērzaune vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Bērzaunes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Bērzaunes pagasta ģerbonis.svg
|  vapi_link = [[Bērzaune valla vapp]]
|  pindala = 117,31
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Sauleskalns]]
|  asendikaardi_pilt = Bērzaunes pagasts LocMap.png
}}

'''Bērzaune vald''' ([[läti keel]]es ''Bērzaunes pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]. Vald piirneb [[Arona vald|Arona]], [[Kalsnava vald|Kalsnava]], [[Mārciena vald|Mārciena]] ja [[Vestiena vald|Vestiena vallaga]] ning Aizkraukle piirkonna [[Vietalva vald|Vietalva vallaga]].

Valla pindala on 117 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1563 inimest.&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot; /&gt; Valla halduskeskus on [[Sauleskalns]]i küla. Vallamaja asub aadressil Aronas iela 1, vallavanem on Edgars Lācis.&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot; /&gt;

Aastal 1935 oli Bērzaune valla pindala 69 km² ja seal oli 1262 elanikku.&lt;ref name=&quot;8PND4&quot; /&gt; Aastal 1945 moodustati vallas Bērzaune ja Boķi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bērzaune külanõukoguga likvideeritavad Gaiziņkalnsi ja Boķi külanõukogud. Aastal 1968 liideti sellega Mārciena külanõukogust [[sovhoos]]i «Gaiziņš» maad, aastal 1973 aga osa Arona külanõukogust. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Arona külanõukogust, osa külanõukogu maadest liideti aga Arona ja Vestiena külanõukogudega. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks.&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot; /&gt; 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Bērzaune kirik]]us asuv [[Tiesenhausen]]ite hauaplaat, Skutēni  muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Lejasgaiziņi muinaskalmed, Lejasbrencēni muinaskalmed, Brencēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Arona mäe linnamägi, Bindēni linnamägi, Spridzēni muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Kapmuiža muinaskalmed ja [[Bērzaune vasallilinnus]].&lt;ref name=&quot;mantojums&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on Goži muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Viesūnēni muinaskalmed ehk Kalmemägi, Susurēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, hiiepaik Bolēni Silmaallikas ja Lipši keskaegne kalmistu ning sealsed ristikivid.&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot; /&gt;

Vallas on seitse küla. Valla keskuses [[Sauleskalns]]is (lielciems) oli 2019. aastal 543 elanikku. Liepa küla on staatusega vasarnīcu ciems. Staatusega vidējciems on [[Bērzaune]] küla 324 elanikuga aastal 2019. Staatusega skrajciems on  Muižnieki 30 elanikuga aastal 2008. Neli küla on staatusega mazciems – Dzirnaviņas  10 elanikuga aastal 2008, Iedzēni 60 elanikuga aastal 2008, Ozolkrogs, kus aastal 2019 elanikke ei olnud, ja Viļķeni. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;camY6&quot; /&gt;

== Loodus ==

Vald asub [[Vidzeme kõrgustik]]ul, selle aladele jääb ka Läti kõrgeim tipp [[Gaiziņkalns]].

Looduskaitse all on Bolēni Terviseallikas ja kakskümmend viis nimetut põlispuud. Valla põhjaosa jääb osalt [[Gaiziņkalnsi looduspark]]i, suurem osa vallast asub Vestiena kaitstaval maastikul.&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot; /&gt;

=== Jõed ===
* [[Arona jõgi|Arona]]
** [[Bērzaune jõgi|Bērzaune]]
*** [[Taleja]]
*** [[Lācīte]]
**** [[Podupīte]]
** [[Paugurīte]]
** [[Pirķene]]
** [[Sīļauka]]
** [[Raganīte]]
** [[Briedaine]]
* [[Adažiņa]]
* [[Savīte]]
** [[Dzērvīte]]
* [[Šubraka]]

=== Järved ===
* [[Kaņepēnsi järv]] (60,4 ha)
* [[Grīvi järv]] (9 ha)
* [[Virkstenis]] (7,1 ha)
* [[Ezermuiža järv]] (6,2 ha)
* [[Zābaks]] (6 ha)
* [[Krustiņš]] (4,9 ha)

=== Künkad ===
* [[Gaiziņkalns]] (311,6 m; Läti kõrgeim tipp)
* [[Abriena mägi]] (287,3 m)
* [[Bolēni mägi]] (282,5 m)
* [[Dēklaiņise mägi]] (275,8 m)

== Rahvastik ==
2000. aastal oli 88,8% valla elanikest [[lätlased]], 8% [[venelased]] ning 3,2% teistest rahvustest. Aastal 2011 elas vallas 1441 [[lätlased|lätlast]], 95 [[venelased|venelast]], 16 [[valgevenelased|valgevenelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 16 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulane]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt;
&lt;gallery&gt;
Bērzaunes_upe_pie_Bērzaunes_2003-04-18.jpg|Bērzaune jõgi
Bolēnu avots, 13.06.2010.jpg|Bolēni Silmaallikas
Gaiziņš 1993 - panoramio.jpg|Valla maastik
Aronas pilskalns 2006-04-14.jpg|Arona mäe linnamägi
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot;&gt;[http://www.madona.lv/lat/?ct=berzaune Madonas novads (vaadatud 13.12 2019)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8PND4&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=B%C4%93rzaunes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.12 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=B%C4%93rzaunes+pagasts&amp;region=region=region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 08.12 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;camY6&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Bērzaune parish|Bērzaune vald}}

{{Madona piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]</text>
      <sha1>sy6334lrf5t94gh6vy127cv1ufeb9rt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ere Raag</title>
    <ns>0</ns>
    <id>275449</id>
    <revision>
      <id>6173300</id>
      <parentid>6156326</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:33:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3227" xml:space="preserve">'''Ere Raag''' (enne 1978. aastat '''Ere Viirok'''; sündinud [[7. veebruar]]il [[1947]] [[Antsla]]s) on eesti [[raamatukogundus]]tegelane.

==Haridus==
Aastatel 1954–1958 õppis ta [[Tsiksi Algkool]]is. Pärast seda lõpetas 1962. aastal [[Kuldre 8-klassiline Kool|Kuldre 8-klassilise Kooli]] ning 1965. aastal [[Antsla Keskkool]]i (eriala põllumajandusmehhanisaator-taimekasvataja). 1965–1967 õppis ta [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]is raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. Kõrghariduse omandas Raag aastatel 1978–1983 [[Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut|Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] samal erialal.&lt;ref name=&quot;ery&quot;&gt;[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=23 Raag, Ere] Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas (vaadatud 27. veebruar 2012)&lt;/ref&gt;

Ta on osalenud mitmetel [[Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus]]e läbiviidud raamatukoguhoidjate täienduskoolitustel.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

==Töö==
Aastatel 1967–1968 oli ta [[Antsla Linnaraamatukogu]]s lugemissaali juhataja. Pärast seda kuni 1972. aastani oli [[Antsla Linna Lasteraamatukogu]] juhataja. Muu hulgas organiseeris ta seal lastenukuteatri ja raamatusõprade ringi tööd. Aastatel 1972–1974 töötas ta [[Võru Rajooni Lasteraamatukogu]]s lastetöö metoodikuna. Seejärel oli Raag kuni 1983. aastani [[Juhan Smuuli nimeline Võru Keskraamatukogu|Juhan Smuuli nimelises Võru Keskraamatukogus]] metoodik, tema põhitegevuseks oli raamatukogu ajaloo uurimine. 1983–1992 oli ta [[Võrumaa Keskraamatukogu]] metoodikaosakonna juhataja, alates 1992. aastast on Raag samas pearaamatukoguhoidja.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

Ere Raag on muu hulgas olnud maakonna rahvaraamatukogude metoodilise juhendamise organiseerija ja elluviija, teiste raamatukogude eesrindlike kogemuste ja uuenduste rakendaja, raamatukogu ajaloo uurimise ja kroonikate koostamise juhendaja.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

2006. aastal omandas ta Raamatukoguhoidja V kutsekvalifikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

==Muu tegevus==
Alates 1989. aastast on ta [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u liige. Samuti on olnud Võru Rajooni Kultuuritöötajate Ametiühingu esimees ja Eesti Õpiringide Seltsi Semud juhatuse aseesimees.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

==Tunnustus==
* 2000. aastal [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u aastapreemia 1999. aasta eest.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;
* 2015. aastal pälvis ta [[Võrumaa teenetemärk|Võrumaa teenetemärgi]]

==Publikatsioone==
*Ere Viirok &quot;Lugemine ja õpilaste tulevikuplaanid&quot;  // Õpilane ja lugemine. Tallinn 1978, lk 29–41
*&quot;Raamatukogud Võrumaal&quot; // RK (1997) 5, lk 14–15
*&quot;Võrumaa raamatukogude automatiseerimisest&quot; // Eesti raamatukoguhoidjate VII kongress &quot;Raamatukogud avatud ühiskonnas&quot; (ettekannete kokkuvõtted), Tartu 1998, lk 27
*&quot;Võrumaa uuenduste teel&quot; // RK (2001) 5, lk 5–7
*&quot;Kas rahvaraamatukogud vastavad lugejanõudlusele?&quot; // Ühiskonna teenistuses : Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongress (2003, konverentsikogumik), Tallinn 2004, lk 46–52
*&quot;Võrumaa Keskraamatukogu 100&quot; / koost. I. Kuljus, E. Raag, Võru 2009

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Raag, Ere}}
[[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]
[[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]]</text>
      <sha1>l0jroe4mn0cvi0ftjuzv3saiaqewmks</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173301</id>
      <parentid>6173300</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:34:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3227" xml:space="preserve">'''Ere Raag''' (enne 1978. aastat '''Ere Viirok'''; sündinud [[7. veebruar]]il [[1947]] [[Antsla]]s) on eesti [[raamatukogundus]]tegelane.

==Haridus==
Aastatel 1954–1958 õppis ta [[Tsiksi Algkool]]is. Pärast seda lõpetas 1962. aastal [[Kuldre 8-klassiline Kool|Kuldre 8-klassilise Kooli]] ning 1965. aastal [[Antsla Keskkool]]i (eriala põllumajandusmehhanisaator-taimekasvataja). 1965–1967 õppis ta [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]is raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. Kõrghariduse omandas Raag aastatel 1978–1983 [[Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut|Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] samal erialal.&lt;ref name=&quot;ery&quot;&gt;[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=23 Raag, Ere] Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas (vaadatud 27. veebruar 2012)&lt;/ref&gt;

Ta on osalenud mitmetel [[Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus]]e läbiviidud raamatukoguhoidjate täienduskoolitustel.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

==Töö==
Aastatel 1967–1968 oli ta [[Antsla Linnaraamatukogu]]s lugemissaali juhataja. Pärast seda kuni 1972. aastani oli [[Antsla Linna Lasteraamatukogu]] juhataja. Muu hulgas organiseeris ta seal lastenukuteatri ja raamatusõprade ringi tööd. Aastatel 1972–1974 töötas ta [[Võru Rajooni Lasteraamatukogu]]s lastetöö metoodikuna. Seejärel oli Raag kuni 1983. aastani [[Juhan Smuuli nimeline Võru Keskraamatukogu|Juhan Smuuli nimelises Võru Keskraamatukogus]] metoodik, tema põhitegevuseks oli raamatukogu ajaloo uurimine. 1983–1992 oli ta [[Võrumaa Keskraamatukogu]] metoodikaosakonna juhataja, alates 1992. aastast on Raag samas pearaamatukoguhoidja.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

Ere Raag on muu hulgas olnud maakonna rahvaraamatukogude metoodilise juhendamise organiseerija ja elluviija, teiste raamatukogude eesrindlike kogemuste ja uuenduste rakendaja, raamatukogu ajaloo uurimise ja kroonikate koostamise juhendaja.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

2006. aastal omandas ta Raamatukoguhoidja V kutsekvalifikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

==Muu tegevus==
Alates 1989. aastast on ta [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u liige. Samuti on olnud Võru Rajooni Kultuuritöötajate Ametiühingu esimees ja Eesti Õpiringide Seltsi Semud juhatuse aseesimees.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;

==Tunnustus==
* 2000. aastal [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u aastapreemia 1999. aasta eest.&lt;ref name=&quot;ery&quot;/&gt;
* 2015. aastal pälvis ta [[Võrumaa teenetemärk|Võrumaa teenetemärgi]]

==Publikatsioone==
*Ere Viirok &quot;Lugemine ja õpilaste tulevikuplaanid&quot;  // Õpilane ja lugemine. Tallinn 1978, lk 29–41
*&quot;Raamatukogud Võrumaal&quot; // RK (1997) 5, lk 14–15
*&quot;Võrumaa raamatukogude automatiseerimisest&quot; // Eesti raamatukoguhoidjate VII kongress &quot;Raamatukogud avatud ühiskonnas&quot; (ettekannete kokkuvõtted), Tartu 1998, lk 27
*&quot;Võrumaa uuenduste teel&quot; // RK (2001) 5, lk 5–7
*&quot;Kas rahvaraamatukogud vastavad lugejanõudlusele?&quot; // Ühiskonna teenistuses : Eesti raamatukoguhoidjate VIII kongress (2003, konverentsikogumik), Tallinn 2004, lk 46–52
*&quot;Võrumaa Keskraamatukogu 100&quot; / koost. I. Kuljus, E. Raag, Võru 2009

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Raag, Ere}}
[[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
[[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>5ra8mjj6raahie82gzpvn3ycgjf7fc8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Channing Tatum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>278929</id>
    <revision>
      <id>6173194</id>
      <parentid>6146696</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:33:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29898" xml:space="preserve">{{Näitleja info
| nimi            = Channing Tatum
| pilt            = Channing Tatum by Gage Skidmore.jpg
| pildi suurus    = 215px
| pildi allkiri   = Channing Tatum märtsis 2012
| sünninimi       = Channing Matthew Tatum
| sünniaeg        = {{sünniaeg ja vanus|1980|4|26}}
| sünnikoht       = [[Cullman (Alabama)|Cullman]], [[Alabama]], [[USA]]
| amet            = filminäitleja, filmiprodutsent, tantsija, modell
| aktiivne        = 2000. aastast
| abikaasa        = [[Jenna Dewan]] &lt;small&gt;(2009–)
| vanemad         = Glenn Tatum, Kay Tatum (Faust)
}}
'''Channing Tatum''' (täisnimega '''Channing Matthew Tatum'''; sündinud [[26. aprill]]il [[1980]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] näitleja, filmiprodutsent, tantsija ja endine modell.

Debüüdi filmimaailmas tegi Tatum [[2005]]. aastal spordidraamas &quot;[[Treener Carter]]&quot;. Ta mängis kõrvalosa [[2006]]. aasta filmis &quot;[[Hakkaja tüdruk]]&quot; ja peaosa samal aastal linastunud filmis &quot;[[Keelatud tants]]&quot;. Tatumil on olnud mitmekesiseid osatäitmisi draama- ja komöödiafilmides, sealhulgas &quot;[[Kuidas ära tunda oma pühakuid]]&quot; (2006), &quot;[[Reegliteta võitlus]]&quot; ([[2009]]), &quot;[[Populaarsed vaenlased]]&quot; (2009), &quot;[[G.I. Joe: Kobra rünnak]]&quot; (2009), &quot;[[Kallis John]]&quot; ([[2010]]), &quot;[[Üheksanda leegioni kotkas]]&quot; ([[2011]]), &quot;[[Vanne (film)|Vanne]]&quot; ([[2012]]), &quot;[[21 Jump Street (film 2012)|21 Jump Street]]&quot; (2012), &quot;[[G.I. Joe: Kättemaks]]&quot; ([[2013]]) ja &quot;[[Foxcatcher]]&quot; ([[2014]]).

==Elulugu==

===Päritolu, lapsepõlv ja noorpõlv===

Tatum sündis [[Cullman]]i linnas [[Alabama]] osariigis. Tema ema Kay (neiupõlvenimega Faust) töötab lennufirmas ja isa Glenn Tatum töötas ehitusalal.&lt;ref name=&quot;Allmovie&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;engaged&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;elle&quot;/&gt; Peres oli kaks last, Channing ja tema õde Paige. Temas voolab [[iirlased|iiri]], [[prantslased|prantsuse]] ja [[indiaanlased|indiaani]] verd.&lt;ref name=&quot;background&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;mahalo&quot;/&gt; Kui Tatum oli kuueaastane, kolis tema perekond [[Mississippi osariik]]i ja ta esimesed kooliaastad möödusid [[Mississippi]] jõe lähistel maal.&lt;ref name=&quot;background&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;hometowns&quot;/&gt;

Juba koolipoisina oli Tatum sportlik. Ta mängis [[Ameerika jalgpall]]i, [[jalgpall]]i ja [[pesapall]]i, tegeles [[kergejõustik]]uga ja praktiseeris [[võitluskunst]]e, eelkõige ''[[wuzuquan]]''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt; koolkonna ''[[kung fu]]''&lt;nowiki&gt;'d&lt;/nowiki&gt;&lt;ref name=&quot;nydailynews&quot;/&gt; suurmeister [[Chee Kim Thong]]i traditsiooni õpetajate käe all.&lt;ref name=&quot;childhood&quot;/&gt; Tatum on öelnud, et kõige enam hajutasid tema tähelepanu koolis tüdrukud.&lt;ref name=&quot;background&quot;/&gt;

Suurema osa oma teismeliseeast veetis ta [[Florida]] osariigis [[Tampa]] ümbruses. Algul õppis ta [[Gaitheri Keskkool]]is, seejärel andsid vanemad talle võimaluse valida, kas ta leiab endale sobiva erakooli või läheb õppima sõjakooli. Tatum otsustas [[Tampa Katoliku Keskkool]]i kasuks, mille lõpetas [[1998]]. aastal. Ta valiti seejuures ka kõige sportlikumaks koolilõpetajaks.&lt;ref name=&quot;moviesyahoo&quot;/&gt;

Seejärel õppis Tatum jalgpallistipendiumi toel [[Lääne-Virginia]]s [[Glenville]]'i [[Glenville'i Osariigi Kolledž]]is, kuid langes koolist välja.&lt;ref name=&quot;producer&quot;/&gt; Ta naasis vanematekoju ja hakkas tegema [[juhutööd|juhutöid]]. Ajakiri [[US Weekly]] kirjutas, et neil aastatel töötas Tatum muu hulgas kohalikus [[ööklubi]]s [[strippar]]ina, kasutades esinejanime Chan Crawford.&lt;ref name=&quot;perezhilton&quot;/&gt; 2010. aastal ütles ta intervjuus Austraalia ajalehele [[The Sydney Morning Herald]], et tahaks teha filmi oma kogemustest stripparina: &quot;Ma olen juba režissööri välja valinud. Mulle meeldiks, kui seda teeks [[Nicolas Winding Refn|Nicolas Refn]], kes lavastas filmi &quot;[[Bronson (film)|Bronson]]&quot;, sest ta on selleks piisavalt segane.&quot;&lt;ref name=&quot;smh&quot;/&gt; 2012. aastal sai tema stripparikogemus aluseks [[Steven Soderbergh]]i lavastatud filmile &quot;[[Super-Mike]]&quot;.

Hiljem asus ta elama [[Miami]]sse, kus [[modelliagentuur]]i talendikütt ta tänavalt avastas.&lt;ref name=&quot;PeopleBio&quot;/&gt;

===Tegevus tantsija ja modellina===

Aastal [[2000]] sai Tatum esmakordselt tantsijatööd [[Ricky Martin]]i laulu &quot;[[She Bangs]]&quot; videos.&lt;ref name=&quot;Allmovie&quot;/&gt; Ta valiti välja [[Orlando]]s toimunud prooviesinemisel ja teenis töö eest 400 [[USA dollar]]it. Moetööstuses sai ta oma esimesed kogemused, töötades tuntud firmade, näiteks [[Armani]] ning [[Abercrombie &amp; Fitch]] modellina. Peatselt hakkas ta üles astuma ka telereklaamides, näiteks mängis ta [[2002]]. aastal karastusjookide [[Mountain Dew]] ja [[Pepsi-Cola]] üleriigilistes reklaamides.&lt;ref name=&quot;PeopleBio&quot;/&gt; Seejärel sõlmis ta lepingu [[Miami]] modelliagentuuriga Page 305 ehk Page Parkes Modeling Agency. Hiljem palkas [[Al David]] ta ajakirja [[Vogue]] fotosessioonidele ja see töö kujunes väga edukaks. Varsti osales Tatum [[Abercrombie &amp; Fitch]]i, [[Nautica (ettevõte)|Nautica]], [[Dolce &amp; Gabbana]], [[American Eagle Outfitters]]i ja [[Emporio Armani]] reklaamikampaaniates. Ajakiri [[Tear Sheet]] valis ta oktoobris [[2001]] oma &quot;50 kõige ilusama näo&quot; edetabelisse.&lt;ref name=&quot;background&quot; /&gt; Tatumil olid ka lepingud modelliagentuuridega [[Beatrice International Models]] [[Milano]]s ja [[Ford Models]] [[New York|New Yorgis]].

Tatum on öelnud, et modellikarjäär on teda elus edasi aidanud, täpsustades: &quot;See tegi minu ja mu perekonna elu palju lihtsamaks, sest ma ei ole kunagi teadnud, mida ma teha tahan, ja nüüd ei pea nad enam üldse minu pärast muretsema. Ma sain elu tundma õppida ja seda tehes ma avastasin, et ma armastan kunsti, ma armastan kirjutamist, ma armastan näitlemist, ma armastan kõiki asju, mis tunduvad mulle mõttekad. Mulle anti võimalus minna ja näha maailma, näha kõike, mis seal on. Mitte kõigile ei anta sellist võimalust.&quot;&lt;ref name=&quot;background&quot; /&gt;

===Tegevus näitlejana (2004–2007)===

Aastal [[2004]] sai Tatum esimese tõelise rolli telesarja &quot;[[CSI: Miami]]&quot; ühes osas ja otsustas seejärel pühenduda täielikult näitlemisele.&lt;ref name=&quot;PeopleBio&quot;/&gt; Tema esimene roll täispikas filmis oli pesapallur Jason Lyle'i osa [[2005]]. aastal valminud keskkoolidraamas &quot;[[Treener Carter]]&quot;, kus ta mängis koos [[Samuel L. Jackson]]iga. Tatum esines ka filmi lisana välja antud [[räppar]] [[Twista]] muusikavideos &quot;Hope&quot;. Samal aastal olid Tatumil veel osatäitmine motokrossisõitjana filmis &quot;[[Supercross]]&quot;, tiitrites mainimata jäetud roll filmis &quot;[[Maailmade sõda (2005)|Maailmade sõda]]&quot; ja kõrvalosa filmis &quot;[[Havoc]]&quot;. Kuigi Tatum on öelnud, et ta armastab modellitööd, jättis ta selle katki ja keskendus näitlejakarjäärile, sest pidas filmides mängimist sisukamaks ja küpsemaks.

Tatum pidi mängima vene filmilavastaja [[Sergei Bodrov]]i filmis &quot;[[Mongol (film)|Mongol]]&quot; [[Tšingis-khaan]]i,&lt;ref name=&quot;blockbusteronline&quot;/&gt;, kuid ta asendati jaapani näitleja [[Tadanobu Asano]]ga. Lõpuks sai ta rolli filmis &quot;[[She's the Man]]&quot;, kus ta mängis Duke'i, filmi peategelase Viola Hastingsi ([[Amanda Bynes]]) armastatut. Film esilinastus Ameerika Ühendriikides [[17. märts]]il [[2006]], kuid see ei osutunud kuigi edukaks: piletitulu oli üle maailma kokku umbes 57 miljonit [[USA dollar]]it.

2006. aastal oli Tatumil ka peaosa tantsuteemalises armastusfilmis &quot;[[Keelatud tants]]&quot;, kus ta mängis mässulist [[hiphop]]itantsijat Tylerit, kes peab hakkama baleriin Nora ([[Jenna Dewan]]) partneriks. Film esilinastus Ameerika Ühendriikides [[11. august]]il [[2006]], teenis esimese nädalavahetusega 21 miljonit USA dollarit ja kogu maailmas 114 miljonit USA dollarit. Tatum astus üles ka [[Ciara]] muusikavideos &quot;Get Up&quot; – see lugu kuulus ka &quot;Keelatud tantsu&quot; filmimuusika hulka. Hiljem samal aastal mängis ta veel draamafilmis &quot;[[Kuidas ära tunda oma pühakuid]]&quot;. Filmi tegevus toimub 1980. aastatel ja tema mängida oli seal [[Queens]]i tänavanooruki Antonio osa, kes lahendab oma probleeme rusikate abil. Lisaks Tatumile mängisid filmis peaosi veel [[Robert Downey juunior]] ja [[Shia LaBeouf]]. Tatum on seda filmi hiljem kirjeldanud kui oma &quot;esimest draamarolli&quot;. Tema osatäitmist tõsteti esile 2006. aasta [[Sundance'i filmifestival]]il, kus toimus selle filmi esilinastus.&lt;ref name=&quot;tpeople906&quot;/&gt; Teda tunnustati ka selle osatäitmise eest nominatsiooniga auhinnale [[Film Independent's Spirit Awards]] parima meeskõrvalosatäitja kategoorias.&lt;ref name=&quot;SpiritAwards&quot;/&gt;

===Tegevus näitleja ja produtsendina (2008–2012)===

Aastal [[2008]] mängis Tatum üht peaosa režissöör [[Kimberley Peirce]]'i filmis &quot;[[Stop-Loss]]&quot;, mis räägib [[Iraagi sõda|Iraagi sõjast]] koju pöörduvatest sõduritest; samuti režissöör [[Stuart Townsend]]i filmis &quot;[[Lahing Seattle'is]]&quot;, mis jutustab 1999. aastal [[Seattle]]'is toimunud [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i tippkohtumise vastu korraldatud meeleavaldustest. Tatum mängis ka sõltumatus filmis &quot;[[Lõks]]&quot;, mille lavastas [[Rita Wilson]]. Ühtlasi valiti ta filmi &quot;Poor Things&quot;, kuid pidi kokkulangevuste tõttu võttegraafikutes seal mängimisest loobuma.

[[Pilt:Jonah Hill and Channing Tatum - 21 Jump Street 027 - WonderCon 2012.jpg|pisi|vasakul|Tatum (paremal) koos [[Jonah Hill]]iga [[WonderCon]]i kokkutulekul märtsis 2012]]

Tatum ja [[Dito Montiel]], kes olid teinud koostööd filmis &quot;Kuidas ära tunda oma pühakuid&quot;, said uuesti kokku filmistuudio [[Rogue Pictures]] märulifilmi &quot;[[Reegliteta võitlus]]&quot; võtetel. Tatum mängis seal Sean McArthurit, noormeest, kes teenib New Yorgis elatist piletite vahendamisega. Seejärel tegi ta kaasa [[Michael Mann (filmirežissöör)|Michael Manni]] [[2009]]. aasta filmis &quot;[[Populaarsed vaenlased]]&quot;, kus mängis 1930. aastate Ameerika Ühendriikide gängsterit [[Pretty Boy Floyd]]i. Samal aastal astus Tatum üles Duke'i rollis [[Paramount Pictures]]i märulifilmis &quot;[[G. I. Joe: Kobra rünnak]]&quot;, mis põhines mänguasjafirma [[Hasbro]] loodud populaarsetel märulikangelastel. Esialgu oli tal kahtlusi rolli vastuvõtmisel, sest ta kartis, et film ülistab sõda. Käsikirja lugedes ta siiski vabanes oma vastumeelsusest.&lt;ref name=&quot;collider&quot;/&gt; Sõdurit mängis ta ka stuudios [[Screen Gems]] [[2010]]. aastal valminud filmis &quot;[[Kallis John]]&quot;, mis põhines [[Nicholas Sparks]]i samanimelisel bestselleril. Enda sõnul võttis ta rolli vastu, et õppida [[Lasse Hallström]]ilt. Kuna Tatum pole kunagi näitlemist õppinud, leidis ta, et ainus võimalus ennast arendada on seda teha võtteplatsil.&lt;ref name=&quot;people&quot;/&gt;

[[Pilt:Deborah Scranton Paul Kagame Shankbone.jpg|pisi|[[Jenna Dewan]], [[Deborah Scranton]], Rwanda president [[Paul Kagame]], dokumentaalfilmi tegelane Jean Pierre Sagahutu, produtsent [[Reid Carolin]] ja tegevprodutsent Tatum filmi &quot;Earth Made of Glass&quot; esilinastusel]]

Intervjuus ajakirjale [[Details]] ütles Tatum, et ta tahaks olla kõigi nende filmide produtsent, milles ta mängib: &quot;Ma ei taha tõesti osaleda enam filmides, mida ma ise ei produtseeri. Välja arvatud juhul, kui tegemist on ühega 10 režissöörist, kellega ma tõesti tahan koostööd teha, ei ole ma huvitatud filmi loomisprotsessist kõrvalejäämisest.&quot;&lt;ref name=&quot;ukpress&quot;/&gt; Tema, ta abikaasa Jenna Dewan ja nende äripartner [[Reid Carolin]] allkirjastasid 2010. aastal kaheaastase produtseerimislepingu firmaga [[Relativity Media]].&lt;ref name=&quot;McClintock&quot;/&gt; Koos sõprade Reid Carolini, Adam Martingano, Brett Rodrigueze ja abikaasa Jenna Dewaniga on Tatum asutanud produktsioonifirmad 33andOut Productions &lt;ref name=&quot;33andout&quot;/&gt; ja Iron Horse Entertainment.&lt;ref name=&quot;IronHorse&quot;/&gt; Nende produtseeritud esimene teos on dokumentaalfilm &quot;Earth Made of Glass&quot;, mis jälgib [[Rwanda]] presidendi [[Paul Kagame]] ja Rwanda genotsiidis ellu jäänud Jean-Pierre Sagahutu elu ja tegevust. Film esilinastus 2010. aastal [[Tribeca filmifestival]]il.

Aastal [[2012]] juhtis Tatum telesaadet &quot;[[Saturday Night Live]]&quot;.&lt;ref name=&quot;checkout&quot;/&gt; Tal oli ka peaosa [[Steven Soderbergh]]i filmis &quot;[[Plahvatusohtlik]]&quot;, filmis &quot;[[Vanne (film)|Vanne]]&quot; koos [[Rachel McAdams]]iga ja filmis &quot;[[21 Jump Street (film 2012)|21 Jump Street]]&quot; koos [[Jonah Hill]]iga.&lt;ref name=&quot;21jumpstreet&quot;/&gt; Tatum mängib ka [[29. juuni]]l [[2012]] esilinastunud filmis &quot;[[Super-Mike]]&quot;. Selle režissöör on Steven Soderbergh ja kaasprodutsent Tatum ise. See põhineb osaliselt Tatumi kaheksakuulisel töökogemusel stripparina Floridas ning kõneleb algajast noorest stripparist ([[Alex Pettyfer]]), kelle võtavad oma juhendamisele kaks kogenumat kolleegi (Tatum ja [[Matthew McConaughey]]).

===Karjäär alates 2013. aastast===

[[2013]]. aastal esilinastus [[Steven Soderbergh]]i film &quot;[[Kõrvalmõjud]]&quot;, kus Tatum mängib koos [[Rooney Mara]] ja [[Jude Law]]'ga. Film räägib naisest, kes langeb seoses oma abikaasa peatse vanglast vabanemisega ärevushäire küüsi ja peab otsima abi retseptiravimitest.&lt;ref name=&quot;Arbeiter&quot;/&gt; Samal aastal esilinastus ka juba suvel 2012 valmima pidanud &quot;[[G.I. Joe: Kättemaks]]&quot;, mis on järg 2009. aasta filmile &quot;G.I. Joe: Kobra rünnak&quot; ja kus Tatum mängib oma varasemat tegelaskuju Duke'i. Tema kaaspeaosatäitjated on selles filmis [[Dwayne Johnson]] ja [[Bruce Willis]].&lt;ref&gt;[http://www.imdb.com/title/tt1583421/ G. I. Joe: Retaliation] IMDb.com (vaadatud 29.01.2015).&lt;/ref&gt; Samuti valmis sel aastal [[Roland Emmerich]]i ''action''-film &quot;[[Rünnak Valgele Majale]]&quot;, kus ta mängib Washingtoni politseinikku John Cale'i, kes peab päästma Ameerika Ühendriikide presidendi relvastatud terroristide rünnakust.&lt;ref&gt;[http://www.forumcinemas.ee/Event/299384/ Rünnak Valgele Majale] Forum Cinemas (vaadatud 29.01.2015).&lt;/ref&gt;

[[2014]]. aastal valmis [[Bennett Miller]]i film &quot;[[Foxcatcher]]&quot;, kus Channing Tatumi partneriks on [[Steve Carell]]. Film räägib [[skisofreenia]] all kannatanud miljardär [[John du Pont]]ist, kes tappis segastel asjaoludel olümpiamängudel võistelnud maadleja [[Dave Schultz]]i. Tatum mängis filmis Dave'i venda [[Mark Schultz]]i, samuti olümpiavõitjast maadlejat.&lt;ref name=&quot;Zeitchik&quot;/&gt; Lisaks oli Tatumil 2014. aastal peaosa filmi &quot;[[21 Jump Street (film 2012)|21 Jump Street]]&quot; järjes &quot;[[22 Jump Street]]&quot; ning kaks dublaažirolli filmides &quot;[[Lego film]]&quot; ja &quot;[[Eluraamat]]&quot;.

==Isiklik elu==

[[2006]]. aastal tutvus Tatum filmi &quot;[[Keelatud tants]]&quot; võtetel näitleja [[Jenna Dewan]]iga. Peatselt pärast filmimise lõppu alustasid nad suhet&lt;ref name=&quot;eonline_engaged&quot;/&gt; ja kihlusid septembri alguses [[2008]] [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] [[Maui]]l.&lt;ref name=&quot;engaged&quot;/&gt; [[11. juuli]]l [[2009]] abiellusid nad [[California]] osariigis [[Malibu]]s.&lt;ref name=&quot;marriage&quot;/&gt; Neil on tütar Everly (sündinud 2013 [[London]]is).&lt;ref&gt;[http://www.contactmusic.com/news/channing-tatum-names-baby-after-grandmothers_3735637 Channing Tatum names baby after grandmothers]&lt;/ref&gt;

Tatum on tunnistanud intervjuus telesaatele &quot;[[The Tonight Show with Jay Leno]]&quot;, et ta on [[düsleksia|düslektik]].

Mais 2014 ütles ta intervjuus meesteajakirjale [[GQ]], et ta joob liiga palju ja on edukalt funktsioneeriv [[alkoholism|alkohoolik]].&lt;ref&gt;Pearson, Jennifer. [http://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-2634072/Channing-Tatum-reveals-hes-party-animal-baby-wife-Jenna-Dewan-GQ-interview.html#ixzz3QESSPcgC 'I drink too much': Channing Tatum brands himself a 'high-functioning alcoholic' as he opens up about his wild streak] Daily Mail, 20.05.2014. Vaadatud 29.01.2015.&lt;/ref&gt;

==Filmograafia==

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Aasta
! Originaalpealkiri
! Eestikeelne pealkiri
! Osa
! class=&quot;unsortable&quot; | Märkused
|-
| rowspan=&quot;4&quot;|2005
| &quot;Coach Carter&quot;
| &quot;[[Treener Carter]]&quot;
| Jason Lyle
| peaosa
|-
| &quot;Havoc&quot;
| &quot;[[Kaos (film)|Kaos]]&quot;
| Nick
| videofilm
|-
| &quot;[[Supercross]]&quot;
|
| Rowdy Sparks
|
|-
| &quot;War of the Worlds&quot;
| &quot;[[Maailmade sõda (film 2005)|Maailmade sõda]]&quot;
| Poiss kirikustseenis
| tiitrites mainimata
|-
| rowspan=&quot;3&quot;|2006
| &quot;She's the Man&quot;
| &quot;[[Hakkaja tüdruk]]&quot;
| Duke Orsino
| peaosa
|-
| &quot;Step Up&quot;
| &quot;[[Keelatud tants]]&quot;
| Tyler Gage
| peaosa
|-
| &quot;A Guide to Recognizing Your Saints&quot;
| &quot;[[Kuidas ära tunda oma pühakuid]]&quot;
| Noor Antonio
| ainult valitud kinodes
|-
| 2007
| &quot;The Trap&quot;
| &quot;[[Lõks (film)|Lõks]]&quot;
| Greg
| lühifilm
|-
| rowspan=&quot;3&quot;|2008
| &quot;Step Up 2: The Streets&quot;
| &quot;[[Keelatud tants 2]]&quot;
| Tyler Gage
| lühiosa
|-
| &quot;Stop-Loss&quot;
| &quot;[[Sõjaseadus (film)|Sõjaseadus]]&quot;
| Steve Shriver
|
|-
| &quot;Battle in Seattle&quot;
| &quot;[[Lahing Seattle'is]]&quot;
| Johnson
| ainult valitud kinodes
|-
| rowspan=&quot;3&quot;|2009
| &quot;Fighting&quot;
| &quot;[[Reegliteta võitlus]]&quot;
| Shawn MacArthur
| peaosa
|-
| &quot;Public Enemies&quot;
| &quot;[[Populaarsed vaenlased]]&quot;
| Pretty Boy Floyd
|
|-
| &quot;G.I. Joe: The Rise of Cobra&quot;
| &quot;[[G.I. Joe: Kobra rünnak]]&quot;
| Duke / Conrad Hauser
| peaosa
|-
| 2010
| &quot;Dear John&quot;
| &quot;[[Kallis John]]&quot;
| John Tyree
| peaosa
|-
|rowspan=&quot;4&quot;|2011
| &quot;Dilemma&quot;
| &quot;[[Dilemma (film)|Dilemma]]&quot;
| Zip
|
|-
| &quot;Eagle&quot;
| &quot;[[Üheksanda leegioni kotkas]]&quot;
| Marcus Aquila
| peaosa
|-
| &quot;The Son of No One&quot;
|
| Jonathan &quot;Milk&quot; White
| 
|-
| &quot;10 Years&quot;
| &quot;[[Üheööseiklus]]&quot;
| Jake
| ühtlasi produtsent
|-
|rowspan=&quot;4&quot;|2012
| &quot;Haywire&quot;
| &quot;[[Plahvatusohtlik]]&quot;
| Aaron
| 
|-
| &quot;The Vow&quot;
| &quot;[[Vanne (film 2012)|Vanne]]&quot;
| Leo
| peaosa
|-
| &quot;[[21 Jump Street (film 2012)|21 Jump Street]]&quot;
| 
| Greg Jenko
| ühtlasi tegevprodutsent
|-
| &quot;Magic Mike&quot;
| &quot;[[Super-Mike]]&quot;
| Mike Martingano
| ühtlasi produtsent
|-
|rowspan=&quot;5&quot;|2013
| &quot;[[Don Jon]]&quot;
| 
| filmitäht
| 
|-
| &quot;Side Effects&quot;
| &quot;[[Kõrvalmõjud]]&quot;
| Martin Taylor
| 
|-
| &quot;G.I. Joe: Retaliation&quot;
| &quot;[[G.I. Joe: Kättemaks]]&quot;
| Duke / Conrad Hauser
| 
|-
| &quot;This is the End&quot;
| &quot;[[Lõpp (film)|Lõpp]]&quot;
| Channing Tatum
|
|-
| &quot;White House Down&quot;
| &quot;[[Rünnak Valgele Majale]]&quot;
| John Cale
| peaosa
|-
|rowspan=&quot;4&quot;|2014
| &quot;The Lego Movie&quot;
| &quot;[[Lego film]]&quot;
| Superman
| ainult hääl
|-
| &quot;[[Foxcatcher]]&quot;
|
| Mark Schultz
|
|-
| &quot;[[22 Jump Street]]&quot;
|
| Greg Jenko
|
|-
| &quot;The Book of Life&quot;
| &quot;[[Eluraamat]]&quot;
| Joaquin
|
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|2015
| &quot;Jupiter Ascending&quot;
| &quot;[[Jupiteri tõus]]&quot;
| Caine
|
|-
| &quot;Magic Mike XXL&quot;
| &quot;[[Super-Mike XXl]]&quot;
| Mike Martingano
| ühtlasi stsenarist ja produtsent
|-
| &quot;The Hateful Eight&quot;
| &quot;[[Vihane kaheksa]]&quot;
| Jody
| 
|-
| 2016
| &quot;Hail, Caesar!&quot;
| &quot;[[Ole tervitatud, Caesar!]]&quot;
| Burt Gurney
|
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|2017
| &quot;The Lego Batman Movie&quot;
| &quot;[[Lego Batman Film]]&quot;
| Superman
| ainult hääl
|-
| &quot;Logan Lucky&quot;
|
| Jimmy
| järeltöötluses
|-
| &quot;Kingsman: The Golden Circle&quot;
|
|
| järeltöötluses
|}

==Auhinnad ja nominatsioonid==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Aasta
! Auhind
! Kategooria
! Film
! Tulemus
! Märkused
|-
|rowspan=&quot;2&quot;|2006
|[[Film Independent's Spirit Awards]]
|parim meeskõrvalosatäitja
|rowspan=&quot;2&quot;|&quot;[[Kuidas ära tunda oma pühakuid]]&quot;
|kandideeris
|võitis [[Alan Arkin]] filmi &quot;[[Väike miss päikesepaiste]]&quot; eest
|-
|[[Sundance'i filmifestival]]
|žürii eriauhind
|võitis
|auhind läks jagamisele [[Robert Downey juunior]]i, [[Shia LaBeouf]]i, [[Rosario Dawson]]i, [[Chazz Palminteri]] ja [[Dianne Wiest]]iga
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|2008
|rowspan=&quot;4&quot;|[[Teen Choice Awards]]
|parim meesosatäitja draamažanris
|&quot;[[Stop-Loss]]&quot;
|võitis &lt;ref name=&quot;TCA2008&quot;/&gt;
|
|-
|parim draamafilm
|&quot;[[Keelatud tants 2]]&quot;
|võitis&lt;ref name=&quot;TCA2008&quot; /&gt;
|auhind läks jagamisele &quot;Keelatud tants 2&quot; meeskonnaga
|-
|MySpace'i auhind
|
|kandideeris
|võitis [[Ryan Sheckler]]
|-
||2009
|parim meesosatäitja draamažanris
|&quot;[[Reegliteta võitlus]]&quot;
|kandideeris
|
|-
|rowspan=&quot;5&quot;|2010
|rowspan=&quot;2&quot;|[[MTV Movie Awards]]
|parim meesosatäitja
|&quot;[[Kallis John]]&quot;
|kandideeris &lt;ref name=&quot;mtv2010&quot;/&gt;
|
|-
|''Best Ass Kicking Star''
|rowspan=&quot;2&quot;|&quot;[[G.I. Joe: Kobra rünnak]]&quot;
|kandideeris&lt;ref name=&quot;mtv2010&quot; /&gt;
|
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|[[Teen Choice Awards]]
|parim meesosatäitja märuli- ja seiklusfilmi žanris
|võitis &lt;ref name=&quot;tvbythenumbers&quot;/&gt;
|
|-
|parim meesosatäitja draamažanris
|rowspan=&quot;2&quot;|&quot;[[Kallis John]]&quot;
|kandideeris
|
|-
|parima keemia auhind
|kandideeris
|koos [[Amanda Seyfried]]iga
|-
||2013
|[[MTV Movie Awards]]
|parim muusikaline hetk
|&quot;[[Super-Mike]]&quot;
|kandideeris
|
|-
||2014
|[[MTV Movie Awards]]
|parim kangelane
|&quot;[[Rünnak Valgele Majale]]&quot;
|kandideeris
|
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allmovie&quot;&gt;{{Netiviide|URL=http://allmovie.com/artist/channing-tatum-419915|Pealkiri=Channing Tatum&amp;nbsp;— Overview|Perekonnanimi=Albertson|Eesnimi=Cammila|Väljaanne=[[Allmovie]]|Kasutatud=09.05.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;engaged&quot;&gt;{{Netiviide|URL=http://www.people.com/people/article/0,,20223755,00.html|Pealkiri=Channing Tatum Is Engaged|Aeg=07.09.2008|Väljaanne=[[People]]|Väljaandja=|Kasutatud=09.05.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;elle&quot;&gt;{{Netiviide|Pealkiri=Channing Tatum: The G.I. Joe star is ready for action|URL=http://www.elle.com/culture/celebrities/a10258/channing-tatum-333912/|Väljaanne=Elle|Aeg=16.07.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;background&quot;&gt;{{Netiviide | Pealkiri=ModelSwim.com | work=Channing Tatum: Relentless (Interview) | url=http://modelswim.com/article.php?id=Channing_Tatum | Kasutatud=13.03.2006 | arhiivimisaeg=29.06.2012 | arhiivimisurl=https://archive.today/20120629230947/http://modelswim.com/article.php?id=Channing_Tatum | url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mahalo&quot;&gt;{{Netiviide|URL=http://www.mahalo.com/channing-tatum|Pealkiri=Channing Tatum|Väljaanne=www.mahalo.com|Kasutatud=26.09.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hometowns&quot;&gt;{{Netiviide| publisher=ChanningTatumUnwrapped.com | url=http://channingtatumunwrapped.com/2009/04/channing-tatum-video-of-the-week-chans-new-interview-on-cws-new-york-morning-news/ |Pealkiri=CHANNING TATUM VIDEO OF THE WEEK: Chan’s New ‘Fighting’ Interview on CW’s New York Morning News |Kasutatud=20.04.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nydailynews&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.nydailynews.com/entertainment/movies/2009/04/19/2009-04-19_channing_tatum_fighting_gi_joe.html |Pealkiri=Channing Tatum:New star puts up his dukes in 'Fighting' and his Duke in 'G.I. Joe' |Perekonnanimi=Salamone |Eesnimi=Gina |Aeg=19.04.2009 |Väljaanne=[[Daily News (New York)|New York Daily News]] |Väljaandja=Daily News |Kasutatud=09.05.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;childhood&quot;&gt;{{Netiviide|URL=http://channingtatumunwrapped.com/2009/08/blast-from-the-past-exclusive-childhood-photos-of-channing-from-his-karate-days/ |Pealkiri=BLAST FROM THE PAST: Exclusive Childhood Photos of Channing from His &quot;Karate Kid&quot; Days &amp;#124; Channing Tatum Unwrapped &amp;#124; Official Website |Väljaandja=Channing Tatum Unwrapped |Aeg=24.08.2009 |Kasutatud=22.02.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;moviesyahoo&quot;&gt;{{Netiviide|URL=http://movies.yahoo.com/person/channing-tatum/biography.html|Pealkiri=Channing Tatum biography|Väljaanne=www.movies.yahoo.com|Kasutatud=26.09.2011|arhiivimisaeg=27.05.2012|arhiivimisurl=https://archive.today/20120527053204/http://movies.yahoo.com/person/channing-tatum/biography.html|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;producer&quot;&gt;{{Netiviide|Pealkiri=GQ | url=http://www.gq.com/entertainment/celebrities/200907/gi-joe-channing-tatum-photos-video-lisa-depaulo?currentPage=2 |Väljaanne=Channing Tatum Won the Lottery |Kasutatud=august 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;perezhilton&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://perezhilton.com/2009-08-11-channing-tatums-sizzling-secret-stripper-past |Pealkiri= VIDEO: Channing Tatum's Sizzling Stripper Past |Perekonnanimi= |Eesnimi= |Aeg=11.08.2009 |Väljaanne=[[PerezHilton.com]] |Väljaandja= |Kasutatud=15.10.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;smh&quot;&gt;{{cite news| url=http://www.smh.com.au/news/entertainment/film/channing-tatums-stripper-past/2010/01/18/1263663043846.html | work=The Sydney Morning Herald | title=Channing Tatum's stripper past | date=18.01.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PeopleBio&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.people.com/people/channing_tatum/biography |Pealkiri=Channing Tatum Biography : People.com |Autor=|Aeg=|Väljaanne=[[People (magazine)|People]]|Kasutatud=16.06.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blockbusteronline&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.blockbuster.com/browse/catalog/personDetails/379784 |Pealkiri=Channing Tatum Movies |Väljaandja=Blockbusteronline.com |Aeg= |Kasutatud=22.02.2012 |arhiivimisaeg=27.05.2012 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120527053205/http://www.blockbuster.com/browse/catalog/personDetails/379784 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tpeople906&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=UnderTheGun | work=Channing Tatum Takes a Dramatic Turn | url=http://www.underthegunreview.net/2014/07/02/channing-tatum-takes-a-turn-for-the-serious-in-wrestling-drama-foxcatcher/ |Kasutatud=30.09.2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SpiritAwards&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=FilmIndependent.org | work=Spirit Award Nomination |Arhiivimisurl = http://web.archive.org/web/20070128211851/http://filmindependent.org/spiritawards/nominees/nominees.php &lt;!-- Bot retrieved archive --&gt; |Arhiivimisaeg =28.01.2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;collider&quot;&gt;{{Netiviide|URL=http://collider.com/channing-tatum-talks-gi-joe-and-public-enemies/ |Pealkiri=Channing Tatum talks G.I. JOE and PUBLIC ENEMIES |Väljaandja=Collider.com |Aeg=16.03.2008 |Kasutatud=22.02.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;people&quot;&gt;{{Netiviide|Perekonnanimi=Nudd|Eesnimi=Tim|Pealkiri=Channing Tatum: 'I Know I'm Not the Best Actor'|URL=http://www.people.com/people/article/0,,20560768,00.html|Väljaanne=[[People (magazine)|People]]|Kasutatud=19.01.2012|Aeg=12.01.2012|arhiivimisaeg=21.04.2012|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120421163415/http://www.people.com/people/article/0,,20560768,00.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ukpress&quot;&gt;{{Netiviide|Pealkiri=Channing Tatum's production plan|URL=http://www.independent.ie/woman/celeb-news/channing-tatums-production-plan-26810473.html |Väljaanne=The Press Association|Väljaandja=Google News|Kasutatud=19.01.2012|Aeg=11.01.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;McClintock&quot;&gt;{{Netiviide|Perekonnanimi=McClintock|Eesnimi=Pamela|Pealkiri=Relativity inks deal with Channing Tatum|URL=http://www.variety.com/article/VR1118028441|Väljaanne=[[Variety (magazine)|Variety]]|Kasutatud=11.02.2012|Aeg=03.12.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;33andout&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://channingtatumunwrapped.com/category/personal/33-and-out/ |Pealkiri=33andout Productions, Inc |Väljaandja=Channingtatumunwrapped.com |Aeg= |Kasutatud=22.02.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IronHorse&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://channingtatumunwrapped.com/category/personal/iron-horse-productions/ |Pealkiri=Iron Horse Entertainment, LLC |Väljaandja=Channingtatumunwrapped.com |Aeg= |Kasutatud=22.02.2012 |arhiivimisaeg=19.01.2013 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130119053459/http://channingtatumunwrapped.com/category/personal/iron-horse-productions/ |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;checkout&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://channingtatumunwrapped.com/2012/02/check-out-channing-tatum-on-saturday-night-live |Pealkiri=Saturday Night Live Recap |Väljaandja=Channing Tatum Unwrapped |Aeg=05.02.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21jumpstreet&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://channingtatumunwrapped.com/category/movies/21-jump-street |Pealkiri=Tatum 21 Jump Street |Väljaandja=Channing Tatum Unwrapped |Aeg=10.11.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Arbeiter&quot;&gt;{{Netiviide|Perekonnanimi=Arbeiter|Eesnimi=Michael|Pealkiri=Rooney Mara Joins Channing Tatum, Jude Law in Steven Soderbergh's 'Side Effects'|URL=http://www.hollywood.com/movies/rooney-mara-joins-channing-tatum-jude-law-in-steven-soderbergh-s-side-effects-57626658/|Väljaandja=hollywood.com|Kasutatud=11.02.2012|Aeg=30.01.2012|Arhiivimisurl=https://archive.today/20130126122819/http://www.hollywood.com/news/Rooney_Mara_Joins_Channing_Tatum_Jude_Lawin_Steven_Soderberghs_Side_Effects/15338293|Arhiivimisaeg=26.01.2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zeitchik&quot;&gt;{{Netiviide|Perekonnanimi=Zeitchik|Eesnimi=Steven|Pealkiri=Channing Tatum, Steve Carell costar and …Oscar contender?|URL=http://latimesblogs.latimes.com/movies/2011/10/steve-carell-foxcatcher-channing-tatum-bennett-miller.html|Väljaanne=[[Los Angeles Times]]|Kasutatud=11.02.2012|Aeg=18.10.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eonline_engaged&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://uk.eonline.com/news/27715/channing-tatum-engaged |Pealkiri=Channing Tatum Engaged! |Perekonnanimi=Baclayon |Eesnimi=Jovie |Aeg=07.09.2008 |Väljaanne=[[E! Online]] |Kasutatud=09.05.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;marriage&quot;&gt;{{Netiviide|Pealkiri=ChanningTatumUnwrapped.com | url=http://channingtatumunwrapped.com/2009/07/congrats-to-the-new-mr-and-mrs-tatum/ |Väljaanne=CONGRATS to the New Mr. and Mrs.Tatum!!! |Kasutatud=11.07.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TCA2008&quot;&gt;{{Netiviide|Pealkiri=Announcing the Winners: The 2008 Teen Choice Awards|URL=http://www.buzzsugar.com/2008-Teen-Choice-Awards-Winners-1840099|Väljaandja=BuzzSugar|Kasutatud=10.08.2011|Aeg=03.08.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mtv2010&quot;&gt;{{Netiviide|Pealkiri=2010 Movie Awards Winners|URL=http://www.mtv.com/ontv/movieawards/2010/|Väljaandja=MTV.com|Kasutatud=10.08.2011|Aeg=2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tvbythenumbers&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri= Winners of ‘Teen Choice 2010‘ Awards Announced; Teens Cast More Than 85 Million Votes |url= http://tvbythenumbers.com/2010/08/08/winners-of-teen-choice-2010-awards-announced-teens-cast-more-than-85-million-votes/59453?utm_campaign=WP-TWITTER&amp;utm_medium=twitter&amp;utm_source=twitter |vaadatud= 2012-04-05 |arhiivimisaeg= 2019-12-16 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20191216063540/https://tvbythenumbers.zap2it.com/ |url-olek= ei tööta }}&lt;/ref&gt;

}}

==Välislingid==
{{commons category}}

*[http://channingtatumunwrapped.com/ Channing Tatum Unwrapped] ''(ametlik veebileht, inglise keeles)''
*[http://twitter.com/#!/channingtatum Channing Tatum] võrgustikus [[Twitter]] ''(inglise keeles)''
*[https://www.facebook.com/channingtatum Channing Tatum] võrgustikus [[Facebook]] ''(ametlik konto, inglise keeles)''
*{{imdb_nimi|nimi=Channing Tatum|id=1475594}}
*[http://www.people.com/people/channing_tatum Channing Tatum] portaalis [[People]] ''(inglise keeles)''
{{Head artiklid}}

{{JÄRJESTA:Tatum, Channing}}
[[Kategooria:Sündinud 1980]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide modellid]]</text>
      <sha1>sz81pnxbka9y6yl3nad2scihkcd0zrt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andronikos I Komnenos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279073</id>
    <revision>
      <id>6172999</id>
      <parentid>6151928</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:17:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40102" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Andronikos I Komnenos
| pildi nimi = 143 - Andronikos I Komnenos (Mutinensis - color).png
| pildi seletus = Andronikos I miniatuur 15. sajandist
| amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]]
| ametiajaalgus = september [[1183]]
| ametiajalõpp = [[12. september]] [[1185]]
| eelmine = [[Alexios II Komnenos]]
| järgmine = [[Isaak II Angelos]]
| sünniaeg = umbes [[1118]]
| surmaaeg = [[12. september]] [[1185]] (66-67)
| surmakuupäev = 
| surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]]
| abikaasa = Prantsuse Anna
| vanemad = Isaak Komnenos ja Gruusia Kata
| lapsed = Manuel Komnenos, Maria Komnene, Alexios Komnenos, Irene Komnene
}}'''Andronikos I Komnenos ''' (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Κομνηνός; ladinapäraselt '''Andronicus I Comnenus;'''  umbes [[1118]] – [[12. september]] [[1185]]) oli [[Bütsants]]i [[Bütsantsi keiser|keiser]], kes valitses aastatel [[1183]]–[[1185]] (2 aastat). Andronikos oli Isaak Komnenose poeg ja keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] lapselaps. Hilisemas historiograafias sai Andronikos I endale lisanime '''Misophaes''' (Päikesevalguse Vihkaja), mis viitas suurele hulgala inimestele, kelle ta oli lasknud pimedaks torgata. Keiser Andronikos oli [[Komnenos|Komnenoste dünastia]] (võimul [[1081]]–[[1185]]) viimane esindaja. 

== Varasem elu ==
Andronikos Komnenos sündis umbes [[1118]]. aastal. Ta oli kena ja kõneosav, aktiivne, vastupidav, kartmatu, suurepärane väejuht ning võimakas poliitik, aga samuti ka liidrelik. Tema varajasi eluaastaid saatsid nii naudingud kui ka sõjavägi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=975–976|toimetaja=Chisholm, Hugh|artikkel=Andronicus I|trükk=11|köide=1}}&lt;/ref&gt; Oma nooruse veetis Andronikos kood sugulase ja tulevase keisri [[Manuel I Komnenos|Manueliga]] pealinnas. Ta sai väga hea hariduse, mis oli üldiselt iseloomulik kõigile Komnenostele.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=384-393|artikkel=Andronikos I|isbn=9789949437757|keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 

[[1141]]. aastal langes ta seldžukkide kätte vangi ning jäi nende kätte aastateks. Peale lunaraha maksmist suundus ta Konstantinoopolisse, oma nõo [[Manuel I Komnenos|Manuel I]], kelle suur lemmik ta toona oli, õukonda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Andronikos ja Manuel said teismelistena omavahel väga hästi läbi, kuid pikapeale asendus sõprus usaldamatusega. Lõpuks oli Andronikos sunnitud lahkuma pealinnast, kus ta polnud enam aastaid oodatud külaline. Vähe sellest, iga Andronikose sammu jälgiti erakordse tähelepanelikkusega. Valitseva keisri usaldamatuse põhjuseks oli asjaolu, et Andronikose pärilusliin tulenes [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] vanemast pojast Isaakist, samal ajal kui Manuel oli Alexios I noorema poja [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] poeg. Seega oli Andronikosel mingis mõttes rohkem dünastilisi õigusi troonile kui Manuel I-l ja tema pojal Alexios II-l.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 

Andronikos kuulus nende väheste inimeste hulka, keda tundis kogu Bütsants, ning seda mitte ainult tänu tema päritolule, vaid suuresti ka tänu tema erakordsele saatusele. Andronikose elutee keerdkäike määras väga paljus üks nõrkus - ta oli väga armulembene. Kui nüüd arvestada, et seesugustele kalduvustele lisandusid suursugune päritolu, jõukus ja hea väljanägemine, mis oli tänu suurele kasvule ja jõule lausa silmapaistev, siis on arusaadav, et vähesed naised suutsid jääda selle mehe vastu ükskõikseks. Lisaks oli Andronikost õnnistatud ka erakordselt hea tervisega ja ta olevat säilitanud nooruslikkuse kuni surmani.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Peale Andronikose õukonda saabumist manueli valitsemisaja algul, tekkis tal armuafäär vennatütre Eudoxiaga. [[1152]]. aastal asus ta Eudoxiaga teele [[Kiliikia|Kiliikiasse]] olulisi vägesid juhtima. Pärast kaotust Mamistra lahingus, ta taganes, kuid määrati taas provintsi juhtima. Selles ametis ei püsinud ta ilmselt kaua, sest peagi saabus ta taas Konstantinoopolisse, kus ta pääses napilt tapmisest Eudoxia vendade käte läbi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Manuel I valitsemise ajal ==

=== Vangistus ja esimene eksiil ===
[[1153]]. aastal avastati vandenõu keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] vastu, milles osales ka Andronikos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Levisid kuulujutud, et Andronikos sõlmis leppeid ungarlastega. Andronikos tagandati ametikohtadelt ning peagi ta ka arreteeriti. Andronikos leidis ennast Konstantinoopoli kõige kurikuulsama türmi vangikongist. Ta püüdis korduvalt ebaõnnestunult põgeneda. Paar aastat pärast vangikongi heitmist suutis Andronikos tänu erakordsele nutikusele ja julgusele sealt põgeneda, kuid peagi ta tabati ja heideti uuesti vangikongi. Lõpuks õnnestus tal 1165. aastal põgeneda teist korda rangelt turvatud vanglast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Põgeniku elu oli ohtlik, näiteks sattus ta [[Valahhia|valahhialaste]] kätte vangi&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Spinei, Victor|pealkiri=The Romanians and the Turkic Nomads North of the Danube Delta from the Tenth to the Mid-Thirteenth century|aasta=2009|kirjastus=Koninklijke Brill NV|isbn=978-90-04-17536-5|keel=inglise}}&lt;/ref&gt;. Viimaks jõudis ta siiski [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia vürst]] [[Jaroslav Osmomõsl|Jaroslav Osmomõsli]] ([[1153]]-[[1187]]) õukonda, kes andis talle [[Varjupaik|varjupaiga]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Jaroslavi kaitse all olles, sõlmis Andronikos Manueliga liidu. Ta ühines Galiitsia väega Manueli sõjas [[Ungari kuningriik|Ungari]] vastu, aidates [[Zemun|Semlini]] linna piirata. Kampaania oli edukas ning pagendatud Andronikos võis [[1168]]. aastal naasta [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Keiser lubas tagada ka tema julgeoleku. Kahe sugulase suhted muutusid taas sõbralikeks. Andronikos oli võitnud keisri südame lahinguväljal üles näidatud vaprusega. Hulljulget sõjemehest keisrit ei jätnud isiklik vaprus aga kunagi ükkõikseks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Eksiil Levantis ===
Sõprus keisri ja Andronikose vahel ei kestnud kaua. Manuelile polnud toona veel troonipärijat sündinud. Ta otsustas määrata selleks Ungari troonipärija Béla, kes oli ka keisrinna Maria suur soosik.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Loomulikult ei saanud see otsus Andronikosele meeldida ning ta keeldus Bélale truudust vandumast&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Andronikos oli küll loobunud Manueli eluajal otsesest trooni nõudlemisest, kuid Manueli võimupärijana nägi ta ikkagi vaid ennast. Seega purustas keisri otsus ta tulevikulootuse. Samas polnud pingete kasvades ka Manuelil midagi selle vastu, et saada oma potentsiaalsest rivaalist lahti ning Andronikos määratgi kaugesse [[Kiliikia]] provintsi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

[[1166]]. aastal sai ta türklaste-seldžukkide käest lüüa. Pole ka välistatud, et selle lüüasaamise taga oli Andronikose salasepitsus ja tegelikult mängis ta hoopis türklastega kokku. Igatahes, kartes süüdistusi, Andronikos põgenes ja varjas ennast ladinlaste juures [[Antiookia vürstiriik|Antiookia vürstiriigis]]. Seal sattus ta kohe järjekordsesse armuskandaali.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Ta võrgutas Antiookia vürsti Raymondi tütre Philippa, kelle õde Maria oli keiser [[Manuel I Komnenos|Manueli]] naine. Keiser oli maruvihaen selle alanuduse pärast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Skandaal paisus niivõrd suureks, et Anronikosel ei jäänud muud valikut, kui järjekordselt põgeneda.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Seekord leidis ta varjupaiga [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] kuninga [[Amaury I]] juures&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Andronikos võitis kuninga poolehoiu ning sai endale koguni [[Beirut|Beiruti]] isanda tiitli&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Kuid ka seal ei jätnud armukirg 56-aastast Andronikost rahule. Andronikosel tekkis suhe kauni Jeruusalemma kuninganna-lese Theodora Komnenega (kuningas [[Balduin III]] naine ja [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] venna Isaaki tütar&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;). Selle loo ilmsikstulekul polnud tal enam võimalik jääda ka [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] ning Andronikos oli sunnitud uuesti põgenema. Seda enam, et Manuel nõudis tema kohest väljaandmist ning võimu tipul oleva keisri nõudmist ei saanud Jeruusalemma kuningas ignoreerida isegi siis, kui ta oleks seda tahtnud. Antud juhul aga polnud kuningal midagi selle vastu, et kuningakoja au &quot;rüvetaja&quot; välja anda. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Islamimaades ja Gruusias ===
Selleks ajaks oli armulembene Andronikos kõik põgenemisteed enesel ise läbi lõiganud. Nii ei jäänudki tal muud valikut, kui varjuda moslemite juurde.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Theodora, kes kartis keiser Manueli kättemaksu, põgenes koos Andronikosega&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Järgnevad kümme aastat veetsidki Andronikos ja Theodora islamimaailmas reisides, külastades [[Bagdad|Bagdadi]], [[Damaskus|Damaskust]] ja teisi linnu.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Esimene sihtpunkt oli [[Damaskus|Damaskuse]] (Damaskuse emiraat oli osa [[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigist]]) emiiri [[Nūr ad-Dīn|Nur ad-Dini]] õukond. Paar ei tundud end seal turvaliselt ning peagi jätkati ohtudest valitsevat teekodna läbi Anatoolia ja Kaukaasia. Nad jõudsid [[Gruusia kuningriik|Gruusiasse]], kus kuningas [[Giorgi III]] võttis neid hästi vastu. Kuninga õde oli ilmselt ka Andronikose esimene abikaasa, kelle isiku kohta puuduvad kindlad allikad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Andronikosele anti valdused [[Kahhethi|Kahhethis]], [[Gruusia]] idaosas. [[1173]]. või [[1174]]. aastal osales ta Gruusia armeega sõjaretkel Širvanisse Kaspia mere ääres, kus [[Derbent|Derpentist]] tulnud sissetungijatelt võeti tagasi Shabrani kindlus ning tagastati Giorgi nõole, Širvanshahi (tiitel Širvani valitsejale) valitseja Akhsitan I-le.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Minorsky, Vladimir|pealkiri=Bulletin of the School of Oriental and African Studies|aasta=1945|koht=London|kirjastus=University of London|lehekülg=557–558|artikkel=Khāqānī and Andronicus Comnenus|url=https://www.cambridge.org/core/journals/bulletin-of-the-school-of-oriental-and-african-studies/article/abs/khaqani-and-andronicus-comnenus/FD908D6075B5F902CF393EBD3ECF5276}}&lt;/ref&gt;

Lõpuks valisid nad enesele püsivamaks elupaigaks ühe Bütsantsi piiride lähistel paikneva kindluse&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Oinaionis (tänapäeva Ünye) Musta mere ääres, [[Trabzon|Trapezundi]] ja Sinope (tänapäeva Sinop) vahel. Need maad olid ajalooliselt Komnenoste esivanemate maad.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Speros Vryonis Jr.|pealkiri=The Decline of medieval Hellenism in Asia Minor: and the process of Islamization from the eleventh through the fifteenth century|aasta=1971|koht=Berkeley|kirjastus=University of California|lehekülg=127}}&lt;/ref&gt; Seal palkas Andronikos enesele sõjasalga, millest kujunes üsna pea tegelikult röövlijõuk ning keisri lähedasest sugulasest Andronikosest sai röövlite pealik. Veel mõne aja möödudes oli Andronikose röövlitest saanud juba tõsine nuhtlus Bütsantsi kaubakaravanidele. Keisririigi karistussalkade eest aga õnnestus tal alati õigeaegselt mägedesse varjuda. Seega kujunes islami maailmas varjupaiga leidnud Andronikosest Manuelile tõsise peavalu põhjustaja. Kokkuvõttes aga oli Andronikose teguviis niivõrd ennekuulmatu, et [[Konstantinoopoli patriarh]] pani ta isegi kirikuvande alla. [[1177]]. aastal õnnestus Manuelil saada oma tahtmine.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Andronikos oli parasjagu sõjakäigul [[Trabzon|Trapezundi]], kui selle provintsi valitseja Andronikose lossi tungis ning Theodora koos kahe lapsega arreteeris. Nad saadeti [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Nende päästmiseks oli Andronikos sunnitud alistuma Manuelile. Ahelates Manueli ette viidud Andronikos olevat väidetavalt pisarsilmi anunud keisrilt andestust. Kusjuures tegi ta seda erakordselt veenvalt, sest kõigele lisaks oli ta ka andekas näitleja. Ning Manuel andiski talle andeks, kuid ta ei riskinud jätta oma sugulast pealinna ja Andronikos saadeti ühe kauge linna üle valitsema.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Teise allika kohaselt lubati temal ja Theodoral naasta Oinaionisse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mida aeg edasi, seda suuremaks Andronikose autoriteet kasvas. Varsti muutus ta jubacsümboolseks juhiks neile, kes polnud Manueliga rahul. Kuigi keisrile kanti toimunust ette, ei leidnud ülepeakaela sõjategevusest hõivatud Manuel aega Andronikosega tegelemiseks. Pärast lüüasaamist Mysiokephaloni all aga kaotas Manuel igasuguse huvi reaalse maailma vastu. Andronikoselt nõudis ta vaid ustavusvannet oma [[Alexios II Komnenos|pojast]] troonipärijale ning selle vande Andronikos ka kõhkluseta andis.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Võimuletõus ==
[[Fail:142 - Alexios II Komnenos (Mutinensis - color).png|pisi|Keiser Alexios II Komnenos]]
Keiser [[Manuel I Komnenos]] suri [[24. september|24. septembril]] [[1180]]. aastal&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Võimule sai tema alaealine poeg [[Alexios II Komnenos]], kuid tegelikult juhtisid riiki Alexiose ema Maria ja tema armuke Alexios. Maria ladina päritolu tekitas kreeklastes varjatud pahameelt. Neid oli niigi pahandanud Manuel I ladinaamelsus. Palju riigi rahast läks toona lääne kaupmeestele ja rüütlitele. Alamatele tundus, et Mariaga kasvab ladinlaste eelisseisund ning pinged kasvasid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Walter Map|pealkiri=De Nugis Curialium|keel=türgi}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=William Tüürosest|pealkiri=Historia Transmarina}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ibn Jubayr|pealkiri=Broadhurst (Turks and Arabs)|lehekülg=355|keel=}}&lt;/ref&gt; See andis Andronikosele uued võimalused. Targa mehena tegutses ta väga ettevaatlikult, kasutades oma plaanide elluviimiseks saadikuid ning pealinnas elavaid poegi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
[[Fail:Byzantine Constantinople-en.png|pisi|Konstantinoopol. Ladinlaste kvartalid on märgitud lilla värviga.|320x320px]]
Andronikose väikesearvuline sõjavägi, mis mõnede allikate järgi sisaldas ka moslemeid, asus pealinna suunas teele [[1182]]. aasta kevadel. Seda väge kirjeldades on üks bütsantsi autor öelnud: &quot;Neid oli vähe, kuid nad olid relvastatud õiglusega - ja nii liikus ta kergelt armastatud linna suunas.&quot; Teel tervitati Andronikost rõõmuhõisetega ning [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] oodati teda kui ladinlaste ülemvõimust vabastajat. Samas levitasid Andronikose pooldajad sõnumeid vanast ennustusest, mille järgi pidi temast saama valitseja. Andronikoses nähti oodatud vabastajat, temast lauldi laule ja kirjutati poeeme. Kuid vaatamata üldisele toetusele säilitas Andronikos ettevaatlikkuse ja peatus pealinna väravate ees. Seejuures andis ta laagrisse asudes käsu püstitada tunduvalt rohkem telke, kui neid oleks vaja läinud tema sõjameeste majutamiseks. Nii jäi pealinna müüridelt vaadates mulje, et Andronikos oli jõudnud kohale vaga suure sõjaväega. Andronikost asuti suisa anuma, et ta linna siseneks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Keiser Alexiose leer saatis Georgios Xiphilinose (tulevane patriarh) Andronikose laagrisse läbirääkimistele, pakkudes talle amnestiat ja kõrget ametikohta. Andronikos lükkas pakkumise tagasi ning tegi keisrile enda oma: ta nõudis, et keiser astuks tagasi, vastutaks oma valitsemise eest ning keisrinna Maria pandaks kloostrisse.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Byzantine Empire, 1025–1204|aasta=1997|kirjastus=Longman|isbn=0-582-29468-1|keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Selle pakkumise lükkas aga keiser tagasi. Nii tuligi Andronikosel &quot;tulla rahva palvetele vastu&quot; ja siseneda linna.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Tema linna pääsemisel oli võtmetähtsusega Bütsantsi mereväeülema ''megas doux'' Andronikos Kontostephanose ja kindral Andronikos Angelos ülejooksmine Andronikose leeri.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Nii sisenes Andronikos Komnenos pidulikult [[Konstantinoopol|KonstantinoopoIisse]]. Kuid kavala ja kogenenud mehena ei reetnud ta kohe oma tõelisi kavatsusi. Kõigepealt külastas ta [[Manuel I Komnenos|Manueli]] hauda, kelle tekitatud õnnetusi oli hakatud juba unustama ja keda hakati aina rohkem ja rohkem meenutama vaid suure keisrina. Haual aga olevat ta demonstratiivselt ja kõva häälega nutnud, millega teenis enesele järjekordseid plusspunkte. Samas näitas ta üles ka suurt lugupidamist alaealise keisri [[Alexios II Komnenos|Alexios II]] vastu, nimetades ennast valitseja &quot;ärateenimata nõuandjaks&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Andronikose linna sisenemisele järgnes [[1182]]. aasta aprillis ladinlaste, kes sisuliselt kontrollisid linna majandust, veresaun, milles hukkus tuhandeid läänlasi&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. See on ajalukku läinud kui [[Konstantinoopoli veresaun|Konstantinoopoli veresaunan]]. Andronikos ei üritanudki tapmist peatada, sest tema ametlik ettekääne vägede toomiseks oli olnud vaid keisri kaitse. Linnas valitses täielik kaos, mille varjus oli tal hea tegutseda.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=380-383|keel=eesti|artikkel=Alexios II Komnenos}}&lt;/ref&gt;

[[1182]]. aasta [[16. mai|16. mail]] taastas Andronikos keisri kaitsjana [[Alexios II Komnenos|Alexios II]] võimu. Keisrit ei huvitanud aga endiselt valitsemisega seodnuv ning Andronikos sai rahus tegutseda tema varjus riigi juhtimisega. Andronikos ei lubanud ka Alexiosel avalikes asjades kaasa rääkida. Ükshaaval surus Andronikos maha kõik Alexiose toetajad.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Arvatakse, et ta korraldas Alexiose poolõe Maria Komnene ja tema abikaasa Montferrati Renieri (bütsantsipäraselt Johannes&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Robert of Torigni|pealkiri=Chronicle|aasta=1844|lehekülg=528}}&lt;/ref&gt;) mürgitamise. Mürgitajaks oli kuulduste järgi eunuhh Pterygeonites.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Choniates, Nicetas|pealkiri=O City of Byzantium, Annals of Niketas Choniatēs|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0-8143-1764-2|keel=inglise|toimetaja=Harry J. Magoulias}}&lt;/ref&gt; Leskkeisrinna ja keisri ema Maria pandi vangi. Peagi määras aga sisuline valitseja Andronikus Mariale (ja ka tema armukesele) surmanuhtluse, millele tuli Alexios II alla kirjutada. Nii mõistis poeg oma ema surma.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Hukkajateks olid eunuhh Pterygeonites ja ''hetaireiarches'' (ihukaitsja) Konstantinos Tripsychos&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;. Kuid ka Alexios II valitsemisaeg oli otsakorral. Selleks ajaks oli Andronikos oma positsiooni tugevuses juba niivõrd kindel, et võis lasta ennast kroonida Chalkè Kristuse kiriku terrassil [[Alexios II Komnenos|Alexios II]] kaasvalitsejaks.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Seejuures ei unustanud ta ka nüüd täielikult ettevaatlikkust, öeldes, et võtab selle raske koorma vastu üksnes soovist aidata sugulasest noort keisrit. Patriarh, kes nägi Andronikose käigu läbi ja ei nõustunud teda kaasvalitsejaks õnnistama, kaotas oma koha.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

[[1183]]. aasta septembri lõpus andis Andronikos käsu noore keisri mõrvamiseks. Alexios II kägistati vibunööriga ning tema surnukeha heideti [[Bosporus|Bosporuse väina]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Tapatöö viisid läbi Tripsychos, Theodoros Dadibrenos ja StephanosHagiochristophorites&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;. Järgnevatel aastatel üritasid mitmed pseudo-Alexiosed võimule pretendeerida, ent see ei õnnestunud kellelgi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Valitsemine ==
Troonile asumine ei lõpetanud Andronikose armuafääre ning ta sai hakkama järjekordse skandaaliga&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Nimelt abiellus 56-aastane keiser [[1183]]. aastal oma eelkäija Alexiose 12-aastase lese Annaga (pratsusepäraselt Agnes), kuningas [[Louis VII]] tütrega&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Andronikose laialde populaarsuse tõttu suhtuti sellesse alguses isegi küllaltki mõistvalt.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; sama aasta novembris tegi keiser Johannes Komnenosest, oma nooremast seaduslikust pojast, troonipärija&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Neville, Leonora|pealkiri=Heroes and Romans in Twelfth-Century Byzantium : The Material for History of Nikephoros Bryennios|aasta=2012|koht=Cambridge University Press|lehekülg=13-28|isbn=9781107009455|keel=inglise}}&lt;/ref&gt;.

Andronikose kohta on säilinud suhteliselt palju kirjeldusi ning enamalt jaolt on need negatiivsed. Samas aga tuleb arvestada, et ta jäi viimaseks [[Komnenos|Komnenoste]] soost võimukandjaks. Tema surma järel asus Bütsantsi troonile uus, [[Angelos|Angeloste]] dünastia ning arusaadavalt vajas see dünastiline muutus põhjendust. See seletab vähemalt osaliselt, miks järeltulijatel oli vaja maalida Andronikosest väga mustades toonides pilt ja kujutada teda väga halva keisrina. Andronikose mustamise tava on säilinud ka hilisemas ajalookirjanduses ja äärmuslikus variandis on see viinud isegi tema nimetamiseni [[Ivan Julm|Ivan Julma]] eelkäijaks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Reformid ===
[[Alexios II Komnenos|Alexios II]] formaalne valitsemisaeg oli viinud selleni, et riik varastati sisuliselt paljaks. Kõik eelarve tulud läksid vaid õukonna hiigelkulude katteks ja õukondlaste tasku. Seega, asudes parandama riigi rahanduslikku olukorda, pidi Andronikos kõigepealt piirama õukonna kulutusi. Järgmisena otsustas keiser juurida välja ametnike kuritarvitused. Selleks viis ta ellu väga õpetliku reformi - ametnike palku tõsteti järsult, kuid samas kehtestati erakordselt karmid karistused ametivõimu kuritarvitamise eest. Näiteks peeti pistist võtnud ametniku üle kohut avalikult ja ilmnenud üleastumise eest määrati reeglina surmanuhtlus. Sama karmilt käitus keiser ka provintside halduritega. Kaasaegsed on kirjutanud, et ainuüksi keisri nime mainimisest piisas, et käed, mis olid harjunud pistist võtma, langesid iseenesest. Väidetavalt olevat Andronikosel õnnestunud lühikese ajaga piirata kohaliku võimu ahnust isegi niivõrd, et selle tulemusel kasvas paljudes piirkondades järsult elanikkond. Keisri ettevõtmised andsidki peatselt märkimisväärseid tulemusi. Elavnesid tootmine, põllumajandus ja kaubandus, see aga kasvatas jätkuvalt Andronikose populaarsust. Andronikos oli paljudele &quot;oma keiser&quot; ja rahvas võttis teda juubeldades vastu. Seejuures püüdis kaval keiser ka ise igati toonitada oma &quot;rahvalähedust&quot;, näiteks lastes ennast kujutada ühe kiriku seinal lihtsates talurahvarõivastes.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Kohtud ===
Lisaks ulatuslike majandusreformide läbiviimisele on Andronikos läinud ajalukku teaduse ja kirjanduse igakülgse toetajana. Kuid tema erilisteks lemmikuteks olid juristid ja üheks meelistegevuseks - osavõtt kohtuprotsessidest. See juures jäi igas kohtuvaidluses keisri seisukoht loomulikult peale. Kuna keiser oli niivõrd haaratud ideest luua riigis kord, siis tema juurde leidsid raskusteta tee ka kõik pealekaebajad. Üsna pea sai paljudele selgeks, et pole lihtsamat moodust kellestki lahti saamiseks, kui esitada keisrile kaebus selle inimese peale. Kaebustesse uppunud keisril aga käis nende sisusse süüvimine üle jõu ning nii võiski süütu inimene saada teenimatult ränga karistuse osaliseks. Nii süvenes süütult kannatanute rahulolematus keisriga.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Vandenõud ja terror ===
Keisri vastu oli ka suurem osa aristokraatiast, kelle sissetulekuid olid Andronikose reformid järsult kärpinud. Kui uue keisri radikaalsetest sammudest põhjustatud esimene šokk oli möödunud, sagenesid sedamaid ka keisrivastased väljaastumised. Näiteks [[1184]]. aastal puhkesid idaprovintside mitmes linnas mässud. Andronikos asus isiklikult juhtima mässuliste mahasurumist. Bütsantslased kirjutavad, et ta olevat seejuures näidanud üles suurt oskust piiramismasinate ehitamisel. Kuid keiser ei paistnud mässu mahasurumisel silma ainult sõjamasinate ehitamise oskuse poolest, vaid ta tegutses ka erakordselt rafineeritud julmusega. Nii andis ta kord käsu siduda müüripurustamise masina külge mässajate juhi ema, et välistada masina süütamist linna kaitsjate poolt. Ning kui mäss oli lõplikult maha surutud, algas Bütsantsi ajaloos enneolematu terrorilaine aristokraatia vastu, mille käigus tapeti julmalt sadade väljapaistvate perekondade esindajaid. See ilmselt ongi andnud aluse hilisemaks Andronikose kõrvutamiseks [[Ivan Julm|Ivan Julmaga]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Näis nagu Andronikos oleks soovinud kogu aristokraatiat kõrvaldada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Peagi levis vägivald üle kogu riigi ning need, kes alguses nägid hea meelega aristokraatide päid &quot;lendamas&quot;, jäid nüüd ise löögi alla. Ja nagu ikka, ei suutnud hoo sisse saanud terror enam peatuda, rääkimata siis valikute tegemisest. Andronikosele paistsid igal pool vandenõud ja salaliidud ning ta muutus aina julmemaks. Isegi need, kes olid toetanud reforme põhimõtteliselt ja nõudsid keisrilt &quot;kõva kätt&quot;, ei saanud enam tema tegevust heaks kiita. Nii oligi Andronikos kaotanud lühikese ajaga kogu siseriikliku toetuse.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Samal ajal polnud kiita ka keisririigi välispoliitiline olukord - islam oli alustanud vastupealetungi. Väga paljus seisis selle taga kurdi päritolu silmapaistev väejuht ja poliitik [[Saladin|Salah ad-Din]] (Saladin), kes tõi [[1174]]. aastal Egiptuse troonile [[Aijubiidide riik|Aijubiidide düastia]]. See aga tähendas, et enam ei seisnud keisririigi piiride vastas mitte üksikud killustunud väikeriigid, vaid ühtne ja ambitsioonikas islamiriik. Üsna pea võttis see riik piiramisrõngasse ladinlaste valdused ja kuulutas välja püha sõja [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] vabastamise nimel. Nii võiski Bütsants näha Idast tõusvat ohupilve. Ent olukord polnud parem ka Läänes. Kuigi Andronikos oli tulnud võimule läänevastasuse lainel, sai ta suurepäraselt aru, et ilma Lääne toeta jääb keisririik isolatsiooni. Kuid diplomaatiliste partnerite otsimine Läänes polnudki nii lihtne. Manueli ajal sai Bütsants mängida Saksamaa keisri ja Sitsiilia kuninga vastuoludele, nüüd aga olid need riigid lähenenud. Läänes ei suudetud ka kuidagi unustada [[1182]]. aasta pogrommi, mille käigus kannatasid eriti Itaalia linnade kaupmehed. Lisaks sundis Bütsantsis lahvatanud terror põgenema Läände (peamiselt Itaalia linnadesse) mitmeid väljapaistvaid aristokraate, kes nüüd igati agiteerisid võitlema &quot;verejanulise&quot; keisriga. Sellises ebasoodsas olukorras algasidki Bütsantsi läbirääkimised [[Veneetsia vabariik|Veneetsiaga]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 1184. aastal saabus Konstantinoopolisse Veneetsia saatkond&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Queller, Donald E.; Kittell, Ellen E.; Madden, Thomas F.|pealkiri=Medieval and Renaissance Venice|aasta=1999|koht=Urbana|kirjastus=University of Illinois Press|lehekülg=96–109|keel=inglise|isbn=0-252-02461-3}}&lt;/ref&gt;. Läbirääkimiste alustuseks lubati vabastada kõik &quot;veresauna&quot; käigus vangistatud ning tasuda iga-aastaselt kindlaksmääratud summa kahjude korvamiseks. Sellele lisas keiser demonstratiivse žestina käsu alustada pealinnas katoliikliku kiriku ehitamist, pidamata seejuures millekski patriarhi vastuseisu. Need järelandmised andsidki lõpuks soovitud tulemuse ning leping Veneetsiaga sõlmiti. Üsna pea lisandus sellele ka leping [[Saladin|Saladiniga]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
[[Fail:Dedication mosaic - Cathedral of Monreale - Italy 2015 (crop).JPG|pisi|Wilhelm II Hea]]
Etteruttavalt võib mainida, et nende lepingute vilju Andronikosel maitsta ei õnnestunud. Vähe sellest, Bütsantsile kuulunud [[Küprose ajalugu|Küprose]] asehaldur kuulutas ennast iseseisvaks valitsejaks ja et keisririigil puudus teovõimeline laevastik, siis osutus mässu mahasurumine puhttehniliselt võimatuks. Küprose kaotus aga oli Bütsantsile suureks strateegiliseks ja majanduslikuks löögiks. Näiteks ainuüksi sadamamaksudena sai keisririik sealt küllaltki olulise täienduse riigikassasse. Tegelikult saidki Andronikosele saatuslikuks just nimelt välispoliitilised sündmused. Need olid hukatuslikumad kui üleüldine rahulolematus keisri siseriikliku tegutsemisega.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Terror ja koas riigis jõudsid ka [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] kuninga [[Wilhelm II Hea|Wilhelm II]] kõrvu. [[1185]]. aasta sügisel langesid keisririigi Kreeka valdused [[Normannid|normannide]] laastava rünnaku alla. Ideoloogiliselt põhjendati seda sõjakäiku kättemaksuga [[1182]]. aasta eest&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Sitsiila väed maabusid esmalt [[Epeiros|Epeiroses]] tugeva väega, mis koosnes 200 laevast ja 80 000 mehega, kelle seas oli 5000 rüütlit. Edasi vallutati ja rüüstati [[Thessaloníki|Thessaloniki]] linn (umbes 7000 kreeklast suri).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://byzantium.gr/battle.php?byzbat=c12_07|pealkiri=Sack of Thessalonica|väljaanne=Byzantine Battles|vaadatud=06.07.2022}}&lt;/ref&gt; Kogu invasiooni käigus tapeti väga palju bütsantslasi ja rüvetati arvukalt õigeusu kirikuid. Normannide rüüsteretke kirjeldanud bütsantsi autorid on nimetanud sissetungijaid &quot;metsinimesteks, kellel oli üks anum pesemiseks ja veini joomiseks&quot;. Kui kuuldused lähenevatest normannidest jõudsid pealinna, andis Andronikos käsu valmistuda sõjakäiguks. Ise aga suundus ta koos arvuka &quot;haaremiga&quot; pidutsema suveresidentsi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Koguti viis armeed, mis pidid peatama normannide jõudmise pealinnane, ent tema väed ei suutnud positsioone hoida ning pidid taanduma. Bütsants koondas ka 100 laeva, et peatada Sitsiilia laevastiku jõudmine [[Marmara|Marmara merre]]. Normannid tõrjuti lõpuks tagasi [[1186]]. aastal ning seda uue keisri [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Kukutamine ja surm ==

=== Riigipööre ===
Keisri lahkumine [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] oli tema vaenlastele oodatud tegutsemissignaaliks, kuigi järgnevad sündmused toimusid pigem [[Stiihia|stiihiliselt]] kui teadlikult organiseerituna. Nende taga polnud mitte niivõrd detailides paika pandud salavandenõu kui üleüldine keisrivastane viha.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Viimane piisk ääreni täis karikasse oli keisri otsus lasta 1185. aasta septembris hukata kõik kõik vangid, pagendatud ja nende perekonnad. Neid süüdistati koostöös välisvaenlastega. 11. septembril saadeti sõjaväelane Stephanos Hagiochristophorites arreteerima Isaak Angelost, kelle lojaalsuse oli Andronikos kahtluse alla seadnud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Harris, Jonathan|pealkiri=Byzantium and the Crusades|aasta=2003|kirjastus=Bloomsbury Academic}}&lt;/ref&gt; Angelos aga tappis Hagiochristophoritese ning varjus Sophia katedraali. Seal pöördus ta rahva poole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Linlased kuulutasid ta [[12. september|12. septembril]] 1185. aastal uueks keisriks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
[[Fail:Death of andronic I.png|pisi|321x321px|15. sajandist pärit illustratisoon Andronikos I Komnenose surma kohta. Originaal asub Prantsusmaal Bibliothèque Nationale'is.]]
Teade toimunud pöördest pani Andronikose otsekohe tegutsema. Oli ju ikkagi tegemist julge ja esmapilgul lootusetuna näivatest olukordadest korduvalt välja tulnud mehega. Pikalt kaalutlemata ja vaid väikese palgasõdurite salgaga sisenes ta ootamatult linna ning hõivas keisripalee, kust lootis korraldada ja juhtida edasist võitlust. Kuid olukord linnas ei allunud enam tema kontrollile. Relvastatud rahvas piiras sisse [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja nõudis Isaaki kroonimist ning patriarhil ei jäänudki midagi üle, tuli sellele nõudmisele alistuda. Andronikosest aga, keda alles paar aastat tagasi anuti troonile asuma, oli nüüd saanud üleüldise vihkamise objekt. Tema väikesearvuline salk purustati ja nii jäi tal loota ainult põgenemisele. Vene kaupmeheks maskeeritud Andronikos jäi ka põgenedes truuks oma nõrkusele - asudes laevale, võttis ta kaasa lisaks oma naisele ka uue kallima Agnessa. Kuid seekord oli saatus Andronikose vastu ja torm takistas tema teekonda ning Isaaki saadetud laevadel õnnestus põgenikud tabada.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mõnede allikate väitel õnnestus Andronikosel siiski põgeneda ning ta suundus isehakanud [[Küprose ajalugu|Küprose]] kuninga juurde, ent need vited on väga ebatõenäolised&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. 

=== Tapmine ===
Nüüd juba endine keiser võeti kinni ja sandistati&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Andronikos seoti posti külge ning Angelos jättis ta kolmeks päevaks linnarahva raevu kätte. Tema parem käsi lõigati küljest, tema juuksed ja hambad kisuti välja ning üks silm torgati pimedaks ning talle visati näkku keevat vett. Ilmselt &quot;karistati&quot; ekskeisrit niimoodi tema ilusa välimuse ja liiderlikkuse tõttu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mõne päeva möödudes talutati Andronikos ihualasti kaameli seljas läbi terve linna [[Konstantinoopoli hipodroom|hipodroomile]]. Bütsantsi ajaloolane Niketas Choniates kirjutab: &quot;Rumal rahvas jooksis sellele vaatemängule nagu kärbsed kevadel rasvatükile, unustades, et alles oli ta nende valitseja ja kõik ülistasid teda.&quot; Hipodroomil riputati Andronikos jalgupidi üles kahe samba vahele ja seal piineldes ta ka 12. septembril 1185. aastal suri.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Kaks ladina sõdurit võistlesid, kelle mõõl tungib sügavamale kehasse. Kirjelduste järgi oli tema surnukeha täiesti lõhki rebitud. Keisri surnukeha jäi matmata ning jäid veel mitmeks aastaks avalikkusele nähtavaks. Andronikose surmast kuuldes mõrvasid Bütsantsi väed Traakias ka tema poja ja kaaskeisri Johannese.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

== Perekond ==
Andronikos I Komnenos oli abielus kahel korral ning tal oli mitmeid armukesi. Oma esimese abikaasaga, kelle nimi on teadmata, oli tal kolm last:&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Varzos, Konstantinos|pealkiri=Η Γενεαλογία των Κομνηνών [The Genealogy of the Komnenoi]|aasta=1984|koht=Thessaloniki|kirjastus=Centre for Byzantine Studies, University of Thessaloniki|köide=A|keel=kreeka|url=https://www.kbe.auth.gr/sites/default/files/bkm20a1.pdf}}&lt;/ref&gt;

* [[Fail:Theodora Jerusalem.jpg|pisi|Jeruusalemma kuniganna Theodora Komnene]]'''Manuel Komnenos''' ([[1145]] – pärast [[1185]]), teenis [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] ajal saadikuna ning seisis vastu isa poliitikale, kui ta võimu võttis. Selle vastuseisu ning ka [[AIMA ettekuulutus|AIMA ettekuulutuse]] tõttu ei nimetatud teda troonipärijaks, ent ta sai ''sebastokrator'' tiitli. Peale isa kukutamist torgati ta pimedaks, misjärel kadus ta ajalooallikatest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Varzos, Konstantinos|pealkiri=Η Γενεαλογία των Κομνηνών [The Genealogy of the Komnenoi]|aasta=1984|koht=Thessaloniki|kirjastus=Centre for Byzantine Studies, University of Thessaloniki|köide=B|keel=kreeka|url=https://www.kbe.auth.gr/sites/default/files/bkm20b.pdf}}&lt;/ref&gt; Ta oli abielus Gruusia printsessi Rusudaniga, kellega tal olid lapsed [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] ja David Komnenos, kes olid [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigi]] ja ''[[Megas Komnenose dünastia|Megas Komnenose]]'' dünastia rajajad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

* '''Johannes Komnenos''' ([[1159]]–[[1185]]), lapsena oli ta koos isaga eksiilis ning hiljem krooniti ta kaaskeisriks [[1183]]. aasta novembris. Pärast isa kukutamist hukati ta [[1185]]. aasta septembris.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* '''Maria Komnene''' (sündinud umbes [[1166]]), abiellus [[1182]]. aastal Theodoros Synadenos, kuid mees suri peagi pärast seda. Tema teine abikaasa oli keegi Romanos, kelle priiskavad kulutused ja rahva terroriseerimine Dyrrhachiumi kaitsmisel normannide vastu [[1185]]. aastal aitasid kaasa linna langemisele. Maria ja Romanose saatus pärast Andronikose surma on teadmata.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Oma sugulase (onu [[Johannes II Komnenos|Johannes II]] pojatütar) ja armukese '''Theodora Komnenega''', oli Andronikosel kaks last:&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* '''Alexios Komnenos''' ([[1170]] – u&lt;abbr&gt;.&lt;/abbr&gt; [[1199]]), tema varajane elu on ebaselge. Ta põgenes pärast [[1185]]. aastat Gruusiasse, kus ta abiellus kohaliku aadlisuguvõsa liikmega. Andronikashvili aadlisuguvõsa väidab end olevat temast põlvnevat ja ta võis olla Alastaneli provintsi valitsejate esiisa.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* '''Irene Komnene''' (s. [[1171]]), abiellus [[1183]]. aasta okroobris ''sebastokrator'' Alexios Komnenosega, keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] ebaseadusliku pojaga. Tema abikaasa oli seotud Andronikose-vastases mässus ning ta torgati pimedaks ja vangistati. Irene läks aga kloostrisse.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Williams, Kelsey Jackson (2006), &quot;&quot;, , 2 (3)|url=http://fmg.ac/FMG/Journal/02-03.htm|pealkiri=A Genealogy of the Grand Komnenoi of Trebizond|väljaanne=Foundations: The Journal of the Foundation for Mediaeval Genealogy|aeg=2006|vaadatud=24.06.2007|arhiivimisaeg=7.02.2012|keel=inglise|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120207185450/http://fmg.ac/FMG/Journal/02-03.htm|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;

Tema abielu '''Prantsuse Annaga''' ja suhted teiste armukestega jäid lastetuks&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

== Pärand ==
Andronikose lühikest valitsemisaega on peetud Bütsantsi ajaloos pöördeliseks. On isegi öeldud, et koos temaga kadus viimane võimalus päästa keisririik. Samas on arutletud selle üle, kas Andronikos oli tõesti hingest suur reformaator, või olid reformid talle vaid vahenditeks teel peaeesmärgini - võimu kindlustamiseni. Kuidas see ka tegelikkuses poleks olnud, Andronikos oli ikkagi üheks Bütsantsi väljapaistvamaks valitsejaks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Andronikos I Komnenos oli viimane [[Komnenos|Komnenoste]] dünastia esindaja, kes Bütsantsi valitses. Kuid tema lapselapsed Alexios ja David lõid [[1204]]. aastal [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigi]], mis pidas end Bütsantsi järglaseks peale [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Neljas ristisõda|vallutamist]] [[1204]]. aastal. See dünastia haru sai tuntuks kui '''[[Megas Komnenos]]''' (''Megalokomnenoi''; &quot;Suur Komnenos&quot;).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vasiliev, V. V.|pealkiri=Speculum|aasta=1936|lehekülg=3–36|keel=inglise|artikkel=The Foundation of the Empire of Trebizond (1204–1222)|url=https://www.journals.uchicago.edu/doi/10.2307/2846872}}&lt;/ref&gt;

== Populaarkultuuris ==
Andronikos on Michael Aroldi &quot;Aigainst the Fall of Night&quot; (Garden City, New York: Doubleday 1975)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/a/michael-arnold-3/against-the-fall-of-night/|pealkiri=AGAINST THE FALL OF NIGHT|väljaanne=Kirkus Reviews|aeg=04.04.1975|vaadatud=10.10.2021}}&lt;/ref&gt; ja Ange Vlachose &quot;Their Most Serene Majesties&quot; (Vanguard Press, 1964) raamatute peategelane.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/a/ange-vlachos/their-most-serene-majesties/|pealkiri=THEIR MOST SERENE MAJESTIES|väljaanne=Kirkus Reviews|aeg=22.10.1964|vaadatud=10.09.2021}}&lt;/ref&gt;

Ta on mainitud Louis L'Amour'i keskajateemalises ajaloolises romaanis &quot;The Walking Drum&quot;, kus peategelane näeb nägemuses Andronikose jubedat surma.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=L'Amour, Louis|pealkiri=The Walking Drum|aasta=1984|kirjastus=Bantam Books|lehekülg=381–382|keel=inglise|url=https://archive.org/details/Novel55TheWalkingDrum1984LouisLAmour}}&lt;/ref&gt;

Ta on ka kreeka kirjaniku Kostas Kyriazise ajaloolise romaani &quot;Agnes of France&quot; (1980, &lt;nowiki&gt;ISBN 9789600501759&lt;/nowiki&gt;) üks peategelastest. Romaanis kirjeldatakse Manuel I, Alexios II ja ANdronikose valitsusaja sündmustest Agnese (Anna) silme läbi. Romaan lõppeb Andronikose surmaga. 

Itaalia kirjanik Umberto Eco kujutas Andronikost oma romaanis &quot;Baudolino&quot;, kus keisri kohutavad surma kirjeldati väga detailselt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mullan, John (). &quot;&quot;. . 25 (9). Retrieved .|url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v25/n09/john-mullan/catching-the-prester-john-bug|pealkiri=Catching the Prester John Bug|väljaanne=London Review of Books|aeg=08.05.2003|vaadatud=10.09.2021|keel=inglise}}&lt;/ref&gt;{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios II]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1183]]–[[1185]]|järgnev=[[Isaak II Angelos]]}}
{{lõpp}}

== Vaata ka ==

* [[Alexios II Komnenos]]
* [[Isaak II Angelos]]
* [[Bütsants]]
* [[Bütsantsi ajalugu]]
* [[Bütsantsi keisrite loend]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;
[[Kategooria:Bütsantsi keisrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1110. aastatel]]
[[Kategooria:Surnud 1185]]</text>
      <sha1>3tfux93y9cnpi83khfi7imbako07cd3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Burjaadid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>289579</id>
    <revision>
      <id>6173163</id>
      <parentid>5924476</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:41:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1948" xml:space="preserve">[[Pilt:Selenginskie_buryaty.jpg|pisi|Burjaadid u aastal 1900]]
'''Burjaadid''' on mongoli rahvas [[Venemaa Föderatsioon|Venemaal]] [[Lõuna-Siber]]is, [[Mongoolia]] põhjaosas ja [[Hiina]]s. Kõnelevad [[burjaadi keel]]t, Venemaal elavad burjaadid räägivad ka [[vene keel]]t. Burjaatide üldarv on ligikaudu 620 000. 

Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 461 389 burjaati&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-10 |arhiivimisaeg=2020-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200430211642/https://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Nendest elas [[Burjaatia|Burjaatia Vabariigis]] 286 839 (30,0% elanikkonnast), [[Irkutski oblast]]is 77 667, [[Taga-Baikali krai]]s 73 941 ja [[Sahha Vabariik|Sahha Vabariigis]] 7011. Mongoolias elas 2010. aastal 45 087 burjaati.&lt;ref&gt;http://www.toollogo2010.mn/doc/Main%20results_20110615_to%20EZBH_for%20print.pdf&lt;/ref&gt; Hiinas on burjaate 40 980.

[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 20 burjaati, neist [[Tallinn]]as 12.&lt;ref&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;

Kuni 18. sajandini oli burjaadid karjakasvatajad, hiljem hakkasid üha enam tegelema ka põllumajandusega. Vene riigi koosseisu liideti burjaatide asualad 17. sajandi lõpul. Lääneburjaatide ja idaburjaatide vahel on olulised kultuurilised erinevused. Idaburjaatide hulgas levis 17. ja 18. sajandil laialdaselt [[budism]]. Lääneburjaatide seas ei ole budism olnud kunagi levinud, nad on allunud tugevamale vene kultuuri mõjule. Lääneburjaadid võtsid küll ametlikult vastu [[õigeusk|õigeusu]], kuid tegelikult säilis šamanistlik usund nende seas kuni 20. sajandi alguseni.

==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Burjaadid| ]]
[[Kategooria:Burjaatia]]
[[Kategooria:Rahvad]]</text>
      <sha1>mp1jddc3tt21bmw7g5zq85ny9t11ab6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Monticello</title>
    <ns>0</ns>
    <id>289588</id>
    <revision>
      <id>6173096</id>
      <parentid>5691881</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:46:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2104" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib istandusest; Iowas asuva linna kohta vaata artiklit [[Monticello (Iowa)]]; Californias asunud linna kohta vaata artiklit [[Monticello (California)]]}}
{{Hoone
|Nimi                    = Monticello
|Pilt                    = [[Pilt:Monticello 2010-10-29.jpg|240px]]
|Asukoht                 = [[Albemarle'i maakond]], [[Virginia]] osariik, [[Ameerika Ühendriigid]]
|Stiil                   = [[uusklassitsism|uusklassitsistlik]]
|Ehituse algus           = 
|Ehituse lõpp            = 1772
|Arhitekt                = [[Thomas Jefferson]]
|Laiuskoord              = 38/00/37.01/N
|Pikkuskoord             = 78/27/08.28/W
|Veel                    = {{UNESCO
|tütar      = jah
|Nimi       = Monticello ja Virginia ülikool Charlottesville'is
|Tüüp       = kultuuriline
|ID         = 442
|Regioon    = Euroopa ja Põhja-Ameerika
|Kriteerium = i, iv, vi
|Aasta      = 1987
}}
}}
'''Monticello''' oli [[istandus]], mis kuulus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] kolmandale presidendile ja [[Virginia ülikool]]i asutajale [[Thomas Jefferson]]ile. Monticello asub [[Virginia|Virginia osariigis]] [[Charlottesville]]'i lähedal. 

Thomas Jeffersoni enda projekteeritud [[uusklassitsism|uusklassitsistlikus]] stiilis [[härrastemaja]] asub 2000 [[hektar]]i suuruse maa ala keskel künkal. ''Monticello'' tähendab [[itaalia keel]]es väikest mäge.

Istanduses kasvatati [[lill]]i, [[tubakas|tubakat]] ja [[segavili|segavilju]]. Istanduses töötas 150 orja. Jeffersoni surma ajaks oli mõni orjaperekond juba neli põlvkonda Monticellos elanud.

Thomas Jefferson on maetud Monticello surnuaeda.

1987. aastast alates kuulub Monticello ja Virginia ülikool [[UNESCO maailmapärand]]i hulka.

Tänapäeval saab Monticellot külastada ainult [[mai]]st [[oktoober|oktoobrini]].

[[Pilt:US_Nickel_2013_Rev.png|pisi|Monticello kujutis USA 5-sendise mündi (&quot;Jefferson Nickel&quot;) tagaküljel.]]

== Välislingid ==
*[http://www.monticello.org Koduleht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ehitised]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Ameerika Ühendriikides]]</text>
      <sha1>tit4d5pi3xj83b3tk32m1num0wlnix5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Saar (kriminoloog)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>298249</id>
    <revision>
      <id>6173165</id>
      <parentid>5930953</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:43:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:BB8:2002:18:0:0:0:FFAD</ip>
      </contributor>
      <comment>Artiklid Sirbis</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8520" xml:space="preserve">'''Jüri Saar''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1956]] [[Kirovi oblast]]is [[Venemaa]]l) on [[Eesti]] kriminoloog, õiguspsühholoog ja poliitik. Ta oli 2019. aastal [[XIII Riigikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://jrsaar.eu/?page_id=9 II. Üldandmed. Professor Jüri Saar.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;&quot;Eesti teaduse biograafiline leksikon&quot;, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Jüri Saar sündis Venemaal, kuhu tema vanemad olid 1941. aastal küüditatud. Pere naasis Eestisse 1960. aastal ja asus elama Tootsi alevisse Pärnumaal.&lt;ref&gt;[http://jrsaar.eu/?page_id=11 I. Minu elust. Professor Jüri Saar.]&lt;/ref&gt;

1963–1971 õppis ta [[Tootsi 8-klassiline Kool|Tootsi 8-klassilises Koolis]] ja 1971–1974 [[Nõo Keskkool]]is. 1980 lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i psühholoogia osakonna&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; psühholoog-pedagoogina, oli 1986 [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituudis]] aspirantuuris ning kaitses 1989. aastal Moskvas [[NSV Liidu Siseministeeriumi Akadeemia]]s psühholoogiakandidaadi kraadi väitekirjaga &quot;Психoлогическая характеристика жизненных планов несовершеннолетних правонарушителей&quot;. 1996–2000 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant ja 2003. aastal kaitses samas doktoriväitekirja õigusteaduses (&quot;Õigusvastane käitumine ja kriminaalsed karjäärid (Eesti 1985–1999 longituuduurimuse andmetel)&quot;). Ta on täiendanud end 1991 ja 2006–2007 USAs, 1991–1992 [[Linzi Ülikool]]is ning 1992, 1997, 2002, 2010, 2016 ja 2017 [[Max Plancki Rahvusvahelise ja Võrdleva Kriminaalõiguse Instituut|Max Plancki Rahvusvahelise ja Võrdleva Kriminaalõiguse Instituudis]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Teadustöö ==
Aastatel 1983–1985 oli Saar Tartu Riikliku Ülikooli käitumishälvete sotsioloogia labori nooremteadur, 1985–1989 teadur ja vanemteadur, 1989–1993 juhataja, 1993–1994 [[Riigikaitse Akadeemia]] korrektsioonikolledži direktor, 1994–2000 psühholoogia õppetooli juhataja, professor, 2000–2003 [[Tallinna Pedagoogiline Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Ülikooli]] rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi kuritegevuse sotsioloogia osakonna juhataja, vanemteadur, 2003–2005 [[TÜ Õigusinstituut|Tartu Ülikooli Õigusinstituudi]] teadusdirektor, ühtlasi kriminoloogia dotsent, 2005–2007 Tartu Ülikooli korraline kriminoloogia professor, kriminoloogia õppetooli juhataja, Tartu Ülikooli Õigusinstituudi teadusdirektor, alates 2007. aastast Tartu Ülikooli korraline kriminoloogia professor, Avaliku õiguse instituudi juhataja asetäitja, kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetooli juhataja asetäitja, õigusteaduskonna koordinaator Tallinnas. Tema peamised loengukursused on olnud [[õiguspsühholoogia]], [[kriminoloogia]] ja [[kriminaalpreventsioon]], [[kriminaalpoliitika]] ning kurjategijate kohtlemise ajalugu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Uurimisvaldkonnad==
Jüri Saare peamised uurimisvaldkonnad on olnud kuritegevuse kontroll, kuritegevus taasiseseisvunud Eestis, Nõukogude perioodi kriminaaljustiitssüsteem, [[organiseeritud kuritegevus|organiseeritud (piiriülene) kuritegevus]], naistekaubandus ([[inimkaubandus]]), kriminaalne käitumine ja indiviidi elukäik, alaealiste kuritegevus ning alaealiste õigusrikkujate psühholoogia. Saar on saanud uurijastipendiume (sh [[Max Plancki Ühing]]ult &lt;!-- ETBL originaalis on: Max-Planck-Gesellschaftilt--&gt; jmt välismaistelt teadusasutustelt), olnud riiklike (sihtfinantseeritud) projektide juht või vastutav täitja, samuti rahvusvaheliste Balti kriminoloogiaseminaride korraldaja. Aastast 2005 on ta väljaande [[Baltic Criminological Review]] (TÜ) toimetaja ja ajakirja [[European Journal of Criminology]] toimetuskolleegiumi liige. Ta on [[Euroopa Õiguse ja Psühholoogia Assotsiatsioon]]i (aastast 1995 ka selle Ida-Euroopa erikomitee) ja [[Euroopa Kriminoloogia Ühing]]u liige. Ta on avaldanud vähemalt 46 teadustrükist.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Poliitiline karjäär ==
Jüri Saar astus [[2008]]. aastal [[Isamaa (erakond)|Isamaa ja Res Publica Liitu]]. Osales 2009. aasta kohalikel valimistel ja oli aastatel 2009–2013 Mustamäe halduskogu liige.&lt;ref&gt;[http://jrsaar.eu/?page_id=32 Poliitika ja kodanikuaktiivsus. Professor Jüri Saar]&lt;/ref&gt; 

2010. aastal astus ta MTÜ [[Vaba Isamaaline Kodanik]] liikmeks, oli aastatel 2012–2013 selle mõttekoja esimees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

2014. aasta algul lahkus Jüri Saar [[Isamaa (erakond)|Isamaa ja Res Publica Liidust]] ja ühines MTÜ Vaba Isamaalise Kodaniku loodud MTÜga [[Eesti Vabaerakonna Algatusrühm]]. 20. septembril 2014 valiti Jüri Saar vastloodud erakonna [[Eesti Vabaerakond]] juhatuse liikmeks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/2927133/vabaerakond-valis-esimeheks-andres-herkeli Vabaerakond valis esimeheks Andres Herkeli] Postimees, 20. september 2014.&lt;/ref&gt;

11. jaanuaril 2019 asus ta [[Külliki Kübarsepp|Külliki Kübarsepa]] asemel tööle XIII Riigikogu liikmena.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6497126/juri-saar-asub-riigikogu-liikmeks Randlaid, Sven. Jüri Saar asub riigikogu liikmeks.] Postimees, 11. jaanuar 2019.&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
* Kiivakiskunud elu. Tallinn, 1988
* Landesbericht Estland und rechtspolitische Schlussfolgerungen (kaasautor J. Sootak). // Strafrecht in Reaktion auf Systemunrecht. Freiburg, 2003
* Crime, crime control and criminology in post-communist Estonia. // Eur. J. Criminol. 1 (2004) 4)
* Rahvusvaheline kuriteoohvrite uuring. 2004 Eesti (koost ja kaasautor). Tallinn, 2005
* Trafficking in Women: An Analysis of the Situation in Estonia (koost ja kaasautor). Helsinki, 2005
* Assessment of prospective changes in cross-border crime after Estonia`s accession to the European Union (kaasautor A. Markina). // The Organised Crime Economy: Managing Crime Markets in Europe. Berlin, 2005
* Die Gerichts- und Strafpraxis in Estland von 1991–2001. // Strafrechtsentwicklung in Osteuropa, S 103. Berlin, 2005
* XXI sajandi väljakutse: tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused. Hea Raamat, 2014.

===Artikleid ajakirjanduses===
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juri-saar-sundmused-ukrainas-naitavad-et-piirileping-tuleb-eesti-poolel-ule-vaadata.d?id=68198849 Jüri Saar, Sündmused Ukrainas näitavad, et piirileping tuleb Eesti poolel üle vaadata] Delfi, 8. märts 2014.
* [http://arvamus.postimees.ee/2775602/juri-saar-unenaomaailma-lopp Jüri Saar: unenäomaailma lõpp] Postimees, 27. aprill 2014.
* Jüri Saar. Meie erakonnad – jõugud ja(või) klubid? Sirp 22.05.2015.
* Jüri Saar. Eesti-Vene piir ja püha sõda. Sirp 16.10.2015.
* Jüri Saar. Vinduv eelarve ja sisutu valitsemine. Sirp 08.01.2016.
* Jüri Saar. Nõrkade kaitseks. Sirp 17.06.2016.
* Jüri Saar. Presidendikandidaadi elitaarsed visioonid. Sirp 26.08.2016.
* Jüri Saar. Vene õiguskultuuri mustrid. Sirp 03.03.2017.
* Jüri Saar. Kas Eesti poliitika on jõudnud punnseisu? Sirp 07.04.2017.
* Jüri Saar. Kas sotsiaalteadus või ideoloogiline konstruktsioon? Sirp 28.09.2018.
* Jüri Saar. Savisaare kohtusaaga kui muinasjutt. Sirp 11.01.2019.
* Jüri Saar. Venemaa organiseeritud kuritegevus ja riiklus. Sirp 24.05.2019.
* Jüri Saar. Mõtisklus ühe kohtumõistmise teemal. Sirp 31.01.2020.
* Jüri Saar. Poliittervisest meil ja teisel pool ookeani. Sirp 09.10.2020.
* Jüri Saar. Trumpi ja EKRE poliitseikluse anatoomia. Sirp 15.01.2021.
* Jüri Saar. Head ajad, halvad ajad. Sirp 09.04.2021.
* Jüri Saar. Esimene ja teine Eesti – müüt või tegelikkus? Sirp 30.04.2021.
* Jüri Saar. Otsides head presidenti. Sirp 13.08.2021.
* Jüri Saar. Uut Gorbatšovi oodates. Sirp 2801.2022.
* Jüri Saar. Putini sõda. Sirp 18.02.2022.
* Jüri Saar. Ukraina vabadussõda. Sirp 20.05.2022.
* Jüri Saar. Oluline uurimus Putini Venemaa kohta. Sirp 17.06.2022.

== Tunnustus ==

* 2021 [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee &quot;Meritokraatia ''vs''. stultokraatia&quot;)

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), lk 157
* {{ETBL|3}}

==Välislingid==
*[http://jrsaar.eu/ Jüri Saare koduleht]
*{{ETIS}}

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Saar,Jüri}}
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Kriminoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>2lo75sx17t7jwh03s01pkygq5v06gse</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konstantin Rosée</title>
    <ns>0</ns>
    <id>301564</id>
    <revision>
      <id>6173311</id>
      <parentid>6170448</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:15:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>The Prince of Tartu</username>
        <id>901</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4540" xml:space="preserve">[[File:Konstantin Rosée.jpg|pisi|Konstantin von Rosée&lt;br&gt;Autor: [[Georg Friedrich Schlater]] (1804–1870)]]
'''Friedrich Konstantin von Rosée''' (Venemaal tuntud kui ''Konstantin Maksimovitš Roze'', [[vene keel]]es ''Константин Максимович Розе'') (16. november ([[ukj]] [[27. november]]) 1798 [[Sõõrike mõis]] – 6. märts [[1868]] [[Tartu]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. [[Kindralmajor]].&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;

==Elulugu==
Konstantin Rosée sündis [[Sõõrike mõis|Sõõrike]] rentniku ja [[Tahu mõis]]niku [[porutšik]] [[Magnus Wilhelm Rosée]] ja tema abikaasa [[Marie von Stackelberg]]i (1770–1843) pojana.&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt; Astus Venemaa sõjaväeteenistusse ja ülendati [[1819]]. aastal ohvitseriks: temast sai [[kaardivägi (ihukaitsevägi)|kaardiväe]] jäägripolgu [[praporštšik]]. [[1833]]. aastal anti talle [[polkovnik|kaardiväepolkovnik]]u auaste. Tema sõjaväeline karjäär tipnes [[kindralmajor]]i aukraadiga, mille ta sai [[1843]]. aastal. [[1847]]. aastal anti talle [[Püha Georgi orden|Püha Georgi]] IV klassi orden.&lt;ref&gt;Erik Amburgeri andmebaas. Nr 76080 [https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=76080&amp;mode=1].&lt;/ref&gt;

==Vorbuse mõis==
[[1853]]. aastal pantis ta [[Friedrich von Hoyningen-Huene ()|Friedrich von Hoyningen-Huene]] käest kolmeks aastaks [[Vorbuse mõis]]a. Pärast pandilepingu lõppemist müüsid Hoyningen-Huene pärijad selle talle päriseks. [[1868]]. aastal kinnistati see tema tütarde nimele.&lt;ref&gt;Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 53.&lt;/ref&gt;

==Perekond==
Ta abiellus 2. oktoobril 1827 [[Viljandi]]s oma lelletütre Kitty von Stackelbergiga (1798−?), kes oli [[Adavere mõis]]niku [[Bernhard Caspar von Stackelberg]]i (1768–1845) ja tema abikaasa [[Helene Luise von Vietinghoff]]i (1772–1800) tütar. Abielust sündisid&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;:
*Julia (1833–1904), oli abielus [[Pornuse mõis]]niku [[Hugo von zur Mühlen]]iga (suri 1869)
*Elisabeth (1840–1910)

==Auastmed==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Kuupäev
! 
! Auaste
|-
| &lt;center&gt;1819&lt;/center&gt;
| 22. november
| &lt;center&gt;[[File:1904ic-p01.png|25px]]&lt;/center&gt;
| [[praporštšik]]
|-
| &lt;center&gt;1833&lt;/center&gt;
| 
| &lt;center&gt;[[File:1904-a-p15.png|25px]]&lt;/center&gt;
| [[polkovnik]]
|-
| &lt;center&gt;1843&lt;/center&gt;
| 8. september
| &lt;center&gt;[[File:1904ic-p08.png|25px]]&lt;/center&gt;
| [[kindralmajor]]
|}

==Autasud==
*[[File:RUS Order of Saint George 4th class ribbon 2000.svg|40px]] [[Püha Georgi orden]]i IV klass (1. jaanuar 1847)

==Esivanemad==
{{Sugupuu3
|pealkiri=Konstantin Rosée esivanemad
|nimi=Konstantin Rosée&lt;br&gt;(1798–1868)
|isa= [[Magnus Wilhelm Rosée]]
|isaisa= [[Carl Johann Rose (Roos)]]
|isaisaisa= [[Ewald Roos]]
|isaisaisaisa=...
|isaisaisaema=...
|isaisaema= [[Anna Christina Berendt]]
|isaisaemaisa=...
|isaisaemaema=...
|isaema= [[Maria Magdalena Zelle]]
|isaemaisa= [[Axel Zelle]]
|isaemaisaisa= ...
|isaemaisaema= ...
|isaemaema= ...
|isaemaemaisa= ...
|isaemaemaema= ...
|ema= Marie von Stackelberg&lt;br&gt;(1770–1843)
|emaisa= [[Justus Friedrich von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1737–1800)
|emaisaisa=[[Heinrich Caspar von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1702–1778)
|emaisaisaisa= [[Friedrich von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1662–1710)
|emaisaisaema= Gertruda Regina von Radingh&lt;br&gt;(1675–1751)
|emaisaema=Friederika Christina Catharina von Radingh&lt;br&gt;(1708–1789)
|emaisaemaisa= [[Justus Heinrich von Radingh]]&lt;br&gt;(1665–1742)
|emaisaemaema= Johanna Christina Hartman
|emaema= Katharina Elisabeth von Mohrenschildt&lt;br&gt;(1750–1824)
|emaemaisa= [[Berend Otto von Mohrenschildt]]&lt;br&gt;(1718–1789)
|emaemaisaisa= [[Berend Johann von Mohrenschildt]]&lt;br&gt;(suri 1726)
|emaemaisaema= Hedwig Katharina von Ulrich&lt;br&gt;(1686–1773)
|emaemaema= Marie von Ramm&lt;br&gt;(1716–1758)
|emaemaemaisa= [[Reinhold von Ramm]]&lt;br&gt;(1665–1755)
|emaemaemaema= Gertrude Elisabeth von Aderkas&lt;br&gt;(1683–1744)
}}

==Vaata ka==
*[[Rosée]]
*[[Vorbuse mõis]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Estland&quot;&gt;[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&amp;seite=321 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. Bd. I. Görlitz, 1930, lk 304].&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Rosée, Konstantin}}
[[Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi kindralid]]
[[Kategooria:Vorbuse mõisnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1798]]
[[Kategooria:Surnud 1868]]</text>
      <sha1>ek1cdn7snj6s1r9mxx2qi6qasjui8uw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173358</id>
      <parentid>6173311</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:45:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>The Prince of Tartu</username>
        <id>901</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5112" xml:space="preserve">[[File:Konstantin Rosée.jpg|pisi|Konstantin von Rosée&lt;br&gt;Autor: [[Georg Friedrich Schlater]] (1804–1870)]]
'''Friedrich Konstantin von Rosée''' (Venemaal tuntud kui ''Konstantin Maksimovitš Roze'', [[vene keel]]es ''Константин Максимович Розе'') (16. november ([[ukj]] [[27. november]]) 1798 [[Sõõrike mõis]] – 6. märts [[1868]] [[Tartu]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. [[Kindralmajor]].&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;

==Elulugu==
Konstantin Rosée sündis [[Sõõrike mõis|Sõõrike]] rentniku ja [[Tahu mõis]]niku [[porutšik]] [[Magnus Wilhelm Rosée]] ja tema abikaasa [[Marie von Stackelberg]]i (1770–1843) pojana.&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt; Astus Venemaa sõjaväeteenistusse ja ülendati [[1819]]. aastal ohvitseriks: temast sai [[kaardivägi (ihukaitsevägi)|kaardiväe]] jäägripolgu [[praporštšik]]. [[1833]]. aastal anti talle [[polkovnik|kaardiväepolkovnik]]u auaste. Tema sõjaväeline karjäär tipnes [[kindralmajor]]i aukraadiga, mille ta sai [[1843]]. aastal. [[1847]]. aastal anti talle [[Püha Georgi orden|Püha Georgi]] IV klassi orden.&lt;ref&gt;Erik Amburgeri andmebaas. Nr 76080 [https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=76080&amp;mode=1].&lt;/ref&gt;

==Vorbuse mõis==
[[1853]]. aastal pantis ta [[Friedrich von Hoyningen-Huene ()|Friedrich von Hoyningen-Huene]] käest kolmeks aastaks [[Vorbuse mõis]]a. Pärast pandilepingu lõppemist müüsid Hoyningen-Huene pärijad selle talle päriseks. [[1868]]. aastal kinnistati see tema tütarde nimele.&lt;ref&gt;Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 53.&lt;/ref&gt;

==Perekond==
Ta abiellus 2. oktoobril 1827 [[Viljandi]]s oma lelletütre Kitty von Stackelbergiga (1798−?), kes oli [[Adavere mõis]]niku [[Bernhard Caspar von Stackelberg]]i (1768–1845) ja tema abikaasa [[Helene Luise von Vietinghoff]]i (1772–1800) tütar. Abielust sündisid&lt;ref name=&quot;Estland&quot;/&gt;:
*Julia (1833–1904), oli abielus [[Pornuse mõis]]niku [[Hugo von zur Mühlen]]iga (suri 1869)
*Elisabeth (1840–1910)

==Auastmed==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Kuupäev
! 
! Auaste
|-
| &lt;center&gt;1819&lt;/center&gt;
| 22. november
| &lt;center&gt;[[File:1904ic-p01.png|25px]]&lt;/center&gt;
| [[praporštšik]]
|-
| &lt;center&gt;1833&lt;/center&gt;
| 
| &lt;center&gt;[[File:1904-a-p15.png|25px]]&lt;/center&gt;
| [[polkovnik]]
|-
| &lt;center&gt;1843&lt;/center&gt;
| 8. september
| &lt;center&gt;[[File:1904ic-p08.png|25px]]&lt;/center&gt;
| [[kindralmajor]]
|}

==Autasud==
*[[File:RUS Imperial Order of Saint Anna ribbon.svg|40px]] [[Püha Anna orden]]i III klass (1832)
*[[File:RUS Imperial Order of Saint Vladimir ribbon.svg|40px]] [[Püha Vladimiri orden]]i IV klass (1837)
*[[File:RUS Imperial Order of Saint Stanislaus ribbon.svg|40px]] [[Püha Stanislavi orden]]i II klass koos keisrikrooniga
*[[File:RUS Order of Saint George 4th class ribbon 2000.svg|40px]] [[Püha Georgi orden]]i IV klass (1. jaanuar 1847)

==Esivanemad==
{{Sugupuu3
|pealkiri=Konstantin Rosée esivanemad
|nimi=Konstantin Rosée&lt;br&gt;(1798–1868)
|isa= [[Magnus Wilhelm Rosée]]
|isaisa= [[Carl Johann Rose (Roos)]]
|isaisaisa= [[Ewald Roos]]
|isaisaisaisa=...
|isaisaisaema=...
|isaisaema= [[Anna Christina Berendt]]
|isaisaemaisa=...
|isaisaemaema=...
|isaema= [[Maria Magdalena Zelle]]
|isaemaisa= [[Axel Zelle]]
|isaemaisaisa= ...
|isaemaisaema= ...
|isaemaema= ...
|isaemaemaisa= ...
|isaemaemaema= ...
|ema= Marie von Stackelberg&lt;br&gt;(1770–1843)
|emaisa= [[Justus Friedrich von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1737–1800)
|emaisaisa=[[Heinrich Caspar von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1702–1778)
|emaisaisaisa= [[Friedrich von Stackelberg]]&lt;br&gt;(1662–1710)
|emaisaisaema= Gertruda Regina von Radingh&lt;br&gt;(1675–1751)
|emaisaema=Friederika Christina Catharina von Radingh&lt;br&gt;(1708–1789)
|emaisaemaisa= [[Justus Heinrich von Radingh]]&lt;br&gt;(1665–1742)
|emaisaemaema= Johanna Christina Hartman
|emaema= Katharina Elisabeth von Mohrenschildt&lt;br&gt;(1750–1824)
|emaemaisa= [[Berend Otto von Mohrenschildt]]&lt;br&gt;(1718–1789)
|emaemaisaisa= [[Berend Johann von Mohrenschildt]]&lt;br&gt;(suri 1726)
|emaemaisaema= Hedwig Katharina von Ulrich&lt;br&gt;(1686–1773)
|emaemaema= Marie von Ramm&lt;br&gt;(1716–1758)
|emaemaemaisa= [[Reinhold von Ramm]]&lt;br&gt;(1665–1755)
|emaemaemaema= Gertrude Elisabeth von Aderkas&lt;br&gt;(1683–1744)
}}

==Vaata ka==
*[[Rosée]]
*[[Vorbuse mõis]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Estland&quot;&gt;[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&amp;seite=321 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. Bd. I. Görlitz, 1930, lk 304].&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Erik Amburgeri andmebaas. Nr 76080 [https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=76080&amp;mode=1].
*''Списокъ генераламъ по старшинству''. С. Петербург: Воен. тип., 1844. Lk 388.

{{JÄRJESTA:Rosée, Konstantin}}
[[Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi kindralid]]
[[Kategooria:Vorbuse mõisnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1798]]
[[Kategooria:Surnud 1868]]</text>
      <sha1>6tsd9a5t5ncl9iwmhvney6b1wlf4xda</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti geoloogiline ehitus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305559</id>
    <revision>
      <id>6173093</id>
      <parentid>6172931</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:40:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20531" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit kattev madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes Lapetuse ookeani.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;
Kambriumi ladestu avamus paikneb Põhja-Eesti klindi peal laia vööndina. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] peaaegu kõikjal lõuna pool, välja arvatud Mõniste kerkel. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). Ladestu leviala on ka Eestist idas ja lõunas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ja [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani, lõunasse [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla mitut eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]]-pruun, [[püriit]]-tumehall, [[glaukoniit]]-roheline, [[hematiit]]-punane, [[götiit]]-roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka Ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) on ariidsema kliima indikaatorid. Oluliseks sündmuseks Eesti ala arengus oli karbonaatse settimise algus umbes 485 miljonit aastat tagasi [[Vara-Ordoviitsium]]is. Ordoviitsiumi mere veetase oli kõrgeim ajastu keskel, siis moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise aluseks on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes Ordoviitsiumi mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti ala oli basseini sügavam osa, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi Kesk- ja varase Hilis-Ordoviitsiumi. Hilis-Ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale ja setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse markeerib korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit, mida põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu Ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja Siluri alguseks jõudis ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus soojaveeliste lubisetete moodustumine veelgi intensiivsemalt. Basseini setetega täitumise tõttu meri kitsenes ja säilis vaid endise Ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt Vara-Siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-Siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa) ja see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paikseim Sõrves (436m) ja ühtlasi on ka kõige täielikum.
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavalt karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest Ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus terrigeense settimisega. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid ala [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>tuaie2zknfxxhx3209i994fqwibetf4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173095</id>
      <parentid>6173093</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:43:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20540" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit kattev madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes Lapetuse ookeani.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb Põhja-Eesti klindist lõunas laia vööndina. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] peaaegu kõikjal lõuna pool, välja arvatud Mõniste kerkel. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). Ladestu leviala on ka Eestist idas ja lõunas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ja [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani, lõunasse [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla mitut eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]]-pruun, [[püriit]]-tumehall, [[glaukoniit]]-roheline, [[hematiit]]-punane, [[götiit]]-roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka Ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) on ariidsema kliima indikaatorid. Oluliseks sündmuseks Eesti ala arengus oli karbonaatse settimise algus umbes 485 miljonit aastat tagasi [[Vara-Ordoviitsium]]is. Ordoviitsiumi mere veetase oli kõrgeim ajastu keskel, siis moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise aluseks on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes Ordoviitsiumi mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti ala oli basseini sügavam osa, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi Kesk- ja varase Hilis-Ordoviitsiumi. Hilis-Ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale ja setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse markeerib korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit, mida põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu Ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja Siluri alguseks jõudis ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus soojaveeliste lubisetete moodustumine veelgi intensiivsemalt. Basseini setetega täitumise tõttu meri kitsenes ja säilis vaid endise Ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt Vara-Siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-Siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa) ja see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paikseim Sõrves (436m) ja ühtlasi on ka kõige täielikum.
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavalt karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest Ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus terrigeense settimisega. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid ala [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>ixlw83z1jo44marvxpa669sjgueervs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173145</id>
      <parentid>6173095</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:08:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ordoviitsium */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20560" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes Lapetuse ookeani.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale ja setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse markeerib korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit, mida põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu Ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja Siluri alguseks jõudis ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus soojaveeliste lubisetete moodustumine veelgi intensiivsemalt. Basseini setetega täitumise tõttu meri kitsenes ja säilis vaid endise Ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt Vara-Siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-Siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa) ja see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paikseim Sõrves (436m) ja ühtlasi on ka kõige täielikum.
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavalt karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest Ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus terrigeense settimisega. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid ala [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>3cyp3egiet55xcadkifl4w1ijue1z5i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173155</id>
      <parentid>6173145</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:16:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ordoviitsium */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20556" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes Lapetuse ookeani.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu Ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja Siluri alguseks jõudis ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus soojaveeliste lubisetete moodustumine veelgi intensiivsemalt. Basseini setetega täitumise tõttu meri kitsenes ja säilis vaid endise Ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt Vara-Siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-Siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa) ja see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paikseim Sõrves (436m) ja ühtlasi on ka kõige täielikum.
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavalt karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest Ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus terrigeense settimisega. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid ala [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>q350cmwrjev6apd9sj7xwu304mjcgaq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173158</id>
      <parentid>6173155</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:28:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Silur */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20555" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes Lapetuse ookeani.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis Siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsemalt soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis vaid endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim Sõrves (436m) ja ühtlasi on ka kõige täielikum.
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavalt karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus terrigeense settimisega. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid ala [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>81gf91vhq375mefnv6ol030p7gtiu9d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173170</id>
      <parentid>6173158</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:55:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Silur */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20548" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes Lapetuse ookeani.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis Siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsemalt soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis vaid endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m).
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus terrigeense settimisega. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid ala [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>l0q8pm13b1s9g77dgjees0uwvuxnqqj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173171</id>
      <parentid>6173170</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:56:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ordoviitsium */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20548" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes Iapetuse ookeani.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis Siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsemalt soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis vaid endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m).
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus terrigeense settimisega. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid ala [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>b3op9e3y2vkfncit542pyqtnrmthg17</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173172</id>
      <parentid>6173171</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:57:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ordoviitsium */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20568" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis Siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsemalt soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis vaid endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m).
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus terrigeense settimisega. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid ala [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>814pvrfbvj8qazzuyx6eraju16sv2ky</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173176</id>
      <parentid>6173172</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:01:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Devon */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20588" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis Siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsemalt soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis vaid endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m).
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool [[Pärnu-Mustvee joon]]t. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus on Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole on veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>18nrxrtvx4fr1yhcx4j2wlb7zrhrbjp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173184</id>
      <parentid>6173176</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:13:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Devon */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20598" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis Siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsemalt soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis vaid endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m).
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>255dni0enc0ym9pq7tntvo99txnoz4l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173203</id>
      <parentid>6173184</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:06:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Silur */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20598" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsemalt soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis vaid endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m).
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] klimaatilised tingimused. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb peamiselt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima indikaator. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>jknyksgj3jodeo8cbmwnk9yxnjlc9vl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173308</id>
      <parentid>6173203</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:51:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ediacara */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20580" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsemalt soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis vaid endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m).
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) Siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng Devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|Ülem-]], [[Kesk-Devon|Kesk-]] ja [[Alam-Devon]]. Alam-Devoni lademed paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Eesti alal on valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), Eestist lõuna poole veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-Devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>1ut88shm39hgjhev5r8e3yypdoki5ob</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173315</id>
      <parentid>6173308</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:19:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Devon */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20594" xml:space="preserve">[[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]]
Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. 

Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]].
Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi:
*[[Kristalne kivim|kristallilistest kivimitest]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord;
*[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord;
*enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]].
Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setetest.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 &quot;Ajaloolise geoloogia õpperaamatu&quot; ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi
Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]]
&lt;/gallery&gt;

== Aluskord ==

{{Vaata|Aluskord}}
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekul [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&amp;nbsp;meetrist langust 1&amp;nbsp;km kohta.&lt;ref name=&quot;isakar&quot; /&gt;

== Pealiskord ==
{{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}}
[[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõnede vaheaegadega ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot; /&gt;

=== Ediacara ===
Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. 
Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks.
Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Ediacara ladestu Eesti alal ei paljandu, samuti on [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&amp;nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kambrium ===
{{Vaata|Kambrium}}
[[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]]
Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]], mis näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutusperioodi tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle kogu Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&amp;nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.&lt;ref name=&quot;6w468&quot; /&gt; Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Ordoviitsium === 
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]]
{{Vaata|Ordoviitsium}}
Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt; Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&amp;nbsp;m). 

Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala paikneb Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&amp;nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot; /&gt;

Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis läbi kesk- ja varase hilis-ordoviitsiumi. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot; /&gt;

=== Silur ===
{{Vaata|Silur}}
[[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]]
Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsemalt soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis vaid endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot; /&gt;

Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m).
Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Devon ===
{{Vaata|Devon}}
[[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]]
Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi.
Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid täielikult mereliste basseinide levikut ja settimist. Varasem peamiselt karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, oli ka settimine kiire.&lt;ref name=&quot;mae3W&quot; /&gt;
Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldiseisev avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate Devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&amp;nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veel paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldiseisev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

== Pinnakate ==
Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[Triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000&amp;nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[Perm]]i ja [[Triias]]e ajastul. [[Juura (geoloogia)|Juurast]] [[paleogeen]]ini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes [[Paleogeen]]i lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

=== Kvaternaar ===
{{Vaata|Kvaternaar}}
[[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]]
Kvaternaarile vastab ajavahemik 2,588 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP]] 
ja [[holotseen]]iks 11 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad praegu. Kvaternaari tunnusteks on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetrit, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Lisaks inimese evolutsioon ja ränded.

Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega:
* Elster – jääaeg 335–700 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Holstein – jäävaheaeg 326–335 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Saale – jääaeg 125–326 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Eem – jäävaheaeg 110–125 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Weichsel – jääaeg 11,6–110 tuhat cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. 
* Haanja staadium 15 700–14 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Otepää staadium 14 700–14 500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Sakala staadium ~14 000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Pandivere staadium &gt; 13 800 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* Palivere staadium 12 800–12 700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
[[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks.

Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne).

Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis.
* [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP
* [[Limneameri]] – riimveeline &lt;5000 cal &lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;C a. BP

Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&amp;nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&amp;nbsp;mm aastas.&lt;ref name=&quot;geology&quot; /&gt;

Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsetest, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;isakar&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geology&quot;&gt;Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ &quot;Geology and Mineral Resources of Estonia&quot;], 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ch99C&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6w468&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isakar ordo&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHNZh&quot;&gt;Männil, 1966; Jaanusson, 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eKYO2&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mae3W&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2y6l&quot;&gt;Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html &quot;Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar&quot;] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eesti loodus]]
[[Kategooria:Eesti geoloogia]]
[[Kategooria:Eesti esiajalugu]]</text>
      <sha1>rcdn7btur4kxry922ru2ddojan3q40k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bengali tiiger</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306040</id>
    <revision>
      <id>6173110</id>
      <parentid>6146115</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:04:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13824" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Bengali tiiger
| värvus = loomad
| seisund = EN 
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref =
| pilt = Bengal Tiger Karnataka.jpg
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts          = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond       = [[Kaslased]] ''Felidae''
| perekond       = [[Panter]] ''Panthera''
| liik = [[Tiiger]] ''Panthera tigris''
| alamliik = '''Bengali tiiger''' 
| trinaarne= ''Panthera tigris tigris''
| trinaarse_autor = [[Reginald Innes Pocock|Pocock]], 1929
| levikukaart          = Bengal Tiger Habitat.png
| levikukaardi_laius   = 220px
| levikukaardi_seletus = Bengali tiigri levila
}}

'''Bengali tiiger''' ehk '''India tiiger''' ''(Panthera tigris tigris)'' on tiigri [[alamliik]], kes elab [[Lõuna-Aasia]]s. Bengali tiiger on [[India|India Vabariigi]] ja [[Bangladesh|Bangladeshi Rahvavabariigi]] rahvusloom.&lt;ref name=&quot;rahvusloom&quot; /&gt;

Bengali tiiger on tiigri alamliikidest kõige arvukam. Tema [[populatsioon]]i suuruseks Indias on hinnatud 1520–1909 isendit, [[Bangladesh]]is 440 isendit, [[Nepal]]is 124–229 isendit ning [[Bhutan]]is 75 isendit.&lt;ref name=&quot;Nepal&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IUCN&quot; /&gt;

Bengali tiiger on [[IUCN|IUCN-i]] poolt klassifitseeritud kui eriti ohustatud liik. Kogu populatsiooni suuruseks on hinnatud vähem kui 2500 isendit ning nende arvukus väheneb. Mitte ükski alampopulatsioon ei ole suurem kui 250 isendit.&lt;ref name=&quot;IUCN&quot; /&gt;

[[Hindustani poolsaar]]el on Bengali tiigrid asustanud [[troopika|troopilisi]] ja subtroopilisi metsi, [[mangroov]]imetsi, subtroopilisi ja [[parasvööde|parasvöötme]] kõrgustike metsi ning [[lamm]]irohumaid.&lt;ref name=&quot;elukoht&quot; /&gt;

==Üldiseloomustus==

Bengali tiigri karvkatte värvus ulatub kollasest heleoranžini ning triibud tumepruunist mustani. Kõht ja jäsemete sisemised pooled on valged.
Isaste tiigrite üldpikkus on keskmiselt 270–360&amp;nbsp;cm ning emaste pikkus on 240–300&amp;nbsp;cm. Isased tiigrid kaaluvad keskmiselt 200–330&amp;nbsp;kg ja emased 100–200&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;mammalian&quot; /&gt;

[[Valge tiiger]] on Bengali tiigri vorm. Valge tiigri sünniks peab olema mõlemal vanemal valge värvi geen, sest see on [[retsessiivsus|retsessiivne]]. Valge tiiger ei ole siiski [[albinism|albiino]]. Tal on sinised silmad ja seljal pruunid triibud. Valge tiiger on väga haruldane ja teadaolevalt on teda ainult loomaaias.&lt;ref name=&quot;mammalian&quot; /&gt;

[[Pilt:White Tiger.png|pisi|Valge tiiger]]

==Käitumine==

Tiigrid elavad enamjaolt üksikult ning jahivad individuaalselt. Koos on nad ainult paaritumise hooajal ning siis, kui kutsikad on sõltuvad oma emast. Nad kehtestavad ja säilitavad oma piirkonna, mis on keskmiselt 200–1000 ruutkilomeetri suurune. Tiigritele meeldib vesi ning nad võivad kergelt ületada jõgesid. Tiigri möire on nii vali, et seda võib olla kuulda isegi 3&amp;nbsp;km kaugusele.&lt;ref name=&quot;mammalian&quot; /&gt;

===Toitumine ja jaht===

Tiigrid on [[karnivoor]]id. Nad eelistavad jahtida selliseid suuri ungulaate ehk [[sõralised|sõralisi]] nagu aksishirv ''(Axis axis)'', sambarhirv ''(Rusa unicolor)'', gaur ehk india piison ''(Bos gaurus)'', nilgai ''(Boselaphus tragocamelus)'' ja [[metssiga]] ''(Sus scrofa)'', vähemal määral jahivad nad ka vesipühvleid ''(Bubalus bubalis)'' ja [[antiloop]]e. Väiksemad loomad nagu jänesed, okassead ja paabulinnud moodustavad tiigri toidust väikese osa. Väiksemaid loomi jahivad nad siis, kui tavalist saaki on vähe. On olnud juhtumeid, kus tiiger ründab isegi elevanti või ninasarvikut. Inimeste pealetungist tingitult on nad hakanud jahtima ka koduloomi. Koduloomad moodustavad 10–12% tiigri toidust. Tiiger jahib põhiliselt üksi ja öösel, kui suuremad [[sõralised|ungulaadid]] on aktiivsed. Ühekorraga võib tiiger süüa 18–40&amp;nbsp;kg liha.&lt;ref name=&quot;mammalian&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zoology1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zoology2&quot; /&gt;

Tavaliselt läheneb tiiger saagile külje pealt või tagant ning haarab ohvril kõrist, et teda tappa. Seejärel tirib ta saagi varju, et seda süüa. Kui vaja, võib ta saaki vedada üle mitmesaja meetri.&lt;ref name=&quot;mammalian&quot; /&gt;

===Paljunemine ja elutsükkel===

Isased tiigrid saavad [[suguküpsus|suguküpseks]] 4–5-aastaselt, emased 3–4-aastaselt. Tiinus kestab keskmiselt 16 nädalat. Tiigril ei ole kindlat paaritumishooaega, kuid paaritumine on kõige sagedasem novembri lõpust kuni aprilli esimese pooleni. Pesakonnas on 1–4 kutsikat, kes sünnivad varjatud kõrges rohus, tihedates põõsastes, koobastes, kivide või langenud puude vahel. Vastsündinud kaaluvad 780–1600 grammi ning nad on kaetud pehme villase karvkattega, mis langeb kolme ja poole kuni viie kuu jooksul. Emasloom imetab neid 2–6 kuud ning nad hakkavad tahket toitu sööma umbes 2 kuu vanuselt. Sel ajal nad käivad emaga koos jahil kaasas, ise hakkavad jahti pidama 5–6-kuuselt. 2–3-aastaselt eralduvad nad perekonnast, et hakata otsima ala, kuhu oma territoorium luua. Noored isased kolivad ema territooriumist kaugemale kui noored emased.&lt;ref name=&quot;mammalian&quot; /&gt;

[[Pilt:Tig2.jpg|pisi|Bengali tiiger Indias]]

==Ohud==

Viimase paari aastakümnega on tiigrite [[populatsioon]] märkimisväärselt vähenenud. Elupaikade kadu ja salaküttimine on tõsised ohud liigi püsimajäämisele.

===Looduslikud vaenlased===

Suurema osa täiskasvanud tiigritest lasevad inimesed maha või mürgitavad. Harva võivad karud, metssead või teised suured ungulaadid haavata tiigrit eluohtlikult. Lisaks võivad tiigri tappa elevantide või vesipühvlite karjad. On teateid ka paljudest õnnetusjuhtumitest, kus tiiger on saanud haavata või surma, kui ta on kokku puutunud okasseaga. Tiigrikutsikatel on palju rohkem looduslikke vaenlasi, kelle hulka kuuluvad ka täiskasvanud tiigrid.&lt;ref name=&quot;mammalian&quot; /&gt;

===Salaküttimine===

Kõige tõsisem oht tiigritele on illegaalne kaubandus, nende nahkade ja kehaosadega kaubeldakse India, [[Nepal]]i ja [[Hiina]] suundadel. Sellega tegelevad hästi organiseeritud jõugud ja salakütid. Nahad veetakse Indiast välja läbi keeruliste võrgustike, põhiliselt Hiina turgudele. Teine tegur, mis aitab kaasa tiigrite arvukuse vähenemisele, on [[urbaniseerumine]]. Talunikud süüdistavad tiigreid oma karja hävitamises ning tapavad neid. Tapetud tiigrite nahad ja kehaosad võivad aga leida tee ebaseaduslikku kaubandusse. Suurem osa nahkadest müüakse turistidele suveniiridena. Tiigrite osi ostetakse ka kodu kaunistamiseks ja kinkideks. [[Tiibet]]is kasutatakse tiigri nahku chupade (traditsiooniliste kostüümide) kaunistamiseks.&lt;ref name=&quot;salaküttimine&quot; /&gt;

Üle 1000 aasta on tiigri kehaosad olnud Hiina traditsioonilise [[rahvameditsiin]]i osa. Tiigri jõu ja müütiliste võimete tõttu usutakse [[Hiina]] kultuuris, et tiigril on raviomadused, mis aitavad ravida kroonilisi vaevusi ja haigusi ning täita keha vajaliku energiaga. Tiigri kondid, silmad, vurrud ja hambad on kasutusel näiteks [[insomnia]], [[malaaria]], [[epilepsia]], [[meningiit|meningiidi]] ja nahaprobleemide ravimisel.&lt;ref name=&quot;meditsiin&quot; /&gt;

Kõigis kolmes riigis on ebaseadusliku kaubandusega tegelemise eest karmid karistused. Lisaks trahvidele võib Indias saada 3–7-aastase vanglakaristuse, Nepalis 5–15-aastase vanglakaristuse ning Hiinas 5–10-aastase vanglakaristuse või lausa surmanuhtluse.&lt;ref name=&quot;salaküttimine&quot; /&gt;

Aastatel 1994–2011 on WPSI (''Wildlife Protection Society of India'') dokumenteerinud 1100 tiigri tapmise, mis on aga ainult väike osa tegelikust salakütitud tiigrite arvust.&lt;ref name=&quot;arv&quot; /&gt;

[[Pilt:Man-Eater of Champawat..jpg|pisi|Champawati inimsööjatiiger]]

==Inimsööjatiigrid==

Kuigi inimene ei ole tiigri tavaline saak, on tiigrid tapnud rohkem inimesi kui ükski teine kaslane. On hinnatud, et aastatel 1800–1900 tapsid tiigrid ainuüksi Indias üle 10&amp;nbsp;000 inimese. Peaaegu alati suudetakse inimsööjatiigrid identifitseerida ning nad püütakse kinni ja lastakse maha või mürgitatakse. Bangladeshis ja Indias elab tiiger kasvava inimpopulatsiooniga aladel ning talunikud tungivad tiigri elupaikadesse, suurendades nii tiigri rünnaku tõenäosust. Inimsööjatiigrid on suur probleem Indias, täpsemalt Kumaoni, Garhwali ja Sundarbani [[mangroov]]isoodes, kus on olnud juhtumeid, et ka terved tiigid ründavad inimesi. Tiigrid ründavad inimest tavaliselt siis, kui nad ei ole füüsiliselt võimelised teisiti oma toitu hankima. Inimsööjatiigrid on tavaliselt vanad, jõuetud ja puuduvate hammastega.&lt;ref name=&quot;inimsööja&quot; /&gt;

Erinevalt inimsööjaleopardist ründab tiiger inimest päeval. See näitab, et tiiger on võimeline oma harjumusi muutma olenevalt sellest, keda ta jahib.&lt;ref name=&quot;mammalian&quot; /&gt;

Kõige kuulsam inimsööjatiiger on emane Champawati tiiger, kes tappis 20. sajandi alguses kokku 976 inimest, enne kui ta maha lasti. Ta sisenes küladesse ja jahtis päeval, tekitades külades paanikat. Hilisemal ülevaatusel avastati, et tal olid parempoolsed silmahambad katki ja see takistas tal looduslikku saaki jahtimast.&lt;ref name=&quot;inimsööja&quot; /&gt;

[[Pilt:Panthera tigris7.jpg|pisi|Bengali tiiger]]

==Kaitse==

Põhja-India ja Lõuna-Nepali [[Himaalaja]] jalamil on loodud 49&amp;nbsp;000 ruutkilomeetrile 11 kaitseala, mis kujutavad endast kõrge rohuga [[savann]]e ja kuivi metsi. Eesmärk on tiigreid käsitleda kui üht [[metapopulatsioon]]i, mis aitaks säilitada [[geneetika|geneetilist]], [[demograafia|demograafilist]] ja [[ökoloogia|ökoloogilist]] terviklikkust ning tagaks liigi ja elupaikade säilitamise maaelu arengukavas. Nepalis on kogukondliku turismi mudelit arendatud nii, et selle tulu on tugevalt seotud kohalike inimestega ja hävinenud metsade taastamisega. Selline lähenemine on aidanud kaasa salaküttimise vähenemisele ja elupaikade taastamisele.&lt;ref name=&quot;kaitse&quot; /&gt;

Indias käivitus aastal 1973 projekt &quot;Project Tiger&quot;, mis on üks edukamaid Bengali tiigri kaitse ettevõtmisi viimaste aastakümnete jooksul. Projekti eesmärgiks on tiigrite kaitse spetsiaalselt moodustatud &quot;tiigrite reservaatides&quot;, mis on esindatud erinevates bioregioonides ehk [[ökoregioon]]ides üle riigi. Selle projekti abil püütakse säilitada elujõuliste tiigrite populatsiooni looduslikus keskkonnas.&lt;ref name=&quot;kaitse2&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;rahvusloom&quot;&gt;{{netiviide | url=http://www.gadling.com/2007/07/16/national-animals-from-around-the-world/| pealkiri= &quot;National Animals from Around the World&quot;| autor=Justin Glow | vaadatud=7.10.2012| keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nepal&quot;&gt;{{netiviide| url= http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2010-07-29/flora-fauna/28292647_1_tiger-census-tiger-population-tiger-reserve| pealkiri= &quot;Nepal has 155 adult tigers, 5% of world population&quot;| väljaanne= timesofindia.indiatimes.com| 4= Kasutatud:6.10.2012| keel= inglise| vaadatud= 14.11.2012| arhiivimisaeg= 3.01.2013| arhiivimisurl= https://archive.today/20130103073839/http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2010-07-29/flora-fauna/28292647_1_tiger-census-tiger-population-tiger-reserve| url-olek= ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IUCN&quot;&gt;{{netiviide | url=http://www.iucnredlist.org/details/summary/136899/0| pealkiri= &quot;Panthera tigris ssp. tigris&quot;| väljaanne= www.iucnredlist.org| vaadatud=6.10.2012| keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;elukoht&quot;&gt;{{netiviide | url=http://www.nfwf.org/AM/Template.cfm?Section=Riding_The_Tiger1&amp;template=/CM/ContentDisplay.cfm&amp;ContentID=3062 | pealkiri=&quot;Where can tigers live in the future&quot;| vaadatud=6.10.2012| keel=inglise|arhiivimisaeg=2012-03-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120310110401/http://www.nfwf.org/AM/Template.cfm?Section=Riding_The_Tiger1&amp;template=/CM/ContentDisplay.cfm&amp;ContentID=3062}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mammalian&quot;&gt;{{netiviide | url=http://www.science.smith.edu/departments/Biology/VHAYSSEN/msi/pdf/i0076-3519-152-01-0001.pdf | pealkiri=&quot; Panther tigris&quot; | väljaanne= &quot;Mammalian Species&quot; | autor= Vratislav Mazak | vaadatud= 6.10.2012 | keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zoology1&quot;&gt;{{netiviide | url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1017/S0952836903003765/abstract| pealkiri= &quot;Journal of Zoology&quot;| vaadatud=6.10.2012| keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zoology2&quot;&gt;{{netiviide | url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1017/S0952836902000456/abstract| pealkiri= &quot;Journal of Zoology&quot;| vaadatud=6.10.2012| keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;salaküttimine&quot;&gt;{{netiviide| url=http://www.wpsi-india.org/images/EIA-WPSI_Skinning_The_Cat.pdf | pealkiri=&quot;Skinning the cat&quot;|väljaanne=www.wpsi-india.org| vaadatud=7.10.2012| keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;meditsiin&quot;&gt;{{netiviide| url=http://www.tigersincrisis.com/traditional_medicine.htm| pealkiri=&quot;Tigers in Crisis&quot;| vaadatud=7.10.2012| keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;arv&quot;&gt;{{netiviide| url=http://www.wpsi-india.org/statistics/index.php| pealkiri=&quot;Wildlife Protection Society of India&quot;| vaadatud=7.10.21012| keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;inimsööja&quot;&gt;{{netiviide| url=http://www.africahunting.com/hunting-asia-middle-east/2828-maneating-tigers-india.html| pealkiri=&quot;Maneating tigers in India&quot;| väljaanne=www.africahunting.com| vaadatud=6.10.2012| keel=inglise| arhiivimisaeg=10.03.2013| arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130310051142/http://www.africahunting.com/hunting-asia-middle-east/2828-maneating-tigers-india.html| url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaitse&quot;&gt;{{netiviide| url=http://siteresources.worldbank.org/SOUTHASIAEXT/Resources/Publications/448813-1212785337028/tiger2008.pdf| pealkiri=&quot;A Future fot Wild Tigers&quot;| väljaanne=siteresources.worldbank.org| vaadatud=7.10.2012| keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaitse2&quot;&gt;{{netiviide| url=http://projecttiger.nic.in/content/107_1_Background.aspx | pealkiri=&quot;Project Tiger&quot;| vaadatud=7.10.2012| keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Eriti ohustatud liigid]]
[[Kategooria:Tiigrid]]</text>
      <sha1>n20o9m5t0fxqhi9l6socgqyawhox5t1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Beetalaktaamsed antibiootikumid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306546</id>
    <revision>
      <id>6173108</id>
      <parentid>6124994</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:56:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12004" xml:space="preserve">'''Beetalaktaamsed antibiootikumid e β-laktaamsed antibiootikumid''' on [[bakteritsiidne ühend|bakteritsiidsed ühendid]], mis kõik sisaldavad [[Beetalaktaam|beetalaktaamtuuma]] (beetalaktaamtuuma) ja [[inhibitsioon|inhibeerivad]] bakterite [[peptidoglükaan]]i sünteesi. Beetalaktaamide perekonda kuuluvaid ühendeid jagatakse gruppidesse beetalaktaamtuumaga ühendatud rõnga struktuuri järgi ning nende rõngaste küljes olevate kõrvalahelate järgi.&lt;ref name=&quot;Mims&quot; /&gt; Beetalaktaamsed [[antibiootikum]]id on näiteks [[penitsilliin]]id, [[tsefalosporiin]]id ja [[tsefamütsiin]]id. Beetalaktaamsed antibiootikumid moodustavad üle poole kõikidest toodetud ja kasutatud antibiootikumidest maailmas.&lt;ref name=&quot;Brock&quot; /&gt;

Laialdase kasutuse tagajärjel on tõusnud ka resistentsus antibiootikumile.&lt;ref name=&quot;LtaqS&quot; /&gt; Bakterid saavutavad resistentsuse beetalaktaamsetele antibiootikumidele erinevate mehhanismide abil. Üheks mehhanismiks on [[β-laktamaas|beetalaktamaas]]ide (beetalaktamaaside) tootmine. Beetalaktamaasi inhibiitorid (näiteks [[klavulaanhape]]) on molekulid, mis säilitavad beetalaktaamtuuma ja käituvad enesetapu inhibiitoritena, seondudes beetalaktamaasidele ja takistades beetalaktaamtuuma hävitamist. Neil endal puudub bakteritsiidne aktiivsus.&lt;ref name=&quot;Mims&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Esimesena kirjeldas antimikroobset ainet penitsilliini 1929. aastal [[Alexander Fleming]]. Nimetus tuleneb sellest, et see isoleeriti seenelt ''[[Penicillum chrysogenum]]''. Siiski hakati penitsilliini laialdaselt tootma alles 1939. aastal, kui [[Howard Florey]] ja tema kolleegid (motiveerituna lähenevast sõjast) töötasid välja protsessi penitsilliini masstootmiseks. Esimene kliiniliselt oluline antibiootikum oli [[penitsilliin G]], mis oli väga efektiivne [[stafülokokk]]ide ning [[pneumokokk]]ide põhjustatud [[infektsioon]]ide vastu. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus, 1945. aastal, oli penitsilliin kättesaadav ka üldsusele ning ravimifirmad hakkasid otsima ja arendama ka muid antibiootikume.

Penitsilliin G on peamiselt aktiivne [[Grampositiivsed bakterid|grampositiivsete bakterite]] vastu, kuna [[gramnegatiivsed bakterid|gramnegatiivseid baktereid]] ei suuda see antibiootikum inhibeerida. Penitsilliin G keemilisel modifitseerimisel saab teiste omadustega antibiootikume, mis on efektiivsed ka gramnegatiivsete bakterite vastu. Penitsilliin G on tundlik ka beetalaktamaasidele.&lt;ref name=&quot;Brock&quot; /&gt;

==Struktuur==
[[Pilt: Beta-lactam antibiotics example 1.svg|pisi|Penitsilliini (1) ja tsefalosporiini (2) põhistruktuur, beetalaktaamtuum on punane]]
Beetalaktaamsed antibiootikumid koosnevad neljaliikmelisest beetalaktaamtuumast, mille küljes võib olla viie- või kuueliikmeline [[heterotsükliline rõngas]]. Heterotsükliline rõngas võib olla [[Küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastunud või küllastumata]] (kaksikside positsioonide 3 ja 4 vahel) ning heteroatoom positsioonis 1 võib olla [[väävel]] ([[penaam]]id, [[tsefeem]]id ja [[peneem]]id), [[süsinik]] ([[karbapeneem]]id ja [[karbatsefeeemid]]) või hapnik ([[klavaam]]id). [[Monobaktaam]]il puudub heterotsükliline rõngas.&lt;ref name=&quot;jiyrv&quot; /&gt;

==Töömehhanism==
[[Pilt: Peptidoglycan E coli.png|pisi|Peptidoglükaani struktuur]]
Beetalaktaamsed antibiootikumid inhibeerivad [[rakusein]]a sünteesi, takistades transpeptideerimist. Transpeptidatsioon on reaktsioon, mille käigus moodustatakse valkudest koosnev side kahe glükaanahela vahele (glükaanahel koosneb [[N-atsetüülglükoosamiin|N-atsetüülglükoosamiinist (NAG)]] ja [[N-atsetüülmuraamhape|N-atsetüülmuraamhappest (NAM)]]). Transpeptidaassed [[ensüüm]]id seonduvad beetalaktaamsele antibiootikumile (näiteks penitsilliinile). Sellepärast nimetatakse neid ensüüme ka penitsilliine siduvateks valkudeks. Kui need seonduvad penitsilliiniga, ei suuda need katalüüsida transpeptideerimise reaktsiooni, kuigi rakuseina süntees jätkub. Selle tulemusena on vastsünteesitud bakteriaalne rakusein nõrk ja laguneb. Osmootse rõhu erinevuste tõttu raku sise- ja väliskeskkonnas rakk lüüsub. 
Kuna rakusein ja selle sünteesimehhanism on unikaalne bakteritele, on beetalaktaamsed antibiootikumid väga selektiivseid ning pole toksilised peremeesrakkudele.&lt;ref name=&quot;Brock&quot; /&gt;

==Erinevad beetalaktaamsed antibiootikumid==
Tänapäeval on kliiniliseks kasutamiseks registreeritud suur hulk beetalaktaamseid antibiootikume. Mõned, näiteks penitsilliin, on aktiivsed peamiselt grampositiivsete organismide vastu. Teised, näiteks poolsünteetilised penitsilliinid, [[karboksüpeneem]]id, monobaktaamid, teise, kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinid, on arendatud välja gramnegatiivsete pulkade vastu.&lt;ref name=&quot;Mims&quot; /&gt;

Beetalaktaamide perekonda kuuluvaid ühendeid jagatakse järgnevatesse gruppidesse beetalaktaamtuumaga ühendatud rõnga struktuuri järgi: penitsilliinid, tsefalosporiinid, klavaamid, karbapeneemid ja monobaktaamid.&lt;ref name=&quot;5q7s5&quot; /&gt;

===Penitsilliinid (penaamid)===
[[Pilt: 6-Aminopenicillanic acid.svg|pisi|6-aminopenitsilliinhappe (6-APA) struktuur]]
Penitsilliini toodavad seened perekondadest ''[[Penicillum]]'' ja ''[[Aspergillus]]'' ning teatud prokarüoodid. Kõikide penitsilliinide algstruktuuriks on ühend [[6-aminopenitsilliinhape]] (6-APA), mis koosneb [[tiasolidiin]]i rõngast, mis on kondenseerunud beetalaktaamtuumaga. 6-APA positsioonis 6 on varieeruv külgahel. Kui penitsilliini [[fermenteerimine|fermentatsioon]] viiakse läbi ilma külgahela [[prekursor]]eid lisamata, siis toodetakse grupp ühendeid, mida nimetatakse [[looduslik penitsilliin|looduslikeks penitsilliinideks]]. Lõpliku saaduse struktuuri saab muuta, lisades kultuuri meediumisse kindlaid külgahela prekursoreid. Nendel tingimustel moodustunud saadust nimetatakse [[biosünteetiline penitsilliin|biosünteetiliseks penitsilliiniks]]. [[Poolsünteetiline penitsilliin|Poolsünteetiliste penitsilliinide]] (mis on kliiniliselt kõige kasulikumad) tootmiseks töödeldakse looduslikku penitsilliini, et saada 6-APA, millele seejärel lisatakse külgahel.&lt;ref name=&quot;Brock&quot; /&gt;

===Tsefalosporiinid===
Tsefalosporiine toodab seeneliik ''[[Cephalosporium]]'' ning need on penitsilliinist struktuurselt erinevad. Neil on küll beetalaktaamtuum, kuid erinevalt penitsilliini viieliikmeliselt tiasolidiini rõngast, on tsefalosporiinidel kuueliikmeline dihüdrotiasiin-rõngas. Töömehhanism on neil sama kui penitsilliinidel: nad seonduvad pöördumatult penitsilliini siduvate valkudega ning takistavad peptidoglükaani transpeptideerimist. Tsefalosporiinid on poolsünteetilised antibiootikumid, millel on laiem antibiootilise aktiivsuse spekter kui penitsilliinil. Lisaks on tsefalosporiinid resistentsemad beetalaktamaasidele. Näiteks kasutatakse ''[[Neisseria gonorrhoeae]]'' infektsioonide ([[gonorröa]]) raviks pigem tsefalosporiini [[Ceftriaxone]], kuna paljud ''N. gonorrhoeae'' tüved on resistentsed penitsilliinile.&lt;ref name=&quot;Brock&quot; /&gt;

Tsefalosporiinid grupeeritakse põlvkondadesse vastavalt nende antimikroobse aktiivsuse spektrile. Esimene põlvkond on aktiivne peamiselt grampositiivsete bakterite vastu, teine ning kolmas põlvkond on aktiivsemad gramnegatiivsete bakterite vastu ning neljanda põlvkonna tsefalosporiinid on laia aktiivsuse spektriga.&lt;ref name=&quot;n3pYA&quot; /&gt;

===Karbapeneemid===
[[Pilt:Carbapenem.svg|pisi|Karbapeneemi struktuur]]
Karbapeneemid [[Imipeneem]] ja [[Meropeneem]] on kõige laiema spektriga beetalaktaamid, hõlmates peaaegu kõiki bakteriaalseid patogeene, välja arvatud [[mükobakter]]id (rakukestata organismid) ja mõned haruldased mittefermenteerijad ning [[aeromonaad]]id (kromosomaalselt kodeeritud karbapenemaasid). Nad on aktiivsed ESBL ([[laiendatud spektriga β-laktamaasid|laiendatud spektriga beetalaktamaasid]]) positiivsete gramnegatiivsete bakterite ning [[AmpC]] ensüüme ületootvate bakterite vastu. Karbapenemaasi vahendatud resistentsus karbapeneemidele on haruldane.&lt;ref name=&quot;qAe7s&quot; /&gt;

===Monobaktaamid===
[[Pilt:Aztreonam Structural Formulae V.1.png|pisi|Aztreonami struktuur]]
Monobaktaamidel [[Aztreonam]] ja [[Carumonam]] on väga suur antimikroobne aktiivsus ''[[Enterobacteriaceae]]'' perekonna liikide, ''[[Haemophilus influenzae]]'' ja ''Neiseeria gonorrhoeae'' vastu ning keskmine aktiivsus ''[[Pseudomonas aeruginosa]]'' vastu. Lisaks on nendel monobaktaamidel väga suur reistsentsus beetalaktamaasidele.&lt;ref name=&quot;uJAGi&quot; /&gt;

===Klavaamid===
[[Pilt:Clavulanic acid.svg|pisi|Klavulaanhappe struktuur]]
Klavaamid on nii bakteritsiidsed kui ka [[fungitsiidne ühend|fungitsiidsed]]. Klavaamidel on positsioonis 1 hapniku molekul.&lt;ref name=&quot;qfcjP&quot; /&gt; Klavaamide hulka kuulub ka klavulaanhape, mis on kõige olulisem kliiniliselt kasutatav beetalaktamaasi inhibiitor. 
&lt;ref name=&quot;uEZ43&quot; /&gt;

==Kõrvaltoimed==
Beetalaktaamide kasutamisel võib olla kõrvaltoimeid, näiteks:
* Penitsilliini ja tsefalosporiini [[derivaat|derivaadid]] võivad põhjustada [[tsütotoksiline reaktsioon|tsütotoksilisi reaktsioone]] ([[hemolüütiline aneemia]], [[immuuntrombotsütopeenia]]; 0,1–0,5% juhtudest).
* Suures doosis (eriti [[neerupuudulikkus]]ega inimestel) võivad penitsilliini derivaadid põhjustada krambihooge ja [[müoklooniline episood|müokloonilisi episoode]].
* Enamiku antimikroobsete ainete levinud kõrvaltoime on kõhulahtisus (sagedasem tsefalosporiini derivaatide korral (kuni 20% juhtudest)).
* Tsefalosporiini derivaadid, millel on [[metüül-tetrasooltiometaan|metüül-tetrasooltiometüüli]] külgahel, võivad koostoimes [[etanool]]iga põhjustada [[atseetaldehüüd]]i kogunemist kehas, mille tagajärjel tekib õhetus, [[tahhükardia]], higistamine, iiveldus ja oksendamine.&lt;ref name=&quot;xTNoH&quot; /&gt;

===Allergia===
Kuigi enamikul juhtudel pole beetalaktaamsed antibiootikumid peremehele toksilised, esineb mõnedel indiviididel allergiaid &lt;ref name=&quot;Brock&quot; /&gt;. Kohene (tüüp 1) [[hüpersensitiivsuse reaktsioon]] esineb 0,5–2% patsientidest, [[anafülaksia]] umbes 0,002% juhtudest. Kerge [[idiopaatiline reaktsioon]] (tavaliselt lööve) esineb 25% juhtudest, eriti ampitsilliiniga. Patsiendid, kes on allergilised penitsilliinile, on tihti allergilised ka tsefalosporiinidele ja vastupidi.&lt;ref name=&quot;Mims&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Mims&quot;&gt;Cedric Mims et al. Medical Microbiology, 3rd Edition (2004)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Brock&quot;&gt;Michael Madigan et al. Brock Biology of Microorganisms, 13th edition&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LtaqS&quot;&gt;CC Sanders. β-Lactam Resistance in Gram-Negative Bacteria: Global Trends and Clinical Impact (2008)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jiyrv&quot;&gt;{{cite news|author=Hamilton-Miller, J. M. T|title=Chemical and Microbiologic Aspects of Penems, a Distinct Class of β-Lactams: Focus on Faropenem|year=2003|accessdate=21. november 2012|url=http://www.medscape.com/viewarticle/464632_2|archive-date=2012-11-23|archive-url=https://archive.today/20121123173708/http://www.medscape.com/viewarticle/464632_2|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5q7s5&quot;&gt;P Liras, JF Martin. Gene clusters for beta-lactam antibiotics and control of their expression: why have clusters evolved, and from where did they originate? (2006)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n3pYA&quot;&gt;{{cite news|title=Cephalosporins: Four Generations of Beta-Lactam Antibiotics|accessdate=21. november 2012|url=http://www.urology-textbook.com/cephalosporins.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qAe7s&quot;&gt;DM Livermore, N Woodford. Carbapenemases: a problem in waiting? (2000)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uJAGi&quot;&gt;PS Fuchs, RN Jones, AL Barry. In Vitro Antimicrobial Activity of Tigemonam,a New Orally Administered Monobactam (1998)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qfcjP&quot;&gt;F Röhl, J Rabenhorst, H Zähner. Biological properties and mode of action of clavams (1987)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uEZ43&quot;&gt;{{cite news|title=Antibiotic Biosynthesis|accessdate=21. november 2012|url=http://www.chem.ox.ac.uk/oc/cjschofield/biosynthesis.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xTNoH&quot;&gt;MF Parry. Toxic and adverse reactions encountered with new betalactam antibiotics (1984)&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Antibiootikumid]]</text>
      <sha1>pzmtzs4575u4gww17tjtt7j4fiylzb1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mineviku varjud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312823</id>
    <revision>
      <id>6173252</id>
      <parentid>5612335</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T05:24:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Castellum</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2521" xml:space="preserve">{{filmi_info
| filmi_nimi = Mineviku varjud
| originaalnimi = 
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| zhanr = [[Draamafilm]]
| lavastaja = [[Valter Palm (filmitegelane)|Valter Palm]]&lt;br&gt;A. Nugis
| produtsent = 
| stsenaarium = 
| jutustaja = 
| peaosades = [[Voldemar Toffer]]&lt;br&gt;[[Ants Lauter]]&lt;br&gt;[[Ella Silber]]&lt;br&gt;[[Klaara Kruus]]&lt;br&gt;[[Eduard Türk]]&lt;br&gt;[[Voldemar Step]]&lt;br&gt;[[Aleksander Rutoff]]&lt;br&gt;[[Ants Jõgi]]&lt;br&gt;[[Mihkel Lepper]]
| helilooja = 
| helirežissöör = 
| operaator = [[Konstantin Märska]]
| montaaž = 
| kunstnik = 
| toimetaja = 
| filmistuudio = [[Eesti National Film]]
| aasta = [[1924]]
| esilinastus = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[12. detsember]] [[1924]]
| pikkus = 
| riik = [[Eesti]]
| keel = [[tummfilm]] / [[eesti keel|eesti]]
| eelarve = 
| eelnev = 
| järgnev = 
| koduleht = 
| efis_id = 251
| amg_id = 
| imdb_id = 1519355
| movies.ee_id = 
}}

'''&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Mineviku varjud&quot;''' on [[1924]]. aastal valminud [[Eesti]] [[mängufilm]]. 

See on Eesti esimene täispikk mängufilm.

Film pole säilinud.

== Sisu ==
&quot;Liivi ordu vallutatud Eestimaal kaitseb maarahvas visalt oma vabadust. Vapper Uno põgeneb vangistusest oma hõimlaste juurde. Vanemate soovil ja Taara targa julgustusel on noor malevapealik Kaljo just astunud rahva etteotsa, kui rahulikke inimesi tabab mõõgavendade rünnak. Kaljo armsam Laine ja Uno langevad rüütlite kätte. Kaljo õde Virve hiilib vaenlase laagrisse ja vabastab Uno, kes ühineb malevaga. Ees seisab heitlus elu ja surma peale&quot;.&lt;ref&gt;https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/251&lt;/ref&gt;

==Osatäitjad==
*[[Voldemar Toffer]] – Olev, rahvavanem
*[[Ants Lauter]] – Kaljo, tema poeg
*[[Ella Silber]] – Virve, tema tütar
*[[Klaara Kruus]] – Laine, Kaljo mõrsja
*[[Eduard Türk]] – Uno, kangelane
*[[Voldemar Step]] – tuuletark
*[[Aleksander Rutoff]] – küürakas, lossiteener
*[[Ants Jõgi]] – Ullo, nõdrameelne
*[[Mihkel Lepper]] – Konrad von Eulenberg, komtuur
*[[Aleksander Lummer]] – Gerhardt, rüütel
*[[Rudolf Engelberg]] – Urban, ordu munk

==Tegijad==
*Lavastaja – [[Valter Palm (filmitegelane)|Valter Palm]]
*Lavastaja – A. Nugis
*Operaator – [[Konstantin Märska]]
*Lavastaja assistent – [[John Loop]]
*Operaatori assistent – [[Rudolf Unt]]
*Grimeerija – [[Voldemar Toffer]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/251

[[Kategooria:Eesti tummfilmid]]
[[Kategooria:Mustvalged filmid]]
[[Kategooria:1924. aasta filmid]]
[[Kategooria:Filmid Eesti keskajast]]</text>
      <sha1>dnk81nwqgrc8ukx34zzogdhosrtooq2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maki Samantha Lockington</title>
    <ns>0</ns>
    <id>315431</id>
    <revision>
      <id>6173208</id>
      <parentid>3904159</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:24:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:87F5:A980:709E:5DF:5530:DDC4</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1753" xml:space="preserve">'''Maki Samantha Lockington''' (sündinud [[16. mai]]l [[1990]]) on [[Cooki saared|Cooki saarte]] [[kergejõustik]]lane.&lt;ref name=&quot;test&quot;&gt;http://www.iaaf.org/athletes/cook-islands/maki-samantha-lockington-235598&lt;/ref&gt; Tema nimel on Cooki saarte rekord [[seitsmevõistlus]]es: 3333 punkti (19,30 (+1,2 m/s) (''100 m tõkkejooks''), 1,35 m (''kõrgushüpe''), 9,92 m (''kuulitõuge''), 28,08 (+1,3 m/s) (''200 m'') /
4,88 m (+1,3 m/s) (''kaugushüpe''), 32,73 m (''odavise''), 3:06,63 (''800 m'')).&lt;ref&gt;[http://www.athletics-oceania.com/index.php?id=18&amp;tx_ttnews%5BpS%5D=1278270470&amp;tx_ttnews%5Bpointer%5D=64&amp;tx_ttnews%5Btt_news%5D=1290&amp;tx_ttnews%5BbackPid%5D=10&amp;cHash=2a7e11b116 3. päeva tulemused]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://athletics-oceania.com/index.php?id=18&amp;tx_ttnews%5BpS%5D=1268709691&amp;tx_ttnews%5Bpointer%5D=45&amp;tx_ttnews%5Btt_news%5D=1292&amp;tx_ttnews%5BbackPid%5D=10&amp;cHash=6b8aadec19 4. päeva tulemused]&lt;/ref&gt;

== Isiklikud rekordid ==

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[60 m jooks|60 m]] || align=&quot;center&quot;| '''8,69''' ||  [[7. märts]] [[2008]]  || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]]
|- 
| [[100 m jooks|100 m]] || align=&quot;center&quot;| '''13,88''' || [[11. juuli]] [[2007]]  || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''5,14''' || [[4. juuni]] [[2007]]  || {{Riigi ikoon|Cooki saared}} [[Rarotonga]]
|- 
| [[Kuulitõuge]] || align=&quot;center&quot;| '''9,92''' || [[24. september]] [[2007]]  || {{Riigi ikoon|Cooki saared}} [[Terora]]
|- 
| [[Odavise]] || align=&quot;center&quot;| '''39,28''' || [[4. august]] [[2009]]  || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Gold Coast]]
|}

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lockington, Maki Samantha}}
[[Kategooria:Cooki saarte kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>48s4sspmv07uadqq1mgl0x73xdwmmjy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173209</id>
      <parentid>6173208</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:25:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:87F5:A980:709E:5DF:5530:DDC4</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1753" xml:space="preserve">'''Maki Samantha Lockington''' (sündinud [[16. mai]]l [[1990]]) on [[Cooki saared|Cooki saarte]] [[kergejõustik]]lane.&lt;ref name=&quot;test&quot;&gt;http://www.iaaf.org/athletes/cook-islands/maki-samantha-lockington-235598&lt;/ref&gt; Tema nimel on Cooki saarte rekord [[seitsmevõistlus]]es: 3333 punkti (19,30 (+1,2 m/s) (''100 m tõkkejooks''), 1,35 m (''kõrgushüpe''), 9,92 m (''kuulitõuge''), 28,08 (+1,3 m/s) (''200 m''), 
4,88 m (+1,3 m/s) (''kaugushüpe''), 32,73 m (''odavise''), 3:06,63 (''800 m'')).&lt;ref&gt;[http://www.athletics-oceania.com/index.php?id=18&amp;tx_ttnews%5BpS%5D=1278270470&amp;tx_ttnews%5Bpointer%5D=64&amp;tx_ttnews%5Btt_news%5D=1290&amp;tx_ttnews%5BbackPid%5D=10&amp;cHash=2a7e11b116 3. päeva tulemused]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://athletics-oceania.com/index.php?id=18&amp;tx_ttnews%5BpS%5D=1268709691&amp;tx_ttnews%5Bpointer%5D=45&amp;tx_ttnews%5Btt_news%5D=1292&amp;tx_ttnews%5BbackPid%5D=10&amp;cHash=6b8aadec19 4. päeva tulemused]&lt;/ref&gt;

== Isiklikud rekordid ==

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[60 m jooks|60 m]] || align=&quot;center&quot;| '''8,69''' ||  [[7. märts]] [[2008]]  || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]]
|- 
| [[100 m jooks|100 m]] || align=&quot;center&quot;| '''13,88''' || [[11. juuli]] [[2007]]  || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''5,14''' || [[4. juuni]] [[2007]]  || {{Riigi ikoon|Cooki saared}} [[Rarotonga]]
|- 
| [[Kuulitõuge]] || align=&quot;center&quot;| '''9,92''' || [[24. september]] [[2007]]  || {{Riigi ikoon|Cooki saared}} [[Terora]]
|- 
| [[Odavise]] || align=&quot;center&quot;| '''39,28''' || [[4. august]] [[2009]]  || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Gold Coast]]
|}

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lockington, Maki Samantha}}
[[Kategooria:Cooki saarte kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>3fq3teow59vyoj30ltblec4e4ir9bww</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cecilia Payne-Gaposchkin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>317058</id>
    <revision>
      <id>6173192</id>
      <parentid>5691768</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:27:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12993" xml:space="preserve">{{ Teadlane
| nimi             = Cecilia Payne-Gaposchkin
| pilt             = Cecilia Helena Payne Gaposchkin (1900-1979) (2).jpg
| pildiallkiri     = Cecilia Payne-Gaposchkin
| sündinud         = {{Sünniaeg|1900|5|10}}
| sünnikoht        = [[Wendover]], [[Buckinghamshire]], [[Suurbritannia]]
| surnud           = {{Surmaaeg ja vanus|1979|12|7|1900|5|10}}
| surmakoht        = [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], [[USA]]
| elukoht          = [[Lexington (Massachusetts)|Lexington]], USA
| kodakondsus      = Suurbritannia, USA
| rahvus           = 
| tegevusala       = [[astronoomia]], [[astrofüüsika]]
| töökoht          = [[Harvardi Kolledži Observatoorium]], [[Harvardi Ülikool]]
| haridus          = [[Cambridge'i Ülikool]]
| tuntumad_tööd    = 
| autasud          = [[Annie J. Cannoni astronoomiaauhind]] (1934), Rittenhouse' medal (1961), Radcliffe College'i ''Award of Merit'' (1952), Henry Norris Russelli auhind (1976)
| signatuur        = Cecilia Payne-Gaposchkin02b.jpg
| märkused         = 
}}
[[Pilt:Cecilia Helena Payne Gaposchkin (1900-1979) (3).jpg|pisi|Cecilia Payne-Gaposchkin töötamas]]
'''Cecilia Payne-Gaposchkin''' ([[10. mai]] [[1900]] [[Wendover]], [[Buckinghamshire]], [[Suurbritannia]] – [[7. detsember]] [[1979]] [[Cambridge (Massachusetts)]], [[USA]]) oli [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] astronoom ja astrofüüsik, kes oma 1925. aasta doktoriväitekirjas pakkus esimesena välja, et tähed koosnevad suures osas [[vesinik]]ust ja [[heelium]]ist.&lt;ref name=&quot;cwp-1&quot; /&gt;

==Lapsepõlv ja noorpõlv==
Cecilia Helena Payne oli üks kolmest lapsest, kes sündis [[Wendover]]is [[Inglismaa]]l Emma Leonora Helena (sündinud Pertz) ja [[Edward John Payne]]'i peres. Tema isa oli Londonis advokaat, ajaloolane ja muusik. Tema ema pärines preisi perest ning tal oli kaks silmapaistvat onu, ajaloolane [[Georg Heinrich Pertz]] ja [[Uus Kirik|svedenborgiaanist]] kirjanik [[James John Garth Wilkinson]].&lt;ref name=&quot;acropoli&quot; /&gt; Cecilia Payne'i isa suri, kui tüdruk oli 4-aastane, jättes pere ema kasvatada.

Cecilia Payne käis Püha Pauluse Tütarlastekoolis (St Paul's Girls' School). Emalt ta ülikoolihariduseks raha ei saanud, see läks vaid venna koolitamiseks. 1919. aastal pälvis ta stipendiumi, mille abil õppida [[Cambridge'i Ülikool]]i [[Newnham College]]'is, kus ta kuulas loenguid [[botaanika]], [[füüsika]] ja [[keemia]] alal. Ta osales ka [[Arthur Eddington]]i loengus, mis rääkis tema 1919. aasta ekspeditsioonist Aafrika lääneranniku lähedal [[Guinea laht|Guinea lahes]] asuvale [[Príncipe]] saarele, kus ta jälgis ja pildistas 29. mail tähti päikesevarjutuse lähedal, et panna proovile [[Albert Einstein|Einsteini]] [[üldrelatiivsusteooria]]. See loeng tekitas Cecilia Payne'is suure huvi astronoomia vastu. Ta viis oma õpingud lõpuni, ent ei saanud soo tõttu kraadi (Cambridge'is hakati naistele ülikoolikraade andma alles 1948. aastal).

Cecilia Payne mõistis, et tema ainus karjäärivalik Suurbritannias on hakata õpetajaks, seetõttu otsis ta stipendiume, mis võimaldaksid tal suunduda Ameerika Ühendriikidesse. Pärast kohtumist [[Harvardi Kolledži Observatoorium]]i direktori [[Harlow Shapley]]ga, kes oli just rajanud astronoomia kraadiõppeprogrammi, lahkus Payne 1923. aastal Inglismaalt. Seda võimaldas stipendium, mis oli mõeldud naiste suuremaks kaasamiseks observatooriumi uurimistöösse. Stipendiumi pälvis esimesena 1922. aastal [[Adelaide Ames]], teisena Cecilia Payne.

==Doktoritöö==
Shapley veenis Payne'i doktoritööd kirjutama, ning 1925. aastal sai Payne esimese teadlasena doktorikraadi astronoomias [[Radcliffe'i Kolledž]]ist (praegu osa [[Harvardi Ülikool]]ist). Tema väitekirja teema oli &quot;Stellar Atmospheres, A Contribution to the Observational Study of High Temperature in the Reversing Layers of Stars&quot;.&lt;ref name=&quot;math&quot; /&gt; Astronoom [[Otto Struve]] sõnul oli see &quot;kahtlemata briljantseim doktoriväitekiri, mis on astronoomia vallas kunagi kirjutatud&quot;.

Payne seostas korrektselt tähtede spektraalklassid nende tegelike temperatuuridega, kasutades [[ionisatsioon]]iteooriat, mille oli välja töötanud India füüsik [[Meghnad Saha]]. Ta näitas, et suure variatiivsuse tähtede spektrijoontes põhjustab erinev ionisatsioonihulk eri temperatuuridel, mitte aga elementide erinev hulk. Ta oletas korrektselt, et [[räni]], [[süsinik]]ku ja tavapäraseid metalle, mille olemasolu näitas [[Päike]]se spektrum, esineb Päikesel umbes samas koguses nagu [[Maa (planeet)|Maal]], ent [[heelium]]i ja eriti [[vesinik]]ku esineb oluliselt suuremal hulgal (vesinikku umbes miljon korda rohkem). Seega näitas tema väitekiri, et vesinik on tähtede põhiline koostisosa.

Väitekirja retsensent astronoom [[Henry Norris Russell]] veenis Payne'i loobuma järeldusest, et Päikese koostis erineb Maa omast, sest see rääkis vastu toona aktsepteeritud teooriale. Ta muutis oma arvamust neli aastat hiljem, olles ise jõudnud teiste vahenditega samale tulemusele. Ehkki selgus, et Payne'il oli olnud õigus, langes avastajakuulsus sageli Russellile, ehkki ta ise tunnistas oma artiklis Payne'i tulemusi.&lt;ref name=&quot;newnham&quot; /&gt;

==Isiklik elu==
Kooliajal viis Cecilia läbi katse, millega soovis tõestada palve efektiivsust. Ta pani kokku kaks gruppi, millest üks oli kontrollgrupp. Hiljem sai temast agnostik.&lt;ref name=&quot;rd4JN&quot; /&gt;

1931. aastal sai Cecilia Payne Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. Euroopa-reisil tutvus ta 1933. aastal Saksamaal vene päritolu astrofüüsiku Sergei I. Gaposchkiniga. Naine aitas tal saada USA viisa ning nad abiellusid 1934. aasta märtsis, asudes elama [[Massachusetts]]i osariiki ajaloolisse [[Lexington (Massachusetts)|Lexingtoni]], mis asub Harvardi lähedal. Neil oli kolm last: Edward, Katherine ja Peter. Cecilia Payne'i tütar mäletab teda kui &quot;innustunud õmblejat, leidlikku kudujat ja ablast lugejat&quot;. Tema ja ta pere olid [[unitaarid|Esimese Unitaaride Kiriku]] liikmed ning ta õpetas [[pühapäevakool]]is.&lt;ref name=&quot;TkiNv&quot; /&gt;

==Karjäär==
Pärast doktoriõpet uuris Payne suure heledusega tähti, et mõista [[Linnutee]] struktuuri. Hiljem vaatles ta kõiki tähti, mis olid heledamad kui kümnendik [[tähesuurus|magnituudi]]. Seejärel uuris ta [[muutlik täht|muutlikke tähti]], tehes koos oma abilistega üle 1 250 000 vaatluse. Hiljem laiendati seda tööd [[Magellani Pilved]]ele, lisades veel umbes 2 000 000 vaatlust. Neid andmeid kasutati selleks, et määrata [[täheareng]]u teid. Payne'i ja tema abikaasa muutlike tähtede vaatlused ja analüüsid olid aluseks kogu hilisemale tööle selles vallas.&lt;ref name=&quot;cwp-1&quot; /&gt;

Payne-Gaposchkin oli teaduslikult tegev kogu elu, veetes kogu akadeemilise karjääri Harvardis. Alguses ei olnud tal ametlikku positsiooni ning 1927–1938 töötas ta Shapley tehnilise assistendina. Ühel hetkel kaalus ta madala staatuse ja viletsa palga tõttu Harvardist lahkumist, ent Shapley püüdis olukorda parandada, ning 1938. aastal sai Payne-Gaposchkin ametinimetuse &quot;astronoom&quot;. Hiljem palus ta selle muuta &quot;Phillipsi astronoomiks&quot;. Mitte ükski tema Harvardis õpetatud kursusest ei jõudnud ametlikku loengukataloogi enne 1945. aastat.&lt;ref name=&quot;cwp-1&quot; /&gt;

Kui Harvardi Kolledži Observatooriumi direktoriks sai 1954. aastal [[Donald Menzel]], püüdis ta tema positsiooni parandada, ning 1956. aastal sai Cecilia Payne-Gaposchkinist esimene naine, kes nimetati Harvardi humanitaar- ja reaalteaduste teaduskonnas täisprofessori kohale. Hiljem, kui ta määrati astronoomiaosakonna juhatajaks, sai temast ka esimene naisosakonnajuhataja Harvardis. 1967. aastal sai ta [[Harvardi Ülikool]]i emeriitprofessoriks.

G. Kass-Simoni ja Patricia Farnesi arvates märkis Payne'i karjäär teatud mõttes pöördepunkti Harvardi Kolledži Observatooriumis. Juba Harlow Shapley juhtimisel oli observatoorium pakkunud naistele astronoomia vallas rohkem võimalusi kui ükski teine institutsioon, ning varem olid oluliste saavutusteni jõudnud [[Williamina Fleming]], [[Antonia Maury]], [[Annie Jump Cannon]] ja [[Henrietta Leavitt]]. Payne-Gaposchkini doktoriväitekiri aga tähistas naiste sisenemist astronoomia &quot;peavoolu&quot; ning oli paljudele inspiratsiooniks.{{lisa viide}}

==Bibliograafia==
Elu lõpus lasi Payne-Gaposchkin oma kulu ja kirjadega trükkida autobiograafia &quot;The Dyer's Hand&quot;.

;Teaduslikud raamatud:
* &quot;The Stars of High Luminosity&quot; (1930)
* &quot;Variable Stars&quot; (1938)
* &quot;Variable Stars and Galactic Structure&quot; (1954)
* &quot;Introduction to Astronomy&quot; (1956)
* &quot;The Galactic Novae&quot; (1957)

;Olulisemad teadusartiklid:
* F. L. Whipple, C. P. Gaposchkin, &quot;On the Bright Line Spectrum of Nova Herculis&quot;, ''[[PNAS|Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A.]]'' 22.4, 1936, lk 195–200 ([[doi:10.1073/pnas.22.4.195]])
* C. P. Gaposchkin, &quot;On the Physical Condition of the Supernovae&quot;, ''[[PNAS|Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A.]]'' 22.6, 1936, lk 332–336 ([[doi:10.1073/pnas.22.6.332]])

;Muud artiklid:
* Cecilia Payne Gaposchkin, &quot;Obituary: Annie Jump Cannon&quot;, ''[[Science]]'' 93.2419, 9. mai 1941, lk 443–444 ([[doi:10.1126/science.93.2419.443]])

==Tunnustus==
*1923 – valiti [[Kuninglik Astronoomiaselts|Kuningliku Astronoomiaseltsi]] liikmeks (1923, veel Cambridge'i tudengina)
*1934 – [[Annie J. Cannoni astronoomiaauhind]] (esimene laureaat)
*1936 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks
*1943 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks
*1952 – Radcliffe'i Kolledži teeneteauhind
*1961 – [[Rittenhouse'i Astronoomiaselts]]i [[Rittenhouse'i medal]]
*1976 – [[Henry Norris Russelli loeng]]
* Audoktorikraadid: [[Wilson College (Pennsylvania)|Wilson College]], [[Smith College]], [[Western College]], [[Colby College]], [[Women's Medical College of Philadelphia]]

==Mälestuse jäädvustamine==
Tema järgi on nime saanud [[asteroid]] [[2039 Payne-Gaposchkin]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;cwp-1&quot;&gt;Jean Turner, [http://cwp.library.ucla.edu/Phase2/Payne-Gaposchkin,_Cecilia_Helena@861234567.html Cecilia Helena Payne-Gaposchkin (1900–1979)], Contributions of 20th Century Women to Physics&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;acropoli&quot;&gt;Humfry Payne, Paolo Enrico Arias, ''La scultura arcaica in marmo dell'Acropoli (1981), lk 79: &quot;Payne, Humfrey Gilbert Garth... figlio unico dello storico Edward John Payne e di sua moglie Emma Leonora Helena Pertz, nipote di Georg Heinrich Pertz, il curatore dei «Monumenta Germaniae Historica», e di James John Garth Wilkinson, il discepolo di Swedenborg.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;math&quot;&gt;[http://genealogy.math.ndsu.nodak.edu/id.php?id=137517 Cecilia Payne-Gaposchkin], Mathematics Genealogy Project&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;newnham&quot;&gt;Rachael Padman, [https://web.archive.org/web/20090719114925/http://www.newn.cam.ac.uk/about-newnham/college-history/biographies/content/cecila-payne-gaposchkin &quot;Cecilia Payne-Gaposchkin (1900 - 1979)&quot;], Newnham College Biographies, 2004 ()&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rd4JN&quot;&gt;Keith James Laidler, ''Energy and the Unexpected''. Oxford: Oxford University Press, 2002, lk 109: &quot;kuna ta sai tegelikult paremad tulemused grupist, mis ei palvetanud, sai temast veendunud agnostik.&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TkiNv&quot;&gt;[http://www.harvardsquarelibrary.org/unitarians/payne2.html Harvard Square Library.]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandust==
*Rubin, Vera (2006), &quot;Cecilia Payne-Gaposchkin&quot; in Nina Byers, Gary Williams (ed.), ''OUT OF THE SHADOWS: Contributions of 20th Century Women to Physics.'' Cambridge: Cambridge University Press (ISBN 978-0-521-82197-1 | ISBN 0-521-82197-5).
* ''Cecilia Payne-Gaposchkin: an autobiography and other recollections'' (1984), välja andnud Payne-Gaposchkini tütar Katherine Haramundanis. (Arvatavasti on selle aluseks 1979. aasta 122-leheküljeline autobiograafia &quot;The Dyer's Hand&quot;, mis trükiti eraviisil.)
*Owen Gingerichi intervjuu Cecilia Gaposchkiniga, 5. märts 1968, Niels Bohr Library &amp; Archives, American Institute of Physics, College Park, MD USA, http://www.aip.org/history/ohilist/4620.html

==Välislingid==
* Cecilia Payne Gaposchkin saidil [http://cwp.library.ucla.edu/Phase2/Payne-Gaposchkin,_Cecilia_Helena@861234567.html CWP]
* [http://www.harvardsquarelibrary.org/unitarians/payne2.html Harvard Square Library, biograafilised ülevaated]
* [http://www.carleton.edu/departments/PHAS/Astro/pages/marga_michele/Cecilia_Payne.html Biograafia]
* Nekroloog - ''Physics Today'' '''33''' (1980) 64
* Owen Gingerich, [http://adsabs.harvard.edu//full/seri/QJRAS/0023//0000450.000.html Nekroloog], ''QJRAS'' 23, 1982, lk 450–451.
* David Devorkin, [http://www.aip.org/history/ohilist/31784.html Intervjuu Katharine Haramundanisega], 20. oktoober 2005
* Herbert F. Vetter, [http://www.uuworld.org/2003/01/lookingback.html Cecilia Payne-Gaposchkin: Astronomer and pioneer], ''UU World'' 17.1, 2003, lk 62.

{{JÄRJESTA:Payne-Gaposchkin, Cecilia}}
[[Kategooria:Suurbritannia astronoomid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide astronoomid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide astrofüüsikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1979]]</text>
      <sha1>5juwm4xz2s23ee9jcdon1s5oswc75lv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Boulder</title>
    <ns>0</ns>
    <id>321312</id>
    <revision>
      <id>6173196</id>
      <parentid>5799469</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:34:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2997" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Boulder
|  hääldus = ´bouldə
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  laius = 
|  pikkus = 
| pilt = Pearl Street Mall.jpg
| pildiallkiri = Boulderi kesklinn
|  asendikaart = 
|  asendikaardi_pilt = Boulder County Colorado Incorporated and Unincorporated areas Boulder Highlighted.svg
|  asendikaardi_pilt_laius = 200px
}}
[[Pilt:BoulderCityscape.jpg|thumb|Vaade Boulderile mägedest]]
'''Boulder''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Boulderi maakond|Boulderi maakonna]] halduskeskus&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.naco.org/Counties/Pages/FindACounty.aspx| Pealkiri = Find A County| Väljaandja = National Association of Counties| Kasutatud = 28. september 2013}}&lt;/ref&gt; ja suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 108 250, millega on see Colorado osariigis 12. kohal. Asub [[Denver]]ist 40 kilomeetri (25 miili) kaugusel kirdes. 

Boulderi asutasid [[1858]] kullaotsijad. Asula sai [[1873]]. aastal raudteeühenduse ja [[1885]]. aastal linnaõigused. [[20. sajand]]i keskpaigani oli valdav [[mäetööstus]] (kuld, hõbe, kivisüsi), hiljem kujunes Boulder teadus- ja hariduskeskuseks. Linnas on [[Colorado Ülikool Boulderis|Colorado Ülikool]]i kõige vanem osaülikool (asutatud 1876), budistlik [[Naropa Ülikool]] (1974) ja rohkesti teadusasutusi, sealhulgas standardite ja tehnoloogia ning keskkonnauuringute, astronoomia, astrofüüsika, lume- ja jääuuringute instituut jmt.

Boulder asub [[Suur tasandik|Suure tasandiku]] lääneserval [[Kaljumäestik]]u jalamil [[Boulder Creek]]i ääres, 1632 m kõrgusel üle merepinna. Kliima on võrdlemisi pehme, päeva keskmine temperatuur on jaanuaris –7–8 ºC, juulis 13–31 ºC. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 40 °C, registreeriti 11. juulil 1954. Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1930 mõõdetud –36 °C. Vett saab linn ka [[Arapahoe liustik]]ust. Linna lähedal asuvad [[Boulderi kanjon]] ja veel mitu kanjonit.

==Rahvastik==
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Boulderi linnas 97 385 inimest.

[[Rahvastiku tihedus]] oli 1463,97 in/km&amp;sup2;. 

Rassiline koosseis oli: 
*[[europiidne rass|valgeid]] 88%
*[[mustanahalised|mustanahalisi]] 0,9%
*[[põlisameeriklased|põlisameeriklasi]] 0,44% 
*[[aasialased|aasialasi]] 4,73% 
*[[Vaikse ookeani saarte rass]]ist 0,08% 
*teistest [[rass (USA rahvaloendus)|rass]]idest 3,22% 
*kahest või enamast rassist 2,63%

[[Ladinaameeriklased|Ladinaameeriklasi]] (sõltumata rassist) oli 8,74%.  

== Sõpruslinnad ==
* {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} [[Dušanbe]], [[Tadžikistan]]is
* {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Jalapa]], [[Nicaragua]]s
* {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Lhasa]], [[Hiina]]s
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Ciudad Mante]], [[Mehhiko]]s
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yamagata]], [[Jaapan]]is
* {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Yateras]], [[Kuuba]]s

== Viited ==
{{viited}}

{{commonskat|Boulder, Colorado}}

[[Kategooria:Colorado linnad]]
[[Kategooria:Boulderi maakond]]</text>
      <sha1>em9gq6i89yag86vmvv3r3khg7mfg834</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173198</id>
      <parentid>6173196</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:38:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sõpruslinnad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3300" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Boulder
|  hääldus = ´bouldə
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  laius = 
|  pikkus = 
| pilt = Pearl Street Mall.jpg
| pildiallkiri = Boulderi kesklinn
|  asendikaart = 
|  asendikaardi_pilt = Boulder County Colorado Incorporated and Unincorporated areas Boulder Highlighted.svg
|  asendikaardi_pilt_laius = 200px
}}
[[Pilt:BoulderCityscape.jpg|thumb|Vaade Boulderile mägedest]]
'''Boulder''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Boulderi maakond|Boulderi maakonna]] halduskeskus&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.naco.org/Counties/Pages/FindACounty.aspx| Pealkiri = Find A County| Väljaandja = National Association of Counties| Kasutatud = 28. september 2013}}&lt;/ref&gt; ja suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 108 250, millega on see Colorado osariigis 12. kohal. Asub [[Denver]]ist 40 kilomeetri (25 miili) kaugusel kirdes. 

Boulderi asutasid [[1858]] kullaotsijad. Asula sai [[1873]]. aastal raudteeühenduse ja [[1885]]. aastal linnaõigused. [[20. sajand]]i keskpaigani oli valdav [[mäetööstus]] (kuld, hõbe, kivisüsi), hiljem kujunes Boulder teadus- ja hariduskeskuseks. Linnas on [[Colorado Ülikool Boulderis|Colorado Ülikool]]i kõige vanem osaülikool (asutatud 1876), budistlik [[Naropa Ülikool]] (1974) ja rohkesti teadusasutusi, sealhulgas standardite ja tehnoloogia ning keskkonnauuringute, astronoomia, astrofüüsika, lume- ja jääuuringute instituut jmt.

Boulder asub [[Suur tasandik|Suure tasandiku]] lääneserval [[Kaljumäestik]]u jalamil [[Boulder Creek]]i ääres, 1632 m kõrgusel üle merepinna. Kliima on võrdlemisi pehme, päeva keskmine temperatuur on jaanuaris –7–8 ºC, juulis 13–31 ºC. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 40 °C, registreeriti 11. juulil 1954. Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1930 mõõdetud –36 °C. Vett saab linn ka [[Arapahoe liustik]]ust. Linna lähedal asuvad [[Boulderi kanjon]] ja veel mitu kanjonit.

==Rahvastik==
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Boulderi linnas 97 385 inimest.

[[Rahvastiku tihedus]] oli 1463,97 in/km&amp;sup2;. 

Rassiline koosseis oli: 
*[[europiidne rass|valgeid]] 88%
*[[mustanahalised|mustanahalisi]] 0,9%
*[[põlisameeriklased|põlisameeriklasi]] 0,44% 
*[[aasialased|aasialasi]] 4,73% 
*[[Vaikse ookeani saarte rass]]ist 0,08% 
*teistest [[rass (USA rahvaloendus)|rass]]idest 3,22% 
*kahest või enamast rassist 2,63%

[[Ladinaameeriklased|Ladinaameeriklasi]] (sõltumata rassist) oli 8,74%.  

== Sõpruslinnad ==
* {{Riigi ikoon|Tadžikistan}} [[Dušanbe]], [[Tadžikistan]] (alates 1987. aastast)
* {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Jalapa]], [[Nicaragua]] (1983)
* {{Riigi ikoon|Nepal}} [[Katmandu]], [[Nepal]] (2018)
* {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Kisumu]], [[Keenia]] (2008)
* {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Lhasa]], [[Hiina]] (1986)
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Ciudad Mante]], [[Mehhiko]] (2000)
* {{Riigi ikoon|Palestiina}} [[Nablus]], [[Palestiina Riik|Palestiina]] (2016)
* {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Ramat HaNegev]], [[Iisrael]] (2018)
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yamagata]], [[Jaapan]] (1994)
* {{Riigi ikoon|Kuuba}} [[Yateras]], [[Kuuba]] (2002)

== Viited ==
{{viited}}

{{commonskat|Boulder, Colorado}}

[[Kategooria:Colorado linnad]]
[[Kategooria:Boulderi maakond]]</text>
      <sha1>29c3q1g36hj0whmuao6mhn415wppdqa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Balkaarid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>326977</id>
    <revision>
      <id>6173087</id>
      <parentid>4701582</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:28:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1604" xml:space="preserve">[[Pilt:Caucasus-ethnic_balkaren.png|pisi|Balkaaride asuala]]
'''Balkaarid''' (endanimetused ''аланла'', ''таулула'') on turgi rahvas [[Põhja-Kaukaasia]]s [[Kabardi-Balkaaria]]s ja naaberaladel. Kõnelevad [[turgi keeled|turgi keelte]] kõptšaki rühma kuuluvat balkaari keelt ehk [[karatšai-balkaari keel]]t. Balkaarid on lähisuguluses [[karatšaid]]ega ja kasutavad sama kirjakeelt. Balkaaride hulgas on levinud sunniitlik [[islam]], mille nad võtsid vastu alles [[17. sajand]]il.

Balkaaride üldarv on hinnanguliselt 120 000. [[Venemaa Föderatsioon]]is elas [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel 112 924 balkaari. Sealhulgas Kabardi–Balkaaria Vabariigis elas 108 577 balkaari (12,6% elanikkonnast).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-05-04 |arhiivimisaeg=2020-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200430211642/https://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 7 balkaari.&lt;ref&gt;http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&amp;lang=2&lt;/ref&gt;

Balkaari rahvas on kujunenud algasukate segunemisel [[alaanide]] ning mitmes laines saabunud turgikeelsete hõimudega.

[[1944]]. aasta märtsis deporteeriti balkaarid [[Kesk-Aasia]]sse ja [[Kasahstan]]i. [[9. jaanuar]]il [[1957]] taastas [[NSVL Ülemnõukogu Presiidium]] balkaaride autonoomia ning neil lubati kodukohta tagasi pöörduda.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Turgi maailm]]</text>
      <sha1>d3wy6a9wkzo7vehlemofqhjgvtyvy8a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priit Värk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>328310</id>
    <revision>
      <id>6173189</id>
      <parentid>5948102</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:22:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>91.129.107.251</ip>
      </contributor>
      <comment>Informatsioon uuendatud. Peale kohalike valimisi ta pole enam Paide linnapea.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2612" xml:space="preserve">[[Fail:Priit Värk 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Priit Värk 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Priit Värk''' (sündinud [[11. aprill]] [[1985]] [[Tartu]]s) on Eesti omavalitsustegelane, [[Paide]] linnapea 2014–2015 ja [[2017]]-2021. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[2004]]. aastal [[Paide Ühisgümnaasium]]i ja [[2008]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal.

== Töö ja poliitiline tegevus ==
Priit Värk kuulus 2009-2021 [[Isamaa (erakond)|Isamaa ja Res Publica Liitu]] (hiljem erakond ISAMAA). 

Ta kandideeris 2009. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Paide linnas noortest koosneva valimisliidu [[Tuleviku Paide]] ridades, kogus 22 häält ega osutunud valituks. 

2013. aastal kandideeris ta [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas ja kogus 176 häält. Ta pääses volikokku ning oli seal rahandus- ja revisjonikomisjoni liige. 

16. juunil 2014 valiti Paide linnavolikogus 11 poolthäälega 21-st Priit Värk linnapeaks, tema esimene ametiaeg lõppes märtsis 2015. 

Aastatel 2015–2017 töötas Priit Värk [[Riigikogu]]s IRL-i fraktsiooni nõunikuna ning 2017. aastal lühikest aega ka [[kaitseminister]] [[Jüri Luik|Jüri Luige]] nõunikuna.

2017. aastal kandideeris ta Paide linnavolikogu valimistel ja kogus 168 häält. [[Isamaa (erakond)|Isamaa erakond]] (endine Isamaa ja Res Publica Liit) võitis Paides valimised ja Priit Värgist sai teist korda linnapea. 

2021. aasta kohalikel valimistel moodustas koos mõttekaaslastega valimisliidu &quot;UUS Paide&quot; ja kogus isiklikult 289 häält, mis oli parim tulemus Paides. Hetkel on ta linnavolikogu liige. 

==Ühiskondlik tegevus==
===Omanike Keskliidus===
Priit Värk oli aastatel 2008–[[2012]] [[Eesti Omanike Keskliit|Eesti Omanike Keskliidu]] volikogu liige. Aastatel 2013–2016 kuulus ta juhatusse ja 2013–2014 oli liidu tegevjuht.

=== Maleliitudes ===
Priit Värk taasasutas 2009. aastal [[Paide Maleklubi]] ja kuulub siiani juhatuse koosseisu. Ta on kuulunud males Eesti noortekoondisse [[1997]]. aastal Euroopa meistrivõistlustel (U12, Tallinn) ja [[2000]]. aastal noorte maleolümpial (Artek, Ukraina). 

Ta on mitmekordne Järvamaa meister välk-, kiir- ja tavamales. 2019. aastast kuulub ka [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] juhatusse.

== Isiklikku ==
Priit Värgi vanavanaisa [[Mihkel Reimann]] oli aastatel 1938–1939 [[Riigivolikogu]] liige.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Siret Pihelgas]] | nimi=[[Priit Värk]]| aeg=[[2017]]–... | järgnev=...}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Värk, Priit}}
[[Kategooria:Paide linnapead]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>jtg6x1ok9rf17v267ir80o0ctbumlnx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elon Musk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>329627</id>
    <revision>
      <id>6173244</id>
      <parentid>6167781</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T01:51:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="117933" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2019}}
{{infokast persoon
| nimi           = Elon Musk
| pilt           = Elon Musk 2015.jpg
| pildiallkiri   = 
| sünniaeg       = {{Sünniaeg ja vanus|1971|6|28}}
| sünnikoht      = [[Pretoria]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| haridus        = 
| tegevusala     = ettevõtja, insener, leiutaja, investor
| töökoht        = 
| organisatsioon = {{lihtne loend|
* [[SpaceX]] (tegevjuht ja tehnoloogiajuht)
* [[Tesla, Inc.]] (tegevjuht ja tootearhitekt)
* [[SolarCity]] (esimees)
* [[OpenAI]] (kaasesimees)
* [[Neuralink Corporation]] (kaasasutaja)
}}
| väärtus        = 200 miljardit [[USA dollar]]it (2021)&lt;ref name=&quot;yWIJX&quot; /&gt;
| allkiri        = Elon Musk Signature.png
}}
'''Elon Reeve Musk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1971]] [[Pretoria]]s) on [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]] päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ärimagnaat,&lt;ref name=&quot;uebac&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sax1x&quot; /&gt; insener,&lt;ref name=&quot;MXgYJ&quot; /&gt; leiutaja&lt;ref name=&quot;nKUnH&quot; /&gt; ja investor.&lt;ref name=&quot;aw9PS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;T48sy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8s55q&quot; /&gt;
Ta on [[SpaceX]]-i asutaja, tegevjuht ja tehnoloogiajuht; [[Tesla, Inc.]] kaasasutaja, tegevjuht ja tootearhitekt; [[SolarCity]] esimees ja [[OpenAI]] kaasesimees. Samuti on ta majandusüksuste [[Zip2]] ja [[PayPal]] kaasasutaja. 

Seisuga jaanuar 2018 hinnati tema vara väärtuseks 22,5 miljardit [[USA dollar]]it, millega ta oli Ameerika Ühendriikides jõukuselt 39. inimene.&lt;ref name=&quot;b3Euf&quot; /&gt; 2020. aasta detsembris hinnati tema vara väärtuseks 160 miljardit dollarit, millega ta oli maailmas rikkuselt 2. inimene [[Jeff Bezos]]e järel.&lt;ref&gt;https://www.bloomberg.com/billionaires/&lt;/ref&gt; 2021. aasta jaanuaris tõusis Tesla aktsia 6% Tesla, mis kasvatas Muski netoväärtuse 191 miljardi dollarini ning tõusis maailmas rikkuselt 1. inimeseks.

Musk püüab oma tegevuse kaudu ettevõtjana muuta maailma ja inimkonda.&lt;ref name=&quot;8c3RS&quot; /&gt; Üks tema suurtest eesmärkidest on aidata kaasa [[roheline energia|rohelise energia]] tootmise laiendamisele ja kasutuselevõtule, et peatada [[globaalne soojenemine]]; teine suur eesmärk on vähendada inimkonna väljasuremise võimalust, rajades [[koloonia]] [[Marss|Marsile]] ja muutes inimtsivilisatsiooni multiplanetaarseks. Neid eesmärke aitavad saavutada SolarCity, Tesla Motors ja SpaceX.

Samuti on Musk loonud ülikiire transpordi süsteemi [[Hyperloop]] kavandi ning pakkunud välja vertikaalselt tõusva ja maanduva [[ülehelikiirus]]ega [[elektrilennuk]]i idee.&lt;ref name=&quot;Q3ZoE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;V1wNT&quot; /&gt;

== Päritolu ==

Muski emapoolsed esivanemad, kes kandsid [[Šveits]]i saksa perekonnanime Haldeman, lahkusid [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] ajal Euroopast Ameerikasse [[New York]]i ja liikusid sealt edasi Kesk-Lääne preeriatesse, kus nad olid farmerid.&lt;ref name=&quot;01nZf&quot; /&gt;

Muski emapoolne vanaisa Joshua Norman Haldeman sündis [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis, hiljem kolis tema pere elama Kanada [[Saskatchewani provints]]i. Haldeman korraldas Kanada esimesed [[rodeo]]d, hiljem tegutses ta [[kiropraktika|kiropraktikuna]]. 1948. aastal abiellus ta Kanada tantsustuudio juhendaja Winnifred Josephine Fletcheriga. Perekond sai kodukandis kuulsaks sellega, et ostis ühemootorilise [[lennuk]]i [[Bellanca Cruisair]], millega käis lõbureisidel [[Põhja-Ameerika]]s. Haldeman tegeles ka poliitikaga, kandideeris edutult parlamenti ja kirjutas abikaasaga kahasse raamatu &quot;The Flying Haldemans: Pity the Poor Private Pilot&quot; (&quot;Lendavad Haldemanid: tundke kaasa vaesele eralennukipiloodile&quot;).
1950. aastal müüsid nad kogu oma vara ja kolisid elama [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]i – kohta, kus nad polnud kunagi käinud. Seal jätkasid nad seikluslendude tegemist. Näiteks lendasid nad 1952. aastal [[Šotimaa]]le ja [[Norra]]sse, 1954. aastal aga [[Austraalia]]sse ja tagasi. Arvatavasti on tegemist ainsate ühemootorilisel lennukil Aafrikast Austraaliasse lennanud eralenduritega.&lt;ref name=&quot;DVgWA&quot; /&gt;

Kuigi Musk oli Haldemani surres vaid mõneaastane, kuulis ta vanaisa ettevõtmistest palju lugusid ja pidas teda oma suureks eeskujuks. Muski sõnutsi oli vanaisal &quot;sisemine kutse seikluste järele, tahtmine teha hulle asju&quot;. Musk on arvanud, et ta enda ebatavaline riskivajadus võib olla vanaisalt päritud.&lt;ref name=&quot;FZxMR&quot; /&gt;

Muski isapoolne vanaema Cora Amelia Musk sündis [[Inglismaa]]l perekonnas, mida tunti kõrge intellektuaalsuse poolest. Elon Musk on öelnud, et ta side oma isapoolse vanaemaga oli väga tugev.&lt;ref name=&quot;z3YRt&quot; /&gt;

Elon Muski isa Errol Musk töötas elektromehaanikainsenerina.&lt;ref name=&quot;Vance34&quot; /&gt; Talle kuulus ehitusinsenerinduse ettevõte, mis tegeles riiklike ja eratellimustega,&lt;ref name=&quot;BusinessWeek&quot; /&gt; ta vastutas suurte projektide eest: kontorihooned, jaemüügi- ja elamukompleksid, õhujõudude baas.&lt;ref name=&quot;Vance34&quot; /&gt; Üks Muskide pereliige on iseloomustanud Errol Muski kui &quot;sariettevõtjat&quot;.&lt;ref name=&quot;triumph_will&quot; /&gt;

Elon Muski ema Maye Musk töötas toitumisspetsialisti ehk [[dietoloogia|dietoloogina]],&lt;ref name=&quot;Vance34&quot; /&gt; hiljem [[modell]]ina.

== Lapsepõlv ja teismeiga ==
=== Lapsepõlv Lõuna-Aafrikas ===

Elon Musk sündis 28. juunil 1971 [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[Transvaali provints]]i pealinnas [[Pretoria]]s&lt;ref name=&quot;5MjW7&quot; /&gt; [[Kanada]] päritoluga ema Maye Muski (neiupõlvenimega Haldeman) ja lõunaaafriklasest isa Errol Muski pere esimese lapsena.&lt;ref name=&quot;EPlg5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;stlrafa&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tWRWi&quot; /&gt;

Muski ema Maye sõnul olnud Elon väiksena uudishimulik ja energiline laps, kes omandas kõike kiiresti. Samas oli tal kalduvus aeg-ajalt justkui transsi langeda: silmadesse tekkis kauge ja unistav pilk ning ta ei kuulnud, mida talle räägiti. Vanemad ja arstid arvasid, et poisil on probleeme kõrvakuulmisega. Pärast terve rea analüüside tegemist eemaldati tal [[adenoidid]]. See aga ei muutnud midagi. Musk ise on öelnud, et 5–6-aastaselt avastas ta viisi, kuidas ümbritsevat maailma blokeerida ja vaid ühele asjale keskenduda.&lt;ref name=&quot;HoqmN&quot; /&gt;

Elon Musk paistis lapsena silma ka isepäisuse ja sihikindlusega. Umbes kuueaastasena karistasid ta vanemad teda koju jätmisega: teda ei võetud kaasa ta nõo sünnipäevale, mis toimus Pretoria teises otsas. Ta otsustas siiski sünnipäevale minna, põgenes lapsehoidja hoole alt ja kõndis jala neli tundi läbi linna, et jõuda nõo 16–19 kilomeetri kaugusel asuva majani. Kohale jõudes nägi Muski ema teda tänaval kõndimas. Poiss põgenes, ronis lähedal asuva puu otsa ja keeldus enne alla tulemast, kui talle lubati, et teda ei karistata.&lt;ref name=&quot;CandidTV&quot; /&gt;

Musk pandi Pretorias asuvasse kooli varakult, ta oli kooli kõige noorem ja kasvult väikseim õpilane.&lt;ref name=&quot;triumph_will&quot; /&gt;

Muskile meeldis väga raamatuid lugeda. Tema jaoks polnud midagi erilist lugeda järjest kümme tundi; nädalavahetusel võis ta läbi lugeda kaks raamatut päevas. Tema lemmikraamatuteks olid [[J. R. R. Tolkien]]i &quot;[[Sõrmuste Isand]]&quot;, [[Isaac Asimov]]i &quot;[[Asum (romaan)|Asum]]&quot;, [[Robert A. Heinlein]]i &quot;[[Kuu on karm armuke]]&quot; ja [[Douglas Adams]]i &quot;[[Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas]]&quot;. Lõpuks jõudis ta kõik koolis ja kodulähedases raamatukogus olevad huvipakkuvad raamatud läbi lugeda ja hakkas lugema [[Encyclopedia Britannica]]t. Ta jõudis läbi uurida kaks [[entsüklopeedia]]t.&lt;ref name=&quot;Z5E2a&quot; /&gt;

Musk sai endale klassikalise kõiketeadja ja raamatukoi maine, mida kinnistas ka tema ebasportlikkus. Ta kippus pidevalt teiste poolt öeldut parandama, mis mõjus teistele lastele eemaletõukavalt ja muutis Muski üksikuks. Kuigi ta hoidis koolis omaette, oli ta pereliikmete seltsis suhtlemisaldis ja vaba käitumisega.&lt;ref name=&quot;W8Itt&quot; /&gt;

Aastal 1980, kui Musk oli 9-aastane, [[lahutus|lahutasid]] Muski vanemad abielu.&lt;ref name=&quot;BusinessWeek&quot; /&gt; Sellest peale elas ta koos isaga.&lt;ref name=&quot;sjmn20140411&quot; /&gt;

Kui Musk oli peaaegu kümneaastane, hakkasid just välja tulema esimesed [[personaalarvuti]]d. Ta ostis kõrvalepandud taskuraha ja isalt küsitud raha eest endale tollase populaarse koduarvuti [[Commodore VIC-20]] ja mõned programmeerimisõpikud ning õppis omal käel [[programmeerimine|programmeerima]].&lt;ref name=&quot;Knowledge@Wharton&quot; /&gt;

12-aastasena müüs ta umbes 500 [[USA dollar|dollari]] eest esimese omaloodud tarkvara, kosmoselahinguteemalise mängu &quot;Blastar&quot;.&lt;ref name=&quot;Knowledge@Wharton2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;belfiore&quot; /&gt; Mängu [[programmeerimiskeel]]es [[BASIC]] kirjutatud 167-realine kood avaldati aastal 1984 Lõuna-Aafrika kohaliku kaubandusväljaande &quot;PC and Office Technology&quot; detsembrikuu numbris.&lt;ref name=&quot;belfiore&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uV1YZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;play&quot; /&gt; [[Google]]'i tarkvarainsener Tomas Lloret Llinares kirjutas mängu koodi aastaid hiljem ringi [[HTML5]]-keelde ja seda on võimalik [[veeb]]is mängida.&lt;ref name=&quot;play&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1Z4nh&quot; /&gt;

Arvutitarkvara müügi eest teenitud raha kulutas ta uute arvutimängude ja rollimängu [[Dungeons &amp; Dragons]] moodulite peale.&lt;ref name=&quot;FreshDialogues&quot; /&gt;

Umbes 12–15 aasta vanuselt elas Musk läbi eksistentsiaalse kriisi. Ta püüdis sellest üle saada religioosseid ja filosoofilisi tekste lugedes. Otsides vastust küsimusele [[elu mõte|elu mõttest]], luges ta muuhulgas ka [[Friedrich Nietzsche]] ja [[Arthur Schopenhauer]]i teoseid. Lõpuks jõudis ta tagasi sinna, kust alustas, ehk [[ulmekirjandus]]eni. &quot;Kui sa suudad õige küsimuse välja mõelda, on vastust leida suhteliselt lihtne. Mina jõudsin järeldusele, et me peaksimegi tegelikult püüdlema inimteadvuse ulatuse ja mahu avardamise poole, et mõista paremini, milliseid küsimusi esitada,&quot; on Musk hiljem öelnud, viidates Douglas Adamsi raamatule &quot;Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas&quot;. &quot;Ainuke asi, mida on mõtet teha, on püüelda suurema kollektiivse valgustatuse poole.&quot;&lt;ref name=&quot;FreshDialogues&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5sYLX&quot; /&gt;

Kuigi Musk tegeles tol ajal peamiselt arvutiga ja raamatute lugemisega, juhtis ta oma aasta noorema venna Kimbali ja tädipoegade Russi, Lyndoni ja Peter Rive'i tegemisi. Näiteks käisid nad ukselt-uksele müümas lihavõttemune ning valmistasid kodus [[lõhkeseade]]ldisi ja [[rakett]]e.&lt;ref name=&quot;BusinessWeek&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vance40&quot; /&gt;

Kui Musk oli 16-aastane, püüdsid poisid avada [[videomäng]]ude mängusaali oma kooli lähedal. Nad leidsid vanemate teadmata mängusaalile ruumid ja varustajad ning hakkasid linna käest ärile tegevusluba taotlema. Kuid dokumendile pidi alla kirjutama vähemalt 18-aastane isik ja neil ei õnnestunud ei Rive'ide isa ega Errolit nõusse saada.&lt;ref name=&quot;triumph_will&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vance40&quot; /&gt;

Kooli ajal kannatas Musk kolm–neli aastat [[Koolivägivald#Koolikiusamine|koolikiusamise]] all. Ühel korral tõukas poistekamp ta trepist alla ja tagus siis teda jalgadega, kuni ta teadvuse kaotas. Ta pidi haiglasse minema ja puudus nädal aega koolist. 2013. aastal ütles Musk, et on lasknud teha endale ninaoperatsiooni, et tolle peksmise aegsetest tüsistustest vabaneda.&lt;ref name=&quot;Vance41&quot; /&gt;

Muski klassivennad mäletavad teda kui meeldivat, vaikset ja silmapaistmatut õpilast. Tema akadeemilised tulemused ei olnud klassi parimad, ta polnud sportlik ega polnud kunagi liidripositsioonil. Ta tõmbas endale tähelepanu sellega, et tõi kooli kaasa mudelrakette, mida seal õhku lasi, ning sellega, et võttis sõna [[fossiilkütused|fossiilkütuste]] kasutamise vastu ja [[päikeseenergia]] poolt.&lt;ref name=&quot;Vance41&quot; /&gt;

15-aastasena oli Elon Musk jõudnud selgusele, et tema tee [[eneseteostus]]ele läheb USA kaudu.&lt;ref name=&quot;BusinessWeek&quot; /&gt; Hiljem on ta oma otsust selgitanud ka sooviga olla tehnoloogilise arengu eesliinil.&lt;ref name=&quot;evancarmichael&quot; /&gt;

=== Kanada ===
1988. aastal lahkus Musk 17-aastasena Lõuna-Aafrikast Kanadasse. Hilisemates intervjuudes on ta seda sammu põhjendanud sooviga kasutada Kanadat vahepeatusena USA-sse jõudmiseks. Ta oli välja uurinud, et USA [[kodakondsus]]t on lihtsam saada Kanada kui Lõuna-Aafrika päritolu immigrandina.&lt;ref name=&quot;triumph_will&quot; /&gt; Tänu Kanada seadusemuudatusele sai Maye Musk oma Kanada kodakondsuse lastele edasi anda. Teine põhjendus, mida Musk sageli intervjuudes esitab, oli soov vältida kohustuslikku ajateenistust Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväes. Tollases Lõuna-Aafrika Vabariigis oli võimul [[apartheid]]irežiim ja Musk on intervjuudes öelnud, et ei soovinud moraalsetel põhjustel selle režiimi kaitsmises osaleda. Kuid enamasti jätab Musk mainimata, et viis kuud enne Kanadasse minemist astus ta [[Pretoria ülikool]]i, kus hakkas õppima [[füüsika]]t ja [[inseneriteadused|inseneriteadusi]]. Kuna ta ei pööranud õppimisele piisavalt tähelepanu, siis langes ta peatselt ülikoolist välja. Hiljem on ta seda etappi iseloomustanud kui ooteaega, mil Kanadasse reisimise dokumendid korda saavad.&lt;ref name=&quot;EGvSf&quot; /&gt;

Olles saanud Kanada passi, lendas Musk 1988. aasta juunis [[Montréal]]i. Kuna tal oli vähe raha ja polnud Kanadas elukohta, siis oli ta plaaninud minna Kanadas elava onu juurde, kuid kohapeal selgus, et too on Minnesotasse kolinud. Seejärel püüdis ta võtta ühendust Kanada eri paigus elavate sugulastega ja suundus lõpuks 3000&amp;nbsp;km kaugusele Saskatchewani, oma vanaisa kunagisse elukohta.&lt;ref name=&quot;BusinessWeek&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nzmUV&quot; /&gt;

Järgmise aasta veetis ta Kanadas ringi rännates ja juhutöid tehes. Oma sugulase farmis [[Waldeck]]i linnas kasvatas ta köögivilju ja tühjendas viljamahuteid, [[Vancouver]]is saagis [[mootorsaag|mootorsaega]] küttepuid. Raskeima tööna on ta nimetanud [[saeveski]] boileriruumi puhastamist, mille tegemiseks pidi end tulekindlas ülikonnas läbi kitsa tunneli sisse pressima, et siis läbi sama käigu põlemisjäätmeid välja kühveldada.&lt;ref name=&quot;BusinessWeek&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;avLPU&quot; /&gt;

Elon Muski ema Maye, õde Tosca ja vend Kimbal järgnesid aasta jooksul Elon Muskile Kanadasse.&lt;ref name=&quot;6jMX2&quot; /&gt;

Aastal 1989, kui ta oli 18-aastane, astus Musk õppima [[Ontario]]s [[Kingston (Kanada)|Kingstonis]] asuvasse [[Queen'si Ülikool|Queen'si ülikooli]].&lt;ref name=&quot;6jMX2&quot; /&gt;

Kanadas olles koostasid Elon ja Kimbal Musk õpingute vahepeal nimekirja inimestest, kellega nad sooviksid Kanadas kohtuda, ja kutsusid siis neid endaga kohtuma. Muuhulgas kohtusid nad majandusajakirjaniku ja [[Scotiabank]]i tippjuhi Peter Nicholsoniga. Kohtumise järel pakkus viimane Elon Muskile pangas suvepraktika kohta.&lt;ref name=&quot;8enhu&quot; /&gt;

Queen'si ülikoolis õppimise ajal tutvus Musk sama ülikooli tudengi Justine Wilsoniga, kellega tal tekkis romantiline suhe ja kellest sai hiljem Muski esimene abikaasa.&lt;ref name=&quot;8enhu&quot; /&gt;

=== Ülikooliõpingud USA-s ===
Olles õppinud kaks aastat Queen'si ülikoolis, sai Musk 1992. aastal [[stipendium]]i õppimiseks [[Ivy League]]'i kuuluvas [[Pennsylvania Ülikool|Pennsylvania ülikoolis]] ja kolis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. Ta otsustas saada kaks [[diplom]]it: ühe [[majandus]]e erialal [[Whartoni Ärikool|Whartoni ärikoolis]] ja teise [[füüsika]] erialal Pennsylvania ülikooli kunstide ja teaduste koolis. Stipendium kattis vaid ülikooli õppemaksu, elamiskulud ja õppematerjalide kulud pidi ta õppimise kõrvalt tööga teenima.&lt;ref name=&quot;evancarmichael&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;i&quot; /&gt;

Pennsylvania ülikoolis tutvus ta hilisema [[Silicon Valley]] ettevõtja [[Adeo Ressi]]ga, kes jäi Muski lähedaseks sõbraks ka pärast ülikooli.&lt;ref name=&quot;CgFS6&quot; /&gt;

Koos Ressiga üürisid nad endale 10-toalise [[üliõpilaskorporatsioon]]ile kuuluva maja, kus nad ise elasid ja mida kasutasid nädalalõppudel kui tegevusloata [[ööklubi]]. Pidudel võis majas viibida ligi 500 inimest, kes igaüks maksid sisenemistasu viis dollarit. Elon Muski ema Maye oli pidudel uksehoidja ja rahakorjaja. Teenitud raha kasutas Musk ülikoolihariduse eest maksmiseks. Musk ise jäi pidudel enamasti kaineks. Ressi sõnul oli Musk kõige korralikum tüüp, keda ta on kunagi kohanud ja &quot;ei joonud kunagi&quot;. Ainuke aeg, mil Ressi pidi Muski käitumist piirama, olid [[videomäng]]ude maratonid, mis võisid kesta järjest mitu päeva.&lt;ref name=&quot;901gr&quot; /&gt;

Ülikoolis õppides kirjutas Musk koolitööna äriplaani, mille pealkirjaks oli &quot;The Importance of Being Solar&quot; (&quot;Kui tähtis on kasutada päikeseenergiat&quot;). Ta ennustas oma töös [[päikeseenergia]] tehnoloogia arengut ja järjest suuremat kasutuseletulekut. Töö lõpus kirjeldas ta tuleviku elektrijaama: kosmoses asuv päikeseelektrijaam, mis saadab energia mikrolainekiirguse kaudu maa peal asuvatesse vastuvõtuantennidesse. Teine tema uurimistöö rääkis uurimisdokumentide ja [[raamat]]ute elektroonilisest skaneerimisest [[optiline märgituvastus|optilise märgituvastussüsteemi]] abil ning nende ühte [[andmebaas]]i koondamisest, kujutades endast ristandit aastaid hiljem loodud [[Google Books]]ist ja [[Google Scholar]]ist. Kolmas uurimistöö rääkis [[superkondensaator]]itest.&lt;ref name=&quot;m9Dc4&quot; /&gt;

Mõeldes sellele, mida ta pärast ülikooli tegema hakkab, kaalus Musk ühe variandina ka videomängude äri alustamist. Videomängud olid teda lapsest peale vaimustanud ja ta tundis valdkonda hästi. Kuid ta jõudis järeldusele, et see pole piisavalt suur eesmärk. &quot;Mulle meeldivad väga arvutimängud, aga kui ma mõtleksingi välja mõne tõeliselt hea mängu, kui palju mõju sel maailmale ikka oleks,&quot; on ta öelnud.&lt;ref name=&quot;Q9iUG&quot; /&gt;

1994. aasta suve veetis Musk [[California]]s [[Silicon Valley]]s, kus ta töötas kahes praktikakohas. Päeval töötas ta [[Los Gatos]]e linnakeses asuvas [[idufirma]]s Pinnacle Research, mille teadlasterühm uuris, kuidas kasutada superkondensaatoreid [[elektriauto|elektri]]- ja [[hübriidauto|hüdriidautode]] jõuallikana. Õhtuti töötas ta [[Palo Alto]]s asuvas idufirmas Rocket Science Games, mis tegeles videomängude loomisega. Muski ülesandeks oli kirjutada [[assemblerkeel]]es [[draiver]]eid.&lt;ref name=&quot;WEvvt&quot; /&gt;

Aastal 1995 kolis toona 24-aastane Musk elama Silicon Valley piirkonda. Ta oli kandideerinud [[Stanfordi ülikool]]i [[materjaliteadus]]e ({{keel-en|Material Science Engineering}}) kraadiõppesse ja osutunud vastuvõetuks. Tema uurimistöö teemaks pidid saama superkondensaatorid. Kuid ta oli kahevahel, kas alustada kraadiõpinguid või võtta oma vabal ajal valmis kirjutatud tarkvara ja arendada see edasi ettevõtteks. Lõpuks jättis ta end Stanfordi ülikoolis kursusele registreerimata. Sel ajal tekkisid esimesed graafilised [[veebibrauser]]id ja [[internet]] hakkas akadeemilisest keskkonnast välja laiemale kasutajaterühmale levima. Musk mõistis, et ta ei saa sellest arengust kõrvale jääda.&lt;ref name=&quot;CandidTV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;evancarmichael&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gKbNx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;T4rMV&quot; /&gt;

== Töö ==
=== Zip2 ===
1994. aasta suvel tegid Elon ja Kimbal Musk automatka Californiast [[Illinois]]i ja arutasid tee peal võimalusi omaenda internetiettevõtte loomiseks. Parim idee, mis neile siis pähe tuli, oli luua arstide infovahetuse ja koostöö tõhustamiseks mõeldud reaalajas veebivõrgustik. Kimbal Musk hakkas pärast seda juba uue ettevõtte [[äriplaan]]i välja töötama ja müügipoolega tegelema. Kuid valdkond ei olnud nende jaoks piisavalt kaasakiskuv ja nad jätsid ettevõtmise katki.&lt;ref name=&quot;sfN6H&quot; /&gt;

Elon Musk tuli äriidee peale [[Silicon Valley]]s idufirmas suvepraktikal olles, kui kontorisse tuli müügimees ettevõttest [[Yellow Pages]], kes püüdis müüa võimalust lisada ettevõtte kontaktandmed paberkataloogi kõrval ka uudsesse ''online''-nimekirja. Müügimees ei paistnud ise ka aru saavat, mis internet on või kuidas keegi sellega raha võiks teenida ning Musk leidis, et see on miski, mida ta vennaga paremini teha suudaks.&lt;ref name=&quot;AFtwj&quot; /&gt;

Elon ja Kimbal Musk asutasid oma ettevõtte 1995. aastal ja selle nimeks sai Global Link Information Network. Ettevõtte ideeks oli pakkuda ettevõtetele [[kaart|kaardiga]] ühendatud ''online''-kataloogi. Musk kasutas toote selgitamiseks sageli [[pitsa]] näidet, öeldes, et kõigil on õigus teada lähima pitsarestorani asukohta ja juhiseid, kuidas sinna pääseda.&lt;ref name=&quot;RyxXR&quot; /&gt;

Ettevõtte esimeseks kontoriks oli [[Palo Alto]]s asuv pisike 6x9-meetrine stuudiokorter. Elon Musk tegeles tarkvara kirjutamisega, Kimbal aga ukselt-uksele müügiga. Vendade isa Errol Musk oli andnud ettevõtte rajamiseks 28 000 dollarit, kuid kontori üürimise, vajaliku inventari ja tarkvaralitsentside soetamise järel oli raha peaaegu otsas. Ettevõtte esimese kolme tegevuskuu jooksul elasid Elon ja Kimbal Musk ettevõtte kontoris ja käisid duši all [[YMCA]]-s.&lt;ref name=&quot;fpqtH&quot; /&gt;

1995. aasta lõpus palkas ettevõte esimesed töötajad – müügimehed. Ettevõte oli üürinud kahetoalise korteri, mille sisustamiseks polnud raha. Musk magas öösiti oma töölaua ääres kott-toolil ja palus hommikul esimesena tööle jõudvatel töötajatel ta üles äratada.&lt;ref name=&quot;4cxMm&quot; /&gt;

1996. aasta alguses tuli ettevõttesse selle kaasasutaja Kanada ärimees Greg Kouri, kellega vennad Muskid olid [[Toronto]]s kohtunud, ja kes oli osalenud Zip2 loomise [[ajurünnak]]utes. Varasema ärikogemusega 30. eluaastates Kouri oli kogemusteta Elon Muski jaoks usaldusisik ja tasakaalustav [[mentor]]. Samuti tegi ta lõpu vendade vahelistele kaklustele, milleni nende erimeelsused äri juhtimise osas vahel viisid. Ühe sellise kakluse käigus tõmbas Elon Musk käe marraskile ja vajas [[teetanus]]e vastast süsti.&lt;ref name=&quot;V52na&quot; /&gt;

1996. aasta alguses toimusid ettevõtte tegevuses suured muutused. Riskikapitaliettevõte Mohr Davidow Ventures investeeris ettevõttesse kolm miljonit dollarit. Ettevõte muutis oma nime, milleks sai nüüd Zip2, ja kolis suuremasse kontorisse. Kõige suuremad muudatused olid aga tegevuse laiendamine senise [[San Francisco laht|San Francisco lahe]] piirkonna asemel üleriigiliseks ja ettevõtte fookuse muutumine. Senise väikeäridele mõeldud ukselt-uksele müügi asemel hakkas Zip2 pakkuma spetsiaalselt [[ajaleht]]edele mõeldud tarkvarapaketti kinnisvara- ja automüügikuulutuste jaoks.&lt;ref name=&quot;hItum&quot; /&gt;

Musk kaotas enamusosaluse ettevõttes ja investorid palkasid uue tegevjuhi – kelleks sai varem ettevõttes [[Creative Labs]] töötanud Rich Sorkin – ning surusid Muski tehnoloogiajuhi kohale. Muskile see ei meeldinud, ta oleks soovinud ettevõtet ise juhtida. Ettevõttel oli nüüd raha ja see suutis palgata kõrgetasemelisi tarkvarainsenere, osa töötajaid löödi üle ettevõttest [[Silicon Graphics Inc.]] (SGI), kus töötasid tolle aja parimad Silicon Valley tarkvarainsenerid.&lt;ref name=&quot;XjVMm&quot; /&gt;

Vabal ajal organiseeris Musk Zip2 töötajatest videomängude meeskonna, et osaleda üleriigilisel tulistamismängu [[Quake]] turniiril. Meeskond saavutas turniiril teise koha ja võitis mitu tuhat dollarit.&lt;ref name=&quot;Xs0TS&quot; /&gt;

Zip2 teenuseid hakkasid kasutama [[New York Times]], [[Knight-Ridder]], [[Hearst Corporation]], [[Times Mirror]], [[Pulitzer Publishing]], [[Chicago Tribune]] ja teised meediaettevõtted. Osa meediaettevõtetest oli nõus Zip2 investeerima ja ettevõte sai kokku 50 miljoni dollari suuruse lisarahastuse.&lt;ref name=&quot;Xs0TS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;About.com&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cnet19990216&quot; /&gt;

Musk ei olnud rahul, et Zip2 tegevus toimus ajalehtede varjus, ta tahtnuks, et ettevõte pakuks tarbijatele otseteenuseid. Sellel eesmärgil soovis ta osta [[domeeninimi|domeeninime]] city.com. Zip2 nõukogu aga oli rahul senise äristrateegiaga ega soovinud uut riski võtta.&lt;ref name=&quot;RB7Ss&quot; /&gt;

1998. aasta aprillis teatas Zip2, et ühineb oma peamise konkurendi Citysearchiga. Ühinemisprotsessi ettevalmistamise käigus tekkisid aga küsimused Citysearchi finantsandmete õigsuse kohta, samuti olid ühinemise vastu mitmed Zip2 juhtivtöötajad, kes oleksid ettevõtete liitumisel töökohast ilma jäänud. Algul tehingut pooldanud Musk pöördus samuti selle vastu ning soovis Rich Sorkini lahkumist ja enda ennistamist tegevjuhi kohale. Kuid ettevõtte nõukogu jättis hoopis Muski ettevõtte juhatuse kohast ilma ja määras tegevjuhi kohale riskikapitaliettevõttes Mohr Davidow Ventures töötava Derek Proudiani.&lt;ref name=&quot;RB7Ss&quot; /&gt;

Liitumistehingu nurjudes osutus Zip2 olevat viletsas olukorras: ettevõte hakkas raha kaotama. Ka [[Microsoft]] plaanis samal turul tegutsema hakata ja oli tekkinud hulk uusi idufirmasid, kes tegelesid kaardistamisega ning automüügi- ja kinnisvarakuulutustega. Kuid 1999. aasta veebruaris tegi arvutite tootja [[Compaq Computer]] [[Altavista]] divisjon ettevõttele ostupakkumise. Zip2 juhatus võttis pakkumise vastu, ostuhinnaks oli 307 miljonit dollarit pluss 34 miljonit dollarit aktsia[[optsioon]]idena. Elon ja Kimbal Musk teenisid tehingust vastavalt 22 miljonit ja 15 miljonit dollarit, Musk oli 28-aastaselt saanud miljonäriks.&lt;ref name=&quot;syLwQ&quot; /&gt;

Muskil polnud mingit plaani Compaqi teenistusse jääda, tal olid tekkinud juba uued ideed. Zip2 toimunu mõjul püüdis Musk edaspidistes ettevõtetes kontrolli ettevõtte üle ja tegevjuhi kohta igal juhul säilitada.&lt;ref name=&quot;syLwQ&quot; /&gt;

=== X.com ja PayPal ===
Kui Musk 1990. aastate algul [[Kanada]]s [[Scotiabank]]is suvepraktikal oli, sai ta ülesandeks tutvuda panga [[arengumaad]]e võlakirjaportfelliga: ta pidi kindlaks tegema portfelli tegeliku väärtuse. Seda tehes märkas ta ärivõimalust. USA valitsus oli püüdnud arengumaade võlakoormust vähendada ja väljastanud [[Brady võlakirjad]] ({{keel-en|Brady bonds}}), millega ta sisuliselt tagas arengumaade võlakirjad. Musk avastas, et arengumaade võlakirju oli võimalik turult osta tagatisväärtusest kaks korda väiksema hinnaga. Ta kirjutas sellest ettekande oma ülemusele, kelle käest jõudis teave edasi panga tegevjuhi lauale. Too aga lükkas ettepaneku tagasi, öeldes, et pank on ka varem arengumaade võlgade tõttu raha kaotanud. Ei aidanud ka Muski selgitused, et raha oleks võimalik kaotada vaid siis, kui [[USA rahandusministeerium]] oma kohustused täitmata jätab. Sellest peale oli Musk veendumusel, et [[pangandus]] on valdkond, kus on palju raha ja palju ebaefektiivsust. Muski sõnul &quot;pankurid jäljendasid vaid seda, mida kõik ees teevad. Kui kõik otsustasid kaljult alla hüpata, jooksid ka need kuradi pankurid kohe koos teistega kaljult alla. Kui keset tuba oleks olnud suur hunnik [[kuld]]a ja mitte keegi ei oleks seda puudutanud, ei oleks ka nemad seda endale tahtnud.&quot;&lt;ref name=&quot;jqrpA&quot; /&gt;

Järgnenud aastatel mõtles Musk, kuidas pangandust internetiga ühendada, kuidas luua täisteenust pakkuvat ''online''-panka, mis pakuks nii säästu-, [[arvelduskonto|arveldus]]- kui ka hoiukontot ning vahendus- ja [[kindlustus]]teenuseid. Takistuseks polnud mitte tehnoloogia, vaid pangandusvaldkonna suur riigipoolne reguleeritus.&lt;ref name=&quot;KYLOu&quot; /&gt;

Musk hakkas uue ettevõtte plaani ellu viima juba enne Zip2 müümist. Ta värbas enda meeskonda mõned Zip2 parimad tarkvarainsernerid ja pidas nõu panganduses töötavate tuttavatega. 1999. aasta märtsis asutas ta finantsteenustega tegeleva äriühingu X.com, investeerides sellesse 12 miljonit dollarit Zip2 müügist teenitud raha. Ülejäänud neli miljonit dollarit (pärast [[maksud]]e tasumist) jättis ta endale isiklikuks kasutamiseks.&lt;ref name=&quot;ivLwk&quot; /&gt;

X.com-i asutajate meeskond koosnes peale Muski endisest Zip2 juhtivtöötajast Ed Ho'st ja Muski tuttavatest Scotiabanki päevilt, finantstaustaga kanadalastest Harris Frickerist ja Christopher Payne'ist. Kaasasutajate meeskond pidas neli–viis kuud koosolekuid, ''online''-panga asutamist takistav regulatsioon tundus olevat ületamatu probleem. Muski ja Frickeri vahele tekkisid vastuolud. Frickeri meelest olid Muski [[ajakirjandus]]es tehtud suurejoonelised avaldused pangandusvaldkonna ümberkujundamisest rumalad, Fricker eelistas tavapärasemat lähenemist. Viis kuud pärast ettevõtte asutamist lahkus Fricker koos enamiku võtmetöötajatega X.com-ist ja ettevõttesse jäi vaid Musk koos käputäie talle lojaalsete töötajatega.&lt;ref name=&quot;4EaTU&quot; /&gt;

Muskil õnnestus kirgliku ja entusiastliku jutuga meelitada ettevõttesse uued tarkvarainsenerid, samuti sai ta tuntud riskikapitalisti [[Mike Moritz]]i toetuse. Ettevõte sai pangandus- ja investeerimislitsentsi ning lõi partnerlussuhte [[Barclays]]i pangaga. 1999. aasta novembris ööl vastu [[tänupüha]] avati ''online''-pank klientidele.&lt;ref name=&quot;mXd2A&quot; /&gt;

X.com maksis panga kliendiks hakkamise eest 20 dollarit ja teise kliendi soovitamise eest 10 dollarit. Pank võttis kasutusele uudse eraisikult-eraisikule maksete süsteemi, mille jaoks piisas vaid makse saaja e-postiaadressi sisestamisest. X.com-i üldine idee oli vastanduda aeglastele traditsioonilistele pankadele ja anda klientidele võimalus teha pangatoiminguid vaid mõne hiireklõpsuga. Esimese mõne kuuga sai pank endale üle 200 000 kliendi.&lt;ref name=&quot;QE129&quot; /&gt;

Samas majas X.com-iga ja nende rendipinnal tegutses teine idufirma Confinity, mida juhtisid [[Peter Thiel]] ja [[Max Levchin]]. Confinity töötas välja süsteemi, mille abil [[pihuarvuti]] [[Palm Pilot]] omanikud saaksid [[infrapunaliides]]e kaudu üksteisele rahaülekandeid teha. Alguses olid kahe ettevõtte suhted sõbralikud. Kuid siis hakkas ka Confinity tegelema [[veeb]]i ja [[e-post]]i teel tehtavate maksete süsteemi väljaarendamisega, süsteemi nimi oli [[Paypal]]. Confinity kolis teise kontorisse ja alustas X.com-iga teravat võistlust. Võisteldi selles, kes suudab kiiremini kasvada ja rohkem kliente ligi meelitada. Ettevõtted kulutasid [[reklaam]]ile kümneid miljoneid dollareid. Confinity eeliseks oli see, et nad suutsid oma Paypali maksesüsteemi ühendada [[eBay]] veebioksjonikeskkonnaga, kuid nad maksid klientidele preemiateks 100 000 dollarit päevas ja nende sularahareservid hakkasid lõppema. X.com-il olid viimistletumad pangandustooted ja rohkem raha.&lt;ref name=&quot;yansz&quot; /&gt;

2000. aasta märtsis otsustasid X.com ja Confinity ühineda. Uus ettevõte võttis nimeks X.com ning Muskist sai selle suurim osanik ja tegevjuht. Veidi pärast liitumist sai X.com investoritelt, kelle hulgas olid [[Deutsche Bank]] ja [[Goldman Sachs]], 100 miljonit dollarit, kokku oli ettevõttel sel ajal üle miljoni kliendi.&lt;ref name=&quot;BAegm&quot; /&gt;

Kuigi kaks ettevõtet olid formaalselt liitunud, töötasid kummagi ettevõtte meeskonnad eri kontorites edasi ja olid tootearenduse suhtes erimeelt. Musk eelistas X.com-i kaubamärki, teised aga Paypali. Confinity meeskond tahtis kasutada [[Linux]]i-taolist [[vabatarkvara|vaba lähtekoodiga tarkvara]], Musk aga [[Microsoft]]i tarkvara. Ettevõte oli lõhenenud; Peter Thiel astus kõrvale ja Max Levchin ähvardas lahkuda. Ettevõtte arvutisüsteemid ei suutnud kasvava kliendibaasiga toime tulla ja [[veebileht]] kukkus vähemalt kord nädalas maha. Pangad nõudsid suuremaid tasusid, pangapettuste arv suurenes, ka konkurents teiste ettevõtetega kasvas. Üha suurem hulk ettevõtte töötajaid hakkas Muski otsustusvõimet ettevõtet tabanud kriiside valguses kahtluse alla seadma.&lt;ref name=&quot;EkfR5&quot; /&gt;

Musk oli Justine Wilsoniga 2000. aasta jaanuaris abiellunud, sama aasta septembris sõitsid nad [[Austraalia]]sse [[Sydney]]sse mesinädalatele. Väike rühm X.com-i töötajaid otsustas Muski äraolekut kasutada ja esitas ettevõtte nõukogule umbusaldusavalduse Muski vastu ning tegi ettepaneku nimetada tegevjuhiks Peter Thiel. Kui Musk sellest Austraalias maandudes teada sai, pöördus ta järgmise [[Palo Alto]]sse suunduva lennukiga tagasi, kuid oli juba hilja. Musk püüdis küll ettevõtte nõukogu veenda otsust muutma, kuid see jäi endale kindlaks.&lt;ref name=&quot;CWHZE&quot; /&gt;

2001. aasta juunis muutis ettevõtte uus tegevjuht Thiel ettevõtte kaubamärgiks Paypali. Muski mõju ettevõtte tegevusele oli palju langenud, kuid ta jätkas Paypali nõustamist ja kasvatas oma investeeringut ettevõttesse. Sel ajal oli PayPali aastatulu 240 miljonit dollarit. Sellel ajaperioodil hakkas lõhkema [[dot-com'i mull|''dot-com''-i mull]] ja internetiettevõtetesse raha investeerinud inimesed püüdsid oma raha võimalikult kiiresti kätte saada. Muski ja Moritzi teeneks võib lugeda, et kui eBay soovis Paypali ära osta, siis veensid nemad ettevõtte nõukogu pakkumist tagasi lükkama ja viivitama. Lõpuks tegi eBay 2002. aasta juulis PayPalile 1,5 miljardi dollari suuruse ostupakkumise ja ettevõtte nõukogu nõustus müügiga. Musk oli PayPali suurim osanik ja omas enne ettevõtte müüki 11,7% selle [[aktsia]]test. Ta teenis müügist ligi 250 miljonit dollarit, millest jäi pärast maksude mahaarvestamist järgi 180 miljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;OObp0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;qeRi6&quot; /&gt;

=== SpaceX ===
==== Eellugu ====
2001. aastal kolisid Elon ja Justine Musk elama Los Angelesse. [[Los Angeles]] on juba 20. sajandi esimesest poolest alates olnud USA lennunduse- ja kosmosetööstuse üks peamisi keskusi. Musk oli hakanud mõtlema lapsepõlveaegsetele unistustele [[kosmos]]est ja kuigi ta ei teadnud täpselt, mida ta teha soovib, tahtis ta end ümbritseda valdkonna juhtivate spetsialistidega.&lt;ref name=&quot;wPo7P&quot; /&gt;

Muski esimene kokkupuude kosmoseala inimestega toimus läbi [[Marss|Marsi]] uurimise entusiastide mittetulundusühingu [[Mars Society]]. Ta külastas Mars Society rahakogumisüritust ja annetas ühingule 5000 dollarit. Ühingu esimees [[Robert Zubrin]] tutvustas Muskile Translife'i projekti kava (hiljem sai projekti nimeks [[Mars Gravity Biosatellite]]). Projekti eesmärgiks oli uurida Marsi [[gravitatsioon]]i mõju [[hiir]]tele, selleks pidi saadetama viieks nädalaks [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] [[tehiskaaslane]] 15 hiirega, mis pidi pööreldes tekitama Marsi gravitatsiooniga (~0,38g) võrdse [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]]. Musk oli Mars Societyst vaimustatud, liitus ühingu direktorite nõukoguga ja annetas ühingule veel 100 000 dollarit [[kõrb]]esse loodava uurimiskeskuse jaoks.&lt;ref name=&quot;JDtDG&quot; /&gt;

Musk soovis teha eluga midagi tähendusrikast. Talle tundus, et inimkond on suurest osast oma ambitsioonidest kosmoseuurimise suhtes loobunud. Ta nägi [[NASA]] veebilehte külastades, et ka NASA-l pole detailset plaani Marsi uurimise kohta. Musk soovis teha midagi, mis innustaks suures hulgas inimestes kirge kosmoseuurimise suhtes. Mars Society plaan saata hiired Maa orbiidile arenes Muski peas edasi plaaniks saata hiired Marsile ja tagasi.&lt;ref name=&quot;z2S60&quot; /&gt;

Musk loobus Mars Society direktori kohast ja moodustas omaenda organisatsiooni Life to Mars Foundation. Ta hakkas korraldama koosolekuid [[hotell]]ide konverentsisaalides, kuhu oli kokku kutsunud kosmosetööstuse tippasjatundjad ja muud tuntud inimesed. Teiste seas osalesid kokkusaamistel NASA [[Jet Propulsion Laboratory]] (JPL) teadlased, hilisem NASA administraator [[Michael Griffin]] ja filmirežissöör [[James Cameron]]. Musk soovis, et osalejad aitaksid tal välja töötada sündmuse, mis tõmbaks maailma tähelepanu ja paneks inimesed Marsist rääkima. Musk lootis, et sündmus haarab inimeste kujutlusvõimet ja kasvatab avalikkuses huvi kosmoseuurimise vastu, andes nii kosmoseuurimisele uue hoo sisse. Sündmuse eelarveks oli ta seadnud 20 miljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;MZ5Lv&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WqLYK&quot; /&gt;

Arutelude käigus tekkis algsest Marsile hiirte saatmise plaanist erinev &quot;Marsi oaasi&quot; plaan. Selle plaani järgi pidi Musk ostma [[rakett|raketi]] ja saatma Marsile robotkasvuhoone, milles kasvavad taimed. Marsi pinnale jõudes pidi kasvuhoone kamber avanema, tõmbama endasse veidi Marsi pinnast ehk [[regoliit]]i ja tootma Marsil esimest korda [[hapnik]]ku. Musk soovis, et kambril oleks aken ja et sellest saaks saata Marsil kasvavatest taimedest Maale videopilti.&lt;ref name=&quot;4AIny&quot; /&gt;

Projekti elluviimise ees seisid väga suured insenertehnilised takistused – Marsi pinnal olevas kambris taimedele sobiva temperatuuri säilitamine; teadmatus, kuidas mõjub Marsi pinnas taimedele jne –, kuid ka rahalised takistused. Musk lootis hakkama saada 20–30 miljoni dollariga, kuid asjatundjad hindasid projekti reaalseks maksumuseks 200 miljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;JuQGj&quot; /&gt;

Musk hakkas otsima raketti, mis võiks robotkasvuhoone Marsile toimetada ja mis sobiks projekti eelarvega. Ta selgitas välja, et Boeingu toodetava [[Delta (raketiperekond)|Delta]] raketi kasutamine maksnuks 50 miljonit dollarit, mis olnuks vaid lasti kosmosesse läkitamise hind ilma muude kuludeta.&lt;ref name=&quot;IzBAe&quot; /&gt;

USA valitsuse heaks töötanud raketiosade rahvusvaheliste tarnelepingute sõlmija Jim Cantrell korraldas 2001. aasta oktoobri lõpus [[Pariis]]is Muski kohtumise ettevõttega [[Arianespace]], kohal oli ka Muski sõber Adeo Ressi. Arianespace'i raketid olid Muski jaoks liiga kallid ja edasi suundus kolmeliikmeline seltskond [[Venemaa]]le, kust kuulduste kohaselt pidi olema võimalik osta mandritevahelise [[ballistiline rakett|ballistilise raketi]] (ICBM) baasil valmistatud [[kanderakett]]e [[Dnepr (rakett)|Dnepr]] hinnaga seitse miljonit dollarit tükk. Sellel ajal valitses Venemaal postsovetlik seadusetuse aeg, mil raha eest oli võimalik osta kõike, ka rakette.
Mehed kohtusid [[Moskva]]s mitme Venemaa kosmosetööstusettevõttega, külastati näiteks ettevõtteid [[NPO Lavotškin]] ja [[Kosmotras]]. Kohtumised ei läinud nii, nagu Musk oleks soovinud. Suur osa kohtumiste ajast kulus vene kommete kohaselt seltskondlikule jutule ja toostide lausumisele, mis pani ameeriklased kannatust kaotama. Erinevate allikate põhjal käis Musk Venemaal raketitehingut sõlmimas kokku kaks või kolm korda, ühel korral kohtuti venelastega ka [[Pasadena]]s [[California]] osariigis. Viimane kord käis Musk Venemaal 2002. aasta veebruaris, siis oli koos temaga ka Michael Griffin. Sel korral kavatses Musk raketid ära osta ja oli valmis maksma 21 miljonit dollarit kokku kolme raketi eest. Kuid siis teatasid venelased, et ühe raketi hind on 21 miljonit dollarit. Muskile sai selgeks, et venelased ei võta teda kui tõsist äripartnerit või soovivad tal naha üle kõrvade tõmmata. Moskvast tagasilennul koostas ta kalkulatsiooni, kui palju läheks maksma raketi ise valmis ehitamine, kokku panemine ja kosmosesse lennutamine. Ta oli läbi uurinud hulga [[raketiteadus]]e põhiõpikuid ja jõudnud järeldusele, et rakette saab ehitada palju odavamalt kui seda seni tehtud on. Mõte Marsile taimi või hiiri saata jäi tagaplaanile ja esiplaanile kerkis soov muuta kosmoseuurimine senisest tunduvalt odavamaks.&lt;ref name=&quot;esquire20121114&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NQwiL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bloomberg20150514&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UdTeE&quot; /&gt;

2002. aasta aprillis loobus Musk lõplikult ühekordse reklaamitriki ideest ja hakkas looma uut kosmosetööstusettevõtet. Ta oli tutvunud ettevõttes [[TRW Inc.|TRW]] töötava raketi jõuseadmete inseneri [[Tom Mueller]]i ja [[Boeing]]u kosmonautikainseneri Chris Thompsoniga ning kutsunud nad koos Cantrelli ja Griffiniga uut ettevõtet looma. Cantrell loobus osalemast, kuna pidas ettevõtmist liiga riskantseks, Griffin aga loobus, kuna soovis elada USA idarannikul, kuhu Musk ei olnud nõus kolima.&lt;ref name=&quot;AOFet&quot; /&gt;

==== Ettevõtte asutamine ====
{{Vaata|SpaceX}}

2002. aasta juunis asutas Musk oma kolmanda ettevõtte – Space Exploration Technologies (SpaceX). Musk paigutas ettevõttesse üle 100 miljoni dollari PayPali müügist teenitud raha. Sellise summa investeerimine pidi tagama Muski kontrolli säilimise ettevõtte üle. See tähendas ka seda, et SpaceX-il jagus ressursse parimal juhul 3–4 raketikatseks, mille jooksul ettevõte pidi esimese raketi tööle saama.&lt;ref name=&quot;d7cWc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OgK7k&quot; /&gt;

SpaceX ostis endale peakorteriks 9700 ruutmeetri suuruse laohoone [[Los Angeles]]e eeslinnas [[El Segundo]]s. Laohoone kujundati Muski maitse järgi seest ümber, selle seinad värviti valgeks ja põrand kaeti läikiva epoksükattega, et tehas jätaks puhta ja rõõmsa mulje. Töökohad paigutati nii, et tarkvarainsenerid ja projekteerijad istusid [[keevitaja]]te ja teiste raketi riistvaraga töötavate töötajate läheduses. See oli suur erinevus traditsioonilistest kosmosetööstusettevõtetest, kus erinevad tehnoloogilised töörühmad asuvad üksteisest eraldi, sageli isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.&lt;ref name=&quot;SW40s&quot; /&gt;

Ettevõtte esimene rakett [[Falcon 1]] oli kavandatud kosmosesatelliitide turu odavama osa jaoks. Ühe kosmosetööstuses levinud teooria järgi võiks tekkida täiesti uus turg väikestele satelliitidele, kui nende kosmosesse toimetamise hind märkimisväärselt langeks. Nõudluse suurenemine tähendaks sagedasemaid raketistarte, mis omakorda tooks kaasa selle, et kosmosesse lennutamise teenust pakkuv ettevõte saab oma püsikulud suurema arvu raketistartide peale ära jaotada, vähendades nii hinda raketistardi kohta. Musk lootis olla selle uue turu väljaarendaja ja lubas, et Falcon 1 toimetab kosmosesse kuni 650-kilose kasuliku lasti vaid 6,9 miljoni dollari eest.&lt;ref name=&quot;TPhv6&quot; /&gt;

Muski ajakava oli väga ambitsioonikas. Ühes SpaceX-i esitluses lubati, et esimene rakett valmib 2003. aasta augustis, septembris valmib [[stardiplatvorm]] ja sama aasta novembris, 15 kuud pärast ettevõtte tegevuse algust toimub esimene raketistart.&lt;ref name=&quot;zShEF&quot; /&gt;

Võimalike klientide hulka loeti USA sõjaväge, kes oli üles näidanud huvi odavate ja väikeste [[satelliit]]ide lühikese etteteatamisajaga kosmosesse lennutamise vastu (&quot;reageerimisvõimeline kosmos&quot;), ning meditsiini- ja tarbekaupu tootvaid ettevõtteid, kellel võis olla soov viia läbi tooteuuringuid [[mikrogravitatsioon]]i keskkonnas.&lt;ref name=&quot;qT2On&quot; /&gt;

Algselt plaanis SpaceX ehitada ise [[rakettmootor]]id ja hankida raketi ülejäänud osad teiste tarnijate käest. Kuid hiljem tehti otsus teha võimalikult paljud osad valmis ise kohapeal, sealhulgas mõlema [[aste (raketitehnika)|raketiastme]] mootorid, [[turbopump]], krüogeenkütuse paagid ja juhtimissüsteemid. Kui tavapärases kosmosetööstuses kasutatakse kosmoseaparaatide ja -sõidukite valmistamiseks osi, mida toodab äärmiselt väike arv tootjaid ja mille hind on seetõttu väga kallis, siis SpaceX otsis oma raketile osi tavatööstusest. Näiteks kasutas SpaceX raketikütuse [[ventiil]]idena [[autopesula]]tes kasutatavaid ventiile, mille tihendid olid paremate vastu vahetatud. Esimese raketiastme kütusepaagid tahtis SpaceX lasta valmistada ettevõttel, kes tootis suuri metallpaake [[põllumajandus]]likul eesmärgil – hiljem selgus küll, et see ettevõte ei suuda paake piisavalt kiiresti tarnida ja SpaceX hakkas kütusepaake ise valmistama. Musk käis ise tarnijatega läbirääkimisi pidamas ja tegi nende juurde üllatusvisiite.&lt;ref name=&quot;0QlLE&quot; /&gt;

Enamik SpaceX-i töötajaist olid noored, suure saavutusvajadusega mehed. Musk võttis isiklikult ühendust USA tippülikoolide [[aerokosmose insenerindus]]e osakondadega ja küsis teavet parimate üliõpilaste kohta, misjärel värbas neid SpaceX-i tööle. SpaceX-i tulid tööle ka kõrgema riskitaluvusega insenerid ettevõtetest [[Boeing]], [[Lockheed Martin]] ja [[Orbital Sciences]]. Neid innustas see, et paljude aastate jooksul oli tekkinud üks huvitav kosmosetööstusettevõte, mis oli vaba riiklikust [[bürokraatia]]st.&lt;ref name=&quot;piuyP&quot; /&gt;

2003. aasta detsembris avaldas SpaceX plaanid juba järgmise raketi [[Falcon 5]] ehitamiseks, mis pidi olema suuteline viima [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] 4100&amp;nbsp;kg suuruse kasuliku lasti.&lt;ref name=&quot;6ysgL&quot; /&gt;

Musk esines sageli ajakirjanduses, kus ta esitas ennast kui Falcon 1 loojat ja rääkis SpaceX-ist kui kosmosetööstuse vallutajast, kui ettevõte polnud veel ainustki raketti valmis saanud. See tekitas paljudes SpaceX-i raketikonstruktorites nördimust.&lt;ref name=&quot;Uwy9k&quot; /&gt;

2004. aasta sügiseks oli SpaceX suutnud rakettmootorid nii kaugele arendada, et need vastasid kõigile nõuetele. Kuid siis selgus, et raketi [[avioonika]] ei tööta, selle kordategemiseks kulus pool aastat. 2005. aasta mais sai ettevõte teha California [[Vanderbergi õhujõudude baas]]is raketi katsekäivitamise stardiplatvormil. Kuigi SpaceX oleks soovinud kasutada õhujõudude baasi stardipaigana, ei olnud õhujõud SpaceX-i suhtes väga vastutulelikud ja nii pidi ettevõte leidma teise stardikoha. SpaceX leidis stardikoha [[Kwajaleini atoll]]il [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Marshalli Saarte Vabariik|Marshalli Saarte Vabariigis]], kus asub USA raketikatsepaik. 2005. aasta juunis hakkas SpaceX saarele varustust toimetama.&lt;ref name=&quot;7oGHi&quot; /&gt;

Esimese raketistardini jõuti alles 24. märtsil 2006. 25 sekundit pärast starti süttis Merlini rakettmootor põlema ja rakett kukkus tagasi stardiplatvormile. Põhjuseks osutus [[alumiinium]]ist kütusetoru liitmik, see oli soolases mereõhus korrodeerunud ja mõranes stardi ajal.&lt;ref name=&quot;jyO5k&quot; /&gt;

21. märtsil 2007 korraldas SpaceX Kwajaleini saarel teise raketistardi. Rakett startis ja õigel ajal eraldus teine raketiaste esimesest. Kuid siis hakkas aste vänderdama, rakett hakkas alla langema ja lagunes koost. Vea põhjuseks oli kütusepaagis loksuma hakanud raketikütus.&lt;ref name=&quot;Z45cF&quot; /&gt;

[[Pilt:SpaceX factory Musk heat shield.jpg|pisi|Elon Musk SpaceX-i tehases (2008)]]
2008. aasta aprillis, kui SpaceX-i insenerid valmistasid ette kolmandat raketistarti, hakkas teine rühm insenere välja töötama ettevõtte uut raketti [[Falcon 9]], mis pidi asendama väljatöötamisel oleva raketi [[Falcon 5]]. 30. juulil 2008 tegi Falcon 9 esimese eduka katsekäivituse.&lt;ref name=&quot;PRx4J&quot; /&gt;

2. augustil 2008 toimus kolmas raketi Falcon 1 stardikatse. Sel korral ebaõnnestus raketistart esimese ja teise raketiastme eraldumisel tekkinud häire tõttu. Kuigi Musk tegi avalikkuse ees vapra näo, rääkides juba plaanitud neljandast, viiendast ja kuuendast raketikatsest, ning kannustas SpaceX-i töötajaid edasi töötama, oli ta tegelikult väga masendunud. Ta teadis, et ettevõttel on raha vaid veel ühe katsetuse jaoks, millest sõltus kogu SpaceX-i tulevik – selle õnnestumine tekitanuks kindlustunnet tulevastes äripartnerites ja USA valitsuses.&lt;ref name=&quot;1YfKm&quot; /&gt;

28. septembril 2008 toimus Falcon 1 raketi neljas raketistart, mis õnnestus. Kanderaketist Falcon 1 sai esimene erakapitaliga ehitatud rakett maailmas, mis Maa orbiidile jõudis. Kuigi katse õnnestus, oli SpaceX-i rahaline olukord väga raske, ettevõte pidi pingutama, et oma töötajatele palka maksta. Vaatamata rahalisele olukorrale alustas SpaceX lisaks Falcon 9 väljatöötamisele tööd kosmoselaeva [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]] kallal, palkas juurde palju uusi töötajaid ja kolis suuremasse peakorterisse [[Hawthorne]]'is. Muski teine ettevõte [[Tesla Motors]] oli samuti raskustes. 2008. aasta lõpuks oli Muskil raha otsas.&lt;ref name=&quot;BmGij&quot; /&gt;

SpaceX-i päästis [[pankrott|pankrotist]] NASA-ga sõlmitud leping [[rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvahelise kosmosejaama]] (ISS) varustamiseks. 23. detsembril 2008 maksis NASA SpaceX-ile 1,6 miljardit dollarit ettemaksuna 12 lennu eest rahvusvahelisse kosmosejaama.&lt;ref name=&quot;yRZPx&quot; /&gt; Pärast pankrotist pääsemist on SpaceX olnud kasumlik.&lt;ref name=&quot;GCK09&quot; /&gt;

[[Pilt:Elon Musk gives tour for President Barack Obama.jpg|pisi|Elon Musk koos USA presidendi [[Barack Obama]]ga Falcon 9 stardipaigas (2010)]]
14. juulil 2009. toimetas SpaceX-i rakett Falcon 1 [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] oma esimese satelliidi, milleks oli [[Malaisia]] valitsuse satelliit [[RazakSAT]]. See oli viimane Falcon 1 raketi start ja ühtlasi viimane SpaceX-i raketistart Kwajaleini atolli stardipaigast.&lt;ref name=&quot;tBbYo&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XnFmJ&quot; /&gt;

25. mail 2012 sai SpaceX-ist esimene eraettevõte, mis [[põkkamine|põkkas]] rahvusvahelise kosmosejaamaga [[kosmoselaev]]a.&lt;ref name=&quot;EECIV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bY6Rm&quot; /&gt;

Mõni kuu hiljem sai SpaceX NASA käest 440 miljonit dollarit, et arendada kosmoselaev Dragon edasi [[astronaut]]ide transportimiseks rahvusvahelisse kosmosejaama. 2014. aasta mais esitles Musk SpaceX-i peakorteris inimeste transpordiks mõeldud kosmoselaeva [[Dragon V2]]. 2016. aasta seisuga peaks Dragon V2 esimene mehitatud lend kosmosejaama toimuma aastal 2017.&lt;ref name=&quot;bY6Rm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nsf20150305&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6udRw&quot; /&gt;

2016. aasta seisuga töötab SpaceX välja [[korduvkasutatav kanderakett|korduvkasutatavat kanderaketti]], 2015. aasta 21. detsembril õnnestus ettevõttel esimene raketiaste esmakordselt edukalt maandada. Samuti arendab ettevõte kanderaketti [[Falcon Heavy]], mis peaks tegema oma esimese lennu aastal 2016.&lt;ref name=&quot;cO5HW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Om4hL&quot; /&gt;

Muski eesmärgiks on muuta kosmosesse lasti ja inimeste lennutamine odavaks, kuid teda ei rahulda ainult satelliitide üles lennutamise või kosmosejaama varude täiendamise odava hinna saavutamine. Ta on seadnud eesmärgiks tuua üleslennutuse hind nii madalaks, et saab võimalikuks tuhandete inimeste Marsile saatmine ja seal koloonia rajamine. Sellel eesmärgil on SpaceX juba 2013. aastal alustanud tööd uue hiiglasliku kanderaketi ja sellega kaasneva kosmoselaeva projekti kallal. Kanderaketil puudub 2016. aasta alguse seisuga ametlik nimi, mitteametlikult teatakse seda lühendi BFR (Big Falcon Rocket või Big &quot;Frakking&quot; Rocket) all. Kosmoselaeva esialgne nimi on Mars Colonial Transport (MCT, tõlkes 'Marsi kolooniatransportöör'). Plaanide kohaselt suudab BFR/MCT toimetada Marsile korraga 100 inimest või 100 tonni varustust.&lt;ref name=&quot;0Qb3C&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YnbRR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;l9z8v&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Og3FI&quot; /&gt;

=== Tesla Motors ===
Ettevõtte Tesla Motors asutasid 1. juulil 2003 [[Martin Eberhard]] ja [[Marc Tarpenning]]. Tol ajal tegutses Los Angeleses 1992. aastal tegevust alustanud elektriautoentusiastide ettevõte [[AC Propulsion]], mis töötas välja elektrilist kontseptsiooniautot [[tzero]]. Tesla Motorsi asutajad plaanisid litsentseerida AC Propulsioni käest [[elektriauto]] tehnoloogia ja kasutada oma loodava auto kere jaoks [[Lotus Elise]] [[šassii]]d. Nende plaan oli valmistada kerge elektriline sportauto jõukatele ja keskkonnateadlikele tarbijatele. Tesla Motors vajas ettevõtte käivitamiseks ka juhtivat investorit.&lt;ref name=&quot;zlQkE&quot; /&gt;

Musk, kes oli aastaid elektriautodele mõelnud, otsis sel ajal elektriautode valdkonnas ideed, mida toetada. Ta oli seni pidanud elektriautode jõuallikana kõige praktilisemaks valikuks [[superkondensaator]]eid, elektriautode entusiastide käest tulnud teave [[liitiumaku]]de tehnoloogia kiire arengu kohta tuli talle üllatusena. Musk tutvus Tesla Motorsi asutajatega ja nõustus investeerima ettevõttesse 6,5 miljonit dollarit, saades ühtlasi Tesla Motorsi suurimaks investoriks ja ettevõtte juhatuse esimeheks.&lt;ref name=&quot;lfXpa&quot; /&gt;

Tesla Motors ostis endale töökojaks 1000-ruutmeetrise kogupinnaga hoone [[San Carlos (California)|San Carlos]]e linnakeses [[San Francisco laht|San Francisco lahe]] piirkonnas ja palkas tööle insenere. Ettevõtte esimene ülesanne oli luua [[prototüüp]]-elektriauto, mida hakati nimetama [[Roadster]]iks. Selleks tuli võtta AC Propulsioni tzero jõuülekanne ja sobitada see Lotus Elise šassiiga.&lt;ref name=&quot;SsQCw&quot; /&gt;

Auto väljatöötajad plaanisid algselt uut autot välimuselt üsna Lotus Elise sarnasena, kuid Musk ja ülejäänud ettevõtte juhatus ei olnud sellega rahul ja nõudsid enamat:
&lt;blockquote&gt;&quot;Meile antakse niisugune võimalus vaid korra. See peab klienti rahuldama, aga Lotus ei ole selle jaoks lihtsalt piisavalt hea.&quot;&lt;ref name=&quot;Gx28m&quot; /&gt;&lt;/blockquote&gt;

2006. aasta kevadel sai valmis Roadsteri esimene prototüüp EP1. See oli midagi käegakatsutavat, mida sai riskikapitalistidele näidata. Investorid, kelle seas olid [[Draper Fisher Jurvetson]], [[JPMorgan Chase]], [[Larry Page]] ja [[Sergei Brin]], investeerisid ettevõttesse kokku 40 miljonit dollarit, sealhulgas Musk 12 miljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;AqBHC&quot; /&gt;

2006. aasta juulis oli ettevõte saanud valmis teise prototüüp-auto EP2 ja korraldas avalikkusele esitluse, mille käigus sai teha proovisõitu. Tesla Motors teatas, et juba 30 inimest on endale Roadsteri tellinud, nende seas [[Google]]'i asutajad Sergei Brin ja [[Larry Page]]. Umbes samal ajal ilmus ajalehes [[New York Times]] esimene Tesla Motorsit tutvustav artikkel. Ettevõtte tegevjuht Eberhard tutvustas Tesla Motorsi strateegiat: alustada kalli autoga, mida jõuavad endale lubada vaid rikkad inimesed, ja liikuda aja jooksul edasi soodsamate autode tootmise juurde, luues massitoote. Muski artiklis ei mainitud ja ta oli selle pärast väga vihane.&lt;ref name=&quot;CnvQw&quot; /&gt;

Roadsteri valmimist aeglustas see, et Musk soovis auto juures teha palju muudatusi. Näiteks soovis ta mugavamaid istmeid, et kere oleks tehtud [[süsinikkiud|süsinikkiust]] ja et uksed avaneksid sõrmepuudutusega.&lt;ref name=&quot;rVHhw&quot; /&gt;

Ettevõte oli plaaninud tuua Roadsteri turule 2007. aasta novembris, kuid tekkisid probleemid jõuülekande süsteemiga – tarnijad ei suutnud tõrkevaba jõuülekandesüsteemi tarnida. Samuti tekkisid probleemid akude tarneahelaga. Ettevõte oli plaaninud tellida akuelemendid [[Hiina]]st, lasta akukogumid kokku panna [[Tai]]s ja akukogumid autokerega kokku panna Lotusel [[Inglismaa]]l, et ise tegelda vaid müügiga. Kuid nüüd selgus, et keeruliste asjade ise kohapeal tootmine säästab aega ja tekitab vähem probleeme.&lt;ref name=&quot;DdN9g&quot; /&gt;

Musk hakkas muretsema, kas Eberhard ikka suudab Tesla Motorsi juhtimisega hakkama saada. Üks Tesla investoritest, [[Valor Equity]] saatis kohale oma töötaja, et ettevõtte tootmisprotsesse ja tegelikke kulusid hinnata. 2007. aasta keskpaigas selgus hindamise tulemusena, et iga Roadsteri valmistamine läinuks maksma 200 000 dollarit, seejuures oli Tesla plaaninud autosid müüa hinnaga 85 000 dollarit tükk. Lisaks sellele kolmandik toodetud autodest ei töötanud. Kui Musk oli Eberhardiga siiani hästi läbi saanud, siis nüüd leidis ta, et Eberhard on teinud ettevõtte juhtimises suuri vigu ja varjanud olukorra tõsidust ettevõtte juhatuse eest. Musk korraldas 2007. aasta augustis Eberhardi tagandamise tegevjuhi ametikohalt, ta määrati Tesla Motorsi tehnoloogiajuhiks. Eberhard oli toimunu pärast kibestunud ja vihane.&lt;ref name=&quot;CsHK1&quot; /&gt;

2007. aasta lõpus selgus, et kahekäigulist [[jõuülekanne]]t ei saadagi tööle ja ettevõttel tuleb auto [[mootor]] ja [[inverter]] täielikult ümber projekteerida, et auto saavutaks hea kiirenduse ühekäigulise jõuülekandega.&lt;ref name=&quot;AKrs1&quot; /&gt;

Ettevõtte nõukogu määras Eberhardi järel Tesla tegevjuhiks [[Michael Marks]]i, 2007. aasta detsembris sai tegevjuhiks [[Ze'ev Dror]]. 2007. aasta detsembris lahkus Eberhard ettevõttest. Musk hakkas avalikkuses üha enam Tesla Motorsi kohta sõna võtma ja osales järjest rohkem ettevõtte igapäevases juhtimises. Töötajatelt nõuti, et nad teaksid kui palju iga osa maksab, ja et neil oleks veenev plaan, kust materjale odavamalt saab. Need, kes sellega toime ei tulnud, vallandati. Ka teine ettevõtte asutaja Marc Tarpenning lahkus ettevõttest.&lt;ref name=&quot;I3MhY&quot; /&gt;

2008. aastal hakkas ettevõtte raha otsa saama, algselt plaanitud 25 miljoni dollari asemel oli Roadsteri väljatöötamiseks kulunud 140 miljonit dollarit. Tavapärases olukorras poleks sellest midagi olnud, ettevõte oleks leidnud endale uued investorid. Kuid saabunud majanduskriisi olukorras pärast [[2007.–2008. aasta finantskriis]]i hakkasid kõik [[USA]] suuremad autotootjad [[pankrott]]i minema, uute [[investor]]ite leidmine oli pea võimatu, Musk pidi veenma olemasolevaid investoreid raha juurde investeerima.&lt;ref name=&quot;IJSEU&quot; /&gt;

Ajakirjanduses hakkasid ilmuma artiklid Tesla Motorsi kehva rahalise olukorra kohta. 2008. aasta mais algatas veebiblogi &quot;The Truth About Cars&quot; niinimetatud &quot;Tesla surmavalve&quot; (&quot;Tesla Death Watch&quot;). [[Blogi]] autorid kirjeldasid Muski kui rahameest, kes varastas Tesla Motorsi geniaalselt insenerilt Martin Eberhardilt. Musk oli 2008. aasta sügiseks Tesla Motorsi tegevjuhi koha Ze'ev Drori käest üle võtnud. Muski rünnati ajakirjanduses ka [[SpaceX]]-i ebaõnnestumiste ja abielulahutuse pärast. Musk kalkuleeris, et saab oma allesjäänud rahaga vaid ühe ettevõtte päästa, jagades raha pooleks, tähendab see kindlat surma mõlemale ettevõttele.&lt;ref name=&quot;Sdnrs&quot; /&gt;

Tesla Motors kulutas kuus neli miljonit dollarit. Musk laenas sõprade käest raha, et ettevõtte töötajatele palka maksta ja saatis palvekirju kõigile tuttavatele, et need Teslasse raha investeeriks. Ka hulk Tesla töötajaid pani ettevõttesse 25 000 ja 50 000 dollari kaupa raha. Ettevõte võttis kasutusele klientide poolt Roadsterite eest ette makstud ja kõrvale pandud summad. Musk võttis Tesla Motorsile SpaceX-i tagatisel laenu, mille NASA heaks kiitis. Muskil õnnestus lõpuks kokku saada 12 miljonit dollarit isiklikku raha, millele Tesla olemasolevad investorid lisasid 28 miljonit dollarit. Tehing sai teoks 2008. aasta [[jõululaupäev]]al, vaid mõned tunnid enne seda, kui Tesla Motors oleks pankrotti läinud.&lt;ref name=&quot;g8RyG&quot; /&gt;

2009. aastal suutis Tesla Motors tootmisprobleemid lahendada ja hakata Roadstereid tootma. Kuid ettevõte pidi küsima auto eest ette maksnud klientidelt raha juurde, kavandatud 92 000 dollari asemel sai Roadsteri hinnaks 109 000 dollarit. Aastatel 2008–2012 müüs Tesla Motors umbes 2500 Roadsterit.&lt;ref name=&quot;xN8xL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SalesJune2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tesla3Q2012&quot; /&gt;

2009. aasta juunis kaebas Martin Eberhard Muski kohtusse, süüdistades teda laimus, valetamises ja lepingu rikkumises. Eberhard süüdistas Muski selles, et too rõhutab valelikult oma rolli ettevõtte asutajana. Hiljem saavutasid mehed kokkuleppe ja Eberhard tegi avalduse, milles ta ütles, et Muski roll Tesla Motorsi kaasasutajana on olnud asendamatu.&lt;ref name=&quot;bD7SR&quot; /&gt;

Tesla Motors töötas juba välja uut mudelit, mille esialgne koodnimi oli White Star ja mille nimeks sai hiljem [[Model S]]. Kui Roadster oli ehitatud Lotus Elise šassii peale, mis seadis autole mitmeid piire – näiteks tuli akukogumik paigutada auto tahaossa –, siis [[Tesla Model S]] projekteeriti algusest peale ise. 2009. aasta märtsis esitles Tesla Motors pressiüritusel Model S-i prototüüpi.&lt;ref name=&quot;iOPAO&quot; /&gt;

2009. aasta alguses hakkas Tesla Motors tootma akumooduleid Saksa autotootjale [[Daimler AG]] kasutamiseks mudelites [[Smart Fortwo ED]] ja [[Mercedes-Benz]]i A-klassi mudelis [[E-Cell]] ning Jaapani autotootjale [[Toyota Motor Corporation|Toyota]] kasutamiseks mudelis [[RAV4 EV]]. Sama aasta mais ostis Daimler 50 miljoni dollari eest Tesla Motorsis 10% osaluse.&lt;ref name=&quot;ERrwD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9ujE8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eLgkw&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tFHdd&quot; /&gt;

2010. aasta jaanuaris laenas [[Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium]] Tesla Motorsile 465 miljonit dollarit, tingimustel, et ettevõte jätkab akumoodulite tootmist ja nende tehnoloogia arendamist, mida saaks kasutada ka teised ettevõtted, ning et Tesla Motors toodab USA-s elektriautosid.&lt;ref name=&quot;ERrwD&quot; /&gt;

2010. aasta aprillis teatasid Tesla Motors ja Toyota partnerlusleppe sõlmimisest, Toyota investeeris Tesla Motorsisse 50 miljonit dollarit ja sai ettevõttes 2,5% suuruse osaluse. Tesla Motors aga nõustus maksma 42 miljonit dollarit 49-[[hektar]]ise pinnaga autode tootmise tehase eest, mille endine omanik oli [[General Motors]]i ja Toyota ühisettevõte [[New United Motor Manufacturing Inc.]] (lühendatult NUMMI). Californias [[Fremont]]i linnas asuvas tehases toodeti varem miljoneid autosid, sealhulgas mudeleid [[Chevy Nova]] ja [[Toyota Corolla]], kuid majanduskriis oli sundinud ettevõtte tootmist lõpetama.&lt;ref name=&quot;VUCh8&quot; /&gt;

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;175px&quot;&gt;
Pilt:FANUC Robot Assembly Demo.jpg|Musk jälgimas montaaži esitlust Tesla Motorsi tehase avamisel Californias Fremontis (2010)
Pilt:Can I sit on the car?.jpg|Musk koos California senaatori [[Dianne Feinstein]]iga [[Tesla Model S]]-i kõrval (2010)
Pilt:Elon Musk, Tesla Factory, Fremont (CA, USA) (8765031426).jpg|Musk [[Tesla Model S]]-i kõrval (2011)
&lt;/gallery&gt;

29. juunil 2010 läks Tesla Motors börsile. Esmane avalik pakkumine (IPO) tõi ettevõttele 226 miljonit dollarit, aktsiad tõusid esimesel päeval 41% võrra. Investorid ei hoolinud sellest, et 2009. aastal oli Tesla kahjum 55,7 miljonit dollarit ja et alates asutamisest oli ettevõte kulutanud üle 300 miljoni dollari.&lt;ref name=&quot;h1d4A&quot; /&gt;

22. juunil 2012 andis Tesla Motors oma Fremontis asuvas tehases toimunud pidulikul sündmusel klientidele üle esimesed kümmekond valminud Model S-i.&lt;ref name=&quot;1MCX5&quot; /&gt; Esimene Model S anti üle Tesla Motorsi investorile [[Steve Jürvetson]]ile.&lt;ref name=&quot;VujeM&quot; /&gt;

2012. aasta septembris teatas ettevõte, et on valmis ehitanud esimese osa laadimisjaamade võrgustikust: kuus laadimisjaama Californias, Nevadas ja Arizonas. Ettevõte nimetas neid superlaadimisjaamadeks ({{keel-en|supercharging stations}}), Model S-i omanikud said neis tasuta ja kiirelt autot laadida.&lt;ref name=&quot;zLYLw&quot; /&gt;

2013. aasta veebruariks oli Tesla Motors jõudnud kriisiolukorda. Ettevõttel oli raskusi tellimuste täitmisega, esimesed autod polnud töökindlad ja pidid sageli tagasi teenindusse minema. Teeninduskeskused polnud aga valmis kliente nii massiliselt teenindama. [[Ajakirjandus]]es ilmunud ettevõtte probleemide kajastus pani osad kliendid broneeritud autot välja ostmata jätma. Teised kliendid lükkasid ostu edasi, sest olid kuulnud Model S-i peatsetest uuendustest ja ei tahtnud neist ilma jääda. Tesla oli sunnitud [[tehas]]e tooteliini seisma jätma. Musk kogus kokku töötajaid ettevõtte erinevatest osakondadest – [[personalitöötaja]]id, [[disainer]]eid, [[insener]]e ja teisi, kokku umbes 500 töötajat – ning pani nad inimestele helistama, et võimalikult palju automüügitehinguid teha. Aprillis võttis Musk ühendust [[Google]]'i juhi [[Larry Page]]'iga, et arutada Tesla Motorsi müümist Google'ile. Lepiti kokku tingimustes, et Musk jääb pärast ettevõtte müüki edasi selle tegevjuhiks kaheksaks aastaks või seniks, kuni Tesla Motors hakkab tootma elektriautosid massiturule. Kui hakati juba müügitehingu üksikasju arutama, siis selgus ootamatult, et 500 Tesla töötajat, kes olid pandud autosid müüma, olid suutnud paari nädalaga müüa sama palju autosid, mis oli planeeritud müüa esimese kvartali jooksul. 8. mail 2013 teatas Tesla Motors esimest korda ajaloos [[kasum]]ist, teeniti 11 miljonit dollarit 562 miljoni dollarise läbimüügi juures. Ettevõte müüs 2013 esimese kvartali jooksul 4900 Model S-i, millega Model S oli [[Põhja-Ameerika]]s esimeses kvartalis kõige enam müüdum elektriauto, eespool [[Chevrolet Volt]]ist (4421) ja [[Nissan Leaf]]ist (3695). Ettevõtte aktsia tõusis 30 dollarilt 2013. aasta juuliks 130 dollarini. Tesla Motors maksis mõni nädal pärast kvartali tulemustest teadustamist tagasi 465 miljoni dollarise laenu USA Energeetikaministeeriumile. Ettevõtte müük Google'ile polnud enam vajalik ja läbirääkimised lõpetati.&lt;ref name=&quot;bXSOT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tesla1Q2013&quot; /&gt;

=== SolarCity ===

Musk on [[SolarCity]] esialgse kontseptsiooni looja, ettevõtte suurim osanik ja juhatuse esimees. Solarcity on Ameerika Ühendriikide juhtiv elurajoonide päikeseenergiasüsteemide tarnija, kelle turuosa suurus 2011. aastal oli 14%.&lt;ref name=&quot;GreenTechMedia&quot; /&gt; Firma tegevjuht ja kaasasutaja on Elon Muski nõbu [[Lyndon Rive]].&lt;ref name=&quot;kDqvl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;khPpB&quot; /&gt;

Nii SolarCity kui ka Tesla Motorsi rahastamise alusmotiiv on võidelda kliima globaalse soojenemise vastu.&lt;ref name=&quot;I97V2&quot; /&gt; Aastal 2012 teatas Elon Musk, et SolarCity ja Tesla Motors teevad koostööd, et kasutada elektriautode [[aku]]sid katusepealsete päikeseenergiasüsteemide mõju leevendamiseks elektrivõrgule.&lt;ref name=&quot;KQED-SolarCity&quot; /&gt;

=== Hyperloop ===

2012. aasta juulis käis ta välja idee päikeseenergial töötavast reaktiivtunnelsüsteemist [[Hyperloop]], mis võimaldaks reisida [[San Francisco]]st [[Los Angeles]]se vähem kui 30 minutiga.&lt;ref name=&quot;Atlantic-Jetsons&quot; /&gt; Süsteemi visand koos joonistega tehti avalikuks 2013. aasta augustis.&lt;ref name=&quot;Hyperloop&quot; /&gt; Musk on öelnud, et ta ise ei soovi oma kohustuste tõttu SpaceX-is ja Tesla Motorsis Hyperloopi väljaehitamises osaleda. Kuid ta kaalub mõtet luua Hyperloopi väikesemõõduline demoversioon, mis ei juhtuks aga lähitulevikus. Muski hinnangul kuluks San Fransisco ja Los Angelese vahelise Hyperloopi väljaehitamiseks kümme aastat.&lt;ref name=&quot;2rqS1&quot; /&gt;

== Heategevus ==
[[Pilt:The Summit 2013.jpg|pisi|Musk ja Iirimaa ''taoiseach'' (peaminister) [[Enda Kenny]]]]
Elon Musk on [[Musk Foundation]]i juhatuse esimees. Musk Foundation on suunanud oma heategevuslikud pingutused teadusharidusele, [[lastehaigus]]te ravile ja [[taastuvenergia]]le. Aastal 2010 asutas fond programmi, mille sisuks on päikeseenergiasüsteemide annetamine katastroofipiirkondade hädavajaduste katteks. Esimene sedasorti päikeseenergiarajatis annetati [[Alabama]] orkaani-hädaabikeskusele, mis oli osariigi ja riigi abist ilma jäänud. Rõhutamaks, et abi ei teeni Muski ärihuve, andis SolarCity teada, et firmal pole Alabamas ühtegi käesolevat ega planeeritud äritegevust.&lt;ref name=&quot;Ffres&quot; /&gt; 2011. aastal, külastades [[tsunami]] käes kannatada saanud [[Soma]] linna [[Jaapan]]is, kinkis Musk linnale 250 000 USA dollarit maksva päikeseenergiarajatise.&lt;ref name=&quot;yZzHV&quot; /&gt;

2001. aastal oli Muskil plaanis &quot;Marsi oaas&quot; – projekt, mille tulemusel maandataks Marsile eksperimentaalne [[kasvuhoone]], milles on Marsi [[pinnas]]el ehk [[regoliit|regoliidil]] kasvavad kultuurtaimed.&lt;ref name=&quot;xib5z&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;spectrum&quot; /&gt; Projekti tulemusena sündis lõpuks ettevõte SpaceX, mille pikaajaliseks eesmärgiks on tõelise kosmosetsivilisatsiooni rajamine.&lt;ref name=&quot;YZaPq&quot; /&gt; Musk kirjeldab oma vastavaid seisukohti ja lahendusi [[IEEE]] taskuhäälingus &quot;Elon Musk: PayPali, Tesla Motorsi ja SpaceX-i asutaja&quot;&lt;ref name=&quot;vw8mK&quot; /&gt; ning artiklis &quot;Riskantne äri&quot;.&lt;ref name=&quot;spectrum&quot; /&gt;

2012. aasta aprillis liitus Musk kampaaniaga [[The Giving Pledge]], võttes enesele moraalse kohustuse annetada enamus oma varandusest heategevuseks.&lt;ref name=&quot;forbes_2012&quot; /&gt; Musk liitus kampaaniaga, mille tegid tuntuks [[Warren Buffett]] ja [[Bill Gates]], osana 12-liikmelisest Ameerika jõukaid perekondi ja üksikisikuid koondavast rühmast, kuhu kuulusid ka [[Arthur Blank]] ja [[Michael Moritz]].&lt;ref name=&quot;forbes_2012&quot; /&gt;

Autoblogi [[Jalopnik]] teatas [[16. august]]il, et Musk toetab veebikoomiksi [[The Oatmeal]] looja [[Matthew Inman]]i algatust säilitada ja taastada [[Nikola Tesla]] kunagine laboratoorium [[Long Island]]il [[New York|New Yorgis]] ning muuta see teadus[[muuseum]]iks – Tesla Teaduskeskuseks Wardenclyffe'is.&lt;ref name=&quot;dijVu&quot; /&gt; Hiljem jõudsid Inman ja Musk kokkuleppele, mille kohaselt Musk nõustus annetama miljon dollarit muuseumi väljaehitamiseks. Samuti lubas Musk ehitada Tesla Superchargeri laadimisjaama muuseumi autoparklasse.&lt;ref name=&quot;vWCgN&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WzbSX&quot; /&gt;

Musk on [[X Prize Foundation]]i eestkostja, edendades taastuvenergia tehnoloogiaid. Ta on järgmiste organisatsioonide nõukogude liige: [[The Space Foundation]], [[USA Riiklik Teaduste Akadeemia|USA Riikliku Teaduste Akadeemia]] aeronautika ja kosmosetehnika nõukogu, Stanfordi ülikooli Tehnikakooli nõukogu. Samuti on ta [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudi]] eestkostjate nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;CVX5N&quot; /&gt;

2015. aasta jaanuaris annetas Musk 10 miljonit dollarit [[Future of Life Institute]]'le ülemaailmse uurimisprogrammi heaks, mille eesmärgiks on saavutada, et tulevikus tekkiv [[tehisintellekt]] oleks inimkonna suhtes heatahtlikult meelestatud.&lt;ref name=&quot;7rhM6&quot; /&gt;

== Seisukohad ja arvamused ==

Poliitilisel skaalal on Musk end kirjeldanud pooleldi [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraadina]] ja pooleldi [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklasena]]. Tema sõnade kohaselt asub ta &quot;kuskil vahepeal, olles sotsiaalselt liberaalne ja rahanduslikult konservatiivne&quot;.&lt;ref name=&quot;Rxm7U&quot; /&gt;

Musk toetas varem poliitilist lobirühma [[FWD.us]], mille asutas laialt tuntud ettevõtja [[Mark Zuckerberg]]&lt;ref name=&quot;DaCa9&quot; /&gt; ja mis teeb lobitööd USA immigratsiooniseadustiku reformimiseks. Kuid 2013. aasta maikuus andis Musk avalikult teada, et võtab oma toetuse ära, et protestida lobirühma avaldatud reklaamide vastu, mis muuhulgas reklaamisid Keystone'i torujuhet (planeeritud torujuhe, mille kaudu Kanada naftaliivadest toodetud toornafta jõuaks [[Texas]]e naftarafineerimiskompleksi). On tavapärane, et USA poliitilised lobirühmad toetavad USA kumbagi suuremat erakonda, et saavutada mõlema poole seaduseandjate toetus lobirühma peamisele eesmärgile. Musk astus koos teiste rühma mõjukate liikmetega, sh. [[David Sacks]], organisatsioonist välja ja kritiseeris selle strateegiat, nimetades seda &quot;küüniliseks&quot;.&lt;ref name=&quot;eujFN&quot; /&gt;

Muski rünnatakse sageli seetõttu, et Tesla Motors kasutas USA valitsuse toetusraha, ehkki ettevõte maksis laenu ligi kümme aastat enne tähtaega tagasi ja oleks ka ilma selle rahata hakkama saanud. &quot;Tehniliselt võttes sain ma rikkaks läbi Zip2 ja PayPali ilma igasuguse riigipoolse toetuseta ja panin kogu saadud raha {{murdmata|SpaceX-i}}, Teslasse ja SolarCitysse,&quot; kirjutas ta 2013. aasta mais oma [[Twitter]]i kontol. Musk ütles, et Tesla &quot;oleks endiselt olemas sõltumata [[Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium]]i laenu saamisest või mittesaamisest... Meid aidati sisse, mitte välja (''we were bailed in, not bailed out'')&quot;. Tesla ei olnud pankrotiolukorras, nagu seda olid konkurentidest [[General Motors]] ja [[Chrysler]].

Musk on öelnud, et ta ei arva enam, et valitsus peaks taolist finantsabi pakkuma, kuid tema meelest tuleks kehtestada maks [[süsihappegaas]]ile, et vähendada &quot;ebasoovitavat käitumist&quot;. Muski sõnade kohaselt on turu vaba iseregulatsioon parim, kuid keskkonnavaenulike sõidukite tootmisel peaks olema omad tagajärjed. &quot;Jah, ma olen toetuste vastu ja tekitatud keskkonnakahju maksustamise poolt. Sel juhul jõuab turg ise parimale lahendusele.&quot;&lt;ref name=&quot;egRKs&quot; /&gt;

Musk on ennast kirjeldanud [[töönarkomaan]]ina, kes järjekindlalt teeb 80-tunniseid töönädalaid, juhtides Tesla Motorsit ja {{murdmata|SpaceX-i.}}&lt;ref name=&quot;Ampere Man&quot; /&gt;

Muski &quot;töökabinet&quot; SpaceX-i kontori- ja tootmiskompleksis [[Hawthorne]]'is California osariigis kujutab endast lauda suure avatud ruumi nurgas. Koos Muskiga töötavad samas ruumis kümned insenerid ja teised ettevõtte töötajad. Muski sõnul piirab uste ja kabinettide olemasolu suhtlemisvõimalusi, mistõttu on SpaceX-i kontoriruumide planeerimisel lähtutud maksimaalsest avatusest.&lt;ref name=&quot;Ampere Man&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Elon's Tour&quot; /&gt;

== Isiklikku ==

Musk on olnud abielus kolm korda, kaks korda neist sama naisega. Ta tutvus oma esimese naise, Kanada päritolu Justine Muskiga (neiupõlvenimega Wilson), ajal, mil nad mõlemad olid Queen'si Ülikooli tudengid. Nad abiellusid aastal [[2000]] ja läksid kaheksa aastat hiljem lahku. Neil sündis kokku kuus last. Esimenelaps, Nevada Alexander, suri 10 nädala vanuselt [[imikute äkksurma sündroom]]i tõttu, seejärel sündisid kaksikud, siis kolmikud.&lt;ref name=&quot;KTaaS&quot; /&gt; Lahutuse järel andis Justine Musk intervjuu ajakirjale [[Marie Claire]], milles ta kirjeldas oma abielu Elon Muskiga.&lt;ref name=&quot;PS5yq&quot; /&gt;

Musk andis 2012. aasta jaanuaris teada, et oli hiljuti lõpetanud neli aastat kestnud suhte oma teise naise, briti näitlejatari [[Talulah Riley]]ga.&lt;ref name=&quot;vNtn7&quot; /&gt; 18. jaanuaril saatis ta Twitteris Rileyle sõnumi, milles ta ütles: &quot;Need neli aastat olid suurepärased. Jään sind igavesti armastama. Ühel päeval teed sa kedagi väga õnnelikuks.&quot;&lt;ref name=&quot;ZmqTd&quot; /&gt; 2013. aasta juunis otsustas ta uuesti Rileyga abielluda. 2014. aasta 11. veebruaril oli Musk kutsutud osa võtma [[Valge Maja|Valges Majas]] toimuvast pidulikust lõunasöögist; külaliste nimekirjas olid nii Musk kui ka Riley.&lt;ref name=&quot;5FpjR&quot; /&gt; Intervjuu ajal telesaates &quot;[[60 Minutes]]&quot; 30. märtsil 2014, mida viis läbi ajakirjanik [[Scott Pelley]], viibis Musk koos Riley ja oma viie lapsega.&lt;ref name=&quot;aityI&quot; /&gt; 2014. aasta detsembris lahutas Musk Rileyst teist korda.&lt;ref name=&quot;cpgOP&quot; /&gt;

Elon Muski ema, vend ja õde ning kaks emapoolset nõbu järgnesid hiljem talle ükshaaval Kanadasse ja seejärel USA-sse. Lõuna-Aafrikasse jäi elama vaid Eloni isa Errol Musk. Kümme aastat pärast USA-sse saabumist, aastal 2002 andis Elon Musk Ameerika Ühendriikide kodanikuvande.&lt;ref name=&quot;triumph_will&quot; /&gt;

Eloni õde [[Tosca Musk]] on [[Musk Entertainment]]i asutaja ja on produtseerinud mitu filmi.&lt;ref name=&quot;x2Ufl&quot; /&gt; Eloni vend Kimbal on sotsiaalse otsingufirma OneRiot tegevjuht ja restorani The Kitchen, mis asub [[Boulder]]is ja [[Denver]]is, omanik.&lt;ref name=&quot;gjom7&quot; /&gt; Elon Muski nõbu Lyndon Rive on Solar City tegevjuht ja kaasasutaja.&lt;ref name=&quot;kDqvl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;khPpB&quot; /&gt;

Aasta 2008 oli Elon Muski jaoks tema senise karjääri kõige raskem aasta: ebaõnnestus Falcon 1 raketi kolmas katsetus; kui ka neljas katse oleks ebaõnnestunud, siis oleks ettevõte tema sõnul uksed sulgenud, sest järgmise katse läbiviimiseks poleks raha enam jätkunud.&lt;ref name=&quot;60 minutes&quot; /&gt; Samal ajal toimunud Tesla Motorsi rahastamisvoor kukkus läbi, sest finantskriis ja suurte autotootjate pankrotistumine oli investorid ära hirmutanud. Musk oli PayPali müügist teenitud 180 miljonit dollarit ära kulutanud – SpaceX-i ja Tesla Motorsi peale. Ta pidi kogu oma allesjäänud likviidse vara panema Tesla Motorsisse ning lõpuks pidi ta raha laenama selleks, et maksta üüri isikliku kodu eest.&lt;ref name=&quot;aGohB&quot; /&gt; Sellele vaatamata, et neljas Falcon 1 raketi katsetus õnnestus, oli SpaceX lähedal pankrotile. 23. detsembril 2008 teatas NASA 1,6 miljardi dollarilise lepingu sõlmimisest SpaceX-iga – see päästis ettevõtte. Kaks päeva hiljem otsustasid ka Tesla Motorsi investorid ettevõttesse raha juurde investeerida.&lt;ref name=&quot;dgSco&quot; /&gt; 2008. aastal lagunes ka Elon Muski abielu esimese elukaaslase [[Justine Musk]]iga. Viimane lahkas toimuvat avameelselt ja detailselt oma blogis ning lahutusprotsessi kajastati laialt ajakirjanduse veergudel.&lt;ref name=&quot;bBqCL&quot; /&gt;

SpaceX-i tehast kasutati filmi &quot;[[Raudmees 2]]&quot; stseenide asukohana ja Muskil on filmis pisiroll.&lt;ref name=&quot;HIccS&quot; /&gt;

Muskil endal on McLaren F1 superauto. Ta tegi sellega avarii ja lõhkus auto, sealjuures oli auto kindlustamata.&lt;ref name=&quot;0otFN&quot; /&gt; Varem kuulus Muskile [[Tšehhi]]s valmistatud reaktiivmootoriga treeninglennuk [[Aero L-39]].&lt;ref name=&quot;ckENi&quot; /&gt; [[1994]]. aastal valmistatud lennukimudel [[Dassault Falcon 900]], mida kasutati filmis &quot;[[Täname suitsetamast!]]&quot;, on registreeritud Muski nimele [[registritunnus]]ega N900SX.&lt;ref name=&quot;FlightAaware N900SK&quot; /&gt; Muskil on filmis episoodiline roll oma lennuki [[piloot|piloodina]], kui ta avab ukse [[Robert Duvall]]ile ja saadab pardale [[Aaron Eckhart]]i.&lt;ref name=&quot;IMDB Full Cast&quot; /&gt; Muskile kuulub [[Wet Nellie]], [[James Bond]]i filmist &quot;[[Spioon, kes mind armastas]]&quot; pärit [[Lotus Esprit]] sportauto. Tal on plaanis ehitada see filmis nähtu taoliseks ent päriselt toimivaks autoks-allveelaevaks.&lt;ref name=&quot;USAtoday-18.10.2013&quot; /&gt;

Musk on külastanud festivali [[Burning Man]] ja on öelnud, et SolarCity idee tuli talle pähe 2004. aasta festivalil.&lt;ref name=&quot;KQED-SolarCity&quot; /&gt;

Musk elab Californias [[Bel Air]]is.&lt;ref name=&quot;forbesbuyshome.com&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bloombergbuyshome&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* Ajakiri [[Time]] valis Muski saja maailma mõjukama inimese hulka aastail 2010 (mõtlejad) ja 2013 (titaanid).&lt;ref name=&quot;time&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;time2013&quot; /&gt;
* [[Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon]] (FAI) – katusorganisatsioon, mis korraldab aeronautika ja kosmonautika alaste võistluste ja rekordite reeglistikku – andis Muskile aastal 2010 üle kõrgeima autasu aeronautika ja kosmonautika vallas, FAI kuldse kosmosemedali, esimese orbiidile jõudnud erasektori raketi väljatöötamise eest. Sama medali saajate hulka kuuluvad ka NASA astronaudid [[Neil Armstrong]] ja [[John Glenn]] ning [[Burt Rutan]], suborbitaalse kosmoselennuki [[SpaceShipOne]] disainer.&lt;ref name=&quot;Umsz4&quot; /&gt;
* Ajakiri [[Esquire]] nimetas ta üheks maailma 75 kõige mõjukamast inimesest 21. sajandil.
* 2011. aasta juunis sai Musk 500 000 dollari suuruse [[Heinleini preemia]] edusammude eest kosmose kommertsialiseerimises.&lt;ref name=&quot;YquBY&quot; /&gt;
* 2011. aasta veebruaris nimetas ajakiri [[Forbes]] Muski üheks 20-st Ameerika kõige mõjuvõimsamast tegevjuhist vanuses kuni 40.&lt;ref name=&quot;forbes20110214&quot; /&gt;
* 2010. aastal tunnistatud &quot;lennunduse elavaks legendiks&quot; [[Kitty Hawk Foundation]]i poolt, NASA kosmosesüstikule järglase loomise eest (rakett Falcon 9 ja kosmoseaparaat Dragon). Auhinna saajate hulka kuuluvad ka [[Buzz Aldrin]] ja [[Richard Branson]].&lt;ref name=&quot;EbKxW&quot; /&gt;
* [[Ameerika Aeronautika- ja Astronautika Instituut|Ameerika Aeronautika- ja Astronautika instituudi]] [[George Low]] preemia kõige silmapaistvama panuse eest kosmosetranspordi alal aastail 2007/2008. Muski tunnustati Falcon 1, esimese erarahastusel põhineva vedelkütust kasutava Maa-lähedasele orbiidile jõudnud raketi disainimise eest.&lt;ref name=&quot;ZhGlt&quot; /&gt;
* [[USA Riiklik Kosmoseühing|USA Riikliku Kosmoseühingu]] [[Wernher von Braun|Von Brauni]] trofee aastail 2008/2009, mis anti juhtrolli eest kõige märkimisväärsemate kosmosega seotud saavutuste eest. Eelnevate auhinnasaajate hulka kuuluvad Burt Rutan ja [[Steve Squyres]].&lt;ref name=&quot;FnctG&quot; /&gt;
* [[National Wildlife Federation]]i 2008. aasta riikliku looduskaitse preemia seoses tegevusega Tesla Motorsis ja SolarCitys. Teiste 2008. aasta auhinnasaajate hulka kuuluvad ajakirjanik [[Thomas Friedman]], USA senaator [[Patrick Leahy]] ja Florida kuberner [[Charlie Crist]].&lt;ref name=&quot;qsuHb&quot; /&gt;
* [[The Aviation Week]]i 2008. aasta laureaat kosmose kategoorias.&lt;ref name=&quot;wxZxL&quot; /&gt;
* Ajakirja [[R&amp;D]] aasta innovaator 2007, seoses tegevusega SpaceX-is, Tesla Motorsis ja SolarCitys.&lt;ref name=&quot;P4ZtO&quot; /&gt;
* Autotööstuse aasta tegevjuht 2010 (ülemaailmselt) juhtivrolli eest tehnoloogia ja innovatsiooni alal Tesla Motorsis. Varasemate auhinnasaajate hulka kuuluvad [[Bill Ford Jr]], [[Bob Lutz]] ja [[Lee Iacocca]]. Musk on selle auhinna saajate seas läbi aegade noorim.&lt;ref name=&quot;h1lxs&quot; /&gt;
* Ajakirja [[Inc]] aasta ettevõtja 2007, töö eest Tesla Motorsis ja SpaceX-is.&lt;ref name=&quot;v0W0Z&quot; /&gt;
* Auhind Index Design 2007, Tesla Roadsteri väljatöötamise eest.&lt;ref name=&quot;xpjiZ&quot; /&gt;
* Tootedisani auhinna 2006 keskkonnakaitseorganisatsioonilt [[Global Green]] ([[Rahvusvaheline Roheline Rist|Rahvusvahelise Rohelise Risti]] USA haru) Tesla Roadsteri disainimise eest andis talle üle [[Mihhail Gorbatšov]].&lt;ref name=&quot;QkyPP&quot; /&gt;
* 2012. aastal sai Musk [[Kuninglik Aeronautikaühing|Kuningliku Aeronautikaühingu]] kõrgeima auhinna, kuldmedali.&lt;ref name=&quot;WFsyf&quot; /&gt;

=== Audoktorikraadid ===
* Audoktorikraad disaini alal kolledžist [[Art Center College of Design]].&lt;ref name=&quot;W62sf&quot; /&gt;
* Audoktorikraad [[aerokosmose inseneriteadus]]es [[Surrey Ülikool]]ist.&lt;ref name=&quot;bahareth&quot; /&gt;
* Audoktorikraad [[Amhersti Kolledž]]ist.&lt;ref name=&quot;Nyi6F&quot; /&gt;

== Tsitaate ==
* (Hyperloopi kohta:) &quot;Meil on lennukid, rongid, autod ja laevad. Mis siis, kui leidub viies moodus?&quot;&lt;ref name=&quot;Atlantic-Jetsons&quot; /&gt;
* &quot;Varem või hiljem peame elu oma väikeselt siniselt mullapallilt kaugemale laiendama – või välja surema.&quot;&lt;ref name=&quot;G7exD&quot; /&gt;
* &quot;Tahaksin surra Marsil... ent mitte kokkupõrkel selle pinnaga.&quot;&lt;ref name=&quot;Dying on Mars&quot; /&gt;
* &quot;Peame selgeks saama, kuidas saada asju, mida armastame, ilma planeeti hävitamata.&quot;&lt;ref name=&quot;Not destroy the world&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;forbesbuyshome.com&quot;&gt;{{cite news|title=Billionaire Tesla CEO Elon Musk Buys Neighbor's Home in Bel Air For $6.75 Million|work=[[Forbes]]|url=http://www.forbes.com/sites/trulia/2013/11/01/billionaire-tesla-ceo-elon-musk-buys-home/|accessdate=1. november 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bloombergbuyshome&quot;&gt;{{cite news|title=Inside Elon Musk's $17M Bel Air Mansion|work=[[Bloomberg News]]|url=http://www.bloomberg.com/news/videos/b/6e27fcba-309d-494e-b87d-c73fb8bb1750|accessdate=21. august 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vance34&quot;&gt;Vance, lk 34&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BusinessWeek&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.businessweek.com/articles/2012-09-13/elon-musk-the-21st-century-industrialist |title=Elon Musk, the 21st Century Industrialist | work=BusinessWeek | first=Ashlee | last=Vance |accessdate=9. juunil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stlrafa&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.solartoday-digital.org/solartoday/201105/?pg=22 |title=A Family Leads to the Installer Universe |date=mai 2011 |author=Seth Masia |publisher=Solar Today |accessdate=23. detsember 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CandidTV&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.youtube.com/watch?v=B1h1aG0usIY |title=A candid interview with Tesla CEO Elon Musk | work=vator.tv | first=Bambi | last=Francisco |accessdate=13. juulil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sjmn20140411&quot;&gt;{{cite news|last=Hall|first=Dana|title=Rocket Man: The otherworldly ambitions of Elon Musk|url=http://www.mercurynews.com/business/ci_25541126/rocket-man-otherworldy-ambitions-elon-musk|accessdate=14.04.2014|newspaper=San Jose Mercury News|date=11.04.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Knowledge@Wharton&quot;&gt;{{cite web | url=http://knowledge.wharton.upenn.edu/article.cfm?articleid=2245 |title=Entrepreneur Elon Musk: Why It's Important to Pinch Pennies on the Road to Riches |date=27. mai 2009 | publisher=Knowledge@Wharton |accessdate=9. juunil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Knowledge@Wharton2&quot;&gt;{{cite web | url=http://knowledge.wharton.upenn.edu/article.cfm?articleid=2241 |title=Harnessing the Sun and Outer Space: Elon Musk's Sky-high Vision |date=13. mai 2009 | publisher=Knowledge@Wharton |accessdate=9. juunil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;belfiore&quot;&gt;{{cite book|first=Michael |last=Belfiore|title=Rocketeers|publisher= HarperCollins|year= 2007|isbn= 978-0-06-114902-3 |chapter=Chapter 7: &quot;Orbit on a Shoestring&quot; |pages= 166–195}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;play&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.theverge.com/2015/6/9/8752333/elon-musk-blastar-pc-game|title=Play the PC game Elon Musk wrote as a pre-teen}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FreshDialogues&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.freshdialogues.com/2013/02/07/transcript-of-elon-musk-interview-with-alison-van-diggelen-iron-man-growing-up-in-south-africa/ |title=Transcript of Elon Musk Interview with Alison van Diggelen: Iron Man, Growing up in South Africa |date=7. veebruar 2013 |author=Alison van Diggelen | publisher=FreshDialogues |accessdate=9. juunil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vance40&quot;&gt;Vance, lk 40&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vance41&quot;&gt;Vance, lk 41&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evancarmichael&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.evancarmichael.com/Famous-Entrepreneurs/1610/The-Wired-Entrepreneur-The-Early-Years-of-Elon-Musk.html |title=Launch. The wired entrepreneur: The early years of Elon Musk|author=Evan Carmichael|accessdate=13. veebruaril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;triumph_will&quot;&gt;{{cite web|last=Junod|first=Tom|url=http://www.esquire.com/features/americans-2012/elon-musk-interview-1212|title=&quot;Triumph of his will&quot; |publisher=Esquire|date=15. november 2012 |accessdate=11.03.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130115192610/http://www.spacex.com/elon-musk.php &quot;Elon Musk – Official Bio&quot;] SpaceX&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;About.com&quot;&gt;[http://inventors.about.com/od/mstartinventions/p/Elon-Musk.htm Inventors: Elon Musk.] About.com. Kasutatud 4. juunil 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cnet19990216&quot;&gt;{{cite web|url=http://news.com.com/Compaq+buys+Zip2/2100-1023_3-221675.html|title=Compaq buys Zip2|first=Sandeep|last=Junnarkar|publisher=CNet News.com.com|date=16. veebruar 1999|archiveurl=https://archive.today/20120525193847/http://news.cnet.com/Compaq-buys-Zip2/2100-1023_3-221675.html|archivedate=25.05.2012|access-date=4.06.2013|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;esquire20121114&quot;&gt;{{cite web|last=Junod|first=Tom|url=http://www.esquire.com/news-politics/a16681/elon-musk-interview-1212/|title=&quot;Elon Musk: Triumph of His Will&quot;|publisher=Esquire|date=14. november 2012|accessdate=24. veebruar 2016|archiveurl=https://archive.today/20151213184631/http://www.esquire.com/news-politics/a16681/elon-musk-interview-1212/|archivedate=2015-12-13|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bloomberg20150514&quot;&gt;{{Cite news|url = http://www.bloomberg.com/graphics/2015-elon-musk-spacex/|title = Elon Musk's space dream almost killed Tesla|date = 14. mai 2015|accessdate = 24. veebruar 2016|website = Bloomberg Business|last = Vance|first = Ashlee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nsf20150305&quot;&gt;{{cite news |last1=Bergin|first1=Chris |title=Commercial crew demo missions manifested for Dragon 2 and CST-100 |url=http://www.nasaspaceflight.com/2015/03/commercial-crew-demo-missions-dragon-cst-100/ |accessdate=7.03.2015 |work=NASASpaceFlight.com |date=05.03.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SalesJune2012&quot;&gt;{{cite news|url= http://www.forbes.com/sites/toddwoody/2012/07/25/investors-hit-accelerator-despite-tesla-q2-revenue-miss/|title=Tesla Hits Accelerator Despite Q2 Revenue Miss|author= Todd Woody |work=[[Forbes]]|date=25. juuli 2012|accessdate=25.07.2012}} ''More than 2,350 units sold through June 2012''.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tesla3Q2012&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.greencarcongress.com/2012/11/tesla-20121105.html|title=Tesla Q3 report: $50M revenues, $111M GAAP net loss, 253 Model S delivered in Q3|author=Tesla Motors|publisher=Green Car Congress|date=05.11.2012|accessdate=06.11.2012}} ''Sales during the 3Q 2012: 68 Roadsters and 253 Model S.''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tesla1Q2013&quot;&gt;{{cite news|url=http://origin-www.bloomberg.com/news/08.05.2013/tesla-posts-first-quarterly-profit-on-model-s-deliveries.html|title=Tesla Posts First Quarterly Profit on Model S Deliveries|author=Alan Ohnsman|work=Bloomberg L.P.|date=8. mai 2013|accessdate=08.05.2013}} ''2013. a esimeses kvartalis tarniti Põhja-Ameerikas kokku 4900 Mudel S-i (peamiselt USA-s, mõned autod ka Kanadas). Volti ja Leafi müüginumbrid on antud USA ja Kanada kohta kokku.''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yWIJX&quot;&gt;{{Cite web|title = Elon Musk|url=http://www.forbes.com/profile/elon-musk/?list=billionaires|website = Forbes|accessdate=7. jaanuar 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GreenTechMedia&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.greentechmedia.com/articles/read/who-reigns-supreme-in-residential-solar/ |title=Who Reigns Supreme in Residential Solar? |date=27. jaanuar 2012 | author=Andrew Krulewitz | publisher=GreenTechMedia |accessdate=9. juunil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uebac&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/technology/news/11220326/Elon-Musk-to-launch-fleet-of-internet-satellites.html|title=Elon Musk 'to launch fleet of internet satellites'|date=10. november 2014|accessdate=23. juuni 2015|work=[[The Daily Telegraph]]|last=Curtis|first=Sophie|quote=&quot;Elon Musk, inventor and business magnate&quot;|location=London}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KQED-SolarCity&quot;&gt;{{cite web|last=van Diggelen|first=Alison|title=Tesla and SolarCity Collaborate on Clean Energy Storage|url=http://blogs.kqed.org/climatewatch/2012/04/24/tesla-and-solarcity-collaborate-on-clean-energy-storage/|publisher=KQED|accessdate=25. juunil 2012|archive-date=2015-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20150531235119/http://blogs.kqed.org/climatewatch/2012/04/24/tesla-and-solarcity-collaborate-on-clean-energy-storage/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sax1x&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.businessweek.com/printer/articles/71590-elon-musk-the-21st-century-industrialist|title=Elon Musk, the 21st Century Industrialist|date=13. september 2012|accessdate=23. juuni 2015|website=Bloomberg BusinessWeek|last=Vance|first=Ashlee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Atlantic-Jetsons&quot;&gt;{{cite news|last=Garber|first=Megan|title=The Real iPod: Elon Musk's Wild Idea for a 'Jetson Tunnel' from S.F. to L.A.|url=http://www.theatlantic.com/technology/archive/2012/07/the-real-ipod-elon-musks-wild-idea-for-a-jetson-tunnel-from-sf-to-la/259825/|accessdate=21. juuli 2012|newspaper=The Atlantic|date=13. juuli 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MXgYJ&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.asme.org/career-education/early-career-engineers/me-today/engineer-in-focus-elon-musk|title=Early Career Engineers, Conferences and Careers|publisher=asme.org|accessdate=4. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hyperloop&quot;&gt;{{cite news|title=Elon Musk unveils San Francisco-LA 'Hyperloop' idea|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-23677205|accessdate=10. veebruar 2014|newspaper=BBC News|date=12. august 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nKUnH&quot;&gt;{{cite web|url=http://inventors.about.com/od/mstartinventions/p/Elon-Musk.htm|title=Biography of Elon Musk|accessdate=10. juuni 2015|website=inventors.about.com|publisher=About.com|last=Bellis|first=Mary}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;spectrum&quot;&gt;{{cite news|title=Risky Business|first=Elon|last=Musk|date=juuni 2009|work=IEEE Spectrum|url=http://www.spectrum.ieee.org/aerospace/space-flight/risky-business}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aw9PS&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.forbes.com/video/3391084854001|title=The Top 10 Venture Capitalists on 2014's Midas List|accessdate=10. juuni 2015|work=Forbes}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;forbes_2012&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.forbes.com/sites/luisakroll/2012/04/19/the-giving-pledge-signs-on-12-more-wealthy-americans-including-teslas-elon-musk-and-home-depots-arthur-blank/ |title=The Giving Pledge Signs on 12 More Wealthy Americans Including Tesla's Elon Musk And Home Depot's Arthur Blank |first= Luisa|last=Kroll |publisher=Forbes|date=19. aprill 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T48sy&quot;&gt;{{Cite news|url=http://blogs.wsj.com/digits/2014/03/21/zuckerberg-musk-invest-in-artificial-intelligence-company-vicarious|title=Zuckerberg, Musk Invest in Artificial Intelligence Company|date=21. märts 2014|accessdate=10. juuni 2015|work=[[The Wall Street Journal]]|last=Albergotti|first=Reed}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ampere Man&quot;&gt;{{cite web|title=Ampere Man|work=Wheels Magazine|date=9. september 2009 |first=Aaron |last=Robinson |url= https://www.carsales.com.au/editorial/details/ampere-man-18078/?utm_source=carpoint|pages=68–73|accessdate=17. juunil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8s55q&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.businessinsider.com/elon-musk-mark-zuckerberg-invest-in-vicarious-2014-3?IR=T|title=Elon Musk And Mark Zuckerberg Have Invested $40 Million in a Mysterious Artificial Intelligence Company|date=21. märts 2014|accessdate=10. juuni 2015|website=Business Insider|publisher=[[Business Insider]]|last=Love|first=Dylan}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Elon's Tour&quot;&gt;{{cite web|title=Elons Tour of SpaceX HD|url=http://www.youtube.com/watch?v=TQ6tZtGrShg|accessdate=17. juulil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b3Euf&quot;&gt;{{Cite web|title = Elon Musk|url = http://www.forbes.com/profile/elon-musk/?list=billionaires|website = Forbes|accessdate = 7. jaanuar 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;60 minutes&quot;&gt;{{cite web|title=SpaceX: Entrepreneur's race to space|date=27. mai 2012 | url=http://www.youtube.com/watch?v=TmyT9y568Bc|work=60 minutes|accessdate=13. juulil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8c3RS&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=IgKWPdJWuBQ|title = Youtube Video - Elon Musk: The mind behind Tesla, SpaceX, SolarCity}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FlightAaware N900SK&quot;&gt;{{cite web|last=FlightAware|title=Aircraft Registration N900SK|url=http://flightaware.com/resources/registration/N900SX|work=`|accessdate=25. juuni 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q3ZoE&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.aviation.com/general-aviation/elon-musk-toying-designs-electric-jet/|title=Elon Musk 'Toying' with Designs for Electric Jet|author=Jonathan Charlton|publisher=Aviation.com|accessdate=30. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IMDB Full Cast&quot;&gt;{{cite web|last=IMDB|title=Thank You for Smoking: Full Cast and Crew|url=http://www.imdb.com/title/tt0427944/fullcredits|accessdate=25. juuni 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V1wNT&quot;&gt;{{cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=IxTPKIvn--A|title=Elon Musk on dodging a nervous breakdown (2013)|date=16. märts 2015|publisher=YouTube}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;USAtoday-18.10.2013&quot;&gt;[http://www.usatoday.com/story/money/cars/2013/10/17/elon-musk-tesla-james-bond-submarine/3004955 &quot;Tesla's Elon Musk buys 007's sub to make it real&quot;] by Chris Woodyard, USAToday.com, 18. oktoober 2013 (vaadatud 13. novembril 2013).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01nZf&quot;&gt;Vance, lk 30&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;time&quot;&gt;{{cite news | url=http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1984685_1984745_1985495,00.html | work=Time | title=The 2010 Time 100 | date=29. aprill 2010 | access-date=2013-06-16 | archive-date=2013-08-17 | archive-url=https://web.archive.org/web/20130817114932/http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1984685_1984745_1985495,00.html | url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DVgWA&quot;&gt;Vance, lk 31–32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;time2013&quot;&gt;{{cite news| url=http://time100.time.com/2013/04/18/time-100/slide/elon-musk/?iid=time100-main-lead | work=Time | title=The 2013 TIME 100 | date=18. aprill 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FZxMR&quot;&gt;Vance, lk 30, 33&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;forbes20110214&quot;&gt;{{cite news|last=Smith|first=Jacquelyn|title=America's 20 Most Powerful CEOs 40 And Under|url=http://www.forbes.com/2011/02/14/most-powerful-ceos-40-under-leadership-leaders-young.html|accessdate=18.02.2011|newspaper=Forbes|date=14. veebruar 2011|quote=&quot;''To make this list, you had to be the chief executive of one of the 20 biggest publicly traded companies in the U.S. (as of Feb. 11, by market capitalization) with a CEO aged 40 or under.''&quot;|archiveurl=https://archive.today/20121209012534/http://www.forbes.com/2011/02/14/most-powerful-ceos-40-under-leadership-leaders-young.html|archivedate=9.12.2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z3YRt&quot;&gt;Vance, lk 38&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bahareth&quot;&gt;{{cite book|first=Mohammad |last=Bahareth|title=Kings of the Internet: What You Don't Know about Them ?|publisher=iUniverse|year=2012|isbn=978-1469798424|pages=81–82|url=http://books.google.ee/books?id=QihORDUXibcC&amp;printsec=frontcover#v=onepage&amp;q&amp;f=false|accessdate=16.07.2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5MjW7&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1676437/Elon-Musk|title=Elon Musk (South African entrepreneur)|publisher=Britannica Online Encyclopedia|accessdate=23. detsember 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dying on Mars&quot;&gt;{{cite news|last=Vance|first=Ashley|title=Elon Musk, the 21st Century Industrialist|url=http://www.businessweek.com/articles/2012-09-13/elon-musk-the-21st-century-industrialist#p5|accessdate=14. september 2012|newspaper=Bloomberg|date=13. september 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPlg5&quot;&gt;{{cite journal |author= |year=2009 |title=The New Yorker, Volume 85, Issues 23–30 |journal=New Yorker Magazine |volume=85 |issue=23–30 |pages= |url=http://books.google.ca/books?id=UaAeAQAAMAAJ&amp;q=Maye+Musk+elon+father&amp;dq=Maye+Musk+elon+father&amp;hl=en |accessdate=23. detsember 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Not destroy the world&quot;&gt;{{cite web|title=Driving With Elon Musk|url=https://www.youtube.com/watch?v=VSNXhHTLLIk|date=26. märts 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tWRWi&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.forbes.com/sites/hannahelliott/2012/03/26/at-home-with-elon-musk-the-soon-to-be-bachelor-billionaire/ |title=At Home With Elon Musk: The (Soon-to-Be) Bachelor Billionaire | work=Forbes | first=Hannah | last=Elliott |accessdate=23. detsember 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HoqmN&quot;&gt;Vance, lk 34–35&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z5E2a&quot;&gt;Vance, lk 35–36&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W8Itt&quot;&gt;Vance, lk 36–37&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uV1YZ&quot;&gt;Vance, lk 28, 162&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Z4nh&quot;&gt;{{cite web|url=http://blastar-1984.appspot.com/|title=Blastar for HTML5|work=blastar-1984.appspot.com|accessdate=04.11.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5sYLX&quot;&gt;Vance, lk 29&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EGvSf&quot;&gt;Vance, lk 44–45&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nzmUV&quot;&gt;Vance, lk 45&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;avLPU&quot;&gt;Vance, lk 45–46&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6jMX2&quot;&gt;Vance, lk 46&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8enhu&quot;&gt;Vance, lk 47&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CgFS6&quot;&gt;Vance, lk 50&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;901gr&quot;&gt;Vance, lk 50, 51&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m9Dc4&quot;&gt;Vance, lk 51, 52&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q9iUG&quot;&gt;Vance, lk 52&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WEvvt&quot;&gt;Vance, lk 55, 56&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gKbNx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160318151905/https://www.iop.org/careers/working-life/profiles/page_57723.html Once a physicist: Elon Musk]. Physics World, märts 2007 (artikli koopia Institute of Physicsi (IOP) veebilehel)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T4rMV&quot;&gt;Vance, lk 54, 56, 296–297&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sfN6H&quot;&gt;Vance, lk 54–55&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AFtwj&quot;&gt;Vance, lk 56–57&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RyxXR&quot;&gt;Vance, lk 57&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fpqtH&quot;&gt;Vance, lk 57–58&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4cxMm&quot;&gt;Vance, lk 58–59&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V52na&quot;&gt;Vance, lk 60–61&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hItum&quot;&gt;Vance, lk 61&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XjVMm&quot;&gt;Vance, lk 61–62&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xs0TS&quot;&gt;Vance, lk 64&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RB7Ss&quot;&gt;Vance, lk 65&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;syLwQ&quot;&gt;Vance, lk 66&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jqrpA&quot;&gt;Vance, lk 68–69&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KYLOu&quot;&gt;Vance, lk 69–70&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ivLwk&quot;&gt;Vance, lk 70&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4EaTU&quot;&gt;Vance, lk 72–74&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mXd2A&quot;&gt;Vance, lk 74–75&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QE129&quot;&gt;Vance, lk 75&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yansz&quot;&gt;Vance, lk 75–76&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BAegm&quot;&gt;Vance, lk 76–77&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EkfR5&quot;&gt;Vance, lk 77&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CWHZE&quot;&gt;Vance, lk 78&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OObp0&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.sec.gov/Archives/edgar/data/1103415/000091205702009834/a2073071z10-k405.htm |publisher=PayPal |title=SEC 10-K|date=31. detsember 2001}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qeRi6&quot;&gt;Vance, lk 79&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wPo7P&quot;&gt;Vance, lk 85–86&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JDtDG&quot;&gt;Vance, lk 86–87&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z2S60&quot;&gt;Vance, lk 88&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MZ5Lv&quot;&gt;Vance, lk 89&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WqLYK&quot;&gt;{{cite AV media|title=SpaceX: Entrepreneur's race to space|date=27. mai 2012 | url=http://www.youtube.com/watch?v=TmyT9y568Bc|minutes=3.30|work=60 minutes|accessdate=21. veebruar 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4AIny&quot;&gt;Vance, lk 89–90&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JuQGj&quot;&gt;Vance, lk 90&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IzBAe&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.notablebiographies.com/news/Li-Ou/Musk-Elon.html|title=Elon Musk Biography|accessdate=24. veebruar 2016|website=Encyclopedia of World Biography}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NQwiL&quot;&gt;{{cite AV media|title=SpaceX: Entrepreneur's race to space|date=27. mai 2012 | url=http://www.youtube.com/watch?v=TmyT9y568Bc|minutes=3.22|work=60 minutes|accessdate=21. veebruar 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UdTeE&quot;&gt;Vance, lk 91–94&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AOFet&quot;&gt;Vance, lk 97&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d7cWc&quot;&gt;Vance, lk 97, 101, 122&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OgK7k&quot;&gt;{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2006/02/05/business/yourmoney/05rocket.html | title=A Bold Plan to Go Where Men Have Gone Before | date=5. veebruar 2006 | first= Leslie |last=Wayne |work=[[New York Times]] |accessdate=11.12.2010}}&lt;!-- See viide käib 100 milj dollari kohta, kuid allikat saab teistegi kohtade jaoks viitena kasutada--&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SW40s&quot;&gt;Vance, lk 97–98&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TPhv6&quot;&gt;Vance, lk 97, 99&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zShEF&quot;&gt;Vance, lk 99&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qT2On&quot;&gt;Vance, lk 99–100&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0QlLE&quot;&gt;Vance, lk 98, 113&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;piuyP&quot;&gt;Vance, lk 103, 104&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ysgL&quot;&gt;Vance, lk 111&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uwy9k&quot;&gt;Vance, lk 114&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7oGHi&quot;&gt;Vance, lk 115–116&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jyO5k&quot;&gt;Vance, lk 119–120&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z45cF&quot;&gt;Vance, lk 121&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PRx4J&quot;&gt;Vance, lk 164–165&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1YfKm&quot;&gt;Vance, lk 165–167&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BmGij&quot;&gt;Vance, lk 168–171&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yRZPx&quot;&gt;Vance, lk 174–175&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GCK09&quot;&gt;Vance, lk 180&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tBbYo&quot;&gt;{{cite news | url=http://www.nasaspaceflight.com/2009/07/live-falcon-1-razaksat-for-malaysias-atsb/ | title=Falcon 1 launches with RazakSat for Malaysia's ATSB | date=14. juuli 2009 | first= William |last=Graham |work=[[NASASpaceFlight.com]] |accessdate=01.03.2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XnFmJ&quot;&gt;Vance, lk 209&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EECIV&quot;&gt;{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2012/05/26/science/space/space-x-capsule-docks-at-space-station.html | title=First Private Craft Docks With Space Station | date=25. mai 2012 | first= Kenneth |last=Chang |work=[[The New York Times]] |accessdate=01.03.2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bY6Rm&quot;&gt;Vance, lk 210&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6udRw&quot;&gt;{{cite news |last1=Kramer|first1=Miriam |title=Private Space Taxis on Track to Fly in 2017 |url=http://www.scientificamerican.com/article/private-space-taxis-on-track-to-fly-in-2017/ |accessdate=1. märts 2016 |work=Scientific American |date=27. jaanuar 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cO5HW&quot;&gt;{{cite news |last1=Bergin|first1=Chris |title=SpaceX Falcon 9 conducts Static Fire ahead of SES-9 launch |url=http://www.nasaspaceflight.com/2016/02/spacex-falcon-9-static-fire-ahead-ses-9-launch/ |accessdate=1. märts 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=22.02.2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Om4hL&quot;&gt;{{cite news |last1=Graham|first1=William |title=SpaceX returns to flight with OG2, nails historic core return |url=http://www.nasaspaceflight.com/2015/12/spacex-rtf-core-return-attempt-og2/ |accessdate=1. märts 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=21.12.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Qb3C&quot;&gt;Vance, lk 180–181&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YnbRR&quot;&gt;{{cite news |last1=Belluscio|first1=Alejandro G. |title=SpaceX advances drive for Mars rocket via Raptor power |url=http://www.nasaspaceflight.com/2014/03/spacex-advances-drive-mars-rocket-raptor-power/ |accessdate=1. märts 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=07.03.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l9z8v&quot;&gt;{{cite news |last1=Nellis|first1=Stephen |title=SpaceX's propulsion chief elevates crowd in Santa Barbara |url=http://www.pacbiztimes.com/2014/02/19/spacexs-propulsion-chief-elevates-crowd-in-santa-barbara// |accessdate=1. märts 2016 |work=Pacific Coast Business Times |date=19.02.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Og3FI&quot;&gt;{{cite news |last1=Bergin|first1=Chris |title=SpaceX returns to flight with OG2, nails historic core return |url=http://www.nasaspaceflight.com/2014/08/battle-heavyweight-rockets-sls-exploration-rival/ |accessdate=1. märts 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=29.08.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zlQkE&quot;&gt;Vance, lk 126, 128–130&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lfXpa&quot;&gt;Vance, lk 126, 130–131&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SsQCw&quot;&gt;Vance, lk 132, 133&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gx28m&quot;&gt;Vance, lk 135&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AqBHC&quot;&gt;Vance, lk 136&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CnvQw&quot;&gt;Vance, lk 136, 137&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rVHhw&quot;&gt;Vance, lk 139&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DdN9g&quot;&gt;Vance, lk 140, 141&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CsHK1&quot;&gt;Vance, lk 142–144&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AKrs1&quot;&gt;Vance, lk 145&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I3MhY&quot;&gt;Vance, lk 145, 147–148&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IJSEU&quot;&gt;Vance, lk 151&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sdnrs&quot;&gt;Vance, lk 156, 159, 170–171&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g8RyG&quot;&gt;Vance, lk 172–174&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xN8xL&quot;&gt;Vance, lk 220, 222&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bD7SR&quot;&gt;Vance, lk 221&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iOPAO&quot;&gt;Vance, lk 222, 231&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERrwD&quot;&gt;Vance, lk 235&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9ujE8&quot;&gt;{{cite news|date=20. august 2009|url=http://media.daimler.com/dcmedia/0-921-614216-1-1230193-1-0-0-0-0-1-11700-0-0-1-0-0-0-0-0.html |title=smart goes into series production with second generation electric drive|publisher= Daimler}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eLgkw&quot;&gt;{{cite news|first=Colum|last=Wood|date=31. august 2012|url=http://www.autoguide.com/auto-news/2010/08/electric-mercedes-a-class-to-debut-at-paris-auto-show-using-tesla-battery-tech.html |title=Electric Mercedes A-Class to Debut at Paris Auto Show Using Tesla Battery Tech|publisher= AutoGuide.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tFHdd&quot;&gt;{{cite news|first=Jim|last=Motavalli|date=5. august 2011|url=http://wheels.blogs.nytimes.com/2011/08/05/tesla-powered-toyota-rav4-e-v-to-be-built-in-canada-not-california/?emc=eta1 |title=Tesla-Powered Toyota RAV4 E.V. to Be Built in Canada, Not California|publisher= The New York Times}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VUCh8&quot;&gt;Vance, lk 235–236&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1d4A&quot;&gt;Vance, lk 237&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1MCX5&quot;&gt;Vance, lk 241–242&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VujeM&quot;&gt;Andy Boxall: [http://www.digitaltrends.com/cars/its-not-what-you-know-worlds-first-model-s-delivered-to-tesla-board-member/ It's not what you know… World's first Model S delivered to Tesla board member] Digital Trends, 8. juuni 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zLYLw&quot;&gt;Vance, lk 244&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bXSOT&quot;&gt;Vance, lk 247–249&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kDqvl&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.solarcity.com/media-center/management-team.aspx |publisher=SolarCity |title=Management Team}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;khPpB&quot;&gt;{{cite web|first=Michael|last=Kanellos|date=15. veebruar 2008|title= Newsmaker: Elon Musk on rockets, sports cars, and solar power|url=http://news.cnet.com/Elon-Musk-on-rockets,-sports-cars,-and-solar-power---page-2/2008-11389_3-6230661-2.html|publisher=CNET}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I97V2&quot;&gt;[http://www.youtube.com/watch?v=hOl_1S10jTk The unveiling of the Tesla Motors Electric Car]. &quot;Autoblog.com&quot; via YouTube. Vaadatud 26. juulil 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2rqS1&quot;&gt;{{cite news|last=Boyle|first=Alan|title=Hyperloop revealed: Elon Musk foresees rapid transit in a tube|url=http://www.nbcnews.com/tech/innovation/hyperloop-revealed-elon-musk-foresees-rapid-transit-tube-f6C10902051|accessdate=14. märts 2014|newspaper=NBS News|date=13. august 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ffres&quot;&gt;{{cite web|url=http://eon.businesswire.com/news/eon/20101214005733/en/Elon-Musk/SolarCity/Obama|title=Elon Musk and SolarCity Donate Solar Power Project to Coastal Response Center in Alabama|work=Enhanced Online News|publisher=Business Wire|access-date=2013-06-07|archive-date=2011-10-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20111005170916/http://eon.businesswire.com/news/eon/20101214005733/en/Elon-Musk/SolarCity/Obama|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yZzHV&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.businesswire.com/news/home/20110729005291/en/Elon-Musk-Donates-Solar-Power-Project-Soma|title=Elon Musk Donates Solar Power Project to Soma City in Fukushima Prefecture, Japan|publisher=BusinessWire.com|accessdate=27. aprill 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xib5z&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.spaceref.com/news/viewsr.html?pid=3698 |title=Elon Musk, Life to Mars Foundation|work= Mars Now, a weekly column |first=John Carter |last=McKnight |publisher=Space Frontier Foundation|date=25. september 2001}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YZaPq&quot;&gt;{{cite web|author=Elon Musk|title=SpaceX wins NASA competition to replace Space Shuttle|url=http://www.spacex.com/updates_archive.php?page=0606-1206#COTS_update|date=8. september 2006|publisher=SpaceX|access-date=2013-06-07|archive-date=2012-03-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20120306014931/http://www.spacex.com/updates_archive.php?page=0606-1206#COTS_update|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vw8mK&quot;&gt;Perry, Tesla. &quot;[http://www.spectrum.ieee.org/podcast/aerospace/space-flight/elon-musk-a-founder-of-paypal-tesla-motors-and-spacex Elon Musk: a founder of PayPal, Tesla Motors, and SpaceX]&quot;. (Podcast). IEEE Spectrum.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dijVu&quot;&gt;{{cite news|last=Hardigree|first=Matt|title=Elon Musk Pledges To Support Nikola Tesla Museum Project|url=http://jalopnik.com/5935362/elon-musk-pledges-to-support-nikola-tesla-museum-project?utm_campaign=socialflow_jalopnik_twitter&amp;utm_source=jalopnik_twitter&amp;utm_medium=socialflow|accessdate=16. august 2012|newspaper=[[Jalopnik]]|date=16. august 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vWCgN&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.businessinsider.com/elon-musk-will-help-fund-tesla-museum-2014-5/|title=Elon Musk Will Help Fund Tesla Museum - Business Insider|date=14. mai 2014|work=Business Insider}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WzbSX&quot;&gt;{{cite web|url=http://theoatmeal.com/blog/musk_tesla_museum|title=So, I had a call with Elon Musk earlier this week - The Oatmeal|work=theoatmeal.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVX5N&quot;&gt;{{cite web|url=http://investing.businessweek.com/research/stocks/people/person.asp?personId=161949&amp;ticker=TSLA|title=Elon R. Musk|publisher=BusinessWeek|accessdate=16. oktoober 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7rhM6&quot;&gt;{{viide | year = 2015 | title = Elon Musk donates $10M to keep AI beneficial | publisher = [[Future of Life Institute]] | url = http://futureoflife.org/misc/AI | accessdate = 20.01.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rxm7U&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=B1OPxitgvmw|title=Elon Musk: The Way Of The Future|work=YouTube}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DaCa9&quot;&gt;{{cite news|last=Randlaid|first=Sven|title=Facebooki looja asutatud lobirühm tahab USA immigratsioonipoliitikat reformida|url=http://uudised.err.ee/index.php?06276894|accessdate=3. juulil 2013|publisher=ERRi uudisteportaal|date=12. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eujFN&quot;&gt;Steven Kovach, [http://www.businessinsider.com/elon-musk-says-zuckerbergs-pac-cynical-2013-5 Elon Musk Says He Quit Mark Zuckerberg's PAC Because It Was Too Cynical], 31. mai 2013, Business Insider.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;egRKs&quot;&gt;http://www.motherjones.com/politics/2013/10/tesla-motors-free-ride-elon-musk-government-subsidies&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KTaaS&quot;&gt;{{cite web|last=Musk|first=Justine|url=http://www.marieclaire.com/sex-love/relationship-issues/millionaire-starter-wife|title=&quot;I Was a Starter Wife&quot;: Inside America's Messiest Divorce |publisher=Marie Claire|date=10. september 2010 |accessdate=24.09.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PS5yq&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.marieclaire.com/sex-love/advice/a5380/millionaire-starter-wife/|title=Justine Musk Interview on Divorce from PayPal Founder Elon Musk|work=Marie Claire}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vNtn7&quot;&gt;{{cite news|title=Millionaire PayPal founder Elon Musk divorces actress wife Talulah Riley...and announces split via Twitter|url=http://www.dailymail.co.uk/news/article-2089654/Millionaire-PayPal-founder-Elon-Musk-divorces-actress-wife-Talulah-Riley.html|accessdate=21. jaanuar 2012|newspaper=Daily Mail|date=20. jaanuar 2012|location=London}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZmqTd&quot;&gt;[http://www.huffingtonpost.com/2012/01/19/elon-musk-divorce_n_1216394.html &quot;Elon Musk Divorce: Announces Split From Talulah Riley On Twitter&quot;]. ''[[The Huffington Post]]''. January 19, 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5FpjR&quot;&gt;{{cite web|title=Office of the First Lady|url=http://www.whitehouse.gov/the-press-office/2014/02/11/expected-attendees-tonight-s-state-dinner|publisher=White House Press Office|accessdate=1. aprill 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aityI&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.cbsnews.com/news/tesla-and-spacex-elon-musks-industrial-empire|title=Tesla and SpaceX: Elon Musk's industrial empire|date=30. märts 2014|accessdate=30. märts 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cpgOP&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.telegraph.co.uk/news/celebritynews/11320885/Billionaire-Elon-Musk-divorces-wife-for-second-time.html|title=Billionaire Elon Musk divorces wife for second time|date=1. jaanuar 2015|work=Telegraph.co.uk}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x2Ufl&quot;&gt;{{cite web|title=Tosca Musk|url=http://www.muskentertainment.com/toscamusk.html |publisher=Musk entertainment}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gjom7&quot;&gt;[http://thekitchencommunity.com/founders/kimbal-musk/ Kimbal Musk ‹ The Kitchen Community]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aGohB&quot;&gt;{{cite news |url=http://www.usatoday.com/videos/news/2013/04/18/2093765/|title=Tesla's Elon Musk had to borrow money to pay rent|work=USA Today|date=18. aprill 2013|accessdate=17. juunil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dgSco&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.space.com/25355-elon-musk-60-minutes-interview.html|title=Why SpaceX's Elon Musk Says 2008 Was His 'Worst Year' Ever|first= Brian |last=Berger|work=Space.com|date=03.04.2014|accessdate=04.04.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bBqCL&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/northamerica/usa/7737963/Billionaires-ex-wife-blogs-details-of-their-divorce.html|title=Billionaire's ex-wife blogs details of their divorce|first= Martin |last=Evans|work=The Telegraph|date=19. mai 2010|accessdate=16. juulil 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HIccS&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.youtube.com/watch?v=EuG2AVFB-g0 | title=Elon Musk in Iron Man 2 | date=2. aprill 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0otFN&quot;&gt;{{cite web|url=http://jalopnik.com/5925789/watch-elon-musk-explain-how-he-wrecked-an-uninsured-1-million-mclaren-f1|title=Elon Musk Explains How He Wrecked An Uninsured $1 Million McLaren F1|author=Matt Hardigree|work=Jalopnik}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ckENi&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.spacex.com/media.php?page=44|title=A Bold Plan to Go Where Men Have Gone Before|first=Leslie|last=Wayne|work=[[The New York Times]]|date=5. veebruar 2006|access-date=2013-06-07|archive-date=2012-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20121119225304/http://www.spacex.com/media.php?page=44|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Umsz4&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.fai.org/envc-awards/envc-news-awards/35094-barron-hilton-and-elon-musk-honoured-with-the-highest-awards|title=Barron Hilton and Elon Musk honoured with the highest FAI awards|publisher=Fédération Aéronautique Internationale|date=16. detsember 2010|accessdate=19.09.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YquBY&quot;&gt;{{cite web |work=The Heinlein Prize |url=http://www.heinleinprize.com/?p=717 |title=Heinlein Prize Honors Elon Musk of SpaceX |first=Art |last=Dula |date=16. juuni 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EbKxW&quot;&gt;{{cite web|title=Living Legend in Aviation Awards|publisher=Kittie Hawk Air Academy|year=2010|url=http://www.prnewswire.com/news-releases/7th-annual-living-legends-of-aviationr-awards-ceremony-to-honor-tom-cruise-dr-edwin-buzz-aldrin-and-other-aviation-legends-81274087.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZhGlt&quot;&gt;{{cite web|title=SPACEX SUCCESSFULLY LAUNCHES FALCON 1 TO ORBIT|publisher=Space Exploration Technologies Corp|year=2008|url=http://www.spacex.com/press.php?page=20080928}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FnctG&quot;&gt;{{cite web|publisher=National Space Society|date=17. juuni 2009|title=Space Community Gathers at National Space Society's ISDC 2009|url=http://www.nss.org/news/releases/pr20090617.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qsuHb&quot;&gt;{{cite web|title=Connie Awards|publisher=National Wildlife Federation|year=2008|url=http://www.nwf.org/about/connieawards2008.cfm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wxZxL&quot;&gt;{{cite web|title=Aviation Week Events|publisher=Aviation Week|url=http://events.aviationweek.com/archive/2012/lau/pastwinners.htm|access-date=2013-07-16|archive-date=2013-03-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20130323170548/http://events.aviationweek.com/archive/2012/lau/pastwinners.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P4ZtO&quot;&gt;{{cite web|publisher=R&amp;D|date=4. september 2007|title=Rocket Man|url=http://rdmag.com/Awards/Innovator-Of-The-Year/2007/08/Rocket--Man/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1lxs&quot;&gt;{{cite web|title=Automotive Executive of the Year|publisher=DNV Certification|year=2010|url=http://www.earthtimes.org/articles/show/tesla-ceo-elon-musk-receives,1167189.shtml|access-date=2013-06-17|archive-date=2018-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20180505132707/http://www.earthtimes.org/articles/show/tesla-ceo-elon-musk-receives,1167189.shtml|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v0W0Z&quot;&gt;{{cite web|title=Entrepreneur of the Year, 2007: Elon Musk|date=1. detsember 2007|first=Max|last=Chafkin|publisher=Inc|url=http://www.inc.com/magazine/20071201/entrepreneur-of-the-year-elon-musk.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xpjiZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tesla Roadster|publisher=Index|year=2007|url=http://www.indexaward.dk/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=89&amp;Itemid=71}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QkyPP&quot;&gt;{{cite web|title=Tesla CEO Elon Musk|publisher=Tesla Motors|url=http://www.teslamotors.com/about/executives/elonmusk}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WFsyf&quot;&gt;{{cite web|title=2012 RAeS Gold Medal|url=http://media.aerosociety.com/aerospace-insight/2012/11/23/video-elon-musk-interview/7553/|access-date=2013-06-17|archive-date=2012-11-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20121128025956/http://media.aerosociety.com/aerospace-insight/2012/11/23/video-elon-musk-interview/7553/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W62sf&quot;&gt;[http://www.cumulusassociation.org/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=781&amp;Itemid=103 Graduation show, Art Center College of Design, USA  18 December 2010]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nyi6F&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140312214301/https://www.amherst.edu/aboutamherst/news/specialevents/commencement/awards/2009/musk 2009 Honorees » Elon Musk] Amherst College.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G7exD&quot;&gt;{{cite web|title=Elon Musk|url=http://www.esquire.com/features/75-most-influential/elon-musk-1008|work=Esquire|date=1. oktoober 2008|accessdate=29. november 2012}}&lt;/ref&gt;
}}

=== Kirjandus ===

* Vance, Ashlee. &quot;Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku&quot;. Eesti keelde tõlkinud Triin Aimla-Laid, Tallinn: Küppar &amp; Ko, 2015 ISBN 9789949962518

== Välislingid ==
 	
{{commonskat}}
* [http://www.twitter.com/elonmusk/ Elon Musk Twitteris]
* [http://www.muskfoundation.org/ The Musk Foundation]
* [http://www.director.ee/raudmees-elon-musk-geenius-kes-viib-inimese-maalt-marsile-ja-valib-wcsse-prandaplaate-alati-ise/ &quot;Raudmees Elon Musk. Geenius, kes viib inimese Maalt Marsile… ja valib WCsse põrandaplaate alati ise&quot;] Director, märts 2011
* [http://www.youtube.com/watch?v=CTJt547--AM Bloomberg Risk Takers: Elon Musk] dokumentaalfilm, 52 min, august 2011 (inglise keeles)
* [http://www.ted.com/talks/elon_musk_the_mind_behind_tesla_spacex_solarcity.html &quot;Elon Musk: The mind behind Tesla, SpaceX, SolarCity ...&quot;]. TED 2013
* [http://www.mediabistro.com/galleycat/the-science-fiction-books-that-inspired-elon-musk_b67209 &quot;Science Fiction Books That Inspired Elon Musk&quot;]. Media Bistro: Alley Cat, 19. märts 2013 (inglise keeles)
* [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;paperarticleid=B46CBDDD-2675-4CD2-998A-FD7823EF706E &quot;Elon Musk – ­21. sajandi Henry Ford&quot;]. Äripäev, 7. juuni 2013
* [http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/elon-musk-porunud-professor.d?id=66620131 &quot;Elon Musk - põrunud professor!&quot;]. Eesti Ekspress, 23. august 2013
* [http://aeon.co/magazine/technology/the-elon-musk-interview-on-mars/ &quot;The Elon Musk interview on Mars colonisation&quot;]. Aeon Magazine, 30. september 2014 (inglise keeles)
* [https://www.wired.com/story/elon-musk-tesla-life-inside-gigafactory/ &quot;Dr. Elon &amp; Mr. Musk: Life inside Tesla's production hell&quot;]. Wired, 13. detsember 2018 (inglise keeles)
* Rachel Clayton, [https://www.abc.net.au/news/2021-01-08/elon-musk-named-richest-person-in-world-ahead-of-bezos/13041760 Elon Musk named richest person in the world according to Bloomberg, Forbes disagrees], [[ABC News (Austraalia)|ABC News]], 7. jaanuar 2021
* Sergei Klebnikov, [https://www.forbes.com/sites/sergeiklebnikov/2021/01/07/no-elon-musk-is-not-the-richest-person-in-the-world-yet/ No, Elon Musk Is Not The Richest Person In The World—Yet], [[Forbes]], 7. jaanuar 2021

{{JÄRJESTA:Musk, Elon}}
[[Kategooria:Elon Musk| ]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide leiutajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>bhja7drpral05dxea4j74c3pgvt27lp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rice'i maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>330106</id>
    <revision>
      <id>6173088</id>
      <parentid>5621908</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:29:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2835" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib maakonnast Minnesotas; Kansase osariigis asuva maakonna kohta vaata artiklit [[Rice'i maakond (Kansas)]]}}
{{provints
| nimi = Rice'i maakond
| keskuse_nimi = [[Faribault]]
| asendikaardi_pilt = Map of Minnesota highlighting Rice County.svg
}}
[[Pilt:RiceCountyMNcourthouse2006-09.JPG|thumb|Rice'i maakonna kohtumaja Faribaultis]]
'''Rice'i maakond''' (''Rice County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis.

Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Faribault]].

Maakonna pindala on 1337 km&amp;sup2;, millest 48 km&amp;sup2; moodustab [[veepindala]].

[[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloenduse]] järgi 67 097. Aastal 2010 oli elanikke 64 142 ja 2000. aastal 56 665.
 
== Naabermaakonnad ==
* [[Dakota maakond]] (kirdes)
* [[Goodhue maakond]] (idas)
* [[Dodge'i maakond (Minnesota)|Dodge'i maakond]] (kagus)
* [[Steele'i maakond]] (lõunas)
* [[Waseca maakond]] (edelas)
* [[Le Sueuri maakond]] (läänes)
* [[Scotti maakond (Minnesota)|Scotti maakond]] (loodes)

== Ajalugu ==
Rice'i maakond moodustati 5. märtsil 1853. aastal Dakota ja Wabasha maakonna osadest. Maakond sai nime Minnesotast pärit USA senaatori [[Henry Mower Rice]]'i järgi. Rice'i oli lisaks karusnahaga kaupleja, kel oli oluline osa [[Minnesota territoorium]]i loomises ning hilisemas kasvus ja arengus.

== Linnad ==
*[[Dennison]] (osaliselt Goodhue maakonnas; 2020. aasta seisuga 223 elanikku)
*[[Dundas]] (1712 elanikku)
*[[Faribault]] (halduskeskus; 24 453 elanikku)
*[[Lonsdale]] (4686 elanikku)
*[[Morristown]] (949 elanikku)
*[[Nerstrand]] (273 elanikku)
*[[Northfield]] (osaliselt Dakota maakonnas; 20 790 elanikku)

== Maanteed ==
{{div col}}
* [[Image:I-35.svg|20px]] [[Interstate 35]]
* [[Image:MN-3.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 3]]
* [[Image:MN-13.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 13]]
* [[Image:MN-19.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 19]]
* [[Image:MN-21.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 21]]
* [[Image:MN-60.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 60]]
* [[Image:MN-99.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 99]]
* [[Image:MN-246.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 246]]
* [[Image:MN-298.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 298]]
* [[Image:MN-299.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 299]]
{{div col end}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.co.rice.mn.us/ Rice'i maakonna koduleht] (''inglise keeles'')

{{Geograafiline asukoht
|Keskel    = Rice'i maakond
|Põhi    = 
|Kirre = [[Dakota maakond]]
|Ida      = [[Goodhue maakond]]
|Kagu = [[Dodge'i maakond (Minnesota)|Dodge'i maakond]]
|Lõuna    = [[Steele'i maakond]]
|Edel = [[Waseca maakond]]
|Lääs    = [[Le Sueuri maakond]]
|Loe = [[Scotti maakond (Minnesota)|Scotti maakond]]
}}
{{Minnesota maakonnad}}

{{koord|tüüp=haldus2}}

[[Kategooria:Minnesota maakonnad]]</text>
      <sha1>hdjs3ss96thrkzh0fqx67e1o6mtp9du</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bougouni cercle</title>
    <ns>0</ns>
    <id>343664</id>
    <revision>
      <id>6173144</id>
      <parentid>3896626</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:05:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2132" xml:space="preserve">{{PEALKIRI:Bougouni ''cercle''}}
{{Provints
|  nimi = Bougouni ''cercle''
|  omakeelne_nimi_1 = prantsuse | Cercle de Bougouni  |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 20 028
|  elanikke = 459 509 (2009)
|  keskuse_nimi = [[Bougouni]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Cercle of Bougouni.png|220px|Bougoni cercle asendikaart]]
}}

'''Bougouni ''cercle''''' on ''[[cercle]]'' [[Mali]]s [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonnas]]. Halduskeskus on [[Bougouni]]. Ta jaguneb 26 [[vald (Mali)|vallaks]].

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;&quot;
! Nimetus
! Rahvaarv&lt;br/&gt;1998&lt;ref name=pop2009/&gt;
! Rahvaarv&lt;br/&gt;2009&lt;ref name=pop2009/&gt;
! Keskmine aastane&lt;br/&gt;juurdekasv (%)
|-
| [[Bladié-Tiémala]]||2025||4 678||7,9
|-
| [[Bougouni]]||37 260||59 679||4,3
|-
| [[Danou]]||10 058||11 620||1,3
|-
| [[Debelin|Débélin]]||5135||8035||4,2
|-
| [[Defina|Défina]]||7163||3368||-6,6
|-
| [[Dogo  Mali|Dogo]]||25 567||33 466||2,5
|-
| [[Domba]]||8947||14 085||4,2
|-
| [[Faradiele|Faradiélé]]||2220||2640||1,6
|-
| [[Faragouaran]]||7960||12 245||4,0
|-
| [[Garalo]]||20 394||38 900||6,0
|-
| [[Keleya]]||17 566||22 392||2,2
|-
| [[Kokele|Kokélé]]||5049||5368||0,6
|-
| [[Kola  Mali|Kola]]||2724||3508||2,3
|-
| [[Koumantou]]||33 987||51 248||3,8
|-
| [[Kouroulamini]]||4599||5686||1,9
|-
| [[Meridiela|Méridiéla]]||9137||14 836||4,5
|-
| [[Ouroun]]||4265||4346||0,2
|-
| [[Sanso]]||10 940||22 284||6,7
|-
| [[Sibirila]]||17 317||30 828||5,4
|-
| [[Sido  Mali|Sido]]||12 921||21 982||4,9
|-
| [[Syen Toula]]||6768||8797||2,4
|-
| [[Tiémala-Banimonotié]]||11 517||17 353||3,8
|-
| [[Wola  Mali|Wola]]||9257||8948||-0,3
|-
| [[Yinindougou]]||4470||9225||6,8
|-
| [[Yiridougou]]||6860||7742||1,1
|-
| [[Zantiebougou|Zantiébougou]]||23 427||36 150||4,0
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=pop2009&gt;[https://web.archive.org/web/20120727120405/http://instat.gov.ml/documentation/sikasso.pdf Resultats Provisoires RGPH 2009 (Région de Sikasso)]. République de Mali: Institut National de la Statistique (prantsuse keeles).&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Mali cercle'id]]</text>
      <sha1>a9m8h1ygqvsdxk3pkxblu0iowdmfkcp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirgiisi keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>351662</id>
    <revision>
      <id>6173077</id>
      <parentid>6130421</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:11:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7553" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2014}}
{{keeletoimeta}}
{{Keeled
|nimi=kirgiisi keel|originaalnimi=кыргыз тили 
|keelkonnavärv=altai
|riigid={{PisiLipp|Kõrgõzstan}} &lt;br&gt;{{PisiLipp|Usbekistan}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Hiina}}&lt;br/&gt;{{PisiLipp|Afganistan}}&lt;br/&gt;{{PisiLipp|Kasahstan}}&lt;br/&gt;{{PisiLipp|Tadžikistan}}&lt;br/&gt;{{PisiLipp|Venemaa}}&lt;br/&gt;{{PisiLipp|Pakistan}}&lt;br/&gt;{{PisiLipp|Türgi}}&lt;br/&gt;
|piirkond=Aasia
|rääkijad=4 000 000 &lt;/small&gt;
| keelkond      = [[Altai keeled|Altai keelkond]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;[[turgi keeled]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[kõptšaki keeled]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''kirgiisi keel'''
|kood 1=ky
|kood 2=kir
|kaart=Idioma kirguís.png
}}

'''Kirgiisi keel''' (kirgiisi keeles кыргыз тили, кыргызча, araabia kirjas قىرعىزچا, قىرعىز تىلى) on [[Altai keeled|Altai keelkonna]] [[turgi keeled|turgi keelte]] [[kõptšaki keeled|kõptšaki rühm]]a kuuluv keel, [[Kõrgõzstan]]i ametlik keel.

Kõnelejaid on üle 4 miljoni Kõrgõzstanis, [[Hiina]]s, [[Afganistan]]is, [[Kasahstan]]is, [[Pakistan]]is, [[Tadžikistan]]is, [[Türgi]]s, [[Usbekistan]]is ja [[Venemaa]]l.

Kirgiisi keel pärineb [[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]il [[Jenissei]] jõe ääres elanud turgi hõimude keelest.
 
Kirgiisi keel on alates [[23. september|23. septembrist]] [[1989]] Kõrgõzstani [[riigikeel]]. 

==Kirjaviis==
Kuni [[1928]]. aastani kasutas kirgiisi kirjakeel [[araabia kiri|araabia kirja]], seejärel mindi üle [[ladina kiri|ladina kirjale]]. [[1940]]. aastal võeti kasutusele [[kirillitsa]], mis on kasutusel tänaseni.

Tänapäeva kirgiisi keel kasutab kahte ametlikku kirja: kirillitsat kasutatakse Kõrgõzstanis, Usbekistanis, Kasahstanis. Hiinas, Afganistanis ja mujal Aasias kasutatakse araabia kirja.

===Tähestik===
Kirgiisi tähestikus on 36 tähte.  Tähti ''в, ф, х, ц, щ, ъ, ь'' kasutatakse ainult uuemates sõnades. Kõige rohkem kasutatakse tähte ''ж'', mille hääldus on ''dž'', näiteks sõna ''жер'' ('maa') hääldus on ''džer''.&lt;ref name=&quot;Omniglot&quot;&gt;[http://www.omniglot.com/writing/kirghiz.htm] &lt;small&gt;Kasutatud 20.11.2013. (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;

Järgnevas tabelis on toodud kirillitsale vastavad tähed araabia tähestikus (kasutusel [[Xinjiang]]is) ja kirgiisi-eesti transkriptsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; width:650px&quot;
| [[А]] || [[Б]] || [[В]] || [[Г]] || [[Д]] || [[Е]] || [[Ё]] || [[Ж]] || [[З]] || [[И]] || [[Й]] || [[К]] || [[Л]] || [[М]] || [[Н]] || [[Ң]] ||[[О]] || [[Ө]] || [[П]] || [[Р]] || [[С]] || [[Т]] || [[У]] || [[Ү]] || [[Ф]] || [[Х]] || [[Ц]] || [[Ч]] || [[Ш]] || [[Щ]] || [[Ъ]] || [[Ы]] || [[Ь]] || [[Э]] || [[Ю]] || [[Я]]
|-
| ا
| ب
| ۋ
| گ&amp;lrm;&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
| د
| ه
| يو
| ج
| ز
| ى
| ي
| ك&amp;lrm;&amp;nbsp;&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
| ل
| م
| ن
| ڭ
| و
| ۅ
| پ
| ر
| س
| ت
| ۇ
| ۉ
| ف
| ح
| تس
| چ
| ش
| -
| -
| ى
| -
| ه
| يۋ
| يا&amp;lrm;
|-
| a || b || v || g || d || e&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; || ë || dž || z || i || j || k || l || m || n || ng || o || ö || p || r || s || t || u || ü || f || h&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt; || ts || tš || š || štš || - || õ || - || e || ju || ja
|-align=&quot;left&quot;
| colspan=&quot;14&quot; style=&quot;border-right:0&quot; | &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; Tähtede ''а, о, у, ы'' ees või järel ع.&lt;br /&gt;&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;  Tähtede ''а, о, у, ы'' ees või järel ق.
| colspan=&quot;22&quot; style=&quot;border-left:0&quot; | &lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; Sõna alguses või täishääliku järel ''je''.&lt;br /&gt;&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt; Täishäälikute vahel või sõnu lõpus täishääliku järel ''hh''.
|}

==Foneetika==

Häälikusüsteem

Kirgiisi keele foneetikas on vokaalharmoonias eesvokaalideks ''э, и, ө'' ja ''ү'' ja tagavokaalideks ''а, ы, о &amp; у''. Näiteks: ''ата'' 'isa' ''аталар'' 'isad', ''тоо'' 'mägi' – ''тоолор'' 'mäed'. Jaotusesse kuuluvad veel sekundaarsed pikad vokaalid, need mis kujunenud kaashäälikute asemele. Näiteks ''сув&gt; суу'' 'vesi'.

'''Vokaalid'''
{| class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;center&quot;
|-
!
! Eesvokaalid
! Tagavokaalid
|-
! Kinnine
| {{IPA|И [i]}} {{IPA|Ү [y]}}
| {{IPA|Ы [ɯ]}} {{IPA|У [u]}}
|-
! Poolkinnine
| {{IPA|Е [e]}} {{IPA|Ө [ø]}}
| {{IPA|O [o]}}
|-
! Lahtine
| &amp;nbsp;
| {{IPA|А [ɑ]}}
|}

'''Konsonandid'''
{| class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;center&quot;
|-
!
! Labiaal
! Dentaal
! Alveolaar
! Palataal
! Velaar/uvulaar
|-
! Nasaal
| {{IPA|m}} 
| &amp;nbsp; 
| {{IPA|n}}
| &amp;nbsp;
| {{IPA|ŋ}}
|-
! Klusiil
| {{IPA|P b}} 
| {{IPA|T d}}
| &amp;nbsp;
| &amp;nbsp;
| {{IPA|k~[q] ɡ}}
|-
! Afrikaat
| &amp;nbsp;
| {{IPA| t͡s}}
| {{IPA| t͡ʃ  d͡ʒ}} 
| &amp;nbsp;
| &amp;nbsp;
|-
! Frikatiiv
| {{IPA|F v}} 
| {{IPA|S z}}
| {{IPA|ʃ}}
| &amp;nbsp;
| {{IPA|X [ɣ]}}
|-
! Lateraal 
| &amp;nbsp; 
| &amp;nbsp;
| {{IPA|l}}
| &amp;nbsp;
| &amp;nbsp;
|-
! Poolvokaal
| {{IPA|[w]}}
| &amp;nbsp;
| &amp;nbsp;
| {{IPA|j}}
| &amp;nbsp;
|}

==Morfoloogia==
{| class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;center&quot;
|-
!
! Võimalikud vormid
! „paat“
! „õhk“
! „pea“
! „käsi“
|-
! Nominatiiv
| &amp;nbsp;
| Кеме
| Аба
| Баш
| Кол
|-
! Genitiiv
| {{IPA|-нын, -нин, -дын, -дин, -тын, -тин, -нун, -нүн, -дун, -дүн, -тун, -түн}} 
| Кеменин
| Абанын
| Баштын
| Колдун
|-
! Daativ
| {{IPA|-га, -ка, -ге, -ке, -го, -ко, -гө, -кө}}
| Кемеге
| Абага
| Башка
| Колго
|-
! Akusatiiv
| {{IPA|-ны, -ни, -ды, -ди, -ты, -ти, -ну, -нү, -ду, -дү, -ту, -тү}} 
| Кемени
| Абаны
| Башты
| Колду
|-
! Lokatiiv
| {{IPA|-да, -де, -та, -те, -до, -дө, -то, -тө}}
| Кемеде
| Абада
| Башта
| Колдо
|-
! Ablatiiv
| {{IPA|-дан, -ден, -тан, -тен, -дон, -дөн, -тон, -төн}}
| Кемеден
| Абадан
| Баштан
| Колдон
|}

'''Isikulised asesõnad'''
{| class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;center&quot;
|-
!
! Ainsus
! Mitmus
|-
! Esimene pööre
| ''Мен''
| ''Биз''
|-
! Teine pööre
| ''Сен''
| ''Силер''
|-
! Viisakas  vorm
| ''Сиз''
| ''Сиздер''
|-
! Kolmas pööre
| ''Ал''
| ''Алар''
|}

; Sõnajärg:
Kirgiisi keeles on kindel sõnajärg.
Lauses: ''alus+ öeldis'' või ''alus+ täiend+ objekt+ öeldis'' (verb on viimasel kohal) (''кишилер''-inimesed  ''үйдө''-majas  ''турган''-elasid)
&lt;ref name=&quot;Word order&quot;&gt;[http://kyrgyz.lugovsa.net/grammar/word_order.htm)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} &lt;small&gt;Kasutatud 20.11.2013. (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;

;Sõnarõhk:
Enamasti rõhutatakse kirgiisi sõnades viimast silpi.

==Keelenäited==
# Tere!- Salamatsyzby! ''(Саламатсызбы!)'' 
# Jah- Ooba ''(Ооба)''
#  Ei- Jok ''(Жок)''
#  Tere hommikust- Kutmanduu tangyngyz menen! ''(Кутмандуу таныныз менен!)''
# Kuidas läheb?- Kandaysiz? ''(Кандайсыз?)''
# Vabandust!- Kechirip koyunguz! ''(Кечирип коюнуз!)''
# Aitäh!- Rahmat! ''(Рахмат!)''
# Mis on sinu nimi on?- Atyngyz kim? ''(Атыныз ким?)''
&lt;ref name=&quot;SRAS&quot;&gt;[http://www.sras.org/english_kyrgyz_phrasebook)] &lt;small&gt;Kasutatud 20.11.2013. (inglise keeles)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;

Põhiarvsõnad 1–10 on: &lt;ref name=&quot;SRAS&quot;/&gt;

# бир
# еки
# уч
# торт
# беш
# алты
# жети
# сегиз
# тогуз
# он

==Vaata ka==
*[[Kirgiisi kirjandus]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://ky.wikipedia.org/wiki/Башбарак Vikipeedia kirgiisi keeles]
{{vikisõnastikuKat|Kirgiisi keel}}
*[https://eki.ee/teatmik/kirgiisi-nimed/ Kirgiisi nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Turgi keeled]]</text>
      <sha1>k00ur97jyg7zlh4380h9az0axp8u5f3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lao keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>352435</id>
    <revision>
      <id>6173069</id>
      <parentid>5830584</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:03:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3810" xml:space="preserve">{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
'''Lao keel''' (ka laose keel) kuulub [[Hiina-Tiibeti keelkond|Hiina-Tiibeti keelkonna]] [[kami-tai keelterühm|kami-tai keelterühma]] [[tai keeled|tai keelte]] hulka.

Lao keelt kõneldakse [[Mekongi jõgi|Mekongi jõe]] orus [[Luang Prabang]]ist kuni [[Kambodža]] piirini, s.t Tais, [[Laos]]es, [[Vietnam]]is ja [[Myanmar]]is. Lao-khrangi dialekti räägitakse Nakhon Sawani ja Nakhon Pathomi maakonnas [[Tai]]s, aga ka [[Austraalia]]s, [[Kambodža]]s, [[Kanada]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Tai]]s, [[Vietnam]]is. Kõigis riikides kokku kõneleb lao keelt emakeelena 3 273 180 inimest.

Keele [[ISO 639-3]] kood on '''lao'''.

Lao keele dialektid on Vietnami lao, põhjalao, kirdelao, kesklao, lõunalao ja läänelao.

==Arvsõnad==
*0 − soon
*1 − neung
*2 − song
*3 − saam
*4 − sii
*5 − haa
*6 − hok
*7 − jet
*8 − paet
*9 − kao
*10 − sip

==Keele struktuur==
=== Foneetika=== 
Lao keeles on kasutusel 6 tähendust eristavat tooni: madal, keskmine, kõrge, kasvav, kõrge langemine ja madal langemine. Lao kirjaviis on suuremas osas [[alfabeetiline kirjaviis|alfabeetiline]]. 
Keeles on 30 konsonanti ehk kaashäälikut ning 15 täishäälikut.

==== Vokaalid ====
Lao keelel on keerulised täishäälikuühendid, mis eristuvad üksteisest vokaali pikkuse (pikk või lühike) ning hääliku moodustuskoha poolest (ees või taga):
i, ii, a, aa, ae, e, eh, u, ou, aw, am, oe, eu 

==== Konsonandid ====
Lao keel eristab [[aspiratsioon|aspireeritud]] ja aspireerimata konsonante:
b, c, d, f, g, h, j, k, kh, l, m, n, ny, ng, p, ph, r, s, t, th, y, v, w, y, x

=== Morfoloogia ===
Enamik laokeelseid sõnu on ühesilbilised. Lao on [[analüütiline keel]].

=== Keelenäide ===

1. ສະບາຍດີບ (sába̖ai-di̖i baw?) – Kuidas sul läheb?

2. ຂ້ອຍຊື່ ... (kháwy seu ...) – Minu nimi on

3. ບໍ່ເຂົ້າໃຈ (baw khào ja̖i) – Ma ei saa aru

=== Kirjaviis ===
Lao keeles kirjutatakse horisontaalselt vasakult paremale. Kirjalik lao keel põhineb peamisel, Vientiane'i dialektil.
Lao keelel on oma tähestik, mis koosneb lao keele häälduse järgi loodud märkidest. Lao kirjasüsteem on kujunenud [[sanskriti keel]]e süsteemist. Viimase 50 aastaga on lao tähestikku palju kordi muudetud.
Lao keelel puudub ametlik ladina [[transliteratsioon]].

=== Kirjavahemärgid ===
Üldiselt ei ole lao keeles sõnade vahel tühikuid. Kõige sagedamini kasutatakse tühikuid lausete lõpus.
Küsimust tähistab lauses ainult küsisõna.

Traditsiooniline kirjavahemärk on selline: ໌

Sõnade väljajättu tekstis märgitakse järgmise kirjavahemärgiga: ฯ

Fraaside või sõnade lühenenud vorme tähistatakse järgmiselt: ฯລฯ

Kaasaegsem kirjapilt on laenatud prantsuse keelest ning kasutusel on näiteks järgmised märgid:
* hüüumärk (!)
* küsimärk (?)
* sulud (())
* sidekriips (-)

== Huvitavat == 

Umbes 70% sõnadest tai ja lao keeles on samatähenduslikud, ka grammatika poolest on need keeled sarnased. Kõigil tai keeltel on suures osas sarnane sõnavara ja grammatika.
Lao keel võeti kasutusele umbes 1990. aastatel. Arvati, et see keel kaob ruttu, kuna Tai ja tai keel domineerisid selles regioonis nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult, seda aga pole siiani juhtunud. Hoopis Hiinast on saanud Laosele majanduslikult mõju avaldav riik. Arvatakse, et aastatega hakkab lao keele tähtsus veelgi enam kasvama.

==Viited ==

1. http://www.ethnologue.com/subgroups/tai-kadai

2. http://www.ethnologue.com/language/lao

9. http://www.omniglot.com/language/phrases/lao.php

10. http://www.omniglot.com/writing/lao.htm

12. http://www.thailao.net/laofacts.htm

== Välislingid ==
*[https://eki.ee/teatmik/lao-nimed/ Lao nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Hiina-Tiibeti keeled]]</text>
      <sha1>q1z9lkwqnhqh99n1x23sk5lb7386v5l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173070</id>
      <parentid>6173069</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:04:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3882" xml:space="preserve">{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
'''Lao keel''' (ka laose keel; lao ພາສາລາວ phaxa Lao) kuulub [[Hiina-Tiibeti keelkond|Hiina-Tiibeti keelkonna]] [[kami-tai keelterühm|kami-tai keelterühma]] [[tai keeled|tai keelte]] hulka. See on [[Laos]]e ametlik keel.

Lao keelt kõneldakse [[Mekongi jõgi|Mekongi jõe]] orus [[Luang Prabang]]ist kuni [[Kambodža]] piirini, s.t [[Tai]]s, [[Laos]]es, [[Vietnam]]is ja [[Myanmar]]is. Lao-khrangi dialekti räägitakse Nakhon Sawani ja Nakhon Pathomi maakonnas [[Tai]]s, aga ka [[Austraalia]]s, [[Kambodža]]s, [[Kanada]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Tai]]s, [[Vietnam]]is. Kõigis riikides kokku kõneleb lao keelt emakeelena 3 273 180 inimest.

Keele [[ISO 639-3]] kood on '''lao'''.

Lao keele dialektid on Vietnami lao, põhjalao, kirdelao, kesklao, lõunalao ja läänelao.

==Arvsõnad==
*0 − soon
*1 − neung
*2 − song
*3 − saam
*4 − sii
*5 − haa
*6 − hok
*7 − jet
*8 − paet
*9 − kao
*10 − sip

==Keele struktuur==
=== Foneetika=== 
Lao keeles on kasutusel 6 tähendust eristavat tooni: madal, keskmine, kõrge, kasvav, kõrge langemine ja madal langemine. Lao kirjaviis on suuremas osas [[alfabeetiline kirjaviis|alfabeetiline]]. 
Keeles on 30 konsonanti ehk kaashäälikut ning 15 täishäälikut.

==== Vokaalid ====
Lao keelel on keerulised täishäälikuühendid, mis eristuvad üksteisest vokaali pikkuse (pikk või lühike) ning hääliku moodustuskoha poolest (ees või taga):
i, ii, a, aa, ae, e, eh, u, ou, aw, am, oe, eu 

==== Konsonandid ====
Lao keel eristab [[aspiratsioon|aspireeritud]] ja aspireerimata konsonante:
b, c, d, f, g, h, j, k, kh, l, m, n, ny, ng, p, ph, r, s, t, th, y, v, w, y, x

=== Morfoloogia ===
Enamik laokeelseid sõnu on ühesilbilised. Lao on [[analüütiline keel]].

=== Keelenäide ===

1. ສະບາຍດີບ (sába̖ai-di̖i baw?) – Kuidas sul läheb?

2. ຂ້ອຍຊື່ ... (kháwy seu ...) – Minu nimi on

3. ບໍ່ເຂົ້າໃຈ (baw khào ja̖i) – Ma ei saa aru

=== Kirjaviis ===
Lao keeles kirjutatakse horisontaalselt vasakult paremale. Kirjalik lao keel põhineb peamisel, Vientiane'i dialektil.
Lao keelel on oma tähestik, mis koosneb lao keele häälduse järgi loodud märkidest. Lao kirjasüsteem on kujunenud [[sanskriti keel]]e süsteemist. Viimase 50 aastaga on lao tähestikku palju kordi muudetud.
Lao keelel puudub ametlik ladina [[transliteratsioon]].

=== Kirjavahemärgid ===
Üldiselt ei ole lao keeles sõnade vahel tühikuid. Kõige sagedamini kasutatakse tühikuid lausete lõpus.
Küsimust tähistab lauses ainult küsisõna.

Traditsiooniline kirjavahemärk on selline: ໌

Sõnade väljajättu tekstis märgitakse järgmise kirjavahemärgiga: ฯ

Fraaside või sõnade lühenenud vorme tähistatakse järgmiselt: ฯລฯ

Kaasaegsem kirjapilt on laenatud prantsuse keelest ning kasutusel on näiteks järgmised märgid:
* hüüumärk (!)
* küsimärk (?)
* sulud (())
* sidekriips (-)

== Huvitavat == 

Umbes 70% sõnadest tai ja lao keeles on samatähenduslikud, ka grammatika poolest on need keeled sarnased. Kõigil tai keeltel on suures osas sarnane sõnavara ja grammatika.
Lao keel võeti kasutusele umbes 1990. aastatel. Arvati, et see keel kaob ruttu, kuna Tai ja tai keel domineerisid selles regioonis nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult, seda aga pole siiani juhtunud. Hoopis Hiinast on saanud Laosele majanduslikult mõju avaldav riik. Arvatakse, et aastatega hakkab lao keele tähtsus veelgi enam kasvama.

==Viited ==

1. http://www.ethnologue.com/subgroups/tai-kadai

2. http://www.ethnologue.com/language/lao

9. http://www.omniglot.com/language/phrases/lao.php

10. http://www.omniglot.com/writing/lao.htm

12. http://www.thailao.net/laofacts.htm

== Välislingid ==
*[https://eki.ee/teatmik/lao-nimed/ Lao nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Hiina-Tiibeti keeled]]</text>
      <sha1>ehgoy7shfe773110wndrf2vet6xtl4y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Armeenia esiajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>355738</id>
    <revision>
      <id>6173035</id>
      <parentid>5033011</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:38:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4694" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib [[Armeenia]] [[esiajalugu|esiajaloost]].}}
[[Pilt:Armenian Qarhunj01.jpg|pisi|
Esiaegne [[megaliit]]ide kompleks [[Zoratsh Kharer]] [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]]]] 

==Ürgasustus==
Ürgasustuse jälgi on leitud mitmes [[Armeenia mägismaa]] piirkonnas: [[Arzni]]st, [[Nurnus]]ist ja mujalt on leitud peatuspaiku kivist tööriistadega. [[Hrazdani jõgi|Hrazdani jõe]] kuristikust, [[Lusakert]]ist ja mujalt on leitud koobaseluasemeid. Kõige vanemad leitud kivist tööriistad on 800 000 aastat vanad.

1960. aastatel leiti koopast [[Jerevan-1]] asula 48 000 vanuse kolde jäänustega ning umbes sama vana inimesi koljufragmendi ja hambaga.

==Neoliitikum==
On leitud [[neoliitikum]]i aegsete inimeste peatuspaiku. Mägedest on leitud arvukalt jahistseenidega [[kaljujoonis]]eid.

Esimesed [[maaharija]]te ja [[karjakasvataja]]te asulad Armeenia alal ilmusid [[Ararati jõeorg]]u [[Širaki maakond|Širaki maakonna]] alale.&lt;ref&gt;[http://kyandaryanclan.io.ua/s85390 История Цивилизаций Ближнего Востока 2 Г. История Армений &quot;Великая Армения&quot;] [www.webcitation.org/659qYQsYI Arhiveering]&lt;/ref&gt;

[[Areni koobas|Areni koopast]] ([[Areni-1]], [[Šulaveri-Šomu kultuur]]) leiti septembris 2008 kõige vanem teadaolev nahast king ([[Areni-1 king]]): see on üle 5500 aasta vanune.&lt;ref&gt;[[Tom Watkins]], cnn-com, 9. juuni 2010.[http://edition.cnn.com/2010/WORLD/meast/06/09/armenia.old.shoe/index.html?_s=PM:WORLD Armenian cave yields what may be world's oldest leather shoe]&lt;/ref&gt; Leid dateeritakse [[eneoliitikum]]i (3600–3500 eKr). See on pehme teravate otstega nahkking (tšarohh). See on vanim jalatsileid Euroopas ja Aasias. Asjatundjate arvates kanti armeenia asulates praktiliselt samasuguseid jalatseid. Samuti leiti sealt seelik&lt;ref&gt;[http://news.am/eng/news/73915.html 5,900-year-old women’s skirt discovered in Armenian cave], news.am, 13. september 2011&lt;/ref&gt; ja veinitöökoda.&lt;ref&gt;James Owen. [http://news.nationalgeographic.com/news/2011/01/110111-oldest-wine-press-making-winery-armenia-science-ucla/ Earliest Known Winery Found in Armenian Cave], news.nationalgeographic.com, 10. jaanuar 2011&lt;/ref&gt; ([[Areni-1 veinitöökoda]])

==Pronksiaeg==
[[Kura-Araksi kultuur]] sai alguse [[Ararati tasandik]]ult.  

[[Jerevan]]i alalt [[Šengavith]]ist leiti [[pronksiaeg|pronksiaja]] alguse asula, mis pärineb [[5. aastatuhat eKr|5.]]–[[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandest eKr]] [[Kura-Araksi kultuur]]ist&lt;ref&gt;[http://www2.widener.edu/~msrothma/shengavitweb2.html Shengavit], Shengavit a Kura Araxes Culture Site in Yerevan on the Ararat hills, Republic of Armenia. ''In those trenches he (''Hakop Simonyan'') isolated four distinct strata, the earliest from the late fifth millennium and the latest from the early to mid-third millennium BC.''&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130625235944/http://www.distedu.ru/mirror/_hist/clarino2.narod.ru/arm4.htm Земледельцы Северного Кавказа и Закавказья]&lt;/ref&gt;

&quot;Kõikjal, kus looduslikud tingimused olid külviks ja karjatamiseks soodsad, paiknesid sugukondade või suurperede asulad. Mägipiirkondades valiti selliste asulate jaoks kõrgendikud; tasandikul kasvas kunstlik küngas tasapisi mitme sajandi jooksul, mil samas kohas oli asula. Need asulad koosnesid lõunapiirkondades kivivundamendile toortellistest ehitatud majadest. Tüüpiline elamu oli ümmarguse põhiplaaniga hoone läbimõõduga 5–7 m, posti tugikiviga keskel. Nähtavasti toetas post lage.&lt;ref&gt;[http://old-kavkaz.ru/kruglie_doma_araratskoi_dolini.html Круглые дома Араратской долины] [http://web.archive.org/20090825000749/old-kavkaz.ru/kruglie_doma_araratskoi_dolini.html Arhiveering]&lt;/ref&gt;

Arheoloogiliste väljakaevamiste andmed kinnitavad, et Armeenia mägismaal tunti juba iidsel ajal paljusid käsitöid. Juba [[5. aastatuhat eKr|5.–]][[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] osati sulatada [[vask]]e ning [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] [[raud]]a.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120207011314/http://armenica.info/history/histor2.htm История Армении]&lt;/ref&gt;

==Väljakaevamiste ajalugu==
Aastal [[1876]] viisid korraldasid vene arheoloogid esimeses [[arheoloogilised väljakaevamised]] Armeenias: [[Dilidžan]]i lähedalt leiti esiaegne kalmistu. Aastatel 1887–1889 kaevas [[Jacques de Morgan]] [[Alaverdi]] ja [[Ahthala]] ümbrusest välja 576 esiaegset hauda. [[Waldemar Belck]] leidis [[Gandzak]]i lähedalt 300 hauda. Haudu kaevasid välja ka [[Jervand Lalajan]] ja A. A. Ivanovski.  

{{pooleli}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Armeenia ajalugu]]</text>
      <sha1>76sb9dvee37384gr0vov0q4khp3dnk0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šķirotava</title>
    <ns>0</ns>
    <id>358989</id>
    <revision>
      <id>6173327</id>
      <parentid>5715399</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:51:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2494" xml:space="preserve">[[Pilt:Skirotava karte.png|pisi|Šķirotava asendikaart]]
'''Šķirotava''' on asum [[Läti]]s, [[Riia]] [[linn]]a [[Latgale eeslinn]]a osa pindalaga 10,057 km². Asub [[Ķengarags]]ist kirdes ning [[Dārzciems]]ist ja [[Pļavnieki]]st lõunas. 2256 elanikku (2010). 

Šķirotava asumi alad kuulusid kunagi [[Mazā Jumpravmuiža mõis]]ale. Aastal [[1799]] eraldati sellest [[Dreiliņi mõis]], mille peahoone asus Šķirotavas.

Aastal [[1905]] rajati [[Daugavpils]]i-suunalisele raudteeliinile jaam, mis kandis algul nime ''Platforma Nr. 8'', seejärel ka ''Dreiliņi'' ja ''Šķirošana''. Jaama lähedale ehitati 1920. aastatel [[veduridepoo]]. Depoo juurde rajati teine peatuspunkt, mis kandis algul nime ''Depo'', seejärel ''C parks''. Aastast [[1974]] kannab see tänapäevast nime [[Daugmale raudteepeatus|Daugmale]]. Depoo oli paigas, kus Daugavpilsi liinist hargnes [[Ērgļi]] suunas minev [[raudtee]], mis rajati aastal [[1937]]. Viimaseks ühiseks peatuseks Daugavpilsi ja Ērgļi raudteeliinidel oli aastal [[1935]] rajatud [[Jāņavārti raudteepeatus]]. Ērgļi raudteeliinil asus veel aastal [[1965]] avatud [[Rīga Preču raudteejaam]], mis kandis algul ''Promišļennaja'' jaama nime. Kaubajaamana tegutseb see veel tänapäevalgi, aga reisirongide liiklust sellel liinil enam ei ole. Raudteede ümbrusse kerkis tööstusettevõtteid, nii et asumist kujunes tööstuspiirkond.

Riia linnaga liideti Šķirotava alad osaliselt aastal [[1861]] ja osaliselt aastal [[1939]], aga suurem osa asumist liideti Riiaga aastal [[1968]]. Tänapäeval on seal lisaks tööstusettevõtetele ka aianduskrunte ja korterelamuid.

Sealne D20 puurauk on [[Rīga kihistu]] [[stratotüüp]]&lt;ref&gt;[http://stratigraafia.info/term/R%C4%ABga%20kihistu Stratigraafia terminoloogia]&lt;/ref&gt; ja selle [[Jugla kihid|Jugla kihtide]] stratotüüp.&lt;ref&gt;[http://stratigraafia.info/term/Jugla%20kihid Stratigraafia terminoloogia]&lt;/ref&gt;
&lt;gallery&gt;
Šķirotava, Latgales priekšpilsēta, Rīga, Latvia - panoramio - alinco fan (1).jpg|Šķirotava
Krustpils iela Rīgā.JPG|Krustpils iela
Sila iela, Šķirotava, Rīga.JPG|Sila iela
Pipeline art - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|Šķirotava tööstusmaastik
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Šķirotava}}
*[http://www.apkaimes.lv/sakums/skirotava Šķirotava koduleht] (''läti keeles'')

{{Latgale eeslinn}}

{{koord | NS = 56/55/09/N | EW = 24/12/21/E | tüüp = city }}
[[Kategooria:Riia asumid]]
[[Kategooria:Latgale eeslinn]]</text>
      <sha1>gi2whs16ltp9nxvwro5hl8iknghp5y7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1999</title>
    <ns>0</ns>
    <id>359802</id>
    <revision>
      <id>6173235</id>
      <parentid>6109669</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T22:49:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1909" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''
{{Sündinud|1999}}

==Jaanuar==
*[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja
*[[15. jaanuar]] – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija

==Veebruar==
*[[5. veebruar]] – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg
*[[11. veebruar]] - [[Silver Maar]], eesti võrkpallur
*[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur

==Märts==
*[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja

==Aprill==
*[[13. aprill]] – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik
*[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja

==Mai==
*[[18. mai]] – [[Stine Lise Truu]], eesti suusataja

==Juuni==
*[[11. juuni]] – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], David Armstrong-Jonesi ja Serena Armstrong-Jonesi poeg
*[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur

==August==
*[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane
*[[7. august]] – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja
*[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja
*[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg

==September==
*[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane
*[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja
*[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur

==Oktoober==

==November==
*[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja

==Detsember==
*[[10. detsember]] – [[Yasmyn]], eesti laulja
*[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[22. detsember]] – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja
* 22. detsember – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane</text>
      <sha1>p6tedh1sbxfquypdmaxqdxylr43dta8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vallaseadus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363595</id>
    <revision>
      <id>6173310</id>
      <parentid>6141906</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:13:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10671" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1866–1917 kehtinud seadusest; 1937. aastal jõustunud seaduse kohta vaata artiklist [[Vallaseadus (1937)]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/04/21/3 Vallaseadus.], Riigi Teataja, nr. 32, 21 aprill 1937&lt;/ref&gt;}}

'''Vallaseadus''' ehk '''vallakogukonnaseadus''' oli aastatel 1866–1917 [[Balti kubermangud]]es kehtinud [[seadus]] (Ma koggukonna Seadus [[Balti kubermangud|Baltia-merre kubbermangudele]]: [[Liivimaa kubermang|Ria-]], [[Eestimaa kubermang|Tallinna-]] ja [[Kuramaa kubermang|Kuramale]]. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris [[vald|vallasiseseid]] [[mõisnik]]e ja [[talupoeg]]ade vahelisi suhteid&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. Vallaseaduse koostamise aluseks oli talupoegade kaebused ja [[palvekirjaaktsioon]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

[[Eestimaa kubermang]]us oli seaduse nimetus [[Tallinna keel|Tallinna murdes]] maakogukonna seadus&lt;ref&gt;Jüri Puust, [https://web.archive.org/web/20141205020043/http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/tori-vald/kodulugu/19-sajand-eesti-valdade-sunnilugu.d?id=70253967 19. sajand - Eesti valdade sünnilugu], Eesti Elu, 28. november 2014&lt;/ref&gt;, mille tõlkis vene keelest [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Fr. R. Kreutzwald]]. 

[[Balti kubermangud|Liivi-, Eesti- ja Kuramaa]] [[kindralkuberner]]i [[Pjotr Šuvalov]]i algatusel välja töötatud seaduseprojekti kinnitas [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] 19. veebruaril 1866.

Vallaseaduse põhipunkte&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;:
*eraldati [[vallamaa|valla]] ja [[mõisamaa|mõisa maa-ala]];
*talurahvakogukonna ainsaks vormiks jäi [[vallakogukond]];
*vallakogukond vabastati mõisniku [[eestkoste]] alt;
*moodustati [[vallavolikogu]], ühtlasi asutati ka [[vallavanem]]a ametikoht;
*vallavanema pädevusse läksid [[vallakohus|vallakohtu]] haldus- ja politseiülesanded.

Väljavõte vallaseadusest:
;Paragrahv 1

[[Vallakogukond|Maakogukon]]naks nimetatakse see rahva hulk, mis ühe määratud maakrundi peal elab, mis riigivalitsuse kinnitamise läbi suuremaks koguks ühendatud on, ja kelle käsuseadus vastastikused õigused andnud ja peale pannud, mis nende kohus täita.
Maakogukonna liikmed on need inimesed, kes sellesama [[mõis]]a, [[kirikumõis]]a või [[Priimõis|priimõis]]&lt;ref&gt;Priimõis (Widme)- mõis, mis oli antud kohtuniku või ametniku valdusse tasuna tema teenistuse eest ([[Kuramaa kubermang|Kuramaa]]l)&lt;/ref&gt;a (Widme) järgi on ja kes seal [[Revisjonileht|revisjon]]ikirjades ja ümberkirjutamise lehtedes üles pandud on; nõndasamuti ka need inimesed, kes oma endise seisuse õigustega tükis maakogukonna hulka on üles võetud.
:Lisa. Inimesed, kes veel ei ole kogukonna hulka vastu võetud, jäävad ometi iseenesest sealt kogukonna liikmeks, mille jaost nemad endile talukohti päriseks ostavad või rendivad, ja nemad saavad siis kõik õigused kätte ja võtavad eneste peale, kõik kohut täita, mis sessinatses seaduses kinnitatud on.

;Paragrahv 4

[[Kogukond]]a (ehk koguvalda) valitsevad:
1) kogukonna täiskogu ja [[Volimees|volimees]]tekogu,
2) kogukonnajuhataja ja abimehed ([[eestseisja]]d),
3) [[Kogukonnakohus|kogukonnakohus]].
:Lisa. Kogukonnatalitajal ja abimeestel on luba, sedamööda kuidas tarvidus näitab ja volimehed seda kinnitavad, mõne seestpidise kogukonna ülevaatamise tarvis ametimehi seada, nõnda kui: väljavahtisid, haigemajade ja mu asutuste ülemaid; politseisulased ja muid teisi veel.

;Paragrahv 6

Täiskogu liikmed on esmalt: kõik selle kogukonna järel [[Täisealisus|täisealised]] ja oma käe peale asunud [[päriskoht|päriskoha]] pidajad ja need [[Rentnik|rentnik]]ud, kellel niisugused kohad käes, kust kohtumaksusid maksavad ja mis mõisniku või kroonu, linnade või mõnesuguste [[asutus]]te päralt on; teiseks: muu kogukonna saadikud, keda seatud aastate peale iga kümne täisealise mehe pealt üks saadik valitakse. Neid valivad täiskogu liikmeks eneste seast kogukonna mõisasulased. talusulased ja ka need mehed, kes oma käe peal, aga ilma maadeta, ennast elatavad, see on: ilma et neil kogukonnas oma pärismaid või rendikohta oleks.
:Lisa. Need, kes niisuguse süü ehk eksimuse pärast, mis nende oma või nende õigust ja au ära kaotab, kohtu kuulamise või trahvi all on, ja need, kelle üle kogukond kohtu käsu järele peab valvama, ja viimaks need, kes kogukonna käest vaesteabi saavad, – ei tohi täiskogu nõupidamisest osa võtta. Nõndasamuti võib kogukonnakohus neile meestele, kes ühe aasta ajal pole täitnud, mis kogukonna kohus on, seda trahvi mõista, et neil tükiks ajaks ei pea õigust olema, täiskogu hulka tulla.

;Paragrahv 8

:Lisa 2. See käsk, – et täiskogu mitte muidu ei pea kokku kutsutud saama, kui aga kogukonna ametimeeste ja volimeeste valimise, või ka sellepärast, et tahetakse kurja eluga liikmeid välja heita, – see käsk ei puutu mitte selle külge, kui ükslased kogukonna jaosliigid kokku tulevad, nõnda kui: a) päriskoha pidajate liik, b) koharentnikkude liik, c) mõisasulaste liik, d) peremeeste-sulaste liik, e) nende liik, kes oma käe peal ilma maadeta elavad. Need kogukonna liigid võivad talitaja lubaga kokku tulla üksnes selle tarvis, et iga liik oma ise tarviduste ja kasude pärast nõu peab; aga neid kõiki ühel hoobil kokku kutsuda on keelatud.

;Paragrahv 9

Volimeestekogu liikmed on: [[talitaja]] ja täiskogu poolt valitud volimehed (paragrahv 8). Kogukonna-abimehed (eestseisjad) on ligi, kui volimeestekogu nõu peab, aga nemad pole mitte otsust tegemas, vaid nõu andmas. Mitu volimeest tarvis läheb, seda määratakse kogukonna liikmete hulga järgi. On kogukonnas 200 kuni 500 liiget (paragrahv 1), siis ülevaatajakohus (paragrahv 32) nimetab, kas volimehi peab 8 või 10 või 12 olema; kogukondades, kus 501 kuni 1000 liiget, on neid 14 meest; kus 1001 kuni 2000 liiget, seal 16; kus 2001 kuni 3000 liiget, seal 20; viimaks kogukondades, kus enam kui 3000 liiget, seal 24 volimeest.
Volimeeste teine pool osa peab pärismaade pidajate ja rentnikkude liikidest, teine pool sulaste ja nende liigist olema, kes oma käe peal ilma maadeta elavad. Volimeeste ametiaeg on kolm aastat, aga ilma selle seadusega, et igal aastal kolmas osa neist korrapärast välja astub ja sestsamast liigist, kust väljaminejad olid, uued volimehed nende asemele valitakse. Kes kõige esimestena peavad välja astuma, selle üle heidetakse [[Liisk|liisk]]u; neid, kes on välja astunud, sünnib uuesti valida.
:Lisa 1. Kogukondades, kellel on kuni 200 hinge, sünnib, kui nemad endile soovivad ise kogukonnavalitsuse ja tunnistavad, et neil selle ülespidamiseks küllalt jõudu on, 4 või 6 volimeest seada.
:Lisa 2. Kui volimeeste summalugu ei anna jagada kolme ühesuurusesse jaosse, siis antakse [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon|talurahvaasjade komisjon]]i hooleks nimetada, mitu volimeest iga aasta uuesti tuleb seada.

;Paragrahv 15

Igal mõisal ja igal kirikumõisal ja priimõisal (Widme), kus nõnda kui paragrahv 1 õpetab, maakogukond asutatud on, peab kogukonnale üks talitaja paragrahv 8 juhatamist mööda valitud olema. Tema abiks valib kogukonna täiskogu sedamööda, kuidas tarvis on ja kuidas ülevaatajakohus arvab (paragrahv 32), kuni neli abimeest (eestseisjat).

;Paragrahv 25

Niikaua, kui Baltimere kubermangudes uued justiitskohtud seatakse, jääb [[Kogukonnakohus|kogukonnakohtu]] seisus ja võimus endise põhja peale niihästi vaidlemata  kohtuasjade poolest, kui ka tsiviilvaidlemiste, politseisüüde ja muude asjade poolest, kus kohtu otsust soovitakse.
Kogukonnakohus võtab asju, mille küljes politseisüüd on, seletada: 1) kui see kaebab, kellele kahju tehti, või kui tema eest, et ise vajaealine on, tema vanemad või [[vöörmünder|vöörmündrid]] kohtusse kaebavad; 2) kui [[mõisapolitsei]], kui talitaja või abimehed kohtu otsust pärivad; 3) kui need, kes kurja töö nägijad olid, seda üles annavad.
Selle peale kuulab kohus asja järele ja mõistab oma otsust nõnda, kuidas trahvipolitsei käsud talurahvaseaduses õpetavad; kohus ise täidab siis ka, mis ta mõistnud.
:Lisa. [[Eestimaa kubermang|Tallinnamaa kubermangus]] peavad sedamööda, kuidas siin numbri all ja enne paragrahv 2 lisa 2 üles pandud on, kogukonnakohtud asutatud saama. Kuni uus justiitsseadus ei ole tehtud, saavad kogukonnakohtu liikmed nõnda kokku seatud, kuidas 13-ndal novembrikuu päeval aastal 1860 kinnitatud [[Liivimaa vallakogukonna seadus|Riiamaa talurahvaseadus]] paragrahvid 325, 328 ja 337 käsib. Talurahvaasjade komisjoni hooleks kindralkuberneri juhatamise all jääb veel kinnitada, kui kaugele nende kohtute võimus tsiviilvaidlemiste ja politseikohtumõistmise juures peab ulatuma.

;Paragrahv 28

Kogukonna ametite peale ei sünni valida neid, kes kohtu mõistmise läbi nuhtluse all olnud või kelle kohus mõistnud, et nende süü kahevahele jäänud; veel ei sünni valida neid, kes kohtu kuulamise all või muidu kohtu all on või kes mitu korda kurja eluviisi pärast politseinuhtlust saanud. Muidu sünnib kõiki kogukonna päralt mehi, kes täiesti 25 aastat vanad ja [[ristiusk]]u on, kogukonna ametite peale valida. Aga kogukonna talitaja, abimehed ja kogukonnakohtu peavanem peavad ikka pärismaade pidajate või rentnikkude liigist valitud saama.
Kes kogukonna talitajaks ja kes kogukonnakohtu peavanemaks on, ei tohi selsamal ajal mitte kogunisti muud ametit enese peale võtta. Kas muidu üks ja seesama mees mitu teist ametit korraga võib pidada, see jääb kogukonna hooleks arvata.

;Paragrahv 35

Iga mõisa, kirikumõisa ja priimõisa (Widme) rajade sees jääb, sedamööda kuidas seesinane seadus juhatab, mõisapolitsei amet ja võimus [[Mõisavanem|mõisavanem]]ale, kirikumõisa või priimõisa valitsejale toimetada, aga [[kroonumõis]]ates selle mehe või selle kohtu hooleks, keda kroonumõisate [[Domeenivalitsus|domeenivalitsus]] seks arvab. Aga siin tuleb mõisapolitsei kohta mõisa rajadest kogukonna krunt maha arvata; see on: Kuramaal need talukohad, mis kogukonna liikmete käes on kas nende pärisomadena või rendi peal; Riiamaal taluorjusemaa ja Tallinna- ja Saaremaal talunuumamaa. Kogukonna krundis seisab politsei valitsus talitaja ja abimeeste käes üheskoos ([[Kogukonnapolitsei|kogukonnapolitsei]], vaata paragrahv 19), aga politseikohtu asjad langevad kogukonnakohtu alla (vaata paragrahv 25)&lt;ref&gt;ENSV TA Ajaloo Instituut. Ajaloo lugemik, 2.köide, lk 58-62, ERK 1964&lt;/ref&gt;.
==Vaata ka==
*[[Liivimaa vallakogukonna seadus]]
== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{EE|12|642}}&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Eesti seadused]]
[[Kategooria:Eesti uusaeg]]
[[Kategooria:Eesti talurahvas‎]]
[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]
[[Kategooria:Liivimaa kubermang]]
[[Kategooria:Kuramaa kubermang]]</text>
      <sha1>g4ocuoo4qwpgk1jw4nfmt5h597m1cj7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bessastaðir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363948</id>
    <revision>
      <id>6173111</id>
      <parentid>6146183</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:19:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6139" xml:space="preserve">[[Pilt:OB090126b-3049 Bessastadir.JPG|pisi|Bessastaðiri peahoone]]
[[Pilt:OB090126c-3053 Bessastadir.JPG|pisi|Kirik, taustal peahoone]]
[[Pilt:Bessastaðir_1834.jpg|pisi|Bessastaðir aastal 1834]]

'''Bessastaðir''' on tänapäeval [[Islandi president|Islandi presidendi]] ametlik residents&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.robert-schuman.eu/en/eem/1313-journalist-thora-arnorsdottir-is-the-favourite-in-the-icelandic-presidential-election-to-be-held-on-30th-june | Pealkiri = Journalist Thora Arnorsdottir is the favourite in the Icelandic presidential election, to be held on 30th June | Aeg = 29.05.2012 | Kasutatud = 07.03.2014 | Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;, mis asub pealinnast [[Reykjavík|Reykjavíkist]] mõne kilomeetri kaugusel [[Garðabær|Garðabæri]] omavalitsuses (aastani [[2012]] [[Álftanes|Álftanesis]]). Koht on saanud nime selle kunagise omaniku Sigurður Jónasson Bessastaðiri järgi.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.islandsmyndir.is/html_skjol/Ferdathjonusta/Extended_Reykjanes_Peninsula_Tour/Extended_Reykjanes_Peninsula_Tour.html | Pealkiri = Extended Reykjanes Peninsula Tour | Kasutatud = 07.03.2014 | Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Bessastaðir asustati tõenäoliselt juba enne aastat [[1000]]&lt;ref name=&quot;official&quot;&gt;[http://english.forseti.is/ThePresidentialResidence/ Offizielle Webseite des isländischen Präsidenten]&lt;/ref&gt; ning nähtavasti pretendeeris kohale Islandi esimeseks püsiasustajaks peetav [[Ingólfur Arnarson]].&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://alftanes.is/english/ | Pealkiri = Bessastaðahreppur District | Kasutatud = 02.07.2011 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 10.07.2012 | arhiivimisurl = https://archive.today/20120710081152/http://alftanes.is/english/ | url-olek = robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

[[13. sajand|13. sajandil]] oli sel kohal üks Islandi ajaloolase ja poliitiku [[Snorri Sturluson]]i majapidamistest: seda mainitakse tema vennapoja [[Sturla Þórðarson|Sturla Þórðarsoni]] kirjutatud saagas &quot;[[Íslendinga saga]]&quot;. Pärast tema tapmist [[1241]]. aasta septembris langes Bessastaðiri keskaegne mõis [[Norra kuningriik|Norra kuninga]] kätte. Seejärel sai kohast kuninglik tugipunkt ja eluase kuninga kõrgeimatele ohvitseridele ja ametnikele [[Island|Islandil]] ning seda algul Norra ja hiljem Taani võimu all.&lt;ref name=&quot;Ísl1&quot;&gt;T. Einarsson, H. Magnússon (Hrsg.): &quot;Íslandshandbókin. Náttúra, saga og sérkenni. 1. bindi.&quot; Örn og Örlygur, Reykjavík 1989, S. 71.&lt;/ref&gt; [[1627]]. aasta juulis pidas Bessastaðir vastu Türgi orjakaupmeeste rünnakule. [[17. sajand|17. sajandil]] oli talu [[Taani]] kuninga võimsamaid residentse saarel.

Aastal [[1805]], pärast senise kooli ''Hólavallarskóli'' sulgemist&lt;ref&gt;''[[:is:Hólavallarskóli|Hólavallarskóli]]'' in der isländischsprachigen Wikipedia&lt;/ref&gt;, avati Bessastaðiris kool ning seejärel asus seal saare ainus algkoolist kõrgem kool ''Lærði Skólinn'', kus õppisid paljud Islandi tuntuimad inimesed. Haridust anti seal rohkem kui 40 aastat ning aastal [[1846]] koliti kool tagasi Reykjavíki.

Aastal [[1867]] omandas koha poeet [[Grímur Thomsen]] (1820–1896), kes elas seal pea kaks aastakümmet.&lt;ref&gt;T. Einarsson, H. Magnússon (Hrsg.): &quot;Íslandshandbókin. Náttúra, saga og sérkenni. 1. bindi.&quot; Örn og Örlygur, Reykjavík 1989, S. 71f.&lt;/ref&gt; Vahepeal oli Bessastaðir talumajapidamine ning hilisematest omanikest on teada Skúli Thoroddsen ja tema naine Theodóra.

Aastal [[1940]] ostis Bessastaðiri koha Sigurður Jónasson Bessastaðir, kelle järgi sai koht ka nime, ning kinkis selle aasta hiljem Islandi riigile.&lt;ref name=&quot;Ísl2&quot;&gt;T. Einarsson, H. Magnússon (Hrsg.): &quot;Íslandshandbókin. Náttúra, saga og sérkenni. 1. bindi.&quot; Örn og Örlygur, Reykjavík 1989, S. 72.&lt;/ref&gt; Seejärel elas seal aastaid [[Sveinn Björnsson]]: esialgu regendina ning aastast [[1944]] on tegemist Islandi presidendi residentsiga.

==Hooned==
Bessastaðiris leidub mitmeid hooneid, sealhulgas isegi väike kirik.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://timarit.is/view_page_init.jsp?pageId=1821735 | Pealkiri = Uppbygning á Bessastðöum | Väljaanne = Morgunblaðið | Aeg = 15.01.1995 | Kasutatud = 07.03.2014 | Keel = islandi}}&lt;/ref&gt;

===Peahoone===
Praegune peahoone ehitati aastatel 1761–1766 valitseja Magnús Gíslasoni jaoks.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://timarit.is/files/18111927.txt | Pealkiri = MORGUNBLAÐIÐ | Failitüüp = Txt | Väljaanne = Morgunblaðið | Aeg = 15.01.19915 | Kasutatud = 07.03.2014 | Keel = islandi}}&lt;/ref&gt; Aastani 1989 oli hoone kasutuses nii elu- kui töökohana, kuid pärast president [[Vigdís Finnbogadóttir|Vigdís Finnbogadóttiri]] ajal läbi viidud põhjalikku renoveerimist ja kaasajastamist on hoone kasutuses vaid tööruumidena.&lt;ref&gt;Páll Valsson: &quot;Vigdís. Kona verður forseti.&quot; JPV Útgáfa, Reykjavík 2009, S. 373.&lt;/ref&gt;

===Kirik===
Nagu sel ajal kombeks, asus ka Bessastaðiri härrastemaja juures keskajal oma kirik. Praegu kuulub see kohalikule omavalitsusele.&lt;ref name=&quot;Ísl2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://www.kirkjan.is/soknir/CC2 | Pealkiri = Þjóðkirkjan | Kasutatud = 02.07.2011 | Keel = islandi | arhiivimisaeg = 3.03.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120303003115/http://kirkjan.is/soknir/CC2 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Praegune kivikirik on ehitatud aastal [[1777]]. Kiriku põhiprojekti autor on Taani arhitekt G. D. Anthon, kes on ka [[Viðey]] saarel oleva kiriku projekti autor. Aja jooksul on hoonet mitu korda ümber ehitatud, viimati 1940. aastate lõpus.

Kirik on külastajatele avatud ning seal leiduvad vaatamisväärsustest kantsel, kiviraidur Ríkarður Jónssoni rist, kunstnik Guðmundur Thorsteinssoni poolt tehtud altarimaal ning kunstnike Guðmundar Einarsson frá Miðdali ja Finnur Jónssoni tehtud vitraažid, mis paigaldati aastal [[1956]]. Sarnaselt [[Akureyri]] kirikuga on siingi kujutatud stseene Islandi kirikuajaloost.&lt;ref name=&quot;Ísl2&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://english.forseti.is/Index/ThePresidentialResidence/ Bessastaðir, the Presidential Residence]

{{koord | NS = 64/06/21/N | EW = 21/59/44/W | tüüp=maamärk}}

[[Kategooria: Island]]</text>
      <sha1>tfzyr9k2we6es2nolpv28iz9ebbcu5w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elle Tarik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>364887</id>
    <revision>
      <id>6173303</id>
      <parentid>5702158</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:38:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3064" xml:space="preserve">'''Elle Tarik''' (neiuna '''Elle Kaarna''', [[10. juuni]] [[1938]] [[Uhmardu]] küla, [[Kudina vald]] – [[16. märts]] [[2014]] [[Kobratu]] küla, [[Tartu vald]]) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane, [[Tartu Linnaraamatukogu]] direktor [[1975]]–[[1983]]. 

Tarik sündis tollasel [[Tartumaa]]l, praegusel [[Jõgevamaa]]l popsi peres ning õppis [[Vedu algkool]]is, [[Tartu II Keskkool]]is ja [[Tartu Kunstliku Vedelkütte Tehnikum]]is. [[Raamatukogundus]]t õppis ta 1961–1964 [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]is ja 1964–1969 [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Eduard Vilde nim. Tallinna Pedagoogilises Instituudis]]. Ta käis ka õppereisidel Soome ja Rootsi raamatukogudes.

1956–1961 töötas Tarik põllutöölisena [[Miina Härma nimeline kolhoos|Miina Härma nimelises kolhoosis]], 1961–1964 oli [[Tartu külanõukogu]] sekretär, 1964–1966 [[Vedu]], [[Nabala]] ja [[Kokora]] külaraamatukogu juhataja. 1968–1975 [[Tartu Rajooni Keskraamatukogu]] metoodik.

1966–1968 [[Nikolai Gogol]]i nimelise (alates 1987. aastast [[Oskar Luts]]u nimelise) [[Tartu Linna Keskraamatukogu]] vanemraamatukoguhoidja, 1975–1983 direktor, 1983–1988 metoodikaosakonna juhataja. 1988. aastal rajas Tarik Tartu Linnaraamatukogu väliseesti kirjanduse osakonna (alates 2004 väliseesti ja vanema raamatu osakond), kus töötas surmani.

Elle Tariku direktoriks oleku ajal avati muusikasektor [[Lydia Koidula]] nimelises harukogus (1976), avati Annelinna harukogu (1977) ja valmis keskkogu juurdeehitis (1980). 

Tarik avaldas ajakirjanduses, [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u (ERÜ) aastaraamatutes ja kogumikes erialaseid artikleid, koostas ja toimetas kaks ERÜ aastaraamatut (1989 ja 2009) ning oma raamatukogu väljaandeid. Ka esines ta ettekannetega konverentsidel ja seminaridel. 

Elle Tarik oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutajaliige (1988) ja juhatuse liige (1989–1993), [[Eesti Kirjanduse Selts]]i liige (1994) ja [[Karl Ristikivi Selts]]i (2002) liige. Ta oli ka [[Eesti NSV Raamatuühing]]u liige (1974–1996) ning [[Eestimaa Looduse Fond]]i toetajaliige.

==Tunnustus==
*1974 rinnamärk &quot;[[Eesti NSV kultuuritöö eesrindlane]]&quot;
*1989 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]
*1991 [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia]]
*2002 [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]
*2006 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auliige 
*2011 [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u auliige 
*2013 [[Kultuuriministeerium]]i tänukiri

==Välislingid==

* [http://ery.tlulib.ee/index.php?id=974 Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas]
* [http://tartu.postimees.ee/679484/jaan-olmaru-vestles-bibliograaf-elle-tarikuga-kirjandusest-ja-eluroomust Elle Tarikuga kirjandusest ja elurõõmust]
* [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/in-memoriam-elle-tarik/ In memoriam: Elle Tarik]

{{JÄRJESTA:Tarik, Elle}}
[[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1938]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]</text>
      <sha1>dju7gv44w09x3rb4hbqx5ov04oqfant</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173304</id>
      <parentid>6173303</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:39:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3106" xml:space="preserve">'''Elle Tarik''' (neiuna '''Elle Kaarna''', [[10. juuni]] [[1938]] [[Uhmardu]] küla, [[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina vald]] – [[16. märts]] [[2014]] [[Kobratu]] küla, [[Tartu vald]]) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane, [[Tartu Linnaraamatukogu]] direktor [[1975]]–[[1983]]. 

Tarik sündis tollasel [[Tartumaa]]l, praegusel [[Jõgevamaa]]l popsi peres ning õppis [[Vedu algkool]]is, [[Tartu II Keskkool]]is ja [[Tartu Kunstliku Vedelkütte Tehnikum]]is. [[Raamatukogundus]]t õppis ta 1961–1964 [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]is ja 1964–1969 [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Eduard Vilde nim. Tallinna Pedagoogilises Instituudis]]. Ta käis ka õppereisidel Soome ja Rootsi raamatukogudes.

1956–1961 töötas Tarik põllutöölisena [[Miina Härma nimeline kolhoos|Miina Härma nimelises kolhoosis]], 1961–1964 oli [[Tartu külanõukogu]] sekretär, 1964–1966 [[Vedu]], [[Nabala]] ja [[Kokora]] külaraamatukogu juhataja. 1968–1975 [[Tartu Rajooni Keskraamatukogu]] metoodik.

1966–1968 [[Nikolai Gogol]]i nimelise (alates 1987. aastast [[Oskar Luts]]u nimelise) [[Tartu Linna Keskraamatukogu]] vanemraamatukoguhoidja, 1975–1983 direktor, 1983–1988 metoodikaosakonna juhataja. 1988. aastal rajas Tarik Tartu Linnaraamatukogu väliseesti kirjanduse osakonna (alates 2004 väliseesti ja vanema raamatu osakond), kus töötas surmani.

Elle Tariku direktoriks oleku ajal avati muusikasektor [[Lydia Koidula]] nimelises harukogus (1976), avati Annelinna harukogu (1977) ja valmis keskkogu juurdeehitis (1980). 

Tarik avaldas ajakirjanduses, [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u (ERÜ) aastaraamatutes ja kogumikes erialaseid artikleid, koostas ja toimetas kaks ERÜ aastaraamatut (1989 ja 2009) ning oma raamatukogu väljaandeid. Ka esines ta ettekannetega konverentsidel ja seminaridel. 

Elle Tarik oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutajaliige (1988) ja juhatuse liige (1989–1993), [[Eesti Kirjanduse Selts]]i liige (1994) ja [[Karl Ristikivi Selts]]i (2002) liige. Ta oli ka [[Eesti NSV Raamatuühing]]u liige (1974–1996) ning [[Eestimaa Looduse Fond]]i toetajaliige.

==Tunnustus==
*1974 rinnamärk &quot;[[Eesti NSV kultuuritöö eesrindlane]]&quot;
*1989 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]
*1991 [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia]]
*2002 [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]
*2006 [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auliige 
*2011 [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u auliige 
*2013 [[Kultuuriministeerium]]i tänukiri

==Välislingid==

* [http://ery.tlulib.ee/index.php?id=974 Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas]
* [http://tartu.postimees.ee/679484/jaan-olmaru-vestles-bibliograaf-elle-tarikuga-kirjandusest-ja-eluroomust Elle Tarikuga kirjandusest ja elurõõmust]
* [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/in-memoriam-elle-tarik/ In memoriam: Elle Tarik]

{{JÄRJESTA:Tarik, Elle}}
[[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1938]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]</text>
      <sha1>50emgf6qi47sr6mscjt2vtc10s1sb9u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viru maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371213</id>
    <revision>
      <id>6173112</id>
      <parentid>6172732</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:22:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19377" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Provints
|  nimi = Viru maakond
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Virumaa vana vapp1.jpg
|  vapi_link = [[Virumaa vapp]] (1937)
|  pindala = 7387 km2
|  elanikke = 149273 (1922)&lt;br&gt;146318 (1934)
|  keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
|  keskuse_nimi = [[Rakvere]]
|  asendikaardi_pilt =
|  asendikaardi_pilt_seletus = Asend Eestis
|  asendikaardi_pilt_laius = 
}}
{{mitu pilti |laius= 125 |pilt1= Virumaa vana vapp.jpg |pilt2= Virumaa vana vapp1.jpg |jalus= [[Virumaa vapp]] (1928) ja [[Virumaa vapp]] (1937)}}
'''Viru'''&lt;ref&gt;1938. aasta [https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 Maakonnaseadus]e § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru.&lt;/ref&gt; '''maakond''' oli Eesti Vabariigi ajalooline [[maakond]] [[Eesti]] põhja- ja kirdeosas. 

[[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga, mille koosseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]].

Maakond kujunes 1918. aastal endise [[Rakvere kreis]]i ja liidetud Narva ümbruse ja [[Narva-tagune|Narva-tagustest aladest]]. 1949. aastal [[Eesti NSV]] Viru maakond jagati kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati [[Jõhvi maakond]]. [[Viru maakond (1949–1950)|Viru maakonnaga]] liideti alasid [[Harjumaa]]st ([[Loksa]] piirkond) ja [[Järvamaa]]st ([[Tapa]] piirkond). [[Viru maakond (1949–1950)]] likvideeriti 26. septembril 1950 seoses [[Rajoon (NSVL)|rajoonide]] moodustamisega. 

Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud tänaste [[Lääne-Viru maakond|Lääne-]] ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] vahel.
==Maakonna valitsemine ja haldusorganid==
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] [[Viru rinne|algupäevil]] oli Virumaa ja Rakvere linn [[Eesti Töörahva Kommuun|enamlaste võimu all]] alates 16. detsembrist 1918 kuni 11. jaanuarini 1919. aastal. 
{{Vaata|Viru maavanem}}, ''[[Viru maakonnavalitsus]], [[Viru maakonnanõukogu]],  [[Viru Maavalitsus]], [[Viru Maavolikogu]]''

17. jaanuarist 1941 moodustati Viru Maavalitsuse asemel [[Eesti NSV]] [[Viru Maakonna Töörahva Saadikute Nõukogu|Viru Maakonna TSN]] [[Viru Maakonna TSN Täitevkomitee|Täitevkomitee]]. Täitevkomitee esimehena tegutses 1941. aasta jaanuarist augustini [[Alfred Valdsak]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal, 1941. aasta augustis maavalitsuse tegevus taastati ning see töötas 1944. aasta sügiseni. 1944. aastal taasmoodustati [[Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu|Virumaa TSN]] ja [[Virumaa TSN Täitevkomitee|Täitevkomitee]]&lt;ref&gt;Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta. 16. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947&lt;/ref&gt;, mida juhtis: 1944 oktoobrist–detsembrini [[Melanie Lepik]], 1945 jaanuarist–detsembrini [[Voldemar Zukker]], 1945–1947 [[Heinrich Ajo]], 1947–1950 [[Ivan Suija]].
{{Vaata|Virumaa TSN Täitevkomitee}}, ''[[Virumaa Töörahva Saadikute Nõukogu]]''

== Maakonna territoorium ==
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]]
Aastatel 1920–1940 piirnes Viru maakond ([[rööpnimi]] ka Virumaa) idas 90&amp;nbsp;km pikkuselt [[Vene NFSV]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Petrogradi kubermang]]u ja [[Leningradi oblast]]i, [[Jamburgi maakond|Jamburi]] ja [[Oudova maakond|Oudova maakonnaga]] Eesti ja NSV Liidu piir algas [[Narva laht|Narva lahe]] idakaldal [[Ropša (Kingissepa rajoon)|Ropša]] küla juurest, [[Peipsi järv]]e kirdekaldal asuva [[Podkustovje]] külani. Idapoolseim Virumaa [[piiripunkt]] asus [[Kobõljak]]i küla lähedal, [[Balti raudtee]] ja [[Narva-Jamburgi kivitee]] vahel, umber 10&amp;nbsp;km kaugusel [[Narva]] linnast. Lääne pool piirnes maakond [[Harju maakond|Harju]] ja [[Järva maakond|Järva maakonnaga]]. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88&amp;nbsp;km pikkune ning algas [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonna]] [[Seli mõis]]a juurest, kulges mööda [[Valgejõgi|Valgejõge]] ja lõppes Harjumaal [[Leppoja]] juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21&amp;nbsp;km pikkuselt, [[Aaspere vald|Aaspere vallas]] Leppoja juurest [[Munga laht|Munga lahe]] lõunarannal asuva [[Võhusoo]] külani. Lõunas piirnes Viru maakond, [[Tartu maakond|Tartu maakonnaga]] 85&amp;nbsp;km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult [[Rannapungerja jõgi|Rannapungerja jõe]] suudmest 3&amp;nbsp;km võrra lõunapoolt, kuni [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] voolava [[Seli jõgi|Seli jõeni]]. Lisaks piirnes maakond ka 38,5&amp;nbsp;km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjas 211,8&amp;nbsp;km pikkuselt [[Soome laht|Soome lahega]], Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1&amp;nbsp;km². Maakonna piirides olid lisaks mandrile ka saared: [[Mohni]], [[Vaindloo saar|Stenskäri]], [[Uhtju saared|Uhtja]], [[Ulkari]] ja [[Älvi]] jt&lt;ref&gt;Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud [[Ernst Rosenberg]]. [[Viru Maavalitsus]]e väljaanne 1924, Rakvere.&lt;/ref&gt;.
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] lõpetanud [[Tartu rahu]]lepinguga läksid Eesti Vabariigi koosseisu ka [[Narva-tagused alad]]: [[Narva vald|Narva]], [[Kose vald (Virumaa)|Kose]]/[[Piiri vald|Piiri]] ja [[Karjati vald|Karjati]]/[[Raja vald (1939)|Raja vald]], mis kuulusid [[Vaivara kihelkond]]a. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks [[vald]]adele ka [[kihelkond]]adeks, kuid ametliku jaotusena [[kirikukihelkond]]i seejärel enam ei eksisteerinud.
{{Vaata|Narva-tagused alad|Viru-Ingeri}}

===Viru maakonna vallad ja kirikukihelkonnad===

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*[[Jõhvi vald]], 
*[[Järve vald]], 
*[[Kohtla vald]], 
*[[Mäetaguse vald (Jõhvi kihelkond)|Mäetaguse vald]]
*[[Voka vald]]
*[[Haljala vald (1917)|Haljala vald]],
*[[Varangu vald]],
*[[Vihula vald (Haljala kihelkond)|Vihula vald]]
*[[Palmse vald (Kadrina kihelkond)|Palmse vald]]
*[[Kalvi vald]]
&lt;td&gt;
*[[Kose vald (Virumaa)|Kose vald]] 
*[[Iisaku vald (Iisaku kihelkond)|Iisaku vald]]
*[[Erra vald (Lüganuse kihelkond)|Erra vald]]
*[[Maidla vald]]
*[[Kunda-Malla vald]]
*[[Aaspere vald]]
*[[Saksi vald (Kadrina kihelkond)|Saksi vald]]
*[[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]]
*[[Vohnja vald (Kadrina kihelkond)|Vohnja vald]]
*[[Rakvere vald]]
&lt;td&gt;
*[[Sõmeru vald]]
*[[Rägavere vald]]
*[[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]]
*[[Porkuni vald]]
*[[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vald]]
*[[Skarjatina vald|Skarjätina vald]]
*[[Püssi vald]]
*[[Roela vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Roela vald]]
*[[Avanduse vald (Simuna kihelkond)|Avanduse vald]]
*[[Paasvere vald (Simuna kihelkond)|Paasvere vald]]
&lt;td&gt;
*[[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla vald]]
*[[Venevere vald]]
*[[Narva vald]]
*[[Tudulinna vald (Iisaku kihelkond)|Tudulinna vald]]
*[[Illuka vald (Jõhvi kihelkond)|Illuka vald]]
*[[Pada vald]]
*[[Vasknarva vald (Vaivara kihelkond)|Vasknarva vald]], 
*[[Vaivara vald (Vaivara kihelkond)|Vaivara vald]]
*[[Auvere-Joala vald]] 
(enne Auvere-[[Joala]]-Mustajõe vald)
:2 linna: [[Rakvere]] ja [[Narva]], 
:3 [[alev]]it: [[Narva-Jõesuu]], [[Kunda]], [[Jõhvi]].
&lt;td&gt;
*Kiriklikult jagunesid Virumaa vallad, &lt;br&gt;mille piirid ei kattunud alati vallapiiridega 11 [[kirikukihelkond]]a:
* [[Vaivara kihelkond]], 
*[[Jõhvi kihelkond]], 
*[[Lüganuse kihelkond]], 
*[[Viru-Nigula kihelkond]], 
*[[Haljala kihelkond]], 
*[[Kadrina kihelkond]],
*[[Rakvere kihelkond]], 
*[[Väike-Maarja kihelkond]], 
*[[Viru-Jaagupi kihelkond]], 
*[[Simuna kihelkond]],
* [[Iisaku kihelkond]]a ja jagunesid [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u
**[[Alutaguse praostkond|Alutaguse]], hiljem [[Narva-Alutaguse praostkond]]a ja 
**[[Viru praostkond|Viru]] [[praostkond]]a.
:Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani&lt;br&gt; lisaks [[vald]]adele ka [[kihelkond]]adeks, kuid ametliku &lt;br&gt;[[Eesti haldusjaotus]]ena [[kirikukihelkond]]i seejärel enam ei eksisteerinud.
&lt;/table&gt;

===1939. aasta vallareform===
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – virumaa.jpg|pisi|300px|Viru maakonna vallad enne ja pärast 1939. aasta vallareformi]]
[[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend#Viru maakond|kaotati Viru maakonnas]] [[Auvere-Joala vald]], [[Iisaku vald (Iisaku kihelkond)|Iisaku vald]], [[Järve vald]], [[Kalvi vald]], [[Kunda-Malla vald]], [[Pada vald]], [[Peetri vald]], [[Porkuni vald]], [[Püssi vald (Lüganuse kihelkond)|Püssi vald]], [[Saksi vald (Kadrina kihelkond)|Saksi vald]], [[Varangu vald]], [[Venevere vald]], [[Voka vald]] ja [[Eesti valdade loend (1939)#Viru maakond|moodustati Viru maakonnas vallad]]: 
[[File:Chudskoe 1949.jpg|pisi|300px|Viru maakonna alad 1949. aastal]]
{{veergude loend|laius=30em|
* [[Aaspere vald (1939)|Aaspere vald]] – moodustati väikeste piirimuudatustega [[Aaspere vald|Aaspere vallast]]
* [[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse vald]] – moodustati [[Auvere-Joala vald|Auvere-Joala]] ja [[Peetri vald|Peetri vallast]]
* [[Assamalla vald (1939)|Assamalla vald]] – moodustati väikeste piirimuudatustega [[Porkuni vald|Porkuni vallast]]
* [[Avanduse vald (1939)|Avanduse vald]] – moodustati [[Avanduse vald (Simuna kihelkond)|Avanduse]] ja [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vallast]]
* [[Erra vald (1939)|Erra vald]] – moodustati [[Erra vald (Lüganuse kihelkond)|Erra]] ja [[Pada vald|Pada vallast]]
* [[Haljala vald (1939)|Haljala vald]] – moodustati [[Haljala vald (Haljala kihelkond)|Haljala]] ja [[Varangu vald|Varangu vallast]]
* [[Illuka vald (1939)|Illuka vald]] – moodustati [[Illuka vald (Jõhvi kihelkond)|Illuka]] ja [[Vasknarva vald (Vaivara kihelkond)|Vasknarva vallast]]
* [[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi vald]] – moodustati [[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi]] ja [[Voka vald|Voka vallast]]
* [[Kohtla vald (1939)|Kohtla vald]] – moodustati [[Kohtla vald (Jõhvi kihelkond)|Kohtla]] ja [[Järve vald|Järve vallast]]
* [[Kunda vald (1939)|Kunda vald]] – moodustati [[Kunda-Malla vald|Kunda-Malla]] ja [[Varangu vald|Varangu vallast]]
* [[Küti vald (1939)|Küti vald]] – moodustati [[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti]] ja [[Porkuni vald|Porkuni vallast]]
* [[Lüganuse vald (1939)|Lüganuse vald]] – moodustati väikeste piirimuudatustega [[Püssi vald|Püssi vallast]]
* [[Mahu vald (1939)|Mahu vald]] – moodustati [[Kalvi vald|Kalvi]], [[Pada vald|Pada]] ja [[Kunda-Malla vald|Kunda-Malla vallast]]
* [[Maidla vald (1939)|Maidla vald]] – moodustati [[Maidla vald (Lüganuse kihelkond)|Maidla]] ja [[Püssi vald|Püssi vallast]]
* [[Mäetaguse vald (1939)|Mäetaguse vald]] – moodustati [[Mäetaguse vald (Jõhvi kihelkond)|Mäetaguse]] ja [[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi vallast]]
* [[Narva vald (1939)|Narva vald]] – jäi endise nime all endistesse [[Narva vald|Narva valla]] piiridesse
* [[Paasvere vald (1939)|Paasvere vald]] – moodustati [[Paasvere vald (Simuna kihelkond)|Paasvere]], [[Venevere vald (Simuna kihelkond)|Venevere]] ja [[Avanduse vald (Simuna kihelkond)|Avanduse vallast]]
* [[Palmse vald (1939)|Palmse vald]] – moodustati [[Palmse vald (Kadrina kihelkond)|Palmse]] ja [[Vihula vald (Haljala kihelkond)|Vihula vallast]]
* [[Piiri vald (1939)|Piiri vald]] – moodustati [[Kose vald (Virumaa)|Kose vallast]] endistes piirides
* [[Raja vald (1939)|Raja vald]] – moodustati [[Karjati vald|Karjati vallast]] endistes piirides
* [[Rakvere vald (1939)|Rakvere vald]] – moodustati väikeste piirimuudatustega [[Rakvere vald (Rakvere kihelkond)|Rakvere vallast]]
* [[Roela vald (1939)|Roela vald]] – moodustati väikeste piirimuudatustega [[Roela vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Roela vallast]]
* [[Rägavere vald (1939)|Rägavere vald]] – moodustati [[Rägavere vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Rägavere]] ja [[Pada vald|Pada vallast]]
* [[Salla vald (1939)|Salla vald]] – moodustati [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla]], [[Avanduse vald (Simuna kihelkond)|Avanduse]] ja [[Venevere vald (Simuna kihelkond)|Venevere vallast]]
* [[Sõmeru vald (1939)|Sõmeru vald]] – moodustati [[Sõmeru vald (Rakvere kihelkond)|Sõmeru]] ja [[Pada vald|Pada vallast]]
* [[Tudulinna vald (1939)|Tudulinna vald]] – jäi endise nime all endistesse [[Tudulinna vald (Iisaku kihelkond)|Tudulinna valla]] piiridesse
* [[Tärivere vald (1939)|Tärivere vald]] – moodustati [[Iisaku vald (Iisaku kihelkond)|Iisaku]] ja [[Mäetaguse vald (Jõhvi kihelkond)|Mäetaguse vallast]] ([[29. aprill]]il [[1940]] ümber nimetatud [[Iisaku vald|Iisaku vallaks]])
* [[Undla vald (1939)|Undla vald]] – moodustati [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla]] ja [[Saksi vald (Kadrina kihelkond)|Saksi vallast]]
* [[Vaivara vald (1939)|Vaivara vald]] – moodustati [[Vaivara vald (Vaivara kihelkond)|Vaivara]], [[Voka vald|Voka]] ja [[Peetri vald|Peetri vallast]]
* [[Vao vald (1939)|Vao vald]] – moodustati [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao]] ja [[Porkuni vald|Porkuni vallast]]
* [[Vasknarva vald (1939)|Vasknarva vald]] – moodustati väikeste piirimuudatustega [[Vasknarva vald (Vaivara kihelkond)|Vasknarva vallast]]
* [[Vihula vald (1939)|Vihula vald]] – moodustati [[Vihula vald (Haljala kihelkond)|Vihula]], [[Varangu vald|Varangu]] ja [[Palmse vald (Kadrina kihelkond)|Palmse vallast]]
* [[Vohnja vald (1939)|Vohnja vald]] – moodustati [[Vohnja vald (Kadrina kihelkond)|Vohnja]] ja [[Aaspere vald|Aaspere vallast]]
}}

===Majandus===
Viru maakonnas tegutsesid (suur)ettevõtted: 
*Töötlev tööstus. 
**Kaevandused ja murrud. [[Eesti Kiviõli]], aü., Virumaal; A-s. [[Küttejõud|Kütte jõud]], [[Erra vald]]; [[New Consolidated GoldFields]] Ltd., [[Kohtla]]; A-s. „Port-Kunda&quot; tsemendivabrik, [[Ubja kaevandus]], [[Sõmeru vald (1939)|Sõmera vald]]; [[Kreenholmi turbatööstus]], [[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse vald]]; A-s. [[Kunda tsemendivabrik|Port-Kunda tsemendivabrik]], [[Kunda vald (1939)|Kunda vald]]; A-s. Diatomiit, [[Riigiküla|Riigi küla]]. 
**Mineraalide töötlemine. A-s, M Port-Kunda Tsemendivabrik, Kunda linn; A-s. Kunstkivi Tehas, Virumaa, [[Vaivara vald (1939)|Vaivara vald]]. 
**Metallide töötlemine. J. Helder, Narva, Raudtee 10. 
**Keemiatööstus. Eesti Kiviõli A-ü. Virumaa; New Consolidated Gold Fields, Kohtla. 
*Tekstiiltööstus. [[Kreenholmi Manufaktuur]] O-ü., Narvas; Narva Linaketruse Manufaktuuri Ühisus; Narva Kalevi Manufaktuur; A-s. Vill, Aguli 21. 
*Puutööstus. [[Grigori Hrjapin|Gr. Hrjapin]]i puidutööstus, Narva, [[Ingeri tänav|Ingeri]] 2; Kreenholmi saeveski, [[Kulgu]]l; Ulvi Saeveski, [[Viru-Kabala]]; Jakob Lõhvardi puutööstus, [[Assamalla vald]]; A.-s. Kiltsi sae- ja jahuveski, [[Vao vald]]; [[Püssi lauavabrik]], [[Püssi vald]]; Kulina puutööstus, [[Küti vald]]; Albert Turu saeveski, [[Vasknarva vald (1939)|Vasknarva vald]]. 
*Trükikojad. &quot;Ühistrükikoda Rakveres&quot;, [[Lai tänav (Rakvere)|Lai]] 12; M. Minis, Narva, [[Rahu tänav (Narva)|Rahu]] 15; O-ü Kirjastusühisus Narva, [[Salme tänav (Narva)|Salme]] 5; O -ü, Kirjastusühisus, Narva, [[Suur tänav (Narva)|Suur]] 1; A. Grigorjevi pärijad, Koidu 5. 
*Söögiainete ja jookide tööstused. O.-ü. [[Tärklisevabrik]], Jõhvis, [[Veski tänav (Jõhvi)|Veski tn]].; O -ü. [[Viru Kadrina tärklisevabrik]], [[Kadrina]]s; [[Rakvere piiritusepuhastuse tehas]], Rakveres; „Ermos&quot;, siirupitööstus, [[Kloodi]] as. 
*Elektrijaamad, gaasivabrik ja vesivarustus. Virumaa Elektri A-s. [[Püssi]] jõujaam. [[Lüganuse vald]]. 
*Mitmesugused. Jalanõude tööstus, Georgi Antipov, Narva, [[Joala tänav|Joala]] 22; Rich. Siil ja Ko„ jahutöö&amp;tus, Rakvere, [[Narva tänav (Rakvere)|Narva]] 17/19; A-s. [[Estakland]]i jahuveski, Rakveres, [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu]] 2; T-ü. [[Rahkla Tööstused]], om. L. ja A. Vau, Laekvere p.-ag. [[Rahkla]]; Saeveski, oman. Karl Ahmann, [[Koikküla]]s, pk. 4; Saeveski, oman. Karl Heige, [[Palmse vald|Palmse v]]., Võsu k.; Mehaaniline puutööstus, om. A. Ancker, Rakvere, Narva t. 25; A. Karja grav. meh. tööstus, Narva, Rahu 4; P. Falk, autoremonttöökoda, Rakvere, [[Adamsoni tänav|Adamsoni]] 6; Mööblitööstus, om. R. Sandberg, Rakvere [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk]] 26; Jahu-, laua-, savi- ja villatööstus, om. Ferd. Kiisk; Jahu- ja saeveski, om. J. Läänemets, [[Simuna]], telefon 28; Firma „Stahli värvimis- ja villatööstus&quot;, Rakvere, [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk]] 31; N. Sosnelar ja J. Joonsaar, Rakvere, [[Narva tänav (Rakvere)|Narva t]]. 24. Ettevõtted, kus oli rohkem kui 20 palgatöölist kuulusid Vabariigi valitsuse poolt 26. juulil 1940 [[II Riigivolikogu]] deklaratsiooni põhjal Virumaal natsionaliseerimisele&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/virumaavana/1940/07/29/5 Tööstusettevõtete, pankade ja teiste käitiste natsionaliseerimine algas reedel üle maa takistamatult. Reedel avaldatud nimekirjade järgi kuulub Eestis natsionaliseerimisele 491 mitmesugust käitist ja 103 panka.], Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 86, 29 juuli 1940&lt;/ref&gt;

10. juunil 1945 andis [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee]] eesotsas Jossif Staliniga käsu varustada Leningradi majapidamisgaasiga ning ehitada selle tarbeks kombinaadid [[Kohtla-Järve]]le, [[Ahtme]]sse ja teisele poole Narva jõge [[Slantsõ]]sse. Kohtla-Järvel rajati põlevkivigaasi tehas ja ehitati Kohtla-Järve–Leningradi ja Kohtla-Järve–Tallinna vaheline gaasijuhe. NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsus nr 356 15. veebruarist 1948, põlevkivil baseeruvate Kohtla-Järve ja Ahtme gaasitehaste ehitamist ja Leningradi gaasitrassi rajamiseks kohustas [[NSV Liidu Siseministeerium]]i sinna saatma 3000 vangi. Ehitusel töötasid tuhanded sakslastest sõjavangid ega Nõukogude tsiviilvangid. Tehas ja 203 km pikkune gaasijuhe valmisid sügisel 1948. 1953. aastal anti käiku esimene kõrgsurvel gaasiülekandetorustik Kohtla-Järve-Tallinn ja alustas tööd trust [[Tallinngaas]]. Leningradis hakati kasutama [[Stavropol]]i maagaasi 1957. aastast.

25. veebruaril 1949 Viru maakond jagati kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati [[Jõhvi maakond]]. [[Viru maakond (1949–1950)|Viru maakonnaga]] liideti alasid [[Harjumaa]]st ([[Loksa]] piirkond) ja [[Järvamaa]]st ([[Tapa]] piirkond). [[Viru maakond (1949–1950)]] likvideeriti 26. septembril 1950 seoses rajoonide moodustamisega. 1950. aasta seadlusega likvideeriti Eesti NSV jaotus maakondadesse ja valdadesse ning moodustati [[maarajoon]]id (39 maarajooni, mis koosnesid 641 [[külanõukogu]]st).

{{Pooleli|kuu=detsember|aasta=2020}}

== Vaata ka ==
* [[Virumaa]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134800 Alutaguse metsades 1937]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
{{EST1920}}

[[Kategooria:Viru maakond| ]]
[[Kategooria:Virumaa ajalugu]]
[[Kategooria:Ida-Viru maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Lääne-Viru maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti endised maakonnad]]</text>
      <sha1>larj4a7hgzpsby0gc0j4umvd5p7e4ml</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Serhi Kultšõtskõi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371897</id>
    <revision>
      <id>6173187</id>
      <parentid>6083232</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:18:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7755" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = 
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Serhi Kultšõtskõi
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = 
| sünnikoht           = 
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = [[Lviv]]
| haridus             = 
| truudusvanded       = 
| teenistused         = [[Ukraina Siseväed]], [[Ukraina Rahvuskaart]]
| teenistusaeg        = 
| auaste              = [[kindralmajor]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = [[Sõda Donbassis]]
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = [[Ukraina kangelane]]
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}

'''Serhi Kultšõtskõi''' ([[ukraina keel]]es ''Кульчицький Сергій Петрович''; [[17. detsember]] [[1963]] [[Weimar]] – [[29. mai]] [[2014]] [[Slovjansk]]i lähistel&lt;!-- u 10 km nii Slovjanskisse kui Kramatorskisse --&gt;) oli [[Ukraina]] [[Ukraina Rahvuskaart|rahvuskaardi]] [[kindralmajor]], [[Ukraina kangelane]] (postuumselt).&lt;ref name=&quot;Hero&quot;&gt;[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/20/7029622/ Порошенко присвоїв Кульчицькому звання Героя України посмертно // Українська Правда, 20 червня 2014]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://ua.interfax.com.ua/news/general/207120.html Бойовики збили вертоліт біля Слов'янська, загинули 14 військових разом із генералом Кульчицьким - Турчинов]. ua.interfax.com.ua, vaadatud 2014-05-29.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/documents/15981.html УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №&amp;nbsp;455/2013 Про присвоєння спеціальних звань і військового звання]&lt;/ref&gt;

== Riigi teenistuses ==
[[Pilt:Sergey Kulchytsky.jpg|pisi|200px]]
Kindral Kultšõtskõi, kelle isa oli samuti [[sõjaväelane]], lõpetas [[1981]]. aastal [[Ussuriisk]]i Suvorovi sõjakooli &lt;!-- ru:Уссурийское суворовское военное училище --&gt;ja [[1985]]. aastal [[Kaug-Ida]] sõjakooli&lt;!--ma ei tea, komandöride kool vist vms Далекосхідне Загальновійськове командне училище --&gt;. Kindral Kultšõtskõi hukkus 29. mail [[Donetski oblast]]is [[Slovjansk]]i lähistel. Sõjaväe transpordikopter [[Mil Mi-8|Mi-8]], milles oli peale kindrali veel 12 inimest, tulistati [[Terrorism|terroristide]] poolt alla [[Karatšun]]i mäe ja [[Kramatorsk]]i linna vahel umbes kella 12:30 ajal.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27618681 Ukraine army helicopter shot down near Sloviansk, 12 dead]. [[BBC World News]], 29. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://vv.gov.ua/news.php?nid=4889&amp;lang=ua Офіційне повідомлення: терористи підбили гелікоптер МІ-8 Національної гвардії України (інформаця уточнюється)]&lt;/ref&gt;&lt;!--  військовиків, був збитий терористами неподалік гори [[Карачун (гора)|Карачун]] --&gt;&lt;ref&gt;[http://7days-ua.com/news/u-slov-yansku-bojovyky-y-helikopter-14-vijskovyj-i-1-heneral-zahynuly-turchynov/ У Слов'янську бойовики збили вертоліт: загинуло 14 військових, серед них&amp;nbsp;— генерал Кульчицький]&lt;/ref&gt; Riigi tulevane president [[Petro Porošenko]] avaldas kaastunnet hukkunute omastele.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27630625 Ukraine's Poroshenko vows revenge for Sloviansk attack] [[BBC World News]]. 30. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.&lt;/ref&gt;

Serhi Kultšõtskõi oli abielus ja kasvatas ühte poega.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27620843 Obituary: Major General Serhiy Kulchytsky] Nekroloog. [[BBC World News]]. Vaadatud 2014-05-29&lt;/ref&gt;

== Autasud ==
* [[Ukraina kangelane]]&lt;!--UKR kõrgeim aunimetus--&gt;, koos &quot;Kuldtähe&quot; ordeniga (20. juuni 2014, postuumselt)&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/documents/17819.html Указ Президента України №&amp;nbsp;544/2014 від 20 червня 2014 року «Про присвоєння С.Кульчицькому звання Герой України»]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Hero&quot;/&gt;&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/news/30588.html Президент вручив державну нагороду генерал-майора Кульчицького його дружині // Сайт Президента України, 24.06.2014]&lt;/ref&gt;
* [[Bogdan Hmelnõtskõi orden]], III järk ([[2008]])&lt;ref&gt;[http://www.uazakon.com/documents/date_ec/pg_gtghxi.htm УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ N 745/2008 Про відзначення державними нагородами України]&lt;/ref&gt;
* [[Orden]] &quot;Vapruse eest&quot;, ІІІ järk ([[1999]])&lt;ref&gt;[http://zakon.rada.gov.ua/laws/show/584/99 Указ Президента України №&amp;nbsp;584/99 від 28 травня 1999 року «Про нагородження відзнаками Президента України військовослужбовців Національної гвардії України»]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://life.pravda.com.ua/person/2014/05/30/170325/ Полк признал своего генерала]
* [http://www.vv.gov.ua/personalpage.php?lang=ua&amp;mid=20&amp;pid=12 Національна Гвардія України]
* [http://zolochiv.net/v-navchalnomu-tsentri-novosillya-video/ Здача в експлуатацію казарми покращеного типу в Навчальному центрі 17 січня в Навчальному центрі ВВ МВС України під час прийому курсантів перебував начальник управління бойової та спеціальної підготовки ГУВВ МВС України генерал&amp;nbsp;— майор Сергій Кульчицький.]
* [http://euromaidanpr.com/2014/05/29/soldiers-remember-general-serhiy-kulchytsky/ Soldiers remember General Serhiy Kulchytsky]
* [http://espreso.tv/news/2014/05/29/boyec_nachvardiyi_rozpoviv_pro_henerala_kulchyckoho Боєць Нацгвардії розповів про загиблого генерала Кульчицького]
* [http://espreso.tv/news/2014/05/29/ostanni_foto_henerala_serhiya_kulchyckoho Останні фото генерала Сергія Кульчицького]
* [http://forumtp.net/stati/item/2470-Polkovnik_Kulchitskiij_S_P__KERUЄ_vnutrіshnіmi_vіijskami_MVS_Ukraїni___ Полковник Кульчицький С. П. КЕРУЄ внутрішніми військами МВС України ?]
* [http://ru.tvi.ua/new/2014/05/31/vo_lvove_poproschalis_s_pogibshim_pod_slavyanskom_generalom_kulchickim Во Львове попрощались с погибшим под Славянском генералом Кульчицким]

{{JÄRJESTA:Kultšitskõi, Serhi}}
[[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]]
[[Kategooria:Ukraina kangelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]</text>
      <sha1>pvvr3awwvuu4isyi9x1ry31y8c6i4kl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173190</id>
      <parentid>6173187</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:26:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Autasud */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7757" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = 
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Serhi Kultšõtskõi
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = 
| sünnikoht           = 
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = [[Lviv]]
| haridus             = 
| truudusvanded       = 
| teenistused         = [[Ukraina Siseväed]], [[Ukraina Rahvuskaart]]
| teenistusaeg        = 
| auaste              = [[kindralmajor]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = [[Sõda Donbassis]]
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = [[Ukraina kangelane]]
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}

'''Serhi Kultšõtskõi''' ([[ukraina keel]]es ''Кульчицький Сергій Петрович''; [[17. detsember]] [[1963]] [[Weimar]] – [[29. mai]] [[2014]] [[Slovjansk]]i lähistel&lt;!-- u 10 km nii Slovjanskisse kui Kramatorskisse --&gt;) oli [[Ukraina]] [[Ukraina Rahvuskaart|rahvuskaardi]] [[kindralmajor]], [[Ukraina kangelane]] (postuumselt).&lt;ref name=&quot;Hero&quot;&gt;[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/20/7029622/ Порошенко присвоїв Кульчицькому звання Героя України посмертно // Українська Правда, 20 червня 2014]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://ua.interfax.com.ua/news/general/207120.html Бойовики збили вертоліт біля Слов'янська, загинули 14 військових разом із генералом Кульчицьким - Турчинов]. ua.interfax.com.ua, vaadatud 2014-05-29.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/documents/15981.html УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №&amp;nbsp;455/2013 Про присвоєння спеціальних звань і військового звання]&lt;/ref&gt;

== Riigi teenistuses ==
[[Pilt:Sergey Kulchytsky.jpg|pisi|200px]]
Kindral Kultšõtskõi, kelle isa oli samuti [[sõjaväelane]], lõpetas [[1981]]. aastal [[Ussuriisk]]i Suvorovi sõjakooli &lt;!-- ru:Уссурийское суворовское военное училище --&gt;ja [[1985]]. aastal [[Kaug-Ida]] sõjakooli&lt;!--ma ei tea, komandöride kool vist vms Далекосхідне Загальновійськове командне училище --&gt;. Kindral Kultšõtskõi hukkus 29. mail [[Donetski oblast]]is [[Slovjansk]]i lähistel. Sõjaväe transpordikopter [[Mil Mi-8|Mi-8]], milles oli peale kindrali veel 12 inimest, tulistati [[Terrorism|terroristide]] poolt alla [[Karatšun]]i mäe ja [[Kramatorsk]]i linna vahel umbes kella 12:30 ajal.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27618681 Ukraine army helicopter shot down near Sloviansk, 12 dead]. [[BBC World News]], 29. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://vv.gov.ua/news.php?nid=4889&amp;lang=ua Офіційне повідомлення: терористи підбили гелікоптер МІ-8 Національної гвардії України (інформаця уточнюється)]&lt;/ref&gt;&lt;!--  військовиків, був збитий терористами неподалік гори [[Карачун (гора)|Карачун]] --&gt;&lt;ref&gt;[http://7days-ua.com/news/u-slov-yansku-bojovyky-y-helikopter-14-vijskovyj-i-1-heneral-zahynuly-turchynov/ У Слов'янську бойовики збили вертоліт: загинуло 14 військових, серед них&amp;nbsp;— генерал Кульчицький]&lt;/ref&gt; Riigi tulevane president [[Petro Porošenko]] avaldas kaastunnet hukkunute omastele.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27630625 Ukraine's Poroshenko vows revenge for Sloviansk attack] [[BBC World News]]. 30. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.&lt;/ref&gt;

Serhi Kultšõtskõi oli abielus ja kasvatas ühte poega.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27620843 Obituary: Major General Serhiy Kulchytsky] Nekroloog. [[BBC World News]]. Vaadatud 2014-05-29&lt;/ref&gt;

== Autasud ==
* [[Ukraina kangelane]]&lt;!--UKR kõrgeim aunimetus--&gt;, koos &quot;Kuldtähe&quot; ordeniga (20. juuni 2014, postuumselt)&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/documents/17819.html Указ Президента України №&amp;nbsp;544/2014 від 20 червня 2014 року «Про присвоєння С.Кульчицькому звання Герой України»]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Hero&quot;/&gt;&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/news/30588.html Президент вручив державну нагороду генерал-майора Кульчицького його дружині // Сайт Президента України, 24.06.2014]&lt;/ref&gt;
* [[Bogdan Hmelnõtskõi orden]], III järk ([[2008]])&lt;ref&gt;[http://www.uazakon.com/documents/date_ec/pg_gtghxi.htm УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ N 745/2008 Про відзначення державними нагородами України]&lt;/ref&gt;
* [[Orden]] [[Vapruse eest]], ІІІ järk ([[1999]])&lt;ref&gt;[http://zakon.rada.gov.ua/laws/show/584/99 Указ Президента України №&amp;nbsp;584/99 від 28 травня 1999 року «Про нагородження відзнаками Президента України військовослужбовців Національної гвардії України»]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://life.pravda.com.ua/person/2014/05/30/170325/ Полк признал своего генерала]
* [http://www.vv.gov.ua/personalpage.php?lang=ua&amp;mid=20&amp;pid=12 Національна Гвардія України]
* [http://zolochiv.net/v-navchalnomu-tsentri-novosillya-video/ Здача в експлуатацію казарми покращеного типу в Навчальному центрі 17 січня в Навчальному центрі ВВ МВС України під час прийому курсантів перебував начальник управління бойової та спеціальної підготовки ГУВВ МВС України генерал&amp;nbsp;— майор Сергій Кульчицький.]
* [http://euromaidanpr.com/2014/05/29/soldiers-remember-general-serhiy-kulchytsky/ Soldiers remember General Serhiy Kulchytsky]
* [http://espreso.tv/news/2014/05/29/boyec_nachvardiyi_rozpoviv_pro_henerala_kulchyckoho Боєць Нацгвардії розповів про загиблого генерала Кульчицького]
* [http://espreso.tv/news/2014/05/29/ostanni_foto_henerala_serhiya_kulchyckoho Останні фото генерала Сергія Кульчицького]
* [http://forumtp.net/stati/item/2470-Polkovnik_Kulchitskiij_S_P__KERUЄ_vnutrіshnіmi_vіijskami_MVS_Ukraїni___ Полковник Кульчицький С. П. КЕРУЄ внутрішніми військами МВС України ?]
* [http://ru.tvi.ua/new/2014/05/31/vo_lvove_poproschalis_s_pogibshim_pod_slavyanskom_generalom_kulchickim Во Львове попрощались с погибшим под Славянском генералом Кульчицким]

{{JÄRJESTA:Kultšitskõi, Serhi}}
[[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]]
[[Kategooria:Ukraina kangelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]</text>
      <sha1>2p5qbdpdo4kl1i8gz3nhcu2pl8s5zwm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173191</id>
      <parentid>6173190</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:26:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Autasud */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7780" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = 
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Serhi Kultšõtskõi
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = 
| sünnikoht           = 
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = [[Lviv]]
| haridus             = 
| truudusvanded       = 
| teenistused         = [[Ukraina Siseväed]], [[Ukraina Rahvuskaart]]
| teenistusaeg        = 
| auaste              = [[kindralmajor]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = [[Sõda Donbassis]]
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = [[Ukraina kangelane]]
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}

'''Serhi Kultšõtskõi''' ([[ukraina keel]]es ''Кульчицький Сергій Петрович''; [[17. detsember]] [[1963]] [[Weimar]] – [[29. mai]] [[2014]] [[Slovjansk]]i lähistel&lt;!-- u 10 km nii Slovjanskisse kui Kramatorskisse --&gt;) oli [[Ukraina]] [[Ukraina Rahvuskaart|rahvuskaardi]] [[kindralmajor]], [[Ukraina kangelane]] (postuumselt).&lt;ref name=&quot;Hero&quot;&gt;[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/20/7029622/ Порошенко присвоїв Кульчицькому звання Героя України посмертно // Українська Правда, 20 червня 2014]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://ua.interfax.com.ua/news/general/207120.html Бойовики збили вертоліт біля Слов'янська, загинули 14 військових разом із генералом Кульчицьким - Турчинов]. ua.interfax.com.ua, vaadatud 2014-05-29.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/documents/15981.html УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №&amp;nbsp;455/2013 Про присвоєння спеціальних звань і військового звання]&lt;/ref&gt;

== Riigi teenistuses ==
[[Pilt:Sergey Kulchytsky.jpg|pisi|200px]]
Kindral Kultšõtskõi, kelle isa oli samuti [[sõjaväelane]], lõpetas [[1981]]. aastal [[Ussuriisk]]i Suvorovi sõjakooli &lt;!-- ru:Уссурийское суворовское военное училище --&gt;ja [[1985]]. aastal [[Kaug-Ida]] sõjakooli&lt;!--ma ei tea, komandöride kool vist vms Далекосхідне Загальновійськове командне училище --&gt;. Kindral Kultšõtskõi hukkus 29. mail [[Donetski oblast]]is [[Slovjansk]]i lähistel. Sõjaväe transpordikopter [[Mil Mi-8|Mi-8]], milles oli peale kindrali veel 12 inimest, tulistati [[Terrorism|terroristide]] poolt alla [[Karatšun]]i mäe ja [[Kramatorsk]]i linna vahel umbes kella 12:30 ajal.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27618681 Ukraine army helicopter shot down near Sloviansk, 12 dead]. [[BBC World News]], 29. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://vv.gov.ua/news.php?nid=4889&amp;lang=ua Офіційне повідомлення: терористи підбили гелікоптер МІ-8 Національної гвардії України (інформаця уточнюється)]&lt;/ref&gt;&lt;!--  військовиків, був збитий терористами неподалік гори [[Карачун (гора)|Карачун]] --&gt;&lt;ref&gt;[http://7days-ua.com/news/u-slov-yansku-bojovyky-y-helikopter-14-vijskovyj-i-1-heneral-zahynuly-turchynov/ У Слов'янську бойовики збили вертоліт: загинуло 14 військових, серед них&amp;nbsp;— генерал Кульчицький]&lt;/ref&gt; Riigi tulevane president [[Petro Porošenko]] avaldas kaastunnet hukkunute omastele.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27630625 Ukraine's Poroshenko vows revenge for Sloviansk attack] [[BBC World News]]. 30. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.&lt;/ref&gt;

Serhi Kultšõtskõi oli abielus ja kasvatas ühte poega.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27620843 Obituary: Major General Serhiy Kulchytsky] Nekroloog. [[BBC World News]]. Vaadatud 2014-05-29&lt;/ref&gt;

== Autasud ==
* [[Ukraina kangelane]]&lt;!--UKR kõrgeim aunimetus--&gt;, koos &quot;Kuldtähe&quot; ordeniga (20. juuni 2014, postuumselt)&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/documents/17819.html Указ Президента України №&amp;nbsp;544/2014 від 20 червня 2014 року «Про присвоєння С.Кульчицькому звання Герой України»]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Hero&quot;/&gt;&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/news/30588.html Президент вручив державну нагороду генерал-майора Кульчицького його дружині // Сайт Президента України, 24.06.2014]&lt;/ref&gt;
* [[Bogdan Hmelnõtskõi orden]], III järk ([[2008]])&lt;ref&gt;[http://www.uazakon.com/documents/date_ec/pg_gtghxi.htm УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ N 745/2008 Про відзначення державними нагородами України]&lt;/ref&gt;
* [[Orden]] [[Vapruse eest (Ukraina)|Vapruse Eest]], ІІІ järk ([[1999]])&lt;ref&gt;[http://zakon.rada.gov.ua/laws/show/584/99 Указ Президента України №&amp;nbsp;584/99 від 28 травня 1999 року «Про нагородження відзнаками Президента України військовослужбовців Національної гвардії України»]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://life.pravda.com.ua/person/2014/05/30/170325/ Полк признал своего генерала]
* [http://www.vv.gov.ua/personalpage.php?lang=ua&amp;mid=20&amp;pid=12 Національна Гвардія України]
* [http://zolochiv.net/v-navchalnomu-tsentri-novosillya-video/ Здача в експлуатацію казарми покращеного типу в Навчальному центрі 17 січня в Навчальному центрі ВВ МВС України під час прийому курсантів перебував начальник управління бойової та спеціальної підготовки ГУВВ МВС України генерал&amp;nbsp;— майор Сергій Кульчицький.]
* [http://euromaidanpr.com/2014/05/29/soldiers-remember-general-serhiy-kulchytsky/ Soldiers remember General Serhiy Kulchytsky]
* [http://espreso.tv/news/2014/05/29/boyec_nachvardiyi_rozpoviv_pro_henerala_kulchyckoho Боєць Нацгвардії розповів про загиблого генерала Кульчицького]
* [http://espreso.tv/news/2014/05/29/ostanni_foto_henerala_serhiya_kulchyckoho Останні фото генерала Сергія Кульчицького]
* [http://forumtp.net/stati/item/2470-Polkovnik_Kulchitskiij_S_P__KERUЄ_vnutrіshnіmi_vіijskami_MVS_Ukraїni___ Полковник Кульчицький С. П. КЕРУЄ внутрішніми військами МВС України ?]
* [http://ru.tvi.ua/new/2014/05/31/vo_lvove_poproschalis_s_pogibshim_pod_slavyanskom_generalom_kulchickim Во Львове попрощались с погибшим под Славянском генералом Кульчицким]

{{JÄRJESTA:Kultšitskõi, Serhi}}
[[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]]
[[Kategooria:Ukraina kangelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]</text>
      <sha1>1kfcg5gob56ycus50vtbto60xfttxhf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173206</id>
      <parentid>6173191</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:14:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>{{death date and age|2014|05|29|1963|12|17|df=yes}} {{birth date|1963|12|17|df=yes}}</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7863" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = 
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Serhi Kultšõtskõi
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date|1963|12|17|df=yes}}
| sünnikoht           = 
| surmaaeg            = {{death date and age|2014|05|29|1963|12|17|df=yes}}
| surmakoht           = 
| maetud              = [[Lviv]]
| haridus             = 
| truudusvanded       = 
| teenistused         = [[Ukraina Siseväed]], [[Ukraina Rahvuskaart]]
| teenistusaeg        = 
| auaste              = [[kindralmajor]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = [[Sõda Donbassis]]
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = [[Ukraina kangelane]]
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}

'''Serhi Kultšõtskõi''' ([[ukraina keel]]es ''Кульчицький Сергій Петрович''; [[17. detsember]] [[1963]] [[Weimar]] – [[29. mai]] [[2014]] [[Slovjansk]]i lähistel&lt;!-- u 10 km nii Slovjanskisse kui Kramatorskisse --&gt;) oli [[Ukraina]] [[Ukraina Rahvuskaart|rahvuskaardi]] [[kindralmajor]], [[Ukraina kangelane]] (postuumselt).&lt;ref name=&quot;Hero&quot;&gt;[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/20/7029622/ Порошенко присвоїв Кульчицькому звання Героя України посмертно // Українська Правда, 20 червня 2014]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://ua.interfax.com.ua/news/general/207120.html Бойовики збили вертоліт біля Слов'янська, загинули 14 військових разом із генералом Кульчицьким - Турчинов]. ua.interfax.com.ua, vaadatud 2014-05-29.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/documents/15981.html УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №&amp;nbsp;455/2013 Про присвоєння спеціальних звань і військового звання]&lt;/ref&gt;

== Riigi teenistuses ==
[[Pilt:Sergey Kulchytsky.jpg|pisi|200px]]
Kindral Kultšõtskõi, kelle isa oli samuti [[sõjaväelane]], lõpetas [[1981]]. aastal [[Ussuriisk]]i Suvorovi sõjakooli &lt;!-- ru:Уссурийское суворовское военное училище --&gt;ja [[1985]]. aastal [[Kaug-Ida]] sõjakooli&lt;!--ma ei tea, komandöride kool vist vms Далекосхідне Загальновійськове командне училище --&gt;. Kindral Kultšõtskõi hukkus 29. mail [[Donetski oblast]]is [[Slovjansk]]i lähistel. Sõjaväe transpordikopter [[Mil Mi-8|Mi-8]], milles oli peale kindrali veel 12 inimest, tulistati [[Terrorism|terroristide]] poolt alla [[Karatšun]]i mäe ja [[Kramatorsk]]i linna vahel umbes kella 12:30 ajal.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27618681 Ukraine army helicopter shot down near Sloviansk, 12 dead]. [[BBC World News]], 29. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://vv.gov.ua/news.php?nid=4889&amp;lang=ua Офіційне повідомлення: терористи підбили гелікоптер МІ-8 Національної гвардії України (інформаця уточнюється)]&lt;/ref&gt;&lt;!--  військовиків, був збитий терористами неподалік гори [[Карачун (гора)|Карачун]] --&gt;&lt;ref&gt;[http://7days-ua.com/news/u-slov-yansku-bojovyky-y-helikopter-14-vijskovyj-i-1-heneral-zahynuly-turchynov/ У Слов'янську бойовики збили вертоліт: загинуло 14 військових, серед них&amp;nbsp;— генерал Кульчицький]&lt;/ref&gt; Riigi tulevane president [[Petro Porošenko]] avaldas kaastunnet hukkunute omastele.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27630625 Ukraine's Poroshenko vows revenge for Sloviansk attack] [[BBC World News]]. 30. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.&lt;/ref&gt;

Serhi Kultšõtskõi oli abielus ja kasvatas ühte poega.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27620843 Obituary: Major General Serhiy Kulchytsky] Nekroloog. [[BBC World News]]. Vaadatud 2014-05-29&lt;/ref&gt;

== Autasud ==
* [[Ukraina kangelane]]&lt;!--UKR kõrgeim aunimetus--&gt;, koos &quot;Kuldtähe&quot; ordeniga (20. juuni 2014, postuumselt)&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/documents/17819.html Указ Президента України №&amp;nbsp;544/2014 від 20 червня 2014 року «Про присвоєння С.Кульчицькому звання Герой України»]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Hero&quot;/&gt;&lt;ref&gt;[http://www.president.gov.ua/news/30588.html Президент вручив державну нагороду генерал-майора Кульчицького його дружині // Сайт Президента України, 24.06.2014]&lt;/ref&gt;
* [[Bogdan Hmelnõtskõi orden]], III järk ([[2008]])&lt;ref&gt;[http://www.uazakon.com/documents/date_ec/pg_gtghxi.htm УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ N 745/2008 Про відзначення державними нагородами України]&lt;/ref&gt;
* [[Orden]] [[Vapruse eest (Ukraina)|Vapruse Eest]], ІІІ järk ([[1999]])&lt;ref&gt;[http://zakon.rada.gov.ua/laws/show/584/99 Указ Президента України №&amp;nbsp;584/99 від 28 травня 1999 року «Про нагородження відзнаками Президента України військовослужбовців Національної гвардії України»]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://life.pravda.com.ua/person/2014/05/30/170325/ Полк признал своего генерала]
* [http://www.vv.gov.ua/personalpage.php?lang=ua&amp;mid=20&amp;pid=12 Національна Гвардія України]
* [http://zolochiv.net/v-navchalnomu-tsentri-novosillya-video/ Здача в експлуатацію казарми покращеного типу в Навчальному центрі 17 січня в Навчальному центрі ВВ МВС України під час прийому курсантів перебував начальник управління бойової та спеціальної підготовки ГУВВ МВС України генерал&amp;nbsp;— майор Сергій Кульчицький.]
* [http://euromaidanpr.com/2014/05/29/soldiers-remember-general-serhiy-kulchytsky/ Soldiers remember General Serhiy Kulchytsky]
* [http://espreso.tv/news/2014/05/29/boyec_nachvardiyi_rozpoviv_pro_henerala_kulchyckoho Боєць Нацгвардії розповів про загиблого генерала Кульчицького]
* [http://espreso.tv/news/2014/05/29/ostanni_foto_henerala_serhiya_kulchyckoho Останні фото генерала Сергія Кульчицького]
* [http://forumtp.net/stati/item/2470-Polkovnik_Kulchitskiij_S_P__KERUЄ_vnutrіshnіmi_vіijskami_MVS_Ukraїni___ Полковник Кульчицький С. П. КЕРУЄ внутрішніми військами МВС України ?]
* [http://ru.tvi.ua/new/2014/05/31/vo_lvove_poproschalis_s_pogibshim_pod_slavyanskom_generalom_kulchickim Во Львове попрощались с погибшим под Славянском генералом Кульчицким]

{{JÄRJESTA:Kultšitskõi, Serhi}}
[[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]]
[[Kategooria:Ukraina kangelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]</text>
      <sha1>dfxqqhtbz8ck09s8lt429se87a4sq1f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oleksandr Jakõmenko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>372542</id>
    <revision>
      <id>6173048</id>
      <parentid>6135664</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:28:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6208" xml:space="preserve">{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #B22222
| Pilt            = Oleksandr Hryhorovych Yakymenko.jpg
| Pildisuurus     = 240px
| Pildi info      = 
| Nimi            = Oleksandr Jakõmenko
| Hüüdnimi        =
| Sünniaeg        = [[22. detsember]] [[1964]]
| Sünnikoht       = [[Eesti NSV]] [[Harju rajoon]] [[Keila]]
| Surmaaeg        = 
| Surmakoht       = 
| Teenistused     = 
| Auaste          = 
| Juhitud üksused = [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]&lt;br /&gt;([[22. detsember]] [[2013]]–&lt;br /&gt;[[24. veebruar]] [[2014]])
| Sõjad/lahingud  = 
| Autasud         = 
}}
'''Oleksandr Jakõmenko''', venepäraselt '''Aleksandr Jakimenko''' ([[ukraina keel]]es ''Олександр Григорович Якименко''; sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1964]] [[Keila]]s) on endine [[Ukraina]] [[sõjaväelane]], sõjaväelendur ([[1982]]–[[1998]]), [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Julgeolekuteenistuse]] ülem ([[22. detsember]] [[2013]]–[[24. veebruar]] [[2014]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://nbnews.com.ua/ru/news/73281/ |pealkiri=Независимое бюро новостей {{!}} Янукович назначил Якименко главой СБУ&lt;!-- Заголовок добавлен ботом --&gt; |vaadatud=2014-06-12 |arhiivimisaeg=2014-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140812044139/http://nbnews.com.ua/ru/news/73281/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Ukraina Julgeolekuteenistuses ==
Väidetavalt alustati tema käsul&lt;!-- kellelt sai käsu tema käsul? --&gt; [[19. veebruar]]il [[2014]] &quot;terrorismivastast operatsiooni&quot; [[Euromaidan]]i meeleavaldajate vastu [[Kiiev]]i [[Maidan Nezaležnosti|Iseseisvuse väljakul]].&lt;ref&gt;Sergei L. Loiko, [http://www.latimes.com/world/worldnow/la-fg-wn-ukraine-antiterrorist-protests-20140219,0,3709188.story#axzz2vk9EDUwU Ukraine threatens 'anti-terrorist operation' against protests], ''The Los Angeles Times'' (19 February 2014). Retrieved 4 May 2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26265808 Ukraine President Yanukovych sacks army chief amid crisis], [[BBC World News]], 19. veebruar 2014, vaadatud 2014-06-12.&lt;/ref&gt; Ta põgenes riigist pärast [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Ukraina revolutsiooni]]. Jakõmenko on nende endiste Ukraina juhtide seas, kelle vastu on kehtestanud sanktsioonid [[Euroopa Liit]] ja [[Kanada]].&lt;ref&gt;[http://www.bbc.co.uk/ukrainian/business/2014/03/140306_eu_sanctions_ok.shtml ЄС заморозив рахунки Януковича і ще 17 чиновників - BBC Ukrainian - Бізнес&lt;!-- Заголовок добавлен ботом --&gt;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.unian.net/politics/893920-velikobritaniya-obnarodovala-spisok-popavshih-pod-sanktsii-chinovnikov-yanukovicha.html Великобритания обнародовала список попавших под санкции чиновников Януковича]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.unian.net/politics/893519-evrosoyuz-opublikoval-spisok-eks-chinovnikov-ukrainyi-chi-bankovskie-scheta-zamorozyat.html Евросоюз опубликовал список экс-чиновников Украины, чьи банковские счета заморозят]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.unian.ua/politics/893935-kanada-slidom-za-es-zamorozila-aktivi-kolishnih-ukrajinskih-chinovnikiv.html Канада слідом за ЄС заморозила активи колишніх українських чиновників]&lt;/ref&gt; [[10. aprill]]il 2014 sai teatavaks, et Jakõmenko on kuulutatud tagaotsitavaks kahtlustatuna &quot;võimupiiride või ametivolituse ületamises, millega kaasnesid rasked tagajärjed&quot;.&lt;ref name=&quot;яким-итар2&quot;&gt;{{cite web |url= http://itar-tass.com/mezhdunarodnaya-panorama/1120398 |title= Экс-глава СБУ: назначенный Радой глава Службы безопасности Наливайченко был завербован ЦРУ |author=|date= 14. aprill 2014 |work=|publisher=// [[ITAR-TASS]] |accessdate= 14.04.2014 |lang=}}&lt;/ref&gt; Jakimenkot kahtlustatakse ka [[Riigireetmine|riigireetmises]] ja [[Venemaa]] kasuks spioneerimises.&lt;ref&gt;[http://espreso.tv/new/2014/02/25/rada_prosyt_mizhnarodnyy_trybunal_prytyahnuty_yanukovycha_do_vidpovidalnosti Рада до міжнародного трибуналу]&lt;/ref&gt;

== Auastmed ==
* Sai 2011. aastal [[kindralmajor]]i auastme,&lt;ref&gt;[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/333/2011 У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ. Про присвоєння військових звань]&lt;/ref&gt; mis võeti ära 2021. aastal [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] otsusega.&lt;ref&gt;[https://news.rbc.ua/ukr/politics/sanktsii-protiv-zaharchenko-kimenko-proverka-1614361039.html Санкції проти Захарченка та Якименка та перевірка подвійного громадянства: що вирішили на РНБО] (vaadatud: 03.08.2022)&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Abielus, perekonnas on tütar.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://politrada.com/dossier/persone/id/4242 Venekeelne biograafia]
* [http://www.unian.net/politics/737775-sbu-obnarodovala-biografiyu-svoego-novogo-glavyi.html Venekeelne biograafia saidil УНИАН]
* [http://www.vesti.ru/doc.html?id=1368925 Вести.ру. Экс-глава СБУ назвал тех, кто получил прибыль от бойни на Майдане. 12.03.2014 21:04. Автор: Евгений Попов.]
* [[29. september]] [[2014]]. ''[[Korrespondent.net]]''. [http://korrespondent.net/ukraine/politics/3425389-hlavnym-podozrevaemym-v-rasstrele-maidanovtsev-hlava-sbu-nazval-svoeho-predshestvennyka Главным подозреваемым в расстреле майдановцев глава СБУ назвал своего предшественника]
* [[7. november]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3962744-sbu_i_gpu_rassleduyut_delo_o_gosizmene_byvshim_glavoy_sbu_yakimenko.htm СБУ и ГПУ расследуют дело о госизмене бывшим главой СБУ Якименко] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

{{JÄRJESTA:Jakõmenko, Oleksandr}}
[[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]</text>
      <sha1>5s6xukqcqkcov4rh1sqgh85aqu2724c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hilja Kangro</title>
    <ns>0</ns>
    <id>373104</id>
    <revision>
      <id>6173296</id>
      <parentid>4195241</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:26:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1415" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib arstist; pianisti kohta vaata artiklit [[Hilja Kangro (pianist)]]}}
[[File:Raadi cemetery, Tartu, May14th, 2015 35.JPG|pisi|Hilja Kangro haud Tartus [[Raadi kalmistu]]l]]
'''Hilja Kangro''' (neiuna '''Hilja Puskar'''; [[16. august]] [[1922]] [[Tartu]] – [[28. november]] [[2001]]) oli eesti tuberkuloosiarst.

Ta õppis aastatel [[1933]]–[[1936]] [[Tartu Linna 10. Algkool]]is, aastatel [[1936]]–[[1938]] [[Rannu Algkool]]is ja aastatel [[1939]]–[[1944]] [[Tartu Õhtukool]]is. Paralleelselt õhtukooliga õppis ta aastatel [[1942]]–[[1945]] [[Tartu Õdedekool]]is. Aastal [[1945]] astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonda]], mille lõpetas aastal [[1951]]; õpingute ajal töötas meditsiiniõena [[Tartu Tuberkuloositõrje Dispanser]]is.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta aastatel [[1951]]–[[1992]] [[Tartu Tuberkuloositõrje Dispanser]]is [[ftisiaater|ftisiaatrina]].

== Isiklikku ==
Ta abiellus aastal [[1951]] matemaatikaprofessor [[Gunnar Kangro]]ga. Neil sündis kaks tütart: [[Külliki Karu|Külliki]] on kardioloog, [[Anu Sööt|Anu]] on neuroloog.

== Kirjandus ==
* Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960, lk. 686

{{JÄRJESTA:Kangro, Hilja}}
[[Kategooria:Eesti arstid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1922]]
[[Kategooria:Surnud 2001]]</text>
      <sha1>gfh1eidpt2475160vds2opzirz2440w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ukraina Rahvuskaart</title>
    <ns>0</ns>
    <id>373402</id>
    <revision>
      <id>6173167</id>
      <parentid>6170334</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:50:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Väeosad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14974" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = Ukraina Rahvuskaart&lt;br /&gt;''Національна гвардія України''
 | pilt                     = [[Pilt:Emblem_of_the_National_Guard_of_Ukraine.svg|100px]]
 | pildiallkiri             = Ukraina Rahvuskaardi embleem
 | algusaeg                 = 2014
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = [[4. november]] [[1991]] – [[11. jaanuar]] [[2000]]&lt;ref&gt;[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1363-14 Про розформування Національної гвардії України]&lt;/ref&gt;&lt;br /&gt;[[13. märts]] [[2014]]&lt;ref name=Pol19314/&gt; – 
 | riik                     = [[Ukraina]]
 | kuuluvus                 = [[Ukraina Siseministeerium]]
 | haru                     = Ukraina õiguskaitse
 | liik                     = [[sandarmeeria]]&lt;ref&gt;[http://www.fiep.org/member-forces/national-guard-of-ukraine/ NATIONAL GUARD OF UKRAINE] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; 
 | ülesanne                 = põhiseadusliku ja avaliku korra kaitse
 | suurus                   = 
 | alluv                    = Ukraina siseministeerium
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Sõda Donbassis]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[Juri Lebid]]&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №73/2022 Про призначення Ю.Лебедя командувачем Національної гвардії України, 25.02.2022.&lt;/ref&gt;
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = Dmõtro Tõmoštšuk 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = NGU veebel&lt;ref&gt;[https://ngu.gov.ua/golovni-serzhanty-maksymalno-mayut-postijno-buty-zi-svoyimy-pidleglymy-golovnyj-serzhant-ngu/ «Головні сержанти мають постійно бути зі своїми підлеглими», – головний сержант НГУ] (vaadatud: 09.07.2022)&lt;/ref&gt;
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = {{murdmata|[[kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]]}} (esimene ülem)
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Штандарт Голови НГУ т.svg|70px]]
 | märk_silt                = NGU ülema standart
 | märk_2                   = [[Pilt:Flag of the National Guard of Ukraine.svg|70px]]
 | märk_2_silt              = Lipp
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Ukraina Rahvuskaart''' ([[ukraina keel]]es ''Національна гвардія України'', lühend ''НГУ''/'''NGU''') on [[Ukraina]] siseministeeriumi alluvuses tegutsev [[sandarmeeria]] üksus, mis moodustati Ukraina sisevägede baasil [[2014]]. aasta [[13. märts]]il.

== Ajalugu ==
Rahvuskaart moodustati algselt [[1991]]. aasta [[4. november|4. novembril]], kuid saadeti [[2000]]. aasta jaanuaris tollase presidendi [[Leonid Kutšma]] korraldusel &quot;kulude kokkuhoiu&quot; eesmärgil laiali. Aastatel 1995–2000 eksisteerisid Ukrainas üheaegselt nii Ukraina Rahvuskaart kui ka Ukraina siseväed. [[2014]]. aastal taasmoodustatud rahvuskaardi esimeseks komandöriks sai [[Kindralpolkovnik (Ukraina)|kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]],&lt;ref name=Pol19314&gt;[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)&lt;/ref&gt; kes oli sel ametikohal kuni 14. oktoobrini 2014. 2017. aastal sai NGU rahvusvahelise sandarmeeriajõudude katusorganisatsiooni liikmeks.&lt;ref&gt;[http://www.fiep.org/about-fiep/the-association/ About FIEP] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ülemad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Ülemad alates 2014. aastast 
|-
! Nimi !! Ametiaeg  
|-
| [[Stepan Poltorak]] || 2014 
|-
| Juri Allerov || 2015-2019 
|-
| [[Mõkola Balan]] || 2019-2022 
|-
| [[Juri Lebid]] || 2022- 
|}

== Organisatsioon ==
NGU tegevust reguleerib Ukraina Rahvuskaardi seadus.&lt;ref&gt;ЗАКОН УКРАЇНИ Про Національну гвардію України. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2014, № 17, ст.594)&lt;/ref&gt;

=== Ülesanded === 
NGU ülesanneteks on kaitsta Ukraina põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust, avaliku korra ja julgeoleku tagamine avalikel koosolekutel ja meeleavaldustel, valitsuse määratud riigiasutuste ja ametnike turvalisuse tagamine, valitsuse kinnitatud nimekirjas olevate tuumarajatiste, eriotstarbeliste saadetiste ja diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse, siseministeeriumi logistikabaaside kaitse, relvastatud konfliktide lõpetamises osalemine, riigipiiri julgestamine, relvastatud ohtlike isikute tegevuse takistamine ja terrorismivastases võitluses osalemine, avaliku ja põhiseadusliku korra taastamises osalemine.&lt;ref&gt;[http://ngu.gov.ua/en/tasks Tasks] - NATIONAL GUARD OF UKRAINE (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Väeosad ===
* [[Omega (Ukraina)|Omega]]
* 1. hetman [[Petro Dorošenko]] nimeline operatiivotstarbeline presidendi brigaad&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2017. Про присвоєння почесного найменування 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування &quot;Президентська імені гетьмана Петра Дорошенка&quot; та надалі іменувати її - 1 Президентська бригада оперативного призначення імені гетьмана Петра Дорошенка Національної гвардії України, 23.08.2017&lt;/ref&gt;
* 3. polkovnik [[Petro Bolbotšan]]i nimeline operatiivotstarbeline brigaad&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №436/2020 Про присвоєння почесного найменування 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування &quot;імені полковника Петра Болбочана&quot; та надалі іменувати її — 3 бригада оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії України. 14.10.2020.&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:4 БрОП.png|25px]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]]
* [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. üksik [[Ivan Bohun]]i nimeline operatiivotstarbeline polk&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №82/2018 Про присвоєння імені Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України, 1. Присвоїти ім'я Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його – 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України, 24.03.2018.&lt;/ref&gt;
* 9. üksik Ukraina kangelase leitant [[Bohdan Zavada]] nimeline operatiivotstarbeline polk&lt;ref&gt;Указ
Президента України № 108/2020. Про присвоєння імені Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти ім’я Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його - 9 полк оперативного призначення імені Героя України лейтенанта Богдана Завади Національної гвардії України, 25.03.2020&lt;/ref&gt;
* [[21. üksik brigaad (Ukraina)|21. üksik brigaad]]
* [[Pataljon &quot;Azov&quot;]]
* [[Pilt:Емблема батальйону імені Кульчицького.png|25px]] [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]]

=== Õppeasutused ===
* [[Rahvuslik Ukraina Rahvuskaardi Akadeemia]]
* Kiievi Ukraina Rahvuskaardi Instituut&lt;ref&gt;[https://mvs.gov.ua/uk/press-center/news/kiyivskii-institut-ngu-stane-potuznim-zakladom-dlya-zdobuttya-yakisnoyi-vishhoyi-osviti-mikola-balan Київський Інститут НГУ стане потужним закладом для здобуття якісної вищої освіти – Микола Балан] - Пресслужба НГУ, 20.05.2021 (vaadatud: 08.02.2022)&lt;/ref&gt; 
* [[Pilt:Шеврон МНЦ.png|25px]] Ukraina Ravhvuskaardi rahvusvaheline talitustevaheline interdistsiplinaarne väljaõppekeskus&lt;ref&gt;Nimetus ukaina keeles: Міжнародний міжвідомчий багатопрофільний центр підготовки підрозділів Національної гвардії України&lt;/ref&gt;

=== Traditsioonid ===
* 26. märts - Ukraina Rahvuskaardi päev (''День Національної гвардії України'')&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/03/26/511152_den_natsgvardii_zelenskiy.html День Нацгвардії: Зеленський нагородив військовослужбовців НГУ] - Lb.ua, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)&lt;/ref&gt;

== Varustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo
|-
! style=&quot;align: center; background: lavender;&quot; colspan=&quot;7&quot; | '''Soomusautod'''   
|-
|  [[Kozak-2]] || [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]] || - || Sõiduk on kasutuses 2015. aastast.&lt;ref&gt;[http://www.autoconsulting.com.ua/article.php?sid=33801 Национальная Гвардия получила 10 бронеавтомобилей Козак-II. Фото] - Auto Consulting, 2015-07-06 (vaadatud: 23.01.2020)&lt;/ref&gt;
|-
| [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/ngu_otrimala_tretju_partiju_sba_novator-3002.html НГУ отримала третю партію СБА &quot;Новатор&quot;] - Defence Express, 28.02.2021 (vaadatud: 08.02.2022)&lt;/ref&gt; || - || 
|-
| [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180126012658/http://uprom.info/news/vpk/foto-viyskovosluzhbovtsi-batalyonu-im-kulchitskogo-otrimali-novi-broneavtomobili-varta/ Фото: Військовослужбовці батальйону ім.Кульчицького отримали нові бронеавтомобілі «Варта»] 24.01.2018 (vaadatud: 13.04.2022)&lt;/ref&gt; ||
|-
! style=&quot;align: center; background: lavender;&quot; colspan=&quot;7&quot; | '''Veoautod'''   
|-
|  [[KrAZ-6322]] || [[File:Зразки зброї та техніки НГУ 7044 (26093708802).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[veoauto]] || - || Kasutuses 2014. aastast&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2014/11/22/286923_natsgvardiya_poluchila_broneviki.html Нацгвардия получила броневики Raptor] - Lb.ua, 22.11.2014 (vaadatud: 23.01.2020)&lt;/ref&gt; 
|-
! style=&quot;align: center; background: lavender;&quot; colspan=&quot;7&quot; | '''Helikopterid'''
|-
| H225 Super Puma || [[File:H225-UkraineNationalGuard.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || - || - || Helikopter on kasutuses 2018. aastast.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/video/ngu-i-gschs-poluchili-dva-frantsuzskih-vertoleta-airbus-video НГУ и ГСЧС получили два французских вертолета Airbus: видео] - Liga Novosti, 21.12.2018 (vaadatud: 23.01.2020)&lt;/ref&gt; 
|}

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Ukrainian National Guard 2022.jpg|Ukraina Rahvuskaardi võitlejad 2022. aastal 
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|The National Guard of Ukraine}}

=== Organisatsioon ===
* [http://ngu.gov.ua/en Ametlik koduleht] &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://mvs.gov.ua/mvs/control/main/uk/publish/article/1000770 Siseministeeriumi hallatav Rahvuskaardi värbamiskeskuse koduleht] &lt;small&gt;(''ukraina, vene ja inglise keeles'')&lt;/small&gt;

=== Ajalugu ===
* [http://www.defencetalk.com/current-status-of-ukraines-ground-forces-59171/ Current Status of Ukraine’s Ground Forces]. - Defencetalk, 31.03.2014. &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt; 
*[http://news.liga.net/news/politics/3691828na_post_komanduyushchego_natsgvardii_rassmatrivayutsya_tri_kandidatury.htm На пост командующего Нацгвардии рассматриваются три кандидатуры] - Liga Novosti, 16.10.2014 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Самуил Проскуряков. [https://hromadske.ua/ru/posts/zelenskij-predlagaet-rade-podchinit-nacgvardiyu-prezidentu-vmesto-mvd Зеленский предлагает Раде подчинить Нацгвардию президенту вместо МВД] - Hromadske.ua, 30.08.2019 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/zhandarmeriya-zelenskogo-329197_.html Жандармерия Зеленского] - Zn.ua, 06.09.2019 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/nacgvardiya-malenkie-vooruzhennye-sily-arsena-avakova-356754_.html Нацгвардия — маленькие вооруженные силы Арсена Авакова] - Zn.ua, 06.06.2020 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]
[[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]]
[[Kategooria:Sõda Donbassis]]</text>
      <sha1>5lj9ifbmbh641d3n5k53o6466o1mbv3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173182</id>
      <parentid>6173167</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:10:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Väeosad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15002" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = Ukraina Rahvuskaart&lt;br /&gt;''Національна гвардія України''
 | pilt                     = [[Pilt:Emblem_of_the_National_Guard_of_Ukraine.svg|100px]]
 | pildiallkiri             = Ukraina Rahvuskaardi embleem
 | algusaeg                 = 2014
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = [[4. november]] [[1991]] – [[11. jaanuar]] [[2000]]&lt;ref&gt;[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1363-14 Про розформування Національної гвардії України]&lt;/ref&gt;&lt;br /&gt;[[13. märts]] [[2014]]&lt;ref name=Pol19314/&gt; – 
 | riik                     = [[Ukraina]]
 | kuuluvus                 = [[Ukraina Siseministeerium]]
 | haru                     = Ukraina õiguskaitse
 | liik                     = [[sandarmeeria]]&lt;ref&gt;[http://www.fiep.org/member-forces/national-guard-of-ukraine/ NATIONAL GUARD OF UKRAINE] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; 
 | ülesanne                 = põhiseadusliku ja avaliku korra kaitse
 | suurus                   = 
 | alluv                    = Ukraina siseministeerium
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Sõda Donbassis]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[Juri Lebid]]&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №73/2022 Про призначення Ю.Лебедя командувачем Національної гвардії України, 25.02.2022.&lt;/ref&gt;
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = Dmõtro Tõmoštšuk 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = NGU veebel&lt;ref&gt;[https://ngu.gov.ua/golovni-serzhanty-maksymalno-mayut-postijno-buty-zi-svoyimy-pidleglymy-golovnyj-serzhant-ngu/ «Головні сержанти мають постійно бути зі своїми підлеглими», – головний сержант НГУ] (vaadatud: 09.07.2022)&lt;/ref&gt;
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = {{murdmata|[[kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]]}} (esimene ülem)
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Штандарт Голови НГУ т.svg|70px]]
 | märk_silt                = NGU ülema standart
 | märk_2                   = [[Pilt:Flag of the National Guard of Ukraine.svg|70px]]
 | märk_2_silt              = Lipp
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Ukraina Rahvuskaart''' ([[ukraina keel]]es ''Національна гвардія України'', lühend ''НГУ''/'''NGU''') on [[Ukraina]] siseministeeriumi alluvuses tegutsev [[sandarmeeria]] üksus, mis moodustati Ukraina sisevägede baasil [[2014]]. aasta [[13. märts]]il.

== Ajalugu ==
Rahvuskaart moodustati algselt [[1991]]. aasta [[4. november|4. novembril]], kuid saadeti [[2000]]. aasta jaanuaris tollase presidendi [[Leonid Kutšma]] korraldusel &quot;kulude kokkuhoiu&quot; eesmärgil laiali. Aastatel 1995–2000 eksisteerisid Ukrainas üheaegselt nii Ukraina Rahvuskaart kui ka Ukraina siseväed. [[2014]]. aastal taasmoodustatud rahvuskaardi esimeseks komandöriks sai [[Kindralpolkovnik (Ukraina)|kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]],&lt;ref name=Pol19314&gt;[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)&lt;/ref&gt; kes oli sel ametikohal kuni 14. oktoobrini 2014. 2017. aastal sai NGU rahvusvahelise sandarmeeriajõudude katusorganisatsiooni liikmeks.&lt;ref&gt;[http://www.fiep.org/about-fiep/the-association/ About FIEP] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ülemad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Ülemad alates 2014. aastast 
|-
! Nimi !! Ametiaeg  
|-
| [[Stepan Poltorak]] || 2014 
|-
| Juri Allerov || 2015-2019 
|-
| [[Mõkola Balan]] || 2019-2022 
|-
| [[Juri Lebid]] || 2022- 
|}

== Organisatsioon ==
NGU tegevust reguleerib Ukraina Rahvuskaardi seadus.&lt;ref&gt;ЗАКОН УКРАЇНИ Про Національну гвардію України. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2014, № 17, ст.594)&lt;/ref&gt;

=== Ülesanded === 
NGU ülesanneteks on kaitsta Ukraina põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust, avaliku korra ja julgeoleku tagamine avalikel koosolekutel ja meeleavaldustel, valitsuse määratud riigiasutuste ja ametnike turvalisuse tagamine, valitsuse kinnitatud nimekirjas olevate tuumarajatiste, eriotstarbeliste saadetiste ja diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse, siseministeeriumi logistikabaaside kaitse, relvastatud konfliktide lõpetamises osalemine, riigipiiri julgestamine, relvastatud ohtlike isikute tegevuse takistamine ja terrorismivastases võitluses osalemine, avaliku ja põhiseadusliku korra taastamises osalemine.&lt;ref&gt;[http://ngu.gov.ua/en/tasks Tasks] - NATIONAL GUARD OF UKRAINE (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Väeosad ===
* [[Omega (Ukraina)|Omega]]
* 1. hetman [[Petro Dorošenko]] nimeline operatiivotstarbeline presidendi brigaad&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2017. Про присвоєння почесного найменування 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування &quot;Президентська імені гетьмана Петра Дорошенка&quot; та надалі іменувати її - 1 Президентська бригада оперативного призначення імені гетьмана Петра Дорошенка Національної гвардії України, 23.08.2017&lt;/ref&gt;
* 3. polkovnik [[Petro Bolbotšan]]i nimeline operatiivotstarbeline brigaad&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №436/2020 Про присвоєння почесного найменування 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування &quot;імені полковника Петра Болбочана&quot; та надалі іменувати її — 3 бригада оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії України. 14.10.2020.&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:4 БрОП.png|25px]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]]
* [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. üksik [[Ivan Bohun]]i nimeline operatiivotstarbeline polk&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №82/2018 Про присвоєння імені Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України, 1. Присвоїти ім'я Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його – 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України, 24.03.2018.&lt;/ref&gt;
* 9. üksik Ukraina kangelase leitant [[Bohdan Zavada]] nimeline operatiivotstarbeline polk&lt;ref&gt;Указ
Президента України № 108/2020. Про присвоєння імені Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти ім’я Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його - 9 полк оперативного призначення імені Героя України лейтенанта Богдана Завади Національної гвардії України, 25.03.2020&lt;/ref&gt;
* [[21. üksik brigaad (Ukraina)|21. üksik brigaad]]
* [[Pilt:AZOV logo.svg|25px]] [[Pataljon &quot;Azov&quot;]]
* [[Pilt:Емблема батальйону імені Кульчицького.png|25px]] [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]]

=== Õppeasutused ===
* [[Rahvuslik Ukraina Rahvuskaardi Akadeemia]]
* Kiievi Ukraina Rahvuskaardi Instituut&lt;ref&gt;[https://mvs.gov.ua/uk/press-center/news/kiyivskii-institut-ngu-stane-potuznim-zakladom-dlya-zdobuttya-yakisnoyi-vishhoyi-osviti-mikola-balan Київський Інститут НГУ стане потужним закладом для здобуття якісної вищої освіти – Микола Балан] - Пресслужба НГУ, 20.05.2021 (vaadatud: 08.02.2022)&lt;/ref&gt; 
* [[Pilt:Шеврон МНЦ.png|25px]] Ukraina Ravhvuskaardi rahvusvaheline talitustevaheline interdistsiplinaarne väljaõppekeskus&lt;ref&gt;Nimetus ukaina keeles: Міжнародний міжвідомчий багатопрофільний центр підготовки підрозділів Національної гвардії України&lt;/ref&gt;

=== Traditsioonid ===
* 26. märts - Ukraina Rahvuskaardi päev (''День Національної гвардії України'')&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/03/26/511152_den_natsgvardii_zelenskiy.html День Нацгвардії: Зеленський нагородив військовослужбовців НГУ] - Lb.ua, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)&lt;/ref&gt;

== Varustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo
|-
! style=&quot;align: center; background: lavender;&quot; colspan=&quot;7&quot; | '''Soomusautod'''   
|-
|  [[Kozak-2]] || [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]] || - || Sõiduk on kasutuses 2015. aastast.&lt;ref&gt;[http://www.autoconsulting.com.ua/article.php?sid=33801 Национальная Гвардия получила 10 бронеавтомобилей Козак-II. Фото] - Auto Consulting, 2015-07-06 (vaadatud: 23.01.2020)&lt;/ref&gt;
|-
| [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/ngu_otrimala_tretju_partiju_sba_novator-3002.html НГУ отримала третю партію СБА &quot;Новатор&quot;] - Defence Express, 28.02.2021 (vaadatud: 08.02.2022)&lt;/ref&gt; || - || 
|-
| [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180126012658/http://uprom.info/news/vpk/foto-viyskovosluzhbovtsi-batalyonu-im-kulchitskogo-otrimali-novi-broneavtomobili-varta/ Фото: Військовослужбовці батальйону ім.Кульчицького отримали нові бронеавтомобілі «Варта»] 24.01.2018 (vaadatud: 13.04.2022)&lt;/ref&gt; ||
|-
! style=&quot;align: center; background: lavender;&quot; colspan=&quot;7&quot; | '''Veoautod'''   
|-
|  [[KrAZ-6322]] || [[File:Зразки зброї та техніки НГУ 7044 (26093708802).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[veoauto]] || - || Kasutuses 2014. aastast&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2014/11/22/286923_natsgvardiya_poluchila_broneviki.html Нацгвардия получила броневики Raptor] - Lb.ua, 22.11.2014 (vaadatud: 23.01.2020)&lt;/ref&gt; 
|-
! style=&quot;align: center; background: lavender;&quot; colspan=&quot;7&quot; | '''Helikopterid'''
|-
| H225 Super Puma || [[File:H225-UkraineNationalGuard.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || - || - || Helikopter on kasutuses 2018. aastast.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/video/ngu-i-gschs-poluchili-dva-frantsuzskih-vertoleta-airbus-video НГУ и ГСЧС получили два французских вертолета Airbus: видео] - Liga Novosti, 21.12.2018 (vaadatud: 23.01.2020)&lt;/ref&gt; 
|}

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Ukrainian National Guard 2022.jpg|Ukraina Rahvuskaardi võitlejad 2022. aastal 
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|The National Guard of Ukraine}}

=== Organisatsioon ===
* [http://ngu.gov.ua/en Ametlik koduleht] &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://mvs.gov.ua/mvs/control/main/uk/publish/article/1000770 Siseministeeriumi hallatav Rahvuskaardi värbamiskeskuse koduleht] &lt;small&gt;(''ukraina, vene ja inglise keeles'')&lt;/small&gt;

=== Ajalugu ===
* [http://www.defencetalk.com/current-status-of-ukraines-ground-forces-59171/ Current Status of Ukraine’s Ground Forces]. - Defencetalk, 31.03.2014. &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt; 
*[http://news.liga.net/news/politics/3691828na_post_komanduyushchego_natsgvardii_rassmatrivayutsya_tri_kandidatury.htm На пост командующего Нацгвардии рассматриваются три кандидатуры] - Liga Novosti, 16.10.2014 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Самуил Проскуряков. [https://hromadske.ua/ru/posts/zelenskij-predlagaet-rade-podchinit-nacgvardiyu-prezidentu-vmesto-mvd Зеленский предлагает Раде подчинить Нацгвардию президенту вместо МВД] - Hromadske.ua, 30.08.2019 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/zhandarmeriya-zelenskogo-329197_.html Жандармерия Зеленского] - Zn.ua, 06.09.2019 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/nacgvardiya-malenkie-vooruzhennye-sily-arsena-avakova-356754_.html Нацгвардия — маленькие вооруженные силы Арсена Авакова] - Zn.ua, 06.06.2020 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]
[[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]]
[[Kategooria:Sõda Donbassis]]</text>
      <sha1>fhqn1vrarw0wrjh4jr9dgryny5vu36p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173185</id>
      <parentid>6173182</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:17:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Väeosad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15058" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = Ukraina Rahvuskaart&lt;br /&gt;''Національна гвардія України''
 | pilt                     = [[Pilt:Emblem_of_the_National_Guard_of_Ukraine.svg|100px]]
 | pildiallkiri             = Ukraina Rahvuskaardi embleem
 | algusaeg                 = 2014
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = [[4. november]] [[1991]] – [[11. jaanuar]] [[2000]]&lt;ref&gt;[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1363-14 Про розформування Національної гвардії України]&lt;/ref&gt;&lt;br /&gt;[[13. märts]] [[2014]]&lt;ref name=Pol19314/&gt; – 
 | riik                     = [[Ukraina]]
 | kuuluvus                 = [[Ukraina Siseministeerium]]
 | haru                     = Ukraina õiguskaitse
 | liik                     = [[sandarmeeria]]&lt;ref&gt;[http://www.fiep.org/member-forces/national-guard-of-ukraine/ NATIONAL GUARD OF UKRAINE] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; 
 | ülesanne                 = põhiseadusliku ja avaliku korra kaitse
 | suurus                   = 
 | alluv                    = Ukraina siseministeerium
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Sõda Donbassis]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[Juri Lebid]]&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №73/2022 Про призначення Ю.Лебедя командувачем Національної гвардії України, 25.02.2022.&lt;/ref&gt;
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = Dmõtro Tõmoštšuk 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = NGU veebel&lt;ref&gt;[https://ngu.gov.ua/golovni-serzhanty-maksymalno-mayut-postijno-buty-zi-svoyimy-pidleglymy-golovnyj-serzhant-ngu/ «Головні сержанти мають постійно бути зі своїми підлеглими», – головний сержант НГУ] (vaadatud: 09.07.2022)&lt;/ref&gt;
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = {{murdmata|[[kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]]}} (esimene ülem)
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Штандарт Голови НГУ т.svg|70px]]
 | märk_silt                = NGU ülema standart
 | märk_2                   = [[Pilt:Flag of the National Guard of Ukraine.svg|70px]]
 | märk_2_silt              = Lipp
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Ukraina Rahvuskaart''' ([[ukraina keel]]es ''Національна гвардія України'', lühend ''НГУ''/'''NGU''') on [[Ukraina]] siseministeeriumi alluvuses tegutsev [[sandarmeeria]] üksus, mis moodustati Ukraina sisevägede baasil [[2014]]. aasta [[13. märts]]il.

== Ajalugu ==
Rahvuskaart moodustati algselt [[1991]]. aasta [[4. november|4. novembril]], kuid saadeti [[2000]]. aasta jaanuaris tollase presidendi [[Leonid Kutšma]] korraldusel &quot;kulude kokkuhoiu&quot; eesmärgil laiali. Aastatel 1995–2000 eksisteerisid Ukrainas üheaegselt nii Ukraina Rahvuskaart kui ka Ukraina siseväed. [[2014]]. aastal taasmoodustatud rahvuskaardi esimeseks komandöriks sai [[Kindralpolkovnik (Ukraina)|kindralpolkovnik]] [[Stepan Poltorak]],&lt;ref name=Pol19314&gt;[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)&lt;/ref&gt; kes oli sel ametikohal kuni 14. oktoobrini 2014. 2017. aastal sai NGU rahvusvahelise sandarmeeriajõudude katusorganisatsiooni liikmeks.&lt;ref&gt;[http://www.fiep.org/about-fiep/the-association/ About FIEP] - FIEP (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ülemad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Ülemad alates 2014. aastast 
|-
! Nimi !! Ametiaeg  
|-
| [[Stepan Poltorak]] || 2014 
|-
| Juri Allerov || 2015-2019 
|-
| [[Mõkola Balan]] || 2019-2022 
|-
| [[Juri Lebid]] || 2022- 
|}

== Organisatsioon ==
NGU tegevust reguleerib Ukraina Rahvuskaardi seadus.&lt;ref&gt;ЗАКОН УКРАЇНИ Про Національну гвардію України. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2014, № 17, ст.594)&lt;/ref&gt;

=== Ülesanded === 
NGU ülesanneteks on kaitsta Ukraina põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust, avaliku korra ja julgeoleku tagamine avalikel koosolekutel ja meeleavaldustel, valitsuse määratud riigiasutuste ja ametnike turvalisuse tagamine, valitsuse kinnitatud nimekirjas olevate tuumarajatiste, eriotstarbeliste saadetiste ja diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitse, siseministeeriumi logistikabaaside kaitse, relvastatud konfliktide lõpetamises osalemine, riigipiiri julgestamine, relvastatud ohtlike isikute tegevuse takistamine ja terrorismivastases võitluses osalemine, avaliku ja põhiseadusliku korra taastamises osalemine.&lt;ref&gt;[http://ngu.gov.ua/en/tasks Tasks] - NATIONAL GUARD OF UKRAINE (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Väeosad ===
* [[Pilt:Спецпідрозділ Омега.png|25px]] [[Omega (Ukraina)|Omega]]
* 1. hetman [[Petro Dorošenko]] nimeline operatiivotstarbeline presidendi brigaad&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2017. Про присвоєння почесного найменування 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 1 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування &quot;Президентська імені гетьмана Петра Дорошенка&quot; та надалі іменувати її - 1 Президентська бригада оперативного призначення імені гетьмана Петра Дорошенка Національної гвардії України, 23.08.2017&lt;/ref&gt;
* 3. polkovnik [[Petro Bolbotšan]]i nimeline operatiivotstarbeline brigaad&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №436/2020 Про присвоєння почесного найменування 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти 3 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України почесне найменування &quot;імені полковника Петра Болбочана&quot; та надалі іменувати її — 3 бригада оперативного призначення імені полковника Петра Болбочана Національної гвардії України. 14.10.2020.&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:4 БрОП.png|25px]] [[4. kiirreageerimisbrigaad]]
* [[Pilt:8ПОП.png|25px]] 8. üksik [[Ivan Bohun]]i nimeline operatiivotstarbeline polk&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №82/2018 Про присвоєння імені Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України, 1. Присвоїти ім'я Івана Богуна 8 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його – 8 полк оперативного призначення імені Івана Богуна Національної гвардії України, 24.03.2018.&lt;/ref&gt;
* 9. üksik Ukraina kangelase leitant [[Bohdan Zavada]] nimeline operatiivotstarbeline polk&lt;ref&gt;Указ
Президента України № 108/2020. Про присвоєння імені Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України. 1. Присвоїти ім’я Героя України лейтенанта Богдана Завади 9 полку оперативного призначення Національної гвардії України та надалі іменувати його - 9 полк оперативного призначення імені Героя України лейтенанта Богдана Завади Національної гвардії України, 25.03.2020&lt;/ref&gt;
* [[21. üksik brigaad (Ukraina)|21. üksik brigaad]]
* [[Pilt:AZOV logo.svg|25px]] [[Pataljon &quot;Azov&quot;]]
* [[Pilt:Емблема батальйону імені Кульчицького.png|25px]] [[Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon]]

=== Õppeasutused ===
* [[Rahvuslik Ukraina Rahvuskaardi Akadeemia]]
* Kiievi Ukraina Rahvuskaardi Instituut&lt;ref&gt;[https://mvs.gov.ua/uk/press-center/news/kiyivskii-institut-ngu-stane-potuznim-zakladom-dlya-zdobuttya-yakisnoyi-vishhoyi-osviti-mikola-balan Київський Інститут НГУ стане потужним закладом для здобуття якісної вищої освіти – Микола Балан] - Пресслужба НГУ, 20.05.2021 (vaadatud: 08.02.2022)&lt;/ref&gt; 
* [[Pilt:Шеврон МНЦ.png|25px]] Ukraina Ravhvuskaardi rahvusvaheline talitustevaheline interdistsiplinaarne väljaõppekeskus&lt;ref&gt;Nimetus ukaina keeles: Міжнародний міжвідомчий багатопрофільний центр підготовки підрозділів Національної гвардії України&lt;/ref&gt;

=== Traditsioonid ===
* 26. märts - Ukraina Rahvuskaardi päev (''День Національної гвардії України'')&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/03/26/511152_den_natsgvardii_zelenskiy.html День Нацгвардії: Зеленський нагородив військовослужбовців НГУ] - Lb.ua, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)&lt;/ref&gt;

== Varustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo
|-
! style=&quot;align: center; background: lavender;&quot; colspan=&quot;7&quot; | '''Soomusautod'''   
|-
|  [[Kozak-2]] || [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]] || - || Sõiduk on kasutuses 2015. aastast.&lt;ref&gt;[http://www.autoconsulting.com.ua/article.php?sid=33801 Национальная Гвардия получила 10 бронеавтомобилей Козак-II. Фото] - Auto Consulting, 2015-07-06 (vaadatud: 23.01.2020)&lt;/ref&gt;
|-
| [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/ngu_otrimala_tretju_partiju_sba_novator-3002.html НГУ отримала третю партію СБА &quot;Новатор&quot;] - Defence Express, 28.02.2021 (vaadatud: 08.02.2022)&lt;/ref&gt; || - || 
|-
| [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180126012658/http://uprom.info/news/vpk/foto-viyskovosluzhbovtsi-batalyonu-im-kulchitskogo-otrimali-novi-broneavtomobili-varta/ Фото: Військовослужбовці батальйону ім.Кульчицького отримали нові бронеавтомобілі «Варта»] 24.01.2018 (vaadatud: 13.04.2022)&lt;/ref&gt; ||
|-
! style=&quot;align: center; background: lavender;&quot; colspan=&quot;7&quot; | '''Veoautod'''   
|-
|  [[KrAZ-6322]] || [[File:Зразки зброї та техніки НГУ 7044 (26093708802).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[veoauto]] || - || Kasutuses 2014. aastast&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2014/11/22/286923_natsgvardiya_poluchila_broneviki.html Нацгвардия получила броневики Raptor] - Lb.ua, 22.11.2014 (vaadatud: 23.01.2020)&lt;/ref&gt; 
|-
! style=&quot;align: center; background: lavender;&quot; colspan=&quot;7&quot; | '''Helikopterid'''
|-
| H225 Super Puma || [[File:H225-UkraineNationalGuard.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || - || - || Helikopter on kasutuses 2018. aastast.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/video/ngu-i-gschs-poluchili-dva-frantsuzskih-vertoleta-airbus-video НГУ и ГСЧС получили два французских вертолета Airbus: видео] - Liga Novosti, 21.12.2018 (vaadatud: 23.01.2020)&lt;/ref&gt; 
|}

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Ukrainian National Guard 2022.jpg|Ukraina Rahvuskaardi võitlejad 2022. aastal 
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|The National Guard of Ukraine}}

=== Organisatsioon ===
* [http://ngu.gov.ua/en Ametlik koduleht] &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://mvs.gov.ua/mvs/control/main/uk/publish/article/1000770 Siseministeeriumi hallatav Rahvuskaardi värbamiskeskuse koduleht] &lt;small&gt;(''ukraina, vene ja inglise keeles'')&lt;/small&gt;

=== Ajalugu ===
* [http://www.defencetalk.com/current-status-of-ukraines-ground-forces-59171/ Current Status of Ukraine’s Ground Forces]. - Defencetalk, 31.03.2014. &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt; 
*[http://news.liga.net/news/politics/3691828na_post_komanduyushchego_natsgvardii_rassmatrivayutsya_tri_kandidatury.htm На пост командующего Нацгвардии рассматриваются три кандидатуры] - Liga Novosti, 16.10.2014 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Самуил Проскуряков. [https://hromadske.ua/ru/posts/zelenskij-predlagaet-rade-podchinit-nacgvardiyu-prezidentu-vmesto-mvd Зеленский предлагает Раде подчинить Нацгвардию президенту вместо МВД] - Hromadske.ua, 30.08.2019 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/zhandarmeriya-zelenskogo-329197_.html Жандармерия Зеленского] - Zn.ua, 06.09.2019 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Михаил Каменев, Степан Золотарь. [https://zn.ua/internal/nacgvardiya-malenkie-vooruzhennye-sily-arsena-avakova-356754_.html Нацгвардия — маленькие вооруженные силы Арсена Авакова] - Zn.ua, 06.06.2020 &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]
[[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]]
[[Kategooria:Sõda Donbassis]]</text>
      <sha1>emgpvpxifz7j4dogi5cqor1hiblqfwn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Tamme Kool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>373440</id>
    <revision>
      <id>6173360</id>
      <parentid>5748829</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:47:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>81.90.124.248</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="642" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}

'''Tartu Tamme Kool''' on [[Tartu]] [[Tammelinn]]a [[põhikool]], mis sündis senise [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i [[gümnaasium]]i- ja põhikooliosa eraldamisel 2015. aastal. Tartu Tamme Koolile jäi senine koolihoone [[Tamme puiestee]] 24, gümnaasium hakkab jagama [[Nooruse tänav (Tartu)|Nooruse]] 9 hoonet [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium]]iga. Tartu Tamme Kooli enim karistatud õpilane Kaisa Lemsalu (teatud ka kui Liis Lemsalu sugulane) saadeti kuueks nädalaks Soome oma karistust kandma. Peale atendaadi planeerimisele on ta veel kümneid teisi karistatavaid kuritegusid korda saatnud.

[[Kategooria:Tartu koolid]]</text>
      <sha1>pxmuc2jgaq6yz3d0nrvuh5wqflk12h9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Columbia (täpsustus)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>375324</id>
    <revision>
      <id>6173287</id>
      <parentid>4971696</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:41:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="738" xml:space="preserve">{{täpsustuslehekülg}}

'''Columbia''' nime kannavad:
* '''[[Columbia]]''', Lõuna-Carolina osariigi pealinn
* '''[[Columbia (Illinois)|Columbia]]''', Illinoisi osariigi linn
* '''[[Columbia (Missouri)|Columbia]]''', Missouri osariigi linn
* '''[[Columbia (California)|Columbia]]''', California osariigi asula
* '''[[Columbia jõgi]]''', jõgi Põhja-Ameerikas
* '''[[Columbia Records]]''', plaadifirma
*'''[[Columbia Pictures]]''', filmistuudio
* '''[[Columbia ülikool]]''', eraõiguslik ülikool New Yorgis Manhattani saarel
* '''[[Kosmosesüstik Columbia]]'''
* '''[[USS Columbia]]''', mitme laeva nimi
* '''[[Columbia (superkontinent)|Columbia]]''', ürgne superkontinent

== Vaata ka ==
* [[Briti Columbia]]
* [[Columbia ringkond]]</text>
      <sha1>i9605iva24o335ildewv33mb68o9clf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Iggy Azalea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>388414</id>
    <revision>
      <id>6172991</id>
      <parentid>5902313</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:41:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>68.151.66.149</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="464" xml:space="preserve">[[File:Iggy_Azalea_-_ACL_Music_Festival_(5)_(cropped).jpg|thumb|Iggy Azalea (2014)]]
'''Amethyst Amelia Kelly''' (lavanimi '''Iggy Azalea'''; sündinud [[7. juuni]]l [[1990]] [[Sydney]]s) on Austraalia naisräppar, modell ja laulukirjutaja.

Iggy asus 16-aastaselt elama USA-sse, et alustada karjääri hiphopmuusikuna. She is white trash who is obsessed with BBC.

[[Kategooria:Austraalia lauljad]]
[[Kategooria:Austraalia modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>anjp87bopl2supci8as2zslmaablnif</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173038</id>
      <parentid>6172991</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:52:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/68.151.66.149|68.151.66.149]] ([[User talk:68.151.66.149|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Mtarch11|Mtarch11]].</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="420" xml:space="preserve">[[File:Iggy_Azalea_-_ACL_Music_Festival_(5)_(cropped).jpg|thumb|Iggy Azalea (2014)]]
'''Amethyst Amelia Kelly''' (lavanimi '''Iggy Azalea'''; sündinud [[7. juuni]]l [[1990]] [[Sydney]]s) on Austraalia naisräppar, modell ja laulukirjutaja.

Iggy asus 16-aastaselt elama USA-sse, et alustada karjääri hiphopmuusikuna. 

[[Kategooria:Austraalia lauljad]]
[[Kategooria:Austraalia modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>72eh5i8gla8e2k5ja4rabccu0snd627</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ameerika Välispoliitika Nõukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>393014</id>
    <revision>
      <id>6172987</id>
      <parentid>5159060</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:33:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2332" xml:space="preserve">{{Organisatsioon
|Nimi            = Ameerika Välispliitika Nõukogu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;American Foreign Policy Council&lt;/small&gt;
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = AFPC
|moto            = ''Dedicated to bringing information to those who make or influence the foreign policy of the United States and to assisting world leaders with building democracies and market economies''
|asutatud        = [[1982]]
|lõpp            = 
|tüüp            = USA välispoliitika [[Mõttekoda|uurimiskeskus]]
|staatus         = [[Mittetulundusühing|MTÜ]]
|eesmärk         = 
|peakorter       = [[Washington]],&lt;br /&gt;{{Murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]]}}
|asukoht         = 
|piirkond        = 
|liikmed         = 
|keeled          = 
|juhtkond        = 
|peaorgan        = 
|emaorg          = 
|allorg          = 
|töötajad        = 
|vabatahtlikud   = 
|eelarve         = 
|veebileht       = [http://www.afpc.org www.afpc.org]
}}
'''Ameerika Välispoliitika Nõukogu''' ('''AFPC''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is alates [[1982]]. aastast tegutsev [[Konservatism|konservatiivne]]&lt;!--[[Conservatism in the United States|American conservative]]--&gt;&lt;ref&gt;AFPC, on an AFPC delegation to the Soviet Union: &quot;such meetings will permit Soviets to have a greater knowledge of conservative thinking in the U.S. ...&quot; - American Foreign Policy Council, 9 September 1991, [https://web.archive.org/web/20110716183638/http://www.afpc.org/event_listings/viewDelegation/777 Delegation Travels to Moscow and Kiev to Meet with Top Soviet Officials](Archived by WebCite at )&lt;/ref&gt; [[Mittetulundusühing|mittetulunduslik]] Ameerika Ühendriikide välispoliitika [[Mõttekoda|analüüsikeskus]].&lt;!--Nõukogu välis- ja kaitsepoliitika ala spetsialistid provide information to members of [[US Congress]], the [[Executive Branch]], and the US policymaking community, as well as world leaders outside the US (particularly in the former USSR). --&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.afpc.org/ afpc.org]
*[http://www.mediatransparency.org/recipientgrants.php?recipientID=20 Grant profile of the AFPC, Media Transparency]
*[http://rightweb.irc-online.org/profile/4000 Right Web Profile of the AFPC]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]]</text>
      <sha1>1frqo0r5s9goln2vd9ffl5f5jc17eec</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karepa Selts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>399168</id>
    <revision>
      <id>6173120</id>
      <parentid>4795343</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:32:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Suvitaja</username>
        <id>168456</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1173" xml:space="preserve">'''Karepa Selts''' on [[mittetulundusühing]] Karepa piirkonna kohaliku arengu edendamiseks.

Karepa Selts moodustati 2003. aastal varasema Karepa raamatukogu sõprade seltsi õigusjärglasena.&lt;ref&gt;[http://www.karepa.ee/ Karepa Selts]&lt;/ref&gt; Selts hõlmab üheksa küla – [[Toolse]], [[Tidriku]], [[Karepa]], [[Rutja]], [[Eisma]], [[Andi]], [[Kiva]], [[Vainupea]] ja [[Pajuveski]] – elanikke. 

Seltsil on umbes 60 liiget. Seltsil on viieliikmeline juhatus, juhatuse esimees on [[Jüri Sikkut]].&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/80183658-KAREPA-SELTS Inforegister. Karepa Selts]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.rahvakultuur.ee/?&amp;v=264&amp;o=23982 Rahvakultuuri Keskus. Karepa Selts]&lt;/ref&gt;

2004. aastast kuulub Karepa Seltsile [[Karepa rahvamaja]]. Selts korraldab rahvamajas [[näitus]]i, etendusi, teatriõhtuid, pidusid.
 
Karepa Selts korraldab igal aastal Karepa kodukandipäevi. Seltsi koordineerimisel on koostatud Karepa piirkonna külade arengukava.

Karepa Selts on MTÜ [[Arenduskoda]] liige.&lt;ref&gt;[http://www.arenduskoda.ee/et/arenduskoda/liikmed MTÜ Arenduskoda liikmed]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Haljala vald]]</text>
      <sha1>69vxxpgib1y6fgzj8likq2bgvagqbwr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>TV3 Sport</title>
    <ns>0</ns>
    <id>412167</id>
    <revision>
      <id>6173156</id>
      <parentid>5771929</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:21:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.29.241.188</ip>
      </contributor>
      <comment>Jalgpall</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2520" xml:space="preserve">{{Telekanal
| nimi = TV3 Sport
| logo =
| alustas = 7. jaanuaril 2009
| omanik = TV3 Group
| formaat = 16:9
| loosung =
| riik = Inglismaa
| leviala = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]]
| turuosa =
| võtmeisikud = Kalev Kruus (Eestis)
| peakorter =
| tütarkanalid =
| koduleht =
}}

'''TV3 Sport''' (varem ''TVPlay Sports'') on televisiooniettevõtte [[AS TV Play Baltics]] oma spordikanal, mida edastatakse Baltimaades.

Kanal loodi 2009. aastal. See on ainuke spordikanal Eestis, mille rahvusvaheliste võistluste ülekandeid kommenteerivad Eesti spordikommentaatorid. Kanal edastab üle 2600 tunni otseülekandeid aastas (2015. aasta seisuga).

2018. aastal lisandus uus HD-pildikvaliteediga spordikanal TV3 Sport 2, mis lisas eetrisse ligi 1500 spordiüritust aastas ehk üle 3000 spordi otseülekande. Kahe kanali peale kokku näidatakse üle 6000 tunni tippspordi otseülekandeid aastas.

Eesti televaatajale on kanalid saadaval nii satelliittelevisiooni ('''Home3''') kui ka kaabeltelevisiooni pakkujate vahendusel. Samuti voogedastusteenuse '''Go3.tv''' kaudu.

== Otseülekannete näitamisõigused==
'''Jalgpall'''
*
*
*
*
* [[DFB Pokal German Cup]]
* [[English FA Cup|UEFA EURO2020 European Qualifiers]]

'''Motosport'''

* Motokross – MXGP
*Ringrajasõit – MotoGP
* [[Speedway Grand Prix]]
* [[IndyCar Series]]
*North European RX Championship

'''Korvpall'''
* [[Turkish Airlines Euroleague]]
* [[FIBA Basketball]] 
*FIBA Basketball World Cup
* [[BBL Baltic League]]

'''Kergejõustik'''

* Teemantliiga

'''Jäähoki'''

* [[IIHF Ice Hockey World Championship]]
* [[KHL Kontinental Hockey League]]

'''Tõstesport'''

* IWF World Championships

'''Lisaks'''
* [[Handball World Cup]]
* [[Pokker]]
* [[Poks]] – World Boxing Super Series
*Golf
*Kalapüük

== Spordikommentaatorid==
* Kalev Kruus (jalgpall, korvpall, F1)
* Toomas Vara (jalgpall)
* Rauno Pehka (korvpall)
* Ott Järvela (jalgpall)
* Tarmo Paju (korvpall)
* Marek Lindmaa (poks)
* Indrek Linde (jäähoki)
* Märt Elbre (F1)
* Taavi Pailk (jalgpall)
* Vallot Pukk (jäähoki)
* Janno Kivisild (jalgpall)
* Marko Kristal (jalgpall)
* Dannar Leitmaa (jalgpall)
* Indrek Petersoo (jalgpall)
* Kristjan Jaak Kangur (jalgpall)
* Michel Lehtmets (tennis)
* Ainar Karlson (poks)
* Kaido Kadak (jäähoki)
* Villem Hendrik Koitmaa (jäähoki)
* Kaupo Arro (poks)
* Margus Uba (tennis)

== Vaata ka ==
*[[TV3 Film]]

== Välislingid ==
*[https://www.home3.ee/teemakanalid/spordikanalid/ TV3 Sport koduleht] (eesti keeles)

[[Kategooria:Telekanalid]]</text>
      <sha1>n9wn2vnwtbsul7xr0pj5011bbbhe4ua</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173157</id>
      <parentid>6173156</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:23:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.29.241.188</ip>
      </contributor>
      <comment>Motosport ja jalgpall</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2560" xml:space="preserve">{{Telekanal
| nimi = TV3 Sport
| logo =
| alustas = 7. jaanuaril 2009
| omanik = TV3 Group
| formaat = 16:9
| loosung =
| riik = Inglismaa
| leviala = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]]
| turuosa =
| võtmeisikud = Kalev Kruus (Eestis)
| peakorter =
| tütarkanalid =
| koduleht =
}}

'''TV3 Sport''' (varem ''TVPlay Sports'') on televisiooniettevõtte [[AS TV Play Baltics]] oma spordikanal, mida edastatakse Baltimaades.

Kanal loodi 2009. aastal. See on ainuke spordikanal Eestis, mille rahvusvaheliste võistluste ülekandeid kommenteerivad Eesti spordikommentaatorid. Kanal edastab üle 2600 tunni otseülekandeid aastas (2015. aasta seisuga).

2018. aastal lisandus uus HD-pildikvaliteediga spordikanal TV3 Sport 2, mis lisas eetrisse ligi 1500 spordiüritust aastas ehk üle 3000 spordi otseülekande. Kahe kanali peale kokku näidatakse üle 6000 tunni tippspordi otseülekandeid aastas.

Eesti televaatajale on kanalid saadaval nii satelliittelevisiooni ('''Home3''') kui ka kaabeltelevisiooni pakkujate vahendusel. Samuti voogedastusteenuse '''Go3.tv''' kaudu.

== Otseülekannete näitamisõigused==
'''Jalgpall'''
*Prantsuse Liiga
*Hollandi Liiga
*
*
* [[DFB Pokal German Cup]]
* [[English FA Cup|UEFA EURO2020 European Qualifiers]]

'''Motosport'''

* Motokross – MXGP
*Ringrajasõit – MotoGP
* [[Speedway Grand Prix]]
* [[IndyCar Series]]
*North European RX Championship
*Formula E

'''Korvpall'''
* [[Turkish Airlines Euroleague]]
* [[FIBA Basketball]] 
*FIBA Basketball World Cup
* [[BBL Baltic League]]

'''Kergejõustik'''

* Teemantliiga

'''Jäähoki'''

* [[IIHF Ice Hockey World Championship]]
* [[KHL Kontinental Hockey League]]

'''Tõstesport'''

* IWF World Championships

'''Lisaks'''
* [[Handball World Cup]]
* [[Pokker]]
* [[Poks]] – World Boxing Super Series
*Golf
*Kalapüük

== Spordikommentaatorid==
* Kalev Kruus (jalgpall, korvpall, F1)
* Toomas Vara (jalgpall)
* Rauno Pehka (korvpall)
* Ott Järvela (jalgpall)
* Tarmo Paju (korvpall)
* Marek Lindmaa (poks)
* Indrek Linde (jäähoki)
* Märt Elbre (F1)
* Taavi Pailk (jalgpall)
* Vallot Pukk (jäähoki)
* Janno Kivisild (jalgpall)
* Marko Kristal (jalgpall)
* Dannar Leitmaa (jalgpall)
* Indrek Petersoo (jalgpall)
* Kristjan Jaak Kangur (jalgpall)
* Michel Lehtmets (tennis)
* Ainar Karlson (poks)
* Kaido Kadak (jäähoki)
* Villem Hendrik Koitmaa (jäähoki)
* Kaupo Arro (poks)
* Margus Uba (tennis)

== Vaata ka ==
*[[TV3 Film]]

== Välislingid ==
*[https://www.home3.ee/teemakanalid/spordikanalid/ TV3 Sport koduleht] (eesti keeles)

[[Kategooria:Telekanalid]]</text>
      <sha1>02oyg8a5wytq50mik7igl0rw4mzvdzf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihkel Lepper</title>
    <ns>0</ns>
    <id>420225</id>
    <revision>
      <id>6173253</id>
      <parentid>5845981</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T05:52:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Castellum</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1854" xml:space="preserve">'''Mihkel Lepper''' (eesnimi ka '''Mihhail''' või '''Michael'''; 11. märts ([[vkj]])/ [[24. märts]] [[1900]] [[Varssavi]] – [[2. mai]] [[1980]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti tummfilm]]ipioneere.

Ta oli pärit Hiiumaalt [[Reigi kihelkond|Reigi kihelkonnast]] õigeusklikust perest.&lt;ref&gt;Kõrgessaare vallavalitsus. Vallaliikmete nimekirjad 1897-1902. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.2596.1.60&lt;/ref&gt;

Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] töötas ta [[Tallinn]]as filmiettevõttes [[Estonia-Film]]. 1920. aastail esines näitlejana tummfilmides, mis valmisid Berliinis (nt &quot;Herkules Maier&quot;. Reinhold Schünzel Film, 1928).

1924. aastal oli ta filmiajakirja &quot;[[Film (ajakiri)|Film]]&quot; [[vastutav toimetaja]]. Ta lavastas 1929. aastal filmi &quot;Dollarid&quot; ja alustas ka mängufilmi &quot;Jüri Rumm&quot; lavastamist.

1940. aastal läks Lepper [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumise]] käigus [[Saksamaa]]le. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastail tegutses ta rindefotograafina Prantsusmaal ja valmistas õppefilme ''Landesfilmstelle'' juures. Pärast sõda asus ta elama [[Rootsi]] ja töötas [[Stockholm]]is vabakutselise fotograafina. 

==Isiklikku==
[[Andres Sööt|Andres Söödi]] dokumentaalfilmi &quot;Põgenemine&quot; (1991) valmimisel olid tegevad tema lapselapsed Hillar Loor (kaasprodutsent) ja Andi Loor (monteerija).

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*https://www.efis.ee/et/inimesed/id/4229/biograafia
*[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3966 TLÜAR väliseesti isikud]
*[https://www.svenskagravar.se/gravsatt/45843104 Haud Stockholmi Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Lepper, Mihkel}}
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1980]]
[[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]]</text>
      <sha1>6yut4mel3t953bbcny4j6jhq9utrwyp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zemitāni raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>424205</id>
    <revision>
      <id>6173147</id>
      <parentid>6169236</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:11:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2951" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.965556
 | long=24.156111
 | osm=Q2329864
 | wikidata=Q2329864
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:Zemitáni_2.JPG|pisi|Zemitāni raudteejaam]]
'''Zemitāni raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Valga–Riia raudteeliin]]il ja [[Riia-Skulte raudtee|Riia–Skulte raudteeliinil]] [[Riia]] [[linn]]a [[Purvciems]]i asumis. 

Jaamas on viisteist teed ja kolm ooteplatvormi. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Jaam asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 4,2 km kaugusel. Jaama läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Piletihinnalt kuulub jaam A-tsooni.&lt;ref&gt;http://www.pv.lv/lv/zonas/&lt;/ref&gt; Zemitānist [[Jāņavārti raudteepeatus]]eni viib [[Zemitāni—Šķirotava raudtee]].

Jaam rajati aastal 1877 ja algul kandis see nime '''Aleksandra Vārti''' (vene ''Александровские ворота''; ''Aleksandrovskije vorota'' /Aleksandri värav/). [[Aleksandri värav]] (või ka Aleksandri triumfikaar) on seal lähedal asunud [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta Vene-Prantsuse sõja]] võidu tähistamiseks ja [[Vene tsaar]]i [[Aleksander I]] auks 1815. aastal püstitatud [[võidukaar|triumfikaar]]. 1918 sai jaam praeguse nime Läti vabadusvõtleja, [[Karutapja orden]]i ja [[Eesti Vabadusrist]]i kavaleri [[Jorģis Zemitāns]]i järgi. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kandis jaam nime ''Rīga-Gaisa tilts'' või ''Riga-Hohe Brücke''. Aastal [[1948]] hakkas jaam [[Otomārs Oškalns]]i järgi kandma nime Oškalni raudteejaam. Tänapäevase nime sai jaam tagasi aastal 1995.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 76. lk&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==

* [http://railwayz.info/photolines/station/983 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.96639/24.15842&amp;l=O/7 Jaam vanal kaardil]

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: auto; margin-top: 5px; clear: both; font-size:95%; text-align:center&quot;
|-
| style=&quot;width=30%; background-color:#EEC591;&quot; | '''Eelnev&amp;nbsp;peatus'''
| style=&quot;width=40%; background-color:#EEC591;&quot; | [[Pilt:Icon_train.svg‎|link=|center|40px]] '''Raudteepeatus&amp;nbsp;idasuunalistel&amp;nbsp;reisirongiliinidel'''
| style=&quot;width=30%; background-color:#EEC591;&quot; | '''Järgnev&amp;nbsp;peatus'''
|-
| rowspan=&quot;4&quot; width=&quot;30%&quot; | [[Pilt:Human-go-previous.svg|link=|15px]] [[Riia keskraudteejaam|Riia]]
| rowspan=&quot;4&quot; width=&quot;40%&quot; | [[Pilt:Train_station.svg‎|center|link=|40px]] &lt;span style=&quot;color:#00CD00;&quot;&gt;'''Zemitāni'''&lt;/span&gt; 
| style=&quot;width=30%&quot; | Valga poole:
|-
| width=&quot;30%&quot; | [[Čiekurkalnsi raudteejaam‎|Čiekurkalns]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]]
|-
| style=&quot;width=30%&quot; | Skulte poole:
|-
| width=&quot;30%&quot; | [[Brasa raudteepeatus|Brasa]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]]
|}

{{Coordinate | NS = 56/57/56/N | EW = 24/09/22/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>jccbgyx59sswj1q5derhp0le8a5wk5l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pipi Pikksukk (muusikal)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>425071</id>
    <revision>
      <id>6173265</id>
      <parentid>6136548</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:03:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>195.80.118.146</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2484" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''&quot;Pipi Pikksukk&quot;''' on [[Ülo Vinter]]i ja [[Ülo Raudmäe]] kirjutatud Eesti [[muusikal]], mis põhineb [[Astrid Lindgren]]i [[Pipi Pikksukk|Pipi Pikksuka]] lugudel&lt;ref name=&quot;teater.ee&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160109145141/http://www.teater.ee/teater_eestis/lavastused/Pipi_Pikksukk.play_id-1832 (vaadatud 09.01.2016) Muusikal &quot;Pipi Pikksukk&quot; veebilehel teater.ee].&lt;/ref&gt;. 

Muusikali lavastas teatris Estonia [[1969]]. aastal [[Sulev Nõmmik]], kes on ka muusikali [[libreto]] autor. Laulutekstid on kirjutanud Enn Vetemaa.

Muusikali esietendus oli [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1969]] [[Estonia teater|Estonia teatris]]. Pipi osas oli [[Helgi Sallo]], teised Pipid olid [[Anu Kaal]] (alates 1969. aastast) ja [[Katrin Karisma]] (alates 1971. aastast), 1982. aastal lisati Pipi rolli muusikalidebütant [[Lydia Roos]] ja 1993. aastal [[Vaike Kiik]].&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1030371/galerii-pipid-tahistasid-estonias-pipi-pikksuka-100-etendust Galerii. Pipid tähistasid Estonias &quot;Pipi Pikksuka&quot; 100. etendust]. ERR, 31.01.2020.&lt;/ref&gt; 

Lavastust mängiti 25 aasta jooksul üle 400 korra.&lt;ref name=&quot;teater.ee&quot; /&gt; Viimane ehk 402. etendus oli Estonia teatris 3. mil 1994. 

Muusikalist pärit Ülo Vinteri &quot;[[Laul Põhjamaast]]&quot; hakkas peagi elama ka iseseisvat elu, jõudes [[Toomas Uibo]] esituses noortefilmi &quot;[[Kevad südames]]&quot; (1985, [[režissöör]] [[Mati Põldre]]) ning laulupidude püsirepertuaari.

==Järgmised lavastused==
[[2006]]. aastal tõi Muusikaliteater lavale muusikali uue versiooni, mille lavastas [[Marko Matvere]]&lt;ref name=&quot;teater.ee&quot; /&gt;. Lavastus esietendus [[13. detsember|13. detsembril]] [[2006]] [[Tallinna Linnahall]]is&lt;ref name=&quot;teater.ee&quot; /&gt;, Pipi rollis oli [[Kadri Adamson]]. 

2011. aastal tegi muusikalist uue &quot;Pipi Pikksuka&quot; dramatiseeringu [[Andres Dvinjaninov]], kes ka lavastas selle Estonias. Laulutekstid olid [[Enn Vetemaa]] ja [[Neeme Kuningas|Neeme Kuninga]] sulest. Nimiosa mängis esietendusel [[Nele-Liis Vaiksoo]], teised Pipid olid [[Merit Männiste]] ja [[Marlen Mikk]]. Jaanuaris 2020 jõudis lavale sajas etendus.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1030371/galerii-pipid-tahistasid-estonias-pipi-pikksuka-100-etendust Galerii. Pipid tähistasid Estonias &quot;Pipi Pikksuka&quot; 100. etendust]. ERR, 31.01.2020.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.teater.ee/teater_eestis/lavastused/Pipi_Pikksukk.play_id-1832 Muusikalist Eesti Teatriagentuuri kodulehel]

[[Kategooria:Eesti muusikalid]]</text>
      <sha1>3oec1j33wk5qf9soj3di2ywul13u0tj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173291</id>
      <parentid>6173265</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:01:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2479" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''&quot;Pipi Pikksukk&quot;''' on [[Ülo Vinter]]i ja [[Ülo Raudmäe]] kirjutatud Eesti [[muusikal]], mis põhineb [[Astrid Lindgren]]i [[Pipi Pikksukk|Pipi Pikksuka]] lugudel&lt;ref name=&quot;teater.ee&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160109145141/http://www.teater.ee/teater_eestis/lavastused/Pipi_Pikksukk.play_id-1832 (vaadatud 09.01.2016) Muusikal &quot;Pipi Pikksukk&quot; veebilehel teater.ee].&lt;/ref&gt;. 

Muusikali lavastas Estonia teatris [[1969]]. aastal [[Sulev Nõmmik]], kes oli ka muusikali [[libreto]] autor. Laulutekstid kirjutas [[Enn Vetemaa]].

Muusikali esietendus oli [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1969]] [[Estonia teater|Estonia teatris]]. Pipi osas oli [[Helgi Sallo]], teised Pipid olid [[Anu Kaal]] (alates 1969. aastast) ja [[Katrin Karisma]] (alates 1971. aastast), 1982. aastal lisati Pipi rolli muusikalidebütant [[Lydia Roos]] ja 1993. aastal [[Vaike Kiik]].&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1030371/galerii-pipid-tahistasid-estonias-pipi-pikksuka-100-etendust Galerii. Pipid tähistasid Estonias &quot;Pipi Pikksuka&quot; 100. etendust]. ERR, 31.01.2020.&lt;/ref&gt; 

Lavastust mängiti 25 aasta jooksul üle 400 korra.&lt;ref name=&quot;teater.ee&quot; /&gt; Viimane ehk 402. etendus oli Estonia teatris 3. mail 1994. 

Muusikalist pärit Ülo Vinteri &quot;[[Laul Põhjamaast]]&quot; hakkas peagi elama ka iseseisvat elu, jõudes [[Toomas Uibo]] esituses noortefilmi &quot;[[Kevad südames]]&quot; (1985, [[režissöör]] [[Mati Põldre]]) ning laulupidude püsirepertuaari.

==Järgmised lavastused==
[[2006]]. aastal tõi Muusikaliteater lavale muusikali uue versiooni, mille lavastas [[Marko Matvere]]&lt;ref name=&quot;teater.ee&quot; /&gt;. Lavastus esietendus [[13. detsember|13. detsembril]] [[2006]] [[Tallinna Linnahall]]is&lt;ref name=&quot;teater.ee&quot; /&gt;, Pipi rollis oli [[Kadri Adamson]]. 

2011. aastal tegi muusikalist uue &quot;Pipi Pikksuka&quot; dramatiseeringu [[Andres Dvinjaninov]], kes ka lavastas selle Estonias. Laulutekstid olid [[Enn Vetemaa]] ja [[Neeme Kuningas|Neeme Kuninga]] sulest. Nimiosa mängis esietendusel [[Nele-Liis Vaiksoo]], teised Pipid olid [[Merit Männiste]] ja [[Marlen Mikk]]. Jaanuaris 2020 oli selle 100. etendus.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1030371/galerii-pipid-tahistasid-estonias-pipi-pikksuka-100-etendust Galerii. Pipid tähistasid Estonias &quot;Pipi Pikksuka&quot; 100. etendust]. ERR, 31.01.2020.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.teater.ee/teater_eestis/lavastused/Pipi_Pikksukk.play_id-1832 Muusikalist Eesti Teatriagentuuri kodulehel]

[[Kategooria:Eesti muusikalid]]</text>
      <sha1>8pak63j1p9s92sn991mxjlawowwjslv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Takumi Minamino</title>
    <ns>0</ns>
    <id>426871</id>
    <revision>
      <id>6173026</id>
      <parentid>6055240</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:12:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4096" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
|nimi=Takumi Minamino
|pilt=FC_Admira_Wacker_Mödling_vs._FC_Red_Bull_Salzburg_2018-04-15_(061).jpg
|täisnimi=Takumi Minamino
|sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1995|1|16}}
|sünnilinn=[[Izumisano]]
|sünnimaa=Jaapan
|surmaaeg=
|pikkus=174 cm
|positsioon=[[ründav poolkaitsja]]
|koduklubi=[[AS Monaco FC|Monaco]]
|särginumber=18
|aastad1=2012–2014|klubi1=[[Cerezo Osaka]]|mänge1=62|väravaid1=7
|aastad2=2015–2020|klubi2=[[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]]|mänge2=136|väravaid2=42
|aastad3=2020–2022|klubi3=[[Liverpool FC|Liverpool]]|mänge3=30|väravaid3=4
|aastad4=2021|klubi4=→ [[Southampton FC|Southampton]] (laenul)|mänge4=10|väravaid4=2
|aastad5=2022–|klubi5=[[AS Monaco FC|Monaco]] (laenul)|mänge5=0|väravaid5=0
|koondiseaastad1=2015–|koondis1=[[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]|koondisemänge1=42|koondiseväravaid1=17
|klubi_seisuga=3. august 2022
|koondis_seisuga=14. juuni 2022
}}
'''Takumi Minamino''' ([[jaapani keel]]es 南野 拓実 ''Minamino Takumi''; sündinud [[16. jaanuar]]il [[1995]] [[Izumisano]]s) on [[Jaapan]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Liverpool FC|Liverpool]] ja [[Jaapani jalgpallikoondis]]es.

Klubikarjääri alustas Minamino Jaapani kõrgliiga [[J1 League]] klubis [[Cerezo Osaka]], kus mängis aastatel 2012–2015. 2013. aastal valiti ta Jaapani kõrgliiga hooaja parimaks uustulnukaks.

Aastatel 2015–2020 mängis ta [[Austria]] kõrgliiga klubis [[FC Red Bull Salzburg|Salzburgi Red Bull]]. Ta tuli Salzburgiga kuuel korral Austria meistriks ja võitis viiel korral Austria karika.

2020. aasta jaanuaris liitus ta Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Liverpool FC|Liverpool]]. Ta sai sellega kõige esimeseks Jaapani mängijaks Liverpoolis.&lt;ref&gt;[https://www.telegraph.co.uk/football/2019/12/12/liverpool-buy-salzburgs-japanese-attackertakumi-minamino-cut/ &quot;Liverpool agree £7.25m deal for Salzburg forward Takumi Minamino&quot;]. The Daily Telegraph. 12.12.2019. Vaadatud 2.2.2021&lt;/ref&gt; Esimese värava lõi ta klubi meeskonnas 29. augustil 2020 superkarikamängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 19. detsembril 2020 mängus [[Crystal Palace FC|Crystal Palace]]'i vastu. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]] tuli ta Liverpooliga Inglismaa meistriks. 2021. aasta veebruaris läks ta hooaja lõpuni laenule [[Southampton FC|Southampton]]i.

2022. aasta juunis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Monacoga.

== Koondisekarjäär ==
2010. aastal oli Minamino Aasia alla 16-aastaste meistrivõistlustel viie väravaga turniiri suurim väravakütt. 2016. aastal tuli ta Jaapani koondisega Aasia alla 23-aastaste meistriks.

Debüüdi [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapani rahvuskoondises]] tegi ta 13. oktoobril 2015 [[sõprusmäng]]us [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu.

[[2019. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2019. aasta Aasia meistrivõistluste]] finaalis lõi ta värava [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu, kuid Jaapan kaotas finaalmängu 1:3.

[[2016. aasta suveolümpiamängud]]e [[jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|jalgpalliturniiril]] kuulus ta Jaapani olümpiakoondisse.

== Saavutused ==
;Red Bull Salzburg
*[[Fußball-Bundesliga (Austria)|Austria Bundesliga]]: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2019–20
*[[Austria karikavõistlused jalgpallis|Austria karikas]]: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2018–19

;Liverpool
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]]
*[[EFL Cup]]: 2021–22
*[[UEFA Meistrite Liiga]]: Teine koht [[UEFA Meistrite Liiga 2021–2022|2021–22]]
*[[FA Community Shield]]: Teine koht 2020

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{NFT mängija|60928}}

{{JÄRJESTA:Minamino, Takumi}}
[[Kategooria:Jaapani jalgpallurid]]
[[Kategooria:Salzburgi Red Bulli mängijad]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Southampton FC mängijad]]
[[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>qz4thswjw664n4mf20b2m7fgqllbfz3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173028</id>
      <parentid>6173026</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:12:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4084" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
|nimi=Takumi Minamino
|pilt=FC_Admira_Wacker_Mödling_vs._FC_Red_Bull_Salzburg_2018-04-15_(061).jpg
|täisnimi=Takumi Minamino
|sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1995|1|16}}
|sünnilinn=[[Izumisano]]
|sünnimaa=Jaapan
|surmaaeg=
|pikkus=174 cm
|positsioon=[[ründav poolkaitsja]]
|koduklubi=[[AS Monaco FC|Monaco]]
|särginumber=18
|aastad1=2012–2014|klubi1=[[Cerezo Osaka]]|mänge1=62|väravaid1=7
|aastad2=2015–2020|klubi2=[[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]]|mänge2=136|väravaid2=42
|aastad3=2020–2022|klubi3=[[Liverpool FC|Liverpool]]|mänge3=30|väravaid3=4
|aastad4=2021|klubi4=→ [[Southampton FC|Southampton]] (laenul)|mänge4=10|väravaid4=2
|aastad5=2022–|klubi5=[[AS Monaco FC|Monaco]] (laenul)|mänge5=0|väravaid5=0
|koondiseaastad1=2015–|koondis1=[[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]|koondisemänge1=42|koondiseväravaid1=17
|klubi_seisuga=3. august 2022
|koondis_seisuga=14. juuni 2022
}}
'''Takumi Minamino''' ([[jaapani keel]]es 南野 拓実 ''Minamino Takumi''; sündinud [[16. jaanuar]]il [[1995]] [[Izumisano]]s) on [[Jaapan]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[AS Monaco FC|Monaco]] ja [[Jaapani jalgpallikoondis]]es.

Klubikarjääri alustas Minamino Jaapani kõrgliiga [[J1 League]] klubis [[Cerezo Osaka]], kus mängis aastatel 2012–2015. 2013. aastal valiti ta Jaapani kõrgliiga hooaja parimaks uustulnukaks.

Aastatel 2015–2020 mängis ta [[Austria]] kõrgliiga klubis [[FC Red Bull Salzburg|Salzburgi Red Bull]]. Ta tuli Salzburgiga kuuel korral Austria meistriks ja võitis viiel korral Austria karika.

2020. aasta jaanuaris liitus ta Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Liverpool FC|Liverpool]]. Ta sai sellega kõige esimeseks Jaapani mängijaks Liverpoolis.&lt;ref&gt;[https://www.telegraph.co.uk/football/2019/12/12/liverpool-buy-salzburgs-japanese-attackertakumi-minamino-cut/ &quot;Liverpool agree £7.25m deal for Salzburg forward Takumi Minamino&quot;]. The Daily Telegraph. 12.12.2019. Vaadatud 2.2.2021&lt;/ref&gt; Esimese värava lõi ta klubi meeskonnas 29. augustil 2020 superkarikamängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 19. detsembril 2020 mängus [[Crystal Palace FC|Crystal Palace]]'i vastu. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]] tuli ta Liverpooliga Inglismaa meistriks. 2021. aasta veebruaris läks ta hooaja lõpuni laenule [[Southampton FC|Southampton]]i.

2022. aasta juunis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Monacoga.

== Koondisekarjäär ==
2010. aastal oli Minamino Aasia alla 16-aastaste meistrivõistlustel viie väravaga turniiri suurim väravakütt. 2016. aastal tuli ta Jaapani koondisega Aasia alla 23-aastaste meistriks.

Debüüdi [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapani rahvuskoondises]] tegi ta 13. oktoobril 2015 [[sõprusmäng]]us [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu.

[[2019. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2019. aasta Aasia meistrivõistluste]] finaalis lõi ta värava [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu, kuid Jaapan kaotas finaalmängu 1:3.

[[2016. aasta suveolümpiamängud]]e [[jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|jalgpalliturniiril]] kuulus ta Jaapani olümpiakoondisse.

== Saavutused ==
;Red Bull Salzburg
*[[Fußball-Bundesliga (Austria)|Austria Bundesliga]]: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2019–20
*[[Austria karikavõistlused jalgpallis|Austria karikas]]: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2018–19

;Liverpool
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]]
*[[EFL Cup]]: 2021–22
*[[UEFA Meistrite Liiga]]: Teine koht [[UEFA Meistrite Liiga 2021–2022|2021–22]]
*[[FA Community Shield]]: Teine koht 2020

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{NFT mängija|60928}}

{{JÄRJESTA:Minamino, Takumi}}
[[Kategooria:Jaapani jalgpallurid]]
[[Kategooria:Salzburgi Red Bulli mängijad]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Southampton FC mängijad]]
[[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>janzilyfomg49uy3g9nnk8bic9e6exy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eestlased Kanadas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>428387</id>
    <revision>
      <id>6173241</id>
      <parentid>5678498</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T00:19:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2006" xml:space="preserve">'''Kanada eestlased '''on [[Kanada]] kodakondsusega [[Eesti]]s sündinud [[eestlased]] või nende Kanadas elavad järeltulijad. Kanadas elab umbes 24 000 eestlaste järeltulijat&lt;ref name=&quot;canadainternational.gc.ca&quot;&gt;[http://www.canadainternational.gc.ca/baltic_states-pays_baltes/bilateral_relations_bilaterales/estonia_relations_estonie.aspx?lang=eng Government of Canada: Canada-Estonia Relations]&lt;/ref&gt;, mõne allika järgi isegi 50 000 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.estemb.ca/estonia_and_canada |pealkiri=Estonian Embassy in Ottawa: Canada - Relations |vaadatud=2016-01-30 |arhiivimisaeg=2015-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150705032311/http://www.estemb.ca/estonia_and_canada |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Kanadas asub suurim ja püsivaim eestlaste kogukond väljaspool Eestit.&lt;ref name=&quot;canadainternational.gc.ca&quot;/&gt; [[1940|1940. aastate]] lõpus ja [[1950|1950. aastate]] alguses siirdus Kanadasse umbes 17 000 eestlast.

Eriti aktiivne on eestlaste elu [[Toronto]]s, kus asuvad [[Toronto Eesti Maja]], [[Tartu College]], [[Toronto Eesti Ühispank]], antakse välja ajalehte [[Eesti Elu]] jm. [[Toronto Ülikool]]is on Kanada eestlaste loodud Eesti professuur.

Tuntumate Kanada eestlaste seas on psühholoog [[Endel Tulving]], ajakirjanik ja roheline poliitik [[Kalle Lasn]], keemik [[Olev Träss]], arhitektid [[Arthur Jürvetson]] ja [[Elmar Tampõld]], kirikuõpetajad [[Edgar Heinsoo]] ja [[Andres Taul]], kirjanikud [[Ilmar Külvet]] ja [[Arved Viirlaid]], keemik ja muusik [[Olaf Kopvillem]], sotsioloog [[Tõnu Parming]], poliitik ja publitsist [[Edgar V. Saks]], jalgpallur [[Andreas Vaikla]]&lt;ref&gt;[http://www.tgmag.ca/magic/mt51.html The Estonian Presence in Toronto]&lt;/ref&gt;, veiniasjatundja ja -koolitaja [[Eik Järvi]], laulja ja näitleja [[Leida Järvi]] jpt.

Pikka aega elasid Kanadas vaimulik [[Vello Salo]] ning tehnikateadlane ja poliitik [[Arvo Niitenberg]].

==Viited==
{{Reflist}}

[[Kategooria:Kanada inimesed]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas| ]]</text>
      <sha1>lmse65qc5vad71cuzzwvmsowzos4uta</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harju maavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>431174</id>
    <revision>
      <id>6173097</id>
      <parentid>6168786</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:47:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12754" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Harju Maavalitsus 
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1917
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 2018
| tüüp            =[[Avalik sektor]]  [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]]
| staatus         = [[valitsusasutus]]
| eesmärk         = 
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = [[Roosikrantsi tänav]] 12, Tallinn
| piirkond        = [[Harju maakond]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = 
| juht_nimi       = [[Harju maavanem]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
'''Harju maavalitsus''' oli [[riigiasutus]], mis asus [[Tallinn]]as aadressil [[Roosikrantsi tänav]] 12. Maavalitsuse eesotsas oli [[Harju maavanem]], kes oli [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsus]]e esindaja maakonnas&lt;ref&gt;Harju Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine. RT I 1994, 58, 987&lt;/ref&gt;. Viimane Harju maavanem oli [[Ülle Rajasalu]].&lt;ref name=&quot;harju.maavalitsus.ee_kontaktid&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160303140824/http://harju.maavalitsus.ee/kontaktid Maavalitsuse struktuur] (vaadatud 03.03.2016)&lt;/ref&gt;.

Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]&lt;/ref&gt;
== Ajalugu ==
Asutus kandis nimetusi: 1917–1917 Harju Maakonna Amet, 1917–1917 Harju Maakonnavalitsus, 1918–1934 Harju Maavalitsus, 1934–1938 Harju Ajutine Maavalitsus, 1938–1940 Harju Maakonnavalitsus&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.884/unitid/TLA.884 Harju Maakonnavalitsus, 1917-1940], Tallinn City Archives&lt;/ref&gt;.
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Harju maakonnavalitsus&lt;br&gt;Harju Maavalitsus&lt;br&gt;[[Eesti Omavalitsus]]e Harju Maavalitsus&lt;ref&gt;[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.51/unitid/TLA.51 Harju Maavalitsus, 1941-1944], Tallinn City Archives&lt;/ref&gt;
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1918
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 1941; 1941–1944
| tüüp            = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]]
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = [[Pagari tänav|Pagari uulits]] 1, Tallinn&lt;br&gt;Suur-[[Roosikrantsi tänav]] 12, Tallinn
| piirkond        = [[Harju maakond]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Harju maakonnavalitsuse esimees
| juht_nimi       =   &lt;br&gt;
| juht2_nimetus   = Harju ajutise maavalitsuse esimees
| juht2_nimi      =  &lt;br&gt;
| juht3_nimetus   = [[Harju maavanem]]
| juht3_nimi      = vt. [[Harju maavanem]]ate loend
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = [[Harju maakonnanõukogu]]&lt;br&gt;[[Harju maavolikogu]] 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
[[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]]  Harju maakonna omavalitsus loodi 30. märtsil 1917. aastal, [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot; alusel. Harju maakonnanõukogu liikmed olid [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakonna]] valdade volitatud isikud. [[Harju maakonnanõukogu]] avamise koosolek toimus 1. juulil 1917 Tallinnas [[Toompea lossi Valge saal|Toompea lossi Valges saal]]is. Harju maakonnanõukogu esimeheks valiti [[Johannes Reintalu|Johannes Reinthal]]. Harju maakonnavalitsuse struktuuris on olnud algperioodil üldosakond (organiseeris komisjonide tööd) ja toitlustusosakond (toiduainete tagavarade arvelevõtmine ning elanikkonna ja sõjaväe varustamine). Samuti oli maakonnavalitsuse struktuuris teede osakond (hiljem moodustati ehitus- ja teedeosakond), tervishoiuosakond (ühendati vahepeal majandusosakonnaga ja hiljem moodustati sotsiaalosakond), maakoolivalitsus (hiljem moodustati haridusosakond) ning administratiivosakond&lt;ref&gt;[[Ülle Rajasalu]], [https://sonumitooja.ee/har%C2%ADju-maa%C2%ADva%C2%ADlit%C2%ADsu%C2%ADsest-saab-100-aas%C2%ADta%C2%ADpae%C2%ADval-aja%C2%ADlu%C2%ADgu/ Harju maavalitsusest saab 100. aastapäeval ajalugu!], sonumitooja.ee, 29.03.2017&lt;/ref&gt;.
{{vaata|maavalitsus|maakonnanõukogu|Harju maakonnavalitsus|Harju maakonnanõukogu}}

Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&amp;lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused&lt;/ref&gt;.

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934&lt;/ref&gt;. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) [[Maavolikogu|maavolikogu]], 2) [[maavanem]], 3) [[maavalitsus]] ja 4) [[Vallavanem|valla-]] ja [[linnavanem]]ate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 [[Maavolinik|maavolinik]]ust. 
{{vaata|maavalitsus|maavolikogu|Harju maakonnavalitsus|Harju maavolikogu|Harju maavanem}}
[[1. mai]]l [[1938. aasta Eestis|1938]]. aastal jõustunud Maakonnaseaduse järgi oli maakonnaomavalitsuse juht [[maavanem]], kes oli ka ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. 1938. aastal valiti Harju maavolikogu liikmeiks: [[Riisipere vald]] [[Riisipere vallavanem|vallavanem]], [[Johannes Ney]], [[Vihterpalu vald|Vihterpalu]] [[Vihterpalu vallavanem|vallavanem]] Aleksander Söderman ja [[Paldiski]] [[Paldiski linnavanem|linnavanem]] [[Johannes Odres]]; [[Riigivolikogu 14. valimisringkond|14. valimisringkonnast]]: [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila]] [[Keila vallavanem|vallavanem]] E. Planberg, [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]] [[Harku vallavanem|vallavanem]] [[Peeter-Voldemar Kaps]] ja [[Hageri vald (1921)|Hageri]]  [[Hageri vallvanem|vallvanem]] [[Kustav Jänes]]; [[Riigivolikogu 15. valimisringkond|15. valimisringkonnast]]: [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla]] [[Rapla vallavanem|vallavanem]] [[Oskar Leinsalu]], [[Raiküla vald|Raiküla]] [[Raiküla vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Kutser]] ja [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna]] [[Kehtna vallavanem|vallavanem]] Eduard Saar; [[Riigivolikogu 16. valimisringkond|16. valimisringkonnast]]: [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi]] [[Triigi vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Tärne]], [[Ravila vald (1899)|Ravila]] [[Ravila vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Moor]] ja [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe]] [[Kuivajõe vallavanem|vallavanem]] [[Alfred Aassalu]]; [[Riigivolikogu 17. valimisringkond|17. valimisringkonnast]]: [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu]] [[Kõnnu vallavanem|vallavanem]] [[Kaarel Heinver]], [[Kiiu vald|Kiiu]] [[Kiiu vallavanem|vallavanem]] Josep Muru ja [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija]] [[Anija vallavanem|vallavanem]] Johannes Kallang; [[Riigivolikogu 18. valimisringkond|18. valimisringkonnast]]: [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelehtme]] [[Jõelehtme vallavanem|vallavanem]] Johannes Kuuskmäe, [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]] [[Rae vallavanem|vallavanem]] Jaan Selks ja [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila]] [[Kohila vallavanem|vallavanem]] [[Aleksander Starkopf]]. Kokku 18 maavolikogu liiget&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Harju maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938&lt;/ref&gt;.
{{vaata|Eesti maavolinike loend#Harju maavolinikud}} ''1940''
8. märtsil 1940. aastal valis Harjumaa valla- ja [[linnavanem]]ate täiskogu koosolek Harju maavolikogu ja maavolinikeks valiti: [[Keila]]  [[Keila linnavanem|linnavanem]] J. Tähe ning [[vallavanem]]ad J. Hiietamm [[Padise vald (1939)|Padise]]st, J. Moor [[Ravila vald (1939)|Ravila]]st, J Ney [[Nissi vald (1939)|Nissi]]st, P. Kaps [[Harku vald (1939)|Harku]]st, O. Leinsalu [[Rapla vald (1939)|Rapla]]st, J. Võmma [[Raikküla vald (1939)|Raikküla]]st, K. Jänes [[Hageri vald|Hageri]]st, K. Heinveer [[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu]]st, A. Kibuvits [[Rae vald (1939)|Rae]]lt, A. Starkopf [[Kohila vald (1939)|Kohila]]st, J. Raspel [[Juuru vald (1939)|Juuru]]st, J Vilsoo [[Kuimetsa vald|Kuimetsa]]st, J. Kallang [[Anija vald (1939)|Anija]]lt, A. Kasera [[Kõue vald (1939)|Kõue]]st, K, Jüssi [[Iru vald|Irus]]t, ja J. Muru [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu]]st&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940&lt;/ref&gt;.

1990. aastal taasmoodustati Harju Maakonnavalitsus ja 1993. aastal Harju Maavalitsus&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288&lt;/ref&gt;. Eestis olid 1989–1993 [[maakond|maakonnad]] omavalitsusliku staatusega haldusüksused ning igal maakonnal oli [[maakonnavolikogu]] ja [[maakonnavalitsus]]. Harju Maavalitsus oli maakondlik riigi [[valitsusasutus]], kelle põhiülesanneteks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas, riiklike ülesannete lahendamine ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine. Maavalitsuse koosseisu kuulusid kantselei ja järgmised osakonnad:
rahandusosakond, haridusosakond, kultuuri- ja spordiosakond, arenguosakond, sotsiaal- ja tervishoiuosakond, keskkonnaosakond, arhitektuuriosakond,
infoosakond, omandireformiosakond, õigusosakond, maakorraldusosakond ja perekonnaseisuosakond. Harju Maavalitsuse halduses on [[Harjumaa Arhiiv]], [[Harjumaa Muuseum]], [[Harjumaa Päästeamet]], Harjumaa Põllumajandusosakond, [[Vääna Hooldekodu]].&lt;ref&gt;Harju Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine. RT I 1994, 58, 987&lt;/ref&gt;. Harju maakonna territooriumi moodustasid Aegviidu, Anija, Saue, Saku, Kiili, Kernu, Rae, Raasiku, Kose, Kõue, Kuusalu, Harku, Keila, Nissi, Loksa, Padise, Viimsi, Jõelähtme, Vasalemma vald, Tallinna, Saue, Maardu, Kehra, Loksa ja Keila linn. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat [[maavanem]]at teenindav riigiasutus. Harju maavalitsuse struktuuriüksused olid [[kantselei]], mille eesotsas oli [[maasekretär]], ja kaks osakonda: arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond.&lt;ref name=&quot;harju.maavalitsus.ee_struktuur&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160303140824/http://harju.maavalitsus.ee/kontaktid Maavalitsuse struktuur] (vaadatud 03.03.2016)&lt;/ref&gt; 2016 tegutses maavalitsuse juures ka 23 komisjoni ja nõukogu.&lt;ref name=&quot;harju.maavalitsus.ee_komisjonid_nõukogud&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160303140707/http://harju.maavalitsus.ee/documents/182179/0/Komisjonid%2C%20n%C3%B5ukogud_2016jaan.doc/17a29171-9ebf-4365-a6b0-2bd3b72ec241 Harju Maavalitsuse juurde moodustatud komisjonid ja nõukogud seisuga 26.01.2016] (vaadatud 03.03.2016)&lt;/ref&gt;
== Harju maavanem ==
{{vaata|Harju maavanem}}
== Vaata ka ==
*[[Harju Rajooni TSN Täitevkomitee]], [[Harju Rajooni RSN Täitevkomitee]]
==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti maavalitsused]]</text>
      <sha1>1q2nwzsdr90ejz079z6g38upi6obhqb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amy Goodman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434220</id>
    <revision>
      <id>6172992</id>
      <parentid>6144715</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:45:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5234" xml:space="preserve">[[Pilt:Amy Goodman in 2010.jpg|pisi|Amy Goodman (2010)]]

'''Amy Goodman''' (sündinud 13. aprillil 1957) on [[juudid|juudi]] päritolu [[USA]] uuriv [[ajakirjanik]] ja aktivist. 

Alates 1996. aastast on Goodman olnud raadios, televisioonis ja internetis levitatava sõltumatu uudistekanali [[Democracy Now!]] saatejuht ja produtsent. Ajakirjanikutöö eest on Goodman pälvinud mitu auhinda.

==Karjäär==
[[Pilt:Amy Goodman.jpg|pisi|left|]]
12. novembril 1991 oli Goodman ajakirjanikuna kohal [[Ida-Timor]]i iseseisvusliikumise meeleavaldusel, mis muutus veresaunaks, kui [[Indoneesia]] sõdurid avasid relvastamata meeleavaldajate pihta tule. Surma sai üle 250 inimese. Filmilindile jäid kaadrid, millel sõdurid Goodmanit ja teda kaitsma läinud kolleegi peksid.&lt;ref&gt;[http://www.democracynow.org/1997/11/12/massacre_the_story_of_east_timor Massacre: The Story of East Timor]. Democracy Now!. 12.11.1997.&lt;/ref&gt; Filmitud materjali kasutanud dokumentaalsaade &quot;In Cold Blood: The Massacre of East Timor&quot; pälvis 1992. aastal [[Amnesty International]]i meediaauhinna.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131019135616/http://www.library.ohiou.edu/indopubs/1992/06/04/0013.html 'Cold Blood' AI Winner]. 04.06.1992.&lt;/ref&gt; 

28. mail 1998 kajastas Goodman koos kolleeg [[Jeremy Scahill]]iga [[Nigeeria]]s sõjaväe ja külaelanike vastasseisu. Külaelanikud süüdistasid [[Chevron]]i hallatavat [[nafta]] puurtorni saastamises. Külaelanikud hõivasid puurtorni ja firma kutsus protestijate laiali ajamiseks kohale sõjaväe. Kaks meeleavaldajat sai surma ja üksteist vigastada.&lt;ref&gt;[http://www.democracynow.org/2003/7/11/drilling_and_killing_as_president_bush Drilling and Killing: As President Bush Meets with the CEO of Chevron Texaco in Nigeria, a Look at Chevron's Role in the Killing of Two Nigerian Villagers]. Democracy Now!. 11.07.2003.&lt;/ref&gt; Valminud [[dokumentaalfilm]] &quot;Drilling and Killing: Chevron and Nigeria's Oil Dictatorship&quot; pälvis George Polki auhinna. 

1996. aastal osales Goodman progressiivse suunitlusega uudistesaate Democracy Now! asutamises. Saate raames toodetakse igal tööpäeval tund aega raadio, televisiooni ja interneti vahendusel edastatavat programmi. Tüüpiliselt tegeldakse teemadega, mida tavameedias ei kajastata.&lt;ref name=&quot;Izzy&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20090305151154/http://www.ithaca.edu/news/release.php?id=2646 Glenn Greenwald And Amy Goodman Share Inaugural Izzy Award For Independent Media]. Ithaca. 04.03.2009.&lt;/ref&gt; 

2008. aasta [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] üldkoosoleku ajal vahistati mitu Goodmani kolleegi, kes vahendasid uudiseid toimumispaiga ees peetud sõjavastaselt meeleavalduselt. Vahistati ka kolleegide kohta uurima läinud Goodman.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160418233026/http://blog.sfgate.com/politics/2008/09/01/amy-goodman-free-from-jail-and-tell-us-about-it-video/ Amy Goodman Free From Jail — And Tell Us About It (Video)]. SF Gate. 01.09.2008.&lt;/ref&gt; Ajakirjanikele mõisteti hiljem välja 100 000 [[dollar]]i suurune hüvitis.&lt;ref&gt;[https://www.ccrjustice.org/home/press-center/press-releases/six-figure-settlement-reached-federal-lawsuit-challenging-police Six-Figure Settlement Reached in Federal Lawsuit Challenging Police and Secret Service Crackdown on Democracy Now! Journalists]. Center For Constitutional Rights. 03.10.2011.&lt;/ref&gt;   

Goodmani tegevust on tunnustatud mitme auhinnaga.&lt;ref&gt;[http://www.democracynow.org/about/staff Staff/Awards]. Democracy Now!.&lt;/ref&gt; Näiteks 2009. aastal sai ta Izzy auhinna,&lt;ref name=&quot;Izzy&quot; /&gt; 2012. aastal anti talle [[rahu]] edendamise eest Gandhi rahuauhind&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160418120430/http://www.gandhipeaceaward.org/amy-goodman/ Amy Goodman]. Gandhi Peace Award.&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal pälvis ta koos [[Laura Poitras]]iga I. F Stone'i medali.&lt;ref&gt;[http://www.democracynow.org/2015/2/6/amy_goodman_honored_with_if_stone Amy Goodman Honored with I.F. Stone Journalism Award Along with Filmmaker Laura Poitras]. Democracy Now!. 06.02.2015.&lt;/ref&gt; DePauw' ülikool ja [[New Yorgi Osariigi Ülikool]]i alla kuuluv [[Purchase College]] on Goodmanile andnud [[audoktor]]ikraadi.&lt;ref&gt;[http://www.depauw.edu/m/news/?id=28218 Five Distinguished Individuals, Including Three Alumni, to Receive Honorary Doctorates in May]. DePauw University. 16.03.2012&lt;/ref&gt;

==Teosed==
[[Pilt:Amy Goodman National Conference for Media Reform Denver 2013 8626124929.jpg|pisi|]]
*2004 – The Exception to the Rulers: Exposing Oily Politicians, War Profiteers, and the Media That Love Them (kirjutatud kahasse venna, [[Mother Jones]]i ajakirjaniku [[David Goodman]]iga)
*2006 – Static: Government Liars, Media Cheerleaders, and the People who Fight Back (koos David Goodmaniga)
*2008 – Standing up to the Madness: Ordinary Heroes in Extraordinary Times (koos David Goodmaniga)
*2009 – Breaking the Sound Barrier (koos [[Bill Moyers]]iga)
*2012 – The Silenced Majority: Stories of Uprisings, Occupations, Resistance, and Hope

==Viited==
{{Viited|2}}

{{JÄRJESTA:Goodman, Amy}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]

==Välislingid==
*[http://www.democracynow.org/ Democracy Now!]
*[http://www.truthdig.com/staff/amy_goodman TruthDig]</text>
      <sha1>dvmv2jghzantymuvac5uygs1lekatpy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lõõtsavägilased</title>
    <ns>0</ns>
    <id>437592</id>
    <revision>
      <id>6173128</id>
      <parentid>6101211</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:39:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:1530:1018:ED50:C014:67B6:3C3A:9B81</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2787" xml:space="preserve">{{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2020}}
'''Lõõtsavägilased''' on 2014. aastal loodud eesti rahvamuusikaansambel.

== Ajalugu ==
'''Lõõtsavägilaste''' alguseks saab lugeda seda, kui Untsakatest tuntud [[Margus Põldsepp]] pani 2013. aasta detsembris kokku enda juures lisapillina lõõtsa õppinud õpilaste (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae) ansambli. Ansambel tehti mõttega, et õpilased saaksid kogemuse ja tunnetuse, kuidas on ansamblis mängida. Ootamatult hakkas ansambli tegevus aga nii kiiresti edasi arenema, et väike projekt kasvas suureks. 2014. aasta 29. jaanuaril tegid Lõõtsavägilased oma esimese proovi [[Karksi-Nuia Muusikakool]]is. Esimesel aastal kandis ansambel nime '''Karksi-Nuia Muusikakooli Lõõtsaansambel''', kuid suvel muudeti nimi '''Lõõtsavägilasteks'''.

Esimesed pool aastat õpiti ainult pillilugusid, kuid seejärel hakati rohkem rõhku panama laulumisele. Esimestel aastatel võis laval näha ainult nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et anda ansamblile juurde rohkem kõlavärvi. 2019. aasta jaanuaris liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.

Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Viie aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 600 kontsert-esinemise.

Samuti on Lõõtsavägilased esinenud kõikidel suurematel folkfestivalidel üle Eesti ning teinud koostööd näiteks [[Untsakad|Untsakate]], [[Zetod|Zetode]], [[Jaan Pehk]]i, [[Hardi Volmer]]i ja [[Metsatöll]]uga.

Lõõtsavägilased on võitnud 2015. aastal Etno Kulbi (&quot;Uustulnuk pärimusmuusikas&quot;), Viljandimaa Kultuurkapitali aastapreemia 2015, ERRS Lokulaua 2015. aastal ning 2018. aastal Raadio Elmari aasta loo auhinna looga &quot;Kui laubä õhta jõudis&quot;.

== Koosseis ==
*[[Andres Eelmaa]] – [[Basskitarr|basskitarr]], laul
*Ott-Mait Põldsepp – [[Akustiline kitarr|akustiline kitarr]], [[mandoliin]], laul
*Rasmus Kadaja – [[eesti lõõtspill]], [[karmoška]], laul
*[[Margus Põldsepp]] – eesti lõõtspill, karmoška, laul
*Tobias Tae – eesti lõõtspill, karmoška, laul
*Georg-Rasmus Mäe – helirežii

== Diskograafia ==
'''Albumid'''
* &quot;Meie noor ja tormiline veri&quot; (2015)
* &quot;Edimise numre miis&quot; (2016)
* &quot;#Kolmaz&quot; (2018)
*&quot;Pidu kodun&quot; (2019)
*&quot;Lõõtsavägilased&quot; (2022)

'''Singlid'''
* &quot;Edimise numre miis&quot; (2016)
* &quot;Vanapoisi reinlender&quot; (2017)
* &quot;Kui laubä õhta jõudis&quot; (2018)
* &quot;Ära sinä võtku pikka naist&quot; (2019)
* &quot;Sabalugu&quot; (2020)
* &quot;Kippar Kliiverpoom&quot;(2022)

== Välislingid ==
*[http://www.lootsavagilased.ee/ Koduleht]{{Surnud link|date=aprill 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}

[[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]]</text>
      <sha1>kbp4yy7tzcda0pdbxnt72ylofdfucky</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173130</id>
      <parentid>6173128</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:41:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:1530:1018:ED50:C014:67B6:3C3A:9B81</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2795" xml:space="preserve">{{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2020}}
'''Lõõtsavägilased''' on 2014. aastal loodud eesti rahvamuusikaansambel.

== Ajalugu ==
'''Lõõtsavägilaste''' alguseks saab lugeda seda, kui Untsakatest tuntud [[Margus Põldsepp]] pani 2013. aasta detsembris kokku enda juures lisapillina lõõtsa õppinud õpilaste (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae) ansambli. Ansambel tehti mõttega, et õpilased saaksid kogemuse ja tunnetuse, kuidas on ansamblis mängida. Ootamatult hakkas ansambli tegevus aga nii kiiresti edasi arenema, et väike projekt kasvas suureks. 2014. aasta 29. jaanuaril tegid Lõõtsavägilased oma esimese proovi [[Karksi-Nuia Muusikakool]]is. Esimesel aastal kandis ansambel nime '''Karksi-Nuia Muusikakooli Lõõtsaansambel''', kuid suvel muudeti nimi '''Lõõtsavägilasteks'''.

Esimesed pool aastat õpiti ainult pillilugusid, kuid seejärel hakati rohkem rõhku panama laulumisele. Esimestel aastatel võis laval näha ainult nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et anda ansamblile juurde rohkem kõlavärvi. 2019. aasta jaanuaris liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.

Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Viie aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 600 kontsert-esinemise.

Samuti on Lõõtsavägilased esinenud kõikidel suurematel folkfestivalidel üle Eesti ning teinud koostööd näiteks [[Untsakad|Untsakate]], [[Zetod|Zetode]], [[Jaan Pehk]]i, [[Hardi Volmer]]i ja [[Metsatöll]]uga.

Lõõtsavägilased on võitnud 2015. aastal Etno Kulbi (&quot;Uustulnuk pärimusmuusikas&quot;), Viljandimaa Kultuurkapitali aastapreemia 2015, ERRS Lokulaua 2015. aastal ning 2018. aastal Raadio Elmari aasta loo auhinna looga &quot;Kui laubä õhta jõudis&quot;.

== Koosseis ==
*[[Andres Eelmaa]] – [[Basskitarr|basskitarr]], laul
*Ott-Mait Põldsepp – [[Akustiline kitarr|akustiline kitarr]], [[mandoliin]], laul
*Rasmus Kadaja – [[eesti lõõtspill]], [[karmoška]], laul
*[[Margus Põldsepp]] – eesti lõõtspill, karmoška, laul
*Tobias Tae – eesti lõõtspill, karmoška, laul
*Georg-Rasmus Mäe – helirežii

== Diskograafia ==
'''Albumid'''
* &quot;Meie noor ja tormiline veri&quot; (2015)
* &quot;Edimise numre miis&quot; (2016)
* &quot;#Kolmaz&quot; (2018)
*&quot;Pidu kodun&quot; (2019)
*&quot;Lõõtsavägilased&quot; (2022)

'''Singlid'''
* &quot;Edimise numre miis&quot; (2016)
* &quot;Vanapoisi reinlender&quot; (2017)
* &quot;Kui laubä õhta jõudis&quot; (2018)
* &quot;Ära sinä võtku pikka naist&quot; (2019)
* &quot;Sabalugu&quot; (2020)
* &quot;Kippar Kliiverpoom&quot;(2022)

== Välislingid ==
*[http://www.lootsavagilased.wixsite.com Koduleht]{{Surnud link|date=aprill 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}

[[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]]</text>
      <sha1>gigg7144ihk9f1rz36h3wb3wnupip3t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173131</id>
      <parentid>6173130</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:42:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:1530:1018:ED50:C014:67B6:3C3A:9B81</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2808" xml:space="preserve">{{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2020}}
'''Lõõtsavägilased''' on 2014. aastal loodud eesti rahvamuusikaansambel.

== Ajalugu ==
'''Lõõtsavägilaste''' alguseks saab lugeda seda, kui Untsakatest tuntud [[Margus Põldsepp]] pani 2013. aasta detsembris kokku enda juures lisapillina lõõtsa õppinud õpilaste (Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae) ansambli. Ansambel tehti mõttega, et õpilased saaksid kogemuse ja tunnetuse, kuidas on ansamblis mängida. Ootamatult hakkas ansambli tegevus aga nii kiiresti edasi arenema, et väike projekt kasvas suureks. 2014. aasta 29. jaanuaril tegid Lõõtsavägilased oma esimese proovi [[Karksi-Nuia Muusikakool]]is. Esimesel aastal kandis ansambel nime '''Karksi-Nuia Muusikakooli Lõõtsaansambel''', kuid suvel muudeti nimi '''Lõõtsavägilasteks'''.

Esimesed pool aastat õpiti ainult pillilugusid, kuid seejärel hakati rohkem rõhku panama laulumisele. Esimestel aastatel võis laval näha ainult nelja lõõtspilli, kuid 2017. aastal vahetas ansambli solist Andres Eelmaa oma põhipilli basskitarri vastu, et anda ansamblile juurde rohkem kõlavärvi. 2019. aasta jaanuaris liitus ansambliga Ott-Mait Põldsepp, kes mängib kitarri ja mandoliini.

Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Viie aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 600 kontsert-esinemise.

Samuti on Lõõtsavägilased esinenud kõikidel suurematel folkfestivalidel üle Eesti ning teinud koostööd näiteks [[Untsakad|Untsakate]], [[Zetod|Zetode]], [[Jaan Pehk]]i, [[Hardi Volmer]]i ja [[Metsatöll]]uga.

Lõõtsavägilased on võitnud 2015. aastal Etno Kulbi (&quot;Uustulnuk pärimusmuusikas&quot;), Viljandimaa Kultuurkapitali aastapreemia 2015, ERRS Lokulaua 2015. aastal ning 2018. aastal Raadio Elmari aasta loo auhinna looga &quot;Kui laubä õhta jõudis&quot;.

== Koosseis ==
*[[Andres Eelmaa]] – [[Basskitarr|basskitarr]], laul
*Ott-Mait Põldsepp – [[Akustiline kitarr|akustiline kitarr]], [[mandoliin]], laul
*Rasmus Kadaja – [[eesti lõõtspill]], [[karmoška]], laul
*[[Margus Põldsepp]] – eesti lõõtspill, karmoška, laul
*Tobias Tae – eesti lõõtspill, karmoška, laul
*Georg-Rasmus Mäe – helirežii

== Diskograafia ==
'''Albumid'''
* &quot;Meie noor ja tormiline veri&quot; (2015)
* &quot;Edimise numre miis&quot; (2016)
* &quot;#Kolmaz&quot; (2018)
*&quot;Pidu kodun&quot; (2019)
*&quot;Lõõtsavägilased&quot; (2022)

'''Singlid'''
* &quot;Edimise numre miis&quot; (2016)
* &quot;Vanapoisi reinlender&quot; (2017)
* &quot;Kui laubä õhta jõudis&quot; (2018)
* &quot;Ära sinä võtku pikka naist&quot; (2019)
* &quot;Sabalugu&quot; (2020)
* &quot;Kippar Kliiverpoom&quot;(2022)

== Välislingid ==
*[https://lootsavagilased.wixsite.com/lootsavagilased Koduleht]{{Surnud link|date=aprill 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}

[[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]]</text>
      <sha1>blnwbplwzyhden5fmzm6fxhefwgl9rk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eha Tillmann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>439843</id>
    <revision>
      <id>6173297</id>
      <parentid>6034876</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:29:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2441" xml:space="preserve">'''Eha Tillmann''' (1957. aastani '''Eha Juhkam'''; [[12. veebruar]] [[1937]] – [[29. aprill]] [[2020]]) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane.&lt;ref name=&quot;tlulib&quot;&gt;[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=26 Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas. Tillmann, Eha]&lt;/ref&gt; 

1955. aastal lõpetas ta [[Vastseliina Keskkool]]i. 1969. aastal lõpetas ta Eduard Vilde nimelise [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] raamatukogunduse ja bibliograafia eriala. Tema diplomitöö &quot;Võru rajooni külaraamatukogude kasutajaskond ja selle kujunemist mõjutavad tegurid&quot; pälvis [[Üliõpilaste Teaduslik Ühing|Üliõpilaste Teadusliku Ühingu]] TPedI konkursil II preemia ja vabariiklikul konkursil III preemia.&lt;ref name=&quot;VKR100&quot;&gt;[http://lib.werro.ee/images/trykised/Raamatukogu_100.pdf Võrumaa Keskraamatukogu, MTÜ Järjehoidja. Võrumaa Keskraamatukogu 100. Võru, 2009]&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1968 töötas ta Võru Rajooniraamatukogus raamatukoguhoidjana. Aastatel 1968–1992 oli ta Juhan Smuuli nimelise Võru Keskraamatukogu direktor, 1992–2002 [[Võrumaa Keskraamatukogu]] komplekteerimisosakonna raamatukoguhoidja.

Aastatel 1977–1987 oli ta [[Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu]] kultuurikomisjoni liige ja aseesimees, aastatel 1987–1991 [[Võru Linna Rahvasaadikute Nõukogu]] haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, 1980–1990 [[Ühing Teadus|ühingu Teadus]] Võru osakonna juhatuse liige, 1981–1991 [[Eesti Raamatuühing]]u Võru rajooniorganisatsiooni esimees.&lt;ref name=&quot;tlulib&quot; /&gt; Ta oli ka [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u taasasutajaliige (1988) ja juhatuse liige. 

==Tunnustus==
*1974 Eesti NSV kultuuritöö eesrindlase rinnamärk
*1976 medal &quot;Töövapruse eest&quot;
*1979 EKP Võru rajoonikomitee ja Võru rajooni täitevkomitee aukiri
*1983 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]
*1985 NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ja Kultuuriala Töötajate Ametiühingu aukiri
*1987 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
*1994 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia
*2005 [[Võru linna teenetemärk]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=500670 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Juhan Smuuli nim. Võru Raamatukogu direktor Eha Tillmann (1974)]

{{JÄRJESTA:Tillmann, Eha}}
[[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>j9a0ymfuhyrgq6jqn6gqjq1m5wt70c2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173298</id>
      <parentid>6173297</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:30:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2445" xml:space="preserve">'''Eha Tillmann''' (1957. aastani '''Eha Juhkam'''; [[12. veebruar]] [[1937]] – [[29. aprill]] [[2020]]) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane.&lt;ref name=&quot;tlulib&quot;&gt;[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=26 Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas. Tillmann, Eha]&lt;/ref&gt; 

1955. aastal lõpetas ta [[Vastseliina Keskkool]]i. 1969. aastal lõpetas ta Eduard Vilde nimelise [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] raamatukogunduse ja bibliograafia eriala. Tema diplomitöö &quot;Võru rajooni külaraamatukogude kasutajaskond ja selle kujunemist mõjutavad tegurid&quot; pälvis [[Üliõpilaste Teaduslik Ühing|Üliõpilaste Teadusliku Ühingu]] TPedI konkursil II preemia ja vabariiklikul konkursil III preemia.&lt;ref name=&quot;VKR100&quot;&gt;[http://lib.werro.ee/images/trykised/Raamatukogu_100.pdf Võrumaa Keskraamatukogu, MTÜ Järjehoidja. Võrumaa Keskraamatukogu 100. Võru, 2009]&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1968 töötas ta Võru Rajooniraamatukogus raamatukoguhoidjana. Aastatel 1968–1992 oli ta Juhan Smuuli nimelise Võru Keskraamatukogu direktor, 1992–2002 [[Võrumaa Keskraamatukogu]] komplekteerimisosakonna raamatukoguhoidja.

Aastatel 1977–1987 oli ta [[Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu]] kultuurikomisjoni liige ja aseesimees, aastatel 1987–1991 [[Võru Linna Rahvasaadikute Nõukogu]] haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, 1980–1990 [[Ühing Teadus|ühingu Teadus]] Võru osakonna juhatuse liige, 1981–1991 [[Eesti Raamatuühing]]u Võru rajooniorganisatsiooni esimees.&lt;ref name=&quot;tlulib&quot; /&gt; Ta oli ka [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u taasasutajaliige (1988) ja juhatuse liige. 

==Tunnustus==
*1974 Eesti NSV kultuuritöö eesrindlase rinnamärk
*1976 medal &quot;[[Töövapruse eest]]&quot;
*1979 EKP Võru rajoonikomitee ja Võru rajooni täitevkomitee aukiri
*1983 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]
*1985 NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ja Kultuuriala Töötajate Ametiühingu aukiri
*1987 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
*1994 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia
*2005 [[Võru linna teenetemärk]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=500670 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Juhan Smuuli nim. Võru Raamatukogu direktor Eha Tillmann (1974)]

{{JÄRJESTA:Tillmann, Eha}}
[[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>2kx31p13e1jvhuz40qs8zzgeiux1dbe</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173299</id>
      <parentid>6173298</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:32:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2491" xml:space="preserve">'''Eha Tillmann''' (1957. aastani '''Eha Juhkam'''; [[12. veebruar]] [[1937]] – [[29. aprill]] [[2020]]) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane.&lt;ref name=&quot;tlulib&quot;&gt;[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=26 Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas. Tillmann, Eha]&lt;/ref&gt; 

1955. aastal lõpetas ta [[Vastseliina Keskkool]]i. 1969. aastal lõpetas ta Eduard Vilde nimelise [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] raamatukogunduse ja bibliograafia eriala. Tema diplomitöö &quot;Võru rajooni külaraamatukogude kasutajaskond ja selle kujunemist mõjutavad tegurid&quot; pälvis [[Üliõpilaste Teaduslik Ühing|Üliõpilaste Teadusliku Ühingu]] TPedI konkursil II preemia ja vabariiklikul konkursil III preemia.&lt;ref name=&quot;VKR100&quot;&gt;[http://lib.werro.ee/images/trykised/Raamatukogu_100.pdf Võrumaa Keskraamatukogu, MTÜ Järjehoidja. Võrumaa Keskraamatukogu 100. Võru, 2009]&lt;/ref&gt;

Aastatel 1964–1968 töötas ta Võru Rajooniraamatukogus raamatukoguhoidjana. Aastatel 1968–1992 oli ta Juhan Smuuli nimelise Võru Keskraamatukogu direktor, 1992–2002 [[Võrumaa Keskraamatukogu]] komplekteerimisosakonna raamatukoguhoidja.

Aastatel 1977–1987 oli ta [[Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu]] kultuurikomisjoni liige ja aseesimees, aastatel 1987–1991 [[Võru Linna Rahvasaadikute Nõukogu]] haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, 1980–1990 [[Ühing Teadus|ühingu Teadus]] Võru osakonna juhatuse liige, 1981–1991 [[Eesti Raamatuühing]]u Võru rajooniorganisatsiooni esimees.&lt;ref name=&quot;tlulib&quot; /&gt; Ta oli ka [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u taasasutajaliige (1988) ja juhatuse liige. 

==Tunnustus==
*1974 Eesti NSV kultuuritöö eesrindlase rinnamärk
*1976 medal &quot;[[Töövapruse eest]]&quot;
*1979 EKP Võru rajoonikomitee ja Võru rajooni täitevkomitee aukiri
*1983 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]
*1985 NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ja Kultuuriala Töötajate Ametiühingu aukiri
*1987 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
*1994 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia
*2005 [[Võru linna teenetemärk]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=500670 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Juhan Smuuli nim. Võru Raamatukogu direktor Eha Tillmann (1974)]

{{JÄRJESTA:Tillmann, Eha}}
[[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>cittg4oly97yedatub82xzk3qi1peie</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rīga Krasta raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>455243</id>
    <revision>
      <id>6173325</id>
      <parentid>6169237</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:48:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2233" xml:space="preserve">'''Rīga Krasta raudteejaam''' on endine [[raudteejaam]] [[Čiekurkalnsi raudteejaam]]ast Riia sadamasse viival raudteel [[Riia]] [[linn]]a [[Pētersala-Andrejsala]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Andrejostas iela 3.&lt;ref&gt;http://www.1188.lv/katalogs/riga-krasta/dzelzcela-stacijas-un-transports/487172&lt;/ref&gt;

Tegemist on [[kaubajaam]]aga, mis ühendab Läti raudteevõrku [[Riia sadam]]aga. Jaam asub [[Daugava]] kaldal, mis kajastub ka jaama nimes ([[läti keel]]es tähendab ''krasta'' kallast, randa).

Jaam rajati aastal [[1889]]. Algne jaamahoone oli puidust, selles asus ka [[telegraafside|telegraafijaam]]. [[Riia Keskraudteejaam]]ast viis sinna mööda Daugava kaldapealset kulgev raudtee, mis hiljem Riia raudteesõlme ehitustööde käigus likvideeriti.&lt;ref&gt;http://zurbu.net/f/2&lt;/ref&gt; Aastal [[1903]] valmis [[Brasa raudteepeatus]]est sinna viiv laiarööpmeline raudtee, mille ääres asus varem [[Rīga-Preču I raudteejaam|Riia I kaubajaam]]. Jaama juurde tekkis suur haruteede võrgustik, nii näiteks rajati aastal [[1901]] kolm kõrvalteed, mis viisid sadama [[viljaelevaator]]ini, nende juurest rajati hiljem ka [[Pihkva–Riia raudtee|Riia–Pihkva raudtee]]le viiv raudteeharu. Aastal [[1911]] valmis Andrejsala põhjatippu viiv raudtee.

Aastal [[1900]] valmis uus jaamahoone, mida renoveeriti aastal [[1947]]. Lisaks peahoonele kuulus jaamakompleksi toone veel kümme hoonet. Tänapäeval on vana jaamahoone kasutusel administratiivhoonena. &lt;ref&gt;Andrejsala. IV daļa. DZELZCEĻŠ. STACIJA RĪGA-KRASTA.&lt;/ref&gt;

Jaam suleti 29. juulil 2020.&lt;ref&gt;[https://ldzcargo.ldz.lv/lv/content/sia-%E2%80%9Cldz-cargo%E2%80%9D-inform%C4%93-par-darba-procesa-organiz%C4%93%C5%A1anu-p%C4%93c-r%C4%ABga-krasta-stacijas-sl%C4%93g%C5%A1anas SIA “LDZ CARGO” informē par darba procesa organizēšanu pēc Rīga Krasta stacijas slēgšanas], 13. 08 2020&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==

* [http://railwayz.info/photolines/station/1789 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.96250/24.10702&amp;l=O/7 Jaam ja selle teedevõrk vanal kaardil]

{{Coordinate | NS = 56/57/56/N | EW = 24/5/49/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>ous8oi1pyjhmgm1kt609018w7ibsa1z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173326</id>
      <parentid>6173325</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:49:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2233" xml:space="preserve">'''Rīga Krasta raudteejaam''' on endine [[raudteejaam]] [[Čiekurkalnsi raudteejaam]]ast Riia sadamasse viival raudteel [[Riia]] [[linn]]a [[Pētersala-Andrejsala]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Andrejostas iela 3.&lt;ref&gt;http://www.1188.lv/katalogs/riga-krasta/dzelzcela-stacijas-un-transports/487172&lt;/ref&gt;

Tegemist on [[kaubajaam]]aga, mis ühendab Läti raudteevõrku [[Riia sadam]]aga. Jaam asub [[Daugava]] kaldal, mis kajastub ka jaama nimes ([[läti keel]]es tähendab ''krasta'' kallast, randa).

Jaam rajati aastal [[1889]]. Algne jaamahoone oli puidust, selles asus ka [[telegraafside|telegraafijaam]]. [[Riia keskraudteejaam]]ast viis sinna mööda Daugava kaldapealset kulgev raudtee, mis hiljem Riia raudteesõlme ehitustööde käigus likvideeriti.&lt;ref&gt;http://zurbu.net/f/2&lt;/ref&gt; Aastal [[1903]] valmis [[Brasa raudteepeatus]]est sinna viiv laiarööpmeline raudtee, mille ääres asus varem [[Rīga-Preču I raudteejaam|Riia I kaubajaam]]. Jaama juurde tekkis suur haruteede võrgustik, nii näiteks rajati aastal [[1901]] kolm kõrvalteed, mis viisid sadama [[viljaelevaator]]ini, nende juurest rajati hiljem ka [[Pihkva–Riia raudtee|Riia–Pihkva raudtee]]le viiv raudteeharu. Aastal [[1911]] valmis Andrejsala põhjatippu viiv raudtee.

Aastal [[1900]] valmis uus jaamahoone, mida renoveeriti aastal [[1947]]. Lisaks peahoonele kuulus jaamakompleksi toone veel kümme hoonet. Tänapäeval on vana jaamahoone kasutusel administratiivhoonena. &lt;ref&gt;Andrejsala. IV daļa. DZELZCEĻŠ. STACIJA RĪGA-KRASTA.&lt;/ref&gt;

Jaam suleti 29. juulil 2020.&lt;ref&gt;[https://ldzcargo.ldz.lv/lv/content/sia-%E2%80%9Cldz-cargo%E2%80%9D-inform%C4%93-par-darba-procesa-organiz%C4%93%C5%A1anu-p%C4%93c-r%C4%ABga-krasta-stacijas-sl%C4%93g%C5%A1anas SIA “LDZ CARGO” informē par darba procesa organizēšanu pēc Rīga Krasta stacijas slēgšanas], 13. 08 2020&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==

* [http://railwayz.info/photolines/station/1789 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.96250/24.10702&amp;l=O/7 Jaam ja selle teedevõrk vanal kaardil]

{{Coordinate | NS = 56/57/56/N | EW = 24/5/49/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>lve7qxi9sfcsymvj2xbgyk05omgpcdc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kohaliku omavalitsuse volikogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>457420</id>
    <revision>
      <id>6173312</id>
      <parentid>5845610</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:16:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26850" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Iifar|aasta=2018|kuu=veebruar}}
'''Kohaliku omavalitsuse volikogu''' on [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e ([[vald|valla]] või [[linn]]a [[esinduskogu]] (vastavalt '''[[vallavolikogu]]''' või '''[[linnavolikogu]]''')).

==Kohaliku omavalitsuse volikogu Eestis==
Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.&lt;ref name=&quot;YzYxZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;itR1C&quot; /&gt;

Volikogu valitakse salajasel hääletusel neljaks aastaks valimisaasta oktoobrikuu kolmandal pühapäeval, s.o valimispäeval. Samuti saab eelhääletada ja e-hääletada 7 päeva jooksul 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva. Erandolukordades, kus volikogu liikmete arv langeb alla nõutud arvu või kui moodustub uus kohaliku omavalitsuse üksus ühinemise teel, lähtutakse uue volikogu moodustamisel seadusest tulenevatest ettekirjutustest.&lt;ref name=&quot;itR1C&quot; /&gt;

Volikogu valimistel on hääleõiguslikud vaid selle omavalitsuse maa-alal elavad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad ja kelle aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistris sellel maa-alal asuvasse valda või linna. Hääletamisõigus on ka välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Hääletada ei saa valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud isikud ja isikud, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud või kannavad karistust kinnipidamiskohas.

Kandideerimisõigus volikogu liikmeks on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. Igas volikogus peab olema vähemalt seitse liiget ja liikmete arv peab olema paaritu arv. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga järgmiselt:
#üle 2000 elaniku – vähemalt 13 liiget;
#üle 3500 elaniku – vähemalt 15 liiget;
#üle 5000 elaniku – vähemalt 17 liiget;
#üle 7500 elaniku – vähemalt 19 liiget;
#üle 10 000 elaniku – vähemalt 21 liiget;
#üle 30 000 elaniku – vähemalt 25 liiget;
#üle 50 000 elaniku – vähemalt 31 liiget;
#üle 300 000 elaniku – vähemalt 79 liiget.

=== Omavalitsused ja volikogude suurus ===

==== Harju maakond (kokku 16 omavalitsusüksust) ====
* [[Anija vald]] 19
* [[Harku vald]] 21
* [[Jõelähtme vald]] 17
* [[Keila|Keila linn]] 19
* [[Kiili vald]] 17
* [[Kose vald]] 19
* [[Kuusalu vald]] 19
* [[Loksa|Loksa linn]] 15
* [[Lääne-Harju vald]] 21
* [[Maardu|Maardu linn]] 21
* [[Raasiku vald]] 17
* [[Rae vald]] 25
* [[Saku vald]] 19
* [[Saue vald]] 27
* [[Tallinn|Tallinna linn]] 63
* [[Viimsi vald]] 21

==== Hiiu maakond (1 omavalitsusüksus) ====
* [[Hiiumaa vald]] 23 

==== Ida-Viru maakond (kokku 8 omavalitsusüksust) ====
* [[Alutaguse vald]] 17
* [[Jõhvi vald]] 21
* [[Kohtla-Järve|Kohtla-Järve linn]] 25
* [[Lüganuse vald]] 19
* [[Narva-Jõesuu|Narva- Jõesuu linn]] 17
* [[Narva|Narva linn]] 31
* [[Sillamäe|Sillamäe linn]] 21
* [[Toila vald]] 17 

==== Jõgeva maakond (kokku 3 omavalitsusüksust) ====
* [[Jõgeva vald]] 27
* [[Mustvee vald]] 21
* [[Põltsamaa vald]] 23 

==== Järva maakond (kokku 3 omavalitsusüksust) ====
* [[Järva vald]] 21
* [[Paide|Paide linn]] 23
* [[Türi vald]] 23 

==== Lääne maakond (kokku 3 omavalitsusüksust) ====
* [[Haapsalu|Haapsalu linn]] 25
* [[Lääne-Nigula vald]] 25
* [[Vormsi vald]] 9 

==== Lääne-Viru maakond (kokku 8 omavalitsusüksust) ====
* [[Haljala vald]] 17
* [[Kadrina vald]] 19
* [[Rakvere|Rakvere linn]] 21
* [[Rakvere vald]] 19
* [[Tapa vald]] 23
* [[Vinni vald]] 17
* [[Viru-Nigula vald]] 21
* [[Väike-Maarja vald|Väike- Maarja vald]] 19 

==== Põlva maakond (kokku 3 omavalitsusüksust) ====
* [[Kanepi vald]] 19
* [[Põlva vald]] 27
* [[Räpina vald]] 21

==== Pärnu maakond (kokku 7 omavalitsusüksust) ====
* [[Häädemeeste vald]] 19
* [[Kihnu vald]] 9
* [[Lääneranna vald]] 21
* [[Põhja-Pärnumaa vald]] 21
* [[Pärnu linn]] 39
* [[Saarde vald]] 15
* [[Tori vald]] 23 

==== Rapla maakond (kokku 4 omavalitsusüksust) ====
* [[Kohila vald]] 21
* [[Kehtna vald]] 21
* [[Märjamaa vald]] 21
* [[Rapla vald]] 27 

==== Saare maakond (kokku 3 omavalitsusüksust) ====
* [[Muhu vald]] 13
* [[Ruhnu vald]] 7
* [[Saaremaa vald]] 31 

==== Tartu maakond (kokku 8 omavalitsusüksust) ====
* [[Elva vald]] 29
* [[Kambja vald]] 21
* [[Kastre vald]] 17
* [[Luunja vald]] 15
* [[Nõo vald]] 15
* [[Peipsiääre vald]] 21
* [[Tartu|Tartu linn]] 49
* [[Tartu vald]] 25 

==== Valga maakond (kokku 3 omavalitsusüksust) ====
* [[Otepää vald]] 17
* [[Tõrva vald]] 21
* [[Valga vald]] 27 

==== Viljandi maakond (kokku 4 omavalitsusüksust) ====
* [[Mulgi vald]] 21
* [[Põhja-Sakala vald]] 21
* [[Viljandi|Viljandi linn]] 27
* [[Viljandi vald]] 27 

==== Võru maakond (kokku 5 omavalitsusüksust) ====
* [[Antsla vald]] 17
* [[Rõuge vald]] 27
* [[Setomaa vald]] 15
* [[Võru|Võru linn]] 21
* [[Võru vald (2017)|Võru vald]] 21

== Hääletamine ==
Hääletamisega lõpeb volikogus arvamuse kujundamise protsess. “Tegu on võimu teostamise keskse aktiga, milleks volikogu liikmed mandaadi omanikena on õigustatud ja kohalikel valimistel demokraatlikult legitimeeritud.” &lt;ref name=&quot;rp6GU&quot; /&gt;

Hääletamist kohaliku omavalitsuse volikogus reguleerib peamiselt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 45. Antud sättest tuleneb, et hääletamise teel otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi. Muudes küsimustes viiakse hääletamine läbi ainult juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. &lt;ref name=&quot;56kph&quot; /&gt;

Hääletamisega seotud küsimused reguleeritakse volikogu põhimääruses tulenevalt seaduse nõudest sätestada mitmed ametiisikute ja organite valimise või moodustamise korrad.&lt;ref name=&quot;Ghv3J&quot; /&gt;

===Hääletamise kord===

Hääletamine kohaliku omavalitsuse volikogus toimub volikogu istungil, mille kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja ehk aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige.&lt;ref name=&quot;e6xat&quot; /&gt;

Hääletamine on avalik, v.a isikuvalimistel.&lt;ref name=&quot;Fq6GC&quot; /&gt; Volikogu ei saa omaalgatuslikult teostada salajast hääletamist teistes küsimustes. Varem olid nii isikuvalimiste kui ka umbusaldushääletused salajased, kuid nüüdseks on salajane ainult hääletamine isikuvalimistel. Volikogu istungil ja volikogu komisjoni koosolekul toimunud hääletuse tulemused kantakse vastavalt istungi või koosoleku protokolli.&lt;ref name=&quot;SQZhj&quot; /&gt;

Volikogu liige hääletab isiklikult. Võimalik on anda poolthääl, vastuhääl või jääda erapooletuks.

Hääle andmine võib toimuda elektrooniliselt, hääletussedeliga, käetõstmisega või püstitõusmisega. Sedeliga hääletamise korral luuakse tavaliselt ka hääletamiskomisjonid.&lt;ref name=&quot;oNgiC&quot; /&gt; Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ning vallavanema valimistel ja revisjonikomisjoni moodustamisel ning Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindajate valimisel hääletatakse hääletamissedelitega volikogu poolt sätestatud korras.&lt;ref name=&quot;Qhrw1&quot; /&gt;

Üldreeglina võetakse volikogu otsused vastu poolthäälte enamusega, eriti olulistes küsimustes on aga vaja koosseisu häälteenamust.&lt;ref name=&quot;wAvAF&quot; /&gt; Sellisteks küsimusteks on näiteks kohalike maksude kehtestamine, eelarvelaenu vastuvõtmine, koormiste määramine, valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine, volikogu esimehe või aseesimehe valimine ning vallavanema või linnapea valimine.&lt;ref name=&quot;RtX0H&quot; /&gt;

===Isikuvalimised===

Hääletamine isikuvalimistel on salajane ning selle tulemused vormistatakse volikogu otsusena.&lt;ref name=&quot;fReF0&quot; /&gt; Tulemusi üle ei hääletata, sest muidu võib tekkida olukord, kus otsuse hääletuse (avalik) tulemused erinevad salajase hääletuse tulemustest.&lt;ref name=&quot;ozRzu&quot; /&gt;

Näiteks on tulenevalt KOKS § 41 lg-st 11 salajane volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimine.

===Muudatusetepanekud ja alternatiiveelnõud===

Volikogu päevakorras olevate küsimuste puhul on pärast sõnavõtte võimalus esitada muudatusettepanekuid, mis pannakse istungi juhataja poolt hääletamisele siis, kui mõni volikogu liige või fraktsioon seda nõuab.&lt;ref name=&quot;zfvgU&quot; /&gt;

Konkureerivate ettepanekute puhul pannakse eelnõud pärast läbirääkimisi eraldi hääletamisele. Eelnõu, mis saab vähem poolthääli, langeb menetlusest välja. Võrdsete poolthäälte korral paneb istungi juhataja eelnõud uuele hääletusele ning kui ka teist korda saavutatakse sama tulemus, langevad mõlemad eelnõud menetlusest välja. Alternatiiveelnõude puhul on vastuvõtmiseks vaja lõpphääletusel poolthäälteenamust.&lt;ref name=&quot;H59IX&quot; /&gt;

===Toimingupiirangud===

KVS (korruptsioonivastane seadus) § 11 sätestab piirangud ametiisikutele toimingute või otsuste tegemisel. 

Toimingu või otsuse tegemise keeld kehtib, kui:
#otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes&lt;ref name=&quot;guqjx&quot; /&gt;;
#ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
#ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.&lt;ref name=&quot;jPRKr&quot; /&gt;

Näiteks on keelatud hääletamisel osalemine, kui hääletusel olev küsimus on seotud mõne ametiisiku lähisugulasega. Kogu ametiisikuga seotud isikute ringi määratleb KVS § 7 lg 1, sealhulgas on näiteks abikaasa, vanemad, lapsed, ühises majapidamises elavad isikud. Sellistel juhtudel peaks isik laskma ennast erapooletuse nimel otsuse tegemisest taandada.&lt;ref name=&quot;ddleE&quot; /&gt;

==Kohaliku omavalitsuse volikogude pädevus==
KOV volikogu teostab avalikku võimu ja tema pädevuses on muu hulgas vastu võtta üldakte, millega teatud tingimustel võib piirata põhiõigusi ja vabadusi. Avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega. PS&lt;ref name=&quot;3MbVY&quot; /&gt; § 154 lg –st 2 tulenevalt võib KOV-le panna ka riiklikke kohustusi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJK) on seisukohal, et demokraatia põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus, et KOV volikogu valimistel ei saa kandideerida kodakondsuseta isikud (RKPJKo 15.10.2013, 3-4-1-47-13, p 18).&lt;ref name=&quot;GZyDv&quot; /&gt;

Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvat küsimust, kui see pole seaduse alusel antud KOV täitevorgani pädevusse. Kui seadusega on teatud küsimuse otsustamine antud volikogu ainupädevusse, siis puudub volikogul õigus saata see edasi täitevorganile (RKHKm 07.11.1997, 3-3-1-30-97;&lt;ref name=&quot;v8av8&quot; /&gt; 09.10.1998, 3-3-1-27-98&lt;ref name=&quot;vEXRF&quot; /&gt;).

Volikogul (ja ka valitsusel ning ametiasutustel) on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsust tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja. Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi (KOKS&lt;ref name=&quot;FlFGX&quot; /&gt; § 13).
Volikogul on ainupädevusi, mis on välja toodud KOKS&lt;ref name=&quot;FlFGX&quot; /&gt; §-s 22 ning mida volikogu ei saa määrata otsustamiseks kellelegi teisele. 

Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:&lt;ref name=&quot;3eAWC&quot; /&gt;
# valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
# kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
# valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
# koormiste määramine;
# toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
# valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
# valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
# laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
# valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
# taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
# osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
# volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
# valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
# volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
# vallavanema või linnapea valimine;
# valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
# valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
# umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
# vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
# volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
# volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
# volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
# valla või linna esindamise korra kehtestamine;
# valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
# valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine
# valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
# rahvakohtunikukandidaatide valimine;
# Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
# nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
# valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;
# kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
# üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;
# üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
# detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
# valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
# valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
# valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
# kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
# koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
# avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;
# jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
# jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
# jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine.
# muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

== Volikogu tegutsemisvõimetus ==
Volikogu tegutsemisvõimetus on olukord, kus lõppevad kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Volikogu tegutsemisevõimetus on reguleeritud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ( edaspidi KOKS &lt;ref name=&quot;fHs6k&quot; /&gt;) § 52.

=== Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ===
KOKS § 52 sätestatud tähtaegade mittejärgimisel teatud volikogu pädevusse kuuluvate toimingute osas loetakse volikogu tegutsemisvõimetuks, mille tulemusena KOKS § 18 lõike 1 punkti 1 kohaselt lõppevad volikogu liikme volitused enne tähtaega. Riigikohtu praktika kohaselt piisab volikogu liikme volituste lõppemiseks volikogu tegutsemisvõimetuse aluseks oleva asjaolu esinemisest. See tähendab, et volikogu tegutsemisvõimetuse asjaolu esinemisel lõppevad volikogu liikme volitused enne tähtaega automaatselt, mistõttu ei ole volikogu liikme volituste lõpetamiseks vaja eraldi valimiskomisjoni otsust&lt;ref name=&quot;oqGHJ&quot; /&gt;.  

Täiendavalt on riigikohus oma 3-4-1-17-10 otsuses rõhutanud, et volikogu asendusliikme määramist reguleeriva KOKS § 20 lg 4 esimene lause on viidates KOKS § 18 ettenähtud valimiskogu otsustele ebatäpne. KOKS §-s 18 ei nimetata ühtegi valimiskomisjoni otsust ega seostata volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist valimiskomisjoni otsusega.

=== Regulatsiooni eesmärk ===
Volikogu tegutsemisvõimetuse reguleerimise eesmärk on tagada, et volikogu täidaks tähtajaliselt temale seadusega antud kohaliku võimu sujuva teostamise ja kohaliku omavalitsuse olulisemate eelduste täitmise jaoks vajalikke ülesandeid. Tegutsemisvõimetuse aluseks on eelarve vastuvõtmise või saneerimiskava kinnitamise, volikogu esimehe määramise ja vabastamisega ning vallavanema ja linnapea ning valitsuste liikmete määramise, vabastamise ja umbusaldamisega seotud tähtaegade mittejärgimine ning ühinemise tulemusena moodustunud valla või linna põhimääruse tähtaegne vastuvõtmata jätmine.

KOKS § 52 sätestatud tähtaegade ja nende ületamise automaatsete tagajärgede kehtestamine on tõhus viis tagada, et poliitilised protsessid toimuksid kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil võimalikult sõltumatult ja sujuvalt. Selliselt tagab regulatsioon, et volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu nt. valimiskomisjoni tegevusest või tegevusetusest&lt;ref name=&quot;oqGHJ&quot; /&gt;.

Kui volikogu ei suuda täita neid kõige olulisemaid eeldusi, siis tuleb volikogu liikmed asendada asendusliikmetega Ühelt poolt see survestab volikogu liikmeid kokkuleppele jõudma ning teiselt poolt – kokkuleppe mittesaavutamisel – looma võimaluse olukorra lahendamiseks uutele inimestele otsustamispädevuse üleandmise kaudu&lt;ref name=&quot;yiXVj&quot; /&gt;.

KOKS § 52 lg 2 esimene lause täpsustab, et juhul kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks.

Riigikohus on oma otsuses 3-4-1-13-13 rõhutanud, et KOKS § 52 lg 2 regulatsioon teenib kolme legitiimset eesmärki, mis kõik on suunatud poliitilise stabiilsuse saavutamisele&lt;ref name=&quot;WgyQX&quot; /&gt;:

#Suunata volikogu vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamisel kaaluma, kas on võimalik valida uus vallavanem või linnapea. 
#Et uue vallavanema või linnapea valikul kaalutaks seda, kas viimane suudab ettenähtud tähtaja jooksul esitada volikogule kinnitamiseks uue valla- või linnavalitsuse liikmed, kes pälvivad volikogu usalduse. 
#Et pärast vallavanema või linnapea valimist saavutataks kiiresti olukord, kus on kinnitatud uus valla- või linnavalitsuse koosseis, kellel on nii volikogu kui ka vallavanema või linnapea selge usaldus.

=== Volikogu asendusliige ===
Volikogu tegutsemisvõimetuse ja volikogu asendusliikmete määramise puhul kutsub volikogu istungi kokku ja istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

Volikogu asendusliikme määramist reguleeriva KOKS § 20 alusel asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu asendusliikme määramiseks tuleb võtta vastu valimiskomisjoni otsus, mida tuleb põhjendata selliselt, et volikogu liikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud volikogu tegutsemisvõimetuse tõttu&lt;ref name=&quot;oqGHJ&quot; /&gt;.

=== Faktiliselt tegutsemisvõimeline volikogu ===
Volikogu juriidiline tegutsemisvõimetus ei tähenda seda, et volikogu ei ole faktiliselt suuteline tegutsema.

Õiguskantsleri alusel juriidilises tegutsemisvõimetusest ei pea automaatselt järeldama volikogu pädevuse puudumist – teisisõnu võib ka tegutsemisvõimetu volikogu olla pädev&lt;ref name=&quot;infht&quot; /&gt;. 

Faktiliselt tegutsemisvõimeline volikogu saab jätkuvalt vastu võtta õigusakte ehk volikogu tegutsemisvõimetuse saabumise järel vastuvõetud määrused on kehtivad&lt;ref name=&quot;GsGng&quot; /&gt;. Määruste kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada alused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks või haldusmenetluse seaduse&lt;ref name=&quot;PiDd1&quot; /&gt;(HMS) §-s 94 tühisuse alused.

==Vaata ka==
*[[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]]
*[[Omavalitsus]]
*[[Elektrooniline hääletamine Eestis]]
*[[Kinnipeetavate valimisõigus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;fHs6k&quot;&gt;Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus. RT I, 04.07.2017, 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oqGHJ&quot;&gt;2 RK, 30.11.2010, 3-4-1-17-10&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yiXVj&quot;&gt;3Õiguskantsler. Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Põlva vallavolikogu tegutsemisvõimetuse mõju liitumisotsusele. 27.06.2013, nr 10-2/130802/1302911&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WgyQX&quot;&gt;4 RKPJKo, 25.04.2013, 3-4-1-13-13&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;infht&quot;&gt;5Õiguskantsler. Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Volikogu tegutsemisvõimetuse mõju otsustele. 02.10.2013, otsus: nr 6. 2/134153/1304199.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsGng&quot;&gt;5Õiguskantsler. Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Volikogu tegutsemisvõimetuse mõju otsustele. 02.10.2013, otsus: nr 6. 2/134153/1304199. Õiguskantsler. Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Põlva vallavolikogu tegutsemisvõimetuse mõju liitumisotsusele. 09.09.2013, 6-2/133826/1303852&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PiDd1&quot;&gt;Haldusmenetluse seadus. Riigi Teataja, RT 25.10.2016, 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YzYxZ&quot;&gt;Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, RT I, 04.07.2017, 21&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;itR1C&quot;&gt;Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, RT I, 17.11.2017, 6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rp6GU&quot;&gt;V. Olle. Volikogu liikme individuaalõigused. - Juridica IV/2011, lk 291.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;56kph&quot;&gt;Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, § 22. - RT I, 04.07.2017, 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ghv3J&quot;&gt;Vt nt KOKS § 8. - RT I, 04.07.2017, 21 ja Tartu linna põhimäärus nt § 11 - RT IV, 07.05.2014, 31.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e6xat&quot;&gt;Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, § 42 lg 1 p 1, § 43 lg 1 . - RT I, 04.07.2017, 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fq6GC&quot;&gt;KOKS § 45 lg 2 - RT I, 04.04.2017, 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SQZhj&quot;&gt;KOKS § 51 lg 5. - RT I, 04.07.2017, 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oNgiC&quot;&gt;Vt nt Tartu linna põhimäärus nt § 12 ja § 26 - RT IV, 07.05.2014, 31.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qhrw1&quot;&gt;S. Mäeltsemees, T. Sepp, J. Võigemast, A. Läns, O. Kasuri, S. Ludvig, U. Silberg, A. Laius, M. Lõhmus, T. Milt, I. Eevel, M. Iila. KOV volikogu liikme käsiraamat 2015. Tallinn: Vali Press OÜ 2015. Vt ka Tallinna Põhimäärus § 37 lg 9. - RT IV, 28.04.2017, 52.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wAvAF&quot;&gt;KOKS § 45 lg 5. - RT I, 04.07.2017, 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RtX0H&quot;&gt;S. Mäeltsemees, T. Sepp, J. Võigemast, A. Läns, O. Kasuri, S. Ludvig, U. Silberg, A. Laius, M. Lõhmus, T. Milt, I. Eevel, M. Iila. KOV volikogu liikme käsiraamat 2015. Tallinn: Vali Press OÜ 2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fReF0&quot;&gt;KOKS § 45 lg 3. - RT I, 04.07.2017, 21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ozRzu&quot;&gt;S. Mäeltsemees, T. Sepp, J. Võigemast, A. Läns, O. Kasuri, S. Ludvig, U. Silberg, A. Laius, M. Lõhmus, T. Milt, I. Eevel, M. Iila. KOV volikogu liikme käsiraamat 2015. Tallinn: Vali Press OÜ 2015. - Lk 81.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zfvgU&quot;&gt;S. Mäeltsemees, T. Sepp, J. Võigemast, A. Läns, O. Kasuri, S. Ludvig, U. Silberg, A. Laius, M. Lõhmus, T. Milt, I. Eevel, M. Iila. KOV volikogu liikme käsiraamat 2015. Tallinn: Vali Press OÜ 2015. - Lk 77.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H59IX&quot;&gt;S. Mäeltsemees, T. Sepp, J. Võigemast, A. Läns, O. Kasuri, S. Ludvig, U. Silberg, A. Laius, M. Lõhmus, T. Milt, I. Eevel, M. Iila. KOV volikogu liikme käsiraamat 2015. Tallinn: Vali Press OÜ 2015. - Lk 77/78.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;guqjx&quot;&gt;Vt. ka KOKS § 17 lg 62.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jPRKr&quot;&gt;Korruptsioonivastane seadus, § 11 lg 1, RT I, 24.03.2016, 5. Vt. ka KOKS § 17 lg 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ddleE&quot;&gt;VMK, 4-14-3094 p 9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3MbVY&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv|Pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GZyDv&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-47-13|Pealkiri=RKPJKo 15.10.2013, 3-4-1-47-13|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v8av8&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-30-97&amp;sortVaartus=LahendiKuulutamiseAeg&amp;sortAsc=false&amp;kuvadaVaartus=Pealkiri&amp;pageSize=25&amp;defaultPageSize=25|Pealkiri=RKHKm 07.11.1997, 3-3-1-30-97|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vEXRF&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-27-98&amp;sortVaartus=LahendiKuulutamiseAeg&amp;sortAsc=false&amp;kuvadaVaartus=Pealkiri&amp;pageSize=25&amp;defaultPageSize=25|Pealkiri=RKHKm 09.10.1998, 3-3-1-27-98|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FlFGX&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632?leiaKehtiv|Pealkiri=Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3eAWC&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=908876&amp;searchCurrent | Pealkiri =Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Elektrooniline Riigi teataja | Aeg =01.09.2007 | Koht = | Väljaandja = | online =14.10.2007 | Keel =eesti}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017006?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017021?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus]

[[Kategooria:Kohalik omavalitsus]]
[[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]]</text>
      <sha1>1bz1ddbg90a876bjly4l4c38e9jxtyq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ann Leckie</title>
    <ns>0</ns>
    <id>459973</id>
    <revision>
      <id>6173003</id>
      <parentid>6144955</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:30:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11397" xml:space="preserve">{{Kirjanik
| Taustavärv      = 
| Nimi            = Ann Leckie
| Pilt            = AnnLeckie.jpeg
| Pildisuurus     = 200px
| Pildi info      = 
| Sünninimi       = Ann Leckie
| Sünniaeg        = 2. märts 1966
| Sünnikoht       = [[Toledo (Ohio)|Toledo]], Ohio osariik, USA
| Surmaaeg        = 
| Surmakoht       = 
| Pseudonüüm      =
| Rahvus          = 
| Tegevusala      = [[kirjanik]]
| Haridus         = 
| Žanr            = [[teadusulme]], [[imeulme]]
| Kirjandusvool   =
| Tuntud teoseid  = &quot;Abistav õiglus&quot;, &quot;Abistav mõõk&quot;, &quot;Abistav halastus&quot;
| Mõjutatud       =
| Mõjutanud       =
| Auhinnad        = [[Hugo auhind]], [[Nebula auhind]], Arthur C. Clarke'i auhind, BSFA auhind
}}
'''Ann Leckie''' (sündinud [[2. märts]]il [[1966]] [[Toledo (Ohio)|Toledos]])&lt;ref name=&quot;Riverfront Times 25 June 2014&quot; /&gt; on ameerika [[ulmekirjanik]] ja [[toimetaja]]. 

Tema 2013. aastal ilmunud debüütromaan &quot;Ancillary Justice&quot; (eesti keeles &quot;Abistav õiglus&quot;, 2015) võitis 2014. aastal parima romaani [[Hugo auhind|Hugo auhinna]]&lt;ref name=&quot;gk1eh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1i2CG&quot; /&gt; ja [[Nebula auhind|Nebula auhinna]],&lt;ref name=&quot;Loc14&quot; /&gt; [[Arthur C. Clarke'i auhind|Arthur C. Clarke'i auhinna]]&lt;ref name=&quot;Loc88&quot; /&gt; ja Briti ulmeühingu auhinna.&lt;ref name=&quot;b81Pd&quot; /&gt; Romaani järg &quot;Ancillary Sword&quot; (eesti keeles &quot;Abistav mõõk&quot;, 2016) võitis 2015. aastal [[Locuse auhind|Locuse auhinna]].&lt;ref name=&quot;D0L5m&quot; /&gt;

== Kirjanduslik karjäär ==
Leckie kasvas üles ulmekirjanduse fännina, kuid esimesed katsed oma ulmeloomingut avaldada ebaõnnestusid. Üks esimesi sel perioodil avaldatud tekste oli ajakirjas True Confessions anonüümselt ilmunud ajalooline romantiline jutustus.

Laste sündimise (1996 ja 2000) järel koduseks jäänuna motiveeris igavus Leckiet kirjutama 2002. aastal &quot;Abistava õigluse&quot; esimese töövariandi. 2005. aastal osales Leckie [[Octavia Butler|Octavia Butleri]] juhendatavas Clarion Westi ulmekirjanduse töötoas, mille järel kirjutas kuue aastaga valmis romaani &quot;Abistav õiglus&quot;. 2012. aastal sõlmis ta kirjastusega Orbit lepingu selle avaldamiseks.

Leckie on kirjutanud arvukalt lühijutte ajakirjadele Subterranean Magazine, Strange Horizons ja Realms of Fantasy. Tema lühiproosat on avaldatud sellistes aastaülevaadetes nagu Rich Hortoni toimetatav &quot;The Year's Best Science Fiction &amp; Fantasy&quot;.&lt;ref name=&quot;c8U4z&quot; /&gt;

Aastatel 2010–2013 toimetas Leckie veebipõhist ulmeajakirja Giganotosaurus&lt;ref name=&quot;b83HS&quot; /&gt; ning on [[Taskuhääling|taskuhäälingu]] PodCastle toimetaja.&lt;ref name=&quot;z78l1&quot; /&gt; 2012–2013 oli Leckie Ameerika ulmekirjanike ühingu sekretär.&lt;ref name=&quot;fUNHy&quot; /&gt;

=== Radchi triloogia ===
Leckie esikromaan, Radchi triloogia esimene raamat &quot;Abistav õiglus&quot; ilmus oktoobris 2013 ning pälvis nii kriitikute tunnustuse kui ka kõik olulisemad angloameerika ulmekirjanduse auhinnad. Selle peategelane on Breq, reetmise tagajärjel hävinud tähelaeva ainuke ellujäänud meeskonnaliige ning ühtlasi laeva tehisintellekti kandja, kelle eesmärk on maksta kätte oma tsivilisatsiooni valitsejale. Triloogia teine osa &quot;Ancillary Sword&quot; (e.k &quot;Abistav mõõk&quot;) ilmus oktoobris 2014 ja viimane köide, &quot;Ancillary Mercy&quot; (e k &quot;Abistav halastus&quot;) oktoobris 2015.

Samas universumis toimub ka lühijuttude &quot;Night's Slow Poison&quot;&lt;ref name=&quot;Night’s Slow Poison&quot; /&gt; (2014) ja &quot;She Commands Me and I Obey&quot;&lt;ref name=&quot;strangehorizons.com&quot; /&gt; (2014) tegevustik.

== Teosed ==
=== Romaanid ===
; Radchi triloogia
# &lt;span&gt;&quot;Ancillary Justice&quot;&lt;/span&gt;, Orbit, 1. oktoober 2013, ISBN 978-0-356-50240-3
# &lt;span&gt;&quot;Ancillary Sword&quot;&lt;/span&gt;, Orbit, 7. oktoober 2014, ISBN 978-0-356-50241-0
# &lt;span&gt;&quot;Ancillary Mercy&quot;&lt;/span&gt;, Orbit, 6. oktoober 2015, ISBN 978-0-356-50242-7
; Sama universumiga seotud lühijutud
* &quot;Night's Slow Poison&quot; (2014)
* &quot;She Commands Me and I Obey&quot; (2014)

=== Lühiproosa ===
* &quot;Hesperia and Glory,&quot; ''Subterranean Magazine 4'', 2006&lt;ref name=&quot;ZiXgH&quot; /&gt; (kordustrükk kogumikus &quot;&lt;span&gt;Science Fiction: The Best of the Year 2007 Edition''&quot;''&lt;/span&gt;, toim. Rich Horton)
* &quot;Marsh Gods,&quot; ''Strange Horizons'', 7. juuli 2008
* &quot;The God of Au,&quot; ''Helix #8'', (kordustrükk kogumikus ''&quot;''&lt;span&gt;The Year's Best Science Fiction &amp; Fantasy, 2009&quot;, toim. &lt;/span&gt;Rich Horton)
* &quot;The Endangered Camp,&quot; ''Clockwork Phoenix 2'', 2009 (kordustrükk kogumikus &quot;The Year's Best Science Fiction &amp; Fantasy, 2010 toim. Rich Horton)
* &quot;The Unknown God,&quot; ''Realms of Fantasy'', veebruar 2010
* &quot;Beloved of the Sun,&quot; ''Beneath Ceaseless Skies'', 21. oktoober 2010
* &quot;Maiden, Mother, Crone,&quot; ''Realms of Fantasy'', detsember 2010

==Eesti keeles ilmunud==
* &quot;Abistav õiglus&quot; (tõlkinud Juhan Habicht), Varrak, Tallinn 2015
* &quot;Abistav mõõk&quot; (tõlkinud Juhan Habicht), Varrak, Tallinn 2016
* &quot;Abistav halastus&quot; (tõlkinud Juhan Habicht), Varrak, Tallinn 2016

== Auhinnad ja nominatsioonid ==
* &quot;Abistav õiglus&quot;
** 2013 – Nebula auhind parima romaani eest
** 2013 – BSFA auhind parima romaani eest
** 2014 – Hugo auhind parima romaani eest
** 2014 – Arthur C. Clarke'i auhind
** 2014 – Locuse auhind parima esikromaani eest
** 2014 – Briti fantaasiakirjanduse auhind parimale uustulnukale (Sydney J. Boundsi auhind)
** 2016 – Prix Bob Morane parima tõlkeromaani eest&lt;ref name=&quot;F4rxZ&quot; /&gt; (Prantsusmaa)
** 2016 – Seiuni auhind parima tõlkeromaani eest&lt;ref name=&quot;hQjwd&quot; /&gt; (Jaapan)
** James Tiptree juuniori auhinna nominent
** 2013 – Philip K. Dicki auhinna nominent&lt;ref name=&quot;uDngK&quot; /&gt;
** 2014 – John W. Campbelli mälestusauhinna nominent&lt;ref name=&quot;osFVC&quot; /&gt;
** 2014 – Compton Crooki auhinna finalist&lt;ref name=&quot;ISAE1&quot; /&gt;
* &lt;span&gt;&quot;Abistav mõõk&quot;&lt;/span&gt;
** 2014 – BSFA auhind parima romaani eest&lt;ref name=&quot;WD3K6&quot; /&gt;
** 2015 – Locuse auhind parima ulmeromaani eest
** 2014 – Nebula auhinna nominent (parim romaan)&lt;ref name=&quot;Yp7Hg&quot; /&gt;
** 2015 – Hugo auhinna finalist (parim romaan)&lt;ref name=&quot;TynxH&quot; /&gt;
* &quot;Abistav halastus&quot;
** 2016 – Locuse auhind parima ulmeromaani eest&lt;ref name=&quot;kFxGH&quot; /&gt;
** 2015 – Nebula auhinna nominent (parim romaan)&lt;ref name=&quot;ZCikJ&quot; /&gt;
** 2016 – Hugo auhinna finalist (parim romaan) &lt;ref name=&quot;6iVST&quot; /&gt;
** 2016 – Dragoni auhinna nominent (parim ulmeromaan)&lt;ref name=&quot;wU39b&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|1=30em|allikad=
&lt;ref name=&quot;Riverfront Times 25 June 2014&quot;&gt;{{Cite news|last=Wicentowski|first=Danny|url=http://blogs.riverfronttimes.com/dailyrft/2014/06/is_ann_leckie_the_next_big_thing_in_science_fiction.php|title=Is Ann Leckie the Next Big Thing in Science Fiction?|work=[[Riverfront Times]]|date=25.06.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Loc14&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2014/05/2013-nebula-award-winners/|title=2013 Nebula Awards Winners|website=[[Locus (magazine)|Locus]]|date=17.05.2014|access-date=17.05.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Loc88&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120915103213/http://www.locusmag.com/SFAwards/Db/Clarke1988.html The Locus Index to SF Awards: 1988 Arthur C. Clarke Award][[Locus (magazine)|Locus]] ()&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Night’s Slow Poison&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.tor.com/2014/06/10/nights-slow-poison-ann-leckie/|title=Night’s Slow Poison|website=Tor.com|accessdate=11.10.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;strangehorizons.com&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.strangehorizons.com/2014/20141110/commands-f.shtml|title=Strange Horizons Fiction: She Commands Me and I Obey part 1 of 2, by Ann Leckie|website=www.strangehorizons.com|accessdate=11.10.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gk1eh&quot;&gt;[http://www.thehugoawards.org/2014/08/2014-hugo-award-winners/ 2014 Hugo Awards]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1i2CG&quot;&gt;[https://twitter.com/loncon3/status/501110539771465729 The winner of the 2014 #HugoAward for Best Novel is Ancillary Justice by Ann Leckie #Loncon3 #Worldcon] Twitter&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b81Pd&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.tor.com/blogs/2014/04/announcing-the-2013-bsfa-award-winners|title=Announcing the 2013 British Science Fiction Association (BSFA) Award Winners|website=Tor.com|access-date=17.05.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D0L5m&quot;&gt;[http://www.locusmag.com/News/2015/06/2015-locus-awards-winners/ Locusmag.com]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c8U4z&quot;&gt;[http://www.annleckie.com/bibliography/ Bibliography] annleckie.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b83HS&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sf-encyclopedia.com/entry/giganotosaurus|title=GigaNotoSaurus|website=[[SF Encyclopedia]]|access-date=18. mai 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z78l1&quot;&gt;{{Cite web|url=http://podcastle.org/guidelines/|title=Guidelines|publisher=PodCastle|access-date=17.06.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fUNHy&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sfwa.org/2012/05/sfwa-2012-election-results/|title=2012 Election Results|publisher=SFWA|access-date=17.06.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZiXgH&quot;&gt;{{Cite journal|url=http://scalzi.com/subterranean_issue_4.pdf|title=Subterranean Magazine|issue=4|page=31|date=2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F4rxZ&quot;&gt;[http://bobmorane.noosfere.org/?p=163 Lauréats 2016 | Prix Bob Morane]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hQjwd&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sf-fan.gr.jp/awards/2016result.html|title=2016年 第47回星雲賞|trans-title=2016 The 47th Seiun Awards|publisher=FSFFGJ|access-date=11.07.2016|language=Japanese|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uDngK&quot;&gt;[http://www.locusmag.com/News/2014/01/2013-philip-k-dick-nominees-announced/ 2013 Philip K. Dick Nominees Announced | Locus Online]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;osFVC&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2014/06/2014-campbell-and-sturgeon-award-winners/|title=2014 Campbell and Sturgeon Award Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=10. juuni 2016|access-date=14. september 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ISAE1&quot;&gt;[http://www.locusmag.com/News/2014/03/2014-compton-crook-award-finalists/ 2014 Compton Crook Award Finalists | Locus Online]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WD3K6&quot;&gt;{{Cite web|last=Scott|first=Donna|url=http://www.bsfa.co.uk/the-bsfa-awards-2014-winners-announced/|title=The BSFA Awards 2014 Winners Announced|publisher=BSFA|date=6. aprill 2015|access-date=6. aprill 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yp7Hg&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sfwa.org/2015/02/2014-nebula-awards-nominees-announced/|title=2014 Nebula Awards Nominees Announced|publisher=[[Science Fiction and Fantasy Writers of America]]|date=20. veebruar 2015|access-date=21. veebruar 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TynxH&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2015/04/2015-hugo-and-campbell-award-finalists/|title=2015 Hugo and Campbell Award Finalists|publisher=Locus Magazine Online|date=04.04.2015|access-date=04.04.2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kFxGH&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2016/06/2016-locus-awards-winners/|title=2016 Locus Awards Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=25. juuni 2016|access-date=25. juuni 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZCikJ&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2016/05/10777/|title=2015 Nebula Awards Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=14. mai 2016|access-date=25. juuni 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6iVST&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2016/08/2016-hugo-and-campbell-awards-winners/|title=2016 Hugo and Campbell Awards Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=20. august 2016|access-date=14. september 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wU39b&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2016/09/2016-dragon-awards-winners/|title=2016{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Dragon Awards Winners|publisher=Locus Magazine Online|date=6. september 2016|access-date=14. september 2016}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Leckie, Ann}}
[[Kategooria:Sündinud 1966]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ulmekirjanikud]]</text>
      <sha1>jc21c129jcp2rgapoxhsytvxqewc4wm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Järva maavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467235</id>
    <revision>
      <id>6173107</id>
      <parentid>6168793</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:55:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7106" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Järva Maavalitsus 
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1918
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 2018
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = Paide
| asukoht         = [[Rüütli tänav (Paide)|Rüütli tänav]] 25, Paide&lt;br&gt;
| piirkond        = [[Järva maakond]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = 
| juht_nimi       = [[Järva maavanem]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
'''Järva Maavalitsus''' oli [[Järva maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asub [[Paide]]s.  Viimane Järva maavanem oli [[Alo Aasma]].&lt;ref&gt;https://jarva.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)&lt;/ref&gt;

Eesti [[maavalitsus]]te tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Rüütli tänav Paides.jpg|pisi|left|Rüütli tänav. Vasakul on näha [[Järva Maavalitsus]]e hoonet]]
== Ajalugu ==
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Järva maakonnavalitsus&lt;br&gt;Järva Maavalitsus &lt;br&gt;[[Eesti Omavalitsus]]e Järva Maavalitsus
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1918
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 1941; 1941–1944
| tüüp            = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]]
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = Paide
| asukoht         = [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänav]] 6&lt;ref&gt;[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud. Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Järvamaa Maavalitsus], lk 151&lt;/ref&gt;, Paide
| piirkond        = [[Järva maakond]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Järva maakonnavalitsuse esimees
| juht_nimi       =  [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]]&lt;br&gt;[[Jakob Sõnajalg]]
| juht2_nimetus   = Viru ajutise maavalitsuse esimees
| juht2_nimi      = [[Jakob Sõnajalg]]&lt;br&gt; [[Mihkel Hansen]]&lt;br&gt;[[Juhan Kaarlimäe]]
| juht3_nimetus   = [[Järva maavanem]]
| juht3_nimi      = [[Juhan Kaarlimäe]]&lt;br&gt;[[Hugo Juhvelt]]
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = [[Järva maakonnanõukogu]]&lt;br&gt;[[Järva maavolikogu]] 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d.  Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta.

Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine  täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&amp;lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused&lt;/ref&gt;.

1927. aastal muudeti maakonnavalitsused, maavalitsusteks ja maakonnanõukogud, maavolikogudeks.

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused.  [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused.

1938. aastal valiti Järva maavolikogu liikmeiks: N. Waldmaa ([[Esna vald|Esna]] [[Esna vallavanem|vallavanem]]), J. Areng ([[Võhmuta vald (Järva-Jaani kihelkond)|Võhmuta]]), A. Paalpere ([[Kirna vald|Kirna]]) A. Perandi ([[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla]]), Tammrts ([[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu]]), Lesi ([[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere]]), A. Aas ([[Väinjärve vald (Koeru kihelkond)|Väinjärve]]), A. Luht ([[Rakke vald (Koeru kihelkond)|Rakke]]), N. Hallimaa ([[Vajangu vald|Vajangu]]), [[Türi]]  [[Türi linnavanem|linnavanem]] [[Ants Viirmaa]] ja [[Tapa]]  [[Tapa linnavanem|linnavanem]] [[Jaan Maidre]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Viru maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938&lt;/ref&gt;.

8. märtsil [[Järva maavolikogu (1940)|1940. aastal valisid 13 vallavanemat ning Türi ja Tapa linnavanemad Järva maavolikogu]] ja maavolinikeks valiti: [[Jaan Ainvere]] [[Särevere vald|Särevere]]st, Karl Õunapuu [[Ambla vald (1939)|Ambla]]st, August Oli [[Lehtse vald (1939)|Lehtse]]st, Jakob Arnos [[Koigi vald (1939)|Koigi]]st, Richard Hallimaa [[Vajangu vald|Vajangu]]lt, Albert Suurkivi [[Väinjärve vald|Väinjärve]]lt, Richard Valdmaa [[Kareda vald (1939)|Kareda]]lt, [[Jaan Krass]] [[Paide vald (1939)|Paide]]st, Voldemar Nõukas [[Võhmuta vald|Võhmuta]]st ning [[Türi]]  [[Türi linnavanem|linnavanem]] [[Ants Viirmaa]] ja [[Tapa]]  [[Tapa linnavanem|linnavanem]] [[Jaan Maidre]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940&lt;/ref&gt;.

== Järva maavanem ==
{{vaata|Järva maavanem}}
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/01/18/73 Järwa maawalitsuse endiste tegelaste protsess Riigikohtus], Postimees (1886-1944), nr. 16, 18 jaanuar 1940
[[Kategooria:Järva maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti maavalitsused]]</text>
      <sha1>qfskd4tqrh1cw2ykq0zzsu1ksfd7kdo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu maavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467242</id>
    <revision>
      <id>6173106</id>
      <parentid>6168869</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:54:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7073" xml:space="preserve">{{Asutus
|Nimi            = Pärnu Maavalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            =  
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 1918
|likvideeritud   = 2018
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Pärnu
|asukoht         = [[Akadeemia tänav (Pärnu)|Akadeemia tänav]] 2, Pärnu&lt;br&gt;
|piirkond        = [[Pärnu maakond]]
|juhtkond        = 
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
'''Pärnu maavalitsus''' oli [[Pärnu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Pärnu]]s aadressil [[Akadeemia tänav (Pärnu)|Akadeemia tänav]] 2.

Viimane Pärnu maavanem oli [[Kalev Kaljuste]]&lt;ref name=&quot;parnu.maavalitsus.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20170708141759/http://parnu.maavalitsus.ee/parnu-maavanem (vaadatud 02.06.2017)&lt;/ref&gt;.

Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]&lt;/ref&gt;

Pärnu maavalitsuse hoone [[Akadeemia tänav (Pärnu)|Akadeemia tänav]] 2 kohandati [[riigimaja]]ks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608157729/parnu-maavalitsuse-hoonest-saab-kaasaegne-riigimaja Pärnu maavalitsuse hoonest saab kaasaegne riigimaja], www.err.ee, 27.03.2021&lt;/ref&gt;.

==Pärnu maavanemad==
{{vaata|Pärnu maavanem}}
== Ajalugu ==
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Pärnu maakonnavalitsus&lt;br&gt;Pärnu Maavalitsus &lt;br&gt;[[Eesti Omavalitsus]]e Pärnu Maavalitsus
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1918
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 1941; 1941–1944
| tüüp            = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]]
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Pärnu]]
| asukoht         = [[Suur-Sepa tänav]]&lt;ref&gt;[[Olaf Esna]], [https://parnu.postimees.ee/2142371/tapsustusi-parnu-maavalitsuse-maja-ehitusloole Täpsustusi Pärnu maavalitsuse maja ehitusloole], parnu.postimees.ee, 
28. november 2006&lt;/ref&gt; 16, Pärnu&lt;br&gt;
| piirkond        = [[Pärnu maakond]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Pärnu maakonnavalitsuse esimees
| juht_nimi       =  &lt;br&gt;
| juht2_nimetus   = Pärnu ajutise maavalitsuse esimees
| juht2_nimi      = &lt;br&gt;
| juht3_nimetus   = [[Pärnu maavanem]]
| juht3_nimi      = vt [[Pärnu maavanem]]ate loend
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = [[Pärnu maakonnanõukogu]]&lt;br&gt;[[Pärnu maavolikogu]] 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
[[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]]  Pärnu maakonna omavalitsus loodi 30. märtsil 1917. aastal, [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot; alusel. 
{{vaata|maavalitsus|maakonnanõukogu|Pärnu maakonnavalitsus|Pärnu maakonnanõukogu}}

Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&amp;lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused&lt;/ref&gt;.

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934&lt;/ref&gt;. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) [[Maavolikogu|maavolikogu]], 2) [[maavanem]], 3) [[maavalitsus]] ja 4) [[Vallavanem|valla-]] ja [[linnavanem]]ate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 [[Maavolinik|maavolinik]]ust. 
{{vaata|maavalitsus|maavolikogu|Pärnu maakonnavalitsus|Pärnu maavolikogu|Pärnu maavanem}}
[[1. mai]]l [[1938. aasta Eestis|1938]]. aastal jõustunud Maakonnaseaduse järgi oli maakonnaomavalitsuse juht [[maavanem]], kes oli ka ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. 1938. aastal valiti Pärnu maavolikogu liikmeiks [[Vallavanem|valla-]] ja [[linnavanem]]ate koosolekut: vallavanemad: A. Sander, M. Karlep, [[Sauga vald (Pärnu kihelkond)|Sauga]] [[Sauga vallavanem|vallavanem]]  [[August Oidermaa]], Aleks. Veersalu, M. Uulimaa, V. Pendre, H. Rehe, A. Ilmjärv, J. Palk, A. Tiitus, J. Looper, J. Raavel, J. Puusepp, P. Võit ja [[Kilingi-Nõmme]] [[Kilingi-Nõmme linnavanem|linnavanem]] [[Albert Oissaar]].&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Harju maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938&lt;/ref&gt;.

8. märtsil 1940. aastal valisid Pärnumaa valla- ja linnavanemad Pärnu maavolikogu ja maavolinikeks valiti vallavanemad: V. Altsaar ([[Vändra vald (1939)|Vändra]]), A. Ilmjärv ([[Paikuse vald (1939)|Paikuse]]), A. Jänes ([[Rajangu vald|Rajangu]]), Al. Kalvik ([[Seliste vald|Seliste]]), M. Karlep ([[Tõstamaa vald (1939)|Tõstamaa]]), A. Oidermaa ([[Sauga vald (1939)|Sauga]]), J. Pulk ([[Tahkuranna vald (1939)|Tahkuranna]]), A. Pukk ([[Saarde vald (1939)|Saarde]]), J. Sossi ([[Abja vald (1939)|Abja]]), A. Tiitus ([[Laiksaare vald|Laiksaare]]), M. Tuisk ([[Tori vald (1939)|Tori]]) ja A. Veersalu ([[Kaisma vald (1939)|Kaisma]]) ning [[Sindi]]  [[Sindi linnavanem|linnavanem]] [[Jakob Ollep]].&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940&lt;/ref&gt;.
{{vaata|Eesti maavolinike loend#Pärnu maavolinikud}} ''1940''
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==

*[[Olaf Esna]], [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2017/01/26/11.1 Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1.], Pärnu Postimees, nr. 18, 26 jaanuar 2017
* Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2017/03/23/15.1 Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 2.], Pärnu Postimees, nr. 57, 23 märts 2017
[[Kategooria:Pärnu maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti maavalitsused]]</text>
      <sha1>780sq35912qe23chty2zaiiy8jxaklg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Helmes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>473196</id>
    <revision>
      <id>6173217</id>
      <parentid>5221821</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:56:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Komissaarien jahtaama</username>
        <id>168426</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="516" xml:space="preserve">{{See artikkel| on üldmõistest; Eesti ettevõtte kohta vaata [[Helmes (ettevõte)]]}}

[[Fail:Beads.jpg|pisi|Helmeid]]
'''Helmes''' on [[ehe|ehte]] osana kasutatav väike ese, mille kuju (sageli ümarjas) ja kasutatud materjal (nt kivi, luu, [[pärlmutter]], klaas) võivad olla mitmesugused{{lisa viide}}&lt;!-- enwiki artikli bead definitsioonist --&gt;. Helmesse on tehtud läbiv auk, et seda saaks lükkida näiteks traadile vms, saades nõnda näiteks [[kaelakee]].

==Vaata ka==
*[[Palvehelmed]]

{{Vikitsitaadid}}</text>
      <sha1>c6x3xerjc10qg4jhn1vhna8brwhx6zm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Balgale vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>479100</id>
    <revision>
      <id>6173188</id>
      <parentid>6145931</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:22:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fenn-O-maniC</username>
        <id>34842</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4138" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Balgale vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Balgales pagasts
|  lipp = Balgale parish flag.png
|  lipu_link = [[Balgale valla lipp]]
|  vapp = Balgales pagasta ģerbonis.svg
|  vapi_link = [[Balgale valla vapp]]
|  pindala = 74,8
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Dursupe]]
|  asendikaardi_pilt = Balgales pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Vanemas pauguraines ainava pie Mazsēņiem.jpg|pisi|Valla maastik]]
'''Balgale vald''' ([[läti keel]]es ''Balgales pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Lauciene vald|Lauciene]] ja [[Strazde vald|Strazde vallaga]] ning [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Zentene vald|Zentene]] ja [[Cēre vald|Cēre vallaga]].

Valla pindala on 75 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1661 inimest.&lt;ref name=&quot;hcrLc&quot; /&gt; Valla keskus on [[Dursupe]] küla, vallavanem on Juris Upmalis.&lt;ref name=&quot;fvwik&quot; /&gt; Valla suuremad jõed on [[Oksle jõgi]] ja [[Dursupe jõgi]]. 

== Ajalugu ==

Balgale vald loodi [[19. sajand]]il, ent aastal 1891 liideti see Zentene vallaga. Aastal 1945 moodustati Zentene vallas Balgale külanõukogu, millega aastal 1971 liideti osa Lauciene külanõukogu maadest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.&lt;ref name=&quot;EmS7Y&quot; /&gt; 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda.

== Kaitstavad objektid ==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Galtene mõisa trepp ja kaks ust, Balgale luteri kirik, sealhulgas kantsel, kaks ust, orel, noodivihik, 30 kirikuliste pinki, altar ning altaripiire ja hiiepaik Galtene püha allikas.&lt;ref name=&quot;yma1f&quot; /&gt;Looduskaitse all on [[Dursupe järv]]ekaldal kasvav [[harilik robiinia]] ja üks valla lõunaosas kasvav põline nimetu tamm.&lt;ref name=&quot;2cZkT&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 825 [[lätlased|lätlast]], 19 [[venelased|venelast]], 3 [[valgevenelased|valgevenelast]], 1 [[ukrainlased|ukrainlane]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 1 [[leedulased|leedulane]] (kokku 856 inimest).&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt; 

Valla külad on:

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv &lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Balgale]] || vidējciems || 61 (2006)
|-
| [[Dižsēņi]] || skrajciems || 35 (2006)
|-
| '''[[Dursupe]]''' || vidējciems || 357 (2020)
|-
| [[Galtene]] || skrajciems || 38 (2006)
|-
| [[Mazsēņi]] || skrajciems || 26 (2006)
|-
| [[Raudziņi]] || mazciems || 24 (2006)
|-
| [[Tiltnieki]] || mazciems || 35 (2006)
|} 

Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.

&lt;gallery&gt;
Galtene manor house.jpg|Galtene mõisa peahoone
Balgales muiža 2002-03-09.jpg|Balgale mõisa peahoone
Raudziņi. Pa ceļam no Talsiem.jpg|Raudziņi
Ceļš_P128_pie_Mazsēņiem.jpg|Mazsēņi
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;hcrLc&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fvwik&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.talsi.lv/balgales-pagasts780 |pealkiri=Balgales pagasts, vaadatud 13.10 2017 |vaadatud=2017-10-16 |arhiivimisaeg=2017-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016174746/http://www.talsi.lv/balgales-pagasts780 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EmS7Y&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yma1f&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Balgales+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2cZkT&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{Talsi piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Talsi piirkond]]</text>
      <sha1>cudu77w7h6b42ncr9b4ll9xs68g24ic</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bleeding Love</title>
    <ns>0</ns>
    <id>481722</id>
    <revision>
      <id>6173132</id>
      <parentid>5153791</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:42:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5009" xml:space="preserve">{{Singli info
| Nimi               = Bleeding Love
| Kaas               =
| Kaane suurus       = 
| Raam               = 
| Pildi kirjeldus    = 
| Esitaja            = [[Leona Lewis]]e
| Album              = &quot;[[Spirit (Leona Lewise album)|Spirit]]&quot;
| A-pool             = 
| B-pool             = &quot;[[Forgiveness]]&quot;
| Väljaantud         = {{Start date|2007|10|19|df=y}}
| Formaat            = [[CD singel|CD]], allalaaditav muusikafail	
| Lindistatud        = 2007
| Stiil              = [[popmuusika]], [[Rütm ja bluus|kaasaegne R&amp;B]]
| Pikkus             = 4:22, erinevad
| Plaadifirma        = [[Syco Music|Syco]], [[J Records|J]]
| Autor              = [[Jesse McCartney]], [[Ryan Tedder]]
| Produtsent         = Ryan Tedder
| Muusika näide      = 
| Sertifikatsioon    = 
| Eelmine singel     = &quot;[[A Moment Like This#Leona Lewise versioon|A Moment Like This]]&quot;&lt;br /&gt;(2006)
| See singel         = '''&quot;Bleeding Love&quot;'''&lt;br /&gt;(2007)
| Järgmine singel    = &quot;[[Better in Time]]&quot;/&quot;[[Footprints in the Sand (Leona Lewise laul)|Footprints in the Sand]]&quot;&lt;br /&gt;(2008)
| Misc = 
| Edetabeli koht     =
}}
&quot;'''Bleeding Love'''&quot; on Briti laulja [[Leona Lewis]]e esitatud laul. &quot;Bleeding Love&quot; on Lewise debüütstuudioalbumi &quot;[[Spirit (Leona Lewise album)|Spirit]]&quot; [[singel]].&lt;ref name=&quot;popjustice&quot; /&gt; 

Laulu autoriteks on Ameerika lauljad ja laulukirjutajad [[Jesse McCartney]]&lt;ref name=&quot;notes&quot; /&gt; ja [[Ryan Tedder]]. Singel anti välja [[Suurbritannia]]s ja [[Iirimaa]]l oktoobris [[2007]].&lt;ref name=&quot;hear&quot; /&gt; 

==Laulu versioonide avaldamine==
{{col-begin}}
{{col-2}}
*'''CD singel''' 
#&quot;Bleeding Love&quot; (albumi versioon) {{small|([[Ryan Tedder]], Jesse McCartney)}} – 4:21
#&quot;Forgiveness&quot;&lt;ref name=&quot;YTIeI&quot; /&gt; {{small|([[Kara DioGuardi]], Leona Lewis, [[Salaam Remi]])}}&lt;ref name=&quot;notes&quot; /&gt; – 4:26

*'''Maxi singel'''&lt;ref name=&quot;swisscharts&quot; /&gt;
# &quot;Bleeding Love&quot; (albumi versioon) {{small|(Tedder, McCartney)}} – 4:21
# &quot;Forgiveness&quot; {{small|(DioGuardi, Lewis, Remi)}} – 4:21
# &quot;[[A Moment Like This]]&quot; {{small|([[Jörgen Elofsson]], John Reid)}} – 4:17
# &quot;Bleeding Love&quot; (video)

{{col-2}}
* '''USA CD promosingel'''&lt;ref name=&quot;Obg1N&quot; /&gt;
# &quot;Bleeding Love&quot; (raadio versioon) {{small|(Tedder, McCartney)}} – 3:59
# &quot;Bleeding Love&quot; (albumi versioon) {{small|(Tedder, McCartney)}} – 4:21
# &quot;Bleeding Love&quot; (''Call Out Hook'') {{small|(Tedder, McCartney)}} – 0:10

*'''USA digitaalne singel'''&lt;ref name=&quot;Single available at Target Stores&quot; /&gt;
# &quot;Bleeding Love&quot; (albumi versioon) {{small|(Tedder, McCartney)}} – 4:22

*'''Moto Blanco remiksid'''
# &quot;Bleeding Love&quot; ([[Moto Blanco]] remiksi raadio versioon) – 3:38
# &quot;Bleeding Love&quot; (Moto Blanco remiks ''Full Vocal'') – 8:39
# &quot;Bleeding Love&quot; (Moto Blanco remiks ''Dub'') – 8:25
{{col-end}}

==Edetabelites==
Singel &quot;Bleeding Love&quot; jõudis esikohale 35 riigi, nende hulgas [[Jaapan]]i, [[Saksamaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edetabelites &lt;ref name=&quot;fZqKH&quot; /&gt; . 

==Muusikavideo==
Laulule &quot;Bleeding Love&quot; [[muusikavideo]] avaldati 17. oktoobril 2007 ja samal päeval laaditi see üles ka [[YouTube]]'i.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;popjustice&quot;&gt;{{Cite news |url=http://www.popjustice.com/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=1492&amp;Itemid=9 |title=Leona Lewis: Basically a press release presented as &quot;news&quot; |publisher=Popjustice |date=16.08.2007 |access-date=28.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;notes&quot;&gt;&quot;Bleeding Love&quot; (CD Single). Leona Lewis. Sony BMG. 2007. 88697175622.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hear&quot;&gt;{{Cite news |url=http://www.leonalewismusic.co.uk/Pages/NewsList.aspx?pageName=news&amp;NewsID=39 |title=Hear Bleeding Love! |date=14.09.2007 |access-date=28.10.2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;swisscharts&quot;&gt;{{Cite web |url=http://swisscharts.com/showitem.asp?interpret=Leona+Lewis&amp;titel=Bleeding+Love&amp;cat=s |title=Leona Lewis – Bleeding Love (Song) |publisher=SwissCharts.com |access-date=28.10.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Single available at Target Stores&quot;&gt;{{cite web|title=Single available at Target Stores|url=http://www.leonalewismusic.co.uk/us/international/us/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YTIeI&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.sonybmgmusic.co.uk/releases/594/ |title=Leona Lewis Bleeding Love |publisher=[[Sony BMG]] |access-date=28.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Obg1N&quot;&gt;{{Cite web |url=http://eil.com/shop/moreinfo.asp?catalogid=426587 |title=Leona Lewis Bleeding Love USA Promo 5&quot; CD SINGLE (426587) |publisher=Eil.com |access-date=28.10.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZqKH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081116193755/http://www.ifpi.org/content/section_news/plat_month_20081022.html Platinum Awards] IFPI. Oktoober 2008.&lt;/ref&gt;
}}

{{ENref|:en:Bleeding Love|28.10.2017}}

==Välislingid==
* [https://www.youtube.com/watch?v=Vzo-EL_62fQ &quot;Bleeding Love&quot; (USA versiooni muusikavideo)] [[YouTube]]'is
**[https://www.youtube.com/watch?v=7_weSk0BonM Laulu &quot;Bleeding Love&quot; muusikavideo]
*[http://www.metrolyrics.com/bleeding-love-lyrics-leona-lewis.html Laulu &quot;Bleeding Love&quot; sõnad]

[[Kategooria:2007. aasta singlid]]
[[Kategooria:2007. aasta laulud]]</text>
      <sha1>ar54c2bb1zyahpy4c2gyps5qhv74tfn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>489936</id>
    <revision>
      <id>6173314</id>
      <parentid>5228301</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:17:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6326" xml:space="preserve">{{liita|kohalik omavalitsus}}

Kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) ametiasutus on valla või linna koosseisu kuuluv asutus, mis teostab avalikku võimu. Sellisteks on valla- ja linnavolikogude kantselei, valla- ja linnavalitsused, osavalla ja linnaosavalitsused, linnavalitsuse ametid ja kohalike omavalitsuste liitude bürood&lt;ref name=&quot;8R4Vw&quot; /&gt;.
Eestis on registreeritud 12 kantseleid, 182 vallavalitsust, 28 linnavalitsust, 6 linnaosavalitsust, kusjuures kõik registreeritud linnaosavalitsused asuvad Tallinnas: Haabersti, Kristiine,  Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme ning Pirita Linnaosa Valitsus. (1.12.2017 seisuga).

'''Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatav asutus on asutus, mis on loodud valla või linna poolt avalike teenuste osutamiseks.''' Sellisteks on näiteks üldhariduskoolid, raamatukogud, kultuuriasutused, sotsiaalmajad, lastekodud jm. Ametiasutuse hallatavad asutused ei teosta avalikku võimu ega pole juriidilised isikud. 

== Asutamine ==
Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste asutamine ja põhimääruse kinnitamine on volikogu ainupädevuses. Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise üle samuti otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras&lt;ref name=&quot;QBnYp&quot; /&gt;. Ametiasutusi ning ametiasutuste hallatavaid asutusi registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris (RKOARR)&lt;ref name=&quot;5ymd4&quot; /&gt;, mille andmed on kantud e-äriregistri koosseisu&lt;ref name=&quot;UaTdM&quot; /&gt;.

== Valla- või linnavalitsuse struktuuriüksused ==
Valla- või linnavalitsuse struktuuriüksusteks on osavalla- ja linnaosavalitsused, osakonnad, ametid ja teenistused. Linnaosad ja nende valitsused on moodustatud näiteks Tallinnas, mõned vallad (Väike-Maarja ja Vinni) on moodustanud ka osavaldasid&lt;ref name=&quot;V8nGw&quot; /&gt;. Valla- ja linnavalitsuse põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil kohalike elu küsimuste lahendamine ning seeläbi avaliku võimu teostamine. Valla- või linnavalitsust juhib vallavanem või linnapea.
Reeglina on vallas või linnas üks ametiasutus (valla- või linnavalitsus), siiski Tallinnas ning veel mõnedes linnades on ametiasutusena eraldi kantselei. Valla- või linnakantselei on kohaliku omavalitsuse esinduskogu ehk volikogu poolt moodustatud täitevorganit (linna- ja vallavalitsust) teenindav asutus. Valla- ja linnakantseleid juhib linnapea või vallavanema poolt ametisse nimetatud valla- või linnasekretär.
Lisaks on Tallinna Linnavolikogu otsusega asutatud ametiasutustena ametid ja linnaosavalitsused. Ametid on vajalikud konkreetsete ülesannete täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste moodustamise kord sätestatakse valla või linna põhimääruses&lt;ref name=&quot;m9V6D&quot; /&gt;. KOV ametiasutuse ametnikele ning teatud juhtudel KOV ametiasutuse töötajatele kohaldatakse ATS’i&lt;ref name=&quot;QS6SY&quot; /&gt;. 

== Ühisasutused ==
Omavalitsusüksused võivad teiste omavalitsustega liite ning ühisasutusi moodustada. Selline õigus tuleneb Eesti Vabariigi Põhiseadusest&lt;ref name=&quot;hAXJr&quot; /&gt;. Ühisasutuste moodustamise alused ja kord on sätestatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses&lt;ref name=&quot;ydfe7&quot; /&gt;. Avalik- õiguslike juriidiliste isikute vahelisi haldusõigussuhteid reguleeritakse halduslepinguga. Halduslepingus on sätestatud ühisasutuse moodustanud linnade ja/või valdade õigused, kohustused ja vastutus üksteise ja moodustatud ühisasutuse ees. Ühisasutust juhib poolte esindajatest moodustatud nõukogu ja ühisasutuse tegevjuht. Ühisasutus ei ole iseseisev juriidiline isik ning tal ei ole ka esindusõigust. Sisuliselt on tegemist mitme kohaliku omavalitsuse üksuse ühise ametiasutusega, kes teostab kõikide selle moodustanud kohaliku omavalitsuse üksuste pädevust vastavalt volituse eesmärgile, ulatusele nagu tegemist oleks iga konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega. Ühisasutus ei saa võtta endale iseseisvalt varalisi kohustusi&lt;ref name=&quot;QBnYp&quot; /&gt;. 
Järelevalve ühisasutuse tegevuse üle jaguneb kaheks - riiklik järelevalve ning kohaliku omavalitsuse üksuste poolt korraldatav poliitiline ja teenistuslik järelevalve. Riiklikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse üle teostavad seadusega sätestatud korras maavanem, riigikontroll ja õiguskantsler&lt;ref name=&quot;F7t6x&quot; /&gt;. 

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;8R4Vw&quot;&gt;ATS, RT I, 06.10.2016, 3; § 6 lg 1; KOKS, RT I, 04.07.2017, 21; § 22 lg 1 p 34&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QBnYp&quot;&gt;Ühisasutus ja ülesande üleandmine teisele kohaliku omavalitsuse üksusele. Õiguslik raamistik. 2013. Tallinn&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5ymd4&quot;&gt;VV 7.12.1999 määrus nr 371 § 2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UaTdM&quot;&gt;https://ariregister.rik.ee/; http://www.rik.ee/et/news/e-ariregister-sisaldab-nuud-ka-riigiasutuste-andmeid&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V8nGw&quot;&gt;KOKS, RT I, 04.07.2017, 21; § 22 lg 1 p 11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m9V6D&quot;&gt;KOKS,RT I, 04.07.2017, 21; § 8 lg 1 p 4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QS6SY&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005?leiaKehtiv Avaliku teenustuse seadus, RT I, 06.10.2016, 3]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hAXJr&quot;&gt;[http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&amp;ptid=176&amp;p=159 Eesti Vabariigi Põhiseadus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ydfe7&quot;&gt;KOKS,RT I, 04.07.2017, 21; § 12&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F7t6x&quot;&gt;KOKS, RT I, 04.07.2017, 21; § 66&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ja välislingid ==
# [https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005?leiaKehtiv Avaliku teenistuse seadus, RT I, 06.10.2016, 3]
# [https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017021?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus , RT I, 04.07.2017, 21]
# http://www.avalikteenistus.ee/?id=11189
# [http://www.pohiseadus.ee/ Eesti Vabariigi Põhiseadus]
# [https://www.riigiteataja.ee/akt/77953 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri asutamine, RT I 1999, 92, 828]
# [https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/kov/iii_uhisasutus_ja_ulesande_uleandmine_teisele_kov_uksusele_oiguslik_raamistik_ttu.pdf Ühisasutus ja ülesande üleandmine teisele kohaliku omavalitsuse üksusele. Õiguslik raamistik. 2013. Tallinn]
# http://www.rik.ee/et/news/e-ariregister-sisaldab-nuud-ka-riigiasutuste-andmeid
#  https://ariregister.rik.ee/

[[Kategooria:Asutused]]
[[Kategooria:Kohalik omavalitsus]]
[[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]]</text>
      <sha1>0rlkx5yn4h04yi0d6hptzi57swnhfdn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stiimulõpe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>509275</id>
    <revision>
      <id>6173178</id>
      <parentid>6164588</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:03:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rakendus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6026" xml:space="preserve">'''Stiimulõpe''' on [[Masinõppimine|masinõppe]] ala, mis on inspireeritud [[Biheiviorism|biheiviorismist]]. Selle uurimisobjektiks on tarkvara põhiline agent, mille eesmärk on teostada tegevusi ümbritsevas keskkonnas nii, et tegevustest tulenev preemia oleks maksimeeritud. Probleemi üldisuse tõttu on see uuritud paljudes teistes valdkondades, näiteks [[mänguteooria]], [[automaatika]], [[majandusteadus]], [[informatsiooniteooria]], [[statistika]], [[geneetilised algoritmid]] jt.

== Sissejuhatus ==

Stiimulõpes on keskkond tüüpiliselt formuleeritud kui Markovi otsustusprotsess (MDP), kuna stiimulõppes rakendavad paljud algoritmid probleemi lahendamiseks [[Dünaamiline programmeerimine|dünaamilist programmeerimist]]. Tänapäevase stiimulõpe erinevus klassikalistest algoritmidest on see, et tänapäevase stiimulõpe algoritmidel pole vaja teada protsessi MDP-d ning nende abil saab lahendada suuri MDP-sid, kus täpsed lahendid on tihtipeale võimatud&lt;ref name=&quot;sutton&quot;&gt;{{cite book|url = http://incompleteideas.net/sutton/book/the-book.html|title = Reinforcement Learning: An Introduction|last1 = Sutton|first1 = Richard S.|last2 = Barto|first2 = Andrew G.|publisher = MIT Press|year = 1998|isbn = 0-262-19398-1|pages =|authorlink1 = Richard S. Sutton|authorlink2 = Andrew Barto}}&lt;/ref&gt;.

Stiimulõpe protsess erineb tavalisest [[Juhendatud masinõpe|juhendatud õppest]] selle poolest, et see ei kasutata sisend/väljund näidispaare ja suboptimaalsed tegevused ei ole otseselt korrigeeritud. Selle asemel on stiimulõpe algoritmide fookuseks nende tegevuste lõplik tulemus, mille saavutamiseks on vaja balansseeritud avastamist ja olemasoleva strateegia järgimist. Nende kompromiss on pidevalt uuritud lõpliku MDP-ga probleemide kontekstis, nagu ''multi-armed bandit''&lt;ref&gt;{{Cite journal | last1 = Katehakis | first1 = M. N. | last2 = Veinott | first2 = A. F. | doi = 10.1287/moor.12.2.262 | title = The Multi-Armed Bandit Problem: Decomposition and Computation | journal = Mathematics of Operations Research | volume = 12 | issue = 2 | pages = 262–268 | year = 1987 | pmid =  | pmc = }}&lt;/ref&gt;.

== Formuleering ==

Matemaatiliselt on stiimulõpe formuleeritud kui Markovi otsustusprotsess (&lt;math&gt;S, A, P, R&lt;/math&gt;):

* &lt;math&gt;S&lt;/math&gt; – kõikvõimalike olekute hulk, 
* &lt;math&gt;A&lt;/math&gt; – kõikvõimalike tegevuste hulk,
* &lt;math&gt;P&lt;/math&gt; – üleminekutõenäosus: &lt;math&gt;P(s'|s,a)=Pr(s_{t+1}=s'| s_t=s, a_t=a)&lt;/math&gt;,
* &lt;math&gt;R&lt;/math&gt; – preemia, mille saab üleminekul olekust &lt;math&gt;s&lt;/math&gt; olekusse &lt;math&gt;s'&lt;/math&gt;: &lt;math&gt;R(s,a,s')&lt;/math&gt;.

Formuleeringust otseselt tuleneb, et stiimulõpe tegeleb stohhastiliste probleemidega, kus üleminek olekust &lt;math&gt;s&lt;/math&gt; olekusse &lt;math&gt;s'&lt;/math&gt; pole deterministlik. Üldjuhul pole üleminekutõenäosused teada ning algoritmi eesmärk on olekule &lt;math&gt;s \in S&lt;/math&gt; leida vastav tegevus &lt;math&gt;a \in A&lt;/math&gt; nii, et oodatav preemia oleks maksimeeritud&lt;ref name=&quot;sutton&quot;&gt;{{cite book|url = http://incompleteideas.net/sutton/book/the-book.html|title = Reinforcement Learning: An Introduction|last1 = Sutton|first1 = Richard S.|last2 = Barto|first2 = Andrew G.|publisher = MIT Press|year = 1998|isbn = 0-262-19398-1|pages =|authorlink1 = Richard S. Sutton|authorlink2 = Andrew Barto}}&lt;/ref&gt;.

== Algoritmid ==

Tihti rakendatakse stiimulõppe algoritmide kasutamisel funktsioonide lähenemismeetodeid, nagu näiteks närvivõrgud. Tänu nendele on võimalik stiimulõpet rakendada seal, kus klassikalised meetodid hakkama ei saa:
* keskkonnades, kus olekute hulk &lt;math&gt;S&lt;/math&gt;on liiga suur klassikaliste meetodite jaoks;
* üleminekutõenäosused pole teada ning seega ainuke viis keskkonnast midagi teada saada on reaalajas tegevustega;
* üleminekutõenäosused on teada, aga tulenev mudel on arvutamise mõttes liiga raske.

Tänapäeval populaarsemad stiimulõpe algoritmid on DQN&lt;ref name=&quot;DQN&quot;&gt;{{cite journal|last=Mnih|first=Volodymyr et al.|url=https://arxiv.org/abs/1312.5602|title=Playing Atari with Deep Reinforcement Learning|journal=|volume=|pages=|date=2013|accessdate=13.05.2018|via=}}&lt;/ref&gt; ja A3C&lt;ref name=&quot;A3C&quot;&gt;{{cite journal|last=Mnih|first=Volodymyr et al.|url=https://arxiv.org/abs/1602.01783|title=Asynchronous Methods for Deep Reinforcement Learning|journal=|volume=|pages=|date=2016|accessdate=13.05.2018|via=}}&lt;/ref&gt;, kusjuures nende erinevus ei ole ainult algoritmiline, vaid ka agendi õppimise põhimõtte poolest, sest DQN õpib viivitusega ehk kogub alguses mingi hulga kogemusi mälusse ja pärast õpib nende pealt, A3C aga õpib käigupõhiselt ehk reaalajas. Algoritmi valik sõltub nii püstitatud probleemi sisust (nt kas olekud/tegevused on diskreetsed või pidevad), aga ka käesolevast riistvarast (kas peamine arvutuslik komponent on protsessor või graafikakaart).

== Rakendus ==

Stiimulõppe algoritme rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks [[robootika]]s ja majandusteaduses&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|url=http://umichrl.pbworks.com/Successes-of-Reinforcement-Learning/|title=Reinforcement Learning / Successes of Reinforcement Learning|publisher=|website=umichrl.pbworks.com|date=|access-date=13.05.2018}}&lt;/ref&gt;).

Ettevõtte [[DeepMind]] poolt loodud arvutiprogramm [[AlphaGo]] võitis 2016. aastal viiepartiilises ''[[go]]''-matšis 4:1 maailmameistrit [[Lee Sedol]]i.&lt;ref&gt;{{cite web|last=|first=|url=http://www.bbc.com/news/technology-35785875|title=Artificial intelligence: Google's AlphaGo beats Go master Lee Se-dol|publisher=|work=BBC News|date=|accessdate=13.05.2018}}&lt;/ref&gt; 2017- aastal võitis programmi edasiarendatud variant [[AlphaZero]] ülekaalukalt parimat maleprogrammi [[Stockfish]]. 

&lt;!-- 2021 aastal toimub samuti DeepMindi poolt loodud programmi AlphaFold abil oluline läbimurre [[mikrobioloogia]]s. Õnnestub üle 90 protsendilise tõenäosusega ennustada [[valgud|valgu]] kuju, kui teada on üksnes valgu aminohapete järjestus. See küsimus oli pikka aega bioloogide uurimisobjektina lahendamatuks küsimuseks. --&gt;

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Masinõpe]]</text>
      <sha1>h8qau17mytjhw3olf3f2y7nieczkrpo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Santa Bárbara Sistemas 155/52</title>
    <ns>0</ns>
    <id>510593</id>
    <revision>
      <id>6173030</id>
      <parentid>5013286</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:25:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2881" xml:space="preserve">{{Infokast relv
| nimi                = Santa Bárbara Sistemas 155/52
| pilt                = SBS 155-52 (3).JPG
| pildi_suurus        = 200px
| alt_tekst           =
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = {{Pisilipp|Hispaania}}
| tüüp                = 
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = 
| on_külmrelv         = 
| on_lõhkekeha        = 
| on_suurtükk         = 
| on_sõiduk           = 
| on_rakett           = 
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 
| kasutajad           = 
| sõjad               = 
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = 
| konstrueeritud      = 
| tootja              = 
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 
| toodetud            = 
| variandid           =
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    = 
| kaal                =
| pikkus              =
| detaili_pikkus      =
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            =
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = 
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 
| torud               = 
| tööpõhimõte         = 
| laskekiirus         = 
| algkiirus           = 
| laskeulatus         = 
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 
| sihikud             = 
&lt;!-- Suurtüki täpsustused --&gt;
| breech              = 
| tagasilöök          = 
| lafett              = 
| tõstenurk           = 
| pöördenurk          = 
&lt;!-- Külmrelva täpsustused --&gt; 
| tera_tüüp           = 
| pideme_tüüp         = 
| tupe_tüüp           = 
| head_tüüp           = 
| varre_tüüp          = 
&lt;!-- Lõhkekeha täpsustused      --&gt; 
| lõhkepea            = 
| lõhkepea_kaal       = 
| õhkimine            =  
| plahvatusvõimsus    = 
&lt;!-- Sõiduki/raketi täpsustused --&gt;
| soomus              = 
| pearelv             = 
| muu_relvastus       = 
| mootor              = 
| mootori_võimsus     = 
| võimsuse-kaalu_suhe = 
| kandevõime          = 
| käigukast           = 
| vedrustus           = 
| kliirens            = 
| kütusemahutavus     = 
| tegevusulatus       = 
| kiirus              = 
| juhtimissüsteem     = 
| steering            = 
&lt;!-- Raketi täpsustused --&gt;
| tiivaulatus         = 
| kütus               = 
| lennulagi           = 
| lennukõrgus         = 
| sügavus             = 
| boost               = 
| täpsus              = 
| laskeplatvorm       = 
| transport           =
}}

'''Santa Bárbara Sistemas 155/52''' on [[Hispaania]] koostööprojektina valmistatud veetav abimootoriga keskmine 155 mm [[välihaubits]]. Haubitsat toodab [[Santa Bárbara Sistemas]].

== Kasutavad riigid ==
*{{PisiLipp|Colombia}}
*{{PisiLipp|Hispaania}}  

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
SBS 155-52.JPG|pisi|Santa Bárbara Sistemas 155/52
&lt;/gallery&gt;


[[Kategooria:Haubitsad]]
[[Kategooria:Hispaania relvad]]</text>
      <sha1>pu0o0mi3jcoki5f9oxh9iectc204jbp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moonika Teemus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522445</id>
    <revision>
      <id>6173262</id>
      <parentid>5102215</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T06:57:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.253.189.36</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2446" xml:space="preserve">'''Moonika Teemus''' (sündinud [[1979]]) on eesti kunstiajaloolane.

Õppis [[Tartu Ülikool]]is 2003–2010 kunstiajalugu. Kaitses aastal 2010 teadusmagistri (MA) kraadi kunstiajaloo erialal tööga &quot;Musée Napoléoni maaligalerii Karl Morgensterni pilgu läbi 1809. aastal. Kunsti retseptsioonist Eestis 19. sajandi alguskümnendil&quot;&lt;ref&gt;https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6d9071f2-d7a5-4099-b2be-293701e61ce7&lt;/ref&gt;. 

Töötab alates [[2002]]. aastast [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s, esimesed 19 aastat kunstikogu hoidjana ning alates 1. septembrist [[2021]] on ta käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja. 

Alates 2011. aastast [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]u liige.&lt;br&gt;

[[2016]]. aastal kaardistas koos [[Kristiina Tiideberg]]iga [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]]i ja TÜ raamatukogu koostööprojektis [[19. sajand]]i [[baltisaksa]] graafikat mittekunstimuuseumides. Projekti tulemusena valmis nimestik baltisaksa trükigraafikast Eesti mäluasutuste kogudes &lt;ref&gt;[https://muuseum.ee/wp-content/uploads/2018/04/muuseum_40_nr1_2018.pdf Ajakiri Muuseum, 2018, nr 1, lk 38–40]&lt;/ref&gt;.

== Publikatsioone ==
==== Raamatud ====
* Reisides toas: pano-, kosmo- ja dioraamadest Tallinnas ja Tartus (1826–1850). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
==== Artiklid ====
* Friedrich Ludwig von Maydells Brief aus Rom vom Jahr 1823. Baltic Journal of Art History, 12, 111−122. 2016&lt;ref&gt;[http://ojs.utlib.ee/index.php/bjah/article/view/BJAH.2016.12.06 Artikli täistekst]&lt;/ref&gt;
* Pennimagasinist kopikaajakirjaks: viiekümne puugravüüri mitu elu 1832–1876. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture, 25 (3/4), 141−173. 2016
* Ülikool pildis: Johann Wilhelm Krause elutöö kajastused baltisaksa vaategraafikas. (kaasautor Kristiina Tiideberg). Johann Wilhelm Krause 1757-1828: kataloog. 4, Ülikool Emajõe Ateenas, 423−450. Tartu, 2016
* Krausega ümber maailma. Maiste, Juhan; Ormisson-Lahe, Anu; Lepp, Anu (Toim.). Johann Wilhelm Krause 1757-1828 : kataloog. 4, Ülikool Emajõe Ateenas,313−371. Tartu: Tartu Ülikool, 2016
* Panoraamad. - Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art (434−435). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2017

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://www.etis.ee/CV/Moonika_Teemus/est Moonika Teemus Eesti Teadusinfosüsteemis]

{{JÄRJESTA:Teemus, Moonika}}
[[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>ewqeraornt6vti8k8nyzu0j6wrh3qwc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173264</id>
      <parentid>6173262</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T06:58:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.253.189.36</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2448" xml:space="preserve">'''Moonika Teemus''' (sündinud [[1979]]) on eesti kunstiajaloolane.

Õppis [[Tartu Ülikool]]is 2003–2010 kunstiajalugu. Kaitses aastal 2010 teadusmagistri (MA) kraadi kunstiajaloo erialal tööga &quot;Musée Napoléoni maaligalerii Karl Morgensterni pilgu läbi 1809. aastal. Kunsti retseptsioonist Eestis 19. sajandi alguskümnendil&quot;&lt;ref&gt;https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6d9071f2-d7a5-4099-b2be-293701e61ce7&lt;/ref&gt;. 

Töötab alates [[2002]]. aastast [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s, esimesed 19 aastat kunstikogu hoidjana ning alates 1. septembrist [[2021]] on ta käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja. 

Alates 2011. aastast [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]u liige.&lt;br&gt;

[[2016]]. aastal kaardistas koos [[Kristiina Tiideberg]]iga [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]]i ja TÜ raamatukogu koostööprojektis [[19. sajand]]i [[baltisaksa]] graafikat mittekunstimuuseumides. Projekti tulemusena valmis nimestik baltisaksa trükigraafikast Eesti mäluasutuste kogudes &lt;ref&gt;[https://muuseum.ee/wp-content/uploads/2018/04/muuseum_40_nr1_2018.pdf Ajakiri Muuseum, 2018, nr 1, lk 38–40]&lt;/ref&gt;.

== Publikatsioone ==
==== Raamatud ====
* Reisides toas: pano-, kosmo- ja dioraamadest Tallinnas ja Tartus (1826–1850). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
==== Artiklid ====
* Friedrich Ludwig von Maydells Brief aus Rom vom Jahr 1823. Baltic Journal of Art History, 12, 111−122. 2016&lt;ref&gt;[http://ojs.utlib.ee/index.php/bjah/article/view/BJAH.2016.12.06 Artikli täistekst]&lt;/ref&gt;
* Pennimagasinist kopikaajakirjaks: viiekümne puugravüüri mitu elu 1832–1876. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture, 25 (3/4), 141−173. 2016
* Ülikool pildis: Johann Wilhelm Krause elutöö kajastused baltisaksa vaategraafikas. (kaasautor Kristiina Tiideberg). Johann Wilhelm Krause 1757-1828: kataloog. 4, Ülikool Emajõe Ateenas, 423−450. Tartu, 2016
* Krausega ümber maailma. Maiste, Juhan; Ormisson-Lahe, Anu; Lepp, Anu (Toim.). Johann Wilhelm Krause 1757-1828 : kataloog. 4, Ülikool Emajõe Ateenas,313−371. Tartu: Tartu Ülikool, 2016
* Panoraamad. - Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art (434−435). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2017

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Moonika_Teemus/est Moonika Teemus Eesti Teadusinfosüsteemis]

{{JÄRJESTA:Teemus, Moonika}}
[[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>846brxsyuzxi1ma3bg2ifzxs5tf4gng</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173266</id>
      <parentid>6173264</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:04:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.253.189.36</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2498" xml:space="preserve">'''Moonika Teemus''' (sündinud 26. oktoobril [[1979]]) on eesti kunstiajaloolane.

Õppis [[Tartu Ülikool]]is [[2003]]–[[2010]] [[kunstiajalugu]]. Kaitses aastal 2010 teadusmagistri (MA) kraadi kunstiajaloo erialal tööga &quot;Musée Napoléoni maaligalerii [[Karl Morgenstern]]i pilgu läbi 1809. aastal. Kunsti retseptsioonist Eestis 19. sajandi alguskümnendil&quot; &lt;ref&gt;https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6d9071f2-d7a5-4099-b2be-293701e61ce7&lt;/ref&gt;. 

Töötab alates [[2002]]. aastast [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s, esimesed 19 aastat kunstikogu hoidjana ning alates 1. septembrist [[2021]] on ta käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja. 

Alates [[2011]]. aastast [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]u liige. &lt;br&gt;

[[2016]]. aastal kaardistas koos [[Kristiina Tiideberg]]iga [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]]i ja TÜ raamatukogu koostööprojektis [[19. sajand]]i [[baltisaksa]] graafikat mittekunstimuuseumides. Projekti tulemusena valmis nimestik baltisaksa trükigraafikast Eesti mäluasutuste kogudes &lt;ref&gt;[https://muuseum.ee/wp-content/uploads/2018/04/muuseum_40_nr1_2018.pdf Ajakiri Muuseum, 2018, nr 1, lk 38–40]&lt;/ref&gt;.

== Publikatsioone ==
==== Raamatud ====
* Reisides toas: pano-, kosmo- ja dioraamadest Tallinnas ja Tartus (1826–1850). Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2005.
==== Artiklid ====
* Friedrich Ludwig von Maydells Brief aus Rom vom Jahr 1823. Baltic Journal of Art History, 12, 111−122. 2016&lt;ref&gt;[http://ojs.utlib.ee/index.php/bjah/article/view/BJAH.2016.12.06 Artikli täistekst]&lt;/ref&gt;
* Pennimagasinist kopikaajakirjaks: viiekümne puugravüüri mitu elu 1832–1876. Kunstiteaduslikke uurimusi / Studies on Art and Architecture, 25 (3/4), 141−173. 2016
* Ülikool pildis: [[Johann Wilhelm Krause]] elutöö kajastused baltisaksa vaategraafikas (kaasautor Kristiina Tiideberg). Johann Wilhelm Krause 1757-1828: kataloog. 4, Ülikool [[Emajõe Ateena]]s, 423−450. Tartu, 2016
* Krausega ümber maailma. Maiste, Juhan; Ormisson-Lahe, Anu; Lepp, Anu (Toim.). Johann Wilhelm Krause 1757-1828 : kataloog. 4, Ülikool Emajõe Ateenas, 313−371. Tartu: Tartu Ülikool, 2016
* Panoraamad. Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art (434−435). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2017

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Moonika_Teemus/est Moonika Teemus [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is]

{{JÄRJESTA:Teemus, Moonika}}
[[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>kang7fa2b9eq2nbs75en5nijhlod23h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luuk de Jong</title>
    <ns>0</ns>
    <id>530340</id>
    <revision>
      <id>6173006</id>
      <parentid>6011099</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:36:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5015" xml:space="preserve">[[Pilt:Zenit-PSV (6).jpg|pisi|Luuk de Jong (2015)]]
[[Pilt:LuukDeJong.jpg|pisi|Luuk de Jong 2010. aastal [[FC Twente|Twente]]ga]]
'''Luuk de Jong''' (sündinud [[27. august]]il [[1990]] [[Aigle]]s [[Šveits]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hollandi kõrgliigaklubis [[PSV Eindhoven]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es.

Ta sündis Šveitsis ning kolis perekonnaga Hollandisse nelja-aastaselt. 2001. aastal liitus ta [[De Graafschap]]i noorteakadeemiaga. Hollandi kõrgliigas tegi ta klubi meeskonnas debüüdi hooajal [[Eredivisie 2008–2009|2008–09]]. Esimese värava Hollandi kõrgliigas lõi ta 8. veebruaril 2009 mängus [[FC Twente|Twente]] vastu.

2009. aasta aprillis sõlmis ta lepingu Twentega. Hooajal [[Eredivisie 2009–2010|2009–10]] tuli ta klubiga Hollandi meistriks. Kui sel hooajal lõi ta liigas veel ainult kaks väravat, siis järgmisel juba 12 ning hooajal [[Eredivisie hooaeg 2011–2012|2011–12]] koguni 25 väravat. Hooajal 2011–12 oli ta koos ühe teise mängijaga liigas paremuselt teine väravakütt.

2012. aasta juulis sõlmis ta Saksamaa [[Bundesliga]] klubiga [[Mönchengladbachi Borussia]] viie aasta pikkuse lepingu. Üleminekusumma oli 15 miljoni eurot.&lt;ref&gt;[http://global.espn.com/football/story/1125398/luuk-de-jong-joins-borussia-monchengladbach?src=com &quot;De Jong joins Monchengladbach&quot;]. ESPN FC. 18.7.2012. Vaadatud 8.12.2018&lt;/ref&gt; Debüüdi Bundesligas tegi ta 25. augustil mängus [[TSG 1899 Hoffenheim]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas 15. septembril mängus [[1. FC Nürnberg]]i vastu. Kokku lõi ta sel hooajal liigas kuus väravat. Hooaja [[Bundesliga hooaeg 2013–2014|2013–14]] esimese poolega ei suutnud ta liigas ühtegi väravat lüüa ning ta sai ka mänguaega vähem. 2014. aasta jaanuaris suundus ta laenule [[Premier League]]'i klubisse [[Newcastle United FC|Newcastle United]].&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/25927695 &quot;Luuk de Jong: Newcastle sign Netherlands striker on loan&quot;]. BBC Sport. Vaadatud 8.12.2018&lt;/ref&gt; Debüüdi Inglise kõrgliigas tegi ta 1. veebruaril mängus [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu. Ka Newcastle Unitedis ei õnnestunud ta ülejäänud hooajaga ühtegi värava lüüa.

2014. aasta juulis naasis ta Hollandisse, sõlmides lepingu [[PSV Eindhoven]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.voetbalprimeur.nl/nieuws/390871/kogel-door-de-kerk-de-jong-voor-5-5-miljoen-euro-naar-psv.html &quot;Kogel door de kerk: De Jong voor 5,5 miljoen euro naar PSV&quot;]. Voetbalprimeur. 12.7.2014. Vaadatud 8.12.2018&lt;/ref&gt; Hooaegadel [[Eredivisie hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Eredivisie hooaeg 2015–2016|2015–16]] ja [[Eredivisie hooaeg 2017–2018|2017–18]] tuli ta klubiga Hollandi meistriks. Hooajal 2014–15 lõi ta liigas 20 väravat ja hooajal 2015–16 kokku 26 väravat. Mõlemal hooajal jäi ta liigas parima väravaküti arvestuses teisele kohale. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018–19]] lõi ta liigas 28 väravat, millega jagas [[Amsterdami Ajax]]i mängija [[Dušan Tadić]]i liiga hooaja suurima väravaküti tiitlit. 

2019. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Hispaania kõrgliigaklubiga [[Sevilla FC|Sevilla]]. 2021. aasta augustis läks ta üheks hooajaks laenule [[FC Barcelona|Barcelona]]sse ning lõi 21 mänguga Hispaania kõrgliigas seitse väravat.

2022. aasta juulis naasis ta PSV Eindhoveni, kellega sõlmis kolmeaastase lepingu.

Hollandi jalgpallikoondises tegi Jong debüüdi 9. veebruaril 2011 [[sõprusmäng]]us [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu. Esimese värava lõi ta koondises sama aasta 6. septembril EM-i valikmängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu. Ta kuulus Hollandi koondisse [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], kuid üheski mängus ta platsile ei pääsenud. [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] pääses ta lõpuminutitel vahetusest väljakule kahes alagrupimängus.

Ka tema vanem vend [[Siem de Jong]] on jalgpallur.

== Saavutused ==
;FC Twente
*[[Eredivisie]]: [[Eredivisie 2009–2010|2009–10]]
*[[KNVB beker]]: 2010–11
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2010, 2011
;PSV
*[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Eredivisie hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Eredivisie hooaeg 2017–2018|2017–18]]
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2015, 2016

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{FC Barcelona mängijad}}
{{UEFA Euro 2012 Hollandi koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Hollandi koondis}}

{{JÄRJESTA:Jong, Luuk De}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Twente jalgpallurid]]
[[Kategooria:Mönchengladbachi Borussia mängijad]]
[[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Sevilla FC mängijad]]
[[Kategooria:FC Barcelona mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>m2ylq0g0itnvwb6qmp2nm959kp0yyym</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173007</id>
      <parentid>6173006</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:36:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4988" xml:space="preserve">[[Pilt:Zenit-PSV (6).jpg|pisi|Luuk de Jong (2015)]]
[[Pilt:LuukDeJong.jpg|pisi|Luuk de Jong 2010. aastal [[FC Twente|Twente]]ga]]
'''Luuk de Jong''' (sündinud [[27. august]]il [[1990]] [[Aigle]]s [[Šveits]]is) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hollandi kõrgliigaklubis [[PSV Eindhoven]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es.

Ta sündis Šveitsis ning kolis perekonnaga Hollandisse nelja-aastaselt. 2001. aastal liitus ta [[De Graafschap]]i noorteakadeemiaga. Hollandi kõrgliigas tegi ta klubi meeskonnas debüüdi hooajal [[Eredivisie 2008–2009|2008–09]]. Esimese värava Hollandi kõrgliigas lõi ta 8. veebruaril 2009 mängus [[FC Twente|Twente]] vastu.

2009. aasta aprillis sõlmis ta lepingu Twentega. Hooajal [[Eredivisie 2009–2010|2009–10]] tuli ta klubiga Hollandi meistriks. Kui sel hooajal lõi ta liigas veel ainult kaks väravat, siis järgmisel juba 12 ning hooajal [[Eredivisie hooaeg 2011–2012|2011–12]] koguni 25 väravat. Hooajal 2011–12 oli ta koos ühe teise mängijaga liigas paremuselt teine väravakütt.

2012. aasta juulis sõlmis ta Saksamaa [[Bundesliga]] klubiga [[Mönchengladbachi Borussia]] viie aasta pikkuse lepingu. Üleminekusumma oli 15 miljoni eurot.&lt;ref&gt;[http://global.espn.com/football/story/1125398/luuk-de-jong-joins-borussia-monchengladbach?src=com &quot;De Jong joins Monchengladbach&quot;]. ESPN FC. 18.7.2012. Vaadatud 8.12.2018&lt;/ref&gt; Debüüdi Bundesligas tegi ta 25. augustil mängus [[TSG 1899 Hoffenheim]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas 15. septembril mängus [[1. FC Nürnberg]]i vastu. Kokku lõi ta sel hooajal liigas kuus väravat. Hooaja [[Bundesliga hooaeg 2013–2014|2013–14]] esimese poolega ei suutnud ta liigas ühtegi väravat lüüa ning ta sai ka mänguaega vähem. 2014. aasta jaanuaris suundus ta laenule [[Premier League]]'i klubisse [[Newcastle United FC|Newcastle United]].&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/25927695 &quot;Luuk de Jong: Newcastle sign Netherlands striker on loan&quot;]. BBC Sport. Vaadatud 8.12.2018&lt;/ref&gt; Debüüdi Inglise kõrgliigas tegi ta 1. veebruaril mängus [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu. Ka Newcastle Unitedis ei õnnestunud ta ülejäänud hooajaga ühtegi värava lüüa.

2014. aasta juulis naasis ta Hollandisse, sõlmides lepingu [[PSV Eindhoven]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.voetbalprimeur.nl/nieuws/390871/kogel-door-de-kerk-de-jong-voor-5-5-miljoen-euro-naar-psv.html &quot;Kogel door de kerk: De Jong voor 5,5 miljoen euro naar PSV&quot;]. Voetbalprimeur. 12.7.2014. Vaadatud 8.12.2018&lt;/ref&gt; Hooaegadel [[Eredivisie hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Eredivisie hooaeg 2015–2016|2015–16]] ja [[Eredivisie hooaeg 2017–2018|2017–18]] tuli ta klubiga Hollandi meistriks. Hooajal 2014–15 lõi ta liigas 20 väravat ja hooajal 2015–16 kokku 26 väravat. Mõlemal hooajal jäi ta liigas parima väravaküti arvestuses teisele kohale. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018–19]] lõi ta liigas 28 väravat, millega jagas [[Amsterdami Ajax]]i mängija [[Dušan Tadić]]i liiga hooaja suurima väravaküti tiitlit. 

2019. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Hispaania kõrgliigaklubiga [[Sevilla FC|Sevilla]]. 2021. aasta augustis läks ta üheks hooajaks laenule [[FC Barcelona|Barcelona]]sse ning lõi 21 mänguga Hispaania kõrgliigas seitse väravat.

2022. aasta juulis naasis ta PSV Eindhoveni, kellega sõlmis kolmeaastase lepingu.

Hollandi jalgpallikoondises tegi Jong debüüdi 9. veebruaril 2011 [[sõprusmäng]]us [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu. Esimese värava lõi ta koondises sama aasta 6. septembril EM-i valikmängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu. Ta kuulus Hollandi koondisse [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], kuid üheski mängus ta platsile ei pääsenud. [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] pääses ta lõpuminutitel vahetusest väljakule kahes alagrupimängus.

Ka tema vanem vend [[Siem de Jong]] on jalgpallur.

== Saavutused ==
;FC Twente
*[[Eredivisie]]: [[Eredivisie 2009–2010|2009–10]]
*[[KNVB beker]]: 2010–11
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2010, 2011
;PSV
*[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Eredivisie hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Eredivisie hooaeg 2017–2018|2017–18]]
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2015, 2016

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{UEFA Euro 2012 Hollandi koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Hollandi koondis}}

{{JÄRJESTA:Jong, Luuk De}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Twente jalgpallurid]]
[[Kategooria:Mönchengladbachi Borussia mängijad]]
[[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Sevilla FC mängijad]]
[[Kategooria:FC Barcelona mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>qzecsxb58qhyemrbefe89m2fju34frx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa Liidust väljaastumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>531931</id>
    <revision>
      <id>6173247</id>
      <parentid>6149247</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T03:53:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26778" xml:space="preserve">[[Fail:Brexit Demonstration Flags.jpg|pisi|269x269px|Brexiti demonstreerimislipud]]
'''Euroopa Liidust väljaastumine''' on õiguslik ja poliitiline protsess, millal [[Euroopa Liidu liikmesriik]] lakkab olemast ELi liige. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] lepingu (inglise keeles. ''Treaty on European Union'') '''artikli 50''' alusel, &quot;Iga liikmesriik võib kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega otsustada liidust välja astumise&quot;.&lt;ref name=&quot;qY976&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ainukese riigina on Euroopa Liidust välja astunud [[Suurbritannia]]. [[Suurbritannia valitsus]] käivitas 2017. aasta märtsis protsessi Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust pärast nn [[Brexit]]i referendumit. Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust toimus 31. jaanuaril 2020.&lt;ref name=&quot;CeRni&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YSrtZ&quot; /&gt;

Varem on Euroopa Liidust lahkunud kolm Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi: [[Prantsuse Alžeeria]] (1962. aastal, kuni iseseisvuseni)&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;, [[Gröönimaa]] (1985. aastal, pärast referendumit)&lt;ref name=&quot;TarGp&quot; /&gt; ja [[Saint-Barthélemy]] (2012. aastal)&lt;ref name=&quot;P5iGZ&quot; /&gt;, viimased kaks on [[Euroopa Liidu meretagused territooriumid]], kuid ise ei kuulu Euroopa Liitu.

== Protsess ==
Euroopa Liidu lepingu artikkel 50, mis võeti vastu Lissaboni lepinguga 1. detsembril 2009, tutvustas esimest korda protseduuri, mil ELi liikmesriik saab vabatahtlikult lahkuda Euroopa Liidust&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. See on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 50, milles on sätestatud, et:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;qHpD1&quot; /&gt;

# Iga liikmesriik võib kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega otsustada liidust väljaastumise.
# Liikmesriik, kes otsustab välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogult saadud suuniste kohaselt räägib liit selle riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku. Asjaomase lepingu üle peetakse läbirääkimisi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaselt. Selle sõlmib nõukogu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.
# Aluslepingute kohaldamine asjaomase liikmesriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödumisel lõikes 2 osutatud teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.
# Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel väljaastuvat liikmesriiki esindav Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liige ei osale seda liikmesriiki puudutavatel Euroopa Ülemkogu või nõukogu aruteludel ja otsuste tegemisel. Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 238 lõike 3 punkti b kohaselt.
# Kui liidust välja astunud riik avaldab soovi uuesti liitu astuda, menetletakse tema taotlust artiklis 49 osutatud korras.

=== Protsessi käivitamine ===
Seega, kui liikmesriik on Euroopa Ülemkogule teatanud oma kavatsusest lahkuda, algab periood, mille jooksul peetakse läbirääkimisi lahkumislepingu üle, milles sätestatakse lahkumise kord ja kirjeldatakse riigi tulevasi suhteid Euroopa Liiduga. Protsessi alustab liikmesriik, kes kavatseb lahkuda Euroopa Liidust.&lt;ref name=&quot;koGuu&quot; /&gt;

Artiklis lubatakse Euroopa Liidust lahkumise keerukuse tõttu läbirääkimisi pidada. Sellega kaasneb siiski üksmeelne lahkumisõiguse tugev mõju. See on tingitud asjaolust, et riik otsustab loobuda &quot;vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele&quot; ja, et lepingute lõppemine liikmesriigis, kes EList kavatseb lahkuda, ei sõltu kokkuleppest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Läbirääkimised ===
[[Fail:European Council (38185339475).jpg|pisi|245x245px|Euroopa Ülemkogu saal]]
Lepingud ei kehti EList lahkuvale liikmesriigile lahkumislepingu jõustumisel või sellise kokkuleppe puudumisel kaks aastat pärast seda, kui liikmesriik on Euroopa Ülemkogule teatanud oma kavatsusest lahkuda.&lt;ref name=&quot;luvyp&quot; /&gt;

Lahkumislepingu üle räägib Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu Nõukogus kokku tulnud ülejäänud liikmesriikide volituste alusel. Euroopa Komisjon peab sätestama lahkumise korra, võttes arvesse liikmesriikide tulevaste suhete raamistikku ELiga, kuigi Euroopa Komisjon ise ei lahenda seda raamistikku. Kokkulepe kiidab Euroopa Liidu poolt heaks Euroopa Liidu Nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist. Selleks, et kokkulepe läbiks ELi Nõukogu, peab selle heaks kiitma vähemalt 72 protsenti jätkuvatest liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65 protsenti nende elanikkonnast.&lt;ref name=&quot;V18Us&quot; /&gt;

Nõukogu sõlmib lepingu liidu nimel ning selles tuleb sätestada lahkumise kord, sealhulgas raamistik riigi tulevasteks suheteks liiduga, mille üle peetakse läbirääkimisi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 3. Euroopa Liidu toimimise lepingus. Kokkuleppe peab heaks kiitma nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist. Kui endine liikmesriik soovib Euroopa Liiduga ühineda, kehtiks see samadel tingimustel kui, mis tahes muule kandidaatriigile.&lt;ref name=&quot;exYWF&quot; /&gt;

Ülejäänud Euroopa Liidu liikmed peaksid majandama sellest tulenevaid muudatusi Euroopa Liidu eelarvetes, hääletamisvahendites ja poliitikates, mis tulenevad, mis tahes liikmesriigi lahkumisest.&lt;ref name=&quot;8Xigh&quot; /&gt;

=== Läbirääkimiste ebaõnnestumine ===
See süsteem loob läbirääkimiste teel lahkumise liidust, kuna EList lahkumine on keeruline (eriti seoses euroga). Sellega kaasneb siiski üksmeelse lahkumisõiguse tugev mõju. EList lahkuv riik otsustab &quot;vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele&quot; ja, et lepingute lõppemine liikmesriigis, kes EList kavatseb lahkuda, ei sõltu kokkuleppest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kui läbirääkimiste tulemusena ei jõuta ratifitseeritud kokkuleppele, lahkub EList lahkuv riik ilma kokkuleppeta ja ELi aluslepingud kaotavad kohaldatava riigi suhtes ilma ülemineku perioodita. Kaubanduse osas järgivad lepinguosalised tõenäoliselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni tariifieeskirju.&lt;ref name=&quot;fdgP3&quot; /&gt;

=== Euroopa Liitu tagasiastumine või artikli 50 tühistamine ===
Artiklis 50 ei täpsustata, kas liikmesriigid võivad tühistada oma teatise oma kavatsusest lahkuda läbirääkimiste ajal, samas kui nende riik on endiselt Euroopa Liidu liige. Kuid Euroopa Ülemkogu eesistuja ütles Euroopa Parlamendile 24. oktoobril 2017, et &quot;leping, leping puudub või ei ole Brexitit&quot; on Suurbritannia enda otsustada. Tõepoolest, ELi õigusekspertide ja ELi institutsioonide endi valdav õiguslik arvamus on see, et lahkuda sooviv liikmesriik võib muuta oma meelt, sest &quot;kavatsus&quot; ei ole veel tegu ja kavatsused võivad muutuda enne teo toimumist.&lt;ref name=&quot;nComp&quot; /&gt; 10. detsembril 2018 otsustas Euroopa Kohus, et teatise esitaja võib artikli 50 kohase teatise ühepoolselt tagasi võtta ilma teiste Euroopa Liidu liikmesriikide loata, tingimusel, et selline tühistamine on hea eesmärgiga pikendada määramata liikmelisust.&lt;ref name=&quot;knSaK&quot; /&gt;

Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioon läbirääkimiste kohta Suurbritanniaga pärast seda, kui riik teatas, et kavatseb Euroopa Liidust lahkuda, &quot;teatise kehtetuks tunnistamine peab toimuma kõigi 27 liikmesriigi kehtestatud tingimustel, et seda ei saaks kasutada Euroopa Liidu liikmelisuse praeguste tingimuste parandamiseks protseduurivahendina või kuritarvitatuna. &quot;&lt;ref name=&quot;zI7Qo&quot; /&gt; Euroopa Liidu kodanike õiguste ja põhiseaduse poliitika osakond on teatanud, et hüpoteetilist õigust tühistada saab ainult kontrollida ja kinnitada või selleks volitatud ELi institutsioon, nimelt Euroopa Liidu Kohus.&lt;ref name=&quot;oBCta&quot; /&gt; Lisaks leiab Euroopa Komisjon, et artikkel 50 ei näe ette teatise ühepoolset tühistamist.&lt;ref name=&quot;5NRm1&quot; /&gt;

Kui endine liikmesriik soovib uuesti liituda Euroopa Liiduga pärast seda, kui riik on tegelikult lahkunud Euroopa Liidust, kehtiks see samadel tingimustel nagu igale teisele kandidaatriigile ja uuesti ühinev riik peab läbirääkimisi ühinemislepingu üle, mille on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid.&lt;ref name=&quot;CbXkh&quot; /&gt;

== Äärepoolseimad piirkonnad ==
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 355 lõike 6 järgi, mis kehtestati Lissaboni lepinguga, võimaldab lihtsamalt muuta Prantsuse, Hollandi ja Taani ülemereterritooriumide staatust, nõudmata enam lepingu täielikku läbivaatamist. Selle asemel võib Euroopa Ülemkogu asjaomase liikmesriigi algatusel muuta ülemeremaade või -territooriumide (ÜMT) staatust äärepoolseimaks piirkonnaks või vastupidi.&lt;ref name=&quot;01Yqe&quot; /&gt;

== Lahkumised ==
Mõned Euroopa Liidu liikmesriikide endised territooriumid katkestasid ametlikud sidemed ELiga, kui nad said oma valitsevast riigist iseseisvuse või kui nad viidi üle ELi mitteliikmesriiki. Enamik neist territooriumidest ei kuulunud ELi, vaid olid kõige enam seotud ÜMT staatusega ning EÜ seadused ei olnud nendes riikides üldiselt kehtivad.

Mõned praegused territooriumid muutusid või on muutumas oma staatust nii, et ELi õiguse kohaldamisel täielikult või piiratud eranditega, ei kohaldata enamasti ELi õigust. Protsess toimub ka vastupidises suunas, sest ametiühingu ametlikud laienemised toimuvad. Selliste muudatuste rakendamise korda lihtsustas Lissaboni leping.

=== Varasemad lahkumised ===

==== Alžeeria ====
[[Prantsuse Alžeeria]] on ühinenud Euroopa ühendustega olles Prantsusmaa osa (kuna seaduslikult ei olnud see Prantsusmaa koloonia, vaid pigem üks tema ülemeredepartemangudest). Pärast iseseisvumist 1962. aastal lahkus Alžeeria Prantsusmaa koosseisust ja lahkus seega Euroopa ühendustest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==== Gröönimaa ====
[[Gröönimaa]] otsustas lahkuda ELi eelkäijast ilma, et oleks ELi liikmesriik. Gröönimaa sõlmis Euroopa Liiduga 1984. aastal Gröönimaa lepingu, mis lubas Gröönimaal lahkuda Euroopa Liidust. Gröönimaa lahkus Euroopa Liidust 1985. aastal pärast rahvahääletust Euroopa Liidu liikmeks jäämist, kuid olles Taani osa, on Gröönimaa siiski Euroopa Liidu ülemeremaa ja -territoorium.&lt;ref name=&quot;4rpHc&quot; /&gt;
==== Saint-Barthélemy ====
[[Saint-Barthélemy]] lahkus Euroopa Liidust 2012. aastal, kuid jäi siiski Prantsusmaa koosseisu ning seega sai sellest ka Euroopa Liidu ülemeremaa ja -territoorium.&lt;ref name=&quot;uU8tT&quot; /&gt;

=== Suurbritannia ===
[[Fail:Prime Minister’s letter to Donald Tusk triggering Article 50.pdf|pisi|Suurbritannia peaministri Theresa May kiri Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile, milles Suurbritannia käivitab artikli 50 protsessi|alt=]]
''Pikemalt artiklis: [[Brexit]]''

Suurbritannia lahkumine, tuntud ka kui Brexit&lt;ref name=&quot;PhxGV&quot; /&gt;, on esimene ja ainus artikli 50 käivitamine alates 2017. aasta detsembrist.

[[Suurbritannia valitsus]], mida juhtis [[David Cameron]], korraldas 2016. aastal rahvahääletuse; lahkumist toetas 51,89%, selle vastu oli 48,11% hääletanutest. 29. märtsil 2017 käivitas [[Theresa May]] administratsioon Euroopa Liidu lepingu artiklit 50 ning teavitas Euroopa Ülemkogu eesistujat [[Donald Tusk]]i saadetud kirjas, et Suurbritannia lahkub 2019. aasta 29. märtsiks.&lt;ref name=&quot;Mts8a&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;xjTpC&quot; /&gt;

Lahkumistingimusi ei olnud 2017. aastal veel kokku lepitud ning Suurbritannia oli veel Euroopa Liidu täisliige.&lt;ref name=&quot;Wdfwc&quot; /&gt; Theresa May ütles, et Suurbritannia valitsus ei taotle püsivat ühtse turu liikmeks saamist.&lt;ref name=&quot;S1Isx&quot; /&gt;

=== Potentsiaalsed väljaastumised Euroopa Liidust ===
''Pikemalt artiklis: [[Euroskeptitsism]]''

Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on parteisid ja üksikisikud, kes propageerivad ja soovivad, et nende riik lahkuks Euroopa Liidust&lt;ref name=&quot;yARYE&quot; /&gt;. Liikmesriikides on erineva tähtsusega poliitilisi kampaaniad, mis võitlevad selle eest, et nende riik lahkuks Euroopa Liidust, nt Suurbritannias kampaania &quot;Leave Means Leave&quot;, mille eesotsas on [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Nigel Farage]].

==== Parteid Euroopa Liidus, kes propageerivad või kaaluvad lahkumist Euroopa Liidust ====
Kuigi ükski teine riik peale Suurbritannia ei ole hääletanud selle üle, kas EList välja astuda, on Euroopa Liidu föderatiivset suundumust kritiseerivad erakonnad ümberkujundanud ja lõdvestanud koostööraamistiku paljudes liikmesriikides, alates Euroopa Parlamendi viimastest valimistest 2014. aastal ja [[Suurbritannia Iseseisvuspartei|UKIPi]] kasvuga Suurbritannias.

Peamised poliitilised parteid on:

* [[Vabaduspartei (Holland)|Vabadusepartei]] ja [[Forum for Democracy]] ([[Holland]])&lt;ref name=&quot;IENm0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LaziZ&quot; /&gt;
* [[Rahvusrinne]] ja [[Popular Republican Union]] ([[Prantsusmaa]]) - [[Frexit]]&lt;ref name=&quot;8yAV4&quot; /&gt;
* [[Lega Nord]] ([[Itaalia]])&lt;ref name=&quot;EIKnI&quot; /&gt;
* [[Vabadusepartei (Poola)|Vabadusepartei]] ([[Poola]])&lt;ref name=&quot;usb3u&quot; /&gt;
* [[Jobbik]] ([[Ungari]])&lt;ref name=&quot;wKtQF&quot; /&gt;
* [[Vasakpartei (Rootsi)|Vasakpartei]] ja [[Rootsi Demokraadid]] ([[Rootsi]])
* [[Põlissoomlased]] ([[Soome]])&lt;ref name=&quot;YEW9v&quot; /&gt;
* [[Taani Rahvapartei]] ja [[Sotsialistlik Partei]] ([[Taani]])
* [[Alternatiiv Saksamaale]] ([[Saksamaa]])&lt;ref name=&quot;V8WOS&quot; /&gt;

Praegu on [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] kaks ametliku euroskeptilist rühma, kes on vastu Euroopa Liidu institutsioonidele: [[Vaba ja Demokraatlik Euroopa]] ja [[Rahvaste ja Vabaduste Euroopa]].&lt;ref name=&quot;qTzkY&quot; /&gt;

==== Liikmesriigist lahkulöömine ====
Selles osas puuduvad selged kokkulepped, lepingud või pretsedendid, mis kataksid olemasoleva Euroopa Liidu liikmesriigi stsenaariumi kahe või enama riigi vahel. Küsimus on selles, kas üks riik on järeltulija, mis jääb Euroopa Liidu liikmeks ja teine on uus riik, mis peab uuesti ühinema Euroopa Liiduga ja selle riigi ühinemine peab olema aktsepteeritav kõigi teiste liikmesriikide jaoks, et jääda ELi, või kas mõlemad riigid säilitavad oma Euroopa Liidu liikmelisuse pärast lahkulöömist.&lt;ref name=&quot;t2hc0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bMHTg&quot; /&gt;

2014. aastal toimunud ebaõnnestunud Šoti iseseisvuse referendumi ajal selgitas Euroopa Komisjon, et uut äsja iseseisvat riiki loetakse uueks riigiks, mis peaks uuesti Euroopa Liiduga ühinema.&lt;ref name=&quot;WWr74&quot; /&gt; Sellised kaalutlused kehtivad ka Kataloonia-sarnastele riikidele, kus isegi kui iseseisvusliikumine pooldab Euroopa Liiduga ühinemist, võivad teised riigid olla huvitatud blokeerimisest, et takistada iseseisvusliikumist enda piirides.&lt;ref name=&quot;tMkbC&quot; /&gt;

== Õiguslik mõju ELi kodakondsusele ==
Euroopa Liidu kodakondsus sõltub liikmesriigi kodakondsusest (rahvusest) ja kodakondsus jääb täielikult liikmesriikide pädevusse. Euroopa Liidu kodakondsust saab seega omandada või kaotada ainult liikmesriigi kodakondsuse omandamise või kaotamisega. Euroopa Liidust lahkuva riigi tõenäoline, kuid katsetamata tagajärg on see või ei ole teisiti läbiräägitud, muutub see, et lahkuva riigi kodanikud enam Euroopa Liidu kodanikud.&lt;ref name=&quot;mgInY&quot; /&gt; Kuid Euroopa Liidu kodakondsuse automaatne kaotamine Euroopa Liidust lahkumise tõttu on teema, mida saab arutada ja debateerida.&lt;ref name=&quot;b1uSX&quot; /&gt;

== Euroopa Liidust väljaheitmine ==
Kuigi riik saab EList ise lahkuda, ei ole ette nähtud, et riiki saab Euroopa Liidust välja heita. Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 näeb ette liikmesriigi teatud õiguste peatamise, kui liige rikub pidevalt ELi põhiväärtusi.&lt;ref name=&quot;hbGrD&quot; /&gt;

== Vaata ka ==

*[[Brexit]]
*[[Euroskeptitsism]]
* [[Euroopa Liidu õigus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Euronews/PM/Postimees|url=https://www.postimees.ee/3746365/brexit-mida-utleb-lissaboni-leppe-artikkel-50|pealkiri=Brexit: Mida ütleb Lissaboni leppe artikkel 50?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Jacques Ziller|url=http://www.victoria.ac.nz/law/nzacl/PDFS/SPECIAL%20ISSUES/HORS%20SERIE%20VOL%20VII/05-ziller.pdf|pealkiri=The European Union and the Territorial Scope of European Territories|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-04-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140407064217/http://www.victoria.ac.nz/law/nzacl/PDFS/SPECIAL%20ISSUES/HORS%20SERIE%20VOL%20VII/05-ziller.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Phoebus Athanassiou|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Withdrawal_from_the_European_Union#cite_note-expel-7|pealkiri=Withdrawl and Expulsion from the EU and EMU: Some Reflections|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qY976&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Eurostep|url=http://www.lisbon-treaty.org/wcm/the-lisbon-treaty/treaty-on-European-union-and-comments/title-6-final-provisions/137-article-50.html|pealkiri=Article 50|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CeRni&quot;&gt;{{Netiviide|autor=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-32810887|pealkiri=Brexit: All you need to know about the UK leaving the EU|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|BBC News=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YSrtZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/politics/2017/mar/29/theresa-may-triggers-article-50-with-warning-of-consequences-for-uk|pealkiri=May triggers article 50 with warning of consequence for UK|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TarGp&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Folketing|url=http://english.eu.dk/faq/faq/greenland|pealkiri=What is Greenland's relationship with the EU?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-02-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160222201640/http://english.eu.dk/faq/faq/greenland|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P5iGZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Iain Hay|url=https://books.google.com/books?id=9O94iJw9qG0C&amp;pg=PA196#v=onepage&amp;q&amp;f=false|pealkiri=Geographies of superrich|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qHpD1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Consolidated Version of the Treaty on European Union|url=https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/228848/7310.pdf#page=40|pealkiri=HM Government|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;koGuu&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2018/sep/21/triggering-article-50-reversed-european-court-justice-brexit-bad-dream|pealkiri=Today’s ruling shows the triggering of article 50 can be reversed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;luvyp&quot;&gt;{{Netiviide|autor=EN Wikipedia|url=https://en.wikisource.org/wiki/Consolidated_version_of_the_Treaty_on_European_Union/Title_VI:_Final_Provisions#Article_50|pealkiri=Article 50(3) of the Treaty on European Union|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V18Us&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Alan Renwick|url=https://constitution-unit.com/2016/01/19/what-happens-if-we-vote-for-brexit/|pealkiri=What happen if we vote for Brexit?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;exYWF&quot;&gt;Article 50(4) of Lisbon Treaty which cites Article 49 Accession process&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Xigh&quot;&gt;{{Netiviide|autor=SWP|url=http://www.swp-berlin.org/en/publications/swp-research-papers/swp-research-paper-detail/article/europe_without_britain.html|pealkiri=Europe without Britan: Assessing the Impact on the European Union of a British Withdrawal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-12-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161207155806/http://www.swp-berlin.org/en/publications/swp-research-papers/swp-research-paper-detail/article/europe_without_britain.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fdgP3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Telegraph|url=https://www.telegraph.co.uk/news/0/what-would-brexit-mean-for-british-trade/|pealkiri=What will Brexit mean for British trade?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nComp&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Richard Corbett|url=http://www.richardcorbett.org.uk/not-passed-point-no-return/|pealkiri=We have not passed the point of no return|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;knSaK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The Independent|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/politics/brexit-court-case-ecj-ruling-article-50-theresa-may-deal-uk-european-court-justice-latest-a8675541.html|pealkiri=UK can cancel Brexit by unilaterally revoking Article 50, European Court of Justice rules|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zI7Qo&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Euroopa Parlament|url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0102+0+DOC+XML+V0//EN|pealkiri=European Parliament resolution of 5 April 2017 on negotiations with the United Kingdom following its notification that it intends to withdraw from the European Union|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oBCta&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The European Union Policy Department for Citizens' Rights and Constitutional Affairs|url=http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2018/596820/IPOL_IDA(2018)596820_EN.pdf|pealkiri=The (ir-)revocability of the withdrawal notification under Article 50 TEU|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5NRm1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Euroopa Komisjon|url=http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-17-2001_en.htm|pealkiri=State of play of Article 50 negotiations with the United Kingdom|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CbXkh&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu|pealkiri=Lissaboni leping|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=|artikkel=Article 50(4) of Lisbon Treaty, which cites Article 49 accession process.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01Yqe&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Euroopa Ülemkogu|url=http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cmsUpload/cg00014.en07.pdf|pealkiri=Lissaboni leping|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4rpHc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=European Union|url=http://eur-lex.europa.eu/en/droit_communautaire/droit_communautaire.htm|pealkiri=European law mentioning Greenland Treaty|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uU8tT&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Euroopa Ülemkogu|url=http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=EN&amp;f=ST%2015224%202010%20INIT|pealkiri=Draft European Council Decision on amendment of the European status of the island of Saint-Barthélemy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PhxGV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=BBC News|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Withdrawal_from_the_European_Union#cite_note-bbc-define-30|pealkiri=Brexit: All you need to know about UK leaving the EU|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mts8a&quot;&gt;{{Netiviide|autor=BBC News|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Withdrawal_from_the_European_Union#cite_note-31|pealkiri=Article 50: Theresa May to trigger the Brexit process|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xjTpC&quot;&gt;{{Netiviide|autor=EUR-Lex|url=https://eur-lex.europa.eu/content/news/Brexit-UK-withdrawal-from-the-eu.html|pealkiri=Brexit - UK’s withdrawal from the EU|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wdfwc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Suurbritannia valitsus|url=https://www.gov.uk/guidance/advice-for-british-nationals-travelling-and-living-in-europe|pealkiri=UK nationals in the EU: essential information|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S1Isx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Michael Wilkinson|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/01/17/theresa-may-brexit-12-point-plan-live/|pealkiri=Theresa May confirms Britain will leave Single Market as she sets out 12-point Brexit plan|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yARYE&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Spiegel|url=http://www.spiegel.de/international/europe/brussels-fear-of-the-true-finns-rise-of-populist-parties-pushes-europe-to-the-right-a-758883.html|pealkiri=Brussels' Fear of the True Finns Rise of Populist Parties Pushes Europe to the Right|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IENm0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Parij Voor de Vrijheid|url=https://www.pvv.nl/|pealkiri=Parij Voor de Vrijheid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LaziZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Forum voor Democratie|url=https://forumvoordemocratie.nl/|pealkiri=Forum voor Democratie|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8yAV4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Wikipedia English|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Frexit|pealkiri=Frexit|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EIKnI&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Lega Nord|url=https://www.leganord.org/|pealkiri=Lega Nord|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;usb3u&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Wolnosc|url=https://wolnosc.pl/|pealkiri=Wolnosc|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wKtQF&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Jobbik|url=https://www.jobbik.com/|pealkiri=Jobbik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YEW9v&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Perussuomalaiset|url=https://www.perussuomalaiset.fi/|pealkiri=Perussuomalaiset|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V8WOS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Alternative für Deutschland|url=https://www.afd.de/|pealkiri=Alternative für Deutschland|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qTzkY&quot;&gt;{{Netiviide|autor=ENF Group|url=https://www.enfgroup-ep.eu/|pealkiri=ENF Group|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t2hc0&quot;&gt;Edward, David, &quot;Scotland's Position in the European Union&quot;, Šoti parlamendi ülevaade&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bMHTg&quot;&gt;{{Netiviide|autor=BBC|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-scotland-scotland-politics-21195630|pealkiri=Scottish independence: Irish minister says EU application 'would take time'|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WWr74&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/politics/2017/mar/13/independent-scotland-would-have-to-apply-to-join-eu-commission-says|pealkiri=Independent Scotland 'would have to apply to join EU' – Brussels official|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tMkbC&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The London School of Economics and Political Science|url=http://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2017/10/10/the-catalan-independence-movement-is-pro-eu-but-will-the-eu-accept-it/|pealkiri=The Catalan independence movement is pro-EU – but will the EU accept it?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200809090815/https://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2017/10/10/the-catalan-independence-movement-is-pro-eu-but-will-the-eu-accept-it/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mgInY&quot;&gt;{{Netiviide|autor=ILEC|url=http://www.ilecproject.eu/sites/default/files/GUIDELINES%20INVOLUNTARY%20LOSS%20OF%20EUROPEAN%20CITIZENSHIP%20.pdf|pealkiri=GUIDELINES INVOLUNTARY LOSS OF EUROPEAN CITIZENSHIP|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b1uSX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Fordham International Law Journal|url=http://ir.lawnet.fordham.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=2324&amp;context=ilj|pealkiri=The Withdrawal Clause of the Lisbon Treaty in the Light of EU Citizenship (Between Disintegration and Integration)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hbGrD&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Wikipedia English|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Article_7_of_the_Treaty_on_European_Union|pealkiri=Article 7 of the Treaty on European Union|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

{{ELriigid}}

[[Kategooria:Euroopa Liit]]
[[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu õigus]]</text>
      <sha1>hj3q0960ig3rpbtkhhqhut5gtpurcin</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Musta mere laevastik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>534275</id>
    <revision>
      <id>6173329</id>
      <parentid>6098773</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:53:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Üldist */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3636" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = Musta mere laevastik
 | pilt                     = Great emblem of the Black Sea fleet.svg
 | pildiallkiri             = Musta mere laevastiku embleem
 | algusaeg                 = 
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Pisilipp|Venemaa}}
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = 
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[admiral]] [[Igor Ossipov]]
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''Musta mere laevastik''' ([[vene keel]]es Черноморский флот, [[lühend]] ЧФ) on [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] [[laevastik]]ukoondis, mille põhiline tegevuspiirkond on [[Must meri]]. Laevastiku tegevuspiirkond on ka [[Vahemeri]] ja [[Aasovi meri]].

== Üldist ==
Laevastiku [[peabaas]] asub [[Sevastopol]]is.

Musta mere laevastik on asutatud 1873. aastal.

Musta mere laevastik on [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] operatiivalluvuses.

=== Väeüksused ===
* [[22. armeekorpus]]

== Laevad ==
=== Laevad ===
* [[Vassili Bõkov (laev)|Vassili Bõkov]]
* fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]]

=== Endised laevad ===
* Ristleja [[Moskva (raketiristleja)|Moskva]]&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/podbityy-zaschitnikami-ukrainy-rossiyskiy-kreyser-moskva-zatonul-minoborony-rf Подбитый защитниками Украины российский крейсер &quot;Москва&quot; затонул — Минобороны РФ] - Liga Novosti, 14.04.2022 (vaadatud: 14.04.2022)&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Soviet and Russian Black Sea Fleet.jpg|200px|Suuremaid Musta mere laevastiku sõjalaevu  
Patrol ship Vasily Bykov.jpg|Patrull-laev Vassili Bõkov 06.02.2022
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Balti laevastik]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.kchf.ru/ KChF.ru - Musta mere laevastiku infoleht]
*[https://flot.com/nowadays/structure/black/ Flot.com: Black]
{{Commons category|Black Sea fleet of Russia}}
{{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}}
[[Kategooria:Musta mere laevastik| ]]
[[Kategooria:Venemaa merevägi]]</text>
      <sha1>l3ii7nttsn5ikyoixucu2uhym1dn8tk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>541386</id>
    <revision>
      <id>6173313</id>
      <parentid>5978243</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:16:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kohalik omavalitsus]]; lisatud [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1592" xml:space="preserve">'''Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised''' on [[Eesti]]s [[rahvahääletus]]ega [[valimised]], millega selgitatakse [[Kohaliku omavalitsuse volikogu|kohalike omavalitsuste volikogude]] koosseisud. Valimised võivad olla korralised (iga nelja aasta tagant) või erakorralised. Valimistega seotu on reguleeritud [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]]ega.

Eestis on kohaliku omavalitsuse volikogude valimine toimunud järgmistel aastatel:
*[[1921. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1921]]
*[[1924. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1924]]
*[[1927. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1927]]
*[[1930. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1930]]
*[[1934. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1934]]
*[[1939. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1939]]
*...
*[[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993]]
*[[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996]]
*[[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999]]
*[[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002]]
*[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005]]
*[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009]]
*[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013]]
*[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]]
*[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]

==Vaata ka==
*[[Eesti valimised]]

==Viited==
{{viited}}

{{Eesti valimised}}

[[Kategooria:Eesti valimised]]
[[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]]</text>
      <sha1>1ezq6365nlqxtqsem4zyfe1yi1zbvtl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>St. Clairi maakond (Illinois)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>544485</id>
    <revision>
      <id>6173290</id>
      <parentid>5539410</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:55:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2149" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = St. Clairi maakond
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  lipp = 
|  vapp = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Belleville (Illinois)|Belleville]]
|  asendikaardi_pilt = Map of Illinois highlighting St. Clair County.svg
}}
[[File:Downtown Belleville Illinois Courthouse.jpg|pisi|Maakonna kohtumaja Belleville'is]]
'''St. Clairi maakond''' (''St. Clair County'') on [[Maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigi lõunaosas.

Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Belleville (Illinois)|Belleville]].

Elanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 257 400. Aastal 2010 oli elanikke 270 056. See on elanike arvult Illinoisi osariigis üheksandal kohal.

Läänes piirneb maakond mööda [[Mississippi]] jõge [[Missouri osariik|Missouri osariigiga]].

== Naabermaakonnad ==
* [[Madisoni maakond (Illinois)|Madisoni maakond]] (põhjas)
* [[Clintoni maakond (Illinois)|Clintoni maakond]] (kirdes)
* [[Washingtoni maakond (Illinois)|Washingtoni maakond]] (idas)
* [[Randolphi maakond (Illinois)|Randolphi maakond]] (lõunas)
* [[Monroe maakond (Illinois)|Monroe maakond]] (edelas)
* [[St. Louis]]i linn, Missouri osariik (läänes)
* [[Saint Louise maakond]], Missouri osariik (läänes)

==Ajalugu==
Maakond moodustati 1790. aastal [[Knoxi maakond (Indiana)|Knoxi maakonna]] lääneosast. Praegused piirid said maakond 1827. aastal. Maakond sai nime [[Loodeterritoorium]]i esimese kuberneri [[Arthur St. Clair]]i järgi.

== Linnad ==
*[[Belleville (Illinois)|Belleville]] (halduskeskus; 2020. aasta seisuga 42 404 elanikku)
*[[Cahokia Heights]] (12 096 elanikku)
*[[Collinsville]] (paikneb suuremas osas Madisoni maakonnas; 24 366 elanikku)
*[[Columbia (Illinois)|Columbia]] (10 999 elanikku)
*[[East St. Louis]] (18 469 elanikku)
*[[Fairview Heights]] (16 706 elanikku)
*[[Lebanon (Illinois)|Lebanon]] (4691 elanikku)
*[[Madison (Illinois)|Madison]] (osaliselt Madisoni maakonnas; 3171 elanikku)
*[[Mascoutah]] (8754 elanikku)
*[[O'Fallon]] (32 289 elanikku)

==Viited==
{{viited}}

{{Illinoisi maakonnad}}

[[Kategooria:Illinoisi maakonnad]]</text>
      <sha1>klslilzp4i3v414xdr46gfukcs3hshh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jonesi maakond (Iowa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547077</id>
    <revision>
      <id>6173104</id>
      <parentid>5539467</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:49:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2282" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Jonesi maakond
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  lipp = 
|  vapp = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Anamosa]]
|  asendikaardi_pilt = Map of Iowa highlighting Jones County.svg
}}
[[File:Jones-court-house.jpg|pisi|Jonesi maakonna kohtumaja Anamosas]]
'''Jonesi maakond''' (''Jones County'') on [[Maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Iowa]] osariigis.

Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Anamosa]].

== Naabermaakonnad ==
*[[Delaware'i maakond (Iowa)|Delaware'i maakond]] (loodes)
*[[Dubuque'i maakond]] (kirdes)
*[[Jacksoni maakond (Iowa)|Jacksoni maakond]] (idas)
*[[Clintoni maakond (Iowa)|Clintoni maakond]] (kagus)
*[[Cedari maakond (Iowa)|Cedari maakond]] (lõunas)
*[[Linni maakond (Iowa)|Linni maakond]] (läänes)

==Ajalugu==
Maakond moodustati 21. detsembril 1837. Maakond sai nime USA senaatori ja Esindajatekoja liikme [[George Wallace Jones]]i järgi.

==Rahvastik==
[[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 20 646.

Arvestuslik rahvaarvu muutus (1. juuli seisuga)&lt;ref&gt;[https://www.census.gov/data/datasets/time-series/demo/popest/2010s-counties-total.html County Population Totals and Components of Change: 2010-2018] United States Census Bureau (vaadatud 3. mail 2019)&lt;/ref&gt;:
{|class=wikitable
!2010!!2011!!2012!!2013!!2014!!2015!!2016!!2017!!2018
|-
|20 638||20 739||20 597||20 517||20 542||20 444||20 424||20 684||20 744
|}

=== Linnad ===
{{div col}}
*[[Anamosa]] (halduskeskus; 2020. aasta seisuga 5450 elanikku)
*[[Cascade]] (osaliselt Dubuque'i maakonnas; 2386 elanikku)
*[[Martelle]] (249 elanikku)
*[[Monticello (Iowa)|Monticello]] (4040 elanikku)
*[[Morley]] (96 elanikku)
*[[Olin]] (651 elanikku)
*[[Onslow]] (201 elanikku)
*[[Oxford Junction]] (424 elanikku)
*[[Wyoming (Iowa)|Wyoming]] (523 elanikku)
{{div col end}}

==Maanteed==
*[[Image:US 151.svg|x20px]] [[U.S. Route 151|U.S. Highway 151]]
*[[Image:Circle sign 1.svg|x20px]] [[Iowa Highway 1]]
*[[Image:Elongated circle 38.svg|x20px]] [[Iowa Highway 38]]
*[[Image:Elongated circle 64.svg|x20px]] [[Iowa Highway 64]]
*[[Image:Elongated circle 136.svg|x20px]] [[Iowa Highway 136]]

==Viited==
{{viited}}

{{Iowa maakonnad}}

[[Kategooria:Iowa maakonnad]]</text>
      <sha1>3e4efk3pwfapz7tllsjc04egxku6dg4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Charkhi Dadri kokkupõrge õhus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547936</id>
    <revision>
      <id>6173195</id>
      <parentid>6120457</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:34:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9181" xml:space="preserve">{{Lennuõnnetus
| Nimi           = Saudi Arabian Airlines lend 763
Kazakhstan Airlines lend 1907
| Kuupäev        = 12. november 1996
| Põhjused       = Kokkupõrge õhus piloodi vea tõttu
| Reisijaid      = 316
| Meeskond       = 33
| Hukkunuid      = 349
| Ellujääjaid    = 0
| Lennuk1        = Boeing 747-168B
| Lennufirma1    = Saudi Arabian Airlines
| Tõusis1        = Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam, Delhi, India
| Sihtkoht1      = Dhahran rahvusvaheline lennujaam, Dhahran, Saudi Araabia
| Reisijaid1     = 289
| Meeskond1      = 23
| Hukkunuid1     = 312
| Ellujääjaid1   = 0
| Lennuk2        = Ilyushin Il-76TD
| Lennufirma2    = Kazakhstan Airlines
| Tõusis2        = Shymkent rahvusvaheline lennujaam, Kasahstan
| Sihtkoht2      = Indira Gandhi tahvusvaheline lennujaam, Delhi, India
| Reisijaid2     = 27
| Meeskond2      = 10
| Hukkunuid2     = 37
| Ellujääjaid2   = 0
}}
[[Fail:Boeing 747-168B, Saudia - Saudi Arabian Airlines AN0217717.jpg|pisi|HZ-AIA, Saudi Arabian Airlines Boeing 747-100B, mis sarnaneb õnnetuses osalenud lennukiga]]
'''Charkhi Dadri kokkupõrge''' on õnnetus, mis juhtus [[12. november|12. novembril]] [[1996]], kui põrkasid kokku kaks kommertslennukit [[Saudi Araabia]]st ja [[Kasahstan]]ist. [[Saudi Arabian Airlines]]i lennuk [[Boeing 747]], mille pardal viibis 312 inimest, oli teel [[New Delhi]] [[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Indira Gandhi rahvusvahelisest lennujaamast]] Saudi Araabiasse. [[Kazakhstan Airlines]]i kaubalennuk [[Iljušin Il-76|Iljušin II-76]], mille peal oli 37 inimest, lendas Kasahstanist [[New Delhi lennujaam]]a. Kokkupõrge juhtus ööl vastu 12. novembrit New Delhi lähedal õhus. Õnnetuses hukkus 349 inimest, mis teeb selle ajaloo kõige surmavamaks kokkupõrkeks õhus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;j0tKO&quot; /&gt;
[[Fail:Kazakhstan Airlines Ilyushin Il-76TD Goetting-1.jpg|pisi|UN-76435, Kazakhstan Airlines Iljušin II-76, mis osales õnnetuses]]

== Kokkupõrge ==
KZA1907 sai loa laskuda kõrgusele 15 000 [[Jalg (pikkusühik)|jalga]] (4600&amp;nbsp;m), kui ta oli 74 [[meremiil]]i (137&amp;nbsp;km) kaugusel [[New Delhi lennujaam]]ast. Samal ajal sai SVA763, mis lendas samal lennutrassil, kuid vastupidises suunas, käskluse tõusta 14 000 jalani (4300&amp;nbsp;m). Umbes kaheksa minutit hiljem, kell 18.40, teatas KZA1907, et on saavutanud nõutud kõrguse, kuid oli tegelikult madalamal ehk 14 500 jala (4400&amp;nbsp;m) kõrgusel ja jätkas laskumist. [[Lennujuht]] andis KZA1907 pilootidele teada, et kümne meremiili (19&amp;nbsp;km) kaugusel on kindlaks määratud liiklus ning palus piloodil Boeing 747 nägemisest teatada.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennujuhi katse saada uuesti KZA1907-ga kontakti ei õnnestunud. Ta hoiatas teisi ümbruses olevaid lende, kuid oli juba liiga hilja. Kaks õhusõidukit olid kokku põrganud. KZA1907 oli läbi lõiganud Boeingu vasakust tiivast ja horisontaalsest stabilisaatorist. Purunenud Boeing kaotas kiirelt kontrolli ning laskus pöörises maapinna poole kiirusega 1135&amp;nbsp;km/h. Iljušini struktuur ei saanud nii tugevalt kahjustada, kuid lennuk kaotas juhitavuse ja kukkus alla lähedal olevale põllule. Kuus reisijat elasid esialgu õnnetuse üle, kuid surid saadud vigastustesse hiljem. Lõpuks said surma SVA763 kõik 312 reisijat ja KZA1907 37 reisijat.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Kokkupõrge toimus umbes 100&amp;nbsp;km kaugusel [[Delhi]] linnast. Ükski inimene maa peal kannatada ei saanud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Reisijad ja meeskond ==

=== Saudi Arabian Airlines lend 763 ===
Lennuki kapten oli 45-aastane kogenud [[Lendur|piloot]], kes oli lennanud enam kui 9800 lennutundi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kokku oli lennukil 289 reisijat ja 23 meeskonnaliiget.&lt;ref name=&quot;kCxdd&quot; /&gt; 215 [[Indialased|indialast]] ja 40 [[Nepallased|nepallast]] töötasid [[Saudi Araabia]]s. Peale nende oli pardal kolm [[Ameeriklased|ameeriklast]].&lt;ref name=&quot;m3eHJ&quot; /&gt;

=== Kazakhstan Airlines lend 1907 ===
Lennu 1907 44-aastasel kaptenil oli üle 9200 lennutunni kogemust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Lennukil oli 27 reisijat ja 10 meeskonnaliiget.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kuna tegu oli [[Tšarterlennufirma|tšarterlennuga]], mille tellis Kasahstani naaberriik [[Kõrgõzstan]] (Kirgiisia), oli suurem hulk reisijatest [[kirgiisid]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Uurimine ja lõpparuanne ==
Õnnetuspaika uuris [[Lahoti komisjon]], mida juhtis [[Delhi]] kõrgeima kohtu kohtunik [[Ramesh Chandra Lahoti]]. Lennuõnnetuste uurijad töötasid pardasalvestitega nii [[Moskva]]s kui ka [[Inglismaa]]l. Lõplikuks õnnetuse põhjuseks määrati [[Kazakhstan Airlinesi lend 1907|Kazakhstan Airlinesi lennu 1907]] piloodi suutmatus järgida lennujuhi korraldusi, mis oli tingitud kommunikatsiooniprobleemidest või [[Rünkpilved|rünkpilve]] sees olevast [[turbulents]]ist.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Komisjon otsustas, et õnnetuses on süüdi KZA1907 kapten, kes ei pidanud kinni määratud kõrgusest ning laskus 15 000 jalast (4600&amp;nbsp;m) 14 000 jalani (4300&amp;nbsp;m) või isegi madalamale. Aruandes määrati selle tõsise tegevusmenetluse rikkumise põhjuseks Kasahstani õhusõidukite pilootide puudulik [[inglise keel]]e oskus; nad toetusid lennujuhiga suhtlemiseks täielikult oma raadiooperaatorile, kellel puudusid enda [[lennuinstrumendid]]. Kasahstani ametnikud väitsid, et [[õhusõiduk]]i laskumise põhjustas probleem turbulentsiga [[rünkpilved]]e sees.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

[[India]] lennujuhtide sõnul tekkis Kasahstani pilootidel probleeme arvutamisega, sest nad on harjunud kasutama [[Jalg (pikkusühik)|jala]] ja [[meremiil]]i asemel [[Meeter|meetrit]] ja [[Kilomeeter|kilomeetrit]].

Lennuliikluse korralduse esindaja eitas meteoroloogiliste aruannete põhjal [[turbulents]]i olemasolu, kuid kinnitas, et kokkupõrge toimus pilve sees.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

[[Indira Gandhi rahvusvahelisel lennujaam]]al ei olnud [[sekundaarseireradar]]it, mis annab lisateavet õhusõiduki kõrguse kohta. Veel oli [[New Delhi]] ümbruses asuval tsiviilõhuruumil üks väljumis- ja saabumiskoridor, mis on enamikus piirkondades eraldatud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Õnnetuse tõttu soovitas lennuõnnetuste uurimise aruanne muuta New Delhi õhuruumis lennuliikluse protseduure ja infrastruktuuri:&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

* sissetuleva ja väljamineva õhusõiduki eraldamine lisakoridori loomise kaudu;
*[[sekundaarradar]]i paigaldamine, et saada teavet õhusõiduki kõrguse kohta;
* kohustuslik kokkupõrke vältimise seade India õhuruumis lendavatele kommertslennukitele;
*New Delhi läheduses India õhujõu kontrolli all oleva õhuruumi vähendamine.

== Dokumentaalfilmid ==
India päritolu firma [[Miditech]] tegi dokumentaalfilmi &quot;Head On!&quot;, mis oli eetris [[National Geographic (telekanal)|National Geographicu]] kanalil.

[[Charkhi Dadri]] kokkupõrge oli samuti teema dokumentaalsarja &quot;Lennuõnnetuste uurimine&quot; seitsmenda hooaja neljandas osas, mida näidatakse National Geographicu kanalil.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kenneth J. Cooper|url=http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/flight801/stories/1996crash.htm|pealkiri=At Least 349 Are Killed in Collision|väljaanne=Washington Post|aeg=13.11.1996|vaadatud=09.04.2019|arhiivimisaeg=26.06.2013|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130626103717/http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/flight801/stories/1996crash.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://aviation-safety.net/database/record.php?id=19961112-1|pealkiri=ASN Aircraft accident Ilyushin II-76TD|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=National Geographic|url=https://www.dailymotion.com/video/x55l71o|pealkiri=Air Crash Investigations Mayday 07x04 ''Sight Unseen''|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://dgca.nic.in/accident/acc96.pdf|pealkiri=Civil aviation aircraft accident summary for the year 1996|väljaanne=Directorate General of Civil Aviation|aeg=|vaadatud=09.04.2019|arhiivimisaeg=2015-01-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150103164042/http://dgca.nic.in/accident/acc96.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j0tKO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Syed Firdaus Ashraf|url=http://www.rediff.com/news/mar/11air.htm|pealkiri=Charkhi Dadri collision report expected this weekend|väljaanne=Rediff|aeg=|vaadatud=09.04.2019|arhiivimisaeg=2014-04-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140410180434/http://www.rediff.com/news/mar/11air.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kCxdd&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://aviation-safety.net/database/record.php?id=19961112-0|pealkiri=ASN Aircraft accident Boeing 747-168B|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m3eHJ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=John F. Burns|url=http://www.nytimes.com/1996/11/14/world/indian-officials-gather-evidence-on-midair-collision.html?pagewanted=print&amp;src=pm|pealkiri=Indian Officials Gather Evidence on Midair Collision|väljaanne=The New York Times|aeg=14.11.1996|vaadatud=09.04.2019|arhiivimisaeg=2015-01-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150103165051/http://www.nytimes.com/1996/11/14/world/indian-officials-gather-evidence-on-midair-collision.html?pagewanted=print&amp;src=pm}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Lennuõnnetused]]
[[Kategooria:1996]]</text>
      <sha1>j36ug6keera9na6tt64h1a1kp5eogu3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ukraina erioperatsioonijõud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>552889</id>
    <revision>
      <id>6173229</id>
      <parentid>6171366</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T22:30:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7409" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = Ukraina Relvajõudude Erioperatsioonijõud
 | pilt                     = БЗ ССО.png|pildisuurus=250px
 | pildiallkiri             = Bareti märk
 | algusaeg                 = 2016
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = 
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = 
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = 
 | garnison                 = 
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = Іду на ви!
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = Erioperatsioonijõudude päev [[29. juuli]]&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2016/07/26/341105_poroshenko_uchredil_den_sil.html Порошенко учредил День Сил специальных операций] - Lb.ua, 26.07.2016&lt;/ref&gt;
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = Viktor Horenko (2022-)&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №531/2022 Про призначення В.Хоренка командувачем Сил спеціальних операцій Збройних Сил України, 25.07.2022&lt;/ref&gt;
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = Oleh Netšajev&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2019/07/06/431445_komandir_8_polka_spetsnaza_stal_pervim.html Командир 8 полку спецпризначення став першим заступником командувача Сил спецоперацій ЗСУ] - LB.ua, 06.07.2019&lt;/ref&gt;
 | tseremoniaalne_ülem_silt = Ülema asetäitja
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Special Operations Forces.svg|125px|]]
 | märk_silt                = Embleem
 | märk_2                   = [[Pilt:Прапор ССО.svg|125px|]]
 | märk_2_silt              = Lipp
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Ukraina Relvajõudude Erioperatsioonijõud''' ([[ukraina keel]]es Сили спеціальних операцій Збройних сил України, lühendid ССО, ССпО) on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus, mille ülesandeks on erioperatsioonid.

== Ajalugu ==
=== Ülemad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ 
|-
! Nimi !! Ametiaeg 
|-
| [[Ihor Lunjov]] || 2016-2020
|-
| [[Hrõhori Halahan]] || 2020-2022
|-
| Viktor Horenko || 2022-
|}

=== Sõjategevus 2022. aastal ===
2022. aasta märtsi alguses [[HUR MO]] ja erioperatsioonijõudude 3. polk osalesid lahingutes Vene relvajõududega, mis proovisid võtta enda kontrolli alla [[Hostomel]]i.&lt;ref&gt;[https://gur.gov.ua/content/ponad-50-okupantiv-znyshcheno-v-hostomeli-za-ostanni-dvi-doby.html Понад 50 окупантів знищено в Гостомелі за останні дві доби (18+)] 04.03.2022 - [[HUR MO]] (vaadatud: 17.04.2022)&lt;/ref&gt; 2022. aasta juuli alguses tegi 
73. mereerioperatsioonide keskus pärast [[Maosaare lahing]]ut saarel vaatlust ja andmete kogumist.&lt;ref&gt; ЛЮДМИЛА ТРОЦЕНКО.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4492655-pidvodna-spetsoperatsiia-yak-na-zmiinomu-vstanovyly-ukrainskyi-prapor Підводна спецоперація: як на Зміїному встановили український прапор] (vaadatud: 07.07.2022)&lt;/ref&gt;

== Struktuur ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ 
|-
! Embleem !! Nimetus !! Asukoht
|-
| style=&quot;text-align: center;&quot; | [[Pilt:Com SOF.png|25px]] || Erioperatsioonide väejuhatus || Brovarõ
|-
| style=&quot;text-align: center;&quot; | [[Pilt:3rd Special Purpose Regiment (Ukraine).svg|25px]] || 3. üksik vürst [[Svjatoslav I|Svjatoslav Vapra]] nimeline eriotstarbeline polk&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань 1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України:З окремому полку Спеціального призначення почесне найменування &quot;імені князя Святослава Хороброго&quot; та надалі іменувати його - 3 окремий полк Спеціального призначення імені князя Святослава Хороброго; 22.08.2018&lt;/ref&gt; || [[Kropõvnõtskõi]]
|-
| style=&quot;text-align: center;&quot; | [[Pilt:8rd Special Purpose Regiment (Ukraine).png|25px]] || 8. üksik eriotstarbeline polk || [[Hmelnõtskõi]]
|-
| style=&quot;text-align: center;&quot; | [[Pilt:73 МЦСО ЗСУ.png|25px]] || [[73. mereerioperatsioonide keskus|73. Antin Holovatõi nimeline mereerioperatsioonide keskus]] || [[Otšakiv]]
|-
| style=&quot;text-align: center;&quot; | [[Pilt:140-й окремий центр сил спеціальних операцій.jpg|25px]] || 140. üksik erioperatsioonide keskus&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/vpervye-spetspodrazdelenie-vsu-proshlo-sertifikatsiyu-nato Впервые спецподразделение ВСУ прошло сертификацию НАТО] - Liga Novosti, 24.06.2019 (31.07.2021)&lt;/ref&gt; || [[Hmelnõtskõi]] 
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Muud allüksused
|-
! Embleem !! Nimetus !! Asukoht
|-
| style=&quot;text-align: center;&quot; | [[Pilt:142nd Special Forces Training Centre SSI.png|25px]] || 142. õppekeskus || [[Berdõtšiv]]
|-
| style=&quot;text-align: center;&quot; |  || 35. segaeskadrill&lt;ref&gt;[https://galinfo.com.ua/news/syly_spetsialnyh_operatsiy_zsu_vidteper_mayut_svoyu_aviaeskadrylyu_334622.html Сили спеціальних операцій ЗСУ відтепер мають свою авіаескадрилью] - Galinfo, 05 січня 2020 (vaadatud: 02.08.2021)&lt;/ref&gt; || [[Havrõšivka (Vinnõtsja rajoon)|Havrõšivka]]
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://zn.ua/UKRAINE/komandir-8-polka-specnaza-naznachen-zamkomanduschego-sil-specialnyh-operaciy-323016_.html Командир 8 полка спецназа назначен замкомандущего Сил специальных операций] - ZN.UA, 07.07.2019, 11:35
*[https://lb.ua/society/2020/01/05/446479_silah_spetsoperatsiy_vsu_sozdali.html В Силах спецопераций ВСУ создали авиаэскадрилью] - Lb.ua, 05.01.2020 


[[Kategooria:Eriüksused]]
[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]</text>
      <sha1>sp89y4abuog5z074ut8w0nkr1xmfwox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koochichingi maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>553708</id>
    <revision>
      <id>6173044</id>
      <parentid>5540471</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:19:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2855" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Koochichingi maakond
|  nimi1_keel =  | nimi1 =
|  vapp = 
|  lipp = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[International Falls]]
|  asendikaardi_pilt = Map of Minnesota highlighting Koochiching County.svg
|  asendikaardi_pilt_laius = 200px
}}
[[File:Voyageurs National Park.jpg|pisi|[[Voyageursi rahvuspark]]]]
'''Koochichingi maakond''' (''Koochiching County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Minnesota]] osariigis.

Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[International Falls]].

Maakonna pindala on 8170 km², millega on see [[Saint Louise maakond (Minnesota)|Saint Louise maakonna]] järel Minnesota osariigis teisel kohal. Põhjas piirneb maakond [[Ontario provints]]iga [[Kanada]]s.

Koochichingi maakonnas asuvad osaliselt [[Superiori metsakaitseala]] ja [[Voyageursi rahvuspark]].

== Naabermaakonnad ==
* [[Saint Louise maakond (Minnesota)|Saint Louise maakond]] – idas
* [[Itasca maakond]] – lõunas
* [[Beltrami maakond]] – edelas
* [[Lake of the Woodsi maakond]] – loodes

==Ajalugu==
Maakond moodustati 1906. aastal [[Itasca maakond|Itasca maakonna]] osast. Maakonna nimi tuleneb [[odžibvei keel|odžibvei]] või [[maskogi keel]]est ning viitab naabruses asuvatele [[Rainy Lake]]'ile ja [[Rainy River]]ile.

==Rahvastik==
[[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 12 062. Aastal 2010 oli elanikke 13 311.

Arvestuslik rahvaarvu muutus (1. juuli seisuga)&lt;ref&gt;[https://www.census.gov/data/datasets/time-series/demo/popest/2010s-counties-total.html County Population Totals and Components of Change: 2010-2018] United States Census Bureau (vaadatud 16. juunil 2019)&lt;/ref&gt;:
{|class=wikitable
!2010!!2011!!2012!!2013!!2014!!2015!!2016!!2017!!2018
|-
|13 311||13 235||13 164||13 090||12 848||12 798||12 609||12 526||12 440
|}

Maakonnas asub osaliselt kaks indiaanlaste reservaati: [[Nett Lake Indian Reservation]] ja [[Red Lake Indian Reservation]].

=== Linnad ===
* [[Big Falls]] (2020. aasta seisuga 175 elanikku)
* [[International Falls]] (halduskeskus; 5802 elanikku)
* [[Littlefork]] (553 elanikku)
* [[Mizpah]] (58 elanikku)
* [[Northome]] (155 elanikku)
* [[Ranier]] (569 elanikku)

== Maanteed ==
{{div col}}
* [[Image:US 53.svg|20px]] [[U.S. Route 53|U.S. Highway 53]]
* [[Image:US 71.svg|20px]] [[U.S. Route 71|U.S. Highway 71]]
* [[Image:MN-1.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 1]]
* [[Image:MN-6.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 6]]
* [[Image:MN-11.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 11]]
* [[Image:MN-46.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 46]]
* [[Image:MN-65.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 65]]
* [[Image:MN-217.svg|20px]] [[Minnesota State Highway 217]]
{{div col end}}

==Viited==
{{viited}}

{{Minnesota maakonnad}}

[[Kategooria:Minnesota maakonnad]]</text>
      <sha1>klhb3gcj3u2fnr9zzbxzk4xr188ernn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ansar Dine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>557426</id>
    <revision>
      <id>6173009</id>
      <parentid>5480061</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:45:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6381" xml:space="preserve">{{Infokast
|name         = 
|bodystyle    = 
|title        = Ansar Dine
|titlestyle   = 
|image        = [[Pilt:Drapeau Ansar Dine.svg|200px]] &lt;br/&gt; [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|200px]]
|imagestyle   = 
|caption      = 
|captionstyle = 
|headerstyle  = background:#ccf;
|labelstyle   = 
|datastyle    = 
|label1  = Asutatud
|data1   =  
|label2  = Asutaja
|data2   =  
|label3  = Nimetatud
|data3   =  
|label4  = Asutamiskoht
|data4   = 
|label5  = Tegutsemisaastad
|data5   = 2012–2017
|label6  = Ideoloogia
|data6   = [[Salafi džihadism]] &lt;br/&gt; [[Salafism]]
|label7  = Tegutsemisala
|data7   = [[Mali]] &lt;br/&gt; [[Senegal]] &lt;br/&gt; [[Mauritaania]]
|label8  = Järeltulija
|data8   = [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin]]
|label9   = Vastased
|data9   = '''Riikidest vastased''' &lt;br/&gt; 
*[[Pilt:Flag of Mali.svg|24px]] [[Mali]]
*[[Pilt:Flag of Senegal.svg|24px]] [[Senegal]]
*[[Pilt:Flag of Mauritania.svg|24px]] [[Mauritaania]]
*[[Pilt:Flag of the United States.svg|24px]] [[Ameerika Ühendriigid]]
*[[Pilt:Flag of France.svg|24px]] [[Prantsusmaa]] &lt;br/&gt; '''Mitte-riikidest vastased''' &lt;br/&gt;
*[[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine]]
|label10= 
|data10 = 
|label11= 
|data11 = 
|label12= 
|data12 = 
|label13= 
|data13 = 
}}
'''Ansar Dine''' ([[araabia keel]]es أنصار الدين‎, ''Anṣār ad-Dīn''; translitereeritud ka ''Ançar Deen''; tõlkes &quot;[[Din (araabia keel)|islami]] [[Ansar (islam)|abilised]]&quot; või &quot;usukaitsjad&quot;; ka '''Ansar al-Din''' (lühendatult '''AAD''')) oli [[islamism|islamistlik]]e võitlejate grupeering, mida juhtis [[Tuareegide ülestõus (1990–1995)|90. aastate tuareegide ülestõusu]] mõjukamaid juhte [[Iyad Ag Ghaly]], keda on seostatud ka [[Al-Qā‘idah|al-Qaeda]] [[Al-Qaeda islamistlikus Magribis|Magribi haru]]ga, mida juhib tema nõbu Hamada Ag Hama.&lt;ref name=&quot;40iVz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uheip&quot; /&gt; Ansar Dine eesmärgiks oli kehtestada [[Mali]]s [[šariaat|šariaadiseadus]].&lt;ref name=&quot;l5jYn&quot; /&gt; Esimest korda osales grupeering võitluses 2012. aasta märtsis. Ansar Dinet aetakse vahetevahel ekslikult segi [[sufism|sufistliku]] liikumisega Ançar Dine, mille algatas 1980. aastatel fundamentaalselt islamiterrorismile vastanduv [[Chérif Ousmane Madani Haïdara]].&lt;ref name=&quot;tqUiQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cBml8&quot; /&gt; Ansar Dine on sufistlike pühakodade vastu.

2013. aastal arvati, et Ansar Dine käsutuses on vähemalt üks sajast masinast koosnev kolonn, mille peamine eesmärk oli käsitulirelvadega varustatud võitlejate transport.&lt;ref name=&quot;yEwEp&quot; /&gt; Kuulujuttude kohaselt said terroristid relvi [[Liibüa]] relvaladudest pärast [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] kukutamist.&lt;ref name=&quot;xaXpa&quot; /&gt; Ansar Dine arsenali kuulus ka [[õhutõrje]]relvi, mida kasutati [[Technical (sõiduk)|pikapidel]].&lt;ref name=&quot;p1EaX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gN4c1&quot; /&gt;

2017. aasta märtsis astus Iyad Ag Ghaly ühes al-Qaeda Sahara haru ([[Al-Mourabitoun (terrorirühmitus)|Al-Mourabitoun]]i) ja [[Macina Vabastusrinne|Macina Vabastusrinde]] juhtidega üles videos, milles avaldati, et grupeeringud liituvad Ag Ghaly juhtimise alla ning moodustavad uue grupeeringu [[Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin]].&lt;ref name=&quot;merger&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;En8Je&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;merger&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.newsweek.com/al-qaeda-groups-unite-sahel-563351|title=Al-Qaeda now has a united front in Africa's troubled Sahel region|date=3. märts 2017|publisher=|accessdate=4. märts 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;40iVz&quot;&gt;{{cite news |url=http://news.ninemsn.com.au/world/8445025/timbuktu-taken-as-mali-junta-signals-talks |title=Timbuktu taken as Mali junta signals talks |author= |date=2. aprill 2012 |work= |publisher= |agency=''Agence France-Presse'' |accessdate=3. aprill 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uheip&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.armytimes.com/flashpoints/2017/09/18/american-commandos-face-complicated-mission-in-mali/|title=American commandos face complicated mission in Mali|publisher=Army Times|date=18. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l5jYn&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120420105211/http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5hagyDu-fNsr4S0n6WH-pJy7Buc3A?docId=CNG.e6d734782f5f57154f36a51f91130e28.2d1 Armed Islamist group claims control in northeast Mali], AFP&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tqUiQ&quot;&gt;{{cite web|url=http://en.qantara.de/This-is-not-Sharia-but-banditry/20373c498/index.html |title=2012 – Society – Qantara.de |publisher=En.qantara.de |date=19. detsember 2012 |accessdate=30. aprill 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cBml8&quot;&gt;{{Citation |first=Derek Henry |last=Flood |title=Between Islamization and Secession: The Contest for Northern Mali |journal=CTC Sentinel |publisher=Combating Terrorism Center |date=24. juuli 2012 |url=http://www.ctc.usma.edu/posts/between-islamization-and-secession-the-contest-for-northern-mali |accessdate=12. jaanuar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yEwEp&quot;&gt;{{cite web|author=&lt;!--[if IE 6]&gt; &lt;![endif]--&gt; |url=http://english.alarabiya.net/articles/2013/01/05/258707.html |title=Qaeda, Ansar Dine convoy headed for assault on Malian town: sources |publisher=English.alarabiya.net |date=5. jaanuar 2013 |accessdate=30. aprill 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xaXpa&quot;&gt;{{Citation |first=Bruce |last=Riedel |title=Al Qaeda's Resurgence |work=A World Connected: Globalization in the 21st Century |publisher=Yale Global Online |year=2012 |page=137 |url=https://books.google.com/?id=a_Xhxv5YDjkC&amp;pg=PA137 |isbn=0977992209}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p1EaX&quot;&gt;{{cite web|url=http://news.nationalgeographic.com/news/news/2012/12/pictures/121207-timbuktu-mali-al-qaeda-world-politics-cultures/#/timbuktu-mali-hostage-gun_62101_600x450.jpg |title=Pictures: Timbuktu Under al Qaeda |publisher=News.nationalgeographic.com |date=7. detsember 2012 |accessdate=30. aprill 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gN4c1&quot;&gt;{{cite news|author=Afua Hirsch, west Africa correspondent |url=https://www.theguardian.com/world/2012/apr/02/mali-rebels-grip-northern-towns |title=Mali rebels tighten grip on northern towns &amp;#124; World news |publisher=The Guardian |date= 2. aprill 2012|accessdate=30. aprill 2013 |location=London}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;En8Je&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.tvnz.co.nz/one-news/world/islamic-extremist-groups-merge-in-mali-pledge-allegiance-al-quaida|title=Islamic extremist groups to merge in Mali, pledge allegiance to al-Quaida|publisher=}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Mali ajalugu]]
[[Kategooria:Terrorirühmitused]]</text>
      <sha1>7jhp2yqw7ym83ii0pz8l914ed3dbuai</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Metsa-tondihobu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>559117</id>
    <revision>
      <id>6172993</id>
      <parentid>5391939</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:58:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Magnefl</username>
        <id>23091</id>
      </contributor>
      <comment>galerii</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1223" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
 | nimi           = Metsa-tondihobu
 | värvus         = loomad
 | pilt           = Southern Hawker Dragonfly Bavaria Germany.jpg
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = [[Putukad]] ''Inseca''
 | selts          = [[Kiililised]] ''Odonata''
 | sugukond       = [[Tondihobulased]] ''Aeshnidae''
 | perekond       = ''[[Aeshna]]''
 | liik           = '''Metsa-tondihobu'''
 | binaarne       = ''Aeshna cyanea''
 | binaarse_autor = 
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Metsa-tondihobu''' (''Aeshna cyanea'') [[kiililised|kiililiste]] seltsi ja [[Tondihobulased|tondihobulaste]] sugukonda kuuluv [[putukad|putukaliik]].

Putukas on Eestis tavaline.&lt;ref name=&quot;Euroopa putukad, 2005&quot;&gt;[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 30&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Aeshna cyanea-mo.jpg|Mees
Aeshna cyanea-fo.jpg|Naine
Aeshna cyanea-fs.jpg|Emane muneb
Aeshna cyanea Small.jpg|Larva
Aeshna cyanea.webm|Emane sööb herilast, ''Vespula vulgaris''
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{eElurikkus}}

[[Kategooria:Kiililised]]
[[Kategooria:Eesti kiililised]]</text>
      <sha1>gw7e7p3k8tqaib1wla6q8vts6wnfdax</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Duo Ruut</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562540</id>
    <revision>
      <id>6173201</id>
      <parentid>6147214</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:49:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4564" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Duo Ruut
| pilt                = Duo Ruut Viljandi Folk 2019.jpg
| pildi_kirjeldus     = Duo Ruut esinemas 2019. aasta [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Eesti]]
| stiil               = [[pärimusmuusika]]
| tegev               = 2015–...
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = {{URL|https://facebook.com/duoruut/}}
| koosseis            = [[Katariina Kivi]]&lt;br&gt;[[Ann-Lisett Rebane]]
| endised_liikmed     = 
}}
'''Duo Ruut''' on Eesti [[pärimusmuusika]]ansambel, mille liikmeteks on [[Katariina Kivi]] ja [[Ann-Lisett Rebane]]. Ansambel asutati 2015. aastal.&lt;ref name=&quot;x5lcc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rkto5&quot; /&gt;

Duo esitab pärimusmuusikatöötlustest koosnevat muusikat lauldes ja kahekesi üht [[rahvakannel]]t mängides, mis asetseb laval kahe liikme vahel.&lt;ref name=&quot;lil9P&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OBMrM&quot; /&gt; Ansambli liikmed on oma loomingut kommenteerides öelnud, et nad ei tee päris autentset pärimusmuusikat ja seepärast võib lugudest leida aspekte ka muudest žanritest, kuid proovivad lugudes siiski hoida omal kohal pärimusmuusika ehtsat tuuma.&lt;ref name=&quot;zdOM5&quot; /&gt;

Ansambel on esinenud [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il, [[Tallinn Music Week]]il, [[2019. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinnad 2019]] galal,&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://www.muusikaauhinnad.eu/category/news/ |Pealkiri=Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2019 võitjad |Väljaanne=[[Eesti Muusikaauhinnad 2019]] |Aeg=24. jaanuar 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}&lt;/ref&gt; [[Jazzkaar]]el,&lt;ref name=&quot;cwaRh&quot; /&gt; [[Intsikurmu muusikafestival]]lil ja [[Seto folk|Seto folgil]]&lt;ref name=&quot;lil9P&quot; /&gt;. 2018. aastal võitis ansambel Noorte Pärimusbändide konkursi ja Noortebänd 2018 peatiitli,&lt;ref name=&quot;zdOM5&quot; /&gt; aasta varem võideti [[Mooste Folk|Mooste Folgi]] rahvamuusikatöötluste võistlusel peapreemia&lt;ref name=&quot;OBMrM&quot; /&gt;.

20. detsembril 2019 ilmus ansambli debüütalbum &quot;[[Tuule sõnad]]&quot;.

== Diskograafia ==
=== Singlid ===
* &quot;Noore kuu tervitamine&quot; (2021)
* &quot;Tantsma kutsumine&quot; (2021)
=== EP-d ===
* &quot;Kulla kerguseks&quot; (2021)
=== Albumid ===
* &quot;[[Tuule sõnad]]&quot; (2019)


==Tunnustus==
*[[Etnokulp]] 2020: aasta debüütalbum (&quot;Tuule sõnad&quot;)

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;x5lcc&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Jaanika Vilipo |URL=https://elu.ohtuleht.ee/886404/ol-videointervjuu-noortebandi-poolfinalist-duo-ruut-5-klassist-saati-koos-muusikat-teinud-tudrukutele-kukkus-voistlusel-osalemine-otse-sulle |Pealkiri=ÕL VIDEOINTERVJUU &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Noortebändi poolfinalist Duo Ruut: 5. klassist saati koos muusikat teinud tüdrukutele kukkus võistlusel osalemine otse sülle |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=9. juuli 2018 |Kasutatud=29. juuli 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rkto5&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Jaanika Vilipo |URL=https://elu.ohtuleht.ee/906140/noorteband-2018-voitja-duo-ruut-me-ei-ole-suured-peopanijad-aga-kama-tahaks-kull |Pealkiri=Noortebänd 2018 võitja Duo Ruut: me ei ole suured peopanijad, aga kama tahaks küll! |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=10. november 2018 |Kasutatud=30. juuli 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lil9P&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://menu.err.ee/956783/setomaal-alustab-muusika-ja-matkafestival-seto-folk |Pealkiri=Setomaal alustab muusika- ja matkafestival Seto folk |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=28. juuni 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zdOM5&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Mariliis Mõttus |URL=https://www.muurileht.ee/kanda-traditsioonilist-muusikat-ja-luua-emotsioone-intervjuu-duo-ruuduga/ |Pealkiri=Kanda traditsioonilist muusikat ja luua emtosioone. Intervjuu Duo Ruuduga. |Väljaanne=[[Müürileht]] |Aeg=26. juuni 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cwaRh&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.jazzkaar.ee/programm/2019/duo-ruut/ |Pealkiri=Duo Ruut &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Festival Jazzkaar |Väljaanne=[[Jazzkaar]] |Kasutatud=30. juuli 2019 |arhiivimisaeg=2019-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190730124154/https://www.jazzkaar.ee/programm/2019/duo-ruut/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OBMrM&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Liisi Voolaid |URL=https://edasi.org/40159/vice-versa-duo-ruut-vs-puuluup/ |Pealkiri=Vice Versa: Duo Ruut vs. Puuluup |Väljaanne=Edasi.org |Aeg=1. mai 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.facebook.com/duoruut/ Duo Ruut] [[Facebook]]is
* [https://soundcloud.com/user-395487329 Duo Ruut] [[SoundCloud]]is

[[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]]</text>
      <sha1>6jtshwg9xsegk3clrds6m8fxvmzzima</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trophée des Champions</title>
    <ns>0</ns>
    <id>563146</id>
    <revision>
      <id>6173204</id>
      <parentid>6054051</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:11:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2752" xml:space="preserve">[[Pilt:Trophée des champions.jpeg|pisi|Prantsusmaa jalgpalli superkarikas]]
'''Trophée des Champions''' on [[Prantsusmaa]] superkarikavõistlused [[jalgpall]]is. Need toimuvad Prantsusmaa valitseva meistri ja valitseva karikavõitja vahel.

Esimesed Prantsusmaa superkarikavõistlused toimusid 1949. aastal. Aastatel 1955–1973 ja 1985–1986 oli võistluste nimetus '''Challenge des champions '''. Praeguse nimetusega toimusid superkarikavõistlused esimest korda 1996. aastal.

Kokku on superkarika võitnud 13 klubi. Kõige edukam on olnud üheksa võiduga [[Paris Saint-Germain]], järgnevad kaheksa võiduga [[Olympique Lyonnais|Lyon]] ja viie võiduga [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]].

== Võitjad ==
{{div col|laius=25em}}
* 1949 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1955 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1956 – [[CS Sedan Ardennes|Sedan]]
* 1957 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1958 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1959 – [[Le Havre AC|Le Havre]]
* 1960 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1961 – [[AS Monaco FC|Monaco]]
* 1962 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1965 – [[FC Nantes|Nantes]]
* 1966 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1967 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1968 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1969 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1970 – [[OGC Nice|Nice]]
* 1971 – [[Stade Rennais F.C.|Rennes]] ja [[Olympique de Marseille|Marseille]]
* 1972 – [[SC Bastia|Bastia]]
* 1973 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 1985 – [[AS Monaco FC|Monaco]]
* 1986 – [[FC Girondins de Bordeaux|Bordeaux]]
* 1995 – [[Paris Saint-Germain]]
* 1997 – [[AS Monaco FC|Monaco]]
* 1998 – [[Paris Saint-Germain]]
* 1999 – [[FC Nantes|Nantes]]
* 2000 – [[AS Monaco FC|Monaco]]
* 2001 – [[FC Nantes|Nantes]]
* 2002 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2003 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2004 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2005 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2006 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2007 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2008 – [[FC Girondins de Bordeaux|Bordeaux]]
* 2009 – [[FC Girondins de Bordeaux|Bordeaux]]
* 2010 – [[Olympique de Marseille|Marseille]]
* 2011 – [[Olympique de Marseille|Marseille]]
* 2012 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2013 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2014 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2015 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2016 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2017 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2018 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2019 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2020 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2021 – [[Lille OSC|Lille]]
* 2022 – [[Paris Saint-Germain]]
{{Div col end}}

== Välislingid ==
* [https://www.lfp.fr/tropheeChampions/ Koduleht]

{{UEFA klubijalgpalli superkarikavõistlused}}

[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpall]]</text>
      <sha1>3j3oos48bz2hkp255kpuxlxo85kit3r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173205</id>
      <parentid>6173204</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:12:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2747" xml:space="preserve">[[Pilt:Trophée des champions.jpeg|pisi|Prantsusmaa jalgpalli superkarikas]]
'''Trophée des Champions''' on [[Prantsusmaa]] superkarikavõistlused [[jalgpall]]is. Need toimuvad Prantsusmaa valitseva meistri ja valitseva karikavõitja vahel.

Esimesed Prantsusmaa superkarikavõistlused toimusid 1949. aastal. Aastatel 1955–1973 ja 1985–1986 oli võistluste nimetus '''Challenge des champions '''. Praeguse nimetusega toimusid superkarikavõistlused esimest korda 1996. aastal.

Kokku on superkarika võitnud 14 klubi. Kõige edukam on olnud 11 võiduga [[Paris Saint-Germain]], järgnevad kaheksa võiduga [[Olympique Lyonnais|Lyon]] ja viie võiduga [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]].

== Võitjad ==
{{div col|laius=25em}}
* 1949 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1955 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1956 – [[CS Sedan Ardennes|Sedan]]
* 1957 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1958 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1959 – [[Le Havre AC|Le Havre]]
* 1960 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1961 – [[AS Monaco FC|Monaco]]
* 1962 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1965 – [[FC Nantes|Nantes]]
* 1966 – [[Stade de Reims|Reims]]
* 1967 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1968 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1969 – [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]
* 1970 – [[OGC Nice|Nice]]
* 1971 – [[Stade Rennais F.C.|Rennes]] ja [[Olympique de Marseille|Marseille]]
* 1972 – [[SC Bastia|Bastia]]
* 1973 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 1985 – [[AS Monaco FC|Monaco]]
* 1986 – [[FC Girondins de Bordeaux|Bordeaux]]
* 1995 – [[Paris Saint-Germain]]
* 1997 – [[AS Monaco FC|Monaco]]
* 1998 – [[Paris Saint-Germain]]
* 1999 – [[FC Nantes|Nantes]]
* 2000 – [[AS Monaco FC|Monaco]]
* 2001 – [[FC Nantes|Nantes]]
* 2002 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2003 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2004 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2005 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2006 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2007 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2008 – [[FC Girondins de Bordeaux|Bordeaux]]
* 2009 – [[FC Girondins de Bordeaux|Bordeaux]]
* 2010 – [[Olympique de Marseille|Marseille]]
* 2011 – [[Olympique de Marseille|Marseille]]
* 2012 – [[Olympique Lyonnais|Lyon]]
* 2013 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2014 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2015 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2016 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2017 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2018 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2019 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2020 – [[Paris Saint-Germain]]
* 2021 – [[Lille OSC|Lille]]
* 2022 – [[Paris Saint-Germain]]
{{Div col end}}

== Välislingid ==
* [https://www.lfp.fr/tropheeChampions/ Koduleht]

{{UEFA klubijalgpalli superkarikavõistlused}}

[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpall]]</text>
      <sha1>5odrh60or0ilr3wswunlumnhz9f107g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antiookia patriarhaat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>564597</id>
    <revision>
      <id>6173013</id>
      <parentid>5427426</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:53:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="888" xml:space="preserve">[[File:Coat of arms Greek Orthodox Patriarchate of Antioch and all East.svg|thumb]]
[[Fail:Damasco cattedrale ortodossaHPIM3223.JPG|pisi]]
'''Antiookia patriarhaat''' ([[araabia keel]]es بطريركية أنطاكية وسائر المشرق للروم الأرثوذكس), ametlikult '''Antiookia Õigeusu Kirik''', on üks [[autokefaalia|autokefaalsetest]] [[õigeusu kirik]]utest. Alates 2012. aastast on Antiookia patriarh Johannes X.&lt;ref&gt;{{Cite web|year=2012|url=http://sana-syria.com/eng/22/2012/12/17/457784.htm|title=Metropolitan Bishop of Europe Youhana Yazigi Elected Patriarch of Antioch and All the East|language=en|access-date=2019-08-16|archive-date=2013-02-03|archive-url=https://archive.is/20130203215307/http://sana-syria.com/eng/22/2012/12/17/457784.htm|url-status=bot: unknown}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Õigeusu kirik]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Õigeusk]]</text>
      <sha1>98qygnqz26nwl31gjn2tt2zwmyybosx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Léo Dubois</title>
    <ns>0</ns>
    <id>566900</id>
    <revision>
      <id>6173294</id>
      <parentid>5451348</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:10:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1179" xml:space="preserve">[[Pilt:FBBP01_-_FCN_-_20151028_-_Coupe_de_la_Ligue_-_Léo_Dubois_1.jpg|pisi|Léo Dubois 2015. aastal Nantesi särgis]]
'''Léo Dubois''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1994]] [[Segré]]s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na Türgi kõrgliigaklubis [[Galatasaray SK|Galatasaray]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri [[FC Nantes|Nantes]]'is, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2008. aastal. Prantsusmaa kõrgliigas tegi ta Nantesi meeskonnas debüüdi 9. mail 2015 mängus [[Bordeaux' Girondins]]i vastu.

Aastatel 2018–2022 mängis ta Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Lyoni Olympique]].

Prantsusmaa jalgpallikoondises tegi Dubois debüüdi 2. juunil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu. Ta kuulus Prantsusmaa koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

{{UEFA Euro 2020 Prantsusmaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Dubois, Leo}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Nantes'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]]
[[Kategooria:Galatasaray SK mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>nzv5ywgghlayurpjktuvnzmd753q0s4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173295</id>
      <parentid>6173294</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:11:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1256" xml:space="preserve">[[Pilt:FBBP01_-_FCN_-_20151028_-_Coupe_de_la_Ligue_-_Léo_Dubois_1.jpg|pisi|Léo Dubois 2015. aastal Nantesi särgis]]
'''Léo Dubois''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1994]] [[Segré]]s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na Türgi kõrgliigaklubis [[Galatasaray SK|Galatasaray]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri [[FC Nantes|Nantes]]'is, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2008. aastal. Prantsusmaa kõrgliigas tegi ta Nantesi meeskonnas debüüdi 9. mail 2015 mängus [[Bordeaux' Girondins]]i vastu.

Aastatel 2018–2022 mängis ta Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Lyoni Olympique]].

2022. aasta juulis siirdus ta umbes kolme miljoni euro eest Galatasaraysse.

Prantsusmaa jalgpallikoondises tegi Dubois debüüdi 2. juunil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu. Ta kuulus Prantsusmaa koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

{{UEFA Euro 2020 Prantsusmaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Dubois, Leo}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Nantes'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]]
[[Kategooria:Galatasaray SK mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>7nye2edm3tcs0lykwk50bvu4guo1ol2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Suurorient</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567812</id>
    <revision>
      <id>6173202</id>
      <parentid>5461728</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:52:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:84CA:8380:2D97:803:FFC:BF37</ip>
      </contributor>
      <comment>Täpsustused.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3554" xml:space="preserve">'''Eesti Suurorient''' (''prantsuse k.'' Grand Orient d'Estonie, ''inglise k.'' Grand Orient of Estonia, ''saksa k.'' Großorient von Estland, ''vene k.'' Великий Восток Эстонии) on liberaalse ehk mandrivabamüürluse loožide katusorganisatsioon Eestis. Eesti Suurorient tunnustab vabamüürlastena nii mehi kui naisi ning töötab vabamüürluse kolmes sümboolses baaskraadis. 

Eesti Suurorient, nagu ka teised mandrivabamüürluse obedientsid, ei nõua oma liikmeilt uskumist mingisse ülimasse olendisse või jumalasse ehk Maailmakõiksuse Suurimasse Arhitekti.

== Ajalugu ==
Kaasaegne vabamüürlus jaguneb kaheks peamiseks suunaks, millel puuduvad omavahelised ametlikud suhted&lt;ref&gt;Bauer, Alain (Grand Master of the Grand Orient of France Sacramento) (July 27, 2002), ''Address to the 2002 California Masonic Symposium'', archived from the original on 7 January 2009&lt;/ref&gt;:

* [[Inglismaa Ühendatud Suurloož|Inglismaa Ühendatud Suurlooži]] ([[United Grand Lodge of England]]) tunnustusega jurisdiktsioonid,
* Euroopa mandrivabamüürluse ([[:en:Continental_Freemasonry#cite_note-FOOTNOTEBauer2002-7|Continental Freemasonry]]) traditsiooniga jurisdiktsioonid.

Mõningaid erandeid arvestamata nimetatakse esimesi reeglina suurloožideks (Grand Lodge), teisi suurorientideks (Grand Orient).

Esimene vabamüürlaste loož tol ajal tsaari-Venemaa koosseisu kuulunud Eestis – «[[Isis (vabamüürlus)|Isis]]» – asutati 1773. aastal. 1822. aastal keelustas tsaar Aleksander I Venemaal vabamüürluse.

Esimene eestikeelne loož «Kalevipoeg» asutati Rahvusvahelise Ühis-Vabamüürlaste Ordu «Le Droit Humain» Soome Dominiooni koosseisus Eestis 1926. aastal. Looži asutajateks olid põhiliselt eesti ja vene rahvusest teosoofid. Hiljem asutati lisaks kaks venekeelset looži.

Kui Inglismaa Ühendatud Suurlooži tunnustusega loožidesse kuuluvad vaid mehed, siis ühisvabamüürlaste loožidesse võeti ka naisliikmeid. Tänapäeval on vabamüürlikke ordusid, mis pühitsevad oma ridadesse ainult naisi. Näiteks Naisvabamüürlaste Ordu ([[:en:Order_of_Women_Freemasons|Order of Women Freemasons]]) on Inglismaal tegutsenud juba üle 100 aasta.

«Kalevipoja» ning teiste tol ajal Eestis tegutsenud loožide ametlik tegevus peatati ordu juhtkonna poolt 1934. aastal liikmete vahel puhkenud tülide tõttu.

1992. aastal asutati Eestis esimene eestikeelne Inglismaa Ühendatud Suurlooži tunnustusega tegutsev loož ning 1999. aastast tegutseb Eestis oma Suurloož – [[Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož]].

Esimene eestikeelne mandri- ehk liberaalse vabamüürluse loož «[http://suurorient.org/index.php/ajalugu/ Septentrion]», mis järgib oma tegevuses Belgia ning Austria Suurorientide põhimõtteid, asutati aastal 2010.

2017 asutati Tartusse liberaalne loož «Arcus Meridiani» ning Tamperesse loož «Kivi». 2018 kevadel pandi alus kolmnurkloožile «Tessera» ning asutati Helsingisse loož «Alchemia».

2019. aastal sai Eesti Suurorient [[:de:Großorient_von_Österreich|Austria]] (Großorient von Österreich) ja [[:en:Grand_Orient_of_Belgium|Belgia Suurorientide]] (Grand Orient de Belgique) kinnitatud litsentsi tegutsemaks suveräänse vabamüürlaste organisatsioonina.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://suurorient.org Eesti Suuroriendi ametlik veebilehekülg.]

[https://freemasonry.network/more_news/estonia-bringing-in-masonic-lights-of-the-grand-orient/ Estonia – Bringing in Masonic Lights of the Grand Orient]

[[Kategooria:Vabamüürlus Eestis]]</text>
      <sha1>em3mgoyvva0pnglttu0h6bwlnuq8es1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salo Flohr</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568513</id>
    <revision>
      <id>6173066</id>
      <parentid>6048416</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:59:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.119.179.233</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3986" xml:space="preserve">[[Fail: Salo Flohr in 1946.jpg|pisi |Salo Flohr (1946)]]
[[Fail: De GAK-zeskamp te Amsterdam Salo Flohr, Bestanddeelnr 915-8362.jpg |pisi |Salo Flohr (1963)]]
[[Fail: Russische schakers op simultaantoernooi te Hilversum, Bestanddeelnr 910-8987.jpg|pisi |Salo Flohr simultaani andmas (1959)]]

'''Salo Flohr''' (sünninimi '''Salomon Flohr'''; [[vene keel]]es Саломон Михайлович Флор ''Salomon Mihhailovitš Flor''; [[21. november]] [[1908]] [[Gorodenka|Horodenka]] – [[18. juuli]] [[1983]] [[Moskva]]) oli [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[maletaja]], [[malekohtunik]] ja maleajakirjanik, [[rahvusvaheline suurmeister]] (1950). 

Flohr sündis [[juudid|juudi]] perekonnas Horodenka linnas tollases [[Galiitsia]]s [[Austria-Ungari]]s (praegune [[Horodenka]] [[Ukraina]]s). Tema ja ta vend jäid [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal orvuks pärast seda, kui nende vanemad veresaunas tapeti ja nad põgenesid äsja moodustatud [[Tšehhoslovakkia]]sse. Flohr asus elama [[Praha]]sse ning omandas linna arvukates kohvikutes panustele mängides järk-järgult tippmaletaja maine. Ta tuli [[Tšehhoslovakkia]] malemeistriks 1933. ja 1936. aastal. Flohr mängis edukalt paljude turniiridel [[Euroopa]]s (sealhulgas sai 1936. aastal kolmanda koha [[Moskva maleturniir 1936|Moskva turniiril]] ja jagas teist kohta 1937. aastal [[Pärnu maleturniir 1937|Pärnu turniiril]]). Ta võitis kolmel aastavahetusel [[Hastingsi maleturniir|Hastingsi rahvusvahelisel turniiril]] (1931/1932, 1932/1933, 1933/1934). 1937. aastal esitas [[FIDE]] Flohri ametlikuks maailmameistrikandidaadiks, kuid rahapuuduse tõttu tiitlimatši ei toimunud. Flohr valiti kaheksa osavõtja hulka, kes novembris 1938 mängisid [[AVRO turniir 1938|AVRO turniiril]] selgitamaks tiitlipretendenti [[Aleksandr Alehhin]]i vastu. Flohr jäi turniiril viimaseks. Jaanuaris 1939 võitis ta [[1939. aasta Leningradi-Moskva maleturniir|Leningradi-Moskva turniiri]] (edestas seejuures [[Paul Keres]]t ja [[Vassili Smõslov]]i) ja märtsis 1939 [[1939. aasta Ķemeri maleturniir|Ķemeri turniiri]]. 

1939. aastal okupeeris [[Saksamaa]] Tšehhoslovakkia. Flohr põgenes perega esialgu [[Rootsi]], seejärel siirdus Nõukogude Liitu. 1942. aastal sai ta seal nõukogude [[kodakondsus]]e ja 1943. aastal [[NSV Liidu suurmeister|NSV Liidu suurmeistri]] nimetuse. Osales malevõistlustel. 1945. aastal jagas ta [[1945. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males|Eesti NSV lahtistel meistrivõistlustel]] 4.–5. kohta (võitis [[Paul Keres]]), 1947. aastal sai ta kaheksanda koha [[1947. aasta Pärnu maleturniir|meistriturniiril]] [[Pärnu]]s (võitis Paul Keres). 1948. aastal tuli ta [[NSV Liidu meistrivõistlused males|NSV Liidu meistrivõistlustel]] [[Moskva]]s neljandaks, edestades seejuures Paul Kerest.

Flohr mängis 1948. aastal [[Saltsjöbaden]]is [[Male maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] tsoonidevahelisel turniiril, kus jagas 6.–9. kohta ja pääses 1950. aastal [[Budapest]]is peetud pretendentide turniirile (10 osavõtjat), kus jagas 8.–10. kohta. 

1950. aastal võttis [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon]] (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Flohr oli üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal.

Ta mängis Tšehhoslovakkia võistkonna koosseisus viiel [[maleolümpia]]l (1930, 1931, 1933, 1935, 1937). 1931. aastal [[Praha]]s toimunud olümpial sai Tšehhoslovakkia pronksmedali.

Flohr tegutses maleajakirjaniku ja malekohtunikuna. Ta sai FIDE-lt 1963. aastal [[rahvusvaheline arbiiter|rahvusvahelise arbiitri]] nimetuse.

Ta on maetud Moskvas [[Vagankovo kalmistu]]le.

==Tunnustus==
*1948 – [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]]

==Välislingid==
*{{commonsi kategooria tekstina}}


{{JÄRJESTA:Flohr, Salo}}
[[Kategooria:Tšehhoslovakkia maletajad]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu malekohtunikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 1983]]</text>
      <sha1>7jlgsggl4zfde4joqlrjo63jwyh9h7l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ameerika Ühendriikide majandus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>569429</id>
    <revision>
      <id>6172988</id>
      <parentid>6167504</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:36:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="223661" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}
{{Infokast majandus
| pealkiri = Ameerika Ühendriikide majandus
| pilt = A view of New York City with the Empire State Building and One World Trade Center from the Rockefeller Center.jpg|250p]]
| wikidataID = 
| pildiallkiri = [[New York]], Ameerika Ühendriikide [[finantskeskus]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.longfinance.net/images/GFCI18_23Sep2015.pdf|pealkiri=The Global Financial Centres Index 18|väljaanne=Long Finance|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| valuuta = [[USA dollar|Ameerika Ühendriikide dollar]] (USD)
| fikseeritud kurss = 
| majandusaasta = 1. oktoober 2019 – 30. september 2020
| kaubandusorganisatsioonid = [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] ja teised
| SKT = {{increase}}21,439 triljonit dollarit (2019. aasta hinnang)&lt;ref name=&quot;xkxk5&quot; /&gt;
| SKT maailmas = 1. (nominaalne; 2018)&lt;br&gt;2. (PPP; 2018)
| SKT kasv = 2,0% (2019 II kvartal)&lt;ref name=&quot;JTXbZ&quot; /&gt;&lt;br&gt;1,6% (2016), 2,4% (2017)&lt;br&gt;2,9% (2018)
| SKT elaniku kohta = {{increase}}65 112 dollarit (2019. aasta hinnang)&lt;ref name=&quot;xkxk5&quot; /&gt;
| SKT elaniku kohta maailmas = 8. (nominaalne; 2018)&lt;br&gt;10. (PPP, 2018)
| SKT sektorite järgi = Põllumajandus: 0,9%&lt;br&gt;Tööstus: 18,9%&lt;br&gt;Teenused: 80,2% &lt;br&gt; (2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=Field Listing: GDP – Composition, by Sector of Origin|väljaanne=CIA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
| inflatsioon = 2.435% (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=79&amp;pr.y=12&amp;sy=2016&amp;ey=2021&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=111&amp;s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPCPIPCH&amp;grp=0&amp;a=|pealkiri=World Economic Outlook Database, October 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| diskontomäär = 2,25% (21. november 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://ycharts.com/indicators/us_discount_rate|pealkiri=US Discount Rate|väljaanne=ycharts.com|aeg=|vaadatud=23.11.2019}}&lt;/ref&gt;
| vaeseid = 11.8% (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2019/demo/p60-266.html|pealkiri=Income and Poverty in the United States: 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| Gini = 39.0 (2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=IDD|pealkiri=Gini Index|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| inimarengu indeks = {{increase}}0.924 (2017)
| tööjõud = {{increase}}164 miljonit (september 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bls.gov/news.release/empsit.t01.htm|pealkiri=Employment status of the civilian population by sex and age|väljaanne=BLS.gov|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| tööjõud sektorite järgi = Põllumajandus: 1,0%&lt;br&gt;Tööstus: 19%&lt;br&gt;Teenused: 80%
| tööpuudus = 3,5% (september 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bls.gov/news.release/empsit.t01.htm|pealkiri=Employment status of the civilian population by sex and age|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| keskmine brutopalk = 63 093 dollarit (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=AV_AN_WAGE|pealkiri=Usual Weekly Earnings of Wage and Salary Workers First Quarter 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| brutopalga mediaan = 
| keskmine netopalk = 40 577 dollarit (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Samuel Stebbins|url=https://eu.usatoday.com/story/money/2019/06/01/how-much-the-average-income-nets-you-after-taxes-in-every-state/39530627/|pealkiri=What's the average annual income after taxes in every state?|väljaanne=USA Today|aeg=27. juuni 2019|vaadatud=23.11.2019|koht=Wall Street, New York|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
| netopalga mediaan = 
| tööstusharud = [[Nafta]], [[maagaas]], [[teras]], [[Mootorsõiduk|mootorsõidukid]], [[lennundus]], [[Kemikaal|kemikaalid]], [[telekommunikatsioon]], [[elektroonika]], [[toiduainete töötlemine]], [[Farmaatsiatoode|farmaatsiatooted]], [[Tarbekaup|tarbekaubad]], [[saematerjal]], [[kaevandamine]], [[kaitseseadmed]], [[tervishoid]], [[infotehnoloogia]], [[Ehitamine|ehitus]], [[jaemüük]], [[kinnisvara]], [[finantsteenused]]
| ettevõtluse lihtsuse indeks = {{increase}}6. koht (2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.doingbusiness.org/data/exploreeconomies/united-states|pealkiri=Ease of Doing Business in United States|väljaanne=DoingBusiness.org|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| eksport = {{increase}}1,66 triljonit dollarit (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/foreign-trade/balance/c0004.html|pealkiri=U.S. trade in goods with World, Seasonally Adjusted|väljaanne=|aeg=|vaadatud=Census.gov}}&lt;/ref&gt;
| ekspordiartiklid = Põllumajandustooted 10,7%&lt;br&gt;Kütused ja mäetööstustooted 9,4%&lt;br&gt;Toodetud tooted 74,8%&lt;br&gt;Muud 5,1%
| ekspordipartnerid = {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] 18,7%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] 18,3%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko]] 15,9%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Hiina}}[[Hiina]] 8%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Jaapan}}[[Jaapan]] 4,4%&lt;br&gt;Teised 34,8%
| import = {{increase}}2,54 triljonit dollarit (2018)
| impordiartiklid = Põllumajandustooted 10,5%&lt;br&gt;Kütused ja kaevandustooted 10,7%&lt;br&gt;Toodetud tooted 78,4%&lt;br&gt;Muud 4,2%
| impordipartnerid = {{Riigi ikoon|Hiina}}[[Hiina]] 21,4%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] 18,9%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko]] 13,2%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] 12,6%&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Jaapan}}[[Jaapan]] 6%&lt;br&gt;Teised 27,9%
| otseinvesteeringud = 
| jooksevkonto = {{decrease}}-449,1 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=The CIA World Factbook|väljaanne=CIA.gov|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
| välisvõlg = 20 triljonit dollarit (märts 2019)
| investeerimispositsioon = 
| avaliku sektori võlg = 105,3% SKP-st (2018)
| tulu = 3,3 triljonit dollarit (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbo.gov/publication/52370|pealkiri=The Budget and Economic Outlook: 2017 to 2027|väljaanne=CBO|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| kulu = 4,1 triljonit dollarit (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbo.gov/publication/52370|pealkiri=The Budget and Economic Outlook: 2017 to 2027|väljaanne=CBO|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| jooksevkonto SKT suhtes = 
| välisabi = 35,26 miljardit dollarit (2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/dac/development-aid-rises-again-in-2016-but-flows-to-poorest-countries-dip.htm|pealkiri=Development aid rises again in 2016 but flows to poorest countries dip|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
| reiting = *[[Standard &amp; Poor's]]:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.standardandpoors.com/ratings/sovereigns/ratings-list/en/eu?sectorName=null&amp;subSectorCode=39&amp;filter=U|pealkiri=Sovereigns rating list|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110618090608/http://www.standardandpoors.com/ratings/sovereigns/ratings-list/en/eu?sectorName=null&amp;subSectorCode=39&amp;filter=U}}&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;
AA + (kodumaine)&lt;br&gt;
AA + (välis)&lt;br&gt;
AAA (T&amp;C hinnang)&lt;br&gt;
Väljavaade: stabiilne
*[[Moody's]]:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/news/datablog/2010/apr/30/credit-ratings-country-fitch-moodys-standard|pealkiri=How Fitch, Moody's and S&amp;P rate each country's credit rating|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
AAA&lt;br&gt;
Väljavaade: stabiilne
*[[Fitch]]:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.fitchratings.com/creditdesk/press_releases/detail.cfm?pr_id=824532|pealkiri=Fitch Affirms United States at 'AAA'; Outlook Stable|väljaanne=Fitch Ratings|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;
AAA&lt;br&gt;
Väljavaade: stabiilne
*[[Scope]]:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.scoperatings.com/#search/research/detail/160368EN|pealkiri=Scope affirms the USA's credit rating of AA with Stable Outlook|väljaanne=Scope Ratings|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;
AA&lt;br&gt;Väljavaade: stabiilne
| välisreservid = 128,3 miljardit dollarit (juuni 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.treasury.gov/resource-center/data-chart-center/IR-Position/Pages/01042019.aspx|pealkiri=U.S. International Reserve Position|väljaanne=Treasury.gov|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

'''Ameerika Ühendriikide majandus''' on [[Arenenud riik|kõrgelt arenenud]] [[segamajandus]].&lt;ref name=&quot;NKtuE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cKd5Q&quot; /&gt; See on [[Nominaalne SKP|nominaalse SKP]] järgi maailma suurim [[majandus]] ja [[Ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] (PPP) järgi suuruselt teine.&lt;ref name=&quot;sccJ0&quot; /&gt; Sellel on ka maailma suuruselt kaheksas majandus SKP inimese kohta (nominaalne) ning USA oli ka kümnendal kohal [[SKT elaniku kohta]] maailmas 2018. aastal.&lt;ref name=&quot;HctTG&quot; /&gt; 

USA majandus on tehnoloogiliselt kõige võimsam majandus maailmas ja selle ettevõtted on tehnoloogia arengus esirinnas või kohe selle lähedal.&lt;ref name=&quot;2QFHb&quot; /&gt; [[USA dollar]] on rahvusvahelistes tehingutes kõige sagedamini kasutatav [[valuuta]] ja see on maailma tähtsaim [[reservvaluuta]], mida toetavad Ameerika Ühendriikide [[majandus]], [[sõjavägi]], võla tagasimaksed jne.&lt;ref name=&quot;3ekHu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Zj1sF&quot; /&gt; Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ka ''de facto'' valuuta.&lt;ref name=&quot;9zwkD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XDYKQ&quot; /&gt; Suurimad USA kaubanduspartnerid on [[Hiina]], [[Kanada]], [[Mehhiko]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[India]] ja [[Taiwan]].&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; USA on maailma suurim [[Import|importija]] ja suuruselt teine [[Eksport|eksportija]].&lt;ref name=&quot;OPwkz&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikidel on [[Vabakaubandusleping|vabakaubanduslepinguid]] mitme riigiga, sealhulgas [[NAFTA]], [[Austraalia]], Lõuna-Korea, [[Iisrael|Iisraeliga]] ja mõne teise riigiga, mis kehtivad praegu või mille üle peetakse läbirääkimisi.&lt;ref name=&quot;qivkg&quot; /&gt;

Riigi majandust toetavad rikkalikud [[loodusvarad]], hästi arenenud infrastruktuur ja suur tootlikkus.&lt;ref name=&quot;Fkt6x&quot; /&gt; Selle loodusvarade koguväärtus on hinnanguliselt seitsmes maailmas, hinnates loodusvarade koguväärtust 2016. aastal 45 triljoni dollarini.&lt;ref name=&quot;nIxEr&quot; /&gt; Ameeriklastel on [[Leibkond|leibkondade]] ja [[Töötaja|töötajate]] keskmine sissetulek suurim [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] liikmesriikide seas.&lt;ref name=&quot;Dao3O&quot; /&gt; 1890. aastaks oli USA-l vaieldamatult maailma kõige produktiivsem majandus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Riik on maailma suurim [[nafta]] ja [[Maagaas|maagaasi]] tootja.&lt;ref name=&quot;ijkGw&quot; /&gt; 2016. aastal oli see maailma suurim kaubandusriik&lt;ref name=&quot;3Sz55&quot; /&gt; ja suuruselt teine [[tootja]], moodustades viiendiku kogu maailma töötleva tööstuse toodangust.&lt;ref name=&quot;v1ZPV&quot; /&gt; USA-l pole mitte ainult suurim kaupade [[siseturg]], vaid sellel on ka suurim siseturg teenustekaubanduses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; USA kogukaubandus ulatus 2018. aastal 4,2 triljoni dollarini.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Maailma 500 suurima ettevõte hulgast baseeruvad 121 firmat USA-s.&lt;ref name=&quot;JYbKm&quot; /&gt; USA-s on maailma suurim [[Miljardär|miljardäride]] arv, kelle koguvara kokku on 3,013 triljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;aKa3m&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ozvU7&quot; /&gt;

[[New Yorgi börs]] ja [[NASDAQ|Nasdaq]] on [[Turukapitalisatsioon|turukapitalisatsiooni]] ja [[Kaubandusmaht|kaubandusmahu]] järgi vaieldamatult maailma suurimad [[Börs|börsid]].&lt;ref name=&quot;vmgcR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1nNso&quot; /&gt; USA-s tehtud [[Välisinvesteering|välisinvesteeringute]] maht on peaaegu 4 triljonit dollarit&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, samas kui Ameerika välisinvesteeringute maht välisriikides on üle 5,6 triljoni dollari.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; USA majandus on [[Riskikapital|riskikapitali]]&lt;ref name=&quot;dVUuq&quot; /&gt; ning ülemaailmse teadus- ja arendustegevuse rahastamise rahvusvahelises edetabelis esimesel kohal.&lt;ref name=&quot;tF0Md&quot; /&gt; Tarbijate kulutused moodustasid 2018. aastal 68% USA majandusest&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt;, samal ajal kui tööjõu osa sissetulekutest oli 2017. aastal 43%.&lt;ref name=&quot;B0D2t&quot; /&gt; USA-l on maailma suurim [[tarbijaturg]], kus leibkondade lõpptarbimiskulutused on Jaapanist viis korda suuremad.&lt;ref name=&quot;TwAkn&quot; /&gt; Riigi tööturg on meelitanud [[Immigratsioon|sisserändajaid]] kogu maailmast ja selle [[Rändeiive|rändesaldo]] on üks suuremaid maailmas.&lt;ref name=&quot;68vMb&quot; /&gt; USA on üks edukamaid majandusi uuringutes, nagu näiteks äritegevuse lihtsuse indeks, ülemaailmse konkurentsivõime aruanne jt.&lt;ref name=&quot;oRJyB&quot; /&gt;

USA majandus koges [[Suur majandussurutis|suure majandussurutise]] ajal suurt majanduslangust, mis kestis 2007. aasta detsembrist kuni 2009. aasta juunini. Reaalne SKP taastas oma kriisieelse (2007. aasta lõpu) tipptaseme 2011. aastaks,&lt;ref name=&quot;MUgPO&quot; /&gt; leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks&lt;ref name=&quot;Da0rl&quot; /&gt; ja töötuse määr 2015. aasta septembriks.&lt;ref name=&quot;xMc9O&quot; /&gt; Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 77% SKTst ja oli 207 riigi seas 43. kohal.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Sissetulekute ebavõrdsus oli 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal ja suurim võrreldes teiste lääneriikidega.&lt;ref name=&quot;SIXdL&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide majandusajalugu}}
=== Koloonia ajastu ja 18. sajand ===
Ameerika Ühendriikide majandusajalugu algas asundustega Ameerikas 17. ja 18. sajandil. Ameerika kolooniad liikusid väikse edukusega kolooniamajandusest väikese, iseseisva orjatööjõudu kasutava põllumajanduseni, millest 1776. aastal sai [[Ameerika Ühendriigid]].

=== 19. sajand ===
[[Fail:LOSSING(1876) p293 WASHBURN'S &amp; MOEN MANUFACTURING CO., WORCESTER, MA.jpg|pisi|269x269px|Massachusettsi osariigis Worcesteris 1876. aastal asuv Washburn and Moen Manufacturing Company]]
180 aastaga kasvas Ameerika Ühendriigid suureks integreeritud ja tööstusriikide majanduseks, mis moodustas umbes viiendiku [[Maailmamajandus|maailmamajandusest]]. Selle tulemusel suurenes USA SKP elaniku kohta ja ületas lõpuks [[Suurbritannia]] oma, aga ka teiste riikide omi. Majanduses olid kõrged palgad, meelitades sisserändajaid miljonites üle kogu maailma USA-sse.

1800. aastate alguses oli USA peamiselt [[Põllumajandus|põllumajandusega]] seotud. Põllumajanduses töötas üle 80 protsendi elanikkonnast. Suurem osa tootmisest keskendus [[Tooraine|toorainete]] töötlemise esimestele etappidele saematerjalide ja [[Saeveski|saeveskite]] tööstuses. [[Tekstiil]] ja [[Jalanõu|jalanõud]] olid tootmises esirinnas. Rikkalikud ressursid aitasid XIX sajandil kaasa kiirele [[Majanduskasv|majanduskasvule]]. Haritava maa piisav kättesaadavus elanikkonnale võimaldas põllumeeste arvu kasvu jätkata, kuid aktiivsus [[Töötlev tööstus|töötlevas tööstuses]], [[Teenindus|teeninduses]], [[Transport|transpordis]] ja muudes sektorites kasvas palju kiiremini. Nii oli 1860. aastaks USA talumajapidamiste osakaal langenud enam kui 80 protsendilt umbes 50 protsendile.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

19. sajandil langesid [[Majanduslangus|majanduslangused]] sageli [[Finantskriis|finantskriisidega]] kokku. [[1837. aasta paanika|1837. aasta paanikale]] järgnes viieaastane [[Depressioon (täpsustus)|majanduslangus]] koos pankade [[Pankrot|pankrotti]] mineku ja rekordiliselt suure [[Tööpuudus|töötusega]].&lt;ref name=&quot;FZcRX&quot; /&gt; Sajandite jooksul toiminud majanduses toimunud suurte muutuste tõttu on tänapäevase majanduslanguse raskust raske võrrelda varaseimate majanduslangustega.&lt;ref name=&quot;fvgFN&quot; /&gt; [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsed majanduslangused näivad olevat varasematest majanduslangustest leebemad, kuid languste põhjused on siiski ebaselged.&lt;ref name=&quot;HrlV1&quot; /&gt;

=== 20. sajand ===
[[Fail:NIE 1905 Petroleum - oil wells at Los Angeles.jpg|pisi|270x270px|Naftapuurtornid Los Angeleses California osariigis, 1905]]
Sajandi alguses avasid uued [[Innovatsioon|uuendused]] ja olemasolevate uuenduste täiustused ukse Ameerika tarbijate elatustaseme paranemiseks. Paljud ettevõtted kasvasid suureks, kasutades üleriigilise tegevuse korraldamiseks mastaabisäästu ja paremat kommunikatsiooni. Neisse tööstusharudesse koondumine tekitas hirmu monopoli ees, mis tõstab hindu kõrgemale ja toodangu madalamale, kuid paljud neist ettevõtetest kärpisid kulusid nii kiiresti, et suundumused suunasid madalamat hinda ja suuremat toodangut nendes tööstusharudes. Nende suurte ettevõtete edu, mis pakkusid tavaliselt kõrgeimat palka maailmas, jagasid paljud töötajad.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

USA on olnud vähemalt 1920. aastatest SKP osas maailma suurim rahvamajandus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Aastaid pärast 1930ndate [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmset majanduslangust]], kui majanduslanguse oht näis kõige tõsisem, tugevdas valitsus majandust, tehes selleks suuri kulutusi või vähendades makse, et tarbijad kulutaksid rohkem, ning soodustades rahapakkumise kiiret kasvu, mis ka julgustas rohkem kulutama. Ideed majanduse stabiliseerimiseks parimate vahendite kohta muutusid 1930. ja 1980. aastate vahel oluliselt. Alates 1933. aastal alanud [[New Deal]]i ajastust kuni 1960. aastate [[Suur Ühiskond|Suure Ühiskonna]] algatusteni toetusid riiklikud poliitikakujundajad majanduse mõjutamiseks peamiselt [[fiskaalpoliitika]]le.

Kahekümnenda sajandi maailmasõdade ajal läks USA-l paremini kui ülejäänud võitlejatel, sest Ameerika Ühendriikide territooriumil ei sõditud esimest maailmasõda ja suhteliselt vähe teist maailmasõda (ja mitte ühtegi tollases 48 osariigis). Kuid isegi USA-s tähendasid sõjad ohvreid. Teise maailmasõja tegevuse tippajal pühendati sõjatootmisele ligi 40 protsenti USA SKP-st. Otsused majanduse suurte mõõtude kohta tehti suures osas sõjalistel eesmärkidel ja peaaegu kõik olulised sisendid eraldati sõjapüüdlustele. Paljud kaubad olid ratsionaalsed, hinnad ja palgad kontrollitud ning paljusid vastupidavaid tarbekaupu enam ei toodetud. Suur osa tööjõust suunati sõjaväkke, neile maksti pool palka.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Briti majandusteadlase [[John Maynard Keynes]]i välja töötatud lähenemisviis andis valitud ametnikele juhtrolli majanduse suunamisel, kuna kulutusi ja makse kontrollivad [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] ja [[Kongress (USA)|kongress]]. &quot;[[Beebibuumerid|Beebibuum]]&quot; näitas sündimuse erakordselt suurt kasvu perioodil 1942–1957; selle põhjuseks olid hilinenud abiellumised ja lapseootus majanduslanguse aastatel, jõukuse kasv, nõudlus äärelinna ühepereelamute järele (erinevalt kesklinna korteritest) ja uus optimism tuleviku suhtes.&lt;ref name=&quot;mTngk&quot; /&gt; Buum lõppes umbes 1957. aastal.&lt;ref name=&quot;qOFgX&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat aset leidnud suure inflatsiooni, intressimäärade ja töötuse periood nõrgestas usaldust fiskaalpoliitika vastu kui majandustegevuse üldise tempo reguleerimise vahendit.&lt;ref name=&quot;l8Epz&quot; /&gt;
[[Fail:B-24 Liberator Consolidated-Vultee Plant, Fort Worth Texas.jpg|pisi|267x267px|B–24 Consolidated-Vultee tehases Fort Worthis Texase osariigis, 1943]]
Viimaste aastakümnete halvim majanduslangusega kaotatud toodanguga toimus [[Suur majandussurutis|finantskriisi ajal 2007–2008]], kui SKP langes 5,0% 2008. aasta kevadest 2009. aasta kevadeni. Muud märkimisväärsed majanduslangused toimusid aastatel 1957–58, kui SKP langes 3,7%, mille järel tuli [[1973. aasta naftakriis]], kui SKP langes 3,1%. 1973. aasta lõpust 1975 alguseni ja 1981–1982 majanduslanguse ajal, kui SKP langes 2,9%.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Viimased kerged langused on hõlmanud langust 1990–1991, mil toodang langes 1,3%, ja 2001. aasta majanduslangust, kus SKP langes 0,3%; 2001. aasta langus kestis vaid kaheksa kuud. Kõige jõulisemad ja püsivamad kasvuperioodid toimusid seevastu 1961. aasta algusest 1969. aasta keskpaigani, 1991. aasta keskpaigast 2000. aasta lõpuni oli see 53% (5,1% aastas), ulatudes 43%-ni (3,8% aastas) ja 1982. aasta lõpust kuni 1990. aasta keskpaigani 37% (4% aastas).&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
[[Fail:New McDonald's restaurant in Mount Pleasant, Iowa.jpg|pisi|267x267px|McDonald'si restoran Mount Pleasantis Iowa osariigis]]
1970. ja 1980. aastatel oli USA-s populaarne uskuda, et [[Jaapani majandus]] ületab USA oma, kuid seda ei juhtunud.&lt;ref name=&quot;KALya&quot; /&gt;

Alates 1970. aastatest on mitmed tärkava turumajandusega riigid hakanud Ameerika Ühendriikidega majanduslikku lõhet ületama. Enamasti on selle põhjuseks varem USA-s toodetud kaupade tootmine kolinud riikidesse, kus neid oleks võimalik postikulude ja suurema kasumi katteks piisavalt väiksema raha eest teha. Muudel juhtudel on mõned riigid järk-järgult õppinud tootma samu tooteid ja teenuseid, mida varem suutsid toota ainult USA ja veel mõned riigid. Reaalse sissetuleku kasv USA-s on aeglustunud.

=== 21. sajand ===
{{Vaata ka|Suur majandussurutis}}[[Fail:Donald Trump and Mike Pence meet with automobile industry leaders.jpg|pisi|265x265px|President Donald Trump koos autotööstuse võtmeisikutega, 2017]]
Ameerika Ühendriikide majandus koges 2001. aastal majanduslangust, töökohtade taastumine oli ebaharilikult aeglane – töökohtade arv ei taastunud 2001. aasta veebruaris 2005. aasta jaanuarini.&lt;ref name=&quot;kEBY1&quot; /&gt; See &quot;töötute taastumine&quot; kattus elamumulli ja väidetavalt laiema võlamulliga, kuna leibkondade võla suhe SKPsse tõusis rekordtasemelt 70% 2001. aasta 1. kvartalis 99%-ni 2008. aasta esimeses kvartalis. Majaomanikud võtsid laenu, suurendades võla taset, pakkudes samal ajal jätkusuutmatut tõusu SKP-le. Kui eluasemehinnad 2006. aastal hakkasid langema, langes hüpoteegiga tagatud väärtpaberite väärtus dramaatiliselt, põhjustades samaväärse pankade juhtimise põhimõtteliselt reguleerimata depoo pangandussüsteemis, mis oli traditsioonilisest reguleeritud depoopangandus süsteemist välja kasvanud. Paljud [[hüpoteeklaen]]ufirmad ja muud hoiustamata pangad (nt investeerimispangad) olid aastatel 2007–2008 silmitsi süveneva kriisiga – [[panganduskriis]] jõudis maksimumini septembris 2008, [[Lehman Brothers|Lehman Brothersi]] pankroti ja mitmete teiste finantseerimisasutuste päästmisega.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

[[Bushi administratsioon]] (2001–2009) ja [[Obama administratsioonid]] (2009–2017) rakendasid pankade päästmisprogramme ja Keynesi stiimulit kõrge valitsemissektori eelarve puudujäägi kaudu, samal ajal kui föderaalreserv hoidis intressimäärasid nullilähedaselt. Need abinõud aitasid majandusel taastuda, kuna leibkonnad maksid võlad ette aastatel 2009–2012, mis on ainsad aastad pärast 1947. aastat, kus see aset leidis, kujutades endast olulist taastumise takistust.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Reaalne SKP taastas oma kriisieelse (2007. aasta lõpus) tipptaseme 2011. aastaks, leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks, palgatöötajad muudes ettevõtetes 2014 ja töötuse määr 2015. aasta septembriks. Kõik need muutujad jätkusid pärast neid kuupäevi majanduslanguse järgsel rekordterritooriumile, USA taastumine oli 2018. aasta aprillis rekordiliselt teine.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Riigivõla suurus – riigivõlg – on kogu 21. sajandi jooksul tõusnud, tõustes 31%-lt 2000. aastal 52%-le 2009. aastal ja 77%-ni SKP-st 2017. aastal, mis oli 207 riigist 43. kohal. Sissetulekute ebavõrdsus saavutas haripunkti 2007. aastal ja langes suure majanduslanguse ajal, olles 2017. aastal 156 riigi seas siiski 41. kohal (s.o 74%-l riikidest oli sissetulekute jaotus võrdsem).&lt;ref name=&quot;rWYzf&quot; /&gt;

== Andmed ==
Järgmises tabelis on toodud peamised majandusnäitajad aastatel 2000–2018.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2018/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=98&amp;pr.y=12&amp;sy=1980&amp;ey=2023&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=111&amp;s=NGDP_RPCH,NGDPD,NGDPDPC,PCPIPCH,LUR,GGXONLB_NGDP,GGXWDG_NGDP,BCA_NGDPD&amp;grp=0&amp;a=|pealkiri=Report for Selected Countries and Subjects|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=83&amp;pr.y=8&amp;sy=1980&amp;ey=2024&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=111&amp;s=NGDP_RPCH,NGDPD,NGDPDPC,PCPIPCH,LUR,GGXCNL_NGDP,GGXWDG_NGDP,BCA_NGDPD&amp;grp=0&amp;a=|pealkiri=Report for Selected Countries and Subjects|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Nominaalne SKP (miljardites USD)
!SKT elaniku kohta (USD)
!SKP kasv (reaalne)
!Inflatsioonimäär (protsentides)
!Töötuse määr (protsentides)
!Eelarve tasakaal (% SKP-st)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/FYFSGDA188S|pealkiri=Federal Surplus or Deficit [-] as Percent of Gross Domestic Product|väljaanne=Fred|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
!Avaliku sektori valitsussektori võlg (% SKP-st)
!Jooksevakonto tasakaal (% SKP-st)
|-
|2018
|{{increase}}20 494,1
|{{increase}}62 606
|{{increase}}2,9%
|{{decrease}}2,4%
|{{increase}}3,9%
|{{decrease}}–3,8%
|{{decrease}}77,8%
|{{decrease}}–2,3%
|-
|2017
|{{increase}}19 485,4
|{{increase}}59 895 
|{{increase}}2,4%
|{{decrease}}2.1%
|{{increase}}4,4%
|{{decrease}}–3,4%
|{{increase}}76,1%
|{{decrease}}–2,4%
|-
|2016
|{{increase}}18 707,2
|{{increase}}57 878
|{{increase}}1,6%
|{{increase}}1,3%
|{{increase}}4,9%
|{{decrease}}–3.1%
|{{decrease}}76.4%
|{{decrease}}–2.4%
|-
|2015
|{{increase}}18 219,3
|{{increase}}56 770
|{{increase}}2,9%
|{{increase}}0,1%
|{{increase}}5,3%
|{{decrease}}–2,4%
|{{increase}}72,5%
|{{decrease}}–2,4%
|-
|2014
|{{increase}}17 521,9
|{{increase}}54 993
|{{increase}}2,6%
|{{increase}}1,6%
|{{increase}}6,2%
|{{decrease}}–2,8%
|{{decrease}}73,7%
|{{decrease}}–2,1%
|-
|2013
|{{increase}}16 691,5
|{{increase}}52 737
|{{increase}}1,8%
|{{increase}}1,5%
|{{increase}}7,4%
|{{decrease}}–4,0%
|{{decrease}}72,2%
|{{decrease}}–2,1%
|-
|2012
|{{increase}}16 155,3
|{{increase}}51 404
|{{increase}}2,2%
|{{increase}}2,1%
|{{increase}}8,1%
|{{decrease}}–5,7%
|{{decrease}}70,3%
|{{decrease}}–2,6%
|-
|2011
|{{increase}}15 517,9
|{{increase}}49 736
|{{increase}}1,6%
|{{increase}}3,1%
|{{increase}}8,9%
|{{decrease}}–7,3%
|{{decrease}}65,8%
|{{decrease}}–2,9%
|-
|2010
|{{increase}}14 964,4
|{{increase}}48 311
|{{increase}}2,5%
|{{increase}}1,6%
|{{decrease}}9,6%
|{{decrease}}–8,6%
|{{decrease}}60,8%
|{{decrease}}–2,9%
|-
|2009
|{{decrease}}14 418,7
|{{decrease}}46 909
|{{decrease}}–2,8%
|{{increase}}–0,3%
|{{decrease}}9,3%
|{{decrease}}–9,8%
|{{decrease}}52,3%
|{{decrease}}–2,6%
|-
|2008
|{{increase}}14 718,6
|{{increase}}48 302
|{{decrease}}–0,3%
|{{decrease}}3,8%
|{{decrease}}5,8%
|{{decrease}}–4,6%
|{{decrease}}39,4%
|{{decrease}}–4,6%
|-
|2007
|{{increase}}14 477,6
|{{increase}}47 955
|{{increase}}1,8%
|{{decrease}}2,9%
|4,6%
|{{decrease}}–0,8%
|{{increase}}35,2%
|{{decrease}}–4,9%
|-
|2006
|{{increase}}13 855,9
|{{increase}}46 352
|{{increase}}2,7%
|{{decrease}}3,2%
|{{increase}}4,6%
|{{decrease}}–0,1%
|{{increase}}35,4%
|{{decrease}}–5,8%
|-
|2005
|{{increase}}13 093,7
|{{increase}}44 218
|{{increase}}3,3%
|{{decrease}}3,4%
|{{increase}}5,1%
|{{decrease}}–1,2%
|{{decrease}}35,8%
|{{decrease}}–5,7%
|-
|2004
|{{increase}}12 274,9
|{{increase}}41 838
|{{increase}}3,8%
|{{decrease}}2,7%
|{{increase}}5,5%
|{{decrease}}–2,3%
|{{decrease}}35,7%
|{{decrease}}–5,1%
|-
|2003
|{{increase}}11 510,7
|{{increase}}39 592
|{{increase}}2,8%
|{{decrease}}2,3%
|{{decrease}}6,0%
|{{decrease}}–2,8%
|{{decrease}}34,7%
|{{decrease}}–4,1%
|-
|2002
|{{increase}}10 977,5
|{{increase}}38 114
|{{increase}}1,8%
|{{increase}}1,6%
|{{decrease}}5,8%
|{{decrease}}–1,7%
|{{decrease}}32,7%
|{{decrease}}–4,1%
|-
|2001
|{{increase}}10 621,9
|{{increase}}37 241
|{{increase}}1,0%
|{{decrease}}2,8%
|{{decrease}}4,7%
|1,2%
|{{decrease}}31,5%
|{{decrease}}–3,7%
|-
|2000
|{{increase}}10 284,8
|{{increase}}36 433
|{{increase}}4,0%
|{{decrease}}3,4%
|{{increase}}4,0%
|{{increase}}2,3%
|{{increase}}33,7%
|{{decrease}}–3,9%
|-
|1999
|{{increase}}9660,6
|{{increase}}34 602
|{{increase}}4,7%
|{{decrease}}2,2%
|{{increase}}4,2%
|{{increase}}1,3%
|{{increase}}38,3%
|{{decrease}}–3,0%
|-
|1998
|{{increase}}9089,2
|{{increase}}32 929
|{{increase}}4,5%
|{{increase}}1,5%
|{{increase}}4,5%
|{{increase}}1,3%
|{{increase}}41,7%
|{{decrease}}–2,4%
|-
|1997
|{{increase}}8608,5
|{{increase}}31 554
|{{increase}}4,5%
|{{decrease}}2,3%
|{{increase}}4,9%
|{{decrease}}–0,2%
|{{increase}}44,6%
|{{decrease}}–1,6%
|-
|1996
|{{increase}}8100,1
|{{increase}}30 047
|{{increase}}3,8%
|{{decrease}}2,9%
|{{increase}}5,4%
|{{decrease}}–1,3%
|{{increase}}47,0%
|{{decrease}}–1,5%
|-
|1995
|{{increase}}7664,1
|{{increase}}28 763
|{{increase}}2,7%
|{{decrease}}2,8%
|{{increase}}5,6%
|{{decrease}}–2,1%
|{{increase}}47,7%
|{{decrease}}–1,5%
|-
|1994
|{{increase}}7308,8
|{{increase}}27 756
|{{increase}}4,0%
|{{decrease}}2,6%
|{{increase}}6,1%
|{{decrease}}–2,8%
|{{increase}}47,8%
|{{decrease}}–1,7%
|-
|1993
|{{increase}}6878,7
|{{increase}}26 442
|{{increase}}2,7%
|{{decrease}}3,0%
|{{increase}}6,9%
|{{decrease}}–3,7%
|{{decrease}}47,9%
|{{decrease}}–1,2%
|-
|1992
|{{increase}}6539,3
|{{increase}}25 467
|{{increase}}3,6%
|{{decrease}}3,0%
|{{decrease}}7,5%
|{{decrease}}–4,5%
|{{decrease}}46,8%
|{{decrease}}–0,8%
|-
|1991
|{{increase}}6174,1
|{{increase}}24 366
|{{decrease}}–0,1%
|{{decrease}}4,2%
|{{decrease}}6,9%
|{{decrease}}–4,4%
|{{decrease}}44,1%
|0,0%
|-
|1990
|{{increase}}5979,6
|{{increase}}23 914
|{{increase}}1,9%
|{{decrease}}5,4%
|{{decrease}}5,6%
|{{decrease}}–3,7%
|{{decrease}}40,9%
|{{decrease}}–1,3%
|-
|1989
|{{increase}}5657,7
|{{increase}}22 879
|{{increase}}3,7%
|{{decrease}}4,8%
|{{increase}}5,3%
|{{decrease}}–2,7%
|{{increase}}39,4%
|{{decrease}}–1,8%
|-
|1988
|{{increase}}5252,6
|{{increase}}21 442
|{{increase}}4,2%
|{{decrease}}4,1%
|{{increase}}5,5%
|{{decrease}}–3,0%
|{{decrease}}39,9%
|{{decrease}}–2,3%
|-
|1987
|{{increase}}4870,2
|{{increase}}20 063
|{{increase}}3,5%
|{{decrease}}3,6%
|{{increase}}6,2%
|{{decrease}}–3,1%
|{{decrease}}39,6%
|{{decrease}}–3,3%
|-
|1986
|{{increase}}4590,1
|{{increase}}19 078
|{{increase}}3,5%
|{{increase}}1,9%
|{{increase}}7,0%
|{{decrease}}–4,8%
|{{decrease}}38,5%
|{{decrease}}–3,2%
|-
|1985
|{{increase}}4346,8
|{{increase}}18 232
|{{increase}}4,2%
|{{decrease}}3,5%
|{{increase}}7,2%
|{{decrease}}–4,9%
|{{decrease}}35,3%
|{{decrease}}–2,7%
|-
|1984
|{{increase}}4040,7
|{{increase}}17 099
|{{increase}}7,3%
|{{decrease}}4,4%
|{{increase}}7,5%
|{{decrease}}–4,6%
|{{decrease}}33,1%
|{{decrease}}–2,3%
|-
|1983
|{{increase}}3638,1
|{{increase}}15 531
|{{increase}}4,6%
|{{decrease}}3,2%
|{{increase}}9,6%
|{{decrease}}–5,7%
|{{decrease}}32,2%
|{{decrease}}–1,1%
|-
|1982
|{{increase}}3345,0
|{{increase}}14 410
|{{decrease}}–1,9%
|{{decrease}}6,2%
|{{decrease}}9,7%
|{{decrease}}–3,8%
|{{decrease}}27,9%
|{{decrease}}–0,2%
|-
|1981
|{{increase}}3211,0
|{{increase}}13 966
|{{increase}}2,6%
|{{decrease}}10,4%
|{{decrease}}7,6%
|{{decrease}}–2,5%
|{{increase}}25,2%
|{{increase}}0,2%
|-
|1980
|2862,5
|12 575
|{{decrease}}–0,2%
|{{decrease}}13,5%
|{{increase}}7,2%
|{{decrease}}–2,6%
|{{decrease}}25,5%
|{{increase}}0,1%
|}

== SKT ==
[[Fail:Presidential Comparison Real GDP - v1.png|pisi|348x348px|USA presidentide kumulatiivne reaalne (inflatsiooniga kohandatud) SKP kasv Reagani ajast Obama ajani&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/GDPC1|pealkiri=FRED-Real GDP-Retrieved July 1, 2018|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
[[Fail:Quarterly gross domestic product.png|pisi|349x349px|Sisemajanduse kogutoodang kvartalite kaupa]]
USA nominaalne SKP oli 2017. aastal 19,5 triljonit dollarit. Aastases arvestuses ulatus nominaalne SKP 2018. aasta esimeses kvartalis 20,1 triljonini dollarini, ületades esimest korda 20 triljoni dollari taseme. Ligikaudu 70% USA SKPst moodustab isiklik tarbimine, ettevõtete investeeringud 18%, valitsus 17% (föderaalsed, osariikide ja kohalikud, kuid välja arvatud ülekande maksed, näiteks tarbimises olev sotsiaalkindlustus) ja netoeksport on USA tõttu 3% negatiivne seoses USA kaubandusdefitsiidiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=BEA News Release-GDP Second Quarter 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Reaalne sisemajanduse kogutoodang, mis mõõdab nii tootmist kui ka sissetulekut, kasvas 2017. aastal 2,3%, võrreldes 1,5%-ga 2016. aastal ja 2,9%-ga 2015. Reaalne SKP kasvas kvartaalse aastapõhise määraga, mis oli 2018. aasta 1. kvartalis 2,2%, II kvartalis 3,4%, 2018. aasta kolmandas kvartalis ja 2,2% 2018. aasta IV kvartalis president [[Donald Trump|Trumpi]] all; II kvartali määr oli parim kasvutempo pärast 2014. aasta kolmandat kvartalit ja kogu SKP aastane kasv 2,9% 2018. aastal oli majanduse parim tulemus kümne aasta jooksul.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Alates 2014. aastast möödus Hiina SKP suurima majandusega USA-st, mõõdetuna ostujõu pariteedi ümberarvestus kursside järgi USA-st. USA oli selle verstapostini eelnenud enam kui sajandi suurim majandus; Hiina kasvutempo on olnud viimase 40 aasta jooksul kolmekordne võrreldes USA-ga. 2017. aasta seisuga oli Euroopa Liidus tervikuna SKT umbes 5% suurem kui USAs.&lt;ref name=&quot;M3ph7&quot; /&gt;

Reaalne SKT elaniku kohta (mõõdetuna 2009. aasta dollarites) oli 2017. aastal 52 444 dollarit ja on igal aastal kasvanud alates 2010. aastast. See kasvas 1960. aastatel keskmiselt 3,0%, 1970. aastatel 2,1%, 1980. aastatel 2,4%, 2,2% 1990. aastatel, 2000. aastatel 0,7% ja 2010.–2017. aastal 0,9%.&lt;ref name=&quot;y9ZTF&quot; /&gt; Alates 2000. aastast aeglasema kasvu põhjuseid arutavad majandusteadlased ning need võivad hõlmata vananevat demograafiat, aeglasemat tööjõu kasvu, tootlikkuse kasvu aeglustumist, ettevõtete investeeringute vähenemist, suuremat sissetulekute ebavõrdsust, vähendades nõudlust, oluliste uuenduste puudumist ja vähenenud tööjõudu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2016/02/21/magazine/are-we-doomed-to-slow-growth.html|pealkiri=Are We Doomed to Slow Growth?|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; USA oli 2017. aastal 220 riigi seas SKP-st elaniku kohta 20. kohal.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Riigi SKT areng [[Maailmapank|Maailmapanga]] andmetel&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.KD.ZG/countries|pealkiri=GDP growth (annual %)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;: USA reaalne SKP kasvas 2000. aastast 2014. aasta esimese pooleni keskmiselt 1,7%, mis on umbes 2000. aasta ajaloolise keskmisega umbes pool.&lt;ref name=&quot;reCCU&quot; /&gt;

== Tööhõive ==
{{Vaata ka|USA suurimate tööandjate loetelu|USA osariikide loetelu tööhõive määra järgi}}
2017. aastal oli USA tööjõu suurus umbes 160,4 miljonit inimest, mis on [[Hiina]], [[India]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] taga maailmas suuruselt neljas tööjõu riik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Valitsuses (föderaalne, osariigi ja kohalik) töötas 2010. aastal 22 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://napavalleyregister.com/news/opinion/editorial/article_43f9e712-b96a-11df-9e2d-001cc4c002e0.html|pealkiri=Saluting 154 million in workforce on Labor Day|väljaanne=Napa Valley Register|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Väikeettevõtted on riigi suurim tööandja, esindades 53% Ameerika töötajatest.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Suuruselt teine osa tööhõivest kuulub suurtele ettevõtetele, kus töötab 38% USA tööjõust.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;
[[Fail:Job Growth by U.S. President - v1.png|pisi|381x381px|Töökohtade arvu suurenemine USA presidentide ametiajal, mõõdetuna kumulatiivse protsendimuutusena alates kuust pärast ametisseastumist kuni ametiaja lõpuni&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=Federal Reserve Economic Data-All Employees Total Non-Farm-Retrieved July 29, 2018|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
Riigi erasektoris töötab 91% töötavatest ameeriklastest. Valitsus moodustab 8% kõigist USA töötajatest. Üle 99% kõigist USA tööandjate organisatsioonidest on väikeettevõtted.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; USA 30 miljonit väikeettevõtet moodustavad 64% vastloodud töökohtadest (need, mis on loodud lahutada kaotatud töökohad).&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Töökohad väikeettevõtetes moodustasid 70% viimase kümnendi jooksul loodud töökohtadest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/watch?v=if9NOcUK1F0|pealkiri=Obama: Small Business 'Heart' of Economy – YouTube|väljaanne=YouTube|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Ameeriklaste osatähtsus väikeettevõtluses ja suurettevõttes on püsinud aasta-aastalt suhteliselt sama, kuna mõnest väikeettevõttest saavad suured ettevõtted ja veidi üle poole väikeettevõttest püsivad kauem kui 5 aastat.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Suurettevõtete hulgas on mitmed maailma suurimad ettevõtted ja tööandjad Ameerika ettevõtted. Nende hulgas on [[Walmart]], mis on nii suurim ettevõte kui ka suurim erasektori tööandja maailmas. Walmart annab kogu maailmas tööd 2,1 miljonile inimesele ja ainuüksi USA-s 1,4 miljonile inimesele.&lt;ref name=&quot;0zAsX&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Walmart|url=http://walmartstores.com/download/2230.pdf|pealkiri=Walmart Corporate and Financial Facts|väljaanne=Walmart|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090318030352/http://walmartstores.com/download/2230.pdf}}&lt;/ref&gt;

USA-s on ligi 30 miljonit väikeettevõtet. Rahvusvähemustele, nagu hispaanlased, Aafrika ameeriklased, Aasia ameeriklased ja põlisameeriklased (35% riigi elanikkonnast),&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://articles.latimes.com/2010/jun/10/nation/la-na-census-20100611|pealkiri=Minority population growing in the United States, census estimates show|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; kuulub 4,1 miljonit riigi ettevõtet. Vähemuste omanduses olevad ettevõtted teenivad tulusid peaaegu 700 miljardit dollarit ja USA-s annavad nad tööd peaaegu 5 miljonile töötajale.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.bls.gov/web/laus/lauhsthl.htm|pealkiri=Current Unemployment Rates for States and Historical Highs/Lows|väljaanne=BLS|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Ameeriklastel on OECD riikide seas kõrgeim keskmine töötajate sissetulek.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecdbetterlifeindex.org/#/11111111111|pealkiri=OECD Better Life Index|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Keskmine leibkonna sissetulek USA-s on 2008. aasta seisuga 52 029 dollarit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.census.gov/prod/2009pubs/acsbr08-2.pdf|pealkiri=Median Household Income for States: 2007 and 2008|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-02-23|arhiivimisurl=https://wayback.archive-it.org/all/20100223212411/http://www.census.gov/prod/2009pubs/acsbr08-2.pdf|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt; Umbes 284 000 töötaval inimesel on USA-s kaks täistööajaga tööd ja 7,6 miljonil osalise tööajaga töökoht lisaks täistööajale.&lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Kõigist USAs töötavatest isikutest kuulub 12% ametiühingusse ja enamik ametiühinguliikmeid töötab valitsuse heaks.&lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Ametiühingute liikmelisuse vähenemine USA-s viimase paarikümne aasta jooksul sarnaneb tööjõu osaga majanduses.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.washington.edu/news/2014/02/12/jake-rosenfeld-explores-the-sharp-decline-of-union-membership-influence/|pealkiri=Jake Rosenfeld explores the sharp decline of union membership, influence|väljaanne=UW Today|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-02-20/unions-poised-for-comeback-as-middle-class-wages-stall|pealkiri=As the Rich Get Richer, Unions Are Poised for Comeback|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.latimes.com/business/hiltzik/la-fi-mh-imf-agrees-loss-of-union-power-20150325-column.html|pealkiri=IMF agrees: Decline of union power has increased income inequality|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Maailmapank paigutab töötajate värbamise ja vallandamise lihtsuse poolest Ameerika Ühendriigid esikohale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.doingbusiness.org/ExploreEconomies/?economyid=197|pealkiri=Doing Business in the United States|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; USA on ainus arenenud majandus, mis ei taga oma töötajatele palgalist puhkust ega tasustatud haiguspäevi, ning on üks vähestest maailma riikidest, kus palgalist perepuhkust pole seaduslikku õigust, ülejäänud riigid on [[Paapua Uus-Guinea]], [[Suriname]] ja [[Libeeria]].&lt;ref name=&quot;av4WI&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2013/02/23/your-money/us-trails-much-of-the-world-in-providing-paid-family-leave.html|pealkiri=In Paid Family Leave, U.S. Trails Most of the Globe|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.huffingtonpost.com/2013/10/29/american-exceptionalism_n_4170683.html?ncid=txtlnkushpmg00000029|pealkiri=15 Ways The United States Is The Best (At Being The Worst)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Aastal 2014 hindas [[Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon]] USA ametiühingutele antud volituste ja õiguste teemal 4 punkti 5+-st – see on kolmas madalaim hinne.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/worldviews/wp/2014/05/20/map-the-worst-places-in-the-world-to-be-a-worker/|pealkiri=MAP: The worst places in the world to be a worker|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Mõned teadlased, sealhulgas äriteoreetik [[Jeffrey Pfeffer]] ja politoloog [[Daniel Kinderman]] leiavad, et Ameerika Ühendriikide kaasaegsed tööhõive praktikad on seotud juhtkonna suurenenud töösurvega ja töötajatele pandud raskustega, nagu toksiline töökeskkond, ebakindlus ja pikad töötunnid, mis võib põhjustada 120 000 liigset surmajuhtumit aastas, muutes töökoha Ameerika Ühendriikides viiendaks surmapõhjuseks.&lt;ref name=&quot;2ZFSd&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/on-leadership/wp/2018/03/22/this-professor-says-the-workplace-is-the-fifth-leading-cause-of-death-in-the-u-s/|pealkiri=This professor says the workplace is the fifth leading cause of death in the U.S.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Neoliberal Revolution in Industrial Relations|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

=== Töötus ===
{{vaata|Töötus Ameerika Ühendriikides|USA osariikide loetelu töötuse määra järgi}}
2017. aasta detsembri seisuga oli USA-s töötuse määr 4,1%&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/UNRATE|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series UNRATE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ehk töötuid oli 6,6 miljonit inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/UNEMPLOY|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series Unemploy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Valitsuse laiem U6 töötuse määr, mis hõlmab ka osalise tööajaga vaeghõivet, oli 8,1%&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/U6RATE|pealkiri=Federal Reserve Database-FRED-Data Series U6RATE-March 2013|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ehk 8,2 miljonit inimest. Need arvud arvutati tsiviilelanike arvuga umbes 160,6 miljonit inimest,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/CLF16OV|pealkiri=Federal Reserve Database-CLF160V Data Series|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; võrreldes USA rahvaarvuga umbes 327 miljonit inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/POP|pealkiri=FRED Database – POP Data Series – U.S. Population. November 2012|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2009–2010, pärast suurt majanduslangust, tõi töötute taastumise esile kerkinud probleem kaasa rekordilise pikaajalise töötuse taseme – enam kui 6 miljonit töötajat otsisid tööd 2010. aasta jaanuarist kauem kui 6 kuud. See puudutas eriti vanemaid töötajaid. Aasta pärast majanduslangust, mis lõppes 2009. aasta juunis, lõid sisserändajad USA-s 656 000 töökohta, samas kui USA-s sündinud töötajad kaotasid enam kui miljoni töökoha, osaliselt vananeva riigi (suhteliselt rohkem valgeid pensionäre) ja demograafiliste muutuste tõttu. 2010. aasta aprillis oli ametlik töötuse määr 9,9%, kuid valitsuse laiem U–6 töötuse määr oli 17,1%. Ajavahemikul veebruar 2008 – veebruar 2010 kasvas majanduslikel põhjustel osalise tööajaga (st eelistaks täistööajaga) töötavate inimeste arv 4 miljoni võrra 8,8 miljonini, see tähendab kahe aja jooksul osalise tööajaga töötajate arvu suurenemist 83% võrra.&lt;ref name=&quot;GoLeH&quot; /&gt;

Ehkki 2013. aastaks oli töötuse määr langenud alla 8%, näitas pikaajaliste töötute rekordiline osakaal ja leibkondade sissetuleku jätkuv langus endiselt töötute taastumist. Palgaarvestusega seotud töökohtade arv jõudis majanduse taastumisel aga 2014. aasta maikuuks tagasi majanduslanguse-eelsesse perioodi (november 2007).&lt;ref name=&quot;1Jjgz&quot; /&gt;

Pärast kõrgemat sõjajärgsel perioodil langes USA töötuse määr allpool tõusvat euroala töötuse määra 1980ndate keskel ja on pärast seda püsinud peaaegu pidevalt märkimisväärselt väiksem. Aastal 1955 töötas 55% ameeriklastest teeninduses, 30–35% tööstuses ja 10–15% põllumajanduses. 1980. aastaks oli teeninduses hõivatud üle 65%, tööstuses 25–30% ja põllumajanduses vähem kui 5%. Meeste seas oli töötus jätkuvalt märkimisväärselt suurem kui naistel (9,8% vs 7,5% 2009. aastal). Valgete töötuse määr on endiselt palju väiksem kui afroameeriklaste oma (8,5% vs. 15,8% ka 2009. aastal).&lt;ref name=&quot;PsipQ&quot; /&gt;

Noorte töötuse määr oli 2009. aasta juulis 18,5%, mis on selle kuu kõrgeim määr pärast 1948. aastat. Noorte afroameeriklaste töötuse määr oli 2013. aasta mais 28,2%.&lt;ref name=&quot;WqN5A&quot; /&gt;

=== Tööhõive sektorite kaupa ===
{{Vaata ka|Tööhõive suurtööstussektoris Ameerika Ühendriikides}}
USA tööhõive jaguneb 2012. aastal hinnanguliselt teenindussektoris 79,7%-ni, töötlevas tööstuses 19,2%-ni ja põllumajandussektoris 1,1%-ni.&lt;ref name=&quot;HyYPw&quot; /&gt;

== Sissetulek ja rikkus ==
{{vaata|Sissetulek Ameerika Ühendriikides|Rikkus Ameerika Ühendriikides}}
{{Vaata ka|Isiklikud sissetulekud Ameerika Ühendriikides|Leibkonna sissetulekud Ameerika Ühendriikides|Sissetulekute ebavõrdsus Ameerika Ühendriikides|Jõukus Ameerika Ühendriikides|Ameerika Ühendriikide maakonnad sissetuleku järgi elaniku kohta}}
=== Sissetulekute mõõtmine ===
[[Fail:US real median household income. Timeline.png|pisi|382x382px|Leibkonna tegelik mediaansissetulek USA-s (1984–2017)]]
Leibkonna tegelik (s.o inflatsiooniga korrigeeritud) mediaansissetulek, mis on keskklassi sissetuleku hea näitaja, oli 2016. aastal 59 039 dollarit, mis on rekordtase. See oli siiski veidi üle eelmise, 1998. aastal püstitatud rekordi, mis näitab, et keskklassi pere sissetulekute ostujõud on viimase 20 aasta jooksul olnud stagneerunud või langenud. 2013. aasta jooksul oli töötajatele makstav hüvitis 8,969 triljonit dollarit, erainvesteeringute kogumaht aga 2,781 triljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;cYh3b&quot; /&gt;

Ameeriklaste keskmine leibkonna sissetulek on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riikide seas kõrgeim ning 2010. aastal oli nende leibkondade mediaantulu mediaan tulemuse järgi neljandal kohal, võrreldes 2007. aasta kõrgeima tasemega. Ühe analüüsi kohaselt langesid keskklassi sissetulekud Ameerika Ühendriikides Kanada omadega kokku 2010. aastal ja võib-olla on 2014. aastaks maha jäänud, samal ajal kui mitmed teised arenenud majandused on viimastel aastatel lõhe täitnud.&lt;ref name=&quot;EOcpL&quot; /&gt;

=== Sissetulekute ebavõrdsus ===
Sissetulekute ebavõrdsusest on saanud kogu maailmas kuumalt arutatud teema. [[CIA World Factbook|CIA World Factbooki]] andmetel oli USA sissetulekute ebavõrdsus 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal (s.o 74%-l riikidest on sissetulekute jaotus võrdsem).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2172rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=CIA.gov|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604005151/http://www.forbes.com/feeds/afx/2007/06/12/afx3810988.html#us|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Kongressi eelarvebüroo andmetel teenisid top 1% sissetulekuga leibkonnad 1979. aastal umbes 9% maksueelsest sissetulekust, võrreldes 19%-ga 2007. aastal ja 17%-ga 2014. aastal. Maksujärgse tulu osas olid need arvud 7 %, 17% ja 13%. Need arvud näitavad, et tippteenijate teenitud tulu osakaal aastatel 1979–2007 enam kui kahekordistus, langes mõnevõrra pärast suure majanduslangusega ning president Barack Obama 2013. aastal kohaldatud kõrgemaid maksumäärasid ja ümberjagamise põhimõtteid. 2012. aasta sissetuleku uuesti sõnastamisel, kasutades 1979. aasta sissetuleku jaotust (mis esindab egalitaarset perioodi 1950–1980), oleks 99% perede keskmine sissetulek umbes 7100 USD rohkem.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eduardo Porter|url=https://www.nytimes.com/2013/11/13/business/rethinking-the-income-gap-and-a-college-education.html|pealkiri=Rethinking the Rise of Inequality|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Sissetulekute ebavõrdsus on Ameerika Ühendriikides kasvanud ajavahemikul 2005–2012 enam kui kahel kolmest suurlinna piirkonnast.&lt;ref name=&quot;LuRhr&quot; /&gt;

Top 1% sissetulekut teeninud isikutest moodustas 52 protsenti sissetulekute kasvust aastatel 2009–2015, kus sissetulekut määratletakse kui turutulu, v.a .valitsuse siirded,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://elsa.berkeley.edu/~saez/saez-UStopincomes-2015.pdf|pealkiri=Striking it Richer: The Evolution of Top Incomes in the United States|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; samal ajal kui nende osa kogutulust on enam kui kahekordistunud – 9 protsendist 1976. aastal 20 protsendini 2011. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://pubs.aeaweb.org/doi/pdfplus/10.1257/jep.27.3.3|pealkiri=The Top 1 Percent in International and Historical Perspective|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Vastavalt OECD 2014. aasta aruandele tõusis 80% kogu maksueelse turu tulude kasvust läks top 10%-le aastatel 1975–2007.&lt;ref name=&quot;4iLat&quot; /&gt;

Mitu majandusteadlast ja teised on väljendanud kasvavat muret sissetulekute ebavõrdsuse pärast, nimetades seda &quot;sügavalt murettekitavaks&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.tnr.com/blog/timothy-noah/99651/white-house-heres-why-you-have-care-about-inequality|pealkiri=White House: Here's Why You Have To Care About Inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ebaõiglaseks,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2002/10/20/magazine/20INEQUALITY.html?pagewanted=all|pealkiri=For Richer|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; demokraatia/sotsiaalse stabiilsuse ohuks&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2011/11/04/opinion/oligarchy-american-style.html?_r=1&amp;partner=rssnyt&amp;emc=rss|pealkiri=Oligarchy, American Style|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://scholar.princeton.edu/sites/default/files/mgilens/files/gilens_and_page_2014_-testing_theories_of_american_politics.doc.pdf|pealkiri=Testing Theories of American Politics: Elites, Interest Groups, and Average Citizens|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Capital in the Twenty-First Century|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; või rahvusliku allakäigu märgiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Foreign_Affairs|pealkiri=Foreign Affairs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Yale'i professor [[Robert J. Shiller|Robert Shiller]] on öelnud: &quot;Arvan, et kõige olulisem probleem, millega me praegu silmitsi seisame, on ebavõrdsuse suurenemine USA-s ja mujal maailmas.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.stltoday.com/business/local/rising-inequality-most-important-problem-says-nobel-winning-economist/article_a5065957-05c3-5ac0-ba5b-dab91c22973a.html|pealkiri=Rising inequality 'most important problem,' says Nobel-winning economist|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; [[Thomas Piketty]] Pariisi majanduskoolist väitis, et 1980. aasta järgse ebavõrdsuse suurenemine mängis rolli 2008. aasta kriisis, aidates kaasa rahva rahalisele ebastabiilsusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Capital_in_the_Twenty-First_Century|pealkiri=Capital in the Twenty-First Century|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal väitsid majandusteadlased [[Peter H. Lindert]] ja [[Jeffrey G. Williamson]], et ebavõrdsus on suurem kui riigi asutamisest saadik eales varem.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2016/07/01/income-inequality-today-may-be-the-highest-since-the-nations-founding/|pealkiri=Income inequality today may be higher today than in any other era|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal oli sissetulekute ebavõrdsus loendusbüroo kõigi aegade kõrgeimal tasemel, [[Gini koefitsient|Gini indeks]] oli 0,485.&lt;ref name=&quot;0g16P&quot; /&gt;

Teised ei nõustu sellega, öeldes, et ebavõrdsuse küsimus on poliitiline tähelepanu kõrvalejuhtimine nende arvates sellistest probleemidest nagu krooniline töötus ja loid majanduskasv.&lt;ref name=&quot;:26&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/~/media/Research/Files/Articles/2013/03/overstating%20inequality%20costs%20winship/overstating%20inequality%20costs%20winship.pdf|pealkiri=Overstating the Costs of Inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-10-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131024141452/http://www.brookings.edu/~/media/Research/Files/Articles/2013/03/overstating%20inequality%20costs%20winship/overstating%20inequality%20costs%20winship.pdf}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.economics21.org/files/e21ib_1.pdf|pealkiri=Income Inequality in America: Fact and Fiction|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; [[George Masoni ülikool|George Masoni ülikooli]] majandusprofessor [[Tyler Cowen]] on nimetanud ebavõrdsust &quot;punaseks heeringaks&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/07/31/upshot/tyler-cowen-on-inequality-and-what-really-ails-america.html|pealkiri=Tyler Cowen on Inequality and What Really Ails America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; öeldes, et selle suurenemist rahvast mõjutavad tegurid võivad samaaegselt olla ka selle vähendamise põhjustajaks kogu maailmas, ning väites, et ebavõrdsuse vähendamiseks mõeldud ümberjagamise poliitikaga saab teha rohkem kahju kui kasu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/07/20/upshot/income-inequality-is-not-rising-globally-its-falling-.html|pealkiri=Income Inequality Is Not Rising Globally. It's Falling|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; [[Robert Lucas Jr]] on väitnud, et Ameerika elatustaseme silmatorkavaim probleem on liiga suureks kasvanud valitsus ning hiljutised poliitilised nihked euroopaliku maksustamise, hoolekande kulude ja regulatsiooni suunas võivad USA-d lõputult piirata oluliselt madalamale, Euroopa tasandi sissetuleku trajektoorile.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://econ.washington.edu/files/2013/05/millimansl.pdf|pealkiri=The U.S. Recession of 2007–201?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140812204022/http://econ.washington.edu/files/2013/05/millimansl.pdf}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304911104576443953024891120?mod=djemEditorialPage_h&amp;mg=reno64-wsj&amp;url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702304911104576443953024891120.html%3Fmod%3DdjemEditorialPage_h|pealkiri=The Disappearing Recovery: What if the weak recovery is all the recovery we are going to get?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Mõned teadlased on vaidlustanud ebavõrdsuse suundumusi käsitlevate väidete aluseks olevate andmete õigsuse&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://freebeacon.com/blog/the-full-piketty/|pealkiri=The Full Piketty: Experts raise questions about Frenchman's data on income inequality|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304081804579557664176917086|pealkiri=Piketty's Numbers Don't Add Up: Ignoring dramatic changes in tax rules since 1980 creates the false impression that income inequality is rising|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ning majandusteadlased [[Michael Bordo]] ja [[Christopher M. Meissner]] on väitnud, et ebavõrdsust ei saa süüdistada 2008. aasta finantskriisis.&lt;ref name=&quot;PQ9nS&quot; /&gt;

Kongressi teadusteenistuse raporti kohaselt oli kapitali juurdekasvu maksude progressiivsuse vähenemine USA-s aastatel 1996–2006 kõige suurem sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise põhjustaja.&lt;ref name=&quot;buLJi&quot; /&gt;

Alates 2010. aastast oli USA sissetulekute jaotus [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riikide seas neljandal kohal [[Türgi]], [[Mehhiko]] ja [[Tšiili]] taga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/els/soc/OECD2013-Inequality-and-Poverty-8p.pdf|pealkiri=Inequality and Poverty|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.compareyourcountry.org/inequality?cr=usa&amp;cr1=oecd&amp;lg=en&amp;page=0|pealkiri=Compare your country: Income distribution and poverty|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nap.edu/openbook.php?record_id=13497&amp;page=171|pealkiri=U.S. Health in International Perspective|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; [[Brookingsi institutsioon]] teatas 2013. aasta märtsis, et sissetulekute ebavõrdsus suureneb ja muutub püsivaks, vähendades järsult USA sotsiaalset liikuvust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/about/projects/bpea/latest-conference/2013-spring-permanent-inequality-panousi|pealkiri=Inequality Rising and Permanent Over Past Two Decades|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-04-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130408151547/http://www.brookings.edu/about/projects/bpea/latest-conference/2013-spring-permanent-inequality-panousi}}&lt;/ref&gt; OECD hindad sotsiaalse liikuvuse alal USA 10. kohale [[Põhjamaad|Põhjamaade]], [[Austraalia]], [[Kanada]], [[Saksamaa]], [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]] taga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/daveserchuk/2011/12/07/happy-countrysocial-mobility/|pealkiri=Happy Country=Social Mobility?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Suurematest arenenud riikidest on väiksema liikuvusega ainult Itaalia ja Suurbritannia.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2013/12/09/news/economy/america-economic-mobility/index.html|pealkiri=The myth of the American Dream|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Selle põhjuseks on osaliselt Ameerika vaesuse sügavus, mis jätab vaesed lapsed majanduslikult ebasoodsasse olukorda,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2012/01/05/us/harder-for-americans-to-rise-from-lower-rungs.html?sq=mobility&amp;st=cse&amp;scp=1&amp;pagewanted=all|pealkiri=Harder for Americans to Rise From Lower Rungs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ehkki teised on täheldanud, et USA suhteline tõus on kõrgema ja laiemalt jaotunud sissetuleku vahemikud tõttu matemaatiliselt raskem kui riikides, kus sissetulek kunstlikult surutakse.&lt;ref name=&quot;TMT96&quot; /&gt;

Alates 1970. aastatest on tööviljakuse ja mediaansissetulekute vahel olnud kasvav lõhe.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.epi.org/publication/ib330-productivity-vs-compensation/|pealkiri=The wedges between productivity and median compensation growth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Tootlikkuse ja sissetulekute kasvu vahelise lõhe peamine põhjus on töötundide arvu kasv inimese kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://faculty-web.at.northwestern.edu/economics/Gordon/SAN-to-NBER%20Baily-Sharpe%20as%20published_130327.pdf|pealkiri=U.S. Productivity Growth: The Slowdown Has Returned After a Temporary Revival|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-08-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809065612/http://faculty-web.at.northwestern.edu/economics/Gordon/SAN-to-NBER%20Baily-Sharpe%20as%20published_130327.pdf}}&lt;/ref&gt; Muud põhjused hõlmavad mitterahaliste hüvitiste suurenemist töötajate hüvitiste osakaaluna (mida ei arvestata CPS-i sissetulekute andmetes), tööjõule sisenevaid sisserändajaid, statistilisi moonutusi, sealhulgas erinevate inflatsiooni reguleerivate asutuste kasutamist BLS-i ja CPS-i poolt, tootlikkuse kasumid on kalduvad vähem töömahukatesse sektoritesse, sissetulekud liiguvad tööjõult kapitalile, oskuste erinevustest tingitud palgaerinevused, tootlikkus on ekslikult paisutatud varjatud tehnoloogiapõhise amortisatsiooni suurenemise ja impordihindade mõõtmise probleemide tõttu ja/või loomulik kohanemisperiood pärast sissetulekute suurenemist aberratsioosses sõjajärgses olukorras.&lt;ref name=&quot;:26&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;A6y6Y&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.itif.org/files/DoesProductivityGrowthStillBenefitWorkingAmericans.pdf|pealkiri=Does Productivity Growth Still Benefit Working Americans?: Unraveling the Income Growth Mystery to Determine How Much Median Incomes Trail Productivity Growth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/timworstall/2012/04/29/the-productivitypay-gap-considering-the-counter-factual-would-productivity-have-grown-if-the-pay-gap-didnt/|pealkiri=The Productivity/Pay Gap: Considering the Counter-Factual, Would Productivity Have Grown if the Pay Gap Didn't?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_324645/lang--en/index.htm|pealkiri=Global wage growth stagnates, lags behind pre-crisis rates|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

OECD 2018. aasta uuringu kohaselt on USA-s sissetulekute ebavõrdsus palju suurem, kuna töötutele ja riskirühma kuuluvatele töötajatele valitsuse toetus peaaegu puudub ja neid takistab veelgi väga nõrk kollektiivläbirääkimiste süsteem.&lt;ref name=&quot;xCuuc&quot; /&gt;

=== Leibkondade netoväärtus ja rikkuse ebavõrdsus ===
2017. aasta 4. kvartali seisuga oli leibkondade koguväärtus USA-s rekordiliselt 99 triljonit dollarit, mis tähendab 5,2 triljoni dollari kasvu võrreldes 2016. aastaga. See kasv kajastab nii aktsiaturu kui ka eluaseme hindade kasvu. See meede on rekordit seadnud alates 2012. aasta 4. kvartalist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?graph_id=369801|pealkiri=Household and Non-Profit net worth – Real and Nominal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Kui jaotada ühtlaselt, tähendab 99 triljonit dollarit keskmiselt 782 000 dollarit leibkonna kohta (umbes 126,2 miljoni leibkonna kohta) või 302 000 dollarit inimese kohta. Keskmine leibkonna netoväärtus (st pooled peredest sellest allapoole ja alla selle) oli 2016. aastal 97 300 dollarit. 25% perede netoväärtus oli mediaan netoväärtus null, samas kui 25.–50. protsentiili keskmine netoväärtus oli 40 000 dollarit.&lt;ref name=&quot;C4ZJ3&quot; /&gt;

'''Netoväärtus Ameerika Ühendriikides (miljardites dollarites), 2006–2018&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=Federal Reserve Economic Data – Households and Nonprofit Organizations – Net Worth Level|väljaanne=FRED|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;'''

&lt;br /&gt;&lt;graph&gt;{&quot;version&quot;:2,&quot;width&quot;:964,&quot;height&quot;:220,&quot;data&quot;:[{&quot;name&quot;:&quot;table&quot;,&quot;values&quot;:[{&quot;x&quot;:2006,&quot;y&quot;:67704},{&quot;x&quot;:2007,&quot;y&quot;:68156},{&quot;x&quot;:2008,&quot;y&quot;:58070},{&quot;x&quot;:2009,&quot;y&quot;:60409},{&quot;x&quot;:2010,&quot;y&quot;:64702},{&quot;x&quot;:2011,&quot;y&quot;:66457},{&quot;x&quot;:2012,&quot;y&quot;:72316},{&quot;x&quot;:2013,&quot;y&quot;:81542},{&quot;x&quot;:2014,&quot;y&quot;:86927},{&quot;x&quot;:2015,&quot;y&quot;:89614},{&quot;x&quot;:2016,&quot;y&quot;:95101},{&quot;x&quot;:2017,&quot;y&quot;:103484},{&quot;x&quot;:2018,&quot;y&quot;:104329}]}],&quot;scales&quot;:[{&quot;name&quot;:&quot;x&quot;,&quot;type&quot;:&quot;ordinal&quot;,&quot;range&quot;:&quot;width&quot;,&quot;zero&quot;:false,&quot;domain&quot;:{&quot;data&quot;:&quot;table&quot;,&quot;field&quot;:&quot;x&quot;}},{&quot;name&quot;:&quot;y&quot;,&quot;type&quot;:&quot;linear&quot;,&quot;range&quot;:&quot;height&quot;,&quot;nice&quot;:true,&quot;domain&quot;:{&quot;data&quot;:&quot;table&quot;,&quot;field&quot;:&quot;y&quot;}}],&quot;axes&quot;:[{&quot;type&quot;:&quot;x&quot;,&quot;scale&quot;:&quot;x&quot;},{&quot;type&quot;:&quot;y&quot;,&quot;scale&quot;:&quot;y&quot;}],&quot;marks&quot;:[{&quot;type&quot;:&quot;rect&quot;,&quot;from&quot;:{&quot;data&quot;:&quot;table&quot;},&quot;properties&quot;:{&quot;enter&quot;:{&quot;x&quot;:{&quot;scale&quot;:&quot;x&quot;,&quot;field&quot;:&quot;x&quot;},&quot;y&quot;:{&quot;scale&quot;:&quot;y&quot;,&quot;field&quot;:&quot;y&quot;},&quot;y2&quot;:{&quot;scale&quot;:&quot;y&quot;,&quot;value&quot;:0},&quot;fill&quot;:{&quot;value&quot;:&quot;steelblue&quot;},&quot;width&quot;:{&quot;scale&quot;:&quot;x&quot;,&quot;band&quot;:&quot;true&quot;,&quot;offset&quot;:-1}}}}]}&lt;/graph&gt;Rikaste ebavõrdsus on ebavõrdsem kui sissetulekute ebavõrdsus: top 1%-l kõige rohkem teenivatest leibkondadest oli 2012. aastal umbes 42% kogu netoväärtusest, võrreldes 24%-ga 1979. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://gabriel-zucman.eu/uswealth/|pealkiri=Wealth Inequality in the United States Since 1913|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Föderaalreservi 2017. aasta septembri aruande kohaselt on rikkuse ebavõrdsus rekordtasemel; top 1% kontrollis 2016. aastal 38,6% riigi varandusest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2017/09/27/news/economy/inequality-record-top-1-percent-wealth/index.html|pealkiri=Record inequality: The top 1% controls 38.6% of America's wealth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Bostoni nõuanderühm teatab 2017. aasta juuni aruandes, et 1% ameeriklastest kontrollib 2021. aastaks 70% riigi varast.&lt;ref name=&quot;PX4JU&quot; /&gt;

10% kõige jõukamate valduses on 80% kogu finantsvarast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=M0FVPwAACAAJ|pealkiri=Social Inequality: Forms, Causes, and Consequences|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Rikaste ebavõrdsus on USA-s suurem kui enamikus arenenud riikides, välja arvatud [[Šveits]] ja [[Taani]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2013/03/yes-us-wealth-inequality-is-terrible-by-global-standards/273908/|pealkiri=Yes, U.S. Wealth Inequality Is Terrible by Global Standards|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Päritud rikkus võib aidata selgitada, miks paljudel rikkaks saanud ameeriklastel võis olla &quot;oluline edumaa&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.salon.com/2014/03/24/death_of_meritocracy_how_inheritance_is_poisoning_the_american_economy/|pealkiri=You call this a meritocracy? How rich inheritance is poisoning the American economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.economist.com/blogs/buttonwood/2014/03/inequality|pealkiri=Inequality – Inherited wealth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Poliitikauuringute instituudi andmetel kasvas 2012. aasta septembris [[Forbes|Forbesi]] 400 rikkama ameeriklase vara üle 60 protsendi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://inequality.org/selfmade-myth-hallucinating-rich/|pealkiri=The 'Self-Made' Hallucination of America's Rich|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Keskmine leibkonna varandus langes USA-s suur majandussurutise tõttu 35%, 106 591 dollarilt 68 839 dollarini aastatel 2005–2011, kuid on pärast seda taastunud.&lt;ref name=&quot;7wxcN&quot; /&gt;

Ligikaudu 30% kogu maailma miljonäridest elab Ameerika Ühendriikides (2009. aasta seisuga).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.capgemini.com/insights-and-resources/by-publication/world-wealth-report-2010/|pealkiri=World Wealth Report 2010 – Resource|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; [[Economist Intelligence Uniti]] hinnangul oli USA-s 2008. aastal 16 600 000 miljonäri,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.barclayswealth.com/files/volume5.pdf|pealkiri=Barclays Wealth Insights|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090326020703/http://www.barclayswealth.com/files/volume5.pdf}}&lt;/ref&gt; lisaks on 34% maailma miljardäridest ameeriklased (2011. aastal).&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

=== Koduomamine ===
{{Vaata ka|Koduomamine Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:South Park, San Diego, California (15036260303).jpg|pisi|312x312px|[[San Diego]] äärelinna vaade õhust]]
USA koduomandi määr oli 2018. aasta I kvartalis 64,2%, mis on tunduvalt väiksem kui 2004. aasta 4. kvartali elamumulli ajal seatud kõigi aegade kõrgeim näitaja – 69,2%. Miljonid kodud olid suletud majanduslanguse ajal 2007–2009 ja kaotanud, viies omandimäära 2016. aasta II kvartalis 62,9%-ni. Keskmine omandimäär aastatel 1965–2017 oli 65,3%.&lt;ref name=&quot;F4z2I&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide keskmises kodus on inimese kohta rohkem kui 65 m² (700 ruutjalga) ruumi, mis on 50–100% rohkem kui teiste suure sissetulekuga riikide keskmises piirkonnas. Sarnaselt on vidinate ja mugavuste omandiõigus teiste riikidega võrreldes suhteliselt kõrge.&lt;ref name=&quot;cEVUa&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/Research/Welfare/bg2064.cfm|pealkiri=How Poor Are America's Poor? Examining the &quot;Plague&quot; of Poverty in America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-03-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100312170900/http://www.heritage.org/Research/Welfare/bg2064.cfm}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The myths of rich and poor: why we're better off than we think|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

[[Pew Research Center]] teatas 2016. aastal, et esimest korda 130 aasta jooksul elavad 18–34-aastased ameeriklased tõenäolisemalt vanemate juures kui üheski teises eluaseme olukorras.&lt;ref name=&quot;OLV2I&quot; /&gt;

Ühes ATTOM Data Solutionsi uuringus on 70%-l uuritud maakondadest kodud keskmise USA töötaja jaoks üha odavamad.&lt;ref name=&quot;s2OhV&quot; /&gt;

Alates 2018. aastast on &quot;plahvatanud&quot; nende USA kodanike arv, kes elavad sõidukites, kuna nad ei leia taskukohast eluaset, eriti linnades, kus elukallidus on järsult tõusnud, näiteks [[Los Angeles]], [[Portland]] ja [[San Francisco]].&lt;ref name=&quot;HPlr3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.governing.com/topics/health-human-services/gov-homeless-shelter-car.html|pealkiri='It's the New Form of Affordable Housing': More People Are Living in Their Cars|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Kasum ja palk ===
{{Vaata ka|USA osariikide loetelu mediaanpalga järgi}}
1970. aastal moodustasid palgad üle 51% USA SKP-st ja kasumid alla 5%. Kuid 2013. aastaks oli palk langenud 44%-ni majandusest, samas kui kasum oli enam kui kahekordistunud – 11%-ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2013/03/corporate-profits-are-eating-the-economy/273687/|pealkiri=Corporate Profits Are Eating the Economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Inflatsiooniga kohandatud (&quot;reaalne&quot;) kasutatav isiklik sissetulek inimese kohta tõusis USA-s aastatel 1945–2008 pidevalt, kuid on sellest ajast alates püsinud üldiselt samal tasemel.&lt;ref name=&quot;I9q6a&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://thinkprogress.org/economy/2013/01/25/1495171/the-rich-are-enjoying-the-recovery-while-wages-fall-for-everyone-else/|pealkiri=The Rich Are Enjoying The Recovery While Wages Fall For Everyone Else|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Aastal 2005 oli üle 18-aastaste keskmine isiklik sissetulek vahemikus 3317 dollarist töötute kohta, abielus Aasia-Ameerika naisega&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_067.htm|pealkiri=US Census Bureau, females, 18 or older, unemployed, personal income, 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205211730/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_067.htm}}&lt;/ref&gt; kuni 55 935 dollarini täistööajaga aastaringselt töötava Aasia-Ameerika mehe puhul.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_037.htm|pealkiri=US Census Bureau, male, 18 or older, employed full-time year round, 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205211741/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new02_037.htm}}&lt;/ref&gt; USA rahvaloenduse andmetel kippus meestel olema suurem sissetulek kui naistel, samal ajal kui asiaadid ja valged teenisid rohkem kui afroameeriklased ja hispaanlased. Kõigi üle 18-aastaste isikute keskmine isiklik sissetulek oli 2005. aastal 24 062 dollarit (32 140 dollarit vähemalt 25-aastaste või vanemate inimeste jaoks).&lt;ref name=&quot;EpL92&quot; /&gt;

Võrdluspunktina oli miinimumpalga määr 2009. ja 2017. aastal 7,25 dollarit tunnis või 15 080 dollarit 2080 töötunni eest tüüpilisel tööaastal. Miinimumpalk on pisut rohkem kui ühe inimese ühiku vaesuse tase ja umbes neljaliikmelise pere puhul umbes 50% vaesuse määrast.

Pew Research Centeri 2014. aasta oktoobri aruande kohaselt on enamiku USA töötajate reaalpalk olnud püsiv või langenud viimase viie aastakümne jooksul, sõltumata töökohtade kasvust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.pewresearch.org/fact-tank/2014/10/09/for-most-workers-real-wages-have-barely-budged-for-decades/|pealkiri=For most workers, real wages have barely budged for decades|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; [[Bloomberg News|Bloomberg]] teatas 2018. aasta juulis, et reaalne SKT inimese kohta on pärast suurt majandussurutist märkimisväärselt kasvanud, kuid reaalne hüvitis tunnis, sealhulgas hüved, pole üldse suurenenud.&lt;ref name=&quot;x1Xtp&quot; /&gt;

CareerBuilderi 2017. aasta augustikuises uuringus leiti, et 8 töötajat 10-st USA-st elavad palgast palgani. CareerBuilderi pressiesindaja [[Mike Erwin]] süüdistas &quot;seisvat palka ja kallinemist kõigest haridusest kuni paljude tarbekaupadeni&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/americans-living-paycheck-to-paycheck/|pealkiri=Vast number of Americans live paycheck to paycheck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Föderaalse tarbijate finantskaitsebüroo USA kodanike rahalist heaolu käsitleva uuringu kohaselt on umbes pooltel probleeme arvete tasumisega ja enam kui kolmandikul on olnud raskusi, näiteks kui nad ei saa endale elukohta lubada, otsa saavad nad toidust või kui neil pole piisavalt raha arstiabi maksmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.marketwatch.com/story/one-third-of-american-households-cant-afford-food-shelter-or-medical-care-2017-09-27|pealkiri=One-third of American households can't afford food, shelter or medical care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Ajakirjaniku ja autori [[Alissa Quart|Alissa Quarti]] sõnul ületab elukallidus kiiresti palkade kasvu, sealhulgas traditsiooniliselt turvaliste ametite, näiteks õpetamise puhul. Ta kirjutab, et &quot;keskklassi elu on nüüd 30% kallim kui see oli 20 aastat tagasi.&quot;&lt;ref name=&quot;FGndB&quot; /&gt;

[[New Yorgi Föderaalne Reservpank]] teatas 2019. aasta veebruaris, et 7 miljonit USA kodanikku on oma automaksetest vähemalt 3 kuud maha jäänud, mis on rekord. Majandusteadlased peavad seda punaseks lipuks, et ameeriklased on vaatamata madalale töötuse määrale hädas arvete tasumisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.boston.com/cars/car-news/2019/02/13/record-7-million-americans-are-3-months-behind-on-car-payments|pealkiri=Record 7 million Americans are 3 months behind on car payments|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; NPRi 2019. aasta mais läbi viidud küsitlus leidis, et ameeriklaste maapiirkondade seas võitlevad 40% tervishoiu, toidu ja eluaseme eest ning 49% ei saa endale lubada 1000-dollarist hädaolukorda.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.npr.org/sections/health-shots/2019/05/21/725059882/poll-many-rural-americans-struggle-with-financial-insecurity-access-to-health-ca|pealkiri=Poll: Many Rural Americans Struggle With Financial Insecurity, Access To Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Mõned eksperdid väidavad, et USA on kogenud &quot;kahetasandilist taastumist&quot;, millest on kasu saanud 60% elanikkonnast, samas kui ülejäänud 40% &quot;madalama astme&quot; elanikest on pingutanud stagneerunud palga tõttu arvete maksmisega, suureneb eluasemekulude, hariduse ja tervishoiu kulude ning kasvavate võlgade osas.&lt;ref name=&quot;ezYxL&quot; /&gt;

=== Vaesus ===
{{vaata|Vaesus Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:Number in Poverty and Poverty Rate 1959 to 2011. United States..PNG|pisi|444x444px|Vaesuses elavate inimeste arv ja vaesuse määr aastatel 1959–2016 Ameerika Ühendriikides]]
Alates 1980. aastatest on suhtelise vaesuse määr pidevalt ületanud teiste jõukate rahvaste oma, ehkki võrdluste jaoks ühist andmekogumit kasutades tehtud analüüsid näitavad, et USA absoluutse vaesuse määr turutulude lõikes on madalam kui enamiku teiste jõukate riikide puhul. Äärmine vaesus Ameerika Ühendriikides, mis tähendab, et leibkonnad, kes elavad vähem kui 2 dollari eest päevas (arvestamata neile makstavaid riiklikke toetusi), kahekordistusid 1996. aasta tasemest 1,5 miljoni leibkonnani 2011. aastal, sealhulgas oli 2,8 miljonit last.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://npc.umich.edu/publications/policy_briefs/brief28/policybrief28.pdf|pealkiri=Extreme Poverty in the United States, 1996 to 2011|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 2013. aastal jõudis laste vaesus rekordtasemele – 16,7 miljonit last elas toiduga kindlustamata leibkondades, mis on umbes 35% rohkem kui 2007. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-21636723|pealkiri=The children going hungry in America|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 2015. aasta seisuga elab 44 protsenti Ameerika Ühendriikide lastest väikese sissetulekuga peredes.&lt;ref name=&quot;7puRu&quot; /&gt;

2016. aastal elas vaesuses 12,7% USA elanikkonnast, võrreldes 13,5%-ga 2015. aastal. Vaesuse määr tõusis 2007. aasta 12,5%-lt enne suurt majandussurutist 15,1%-ni 2010. aastal, langedes seejärel veidi 2007. aasta tasemele. Ajavahemikul 1959–1962 oli vaesuse määr üle 20%, kuid langes kõigi aegade madalaimale tasemele – 11,1%-ini peale 1973. aastal Lyndon Johnsoni presidentuuri ajal alanud vaesussõda.&lt;ref name=&quot;KIBQu&quot; /&gt; 2016. aasta juunis hoiatas IMF USA-d, et selle suure vaesuse määraga tuleb kiiresti tegeleda.&lt;ref name=&quot;j4wNV&quot; /&gt;

Äärmise vaesusega naabruses elavate elanike arv kasvas ajavahemikul 2000–2009 ühe kolmandiku võrra.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Sellistes naabruskondades elavad inimesed kannatavad puuduliku juurdepääsu tõttu kvaliteetsele haridusele; kõrgem kuritegevuse määr; kõrgemad füüsilised ja psüühilised vaevused; piiratud juurdepääs krediidile ja rikkuse kogumisele; kõrgemad hinnad kaupadele ja teenustele; ja piiratud juurdepääs töövõimalustele.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Alates 2013. aastast peetakse 44% Ameerika vaestest elajateks &quot;sügavas vaesuses&quot;, sissetulekud 50% või rohkem on alla valitsuse ametliku vaesuspiiri.&lt;ref name=&quot;u7HFF&quot; /&gt;

USA elamumajanduse ja linnaarengu osakonna iga-aastase kodutute hindamise aruande kohaselt oli 2017. aasta seisuga Ameerika Ühendriikides antud ööl umbes 554 000 kodutut&lt;ref name=&quot;VSQj0&quot; /&gt; ehk 0,17% elanikkonnast. Ligi kaks kolmandikku viibis erakorralise varjupaiga või ajutise eluaseme programmi raames ja teine kolmandik elas tänaval, mahajäetud hoones või muus kohas, mis pole mõeldud inimeste asustamiseks. Ligikaudu 1,56 miljonit inimest ehk umbes 0,5% USA elanikkonnast kasutasid 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009 erakorralist varjupaika või ajutist eluaseme programmi.&lt;ref name=&quot;KUoBO&quot; /&gt; Ligikaudu 44% kodututest töötab.&lt;ref name=&quot;kUdie&quot; /&gt;

USA-l on arenenud maailmas üks vähem ulatuslikke sotsiaalseid turvavõrke, mis vähendab nii suhtelist kui ka absoluutset vaesust oluliselt vähem kui jõukate riikide keskmine.&lt;ref name=&quot;WWG1k&quot; /&gt; Mõned eksperdid väidavad, et vaesuses elavad inimesed peavad konkureerima arengumaadega.&lt;ref name=&quot;F9l0j&quot; /&gt; Äärmise vaesuse ja inimõigustega tegeleva USA eriraportööri 2018. aasta mai aruandes leiti, et USA-s elab üle viie miljoni inimese &quot;kolmanda maailma&quot; tingimustes.&lt;ref name=&quot;Iw7R1&quot; /&gt; Viimase kolme aastakümne jooksul on Ameerika vaesed vangistatud palju kiiremini kui nende kolleegid teistes arenenud riikides, kusjuures karistussüsteem on &quot;tööealiste vaeste meeste jaoks tavaline&quot;.&lt;ref name=&quot;ULLNX&quot; /&gt; Mõned teadlased väidavad, et 1970ndate lõpus alanud üleminek neoliberaalsele sotsiaal- ja majanduspoliitikale on laiendanud karistusriiki, taastanud sotsiaalhoolekande riigi, dereguleeritud majanduse ja kriminaliseerinud vaesuse, &quot;muutes lõpuks seda, mida tähendab Ameerikas vaesus&quot;.&lt;ref name=&quot;ZFfGL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1Enuc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dyXfC&quot; /&gt;

== Tervishoid ==
{{vaata|Tervishoid Ameerika Ühendriikides}}
=== Katvus ===
{{Vaata ka|Ravikindlustuse katvus Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:OECD life expectacy and health spending per capita 2013 v1.png|pisi|322x322px|Oodatav eluiga sünnihetkel ja tervishoiukulutusi elaniku kohta OECD riikides 2013. aasta seisuga. USA on välismaa, kus kulutused on palju suuremad, kuid keskmine eluiga on palju väiksem&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/health/health-systems/health-at-a-glance-19991312.htm|pealkiri=OECD Health at a Glance 2015 – Table 3.3|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
Ameerika süsteem on segu avaliku ja erasektori kindlustusest. Valitsus pakub kindlustuskaitset umbes 53 miljonile eakale [[Medicare]]'i kaudu, 62 miljonile väiksema sissetulekuga inimesele [[Medicaid]]i kaudu ja 15 miljonile sõjaväeveteranile veteranide administratsiooni kaudu. Ligikaudu 178 miljonit ettevõttes töötavat töötajat saavad subsideeritud tervisekindlustuse oma tööandja kaudu, samal ajal kui 52 miljonit muud isikut ostavad kindlustuse, kas taskukohase hoolduse seaduse raames välja töötatud subsideeritud turupõhjavahetuse kaudu või otse kindlustusandjatelt. Erasektor osutab tervishoiuteenuseid, välja arvatud veteranide administratsioon, kus arste võtab tööle valitsus.&lt;ref name=&quot;fBOik&quot; /&gt;

Mitu uuringut näitasid, et kindlustamata isikute arv langes aastatel 2013–2016 laiendatud Medicaidi abikõlblikkuse ja tervisekindlustuse vahetuse tõttu, mis loodi patsientide kaitse ja taskukohase hoolduse seaduse tõttu, mida tuntakse ka kui ACA või [[Obamacare]]. Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo andmetel oli 2012. aastal USA-s tervisekindlustuseta 45,6 miljonit inimest (14,8% alla 65-aastastest elanikest). Pärast peamiste ACA sätete rakendamist 2013. aastal vähenes see arv 18,3 miljoni võrra ehk 40%, 2016. aastaks 27,3 miljoni võrra ehk 8,6% alla 65-aastaste elanikkonnast.&lt;ref name=&quot;nKrEr&quot; /&gt;

President Trumpi ajal hakkas seni järjest kasvanud tervisekindlustusega hõlmatus otsustavalt vähenema. [[Rahvaste Ühendus]]e fond hindas 2018. aasta mais, et 2016. aasta algusest kuni 2018. aasta alguseni suurenes kindlustamata isikute arv 4 miljoni võrra. Nende kindlustamata osakaal tõusis 2016. aasta 12,7%-lt 15,5%-ni. Mõju oli suurem väiksema sissetulekuga täiskasvanute seas, kellel oli suurem kindlustamata määr kui suurema sissetulekuga täiskasvanutel. Piirkondlikult olid lõuna- ja lääneosariikides kindlustamata intressimäärad kõrgemad kui põhja- ja idaosariikides. Lisaks oli nendel 18 osariigil, kes ei laiendanud Medicaidit, kõrgem kindlustamata intressimäär kui neil, kes seda tegid.&lt;ref name=&quot;A6ly6&quot; /&gt;

Riikliku terviseprogrammi arstide sõnul põhjustab selline kindlustuse puudumine aastas umbes 48 000 tarbetut surma.&lt;ref name=&quot;gMYPw&quot; /&gt; John C. Goodman on rühmituse metoodikat kritiseerinud, kuna ta ei ole uurinud surma põhjust ega jälginud kindlustuse staatuse muutusi aja jooksul, sealhulgas surmahetkel.&lt;ref name=&quot;YIM5g&quot; /&gt; Clintoni endise nõuniku Richard Kronicki 2009. aasta uuringus ei leitud, et pärast teatud riskitegurite kontrolli all hoidmist ei suureneks suremus kindlustamata kujul.&lt;ref name=&quot;RkeHl&quot; /&gt;

=== Tulemused ===
USA jääb tervishoiu üldises tulemuslikkuses maha, kuid on meditsiiniliste uuenduste alal maailmas juhtiv. Ainuüksi Ameerika on välja töötanud või on andnud panuse kõige olulisematesse meditsiiniuuendustesse, täpsemalt üheksasse uuendusse /välja töötanud esikümnest alates 1975. aastast 2001. aasta arstide küsitluse pingerea järgi, ning EL ja Šveits on andnud panuse kokku viide uuendusse või need välja töötanud. Alates 1966. aastast on ameeriklased saanud rohkem Nobeli meditsiiniauhindu kui ülejäänud maailm kokku. Aastatel 1989–2002 investeeriti Ameerikas biotehnoloogia eraettevõtetesse neli korda rohkem raha kui Euroopas.&lt;ref name=&quot;gXgET&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5D5tG&quot; /&gt;

17 suure sissetulekuga riigist, mida National Institute of Health 2013. aastal uuris, olid Ameerika Ühendriigid rasvumuse, autode kasutamise ja õnnetuste, tapmiste, imikute suremuse, südame- ja kopsuhaiguste esinemissageduse või selle lähedal kõige kõrgemal kohal või selle lähedal seksuaalselt ülekantud nakkuse, noorukieas raseduse, meelelahutuslikud uimasti- või alkoholisurmade, vigastuse ja puude määrad. Niisugused elustiil ja ühiskondlikud tegurid asetavad USA selle eeldatava eluea alguses selle loendi lõppu. Keskmiselt võib oodata, et USA mees elab peaaegu neli aastat vähem kui kõrgema kohaga riikides, ehkki ameeriklased, kes saavad 75-aastaseks elavad kauem.&lt;ref name=&quot;76q5m&quot; /&gt; Üks tarbimisvalik, mis põhjustab mitmeid ülalkirjeldatud vaevusi, on sigaretid. Ameeriklased suitsetasid 2016. aastal 258 miljardit sigaretti.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Sigaretid maksavad USA-le igal aastal 326 miljardit dollarit otseste tervishoiukulude (170 miljardit dollarit) ja kaotused tootlikkuse kaudu (156 miljardit dollarit).&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Euroopa arstide 2007. aasta põhjalikus uuringus leiti, et viie aasta vähipatsientide elumus oli USA-s märkimisväärselt suurem kui kõigis 21 uuritud Euroopa riigis, meeste puhul 66,3%, võrreldes Euroopa keskmisega 47,3% ja 62,9%, võrreldes naiste 52,8%-ga.&lt;ref name=&quot;dMAKj&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UD969&quot; /&gt; Ameeriklased läbivad vähktõve sõeluuringuid oluliselt kiiremini kui teiste arenenud riikide elanikud ning saavad [[MRI]]- ja [[CT]]-diagnostika tehtud kõigi OECD riikide seas kõige kiiremini.&lt;ref name=&quot;d0uwX&quot; /&gt; USA inimestel, kellel on diagnoositud kõrge kolesteroolitase või hüpertensioon, on medikamentoosne ravi kiiremini kättesaadav kui teistes arenenud riikides, samuti suudetakse selliseid haigusseisundeid teiste riikidega võrreldes paremini kontrolli all hoida.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;e0w9r&quot; /&gt; Diabeetikud saavad ravi tõenäolisemalt ja vastavad ravieesmärkidele USA-s kui Kanadas, Inglismaal või Šotimaal.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8FAkg&quot; /&gt;

Tervisemõõdikute ja hindamise instituudi 2018. aasta uuringu 2016. aasta andmete kohaselt oli USA tervishoiu ja hariduse valdkonnas maailmas 27. kohal, olles 1990. aastal 6. kohal.&lt;ref name=&quot;oyGHb&quot; /&gt;

=== Maksumus ===
{{Vaata ka|Tervishoiu hinnad Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:Healthcare costs to GDP OECD 2015 v1.png|pisi|408x408px|Tulpdiagramm, milles võrreldakse OECD riikide tervishoiukulusid protsendina SKTst]]
USA tervishoiukulud on muude meetmete hulgas märkimisväärselt suuremad kui teiste riikide osakaal SKP-st. OECD andmetel olid USA tervishoiukulud 2015. aastal 16,9% SKPst, mis on üle 5% kõrgem kui järgmine kõige kulutavam riik OECD-s. 5% lünk SKP-s moodustab 1 triljon dollarit, umbes 3000 dollarit inimese kohta või kolmandiku võrra suurem järgmise kallima riigi suhtes.&lt;ref name=&quot;MJUYy&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide tervishoiuteenuste kõrge hind on tingitud tehnoloogia arengust, halduskuludest, ravimite hinnastamisest, sellest, et tarnijad nõuavad rohkem meditsiinitehnika eest, rohkem arstiabi kui teiste riikide inimesed, arstide kõrged palgad, valitsuse määrused, kohtuasjade ja kolmandate osapoolte maksesüsteemide mõju, mis isoleerivad tarbijad ravi kogukulust.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XuB4T&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ZESWG&quot; /&gt; Madalaimad ravimite, meditsiiniseadmete ja arstidele tehtavate maksete hinnad on valitsuse plaanides. Ameeriklased saavad enamasti rohkem arstiabi kui inimesed teistes riikides, mis aitab märkimisväärselt kaasa kulude suurenemisele. Ameerika Ühendriikides saab inimene pärast südameinfarkti tõenäolisemalt avatud südameoperatsiooni kui teistes riikides. Medicaid maksab paljude retseptiravimite eest Medicare'ist vähem, kuna Medicaidi allahindlused on seotud seadusega, samas kui Medicare'i hinnad lepivad kokku erakindlustusandjad ja ravimifirmad.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6YiyZ&quot; /&gt; Valitsuse plaanid maksavad sageli vähem kui üldkulud, mille tulemuseks on, et tervishoiuteenuse osutajad viivad kõrgemate hindade kaudu kulud erakindlustatud isikutele.&lt;ref name=&quot;sZMPg&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;p6ebr&quot; /&gt;

== Majandussektorite koosseis ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide majandus sektorite kaupa}}
{{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide tehnoloogia- ja tööstusajalugu|Ameerika Ühendriikide töötlev tööstus|Ameerika Ühendriikide põllumajandus}}
[[Fail:Wheat harvest.jpg|pisi|287x287px|Nisupõld [[Idaho|Idahos]]]]
USA on maailmas suuruselt teine tootja, mille 2013. aasta tööstustoodang oli 2,4 triljonit USA dollarit. Selle toodang on suurem kui Saksamaa, Prantsusmaa, India ja Brasiilia omad kokku.&lt;ref name=&quot;MMJUA&quot; /&gt; Selle peamised tööstused hõlmavad naftat, terast, autosid, ehitusmasinaid, kosmosetööstust, põllutöömasinaid, telekommunikatsiooni, kemikaale, elektroonikat, toiduainete töötlemist, tarbekaupu, saematerjali ja kaevandamist.

USA juhib maailma lennukite tootmises, mis moodustab suure osa USA tööstustoodangust.&lt;ref name=&quot;UYL7l&quot; /&gt; Ameerika ettevõtted, nagu [[Boeing]], [[Cessna]], [[Lockheed Martin]] ja [[General Dynamics]], toodavad enamiku maailma tsiviil- ja sõjalennukitest Ameerika Ühendriikide tehastes.
[[Fail:Survival rate of US start-ups, 1977–2012.svg|pisi|288x288px|USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtete surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja see trend jätkus vähemalt 2012. aastani&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=UNESCO|url=https://books.google.com/books?id=SDHwCgAAQBAJ|pealkiri=UNESCO Science Report: towards 2030|väljaanne=UNESCO|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
USA majanduse töötlevas tööstuses on viimase mitme aasta jooksul märkimisväärselt kadunud töökohti.&lt;ref name=&quot;ZriR0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;DrTcJ&quot; /&gt; 2004. aasta jaanuaris oli selliste töökohtade arv 14,3 miljonit, mis on vähenenud 3,0 miljoni töökoha võrra ehk 17,5 protsenti võrreldes alates 2000. aasta juulist ja umbes 5,2 miljonit alates ajaloolisest tipptasemest 1979. aastal. Töötlemine töötlevas tööstuses oli madalaim alates 1950. aasta juulist.&lt;ref name=&quot;Ida63&quot; /&gt; Terasetööliste arv vähenes 500 000-lt 1980. aastal 224 000-ni 2000. aastal.&lt;ref name=&quot;dIogO&quot; /&gt;

USA toodab umbes 18% kogu maailma töötleva tööstuse toodangust – see osa on vähenenud, kuna teised riigid arendasid välja konkurentsivõimelise töötleva tööstuse.&lt;ref name=&quot;bEv4J&quot; /&gt; Töökohtade vähenemine mahu pideva kasvu ajal on tingitud mitmest tegurist, sealhulgas suurenenud tootlikkus, kaubandus ja ilmalikud majanduse suundumused.&lt;ref name=&quot;Ida63&quot; /&gt; Lisaks on telekommunikatsiooni-, farmaatsia-, õhusõidukite, raskete masinate ja muude tööstuste kasv koos langusega madalama taseme, madala kvalifikatsiooniga tööstuses, nagu rõivad, mänguasjad ja muu lihtne tootmine, mõne USA töökoha kõrgema kvalifikatsiooniga ja paremini tasustatava töö tulemusel. USA-s on palju vaieldud selle üle, kas töötleva tööstuse langus on seotud Ameerika ametiühingutega, välismaiste madalamate palkadega või mõlemaga.&lt;ref name=&quot;4XRyh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1CxtV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tAigD&quot; /&gt;

Toodete hulka kuuluvad nisu, mais, muud terad, puuviljad, köögiviljad, puuvill; veiseliha, sealiha, linnuliha, piimatooted, metsasaadused ja kala.

== Energeetika, transport ja telekommunikatsioon ==

=== Transport ===
{{vaata|Transport Ameerika Ühendriikides}}
==== Maanteed ====
[[Fail:Map of current Interstates.svg|pisi|295x295px|Osariikidevaheliste maanteede süsteemi pikkus on 75 480 km&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.fhwa.dot.gov/interstate/faq.htm#question3|pealkiri=Interstate FAQ|väljaanne=fhwa.dot.gov|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
USA majandus sõltub inimeste ja kaupade liikumisel maanteetranspordist. Isiklikus transpordis domineerivad autod, mis liiguvad 6,4 miljoni kilomeetri pikkuste avalike teede võrgustikus&lt;ref name=&quot;8KN4G&quot; /&gt;, sealhulgas üks maailma pikemaid maanteevõrgustikke, mille pikkus on 91 700 km.&lt;ref name=&quot;tdRsY&quot; /&gt; Maailma suuruselt teisel autoturul Ameerika Ühendriikides&lt;ref name=&quot;AyX9b&quot; /&gt; on mootorsõidukite omamine ühe inimese kohta suurim – 765 sõidukit 1000 ameeriklase kohta.&lt;ref name=&quot;UlP09&quot; /&gt; Ligikaudu 40% isiklikest sõidukitest on kaubikud, maasturid või kergveokid.&lt;ref name=&quot;R1Nkp&quot; /&gt;

==== Raudtee ====
[[Fail:Houston Industrial panorama and Port of Houston, Texas LCCN2011630961.tif|pisi|298x298px|Houstoni sadam, mis on USA üks suuremaid sadamaid]]
Massiline transiit moodustab 9% kogu USA tööreisidest.&lt;ref name=&quot;CkJCn&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;E9IIR&quot; /&gt; Kaupade vedu raudteel on ulatuslik, ehkki suhteliselt väike reisijate arv (umbes 31 miljonit aastas) kasutab reisimiseks linnalähiliinide raudteed, osaliselt madala rahvaarvu tiheduse tõttu kogu rahvas.&lt;ref name=&quot;vMrtz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tf7M0&quot; /&gt; Riikliku linnadevahelise reisijate raudteevõrgustiku [[Amtrak|Amtrakiga]] sõitmine kasvas aga aastatel 2000–2010 peaaegu 37%.&lt;ref name=&quot;7zb69&quot; /&gt; Samuti on viimastel aastatel kiirenenud kergliiklusteede areng. [[California]] osariik ehitab praegu riigi esimest [[Kiirraudteesüsteem|kiirraudteesüsteemi]].

==== Lennundus ====
[[Tsiviillennundus|Tsiviillennundussektor]] on täielikult eraomandis ja alates 1978. aastast on see suuresti dereguleeritud, samas kui enamik suuremaid lennujaamu on riigi omandis.&lt;ref name=&quot;O9Ai7&quot; /&gt; Kolm suurimat lennufirmat maailmas, mis veavad reisijaid, baseeruvad USA-s; [[American Airlines]] on number üks pärast seda, kui ettevõte omandas [[U.S. Airways|U.S. Airwaysi]] 2013. aastal.&lt;ref name=&quot;lm1sP&quot; /&gt; Maailma 30 kõige suuremast reisijate lennujaamast asub 12 Ameerika Ühendriikides, sealhulgas ka kõige suurem, [[Hartsfieldi-Jacksoni Atlanta rahvusvaheline lennujaam]].&lt;ref name=&quot;I4Onx&quot; /&gt;

=== Energeetika ===
{{vaata|Energeetika Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:Countries by Natural Gas Proven Reserves (2014).svg|pisi|301x301px|Riigid maagaasi tõendatud varude järgi (2014). USA on maailma suuruselt neljas maagaasivarude poolest]]
USA on kogu tarbimisel suuruselt teine [[Energia tarbimine|energiatarbija]] maailmas.&lt;ref name=&quot;ahaOm&quot; /&gt; USA on Kanada ja paljude teiste riikide järel energiatarbimises elaniku kohta seitsmendal kohal.&lt;ref name=&quot;Na4q3&quot; /&gt; Suurem osa sellest energiast saadakse fossiilkütustest: 2005. aastal tuli hinnanguliselt 40% riigi energiast naftast, 23% [[Kivisüsi|kivisöest]] ja 23% [[Maagaas|maagaasist]]. [[Tuumaenergia|Tuumaenergiaga]] varustati 8,4% ja [[Taastuvenergia|taastuvenergiaga]] 6,8%, mis tulenes peamiselt [[Hüdroelektrijaam|hüdroelektrijaamadest]], ehkki ka muudest taastuvatest energiaallikatest.&lt;ref name=&quot;r7Mkb&quot; /&gt;

Ameerika sõltuvus naftaimpordist kasvas 24%-lt 1970. aastal 65%-ni 2005. aasta lõpuks.&lt;ref name=&quot;yzCBy&quot; /&gt; Transpordi tarbimise protsent on kõrgeim – see moodustas 2006. aastal umbes 69% Ameerika Ühendriikides kasutatud naftast&lt;ref name=&quot;4geSx&quot; /&gt; ja 55% kogu maailmas tarbitavast naftast nagu ka [[Hirschi raport]]is dokumenteeritud.

2013. aastal importis Ameerika Ühendriigid 2808 miljonit barrelit [[Nafta|toornaftat]], võrreldes 3377 miljoni barreliga 2010. aastal.&lt;ref name=&quot;zvHak&quot; /&gt; Kuigi USA on suurim kütuseimportija, teatas [[Wall Street Journal|The Wall Street Journal]] 2011. aastal, et riigist on peagi saamas netokütuse eksportija. Esimest korda 62 aasta jooksul. Selles avaldati ootused, et see jätkub 2020. aastani.&lt;ref name=&quot;eWNOH&quot; /&gt; Tegelikult oli 2011. aastal riigist suurim eksport nafta.&lt;ref name=&quot;bVFs5&quot; /&gt;

=== Telekommunikatsioon ===
{{vaata|Internet Ameerika Ühendriikides}}
Internet töötati välja USA-s ja riigis on mitmed maailma suurimad interneti sõlmpunktid.&lt;ref name=&quot;TOnUG&quot; /&gt;

== Rahvusvaheline kaubandus ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide väliskaubandus|Ameerika Ühendriikides tariifid}}
{{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide ekspordi loetelu|Ameerika Ühendriikide suurimate kaubanduspartnerite loetelu|Ameerika Ühendriikide impordi loetelu|Ameerika Ühendriikide impordi ja ekspordi võrdlus|USA osariikide ja territooriumide loetelu ekspordi järgi|USA osariikide ja territooriumide loetelu impordi järgi}}
[[Fail:Protectionist measures taken 2008–2013 according to Global Trade Alert.png|pisi|336x336px|Protektsionistlikud meetmed riigiti alates 2008. aastast&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://europe.chinadaily.com.cn/epaper/2011-07/01/content_12816499.htm|pealkiri=Crying wolf about protectionism|väljaanne=Chinadaily|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.globaltradealert.org/|pealkiri=Global Trade Alert – Independent monitoring of policies that affect world trade|väljaanne=Global Trade Alert|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
USA on maailmas suuruselt teine [[kaubandusriik]].&lt;ref name=&quot;S3wwC&quot; /&gt; Kogu planeedil on ringluses palju USA dollareid; umbes 60% rahvusvahelises kaubanduses kasutatavatest vahenditest on USA dollarid. Samuti kasutatakse dollarit standardse valuutaühikuna rahvusvahelistel turgudel sellistele kaupadele nagu kuld ja nafta.&lt;ref name=&quot;OLTvK&quot; /&gt;

[[NAFTA|Põhja-Ameerika vabakaubandusleping]] ehk NAFTA lõi 1994. aastal maailma ühe suurima kaubandusbloki.

Alates 1976. aastast on USA-l olnud kaubavahetuse puudujäägid teiste riikidega ja alates 1982. aastast on jooksevkonto puudujäägis. Riigi pikaajaline teenustekaubanduse ülejääk siiski püsis ja jõudis 2013. aastal rekordilise 231 miljardi dollarini.&lt;ref name=&quot;5vKrN&quot; /&gt;

USA kaubavahetuse puudujääk suurenes 502 miljardilt dollarilt 2016. aastal 552 miljardi dollarini 2017. aastal, kasv on 50 miljardit dollarit ehk 10%.&lt;ref name=&quot;1yfRN&quot; /&gt; 2017. aasta jooksul oli impordi kogumaht 2,90 triljonit dollarit, eksport aga 2,35 triljonit dollarit. Kaupade netopuudujääk oli 807 miljardit dollarit, samas kui teenuste netoülejääk oli 255 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;YaEgG&quot; /&gt;

Ameerika kümme suurimat kaubanduspartnerit on [[Hiina]], [[Kanada]], [[Mehhiko]], [[Jaapan]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[India]] ja [[Taiwan]].&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Kaubavahetuse defitsiit Hiinaga kasvas 347 miljardilt dollarilt 2016. aastal 376 miljardi dollarini 2017. aastal, kasv 30 miljardit dollarit ehk 8%. 2017. aastal oli USA kaubavahetuse puudujääk Mehhikoga 71 miljardit dollarit ja Kanadaga 17 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;EZ1Rm&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
! colspan=&quot;10&quot; |2014. aasta kaubandusebilanss (ainult kaubad; miljardites dollarites)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.businessinsider.com/balance-of-goods-us-trading-partners-from-goldman-sachs-2017-5|pealkiri=This chart shows how America stacks up in trade with everyone in the world|väljaanne=Business Insider|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
!
!Hiina
!Euroala
!Jaapan
!Mehhiko
!Vaikse ookeani piirkond
!Kanada
!Lähis-Ida
!Ladina-Ameerika
!Kokku kaupade kaupa
|-
|'''Arvutid'''
| –151,9
|3,4
| –8,0
| –11,0
| –26,1
|20,9
|5,8
|12,1
|'''–155,0'''
|-
|'''Nafta, gaas, mineraalid'''
|1,9
|6,4
|2,4
| –20,8
|1,1
| –79,8
| –45,1
| –15,9
|'''–149,7'''
|-
|'''Veondus'''
|10,9
| –30,9
| –46,2
| –59,5
| –0,5
| –6,1
|17,1
|8,8
|'''–106,3'''
|-
|'''Rõivad'''
| –56,3
| –4,9
|0,6
| –4,2
| –6,3
|2,5
| –0,3
| –1,1
|'''–69,9'''
|-
|'''Elektriseadmed'''
| –35,9
| –2,4
| –4,0
| –8,5
| –3,3
|10,0
|1,8
|2,0
|'''–40,4'''
|-
|'''Muu tootmine'''
| –35,3
|4,9
|2,7
| –2,8
| –1,4
|5,8
| –1,5
|1,8
|'''–25,8'''
|-
|'''Mööbel'''
| –18,3
| –1,2
|0,0
| –1,6
| –2,1
|0,4
|0,2
|0,0
|'''–22,6'''
|-
|'''Masinad'''
| –19,9
| –27,0
| –18,8
|3,9
|7,6
|18,1
|4,5
|9,1
|'''–22,4'''
|-
|'''Primaarsed metallid'''
| –3,1
|3,1
| –1,8
|1,0
|1,9
| –8,9
| –0,9
| –10,4
|'''–19,1'''
|-
|'''Valmismetallid'''
| –17,9
| –5,9
| –3,5
|2,8
| –4,3
|7,3
|1,2
|1,9
|'''–18,5'''
|-
|'''Plastmass'''
| –15,7
| –1,9
| –2,0
|5,7
| –4,1
|2,6
| –0,1
|0,5
|'''–15,0'''
|-
|'''Tekstiil'''
| –12,3
| –1,1
| –0,3
|2,8
| –4,6
|1,5
| –0,9
|0,2
|'''–14,7'''
|-
|'''Joogid, tubakas'''
|1,3
| –9,9
|0,6
| –3,3
|0,0
|1,0
|0,2
| –0,6
|'''–10,6'''
|-
|'''Mittemetalsed mineraalid'''
| –6,1
| –1,9
| –0,4
| –1,2
|0,1
|1,9
| –0,5
| –0,8
|'''–8,9'''
|-
|'''Paber'''
| –2,7
|1,2
|1,1
|4,3
|1,2
| –9,8
|0,9
| –1,9
|'''–5,8'''
|-
|'''Kemikaalid'''
| –3,9
| –39,5
| –1,5
|19,1
|3,2
|4,6
| –2,4
|15,8
|'''–4,7'''
|-
|'''Toit'''
|0,7
| –3,6
|6,1
|4,9
|0,9
|0,1
|1,4
| –1,1
|'''9,5'''
|-
|'''Põllumajandus'''
|17,8
|6,2
|7,3
| –3,0
|5,7
| –0,8
|2,8
| –6,5
|'''29,5'''
|-
|'''Petrooleum'''
|0,6
| –1,2
|0,1
|16,6
| –2,0
| –0,1
|0,6
|18,3
|'''32,9'''
|-
|'''Kokku riigi/piirkonna kohta'''
|'''–346,1'''
|'''–106,1'''
|'''–65,6'''
|'''–54,9'''
|'''–33,0'''
|'''–29,0'''
|'''–15,1'''
|'''32,3'''
|
|}

== Finantsseisund ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide finantsseisund}}
[[Fail:Government debt gdp.png|pisi|332x332px|Valitsussektori võlg protsendina SKTst IMF järgi (2018)]]
USA leibkondade ja mittetulunduslik netoväärtus ületas 2018. aasta I kvartalis esmakordselt 100 triljonit dollarit; alates 2012. aasta 4. kvartalist on see rekordid püstitatud igas tulevas kvartalis.&lt;ref name=&quot;G2d1w&quot; /&gt; USA föderaalvalitsus [[riigivõlg]] oli 2018. aasta mais 21,1 triljonit dollarit, veidi üle 100% SKP-st.&lt;ref name=&quot;9SjSp&quot; /&gt; Kasutades riigivõla alamhulka, mida nimetatakse &quot;üldsuse võlg&quot;, oli USA võlg 2017. aastal umbes 77% SKPst. Selle mõõtme järgi oli USA 2017. aasta riikide seas 43. kohal.&lt;ref name=&quot;R7hWV&quot; /&gt; Üldsuse võlg tõusis suure majandussurutise ja selle tagajärgede tõttu märkimisväärselt. Eeldatavasti jätkub tõus, kui riigi üldsuse võlg on 2028. aastaks 100% SKPst.&lt;ref name=&quot;OQ5HN&quot; /&gt;

[[USA riigivõlg]] oli 1980. aastal 909 miljardit dollarit, mis võrdub 33%-ga Ameerika sisemajanduse kogutoodangust (SKP); 1990. aastaks oli see arv enam kui kolmekordistunud 3,2 triljonini dollarini ehk 56%-ni SKTst.&lt;ref name=&quot;dYcSc&quot; /&gt; 2001. aastal oli riigivõlg 5,7 triljonit dollarit; võla suhe SKPsse püsis aga 1990. aasta tasemel.&lt;ref name=&quot;nwRGH&quot; /&gt; Võlatase tõusis järgmisel kümnendil kiiresti ja 28. jaanuaril 2010 tõsteti USA võla ülemmäär 14,3 triljonini.&lt;ref name=&quot;664hl&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikide 2010. aasta föderaalse eelarve põhjal kasvab koguvõlg peaaegu 100%-ni SKTst, võrreldes 2009. aasta alguse tasemega umbes 80%.&lt;ref name=&quot;6grPv&quot; /&gt; [[Valge Maja]] hinnangul ületab valitsuse võla teenindamise vaheleht 2019. aastal 700 miljardit dollarit aastas, rohkem kui 2009. aastal 202 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;LeONK&quot; /&gt;

USA riigikassa statistika näitab, et 2006. aasta lõpus oli USA-välistel kodanikel ja asutustel 44% üldsuse föderaalsest võlast.&lt;ref name=&quot;rrMRX&quot; /&gt; Alates 2014. aastast on Hiina riigivõlakirjade suurim välisrahastaja Hiina, kellel on 1,26 triljoni dollari väärtuses riigivõlakirju.&lt;ref name=&quot;eJoQV&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide üldine finantsseisund hõlmab 2014. aasta seisuga 269,6 triljonit dollarit leibkondade, ettevõtete ja valitsusasutuste omanduses olevaid varasid, mis on enam kui 15,7-kordne Ameerika Ühendriikide aastane sisemajanduse kogutoodang. Võlad olid samal perioodil 145,8 triljonit dollarit, mis on umbes 8,5 korda suurem aasta sisemajanduse kogutoodangust.&lt;ref name=&quot;wioVk&quot; /&gt;

Alates 2010. aastast on USA riigikassas valitsussektori võla reaalintressimäärad olnud negatiivsed.&lt;ref name=&quot;kOyPT&quot; /&gt; Sellised madalad intressimäärad, mida inflatsioonimäär ületab, tekivad siis, kui turg usub, et piisavalt madala riskiga alternatiive pole olemas, või kui on vaja populaarseid institutsionaalseid investeeringuid nagu kindlustusettevõtted, pensionid või võlakirjad, rahaturg ja tasakaalustatud investeerimisfondid või investeerida riskimaandamiseks piisavalt suuri summasid riigikassa väärtpaberitesse.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; [[Lawrence Summers]] ja teised väidavad, et nii madala intressimääraga säästab riigivõlgade laenamine maksumaksjate raha ja parandab krediidivõimet.&lt;ref name=&quot;VAwgo&quot; /&gt;

1940. aastate lõpust kuni 1970. alguseni vähendasid mõlemad USA ja Ühendkuningriik oma võlakoormust umbes 30–40% SKTst kümne aasta jooksul, kasutades ära negatiivseid reaalintressimäärasid, kuid pole garantiid, et valitsemissektori võlakoormus jätkub ja jääb nii madalale.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt; Jaanuaris 2012 soovitas väärtpaberitööstuse ja finantsturgude liidu USA riigikassa laenuvõtmise nõuandekomitee ühehäälselt lubada riigivõlg enampakkumisele viia veelgi madalamate negatiivsete absoluutmääradega.&lt;ref name=&quot;gvDYH&quot; /&gt;

== Valuuta ja keskpank ==
{{vaata|USA dollar|Föderaalreservi Süsteem}}
[[Fail:USDnotesNew.png|pisi|300x300px|USA paberraha]]
[[USA dollar|Ameerika Ühendriikide dollar]] on Ameerika Ühendriikide rahaühik. USA dollar on rahvusvahelistes tehingutes enim kasutatav valuuta.&lt;ref name=&quot;3ekHu&quot; /&gt; Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ''de facto'' valuuta.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;

[[Föderaalvalitsus]] üritab madala inflatsiooni, kiire majanduskasvu ja madala tööpuuduse hoidmiseks kasutada nii [[Rahapoliitika|rahapoliitikat]] (raha pakkumise kontrollimine selliste mehhanismide kaudu nagu intressimäärade muutused) kui ka [[Fiskaalpoliitika|fiskaalpoliitikat]] (maksud ja kulutused). Stabiilse valuuta- ja rahapoliitika tagamiseks moodustati 1913. aastal [[Föderaalreservi Süsteem|föderaalreservina]] tuntud erapank. USA dollarit on peetud üheks stabiilsemaks valuutaks maailmas ja paljud rahvad tagavad omavääringu USA dollarireservidega.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt;

USA dollar on säilitanud oma positsiooni maailma peamise reservvaluutana, ehkki sellele rollile seatakse järk-järgult ohtu.&lt;ref name=&quot;AmcpW&quot; /&gt; Peaaegu kaks kolmandikku kogu maailmas hoitavatest valuutareservidest hoitakse USA dollarites, võrreldes järgmise populaarseima valuuta [[euro]], milles hoitakse umbes 25% maailmas hoitavatest valuutareservidest.&lt;ref name=&quot;Dh0NM&quot; /&gt;USA riigivõla suurenemine ja kvantitatiivne leevendamine on pannud mõned arvama, et USA dollar kaotab oma staatuse maailma reservvaluutana; need ennustused pole aga vilja kandnud.&lt;ref name=&quot;QMPRz&quot; /&gt;

== Seadus ja valitsus ==
USA oli 2012. aastal [[Äritegevuse lihtsuse indeks|äritegevuse lihtsuse indeksis]] 4. kohal, [[Fraseri instituut]] 2012. aastal [[Maailma majandusvabaduse indeks|maailma majandusvabaduse indeksis]] 18. kohal, [[Wall Street Journal|The Wall Street Journali]] ja [[Heritage Foundation|Heritage Foundationi]] 2012. aastal [[Majandusvabaduse indeks|majandusvabaduse indeksis]] 10. kohal, 2014. aasta ülemaailmse võimaliku kaubanduse aruande 15. koht&lt;ref name=&quot;MNh2k&quot; /&gt; ja ülemaailmse konkurentsivõime aruande kolmas koht.&lt;ref name=&quot;AwuWj&quot; /&gt;

2014. aasta majandusvabaduse indeksi järgi, mille avaldasid [[Wall Street Journal|The Wall Street Journal]] ja [[The Heritage Foundation]], on USA langenud majanduslikult kõige vabamate riikide esikümnest välja. USA majandusvabadus on seitsme aasta jooksul püsivalt langenud ja see on ainus riik, mis on seda teinud.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt; Indeks mõõdab iga riigi pühendumust vaba ettevõtlusele skaalal 0–100. Riigid, kes kaotavad majandusvabaduse ja saavad madalad indeksitulemid, on majandusliku stagnatsiooni, kõrge töötuse määra ja halvenevate sotsiaalsete tingimuste ohus.&lt;ref name=&quot;hYVxy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SANOP&quot; /&gt; 2014. aasta majandusvabaduse indeks andis USA-le tulemuse 75,5 ja on edetabelis maailmas kaheteistkümnendal kohal. See langes kaks kohta edetabelis ja selle tulemus on poole punkti võrra madalam kui 2013. aastal.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

=== Määrused ===
{{vaata|Ameerika Ühendriikide haldusõigus}}
[[Fail:BankingCrises.svg|pisi|264x264px|Riikide arv, kus alates 1800. aastast on igal aastal panganduskriis&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.globaltradealert.org/|pealkiri=Global Trade Alert – Independent monitoring of policies that affect world trade|väljaanne=Global Trade Alert|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
USA föderaalvalitsus reguleerib eraettevõtlust mitmel viisil. Regulatsioonid jaguneb kahte üldisse kategooriasse.

Mõnede jõupingutuste eesmärk on otseselt või kaudselt hindade kontrollimine. Tavapäraselt on valitsus püüdnud luua riiklikult reguleeritud [[Monopol|monopole]], näiteks elektriettevõtted, lubades samal tasemel hinnad, mis tagaksid neile normaalse kasumi. Vahel on valitsus laiendanud majanduskontrolli ka muudele tööstusharudele. Suurele majandussurutisele järgnenud aastatel töötas see välja keeruka süsteemi põllumajandustoodete hindade stabiliseerimiseks, mis kipuvad reageerima kiiresti muutuvale pakkumise ja nõudluse muutustele metsikult. Hulk teisi tööstusharusid – kaubaveod ja hiljem ka lennuettevõtjad – otsisid ise edukalt regulatsiooni, et piirata seda, mida nad pidasid kahjulikeks hinnalangusteks, seda protsessi nimetati [[Regulatiivne püüdmine|regulatiivseks püüdmiseks]].&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Teine majandusregulatsiooni vorm, [[monopolidevastane seadus]], püüab tugevdada turujõude, nii et otsene reguleerimine pole vajalik. Valitsus – ja mõnikord ka eraõiguslikud osapooled – on monopolidevastaseid seadusi kasutanud selliste tegevuste või ühinemiste keelamiseks, mis piiravad põhjendamatult konkurentsi.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

[[Pangaregulatsioon on Ameerika Ühendriikides]] väga killustatud võrreldes teiste [[G10]] riikidega, kus enamikul riikidel on ainult üks pankade regulaator. USA-s on pangandust reguleeritud nii föderaalsel kui ka osariigi tasandil. USA-s on ka üks kõige enam reguleeritud panganduskeskkondi maailmas; paljud määrused ei ole siiski seotud usaldusväärsusega, vaid keskenduvad pigem privaatsusele, avalikustamisele, pettuste ennetamisele, rahapesu ja terrorismi tõkestamisele, liigkasuvõtmise vastasele laenudele ning madalama sissetulekuga segmentidele laenamise edendamisele.

Alates 1970. aastatest on valitsus kontrollinud eraettevõtteid ka sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, näiteks avalikkuse tervise ja ohutuse parandamiseks või tervisliku keskkonna säilitamiseks. Näiteks tööohutuse ja töötervishoiu amet kehtestab ja rakendab tööohutuse standardeid ning [[Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseamet]] pakub standardeid ja määrusi õhu, vee ja maaressursside säilitamiseks. [[FDA|USA toidu- ja ravimiamet]] reguleerib, millised ravimid võivad turule jõuda, ning sätestab ka toiduainete avalikustamise standardid.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

20. sajandi viimase kolme kümnendi jooksul muutus ameeriklaste suhtumine regulatsiooni oluliselt. 1970. aastatel hakkasid poliitikakujundajad üha enam veenduma, et majanduse reguleerimine kaitseb ettevõtteid sellistes tööstusharudes nagu lennundus ja autoveod. Samal ajal tekitasid tehnoloogilised muutused uusi konkurente mõnes tööstusharus, näiteks telekommunikatsioonis, mida kunagi peeti loomulikeks monopolideks. Mõlemad arengud viisid regulatsiooni kergendavate seaduste korrani.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Kui Ameerika kahe mõjukaima erakonna juhid pooldasid 1970., 1980. ja 1990. aastatel üldiselt majanduse [[Dereguleerimine|dereguleerimist]], siis sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks kavandatud määruste osas oldi vähem nõus. Ühiskondlik reguleerimine oli omandanud kasvava tähtsuse depressioonile ja II maailmasõjale järgnenud aastatel ning jällegi 1960. ja 1970. aastatel. 1980. aastatel leevendas valitsus töö-, tarbija- ja keskkonnaeeskirju, tuginedes ideele, et selline regulatsioon sekkub [[Vaba ettevõtlus|vaba ettevõtlusse]], suurendab ettevõtlusega seotud kulusid ja aitab seega kaasa inflatsioonile. Vastus sellistele muutustele on segane; paljud ameeriklased väljendasid jätkuvalt muret konkreetsete sündmuste või suundumuste pärast, kutsudes valitsust välja andma mõnes valdkonnas, sealhulgas keskkonnakaitses, uusi määrusi.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Seal, kus seadusandlikud kanalid pole reageerinud, on mõned kodanikud pöördunud kohtute poole, et kiiremini lahendada sotsiaalseid probleeme. Näiteks 1990. aastatel kaebasid üksikisikud ja lõpuks valitsus ise tubakaettevõtteid sigareti suitsetamise terviseriskide üle. 1998. aasta tubakatoodete levitamise põhileping nägi riikidele ette pikaajalisi makseid suitsetamisega seotud haiguste ravimisega seotud meditsiinikulude katmiseks.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

Aastatel 2000–2008 toimus USA majandusregulatsiooni kiireim laienemine alates 1970. aastate algusest. Uute lehtede arv föderaalses registris, mis on majanduse reguleerimise volikiri, tõusis 64 438 uuelt leheküljelt 2001. aastal 78 090 uuele lehele 2007. aastal, mis on rekordiline arv määrusi. Majanduslikult olulised määrused, mis on määratletud kui määrused, mis maksavad rohkem kui 100 miljonit dollarit aastas, kasvasid 70%. Kulutused reguleerimisele kasvasid 62%, 26,4 miljardilt dollarilt 42,7 miljardi dollarini.&lt;ref name=&quot;TzDmq&quot; /&gt;

=== Maksustamine ===
{{vaata|Maksustamine Ameerika Ühendriikides}}
[[Fail:Taxes revenue by source chart history.png|pisi|438x438px|Maksutulu protsentuaalselt USA-s maksuliigi järgi]]
[[Maksustamine Ameerika Ühendriikides]] on keeruline süsteem, mis võib hõlmata makset vähemalt neljale erinevale valitsustasandile ja paljusid maksustamisviise. Makse nõuavad föderaalvalitsus, osariikide valitsused ja sageli kohalikud omavalitsused, kuhu võivad kuuluda maakonnad, vallad, alevid, koolipiirkonnad ja muud eriotstarbelised linnaosad, sealhulgas tuletõrje-, kommunaal- ja transiidipiirkonnad.&lt;ref name=&quot;oSHcQ&quot; /&gt;

Maksuvormid hõlmavad tulu-, kinnisvara-, müügi-, impordi-, palga-, kinnisvara- ja kingimaksusid, aga ka mitmesuguseid tasusid. Kui arvestada maksustamist kõigil valitsustasanditel, oli kogu maksustamine protsentides SKTst 2011. aastal umbes 25%.&lt;ref name=&quot;43EBD&quot; /&gt; Musta majanduse osakaal USA majanduses on teiste riikidega võrreldes väga väike.&lt;ref name=&quot;wVnkc&quot; /&gt;

Ehkki Ühendriikide põhiseadusega on föderaalne varamaks keelatud, välja arvatud juhul, kui laekumised jagunevad osariikide vahel nende elanike poolt, on riigi ja kohalike omavalitsuste omandimaks kinnisvara omandimaks ja kuna kapitali kasvutulu maksustatakse nominaalse inflatsiooni asemel – korrigeeritud kasum, kapitali juurdekasvu maks võrdub inflatsioonimäära omandimaksuga.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;

USA maksustamine on üldiselt progressiivne, eriti föderaalsel tasandil, ja arenenud maailmas üks progressiivsemaid.&lt;ref name=&quot;3EYgS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uixBh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hD5JE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ef2Rg&quot; /&gt; Arutletakse selle üle, kas maksud peaksid olema rohkem või vähem progressiivsed.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;myHCk&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NdxmK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UtcG6&quot; /&gt;

=== Kulud ===
{{vaata|Ameerika Ühendriikide föderaalne eelarve|USA valitsuse kulutused|USA riigivõlg}}
[[Fail:2018 Federal Budget Infographic.png|pisi|423x423px|CBO: USA föderaalse kulutuste ja tulude komponendid eelarveaastaks 2018. Peamised kulukategooriad on tervishoid, sotsiaalkindlustus ja riigikaitse; tulu- ja palgamaksud on peamised tuluallikad]]
Ameerika Ühendriikide avaliku sektori kulutused moodustavad umbes 38% SKPst (föderaalsed on umbes 21%, ülejäänud osariigid ja kohalikud omavalitsused).&lt;ref name=&quot;TUp8A&quot; /&gt; Igal valitsustasandil on palju otseseid teenuseid. Näiteks föderaalvalitsus vastutab riigikaitse eest, teadusuuringute eest, mis viivad sageli uute toodete väljatöötamiseni, viib läbi kosmoseuuringuid ja juhib arvukalt programme, mille eesmärk on aidata töötajatel arendada töökohal vajalikke oskusi ja leida tööd (sealhulgas kõrgharidus). Valitsusekulutused mõjutavad märkimisväärselt kohalikku ja piirkondlikku majandust ning majandustegevuse üldist tempot. 

Osariikide valitsused vastutavad enamiku maanteede ehitamise ja hooldamise eest. Riigikoolide rahastamisel ja haldamisel on juhtiv roll riigi-, maakonna- või linnavalitsusel. Politsei ja tuletõrje eest vastutavad peamiselt kohalikud omavalitsused. 2016. aastal olid USA osariigi ja kohalikud omavalitsused võlgu 3 triljonit dollarit ja neil on veel 5 triljonit dollarit katteta kohustusi.&lt;ref name=&quot;ki5Ok&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide hoolekandesüsteem sai alguse 1930. aastatel, suure depressiooni ajal, [[Uus kurss|uue kursi]] vastuvõtmisega. Hiljem laiendati hoolekandesüsteemi 1960. aastatel Suure Ühiskonna seaduste kaudu, mis hõlmasid [[Medicare|Medicare'i]], [[Medicaid|Medicaidit]], vanemate ameeriklaste seadust ja föderaalset hariduse rahastamist. Valitsuse ametlike prognooside kohaselt seisab Medicare järgmise 75 aasta jooksul 37 triljoni dollari suuruse katteta kohustuse all ja sotsiaalkindlustuse ees on sama aja jooksul 13 triljoni dollari suurune katteta vastutus.&lt;ref name=&quot;fDaEQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;P7njm&quot; /&gt;

Üldiselt moodustasid föderaalsed, osariigi ja kohalikud kulutused 1998. aastal peaaegu 28% sisemajanduse kogutoodangust.&lt;ref name=&quot;lOyo0&quot; /&gt;

=== Föderaalne eelarve ja võlg ===
{{Vaata ka|USA föderaalne eelarve}}
[[Fail:CBO Deficit - Baseline Comparison - April 2018.png|pisi|429x429px|CBO põhistsenaariumi võrdlused: juuni 2017 (sisuliselt defitsiidi trajektoor, mille president Trump pärandas president Obamalt), 2018. aasta aprill (mis kajastab Trumpi maksukärpeid ja kuluarveid) ja 2018. aasta aprilli alternatiivne stsenaarium (mis eeldab Trumpi maksukärbete pikendamist) &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO Economic and Budget Outlook|väljaanne=cbo.gov|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;|alt=]]
2017. eelarveaastal kulutas föderaalvalitsus eelarve või kassa alusel 3,98 triljonit dollarit, mis on 128 miljardit dollarit ehk 3,3% rohkem kui 2016. majandusaastal 3,85 triljonit dollarit. 2017. majandusaasta kulutuste peamised kategooriad hõlmasid tervishoiuteenuseid, nagu Medicare ja Medicaid (1 077 miljardit dollarit või 27% kulutustest), sotsiaalkindlustust (939 miljardit dollarit või 24 protsenti), föderaalsete osakondade ja ametite juhtimiseks kasutatavaid riigikaitsega mitteseotud kulutusi (610 miljardit dollarit või 15%), kaitseosakond (590 miljardit dollarit või 15%) ja intressid (263 miljardit dollarit või 7%).&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;

2017. majandusaasta jooksul kogus föderaalvalitsus maksutulu umbes 3,32 triljonit dollarit, mis on 48 miljardit dollarit ehk 1,5% rohkem kui 2016. majandusaastal. Esmased laekumiste kategooriad hõlmasid üksikisiku tulumaksu (1587 miljardit dollarit ehk 48% kogulaekumistest), sotsiaalkindlustuse maksud (1162 miljardit dollarit ehk 35%) ja ettevõtete maksud (297 miljardit dollarit ehk 9%). Muud tululiigid hõlmasid aktsiisi-, kinnisvara- ja kingimaksusid. 2017. majandusaasta tulud olid 17,3% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), võrreldes 2016. majandusaasta 17,7%-ga. Maksutulud olid perioodil 1980–2017 keskmiselt umbes 17,4% SKP-st.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;

öderaalse eelarve puudujääk (st tuludest suuremad kulud) oli 2017. majandusaastal 665 miljardit dollarit, võrreldes 2016. aastal 585 miljardi dollariga, mis tähendab 80 miljardi dollari ehk 14% kasvu. Eelarve puudujääk oli 2017. aastal 3,5% SKPst, võrreldes 3,2% SKPga 2016. aastal. Eelarve puudujääk kasvab prognooside kohaselt 2018. eelarveaastal 804 miljardi dollarini, mis tuleneb märkimisväärselt maksukärbete ja töökohtade seadusest ning muudest kuluarvetest. Vananev riik ja tervishoiuteenuste inflatsioon on pikas perspektiivis ka muud puudujäägi ja võla põhjustajad.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;

Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 14,7 triljonit dollarit ehk 77% SKP-st, mis oli 207 riigi seas 43. kohal.&lt;ref name=&quot;YQ5p1&quot; /&gt;See võlg, protsentides SKT-st, on enam-vähem samaväärne paljude [[Lääne-Euroopa]] riikide võlgadega.&lt;ref name=&quot;7kcvR&quot; /&gt;

== Ärikultuur ==
[[Fail:Boeing 787-10 rollout with President Trump (32335755473) (cropped).jpg|pisi|320x320px|[[Boeing|Boeingu]] tegevjuht [[Dennis Muilenburg]] koos president [[Donald Trump|Donald Trumpiga]] [[Boeing 787 Dreamliner|787-10 Dreamlineri]] kasutuselevõtu tseremoonial]]
USA majanduse keskne tunnus on erasektorile antav majandusvabadus, võimaldades erasektoril teha enamuse majandusotsustest, määrates USA majanduse suuna ja ulatuse. Seda soodustavad suhteliselt madal regulatsioonitase ja valitsuse osalus, samuti kohtusüsteem, mis üldiselt kaitseb omandiõigusi ja täidab lepinguid.&lt;ref name=&quot;5RWNE&quot; /&gt; Tänapäeval asub USAs 29,6 miljonit väikeettevõtet, 30% maailma miljonäridest, 40% maailma miljardäridest, samuti 139 maailma 500 suurimast ettevõttest.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;i7ODV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KsKeW&quot; /&gt;

Alates [[Iseseisvus|iseseisvusest]] tekkimisest on USA julgustanud teadust ja innovatsiooni. 20. sajandi alguses kasvas USA tööstuse ja akadeemiliste ringkondade mitteametliku koostöö kaudu välja töötatud uurimistöö kiiresti ja ületas 1930. aastate lõpuks Suurbritannias toimuva suurust (ehkki USA teadustöö kvaliteet polnud veel võrdne Briti ja Saksamaa uuringutega sellel ajal). Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] mängisid föderaalsed kulutused kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele ning monopolidevastasele poliitikale olulist rolli USA innovatsioonis.&lt;ref name=&quot;KjSTW&quot; /&gt;

USA-s on rikkalikult maavarasid ja viljakat talumulda ning seal on mõõdukas kliima. Samuti on sellel ulatuslikud rannajooned nii [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres kui ka [[Mehhiko laht|Mehhiko lahel]]. Jõed voolavad sügaval mandri sees ja [[suur järvistu]] – viis suurt sisemaa järve piki USA piiri [[Kanada|Kanadaga]] – pakuvad täiendavat laevaliiklust. Need ulatuslikud veeteed on aastate jooksul aidanud kujundada riigi majanduskasvu ja aidanud siduda Ameerika 50 üksikut osariiki ühes majandusüksuses.&lt;ref name=&quot;Vbp6M&quot; /&gt;

Töötajate arv ja mis veelgi olulisem – nende tootlikkus aitab kindlaks teha USA majanduse tervist. Tarbijate kulutused USA-s tõusid 1960. aastal umbes 62%-ni SKP-st, kus püsisid umbes 1981. aastani, ja on seejärel tõusnud 2013. aastal 71%-ni.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; Läbi oma ajaloo on USA-s olnud tööjõu pidev kasv, mis on nähtus, mis on nii peaaegu pideva majanduse laienemise põhjus kui ka tagajärg. Kuni veidi pärast esimest maailmasõda olid enamus töötajaid [[Euroopa|Euroopast]] pärit sisserändajad, nende otsesed järeltulijad või aafrika ameeriklased, kes olid enamasti [[Aafrika|Aafrikast]] toodud orjad, või nende järeltulijad.&lt;ref name=&quot;alJCZ&quot; /&gt;

== Demograafiline nihe ==
{{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide demograafia}}
Alates 20. sajandi lõpust rändasid sisse paljud ladinaameeriklased, pärast rahvustepõhiste sisserändekvootide kaotamist järgnes neile palju aasialasi.&lt;ref name=&quot;vha3T&quot; /&gt; Kõrge palga lubamine toob Ameerika Ühendriikidesse palju kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid kogu maailmast ning miljoneid ebaseaduslikke sisserändajaid, kes otsivad tööd varimajanduses. Ainuüksi 1990. aastatel sisenes Ameerika Ühendriikidesse ametlikult üle 13 miljoni inimese.&lt;ref name=&quot;OC0is&quot; /&gt;
[[Fail:Chinatown, Philadelphia PA.jpg|pisi|276x276px|Restoranid ja poed [[Philadelphia|Philadelphias]] [[Chinatown (Philadelphia)|Chinatownis]]]]
Tööjõu liikuvus on olnud oluline ka Ameerika majanduse suutlikkuses muutuvate tingimustega kohaneda. Kui sisserändajad ujutasid idaranniku tööturge, kolisid paljud töötajad sisemaale, oodates sageli põllumaade koristamist. Samamoodi meelitasid majanduslikud võimalused tööstuslikes ja põhjapoolsetes linnades 20. sajandi esimesel poolel, nn rände ajal, musti ameeriklased lõunapoolsetest taludest.

Ameerika Ühendriikides on korporatsioon kujunenud aktsionäridena tuntud omanike ühenduseks, mis moodustavad äriettevõtte, mida juhivad keerulised reeglid ja kombed. Masstootmise protsessist tulenevad ettevõtted, näiteks [[General Electric]], on olnud olulised Ameerika Ühendriikide kujundamisel. Aktsiaturu kaudu on Ameerika pangad ja investorid kasvatanud ettevõtetest kapitali investeerimisega ja kapitali väljavõtmisega oma majandust kasvatanud. Tänapäeval, üleilmastumise ajastul, on Ameerika investoritel ja ettevõtetel mõju kogu maailmas. Ameerika valitsus kuulub ka Ameerika majanduse suurimate investorite hulka. Valitsuse investeeringud on suunatud mastaapsete avalike tööde (näiteks [[Hooveri pais]]), sõjalis-tööstuslike lepingute ja finantssektori tööstusele.

=== Vananemine ===
Mitmete uuringute kohaselt on USA elanikkond vananemas, millel on märkimisväärne majanduslik mõju SKP kasvule, tootlikkusele, innovatsioonile, ebavõrdsusele ja riigivõlale. Keskmine töötaja oli 2019. aastal 42-aastane, võrrelduna 38-ga 2000. aastal. 2030. aastaks on umbes 59% üle 16-aastastest täiskasvanutest tööjõud, võrreldes 62%-ga 2015. aastal. Ühe uuringu kohaselt on vananemine alates 2000. aastast vähendanud tootlikkust 0,25% ja 0,7% aastas. Kuna SKP kasv sõltub tootlikkusest (toodang töötaja kohta) ja töötajate arvust, aeglustavad mõlemad suundumused SKT kasvu. Vanemaealised töötajad säästavad rohkem, mis surub intressimäärasid alla, tasakaalustades osa SKP kasvu vähenemisest, kuid vähendades föderaalreservi võimet majanduslangusega toime tulla intressimäärasid alandades. Vananemise trendiga tegelemiseks on vaja sisserännet (mis teoreetiliselt toob kaasa nooremaid töötajaid) ja kõrgemat sündimusmäära, mida saab soodustada stiimulitega rohkem lapsi saada (nt maksusoodustused, toetused ja heldemad tasulised puhkused).&lt;ref name=&quot;E1AM8&quot; /&gt;

[[Kongressi eelarveamet]] hindas 2019. aasta mais, et kohustuslikud kulutused (nt [[Medicare]], [[Medicaid]] ja [[Ameerika Ühendriikide sotsiaalkindlustus|sotsiaalkindlustus]]) kasvavad elanike vananedes majanduse suuruse (SKP) suhtes jätkuvalt. Prognooside kohaselt suureneb 65-aastase või vanema elanikkonna arv aastatel 2019–2029 ühe kolmandiku võrra. Programmi kohustuslikud kulutused (väljaminekud) olid 2019. aastal 12,7% SKPst ja prognooside kohaselt on ajavahemikuks 2025–2029 keskmiselt 14,4% SKPst.&lt;ref name=&quot;bBSjy&quot; /&gt;

== Ettevõtlus ==
{{Vaata ka|Ameerika Ühendriikide tehnoloogia- ja tööstusajalugu}}
[[Fail:Government and State-Owned Enterprises to GDP for United States.png|pisi|365x365px|Riigi omanduses olevate ettevõtete või GSEde protsent USA majanduses]]
Ameerika Ühendriigid on juhtiv tehnoloogiliste uuenduste valdkonnas alates 19. sajandi lõpust ja teadusuuringutest alates 20. sajandi keskpaigast. 1876. aastal sai [[Alexander Graham Bell]] esimese patendi [[Telefon|telefoni]] eest USA-s. [[Thomas Alva Edison|Thomas Edisoni]] labor töötas välja [[Fonograaf|fonograafi]], esimese kauakestva [[Lamp|lambipirni]] ja esimese elujõulise [[filmikaamera]]. [[Nikola Tesla]] oli raadios kasutatava [[Vahelduvvoolu induktsioonmootor|vahelduvvoolu induktsioonmootori]] ja kõrgsagedusliku jõuülekande teerajaja. 20. sajandi alguses populariseerisid [[Ransom E. Olds]] ja [[Henry Ford]] autofirmad [[Tootmisliin|tootmisliini]]. [[Vennad Wrightid]] tegid 1903. aastal esimese püsiva ja kontrollitud õhust raskema lennu.&lt;ref name=&quot;Aps51&quot; /&gt;
[[Fail:Steve Jobs and Bill Gates (522695099).jpg|pisi|259x259px|[[Steve Jobs]] ja [[Bill Gates]] on olnud kaks tuntumat Ameerika ettevõtjat]]
Ameerika Ühendriikide ühiskond rõhutab ettevõtlust ja ärindust. Ettevõtlus on ettevõtjaks olemine, mida võib määratleda kui &quot;seda, kes võtab uuendusi, rahandust ja ärimeelsust ette uuenduste muutmiseks majanduskaupadeks&quot;. Selle tulemuseks võib olla uute organisatsioonide loomine või küpste organisatsioonide taaselustamine vastusena tajutavale võimalusele.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

Kõige ilmsem ettevõtlusvorm viitab uute ettevõtete (viidatud kui alustavatele ettevõtetele) asutamise protsessile ja kaasamisele; viimastel aastatel on seda mõistet siiski laiendatud, et see hõlmaks ka ettevõtluse sotsiaalseid ja poliitilisi vorme. Kui ettevõtlus kirjeldab tegevust ettevõttes või suures organisatsioonis, viidatakse sellele kui ettevõttesisesele ettevõtmisele ja see võib hõlmata ka ettevõtte ettevõtmist, kui suured üksused eraldavad organisatsioone.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

Ettevõtlusteadlase ja globaalse ettevõtlusmonitori looja [[Paul Reynolds|Paul Reynoldsi]] sõnul on &quot;pensionieani jõudmise ajaks pooltel kõigil USAs töötavatel meestel tõenäoliselt üks või mitu aastat füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi; neli võivad olla tegelenud füüsilisest isikust ettevõtjana kuue või enama aasta jooksul. Uue ettevõtte loomises osalemine on USA töötajate seas karjääri jooksul tavaline tegevus. &quot; &lt;ref name=&quot;cW5VM&quot; /&gt; Ja viimastel aastatel on doktorid [[David Audretsch]] dokumenteerinud ettevõtte loomist kui peamist majanduskasvu tõukejõudu nii [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kui ka [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]].

== Riskikapitali investeerimine ==
[[Fail:Survival rate of US start-ups, 1977–2012.svg|pisi|318x318px|USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtete surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja see trend jätkus vähemalt 2012. aastani.]]
[[Riskikapital]] kui majandusharu pärines Ameerika Ühendriikidest, kus see endiselt domineerib.&lt;ref name=&quot;LVWbx&quot; /&gt; Riikliku riskikapitaliliidu andmetel pärinevad 11% erasektori töökohtadest riskikapitaliga tagatud ettevõtetest ja riskikapitaliga tagatud tulud moodustavad 21% USA SKP-st.&lt;ref name=&quot;xtMYj&quot; /&gt;
[[Fail:US VC funding.png|pisi|409x409px|USA riskikapitali investeeringud 1995.–2017. aasta kvartalites]]
2014. aastal ulatusid USA investeeringud riskikapitali 4 356 tehingu korral 48,3 miljardi dollarini. See tähendas &quot;dollarites 61%-list kasvu ja tehingute suurenemist 4%-ga võrreldes eelmise aastaga&quot;, teatas riiklik riskikapitali ühing. [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni]] hinnangul olid USA riskikapitaliinvesteeringud 2014. aastaks täielikult taastunud majanduslanguse-eelsele tasemele. Riiklik riskikapitali ühing on teatanud, et 2014. aastal oli riskikapitali investeering bioteadustesse kõrgeimal tasemel alates 2008. aastast: biotehnoloogiasse investeeriti 470 tehinguga 6 miljardi dollariga ja bioteadustesse kokku 8,6 miljardit dollarit 789 tehinguga (sealhulgas biotehnoloogia ja meditsiiniseadmed). Kaks kolmandikku (68%) investeeringutest biotehnoloogiasse suunati esmakordsetesse/varajases etapis tehtavatesse arendustehingutesse ja ülejäänu laienemise arenguetappi (14%), seemneetapi ettevõtetesse (11%) ja hilises järgus olevatesse ettevõtetesse (7%). Kuid kõige enam tehingutesse investeeris tarkvaratööstus: 1799 tehingut, 19,8 miljardi dollarise investeeringu eest. Teiseks tulid Interneti-spetsiifilised ettevõtted, kes kogusid 1005 tehingu jooksul 11,9 miljardit USA dollarit investeeringuid. Paljud neist ettevõtetest asuvad California osariigis, mis ainuüksi koondab 28% USA teadusuuringutest.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Mõned uued Ameerika ettevõtted koguvad investeeringuid ingel-investoritelt (riskikapitalistidelt). 2010. aastal moodustasid kõige suurema osa ingelinvesteeringutest tervishoiuteenused/meditsiin, mis oli 30% inglite koguinvesteeringutest (2009. aastal 17%), millele järgnes tarkvara (16% vs 19% 2007. aastal) ja biotehnoloogia (15% vs. 8% 2009. aastal), tööstus/energeetika (8% vs 17% 2009. aastal), jaemüük (5% vs 8% 2009. aastal) ja IT-teenused (5%).

Ameeriklased on &quot;julged tarbijad&quot;, kes on teistest varmamalt valmis proovima igasuguseid uusi tooteid ja ärgitama tootjaid oma tooteid parendama.&lt;ref name=&quot;c2ntO&quot; /&gt;

== Ühinemised ja ülevõtmised ==
Alates 1985. aastast on USA-s olnud kolm peamist ühinemiste ja omandamiste lainet. 2017. aasta on olnud tehingute arvu poolest kõige aktiivsem (12 914 tehingut), samas kui 2015. aasta kumuleerub tehingute suurimaks koguväärtuseks (24 miljardit USD).

USA ajaloo suurim ühinemistehing oli [[Time Warner|Time Warneri]] omandamine [[America Online Inc.]] poolt 2000. aastal, kui pakkumine oli üle 164 miljardi USD. Alates 2000. aastast on Hiina investorite omandatud USA ettevõtete aktsiate arv kasvanud 368%. Vastupidi – USA ettevõtted, kes omandavad Hiina ettevõtteid – vähenesid 25%, kuid kuni 2007. aastani oli kasv lühike.&lt;ref name=&quot;mljgn&quot; /&gt;

== Teadus- ja arendustegevus ==
[[Fail:GERD GDP ratio in the USA, 2002–2013.svg|pisi|274x274px|Sisemajanduse kogukulutused teadus- ja arendustegevusele USA-s protsentides SKT-st, 2002.–2013. aastal. Võrdluseks on toodud teised riigid]]
Ameerika Ühendriigid investeerivad absoluutarvudes teadus- ja arendustegevusse rohkem vahendeid kui teised [[G7]] riigid kokku: 2012. aastal 17,2% rohkem. Alates 2000. aastast on USA sisemajanduse kogukulutused teadus- ja arendustegevusele (GERD) suurenenud 31,2%, mis võimaldab riigil säilitada oma GERD-st G7 riikide seas 54,0% osalust (2000. aastal 54,2%).&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

=== Majanduslanguse mõju teaduskuludele ===
Üldiselt tõusid USA investeeringud teadus- ja arendustegevusse koos majanduse kasvuga sajandi esimestel aastatel, enne kui nad majanduslanguse ajal pisut taandusid, seejärel kasvu taastudes taas tõusma hakkasid. Oma tipptasemel 2009. aastal oli GERD 406 miljardit USA dollarit (2,82% SKPst). Vaatamata majanduslangusele oli see 2012. aastal endiselt 2,79% ja liikus esialgsete andmete kohaselt 2013. aastal vaid pisut 2,73%-ni ja pidi jääma 2014. aastal samale tasemele.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;
[[Fail:World shares of GDP, GERD, researchers and publications for the G20, 2009 and 2013.svg|pisi|273x273px|SKT osakaal maailmas; teaduskulutused, teadlased ja teaduspublikatsioonid, 2009 ja 2013]]
Alusuuringute peamine rahastaja on [[USA Valitsuskabinet|föderaalvalitsus]], 2012. aastal 52,6%; osariikide valitsused, ülikoolid ja muud mittetulunduslikud organisatsioonid finantseerisid 26%. Teisalt rahastab eksperimentaalset arendustööd peamiselt tööstus: 76,4%-ni föderaalvalitsuse 22,1%-ni 2012. aastal.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Ehkki USA investeeringud teadus- ja arendustegevusse on suured, ei õnnestunud riigil saavutada president Obama eesmärki, milleks on 3% SKP-st tema ametiaja lõpuks 2016. aastal. Ameerika ülemvõim on selles osas õõnestav, isegi kui teised rahvad – eriti Hiina – kannavad oma eesmärke oma investeeringud teadus- ja arendustegevusse uutesse kõrgustesse. Aastatel 2009–2012 vähenes USA teadusuuringute kulutuste osakaal maailmas pisut 30,5%-lt 28,1%-ni. Mitu riik pühendab teadusuuringutele ja arendustegevusele enam kui 4% SKTst ([[Iisrael]], [[Jaapan]] ja [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]]) ning teised plaanivad tõsta oma GERD/SKP suhet 4%-le aastaks 2020 ([[Soome]] ja [[Rootsi]]).&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

=== Ettevõtete kulutused teadusuuringutele ===
Äriettevõtted andsid 2012. aastal 59,1% USA GERD-st, võrreldes 69,0%-ga 2000. aastal. Eraettevõtted ja mittetulundusühingud annavad kumbki väikese osa kogu teadus- ja arendustegevusest, vastavalt 3,3% ja 3,8%.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;
[[Fail:R&amp;D budget by US agency, 1994–2014.svg|pisi|376x376px|USA teadus- ja arendustegevuse eelarve valitsusasutuste kaupa 1994–2014]]
USA on ajalooliselt olnud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juht. Aastatel 2008–2009 toimunud majanduslangusel on siiski olnud püsiv mõju. Kui teadus- ja arendustegevuse peamised teostajad pidasid suuresti oma kohustusi, tundsid USA majanduslanguse valu peamiselt väikeettevõtted ja idufirmad. USA rahvaloendusbüroo avaldatud statistika näitas, et 2008. aastal hakkas ettevõtjate surmajuhtumite arv ületama ettevõtete sündide arvu ja trend jätkus vähemalt 2012. aastani. Ajavahemikul 2003–2008 olid ettevõtluse teadusuuringute kulutused järginud üldiselt ülespoole suunatud trajektoor. 2009. aastal trajektoor muutus, kuna kulud vähenesid 4% võrreldes eelmise aastaga ja siis jälle 2010. aastal, ehkki seekord 1–2%. Tervishoiuteenuseid pakkuvate võimalustega tööstusharude ettevõtted kärbivad vähem kui küpsemad tööstusharud, näiteks fossiilkütused. Kõige rohkem kärbiti teadus- ja arendustegevuse kulusid põllumajanduse tootmises: −3,5% võrreldes keskmise teadus- ja arendustegevuse ning netokäibe suhtega. Keemia ja sellega seotud toodete tööstus ning elektroonikaseadmete tööstus seevastu näitasid teadus- ja arendustegevuse netomüügisuhet, mis oli keskmiselt 3,8% ja 4,8% kõrgem. Ehkki teadus- ja arendustegevusele kulutatud kulutused suurenesid 2011. aastal, olid need siiski 2008. aasta kulude tasemest madalamad. 2012. aastaks oli ettevõtete rahastatud teadus- ja arendustegevuse kasvutempo taastunud. Kas see jätkub, sõltub majanduse elavdamise ja kasvu püüdlustest, föderaalsete teadusuuringute rahastamise tasemest ja üldisest ettevõtluskliimast.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

=== Teadusuuringute kulutused osariigi tasandil ===
{{Vaata ka|USA osariikide loetelu teadus- ja arendustegevuse kulude järgi}}
[[Fail:Science and engineering in the USA by state, 2010.svg|pisi|403x403px|Teaduse ja tehnika osakaal Ameerika Ühendriikides osariikide kaupa]]
Teadusuuringute kulutamise tase on osariigiti väga erinev. Kuus osariiki ([[New Mexico]], [[Maryland]], [[Massachusetts]], [[Washingtoni osariik|Washington]], [[California]] ja [[Michigan]]) kulutasid 2010. aastal teadus- ja arendustegevusele 3,9% või rohkem oma SKT-st, moodustades kokku 42% riiklikest teadusuuringute kuludest. 2010. aastal koondus enam kui veerand teadus- ja arendustegevusest Californias (28,1%), edestades Massachusettsi (5,7%), [[New Jersey osariik|New Jersey]] (5,6%), Washingtoni (5,5%), Michigani (5,4%), [[Texas|Texast]] (5,2%), [[Illinois]] (4,8%), [[New Yorgi osariik|New York]] (3,6%) ja [[Pennsylvania]] (3,5%). Seitse osariiki ([[Arkansas]], [[Nevada]], [[Oklahoma]], [[Louisiana]], [[Lõuna-Dakota]] ja [[Wyoming]]) eraldasid teadus- ja arendustegevusele vähem kui 0,8% SKP-st.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Californias asub [[Silicon Valley]], see nimi anti piirkonnale, kus seal baseeruvad infotehnoloogia juhtivaid ettevõtted ja idufirmad. Selles osariigis asuvad ka dünaamilised biotehnoloogia klastrid [[San Francisco lahe piirkond|San Francisco lahe piirkonnas]], [[Los Angeles|Los Angeleses]] ja [[San Diego|San Diegos]]. Peamised biotehnoloogia klastrid väljaspool Californiat on [[Boston|Bostoni]]/[[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], Massachusetts, Maryland, [[Washington|Washingtoni]] linna äärelinn, [[New York]], [[Seattle]], [[Philadelphia]] ja [[Chicago]]. California pakub kogu riigis teaduse ja tehnika alal 13,7% kõigist töökohtadest teaduse ja tehnika alal, rohkem kui üheski teises osariigis. Nendes valdkondades töötab umbes 5,7% californialastest. See suur osakaal kajastab akadeemilise tipptaseme tugevat kombinatsiooni ja tugevat keskendumist teadus- ja arendustegevusele: mainekas [[Stanfordi ülikool]] ja [[California Ülikool|California ülikool]] hõõruvad näiteks [[Silicon Valley]] õlgadele. Umbes samamoodi, [[Route 128]] Bostoni ümbruses Massachusettsi osariigis pole mitte ainult arvukalt kõrgtehnoloogiaga tegelevaid firmasid ja korporatsioone, vaid ka võõrustab tuntud [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikooli]] ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi tehnoloogiainstituuti]].&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

[[New Mexico]] suurt uurimistöö intensiivsust saab seletada asjaoluga, et seal asub [[Los Alamose riiklik labor]]. Marylandi seisukoht võib kajastada föderaalselt rahastatavate teadusasutuste koondumist sinna. Washingtoni osariigis on suur kontsentratsioon kõrgtehnoloogiaettevõtteid nagu [[Microsoft]], [[Amazon.com|Amazon]] ja [[Boeing]] ja enamiku autotootjate insenerifunktsioonid asuvad [[Michigan|Michigani osariigis]].&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

=== Rahvusvaheliste korporatsioonide teadusuuringute kulutused ===
Föderaalvalitsus ja enamik 50-st USA-d moodustavast osariigist pakuvad maksukrediiti teatud tööstusharudele ja ettevõtetele, et julgustada neid teadus- ja arendustegevuses osalema. [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] uuendab maksukrediiti tavaliselt iga paari aasta tagant. [[Wall Street Journal|The Wall Street Journali]] 2012. aasta uuringu kohaselt ei võta ettevõtted teadus- ja arendustegevusse investeerimise otsuste tegemisel neid krediite arvesse, kuna nad ei saa loota, et neid krediite uuendatakse.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

2014. aastal pääsesid teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste mahu poolest rahvusvaheliste kontsernide 50 parima hulka USA kontsernidest [[Microsoft]], [[Intel]], [[Johnson &amp; Johnson]] ja [[Google]]. Mitmed, näiteks [[Intel]], [[Microsoft]], [[Johnson &amp; Johnson]], [[Pfizer]] ja [[IBM]], on vähemalt kümme aastat esi-20 hulka jõudnud. [[Google]] lisati sellesse edetabelisse esimest korda 2013. aastal.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;
[[Fail:High-tech exports from the USA as a world share, 2008–2013.svg|pisi|Kõrgtehnoloogia eksport USA-st protsentides maailma kogu kõrgtehnoloogiatoodete ekspordist aastatel 2008–2013]]

=== Kõrgtehnoloogiliste kaupade ja patentide eksport ===
USA on kaotanud oma juhtpositsiooni maailmas [[kõrgtehnoloogia]]kaupade osas. Isegi arvuti- ja kommunikatsiooniseadmed on nüüd [[Hiina]]s ja teistes tärkava turumajandusega riikides kokku pandud, kõrgtehnoloogiliste lisandväärtusega komponente toodetakse mujal. Kuni 2010. aastani oli Ameerika Ühendriigid ravimite netoeksportija, kuid alates 2011. aastast on neist saanud nende toodete netoimportija.

USA on postindustriaalne riik. Kõrgtehnoloogiliste toodete import ületab kaugelt eksporti. Kuid Ameerika Ühendriikide tehnoloogiliselt kvalifitseeritud tööjõud toodab suures mahus patente ja saab endiselt kasu nende patentide litsentsimisest või müügist. Ameerika Ühendriikides tegutsevates teadustööstustes tegeleb 9,1% toodetest ja teenustest intellektuaalomandi õiguste litsentsimisega.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Intellektuaalomandi kaubanduse osas on Ameerika Ühendriigid ületamatud. Tulu autoritasudest ja litsentsimisest ulatus 2013. aastal 129,2 miljardi dollarini, mis on suurim maailmas. [[Jaapani majandus|Jaapan]] on kaugel teisel kohal – laekumised olid 2013. aastal 31,6 miljardit dollarit. Ameerika Ühendriikide maksed intellektuaalomandi kasutamise eest olid 2013. aastal 39,0 miljardit dollarit, mida ületas ainult [[Iirimaa]] (46,4 miljardit dollarit).

== Märkimisväärsed ettevõtted ja turud ==
{{Vaata ka|Forbes 500|Fortune 500}}
2011. aastal olid 20 suurimat USA-s asuvat ettevõtet tulude järgi [[Walmart]], [[ExxonMobil]], [[Chevron]], [[ConocoPhillips]], [[Fannie Mae]], [[General Electric]], [[Berkshire Hathaway]], [[General Motors]], [[Ford Motor Company]], [[Hewlett-Packard]], [[AT&amp;T]], [[Cargill]], [[McKesson Corporation]], [[Bank of America]], [[Federal Home Loan Mortgage Corporation]], [[Apple Inc.]], [[Verizon]], [[JPMorgan Chase]] ja [[Cardinal Health]].

2013. aastal olid maailma kümnest suurimast turukapitalisatsioonil põhinevast ettevõttest kaheksa USA-st: [[Apple Inc.]], [[ExxonMobil]], [[Berkshire Hathaway]], [[Walmart]], [[General Electric]], [[Microsoft]], [[IBM]] ja [[Chevron|Chevron Corporation]].&lt;ref name=&quot;ec8Wm&quot; /&gt;

Fortune Global 500 2011 andmetel olid kümme suurimat USA tööandjat [[Walmart]], [[USA postiteenistus]], [[IBM]], [[United Parcel Service|UPS]], [[McDonald's]], [[Target Corporation]], [[Kroger]], [[The Home Depot]], [[General Electric]] ja [[Sears Holdings]].&lt;ref name=&quot;l5Xud&quot; /&gt;

[[Millward Brown|Millward Browni]] avaldatud indeksis on [[Apple Inc.|Apple]], [[Google]], [[IBM]], [[McDonald's]] ja [[Microsoft]] maailma viis kõige väärtuslikumat kaubamärki.&lt;ref name=&quot;cLqr2&quot; /&gt;

Ajakirjas [[STORES]] avaldatud 2012. aasta Deloitte'i aruandes märgiti, et 2010. majandusaasta jaemüügitulu järgi 250 suurima jaemüüja seas 32% nendest jaemüüjatest baseerusid Ameerika Ühendriikides ja need 32% moodustasid 41% kogu 250 parima müügitulust.&lt;ref name=&quot;8pNwQ&quot; /&gt; [[Amazon.com|Amazon]] on maailma suurim veebimüüja.&lt;ref name=&quot;kdMVh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;II6xA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Syy2f&quot; /&gt;

Enamik maailma suurimatest heategevuslikest sihtasutustest on asutanud ameeriklased.

Ameerika produtsendid on loonud peaaegu kõik maailma suurima vaadatavusega filmid. Paljud maailma suurimat tulu teenivad muusikaartistid baseeruvad Ameerika Ühendriikides. [[Ameerika Ühendriikide turismisektor|USA turismisektor]] võtab igal aastal vastu umbes 60 miljonit rahvusvahelist turisti. [[Salam Standard|Salam Standardi]] hiljutises uuringus on teatatud, et moslemite turismi kogukuludest saavad kõige suuremat kasu Ameerika Ühendriigid, kes naudivad moslemite kogukulutustest 24 protsenti kogu maailmas või peaaegu 35 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;NDVhz&quot; /&gt;

== Finants ==
{{vaata|Pangandus Ameerika Ühendriikides|Kindlustus Ameerika Ühendriikides}}
{{Vaata ka|Suurimate pankade loetelu}}
[[Fail:NYC NYSE.jpg|pisi|326x326px|New Yorgi börs on suurim börs maailmas]]
[[New Yorgi börs]] on oma börsiettevõtete väärtpaberite väärtuse järgi üle kolme korra suurem kui ükski teine maailma börs.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; 2008. aasta oktoobri seisuga oli kõigi kodumaiste New Yorgi börsil noteeritud ettevõtete kapitaliseeritud vara 10,1 triljonit [[USA dollar|USA dollarit]].&lt;ref name=&quot;M0yeC&quot; /&gt; [[NASDAQ]] on veel üks Ameerika börs ja see on maailma suuruselt kolmas börs New Yorgi börsi ja Jaapani [[Tokyo börs|Tokyo börsi]] järel. NASDAQi kaubandusväärtus on siiski suurem kui Jaapani Tokyo börsil.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; NASDAQ on USA suurim elektroonilise ekraanipõhine aktsiatega kaubeldav turg, kuhu on noteeritud umbes 3800 ettevõtet ja korporatsiooni, ning sellel on rohkem kauplemismahtu tunnis kui ühelgi teisel börsil maailmas.&lt;ref name=&quot;3Gvow&quot; /&gt;

Kuna aktsiaturud USAs mängivad mõjusat rolli rahvusvahelises rahanduses, tõlgendab [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi Ülikooli]] 2014. aasta lõpus tehtud uuringuga, et lühiajalised šokid, mis mõjutavad tahet kanda riski [[Makromajandus|makromajanduslikest]] põhinäitajatest sõltumatult. Pikemas perspektiivis mõjutavad USAs asuvaid aktsiaturge pikad ja sügavad šokid, mis jaotavad teatud tootmistaseme hüved töötajate ja aktsionäride vahel ümber. Tootlikkuse šokid mängivad siiski väikest rolli ajaloolises aktsiaturu kõikumises kõigis horisontides [[Ameerika Ühendriikide aktsiaturud|Ameerika Ühendriikide aktsiaturgudel]].&lt;ref name=&quot;P0xZX&quot; /&gt;
[[Fail:JPMorgan Chase Tower, Houston, Texas.jpg|pisi|460x460px|JPMorgan Chase'i, vara poolest suurima USA panga [[JPMorgan Chase Tower|peakorter]] [[Houston|Houstonis]] [[Texas|Texase osariigis]]]]
[[Ameerika Ühendriikide finantssektor|USA finantssektor]] moodustas 1947. aastal ainult 10% kogu põllumajandusettevõttevälise kasumist, kuid 2010. aastaks kasvas see 50%-ni. Samal perioodil kasvasid finantssektori tulud suhtena SKPsse 2,5%-lt 7,5%-ni ja finantssektori osa kogu ettevõtte tulust tõusis 10%-lt 20%-ni. Finantstunni keskmine töötasu töötaja kohta tunnis võrreldes kõigi teiste sektoritega on täpselt peegeldanud top 1% suurima sissetulekuga töötajate teenitud USA kogutulude osakaalu alates aastast 1930. [[New Yorki finantssektor|New Yorki finantssektori]] keskmine palk tõusis 1981. aastal 80 000 dollarilt 360 000 dollarini. 2011. aastal tõusid New Yorki keskmised palgad 40 000 dollarilt 70 000 dollarini. Kui 1988. aastal oli umbes 12 500 USA panka, mille hoiused olid vähem kui 300 miljonit dollarit, ja umbes 900, kus oli rohkem hoiuseid kui 300 miljonit dollarit, kuid aastaks 2012 oli USA-s vaid 4200 panka, mille hoiused olid vähem kui 300 miljonit dollarit, ja üle 1800 panga, millel oli hoiuseid rohkem kui 300 miljonit dollarit.

Kümme varakamat USA panka:&lt;ref name=&quot;OjKqx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RUFKS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FlMaq&quot; /&gt;

# [[JPMorgan Chase|JP Morgan Chase]]
# [[Bank of America]]
# [[Citigroup]]
# [[Wells Fargo]]
# [[Goldman Sachs]]
# [[Morgan Stanley]]
# [[U.S. Bancorp]]
# [[Bank of New York Mellon|Bank of NY Mellon]]
# [[HSBC America|HSBC North American Holdings]]
# [[Capital One|Capital One Financial]]

[[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] 2012. aasta uuringus jõuti järeldusele, et Ameerika Ühendriikide finantssektor on kasvanud nii suureks, et see aeglustab majanduskasvu. [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi Ülikooli]] majandusteadlane [[Thomas Philippon]] toetas neid leide, leides, et USA kulutab aastas 300 miljardit dollarit [[Finantsteenused|finantsteenustele]] ja sektor peab kahanema 20%. [[Harvardi ülikool|Harvardi ülikooli]] ja [[Chicago Ülikool|Chicago Ülikooli]] majandusteadlased leppisid kokku, arvutades 2014. aastal, et teadus- ja arendustegevuses töötavad töötajad lisavad iga teenitud dollari kohta SKP-le 5 dollarit, kuid finantssektori töötajad vähendavad SKP-d iga makstud dollari kohta 0,60 dollarit.&lt;ref name=&quot;4PLBr&quot; /&gt; [[Rahvusvaheliste Arvelduste Pank|Rahvusvaheliste Arvelduste Panga]] uuringus jõuti samasugustele järeldustele, öeldes, et rahandussektor takistab majanduskasvu ning teadus- ja arendustegevusega seotud tööstusi.&lt;ref name=&quot;lMuXY&quot; /&gt;

== Ajalooline statistika ==
=== SKT ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1930-1946).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1930–1946)
Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1947-1973).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1947–1973)
Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1974-1990).png|Sissemakse reaalse SKT protsentides (1974–1990)
Fail:Contributions to Percent Change in Real GDP (the US 1991-).png|Sissemakse reaalse SKT protsentide (1991–2008)
Fail:US GDP per capita change.PNG|SKT kasv elaniku kohta.
Fail:United States GDP per capita.png|Reaalne SKT elaniku kohta Ameerika Ühendriikides
Fail:GDP per person in the United States.png|SKT inimese kohta Ameerika Ühendriikides
Fail:US Real Gross Private Domestic Investment and Real Corporate Profits After Tax.png|USA sisemajanduse kogutoodang ja ettevõtete kasum pärast makse sisemajanduse koguprodukti aktsiatena
Fail:U.S. in global economy.png|USA maailmamajanduses
&lt;/gallery&gt;

=== Tööhõive ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US employment 1995-2012.png|Tööealise elanikkonna protsent 1995–2012
Fail:Us unemployment rates 1950 2005.png|USA ametlik töötuse määr 1950–2005
Fail:United States Mean Duration of Unemployment.jpg|USA keskmine töötuse kestus (nädalates) 1948–2010
Fail:Average annual hours worked.png|Keskmine töötundide arv aastas
Fail:EmploymentUSbranchFredgr.png|Kõik töötajad, erasektor, harude kaupa
Fail:U.S. jobs displaced by the growing goods trade deficit with China since 2001.png|USA töökohad, mida on alates 2001. aastast asendatud suurenenud kaubavahetuse defitsiitiga Hiina ja USA vahel
&lt;/gallery&gt;

=== Tootmine ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:U.S. manufacturing employment.png|USA tööhõive tootvas tööstuses
Fail:US manufacturing industry's share of nominal GDP.png|USA töötleva tööstuse osakaal nominaalses SKT-st
Fail:Manufacturing employment and trade deficit with China, 1965-2015.png|Töötleva tööstuse tööhõive ja kaubanduse defitsiit Hiinaga, 1965-2015&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.epi.org/publication/the-top-charts-of-2016-13-charts-that-show-the-difference-between-the-economy-we-have-now-and-the-economy-we-could-have/|pealkiri=Top Charts|väljaanne=EPI|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;/gallery&gt;

=== Sissetulek ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:U.S. Change in real income versus selected goods and services v1.png|USA tegeliku sissetuleku muutus võrreldes valitud kaupade ja teenustega
Fail:Mean Quintile Household Income (1967-2015).png|Leibkonna keskmine kvintiili sissetulek (1967-2015)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.epi.org/publication/the-top-charts-of-2016-13-charts-that-show-the-difference-between-the-economy-we-have-now-and-the-economy-we-could-have/|pealkiri=Top Charts|väljaanne=EPI|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
Fail:U.S. real median household income, 1967-2014.png|Leibkonna tegelik mediaansissetulek USA-s, 1967–2014&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.epi.org/publication/the-top-charts-of-2016-13-charts-that-show-the-difference-between-the-economy-we-have-now-and-the-economy-we-could-have/|pealkiri=Top Charts|väljaanne=EPI|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
Fail:Real family income indexed to 1973, across the distribution 1947-2014.png|Perekonna tegelik sissetulek on indekseeritud 1973. aastani jaotuse 1947–2014 vahel
Fail:Average annual family income growth, by income group, 1947-2016.png|Perekonna keskmine sissetuleku aastane kasv sissetulekugruppide lõikes, 1947-2016&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.epi.org/publication/the-top-charts-of-2016-13-charts-that-show-the-difference-between-the-economy-we-have-now-and-the-economy-we-could-have/|pealkiri=Top Charts|väljaanne=EPI|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
Fail:Cumulative percent change in real annual earnings, by earnings group, 1979-2017.png|Aastase reaalse sissetuleku kumulatiivne muutus protsentides töötasude rühmade kaupa, aastail 1979-2017&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.epi.org/publication/the-top-charts-of-2016-13-charts-that-show-the-difference-between-the-economy-we-have-now-and-the-economy-we-could-have/|pealkiri=Top Charts|väljaanne=EPI|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;/gallery&gt;

=== Hüvitis ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Realcompenstionusa.png|Reaalne hüvitis tunnis USA-s (1947–2018)
&lt;/gallery&gt;

=== Palk ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US Real Wages 1964-2004.gif|Reaalpalga taseme muutumine USA-s aastatel 1964–2005
Fail:Percent change in real hourly wages at various parts of the wage distribution, 2009-2013.png|Reaalse tunnipalga protsentuaalne muutus palgajaotuse erinevates osades aastatel 2009–2013
Fail:Cumulative percent change in real hourly wages of all workers, by wage percentile, 1979-2018.png|Kõigi töötajate tegeliku tunnipalga kumulatiivne muutus protsentides, aastatel 1979–2018
Fail:Cumulative percent change in real hourly wages, by wage group, 1979-2017.png|Tunnipalga kumulatiivne protsentuaalne muutus palgagruppide kaupa, aastatel 1979–2017
Fail:Cumulative percent change in real hourly wages, by education, 2000-2018.png|Tunnipalga kumulatiivne protsentuaalne muutus hariduse järgi, 2000–2018
Fail:Median Real Wages by Educational Attainment.png|Keskmine reaalpalk haridustaseme järgi
&lt;/gallery&gt;

=== Tööviljakus ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Productivity and Real Median Family Income Growth 1947-2009.png|Tööviljakus ja perekonna tegelike sissetulekute mediaanikasv 1947–2009
Fail:Growth of productivity, real average compensation (consumer and producer), and real median compensation, 1973-2014.png|Tööviljakuse kasv, tegelik keskmine hüvitis (tarbija ja tootja) ja tegelik mediaanhüvitis, 1973–2014
&lt;/gallery&gt;

=== Ebavõrdsus ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Top 1% fiscal income share.png|Top 1% maksutulu osa
Fail:The US Gini Coefficient for Household Income (1967 - 2007 ).png|Gini koefitsient leibkonna sissetuleku kohta (1967–2007)
Fail:U.S. Income Shares of Top 1% and 0.1% 1913-2013.png|Top 1% ja top 0,1% tulu USA-s aastatel 1913–2013
Fail:Income inequality panel - v1.png|Sissetulekute ebavõrdsus
&lt;/gallery&gt;

=== Tervisekulutused ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Life expectancy vs healthcare spending.jpg|Eeldatav eluiga võrreldes tervishoiukuludega aastatel 1970–2008 USA-s ja veel 19 kõige jõukamas riigis SKT järgi
Fail:Health spending as a share of GDP.png|Tervisekulutused kui osa SKPst
Fail:International Comparison - Healthcare spending as % GDP.png|Rahvusvaheline võrdlus - tervishoiukulutused protsentides SKT-st
&lt;/gallery&gt;

=== Tariifimäärad ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Average Tariff Rates in USA (1821-2016).png|USA keskmised tariifimäärad (1821–2016)
Fail:Average tariff rates (France, UK, US).png|Keskmine tariifimäär (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA)
Fail:Average Tariff Rates for Selected Countries (1913-2007).png|Valitud riikide keskmised tariifimäärad (1913–2007)
Fail:Average Tariff Rates on manufactured products.png|Töödeldud toodete keskmised tariifimäärad
&lt;/gallery&gt;

=== Kaubandusbilanss ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:U.S. Trade Balance (1895–2015) and Trade Policies.png|USA kaubandusbilanss ja kaubanduspoliitika (1895–2015)
Fail:Imports vs exports &amp; net imports.png|Import vs eksport ja netoimport
Fail:US Trade Balance from 1960.svg|USA kaubandusbilanss (alates 1960. aastast)
Fail:Merchandise exports (1870-1992).png|Kaupade eksport (1870–1992)
&lt;/gallery&gt;

=== Inflatsioon ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US Historical Inflation Ancient.svg|Ameerika Ühendriikide ajalooline inflatsioonimäär, 1666–2019
&lt;/gallery&gt;

=== Föderaalne maks ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US federal effective tax rates by income percentile and component.gif|USA föderaalsed efektiivsed maksumäärad tuluprotsentides ja komponentides vastavalt 2014. aasta prognoosidele
Fail:Average US Federal Tax Rates 1979 to 2013.png|CBO hinnangud ajalooliste tegelike föderaalsete maksumäärade kohta tuluastmete kaupa
&lt;/gallery&gt;

=== Valitsuse kulutused ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Total government spending on all levels (United States).png|Föderaal-, osariikide ja kohalike omavalitsuste kulutused protsendina SKP-st
Fail:Revenue and Expense to GDP Chart 1993 - 2012.png|Tulud ja kulud protsentides SKTst
Fail:Military Expenditures 2018 SIPRI.png|Sektordiagramm, mis näitab ülemaailmseid sõjalisi kulutusi riikide kaupa 2018. aastal (miljardites USA dollarites)
&lt;/gallery&gt;

=== Riigivõlg ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:US-assets.jpg|Ameerika Ühendriikide varad kui murdosa SKTst 1960–2008
Fail:US-liabilities.jpg|Ameerika Ühendriikide kohustused kui murdosa SKTst 1960–2009
Fail:US federal government debt ceiling from 1990 to 2013.png|USA riigivõla ülemmäära kujunemine 1990. aastast kuni 2012. aasta jaanuarini
Fail:U.S. Total Deficits vs. National Debt Increases 2001-2010.png|Puudujäägi ja riigivõla suurenemine aastatel 2001–2016
Fail:USDebt.png|USA avalik netovõlg ja kogu riigivõlg
&lt;/gallery&gt;

=== Defitsiit ===
&lt;gallery mode=&quot;nolines&quot; widths=&quot;240&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
Fail:Annual Federal Deficit as a percent of GDP.svg|Aastane föderaalne eelarvepuudujääk protsentides SKTst
Fail:TwinE.PNG|&quot;Kaksikute puudujääk&quot; (1960–2006)
&lt;/gallery&gt;

== Osariikide ja territooriumide majanduste loetelu ==
=== Osariikide ja föderaalse ringkonna majandused ===

* [[Alabama majandus]]
* [[Alaska majandus]]
* [[Arizona majandus]]
* [[Arkansase majandus]]
* [[California majandus]]
* [[Colorado majandus]]
* [[Connecticuti majandus]]
* [[Delaware'i majandus]]
* [[Columbia ringkonna majandus]]
* [[Florida majandus]]
* [[Georgia majandus]]
* [[Hawaii majandus]]
* [[Idaho majandus]]
* [[Illinoisi majandus]]
* [[Indiana majandus]]
* [[Iowa majandus]]
* [[Kansase majandus]]
* [[Kentucky majandus]]
* [[Louisiana majandus]]
* [[Maine'i majandus]]
* [[Marylandi majandus]]
* [[Massachusettsi majandus]]
* [[Michigani majandus]]
* [[Minnesota majandus]]
* [[Mississippi majandus]]
* [[Missouri majandus]]
* [[Montana majandus]]
* [[Nebraska majandus]]
* [[Nevada majandus]]
* [[New Hampshire'i majandus]]
* [[New Jersey majandus]]
* [[New Mexico majandus]]
* [[New Yorgi majandus]]
* [[Põhja-Carolina majandus]]
* [[Põhja-Dakota majandus]]
* [[Ohio majandus]]
* [[Oklahoma majandus]]
* [[Oregoni majandus]]
* [[Pennsylvania majandus]]
* [[Rhode Islandi majandus]]
* [[Lõuna-Carolina majandus]]
* [[Lõuna-Dakota majandus]]
* [[Tennessee majandus]]
* [[Texase majandus]]
*[[Utah' majandus]]
* [[Vermonti majandus]]
* [[Virginia majandus]]
* [[Washingtoni majandus]]
* [[Lääne-Virginia majandus]]
* [[Wisconsini majandus]]
* [[Wyomingi majandus]]

=== Territooriumide majandused ===

* [[Ameerika Samoa majandus]]
* [[Guami majandus]]
* [[Põhja-Mariaanide majandus]]
* [[Puerto Rico majandus]]
* [[USA Neitsisaarte majandus]]

== Vaata ka ==
* [[Ameerika Ühendriikide energiapoliitika]]
* [[Ameerika Ühendriikide ajalooline statistika]]
* [[Töökohtade loomise indeks]]
* [[Ametiühingud Ameerika Ühendriikides]]
* [[Ameerika Ühendriikide tööstusharude rühmade loetelu]]
* [[Maailma naftaturu kronoloogia aastast 2003]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/highlights/top/top1612yr.html|pealkiri=Top Trading Partners|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.digitalhistory.uh.edu/database/article_display.cfm?HHID=188|pealkiri=Digital History|väljaanne=2003|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2004-03-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20040302193732/http://www.digitalhistory.uh.edu/database/article_display.cfm?HHID=188}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Maailma Kaubandusorganisatsioon|url=http://www.wto.org/english/news_e/pres17_e/pr791_e.htm|pealkiri=Trade recovery expected in 2017 and 2018, amid policy uncertainty|väljaanne=WTO|aeg=2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|pealkiri=CIA – The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-12-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071211224222/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2198rank.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?g=ntyj|pealkiri=Personal consumption expenditures (PCE)/gross domestic product (GDP)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ben Casselman|url=https://www.nytimes.com/2018/03/20/business/economy/economy-recovery.html|pealkiri=Up, Up, Up Goes the Economy|väljaanne=The New York Times|aeg=20. märts 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=xYEGswEACAAJ|pealkiri=A History of the Global Economy. From 1500 to the Present|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.globalcrisisnews.com/usa/us-out-of-recession-as-economy-grows-by-3-5-percent/id%3D1238/|pealkiri=Global Crisis News|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-11-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091103100949/http://www.globalcrisisnews.com/usa/us-out-of-recession-as-economy-grows-by-3-5-percent/id%3D1238/}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://fcic.law.stanford.edu/report/conclusions|pealkiri=Financial Crisis Inquiry Report-Conclusions-January 2011|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=BEA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.sba.gov/advo/stats/sbfaq.pdf|pealkiri=Office of Advocacy – Frequently Asked Questions – How important are small businesses to the U.S. economy?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-12-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101202170306/http://www.sba.gov/advo/stats/sbfaq.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/wealth/billionaires|pealkiri=Forbes|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/research/papers/2011/11/03-poverty-kneebone-nadeau-berube|pealkiri=The Re-Emergence of Concentrated Poverty: Metropolitan Trends in the 2000s|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|url=https://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/fact_sheets/economics/econ_facts/index.htm|pealkiri=Economic Trends in Tobacco|väljaanne=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Atlas 2011|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide|autor=David Cutler|url=https://www.pbs.org/newshour/making-sense/why-does-health-care-cost-so-m/|pealkiri=Why Does Health Care Cost so Much in America? Ask Harvard's David Cutler|väljaanne=PBS News|aeg=19. november 2013|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.imf.org/external/np/seminars/eng/2011/res2/pdf/crbs.pdf|pealkiri=The Liquidation of Government Debt|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Future of Money|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|pealkiri=2014 Index of Economic Freedom – United States|väljaanne=|aeg=2014|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;Regulation and Control in the U.S. Economy&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.slate.com/blogs/moneybox/2013/03/06/america_s_wealth_tax_it_s_called_property_taxes_and_they_re_not_very_smart.html|pealkiri=America Does Tax Wealth, Just Not Very Intelligently|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO Budget and Economic Outlook 2018–2028|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=A General Theory of Entrepreneurship: the Individual-Opportunity Nexus|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=United States of America. In: UNESCO Science Report: towards 2030|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.world-exchanges.org/statistics/ytd-monthly|pealkiri=WFE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-11-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111106005313/http://www.world-exchanges.org/statistics/ytd-monthly}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xkxk5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=79&amp;pr.y=12&amp;sy=2016&amp;ey=2021&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=111&amp;s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPCPIPCH&amp;grp=0&amp;a=|pealkiri=World Economic Outlook Database, October 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JTXbZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bea.gov/data/gdp/gross-domestic-product|pealkiri=Gross Domestic Product, 2nd quarter 2019 (advance estimate), and annual update|väljaanne=BEA|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NKtuE&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide saatkond Saksamaal|url=http://usa.usembassy.de/economy-conditions.htm|pealkiri=U.S. Economy – Basic Conditions &amp; Resources|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cKd5Q&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://infopedia.usembassy.or.kr/ENG/_f_030401.html|pealkiri=Outline of the U.S. Economy – How the U.S. Economy Works|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-01-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120114051146/http://infopedia.usembassy.or.kr/ENG/_f_030401.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sccJ0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2017/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=43&amp;pr.y=19&amp;sy=2017&amp;ey=2017&amp;scsm=1&amp;ssd=1&amp;sort=country&amp;ds=.&amp;br=1&amp;c=512,672,914,946,612,137,614,546,311,962,213,674,911,676,193,548,122,556,912,678,313,181,419,867,513,682,316,684,913,273,124,868,339,921,638,948,514,943,218,686,963,688,616,518,223,728,516,558,918,138,748,196,618,278,624,692,522,694,622,142,156,449,626,564,628,565,228,283,924,853,233,288,632,293,636,566,634,964,238,182,662,359,960,453,423,968,935,922,128,714,611,862,321,135,243,716,248,456,469,722,253,942,642,718,643,724,939,576,644,936,819,961,172,813,132,199,646,733,648,184,915,524,134,361,652,362,174,364,328,732,258,366,656,734,654,144,336,146,263,463,268,528,532,923,944,738,176,578,534,537,536,742,429,866,433,369,178,744,436,186,136,925,343,869,158,746,439,926,916,466,664,112,826,111,542,298,967,927,443,846,917,299,544,582,941,474,446,754,666,698,668&amp;s=PPPGDP&amp;grp=0&amp;a=|pealkiri=Report for Selected Country Groups and Subjects (PPP valuation of country GDP)|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HctTG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/01/weodata/index.aspx|pealkiri=World Economic Outlook Database, April 2019|väljaanne=IMF|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2QFHb&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=United States reference resource|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530030927/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/us.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3ekHu&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=https://www.federalreserve.gov/pf/pdf/pf_4.pdf|pealkiri=The Implementation of Monetary Policy – The Federal Reserve in the International Sphere|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zj1sF&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.investopedia.com/articles/forex/072915/how-petrodollars-affect-us-dollar.asp|pealkiri=How Petrodollars Affect The U.S. Dollar|väljaanne=Investopedia|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9zwkD&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Future of Money|aasta=|koht=|kirjastus=Princeton University Press|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XDYKQ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.multpl.com/us-gdp-growth-rate/table/by-year|pealkiri=US GDP Growth Rate by Year|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OPwkz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/wts2019_e/wts2019_e.pdf|pealkiri=World Trade Statistical Review 2019|väljaanne=WTO|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qivkg&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Kaubanduse Esindus|url=https://ustr.gov/trade-agreements/free-trade-agreements|pealkiri=United States free trade agreements|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Kaubanduse Esindus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fkt6x&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Resource-Based Growth Past and Present|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nIxEr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.investopedia.com/articles/markets-economy/090516/10-countries-most-natural-resources.asp|pealkiri=10 Countries With The Most Natural Resources|väljaanne=Investopedia|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dao3O&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecdbetterlifeindex.org/topics/income/|pealkiri=Income|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ijkGw&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=https://www.eia.gov/todayinenergy/detail.php?id=36292|pealkiri=United States remains the world's top producer of petroleum and natural gas hydrocarbons|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Sz55&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://asia.nikkei.com/Politics-Economy/Economy/US-overtook-China-as-top-trading-nation-in-2016|pealkiri=US overtook China as top trading nation in 2016|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v1ZPV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://shopfloor.org/2011/03/u-s-manufacturing-remains-worlds-largest/18756|pealkiri=U.S. Manufacturing Remains World's Largest|väljaanne=Shopfloor|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-04-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120404234310/http://shopfloor.org/2011/03/u-s-manufacturing-remains-worlds-largest/18756}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JYbKm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/global500/list/filtered?hqcountry=U.S.|pealkiri=Global 500 2016|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aKa3m&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cnbc.com/2019/05/09/the-countries-with-the-largest-number-of-billionaires.html|pealkiri=The US is home to more billionaires than China, Germany and Russia combined|väljaanne=CNBC|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ozvU7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://hk.asiatatler.com/life/top-10-countries-with-the-most-billionaires-in-2019|pealkiri=Wealth-X's Billionaire Census 2019 report reveals insights and trends about the world's top billionaires|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vmgcR&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.world-exchanges.org/our-work/statistics|pealkiri=Monthly Reports - World Federation of Exchanges|väljaanne=WFE|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1nNso&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.sfc.hk/web/doc/EN/research/stat/a01.pdf|pealkiri=Table A – Market Capitalization of the World's Top Stock Exchanges (As at end of June 2012)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dVUuq&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/Global_venture_capital_insights_and_trends_2014/$FILE/EY_Global_VC_insights_and_trends_report_2014.pdf|pealkiri=Adapting and evolving – Global venture capital insights and trends 2014|väljaanne=EY|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tF0Md&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.battelle.org/docs/tpp/2014_global_rd_funding_forecast.pdf?sfvrsn=4|pealkiri=2014 Global R&amp;D Funding Forecast|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140209171411/http://www.battelle.org/docs/tpp/2014_global_rd_funding_forecast.pdf?sfvrsn=4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B0D2t&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/W270RE1A156NBEA|pealkiri=Shares of gross domestic income: Compensation of employees, paid: Wage and salary accruals: Disbursements: To persons|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TwAkn&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://unstats.un.org/unsd/snaama/selbasicFast.asp|pealkiri=United Nations Statistics Division – National Accounts Main Aggregates Database|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;68vMb&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2112rank.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226005157/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2112rank.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oRJyB&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www3.weforum.org/docs/GCR2013-14/GCR_Rankings_2013-14.pdf|pealkiri=Rankings: Global Competitiveness Report 2013–2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MUgPO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/GDPC1|pealkiri=Real GDP|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Da0rl&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=Household Net Worth|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xMc9O&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/UNRATE|pealkiri=Civilian Unemployment Rate|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SIXdL&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://fortune.com/2018/06/04/trump-policies-u-n-report-u-s-poverty/|pealkiri=Trump Policies Highlighted in Scathing U.N. Report On U.S. Poverty|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FZcRX&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=America's Promise: A Concise History of the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fvgFN&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Appendix A The Development and Role of the National Bureau of Economic Research's Business Cycle Chronologies|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HrlV1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Recessions and Depressions: Understanding Business Cycles|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mTngk&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Domestic Revolutions: a Social History of American Family Life|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qOFgX&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Democracy in Deficit: The Political Legacy of Lord Keynes|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l8Epz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www2.census.gov/prod2/popscan/p60-162.pdf|pealkiri=Current Population Reports: Money Income of Households and Persons in the United States (1987)|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KALya&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://business.time.com/2011/02/14/is-china-facing-a-japanese-future/|pealkiri=Is China facing a Japanese future?|väljaanne=Time|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kEBY1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=Total Non-Farm Payrolls|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rWYzf&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook - Debt to GDP|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070613005546/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M3ph7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#us|pealkiri=CIA Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110604195034/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#us|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y9ZTF&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/A939RX0Q048SBEA|pealkiri=Real GDP per Capita|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;reCCU&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Majandusanalüüsi Büroo|url=https://www.bea.gov/newsreleases/national/gdp/gdpnewsrelease.htm|pealkiri=National Income and Product Accounts Gross Domestic Product: Second Quarter 2014 (Advance Estimate) Annual Revision: 1999 through First Quarter 2014|väljaanne=Majandusanalüüsi Büroo|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0zAsX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/full_list/|pealkiri=Global 500 2010|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;av4WI&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.cepr.net/documents/publications/no-vacation-update-2013-05.pdf|pealkiri=No-Vacation Nations|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2ZFSd&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Dying for a Paycheck: How Modern Management Harms Employee Health and Company Performance—and What We Can Do About It.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GoLeH&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://econpost.com/unitedstateseconomy/four-million-more-people-working-part-time-2-years-ago|pealkiri=Four million more people working part time than 2 years ago|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100711052533/http://econpost.com/unitedstateseconomy/four-million-more-people-working-part-time-2-years-ago}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Jjgz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/PAYEMS|pealkiri=FRED – All Employees Total Non-farm Payrolls|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PsipQ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tööstatistika Büroo|url=http://www.bls.gov/cps/|pealkiri=Current Population Survey|väljaanne=Tööstatistika Büroo|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WqN5A&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/sites/susanadams/2013/06/07/the-unemployment-news-is-worse-for-many/|pealkiri=The Unemployment News Is Worse For Many|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HyYPw&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Luure Keskagentuur|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=Luure Keskagentuur|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cYh3b&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=http://www.federalreserve.gov/releases/z1/Current/z1.pdf|pealkiri=Z.1: Financial Accounts of the United States|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-05-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140527095440/http://www.federalreserve.gov/releases/z1/Current/z1.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EOcpL&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2014/04/23/upshot/the-american-middle-class-is-no-longer-the-worlds-richest.html?_r=0|pealkiri=The American Middle Class Is No Longer the World's Richest|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LuRhr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/govbeat/wp/2014/08/11/income-inequality-seems-to-be-rising-in-more-than-2-in-3-metro-areas/|pealkiri=Income inequality seems to be rising in more than 2 in 3 metro areas|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4iLat&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.oecd.org/els/soc/OECD2014-FocusOnTopIncomes.pdf|pealkiri=Focus on Top Incomes and Taxation in OECD Countries: Was the crisis a game changer?|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0g16P&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/business/2019/09/26/income-inequality-america-highest-its-been-since-census-started-tracking-it-data-show|pealkiri=Income inequality in America is the highest it's been since census started tracking it, data shows|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PQ9nS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.voxeu.org/article/does-inequality-lead-financial-crisis|pealkiri=Does inequality lead to a financial crisis?|väljaanne=Vox|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;buLJi&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Changes in the Distribution of Income Among Tax Filers Between 1996 and 2006: The Role of Labor Income, Capital Income, and Tax Policy|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TMT96&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/07/a-guide-to-understanding-international-comparisons-of-economic-mobility|pealkiri=&quot;A Guide to Understanding International Comparisons of Economic Mobility|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A6y6Y&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/07/productivity-and-compensation-growing-together|pealkiri=Productivity and Compensation: Growing Together|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xCuuc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2018/07/04/is-it-great-to-be-a-worker-in-the-u-s-not-compared-to-the-rest-of-the-developed-world/|pealkiri=Is it great to be a worker in the U.S.? Not compared with the rest of the developed world|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C4ZJ3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Süsteem|url=https://www.federalreserve.gov/econres/scfindex.htm|pealkiri=Federal Reserve – Survey of Consumer Finances 2016|väljaanne=Föderaalreservi Süsteem|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PX4JU&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-06-16/the-u-s-is-where-the-rich-are-the-richest|pealkiri=The U.S. Is Where the Rich Are the Richest|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7wxcN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=http://www.census.gov/newsroom/releases/pdf/cb14-156_net_worth_graphic.pdf|pealkiri=Median Household Net Worth by Quintile|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140912175408/http://www.census.gov/newsroom/releases/pdf/cb14-156_net_worth_graphic.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F4z2I&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/RHORUSQ156N|pealkiri=FRED - Homeownership rate for the United States|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cEVUa&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/welfare/bg1713.cfm|pealkiri=Understanding Poverty in America|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-03-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313053958/http://www.heritage.org/research/welfare/bg1713.cfm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLV2I&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/money/us-money-blog/2016/may/27/housing-market-real-estate-millennials-living-at-home-with-parents|pealkiri=Millennials aren't buying homes right now. What if they never do?|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s2OhV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/housing-market-2019-americans-cant-afford-a-home-in-70-percent-of-the-country|pealkiri=Average Americans can't afford a home in 70 percent of the country|väljaanne=CBS News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HPlr3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/more-americans-are-living-in-their-vehicles-amid-high-housing-prices/|pealkiri=More Americans are forced to &quot;reside&quot; in their vehicles|väljaanne=CBS News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I9q6a&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/graph/?g=f3v|pealkiri=Real Disposable Personal Income: Per capita|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EpL92&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new03_001.htm|pealkiri=US Census Bureau, Personal income for all sexes, races in 2005|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-03-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070319232115/http://pubdb3.census.gov/macro/032006/perinc/new03_001.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x1Xtp&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/view/articles/2018-07-25/states-should-ban-contracts-barring-workers-from-joining-rivals|pealkiri=How About a Free Market for Wages?|väljaanne=Bloomberg Opinion|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FGndB&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.marketwatch.com/story/americas-middle-class-is-slowly-being-wiped-out-2018-07-23|pealkiri=America's middle class is slowly being 'wiped out'|väljaanne=MarketWatch|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ezYxL&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.msn.com/en-us/news/us/this-doesnt-look-like-the-best-economy-ever-40percent-of-americans-say-they-still-struggle-to-pay-bills/ar-AADRErK?li=BBnbcA1|pealkiri='This doesn't look like the best economy ever': 40% of Americans say they still struggle to pay bills|väljaanne=MSN News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7puRu&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Anna Sillers|url=https://www.pbs.org/newshour/rundown/nccp-finds-44-percent-u-s-children-live-low-income-families/|pealkiri=Report finds 44 percent of U.S. children live in low-income families|väljaanne=PBS News|aeg=6. aprill 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KIBQu&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2017/demo/p60-259.html|pealkiri=U.S. Census Bureau – Income and Poverty in the United States 2016|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j4wNV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.com/news/business-36599316|pealkiri=IMF warns the US over poverty|väljaanne=BBC|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u7HFF&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304500404579127603306039292|pealkiri=U.S. Poverty Rate Stabilizes – For Some|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VSQj0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-42248999|pealkiri=US homeless people numbers rise for first time in seven years|väljaanne=BBC|aeg=6. detsember 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KUoBO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.huduser.org/publications/pdf/5thHomelessAssessmentReport.pdf|pealkiri=HUD 5th Annual Homelessness Assessment Report to Congress, June 2010|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kUdie&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nationalhomeless.org/factsheets/employment.html|pealkiri=Employment and Homelessness|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WWG1k&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Public Policy: Economic Inequality and Poverty: The United States in Comparative Perspective|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9l0j&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Vanishing Middle Class: Prejudice and Power in a Dual Economy|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Iw7R1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.ohchr.org/EN/NewsEvents/Pages/DisplayNews.aspx?NewsID=23172&amp;LangID=E|pealkiri=Contempt for the poor in US drives cruel policies,&quot; says UN expert|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ULLNX&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Poverty Politics and Crime Control in Europe and America|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZFfGL&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Routledge Handbook of Poverty in the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Enuc&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Punishing the Poor: The Neoliberal Government of Social Insecurity|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dyXfC&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Caught: The Prison State and the Lockdown of American Politics|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fBOik&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/library/publications/2017/demo/p60-260.html|pealkiri=Health Insurance coverage in the Unites States|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nKrEr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.census.gov/data/tables/time-series/demo/health-insurance/historical-series/hic.html|pealkiri=Health Insurance Tables|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A6ly6&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.commonwealthfund.org/publications/blog/2018/apr/health-coverage-erosion|pealkiri=Commonwealth Fund|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gMYPw&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.pnhp.org/news/2012/september/despite-slight-drop-in-uninsured-last-year%E2%80%99s-figure-points-to-48000-preventable-|pealkiri=Despite slight drop in uninsured, last year's figure points to 48,000 preventable deaths|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120924021844/http://www.pnhp.org/news/2012/september/despite-slight-drop-in-uninsured-last-year%E2%80%99s-figure-points-to-48000-preventable-}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YIM5g&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://healthaffairs.org/blog/2009/09/21/does-lack-of-insurance-cause-premature-death/|pealkiri=Does Lack Of Insurance Cause Premature Death?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RkeHl&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2739025|pealkiri=Health Insurance Coverage and Mortality Revisited|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gXgET&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.cato.org/publications/policy-analysis/bending-productivity-curve-why-america-leads-world-medical-innovation|pealkiri=Bending the Productivity Curve: Why America Leads the World in Medical Innovation|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5D5tG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2006/10/05/business/05scene.html?_r=1&amp;|pealkiri=Poor U.S. Scores in Health Care Don't Measure Nobels and Innovation|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;76q5m&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://books.nap.edu/openbook.php?record_id=13497|pealkiri=U.S. Health in International Perspective: Shorter Lives, Poorer Health&quot; (2013) National Institutes of Health Committee on Population, Board on Population Health and Public Health Practice|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dMAKj&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Lancet Oncology|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UD969&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1560849/UK-cancer-survival-rate-lowest-in-Europe.html|pealkiri=UK cancer survival rate lowest in Europe|väljaanne=The Telegraph|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d0uwX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/?id=0qExi2-3m5IC|pealkiri=In excellent health : setting the record straight on America's health care and charting a path for future reform|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e0w9r&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Hypertension Treatment and Control in Five European Countries, Canada, and the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8FAkg&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nber.org/papers/w13429.pdf|pealkiri=Health Status, Health Care and Inequality: Canada vs. the U.S|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oyGHb&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.huffingtonpost.com/entry/whelp-the-us-now-ranks-27th-in-the-world-on-education-and-healthcare_us_5bae5d02e4b0425e3c23508f|pealkiri=U.S. Drops To 27th In The World For Education And Health Care|väljaanne=The Huffington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MJUYy&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|url=https://www.cdc.gov/nchs/fastats/health-expenditures.htm|pealkiri=FastStats|väljaanne=Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XuB4T&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.cato.org/sites/cato.org/files/pubs/pdf/pa527.pdf|pealkiri=Health Care Regulation A $169 Billion Hidden Tax|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZESWG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.realclearpolicy.com/blog/2012/09/19/health_care_economist_john_goodman_on_health_care_markets_290.html|pealkiri=Health Care Economist John Goodman on Market-Based Health Care|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6YiyZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2011/08/16/us/16drug.html|pealkiri=Medicaid Pays Less Than Medicare for Many Prescription Drugs, U.S. Report Finds|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sZMPg&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The Cost-Shift Payment 'Hydraulic': Foundation, History, And Implications|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p6ebr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/research/reports/2013/08/legislating-low-prices-cutting-costs-or-care|pealkiri=Legislating Low Prices: Cutting Costs or Care?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MMJUA&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://news.thomasnet.com/IMT/2013/03/14/china-widens-lead-as-worlds-largest-manufacturer/|pealkiri=Manufacturing Output by Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UYL7l&quot;&gt;{{Netiviide|autor=NASA|url=http://www.nasa.gov/worldbook/aviation_worldbook.html|pealkiri=Aviation Worldbook|väljaanne=NASA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100731165241/http://www.nasa.gov/worldbook/aviation_worldbook.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZriR0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.usatoday.com/money/economy/2007-04-20-4155011268_x.htm|pealkiri=Factory jobs: 3 million lost since 2000|väljaanne=USA Today|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DrTcJ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://prospect.org/article/cost-free-trade|pealkiri=The Cost of Free Trade|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ida63&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=http://www.cbo.gov/doc.cfm?index=5078&amp;type=0|pealkiri=What Accounts for the Decline in Manufacturing Employment?|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dIogO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=iOgfSDKecCcC&amp;pg=PA4557|pealkiri=Congressional Record V. 148, Pt. 4, April 11, 2002 to April 24, 2002|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bEv4J&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://greyhill.com/blog/2011/10/5/manufacturing-output-by-country.html|pealkiri=Manufacturing Output by Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4XRyh&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://prospect.org/article/back-china|pealkiri=Back from China?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1CxtV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/2012-01-18/america-s-dirty-war-against-manufacturing-part-1-carl-pope.html|pealkiri=America's Dirty War Against Manufacturing: Part 1|väljaanne=Bloomberg|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tAigD&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.cepr.net/index.php/blogs/beat-the-press/hasnt-anyone-at-the-nyt-heard-of-exchange-rates|pealkiri=Hasn't Anyone at the NYT Heard of Exchange Rates?|väljaanne=Beat the Press|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8KN4G&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|pealkiri=Public Road and Street Mileage in the United States by Type of Surface|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tdRsY&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html|pealkiri=Public Road and Street Mileage in the United States by Type of Surface|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AyX9b&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/business/2010/jan/08/china-us-car-sales-overtakes|pealkiri=China overtakes US in car sales|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UlP09&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nationmaster.com/graph/tra_mot_veh-transportation-motor-vehicles|pealkiri=Motor vehicles statistics – countries compared worldwide|väljaanne=NationMaster|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R1Nkp&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Transpordistatistika Büroo|url=http://www.bts.gov/publications/highlights_of_the_2001_national_household_travel_survey/html/section_01.html|pealkiri=Household, Individual, and Vehicle Characteristics|väljaanne=Transpordistatistika Büroo|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-09-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070929125403/http://www.bts.gov/publications/highlights_of_the_2001_national_household_travel_survey/html/section_01.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CkJCn&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.policy.rutgers.edu/vtc/documents/TOD.Euro-Style_Planning-Renne-Wells.pdf|pealkiri=Emerging European-Style Planning in the United States: Transit-Oriented Development|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140924071956/http://www.policy.rutgers.edu/vtc/documents/TOD.Euro-Style_Planning-Renne-Wells.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E9IIR&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://switchboard.nrdc.org/blogs/kbenfield/natgeo_surveys_countries_trans.html|pealkiri=NatGeo surveys countries' transit use: guess who comes in last|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150120234533/http://switchboard.nrdc.org/blogs/kbenfield/natgeo_surveys_countries_trans.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vMrtz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Valitsuse Vastutusamet|url=http://www.gao.gov/products/GAO-07-15|pealkiri=Intercity Passenger Rail: National Policy and Strategies Needed to Maximize Public Benefits from Federal Expenditures|väljaanne=Valitsuse Vastutusamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tf7M0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.economist.com/blogs/economist-explains/2013/08/economist-explains-18|pealkiri=The Economist Explains: Why Americans Don't Ride Trains|väljaanne=The Economist|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7zb69&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Amtrak|url=http://www.amtrak.com/servlet/BlobServer?blobcol=urldata&amp;blobtable=MungoBlobs&amp;blobkey=id&amp;blobwhere=1249227805921&amp;blobheader=application%2Fpdf&amp;blobhead|pealkiri=Amtrak Ridership Records|väljaanne=Amtrak|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O9Ai7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.downsizinggovernment.org/privatization|pealkiri=Privatization|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lm1sP&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx|pealkiri=Scheduled Passengers Carried|väljaanne=IATA|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-11-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131113175503/http://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I4Onx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.aci.aero/News/Releases/Most-Recent/2014/03/31/Preliminary-World-Airport-Traffic-and-Rankings-2013--High-Growth-Dubai-Moves-Up-to-7th-Busiest-Airport-|pealkiri=Preliminary World Airport Traffic and Rankings 2013 – High Growth Dubai Moves Up to 7th Busiest Airport — Mar 31, 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ahaOm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.msnbc.msn.com/id/43327793/ns/business-oil_and_energy/t/china-surpasses-us-top-energy-consumer/|pealkiri=China surpasses US as top energy consumer – Business – Oil &amp; energy – msnbc.com|väljaanne=MSNBC|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Na4q3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/tablee1c.xls|pealkiri=World Per Capita Total Primary Energy Consumption,1980–2005|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2006-10-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061013182222/http://www.eia.doe.gov/pub/international/iealf/tablee1c.xls}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r7Mkb&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Energiateabe Administratsioon|url=http://www.eia.doe.gov/emeu/aer/pdf/pages/sec1_3.pdf|pealkiri=Annual Energy Report|väljaanne=Energiateabe Administratsioon|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yzCBy&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/home/energyspecial/2005/11/15/energy-oil-exxonmobil-cx_pt_1116energy_tertzakian.html|pealkiri=The U.S. Senate's Oil Spill|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-02-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080221011654/http://www.forbes.com/home/energyspecial/2005/11/15/energy-oil-exxonmobil-cx_pt_1116energy_tertzakian.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4geSx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|url=http://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_04_03.html|pealkiri=Domestic Demand for Refined Petroleum Products by Sector|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Transpordiministeerium|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zvHak&quot;&gt;{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/historical/petr.txt|pealkiri=U.S. Imports of Crude Oil|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eWNOH&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052970203441704577068670488306242|pealkiri=The Wall Steert Journal|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bVFs5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.floridatoday.com/usatoday/article/52298812?odyssey=mod_sectionstories|pealkiri=In a first, gas and other fuels top U.S. exports|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-03-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120311011059/http://www.floridatoday.com/usatoday/article/52298812?odyssey=mod_sectionstories}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TOnUG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.livinginternet.com/i/ii_ipto.htm|pealkiri=IPTO – Information Processing Techniques Office|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S3wwC&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/cms/s/0/7c2dbd70-79a6-11e3-b381-00144feabdc0.html#axzz2q8OrFdV3|pealkiri=China overtakes US as world's largest goods trader|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OLTvK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.economist.com/node/21553424|pealkiri=Free exchange: Petrodollar profusion|väljaanne=The Economist|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5vKrN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Majandusanalüüsi Büroo|url=https://www.bea.gov/newsreleases/international/trade/2015/pdf/trad1214.pdf|pealkiri=U.S. International Trade in Goods and Services|väljaanne=Majandusanalüüsi Büroo|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1yfRN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/graph/?graph_id=474908&amp;rn=8252|pealkiri=FRED – Trade Balance, Goods and Services, Balance of Payments Basis|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YaEgG&quot;&gt;{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/statistics/historical/index.html|pealkiri=U.S. International Trade in Goods and Services – Historical Series|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZ1Rm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=USA statistikaamet|url=https://www.census.gov/foreign-trade/balance/index.html|pealkiri=Census – Foreign Trade – Balance by Partner Country|väljaanne=USA statistikaamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G2d1w&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=https://fred.stlouisfed.org/series/TNWBSHNO|pealkiri=FRED – Household and Non-Profit Net Worth|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9SjSp&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|url=https://www.treasurydirect.gov/govt/reports/pd/mspd/mspd.htm|pealkiri=Treasury Direct – Monthly Statement of the Public Debt|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R7hWV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OQ5HN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/53651|pealkiri=CBO. Budget &amp; Economic Outlook 2018–2028|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dYcSc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Valge Maja|url=http://www.whitehouse.gov/omb/budget/fy2010/assets/hist.pdf|pealkiri=FY 2010 Budget Historical Tables|väljaanne=Valge Maja|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-02-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100201131532/http://www.whitehouse.gov/omb/budget/fy2010/assets/hist.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nwRGH&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article742188.ece|pealkiri=US spends its way to 28 Eiffel towers: made out of pure gold|väljaanne=The Sunday Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;664hl&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/idUSTRE60R5DK20100128?type=politicsNews|pealkiri=Senate backs increase in debt limit to $14.3 trillion|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6grPv&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy10/pdf/summary.pdf|pealkiri=2010 Budget-Summary Tables S-13 and S-14|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-10-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111010084418/http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy10/pdf/summary.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LeONK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2009/11/23/business/23rates.html?_r=1|pealkiri=Wave of Debt Payments Facing US Government|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rrMRX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy08/pdf/spec.pdf|pealkiri=Analytical Perspectives of the FY 2008 Budget|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-01-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100107153657/http://www.gpoaccess.gov//usbudget/fy08/pdf/spec.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eJoQV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.treasury.gov/ticdata/Publish/mfh.txt|pealkiri=Major Foreign Holders of Treasury Securities|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-10-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151017031710/http://www.treasury.gov/ticdata/Publish/mfh.txt}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wioVk&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.federalreserve.gov/releases/Z1/current/z1.pdf|pealkiri=Z.1 Financial Accounts of the United States – Flow of Funds, Balance Sheets, and Integrated Macroeconomic Accounts – First Quarter 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-07-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100702134328/http://www.federalreserve.gov/releases/Z1/current/z1.pdf}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kOyPT&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Föderaalreservi Majandusandmed|url=http://research.stlouisfed.org/fred2/series/DFII5|pealkiri=5-Year Treasury Inflation-Indexed Security, Constant Maturity|väljaanne=Föderaalreservi Majandusandmed|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VAwgo&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://blogs.reuters.com/lawrencesummers/2012/06/03/breaking-the-negative-feedback-loop/|pealkiri=Breaking the negative feedback loop|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-06-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120605042224/http://blogs.reuters.com/lawrencesummers/2012/06/03/breaking-the-negative-feedback-loop/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gvDYH&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/tg1404.aspx|pealkiri=Minutes of the Meeting of the Treasury Borrowing Advisory Committee of the Securities Industry and Financial Markets Association|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AmcpW&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.bbc.co.uk/blogs/thereporters/stephanieflanders/2009/01/biggest_game_in_town.html|pealkiri=Biggest game in town|väljaanne=BBC News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dh0NM&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Rahvusvaheline Valuutafond|url=http://www.imf.org/external/np/sta/cofer/eng/cofer.pdf|pealkiri=COEFR|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QMPRz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2011/02/10/markets/dollar/index.htm|pealkiri=IMF calls for dollar alternative|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MNh2k&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://widgets.weforum.org/global-enabling-trade-report-2014/|pealkiri=Enabling Trade Index 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AwuWj&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www3.weforum.org/docs/WEF_GlobalCompetitivenessReport_2014-15.pdf|pealkiri=2014 Global Competitiveness Report|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hYVxy&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303848104579308811265028066?mg=reno64-wsj&amp;url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702303848104579308811265028066.html|pealkiri=America's Dwindling Economic Freedom Regulation, taxes and debt knock the U.S. out of the world's top 10|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SANOP&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/ranking|pealkiri=2014 Index of Economic Freedom|väljaanne=Heritage|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TzDmq&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.reason.com/news/show/130328.html|pealkiri=Bush's Regulatory Kiss-Off – Obama's assertions to the contrary, the 43rd president was the biggest regulator since Nixon|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-09-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090902085717/http://www.reason.com/news/show/130328.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oSHcQ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2012/08/15/business/economy/slipping-behind-because-of-an-aversion-to-taxes.html?_r=1&amp;src=recg|pealkiri=America's Aversion to Taxes|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;43EBD&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.heritage.org/index/country/unitedstates|pealkiri=Index of Economic Freedom: United States|väljaanne=Heritage|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wVnkc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.spiegel.de/international/europe/0,1518,628389-2,00.html|pealkiri=Is the US Really a Nation of God-Fearing Darwin-Haters?|väljaanne=Der Spiegel|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3EYgS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=http://cbo.gov/publication/44604|pealkiri=The Distribution of Household Income and Federal Taxes, 2010|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uixBh&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Taxation and the worlds of welfare|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hD5JE&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/wonkblog/wp/2012/09/19/other-countries-dont-have-a-47/|pealkiri=Other countries don't have a &quot;47%|väljaanne=The Washington Post|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ef2Rg&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://seattletimes.com/html/politics/2020475301_apustaxingtherich.html|pealkiri=Tax bills for rich families approach 30-year high|väljaanne=The Seattle Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;myHCk&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2013/02/27/opinion/republicans-must-bridge-the-income-gap.html|pealkiri=Grand Old Parity|väljaanne=The New York Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NdxmK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://taxfoundation.org/article/case-single-rate-tax-why-our-progressive-tax-code-inconsistent-changing-face-american-taxpayers|pealkiri=The Case for a Single-Rate Tax: Why Our Progressive Tax Code is Inconsistent with the Changing Face of American Taxpayers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UtcG6&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052748704604704576220491592684626|pealkiri=The Price of Taxing the Rich: The top 1% of earners fill the coffers of states like California and New York during a boom—and leave them starved for revenue in a bust|väljaanne=The Wall Street Journal|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TUp8A&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://data.oecd.org/gga/general-government-spending.htm|pealkiri=General Government Spending|väljaanne=OECD|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ki5Ok&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.usnews.com/opinion/economic-intelligence/articles/2016-12-01/myths-and-facts-about-the-us-federal-debt|pealkiri=Debt Myths, Debunked|väljaanne=US News|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fDaEQ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.marketwatch.com/story/the-financial-hole-for-social-security-and-medicare-is-even-deeper-than-the-experts-say-2018-06-15|pealkiri=Opinion: The financial hole for Social Security and Medicare is even deeper than the experts say|väljaanne=MarketWatch|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P7njm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.newsmax.com/finance/johnmauldin/national-debt-real-230-trillion-dollars/2019/03/25/id/908588/|pealkiri=The Real US National Debt Might Be $230 Trillion|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lOyo0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy01/guide01.html|pealkiri=U.S. Budget 2001|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120112170429/http://www.gpoaccess.gov/usbudget/fy01/guide01.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YQ5p1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=CIA|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|pealkiri=CIA World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070613005546/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2186rank.html#us|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7kcvR&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.dailyfinance.com/story/is-rising-u-s-debt-inviting-trouble-ask-japan/19469343/|pealkiri=Is Rising U.S. Debt Inviting Trouble? Ask Japan|väljaanne=Daily Finance|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5RWNE&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.forbes.com/global/2006/0522/032.html|pealkiri=Tax Misery &amp; Reform Index|väljaanne=Forbes|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i7ODV&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/2010/countries/US.html|pealkiri=Global 500 2010: Countries|väljaanne=CNN|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KsKeW&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://articles.moneycentral.msn.com/Investing/Extra/WhereTheMillionairesAreNow.aspx|pealkiri=Where the millionaires are now|väljaanne=MSN|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-09-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110927143337/http://articles.moneycentral.msn.com/Investing/Extra/WhereTheMillionairesAreNow.aspx|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KjSTW&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Richard R. Nelson|url=https://books.google.com/books?id=YFDGjgxc2CYC&amp;pg=PA61|pealkiri=National Innovation Systems: Britain|väljaanne=Oxford University Press|aeg=1993|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vbp6M&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|url=http://usinfo.state.gov/infousa/government/forpolicy/chap2.html|pealkiri=U.S. Department of state: How the U.S. Economy Works|väljaanne=Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-11-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081114043907/http://usinfo.state.gov/infousa/government/forpolicy/chap2.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;alJCZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=EB29BrnCMm4C&amp;pg=PA280|pealkiri=Trends in International Migration 2002: Continuous Reporting System on Migration|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vha3T&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Peter S. Canellos|url=http://www.boston.com/news/politics/2008/articles/2008/11/11/obama_victory_took_root_in_kennedy_inspired_immigration_act/?page=full|pealkiri=Obama victory took root in Kennedy-inspired Immigration Act|väljaanne=|aeg=11. november 2008|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OC0is&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.com/books?id=87snuOaE7DwC&amp;pg=PA212|pealkiri=An Introduction to Bilingualism: Principles and Processes|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E1AM8&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Eduardo Porter|url=https://www.nytimes.com/2019/06/15/sunday-review/work-age-economy.html?|pealkiri=This Economy Is Not Aging Gracefully|väljaanne=The New York Times|aeg=15. juuni 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bBSjy&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kongressi eelarveamet|url=https://www.cbo.gov/publication/55151|pealkiri=Updated Budget Projections: 2019 to 2029|väljaanne=Kongressi eelarveamet|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aps51&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Jean Marc|url=http://www.fai.org/news_archives/fai/000295.asp|pealkiri=100 Years Ago, the Dream of Icarus Became Reality|väljaanne=|aeg=17. detsember 2003|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-09-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070912065254/http://www.fai.org/news_archives/fai/000295.asp}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cW5VM&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Entrepreneurship in the United States|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LVWbx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.briskfox.com/open/years/2009_q1/do_v_c44780.php|pealkiri=There is no Google, or Amazon, or Microsoft or Apple in the UK, Mandelson tells BVCA|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xtMYj&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.nvca.org/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=255&amp;Itemid=103|pealkiri=Venture Impact|väljaanne=|aeg=2011|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140630170428/http://www.nvca.org/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=255&amp;Itemid=103}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c2ntO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=The Economist|url=http://www.economist.com/node/13216037|pealkiri=The United States of Entrepreneurs|väljaanne=The Economist|aeg=14. märts 2009|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mljgn&quot;&gt;{{Netiviide|autor=IMAA|url=https://imaa-institute.org/m-and-a-us-united-states/|pealkiri=M&amp;A US – Mergers &amp; Acquisitions in the United States|väljaanne=IMAA|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ec8Wm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Financial Times|url=https://www.ft.com/indepth/ft500|pealkiri=FT 500 2013|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l5Xud&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Fortune|url=http://fortune.com/global500/2011/|pealkiri=Global 500|väljaanne=Fortune|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cLqr2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Goergina Prodhan, Alastair Sharp, David Cowell|url=https://www.reuters.com/article/us-apple-brand-idUSTRE74800D20110509|pealkiri=Apple usurps Google as world's most valuable brand|väljaanne=Reuters|aeg=9. mai 2011|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8pNwQ&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Switching Channels: Global Powers of Retailing 2012|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kdMVh&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Walter Loeb|url=https://www.forbes.com/sites/walterloeb/2013/07/24/alibaba-a-threat-to-amazon-ebay-walmart-and-everyone-else/|pealkiri=Alibaba Is A Threat To Amazon, eBay, Walmart And Everyone Else|väljaanne=Forbes|aeg=23. juuni 2013|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;II6xA&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Clare O'Connor|url=https://www.forbes.com/sites/clareoconnor/2013/04/23/wal-mart-vs-amazon-worlds-biggest-e-commerce-battle-could-boil-down-to-vegetables/|pealkiri=Wal-Mart Vs. Amazon: World's Biggest E-Commerce Battle Could Boil Down To Vegetables|väljaanne=Forbes|aeg=23. aprill 2013|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Syy2f&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/cms/s/0/61828252-ac1d-11e0-b85c-00144feabdc0.html#axzz1RxkefD8m|pealkiri=Amazon urges California referendum on online tax|väljaanne=Financial Times|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NDVhz&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tashi Sen|url=http://www.ttnworldwide.com/Article/16895/Welcoming_the_halal_traveller|pealkiri=Speaking out Welcoming the halal traveller|väljaanne=Travel &amp; Tourism News Middle East|aeg=November 2016|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-12-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161220140833/http://www.ttnworldwide.com/Article/16895/Welcoming_the_halal_traveller}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M0yeC&quot;&gt;{{Netiviide|autor=New Yorgi börs|url=http://www.nyxdata.com/nysedata/default.aspx?tabid=115|pealkiri=NYSE Facts &amp; Figures|väljaanne=New Yorgi börs|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Gvow&quot;&gt;{{Netiviide|autor=NASDAQ|url=http://www.nasdaq.com/newsroom/stats/Performance_Report.stm|pealkiri=NASDAQ Performance Report|väljaanne=NASDAQ|aeg=29. detsember 2006|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-02-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070210233035/http://www.nasdaq.com/newsroom/stats/Performance_Report.stm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P0xZX&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Sydney C. Ludvigson|url=http://www.econ.nyu.edu/user/ludvigsons/osf.pdf|pealkiri=Origins of Stock Market Fluctuations|väljaanne=New Yorgi Ülikool|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjKqx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=MSN Money|url=http://money.msn.com/|pealkiri=Stock quotes, investing &amp; personal finance, news – MSN Money|väljaanne=MSN Money|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140930022840/http://money.msn.com/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RUFKS&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Goldman Sachs|url=http://www.goldmansachs.com/investor-relations/index.html|pealkiri=Investor Relations|väljaanne=Goldman Sachs|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FlMaq&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.usbank.com/cgi_w/cfm/about/investor/index.cfm|pealkiri=Financial and investor information from U.S. Bank|väljaanne=US Bank|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4PLBr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Jim Tankersley|url=https://www.washingtonpost.com/sf/business/2014/12/16/a-black-hole-for-our-best-and-brightest/|pealkiri=A black hole for our best and brightest|väljaanne= The Washington Post|aeg=16. detsember 2014|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lMuXY&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Stephen G. Cecchetti, Enisse Kharroubi|url=http://www.bis.org/publ/work490.pdf|pealkiri=Why does financial sector growth crowd out real economic growth?|väljaanne=BIS|aeg=Veebruar 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==

* [http://www.bls.gov/ Bureau of Labor Statistics] – [[American Labor Department]]
* [https://www.bea.gov/ U.S. Dept of Commerce – Bureau of Economic Analysis]
* [http://www.eia.doe.gov/emeu/international/petroleu.html#IntlTrade U.S. Energy Information Administration]
* [http://www.oecd.org/unitedstates/ United States – OECD]
* [https://ig.ft.com/sites/numbers/economies/us US economy at a glance] [[Financial Times|Financial Timesis]]
* [https://wits.worldbank.org/CountryProfile/en/Country/USA/Year/LTST/TradeFlow/EXPIMP/Partner/by-country U.S. – Exports and Imports]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandus| ]]</text>
      <sha1>rgq2mz7tptki51lxvrmlhb60q3s3dyd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Barkava vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>572074</id>
    <revision>
      <id>6173270</id>
      <parentid>6038377</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:10:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fenn-O-maniC</username>
        <id>34842</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5647" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Barkava vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Barkavas pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Barkavas pagasta ģerbonis.svg
|  vapi_link = [[Barkava valla vapp]]
|  pindala = 187,91
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Barkava]]
|  asendikaardi_pilt = Barkava Parish (LocMap).png
}}

'''Barkava vald''' ([[läti keel]]es ''Barkavas pagasts'') on vald Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Mētriena vald|Mētriena]], [[Ošupe vald|Ošupe]], [[Prauliena vald|Prauliena]] ja [[Indrāni vald|Indrāni vallaga]], samuti ka Varakļāni piirkonna [[Varakļāni vald|Varakļāni]] ja [[Murmastiene vald|Murmastiene vallaga]] ning Rēzekne piirkonna [[Nagļi vald|Nagļi]] ja [[Dekšārese vald|Dekšārese vallaga]].

Valla pindala on 188 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1382 inimest.&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot; /&gt; Aastal 2011 elas vallas 1294 [[lätlased|lätlast]], 37 [[venelased|venelast]], 6 [[valgevenelased|valgevenelast]], 5 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt; Valla halduskeskus on [[Barkava]] küla. Vallamaja asub aadressil Brīvības iela 9, vallavanem on Aigars Šķēls.&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot; /&gt;

Barkava vald moodustati aastal 1866. Aastal 1873 liideti sellega Murmastiene vald.&lt;ref name=&quot;8PND4&quot; /&gt; Vallas asusid Barkava mõis (3623 ha) ja Murmastiene mõis (2153 ha).&lt;ref&gt;Latviešu konversācijas vārdnīcas I. sējuma 1839 slejas. Rīga, 1927.-1928. gads&lt;/ref&gt; Aastal 1935 oli Barkava valla pindala 277,2 km² ja seal oli 5235 elanikku.&lt;ref&gt;M. Salnais, A. Maldups. Pagastu apraksti (pēc 1935. gada tautas skaitīšanas materiāliem). Valsts Statistiskās pārvaldes izdevums, Rīgā, 1935. a&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Barkava, Borbaļi, Čeržinieki, Murmastiene ja Sumenieki külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Barkava külanõukoguga likvideeritavad Čeržinieki külanõukogu [[kolhoos]]i «Arājs» maad, aastal 1954 aga likvideeritav Sumenieki külanõukogu. Aastal 1977 liideti  sellega veel osa likvideeritavast Saikava külanõukogust. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks.&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot; /&gt; 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Vald asub [[Ida-Läti madalik]]ul. Kõrgeim koht asub Stalīdzāni lähistel (116,3 m). Suurim jõgi on [[Aiviekste]]. Valda jääb osaliselt [[Lubāns]]. Vallas asub Lielsala soo, osaliselt ka Teiča soo.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lisiņa (ka Aizkārkle või Bozēni) linnamägi ja Malmuta asulakohad.&lt;ref name=&quot;mantojums&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on Barkava katoliku kirik ja Aizkārkle muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot; /&gt;

Looduskaitse all on Mālsala tamm, Zaļmežnieki tamm, Jaunsiliņi tamm, Dubītese mänd, Tīrumnieki tamm, Kraukļase mänd ja kuus nimetut põlispuud.  Vallas asub Lielsala soo hoiuala pindalaga 204 ha. Osaliselt jääb valla aladele [[Teiči looduskaitseala]], valla idaosa jääb osalt Lubānsi märgala hoiualale, lõunaosa aga Barkava tammesalu hoiualale.&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot; /&gt;

Vallas on kuusteist [[küla]]. Valla keskuses [[Barkava]]s (''lielciems'') oli 2019. aastal 734 elanikku. Stalīdzāni küla 94 elanikuga aastal 2019 on staatusega ''vidējciems''. Staatusega ''skrajciems'' on neliteist küla: Aiztilte 17 elanikuga aastal 2008, Akmeņsala 8 elanikuga aastal 2008, Bozēni 24 elanikuga aastal 2008, Bulmeistari 14 elanikuga aastal 2008, Čērzenieki 5 elanikuga aastal 2008, Jaudzemnieki 18 elanikuga aastal 2008, Mālnieki 38 elanikuga aastal 2008, Mālsala 13 elanikuga aastal 2008, Obsenieki 25 elanikuga aastal 2008, Osogols 9 elanikuga aastal 2008, Radžēļi 5 elanikuga aastal 2008, Silaunieki 3 elanikuga aastal 2008, Sumeinieki 3 elanikuga aastal 2008 ja Zaļmežnieki 38 elanikuga aastal 2008. Kaks küla on staatusega ''mazciems'' – Muiža 50 elanikuga aastal 2008 ja Veczeltiņi. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;camY6&quot; /&gt;
&lt;gallery&gt;
Lielsalas purvs ziemā.jpg|Lielsala soo
Barkava parish, LV-4834, Latvia - panoramio.jpg|Valla maastik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot;&gt;[http://www.madona.lv/lat/?ct=barkava Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8PND4&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Barkavas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Barkavas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;camY6&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Barkava parish|Barkava vald}}

{{Madona piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Madona piirkond]]</text>
      <sha1>1tulo7r2b6ugxslvuyehkbqdkxysoxt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Huiabella Fantastica</title>
    <ns>0</ns>
    <id>574694</id>
    <revision>
      <id>6173086</id>
      <parentid>5704409</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:22:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>37.157.113.10</ip>
      </contributor>
      <comment>Faktid paika!</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2308" xml:space="preserve">'''Huiabella Fantastica''' on Eesti-Soome (bändi enda sõnul [[Talsinki]]&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/610749/huiabella-fantastica-kes-see-viitsib-tanapaeval-kaua-punki-kuulata &quot;Huiabella Fantastica: kes see viitsib tänapäeval kaua punki kuulata?&quot;] kultuur.err.ee, 03.08.2017&lt;/ref&gt;) punkbänd, mis tekkis, kui alkohoolikud Rakvere Pets, Karu ja Mikko otsustasid viinakuradi ahvatlusel pillid haarata ja Eesti pungi uueks luua. 

Bänd avaldas oma esimese [[Extended play|EP]] &quot;Bufé lé madnessé&quot; oktoobris 2014.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.discogs.com/Huiabella-Fantastica-Buf%C3%A9-L%C3%A9-Madness%C3%A9-/master/1480602 |pealkiri=Huiabella Fantastica ‎– Bufé Lé Madnessé |väljaanne=Discogs}}&lt;/ref&gt; Kuigi ansambli liikmed peavad end tõelisteks punkariteks, paistab bänd silma seksistlike ja šovinistlike ideede levitamisega eriti toksiliselt maskuliinsetel viisidel. Bändi liidril Rakvere Petsil on ette näidata minevik väikelinna koolikiusajana. Trummar Karu on eluaeg olnud laisk ja üle keskmise juhmakas pungiaktivist. Bassimees Mikko on aga lihtsalt tüüpiline alko-poro, Soome häbiplekk. Ülalmainitud asjaolud pole takistanud bändil kokku korjamast meeletut kogust subkultuurset ja sotsiaalset kapitali Eesti pungskenes. 

Laul ja kitarr - Kristo Mägi

Bass ja laul - Mikko Paska

Trummid - Taavi Karu

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* https://huiabellafantastica.bandcamp.com/
* [https://www.rada7.ee/huiabella-olukord-kontsaking-munades/ &quot;Huiabella olukord – kontsaking munades.&quot;] Rada7.ee, 21. august 2015
* [https://kroonika.delfi.ee/news/muusika/kuradile-punklaulupidu-see-on-huiabella-fantastica?id=72265329 &quot;Kuradile Punklaulupidu, see on Huiabella Fantastica!&quot;] Kroonika, 22. august 2015
* [https://kultuur.err.ee/610749/huiabella-fantastica-kes-see-viitsib-tanapaeval-kaua-punki-kuulata &quot;Huiabella Fantastica: kes see viitsib tänapäeval kaua punki kuulata?&quot;] kultuur.err.ee, 3. august 2017
* Indrek Kuus. [https://kultuur.err.ee/1007627/huiabella-fantastica-palagani-tehakse-igasuguse-egiidi-all &quot;Huiabella Fantastica: palagani tehakse igasuguse egiidi all.&quot;] kultuur.err.ee, 27. november 2019 
* https://tmw.postimees.ee/6556943/huiabella-fantastica-tantsi-naudi-elu-ja-vota-mida-pakutakse Postimees, 29.märts 2019

[[Kategooria:Eesti punkansamblid]]</text>
      <sha1>m8r41mgmsu8ka5hskny2tl8740onr0r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173115</id>
      <parentid>6173086</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:27:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/37.157.113.10|37.157.113.10]] ([[User talk:37.157.113.10|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Ursus scribens|Ursus scribens]].</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1823" xml:space="preserve">'''Huiabella Fantastica''' on Eesti-Soome (bändi enda sõnul [[Talsinki]]&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/610749/huiabella-fantastica-kes-see-viitsib-tanapaeval-kaua-punki-kuulata &quot;Huiabella Fantastica: kes see viitsib tänapäeval kaua punki kuulata?&quot;] kultuur.err.ee, 03.08.2017&lt;/ref&gt;) punkbänd, mis tekkis pärast eesti pungi lagunemist. 

Bänd avaldas oma esimese [[Extended play|EP]] &quot;Bufé lé madnessé&quot; oktoobris 2014.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.discogs.com/Huiabella-Fantastica-Buf%C3%A9-L%C3%A9-Madness%C3%A9-/master/1480602 |pealkiri=Huiabella Fantastica ‎– Bufé Lé Madnessé |väljaanne=Discogs}}&lt;/ref&gt; Hiljem on nad keskendunud ''[[Straight edge|straight-edge]]''-kultuurile ja [[Kristlik muusika|kristlikule sõnumile]], propageerides hoidumist mõnuainetest, ropendamisest ja lihasöömisest. 

Laul ja kitarr - Matt Hoffman

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* https://huiabellafantastica.bandcamp.com/
* [https://www.rada7.ee/huiabella-olukord-kontsaking-munades/ &quot;Huiabella olukord – kontsaking munades.&quot;] Rada7.ee, 21. august 2015
* [https://kroonika.delfi.ee/news/muusika/kuradile-punklaulupidu-see-on-huiabella-fantastica?id=72265329 &quot;Kuradile Punklaulupidu, see on Huiabella Fantastica!&quot;] Kroonika, 22. august 2015
* [https://kultuur.err.ee/610749/huiabella-fantastica-kes-see-viitsib-tanapaeval-kaua-punki-kuulata &quot;Huiabella Fantastica: kes see viitsib tänapäeval kaua punki kuulata?&quot;] kultuur.err.ee, 3. august 2017
* Indrek Kuus. [https://kultuur.err.ee/1007627/huiabella-fantastica-palagani-tehakse-igasuguse-egiidi-all &quot;Huiabella Fantastica: palagani tehakse igasuguse egiidi all.&quot;] kultuur.err.ee, 27. november 2019 
* https://tmw.postimees.ee/6556943/huiabella-fantastica-tantsi-naudi-elu-ja-vota-mida-pakutakse Postimees, 29.märts 2019

[[Kategooria:Eesti punkansamblid]]</text>
      <sha1>31390a0wx3nx83fwidu4ib5m154zv5q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Huiabella Fantastica</title>
    <ns>1</ns>
    <id>575276</id>
    <revision>
      <id>6173118</id>
      <parentid>5542666</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:29:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="468" xml:space="preserve">Minu meelest on kajastust tähelepanuväärsuseks piisavalt. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. jaanuar 2020, kell 00:45 (EET)
:Võtsin kustutamismärkuse maha. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. jaanuar 2020, kell 00:57 (EET)

Keerasin muudatuse tagasi, aga vajaks vist ajakohastamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. august 2022, kell 20:29 (EEST)</text>
      <sha1>t9ojy2zr4t8xgm9t2j3zs7f56vdqevw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mauritius (õpetlane)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>576923</id>
    <revision>
      <id>6173282</id>
      <parentid>5786597</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:26:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>BirgittaMTh</username>
        <id>52825</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="926" xml:space="preserve">{{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2020}}
'''Mauricius''' (Mauricius de Revalia) oli 13. sajandil elanud [[Tallinn]]ast pärit dominiiklasest õpetlane, kes oli Tallinna [[Dominiiklaste klooster|Dominiiklaste kloostri]] [[prior]]. 

Ta õppis [[Köln]]is ja [[Pariis]]is aastail 1268–1270. Pariisis puutus ta arvatavasti kokku [[Aquino Thomas]]ega.
Ta oli millalgi enne 1277. aastat ja ka vähemalt 1284. aastal Tallinna konvendi lektor.&lt;ref&gt;Rebane 2003: 4.&lt;/ref&gt; 

==Vaata ka==
* [[Mauritiuse Instituut]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus== 
* [[Siiri Rebane]]. Kes ütles, et Tallinna Mauricius oli Albertus Magnuse õpilane? ''Acta Historica Tallinnensia'' 2003, 7: 3–14.
* [[Siiri Rebane]]. Tallinna Mauricius: ülevaade usaldusväärsetest andmetest tema kohta. ''Akadeemia'' 2011, 8: 1465−1480.

[[Kategooria:Eesti inimesed]]
[[Kategooria:Dominiiklased]]
[[Kategooria:Eestimaa inimesed]]
[[Kategooria: Vana-Liivimaa]]</text>
      <sha1>cv9jvb4vrbrrqkuj3u1v2qgbzhc2md2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173284</id>
      <parentid>6173282</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:28:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>BirgittaMTh</username>
        <id>52825</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="926" xml:space="preserve">{{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2020}}
'''Mauricius''' (Mauricius de Revalia) oli 13. sajandil elanud [[Tallinn]]ast pärit dominiiklasest õpetlane, kes oli Tallinna [[Dominiiklaste klooster|dominiiklaste kloostri]] [[prior]]. 

Ta õppis [[Köln]]is ja [[Pariis]]is aastail 1268–1270. Pariisis puutus ta arvatavasti kokku [[Aquino Thomas]]ega.
Ta oli millalgi enne 1277. aastat ja ka vähemalt 1284. aastal Tallinna konvendi lektor.&lt;ref&gt;Rebane 2003: 4.&lt;/ref&gt; 

==Vaata ka==
* [[Mauritiuse Instituut]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus== 
* [[Siiri Rebane]]. Kes ütles, et Tallinna Mauricius oli Albertus Magnuse õpilane? ''Acta Historica Tallinnensia'' 2003, 7: 3–14.
* [[Siiri Rebane]]. Tallinna Mauricius: ülevaade usaldusväärsetest andmetest tema kohta. ''Akadeemia'' 2011, 8: 1465−1480.

[[Kategooria:Eesti inimesed]]
[[Kategooria:Dominiiklased]]
[[Kategooria:Eestimaa inimesed]]
[[Kategooria: Vana-Liivimaa]]</text>
      <sha1>44tmyn4qxrx48sobu114dw12fx9yc11</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koroonapandeemia Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>578198</id>
    <revision>
      <id>6173236</id>
      <parentid>6169637</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T23:03:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="118677" xml:space="preserve">{{haiguspuhang
|nimetus=Koroonapandeemia Eestis
|osa=Osa [[Koroonapandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]]
|kujutis = COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (3-07-2022).svg
|pildi_laius = 315px 
|pildiallkiri = Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 3. juuli seisuga
&lt;div style=&quot;margin:2px 0 0 41px;line-height:1.3em;text-align:left;&quot;&gt;{{Col-begin}}
{{Col-2}}{{legend|#6baed6|20–50 juhtu}}{{legend|#2171b5|50–150 juhtu}}
{{Col-2}}{{legend|#084594|150–300 juhtu}}{{legend|#080094|300–600 juhtu}}{{Col-end}}&lt;/div&gt;
|kujutisI2 = COVID-19 Outbreak Cases in Estonia.svg 
|pildiI2_laius = 315px 
|pildiallkiriI2 = Kumulatiivne koroonaviirusega nakatumiste sagedus 100 inimese kohta 18. juuli hommikuks
&lt;div style=&quot;margin:2px 0 0 41px;line-height:1.3em;text-align:left;&quot;&gt;{{Col-begin}}
{{Col-3}}{{legend|#584d64|30–33}} {{legend|#82495f|33–36}}
{{Col-3}}{{legend|#893b67|36–39}} {{legend|#9f334f|39–42}}
{{Col-3}}{{legend|#c83737|42–45}} {{legend|#a02c2c|45–48}}{{Col-end}}&lt;/div&gt;
|haigus = [[COVID-19]]
|viirus= [[SARS-CoV-2]]
|peiteaeg =
|kestus = 27. veebruar 2020 –
|asukoht = {{Pisilipp|Eesti}}
|esmajuht = 
|andmeaeg = Allolevad andmed on '''1. august 2022''' hommiku seisuga
|testituid = 3 468 756&lt;ref name=covid19 /&gt;
|nakatunuid = 591 058 (laboratoorselt kinnitatud)&lt;ref name=covid19 /&gt;
|surmi = 2628&lt;ref name=covid19 /&gt;
|tervenenuid =
|koju =
|haiglaravil = 146&lt;ref name=covid19 /&gt;
|juhitaval hingamisel =1&lt;ref name=covid19 /&gt;
|kriitilisi = 4&lt;ref name=covid19 /&gt;
|letaalsus= {{osakaal|2628|591058|2}}
|vaktsiin = [[Pfizer#Koroonavaktsiin|tozinameran]] ([[Pfizer]]/[[BioNTech]])&lt;!--en:Pfizer-BioNTech COVID-19 vaccine--&gt;&lt;br /&gt;[[Moderna COVID-19 vaktsiin|mRNA-1273]]&lt;!--en:Moderna COVID-19 vaccine--&gt; ([[Moderna]])&lt;br /&gt;[[Oxford-AstraZeneca COVID-19 vaktsiin|AZD1222]] ([[AstraZeneca]]/[[Oxfordi Ülikool|Oxford]])&lt;br /&gt;[[Johnson &amp; Johnson#Covid-19 vaktsiin|Janssen]] ([[Johnson &amp; Johnson|Janssen-Cilag]])&lt;br /&gt;[[Novavax|Nuvaxovid]] ([[Novavax]])
|vaktsineerituid1 = 864 379&lt;ref name=covid19 /&gt;
|vaktsineerituid100=64,96&lt;ref name=covid19 /&gt;
|v_kuur_100= 843 619&lt;ref name=covid19 /&gt;
|vaktsineerituid3 = 471 770&lt;ref name=covid19 /&gt;
|haldusmeetmed = [[COVID-19#Ennetamine|ennetamine]], [[eriolukord]] (12. III – 17. V 2020)&lt;ref name=eriolu /&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200926032819/https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis Koroonakriis Eestis] valitsus.ee&lt;/ref&gt;, [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis|vaktsineerimine]], sotsiaalne distantseerumine, [[näovisiir|näovisiiri]] ja [[Kirurgiline mask|maski kandmine]], [[antiseptika]], [[Isolatsioon (sotsioloogia)|isolatsioon]], [[statsionaarne ravi|haiglaravi]]
|rahvaarv = 1 328 439 &lt;small&gt;(1.01.2022)&lt;/small&gt;
|markus =
|commons = COVID-19 pandemic in Estonia
|veebileht = [https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Terviseameti teave]&lt;br /&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonakaart]&lt;br /&gt;[https://koroonatestimine.ee/testimispunktid Testimispunktid]&lt;br /&gt;[https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19 Vaktsineerimine]
}} {{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Eestis}}
'''Koroonapandeemia Eestis''' on osa [[2019]]. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja [[2020]]. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud kiiresti levivast, [[koroonaviirused|koroonaviiruse]] [[SARS-CoV-2]] põhjustatud [[Koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]].

Esimene nakatumisjuhtum [[Eesti]]s leidis kinnitust [[27. veebruar]]il [[2020]]. [[Maailma Terviseorganisatsioon]] liigitas [[epideemia]] [[pandeemia]]ks [[11. märts]]il.&lt;ref name=err11_03 /&gt; Päev hiljem teatati Eestis haiguse kohalikust levikust&lt;ref name=&quot;kohalik-levik&quot; /&gt; ning sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]].&lt;ref name=eriolu /&gt; [[25. märts]]il anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.&lt;ref name=&quot;esimene-inimelu&quot; /&gt;

Pandeemia algusperioodil levis viirus kõige jõudsamalt [[Saaremaa]]l&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1066848/enamik-hospitaliseeritud-nakatunutest-on-parit-saaremaalt &quot;Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt&quot;] ERR, 27. märts 2020&lt;/ref&gt;, kuhu see jõudis arvatavasti Itaalia võrkpalliklubi [[Powervolley Milano]] kaudu ja kus algas haiguse kohapealne levik Eestis.&lt;ref&gt;[https://saartehaal.postimees.ee/6920254/koroonaviiruse-toid-saaremaale-itaalia-vorkpallurid &quot;TERVISEAMET ⟩ Koroonaviiruse tõid Saaremaale Itaalia võrkpallurid&quot;] Saarte Hääl, 12. märts 2020&lt;/ref&gt; Saaremaa oli pikalt ka suurima tuvastatud nakatunute üldarvuga maakond. Näiteks 15. aprilli seisuga oli Saaremaal tuvastatud 502 nakatunut, mis oli ligi 36% kõigist Eestis tuvastatud juhtumitest.&lt;ref name=&quot;koroonakaart&quot; /&gt; Hiljem levis haigestumine rohkem [[Harju maakond|Harju]] ja [[Ida-Viru maakond]]ades.

Pandeemia alguses oli enim sissetoodud juhte seotud [[Koroonapandeemia Austrias|Austria]] ja [[Koroonapandeemia Itaalias|Itaaliaga]].&lt;ref name=&quot;Eesti_andmed_27.04&quot; /&gt; 2020. aasta teises pooles tõusid esile [[Koroonapandeemia Venemaal|Venemaa]], [[Koroonapandeemia Ukrainas|Ukraina]] ja [[Koroonapandeemia Soomes|Soome]].&lt;ref name=&quot;ulevaade_26.10.20&quot; /&gt;

Kuigi nn teises laines olid kõige suuremad nakatumiste arvud Harju maakonnas, siis elanike arvu suhtena sai kõige rohkem pihta Ida-Virumaa, mis möödus oktoobri algul nakatunute kumulatiivse arvu osas ja novembri lõpul ka nakatumise suhtarvult Saaremaast.&lt;ref&gt;[https://koroonakaart.ee/et Koroonakaart]&lt;/ref&gt; 4. detsembri seisuga oli haiglas 95 Ida-Virumaalt pärit koroonapatsienti,&lt;ref name=&quot;fischer&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1020050/krista-fischer-valitsuse-piirangud-ei-ole-piisavad &quot;Krista Fischer: valitsuse piirangud ei ole piisavad&quot;] Õhtuleht, 8. detsember 2020&lt;/ref&gt; mis moodustas ligi 43% kõigist haiglaravil viibivatest koroonapatsientidest Eestis. Euroopas oli samal ajal Ida-Virumaast hullem seis vaid [[Koroonapandeemia Luksemburgis|Luksemburgis]], [[Koroonapandeemia Horvaatias|Horvaatias]], [[Koroonapandeemia Leedus|Leedus]] ja [[Koroonapandeemia Sloveenias|Sloveenias]]&lt;ref name=&quot;fischer&quot; /&gt;. [[vaktsineerimine|Vaktsineerimist]] alustati 27. detsembril 2020.&lt;ref name=&quot;Rozinko&quot; /&gt; 

2021. aasta algul halvenes olukord veelgi ning märtsi alguseks tõusis Eesti nakatumisnäitaja üle tuhande. Märtsi keskpaigaks oli Eesti uute nakatunute suhtarvult maailmas esimene.&lt;ref name=&quot;esikoht&quot; /&gt; Kuu lõpuks oli haiglaravil üle 700 patsiendi ning märtsis suri kokku 309 koroonaviirusega nakatunud inimest. Alates 11. märtsist 2021 hakati taas rakendama ulatuslikumaid piiranguid haiguse leviku takistamiseks.

Piiranguid asuti leevendama aprilli lõpus ja mais. Juunis langes esimest korda alates novembrist haiglaravil olevate patsientide arv alla saja. Juuli teises pooles hakkas nakatunute arv aga uuesti tõusma ning augusti teises pooles tõusis haiglaravil olijate arv taas üle saja. Kolmas laine sai kasvada vaktsineerimise vähese edenemise tõttu. Oktoobri lõpuks oli meditsiinisüsteem taas kokkukukkumise äärel ning valitsus kinnitas uued koroonapiirangud. Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu, kuid nakatumiskordaja hakkas langema, mis peagi leevendas olukorda haiglates.

2021. aasta detsembris hakkas levima uus omikrontüvi, mis tõstis jaanuaris nakatumisnäitajad uute rekorditeni ning asus kergitama haiglaravi vajadust. 2022. aasta kahe esimese kuu jooksul tuvastati 256 960 uut nakatunut, mis moodustas ligi 51,5% kõigist selleks hetkeks tuvastatud nakatunutest. Seejärel aga uute nakatunute arv vähenes ja märtsis pöördus langusele ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk. Ühtlasi leevendati kehtestatud piiranguid. 1. juunil lõpetas Terviseamet ka tervishoiualase hädaolukorra.

Kriitikat on pälvinud üldine riigi reageerimine pandeemiale. Sealhulgas valmisoleku puudumine, segane kommunikatsioon ning vaktsineerimise korraldamine.&lt;ref&gt;[[Olavi Ruitlane]] [https://www.err.ee/1608216313/olavi-ruitlane-tolpluse-ja-valetamise-pandeemia &quot;Olavi Ruitlane: tölpluse ja valetamise pandeemia&quot;] ERR, 1. mai 2021&lt;/ref&gt; Pandeemia ohjeldamisel tekitas probleeme ka valeväidete ja vääruudiste rohke levik ning [[desinformatsioon]].&lt;ref&gt;[https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20200401IPR76306/faktide-kontrollimise-paev-voitlus-koroonaviirusega-seotud-vaarinfo-vastu &quot;Faktide kontrollimise päev: võitlus koroonaviirusega seotud väärinfo vastu&quot;] Euroopa Parlament, 2. aprill 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/94829543/perearstide-selts-teles-esinenud-perearst-levitas-valeinfot-ttu-probleemi-ei-nae &quot;Perearstide Selts: teles esinenud perearst levitas valeinfot, TTÜ probleemi ei näe&quot;] Eesti Päevaleht, 12. oktoober 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/95096457/uheksa-meditsiinieksperti-valevaidete-esitamine-teaduse-sildi-all-lohestab-uhiskonda &quot;Üheksa meditsiinieksperti: valeväidete esitamine teaduse sildi all lõhestab ühiskonda&quot;] Eesti Päevaleht, 10. november 2021&lt;/ref&gt; Nii pälvis tähelepanu ka vaktsiinivastasuse ootamatult lai levik ühiskonnas, mis toetus vandenõuteooriatele ja väärinfole ning tõi välja [[sotsiaalmeedia tõe ajastu]]le iseloomulikku asjatundmatuse ja ebateaduse laia levikut.&lt;ref&gt;Marko Uibu: [https://www.muurileht.ee/vandenoukultuur-sotsiaalmeedia-toe-ajastul/ &quot;Vandenõukultuur &quot;sotsiaalmeedia tõe&quot; ajastul&quot;] Müürileht, 12. oktoober 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608449579/indrek-saul-hada-moistuse-ja-koroona-parast &quot;Indrek Saul: häda mõistuse ja koroona pärast&quot;] ERR, 29. detsember 2021&lt;/ref&gt;

Erinevate Euroopa riikide võrdluses läbi kogu pandeemiaperioodi on Eestis kehtestatud piirangud olnud ühed kõige väiksemad olles valdava osa ajast leebemad ka [[Koroonapandeemia Rootsis|Rootsis]] kehtivatest piirangutest.&lt;ref&gt;[https://www.bsg.ox.ac.uk/research/research-projects/covid-19-government-response-tracker COVID-19 GOVERNMENT RESPONSE TRACKER] (vaadatud 25. augustil 2021 ja 29. detsembril 2021)&lt;/ref&gt;

[[Koroonakriis Eestis]] avaldas olulist majandusmõju. Algul hinnati võimalikku mõju küll suuremaks, kui see lõpuks oli. [[Statistikaamet]]i andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.&lt;ref name=&quot;langes-mullu-2-9&quot; /&gt; 2021. aastal oodati aga juba kiiret majanduskasvu&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608305160/eesti-majanduse-kasv-voib-teises-kvartalis-ulatuda-kumne-protsendini &quot;Eesti majanduse kasv võib teises kvartalis ulatuda kümne protsendini&quot;] ERR, 12. august 2021&lt;/ref&gt; ja selleks kujunes Statistikaameti andmetel 8,3 protsenti ehk ületati koroonaeelne tase.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608516140/eesti-majandus-kasvas-2021-aastal-8-3-protsenti &quot;Eesti majandus kasvas 2021. aastal 8,3 protsenti&quot;] ERR, 1. märts 2022&lt;/ref&gt;

== Kronoloogia ==
{{Vaata|Koroonapandeemia kronoloogia Eestis}}
2019. aasta detsembris tuvastati [[Hiina]]s tundmatu viirushaiguse puhang. 9. jaanuaril anti teada, et kopsupõletikupuhanguga seoses kahtlustatakse uut tüüpi [[koroonaviirused|koroonaviirust]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1021814/hiinas-vallandunud-haiguspuhangu-pohjuseks-peetakse-uut-koroonaviirust &quot;Hiinas vallandunud haiguspuhangu põhjuseks peetakse uut koroonaviirust&quot;] ERR, 9. jaanuar 2020&lt;/ref&gt; Nakkuse päritolukohaks peeti [[Wuhan]]i elusloomade ja mereandide turgu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1096214/hiina-haiguste-kontrolli-keskus-viirus-ei-saanud-wuhani-turult-alguse &quot;Hiina haiguste kontrolli keskus: viirus ei saanud Wuhani turult alguse&quot;] ERR, 29. mai 2020&lt;/ref&gt;

14. jaanuaril hoiatas [[Terviseamet]] Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/hiina-reisimisel-tuleb-arvestada-wuhanis-leviva-koroonaviirusega &quot;Hiina reisimisel tuleb arvestada Wuhanis leviva koroonaviirusega&quot;] Terviseamet, 14. jaanuar 2020&lt;/ref&gt; 23. jaanuaril alustas Terviseamet viiruse kohta igapäevaste ülevaadete avaldamist ja hindas Eestis nakatumise riski väga madalaks.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/2019-ncov-ametlikud-andmed-23012019 &quot;2019-nCOV ametlikud andmed 23.01.2020&quot;] Terviseamet, 23. jaanuar 2020&lt;/ref&gt; Terviseameti kriisistaap alustas tööd 28. jaanuaril&lt;ref name=&quot;popovliitus&quot;&gt;[https://www.regionaalhaigla.ee/et/terviseameti-kriisistaabiga-liitus-regionaalhaigla-kiirabikeskuse-juhataja-dr-arkadi-popov Terviseameti kriisistaabiga liitus Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov] PERHi pressiteade, 24. märts 2020&lt;/ref&gt; ning 31. jaanuaril sai Terviseamet võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1030454/terviseameti-labor-sai-voimekuse-iseseisvalt-koroonaviirust-tuvastada &quot;Terviseameti labor sai võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada&quot;] Terviseamet, 31. jaanuar 2020&lt;/ref&gt;

11. veebruaril andis [[Maailma Terviseorganisatsioon]] koroonale ametliku rahvusvahelise tähise COVID-19.&lt;ref name=&quot;o9&quot;&gt;[https://www.err.ee/1034062/who-uuele-koroonaviirusele-pandi-nimeks-covid-19 &quot;WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19&quot;] ERR, 11. veebruar 2020&lt;/ref&gt; Maailmas oli sel ajal haigusse surnud üle tuhande inimese ja haigestunuid oli teadaolevalt ligi 42 000.&lt;ref name=&quot;o9&quot; /&gt;

Esimene nakatumisjuhtum [[Eesti]]s leidis kinnitust 2020. aasta 27. veebruaril. 11. märtsil tuvastati Eestis neli uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni.&lt;ref name=&quot;tuvastatud-17&quot; /&gt; [[12. märts]]il teatas [[Terviseamet]] juhtude arvu tõusmisest 27-ni ning haiguse kohalikust levikust.&lt;ref name=&quot;kohalik-levik&quot; /&gt; Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]].&lt;ref name=eriolu /&gt; 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.&lt;ref name=&quot;esimene-inimelu&quot; /&gt;

Seoses eriolukorraga taastati piirikontroll ning piirati riiki sisenemist. Keelati avalikud kogunemised ning suleti suur osa asutusi. Õppetöö viidi [[Kaugõpe|kaugõppele]] ning soovitati kodus töötamist. Avalikes kohtades ei tohtinud koos viibida rohkem kui kaks inimest. Piirati ka liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematele saartele. Algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda pikendati kuni 17. mai õhtuni&lt;ref name=&quot;pikendas-eriolukorda&quot; /&gt;. Samas lõpetati osa piiranguid varem ja osa jäid kehtima ka pärast eriolukorra lõppu&lt;ref name=&quot;pikendas-eriolukorda&quot;&gt;[https://www.err.ee/1082077/valitsus-pikendas-eriolukorda &quot;Valitsus pikendas eriolukorda&quot;] ERR, 24. aprill 2020&lt;/ref&gt;.

5. aprilliks oli tuvastatud 1097 haiget ning haiglaravil oli juba 130 inimest. [[Terviseamet]]i erakorralise meditsiini osakonna juhataja [[Martin Kadai]] ei välistanud samal päeval antud intervjuus, et tegelik juhtumite arv Eestis võis olla kuni 10 tuhat inimest&lt;ref name=&quot;aprill-5&quot; /&gt;. Samas hakkas [[aprill 2020|aprillis]] eriolukorra mõjul igapäevaselt tuvastatud uute haigusjuhtumite arv langema. Terve [[mai 2020|mai]] peale tuvastati kokku ainult 176 uut juhtu ning [[juuni 2020|juunis]] registreeriti uusi juhte 119.

[[Fail:Arkadi Popov 2020.jpg|pisi|left|[[Arkadi Popov]] kõnelemas eriolukorra lahendamisel abiks olnutele korraldatud tänuüritusel 2020. aasta suvel]]
1. juuli seisuga püsis tuvastatud nakatunute arv 1989 peal ja tehtud esmaste testide arv ületas 107 tuhandet. Haigusse oli surnud 69 inimest. Haiglas oli 4 patsienti, kellest 1 oli juhitaval hingamisel. Tervenenuks loeti 1829 inimest (92% tuvastatud nakatunutest).&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1juuli-covid-19-leviku-tempo-jatkab-aeglustumist &quot;COVID-19 blogi 1.juuli: COVID-19 leviku tempo jätkab aeglustumist&quot;] Terviseamet, 1. juuli 2020&lt;/ref&gt; [[Juuli 2020|Juuli]] lõpus hakkas nakatunute arv taas kasvama ja 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut ning esmaste testide arv ületas 119 tuhandet.&lt;ref name=&quot;august-1&quot; /&gt; Samas täpsustati augusti algul surmade arvu 69-lt 63 peale.&lt;ref name=&quot;august-1&quot; /&gt;

[[August 2020|Augustis]] ja [[september 2020|septembris]] jätkas nakatunute arv kasvu. 1. septembri seisuga oli tuvastatud 2395 nakatunut. Samal ajal oli tehtud üle 150 tuhande esmase testi ja tervenenuks arvati 2112 inimest.&lt;ref name=&quot;sept-1&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-20-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 1. september 2020&lt;/ref&gt; Kuu lõpuks oli tuvastatud 3371 nakatunut ning esmaste testide hulk ületas 213 tuhandet.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-30-september-oopaevaga-lisandus-57-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 30. september: ööpäevaga lisandus 57 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 30. september 2020&lt;/ref&gt; [[Oktoober 2020|Oktoobris]] hakkas taas kasvama ka surmajuhtumite arv ning kuu lõpuks oli tuvastatud 4905 nakatunut ja surmajuhtumeid oli 73.

28. oktoobril teatati 125 tuvastatud nakatunu lisandumisest,&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-28-oktoober-oopaevaga-lisandus-125-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 28. oktoober: ööpäevaga lisandus 125 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 28. oktoober 2020&lt;/ref&gt; mis oli seni suurim päevane kasv. Alates 4. novembrist püsis igapäevaselt tuvastatud uute juhtumite arv kolmekohaline ning 12. novembril teatati juba 374 positiivsest testist, mis oli peaaegu sama palju kui mais, juunis ja juulis kokku. 16. novembrist hakkas avalikes siseruumides kehtima 2+2 nõue ja &quot;tungiv soovitus&quot; kanda maski.&lt;ref&gt;[https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-12-november-2020 Valitsuse pressikonverentsi stenogramm]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} valitsus.ee, 12. november 2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20201113065641/https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kehtestas-koroonaviiruse-leviku-tokestamiseks-teisipaeval-kokkulepitud-piirangud Valitsus kehtestas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks teisipäeval kokkulepitud piirangud] valitsus.ee, 12. november 2020.&lt;/ref&gt;

23. novembril oli haiglaravil 154 inimest, millega ületati kevadise haigestumislaine tipphetk&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1162205/koroonaviirusega-on-haiglas-kevadisest-tipphetkest-rohkem-inimesi &quot;Koroonaviirusega on haiglas kevadisest tipphetkest rohkem inimesi&quot;] ERR, 23. november 2020&lt;/ref&gt; ning sotsiaalminister [[Tanel Kiik]] hoiatas, et juba kuu lõpuks kasvab haiglaravi vajavate nakatunute arv eeldatavasti üle 200.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1162416/kiik-haiglaravi-vajavate-inimeste-arv-voib-juba-sel-nadalal-ule-200-tousta &quot;Kiik: haiglaravi vajavate inimeste arv võib juba sel nädalal üle 200 tõusta&quot;] ERR, 23. november 2020&lt;/ref&gt; 24. novembril muutus maskide kandmine avalikes siseruumides kohustuslikuks ning samuti laienes sinna 2+2 reegel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1162378/valitsus-kiitis-heaks-koroonaviiruse-leviku-vastased-piirangud &quot;Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud&quot;] ERR, 23. november 2020&lt;/ref&gt; 30. novembriks oli haiglaravil 203 inimest ning kokku oli surnud 118 koroonaviirusega nakatunud inimest. Tuvastatud nakatunute arv jõudis 12&amp;nbsp;308-ni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1189081/oopaevaga-suri-kuus-koroonapositiivset-haiglas-ule-200-inimese &quot;Ööpäevaga suri kuus koroonapositiivset, haiglas üle 200 inimese&quot;] ERR, 30. november 2020&lt;/ref&gt; Kokku tuvastati novembris poolteist korda rohkem juhtumeid kui kõigi varasemate kuude jooksul kokku.

5. detsembril teatati 561 positiivse koroonatesti lisandumisest, mis oli senine ööpäevane rekord.&lt;ref name=&quot;rekordilised-561&quot; /&gt; Uus rekord püstitati 12. detsembril, kui lisandus 760 koroonapositiivset, mille järel oli esmaseid positiivseid teste kokku registreeritud 17&amp;nbsp;713. Tervenenuks arvati 10&amp;nbsp;629, haiglaravil oli 268 ja koroonaviirusega oli surnud 148 inimest. Samal ajal oli Terviseameti jälgimisel ligi 28 000 inimest.&lt;ref name=&quot;rekordilised-760&quot; /&gt; Alates 12. detsembrist suleti kolmeks nädalaks Ida-Virumaal kõik meelelahutusasutused ja peatati vaba aja tegevused ning alates 14. detsembrist otsustati sulgeda kõik õppeasutused Eestis.&lt;ref name=&quot;valitsus-9-dets&quot; /&gt;

Koroona vastu hakati Eestis [[vaktsineerimine|vaktsineerima]] 27. detsembril.&lt;ref name=&quot;Rozinko&quot; /&gt; 28. detsembrist rakendati Tallinnas ja Harjumaal Ida-Virumaale sarnanevaid piiranguid.&lt;ref name=&quot;valitsus-laiendab-sulgemised&quot; /&gt; 30. detsembril teatati rekordilise 968 uue tuvastatud nakatunu lisandumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1222942/uusi-koroonanakatunuid-lisandus-968-suri-viis-inimest &quot;Uusi koroonanakatunuid lisandus 968, suri viis inimest&quot;] ERR, 30. detsember 2020&lt;/ref&gt;

2021. aasta alguseks oli tuvastatud 28&amp;nbsp;406 nakatunut ning Eestis oli surnud 234 koroonaviirusega nakatunud inimest.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-jaanuar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 1. jaanuar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 1. jaanuar 2021&lt;/ref&gt; 7. jaanuaril teatati 1086 tuvastatud nakatunust, mis oli suurim näitaja alates pandeemia algusest ja esimene kord, kus päevane uute tuvastatud nakatunute arv ületas tuhandet.&lt;ref name=&quot;u1069&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608121072/oopaevaga-lisandus-1069-koroonapositiivset &quot;Ööpäevaga lisandus 1069 koroonapositiivset&quot;] ERR, 24. veebruar 2021&lt;/ref&gt;

13. jaanuaril jõudis Eestisse esimene saadetis [[Moderna koroonavaktsiin]]i&lt;ref&gt;[https://www.sm.ee/et/uudised/terviseametisse-joudis-esimene-moderna-vaktsiini-saadetis-1200-doosiga &quot;Terviseametisse jõudis esimene Moderna vaktsiini saadetis 1200 doosiga&quot;] Sotsiaalministeerium, 13. jaanuar 2021&lt;/ref&gt; ning 7. veebruaril ka esimene saadetis [[AstraZeneca koroonavaktsiin]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608100885/eestisse-saabus-esimene-partii-astrazeneca-vaktsiini &quot;Eestisse saabus esimene partii AstraZeneca vaktsiini&quot;] ERR, 7. veebruar 2021&lt;/ref&gt; 7. veebruari hommikuks oli Eestis vaktsineeritud 35&amp;nbsp;905 inimest, kellest 17&amp;nbsp;519 olid saanud kaks doosi.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-7-veebruar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 7. veebruar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 7. veebruar 2021.&lt;/ref&gt;

[[Jaanuar 2021|Jaanuaris]] tuvastati 16&amp;nbsp;169 nakatunut ning surnute arv jõudis 422-ni.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-veebruar-oopaevaga-lisandus-367-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 1. veebruar: ööpäevaga lisandus 367 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 1. veebruar 2021&lt;/ref&gt; [[Veebruar 2021|Veebruaris]] lisandus 22&amp;nbsp;053 nakatunut ning 176 surnut.&lt;ref name=&quot;1. märts 2021&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-marts-oopaevaga-lisandus-1028-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 1. märts: ööpäevaga lisandus 1028 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 1. märts 2021&lt;/ref&gt; Järjest halvenes olukord ka haiglates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608128296/tosise-kopsukahjustusega-satub-haiglasse-aina-nooremaid-koroonapatsiente &quot;Tõsise kopsukahjustusega satub haiglasse aina nooremaid koroonapatsiente&quot;] ERR, 2. märts 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/7193285/kristo-erikson-intensiivis-on-vaga-raske-haiguspildiga-keskealised &quot;Kristo Erikson: intensiivis on väga raske haiguspildiga keskealised&quot;] Postimees, 4. märts 2021.&lt;/ref&gt;

Kuni veebruari keskpaigani püsis uute nakatunute arv stabiilne ja jäi tavaliselt 300...800 vahele. Sealt alates hakkas aga nakatanute arv kasvama ning [[Eesti Vabariigi aastapäev]]al teatati juba 1069 uuest nakatunust.&lt;ref name=&quot;u1069&quot; /&gt; Järgnevatel päevadel olid vastavad arvud 1104,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608121717/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1154-koroonapositiivset &quot;Ööpäevaga lisandus rekordilised 1154 koroonapositiivset&quot;] ERR, 25. veebruar 2021&lt;/ref&gt; 1204,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608123352/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1204-koroonapositiivset &quot;Ööpäevaga lisandus rekordilised 1204 koroonapositiivset&quot;] ERR, 26. veebruar 2021&lt;/ref&gt; 1570&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608124996/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1570-positiivset-koroonatesti &quot;Ööpäevaga lisandus rekordilised 1570 positiivset koroonatesti&quot;] ERR, 27. veebruar 2021&lt;/ref&gt;, 1201&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608125545/oopaevaga-lisandus-1201-positiivset-koroonatesti &quot;Ööpäevaga lisandus 1201 positiivset koroonatesti&quot;] ERR, 28. veebruar 2021&lt;/ref&gt; ja 1028.&lt;ref name=&quot;1. märts 2021&quot; /&gt; Nii tõusis Eesti nakatumisnäitaja märtsi alguseks üle tuhande&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608126379/eesti-nakatumisnaitaja-tousis-esmakordselt-ule-tuhande &quot;Eesti nakatumisnäitaja tõusis esmakordselt üle tuhande&quot;] ERR, 1. märts 2021&lt;/ref&gt; ning 7. märtsiks ületas haiglaravil olijate arv 600 piiri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608133723/uusi-nakatunuid-lisandus-1321-haiglaravil-604-koroonapatsienti &quot;Uusi nakatunuid lisandus 1321, haiglaravil 604 koroonapatsienti&quot;] ERR, 7. märts 2021&lt;/ref&gt; Olukorra halvenemist seostati kiireminileviva Briti tüvega&lt;ref name=&quot;lukkupanek&quot; /&gt; ning märtsi teisel nädalal jõudis selle tüve osakaal ligi 70 protsendini.&lt;ref&gt;[https://tervis.postimees.ee/7202726/terviseamet-suurbritannia-tuvi-on-muutunud-eestis-domineerivaks &quot;VIDEO JA BLOGI ⟩ Terviseamet: Suurbritannia tüvi on muutunud Eestis domineerivaks&quot;] Postimees, 16. märts 2021&lt;/ref&gt;

[[Fail:Kaja Kallase visiit Regionaalhaiglasse 003.jpg|pisi|[[Kaja Kallas]]e visiit Regionaalhaiglasse märtsis 2021]]
Alates [[11. märts]]ist hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks. Sealhulgas suunati kõik kooliõpilased distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavat ja taastati 2+2 reegel. Piirangud pidid kehtima vähemalt ühe kuu.&lt;ref name=&quot;lukkupanek&quot;&gt;[https://valitsus.ee/uudised/koroonaviiruse-leviku-tokestamise-ranged-piirangud-kehtivad-vahemalt-uks-kuu &quot;Koroonaviiruse leviku tõkestamise ranged piirangud kehtivad vähemalt üks kuu&quot;] Vabariigi Valitsus, 8. märts 2021&lt;/ref&gt; [[12. märts]]i seisuga möödus Eesti viimase seitsme päeva nakatumisjuhtumite arvult elanike kohta [[Koroonapandeemia Tšehhis|Tšehhist]] ja tõusis sellega maailmas esimeseks (keskmiselt 1111 uut nakatunut päevas miljoni elaniku kohta).&lt;ref name=&quot;esikoht&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-tousis-suhtelise-nakatumisnaiduga-maailmas-esikohale?id=92823061 &quot;Eesti tõusis suhtelise nakatumisnäiduga maailmas esikohale&quot;] Delfi, 12. märts 2021&lt;/ref&gt; 30. märtsil pikendati piiranguid veel vähemalt 25. aprillini.&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/uudised/eesti-pikendab-covid-19-piiranguid-ja-uhtlustab-piiriuletuse-jargseid-isolatsiooni &quot;Eesti pikendab COVID-19 piiranguid ja ühtlustab piiriületuse järgseid isolatsiooni tingimusi&quot;] Vabariigi Valitsus, 30. märts 2021&lt;/ref&gt;

[[Märts 2021|Märtsis]] tuvastati 40&amp;nbsp;625 nakatunut, mis oli ligi 38% kõigist pandeemia jooksul seni tuvastatud nakatunutest Eestis. Koroonaviirusega suri esialgsetel andmetel 309 inimest (ja Tervise Arengu Instituudi tagantjärele kontrollitud andmetel 325&lt;ref name=&quot;TAI-surmad&quot; /&gt;). 2021. aasta esimese kolme kuuga suri 673 koroonasse nakatunud inimest (ehk 74,2% kõigist koroonaviirusega surnutest alates pandeemia algusest). Samal ajal suri esimeses kvartalis Eestis kokku 4954 inimest, mis oli üle 900 inimese rohkem, kui viimasel paaril aastal samal ajal&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608183856/kolme-kuuga-suri-eestis-ule-900-inimese-mullusest-rohkem &quot;Kolme kuuga suri Eestis üle 900 inimese mullusest rohkem&quot;] ERR, 20. aprill 2020&lt;/ref&gt;. Märtsi lõpuks oli esimese doosiga vaktsineeritud 203&amp;nbsp;365 inimest ning kuur oli lõpetatud 63&amp;nbsp;696 inimesel.

20. aprillil anti teada, et [[Covid-19 aktiivne seire|Tartu Ülikooli seireuuringu]] järgi oli 36% täisealisest elanikkonnast kas läbipõdemise (45%) või vaktsineerimise (55%) teel omandanud viirusvastased [[antikehad]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608183910/seireuuring-kuu-ajaga-on-nakatumine-langenud-neli-korda &quot;Seireuuring: kuu ajaga on nakatumine langenud neli korda&quot;] ERR, 20. aprill 2021&lt;/ref&gt;

[[Aprill 2021|Aprilli]] lõpus hakati leevendama märtsis seatud piiranguid. 26. aprillist eemaldati piirangud õues sportimisele, treenimisele ja huviharidusele. 3. maist lubati kontaktõppele algklassid ja eritoe õpilased, lubati kõigi poodide taas avamist ja toitlustusasutuste välialadel einestamine, avati ka muuseumid ning leevenesid piirangud sporditegevusele.&lt;ref&gt;[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-leevendab-jark-jargult-covid-19-piiranguid-alates-26-aprillist &quot;Valitsus leevendab järk-järgult COVID-19 piiranguid alates 26. aprillist&quot;] Vabariigi Valitsus, 20. aprill 2021&lt;/ref&gt; 28. aprill oli esimene päev üle viie kuu, kus ei lisandunud ühtegi koroonasurma.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608193300/oopaevaga-lisandus-396-koroonapositiivset-ule-viie-kuu-ei-lisandunud-koroonasurmi &quot;Ööpäevaga lisandus 396 koroonapositiivset, üle viie kuu ei lisandunud koroonasurmi&quot;] ERR, 28. aprill 2021&lt;/ref&gt; Samas tuvastati aprillis kokku 15&amp;nbsp;197 uut nakatunut ja koroonaviirusega suri 259 inimest.

14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna.&lt;ref name=&quot;ummiku-tottu&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608211051/digiloos-tekkinud-ummiku-tottu-ootavad-ka-eriarsti-aja-soovijad &quot;Digiloos tekkinud ummiku tõttu ootavad ka eriarsti aja soovijad&quot;] ERR, 13. mai 2021&lt;/ref&gt; 30–39-aastastele avati registreerimine 15. maist&lt;ref name=&quot;30-39aastastele&quot;&gt;[https://vaktsineeri.ee/uudised/covid-19-vaktsineerimine-avaneb-homsest-ka-30-39aastastele/ &quot;COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39-aastastele&quot;] vaktsineeri.ee, 14. mai 2021&lt;/ref&gt;, kuni 16-aastastele 17. maist&lt;ref name=&quot;vaktsineerimisele-kirja-panna&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608210784/ule-40-aastased-saavad-end-vaktsineerimisele-kirja-panna &quot;Üle 40-aastased saavad end vaktsineerimisele kirja panna&quot;] ERR, 13. mai 2021&lt;/ref&gt; ning 12–15-aastastele 17. juunist.&lt;ref name=&quot;teismelised&quot;&gt;Merilin Pärli: [https://www.err.ee/1608260403/vaktsineerimissooviga-teismelised-peavad-pikalt-oma-aega-ootama &quot;Vaktsineerimissooviga teismelised peavad pikalt oma aega ootama&quot;] ERR, 29. juuni 2021&lt;/ref&gt; Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473&amp;nbsp;003 inimest, kellest 264&amp;nbsp;579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.&lt;ref name=&quot;1-juuni-2021&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuni-oopaevaga-lisandus-131-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 1. juuni: ööpäevaga lisandus 131 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 1. juuni 2021&lt;/ref&gt; 

Alates 17. maist lubati kooli kõik distantsõppel olnud õppurid ning alates 24. maist said uksed avada kultuuri- ja meelelahutusasutused, mis pidid aga järgima kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõuet.&lt;ref&gt;[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-asub-ettevaatlikult-leevendama-covid-19-piiranguid &quot;Valitsus asub ettevaatlikult leevendama COVID-19 piiranguid&quot;] Vabariigi Valitsus, 11. mai 2021&lt;/ref&gt; 31. maist asendati 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega&lt;ref name=&quot;err.ee/1608224251&quot; /&gt; ja 2. juunist muutus maskide kandmine siseruumides kohustuslikust soovituslikuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608231471/kolmapaevast-kaob-maskikohustus &quot;Kolmapäevast kaob maskikohustus&quot;] ERR, 1. juuni 2021&lt;/ref&gt; 14. juunist pidid leevenema ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaegade piirangud.&lt;ref name=&quot;err.ee/1608224251&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608224251/valitsus-otsustas-laiemalt-piiranguid-leevendada-juuni-keskpaigast &quot;Valitsus otsustas laiemalt piiranguid leevendada juuni keskpaigast&quot;] ERR, 25. mai 2021&lt;/ref&gt; Hiljem otsustati tuua need leevendused aga 11. juunile ehk reede peale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608239229/piirangud-baaridele-ja-ooklubidele-kaovad-juba-sellest-reedest &quot;Piirangud baaridele ja ööklubidele kaovad juba sellest reedest&quot;] ERR, 8. juuni 2021.&lt;/ref&gt; 23. juunist kaotati ka siseruumides ruumitäitumuse 50% nõue.&lt;ref&gt;[https://www.valitsus.ee/uudised/alates-homsest-kaob-covid-19-piirangutest-ruumitaitumuse-noue &quot;Alates homsest kaob COVID-19 piirangutest ruumitäitumuse nõue&quot;] valitsus.ee, 22. juuni 2021&lt;/ref&gt;

[[Juuli 2021|Juuli]] teises pooles hakkas seoses deltatüvega nakatumise tase kasvama ning kuu lõpus asus valitsus taas piiranguid kehtestama. 2. augustil hakkas ühistranspordis kehtima maskikandmise kohustus ning 9. augustist alates vähendati nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve.&lt;ref&gt;[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kehtestas-uued-piirarvud-nakkusohutuse-kontrollita-uritustel-ja-tegevustes &quot;Valitsus kehtestas uued piirarvud nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes&quot;] valitsus.ee, 30. juuli 2021&lt;/ref&gt; 26. augustist hakati nõudma maskide kandmist ka siseruumides, kus ei kontrollita koroonatõendit.&lt;ref&gt;[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-covid-piirangute-korralduse Valitsus kiitis heaks COVID piirangute korralduse] Valitsus.ee, 23. august 2021.&lt;/ref&gt;

1. septembriks 2021 viibis haiglaravil 123 koroonapatsienti, kellest intensiivravi vajas 15. Eestis oli surnud 1293 koroonasse nakatunud inimest. Esimese vaktsiinidoosi olid saanud 727&amp;nbsp;873 inimest ja 632&amp;nbsp;059 inimesel oli vaktsineerimine lõpetatud.&lt;ref name=&quot;sept-1-2021&quot; /&gt; 1. oktoobriks oli koroonaviirusega nakatunud haiglaravil viibijate arv kasvanud 215-ni, kellest vajas sümptomaatilise koroona tõttu haiglaravi 180 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/sumptomaatilise-covid-19-tottu-vajab-haiglaravi-180-inimest &quot;Sümptomaatilise COVID-19 tõttu vajab haiglaravi 180 inimest&quot;] Terviseamet, 01.10.2021&lt;/ref&gt;

21. oktoobril kinnitas valitsus uued koroonapiirangud. Sealhulgas muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust ning edaspidi pidid saama kontrollitud tegevustes osaleda vaid vaktsineeritud või koroona läbipõdenud isikud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608376856/valitsus-kiitis-heaks-uued-koroonapiirangud &quot;Valitsus kiitis heaks uued koroonapiirangud&quot;] ERR, 21. oktoober 2021&lt;/ref&gt; Haiglate koormus jätkas aga kiiret kasvu ning olukord ligines katastroofimeditsiini rakendamisele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/94915749/krista-fischer-nendib-et-haiglakoormuse-katastroofi-valtimise-voimalus-voib-juba-kustunud-olla &quot;Krista Fischer nendib, et haiglakoormuse katastroofi vältimise võimalus võib juba kustunud olla&quot;] Delfi, 20. oktoober 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608375968/terviseamet-oleme-katastroofimeditsiinile-vaga-lahedal &quot;Terviseamet: oleme katastroofimeditsiinile väga lähedal&quot;] ERR, 20. oktoober 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/7365856/arstide-ja-odede-tookoormus-on-praegu-suurim-haigla-ajaloos &quot;Arstide ja õdede töökoormus on praegu suurim haigla ajaloos&quot;] Postimees, 20. oktoober 2021&lt;/ref&gt; Novembris oodati uusi nakatumisrekordeid ning taas riigi sulgemist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608379910/novembris-uletab-olukord-kriitilise-piiri-eksperdid-soovitavad-piiranguid &quot;Novembris ületab olukord kriitilise piiri, eksperdid soovitavad piiranguid&quot;] ERR, 23. oktoober 2021&lt;/ref&gt; Sama ajal oli olukord väga halb ka [[Koroonapandeemia Lätis|Lätis]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608375233/err-riias-lati-on-peagi-olukorras-kus-tuleb-valida-keda-ravida &quot;ERR Riias: Läti on peagi olukorras, kus tuleb valida, keda ravida&quot;] ERR, 19. oktoober 2021&lt;/ref&gt; ja [[Koroonapandeemia Leedus|Leedus]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608379916/leedut-voib-tabada-senisest-koige-rangem-viiruselaine &quot;Leedut võib tabada senisest kõige rängem viiruselaine&quot;] ERR, 23. oktoober 2021&lt;/ref&gt;. 29. oktoobrist laienes maskikandmise kohustus kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele siseruumides.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608384782/reedest-tuleb-avalikes-siseruumides-kanda-maski &quot;Reedest tuleb avalikes siseruumides kanda maski&quot;] ERR, 28. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/95022295/eesti-on-vallutanud-koroonaviirusega-nakatumises-maailma-tipu-kiik-oleksime-pidanud-rangemad-piirangud-kehtestama-varem &quot;Eesti on vallutanud koroonaviirusega nakatumises maailma tipu. Kiik: oleksime pidanud rangemad piirangud kehtestama varem&quot;] Delfi, 1. november 2021&lt;/ref&gt; 3. novembril teatati 2306 positiivsest testitulemusest ning haiglaravil viibijate arvu kasvust üle 600.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-610-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti &quot;Tänahommikuse seisuga on haiglas 610 koroonaviirusega nakatunud patsienti&quot;] Terviseamet, 3. november 2021&lt;/ref&gt; Samal päeval jõuti 70 protsendi täiskasvanute vähemalt ühe doosiga vaktsineerituseni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608390347/42-paeva-hiljem-vahemalt-uhe-kaitsesusti-on-saanud-70-protsenti-taisealistest &quot;42 päeva hiljem – vähemalt ühe kaitsesüsti on saanud 70 protsenti täisealistest&quot;] ERR, 3. november 2021&lt;/ref&gt; Novembris küll nakatumiskordaja mõneti langes&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608405605/nakatumiskordaja-on-langenud-alla-0-8 &quot;Nakatumiskordaja on langenud alla 0,8&quot;] ERR, 17. november 2021&lt;/ref&gt; ning haiglaravil olevate koroonahaigete hulk vähenes kuu keskpaigaks 600 pealt alla 500.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608405599/talving-covid-voodikohti-vahendame-ule-saja-emo-s-tavarutm-veel-ei-taastu &quot;Talving: COVID-voodikohti vähendame üle saja, EMO-s tavarütm veel ei taastu&quot;] ERR, 17. november 2021&lt;/ref&gt; Kuu lõpuks langes haiglaravil olijate arv juba alla 300.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-275-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti &quot;Tänahommikuse seisuga on haiglas 275 koroonaviirusega nakatunud patsienti&quot;] Terviseamet, 1. detsember 2021&lt;/ref&gt;

Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.&lt;ref name=&quot;omikron-hakkas-levima&quot; /&gt; 28. detsembril tehtud testide hulgas moodustasid omikrontüve juhtumid juba 55% ehk see tüvi muutus Eestis domineerivaks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608449870/terviseamet-omikroni-tuvi-sai-eestis-domineerivaks &quot;Terviseamet: omikroni tüvi sai Eestis domineerivaks&quot;] ERR, 29. detsember 2021&lt;/ref&gt;

2022. aasta alguse seisuga oli haiglaravil 223 koroonasse nakatunud patsienti, kellest 152 vajas haiglaravi haiguse raske kulu tõttu.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-223-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti &quot;Tänahommikuse seisuga on haiglas 223 koroonaviirusega nakatunud patsienti&quot;] Terviseamet, 1. jaanuar 2022&lt;/ref&gt; Kuigi alates detsembri keskpaigast tõusis omikrontüve levikuga seoses nakatunute arv, siis ei kasvatanud see esialgu haiglaravi vajavate inimeste hulka.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608454730/haiglaravi-vajavad-koroonapatsiendid-ei-poe-omikroni-tuve &quot;Haiglaravi vajavad koroonapatsiendid ei põe omikroni tüve&quot;] ERR, 3. jaanuar 2022&lt;/ref&gt;

Jaanuari lõpus tõusis taas päevakorda piirangute leevendamine, kuna sama tegid mitmed lähipiirkonna riigid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608483245/omikroni-levik-nouab-ka-eestis-reeglite-ja-piirangute-ulevaatamist &quot;Omikroni levik nõuab ka Eestis reeglite ja piirangute ülevaatamist&quot;] ERR, 30. jaanuar 2022&lt;/ref&gt; Samas oli Eestis vaktsineeritus täisealiste seas oluliselt madalam ja nakatumisnäitajad ei olnud langema hakanud&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/95788365/toivo-maimets-piirangutest-loomulikult-tahaks-uhiskonna-avada-aga-liigume-koroonaviiruse-tousulaines &quot;Toivo Maimets piirangutest: loomulikult tahaks ühiskonna avada, aga liigume koroonaviiruse tõusulaines&quot;] ERR, 1. veebruar 2022&lt;/ref&gt; (näiteks 29. jaanuari hommikul raporteeriti 7124 uuest nakatunust&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608482522/uute-nakatunute-arv-uletas-7000-piiri-haiglas-olijate-arv-kasvas-veidi &quot;Uute nakatunute arv ületas 7000 piiri, haiglas olijate arv kasvas veidi&quot;] ERR, 29. jaanuar 2022&lt;/ref&gt;). Lisaks olid Eestis kehtivad piiranguid nii vähesed, et paljudes riikides olid isegi pärast piirangute leevendamist kehtima jäänud kontrollimeetmed jätkuvalt karmimad, kui Eestis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608485363/kaja-kallas-enne-piirangute-kaotamist-tuleb-koik-detailid-labi-moelda &quot;Kaja Kallas: enne piirangute kaotamist tuleb kõik detailid läbi mõelda&quot;] ERR, 1. veebruar 2022&lt;/ref&gt;

Veebruaris püsis nakatumine veel väga kõrgel ning püsisid ka piirangud. Märtsis nakatumine aga langes ja nii kaotas valitsus 15. märtsil vaktsineerimispassi nõude ja meelelahutusasutustele seatud kellaajalise piirangu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608531220/valitsus-kaotab-teisipaevast-koroonapiirangud &quot;Valitsus kaotab teisipäevast koroonapiirangud&quot;] ERR, 14. märts 2022&lt;/ref&gt; Maskikandmise kohustus kaotati 3. aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608552655/valitsus-kaotab-alates-puhapaevast-maskikohustuse &quot;Valitsus kaotab alates pühapäevast maskikohustuse&quot;] ERR, 2. aprill 2022&lt;/ref&gt; Mai lõpuks oli haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide arv langenud alla saja.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/esmaspaeva-hommikuse-seisuga-vajas-haiglaravi-94-covid-19-patsienti &quot;Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 94 COVID-19 patsienti&quot;] Terviseamet, 31. mai 2022&lt;/ref&gt; Terviseamet lõpetas 1. juunil tervishoiualase hädaolukorra ning püsima jäi hädaolukorra oht.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-lopetab-tervishoiualase-hadaolukorra &quot;Terviseamet lõpetab tervishoiualase hädaolukorra&quot;] Terviseamet, 1. juuni 2022&lt;/ref&gt;

== Statistika ==
=== Tuvastatud nakatumised ===
{{Graph:Chart
| width = 700
| height = 400
| xAxisTitle = kuu
| yAxisTitle = tuvastatud nakatunute arv
| xAxisAngle = -40
| colors = red
| type = rect
| showValues = offset:4
| x = veebruar 2020,märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021,veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022
| y = 1,778,915,176,119,83,323,1055,1455,7592,15909,16169,22053,40625,15197,7225,1410,2600,8678,14623,38396,27789,18952,101937,155023,58231,14879
}}
&lt;em&gt;Tuvastatud nakatanute arv kuus 2021. aasta 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele. Sealt alates lõpetati igapäevane COVID-19 statistika avaldamine.&lt;/em&gt;

=== Haigestumine piirkonniti ===
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta:
&lt;gallery&gt;
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2020).svg|15. märts 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2020).svg|15. aprill 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2020).svg|15. mai 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-06-2020).svg|15. juuni 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-07-2020).svg|15. juuli 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-08-2020).svg|15. august 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-09-2020).svg|15. september 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-10-2020).svg|15. oktoober 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-11-2020).svg|15. november 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-12-2020).svg|15. detsember 2020
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-01-2021).svg|15. jaanuar 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-02-2021).svg|15. veebruar 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2021).svg|15. märts 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2021).svg|15. aprill 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2021).svg|15. mai 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-06-2021).svg|15. juuni 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-07-2021).svg|15. juuli 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-08-2021).svg|15. august 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-09-2021).svg|15. september 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-10-2021).svg|15. oktoober 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-11-2021).svg|15. november 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-12-2021).svg|15. detsember 2021
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-01-2022).svg|15. jaanuar 2022
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-02-2022).svg|15. veebruar 2022
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-03-2022).svg|15. märts 2022
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-04-2022).svg|15. aprill 2022
COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (15-05-2022).svg|15. mai 2022
&lt;/gallery&gt;

=== Haiglaravi ===
2020. aasta 14. detsembri seisuga oli hospitaliseerimist vajanud 1421 haiget, kellest 975 (68,6%) oli saadetud kodusele ravile ning 143 (10,0%) oli surnud. Ventileerimist oli kokku vajanud 83 patsienti.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade.14.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 14.12.2020] Terviseamet, 14. detsember 2020&lt;/ref&gt;

2021. aasta 22. veebruariks oli hospitaliseerimist vajanud 4609 haiget, kellest 3463 (75,1%) oli saadetud kodusele ravile ning 583 (12,5%) oli surnud.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_01.03.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 01.03.2021] Terviseamet, 1. märts 2021&lt;/ref&gt; 12. aprilliks oli hospitaliseerimist vajanud 7625 haiget&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_12.04.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 12.04.2021] Terviseamet, 12. aprill 2021&lt;/ref&gt; ning 21. juuniks 9013 haiget.&lt;ref name=&quot;ulevaade_21.06.2021&quot; /&gt;

2021. aasta 1. novembriks oli haiglaravi vajanud 11&amp;nbsp;567 inimest ehk 5,9% haigete üldarvust. Sama päeva seisuga viibis haiglaravil 571 koroonapatsienti, kellest intensiivravil oli 55 patsienti ja juhitaval hingamisel 37.&lt;ref name=&quot;ulevaade_01.11.21&quot; /&gt;

Kõige rohkem hospitaliseerimisi oli 30. märtsil 2021 (104 haiget) ning kõige kõrgemale tõusis haiglaravi vajajate arv 5. aprillil 2021 (727 haiget).&lt;ref name=&quot;ulevaade_21.06.2021&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_21.06.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 21.06.2021] Terviseamet, 21. juuni 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ulevaade_01.11.21&quot; /&gt;

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{Graph:Chart
|width=920
|xAxisTitle=kuupäev
|yAxisTitle=haiglaravil
|type=stackedrect
|legend=
|x=18.03,19.03,20.03,21.03,22.03,23.03,24.03,25.03,26.03,27.03,28.03,29.03,30.03,31.03,01.04,02.04,03.04,04.04,05.04,06.04,07.04,08.04,09.04,10.04,11.04,12.04,13.04,14.04,15.04,16.04,17.04,18.04,19.04,20.04,21.04,22.04,23.04,24.04,25.04,26.04,27.04,28.04,29.04,30.04,01.05,02.05,03.05,04.05,05.05,06.05,07.05,08.05,09.05,10.05,11.05,12.05,13.05,14.05,15.05,16.05,17.05,18.05,19.05,20.05,21.05,22.05,23.05,24.05,25.05,26.05,27.05,28.05,29.05,30.05,31.05,01.06,02.06,03.06,04.06,05.06,06.06,07.06,08.06,09.06,10.06,11.06,12.06,13.06,14.06,15.06,16.06,17.06,18.06
&lt;!-- intensiivravil andmed kuni 31.03. --&gt;
|y1=0,0,0,2,4,6,7,7,7,7,10,10,13,13
&lt;!-- juhitaval hingamisel alates 01.04. --&gt;
|y2=,,,,,,,,,,,,,,15,16,16,20,17,14,12,11,9,9,11,11,9,11,10,10,11,11,10,9,9,7,7,6,6,6,7,9,10,9,7,7,7,6,6,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,4,4,3,2,2,2,1,1,1,1,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
&lt;!-- ülejäänud haiglaravil patsiendid = haiglaravil - juhitaval hingamisel - rohkem ei uuenda --&gt;
|y3=3,8,10,12,11,11,21,22,27,33,38,46,66,78,80,69,74,93,113,115,118,128,125,129,135,142,148,135,137,127,118,111,115,119,115,107,102,97,93,88,88,82,79,66,65,67,68,71,64,66,57,53,43,46,43,43,42,39,37,36,39,38,41,37,35,35,36,38,38,35,29,30,31,26,25,26,20,19,20,16,13,14,14,14,15,14,14,14,14,14,15,12,12
|y1Title=intensiivravil
|y2Title=juhitaval hingamisel
|y3Title=ülejäänud haiglaravil patsiendid
| xAxisAngle = -40
| showValues = offset:4
|colors=#e54e77, #b15394, #FF6347
|yGrid= 
}}
&lt;em&gt;Haiglaravil olijate arv ja jaotus alates 18. märtsist kuni 18. juunini 2020 pandeemia algusperioodil. Allikas [https://www.terviseamet.ee/et/uudised Terviseamet], [https://koroonakaart.ee/et koroonakaart.ee] (märkus: kuni 31.03. avaldati intensiivravil olijate arv, alates 01.04. juhitaval hingamisel olevate patsientide arv)
&lt;/em&gt; &lt;/div&gt;

=== Surmajuhtumid ===
{{Graph:Chart
| width = 420
| height = 220
| xAxisTitle = kuu
| yAxisTitle = surnute arv
| xAxisAngle = -40
| colors = black
| type = rect
| showValues = offset:4
| x = märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021,veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022
| y = 5,45,11,2,0,1,1,8,47,114,188,176,309,259,92,11,3,21,64,183,263,135,99,213,213,76
}}
&lt;em&gt;Surmajuhtumite arv kuus 30. aprilli hommiku seisuga vastavalt Terviseameti teadetele.&lt;/em&gt;

{{Graph:Chart
| width = 430
| height = 220
| xAxisTitle = kuu
| yAxisTitle = surnute arv
| xAxisAngle = -40
| colors = black
| type = rect
| showValues = offset:4
| x = märts 2020,aprill 2020,mai 2020,juuni 2020,juuli 2020,august 2020,september 2020,oktoober 2020,november 2020,detsember 2020,jaanuar 2021, veebruar 2021,märts 2021,aprill 2021,mai 2021,juuni 2021,juuli 2021,august 2021,september 2021,oktoober 2021,november 2021,detsember 2021,jaanuar 2022,veebruar 2022,märts 2022,aprill 2022,mai 2022
| y = 5,45,11,2,0,1,1,8,39,91,177,161,326,237,94,22,7,21,70,178,301,171,127,202,209,71,30
}}
&lt;em&gt;Surmade arv kuus vastavalt Tervise Arengu Instituudile (TAI). Selle järgi suri 2020. aastal koroona tõttu Eestis 203 inimest (96 meest ja 107 naist) ja 2021. aastal 1765 inimest (887 meest ja 878 naist).&lt;ref name=&quot;TAI-surmad&quot;&gt;[https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD15.px/table/tableViewLayout2/ SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo ja kuu järgi] Tervise Arengu Instituut (viimati vaadatud 20. juuli 2022)&lt;/ref&gt; Kui Terviseameti andmed on esialgsed, siis TAI puhul on andmed tagantjärele üle kontrollitud ning osa inimeste surma põhjust on täpsustatud. 2020. aasta augusti algul täpsustas Terviseamet surmade arvu 69-lt 63 peale ja viis sellega enda esialgsed andmed kooskõlla Tervise Arengu Instituudi omadega.&lt;ref name=&quot;august-1&quot; /&gt; Sealt alates esineb andmetes aga mõningaid erinevusi.&lt;/em&gt; 

{{Graph:Chart
| width = 400
| height = 180
| xAxisTitle = vanusevahemik
| yAxisTitle = surnute arv
| xAxisAngle = -40
| colors = black
| type = rect
| showValues = offset:4
| x = 40–44,45–49,50–54,55–59,60–64,65–69,70–74,75–79,80–84,85–89,90–94,95–99
| y = 1,1,2,5,10,12,19,24,53,37,30,9
}}
&lt;em&gt;Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2020. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.&lt;ref name=&quot;surmad&quot;&gt;[https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableViewLayout2/ SD21: Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi] Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas (viimati vaadatud 17. juunil 2022)&lt;/ref&gt;&lt;/em&gt;

{{Graph:Chart
| width = 600
| height = 240
| xAxisTitle = vanusevahemik
| yAxisTitle = surnute arv
| xAxisAngle = -40
| colors = black
| type = rect
| showValues = offset:4
| x = 10–14,15–19,20–24,25–29,30–34,35–39,40–44,45–49,50–54,55–59,60–64,65–69,70–74,75–79,80–84,85–89,90–94,95–99,100+
| y = 1,0,0,1,5,6,10,14,23,55,99,149,236,232,350,304,212,61,7	
}}
&lt;em&gt;Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi 2021. aastal Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal.&lt;ref name=&quot;surmad&quot; /&gt;&lt;/em&gt;

=== Reisimisega seotud haigusjuhud ===
Reisimisega seotud sissetoodud juhte oli 2020. aasta aprilli lõpu seisuga teada 118 ning neist 34 olid seotud [[Koroonapandeemia Austrias|Austria]] ja 23 [[Koroonapandeemia Itaalias|Itaaliaga]].&lt;ref name=&quot;Eesti_andmed_27.04&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/Eesti_andmed_27.04.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 27.04.2020] Terviseamet&lt;/ref&gt; Juuni algusajaks oli sissetoodud juhtumitest enim seotud reisimisega Austrias (24,1%), Itaalias (17,0%) ja [[Koroonapandeemia Soomes|Soomes]] (16,3%)&lt;ref name=&quot;juuni-4&quot; /&gt; ning augusti lõpu seisuga Soomes (18,9%), Austrias (14,6%) ja Itaalias (12,4%)&lt;ref name=&quot;ulevaade_31.08.20&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_31.08.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 31.08.2020] Terviseamet&lt;/ref&gt;. Soome esiletõusu tingis, et see oli üks vähestest riikidest, kuhu reisimine oli suure osa ajast lubatud.

Septembri lõpul oli kõige rohkem sissetoodud juhte seotud Soome (14,0%), Itaalia (11,9%), Austria (10,4%), Ukraina (9,2%) ja Venemaaga (8,6%).&lt;ref name=&quot;ulevaade_28.09&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_28.09.pdf COVID-19 andmed seisuga 28.09.2020] Terviseamet, 29.09.2020&lt;/ref&gt; Oktoobris pärinesid üle poole Eestisse jõudnud juhtudest Venemaalt ja Ukrainast ning näiteks Soomest sisse toodud juhte oli terve kuu peale ainult viis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1159461/valismaised-koroonajuhtumid-parinevad-loviosas-venemaalt-ja-ukrainast &quot;Välismaised koroonajuhtumid pärinevad lõviosas Venemaalt ja Ukrainast&quot;] ERR, 16. november 2020&lt;/ref&gt; 23. novembri seisuga oli sissetoodud juhtudest enim seotud Venemaa (19,8%), Ukraina (15,1%), Soome (9,7%), Itaalia (6,1%), Austria (5,0%) ja Rootsiga (4,8%).&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_23.11.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 23.11.2020] Terviseamet, 23. november 2020&lt;/ref&gt;

{{Graph:Chart
| width = 400
| height = 160
| xAxisTitle = kuu
| yAxisTitle = tuvastatud nakatunute arv
| xAxisAngle = -40
| colors = red
| type = rect
| showValues = offset:4
| x = 8.–9. nädal,10.–11. nädal,12.–13. nädal,14.–15. nädal,16.–17. nädal,18.–19. nädal,20.–21. nädal,22.–23. nädal,24.–25. nädal,26.–27. nädal,28.–29. nädal,30.–31. nädal,32.–33. nädal,34.–35. nädal,36.–37. nädal,38.–39. nädal,40.–41. nädal,42.–43. nädal,44.–45. nädal,46.–47. nädal,48.–49. nädal
| y = 1,33,64,16,2,4,16,10,3,4,8,13,29,30,61,39,76,117,135,129,132
}}
&lt;em&gt;Välismaalt sissetoodud juhud nädalas 2020. aastal&lt;ref name=&quot;ulevaade_26.10.20&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_26.10.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 26.10.2020] Terviseamet, 27.10.2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1199245/koige-enam-on-eestisse-koroonaviirust-sisse-toodud-venemaalt &quot;Kõige enam on Eestisse koroonaviirust sisse toodud Venemaalt&quot;] ERR, 7. detsember 2020&lt;/ref&gt;&lt;/em&gt;

=== Viirustüved ===

2021. aasta 29. märtsi seisuga oli Eestis kokku sekveneeritud 2304 proovi. Nende seas oli tuvastatud 801 Suurbritannia mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu ja 19 Lõuna-Aafrika Vabariigi mutatsiooniga viirustüve esinemisjuhtu.&lt;ref name=&quot;ulevaade_29.03.2021&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_29.03.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 29.03.2021] Terviseamet, 29.03.2021&lt;/ref&gt; Märtsis muutus domineerivaks Suurbritannia päritolu viirustüvi:&lt;ref name=&quot;ulevaade_29.03.2021&quot; /&gt;

{{Graph:Chart
| width = 280
| height = 220
| xAxisTitle = Suurbritannia päritolu viirustüve levimus Eestis 2021. aastal
| yAxisTitle = Viirustüve osakaal (%)
| xAxisAngle = -40
| colors = #b90165
| type = rect
| showValues = offset:4
| x = 6. nädal,7. nädal,8. nädal,9. nädal,10. nädal,11. nädal
| y = 10.1,16.6,25.5,49.6,68.7,71.5
}}

Juulis muutus domineerivaks India päritolu deltatüvi.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_19.07.2021.pdf COVID-19 andmed seisuga 19.07.2021] Terviseamet&lt;/ref&gt; Novembri algul oli deltatüve osakaal jätkuvalt 100%.&lt;ref name=&quot;ulevaade_01.11.21&quot;&gt;
[https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_01.11.21-veeb.pdf COVID-19 andmed seisuga 01.11.2021] Terviseamet, 1. november 2021&lt;/ref&gt;

Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.&lt;ref name=&quot;omikron-hakkas-levima&quot;&gt;[https://novaator.err.ee/1608431681/reoveeuuring-omikroni-variant-levib-koikjal-eestis &quot;Reoveeuuring: omikroni variant levib kõikjal Eestis&quot;] ERR Novaator, 10. detsember 2021&lt;/ref&gt;

==Meetmed==
[[Fail:COVID-19-Estonia-log.svg|pisi|Haigestunud ja surnud logaritmilisel graafikul]]
=== Eriolukord ===
2020. aasta 12. märtsi hilisõhtul kehtestati Eestis [[eriolukord]], mis pidi kehtima kuni 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.&lt;ref name=eriolu&gt;[https://www.err.ee/1063213/valitsus-kuulutas-valja-eriolukorra &quot;Valitsus kuulutas välja eriolukorra&quot;] ERR, 12. märts 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EV_eri&quot; /&gt; 24. aprillil otsustas valitsus pikendada eriolukorda 17. maini.&lt;ref name=&quot;pikendas-eriolukorda&quot;&gt;[https://www.err.ee/1082077/valitsus-pikendas-eriolukorda &quot;Valitsus pikendas eriolukorda&quot;] ERR, 24. aprill 2020&lt;/ref&gt;

14. märtsil kehtestati liikumispiirangud Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu suundadel ning täiendati vaba aja veetmise piiranguid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriolukorra-taiendavad-piirangud-saartele-ja-vaba-aja-veetmisele|pealkiri=Eriolukorra täiendavad piirangud saartele ja vaba aja veetmisele|väljaanne=valitsus.ee|aeg=14. märts 2020|vaadatud=16.03.2020|arhiivimisaeg=8.04.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200408120037/https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriolukorra-taiendavad-piirangud-saartele-ja-vaba-aja-veetmisele|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Alates 17. märtsist otsustati taastada kogu riigipiiri ulatuses piirikontroll ja keelata välisriikide kodanikel riiki sisenemine.&lt;ref name=&quot;sulgeb-piirid&quot;&gt;[https://www.err.ee/1064078/eesti-sulgeb-piirid-valisriikide-kodanikele &quot;Eesti sulgeb piirid välisriikide kodanikele&quot;] ERR, 15. märts 2020&lt;/ref&gt; Kui enne kriisi liikus näiteks Narva piiripunkti kaudu Eestisse kuni 4000 inimest päevas, siis pärast piirangute kehtestamist vähenes piiriületajate arv umbes 2000 inimeseni nädalas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1076823/piirilt-saadetakse-nadalas-tagasi-sadakond-inimest &quot;Piirilt saadetakse nädalas tagasi sadakond inimest&quot;] ERR, 13. aprill 2020&lt;/ref&gt;

Algusest peale keelustati eriolukorra ajaks kõik avalikud koosolekud, samuti kultuuri- ja spordiüritused, suleti kinod, hiljem piirati liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematel saartel. Alates 16. märtsist suleti koolid, huviringid ja mindi üle distantsõppele. Alates 17. märtsist kehtestati piirikontroll Eesti välispiiril. 25. märtsist kehtestati n-ö 2 + 2 reegel ehk nõue avalikus ruumis viibimiseks maksimaalselt kahekaupa ja hoides kahemeetrist distantsi ülejäänud inimestest. 27. märtsist suleti kaubanduskeskused, v.a neis paiknevad toidupoed, apteegid, telekomiettevõtete kontorid, pakiautomaadid ja meditsiinivahendeid müüvad kauplused. 4. aprillist täpsustati eriolukorra nõudeid kauplustele, mis pidid lisaks desinfitseerimisvahenditele tagama ka 2 + 2 reegli täitmise ostusaalis, ning välja arvutama selle tagamist võimaldava inimeste hulga ja seda kontrollima.

===Erimeetmed===
[[Nakkushaigused|Nakkushaiguse]] leviku tõkestamiseks kehtestati mitmed esmased erimeetmed, sealhulgas:

* rangete isolatsioonireeglite järgimine ning siseruumides püsimine (14 päeva), haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst;
* õppetöö viidi alates 16. märtsist üle kaug- ja koduõppevormile;
* kõik avalikud kogunemised keelati;
* muuseumid ja kinod suleti 1. maini ning teatrietendused, kontserdid ja konverentsid keelati;
* spordivõistlused keelati 1. maini;
* riigipiiril kehtestati kontroll;
* peatati huvireisid Tallinna–Stockholmi–Tallinna liinil.

===Täiendavad korraldused===
[[Fail:Baer monument with COVID-19 warning sign 2.jpg|pisi|Hoiatussilt Tartus [[Toomemägi|Toomemäel]] ]]
2020. aasta kevadel kehtestati mitmeid täiendavaid korraldused:
* peatati [[Schengeni viisaruum|Schengeni viisade]] väljastamine;
* Eestisse lubatud saabujad pidid jääma kaheks nädalaks isolatsiooni, v.a sätestatud erijuhtumitel, kui isikutel puudusid haigustunnused;
* isikutel, kellel puuduvad haiguse tunnused ja kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Lätist Eestisse ja vastupidi, lubati seda teha;
* suleti spordisaalid, jõusaalid, saunad, spaad, spordiklubid, basseinid, veekeskused, ujulad, laste mängutoad, päevakeskused, kasiinod ja mänguautomaatide saalid;
* suleti kaubanduskeskused, kuid jäeti avatuks toidupoed ja apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel;
* söögikohtades lubati vaid toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu;
* sisse- ja väljapääsude juures tuli tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu;
* suleti baarid ja teised lõbustusasutused või meelelahutuskohad;
* avalikus kohas võis koos viibida kuni kaks inimest;
* avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) tuli hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet (piirang ei kehtinud koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel);
* olümpiasportlastele, nende treeneritele ja abipersonalile võimaldati erand treeningute läbiviimiseks (kuigi [[2020. aasta suveolümpiamängud]] lükkusid järgmisse aastasse).

=== Vaktsineerimine ===
[[Fail:Drive-in punkt Viljandis.jpg|pisi|''Drive-in'' testimispunkt [[Viljandi]]s 21. märtsil]]
{{Vaata|Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis}}

Sotsiaalministeerium tutvustas Eesti vaktsineerimiskava 15. detsembril 2020. Selle kohaselt vaktsineeritakse esmajärjekorras tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenust tagavad inimesed ning teised riskirühmad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1208137/otse-kell-14-15-sotsiaalministeerium-tutvustab-eesti-vaktsineerimiskava &quot;Otse kell 14.15: sotsiaalministeerium tutvustab Eesti vaktsineerimiskava&quot;] ERR, 15. detsember 2020&lt;/ref&gt; 16. detsembril teatati, et Euroopa Liidus algab vaktsineerimine 27. detsembril.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1209277/el-i-liikmesriigid-alustavad-koroona-vastu-vaktsineerimist-uhel-paeval &quot;EL-i liikmesriigid alustavad koroona vastu vaktsineerimist ühel päeval&quot;] ERR, 16. detsember 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1210693/el-is-algab-koroonaviiruse-vastane-vaktsineerimine-27-detsembril &quot;EL-is algab koroonaviiruse vastane vaktsineerimine 27. detsembril&quot;] ERR, 17. detsember 2020&lt;/ref&gt;

Esimesed partiid [[koroonavaktsiin]]i Euroopa Liidu kodanikele saadeti teele 23. detsembril&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1217200/pfizeri-tehasest-asus-teele-esimene-partii-vaktsiine-el-i-riikidele &quot;Pfizeri tehasest asus teele esimene partii vaktsiine EL-i riikidele&quot;] ERR, 23. detsember 2020&lt;/ref&gt; ning esimene saadetis jõudis Eestisse 26. detsembril.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1219828/esimene-koroonavaktsiini-kogus-joudis-eestisse &quot;Esimene koroonavaktsiini kogus jõudis Eestisse&quot;] ERR, 26. detsember 2020&lt;/ref&gt; Koroona vastu hakati Eestis [[vaktsineerimine|vaktsineerima]] 27. detsembril. Esimene vaktsineeritu oli Ida-Viru keskhaigla arst-resident Jelena Rozinko.&lt;ref name=&quot;Rozinko&quot; /&gt;

14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna, mis tekitas [[Digilugu|Digiloos]] pikad järjekorrad (nt kell 11 oli ootel üle 12 000 inimese ning järjekord oli üle tunni).&lt;ref name=&quot;ummiku-tottu&quot; /&gt; 16–39-aastastele pidi vastav võimalus avanema 17. mail,&lt;ref name=&quot;vaktsineerimisele-kirja-panna&quot; /&gt; kuid koormuse hajutamiseks avati registreerimine 30–39-aastastele juba 15. maist&lt;ref name=&quot;30-39aastastele&quot; /&gt;. 17. mai õhtul oli tippajal järjekorras ligi 50 tuhat inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608215815/vaktsineerimisaja-broneerimise-jarjekord-kasvas-pea-50-000-inimeseni &quot;Vaktsineerimisaja broneerimise järjekord kasvas pea 50 000 inimeseni&quot;] ERR, 17. mai 2021&lt;/ref&gt; 12–15-aastastele avati broneerimine 17. juunil.&lt;ref name=&quot;teismelised&quot; /&gt;

Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473&amp;nbsp;003 inimest, kellest 264&amp;nbsp;579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.&lt;ref name=&quot;1-juuni-2021&quot; /&gt; Juuni lõpuks oli vaktsineeritud 559&amp;nbsp;904 inimest, kellest 442&amp;nbsp;656 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuli-oopaevaga-lisandus-21-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 1. juuli: ööpäevaga lisandus 21 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 1. juuli 2021&lt;/ref&gt; Juuli lõpuks oli esimese doosi kätte saanud 639&amp;nbsp;120 inimest ning vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 562&amp;nbsp;605 inimesel.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-128-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 128 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 1. august 2021&lt;/ref&gt; Augusti lõpuks olid vastavad arvud 727&amp;nbsp;873 ja 632&amp;nbsp;059.&lt;ref name=&quot;sept-1-2021&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-september-oopaevaga-lisandus-408-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 408 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 1. september 2021&lt;/ref&gt;

Madala vaktsineerimishuvi tõttu oli oktoobri alguseks kogunenud Eesti külmladudesse üle 200&amp;nbsp;000 doosi erinevaid koroonavaktsiine.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608357554/eesti-koroonavaktsiinide-varu-on-kasvanud-ule-200-000-doosi &quot;Eesti koroonavaktsiinide varu on kasvanud üle 200 000 doosi&quot;] ERR, 3. oktoober 2021&lt;/ref&gt; Sotsiaalteadlane [[Marju Lauristin]] on välja toonud, et kogu selle valdkonna kommunikatsioon on olnud algusest peale läbi mõtlemata ning inimestele pole suudetud seletada nende isiklikke riske.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608364512/lauristin-miks-keegi-foori-punase-tule-vastu-ei-protesti &quot;Lauristin: Miks keegi foori punase tule vastu ei protesti?&quot;] ERR, 9. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

Eesti riik valmistus sügisel koroonavaktsiini tõhustusdooside manustamiseks inimestele, kes said esmased kaitsesüstid esimeste seas aasta alguses. [[Euroopa Ravimiameti]] luba Pfizer/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloale oodati oktoobri alguses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608345596/kolmandate-koroonavaktsiini-sustide-tegemine-voib-alata-oktoobris &quot;Kolmandate koroonavaktsiini süstide tegemine võib alata oktoobris&quot;] ERR, 21. september 2021&lt;/ref&gt; Euroopa Ravimiamet hindas samuti taotlust, millega sooviti laiendada BioNTech/Pfizeri koroonavaktsiini Comirnaty kasutamist 5–11-aastastele lastele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211023072826/https://ravimiamet.ee/euroopa-ravimiamet-alustab-koroonavaktsiini-comirnaty-taotluse-hindamist-kasutamiseks-5-kuni-11 &quot;Euroopa Ravimiamet alustab koroonavaktsiini Comirnaty taotluse hindamist kasutamiseks 5 kuni 11-aastastele&quot;] Ravimiamet, 18.10.2021&lt;/ref&gt;

2021. aasta augusti lõpu seisuga oli osa inimesi saanud ka kolmanda vaktsiinidoosi, kuigi siin peaks eristama ka lisa- ja tõhustusdoose.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/94426723/eestis-on-inimesi-kes-on-juba-saanud-kolmanda-vaktsiinidoosi-koigile-neid-aga-veel-ei-tehta &quot;Eestis on inimesi, kes on juba saanud kolmanda vaktsiinidoosi. Kõigile neid aga veel ei tehta&quot;] Delfi, 27. august 2021&lt;/ref&gt; 9. oktoobril ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et kolmandaid doose tehakse koroonaosakonna ja intensiivravi osakonna töötajatele ning lisa- või tõhustusdoose on Eestis saanud umbes 3000 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1045470/kiik-kolmanda-vaktsiinidoosi-on-praeguseks-saanud-3000-inimest-laiemat-elanikkonda-lisadoosiga-veel-sustima-ei-hakata &quot;Kiik: kolmanda vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 3000 inimest. Laiemat elanikkonda lisadoosiga veel süstima ei hakata&quot;] Õhtuleht, 9. oktoober 2021&lt;/ref&gt; Samal ajal oli nakatumine küll suurim koolilaste seas, kuid haiglaravi vajavate patsientide arv kasvas nakatunud eakate tõttu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608368214/eakate-nakatumine-viib-haiglaravi-numbrid-ules &quot;Eakate nakatumine viib haiglaravi numbrid üles&quot;] ERR, 13. oktoober 2021&lt;/ref&gt; Viroloogiaprofessor [[Andres Merits]] leidis, et eakatele tuleks kolmandaid vaktsiinidoose teha märksa kiiremas tempos.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608365907/merits-kolmandate-vaktsiinidooside-tegemine-eakatele-on-liiga-aeglane &quot;Merits: kolmandate vaktsiinidooside tegemine eakatele on liiga aeglane&quot;] ERR, 11. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

21. oktoobriks oli tehtud umbes 12 000 tõhustusdoosi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608377003/eestis-on-tehtud-12-000-tohustusdoosi &quot;Eestis on tehtud 12 000 tõhustusdoosi&quot;] ERR, 21. oktoober 2021&lt;/ref&gt; 28. oktoobril anti teada, et lisaks vähemalt 65-aastastele ning eesliinitöötajatele võivad tõhustusdoose saama hakata ka teised seda soovivad inimesed, kellel on viimasest süstist möödas vähemalt pool aastat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608384479/tohustusdoosi-saajate-ring-laienes &quot;Tõhustusdoosi saajate ring laienes&quot;] ERR, 28. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

Novembris avaldati Haigekassa kohortuuring, mille järgi vajavad vaktsineeritud inimesed ligi viis korda vähem haiglaravi, ligi kuus korda vähem intensiivravi ning neil on üle kahe korra väiksem tõenäosus koroona tõttu surra. Haiglaravi vajanud inimestel puhul on vaktsineeritutel olnud haiglaravi kestus keskmiselt 16 päeva (sh taastusravi) ja kulu 3628 eurot inimese kohta ning vaktsineerimata inimeste puhul keskmiselt 13 päeva ja kulu 4654 eurot (sest ollakse sagedamini intensiivravil ja ei pruugita nakkust üle elada).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608396872/koroonauuring-95-protsenti-ravirahast-on-kulunud-vaktsineerimata-inimestele &quot;Koroonauuring: 95 protsenti ravirahast on kulunud vaktsineerimata inimestele&quot;] ERR, 9. november 2021&lt;/ref&gt;

1,65 miljoni koroonavaktsiini süsti järel on Eestis tuvastatud 238 tõsist kõrvaltoimet (0,01%), milles esines ajaline seos vaktsineerimisega. Sealhulgas neli surmajuhtumit, mille puhul ei saa välistada seost vaktsiinidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608424289/11-kuuga-on-koroonavaktsiinidel-ilmnenud-238-korral-tosiseid-korvaltoimeid &quot;11 kuuga on koroonavaktsiinidel ilmnenud 238 korral tõsiseid kõrvaltoimeid&quot;]&lt;/ref&gt;

Koroonaviiruse vastuvaktsineerimise edenemine Eestis:
&lt;gallery&gt;
COVID-19 vaccination in Estonia (2021-08-01).svg|Seis 1. augustiks
COVID-19 vaccination in Estonia (2021-09-01).svg|Seis 1. septembriks
COVID-19 vaccination in Estonia (2021-10-01).svg|Seis 1. oktoobriks
COVID-19 vaccination in Estonia (2021-11-01).svg|Seis 1. novembriks
COVID-19 vaccination in Estonia (2021-12-01).svg|Seis 1. detsembriks
COVID-19 vaccination in Estonia (2022-01-01).svg|Seis 1. jaanuariks
COVID-19 vaccination in Estonia (2022-02-01).svg|Seis 1. veebruariks
COVID-19 vaccination in Estonia (2022-03-01).svg|Seis 1. märtsiks
&lt;/gallery&gt;

{{Graph:Chart
| width = 980
| height = 240
| xAxisTitle = nädal 
| yAxisTitle = vaktsiinidoosid
| xAxisAngle = -40
| colors = #87CEEB
| type = rect
| showValues = offset:4
| x = 52. nädal, 53. nädal, 1. nädal, 2. nädal, 3. nädal, 4. nädal, 5. nädal, 6. nädal, 7. nädal, 8. nädal, 9. nädal, 10. nädal, 11. nädal, 12. nädal, 13. nädal, 14. nädal, 15. nädal, 16. nädal, 17. nädal, 18. nädal, 19. nädal, 20. nädal, 21. nädal, 22. nädal, 23. nädal, 24. nädal, 25. nädal, 26. nädal, 27. nädal, 28. nädal, 29. nädal, 30. nädal, 31. nädal, 32. nädal, 33. nädal, 34. nädal, 35. nädal, 36. nädal, 37. nädal, 38. nädal, 39. nädal, 40. nädal, 41. nädal
| y = 191,2332,8395,7202,7779,12638,14847,15005,20289,24001,33500,44776,33243,30700,40269,38614,39509,37895,53380,67596,46773,61444,62333,59329,67556,70034,31311,50095,42310,36931,42620,33354,36087,35967,26983,28794,23612,22583,24322,25138,15742,13383,12101
}}
&lt;em&gt;Tehtud vaktsiinidooside arv nädala lõikes. Vaktsineerimist alustati 2020. aasta lõpul. Allikas: [https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Terviseamet]&lt;/em&gt;

==Mõju==
[[Pilt:Siseministeeriumi haldusala juhtide arengupäev 2020.jpg|pisi|Koroonakriisis asendati füüsilised koosviibimised sageli virtuaalsete üritustega]]
{{Vaata|Koroonakriis Eestis}}

Pandeemia ja selle vastased meetmed avaldasid mõju kõigile ühiskonnaelu valdkondadele, sj majandusele, poliitikale, kultuurile, haridusele.

Viiruse Eestisse jõudmise järel kolisid eriolukorra tingimustes paljud inimesed linnast maale.&lt;ref&gt;Taavi Eilat: [https://www.err.ee/1068585/suletud-eesti-tagajarg-majandus-muutub-inimesed-kolivad-maale &quot;Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale&quot;] ERR, 25. märts 2020&lt;/ref&gt; Loodeti, et koroonakriisi tõttu inimestele tuttavaks saanud veebilahenduste mõjul väheneb Eesti inimestele vajadus tööasjade ajamisel nii sageli Tallinna sõita ja see soodustab maapiirkondades elamist.&lt;ref&gt;Rein Sikk: [https://www.err.ee/1100319/rein-sikk-tanu-koroonale-on-eesti-nuud-vahem-tallinna-poole-kaldu &quot;Rein Sikk: tänu koroonale on Eesti nüüd vähem Tallinna poole kaldu&quot;] ERR, 10. juuni 2020&lt;/ref&gt; 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal tõusis näiteks Kagu-Eesti maakondades elektritarbimine tavapärasega võrreldes keskmiselt 14%.&lt;ref&gt;[https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/11050857_2020__Aruanne_11050857.pdf Elektrilevi 2020. aasta majandusaasta aruanne]&lt;/ref&gt;

Kõrvuti suurenenud internetikasutamisega sagenes [[küberkuritegevus]].&lt;ref&gt;[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1071747/kriisi-ajal-oitseb-kuberkuritegevus &quot;Kriisi ajal õitseb küberkuritegevus&quot;] ERR Novaator, 2. aprill 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arvamus.postimees.ee/6957726/koroonakriisis-on-huppeliselt-kasvanud-kuberohud &quot;MAAILM TASKUS ⟩ Koroonakriisis on hüppeliselt kasvanud küberohud&quot;] Postimees, 24. aprill 2020&lt;/ref&gt; Muuhulgas toimus rünnak Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel varastati Terviseametilt 9158 koroonaviiruse diagnoosi saanud inimese andmed.&lt;ref&gt;[https://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/kuberkuritegevus-on-epideemia-2020-aasta-levinumad-petuskeemid?id=91847018 &quot;Küberkuritegevus on epideemia: 2020. aasta levinumad petuskeemid&quot;] Delfi, 2. detsember 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1192309/riigi-vastu-toimusid-kuberrunded-katte-saadi-9158-koroonapatsiendi-andmed &quot;Riigi vastu toimusid küberründed, kätte saadi 9158 koroonapatsiendi andmed&quot;] ERR, 1. detsember 2020&lt;/ref&gt;

=== Majandusalane mõju ===

[[Koroonakriis Eestis]] avaldas olulist majandusmõju. [[Eesti Pank]] hindas 2020. aasta märtsi lõpul pärast eriolukorra kehtestamist, et [[Eesti majandus]] kahaneb vähemalt 6% ning seda juhul, kui olukord leeveneb mai alguseks.&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/eesti-panga-seisukohad-paevakajalistel-teemadel Eesti Panga hinnang koroonaviiruse majandusmõjude kohta] (vaadatud 29. märtsil 2020)&lt;/ref&gt; Juunis täpsustati hinnanguid ja leiti, et majanduslanguseks kujuneb 10 protsenti ning prognoositi majanduse taastamiseks kuluvaks ajaks kaks aastat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1100164/keskpanga-prognoosi-kohaselt-langeb-majandus-tanavu-10-protsenti &quot;Keskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus tänavu 10 protsenti&quot;] ERR, 10. juuni 2020&lt;/ref&gt; Detsembris prognoosis Eesti Pank 2020. aasta majanduslanguseks 2,5%.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1209130/eesti-panga-prognoos-majanduslanguseks-jaab-tanavu-2-5-protsenti &quot;Eesti Panga prognoos: majanduslanguseks jääb tänavu 2,5 protsenti&quot;] ERR, 16. detsember 2020&lt;/ref&gt; [[Statistikaamet]]i andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.&lt;ref name=&quot;langes-mullu-2-9&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608126160/eesti-majandus-langes-mullu-2-9-protsenti &quot;Eesti majandus langes mullu 2,9 protsenti&quot;] ERR, 1. märts 2021&lt;/ref&gt;

Valitsuse koroonakriisi lisaeelarve arvestas tööpuuduse 10-protsendilise kasvu ja 8-protsendilise majanduslangusega.&lt;ref&gt;Anna Põld: [https://www.postimees.ee/6939798/helme-diislikutuse-hind-langeb-tanu-aktsiisimuudatustele-14-5-senti-liitri-kohta &quot;Helme: diislikütuse hind langeb tänu aktsiisimuudatustele 14,5 senti liitri kohta&quot;] Postimees, 2. aprill 2020&lt;/ref&gt; 17. mai 2020 seisuga oli töötute arv kasvanud 50 137 inimeseni (registreeritud töötuse määr oli sellega 7,7 protsenti) ja alates eriolukorra kehtestamisest oli töötuid registreeritud 21 781. Maakonniti kasvas töötute arv kõige rohkem Hiiumaal ja Harju maakonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1091127/eriolukorra-viimasel-nadalal-uletas-tootute-arv-50-000-piiri &quot;Eriolukorra viimasel nädalal ületas töötute arv 50 000 piiri&quot;] ERR, 18. mai 2020&lt;/ref&gt; Kui enne pandeemia algust oli töötuse määr 5,1%, siis 2021. aasta III kvartalil langes töötuse määr 5,7% peale ning taas kasvas üleüldine palgasurve. Pandeemiaeelsele tasemele jõudmist prognoositi 2022. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608403670/tootute-vahenemine-kriisieelse-tasemeni-toob-kaasa-uleuldise-palgaralli &quot;Töötute vähenemine kriisieelse tasemeni toob kaasa üleüldise palgaralli&quot;] ERR, 15. november 2021&lt;/ref&gt;

=== Tervishoiualane mõju ===
[[Pilt:Jüri Ratase Muhu- ja Saaremaa visiit mais 2020 -- 04.jpg|pisi|Pandeemiaga seoses rõhutati vajadust tagada kätehügieen ja kanda maske]]
Kriis pani proovile tervishoiuasutuste ja haiglate võimekuse diagnoosida [[SARS-CoV-2]] viirusega nakatumist ja ravida [[COVID-19|koroona]]&lt;nowiki/&gt;patsiente ning tagada samas personali tervis. Kriisi alguses oli puudu nii teste, kaitseriietust kui ka oskusi nakkushaiguse pandeemia olukorras hakkama saamiseks. Nõrk infektsioonikontroll mitmetes haiglates pandeemia algusfaasis soodustas viiruse haiglasisest levikut ning nõnda esines ulatuslikku haiglasisest levikut näiteks [[Kuressaare Haigla]]s ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1106546/inimlikud-eksitused-ja-kokkuhoid-aitasid-koroonal-eesti-haiglates-levida &quot;Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida&quot;] ERR, 26. juuni 2020&lt;/ref&gt;

Psühhiaatrid registreerisid rohkem meeleolu- või ärevushäire esmase diagnoosi saanud patsiente. Noorte seas kasvas ka enesetappude arv.&lt;ref&gt;Grete-Liina Roosve: [https://www.err.ee/1145028/koroonakarantiin-pani-pontsu-inimeste-vaimsele-tervisele &quot;Koroonakarantiin pani põntsu inimeste vaimsele tervisele&quot;] ERR, 9. oktoober 2020&lt;/ref&gt; Kardeti, et liikumispiirangute tõttu kasvas ühtlasi [[koduvägivald]], kuid see ei pruukinud statistikas kajastuda, sest ohvritel polnud kuhugi minna.&lt;ref&gt;[[Helena Dalli]]:[https://www.err.ee/1080745/helena-dalli-liikumispiirangute-tottu-on-suurenenud-koduvagivald &quot;Liikumispiirangute tõttu on suurenenud koduvägivald&quot;] ERR, 22. aprill 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Mari Peegel: [https://feministeerium.ee/parnu-naiste-tugikeskuse-juht-margo-orupold-valmistume-huppeks-kui-vagivald-kodudes-peaks-eskaleeruma/ &quot;Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld: valmistume hüppeks, kui vägivald kodudes peaks eskaleeruma&quot;] feministeerium.ee, 13. aprill 2020&lt;/ref&gt; Võrreldes varasemaga kasvas Eestis Ohvriabisse pöördujate hulk.&lt;ref&gt;Roberta Vaino: [https://www.err.ee/1127085/ohvriabisse-poordujate-arv-kasvab-kannatajate-seas-uha-enam-mehi &quot;Ohvriabisse pöördujate arv kasvab, kannatajate seas üha enam mehi&quot;] ERR, 25. august 2020&lt;/ref&gt;

[[Füüsiline distantseerumine]] ja paranenud [[kätehügieen]] vähendasid samas teiste nakkushaiguste levikut.&lt;ref&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/koroonaviirust-piiravad-meetmed-mojutanud-ka-teiste-nakkushaiguste-levikut &quot;Koroonaviirust piiravad meetmed on mõjutanud ka teiste nakkushaiguste levikut&quot;] Terviseamet, 7. mai 2020&lt;/ref&gt;

Koroonapandeemia tõttu oli haiglatel vaja piirata ka plaanilist ravi. Näiteks 2021. aasta kevadise koroonalaine tõttu jäi [[Peep Talving]]u sõnul ootele enam kui 20&amp;nbsp;tuhande inimese ravi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608359619/eelmise-koroonalaine-tottu-on-siiani-plaanilise-ravi-ootel-21-600-inimest &quot;Eelmise koroonalaine tõttu on siiani plaanilise ravi ootel 21 600 inimest&quot;] ERR, 5. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

Koroonaga seotud kulude katteks sai [[Eesti Haigekassa]] 2020. aasta jooksul juurde üle 200 miljoni euro, millele lisaks kulus 37 miljonit nende enda eelarvest. Vähenenud sotsiaalmaksu laekumine avaldas seejuures eelarvele mõju 50 miljoni euro ulatuses. Paarkümmend miljonit kulus voodikohtade sisseseadmiseks koroonapatsientidele. Kasvanud vajadus isikukaitsevahendite järgi koos kõrge nõudluse tõttu kerkinud hindadega kasvatas seotud kulusid aasta lõikes 46 miljonit. Et kevadel peatati plaaniline ravi, siis haiglate püsikulude katmiseks eraldati 22 miljonit. Töövõimetushüvitiste maksmise täiendav kulu oli kevadel 20 miljonit ja sügisel 4 miljonit. Koroona testimiseks kulus neli miljonit eurot ning samuti kulus neli miljonit koroonahaigete ravimiseks. Seejuures oli Haigekassa 2020. aastaks plaanitud eelarve 1,6 miljardit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1214665/ulevaade-millele-kulusid-haigekassa-koroonamiljonid-ja-palju-ule-jai &quot;Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?&quot;] ERR, 21. detsember 2020&lt;/ref&gt;

2021. aasta veebruari seisuga oli koroonapatsientide ravile (ei sisalda [[taastusravi]]) kokku kulunud 16,5 miljonit eurot, seejuures kõige kallima üksikjuhtumi ravi maksis 123 000 eurot.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92861453/graafik-uhele-covid-patsiendile-kulus-123-000-eurot-teine-oli-haiglas-72-paeva &quot;GRAAFIK | Ühele COVID-patsiendile kulus 123 000 eurot, teine oli haiglas 72 päeva&quot;] Maaleht, 18. märts 2021&lt;/ref&gt; 2021. aasta novembri seisuga olid Haigekassa analüüsi kohaselt koroonaga seotud kulud üle 100 miljoni euro, millest 57 miljonit kulus koroonahaigete ravile ning 50 miljonit isikukaitsevahenditele, koroonaga seotud lisatasudele, haiglavoodite ja vaktsineerimise valmisolekule ja edukustasudele. Ravikuludest 95% moodustas vaktsineerimata (sealhulgas ajast enne vaktsineerimisega alustamist) patsientide ravimine. Kuna vaktsineerimata inimeste nakatumise tõenäosus ja ravikulud on olnud suuremad, siis vaktsineeritud inimesed olid lisaks nakatumiste, ravivajaduste ja surmade ärahoidmisele säästnud ka hinnanguliselt 13 miljonit eurot potentsiaalseid kulusid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608396872/koroonauuring-95-protsenti-ravirahast-on-kulunud-vaktsineerimata-inimestele Koroonauuring: 95 protsenti ravirahast on kulunud vaktsineerimata inimestele]. [[ERR]], 9. november 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Mait Raag]], [[Kadri Haller-Kikkatalo]]. [https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/COVID-ravikulude%20anal%C3%BC%C3%BCs%20seisuga%204.11.2021.pdf COVID-19 ravi sõltuvalt vaktsineerimisest]. [[Tervisekassa]], 9. november 2021&lt;/ref&gt; Ravikulude jätkuva kasvu tõttu ja kõigi teiste tervisemuredega patsientide raviks on Haigekassa soovinud võtta kasutusele osa oma reservkapitalist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608397487/kaks-aastat-pandeemiat-on-haigekassale-maksma-lainud-ule-100-miljoni-euro Kaks aastat pandeemiat on haigekassale maksma läinud üle 100 miljoni euro]. [[ERR]], 9. november 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608466250/riik-votab-koroonakulude-katteks-haigekassa-reservist-29-miljonit Riik võtab koroonakulude katteks haigekassa reservist 29 miljonit]. [[ERR]], 14. jaanuar 2022&lt;/ref&gt;

Juba pandeemiaeelselt oli probleemiks meditsiinitöötajate puudus ning pandeemiaga kasvas see veelgi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1197748/arstide-liit-eesti-meditsiinisusteem-toimib-tanu-meedikute-ulekoormusele &quot;Arstide liit: Eesti meditsiinisüsteem toimib tänu meedikute ülekoormusele&quot;] ERR, 5. detsember 2020&lt;/ref&gt; Tõusnud töökoormus ja ületundide suur hulk tõi kaasa ka meditsiinitöötajate läbipõlemist ja töölt lahkumist ning süvendas sellega probleemi.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1028716/haiglajuhtide-mured-napib-personali-kes-koroonapatsientidega-tegeleks &quot;Haiglajuhtide mured: napib personali, kes koroonapatsientidega tegeleks&quot;] Õhtuleht, 15. märts 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://lounapostimees.postimees.ee/7371026/haiglajuht-jaanud-on-puhas-rutiin-ja-ulekoormus &quot;Haiglajuht: jäänud on puhas rutiin ja ülekoormus&quot;] Lõuna-Eesti Postimees, 27. oktoober 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608400769/kolmandik-tu-kliinikumi-odedest-teeb-uhe-kuuga-viis-nadalat-tood &quot;Kolmandik TÜ kliinikumi õdedest teeb ühe kuuga viis nädalat tööd&quot;] ERR, 12. november 2021&lt;/ref&gt;

==Vastuolud==
[[Pilt:Terviseameti külastus, 07.03.2020 --003.jpg|pisi|left|Terviseameti nakkushaiguste labor]]
===Terviseamet===

Terviseameti viirusejuhtumite kogumise statistika metoodika oli algselt ebakorrektne ning põhjustas etteheiteid andmeanalüütikutelt. Metoodika korrastati 2020. aasta 1. aprilliks ning see muutis teadlaste prognoose viiruse leviku osas.&lt;ref&gt;Martin Laine: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-vaata-kui-kardinaalselt-erineb-puhastatud-koroonastatistika-seni-kajastatud-numbritest?id=89431923 &quot;Vaata, kui kardinaalselt erineb &quot;puhastatud&quot; koroonastatistika seni kajastatud numbritest&quot;] Delfi, 1. aprill 2020&lt;/ref&gt; Samas tehti andmetes muudatusi ka hiljem.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/segadus-andmetega-koroonaviiruse-statistikast-on-seni-jaanud-valja-12-nakatunut?id=89452257 &quot;Segadus andmetega. Koroonaviiruse statistikast on seni jäänud välja 12 nakatunut&quot;] Delfi, 3. aprill 2020&lt;/ref&gt;

Terviseamet kinnitas algul, et maskide kandmine ennetava meetmena ei ole põhjendatud, kuid oli sunnitud oma seisukohta muutma.&lt;ref&gt;Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/kuum/koik-naomaskidest-uhed-utlevad-et-need-kaitsevad-teised-et-ei-kaitse-kellel-on-oigus?id=89381387 &quot;Kõik näomaskidest: ühed ütlevad, et need kaitsevad, teised, et ei kaitse. Kellel on õigus?&quot;] Eesti Ekspress, 28. märts 2020&lt;/ref&gt; [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet]] koostas koostöös [[Tallinna Tehnikaülikool]]i polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboriga juhendi eraisikutele ja ettevõtjatele, kuidas valmistada kaitsemaske.&lt;ref&gt;[https://tervis.postimees.ee/6939918/ttja-koostas-juhendi-kuidas-valmistada-nii-meditsiinilisi-kui-isetehtud-maske &quot;TTJA koostas juhendi, kuidas valmistada nii meditsiinilisi kui isetehtud maske&quot;] Postimees, 2. aprill 2020&lt;/ref&gt;

===Eriolukord===
{{Vaata| Koroonakriis Eestis#Eriolukord}}

Eriolukorra väljakuulutamist ei pidanud veel 12. märtsil vajalikuks õiguskantsler [[Ülle Madise]], kes nimetas põhjendatuks pigem [[hädaolukord|hädaolukorra]] meetmete kasutamist.&lt;ref&gt;Owe Petersell: [https://www.err.ee/1062558/oiguskantsler-praegu-eriolukorra-valja-kuulutamist-ei-toeta &quot;Õiguskantsler praegu eriolukorra välja kuulutamist ei toeta&quot;] ERR, 12. märts 2020&lt;/ref&gt; Sama päeva õhtul andis aga Terviseamet teada mitmete uute nakatunute tuvastamisest ja kohaliku leviku algusest Eestis,&lt;ref name=&quot;kohalik-levik&quot; /&gt; mille järel otsustas valitsus eriolukorra välja kuulutada.&lt;ref name=eriolu /&gt; Hiljem ütles Madise, et valitsus kuulutas eriolukorra välja õigel ajal ja varem ei oleks tema hinnangul seadus seda lubanud.&lt;ref name=&quot;Sildam-Madise&quot;&gt;Toomas Sildam: [https://www.err.ee/1064534/oiguskantsler-ulle-madise-pohiseadus-kehtib-ka-praegu &quot;Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu&quot;] ERR, 16. märts 2020&lt;/ref&gt; Küll leidis ta, et hiljaks jäädi välismaalt tulnud inimeste karantiini suunamisega.&lt;ref name=&quot;Sildam-Madise&quot; /&gt;

Kriitikat pälvis eriolukorra väljakuulutamise taustal [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]i osaline peatamine.&lt;ref&gt;[[Karmen Turk]]: [https://triniti.ee/inimoigused-pausil/ Inimõigused pausil] Advokaadibüroo Triniti blogi, 1. aprill 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/advokaat-valisministeeriumi-sammust-demokraatlikus-oigusriigis-nii-ei-tehta?id=89386411 &quot;Advokaat välisministeeriumi sammust: demokraatlikus õigusriigis nii ei tehta&quot;] Delfi, 28. märts 2020&lt;/ref&gt; [[Marina Kaljurand]] nimetas seda välispoliitiliseks prohmakaks ja leidis, et enne tegutsemist olnuks kasulik selgitada plaani avalikkusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1074259/kaljurand-artikli-15-aktiveerimine-oli-valispoliitiline-prohmakas &quot;Kaljurand: artikli 15 aktiveerimine oli välispoliitiline prohmakas&quot;] ERR, 7. aprill 2020&lt;/ref&gt;

Valitsuse plaanid asuda eriolukorra võimalusi ära kasutades [[mobiilpositsioneerimine|mobiilpositsioneerimise]] alusel viirusega nakatunute asukohta jälgima ning karantiinireeglite rikkumisel korrale kutsuma&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200628165315/https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaministri-rahandusministri-ja-eesti-panga-presidendi-pressikonverentsi-stenogramm-17-marts &quot;Peaministri, rahandusministri ja Eesti Panga presidendi pressikonverentsi stenogramm, 17. märts 2020&quot;] Eesti Vabariigi valitsuse veebisait, 18. märts 2020&lt;/ref&gt; põhjustas teravat kriitikat ja sellise võimaluse välistas kategooriliselt õiguskantsler Ülle Madise.&lt;ref&gt;Vilja Kiisler: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vilja-kusib-ulle-madise-nakatunud-inimest-telefoni-asukoha-maaramisega-jalitada-ei-tohi-see-on-taiesti-keelatud?id=89397205 &quot;Ülle Madise: nakatunud inimest telefoni asukoha määramisega jälitada ei tohi, see on täiesti keelatud&quot;] Delfi, 30. märts 2020&lt;/ref&gt;

Valitsus otsustas eriolukorra ajal õlitehase rajamise Ida-Virumaale, mis tekitas vastuseisu keskkonnakaitsjate&lt;ref&gt;Piret Väinsalu, [[Madis Vasser]]: [https://elfond.ee/uudised/valitsuse-otsus-toetada-olitehase-rajamist-on-vastutustundetu &quot;Valitsuse otsus toetada õlitehase rajamist on vastutustundetu&quot;] Eestimaa Looduse Fond, 27. märts 2020&lt;/ref&gt;, teadlaste&lt;ref&gt;Kaur Maran: [https://heureka.postimees.ee/6935313/teadusuhendused-polevkivitehase-rajamine-kriisiolukorras-on-vastutustundetu-ja-kahjulik &quot;Teadusühendused: põlevkivitehase rajamine kriisiolukorras on vastutustundetu ja kahjulik&quot;] Postimees, 27. märts 2020&lt;/ref&gt; ja energeetikute seas&lt;ref&gt;Aleksander Krjukov: [https://www.err.ee/1069628/valitsus-andis-eesti-energiale-rohelise-tule-uue-olitehase-ehituseks &quot;Valitsus andis Eesti Energiale rohelise tule uue õlitehase ehituseks&quot;] ERR, 27. märts 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaanus Purga: [https://pohjarannik.postimees.ee/6941957/jaanus-purga-uut-polevkiviolitehast-ei-tule &quot;Uut põlevkiviõlitehast ei tule&quot;] Põhjarannik, 4. aprill 2020&lt;/ref&gt;.

Kriitikat pälvis valitsuse otsus peatada kriisi ajal maksed II pensionisambasse. Kriitikud tõid välja, et just kriisi ajal oleks hea investeerida.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1072366/seb-kriisi-ajal-pensionimaksete-peatamine-pole-hea-mote &quot;SEB: kriisi ajal pensionimaksete peatamine pole hea mõte&quot;] ERR, 2 aprill 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2020/03/25/kaed-eemale-minu-rahakotist &quot;Käed eemale minu rahakotist!&quot;] Äripäev, 25. märts 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2020/03/23/valitsus-aitab-ii-samba-maksete-peatamisega-iseennast &quot;Valitsus aitab II samba maksete peatamisega iseennast&quot;] Äripäev, 23. märts 2020&lt;/ref&gt; Eesti Panga president [[Madis Müller]] väitis, et see kärbe tuleb tulevaste pensionäride arvelt.&lt;ref&gt;[https://majandus24.postimees.ee/6927596/teise-pensionisamba-maksed-peatatakse &quot;Teise pensionisamba maksed peatatakse&quot;] Postimees, 19. märts 2020&lt;/ref&gt; 2021. aasta septembris hinnati, et pensionimaksete peatamine läheb riigile täiendavalt maksma kuni 100 miljonit eurot, sest pensionifondide tootlus oli peatatud maksete perioodil oluliselt üle ajaloolise keskmise.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608330002/pensionimaksete-peatamine-voib-riigile-maksma-minna-kuni-100-miljonit-eurot &quot;Pensionimaksete peatamine võib riigile maksma minna kuni 100 miljonit eurot&quot;] ERR, 6. september 2021&lt;/ref&gt;

[[Fail:Tanel Kiik 2020.jpg|pisi|Tartu Ülikool tunnustas sotsiaalminister Tanel Kiike Skytte medaliga panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamisse ning Tartu Ülikooli ja selle teadlaste kaasamisel eriolukorra juhtimisse]]
1. aprillil 2020 teatas valitsus [[Siseministeerium]]is valminud eelnõust, mis kohustab Eestis elavaid, kuid tööta jäävaid kolmandate riikide kodanikke esimesel võimalusel kodumaale sõitma. Valitsus pidi saama õiguse otsustada, missugustel erialadel võib anda lühiajalise tööloa. Ühtlasi tühistanuks eelnõu seni kehtinud võimaluse võtta tööle välismaalasi, kes on saabunud Eestisse [[viisavabadus|viisavabalt]], [[turistiviisa|turisti]]- või [[äriviisa]]ga. Välismaalaste puhul hakati hindama, kes võivad koju naasmise asemel püüda jääda ebaseaduslikult Schengeni alale, ning oldi valmis neid kinni pidama ja [[väljasaatmine|välja saatma]].&lt;ref&gt;Madis Hindre: [https://www.err.ee/1071470/riik-voib-toota-jaavad-valismaalased-edaspidi-koju-saata &quot;Riik võib tööta jäävad välismaalased edaspidi koju saata&quot;] ERR, 1. aprill 2020&lt;/ref&gt; Valitsus kiitis eelnõu heaks, tuues põhjenduseks soovi lõpetada viisarežiimi kuritarvitused ja tagada vabade töökohtade jäämine Eesti elanikele ning potentsiaalselt ebaseaduslikult Euroopa Liitu jäävate välismaalaste ohtlikkuse avalikule korrale. Ettepanek anda valitsusele õigus välismaalaste palkamine mõnes valdkonnas täielikult keelata jäi esialgu eelnõust välja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1072351/too-kaotanud-valismaalased-peavad-eestist-lahkuma &quot;Töö kaotanud välismaalased peavad Eestist lahkuma&quot;] ERR, 2. aprill 2020&lt;/ref&gt; Otsust nimetati ajakirjanduses &quot;immigrantidevastase poliitika läbisurumiseks&quot;, mida püüti läbi viia koroonaviiruse puhangu varjus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/new-york-times-eesti-valitsus-kasutab-viirust-immigrantide-vastase-poliitika-labisurumiseks?id=89457483 &quot;New York Times: Eesti valitsus kasutab viirust immigrantide vastase poliitika läbisurumiseks&quot;] Delfi, 3. aprill 2020&lt;/ref&gt; Otsus süvendas tööjõuprobleeme põllumajanduses&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1072384/ettevotja-koroonakriisis-tootuks-jaanud-maal-toojoupuudust-ei-lahenda &quot;Ettevõtja: koroonakriisis töötuks jäänud maal tööjõupuudust ei lahenda&quot;] ERR, 2. aprill 2020&lt;/ref&gt; ning eriti tugevasti said pihta maasikakasvatajad&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1002185/maasikakasvataja-kutsus-ministreid-maasikapollule &quot;Maasikakasvataja kutsus ministreid maasikapõllule&quot;] Õhtuleht, 20. mai 2020&lt;/ref&gt;.

Tartu Ülikool tunnustas 2020. aastal sotsiaalminister [[Tanel Kiik]]e [[Johan Skytte medal|Johan Skytte medaliga]] panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest Eestis.&lt;ref&gt;[https://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-tunnustab-skytte-medaliga-sotsiaalminister-tanel-kiike &quot;Tartu Ülikool tunnustab Skytte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike&quot;] Tartu Ülikool, 29. mai 2020&lt;/ref&gt; Samas on kritiseeritud ka mõnede ministrite sõnavõtte ja katseid jagada tervisevaldkonnale korraldusi, mis ületavad nende pädevust ning millel pole midagi ühist tõenduspõhise riigivalitsemisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1096699/toomas-sildam-mone-ministri-viroloogiline-kirgastumine &quot;Toomas Sildam: mõne ministri viroloogiline kirgastumine&quot;] ERR, 31. mai 2020&lt;/ref&gt; Avaldati ka arvamust, et valitsusele tervikuna ekspertide kuulamine ei meeldi ning sellega põhjendati, et miks pidi näiteks ametist lahkuma Terviseameti juht Merike Jürilo.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1104778/olukorrast-riigis-praegusele-valitsusele-ei-meeldi-eksperte-kuulata &quot;&quot;Olukorrast riigis&quot;: praegusele valitsusele ei meeldi eksperte kuulata&quot;] ERR, 21. juuni 2020&lt;/ref&gt;

Politsei tõi välja, et reageeris eriolukorra ajal erinevatele kehtestatud piirangute rikkumistele enam kui 6000 korral ning rohkem kui sajal juhul määrati rikkujatele karistuseks ka [[sunniraha]] maksmine.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1093074/politsei-eriolukorra-piiranguid-rikuti-rohkem-kui-6000-korda &quot;Politsei: eriolukorra piiranguid rikuti rohkem kui 6000 korda&quot;] ERR, 21. mai 2020&lt;/ref&gt;

=== Teine laine ===
Viiruse teise laine ajal kritiseeriti valitsuse selge plaani puudumist&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1206262/opik-riigil-peaks-koroonaga-voitluses-olema-vahemalt-kuu-pikkune-plaan &quot;Öpik: riigil peaks koroonaga võitluses olema vähemalt kuu pikkune plaan&quot;] ERR, 13. detsember 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1200346/jevgeni-ossinovski-valitsus-on-viiruse-teises-laines-totaalselt-labi-kukkunud &quot;Jevgeni Ossinovski: valitsus on viiruse teises laines totaalselt läbi kukkunud&quot;] ERR, 8. detsember 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1145110/indrek-saar-viiruse-ohjamise-asemel-tegelevad-ministrid-punktinoppimisega &quot;Indrek Saar: viiruse ohjamise asemel tegelevad ministrid punktinoppimisega&quot;] ERR, 11. oktoober 2020&lt;/ref&gt; ja segast kommunikatsiooni&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1206466/toomas-sildam-enam-ei-saa-aru-mis-on-valitsuse-tehtud-piirangute-mote &quot;Toomas Sildam: enam ei saa aru, mis on valitsuse tehtud piirangute mõte&quot;] ERR, 12. detsember 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1204501/mari-liis-tikerperi-koolid-vajavad-ja-vaarivad-selgemaid-sonumeid &quot;Mari-Liis Tikerperi: koolid vajavad ja väärivad selgemaid sõnumeid&quot;] ERR, 11. detsember 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1157642/joks-valitsuskommunikatsioon-maskide-teemal-oli-vastuoluline-ja-segadust-tekitav &quot;Jõks: valitsuskommunikatsioon maskide teemal oli vastuoluline ja segadust tekitav&quot;] ERR, 11. november 2020&lt;/ref&gt;. Arvati ka, et riigi taas lukku panekuga jäädi lootusetult hiljaks.&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/7197414/rainis-venta-riigi-lukku-panemine-ei-hoia-katastroofi-ara &quot;Rainis Venta: riigi lukku panemine ei hoia katastroofi ära&quot;] Postimees, 10. märts 2021&lt;/ref&gt;

Näiteks kritiseeris riigikontrolör [[Janar Holm]] puudulikku kommunikatsiooni, kaootilisust omavalitsuste kaasamisel, vähest selgust ettevõtjate toetamise osas ning ebaselget juhtimisstruktuuri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608356039/riigikontrolor-kritiseeris-kirjas-peaministrile-tegevust-koroonakriisis &quot;Riigikontrolör kritiseeris kirjas peaministrile tegevust koroonakriisis&quot;] ERR, 1. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

=== Vaktsineerimise kriitika ===
Etteheiteid oli vaktsineerimise aeglasele kulgemisele vaktsineerimisperioodi alguses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tanel-kiik-vaktsineerimise-vaidetavalt-aeglasest-tempost-seda-tehakse-moistlikult-ja-turvaliselt?id=92131119 &quot;Tanel Kiik vaktsineerimise väidetavalt aeglasest tempost: seda tehakse mõistlikult ja turvaliselt&quot;] Delfi, 30. detsember 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92159493/meie-vaktsineerimine-on-masendavalt-aeglane-siin-on-idee-kuidas-saada-kiiremaks &quot;Meie vaktsineerimine on masendavalt aeglane. Siin on idee, kuidas saada kiiremaks&quot;] Eesti Ekspress, 4. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2021/01/14/tooandjad-nouavad-kiiremat-vaktsineerimist &quot;Tööandjad nõuavad kiiremat vaktsineerimist&quot;] Äripäev, 14. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7181697/kaja-kallas-vaktsineerimise-korraldusega-ei-saa-rahul-olla &quot;Kaja Kallas: vaktsineerimise korraldusega ei saa rahul olla&quot;] Postimees, 16. veebruar 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608113548/valitsus-tunnistab-torkeid-vaktsineerimisel &quot;Valitsus tunnistab tõrkeid vaktsineerimisel&quot;] ERR, 17. veebruar 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608123571/jesse-vaktsineerimise-tempoga-ei-saa-rahul-olla &quot;Jesse: vaktsineerimise tempoga ei saa rahul olla&quot;] ERR, 26. veebruar 2021&lt;/ref&gt; Samas oli veel vähemalt märtsi alguse seisuga näiteks Soomes kulgenud koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608128542/soomes-kulgeb-koroona-vastu-vaktsineerimine-eestiga-sarnases-tempos &quot;Soomes kulgeb koroona vastu vaktsineerimine Eestiga sarnases tempos&quot;] ERR, 3. märts 2021&lt;/ref&gt; Kehvasti oli korraldatud kogu vaktsineerimise kommunikatsioon.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608137626/pealtnagija-koroona-aasta-kui-suur-kommunikatsioonieksam &quot;&quot;Pealtnägija&quot;: koroona-aasta kui suur kommunikatsioonieksam&quot;] ERR, 10. märts 2021&lt;/ref&gt; Vaktsineerimise algusperioodil kritiseeriti ka keskendumist kitsale sihtrühmale, mille tõttu aeglustus vaktsineerimise tempo ja noorematel elutähtsate teenuste osutajatel polnud võimalust kiirelt vaktsiini saada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608168577/kolvart-kritiseerib-vaktsineerimisel-kitsale-sihtruhmale-keskendumist &quot;Kõlvart kritiseerib vaktsineerimisel kitsale sihtrühmale keskendumist&quot;] ERR, 7. aprill 2021&lt;/ref&gt; Lisaks põhjustas rahulolematust väga suurte laovarude hoidmine – nii oli aprilli lõpust alates iga nädala algul ootel üle 100 000 doosi koroonavaktsiini, kuigi vaktsineerimishuvilisi oli palju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608212707/paavo-nogene-miks-on-kumned-tuhanded-doosid-ootel-mitte-olavarres &quot;Paavo Nõgene: miks on kümned tuhanded doosid ootel, mitte õlavarres?&quot;] ERR, 14. mai 2021&lt;/ref&gt; Probleeme oli ka vaktsineerimisele registreerimisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608216379/seer-registreerimisjarjekorras-pole-praegu-motet-oodata-uusi-aegu-ei-tule &quot;Seer: registreerimisjärjekorras pole praegu mõtet oodata, uusi aegu ei tule&quot;] ERR, 18. mai 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608216499/vaktsineerimisele-registreerimise-infotelefoni-susteemis-oli-rike &quot;Vaktsineerimisele registreerimise infotelefoni süsteemis oli rike&quot;] ERR, 18. mai 2021&lt;/ref&gt;

Riigikontrolör [[Janar Holm]] tõi aprilli algul välja, et vaktsineerimise plaan (mis olevat tegevusplaani asemel pigem kogum põhimõtteid) on aegunud ning selgelt oli välja toomata juhtimise ja vastutuse mudel. Samuti ei olnud käsitletud juhtumeid, kus inimesel puudub võimalus vaktsineerimiskohta minna. Arusaamatusi põhjustavat ka see, kes täpselt otsustab selle üle, milliste vanuserühmade / tegevusalade esindajate vaktsineerimine mingil ajaperioodil parasjagu käib. Tal oli küsimusi ka andmevahetuse korraldamise ning vaktsineerimise pikaajaline plaani kohta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608169987/riigikontrolor-saatis-kiigele-kriitilise-kirja-vaktsineerimise-korralduse-ja-juhtimise-kohta &quot;Riigikontrolör saatis Kiigele kriitilise kirja vaktsineerimise korralduse ja juhtimise kohta&quot;] ERR, 8. aprill 2021&lt;/ref&gt;

2020. aasta lõpul kritiseeris Tervisameti kommunikatsioonijuht [[Simmo Saar]] riigi vaktsineerimisplaani ja väitis, et riik on sellega lootusetult hiljaks jäänud. Terviseamet vallandas Saare 22. detsembril usalduse kaotamise pärast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/92061855/terviseamet-laskis-lahti-riigi-vaktsiiniplaani-kritiseerinud-juhtivtootaja &quot;Terviseamet laskis lahti riigi vaktsiiniplaani kritiseerinud juhtivtöötaja&quot;] Delfi, 22. detsember 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/7215753/simmo-saar-sel-asjal-on-hinnalipik-mis-arvutatakse-inimeludes &quot;Simmo Saar: «Sel asjal on hinnalipik, mis arvutatakse inimeludes.»&quot;] Postimees, 2. aprill 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89478843/ekspressi-arhiivist-terviseameti-pr-juht-nii-paha-on-olla-ei-tea-kas-mul-on-koroona-voi-moni-muu-tripper &quot;EKSPRESSI ARHIIVIST | Terviseameti PR-juht: Nii paha on olla. Ei tea, kas mul on koroona või mõni muu tripper?&quot;] Eesti Ekspress, 22. detsember 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;esikoht&quot; /&gt; ja talle allunud meedianõunik Eike Kingsepp, kuna viimane olevat suhelnud oma endise ülemusega.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93265801/tervisekuninga-piinad &quot;Tervisekuninga piinad&quot;] Eesti Ekspress, 28. aprill 2021&lt;/ref&gt; Järgnesid mitmed kohtuvaidlused, mis pälvisid samuti meedia tähelepanu.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1026088/voitluses-terviseametiga-2-0-simmo-saare-kasuks-riigiasutus-raiskab-ressurssi-kattemaksuks &quot;Võitluses terviseametiga 2:0 Simmo Saare kasuks: „Riigiasutus raiskab ressurssi kättemaksuks!“&quot;] Õhtuleht, 22. veebruar 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1032730/raha-nagu-raba-ullar-lanno-on-simmo-saarelt-arvutite-tagasisaamiseks-kulutanud-ule-20-000-euro &quot;RAHA NAGU RABA! Üllar Lanno on Simmo Saarelt arvutite tagasisaamiseks kulutanud üle 20 000 euro!&quot;] Õhtuleht, 29. aprill 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93260121/nurjus-ullar-lanno-magus-kattemaks-endistele-alluvatele &quot;Nurjus Üllar Lanno magus kättemaks endistele alluvatele&quot;] Eesti Ekspress, 27. aprill 2021&lt;/ref&gt; Näiteks leidis Töövaidluskomisjon, et Saarega töölepingu lõpetamine on tühine, kuid nõustus usalduse kaotuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608156664/simmo-saar-sai-toovaidluses-osalise-oiguse-terviseamet-on-otsusega-rahul &quot;Simmo Saar sai töövaidluses osalise õiguse, terviseamet on otsusega rahul&quot;] ERR, 26. märts 2021&lt;/ref&gt;

Koroonapiirangute vastased viisid läbi mitmeid proteste&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608171646/politsei-asub-toompeal-kogunevaid-meeleavaldajaid-hajutama &quot;Politsei asub Toompeal kogunevaid meeleavaldajaid hajutama&quot;] ERR, 9. aprill 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/94942645/ulevaade-ja-fotod-vabaduse-valjak-taitus-koroonaprotestijatega-uritusel-kritiseeriti-vaktsineerimist-ja-sarjati-valitsust &quot;ÜLEVAADE ja FOTOD | Vabaduse väljak täitus koroonaprotestijatega. Üritusel kritiseeriti vaktsineerimist ja sarjati valitsust &quot;] Delfi, 23. oktoober 2021&lt;/ref&gt; ning populistlik opositsioonierakond [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] õhutas seda tagant, et enda toetust tõsta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608180625/helme-meie-sonumid-politseiriigist-kasvatasid-ekre-reitingut &quot;Helme: meie sõnumid politseiriigist kasvatasid EKRE reitingut&quot;] ERR, 16. aprill 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://tv.delfi.ee/artikkel/94944291/video-martin-helme-meil-on-varajane-ravi-ivermektiini-naol-olemas-tervishoiumaffia-voiks-jatta-husteeria-ohutamise &quot;VIDEO | Martin Helme: meil on varajane ravi ivermektiini näol olemas, tervishoiumaffia võiks jätta hüsteeria õhutamise&quot;] Delf TV, 23. oktoober 2021&lt;/ref&gt; Sellega seoses on Eestit nimetatud isegi politseiriigiks ning võrreldud olukorda diktaatorlike režiimidega.&lt;ref name=&quot;siidkindad&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/93486325/eesti-on-kohelnud-koroonareeglite-rikkujaid-siidkinnastes-latis-26-000-trahvi-eestis-24 &quot;Eesti on kohelnud koroonareeglite rikkujaid siidkinnastes: Lätis 26 000 trahvi, Eestis 24&quot;] Eesti Päevaleht, 20. mai 2021&lt;/ref&gt; Samas kirjutati 2021. aasta esimese nelja kuuga Eestis piirangute rikkumiste eest välja ainult 24 trahvi, kuid näiteks Lätis 26&amp;nbsp;406 ja Leedus 17&amp;nbsp;870 trahvi ehk Eestis on reeglite rikkujatega ümber käidud äärmiselt leebelt.&lt;ref&gt;[https://en.rebaltica.lv/2021/05/give-them-a-fine-or-hand-them-a-mask/ &quot;Give them a fine – or hand them a mask?&quot;] Re:Baltica, 19. mai 2021&lt;/ref&gt; Terviseameti pressiesindaja sõnul on püütud vältida vandenõuteoreetikutega vaidlemist, kuna see annaks neile ainult rohkem tähelepanu.&lt;ref name=&quot;siidkindad&quot; /&gt;

Algul loodeti, et pärast 2020/21 talve läheb pandeemia üle ning vaktsineerimisega seljatatakse viirus lõplikult, aga uued pareminilevivad tüved nullisid selle võimaluse. Lisaks hakkas valeinfo levik vastu töötama vaktsineerimise edenemisele ning ilmnes, et ühiskonnas on suur hulk inimesi, kes ei usalda ei valitsust ega meediat ning pole valmis vaktsineerima. See tekitas survet leida süüdlasi, kelle kaela ajada kuhjunud probleemid.&lt;ref&gt;[https://www.muurileht.ee/doktorikraad-ei-taga-immuunsust-vandenouteooriate-vastu-intervjuu-andero-uusbergiga/ &quot;Doktorikraad ei taga immuunsust vandenõuteooriate vastu. Intervjuu Andero Uusbergiga&quot;] Müürileht, 19. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

Vaktsineerimise korralduse kehva korralduse tõttu sattus kriitika alla tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning vaktsineerimise suhtes skeptilisi seisukohti esitanud kultuuriminister [[Anneli Ott|Anneli Oti]] osas kõlas üleskutseid ta valitsusest minema saata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608294087/rahva-teenrid-arutasid-oti-ja-kiige-voimaliku-tagandamise-ule &quot;&quot;Rahva teenrid&quot; arutasid Oti ja Kiige võimaliku tagandamise üle&quot;] ERR, 31. juuli 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/94096943/juhtkiri-nakkusohtlik-anneli-ott-tuleb-valitsusest-minema-saata &quot;JUHTKIRI | Nakkusohtlik Anneli Ott tuleb valitsusest minema saata&quot;] Eesti Päevaleht, 24. juuli 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/94914781/vaktsineerimata-kultuuriminister-anneli-ott-ma-ei-kavatse-tagasi-astuda &quot;Vaktsineerimata kultuuriminister Anneli Ott: ma ei kavatse tagasi astuda&quot;] Delfi, 20. oktoober 2021&lt;/ref&gt; Augusti algul kutsuti ametist tagasi Sotsiaalministeeriumi kantsler [[Marika Priske]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608295470/sotsiaalministeeriumi-kantsler-priske-saab-ametist-priiks &quot;Sotsiaalministeeriumi kantsler Priske saab ametist priiks&quot;] ERR, 2. august 2021&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[SARS-CoV-2]]
* [[COVID-19#Ennetamine|COVID-19 ennetamine]] 
* [[Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis]]
* [[Koroonapandeemia]]
* [[Koroona (haigus)]]
* [[Koroonavaktsiin]]
* [[Koroonakriis Eestis]]
* [[HOIA|HOIA mobiilirakendus]] 
* [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;koroonakaart&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonaviiruse andmestik] Terviseamet&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=covid19&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik Koroonaviiruse andmestik] Terviseamet&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kohalik-levik&quot;&gt;[https://www.err.ee/1063204/terviseamet-eestis-on-kinnitatud-27-koroonajuhtu-ja-kohalik-levik &quot;Terviseamet: Eestis on kinnitatud 27 koroonajuhtu ja kohalik levik&quot;] ERR, 12. märts&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=err11_03&gt;[https://www.err.ee/1062412/who-juht-kaes-on-pandeemia &quot;WHO juht: käes on pandeemia&quot;] ERR, 11. märts 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EV_eri&quot;&gt;[https://www.err.ee/1063468/valitsuse-korraldus-eriolukorra-valjakuulutamiseks Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamiseks]. ERR, vaadatud 14.03.2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;esimene-inimelu&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/6933179/koroonaviirus-noudis-eestis-esimese-inimelu &quot;Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu&quot;] Postimees, 25. märts 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rozinko&quot;&gt;[https://pohjarannik.postimees.ee/7142093/esimesena-eestis-koroonavaktsiini-saanud-jelena-rozinko-loodan-et-vaktsiin-aitab-kiiremini-naasta-tavaparasesse-ellu &quot;Esimesena Eestis koroonavaktsiini saanud Jelena Rozinko: loodan, et vaktsiin aitab kiiremini naasta tavapärasesse ellu&quot;] Põhjarannik, 27. detsember 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tuvastatud-17&quot;&gt;[https://www.err.ee/1062610/koroonaviirus-on-eestis-tuvastatud-17-inimesel &quot;Koroonaviirus on Eestis tuvastatud 17 inimesel&quot;] ERR, 12. märts 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aprill-5&quot;&gt;[https://www.err.ee/1073154/haiglaravi-vajavate-koroonahaigete-arv-kasvas-130-ni &quot;Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kasvas 130-ni&quot;] ERR, 5. aprill 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;august-1&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testitulemust &quot;COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testitulemust&quot;] Terviseamet, 1. august 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;juuni-4&quot;&gt;[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-4-juuni-oopaevaga-lisandus-10-positiivset-testi &quot;COVID-19 blogi, 4. juuni: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi&quot;] Terviseamet, 4. juuni 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rekordilised-561&quot;&gt;[https://www.err.ee/1197535/oopaevaga-lisandus-rekordilised-561-koroonapositiivset-suri-uks-inimene &quot;Ööpäevaga lisandus rekordilised 561 koroonapositiivset, suri üks inimene&quot;] ERR, 5. detsember 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rekordilised-760&quot;&gt;[https://www.err.ee/1205644/oopaevaga-lisandus-rekordilised-760-koroonapositiivset-suri-kuus-inimest &quot;Ööpäevaga lisandus rekordilised 760 koroonapositiivset, suri kuus inimest&quot;] ERR, 12. detsember 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;valitsus-9-dets&quot;&gt;[https://www.err.ee/1201306/valitsus-paneb-uuest-nadalast-koik-koolid-alates-1-klassist-kinni-erandkorras-sailib-kaugope &quot;Valitsus paneb uuest nädalast kõik koolid alates 1. klassist kinni, erandkorras säilib kaugõpe&quot;] ERR, 9. detsember 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;valitsus-laiendab-sulgemised&quot;&gt;[https://www.err.ee/1216735/valitsus-laiendab-sulgemised-tallinnale-ja-harjumaale &quot;Valitsus laiendab sulgemised Tallinnale ja Harjumaale&quot;] ERR, 23. detsember 2020&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:COVID-19 pandemic in Estonia}}
* [https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised Koroonateemalised trükised ja juhendmaterjalid] [[Terviseamet]]i kodulehel
* [https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima Vaktsineerimine Eestis]
* [https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-kvantitatiivne-igg-antikehade-analuus Koroonaviiruse antikehade analüüs]
* [https://koroona.ut.ee/ Tartu Ülikooli teadlaste arendatud koroonaviiruse analüüsivahendid]
* [https://koroonakaart.ee/et Koroonaviiruse leviku kaart Eestis]
* [https://uudiskiri.etag.ee/ Eesti Teadusagentuuri COVID-19 uudiskiri]
* [https://kkk.kriis.ee/et Korduma kippuvad küsimused] Eriolukorra veebileht
* [https://ourworldindata.org/coronavirus/country/estonia?country=~EST Eesti koroonapandeemia andmestik] [[Our World in Data]] lehel
* [https://synlab.ee/arstile/covid-19-materjalid Koroonaviiruse testimine Eestis]
* [https://koroonatestimine.ee/testimispunktid Koroonaviiruse testimispunktid Eestis]
* [https://www.google.com/maps/search/koroonaviiruse+testimine/@58.7378865,24.4994565,8z COVID-19 testimine] Google maps
* [https://digilugu.ee Koroonaviiruse testi vastused]
* [https://news.google.com/covid19/map?hl=et&amp;mid=%2Fm%2F02kmm Koroonaviirus (Covid-19) Google uudised]
* [https://g.co/kgs/HuX7X1 COVID-19 vaktsiin Google otsing]

;Kokkuvõtted
* [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_seisuga_09.06.2020_.pdf Toimetulek COVID-19 pandeemiaga. Eesti lugu.] Terviseamet, juuni 2020
* [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_2020a_1_poolaasta_ulevaade.pdf COVID-19 epidemioloogiline ülevaade : 2020. aasta I poolaasta] Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut
* [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_26.10.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 26.10.2020] Terviseamet, 27. oktoober 2020
* [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_23.11.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 23.11.2020] Terviseamet, 23. november 2020
* [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade.14.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 14.12.2020] Terviseamet, 14. detsember 2020
* [https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_28.12.20.pdf COVID-19 andmed seisuga 28.12.2020] Terviseamet, 28. detsember 2020
* [https://terviseamet.ee/et/epiidulevaated Terviseameti COVID-19 epiidülevaated nädalate kaupa] Terviseamet
* [https://www.tooelu.ee/et/146/covid-19-tookeskkonnas COVID-19 töökeskkonnas] Tööelu
* [https://levila.ee/tekstid/eesti-koroona-vastu Eesti Koroona vastu] Levila

;Meedias
* [https://www.err.ee/1062532/ratas-oleme-joudnud-hadaolukorda &quot;Ratas: oleme jõudnud hädaolukorda&quot;] ERR, 12. märts 2020
* [[Irja Lutsar]]: [https://www.err.ee/1064212/irja-lutsar-jargmised-nadalad-saavad-vaga-rasked-olema &quot;Järgmised nädalad saavad väga rasked olema&quot;] ERR, 15. märts 2020
* [[Mart Kadastik]]: [https://ekspress.delfi.ee/arvamus/testida-testida-testida?id=89259259 &quot;Testida! Testida! Testida!&quot;] Eesti Ekspress, 17. märts 2020
* [https://www.err.ee/1066848/enamik-hospitaliseeritud-nakatunutest-on-parit-saaremaalt &quot;Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt&quot;] ERR, 20. märts 2020
* [https://www.err.ee/1068284/koroonaviiruse-tokestamise-raport-kahe-nadala-parast-voib-intensiivis-olla-100-inimest &quot;Koroonaviiruse tõkestamise raport: kahe nädala pärast võib intensiivis olla 100 inimest&quot;] ERR, 24. märts 2020
* [[Taavi Eilat]]: [https://www.err.ee/1068585/suletud-eesti-tagajarg-majandus-muutub-inimesed-kolivad-maale &quot;Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale&quot;] ERR, 25. märts 2020
* [https://ekspress.delfi.ee/intervjuu/hadaolukorra-meditsiinijuht-arkadi-popov-juunikuuks-voiks-olukord-olla-normaliseerunud-ainult-uhel-juhul-kui?id=89343413 &quot;Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov: juunikuuks võiks olukord olla normaliseerunud ainult ühel juhul, kui...&quot;] Eesti Ekspress, 25. märts 2020
* [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-vaata-kui-kardinaalselt-erineb-puhastatud-koroonastatistika-seni-kajastatud-numbritest?id=89431923 &quot;Vaata, kui kardinaalselt erineb &quot;puhastatud&quot; koroonastatistika seni kajastatud numbritest&quot;] Delfi, 1. aprill 2020
* [https://www.err.ee/1080530/tanel-kiik-teatud-piirangud-kestavad-ilmselt-suve-lopuni &quot;Tanel Kiik: teatud piirangud kestavad ilmselt suve lõpuni&quot;] ERR, 22. aprill 2020
* [[Kristjan Pihl]]: [https://www.err.ee/1089324/soda-nahtamatu-vaenlasega-60-paeva-koroonaepideemia-eesliinil &quot;Sõda nähtamatu vaenlasega: 60 päeva koroonaepideemia eesliinil&quot;] ERR, 13. mai 2020
* [https://www.err.ee/1095147/kadai-eestis-oli-koroonapuhang-mitte-epideemia &quot;Kadai: Eestis oli koroonapuhang, mitte epideemia&quot;] ERR, 27. mai 2020
* [https://www.err.ee/1095043/terviseameti-plaan-koroonakevad-sugisel-ei-kordu &quot;Terviseameti plaan: koroonakevad sügisel ei kordu&quot;] ERR, 27. mai 2020
* [https://www.err.ee/1097674/kadai-rootsi-ei-teinud-vale-otsust &quot;Kadai: Rootsi ei teinud vale otsust&quot;] ERR, 3. juuni 2020
* [https://www.err.ee/1105059/marju-himma-koroonakriis-toi-valja-eesti-valikulise-teaduspohisuse &quot;Marju Himma: koroonakriis tõi välja Eesti valikulise teaduspõhisuse&quot;] ERR, 22. juuni 2020
* [[Hanneli Rudi]]: [https://www.err.ee/1106546/inimlikud-eksitused-ja-kokkuhoid-aitasid-koroonal-eesti-haiglates-levida &quot;Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida&quot;] ERR, 26. juuni 2020
* [[Dmitri Pastuhhov]]: [https://www.err.ee/1139699/insight-viiruse-otsingul-uks-paev-koroonadetektiividega &quot;&quot;Insight&quot; viiruse otsingul: üks päev koroonadetektiividega&quot;] ERR, 26. september 2020
* [https://www.err.ee/1140624/teadlane-eesti-on-teise-koroonalaine-algusfaasis &quot;Teadlane: Eesti on teise koroonalaine algusfaasis&quot;] ERR, 28. september 2020
* [https://www.err.ee/1205221/koroonamudeldaja-positiivse-stsenaariumi-jargi-on-jouludel-haiglas-350-inimest &quot;Koroonamudeldaja: positiivse stsenaariumi järgi on jõuludel haiglas 350 inimest&quot;] ERR, 11. detsember 2020
* [https://www.err.ee/1214665/ulevaade-millele-kulusid-haigekassa-koroonamiljonid-ja-palju-ule-jai &quot;Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi?&quot;] ERR, 21. detsember 2020
* [[Karmen Joller]]: [https://www.err.ee/1608131953/karmen-joller-miks-nii-vahe-vaktsineeritakse-ehk-seletuskiri-peaministrile &quot;Miks nii vähe vaktsineeritakse ehk seletuskiri peaministrile&quot;] ERR, 5. märts 2021
* [https://www.err.ee/1608137626/pealtnagija-koroona-aasta-kui-suur-kommunikatsioonieksam &quot;&quot;Pealtnägija&quot;: koroona-aasta kui suur kommunikatsioonieksam&quot;] ERR, 10. märts 2021
* [https://www.err.ee/1608137635/pealtnagija-vottis-luubi-alla-vaktsineerimislogistika-eestis &quot;&quot;Pealtnägija&quot; võttis luubi alla vaktsineerimislogistika Eestis&quot;] ERR, 11. märts 2021
* [https://www.delfi.ee/artikkel/94232897/taismahus-eesti-tippjuhtide-ettepanekud-kuidas-uhiskonda-lahti-hoida-noored-olgu-fookuses-motleme-kolmandale-vaktsiinisustile &quot;TÄISMAHUS | Eesti tippjuhtide ettepanekud, kuidas ühiskonda lahti hoida: noored olgu fookuses, mõtleme kolmandale vaktsiinisüstile&quot;] Delfi, 6. august 2021
* [[Toomas Sildam]]: [https://www.err.ee/1608342338/fischer-koroonainfo-muutlikkusest-teadlased-on-igavesed-kohklejad-ja-kahtlejad &quot;Fischer koroonainfo muutlikkusest: teadlased on igavesed kõhklejad ja kahtlejad&quot;] ERR, 17. september 2021
* [[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/1608386282/suur-ulevaade-mida-koroonahaigetega-eesti-haiglas-tehakse &quot;Suur ülevaade: mida koroonahaigetega Eesti haiglas tehakse?&quot;] ERR Novaator, 29. oktoober 2021
* [https://www.regionaalhaigla.ee/et/node/20516 &quot;Vaktsineerimata COVID-patsientide haiglaravi nōuab ääretult ressurssi&quot;] Regionaalhaigla, 9. november 2021
* [https://www.err.ee/1608447254/maimets-uhtegi-vaktsiini-ei-ole-nii-hasti-uuritud-kui-koroona-oma &quot;Maimets: ühtegi vaktsiini ei ole nii hästi uuritud kui koroona oma&quot;] ERR, 26. detsember 2021

{{COVID-19}}
{{Koroonapandeemia Eestis}}
{{A-klassi artikkel}}
[[Kategooria:2020. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2021. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Koroonapandeemia Eestis| ]]</text>
      <sha1>74jfo6yzl067s1047kyogj0cin2jlf2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Kanadas</title>
    <ns>10</ns>
    <id>587410</id>
    <revision>
      <id>6173254</id>
      <parentid>6154102</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T05:53:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>andmevärskendus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28364" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
{{main|Koroonapandeemia Kanadas}}
&lt;/noinclude&gt;&lt;onlyinclude&gt;
{{#invoke:Medical cases chart|chart &lt;!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --&gt;
|numwidth=wdmm
|float=left
|barwidth=
|disease=COVID-19 pandeemia
|location=Kanadas
|outbreak=COVID-19
|changetype1 = a &lt;!-- p = percent &amp; a = absolute --&gt;
|right2=Surmade arv
|changetype2= a
|altlbl1= 
|altlbl2= 
|collapsible = y
|data=
2020-01-25;;;1
2020-01-26;;;1
2020-01-27;;;2
2020-01-28;;;3
;;;3
2020-01-31;;;4
;;;4
2020-02-04;;;5
2020-02-05;;;5
2020-02-06;;;7
;;;7
2020-02-12;;1;7
2020-02-13;;1;7
2020-02-14;;1;8
;;1;8
2020-02-19;;2;8
2020-02-20;;2;9
;;2;9
2020-02-23;;3;10
2020-02-24;;3;11
2020-02-25;;3;11
2020-02-26;;3;12
2020-02-27;;6;14
2020-02-28;;6;16
2020-02-29;;6;20
2020-03-01;;6;24
2020-03-02;;6;24
2020-03-03;;6;33
2020-03-04;;6;34
2020-03-05;;6;46
2020-03-06;;6;54
2020-03-07;;8;60
2020-03-08;;8;67
2020-03-09;1;8;86
2020-03-10;1;8;95
2020-03-11;1;8;116
2020-03-12;1;8;156
2020-03-13;1;8;198
2020-03-14;1;8;257
2020-03-15;1;8;341
2020-03-16;4;9;441
2020-03-17;8;10;597
2020-03-18;9;11;727
2020-03-19;12;11;872
2020-03-20;13;15;1087
2020-03-21;18;16;1331
2020-03-22;20;18;1470
2020-03-23;24;112;2091
2020-03-24;27;186;2792
2020-03-25;35;197;3409
2020-03-26;39;228;4043
2020-03-27;55;354;4757
2020-03-28;61;476;5655
2020-03-29;66;530;6320
2020-03-30;89;1038;7448
2020-03-31;101;1297;8591
2020-04-01;111;1595;9731
2020-04-02;138;1971;11283
2020-04-03;187;2323;12549
2020-04-04;233;2735;14018
2020-04-05;280;3100;15512
2020-04-06;323;3616;16667
2020-04-07;381;4050;17897
2020-04-08;435;4653;19291
2020-04-09;508;5311;20765
2020-04-10;569;6013;22148
2020-04-11;653;6650;23318
2020-04-12;717;7172;24383
2020-04-13;780;7758;25680
2020-04-14;903;8235;27063
2020-04-15;1010;8979;28379
2020-04-16;1195;9729;30106
2020-04-17;1310;10543;31927
2020-04-18;1470;11206;33383
2020-04-19;1587;11843;35056
2020-04-20;1690;12586;36831
2020-04-21;1834;13188;38422
2020-04-22;1974;13986;40190
2020-04-23;2147;14761;42110
2020-04-24;2302;15541;43888
2020-04-25;2465;16425;45354
2020-04-26;2560;17321;46895
2020-04-27;2707;18268;48500
2020-04-28;2859;19190;50026
2020-04-29;2996;20597;51597
2020-04-30;3184;21424;53236
2020-05-01;3391;22751;55061
2020-05-02;3566;23801;56714
2020-05-03;3682;24908;59474
2020-05-04;3854;26017;60772
2020-05-05;4043;26993;62046
2020-05-06;4232;28171;63496
2020-05-07;4408;29260;64922
2020-05-08;4569;30239;66434
2020-05-09;4693;31262;67702
2020-05-10;4871;32109;68848
2020-05-11;4993;33007;69981
2020-05-12;5169;34055;71157
2020-05-13;5304;35177;72278
2020-05-14;5472;36104;73401
2020-05-15;5562;36908;74613
2020-05-16;5677;37723;75770
2020-05-17;5782;38563;77002
2020-05-18;5842;39251;78072
2020-05-19;5912;40050;79112
2020-05-20;6031;40776;80142
2020-05-21;6152;41728;81324
2020-05-22;6250;42594;82480
2020-05-23;6355;43305;83621
2020-05-24;6424;43985;84699
2020-05-25;6545;44638;85711
2020-05-26;6639;45339;86647
2020-05-27;6765;46164;87517
2020-05-28;6877;46840;88511
2020-05-29;6979;47518;89417
2020-05-30;7073;48103;90189
2020-05-31;7295;48879;90946
2020-06-01;7326;49726;91705
2020-06-02;7395;50357;92410
2020-06-03;7498;51048;93085
2020-06-04;7637;51739;93726
2020-06-05;7703;52568;94335
2020-06-06;7773;53614;95057
2020-06-07;7800;54233;95699
2020-06-08;7835;54833;96244
2020-06-09;7896;55572;96652
2020-06-10;7960;56639;97125
2020-06-11;7994;57658;97530
2020-06-12;8049;58523;97945
2020-06-13;8107;59354;98410
2020-06-14;8146;60272;98787
2020-06-15;8175;61042;99147
2020-06-16;8213;61443;99467
2020-06-17;8254;62017;99853
2020-06-18;8299;62448;100220
2020-06-19;8346;62984;100629
2020-06-20;8410;63488;101019
2020-06-21;8430;63886;101337
2020-06-22;8436;64334;101637
2020-06-23;8454;64704;101963
2020-06-24;8484;65001;102242
2020-06-25;8504;65425;102622
2020-06-26;8508;65726;102794
2020-06-27;8516;65973;103032
2020-06-28;8522;66191;103250
2020-06-29;8566;67178;103918
2020-06-30;8591;67592;104204
2020-07-01;8619;67744;104420
2020-07-02;8642;68347;104771
2020-07-03;8663;68693;105090
2020-07-04;8674;68990;105316
2020-07-05;8684;69239;105535
2020-07-06;8693;69569;105934
2020-07-07;8708;69827;106106
2020-07-08;8737;70247;106433
2020-07-09;8749;70574;106804
2020-07-10;8759;70898;107125
2020-07-11;8773;71266;107347
2020-07-12;8783;71473;107812
2020-07-13;8790;71841;108156
2020-07-14;8798;72170;108486
2020-07-15;8810;72485;108827
2020-07-16;8827;72836;109264
2020-07-17;8839;96689;109669
2020-07-18;8848;96914;109999
2020-07-19;8852;97051;110338
2020-07-20;8858;97474;111124
2020-07-21;8862;97757;111697
2020-07-22;8870;98142;112240
2020-07-23;8874;98519;112672
2020-07-24;8881;98873;113206
2020-07-25;8885;99115;113556
2020-07-26;8890;99355;113911
2020-07-27;8901;99860;114597
2020-07-28;8912;100134;114994
2020-07-29;8919;100465;115406
2020-07-30;8929;100862;115799
2020-07-31;8935;101227;116312
2020-08-01;8941;101436;116599
2020-08-02;8945;101574;116884
2020-08-03;8947;101597;117031
2020-08-04;8958;102345;117792
2020-08-05;8962;102788;118187
2020-08-06;8966;103106;118561
2020-08-07;8970;103435;118985
2020-08-08;8976;103566;119221
2020-08-09;8981;103728;119451
2020-08-10;8987;106355;120132
2020-08-11;8991;106746;120421
2020-08-12;9006;107148;120844
2020-08-13;9015;107553;121234
2020-08-14;9020;107942;121652
2020-08-15;9024;108217;121889
2020-08-16;9026;108484;122558
2020-08-17;9032;109059;122872
2020-08-18;9044;109352;123151
2020-08-19;9049;109818;123487
2020-08-20;9054;110284;123870
2020-08-21;9064;110684;124372
2020-08-22;9071;110878;124629
2020-08-23;9073;110953;124896
2020-08-24;9083;111694;125647
2020-08-25;9090;112050;125969
2020-08-26;9094;112455;126417
2020-08-27;9102;112825;126848
2020-08-28;9108;113234;127358
2020-08-29;9113;113501;127673
2020-08-30;9117;113664;127940
2020-08-31;9126;114227;128948
2020-09-01;9132;114607;129425
2020-09-02;9135;115050;129923
2020-09-03;9141;115444;130493
2020-09-04;9141;115926;131124
2020-09-05;9143;116136;131495
2020-09-06;9145;116357;131895
2020-09-07;9146;116459;132142
2020-09-08;9153;117807;133621
2020-09-09;9155;118271;134294
2020-09-10;9163;118990;134924
2020-09-11;9163;119674;135626
2020-09-12;9170;120075;136141
2020-09-13;9171;120431;136659
2020-09-14;9179;121224;138010
2020-09-15;9188;121840;138803
2020-09-16;9193;122449;139747
2020-09-17;9200;123109;140867
2020-09-18;9205;123723;141911
2020-09-19;9211;124187;142774
2020-09-20;9217;124691;143649
2020-09-21;9228;125534;145415
2020-09-22;9234;126904;146663
2020-09-23;9243;127788;147753
2020-09-24;9249;128707;149094
2020-09-25;9255;129573;150456
2020-09-26;9262;130328;151671
2020-09-27;9268;131098;153125
2020-09-28;9278;132607;155301
2020-09-29;9291;133737;156961
2020-09-30;9297;134971;158758
2020-10-01;9319;136350;160535
2020-10-02;9409;137614;162659
2020-10-03;9462;138867;164471
2020-10-04;9481;140243;166156
2020-10-05;9504;142334;168960
2020-10-06;9530;143994;171323
2020-10-07;9541;145666;173123
2020-10-08;9557;147508;175559
2020-10-09;9585;149524;178117
2020-10-10;9608;151357;180179
2020-10-11;9613;153219;181864
2020-10-12;9627;154258;182839
2020-10-13;9654;157486;186881
2020-10-14;9664;159351;189387
2020-10-15;9699;161490;191732
2020-10-16;9722;163644;194106
2020-10-17;9746;165446;196321
2020-10-18;9760;167112;198150
2020-10-19;9778;169671;201437
2020-10-20;9794;171743;203688
2020-10-21;9829;173748;206357
2020-10-22;9862;175805;209148
2020-10-23;9888;177879;211732
2020-10-24;9922;179636;213959
2020-10-25;9946;181429;216104
2020-10-26;9973;184303;220213
2020-10-27;10001;186464;222887
2020-10-28;10032;188867;225586
2020-10-29;10074;191209;228542
2020-10-30;10110;193937;231999
2020-10-31;10136;195879;235444
2020-11-01;10179;197729;238688
2020-11-02;10208;199515;241961
2020-11-03;10279;203509;244935
2020-11-04;10336;206037;248218
2020-11-05;10381;207998;252140
2020-11-06;10435;210427;255809
2020-11-07;10490;213094;260055
2020-11-08;10522;215005;264648
2020-11-09;10564;218400;268734
2020-11-10;10632;221279;273035
2020-11-11;10685;223199;277596
2020-11-12;10768;226775;282569
2020-11-13;10828;230646;287315
2020-11-14;10891;232915;292589
2020-11-15;10953;235401;297390
2020-11-16;11027;240287;301917
2020-11-17;11086;244152;306032
2020-11-18;11186;248321;310539
2020-11-19;11263;252294;315408
2020-11-20;11334;256646;320492
2020-11-21;11406;260398;326327
2020-11-22;11455;264049;331910
2020-11-23;11521;269202;337796
2020-11-24;11617;273391;342444
2020-11-25;11710;277232;347464
2020-11-26;11798;280929;353100
2020-11-27;11894;286504;359066
2020-11-28;11976;290700;365559
2020-11-29;12032;294411;372036
2020-11-30;12130;299972;378138
2020-12-01;12209;304888;383468
2020-12-02;12324;309886;389774
2020-12-03;12407;314608;396268
2020-12-04;12496;320096;402569
2020-12-05;12606;324882;409562
2020-12-06;12692;329138;416554
2020-12-07;12777;338741;423059
2020-12-08;12866;344200;429034
2020-12-09;12982;350011;435329
2020-12-10;13109;355735;442073
2020-12-11;13251;362293;448839
2020-12-12;13378;368474;455550
2020-12-13;13472;373253;462128
2020-12-14;13552;379467;468861
2020-12-15;13658;385974;475206
2020-12-16;13799;391946;481630
2020-12-17;13916;398412;488638
2020-12-18;14040;405611;495346
2020-12-19;14154;411396;502242
2020-12-20;14226;416708;508932
2020-12-21;14331;423621;515313
2020-12-22;14423;431561;521509
2020-12-23;14596;438452;528354
2020-12-24;14719;444063;535212
2020-12-25;14719;444065;538572
2020-12-26;14825;448222;546108
2020-12-27;14963;457193;552020
2020-12-28;15158;468124;557146
2020-12-29;15378;478157;565506
2020-12-30;15472;484583;572982
2020-12-31;15606;489811;581428
2021-01-01;15606;489817;586164
2021-01-02;15715;495081;596373
2021-01-03;15865;504972;603508
2021-01-04;16074;517864;611424
2021-01-05;16233;523564;618644
2021-01-06;16369;531227;626791
2021-01-07;16578;538267;635133
2021-01-08;16707;545971;644346
2021-01-09;16844;552388;653010
2021-01-10;16967;558772;661334
2021-01-11;17084;568573;668179
2021-01-12;17231;576447;674470
2021-01-13;17382;584652;681328
2021-01-14;17536;593398;688895
2021-01-15;17728;601911;695707
2021-01-16;17865;608085;702767
2021-01-17;18014;615325;709647
2021-01-18;18118;623033;715072
2021-01-19;18262;630430;719757
2021-01-20;18461;638620;725492
2021-01-21;18622;645729;731442
2021-01-22;18827;652829;737406
2021-01-23;18973;658984;743057
2021-01-24;19094;664621;748380
2021-01-25;19236;671327;753007
2021-01-26;19403;678069;757020
2021-01-27;19531;683953;761225
2021-01-28;19664;689422;766098
2021-01-29;19801;695679;770795
2021-01-30;19942;700920;775456
2021-01-31;20032;705659;779851
2021-02-01;20132;711708;783588
2021-02-02;20213;716642;786415
2021-02-03;20355;721074;789811
2021-02-04;20512;725507;793731
2021-02-05;20609;730730;797753
2021-02-06;20702;734644;801485
2021-02-07;20765;738766;805152
2021-02-08;20835;747110;808117
2021-02-09;20909;750709;810804
2021-02-10;21004;754736;813982
2021-02-11;21087;758328;817156
2021-02-12;21156;762200;820306
2021-02-13;21228;765469;823805
2021-02-14;21292;768508;826667
2021-02-15;21308;769929;829189
2021-02-16;21395;776208;831576
2021-02-17;21431;779761;834181
2021-02-18;21497;783412;837495
2021-02-19;21575;786769;840585
2021-02-20;21630;789841;843805
2021-02-21;21674;792603;846630
2021-02-22;21722;796630;849509
2021-02-23;21761;799830;852264
2021-02-24;21806;802926;855123
2021-02-25;21865;806017;858220
2021-02-26;21915;809039;861404
2021-02-27;21966;811371;864660
2021-02-28;22001;813778;867474
2021-03-01;22017;817586;870282
2021-03-02;22045;820450;872746
2021-03-03;22104;823524;875551
2021-03-04;22151;826337;878395
2021-03-05;22192;829423;881754
2021-03-06;22216;831896;884631
2021-03-07;22245;834067;887655
2021-03-08;22275;838090;890692
2021-03-09;22304;841035;893512
2021-03-10;22335;843962;896735
2021-03-11;22370;846714;899751
2021-03-12;22404;850048;903216
2021-03-13;22434;852543;906756
2021-03-14;22463;855020;910200
2021-03-15;22495;858922;913046
2021-03-16;22518;861832;915865
2021-03-17;22556;865094;919249
2021-03-18;22590;867978;922846
2021-03-19;22617;871048;927062
2021-03-20;22652;873590;931072
2021-03-21;22689;876100;934938
2021-03-22;22716;880159;938713
2021-03-23;22735;883305;942319
2021-03-24;22759;886512;946360
2021-03-25;22790;889850;951561
2021-03-26;22826;893469;956655
2021-03-27;22852;896206;962019
2021-03-28;22879;898934;967145
2021-03-29;22900;903607;971719
2021-03-30;22926;907277;976597
2021-03-31;22959;911293;982110
2021-04-01;23002;915348;987915
2021-04-02;23030;918347;994745
2021-04-03;23050;921459;1001658
2021-04-04;23074;922524;1008039
2021-04-05;23118;932582;1014373
2021-04-06;23141;937455;1020893
2021-04-07;23173;942732;1028039
2021-04-08;23211;948382;1036034
2021-04-09;23250;954017;1045277
2021-04-10;23287;958633;1053819
2021-04-11;23315;963396;1062476
2021-04-12;23356;970849;1071013
2021-04-13;23392;976877;1078556
2021-04-14;23445;983506;1087155
2021-04-15;23500;990074;1096724
2021-04-16;23541;997202;1106056
2021-04-17;23591;1003553;1114925
2021-04-18;23622;1009950;1123456
2021-04-19;23667;1019779;1131767
2021-04-20;23712;1027458;1139044
2021-04-21;23763;1037889;1147462
2021-04-22;23822;1045244;1155845
2021-04-23;23879;1054343;1164581
2021-04-24;23936;1061706;1172885
2021-04-25;23979;1068792;1180714
2021-04-26;24008;1078716;1187917
2021-04-27;24063;1086611;1194986
2021-04-28;24111;1095266;1202740
2021-04-29;24169;1103462;1211088
2021-04-30;24219;1111887;1219425
2021-05-01;24261;1119279;1227870
2021-05-02;24300;1126138;1235696
2021-05-03;24340;1135361;1243261
2021-05-04;24393;1142854;1249950
2021-05-05;24450;1151207;1257339
2021-05-06;24487;1159506;1265340
2021-05-07;24529;1167422;1273166
2021-05-08;24568;1174351;1280564
2021-05-09;24626;1181251;1287863
2021-05-10;24681;1189678;1294195
2021-05-11;24713;1196825;1299587
2021-05-12;24767;1204334;1305803
2021-05-13;24825;1212114;1312418
2021-05-14;24869;1220110;1318412
2021-05-15;24908;1226864;1324124
2021-05-16;24948;1233293;1329517
2021-05-17;24981;1241500;1334110
2021-05-18;25018;1248382;1338140
2021-05-19;25066;1255714;1342387
2021-05-20;25111;1262366;1347448
2021-05-21;25161;1268989;1352118
2021-05-22;25203;1274664;1356120
2021-05-23;25231;1280155;1359860
2021-05-24;25273;1286553;1363010
2021-05-25;25323;1292320;1365542
2021-05-26;25361;1297960;1368148
2021-05-27;25409;1303558;1371069
2021-05-28;25440;1308932;1374273
2021-05-29;25478;1313448;1376992
2021-05-30;25512;1317524;1379467
2021-05-31;25547;1322277;1381573
2021-06-01;25566;1326484;1383211
2021-06-02;25612;1330389;1385275
2021-06-03;25644;1334011;1387442
2021-06-04;25677;1337254;1389502
2021-06-05;25712;1340123;1391394
2021-06-06;25724;1342645;1392907
2021-06-07;25761;1345523;1394139
2021-06-08;25791;1348080;1395410
2021-06-09;25843;1350578;1396813
2021-06-10;25873;1353147;1398292
2021-06-11;25886;1355419;1399712
2021-06-12;25912;1357493;1401102
2021-06-13;25931;1359242;1402343
2021-06-14;25943;1361388;1403287
2021-06-15;25971;1363199;1404113
2021-06-16;26000;1364998;1405156
2021-06-17;26011;1366801;1406263
2021-06-18;26023;1368449;1407257
2021-06-19;26054;1369850;1408252
2021-06-20;26076;1371000;1409020
2021-06-21;26084;1372500;1409604
2021-06-22;26154;1373900;1410210
2021-06-23;26175;1375100;1410929
2021-06-24;26192;1376111;1411652
2021-06-25;26197;1376921;1412324
2021-06-26;26214;1377730;1413053
2021-06-27;26226;1378378;1413696
2021-06-28;26238;1380120;1414158
2021-06-29;26274;1381072;1414745
2021-06-30;26295;1381913;1415299
2021-07-01;26313;1382200;1415886
2021-07-02;26338;1383665;1416347
2021-07-03;26348;1384057;1416805
2021-07-04;26360;1384450;1417236
2021-07-05;26368;1385492;1417633
2021-07-06;26381;1386227;1418083
2021-07-07;26387;1386781;1418639
2021-07-08;26405;1387284;1419494
2021-07-09;26419;1388120;1419969
2021-07-10;26428;1388436;1420433
2021-07-11;26436;1388795;1420830
2021-07-12;26439;1389541;1421121
2021-07-13;26450;1390060;1421442
2021-07-14;26458;1390542;1421825
2021-07-15;26472;1390935;1422252
2021-07-16;26489;1391403;1422646
2021-07-17;26492;1391722;1423123
2021-07-18;26499;1392062;1423533
2021-07-19;26504;1392797;1423814
2021-07-20;26507;1393133;1424214
2021-07-21;26512;1393472;1424621
2021-07-22;26526;1394063;1425102
2021-07-23;26539;1394616;1425705
2021-07-24;26544;1394828;1426352
2021-07-25;26547;1395031;1426904
2021-07-26;26552;1395756;1427367
2021-07-27;26560;1396198;1427945
2021-07-28;26570;1396658;1428682
2021-07-29;26576;1397039;1429585
2021-07-30;26592;1397451;1430483
2021-07-31;26598;1397641;1431441
2021-08-01;26600;1397822;1432338
2021-08-02;26601;1398241;1433046
2021-08-03;26606;1399430;1433776
2021-08-04;26618;1399981;1434754
2021-08-05;26637;1400588;1436188
2021-08-06;26654;1401231;1437702
2021-08-07;26663;1401482;1439303
2021-08-08;26669;1401767;1440884
2021-08-09;26677;1403368;1442086
2021-08-10;26683;1404206;1443428
2021-08-11;26687;1405069;1445301
2021-08-12;26692;1406013;1447439
2021-08-13;26698;1407052;1449853
2021-08-14;26700;1407355;1452112
2021-08-15;26700;1407683;1453999
2021-08-16;26704;1410099;1455973
2021-08-17;26754;1411287;1457767
2021-08-18;26759;1412627;1460166
2021-08-19;26783;1414265;1462943
2021-08-20;26789;1415822;1465867
2021-08-21;26790;1416733;1468900
2021-08-22;26792;1417266;1471564
2021-08-23;26816;1422593;1473812
2021-08-24;26849;1424635;1475987
2021-08-25;26855;1427007;1479319
2021-08-26;26864;1428919;1482687
2021-08-27;26890;1431660;1486432
2021-08-28;26898;1432355;1490342
2021-08-29;26901;1433095;1493497
2021-08-30;26918;1438378;1496324
2021-08-31;26932;1440943;1499177
2021-09-01;26962;1443814;1503035
2021-09-02;26991;1446575;1507065
2021-09-03;27006;1449556;1511225
2021-09-04;27016;1450499;1515395
2021-09-05;27021;1451235;1519265
2021-09-06;27024;1452222;1522339
2021-09-07;27067;1461572;1525669
2021-09-08;27107;1464883;1529305
2021-09-09;27134;1468207;1533488
2021-09-10;27170;1471743;1538125
2021-09-11;27189;1472824;1542956
2021-09-12;27198;1473825;1547180
2021-09-13;27238;1481833;1551135
2021-09-14;27263;1485552;1555154
2021-09-15;27305;1489785;1559423
2021-09-16;27325;1493623;1564119
2021-09-17;27370;1497436;1569218
2021-09-18;27384;1498488;1573722
2021-09-19;27394;1499483;1578056
2021-09-20;27435;1508732;1581974
2021-09-21;27488;1512807;1585759
2021-09-22;27537;1517293;1589628
2021-09-23;27581;1521657;1594198
2021-09-24;27620;1526193;1598843
2021-09-25;27640;1527573;1603759
2021-09-26;27652;1528687;1608086
2021-09-27;27704;1538315;1612419
2021-09-28;27755;1543360;1615895
2021-09-29;27819;1547979;1620171
2021-09-30;27871;1551619;1624747
2021-10-01;27921;1556576;1629228
2021-10-02;27945;1557707;1633568
2021-10-03;27953;1558874;1637202
2021-10-04;28002;1568354;1640717
2021-10-05;28050;1572996;1643466
2021-10-06;28112;1577419;1647450
2021-10-07;28141;1581559;1651291
2021-10-08;28186;1586016;1655414
2021-10-09;28195;1587026;1659067
2021-10-10;28203;1588204;1662597
2021-10-11;28215;1589248;1665245
2021-10-12;28290;1602046;1667636
2021-10-13;28369;1605890;1670251
2021-10-14;28421;1609658;1673434
2021-10-15;28468;1613623;1676869
2021-10-16;28482;1614746;1680187
2021-10-17;28493;1615992;1683087
2021-10-18;28564;1624227;1685406
2021-10-19;28603;1628064;1687633
2021-10-20;28644;1631827;1690281
2021-10-21;28667;1635289;1693171
2021-10-22;28729;1638259;1695940
2021-10-23;28745;1639081;1698358
2021-10-24;28749;1639987;1700730
2021-10-25;28805;1646753;1702638
2021-10-26;28841;1649582;1704383
2021-10-27;28881;1652758;1706900
2021-10-28;28928;1655288;1709540
2021-10-29;28952;1657954;1712129
2021-10-30;28964;1658572;1714496
2021-10-31;28968;1659368;1716560
2021-11-01;29023;1665179;1718498
2021-11-02;29056;1667744;1720349
2021-11-03;29095;1670352;1722582
2021-11-04;29114;1672886;1725165
2021-11-05;29132;1675151;1727706
2021-11-06;29139;1675784;1730438
2021-11-07;29150;1676438;1732876
2021-11-08;29193;1682746;1735102
2021-11-09;29217;1684359;1737445
2021-11-10;29250;1686755;1740025
2021-11-11;29266;1687828;1742213
2021-11-12;29310;1691573;1745419
2021-11-13;29324;1692301;1747979
2021-11-14;29337;1693037;1750296
2021-11-15;29382;1698579;1752462
2021-11-16;29403;1701340;1754389
2021-11-17;29431;1703912;1756879
2021-11-18;29462;1706554;1759541
2021-11-19;29481;1709126;1762427
2021-11-20;29491;1709893;1765318
2021-11-21;29498;1710707;1767797
2021-11-22;29526;1716453;1770101
2021-11-23;29555;1719125;1772322
2021-11-24;29580;1721427;1774946
2021-11-25;29600;1725101;1779108
2021-11-26;29618;1727526;1782162
2021-11-27;29628;1728330;1785183
2021-11-28;29633;1729031;1787818
2021-11-29;29669;1734550;1790138
2021-11-30;29687;1737256;1792498
2021-12-01;29714;1739896;1795640
2021-12-02;29737;1742524;1798868
2021-12-03;29757;1745292;1802358
2021-12-04;29766;1746172;1805964
2021-12-05;29768;1746968;1809368
2021-12-06;29800;1753119;1812249
2021-12-07;29827;1756185;1815210
2021-12-08;29851;1758980;1818739
2021-12-09;29876;1761839;1823010
2021-12-10;29900;1764867;1827749
2021-12-11;29910;1765882;1832678
2021-12-12;29919;1766728;1836990
2021-12-13;29941;1774140;1841136
2021-12-14;29969;1777480;1845530
2021-12-15;29994;1780679;1851395
2021-12-16;30012;1784078;1858337
2021-12-17;30032;1788221;1867700
2021-12-18;30040;1789630;1877080
2021-12-19;30045;1790996;1887711
2021-12-20;30063;1800204;1898376
2021-12-21;30085;1804775;1910068
2021-12-22;30113;1809406;1925055
2021-12-23;30131;1814281;1945755
2021-12-24;30145;1817745;1971766
2021-12-25;30152;1819616;1998475
2021-12-26;30162;1821413;2021511
2021-12-27;30184;1837063;2043332
2021-12-28;30206;1842681;2070353
2021-12-29;30253;1859737;2102474
2021-12-30;30280;1878245;2142462
2021-12-31;30319;1883573;2188338
2022-01-01;30339;1888342;2235079
2022-01-02;30369;1894330;2281011
2022-01-03;30399;1949327;2319085
2022-01-04;30456;1981029;2355311
2022-01-05;30524;2003698;2394680
2022-01-06;30584;2030568;2437833
2022-01-07;30668;2063331;2482142
2022-01-08;30743;2075844;2523198
2022-01-09;30787;2087334;2561797
2022-01-10;30862;2160550;2596063
2022-01-11;30958;2191715;2624913
2022-01-12;31082;2227905;2657383
2022-01-13;31190;2271528;2688755
2022-01-14;31323;2323277;2720141
2022-01-15;31464;2348636;2749067
2022-01-16;31530;2366673;2777860
2022-01-17;31679;2438387;2801453
2022-01-18;31827;2467667;2822587
2022-01-19;32008;2499913;2844922
2022-01-20;32220;2538129;2868881
2022-01-21;32380;2570455;2892005
2022-01-22;32505;2582343;2913306
2022-01-23;32596;2593511;2933305
2022-01-24;32786;2644351;2947176
2022-01-25;32966;2667279;2961369
2022-01-26;33197;2695940;2979851
2022-01-27;33373;2732214;2998340
2022-01-28;33522;2755056;3016022
2022-01-29;33647;2763702;3031334
2022-01-30;33722;2771576;3044575
2022-01-31;33873;2812276;3055407
2022-02-01;34039;2829106;3066492
2022-02-02;34212;2847828;3081589
2022-02-03;34380;2881342;3096213
2022-02-04;34537;2899325;3110639
2022-02-05;34636;2905492;3121917
2022-02-06;34721;2912207;3132450
2022-02-07;34847;2942339;3140323
2022-02-08;34969;2954905;3148871
2022-02-09;35118;2970510;3160010
2022-02-10;35230;2988734;3170638
2022-02-11;35371;2996546;3180837
2022-02-12;35439;3000302;3189276
2022-02-13;35476;3004026;3197271
2022-02-14;35580;3029749;3202904
2022-02-15;35680;3039476;3209152
2022-02-16;35790;3048798;3217181
2022-02-17;35923;3062669;3227283
2022-02-18;35996;3072225;3234310
2022-02-19;36016;3074848;3240448
2022-02-20;36041;3077519;3245251
2022-02-21;36061;3088888;3249980
2022-02-22;36161;3095859;3255707
2022-02-23;36254;3109294;3262057
2022-02-24;36376;3119956;3269975
2022-02-25;36474;3127137;3277137
2022-02-26;36522;3129279;3282260
2022-02-27;36537;3131360;3287055
2022-02-28;36602;3145873;3292979
2022-03-01;36638;3148352;3296874
2022-03-02;36728;3155407;3303782
2022-03-03;36843;3161973;3310875
2022-03-04;36912;3166195;3317651
2022-03-05;36956;3168132;3321974
2022-03-06;36986;3169777;3326124
2022-03-07;37039;3183548;3331819
2022-03-08;37094;3187861;3336358
2022-03-09;37156;3193127;3342389
2022-03-10;37232;3200818;3350834
2022-03-11;36855;3207481;3357009
2022-03-12;36875;3209203;3360548
2022-03-13;36902;3210838;3365571
2022-03-14;36947;3218488;3369502
2022-03-15;36977;3222605;3373789
2022-03-16;37023;3227286;3379699
2022-03-17;37104;3233089;3386170
2022-03-18;37150;3236619;3394411
2022-03-19;37166;3238323;3397627
2022-03-20;37169;3239843;3402896
2022-03-21;37209;3244793;3406618
2022-03-22;37240;3252912;3415813
2022-03-23;37286;3255833;3421762
2022-03-24;37366;3260385;3432860
2022-03-25;37411;3263720;3439511
2022-03-26;37420;3265641;3443373
2022-03-27;37424;3267279;3446790
2022-03-28;37491;3272866;3455451
2022-03-29;37537;3280873;3466520
2022-03-30;37571;3284362;3474269
2022-03-31;37626;3287818;3487996
2022-04-01;37671;3292189;3496403
2022-04-02;37691;3296571;3504640
2022-04-03;37701;3298422;3508469
2022-04-04;37762;3307036;3519761
2022-04-05;37804;3313633;3527313
2022-04-06;37852;3318094;3534876
2022-04-07;37935;3322837;3553580
2022-04-08;37977;3328661;3562868
2022-04-09;37998;3335322;3571795
2022-04-10;38039;3337664;3582408
2022-04-11;38054;3349001;3588193
2022-04-12;38095;3356639;3596120
2022-04-13;38165;3361991;3604570
2022-04-14;38288;3367618;3624010
2022-04-15;38301;3370747;3628518
2022-04-16;38311;3373544;3632856
2022-04-17;38312;3376344;3635415
2022-04-18;38319;3378726;3637710
2022-04-19;38429;3403872;3654992
2022-04-20;38542;3409765;3664699
2022-04-21;38688;3415904;3684408
2022-04-22;38753;3422808;3691765
2022-04-23;38777;3426082;3695585
2022-04-24;38783;3429274;3699683
2022-04-25;38847;3431944;3706887
2022-04-26;38901;3440493;3714127
2022-04-27;39007;3444570;3725773
2022-04-28;39177;3448330;3741119
2022-04-29;39230;3451808;3746284
2022-04-30;39243;3454966;3749083
2022-05-01;39260;3457372;3751326
2022-05-02;39292;3459763;3756272
2022-05-03;39351;3466650;3761577
2022-05-04;39481;3470114;3771460
2022-05-05;39673;3473768;3783091
2022-05-06;39716;3476863;3787353
2022-05-07;39740;3479683;3789517
2022-05-08;39750;3482186;3791455
2022-05-09;39787;3484305;3795258
2022-05-10;39854;3489567;3799360
2022-05-11;39976;3492622;3806842
2022-05-12;40161;3495236;3816490
2022-05-13;40217;3497491;3819771
2022-05-14;40228;3499564;3821346
2022-05-15;40235;3501516;3822910
2022-05-16;40265;3503005;3825901
2022-05-17;40296;3507192;3829357
2022-05-18;40388;3509574;3835151
2022-05-19;40628;3511781;3842697
2022-05-20;40664;3513673;3844725
2022-05-21;40677;3515419;3845946
2022-05-22;40679;3516903;3846998
2022-05-23;40681;3518041;3847666
2022-05-24;40706;3520436;3851329
2022-05-25;40799;3522503;3855647
2022-05-26;40942;3524254;3861427
2022-05-27;40967;3525837;3863121
2022-05-28;40980;3527386;3864265
2022-05-29;40982;3528710;3865143
2022-05-30;40995;3529683;3867057
2022-05-31;41021;3533198;3869191
2022-06-01;41105;3534677;3873573
2022-06-02;41225;3535909;3878670
2022-06-03;41235;3537030;3880100
2022-06-04;41245;3537998;3881003
2022-06-05;41248;3538840;3881713
2022-06-06;41264;3539548;3883584
2022-06-07;41278;3541407;3885916
2022-06-08;41312;3542276;3889783
2022-06-09;41493;3543260;3894409
2022-06-10;41505;3544264;3895966
2022-06-11;41517;3545156;3896791
2022-06-12;41519;3545851;3897450
2022-06-13;41527;3546460;3899507
2022-06-14;41549;3548252;3901788
2022-06-15;41602;3549211;3905314
2022-06-16;41723;3549529;3910206
2022-06-17;41723;3549531;3910211
2022-06-18;41723;3549531;3910211
2022-06-19;41723;3549531;3910211
2022-06-20;41738;3549540;3913019
2022-06-21;41746;3550745;3914909
2022-06-22;41769;3550750;3918226
2022-06-23;41865;3556371;3926613
2022-06-24;41865;3556371;3926613
2022-06-25;41865;3556371;3926613
2022-06-26;41865;3556371;3926613
2022-06-27;41873;3556373;3930099
2022-06-28;41881;3557419;3932678
2022-06-29;41904;3557420;3935609
2022-06-30;42010;3562119;3946087
2022-07-01;42010;3562119;3946087
2022-07-02;42010;3562119;3946087
2022-07-03;42010;3562119;3946087
2022-07-04;42018;3562133;3950609
2022-07-05;42042;3562883;3955295
2022-07-06;42080;3562883;3958566
2022-07-07;42183;3568150;3968974
2022-07-08;42200;3568160;3970580
2022-07-09;42200;3568160;3970580
2022-07-10;42200;3568160;3973111
2022-07-11;42211;3568171;3974144
2022-07-12;42239;3570058;3986209
2022-07-13;42254;3570058;3989657
2022-07-14;42389;3576675;4005000
2022-07-15;42400;3695837;4006892
2022-07-16;42400;3695837;4024546
2022-07-17;42400;3695837;4024546
2022-07-18;42428;3695850;4024546
2022-07-19;42428;3695850;4024546
2022-07-20;42428;3695850;4024546
2022-07-21;42428;3695850;4024546
2022-07-22;42428;3695850;4024546
2022-07-23;42681;3695850;4056133

&lt;!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--&gt;
|caption='''Allikas''': [https://www.canada.ca/en/public-health/services/diseases/coronavirus-disease-covid-19.html Coronavirus disease (COVID-19)]
}}&lt;br style=&quot;clear:left;&quot; /&gt;&lt;/onlyinclude&gt;
&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Kanada]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>m1f1iqf5or84hxrblkwgy1cltoo2aoi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tychy</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587565</id>
    <revision>
      <id>6172986</id>
      <parentid>5742555</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:31:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Bolszewski Wikipedysta</username>
        <id>148082</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tychy doesn't have a flag</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1253" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Tychy
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Tychy
| nimi2_keel = saksa | nimi2 = Tichau
| pilt = PanoramazBramy.JPG
| pildiallkiri = Tychy
| lipp = 
| lipu_link = [[Tychy lipp]]
| vapp = POL_Tychy_COA.svg
| vapi_link = [[Tychy vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 127 590 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Tychy''' ([[saksa keel|saksa]] Tichau) on maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]. Tychy kuulub [[Ülem-Sileesia linnastu]]sse ja asub [[Katowice]]st lõunas.

Tychy on oluline tööstuslinn.

Küla on esmamainitud [[1467]]. aastal. Õllepruulikoda rajati Tychys [[16. sajand]]i lõpul. [[1922]]. aastal läks Tychy rahvahääletuse tulemusel Poola koosseisu. Linnaõigused sai Tychy [[1951]]. aastal. [[1975]]. aastal liideti Tychyga [[Bieruń]]i, [[Imielin]]i ja [[Lędziny]] linnad. Bieruń sai iseseisva linna staatuse tagasi [[1991]]. aastal, Imielin [[1995]]. aastal ja Lędziny 1991. aastal.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Tychy;3990377.html Tychy] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Imielin;3914289.html Imielin] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Sileesia vojevoodkond}}

[[Kategooria:Sileesia vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>8myr7a1nvq688v0qqc1u3as7a4ag1x0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Villemdrillem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589150</id>
    <revision>
      <id>6172971</id>
      <parentid>5884586</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:05:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:4DC1:5D80:FCCD:D44B:60E3:6A16</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1334" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2020}}
'''villemdrillem''' (kodanikunimi Villem Reimann; sündinud 15. oktoobril [[2000]]. aastal) on eesti [[räppar]].

Ta sai tuntuks 2018. aastal [[SoundCloud]]is avaldatud lauludega, kus kogus üle miljoni kuulamise.

2020. aasta kevadel sõlmis Villemdrillem lepingu [[Universal Music Baltics]]'iga. Sama aasta suvel avaldas ta koostöös Elina Borniga singli &quot;niiea&quot; , mis oli 2020. aasta raadiote TOP 2 mängituim laul ja R2 suvehitt.

2021. aastal võitis Villemdrillem oma esimese kuldse plaadi lauluga &quot;Paaristõuked&quot;. 1. aprillil tähistas ta &quot;sumsumi&quot; aastapäeva ja avaldas esimese singli &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=gX-WXKXVIMs&amp;ab_channel=villemdrillem drill(em)]&quot; oma debüütalbumit.

23. aprillil avaldas ta oma debüütalbumi &quot;[https://open.spotify.com/album/6eUzd0QEz5LV3luax7Tyb8?si=6ir0ruEMTkK_KFsgCCd-ew VD]&quot;, kus on 8 laulu, mis pälvis nominatsiooni Eesti Muusika Auhindadel.

Ta on teinud koostööd [[hiphop]]ansambliga [[5MIINUST]], [[popmuusika|pop]][[duett|duetiga]] [[Okeiokei]], [[Elina Born]]i ja [[Pluuto]]ga. Villemdrillemi peamised produtsendid on [[boipepperoni]], [[Gevin Niglas]] ja [[Karl Killing]].

Tema tuntuimad laulud on &quot;sumsum&quot;, &quot;Paaristõuked&quot;, &quot;Anna veel&quot;, &quot;niiea&quot; ja &quot;soolane värska&quot;.

[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>7avx8e3jlz8ald6cgt2k6717gx43iyu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172972</id>
      <parentid>6172971</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:06:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:4DC1:5D80:FCCD:D44B:60E3:6A16</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1346" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2020}}
'''villemdrillem''' (kodanikunimi Villem Reimann; sündinud 15. oktoobril [[2000]]. aastal) on eesti [[räppar]].

Ta sai tuntuks 2018. aastal [[SoundCloud]]is avaldatud lauludega, kus kogus üle miljoni kuulamise.

2020. aasta kevadel sõlmis Villemdrillem lepingu [[Universal Music Baltics]]'iga. Sama aasta suvel avaldas ta koostöös Elina Borniga singli &quot;niiea&quot; , mis oli 2020. aasta raadiote TOP 2 mängituim laul ja R2 suvehitt.

2021. aastal võitis Villemdrillem oma esimese kuldse plaadi lauluga &quot;Paaristõuked&quot;. 1. aprillil tähistas ta &quot;sumsumi&quot; aastapäeva ja avaldas esimese singli &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=gX-WXKXVIMs&amp;ab_channel=villemdrillem drill(em)]&quot; oma debüütalbumit.

23. aprillil avaldas ta oma debüütalbumi &quot;[https://open.spotify.com/album/6eUzd0QEz5LV3luax7Tyb8?si=6ir0ruEMTkK_KFsgCCd-ew VD]&quot;, kus on 8 laulu, mis pälvis nominatsiooni Eesti Muusika Auhindadel.

Ta on teinud koostööd [[hiphop]]ansambliga [[5MIINUST]], [[popmuusika|pop]][[duett|duetiga]] [[Okeiokei]], [[Elina Born]]i [[pluuto]]ga ja [[HELEZA]ga. villemdrillemi peamised produtsendid on [[boipepperoni]], [[Gevin Niglas]] ja [[Karl Killing]].

Tema tuntuimad laulud on &quot;sumsum&quot;, &quot;Paaristõuked&quot;, &quot;Anna veel&quot;, &quot;niiea&quot; ja &quot;soolane värska&quot;.

[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>5bfihrg3ce0pbwi27gtftiqwyfgi6z9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173220</id>
      <parentid>6172972</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T21:27:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Szyign</username>
        <id>126158</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1347" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2020}}
'''villemdrillem''' (kodanikunimi Villem Reimann; sündinud 15. oktoobril [[2000]]. aastal) on eesti [[räppar]].

Ta sai tuntuks 2018. aastal [[SoundCloud]]is avaldatud lauludega, kus kogus üle miljoni kuulamise.

2020. aasta kevadel sõlmis Villemdrillem lepingu [[Universal Music Baltics]]'iga. Sama aasta suvel avaldas ta koostöös Elina Borniga singli &quot;niiea&quot; , mis oli 2020. aasta raadiote TOP 2 mängituim laul ja R2 suvehitt.

2021. aastal võitis Villemdrillem oma esimese kuldse plaadi lauluga &quot;Paaristõuked&quot;. 1. aprillil tähistas ta &quot;sumsumi&quot; aastapäeva ja avaldas esimese singli &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=gX-WXKXVIMs&amp;ab_channel=villemdrillem drill(em)]&quot; oma debüütalbumit.

23. aprillil avaldas ta oma debüütalbumi &quot;[https://open.spotify.com/album/6eUzd0QEz5LV3luax7Tyb8?si=6ir0ruEMTkK_KFsgCCd-ew VD]&quot;, kus on 8 laulu, mis pälvis nominatsiooni Eesti Muusika Auhindadel.

Ta on teinud koostööd [[hiphop]]ansambliga [[5MIINUST]], [[popmuusika|pop]][[duett|duetiga]] [[Okeiokei]], [[Elina Born]]i [[pluuto]]ga ja [[HELEZA]]ga. villemdrillemi peamised produtsendid on [[boipepperoni]], [[Gevin Niglas]] ja [[Karl Killing]].

Tema tuntuimad laulud on &quot;sumsum&quot;, &quot;Paaristõuked&quot;, &quot;Anna veel&quot;, &quot;niiea&quot; ja &quot;soolane värska&quot;.

[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>s8vykheu0kawawhiqwfhvgpqrsbiby3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173221</id>
      <parentid>6173220</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T21:28:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Szyign</username>
        <id>126158</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1363" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2020}}
'''villemdrillem''' (kodanikunimi Villem Reimann; sündinud 15. oktoobril [[2000]]. aastal) on eesti [[räppar]].

Ta sai tuntuks 2018. aastal [[SoundCloud]]is avaldatud lauludega, kus kogus üle miljoni kuulamise.

2020. aasta kevadel sõlmis Villemdrillem lepingu [[Universal Music Baltics]]'iga. Sama aasta suvel avaldas ta koostöös Elina Borniga singli &quot;niiea&quot; , mis oli 2020. aasta raadiote TOP 2 mängituim laul ja R2 suvehitt.

2021. aastal võitis Villemdrillem oma esimese kuldse plaadi lauluga &quot;Paaristõuked&quot;. 1. aprillil tähistas ta &quot;sumsumi&quot; aastapäeva ja avaldas esimese singli &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=gX-WXKXVIMs&amp;ab_channel=villemdrillem drill(em)]&quot; oma debüütalbumit.

23. aprillil avaldas ta oma debüütalbumi &quot;[https://open.spotify.com/album/6eUzd0QEz5LV3luax7Tyb8?si=6ir0ruEMTkK_KFsgCCd-ew VD]&quot;, kus on 8 laulu, mis pälvis nominatsiooni Eesti Muusika Auhindadel.

Ta on teinud koostööd [[hiphop]]ansambliga [[5MIINUST]], [[popmuusika|pop]][[duett|duetiga]] [[Okeiokei]], [[Elina Born]]i [[Pluuto (artist)|Pluuto]]ga ja [[Heleza]]ga. villemdrillemi peamised produtsendid on [[boipepperoni]], [[Gevin Niglas]] ja [[Karl Killing]].

Tema tuntuimad laulud on &quot;sumsum&quot;, &quot;Paaristõuked&quot;, &quot;Anna veel&quot;, &quot;niiea&quot; ja &quot;soolane värska&quot;.

[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>6xcqd4o7qms42rso4t88pkknek8am1j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173286</id>
      <parentid>6173221</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:36:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1363" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2020}}
'''Villemdrillem''' (kodanikunimi Villem Reimann; sündinud 15. oktoobril [[2000]]. aastal) on eesti [[räppar]].

Ta sai tuntuks 2018. aastal [[SoundCloud]]is avaldatud lauludega, kus kogus üle miljoni kuulamise.

2020. aasta kevadel sõlmis Villemdrillem lepingu [[Universal Music Baltics]]'iga. Sama aasta suvel avaldas ta koostöös Elina Borniga singli &quot;niiea&quot; , mis oli 2020. aasta raadiote TOP 2 mängituim laul ja R2 suvehitt.

2021. aastal võitis Villemdrillem oma esimese kuldse plaadi lauluga &quot;Paaristõuked&quot;. 1. aprillil tähistas ta &quot;sumsumi&quot; aastapäeva ja avaldas esimese singli &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=gX-WXKXVIMs&amp;ab_channel=villemdrillem drill(em)]&quot; oma debüütalbumit.

23. aprillil avaldas ta oma debüütalbumi &quot;[https://open.spotify.com/album/6eUzd0QEz5LV3luax7Tyb8?si=6ir0ruEMTkK_KFsgCCd-ew VD]&quot;, kus on 8 laulu, mis pälvis nominatsiooni Eesti Muusika Auhindadel.

Ta on teinud koostööd [[hiphop]]ansambliga [[5MIINUST]], [[popmuusika|pop]][[duett|duetiga]] [[Okeiokei]], [[Elina Born]]i [[Pluuto (artist)|Pluuto]]ga ja [[Heleza]]ga. Villemdrillemi peamised produtsendid on [[boipepperoni]], [[Gevin Niglas]] ja [[Karl Killing]].

Tema tuntuimad laulud on &quot;sumsum&quot;, &quot;Paaristõuked&quot;, &quot;Anna veel&quot;, &quot;niiea&quot; ja &quot;soolane värska&quot;.

[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>jxc8fcz22117eku1tjhljcxqsl8kzhu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023</title>
    <ns>0</ns>
    <id>590269</id>
    <revision>
      <id>6173011</id>
      <parentid>6169056</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:49:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Minnekon</username>
        <id>64742</id>
      </contributor>
      <comment>/* Erakondlikud eelistused */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="233005" xml:space="preserve">'''Siinsetes loeteludes''' on kokkuvõetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019.]] ja [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] aastate [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal.

==Erakondlikud eelistused==
Diagramm näitab [[arvamusküsitlus]]te igakuist keskmist tulemust. Kuu keskmise toetuse arvutamisel on 3 erineva küsitlusfirma ([[Norstat]], [[Kantar Emor]], [[Turu-uuringute AS]]) küsitlustele antud võrdne kaal. Kuu keskmine = (Norstati küsitlus(t)e keskmine + Kantar Emori keskmine + Turu-uuringute keskmine) / 3.
[[Pilt:Opinion polling for 2023 Estonian elections.png|700px|tühi]]
Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakondliku eelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. Valimiskünnist (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest Turu-uuringute AS küsitleb inimesi nii veebis kui näost näkku intervjuudes (kuni 2019. a augustini ainult näost näkku),&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks Turu-uuringute reitingud: Keskerakond tõusis populaarseimaks erakonnaks]. [[ERR]], 23. oktoober 2020&lt;/ref&gt; Kantar Emor nii veebis kui telefoni teel (kuni 2021. aasta lõpuni ainult veebis),&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608479840/reitingute-erisaade-suurim-potentsiaal-toetust-kasvatada-on-eesti-200-l Reitingute erisaade: suurim potentsiaal toetust kasvatada on Eesti 200-l]. [[ERR]], 27. jaan 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022&lt;/ref&gt; Norstat peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1140347/agregeeritud-reitingud-reformierakond-populaarseim Agregeeritud reitingud: Reformierakond populaarseim]. [[ERR]], 29. september 2020&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! style=&quot;width:280px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:195px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Eesti 200]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Elurikkuse Erakond|ERE]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Eesti Vabaerakond|EVA]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Eesti Tulevikuerakond|TULE]]
! style=&quot;width:50px;&quot; | Muud
! style=&quot;width:20px;&quot; | Valitsus&lt;ref&gt;Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2019 valimisi moodustatud [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsusse]] kuuluvad parteid (Keskerakond, EKRE ja Isamaa) said valimistel kokku 52,3% häältest, 2021. aastal moodustatud [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimese valitsuse]] parteid (Reformierakond ja Keskerakond) 52%, alates 2022. aasta juunist üksi valitsuses jätkanud Reformierakond 28,9%, 2022. aasta juulis moodustatud [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teise valitsuse]] parteid (Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) 50,1%&lt;/ref&gt;
! style=&quot;width:20px;&quot; | Valim
|-
|25. juuli – 1. august 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,5'''
|'''16,6'''
|'''21,8'''
|'''9,0'''
|'''8,5'''
|'''6,7'''
|1,7
|
|
|–
|–
|53,0
|≥1000
|-
|19.–25. juuli 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,8'''
|'''16,3'''
|'''21,0'''
|'''8,1'''
|'''9,2'''
|'''10,4'''
|1,7
|
|
|–
|–
|50,1
|≥1000
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''15'''
| '''18'''
| '''11'''
| '''9'''
| '''13'''
| 3
| 
| 
| 1
| –
| 50
| 1501
|-
|18. juuli 2022|| colspan=&quot;11&quot; |'''[[Kaja Kallase teine valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608660310/president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse-ja-ministrid-andsid-vande President nimetas uue valitsuse ametisse ja ministrid andsid vande]. [[ERR]], 18. juuli 2022&lt;/ref&gt;
|-
|12.–18. juuli 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,9'''
|'''18,0'''
|'''16,8'''
|'''10,7'''
|'''8,8'''
|'''8,3'''
|1,7
|
|
|–
|–
|33,9
|≥1000
|-
|5.–11. juuli 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,4'''
|'''16,9'''
|'''18,5'''
|'''9,8'''
|'''8,1'''
|'''11,5'''
|1,8
|
|
|–
|–
|32,4
|≥1000
|-
|27. juuni – 4. juuli 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,5'''
|'''17,9'''
|'''21,1'''
|'''8,0'''
|'''7,6'''
|'''10,5'''
|1,6
|
|
|–
|–
|32,5
|≥1000
|-
|14.–20. juuni 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,1'''
|'''16,0'''
|'''22,6'''
|'''7,6'''
|'''5,8'''
|'''9,9'''
|2,1
|
|
|–
|–
|34,1
|≥1000
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32'''
| '''15'''
| '''18'''
| '''9'''
| '''8'''
| '''15'''
| 3
| 
| 
| 0
| –
| 32
| 1537
|-
|7.–13. juuni 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,0'''
|'''16,6'''
|'''21,3'''
|'''8,4'''
|'''6,5'''
|'''9,1'''
|1,8
|
|
|–
|–
|35,0
|≥1000
|-
|juuni 2022
| [https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-riigikogu-valimistest-2019-6/ Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31'''
| '''17'''
| '''18'''
| '''10'''
| '''7'''
| '''12'''
| 1
| 
| 
| –
| –
| 31/48&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
| 600–700
|-
|1.–6. juuni 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,5'''
|'''20,5'''
|'''20,8'''
|'''6,8'''
|'''5,8'''
|'''10,4'''
|2,0
|
|
|–
|–
|54,0/33,5&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Küsitlusperioodi keskel jäi valitsusse vaid Reformierakond&lt;/ref&gt;
|≥1000
|-
|3. juuni 2022|| colspan=&quot;11&quot; |'''[[Keskerakond|Keskerakonna]] ministrid vabastati ametist, [[Reformierakond]] jäi valitsusse üksinda'''&lt;ref name=KeskVälja&gt;[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja]. [[ERR]], 3.juuni 2022&lt;/ref&gt;
|-
|24.–30. mai 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,7'''
|'''16,7'''
|'''19,4'''
|'''6,4'''
|'''7,0'''
|'''13,7'''
|0,7
|
|
|–
|–
|51,4
|≥1000
|-
|16.–23. mai 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,4'''
|'''17,2'''
|'''18,5'''
|'''6,8'''
|'''6,1'''
|'''12,3'''
|2,1
|
|
|–
|–
|52,6
|≥1000
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33'''
| '''16'''
| '''17'''
| '''7'''
| '''7'''
| '''17'''
| 3
| 
| 
| 1
| –
| 49
| 1461
|-
|mai 2022
| [https://www.err.ee/1608601696/turu-uuringud-reformierakond-kasvatas-konkurentide-ees-edumaad Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32'''
| '''13'''
| '''19'''
| '''6'''
| '''8'''
| '''16'''
| 3
| 
| 
| –
| –
| 45
| u 700
|-
|10.–16. mai 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,3'''
|'''14,7'''
|'''20,6'''
|'''7,5'''
|'''8,0'''
|'''12,9'''
|2,1
|
|
|–
|–
|48,0
|≥1000
|-
|4.–9. mai 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,9'''
|'''16,5'''
|'''19,0'''
|'''5,0'''
|'''7,6'''
|'''13,0'''
|2,1
|
|
|–
|–
|52,4
|≥1000
|-
|26. aprill – 2. mai 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,6'''
|'''19,4'''
|'''23,3'''
|4,7
|'''7,1'''
|'''12,7'''
|0,8
|
|
|–
|–
|50,0
|≥1000
|-
|19.–25. aprill 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,0'''
|'''16,7'''
|'''21,0'''
|'''5,6'''
|'''6,2'''
|'''14,2'''
|2,0
|
|
|–
|–
|50,7
|≥1000
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/1608570475/emor-reformierakond-jatkab-liidrina-keskerakond-kaotas-toetust Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''25'''
| '''16'''
| '''18'''
| '''7'''
| '''9'''
| '''21'''
| 4
| 
| 
| 0
| –
| 41
| 1495
|-
|12.–18. aprill 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,9'''
|'''18,5'''
|'''22,5'''
|'''5,3'''
|'''5,9'''
|'''12,5'''
|2,1
|
|
|–
|–
|49,4
|≥1000
|-
|aprill 2022
| [https://www.err.ee/1608571570/koondkeskmised-reitingud-reformierakond-suurendas-teistega-vahet Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''14'''
| '''20'''
| '''7'''
| '''7'''
| '''18'''
| 2
| 
| 
| –
| –
| 44
| 600–700
|-
|6.–11. aprill 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,1'''
|'''16,0'''
|'''20,8'''
|'''5,7'''
|'''5,9'''
|'''16,6'''
|2,1
|
|
|–
|–
|48,1
|≥1000
|-
|28. märts – 4. aprill 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,3'''
|'''16,6'''
|'''21,4'''
|4,2
|'''6,3'''
|'''19,3'''
|2,3
|
|
|–
|–
|45,9
|≥1000
|-
|21.–28. märts 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,7'''
|'''16,2'''
|'''22,0'''
|4,1
|'''5,2'''
|'''17,9'''
|1,8
|
|
|–
|–
|47,9
|≥1000
|-
|14.–18. märts 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,0'''
|'''17,6'''
|'''20,6'''
|'''5,1'''
|'''9,3'''
|'''16,5'''
|1,6
|
|
|–
|–
|45,6
|≥1000
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/1608534820/kantar-emor-reformierakond-taastas-selge-liidripositsiooni Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''26'''
| '''18'''
| '''18'''
| '''6'''
| '''8'''
| '''19'''
| 4
| 
| 
| 1
| –
| 44
| 1274
|-
|8.–14. märts 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''24,5'''
|'''18,9'''
|'''24,3'''
|'''6,6'''
|'''7,3'''
|'''16,2'''
|0,8
|
|
|–
|–
|43,4
|≥1000
|-
|märts 2022
| [https://www.err.ee/1608537052/turu-uuringud-keskerakonna-toetus-langes-rekordmadalale Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''23'''
| '''14'''
| '''21'''
| '''7'''
| '''8'''
| '''22'''
| 2,5
| 
| 
| –
| –
| 37
| 600–700
|-
|1.–7. märts 2022
|[https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,2'''
|'''13,7'''
|'''18,9'''
|'''5,8'''
|'''8,1'''
|'''19,7'''
|1,3
|
|
|–
|–
|44,9
|≥1000
|-
| 22.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''26,5'''
| '''14,9'''
| '''22,6'''
| '''6,3'''
| '''7,7'''
| '''20,4'''
| 1,0
| 
| 
| –
| –
| 41,4
| ≥1000
|-
| 15.–21. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''23,3'''
| '''18,2'''
| '''21,8'''
| '''7,9'''
| '''8,2'''
| '''17,8'''
| 2,4
| 
| 
| –
| –
| 41,5
| ≥1000
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/1608507122/harukordne-seis-neli-erakonda-sisuliselt-vordse-toetusega Kantar Emor]
| '''20'''
| '''20'''
| '''20'''
| '''7'''
| '''9'''
| style=&quot;background:#DDA0DD | '''21'''
| 3
| 
| 
| 0
| –
| 40
| 1503
|-
| veebr 2021
| [https://www.err.ee/1608504833/reitingud-eesti-200-ja-ekre-liidrid-keskerakond-langes-neljandaks Turu-uuringud]
| '''18'''
| '''15'''
| '''22'''
| '''7'''
| '''9'''
| style=&quot;background:#DDA0DD | '''23'''
| –
| 
| 
| –
| –
| 33
| 600–700
|-
| 8.–14. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''23,1'''
| '''18,6'''
| '''19,5'''
| '''7,2'''
| '''8,1'''
| '''20,9'''
| 2,1
| 
| 
| –
| –
| 41,7
| ≥1000
|-
| 1.–7. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''23,5'''
| '''19,6'''
| '''21,0'''
| '''8,5'''
| '''7,6'''
| '''18,4'''
| 0,9
| 
| 
| –
| –
| 43,1
| ≥1000
|-
| 25.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''18,2'''
| '''23,1'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''27,7'''
| '''6,5'''
| '''5,9'''
| '''16,0'''
| 2,1
| 
| 
| –
| –
| 41,3
| ≥1000
|-
| 18.–24. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''21,9'''
| '''21,8'''
| '''20,3'''
| '''7,3'''
| '''9,0'''
| '''18,3'''
| 0,9
| 
| 
| –
| –
| 43,7
| ≥1000
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor]
| '''19'''
| '''20'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''22'''
| '''9'''
| '''7'''
| '''20'''
| 4
| 
| 
| 1
| –
| 39
| 1358
|-
| jaan 2021
| [https://www.err.ee/1608479825/ka-teine-uuring-naitab-reformierakonna-langemist-neljandaks Turu-uuringud]
| '''18'''
| '''20'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''24'''
| '''7'''
| '''8'''
| '''20'''
| –
| 
| 
| –
| –
| 38
| 873
|-
| 11.–17. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''22,0'''
| '''20,6'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''24,9'''
| '''6,6'''
| '''6,7'''
| '''17,1'''
| 1,4
| 
| 
| –
| –
| 42,6
| ≥1000
|-
| 5.–10. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''24,4'''
| '''18,6'''
| '''23,9'''
| '''5,9'''
| '''8,7'''
| '''15,9'''
| 1,8
| 
| 
| –
| –
| 43,0
| ≥1000
|-
| 27. dets 2021 – 4. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27,4'''
| '''21,2'''
| '''20,5'''
| '''6,9'''
| '''6,4'''
| '''15,0'''
| 1,9
| 
| 
| –
| –
| 48,6
| ≥1000
|-
| 14.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''24,2'''
| '''22,1'''
| '''19,9'''
| '''7,8'''
| '''5,8'''
| '''16,7'''
| 1,6
| 
| 
| –
| –
| 46,3
| ≥1000
|-
| 9.–15. dets 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| '''19'''
| '''17'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''22'''
| '''7'''
| '''10'''
| '''20'''
| 4
| 
| 
| 1
| 0
| 36
| 1220
|-
| 7.–13. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27,1'''
| '''18,7'''
| '''22,4'''
| '''7,8'''
| '''8,0'''
| '''14,5'''
| 1,0
| 
| 
| –
| –
| 45,8
| ≥1000
|-
| 1.–7. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''25,8'''
| '''19,2'''
| '''19,5'''
| '''8,3'''
| '''7,7'''
| '''16,0'''
| 2,4
| 
| 
| –
| –
| 45,0
| ≥1000
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/1608430349/reitingud-nelja-partei-toetus-aasta-lopus-vordsustus Turu-uuringud]
| '''21'''
| '''20'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''22'''
| '''7'''
| '''8'''
| '''18'''
| 2
| 
| 
| 1
| –
| 41
| 1009
|-
| 23.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''19,8'''
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | '''22,3'''
| '''21,3'''
| '''8,2'''
| '''9,3'''
| '''16,0'''
| 1,3
| 
| 
| –
| –
| 42,1
| ≥1000
|-
| 16.–22. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''20,0'''
| '''20,8'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''24,4'''
| '''7,8'''
| '''9,0'''
| '''15,0'''
| 2,0
| 
| 
| –
| –
| 40,8
| ≥1000
|-
| 11.–17. nov 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''20'''
| '''16'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''20'''
| '''10'''
| '''12'''
| '''19'''
| 3
| 
| 
| 1
| 0
| 36
| 1045
|-
| 9.–15. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''22,0'''
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | '''23,6'''
| '''23,0'''
| '''7,3'''
| '''8,7'''
| '''12,8'''
| 2,0
| 
| 
| –
| –
| 45,6
| ≥1000
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/1608404246/reitingud-eesti-200-toetus-tousis-ekre-ga-vordseks Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''21'''
| '''17'''
| '''19'''
| '''9'''
| '''10'''
| '''19'''
| 2
| 
| 
| 
| –
| 38
| 1000
|-
| 2.–8. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''20,5'''
| '''20,5'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''25,5'''
| '''8,0'''
| '''9,4'''
| '''12,7'''
| 2,7
| 
| 
| –
| –
| 41,0
| ≥1000
|-
| 27. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''20,8'''
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | '''22,8'''
| '''21,9'''
| '''7,7'''
| '''8,0'''
| '''16,9'''
| 1,5
| 
| 
| –
| –
| 43,1
| ≥1000
|-
| 20.–25. okt 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''22,8'''
| '''20,3'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''24,0'''
| '''8,3'''
| '''7,3'''
| '''14,2'''
| 1,6
| 
| 
| –
| –
| 43,1
| ≥1000
|-
| 14.–20. okt 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''23'''
| '''18'''
| '''21'''
| '''8'''
| '''10'''
| '''16'''
| 4
| 
| 
| 1
| 0
| 41
| 1218
|-
| 13.–18. okt 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''23,5'''
| '''18,1'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''26,4'''
| '''9,0'''
| '''8,9'''
| '''11,1'''
| 1,6
| 
| 
| –
| –
| 41,6
| ≥1000
|-
| 5.–12. okt 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''26,7'''
| '''19,7'''
| '''22,0'''
| '''6,7'''
| '''8,3'''
| '''11,9'''
| 2,4
| 
| 
| –
| –
| 46,4
| ≥1000
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/1608369441/reitingud-reformierakond-juhib-napilt-ekre-ees-eesti-200-kaotas-toetust Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''24'''
| '''19'''
| '''23'''
| '''7'''
| '''7'''
| '''13'''
| 3
| 
| 
| 1
| –
| 43
| 1000
|-
| 28. sept – 5. okt 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''22,8'''
| '''19,8'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''26,3'''
| '''7,0'''
| '''7,9'''
| '''12,5'''
| 2,3
| 
| 
| –
| –
| 42,6
| ≥1000
|-
| 22.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''22,9'''
| '''22,3'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''24,6'''
| '''7,9'''
| '''9,0'''
| '''11,1'''
| 1,5
| 
| 
| –
| –
| 45,2
| ≥1000
|-
| 16.–21. sept 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''16'''
| '''22'''
| '''6'''
| '''9'''
| '''16'''
| 3
| 
| 
| 1
| 1
| 43
| 1060
|-
| 14.–20. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''24,1'''
| '''15,4'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''26,1'''
| '''5,9'''
| '''10,1'''
| '''14,0'''
| 2,0
| 
| 
| –
| –
| 39,5
| ≥1000
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/1608342428/reitingud-isamaa-toetus-moodus-sotside-omast Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''24'''
| '''17'''
| '''22'''
| '''8'''
| '''7'''
| '''16'''
| 3
| 
| 
| 1
| –
| 41
| 1003
|-
| 8.–13. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''25,6'''
| '''21,3'''
| '''23,6'''
| '''6,2'''
| '''9,8'''
| '''10,4'''
| 2,2
| 
| 
| –
| –
| 46,9
| ≥1000
|-
| 1.–7. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''24,7'''
| '''19,2'''
| '''24,6'''
| '''8,4'''
| '''7,2'''
| '''12,4'''
| 2,4
| 
| 
| –
| –
| 43,9
| ≥1000
|-
| 25.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,2'''
| '''17,7'''
| '''22,0'''
| '''7,7'''
| '''7,6'''
| '''13,6'''
| 2,2
| 
| 
| –
| –
| 45,9
| ≥1000
|-
| 17.–24. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,0'''
| '''18,1'''
| '''23,1'''
| '''5,8'''
| '''9,2'''
| '''11,6'''
| 1,9
| 
| 
| –
| –
| 48,1
| ≥1000
|-
| 12.–17. aug 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''25'''
| '''16'''
| '''24'''
| 4
| '''11'''
| '''15'''
| 4
| 
| 
| 1
| 0
| 41
| 1058
|-
| 9.–16. august 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,1'''
| '''17,3'''
| '''18,3'''
| '''5,0'''
| '''8,5'''
| '''14,7'''
| 2,7
| 
| 
| –
| –
| 49,4
| ≥1000
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/1608314669/reitingud-reformierakond-liider-keskerakonna-toetus-vordsustus-eesti-200-ga Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''24'''
| '''17'''
| '''21'''
| '''5'''
| '''9'''
| '''16'''
| 4
| 
| 
| 1
| –
| 41
| 1000
|-
| 3.–7. august 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,9'''
| '''18,8'''
| '''23,5'''
| '''5,9'''
| '''8,9'''
| '''10,2'''
| 1,8
| 
| 
| –
| –
| 48,7
| ≥1000
|-
| 27. juuli – 2. august 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,8'''
| '''17,8'''
| '''24,8'''
| '''5,8'''
| '''7,6'''
| '''12,1'''
| 2,3
| 
| 
| –
| –
| 46,6
| ≥1000
|-
| 20.–27. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,9'''
| '''15,0'''
| '''23,2'''
| '''5,4'''
| '''7,2'''
| '''13,2'''
| 1,4
| 
| 
| –
| –
| 48,9
| ≥1000
|-
| 14.–22. juuli 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| '''23'''
| '''20'''
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | '''25'''
| 4
| '''9'''
| '''15'''
| 3
| 
| 
| 1
| 0
| 43
| 1001
|-
| 13.–19. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,5'''
| '''16,3'''
| '''26,3'''
| '''6,2'''
| '''6,9'''
| '''12,6'''
| 1,5
| 
| 
| –
| –
| 45,8
| ≥1000
|-
| 6.–12. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,8'''
| '''17,7'''
| '''24,4'''
| '''6,3'''
| '''7,0'''
| '''12,7'''
| 0,8
| 
| 
| –
| –
| 46,5
| ≥1000
|-
| 28. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,0'''
| '''20,4'''
| '''21,0'''
| '''6,1'''
| '''7,0'''
| '''11,4'''
| 2,5
| 
| 
| –
| –
| 50,4
| ≥1000
|-
| 15.–21. juuni 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,7'''
| '''18,9'''
| '''21,1'''
| 4,7
| '''9,2'''
| '''13,5'''
| 2,1
| 
| 
| –
| –
| 47,6
| ≥1000
|-
| 10.–16. juuni 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''25'''
| '''18'''
| '''20'''
| 4
| '''13'''
| '''16'''
| 2
| 
| 
| 1
| 0
| 43
| 997
|-
| 8.–14. juuni 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''26,6'''
| '''18,8'''
| '''25,5'''
| '''5,6'''
| '''8,5'''
| '''10,9'''
| 1,7
| 
| 
| –
| –
| 45,4
| ≥1000
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/1608248025/reitingud-ekre-rebis-reformierakonnale-jarele Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''24'''
| '''19'''
| '''23'''
| '''7'''
| '''9'''
| '''13'''
| 3
| 
| 
| 1
| –
| 43
| 1000
|-
| 1.–7. juuni 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,6'''
| '''20,5'''
| '''21,1'''
| '''5,2'''
| '''7,0'''
| '''14,0'''
| 1,5
| 
| 
| –
| –
| 50,1
| ≥1000
|-
| 26.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,3'''
| '''21,0'''
| '''19,9'''
| '''5,9'''
| '''8,2'''
| '''11,2'''
| 2,8
| 
| 
| –
| –
| 50,3
| ≥1000
|-
| 19.–25. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,8'''
| '''17,9'''
| '''20,6'''
| '''5,5'''
| '''7,1'''
| '''13,7'''
| 2,4
| 
| 
| –
| –
| 49,7
| ≥1000
|-
| 12.–18. mai 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28'''
| '''16'''
| '''19'''
| '''7'''
| '''11'''
| '''16'''
| 3
| 
| 
| 2
| 0
| 44
| 1050
|-
| 12.–17. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,5'''
| '''18,1'''
| '''21,2'''
| 4,8
| '''7,7'''
| '''13,2'''
| 1,2
| 
| 
| –
| –
| 50,6
| ≥1000
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/1608212701/reitingud-reformierakond-liider-ekre-ja-keskerakonna-toetus-uhtlustus Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''26'''
| '''20'''
| '''21'''
| '''5'''
| '''8'''
| '''15'''
| 2
| 
| 
| 0
| –
| 46
| 1002
|-
| 4.–10. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,4'''
| '''18,7'''
| '''20,5'''
| 4,4
| '''8,4'''
| '''15,2'''
| 1,4
| 
| 
| –
| –
| 49,1
| ≥1000
|-
| 27. apr – 3. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,1'''
| '''20,7'''
| '''23,9'''
| 4,8
| '''6,0'''
| '''11,9'''
| 1,9
| 
| 
| –
| –
| 49,8
| ≥1000
|-
| 20.–26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,4'''
| '''22,3'''
| '''15,6'''
| '''5,7'''
| '''6,9'''
| '''12,1'''
| 1,9
| 
| 
| –
| –
| 55,7
| ≥1000
|-
| 15.–21. apr 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''19'''
| '''21'''
| '''5'''
| '''8'''
| '''14'''
| 3
| 
| 
| 2
| 0
| 46
| 1110
|-
| 13.–19. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,7'''
| '''19,3'''
| '''17,4'''
| '''5,9'''
| '''6,9'''
| '''16,9'''
| 2,1
| 
| 
| –
| –
| 49,0
| ≥1000
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/1608178324/reitingud-ekre-toetus-tousis-rekordtasemele Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''19'''
| '''23'''
| '''5'''
| '''7'''
| '''13'''
| 2
| 
| 
| 1
| –
| 46
| 1010
|-
| 7.–12. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,5'''
| '''17,3'''
| '''21,2'''
| '''5,7'''
| '''8,2'''
| '''13,5'''
| 1,6
| 
| 
| –
| –
| 47,8
| ≥1000
|-
| 30. märts – 5. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,4'''
| '''20,1'''
| '''19,6'''
| '''5,1'''
| '''6,3'''
| '''10,9'''
| 1,7
| 
| 
| –
| –
| 54,5
| ≥1000
|-
| 23.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,2'''
| '''20,7'''
| '''18,2'''
| '''5,4'''
| '''5,7'''
| '''12,4'''
| 1,9
| 
| 
| –
| –
| 55,9
| ≥1000
|-
| 17.–22. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,3'''
| '''19,4'''
| '''17,7'''
| '''6,6'''
| '''6,6'''
| '''12,2'''
| 2,5
| 
| 
| –
| –
| 52,7
| ≥1000
|-
| 11.–16. märts 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28'''
| '''18'''
| '''19'''
| '''5'''
| '''9'''
| '''16'''
| 4
| 
| 
| 1
| 1
| 46
| 1114
|-
| 10.–15. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,5'''
| '''23,0'''
| '''20,5'''
| 4,7
| '''6,2'''
| '''10,1'''
| 2,0
| 
| 
| –
| –
| 54,5
| ≥1000
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/1608146554/reitingud-keskerakonnal-onnestus-toetust-veidi-tosta Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''26'''
| '''20'''
| '''19'''
| '''6'''
| '''9'''
| '''15'''
| 3
| 
| 
| 1
| –
| 46
| 1005
|-
| 2.–8. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,7'''
| '''17,0'''
| '''20,3'''
| '''6,2'''
| '''5,3'''
| '''10,5'''
| 2,9
| 
| 
| –
| –
| 53,7
| ≥1000
|-
| 23. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,4'''
| '''18,8'''
| '''20,5'''
| 4,9
| '''6,2'''
| '''11,2'''
| 1,9
| 
| 
| –
| –
| 54,2
| ≥1000
|-
| 16.–22. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,3'''
| '''19,3'''
| '''18,1'''
| '''5,4'''
| '''6,1'''
| '''12,5'''
| 2,1
| 
| 
| –
| –
| 54,6
| ≥1000
|-
| 11.–15. veebr 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''17'''
| '''20'''
| '''5'''
| '''9'''
| '''15'''
| 2
| 
| 
| 1
| 0
| 47
| 1124
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/1608114073/keskerakonna-toetus-kukkus-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28'''
| '''17'''
| '''20'''
| '''6'''
| '''7'''
| '''16'''
| 2
| 
| 
| 1
| –
| 45
| 1005
|-
| 9.–15. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,2'''
| '''15,5'''
| '''20,2'''
| 4,8
| '''7,6'''
| '''13,7'''
| 1,9
| 
| 
| –
| –
| 50,7
| ≥1000
|-
| 2.–8. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,6'''
| '''20,7'''
| '''19,1'''
| '''6,1'''
| '''5,0'''
| '''11,7'''
| 1,6
| 
| 
| –
| –
| 55,3
| ≥1000
|-
| 26. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,3'''
| '''18,6'''
| '''17,1'''
| '''5,1'''
| '''7,7'''
| '''15,4'''
| 2,5
| 
| 
| –
| –
| 50,9
| ≥1000
|-
|26. jaan 2021|| colspan=&quot;11&quot; |'''[[Kaja Kallase esimene valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''&lt;ref name=RefKeskValitsus&gt;[https://www.err.ee/1608085537/galerii-ja-video-president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse Galerii ja video: president nimetas uue valitsuse ametisse]. [[ERR]], 25.jaan 2021&lt;/ref&gt;
|-
| 18.–25. jaan 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,6'''
| '''20,7'''
| '''19,2'''
| '''5,2'''
| '''5,1'''
| '''15,0'''
| 2,4
| 
| 
| –
| –
| –
| ≥1000
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/1608086737/voimupoore-tostis-reformierakonna-ja-langetas-keskerakonna-toetust Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''20'''
| '''17'''
| '''6'''
| '''8'''
| '''14'''
| 3
| 
| 
| 1
| –
| –
| 1008
|-
| 14.–19. jaan 2021
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''19'''
| '''14'''
| '''8'''
| '''9'''
| '''17'''
| 4
| 
| 
| 1
| –
| 
| 1219
|-
| 12.–18. jaan 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,7'''
| '''21,8'''
| '''16,3'''
| '''7,0'''
| '''7,5'''
| '''14,2'''
| 2,7
| 
| 
| –
| –
| –
| ≥1000
|-
|13. jaan 2021|| colspan=&quot;11&quot; |'''[[Jüri Ratase teine valitsus]] (Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon) astus tagasi'''&lt;ref name=RatasTagasi&gt;[https://www.err.ee/1608071596/ratas-viis-presidendile-tagasiastumispalve Ratas viis presidendile tagasiastumispalve]. [[ERR]], 13. jaan 2021&lt;/ref&gt;
|-
| 5.–11. jaan 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,5'''
| '''20,9'''
| '''15,1'''
| '''5,2'''
| '''8,7'''
| '''15,2'''
| 1,9
| 
| 
| –
| –
| 41,2
| ≥1000
|-
| 29. dets 2020 – 4. jaan 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,6'''
| '''22,1'''
| '''14,7'''
| '''5,5'''
| '''8,8'''
| '''15,2'''
| 2,0
| 
| 
| –
| –
| 42,3
| ≥1000
|-
| 16.–21. dets 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,1'''
| '''20,9'''
| '''15,9'''
| '''7,4'''
| '''6,4'''
| '''17,3'''
| 2,1
| 
| 
| –
| –
| 44,2
| ≥1000
|-
| 9.–14. dets 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''26,4'''
| '''21,5'''
| '''14,2'''
| '''5,9'''
| '''8,6'''
| '''18,1'''
| 3,1
| 
| 
| –
| –
| 41,6
| ≥1000
|-
| 3.–9. dets 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''16'''
| '''17'''
| '''7'''
| '''9'''
| '''18'''
| '''5'''
| 
| 
| 1
| 0
| 40
| 1151
|-
| 1.–7. dets 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,2'''
| '''21,4'''
| '''13,2'''
| '''5,5'''
| '''8,1'''
| '''15,4'''
| 1,7
| 
| 
| –
| –
| 40,1
| ≥1000
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/1202347/reitingud-eesti-200-astub-reformierakonnale-kandadele Turu-uuringud]
| 21
| style=&quot;background:#D3F2D0| '''25'''
| '''14'''
| '''5'''
| '''9'''
| '''20'''
| 3
| 
| 
| 1
| 2
| 44
| 881
|-
| 24.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,8'''
| '''22,8'''
| '''14,7'''
| 4,9
| '''6,6'''
| '''15,3'''
| 3,6
| 
| 
| 1,1
| 2,2
| 42,4
| ≥1000
|-
| 17.–23. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,6'''
| '''21,0'''
| '''13,1'''
| '''6,5'''
| '''9,4'''
| '''14,8'''
| 3,0
| 
| 
| 0,4
| 2,2
| 40,6
| ≥1000
|-
| 13.–18. nov 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28'''
| '''17'''
| '''16'''
| '''6'''
| '''10'''
| '''18'''
| 3
| 
| 
| 2
| 0
| 39
| 1281
|-
| 11.–16. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,7'''
| '''19,6'''
| '''14,6'''
| '''6,0'''
| '''8,3'''
| '''13,4'''
| 2,3
| 
| 
| 0,6
| 1,5
| 40,2
| ≥1000
|-
| 3.–9. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,7'''
| '''24,5'''
| '''16,5'''
| 4,5
| '''9,1'''
| '''11,4'''
| 2,9
| 
| 
| 0,4
| 1,0
| 45,5
| ≥1000
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/1158858/reitingud-eesti-200-kasvatas-jouliselt-toetust Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0| '''24'''
| '''15'''
| '''6'''
| '''10'''
| '''13'''
| 4
| 
| 
| 1
| –
| 45
| 854
|-
| 27. okt – 2. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,5'''
| '''21,0'''
| '''18,2'''
| 4,9
| '''7,2'''
| '''10,1'''
| 2,5
| 
| 
| 0,3
| 4,3
| 44,1
| ≥1000
|-
| 22.–26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,1'''
| '''20,3'''
| '''14,2'''
| '''6,9'''
| '''8,6'''
| '''8,9'''
| 3,1
| 
| 
| 0,6
| 2,3
| 41,4
| ≥1000
|-
| 14.–20. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,4'''
| '''25,0'''
| '''17,2'''
| '''6,1'''
| '''9,1'''
| '''9,3'''
| 2,1
| 
| 
| 0,6
| 1,2
| 48,3
| ≥1000
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks Turu-uuringud]
| 26
| style=&quot;background:#D3F2D0| '''27'''
| '''18'''
| '''5'''
| '''9'''
| '''7'''
| 3
| 
| 
| 1
| 4
| 49
| 873
|-
| 8.–14. okt 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33'''
| '''17'''
| '''15'''
| '''5'''
| '''11'''
| '''13'''
| 3
| 
| 
| 2
| 1
| 37
| 1030
|-
| 6.–13. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,2'''
| '''22,3'''
| '''18,1'''
| 4,4
| '''9,0'''
| '''7,7'''
| 3,5
| 
| 
| 0,6
| 2,2
| 44,8
| ≥1000
|-
| 28. sept – 5. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,1'''
| '''21,2'''
| '''15,7'''
| '''5,7'''
| '''9,6'''
| '''8,1'''
| 2,2
| 
| 
| 1,4
| 1,0
| 42,6
| ≥1000
|-
| 23.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,4'''
| '''22,8'''
| '''17,0'''
| 4,2
| '''12,1'''
| '''5,8'''
| 3
| 
| 
| 0,5
| 3,2
| 44,0
| ≥1000
|-
| 17.–23. sept 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32'''
| '''18'''
| '''13'''
| '''6'''
| '''12'''
| '''13'''
| 3
| 
| 
| 2
| 1
| 37
| 1089
|-
| 15.–21. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,7'''
| '''21,6'''
| '''14,3'''
| 4,8
| '''8,2'''
| '''8,1'''
| 3,2
| 
| 
| 1,4
| 3,7
| 40,7
| ≥1000
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/1138657/reitingud-reformierakond-tousis-taas-populaarseimaks-parteiks Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''24'''
| '''16'''
| '''5'''
| '''11'''
| '''9'''
| 3
| 
| 
| 3
| –
| 45
| 1010
|-
| 9.–15. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,5'''
| '''22,5'''
| '''13,8'''
| '''5,8'''
| '''9,1'''
| '''9,7'''
| 2,5
| 
| 
| 1,4
| 2,7
| 42,1
| ≥1000
|-
| 2.–9. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,3'''
| '''26,2'''
| '''15,5'''
| 4,6
| '''8,3'''
| '''8,4'''
| 2,0
| 
| 
| 0,8
| 0,9
| 46,3
| ≥1000
|-
| 25.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,0'''
| '''24,5'''
| '''16,2'''
| 4,0
| '''8,8'''
| '''7,6'''
| 3,3
| 
| 
| 1,2
| 1,4
| 44,7
| ≥1000
|-
|20. aug 2020|| colspan=&quot;11&quot; |'''[[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse Erakonna]] (ERE) ja [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] (EVA) ühinemisel loodi [[Eesti Tulevikuerakond]] (TULE) '''&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1126004/vabaerakond-ja-elurikkuse-erakond-uhinesid-tulevikuerakonnaks Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond ühinesid Tulevikuerakonnaks]. [[ERR]], 20. august 2020&lt;/ref&gt;
|-
| 17.–25. august 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,5'''
| '''20,9'''
| '''16,1'''
| '''5,8'''
| '''6,7'''
| '''9,9'''
| 1,3
| 0,5
| 0,7
|
| 2,6
| 42,8
| ≥1000
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/1127504/turu-uuringud-reformierakonna-toetus-jai-augustis-keskerakonnale-alla Turu-uuringud]
| '''23'''
| style=&quot;background:#D3F2D0| '''26'''
| '''20'''
| '''5'''
| '''10'''
| '''9'''
| 2
| 1
| 0
|
| –
| 50
| 1003
|-
| aug 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''17'''
| '''17'''
| '''5'''
| '''13'''
| '''14'''
| 2
| 1
| 1
|
| 0
| 39
| –
|-
| 10.–17. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,0'''
| '''22,9'''
| '''15,4'''
| '''6,1'''
| '''9,8'''
| '''7,9'''
| 2,3
| 0,5
| 0,6
|
| 1,5
| 44,4
| ≥1000
|-
| 4.–10. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,1'''
| '''19,4'''
| '''19,0'''
| '''6,2'''
| '''8,4'''
| '''9,4'''
| 1,2
| 1,2
| 1,1
|
| 2,0
| 44,6
| ≥1000
|-
| 28. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,0'''
| '''22,5'''
| '''18,4'''
| '''5,9'''
| '''8,8'''
| '''6,8'''
| 2,6
| 0,6
| 0,9
|
| 0,5
| 46,8
| ≥1000
|-
| 21.–28. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,2'''
| '''24,1'''
| '''18,6'''
| '''6,4'''
| '''8,7'''
| '''6,8'''
| 2,2
| 0,3
| 0,6
|
| 1,1
| 49,1
| ≥1000
|-
| 16.–22. juuli 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7024521/kantar-emor-erakondade-reitingutes-on-taastunud-kriisieelne-olukord Kantar Emor: erakondade reitingutes on taastunud kriisieelne olukord]. [[Postimees]], 24. juuli 2020&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31'''
| '''17'''
| '''18'''
| '''6'''
| '''9'''
| '''14'''
| 3
| 1
| 0
|
| 1
| 41
| 1125
|-
| 14.–20. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,0'''
| '''23,5'''
| '''16,8'''
| '''5,6'''
| '''8,7'''
| '''6,9'''
| 2,3
| 1,0
| 0,3
|
| 0,9
| 45,9
| ≥1000
|-
| 7.–13. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,3'''
| '''23,2'''
| '''15,8'''
| 4,4
| '''10,2'''
| '''7,5'''
| 2,2
| 0,6
| 0,4
|
| 3,4
| 43,4
| ≥1000
|-
| 29. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,1'''
| '''22,9'''
| '''14,8'''
| '''6,1'''
| '''9,2'''
| '''9,6'''
| 2,5
| 0,5
| 0,6
|
| 1,7
| 43,8
| ≥1000
|-
| 16.–22. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,3'''
| '''26,1'''
| '''16,0'''
| '''5,9'''
| '''9,3'''
| '''9,2'''
| 1,3
| 0,3
| 0,9
|
| 0,7
| 48,0
| ≥1000
|-
| 9.–16. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,7'''
| '''27,0'''
| '''16,3'''
| '''5,9'''
| '''7,6'''
| '''7,4'''
| 2,4
| 0,4
| 0,0
|
| 1,3
| 49,2
| ≥1000
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/1103451/isamaa-toetus-langes-kolmele-protsendile Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33'''
| '''27'''
| '''16'''
| 3
| '''8'''
| '''9'''
| 2
| 1
| 0
|
| –
| 46
| 1035
|-
| juuni 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28'''
| '''19'''
| '''19'''
| '''5'''
| '''10'''
| '''13'''
| 3
| 2
| 0
|
| 1
| 43
| –
|-
| 1.–8. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,3'''
| '''22,8'''
| '''20,3'''
| 4,7
| '''7,6'''
| '''7,2'''
| 3,4
| 0,4
| 0,4
|
| 2,9
| 47,8
| ≥1000
|-
| 25. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,8'''
| '''24,5'''
| '''16,7'''
| '''5,6'''
| '''9,3'''
| '''7,7'''
| 1,4
| 1,2
| 0,3
|
| 2,5
| 46,8
| ≥1000
|-
| 18.–25. mai 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,4'''
| '''27,1'''
| '''12,4'''
| '''6,3'''
| '''7,4'''
| '''7,3'''
| 3,8
| 0,8
| 0,4
|
| 2,1
| 45,8
| ≥1000
|-
| 14.–20. mai 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6979281/kantar-emor-eriolukord-langetas-reformierakonna-toetust Kantar Emor: eriolukord langetas Reformierakonna toetust], 22.05.2020&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''24'''
| '''20'''
| '''22'''
| 4
| '''12'''
| '''14'''
| 2
| 2
| 0
|
| 0
| 46
| 1268
|-
| 12.–18. mai 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,8'''
| '''26,0'''
| '''16,7'''
| 4,6
| '''7,3'''
| '''8,5'''
| 2,0
| 0,7
| 1,1
|
| 2,3
| 47,3
| ≥1000
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/1092516/keskerakonna-toetus-kerkis-valimiste-jargse-aja-korgeimale-ekre-l-langes-madalaimale-tasemele Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''27'''
| '''15'''
| '''6'''
| '''7'''
| '''8'''
| 2
| 1
| 0
|
| –
| 48
| 1004
|-
| 6.–12. mai 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,1'''
| '''25,0'''
| '''18,0'''
| '''5,9'''
| '''8,3'''
| '''8,2'''
| 2,3
| 0,9
| 0,2
|
| 2,1
| 48,9
| ≥1000
|-
| 24. apr – 5. mai 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,8'''
| '''23,8'''
| '''19,2'''
| 4,6
| '''9,3'''
| '''8,6'''
| 2,7
| 0,2
| 0,8
|
| 1,0
| 47,6
| ≥1000
|-
| 21.—27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,3'''
| '''27,8'''
| '''18,1'''
| '''5,3'''
| '''8,1'''
| '''6,2'''
| 2,1
| 0,3
| 0,7
|
| 2,3
| 51,2
| ≥1000
|-
| 20.–22. apr 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1082760/emor-reformierakond-kindel-liider-ekre-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Emor: Reformierakond kindel liider, EKRE ja Keskerakonna toetused võrdsustusid], 27.04.2020&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''18'''
| '''19'''
| 4
| '''10'''
| '''14'''
| 3
| 2
| 0
|
| 1
| 41
| 1280
|-
| 15.—20. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,6'''
| '''22,3'''
| '''18,1'''
| '''5,2'''
| '''8,2'''
| '''6,5'''
| 2,3
| 0,6
| 0,2
|
| 1,8
| 45,6
| ≥1000
|-
| 7.—14. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,9'''
| '''23,5'''
| '''16,3'''
| '''6,3'''
| '''8,0'''
| '''8,4'''
| 1,8
| 0,5
| 0,4
|
| 1,9
| 46,1
| ≥1000
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/1077988/reitingud-reformierakond-liider-keskerakond-suurendas-ekre-ga-vahet Turu-uuringud]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1078877/stamberg-keskerakond-peaks-tosiselt-motlema-oma-toetuse-langusele-ida-virus Stamberg: Keskerakond peaks tõsiselt mõtlema oma toetuse langusele Ida-Virus]. [[ERR]], 17.04.2020&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''24'''
| '''17'''
| '''7'''
| '''8'''
| '''11'''
| 2
| 1
| 1
|
| –
| 48
| 1000
|-
| 31. märts — 6. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,5'''
| '''25,7'''
| '''14,1'''
| '''5,1'''
| '''7,6'''
| '''8,0'''
| 2,1
| 0,9
| 0,7
|
| 2,3
| 44,9
| ≥1000
|-
| 24.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| '''29,7'''
| style=&quot;background:#D3F2D0|'''30,4'''
| '''15,9'''
| 4,1
| '''6,8'''
| '''7,7'''
| 2,2
| 0,3
| 0,5
|
| 2,4
| 50,4
| ≥1000
|-
| 18.–23. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,6'''
| '''26,1'''
| '''16,9'''
| '''5,4'''
| '''8,6'''
| '''7,2'''
| 3,2
| 1,0
| 0,3
|
| 1,7
| 48,4
| ≥1000
|-
| 12.–18. märts 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref name=Emor23032019&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/reformierakond-juhib-kuid-vahe-teistega-hakkab-vahenema/ Reformierakond juhib, kuid vahe teistega hakkab vähenema], 23.03.2020&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29'''
| '''17'''
| '''21'''
| 4
| '''12'''
| '''13'''
| 3
| 2
| 0
|
| 0
| 41,8
| 1118
|-
| 10.–16. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,7'''
| '''26,2'''
| '''16,5'''
| '''6,3'''
| '''7,2'''
| '''9,4'''
| 1,8
| 0,4
| 0,2
|
| 1,3
| 49,0
| ≥1000
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/1065962/reitingud-ekre-toetus-vordsustus-keskerakonnaga-eesti-200-moodus-sotsidest Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''26'''
| '''22'''
| '''20'''
| '''6'''
| '''9'''
| '''12'''
| 3
| 1
| 1
|
| –
| 48
| 1056
|-
| 4.–9. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,5'''
| '''21,6'''
| '''16,9'''
| '''6,1'''
| '''10,5'''
| '''8,9'''
| 2,8
| 0,7
| 0,5
|
| 2,5
| 44,6
| ≥1000
|-
| 26. veebr – 2. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,2'''
| '''24,2'''
| '''16,3'''
| '''5,8'''
| '''7,0'''
| '''6,6'''
| 2,5
| 0,1
| 0,7
|
| 3,2
| 46,3
| ≥1000
|-
| 19.–25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,2'''
| '''19,3'''
| '''18,4'''
| '''6,9'''
| '''10,2'''
| '''7,5'''
| 2,1
| 1,0
| 0,5
|
| 0,9
| 44,6
| ≥1000
|-
| veebr 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref name=Emor23032019 /&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31'''
| '''18'''
| '''17'''
| 4
| '''12'''
| '''14'''
| 3
| 1
| 0
|
| 1
| 38,5
| –
|-
| 13.–18. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,9'''
| '''22,4'''
| '''18,0'''
| '''6,0'''
| '''7,9'''
| '''9,8'''
| 3,0
| 0,7
| 0,6
|
| 0,7
| 46,4
| ≥1000
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/1054712/reitingud-ekre-ja-isamaa-kaotasid-veidi-toetust-eesti-200-tous-jatkus Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''25'''
| '''24'''
| '''16'''
| '''5'''
| '''10'''
| '''9'''
| 2
| 1
| 0
|
| –
| 45
| 864
|-
| 4.–11. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,8'''
| '''20,0'''
| '''17,5'''
| '''7,3'''
| '''6,7'''
| '''9,2'''
| 3,3
| 0,3
| 0,5
|
| 1,4
| 44,8
| ≥1000
|-
| 28. jaan – 3. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,1'''
| '''20,8'''
| '''15,6'''
| '''5,9'''
| '''10,2'''
| '''8,5'''
| 2,7
| 0,6
| 0,3
|
| 0,4
| 42,3
| ≥1000
|-
| jaan 2020
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref name=Emor23032019 /&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29,5'''
| '''17,0'''
| '''15,8'''
| '''8,0'''
| '''14,3'''
| '''9,3'''
| 3,3
| 1,2
| 0,8
|
| 0,7
| 40,8
| –
|-
| 23.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,9'''
| '''19,3'''
| '''12,7'''
| '''6,0'''
| '''10,7'''
| '''8,5'''
| 4,1
| 1,1
| 0,4
|
| 1,3
| 38,0
| ≥1000
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/1029603/uuring-reformierakonna-ja-keskerakonna-toetus-vordsustus Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''25'''
| '''24'''
| '''18'''
| '''7'''
| '''10'''
| '''8'''
| 3
| 1
| 1
|
| –
| 49
| 808
|-
| 16.–24. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,0'''
| '''22,8'''
| '''14,6'''
| '''5,6'''
| '''9,3'''
| '''7,2'''
| 2,9
| 0,6
| 1,1
|
| 0,8
| 43,0
| ≥1000
|-
| 8.–14. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,2'''
| '''24,3'''
| '''12,9'''
| '''8,4'''
| '''8,5'''
| '''7,0'''
| 3,5
| 1,3
| 0,6
|
| 0,9
| 45,6
| ≥1000
|-
| 3.–7. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,1'''
| '''23,6'''
| '''15,8'''
| '''6,3'''
| '''8,2'''
| '''7,3'''
| 2,6
| 0,6
| 0,6
|
| 0,9
| 45,7
| ≥1000
|-
| 18.–23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,3'''
| '''22,0'''
| '''16,1'''
| '''5,9'''
| '''11,9'''
| '''7,2'''
| 3,4
| 0,6
| 0,9
|
| 1,8
| 44,0
| ≥1000
|-
| 11.–17. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,3'''
| '''22,5'''
| '''13,5'''
| '''5,4'''
| '''11,8'''
| '''6,8'''
| 3,2
| 1,2
| 0,1
|
| 1,2
| 41,4
| ≥1000
|-
| 5.–12. dets 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/6849855/skandaalide-nappus-tuleb-kahjuks-ekre-le-ja-sotsidele Skandaalide nappus tuleb kahjuks EKRE-le ja sotsidele]. [[Postimees]], 14.12.2019&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,8'''
| '''17,9'''
| '''15,6'''
| '''6,3'''
| '''13,7'''
| '''7,7'''
| 2
| 2
| 0
|
| –
| 39,8
| 1093
|-
| 2.–9. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,4'''
| '''21,1'''
| '''16,3'''
| '''6,0'''
| '''9,0'''
| '''6,6'''
| 3,2
| 0,1
| 0,4
|
| 1,8
| 43,4
| ≥1000
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/1012752/aasta-viimased-reitingud-reformierakond-juhib-isamaa-valimiskunnise-piiril Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''29'''
| '''25'''
| '''17'''
| '''5'''
| '''10'''
| '''5'''
| 3
| 1
| 1
|
| –
| 47
| 1014
|-
| 25.–29. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,4'''
| '''23,5'''
| '''11,9'''
| '''8,1'''
| '''10,4'''
| 2,9
| 3,8
| 0,8
| 0,5
|
| 1,5
| 43,5
| ≥1000
|-
| 18.–25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,1'''
| '''24,0'''
| '''12,2'''
| '''6,8'''
| '''9,8'''
| '''5,0'''
| 3,5
| 1,0
| 0,5
|
| 1,1
| 43,0
| ≥1000
|-
| 11.–15. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,4'''
| '''26,1'''
| '''12,6'''
| '''7,2'''
| '''9,5'''
| 3,8
| 1,7
| 1,2
| 0,1
|
| 2,6
| 45,9
| ≥1000
|-
| 7.–13. nov 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/6828497/reitingud-sotsid-napsasid-reformierakonnalt-haali Reitingud: sotsid napsasid Reformierakonnalt hääli]. [[Postimees]], 18.11.2019&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27,7'''
| '''16,2'''
| '''18,5'''
| '''6,2'''
| '''16,2'''
| '''9,5'''
| 4
| 1
| 1
|
| –
| 40,9
| 1407
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/1002346/err-i-reitingud-vene-valija-toetus-keskerakonnale-poordus-kasvule Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''23'''
| '''17'''
| '''5'''
| '''11'''
| '''7'''
| 2
| 1
| 1
|
| –
| 45
| 1019
|-
| 5.–11. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,6'''
| '''24,3'''
| '''17,5'''
| '''6,5'''
| '''10,9'''
| 3,4
| 3,5
| 0,3
| 0,2
|
| 0,7
| 48,3
| ≥1000
|-
| 29. okt – 5. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,2'''
| '''22,9'''
| '''15,8'''
| '''5,8'''
| '''8,2'''
| '''5,0'''
| 3,2
| 0,2
| 0,8
|
| 1,6
| 44,5
| ≥1000
|-
| 22.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,1'''
| '''23,4'''
| '''17,7'''
| '''5,5'''
| '''6,3'''
| '''5,1'''
| 2,9
| 0,5
| 0,6
|
| 1,5
| 46,6
| ≥1000
|-
| 15.–21. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,3'''
| '''23,4'''
| '''15,6'''
| '''6,6'''
| '''7,4'''
| 4,5
| 2,7
| 0,5
| 0,3
|
| 2,4
| 45,6
| ≥1000
|-
| 10.–16. okt 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/6804486/eesti-200-nopib-parlamendierakondade-toetajaid Eesti 200 nopib parlamendierakondade toetajaid]. [[Postimees]], 18.10.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/993426/kantar-emori-uuring-naitab-parlamendivalise-eesti-200-tousu Kantar Emori uuring näitab parlamendivälise Eesti 200 tõusu]. [[ERR]], 18.10.2019&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,5'''
| '''17,6'''
| '''16,6'''
| '''6,2'''
| '''12,4'''
| '''9,4'''
| 2,9
| 1,7
| 1
|
| –
| 40,4
| 1182
|-
| 9.–14. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,7'''
| '''25,8'''
| '''17,6'''
| '''7,1'''
| '''8,3'''
| '''5,6'''
| 2,3
| 0,7
| 0,4
|
| 0,7
| 50,5
| ≥1000
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/992372/err-i-reitingud-reformierakond-kindel-liider-isamaa-madalseis-jatkub Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32'''
| '''22'''
| '''17'''
| '''6'''
| '''9'''
| '''7'''
| 3
| 0
| 1
|
| –
| 45
| 1039
|-
| 1.–8. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,6'''
| '''22,2'''
| '''15,2'''
| '''6,5'''
| '''9,2'''
| '''6,1'''
| 2,4
| 1,0
| 1,0
|
| 0,7
| 43,9
| ≥1000
|-
| 25.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,7'''
| '''24,3'''
| '''15,6'''
| '''7,4'''
| '''8,3'''
| '''6,2'''
| 2,8
| 1,2
| 0,6
|
| 0,9
| 47,3
| ≥1000
|-
| 18.–23. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''37,1'''
| '''20,7'''
| '''18,3'''
| '''5,4'''
| '''8,6'''
| 4,2
| 3,4
| 0,7
| 0,6
|
| 1,1
| 44,4
| ≥1000
|-
| 11.–19. sept 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/6783411/valitsus-sai-kaotatud-toetajad-tagasi Valitsus sai kaotatud toetajad tagasi]. [[Postimees]], 21.09.2019&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,8'''
| '''16,5'''
| '''18,4'''
| '''7,0'''
| '''11,0'''
| '''7,5'''
| '''5'''
| 1
| 1
|
| –
| 41,9
| 1261
|-
| 10.–17. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,5'''
| '''24,0'''
| '''17,0'''
| '''7,2'''
| '''6,4'''
| '''5,2'''
| 3,7
| 1,0
| 0,1
|
| 1,3
| 48,2
| ≥1000
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/981721/reitingud-ekre-toetus-tousis-reformierakond-jatkab-liidrina Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32'''
| '''21'''
| '''19'''
| '''6'''
| '''9'''
| '''5'''
| 2
| 1
| 1
|
| –
| 46
| 1040
|-
| 3.–9. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,9'''
| '''23,7'''
| '''15,1'''
| '''7,8'''
| '''9,1'''
| '''5,0'''
| 2,6
| 1,4
| 0,6
|
| 0,7
| 46,6
| ≥1000
|-
| 27. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,9'''
| '''24,6'''
| '''14,8'''
| '''6,5'''
| '''9,3'''
| 4,8
| 1,3
| 1,6
| 0,2
|
| 1,0
| 45,9
| ≥1000
|-
| 21.–26. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,3'''
| '''23,7'''
| '''15,2'''
| '''6,2'''
| '''9,0'''
| 4,5
| 2,6
| 1,9
| 0,8
|
| 1,7
| 45,1
| ≥1000
|-
| 15.–21. aug 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6761648/helmete-tuli-politseijuhiga-peletas-toetajaid-ekrest-eemale Helmete tüli politseijuhiga peletas toetajaid EKREst eemale]. [[Postimees]], 26.08.2019&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,8'''
| '''16,0'''
| '''17,6'''
| 4,8
| '''13,0'''
| '''6,9'''
| 4
| 1
| 1
|
| –
| 38,4
| 1161
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/973207/err-i-uuring-reformierakond-populaarseim-kuid-keskerakond-kosub Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34'''
| '''22'''
| '''16'''
| '''7'''
| '''8'''
| '''5'''
| 3
| 1
| 1
|
| –
| 45
| 1000
|-
| 13.–19. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,9'''
| '''23,0'''
| '''16,9'''
| '''7,1'''
| '''10,9'''
| 4,1
| 1,8
| 0,6
| 0,7
|
| 1,1
| 47,0
| ≥1000
|-
| 5.–12. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,5'''
| '''22,0'''
| '''16,4'''
| '''9,1'''
| '''10,0'''
| 3,5
| 3,9
| 0,6
| 0,3
|
| 0,7
| 47,5
| ≥1000
|-
| 30. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''41,0'''
| '''18,9'''
| '''12,7'''
| '''8,8'''
| '''8,1'''
| 4,2
| 2,8
| 1,6
| 0,8
|
| 1,4
| 40,4
| ≥1000
|-
| 22.–30. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,2'''
| '''17,8'''
| '''17,7'''
| '''7,1'''
| '''12,0'''
| 4,0
| 1,9
| 1,5
| 0,6
|
| 1,1
| 42,6
| ≥1000
|-
| 18.–24. juuli 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6738672/sudasuvised-kisklused-toovad-edu-ekre-le Südasuvised kisklused toovad edu EKRE-le]. [[Postimees]], 26.07.2017&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,5'''
| '''15,3'''
| '''19,4'''
| '''6,8'''
| '''10,8'''
| '''7,9'''
| 3
| 2
| 0
|
| –
| 41,5
| 1305
|-
| 15.–22. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''39,1'''
| '''18,3'''
| '''16,6'''
| '''7,7'''
| '''7,6'''
| 4,4
| 2,7
| 1,1
| 0,2
|
| 2,5
| 42,6
| ≥1000
|-
| 8.–15. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''37,7'''
| '''16,4'''
| '''15,8'''
| '''11,0'''
| '''8,7'''
| 4,0
| 2,7
| 0,8
| 1,1
|
| 1,9
| 43,2
| ≥1000
|-
| 2.–8. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,9'''
| '''22,3'''
| '''18,0'''
| '''8,2'''
| '''11,0'''
| 4,3
| 2,5
| 0,4
| 0,9
|
| 0,6
| 48,5
| ≥1000
|-
| 26. juuni – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,3'''
| '''20,8'''
| '''17,5'''
| '''9,2'''
| '''9,8'''
| '''5,3'''
| 2,1
| 0,5
| 0,2
|
| 0,2
| 47,5
| ≥1000
|-
| 11.–19. juuni 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''37,7'''
| '''20,2'''
| '''15,2'''
| '''5,6'''
| '''13,6'''
| 4,0
| 1,7
| 1,1
| 0,3
|
| 0,5
| 41,0
| ≥1000
|-
| 6.–13. juuni 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6708997/reformierakonna-toetus-soostis-korgusse Reformierakonna toetus sööstis kõrgusse]. [[Postimees]], 17.06.2019&lt;/ref&gt; 
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,0'''
| '''14,7'''
| '''16,7'''
| '''6,9'''
| '''12,8'''
| '''8,3'''
| 3
| 1
| 0
|
| –
| 38,3
| 1129
|-
| 4.–11. juuni 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,3'''
| '''21,4'''
| '''19,1'''
| '''8,7'''
| '''9,4'''
| '''5,8'''
| 2,6
| 0,7
| 1,4
|
| 0,3
| 49,2
| ≥1000
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/951406/keskerakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32'''
| '''19'''
| '''18'''
| '''9'''
| '''11'''
| 4
| 1
| 1
| 1
|
| –
| 46
| 1000
|-
| 27. mai – 3. juuni 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''23'''
| '''19'''
| '''8'''
| '''12'''
| 3
| 3
| 1
| 0
|
| 0
| 50
| ≥1000
|-
| 20.–27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,0'''
| '''19,5'''
| '''16,8'''
| '''10,4'''
| '''11,7'''
| 4,6
| 2,4
| 0,6
| 0,4
|
| 0,5
| 46,7
| ≥1000
|-
| 20.–23. mai 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6691574/keskerakond-ja-ekre-kiduvad Keskerakond ja EKRE kiduvad]. [[Postimees]], 25.05.2019&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30,6'''
| '''14,7'''
| '''15,0'''
| '''7,9'''
| '''12,1'''
| '''11,8'''
| '''5'''
| 3
| 1
|
| –
| 37,6
| 1390
|-
| 14.–20. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,6'''
| '''21,5'''
| '''22,0'''
| '''8,8'''
| '''9,4'''
| '''5,3'''
| 2,2
| 0,7
| 0,7
|
| 0,8
| 52,3
| ≥1000
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/941505/kaljuranna-efekt-riigikogu-kusitluses-ei-toota Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''20'''
| '''17'''
| '''10'''
| '''10'''
| '''8'''
| 3
| 1
| 1
|
| –
| 47
| 2037
|-
| 6.–13. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,8'''
| '''19,4'''
| '''16,2'''
| '''8,0'''
| '''12,2'''
| '''5,1'''
| 4,5
| 1,7
| 0,3
|
| 0,9
| 43,6
| ≥1000
|-
| 7.–9. mai 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6681566/keskerakonna-toetus-kukkus-ajalooliselt-madalale Keskerakonna toetus kukkus ajalooliselt madalale]. [[Postimees]], 13.05.2019&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,5'''
| '''15,3'''
| '''16,9'''
| '''6,1'''
| '''12,9'''
| '''11,5'''
| 2
| 1
| 0
|
| –
| 38,3
| 1271
|-
| 29. apr – 7. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''35,6'''
| '''19,9'''
| '''15,0'''
| '''8,3'''
| '''10,8'''
| '''6,0'''
| 2,5
| 1,0
| 0,5
|
| 0,6
| 43,2
| ≥1000
|-
| 22.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,6'''
| '''18,5'''
| '''19,1'''
| '''7,6'''
| '''8,5'''
| '''7,2'''
| 3,4
| 1,8
| 0,3
|
| 0,1
| 45,2
| ≥1000
|-
|24. apr 2019|| colspan=&quot;11&quot; |'''[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''&lt;ref name=RataseValitsus&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-blogi-ja-fotod-kaljulaid-kinnitas-kadriorus-ratase-uue-valitsuse-ametisse-ja-kutsub-koiki-votma-sadat-vihavaba-paeva?id=86009143 VIDEO, BLOGI ja FOTOD | Kaljulaid kinnitas Kadriorus Ratase uue valitsuse ametisse ja kutsub kõiki võtma sadat vihavaba päeva]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 24.04.2019&lt;/ref&gt;
|-
| 15.–22. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,0'''
| '''20,1'''
| '''20,1'''
| '''9,2'''
| '''8,5'''
| '''5,4'''
| 2,6
| 0,9
| 0,7
|
| 0,7
| 
| ≥1000
|-
| 10.–15. apr 2019
| [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6572204/ratase-uus-valitsus-alustab-tood-kumnendi-vaikseima-toetusega Ratase uus valitsus alustab tööd kümnendi väikseima toetusega]. [[Postimees]], 18.04.2019&lt;/ref&gt; 
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,3'''
| '''17,0'''
| '''15,4'''
| '''8,5'''
| '''11,4'''
| '''10,3'''
| 2,7
| 1
| 1,1
|
| –
| 
| 1211
|-
| 8.–15. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''34,6'''
| '''19,4'''
| '''18,0'''
| '''7,3'''
| '''10,1'''
| '''5,9'''
| 2,5
| 1,1
| 0,3
|
| 0,5
| 
| ≥1000
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/930947/aprillis-langes-enim-ekre-toetus Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''24'''
| '''16'''
| '''9'''
| '''8'''
| '''8'''
| 2
| 1
| 1
|
| –
| 
| 1000
|-
| 1.–8. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''33,4'''
| '''22,5'''
| '''14,8'''
| '''11,6'''
| '''8,0'''
| 4,8
| 3,0
| 0,6
| 0,5
|
| 0,7
| 
| ≥1000
|-
| 25.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''32,5'''
| '''20,5'''
| '''19,1'''
| '''9,0'''
| '''10,1'''
| '''5,5'''
| 1,7
| 0,6
| 0,6
|
| 0,4
| 
| ≥1000
|-
| 18.–24. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,9'''
| '''19,5'''
| '''18,8'''
| '''8,9'''
| '''9,3'''
| '''7,2'''
| 2,1
| 0,6
| 0,9
|
| 0,9
| 
| ≥1000
|-
| 14.–21. märts 2019
| [https://poliitika.postimees.ee/6553777/langus-jatkub-keskerakond-kukkus-kolmandale-kohale?_ga=2.262394127.283908148.1552206963-193578162.1551723497 Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,5'''
| '''17,2'''
| '''18,2'''
| '''7,2'''
| '''10,8'''
| '''9,6'''
| 2,9
| 1,8
| 0,3
|
| -
| 
| 1214
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/921973/reformierakonna-edu-pusib-ka-parast-valimisi Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''27'''
| '''24'''
| '''21'''
| '''11'''
| '''9'''
| '''5'''
| 1
| 1
| 1
|
| -
| 
| 1004
|-
| 11.–15. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''36,9'''
| '''19,4'''
| '''12,6'''
| '''11,2'''
| '''9,0'''
| '''6,5'''
| 1,7
| 1,8
| 0,6
|
| 0,4
| 
| ≥1000
|-
| 12.–13. märts 2019
| Kantar Emor&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6544638/uuring-valijad-eelistavad-koike-muud-kui-keskerakonna-ekre-isamaa-liitu Uuring: valijad eelistavad kõike muud kui Keskerakonna-EKRE-Isamaa liitu]. [[Postimees]], 14.03.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6553777/langus-jatkub-keskerakond-kukkus-kolmandale-kohale Langus jätkub: Keskerakond kukkus kolmandale kohale]. [[Postimees]], 26.03.2019&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''30'''
| '''19,4'''
| '''18,1'''
| '''7,3'''
| '''12,5'''
| '''8,5'''
| 2,9
| 0,9
| 0,3
|
| -
| 
| 752
|-
|11. märts 2019|| colspan=&quot;11&quot; |'''Algasid koalitsioonikõnelused Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel'''
|-
| 5.–11. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''31,9'''
| '''21,2'''
| '''18,1'''
| '''11,4'''
| '''9,1'''
| 4,4
| 1,7
| 1,1
| 1,1
|
| 0,1
| 
| ≥1000
|- style=&quot;background:#EFEFEF;&quot;
| '''3. märts 2019'''
| '''[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html Valimistulemused]'''
| align=&quot;center&quot; style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | '''28,9'''
| '''23,1'''
| '''17,8'''
| '''11,4'''
| '''9,8'''
| 4,4
| 1,8
| 1,2
| 1,2
|
| 0,4
| 
| 
|-
| Küsitlusperiood
| Allikas
| [[Eesti Reformierakond|Reform]]
| [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
| [[Erakond Isamaa|Isamaa]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
| [[Eesti 200]]
| [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]]
| [[Elurikkuse Erakond|ERE]]
| [[Eesti Vabaerakond|EVA]]
| [[Eesti Tulevikuerakond|TULE]]
| Muud
| Valitsus
| Valim
|}

===Eelistused haridusrühmades===
Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised).
;Alg- ja põhiharidus
[[File:Põhiharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 5
| 17
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 41
| 21
| 7
| 8
| 2
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,9
| 22,2
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 32,7
| 9,9
| 4,1
| 4,9
| 1,7
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 8
| 22
| 12
| 7
| 23
| 0
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26,7
| 25,3
| 25,9
| 6,0
| 3,7
| 9,1
| 1,3
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 19
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 3
| 10
| 19
| 2
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,7
| 23,2
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 33,2
| 4,0
| 4,0
| 8,1
| 1,9
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 15
| 12
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 37
| 7
| 16
| 13
| 0
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,9
| 23,0
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30,4
| 6,5
| 3,6
| 12,6
| 1,4
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 29
| 21
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 31
| 9
| 3
| 5
| 0
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 16,9
| 22,2
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 32,9
| 7,6
| 5,8
| 12,6
| 1,3
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 24
| 23
| 2
| 6
| 17
| 5
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 14,0
| 20,4
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 35,4
| 6,8
| 6,9
| 13,3
| 2,3
|-
| 13.– 21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 19
| 22
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 34
| 11
| 3
| 6
| 6
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,8
| 22,4
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 31,5
| 5,9
| 4,1
| 8,1
| 2,0
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 5
| 33
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 38
| 7
| 3
| 10
| 6
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 16,7
| 23,1
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 35,3
| 7,4
| 5,0
| 6,5
| 4,1
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 14
| 19
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30
| 6
| 3
| 18
| 6
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 16,8
| 21,5
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 36,9
| 8,3
| 3,4
| 8,5
| 2,0
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 18
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 29
| 5
| 3
| 8
| 11
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 16,4
| 26,1
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 37,5
| 5,5
| 7,1
| 5,5
| 1,1
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| 15
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 38
| 8
| 3
| 10
| 2
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,8
| 17,9
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 32,0
| 5,2
| 9,4
| 5,6
| 1,8
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 3
| 27
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 36
| 0
| 8
| 9
| 8
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,3
| 22,8
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 37,6
| 2,5
| 6,6
| 7,4
| 1,6
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29,7
| 27,6
| 4,2
| 3,2
| 7,7
| 2,0
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 27
| 27
| 3
| 2
| 2
| 3
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,6
| 21,3
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 29,9
| 2,9
| 8,2
| 7,0
| 3,0
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| 22
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 33
| 10
| 3
| 3
| 0
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,0
| 23,1
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,7
| 3,6
| 5,0
| 8,9
| 1,9
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 28
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 33
| 8
| 4
| 3
| 4
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,5
| 20,7
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28,3
| 4,9
| 4,2
| 5,2
| 4,7
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 16
| 28
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30
| 9
| 5
| 5
| 6
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,1
| 28,6
| 24,4
| 3,0
| 4,9
| 4,6
| 2,9
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 19
| 7
| 2
| 5
| 3
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31,0
| 17,7
| 6,5
| 6,4
| 8,7
| 4,5
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 39
| 20
| 6
| 1
| 4
| 5
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29,8
| 18,8
| 6,1
| 5,0
| 9,4
| 1,1
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37
| 16
| 10
| 5
| 8
| 0
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28,2
| 19,8
| 5,4
| 5,2
| 9,3
| 6,0
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 16
| 26
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27
| 7
| 16
| 4
| 0
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,6
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32,6
| 20,2
| 6,5
| 4,6
| 4,9
| 4,8
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| 29
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30
| 5
| 3
| 5
| 3
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 18,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38,1
| 20,2
| 2,0
| 9,6
| 4,1
| 3,3
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 14
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38
| 24
| 9
| 2
| 9
| 8
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28,8
| 23,9
| 5,8
| 6,8
| 7,8
| 2,1
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35
| 24
| 2
| 5
| 9
| 0
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,5
| 23,3
| 5,8
| 7,6
| 2,3
| 1,1
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28,7
| 18,9
| 8,2
| 5,7
| 5,3
| 4,0
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 16
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 46
| 16
| 3
| 6
| 6
| 6
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37,1
| 21,1
| 5,5
| 6,5
| 2,1
| 1,5
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 7
| 4
| 2
| 3
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,6
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,1
| 23,9
| 6,4
| 4,3
| 3,8
| 3,4
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 17
| 27
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 0
| 7
| 0
| 0
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 18,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35,1
| 22,8
| 4,1
| 8,2
| 4,0
| 4,5
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 32
| 4
| 1
| 5
| 3
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 26,2
| 25,6
| 5,5
| 5,2
| 7,7
| 4,1
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 18
| 21
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 31
| 7
| 6
| 3
| 0
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31,8
| 17,0
| 8,5
| 4,3
| 2,7
| 4,0
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 26
| 26
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27
| 7
| 4
| 0
| 3
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 26,4
| 19,0
| 7,5
| 10,4
| 3,0
| 6,2
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 23
| 21
| 5
| 14
| 0
| 5
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 30,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31,7
| 14,9
| 4,4
| 7,7
| 2,8
| 5,1
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 20
| 11
| 7
| 2
| 5
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 28,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30,5
| 22,7
| 4,5
| 3,1
| 4,2
| 4,0
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 28
| 25
| 2
| 6
| 2
| 2
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 36,4
| 22,4
| 3,5
| 4,4
| 1,9
| 4,2
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 27
| 7
| 5
| 0
| 1
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,0
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32,1
| 19,8
| 5,4
| 5,2
| 3,2
| 4,8
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 25
| 26
| 8
| 6
| 0
| 0
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,5
| 22,2
| 25,6
| 8,9
| 3,4
| 3,3
| 3,5
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,1
| 28,0
| 22,0
| 7,6
| 4,3
| 0,8
| 2,7
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| 28
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 34
| 5
| 4
| 0
| 0
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,0
| 22,3
| 24,3
| 6,0
| 7,1
| 3,0
| 3,5
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 20
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30
| 10
| 5
| 5
| 4
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,3
| 27,1
| 22,3
| 7,4
| 5,5
| 3,1
| 3,4
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32
| 21
| 7
| 6
| 5
| 0
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,5
| 25,6
| 19,8
| 9,9
| 5,4
| 5,2
| 3,2
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 11
| 4
| 0
| 0
|}

;Kesk-, keskeri- ja kutseharidus
[[File:Keskharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 14
| 19
| 12
| 8
| 13
| 4
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,1
| 17,9
| 24,1
| 8,1
| 5,9
| 8,9
| 2,0
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 16
| 20
| 9
| 7
| 14
| 3
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,8
| 17,0
| 23,8
| 6,7
| 6,3
| 10,6
| 2,0
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 16
| 19
| 8
| 6
| 15
| 4
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,0
| 20,0
| 24,7
| 5,4
| 4,6
| 10,6
| 1,5
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 23
| 16
| 21
| 8
| 8
| 19
| 4
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25,9
| 18,5
| 24,7
| 5,9
| 7,5
| 14,6
| 1,5
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 23
| 20
| 20
| 6
| 7
| 19
| 4
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,8
| 18,8
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 25,4
| 7,3
| 6,6
| 17,0
| 1,6
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 20
| 21
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 23
| 7
| 8
| 18
| 4
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,2
| 22,2
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,8
| 7,1
| 6,7
| 14,2
| 1,5
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 17
| 22
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 23
| 9
| 6
| 16
| 5
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24,9
| 22,3
| 21,9
| 8,1
| 6,1
| 13,5
| 2,1
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 20
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 23
| 7
| 7
| 18
| 1
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,8
| 23,2
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,9
| 7,8
| 7,5
| 11,8
| 1,2
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 17
| 17
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 21
| 10
| 9
| 20
| 2
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,6
| 21,5
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27,1
| 8,5
| 7,4
| 9,8
| 1,6
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 21
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 25
| 8
| 6
| 12
| 2
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,3
| 19,7
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27,8
| 7,6
| 7,3
| 10,9
| 2,3
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 20
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 8
| 6
| 14
| 3
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,3
| 20,7
| 25,2
| 6,6
| 6,4
| 11,2
| 2,1
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 19
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 5
| 8
| 14
| 3
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,1
| 18,9
| 27,1
| 6,3
| 6,4
| 10,6
| 1,5
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,8
| 21,5
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,4
| 4,9
| 7,2
| 10,7
| 1,9
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 20
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27
| 7
| 7
| 13
| 4
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,1
| 21,6
| 23,6
| 5,2
| 6,4
| 12,6
| 1,8
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 22
| 23
| 5
| 7
| 12
| 2
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,6
| 21,4
| 21,3
| 5,2
| 6,6
| 10,7
| 1,8
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 21
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27
| 5
| 5
| 13
| 2
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,2
| 20,5
| 22,4
| 5,8
| 6,0
| 10,5
| 2,0
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 21
| 22
| 6
| 7
| 15
| 3
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,1
| 20,2
| 22,5
| 5,0
| 4,8
| 10,8
| 1,6
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 18
| 23
| 6
| 7
| 16
| 2
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,0
| 21,8
| 20,8
| 6,0
| 6,0
| 13,5
| 1,7
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 20
| 18
| 8
| 8
| 14
| 3
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,5
| 22,8
| 17,0
| 5,6
| 7,4
| 15,0
| 2,2
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 26
| 16
| 5
| 9
| 20
| 2
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,9
| 23,9
| 17,7
| 5,8
| 6,5
| 11,5
| 2,3
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29
| 17
| 6
| 9
| 10
| 3
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,7
| 22,1
| 19,3
| 5,8
| 7,7
| 8,0
| 2,4
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 20
| 6
| 7
| 9
| 4
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,5
| 22,8
| 17,7
| 5,5
| 8,2
| 7,3
| 2,6
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 25
| 18
| 4
| 9
| 7
| 3
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,4
| 23,5
| 19,7
| 5,0
| 7,2
| 6,5
| 2,4
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 23
| 5
| 9
| 7
| 3
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,7
| 24,2
| 19,9
| 5,1
| 7,5
| 6,0
| 2,7
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,4
| 26,5
| 20,2
| 4,9
| 8,1
| 6,8
| 2,3
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 28
| 19
| 4
| 5
| 7
| 2
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,5
| 27,3
| 18,2
| 5,3
| 6,6
| 7,0
| 2,3
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 17
| 7
| 5
| 7
| 2
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,0
| 26,1
| 18,6
| 4,8
| 7,3
| 6,1
| 2,3
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 27
| 18
| 7
| 7
| 11
| 2
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,6
| 28,0
| 18,3
| 5,6
| 6,2
| 8,0
| 1,8
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 24
| 22
| 5
| 8
| 12
| 2
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,0
| 21,0
| 20,7
| 7,2
| 7,8
| 7,4
| 1,8
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 27
| 18
| 5
| 8
| 8
| 3
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,8
| 23,3
| 16,0
| 6,4
| 8,6
| 6,8
| 3,3
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29
| 21
| 7
| 9
| 7
| 2
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,8
| 23,7
| 17,4
| 6,0
| 9,4
| 5,5
| 2,8
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 20
| 5
| 8
| 6
| 3
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,1
| 26,4
| 17,4
| 6,6
| 8,9
| 4,6
| 2,5
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 26
| 21
| 4
| 8
| 7
| 2
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,4
| 25,4
| 18,2
| 7,0
| 7,5
| 4,4
| 2,5
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 21
| 20
| 8
| 9
| 6
| 4
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,2
| 22,7
| 18,8
| 8,2
| 6,4
| 5,8
| 3,6
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 21
| 21
| 6
| 9
| 5
| 1
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,1
| 23,0
| 19,0
| 7,6
| 8,4
| 3,9
| 1,9
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 24
| 18
| 6
| 6
| 5
| 4
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,3
| 20,7
| 17,2
| 7,7
| 8,2
| 4,0
| 2,6
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,4
| 23,4
| 21,1
| 7,9
| 9,5
| 4,1
| 2,4
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 20
| 21
| 9
| 11
| 3
| 1
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,7
| 22,8
| 20,4
| 9,3
| 10,7
| 4,1
| 2,7
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 25
| 19
| 12
| 11
| 3
| 2
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,1
| 20,3
| 21,4
| 8,7
| 8,6
| 5,8
| 3,1
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 26
| 19
| 9
| 6
| 7
| 2
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,0
| 20,3
| 21,2
| 9,7
| 8,7
| 5,6
| 1,7
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 25
| 24
| 9
| 7
| 5
| 1
|}

;Kõrgharidus
[[File:Kõrgharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37
| 17
| 9
| 7
| 11
| 16
| 3
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 41,4
| 15,8
| 11,7
| 6,2
| 8,5
| 13,6
| 1,7
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37
| 15
| 12
| 8
| 10
| 15
| 3
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 41,2
| 11,2
| 9,8
| 6,1
| 10,1
| 18,2
| 1,9
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 16
| 11
| 6
| 9
| 20
| 2
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,5
| 12,1
| 12,8
| 5,9
| 9,6
| 20,9
| 2,1
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 15
| 9
| 6
| 9
| 26
| 4
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,9
| 10,9
| 12,7
| 4,6
| 8,7
| 24,6
| 1,0
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 14
| 9
| 6
| 11
| 23
| 4
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,3
| 14,4
| 10,0
| 7,2
| 10,9
| 25,9
| 1,9
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 19
| 18
| 13
| 9
| 11
| style=&quot;background:#DDA0DD | 28
| 3
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25,8
| 18,6
| 14,3
| 6,1
| 9,8
| 23,1
| 1,4
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 21
| 14
| 14
| 7
| 8
| style=&quot;background:#DDA0DD | 32
| 3
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,4
| 15,9
| 13,5
| 8,0
| 9,7
| 22,9
| 0,9
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 23
| 19
| 17
| 5
| 12
| 21
| 2
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 22,2
| 18,6
| 12,5
| 8,5
| 13,1
| 21,8
| 2,0
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 17
| 11
| 7
| 13
| 18
| 2
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,1
| 17,8
| 12,4
| 6,9
| 11,4
| 21,8
| 1,7
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 16
| 16
| 7
| 12
| 14
| 2
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,6
| 16,7
| 13,3
| 6,7
| 12,4
| 17,6
| 2,1
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 11
| 16
| 6
| 8
| 21
| 3
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,9
| 13,3
| 12,4
| 5,7
| 10,9
| 17,9
| 2,8
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 9
| 10
| 5
| 10
| 23
| 5
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,4
| 10,8
| 14,9
| 7,0
| 8,8
| 18,5
| 1,5
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,6
| 13,1
| 13,8
| 6,7
| 11,1
| 17,4
| 2,2
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 17
| 14
| 7
| 13
| 17
| 1
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,5
| 13,6
| 11,6
| 6,2
| 10,0
| 17,3
| 1,8
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 14
| 12
| 6
| 12
| 24
| 2
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,5
| 16,1
| 9,9
| 7,1
| 8,7
| 19,4
| 1,8
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39
| 11
| 12
| 5
| 12
| 16
| 2
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,1
| 18,6
| 9,5
| 6,0
| 6,8
| 15,5
| 2,0
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 15
| 11
| 6
| 13
| 18
| 2
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,4
| 12,6
| 12,3
| 6,7
| 9,2
| 18,1
| 1,8
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38
| 11
| 12
| 6
| 9
| 19
| 2
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,3
| 14,4
| 11,0
| 4,4
| 9,7
| 19,6
| 2,7
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34
| 14
| 14
| 3
| 11
| 16
| 5
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,3
| 15,4
| 7,6
| 7,1
| 10,4
| 22,7
| 2,7
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 19
| 12
| 4
| 11
| 21
| 3
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,8
| 14,6
| 6,7
| 5,7
| 13,0
| 19,4
| 2,5
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 12
| 8
| 6
| 12
| 21
| 5
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,9
| 17,4
| 9,4
| 5,1
| 13,2
| 11,3
| 2,7
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 23
| 11
| 3
| 14
| 6
| 3
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,9
| 17,1
| 9,6
| 5,0
| 11,4
| 10,8
| 2,7
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 20
| 9
| 5
| 18
| 12
| 2
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,2
| 16,9
| 8,1
| 6,0
| 11,1
| 12,8
| 1,5
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 18
| 11
| 6
| 14
| 12
| 2
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,7
| 17,2
| 10,3
| 6,6
| 12,3
| 10,5
| 2,2
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,0
| 18,9
| 10,3
| 5,4
| 10,4
| 12,7
| 1,9
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38
| 20
| 9
| 2
| 13
| 13
| 2
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,7
| 18,4
| 10,0
| 6,0
| 11,9
| 12,5
| 2,9
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 22
| 7
| 3
| 13
| 13
| 4
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,0
| 18,7
| 10,0
| 6,6
| 10,0
| 10,9
| 1,1
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34
| 19
| 14
| 8
| 9
| 13
| 1
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,2
| 18,7
| 10,7
| 6,3
| 10,9
| 10,8
| 2,4
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 14
| 11
| 8
| 15
| 14
| 3
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,3
| 17,1
| 8,3
| 6,2
| 11,9
| 12,1
| 3,6
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 19
| 9
| 5
| 17
| 13
| 2
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,4
| 16,3
| 9,6
| 6,3
| 12,9
| 10,9
| 2,7
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 15
| 11
| 6
| 14
| 12
| 4
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,9
| 17,1
| 7,8
| 6,8
| 13,1
| 8,1
| 3,0
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38
| 20
| 11
| 4
| 15
| 5
| 1
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 43,6
| 16,8
| 9,6
| 8,0
| 11,5
| 4,9
| 2,9
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38
| 17
| 9
| 4
| 17
| 8
| 1
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 43,7
| 17,4
| 10,4
| 6,2
| 10,4
| 7,2
| 2,1
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39
| 24
| 7
| 5
| 10
| 11
| 1
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 43,5
| 17,4
| 10,1
| 6,9
| 12,2
| 5,9
| 1,9
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38
| 19
| 14
| 7
| 10
| 6
| 1
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,8
| 18,0
| 8,5
| 7,6
| 14,6
| 5,2
| 2,7
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39
| 15
| 10
| 7
| 14
| 8
| 3
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 47,8
| 11,0
| 7,9
| 10,0
| 13,7
| 5,0
| 2,2
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,8
| 15,3
| 10,0
| 7,8
| 16,4
| 7,0
| 2,8
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39
| 14
| 6
| 8
| 14
| 7
| 2
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,4
| 14,2
| 9,6
| 10,0
| 14,0
| 8,1
| 2,6
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 18
| 10
| 10
| 11
| 10
| 4
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,7
| 16,4
| 10,5
| 10,1
| 10,6
| 7,0
| 2,4
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37
| 17
| 9
| 10
| 10
| 10
| 2
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,4
| 18,1
| 10,1
| 10,1
| 12,5
| 7,0
| 1,5
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 21
| 11
| 16
| 14
| 6
| 2
|}

===Eelistused rahvusrühmades===
Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised).
;Eestlased
[[File:Eestlaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 7
| 18
| 12
| 9
| 15
| 4
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,0
| 10,6
| 22,9
| 8,8
| 6,4
| 10,6
| 2,0
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38
| 6
| 20
| 11
| 7
| 15
| 3
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,1
| 10,8
| 20,7
| 7,2
| 6,9
| 13,6
| 1,9
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39
| 8
| 19
| 8
| 6
| 16
| 3
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,8
| 13,1
| 22,7
| 6,0
| 6,3
| 14,5
| 1,6
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 8
| 20
| 9
| 9
| 21
| 4
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,2
| 11,5
| 22,0
| 6,2
| 6,8
| 19,1
| 1,3
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 9
| 20
| 8
| 7
| 19
| 4
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,2
| 10,9
| 23,0
| 8,4
| 7,7
| 20,7
| 1,6
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 22
| 12
| 22
| 8
| 9
| style=&quot;background:#DDA0DD | 23
| 4
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,3
| 13,8
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,2
| 7,6
| 7,5
| 18,5
| 1,5
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 20
| 12
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 10
| 7
| 22
| 4
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,8
| 13,9
| 22,6
| 8,9
| 6,9
| 16,1
| 1,9
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 13
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 8
| 8
| 20
| 2
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,4
| 13,7
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,2
| 9,2
| 9,1
| 15,5
| 2,0
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 10
| 19
| 10
| 9
| 21
| 2
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,4
| 11,7
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,6
| 9,2
| 8,2
| 14,9
| 1,5
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 13
| 24
| 9
| 7
| 13
| 3
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,2
| 12,5
| 27,0
| 8,1
| 9,0
| 12,9
| 2,0
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 11
| 23
| 9
| 7
| 16
| 3
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,4
| 12,1
| 23,6
| 6,9
| 8,2
| 12,7
| 2,2
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 11
| 22
| 6
| 9
| 16
| 4
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,8
| 12,2
| 26,0
| 6,5
| 7,1
| 12,8
| 1,5
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,2
| 14,6
| 24,2
| 6,2
| 7,9
| 12,8
| 2,0
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 14
| 24
| 8
| 9
| 13
| 3
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,0
| 12,8
| 21,8
| 6,0
| 7,6
| 13,5
| 2,1
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 15
| 22
| 6
| 8
| 16
| 2
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,2
| 14,5
| 19,8
| 6,4
| 7,2
| 13,4
| 2,0
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 14
| 24
| 6
| 7
| 13
| 2
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,2
| 14,0
| 20,0
| 6,5
| 5,7
| 11,5
| 2,6
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 15
| 20
| 7
| 9
| 15
| 3
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,1
| 13,9
| 20,7
| 5,8
| 6,2
| 12,3
| 1,7
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 12
| 21
| 8
| 7
| 16
| 2
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,0
| 16,2
| 18,0
| 6,4
| 6,7
| 15,0
| 2,3
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 15
| 18
| 8
| 8
| 14
| 4
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,7
| 15,9
| 15,7
| 7,2
| 7,4
| 16,9
| 2,2
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 23
| 18
| 16
| 6
| 10
| 20
| 3
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,6
| 16,4
| 15,8
| 6,6
| 8,2
| 13,2
| 3,1
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 19
| 16
| 7
| 11
| 13
| 4
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,9
| 16,2
| 18,2
| 6,6
| 8,7
| 8,0
| 3,1
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 21
| 19
| 6
| 10
| 8
| 3
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,2
| 17,1
| 17,6
| 5,7
| 8,5
| 7,5
| 2,9
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 19
| 16
| 5
| 11
| 9
| 3
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,3
| 15,6
| 18,7
| 6,0
| 8,3
| 8,1
| 1,9
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 19
| 22
| 6
| 11
| 9
| 2
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,8
| 16,2
| 19,9
| 6,7
| 8,4
| 6,3
| 2,1
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,9
| 16,5
| 19,2
| 6,6
| 8,6
| 8,5
| 2,5
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37
| 20
| 18
| 4
| 8
| 9
| 2
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,9
| 19,0
| 18,4
| 6,3
| 8,0
| 7,5
| 2,5
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34
| 19
| 18
| 7
| 8
| 9
| 2
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,1
| 17,7
| 19,1
| 6,3
| 7,9
| 6,8
| 2,3
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 18
| 19
| 8
| 7
| 11
| 2
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,0
| 18,9
| 19,0
| 6,6
| 7,8
| 8,4
| 2,7
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 14
| 22
| 7
| 10
| 12
| 2
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,6
| 13,8
| 19,9
| 7,8
| 8,3
| 8,3
| 2,7
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 16
| 19
| 7
| 11
| 10
| 3
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,2
| 14,6
| 16,1
| 7,7
| 8,8
| 7,6
| 3,2
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 16
| 21
| 8
| 11
| 9
| 3
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,2
| 15,3
| 16,9
| 7,6
| 10,2
| 5,7
| 3,5
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 16
| 19
| 6
| 11
| 5
| 3
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,0
| 16,6
| 16,9
| 7,7
| 9,8
| 4,3
| 3,1
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 15
| 19
| 5
| 11
| 7
| 2
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,1
| 16,1
| 18,8
| 7,4
| 7,9
| 5,3
| 2,6
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37
| 15
| 19
| 8
| 10
| 6
| 3
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,7
| 15,8
| 18,6
| 7,9
| 7,9
| 5,1
| 3,3
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37
| 14
| 22
| 8
| 9
| 4
| 1
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,8
| 15,6
| 17,8
| 8,4
| 9,6
| 4,1
| 2,8
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38
| 15
| 18
| 8
| 9
| 5
| 4
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 42,5
| 11,0
| 17,8
| 9,7
| 9,4
| 3,5
| 2,8
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,3
| 13,8
| 19,9
| 9,1
| 11,1
| 4,4
| 2,7
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37
| 11
| 19
| 10
| 12
| 4
| 1
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,0
| 12,3
| 19,6
| 10,2
| 11,5
| 5,2
| 2,8
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 13
| 20
| 13
| 10
| 6
| 3
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,2
| 13,4
| 20,5
| 10,4
| 8,4
| 5,5
| 2,6
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 14
| 19
| 11
| 8
| 8
| 2
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,7
| 12,0
| 20,1
| 11,6
| 9,6
| 5,7
| 1,9
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 16
| 23
| 13
| 8
| 5
| 1
|}

;Mitte-eestlased
[[File:Mitte-eestlaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 10
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 46
| 14
| 7
| 10
| 8
| 3
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 10,0
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 61,5
| 10,1
| 0,9
| 7,3
| 6,0
| 1,0
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 10
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 46
| 12
| 1
| 12
| 15
| 2
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 12,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 53,0
| 11,2
| 1,3
| 8,9
| 8,6
| 1,3
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 10
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 46
| 8
| 0
| 10
| 19
| 5
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 12,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 49,5
| 16,5
| 0,6
| 5,9
| 8,8
| 2,8
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 43
| 12
| 1
| 8
| 22
| 2
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 10,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 45,3
| 17,4
| 1,7
| 10,4
| 10,2
| 1,4
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 52
| 7
| 0
| 12
| 18
| 3
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 5,6
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 58,0
| 13,4
| 0,7
| 8,8
| 10,8
| 2,1
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 10
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51
| 11
| 1
| 12
| 14
| 3
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 7,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 58,2
| 12,3
| 2,0
| 8,8
| 8,5
| 2,1
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 13
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 46
| 13
| 4
| 6
| 13
| 5
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 9,8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 55,3
| 9,6
| 1,8
| 7,5
| 13,6
| 0,8
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 61
| 11
| 0
| 7
| 11
| 1
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 6,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 63,7
| 9,2
| 1,2
| 8,4
| 8,0
| 1,4
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51
| 16
| 0
| 11
| 12
| 1
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 5,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 66,1
| 9,0
| 1,0
| 7,2
| 6,6
| 2,6
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 6
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51
| 14
| 1
| 6
| 10
| 2
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 8,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 58,5
| 11,7
| 1,0
| 8,5
| 8,5
| 2,2
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51
| 21
| 0
| 3
| 11
| 2
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 9,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51,3
| 12,7
| 1,1
| 9,2
| 11,9
| 3,0
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 49
| 15
| 0
| 6
| 16
| 1
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 13,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 44,6
| 15,2
| 3,2
| 7,9
| 12,5
| 1,9
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 10,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51,6
| 11,5
| 0,5
| 8,3
| 10,2
| 2,0
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 47
| 18
| 0
| 5
| 17
| 2
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 8,0
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 55,0
| 11,6
| 0,9
| 9,3
| 12,9
| 1,3
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 12
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 48
| 14
| 0
| 9
| 9
| 1
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 13,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 52,1
| 9,3
| 1,1
| 6,4
| 12,9
| 1,1
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 47
| 17
| 1
| 5
| 13
| 1
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 10,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 54,3
| 13,4
| 1,1
| 7,9
| 10,6
| 1,4
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 44
| 18
| 1
| 8
| 17
| 3
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 14,0
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51,8
| 11,0
| 1,6
| 6,7
| 11,4
| 2,6
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 15
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 42
| 15
| 0
| 5
| 16
| 2
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 11,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 45,6
| 11,9
| 0,5
| 11,0
| 14,2
| 3,1
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 13
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 43
| 12
| 1
| 9
| 15
| 0
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 9,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 49,9
| 7,2
| 1,0
| 10,7
| 14,8
| 2,4
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 59
| 4
| 0
| 5
| 18
| 0
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 10,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 49,8
| 7,6
| 0,9
| 9,5
| 16,6
| 2,3
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 11
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51
| 6
| 1
| 7
| 12
| 2
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 10,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 55,7
| 5,2
| 0,7
| 10,4
| 11,7
| 1,6
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 13
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 58
| 12
| 1
| 2
| 6
| 3
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 9,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 55,4
| 4,1
| 0,4
| 14,6
| 10,5
| 1,9
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 11
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51
| 12
| 1
| 11
| 7
| 4
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 8,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 54,7
| 5,6
| 2,4
| 8,6
| 12,1
| 2,8
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 58
| 7
| 1
| 8
| 7
| 3
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 8,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 57,1
| 4,4
| 1,1
| 12,7
| 10,3
| 3,0
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 8,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 63,5
| 5,2
| 0,4
| 7,9
| 7,9
| 2,2
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 13
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 59
| 5
| 1
| 8
| 7
| 2
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 7,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 59,9
| 4,6
| 1,5
| 9,6
| 10,6
| 2,0
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 11
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 61
| 5
| 1
| 6
| 7
| 2
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 5,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 66,2
| 3,1
| 1,5
| 6,7
| 9,9
| 1,1
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 12
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 51
| 10
| 0
| 9
| 10
| 2
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 9,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 62,8
| 4,3
| 0,4
| 9,5
| 7,5
| 1,2
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 60
| 9
| 0
| 7
| 10
| 3
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 9,8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 54,8
| 5,0
| 0,5
| 10,9
| 12,1
| 2,9
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 58
| 5
| 1
| 8
| 7
| 2
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 7,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 63,0
| 3,5
| 1,2
| 12,2
| 6,5
| 3,1
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 10
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 66
| 3
| 0
| 6
| 4
| 1
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 11,0
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 57,5
| 2,5
| 0,7
| 13,3
| 7,3
| 3,0
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 10
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 64
| 7
| 1
| 6
| 3
| 2
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 13,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 64,3
| 1,7
| 1,5
| 8,3
| 5,1
| 2,6
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 64
| 6
| 1
| 8
| 7
| 2
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 12,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 64,2
| 3,5
| 0,5
| 7,2
| 5,4
| 2,8
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 58
| 7
| 1
| 5
| 10
| 3
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 8,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 66,0
| 5,5
| 1,7
| 8,1
| 5,6
| 2,4
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 57
| 6
| 0
| 8
| 8
| 1
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 10,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 64,3
| 4,5
| 0,9
| 11,0
| 4,7
| 1,5
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 13
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 57
| 5
| 0
| 8
| 7
| 3
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 14,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 57,5
| 2,2
| 2,3
| 8,3
| 8,4
| 1,6
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 10,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 63,9
| 4,3
| 0,9
| 10,9
| 5,4
| 1,9
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 61
| 11
| 1
| 6
| 2
| 1
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 9,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 63,7
| 4,7
| 2,5
| 9,8
| 5,1
| 2,7
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 66
| 4
| 0
| 10
| 5
| 2
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 12,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 62,4
| 5,8
| 1,0
| 8,6
| 5,8
| 2,3
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 10
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 68
| 3
| 2
| 7
| 5
| 1
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 12,6
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 66,1
| 2,6
| 0,3
| 8,3
| 7,3
| 1,5
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 66
| 10
| 3
| 10
| 3
| 1
|}

===Eelistused sugude kaupa===
Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised).
;Mehed
[[File:Meeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 12
| 23
| 11
| 7
| 15
| 3
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,1
| 15,7
| 28,1
| 8,6
| 4,6
| 10,8
| 1,6
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 15
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27
| 8
| 5
| 16
| 1
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,3
| 14,4
| 25,6
| 8,0
| 4,7
| 12,7
| 1,7
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 13
| 23
| 11
| 5
| 15
| 3
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,8
| 17,5
| 28,4
| 5,7
| 4,6
| 11,6
| 1,8
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 24
| 12
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27
| 10
| 7
| 15
| 3
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,5
| 13,9
| 27,0
| 6,4
| 5,4
| 16,8
| 1,0
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 21
| 17
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 8
| 5
| 20
| 3
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,9
| 15,1
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 29,8
| 8,8
| 4,5
| 17,7
| 0,9
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 17
| 17
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 9
| 8
| 20
| 2
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,4
| 17,3
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30,1
| 7,8
| 5,0
| 16,6
| 1,2
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 16
| 16
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30
| 11
| 9
| 20
| 4
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,8
| 16,8
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27,8
| 9,1
| 4,6
| 14,9
| 0,9
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| 20
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 7
| 4
| 20
| 1
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 19,6
| 17,4
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 31,6
| 8,4
| 6,3
| 14,0
| 1,3
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| 16
| 23
| 7
| 5
| style=&quot;background:#DDA0DD | 25
| 2
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,6
| 16,3
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 32,2
| 8,6
| 5,5
| 13,4
| 1,3
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 15
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 7
| 6
| 15
| 2
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,2
| 15,9
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 33,6
| 8,0
| 6,5
| 12,2
| 1,2
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| 14
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 7
| 3
| 17
| 1
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,7
| 13,9
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30,3
| 7,4
| 5,7
| 13,1
| 1,6
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 15
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 6
| 5
| 18
| 4
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,0
| 14,3
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 33,2
| 7,1
| 3,0
| 13,1
| 1,1
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,1
| 18,2
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 31,1
| 6,0
| 4,9
| 11,9
| 1,5
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 16
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 31
| 6
| 5
| 14
| 3
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,2
| 13,2
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 29,4
| 6,5
| 5,9
| 15,4
| 1,0
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| 18
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 6
| 4
| 18
| 2
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,0
| 17,1
| 26,6
| 5,8
| 5,3
| 14,4
| 0,6
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| 14
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 29
| 6
| 3
| 14
| 2
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,3
| 16,3
| 25,3
| 6,6
| 4,1
| 11,6
| 2,2
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 17
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26
| 8
| 5
| 16
| 3
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,9
| 14,8
| 28,5
| 6,8
| 4,2
| 12,9
| 0,6
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| 12
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 8
| 5
| 17
| 1
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,7
| 16,4
| 24,7
| 7,3
| 5,1
| 15,8
| 1,5
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 20
| 23
| 7
| 7
| 13
| 3
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26,8
| 18,3
| 20,2
| 6,8
| 6,2
| 17,2
| 1,7
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 21
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 22
| 5
| 7
| 19
| 2
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,3
| 17,3
| 20,7
| 6,5
| 5,8
| 14,5
| 2,9
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 22
| 21
| 6
| 6
| 11
| 4
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,8
| 18,8
| 22,3
| 6,4
| 6,0
| 8,9
| 1,8
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 26
| 22
| 5
| 5
| 8
| 3
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,5
| 19,6
| 21,5
| 5,2
| 5,9
| 8,6
| 2,7
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 23
| 22
| 5
| 9
| 9
| 3
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,3
| 19,7
| 21,7
| 5,7
| 5,2
| 10,4
| 1,8
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| 21
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 7
| 7
| 10
| 2
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,3
| 20,3
| 24,7
| 5,6
| 7,0
| 7,0
| 1,7
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,5
| 20,7
| 23,2
| 6,8
| 6,1
| 9,0
| 1,9
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 25
| 21
| 3
| 7
| 9
| 2
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,6
| 21,8
| 22,1
| 6,4
| 6,2
| 9,6
| 1,6
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 21
| 22
| 7
| 5
| 9
| 3
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,1
| 24,1
| 22,7
| 5,4
| 5,0
| 7,8
| 1,1
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 25
| 22
| 6
| 3
| 10
| 3
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,2
| 22,1
| 22,5
| 6,8
| 5,5
| 9,1
| 2,5
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| 21
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26
| 5
| 5
| 13
| 1
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,9
| 17,8
| 24,0
| 6,9
| 5,9
| 9,4
| 2,2
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 23
| 21
| 5
| 6
| 11
| 2
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,4
| 19,7
| 19,7
| 7,6
| 7,2
| 8,7
| 2,3
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 24
| 23
| 6
| 8
| 9
| 2
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,0
| 20,1
| 21,0
| 7,0
| 7,2
| 6,5
| 3,3
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 22
| 25
| 5
| 7
| 6
| 2
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,4
| 20,9
| 18,9
| 7,6
| 6,7
| 4,8
| 2,4
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 23
| 24
| 4
| 6
| 8
| 2
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,4
| 20,9
| 23,4
| 7,1
| 5,1
| 6,2
| 1,5
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 20
| 25
| 7
| 4
| 6
| 3
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,4
| 19,8
| 23,0
| 7,3
| 4,9
| 6,0
| 2,4
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 19
| 27
| 6
| 5
| 6
| 1
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,7
| 18,4
| 21,7
| 7,8
| 6,6
| 5,9
| 2,1
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 19
| 25
| 6
| 7
| 4
| 3
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,3
| 16,0
| 23,2
| 8,5
| 6,3
| 4,2
| 1,4
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,8
| 20,4
| 23,6
| 8,4
| 7,7
| 5,6
| 2,1
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 18
| 26
| 8
| 7
| 4
| 1
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,5
| 18,1
| 25,3
| 9,2
| 6,3
| 4,9
| 2,2
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 21
| 23
| 13
| 6
| 6
| 2
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,0
| 18,0
| 25,5
| 9,6
| 5,8
| 5,7
| 1,8
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 23
| 23
| 6
| 6
| 7
| 2
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,0
| 18,2
| 24,4
| 10,8
| 6,3
| 6,2
| 1,2
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 27
| 20
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 29
| 11
| 4
| 5
| 1
|}

;Naised
[[File:Naiste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 18
| 13
| 11
| 11
| 12
| 4
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,0
| 19,5
| 15,4
| 6,9
| 8,1
| 9,2
| 2,1
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 16
| 10
| 10
| 11
| 14
| 3
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,7
| 18,0
| 14,1
| 5,0
| 9,3
| 13,1
| 1,9
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 18
| 11
| 3
| 9
| 19
| 4
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,6
| 18,0
| 16,6
| 5,0
| 7,6
| 15,6
| 1,8
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 25
| 18
| 11
| 5
| 10
| style=&quot;background:#DDA0DD | 26
| 4
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,4
| 18,8
| 16,6
| 4,8
| 9,0
| 18,5
| 1,6
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 19
| 13
| 4
| 10
| 18
| 4
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24,9
| 20,3
| 14,4
| 6,0
| 10,8
| 20,5
| 2,3
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 23
| 14
| 5
| 10
| 21
| 5
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 23,6
| 19,0
| 5,9
| 10,0
| 17,3
| 2,0
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 21
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 23
| 14
| 7
| 9
| 20
| 5
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26,9
| 23,4
| 14,1
| 6,6
| 9,1
| 16,5
| 2,4
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 23
| 20
| 17
| 7
| 11
| 17
| 3
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,6
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 25,4
| 16,5
| 7,6
| 11,3
| 14,5
| 2,4
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 22
| 18
| 14
| 10
| 13
| 15
| 2
|-
| 5. okt – 2 . nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24,6
| 23,9
| 16,4
| 7,3
| 10,4
| 13,7
| 2,0
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 23
| 18
| 8
| 8
| 10
| 3
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,0
| 23,3
| 16,4
| 6,1
| 11,1
| 12,3
| 2,8
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 20
| 17
| 8
| 10
| 14
| 5
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,9
| 21,4
| 14,4
| 4,9
| 10,9
| 12,1
| 2,9
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 19
| 15
| 4
| 12
| 14
| 4
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,9
| 19,0
| 16,5
| 5,0
| 11,1
| 12,5
| 1,9
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,1
| 21,4
| 14,4
| 4,9
| 10,7
| 13,0
| 2,5
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 22
| 16
| 7
| 11
| 13
| 3
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,6
| 23,7
| 12,5
| 4,2
| 9,6
| 11,7
| 2,8
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 21
| 18
| 5
| 11
| 12
| 2
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,7
| 22,4
| 10,8
| 5,5
| 8,6
| 12,4
| 2,9
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 24
| 17
| 4
| 11
| 12
| 2
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,8
| 23,3
| 13,3
| 4,9
| 7,7
| 11,2
| 2,6
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 22
| 13
| 4
| 12
| 14
| 3
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,5
| 22,6
| 11,4
| 3,9
| 8,0
| 11,6
| 3,0
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 21
| 13
| 5
| 8
| 15
| 3
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,3
| 24,3
| 10,4
| 4,0
| 9,3
| 14,1
| 3,2
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 19
| 12
| 6
| 10
| 15
| 4
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,6
| 24,5
| 9,1
| 5,6
| 9,5
| 15,9
| 2,6
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 27
| 8
| 5
| 11
| 20
| 3
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,1
| 25,4
| 9,3
| 5,1
| 10,5
| 13,0
| 3,0
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 25
| 9
| 7
| 13
| 14
| 3
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,8
| 25,1
| 11,0
| 5,1
| 11,5
| 8,3
| 3,8
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 27
| 14
| 6
| 12
| 7
| 4
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,0
| 26,3
| 10,1
| 4,5
| 12,5
| 7,3
| 2,8
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 25
| 10
| 5
| 13
| 9
| 3
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,2
| 24,1
| 12,2
| 5,2
| 11,1
| 7,4
| 2,2
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 15
| 4
| 13
| 8
| 2
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,9
| 25,9
| 10,9
| 5,7
| 10,9
| 6,9
| 2,8
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,8
| 27,7
| 11,5
| 4,5
| 10,4
| 7,9
| 2,9
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 29
| 11
| 4
| 8
| 8
| 2
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,8
| 29,4
| 11,1
| 4,8
| 9,9
| 6,7
| 3,0
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 31
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 33
| 9
| 4
| 9
| 7
| 2
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,4
| 25,7
| 11,3
| 5,8
| 10,1
| 6,8
| 3,0
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 24
| 14
| 7
| 11
| 11
| 1
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,5
| 29,6
| 11,5
| 4,6
| 10,2
| 7,5
| 2,3
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 22
| 14
| 6
| 13
| 11
| 3
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,2
| 22,9
| 11,7
| 6,4
| 11,2
| 8,6
| 3,2
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 26
| 11
| 6
| 15
| 8
| 3
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,6
| 24,4
| 9,5
| 5,9
| 11,1
| 6,5
| 4,0
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 24
| 14
| 7
| 12
| 8
| 4
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,5
| 23,7
| 9,2
| 6,1
| 13,7
| 5,5
| 3,5
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 27
| 10
| 5
| 13
| 4
| 3
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,5
| 26,8
| 11,0
| 6,0
| 11,8
| 4,1
| 3,6
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 24
| 11
| 5
| 14
| 5
| 2
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,0
| 25,9
| 10,6
| 5,7
| 9,9
| 4,6
| 3,5
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 24
| 10
| 6
| 13
| 8
| 3
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,9
| 25,9
| 11,6
| 6,8
| 10,2
| 4,6
| 3,8
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 24
| 11
| 7
| 12
| 4
| 3
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,3
| 26,8
| 10,7
| 6,8
| 12,6
| 2,6
| 3,0
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 24
| 9
| 7
| 10
| 6
| 4
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,2
| 19,3
| 9,4
| 8,7
| 11,6
| 4,2
| 3,6
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,2
| 22,1
| 12,7
| 7,4
| 13,8
| 3,8
| 2,9
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 20
| 12
| 9
| 15
| 4
| 1
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,8
| 21,3
| 11,3
| 9,0
| 15,2
| 5,5
| 3,3
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 23
| 13
| 10
| 13
| 5
| 4
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,4
| 21,7
| 12,1
| 8,5
| 11,2
| 5,9
| 3,8
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 24
| 11
| 12
| 8
| 8
| 2
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,6
| 22,2
| 11,7
| 9,0
| 12,0
| 5,8
| 2,3
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 27
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 14
| 12
| 13
| 5
| 1
|}

===Eelistused vanuserühmades===
Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). Noorim küsitletav vanuserühm on Norstatil ja Kantar Emoril 18–24-aastased, Turu-uuringute AS-il 15–24-aastased. Vanim küsitletav vanuserühm on Norstatil ja Turu-uuringute AS-il üle 75-aastased, Kantar Emoril 15–84-aastased.
;15(18)–24-aastased
[[File:15(18)-25-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 22
| 8
| 16
| 6
| 15
| 21
| 9
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 23,5
| 13,5
| 16,1
| 10,6
| 8,1
| 20,2
| 5,5
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 9
| 18
| 5
| 12
| 22
| 6
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25,3
| 4,4
| 17,5
| 7,3
| 13,9
| 22,3
| 6,7
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 20
| 9
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 25
| 3
| 14
| 19
| 11
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25,2
| 13,0
| 21,0
| 5,5
| 11,0
| 17,5
| 5,2
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 12
| 8
| 4
| 13
| 24
| 9
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 22,4
| 7,8
| 14,0
| 8,0
| 21,7
| 20,9
| 4,5
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 11
| 10
| 12
| 10
| 17
| 12
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 17,3
| 8,0
| 16,0
| 6,2
| 15,4
| style=&quot;background:#DDA0DD | 28,5
| 6,1
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 19
| 16
| 5
| 3
| 12
| style=&quot;background:#DDA0DD | 31
| 14
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 14,3
| 15,7
| 16,6
| 7,5
| 18,9
| style=&quot;background:#DDA0DD | 19,9
| 7,3
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 9
| 6
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 9
| 18
| 19
| 15
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24,5
| 13,2
| 12,7
| 6,0
| 13,2
| 19,7
| 7,7
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 15
| 12
| 18
| 1
| 19
| style=&quot;background:#DDA0DD | 26
| 7
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 10,3
| 18,7
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 21,7
| 5,4
| 14,7
| 20,6
| 7,5
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 11
| 12
| 18
| 1
| 14
| style=&quot;background:#DDA0DD | 27
| 10
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 19,2
| 12,4
| 16,9
| 5,1
| 14,8
| style=&quot;background:#DDA0DD | 22,2
| 6,4
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 19
| 11
| 16
| 5
| 18
| style=&quot;background:#DDA0DD | 19
| 10
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,9
| 7,0
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 22,3
| 6,0
| 15,2
| 20,4
| 6,8
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| 13
| 15
| 7
| 4
| style=&quot;background:#DDA0DD| 25
| 9
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,6
| 9,1
| 20,7
| 3,5
|style=&quot;background:#ff8484| 21,0
| 17,3
| 6,1
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 8
| 19
| 2
| 20
| 11
| 10
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 18,2
| 12,2
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 21,0
| 3,0
| 19,9
| 19,3
| 4,3
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,2
| 8,0
| 17,0
| 3,2
| 18,3
| 17,9
| 4,6
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 22
| 12
| 18
| 1
| 15
| 18
| 9
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,0
| 9,3
| 13,1
| 4,4
| 16,5
| 19,3
| 7,9
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 9
| 19
| 6
| 14
| 18
| 8
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,4
| 8,5
| 15,8
| 2,9
| 16,0
| 17,2
| 5,5
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 6
| 19
| 3
| 8
| 19
| 11
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,0
| 9,3
| 13,0
| 1,5
| 12,6
| 20,4
| 11,1
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 15
| 16
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 2
| 12
| 21
| 8
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,7
| 13,6
| 9,3
| 4,0
| 14,8
| 16,2
| 7,4
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 9
| 12
| 0
| 14
| 22
| 6
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,5
| 10,4
| 11,7
| 3,8
| 19,9
| 15,1
| 9,6
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 15
| 13
| 0
| 16
| 14
| 7
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26,3
| 10,3
| 13,9
| 4,4
| 17,5
| 17,0
| 7,1
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 18
| 18
| 11
| 3
| 15
| style=&quot;background:#DDA0DD | 23
| 7
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,0
| 11,4
| 9,5
| 4,7
| 16,0
| 13,5
| 10,6
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 13
| 14
| 0
| 18
| 6
| 11
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,0
| 10,9
| 13,0
| 6,2
| 18,1
| 9,3
| 7,8
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 13
| 11
| 4
| 10
| 21
| 6
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,2
| 11,8
| 9,2
| 3,5
| 15,9
| 9,7
| 7,9
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 18
| 9
| 7
| 15
| 12
| 4
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,7
| 11,0
| 17,8
| 5,4
| 11,3
| 13,0
| 4,8
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 18
| 17
| 2
| 22
| 7
| 7
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,7
| 15,4
| 14,8
| 4,4
| 14,3
| 6,6
| 7,3
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,1
| 12,1
| 14,0
| 3,1
| 16,3
| 9,6
| 10,3
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 21
| 11
| 0
| 15
| 12
| 5
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,1
| 13,4
| 14,1
| 6,8
| 12,3
| 6,9
| 6,6
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 23
| 15
| 4
| 17
| 11
| 6
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,9
| 12,7
| 13,0
| 6,0
| 15,0
| 4,7
| 11,3
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 15
| 10
| 3
| 14
| 11
| 7
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,9
| 11,8
| 12,8
| 3,5
| 12,5
| 12,2
| 10,6
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 25
| 23
| 0
| 11
| 10
| 3
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,0
| 10,5
| 10,9
| 4,4
| 16,4
| 10,9
| 8,0
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 10
| 13
| 5
| 15
| 11
| 9
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,5
| 17,4
| 8,3
| 6,7
| 13,5
| 7,9
| 9,1
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 17
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 21
| 19
| 6
| style=&quot;background:#ff8484 | 21
| 4
| 11
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,3
| 13,2
| 8,4
| 9,3
| 17,4
| 4,3
| 15,0
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 23
| 17
| 5
| 12
| 5
| 4
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,7
| 13,8
| 13,5
| 6,5
| 15,1
| 7,8
| 12,5
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 5
| 17
| 8
| 15
| 15
| 4
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,3
| 14,4
| 14,5
| 9,6
| 9,7
| 7,8
| 7,0
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 42
| 17
| 12
| 5
| 10
| 6
| 8
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,1
| 11,9
| 15,5
| 8,2
| 10,7
| 9,2
| 11,4
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 16
| 14
| 7
| 11
| 6
| 5
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,5
| 13,6
| 13,1
| 7,5
| 13,6
| 5,6
| 7,8
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 6
| 17
| 10
| 12
| 5
| 11
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,3
| 8,6
| 14,4
| 8,8
| 9,1
| 4,3
| 11,4
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,3
| 15,0
| 25,0
| 9,2
| 8,3
| 5,9
| 4,6
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 44
| 15
| 25
| 3
| 8
| 0
| 3
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,1
| 14,4
| 13,9
| 12,0
| 12,8
| 5,8
| 7,7
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39
| 13
| 12
| 7
| 11
| 9
| 6
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,1
| 14,4
| 13,7
| 6,4
| 14,0
| 7,5
| 9,2
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 8
| 13
| 5
| 14
| 24
| 7
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,4
| 12,4
| 14,9
| 8,3
| 15,4
| 6,8
| 7,2
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 22
| 17
| 9
| 11
| 9
| 5
|}

;25–34-aastased
[[File:25-34-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 14
| 15
| 11
| 9
| 21
| 6
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,3
| 14,7
| 17,8
| 6,8
| 10,3
| 15,0
| 2,5
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 11
| 21
| 7
| 12
| 19
| 2
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,8
| 10,2
| 17,3
| 5,3
| 8,8
| 19,7
| 2,9
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 10
| 16
| 4
| 16
| 21
| 3
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,2
| 12,0
| 20,4
| 3,3
| 6,7
| 20,5
| 2,7
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 8
| 23
| 5
| 13
| style=&quot;background:#DDA0DD | 24
| 3
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,3
| 10,6
| 20,0
| 3,6
| 6,4
| 25,3
| 2,1
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 17
| 14
| 8
| 11
| 17
| 5
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,7
| 12,4
| 22,2
| 5,3
| 10,0
| style=&quot;background:#DDA0DD | 26,0
| 2,8
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 16
| 14
| 23
| 4
| 9
| style=&quot;background:#DDA0DD | 28
| 6
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 17,7
| 15,1
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,9
| 4,0
| 9,7
| 22,2
| 3,4
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 16
| 11
| 20
| 7
| 13
| style=&quot;background:#DDA0DD | 30
| 3
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,3
| 15,9
| 20,7
| 7,1
| 9,3
| style=&quot;background:#DDA0DD | 23,0
| 2,3
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 13
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 5
| 7
| style=&quot;background:#DDA0DD | 24
| 3
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,3
| 13,3
| 21,3
| 6,2
| 10,9
| style=&quot;background:#DDA0DD | 22,6
| 2,6
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 17
| 10
| 22
| 6
| 11
| style=&quot;background:#DDA0DD | 26
| 5
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25,4
| 10,0
| 20,9
| 6,5
| 10,3
| 23,3
| 2,7
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 16
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 22
| 8
| 10
| 17
| 4
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26,1
| 14,3
| 20,0
| 4,9
| 13,4
| 18,4
| 2,8
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| 12
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 25
| 8
| 10
| 18
| 6
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,3
| 8,6
| 16,2
| 4,5
| 10,8
| 22,7
| 4,1
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 18
| 10
| 14
| 3
| 13
| style=&quot;background:#DDA0DD | 27
| 7
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,8
| 12,0
| 19,4
| 3,2
| 10,7
| 21,4
| 3,4
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,7
| 11,3
| 20,2
| 3,2
| 10,4
| 18,6
| 3,3
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| 16
| 20
| 8
| 8
| style=&quot;background:#DDA0DD | 21
| 4
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,3
| 12,2
| 17,7
| 3,2
| 12,7
| 21,5
| 3,3
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| 16
| 15
| 3
| 12
| style=&quot;background:#DDA0DD | 26
| 4
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,9
| 12,9
| 13,3
| 3,3
| 9,0
| 21,0
| 4,2
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| 12
| 18
| 3
| 11
| style=&quot;background:#DDA0DD | 24
| 13
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,1
| 15,9
| 14,6
| 4,4
| 8,3
| 16,9
| 3,2
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 16
| 10
| 7
| 12
| style=&quot;background:#DDA0DD | 25
| 7
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,5
| 8,8
| 14,1
| 3,9
| 9,2
| 19,3
| 4,2
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34
| 9
| 12
| 8
| 10
| 23
| 5
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,4
| 11,7
| 12,9
| 3,2
| 10,4
| 20,9
| 4,5
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 12
| 11
| 5
| 9
| 19
| 9
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,5
| 11,0
| 11,7
| 5,0
| 10,2
| 18,2
| 3,3
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37
| 16
| 10
| 1
| 7
| 26
| 3
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,8
| 13,3
| 13,3
| 5,4
| 9,9
| 15,6
| 5,6
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 17
| 12
| 3
| 10
| 17
| 8
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,4
| 12,2
| 12,4
| 5,9
| 10,6
| 12,7
| 5,6
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40
| 16
| 10
| 5
| 12
| 7
| 5
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,9
| 13,6
| 14,9
| 3,8
| 12,2
| 11,2
| 4,8
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 12
| 13
| 2
| 21
| 12
| 5
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,0
| 14,9
| 15,3
| 3,3
| 10,3
| 11,1
| 4,0
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 12
| 20
| 3
| 12
| 15
| 7
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,2
| 13,1
| 14,2
| 5,3
| 12,3
| 8,8
| 4,0
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,6
| 16,4
| 13,8
| 4,4
| 11,8
| 10,0
| 4,6
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 19
| 14
| 2
| 13
| 14
| 3
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,7
| 17,3
| 10,6
| 3,3
| 13,0
| 10,8
| 3,5
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 18
| 15
| 1
| 10
| 10
| 1
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,7
| 14,5
| 17,9
| 4,5
| 10,3
| 8,3
| 2,7
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 21
| 12
| 1
| 12
| 12
| 3
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,1
| 19,9
| 13,8
| 3,5
| 9,4
| 8,0
| 4,2
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 20
| 17
| 2
| 8
| 13
| 6
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,3
| 13,1
| 16,7
| 5,9
| 11,0
| 11,2
| 4,6
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 20
| 12
| 3
| 11
| 11
| 2
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,1
| 15,4
| 9,4
| 6,2
| 10,7
| 8,7
| 6,1
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 20
| 9
| 10
| 8
| 10
| 4
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,4
| 15,1
| 12,4
| 4,8
| 13,3
| 8,1
| 4,9
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 15
| 18
| 2
| 12
| 11
| 6
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 41,7
| 15,3
| 13,3
| 4,5
| 12,4
| 6,2
| 3,4
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 18
| 10
| 5
| 13
| 10
| 4
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 41,6
| 13,4
| 12,8
| 7,4
| 9,8
| 9,2
| 4,1
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 42
| 16
| 7
| 6
| 13
| 12
| 1
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,2
| 15,9
| 15,3
| 3,7
| 9,9
| 7,2
| 3,9
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40
| 18
| 16
| 6
| 5
| 6
| 3
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 43,7
| 13,3
| 12,9
| 5,4
| 11,4
| 5,8
| 3,4
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 45
| 13
| 10
| 5
| 9
| 9
| 4
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 42,8
| 13,6
| 13,3
| 6,2
| 9,5
| 8,1
| 2,9
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 41,6
| 14,3
| 14,2
| 5,7
| 11,9
| 6,4
| 4,2
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 12
| 17
| 5
| 15
| 8
| 3
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,2
| 12,7
| 15,3
| 7,0
| 12,9
| 6,1
| 4,3
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 14
| 15
| 9
| 9
| 11
| 7
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,7
| 11,9
| 16,9
| 5,8
| 10,7
| 7,9
| 3,8
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 17
| 12
| 11
| 12
| 8
| 3
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,4
| 12,2
| 18,5
| 8,6
| 10,8
| 9,9
| 2,7
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 15
| 23
| 9
| 13
| 6
| 1
|}

;35–49-aastased
[[File:35-49-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 14
| 12
| 10
| 10
| 13
| 4
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,3
| 13,7
| 23,8
| 5,8
| 4,6
| 9,5
| 2,1
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39
| 14
| 13
| 9
| 8
| 13
| 4
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39,4
| 12,9
| 18,5
| 6,0
| 7,2
| 13,5
| 1,2
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 19
| 15
| 8
| 3
| 16
| 3
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,2
| 11,9
| 22,0
| 6,3
| 6,7
| 16,5
| 2,0
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 21
| 12
| 18
| 7
| 11
| style=&quot;background:#DDA0DD | 24
| 4
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,2
| 13,0
| 21,1
| 5,7
| 6,3
| 18,5
| 1,4
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 16
| 17
| 4
| 8
| 21
| 3
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,3
| 12,9
| 22,0
| 6,5
| 8,1
| 21,6
| 1,4
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 22
| 20
| 21
| 7
| 8
| 20
| 2
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25,4
| 16,1
| 23,2
| 7,5
| 7,0
| 19,7
| 0,7
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 17
| 20
| 23
| 4
| 9
| style=&quot;background:#DDA0DD | 24
| 2
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,9
| 16,4
| 21,7
| 8,3
| 5,4
| 16,3
| 1,2
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| 20
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 23
| 4
| 7
| 21
| 2
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,7
| 16,8
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 25,9
| 8,8
| 8,2
| 14,2
| 1,3
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 19
| 15
| 8
| 12
| 16
| 1
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25,1
| 16,5
| 24,6
| 9,0
| 7,2
| 14,7
| 1,2
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 19
| 17
| 4
| 6
| 14
| 4
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,5
| 14,4
| 24,3
| 7,0
| 7,7
| 15,2
| 2,1
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 13
| 25
| 5
| 5
| 18
| 2
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,4
| 11,9
| 24,0
| 5,5
| 7,3
| 12,3
| 2,4
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| 17
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 25
| 5
| 6
| 13
| 4
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,8
| 11,2
| 25,8
| 5,3
| 5,7
| 12,9
| 0,6
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,5
| 15,4
| 22,7
| 4,7
| 7,9
| 12,6
| 2,0
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 14
| 26
| 2
| 6
| 15
| 3
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,6
| 13,9
| 20,2
| 5,9
| 7,1
| 13,4
| 0,8
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 18
| 22
| 4
| 6
| 12
| 2
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,6
| 14,1
| 20,0
| 5,8
| 6,7
| 14,8
| 1,2
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 13
| 24
| 2
| 7
| 13
| 2
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,8
| 13,7
| 18,1
| 6,4
| 5,4
| 12,4
| 1,1
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 15
| 22
| 4
| 7
| 17
| 1
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,2
| 12,4
| 19,2
| 5,4
| 6,5
| 14,3
| 0,7
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34
| 13
| 19
| 7
| 6
| 16
| 1
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,0
| 13,6
| 20,2
| 6,4
| 7,4
| 16,6
| 0,7
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 16
| 17
| 6
| 8
| 9
| 3
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,0
| 15,3
| 15,1
| 6,5
| 7,6
| 17,2
| 2,3
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 23
| 12
| 6
| 10
| 21
| 1
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,4
| 16,3
| 13,9
| 5,3
| 9,4
| 14,0
| 2,5
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 14
| 15
| 7
| 10
| 18
| 2
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 42,2
| 15,6
| 15,3
| 4,4
| 9,3
| 8,2
| 2,5
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 26
| 17
| 2
| 12
| 7
| 4
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,0
| 17,0
| 15,9
| 5,1
| 9,4
| 8,2
| 1,4
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 22
| 14
| 6
| 8
| 11
| 3
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,2
| 16,2
| 15,6
| 5,2
| 7,5
| 10,7
| 1,8
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 23
| 15
| 6
| 9
| 9
| 0
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,3
| 17,3
| 19,0
| 5,4
| 9,4
| 7,0
| 1,4
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,0
| 17,9
| 16,3
| 6,5
| 7,5
| 9,9
| 1,2
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38
| 20
| 13
| 3
| 8
| 12
| 2
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,0
| 19,6
| 16,3
| 5,6
| 7,0
| 9,1
| 2,2
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36
| 21
| 8
| 10
| 7
| 11
| 3
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,0
| 21,8
| 14,5
| 5,9
| 6,9
| 9,9
| 1,3
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 17
| 17
| 4
| 8
| 10
| 2
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,1
| 20,7
| 16,7
| 6,0
| 8,2
| 8,7
| 1,3
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 15
| 18
| 7
| 12
| 13
| 3
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,3
| 16,4
| 17,2
| 6,3
| 9,0
| 8,8
| 1,5
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 26
| 16
| 5
| 6
| 11
| 2
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 41,4
| 16,9
| 13,3
| 6,8
| 8,4
| 9,0
| 1,9
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37
| 18
| 15
| 5
| 10
| 7
| 3
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,7
| 15,4
| 13,3
| 6,3
| 11,2
| 7,9
| 2,6
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 23
| 16
| 4
| 12
| 4
| 2
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 44,5
| 17,4
| 14,8
| 5,4
| 8,6
| 4,2
| 2,5
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 23
| 19
| 4
| 10
| 4
| 1
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 43,1
| 18,0
| 15,1
| 5,3
| 7,3
| 5,3
| 1,7
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 15
| 18
| 11
| 8
| 7
| 2
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 44,6
| 14,6
| 14,6
| 7,0
| 7,7
| 5,8
| 2,7
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39
| 14
| 24
| 4
| 8
| 5
| 1
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 40,4
| 14,9
| 16,2
| 6,8
| 8,9
| 6,4
| 2,7
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 41
| 20
| 17
| 6
| 6
| 5
| 3
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 49,6
| 11,4
| 13,1
| 7,6
| 10,7
| 3,3
| 1,7
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,7
| 17,9
| 17,4
| 7,0
| 10,8
| 5,6
| 2,5
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 16
| 15
| 12
| 12
| 6
| 1
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34,6
| 14,7
| 20,5
| 7,9
| 11,0
| 6,9
| 2,1
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 19
| 19
| 8
| 13
| 6
| 3
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 37,9
| 13,4
| 18,5
| 9,3
| 8,8
| 7,4
| 2,2
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 39
| 17
| 20
| 8
| 4
| 5
| 3
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,6
| 14,1
| 18,6
| 9,4
| 9,4
| 6,4
| 1,2
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 13
| 27
| 17
| 6
| 4
| 1
|}

;50–64-aastased
[[File:50-64-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 15
| 27
| 11
| 6
| 10
| 1
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,4
| 17,4
| 25,2
| 8,2
| 5,5
| 8,1
| 0,7
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 15
| 24
| 9
| 8
| 15
| 1
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,1
| 18,2
| 25,8
| 7,9
| 5,4
| 9,8
| 1,3
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 18
| 17
| 10
| 3
| 18
| 1
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,7
| 17,4
| 26,5
| 5,6
| 6,6
| 10,0
| 1,0
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 16
| 21
| 11
| 5
| 18
| 4
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,4
| 15,9
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27,0
| 6,3
| 5,3
| 16,9
| 0,7
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 17
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 4
| 5
| 22
| 3
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,8
| 18,4
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,3
| 10,3
| 5,9
| 14,9
| 0,9
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 17
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 27
| 22
| 10
| 8
| 15
| 2
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,5
| 22,3
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 25,5
| 7,6
| 5,0
| 15,8
| 0,6
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 16
| 22
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26
| 9
| 6
| 17
| 2
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25,3
| 19,1
| 24,3
| 8,6
| 6,3
| 14,9
| 0,6
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| 19
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 5
| 6
| 18
| 0
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,1
| 22,6
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27,2
| 8,7
| 8,7
| 10,7
| 0,7
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| 19
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 25
| 6
| 6
| 20
| 0
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,9
| 23,0
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30,3
| 9,6
| 5,6
| 8,6
| 0,4
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 19
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 33
| 8
| 5
| 10
| 1
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,5
| 21,5
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 31,8
| 8,0
| 7,0
| 7,3
| 1,4
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 19
| 23
| 7
| 6
| 12
| 2
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,3
| 17,4
| 29,0
| 6,9
| 5,7
| 12,1
| 1,2
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 18
| 25
| 7
| 6
| 10
| 2
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,6
| 15,9
| 28,4
| 7,7
| 5,0
| 10,6
| 1,0
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26,4
| 19,9
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 26,4
| 6,8
| 6,7
| 11,1
| 1,4
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| 16
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 32
| 11
| 6
| 7
| 2
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,1
| 18,0
| 25,9
| 6,4
| 5,7
| 11,0
| 1,4
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 26
| 16
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 27
| 6
| 7
| 14
| 0
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,1
| 20,3
| 22,4
| 5,6
| 7,1
| 13,3
| 1,8
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 17
| 28
| 7
| 5
| 10
| 1
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,9
| 20,6
| 25,1
| 5,7
| 6,0
| 11,4
| 2,4
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 17
| 24
| 6
| 9
| 14
| 2
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,2
| 18,7
| 27,7
| 5,3
| 6,2
| 12,2
| 1,9
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 18
| 17
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 29
| 8
| 4
| 14
| 2
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,0
| 19,8
| 21,7
| 5,6
| 7,3
| 14,9
| 2,4
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| 19
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 6
| 8
| 15
| 2
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 23,3
| 22,5
| 18,0
| 6,1
| 8,0
| 16,5
| 2,2
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 17
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29
| 18
| 5
| 6
| 17
| 4
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,9
| 20,9
| 19,7
| 5,7
| 8,4
| 13,7
| 3,0
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 17
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 20
| 10
| 6
| 10
| 4
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26,6
| 25,9
| 21,4
| 5,7
| 9,0
| 8,6
| 2,8
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 17
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29
| 20
| 9
| 6
| 5
| 4
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,6
| 23,1
| 19,5
| 4,8
| 9,5
| 7,9
| 2,8
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 25
| 23
| 3
| 9
| 11
| 2
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,3
| 23,7
| 18,3
| 5,4
| 8,4
| 8,8
| 2,1
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 21
| 5
| 7
| 4
| 1
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,7
| 23,3
| 19,9
| 5,7
| 9,1
| 7,0
| 2,3
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,1
| 26,9
| 21,0
| 5,6
| 8,5
| 8,4
| 2,4
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 27
| 20
| 3
| 6
| 7
| 2
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26,8
| 26,2
| 20,6
| 5,5
| 8,3
| 8,0
| 2,4
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 33
| 20
| 3
| 7
| 7
| 2
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,7
| 23,2
| 20,2
| 5,6
| 7,7
| 7,3
| 2,1
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 23
| 23
| 8
| 5
| 13
| 1
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29,0
| 18,6
| 5,6
| 8,1
| 8,2
| 2,4
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 26
| 20
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 30
| 4
| 8
| 9
| 1
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,7
| 22,1
| 20,2
| 6,6
| 8,7
| 9,0
| 2,7
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 23
| 4
| 6
| 4
| 1
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,8
| 23,0
| 19,6
| 6,7
| 9,3
| 7,5
| 3,2
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31
| 26
| 2
| 6
| 9
| 1
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,8
| 22,1
| 19,0
| 6,5
| 10,7
| 5,9
| 3,4
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29
| 22
| 4
| 7
| 3
| 1
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,4
| 23,3
| 15,9
| 6,7
| 9,5
| 4,4
| 3,0
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 26
| 21
| 2
| 7
| 6
| 2
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,1
| 23,8
| 20,9
| 6,3
| 7,8
| 5,3
| 2,6
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30
| 22
| 21
| 6
| 9
| 5
| 3
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,1
| 25,4
| 21,4
| 7,0
| 7,9
| 5,2
| 3,2
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 25
| 18
| 7
| 10
| 4
| 1
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,0
| 21,5
| 20,3
| 7,3
| 9,8
| 4,2
| 2,6
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 22
| 22
| 6
| 8
| 3
| 3
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33,5
| 19,4
| 18,4
| 8,6
| 9,3
| 4,2
| 2,6
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,8
| 22,2
| 22,5
| 7,8
| 11,1
| 4,6
| 2,5
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 33
| 23
| 17
| 8
| 9
| 2
| 1
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,1
| 20,8
| 19,3
| 9,0
| 11,3
| 5,2
| 2,8
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 20
| 21
| 14
| 7
| 2
| 1
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,5
| 23,8
| 21,9
| 9,0
| 8,8
| 5,8
| 2,9
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 27
| 14
| 9
| 8
| 10
| 10
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,7
| 21,4
| 17,9
| 9,8
| 9,4
| 6,0
| 1,8
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 22
| 8
| 6
| 6
| 2
|}

;65–74-aastased
[[File:65-74-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34
| 20
| 19
| 14
| 6
| 8
| 0
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,5
| 22,5
| 24,1
| 8,9
| 5,5
| 5,0
| 1,6
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35
| 20
| 18
| 11
| 4
| 12
| 1
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38,0
| 23,4
| 20,1
| 5,3
| 4,9
| 7,6
| 0,3
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 38
| 17
| 15
| 6
| 4
| 16
| 1
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32,5
| 26,8
| 22,1
| 5,2
| 3,3
| 8,8
| 0,7
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 28
| 18
| 5
| 7
| 14
| 0
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,5
| 28,6
| 20,1
| 4,4
| 6,5
| 9,9
| 0,3
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 22
| 17
| 8
| 5
| 18
| 3
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28,0
| 25,9
| 18,1
| 6,0
| 5,7
| 16,3
| 0,0
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27
| 19
| 18
| 10
| 10
| 16
| 0
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,6
| 26,0
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 29,4
| 6,8
| 5,9
| 9,4
| 0,4
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 22
| 16
| 10
| 6
| 18
| 1
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28,4
| 19,3
| 7,2
| 5,1
| 10,6
| 1,0
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 24
| 22
| 10
| 7
| 11
| 1
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 18,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29,3
| 26,0
| 6,4
| 7,4
| 9,9
| 0,9
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| 16
| 21
| 10
| 7
| 16
| 0
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,4
| 24,2
| 6,3
| 5,3
| 5,1
| 0,4
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 26
| 7
| 6
| 7
| 0
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 33,0
| 24,0
| 7,0
| 5,1
| 7,1
| 0,2
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 24
| 21
| 23
| 11
| 7
| 10
| 2
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31,0
| 23,5
| 9,2
| 5,5
| 3,5
| 0,2
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| 17
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 4
| 6
| 19
| 0
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 27,6
| 23,7
| 27,1
| 8,6
| 4,3
| 7,3
| 0,4
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,1
| 23,3
| 5,8
| 2,5
| 8,4
| 1,3
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 18
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 33
| 19
| 7
| 8
| 13
| 0
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,2
| 29,8
| 21,6
| 4,6
| 3,6
| 8,9
| 0,4
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29
| 22
| 5
| 4
| 10
| 2
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 30,6
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32,1
| 18,7
| 6,0
| 4,5
| 5,7
| 0,7
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 28
| 6
| 5
| 4
| 0
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 30,3
| 27,5
| 23,9
| 5,6
| 7,0
| 4,7
| 0,7
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 28
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 20
| 6
| 3
| 9
| 0
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 28,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30,4
| 23,9
| 4,2
| 3,5
| 7,7
| 0,2
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 26
| 19
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 29
| 1
| 8
| 15
| 1
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,8
| 18,2
| 6,3
| 3,1
| 11,0
| 0,6
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 23
| 18
| 11
| 6
| 18
| 1
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 36,9
| 15,6
| 4,4
| 6,4
| 11,8
| 1,2
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 15
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32
| 17
| 5
| 10
| 18
| 1
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 36,7
| 17,0
| 4,8
| 5,4
| 12,7
| 0,7
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 17
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32
| 20
| 5
| 7
| 14
| 0
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32,9
| 19,2
| 4,8
| 7,2
| 5,2
| 0,7
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32
| 30
| 6
| 2
| 5
| 0
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38,8
| 13,8
| 4,7
| 7,5
| 5,9
| 1,4
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 27
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 21
| 4
| 9
| 4
| 2
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,6
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,8
| 17,8
| 5,2
| 6,5
| 6,4
| 1,7
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 15
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37
| 33
| 1
| 6
| 6
| 0
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 28,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 33,8
| 17,2
| 6,2
| 7,5
| 4,7
| 0,5
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,0
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37,1
| 20,1
| 4,5
| 7,8
| 6,2
| 1,0
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 34
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35
| 20
| 2
| 1
| 7
| 0
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35,3
| 16,8
| 7,0
| 7,9
| 8,5
| 0,5
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 27
| 23
| 6
| 4
| 4
| 0
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 36,7
| 19,3
| 4,9
| 5,0
| 7,3
| 0,3
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 33
| 20
| 6
| 6
| 7
| 2
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38,5
| 20,3
| 4,0
| 4,9
| 8,3
| 1,2
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 26
| 16
| 5
| 9
| 14
| 0
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,9
| 30,1
| 22,0
| 7,6
| 8,0
| 6,2
| 1,0
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 26
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 26
| 19
| 4
| 10
| 9
| 2
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35,2
| 15,4
| 5,2
| 8,8
| 6,6
| 1,3
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 14
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 24
| 7
| 10
| 8
| 3
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35,0
| 18,1
| 6,1
| 6,8
| 4,6
| 0,7
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| 30
| 16
| 4
| 8
| 4
| 0
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 30,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37,2
| 14,5
| 6,6
| 5,5
| 1,8
| 1,4
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31
| 20
| 4
| 9
| 6
| 3
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37,0
| 21,0
| 3,6
| 6,1
| 3,2
| 0,3
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 27
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 36
| 23
| 1
| 6
| 3
| 1
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,6
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37,1
| 17,5
| 5,6
| 5,2
| 4,4
| 1,7
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 27
| 21
| 11
| 9
| 5
| 0
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 40,8
| 14,5
| 7,5
| 8,1
| 2,3
| 1,0
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 33
| 23
| 5
| 4
| 5
| 4
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29,8
| 24,0
| 21,1
| 11,9
| 7,5
| 1,5
| 0,8
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 29,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29,9
| 15,5
| 10,0
| 9,5
| 3,2
| 1,5
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 18
| 22
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 23
| 15
| 10
| 5
| 0
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28,7
| 17,7
| 8,3
| 10,6
| 3,2
| 1,6
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 13
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 39
| 17
| 11
| 11
| 5
| 1
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29,3
| 16,5
| 8,6
| 9,8
| 5,5
| 1,3
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35
| 16
| 13
| 6
| 6
| 6
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31,6
| 29,3
| 18,4
| 7,0
| 8,5
| 3,2
| 0,3
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35
| 16
| 9
| 8
| 4
| 0
|}

;Üle 75-aastased
[[File:Üle 75-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]]
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;&quot;
! style=&quot;width:700px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:550px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:150px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Eesti 200|E200]]
! style=&quot;width:150px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]]
|-
| 14.–20. juuli 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 31
| 25
| 13
| 13
| 12
| 5
| 1
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 35,6
| 31,6
| 11,6
| 9,5
| 6,5
| 4,2
| 0,5
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 34
| 28
| 9
| 14
| 4
| 8
| 4
|-
| 4.–30. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 36,7
| 33,8
| 13,6
| 6,6
| 4,5
| 4,0
| 0,0
|-
| 12.–20. mai 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 43
| 22
| 13
| 5
| 4
| 6
| 5
|-
| 6. aprill – 2. mai 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 32,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,9
| 15,2
| 5,9
| 3,7
| 7,3
| 0,0
|-
| 14.–20. aprill 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 13
| 7
| 7
| 23
| 1
|-
| 1.–28. märts 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29,3
| 18,4
| 6,4
| 7,5
| 11,3
| 0,0
|-
| 10.–16. märts 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 21
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32
| 21
| 7
| 7
| 12
| 1
|-
| 1.–28. veebr 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38,2
| 17,1
| 8,6
| 4,0
| 16,2
| 0,0
|-
| 10.–18. veebr 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| 21
| 23
| style=&quot;background:#6495ED&quot; | 24
| 6
| 10
| 16
| 0
|-
| 5.–31. jaan 2022
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 36,4
| 17,5
| 7,2
| 5,4
| 10,1
| 0,3
|-
| 13.–21. jaan 2022
| [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 29
| 23
| 17
| 7
| 10
| 13
| 1
|-
| 1.–20. dets 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 36,3
| 17,0
| 8,0
| 5,8
| 6,3
| 0,5
|-
| 30. nov – 7. dets 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 26
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31
| 11
| 15
| 7
| 9
| 0
|-
| 2.–29. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,7
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 41,2
| 12,0
| 11,3
| 5,2
| 6,4
| 1,3
|-
| 4.–9. nov 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 25
| 23
| 8
| 21
| 9
| 13
| 0
|-
| 5. okt – 2. nov 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,4
| 19,2
| 8,9
| 8,2
| 4,9
| 0,9
|-
| 4.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 28
| 23
| 17
| 16
| 4
| 11
| 0
|-
| 1.–27. sept 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,9
| 21,1
| 9,8
| 6,7
| 2,9
| 0,0
|-
| 6.–15. sept 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 26
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 27
| 18
| 10
| 7
| 12
| 0
|-
| 3.–31. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 29,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 41,8
| 11,9
| 7,2
| 6,1
| 3,0
| 0,3
|-
| 5.–13. aug 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31
| 14
| 7
| 5
| 15
| 2
|-
| 6. juuli – 2. aug 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,9
| 21,7
| 7,9
| 3,3
| 4,0
| 0,6
|-
| 1. juuni – 4. juuli 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 21,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37,7
| 19,8
| 9,0
| 5,0
| 5,3
| 0,5
|-
| 3.–10. juuni 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 18
| 10
| 14
| 6
| 0
|-
| 4.–31. mai 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38,2
| 17,5
| 5,9
| 4,1
| 5,5
| 0,6
|-
| 6.–11. mai 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 27
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 33
| 14
| 11
| 7
| 7
| 0
|-
| 30. märts – 26. apr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 41,8
| 15,4
| 6,5
| 4,0
| 3,9
| 0,6
|-
| 8.–14. apr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 16
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 41
| 16
| 11
| 7
| 8
| 1
|-
| 2.–29. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 30,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 40,7
| 13,9
| 4,7
| 3,9
| 3,2
| 1,0
|-
| 9.–15. märts 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32
| 14
| 11
| 11
| 5
| 0
|-
| 2. veebr – 1. märts 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 31,0
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 42,0
| 13,6
| 5,9
| 2,4
| 3,4
| 1,1
|-
| 10.–15. veebr 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37
| 14
| 12
| 4
| 6
| 0
|-
| 5. jaan – 1. veebr 2021
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,3
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 45,8
| 9,9
| 6,7
| 3,8
| 6,2
| 0,5
|-
| 12.–21. jaan 2021
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38
| 10
| 8
| 6
| 12
| 1
|-
| 1. dets – 4. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 43,3
| 8,9
| 8,4
| 2,9
| 11,7
| 0,5
|-
| 27. nov – 7. dets 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 27
| 16
| 8
| 11
| 17
| 1
|-
| 3.–30. nov 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 41,6
| 8,9
| 6,6
| 3,5
| 10,1
| 0,2
|-
| 30. okt – 9. nov 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 23
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 36
| 8
| 9
| 14
| 8
| 0
|-
| 28. sept – 26. okt 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,9
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 42,9
| 13,4
| 6,3
| 5,9
| 4,1
| 1,5
|-
| 1.–15. okt 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 18
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 42
| 15
| 3
| 12
| 4
| 1
|-
| 2.–28. sept 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 45,8
| 13,7
| 3,2
| 5,7
| 2,5
| 1,9
|-
| 7.–17. sept 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 24
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38
| 10
| 8
| 8
| 4
| 3
|-
| 4.–31. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38,6
| 14,8
| 8,5
| 5,7
| 5,0
| 0,3
|-
| 12.–24. aug 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 12
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 40
| 13
| 10
| 12
| 11
| 0
|-
| 7. juuli – 3. aug 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 49,3
| 14,2
| 5,8
| 3,6
| 4,0
| 0,9
|-
| 1. juuni – 6. juuli 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,2
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 42,8
| 13,8
| 7,9
| 5,4
| 3,3
| 0,3
|-
| 9.–15. juuni 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 26
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 44
| 14
| 8
| 6
| 0
| 2
|-
| 6. mai – 1. juuni 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 53,5
| 15,9
| 4,3
| 2,9
| 2,0
| 0,5
|-
| 7.–15. mai 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 22
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 44
| 10
| 9
| 3
| 6
| 2
|-
| 31. märts – 27. apr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 18,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 50,1
| 13,2
| 9,3
| 3,8
| 2,8
| 0,3
|-
| 6.–7. apr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 19
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34
| 14
| 15
| 6
| 10
| 0
|-
| 4.–30. märts 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 20,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 39,7
| 16,0
| 8,6
| 7,9
| 5,9
| 0,5
|-
| 6.–16. märts 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31
| 10
| 15
| 8
| 13
| 1
|-
| 28. jaan – 25. veebr 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 38,5
| 14,9
| 9,9
| 3,1
| 5,0
| 1,7
|-
| 6.–17. veebr 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 16
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 28
| 9
| 12
| 18
| 12
| 3
|-
| 3.–27. jaan 2020
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 25,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 34,3
| 16,1
| 6,7
| 8,3
| 4,8
| 2,5
|-
| 17.–27. jaan 2020
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 15
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 16
| 12
| 14
| 9
| 0
|-
| 25. nov – 23. dets 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 26,4
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 39,2
| 13,7
| 6,9
| 9,7
| 1,5
| 0,6
|-
| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 31
| 12
| 11
| 11
| 3
| 2
|-
| 29. okt – 25. nov 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 19,0
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 46,0
| 14,1
| 10,4
| 6,9
| 2,2
| 0,7
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 27
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 29
| 15
| 6
| 15
| 4
| 1
|-
| 1.–28. okt 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 29,8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 44,4
| 12,7
| 5,0
| 4,8
| 0,8
| 1,7
|-
| 3.–13. okt 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35
| 16
| 5
| 10
| 8
| 3
|-
| 3.–30. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 22,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 43,1
| 13,9
| 10,4
| 7,6
| 0,6
| 0,5
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 25
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 30
| 18
| 7
| 11
| 4
| 0
|-
| 5. aug – 2. sept 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 46,8
| 14,8
| 5,4
| 6,8
| 0,5
| 0,9
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 21
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37
| 7
| 11
| 14
| 4
| 0
|-
| 8. juuli – 5. aug 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 27,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37,4
| 14,1
| 9,3
| 7,0
| 1,1
| 1,8
|-
| 27. mai – 1. juuli 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 29,0
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 33,8
| 10,0
| 11,2
| 13,6
| 0,7
| 1,1
|-
| 28. mai – 10. juuni 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| style=&quot;background:#FEF4AE&quot; | 32
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 32
| 15
| 6
| 12
| 0
| 0
|-
| 29. apr – 27. mai 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,1
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 35,8
| 12,6
| 13,3
| 9,0
| 3,2
| 0,8
|-
| 2.–15. mai 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 20
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 36
| 17
| 16
| 10
| 0
| 0
|-
| 1.–29. apr 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 23,5
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37,9
| 16,4
| 13,5
| 4,4
| 2,4
| 1,2
|-
| 2.–15. apr 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 26
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 37
| 19
| 9
| 6
| 1
| 1
|-
| 4.–29. märts 2019
| [https://reitingud.ee/reitingud Norstat]
| 24,8
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 41,8
| 13,2
| 11,3
| 4,9
| 2,7
| 0,2
|-
| 5.–18. märts 2019
| [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud]
| 17
| style=&quot;background:#D3F2D0&quot; | 44
| 8
| 14
| 12
| 2
| 2
|}

==Erakondlikud välistused==
Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest seda parteid kindlasti ei valiks. Kõige sagedamini nimetatud erakonna tulemus on paksus kirjas.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! style=&quot;width:280px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:195px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:20px;&quot; | Valim
|-

| 28. nov – 9. dets 2019
| [https://www.err.ee/1012779/uuring-suurim-potentsiaal-toetust-kasvatada-on-sotsidel-vaikseim-ekre-l Turu-uuringud]
| 33
| 27
| '''56'''
| –
| –
| 1014
|-
| 31. okt – 12. nov 2019
| [https://www.err.ee/1002700/video-erakondade-reitinguid-kommenteerisid-kivirahk-samost-ja-kook Turu-uuringud]
| –
| –
| '''57'''
| –
| –
| 1019
|-
| 5.–16. sept 2019
| [https://www.err.ee/981977/teiste-eelistuste-poolest-on-valijate-lemmikud-eesti-200-ja-sotsid Turu-uuringud]
| 30
| 30
| '''56'''
| 13
| 18
| 1040
|-
| 9.–20. aug 2019
| [https://www.err.ee/974225/juhan-kivirahk-reformierakonna-reiting-on-ulekaalukalt-suurim Turu-uuringud]
| 32
| 29
| '''58'''
| –
| –
| 1000
|}

==Eelistatud peaminister==
Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas näha peaministrina vastavat isikut. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! style=&quot;width:195px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:195px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Kaja Kallas]] ([[Reformierakond|RE]])
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Jüri Ratas]] ([[Keskerakond|KE]])
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Mart Helme]] ([[EKRE]])
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Martin Helme]] ([[EKRE]])
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Helir-Valdor Seeder]] ([[Erakond Isamaa|I]])
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Jevgeni Ossinovski]] ([[SDE]])
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Indrek Saar]] ([[SDE]])
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Lauri Läänemets]] ([[SDE]])
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Kristina Kallas]] ([[Eesti 200]])
! style=&quot;width:195px;&quot; |ei oska öelda
|-
| juuni 2022
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/120021906/peaministriuuring-valitsuse-kukutajate-saavutus-kaja-kallase-toetus-kordas-hoopis-rekordit Turu-uuringud]
| '''32'''
| 22
| –
| 12
| 5
| –
| –
| 2
| 5
| 22
|-
| mai 2022
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/96650169/peaministriuuring-kaja-kallas-siseneb-valitsuskriisi-loppmangu-juri-ratasest-tugevamana Turu-uuringud]
| '''28'''
| 22
| –
| 11
| 3
| –
| –
| 3
| 6
| 27
|-
| aprill 2022
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/96433153/peaministriuuring-sojaprintsess-kaja-on-kolme-kuuga-end-madalseisust-rahva-lemmikuks-voidelnud Turu-uuringud]
| '''27'''
| 20
| –
| 11
| 3
| –
| –
| 2
| 8
| 29
|-
| märts 2022
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/96209427/peaministriuuring-putini-soja-moju-kaja-kallase-toetus-kasvas-juri-ratasega-vordseks Turu-uuringud]
| 21
| '''22'''
| –
| 13
| 4
| –
| –
| 3
| 9
| 28
|-
| veebr 2022
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/95971063/peaministriuuring-ultimaatumid-vahendasid-juri-ratase-toetust-kaja-kallase-reiting-kosus-pisut Turu-uuringud]
| 16
| '''24'''
| –
| 14
| 4
| –
| –
| 4
| 11
| 27
|-
| colspan=&quot;11&quot; | [[SDE]] uueks juhiks sai [[Lauri Läänemets]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608490418/sotsiaaldemokraadid-valisid-uueks-esimeheks-lauri-laanemetsa Sotsiaaldemokraadid valisid uueks esimeheks Lauri Läänemetsa]. [[ERR]], 5. veebruar 2022&lt;/ref&gt;
|-
| jaan 2022
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/95725943/peaministriuuring-elektri-hinna-pohjustatud-vapustus-havitas-kaja-kallase-toetuse-peaminister-esikolmikust-valjas Turu-uuringud]
| 10
| '''29'''
| –
| 14
| 3
| –
| 3
| –
| 12
| 29
|-
| dets 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/95372739/peaministriuuring-ratas-korjab-toetust-juurde-kallas-on-kehvas-naitajas-kinni Turu-uuringud]
| 16
| '''28'''
| –
| 12
| 3
| –
| 2
| –
| 9
| 30
|-
| nov 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/95135999/peaministriuuring-kaja-kallase-toetusel-on-pohi-alt-usaldus-vajus-rekordmadalale Turu-uuringud]
| 16
| '''25'''
| –
| 11
| 5
| –
| 4
| –
| 12
| 27
|-
| okt 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/94903929/peaministriuuring-valimiseelsest-otsustamatusest-valitsuses-voitis-martin-helme Turu-uuringud]
| 19
| '''26'''
| –
| 14
| 4
| –
| 2
| –
| 8
| 27
|-
| sept 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/94641663/peaministriuuring-keeruline-suvelopp-rappis-erakonnajuhtide-toetust Turu-uuringud]
| 19
| '''26'''
| –
| 12
| 3
| –
| 3
| –
| 8
| 28
|-
| aug 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/94331105/peaministriuuring-kahe-kallase-konkurentsis-kosub-kristina-toetus Turu-uuringud]
| 18
| '''27'''
| –
| 12
| 4
| –
| 4
| –
| 9
| 27
|-
| juuni 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/93756733/peaministriuuring-juri-ratase-toetus-pudeneb-otse-martin-helme-sulle Turu-uuringud]
| 20
| '''27'''
| –
| 12
| 4
| –
| 3
| –
| 6
| 28
|-
| mai 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/93465715/peaministriuuring-kritiseeritud-eelarvestrateegia-jattis-ratase-ja-kallase-vahekorra-samaks Turu-uuringud]
| 21
| '''32'''
| –
| 10
| 2
| –
| 3
| –
| 6
| 26
|-
| apr 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/93174303/peaministriuuring-martin-helme-astus-jalle-ratase-kallase-esiduo-puudmisele-lahemale Turu-uuringud]
| 22
| '''31'''
| –
| 13
| 3
| –
| 3
| –
| 5
| 23
|-
| märts 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/92912467/peaministriuuring-rahvas-igatseb-juba-ratast-tagasi Turu-uuringud]
| 21
| '''32'''
| –
| 10
| 3
| –
| 2
| –
| 7
| 25
|-
| veebr 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/92625935/peaministriuuring-amet-toetas-reitingut-kaja-kallas-on-eelistatuim-valitsusjuht Turu-uuringud]
| '''26'''
| 23
| –
| 11
| 3
| –
| 3
| –
| 8
| 26
|-
| jaan 2021
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/92360391/peaministriuuring-juri-ratas-lopetab-hea-kuid-langustrendis-hindega Turu-uuringud]
| 21
| '''28'''
| –
| 9
| 4
| –
| 3
| –
| 8
| 27
|-
| dets 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/91989467/peaministriuuring-kristina-kallas-pigistab-suurparteide-liidrite-toetust-vaiksemaks Turu-uuringud]
| 19
| '''30'''
| –
| 9
| 2
| –
| 4
| –
| 10
| 26
|-
|colspan=&quot;11&quot; | Küsitlusse lisati parlamenti mittekuuluva erakonna [[Eesti 200]] juht [[Kristina Kallas]]&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/91989467/peaministriuuring-kristina-kallas-pigistab-suurparteide-liidrite-toetust-vaiksemaks PEAMINISTRIUURING | Kristina Kallas pigistab suurparteide liidrite toetust väiksemaks]. [[Eesti Päevaleht]], 16. detsember 2020&lt;/ref&gt;
|-
| nov 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/91682745/peaministriuuring-ratas-ja-kallas-pusivad-samal-tasemel-kas-valijad-on-neist-tudinenud Turu-uuringud]
| 22
| '''33'''
| –
| 7
| 3
| –
| 6
| –
| –
| 29
|-
| okt 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/91409745/peaministriuuring-pensionitous-ja-laenuraha-jagamine-ei-turgutanud-ratase-toetust Turu-uuringud]
| 23
| '''32'''
| –
| 9
| 2
| –
| 4
| –
| –
| 30
|-
| sept 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/91131249/peaministriuuring-indrek-saar-trugis-pildile-kas-sde-juht-vottis-teledopingut Turu-uuringud]
| 23
| '''33'''
| –
| 8
| 3
| –
| 7
| –
| –
| 26
|-
| aug 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/90848655/peaministriuuring-suvi-on-kaja-kallase-toetuse-napiks-uhunud Turu-uuringud]
| 20
| '''36'''
| –
| 9
| 1
| –
| 4
| –
| –
| 30
|-
| colspan=&quot;11&quot; | [[EKRE]] uueks juhiks sai [[Martin Helme]]&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/90848655/peaministriuuring-suvi-on-kaja-kallase-toetuse-napiks-uhunud PEAMINISTRIUURING | Suvi on Kaja Kallase toetuse napiks uhunud]. [[Eesti Päevaleht]], 26. august 2020&lt;/ref&gt;
|-
| juuni 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/90249227/peaministriuuring-ratase-toetus-vajub-kallase-oma-touseb Turu-uuringud]
| 27
| '''34'''
| 6
| –
| 2
| –
| 4
| –
| –
| 27
|-
| mai 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/89919985/peaministriuuring-eriolukord-kulmutas-poliitika-kas-jaa-purustab-ratas-kallas-voi-emb-kumb-helme Turu-uuringud]
| 26
| '''36'''
| 6
| –
| 3
| –
| 3
| –
| –
| 26
|-
| apr 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/89569607/peaministriuuring-ratase-toetus-jai-eriolukorra-ajal-samaks Turu-uuringud]
| 24
| '''36'''
| 8
| –
| 3
| –
| 4
| –
| –
| 25
|-
| märts 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/89315471/peaministriuuring-eriolukord-toukas-ratase-toetuse-taas-tousule Turu-uuringud]
| 26
| '''36'''
| 9
| –
| 2
| –
| 4
| –
| –
| 23
|-
| veebr 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/89012463/peaministriuuring-ratase-toetust-rasib-tosine-tagasilook-ida-virus-ja-vene-valijate-seas Turu-uuringud]
| 27
| '''30'''
| 9
| –
| 3
| –
| 4
| –
| –
| 27
|-
| jaan 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/88800969/peaministriuuring-kas-taandumisjutud-panid-mart-helme-toetajad-koonduma Turu-uuringud]
| 24
| '''35'''
| 9
| –
| 4
| –
| 4
| –
| –
| 24
|-
| dets 2019
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/88363587/peaministriuuring-jarviku-lemetti-skandaal-varuplaan-ja-kasin-eelarve-ei-murendanud-ratase-toetust Turu-uuringud]
| 25
| '''37'''
| 6
| –
| 2
| –
| 4
| –
| –
| 26
|-
| nov 2019
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/88058721/peaministriuuring-juri-ratase-sobivus-peaministriks-pustitas-rekordi Turu-uuringud]
| 25
| '''36'''
| 6
| –
| 3
| –
| 4
| –
| –
| 26
|-
| okt 2019
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/87783479/peaministriuuring-oktoobris-on-ratase-ja-kallase-toetuse-vahe-vahenenud Turu-uuringud]
| 30
| '''33'''
| 7
| –
| 4
| –
| 5
| –
| –
| 21
|-
| sept 2019
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/87481641/peaministriuuring-ratase-toetus-kosub-kallas-tammub-paigal Turu-uuringud]
| 29
| '''34'''
| 7
| –
| 2
| –
| 4
| –
| –
| 23
|-
| aug 2019
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/87200643/keskerakonna-luupainaja-kallas-tallinnas-aina-populaarsem-venelased-lahkuvad-ratase-tagant Turu-uuringud]
| 30
| '''32'''
| 10
| –
| 3
| –
| 2
| –
| –
| 25
|-
| colspan=&quot;11&quot; | [[SDE]] uueks juhiks sai [[Indrek Saar]]&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/87200643/keskerakonna-luupainaja-kallas-tallinnas-aina-populaarsem-venelased-lahkuvad-ratase-tagant Keskerakonna luupainaja. Kallas Tallinnas aina populaarsem, venelased lahkuvad Ratase tagant]. [[Eesti Päevaleht]], 22. august 2019&lt;/ref&gt;
|-
| juuni 2019
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/86532997/valijad-jagavad-oma-armastust-ratasele-ja-kallasele-vordselt Turu-uuringud]
| 27
| '''29'''
| 8
| –
| 4
| 4
| –
| –
| –
| 28
|-
| mai 2019
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/86267247/kaja-kallase-populaarsus-peaministrikandidaadina-oli-ajutine Turu-uuringud]
| 25
| '''34'''
| 7
| –
| 3
| 4
| –
| –
| –
| 28
|-
| apr 2019
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/85945755/kaja-kallase-toetus-peaministrina-on-teinud-suure-huppe-juri-ratasest-mooda Turu-uuringud]
| '''32'''
| 31
| 6
| –
| 4
| 2
| –
| –
| –
| 25
|-
|}

==Eelistatud valitsuskoalitsioon==
Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas seda koalitsiooni. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! style=&quot;width:195px;&quot; | Küsitlusperiood
! style=&quot;width:195px;&quot; | Allikas
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[Erakond Isamaa|Isamaa]] + [[SDE]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] + [[EKRE]] + [[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[EKRE]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] + [[EKRE]] + [[SDE]]
! style=&quot;width:20px;&quot; | Valim
|-
| 9.–14. juuni 2022
| [https://www.err.ee/1608630049/uuring-eelistatuim-koalitsioon-on-reformierakonna-isamaa-ja-sotside-liit Kantar Emor]
| 8
| '''38'''
| 19
| 3
| –
| 1537
|-
|3. juuni 2022|| colspan=&quot;11&quot; |[[Keskerakond|Keskerakonna]] ministrid vabastati ametist, [[Reformierakond]] jäi valitsusse üksinda&lt;ref name=KeskVälja /&gt;
|-
| 18.–19. jaan 2022
| [https://www.inst.ee/uuringud/koalitsioonid-jaanuar Norstat]
| 21
| '''26'''
| 21
| 3
| 6
| 1000
|-
| 7.–8. okt 2021
| [https://www.err.ee/1608365784/toetus-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsioonile-langes Norstat]
| 24
| '''26'''
| 18
| 5
| 6
| 1000
|-
|26. jaan 2021|| colspan=&quot;11&quot; |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse&lt;ref name=RefKeskValitsus /&gt;
|-
| 13.–14. jaan 2021
| [https://www.err.ee/1608073969/norstati-kusitlus-loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Norstat]
| '''35'''
| 23
| 18
| 2
| 5
| 500
|-
|13. jaan 2021|| colspan=&quot;11&quot; |[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Erakond Isamaa|Isamaa]] koalitsioon) astus tagasi&lt;ref name=RatasTagasi /&gt;
|-
| 16.–27. jaan 2020
| [https://epl.delfi.ee/artikkel/88842145/koalitsiooniuuring-praegust-voimuliitu-toetab-koigest-veerand-valijaid Turu-uuringute AS]
| 19
| 22
| '''25'''
| 3
| 5
| 808
|-
|24. apr 2019|| colspan=&quot;8&quot; |[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] koalitsioon) kinnitati ametisse&lt;ref name=RataseValitsus /&gt;
|-
| 12.–13. märts 2019
| [https://poliitika.postimees.ee/6544638/uuring-valijad-eelistavad-koike-muud-kui-keskerakonna-ekre-isamaa-liitu Kantar Emor]
| 28,5
| '''30,3'''
| 24,1
| –
| –
| 752
|-
| 5.–11. märts 2019
| [https://www.inst.ee/uudised/inimeste-esimene-eelistus-oleks-reformierakonna-ja-keskerakonna-moodustatud-koalitsioon Turu-uuringute AS]
| '''37'''
| 30
| 14
| 9
| 4
| 1003
|}

==Viited==
{{viited}}


[[Kategooria:Eesti erakonnad]]
[[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]]
[[Kategooria:2019. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2020. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2021. aasta Eestis]]
[[Kategooria:2022. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>7ddf7awf8fmdud47cwnjcp8rx7h6ngx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Joy of Satan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>591354</id>
    <revision>
      <id>6173143</id>
      <parentid>5887773</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:01:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Gjergj333</username>
        <id>165792</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="604" xml:space="preserve">'''Joy of Satan''' on internetivõrgustik mis propageerib [[satanism]]i ja [[natsionaalsotsialism]]i. Joy of Satana asutas Maxine Dietrich (pseudonüüm). Joy of Satan usub et Saatan on  blondide juuste ja valge nahaga kosmilist päritolu jumal kes lõi inimkonna. Joy of Satan käsitleb kristlust kommunismi kaksikvennana, sest nii Jeesus Kristlus kui ka Karl Marx olid rahvuselt juudid.
==Välislingid==
[https://satanisgod.org Ingliskeelne koduleht]

[https://sites.google.com/view/vaimnesatanism/home Eestikeelne koduleht]
[[Kategooria:Satanism]]
[[Kategooria:Antisemitism]]
[[Kategooria:Neonatsism]]</text>
      <sha1>j2mnd15c4broexvk63kwt3rbwqgpmyl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Maltas</title>
    <ns>10</ns>
    <id>593856</id>
    <revision>
      <id>6173023</id>
      <parentid>6170813</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:04:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23880" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
{{main|Koroonapandeemia Maltas}}
&lt;/noinclude&gt;
{{#invoke:Medical cases chart|chart &lt;!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --&gt;
|numwidth=wdmm
|float=left

|disease=COVID-19
|location=Maltas
|outbreak=COVID-19 pandeemia
|changetype1= a &lt;!-- p = percent &amp; a = absolute --&gt;
|right2=Surmade arv
|changetype2= a 
|collapsible=y
|data=
2020-03-07;;;3
2020-03-08;;;3
2020-03-09;;;5
2020-03-10;;;5
2020-03-11;;;7
2020-03-12;;;9
2020-03-13;;1;13
2020-03-14;;1;18
2020-03-15;;2;21
2020-03-16;;2;30
2020-03-17;;2;38
2020-03-18;;2;48
2020-03-19;;2;53
2020-03-20;;2;64
2020-03-21;;2;73
2020-03-22;;2;90
2020-03-23;;2;107
2020-03-24;;2;110
2020-03-25;;2;129
2020-03-26;;2;134
2020-03-27;;2;139
2020-03-28;;2;149
2020-03-29;;2;151
2020-03-30;;2;156
2020-03-31;;2;169
2020-04-01;;2;188
2020-04-02;;2;195
2020-04-03;;2;202
2020-04-04;;2;213
2020-04-05;;5;227
2020-04-06;;5;241
2020-04-07;;5;293
2020-04-08;1;5;299
2020-04-09;2;16;337
2020-04-10;2;16;350
2020-04-11;3;16;370
2020-04-12;3;44;378
2020-04-13;3;44;384
2020-04-14;3;44;393
2020-04-15;3;44;399
2020-04-16;3;82;412
2020-04-17;3;91;422
2020-04-18;3;99;426
2020-04-19;3;118;427
2020-04-20;3;126;431
2020-04-21;3;150;443
2020-04-22;3;165;444
2020-04-23;3;204;445
2020-04-24;3;223;447
2020-04-25;4;249;448
2020-04-26;4;282;448
2020-04-27;4;286;450
2020-04-28;4;303;458
2020-04-29;4;339;463
2020-04-30;4;351;465
2020-05-01;4;367;467
2020-05-02;4;379;468
2020-05-03;4;392;477
2020-05-04;4;399;480
2020-05-05;5;403;482
2020-05-06;5;407;484
2020-05-07;5;413;486
2020-05-08;5;419;489
2020-05-09;5;427;490
2020-05-10;5;433;496
2020-05-11;5;434;503
2020-05-12;5;434;506
2020-05-13;6;436;508
2020-05-14;6;443;522
2020-05-15;6;448;532
2020-05-16;6;450;546
2020-05-17;6;454;553
2020-05-18;6;456;558
2020-05-19;6;460;569
2020-05-20;6;465;584
2020-05-21;6;468;599
2020-05-22;6;469;600
2020-05-23;6;473;609
2020-05-24;6;476;610
2020-05-25;6;485;611
2020-05-26;6;485;611
2020-05-27;7;491;612
2020-05-28;7;501;616
2020-05-29;9;514;616
2020-05-30;9;525;618
2020-05-31;9;534;618
2020-06-01;9;537;619
2020-06-02;9;554;620
2020-06-03;9;562;622
2020-06-04;9;576;622
2020-06-05;9;583;625
2020-06-06;9;596;627
2020-06-07;9;596;629
2020-06-08;9;596;630
2020-06-09;9;597;632
2020-06-10;9;597;635
2020-06-11;9;600;640
2020-06-12;9;600;645
2020-06-13;9;601;646
2020-06-14;9;603;649
2020-06-15;9;603;650
2020-06-16;9;608;656
2020-06-17;9;610;662
2020-06-18;9;610;663
2020-06-19;9;613;663
2020-06-20;9;616;664
2020-06-21;9;616;665
2020-06-22;9;617;665
2020-06-23;9;618;665
2020-06-24;9;624;665
2020-06-25;9;627;668
2020-06-26;9;632;670
2020-06-27;9;635;670
2020-06-28;9;636;670
2020-06-29;9;639;670
2020-06-30;9;640;670
2020-07-01;9;647;671
2020-07-02;9;649;671
2020-07-03;9;650;672
2020-07-04;9;650;672
2020-07-05;9;651;672
2020-07-06;9;652;672
2020-07-07;9;652;672
2020-07-08;9;653;673
2020-07-08;9;654;673
2020-07-09;9;656;674
2020-07-10;9;658;674
2020-07-11;9;658;674
2020-07-12;9;660;674
2020-07-13;9;660;674
2020-07-14;9;660;674
2020-07-15;9;661;674
2020-07-16;9;661;674
2020-07-17;9;662;674
2020-07-18;9;662;675
2020-07-19;9;662;676
2020-07-20;9;664;677
2020-07-21;9;664;677
2020-07-22;9;665;679
2020-07-23;9;665;680
2020-07-24;9;665;686
2020-07-25;9;665;686
2020-07-26;9;665;700
2020-07-27;9;665;701
2020-07-28;9;665;708
2020-07-29;9;665;786;
2020-07-30;9;665;814;
2020-07-31;9;665;824;
2020-08-01;9;665;845;
2020-08-02;9;666;860;
2020-08-03;9;666;874;
2020-08-04;9;666;890;
2020-08-05;9;668;926;
2020-08-06;9;670;946;
2020-08-07;9;675;995;
2020-08-08;9;675;1035;
2020-08-09;9;684;1089;
2020-08-10;9;688;1112;
2020-08-11;9;692;1141;
2020-08-12;9;695;1190;
2020-08-13;9;708;1245;
2020-08-14;9;762;1276;
2020-08-15;9;782;1348;
2020-08-16;9;749;1306;
2020-08-17;9;759;1375;
2020-08-18;9;766;1423;
2020-08-19;9;784;1470;
2020-08-20;9;802;1510;
2020-08-21;10;854;1546;
2020-08-22;10;901;1577;
2020-08-23;10;934;1612;
2020-08-24;10;977;1667;
2020-08-25;10;1029;1705;
2020-08-26;10;1077;1751;
2020-08-27;10;1121;1788;
2020-08-28;10;1186;1820;
2020-08-29;11;1244;1847;
2020-08-30;12;1313;1862;
2020-08-31;12;1400;1883;
2020-09-01;13;1453;1909;
2020-09-02;13;1490;1931;
2020-09-03;13;1528;1965;
2020-09-04;13;1565;1984;
2020-09-05;14;1601;2014;
2020-09-06;14;1627;2039;
2020-09-07;14;1690;2076;
2020-09-08;14;1729;2099;
2020-09-09;14;1760;2162;
2020-09-10;15;1803;2204;
2020-09-11;15;1833;2247;
2020-09-12;15;1850;2274;
2020-09-13;15;1872;2352;
2020-09-14;16;1890;2405;
2020-09-15;16;1931;2454;
2020-09-16;16;1953;2560;
2020-09-17;16;1978;2595;
2020-09-18;17;1996;2634;
2020-09-19;20;2017;2699;
2020-09-20;21;2047;2731;
2020-09-21;23;2079;2776;
2020-09-22;24;2113;2814;
2020-09-23;25;2173;2856;
2020-09-24;27;2191;2898;
2020-09-25;29;2261;2929;
2020-09-26;31;2304;2958;
2020-09-27;31;2358;2979;
2020-09-28;33;2399;3006;
2020-09-29;34;2484;3035;
2020-09-30;35;2562;3058;
2020-10-01;35;2605;3095;
2020-10-02;38;2668;3139;
2020-10-03;39;2711;3204;
2020-10-04;39;2758;3270;
2020-10-05;39;2770;3327;
2020-10-06;40;2812;3374;
2020-10-07;41;2865;3442;
2020-10-08;41;2884;3506;
2020-10-09;41;2915;3581;
2020-10-10;41;2937;3681;
2020-10-11;42;2967;3776;
2020-10-12;43;2981;3844;
2020-10-13;44;3012;3937;
2020-10-14;45;3064;4048;
2020-10-15;45;3106;4160;
2020-10-16;45;3142;4282;
2020-10-17;45;3184;4486;
2020-10-18;45;3236;4628;
2020-10-19;45;3242;4737;
2020-10-20;46;3282;4871;
2020-10-21;47;3331;5026;
2020-10-22;49;3384;5137;
2020-10-23;49;3439;5258;
2020-10-24;50;3478;5373;
2020-10-25;52;3567;5498;
2020-10-26;53;3630;5578;
2020-10-27;55;3715;5685;
2020-10-28;57;3789;5760;
2020-10-29;60;3880;5866;
2020-10-30;61;3990;5942;
2020-10-31;62;4155;6042;
2020-11-01;64;4286;6182;
2020-11-02;64;4397;6400;
2020-11-03;65;4505;6506;
2020-11-04;69;4672;6590;
2020-11-05;71;4765;6764;
2020-11-06;74;4832;6893;
2020-11-07;75;5000;7039;
2020-11-08;78;5103;7141;
2020-11-09;81;5185;7243;
2020-11-10;85;5274;7396;
2020-11-11;88;5371;7537;
2020-11-12;90;5479;7646;
2020-11-13;95;5580;7796;
2020-11-14;97;5702;7917;
2020-11-15;98;5765;8034;
2020-11-16;101;5888;8137;
2020-11-17;103;6049;8247;
2020-11-18;104;6184;8420;
2020-11-19;106;6301;8560;
2020-11-20;108;6406;8681;
2020-11-21;111;6565;8822;
2020-11-22;113;6654;8924;
2020-11-23;117;6831;9004;
2020-11-24;122;6938;9137;
2020-11-25;125;7062;9253;
2020-11-26;128;7165;9405;
2020-11-27;132;7297;9501;
2020-11-28;133;7418;9609;
2020-11-29;133;7557;9752;
2020-11-30;137;7665;9873;
2020-12-01;141;7748;9975;
2020-12-02;146;7887;10101;
2020-12-03;148;8015;10197;
2020-12-04;149;8120;10320;
2020-12-05;151;8289;10423;
2020-12-06;153;8396;10520;
2020-12-07;155;8497;10659;
2020-12-08;157;8641;10699;
2020-12-09;160;8720;10778;
2020-12-10;164;8848;10884;
2020-12-11;166;8935;10980;
2020-12-12;166;9079;11101;
2020-12-13;169;9169;11153;
2020-12-14;174;9319;11254;
2020-12-15;177;9420;11303;
2020-12-16;180;9516;11415;
2020-12-17;182;9670;11475;
2020-12-18;183;9780;11569;
2020-12-19;187;9881;11621;
2020-12-20;190;9978;11714;
2020-12-21;194;10115;11802;
2020-12-22;196;10161;11910;
2020-12-23;201;10293;11992;
2020-12-24;203;10423;12062;
2020-12-25;203;10547;12112;
2020-12-26;206;10550;12241;
2020-12-27;210;10668;12325;
2020-12-28;215;10791;12426;
2020-12-29;215;10919;12541;
2020-12-30;216;11057;12665;
2020-12-31;219;11121;12774;
2021-01-01;219;11178;12909;
2021-01-02;220;11211;12997;
2021-01-03;220;11275;13082;
2021-01-04;222;11386;13230;
2021-01-05;226;11460;13388;
2021-01-06;227;11540;13612;
2021-01-07;228;11613;13776;
2021-01-08;230;11690;13967;
2021-01-09;232;11759;14212;
2021-01-10;233;11841;14396;
2021-01-11;233;11936;14529;
2021-01-12;234;12016;14769;
2021-01-13;234;12123;14958;
2021-01-14;235;12250;15079;
2021-01-15;236;12393;15272;
2021-01-16;238;12460;15447;
2021-01-17;239;12596;15588;
2021-01-18;241;12717;15742;
2021-01-19;242;12865;15942;
2021-01-20;244;13054;16129;
2021-01-21;245;13234;16280;
2021-01-22;248;13435;16423;
2021-01-23;250;13646;16542;
2021-01-24;251;13801;16658;
2021-01-25;253;13976;16861;
2021-01-26;255;14104;16999;
2021-01-27;258;14252;17192;
2021-01-28;261;14452;17400;
2021-01-29;264;14626;17585;
2021-01-30;265;14775;17721;
2021-01-31;267;14960;17903;
2021-02-01;269;15101;18027;
2021-02-02;270;15233;18168;
2021-02-03;273;15423;18306;
2021-02-04;273;15567;18385;
2021-02-05;277;15701;18442;
2021-02-06;279;15896;18576;
2021-02-07;282;16053;18676;
2021-02-08;282;16179;18813;
2021-02-09;284;16325;19015;
2021-02-10;286;16490;19182;
2021-02-11;286;16646;19333;
2021-02-12;288;16811;19497;
2021-02-13;290;17017;19651;
2021-02-14;293;17126;19789;
2021-02-15;295;17310;19945;
2021-02-16;297;17434;20047;
2021-02-17;298;17523;20246;
2021-02-18;301;17679;20409;
2021-02-19;301;17827;20563;
2021-02-20;303;17933;20762;
2021-02-21;304;18067;20892;
2021-02-22;305;18309;21085;
2021-02-23;306;18500;21306;
2021-02-24;308;18720;21532;
2021-02-25;311;18905;21724;
2021-02-26;313;19087;21982;
2021-02-27;313;19255;22219;
2021-02-28;315;19447;22482;
2021-03-01;316;19663;22657;
2021-03-02;319;19743;22993;
2021-03-03;321;19905;23226;
2021-03-04;325;20135;23588;
2021-03-05;328;20291;23871;
2021-03-06;329;20484;24216;
2021-03-07;334;20742;24398;
2021-03-08;334;21087;24599;
2021-03-09;335;21477;24847;
2021-03-10;337;21838;25357;
2021-03-11;341;22176;25640;
2021-03-12;346;22435;25969;
2021-03-13;350;22773;26267;
2021-03-14;351;23060;26535;
2021-03-15;354;23376;26748;
2021-03-16;357;23591;27061;
2021-03-17;361;23784;27272;
2021-03-18;363;24118;27515;
2021-03-19;364;24432;27694;
2021-03-20;369;24662;27904;
2021-03-21;372;25020;28128;
2021-03-22;373;25343;28319;
2021-03-23;375;25555;28409;
2021-03-24;377;25857;28510;
2021-03-25;378;26148;28612;
2021-03-26;382;26480;28715;
2021-03-27;385;26763;28808;
2021-03-28;387;27086;28875;
2021-03-29;388;27418;28938;
2021-03-30;390;27704;28993;
2021-03-31;392;27812;29033;
2021-04-01;394;27951;29085;
2021-04-02;395;28045;29127;
2021-04-03;397;28159;29189;
2021-04-04;398;28276;29223;
2021-04-05;399;28349;29279;
2021-04-06;399;28416;29343;
2021-04-07;400;28463;29408;
2021-04-08;401;28508;29463;
2021-04-09;401;28561;29511;
2021-04-10;402;28610;29548;
2021-04-11;402;28654;29614;
2021-04-12;402;28706;29661;
2021-04-13;403;28756;29720;
2021-04-14;403;28797;29778;
2021-04-15;403;28842;29833;
2021-04-16;405;28872;29860;
2021-04-17;409;28910;29927;
2021-04-18;409;28962;29966;
2021-04-19;409;29003;30026;
2021-04-20;411;29065;30039;
2021-04-21;411;29130;30063;
2021-04-22;411;29166;30096;
2021-04-23;412;29204;30129;
2021-04-24;412;29261;30149;
2021-04-25;413;29296;30174;
2021-04-26;413;29354;30189;
2021-04-27;413;29421;30234;
2021-04-28;413;29462;30249;
2021-04-29;413;29493;30276;
2021-04-30;413;29548;30292;
2021-05-01;415;29622;30307;
2021-05-02;416;29642;30319;
2021-05-03;416;29658;30354;
2021-05-04;416;29677;30381;
2021-05-05;416;29715;30411;
2021-05-06;416;29744;30420;
2021-05-07;417;29763;30432;
2021-05-08;417;29774;30438;
2021-05-09;417;29805;30447;
2021-05-10;417;29828;30458;
2021-05-11;417;29843;30464;
2021-05-12;417;29860;30469;
2021-05-13;417;29867;30473;
2021-05-14;417;29877;30474;
2021-05-15;417;29884;30478;
2021-05-16;417;29905;30480;
2021-05-17;417;29920;30484;
2021-05-18;417;29941;30486;
2021-05-19;417;29952;30489;
2021-05-20;417;29974;30491;
2021-05-21;417;29984;30497;
2021-05-22;417;29998;30499;
2021-05-23;417;30006;30504;
2021-05-24;417;30017;30506;
2021-05-25;418;30022;30509;
2021-05-26;419;30028;30516;
2021-05-27;419;30036;30520;
2021-05-28;419;30041;30526;
2021-05-29;419;30043;30529;
2021-05-30;419;30046;30533;
2021-05-31;419;30050;30535;
2021-06-01;419;30054;30543;
2021-06-02;419;30058;30553;
2021-06-03;419;30062;30557;
2021-06-04;419;30066;30559;
2021-06-05;419;30073;30568;
2021-06-06;419;30078;30571;
2021-06-07;419;30080;30571;
2021-06-08;419;30083;30572;
2021-06-09;419;30086;30573;
2021-06-10;419;30091;30577;
2021-06-11;419;30096;30579;
2021-06-12;419;30100;30581;
2021-06-13;419;30103;30581;
2021-06-14;419;30109;30582;
2021-06-15;419;30112;30582;
2021-06-16;419;30121;30585;
2021-06-17;420;30132;30585;
2021-06-18;420;30136;30588;
2021-06-19;420;30139;30588;
2021-06-20;420;30142;30589;
2021-06-21;420;30147;30590;
2021-06-22;420;30148;30595;
2021-06-23;420;30149;30595;
2021-06-24;420;30151;30598;
2021-06-25;420;30154;30603;
2021-06-26;420;30156;30606;
2021-06-27;420;30158;30606;
2021-06-28;420;30158;30612;
2021-06-29;420;30158;30618;
2021-06-30;420;30158;30623;
2021-07-01;420;30161;30627;
2021-07-02;420;30161;30633;
2021-07-03;420;30164;30640;
2021-07-04;420;30164;30652;
2021-07-05;420;30165;30664;
2021-07-06;420;30165;30675;
2021-07-07;420;30170;30700;
2021-07-08;420;30176;30755;
2021-07-09;420;30179;30851;
2021-07-10;420;30181;30960;
2021-07-11;420;30184;31061;
2021-07-12;420;30186;31240;
2021-07-13;420;30192;31394;
2021-07-14;420;30192;31612;
2021-07-15;420;30202;31834;
2021-07-16;420;30208;32069;
2021-07-17;420;30213;32275;
2021-07-18;420;30218;32470;
2021-07-19;420;30233;32616;
2021-07-20;420;30236;32833;
2021-07-21;420;30266;33032;
2021-07-22;420;30291;33198;
2021-07-23;420;30356;33370;
2021-07-24;421;30448;33541;
2021-07-25;421;30557;33668;
2021-07-26;421;30683;33762;
2021-07-27;421;30857;33904;
2021-07-28;423;30982;33995;
2021-07-29;423;31211;34090;
2021-07-30;423;31410;34201;
2021-07-31;423;31629;34295;
2021-08-01;423;31843;34375;
2021-08-02;423;32011;34439;
2021-08-03;423;32145;34508;
2021-08-04;423;32438;34590;
2021-08-05;424;32642;34668;
2021-08-06;424;32762;34716;
2021-08-07;424;32909;34787; 
2021-08-08;426;33079;34846;
2021-08-09;428;33200;34902;
2021-08-10;428;33270;34953;
2021-08-11;429;33407;35050;
2021-08-12;429;33525;35091;
2021-08-13;429;33644;35192;
2021-08-14;430;33764;35268;
2021-08-15;430;33864;35337;
2021-08-16;431;33944;35380;
2021-08-17;433;34001;35434;
2021-08-18;433;34072;35516;
2021-08-19;435;34128;35602;
2021-08-20;435;34181;35653;
2021-08-21;436;34225;35721;
2021-08-22;436;34275;35774;
2021-08-23;436;34312;35831;
2021-08-24;437;34352;35866;
2021-08-25;437;34388;35908;
2021-08-26;438;34447;35950;
2021-08-27;439;34513;35990;
2021-08-28;440;34567;36039;
2021-08-29;440;34618;36089;
2021-08-30;440;34653;36123;
2021-08-31;441;34678;36171;
2021-09-01;441;34727;36247;
2021-09-02;441;34781;36322;
2021-09-03;441;34836;36364;
2021-09-04;442;34869;36426;
2021-09-05;444;34912;36475;
2021-09-06;445;34961;36512;
2021-09-07;445;34990;36553;
2021-09-08;446;35021;36606;
2021-09-09;446;35049;36636;
2021-09-10;446;35092;36674;
2021-09-11;447;35142;36708;
2021-09-12;449;35182;36758;
2021-09-13;449;35225;36793;
2021-09-14;449;35251;36843;
2021-09-15;450;35311;36875;
2021-09-16;452;35356;36900;
2021-09-17;453;35435;36927;
2021-09-18;453;35486;36952;
2021-09-19;453;35537;36972;
2021-09-20;455;35569;36994;
2021-09-21;456;35612;37018;
2021-09-22;456;35661;37036;
2021-09-23;456;35708;37048;
2021-09-24;457;35737;37061;
2021-09-25;457;35781;37077;
2021-09-26;457;35816;37090;
2021-09-27;457;35859;37103;
2021-09-28;457;35912;37119;
2021-09-29;457;35957;37127;
2021-09-30;457;35984;37149;
2021-10-01;458;36014;37163;
2021-10-02;459;36035;37187;
2021-10-03;459;36065;37197;
2021-10-04;459;36088;37221;
2021-10-05;459;36115;37246;
2021-10-06;459;36158;37264;
2021-10-07;459;36173;37283;
2021-10-08;459;36186;37307;
2021-10-09;459;36221;37323;
2021-10-10;459;36227;37347;
2021-10-11;459;36249;37358;
2021-10-12;459;36256;37375;
2021-10-13;459;36269;37393;
2021-10-14;459;36284;37412;
2021-10-15;459;36308;37437;
2021-10-16;459;36327;37445;
2021-10-17;459;36345;37455;
2021-10-18;459;36356;37466;
2021-10-19;459;36377;37488;
2021-10-20;459;36407;37508;
2021-10-21;459;36421;37525;
2021-10-22;460;36444;37535;
2021-10-23;460;36465;37541;
2021-10-24;460;36486;37553;
2021-10-25;460;36507;37566;
2021-10-26;460;36520;37582;
2021-10-27;460;36539;37597;
2021-10-28;460;36552;37612;
2021-10-29;461;36575;37620;
2021-10-30;461;36590;37639;
2021-10-31;461;36599;37655;
2021-11-01;461;36608;37675;
2021-11-02;462;36624;37704;
2021-11-03;462;36645;37738;
2021-11-04;462;36662;37775;
2021-11-05;462;36675;37815;
2021-11-06;462;36683;37856;
2021-11-07;462;36695;37906;
2021-11-08;462;36710;37933;
2021-11-09;462;36720;37968;
2021-11-10;462;36729;38006;
2021-11-11;462;36754;38069;
2021-11-12;462;36764;38119;
2021-11-13;462;36776;38170;
2021-11-14;462;36795;38202;
2021-11-15;462;36812;38257;
2021-11-16;462;36843;38321;
2021-11-17;462;36873;38385;
2021-11-18;462;36905;38451;
2021-11-19;462;36935;38530;
2021-11-20;463;36980;38589;
2021-11-21;463;37021;38711;
2021-11-22;464;37063;38773;
2021-11-23;464;37093;38844;
2021-11-24;464;37132;38930;
2021-11-25;466;37160;39013;
2021-11-26;468;37216;39071;
2021-11-27;468;37263;39166;
2021-11-28;468;37306;39238;
2021-11-29;468;37345;39333;
2021-11-30;468;37399;39439;
2021-12-01;468;37469;39534;
2021-12-02;468;37530;39672;
2021-12-03;468;37705;39805;
2021-12-04;468;37765;39864;
2021-12-05;468;37888;39933;
2021-12-06;468;37949;40014;
2021-12-07;468;38035;40076;
2021-12-08;468;38096;40163;
2021-12-09;469;38203;40244;
2021-12-10;470;38262;40332;
2021-12-11;470;38329;40443;
2021-12-12;471;38423;40521;
2021-12-13;471;38496;40599;
2021-12-14;471;38586;40699;
2021-12-15;471;38696;40867;
2021-12-16;471;38795;41034;
2021-12-17;471;38948;41255;
2021-12-18;471;39048;41546;
2021-12-19;471;39103;41828;
2021-12-20;471;39183;42080;
2021-12-21;471;39254;42466;
2021-12-22;473;39348;43048;
2021-12-23;473;39440;43781;
2021-12-24;473;39558;44776;
2021-12-25;474;39654;45693;
2021-12-26;475;39748;46265;
2021-12-27;476;39826;47097;
2021-12-28;476;39908;48395;
2021-12-29;476;40024;49732;
2021-12-30;476;40196;51085;
2021-12-31;477;40294;52488;
2022-01-01;477;40543;53518;
2022-01-02;479;40822;54265;
2022-01-03;479;41062;55077;
2022-01-04;480;41347;56224;
2022-01-05;482;41756;57146;
2022-01-06;484;42465;58290;
2022-01-07;485;43353;59076;
2022-01-08;487;44460;59838;
2022-01-09;488;45478;60401;
2022-01-10;489;46020;60838;
2022-01-11;492;46888;61270;
2022-01-12;496;48067;61943;
2022-01-13;500;49328;62405;
2022-01-14;501;50583;62921;
2022-01-15;504;51890;63424;
2022-01-16;506;53023;63725;
2022-01-17;506;53722;64013;
2022-01-18;509;54426;64392;
2022-01-19;514;54974;64734;
2022-01-20;520;55526;65020;
2022-01-21;521;56588;65326;
2022-01-22;525;57884;65611;
2022-01-23;532;59315;65884;
2022-01-24;534;60568;66086;
2022-01-25;536;61110;66409;
2022-01-26;538;61600;66723;
2022-01-27;541;62190;66953;
2022-01-28;544;62765;67182;
2022-01-29;545;63206;67372;
2022-01-30;547;63607;67563;
2022-01-31;550;63934;67732;
2022-02-01;551;64200;67981;
2022-02-02;556;64553;68208;
2022-02-03;559;64871;68448;
2022-02-04;560;65151;68662;
2022-02-05;565;65461;68857;
2022-02-06;569;65777;69015;
2022-02-07;570;66013;69190;
2022-02-08;571;66299;69376;
2022-02-09;572;66603;69548;
2022-02-10;576;66873;69666;
2022-02-11;579;67082;69809;
2022-02-12;585;67280;69916;
2022-02-13;589;67487;70032;
2022-02-14;592;67608;70104;
2022-02-15;593;67792;70226;
2022-02-16;594;68093;70343;
2022-02-17;594;68385;70452;
2022-02-18;594;68673;70531;
2022-02-19;594;68835;70603;
2022-02-20;596;68992;70680;
2022-02-21;598;69115;70754;
2022-02-22;599;69206;70844;
2022-02-23;601;69302;70923;
2022-02-24;601;69408;71018;
2022-02-25;601;69496;71098;
2022-02-26;602;69591;71194;
2022-02-27;604;69656;71250;
2022-02-28;605;69717;71290;
2022-03-01;605;69781;71376;
2022-03-02;606;69851;71470;
2022-03-03;607;69939;71596;
2022-03-04;607;70011;71694;
2022-03-05;608;70086;71815;
2022-03-06;608;70160;71914;
2022-03-07;609;70240;71986;
2022-03-08;610;70309;72145;
2022-03-09;612;70393;72283;
2022-03-10;613;70469;72436;
2022-03-11;613;70575;72537;
2022-03-12;614;70661;72664;
2022-03-13;614;70712;72835;
2022-03-14;615;70750;72978;
2022-03-15;617;70828;73172;
2022-03-16;618;70910;73401;
2022-03-17;619;71025;73705;
2022-03-18;621;71112;74006;
2022-03-19;621;71227;74292;
2022-03-20;622;71317;74495;
2022-03-21;624;71383;74746;
2022-03-22;624;71532;75079;
2022-03-23;626;71659;75454;
2022-03-24;626;71790;75869;
2022-03-25;627;71917;76334;
2022-03-26;630;72032;76726;
2022-03-27;631;72195;77079;
2022-03-28;634;72237;77439;
2022-03-29;635;72346;78042;
2022-03-30;638;72562;78759;
2022-03-31;638;72865;79519;
2022-04-01;638;73194;80178;
2022-04-02;639;73459;80969;
2022-04-03;641;73649;81576;
2022-04-04;644;73898;82126;
2022-04-05;649;74227;82845;
2022-04-06;650;74592;83667;
2022-04-07;652;74993;84398;
2022-04-08;656;75413;85057;
2022-04-09;659;75744;85620;
2022-04-10;662;76061;86162;
2022-04-11;664;76401;86595;
2022-04-12;667;76991;87033;
2022-04-13;669;77693;87441;
2022-04-14;671;78393;87872;
2022-04-15;672;79013;88244;
2022-04-16;673;79743;88558;
2022-04-17;675;79960;88829;
2022-04-18;677;80802;89028;
2022-04-19;677;81503;89310;
2022-04-20;679;82288;89607;
2022-04-21;684;82972;89919;
2022-04-22;684;83521;90168;
2022-04-23;687;83911;90399;
2022-04-24;688;84521;90595;
2022-04-25;692;85151;90773;
2022-04-26;693;85523;91032;
2022-04-27;696;85976;91221;
2022-04-28;698;86356;91427;
2022-04-29;698;86759;91605;
2022-04-30;698;87119;91741;
2022-05-01;698;87343;91861;
2022-05-02;700;87528;91975;
2022-05-03;702;87724;92150;
2022-05-04;703;87926;92308;
2022-05-05;708;88213;92475;
2022-05-06;708;88498;92597;
2022-05-07;708;88728;92729;
2022-05-08;709;88918;92848;
2022-05-09;711;89106;92918;
2022-05-10;713;89273;93041;
2022-05-11;713;89464;93149;
2022-05-12;713;89625;93249;
2022-05-13;713;89807;93360;
2022-05-14;713;89952;93446;
2022-05-15;713;90076;93508;
2022-05-16;713;90182;93572;
2022-05-17;714;90338;93682;
2022-05-18;716;90498;93758;
2022-05-19;716;90649;93843;
2022-05-20;716;90785;93912;
2022-05-21;717;90952;93985;
2022-05-22;717;91098;94046;
2022-05-23;718;91240;94113;
2022-05-24;719;91398;94205;
2022-05-25;719;91540;94264;
2022-05-26;719;91683;94354;
2022-05-27;719;91824;94440;
2022-05-28;719;91946;94513;
2022-05-29;721;92043;94579;
2022-05-30;721;92106;94643;
2022-05-31;721;92215;94742;
2022-06-01;721;92310;94857;
2022-06-02;722;92408;94950;
2022-06-03;722;92512;95068;
2022-06-04;722;92603;95144;
2022-06-05;723;92699;95210;
2022-06-06;723;92759;95272;
2022-06-07;723;92857;95365;
2022-06-08;723;92961;95467;
2022-06-09;723;93060;95642;
2022-06-10;723;93162;95829;
2022-06-11;724;93260;95995;
2022-06-12;726;93339;96148;
2022-06-13;727;93412;96290;
2022-06-14;728;93513;96490;
2022-06-15;728;93627;96763;
2022-06-16;728;93730;97018;
2022-06-17;728;93838;97278;
2022-06-18;730;93964;97557;
2022-06-19;730;94026;97872;
2022-06-20;730;94068;98105;
2022-06-21;735;94167;98563;
2022-06-22;736;94265;99116;
2022-06-23;738;94444;99659;
2022-06-24;740;94624;100138;
2022-06-25;740;94792;100594;
2022-06-26;740;94948;101036;
2022-06-27;740;95110;101453;
2022-06-28;740;95265;102023;
2022-06-29;740;95499;102593;
2022-06-30;741;95764;103132;
2022-07-01;744;96030;103836;
2022-07-02;747;96309;104419;
2022-07-03;748;96614;104919;
2022-07-04;748;96889;105407;
2022-07-05;751;97140;106068;
2022-07-06;752;97689;106682;
2022-07-07;753;98216;107306;
2022-07-08;754;98723;107892;
2022-07-09;756;99241;108283;
2022-07-10;759;99671;108688;
2022-07-11;762;100121;109043;
2022-07-12;763;100587;109493;
2022-07-13;766;101188;109911;
2022-07-14;768;101772;110191;
2022-07-15;768;102409;110501;
2022-07-16;772;102990;110743;
2022-07-17;772;103488;110967;
2022-07-18;773;103974;111149;
2022-07-19;777;104578;111410;
2022-07-20;778;105277;111629;
2022-07-21;780;105872;111833;
2022-07-22;783;106409;111983;
2022-07-23;785;106878;112089;
2022-07-24;785;107323;112217;
2022-07-25;786;107765;112295;
2022-07-26;787;108171;112436;
2022-07-27;789;108677;112533;
2022-07-28;792;109046;112631;
2022-07-29;792;109363;112719;
2022-07-30;793;109641;112770;
2022-07-31;794;109863;112828;
2022-08-01;794;110064;112879;
2022-08-02;794;110279;112973;
2022-08-03;795;110522;113056;

&lt;!--kuup;surmi;tervenenuid;nakkusjuhte kokku--&gt;
|caption=
'''Allikad'''&lt;br /&gt;
* [https://www.um.edu.mt/newspoint/covid19 COVID-19 UPDATES]
* [https://deputyprimeminister.gov.mt/en/health-promotion/covid-19/Pages/covid-19-infographics.aspx Malta tervishoiuministeerium]
}}&lt;br style=&quot;clear:left;&quot; /&gt;
&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Malta]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>by6fso3ulym47t02s7uqwuriv36829g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>BMW 6. seeria (E24)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>594160</id>
    <revision>
      <id>6172980</id>
      <parentid>5829651</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:18:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AP2048</username>
        <id>164041</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4559" xml:space="preserve">{{vikinda}}
{{Auto|nimi=BMW 6. seeria (E24)|pilt=E24_635CSi_wiki.jpg |tootja=[[BMW]]|paigutus=eesmootor-tagavedu|keretüüp=kupee|teljevahe=2630 mm|eelkäija=BMW E9|kokkupanek=Dingolfing, Saksamaa}}
'''BMW E24''' oli [[BMW]] esimene [[BMW 6. seeria|6. seeria]] tähistusega 2-ukseline [[Kupee (keretüüp)|kupee]], mida tootis BMW E12 ja E28 5. seeria [[Platvorm|platvormil]] aastatel 1976–1989. Auto vahetas välja BMW 1968–1975 toodetud E9 kupee, mille põhjal toodeti ka kuulsaid võidusõiduvariante näiteks 3.0 CSL.

E24 disainis Paul Bracq, erinevalt E9st oli sellel B-piilar. Algselt pidi E24 olema kõrgem E9, et autosse oleks kergem siseneda, kuid BMW asemüügijuht Bob Lutz laitis selle maha.

Kõik E24d toodeti Baieris Dingolfingi tehases, kuigi algselt toodeti kered Osnabrückis Karmanni kerefirmas, mis siis saadeti Dingolfingi. Alates 1977. aasta augustist toodeti ka kered BMW enda poolt Dingolfingis.

Esimesed kaks E24 mudelit 1976. aastal olid 630CS ja 633CSi, mis kasutasid M30 reaskuuest mootorit. 630CS kasutas eelkäija 3.0 CS kolmeliitrist Pierburg 4A1 karburaatoriga, võimsus 185 PS. See maksis seisuga 8. märts 1976 40600 DEMi, automaatkastiga 42180 DEMi (3.0 CS maksis 25. augusti 1975 seisuga 35900 DEMI ja automaadiga 37480 DEMI). 633CSi kasutas uut 3.2 liitrist Bosch L-Jetronic sissepritsega, võimsus 200 PS. Hind oli 43100 DEMi (automaadiga 44680 DEMi), eelkäija 3.0 CSL maksis augustis 1975 42260 DEMi. Esimesed autod olid saadaval kas Getrag 262 4-käigulise manuaal või ZF 3HP22 3-käiguse automaatkäigukastiga.

USA rangemate emissiooninõuete tõttu müüdi seal mudelit 630CSi, kui 630CS karburaator vahetati välja L-Jetronic sissepritse vastu. Madalama 8.0:1 surveastme tõttu võrreldes Euroopa 9.0:1ga oli USA mootori võimsus vaid 176 hp.

1978. aastal lisandus uus mudel 635CSi, mis kasutas BMW M1 Procar võidusõiduauto M88/1 mootori baasil arendatud M90 3.5 liitrist reaskuuest 218 PS mootorit. Lisaks sai 635CSi ka uue Getrag 265 5-käigulise manuaalkasti. See maksis 22. august 1978 seisuga 49400 DEMi 630CS 43900 ja 633CSi 46500 vastu. USA turul vahetas 630CSi välja uus 633CSi, mis arendas 184 hp.

1979. aastal lõpetati karburaatoriga 630CS tootmine, selle vahetas välja juunis uus 628CSi, mis kasutas E12 528ilt pärit 2.8 liitrist 184 PS mootorit. See maksis 29. august 1979 seisuga 46000 DEMi (633CSi 48700 ja 635CSi 51900 DEMi). Kõik Euroopa turu autod said ka nüüd 635CSi 5-käigulise Getrag 265 manuaali (USA turul alates 1981. mudeliaastast), 4-käigulist Getrag 262 enam ei kasutatud. Automaatkast oli endiselt ZFi 3-käiguline.

1980. aastal vahetati kõikidel autodel L-Jetronic sissepritse välja Motronicu vastu.

1982. aastast toodeti E24 nüüd endise E12 asemel uue E28 5. seeria platvormil, kere ja šassii uuendus tegi auto 50 kg kergemaks. 635CSi sai nüüd uue 3.4 liitrise M30 mootori, võimsus jäi samaks. 633CSi enam Euroopas ei müüdud, ainult USA ja Jaapani turul.

1983. aastal vahetas vana 3-käigulise automaatkasti välja uus ZF 4HP-22 4-käiguline.

1984. aastal tuli välja uus sportmudel M635CSi, mis kasutas M88/3 3.5 liitrist reaskuuest 286 PS. See maksis 29. august 1983 seisuga 89500 DEMi, samal ajal 628CSi maksis 55900 ja 635CSi 66150 DEMi.

1985. aastal vahetas 635CSi USA turul välja vana 633CSi. Kohustusliku katalüsaatori tõttu oli selle võimsus aga vaid 185 hp Euroopa 218 PS vastu, olles vaid 1 hp 633CSist võimsam.

1987. aastal välja tulnud uus E32 7. seeria kasutas uut DME III mootorielektroonikat, mille sai ka 635CSi. See kasvatas võimsust 220 PSni (katalüsaatoriga 211 PS/208 hp). USA turule jõudis see 1988. 1987. aastal jõudis ka M635CSi USA turule mudelinimega M6, kuid see kasutas katalüsaatoriga S38B36 mootorit, mis arendas Euroopa 286 PS vastu ainult 260 PS/256 hp. Mais 1987 lõppes 628 CSi tootmine, Euroopa turule jäi nüüd ainult 635 CSi.

6. aprillil 1989 veeres Dingolfingis tootmisliinilt maha viimane E24 6. seeria. 13. veebruar 1989 seisuga maksid viimastest autodest 635CSi 82000 DEMi ja M635CSi 108000 DEMi. Kokku toodeti 13 aasta jooksul 86216 autot, millest rohkem kui poole (45218) moodustas 635CSi. Lisaks toodeti 23426 633CSi, 5951 628CSi, 5855 M635CSi ja 5766 630CS'i. Kuigi samal aastal hakati tootma uut E31 8. seeriat, ei olnud see mõeldud E24 järeltulijaks, vaid täiesti omaette mudelina, kõrgema hinna ja võimsamate V8 ja V12 mootoritega – novembri 1989 seisuga maksis viieliitrise M70 V12ga (300 PS) 850i 135000 DEMi.

[[Kategooria:BMW|6._seeria_(E24)]]
[[Kategooria:Sõiduautomudelid]]</text>
      <sha1>ghw1z9iicuoiorn7mw1glfodmkuyf0m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Iirimaal</title>
    <ns>10</ns>
    <id>596884</id>
    <revision>
      <id>6173022</id>
      <parentid>6168856</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:03:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22648" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;{{main|Koroonapandeemia Iiri Vabariigis}}
&lt;/noinclude&gt;
{{#invoke:Medical cases chart|chart &lt;!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --&gt;
|numwidth=wdmm
|barwidth=
|float=left

|disease=COVID-19
|location=Iiri Vabariigis
|outbreak=COVID-19 pandeemia

|changetype1= a 
|right2=Surmade arv
|changetype2= a 
|collapsible=y
|data=
2020-02-29;;;1;
;;;1;
2020-03-03;;;2;
2020-03-04;;;6;
2020-03-05;;;13;
2020-03-06;;;18;
2020-03-07;;;19;
2020-03-08;;;21;
2020-03-09;;;24;
2020-03-10;;;34;
2020-03-11;1;;43;
2020-03-12;1;1;70;
2020-03-13;1;1;90;
2020-03-14;2;1;129;
2020-03-15;2;5;169;
2020-03-16;2;5;223;
2020-03-17;2;5;292;
2020-03-18;2;5;366;
2020-03-20;3;5;683;
2020-03-21;3;5;785;
2020-03-22;4;5;906;
2020-03-23;6;5;1125;
2020-03-24;7;5;1329;
2020-03-25;9;5;1564;
2020-03-26;19;5;1819;
2020-03-27;22;5;2121;
2020-03-28;36;5;2415;
2020-03-29;46;5;2615
2020-03-30;54;5;2910;
2020-03-31;71;5;3235;
2020-04-01;85;5;3447;
2020-04-02;98;10;3849;
2020-04-03;120;10;4273;
2020-04-04;137;25;4604;
2020-04-05;158;25;4994;
2020-04-06;174;25;5481;
2020-04-07;210;25;6204;
2020-04-08;235;25;6589;
2020-04-09;263;25;7188;
2020-04-10;288;25;7873;
2020-04-11;320;25;8642;
2020-04-12;334;25;9358;
2020-04-13;365;25;10182;
2020-04-14;406;25;11195;
2020-04-15;444;25;12136;
2020-04-16;486;25;13176;
2020-04-17;530;25;13868;
2020-04-18;571;25;14610;
2020-04-19;610;25;15203;
2020-04-20;687;25;15652;
2020-04-21;730;9233;16040;
2020-04-22;769;9233;16671;
2020-04-23;794;9233;17607;
2020-04-24;1014;9233;18184;
2020-04-25;1063;13386;18561;
2020-04-26;1087;13386;19262;
2020-04-27;1102;13386;19648;
2020-04-28;1159;13386;19877;
2020-04-29;1190;13386;20253;
2020-04-30;1232;13386;20612;
2020-05-01;1265;13386;20833;
2020-05-02;1286;13386;21176;
2020-05-03;1303;13386;21506;
2020-05-04;1319;13386;21772;
2020-05-05;1339;13386;21983;
2020-05-06;1375;17110;22248;
2020-05-07;1403;17110;22385;
2020-05-08;1429;17110;22541;
2020-05-09;1446;17110;22760;
2020-05-10;1458;17110;22996;
2020-05-11;1467;17110;23135;
2020-05-12;1488;17110;23242;
2020-05-13;1497;19470;23401;
2020-05-14;1506;19470;23583;
2020-05-15;1518;19470;23956;
2020-05-16;1533;19470;24048;
2020-05-17;1543;19470;24112;
2020-05-18;1547;19470;24200;
2020-05-19;1561;19470;24251;
2020-05-20;1571;21060;24315;
2020-05-21;1583;21060;24391;
2020-05-22;1592;21060;24506;
2020-05-23;1604;21060;24582;
2020-05-24;1606;21060;24639;
2020-05-25;1606;21060;24698;
2020-05-26;1615;21060;24735;
2020-05-27;1631;22089;24803;
2020-05-28;1639;22089;24841;
2020-05-29;1645;22089;24876;
2020-05-30;1648;22089;24929;
2020-05-31;1649;22089;24990;
2020-06-01;1650;22089;25062;
2020-06-02;1658;22089;25066;
2020-06-03;1659;22698;25111;
2020-06-04;1664;22698;25142;
2020-06-05;1670;22698;25163;
2020-06-06;1678;22698;25183;
2020-06-07;1679;22698;25201;
2020-06-08;1683;22698;25207;
2020-06-09;1691;22698;25215;
2020-06-10;1695;23213;25231;
2020-06-11;1703;23213;25238;
2020-06-12;1705;23213;25250;
2020-06-13;1705;23213;25295;
2020-06-14;1706;23213;25303;
2020-06-15;1706;23213;25321;
2020-06-16;1709;23213;25334;
2020-06-17;1710;23308;25341;
2020-06-18;1714;23308;25355;
2020-06-19;1714;23308;25368;
2020-06-20;1715;23308;25374;
2020-06-21;1715;23349;25379;
2020-06-22;1717;23349;25383;
2020-06-23;1720;23349;25391;
2020-06-24;1726;23364;25396;
2020-06-25;1727;23364;25405;
2020-06-26;1730;23364;25414;
2020-06-27;1734;23364;25437;
2020-06-28;1735;23364;25439;
2020-06-29;1735;23364;25462;
2020-06-30;1736;23364;25473;
2020-07-01;1738;23364;25477;
2020-07-02;1738;23364;25489;
2020-07-03;1740;23364;25498;
2020-07-04;1741;23364;25509;
2020-07-05;1741;23364;25527;
2020-07-06;1741;23364;25531;
2020-07-07;1742;23364;25538;
2020-07-08;1738;23364;25542;
2020-07-09;1743;23364;25565;
2020-07-10;1744;23364;25589;
2020-07-11;1746;23364;25611;
2020-07-12;1746;23364;25628;
2020-07-13;1746;23364;25638;
2020-07-14;1746;23364;25670;
2020-07-15;1748;23364;25683;
2020-07-16;1749;23364;25698;
2020-07-17;1752;23364;25730;
2020-07-18;1753;23364;25750;
2020-07-19;1753;23364;25760;
2020-07-20;1753;23364;25766;
2020-07-21;1753;23364;25802;
2020-07-22;1754;23364;25819;
2020-07-23;1763;23364;25826;
2020-07-24;1763;23364;25845;
2020-07-25;1764;23364;25869;
2020-07-26;1764;23364;25881;
2020-07-27;1764;23932;25892;
2020-07-28;1764;23932;25929;
2020-07-29;1764;23932;25942;
2020-07-30;1763;24000;26027
2020-07-31;1763;24000;26065;
2020-08-01;1763;;26109;
2020-08-02;1763;;26162;
2020-08-03;1763;;26208;
2020-08-04;1763;;26253;
2020-08-05;1763;;26303;
2020-08-06;1768;;26372;
2020-08-07;1772;;26470;
2020-08-08;1772;;26644;
2020-08-09;1772;;26712;
2020-08-10;1772;;26768;
2020-08-11;1773;;26801;
2020-08-12;1774;;26838;
2020-08-13;1774;;26929;
2020-08-14;1774;;26995;
2020-08-15;1774;;27191;
2020-08-16;1774;;27257;
2020-08-17;1774;;27313;
2020-08-18;1775;;27499;
2020-08-19;1775;;27547;
2020-08-20;1776;;27676;
2020-08-21;1776;;27755;
2020-08-22;1777;;27908;
2020-08-23;1777;;27969;
2020-08-24;1777;;28116;
2020-08-25;1777;;28201;
2020-08-26;1777;;28363;
2020-08-27;1777;;28453;
2020-08-28;1777;;28578;
2020-08-29;1777;;28720;
2020-08-30;1777;;28760;
2020-08-31;1777;;28811;
2020-09-01;1777;;29025;
2020-09-02;1777;;29114;
2020-09-03;1777;;29206;
2020-09-04;1777;;29303;
2020-09-05;1777;;29534;
2020-09-06;1777;;29672;
2020-09-07;1777;;29774;
2020-09-08;1778;;30080;
2020-09-09;1781;;30164;
2020-09-10;1781;;30360;
2020-09-11;1781;;30571;
2020-09-12;1783;;30730;
2020-09-13;1784;;30985;
2020-09-14;1784;;31192;
2020-09-15;1787;;31549;
2020-09-16;1788;;31799;
2020-09-17;1789;;32023;
2020-09-18;1792;;32271;
2020-09-19;1792;;32538;
2020-09-20;1792;;32933;
2020-09-21;1792;;33121;
2020-09-22;1792;;33444;
2020-09-23;1794;;33675;
2020-09-24;1797;;33994;
2020-09-25;1797;;34315;
2020-09-26;1802;;34560;
2020-09-27;1802;;34990;
2020-09-28;1802;;35377;
2020-09-29;1803;;35740;
2020-09-30;1804;;36155;
2020-10-01;1806;;36597;
2020-10-02;1801;;37063;
2020-10-03;1810;;37668;
2020-10-04;1810;;38032;
2020-10-05;1810;;38549;
2020-10-06;1811;;38973;
2020-10-07;1816;;39584;
2020-10-08;1817;;40086;
2020-10-09;1821;;40703;
2020-10-10;1824;;41714;
2020-10-11;1826;;42528;
2020-10-12;1827;;43351;
2020-10-13;1830;;44159;
2020-10-14;1835;;45243;
2020-10-15;1838;;46429;
2020-10-16;1841;;47427;
2020-10-17;1849;;48678;
2020-10-18;1852;;49962;
2020-10-19;1852;;50993;
2020-10-20;1865;;52256;
2020-10-21;1868;;53422;
2020-10-22;1871;;54476;
2020-10-23;1878;;55261;
2020-10-24;1882;;56108;
2020-10-25;1882;;57128;
2020-10-26;1885;;58067;
2020-10-27;1890;;58767;
2020-10-28;1896;;59434;
2020-10-29;1902;;60297;
2020-10-30;1908;;61059;
2020-10-31;1913;;61456;
2020-11-01;1915;;62002;
2020-11-02;1917;;62750;
2020-11-03;1922;;63048;
2020-11-04;1930;;63483;
2020-11-05;1933;;64046;
2020-11-06;1940;;64538;
2020-11-07;1945;;64855;
2020-11-08;1947;;65394;
2020-11-09;1948;;65659;
2020-11-10;1963;;65889;
2020-11-11;1965;;66247;
2020-11-12;1965;;66632;
2020-11-13;1972;;67099;
2020-11-14;1978;;67526;
2020-11-15;1979;;67903;
2020-11-16;1984;;68356;
2020-11-17;1995;;68686;
2020-11-18;2006;;69058;
2020-11-19;2010;;69487;
2020-11-20;2018;;69802;
2020-11-21;2022;;70143;
2020-11-22;2023;;70461;
2020-11-23;2022;;70711;
2020-11-24;2028;;70930;
2020-11-25;2033;;71187;
2020-11-26;2036;;71494;
2020-11-27;2043;;71699;
2020-11-28;2050;;71942;
2020-11-29;2052;;72241;
2020-11-30;2053;;72544;
2020-12-01;2069;;72798;
2020-12-02;2074;;73066;
2020-12-03;2080;;73228;
2020-12-04;2086;;73491;
2020-12-05;2099;;73948;
2020-12-06;2099;;74246;
2020-12-07;2099;;74468;
2020-12-08;2097;;74682;
2020-12-09;2102;;74900;
2020-12-10;2117;;75203;
2020-12-11;2120;;75507;
2020-12-12;2123;;75756;
2020-12-13;2124;;76185;
2020-12-14;2126;;76449;
2020-12-15;2134;;76776;
2020-12-16;2140;;77197;
2020-12-17;2143;;77678;
2020-12-18;2149;;78254;
2020-12-19;2154;;78776;
2020-12-20;2158;;79542;
2020-12-21;2158;;80267;
2020-12-22;2171;;81228;
2020-12-23;2184;;82155
2020-12-24;2192;;83073
2020-12-25;2194;;84098
2020-12-26;2200;;85394
2020-12-27;2204;;86129
2020-12-28;2205;;86894
2020-12-29;2213;;88439
2020-12-30;2226;;90157
2020-12-31;2237;;91779
2021-01-01;2248;;93532
2021-01-02;2252;;96926
2021-01-03;2259;;101887
2021-01-04;2265;;107997
2021-01-05;2282;;113322
2021-01-06;2299;;121154
2021-01-07;2307;;127657
2021-01-08;2327;;135884;
2021-01-09;2336;;140727;
2021-01-10;2344;;147613;
2021-01-11;2352;;152539;
2021-01-12;2397;;155591;
2021-01-13;2460;;159144;
2021-01-14;2488;;163057;
2021-01-15;2536;;166548;
2021-01-16;2595;;169780;
2021-01-17;2608;;172726;
2021-01-18;2616;;174843;
2021-01-19;2708;;176839;
2021-01-20;2768;;179324;
2021-01-21;2818;;181922;
2021-01-22;2870;;184279;
2021-01-23;2947;;186184;
2021-01-24;2970;;187554;
2021-01-25;2977;;188923;
2021-01-26;3066;;189851;
2021-01-27;3120;;191182;
2021-01-28;3167;;192645;
2021-01-29;3214;;193892;
2021-01-30;3292;;195303;
2021-01-31;3307;;196547;
2021-02-01;3317;;197553;
2021-02-02;3418;;198424;
2021-02-03;3512;;199430;
2021-02-04;3586;;200744;
2021-02-05;3621;;201763;
2021-02-06;3674;;202548;
2021-02-07;3686;;203568;
2021-02-08;3687;;204397;
2021-02-09;3752;;204940;
2021-02-10;3794;;205939;
2021-02-11;3846;;206801;
2021-02-12;3865;;207720;
2021-02-13;3931;;208796;
2021-02-14;3948;;209582;
2021-02-15;3948;;210402;
2021-02-16;3980;;211113;
2021-02-17;4036;;211751;
2021-02-18;4082;;212647;
2021-02-19;4109;;213400;
2021-02-20;4135;;214378;
2021-02-21;4136;;215057;
2021-02-22;4137;;215743;
2021-02-23;4181;;216300;
2021-02-24;4237;;216870;
2021-02-25;4271;;217478;
2021-02-26;4300;;218251;
2021-02-27;4313;;218980;
2021-02-28;4319;;219592;
2021-03-01;4319;;220273;
2021-03-02;4333;;220630;
2021-03-03;4357;;221189;
2021-03-04;4396;;221649;
2021-03-05;4405;;222169;
2021-03-06;4419;;222699;
2021-03-07;4422;;223219;
2021-03-08;4422;;223651;
2021-03-09;4452;;223957;
2021-03-10;4499;;224588;
2021-03-11;4509;;225179;
2021-03-12;4518;;225820;
2021-03-13;4534;;226358;
2021-03-14;4534;;226741;
2021-03-15;4534;;227316;
2021-03-16;4552;;227663;
2021-03-17;4566;;228215;
2021-03-18;4566;;228796;
2021-03-19;4576;;229306;
2021-03-20;4585;;229831;
2021-03-21;4587;;230599;
2021-03-22;4588;;231119;
2021-03-23;4610;;231484;
2021-03-24;4628;;232164;
2021-03-25;4631;;232758;
2021-03-26;4651;;233327;
2021-03-27;4653;;233937;
2021-03-28;4666;;234541;
2021-03-29;4667;;235078;
2021-03-30;4681;;235444;
2021-03-31;4687;;235854;
2021-04-01;4705;;236600;
2021-04-02;4713;;237187;
2021-04-03;4715;;237695;
2021-04-04;4718;;238148;
2021-04-05;4718;;238466;
2021-04-06;4727;;238907;
2021-04-07;4732;;239325;
2021-04-08;4737;;239723;
2021-04-09;4769;;240192;
2021-04-10;4783;;240643;
2021-04-11;4785;;240945;
2021-04-12;4785;;241330;
2021-04-13;4803;;241684;
2021-04-14;4812;;242105;
2021-04-15;4820;;242402;
2021-04-16;4831;;242819;
2021-04-17;4835;;243238;
2021-04-18;4836;;243508;
2021-04-19;4836;;243911;
2021-04-20;4847;;244297;
2021-04-21;4856;;244695;
2021-04-22;4866;;245310;
2021-04-23;4867;;245743;
2021-04-24;4872;;246204;
2021-04-25;4873;;246633;
2021-04-26;4874;;247069;
2021-04-27;4884;;247489;
2021-04-28;4896;;247857;
2021-04-29;4899;;248326;
2021-04-30;4903;;248870;
2021-05-01;4906;;249437;
2021-05-02;4906;;249838;
2021-05-03;4906;;250290;
2021-05-04;4908;;250672;
2021-05-05;4915;;251087;
2021-05-06;4921;;251474;
2021-05-07;4918;;251904;
2021-05-08;4919;;252303;
2021-05-09;4921;;252809;
2021-05-10;4921;;253189;
2021-05-11;4929;;253567;
2021-05-12;4937;;254013;
2021-05-13;4937;;254450;
2021-05-14;4941;;254870;
2021-06-17;4979;;267949;
2021-06-18;4979;;268251;
2021-06-19;4979;;268644;
2021-06-20;4979;;269037;
2021-06-21;4979;;269321;
2021-06-22;4979;;269495;
2021-06-23;4989;;269793;
2021-06-24;4989;;270097;
2021-06-25;4989;;270477;
2021-06-26;4989;;270920;
2021-06-27;4989;;271260;
2021-06-28;4989;;271589;
2021-06-29;4989;;271931;
2021-06-30;4998;;272336;
2021-07-01;5000;;272784;
2021-07-02;5000;;273296;
2021-07-03;5000;;273744;
2021-07-04;5000;;274306;
2021-07-05;5000;;274641;
2021-07-06;5000;;275038;
2021-07-07;5006;;275571;
2021-07-08;5006;;276104;
2021-07-09;5006;;276735;
2021-07-10;5006;;277316;
2021-07-11;5006;;277892;
2021-07-12;5006;;278464;
2021-07-13;5006;;279053;
2021-07-14;5018;;279790;
2021-07-15;5018;;280784;
2021-07-16;5018;;281954;
2021-07-17;5018;;283331;
2021-07-18;5018;;284510;
2021-07-19;5018;;285581;
2021-07-20;5018;;286691;
2021-07-21;5026;;287951;
2021-07-22;5026;;289139;
2021-07-23;5026;;290525;
2021-07-23;5026;;290525;
2021-07-24;5026;;291870;
2021-07-25;5026;;292996;
2021-07-26;5026;;294272;
2021-07-27;5026;;295386;
2021-07-28;5035;;296687;
2021-07-29;5035;;298048;
2021-07-30;5035;;299549;
2021-07-31;5035;;300976;
2021-08-01;5035;;302074;
2021-08-02;5035;;303426;
2021-08-03;5035;;304310;
2021-08-04;5044;;305527;
2021-08-05;5044;;307019;
2021-08-06;5044;;308800;
2021-08-07;5044;;310628;
2021-08-08;5044;;312465;
2021-08-09;5044;;313876;
2021-08-10;5044;;315385;
2021-08-11;5059;;317204;
2021-08-12;5059;;318937;
2021-08-13;5059;;320915;
2021-08-14;5059;;322989;
2021-08-15;5059;;324747;
2021-08-16;5059;;326188;
2021-08-17;5059;;327684;
2021-08-18;5074;;329388;
2021-08-19;5074;;331206;
2021-08-20;5074;;333304;
2021-08-21;5074;;335429;
2021-08-22;5074;;337117;
2021-08-23;5074;;338707;
2021-08-24;5074;;340278;
2021-08-25;5092;;342329;
2021-08-26;5092;;344195;
2021-08-27;5092;;346070;
2021-08-28;5092;;348067;
2021-08-29;5092;;349773;
2021-08-30;5092;;351065;
2021-08-31;5092;;352147;
2021-09-01;5112;;352236;
2021-09-02;5112;;352529;
2021-09-03;5112;;353936;
2021-09-04;5112;;355639;
2021-09-05;5112;;356819;
2021-09-06;5112;;357955;
2021-09-07;5112;;359420;
2021-09-08;5155;;360957;
2021-09-09;5155;;362228;
2021-09-10;5155;;363847;
2021-09-11;5155;;365313;
2021-09-12;5155;;366659;
2021-09-13;5155;;367536;
2021-09-14;5155;;368712;
2021-09-15;5179;;369897;
2021-09-16;5179;;371301;
2021-09-17;5179;;372687;
2021-09-18;5179;;374143;
2021-09-19;5179;;375367;
2021-09-20;5179;;376517;
2021-09-21;5179;;377937;
2021-09-22;5209;;379366;
2021-09-23;5209;;380720;
2021-09-24;5209;;381883;
2021-09-25;5209;;383218;
2021-09-26;5209;;384677;
2021-09-27;5209;;385721;
2021-09-28;5209;;387218;
2021-09-29;5249;;388665;
2021-09-30;5249;;389932;
2021-10-01;5249;;390989;
2021-10-02;5249;;392575;
2021-10-03;5249;;393626;
2021-10-04;5249;;394519;
2021-10-05;5249;;395643;
2021-10-06;5280;;396625;
2021-10-07;5280;;399833;
2021-10-08;5280;;399833;
2021-10-09;5280;;401773;
2021-10-10;5280;;403157;
2021-10-11;5280;;404514;
2021-10-12;5280;;405970;
2021-10-13;5306;;408021;
2021-10-14;5306;;409647;
2021-10-15;5306;;411554;
2021-10-16;5306;;413734;
2021-10-17;5306;;415114;
2021-10-18;5306;;416690;
2021-10-19;5306;;419087;
2021-10-20;5369;;421234;
2021-10-21;5369;;423260;
2021-10-22;5369;;425725;
2021-10-23;5369;;428152;
2021-10-24;5369;;429877;
2021-10-25;5369;;431722;
2021-10-26;5369;;433902;
2021-10-27;5436;;435526;
2021-10-28;5436;;438124;
2021-10-29;5436;;440665;
2021-10-30;5436;;443631;
2021-10-31;5436;;445594;
2021-11-01;5436;;448449;
2021-11-02;5436;;452172;
2021-11-03;5492;;455346;
2021-11-04;5492;;458370;
2021-11-05;5492;;462273;
2021-11-06;5492;;465958;
2021-11-07;5492;;469386;
2021-11-08;5492;;472547;
2021-11-09;5492;;477878;
2021-11-10;5566;;480846;
2021-11-11;5566;;484523;
2021-11-12;5566;;490001;
2021-11-13;5566;;494643;
2021-11-14;5566;;498448;
2021-11-15;5566;;503013;
2021-11-16;5566;;507413;
2021-11-17;5609;;511045;
2021-11-18;5609;;515691;
2021-11-19;5609;;518824;
2021-11-20;5609;;524783;
2021-11-21;5609;;528964;
2021-11-22;5609;;534594;
2021-11-23;5609;;538255;
2021-11-24;5652;;542146;
2021-11-25;5652;;546909;
2021-11-26;5652;;551528;
2021-11-27;5652;;556319;
2021-11-28;5652;;560054;
2021-11-29;5652;;564657;
2021-11-30;5652;;570115;
2021-12-01;5707;;573905;
2021-12-02;5707;;578064;
2021-12-03;5707;;583472;
2021-12-04;5707;;589094;
2021-12-05;5707;;594250;
2021-12-06;5707;;597161;
2021-12-07;5707;;602726;
2021-12-08;5788;;606852;
2021-12-09;5788;;610855;
2021-12-10;5788;;614952;
2021-12-11;5788;;618956;
2021-12-12;5788;;623623;
2021-12-13;5788;;628306;
2021-12-14;5788;;632177;
2021-12-15;5835;;636407;
2021-12-16;5835;;640548;
2021-12-17;5835;;644143;
2021-12-18;5835;;651476;
2021-12-19;5835;;656600;
2021-12-20;5835;;661388;
2021-12-21;5835;;666657;
2021-12-22;5890;;672964;
2021-12-23;5890;;680375;
2021-12-24;5890;;691557;
2021-12-25;5890;;705322;
2021-12-26;5890;;715726;
2021-12-27;5890;;722461;
2021-12-28;5890;;731467;
2021-12-29;5912;;747895;
2021-12-30;5912;;768449;
2021-12-31;5912;;788559;
2022-01-01;5912;;811840;
2022-01-02;5912;;828911;
2022-01-03;5912;;845897;
2022-01-04;5912;;867199;
2022-01-05;5952;;884855;
2022-01-06;5952;;908672;
2022-01-07;5952;;930598;
2022-01-08;5952;;956720;
2022-01-09;5952;;978104;
2022-01-10;5952;;1002013;
2022-01-11;5952;;1021303;
2022-01-12;6035;;1042212;
2022-01-13;6035;;1061116;
2022-01-14;6035;;1078181;
2022-01-15;6035;;1092736;
2022-01-16;6035;;1103489;
2022-01-17;6035;;1109818;
2022-01-18;6035;;1115585;
2022-01-19;6087;;1122428;
2022-01-20;6087;;1127951;
2022-01-21;6087;;1134548;
2022-01-22;6087;;1141237;
2022-01-23;6087;;1145968;
2022-01-24;6087;;1149660;
2022-01-25;6087;;1153666;
2022-01-26;6136;;1159271;
2022-01-27;6136;;1164536;
2022-01-28;6136;;1169645;
2022-01-29;6136;;1174736;
2022-01-30;6136;;1179136;
2022-01-31;6136;;1183008;
2022-02-01;6136;;1187216;
2022-02-02;6228;;1193156;
2022-02-03;6228;;1199217;
2022-02-04;6228;;1205914;
2022-02-05;6228;;1212174;
2022-02-06;6228;;1217107;
2022-02-07;6228;;1221082;
2022-02-08;6228;;1224862;
2022-02-09;6291;;1230539;
2022-02-10;6325;;1236188;
2022-02-11;6339;;1242806;
2022-02-12;6339;;1247746;
2022-02-13;6339;;1252077;
2022-02-14;6373;;1255571;
2022-02-15;6390;;1250039;
2022-02-16;6399;;1255303;
2022-02-17;6402;;1260329;
2022-02-18;6417;;1265124;
2022-02-19;6417;;1269954;
2022-02-20;6417;;1273305;
2022-02-21;6443;;1276778;
2022-02-22;6452;;1280058;
2022-02-23;6460;;1284179;
2022-02-24;6471;;1287908;
2022-02-25;6475;;1292212;
2022-02-26;6475;;1295807;
2022-02-27;6475;;1298145;
2022-02-28;6497;;1300422;
2022-03-01;6508;;1303720;
2022-03-02;6521;;1307062;
2022-03-03;6527;;1311105;
2022-03-04;6531;;1315100;
2022-03-05;6531;;1318954;
2022-03-06;6531;;1320208;
2022-03-07;6570;;1322591;
2022-03-08;6571;;1326946;
2022-03-09;6578;;1328644;
2022-03-10;6590;;1332701;
2022-03-11;6611;;1341826;
2022-03-12;6611;;1346158;
2022-03-13;6611;;1351633;
2022-03-14;6624;;1353733;
2022-03-15;6636;;1360015;
2022-03-16;6638;;1365467;
2022-03-17;6638;;1370671;
2022-03-18;6638;;1376299;
2022-03-19;6638;;1381086;
2022-03-20;6638;;1386153;
2022-03-21;6664;;1390177;
2022-03-22;6680;;1397885;
2022-03-23;6685;;1404929;
2022-03-24;6693;;1413798;
2022-03-25;6710;;1422945;
2022-03-26;6710;;1430674;
2022-03-27;6710;;1437614;
2022-03-28;6721;;1442877;
2022-03-29;6730;;1448812;
2022-03-30;6740;;1454182;
2022-03-31;6753;;1459425;
2022-04-01;6786;;1465150;
2022-04-02;6786;;1468897;
2022-04-03;6786;;1471210;
2022-04-04;6799;;1474374;
2022-04-05;6805;;1477112;
2022-04-06;6824;;1481171;
2022-04-07;6843;;1484321;
2022-04-08;6863;;1487164;
2022-04-09;6863;;1489909;
2022-04-10;6863;;1491351;
2022-04-11;6884;;1493066;
2022-04-12;6903;;1494814;
2022-04-13;6919;;1496910;
2022-04-14;6932;;1498834;
2022-04-15;6932;;1500604;
2022-04-16;6932;;1502270;
2022-04-17;6932;;1503122;
2022-04-18;6932;;1504790;
2022-04-19;6964;;1505568;
2022-04-20;6981;;1506963;
2022-04-21;6993;;1508373;
2022-04-22;6996;;1509536;
2022-04-23;6996;;1511049;
2022-04-24;6996;;1511754;
2022-04-25;7016;;1512812;
2022-04-26;7028;;1514035;
2022-04-27;7054;;1515005;
2022-04-28;7076;;1516153;
2022-04-29;7087;;1517112;
2022-04-30;7087;;1517833;
2022-05-01;7087;;1518021;
2022-05-02;7087;;1518805;
2022-05-03;7092;;1519296;
2022-05-04;7103;;1520327;
2022-05-05;7108;;1521474;
2022-05-06;7131;;1522363;
2022-05-07;7131;;1523568;
2022-05-08;7131;;1524092;
2022-05-09;7163;;1524555;
2022-05-10;7167;;1527328;
2022-05-11;7170;;1529627;
2022-05-12;7176;;1532771;
2022-05-13;7203;;1535451;
2022-05-14;7203;;1549788;
2022-05-15;7203;;1549976;
2022-05-16;7203;;1550639;
2022-05-17;7203;;1551043;
2022-05-18;7244;;1551835;
2022-05-19;7244;;1558462;
2022-05-20;7244;;1558725;
2022-05-21;7244;;1559369;
2022-05-22;7244;;1559835;
2022-05-23;7244;;1560457;
2022-05-24;7244;;1560912;
2022-05-25;7304;;1561632;
2022-05-26;7304;;1562359;
2022-05-27;7304;;1562863;
2022-05-28;7304;;1563765;
2022-05-29;7304;;1564114;
2022-05-30;7304;;1564502;
2022-05-31;7304;;1565355;
2022-06-01;7381;;1565970;
2022-06-02;7381;;1566276;
2022-06-03;7381;;1567330;
2022-06-04;7381;;1568120;
2022-06-05;7381;;1568255;
2022-06-06;7381;;1569139;
2022-06-07;7381;;1569614;
2022-06-08;7416;;1570519;
2022-06-09;7416;;1570291;
2022-06-10;7416;;1572397;
2022-06-11;7416;;1573894;
2022-06-12;7416;;1574108;
2022-06-13;7416;;1574996;
2022-06-14;7416;;1575542;
2022-06-15;7442;;1578284;
2022-06-16;7442;;1579563;
2022-06-17;7442;;1580617;
2022-06-18;7442;;1582088;
2022-06-19;7442;;1583635;
2022-06-20;7442;;1584617;
2022-06-21;7442;;1586162;
2022-06-22;7469;;1587385;
2022-06-23;7469;;1589692;
2022-06-24;7469;;1592225;
2022-06-25;7469;;1593900;
2022-06-26;7469;;1595730;
2022-06-27;7469;;1597040;
2022-06-28;7469;;1598619;
2022-06-29;7499;;1600614;
2022-06-30;7499;;1602839;
2022-07-01;7499;;1605077;
2022-07-02;7499;;1607051;
2022-07-03;7499;;1608166;
2022-07-04;7499;;1611081;
2022-07-05;7499;;1612836;
2022-07-06;7536;;1614631;
2022-07-07;7536;;1617384;
2022-07-08;7536;;1619167;
2022-07-09;7536;;1622995;
2022-07-10;7536;;1624887;
2022-07-11;7536;;1625201;
2022-07-12;7536;;1627538;
2022-07-13;7571;;1628745;
2022-07-14;7571;;1631595;
2022-07-15;7571;;1633458;
2022-07-16;7571;;1635498;
2022-07-17;7571;;1636496;
2022-07-18;7571;;1637068;
2022-07-19;7571;;1638179;
2022-07-20;7620;;1639459;
2022-07-21;7620;;1640354;
2022-07-22;7620;;1641290;
2022-07-23;7620;;1642241;
2022-07-24;7620;;1642533;
2022-07-25;7620;;1642667;
2022-07-26;7620;;1643643;
2022-07-27;7675;;1644166;
2022-07-28;7675;;1645207;
2022-07-29;7675;;1645809;
2022-07-30;7675;;1646365;
2022-07-31;7675;;1646469;
2022-08-01;7675;;1646893;
2022-08-02;7675;;1647098;
2022-08-03;7700;;1647605;
&lt;!--2022-08-04;7700;;1647605;
2022-08-05;7700;;1647605;
2022-08-06;7700;;1647605;
2022-08-07;7700;;1647605;
2022-08-08;7700;;1647605;
2022-08-09;7700;;1647605;
2022-08-10;7700;;1647605;--&gt;

|caption='''Allikad'''
* [https://covid19ireland-geohive.hub.arcgis.com Ireland's COVID-19 Data Hub]
'''Märkused'''
&lt;ol type=&quot;i&quot;&gt;
&lt;li type=&quot;i&quot;&gt;Nakkusjuhtumite arvu suhteliselt suur tõus ajavahemikus 2.–8. I 2021 on tingitud 2020. aasta jõulude järgselt arvestamata jäänud juhtumite tagantjärele lisamisest.
&lt;li type=&quot;i&quot;&gt;Küberrünnaku tõttu ei ole andmeid ajavahemiku 15. mai – 16. juuni 2021 kohta saadaval.
&lt;/ol&gt;
}}&lt;br style=&quot;clear:left;&quot; /&gt;
&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Iiri Vabariik]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>p3gvfs3m6tcvz52y135sk3dqjpgti8a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lambi lained</title>
    <ns>0</ns>
    <id>600061</id>
    <revision>
      <id>6173354</id>
      <parentid>6054720</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:30:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MirkoM</username>
        <id>57800</id>
      </contributor>
      <comment>Pisitoimetused</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25549" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}}
'''Lambi lained''' on üks [[Koorik (tugevusõpetus)|koorikutes]] levivatest [[Laine|lainetest]].&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Lamb|first=Horace|url=https://zenodo.org/record/2423349|title=On the Vibrations of an Elastic Sphere|journal=Proceedings of the London Mathematical Society|volume=s1-13|issue=1|pages=189–212|date=1881|language=en|doi=10.1112/plms/s1-13.1.189|issn=1460-244X}}&lt;/ref&gt; Koorikud on [[Tahkis|tahkised]], mille üks mõõde (paksus) on kahest ülejäänust oluliselt väiksem (tasandilist koorikut nimetatakse [[Plaat|plaadiks]]). Lambi lained on [[Elastsuslaine|elastsuslained]], mille korral [[Osakese siire|osakeste siirded]] on laine levisuuna ja [[Normaal|pinna normaali]] tasapinnas.

Seda tüüpi akustiliste lainete klassikalise kirjelduse ja nende analüüsi avaldas 1917. aastal inglise matemaatik [[Horace Lamb]]. Antud lainete omadused osutusid üsna keerukateks. Lõpmatus keskkonnas võivad levida ainult kaks [[Võnkemood|võnkevormi]], mis levivad eri kiirustel, kuid reaalsetel plaatidel levivad kaks lõpmatut Lambi lainete võnkevormide hulka, mille levikiirused sõltuvad lainepikkuse ja plaadi paksuse suhtest.

Alates 1990. aastatest on Lambi lainete mõistmine ja kasutamine tänu arvutite võimekuse kasvule palju edasi arenenud. Lambi teoreetilised formuleeringud on leidnud olulist praktilist rakendust ja seda eriti [[Mittepurustav kontroll|mittepurustava kontrolli]] valdkonnas.

Termin '''Rayleigh-Lambi lained''' hõlmab ka '''[[Rayleigh' lained|Rayleigh’ lained]]''', mis on [[Akustilised pinnalained|akustilise pinnalaine]] tüüp. Nii Rayleigh' kui ka Lambi lainete levi sõltuvad nende levipinna (pindade) elastsetest omadustest.
[[Fail:Lamb_Waves_2_Modes.jpg|pisi| '''Joonis 1ː''' Ülemise joonisel kujutatudː

* Laiendusvõnkevorm (S&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt;), mille diameetri ja lainepikkuse suhe on ''d''/λ = 0,6
* Paindevõnkevorm (A&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt;), mille diameetri ja lainepikkuse suhe on ''d''/λ = 0,3

Tegemist on lihtsustatud joonistega. Joonisel on näidatud ainult ''z-telje'' komponendi suunalised siirded ja seetõttu ei ole näidatud plaadi deformatsioone täpselt.]]

== Lambi karakteristlikud võrrandid ==
Üldiselt juhivad tahkistes&lt;ref&gt;Achenbach, J. D. “Wave Propagation in Elastic Solids”. &lt;/ref&gt; [[Elastsusteooria|elastsuslaineid]] nende levikeskkonna piirpinnad. Füüsikalises akustikas on juhitud lainete levimise kirjeldamisel laialdaselt kasutusel lähenemisviis, milles otsitakse [[Elastsusteooria|lineaarsete elastsete lainete]] [[Lainevõrrand|lainevõrrandile]] sinusoidseid lahendusi, mis rahuldaksid struktuuri geomeetriat esindavaid [[Rajatingimused|rajatingimusi]]. See on klassikaline [[Omaväärtusülesanne|omaväärtusülesande]] püstitus.

Juhitavatest lainetest analüüsiti sel moel esimesena laineid plaatides. Analüüsi töötas välja ja avaldas 1917. aastal&lt;ref&gt;Lamb, H. &quot;On Waves in an Elastic Plate.&quot; &lt;/ref&gt; oma aja [[Matemaatiline füüsika|matemaatilise füüsika]] eestvedaja [[Horace Lamb]].

Lambi võrrandid tuletati algselt ''x'' ja ''y'' telgede suhtes lõpmatu ulatusega tahke plaadi jaoks, millel paksus ''d'' on ''z-''telje suunas. Eeldades, et [[Lainevõrrand|lainevõrrandi]] lahendid on sinusoidsed, avalduvad osakeste siirded x- ja z-telje suunas kujulː

: &lt;math&gt;\xi = A_x f_x(z) e^{i(\omega t - kx)} \quad \quad (1) &lt;/math&gt;
: &lt;math&gt;\zeta = A_z f_z(z) e^{i(\omega t - k x)} \quad \quad (2) &lt;/math&gt;

Need võrrandid kirjeldavad siinuslaineid, mis levivad ''x'' telje suunas lainepikkusega 2π/k ja sagedusega ω/2π. Siire sõltub ainult muutujatest ''x'', ''z'', ''t'' ja seega ei toimu ole siiret ''y-''telje suunal ega ka füüsikaliste suuruste muutumist ''y-''telje suunas.

Plaadi vabade pindade füüsikalisteks [[Rajatingimused|rajatingimuseks]] on pinge komponendi väärtus ''z'' suunas punktis ''z'' = +/–''d'' / 2 võrdub nulliga. Rakendades neid kahte tingimust laine võrrandi ülalpool vormistatud lahenditele, võib leida paari karakteristlikke võrrandeid. Need on:

: &lt;math&gt;
\frac{\tanh(\beta d / 2)} {\tanh(\alpha d / 2)} = \frac
{4 \alpha \beta k^2}
{(k^2 + \beta^2)^2}\   \quad \quad \quad \quad  (3)
&lt;/math&gt;

sümmeetriliste võnkevormide jaoks ja&lt;nowiki&gt;&lt;/br&gt;&lt;/nowiki&gt;

: &lt;math&gt;
\frac{\tanh(\beta d / 2)} {\tanh(\alpha d / 2)} = \frac
{(k^2 + \beta^2)^2}
{4 \alpha \beta k^2}\  \quad \quad \quad \quad  (4)
&lt;/math&gt;

asümmeetriliste võnkevormide jaoks, kus&lt;nowiki&gt;&lt;/br&gt;&lt;/nowiki&gt;

: &lt;math&gt; \alpha^2 = k^2-\frac{\omega^2}{c_l^2}
\quad \quad \text{and}\quad\quad \beta^2 = k^2-\frac{\omega^2}{c_t^2}. &lt;/math&gt;

Nendest võrranditest saab tuletada suhte nurksageduse ω ja lainearvu k vahel. [[Laine levimiskiirus|Faasikiiruse]] ''c&lt;sub&gt;p&lt;/sub&gt; = fλ = ω/k'' ja [[Grupi kiirus|grupi kiiruse]] ''c&lt;sub&gt;g&lt;/sub&gt; = dω/dk'' leidmiseks kasutatakse [[Arvutusmatemaatika|numbrilisi meetodeid]], kuna ''D/λ'' või ''fd'' funktsioonidena kasutatakse [[pikilaine]] ''c&lt;sub&gt;l&lt;/sub&gt;'' ja [[S-laine|nihkelaine]] ''c&lt;sub&gt;t&lt;/sub&gt;'' kiiruseid.

Nende võrrandite lahenditest saab tuletada ka [[Osakese siire|osakeste siirete]] trajektoore, mida võrrandid (1) ja (2) esitavad ainult üldisel kujul. Võrrandist (3) saab tuletada terve lainete hulka, mille korral osakeste siirded on plaadi kesktasandi suhtes sümmeetrilised (tasapind z = 0), võrrandist (4) aga tuletada lainete hulga, mille korral osakeste siirded on antisümmeetrilised kesktasandi suhtes. Joonisel 1 on mõlemaid lainete hulka illustreeritud.

Lambi karakteristlikud võrrandid tuletati lainete jaoks, mis leviksid lõpmatu ulatusega plaadil, mille tahkisest materjal on [[homogeenne]] ja [[Isotroopia|isotroopne]]. Lõpmatu plaadi korral piiravad materjali kaks paralleelset tasapinda, millest kaugemale laineenergia ei levi. Probleemi sõnastamisel eeldas Lamb osakeste siirdeid plaadi normaali suunalise komponendi (''z-''suund) ja laine levimise suunaga määratud komponendi (''x-''suund) suundades. Definitsiooni järgi ei esine Lambi lainete korral osakeste siirdeid ''y-''suunal. Liikumine ''y-suunas'' leitakse plaatides horisontaalsete nihkelainete võnkevormidest. Antud nihkelainetel puuduvad siirded ''x-'' ja ''z-''suunal ning täiendavad seega Lambi lainete võnkevormide. Antud lainetüübid (Lambi- ja nihkelained) on ainsad, mis võivad levida sirgete, lõpmatute lainefrontidega ülal defineeritud omadustega plaadil (lõpmatu, homogeenne, isotroopne).

== Karakteristlikest võrranditest ilmnev kiiruse dispersioon ==
[[Fail:Sym_asym_sigma0.27_und_0.34_edited2.svg|pisi| Vabade Lambi lainete dispersioon kõverad kahe erineva [[Poissoni tegur|Poissoni teguri]] ν korral. Graafiku x-teljel nurksageduse &lt;math&gt;\omega&lt;/math&gt; ja plaadi paksuse &lt;math&gt;d&lt;/math&gt; korrutis, mis on normaliseeritud nihkelaine kiirusega &lt;math&gt;v_s&lt;/math&gt;. Graafiku y-teljel Lambi lainete faasikiirus &lt;math&gt;v&lt;/math&gt;, mis on normaliseeritud nihkelaine kiirusega &lt;math&gt;v_s&lt;/math&gt;. Kõrgete sageduste korral on võnkevormidel &lt;math&gt;S_0&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;A_0&lt;/math&gt; Rayleigh' laine kiirus, mis ligikaudne 92% nihkelaine kiirusest.]]
Lambi lainetel esinev kiiruste dispersioon. See tähendab, et nende levimiskiirus ''c'' sõltub sagedusest (või lainepikkusest), samuti materjali [[Elastsusmoodul|elastsusmoodulitest]] ja [[Tihedus|tihedusest]]. Antud nähtus on plaatidel levivate lainete käitumise uurimisel ja mõistmisel oluline. Füüsikaliselt on oluline suurus plaadi paksuse ''d'' ja lainepikkuse suhe &lt;math&gt;\lambda&lt;/math&gt;. See suhe määrab plaadi efektiivse jäikuse ja seega ka laine levikiiruse. Rakendustes on praktiline kasutada sellest tuletatavat suurust, milleks on paksuse ja sageduse korrutis:
{| cellspacing=&quot;20pt&quot;
|
| &lt;math&gt; f\cdot d = \frac {d\cdot c}{\lambda},&lt;/math&gt;
| kuna kõigi lainete korral
| &lt;math&gt; c = f \lambda.&lt;/math&gt;
|}
Kiiruse ja sageduse (või lainepikkuse) vaheline suhe on tuletatav karakteristlikest võrranditest. Plaatide korral ei ole neid võrrandeid lihtne lahendada ja vastuseni jõudmine nõuab numbriliste meetodite rakendamist. Seetõttu oli võrrandite lahendamine keerukas kuni digitaalarvutite kasutuselevõtuni nelikümmend aastat pärast Lambi algupärast tööd. Viktorov&lt;ref&gt;Viktorov, I. A. “Rayleigh and Lamb Waves: Physical Theory and Applications”, Plenum Press, New York, 1967.&lt;/ref&gt; Nõukogude Liidust oli esimene, kes avaldas enda arvutiga leitud &quot;dispersiooni kõverad&quot; artiklis. Talle järgnesid Firestone ja Worlton Ameerika Ühendriikides ning lõpuks ka paljud teised, kes tegid Lambi lainete teooria praktiliselt rakendatavaks. Plaatides mõõdetud lainekujusid saab tõlgendada dispersioonikõverate abiga.

Dispersioonikõveraid – graafikuid, mis näitavad seoseid lainekiiruse, lainepikkuse ja sageduse vahel dispersiivsetes süsteemides – saab esitada eri kujudel. Kuju, mis esitab parima füüsikalise ülevaate näitab ''y-''teljel [[Ringsagedus|ringsagedust]] &lt;math&gt;\omega&lt;/math&gt; ja ''x-''teljel [[Lainearv|lainearvu]] ''k'' . Viktorov kasutas kuju, kus ''y''-teljel on näidatud lainete kiirus ja ''x-''teljel plaadi paksuse/lainepikkuse suhe &lt;math&gt;d/\lambda&lt;/math&gt;. Kõige praktilisem on kuju, mille kasutusele võtmist saab omistada nii J. Krautkrämerile ja H. Krautkrämerile kui ka Floyd Firestone'ile (kes pakkus antud lainete nimetuseks välja &quot;Lambi lained&quot;), on y-teljel lainete kiirus ja ''x-''teljel sageduse paksuse korrutis ''fd''.

Lambi karakteristlikud võrrandid näitavad lõpmatu ulatusega paksusega &lt;math&gt;d&lt;/math&gt; plaatidel sinusoidsete võnkevormide hulga olemasolu. See on vastuolus piiramata keskkonna olukorraga, kus on ainult kaks võnkevormi, [[Pikilaine|pikilained]] ja [[S-laine|nihkelained]]. Nagu vabadel pindadel levivatel [[Rayleigh' lained|Rayleigh' lainetel]], on Lambi lainete osakeste siirete ''x-'' ja ''z-''komponendid elliptiliste trajektooridega, ja nende amplituud sõltub kaugusest plaadi pinnast.&lt;ref&gt;[http://www.me.sc.edu/Research/lamss/research/Waves/sld004.htm This link shows a video of the particle motion.]&lt;/ref&gt; Ühes võnkevormide hulgas on liikumine sümmeetriline plaadi paksuse kesktelje suhtes. Teises võnkevormide hulgas on see antisümmeetriline. Akustiliste lainete levimisel reaalsetel plaatidel, põhjustab kiiruse dispersioon rikkalikult erinevaid eksperimentaalselt jälgitavaid lainekujusid. Vaadeldavas lainekujus määrab modulatsioone [[Grupi kiirus|rühma kiirus]] ''c&lt;sub&gt;g&lt;/sub&gt;'', mitte ülalmainitud [[Laine levimiskiirus|faasikiirus]] ''c'' või ''c&lt;sub&gt;p&lt;/sub&gt;''. Lainevormide välimus sõltub oluliselt vaadeldavast [[Sagedusriba|sagedusribast]]. Painde- ja laiendusvõnkevorme on suhteliselt lihtne ära eristada ja seda eristatavust saab kasutada [[Mittepurustav kontroll|mittepurustavas kontrollis]].  

== Nullindad võnkevormid ==
Erilist tähelepanu väärivad sümmeetrilised ja antisümmeetrilised nullindad võnkevormid. Nendel võnkevormidel on &quot;tekkivad sagedused&quot; väärtusega null. Seetõttu on need ainsad võnkevormid, mis võivad omada sagedusi kogu sagedusspektri ulatuses ehk nullist kuni lõpmata kõrgete sagedusteni. Madalatel sagedustel (st kui lainepikkus ületab plaadi paksust) nimetatakse neid võnkevorme sageli vastavalt “laiendusvõnkevormiks” ja “paindevõnkevormiks”. Need terminid kirjeldavad võnkevormidele vastava liikumise olemust ja elastset jäikust, mis määravad levikiiruseid. Elliptilisi trajektoore järgiv osakeste siire toimub sümmeetrilisel, laiendusvõnkevormil peamiselt plaadi tasapinnas ja antisümmeetrilisel painde võnkevormil risti plaadi tasapinnaga. Need omadused muutuvad kõrgematel sagedustel.

Need kaks võnkemoodi on olulisimad, kuna (a) eksisteerivad kõigil sagedustel ja (b) enamikus praktilistes olukordades kannavad rohkem energiat edasi kui kõrgemat järku võnkevormid.

=== Sümmeetrilised nullindad võnkevormid ===
Nullindad sümmeetrilised võnkevormid (tähistatakse S&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt;) levib &quot;plaadi kiirusel&quot; madalsagedusvõnkevormis, kus seda õigesti nimetatakse &quot;laiendusvõnkevormiks&quot;. Selle võnkevormi korral plaat pikeneb laine levimise suunas ja tõmbub kokku paksuse suunas. Sageduse suurenedes ja lainepikkuse muutudes võrreldavaks plaadi paksusega, hakkab plaadi kumerus oluliselt mõjutama selle efektiivset jäikust. Faasikiirus väheneb sujuvalt, samal ajal kui grupi kiirus väheneb kiiresti miinimumi poole. Veel kõrgematel sagedustel ühinevad nii faasikiirus, kui ka grupikiirus Rayleigh' lainekiiruse suunas – faasikiirus ülalt ja grupikiirus altpoolt.

Laiendusvõnkevormi madalaima piirsageduse korral on pinna siirde z- ja x-telje suunalised komponendid kvadratuuris ning nende amplituudide suhe on avaldub seosega:
{| cellspacing=&quot;20&quot;
|&lt;math&gt; \frac {a_z}{a_x} = \frac{\pi \nu}{(1 - \nu)} . \frac{d}{ \lambda}&lt;/math&gt;
|}
kus &lt;math&gt;\nu&lt;/math&gt; on [[Poissoni tegur]].

=== Antisümmeetrilised nullindad võnkevormid ===
Nullindad antisümmeetrilised võnkevormid (tähistatakse A&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt;) on väga dispersiivsed madalate sageduste korral, kui neid nimetatakse &quot;paindevõnkevormideks&quot;. Väga madalate sageduste korral (väga õhukestes plaatides) on faasi- ja rühmakiirused mõlemad võrdelised sageduse ruutjuurega (rühma liikumiskiirus on faasikiirusest kaks korda suurem). See lihtne seos on tingitud õhukeste plaatide paindumise jäikuse/paksuse suhtest. Kõrgematel sagedustel, kus lainepikkus ei ole enam plaadi paksusest palju suurem ei pea need suhted enam paika. Faasikiirus suurenev üha vähem ning läheneb kõrgsageduste piiril Rayleigh' lainekiirusele. Grupi kiirus läbib maksimumi, veidi nihkelaines kiirusest varem, kui lainepikkus on ligikaudu võrdne plaadi paksusega. Seejärel hakkab ta kõrgete sageduste piiril ülalt lähenedes ühtima Rayleigh' laine kiirusega.

Katsetes, mis võimaldavad ergastada ja tuvastada nii laiendus- kui paindevõnkevorme, on laiendusvõnkevorm sageli suurema kiirusega ja väiksema amplituudiga ning mõõdetakse enamasti enne paindevõnkevormi. Paindevõnkevorm on neist kahest kergemini ergastatav ja kannab enamasti suurema osa energiast.

== Kõrgemat järku võnkevormid ==
Kõrgematel sagedustel ilmuvad lisaks nullindat järku võnkevormidele ka kõrgemat järku võnkevormid. Iga kõrgemat järku võnkevorm esineb plaadi resonantssagedusel ja eksisteerib ainult selle sagedusest kõrgematel sagedustel. Näiteks 19 mm paksusega terasplaat, mis võngub sagedusel 200&amp;nbsp;kHz, omab nelja esimest Lambi laine võnkevormi ja sagedusel 300&amp;nbsp;kHz kuute esimest. Soodsate tingimuste korral saab katses selgelt eristada paari esimest kõrgemat järku võnkevormi. Vähem soodsate tingimuste korral nad kattuvad ja on eristamatud.

Kõrgemat järku Lambi lainete võnkevorme iseloomustavad plaadi sees asuvad sõlmpinnad, mis on paralleelsed plaadi pindadega. Kõik need võnkemoodid eksisteerivad ainult teatud sagedusest kõrgematel sagedustel, mida võib nimetada &quot;tekitavaks sageduseks&quot;. Samas puuduvad võnkemoodidel ülemised sageduspiirid. Tekkivaid sagedusi saab kujutada plaadi tasapinnaga risti levivate piki- või nihkelainete resonantssagedustena, st

: &lt;math&gt; d = \frac{n \lambda}{2} \quad \quad \text{voi} \quad \quad
f = \frac{nc}{2d}&lt;/math&gt;

kus ''n'' on positiivne täisarv. Siin võib ''c'' olla kas pikilainekiirus või nihkelaine kiirus ning iga saadud resonantside hulga korral on vastavad Lambi lainete võnkevormid vaheldumisi sümmeetrilised ja antisümmeetrilised. Nende kahe võnkevormide tüübi koosmõjul tekib tekitatavate sageduste muster, mis esmapilgul tundub korrapäratu. Näiteks 19 mm paksune terasplaat, mille piki- ja nihkelaine kiirus on vastavalt 5890&amp;nbsp;m/s ja 3260&amp;nbsp;m/s tekivad antisümmeetriline võnkevormid A&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt; ja A&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; sagedustel 86&amp;nbsp;kHz ja 310&amp;nbsp;kHz, samas tekivad sümmeetrilise võnkevormid S&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;, S&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; ja S&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt; sagedustel 155&amp;nbsp;kHz, 172&amp;nbsp;kHz ja 343&amp;nbsp;kHz.

Kõigil nendel võnkevormidel on tekitaval sagedusel lõpmatu faasikiirus ja grupikiirus võrdne nulliga. Sageduste ülemisel piiril lähenevad kõigi nende võnkevormide faasi- ja rühmakiirused nihkelainete levikiirusele. Nende lähenemiste tõttu on paksude plaatide korral suur tähtsus Rayleigh' lainete ja nihkelainete kiirustel (mis on üksteisele lähedased). Lihtsamalt öeldes levib insenertehniliselt kõige olulisemas materjalis (terasplaadis) enamus kaugele levivast kõrgsageduslikust laineenergiast kiirustel 3000-3300&amp;nbsp;m/s.

Osakeste siire on Lambi lainete võnkevormide korral üldjuhul elliptiliste trajektooridega, sisaldades komponente nii risti kui ka paralleelselt plaadi tasapinnaga. Need komponendid on kvadratuuris, st nende faaside vahe on 90°. Komponentide pikkuste suhe sõltub sagedusest. Teatud sageduse ja paksuse korrutiste korral läbib ühe komponendi amplituud nulli ja siirded toimuvad plaadi tasapinnaga täielikult risti või paralleelselt. Plaadi pinnal olevate osakeste korral esineb selline olukord juhul, kui Lambi laine faasikiirus on võrdne {{Juur|2}}''c''&lt;sub&gt;''t''&lt;/sub&gt; või ainult sümmeetriliste ''c''&lt;sub&gt;''l''&lt;/sub&gt; võnkevormide korral. Need suunaga seotud erisused on olulised, kui on vaja modelleerida akustilise energia kiirgumist plaatidelt nendega piirnevasse [[Voolis|voolisesse]].

Osakeste siire toimub võnkevormi tekitaval sagedusel kas täielikult ristsuunas või täielikult paralleelselt plaadi tasapinnaga. Plaadi pikilainete resonantssagedustele vastavate võnkevormide tekitavate sageduste lähedal on osakeste liikumine peaaegu täielikult plaadi tasapinnaga risti ja nihkelainete resonantssageduste lähedal paralleelselt.

J. Krautkrämer ja H. Krautkrämer on välja pakkunud&lt;ref&gt;J. and H. Krautkrämer, “Ultrasonic Testing of Materials”, 4th edition, American Society for Testing and Materials, April 1990.&lt;/ref&gt;, et Lambi lainet võib ette kujutada piki- ja nihkelaine süsteemina, mis levib sobivate nurkade korral risti ja piki plaati. Need lained peegelduvad ja muudavad oma võnkevorme ning ühenduvad, et tekitavad püsiva, sidusa lainemustri. Selle koherentse lainemustri moodustamiseks peab plaadi paksus olema tema aluseks olevate piki- ja nihkelainete levimisnurkade ja lainepikkuste jaoks õige; sellest on tingitud ka kiiruste dispersiooni seosed.

== Silindrilise sümmeetriaga Lambi lained; punktallikatest pärinevad lained plaatide ==
Lambi analüüs eeldas sirget lainefronti. Samas on näidatud &lt;ref&gt;Claes, S., &quot;La forme des signaux d'émission acoustique et leur rôle dans les essais de localisation&quot;, Journées d'Etudes sur l'Emission Acoustique, Institut National des Sciences Appliquées, Lyon (France), March 17-18, p. 215-257, 1975.&lt;/ref&gt;, et silindriliste plaadi lainete (st laineallikast kiirguvate lainete suhtes, mis levivad plaadiga risti) suhtes kehtivad samad karakteristlikud võrrandid. Erinevus seisneb selles, et sirge lainefrondi &quot;kandja&quot; on sinusoidne, siis telgsümmeetrilise laine &quot;kandja&quot; on [[Besseli funktsioon|Besseli funktsiooni]] kujuga. Besseli funktsioon arvestab singulaarsusega allikal ja läheneb suurtel kaugustel sinusoidile.

Need silindrilised lained on omafunktsioonideks, millest saab leida plaadi reageeringu punkthäiritusele. Seega saab plaadi reageeringut punkthäiritusele esitada Lambi lainete kombinatsioonina, millele lisanduvad lähiväljas lõpmata väikesed liikmed. Kogutulemust saab ligikaudselt visualiseerida ringikujuliste lainepindade mustrina, nagu tiiki kukkunud kivi tekitatud lainetused, kuid need lained levides muudaks oma kuju oluliselt rohkem. Lambi lainete teooria on seotud siiretega ainult (r, z) suunas; põikisiirdeid siin ei arvestata.

== Juhitud Lambi lained ==
&quot;Juhitud Lambi lainete&quot; fraasi kohtab sageli mittepurustavas kontrollis. &quot;Juhitud Lambi laineid&quot; võib defineerida kui Lambi lainete sarnaseid laineid, mis levivad lõplike mõõtmetega reaalsetes katsekehades (plaatides). Lisades mõistele &quot;Lambi laine&quot; ette sõna &quot;juhitud&quot; tähistatakse seega tõsiasja, et Lambi lõpmatut plaati tegelikkuses ei eksisteeri.

Rakendustes tegeletakse lõplike plaatide, torude (silindriline [[koorik]]), silindriliste anumatega või õhukesteks ribadeks lõigatud plaatidega jne. Lambi lainete teooria annab tihti väga hea ülevaate lainete levimisest sellistes struktuurides. See ei anna täiuslikku ülevaadet ja seetõttu on fraas &quot;juhitud Lambi lained&quot; asjakohasem kasutada kui &quot;Lambi lained&quot;. Üks küsimus on, kuidas mõjutab Lambi-laadsete lainete kiirusi ja võnkevormide kuju kehade tegelik geomeetria. Näiteks Lambi-laadse laine kiirus õhukeses silindrilises kehas sõltub vähesel määral silindri raadiusest ja sellest, kas laine liigub silindri telje suunaliselt või silindri ümber. Teine küsimus on, millised täiesti erinevad akustilised levimisviisid ja võnkevormid võivad esineda keha reaalses geomeetrias. Näiteks torul on tema kogu liikumisega seotud paindevõnkevormid, mis erinevad oluliselt toru seina Lambi-laadsetest paindevõnkevormidest.

== Lambi lained kontrollimises ultraheliga ==
Tavaliselt on [[Ultraheli testimine|ultraheliga kontrollimise]] eesmärk testitavas objektis üksikute defektide leidmine ja nende iseloomustamine. Sellised vead avastatakse siis, kui need [[Peegeldumine|peegeldavad]] või [[Hajumine|hajutavad]] neile mõjuvat lainet ja peegeldunud või hajutanud laine jõuab vastuvõtvasse andurisse piisava amplituudiga.

Traditsiooniliselt on ultraheliga kontrollimist läbi viidud lainetega, mille lainepikkused on kontrollitava katsekeha mõõtmetest palju lühemad. Selles kõrgsagedusvõnkevormis kasutab ultraheliga kontrollija laineid, mis on ligilähedased lõpmatu ulatusega keskkonna piki- ja nihkelainete võnkemoodidega, mis siksakitavad üle plaadi paksuse ja sealt tagasi. Kuigi Lambi lainete esmased kasutajad töötasid rakenduste kallal mittepurustavas kontrollis ja juhtisid nende teooriale tähelepanu, sai laialdane kasutamine alguse alles 1990. aastatel, kui arvuti abil dispersioonikõverate arvutamine ja nende sidumine katseliselt mõõdetavate lainetega muutusid palju laiemalt kättesaadavaks. Levinum arvutusvõimekus koos laiema arusaamaga Lambi lainete olemusest võimaldasid välja töötada [[Mittepurustav kontroll|mittepurustava kontrolli]] tehnikaid, kasutades lainepikkusi mis on plaadi paksusega võrreldavaid või sellest suuremad. Nendel suurematel lainepikkustel [[Sumbumus|sumbub]] laine vähem ja defekte saab tuvastada suurematel vahemaadel.

Peamine väljakutse ja vajalik oskus Lambi lainete kasutamises ultraheliga kontrollimises on määratud võnkemoodide tekitamine kindlatel sagedustel, mis levivad hästi ja võimaldavad puhast tagasipeegeldunud &quot;kaja&quot;. See nõuab ergastamise hoolikat kontrollitavust. See saavutatakse tehnoloogiatega, mille hulka kuulub kamm-muundurite, kiilude, vedelast keskkonnast pärinevate lainete ja [[Elektromagnetiline akustiline muundur|elektromagnetiliste akustiliste muundurite]] kasutamine.

== Lambi lained akustilises ultraheliga kontrollimises ==
Akustiline ultraheliga kontrollimine erineb ultraheliga kontrollimisest selle poolest, et seda kavandati kahjustuste ja materjali omaduste kontrollimiseks suurematel aladel, üksikute defektide leidmise ja iseloomustamise asemel. Lambi lained sobivad selliseks laiemate alade kontrolliks hästi, sest nad levivad üle kogu plaadi paksuse ja levivad kaugemale ühtlase liikumismustriga.

== Lambi lained akustilise emissiooniga kontrollis ==
Akustilise emissiooniga kontrollis kasutatakse palju madalamaid sagedusi kui traditsioonilises ultraheliga testimises ja tavaliselt eeldatakse, et tuvastatakse defekte mitmete meetrite kaugusel andurist. Suur osa tavaliselt akustilise emissiooniga kontrollitavatest konstruktsioonidest on valmistatud terasplekist, näiteks mahutid, surveanumad, torud. Lambi lainete teooria on seetõttu akustilise emissiooniga kontrollis peamine teooria signaali vormide ja levimiskiiruste selgitamiseks. Olulisi parandusi akustilise emissiooni allika asukoha täpsuses on võimalik saavutada Lambi lainete levimise heast mõistmisest ja oskuslikust kasutamisest.

== Ultraheliga ja akustilise emissiooniga kontrolli erinevused ==
Plaadile mõjuv mehaaniline ergastus tekitab temas terve hulga Lambi laineid, mis kannavad energiat kogu sagedusalas. Nii on ka akustilise emissiooni lainete korral. Akustilise emissiooniga kontrollis on väljakutseks vastuvõetud lainekujudes tuvastada mitmeid Lambi laine komponente ja tõlgendada neid läbi allika liikumiste. See erineb ultraheliga kontrollist, kus peamiseks väljakutseks on luua üks, hästi juhitav ühe sagedusega Lambi laine võnkevorm. Samas esineb ka ultraheliga kontrollis võnkevormide teisendamine, kui tekitatud Lambi laine interakteerub katsekeha defektidega, nii et defekti saab iseloomustada mitmest võnkevormist koosnevate peegeldunud lainete signaalide tõlgendamise teel.

== Vaata ka ==
* [[Akustika]]
* [[Helilaine]]
* [[Lainevõrrand]]
* [[Lainejuhe]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* Rose, J.L.; &quot;Ultrasonic Waves in Solid Media&quot;, Cambridge University Press, 1999.

== Välislingid ==

* [https://web.archive.org/web/20140216095903/http://www.ndt-ed.org/EducationResources/CommunityCollege/Ultrasonics/Physics/modepropagation.htm Lainevormide levimine] NDT Resource Center
* [https://web.archive.org/web/20080207131945/http://www.ndt.net/article/az/ut/lamb.htm Lambi laine]. Mittepurustava testimise Entsüklopeedia
* Liu Zhenqingi artikkel, mis sisaldab täielikke Lambi laine võrrandeidː [http://www.ndt.net/article/wcndt00/papers/idn602/idn602.htm Lamb Wave Analysis of Acousto-Ultrasonic Signals in Plate].

[[Kategooria:Akustika]]
[[Kategooria:Lained]]</text>
      <sha1>alo6z70xqgx9mfc8wsm2wsruo0prxnh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Barbara Liskov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>600158</id>
    <revision>
      <id>6173094</id>
      <parentid>6120374</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:40:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11865" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}}
{{Infokast teadlane
| pilt             = Pilt:Barbara_Liskov_computer_scientist_2010.jpg|225px
| pildiallkiri     = Barbara Liskov. 2010.
| sünniaeg         = 7. november 1939
| sünnikoht        = Los Angeles, California, USA
| surmaaeg         = 
| surmakoht        = 
| elukoht          = 
| kodakondsus      = 
| rahvus           = ameeriklane
| tegevusala       = arvutiteadlane
| töökoht          = Massachusettsi Tehnoloogiainstituut
| haridus          = California ülikool Berkeleys
Stanfordi ülikool
| alma_mater       = 
| doktoritöö          = &quot;A Program to Play Chess End Games&quot; (1968)
| doktoritöö_juhendaja = John McCarthy
| tuntumad_tööd       = operatsioonisüsteem Venus
programmeerimiskeeled CLU ja Argus
Liskovi asendusprintsiip
| tuntud_õpilased     = 
| botaaniline_nimelühend  =
| zooloogiline_nimelühend =
| tunnustus        = IEEE John von Neumanni medal (2004),
A. M. Turingi auhind (2008),
IEEE arvutipioneeriauhind (2018)
| abikaasa         = Nathan Liskov (1970-)
| lapsed           = 
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
| moodul           =
}}
'''Barbara Liskov''' (sünninimega '''Barbara Jane Huberman'''; sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1939]] [[Los Angeles]]es [[California]] osariigis) on Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Liz Karagianis|url=http://spectrum.mit.edu/fall-2009/top-prize/|pealkiri=Top Prize|väljaanne=Spectrum|aeg=2009|vaadatud=31.01.2021|keel=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tom van Vleck|url=https://amturing.acm.org/award_winners/liskov_1108679.cfm|pealkiri=Barbara Liskov|väljaanne=ACM A.M. Turing Award|aeg=2008|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt;

Ta on [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] (MIT) kõrgeima tiitliga inseneriteaduse professor&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ning üks esimesi naisi USA-s, kes on saanud doktorikraadi arvutiteaduses.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ta on [[Turingi auhind|Turingi auhinna]] laureaat,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; kes defineeris [[Liskovi asendusprintsiip|Liskovi asendusprintsiibi]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Thorben Janssen|url=https://stackify.com/solid-design-liskov-substitution-principle/|pealkiri=SOLID Design Principles Explained: The Liskov Substitution Principle with Code Examples|väljaanne=Stackify|aeg=11.04.2018|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt;

== Lapsepõlv ja haridus ==
Barbara Liskov on Jane Huberman Siegeli ja Moses Hubermani vanim laps.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.legacy.com/obituaries/sfgate/obituary.aspx?n=jane-siegel&amp;pid=138827388|pealkiri=Jane Siegel|väljaanne=Legacy|aeg=24.01.2010|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; Tal olid õed Alice Huberman ja Mary Huberman ning vend Robert Huberman.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Ema Jane oli koduperenaine ja kõrgetasemeline tantsija ning isa Moses oli väljapaistev maksujurist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Barbara oli juba 1950ndatel keskkoolis käies hea matemaatikas ja loodusteadustes, kuid tol ajal läks selles valdkonnas hästi väga vähestel tüdrukutel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Liskov ise on öelnud, et ta hoidis madalat profiili – ta õppis kõiki matemaatika ja loodusteaduste aineid, mida kool pakkus, aga lihtsalt ei rääkinud nendest oma naissoost sõpradega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1961. aastal sai ta [[California Ülikool Berkeleys|California ülikoolis Berkeleys]] bakalaureusekraadi matemaatikas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Liskov meenutab, et sadakonna kursuslase seas oli ta üks kahest naisest.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Susan D'Agostino|url=https://www.quantamagazine.org/barbara-liskov-is-the-architect-of-modern-algorithms-20191120/|pealkiri=The Architect of Modern Algorithms|väljaanne=Quanta Magazine|aeg=20.11.2019|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; Pärast lõpetamist töötas ta aasta aega [[Mitre korporatsioon|Mitre korporatsioonis]], kus avastas huvi [[Programmeerimine|programmeerimise]] vastu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Seejärel kolis Liskov [[Harvardi ülikool|Harvardi]], et töötada [[Masintõlge|masintõlke]] ja inimkeeltega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1968. aastal kaitses ta [[Stanfordi ülikool|Stanfordi ülikoolis]] oma [[Tehisintellekt|tehisintellektiga]] seostuva doktoritöö „A Program to Play Chess End Games“ („Programm, mis mängib male lõppmänge“).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barbara J. Huberman|url=https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/673971.pdf|pealkiri=A Program to Play Chess End Games|väljaanne=|aeg=19.08.1968|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt;

== Karjäär ja saavutused ==
Pärast doktorikraadi omandamist kandideeris Barbara Liskov tööle Massachusettsi Tehnoloogiainstituuti (MIT), kuid tema avaldust isegi ei kaalutud, kuna ta on naine.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Siiski õnnestus Liskovil 1968. aastal saada erialane töökoht Mitre korporatsioonis Bedfordis, kus ta töötas teadlasena neli aastat.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mitres tehtud uurimustest artikleid avaldades sai esimest korda üks tema artiklitest auhinnatud.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 1971. aastal pidas ta avaliku teadusloengu.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Seejärel kutsuti Liskovit nii MIT-sse kui ka California ülikooli Berkeleys tööle kandideerima, ning ta asus tööle MIT-s.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1972. aastal avaldas Barbara Liskov artikli eksperimentaalse operatsioonisüsteemi Venus disainist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barbara H. Liskov|url=https://dl.acm.org/doi/10.1145/361268.361272|pealkiri=The design of the Venus operating system|väljaanne=Communications of the ACM|aeg=1972|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; Operatsioonisüsteem Venus oli varane näide reglementeeritud disainiga operatsioonisüsteemist.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.acm.org/membership/turing-award2008|pealkiri=ACM Names Barbara Liskov Recipient of the 2008 ACM A.M. Turing Award|väljaanne=|aeg=2008|vaadatud=31.01.2021|arhiivimisaeg=16.07.2012|arhiivimisurl=https://archive.is/20120716094636/http://www.acm.org/membership/turing-award2008|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt; Lisaks arendas ta aastatel 1974-1975 koos oma õpilastega programmeerimiskeele [[CLU]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://codelani.com/languages/clu.html|pealkiri=CLU|väljaanne=Codelani|aeg=09.08.2020|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; ja 1980. aastatel koostöös teiste MIT töötajatega programmeerimiskeele [[Argus]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.semanticscholar.org/topic/Argus-(programming-language)/52747|pealkiri=Argus (programming language)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; CLU oli üks varasemaid ja täielikumaid keeli, mille aluseks olid abstraktsetest andmetüüpidest tuletatud moodulid.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Hiljem laiendas Argus paljusid CLU ideid jaotatud programmeerimisele ning sisaldas esimesi versioone pesastatud operatsioonidest, mille eesmärk oli säilitada ennustatavaid omadusi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Liskov arendas välja andmete abstraheerimise, mis on [[Objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud programmeerimise]] aluseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; CLU ja Argus on aluseks paljudele keeltele, nt [[Java]] ja C#, mida kasutatakse tihti personaalarvutite ja internetirakenduste programmeerimisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tänu Liskovi tööle programmeerimiskeelte disainimisel on tänapäevane tarkvara töökindlam ning vastupidav eksimuste ja häkkimise suhtes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Liskov ise on öelnud, et tänapäeval kasutatavad programmeerimiskeeled baseeruvad suures osas CLU keelel, kuigi programmeerijad ise ei pruugi seda teada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lisaks arvab ta, et tema tehtud töö lihtsalt ootas tegemist ning ta juhtus olema õigel ajal õiges kohas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1987. aastal tutvustas ta Liskovi asendusprintsiibi ideed.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 1994. aastal kirjutas ta koos Jeannette Wingiga artikli „A behavioral notion of subtyping“ („Alamtüüpimise käitumuslik mõiste“), kus nad defineerisid Liskovi asendusprintsiibi formaalselt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barbara H. Liskov, Jeannette M. Wing|url=https://dl.acm.org/doi/10.1145/197320.197383|pealkiri=A behavioral notion of subtyping|väljaanne=ACM Transactions on Programming Languages and Systems|aeg=1994|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; Nimetatud printsiip ütleb järgmist:

Olgu &lt;code&gt;Φ(x)&lt;/code&gt; omadus, mis on &lt;code&gt;T&lt;/code&gt; tüüpi objektide &lt;code&gt;x&lt;/code&gt; jaoks tõestatav.

Siis &lt;code&gt;Φ(y)&lt;/code&gt; peaks kehtima &lt;code&gt;S&lt;/code&gt; tüüpi objektide &lt;code&gt;y&lt;/code&gt; jaoks, kus &lt;code&gt;S&lt;/code&gt; on &lt;code&gt;T&lt;/code&gt; alamtüüp.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Liskovi asendusprintsiip on üks [[Robert C. Martin]]i viiest kuulsast [[SOLID|SOLID-disainiprintsiibist]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

2002. aastal tõsteti Barbara Liskovit esile ajakirja Discover novembri väljaandes ilmunud artiklis &quot;The 50 Most Important Women in Science&quot; (&quot;50 kõige olulisemat naist teadusvaldkonnas&quot;), kusjuures ta oli selles nimekirjas ainuke arvutiteadlane.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kathy A Svitil|url=https://www.discovermagazine.com/the-sciences/the-50-most-important-women-in-science|pealkiri=The 50 Most Important Women in Science|väljaanne=Discover Magazine|aeg=01.11.2002|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt;

2004. aastal sai Liskov [[IBM|IBM Corporationi]] spondeeritud [[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut|IEEE]] (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut) John von Neumanni medali.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ieee.org/content/dam/ieee-org/ieee/web/org/about/awards/recipients/complete-past-and-present-recipient-list.pdf|pealkiri=IEEE-LEVEL AWARDS|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; Seda medalit antakse välja silmapaistvate tulemuste eest arvutitega seotud teaduses ja tehnoloogias alates aastast 1990.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

2005. aasta 19. novembril, [[ETH Zürich|ETH]] (sks Eidgenössische Technische Hochschule, Konföderatsiooni Tehnikakõrgkool) päeval, said Barbara Liskov ja Stanfordi ülikooli emeriitprofessor [[Donald E. Knuth]]i ETH Zürichi audoktoriks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.inf.ethz.ch/news/spotlight/honorary|pealkiri=Honorary Doctors|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.01.2021|arhiivimisaeg=2013-05-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130511210959/http://www.inf.ethz.ch/news/spotlight/honorary}}&lt;/ref&gt; Samaks ajaks olid ETH 150. aastapäeva puhul Barbara Liskov ja Donald E. Knuth kutsutud kõnesid pidama.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.inf.ethz.ch/news/spotlight/dist_talks/index|pealkiri=Distinguished Lecturers Barbara Liskov and Donald E. Knuth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.01.2021|arhiivimisaeg=2013-06-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130603071224/http://www.inf.ethz.ch/news/spotlight/dist_talks/index}}&lt;/ref&gt;

2008. aastal nimetas [[ACM]] (ingl Association for Computing Machinery, masinarvutuse ühendus) Barbara Liskovi A. M. Turingi auhinna laureaadiks.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Turingi auhind on arvutiteaduse kõige prestiižsem auhind,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Robert Weisman|url=http://archive.boston.com/business/technology/articles/2009/03/10/top_prize_in_computing_goes_to_mit_professor/|pealkiri=Top prize in computing goes to MIT professor|väljaanne=The Boston Globe|aeg=10.03.2009|vaadatud=31.01.2021}}&lt;/ref&gt; seda on nimetatud arvutiteaduse [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnaks]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Liskov võitis auhinna murranguliste uuringute eest programmeerimise valdkonnas.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Ta andis panuse programmeerimiskeelte ja süsteemidisaini nii praktilistesse kui ka teoreetilistesse alustesse, eriti seoses andmete abstraheerimise, veataluvuse ja [[Jaotatud programmeerimine|jaotatud programmeerimisega]].&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Liskov on teine naine, kes on saanud Turingi auhinna.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2018. aastal autasustati Barbara Liskovit tema elutöö eest IEEE arvutiseltsi arvutipioneeriauhinnaga.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Liskov, Barbara}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide informaatikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]</text>
      <sha1>jvt5i7pzi20vm6roj62eezeu2l3vugp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nordi Mukiele</title>
    <ns>0</ns>
    <id>601748</id>
    <revision>
      <id>6173293</id>
      <parentid>5825434</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:08:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2504" xml:space="preserve">[[Pilt:2020-03-10 Fußball, Männer, UEFA Champions League Achtelfinale, RB Leipzig - Tottenham Hotspur 1DX 3670 by Stepro.jpg|pisi|Nordi Mukiele (2020)]]
'''Nordi Mukiele Mulere''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1997]] [[Montreuil]]'s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Paris Saint-Germain]].

Aastatel 2004–2013 kuulus ta [[Paris FC]] noorteakadeemiasse. Seejärel liitus ta klubiga [[Stade Lavallois]] ja tegi 2014. aasta novembris debüüdi Prantsusmaa esiliigas.

2017. aasta jaanuaris siirdus ta Prantsusmaa kõrgliiga klubisse [[Montpellier HSC]].

2018. aastal siirdus ta umbes 16 miljoni euro eest Saksamaa kõrgliigaklugisse [[RB Leipzig]], kellega sõlmis viieaastase lepingu.&lt;ref&gt;[https://www.vavel.com/en/international-football/2018/05/30/germany-bundesliga/918281-rb-leipzig-make-nordi-mukiele-their-first-signing-of-the-summer.html &quot;RB Leipzig make Nordi Mukiele their first signing of the summer&quot;]. Vavel. Vaadatud 16.2.2021&lt;/ref&gt; Esimese värava Saksamaa kõrgliigas lõi ta 18. mail 2019 mängus [[Bremeni Werder]]i vastu. Leipzigis mängis ta kokku neli hooaega.

2022. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Paris Saint-Germainiga.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=26 July 2022 |title=Nordi Mukiele signs for Paris Saint-Germain |url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/nordi-mukiele-signs-for-paris-saint-germain-until-2027 |access-date=26 July 2022 |publisher=[[Paris Saint-Germain F.C.]]}}&lt;/ref&gt;

Mukiele mängis aastatel 2015–2019 Prantsusmaa noortekoondistes. [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es tegi ta debüüdi 7. septembril 2021 MM-i valikmängus [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu.

Tema vanemad on [[Kongo DV]] päritolu.&lt;ref&gt;[https://www.adiac-congo.com/content/ligue-2-francaise-des-rd-congolais-de-souche-titulaires-en-clubs-en-premiere-journee-54448 &quot;Ligue 2 française : des RD-Congolais de souche titulaires en clubs en première journée&quot;]. adiac-congo.com. 3.8.2016. Vaadatud 16.2.2021&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;RB Leipzig
*[[DFB-Pokal]]: 2021–22
;Paris Saint-Germain
*[[Trophée des Champions]]: 2022

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{JÄRJESTA:Mukiele, Nordi}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Montpellier HSC jalgpallurid]]
[[Kategooria:RB Leipzigi mängijad]]
[[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>kb6tx7fmorpkst0aj8qxaavcb9ht7ck</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>International Falls</title>
    <ns>0</ns>
    <id>603764</id>
    <revision>
      <id>6173042</id>
      <parentid>5846821</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:03:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1397" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = International Falls
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = International Falls
| pilt = International Falls, Minnesota 1.jpg
|  lipp = 
|  lipu_link =
|  vapp = 
|  vapi_link =
|  pindala = 
|  elanikke =
|  asendikaardi_pilt = St. Louis County Minnesota Incorporated and Unincorporated areas Duluth Highlighted.svg
}}
'''International Falls''' on linn [[USA]] [[Minnesota|Minnesota osariigis]], [[Koochichingi maakond|Koochichingi maakonna]] keskus ja suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 5802. 2010. aastal oli elanikke 6424.

International Falls asub [[Kanada]] piiri kõrval [[Rainy River]]i kaldal. Selle vastaskaldal asub [[Fort Frances]]i linn [[Ontario]] provintsis. Kahte linna ühendab Fort Francesi–International Fallsi rahvusvaheline sild. International Fallsist umbes 18 km kaugusel idas asub [[Voyageursi rahvuspark]].

International Falls on tuntud &quot;riigi külmkapina&quot; (&quot;Icebox of the Nation&quot;), kuna seal on keskmiselt 109 päeval aastas õhutemperatuur alla 0 °C. Madalaim International Fallsis mõõdetud õhutemperatuur on −48 °C (6. jaanuar 1909)

International Fallsis asuvad maanteede [[Route 53]] ja [[Route 71]] põhjapoolsed alguskohad.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}

*[http://www.ci.international-falls.mn.us/ International Fallsi ametlik veebileht]

[[Kategooria:Minnesota linnad]]</text>
      <sha1>afe09yz38kebd6sdd5nyyj6mslalmbp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>The Orville</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604023</id>
    <revision>
      <id>6173243</id>
      <parentid>6168929</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T01:17:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Stephan1000000</username>
        <id>127848</id>
      </contributor>
      <comment>jagusid</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3706" xml:space="preserve">{{Infokast seriaal
 | nimi                          = The Orville
 | pilt                          = The Orville logo.svg
 | pildi_suurus                  = 
 | pildi_skaleering              = 
 | pildiallkiri                  =
 | alt_tekst                     =
 | nimi2                         = 
 | originaalnimi                 = 
 | žanr                          = [[Ulme]]&lt;br /&gt;[[Komöödia-draama]]
 | autor                         = [[Seth MacFarlane]]
 | põhineb                       = 
 | kohandanud                    = 
 | stsenarist                    = 
 | lavastaja                     = 
 | loominguline_juht             = 
 | saatejuht                     = 
 | peaosades                     = 
 | kohtunikud                    = 
 | dubleerija                    = 
 | jutustaja                     = 
 | üldhelilooja                  = 
 | tunnusmuusika                 = 
 | algusmuusika                  = 
 | lõpumuusika                   = 
 | helilooja                     = 
 | esitaja                       = [[Seth MacFarlane]]&lt;br /&gt;[[Adrianne Palicki]]&lt;br /&gt;[[Penny Johnson Jerald]]&lt;br /&gt;[[Scott Grimes]]&lt;br /&gt;[[Peter Macon]]&lt;br /&gt;[[Halston Sage]]&lt;br /&gt;[[J. Lee]]&lt;br /&gt;[[Mark Jackson]]&lt;br /&gt;[[Jessica Szohr]]
 | riik                          = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
 | keel                          = [[inglise keel|inglise]]
 | hooaegu                       = 3
 | jagusid                       = 36
 | jagude_loend                  = 
 | peaprodutsent                 = Seth MacFarlane&lt;br /&gt;Brannon Braga&lt;br /&gt;David A. Goodman&lt;br /&gt;Jason Clark&lt;br /&gt;Jon Favreau (&quot;Old Wounds&quot;)&lt;br /&gt;Liz Heldens (1. hooaeg)&lt;br /&gt;Jon Cassar (2. hooaeg)
 | produtsent                    = 
 | tegevprodutsent               = 
 | võttekoht                     = 
 | kaamera                       = 
 | kestus                        = 43–45 minutit (1. hooaeg)&lt;br /&gt;48 minutit (2. hooaeg)
 | uudistetoimetaja              = 
 | operaator                     = 
 | montaaž                       = 
 | tootja                        = Fuzzy Door Productions&lt;br /&gt;20th Television
 | levitaja                      = 
 | eelarve                       = 
 | kanal                         = [[Fox Broadcasting Company|Fox]]
 | eesti_kanal                   = 
 | pildiformaat                  = 
 | heliformaat                   = 
 | esmalinastuspaik              = 
 | originaal                     = 
 | esmalinastus                  = 10. september 2017
 | viimane_linastus              = tänaseni
 | eelnev                        = 
 | järgnev                       = 
 | seotud                        = 
 | koduleht                      = https://www.fox.com/the-orville
 | promoleht                     =
 | kodulehe_pealkiri             = 
 | promolehe_pealkiri            = 
 | imdb_id                       = 5691552
 | filmiveebi_id                 = 
}}
'''&quot;The Orville&quot;''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] ulmekomöödia-draamatelesari, mille looja ja peategelase Ed Merceri osatäitja on [[Seth MacFarlane]]. Sari esilinastus 10. septembril 2017 telekanalis [[Fox Broadcasting Company|Fox]].

== Osatäitjad ==
* [[Seth MacFarlane]] - Ed Mercer
* [[Adrianne Palicki]] - Kelly Grayson
* [[Penny Johnson Jerald]] - Claire Finn
* [[Scott Grimes]] - Gordon Malloy
* [[Peter Macon]] - Bortus
* [[Halston Sage]] - Alara Kitan
* [[J. Lee]] - John LaMarr
* [[Mark Jackson]] - Isaac
* [[Jessica Szohr]] - Talla Keyali

==Välislingid==
* [https://www.fox.com/the-orville Ametlik koduleht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiasarjad]]
[[Kategooria:Ulmesarjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamasarjad]]
[[Kategooria:Fox Broadcasting Company telesaated]]</text>
      <sha1>hpqhjlc4m3wxwxno8iu6ciud8t60xgt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Regressioonanalüüs</title>
    <ns>0</ns>
    <id>605685</id>
    <revision>
      <id>6173348</id>
      <parentid>5866574</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:19:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MirkoM</username>
        <id>57800</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2120" xml:space="preserve">'''Regressioonanalüüs''' [[Meetod|meetodite]] kogum [[Statistika|statistikas]], kus uuritakse [[Suurus|suuruste]] vahelist [[Funktsionaalne sõltuvus|sõltuvust]] ja võimalusi sõltuvuse funktsionaalseks kirjeldamiseks etteantud valemi põhjal.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ako Sauga|pealkiri=Statistika õpik majanduseriala üliõpilastele|aasta=2020|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus|lehekülg=422|isbn=978-9949-83-519-5|url=https://www.ester.ee/record=b5292465*est}}&lt;/ref&gt; Regressioonanalüüsi käigus leitakse regressioonmudeli deterministlik komponent. Levinuim regressioonanalüüsi tüüp on [[Lineaarregressioon|linearregressioon]], milles leitakse lineaarne seos, mis kirjeldab ette antud andmete vahelist seost mingi määratud matemaatilise kriteeriumi alusel võimalikult lähedaselt.

== Regressioonmudel ==
Uurides suuruste vahelist sõltuvust ja proovides kirjeldada antud funktsionaalset sõltuvust etteantud valemi põhjal eeldatakse, et sõltuvus koosneb täpselt määratavast komponendist (determineeritud) ja juhuslikust komponendist. Sellise eeldusega seost nimetatakse regressioonmudeliks. Seega koosneb regressioonmudel deterministlikust ja juhuslikust komponendist.

Defineerides üldjuhul, et [[Juhuslik suurus|juhuslik(ud) suurus(ed)]]  &lt;math&gt;Y_i&lt;/math&gt;  on funktsionaalses sõltuvuses juhuslikust suurusest/juhuslikest suurustest &lt;math&gt;X_i&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt; \beta&lt;/math&gt; on määratavad deterineeritud komponendi parameetrid.  Tähistades erinevat päritolu juhusliku kompnendi &lt;math&gt;e_i&lt;/math&gt; võib regresioonmudeli kirja panna kujul:

: &lt;math&gt;Y_i = f (X_i, \beta) + e_i&lt;/math&gt;

Regressioonanalüüsi eesmärgiks on määrata täpne funktsiooni kuju &lt;math&gt;f(X_i,  \beta)&lt;/math&gt;, mis kirjeldab võimalikult täpselt ette antud andmete muutujate vahelist seost. Regressioonanalüüsi läbiviimiseks tuleb funktsiooni &lt;math&gt;f&lt;/math&gt; matemaatiline kuju ette anda.

== Vaata ka ==

* [[Korrelatsioonanalüüs]]
*[[Polünomiaalne regressioon]]
*[[Lineaarregressioon|Linearregressioon]]

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Statistika]]
[[Kategooria:Regressioonanalüüs]]</text>
      <sha1>mel4os8j4hzwrdotws5r0xroava17gz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Merike Saks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>605880</id>
    <revision>
      <id>6173049</id>
      <parentid>6167940</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:29:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:82FF:B580:747C:30AF:24A9:E0E2</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Haridus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3317" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| pildi nimi=
| pildi seletus=
| amet = [[Rahandusministeerium|Rahandusministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus = 05.04.2021
| ametiajalõpp =
| eelmine = [[Raigo Uukkivi]]
| järgmine =
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br/&gt;(avalik haldus, 1998)
| sünnikuupäev={{sünniaeg ja vanus|1976|01|14}}
| nimi= Merike Saks}}
'''Merike Saks''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1976]]&lt;ref name=&quot;RT-2021&quot;/&gt;) on Eesti riigiametnik.

== Haridus ==
*1994–1998 [[Tartu Ülikool]] (''[[baccalaureus artium]]'' (''[[cum laude]]''), [[avalik haldus]])
*1998–2001 [[Tartu Ülikool]] (''[[magister artium]]'' (''[[cum laude]]''), [[avalik haldus]])
 Sellest haridusest tal küll kasu ei olnud, Rahandusministeeriumis töötades tegi ta ikka ja jälle valesid otsuseid

== Teenistuskäik ==
*1997–2005 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], peaspetsialistist kuni osakonnajuhatajani
*2005–2006 [[Eesti Standardikeskus]], tegevdirektor
*2006–2008 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]], teenuste direktor
*2008–2014 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], asekantsler (siseturu, ehitus- ja elamumajanduse valdkondades)
*2014–2019 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], kantsler&lt;ref name=&quot;RT-2014&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-2018&quot;/&gt;
*2019–2021 [[Eesti Liinirongid]] (Elron), juhataja
*2021–... [[Rahandusministeerium]], kantsler&lt;ref name=&quot;RT-2021&quot;/&gt;

== Perekond ==
[[Rainer Saks]] on tema abikaasa.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RT-2014&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/306062014010 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 korraldus nr 254 &quot;Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 06.06.2014, 10.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2018&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/322122018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 korraldus nr 321 &quot;Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 22.12.2018, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2021&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/323032021007 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 18.03.2021 korraldus nr 124 &quot;Rahandusministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 23.03.2021, 7.]&lt;/ref&gt;

}}

== Välislingid ==
* [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1608154891/tulevane-kantsler-merike-saks-ametnikud-ei-taha-ministrile-vastu-tootada &quot;Tulevane kantsler Merike Saks: ametnikud ei taha ministrile vastu töötada&quot;.] [[Eesti Rahvusringhääling]], 26. märts 2021


{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Marika Priske]]|nimi=[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi&lt;br/&gt; kantsler]]|aeg=14.07.2014–01.01.2019|järgnev=[[Ando Leppiman]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Olle Tischler]]|nimi=[[AS Eesti Liinirongid|AS Eesti Liinirongid juhatuse esimees]]|aeg=07.01.2019–04.04.2021|järgnev=[[Lauri Betlem]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Veiko Tali]]|nimi=[[Rahandusministeerium|Rahandusministeeriumi kantsler]]|aeg=05.04.2021–...|järgnev=pole ametisse nimetatud}}
{{lõpp}}


{{JÄRJESTA:Saks, Merike}}
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>on51hfiwjrs0ypki5bqffb6lc9584vj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173050</id>
      <parentid>6173049</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:32:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus 6173049, mille tegi [[Special:Contributions/2001:7D0:82FF:B580:747C:30AF:24A9:E0E2|2001:7D0:82FF:B580:747C:30AF:24A9:E0E2]] ([[User talk:2001:7D0:82FF:B580:747C:30AF:24A9:E0E2|arutelu]])</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3198" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| pildi nimi=
| pildi seletus=
| amet = [[Rahandusministeerium|Rahandusministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus = 05.04.2021
| ametiajalõpp =
| eelmine = [[Raigo Uukkivi]]
| järgmine =
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br/&gt;(avalik haldus, 1998)
| sünnikuupäev={{sünniaeg ja vanus|1976|01|14}}
| nimi= Merike Saks}}
'''Merike Saks''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1976]]&lt;ref name=&quot;RT-2021&quot;/&gt;) on Eesti riigiametnik.

== Haridus ==
*1994–1998 [[Tartu Ülikool]] (''[[baccalaureus artium]]'' (''[[cum laude]]''), [[avalik haldus]])
*1998–2001 [[Tartu Ülikool]] (''[[magister artium]]'' (''[[cum laude]]''), [[avalik haldus]])

== Teenistuskäik ==
*1997–2005 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], peaspetsialistist kuni osakonnajuhatajani
*2005–2006 [[Eesti Standardikeskus]], tegevdirektor
*2006–2008 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]], teenuste direktor
*2008–2014 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], asekantsler (siseturu, ehitus- ja elamumajanduse valdkondades)
*2014–2019 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], kantsler&lt;ref name=&quot;RT-2014&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-2018&quot;/&gt;
*2019–2021 [[Eesti Liinirongid]] (Elron), juhataja
*2021–... [[Rahandusministeerium]], kantsler&lt;ref name=&quot;RT-2021&quot;/&gt;

== Perekond ==
[[Rainer Saks]] on tema abikaasa.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RT-2014&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/306062014010 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 05.06.2014 korraldus nr 254 &quot;Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 06.06.2014, 10.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2018&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/322122018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 korraldus nr 321 &quot;Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 22.12.2018, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2021&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/323032021007 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 18.03.2021 korraldus nr 124 &quot;Rahandusministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 23.03.2021, 7.]&lt;/ref&gt;

}}

== Välislingid ==
* [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1608154891/tulevane-kantsler-merike-saks-ametnikud-ei-taha-ministrile-vastu-tootada &quot;Tulevane kantsler Merike Saks: ametnikud ei taha ministrile vastu töötada&quot;.] [[Eesti Rahvusringhääling]], 26. märts 2021


{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Marika Priske]]|nimi=[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi&lt;br/&gt; kantsler]]|aeg=14.07.2014–01.01.2019|järgnev=[[Ando Leppiman]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Olle Tischler]]|nimi=[[AS Eesti Liinirongid|AS Eesti Liinirongid juhatuse esimees]]|aeg=07.01.2019–04.04.2021|järgnev=[[Lauri Betlem]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Veiko Tali]]|nimi=[[Rahandusministeerium|Rahandusministeeriumi kantsler]]|aeg=05.04.2021–...|järgnev=pole ametisse nimetatud}}
{{lõpp}}


{{JÄRJESTA:Saks, Merike}}
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>ebk5pjan75s4m1ae7vkf1xuyo64dlwe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pluuto (artist)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>607212</id>
    <revision>
      <id>6172975</id>
      <parentid>5993606</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:12:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:4DC1:5D80:FCCD:D44B:60E3:6A16</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2822" xml:space="preserve">{{Muusikute info
|Taust = muusik
|Nimi = pluuto
|Pilt = 
|Pildi_kirjeldus = pluuto esinemas 2020 Eesti Hip-Hop Festivalil.
|Sünninimi = Henry Orlov
|Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2002|11|4}}
|Stiil = [[hiphop]], ''[[Trap-muusika|trap]]'', [[R&amp;B]]
|Amet = räppar, laulja, laulukirjutaja, produtsent
|Aktiivne = 2018 –
|Plaadifirma = [[Wavy Music]] [[Sony Music Baltics]]
|Seotud_artistid =  [[nublu]], [[5MIINUST]], [[Villemdrillem]], [[Karl Killing]], [[Heleza]], [[kaw]], [[margiiela]], [[leis]], [[godjako]]}}

'''Henry Orlov''' (sündinud [[4. november|4. novembril]] [[2002]] [[Tallinn]]as), tuntud kui '''pluuto''', on eesti räppar, laulja, laulukirjutaja ja produtsent. 

== Karjäär ==
pluuto avaldas oma esimese miksteibi 2018. aasta sügisel, mille singel &quot;Mõtetes&quot; kogus kiiresti populaarsust ja kujunes &quot;uue räpi&quot; üheks olulisemaks lauluks. Tollal kõigest 15-aastane Henry oli Eesti muusikatööstuses kuum nimi ja temaga lepingut ihkasid kõik Eesti suurimad plaadifirmad, talle esimene pakutud leping osutus nii &quot;''red flag'''iks&quot;,&lt;ref&gt; https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90753909/pluuto-sopradega-mikrisse-karjumisest-aasta-oodatuima-debuutplaadini?&lt;/ref&gt; et artist ei vaevunud isegi teiste plaadifirmade lepinguid avama.

2019. aasta algus oli pluutole väga viljakas, 1. veebruaril avaldas ta koostöös [[5MIINUST]] laulu &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=xu-uQqoO0K0&amp;ab_channel=5MIINUST Tsirkus]&quot;, mis oli kaks kuud kuulatuim laul riigis, kuniks Pluuto avaldas nubluga singli &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=Pos1zQjqVnI&amp;ab_channel=Pluuto Mesimagus]&quot;, mis võttis Tsirkuselt esikoha üle ja oli [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/85918993/eesti-tipp-40-pluuto-ja-billie-eilish-vankumatult-esimestel-kohtadel] nädal aega populaarseim laul Eestis.

2020. aastal avaldas ta koos reketi ja nubluga laulu &quot;SOS&quot;. Millest [[SIIMI]] tegi remixi ja mis osutus superhitiks.

2020. aasta Septembris avaldas ta oma debüütalbumi &quot;[https://open.spotify.com/album/3mGCvBsc7Z31zoLd4uFPOx?si=DoPu3vFHR-a2YGAlHVKl5g Päripäeva]&quot;, mis sisaldas 12 laulu ning võeti [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/91182489/oigustab-haipi-sajaga väga soojalt vastu]. Albumi avaldas ta Wavy Music plaadifirma alt, mille üks loojatest ta ka ise on. Sama aasta novembris selgus, et pluuto osaleb koos produtsendi Andrei Zevakiniga Eesti laulul lauluga &quot;Wingman&quot;. Eesti laulul jäi nad 5. kohale.

2021. aasta novembris teatas Sony Music Estonia, et nad on sõlminud Pluutoga plaadilepingu, sama nädala reedel avaldasid nad pluuto esimese laulu plaadifirma alt, Deja Vu võeti soojalt vastu ja oli esimesel nädalal Spotify kõige kuulatuim kodumaine laul.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Eesti laulukirjutajad]]
[[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]]
[[Kategooria:Sündinud 2002]]</text>
      <sha1>bmlg37ropet8x36gpi9bmsnmzxbf2hq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172976</id>
      <parentid>6172975</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:13:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:4DC1:5D80:FCCD:D44B:60E3:6A16</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Karjäär */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2822" xml:space="preserve">{{Muusikute info
|Taust = muusik
|Nimi = pluuto
|Pilt = 
|Pildi_kirjeldus = pluuto esinemas 2020 Eesti Hip-Hop Festivalil.
|Sünninimi = Henry Orlov
|Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2002|11|4}}
|Stiil = [[hiphop]], ''[[Trap-muusika|trap]]'', [[R&amp;B]]
|Amet = räppar, laulja, laulukirjutaja, produtsent
|Aktiivne = 2018 –
|Plaadifirma = [[Wavy Music]] [[Sony Music Baltics]]
|Seotud_artistid =  [[nublu]], [[5MIINUST]], [[Villemdrillem]], [[Karl Killing]], [[Heleza]], [[kaw]], [[margiiela]], [[leis]], [[godjako]]}}

'''Henry Orlov''' (sündinud [[4. november|4. novembril]] [[2002]] [[Tallinn]]as), tuntud kui '''pluuto''', on eesti räppar, laulja, laulukirjutaja ja produtsent. 

== Karjäär ==
pluuto avaldas oma esimese miksteibi 2018. aasta sügisel, mille singel &quot;Mõtetes&quot; kogus kiiresti populaarsust ja kujunes &quot;uue räpi&quot; üheks olulisemaks lauluks. Tollal kõigest 15-aastane Henry oli Eesti muusikatööstuses kuum nimi ja temaga lepingut ihkasid kõik Eesti suurimad plaadifirmad, talle esimene pakutud leping osutus nii &quot;''red flag'''iks&quot;,&lt;ref&gt; https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90753909/pluuto-sopradega-mikrisse-karjumisest-aasta-oodatuima-debuutplaadini?&lt;/ref&gt; et artist ei vaevunud isegi teiste plaadifirmade lepinguid avama.

2019. aasta algus oli pluutole väga viljakas, 1. veebruaril avaldas ta koostöös [[5MIINUST]] laulu &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=xu-uQqoO0K0&amp;ab_channel=5MIINUST Tsirkus]&quot;, mis oli kaks kuud kuulatuim laul riigis, kuniks Pluuto avaldas nubluga singli &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=Pos1zQjqVnI&amp;ab_channel=Pluuto Mesimagus]&quot;, mis võttis Tsirkuselt esikoha üle ja oli [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/85918993/eesti-tipp-40-pluuto-ja-billie-eilish-vankumatult-esimestel-kohtadel nädal aega populaarseim laul Eestis.]

2020. aastal avaldas ta koos reketi ja nubluga laulu &quot;SOS&quot;. Millest [[SIIMI]] tegi remixi ja mis osutus superhitiks.

2020. aasta Septembris avaldas ta oma debüütalbumi &quot;[https://open.spotify.com/album/3mGCvBsc7Z31zoLd4uFPOx?si=DoPu3vFHR-a2YGAlHVKl5g Päripäeva]&quot;, mis sisaldas 12 laulu ning võeti [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/91182489/oigustab-haipi-sajaga väga soojalt vastu]. Albumi avaldas ta Wavy Music plaadifirma alt, mille üks loojatest ta ka ise on. Sama aasta novembris selgus, et pluuto osaleb koos produtsendi Andrei Zevakiniga Eesti laulul lauluga &quot;Wingman&quot;. Eesti laulul jäi nad 5. kohale.

2021. aasta novembris teatas Sony Music Estonia, et nad on sõlminud Pluutoga plaadilepingu, sama nädala reedel avaldasid nad pluuto esimese laulu plaadifirma alt, Deja Vu võeti soojalt vastu ja oli esimesel nädalal Spotify kõige kuulatuim kodumaine laul.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Eesti laulukirjutajad]]
[[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]]
[[Kategooria:Sündinud 2002]]</text>
      <sha1>5dz9w98shv4acag4vqmrnt73q4suu7d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annalena Baerbock</title>
    <ns>0</ns>
    <id>607383</id>
    <revision>
      <id>6173005</id>
      <parentid>6170432</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:36:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16354" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Annalena Baerbock
| eelmine2 = [[Ska Keller]]
| pildi seletus = Baerbock 2020. aastal
| pildi nimi = 2020-10-30 Annalena Baerbock MdB GRÜNE by OlafKosinsky 2874.jpg
| manusta = 20180120 AB HH.png
| elukoht = [[Potsdam]], [[Brandenburg]], [[Saksamaa]]
| elukutse = [[rahvusvaheline õigus]]
| tegevusala = [[poliitika]]
| ametiajaalgus3 = 22. september 2013
| amet3 = [[Liidupäev|Liidupäeva]] liige [[Brandenburg|Brandenburgist]]
| eelmine = [[Simone Peter]]
| järgmine2 = [[Petra Budke]]
| ametiajalõpp2 = 16. november 2013
| rahvus = sakslane
| ametiajaalgus2 = 14. november 2009
| amet2 = [[Liit 90/Rohelised|Liit 90/Roheliste]] [[Brandenburg|Brandenburgi]] haru juht
| ametiajaalgus = 27. jaanuar 2018
| amet = [[Liit 90/Rohelised|Liit 90/Roheliste]] kaasjuht
| abikaasa = [[Daniel Holefleisch]]
| lapsed = 2
| sünninimi = Annalena Charlotte Alma Baerbock
| sünnikoht = [[Hannover]], [[Alam-Saksi]], [[Saksamaa]]
| partei = {{PisiLipp|Saksamaa}}l:&lt;br/&gt;[[Liit 90/Rohelised]]&lt;br/&gt;{{PisiLipp|EL}}:&lt;br/&gt;[[Euroopa Roheline Partei]]
| sünnikuupäev = {{süv|1980|12|15|df=y}}
| alma_mater = [[Hamburgi ülikool]]
[[Londoni Majanduskool]]
| allkiri = Annalena_Baerbock_Signature.svg
}}

'''Annalena Charlotte Alma Baerbock''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1980]] [[Hannover]]is) on [[Saksamaa|Saksa]] poliitik, alates 8. detsembrist [[2021]] [[Saksamaa välisminister]]. 

27. jaanuarist 2018 on ta erakonna [[Liit 90/Rohelised|Liit 90 / Rohelised]] üks kaasjuhtidest koos [[Robert Habeck]]iga ja alates 22. septembrist 2013 [[Liidupäev|Liidupäeva]] liige. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://gruene-brandenburg.de/partei/parteitage/ldk-in-potsdam-2013/|pealkiri=Landesverband Brandenburg: LDK in Potsdam 2013|väljaanne=Grüne Brandenburg|aeg=14. detsember 2013|vaadatud=2021-05-09|arhiivimisaeg=2013-04-12|arhiivimisurl=https://archive.is/20130412072413/http://gruene-brandenburg.de/partei/parteitage/ldk-in-potsdam-2013/|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt; 

Ta oli roheliste [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|kantslerikandidaat]] [[2021. aasta Saksamaa Liidupäeva valimised|2021. aasta Saksamaa Liidupäeva valimistel]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608182989/saksamaa-rohelised-valisid-kantslerikandidaadiks-annalena-baerbocki|pealkiri=Saksamaa rohelised valisid kantslerikandidaadiks Annalena Baerbocki|väljaanne=err.ee|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=09.05.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;!-- [[rahamüür]]
&lt;ref name=&quot;2021_05_09_11_55_ANNALENA_BAERBOCK&quot;&gt;09.05.2021, 11:55, [[Indrek Lepik]], [https://ekspress.delfi.ee/number/93341831/artikkel/93367775/ Kas hoopis tema on Angela Merkeli tõeline mantlipärija?]&lt;/ref&gt;
--&gt;

== Haridus ==
Ta õppis Humboldti Gümnaasiumis [[Hannover]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Ruppel, Ulrike|url=https://www.bz-berlin.de/deutschland/frisches-gruen-aus-brandenburg-annalena-baerbock-startet-durch|pealkiri=Frisches Grün aus Brandenburg: Annalena Baerbock startet durch|väljaanne=www.bz-berlin.de|aeg=28. jaanuar 2018|vaadatud=19.04.2021}}&lt;/ref&gt; ja läbis 16-aastaselt vahetusaasta Lake Highlandi erakeskkoolis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Florida|Florida osariigis]] [[Orlando|Orlandos]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Pham, Khuê|url=https://www.zeit.de/zustimmung?url=https%3A%2F%2Fwww.zeit.de%2Fzeit-magazin%2F2018%2F11%2Fannalena-baerbock-die-gruenen-rettung|pealkiri=&quot;Ankommen ist das eine, Heimischwerden das andere&quot;|aeg=7. märts 2018|vaadatud=19.04.2021}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2000–2004 õppis Baerbock [[Hamburgi Ülikool|Hamburgi ülikoolis]] [[politoloogia]] ja [[Avalik õigus|avaliku õiguse]] erialadel. Ta omandas 2005. aastal magistrikraadi [[Londoni Majanduskool]]is (LSE). Samal aastal läbis ta väljaõppe Briti rahvusvahelise õiguse ja võrdleva õigusteaduse instituudis (BIICL).&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Gehrke, Laurenz|url=https://www.politico.eu/article/germany-greens-annalena-baerbock-5-things-to-know/|pealkiri=German Greens’ Annalena Baerbock: 5 things to know|väljaanne=Politico Europe|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=09.05.2021}}&lt;/ref&gt;

Ta alustas [[Berliini Vaba Ülikool|Berliini Vabas Ülikoolis]] [[Väitekiri|väitekirja]] looduskatastroofide ja humanitaarabi teemal, kuid ei ole seda lõpetanud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
Aastatel 2000–2003 töötas ta õpingute kõrvalt [[Ajakirjanik|ajakirjanikuna]] ajalehes Hannoversche Allgemeine Zeitung.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.ndr.de/nachrichten/niedersachsen/hannover_weser-leinegebiet/Annalena-Baerbock-Aus-Pattensen-ins-Kanzleramt,baerbock180.html|pealkiri=Annalena Baerbock: Aus Pattensen ins Kanzleramt?|väljaanne=www.ndr.de|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=23.04.2021}}&lt;/ref&gt;

Pärast õpingute lõpetamist töötas ta aastatel 2005–2008 [[Elisabeth Schroedter|Elisabeth Schroedteri]] büroos [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]].

Aastal 2005 oli ta praktikant Briti rahvusvahelise õiguse ja võrdleva õigusteaduse instituudis (BIICL).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aastatel 2008–2009 oli ta [[Liit 90/Rohelised|Liit 90/ Roheliste]] fraktsiooni nõunik välis- ja turvalisuspoliitika alal.

Alates 2020. aastast osaleb ta [[Maailma Majandusfoorum]]i noorte maailmajuhtide programmis. See on arengutreeningu programm poliitilistele juhtidele, kus on teiste seas osalenud [[Emmanuel Macron]], [[Sanna Marin]] ja [[Jacinda Ardern]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.younggloballeaders.org/community?utf8=%E2%9C%93&amp;q=Baerbock&amp;status=active&amp;class_year=2020&amp;sector=Public+Figure&amp;region=a0Tb00000000DCLEA2#results|pealkiri=Community|väljaanne=www.younggloballeaders.org}}&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Baerbock astus 2005. aastal erakonda [[Liit 90/Rohelised]]. Oktoobris 2008 valiti ta erakonna [[Brandenburg|Brandenburgi]] haru juhatusse ning 2009. aastal sai ta juhatuse esimeheks, sellel kohal oli ta aastani 2013. Aastatel 2009–2012 oli ta ka [[Euroopa Roheline Partei|Euroopa Rohelise Partei]] juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.bundestag.de/abgeordnete#url=L2FiZ2VvcmRuZXRlL2Jpb2dyYWZpZW4vQi9iYWVyYm9ja19h|pealkiri=Deutscher Bundestag - Abgeordnete|väljaanne=Deutscher Bundestag|vaadatud=09.05.2021}}&lt;/ref&gt;

=== Liidupäeva liige, alates 2013 ===
2009. aastal kandideeris Baerbock kohale oma erakonna kandidaatide nimekirjas, kuid tulutult.

2013. aastal oli ta roheliste kandidaat 61. valimisringkonnas (Potsdam – Potsdam-Mittelmark II – Teltow-Fläming II), millega ta ühtlasi kindlustas endale koha erakonna esinumbrina [[Brandenburgi liidumaa]] kandidaatide nimekirjas. Ta sai [[Liidupäev]]a liikmeks nimekirja mandaadiga.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Oma esimesel ametiajal oli ta majandus- ja energeetikakomisjoni ning Euroopa asjade komisjoni liige. 

Baerbock oli oma fraktsiooni kliimapoliitika eestkõneleja.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Karnitschnig, Matthew|url=https://www.politico.eu/article/annalena-baerbock-robert-habeck-german-greens-elect-new-leadership-duo/|pealkiri=German Greens elect new leadership duo|väljaanne=Politico Europe|aeg=27. jaanuar 2018|vaadatud=09.05.2021}}&lt;/ref&gt; Ta on osalenud [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]ide arutamisel [[Varssavi]]s (2013), [[Lima (Peruu)|Limas]] (2014), [[Pariis]]is (2015) ja [[Marrakech]]is (2016).

Ta on ka [[Berliin]]i-[[Taipei]] Parlamentaarse Sõprusringi aseesimees.

2017. aasta Liidupäeva valimistel oli Baerbock taas erakonna esinumber Brandenburgi liidumaal ning säilitas koha parlamendis. 

Pärast valimisi oli ta oma erakonna delegatsioonis (ebaedukatel) koalitsioonikõnelustel [[Kristlik Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] (CDU/CSU) ja [[Vaba Demokraatlik Partei|Vaba Demokraatliku Parteiga]] (FDP).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.wiwo.de/politik/deutschland/bundestagswahl-2017/wahlticker-trittin-und-kretschmann-im-jamaika-sondierungsteam-der-gruenen/20359254.html|pealkiri=Trittin und Kretschmann im Jamaika-Sondierungsteam der Grünen|aeg=24. september 2017}}&lt;/ref&gt;

Ta on perekonna-, vanurite-, naiste- ja noorsooteemadega tegeleva parlamendikomisjoni liige.

=== Roheliste partei kaasjuht, alates 2018 ===
27. jaanuaril 2018 Baerbocki kodulinnas Hannoveris toimunud roheliste partei üldkogul valiti ta üheks erakonna kahest võrdsest kaasjuhist üleriigilisel tasandil. Tema kõrvale valiti [[Robert Habeck]]. Ta võitis 64% häältest, edestades konkurent Anja Pieli.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 2019. aasta üldkogul valiti ta partei kaasjuhi kohale tagasi, kogudes 97,1% häältest, mis erakonna ajaloo suurim häältesaak.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.waz.de/politik/gruenen-parteitag-rekord-zustimmung-fuer-annalena-baerbock-id227665847.html|pealkiri=Die Grünen lieben ihre Doppelspitze - So will sie punkten|väljaanne=waz.de|aeg=16. november 2019}}&lt;/ref&gt;

=== Kantslerikandidaat, 2021 ===
19. aprillil [[2021]] teatasid Baerbock ja Robert Habeck, et erakonna üleriigiline juhatus teeb ettepaneku määrata 2021. aasta [[Liidupäev]]a valimistel [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|kantslerikandidaadiks]] Baerbocki. See on esimene kord, kui partei läheb valimistele kantslerikandidaadiga, mitte lihtsalt kahe kaasjuhiga. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Otsus tuleb veel ametlikult kinnitada partei kongressil, mis toimub 11.–13. juunil. Baerbock on ajaloos teine naine pärast [[Angela Merkel]]it, kes pürgib valitsuse kõige kõrgemale ametikohale. Valimispäeval on ta vaid paari päeva võrra vanem kui oli ajaloo noorim kantslerikandidaat [[Guido Westerwelle]] 2002. aastal. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/baerbock-kanzlerkandidatur-gruene-101.html|pealkiri=Baerbock soll Kanzlerkandidatin werden|väljaanne=tagesschau.de|aeg=20. aprill 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.spiegel.de/politik/deutschland/buendnis-90-die-gruenen-annalena-baerbock-soll-kanzlerkandidatin-werden-a-051558bb-f24a-42da-85f9-bf069de0c3f8|pealkiri=Annalena Baerbock soll als Kanzlerkandidatin für die Grünen antreten|väljaanne=spiegel.de|aeg=19. aprill 2021}}&lt;/ref&gt;

=== Saksamaa välisminister, alates 2021 ===
8. detsembril 2021 nimetati Baerbock Saksamaa Liitvabariigi välisministri ametisse.

== Poliitilised vaated ==
Baerbock on kaitsepoliitika vallas võtnud tsentristliku positsiooni. Tema juhtimisel võttis partei 2020. aastal vastu programmi, mis kirjeldas [[NATO|NATO-t]] kui Euroopa julgeoleku asendamatut osa. Samas on ta olnud kriitiline NATO eesmärgi suhtes, et kõigi liikmesriikide kaitsekulutused moodustaksid vähemalt 2% riigi SKP-st.

Ta on öelnud, et soovib näha Euroopa Liidus tugevamat ühist välispoliitikat, eriti Venemaa suunal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Energia-, kliima- ja keskkonnapoliitika ===
Baerbock on kutsunud üles järkjärgulisele söest loobumisele Saksamaal aastaks 2030, kiirteedel 130 km/h kiiruspiirangu kehtestamisele ja ainult heitmevabade autode registreerimise lubamisele hiljemalt aastal 2030.

Põllumajanduse vallas on Baerbock öelnud, et põllumajanduse subsideerimine peaks teenima üldist hüve ja et kariloomade arvukust ning liha tootmismahtusid tuleks märkimisväärselt vähendada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://taz.de/Annalena-Baerbock-ueber-Kanzlerinnenamt/!5734264/|pealkiri=„Manches muss man auch verbieten“|väljaanne=taz.de}}&lt;/ref&gt; Baerbock on öelnud ka, et majandushuvid ei ole kliimapoliitikaga vastuolus ja et ta soovib tuua Saksamaa staatuse tööstusriigina 21. sajandisse [[Pariisi kliimakokkulepe|Pariisi kliimaleppe]] valguses. Baerbock pooldab terase [[Kliimaneutraalsus|kliimaneutraalset]] tootmist ning toetab kliimatariifide kehtestamist.

Ta soovib tugevdada Saksamaa raudteevõrku, et aastaks 2030 ei oleks riigisisesed lennud enam vajalikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.haz.de/Nachrichten/Politik/Deutschland-Welt/Baerbock-im-ARD-Sommerinterview-Klima-und-Wirtschaft-kein-Gegensatz|pealkiri=Grünen-Chefin Baerbock: Klima und Wirtschaft? Das funktioniert|väljaanne=haz.de|aeg=28. juuli 2019|vaadatud=2021-05-09|arhiivimisaeg=2021-02-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210228104137/https://www.haz.de/Nachrichten/Politik/Deutschland-Welt/Baerbock-im-ARD-Sommerinterview-Klima-und-Wirtschaft-kein-Gegensatz|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Kui [[Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus]] otsustas 29. aprillil 2021, et kliimakaitse aktis lubatud kasvuhoonegaaside vähendamine ei olnud piisav, siis Baerbock lubas panna paika konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid, juhul, kui tema partei osaleb tulevikus föderaaltasandil valitsuse moodustamisel. Lisaks kutsus ta üles kiirendama taastuvate energiaallikate edasiarendamist nii, et see oleks praegusest kvoodist kaks korda suurem 2020. aastate keskpaigaks. Ta on ka väitnud, et kliimamuutuste põhjustatud keskkonnahäving muutub üha kallimaks.&lt;ref&gt;''Verfassungsrichter zwingen Regierung zu mehr Klimaschutz.'' [[Die Welt|Die Welt,]] 30. aprill 2021&lt;/ref&gt;

== Liikmesus ==

* [[Euroopa Välissuhete Nõukogu]] (ECFR) liige alates aastast 2020&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ecfr.eu/council/members/|pealkiri=Members}}&lt;/ref&gt;
* Leo Baecki Fondi eestseisuse liige&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.leo-baeck-foundation.org/en/board-of-trustees/|pealkiri=Board of Trustees|vaadatud=09.05.2021}}&lt;/ref&gt;
* [[Amnesty International]]i liige
* Saksamaa Keskkonna- ja Loodushoiu Ühendus (BUND), liige

== Isiklikku ==
Baerbock on [[sotsiaaltöötaja]] ja [[Masinaehitus|masinaehitaja]] tütar.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tenfeldem Beate|url=https://www.noz.de/deutschland-welt/politik/artikel/1960310/annalena-baerbock-der-heimliche-star-der-gruenen-blitzkarriere-seit-2013|pealkiri=Annalena Baerbock, der heimliche Star der Grünen|väljaanne=noz.de|aeg=31. detsember 2019}}&lt;/ref&gt; Ta on üles kasvanud talukohas Pattensenis, Hannoveri lähedal Alam-Saksi liidumaal, koos kahe õe ja kahe nõoga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Teismelisena tegeles ta võistlusliku [[Trampoliinvõimlemine|trampoliinvõimlemisega]] ja on Saksamaa meistrivõistlustel võitnud kolm pronksmedalit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.deutschlandfunk.de/kandidatin-fuer-den-parteivorsitz-der-gruenen-ich-bin.868.de.html?dram:article_id=408793|pealkiri=Ich bin leidenschaftliche Europäerin|väljaanne=deutschlandfunk.de|aeg=21. jaanuar 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.stern.de/kultur/buecher/ulrich-wickert-im-gespraech-mit-annelena-baerbock-9470458.html|pealkiri=Was Annalena Baerbock beim Trampolinspringen fürs Leben gelernt hat|väljaanne=stern.de|aeg=29. oktoober 2020}}&lt;/ref&gt;

Baerbock on abielus Daniel Holefleischiga, poliitikakonsultandi ja avalike suhete juhiga, kes on töötanud alates 2017. aastast Deutsche Post DHL Grupis&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.waz.de/politik/annalena-baerbock-mann-daniel-holefleisch-id232091873.html|pealkiri=Daniel Holefleisch: Der Mann von Annalena Baerbock|väljaanne=waz.de|aeg=26. aprill 2021}}&lt;/ref&gt; Neil on kaks ühist last (sündinud 2011 ja 2015).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tagesspiegel.de/politik/moegliche-gruenen-parteichefin-baerbock-fuer-ihre-toechter/20703104.html|pealkiri=Für ihre Töchter|väljaanne=tagesspiegel.de|aeg=12. detsember 2017|vaadatud=09.05.2021}}&lt;/ref&gt; Kogu pere elab [[Potsdam]]is [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaal]] [[Saksamaa näitlejate loend|Saksamaal]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Baerbock on Saksamaa protestantliku evangeelse kiriku liige.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Ta nimetab end „mittereligioosseks,” aga käib tihti kirikus, sest „mõte koosolemisest on äärmiselt oluline” tema jaoks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.zeit.de/politik/deutschland/2021-04/gruene-nominieren-annalena-baerbock-als-kanzlerkandidatin|pealkiri=Grüne nominieren Annalena Baerbock als Kanzlerkandidatin|väljaanne=zeit.de|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=09.05.2021}}&lt;/ref&gt; 

==Vaata ka==
[[Pilt:Bündnis 90 - Die Grünen Logo (transparent).svg|raamideta|right|280px  ]]
* [[Liidupäev]]
* [[Liit 90/Rohelised|Liit 90 / Rohelised]]


&lt;!-- kuugeldamine .ee domeenis
https://www.google.ee/search?q=&quot;Annalena+Baerbock&quot;+site%3A.ee&amp;hl=et&amp;gl=EE&amp;s

26. juuli 2021 Umbes 918 tulemust

--&gt;

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;

== Välislingid ==
* [https://www.gruene-bundestag.de/abgeordnete/infos-zur-person/annalena-baerbock Annalena Baerbocki profiil Roheliste parlamendifraktsiooni kodulehel]

{{JÄRJESTA:Baerbock, Annalena}}
[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>i6m0fxw2o45ztql3mm8662jeuq47gis</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paplaka raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>608460</id>
    <revision>
      <id>6173061</id>
      <parentid>6049963</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:45:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1427" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Paplaka raudteejaam
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Liepāja-Vaiņode
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1879
| suletud = 
| kaart = punkt
}}

'''Paplaka raudteejaam''' oli [[raudteejaam]] [[Liibavi–Romno raudtee]]l ja hiljem [[Liepāja–Vaiņode raudteeliin]]il. Jaam asus Lõuna-Kuramaa piirkonnas [[Virga vald|Virga vallas]] [[Paplakas stacija]] külas. Jaam asus [[Riia keskraudteejaam]]ast 151,6 kilomeetri kaugusel.

Jaam avati aastal 1879 kui '''Pleike raudteejaam'''. Jaam rajati sinna kui [[Liepāja sadam]]a rajamiseks vajalike kivide rongile laadimise paik. Paplaka nime hakkas jaam kandma aastal 1919. Praegune jaamahoone valmis aastal 1952.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 52. lk.&lt;/ref&gt; Jaam suleti seoses rongiliikluse lõpetamisega sellel liinil aastal [[1998]].

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==

* [https://railwayz.info/photolines/station/1819 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.44117/21.50059&amp;l=O/3 Jaam vanal kaardil]

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Priekule raudteejaam|Priekule]] | peatus=Paplaka | järgnev=[[Krogzemji raudteepeatus|Krogzemji]]}}

[[Kategooria:Läti endised raudteejaamad]]
[[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]]
[[Kategooria:Liibavi–Romno raudtee]]</text>
      <sha1>0hxp3x3nfqo67atw5mc1nu0zpziwey9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carl Gustaf m/45</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611702</id>
    <revision>
      <id>6173183</id>
      <parentid>6107394</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:12:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6943" xml:space="preserve">{{See Artikkel|relvast|Ansambli|Kpist (ansambel)}}
{{Infokast relv
| nimi                = Carl Gustaf m/45
| pilt                = Kpist m 45B Jvm21378 (double).jpg
| pildi_suurus        = 300px
| alt_tekst           = 
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = {{pisilipp|Rootsi}}
| tüüp                = [[Püstolkuulipilduja]]
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = jah
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 
| kasutajad           = ''[[Carl Gustaf m/45#Kasutajad|Loend]]''
| sõjad               = 
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = 
| konstrueeritud      = 1944
| tootja              = [[Carl Gustafs Stads Gevärsfaktori]] &lt;br/&gt; Maadi tehased ([[Egiptus]])
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 1945–1970
| toodetud            = u 300 000
| variandid           = 
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    = 
| kaal                = 3,35 kg
| pikkus              = 550/808 mm
| detaili_pikkus      = 212 mm
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            = 
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = [[9×19 mm Parabellum]]
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 
| torud               = 
| tööpõhimõte         = [[Tagasipahvak (tulirelvad)|Tagasipahvakuga]]
| laskekiirus         = 600 lasku/min
| algkiirus           = 425 m/s
| laskeulatus         = 250 m
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 36-lasuline [[lehtsalv]]
| sihikud             = 
}}
'''Carl Gustaf M/45''' (ka '''Kulsprutepistol m/45''' ehk '''Kpist m/45''') on [[Rootsi]] [[püstolkuulipilduja]], mis kasutab moona [[9×19 mm]] [[Parabellum]]. Relv jõudis kasutusse aastal 1945 ning seda toodeti [[Eskilstuna]]s [[Carl Gustafs Stads Gevärsfaktori]]s. Kpist m/45 oli [[Rootsi armee]] standardne püstolkuulipilduja aastatel 1945–1965. See asendati järk-järgult [[ründevintpüssidega]] [[Ak 4]] ja [[Ak 5]]. Selle viimane kasutaja, [[Kodukaart (Rootsi)|Kodukaart Hemvärnet]] eemaldas relva teenistusest aprillis 2007.&lt;ref&gt;[https://militarhistoria.se/vapen/kpist-m-45-trotjanare-med-skral-rackvidd Militär historia #10 2017, Bonniers förlag.] Published 15 August 2019.&lt;/ref&gt;

M/45 arendati välja aastatel 1944–1945, palju võeti eeskuju vanematest püstolkuulipilduja disainidest. Relva ehitamiseks vajalik lehtmetallide stantsimine saadi püstolkuulipildujatelt [[MP 40]], [[Sten (püstolkuulipilduja)|Sten]], [[PPŠ-41]] ja [[PPS-43]]. Aastal 1944 testiti paralleelselt m/45-ga ka [[Husqvarna Vapenfabrik]]i püstolkuulipildujat, kuid otsus langes Carl Gustafsi tehase kasuks.

==Kasutajad==
*{{pisilipp|Alžeeria}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot;&gt;{{cite book |editor1-first=Richard D. |editor1-last=Jones |editor2-first=Leland S. |editor2-last=Ness |title=Jane's Infantry Weapons 2009/2010 |date=27. jaanuar 2009 |edition=35th |publisher=Jane's Information Group |location=Coulsdon |isbn=978-0-7106-2869-5}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}&lt;ref&gt;{{cite book|title=SEALs: UDT/SEAL operations in Vietnam|page=[https://archive.org/details/sealsudtsealoper00bosi/page/114 114]|isbn=080410722X|author=T.L. Bosiljevac|year=1991|publisher=[[Ballantine Books]]|url-access=registration|url=https://archive.org/details/sealsudtsealoper00bosi/page/114}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Eesti}}: [[Kaitseliit]].&lt;ref&gt;{{cite web|title=Guns of Estonian Defence Forces|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/kasitulirelvad|access-date=14. veebruar 2015}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Egiptus}}: litsentsi alusel toodeti variante Port Said ja Akaba.&lt;ref name=&quot;jones2009&quot;/&gt;
*{{pisilipp|Iirimaa}}:&lt;ref&gt;{{cite book |title=Jane's Guns Recognition Guide |last=Hogg |first=Ian |year=2002 |publisher=Harper Collins |isbn=0-00-712760-X |page=223 }}&lt;/ref&gt; [[Iiri armee]]s kuni see [[Steyr AUG]]-iga asendati.
*{{pisilipp|Indoneesia}}: toodeti litsentsi alusel.&lt;ref name=&quot;modernfirearms01&quot;&gt;{{cite web |url=http://world.guns.ru/smg/swed/carl-gustaf-m45-e.html |title=Carl Gustaf M/45 |publisher=Modern Firearms}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Iraak}}: mässulised.&lt;ref name ='SAS 2012 10'&gt;{{cite book|url=http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2012.html|chapter-url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/A-Yearbook/2012/eng/Small-Arms-Survey-2012-Chapter-10-EN.pdf|chapter=Surveying the Battlefield: Illicit Arms In Afghanistan, Iraq, and Somalia|title=Small Arms Survey 2012: Moving Targets|publisher=[[Cambridge University Press]]|year=2012|author=Small Arms Survey|author-link=Small Arms Survey|page=321|isbn=978-0-521-19714-4|access-date=30. august 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180831002411/http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2012.html|archive-date=31. august 2018|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Jordaania}}: Port Said variant.
*{{flagicon image|Flag of Katanga.svg}} [[Katanga Riik|Katanga]]: väheses koguses, saadi [[ÜRO]] jõududelt sõjasaagiks.
*{{pisilipp|Kesk-Aafrika Vabariik}}: [[Zaire'i Vabariik|Zaire]]'lt saadud.&lt;ref name ='SAS 2005'/&gt;
*{{flagicon image|Flag of South Vietnam.svg}} [[Lõuna-Vietnam]]: [[Civilian Irregular Defense Group]]&lt;ref&gt;{{cite book|title=Green Beret in Vietnam 1957–73|series=Warrior 28|first=Gordon L.|last= Rottman|date= 25. juuli 2002|isbn=9781855325685|publisher=[[Osprey Publishing]]|page=41}}&lt;/ref&gt; ja [[Vietnami Vabariigi armee]].&lt;ref name=&quot;VietnamPers&quot;&gt;{{cite book|title=Personal firepower|first=Edward Clinton|last= Ezell|publisher=Bantam Books|year=1988|series=The Illustrated history of the Vietnam War 15|oclc=1036801376|url=https://archive.org/details/personalfirepowe00ezel|url-access=registration|page=[https://archive.org/details/personalfirepowe00ezel/page/60 60]}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Paraguay}}&lt;ref name=&quot;jones2009&quot;/&gt;
*{{pisilipp|Rootsi}}&lt;ref name=&quot;modernfirearms01&quot;/&gt;
*{{flagicon image|Flag of Zaire (1971–1997).svg}} [[Zaire'i Vabariik|Zaire]]: Port Said variant.&lt;ref name ='SAS 2005'&gt;{{cite book|url=http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2005.html|chapter-url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/A-Yearbook/2005/en/Small-Arms-Survey-2005-Chapter-11-EN.pdf|chapter=The Central African Republic: A Case Study of Small Arms and Conflict|title=Small Arms Survey 2005: Weapons at War|publisher=[[Oxford University Press]]|year=2005|author=Small Arms Survey|author-link=Small Arms Survey|page=318|isbn=978-0-19-928085-8|access-date=2021-06-30|archive-date=2018-08-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180830004838/http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2005.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[SCK-65/66]]
* [[Smith &amp; Wesson M76]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://world.guns.ru/smg/smg48-e.htm Carl Gustaf Kp M/45 submachine gun] at Modern Firearms

[[Kategooria:Rootsi relvad]]
[[Kategooria:Püstolkuulipildujad]]</text>
      <sha1>bmpums0ixrcgou3p0lcygvy2i0r4zek</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed</title>
    <ns>10</ns>
    <id>616734</id>
    <revision>
      <id>6173021</id>
      <parentid>6172616</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:01:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TolBot</username>
        <id>157432</id>
      </contributor>
      <comment>[[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid</comment>
      <model>json</model>
      <format>application/json</format>
      <text bytes="80619" xml:space="preserve">{
    &quot;AD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45508,
        &quot;deaths&quot;: 153,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1935.876,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53456,
        &quot;name&quot;: &quot;Andorra&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.83,
        &quot;population&quot;: 79034,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 57886,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 153383
    },
    &quot;AE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 993684,
        &quot;deaths&quot;: 2335,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 249.329,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9792266,
        &quot;name&quot;: &quot;Araabia Ühendemiraadid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 98.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 100,
        &quot;population&quot;: 9365144,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9991089,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24922054
    },
    &quot;AF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 186120,
        &quot;deaths&quot;: 7751,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 193.294,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6422705,
        &quot;name&quot;: &quot;Afganistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 17.8,
        &quot;population&quot;: 40099462,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7139453,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7885045
    },
    &quot;AG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8773,
        &quot;deaths&quot;: 144,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1544.733,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 62031,
        &quot;name&quot;: &quot;Antigua ja Barbuda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 64.92,
        &quot;population&quot;: 93220,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 64091,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 126122
    },
    &quot;AI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3580,
        &quot;deaths&quot;: 10,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 634.8,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 10273,
        &quot;name&quot;: &quot;Anguilla&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.21,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.79,
        &quot;population&quot;: 15753,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10837,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24060
    },
    &quot;AL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 313582,
        &quot;deaths&quot;: 3550,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1243.559,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1253962,
        &quot;name&quot;: &quot;Albaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.61,
        &quot;population&quot;: 2854710,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1330520,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2934116
    },
    &quot;AM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 426799,
        &quot;deaths&quot;: 8635,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3093.902,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 980101,
        &quot;name&quot;: &quot;Armeenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 38.01,
        &quot;population&quot;: 2790974,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1128072,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2141957
    },
    &quot;AO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 102301,
        &quot;deaths&quot;: 1912,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 55.414,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7393934,
        &quot;name&quot;: &quot;Angola&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 21.43,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 39.15,
        &quot;population&quot;: 34503774,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 13507932,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 21099865
    },
    &quot;AQ&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Antarktis&quot;
    },
    &quot;AR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9560307,
        &quot;deaths&quot;: 129369,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2857.292,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 37675556,
        &quot;name&quot;: &quot;Argentina&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.21,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 91,
        &quot;population&quot;: 45276780,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41203368,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 107885656
    },
    &quot;AS&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Ameerika Samoa&quot;
    },
    &quot;AT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4799326,
        &quot;deaths&quot;: 20366,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2282.651,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6625237,
        &quot;name&quot;: &quot;Austria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.26,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.57,
        &quot;population&quot;: 8922082,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6831552,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18418001
    },
    &quot;AU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9517224,
        &quot;deaths&quot;: 12026,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 463.947,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 21733545,
        &quot;name&quot;: &quot;Austraalia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.85,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.41,
        &quot;population&quot;: 25921089,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22398803,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 58242589
    },
    &quot;AW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 42217,
        &quot;deaths&quot;: 226,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2121.349,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 83232,
        &quot;name&quot;: &quot;Aruba&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.13,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 84.02,
        &quot;population&quot;: 106536,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 89508,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 172740
    },
    &quot;AX&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Ahvenamaa maakond&quot;
    },
    &quot;AZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 799471,
        &quot;deaths&quot;: 9752,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 945.603,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4858103,
        &quot;name&quot;: &quot;Aserbaidžaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 47.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 52.04,
        &quot;population&quot;: 10312992,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5367154,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 13820206
    },
    &quot;BA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 386012,
        &quot;deaths&quot;: 15868,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4851.2,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 846080,
        &quot;name&quot;: &quot;Bosnia ja Hertsegoviina&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 25.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 28.91,
        &quot;population&quot;: 3270943,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 943394,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1924950
    },
    &quot;BB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 92516,
        &quot;deaths&quot;: 495,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1760.313,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 154016,
        &quot;name&quot;: &quot;Barbados&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.77,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 57.95,
        &quot;population&quot;: 281200,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 162960,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 316976
    },
    &quot;BD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2005993,
        &quot;deaths&quot;: 29295,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 172.979,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 120556100,
        &quot;name&quot;: &quot;Bangladesh&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 71.18,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.8,
        &quot;population&quot;: 169356251,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 130065446,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 290226701
    },
    &quot;BE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4425201,
        &quot;deaths&quot;: 32263,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2778.558,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9154797,
        &quot;name&quot;: &quot;Belgia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.68,
        &quot;population&quot;: 11611420,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9251745,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 25729321
    },
    &quot;BF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21128,
        &quot;deaths&quot;: 387,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 17.511,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1640349,
        &quot;name&quot;: &quot;Burkina Faso&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 7.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 11.55,
        &quot;population&quot;: 22100683,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2551596,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3134621
    },
    &quot;BG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1211728,
        &quot;deaths&quot;: 37414,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 5433.447,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2065027,
        &quot;name&quot;: &quot;Bulgaaria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 29.99,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 30.4,
        &quot;population&quot;: 6885868,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2093417,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4478718
    },
    &quot;BH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 660640,
        &quot;deaths&quot;: 1510,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1031.939,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1224333,
        &quot;name&quot;: &quot;Bahrein&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.67,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 84.7,
        &quot;population&quot;: 1463265,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1239354,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3461412
    },
    &quot;BI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 46151,
        &quot;deaths&quot;: 38,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3.028,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 15862,
        &quot;name&quot;: &quot;Burundi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 0.13,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 0.13,
        &quot;population&quot;: 12551213,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 16444,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18307
    },
    &quot;BJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 27316,
        &quot;deaths&quot;: 163,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.541,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2690085,
        &quot;name&quot;: &quot;Benin&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.7,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 24.42,
        &quot;population&quot;: 12996895,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3174135,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3681560
    },
    &quot;BL&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Saint-Barthélemy&quot;
    },
    &quot;BM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 17193,
        &quot;deaths&quot;: 144,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2243.515,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 47657,
        &quot;name&quot;: &quot;Bermuda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.65,
        &quot;population&quot;: 64185,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 48554,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 132042
    },
    &quot;BN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 210417,
        &quot;deaths&quot;: 225,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 505.195,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 426764,
        &quot;name&quot;: &quot;Brunei&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 96.66,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 100.63,
        &quot;population&quot;: 445373,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 444293,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1173118
    },
    &quot;BO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1047198,
        &quot;deaths&quot;: 22072,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1827.232,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6067192,
        &quot;name&quot;: &quot;Boliivia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 50.23,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.31,
        &quot;population&quot;: 12079472,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7285460,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14260660
    },
    &quot;BQ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 10834,
        &quot;deaths&quot;: 37,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1385.456,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 16736,
        &quot;name&quot;: &quot;Caribbean Netherlands&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.29,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.26,
        &quot;population&quot;: 26706,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 19109,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 35845
    },
    &quot;BR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 33890428,
        &quot;deaths&quot;: 679010,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3168.114,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 170168354,
        &quot;name&quot;: &quot;Brasiilia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.4,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.41,
        &quot;population&quot;: 214326223,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 185208286,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 465319009
    },
    &quot;BS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 36730,
        &quot;deaths&quot;: 822,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2015.17,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 160953,
        &quot;name&quot;: &quot;Bahama&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 39.46,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.81,
        &quot;population&quot;: 407906,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 166471,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 349262
    },
    &quot;BT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 60530,
        &quot;deaths&quot;: 21,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 27.01,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 673113,
        &quot;name&quot;: &quot;Bhutan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.58,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.2,
        &quot;population&quot;: 777486,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 693546,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1914505
    },
    &quot;BW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 325470,
        &quot;deaths&quot;: 2770,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1070.15,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1512567,
        &quot;name&quot;: &quot;Botswana&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.44,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.54,
        &quot;population&quot;: 2588423,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1696430,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2862659
    },
    &quot;BY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 994037,
        &quot;deaths&quot;: 7118,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 743.148,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6332753,
        &quot;name&quot;: &quot;Valgevene&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.12,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.21,
        &quot;population&quot;: 9578168,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6437839,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 13394906
    },
    &quot;BZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 67111,
        &quot;deaths&quot;: 680,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1699.868,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 218344,
        &quot;name&quot;: &quot;Belize&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.58,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 62.38,
        &quot;population&quot;: 400031,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 249521,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 496096
    },
    &quot;CA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4099374,
        &quot;deaths&quot;: 42969,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1126.169,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 31499831,
        &quot;name&quot;: &quot;Kanada&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.56,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.03,
        &quot;population&quot;: 38155012,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32824002,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 87412791
    },
    &quot;CC&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Kookossaared&quot;
    },
    &quot;CD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 92173,
        &quot;deaths&quot;: 1390,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 14.495,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2262577,
        &quot;name&quot;: &quot;Kongo Demokraatlik Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 2.36,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 3.6,
        &quot;population&quot;: 95894118,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3450478,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3745679
    },
    &quot;CF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14772,
        &quot;deaths&quot;: 113,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 20.707,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1244034,
        &quot;name&quot;: &quot;Kesk-Aafrika Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 22.8,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 23.83,
        &quot;population&quot;: 5457154,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1300418,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1392969
    },
    &quot;CG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 24775,
        &quot;deaths&quot;: 386,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 66.143,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 654005,
        &quot;name&quot;: &quot;Kongo Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.21,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 11.92,
        &quot;population&quot;: 5835806,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 695631,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 833078
    },
    &quot;CH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3972622,
        &quot;deaths&quot;: 13900,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1599.281,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6006703,
        &quot;name&quot;: &quot;Šveits&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 70.08,
        &quot;population&quot;: 8691406,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6091354,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15888259
    },
    &quot;CI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 85444,
        &quot;deaths&quot;: 811,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 29.514,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6808411,
        &quot;name&quot;: &quot;Elevandiluurannik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 24.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.59,
        &quot;population&quot;: 27478249,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9229469,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14445720
    },
    &quot;CK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6109,
        &quot;deaths&quot;: 1,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 58.813,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14685,
        &quot;name&quot;: &quot;Cooki saared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.57,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.55,
        &quot;population&quot;: 17003,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15033,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 39780
    },
    &quot;CL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4253056,
        &quot;deaths&quot;: 59629,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3058.967,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 17628336,
        &quot;name&quot;: &quot;Tšiili&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 90.43,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 92.52,
        &quot;population&quot;: 19493184,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 18035064,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 61141559
    },
    &quot;CM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 120215,
        &quot;deaths&quot;: 1931,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 70.996,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1223119,
        &quot;name&quot;: &quot;Kamerun&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 4.5,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 5.76,
        &quot;population&quot;: 27198628,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1566331,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1849562
    },
    &quot;CN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 906849,
        &quot;deaths&quot;: 5226,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3.665,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1264901000,
        &quot;name&quot;: &quot;Hiina&quot;,
        &quot;note&quot;: &quot;Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 88.71,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 91.08,
        &quot;population&quot;: 1425893464,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1298636000,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3424465000
    },
    &quot;CO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6265798,
        &quot;deaths&quot;: 140845,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2733.975,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 36295164,
        &quot;name&quot;: &quot;Colombia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 70.45,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 82.46,
        &quot;population&quot;: 51516562,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 42480321,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 86474076
    },
    &quot;CR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1044385,
        &quot;deaths&quot;: 8740,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1695.784,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4179996,
        &quot;name&quot;: &quot;Costa Rica&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.47,
        &quot;population&quot;: 5153957,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4456540,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11417676
    },
    &quot;CU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1108261,
        &quot;deaths&quot;: 8529,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 757.704,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9978994,
        &quot;name&quot;: &quot;Kuuba&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 88.65,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 94.92,
        &quot;population&quot;: 11256372,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10685032,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 39339120
    },
    &quot;CV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 62172,
        &quot;deaths&quot;: 410,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 697.368,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 307655,
        &quot;name&quot;: &quot;Roheneemesaared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.47,
        &quot;population&quot;: 587925,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 355522,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 802216
    },
    &quot;CW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45127,
        &quot;deaths&quot;: 282,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1481.575,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 99723,
        &quot;name&quot;: &quot;Curaçao&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.39,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.93,
        &quot;population&quot;: 190338,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 108364,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 254903
    },
    &quot;CX&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Jõulusaar&quot;
    },
    &quot;CY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 562911,
        &quot;deaths&quot;: 1115,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1244.41,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 645367,
        &quot;name&quot;: &quot;Küpros&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.03,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.66,
        &quot;population&quot;: 896007,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 668933,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1791383
    },
    &quot;CZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3991594,
        &quot;deaths&quot;: 40518,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3854.91,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6883359,
        &quot;name&quot;: &quot;Tšehhi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.49,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.31,
        &quot;population&quot;: 10510750,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6969192,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 17770247
    },
    &quot;DE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 31044554,
        &quot;deaths&quot;: 144360,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1730.758,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 63396443,
        &quot;name&quot;: &quot;Saksamaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 76.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.61,
        &quot;population&quot;: 83408554,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 64734266,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 183977341
    },
    &quot;DJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 15690,
        &quot;deaths&quot;: 189,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 170.955,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 185849,
        &quot;name&quot;: &quot;Djibouti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.81,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.65,
        &quot;population&quot;: 1105557,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 206222,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 226829
    },
    &quot;DK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3235576,
        &quot;deaths&quot;: 6682,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1141.395,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4788817,
        &quot;name&quot;: &quot;Taani&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.8,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 82.41,
        &quot;population&quot;: 5854240,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4824561,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 13219990
    },
    &quot;DM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14852,
        &quot;deaths&quot;: 68,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 939.071,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 30474,
        &quot;name&quot;: &quot;Dominica&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.08,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 45.4,
        &quot;population&quot;: 72412,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32872,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 66992
    },
    &quot;DO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 629643,
        &quot;deaths&quot;: 4383,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 394.23,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6017331,
        &quot;name&quot;: &quot;Dominikaani Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.12,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.26,
        &quot;population&quot;: 11117874,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7255385,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15884239
    },
    &quot;DZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 267657,
        &quot;deaths&quot;: 6876,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 155.643,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6851660,
        &quot;name&quot;: &quot;Alžeeria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 15.36,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.4,
        &quot;population&quot;: 44177969,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8210605,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15205854
    },
    &quot;EC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 963668,
        &quot;deaths&quot;: 35801,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2011.548,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14056237,
        &quot;name&quot;: &quot;Ecuador&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.49,
        &quot;population&quot;: 17797737,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15214844,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 36650029
    },
    &quot;EE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 591377,
        &quot;deaths&quot;: 2628,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1977.872,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 843678,
        &quot;name&quot;: &quot;Eesti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.5,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.06,
        &quot;population&quot;: 1328701,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 864426,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2003839
    },
    &quot;EG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 515645,
        &quot;deaths&quot;: 24775,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 226.748,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38312748,
        &quot;name&quot;: &quot;Egiptus&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.06,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 47.04,
        &quot;population&quot;: 109262178,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 51394896,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 94288193
    },
    &quot;EH&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Lääne-Sahara&quot;,
        &quot;population&quot;: 611872
    },
    &quot;ER&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 10074,
        &quot;deaths&quot;: 103,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 28.451,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Eritrea&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 3620312,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;ES&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 13245996,
        &quot;deaths&quot;: 110713,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2331.441,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 40606091,
        &quot;name&quot;: &quot;Hispaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.51,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.92,
        &quot;population&quot;: 47486935,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41277964,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 95491074
    },
    &quot;ET&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 492316,
        &quot;deaths&quot;: 7568,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 62.918,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38296046,
        &quot;name&quot;: &quot;Etioopia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 31.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 37.16,
        &quot;population&quot;: 120283026,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 44695420,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 52192941
    },
    &quot;EU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 160173798,
        &quot;deaths&quot;: 1121166,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2504.875,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 327838805,
        &quot;name&quot;: &quot;Euroopa Liit&quot;,
        &quot;note&quot;: &quot;[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.24,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.5,
        &quot;population&quot;: 447593544,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 337925975,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 892964438
    },
    &quot;FI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1171034,
        &quot;deaths&quot;: 5012,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 905.348,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4336068,
        &quot;name&quot;: &quot;Soome&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 81.62,
        &quot;population&quot;: 5535992,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4518264,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12203932
    },
    &quot;FJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 67673,
        &quot;deaths&quot;: 873,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 944.182,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 636527,
        &quot;name&quot;: &quot;Fidži&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.56,
        &quot;population&quot;: 924610,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 707899,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1519291
    },
    &quot;FK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1839,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1775,
        &quot;name&quot;: &quot;Falklandi saared&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.57,
        &quot;population&quot;: 3764,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2632,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4407
    },
    &quot;FM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5444,
        &quot;deaths&quot;: 10,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 88.393,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Mikroneesia Liiduriigid&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 113131,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;FO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 34658,
        &quot;deaths&quot;: 28,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 529.421,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 40895,
        &quot;name&quot;: &quot;Fääri saared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.37,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.04,
        &quot;population&quot;: 52888,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41715,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 103894
    },
    &quot;FR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 33983123,
        &quot;deaths&quot;: 152349,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2259.633,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 52999310,
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsusmaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.61,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.87,
        &quot;population&quot;: 67422000,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 54522055,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 148562463
    },
    &quot;GA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 48511,
        &quot;deaths&quot;: 306,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 130.703,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 256802,
        &quot;name&quot;: &quot;Gabon&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.22,
        &quot;population&quot;: 2341179,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 309473,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 568751
    },
    &quot;GB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 23392406,
        &quot;deaths&quot;: 184140,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2736.878,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 50403747,
        &quot;name&quot;: &quot;Suurbritannia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.92,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.79,
        &quot;population&quot;: 67281040,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 53684877,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 150393033
    },
    &quot;GD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 18786,
        &quot;deaths&quot;: 234,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1877.859,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38673,
        &quot;name&quot;: &quot;Grenada&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 31.04,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 35.21,
        &quot;population&quot;: 124610,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 43878,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 89532
    },
    &quot;GE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1686218,
        &quot;deaths&quot;: 16859,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4486.187,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1273576,
        &quot;name&quot;: &quot;Gruusia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.89,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 43.64,
        &quot;population&quot;: 3757980,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1639970,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2913546
    },
    &quot;GF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Guajaana&quot;
    },
    &quot;GG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 51351,
        &quot;name&quot;: &quot;Guernsey&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.42,
        &quot;population&quot;: 63065,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 54146,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 157708
    },
    &quot;GH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 168127,
        &quot;deaths&quot;: 1457,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 44.376,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7880395,
        &quot;name&quot;: &quot;Ghana&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 24,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.63,
        &quot;population&quot;: 32833031,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 11042809,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 19883528
    },
    &quot;GI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 19938,
        &quot;deaths&quot;: 105,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3213.958,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 41421,
        &quot;name&quot;: &quot;Gibraltar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 122.94,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 124.88,
        &quot;population&quot;: 32670,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 42074,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 119855
    },
    &quot;GL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11971,
        &quot;deaths&quot;: 21,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 373.38,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38502,
        &quot;name&quot;: &quot;Gröönimaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.7,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.52,
        &quot;population&quot;: 56243,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41243,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 79745
    },
    &quot;GM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 12115,
        &quot;deaths&quot;: 368,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 139.398,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 354340,
        &quot;name&quot;: &quot;Gambia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 14.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.07,
        &quot;population&quot;: 2639916,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 449464,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 812811
    },
    &quot;GN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 37408,
        &quot;deaths&quot;: 445,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 32.885,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2712094,
        &quot;name&quot;: &quot;Guinea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.04,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 34.3,
        &quot;population&quot;: 13531906,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4640906,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 6299160
    },
    &quot;GP&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Guadeloupe&quot;
    },
    &quot;GQ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 16741,
        &quot;deaths&quot;: 183,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 111.963,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 208104,
        &quot;name&quot;: &quot;Ekvatoriaal-Guinea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 14.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.46,
        &quot;population&quot;: 1634466,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 267610,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 484554
    },
    &quot;GR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4474616,
        &quot;deaths&quot;: 31377,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3003.916,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7633283,
        &quot;name&quot;: &quot;Kreeka&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.08,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.86,
        &quot;population&quot;: 10445365,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7923467,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 21259139
    },
    &quot;GS&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared&quot;
    },
    &quot;GT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1044915,
        &quot;deaths&quot;: 19064,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1082.66,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6467680,
        &quot;name&quot;: &quot;Guatemala&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 36.73,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 47.63,
        &quot;population&quot;: 17608483,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8387079,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18432577
    },
    &quot;GU&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Guam&quot;,
        &quot;population&quot;: 170184
    },
    &quot;GW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8440,
        &quot;deaths&quot;: 174,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 84.436,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 342389,
        &quot;name&quot;: &quot;Guinea-Bissau&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.62,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 25.72,
        &quot;population&quot;: 2060721,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 529954,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 573125
    },
    &quot;GY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 69846,
        &quot;deaths&quot;: 1271,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1579.732,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 461605,
        &quot;name&quot;: &quot;Guyana&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.37,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.39,
        &quot;population&quot;: 804567,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 485891,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1017969
    },
    &quot;HK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1362371,
        &quot;deaths&quot;: 9520,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1270.252,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6516771,
        &quot;name&quot;: &quot;Hongkong&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.95,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.31,
        &quot;population&quot;: 7494578,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6768054,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18077844
    },
    &quot;HN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 442319,
        &quot;deaths&quot;: 10939,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1064.276,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5454213,
        &quot;name&quot;: &quot;Honduras&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 53.07,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 61.64,
        &quot;population&quot;: 10278346,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6335843,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14730793
    },
    &quot;HR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1187825,
        &quot;deaths&quot;: 16336,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4023.512,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2246308,
        &quot;name&quot;: &quot;Horvaatia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 55.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 57.05,
        &quot;population&quot;: 4060135,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2316430,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 5264595
    },
    &quot;HT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 32272,
        &quot;deaths&quot;: 838,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 73.203,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 161066,
        &quot;name&quot;: &quot;Haiti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 1.41,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 2.17,
        &quot;population&quot;: 11447569,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 248075,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 351767
    },
    &quot;HU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1965481,
        &quot;deaths&quot;: 46790,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4818.85,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6200631,
        &quot;name&quot;: &quot;Ungari&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.86,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.06,
        &quot;population&quot;: 9709786,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6413971,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 16530488
    },
    &quot;ID&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6216621,
        &quot;deaths&quot;: 157028,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 573.612,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 169882385,
        &quot;name&quot;: &quot;Indoneesia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.06,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 73.89,
        &quot;population&quot;: 273753191,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 202268728,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 427093056
    },
    &quot;IE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1644166,
        &quot;deaths&quot;: 7675,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1539.148,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4046695,
        &quot;name&quot;: &quot;Iirimaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.15,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 82.1,
        &quot;population&quot;: 4986526,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4093939,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11010914
    },
    &quot;IL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4589285,
        &quot;deaths&quot;: 11399,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1226.886,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6149502,
        &quot;name&quot;: &quot;Iisrael&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.19,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.27,
        &quot;population&quot;: 9291000,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6714853,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18211049
    },
    &quot;IM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 37696,
        &quot;deaths&quot;: 114,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1352.907,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 67106,
        &quot;name&quot;: &quot;Man&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.57,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 81.44,
        &quot;population&quot;: 84263,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 69560,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 189994
    },
    &quot;IN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 44067144,
        &quot;deaths&quot;: 526477,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 374.034,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 933235740,
        &quot;name&quot;: &quot;India&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.3,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.57,
        &quot;population&quot;: 1407563842,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1021500031,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2046516773
    },
    &quot;IO&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Briti India ookeani ala&quot;
    },
    &quot;IQ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2447232,
        &quot;deaths&quot;: 25318,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 581.574,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7711659,
        &quot;name&quot;: &quot;Iraak&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 17.71,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 25.21,
        &quot;population&quot;: 43533592,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10973556,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18904252
    },
    &quot;IR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7410075,
        &quot;deaths&quot;: 142134,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1616.566,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 58058144,
        &quot;name&quot;: &quot;Iraan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.03,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 73.58,
        &quot;population&quot;: 87923432,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 64698435,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 150984487
    },
    &quot;IS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 202502,
        &quot;deaths&quot;: 179,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 483.346,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 290193,
        &quot;name&quot;: &quot;Island&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 84,
        &quot;population&quot;: 370335,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 309770,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 805469
    },
    &quot;IT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21124644,
        &quot;deaths&quot;: 172397,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2910.129,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 47956406,
        &quot;name&quot;: &quot;Itaalia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 80.95,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.78,
        &quot;population&quot;: 59240330,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 50818144,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 139724752
    },
    &quot;JE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 81088,
        &quot;name&quot;: &quot;New Jersey osariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.45,
        &quot;population&quot;: 109618,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 83808,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 237658
    },
    &quot;JM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 146541,
        &quot;deaths&quot;: 3195,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1129.896,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 718755,
        &quot;name&quot;: &quot;Jamaica&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 25.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 29.03,
        &quot;population&quot;: 2827694,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 820893,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1471051
    },
    &quot;JO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1715296,
        &quot;deaths&quot;: 14083,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1263.244,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4551253,
        &quot;name&quot;: &quot;Jordaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 43.17,
        &quot;population&quot;: 11148278,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4812827,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 10032773
    },
    &quot;JP&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 13129678,
        &quot;deaths&quot;: 32846,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 263.585,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 102519260,
        &quot;name&quot;: &quot;Jaapan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.39,
        &quot;population&quot;: 124612530,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 103908328,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 298711965
    },
    &quot;KE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 337689,
        &quot;deaths&quot;: 5672,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 107.008,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9326814,
        &quot;name&quot;: &quot;Keenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.96,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 22.99,
        &quot;population&quot;: 53005614,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 12641679,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18535975
    },
    &quot;KG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 203776,
        &quot;deaths&quot;: 2991,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 458.198,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1326878,
        &quot;name&quot;: &quot;Kõrgõzstan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 24.14,
        &quot;population&quot;: 6527743,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1575635,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3171445
    },
    &quot;KH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 136868,
        &quot;deaths&quot;: 3056,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 184.218,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14411480,
        &quot;name&quot;: &quot;Kambodža&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.87,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 91.05,
        &quot;population&quot;: 16589023,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15104932,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 41584033
    },
    &quot;KI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3430,
        &quot;deaths&quot;: 13,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 100.874,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 60670,
        &quot;name&quot;: &quot;Kiribati&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.37,
        &quot;population&quot;: 128874,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 80566,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 147497
    },
    &quot;KM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8329,
        &quot;deaths&quot;: 160,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 194.736,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 362030,
        &quot;name&quot;: &quot;Komoorid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 44.06,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 49.79,
        &quot;population&quot;: 821626,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 409094,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 642320
    },
    &quot;KN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6464,
        &quot;deaths&quot;: 46,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 966.265,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 26858,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Kitts ja Nevis&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 56.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.49,
        &quot;population&quot;: 47606,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32127,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 62450
    },
    &quot;KP&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1,
        &quot;deaths&quot;: 6,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 0.231,
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Korea&quot;,
        &quot;population&quot;: 25971909
    },
    &quot;KR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 20052305,
        &quot;deaths&quot;: 25110,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 484.467,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 44652613,
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Korea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.15,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.99,
        &quot;population&quot;: 51830139,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 45088307,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 127492803
    },
    &quot;KW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 653730,
        &quot;deaths&quot;: 2559,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 602.101,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3328032,
        &quot;name&quot;: &quot;Kuveit&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.3,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.9,
        &quot;population&quot;: 4250114,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3438215,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8164098
    },
    &quot;KY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 29109,
        &quot;deaths&quot;: 29,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 425.619,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 59931,
        &quot;name&quot;: &quot;Kaimanisaared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 87.96,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.3,
        &quot;population&quot;: 68136,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 61529,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 147211
    },
    &quot;KZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1444167,
        &quot;deaths&quot;: 19023,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 990.964,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 10522715,
        &quot;name&quot;: &quot;Kasahstan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.21,
        &quot;population&quot;: 19196465,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10790154,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 20918681
    },
    &quot;LA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 211375,
        &quot;deaths&quot;: 757,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 101.952,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5076787,
        &quot;name&quot;: &quot;Laos&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.8,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.84,
        &quot;population&quot;: 7425058,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5817695,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 10894482
    },
    &quot;LB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1176838,
        &quot;deaths&quot;: 10536,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1883.908,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2384459,
        &quot;name&quot;: &quot;Liibanon&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.64,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 48.42,
        &quot;population&quot;: 5592631,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2708007,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 5714614
    },
    &quot;LC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 27966,
        &quot;deaths&quot;: 385,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2143.032,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 54550,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Lucia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.36,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.27,
        &quot;population&quot;: 179652,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 59778,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 122036
    },
    &quot;LI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 18756,
        &quot;deaths&quot;: 86,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2202.925,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 26436,
        &quot;name&quot;: &quot;Liechtenstein&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.53,
        &quot;population&quot;: 39039,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26753,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 71303
    },
    &quot;LK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 665964,
        &quot;deaths&quot;: 16566,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 760.835,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14553903,
        &quot;name&quot;: &quot;Sri Lanka&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.56,
        &quot;population&quot;: 21773441,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 17104952,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 39662637
    },
    &quot;LR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7538,
        &quot;deaths&quot;: 294,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 56.61,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2328125,
        &quot;name&quot;: &quot;Libeeria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 44.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 50.95,
        &quot;population&quot;: 5193416,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2645947,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2921554
    },
    &quot;LS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 34040,
        &quot;deaths&quot;: 702,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 307.699,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 872661,
        &quot;name&quot;: &quot;Lesotho&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 38.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.51,
        &quot;population&quot;: 2281454,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 924248,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1077116
    },
    &quot;LT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1185583,
        &quot;deaths&quot;: 9210,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3305.043,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1877227,
        &quot;name&quot;: &quot;Leedu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.36,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 70.1,
        &quot;population&quot;: 2786651,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1953367,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4493070
    },
    &quot;LU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 282929,
        &quot;deaths&quot;: 1113,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1740.909,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 462338,
        &quot;name&quot;: &quot;Luksemburg&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.32,
        &quot;population&quot;: 639321,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 481536,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1328097
    },
    &quot;LV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 866034,
        &quot;deaths&quot;: 5899,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3147.948,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1305976,
        &quot;name&quot;: &quot;Läti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 71.84,
        &quot;population&quot;: 1873919,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1346184,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2895716
    },
    &quot;LY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 504997,
        &quot;deaths&quot;: 6431,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 954.823,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1215576,
        &quot;name&quot;: &quot;Liibüa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 18.05,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.96,
        &quot;population&quot;: 6735277,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2287022,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3667090
    },
    &quot;MA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1261499,
        &quot;deaths&quot;: 16242,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 438.066,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 23450432,
        &quot;name&quot;: &quot;Maroko&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.33,
        &quot;population&quot;: 37076584,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 24962759,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 54924940
    },
    &quot;MC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14129,
        &quot;deaths&quot;: 61,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1662.76,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 23308,
        &quot;name&quot;: &quot;Monaco&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.49,
        &quot;population&quot;: 36686,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26672,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 49980
    },
    &quot;MD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 532187,
        &quot;deaths&quot;: 11608,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3791.598,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1063425,
        &quot;name&quot;: &quot;Moldova&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.43,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 26.87,
        &quot;population&quot;: 3061506,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1081073,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2165600
    },
    &quot;ME&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 261025,
        &quot;deaths&quot;: 2749,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4378.372,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 284265,
        &quot;name&quot;: &quot;Montenegro&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 45.28,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.53,
        &quot;population&quot;: 627859,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 292152,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 677230
    },
    &quot;MF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Püha Martin&quot;
    },
    &quot;MG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 66491,
        &quot;deaths&quot;: 1408,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 48.693,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1289181,
        &quot;name&quot;: &quot;Madagaskar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 4.46,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 4.6,
        &quot;population&quot;: 28915653,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1330462,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2369775
    },
    &quot;MH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 66,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Marshalli Saared&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 42050,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;MK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 328995,
        &quot;deaths&quot;: 9377,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4458.169,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 837577,
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Makedoonia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 39.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.61,
        &quot;population&quot;: 2103330,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 854061,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1856093
    },
    &quot;ML&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 31230,
        &quot;deaths&quot;: 739,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 33.737,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1428505,
        &quot;name&quot;: &quot;Mali&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 6.52,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 8.96,
        &quot;population&quot;: 21904983,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1962791,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2683868
    },
    &quot;MM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 614128,
        &quot;deaths&quot;: 19434,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 361.24,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 27027467,
        &quot;name&quot;: &quot;Myanmar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.31,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.22,
        &quot;population&quot;: 53798084,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 33004742,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 62259560
    },
    &quot;MN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 948421,
        &quot;deaths&quot;: 2119,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 632.956,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2175617,
        &quot;name&quot;: &quot;Mongoolia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.27,
        &quot;population&quot;: 3347782,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2272965,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 5492919
    },
    &quot;MO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 791,
        &quot;deaths&quot;: 6,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 8.739,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 589449,
        &quot;name&quot;: &quot;Macau&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.85,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.82,
        &quot;population&quot;: 686607,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 616692,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1451386
    },
    &quot;MP&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Mariaanid&quot;
    },
    &quot;MQ&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Martinique&quot;
    },
    &quot;MR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 62592,
        &quot;deaths&quot;: 992,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 214.952,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1335276,
        &quot;name&quot;: &quot;Mauritaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 28.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 41.79,
        &quot;population&quot;: 4614974,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1928484,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2853551
    },
    &quot;MS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1054,
        &quot;deaths&quot;: 8,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1811.184,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1903,
        &quot;name&quot;: &quot;Montserrat&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.08,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.95,
        &quot;population&quot;: 4417,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2074,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4487
    },
    &quot;MT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 112973,
        &quot;deaths&quot;: 794,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1507.362,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 470302,
        &quot;name&quot;: &quot;Malta&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 89.28,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.64,
        &quot;population&quot;: 526748,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 477427,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1330017
    },
    &quot;MU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 244850,
        &quot;deaths&quot;: 1013,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 779.882,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 977728,
        &quot;name&quot;: &quot;Mauritius&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 75.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.68,
        &quot;population&quot;: 1298915,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1021934,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2564102
    },
    &quot;MV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 184485,
        &quot;deaths&quot;: 307,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 588.734,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 384715,
        &quot;name&quot;: &quot;Maldiivid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.51,
        &quot;population&quot;: 521458,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 398984,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 949382
    },
    &quot;MW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 87476,
        &quot;deaths&quot;: 2667,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 134.089,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1517989,
        &quot;name&quot;: &quot;Malawi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 7.63,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 10.69,
        &quot;population&quot;: 19889742,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2125294,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3171945
    },
    &quot;MX&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6782980,
        &quot;deaths&quot;: 327883,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2587.764,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 79947470,
        &quot;name&quot;: &quot;Mehhiko&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.87,
        &quot;population&quot;: 126705138,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 92333818,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 209673612
    },
    &quot;MY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4687470,
        &quot;deaths&quot;: 35985,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1071.816,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 27453689,
        &quot;name&quot;: &quot;Malaisia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.77,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.62,
        &quot;population&quot;: 33573874,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 28073609,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 71859758
    },
    &quot;MZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 229623,
        &quot;deaths&quot;: 2215,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 69.052,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14098645,
        &quot;name&quot;: &quot;Mosambiik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.57,
        &quot;population&quot;: 32077072,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 14978771,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 31616078
    },
    &quot;NA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 169253,
        &quot;deaths&quot;: 4072,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1609.39,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 443559,
        &quot;name&quot;: &quot;Namiibia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 17.53,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 20.31,
        &quot;population&quot;: 2530151,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 513856,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 856277
    },
    &quot;NC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 70937,
        &quot;deaths&quot;: 314,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1091.035,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 180518,
        &quot;name&quot;: &quot;Uus-Kaledoonia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.52,
        &quot;population&quot;: 287800,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 188554,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 462522
    },
    &quot;NE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9114,
        &quot;deaths&quot;: 311,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.316,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2888988,
        &quot;name&quot;: &quot;Niger&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.44,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 14.44,
        &quot;population&quot;: 25252722,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3647695,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4394310
    },
    &quot;NF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Norfolki saare ala&quot;
    },
    &quot;NG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 261473,
        &quot;deaths&quot;: 3147,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 14.747,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 24675659,
        &quot;name&quot;: &quot;Nigeeria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.56,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 17.13,
        &quot;population&quot;: 213401323,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 36549506,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 56126494
    },
    &quot;NI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14807,
        &quot;deaths&quot;: 244,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 35.618,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5611220,
        &quot;name&quot;: &quot;Nicaragua&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.91,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 87.46,
        &quot;population&quot;: 6850540,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5991284,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11602504
    },
    &quot;NL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8352592,
        &quot;deaths&quot;: 22587,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1290.561,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 12111092,
        &quot;name&quot;: &quot;Holland&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74,
        &quot;population&quot;: 17501696,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 12950702,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 36045756
    },
    &quot;NO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1456268,
        &quot;deaths&quot;: 3623,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 670.551,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4049931,
        &quot;name&quot;: &quot;Norra&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.96,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.39,
        &quot;population&quot;: 5403021,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4343237,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11510230
    },
    &quot;NP&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 987737,
        &quot;deaths&quot;: 11968,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 398.469,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 20523367,
        &quot;name&quot;: &quot;Nepal&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.33,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 81.93,
        &quot;population&quot;: 30034989,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 24607594,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 52269883
    },
    &quot;NR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8585,
        &quot;name&quot;: &quot;Nauru&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.61,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.86,
        &quot;population&quot;: 12512,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10493,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24005
    },
    &quot;NU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1417,
        &quot;name&quot;: &quot;Niue&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 87.79,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 102.23,
        &quot;population&quot;: 1614,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1650,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4161
    },
    &quot;NZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1635992,
        &quot;deaths&quot;: 1589,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 309.763,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4127470,
        &quot;name&quot;: &quot;Uus-Meremaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 80.46,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.73,
        &quot;population&quot;: 5129728,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4295364,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11500284
    },
    &quot;OM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 395737,
        &quot;deaths&quot;: 4628,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1023.787,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3039478,
        &quot;name&quot;: &quot;Omaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.19,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 62.54,
        &quot;population&quot;: 4520471,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3266729,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7068002
    },
    &quot;PA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 954369,
        &quot;deaths&quot;: 8425,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1936.218,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3128973,
        &quot;name&quot;: &quot;Panama&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 71.91,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.21,
        &quot;population&quot;: 4351267,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3490333,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8484779
    },
    &quot;PE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3923744,
        &quot;deaths&quot;: 214407,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 6359.306,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 27900283,
        &quot;name&quot;: &quot;Peruu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.75,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 88.03,
        &quot;population&quot;: 33715472,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 29679287,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 80764745
    },
    &quot;PF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 75440,
        &quot;deaths&quot;: 649,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2134.644,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 180807,
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Polüneesia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.99,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.67,
        &quot;population&quot;: 304032,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 188352,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 453259
    },
    &quot;PG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 44797,
        &quot;deaths&quot;: 663,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 66.637,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 281948,
        &quot;name&quot;: &quot;Paapua Uus-Guinea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 2.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 3.43,
        &quot;population&quot;: 9949437,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 341307,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 623255
    },
    &quot;PH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3782822,
        &quot;deaths&quot;: 60749,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 533.446,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 71835024,
        &quot;name&quot;: &quot;Filipiinid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.08,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.12,
        &quot;population&quot;: 113880328,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 76438466,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 156547670
    },
    &quot;PK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1556445,
        &quot;deaths&quot;: 30499,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 131.801,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 129536789,
        &quot;name&quot;: &quot;Pakistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 55.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.77,
        &quot;population&quot;: 231402116,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 138302611,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 286203079
    },
    &quot;PL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6075927,
        &quot;deaths&quot;: 116592,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3043.564,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 22528454,
        &quot;name&quot;: &quot;Poola&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.81,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.39,
        &quot;population&quot;: 38307726,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22750643,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 55066370
    },
    &quot;PM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3083,
        &quot;deaths&quot;: 1,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 169.981,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint-Pierre ja Miquelon&quot;,
        &quot;population&quot;: 5883
    },
    &quot;PN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 47,
        &quot;name&quot;: &quot;Pitcairn&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 100,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 100,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 47,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 94
    },
    &quot;PR&quot;: {
        &quot;population&quot;: 2828246
    },
    &quot;PS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 691065,
        &quot;deaths&quot;: 5688,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1108.039,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1773409,
        &quot;name&quot;: &quot;Palestiina Riik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 34.55,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 39.15,
        &quot;population&quot;: 5133392,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2009619,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3737310
    },
    &quot;PT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5349218,
        &quot;deaths&quot;: 24635,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2394.048,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8899233,
        &quot;name&quot;: &quot;Portugal&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.48,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 94.65,
        &quot;population&quot;: 10290103,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9740081,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24793071
    },
    &quot;PW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5308,
        &quot;deaths&quot;: 6,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 332.889,
        &quot;name&quot;: &quot;Belau&quot;,
        &quot;population&quot;: 18024
    },
    &quot;PY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 707109,
        &quot;deaths&quot;: 19220,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2867.031,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3488170,
        &quot;name&quot;: &quot;Paraguay&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.03,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 58.86,
        &quot;population&quot;: 6703799,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3945707,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 9228436
    },
    &quot;QA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 410568,
        &quot;deaths&quot;: 681,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 253.326,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2743181,
        &quot;name&quot;: &quot;Katar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 102.04,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 102.04,
        &quot;population&quot;: 2688235,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2743181,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7302700
    },
    &quot;RE&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Réunion&quot;
    },
    &quot;RO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3080545,
        &quot;deaths&quot;: 66049,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3417.171,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8114769,
        &quot;name&quot;: &quot;Rumeenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 42.3,
        &quot;population&quot;: 19328560,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8176457,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 16827486
    },
    &quot;RS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2135952,
        &quot;deaths&quot;: 16296,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2371.518,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3278198,
        &quot;name&quot;: &quot;Serbia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 47.71,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 48.81,
        &quot;population&quot;: 6871547,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3354075,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8534688
    },
    &quot;RU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 18350864,
        &quot;deaths&quot;: 374765,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2582.756,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 75048093,
        &quot;name&quot;: &quot;Venemaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.79,
        &quot;population&quot;: 145102755,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 82409530,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 170939937
    },
    &quot;RW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 132267,
        &quot;deaths&quot;: 1466,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 108.9,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8822309,
        &quot;name&quot;: &quot;Rwanda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.54,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.91,
        &quot;population&quot;: 13461888,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9141570,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 25522207
    },
    &quot;SA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 810187,
        &quot;deaths&quot;: 9255,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 257.438,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 25082132,
        &quot;name&quot;: &quot;Saudi Araabia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 70.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.59,
        &quot;population&quot;: 35950396,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26713922,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 66700629
    },
    &quot;SB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21544,
        &quot;deaths&quot;: 153,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 216.147,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 187200,
        &quot;name&quot;: &quot;Saalomoni Saared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.45,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.9,
        &quot;population&quot;: 707851,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 289502,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 479045
    },
    &quot;SC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45540,
        &quot;deaths&quot;: 168,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1577.909,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 80925,
        &quot;name&quot;: &quot;Seišellid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 76.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80,
        &quot;population&quot;: 106470,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 85180,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 221597
    },
    &quot;SD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 63074,
        &quot;deaths&quot;: 4958,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 108.592,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4536964,
        &quot;name&quot;: &quot;Sudaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 14.81,
        &quot;population&quot;: 45657202,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6651268,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8179010
    },
    &quot;SE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2539715,
        &quot;deaths&quot;: 19358,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1849.414,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7651988,
        &quot;name&quot;: &quot;Rootsi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 75.31,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.15,
        &quot;population&quot;: 10467097,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7838695,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 22674504
    },
    &quot;SG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1728995,
        &quot;deaths&quot;: 1524,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 279.448,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4999903,
        &quot;name&quot;: &quot;Singapur&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 91.68,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 92.08,
        &quot;population&quot;: 5453600,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5021910,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14272705
    },
    &quot;SH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3531,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Helena (meretagune ala)&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 71.83,
        &quot;population&quot;: 5404,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4361,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7892
    },
    &quot;SI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1086337,
        &quot;deaths&quot;: 6702,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3162.201,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1222225,
        &quot;name&quot;: &quot;Sloveenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.67,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.72,
        &quot;population&quot;: 2119410,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1265802,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2996643
    },
    &quot;SJ&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Svalbard ja Jan Mayen&quot;
    },
    &quot;SK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2582793,
        &quot;deaths&quot;: 20232,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3713.914,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2767485,
        &quot;name&quot;: &quot;Slovakkia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 50.8,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 51.82,
        &quot;population&quot;: 5447622,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2822755,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7077511
    },
    &quot;SL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7734,
        &quot;deaths&quot;: 125,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 14.844,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1916574,
        &quot;name&quot;: &quot;Sierra Leone&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 22.76,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 31.4,
        &quot;population&quot;: 8420641,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2644113,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3526274
    },
    &quot;SM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 19942,
        &quot;deaths&quot;: 118,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3496.711,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 23633,
        &quot;name&quot;: &quot;San Marino&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.49,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.5,
        &quot;population&quot;: 33746,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26357,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 69338
    },
    &quot;SN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 87445,
        &quot;deaths&quot;: 1968,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 116.61,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1069859,
        &quot;name&quot;: &quot;Senegal&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 6.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.38,
        &quot;population&quot;: 16876720,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2300648,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2523856
    },
    &quot;SO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 27020,
        &quot;deaths&quot;: 1361,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 79.751,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1764597,
        &quot;name&quot;: &quot;Somaalia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 15.99,
        &quot;population&quot;: 17065581,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2728594,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3344579
    },
    &quot;SR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 80982,
        &quot;deaths&quot;: 1380,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2251.282,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 237879,
        &quot;name&quot;: &quot;Suriname&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 45.26,
        &quot;population&quot;: 612984,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 267820,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 505699
    },
    &quot;SS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 17780,
        &quot;deaths&quot;: 138,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.839,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1270042,
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Sudaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 12.21,
        &quot;population&quot;: 10748272,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1312090,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1362308
    },
    &quot;ST&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6115,
        &quot;deaths&quot;: 75,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 336.162,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 99341,
        &quot;name&quot;: &quot;São Tomé ja Príncipe&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 44.53,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.27,
        &quot;population&quot;: 223107,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 125550,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 221655
    },
    &quot;SV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 190818,
        &quot;deaths&quot;: 4201,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 665.329,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4330643,
        &quot;name&quot;: &quot;El Salvador&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.59,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 73.33,
        &quot;population&quot;: 6314167,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4630037,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11127982
    },
    &quot;SX&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 26417,
        &quot;name&quot;: &quot;Sint Maarten&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 59.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 64.5,
        &quot;population&quot;: 44042,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 28407,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 63735
    },
    &quot;SY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 56386,
        &quot;deaths&quot;: 3150,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 147.718,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1914784,
        &quot;name&quot;: &quot;Süüria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 8.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.33,
        &quot;population&quot;: 21324367,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2842478,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4389805
    },
    &quot;SZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 73284,
        &quot;deaths&quot;: 1417,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1188.488,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 342088,
        &quot;name&quot;: &quot;Svaasimaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 28.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 34.43,
        &quot;population&quot;: 1192271,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 410506,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 684176
    },
    &quot;TC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6303,
        &quot;deaths&quot;: 36,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 797.978,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 30129,
        &quot;name&quot;: &quot;Turks ja Caicos&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 71.35,
        &quot;population&quot;: 45114,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32189,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 70169
    },
    &quot;TD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7437,
        &quot;deaths&quot;: 193,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 11.234,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2093522,
        &quot;name&quot;: &quot;Tšaad&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 12.38,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.12,
        &quot;population&quot;: 17179740,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2218493,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2356138
    },
    &quot;TF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Lõunaalad&quot;
    },
    &quot;TG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 38104,
        &quot;deaths&quot;: 280,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 32.389,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1557538,
        &quot;name&quot;: &quot;Togo&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 18.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 24.5,
        &quot;population&quot;: 8644829,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2118136,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3290821
    },
    &quot;TH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4594127,
        &quot;deaths&quot;: 31431,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 438.974,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53189407,
        &quot;name&quot;: &quot;Tai&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.29,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.39,
        &quot;population&quot;: 71601103,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 56845754,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 140885713
    },
    &quot;TJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 17786,
        &quot;deaths&quot;: 125,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.82,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4976770,
        &quot;name&quot;: &quot;Tadžikistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.05,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 53.23,
        &quot;population&quot;: 9750064,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5189877,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12504152
    },
    &quot;TK&quot;: {
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1125,
        &quot;name&quot;: &quot;Tokelau&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 60.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.42,
        &quot;population&quot;: 1849,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1339,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2464
    },
    &quot;TL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 23019,
        &quot;deaths&quot;: 133,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 100.686,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 729171,
        &quot;name&quot;: &quot;Ida-Timor&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 55.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 63.85,
        &quot;population&quot;: 1320942,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 843385,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1746143
    },
    &quot;TM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9753,
        &quot;name&quot;: &quot;Türkmenistan&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 0.53,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32240,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 41993
    },
    &quot;TN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1128693,
        &quot;deaths&quot;: 29041,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2368.191,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6377749,
        &quot;name&quot;: &quot;Tuneesia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.5,
        &quot;population&quot;: 12262946,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8890905,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14894966
    },
    &quot;TO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 12554,
        &quot;deaths&quot;: 12,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 113.189,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 97151,
        &quot;name&quot;: &quot;Tonga&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 91,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 101.41,
        &quot;population&quot;: 106017,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 108263,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 242634
    },
    &quot;TR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 15889495,
        &quot;deaths&quot;: 99341,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1171.814,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53118677,
        &quot;name&quot;: &quot;Türgi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.66,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.28,
        &quot;population&quot;: 84775404,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 57888416,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 150781180
    },
    &quot;TT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 171590,
        &quot;deaths&quot;: 4053,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2656.55,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 715515,
        &quot;name&quot;: &quot;Trinidad ja Tobago&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.9,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 49.31,
        &quot;population&quot;: 1525663,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 752271,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1577355
    },
    &quot;TV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6160,
        &quot;name&quot;: &quot;Tuvalu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.66,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 53.4,
        &quot;population&quot;: 11925,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6368,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12528
    },
    &quot;TW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4628294,
        &quot;deaths&quot;: 8994,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 376.95,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 19925044,
        &quot;name&quot;: &quot;Taiwan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.51,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.37,
        &quot;population&quot;: 23859912,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 21324642,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 59731970
    },
    &quot;TZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 37510,
        &quot;deaths&quot;: 841,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 13.226,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 10518478,
        &quot;name&quot;: &quot;Tansaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.54,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.73,
        &quot;population&quot;: 63588334,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 11910572,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15257697
    },
    &quot;UA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5294949,
        &quot;deaths&quot;: 116465,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2675.424,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 15221792,
        &quot;name&quot;: &quot;Ukraina&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 36.19,
        &quot;population&quot;: 43531422,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15729617,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 31683310
    },
    &quot;UG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 169340,
        &quot;deaths&quot;: 3628,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 79.121,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 12029925,
        &quot;name&quot;: &quot;Uganda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.24,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 38.42,
        &quot;population&quot;: 45853778,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 17616836,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 23972170
    },
    &quot;US&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 91585521,
        &quot;deaths&quot;: 1030962,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3059.256,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 223245563,
        &quot;name&quot;: &quot;Ameerika Ühendriigid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.24,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.81,
        &quot;population&quot;: 336997624,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 261654261,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 603693871
    },
    &quot;UY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 971728,
        &quot;deaths&quot;: 7415,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2164.167,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2889965,
        &quot;name&quot;: &quot;Uruguay&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 84.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 87.53,
        &quot;population&quot;: 3426260,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2998980,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8714950
    },
    &quot;UZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 243162,
        &quot;deaths&quot;: 1637,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 48.032,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 15794134,
        &quot;name&quot;: &quot;Usbekistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 58.36,
        &quot;population&quot;: 34081449,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 19890447,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 58191020
    },
    &quot;VA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 29,
        &quot;deaths&quot;: 0,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Vatikan&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 511,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;VC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9370,
        &quot;deaths&quot;: 115,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1102.251,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 31088,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Vincent ja Grenadiinid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 29.8,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 35.4,
        &quot;population&quot;: 104332,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 36933,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 72022
    },
    &quot;VE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 536086,
        &quot;deaths&quot;: 5763,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 204.363,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14287370,
        &quot;name&quot;: &quot;Venezuela&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.77,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.19,
        &quot;population&quot;: 28199866,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22157232,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 37860994
    },
    &quot;VG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7131,
        &quot;deaths&quot;: 63,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2024.291,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 18187,
        &quot;name&quot;: &quot;Briti Neitsisaared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.44,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 62.44,
        &quot;population&quot;: 31122,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 19433,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 41346
    },
    &quot;VI&quot;: {
        &quot;population&quot;: 104218
    },
    &quot;VN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 10783026,
        &quot;deaths&quot;: 43094,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 442.135,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 80185029,
        &quot;name&quot;: &quot;Vietnam&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.04,
        &quot;population&quot;: 97468028,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 86785069,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 234856999
    },
    &quot;VU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11730,
        &quot;deaths&quot;: 14,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 43.868,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 130607,
        &quot;name&quot;: &quot;Vanuatu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 53.97,
        &quot;population&quot;: 319136,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 172232,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 313449
    },
    &quot;WF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 761,
        &quot;deaths&quot;: 7,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 602.047,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6457,
        &quot;name&quot;: &quot;Wallis ja Futuna&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 58.44,
        &quot;population&quot;: 11627,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6483,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 16426
    },
    &quot;WS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 15405,
        &quot;deaths&quot;: 29,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 132.563,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 198896,
        &quot;name&quot;: &quot;Samoa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 90.92,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 104.81,
        &quot;population&quot;: 218764,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 229291,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 495431
    },
    &quot;XC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 275988,
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Küprose Türgi Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.39,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 284357,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 617389
    },
    &quot;XK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 255773,
        &quot;deaths&quot;: 3171,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1779.346,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 824221,
        &quot;name&quot;: &quot;Kosovo&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 50.81,
        &quot;population&quot;: 1782115,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 905581,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1834474
    },
    &quot;XW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 579445702,
        &quot;deaths&quot;: 6405438,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 809.862,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4871731322,
        &quot;name&quot;: &quot;Maa&quot;,
        &quot;note&quot;: &quot;Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 61.6,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.05,
        &quot;population&quot;: 7909295152,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5302978760,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12359574655
    },
    &quot;YE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11877,
        &quot;deaths&quot;: 2151,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 65.218,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 446120,
        &quot;name&quot;: &quot;Jeemen&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 1.46,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 2.29,
        &quot;population&quot;: 32981641,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 697956,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 864544
    },
    &quot;YT&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Mayotte&quot;
    },
    &quot;ZA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4004555,
        &quot;deaths&quot;: 101982,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1717.093,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 19214852,
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Aafrika Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 32.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 37.31,
        &quot;population&quot;: 59392255,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22161600,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 37210790
    },
    &quot;ZM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 330575,
        &quot;deaths&quot;: 4015,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 206.182,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5158680,
        &quot;name&quot;: &quot;Sambia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.49,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 17.13,
        &quot;population&quot;: 19473125,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3240892,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8130436
    },
    &quot;ZW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 256403,
        &quot;deaths&quot;: 5578,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 348.766,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4692440,
        &quot;name&quot;: &quot;Zimbabwe&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 29.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 39.87,
        &quot;population&quot;: 15993524,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6376117,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12182698
    }
}</text>
      <sha1>2hbtmbt8557l0iwpeq90iyvpg9dz10k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maosaare lahing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>625105</id>
    <revision>
      <id>6172985</id>
      <parentid>6157756</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:26:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lõs Mõkõta</username>
        <id>162624</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36109" xml:space="preserve">{{lahingutegevus2}}
{{Infokast sõjaline konflikt
|osa=[[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
|pilt=Селище Біле, острів Зміїний (2008).jpg
|pildiallkiri=Zmijinõi aastal 2008
|aeg=24. veebruar – 30. juuni 2022
|koht=[[Zmijinõi|Maosaar]], [[Ukraina]]
|tulemus=Venemaa vallutas saare&lt;br /&gt;Ukraina taastas kontrolli saare üle 30. juunil&lt;ref name=EUNews /&gt;&lt;ref name=Guardian_22_VI /&gt;&lt;ref name=BBC_22_VI /&gt;
|osaline1={{PisiLipp|Venemaa}}
|osaline2={{PisiLipp|Ukraina}}
}}

'''Maosaare lahing''' ehk '''Ussisaare lahing'''&lt;ref name=ERR:2022-03-12 /&gt;&lt;ref name=ERR /&gt; oli [[Ukraina]]le kuuluval [[Zmijinõi]] saarel ([[ukraina keel]]es острів Зміїний ‘maosaar') ja selle ümbruses toimunud lahing [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] vahel, mis algas 24. veebruaril 2022 osana laiemast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] ning lõppes 30. juunil.

Venemaa vabastas hiljem osad saarel vangistatud Ukraina sõjaväelased vastavalt vangide vahetamise kokkuleppele. Laialt sai tuntuks saare kaitsjate algne vastus Venemaa vägede tehtud allaandmise ettepanekule: ''Русский военный корабль, иди нахуй'' (eesti keeles &quot;Vene sõjalaev, mine munni&quot;).

== Taust ==
Maosaar on väike [[kaljusaar]] [[Must meri|Mustas meres]] strateegilise asupaigaga [[Rumeenia]] ranniku lähistel. Saarel on oluline roll Ukrainale kuuluvate merealade ulatuse määratlemises ja see on olnud Ukraina-Rumeenia piirivaidluste teemaks. Saarest lähtuva merepiiri sisse jääb oluline [[maavara]]dega ala.&lt;ref&gt;{{netiviide|url = https://www.jpost.com/international/article-698627|pealkiri = 13 Ukraine soldiers tell Russia 'go f*** yourself' in defiant last stand|autor = Aaron Reich|väljaanne = [[The Jerusalem Post]]|aeg = 25. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220225155617/https://www.jpost.com/international/article-698627|arhiivimisaeg = 5. märts 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=NewsweekTaust&gt;{{netiviide|url = https://www.newsweek.com/ukraine-snake-island-soldiers-russia-confronttion-killed-audio-1682562|pealkiri = Ukraine Snake Island Soldiers Tell Russia 'Go F*** Yourself' Before Being Killed in Audio|autor = Isabel van Brugen|väljaanne = [[Newsweek]]|aeg = 25. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220225155536/https://www.newsweek.com/ukraine-snake-island-soldiers-russia-confronttion-killed-audio-1682562| arhiivimisaeg = 25. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Guardian25&gt;{{netiviide|url = https://www.theguardian.com/world/2022/feb/25/ukraine-soldiers-told-russians-to-go-fuck-yourself-before-black-sea-island-death|pealkiri = Ukraine soldiers told Russian officer ‘go fuck yourself' before they died on island|autor = Elias Visontay|väljaanne = [[The Guardian]]|aeg = 25. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220225102114/https://www.theguardian.com/world/2022/feb/25/ukraine-soldiers-told-russians-to-go-fuck-yourself-before-black-sea-island-death| arhiivimisaeg = 25. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt; 2021. aasta augustis, mil Venemaa suurendas sõjalist kohalolekut ümber Ukraina, korraldas [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] saarel pressikonverentsi, kus ütles, et saar on Ukraina territoorium nagu muudki riigi osad ja seda kaitstakse kogu jõuga.&quot;&lt;ref name=NewsweekTaust /&gt;

== Rünnak ==
{{mitu pilti
 | pilt1 = Project 1164 Moskva 2012 G2.jpg
 | pilt2 = Patrol ship Vasily Bykov.jpg
 | jalus = Väidetavalt saare vallutamises osalenud Venemaa sõjalaevad [[Moskva (raketiristleja)|Moskva]] ja [[Vassili Bõkov (sõjalaev)|Vassili Bõkov]]
 | suund = vertikaalne
}}

24. veebruaril 2022 kella 18 paiku, päeval, mil Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse, teatas [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus]], et saart tulistati Venemaa laevadelt, kuid Ukraina piirivalvurid ja [[Ukraina relvajõud|sõjaväelased]] püsivad oma positsioonidel.&lt;ref&gt;{{netiviide|url = https://press.ukranews.com/en/news/836500-zmiinyi-island-in-black-sea-attacked-from-russian-ships-border-service|pealkiri = Zmiinyi Island In Black Sea Attacked From Russian Ships - Border Service|autor = Dasha Zubkova| aeg = 24. veebruar 2022|väljaandja = [[Ukraina uudisteagentuur]]|vaadatud = 8. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220225100708/https://press.ukranews.com/en/news/836500-zmiinyi-island-in-black-sea-attacked-from-russian-ships-border-service| arhiivimisaeg = 25. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt; Ööl pärast 24. veebruari teatas Ukraina piirivalve ja [[Ukraina meedia]], et Venemaa relvajõud üritasid algul edutult hirmutada saare kaitsjaid alistuma, pommitasid seejärel saart merelt laevadelt [[Moskva (raketiristleja)|Moskva]] ja patrull-laevalt Vassili Bõkov ja õhust, hävitasid selle [[taristu]] ja kaotasid Ukraina kontakti saarel olijatega ning vallutasid saare.&lt;ref name=Guardian25 /&gt;&lt;ref name=EsimenePäev&gt;[https://www.err.ee/1608510779/soja-esimene-oopaev-venemaa-tungis-ukrainasse-kaivad-agedad-lahingud Sõja esimene ööpäev: Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud]. [[ERR]], 24. veebruar 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide|url = https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-news-02-24-22-intl/h_9fac7aa8767191d8dc77a0bf0bd0fe75|pealkiri = Ukraine's State Border Guard says island south of country's coast falls into Russian hands|autor = Jonny Hallam|väljaanne = [[CNN]]|aeg = 24. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220225070635/https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-news-02-24-22-intl/h_9fac7aa8767191d8dc77a0bf0bd0fe75| arhiivimisaeg = 25. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide|url = https://www.maritime-executive.com/article/russian-navy-captures-ukraine-s-outpost-on-snake-island|pealkiri = Russian Navy Captures Ukraine's Outpost on Snake Island|väljaanne = [[The Maritime Executive]]|aeg = 24. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220225100645/https://www.maritime-executive.com/article/russian-navy-captures-ukraine-s-outpost-on-snake-island| arhiivimisaeg = 25. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt;

Toimunu kohta avaldati helisalvestus, kus end Vene sõjalaevana identifitseerinud pool nõudis saare Ukraina sõduritelt relvade mahapanekut, ähvardades vastasel korral löögiga. Sellele vastas üks Ukraina piirivalvur&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.smila-ua.com/index.php/12-news/society/21510-interesting-2022-03-04|pealkiri=АВТОР НАЙАКТУАЛЬНІШОЇ ФРАЗИ &quot;РУССКІЙ КОРАБЛЬ, ІДІ НАХ**&quot; - ЖИТЕЛЬ ЗОЛОТОНОШІ РОМАН ГРИБОВ|väljaanne=SMILA.UA}}&lt;/ref&gt;: &quot;Русский военный корабль, иди нахуй&quot; (''russki vojennõi korabl, idi nahhui'')&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=6Y2iVHUMZhg&amp;ab_channel=GuardianNews|pealkiri=‘Go fuck yourself', Ukrainian soldiers on Snake Island tell Russian ship before being killed – audio|aeg=25.02.2022|vaadatud=26.02.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide|url = https://www.pravda.com.ua/news/2022/02/25/7325592/|pealkiri = &quot;Русский корабль, иди на х.й!&quot;: захисники Зміїного відповіли ворогові|autor = Valentina Romanenko|väljaanne = [[Ukrayinska Pravda]]|aeg = 25. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220225021042/https://www.pravda.com.ua/news/2022/02/25/7325592/| arhiivimisaeg = 25. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide|url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-soldiers-snake-island-russia-warship-b2023039.html|pealkiri=Defiant last words of 13 Ukrainian soldiers before being shelled: ‘Russian warship, go f**k yourself'|autor = Namita Singh|väljaanne = [[The Independent]]|aeg = 25. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220225122536/https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-soldiers-snake-island-russia-warship-b2023039.html| arhiivimisaeg = 25. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=MustaMereSaarel&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96011283/kuula-musta-mere-saarel-olnud-ukraina-piirivalvurid-enne-hukkumist-em-idi-na-i-em-vene-sojalaev KUULA | Musta mere saarel olnud Ukraina piirivalvurid enne hukkumist: idi na***i, Vene sõjalaev]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 25. veebruar 2022&lt;/ref&gt; – eestikeelses tekstis esitatud erinevates variantides kui &quot;Vene sõjalaev, idi na***i / mine nahhui&lt;ref name=MustaMereSaarel /&gt; / käi p****e&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/7462609/uhismeedias-levivad-ukraina-soduri-vaidetavad-viimased-sonad-vene-sojalaev-kai-p-e Ühismeedias levivad Ukraina sõduri väidetavad viimased sõnad: Vene sõjalaev, käi p****e!]. [[Elu24]], 25. veebruar 2022&lt;/ref&gt; / mine m****&quot;.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96281103/sojapaevik-34-paev-vene-sodurid-ruustavad-ja-vagistavad-suured-poliitikud-peavad-kiirustamata-labiraakimisi SÕJAPÄEVIK (34. päev). Vene sõdurid rüüstavad ja vägistavad, suured poliitikud peavad kiirustamata läbirääkimisi]. [[Eesti Ekspress]], 29. märts 2022&lt;/ref&gt; Audioklipi sõnavahetusest laadis internetti üles Ukraina riigiametnik [[Anton Heraštšenko]], laialdaselt hakkas see levima aga Ukraina võrguväljaande [[Ukrajinska Pravda]] vahendusel. Ukraina valitsus kinnitas hiljem klipi autentsust.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://t.me/s/Pravda_Gerashchenko/270|title=Pravda Gerashchenko|access-date=25 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225194730/https://t.me/s/Pravda_Gerashchenko/270|archive-date=25 February 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.washingtonpost.com/national-security/2022/02/25/snake-island-russian-warship-ukraine/|title=On Ukraine's Snake Island, a defiant last stand against Russian forces|work=Washington Post|access-date=2022-02-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225134615/https://www.washingtonpost.com/national-security/2022/02/25/snake-island-russian-warship-ukraine/|archive-date=25 February 2022|issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Independent&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-soldiers-snake-island-russia-warship-b2023039.html|title='Russian warship, go f**k yourself': the defiant last words of 13 Ukrainian soldiers|website=The Independent|date=2022-02-25|access-date=2022-02-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225122536/https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-soldiers-snake-island-russia-warship-b2023039.html|archive-date=25 February 2022}}&lt;/ref&gt; Levis ka video, kus olevat jäädvustatud hetk, mil Venemaa sõjalaev tule avas.&lt;ref name=MustaMereSaarel /&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide|url = https://www.newsweek.com/one-13-killed-ukrainian-island-live-streamed-attack-1682540|pealkiri = One of 13 Killed on Ukrainian Island Live-Streamed Attack|autor = Aila Slisco|väljaanne = [[Newsweek]]|aeg = 24. veebruar 2022|vaadatud = 5. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220225100650/https://www.newsweek.com/one-13-killed-ukrainian-island-live-streamed-attack-1682540| arhiivimisaeg = 25. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt;

== Ukraina piirivalvurite saatus ja intsidendid saare lähistel ==
[[File:Battle of Snake Island (2022).png|thumb|left|Maosaar ([[inglise keel]]es ''Snake Island'') ja Sevastopol kaardil]]
Ukraina teatas algselt, et kõik saarel olnud 13 piirivalvurit said surma. President Volodõmõr Zelenskõi esines avaldusega, kus ütles, et piirivalvurid ei alistunud, vaid &quot;surid kangelaslikult&quot; saart viimse hetkeni kaitstes ja kõik nad saavad postuumselt [[Ukraina kangelane|Ukraina kangelase]] aunimetuse.&lt;ref name=NewsweekTaust /&gt;&lt;ref name=EsimenePäev /&gt;&lt;ref name=MustaMereSaarel /&gt;&lt;ref name=&quot;cnn&quot;&gt;{{Cite web|last=Lister|first=Tim|url=https://www.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-news-02-24-22-intl/h_2e17e59214679efefede60d5fb481432|title=Russia invades Ukraine|website=[[CNN]]|date=2022-02-24|access-date=2022-02-25|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225020216/https://www.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-news-02-24-22-intl/h_2e17e59214679efefede60d5fb481432|archive-date=25 February 2022|page=Audio emerges appearing to be of Ukrainian fighters defending island from Russian warship}}&lt;/ref&gt;

[[Venemaa kaitseministeerium]] teatas 25. veebruaril, et saarel olnud 82 Ukraina sõjaväelast alistusid vabatahtlikult Venemaa sõjajõudele, nad on allkirjastamas lubadusi sõjategevust mitte jätkata ja lastakse pärast lahingupiirkonna stabiliseerumist tagasi oma perede juurde.&lt;ref&gt;{{netiviide|url = https://tass.com/politics/1410761?utm_source=text.npr.org&amp;utm_medium=referral&amp;utm_campaign=text.npr.org&amp;utm_referrer=text.npr.org |pealkiri = Ukrainian garrison at Snake Island surrenders to Russian Armed Forces — Defense Ministry|väljaanne = [[TASS]]|aeg = 25. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=KolmasPäev&gt;[https://www.err.ee/1608513329/soja-kolmas-paev-kiiev-jatkas-vastupanu-venemaa-kannab-suuri-kahjusid Sõja kolmas päev: Kiiev jätkas vastupanu, Venemaa kannab suuri kahjusid]. [[ERR]], 26. veebruar 2022&lt;/ref&gt; Venemaa kanalites avaldati video, millel on näha, kuidas randunud sõjalaeva kõrval annavad Vene sõjaväelased ükshaaval astuvatele ühesugustes kiivrites ja kaitseriietuses isikutele toidupakke ja veepudeleid. Ukraina pidas videot võltsinguks.&lt;ref name=Laul&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96033277/vene-sojalaev-idi-na-i-madudesaare-kaitsjate-auks-tehtud-laul-kogub-sotsiaalmeedias-populaarsust &quot;Vene sõjalaev, idi na***i!&quot; - Madudesaare kaitsjate auks tehtud laul kogub sotsiaalmeedias populaarsust]. [[Eesti Ekspress]], 28. veebruar&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://blitz.bg/svyat/plen-shash-pogrebanite-ot-zelenski-geroi-granichari-ot-zmiyskiya-ostrov-vzkrsnakha-pri-rusnatsite-v-sevastopol-video_news870748.html Пълен шаш: Погребаните от Зеленски герои граничари от Змийския остров, възкръснаха при руснаците в Севастопол ВИДЕО]. Blitz.bg, 26. veebruar 2022&lt;/ref&gt; Venemaa meedia andmeil viidi Ukraina vangid [[Sevastopol]]isse. Venemaa riigimeedias levisid videolõigud nende saabumisest sinna.&lt;ref name=KolmasPäev /&gt;&lt;ref name=OnElus&gt;[https://www.err.ee/1608515636/ukraina-maosaare-kaitsjad-on-elus Ukraina: Maosaare kaitsjad on elus]. [[ERR]], 28. veebruar 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.postimees.ee/7464002/ukraina-piirivalve-on-lootus-et-maosaare-kaitsjad-on-elus|pealkiri=Ukraina piirivalve: on lootus, et Maosaare kaitsjad on elus|aeg=26.02.2022|vaadatud=26.02.2022|väljaanne=Postimees}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kaitseministeeriumi teatel ründas 25. veebruaril vange saarelt ära transportinud laevu 16 [[Ukraina merevägi|Ukraina mereväe]] paati, mõned neist tsiviilpaate kilbina kasutades, eesmärgiga vabatahtlikult alistunud Ukraina sõduritele kätte maksta ja nende surma eest süü Venemaa kaela veeretada. Kõik paadid olevat kokkupõrkes hävitatud. Ühtlasi ütles Kaitseministeerium, et väga tõenäoliselt juhtis rünnakut piirkonnas olnud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[droon]].&lt;ref&gt;{{netiviide|url = https://tass.com/russia/1412053|pealkiri = Ukraine's boats attack ships evacuating Ukrainian troops who surrendered on Snake Island|autor = Valentina Romanenko|väljaanne = [[TASS]]| aeg = 26. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220228144021/https://tass.com/russia/1412053| arhiivimisaeg = 28. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt; [[Pentagon]] eitas rünnaku toetamist.&lt;ref&gt;{{netiviide|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-news-02-26-22/h_b669a7b9f3668b9579d3cb72c52647ac|pealkiri= Pentagon denies Russia's claim that it's &quot;highly likely&quot; US used surveillance drones to help Ukrainian navy|autor = Nathan Hodge, Vasco Cotovio ja Oren Lieberman| väljaanne = [[CNN]]| aeg = 26. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220227035647/https://www.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-news-02-26-22/h_b669a7b9f3668b9579d3cb72c52647ac| arhiivimisaeg = 27. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt;

Pärast Venemaa teadet saarel olijate vangistamisest avaldas Ukraina piirivalveamet 26. veebruaril [[Facebook]]i postituse, et saare valvurid võivad olla elus ja vangi võetud. Öeldi, et &quot;esialgne info piirivalvurite võimaliku hukkumise kohta tuli enne, kui saare kaitsjatega ühendus kadus&quot;. Olevat saadud info, et saare taristu hävitati ja saar vallutati ning enne seda olevat saare kaitsjad öelnud, et keegi ei alistu.&lt;ref name=KolmasPäev /&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide|url=https://www.washingtonpost.com/national-security/2022/02/26/ukraine-russia-snake-island/|pealkiri= Ukrainian border guards may have survived reported last stand on Snake Island|autor = Dan Lamothe| väljaanne = [[The Washington Post]]| aeg = 26. veebruar 2022|vaadatud = 8. aprill 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/100066866381279/posts/285013563737521 Ukraina piirivalve postitus]. [[Facebook]], 26. veebruar 2022&lt;/ref&gt;

Ukraina võimud teatasid 26. veebruaril, et [[Venemaa merevägi]] hõivas Maosaare lähistel humanitaarmissioonil olnud tsiviilaluse, [[päästelaev]]a Sapfir.&lt;ref&gt;{{netiviide|url = https://www.unian.net/war/rossiya-zahvatila-grazhdanskoe-spasatelnoe-sudno-u-ostrova-zmeinyy-novosti-odessy-11719870.html|pealkiri = Россия захватила гражданское спасательное судно у острова Змеиный|autor = Иван Бойко|väljaanne = [[UNIAN]]|aeg = 26. veebruar 2022|vaadatud = 5. aprill 2022|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220228140703/https://www.unian.net/war/rossiya-zahvatila-grazhdanskoe-spasatelnoe-sudno-u-ostrova-zmeinyy-novosti-odessy-11719870.html| arhiivimisaeg = 27. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt;

28. veebruaril kirjutas Ukraina merevägi Facebookis, et kõik Maosaare piirivalvurid on elus. Nad olevat tõrjunud kaks rünnakut ja siis laskemoona puudumise tõttu alla andnud. Lisati, et Venemaa väed hävitasid täielikult saare infrastruktuuri, sealhulgas [[majakas|majaka]], tornid ja antennid.&lt;ref name=OnElus /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96038673/ukraina-merevagi-maosaare-kaitsjad-on-elus-aga-sojavangis Ukraina merevägi: Maosaare kaitsjad on elus, aga sõjavangis]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 28. veebruar 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref name=BBCAlive&gt;[https://www.bbc.com/news/world-europe-60554959 Snake Island: Ukraine says troops who swore at Russian warship are alive]. [[BBC]], 28. veebruar 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref name=MereFacebook&gt;[https://www.facebook.com/navy.mil.gov.ua/posts/324444389723150 Ukraina mereväe postitus], [[Facebook]], 28. veebruar 2022&lt;/ref&gt; Sapfiri juhtumi kohta lisati, et see oli saadetud saarele ohvrite aitamiseks ja sellel oli ka kaks preestrit. Öeldi, et laeva hõivamine rikkus [[sõjaseadus]]i ja tavasid ning [[Rahvusvaheline humanitaarõigus|rahvusvahelist humanitaarõigust]]. Nõuti vangivõetute vabastamist.&lt;ref name=BBCAlive /&gt;&lt;ref name=MereFacebook /&gt;

9. märtsil teatas Ukraina, et Venemaa väed viivad Sapfiri Sevastopolisse. Laeva kaptenile olevat antud luba [[Ukraina Meresadamate Valitsus]]ega kontakteeruda, mille ajal ta ütles, et pardal on &quot;[[väikesed rohelised mehikesed]]&quot;, kes ähvardavad meeskonda relvadega. Ukraina kirjeldas situatsiooni [[piraatlus]]ena.&lt;ref&gt;[https://en.interfax.com.ua/news/general/810167.html Russian forces seize Ukraine's Sapphire rescue ship, take it to Sevastopol – Defense Intelligence]. [[Interfax-Ukraina]], 9. märts 2022&lt;/ref&gt;

13. märtsil tegi ettevõte [[Maxar Technologies]] Maosaarest [[satelliidifoto]]sid, millelt võib [[CNN]]-i hinnangul näha, et mõned punasekatuselised hooned saare keskpaigas on Venemaa vägede pommitamise tõttu märkimisväärseid kahjustusi saanud ja kuigi saar oli osaliselt lumega kaetud, võib seal märgata ka pommilehtreid.&lt;ref&gt;[https://edition.cnn.com/2022/03/13/europe/snake-island-satellite-photos-intl-hnk/index.html First on CNN: Damage to Snake Island, where Ukrainian troops defiantly rejected surrender, seen in satellite photo]. [[CNN]], 14. märts 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96153651/satelliidipildid-seavad-kahtluse-alla-venemaa-versiooni-maosaare-vallutamisest Satelliidipildid seavad kahtluse alla Venemaa versiooni Maosaare vallutamisest]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 14. märts 2022&lt;/ref&gt;

Ukraina asepeaministri [[Irõna Vereštšuk]]i teatel vahetasid Ukraina ja Venemaa 24. märtsil omavahel vange, mille käigus Venemaa vabastas muuhulgas ka 19 Sapfiril olnud [[tsiviilisik]]ust meremeest ja lubas laeva saata [[Türgi|Türki]] ning Ukraina omakorda vabastas [[Odessa]] lähedal uppunud laevalt pärit 11 Venemaa tsiviilisikust meremeest. Maosaarel vangivõetud Ukraina sõdurite kohta ütles Ukraina piirivalve, et nad loodetakse peagi vahetada Venemaa meremeeste vastu.&lt;ref&gt;[https://www.independent.co.uk/news/world/europe/snake-island-sailors-prisoner-exchange-b2043690.html Snake Island sailors freed as Ukraine and Russia conduct prisoner exchange]. [[The Independent]], 25. märts 2022&lt;/ref&gt;

27. märtsil ütles Ukraina president Zelenskõi Maosaare sõdurite kohta, et osa neist surid ja osa võeti vangi. Venemaa ettepanekul olevat toimunud vangide vahetus, mille käigus kõik Ukraina sõdurid vabastati. Ukraina olevat omalt poolt vabastanud 25. märtsil vallutatud Venemaa laeval olnud meremehed.&lt;ref name=Medal&gt;[https://www.theguardian.com/world/2022/mar/29/ukrainian-soldier-russian-warship-medal-snake-island Ukraine gives medal to soldier who told Russian officer to ‘go fuck yourself']. [[The Guardian]], 29. märts 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Freed&gt;[https://www.mirror.co.uk/news/world-news/freed-ukrainian-soldier-who-told-26588805 Freed Ukrainian soldier who told Russian warship 'go f*** yourself' given medal]. [[The Mirror]], 30. märts 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=mQRTKvoLAEM Первое интервью Зеленского российским журналистам после начала войны]. Zelinski intervjuu, [[Youtube]], 27. märts 2022&lt;/ref&gt; Hilisematel andmetel ei olnud veel ka augusti alguseks kõiki pantvangi võetud saare kaitsjaid vabastatud.&lt;ref&gt;[https://novynarnia.com/2022/08/03/kota-zvilnyly-hlopciv-zabuly-zmijinyj/ “Я не хочу владу образити. Я просто хочу повернути свою дитину”: як рідні полонених захисників Зміїного борються за їх повернення. ВІДЕО] Novynarnia, 3. august 2022.&lt;/ref&gt;

29. märtsil andis [[Ukraina Kaitseministeerium]] teada, et merejalaväelane&lt;ref&gt;[https://suspilne.media/234912-abi-v-poloni-diznalisa-so-ce-a-skazav-a-b-ne-povernuvsa-cerkasanin-avtor-frazi-pro-voennij-korabl/ &quot;Аби в полоні дізналися, що це я сказав, — я б не повернувся&quot;: черкащанин-автор фрази про &quot;воєнний корабль&quot;] Suspilne, 2. mai 2022.&lt;/ref&gt; [[Roman Hrõbov]], keda peeti sel ajal helisalvestusel Venemaa laevale vastajaks, on vabastatud, teda autasustati ordeniga &quot;Teenete eest Tšerkassõ piirkonnale&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.unian.net/war/zashchitnik-zmeinogo-pogranichnik-roman-gribov-kotoryy-poslal-korabl-vernulsya-domoy-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11764546.html|pealkiri=Защитник Змеиного, пославший российский корабль, вернулся домой|väljaanne=unian.net|aeg=29. märts 2022}}&lt;/ref&gt; ja ta naasis oma kodukohta [[Tšerkassõ oblast|Tšerkassõsse]].&lt;ref name=Medal /&gt;&lt;ref name=Freed /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96279061/vene-sojalaev-idi-na-i-fraasi-autor-paases-vene-vagede-kaest &quot;Vene sõjalaev, idi na***i!&quot; fraasi autor pääses Vene vägede käest]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29. märts 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;auraha&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://odessa-journal.com/ukrainian-border-guard-who-sent-a-russian-warship-returned-to-his-homeland-and-received-an-award/ |pealkiri=Ukrainian border guard, who &quot;sent&quot; a Russian warship, returned to his homeland and received an award |väljaanne=The Odessa Journal |aeg=29. märts 2022}}&lt;/ref&gt; Mais 2022 seevastu levis ajakirjanduses info, et merejalaväelane Hrõbov ei saanud siiski fraasi autor olla, sest ainult piirivalvuritel oli ligipääs raadioseadmetele. Fraasi tegelikust autorist ei räägitud varem, sest ta viibis seni endiselt sõjavangis ja see info oleks võinud teda kahjustada.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/news/2022/05/23/7347996/ Прикордонника зі Зміїного, справжнього автора фрази про російський корабль, дістали з полону] Ukrajinska Pravda, 23. mai 2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://novynarnia.com/2022/05/23/avtora-frazy-pro-russkij-voyennyj-korabl-vyzvolyly-z-polonu-i-cze-ne-grybov/ Автора фрази про &quot;русскій воєнний корабль&quot; визволили з полону, і це не Грибов] Novynarnia, 23. mai 2022.&lt;/ref&gt;

== Reaktsioonid toimunule ==
Ukraina piirivalvuri vastus Venemaa sõjalaevale hakkas kiiresti levima ja muutus ukrainlaste ja nende toetajate sõjahüüuks üle maailma.&lt;ref&gt;[https://www.navytimes.com/news/your-navy/2022/02/25/ukrainians-trapped-on-snake-island-to-the-russians-demanding-their-surrender-go-fck-yourself/ Ukrainians trapped on Snake Island to the Russians demanding their surrender: ‘go fuck yourself.'] [[Navy Times]], 25. veebruar 2022&lt;/ref&gt; Selle lause eri variantidega plakateid seati tänavate äärde, müüdi selleteemalisi suveniire, särke ning pusasid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96254997/video-epl-ukrainas-vene-tank-mine-soja-loovaim-loosung-on-saanud-taielikuks-hitiks VIDEO | EPL Ukrainas: &quot;Vene tank, mine…&quot; Sõja löövaim loosung on saanud täielikuks hitiks]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 26. märts 2022&lt;/ref&gt; Maosaare Ukraina sõduritest on loodud laul.&lt;ref name=Laul /&gt;

Märtsis teatas Ukraina valitsus, et Maosaare sõdurite auks antakse välja [[postmark]], mille kujunduseks valiti avaliku hääletuse teel sõdur, kes seisab kaldal ja näitab mööduvale Venemaa sõjalaevale keskmist sõrme,&lt;ref&gt;[https://eu.usatoday.com/story/news/factcheck/2022/03/14/fact-check-snake-island-soldiers-featured-new-ukrainian-stamp/7034999001/ Fact check: Ukrainian stamp honoring Snake Island soldiers' response to Russian warship is real]. [[USA Today]]&lt;/ref&gt; postmargi kujundas Lvivi [[disainer]] Borõss Hrohh.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96458921/ulimenuka-ukraina-sodurit-ja-vene-sojalaeva-kujutava-margi-voib-soetada-100-dollariga|pealkiri=Ülimenuka Ukraina sõdurit ja Vene sõjalaeva kujutava margi võib soetada 100 dollariga|väljaanne=Maaleht|aeg=21. aprill 2022}}&lt;/ref&gt; Postmark pandi müüki 12. aprillil. Pärast [[raketiristleja Moskva uppumine|raketiristleja Moskva uppumist]] tõusis huvi postmargi vastu hüppeliselt. Seetõttu piiras Ukraina postiteenistus margi müüki, lõpetades müügi postkontorites ja piirates veebipoe müüki kahele margilehele ostu kohta.&lt;ref&gt;[https://life.pravda.com.ua/society/2022/04/20/248329/ Марки &quot;Русский военный корабль, иди…&quot; розкупили у відділеннях Укрпошти. Їх продаватимуть онлайн] Ukrajinska Pravda, 20. aprill 2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://novynarnia.com/2022/04/20/ukrposhta-prypynyaye-prodazh/ Укрпошта припиняє продаж марок із російським кораблем: де можна придбати] Novynarnia, 20. aprill 2022.&lt;/ref&gt;

Seda fraasi edastati Lutski ja Dnipro ühistranspordipeatuste elektroonilistel teadetetahvlitel.&lt;ref&gt;[https://konkurent.ua/publication/89819/lutski-rozumni-zupinki-posilaut-nahy-russkiy-karabl-fotofakt/ Луцькі «розумні зупинки» посилають нах*й «русскій карабль» (фотофакт)] konkurent.ua, 27. veebruar 2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dnipro.depo.ua/ukr/dnipro/rosiyskiy-korabel-idi-na-khy-u-dnipri-zyavilisya-napisi-na-tablo-gromadskogo-transportu-foto-202202271429435 &quot;Російський корабель, іди на х*й&quot;: У Дніпрі з'явилися написи на табло громадського транспорту (ФОТО)] Depo.Дніпро, 27. veebruar 2022.&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Fail:Overview of memorial of heroes of Viper Island at Embassy of Ukraine at Charlese de Gaulla street, Prague.jpg|Maosaare Ukraina sõdurite mälestamine Prahas Ukraina saatkonna juures
Fail:Protest billboard on Dekabrystiv Street in Vasylkiv (3).jpg|Plakat [[Vassõlkiv]]is
Fail:Тернопіль - Вулиця Софії Стадникової - Русскій корабль — іди нах*й - 22030893.jpg|Reklaamplakat [[Ternopil]]is
Fail:Russian warship, go F yourself. Tablo.jpg|[[Dnipro]] bussipeatuse tabloo
Fail:Stamp of Ukraine s1985.jpg|Saare kaitsjate auks välja antud postmark
&lt;/gallery&gt;

== Hilisem sõjategevus ==
2022. aasta 2. mail teatasid Ukraina relvajõud, et hävitasid Maosaare lähedal [[Bayraktar TB2]] drooni kasutades kaks Venemaa [[Raptor-klassi dessantkaater|Raptor-klassi dessantkaatrit]] ja avaldasid selle kohta video.&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinskyj-bayraktar-znyshhyv-dva-rosijskyh-katery-bilya-ostrova-zmiyinyj/ Український Bayraktar знищив два російських катери біля острова Зміїний] (vaadatud: 07.05.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/96543617/video-bayraktar-uputas-maosaare-lahedal-kaks-venelaste-dessantkaatrit VIDEO | Bayraktar uputas Maosaare lähedal kaks venelaste dessantkaatrit]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 2. mai 2022&lt;/ref&gt; 3. mail postitas Ukraina relvajõudude lõunaoperatsiooni väejuhatus video, millel kirjelduse kohaselt oli Ukraina droonirünnak Venemaa positsioonide pihta Maosaarel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608585811/soja-70-paev-kiievi-teatel-kaivad-azovstalis-agedad-lahingud-ukraina-vaed-peavad-vastu Sõja 70. päev: Kiievi teatel käivad Azovstalis ägedad lahingud, Ukraina väed peavad vastu]. [[ERR]], 4. mai 2022&lt;/ref&gt; 7. mail avaldasid Ukraina relvajõud video selle kohta, kuidas nad hävitavad Maosaare juures Bayraktar TB2-e kasutades [[Serna (dessantkaater)|Serna]]-tüüpi Vene dessantkaatri ja kaks saarel olnud õhutõrje raketisüsteemi Tor&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;&amp;#91;[[:en:Tor missile system|en]]&amp;#93;&lt;/sup&gt;.&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/bilya-zmiyinogo-ukrayinski-vijskovi-znyshhyly-rosijskyj-desantnyj-kater-proektu-serna/ Біля Зміїного українські військові знищили російський десантний катер проекту «Серна»] (vaadatud: 07.05.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://uk.news.yahoo.com/russian-forces-snake-island-hit-140233885.html Russian Vessel at Snake Island Hit by Ukrainian Drone]. [[Yahoo News]], 7. mai 2022&lt;/ref&gt; [[Associated Press]]i hinnangul näib samal päeval Maosaarest tehtud satelliidifotodel tõepoolest saare rannikul olevat Serna-tüüpi dessantlaev. Teisel satelliidipildil on näha saarelt tõusvat musta suitsusammast, mis paistab olevat 6. mail Venemaa positsioonide pihta tehtud droonirünnaku tagajärg.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2022/may/07/odesa-missiles-ukraine-sunk-russian-ship-drone-claims Odesa hit by missiles as Ukraine claims it has sunk second Russian ship]. [[Guardian]], 7. mai 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref name=RFE_8_05 /&gt; 30. juunil 2022 teatas Ukraina [[operatiivväejuhatus Lõuna]], et Vene väed lahkusid saarelt.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/UKRAINE/rossijskie-vojska-otstupili-s-ostrova-zmeinyj-ok-juh.html ВСУ освободили остров Змеиный] (vaadatud: 30.06.2022)&lt;/ref&gt;

1. juulil hävitasid Ukraina väed ründedrooni [[Bayraktar TB2]] abil mõned saarel olnud veoautod ja raketisüsteemi Grad. Samal päeval püüdis Vene pool lennukitelt hävitada saarele maha jäetud tehnika jäänuseid.&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/vms_ukrajini_pribrali_za_okupantami_na_zmijinomu_za_dopomogoju_bayraktar_tb2_video-8016.html ВМС України “прибрали” за окупантами на Зміїному за допомогою Bayraktar TB2 (відео)] Defence Express, 2. juuli 2022.&lt;/ref&gt; 4. juulil loeti saar tagasi Ukraina kontrolli alla läinuks.&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3521538-na-ostrovi-zmiinij-pidnali-ukrainskij-prapor.html На острові Зміїний підняли український прапор] ukrinform.ua, 4. juuli 2022.&lt;/ref&gt; 7. juulil saabusid pärast Vene vägede lahkumist esmakordselt saarele Ukraina eriüksuslased ja insenerid, kes puhastasid saare miinitõketest ja lõksudest.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/news/2022/07/7/7356899/ Спецоперація &quot;Зміїний&quot;: ССО розповіли ексклюзивні подробиці висадки на острів] Ukrajinska Pravda, 7. juuli 2022.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=EUNews&gt;{{cite web|url=https://www.euronews.com/2022/06/30/ukraine-to-regain-control-of-snake-island-after-russians-withdraw |title=Ukraine to regain control of Snake Island after Russians withdraw |trans-title= |publisher=[[Euronews]] |date=2022-06-30 |access-date=2022-06-30 |website=euronews.com  |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1608564532/vene-musta-mere-lipulaev-sai-ukraina-runnakus-tosiselt-kannatada |title=Vene Musta mere lipulaev sai Ukraina rünnakus tõsiselt kannatada |publisher=ERR |date=2022-04-11 |access-date=2022-04-14 |website=err.ee }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR:2022-03-12&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1608528826/jaak-aaviksoo-soja-valus-valgus |title=Jaak Aaviksoo: sõja valus valgus |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=2022-03-12 |access-date=2022-04-14 |website=err.ee |author=[[Jaak Aaviksoo]] |quote=Neil oli kaheksa sõja-aasta järel kujunenud nii selge arusaamine Venemaa olemusest kui ka tegudes karastunud eneseteadvus ja enesekindlus, mis võimaldasid kõige kriitilisemal hetkel öelda: &quot;Me ei karda.&quot;. // Need polnud pelgad sõnad, kaitsetahet kinnitasid teod ja Ussisaare kaitsjate selge, kogu maailmale mõistetav sõnum agressorile. Selge ja lugupidamist vääriv on ka sõnum NATO-le: &quot;Me ei kavatse NATO liikmelisust põlvili paluda.&quot;. }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=RFE_8_05&gt;{{cite web|url=https://www.radiosvoboda.org/a/news-znyshcheni-rosiyski-katery/31839589.html |title=Біля Зміїного українські військові знищили три російські катери – ОК «Південь» |trans-title= |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-05-08 |access-date=2022-05-08 |website=radiosvoboda.org |language=uk |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Guardian_22_VI&gt;{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2022/jun/30/ukraine-forces-reportedly-recapture-snake-island-in-strategic-win |title=Ukraine forces reportedly recapture Snake Island in strategic win {{!}} Winning back vital Black Sea landmass would weaken any future Russia coastal land attack |trans-title= |publisher=[[TheGuardian.com]] |date=2022-06-30 |access-date=2022-06-30 |website=theguardian.com |language=en |author=Isobel Koshiw |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_22_VI&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61987663 |title=Ukraine war latest: Russia withdraws troops from Snake Island - BBC News |trans-title= |publisher=BBC News |date=2022-06-30 |access-date=2022-06-30 |website=bbc.com |language=en |author=Chris Partridge |quote=Russia's claim to have retreated from Snake Island as a &quot;goodwill gesture&quot; will be seen by many as highly surprising. It's clearly come under heavy bombardment from Ukraine's missiles and artillery. Satellite imagery from yesterday showed plumes of smoke, indicating some sort of assault, which likely continued afterwards. }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* Sophie Williams (Lviv); Paul Kirby. [https://www.bbc.com/news/world-europe-61406808 Ukraine war: Snake Island and battle for control in Black Sea]. BBC News, 12. mai 2022

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]</text>
      <sha1>a87erro04ybhdn0ufvcdntx40yp4hdk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja lõunarinne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>625131</id>
    <revision>
      <id>6173332</id>
      <parentid>6169108</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:57:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3043" xml:space="preserve">{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Ukraina sõja lõunarinne
| pilt          = {{CSS image crop
  | Image       = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
  | bSize       = 1200
  | cWidth      = 375
  | cHeight     = 225
  | oTop        = 450
  | oLeft       = 610
  | Location    = center
  | Description = Olukord 26. veebruaril
  | Link        =
  | Alt         =
}}
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar 2022 –
| koht          = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = jätkuv
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.&lt;ref name=_2 /&gt;&lt;ref name=_3 /&gt;

== Sündmused ==
* 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimus [[Hersoni lahing]].
* 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_2&gt;{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_3&gt;{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]]</text>
      <sha1>r8eqlm5bpgakk8an0c89enqh3xzfe6f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173336</id>
      <parentid>6173332</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:59:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4108" xml:space="preserve">{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Ukraina sõja lõunarinne
| pilt          = {{CSS image crop
  | Image       = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
  | bSize       = 1200
  | cWidth      = 375
  | cHeight     = 225
  | oTop        = 450
  | oLeft       = 610
  | Location    = center
  | Description = Olukord 26. veebruaril
  | Link        =
  | Alt         =
}}
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar 2022 –
| koht          = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = jätkuv
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.&lt;ref name=_2 /&gt;&lt;ref name=_3 /&gt;

== Sündmused ==
* 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimus [[Hersoni lahing]].
* 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil.
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuli lõpus ründasid Ukraina väed rakettidega [[Antonivka sild]]a&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3537639-zsu-zavdali-filigrannih-udariv-po-antonivskomu-mostu-ok-pivden.html У ЗСУ підтвердили «філігранні удари» по Антонівському мосту] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Brõlivka]]s asuvat raudteejaama.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій [https://lb.ua/society/2022/07/29/524708_zsu_znishchili_vazhliviy_okupantiv.html ЗСУ знищили важливий для окупантів логістичний вузол на Херсонщині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_2&gt;{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_3&gt;{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]]</text>
      <sha1>sgkm447xn1ge8iap5am65gvbtde805r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173341</id>
      <parentid>6173336</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:01:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4495" xml:space="preserve">{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Ukraina sõja lõunarinne
| pilt          = {{CSS image crop
  | Image       = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
  | bSize       = 1200
  | cWidth      = 375
  | cHeight     = 225
  | oTop        = 450
  | oLeft       = 610
  | Location    = center
  | Description = Olukord 26. veebruaril
  | Link        =
  | Alt         =
}}
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar 2022 –
| koht          = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = jätkuv
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.&lt;ref name=_2 /&gt;&lt;ref name=_3 /&gt;

== Sündmused ==
* 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimus [[Hersoni lahing]]. 
* 2022. aasta märtsi keskel taastasid [[Ukraina relvajõud]] kontrolli [[Possad-Pokrovske]] küla üle.&lt;ref&gt;ЕЛЕНА РОЩИНА [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/03/17/7332228/ Россиян выбили из Посад-Покровского в Херсонской области – Гончаренко] - [[Ukrajinska Pravda]], 17.03.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil.
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuli lõpus ründasid Ukraina väed rakettidega [[Antonivka sild]]a&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3537639-zsu-zavdali-filigrannih-udariv-po-antonivskomu-mostu-ok-pivden.html У ЗСУ підтвердили «філігранні удари» по Антонівському мосту] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Brõlivka]]s asuvat raudteejaama.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій [https://lb.ua/society/2022/07/29/524708_zsu_znishchili_vazhliviy_okupantiv.html ЗСУ знищили важливий для окупантів логістичний вузол на Херсонщині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_2&gt;{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_3&gt;{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]]</text>
      <sha1>hbsfi12xey3nnvdrv1i4cteq3iiw1tz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173342</id>
      <parentid>6173341</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:02:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5614" xml:space="preserve">{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Ukraina sõja lõunarinne
| pilt          = {{CSS image crop
  | Image       = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
  | bSize       = 1200
  | cWidth      = 375
  | cHeight     = 225
  | oTop        = 450
  | oLeft       = 610
  | Location    = center
  | Description = Olukord 26. veebruaril
  | Link        =
  | Alt         =
}}
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar 2022 –
| koht          = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = jätkuv
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.&lt;ref name=_2 /&gt;&lt;ref name=_3 /&gt;

== Sündmused ==
* 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimus [[Hersoni lahing]]. 
* 2022. aasta märtsi keskel taastasid [[Ukraina relvajõud]] kontrolli [[Possad-Pokrovske]] küla üle.&lt;ref&gt;ЕЛЕНА РОЩИНА [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/03/17/7332228/ Россиян выбили из Посад-Покровского в Херсонской области – Гончаренко] - [[Ukrajinska Pravda]], 17.03.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil.
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni lõpus võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Berõslavi rajoon]]is asuva [[Potjomkine]] küla.&lt;ref&gt; НАДТОКА СВІТЛАНА.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4490252-zsu-zvilnyly-potomkyne-na-khersonschyni ЗСУ звільнили Потьомкине на Херсонщині] (vaadatud: 30.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juulis võttis Ukraina 60. jalaväebrigaad enda kontrolli alla oblasti põhjaosas asuva Ivanivka küla.&lt;ref&gt;Таня Матяш.[https://lb.ua/society/2022/07/11/522773_zsu_zvilnili_vid_okupantiv_selo.html ЗСУ звільнили від окупантів село Іванівка на Херсонщині] - Lb.ua, 11.07.2022 (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuli lõpus ründasid Ukraina väed rakettidega [[Antonivka sild]]a&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3537639-zsu-zavdali-filigrannih-udariv-po-antonivskomu-mostu-ok-pivden.html У ЗСУ підтвердили «філігранні удари» по Антонівському мосту] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Brõlivka]]s asuvat raudteejaama.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій [https://lb.ua/society/2022/07/29/524708_zsu_znishchili_vazhliviy_okupantiv.html ЗСУ знищили важливий для окупантів логістичний вузол на Херсонщині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_2&gt;{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_3&gt;{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]]</text>
      <sha1>801z4yurhvzov1sbxeodg5m0v6mf98w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173343</id>
      <parentid>6173342</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:02:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5216" xml:space="preserve">{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Ukraina sõja lõunarinne
| pilt          = {{CSS image crop
  | Image       = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
  | bSize       = 1200
  | cWidth      = 375
  | cHeight     = 225
  | oTop        = 450
  | oLeft       = 610
  | Location    = center
  | Description = Olukord 26. veebruaril
  | Link        =
  | Alt         =
}}
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar 2022 –
| koht          = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = jätkuv
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.&lt;ref name=_2 /&gt;&lt;ref name=_3 /&gt;

== Sündmused ==
* 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimus [[Hersoni lahing]]. 
* 2022. aasta märtsi keskel taastasid [[Ukraina relvajõud]] kontrolli [[Possad-Pokrovske]] küla üle.&lt;ref&gt;ЕЛЕНА РОЩИНА [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/03/17/7332228/ Россиян выбили из Посад-Покровского в Херсонской области – Гончаренко] - [[Ukrajinska Pravda]], 17.03.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil.
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni lõpus võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Berõslavi rajoon]]is asuva [[Potjomkine]] küla.&lt;ref&gt; НАДТОКА СВІТЛАНА.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4490252-zsu-zvilnyly-potomkyne-na-khersonschyni ЗСУ звільнили Потьомкине на Херсонщині] (vaadatud: 30.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juulis võttis Ukraina 60. jalaväebrigaad enda kontrolli alla oblasti põhjaosas asuva Ivanivka küla.&lt;ref&gt;Таня Матяш.[https://lb.ua/society/2022/07/11/522773_zsu_zvilnili_vid_okupantiv_selo.html ЗСУ звільнили від окупантів село Іванівка на Херсонщині] - Lb.ua, 11.07.2022 (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuli lõpus ründasid Ukraina väed rakettidega [[Antonivka sild]]a&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3537639-zsu-zavdali-filigrannih-udariv-po-antonivskomu-mostu-ok-pivden.html У ЗСУ підтвердили «філігранні удари» по Антонівському мосту] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Brõlivka]]s asuvat raudteejaama.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій [https://lb.ua/society/2022/07/29/524708_zsu_znishchili_vazhliviy_okupantiv.html ЗСУ знищили важливий для окупантів логістичний вузол на Херсонщині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_2&gt;{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_3&gt;{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]]</text>
      <sha1>j3m3iio91pzfx1cbjtmo17ml7hov7se</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173344</id>
      <parentid>6173343</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:03:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5541" xml:space="preserve">{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Ukraina sõja lõunarinne
| pilt          = {{CSS image crop
  | Image       = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
  | bSize       = 1200
  | cWidth      = 375
  | cHeight     = 225
  | oTop        = 450
  | oLeft       = 610
  | Location    = center
  | Description = Olukord 26. veebruaril
  | Link        =
  | Alt         =
}}
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar 2022 –
| koht          = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = jätkuv
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.&lt;ref name=_2 /&gt;&lt;ref name=_3 /&gt;

== Sündmused ==
* 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimus [[Hersoni lahing]]. 
* 2022. aasta märtsi keskel taastasid [[Ukraina relvajõud]] kontrolli [[Possad-Pokrovske]] küla üle.&lt;ref&gt;ЕЛЕНА РОЩИНА [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/03/17/7332228/ Россиян выбили из Посад-Покровского в Херсонской области – Гончаренко] - [[Ukrajinska Pravda]], 17.03.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil.
* 6. aprillil 2022 taastasid Ukraina relvajõudud kontrolli [[Osokorivka]] küla üle.&lt;ref&gt;[https://focus.ua/ukraine/511611-vsu-osvobodili-osokorovku-v-hersonskoy-oblasti-foto ВСУ освободили Осокоровку в Херсонской области (фото)] - Fokus, 06.04.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni lõpus võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Berõslavi rajoon]]is asuva [[Potjomkine]] küla.&lt;ref&gt; НАДТОКА СВІТЛАНА.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4490252-zsu-zvilnyly-potomkyne-na-khersonschyni ЗСУ звільнили Потьомкине на Херсонщині] (vaadatud: 30.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juulis võttis Ukraina 60. jalaväebrigaad enda kontrolli alla oblasti põhjaosas asuva Ivanivka küla.&lt;ref&gt;Таня Матяш.[https://lb.ua/society/2022/07/11/522773_zsu_zvilnili_vid_okupantiv_selo.html ЗСУ звільнили від окупантів село Іванівка на Херсонщині] - Lb.ua, 11.07.2022 (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuli lõpus ründasid Ukraina väed rakettidega [[Antonivka sild]]a&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3537639-zsu-zavdali-filigrannih-udariv-po-antonivskomu-mostu-ok-pivden.html У ЗСУ підтвердили «філігранні удари» по Антонівському мосту] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Brõlivka]]s asuvat raudteejaama.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій [https://lb.ua/society/2022/07/29/524708_zsu_znishchili_vazhliviy_okupantiv.html ЗСУ знищили важливий для окупантів логістичний вузол на Херсонщині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_2&gt;{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_3&gt;{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]]</text>
      <sha1>6mukwllgcigtn69p5jtthrnl4s728b4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173347</id>
      <parentid>6173344</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:12:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5881" xml:space="preserve">{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Ukraina sõja lõunarinne
| pilt          = {{CSS image crop
  | Image       = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
  | bSize       = 1200
  | cWidth      = 375
  | cHeight     = 225
  | oTop        = 450
  | oLeft       = 610
  | Location    = center
  | Description = Olukord 26. veebruaril
  | Link        =
  | Alt         =
}}
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar 2022 –
| koht          = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = jätkuv
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
* [[Pilt:60-та окрема піхотна бригада.png|25px]] 60. jalaväebrigaad&lt;ref&gt;[https://ua.interfax.com.ua/news/general/819939.html?newsid=682 ЗСУ звільнили від російських окупантів 11 населених пунктів у Херсонській області] (vaadatud: 04.08.2022)&lt;/ref&gt;
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.&lt;ref name=_2 /&gt;&lt;ref name=_3 /&gt;

== Sündmused ==
* 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimus [[Hersoni lahing]]. 
* 2022. aasta märtsi keskel taastasid [[Ukraina relvajõud]] kontrolli [[Possad-Pokrovske]] küla üle.&lt;ref&gt;ЕЛЕНА РОЩИНА [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/03/17/7332228/ Россиян выбили из Посад-Покровского в Херсонской области – Гончаренко] - [[Ukrajinska Pravda]], 17.03.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil.
* 6. aprillil 2022 taastasid Ukraina relvajõudud kontrolli [[Osokorivka]] küla üle.&lt;ref&gt;[https://focus.ua/ukraine/511611-vsu-osvobodili-osokorovku-v-hersonskoy-oblasti-foto ВСУ освободили Осокоровку в Херсонской области (фото)] - Fokus, 06.04.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni lõpus võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Berõslavi rajoon]]is asuva [[Potjomkine]] küla.&lt;ref&gt; НАДТОКА СВІТЛАНА.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4490252-zsu-zvilnyly-potomkyne-na-khersonschyni ЗСУ звільнили Потьомкине на Херсонщині] (vaadatud: 30.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juulis võttis Ukraina 60. jalaväebrigaad enda kontrolli alla oblasti põhjaosas asuva Ivanivka küla.&lt;ref&gt;Таня Матяш.[https://lb.ua/society/2022/07/11/522773_zsu_zvilnili_vid_okupantiv_selo.html ЗСУ звільнили від окупантів село Іванівка на Херсонщині] - Lb.ua, 11.07.2022 (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuli lõpus ründasid Ukraina väed rakettidega [[Antonivka sild]]a&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3537639-zsu-zavdali-filigrannih-udariv-po-antonivskomu-mostu-ok-pivden.html У ЗСУ підтвердили «філігранні удари» по Антонівському мосту] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Brõlivka]]s asuvat raudteejaama.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій [https://lb.ua/society/2022/07/29/524708_zsu_znishchili_vazhliviy_okupantiv.html ЗСУ знищили важливий для окупантів логістичний вузол на Херсонщині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_2&gt;{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_3&gt;{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]]</text>
      <sha1>bvzl2xwt3j2dedxgw0iy554ozb82qyb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173353</id>
      <parentid>6173347</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:25:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6592" xml:space="preserve">{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Ukraina sõja lõunarinne
| pilt          = {{CSS image crop
  | Image       = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
  | bSize       = 1200
  | cWidth      = 375
  | cHeight     = 225
  | oTop        = 450
  | oLeft       = 610
  | Location    = center
  | Description = Olukord 26. veebruaril
  | Link        =
  | Alt         =
}}
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar 2022 –
| koht          = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = jätkuv
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
* [[Pilt:60-та окрема піхотна бригада.png|25px]] 60. jalaväebrigaad&lt;ref&gt;[https://ua.interfax.com.ua/news/general/819939.html?newsid=682 ЗСУ звільнили від російських окупантів 11 населених пунктів у Херсонській області] (vaadatud: 04.08.2022)&lt;/ref&gt;
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvis sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.&lt;ref name=_2 /&gt;&lt;ref name=_3 /&gt;

== Sündmused ==
* 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimus [[Hersoni lahing]]. 
* 2022. aasta märtsi keskel taastasid [[Ukraina relvajõud]] kontrolli [[Possad-Pokrovske]] küla üle.&lt;ref&gt;ЕЛЕНА РОЩИНА [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/03/17/7332228/ Россиян выбили из Посад-Покровского в Херсонской области – Гончаренко] - [[Ukrajinska Pravda]], 17.03.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* Ukraina väed ründasid mitmel korral [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]] piirkonnas paiknevaid Vene vägesid.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/03/07/508368_pid_hersonom_zahisniki_znishchili.html Під Херсоном захисники знищили кілька десятків ворожих гелікоптерів] - Lb.ua, 07.03.2022 (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://apostrophe.ua/ua/news/society/2022-05-30/novyiy-sezon-v-chernobaevke-vsu-22-y-raz-nanesli-udar-po-sklada-orujiya-okkupantov/270415 Новий &quot;сезон&quot; у Чорнобаївці: ЗСУ 22-й раз завдали удару по складу зброї окупантів] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt;
* 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil.
* 6. aprillil 2022 taastasid Ukraina relvajõudud kontrolli [[Osokorivka]] küla üle.&lt;ref&gt;[https://focus.ua/ukraine/511611-vsu-osvobodili-osokorovku-v-hersonskoy-oblasti-foto ВСУ освободили Осокоровку в Херсонской области (фото)] - Fokus, 06.04.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni lõpus võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Berõslavi rajoon]]is asuva [[Potjomkine]] küla.&lt;ref&gt; НАДТОКА СВІТЛАНА.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4490252-zsu-zvilnyly-potomkyne-na-khersonschyni ЗСУ звільнили Потьомкине на Херсонщині] (vaadatud: 30.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juulis võttis Ukraina 60. jalaväebrigaad enda kontrolli alla oblasti põhjaosas asuva Ivanivka küla.&lt;ref&gt;Таня Матяш.[https://lb.ua/society/2022/07/11/522773_zsu_zvilnili_vid_okupantiv_selo.html ЗСУ звільнили від окупантів село Іванівка на Херсонщині] - Lb.ua, 11.07.2022 (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuli lõpus ründasid Ukraina väed rakettidega [[Antonivka sild]]a&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3537639-zsu-zavdali-filigrannih-udariv-po-antonivskomu-mostu-ok-pivden.html У ЗСУ підтвердили «філігранні удари» по Антонівському мосту] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Brõlivka]]s asuvat raudteejaama.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій [https://lb.ua/society/2022/07/29/524708_zsu_znishchili_vazhliviy_okupantiv.html ЗСУ знищили важливий для окупантів логістичний вузол на Херсонщині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_2&gt;{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_3&gt;{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]]</text>
      <sha1>b7g291zoicdyvde2bjlsdqx8g6i60f0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173355</id>
      <parentid>6173353</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:30:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6597" xml:space="preserve">{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Vene-Ukraina sõja lõunarinne
| pilt          = {{CSS image crop
  | Image       = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg
  | bSize       = 1200
  | cWidth      = 375
  | cHeight     = 225
  | oTop        = 450
  | oLeft       = 610
  | Location    = center
  | Description = Olukord 26. veebruaril
  | Link        =
  | Alt         =
}}
| osa           = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]]
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 24. veebruar 2022 –
| koht          = [[Hersoni oblast]], [[Mõkolajivi oblast]], [[Zaporižžja oblast]], [[Krimmi poolsaar|Krimm]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = jätkuv
| seis          = 
| osaline1      = {{Pisilipp|Venemaa}}
| osaline2      = {{Pisilipp|Ukraina}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = [[Venemaa Relvajõud]]
| väeüksused2   = [[Ukraina relvajõud]]
* [[Pilt:60-та окрема піхотна бригада.png|25px]] 60. jalaväebrigaad&lt;ref&gt;[https://ua.interfax.com.ua/news/general/819939.html?newsid=682 ЗСУ звільнили від російських окупантів 11 населених пунктів у Херсонській області] (vaadatud: 04.08.2022)&lt;/ref&gt;
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}

'''Vene-Ukraina sõja lõunarinne''' on 2022. aasta 24. veebruaril [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] suunalt alanud [[Venemaa]] relvastatud sissetung [[Hersoni oblast|Hersoni]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] oblastisse eesmärgiga kehtestada kontroll Lõuna-Ukraina üle; hiljem ühinesid lõunarinde üksused kagurinde ([[Donetski oblast]]) üksustega.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina valitsuse kinnitusel oli lõppeesmärgiks Kiievi piiramisrõngasse võtmine.&lt;ref name=_2 /&gt;&lt;ref name=_3 /&gt;

== Sündmused ==
* 24. veebruarist 3. märtsini 2022 toimus [[Hersoni lahing]]. 
* 2022. aasta märtsi keskel taastasid [[Ukraina relvajõud]] kontrolli [[Possad-Pokrovske]] küla üle.&lt;ref&gt;ЕЛЕНА РОЩИНА [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/03/17/7332228/ Россиян выбили из Посад-Покровского в Херсонской области – Гончаренко] - [[Ukrajinska Pravda]], 17.03.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* Ukraina väed ründasid mitmel korral [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]] piirkonnas paiknevaid Vene vägesid.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/society/2022/03/07/508368_pid_hersonom_zahisniki_znishchili.html Під Херсоном захисники знищили кілька десятків ворожих гелікоптерів] - Lb.ua, 07.03.2022 (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://apostrophe.ua/ua/news/society/2022-05-30/novyiy-sezon-v-chernobaevke-vsu-22-y-raz-nanesli-udar-po-sklada-orujiya-okkupantov/270415 Новий &quot;сезон&quot; у Чорнобаївці: ЗСУ 22-й раз завдали удару по складу зброї окупантів] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt;
* 26. veebruaril 2022 algas [[Mõkolajivi lahing]], mis lõppes 8. aprillil.
* 6. aprillil 2022 taastasid Ukraina relvajõudud kontrolli [[Osokorivka]] küla üle.&lt;ref&gt;[https://focus.ua/ukraine/511611-vsu-osvobodili-osokorovku-v-hersonskoy-oblasti-foto ВСУ освободили Осокоровку в Херсонской области (фото)] - Fokus, 06.04.2022 (vaadatud: 06.04.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni alguses võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Hersoni rajoon]]is asuva [[Tavriiske (Hersoni rajoon)|Tavriiske]] küla.&lt;ref&gt;Іванна Гордійчук Повний. [https://glavcom.ua/country/incidents/kontrnastup-na-hersonshchini-zsu-vzyali-pid-kontrol-shche-odne-selishche--852261.html Контрнаступ на Херсонщині] (vaadatud: 11.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuni lõpus võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla [[Berõslavi rajoon]]is asuva [[Potjomkine]] küla.&lt;ref&gt; НАДТОКА СВІТЛАНА.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4490252-zsu-zvilnyly-potomkyne-na-khersonschyni ЗСУ звільнили Потьомкине на Херсонщині] (vaadatud: 30.06.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juulis võttis Ukraina 60. jalaväebrigaad enda kontrolli alla oblasti põhjaosas asuva Ivanivka küla.&lt;ref&gt;Таня Матяш.[https://lb.ua/society/2022/07/11/522773_zsu_zvilnili_vid_okupantiv_selo.html ЗСУ звільнили від окупантів село Іванівка на Херсонщині] - Lb.ua, 11.07.2022 (vaadatud: 11.07.2022)&lt;/ref&gt;
* 2022. aasta juuli lõpus ründasid Ukraina väed rakettidega [[Antonivka sild]]a&lt;ref&gt;[https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3537639-zsu-zavdali-filigrannih-udariv-po-antonivskomu-mostu-ok-pivden.html У ЗСУ підтвердили «філігранні удари» по Антонівському мосту] (vaadatud: 28.07.2022)&lt;/ref&gt; ja [[Brõlivka]]s asuvat raudteejaama.&lt;ref&gt;Ірина Гамалій [https://lb.ua/society/2022/07/29/524708_zsu_znishchili_vazhliviy_okupantiv.html ЗСУ знищили важливий для окупантів логістичний вузол на Херсонщині] - Lb.ua, 29.07.2022 (vaadatud: 29.07.2022)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{Cite web|last=Agencies|date=24.02.2022|title=Russian forces seize Chernobyl, parts of Kherson region|url=https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|access-date=25.02.2022|website=Daily Sabah|language=en|archive-date=25.02.2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225002548/https://www.dailysabah.com/world/europe/russian-forces-seize-chernobyl-parts-of-kherson-region|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_2&gt;{{Cite web |date=24.02.2022 |title=Battles flare across Ukraine after Putin declares war |url=https://www.politico.eu/article/putin-announces-special-military-operation-in-ukraine/ |access-date=27.02.2022 |website=POLITICO |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_3&gt;{{Cite web |title='Pincer move to cut off Ukraine army': Russia's war plan, as laid out by top US official |url=https://www.theweek.in/news/world/2022/02/24/pincer-move-to-cut-off-ukraine-army-russia-hybrid-war-plan-as-laid-out-by-top-us-official.html |access-date=27.02.2022 |website=The Week |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|L]]</text>
      <sha1>gberusa1040kuft6u86o5u6v1bg9jmj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punane lodjapuu aasal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>627397</id>
    <revision>
      <id>6172973</id>
      <parentid>6097494</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:08:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9482" xml:space="preserve">[[Fail:Viburnum opulus fruit TK 2021-09-12 3.jpg|pisi|Lodjapuu marjad]]
&lt;!-- algus--&gt;{{Quote box|title=Ой у лузі червона калина|quote=Ой у лузі червона калина похилилася,&lt;br /&gt;Чогось наша славна Україна зажурилася.&lt;br /&gt;А ми тую червону калину підіймемо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!&lt;br /&gt;А ми тую червону калину підіймемо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Не хилися, червона калино, маєш білий цвіт,&lt;br /&gt;Не журися, славна Україно, маєш вільний рід.&lt;br /&gt;А ми тую червону калину підіймемо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!&lt;br /&gt;А ми тую червону калину підіймемо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Маршерують наші добровольці у кривавий тан,&lt;br /&gt;Визволяти братів-українців з ворожих&lt;ref name=mg /&gt; кайдан.&lt;br /&gt;А ми наших братів-українців визволимо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!&lt;br /&gt;А ми наших братів-українців визволимо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Ой у полі ярої пшенички золотистий лан,&lt;br /&gt;Розпочали стрільці українські з ворогами тан.&lt;br /&gt;А ми тую ярую пшеничку ізберемо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!&lt;br /&gt;А ми тую ярую пшеничку ізберемо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Як повіє буйнесенький вітер з широких степів,&lt;br /&gt;То прославить по всій Україні січових стрільців.&lt;br /&gt;А ми тую стрілецькую славу збережемо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!&lt;br /&gt;А ми тую стрілецькую славу збережемо,&lt;br /&gt;А ми нашу славну Україну, гей-гей, розвеселимо!﻿|align=right}}&lt;!-- lõpp --&gt;

'''&quot;Punane lodjapuu aasal&quot;''' ([[ukraina keel]]es &quot;Ой у лузі червона калина&quot;) on 20. sajandi algul loodud [[Ukraina]] patriootlik laul. Üleilmselt sai see tuntuks 2022. aastal [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa invasiooni]] ajal, mil [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] bändi [[BoomBox]] [[Turnee|kontsertturnee]] katkestanud ja [[Kiiev]]i [[Ukraina territoriaalkaitsejõud|territoriaalkaitsega]]&lt;ref&gt;[https://novynarnia.com/2022/03/26/lider-gurtu-bumboks-andrij-hlyvnyuk-otrymav-poranennya/ Лідер гурту “Бумбокс” Андрій Хливнюк отримав поранення] Novynarnia, 26. märts 2022.&lt;/ref&gt; liitunud [[Andri Hlõvnjuk]] laulu Kiievis Sofia väljakul salvestas ning internetti üles laadis. Seejärel tegi [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] muusik [[The Kiffness]] sellest oma [[remiks]]i. Remiksi müügist saadud tulud annetas ta Ukraina toetuseks.&lt;ref name=&quot;Ekspress Pärli 2022&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;West Observer 2022&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Redtree Times 2022&quot; /&gt;&lt;ref name=bandcamp /&gt; Inglise rokkansambel [[Pink Floyd]] tegi Hlõvnjuki laulu põhjal oma versiooni &quot;Hey, Hey, Rise Up!&quot;, mis avaldati singlina 8. aprillil 2022 ja mis oli nende esimene uus laul pärast 1994. aastat. Samal kevadel tegi sellest oma seade [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] tõlgitud sõnadele Eesti folkansambel [[Trad.Attack!]].&lt;ref name=&quot;ERR 2022&quot;&gt;{{cite web|url=https://kultuur.err.ee/1608559408/pink-floyd-avaldas-ukraina-soja-tottu-uue-loo|title=Pink Floyd avaldas Ukraina sõja tõttu uue loo|website=ERR|date=2022-04-08|access-date=2022-04-08|language=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;YouTube 2022&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=jUfVmtAvfdg|title=Pink Floyd - Hey Hey Rise Up (feat. Andriy Khlyvnyuk of Boombox) (Official Lyrics Video)|website=YouTube|date=2022-04-06|access-date=2022-04-08}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Sikk 2022&quot;&gt;{{cite web|last=Sikk|first=Rein|url=https://maaleht.delfi.ee/a/96448175|title=SÕJAHÜMNI LUGU - Ukraina laul, mis vallutab maailma! Laulavad lapsed ja sõdurid, varemete vahel, põllul, kirikus…|website=Maaleht|date=2022-04-23|access-date=2022-04-30|language=et}}&lt;/ref&gt;&lt;br style=&quot;clear:left;&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Laulu esimese versiooni kirjutas 1914. aastal [[Vassõl Patšovskõi]] lavastuse jaoks [[luuletaja]] ja [[lavastaja]] [[Stepan Tšarnetskõi]]. Laul rääkis 17. sajandi sõdadega kaasnenud Ukraina traagilistest sündmustest. See oli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Ukraina Sitši kütid|Ukraina Sitši küttide]] rivilaul. 1980. aastal täiendasid laulu Ukraina dissidendid [[Leopold Jaštšenko]] ja [[Nadija Svitlõtšna]].&lt;ref name=&quot;West Observer 2022&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Український інтерес 2022&quot;&gt;{{cite web|url=https://uain.press/blogs/stepan-charnetskyj-zabutyj-avtor-chervonoyi-kalyny-1156939|title=Степан Чарнецький – забутий автор “Червоної калини”|website=Український інтерес|date=2022-01-21|access-date=2022-04-05}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/2022/08/03/shho-vidomo-pro-avtora-shlyageru-oj-u-luzi-chervona-kalyna/ Що відомо про автора шлягеру «Ой, у лузі червона калина…»] (vaadatud: 03.08.2022)&lt;/ref&gt;

== Lodjapuu tähendus ja laulu sisu ==
Lodjapuu on osa Ukraina [[Folkloor|folkloorist]] ja tavadest, näiteks tütre sündimisel istutati puu talu kaevu kõrvale. Selle kujutist kohtab [[Rahvarõivad|rahvariietel]], kus see tähistab peresidemeid, vabadust ja universumit, selle marjade värvus sümboliseerib verd. Ka laulus kasutatakse sümboleid, rääkides Ukraina saatuse pärast kurvalt norgus okstega lodjapuust, aga rahvas lubab taastada riigi hiilguse, panna põllud kuldselt särama ja teha ka puu taas rõõmsaks.&lt;ref name=&quot;Sikk 2022&quot; /&gt;

== Eestikeelne versioon ==
&lt;!-- algus--&gt;{{Quote box|title=Punane lodjapuu aasal|quote=Punast lodjapuukest mure painab, kaardu teel ta jäi.&lt;br /&gt;Nii ka meie sangarlik Ukraina seisab longuspäi.&lt;br /&gt;Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.&lt;br /&gt;Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Lodjapuu on valmistamas aina uut ja valget õit.&lt;br /&gt;Seisa kindlalt, kartmatu Ukraina, ees meid ootab võit.&lt;br /&gt;Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.&lt;br /&gt;Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Verd on kaotand sõjamehed vahvad, end ei säästa nad,&lt;br /&gt;võõra ikke alt ukraina rahva vapralt päästavad.&lt;br /&gt;Suudame koos võidukaina vabastada maa me!&lt;br /&gt;Võidupäeva võrratu Ukraina, hei-hei, peab koos meiega!&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Suurt ja kullakarva nisuvälja voogamas sa näed!&lt;br /&gt;Kuid me veel Ukrainast lööma välja peame vaenuväed.&lt;br /&gt;Peagi salve võidukaina vilja viia võime.&lt;br /&gt;Võidupäeva võrratu Ukraina, hei-hei, peab koos meiega!&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Saabub tuuli-torme stepist laiast, tuultes kaigub laul.&lt;br /&gt;Laskurväed on kartmatud Ukrainas, andkem neile au.&lt;br /&gt;Võitlejaile nüüd ja aina peame andma au me!&lt;br /&gt;Võidupäeva kartmatu Ukraina, hei-hei, peab koos meiega!﻿|align=left|author=Eestikeelse versiooni sõnade autor: [[Leelo Tungal]]&lt;br /&gt;Esitaja: [[Trad.Attack!|TRAD.ATTACK!]] – Punast lodjapuukest mure painab}}&lt;!-- lõpp --&gt;{{-}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=mg&gt;Esitatakse ka kujul «з московських кайдан» [„moskva köidikutest“]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ekspress Pärli 2022&quot;&gt;{{cite web|last=Ekspress|first=Eesti|url=https://ekspress.delfi.ee/a/96102095|title=KUULA JA VAATA - Ukrainlased laulavad varjendis, orkester mängib pommiaugu ääres|website=Eesti Ekspress|date=2022-03-07|access-date=2022-04-05|language=et|last2=Pärli|first2=Merilin}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;West Observer 2022&quot;&gt;{{cite web|url=https://westobserver.com/news/europe/oh-in-the-meadow-red-viburnum-lyrics-story-of-its-origin-and-the-most-popular-performances/|title=&quot;Oh, in the meadow red viburnum&quot;|website=West Observer|date=2022-04-02|access-date=2022-04-05}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Redtree Times 2022&quot;&gt;{{cite web|url=https://redtreetimes.com/2022/03/09/oh-the-red-viburnum-in-the-meadow/|title=Oh, the Red Viburnum in the Meadow|website=Redtree Times|date=2022-03-09|access-date=2022-04-05}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=bandcamp&gt;{{Netiviide|url=https://thekiffness.bandcamp.com/track/the-kiffness-x-boombox-oy-u-luzi-chervona-kalyna-army-remix|pealkiri=The Kiffness x Boombox - Oy u luzi chervona kalyna (Army Remix)|väljaanne=Bandcamp|vaadatud=5.4.2022}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.youtube.com/watch?v=ZztmQsSAqfo Ой, у лузі червона калина. Ukrainian patriotic folk song] YouTube'is
* [https://www.youtube.com/watch?v=saEpkcVi1d4 Pink Floyd - Hey Hey Rise Up (feat. Andriy Khlyvnyuk of Boombox)] YouTube'is

[[Kategooria:Ukraina muusika]]
[[Kategooria:Laulud]]</text>
      <sha1>edlolr8lmtlfh01pc8epbrugob8c8ra</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Guus Til</title>
    <ns>0</ns>
    <id>627525</id>
    <revision>
      <id>6173024</id>
      <parentid>6079983</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:05:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2049" xml:space="preserve">[[File:Guus Til (Spartak Moscow, 19.08.2019).jpg|pisi|Guus Til 2019. aastal [[Moskva Spartak]]is mängimas]]
'''Guus Berend Til''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1997]] [[Samfya]]s, [[Sambia]]s) on [[Holland]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Hollandi kõrgliigaklubis [[PSV Eindhoven]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri [[AZ (jalgpalliklubi)|Alkmaari AZ]]-s, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2010. aastal. Hollandi kõrgliigas debüteeris 18. septembril 2016 mängus [[PEC Zwolle]] vastu ja lõi kohe selles mängus värava.&lt;ref&gt;https://int.soccerway.com/players/guus-til/451981/ (vaadatud 8.4.2022)&lt;/ref&gt; Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2017–18|2017–18]] lõi ta Hollandi kõrgliigas üheksa ja hooajal [[Eredivisie hooaeg 2018–19|2018–19]] kaksteist väravat.

2019. aasta augustis siirdus ta Venemaa kõrgliiga klubisse [[Moskva Spartak]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Hooajal 2020–2021 oli ta laenul Saksamaa kõrgliiga klubis [[SC Freiburg]]. 2021. aasta juunis läks ta laenule Hollandi kõrgliigaklubisse [[Feyenoord]]i. 2021. aasta septembris lõi ta kolme liigamänguga neli väravat ja valiti Hollandi kõrgliiga kuu parimaks mängijaks. Hooajal [[Eredivise hooaeg 2021–2022|2021/22]] lõi ta Hollandi kõrgliigas kokku 15 väravat.

2022. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu PSV Eindhoveniga.

Hollandi jalgpallikoondises debüteeris Til 26. märtsil 2018 [[sõprusmäng]]us [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 7. septembril 2021 MM-i valikmängus [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] vastu.

== Saavutused ==
;PSV
*[[Johan Cruijff Schaal]]: 2022

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Til, Guus}}
[[Kategooria:Hollandi jalgpallurid]]
[[Kategooria:AZ Alkmaari jalgpallurid]]
[[Kategooria:Moskva Spartaki jalgpallurid]]
[[Kategooria:SC Freiburgi mängijad]]
[[Kategooria:Feyenoordi mängijad]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>kylkaicgjs56j4602twj6mt2y55putq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Roman Daškevõtš</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628577</id>
    <revision>
      <id>6172981</id>
      <parentid>6170984</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:19:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mälestuse jäädvustamine */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3175" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = 
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Roman Daškevõtš
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = ''Роман Іванович Дашкевич''
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = 
| sünnikoht           = 
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = 
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 
| auaste              = 
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = 
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = [[Olena Stepaniv]]
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}

'''Roman Daškevõtš''' ([[ukraina keel]]es ''Роман Іванович Дашкевич''; 6. detsember [[1892]] – [[12. jaanuar]] [[1975]]) oli Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane. 

== Elulugu ==
Ta oli üks Sitši küttide liikumise organiseerijatest [[Galiitsia]]s. Osales I maailmasõjas Austria-Ungari armee ohvitserina, 1915. aastal langes Vene vägede kätte sõjavangi, 1917. aasta kevadel põgenes Kiievisse. 1917. aasta novembris organiseeris Sitši küttide Galiitsia-Bukoviina pataljoni. 1918. aasta jaanuaris osales
Kiievi lahingutes. Oli seejärel Sitši küttide suurtükiväebrigaadi ülem. Alates 1920. aastast elas [[Tšehhoslovakkia]]s ja [[Austria]]s. 1921. aastal naasis Galiitsiasse ning oli 1921–1922 Sitši seltsi esimees Galiitsias, pärast selle keelamist Poola võimude poolt 1926. aastal asutas paramilitaarse spordi- ja võimlemisseltsi „Lug“. Alates 1943. aastast eleas kuni surmani Austrias.&lt;ref&gt;Ruslana Martsenjuk. Ukraina Sitši küttide leegion
(1914–1918). Eesti sõjaajaloo aastaraamat  No 8 (2018). Lk. 58-59.&lt;/ref&gt; 

== Mälestuse jäädvustamine ==
* 6. mail 2019 sai [[26. suurtükiväebrigaad (Ukraina)|26. suurtükiväebrigaad]] Ukraina presidendi ukaasiga lisanimetuse kindral-horunžõi Roman Daskevõtši nimeline.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №192/2019 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України. 26 артилерійській бригаді почесне найменування «імені генерал-хорунжого Романа Дашкевича» та надалі іменувати її - 26 артилерійська бригада імені генерал-хорунжого Романа Дашкевича; 06.05.2019.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}} 

{{JÄRJESTA:Daškevõtš, Roman}}
[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]
[[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>9f8qqp4ys2hmjf7qdf9jlyznrvv4s19</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172983</id>
      <parentid>6172981</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:22:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3193" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = 
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Roman Daškevõtš
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = ''Роман Іванович Дашкевич''
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = 
| sünnikoht           = 
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = 
| teenistused         = [[Austria-Ungari]]
| teenistusaeg        = 
| auaste              = 
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = 
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = [[Olena Stepaniv]]
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}

'''Roman Daškevõtš''' ([[ukraina keel]]es ''Роман Іванович Дашкевич''; 6. detsember [[1892]] – [[12. jaanuar]] [[1975]]) oli Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane. 

== Elulugu ==
Ta oli üks Sitši küttide liikumise organiseerijatest [[Galiitsia]]s. Osales I maailmasõjas Austria-Ungari armee ohvitserina, 1915. aastal langes Vene vägede kätte sõjavangi, 1917. aasta kevadel põgenes Kiievisse. 1917. aasta novembris organiseeris Sitši küttide Galiitsia-Bukoviina pataljoni. 1918. aasta jaanuaris osales
Kiievi lahingutes. Oli seejärel Sitši küttide suurtükiväebrigaadi ülem. Alates 1920. aastast elas [[Tšehhoslovakkia]]s ja [[Austria]]s. 1921. aastal naasis Galiitsiasse ning oli 1921–1922 Sitši seltsi esimees Galiitsias, pärast selle keelamist Poola võimude poolt 1926. aastal asutas paramilitaarse spordi- ja võimlemisseltsi „Lug“. Alates 1943. aastast eleas kuni surmani Austrias.&lt;ref&gt;Ruslana Martsenjuk. Ukraina Sitši küttide leegion
(1914–1918). Eesti sõjaajaloo aastaraamat  No 8 (2018). Lk. 58-59.&lt;/ref&gt; 

== Mälestuse jäädvustamine ==
* 6. mail 2019 sai [[26. suurtükiväebrigaad (Ukraina)|26. suurtükiväebrigaad]] Ukraina presidendi ukaasiga lisanimetuse kindral-horunžõi Roman Daskevõtši nimeline.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №192/2019 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України. 26 артилерійській бригаді почесне найменування «імені генерал-хорунжого Романа Дашкевича» та надалі іменувати її - 26 артилерійська бригада імені генерал-хорунжого Романа Дашкевича; 06.05.2019.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}} 

{{JÄRJESTA:Daškevõtš, Roman}}
[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]
[[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>f3kg63clx1tew74am90uo4grgib9xok</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gepard (soomuk)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>630090</id>
    <revision>
      <id>6173212</id>
      <parentid>6167451</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:45:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kasutajad */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3082" xml:space="preserve">{{Infokast relv
| nimi                = Flugabwehrkanonenpanzer Gepard
| pilt                = Gepard 1a2 overview noBG.jpg
| pildi_suurus        = 200px
| alt_tekst           = 
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = {{Pisilipp|Saksamaa}}
| tüüp                = 
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = 
| on_külmrelv         = 
| on_lõhkekeha        = 
| on_suurtükk         = 
| on_sõiduk           = 
| on_rakett           = 
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 
| kasutajad           = 
| sõjad               = 
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = 
| konstrueeritud      = 
| tootja              = 
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 
| toodetud            = 
| variandid           =
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    = 
| kaal                =
| pikkus              =
| detaili_pikkus      =
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            =
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = 
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 
| torud               = 
| tööpõhimõte         = 
| laskekiirus         = 
| algkiirus           = 
| laskeulatus         = 
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 
| sihikud             = 
&lt;!-- Suurtüki täpsustused --&gt;
| breech              = 
| tagasilöök          = 
| lafett              = 
| tõstenurk           = 
| pöördenurk          = 
&lt;!-- Külmrelva täpsustused --&gt; 
| tera_tüüp           = 
| pideme_tüüp         = 
| tupe_tüüp           = 
| head_tüüp           = 
| varre_tüüp          = 
&lt;!-- Lõhkekeha täpsustused      --&gt; 
| lõhkepea            = 
| lõhkepea_kaal       = 
| õhkimine            =  
| plahvatusvõimsus    = 
&lt;!-- Sõiduki/raketi täpsustused --&gt;
| soomus              = 
| pearelv             = 
| muu_relvastus       = 
| mootor              = 
| mootori_võimsus     = 
| võimsuse-kaalu_suhe = 
| kandevõime          = 
| käigukast           = 
| vedrustus           = 
| kliirens            = 
| kütusemahutavus     = 
| tegevusulatus       = 
| kiirus              = 
| juhtimissüsteem     = 
| steering            = 
&lt;!-- Raketi täpsustused --&gt;
| tiivaulatus         = 
| kütus               = 
| lennulagi           = 
| lennukõrgus         = 
| sügavus             = 
| boost               = 
| täpsus              = 
| laskeplatvorm       = 
| transport           =
}}

'''Gepard''' ([[saksa keel]]es ''Flugabwehrkanonenpanzer (FlakPz) Gepard'') on [[Saksamaa]]l valmistatud [[õhutõrjesoomuk]].

== Kasutajad ==
* {{Pisilipp|Ukraina}}&lt;ref&gt;[https://www.ukrmilitary.com/2022/07/gepard.html Україна отримала перші німецькі зенітки Gepard] (vaadatud: 25.07.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ukrmilitary.com/2022/08/gepard.html Німеччина передала ЗСУ нову партію зеніток Gepard] (vaadatud: 03.08.2022)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Õhutõrjesoomukid]]
[[Kategooria:Saksamaa sõjandus]]</text>
      <sha1>bns7l6rq1zqvz3y7z2luen9305leuoj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Austraalia parlament</title>
    <ns>0</ns>
    <id>630201</id>
    <revision>
      <id>6173065</id>
      <parentid>6124993</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:53:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3528" xml:space="preserve">[[Pilt:Parliament House at dusk, Canberra ACT.jpg|pisi|[[Austraalia parlamendihoone]] asub [[Canberra]]s ja see avati 1988. aastal]]
[[Pilt:Australian House of Representatives - Parliament of Australia.jpg|pisi|Austraalia Esindajatekoja istungisaal]]
'''Austraalia parlament''' (ametlikult '''Föderaalparlament''', ka '''Ühenduse Parlament''') on [[Austraalia]] [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] organ.

Austraalia parlamendi avaistung toimus [[9. mai]]l [[1901]] ning aastatel 1901–[[1927]] toimusid istungid [[Melbourne'i parlamendihoone|Melbourne'i parlamendihoones]], mida tavaliselt kasutab [[Victoria osariigi parlament]]. [[1923]]. aastal alustati [[Canberra]]s uue [[Canberra vana parlamendihoone|parlamendihoone]] ehitust ning hoone valmis [[1927]]. aastal.&lt;ref name=&quot;History&quot; /&gt; Istungid pidid seal toimuma järgmised 50 aastat, kuid tegelikult kasutati hoonet üle 60 aasta. [[1981]]. aastal alustati uue [[Canberra parlamendihoone|parlamendihoone]] ehitusega, mis valmis [[1988]]. aastal. Alates [[2015]]. aastast valvavad Senati ja Esindajatekoja ruume relvastatud [[Austraalia föderaalpolitsei|föderaalpolitseinikud]] ning see on esimene kord Austraalia ajaloos kui parlamendiruumidel on relvastatud valve.&lt;ref name=&quot;Armed&quot; /&gt;

Parlament koosneb kolmest elemendist: [[Briti Kroon]]ist, keda esindab [[Austraalia kindralkuberner]], [[Austraalia Senat|Senatist]] ja [[Austraalia Esindajatekoda|Esindajatekojast]]. Senatisse kuulub 76 senaatorit ning igal Austraalia osariigil on senatis sõltumata osariigi elanike arvust 12 kohta ja territooriumil kaks kohta.&lt;ref name=&quot;Senate&quot; /&gt; Esindajatekoja liikmed on valitud osariikide kohalikest valimisringkondadest ning parlament võib määrata saadikute arvu, kuid [[Austraalia põhiseadus]]e järgi peab see alati olema umbes kaks korda suurem senaatorite arvust.&lt;ref name=&quot;Members&quot; /&gt; Seisuga 22. mai 2022 oli Esindajatekojas 151 saadikut. Iga osariigi kohtade arv Esindajatekojas on seotud elanike arvuga, kuid igal osariigil on alati vähemalt viis kohta. Ükski saadik ei saa samaaegselt kuuluda Senatisse ja Esindajatekotta.

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History of Parliament House |väljaanne=Parliament of Australia |url=https://www.aph.gov.au/Visit_Parliament/Things_to_Do/Take_in_some_history |vaadatud=22. mai 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armed&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Armed guards now stationed to protect Australian MPs and senators in both chambers of Federal Parliament |väljaanne=The Sydney Morning Herald |url=http://www.smh.com.au/federal-politics/political-news/armed-guards-now-stationed-to-protect-australian-mps-and-senators-in-both-chambers-of-federal-parliament-20150209-139ya3.html |vaadatud=22. mai 2022 |arhiivimisaeg=2015-02-12 |arhiivimisurl=https://archive.today/20150212163849/http://www.smh.com.au/federal-politics/political-news/armed-guards-now-stationed-to-protect-australian-mps-and-senators-in-both-chambers-of-federal-parliament-20150209-139ya3.html |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Senate&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Senate |väljaanne=Parliament of Australia |url=https://www.aph.gov.au/About_Parliament/Senate |vaadatud=22. mai 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Members&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri= Number of Members |väljaanne=Parliament of Australia |url=https://www.aph.gov.au/About_Parliament/House_of_Representatives/Powers_practice_and_procedure/Practice7/HTML/Chapter3/Number_of_Members |vaadatud=22. mai 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Austraalia]]
[[Kategooria:Parlamendid]]</text>
      <sha1>fzfvm8heydpza0ueg5xr6bv63njzdbv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Natalie Mets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631910</id>
    <revision>
      <id>6173316</id>
      <parentid>6125817</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:19:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trammitee</username>
        <id>164975</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud foto.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5767" xml:space="preserve">[[Fail:Natalie Mets1.jpg|alt=Natalie Mets|pisi|359x359px|Natalie Mets]]
'''Natalie Mets''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1991]] [[Tallinn]]as) on kultuurikorraldaja ja poliitik. Alates 2021. aasta detsembrist on ta Tallinna ööelu nõunik&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.sotsid.ee/tallinna-linnakantseleis-alustas-ooelu-nounikuna-tood-sotsiaaldemokraat-natalie-mets/|pealkiri=Tallinna Linnakantseleis alustas ööelu nõunikuna tööd sotsiaaldemokraat Natalie Mets}}&lt;/ref&gt;.

== Haridus ==
Mets on lõpetanud 2010. aastal [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]i ja 2014. aastal Tartu Ülikooli [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] kultuurikorralduse eriala. 2012. aastal viibis ta vahetusõpilasena Stockholm School of Economics Riia filiaalis. Hetkel õpib ta [[Tallinna Ülikool]]i magistrantuuris [[sotsioloogia]]t ning uurib eesti ja vene noorte [[integratsioon]]i läbi ööelu ja klubikultuuri. 

== Karjäär ==
Natalie Mets on ligi kümme aastat tegutsenud erinevates valdkondades projektijuhina&lt;ref&gt;[https://www.linkedin.com/in/natalie-mets-aa531b59/overlay/1572164873928/single-media-viewer/ Natalie Mets - CV]&lt;/ref&gt;.

Pärast ülikooli veetis ta [[Balti-Ameerika Vabaduse Fond]]i stipendiumiga aasta aega New Yorgis töötades [[Brooklyn]]is asuvas muusika managemendi firmas We are Free. Ta on olnud pikalt seotud [[Eesti Kunstiakadeemia]]ga, töötades aastatel 2015–2017 [[Hannes Praks]]i juhitud sisearhitektuuri osakonnas eriprojektide koordinaatorina ning andes graafilise disaini bakalaureuse tudengitele kultuurikorralduse õppeainet. Aastal 2017. kutsuti Mets korraldama ERKI moeshow 30. juubelit.

Mets on olnud erinevates rollides mitmete Eesti muusikafestivali ([[Sõru Saund]], [[Mägede Hääl]], Tallinn Music, [[Weekend Festival Baltic]]) korraldus meeskondades ning töötanud ka tehnoloogiasektoris olles projektijuht häkatone korraldavas [[Garage48]]-s ning [[Latitude 59]] konverentsil.

=== IDA Raadio ===
[[IDA raadio]] algatajad Robert Nikolajev, Natalie Mets ja Ats Luik alustasid raadio tegevuse planeerimise ning korraldamisega 2017. aasta oktoobris ning IDA Raadio esimene eetripäev oli 2018. aasta 1. mail. 

2020. aasta alguses avati IDA raadio filiaal Helsingis, mille üheks eesmärgiks on kahe riigi vahelise kultuurikoostöö võimendamine. IDA raadio Tallinna kanalil on üle 200 regulaarse saatejuhi ning kogu raadio tegevus toimub täieliku vabatahtlikkuse alusel. IDA raadio on korraldanud ka kolm rahvusvahelist heliresidentuuri&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://residency.idaidaida.net|pealkiri=IDA residentuur}}&lt;/ref&gt; ning raadioga on seotud plaadifirma MIDA&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://mida.bandcamp.com|pealkiri=Plaadifirma MIDA}}&lt;/ref&gt;. 

== Poliitika ==
Natalie Mets astus Sotsiaaldemokraatliku Erakonda 30. septembril 2020. Ta on öelnud, et teda julgustas poliitikasse sisenema president [[Toomas Hendrik Ilves]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/95564301/oo-kuulugu-inimestele|pealkiri=Anne &amp; Stiil – Öö kuulugu inimestele}}&lt;/ref&gt;. 

2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris Mets Põhja-Tallinna ringkonnas Tallinna öölinnapea kandidaadina. Ta sai 523 häält ning osutus valituks Põhja-Tallinna linnaosakokku, kus kuulub ka korrakaitse komisjoni. Tallinna Linnavalitsuse Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonis täidab Mets Tallinna ööelu nõuniku rolli. Alates 2022. aastast kuulub Mets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna juhatusse ning on Haabersti osakonna juht. Alates 2022. aastast kuulub Natalie Mets SA [[Tallinna Kultuurikatel]] ning psüühikahäiretega inimeste toetamisele suunatud Haabersti klubimaja nõukogudesse.

Lisaks kultuuripoliitikale on Natalie Mets ka aktiivne vähemuste ja naiste õiguste eest seisja, olles muuhulgas üks rahvaalgatuse &quot;Noortele tasuta menstruatsiooni tarvikud&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rahvaalgatus.ee/initiatives/a3eaed0b-2796-45e1-8c49-c8a7884896bc|pealkiri=Rahvaalgatus - Noortele tasuta menstruaaltarvikud}}&lt;/ref&gt; algatajatest ning MTÜ Päevad ja Ööd&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://paevadjaood.ee|pealkiri=Päevad ja Ööd}}&lt;/ref&gt; asutajatest. 

=== Ööelust ===
Esimest korda kirjutas Natalie avalikult ööelust, kui linnale positiivsest maineliselt ja majanduslikust harust 2018. aastal Sirbis&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/on-hea-kui-linn-ei-maga/|pealkiri=Natalie Mets - On hea, kui linn ei maga {{!}} Sirp}}&lt;/ref&gt;, kus kirjutas muuhulgas : “Ka Tallinnas on tarvis kedagi, kes kutsuks kokku poliitikud, klubikultuuri esindajad ja linnaelanikud. Tallinnal on väga suur potentsiaal meelitada noori, kes turgutavad meie majandust niisamuti, nagu nad teevad seda praegu Amsterdamis, Londonis ja Berliinis.” 

7. jaanuaril 2021 esitlesid Tallinna sotsiaaldemokraadid oma linnapeakandidaadina [[Raimond Kaljulaid]]i ning öölinnapea kandidaadina Natalie Metsa&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.sotsid.ee/tallinna-sotside-linnapeakandidaat-on-raimond-kaljulaid-oolinnapeakandidaat-natalie-mets/|pealkiri=Tallinna sotside linnapeakandidaat on Raimond Kaljulaid, öölinnapeakandidaat Natalie Mets}}&lt;/ref&gt;. Kampaania perioodil oli Metsa suurimaks oponendiks keskerakondlasest abilinnapea Aivar Riisalu, kes end Metsaga peetud teledebatis ise Tallinna öölinnapeaks nimetas&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://tv.postimees.ee/7182654/ohtu-uurime-mida-teeb-uks-oolinnapea-ja-kas-meil-oleks-teda-vaja|pealkiri=«Õhtu!» Uurime, mida teeb üks öölinnapea ja kas meil oleks teda vaja}}&lt;/ref&gt;. 

Metsa ülesanne [[Tallinna linnavalitsus]]es on nõustada Tallinna linnavalitsuse liikmeid linna kultuuri- ja ettevõtluskeskkonda toetava mitmekülgse ööelu tervikliku strateegia arendamise küsimustes.

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Mets, Natalie}}
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>itqu5eottuuzpxnw4pa4env8qsl5ntc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristina Koppel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631923</id>
    <revision>
      <id>6173064</id>
      <parentid>6157558</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:53:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SES1 EKI</username>
        <id>163846</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2833" xml:space="preserve">'''Kristina Koppel''' (sündinud [[2. mai]]l [[1985]]) on eesti [[Leksikograafia|leksikograaf]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Kristina_Koppel/est|pealkiri=ETIS|väljaanne=etis.ee}}&lt;/ref&gt;

== Haridus- ja töökäik ==
Koppel on lõpetanud 2004. aastal Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi (praegune [[Kohtla-Järve Järve Kool]]) ning õppinud [[Tartu Ülikool]]&lt;nowiki/&gt;is eesti ja soome-ugri keeleteadust. Kaitses seal nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorikraadi (vastavalt aastatel 2007, 2009 ja 2020). Ta kaitses oma väitekirja &quot;Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kristina Koppel|pealkiri=Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/67138}}&lt;/ref&gt; (juhendajad [[Jelena Kallas]] ja [[Raili Pool]]) 23. märtsil 2020.

Koppel on töötanud [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]] alates 2009. aastast assistendi, leksikograafi, leksikograaf-nooremteaduri, arvutileksikograafi ja vanemarvutileksikograafina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta on koostanud ja toimetanud &quot;[http://www.eki.ee/dict/sp/ Eesti keele sõnaperesid]&quot;, &quot;[http://www.eki.ee/dict/psv/ Eesti keele põhisõnavara sõnastikku]&quot;, &quot;[https://www.eki.ee/dict/kol/ Eesti keele naabersõnade sõnastikku]&quot; ning on üks &quot;[[EKI ühendsõnastik]]u&quot; koostajatest-toimetajatest. Samuti on ta olnud üks [[Ekilex]]i&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas, Kristina Koppel|pealkiri=Unified Data Modelling for Presenting Lexical Data: The Case of EKILEX|aasta=2018|koht=EURALEX: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17-21 July 2018|kirjastus=Ljubljana University Press, Faculty of Arts|lehekülg=749–761}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Margit Langemets, Kristina Koppel, Jelena Kallas, Arvi Tavast|pealkiri=Sõnastikukogust keeleportaaliks|aasta=2021|koht=Keel ja Kirjandus|lehekülg=755–770}}&lt;/ref&gt; ja [[Sõnaveeb]]&lt;nowiki/&gt;i&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kristina Koppel, Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas|pealkiri=Aggregating dictionaries into the language portal Sõnaveeb: issues with and without a solution|aasta=2019|koht=Brno|kirjastus=Proceedings of the eLex 2019 conference. 1-3 October 2019, Sintra, Portugal.|lehekülg=434–452}}&lt;/ref&gt; toimetajatest.

2022–2024 on ta [[Euroopa Leksikograafide Ühing]]u juhtkomitee liige.

== Vaata ka ==
* [[Eesti Keele Instituut]]
* [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Kristina_Koppel/est Kristina Koppel] Eesti Teadusinfosüsteem

{{JÄRJESTA:Koppel, Kristina}}
[[Kategooria:Eesti leksikograafid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>737ch9e7jj9il5kaur78d691bqewcjm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biosüsi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632290</id>
    <revision>
      <id>6173124</id>
      <parentid>6131019</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:35:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4144" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuni}}
'''Biosüsi''' on [[puusüsi]], mis saadakse [[biomass]]i [[pürolüüs]]il hapnikuvaeses keskkonnas. Seda kasutatakse peamiselt [[Muld|mulla]] kvaliteedi parandamiseks.

[[International Biochar Initiative]] defineerib selle kui &quot;tahke materjal, mis on saadud biomassi [[Termokeemiline muundamine|termokeemilise]] protsessi kaudu hapnikuvaeses keskkonnas&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=International Biochar Initiative|url=https://docs.google.com/viewer?url=https%3A%2F%2Fwww.biochar-international.org%2Fwp-content%2Fuploads%2F2018%2F04%2FIBI_Biochar_Standards_V2.1_Final.pdf&amp;embedded=true&amp;chrome=false&amp;dov=1|pealkiri=Standardized Product Definition and Product Testing Guidelines for Biochar That Is Used in Soil|vaadatud=05.06.2022|väljaanne=docs.google.com|aeg=november 2015}}&lt;/ref&gt;.

Biosüsi on stabiilne, [[süsinik]]&lt;nowiki/&gt;urikas ning võimeline säilima mulla sees tuhandeid aastaid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Geoffrey Lean|url=http://www.independent.co.uk/environment/climate-change/ancient-skills-could-reverse-global-warming-1055700.html|pealkiri=Ancient skills 'could reverse global warming'|vaadatud=05.06.2022|väljaanne=independent.co.uk|aeg=7. detsember 2008|arhiivimisaeg=13.09.2011|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110913052413/http://www.independent.co.uk/environment/climate-change/ancient-skills-could-reverse-global-warming-1055700.html|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;.

Biosöe stabiilsus seisneb [[Süsihappegaas|süsinikdioksiid]]i kogumisest ja säilitamisest, s.t süsiniku kogumine biosöe vormis.
[[Fail:Biochar_Application.jpg|pisi|Biosöe kasutamine [[Namiibia]]s]]

== Tootmine ==
Biosöe valmistamiseks on spetsiifilised temperatuurid, ooteaeg ja kuumutamisaeg. Nende parameetritega saab toota kas biosütt või energiat. Tüüpiliselt saadakse pürolüüsi toimel 60% bio-õli, 20% sünteetilist gaasi ja 20% biosütt. Madalama temperatuuriga on pürolüüsi toimel saadud kuni 35% rohkem biosütt. Biosöe tegemisel kasutatakse 15% energiat sellest, mida pürolüüsi toimel saadakse. Biosütt on võimalik toota pea kõikidest bioloogilist päritolu materjalidest. Levinumad toorained on puit, põhk, hein, sõnnik ja reoveesete, kuid ka mitmed tööstusjäätmed. Lähteaine keemilistel ja struktuursetel omadustel on oluline mõju biosöe vastavatele omadustele. Näiteks on puidust toodetud biosüsi võrreldes sõnnikust ja reoveesettest toodetud söega poorsem ning seetõttu suurema eripinna ja veehoiuvõimega&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Henn Raave|url=https://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine-ja-agrotehnika/vaetamine/biosusi/|pealkiri=Biosüsi|vaadatud=05.06.2022|väljaanne=pikk.ee|aeg=september 2014}}&lt;/ref&gt;.

=== Biosöe protsessi saadused&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Henn Raave|url=https://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine-ja-agrotehnika/vaetamine/biosusi/|pealkiri=Tabel biosüsi protsessi saadustest|vaadatud=05.06.2022|väljaanne=pikk.ee|aeg=september 2014}}&lt;/ref&gt; ===

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Protsessi nimetus
!Bioõli %
!Biosüsi %
!Sünteetiline gaas %
|-
|Kiire pürolüüs
|72
|12
|13
|-
|Aeglane pürolüüs
|30
|35
|35
|-
|Gaasistamine
|5
|10
|85
|}

== Kasutamine ==
Biosöe kasutamine põllumajanduslikel eesmärkidel on täna rohkem levinud troopilises kliimas, kus tänu sellele on võimalik saada olulist saagilisa. Erinevates riikides on see tegevus doteeritav ja  talunikele makstakse biosöe mulda viimise eest eraldi tasu. Näiteks toimitakse tänapäeval nii Austrias. Biosöe kasutamisest saadav tulu on mitmepoolne: biosöe mulda viimine tasakaalustab läbi süsiniku mulda talletamise CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; emissiooni, muldade süsinikusisaldus suureneb ja toitainete sidumise võime paraneb, põllumajandustootjad saavad lisasissetuleku ning CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; kvoodi ostmiseks kuluv raha jääb riiki alles.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/rohumaade-rajamine-ja-agrotehnika/vaetamine/biosusi/|pealkiri=Biosüsi kasutamine|autor=Henn Raave|väljaanne=pikk.ee|aeg=september 2014|vaadatud=05.06.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>8vji2mncd8w1d3hghc8kg02gb5i2alz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võru VK</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632888</id>
    <revision>
      <id>6173126</id>
      <parentid>6168958</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:38:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Angmar Brekker</username>
        <id>94578</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2022/23 */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5760" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Võru Võrkpalliklubi esindusmeeskonnast; on ka Võru Võrkpalliklubi esindusnaiskond.}}
{|style=&quot;margin:5px; border:1px solid #3A75C4;&quot; align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250
|- align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#3A75C4&quot;
|colspan=&quot;2&quot;|&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;'''Võru Võrkpalliklubi'''&lt;/font&gt;
|- align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|colspan=&quot;2&quot;|
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Täisnimi''' || Barrus Võru VK
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Peatreener''' || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]]
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Liigad 2022/23''' || [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]&lt;/br&gt;[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]]
|}

'''Võru Võrkpalliklubi''' (ka '''Barrus Võru VK''') on [[Võru]]s tegutsev võrkpalliklubi. 

Klubi on 1950ndatel aastatel loodud Võru Võrkpallisektsiooni järeltulija. Klubi eesmärgiks on [[Võru maakond|Võru maakonna]] võrkpallielu edendamine ja võrkpallurite esindamine [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga korraldatakse nii Võru maakonna karika- kui meistrivõistlusi. Klubi südameasjaks on ka Eesti võrkpallimaastiku ühe staažikama, Jaan Gutmanni nimelise, võrkpalliturniiri korraldamine.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/voruvk/about/?ref=page_internal Teave] Võru VK facebook, ''vaadatud 06.07.2022''&lt;/ref&gt;

Esindusklubi naasis hooajast 2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigasse]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigasse]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
'''Võru Võrkpalliklubi''' esindusmeeskond mängis aastatel 2001–2015 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. Aastatel 2015–2022 ei suudetud meistriliiga meeskonda välja panna ning võisteldi [[Eesti]] tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliigas]]. Hooajal 2022/23 naasis esindusmeeskond Eesti meistriliigasse ning Balti liigasse.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''&lt;/ref&gt;

{{col-begin|width=100%}}
|-
|
'''Nimed:'''
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%;
!Aastad
!Nimetus
|-
|align=left|2002–2004||Võru VK
|-
|align=left|2004–2006||Selista Ehitus/Võru VK
|-
|align=left|2006–2007||Võru VK
|-
|align=left|2007–2013||Valio Võru VK
|-
|align=left|2013–2014||Danpower Võru/Noortekoondis 
|-
|align=left|2014–2015||Danpower/Võru VK
|-
|align=left|2022–||Barrus Võru VK
|}
&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;
|
'''Peatreenerid läbi aastate''':
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%;
!Karjäär
!Peatreener
|-
|align=left|2006–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]]
|-
|align=left|2009–2010||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]]
|-
|align=left|2010–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]]
|-
|align=left|2011–2013||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett
|-
|align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]]
|-
|align=left|2014–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett
|-
|align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]]
|}
|}

==Koosseis==
===2022/23===
{|
| '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}}  [[Oliver Lüütsepp]]
|-
| '''Abitreener:''' ||
|}
{|class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size:100%; text-align:left;&quot;
|-
!No.
!style=&quot;width:12em&quot;|Nimi
!style=&quot;width:15em&quot;|Sünnikuupäev
!style=&quot;width:8em&quot;|Positsioon
|-
| ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Meius]]||align=right|{{Birth date and age|2002|04|04}}||align=left|nurgaründaja
|-
| ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Matt Slivinski]]||align=right|{{Birth date and age|1999|07|01}}||align=left|nurgaründaja
|-
| ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jasper Frey]]||align=right|{{Birth date and age|2003|03|19}}||align=left|temporündaja
|-
|  ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Perillus]]||align=right|{{Birth date and age|2000|07|11}}||align=left|temporündaja
|-
| ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Cris Karlis Lepp]]||align=right|{{Birth date and age|1998|07|25}}||align=left|libero
|}

==Tulemused==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:85%; text-align:center&quot;
!Hooaeg
![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]
![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]]
![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]
!Osalemine Eurosarjades
|-
|bgcolor=#efefef|2002–03
| 7
| 
| –
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2003–04
| 6
| 
| –
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2004–05
| 6
| veerandfinaal
| –
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2005–06
| 6
| veerandfinaal
| –
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2006–07
| 6
| veerandfinaal
| 12
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2007–08
| 5
| veerandfinaal
| 12
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2008–09
| 5
| poolfinaal
| 6
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2009–10
| 5
| veerandfinaal
| 7
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2010–11
| 6
| veerandfinaal
| 9
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2011–12
| 5
| veerandfinaal
| 10
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2012–13
| 5
| poolfinaal
| 10
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2013–14
| 6
| veerandfinaal
| 10
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2014–15
| 7
| poolfinaal
| 12
| align=left|–
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/266/voru_vorkpalliklubi Eesti spordiregister]
*[https://www.facebook.com/voruvk Facebook]
*[https://www.instagram.com/barrusvoruvk/ Instagram]

[[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]]
[[Kategooria:Võru sport]]</text>
      <sha1>3jd0bqj4fejfgceq35l486mwmo8kjvp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173251</id>
      <parentid>6173126</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T05:16:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Angmar Brekker</username>
        <id>94578</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2022/23 */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5894" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Võru Võrkpalliklubi esindusmeeskonnast; on ka Võru Võrkpalliklubi esindusnaiskond.}}
{|style=&quot;margin:5px; border:1px solid #3A75C4;&quot; align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250
|- align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#3A75C4&quot;
|colspan=&quot;2&quot;|&lt;font color=&quot;#FFFFFF&quot;&gt;'''Võru Võrkpalliklubi'''&lt;/font&gt;
|- align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|colspan=&quot;2&quot;|
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Täisnimi''' || Barrus Võru VK
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Peatreener''' || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]]
|- align=&quot;left&quot; bgcolor=&quot;#eeeeee&quot;
|| '''Liigad 2022/23''' || [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]&lt;/br&gt;[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]]
|}

'''Võru Võrkpalliklubi''' (ka '''Barrus Võru VK''') on [[Võru]]s tegutsev võrkpalliklubi. 

Klubi on 1950ndatel aastatel loodud Võru Võrkpallisektsiooni järeltulija. Klubi eesmärgiks on [[Võru maakond|Võru maakonna]] võrkpallielu edendamine ja võrkpallurite esindamine [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga korraldatakse nii Võru maakonna karika- kui meistrivõistlusi. Klubi südameasjaks on ka Eesti võrkpallimaastiku ühe staažikama, Jaan Gutmanni nimelise, võrkpalliturniiri korraldamine.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/voruvk/about/?ref=page_internal Teave] Võru VK facebook, ''vaadatud 06.07.2022''&lt;/ref&gt;

Esindusklubi naasis hooajast 2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigasse]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigasse]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
'''Võru Võrkpalliklubi''' esindusmeeskond mängis aastatel 2001–2015 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. Aastatel 2015–2022 ei suudetud meistriliiga meeskonda välja panna ning võisteldi [[Eesti]] tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliigas]]. Hooajal 2022/23 naasis esindusmeeskond Eesti meistriliigasse ning Balti liigasse.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''&lt;/ref&gt;

{{col-begin|width=100%}}
|-
|
'''Nimed:'''
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%;
!Aastad
!Nimetus
|-
|align=left|2002–2004||Võru VK
|-
|align=left|2004–2006||Selista Ehitus/Võru VK
|-
|align=left|2006–2007||Võru VK
|-
|align=left|2007–2013||Valio Võru VK
|-
|align=left|2013–2014||Danpower Võru/Noortekoondis 
|-
|align=left|2014–2015||Danpower/Võru VK
|-
|align=left|2022–||Barrus Võru VK
|}
&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;&lt;br&gt;
|
'''Peatreenerid läbi aastate''':
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%;
!Karjäär
!Peatreener
|-
|align=left|2006–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]]
|-
|align=left|2009–2010||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]]
|-
|align=left|2010–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]]
|-
|align=left|2011–2013||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett
|-
|align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]]
|-
|align=left|2014–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett
|-
|align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]]
|}
|}

==Koosseis==
===2022/23===
{|
| '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}}  [[Oliver Lüütsepp]]
|-
| '''Abitreener:''' ||
|}
{|class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size:100%; text-align:left;&quot;
|-
!No.
!style=&quot;width:12em&quot;|Nimi
!style=&quot;width:15em&quot;|Sünnikuupäev
!style=&quot;width:8em&quot;|Positsioon
|-
| ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Meius]]||align=right|{{Birth date and age|2002|04|04}}||align=left|nurgaründaja
|-
| ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Matt Slivinski]]||align=right|{{Birth date and age|1999|07|01}}||align=left|nurgaründaja
|-
| ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jasper Frey]]||align=right|{{Birth date and age|2003|03|19}}||align=left|temporündaja
|-
|  ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Perillus]]||align=right|{{Birth date and age|2000|07|11}}||align=left|temporündaja
|-
|  ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mattias Rahuoja]]||align=right|{{Birth date and age|2001|08|24}}||align=left|temporündaja
|-
| ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Cris Karlis Lepp]]||align=right|{{Birth date and age|1998|07|25}}||align=left|libero
|}

==Tulemused==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:85%; text-align:center&quot;
!Hooaeg
![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]
![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]]
![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]
!Osalemine Eurosarjades
|-
|bgcolor=#efefef|2002–03
| 7
| 
| –
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2003–04
| 6
| 
| –
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2004–05
| 6
| veerandfinaal
| –
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2005–06
| 6
| veerandfinaal
| –
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2006–07
| 6
| veerandfinaal
| 12
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2007–08
| 5
| veerandfinaal
| 12
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2008–09
| 5
| poolfinaal
| 6
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2009–10
| 5
| veerandfinaal
| 7
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2010–11
| 6
| veerandfinaal
| 9
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2011–12
| 5
| veerandfinaal
| 10
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2012–13
| 5
| poolfinaal
| 10
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2013–14
| 6
| veerandfinaal
| 10
| align=left|–
|-
|bgcolor=#efefef|2014–15
| 7
| poolfinaal
| 12
| align=left|–
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/266/voru_vorkpalliklubi Eesti spordiregister]
*[https://www.facebook.com/voruvk Facebook]
*[https://www.instagram.com/barrusvoruvk/ Instagram]

[[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]]
[[Kategooria:Võru sport]]</text>
      <sha1>30uzvu61t8zitfzuoia4u0bbnjhbiq6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Tartu raudteejaama veetorn</title>
    <ns>102</ns>
    <id>633225</id>
    <revision>
      <id>6172989</id>
      <parentid>6172962</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:40:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Vikikoolitus</username>
        <id>167020</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4012" xml:space="preserve">[[Fail:Tartu asv2022-04 img41 Railway water tower.jpg|pisi|Tartu raudteejaama veetorn]]
'''Tartu raudteejaama veetorn''' on [[Tartu raudteejaam|Tartu raudteejaama]] kompleksi kuuluv [[ehitis]], mille algne funktsioon oli tagada [[Auruvedur|auruvedurite]] veevarustus. 

[[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]] asuv [[Historitsistlik stiil|historitsistlikus]] stiilis Tartu raudteejaama [[veetorn]] on ehitatud 1950. aastate alguses. See on kantud [[Kultuurimälestiste register|kultuurimälestiste registrisse]] ja on [[Tartu]] linna omandis. Veetornina oli see kasutusel 1980. aastateni. Alates sellest ajast ei ole  ehitisele sobivat funktsiooni leitud.

== Kirjeldus ==

=== Välimus ===
Tartu raudteejaama veetorn on 6,32 m läbimõõduga ja umbes 25 m kõrge punastest tellistest laotud [[ümartorn]]. Hoone [[Fassaad|fassaadil]] on [[Simss|simsid]] ja [[Kaarsillus|kaarsillusega]] uks, torni ülemine osa on laiem. Torn on Tartu ainuke historitsistlike detailidega veetorn.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=7016|pealkiri=Tartu raudteejaama veetorn|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=03.08.2022}}&lt;/ref&gt;

=== Sisemus ===
Hoone sisemuses on ca 20 m kõrgune teenindusruum, hoone üleval laiendatud osas asub raudbetoonist [[veepaak]]. Veepaagi juurde viib alt metalltrepp. Hoone all on maakivist laotud seintega umbes 2 m kõrgune [[kelder]]. Hoone kogupind on 99,5 m2, veetorn ise hõlmab enda alla 43 m2.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Klaas, Riivo|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Tartu raudtee veetorni tehnilise seisundi hinnang ja ettepanekud hoone säilimiseks.|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse töö|aeg=2009|vaadatud=03.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Veetornid võeti kasutusele [[19. sajand|19. sajandil]] seoses [[Raudteeliiklus|raudteeliikluse]] hoogustumisega. Veetornide peamine funktsioon seisnes auruvedurite varustamises veega. Hiljem toitsid need ka asulate ühisveevärke.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Toom, Johanna|url=https://digiteek.artun.ee|pealkiri=Eesti veetornid. Tüpoloogiline ülevaade ja uuskasutus|väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusetöö|aeg=2019|vaadatud=03.08.2022}}&lt;/ref&gt; 

Tartu raudteejaama esimene veetorn ehitati aastal 1880 pärast seda, kui 1876. aastal valmis Paldiski-Peterburi raudtee Tapa-Tartu haru.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;  Esimese veetorni, mille asukoht oli [[veduridepoo]] juures, lasid taganevad vene väed 1941. aastal õhku. Sakslased taastasid veetorni, kuid 1944. aastal lasid selle omakorda taganedes õhku. Praegune historitsistlikus stiilis veetorn ehitati peale sõda 1950. aastate algul. Vahepeal töötas selle asemel puust [[pumbajaam]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/29CE82F3E3562315422569BB00234733|pealkiri=Raudteejaam|väljaanne=Tartu Linnavalitsus. Mälestiste register.|vaadatud=03.08.2022}}&lt;/ref&gt; 

== Tänapäev ==
Ehitis oli veetornina kasutusel 1980. aastateni. Veetorn on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]] kui [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistliku-historitsistliku]] ilmega hoone ja on võetud [[muinsuskaitse]] alla. Alates aastast 2000 kuulub veetorn Tartu linna omandisse ning seisab tühjana, sest sellele ei ole leitud sobivat funktsiooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Hanson, Raimu|url=https://tartu.postimees.ee/7531951/tartu-tulemine-raudtee-veetorn-seisab-elutult-ja-hoopis-mujal-kui-tema-eellane-vaksali-algusajal|pealkiri=Raudtee veetorn seisab elutult ja hoopis mujal kui tema eellane vaksali algusajal|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=27. mai 2022|vaadatud=03.08.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Hoone kuulub ühtsesse [[Miljööala|miljööalasse]] Tartu raudteejaama jaamahoonega ja omaaegsete raudteetööliste elamutega [[Vaksali tänav|Vaksali tänavas]]. Samal miljööalal asuvad ka

[[magasiait]], [[veemaja]] ja mitmed teised kunagi raudtee toimimisega seotud olnud hooned.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

== Viited ==</text>
      <sha1>imoi0fbry4urm1jfhtusk1kdomg1t48</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priit Väljamäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634043</id>
    <revision>
      <id>6173218</id>
      <parentid>6167087</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T20:58:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1903" xml:space="preserve">[[File:Priit Väljamäe Tartus 2022.jpg|thumb|Priit Väljamäe Tartus 2022]]
'''Priit Väljamäe''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1970]] [[Pärnu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[biokeemia|biokeemik]].

==Elulugu==
Lõpetas 1993 aastal Pärnu 1. õhtukeskkooli, 1998 [[Tartu Ülikool]]i BSc biokeemia ja biofüüsika erialal, 1999 Tartu Ülikooli MSc biokeemia erialal, 2002  [[Uppsala Ülikool]]i PhD biokeemia erialal. 

Ta jätkas pärast Ülikooli lõpetamist tööd Tartu Ülikoolis, [[TÜMRI]]-s teadurina (2000-2002), lektorina (2002-2006), dotsendina (2006-2016), vanemteadurina (2016-2020) ja alates 2020 aastast kaasprofessorina. 

Priit Väljamäe on TÜMRI-s [[Tselluloos]]i uurimisgrupi juht.

2022 aastal tunnustati tema tööd keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas tööde tsükli &quot;Tõrksate [[polüsahhariidid]]e [[ensüümid|ensümaatiline]] lagundamine&quot; eest [[Eesti Vabariigi Teaduspreemia]]ga.

==Teadustöö uurimisvaldkonnad==
Tema uurimisvaldkond on olnud tselluloosi ensümaatiline lagundamine ehk üldisemalt [[biopolümeerid]]e degradatsiooni ja sünteesi [[ensümoloogia]] (kaasarvatud [[LPMO]]-de kineetika). Neil teemadel on ta avaldanud rohkesti teadusartikleid.

==Välislingid==
* Priit Väljamäe kohta [[ETI]]-s. [https://www.etis.ee/CV/Priit_V%C3%A4ljam%C3%A4e/est]
* &quot;Eesti Vabariigi preemiad&quot;, [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] 2022, (lk 109-129 Priit Väljamäe ja tema uurimistöö &quot;Tõrksate polüsahhariidide ensümaatilisest lagundamisest&quot; kohta; ISSN 1406-2321 (trükiväljaanne), ISSN 2674-3019 (võrguväljaanne). [https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2022/]
*[https://tymri.ut.ee/et/sisu/tselluloosi-uurimisgrupp] TÜMRI Tselluloosi uurimisgrupi lehekülg

{{JÄRJESTA:Väljamäe, Priit}}
[[Kategooria:Eesti biokeemikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>23mc9l1p0zng4b452joshfrt214237d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hayward Field</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634067</id>
    <revision>
      <id>6172998</id>
      <parentid>6172954</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:16:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3632" xml:space="preserve">{{Staadion 
| nimi                  = Hayward Field
| hüüdnimi              = 
| pilt                  = The New Hayward Field.jpg
| pildisuurus           = 
| pildiallkiri          = Renoveeritud staadion 2020. aastal
| täisnimi              = 
| endised_nimed         = 
| asukoht               = [[Eugene]], [[Oregon]], [[USA]]
| NS                    = 
| EW                    = 
| ehitati               = 1919
| avati                 = 1919 (ameerika jalgpalli staadionina)&lt;br&gt;1921 (kergejõustikustaadionina)
| renoveeriti           = 1975, 2004, 2018–2020
| laiendati             = 
| suleti                = 
| lammutati             = 
| omanik                = [[Oregoni ülikool]]
| operaator             = Oregoni ülikool
| kate                  = 
| tabloo                = 
| maksumus              = 
| arhitekt              = 
| projektijuht          = 
| ehitusinsener         = 
| mahutavus             = 12 650 (lisakohtadega 25 000)
| sviidid               = 
| rekord_pealtvaatajaid = 
| staadioniraja_pikkus  = 
| mõõtmed               = 
| pindala               = 
| võistkonnad           = 
| koduleht              = 
}}
'''Hayward Field''' on kergejõustikustaadion [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Eugene]]'is. See asub [[Oregoni ülikool]]i ülikoolilinnakus. See on olnud ülikooli kergejõustikuvõistkondade kodustaadioniks alates 1921. aastast. Aastatel 1919–1966 oli see lisaks ülikooli ameerika jalgpalli meeskonna kodustaadion. Kergejõustikuvõistlusi staadionil korraldab mittetulundusühing TrackTown USA.

Hayward Field sai nime kergejõustikutreeneri Bill Haywardi (1868–1947) järgi, kes oli ülikooli kergejõustikuvõistkonna treener aastatel 1904–1947. 2004. aastal renoveeritud staadionina on see üks viiest [[World Athletics|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] 1. klassi sertifitseeritud staadionist Ameerika Ühendriikides (Hutsell-Rosen Tracki, Icahn Stadiumi, John McDonnell Fieldi ja Rock Chalk Parki kõrval). Hayward Field asub umbes 130 meetrit merepinnast kõrgemal ja selle sisemus on tavapärase põhja-lõuna suunaga. [[Vaikne ookean]] on umbes 80 km kaugusel läänes.

2018. aastal staadion lammutati ja ehitati uuesti samale kohale. Uut staadioni rahastab UO filantroopne kogukond, mille peamiseks annetajaks on ülikool 
vilistlane [[Phil Knight]].

2022. aastal toimusid staadionil [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]].

==Ajalugu==
Hayward ehitati 1919. aastal, et asendada Kincaid Field (endine kergejõustikustaadion Oregoni ülikooli linnakus), ja see oli mõeldud peamiselt ülikooli ameerika jalgpallivõistkonna staadioniks. 1921. aastal ehitati ameerika jalgpalliväljaku ümber kuuerealine söerada. Tuntud arhitekt Ellis F. Lawrence kavandas läänetribüüni, mis avati 1925. aastal. Looduslik rohuväljak paigaldati esmakordselt Hayward Fieldi 1937. aastal; pind oli varem mulla ja saepuru segu. Hayward Fieldi loodusliku murukattega väljak ei olnud toona Pacific Coast Conference'i staadionide seas ainulaadne: [[Bell Field]] [[Corvallis]]es, [[Multnomah Stadium]] [[Portland]]is ja [[Husky Stadium]] [[Seattle]]'is läksid samuti sel perioodil üle looduslikule murukattele.

[[File:Hayward Field Panorama.jpg|align-cap=center|1000px|Panoraamvaade 2021. aasta juunis ümberehitatud Hayward Fieldile]]

==Välislingid==
*[https://goducks.com/news/2003/8/5/22187.aspx Hayward Field Oregoni Ülikooli spordilehel]
*[https://library.uoregon.edu/architecture/oregon/hayward Hayward Field]. library.uoregon.edu.

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide staadionid]]
[[Kategooria:Eugene]]</text>
      <sha1>81ptql7t4k2unb4ddc2j7ycihl4t540</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173000</id>
      <parentid>6172998</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:18:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3818" xml:space="preserve">{{Staadion 
| nimi                  = Hayward Field
| hüüdnimi              = 
| pilt                  = The New Hayward Field.jpg
| pildisuurus           = 
| pildiallkiri          = Renoveeritud staadion 2020. aastal
| täisnimi              = 
| endised_nimed         = 
| asukoht               = [[Eugene]], [[Oregon]], [[USA]]
| NS                    = 
| EW                    = 
| ehitati               = 1919
| avati                 = 1919 (ameerika jalgpalli staadionina)&lt;br&gt;1921 (kergejõustikustaadionina)
| renoveeriti           = 1975, 2004, 2018–2020
| laiendati             = 
| suleti                = 
| lammutati             = 
| omanik                = [[Oregoni ülikool]]
| operaator             = Oregoni ülikool
| kate                  = 
| tabloo                = 
| maksumus              = 
| arhitekt              = 
| projektijuht          = 
| ehitusinsener         = 
| mahutavus             = 12 650 (lisakohtadega 25 000)
| sviidid               = 
| rekord_pealtvaatajaid = 
| staadioniraja_pikkus  = 
| mõõtmed               = 
| pindala               = 
| võistkonnad           = 
| koduleht              = 
}}
'''Hayward Field''' on kergejõustikustaadion [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Eugene]]'is. See asub [[Oregoni ülikool]]i ülikoolilinnakus. See on olnud ülikooli kergejõustikuvõistkondade kodustaadioniks alates 1921. aastast. Aastatel 1919–1966 oli see lisaks ülikooli ameerika jalgpalli meeskonna kodustaadion. Kergejõustikuvõistlusi staadionil korraldab mittetulundusühing TrackTown USA.

Hayward Field sai nime kergejõustikutreeneri Bill Haywardi (1868–1947) järgi, kes oli ülikooli kergejõustikuvõistkonna treener aastatel 1904–1947. 2004. aastal renoveeritud staadionina on see üks viiest [[World Athletics|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] 1. klassi sertifitseeritud staadionist Ameerika Ühendriikides (Hutsell-Rosen Tracki, Icahn Stadiumi, John McDonnell Fieldi ja Rock Chalk Parki kõrval). Hayward Field asub umbes 130 meetrit merepinnast kõrgemal ja selle sisemus on tavapärase põhja-lõuna suunaga. [[Vaikne ookean]] on umbes 80 km kaugusel läänes.

2018. aastal staadion lammutati ja ehitati uuesti samale kohale. Uut staadioni rahastab UO filantroopne kogukond, mille peamiseks annetajaks on ülikool 
vilistlane [[Phil Knight]].

Staadionil on toimunud USA kergejõustiku katsevõitlused. 2014. aastal toimusid staadionil [[Kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistrivõistlused]]. 2022. aastal toimusid staadionil [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]].

==Ajalugu==
Hayward ehitati 1919. aastal, et asendada Kincaid Field (endine kergejõustikustaadion Oregoni ülikooli linnakus), ja see oli mõeldud peamiselt ülikooli ameerika jalgpallivõistkonna staadioniks. 1921. aastal ehitati ameerika jalgpalliväljaku ümber kuuerealine söerada. Tuntud arhitekt Ellis F. Lawrence kavandas läänetribüüni, mis avati 1925. aastal. Looduslik rohuväljak paigaldati esmakordselt Hayward Fieldi 1937. aastal; pind oli varem mulla ja saepuru segu. Hayward Fieldi loodusliku murukattega väljak ei olnud toona Pacific Coast Conference'i staadionide seas ainulaadne: [[Bell Field]] [[Corvallis]]es, [[Multnomah Stadium]] [[Portland]]is ja [[Husky Stadium]] [[Seattle]]'is läksid samuti sel perioodil üle looduslikule murukattele.

[[File:Hayward Field Panorama.jpg|align-cap=center|1000px|Panoraamvaade 2021. aasta juunis ümberehitatud Hayward Fieldile]]

==Välislingid==
*[https://goducks.com/news/2003/8/5/22187.aspx Hayward Field Oregoni Ülikooli spordilehel]
*[https://library.uoregon.edu/architecture/oregon/hayward Hayward Field]. library.uoregon.edu.

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide staadionid]]
[[Kategooria:Eugene]]</text>
      <sha1>f0z884m90en1n6onr3q36do0vdv4dz7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Avamus</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634237</id>
    <revision>
      <id>6172978</id>
      <parentid>6168853</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:18:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pealkiri */ Vastus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="287" xml:space="preserve">== Pealkiri ==

Kas pealkiri peaks olema &quot;Avamus&quot;? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 22:54 (EEST)

:Jah, sest 'avamus' juba ongi ala. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 3. august 2022, kell 15:18 (EEST)</text>
      <sha1>2j3kgeqccyd984ejt9afazrmtox6st3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173101</id>
      <parentid>6172978</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:48:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Avamusala]] pealkirja [[Arutelu:Avamus]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="287" xml:space="preserve">== Pealkiri ==

Kas pealkiri peaks olema &quot;Avamus&quot;? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 22:54 (EEST)

:Jah, sest 'avamus' juba ongi ala. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 3. august 2022, kell 15:18 (EEST)</text>
      <sha1>2j3kgeqccyd984ejt9afazrmtox6st3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Borgward</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634240</id>
    <revision>
      <id>6173142</id>
      <parentid>6172751</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:57:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4697" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2022|kuu=juuli}}
{{ettevõte
| nimi = Borgward
| logo = Borgward-logo.png
| logosuurus = 200px
| tüüp = 
| asutamisaeg = 1929
| lõpetatud = 
| asutaja = Carl F.W. Borgward
| peakorter = [[Bremen]], [[Saksamaa]]
| piirkond = 
| võtmeisikud = 
| valdkonnad = [[autotööstus]]
| tooted = 
| teenused = 
| käive = 
| tegevuskasum = 
| puhaskasum = 
| vara = 
| omakapital = 
| omanik = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
| töötajaid = 
| emafirma = 
| allüksused = BAIC
| tütarfirmad = 
| tunnuslause = 
| kodulehekülg = https://www.borgward.com
| märkused = 
}}
'''Borgward''' oli endine [[Saksamaa]] sõidu- ja sportautode tootja, mis asus [[Bremen]]is ja tegutses aastatel 1929–1962.

== Ajalugu ==

Ettevõtte asutas Carl F. W. Borgward&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://borgward-malaysia.my/history/|pealkiri=Borgward Foundation}}&lt;/ref&gt; Bremenis 1929. aastal, andes sellele oma perekonnanime järgi nime. Pärast 1930. aastat võttis tööstur üle Hansa-Lloyd Automobilwerke tehase ja käivitas populaarse kolmerattalise auto nimega Blitzkarren&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.goliath-veteranen-club.de/Typologie/Typenblatt-1924-Blitzkarren.htm|pealkiri=Blitzkarren}}&lt;/ref&gt;. Firma areng võimaldas toota üha suuremaid autosid, sealhulgas Hansa 1700 ja kuuesilindrilist Borgward 2300&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://oldtimes-cars.com/en/Borgward/2300-Cabriolet/2300-Cabriolet/1547|pealkiri=Borgward 2300}}&lt;/ref&gt;.

1952. aastal asus Carl Borgward tehast ümber ehitama ja tutvustas täiesti uut isekandva kerega autot, Hansa 1500 ja suuremat mudelit Hansa 2400&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.hemmings.com/stories/2013/11/13/bremens-best-a-brief-history-of-the-borgward-automobile|pealkiri=A brief history of the Borgward automobile}}&lt;/ref&gt;. Seejärel, 1954. aastal, tutvustati uut keskklassi mudelit Borgward Isabella, mis saavutas suure populaarsuse – 1962. aastaks oli toodetud üle 200 000 ühiku, mis tõi selle erilise tuntuse järgmistel aastatel&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.lanemotormuseum.org/collection/cars/item/borgward-isabella-1959|pealkiri=Borgward Isabella}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://automobiliar.com/myth_history_e.htm|pealkiri=Borgward Isabella|vaadatud=2022-07-27|arhiivimisaeg=2018-09-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925220200/https://automobiliar.com/myth_history_e.htm|url-olek=robot: teadmata}}&lt;/ref&gt;. Samal ajal hakati tootma ka uusi Arabella ja Alexanderi mudeleid P100&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.borgwardmm.com/history-of-borgward-car-brand/|pealkiri=History of Borgward car brand - Arabella-P100}}&lt;/ref&gt;.

1950. ja 1960. aastate vahetusel võitlesid Borgwardi disainilahendused tehniliselt vähearenenud sõidukite põhjustatud negatiivse mainega, vaatamata tolleaegsetele uuenduslikele tehnilistele lahendustele&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.borgward.co.za/index.php/borgward-history/|pealkiri=History of Borgward}}&lt;/ref&gt;. Süstemaatiliselt halvenenud rahalise olukorra tagajärjel viidi 1961. aastal laenuandjate nõudmisel ettevõte pankrotti, mis tõi kaasa selle lõpliku pankroti ja järgmisel aastal tegevuse lõpetamise&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://auto.howstuffworks.com/story-borgward-german-carmaker-never-heard.htm|pealkiri=Story of Borgward, German carmaker never heard}}&lt;/ref&gt;. Isabella ja P100 mudelite tootmisliinid müüdi [[Mehhiko]]sse, kus mõlemat sõidukit toodeti aastatel 1967–1970 väikeses koguses&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.justcars.ca/amc_borgward_isabella.html|pealkiri=Borgward Isabella-P100}}&lt;/ref&gt;.

== Taassünd ==

2008. aastal asutasid Borgward Group AG Luzernis Christian Borgward (Carl FW Borgwardi lapselaps) ja Karlheinz L. Hiljem kolis uus ettevõte Stuttgarti. Beiqi Foton Motori (suure Hiina autokontserni BAIC tütarettevõte) investeeringu ja tootmisega alustas Borgward Group linnamaasturite müüki 2017. aasta jaanuaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.caranddriver.com/news/a15357456/german-brand-borgward-is-coming-back-but-will-it-honor-its-forward-thinking-past/|pealkiri=Borgward comeback}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://fortune.com/2015/03/05/borgward-revival/amp/|pealkiri=Borgward revival}}&lt;/ref&gt;

== Automudelid ==

=== Sõiduautod ===

* 2000 (1939–1942)
* 2300 (1940–1942)
* Hansa 1500 (1949–1954)
* Hansa 1800 (1952–1954)
* B 611 (1957–1961)
* P100 (1959–1961)
* Hansa 2400 (1954–1962)
* Isabella (1954–1962)
* Arabella (1961–1963)
* BX5 (2016–2021)
* BX7 (2016–2021)

=== Veoautod ===

* B 1500 (1954–1960)
* B 4500 (1954–1961)

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.borgward.com/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Autotootjad]]
[[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]]</text>
      <sha1>nt87t5zp9excxlmhoh2uey56ff0lqc3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Wolf Group OÜ</title>
    <ns>2</ns>
    <id>634496</id>
    <revision>
      <id>6172994</id>
      <parentid>6172388</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:00:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Wolf Group OÜ</username>
        <id>168364</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1913" xml:space="preserve">[https://www.wolf-group.com/et/ Wolf Group OÜ] on Euroopa juhtiv ehituskeemiatoodete ja -süsteemide tootja, mille peakontor asub [[Tallinn|Tallinnas]]. Wolf Group on ülemaailmne ekspert polüuretaanvahtude, hermeetikute, liimide ja pinnakatete alal, Kõik tooted on välja töötatud ettevõtte Eesti ja Hispaania arenduskeskustes. Ppeamised tootebrändid on [https://penosil.com/ Penosi]l ja [https://olive-systems.com/ Olivé].   

Wolf Groupi sertifitseeritud tootmisüksused asuvad Eestis, Hispaanias, Venemaal ja Prantsusmaal.  Grupi müügiorganisatsioonid tegutsevad Euroopa Liidus, Ühendkuningriikides, Ukrainas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Kesk-Aasias ning kannavad Wolf Groupi nime.  

Wolf Group ekspordib oma tooteid rohkem kui 70 riiki maailmas ning põhiklientideks on profiehitajad, kodukasutajad, tööstu- ja ''private labe''l kliendid. 

Wolf Groupi missiooniks on säästa energiat ([https://www.wolf-group.com/et/we-save-energy/ We save energy]). Wolf Group on pühendunud inimeste elukvaliteedi parandamisele pakkudes ohutuid, energiasäästlikke ja keskkonnasõbralikke ehituslahendusi.

== Ajajoon ==
1994.a asutasid Jaan Puusaag ja Jaanus Paeväli ehitusmaterjalide vahendusfirma [[Krimelte|Krimelte OÜ]]. 

1998.a alustati ühekomponentse polüuretaanvahu tootmist ning asutati kohalik müügiettevõte.

2004.a avati tütarettevõte Lätis ja järgnevatel aastatel ka Leedus, Ukrainas, Rumeenias jne.  

2006.a  lansseeriti tootebrändi PENOSIL, mis tänaseks juhtiv ehituskeemia bränd, mida müüakse 45 riigis üle maailma.   

2008.a alustati tootmist Venemaal, 

2014 a. omandati silikoonitootja Olivé Química S.A.(asutatud 1974.a) enamusosaluse Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis.

2019.a  omandati Krimelte Iberia S.A.U.(endine. Olivé Química S.A) täisosalus.

2021.a Krimelte nime kandvad ettevõtted alustasid üleminekut Wolf Groupi nimele.</text>
      <sha1>f6vok83ncqopfcvofosnglbrdu7evbu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6172995</id>
      <parentid>6172994</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:03:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Wolf Group OÜ</username>
        <id>168364</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1917" xml:space="preserve">[https://www.wolf-group.com/et/ Wolf Group OÜ] on Euroopa juhtiv ehituskeemiatoodete ja -süsteemide tootja, mille peakontor asub [[Tallinn|Tallinnas]]. Wolf Group on ülemaailmne ekspert polüuretaanvahtude, hermeetikute, liimide ja pinnakatete alal, Kõik tooted on välja töötatud ettevõtte Eesti ja Hispaania arenduskeskustes. Ppeamised tootebrändid on [https://penosil.com/ Penosi]l ja [https://olive-systems.com/ Olivé].   

Wolf Groupi sertifitseeritud tootmisüksused asuvad Eestis, Hispaanias, Venemaal ja Prantsusmaal.  Grupi müügiorganisatsioonid tegutsevad Euroopa Liidus, Ühendkuningriikides, Ukrainas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Kesk-Aasias ning kannavad Wolf Groupi nime.  

Wolf Group ekspordib oma tooteid rohkem kui 70 riiki maailmas ning põhiklientideks on profiehitajad, kodukasutajad, tööstu- ja ''private labe''l kliendid. 

Wolf Groupi missiooniks on säästa energiat ([https://www.wolf-group.com/et/we-save-energy/ We save energy]). Wolf Group on pühendunud inimeste elukvaliteedi parandamisele pakkudes ohutuid, energiasäästlikke ja keskkonnasõbralikke ehituslahendusi.

== Ajajoon ==
1994.a asutasid Jaan Puusaag ja Jaanus Paeväli ehitusmaterjalide vahendusfirma [[Krimelte|Krimelte OÜ]]. 

1998.a alustati ühekomponentse polüuretaanvahu tootmist ning asutati kohalik müügiettevõte.

2004.a avati tütarettevõte Lätis ja järgnevatel aastatel ka Leedus, Ukrainas, Rumeenias jne.  

2006.a  lansseeriti t PENOSILi kaubamärk, mis tänaseks jon uhtiv ehituskeemia bränd, mida müüakse 45 riigis üle maailma.   

2008.a alustati tootmist Venemaal, 

2014 a. omandati silikoonitootja Olivé Química S.A.(asutatud 1974.a) enamusosaluse Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis.

2019.a  omandati Krimelte Iberia S.A.U.(endine. Olivé Química S.A) täisosalus.

2021.a Krimelte nime kandvad ettevõtted alustasid üleminekut Wolf Groupi nimele.</text>
      <sha1>du3hi34u4akdmf7fesrpfstdtkgrfnz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173261</id>
      <parentid>6172995</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T06:33:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Wolf Group OÜ</username>
        <id>168364</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2511" xml:space="preserve">[https://www.wolf-group.com/et/ Wolf Group OÜ] on Euroopa juhtiv ehituskeemiatoodete ja -süsteemide tootja, mille peakontor asub [[Tallinn|Tallinnas]]. Wolf Group on ülemaailmne ekspert polüuretaanvahtude, hermeetikute, liimide ja pinnakatete alal, Kõik tooted on välja töötatud ettevõtte Eesti ja Hispaania arenduskeskustes. Ppeamised tootebrändid on [https://penosil.com/ Penosi]l ja [https://olive-systems.com/ Olivé].   

Wolf Groupi sertifitseeritud tootmisüksused asuvad Eestis, Hispaanias, Venemaal ja Prantsusmaal.  Grupi müügiorganisatsioonid tegutsevad Euroopa Liidus, Ühendkuningriikides, Ukrainas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Kesk-Aasias ning kannavad Wolf Groupi nime.  

Wolf Group ekspordib oma tooteid rohkem kui 70 riiki maailmas ning põhiklientideks on profiehitajad, kodukasutajad, tööstu- ja ''private labe''l kliendid. 

Wolf Groupi missiooniks on säästa energiat ([https://www.wolf-group.com/et/we-save-energy/ We save energy]). Wolf Group on pühendunud inimeste elukvaliteedi parandamisele pakkudes ohutuid, energiasäästlikke ja keskkonnasõbralikke ehituslahendusi.

== Ajajoon ==
1994.a asutasid Jaan Puusaag ja Jaanus Paeväli ehitusmaterjalide vahendusfirma [[Krimelte|Krimelte OÜ]]. 

1998.a alustati ühekomponentse polüuretaanvahu tootmist ning asutati kohalik müügiettevõte.

2004.a avati tütarettevõte Lätis ja järgnevatel aastatel ka Leedus, Ukrainas, Rumeenias jne.  

2006.a  lansseeriti t PENOSILi kaubamärk, mis tänaseks jon uhtiv ehituskeemia bränd, mida müüakse 45 riigis üle maailma.   

2008.a alustati tootmist Venemaal, 

2014 a. omandati silikoonitootja Olivé Química S.A.(asutatud 1974.a) enamusosaluse Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis.

2019.a  omandati Krimelte Iberia S.A.U.(endine. Olivé Química S.A) täisosalus.

2021.a Krimelte nime kandvad ettevõtted alustasid üleminekut Wolf Groupi nimele.

== Hundilugu ==
Wolf Groupi väärtuste keskmes on hunt, Hundil on julgust otsustada, ta on järjekindel, teeb karjaga koostööd, austab oma kaaslasi, õpetab nooremaid, käitub nutikalt ega raiska asjatult energiat. Kõiki neid väärtusi hindame ka oma töötajates ja tiimides.  Kõik ettevõtte töötajad, keda seovad ühised väärtused ja tahe olla osa karjast, kuuluvad hundiklubisse..Vastavalt ametiaja pikkusele ja kogemustele on töötajate hundikarjas oma staatused. Uustulnukad on esmalt kutsikad, siis hundid, hallid, valged ja mustad hundid.Tõeline hunt jätab endast jälje.</text>
      <sha1>nsmd3juaop7au4xi73slacijfd3lnsd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maimu Jõgeda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634534</id>
    <revision>
      <id>6173199</id>
      <parentid>6172286</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:46:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>+ pilt</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5230" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Maimu Jõgeda
| pilt                = Maimu Jõgeda Viljandi folgil 2022.jpg
| pildi_kirjeldus     = Maimu Jõgeda esinemas 2022. aasta [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il.
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = 1993
| sünnikoht           = [[Rõuge]], [[Võrumaa]], [[Eesti]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = [[akordion]]
| hääleliik           = 
| stiil               = [[pärimusmuusika]]
| amet                = 
| tegev               = 
| plaadifirma         = Playground Music Oy
| seotud_esitajad     = [[Odd Hugo]]
| URL                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| allkiri             = 
}}
'''Maimu Jõgeda''' (sündinud 1993)&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://www.ester.ee/record=b4690396*est |Pealkiri=Pühendus [Helisalvestis]|Väljaanne=[[ESTER]] |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; on Eesti pärimusmuusik ja akordionist.

== Haridus ==
Ta sündis 1993. aastal [[Rõuge]]s [[Võrumaa]]l ja õppis [[Rõuge Põhikool]]is. Üheksasena astus ta [[Võru muusikakool]]i, õppides seal akordionit ning osaledes nii Võru-Aruküla kui ka muusikakooli akordioniorkestris. 2009. aastal võitis ta Võru Akordionimuusikafestivali võistumängimisel Grand Prix auhinna.

Pärast põhikooli lõpetamist kolis ta Tartusse ning alustas õpinguid [[Hugo Treffneri gümnaasium]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool]]is, mille lõpetas 2014. aastal. Samal aastal asus ta õppima [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s (lõpetas 2019. aastal) jazzmuusika erialal ning õppis lisaks [[Tuulikki Bartosik]]i juhendamisel pärimusmuusikat, vahetades sellest inspireerituna 2016. aastal oma senise eriala pärimusmuusika vastu. Hiljem on teda õpetanud ka [[Olli Kari]] ja [[Juhan Uppin]] 2019. aastal asus ta EMTA lõpetamise järel õppima [[Sibeliuse akadeemia]]sse Nordic Master in Folk Music magistriõppeprogrammi, mille raames õppis lisaks Soomele ka semestri Rootsis [[Kuninglik Muusikaakadeemia|Kuninglikus Muusikaakadeemias]]), Taanis [[Syddansk Musikkonservatorium]]is ja Norras [[Bergeni ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;bio&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://maimumusic.com/biograafia |Pealkiri=Bio - Maimu Jõgeda |väljaanne=maimumusic.com |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Tegevus muusikuna ==
2014. aastal võitis ta kollektiiviga ERMO Tartu Elleri kooli rütmimuusika osakonna noorte loomingukonkursil Jazz Time Eripreemia.&lt;ref name=&quot;bio&quot; /&gt; Hiljem on ta osalenud ''[[indiefolk]]'' ansamblis [[Odd Hugo]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/287762/odd-hugo-annab-lahiaja-suurima-kontserdi-eestis |pealkiri=Odd Hugo annab lähiaja suurima kontserdi Eestis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. november 2015 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta juulis ilmus Jõgeda debüütalbum &quot;Pühendus&quot;, mis samal aastal ka nomineeriti ka [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]]e korraldavatel auhindade gaalal [[Etnokulp]] parima debüütplaadi kategoorias. Ka Jõgeda ise pälvis nominatsiooni kategoorias &quot;parima uusfolk artist&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.folk.ee/artiklid/1220-etnokulp-2017 |pealkiri=Etnokulp 2017 |väljaandja=[[Eesti Pärimusmuusika Keskus]] |aeg=16. september 2017 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Tema teine album &quot;The One About...&quot; ilmus 2020. aasta mais. [[Müürileht|Müürilehes]] ilmunud arvustuses hindas Natali Ponetajeva seda viiepalliskaalal hindega neli, märkides et &quot;Tähelepanu köidavad enim traditsiooniliste torupilliviiside seaded, mis sulanduvad hästi Jõgeda originaalloomingu vahele, kuid oma muundunud kuues pole viisid kaotanud algse instrumendi väge ning meloodia katkematuse tunnetust.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Natali Ponetajev |url=https://www.muurileht.ee/maimu-jogeda-the-one-about-2020/ |pealkiri=Maimu Jõgeda – The One About… (2020) |väljaanne=[[Müürileht]] |aeg=23. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakirjas [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] kirjutas [[Meelis Hainsoo]] plaadi kohta, et seda ilmestab Jõgeda tundlik isiklik suhe esitatud muusikasse ning põhjamaine tunnetus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=[[Meelis Hainsoo]] |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2020/09/13/the-one-about-maimu-j%C3%B5geda-maimu-j%C3%B5geda |pealkiri=The One About... Maimu Jõgeda / Maimu Jõgeda |väljaanne=[[Muusika (ajakiri)|Muusika]] |aeg=13. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; 

2020. aastal pälvis Jõgeda ka rahvamuusikafestivalil [[Mooste Elohelü]] preemia võistlusloo parima töötluse eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.moostefolk.ee/festivali-laureaadid.html |pealkiri=Festivali laureaadid |väljaanne=[[Mooste Elohelü]] |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==
=== Singlid ===
* &quot;The One About... (Siddle Lister Remix)&quot; (2020)
* &quot;Kutsung&quot; (2020)
=== Albumid ===
* &quot;[[The One About...]]&quot; (2020)
* &quot;Pühendus&quot; (2017)

== Vaata ka ==
* [[Tuulikki Bartosik]]
* [[Kulno Malva]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://maimumusic.com/ Ametlik koduleht]

{{JÄRJESTA:Jõgeda, Maimu}}
[[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]]
[[Kategooria:Eesti akordionistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>jiueyd3y5wipeoynis6uz4k57n0wtn1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173228</id>
      <parentid>6173199</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T22:25:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5230" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Maimu Jõgeda
| pilt                = Maimu Jõgeda Viljandi folgil 2022.jpg
| pildi_kirjeldus     = Maimu Jõgeda esinemas 2022. aasta [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il.
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = 1993
| sünnikoht           = [[Rõuge]], [[Võrumaa]], [[Eesti]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = [[akordion]]
| hääleliik           = 
| stiil               = [[pärimusmuusika]]
| amet                = 
| tegev               = 
| plaadifirma         = Playground Music Oy
| seotud_esitajad     = [[Odd Hugo]]
| URL                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| allkiri             = 
}}
'''Maimu Jõgeda''' (sündinud 1993)&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://www.ester.ee/record=b4690396*est |Pealkiri=Pühendus [Helisalvestis]|Väljaanne=[[ESTER]] |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; on Eesti pärimusmuusik ja akordionist.

== Haridus ==
Ta sündis 1993. aastal [[Rõuge]]s [[Võrumaa]]l ja õppis [[Rõuge Põhikool]]is. Üheksasena astus ta [[Võru muusikakool]]i, õppides seal akordionit ning osaledes nii Võru-Aruküla kui ka muusikakooli akordioniorkestris. 2009. aastal võitis ta Võru Akordionimuusikafestivali võistumängimisel Grand Prix auhinna.

Pärast põhikooli lõpetamist kolis ta Tartusse ning alustas õpinguid [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool]]is, mille lõpetas 2014. aastal. Samal aastal asus ta õppima [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s (lõpetas 2019. aastal) jazzmuusika erialal ning õppis lisaks [[Tuulikki Bartosik]]i juhendamisel pärimusmuusikat, vahetades sellest inspireerituna 2016. aastal oma senise eriala pärimusmuusika vastu. Hiljem on teda õpetanud ka [[Olli Kari]] ja [[Juhan Uppin]] 2019. aastal asus ta EMTA lõpetamise järel õppima [[Sibeliuse akadeemia]]sse Nordic Master in Folk Music magistriõppeprogrammi, mille raames õppis lisaks Soomele ka semestri Rootsis [[Kuninglik Muusikaakadeemia|Kuninglikus Muusikaakadeemias]]), Taanis [[Syddansk Musikkonservatorium]]is ja Norras [[Bergeni ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;bio&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://maimumusic.com/biograafia |Pealkiri=Bio - Maimu Jõgeda |väljaanne=maimumusic.com |Kasutatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Tegevus muusikuna ==
2014. aastal võitis ta kollektiiviga ERMO Tartu Elleri kooli rütmimuusika osakonna noorte loomingukonkursil Jazz Time Eripreemia.&lt;ref name=&quot;bio&quot; /&gt; Hiljem on ta osalenud ''[[indiefolk]]'' ansamblis [[Odd Hugo]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/287762/odd-hugo-annab-lahiaja-suurima-kontserdi-eestis |pealkiri=Odd Hugo annab lähiaja suurima kontserdi Eestis |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. november 2015 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta juulis ilmus Jõgeda debüütalbum &quot;Pühendus&quot;, mis samal aastal ka nomineeriti ka [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]]e korraldavatel auhindade gaalal [[Etnokulp]] parima debüütplaadi kategoorias. Ka Jõgeda ise pälvis nominatsiooni kategoorias &quot;parima uusfolk artist&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.folk.ee/artiklid/1220-etnokulp-2017 |pealkiri=Etnokulp 2017 |väljaandja=[[Eesti Pärimusmuusika Keskus]] |aeg=16. september 2017 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Tema teine album &quot;The One About...&quot; ilmus 2020. aasta mais. [[Müürileht|Müürilehes]] ilmunud arvustuses hindas Natali Ponetajeva seda viiepalliskaalal hindega neli, märkides et &quot;Tähelepanu köidavad enim traditsiooniliste torupilliviiside seaded, mis sulanduvad hästi Jõgeda originaalloomingu vahele, kuid oma muundunud kuues pole viisid kaotanud algse instrumendi väge ning meloodia katkematuse tunnetust.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Natali Ponetajev |url=https://www.muurileht.ee/maimu-jogeda-the-one-about-2020/ |pealkiri=Maimu Jõgeda – The One About… (2020) |väljaanne=[[Müürileht]] |aeg=23. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakirjas [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] kirjutas [[Meelis Hainsoo]] plaadi kohta, et seda ilmestab Jõgeda tundlik isiklik suhe esitatud muusikasse ning põhjamaine tunnetus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=[[Meelis Hainsoo]] |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2020/09/13/the-one-about-maimu-j%C3%B5geda-maimu-j%C3%B5geda |pealkiri=The One About... Maimu Jõgeda / Maimu Jõgeda |väljaanne=[[Muusika (ajakiri)|Muusika]] |aeg=13. september 2020 |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt; 

2020. aastal pälvis Jõgeda ka rahvamuusikafestivalil [[Mooste Elohelü]] preemia võistlusloo parima töötluse eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.moostefolk.ee/festivali-laureaadid.html |pealkiri=Festivali laureaadid |väljaanne=[[Mooste Elohelü]] |vaadatud=1. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==
=== Singlid ===
* &quot;The One About... (Siddle Lister Remix)&quot; (2020)
* &quot;Kutsung&quot; (2020)
=== Albumid ===
* &quot;[[The One About...]]&quot; (2020)
* &quot;Pühendus&quot; (2017)

== Vaata ka ==
* [[Tuulikki Bartosik]]
* [[Kulno Malva]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://maimumusic.com/ Ametlik koduleht]

{{JÄRJESTA:Jõgeda, Maimu}}
[[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]]
[[Kategooria:Eesti akordionistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>9gn5vjocpbuzxbcdiivd8yqn6wcau4j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Razoni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634542</id>
    <revision>
      <id>6172974</id>
      <parentid>6172966</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T12:12:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */ Ukraina sõda: Esimesel Ukrainast väljunud teraviljalaeval lubatakse sõita Liibanoni</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3162" xml:space="preserve">{{infokast laev
| nimi             = Razoni
| pilt             = 
| pildiallkiri     = 
| teised nimed     = Unitrader&lt;br /&gt;Dobrota&lt;br /&gt;Barko Naz&lt;br /&gt;Brota&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| tüüp             = [[puistlastilaev]]
| klass            = 
| IMO              = 9086526&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| kutsung          = 9LU2766
| jääklass         = 
| omanik           = 
| käitaja          = 
| liin             = 
| lipuriik         = [[Sierra Leone]]
| kodusadam        = [[Freetown]]
| nimetatud        = 
| sõsarlaevad      = 
| tellitud         = 
| ehitaja          = 
| kiil pandud      = 
| vette lastud     = 
| ristitud         = 
| valminud         = 1996&lt;ref name=MarineTraffic /&gt;
| üle antud        = 
| teenistuse algus = 
| teenistuse lõpp  = 
| staatus          = 
| saatus           = 
| pikkus           = 186,6 m
| laius            = 25 m
| süvis            = 
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve    = 
| GT               = 18 495&lt;!-- või | BRT = --&gt;
| NT               = &lt;!-- või | NRT = --&gt;
| peamasin         = 
| abimasinad       = 
| käiturid         = 
| kiirus           = 
| maste            = 
| purjesid         = 
| taglase tüüp     = 
| autonoomsus      = 
| laevapere        = 
| tekke            = 
| reisijakohti     = 
| kajuteid         = 
| kajutikohti      = 
| rajameetreid     = 
| autokohti        = 
| rambid           = 
| päästevarustus   = 
}}
'''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].&lt;ref name=UN_2022-08-01 /&gt;&lt;ref name=BBC_2022-08-01 /&gt;
{{pooleli}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=MarineTraffic&gt;[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Marine Traffic]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=UN_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-01&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Andmed laeva kohta veebilehel Marine Traffic]
* [https://www.err.ee/1608672385/soja-159-paev-odessa-sadamast-soitis-valja-esimene-viljalaev Sõja 159. päev: Odessa sadamast sõitis välja esimene viljalaev]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 1. august 2022
* Elsa Maishman &amp; Phelan Chatterjee. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62401342 Ukraine war: First grain ship out of Ukraine cleared to sail to Lebanon] &amp;#91;Ukraina sõda: Esimesel Ukrainast väljunud teraviljalaeval lubatakse sõita Liibanoni&amp;#93;. [[BBC News]], 3. august 2022</text>
      <sha1>hk2hncb064xnsj6eozbvfhf86ttgbex</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rando Roose</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634615</id>
    <revision>
      <id>6173267</id>
      <parentid>6172952</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:05:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>RooseRando</username>
        <id>168441</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="721" xml:space="preserve">{{kustutada|tähelepanuväärsus tõestamata}}
Rando Roose - Eesti korvpallur (1,86cm/ 74kg)

sündinud 19.06.2004, Tallinn, Eesti

ema- Margit Roose (endine Teeääre)

isa- Marno Roose

Õde- Nataly Roose

[[Fail:Rando Roose - Zalgiris.jpg|pisi]]

Treeningud:
2007- 2011 Audentese Spordikool Mudilaste ÜKE
2011- 2020 Korvpalliklubi Viimsi (Eesti)- treenerid: Sulev Särekanno, Zilvinas Strazdas, Valdo Lips
2020- 2022 Kaunase Zalgirise korvpalliklubi (Leedu)- treener: Edgaras Voronovas
2022- .... Pallacanestro College Basketball (Itaalia)- treener Alex Sarama

Õpingud:

1-6 klass - Merivälja kool

7-9 klass - Rocca-al-Mare kool

10 klass - Kuristiku gümnaasium

11 klass - Kehta Kutsehariduskeskus e-gümnaasium</text>
      <sha1>nbg8f8zg0lg3b22tsy7obww6ungucnq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Parvel Pruunsild</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634619</id>
    <revision>
      <id>6172997</id>
      <timestamp>2022-08-03T13:08:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Parvel Pruunsild''' on eesti ettevõtja. Ta on [[Bigbank]]i suuromanik ja [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] suurtoetaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees &quot;EKSPRESSI UURIMUS | „TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA.“ KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES&quot;] Eesti Ekspress, 2022&lt;/ref&gt;...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1435" xml:space="preserve">'''Parvel Pruunsild''' on eesti ettevõtja. Ta on [[Bigbank]]i suuromanik ja [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] suurtoetaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees &quot;EKSPRESSI UURIMUS | „TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA.“ KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES&quot;] Eesti Ekspress, 2022&lt;/ref&gt;

Pruunsild on õppinud [[Tartu Ülikool]]is rahandust.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

2000. aastal osales ta [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i asutamises.

Pruunsild on [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] suurrahastaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

Ta kuulub 1988. aastast [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatavas edetabeli &quot;[[Eesti Mõjukad]] 2020&quot; oli Pruunsild 12. kohal.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti mõjukad 2020]&lt;/ref&gt;

Ta on teist korda abielus ning seitsme lapse isa.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.&lt;ref&gt;[https://www.luisa.ee/luisast/ajalugu/ Luisa tõlkebüroo ajalugu]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Pruunsild, Parvel}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]</text>
      <sha1>1mal5n3gw0ik6a16e2phrt8vqgjd7rz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173001</id>
      <parentid>6172997</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:19:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1501" xml:space="preserve">'''Parvel Pruunsild''' (sündinud [[16. juuni]]l [[1969]]) on eesti ettevõtja. Ta on [[Bigbank]]i suuromanik ja [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] suurtoetaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees &quot;EKSPRESSI UURIMUS | „TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA.“ KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES&quot;] Eesti Ekspress, 2022&lt;/ref&gt;

Pruunsild on õppinud [[Tartu Ülikool]]is rahandust.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

2000. aastal osales ta [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i asutamises.

Pruunsild on [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] suurrahastaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

Ta kuulub 1988. aastast [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatavas edetabeli &quot;[[Eesti Mõjukad]] 2020&quot; oli Pruunsild 12. kohal.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti mõjukad 2020]&lt;/ref&gt;

Ta on teist korda abielus ning seitsme lapse isa.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.&lt;ref&gt;[https://www.luisa.ee/luisast/ajalugu/ Luisa tõlkebüroo ajalugu]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Pruunsild, Parvel}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>b0z1786y97gyijd7l59xq5d14yb5dc4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173053</id>
      <parentid>6173001</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T15:34:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1591" xml:space="preserve">'''Parvel Pruunsild''' (sündinud [[16. juuni]]l [[1969]]) on eesti ettevõtja. Ta on [[Bigbank]]i suuromanik ja [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] suurtoetaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees &quot;EKSPRESSI UURIMUS | „TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA.“ KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES&quot;] Eesti Ekspress, 2022&lt;/ref&gt;

Pruunsild on õppinud [[Tartu Ülikool]]is rahandust.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

2000. aastal osales ta [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i asutamises.&lt;ref&gt;[https://www.lastefond.ee/lastefondist/ Lastefondist] (vaadatud 3. august 2022)&lt;/ref&gt;

Pruunsild on [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] suurrahastaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

Ta kuulub 1988. aastast [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatavas edetabeli &quot;[[Eesti Mõjukad]] 2020&quot; oli Pruunsild 12. kohal.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti mõjukad 2020]&lt;/ref&gt;

Ta on teist korda abielus ning seitsme lapse isa.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.&lt;ref&gt;[https://www.luisa.ee/luisast/ajalugu/ Luisa tõlkebüroo ajalugu]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Pruunsild, Parvel}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>tsh6q1tqme1atu0w7yjyssqs0ku6qd7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173224</id>
      <parentid>6173053</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T21:46:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3618" xml:space="preserve">'''Parvel Pruunsild''' (sündinud [[16. juuni]]l [[1969]]) on eesti ettevõtja. Ta on [[Bigbank]]i suuromanik ja [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] suurtoetaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees &quot;EKSPRESSI UURIMUS | „TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA.“ KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES&quot;] Eesti Ekspress, 2022&lt;/ref&gt;

Pruunsild on õppinud [[Tartu Ülikool]]is rahandust.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

1992. aastal avasid Parvel Pruunsild ja Vahur Voll ettevõtte Liivimaa Lombard, mis tegutses [[pandimaja]]na. Peagi hakati pakkuma aga kinnisvara tagatisel [[laen]]e ning 1997. aastal muudeti ettevõtte nimi Balti Investeeringute Grupiks (millest hiljem sai Bigpank).&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks &quot;Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks&quot;] Postimees, 25. märts 1997&lt;/ref&gt;

1995. aastal pälvis tähelepanu Pruunsilla ja Volli tegevus südalinnas asuva maja soetamisel. Kuigi Tartu linnal oli eelisostuõigus, siis ettevõtjate rakendatud skeem ei lubanud linnal seda võimalust kasutada.&lt;ref&gt;Anu Jõesaar: [https://epl.delfi.ee/artikkel/50721820/arimehed-kavaldasid-tartu-linnavalitsuse-ule &quot;Ärimehed kavaldasid Tartu linnavalitsuse üle&quot;] Eesti Päevaleht, 7. detsember 1995&lt;/ref&gt;

Ta kuulus 1999. aastal valitud [[Tartu Linnavolikogu]] IV koosseisu ja 2002. aastal valitud V koosseisu olles vahepeal ka [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] fraktsiooni esimees.&lt;ref&gt;[https://tartu.ee/et/1999-2002 Tartu Linnavolikogu IV koosseis] Tartu linn&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.tartu.ee/en/node/1113 Tartu Linnavolikogu V koosseis] Tartu linn&lt;/ref&gt;

2000. aastal osales ta [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i asutamises ning olnud selle nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://www.lastefond.ee/lastefondist/ Lastefondist] (vaadatud 3. august 2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaan Olmaru: [https://tartu.postimees.ee/2888679/kas-lastefond-langes-poliitmangu-ohvriks &quot;Kas lastefond langes poliitmängu ohvriks?&quot;] Tartu Postimees, 15. august 2014&lt;/ref&gt;

Pruunsild on [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] suurrahastaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Samas on seda asutust nimetatud ka paremkonservatiivseks mõjutusrühmaks.&lt;ref&gt;Margus Ott: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teaduspesu/ &quot;Teaduspesu&quot;] Sirp, 25. jaanuar 2019 &lt;/ref&gt; Et Pruunsild on ka Isamaa erakonna suurtoetaja ning Isamaa poliitikud on instituudi uuringud kiitnud, siis on see tekitanud täiendavaid küsimusi instituudi sõltumatuse osas.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6688907/video-miks-kiidavad-isamaa-poliitikud-lakkamatult-uhiskonnauuringute-instituuti &quot;Video: miks kiidavad Isamaa poliitikud lakkamatult Ühiskonnauuringute Instituuti?&quot;] Postimees, 22. mai 2019&lt;/ref&gt;

Ta kuulub 1988. aastast [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatavas edetabeli &quot;[[Eesti Mõjukad]] 2020&quot; oli Pruunsild 12. kohal.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti mõjukad 2020]&lt;/ref&gt;

Ta on teist korda abielus ning seitsme lapse isa.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.&lt;ref&gt;[https://www.luisa.ee/luisast/ajalugu/ Luisa tõlkebüroo ajalugu]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Pruunsild, Parvel}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>ctehyvmdsi7y8m8ur5gwb1frcpk63nh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173227</id>
      <parentid>6173224</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T22:23:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3691" xml:space="preserve">'''Parvel Pruunsild''' (sündinud [[16. juuni]]l [[1969]]) on eesti ettevõtja. Ta on [[Bigbank]]i suuromanik ja [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] suurtoetaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees &quot;EKSPRESSI UURIMUS | „TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA.“ KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES&quot;] Eesti Ekspress, 2022&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Pruunsild on õppinud [[Tartu Ülikool]]is rahandust.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; 1988. aastast kuulub ta [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Äritegevus ==
1992. aastal avasid Parvel Pruunsild ja Vahur Voll ettevõtte Liivimaa Lombard, mis tegutses [[pandimaja]]na. Peagi hakati pakkuma aga kinnisvara tagatisel [[laen]]e ning 1997. aastal muudeti ettevõtte nimi Balti Investeeringute Grupiks (millest hiljem sai Bigpank).&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks &quot;Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks&quot;] Postimees, 25. märts 1997&lt;/ref&gt;

1995. aastal pälvis tähelepanu Pruunsilla ja Volli tegevus südalinnas asuva maja soetamisel. Kuigi Tartu linnal oli eelisostuõigus, siis ettevõtjate rakendatud skeem ei lubanud linnal seda võimalust kasutada.&lt;ref&gt;Anu Jõesaar: [https://epl.delfi.ee/artikkel/50721820/arimehed-kavaldasid-tartu-linnavalitsuse-ule &quot;Ärimehed kavaldasid Tartu linnavalitsuse üle&quot;] Eesti Päevaleht, 7. detsember 1995&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Ta kuulus 1999. aastal valitud [[Tartu Linnavolikogu]] IV koosseisu ja 2002. aastal valitud V koosseisu olles vahepeal ka [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] fraktsiooni esimees.&lt;ref&gt;[https://tartu.ee/et/1999-2002 Tartu Linnavolikogu IV koosseis] Tartu linn&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.tartu.ee/en/node/1113 Tartu Linnavolikogu V koosseis] Tartu linn&lt;/ref&gt;

2000. aastal osales ta [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i asutamises ning olnud selle nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://www.lastefond.ee/lastefondist/ Lastefondist] (vaadatud 3. august 2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaan Olmaru: [https://tartu.postimees.ee/2888679/kas-lastefond-langes-poliitmangu-ohvriks &quot;Kas lastefond langes poliitmängu ohvriks?&quot;] Tartu Postimees, 15. august 2014&lt;/ref&gt;

Pruunsild on [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] suurrahastaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Samas on seda asutust nimetatud ka paremkonservatiivseks mõjutusrühmaks.&lt;ref&gt;Margus Ott: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teaduspesu/ &quot;Teaduspesu&quot;] Sirp, 25. jaanuar 2019 &lt;/ref&gt; Et Pruunsild on ka Isamaa erakonna suurtoetaja ning Isamaa poliitikud on instituudi uuringud kiitnud, siis on see tekitanud täiendavaid küsimusi instituudi sõltumatuse osas.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6688907/video-miks-kiidavad-isamaa-poliitikud-lakkamatult-uhiskonnauuringute-instituuti &quot;Video: miks kiidavad Isamaa poliitikud lakkamatult Ühiskonnauuringute Instituuti?&quot;] Postimees, 22. mai 2019&lt;/ref&gt;

[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatavas edetabeli &quot;[[Eesti Mõjukad]] 2020&quot; oli Pruunsild 12. kohal.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti mõjukad 2020]&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ta on teist korda abielus ning seitsme lapse isa.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.&lt;ref&gt;[https://www.luisa.ee/luisast/ajalugu/ Luisa tõlkebüroo ajalugu]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Pruunsild, Parvel}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>do2mqyf6yaah7fqr0axlpftohtcmggt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173257</id>
      <parentid>6173227</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T06:15:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3674" xml:space="preserve">'''Parvel Pruunsild''' (sündinud [[16. juuni]]l [[1969]]) on eesti ettevõtja. Ta on [[Bigbank]]i suuromanik ja [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] suurtoetaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees &quot;EKSPRESSI UURIMUS | „TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA.“ KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES&quot;] Eesti Ekspress, 2022&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Pruunsild on õppinud [[Tartu Ülikool]]is rahandust.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; 1988. aastast kuulub ta [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Äritegevus ==
1992. aastal avasid Parvel Pruunsild ja Vahur Voll ettevõtte Liivimaa Lombard, mis tegutses [[pandimaja]]na. Peagi hakati pakkuma aga kinnisvara tagatisel [[laen]]e ning 1997. aastal muudeti ettevõtte nimi Balti Investeeringute Grupiks (millest hiljem sai Bigpank).&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks &quot;Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks&quot;] Postimees, 25. märts 1997&lt;/ref&gt;

1995. aastal pälvis tähelepanu Pruunsilla ja Volli tegevus südalinnas asuva maja soetamisel. Kuigi Tartu linnal oli eelisostuõigus, ei lubanud ettevõtjate rakendatud skeem ei  linnal seda kasutada.&lt;ref&gt;Anu Jõesaar: [https://epl.delfi.ee/artikkel/50721820/arimehed-kavaldasid-tartu-linnavalitsuse-ule &quot;Ärimehed kavaldasid Tartu linnavalitsuse üle&quot;] Eesti Päevaleht, 7. detsember 1995&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Ta kuulus 1999. aastal valitud [[Tartu Linnavolikogu]] IV koosseisu ja 2002. aastal valitud V koosseisu olles vahepeal ka [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] fraktsiooni esimees.&lt;ref&gt;[https://tartu.ee/et/1999-2002 Tartu Linnavolikogu IV koosseis] Tartu linn&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.tartu.ee/en/node/1113 Tartu Linnavolikogu V koosseis] Tartu linn&lt;/ref&gt;

2000. aastal osales ta [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i asutamises ning olnud selle nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://www.lastefond.ee/lastefondist/ Lastefondist] (vaadatud 3. august 2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaan Olmaru: [https://tartu.postimees.ee/2888679/kas-lastefond-langes-poliitmangu-ohvriks &quot;Kas lastefond langes poliitmängu ohvriks?&quot;] Tartu Postimees, 15. august 2014&lt;/ref&gt;

Pruunsild on [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] suurrahastaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Seda asutust on  nimetatud ka paremkonservatiivseks mõjutusrühmaks.&lt;ref&gt;Margus Ott: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teaduspesu/ &quot;Teaduspesu&quot;] Sirp, 25. jaanuar 2019 &lt;/ref&gt; Et Pruunsild on ka Isamaa erakonna suurtoetaja ning Isamaa poliitikud on instituudi uuringud kiitnud, siis on see tekitanud täiendavaid küsimusi instituudi sõltumatuse osas.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6688907/video-miks-kiidavad-isamaa-poliitikud-lakkamatult-uhiskonnauuringute-instituuti &quot;Video: miks kiidavad Isamaa poliitikud lakkamatult Ühiskonnauuringute Instituuti?&quot;] Postimees, 22. mai 2019&lt;/ref&gt;

[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatavas edetabeli &quot;[[Eesti Mõjukad]] 2020&quot; oli Pruunsild 12. kohal.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti mõjukad 2020]&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ta on teist korda abielus ning seitsme lapse isa.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.&lt;ref&gt;[https://www.luisa.ee/luisast/ajalugu/ Luisa tõlkebüroo ajalugu]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Pruunsild, Parvel}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>7bq1a50oqjedsatyg3iwlt2d2kjxod0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173362</id>
      <parentid>6173257</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:54:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3669" xml:space="preserve">'''Parvel Pruunsild''' (sündinud [[16. juuni]]l [[1969]]) on eesti ettevõtja. Ta on [[Bigbank]]i suuromanik ja [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] suurtoetaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees &quot;EKSPRESSI UURIMUS | „TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA.“ KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES&quot;] Eesti Ekspress, 2022&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Pruunsild on õppinud [[Tartu Ülikool]]is rahandust.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; 1988. aastast kuulub ta [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Äritegevus ==
1992. aastal avasid Parvel Pruunsild ja Vahur Voll ettevõtte Liivimaa Lombard, mis tegutses [[pandimaja]]na. Peagi hakati pakkuma aga kinnisvara tagatisel [[laen]]e ning 1997. aastal muudeti ettevõtte nimi Balti Investeeringute Grupiks (millest hiljem sai Bigpank).&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks &quot;Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks&quot;] Postimees, 25. märts 1997&lt;/ref&gt;

1995. aastal pälvis tähelepanu Pruunsilla ja Volli tegevus südalinnas asuva maja soetamisel. Kuigi Tartu linnal oli eelisostuõigus, ei lubanud ettevõtjate rakendatud skeem linnal seda kasutada.&lt;ref&gt;Anu Jõesaar: [https://epl.delfi.ee/artikkel/50721820/arimehed-kavaldasid-tartu-linnavalitsuse-ule &quot;Ärimehed kavaldasid Tartu linnavalitsuse üle&quot;] Eesti Päevaleht, 7. detsember 1995&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Ta kuulus 1999. aastal valitud [[Tartu Linnavolikogu]] IV koosseisu ja 2002. aastal valitud V koosseisu olles vahepeal ka [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] fraktsiooni esimees.&lt;ref&gt;[https://tartu.ee/et/1999-2002 Tartu Linnavolikogu IV koosseis] Tartu linn&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.tartu.ee/en/node/1113 Tartu Linnavolikogu V koosseis] Tartu linn&lt;/ref&gt;

2000. aastal osales ta [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i asutamises ning olnud selle nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://www.lastefond.ee/lastefondist/ Lastefondist] (vaadatud 3. august 2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaan Olmaru: [https://tartu.postimees.ee/2888679/kas-lastefond-langes-poliitmangu-ohvriks &quot;Kas lastefond langes poliitmängu ohvriks?&quot;] Tartu Postimees, 15. august 2014&lt;/ref&gt;

Pruunsild on [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] suurrahastaja.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Seda asutust on nimetatud ka paremkonservatiivseks mõjutusrühmaks.&lt;ref&gt;Margus Ott: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teaduspesu/ &quot;Teaduspesu&quot;] Sirp, 25. jaanuar 2019 &lt;/ref&gt; Et Pruunsild on ka Isamaa erakonna suurtoetaja ning Isamaa poliitikud on instituudi uuringud kiitnud, siis on see tekitanud täiendavaid küsimusi instituudi sõltumatuse osas.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6688907/video-miks-kiidavad-isamaa-poliitikud-lakkamatult-uhiskonnauuringute-instituuti &quot;Video: miks kiidavad Isamaa poliitikud lakkamatult Ühiskonnauuringute Instituuti?&quot;] Postimees, 22. mai 2019&lt;/ref&gt;

[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatavas edetabeli &quot;[[Eesti Mõjukad]] 2020&quot; oli Pruunsild 12. kohal.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti mõjukad 2020]&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ta on teist korda abielus ning seitsme lapse isa.&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt; Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.&lt;ref&gt;[https://www.luisa.ee/luisast/ajalugu/ Luisa tõlkebüroo ajalugu]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EE2022&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Pruunsild, Parvel}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>qe3wr7uaigkydsbb135frl1bmomzoif</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vagonu parksi raudteepeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634620</id>
    <revision>
      <id>6173016</id>
      <timestamp>2022-08-03T13:56:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Kaart  | lat=56.941111  | long=24.158611  | osm=Q7908543  | wikidata=Q7908543  | zoom=7  | laius=300  | kõrgus=250  | värv=#088A08  | raamita=jah }} [[Pilt:Zemitáni_2.JPG|pisi|Zemitāni raudteejaam]] '''Vagonu parksi raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Dārzciems]]i ja [[Maskavas forštate]] asumite vahel.   Peatuse juures asub endine reisivagunite depoo, praegune remondikeskus. Peatuse hooned ja perroonid on üh...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2106" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.941111
 | long=24.158611
 | osm=Q7908543
 | wikidata=Q7908543
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:Zemitáni_2.JPG|pisi|Zemitāni raudteejaam]]
'''Vagonu parksi raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Dārzciems]]i ja [[Maskavas forštate]] asumite vahel. 

Peatuse juures asub endine reisivagunite depoo, praegune remondikeskus. Peatuse hooned ja perroonid on ühetatud jalakäijate sillaga, mis ühendab ka depoo teid ületades kaht asumit. Peatuses peatuvad [[Aizkraukle]]sse, [[Ogre]]sse ja [[Lielvārde]]sse suunduvad elektrirongid.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 2,2 km kaugusel. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Piletikassa asub Riiga saabuval suunal asuval perroonil. Alates 2016. aasta 30. aprillist on kassa suletud. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati XX sajandi kolmekümnendatel aastatel vagunite sorteerimispargi tööliste tarbeks. Algselt kandis see nime '''Kalpaka parks''', ent aastal 1945 sai see tänapäevase nime. Aastail 1960-1962 ehitati selle juurde [[Zasulauks]]i mootorvagunite depoo elektrrongide remonditsehh, aaastal 1963 lisandus aga diiselrongide koostamise punkt.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

1956. aastani järgnes Vagonu parksile [[5. km postenise peatus]]. Viiekümnendare aastateni eelnes sellele [[Kalpaka postenis]]e peatus.

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==

* [https://railwayz.info/photolines/station/1190 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.94254/24.15863&amp;l=O/GE2 Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Vagonu parks| järgnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]]}}
{{Coordinate | NS = 56/56/28/N | EW = 24/09/231/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>15ojw5aliryzgt0axx9ym4s5k79awj7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173017</id>
      <parentid>6173016</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T13:58:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2127" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.941111
 | long=24.158611
 | osm=Q7908543
 | wikidata=Q7908543
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:Vagonu_parks5.jpg|pisi|Vagonu parksi raudteepeatus]]
'''Vagonu parksi raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Dārzciems]]i ja [[Maskavas forštate]] asumite vahel. 

Peatuse juures asub endine reisivagunite depoo, praegune remondikeskus. Peatuse hooned ja perroonid on ühetatud jalakäijate sillaga, mis ühendab ka depoo teid ületades kaht asumit. Peatuses peatuvad [[Aizkraukle]]sse, [[Ogre]]sse ja [[Lielvārde]]sse suunduvad elektrirongid.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 2,2 km kaugusel. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Piletikassa asub Riiga saabuval suunal asuval perroonil. Alates 2016. aasta 30. aprillist on kassa suletud. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati XX sajandi kolmekümnendatel aastatel vagunite sorteerimispargi tööliste tarbeks. Algselt kandis see nime '''Kalpaka parks''', ent aastal 1945 sai see tänapäevase nime. Aastail 1960-1962 ehitati selle juurde [[Zasulauks]]i mootorvagunite depoo elektrrongide remonditsehh, aaastal 1963 lisandus aga diiselrongide koostamise punkt.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

1956. aastani järgnes Vagonu parksile [[5. km postenise peatus]]. Viiekümnendare aastateni eelnes sellele [[Kalpaka postenis]]e peatus.

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/1190 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.94254/24.15863&amp;l=O/GE2 Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Vagonu parks| järgnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]]}}
{{Coordinate | NS = 56/56/28/N | EW = 24/09/31/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>e6v5b1d4s4hm42sds7c90lvql4tyypy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173020</id>
      <parentid>6173017</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:01:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2247" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.941111
 | long=24.158611
 | osm=Q7908543
 | wikidata=Q7908543
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:Vagonu_parks5.jpg|pisi|Vagonu parksi raudteepeatus]]
'''Vagonu parksi raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Dārzciems]]i ja [[Maskavas forštate]] asumite vahel. 

Peatuse juures asub endine reisivagunite depoo, praegune remondikeskus. Peatuse hooned ja perroonid on ühetatud jalakäijate sillaga, mis ühendab ka depoo teid ületades kaht asumit. Peatuses peatuvad [[Aizkraukle]]sse, [[Ogre]]sse ja [[Lielvārde]]sse suunduvad elektrirongid.

Vagonu parksis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel. Seal on kolm teed, lisaks veel depoo teedevõrgustik.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 2,2 km kaugusel. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Piletikassa asub Riiga saabuval suunal asuval perroonil. Alates 2016. aasta 30. aprillist on kassa suletud. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati XX sajandi kolmekümnendatel aastatel vagunite sorteerimispargi tööliste tarbeks. Algselt kandis see nime '''Kalpaka parks''', ent aastal 1945 sai see tänapäevase nime. Aastail 1960-1962 ehitati selle juurde [[Zasulauks]]i mootorvagunite depoo elektrrongide remonditsehh, aaastal 1963 lisandus aga diiselrongide koostamise punkt.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

1956. aastani järgnes Vagonu parksile [[5. km postenise peatus]]. Viiekümnendare aastateni eelnes sellele [[Kalpaka postenis]]e peatus.

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/1190 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.94254/24.15863&amp;l=O/GE2 Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Vagonu parks| järgnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]]}}
{{Coordinate | NS = 56/56/28/N | EW = 24/09/31/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>jbqsljtduo75fdg63pholy4ttp6hpan</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173029</id>
      <parentid>6173020</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:16:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2247" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.941111
 | long=24.158611
 | osm=Q7908543
 | wikidata=Q7908543
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:Vagonu_parks5.jpg|pisi|Vagonu parksi raudteepeatus]]
'''Vagonu parksi raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Dārzciems]]i ja [[Maskavas forštate]] asumite vahel. 

Peatuse juures asub endine reisivagunite depoo, praegune remondikeskus. Peatuse hooned ja perroonid on ühetatud jalakäijate sillaga, mis ühendab ka depoo teid ületades kaht asumit. Peatuses peatuvad [[Aizkraukle]]sse, [[Ogre]]sse ja [[Lielvārde]]sse suunduvad elektrirongid.

Vagonu parksis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel. Seal on kolm teed, lisaks veel depoo teedevõrgustik.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 2,2 km kaugusel. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Piletikassa asub Riiga saabuval suunal asuval perroonil. Alates 2016. aasta 30. aprillist on kassa suletud. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati XX sajandi kolmekümnendatel aastatel vagunite sorteerimispargi tööliste tarbeks. Algselt kandis see nime '''Kalpaka parks''', ent aastal 1945 sai see tänapäevase nime. Aastail 1960-1962 ehitati selle juurde [[Zasulauks]]i mootorvagunite depoo elektrrongide remonditsehh, aaastal 1963 lisandus aga diiselrongide koostamise punkt.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

1956. aastani järgnes Vagonu parksile [[5. km postenise peatus]]. Viiekümnendate aastateni eelnes sellele [[Kalpaka postenis]]e peatus.

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/1190 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.94254/24.15863&amp;l=O/GE2 Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Vagonu parks| järgnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]]}}
{{Coordinate | NS = 56/56/28/N | EW = 24/09/31/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>2fwdp2geoyz3f9gg9f5zlfv35m3gqym</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173121</id>
      <parentid>6173029</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:33:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2247" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.941111
 | long=24.158611
 | osm=Q7908543
 | wikidata=Q7908543
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:Vagonu_parks5.jpg|pisi|Vagonu parksi raudteepeatus]]
'''Vagonu parksi raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Dārzciems]]i ja [[Maskavas forštate]] asumite vahel. 

Peatuse juures asub endine reisivagunite depoo, praegune remondikeskus. Peatuse hooned ja perroonid on ühetatud jalakäijate sillaga, mis ühendab ka depoo teid ületades kaht asumit. Peatuses peatuvad [[Aizkraukle]]sse, [[Ogre]]sse ja [[Lielvārde]]sse suunduvad elektrirongid.

Vagonu parksis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel. Seal on kolm teed, lisaks veel depoo teedevõrgustik.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 2,2 km kaugusel. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Piletikassa asub Riiga saabuval suunal asuval perroonil. Alates 2016. aasta 30. aprillist on kassa suletud. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati XX sajandi kolmekümnendatel aastatel vagunite sorteerimispargi tööliste tarbeks. Algselt kandis see nime '''Kalpaka parks''', ent aastal 1945 sai see tänapäevase nime. Aastail 1960-1962 ehitati selle juurde [[Zasulauks]]i mootorvagunite depoo elektrrongide remonditsehh, aaastal 1963 lisandus aga diiselrongide koostamise punkt.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

1956. aastani järgnes Vagonu parksile [[5. km postenis]]e peatus. Viiekümnendate aastateni eelnes sellele [[Kalpaka postenis]]e peatus.

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/1190 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.94254/24.15863&amp;l=O/GE2 Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Vagonu parks| järgnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]]}}
{{Coordinate | NS = 56/56/28/N | EW = 24/09/31/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>av39hw9lnskvr4q1rgug4acgla7j6k0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalpaka parksi raudteepeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634621</id>
    <redirect title="Vagonu parksi raudteepeatus" />
    <revision>
      <id>6173018</id>
      <timestamp>2022-08-03T13:58:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Vagonu parksi raudteepeatus]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38" xml:space="preserve">#suuna [[Vagonu parksi raudteepeatus]]</text>
      <sha1>0jakx1nmchkl89u7pvzb9ikbciudvjt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jāņavārti raudteepeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634622</id>
    <revision>
      <id>6173019</id>
      <timestamp>2022-08-03T14:01:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Kaart  | lat=56.941111  | long=24.158611  | osm=Q7908543  | wikidata=Q7908543  | zoom=7  | laius=300  | kõrgus=250  | värv=#088A08  | raamita=jah }} [[Pilt:Vagonu_parks5.jpg|pisi|Vagonu parksi raudteepeatus]] '''Vagonu parksi raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Dārzciems]]i ja [[Maskavas forštate]] asumite vahel.   Peatuse juures asub endine reisivagunite depoo, praegune remondikeskus. Peatuse hooned ja perrooni...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2247" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.941111
 | long=24.158611
 | osm=Q7908543
 | wikidata=Q7908543
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:Vagonu_parks5.jpg|pisi|Vagonu parksi raudteepeatus]]
'''Vagonu parksi raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Dārzciems]]i ja [[Maskavas forštate]] asumite vahel. 

Peatuse juures asub endine reisivagunite depoo, praegune remondikeskus. Peatuse hooned ja perroonid on ühetatud jalakäijate sillaga, mis ühendab ka depoo teid ületades kaht asumit. Peatuses peatuvad [[Aizkraukle]]sse, [[Ogre]]sse ja [[Lielvārde]]sse suunduvad elektrirongid.

Vagonu parksis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel. Seal on kolm teed, lisaks veel depoo teedevõrgustik.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 2,2 km kaugusel. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Piletikassa asub Riiga saabuval suunal asuval perroonil. Alates 2016. aasta 30. aprillist on kassa suletud. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati XX sajandi kolmekümnendatel aastatel vagunite sorteerimispargi tööliste tarbeks. Algselt kandis see nime '''Kalpaka parks''', ent aastal 1945 sai see tänapäevase nime. Aastail 1960-1962 ehitati selle juurde [[Zasulauks]]i mootorvagunite depoo elektrrongide remonditsehh, aaastal 1963 lisandus aga diiselrongide koostamise punkt.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

1956. aastani järgnes Vagonu parksile [[5. km postenise peatus]]. Viiekümnendare aastateni eelnes sellele [[Kalpaka postenis]]e peatus.

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/1190 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.94254/24.15863&amp;l=O/GE2 Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Vagonu parks| järgnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]]}}
{{Coordinate | NS = 56/56/28/N | EW = 24/09/31/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>jbqsljtduo75fdg63pholy4ttp6hpan</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173031</id>
      <parentid>6173019</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:31:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2493" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.918889
 | long=24.185833
 | osm=Q10500196
 | wikidata=Q10500196
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:Vagonu_parks5.jpg|pisi|Vagonu parksi raudteepeatus]]
'''Jāņavārti raudteepeatus''' ehk '''Šķirotava raudteejaama J-park''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]as aadressil Salaspils iela 18. Peatus asub [[Ķengarags]]i asumis. 

Peatuses peatuvad  kõik elektrirongid ja enamik diiselronge, välja arvatud ekspressrongid. Jāņavārtis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel (jääb Ērgļi suunale). Seal on kaheksateist teed, lisaks veel kaheksa tupikteed.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 5,8 km kaugusel ja jääb [[Šķirotava raudteejaam]]a territootiumile. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Peatuses on tegutsev piletikassa. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati aastal 1935, mil valmis [[Riia—Ērgļi raudtee]]. Algselt teenindaski peatus ainult seda  liini, [[Daugavpils]]i suunal liiklevad rongid hakkasid seal peatuma aastal 1958, mil [[5. km postenise peatus]] suleti. Raudtee elektrifitseerimise eel asus tolle peatuse ja Jāņavārti vahel veel [[Dreiliņi raudteepeatus]]&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

Jāņavārti juures asuv J-park on kaubaronge teenindav kompleks, kus teostatakse ka vagunite tehnilist kontrolli. 2003. aastani viis peatuse juures üle raudtee jalakäijate sild, ent seejärel suleti see halva seisukorra tõttu.

Peatus on oma nime saanud Riia eeslinna kindlustusvööndis asunud väravate järgi, mis aastal 1963 peatuse kohal [[palissaad]]i rajati. Aastal 1650 valmis insener van Roodenburgi projekti järgi tamm, mis nende väravateni viis, hiljem hakkas seda mööda kulgema [[postimaantee]].

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/993 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.92349/24.18855&amp;l=O/RKK Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Jāņavārti| järgnev=[[Šķirotava raudteejaam|Šķirotava]]}}
{{Coordinate | NS = 56/55/08/N | EW = 24/11/09/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>4s2g6v04i15joybq0ieopoo1jzshklm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173032</id>
      <parentid>6173031</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:33:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2569" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.918889
 | long=24.185833
 | osm=Q10500196
 | wikidata=Q10500196
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:&quot;Jāņavārti&quot; train station. Train Rīga -) Ogre. April, 2009 - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|pisi|Jāņavārti raudteepeatus]]
'''Jāņavārti raudteepeatus''' ehk '''Šķirotava raudteejaama J-park''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]as aadressil Salaspils iela 18. Peatus asub [[Ķengarags]]i asumis. 

Peatuses peatuvad  kõik elektrirongid ja enamik diiselronge, välja arvatud ekspressrongid. Jāņavārtis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel (jääb Ērgļi suunale). Seal on kaheksateist teed, lisaks veel kaheksa tupikteed.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 5,8 km kaugusel ja jääb [[Šķirotava raudteejaam]]a territootiumile. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Peatuses on tegutsev piletikassa. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati aastal 1935, mil valmis [[Riia—Ērgļi raudtee]]. Algselt teenindaski peatus ainult seda  liini, [[Daugavpils]]i suunal liiklevad rongid hakkasid seal peatuma aastal 1958, mil [[5. km postenise peatus]] suleti. Raudtee elektrifitseerimise eel asus tolle peatuse ja Jāņavārti vahel veel [[Dreiliņi raudteepeatus]]&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

Jāņavārti juures asuv J-park on kaubaronge teenindav kompleks, kus teostatakse ka vagunite tehnilist kontrolli. 2003. aastani viis peatuse juures üle raudtee jalakäijate sild, ent seejärel suleti see halva seisukorra tõttu.

Peatus on oma nime saanud Riia eeslinna kindlustusvööndis asunud väravate järgi, mis aastal 1963 peatuse kohal [[palissaad]]i rajati. Aastal 1650 valmis insener van Roodenburgi projekti järgi tamm, mis nende väravateni viis, hiljem hakkas seda mööda kulgema [[postimaantee]].

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/993 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.92349/24.18855&amp;l=O/RKK Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Jāņavārti| järgnev=[[Šķirotava raudteejaam|Šķirotava]]}}
{{Coordinate | NS = 56/55/08/N | EW = 24/11/09/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>movh4h4inmmwh96hnkmaxs8preti34u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173033</id>
      <parentid>6173032</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:34:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2598" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.918889
 | long=24.185833
 | osm=Q10500196
 | wikidata=Q10500196
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:&quot;Jāņavārti&quot; train station. Train Rīga -) Ogre. April, 2009 - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|pisi|Jāņavārti raudteepeatus]]
'''Jāņavārti raudteepeatus''' ehk '''Šķirotava raudteejaama J-park''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]as aadressil Salaspils iela 18. Peatus asub [[Ķengarags]]i asumis. 

Peatuses peatuvad  kõik elektrirongid ja enamik diiselronge, välja arvatud ekspressrongid. Jāņavārtis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel (jääb Ērgļi suunale). Seal on kaheksateist teed, lisaks veel kaheksa tupikteed.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 5,8 km kaugusel ja jääb [[Šķirotava raudteejaam]]a territootiumile. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Peatuses on tegutsev piletikassa. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati aastal 1935, mil valmis [[Riia—Ērgļi raudtee]]. Algselt teenindaski peatus ainult seda  liini, [[Daugavpils]]i suunal liiklevad rongid hakkasid seal peatuma aastal 1958, mil [[5. km postenise peatus]] suleti. Raudtee elektrifitseerimise eel asus tolle peatuse ja Jāņavārti vahel veel [[Dreiliņi raudteepeatus]]&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

Jāņavārti juures asuv J-park on kaubaronge teenindav kompleks, kus teostatakse ka vagunite tehnilist kontrolli. 2003. aastani viis peatuse juures üle raudtee jalakäijate sild, ent seejärel suleti see halva seisukorra tõttu.

Peatus on oma nime saanud Riia eeslinna kindlustusvööndis asunud väravate järgi, mis aastal 1963 peatuse kohal [[palissaad]]i rajati. Aastal 1650 valmis insener van Roodenburgi projekti järgi tamm, mis nende väravateni viis, hiljem hakkas seda mööda kulgema [[postimaantee]].

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Jāņavārti railway station}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/993 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.92349/24.18855&amp;l=O/RKK Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Jāņavārti| järgnev=[[Šķirotava raudteejaam|Šķirotava]]}}
{{Coordinate | NS = 56/55/08/N | EW = 24/11/09/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>92xw3gnt80ojsbwa0kcnl883rv20fj1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173089</id>
      <parentid>6173033</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:30:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2594" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.918889
 | long=24.185833
 | osm=Q10500196
 | wikidata=Q10500196
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:&quot;Jāņavārti&quot; train station. Train Rīga -) Ogre. April, 2009 - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|pisi|Jāņavārti raudteepeatus]]
'''Jāņavārti raudteepeatus''' ehk '''Šķirotava raudteejaama J-park''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]as aadressil Salaspils iela 18. Peatus asub [[Ķengarags]]i asumis. 

Peatuses peatuvad  kõik elektrirongid ja enamik diiselronge, välja arvatud ekspressrongid. Jāņavārtis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel (jääb Ērgļi suunale). Seal on kaheksateist teed, lisaks veel kaheksa tupikteed.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 5,8 km kaugusel ja jääb [[Šķirotava raudteejaam]]a territootiumile. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Peatuses on tegutsev piletikassa. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati aastal 1935, mil valmis [[Riia—Ērgļi raudtee]]. Algselt teenindaski peatus ainult seda  liini, [[Daugavpils]]i suunal liiklevad rongid hakkasid seal peatuma aastal 1958, mil [[5. km postenise peatus]] suleti. Raudtee elektrifitseerimise eel asus tolle peatuse ja Jāņavārti vahel veel [[Dreiliņi raudteepeatus]]&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt;

Jāņavārti juures asuv J-park on kaubaronge teenindav kompleks, kus teostatakse ka vagunite tehnilist kontrolli. 2003. aastani viis peatuse juures üle raudtee jalakäijate sild, ent seejärel suleti see halva seisukorra tõttu.

Peatus on oma nime saanud Riia eeslinna kindlustusvööndis asunud väravate järgi, mis aastal 1963 peatuse kohal [[palissaad]]i rajati. Aastal 1650 valmis insener van Roodenburgi projekti järgi tamm, mis nende väravateni viis, hiljem hakkas seda mööda kulgema [[postimaantee]].

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Jāņavārti railway station}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/993 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.92349/24.18855&amp;l=O/RKK Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Jāņavārti| järgnev=[[Daugmale raudteepeatus|Daugmale]]}}
{{Coordinate | NS = 56/55/08/N | EW = 24/11/09/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>q7blpsb58twfr3e391nkg8yvcsvgv3n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173146</id>
      <parentid>6173089</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:10:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2680" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.918889
 | long=24.185833
 | osm=Q10500196
 | wikidata=Q10500196
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:&quot;Jāņavārti&quot; train station. Train Rīga -) Ogre. April, 2009 - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|pisi|Jāņavārti raudteepeatus]]
'''Jāņavārti raudteepeatus''' ehk '''Šķirotava raudteejaama J-park''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]as aadressil Salaspils iela 18. Peatus asub [[Ķengarags]]i asumis. 

Peatuses peatuvad  kõik elektrirongid ja enamik diiselronge, välja arvatud ekspressrongid. Jāņavārtis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel (jääb Ērgļi suunale). Seal on kaheksateist teed, lisaks veel kaheksa tupikteed.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 5,8 km kaugusel ja jääb [[Šķirotava raudteejaam]]a territootiumile. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Peatuses on tegutsev piletikassa. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati aastal 1935, mil valmis [[Riia—Ērgļi raudtee]]. Algselt teenindaski peatus ainult seda  liini, [[Daugavpils]]i suunal liiklevad rongid hakkasid seal peatuma aastal 1958, mil [[5. km postenise peatus]] suleti. Raudtee elektrifitseerimise eel asus tolle peatuse ja Jāņavārti vahel veel [[Dreiliņi raudteepeatus]]&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt; Jāņavārtist [[Zemitāni raudteejaam]]ani viib [[Zemitāni—Šķirotava raudtee]].

Jāņavārti juures asuv J-park on kaubaronge teenindav kompleks, kus teostatakse ka vagunite tehnilist kontrolli. 2003. aastani viis peatuse juures üle raudtee jalakäijate sild, ent seejärel suleti see halva seisukorra tõttu.

Peatus on oma nime saanud Riia eeslinna kindlustusvööndis asunud väravate järgi, mis aastal 1963 peatuse kohal [[palissaad]]i rajati. Aastal 1650 valmis insener van Roodenburgi projekti järgi tamm, mis nende väravateni viis, hiljem hakkas seda mööda kulgema [[postimaantee]].

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Jāņavārti railway station}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/993 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.92349/24.18855&amp;l=O/RKK Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Jāņavārti| järgnev=[[Daugmale raudteepeatus|Daugmale]]}}
{{Coordinate | NS = 56/55/08/N | EW = 24/11/09/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>igthlip927d98l6dri3qbpkbkzahu1i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173161</id>
      <parentid>6173146</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:35:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2819" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.918889
 | long=24.185833
 | osm=Q10500196
 | wikidata=Q10500196
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:&quot;Jāņavārti&quot; train station. Train Rīga -) Ogre. April, 2009 - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|pisi|Jāņavārti raudteepeatus]]
'''Jāņavārti raudteepeatus''' ehk '''Šķirotava raudteejaama J-park''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]as aadressil Salaspils iela 18. Peatus asub [[Ķengarags]]i asumis. 

Peatuses peatuvad  kõik elektrirongid ja enamik diiselronge, välja arvatud ekspressrongid. Jāņavārtis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel (jääb Ērgļi suunale). Seal on kaheksateist teed, lisaks veel kaheksa tupikteed.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 5,8 km kaugusel ja jääb [[Šķirotava raudteejaam]]a territootiumile. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Peatuses on tegutsev piletikassa. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati aastal 1935, mil valmis [[Riia—Ērgļi raudtee]]. Algselt teenindaski peatus ainult seda  liini, [[Daugavpils]]i suunal liiklevad rongid hakkasid seal peatuma aastal 1958, mil [[5. km postenise peatus]] suleti. Raudtee elektrifitseerimise eel asus tolle peatuse ja Jāņavārti vahel veel [[Dreiliņi raudteepeatus]]&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt; Jāņavārtist [[Zemitāni raudteejaam]]ani viib [[Zemitāni—Šķirotava raudtee]].

Jāņavārti juures asuv J-park on kaubaronge teenindav kompleks, kus teostatakse ka vagunite tehnilist kontrolli. 2003. aastani viis peatuse juures üle raudtee jalakäijate sild, ent seejärel suleti see halva seisukorra tõttu.

Peatus on oma nime saanud Riia eeslinna kindlustusvööndis asunud väravate järgi, mis aastal 1963 peatuse kohal [[palissaad]]i rajati. Aastal 1650 valmis insener van Roodenburgi projekti järgi tamm, mis nende väravateni viis, hiljem hakkas seda mööda kulgema [[postimaantee]].

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Jāņavārti railway station}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/993 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.92349/24.18855&amp;l=O/RKK Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Jāņavārti| järgnev=[[Daugmale raudteepeatus|Daugmale]]}}
{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Dreiliņi raudteepeatus|Dreiliņi]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Rīga Preču|Rīga Preču]]}}
{{Coordinate | NS = 56/55/08/N | EW = 24/11/09/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>pqninyjul2arxnfmkma365sc458j8dy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173322</id>
      <parentid>6173161</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:46:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2831" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.918889
 | long=24.185833
 | osm=Q10500196
 | wikidata=Q10500196
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
[[Pilt:&quot;Jāņavārti&quot; train station. Train Rīga -) Ogre. April, 2009 - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|pisi|Jāņavārti raudteepeatus]]
'''Jāņavārti raudteepeatus''' ehk '''Šķirotava raudteejaama J-park''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]as aadressil Salaspils iela 18. Peatus asub [[Ķengarags]]i asumis. 

Peatuses peatuvad  kõik elektrirongid ja enamik diiselronge, välja arvatud ekspressrongid. Jāņavārtis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel (jääb Ērgļi suunale). Seal on kaheksateist teed, lisaks veel kaheksa tupikteed.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 5,8 km kaugusel ja jääb [[Šķirotava raudteejaam]]a territootiumile. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Peatuses on tegutsev piletikassa. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.&lt;ref&gt;https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/&lt;/ref&gt;

Peatus rajati aastal 1935, mil valmis [[Riia—Ērgļi raudtee]]. Algselt teenindaski peatus ainult seda  liini, [[Daugavpils]]i suunal liiklevad rongid hakkasid seal peatuma aastal 1958, mil [[5. km postenise peatus]] suleti. Raudtee elektrifitseerimise eel asus tolle peatuse ja Jāņavārti vahel veel [[Dreiliņi raudteepeatus]]&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk&lt;/ref&gt; Jāņavārtist [[Zemitāni raudteejaam]]ani viib [[Zemitāni—Šķirotava raudtee]].

Jāņavārti juures asuv J-park on kaubaronge teenindav kompleks, kus teostatakse ka vagunite tehnilist kontrolli. 2003. aastani viis peatuse juures üle raudtee jalakäijate sild, ent seejärel suleti see halva seisukorra tõttu.

Peatus on oma nime saanud Riia eeslinna kindlustusvööndis asunud väravate järgi, mis aastal 1963 peatuse kohal [[palissaad]]i rajati. Aastal 1650 valmis insener van Roodenburgi projekti järgi tamm, mis nende väravateni viis, hiljem hakkas seda mööda kulgema [[postimaantee]].

== Viited ==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Jāņavārti railway station}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/993 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=15/56.92349/24.18855&amp;l=O/RKK Peatus vanal kaardil]


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Jāņavārti| järgnev=[[Daugmale raudteepeatus|Daugmale]]}}
{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Dreiliņi raudteepeatus|Dreiliņi]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Rīga Preču raudteejaam|Rīga Preču]]}}
{{Coordinate | NS = 56/55/08/N | EW = 24/11/09/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>ftkx8srul7w5o65mm31752u4awn84z2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mount Woodroffe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634623</id>
    <revision>
      <id>6173039</id>
      <timestamp>2022-08-03T14:59:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Mägi  | nimi         = Mount Woodroffe  | pilt         =   | pildiallkiri =   | kõrgus       = 1435 m  | asukoht      = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]  | mäeahelik    = [[Musgrave'i mäeahelik]]  | suhteline kõrgus =   | laiuskoord   = -26.3125  | pikkuskoord  = 131.732  | asendikaart  = Lõuna-Austraalia }} '''Mount Woodroffe''' (ka '''Ngarutjaranya''') on mägi [[Austraalia]]s.   Mägi asub [[Lõuna-Austraalia]] osariigi loodeosas [[Musgrave'i mäestik]]us. M...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1249" xml:space="preserve">{{Mägi
 | nimi         = Mount Woodroffe
 | pilt         = 
 | pildiallkiri = 
 | kõrgus       = 1435 m
 | asukoht      = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
 | mäeahelik    = [[Musgrave'i mäeahelik]]
 | suhteline kõrgus = 
 | laiuskoord   = -26.3125
 | pikkuskoord  = 131.732
 | asendikaart  = Lõuna-Austraalia
}}
'''Mount Woodroffe''' (ka '''Ngarutjaranya''') on mägi [[Austraalia]]s. 

Mägi asub [[Lõuna-Austraalia]] osariigi loodeosas [[Musgrave'i mäestik]]us. Mount Woodroffe'i kõrgus on 1435 meetrit ja see on osariigi kõrgeim mägi.&lt;ref name=&quot;Diverse&quot; /&gt; Mägi on nimetatud maamõõtja [[George Goyder]]i auks. Mäele pääs on tänapäeval piiratud, sest esmalt on vajalik luba siseneda [[Pitjantjatjara hõim|Pitjantjatjara]] hõimu maadele.&lt;ref name=&quot;Permit&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Diverse&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Mt Woodroffe Climb |väljaanne=Diverse Travel Australia |url=https://www.diversetravel.com.au/aboriginal-tours/nt-mt-woodroffe-climb |vaadatud=3. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Permit&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=APY Permit Requirements and Information |väljaanne=Anangu Pitjantjatjara Yankunytjatjara |url=https://www.anangu.com.au/en/apy-programs/permits |vaadatud=3. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>b1yzcjdrnrksdvikkl3ba19q9kbxe6q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173040</id>
      <parentid>6173039</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T14:59:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Austraalia mäed]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1282" xml:space="preserve">{{Mägi
 | nimi         = Mount Woodroffe
 | pilt         = 
 | pildiallkiri = 
 | kõrgus       = 1435 m
 | asukoht      = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
 | mäeahelik    = [[Musgrave'i mäeahelik]]
 | suhteline kõrgus = 
 | laiuskoord   = -26.3125
 | pikkuskoord  = 131.732
 | asendikaart  = Lõuna-Austraalia
}}
'''Mount Woodroffe''' (ka '''Ngarutjaranya''') on mägi [[Austraalia]]s. 

Mägi asub [[Lõuna-Austraalia]] osariigi loodeosas [[Musgrave'i mäestik]]us. Mount Woodroffe'i kõrgus on 1435 meetrit ja see on osariigi kõrgeim mägi.&lt;ref name=&quot;Diverse&quot; /&gt; Mägi on nimetatud maamõõtja [[George Goyder]]i auks. Mäele pääs on tänapäeval piiratud, sest esmalt on vajalik luba siseneda [[Pitjantjatjara hõim|Pitjantjatjara]] hõimu maadele.&lt;ref name=&quot;Permit&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Diverse&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Mt Woodroffe Climb |väljaanne=Diverse Travel Australia |url=https://www.diversetravel.com.au/aboriginal-tours/nt-mt-woodroffe-climb |vaadatud=3. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Permit&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=APY Permit Requirements and Information |väljaanne=Anangu Pitjantjatjara Yankunytjatjara |url=https://www.anangu.com.au/en/apy-programs/permits |vaadatud=3. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Austraalia mäed]]</text>
      <sha1>27nz7wrxckpqzlsmi993c9wynhe39xu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173105</id>
      <parentid>6173040</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:50:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1315" xml:space="preserve">{{Mägi
 | nimi         = Mount Woodroffe
 | pilt         = 
 | pildiallkiri = 
 | kõrgus       = 1435 m
 | asukoht      = [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
 | mäeahelik    = [[Musgrave'i mäeahelik]]
 | suhteline kõrgus = 
 | laiuskoord   = -26.3125
 | pikkuskoord  = 131.732
 | asendikaart  = Lõuna-Austraalia
}}
'''Mount Woodroffe''' (ka '''Ngarutjaranya''') on mägi [[Austraalia]]s. 

Mägi asub [[Lõuna-Austraalia]] osariigi loodeosas [[Musgrave'i mäestik]]us. Mount Woodroffe'i kõrgus on 1435 meetrit ja see on osariigi kõrgeim mägi.&lt;ref name=&quot;Diverse&quot; /&gt; Mägi on nimetatud maamõõtja [[George Goyder]]i auks. Mäele pääs on tänapäeval piiratud, sest esmalt on vajalik luba siseneda [[Pitjantjatjara hõim|Pitjantjatjara]] hõimu maadele.&lt;ref name=&quot;Permit&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Diverse&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Mt Woodroffe Climb |väljaanne=Diverse Travel Australia |url=https://www.diversetravel.com.au/aboriginal-tours/nt-mt-woodroffe-climb |vaadatud=3. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Permit&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=APY Permit Requirements and Information |väljaanne=Anangu Pitjantjatjara Yankunytjatjara |url=https://www.anangu.com.au/en/apy-programs/permits |vaadatud=3. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Austraalia mäed]]
[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]]</text>
      <sha1>th5ufov444yuh85ln8oziy9t8lmxh9s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ngarutjaranya</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634624</id>
    <redirect title="Mount Woodroffe" />
    <revision>
      <id>6173041</id>
      <timestamp>2022-08-03T15:00:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Mount Woodroffe]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" xml:space="preserve">#suuna[[Mount Woodroffe]]</text>
      <sha1>cp4fgk57ol7s9pm8r8ivxntv5yqnt17</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634625</id>
    <redirect title="Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised" />
    <revision>
      <id>6173046</id>
      <timestamp>2022-08-03T15:26:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58" xml:space="preserve">#suuna [[Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised]]</text>
      <sha1>md9gs8uq886ukcc2zldb1lu7koeu894</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalpaka postenis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634626</id>
    <revision>
      <id>6173072</id>
      <timestamp>2022-08-03T16:09:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast raudteejaam | nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus | pilt =  | pildiallkiri =  | asukoht =  | tüüp =  | omanik =  | käitaja =  | liin = Riia–Daugavpils | platvormid =  | rööpapaare =  | avatud = 1934 | suletud = 1998 | kaart = punkt }}  '''Kalpaka postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 2 kilomeetri kaugusel.  Aastal 1925 rajati Riia keskraudteejaa...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1387" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1934
| suletud = 1998
| kaart = punkt
}}

'''Kalpaka postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 2 kilomeetri kaugusel.

Aastal 1925 rajati [[Riia keskraudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni elektritsentralisatsiooni post. Kuni aastani 1931, mil see keskraudteejaamale allutati, oli see iseseisva jaama staatusega, kus peatusid Riiast [[Šķirotava raudteejaam]]a sõitvad rongid. Aastal 1942 hakkas peatus kandma nime '''Ģertrūdes iela''' (saksa ''Riga-Gertrudestraße'') Aastal 1945 kandis peatus sõiduplaanis taas Kalpaka postenise nime. Aastal 1952 kandis peatus sõiduplaanis nime ''2.km post''' [[XX sajand]]i viiekümnendatel aastatel riia raudteejaam rekonstrueeriti, elektitsentralisatsioon post viidi teise kohta üle ja peatus kadus.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>ha7swxv0wzfr66bl29fn24af5lgivm1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173074</id>
      <parentid>6173072</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:10:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1388" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1934
| suletud = 1998
| kaart = punkt
}}

'''Kalpaka postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 2 kilomeetri kaugusel.

Aastal 1925 rajati [[Riia keskraudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni elektritsentralisatsiooni post. Kuni aastani 1931, mil see keskraudteejaamale allutati, oli see iseseisva jaama staatusega, kus peatusid Riiast [[Šķirotava raudteejaam]]a sõitvad rongid. Aastal 1942 hakkas peatus kandma nime '''Ģertrūdes iela''' (saksa ''Riga-Gertrudestraße'') Aastal 1945 kandis peatus sõiduplaanis taas Kalpaka postenise nime. Aastal 1952 kandis peatus sõiduplaanis nime '''2.km post''' [[XX sajand]]i viiekümnendatel aastatel Riia raudteejaam rekonstrueeriti, elektitsentralisatsioon post viidi teise kohta üle ja peatus kadus.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>awi8lxvvmp7jvw6351f84miyzr6f4fn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173075</id>
      <parentid>6173074</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:10:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1383" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1934
| suletud = 1998
| kaart = 
}}

'''Kalpaka postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 2 kilomeetri kaugusel.

Aastal 1925 rajati [[Riia keskraudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni elektritsentralisatsiooni post. Kuni aastani 1931, mil see keskraudteejaamale allutati, oli see iseseisva jaama staatusega, kus peatusid Riiast [[Šķirotava raudteejaam]]a sõitvad rongid. Aastal 1942 hakkas peatus kandma nime '''Ģertrūdes iela''' (saksa ''Riga-Gertrudestraße'') Aastal 1945 kandis peatus sõiduplaanis taas Kalpaka postenise nime. Aastal 1952 kandis peatus sõiduplaanis nime '''2.km post''' [[XX sajand]]i viiekümnendatel aastatel Riia raudteejaam rekonstrueeriti, elektitsentralisatsioon post viidi teise kohta üle ja peatus kadus.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>rkyi3wuo04og1p7rmrlh74uib9wodlf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173079</id>
      <parentid>6173075</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:17:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1627" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1934
| suletud = 1998
| kaart = 
}}

'''Kalpaka postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 2 kilomeetri kaugusel.

Aastal 1925 rajati [[Riia keskraudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni elektritsentralisatsiooni post, mis asetses [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ja [[Pihkva–Riia raudtee]] lahknemispaigas.&lt;ref&gt;https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fwww.ldz.lv%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fkalpaka_postenis.doc&amp;wdOrigin=BROWSELINK&lt;/ref&gt; Kuni aastani 1931, mil see keskraudteejaamale allutati, oli see iseseisva jaama staatusega, kus peatusid Riiast [[Šķirotava raudteejaam]]a sõitvad rongid. Aastal 1942 hakkas peatus kandma nime '''Ģertrūdes iela''' (saksa ''Riga-Gertrudestraße'') Aastal 1945 kandis peatus sõiduplaanis taas Kalpaka postenise nime. Aastal 1952 kandis peatus sõiduplaanis nime '''2.km post'''. [[XX sajand]]i viiekümnendatel aastatel Riia raudteejaam rekonstrueeriti, elektitsentralisatsioon post viidi teise kohta üle ja peatus kadus.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>2feehq0hn14rbaiea043jcm0gibx15i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173080</id>
      <parentid>6173079</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:18:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1709" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1934
| suletud = 1998
| kaart = 
}}

'''Kalpaka postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 2 kilomeetri kaugusel.

Aastal 1925 rajati [[Riia keskraudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni elektritsentralisatsiooni post, mis asetses [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ja [[Pihkva–Riia raudtee]] lahknemispaigas.&lt;ref&gt;https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fwww.ldz.lv%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fkalpaka_postenis.doc&amp;wdOrigin=BROWSELINK&lt;/ref&gt; Kuni aastani 1931, mil see keskraudteejaamale allutati, oli see iseseisva jaama staatusega, kus peatusid Riiast [[Šķirotava raudteejaam]]a sõitvad rongid. Aastal 1942 hakkas peatus kandma nime '''Ģertrūdes iela''' (saksa ''Riga-Gertrudestraße'') Aastal 1945 kandis peatus sõiduplaanis taas Kalpaka postenise nime. Aastal 1952 kandis peatus sõiduplaanis nime '''2.km post'''. [[XX sajand]]i viiekümnendatel aastatel Riia raudteejaam rekonstrueeriti, elektitsentralisatsioon post viidi teise kohta üle ja peatus kadus.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]]}}

{{koord | NS = 56.94593378286277 | EW = 24.145486866026882 | tüüp = maamärk }}
[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>oge31aq06sbqxkvsgcjrmj09y2nbltn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173123</id>
      <parentid>6173080</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:35:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1709" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1925
| suletud = 1952
| kaart = 
}}

'''Kalpaka postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 2 kilomeetri kaugusel.

Aastal 1925 rajati [[Riia keskraudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni elektritsentralisatsiooni post, mis asetses [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ja [[Pihkva–Riia raudtee]] lahknemispaigas.&lt;ref&gt;https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fwww.ldz.lv%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fkalpaka_postenis.doc&amp;wdOrigin=BROWSELINK&lt;/ref&gt; Kuni aastani 1931, mil see keskraudteejaamale allutati, oli see iseseisva jaama staatusega, kus peatusid Riiast [[Šķirotava raudteejaam]]a sõitvad rongid. Aastal 1942 hakkas peatus kandma nime '''Ģertrūdes iela''' (saksa ''Riga-Gertrudestraße'') Aastal 1945 kandis peatus sõiduplaanis taas Kalpaka postenise nime. Aastal 1952 kandis peatus sõiduplaanis nime '''2.km post'''. [[XX sajand]]i viiekümnendatel aastatel Riia raudteejaam rekonstrueeriti, elektitsentralisatsioon post viidi teise kohta üle ja peatus kadus.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]]}}

{{koord | NS = 56.94593378286277 | EW = 24.145486866026882 | tüüp = maamärk }}
[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>4pe7lxz82lk867a8c2o6ls83imq4nfz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173141</id>
      <parentid>6173123</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:57:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1714" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1925
| suletud = 1952
| kaart = 
}}

'''Kalpaka postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 2 kilomeetri kaugusel.

Aastal 1925 rajati [[Riia keskraudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni elektritsentralisatsiooni post, mis asetses [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ja [[Pihkva–Riia raudtee]] lahknemispaigas.&lt;ref&gt;https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fwww.ldz.lv%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fkalpaka_postenis.doc&amp;wdOrigin=BROWSELINK&lt;/ref&gt; Kuni aastani 1931, mil see keskraudteejaamale allutati, oli see iseseisva jaama staatusega, kus peatusid Riiast [[Šķirotava raudteejaam]]a sõitvad rongid. Aastal 1942 hakkas peatus kandma nime '''Ģertrūdes iela''' (saksa ''Riga-Gertrudestraße'') Aastal 1945 kandis peatus sõiduplaanis taas Kalpaka postenise nime. Aastal 1952 kandis peatus sõiduplaanis nime '''2. km postenis'''. [[XX sajand]]i viiekümnendatel aastatel Riia raudteejaam rekonstrueeriti, elektitsentralisatsioon post viidi teise kohta üle ja peatus kadus.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]]}}

{{koord | NS = 56.94593378286277 | EW = 24.145486866026882 | tüüp = maamärk }}
[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>r43qrvdacnmw5v2ma3ddleoimlcvl37</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173153</id>
      <parentid>6173141</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:13:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1713" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1925
| suletud = 1952
| kaart = 
}}

'''Kalpaka postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]il. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 2 kilomeetri kaugusel.

Aastal 1925 rajati [[Riia keskraudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni elektritsentralisatsiooni post, mis asetses [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ja [[Pihkva–Riia raudtee]] lahknemispaigas.&lt;ref&gt;https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fwww.ldz.lv%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fkalpaka_postenis.doc&amp;wdOrigin=BROWSELINK&lt;/ref&gt; Kuni aastani 1931, mil see keskraudteejaamale allutati, oli see iseseisva jaama staatusega, kus peatusid Riiast [[Šķirotava raudteejaam]]a sõitvad rongid. Aastal 1942 hakkas peatus kandma nime '''Ģertrūdes iela''' (saksa ''Riga-Gertrudestraße'') Aastal 1945 kandis peatus sõiduplaanis taas Kalpaka postenise nime. Aastal 1952 kandis peatus sõiduplaanis nime '''2. km postenis'''. [[XX sajand]]i viiekümnendatel aastatel Riia raudteejaam rekonstrueeriti, elektitsentralisatsioon post viidi teise kohta üle ja peatus kadus.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Riia keskraudteejaam|Riia]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]]}}

{{koord | NS = 56.94593378286277 | EW = 24.145486866026882 | tüüp = maamärk }}
[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>pqhhtxit5gdnbgrmsu0fhek8zyg32tb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ģertrūdes iela raudteepeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634627</id>
    <redirect title="Kalpaka postenis" />
    <revision>
      <id>6173081</id>
      <timestamp>2022-08-03T16:19:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Kalpaka postenise raudteepeatus]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42" xml:space="preserve">#suuna [[Kalpaka postenise raudteepeatus]]</text>
      <sha1>ptaq5134w54pbxkof9kriqlbwi6juha</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173082</id>
      <parentid>6173081</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:20:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Kalpaka postenise raudteepeatus]] → [[Kalpaka postenis]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" xml:space="preserve">#suuna [[Kalpaka postenis]]</text>
      <sha1>ei87jfq8j7nvmmape96fjot5qyrubpq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Northfield</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634628</id>
    <revision>
      <id>6173083</id>
      <timestamp>2022-08-03T16:20:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Northfield |  hääldus =  |  pilt = DowntownNorthfield1.JPG | pildiallkiri = Northfieldi kesklinn |  lipp =  |  lipu_link = |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = |  asendikaardi_pilt = Rice County Minnesota Incorporated and Unincorporated areas Northfield Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Minnesota osariigis ja Rice'i maakonnas }} '''Northfield''' on linn [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis. Suurem osa linnast jääb Ri...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1676" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Northfield
|  hääldus = 
|  pilt = DowntownNorthfield1.JPG
| pildiallkiri = Northfieldi kesklinn
|  lipp = 
|  lipu_link =
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke =
|  asendikaardi_pilt = Rice County Minnesota Incorporated and Unincorporated areas Northfield Highlighted.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Minnesota osariigis ja Rice'i maakonnas
}}
'''Northfield''' on linn [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis. Suurem osa linnast jääb [[Rice'i maakond]]a, väike osa asub [[Dakota maakond|Dakota maakonna]] alal. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 20 790. Aastal 2010 oli elanikke 20 007. Läbi linna kulgeb [[Mississippi]] lisajõgi [[Cannoni jõgi|Cannon]].

Linn asutas [[1856]]. aastal John W. North, kelle järgi linn on ka nime saanud. Linna asustasid peamiselt [[Uus-Inglismaa]]lt pärit asunikud. Northfield sai linnaõigused [[1868]]. aastal. Linnast kujunes põllumajanduskeskus, linna ümbritsevatel põldudel kasvatati peamiselt [[nisu]] ja [[mais]]i, hiljem lisandusid neile piimafarmid.

7. septembril [[1876]] sooritas [[Jesse James]]i gäng linnas ebaõnnestunud pangaröövi.

Linnas tegutsevad [[1866]]. aastal asutatud [[Carleton College]] ja [[1874]]. aastal Norra sisserändajate asutatud [[St. Olaf College]].

Linna lähedalt möödub kiirtee [[Interstate 35]], mille kaudu on ühendus umbes 50 kilomeetri kaugusel asuva [[Minneapolis]]e–[[Saint Paul]]i linnastuga.

Linnas on sündinud [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaat molekulaarbioloog [[Peter Agre]] ja kirjanik [[Siri Hustvedt]].

== Välislingid ==
* [https://www.ci.northfield.mn.us/ Ametlik koduleht]
[[Kategooria:Minnesota linnad]]</text>
      <sha1>4mxlezduni1v5uo5tzis1hbqtyf6aeu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2.km post</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634629</id>
    <redirect title="Kalpaka postenis" />
    <revision>
      <id>6173084</id>
      <timestamp>2022-08-03T16:20:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Kalpaka postenis]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" xml:space="preserve">#suuna [[Kalpaka postenis]]</text>
      <sha1>ei87jfq8j7nvmmape96fjot5qyrubpq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anamosa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634630</id>
    <revision>
      <id>6173091</id>
      <timestamp>2022-08-03T16:37:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Anamosa |  hääldus =  |  pilt = Anamosa State Penitentary.jpg | pildiallkiri = Anamosa osariiklik vangla |  lipp =  |  lipu_link = |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = |  asendikaardi_pilt = Jones_County_Iowa_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Anamosa_Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Jonesi maakonnas ja Iowa osariigis }} '''Anamosa''' on linn [[USA]]-s [[Iowa]] osariigis, [[Jonesi maakond|Jonesi maakonna]] haldusk...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2532" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Anamosa
|  hääldus = 
|  pilt = Anamosa State Penitentary.jpg
| pildiallkiri = Anamosa osariiklik vangla
|  lipp = 
|  lipu_link =
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke =
|  asendikaardi_pilt = Jones_County_Iowa_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Anamosa_Highlighted.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Jonesi maakonnas ja Iowa osariigis
}}
'''Anamosa''' on linn [[USA]]-s [[Iowa]] osariigis, [[Jonesi maakond|Jonesi maakonna]] halduskeskus. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 5450. 2010. aastal oli elanikke 5533. Linna piiril lähedalt möödub [[Mississippi]] lisajõgi [[Wapsipiniconi jõgi|Wapsipinicon]], mille kallastel asub 159 hektari suurune Wapsipinicon State Park. Linnast möödub maantee [[U.S. Route 151|Route 151]].

Anamosa asutati [[1838]]. aastal. Algselt kandis asula nime '''Buffalo Forks''', [[1856]]. aastal sai selle nimeks '''Lexington'''. Samal aastal, mil linn sai linnaõigused ([[1877]]), muudeti linna nimi Anamosaks, kuna Lexingtoni-nimelisi linnu on USA-s palju. Linn sai arvatavasti nime ühe kohaliku samanimelise indiaanitüdruku järgi (''anamosa'' tähendab indiaanikeeles 'valge hirvevasikas' või 'kõnnid minuga').

[[1993]]. aastal nimetati Anamosa Iowa ametlikuks kõrvitsapealinnaks, kuna iga aasta oktoobris toimub linnas kõrvitsafestival Pumpkinfest.

Linnas asub Anamosa osariiklik vangla, kus on karistust kandnud sellised kurikuulsad kurjategijad nagu [[John Wayne Gacy]] ja [[Robert Hansen]]. Vangla [[uusgooti stiil]]is hooned kanti [[1992]]. aastal ajalooliste paikade riiklikku registrisse [[National Register of Historic Places]]. Anamosas või selle ümbruses asub veel 15 objekti või hoonet, mis on kantud ajalooliste paikade riiklikku registrisse, sh Anamosa ajalooline linnasüda ja Jonesi maakonna kohtumaja.

Anamosas sündis kunstnik [[Grant Wood]] (1891–1942), kes maeti linnas asuvasse Riverside'i kalmistule.&lt;ref&gt;https://www.findagrave.com/memorial/1122/grant-wood (vaadatud 6.10.2021)&lt;/ref&gt; Linnas asub Grant Woodi kunstigalerii.&lt;ref&gt;https://www.grantwoodgallery.org/ (vaadatud 6.10.2021)&lt;/ref&gt; Lisaks asub linnas [[1989]]. aastal asutatud riiklik mootorrataste muuseum.&lt;ref&gt;https://nationalmcmuseum.org/ (vaadatud 6.10.2021)&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Anamosa_(Jones_County),_Iowa_Panoramic_Image_by_David_N._Hockett.jpg|pisi|center|700px|Anamosa kesklinna panoraam]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Anamosa, Iowa}}
* [https://www.anamosa-iowa.org/ Ametlik koduleht]

[[Kategooria:Iowa linnad]]</text>
      <sha1>dxudjc1ey8hqao5x61yttuknzsh58m3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173092</id>
      <parentid>6173091</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T16:38:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2539" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Anamosa
|  hääldus = 
|  pilt = Anamosa State Penitentary.jpg
| pildiallkiri = Anamosa osariiklik vangla
|  lipp = 
|  lipu_link =
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke =
|  asendikaardi_pilt = Jones_County_Iowa_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Anamosa_Highlighted.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Jonesi maakonnas ja Iowa osariigis
}}
'''Anamosa''' on linn [[USA]]-s [[Iowa]] osariigis, [[Jonesi maakond (Iowa)|Jonesi maakonna]] halduskeskus. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 5450. 2010. aastal oli elanikke 5533. Linna piiril lähedalt möödub [[Mississippi]] lisajõgi [[Wapsipiniconi jõgi|Wapsipinicon]], mille kallastel asub 159 hektari suurune Wapsipinicon State Park. Linnast möödub maantee [[U.S. Route 151|Route 151]].

Anamosa asutati [[1838]]. aastal. Algselt kandis asula nime '''Buffalo Forks''', [[1856]]. aastal sai selle nimeks '''Lexington'''. Samal aastal, mil linn sai linnaõigused ([[1877]]), muudeti linna nimi Anamosaks, kuna Lexingtoni-nimelisi linnu on USA-s palju. Linn sai arvatavasti nime ühe kohaliku samanimelise indiaanitüdruku järgi (''anamosa'' tähendab indiaanikeeles 'valge hirvevasikas' või 'kõnnid minuga').

[[1993]]. aastal nimetati Anamosa Iowa ametlikuks kõrvitsapealinnaks, kuna iga aasta oktoobris toimub linnas kõrvitsafestival Pumpkinfest.

Linnas asub Anamosa osariiklik vangla, kus on karistust kandnud sellised kurikuulsad kurjategijad nagu [[John Wayne Gacy]] ja [[Robert Hansen]]. Vangla [[uusgooti stiil]]is hooned kanti [[1992]]. aastal ajalooliste paikade riiklikku registrisse [[National Register of Historic Places]]. Anamosas või selle ümbruses asub veel 15 objekti või hoonet, mis on kantud ajalooliste paikade riiklikku registrisse, sh Anamosa ajalooline linnasüda ja Jonesi maakonna kohtumaja.

Anamosas sündis kunstnik [[Grant Wood]] (1891–1942), kes maeti linnas asuvasse Riverside'i kalmistule.&lt;ref&gt;https://www.findagrave.com/memorial/1122/grant-wood (vaadatud 6.10.2021)&lt;/ref&gt; Linnas asub Grant Woodi kunstigalerii.&lt;ref&gt;https://www.grantwoodgallery.org/ (vaadatud 6.10.2021)&lt;/ref&gt; Lisaks asub linnas [[1989]]. aastal asutatud riiklik mootorrataste muuseum.&lt;ref&gt;https://nationalmcmuseum.org/ (vaadatud 6.10.2021)&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Anamosa_(Jones_County),_Iowa_Panoramic_Image_by_David_N._Hockett.jpg|pisi|center|700px|Anamosa kesklinna panoraam]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Anamosa, Iowa}}
* [https://www.anamosa-iowa.org/ Ametlik koduleht]

[[Kategooria:Iowa linnad]]</text>
      <sha1>di15vwbgm1ntzph1gur36wj5t0mqbew</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Avamusala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634631</id>
    <redirect title="Avamus" />
    <revision>
      <id>6173100</id>
      <timestamp>2022-08-03T16:48:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Andres teisaldas lehekülje [[Avamusala]] pealkirja [[Avamus]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17" xml:space="preserve">#suuna [[Avamus]]</text>
      <sha1>scxzi59blecnhtbo9pkw8rg6qrifj5f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Avamusala</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634632</id>
    <redirect title="Arutelu:Avamus" />
    <revision>
      <id>6173102</id>
      <timestamp>2022-08-03T16:48:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Avamusala]] pealkirja [[Arutelu:Avamus]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" xml:space="preserve">#suuna [[Arutelu:Avamus]]</text>
      <sha1>b5qhbt4lnb8hrskkkchpd2cdxo88z5q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>5. km postenis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634633</id>
    <revision>
      <id>6173138</id>
      <timestamp>2022-08-03T17:53:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast raudteejaam | nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus | pilt =  | pildiallkiri =  | asukoht =  | tüüp =  | omanik =  | käitaja =  | liin = Riia–Daugavpils | platvormid =  | rööpapaare =  | avatud = 1930 | suletud = 1956 | kaart =  }}  '''5. km postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 5 kilomeetri kaugusel.  XX sajandi alguses rajati vagunite sorteerimisj...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1062" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kalpaka postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1930
| suletud = 1956
| kaart = 
}}

'''5. km postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 5 kilomeetri kaugusel.

XX sajandi alguses rajati vagunite sorteerimisjaama tarbeks [[Šķirotava raudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni tsentralisatsiooni post. Sajandi kolmekümnendatel aastatel kasutati seda posti rongiliikluses orientiirina, mille juures peatusid ka üksikud reisirongid. Peatuspaik suleti aastal 1956.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Dreiliņi raudteepeatus|Dreiliņi]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>71kuqht49362uufyb92jzlkv7zc8is1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173140</id>
      <parentid>6173138</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T17:54:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1058" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = 5. km postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1930
| suletud = 1956
| kaart = 
}}

'''5. km postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 5 kilomeetri kaugusel.

XX sajandi alguses rajati vagunite sorteerimisjaama tarbeks [[Šķirotava raudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni tsentralisatsiooni post. Sajandi kolmekümnendatel aastatel kasutati seda posti rongiliikluses orientiirina, mille juures peatusid ka üksikud reisirongid. Peatuspaik suleti aastal 1956.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | peatus=5. km postenis | järgnev=[[Dreiliņi raudteepeatus|Dreiliņi]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>poee9521zrs32mdxcn2k1l0ih66kn8e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173152</id>
      <parentid>6173140</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:12:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1057" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = 5. km postenise raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1930
| suletud = 1956
| kaart = 
}}

'''5. km postenise raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]il. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 5 kilomeetri kaugusel.

XX sajandi alguses rajati vagunite sorteerimisjaama tarbeks [[Šķirotava raudteejaam]]a juurde pöörangute ja signalisatsiooni tsentralisatsiooni post. Sajandi kolmekümnendatel aastatel kasutati seda posti rongiliikluses orientiirina, mille juures peatusid ka üksikud reisirongid. Peatuspaik suleti aastal 1956.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | peatus=5. km postenis | järgnev=[[Dreiliņi raudteepeatus|Dreiliņi]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>no5nsyav8mw272n1araekb5vnvcnb9z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:5. km postenis</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634634</id>
    <revision>
      <id>6173139</id>
      <timestamp>2022-08-03T17:53:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Aga selle peatuse koordinaate pole mul õnnestunud leida... ~~~~'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="161" xml:space="preserve">Aga selle peatuse koordinaate pole mul õnnestunud leida... [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. august 2022, kell 20:53 (EEST)</text>
      <sha1>etemic82es3r0dlgsp4h292ejvawzp1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dreiliņi raudteepeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634635</id>
    <revision>
      <id>6173148</id>
      <timestamp>2022-08-03T18:11:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast raudteejaam | nimi = Dreiliņi raudteepeatus | pilt =  | pildiallkiri =  | asukoht =  | tüüp =  | omanik =  | käitaja =  | liin = Riia–Daugavpils | platvormid =  | rööpapaare =  | avatud = 1918 | suletud = 1959 | kaart =  }}  '''Dreiliņi raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 6 versta kaugusel.  Peatust nimega  ''Getlingsmoor'' või Dreilingsbusch'' on esmakor...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1014" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Dreiliņi raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1918
| suletud = 1959
| kaart = 
}}

'''Dreiliņi raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 6 versta kaugusel.

Peatust nimega  ''Getlingsmoor'' või Dreilingsbusch'' on esmakordselt mainitud aastal 1918. Aastal 1919 kasutati selle kohta nimetust 
''6. verstes nodalīšanas punkts'', mis tähendab kuuenda versta eralduspunkti. Dreiliņi nime sai peatus aastal 1920. Peatus suleti raudtee elektrifitseerimsisel aastal 1959.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[5. km postenis]] | peatus=Dreiliņi | järgnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>lgje1qgir6634unlnbnwthcwdh919wr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173149</id>
      <parentid>6173148</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:11:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1016" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Dreiliņi raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1918
| suletud = 1959
| kaart = 
}}

'''Dreiliņi raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]ill. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 6 versta kaugusel.

Peatust nimega  ''Getlingsmoor'' või ''Dreilingsbusch'' on esmakordselt mainitud aastal 1918. Aastal 1919 kasutati selle kohta nimetust 
''6. verstes nodalīšanas punkts'', mis tähendab kuuenda versta eralduspunkti. Dreiliņi nime sai peatus aastal 1920. Peatus suleti raudtee elektrifitseerimsisel aastal 1959.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[5. km postenis]] | peatus=Dreiliņi | järgnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>8xpc82mcorp7c47k0kcay91lpqinkcr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173151</id>
      <parentid>6173149</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:12:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1015" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Dreiliņi raudteepeatus
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Daugavpils
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1918
| suletud = 1959
| kaart = 
}}

'''Dreiliņi raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Daugavpilsi raudteeliin]]il. Peatus asus [[Riia]]s, [[Riia keskraudteejaam]]ast 6 versta kaugusel.

Peatust nimega  ''Getlingsmoor'' või ''Dreilingsbusch'' on esmakordselt mainitud aastal 1918. Aastal 1919 kasutati selle kohta nimetust 
''6. verstes nodalīšanas punkts'', mis tähendab kuuenda versta eralduspunkti. Dreiliņi nime sai peatus aastal 1920. Peatus suleti raudtee elektrifitseerimsisel aastal 1959.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk.&lt;/ref&gt; 

== Viited == 
{{viited}}

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[5. km postenis]] | peatus=Dreiliņi | järgnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>cvwdgap2lj08mdj4dnqcxrxoqgb6wcv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dreilini raudteepeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634636</id>
    <redirect title="Dreiliņi raudteepeatus" />
    <revision>
      <id>6173150</id>
      <timestamp>2022-08-03T18:12:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Dreiliņi raudteepeatus]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34" xml:space="preserve">#suuna [[Dreiliņi raudteepeatus]]</text>
      <sha1>tn40a71zh22xng36g7yshgswq3r7q7s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Dreiliņi raudteepeatus</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634637</id>
    <revision>
      <id>6173154</id>
      <timestamp>2022-08-03T18:14:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Kahjuks ma ei tea selle peatuse koordinaate... Tõenäoliselt asus mõisa juures. - ~~~~'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="185" xml:space="preserve">Kahjuks ma ei tea selle peatuse koordinaate... Tõenäoliselt asus mõisa juures. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. august 2022, kell 21:14 (EEST)</text>
      <sha1>2gyl17n3i3q6mi7esahehu0x09pcyvk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zemitāni—Šķirotava raudtee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634638</id>
    <revision>
      <id>6173159</id>
      <timestamp>2022-08-03T18:28:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Zemitāni_-_Šķirotava_1.jpg|pisi|Vaade raudteele]] '''Zemitāni'''–'''Šķirotava raudtee''' on elektrifitseeritud raudtee Riia linnas [[Šķirotava raudteejaam]]a ja [[Zemitāni raudteejaam]]a vahel. Raudtee on nelja kilomeetri pikkune ja kahe teega, peatusi sellel ei ole ja vaatamata sellele, et tee on elektrifitseeritud, ei toimu sellel elektrirongide liilust.  Raudteed kasutavad kaubarongid. Aastail 2013 ja 2014 kasutas seda keskeltläbi 45 rongi ööpäevas....'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1164" xml:space="preserve">[[Pilt:Zemitāni_-_Šķirotava_1.jpg|pisi|Vaade raudteele]]
'''Zemitāni'''–'''Šķirotava raudtee''' on elektrifitseeritud raudtee Riia linnas [[Šķirotava raudteejaam]]a ja [[Zemitāni raudteejaam]]a vahel. Raudtee on nelja kilomeetri pikkune ja kahe teega, peatusi sellel ei ole ja vaatamata sellele, et tee on elektrifitseeritud, ei toimu sellel elektrirongide liilust.

Raudteed kasutavad kaubarongid. Aastail 2013 ja 2014 kasutas seda keskeltläbi 45 rongi ööpäevas. Rongide lubatud sõidkiirus sellel teel on 40 km/h.&lt;ref&gt;Publiskās lietošanas dzelzceļa infrastruktūras pārskats 2014&lt;/ref&gt;

Tee valmis aastal 1902 seoses Riia raudteesõlme rekonstrueerimisega. Nõukogude perioodil kasutasid seda [[Ogre]]st [[Carnikava]]sse ja [[Vecāķi raudteejaam]]a sõitvad rongid, mis ei läbinud [[Riia keskraudteejaam]]a. Taoline liiklus jätkus aastani 2000, mil sellesse tekkis kaheaastane paus. Aastal 2003 katsetati sellise liiniga taas, ent seejärel reisirongide liiklus sellel teel lõppes.&lt;ref&gt; A/S Pasažieru vilciens, elektrovilcienu kustības dienesta saraksts 2003./2004. g.&lt;/ref&gt;

==Viited==

[[Kategooria:Läti raudteed]]
[[Kategooria:Riia]]</text>
      <sha1>f23wqpzcf5suildcfd006k824o6hb35</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173160</id>
      <parentid>6173159</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T18:29:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1104" xml:space="preserve">'''Zemitāni'''–'''Šķirotava raudtee''' on elektrifitseeritud raudtee Riia linnas [[Šķirotava raudteejaam]]a ja [[Zemitāni raudteejaam]]a vahel. Raudtee on nelja kilomeetri pikkune ja kahe teega, peatusi sellel ei ole ja vaatamata sellele, et tee on elektrifitseeritud, ei toimu sellel elektrirongide liilust.

Raudteed kasutavad kaubarongid. Aastail 2013 ja 2014 kasutas seda keskeltläbi 45 rongi ööpäevas. Rongide lubatud sõidkiirus sellel teel on 40 km/h.&lt;ref&gt;Publiskās lietošanas dzelzceļa infrastruktūras pārskats 2014&lt;/ref&gt;

Tee valmis aastal 1902 seoses Riia raudteesõlme rekonstrueerimisega. Nõukogude perioodil kasutasid seda [[Ogre]]st [[Carnikava]]sse ja [[Vecāķi raudteejaam]]a sõitvad rongid, mis ei läbinud [[Riia keskraudteejaam]]a. Taoline liiklus jätkus aastani 2000, mil sellesse tekkis kaheaastane paus. Aastal 2003 katsetati sellise liiniga taas, ent seejärel reisirongide liiklus sellel teel lõppes.&lt;ref&gt; A/S Pasažieru vilciens, elektrovilcienu kustības dienesta saraksts 2003./2004. g.&lt;/ref&gt;

==Viited==

[[Kategooria:Läti raudteed]]
[[Kategooria:Riia]]</text>
      <sha1>8681tpvrwmeri6zh74mzc4kdfxjrsa3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kriminaalpolitsei Peavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634639</id>
    <revision>
      <id>6173169</id>
      <timestamp>2022-08-03T18:55:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Asutus |Nimi            = [[Kohtuministeerium]]i Kriminaalpolitsei Peavalitsus |Embleem         =  |Embleemiallkiri =  |Pilt            = [[File:Tallinn, Rahukohtu 3 (2).jpg||pisi|300px]] |Pildiallkiri    = Rahukohtu tänav 3, Kriminaalpolitsei Peavalitsuse hoone |lühend          =  |moodustatud     = [[5. jaanuar]]il [[1920]] |likvideeritud   = [[13. juuni]]l [[1924]] |tüüp            =  |eesmärk         =  |peakorter       = Tallinn |asukoht         = Rahukohtu t...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6999" xml:space="preserve">{{Asutus
|Nimi            = [[Kohtuministeerium]]i Kriminaalpolitsei Peavalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = [[File:Tallinn, Rahukohtu 3 (2).jpg||pisi|300px]]
|Pildiallkiri    = Rahukohtu tänav 3, Kriminaalpolitsei Peavalitsuse hoone
|lühend          = 
|moodustatud     = [[5. jaanuar]]il [[1920]]
|likvideeritud   = [[13. juuni]]l [[1924]]
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = [[Rahukohtu tänav]] 3, Tallinn
|piirkond        = Eesti Vabariik
|juht_nimi       = [[Jakob Kuus]] kt. (1919),
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Kohtuministeerium]]
|alluv_asutus          = Tallinna kriminaalpolitseiosakond &lt;br&gt;Rakvere kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Narva kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt; Tartu kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Võru kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Petseri kriminaalpolitseiosakond&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1923/12/22/3 Määrus Paide, Petseri ja Kuresaare kriminaalpolitsei osakondade likwideerimise ja nende asemele alaliste kriminaalpolitsei punktide moodustamise kohta.], Riigi Teataja, nr. 149, 22 detsember 1923&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/02/14/5 Määrus Rakwere kriminaalpolitsei Paide punkti, Wõru kriminaalpolitsei Petseri punkti ja Haapsalu kriminaalpolitsei Kuresaare punkti iseseiswateks kriminaalpolitsei jaoskondadeks muutmise kohta.], Riigi Teataja, nr. 25-26, 14 veebruar 1925&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;Valga kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt; Viljandi kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Pärnu kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Paide kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Haapsalu kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Kuresaare kriminaalpolitseiosakond
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
'''Kriminaalpolitsei Peavalitsus''' oli [[Eesti kriminaalpolitsei]] keskasutus aastatel [[1920]]–[[1924]].

Kriminaalpolitsei peavalitsuse ülesanneteks olid: 1) [[Eesti kriminaalpolitsei|Kriminaalpolitsei]] tegevuse üleüldine korraldamine ja juhtimine; 2) sellekohaste juhtnööride, korralduste ja seletuste andmine, mis kriminaalpolitsei tegevuse tehnilisesse küljesse puutuvad; 3) eelarvete kokkuseadmine kriminaalpolitsei ülevalpidamiseks; 4) statistika pidamine kuritegevuse üle, eelkaristusteadete korraldamine ja hoidmine ning teadete andmine ametasutuste nõudmiste peale; 5) kriminaalpolitsei asutuste ja ametnikkude tegevuse ja asjaajamise ülevalve ja revideerimine.

Eesti [[kriminaalmiilits]]a ülem alates 1. maist 1919 oli  [[Jakob Kuus]],  28. novembril 1919 nimetas Vabariigi Valitsus Jakob Kuuse Kriminaalpolitsei Peavalitsuse ülema kohusetäitjaks ja 2. juulil 1924 [[Politsei Peavalitsus]]e ülema.

[[Eesti kriminaalpolitsei]] moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, [[kriminaalpolitsei]] korraldusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/14/8 Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920&lt;/ref&gt; [[Kohtuministeerium]]i alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: Kriminaalpolitsei Peavalitsus Tallinnas ja linnade ja maakondade politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli [[prokuratuur]]i ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, [[kuritegevus]]e jälgimist alustada ja [[juurdlus|juurdlemist]] toimetada. Kuritegevuse vastu võitlemisel oli kriminaalpolitsei ülesanneteks: 1) karistatava tegevuse ärahoidmine, jälgimine ning selgitamine; 2) kahtlustäratavate õnnetusjuhtumiste asjaolude selgitamine; 3) kriminaalprotsessuaalsed toimingud, nagu need kriminaalkohtupidamise seadustes ette nähtud; 4) järelevalve kurjategijate üle. 

Eesti kriminaalpolitsei alustas tegevust uuel kujul 1920. aasta algust saadik. Enne seda tunti politseid Vene ajal Tallinnas ja Tartu linnas asutatud väikeste „sõsknoje otelenije&quot;tena&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1922/11/16/17 Ülevaade kriminaal-politsei tegevusest.], Postimees (1886-1944), nr. 268, 16 november 1922&lt;/ref&gt;. 1908. aastal asutati Venemaa keisririigis igasse kubermangu ja ülikoolilinna väikearvuline kriminaalpolitsei  komando, sealhulgas ka Tallinnasse ja Tartusse&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1922/11/17/13 Meie kriminaalpolitsei asutamine ja tema praegune seisukord.], Päewaleht, nr. 283, 17 november 1922&lt;/ref&gt;. Vene revolutsiooni ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal püsisid mõlemad asutused ka  miilitsa kõrval edasi, töötades nimetatud linnades. Kaugemale aga nende tegevus ei ulatunud ametnike vähesuse tõttu. Ülemineku aeg ja sõjaaegne seisukord sundis kriminaalpolitseid suurendama ja tema tegevust üle Eesti laiendama. 

Eesti Kriminaalpolitsei peavalitsus ja 12 kriminaalpolitsei osakonda&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/03/28/5 200. Kriminaalpolitsei komissaride tegevuspiirkondade ja asukohtade määrus.], Riigi Teataja, nr. 27, 28 märts 1939&lt;/ref&gt; allusid [[Eesti kohtuminister|Kohtuministrile]] ja [[Kohtuministeerium]]ile. Osakondade tegevust ühtlustavaks asutuseks oli kriminaalpolitsei peavalitsus Tallinnas.

[[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/07/18/7 Äratõmme Wabariigi Walitsuse protokollist nr. 60, 13. juun. 1924 a.], Riigi Teataja, nr. 92-93, 18 juuli 1924&lt;/ref&gt; mille alusel loodi [[Siseministeerium#Siseministeerium aastatel 1918–1940|Siseministeerium]]i alluvuses [[Politsei Peavalitsus]], mis ühendas kõik kolm ametkonda.  16. juunist  likvideeriti politsei-, kriminaal- ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused. 

Aastail [[1918]]–[[1925]] moodustasid Eesti maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna. Politseiasutuste kujundamise määrusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/11/17/3  Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus.], Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925&lt;/ref&gt; [[1. jaanuar]]il [[1926]] loodi [[Politseiprefektuur|prefektuurid]]: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Pärnu Prefektuur]] (1926–1927), [[Viljandi Prefektuur]] (1926–1927), [[Võru-Petseri prefektuur]], [[Lääne-Saare Prefektuur]], [[Viru-Järva prefektuur|Viru-Järva]], [[Narva Prefektuur|Narva]], [[Raudteede prefektuur]].

Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskond tegutses Tallinnas, [[Pikk tänav]] 63. Juhtideks: [[August Karsna]], [[Eduard Loovere|Eduard Sernov]].

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti politsei]]</text>
      <sha1>brgvfxuvfk5eap7h4c5ruk71syt3g51</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173175</id>
      <parentid>6173169</parentid>
      <timestamp>2022-08-03T19:00:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7246" xml:space="preserve">{{Asutus
|Nimi            = [[Kohtuministeerium]]i Kriminaalpolitsei Peavalitsus
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = [[File:Tallinn, Rahukohtu 3 (2).jpg||pisi|300px]]
|Pildiallkiri    = Rahukohtu tänav 3, Kriminaalpolitsei Peavalitsuse hoone
|lühend          = 
|moodustatud     = [[5. jaanuar]]il [[1920]]
|likvideeritud   = [[13. juuni]]l [[1924]]
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = [[Rahukohtu tänav]] 3, Tallinn
|piirkond        = Eesti Vabariik
|juht_nimi       = [[Jakob Kuus]] kt. (1919),
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Kohtuministeerium]]
|alluv_asutus          = Tallinna kriminaalpolitseiosakond &lt;br&gt;Rakvere kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Narva kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt; Tartu kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Võru kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Petseri kriminaalpolitseiosakond&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1923/12/22/3 Määrus Paide, Petseri ja Kuresaare kriminaalpolitsei osakondade likwideerimise ja nende asemele alaliste kriminaalpolitsei punktide moodustamise kohta.], Riigi Teataja, nr. 149, 22 detsember 1923&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/02/14/5 Määrus Rakwere kriminaalpolitsei Paide punkti, Wõru kriminaalpolitsei Petseri punkti ja Haapsalu kriminaalpolitsei Kuresaare punkti iseseiswateks kriminaalpolitsei jaoskondadeks muutmise kohta.], Riigi Teataja, nr. 25-26, 14 veebruar 1925&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;Valga kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt; Viljandi kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Pärnu kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Paide kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Haapsalu kriminaalpolitseiosakond&lt;br&gt;Kuresaare kriminaalpolitseiosakond
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
'''Kriminaalpolitsei Peavalitsus''' oli [[Eesti kriminaalpolitsei]] keskasutus aastatel [[1920]]–[[1924]].

Kriminaalpolitsei peavalitsuse ülesanneteks olid: 1) [[Eesti kriminaalpolitsei|Kriminaalpolitsei]] tegevuse üleüldine korraldamine ja juhtimine; 2) sellekohaste juhtnööride, korralduste ja seletuste andmine, mis kriminaalpolitsei tegevuse tehnilisesse küljesse puutuvad; 3) eelarvete kokkuseadmine kriminaalpolitsei ülevalpidamiseks; 4) statistika pidamine kuritegevuse üle, eelkaristusteadete korraldamine ja hoidmine ning teadete andmine ametasutuste nõudmiste peale; 5) kriminaalpolitsei asutuste ja ametnikkude tegevuse ja asjaajamise ülevalve ja revideerimine.

Eesti [[kriminaalmiilits]]a ülem alates 1. maist 1919 oli  [[Jakob Kuus]],  28. novembril 1919 nimetas Vabariigi Valitsus Jakob Kuuse Kriminaalpolitsei Peavalitsuse ülema kohusetäitjaks ja 2. juulil 1924 [[Politsei Peavalitsus]]e ülema.

[[Eesti kriminaalpolitsei]] moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, [[kriminaalpolitsei]] korraldusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/14/8 Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920&lt;/ref&gt; [[Kohtuministeerium]]i alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: Kriminaalpolitsei Peavalitsus Tallinnas ja linnade ja maakondade politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli [[prokuratuur]]i ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, [[kuritegevus]]e jälgimist alustada ja [[juurdlus|juurdlemist]] toimetada. Kuritegevuse vastu võitlemisel oli kriminaalpolitsei ülesanneteks: 1) karistatava tegevuse ärahoidmine, jälgimine ning selgitamine; 2) kahtlustäratavate õnnetusjuhtumiste asjaolude selgitamine; 3) kriminaalprotsessuaalsed toimingud, nagu need kriminaalkohtupidamise seadustes ette nähtud; 4) järelevalve kurjategijate üle. 

Eesti kriminaalpolitsei alustas tegevust uuel kujul 1920. aasta algust saadik. Enne seda tunti politseid Vene ajal Tallinnas ja Tartu linnas asutatud väikeste „sõsknoje otelenije&quot;tena&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1922/11/16/17 Ülevaade kriminaal-politsei tegevusest.], Postimees (1886-1944), nr. 268, 16 november 1922&lt;/ref&gt;. 1908. aastal asutati Venemaa keisririigis igasse kubermangu ja ülikoolilinna väikearvuline kriminaalpolitsei  komando, sealhulgas ka Tallinnasse ja Tartusse&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1922/11/17/13 Meie kriminaalpolitsei asutamine ja tema praegune seisukord.], Päewaleht, nr. 283, 17 november 1922&lt;/ref&gt;. Vene revolutsiooni ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal püsisid mõlemad asutused ka  miilitsa kõrval edasi, töötades nimetatud linnades. Kaugemale aga nende tegevus ei ulatunud ametnike vähesuse tõttu. Ülemineku aeg ja sõjaaegne seisukord sundis kriminaalpolitseid suurendama ja tema tegevust üle Eesti laiendama. 

Eesti Kriminaalpolitsei peavalitsus ja 12 kriminaalpolitsei osakonda&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/03/28/5 200. Kriminaalpolitsei komissaride tegevuspiirkondade ja asukohtade määrus.], Riigi Teataja, nr. 27, 28 märts 1939&lt;/ref&gt; allusid [[Eesti kohtuminister|Kohtuministrile]] ja [[Kohtuministeerium]]ile. Osakondade tegevust ühtlustavaks asutuseks oli kriminaalpolitsei peavalitsus Tallinnas.

[[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/07/18/7 Äratõmme Wabariigi Walitsuse protokollist nr. 60, 13. juun. 1924 a.], Riigi Teataja, nr. 92-93, 18 juuli 1924&lt;/ref&gt; mille alusel loodi [[Siseministeerium#Siseministeerium aastatel 1918–1940|Siseministeerium]]i alluvuses [[Politsei Peavalitsus]], mis ühendas kõik kolm ametkonda.  16. juunist  likvideeriti politsei-, kriminaal- ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused. 

Aastail [[1918]]–[[1925]] moodustasid Eesti maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna. Politseiasutuste kujundamise määrusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/11/17/3  Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus.], Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925&lt;/ref&gt; [[1. jaanuar]]il [[1926]] loodi [[Politseiprefektuur|prefektuurid]]: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Pärnu Prefektuur]] (1926–1927), [[Viljandi Prefektuur]] (1926–1927), [[Võru-Petseri prefektuur]], [[Lääne-Saare Prefektuur]], [[Viru-Järva prefektuur|Viru-Järva]], [[Narva Prefektuur|Narva]], [[Raudteede prefektuur]].

Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskond tegutses Tallinnas, [[Pikk tänav]] 63. Juhtideks: [[August Karsna]], [[Eduard Loovere|Eduard Sernov]].

== Välislingid==
* [https://www.herder-institut.de/digitale-angebote/dokumente-und-materialien/themenmodule/quelle/1409/details/2136.html Kriminaal-politsei funktsioonid.. Tätigkeitsbericht der Kriminalpolizei für 1923], www.herder-institut.de
== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti politsei]]</text>
      <sha1>7aoyi972kva4o1lb4ohriuhg2fm2mde</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634640</id>
    <revision>
      <id>6173179</id>
      <timestamp>2022-08-03T19:03:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Octagon11</username>
        <id>123728</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast väeüksus  | nimi                     = Ukraina kangelase kindralmajor Serhi Kultšõtskõi nimeline operatiivotstarbeline pataljon  | pilt                     = Емблема батальйону імені Кульчицького.png  | pildiallkiri             = Embleem  | algusaeg                 = 2014   | lõpuaeg                  =   | aeg                      =   | riik                     = {{Pisilipp|Ukraina}}  | kuuluvus                 = Ukraina...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2802" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = Ukraina kangelase kindralmajor Serhi Kultšõtskõi nimeline operatiivotstarbeline pataljon
 | pilt                     = Емблема батальйону імені Кульчицького.png
 | pildiallkiri             = Embleem
 | algusaeg                 = 2014 
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{Pisilipp|Ukraina}}
 | kuuluvus                 = [[Ukraina Rahvuskaart]]
 | haru                     = 
 | liik                     = 
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Kiiev]]&lt;ref&gt;[https://www.unn.com.ua/uk/news/1442216-v-zonu-ato-virushili-novi-biytsi-batalyonu-imeni-kulchitskogo Із зони АТО повернулися бійці батальйону імені Кульчицького] - UNN, 25.02.2015 (vaadatud: 03.08.2022)&lt;/ref&gt;
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''Ukraina kangelase kindralmajor [[Serhi Kultšõtskõi]] nimeline operatiivotstarbeline pataljon'''  ([[ukraina keel]]es ''Батальйон оперативного призначення імені Героя України генерал-майора Сергія Кульчицького'') on [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardi]] väeüksus. 

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ukraina sõjandus]]</text>
      <sha1>d2t0r9x7qpk7dr05gffnblosae6cs8b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>East St. Louis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634641</id>
    <revision>
      <id>6173200</id>
      <timestamp>2022-08-03T19:49:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = East St. Louis |  hääldus =  |  pilt = Collinsville Avenue.jpg | pildiallkiri = East St. Louis |  lipp =  |  lipu_link = |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = |  asendikaardi_pilt = St. Clair County Illinois Incorporated and Unincorporated areas East St. Louis Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht St. Clairi maakonnas ja Illinoisi osariigis }} '''East St. Louis''' on linn [[USA]]-s [[Illinois]]i osariigis St. Clairi maak...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2309" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = East St. Louis
|  hääldus = 
|  pilt = Collinsville Avenue.jpg
| pildiallkiri = East St. Louis
|  lipp = 
|  lipu_link =
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke =
|  asendikaardi_pilt = St. Clair County Illinois Incorporated and Unincorporated areas East St. Louis Highlighted.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht St. Clairi maakonnas ja Illinoisi osariigis
}}
'''East St. Louis''' on linn [[USA]]-s [[Illinois]]i osariigis [[St. Clairi maakond (Illinois)|St. Clairi maakonnas]]. See asub [[St. Louis]]i linnastus [[Mississippi]] idakaldal St. Louisi linna vastas. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 18 469. Aastal 2010 oli elanikke 27 006.

East St. Louisi kohale rajati asula [[18. sajand]]i lõpul. East St. Louisi omavalitsus loodi [[1861]]. aastal. Linnaõigused sai East St. Louis 16. veebruaril [[1865]]. Linn kasvas tänu St. Louisi majanduslikule arengule kiiresti. Tippajal, 1950. aastal elas East St. Louisis üle 82 000 inimese. Sel ajal oli see osariigis suuruselt neljas linn.

Sarnaselt paljude teiste [[Roostevöö]] kunagiste õitsevate tööstuslinnadega sai East St. Louis tugevalt kannatada 20. sajandi teisel poolel toimunud tööstuse ümberstruktureerimise ja sellega kaasnenud töökohtade vähenemise tagajärjel. 2010. aastaks oli linna elanike arv võrreldes 1950. aastaga vähenenud kolm korda ja 2020. aastaks üle nelja korra.

27. mail [[1896]] tabas East St. Louisi ja St. Louisi piirkonda hävitav [[tornaado]]. Selles USA ajaloo ühes ohvriterohkeimas tornaados hukkus East St. Louisis 118 ja St. Louisis 137 inimest.

[[1917]]. aasta mai lõpust kuni juuli alguseni toimusid East St. Louisis ulatuslikud rassirahutused, milles hukkus hinnanguliselt 40–250 mustanahalist. Rahutused said alguse, kui valged vihastusid selle peale, et tehastes said tööd üha enam lõunaosariikidest pärit mustanahalisi.

2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 97,7% elanikest mustanahalised ja 1,2% valged. Umbes 43% elanikest elab allpool vaesuspiiri.

Linnas on sündinud poliitik [[Dick Durbin]], sprinter ja kolmekordne olümpiavõitja [[Jackie Joyner-Kersee]] ning ujuja ja viiekordne olümpiavõitja [[Tom Jager]].

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* [http://www.cesl.us/ Ametlik koduleht]
[[Kategooria:Illinoisi linnad]]</text>
      <sha1>0f0tg71km9zxriuxn48nccns240cpx7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liivimaa Lombard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634642</id>
    <redirect title="Bigbank" />
    <revision>
      <id>6173225</id>
      <timestamp>2022-08-03T21:57:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Bigbank]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17" xml:space="preserve">#suuna[[Bigbank]]</text>
      <sha1>e8uiagjqongfgy91gdoh24kawosb6ys</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sydney McLaughlin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634643</id>
    <revision>
      <id>6173230</id>
      <timestamp>2022-08-03T22:42:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Sportlane | Nimi = Sydney McLaughlin | Pilt = Sydney2018 NCAA Division.jpg | Pildisuurus =  | Pildinimi = Sydney McLaughlin (2018) | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] | Sünniaeg = {{süv|1999|8|7}} | Sünnikoht = [[New Brunswick|New Brunswick (New Jersey)]] | Pikkus    = 174 cm  | Kaal      = 61 kg &lt;ref&gt;https://www.eurosport.com/athletics/sydney-mclaughlin_prs454876/person.shtml&lt;/ref&gt; | Spordiklubi =  | Treener = [[Bob Kersee]] | Medalid =  {{MedalVõistlus|Suveolümp...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6986" xml:space="preserve">{{Sportlane
| Nimi = Sydney McLaughlin
| Pilt = Sydney2018 NCAA Division.jpg
| Pildisuurus = 
| Pildinimi = Sydney McLaughlin (2018)
| Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]]
| Sünniaeg = {{süv|1999|8|7}}
| Sünnikoht = [[New Brunswick|New Brunswick (New Jersey)]]
| Pikkus    = 174 cm 
| Kaal      = 61 kg &lt;ref&gt;https://www.eurosport.com/athletics/sydney-mclaughlin_prs454876/person.shtml&lt;/ref&gt;
| Spordiklubi = 
| Treener = [[Bob Kersee]]
| Medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m teatejooks|4×400 m teatejooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m teatejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m teatejooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}}
{{Kuldmedal|[[2015. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Cali]]|400 m tõkkejooks}}
}}
'''Sydney Michelle McLaughlin''' (sündinud [[7. august]]il [[1999]] [[New Brunswick (New Jersey)|New Brunswickis]]) on [[USA]] [[kergejõustiklane]], [[tõkkejooks]]ja. Ta on [[400 meetri tõkkejooks]]u olümpiavõitja, maailmameister ja maailmarekordiomanik. 

Ta võitis [[2015. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta noorte maailmameistrivõistlustel]] 400 meetri tõkkejooksus kuldmedali. 

2016. aastal püstitas ta Ameerika Ühendriikide katsevõistlustel [[Eugene]]'is noorte ja juunioride maailmarekordi 54,15 ning sai kolmanda koha. Sellega sai temast pärast 1980. aastat noorim kergejõustiklane, kes kvalifitseerunud USA olümpiakoondisesse &lt;ref&gt; https://www.tapinto.net/towns/union/categories/news/articles/union-catholic-track-star-will-be-youngest-u-dot-s-t-2 &lt;/ref&gt;. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s pääses ta poolfinaali ning sai 17. koha.

2017. aastal jooksis ta [[Bloomington (Indiana)|Bloomingtonis]] 300 meetri jooksu juunioride sisemaailmarekordi 36,12.

2018. aastal parandas ta taas 400 meetri tõkkejooksu juunioride maailmarekordit, joostes [[Fayetteville]]'is 53,60.

[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis McLaughlin maailmarekordi püstitanud kaasmaalase [[Dalilah Muhammad]]i järel hõbemedali. Ajaga 52,23 tõusis ta kõigi aegade edetabelis teisele kohale. 4×400 m teatejooksus kuulus ta maailmameistriks tulnud Ameerika Ühendriikide nelikusse. Hooaja lõppedes tuli ta esmakordselt [[Teemantliiga]] võitjaks.

2021. aastal alistas ta USA katsevõistlustel Eugene'is 400 meetri tõkkejooksus esimese naisena 52 sekundi piiri, joostes 51,90 ning ületades Muhammadile kuulunud maailmarekordi 26 sajandikuga. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Suveolümpiamängudel]] Tokyos tuli ta olümpiavõitjaks, parandades 51,46-ga taas maailmarekordit. 4×400 m teatejooksu finaalis jooksis ta olümpiavõitjaks tulnud Ameerika Ühenriikide naiskonna avavahetust.

2022. aasta USA meistrivõistlustel [[Eugene]]'is parandas McLaughlin kolmandat korda 400 meetri tõkkejooksu maailmarekordit, joostes 51,41. Samal staadionil toimunud [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] parandas ta rekordit 73 sajandikuga, saades tulemuseks 50,68. Ta edestas finaalis hõbemedali võitnud [[Femke Bol]]i enam kui pooleteist sekundiga. 4×400 m teatejooksus jooksis ta kulla võitnud Ameerika Ühendriikide viimast vahetust, saades vahetuse ajaks 47,91 &lt;ref&gt; https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-women-4x400m &lt;/ref&gt;. 
== Isiklikud rekordid ==

;Välisrekordid
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''22,39''' || [[29. märts]] [[2018]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Gainesville]]
|- 
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''50,07''' || [[30. märts]] [[2018]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Gainesville]]
|- 
| [[100 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''12,65''' ||  [[9. mai]] [[2021]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Walnut]]
|- 
| [[400 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''50,68''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[22. juuli]] [[2022]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''5.61''' || [[24. mai]] [[2014]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Toms River]]
|}

;Siserekordid
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''22,68''' ||  [[9. märts]] [[2018]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[College Station]]
|- 
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''50,36''' ||  [[10. märts]] [[2018]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[College Station]]
|- 
| [[60 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''8,17''' ||  [[15. märts]] [[2015]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''6.29''' || [[28. veebruar]] [[2017]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]]
|}

== Isiklikku ==

Sydney McLaughlini on pärit kergejõustiklaste perekonnast. Vanemad Willie McLaughlin ja Mary Neumeister McLaughlin olid samuti jooksjad. &lt;ref&gt; https://buffalonews.com/news/local/erik-brady-an-olympic-athletes-roots-run-deep-in-western-new-york/article_ed4816c8-ebb2-11eb-b098-a781ad3b803c.html &lt;/ref&gt; Sydney alustas jooksmisega vanema õe Morgani eeskujul. Vanem vend Taylor esindas Ameerika Ühendriikke ˞[[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]], kui võitis 400 meetri tõkkejooksus hõbemedali. Ka noorem vend Ryan tegeleb jooksmisega.

Ta on õppinud [[Kentucky Ülikool]]is.

McLaughlini abikaasa on [[Ameerika jalgpall]]ur Andre Levrone Jr.

McLaughlini auks on nimetatud kergejõustikustaadion tema kodulinnas [[Dunellen]]is.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{IAAF}}
{{commonscat}}

{{Maailmameistrid naiste 400 m tõkkejooksus}}
{{Olümpiavõitjad naiste 4x400 meetri jooksus}}

{{JÄRJESTA:McLaughlin, Sydney}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>nz8252bs3gmqzw1yiudi07nm6wgvw3y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173292</id>
      <parentid>6173230</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:01:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7044" xml:space="preserve">{{Sportlane
| Nimi = Sydney McLaughlin
| Pilt = Sydney2018 NCAA Division.jpg
| Pildisuurus = 
| Pildinimi = Sydney McLaughlin (2018)
| Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]]
| Sünniaeg = {{süv|1999|8|7}}
| Sünnikoht = [[New Brunswick (New Jersey)|New Brunswick]], [[New Jersey]]
| Pikkus    = 174 cm 
| Kaal      = 61 kg &lt;ref&gt;https://www.eurosport.com/athletics/sydney-mclaughlin_prs454876/person.shtml&lt;/ref&gt;
| Spordiklubi = 
| Treener = [[Bob Kersee]]
| Medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m teatejooks|4×400 m teatejooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m teatejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m teatejooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}}
{{Kuldmedal|[[2015. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Cali]]|400 m tõkkejooks}}
}}
'''Sydney Michelle McLaughlin''' (sündinud [[7. august]]il [[1999]] [[New Brunswick (New Jersey)|New Brunswickis]], [[New Jersey]]s) on [[USA]] [[kergejõustiklane]], [[tõkkejooks]]ja. Ta on [[400 meetri tõkkejooks]]u olümpiavõitja, maailmameister ja maailmarekordiomanik. 

Ta võitis [[2015. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta noorte maailmameistrivõistlustel]] 400 meetri tõkkejooksus kuldmedali. 

2016. aastal püstitas ta Ameerika Ühendriikide katsevõistlustel [[Eugene]]'is noorte ja juunioride maailmarekordi 54,15 ning sai kolmanda koha. Sellega sai temast pärast 1980. aastat noorim kergejõustiklane, kes kvalifitseerunud USA olümpiakoondisesse &lt;ref&gt; https://www.tapinto.net/towns/union/categories/news/articles/union-catholic-track-star-will-be-youngest-u-dot-s-t-2 &lt;/ref&gt;. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s pääses ta poolfinaali ning sai 17. koha.

2017. aastal jooksis ta [[Bloomington (Indiana)|Bloomingtonis]] 300 meetri jooksu juunioride sisemaailmarekordi 36,12.

2018. aastal parandas ta taas 400 meetri tõkkejooksu juunioride maailmarekordit, joostes [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]]'is 53,60.

[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis McLaughlin maailmarekordi püstitanud kaasmaalase [[Dalilah Muhammad]]i järel hõbemedali. Ajaga 52,23 tõusis ta kõigi aegade edetabelis teisele kohale. 4×400 m teatejooksus kuulus ta maailmameistriks tulnud Ameerika Ühendriikide nelikusse. Hooaja lõppedes tuli ta esmakordselt [[Teemantliiga]] võitjaks.

2021. aastal alistas ta USA katsevõistlustel Eugene'is 400 meetri tõkkejooksus esimese naisena 52 sekundi piiri, joostes 51,90 ning ületades Muhammadile kuulunud maailmarekordi 26 sajandikuga. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Suveolümpiamängudel]] Tokyos tuli ta olümpiavõitjaks, parandades 51,46-ga taas maailmarekordit. 4×400 m teatejooksu finaalis jooksis ta olümpiavõitjaks tulnud Ameerika Ühendriikide naiskonna avavahetust.

2022. aasta USA meistrivõistlustel [[Eugene]]'is parandas McLaughlin kolmandat korda 400 meetri tõkkejooksu maailmarekordit, joostes 51,41. Samal staadionil toimunud [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] parandas ta rekordit 73 sajandikuga, saades tulemuseks 50,68. Ta edestas finaalis hõbemedali võitnud [[Femke Bol]]i enam kui pooleteist sekundiga. 4×400 m teatejooksus jooksis ta kulla võitnud Ameerika Ühendriikide viimast vahetust, saades vahetuse ajaks 47,91 &lt;ref&gt; https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-women-4x400m &lt;/ref&gt;. 
== Isiklikud rekordid ==

;Välisrekordid
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''22,39''' || [[29. märts]] [[2018]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Gainesville]]
|- 
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''50,07''' || [[30. märts]] [[2018]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Gainesville]]
|- 
| [[100 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''12,65''' ||  [[9. mai]] [[2021]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Walnut]]
|- 
| [[400 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''50,68''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[22. juuli]] [[2022]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''5.61''' || [[24. mai]] [[2014]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Toms River]]
|}

;Siserekordid
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''22,68''' ||  [[9. märts]] [[2018]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[College Station]]
|- 
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''50,36''' ||  [[10. märts]] [[2018]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[College Station]]
|- 
| [[60 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''8,17''' ||  [[15. märts]] [[2015]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''6.29''' || [[28. veebruar]] [[2017]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]]
|}

== Isiklikku ==

Sydney McLaughlini on pärit kergejõustiklaste perekonnast. Vanemad Willie McLaughlin ja Mary Neumeister McLaughlin olid samuti jooksjad. &lt;ref&gt; https://buffalonews.com/news/local/erik-brady-an-olympic-athletes-roots-run-deep-in-western-new-york/article_ed4816c8-ebb2-11eb-b098-a781ad3b803c.html &lt;/ref&gt; Sydney alustas jooksmisega vanema õe Morgani eeskujul. Vanem vend Taylor esindas Ameerika Ühendriikke ˞[[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]], kui võitis 400 meetri tõkkejooksus hõbemedali. Ka noorem vend Ryan tegeleb jooksmisega.

Ta on õppinud [[Kentucky Ülikool]]is.

McLaughlini abikaasa on [[Ameerika jalgpall]]ur Andre Levrone Jr.

McLaughlini auks on nimetatud kergejõustikustaadion tema kodulinnas [[Dunellen]]is.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{IAAF}}
{{commonscat}}

{{Maailmameistrid naiste 400 m tõkkejooksus}}
{{Olümpiavõitjad naiste 4x400 meetri jooksus}}

{{JÄRJESTA:McLaughlin, Sydney}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>9hbtmx8pgc3usja9nwyzh7nl6e5hmxh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sydney Michelle McLaughlin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634644</id>
    <redirect title="Sydney McLaughlin" />
    <revision>
      <id>6173231</id>
      <timestamp>2022-08-03T22:44:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Sydney McLaughlin]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" xml:space="preserve">#suuna[[Sydney McLaughlin]]</text>
      <sha1>179xciyz0hy6uibfh4c7iqzfntbs65p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annemiek van Vleuten</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634645</id>
    <revision>
      <id>6173237</id>
      <timestamp>2022-08-04T00:09:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Saksapoiss</username>
        <id>92106</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:2017 UEC Track Elite European Championships 120.jpg|thumb|Van Vleuten 2017. aastal]] '''Annemiek van Vleuten''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1982]] [[Vleuten]]is) on [[holland]]i jalgrattur, kes sõidab tiimis [[Movistar Team]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.uci.org/road/teams/TeamDetail/15271/1003122/281 |pealkiri=Movistar Team Women |väljaanne=UCI.org |väljaandja=[[Union Cycliste Internationale]] |vaadatud=4 August 2022 |arhiivimisurl=https://web....'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1474" xml:space="preserve">[[Fail:2017 UEC Track Elite European Championships 120.jpg|thumb|Van Vleuten 2017. aastal]]
'''Annemiek van Vleuten''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1982]] [[Vleuten]]is) on [[holland]]i jalgrattur, kes sõidab tiimis [[Movistar Team]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.uci.org/road/teams/TeamDetail/15271/1003122/281 |pealkiri=Movistar Team Women |väljaanne=UCI.org |väljaandja=[[Union Cycliste Internationale]] |vaadatud=4 August 2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210112211102/https://www.uci.org/road/teams/TeamDetail/15271/1003122/281 |arhiivimisaeg=12. jaanuar 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.bbc.co.uk/sport/cycling/53978332 |pealkiri=Annemiek van Vleuten: World champion to join Movistar next year |väljaanne=BBC Sport |väljaandja=[[BBC]] |aeg=31. august 2020 |vaadatud=4. august 2020}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta juulis krooniti ta [[2022 Tour de France Femmes]]i võitjaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.espn.com/olympics/cycling/story/_/id/34323478/annemiek-van-vleuten-takes-final-stage-30-seconds-win-women-tour-de-france |pealkiri=Annemiek van Vleuten takes final stage by 30 seconds to win women's Tour de France |väljaanne=ESPN |aeg=31. juuli 2022 |vaadatud=4. august 2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.procyclingstats.com/rider/134509 Van Vleuten] leheküljel ProCyclingStats

{{JÄRJESTA:Van Vleuten, Annemiek}}
[[Kategooria:Sündinud 1982]]
[[Kategooria:Hollandi jalgratturid]]</text>
      <sha1>890adn0n98bt5zzypbk6xsdh9n2uhg8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173239</id>
      <parentid>6173237</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T00:11:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Saksapoiss</username>
        <id>92106</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1516" xml:space="preserve">[[Fail:2017 UEC Track Elite European Championships 120.jpg|thumb|Van Vleuten 2017. aastal]]
'''Annemiek van Vleuten''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1982]] [[Vleuten]]is) on [[holland]]i jalgrattur, kes sõidab tiimis [[Movistar Team]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.uci.org/road/teams/TeamDetail/15271/1003122/281 |pealkiri=Movistar Team Women |väljaanne=UCI.org |väljaandja=[[Union Cycliste Internationale]] |vaadatud=4 August 2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210112211102/https://www.uci.org/road/teams/TeamDetail/15271/1003122/281 |arhiivimisaeg=12. jaanuar 2021 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.bbc.co.uk/sport/cycling/53978332 |pealkiri=Annemiek van Vleuten: World champion to join Movistar next year |väljaanne=BBC Sport |väljaandja=[[BBC]] |aeg=31. august 2020 |vaadatud=4. august 2020 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta juulis krooniti ta [[2022 Tour de France Femmes]]i võitjaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.espn.com/olympics/cycling/story/_/id/34323478/annemiek-van-vleuten-takes-final-stage-30-seconds-win-women-tour-de-france |pealkiri=Annemiek van Vleuten takes final stage by 30 seconds to win women's Tour de France |väljaanne=ESPN |aeg=31. juuli 2022 |vaadatud=4. august 2022 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.procyclingstats.com/rider/134509 Van Vleuten] leheküljel ProCyclingStats

{{JÄRJESTA:Van Vleuten, Annemiek}}
[[Kategooria:Sündinud 1982]]
[[Kategooria:Hollandi jalgratturid]]</text>
      <sha1>2ak4g9r8o08n6vr41hly1bqy3b1cro5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Hollandi jalgratturid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>634646</id>
    <revision>
      <id>6173238</id>
      <timestamp>2022-08-04T00:10:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Saksapoiss</username>
        <id>92106</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Jalgratturid]] [[Kategooria:Hollandi sportlased]]'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="62" xml:space="preserve">[[Kategooria:Jalgratturid]]
[[Kategooria:Hollandi sportlased]]</text>
      <sha1>7zc57lqx40csyhyb6ac1ayf4jsoyt09</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piitsutamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634648</id>
    <revision>
      <id>6173250</id>
      <timestamp>2022-08-04T05:03:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[pilt:1де Ugolino di Nerio. The Flagellation. 1324-5. Berlin, Gemaldegaleree.jpg|pisi|Kristuse piitsutamine ([[Ugolino di Nerio]], umbes 1325–1235)]]  '''Piitsutamine''' on füüsilise valu tekitamine [[piits]]a või vitsa löökidega. Seda on kasutatud ning kasutatakse karistusena [[ihunuhtlus]]es, religioosse patukahetsusena või [[sadomasohhism]]is seksuaalse naudingu tekitamiseks.'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="392" xml:space="preserve">[[pilt:1де Ugolino di Nerio. The Flagellation. 1324-5. Berlin, Gemaldegaleree.jpg|pisi|Kristuse piitsutamine ([[Ugolino di Nerio]], umbes 1325–1235)]]

'''Piitsutamine''' on füüsilise valu tekitamine [[piits]]a või vitsa löökidega. Seda on kasutatud ning kasutatakse karistusena [[ihunuhtlus]]es, religioosse patukahetsusena või [[sadomasohhism]]is seksuaalse naudingu tekitamiseks.</text>
      <sha1>3rooqb48qgni29zwm7ge8kvp9efgi6h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173259</id>
      <parentid>6173250</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T06:21:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="507" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib valu tekitamisest; metsanduse mõiste kohta vaata artiklit [[Piitsutamine (metsandus)]]}} 
[[pilt:1де Ugolino di Nerio. The Flagellation. 1324-5. Berlin, Gemaldegaleree.jpg|pisi|Kristuse piitsutamine ([[Ugolino di Nerio]], umbes 1325–1235)]]

'''Piitsutamine''' on füüsilise valu tekitamine [[piits]]a või vitsa löökidega. Seda on kasutatud ning kasutatakse karistusena [[ihunuhtlus]]es, religioosse patukahetsusena või [[sadomasohhism]]is seksuaalse naudingu tekitamiseks.</text>
      <sha1>ahyq3jzyz88khfr3673wa4m401h0mon</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173288</id>
      <parentid>6173259</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T08:41:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="508" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib valu tekitamisest; metsanduse mõiste kohta vaata artiklit [[Piitsutamine (metsandus)]]}} 
[[pilt:1де Ugolino di Nerio. The Flagellation. 1324-5. Berlin, Gemaldegaleree.jpg|pisi|[[Ugolino di Nerio]], &quot;Kristuse piitsutamine&quot;, umbes 1325–1235]]

'''Piitsutamine''' on füüsilise valu tekitamine [[piits]]a või vitsa löökidega. Seda on kasutatud ning kasutatakse karistusena [[ihunuhtlus]]es, religioosse patukahetsusena või [[sadomasohhism]]is seksuaalse naudingu tekitamiseks.</text>
      <sha1>aeo8ikuhgv4zgjclsut5envd2w1tuj7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Rando Roose</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634649</id>
    <revision>
      <id>6173263</id>
      <timestamp>2022-08-04T06:58:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>RooseRando</username>
        <id>168441</id>
      </contributor>
      <comment>/* Artikli kustutamine */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="581" xml:space="preserve">== Artikli kustutamine ==

Mitmel noormängijal on Vikipeedias oma artikkel: Kerr Kriisa, jne

Rando on üks väheseid noormängijaid, kes juba 16 aastaselt alutas treenimist välismaal (leedu) ja nüüd liitub Euroopa õhe tgevaima korvpalliakadeemiaga Itaalias.

Vikipeedia leht oleks oluline edaspidisteks sammudeks, Ülikoolid, profivõistkonnad, jne

Hiljem saab ära alati kustutada, kui karjäär ei edene nii nagu loodetakse.

Konkurents tipus on väga tihe. :-) [[Kasutaja:RooseRando|RooseRando]] ([[Kasutaja arutelu:RooseRando|arutelu]]) 4. august 2022, kell 09:58 (EEST)</text>
      <sha1>c03blffvr6pv37rrb4v8o2vr3wj65f9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Georg Otto Lellep</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634650</id>
    <revision>
      <id>6173275</id>
      <timestamp>2022-08-04T07:42:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Thomas Wozniak</username>
        <id>28365</id>
      </contributor>
      <comment>alustati Saksa artikli põhjal</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3025" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Georg Otto Lellep
| sünniaeg = 29. september 1884
| sünnikoht = Viljandi
| surmaaeg = 18. oktoober 1975
| surmakoht = Fort Myers
| alma mater = [[Braunschweigi tehnikaülikool]], metallurgiainsener
}}
[[Fail:Otto headshot.jpg|pisi|Georg Otto Lellep, 1940]]
'''Georg Otto Lellep''' ([[29. september]] [[1884]] [[Viljandi]] – [[18. oktoober]] 1975 [[Fort Myers]] ([[Cape Coral]], [[Florida]], [[USA]]) oli leiutaja ja metallurgiainsener. 

Otto Georg Lellep sündis 1884. aastal Jüri Lellepi (1841-1908) ja Liisu Lellepi (sünd. Pender, 1839-1893) lapsena Viljandi lähedal talus ja käis &quot;Petri-Realschule zu Reval&quot; (tänapäeval: Tallinna Teaduslik Keskkool). Aastatel 1906-1910 õppis ta Clausthali Tehnikaülikoolis metallurgiat. Seejärel pidi ta minema Moskvasse kaheaastaseks sõjaväeteenistuseks. Aastatel 1912-1914 juhtis ta Narvas ettevõtet &quot;Gebr. Lellep&quot;. Esimese maailmasõja alguses sai ta Łódźi lahingus haavata. Sõja ajal leiutas ta lihtsustatud protsessi nikli väävlitustamise jaoks. Kui ta läks 1917. aastal USAsse, et hankida nikli kaevandamise komponente, takistas oktoobrirevolutsioon tema tagasipöördumist. Pärast seda, kui ta demonstreeris [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool|Columbia Ülikoolis]] oma protsessi moneli metalli eraldamiseks hapniku leegiga, hakkas ta International Nickel Company nimel välja töötama vastavaid sulatusahjusid. 1923. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodanikuks. 1930. aastal sai ta Braunschweigi Tehnikaülikoolist doktorikraadi inseneriteaduse alal.

Aastatel 1936-1940 oli Lellepil võimalus Gutehoffnungshütte's teha katlakiviahju ja konverteri katsetusi kontsentreeritud hapniku abil. 1936-1940 töötas ta Polysiuse insenerina ja leiutas Lepol-ahju, mis vähendas tsemendi tootmiseks ja rauamaagi töötlemiseks vajaliku energia hulka.&lt;ref&gt;Dietmar Kramer: ''[https://blog.heidelbergcement.com/de/zementindustrie-seit-150-jahren-up-to-date Zementindustrie: seit 150 Jahren up to date]'', in: heidelbergcement.com vom 17. Oktober 2021, eingesehen am 1. August 2022.&lt;/ref&gt;
1940 läks Lellep tagasi USAsse ja täiustas &quot;Lepol&quot;-ahju. Hiljem tegeles ta metallilise magneesiumi graanulite tootmisega merevees. Alates 1949. aastast oli tal tööleping &quot;Allis Chalmers Company&quot; Milwaukee's.

Tema inseneritöö tunnustuseks anti talle 1960. aastal koos [[Robert Durreriga]] Saksa Raudsepatööliste Liidu Carl Luegi mälestusmünt.

== Kirjandus ==
* Kesaya E. Noda (Editor), &quot;The Unshakeable Faith of an Inventor: Otto G. Lellep: Remembering and Remembered&quot;. Brandt &amp; Maher Publishing 2022. ISBN 978-1-954744-83-7.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* Günter Bauhoff, &quot;Lellep, Otto&quot;. In: [https://daten.digitale-sammlungen.de/0001/bsb00016332/images/index.html?seite=193 Neue Deutsche Biographie 14 ([[Berliin]] 1985), ISBN 3-428-00195-8, S. 179]. (saksa keeles)

{{JÄRJESTA:Lellep, Georg Otto}}
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>sp5rr9j99mgve9rz6mm0ohz5c30lnrb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173276</id>
      <parentid>6173275</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:43:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Thomas Wozniak</username>
        <id>28365</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3039" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Georg Otto Lellep
| sünniaeg = 29. september 1884
| sünnikoht = Viljandi
| surmaaeg = 18. oktoober 1975
| surmakoht = Fort Myers
| alma mater = [[Braunschweigi tehnikaülikool]], metallurgiainsener
}}
[[Fail:Otto headshot.jpg|pisi|Georg Otto Lellep, 1940]]
'''Georg Otto Lellep''' ([[29. september]] [[1884]] [[Viljandi]] – [[18. oktoober]] 1975 [[Fort Myers]] ([[Cape Coral]], [[Florida]], [[USA]]) oli leiutaja ja metallurgiainsener. 

Otto Georg Lellep sündis 1884. aastal Jüri Lellepi (1841-1908) ja Liisu Lellepi (sünd. Pender, 1839-1893) lapsena Viljandi lähedal talus ja käis &quot;Petri-Realschule zu Reval&quot; (tänapäeval: Tallinna Teaduslik Keskkool). Aastatel 1906-1910 õppis ta Clausthali Tehnikaülikoolis metallurgiat. Seejärel pidi ta minema Moskvasse kaheaastaseks sõjaväeteenistuseks. Aastatel 1912-1914 juhtis ta Narvas ettevõtet &quot;Gebr. Lellep&quot;. Esimese maailmasõja alguses sai ta Łódźi lahingus haavata. Sõja ajal leiutas ta lihtsustatud protsessi nikli väävlitustamise jaoks. Kui ta läks 1917. aastal USAsse, et hankida nikli kaevandamise komponente, takistas oktoobrirevolutsioon tema tagasipöördumist. Pärast seda, kui ta demonstreeris [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool|Columbia Ülikoolis]] oma protsessi moneli metalli eraldamiseks hapniku leegiga, hakkas ta International Nickel Company nimel välja töötama vastavaid sulatusahjusid. 1923. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodanikuks. 1930. aastal sai ta Braunschweigi Tehnikaülikoolist doktorikraadi inseneriteaduse alal.

Aastatel 1936-1940 oli Lellepil võimalus Gutehoffnungshütte's teha katlakiviahju ja konverteri katsetusi kontsentreeritud hapniku abil. 1936-1940 töötas ta Polysiuse insenerina ja leiutas Lepol-ahju, mis vähendas tsemendi tootmiseks ja rauamaagi töötlemiseks vajaliku energia hulka.&lt;ref&gt;Dietmar Kramer: ''[https://blog.heidelbergcement.com/de/zementindustrie-seit-150-jahren-up-to-date Zementindustrie: seit 150 Jahren up to date]'', in: heidelbergcement.com vom 17. Oktober 2021, eingesehen am 1. August 2022.&lt;/ref&gt;
1940 läks Lellep tagasi USAsse ja täiustas &quot;Lepol&quot;-ahju. Hiljem tegeles ta metallilise magneesiumi graanulite tootmisega merevees. Alates 1949. aastast oli tal tööleping &quot;Allis Chalmers Company&quot; Milwaukee's.

Tema inseneritöö tunnustuseks anti talle 1960. aastal koos [[Robert Durrer|Robert Durreriga]] Saksa Raudsepatööliste Liidu Carl Luegi mälestusmünt.

== Kirjandus ==
* Kesaya E. Noda (Editor), &quot;The Unshakeable Faith of an Inventor: Otto G. Lellep: Remembering and Remembered&quot;. Brandt &amp; Maher Publishing 2022. ISBN 978-1-954744-83-7.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* Günter Bauhoff, &quot;Lellep, Otto&quot;. In: [https://daten.digitale-sammlungen.de/0001/bsb00016332/images/index.html?seite=193 Neue Deutsche Biographie 14 ([[Berliin]] 1985), ISBN 3-428-00195-8, S. 179]. (saksa keeles)

{{JÄRJESTA:Lellep, Georg Otto}}
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>fse5zjw8k3p3c662aafg8xuqj2pwvft</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173277</id>
      <parentid>6173276</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:48:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Thomas Wozniak</username>
        <id>28365</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3053" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Georg Otto Lellep
| sünniaeg = 29. september 1884
| sünnikoht = Viljandi
| surmaaeg = 18. oktoober 1975
| surmakoht = Fort Myers
| alma mater = [[Braunschweigi tehnikaülikool]], metallurgiainsener
}}
[[Fail:Otto headshot.jpg|pisi|Georg Otto Lellep, 1940]]
'''Georg Otto Lellep''' ([[29. september]] [[1884]] [[Viljandi]] – [[18. oktoober]] 1975 [[Fort Myers]] ([[Cape Coral]], [[Florida]], [[USA]]) oli leiutaja ja metallurgiainsener. 

Otto Georg Lellep sündis 1884. aastal Jüri Lellepi (1841-1908) ja Liisu Lellepi (sünd. Pender, 1839-1893) lapsena Viljandi lähedal talus ja käis &quot;Petri-Realschule zu Reval&quot; (tänapäeval: Tallinna Teaduslik Keskkool). Aastatel 1906-1910 õppis ta Clausthali Tehnikaülikoolis metallurgiat. Seejärel pidi ta minema Moskvasse kaheaastaseks sõjaväeteenistuseks. Aastatel 1912-1914 juhtis ta Narvas ettevõtet &quot;Gebr. Lellep&quot;. Esimese maailmasõja alguses sai ta Łódźi lahingus haavata. Sõja ajal leiutas ta lihtsustatud protsessi nikli väävlitustamise jaoks. Kui ta läks 1917. aastal USAsse, et hankida nikli kaevandamise komponente, takistas oktoobrirevolutsioon tema tagasipöördumist. Pärast seda, kui ta demonstreeris [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool|Columbia Ülikoolis]] oma protsessi moneli metalli eraldamiseks hapniku leegiga, hakkas ta International Nickel Company nimel välja töötama vastavaid sulatusahjusid. 1923. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodanikuks. 1930. aastal sai ta Braunschweigi Tehnikaülikoolist doktorikraadi inseneriteaduse alal.

Aastatel 1936-1940 oli Lellepil võimalus Gutehoffnungshütte's teha katlakiviahju ja konverteri katsetusi kontsentreeritud hapniku abil. 1936-1940 töötas ta Polysiuse insenerina ja leiutas Lepol-ahju, mis vähendas tsemendi tootmiseks ja rauamaagi töötlemiseks vajaliku energia hulka.&lt;ref&gt;Dietmar Kramer: ''[https://blog.heidelbergcement.com/de/zementindustrie-seit-150-jahren-up-to-date Zementindustrie: seit 150 Jahren up to date]'', in: heidelbergcement.com vom 17. Oktober 2021, eingesehen am 1. August 2022.&lt;/ref&gt;
1940 läks Lellep tagasi USAsse ja täiustas &quot;Lepol&quot;-ahju. Hiljem tegeles ta metallilise magneesiumi graanulite tootmisega merevees. Alates 1949. aastast oli tal tööleping &quot;Allis Chalmers Company&quot; [[Milwaukee|Milwaukee's]].

Tema inseneritöö tunnustuseks anti talle 1960. aastal koos [[Robert Durrer|Robert Durreriga]] Saksa Raudsepatööliste Liidu Carl Luegi mälestusmünt.

== Kirjandus ==
* Kesaya E. Noda (Editor), &quot;The Unshakeable Faith of an Inventor: Otto G. Lellep: Remembering and Remembered&quot;. Brandt &amp; Maher Publishing 2022. ISBN 978-1-954744-83-7.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* Günter Bauhoff, &quot;Lellep, Otto&quot;. In: [https://daten.digitale-sammlungen.de/0001/bsb00016332/images/index.html?seite=193 Neue Deutsche Biographie 14 ([[Berliin]] 1985), ISBN 3-428-00195-8, S. 179]. (saksa keeles)

{{JÄRJESTA:Lellep, Georg Otto}}
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>fuwj8vl4lombrjylvemb3bm8t1tf7rl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173278</id>
      <parentid>6173277</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:49:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Thomas Wozniak</username>
        <id>28365</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3087" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Georg Otto Lellep
| sünniaeg = 29. september 1884
| sünnikoht = Viljandi
| surmaaeg = 18. oktoober 1975
| surmakoht = Fort Myers
| alma mater = [[Braunschweigi tehnikaülikool]], metallurgiainsener
}}
[[Fail:Otto headshot.jpg|pisi|Georg Otto Lellep, 1940]]
'''Georg Otto Lellep''' ([[29. september]] [[1884]] [[Viljandi]] – [[18. oktoober]] 1975 [[Fort Myers]] ([[Cape Coral]], [[Florida]], [[USA]]) oli leiutaja ja metallurgiainsener. 

Otto Georg Lellep sündis 1884. aastal Jüri Lellepi (1841-1908) ja Liisu Lellepi (sünd. Pender, 1839-1893) lapsena Viljandi lähedal talus ja käis &quot;Petri-Realschule zu Reval&quot; (tänapäeval: Tallinna Teaduslik Keskkool). Aastatel 1906-1910 õppis ta Clausthali Tehnikaülikoolis metallurgiat. Seejärel pidi ta minema Moskvasse kaheaastaseks sõjaväeteenistuseks. Aastatel 1912-1914 juhtis ta Narvas ettevõtet &quot;Gebr. Lellep&quot;. Esimese maailmasõja alguses sai ta Łódźi lahingus haavata. Sõja ajal leiutas ta lihtsustatud protsessi nikli väävlitustamise jaoks. Kui ta läks 1917. aastal USAsse, et hankida nikli kaevandamise komponente, takistas oktoobrirevolutsioon tema tagasipöördumist. Pärast seda, kui ta demonstreeris [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool|Columbia Ülikoolis]] oma protsessi moneli metalli eraldamiseks hapniku leegiga, hakkas ta International Nickel Company nimel välja töötama vastavaid sulatusahjusid. 1923. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodanikuks. 1930. aastal sai ta [[Braunschweigi tehnikaülikool|Braunschweigi Tehnikaülikoolist]] doktorikraadi inseneriteaduse alal.

Aastatel 1936-1940 oli Lellepil võimalus Gutehoffnungshütte's teha katlakiviahju ja konverteri katsetusi kontsentreeritud hapniku abil. 1936-1940 töötas ta Polysiuse insenerina ja leiutas Lepol-ahju, mis vähendas tsemendi tootmiseks ja rauamaagi töötlemiseks vajaliku energia hulka.&lt;ref&gt;Dietmar Kramer: ''[https://blog.heidelbergcement.com/de/zementindustrie-seit-150-jahren-up-to-date Zementindustrie: seit 150 Jahren up to date]'', in: heidelbergcement.com vom 17. Oktober 2021, eingesehen am 1. August 2022.&lt;/ref&gt;
1940 läks Lellep tagasi USAsse ja täiustas &quot;Lepol&quot;-ahju. Hiljem tegeles ta metallilise magneesiumi graanulite tootmisega merevees. Alates 1949. aastast oli tal tööleping &quot;Allis Chalmers Company&quot; [[Milwaukee|Milwaukee's]].

Tema inseneritöö tunnustuseks anti talle 1960. aastal koos [[Robert Durrer|Robert Durreriga]] Saksa Raudsepatööliste Liidu Carl Luegi mälestusmünt.

== Kirjandus ==
* Kesaya E. Noda (Editor), &quot;The Unshakeable Faith of an Inventor: Otto G. Lellep: Remembering and Remembered&quot;. Brandt &amp; Maher Publishing 2022. ISBN 978-1-954744-83-7.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* Günter Bauhoff, &quot;Lellep, Otto&quot;. In: [https://daten.digitale-sammlungen.de/0001/bsb00016332/images/index.html?seite=193 Neue Deutsche Biographie 14 ([[Berliin]] 1985), ISBN 3-428-00195-8, S. 179]. (saksa keeles)

{{JÄRJESTA:Lellep, Georg Otto}}
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>cpq8xj3ofa7yd5bkk0a4dwpb7q0ha0n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173279</id>
      <parentid>6173278</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T07:55:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Thomas Wozniak</username>
        <id>28365</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3120" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| pilt = Otto headshot.jpg
| pildi_kirjeldus = Georg Otto Lellep, 1940
| nimi = Georg Otto Lellep
| sünniaeg = 29. september 1884
| sünnikoht = [[Viljandi]]
| surmaaeg = 18. oktoober 1975
| surmakoht = [[Fort Myers]] ([[USA]])
| alma mater = [[Braunschweigi tehnikaülikool]], metallurgiainsener
}}
'''Georg Otto Lellep''' ([[29. september]] [[1884]] [[Viljandi]] – [[18. oktoober]] 1975 [[Fort Myers]] ([[Cape Coral]], [[Florida]], [[USA]]) oli leiutaja ja metallurgiainsener. 

Otto Georg Lellep sündis 1884. aastal Jüri Lellepi (1841-1908) ja Liisu Lellepi (sünd. Pender, 1839-1893) lapsena Viljandi lähedal talus ja käis &quot;Petri-Realschule zu Reval&quot; (tänapäeval: Tallinna Teaduslik Keskkool). Aastatel 1906-1910 õppis ta Clausthali Tehnikaülikoolis metallurgiat. Seejärel pidi ta minema Moskvasse kaheaastaseks sõjaväeteenistuseks. Aastatel 1912-1914 juhtis ta Narvas ettevõtet &quot;Gebr. Lellep&quot;. Esimese maailmasõja alguses sai ta Łódźi lahingus haavata. Sõja ajal leiutas ta lihtsustatud protsessi nikli väävlitustamise jaoks. Kui ta läks 1917. aastal USAsse, et hankida nikli kaevandamise komponente, takistas oktoobrirevolutsioon tema tagasipöördumist. Pärast seda, kui ta demonstreeris [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool|Columbia Ülikoolis]] oma protsessi moneli metalli eraldamiseks hapniku leegiga, hakkas ta International Nickel Company nimel välja töötama vastavaid sulatusahjusid. 1923. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodanikuks. 1930. aastal sai ta [[Braunschweigi tehnikaülikool|Braunschweigi Tehnikaülikoolist]] doktorikraadi inseneriteaduse alal.

Aastatel 1936-1940 oli Lellepil võimalus Gutehoffnungshütte's teha katlakiviahju ja konverteri katsetusi kontsentreeritud hapniku abil. 1936-1940 töötas ta Polysiuse insenerina ja leiutas Lepol-ahju, mis vähendas tsemendi tootmiseks ja rauamaagi töötlemiseks vajaliku energia hulka.&lt;ref&gt;Dietmar Kramer: ''[https://blog.heidelbergcement.com/de/zementindustrie-seit-150-jahren-up-to-date Zementindustrie: seit 150 Jahren up to date]'', in: heidelbergcement.com vom 17. Oktober 2021, eingesehen am 1. August 2022.&lt;/ref&gt;
1940 läks Lellep tagasi USAsse ja täiustas &quot;Lepol&quot;-ahju. Hiljem tegeles ta metallilise magneesiumi graanulite tootmisega merevees. Alates 1949. aastast oli tal tööleping &quot;Allis Chalmers Company&quot; [[Milwaukee|Milwaukee's]].

Tema inseneritöö tunnustuseks anti talle 1960. aastal koos [[Robert Durrer|Robert Durreriga]] Saksa Raudsepatööliste Liidu Carl Luegi mälestusmünt.

== Kirjandus ==
* Kesaya E. Noda (Editor), &quot;The Unshakeable Faith of an Inventor: Otto G. Lellep: Remembering and Remembered&quot;. Brandt &amp; Maher Publishing 2022. ISBN 978-1-954744-83-7.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* Günter Bauhoff, &quot;Lellep, Otto&quot;. In: [https://daten.digitale-sammlungen.de/0001/bsb00016332/images/index.html?seite=193 Neue Deutsche Biographie 14 ([[Berliin]] 1985), ISBN 3-428-00195-8, S. 179]. (saksa keeles)

{{JÄRJESTA:Lellep, Georg Otto}}
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>1jygg3e0fsdlm1yzsvnvtjgctbojbb0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173302</id>
      <parentid>6173279</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T09:34:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Thomas Wozniak</username>
        <id>28365</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3113" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| pilt = Otto headshot.jpg
| pildi_kirjeldus = Georg Otto Lellep, 1940
| nimi = Georg Otto Lellep
| sünniaeg = 29. september 1884
| sünnikoht = [[Viljandi]]
| surmaaeg = 18. oktoober 1975
| surmakoht = [[Fort Myers]] ([[USA]])
| alma mater = [[Braunschweigi tehnikaülikool]], metallurgiainsener
}}
'''Georg Otto Lellep''' ([[29. september]] [[1884]] [[Viljandi]] – [[18. oktoober]] 1975 [[Fort Myers]] ([[Cape Coral]], [[Florida]], [[USA]]) oli leiutaja ja metallurgiainsener. 

Otto Georg Lellep sündis 1884. aastal Jüri Lellepi (1841-1908) ja Liisu Lellepi (sünd. Pender, 1839-1893) lapsena Viljandi lähedal talus ja käis &quot;Petri-Realschule zu Reval&quot; (tänapäeval: Tallinna Teaduslik Keskkool). Aastatel 1906-1910 õppis ta Clausthali Tehnikaülikoolis metallurgiat. Seejärel pidi ta minema Moskvasse kaheaastaseks sõjaväeteenistuseks. Aastatel 1912-1914 juhtis ta Narvas ettevõtet &quot;Gebr. Lellep&quot;. Esimese maailmasõja alguses sai ta Łódźi lahingus haavata. Sõja ajal leiutas ta lihtsustatud protsessi nikli väävlitustamise jaoks. Kui ta läks 1917. aastal USAsse, et hankida nikli kaevandamise komponente, takistas oktoobrirevolutsioon tema tagasipöördumist. Pärast seda, kui ta demonstreeris [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool|Columbia Ülikoolis]] oma protsessi moneli metalli eraldamiseks hapniku leegiga, hakkas ta International Nickel Company nimel välja töötama vastavaid sulatusahjusid. 1923. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodanikuks. 1930. aastal sai ta [[Braunschweigi tehnikaülikool|Braunschweigi Tehnikaülikoolist]] doktorikraadi inseneriteaduse alal.

Aastatel 1936-1940 oli Lellepil võimalus Gutehoffnungshütte's teha katlakiviahju ja konverteri katsetusi kontsentreeritud hapniku abil. 1936-1940 töötas ta Polysiuse insenerina ja leiutas Lepol-ahju, mis vähendas tsemendi tootmiseks ja rauamaagi töötlemiseks vajaliku energia hulka.&lt;ref&gt;Dietmar Kramer: ''[https://blog.heidelbergcement.com/de/zementindustrie-seit-150-jahren-up-to-date Zementindustrie: seit 150 Jahren up to date]'', in: heidelbergcement.com vom 17. Oktober 2021, eingesehen am 1. August 2022.&lt;/ref&gt;
1940 läks Lellep tagasi USAsse ja täiustas &quot;Lepol&quot;-ahju. Hiljem tegeles ta metallilise magneesiumi graanulite tootmisega merevees. Alates 1949. aastast oli tal tööleping &quot;Allis Chalmers Company&quot; [[Milwaukee|Milwaukee's]].

Tema inseneritöö tunnustuseks anti talle 1960. aastal koos [[Robert Durrer|Robert Durreriga]] Saksa Raudsepatööliste Liidu Carl Luegi mälestusmünt.

== Kirjandus ==
* Kesaya E. Noda (Editor), &quot;The Unshakeable Faith of an Inventor: Otto G. Lellep: Remembering and Remembered&quot;. Brandt &amp; Maher Publishing 2022. ISBN 978-1-954744-83-7.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* Günter Bauhoff, &quot;Lellep, Otto&quot;. In: [https://daten.digitale-sammlungen.de/0001/bsb00016332/images/index.html?seite=193 Neue Deutsche Biographie 14 ([[Berliin]] 1985), ISBN 3-428-00195-8, S. 179]. (saksa keeles)

{{JÄRJESTA:Lellep, Georg Otto}}
[[Kategooria:Eesti leiutajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>bpq99mbz1h0imkeebxxzecine6218lm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173319</id>
      <parentid>6173302</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:38:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3120" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| pilt = Otto headshot.jpg
| pildi_kirjeldus = Georg Otto Lellep, 1940
| nimi = Georg Otto Lellep
| sünniaeg = 29. september 1884
| sünnikoht = [[Viljandi]]
| surmaaeg = 18. oktoober 1975
| surmakoht = [[Fort Myers]] ([[USA]])
| alma mater = [[Braunschweigi tehnikaülikool]], metallurgiainsener
}}
'''Georg Otto Lellep''' ([[29. september]] [[1884]] [[Viljandi]] – [[18. oktoober]] 1975 [[Fort Myers]] ([[Cape Coral]], [[Florida]], [[USA]]) oli leiutaja ja metallurgiainsener. 

Otto Georg Lellep sündis 1884. aastal Jüri Lellepi (1841-1908) ja Liisu Lellepi (sünd. Pender, 1839-1893) lapsena Viljandi lähedal talus ja käis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkoolis]] (Petri-Realschule zu Reval). Aastatel 1906-1910 õppis ta Clausthali Tehnikaülikoolis metallurgiat. Seejärel pidi ta minema Moskvasse kaheaastaseks sõjaväeteenistuseks. Aastatel 1912-1914 juhtis ta Narvas ettevõtet &quot;Gebr. Lellep&quot;. Esimese maailmasõja alguses sai ta Łódźi lahingus haavata. Sõja ajal leiutas ta lihtsustatud protsessi nikli väävlitustamise jaoks. Kui ta läks 1917. aastal USAsse, et hankida nikli kaevandamise komponente, takistas oktoobrirevolutsioon tema tagasipöördumist. Pärast seda, kui ta demonstreeris [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool|Columbia Ülikoolis]] oma protsessi moneli metalli eraldamiseks hapniku leegiga, hakkas ta International Nickel Company nimel välja töötama vastavaid sulatusahjusid. 1923. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodanikuks. 1930. aastal sai ta [[Braunschweigi tehnikaülikool|Braunschweigi Tehnikaülikoolist]] doktorikraadi inseneriteaduse alal.

Aastatel 1936-1940 oli Lellepil võimalus Gutehoffnungshütte's teha katlakiviahju ja konverteri katsetusi kontsentreeritud hapniku abil. 1936-1940 töötas ta Polysiuse insenerina ja leiutas Lepol-ahju, mis vähendas tsemendi tootmiseks ja rauamaagi töötlemiseks vajaliku energia hulka.&lt;ref&gt;Dietmar Kramer: ''[https://blog.heidelbergcement.com/de/zementindustrie-seit-150-jahren-up-to-date Zementindustrie: seit 150 Jahren up to date]'', in: heidelbergcement.com vom 17. Oktober 2021, eingesehen am 1. August 2022.&lt;/ref&gt;
1940 läks Lellep tagasi USAsse ja täiustas &quot;Lepol&quot;-ahju. Hiljem tegeles ta metallilise magneesiumi graanulite tootmisega merevees. Alates 1949. aastast oli tal tööleping &quot;Allis Chalmers Company&quot; [[Milwaukee|Milwaukee's]].

Tema inseneritöö tunnustuseks anti talle 1960. aastal koos [[Robert Durrer|Robert Durreriga]] Saksa Raudsepatööliste Liidu Carl Luegi mälestusmünt.

== Kirjandus ==
* Kesaya E. Noda (Editor), &quot;The Unshakeable Faith of an Inventor: Otto G. Lellep: Remembering and Remembered&quot;. Brandt &amp; Maher Publishing 2022. ISBN 978-1-954744-83-7.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* Günter Bauhoff, &quot;Lellep, Otto&quot;. In: [https://daten.digitale-sammlungen.de/0001/bsb00016332/images/index.html?seite=193 Neue Deutsche Biographie 14 ([[Berliin]] 1985), ISBN 3-428-00195-8, S. 179]. (saksa keeles)

{{JÄRJESTA:Lellep, Georg Otto}}
[[Kategooria:Eesti leiutajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1975]]</text>
      <sha1>76ves1ctmyeug2rhfgf39yqio01q946</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti Töökollektiivide Liit</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634651</id>
    <revision>
      <id>6173318</id>
      <timestamp>2022-08-04T10:38:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Suwa</username>
        <id>141</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '  ==Viiteid== * FOTIS: otsing &quot;Eesti+Töökollektiivide+Liit&quot; &lt;nowiki&gt;[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/search?time_from=1987&amp;time_to=1992&amp;search=&quot;Eesti+Töökollektiivide+Liit&quot;&amp;photo_count=100 ]&lt;/nowiki&gt;'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="214" xml:space="preserve">

==Viiteid==
* FOTIS: otsing &quot;Eesti+Töökollektiivide+Liit&quot; &lt;nowiki&gt;[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/search?time_from=1987&amp;time_to=1992&amp;search=&quot;Eesti+Töökollektiivide+Liit&quot;&amp;photo_count=100 ]&lt;/nowiki&gt;</text>
      <sha1>ptz0yxkzolx23bb3qa0qjherai1m8n1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rīga Preču raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634652</id>
    <revision>
      <id>6173320</id>
      <timestamp>2022-08-04T10:45:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast raudteejaam | nimi = Rīga Preču raudteejaam | omakeelne_nimi =  | pilt = Cesvaines stacija 25.JPG | pildiallkiri =  | teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja | asukoht = [[Riia]], Läti | tüüp =  | omanik =  | käitaja =  | liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava | platvormid =  | rööpapaare =  | avatud = 1968 | suletud =  | ümber_ehitatud =  | kaart = punkt }}  '''Rīga-Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis Riia–Ērgļi–...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1998" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Cesvaines stacija 25.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga-Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Cesvaine]] linnas. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistelemõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud Rīga-Preču raudteejaam suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Rīga Preču | järgnev =[[Acone raudteepeatus|Acone]] }}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>2arxwdqyxh42i3b7c73pcxvxlecoaog</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173321</id>
      <parentid>6173320</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:45:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Melilac teisaldas lehekülje [[Rīga Preču]] pealkirja [[Rīga Preču raudteejaam]] alla ümbersuunamist maha jätmata</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1998" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Cesvaines stacija 25.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga-Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Cesvaine]] linnas. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistelemõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud Rīga-Preču raudteejaam suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Rīga Preču | järgnev =[[Acone raudteepeatus|Acone]] }}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>2arxwdqyxh42i3b7c73pcxvxlecoaog</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173323</id>
      <parentid>6173321</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:47:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2029" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Cesvaines stacija 25.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga-Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Cesvaine]] linnas. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistelemõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud [[Rīga-Preču I raudteejaam|Rīga-Preču raudteejaam]] suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Rīga Preču | järgnev =[[Acone raudteepeatus|Acone]] }}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>nji39ol2pfyy2gmu2edz9m45lk5hf5x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173328</id>
      <parentid>6173323</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:52:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2032" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Cesvaines stacija 25.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga-Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Šķirotava]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistelemõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud [[Rīga-Preču I raudteejaam|Rīga-Preču raudteejaam]] suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Rīga Preču | järgnev =[[Acone raudteepeatus|Acone]] }}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>433bshttkvnowh6rm0zrlnemlon5nj8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173330</id>
      <parentid>6173328</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:54:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2007" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt =
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga-Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Šķirotava]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistelemõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud [[Rīga-Preču I raudteejaam|Rīga-Preču raudteejaam]] suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Rīga Preču | järgnev =[[Acone raudteepeatus|Acone]] }}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>eso9ek4qrlb5hlhvln0bq7hfnxru9si</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173331</id>
      <parentid>6173330</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:56:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2008" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt =
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga-Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Šķirotava]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistele mõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud [[Rīga-Preču I raudteejaam|Rīga-Preču raudteejaam]] suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Rīga Preču | järgnev =[[Acone raudteepeatus|Acone]] }}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>7zszkyclgolb2422qm1psyvd7uwy7oo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173340</id>
      <parentid>6173331</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:00:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2008" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt =
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Šķirotava]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistele mõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud [[Rīga-Preču I raudteejaam|Rīga Preču raudteejaam]] suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Rīga Preču | järgnev =[[Acone raudteepeatus|Acone]] }}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>lepb9uqluzhyd7v7x9yyztky6s54290</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173356</id>
      <parentid>6173340</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:35:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1952" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt =
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Šķirotava]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistele mõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud [[Rīga-Preču I raudteejaam|Rīga Preču raudteejaam]] suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]] | peatus=Rīga Preču | järgnev=[[Acone raudteepeatus|Acone]]}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>pi2ahikpd4i7cj7rlf8ijdw6vqhl47p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maakonna maanõukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634653</id>
    <revision>
      <id>6173324</id>
      <timestamp>2022-08-04T10:48:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Maakonna maanõukogu'''d olid 1917. aastal moodustatud [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u maakondlikud esindusorganid.  Maakonna maanõukogude võimupiirkonda kuulusid – [[Eestimaa kubermangukomissar|kubermangu komissar]]i ja [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|kubermangu maanõukogu]] poolt ühiselt märatud piirides – järgmised asjad: a) kohaliku maa omavalitsuse asjad, b) üleüldis-administratiivlised valitsuse asjad ja c) maa...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2861" xml:space="preserve">'''Maakonna maanõukogu'''d olid 1917. aastal moodustatud [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u maakondlikud esindusorganid.

Maakonna maanõukogude võimupiirkonda kuulusid – [[Eestimaa kubermangukomissar|kubermangu komissar]]i ja [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|kubermangu maanõukogu]] poolt ühiselt märatud piirides – järgmised asjad: a) kohaliku maa omavalitsuse asjad, b) üleüldis-administratiivlised valitsuse asjad ja c) maakonna piirides ajutise kohalikkude maksude määramine. Kubermangu ja maakonna maa-nõukogudel on õigus [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatvaid organ]]eid asutada, kes koos seisavad ühest ehk mitmest isikust.

[[12. aprill]]il [[1917]] kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eestile suhtelise [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomia]] andnud otsuse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, mille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]].  

Eestimaa Kubermangu Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Alustuseks valisid 23. mail kõik vallad oma esindajad (valijamehed), kes astusid 24.–25. juunil kokku maakondlikeks valimiskogudeks ning valisid endi seast saadikud nii Eestimaa Kubermangu Maanõukogusse kui ka kohalikku, maakondlikku [[maanõukogu]]sse. 

[[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomsesse Eestimaa kubermang]]u kuulusid: [[Lääne maakond]], [[Harju maakond]], [[Järva maakond]], [[Viru maakond]], [[Saare maakond]], [[Pärnu maakond]], [[Tartu maakond]], [[Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond]].

Maakonna maanõukogu liikmed valiti maakonna valdade poolt 7-15 liikmelisel arvul. Maakonna maanõukogu liikmed valiti maakonna valimise koosolekutel.
Maakonna valimise koosoleku liikmed valiti valla koosolekutel, iga 1000 valija kohta üks, üleüldise – sugu peale vaatamata – otsekohese, ühesuguse ja salajase hääletamise teel, kusjuures ka vähemustele esituse saatmine võimalikuks tehakse. Vallad alla 1000-lise elanikkude arvuga valisid ühe esitaja.
Valimistest oli õigus kõigil osa võtta, kes 21 aastat vanad ja kuni 1. märtsini 1917 aastal vähemalt aasta vallas või valla piiridesse kuuluvates mõisates või alevikkudes olid elanud. Ajutise kubermangu ja maakonna maanõukogude liikmeteks oli õigus mitte ainult kohalikke valla elanikke, vaid ka neid valida, kes väljaspool valla piirisid elasid.

[[Kategooria:1917. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>4imkmmzgrswlylgguzfhf8bbummn9ep</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rīga Preču II raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634654</id>
    <redirect title="Rīga Preču raudteejaam" />
    <revision>
      <id>6173333</id>
      <timestamp>2022-08-04T10:57:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Rīga Preču raudteejaam]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35" xml:space="preserve">#suuna [[Rīga Preču raudteejaam]]</text>
      <sha1>5irnh32yn48y3zp8k191ing8l29tkgu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riga Precu raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634655</id>
    <redirect title="Rīga Preču raudteejaam" />
    <revision>
      <id>6173334</id>
      <timestamp>2022-08-04T10:57:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Rīga Preču raudteejaam]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35" xml:space="preserve">#suuna [[Rīga Preču raudteejaam]]</text>
      <sha1>5irnh32yn48y3zp8k191ing8l29tkgu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Promišļennaja raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634656</id>
    <redirect title="Rīga Preču raudteejaam" />
    <revision>
      <id>6173335</id>
      <timestamp>2022-08-04T10:58:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Rīga-Preču raudteejaam]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35" xml:space="preserve">#suuna [[Rīga-Preču raudteejaam]]</text>
      <sha1>pf96n9a9wx44bfoaw64nuk7b0mxe3mq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173337</id>
      <parentid>6173335</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T10:59:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Rīga-Preču raudteejaam]] → [[Rīga Preču raudteejaam]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35" xml:space="preserve">#suuna [[Rīga Preču raudteejaam]]</text>
      <sha1>5irnh32yn48y3zp8k191ing8l29tkgu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Acone raudteepeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634657</id>
    <revision>
      <id>6173338</id>
      <timestamp>2022-08-04T11:00:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast raudteejaam | nimi = Rīga Preču raudteejaam | omakeelne_nimi =  | pilt = Cesvaines stacija 25.JPG | pildiallkiri =  | teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja | asukoht = [[Riia]], Läti | tüüp =  | omanik =  | käitaja =  | liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava | platvormid =  | rööpapaare =  | avatud = 1968 | suletud =  | ümber_ehitatud =  | kaart = punkt }}  '''Rīga Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis Riia–Ērgļi–...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2029" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Cesvaines stacija 25.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Šķirotava]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistelemõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud [[Rīga-Preču I raudteejaam|Rīga-Preču raudteejaam]] suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Rīga Preču raudteejaam|Rīga Preču]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Acone | järgnev =[[Saurieši raudteejaam|Saurieši]] }}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>lgbvy7wkb0zh07si2yds0iypho0y7nj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173339</id>
      <parentid>6173338</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:00:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2029" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Rīga Preču raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Cesvaines stacija 25.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = Rīga-Preču 2, Promišļennaja
| asukoht = [[Riia]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1968
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Rīga Preču raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l Riias [[Šķirotava]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistelemõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad. 

Jaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud [[Rīga-Preču I raudteejaam|Rīga Preču raudteejaam]] suleti.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Rīga Preču raudteejaam|Rīga Preču]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Acone | järgnev =[[Saurieši raudteejaam|Saurieši]] }}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>ogm0ragq35eo2h7roih2xnt9z54oe44</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173351</id>
      <parentid>6173339</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:21:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2028" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Acone raudteepeatus
| omakeelne_nimi = 
| pilt = CAcones_stacija_10.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = 
| asukoht = [[Ropaži piirkond]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1937
| suletud = 2007
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Acone raudteepeatus''' on endine [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l. Peatuse hoone jääb [[Ropaži piirkond]]a ja [[Stopiņi vald]]a, sellal kui peatusele nime andnud [[Acone]] küla jääb [[Salaspilsi piirkond]]a.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 12,3 km kaugusel Riia II soojuselektrijaama kõrval. Peatusest algab jaama viiv harutee. Seal on 1 perroon. 

Peatus avati aastal 1935. Hoone projekteeris Voldemārs Ozoliņš ja see valmis 1937. aastal. Kivihoone esimesel korrusel asusid reisijate ootesaal ja tööruumid, korrapidaja ruumi kõrval asus ka pagasihoidla. Teisel korrusel olid jaamatööliste eluruumid. Ühtlasi asfalteeriti ka perroon.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt; Nõukogude perioodil jaamahoone suleti ja muudeti eluhooneks. Peatuse juurde rajati reservvagunite hoidla, kus tänapäeval hoiustab oma tehnikat  SIA “Dzelzceļu būve”. Aastal 2007 suleti sealne peatus reisirongiliikluseks.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.91997/24.30486&amp;l=O/T Peatus vanal kaardil]

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Rīga Preču raudteejaam|Rīga Preču]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Acone | järgnev =[[Saurieši raudteejaam|Saurieši]] }}

[[Kategooria:Ropaži piirkond]]
[[Kategooria:Läti raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>t1ovrv070i8o07z892ztzyz9kirp8to</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173352</id>
      <parentid>6173351</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:22:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2027" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Acone raudteepeatus
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Acones_stacija_10.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = 
| asukoht = [[Ropaži piirkond]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1937
| suletud = 2007
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Acone raudteepeatus''' on endine [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l. Peatuse hoone jääb [[Ropaži piirkond]]a ja [[Stopiņi vald]]a, sellal kui peatusele nime andnud [[Acone]] küla jääb [[Salaspilsi piirkond]]a.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 12,3 km kaugusel Riia II soojuselektrijaama kõrval. Peatusest algab jaama viiv harutee. Seal on 1 perroon. 

Peatus avati aastal 1935. Hoone projekteeris Voldemārs Ozoliņš ja see valmis 1937. aastal. Kivihoone esimesel korrusel asusid reisijate ootesaal ja tööruumid, korrapidaja ruumi kõrval asus ka pagasihoidla. Teisel korrusel olid jaamatööliste eluruumid. Ühtlasi asfalteeriti ka perroon.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt; Nõukogude perioodil jaamahoone suleti ja muudeti eluhooneks. Peatuse juurde rajati reservvagunite hoidla, kus tänapäeval hoiustab oma tehnikat  SIA “Dzelzceļu būve”. Aastal 2007 suleti sealne peatus reisirongiliikluseks.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.91997/24.30486&amp;l=O/T Peatus vanal kaardil]

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Rīga Preču raudteejaam|Rīga Preču]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Acone | järgnev =[[Saurieši raudteejaam|Saurieši]] }}

[[Kategooria:Ropaži piirkond]]
[[Kategooria:Läti raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>i94qgyegnrxtx2c3875cwbsr5lv9gvx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6173357</id>
      <parentid>6173352</parentid>
      <timestamp>2022-08-04T11:36:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1971" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Acone raudteepeatus
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Acones_stacija_10.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = 
| asukoht = [[Ropaži piirkond]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1937
| suletud = 2007
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Acone raudteepeatus''' on endine [[raudteepeatus]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l. Peatuse hoone jääb [[Ropaži piirkond]]a ja [[Stopiņi vald]]a, sellal kui peatusele nime andnud [[Acone]] küla jääb [[Salaspilsi piirkond]]a.

Peatus asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 12,3 km kaugusel Riia II soojuselektrijaama kõrval. Peatusest algab jaama viiv harutee. Seal on 1 perroon. 

Peatus avati aastal 1935. Hoone projekteeris Voldemārs Ozoliņš ja see valmis 1937. aastal. Kivihoone esimesel korrusel asusid reisijate ootesaal ja tööruumid, korrapidaja ruumi kõrval asus ka pagasihoidla. Teisel korrusel olid jaamatööliste eluruumid. Ühtlasi asfalteeriti ka perroon.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt; Nõukogude perioodil jaamahoone suleti ja muudeti eluhooneks. Peatuse juurde rajati reservvagunite hoidla, kus tänapäeval hoiustab oma tehnikat  SIA “Dzelzceļu būve”. Aastal 2007 suleti sealne peatus reisirongiliikluseks.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://railwayz.info/photolines/station/1194 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.91997/24.30486&amp;l=O/T Peatus vanal kaardil]

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Rīga Preču raudteejaam|Rīga Preču]] | peatus=Acone | järgnev=[[Saurieši raudteejaam|Saurieši]]}}

[[Kategooria:Ropaži piirkond]]
[[Kategooria:Läti raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>jeew0gyq2rv8a61j75bf45uyq41hid4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saurieši raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634658</id>
    <revision>
      <id>6173359</id>
      <timestamp>2022-08-04T11:45:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast raudteejaam | nimi = Saurieši raudteejaam | omakeelne_nimi =  | pilt = Sauriešu_stacija_20.JPG | pildiallkiri =  | teised_nimed =  | asukoht = [[Ropaži piirkond]], Läti | tüüp =  | omanik =  | käitaja =  | liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava | platvormid =  | rööpapaare =  | avatud = 1937 | suletud =  | ümber_ehitatud =  | kaart = punkt }}  '''Saurieši raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsa...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1908" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Saurieši raudteejaam
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Sauriešu_stacija_20.JPG
| pildiallkiri = 
| teised_nimed = 
| asukoht = [[Ropaži piirkond]], Läti
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1937
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}

'''Saurieši raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l. Jaam jääb [[Ropaži piirkond]]a ja [[Stopiņi vald]]a [[Saurieši]] külla.

Jaam asub [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 16,2 km kaugusel Jaamas on kolm teed ja kaks platvormi, mis pole aga kasutusel.

Jaam avati aastal 1935. Puidust jaamahoone teisaldati sinna [[Daugavpils—Rītupe raudteeliin]]ilt. Peagi peale jaama rajamist rajati veel kahe kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee, mis teenendas sealset kipsitööstust. Teise maailmasõja ajal valmis selle baasil kitsarööpmeline raudtee, mis viis [[Salaspilsi raudteejaam]]a. Aastal 1965 võeti kitsarööpmeline raudtee üles ja kipsikarjäärini rajati 1,5 km pikkune laiarööpmeline raudtee.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt;  Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, ühtlasi kujunes Saurieši raudtee lõppjaamaks.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/989 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [hhttps://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.91393/24.36557&amp;l=O/T Jaam vanal kaardil]

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Acone raudteepeatus|Acone]] | peatus=Saurieši | järgnev=[[Cekule raudteejaam|Cekule]]}}

[[Kategooria:Ropaži piirkond]]
[[Kategooria:Läti raudteejaamad]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>bamrqmn7anmca8r0jsj16i6w7tsb01y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Parvel Pruunsild</title>
    <ns>1</ns>
    <id>634659</id>
    <revision>
      <id>6173363</id>
      <timestamp>2022-08-04T11:57:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Ping|Neptuunium}} ma ei ole kindel, et artikli alateemadeks jaotamine oli hea mõte. Ma ehitasin selle üles kronoloogiliselt eluloona ja eri alateemade puhul peaks natuke teisiti lähenema. ~~~~'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="298" xml:space="preserve">{{Ping|Neptuunium}} ma ei ole kindel, et artikli alateemadeks jaotamine oli hea mõte. Ma ehitasin selle üles kronoloogiliselt eluloona ja eri alateemade puhul peaks natuke teisiti lähenema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 14:56 (EEST)</text>
      <sha1>ol2t4znsmkzqittz4db2lq7ei2je9wi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sankt Barbara im Mürztal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634660</id>
    <revision>
      <id>6173364</id>
      <timestamp>2022-08-04T11:57:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:8400:5580:9457:2D1D:3B92:1AD4</ip>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}}  {{linn | nimi = Sankt Barbara im Mürztal | vapp = AUT Sankt Barbara im Mürztal COA.png | asendikaardi_pilt = Sankt Barbara im Mürztal im Bezirk BM (2013).png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas | asendikaart = Austria }}  '''Sankt Barbara im Mürztal''' on 2015. aastast turulinn ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4614" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}}

{{linn
| nimi = Sankt Barbara im Mürztal
| vapp = AUT Sankt Barbara im Mürztal COA.png
| asendikaardi_pilt = Sankt Barbara im Mürztal im Bezirk BM (2013).png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas
| asendikaart = Austria
}}

'''Sankt Barbara im Mürztal''' on 2015. aastast turulinn ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]]. Steiermargi omavalitsuse struktuurireformi raames moodustati 1. jaanuaril 2015 asutatud omavalitsusüksus iseseisvate omavalitsuste ühinemisel:

* [[Mitterdorf im Mürztal]]
* [[Veitsch]]
* [[Wartberg im Mürztal]]

Antud juhul ei kasutatud uue nimena suurema valla nime, vaid ainult ringkonna nime &quot;Mürztal&quot;. Uus vald nimetati kaevurite kaitsepühaku [[Barbara Nikomeediast|Püha Barbara]] järgi. Püha Barbarale pühendatud kirik ehitati 1986. aastal [[Mitterdorf im Mürztal|Mitterdorfi]] ringkonda.

Kõrgeim punkt vallas on [[Hohe Veitsch]]i mäestik (1981 m), mis moodustab samaaegselt valla loodusliku piiri läänes ja loodes. Läänes asub Pretalsattel (1069 m), mis pakub ühendusteed Stübmingi oruga, [[Turnau (Steiermark)|Turnauga]] ja Aflenzi nõoga.

Idas ja kagus külgneb vallaga [[Fischbachi Alpid]]e mäestik.

== Majandus ja vaatamisväärsused ==

* [[Pilgerkreuz am Veitscher Ölberg]]: Veitschi kihelkonnakiriku juurest viib metsarada Veitschi õlimäe Palverännuristini. Rist ehitati 2004. aastal ja on 40,6 m kõrge (sees saab liikuda 27 m kõrgusele), kui maailma suurim omataoline.
* Holzknecht-Ball: Holzknechti balli, mida peetakse igal aastal esimesel reedel pärast 6. jaanuari (kolmkuningapäev), korraldab Trachtenvereini selts ''D’Rauschkogler z’Veitsch''. Lisaks Oberlandleri ballile Grazis või Schützenballile Grundlsees on see üks vähestest Steiermargi traditsioonilistest kostüümiballidest Auftanzi (populaarne polonees) etendustega. Traditsioonilistest rahvatantsudest harrastavad paljud külastajad õhtu jooksul sageli Veitscher Masurit (kohalikud nimetavad seda &quot;Veitscher Ochsi galopp&quot;).
* ''Veitscher Grenzstaffellauf'', üks Austria raskemaid alpimaratone, peetakse alates 1986. aastast igal aastal juuni viimasel laupäeval. See viib üle 54 km ja 2200 m kõrgusel, siseujulast piki omavalitsuse piire üle Hohe Veitschi kõrgplatoo ja tagasi alguspunkti. Tippjooksjatel kulub selle distantsi läbimiseks vaid 4,5 tundi. Raja võib läbida ka kolmeliikmeline võistkond (lõikudena 16,5/16,0/21,5 km). Siin on võiduajad veidi alla 4 tunni. 2013. aastal peeti seal Austria mägimaratoni meistrivõistlused.
* Mürztaler Landtage: Mürzi oru suurim mitmepäevane põllumajandusmess on toimunud Mürztalis Wartbergis alates 2009. aastast. Lisaks põllumajandussektori tehnikanäitustele ja messidele pakutakse külastajatele laia valikut lõbustusvõimalusi ja erineva žanri kontserte.

== Transport ==

Linn asub lõunaraudtee ääres, seal on 2 ÖBB rongijaama (&quot;Mitterdorf - Veitsch&quot; või &quot;Wartberg im Mürztal&quot;) ja sinna pääseb Semmering Schnellstraßelt S6 (Mitterdorfi maantee väljapääs). Linna pääseb ka mööda maanteed L102 (Veitscherstraße) Turnaust või mööda L118 (Semmering Begleitstraße) Kindbergist ja Krieglachist.

18. juulist 2016 sõidab Mürztali transpordifirma buss Kapfenbergist ja ühendab omavahel kõik 3 ringkonda:

: Marsruut 85 (Pretal-) Groß-Veitsch - (Dorf-Veitsch-) Niederaigen - Mitterdorf im Mürztal - Wartberg im Mürztal station.

== Tööstus ==

Kaevandamisel ([[magnesiit]] 1881. aastast), sulatusahjude tulekindlate toodete tootmisel, terase tootmisel ja töötlemisel on pikad traditsioonid ja need on selles piirkonnas olulised ka tänapäeval:

* [[RHI Magnesita]], sealhulgas [[Veitscher Magnesitwerke]] - tulekindlad materjalid
* [[Vogel &amp; Noot AG]] – põllumajandusmasinate ja kütteseadmete tootja
* [[Breitenfeld Edelstahl AG]] – kõrgekvaliteedilised terasetööd
* [[Bien-Zenker]] – prefabricated houses

== Haridus ==

* Muusikakeskkool &quot;Musium&quot; Mitterdorf
* Kutsekõrgkool kaupmeeste/logistikute ekspedeerimiseks

== Tuntud inimesi ==

* [[Helmut Brenner]] (* 1957), rahvusvaheline muusikateadlane, ajaloolane ja ülikooli õppejõud
* [[Carl Gustav Heraeus]] (1671-1725), Viini keiserliku õukonna antikvaar, ettevõtja, õpetlane ja kirjanik
* [[Karl Skala]] (1924-2006), luuletaja
* [[Günter Singer]] (* 1967), Austria-Ameerika filmirežissöör, sõjaväe eratöövõtja, maailmameister kikkpoksija

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]]</text>
      <sha1>eiucyehh51p7sl61s0zfagw8ks49ex9</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>