Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Aegna 0 21 6174689 6163213 2022-08-07T05:26:25Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aegna (täpsustus)]].}} {{Saar | nimi = Aegna | pilt = Õhuvaade Aegna saarest.jpg | pildiallkiri = Õhuvaade Aegna saarest | veekogu = [[Soome laht]] | pindala = 3,01 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|1035533364}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref> | rannajoone pikkus = 10 | kõrgus = 14,6 | rahvaarv = 21 | rahvaarvu seis = 1.01.2022 | rahvaarvu viide = <ref>[https://www.tallinn.ee/et/tallinn-arvudes]. Tallinn.</ref> | iso piirkond = EE-37 | asendikaardi pilt = Aegna asumi kaart.png | osm = pind | suum = 8 }} '''Aegna''' ([[1929]]–[[1939]] ''Äigna'', ka ''Eigna'' <ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.2:16 TLA.238.1.2. Leht 16]</ref>, [[saksa keel]]es ''Wulf'', [[rootsi keel]]es ''Ulfsö'') on saar [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] kirdeküljel. See asub [[Viimsi poolsaar]]e tipust ([[Rohuneem]]est) 1,5 kilomeetrit loodes. Aegna kuulub administratiivselt [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa]] haldusalasse. Linna maismaaosast jääb ta 10&nbsp;km kaugusele. See on ainuke meresaar, mis jääb Tallinna piiresse. [[2003]]. aastal kaaluti Aegna ja [[Naissaar]]e vahetust Tallinna ja [[Viimsi vald|Viimsi valla]] vahel.{{lisa viide}} Aastal [[2004]] algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. [[Toomas Vitsut]] leidis, et saarel võiksid olla [[kasiino]]d ning arutlusel oli isegi silla ehitamine Viimsi poolsaarelt [[Armuneeme]]lt. Aastatel [[2013]]–[[2016]] oli saarel 6 elanikku. [[2017|2020]]. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 16 elanikku.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2020]. Tallinna Linnavalitsus. Tallinn 2020</ref> 2022. aasta jaanuari seisuga elab saarel juba 21 inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/tallinn-arvudes|pealkiri=tallinn.ee}}</ref> ==Nimi== Aegna saart kutsuti alates [[13. sajand]]ist [[rootsi keel]]e mõjul Hundisaareks (''Vulvesöö'', [[1348]] ''Wluesøø'') ning veel 1920. aastatelgi kasutati eestikeelses kirjanduses Aegnaga paralleelselt Wulfi kohanime.<ref name=":0" /> [[1683]] on saart nimetatud ''Eikisari'', [[1724]] ''Eignesar'' ja [[1937]] ''Äigna''.<ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=aegna&F=M&C06=en Eesti Keele Instituudi kohanime andmebaas. Aegna vaadatud 15. juunil 2019]</ref> Ajaloolane [[Paul Johansen]] on Aegna kohanime päritolu seostanud eesti-rootsimurdelise sõnaga ''eik'' ([[hobune]]), sest [[Tallinna raad|Tallinna rae]] korraldusel peeti saarel [[keskaeg|keskajal]] hobuseid. Ta eeldas, et saare rootsikeelne nimi võib olla seotud Tallinna all [[1032]] hukkunud [[viikingid|viiking]]i Ulf Ragvaldssoniga, kes maeti seejärel mõnele Tallinna lahe väikesaarele. Ta pakkus ka, et eestlased nimetasid saart esmalt ''Salmesaareks'' [[väin]]a ehk salmi järgi. [[Per Wieselgren]] pakkus saare nime tekke osas välja [[soome keel|soomekeelsete]] sõnade ''haikka'' 'neem' või ''häikkä'' 'liivakari' mõju. [[Andrus Saareste]] arvates kasutasid Äigna nime Naissaare ja Viimsi poolsaare rannaalade elanikud, mujal [[Harjumaa]]l nimetati saart Aegnaks. ==Asend== [[Pilt:Aegna_islands.png|pisi|Aegna asend: 1. Aegna, 2. Viimsi poolsaar, 3. [[Rohuneem]], 4. [[Kräsuli]], 5. [[Kumbli]], 6. [[Peenekarikrunn]], 7. [[Vullikrunn]], 8. [[Linnalaht]], 9. [[Suursalm]], 10. [[Väikesalm]], 11. [[Peldikukari]], 12. [[Lõhekari]], 13. [[Vahekivi]], 14. [[Liuhkakari]], 15. [[Sitakari]], 16. [[Angerjakari]], 17. [[Holgani kari]]]] [[Fail:Aegna-Karnapi neem.jpg|pisi|Karnapi neem Aegna saarel]] [[Fail:Lemmikneeme kivikülv.jpg|pisi|Lemmikneeme kivikülv]] Aegna saare ja Viimsi poolsaare vahele jäävad [[Kräsuli]] ja [[Kumbli]] saar, mida ühendab Aegnaga [[Suur salm|Suursalmi]] väin. Aegnast loode poole jäävad [[Sillikrunn]] ja [[Vullikrunn]]. Saarest lääne pool on [[Punakivi kari]]. Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb [[Lemmiku nina (Aegna)|Lemmiku nina]]ga. Saare põhiosa põhjatipp on [[Eerikneem]]. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on [[Kurikneem]] ning lõunarannikul [[Talneem]], kus asub [[jahisadam]]. ==Loodus== ===Pinnamood=== Aegna on valdavalt tasane, saare looduslikud kõrgemad kohad on loodeosas asuvad luited. Lemmiku nina siseosa ulatub kõrgus 4,7 meetrit üle merepinna. Rannikupatareide piirkonnas on maapinda kunstlikult täidetud. Kogu saarel on rannavalle, saare idarannikul asub rannaastang. Saarel leidub suuri [[rändrahn]]e: Eerikukivi ja Tulekivi. ===Sood=== Aegnal esineb õhukese turbalasundiga [[madalsoo|madalsoid]]. ===Taimkate=== Aegna saarest on ligi 70% kaetud [[mets]]aga. Valdavalt leidub saarel [[männik]]uid, [[kuusik]]uid, [[sanglepik]]uid ja [[kaasik]]uid. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks. Aegnalt on leitud 49 liiki [[torikulised|torikulisi]] ja 80 liiki [[sammaltaimed|sammaltaimi]], millest haruldasemad on [[harilik valvik]] ja [[haruhärmik]]. Aegna looduses on kirjeldatud 344 liiki [[soontaimed|soontaimi]], millest haruldasemad on [[rand-kesakann]] ja [[euroopa kikkapuu]].<ref>"Aegna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021." Toimetanud [[Andres Tõnisson]]. 2011]</ref> ===Loomastik=== Aegnal pesitseb [[merikotkas]]. 1930.-ndatel asustati Aegnale [[metskits]]i. Saarel elavad ka [[rebane|rebased]], [[orav]]ad ja jänesed. Aegnalt on leitud ka [[kobras|kopra]] tegevuse jälgi ===Looduskaitse=== Eesti iseseisvuse taastamise järel kuulutati kogu Aegna saar [[maastikukaitseala]]ks. Aegna maastikukaitseala keskus asub Külaniidu 12 asuvas loodusmajas, kust korraldatakse looduspäevi ja -matku.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Aegnal asub [[rändrahn]]e. ==Taristu== Aegnal asuvad [[Eerikneeme tee]], [[Kalavälja tee]], [[Karnapi tee]], [[Kurikneeme tee]], [[Külaniidu tee]] ja [[Tagamaa tee]]. Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid [[muul|lainemurdja]] puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks. Saarel toimis [[1914]]–[[1944]] [[kitsarööpmeline raudtee]], mille pikkus oli umbes 3&nbsp;km. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud. Saarel on veevärk, kuid puudub tsentraalne [[kanalisatsioon]]. Aegna saab [[elekter|elektrit]] 10&nbsp;kV pingega merekaabelliini kaudu Viimsi poolsaarel asuvast [[alajaam]]ast. Sügisel 2011 asendati õhuliinid maakaabliga. [[Fail:Aegna-Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad.jpg|pisi|Peeter Suure merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino Aegnal]] [[Fail:Aegna-Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium.jpg|pisi|Peeter Suure merekindluse laskemoonalaboratoorium Aegnal]] [[Fail:Endine kauplus Aegnal.IMG 5601.JPG|pisi|Aegna endine kauplus]] ==Ajalugu== === Kuni 20. sajandini === Aegna [[muinasaeg]]se asustuse tõendiks on saare idaosas asuv [[kultusekivi]]. Samuti on kultusekive teada [[Hundipea|Hundipea nukilt]]. Vanimad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad [[1297]]. aastast, mil [[Taani kuningas]] [[Erik Menved]] keelas Aegnal ja [[Naissaar]]el metsaraie. Aegna saar oli tõenäoliselt osa [[Viimsi vald|Viimsi]] küla kogukonnamaast.<ref name=":0" /> Saare püsiasustusest pärinevad varasemad teated [[1469]]–[[1470]]. [[1557]] (mitte 1577) toetas Tallinna linn Aegna elanikke Jurgen Sani ja Katrynit raha ning teraviljaga.<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2018/11/01/aegna-1557-aasta Kalmer Mäeorg. "Aegna 1557. aasta." Linnaarhiivi blogi, 1. november 2018]</ref> [[1681]]. aasta talumeeste loendi järgi oli saarel 10 talu. Aegnal oli tollal eesti ja rootsi segarahvastikuga püsiasustus. Kalapüük tõi kohalikele elanikele vähe tulu ning saare liivase pinnase tõttu oli seal võimalik kasvatada ainult heina, kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma.<ref name=":0" /> Aegna saar läks koos mitme teise saarega [[1689]]. aastal Tallinna alluvusest riigi haldusse. Saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv [[Viimsi mõis]]. [[1726]]. aastal oli Aegnal 3 talu, neist suurima peremees oli rootslane Hansfarre Dier.<ref name=":0" /> [[1736]]. aastal on esmamainitud [[Aegna kalmistu]]t. [[1782]] hingerevisjoni järgi elas Aegnal 31 inimest ja saarel asus 4 talu. [[19. sajand]]i viimasel veerandil hakkas elanike elujärg veidi paranema. Elanike põhiline tegevusala oli kala- ja hülgepüük, samuti kuulus iga talu juurde väike põllulapp. [[20. sajand]]i alguses oli saarel 7 talu.<ref name=":0" /> ===Aegna sõjandus=== [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal rajati Aegnale rannikupatareisid ([[Rannakaitsepatarei nr 14|nr 14]] ja [[Rannakaitsepatarei nr 15|nr 15]]) ning 3 km pikkune [[Aegna kindlusraudtee]], mis oli osa [[Peeter Suure merekindlus]]est. [[Rannakaitsepatarei nr 15|Suurima patarei]] betoonehitis oli 200&nbsp;m pikk ning selle mõlemas osas paiknes soomustorn kahe 12-tollise kahuriga. See patarei lasti osaliselt [[1918]]. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt õhku. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannikukahurid taastada.<ref name=":0" /> [[File:Tallinna rannakaitse keskkomandopunkt, 1927. a.**.JPG|thumb|Tallinna rannakaitse keskkomandopunkt Aegnal]] Aegna saarele asutati [[1922]]. aastal [[Aegna Komandantuur]] ning 1923. aastal asutati senised tsiviilelanikud Kräsuli saarele ja mandrile. [[Juuni]]s [[1930]] oli komandantuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. Saarel tegutsesid erinevad sõjaväelaste seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring.<ref name=":0" /> 1930. aastatel oli saarel üle 150 ehitise. Saarel asusid elumajad, suur kasarm, [[Aegna ohvitseride kasiino]], staap, elektrijaam, leivakoda, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Eesti annekteerimisel [[1940]]. aastal läks saar Nõukogude vägede kätte. Eestist taganev [[Punaarmee]] hävitas [[1941]]. aastal jällegi kõik [[rannikukahur]]id, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt [[1947]]. aastal [[Balti mere laevastik]]ule allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast. Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt [[1957]]. aastal ning nende asemele asusid [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalvurid]] ja mõned eraisikud. Endisi sõjaväehooneid hakati andma ettevõtetele puhkemajadeks. [[1964]]. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid.<ref name=":0" /> Aegnale hakati turiste lubama 1960. aastate algul. Saar allutati [[1975]]. aastal Tallinna [[Mererajoon]]ile. Tallinna ettevõtetevahelise puhkebaasi "Aegna" moodustamine tegi saarele pääsemise lihtsamaks.<ref name=":0" /> ning 1970. aastate keskpaigast kujunenud tihe liiniliiklus kolme [[Aleksandr Grin tüüpi reisilaev]]aga võimaldas suviti saart külastada isegi sadadel inimestel päevas. === Pärast taasiseseisvumist === Pärast Eesti taasiseseisvumist ja muutlikke aegu 1990. aastail liinilaevaliiklus saarega soikus. Tallinna linnavalitsuse tellimisel alustas kevadel [[2001]] üsna hõredat liiniliiklust reisilaev [[Monica (laev)|Janica]], mis sõitis ka [[Naissaar]]ele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski. [[Aegna sadam]]a 63,3 meetri pikkune statsionaarne kai number üks<ref>{{Netiviide |url=https://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/101 |pealkiri=Sadamaregister, Aegna sadam |vaadatud=2019-11-10 |arhiivimisaeg=2019-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190426145357/https://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/101 |url-olek=ei tööta }}</ref> renoveeriti põhjalikult [[2006]]. aastal.<ref name=":0" /> Alates 2006. aasta suvest sõitis Tallinna linnavalitsuse tellimisel [[Pirita]]lt Aegnale [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]i õppelaev [[Juku (laev)|Juku]], esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail [[2008]]–[[2009]] väljus Juku [[Lindaliini AS]]-i opereerimisel [[Patareisadam]]ast. [[2010]]. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks [[Kihnu Veeteed]] ning laev hakkas väljuma [[Kalasadam]]ast. Aastail 2014–2021 sõitis Aegna liinil [[Vesta (laev)|Vesta]], mis seoses Kalasadama muutmisega väikesadamaks väljus aastail 2020–2021 Patareisadamast. Alates [[2022]]. aastast sõidab Aegna-liinil [[reisilaev]] [[Vegtind]]. Tallinna–[[Helsingi]] liinil kurseerinud [[Copterline]]'i [[kopter]]id sõitsid ringiga ümber Aegna saare. [[Fail:Aegna kivilabürint.jpg|pisi|Aegna kivilabürint]] ==Saar kultuuriloos== Luuletaja [[Julius Oengo]] avaldas [[1929]]. aastal luulekogu "Aegna". [[1973]]. aastal esitas [[Tiiu Varik]] [[Einar Pesla]] sõnadele loodud laulu "Aegna". Saart mainitakse ka [[Jaak Joala]] esitatud laulus "Suvemälestus".<ref>{{Netiviide |url=http://www.aegna.ee/aegna-laulud/ |pealkiri=Hugo Udusaar: Aegna saare laululood. Aegna saare koduleht. 15. veebruar 2013. |vaadatud=2019-06-15 |arhiivimisaeg=2016-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160518081212/http://www.aegna.ee/aegna-laulud/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1931]]. aastal avastati saarelt kivilabürint.<ref>[http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/2009_A-pk_PyyaG_labyrint_Tln-AegnaEerikneeme.pdf Garel Püüa, Ragnar Nurk ja Villu Kadakas. "Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1".]</ref> [[Valgevene]]s või [[Moskva]]s on peale Eesti taasiseseisvumist trükitud 4 seeriat fiktiivseid Aegna [[postmark]]e, mille väljaandjana on märgitud Aegna Post. <gallery> Õhuvaade Aegnale.jpg|Õhuvaade Aegnale Aegna garnisoni söökla, 1914, 1930. aastad.JPG|Aegna garnisoni söökla Aegna kalmistu, Kesklinna linnaosa, Aegna saar.jpg|Rist Aegna surnuaial </gallery> ==Vaata ka== *[[Aegna Komandantuur]] *[[Aegna saare maastikukaitseala]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heino Gustavson]]. ''Aegna'', [[Tallinn]] [[1998]]. *[[Toivo Meikar]]. Aegna ja Viimsi metsade ajaloost. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', [[Tartu]]–Tallinn [[1999]]. *[[Henn Pärn (ökoloog)|Henn Pärn]]. Aegna, Naissaare ja Tallinna rannikumetsade seisund okaste morfomeetria alusel. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', Tartu–Tallinn 1999. *[[Triinu Nutt]]. [[Kukemari|Kukemarjad]] (''Empetrum L.'') Põhja-Eestis. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', [[Tartu]]–Tallinn 1999. *[[Ljudmilla Martin]]. Naissaare ja Aegna epifüütsed suursamblikud. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', [[Tartu]]–Tallinn 1999. *[[Henn Pärn (ökoloog)|Henn Pärn]]. Naissaare ja Aegna puistute ökoloogilisest seisundist. – ''Naissaare loodus ja selle kaitse'', Tallinn 1999. *[[Virkko Lepassalu]]. Ekskursioon hakklihamasinasse (Heino Gustavsoni kommentaar). – [[Luup (ajakiri)|Luup]], 1999, nr 12 (95). (Aegna saarel asuvatest pommidest; vestlusest kunagise Rohelise Rügemendi liidri [[Hugo Udusaar]]ega; skeem: Aegna militaarrajatised [[1940]]. aastal.) *Margit Kull. ''Rekreatsiooni võimalused Aegna saarel'', bakalaureusetöö, [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] 2003, juhendaja [[Joe Noormets]]. *[[Robert Nerman]]. ''Aegna'', Tallinn 2008. ISBN 9789949180103 ==Välislingid== {{commonskat|Aegna}} {{vikitsitaadid}} * {{EELIS|saar|1035533364}} *[http://www.aegna.ee/ Aegna koduleht] *[[Robert Nerman]], [http://tallinncity.postimees.ee/1708543 Enne Teist maailmasõda meenutas Aegna saar iseseisvat saareriiki], Postimees, 28. september 2007 *Robert Nerman, [http://www.postimees.ee/280408/esileht/siseuudised/tallinn/326778.php Aegnal on Tallinnaga kauane side], Postimees, 28. aprill 2008 * [[Kertu Kalmus]]. [https://epl.delfi.ee/d?id=51155111 Elanikud leidsid Aegnalt hävinuks peetud Jeruusalemma kivilabürindi] Eesti Päevaleht, 13. jaanuar 2009 * [[Tuuli Aug]]. [https://epl.delfi.ee/d?id=51155694 Aegnal taasavastati kivilabürint] Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2009 * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=73001 Aegna saare elanikud leidsid taas haruldusi] Tallinna Postimees, 23. jaanuar 2009 {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Aegna| ]] 6cl6de5sobvfewmetj1g86o7nvcd0ro Hiiumaa 0 478 6174560 6171770 2022-08-06T17:09:51Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Hiiumaa (täpsustus)]]}} {{Saar | nimi = Hiiumaa | pilt = Vaade tahkuna tuletornist4.jpg | pildiallkiri = Hiiumaa rannik Tahkuna tuletornist | ümbritseb = [[Läänemeri]] | pindala = 1018 | pindala viide = <ref>Pindala koos Kassariga. (Allikas: [https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=saar&obj_id=191651114 EELIS].) Ilma Kassarita on pindala 989 km². (Allikas: A ja O taskuteatmik 2003. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 45.)</ref> | rannajoone pikkus = 407,046 | kõrgus = 68 | kõrgeim koht = Tornimägi | rahvaarv = 9335 | rahvaarvu seis = 2017 | rahvaarvu viide = <ref>Elanike arv koos Kassariga. Ilma Kassarita oli elanikke 2017. aastal 8995. (Allikas: [https://www.stat.ee/et/uudised/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel Püsielanikud on 22 saarel]. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.)</ref> | asendikaart = }} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = right | suum = 7 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Hiiumaa}} }} '''Hiiumaa''' (ka ''Hiiu saar'') on [[Eesti]] suuruselt teine saar, [[Lääne-Eesti saarestik]]u põhjapoolseim saar. Hiiumaa piirneb kagus [[Väinameri|Väinamerega]], põhjas ja läänes avamerega. Saart eraldab [[Saaremaa]]st [[Soela väin]] ja [[Vormsi]]st [[Hari kurk]]. Hiiumaast loodes asub laevasõiduks ohtlik [[Hiiu madal]]. Saare ida- ja kaguosas asub palju [[Hiiumaa laiud|laide ja saarekesi]], millest suurim on [[Vohilaid]]. Halduslikult kuulub Hiiumaa koos ümbritsevate saartega [[Hiiumaa vald]]a. Hiiumaa hakkas [[Läänemeri|Läänemerest]] kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkis merest välja [[Kõpu poolsaar]], seal asuv [[Tornimägi (Hiiumaa)|Tornimägi]] on [[Lääne-Eesti saarestik]]u kõrgeim punkt. Hiiumaa rannajoon on hästi liigestunud, mistõttu on saarel palju poolsaari ja lahti. Hiiumaa suurimad poolsaared on saare põhjaosas asuv [[Tahkuna poolsaar]] ja lääneosas asuv [[Kõpu poolsaar]]. Olulisemad lahed on [[Mardihansu laht|Mardihansu]], [[Kassari laht|Kassari]] ja [[Tareste laht]]. Hiiumaa taimestik on väga liigirikas. Saarel asuvad kogu [[Baltikum|Baltimail]] haruldased lookaasikud. Üle saare kulgevad olulised lindude rännuteed. [[Käina laht]] on Hiiumaa olulisim lindude pesitsus- ja peatumiskoht. Saarel elab paarkümmend taasasustatud [[Euroopa naarits]]at. 14. sajandil tekkis Hiiumaa põhjaossa [[hiiurootslased|rootsi]] asustus. 1628. aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. [[Põhjasõda|Põhjasõjaga]] läks saar [[Rootsi]]lt [[Vene impeerium]]i koosseisu. 1829. aastal rajati [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabrik]], mis oli saare olulisim tööstusettevõte [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel hakati Tahkuna poolsaarele rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni, kaitsmaks [[Soome laht]]e sissetungi eest. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] vägede lahkudes 1918. aasta sügisel läks saarel võim [[Eesti]] riigile. 1939. aastal hakati Hiiumaale rajama vastavalt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingule]] [[NSVL]] sõjaväebaase. Teise maailmasõja tulemusena läks Hiiumaa NSV Liidu koosseisu, kuhu jäi Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. == Nimi == Rootsi ja saksa keeles on saare nimi ''Dagö'', taani keeles ''Dagø'', mis kõik tähendavad päeva saart. Tegemist on tõlkelaenuga saare vanalt soome nimelt ''Päivänsalo''. Tänapäeva soome keeles kannab saar nime ''Hiidenmaa'' ('[[hiis|hiite]] maa'). == Loodus == [[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|pisi|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]]]] Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus u 3,5 km² suurune [[laguun]]. Viimasel [[Weichseli jäätumine|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle. Hiiumaa hakkas [[Läänemeri|Läänemerest]] kerkima enam kui 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkisid üle merepinna Kõpu mäed, kus on ka Lääne-Eesti saarte kõrgeim punkt. Tänapäeval kerkib saare maapind u 2,5 mm aastas, mis on Eesti kõrgeim näitaja.<ref name="dn27l" /> Hiiumaaga on kokku kasvanud muu hulgas [[Luigerahu (neem)|Luigerahu]], [[Künnislaid]] ja [[Kassari]].<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=saar&obj_id=191651114 Hiiumaa]. EELIS, vaadatud 17.01.2022.</ref> [[Aluskord]] koosneb tugevasti kurdunud kristalsetest kivimitest, mis avanevad umbes 250 meetri sügavusel. [[Pealiskord]] koosneb [[Settekivim|settekivimeist]]. [[Paekivi]]st pealiskord tõuseb üle merepinna üksikutes kohtades, eriti hästi on pealiskorda näha [[Vahtrepa]], [[Aruküla]] ja [[Sarve]] ümbruses. [[Pinnakate]] asub pealiskorra paekividel ning koosneb kobedatest [[sete]]test. Ida-Hiiumaa [[loopealne|loopealsel]] on pinnakate ainult 30 sentimeetrit, [[Kõpu poolsaar]]el võib see küündida aga kuni 80 meetrini. Kolm neljandiku saarest on liivane.<ref name="DLxzf" /> Üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud. Seal asuvad ka kolm [[Tihu järved|Tihu järve]], millest suurim on [[Tihu järv|Suurjärv]]. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Hiiumaa paikneb üleminekualal [[okasmets]]adelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed ehk alvarid, kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaal asuvad lookaasikud on haruldased kogu [[Baltikum]]is.<ref name="NbkxT" /><ref name="loodus" /> Hiiumaal on väga liigirikas taimestik. Saarel kasvab u 1000 liiki taimi, millest üle 50 on kaitse all. Teiste hulgas kasvavad saare loodusoludes [[harilik jugapuu]], [[rand-ogaputk]] ning Eestis haruldane [[pisilina]].<ref name="loodus" /> Hiiumaal võib kohata suuremaist ulukeist [[metskits]]i, [[hirv]]i, [[põder|põtru]] ja [[metssiga|metssigu]]; väiksemaist on tavalised [[kährikkoer]], [[ilves]] ja [[rebane]]. Saare vetes on kogu Läänemere ulatuses tähelepanuväärsed [[viigerhüljes|viiger]]- ja [[hallhüljes|hallhülgekarjad]]. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed, olulisim pesitsus- ja peatuspaik on [[Käina laht]].<ref name="loodus" /> === Looduskaitse === [[Pilt:Tahkuna looduskaitseala.jpg|pisi|Mets [[Tahkuna looduskaitseala]]l]] [[Pilt:European Mink.jpg|pisi| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at]] Hiiumaa kaitsealade valitseja on Keskkonnaamet. Saarel asub 16 [[kaitseala]], 17 [[hoiuala]], 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele. Kaitse alla on võetud 4 parki, 21 põlispuud, 26 rändrahnu, 3 maastikuelementi ja 4 põlispuude gruppi.<ref name="t6qpz" /> Hiiumaal asub 7 [[looduskaitseala]] ja 9 [[maastikukaitseala]]: [[Tahkuna looduskaitseala]], [[Pihla-Kaibaldi looduskaitseala]], [[Leigri looduskaitseala]], [[Tihu looduskaitseala]], [[Kõrgessaare looduskaitseala]], [[Paope looduskaitseala]], [[Kõpu looduskaitseala]], [[Kukka maastikukaitseala]], [[Luidja maastikukaitseala]], [[Sepaste maastikukaitseala]], [[Tilga maastikukaitseala]], [[Tareste maastikukaitseala]], [[Sarve maastikukaitseala]], [[Vahtrepa maastikukaitseala]] ning [[Käina lahe – Kassari maastikukaitseala]].<ref name="b8gXl" /> Saarel asub 17 [[hoiuala]]: [[Hiiu madala hoiuala]], [[Hirmuste hoiuala]], [[Kuri-Hellamaa hoiuala]], [[Kõpu-Vaessoo hoiuala]], [[Kõrgessaare-Mudaste hoiuala]], [[Luhastu hoiuala]], [[Paope loo hoiuala]], [[Pihla-Kurisu hoiuala]], [[Prassi hoiuala]], [[Pühalepa hoiuala]], [[Suureranna hoiuala]], [[Undama soo hoiuala]], [[Vanajõe hoiuala]], [[Vanamõisa lahe hoiuala]], [[Viilupi hoiuala]], [[Vilivalla hoiuala]] ja [[Väinamere hoiuala]].<ref name="svOid" /> Kaitse all on ka 4 parki: [[Kärdla linnapark]], [[Kärdla rannapark]], [[Suuremõisa mõisa park]], [[Vaemla mõisa park]].<ref name="b8gXl" /> Hiiumaal on kaitse all 137 kaitsealust taime-, seene- ja sambulikuliiki. Kõige haruldasemaks seeneks Hiiumaal on [[taiga-võrkpoorik]] ''(Ceriporia tarda)'', kelle ainus leiukoht terves Euroopas asub Kõpu poolsaarel. Saare haruldasimaks taimeks on [[pisilina]], keda leidub Eestis vaid kahes kohas Hiiumaal. Sammaltaimedest väärib tähelepanu [[roheline hiidkupar]], keda leidub ka ainult Hiiumaal. Loomadest on kaitse all 15 putuka liiki. Muudest selgrootutest on kaitse all [[apteegikaan]] ja [[viinamäetigu]]. Kaitsealused kalad on [[hink]], [[võldas]] ja [[jõesilm]]. Lindudest väärivad tähelepanu kaitsealused [[merikotkas]] ja [[must-toonekurg]], imetajatest [[viigerhüljes]] ja [[euroopa naarits]]. Saarel elab paarkümmend [[Euroopa naarits]]at, kes on [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] abiga saarele taasasustatud.<ref name="lOd8u" /><ref name="5aT7i" /> == Ajalugu == {{vaata|Hiiumaa ajalugu}} === Muinasajast varauusajani === [[Pilt:Käina Martin's Church ruins 12.jpg|pisi|13. sajandil rajati esialgne puidust [[Käina Martini kirik]]. Kivist pühakoda rajati 15. ja 16. sajandi vahetusel samale kohale<ref name="7tK1f" />]] [[Pilt:Kõpu tuletorn Hiiumaal.jpg|pisi|[[Kõpu tuletorn]] valmis esialgsel kujul 1531. aastal. Tegemist on vanima säilinud tuletorniga Baltikumis<ref name="DKcJ1" />]] [[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref name="j4kL9" /> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid on [[dateerimine|dateeritud]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="udIvs" /> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väike saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida. [[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|250px|vasakul|Hiiumaa keskajal: [[Liivi ordu|ordu]] alad moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus administratiivselt [[Maasilinna foogtkond]]a; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] alad kuulusid [[Kuressaare foogtkond]]a. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus<ref name="AcXkr" />]] Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref name="tdkck" /> Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.<ref name="HX9W6" /> [[noorem pronksiaeg|Nooremal pronksiajal]] hakati surnuid [[kivikirstkalme]]tesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond.<ref name="giT8P" /> [[Rauaaeg|Rauaajast]] on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref name="QH5sj" /> Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli [[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref name="L5ave" /> [[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. 1228. aastal mainiti saart esmakordselt, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare, mida nimetatakse Dageidaks''.<ref name="Hiiumaa" /> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu]]le, [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse.<ref name="QH5sj" /> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem läänistati.<ref name="QH5sj" /> 14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="SZP9u" /> 16. sajandi alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe kindlustatud mõisa]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="QH5sj" /> [[Pilt:Portrait of count Jacob de la Gardie - Nationalmuseum - 19206.tif|pisi|püsti|Rootsi väejuhile [[Jakob De la Gardie]]<nowiki/>le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] Eesti esimene klaasivabrik]] Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõlmis viimane Liivi ordu meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Poolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" /> === Varauusajast 1914. aastani === [[Pilt:Suursadama ait Hiiumaal.jpg|pisi|[[Suursadam]]a ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehitusel vajaminevat materjali<ref name="JLPc2" />]] [[Pilt:Kukka tuulik.jpg|pisi|200px|vasakul|Enamik saarel säilinud [[pukktuulik]]uid ehitati 19. sajandil. Pildil [[Kukka]] külas asuv [[Kukka tuulik|Kukka pukktuulik]]]] 1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusse kolm neljandiku saarest. Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="SZP9u" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="SZP9u" /> Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684–1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.<ref name="Hiiumaa" /> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Hiiumaa 1710. aastal [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu. Sõja järgselt kuulus saar [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i.<ref name="Hiiumaa" /> 1712. aastal anti saare riigimaad rendile.<ref name="Hiiumaa" /> 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumaast De la Gardiede pärandina [[Stenbock]]idele.<ref name="Hiiumaa" /> 1755.–1772. aastal ehitati [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbocki]] eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati [[Katariina II]] käsul üle tuhande [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Ukraina]].<ref name="SZP9u" /><ref name="2MIT9" /> 1781. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]idele.<ref name="8ypCp" /> [[1829]]. aastal asutati Ungern-Sternbergide eestvedamisel Suuremõisas kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]sse. [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabriku]] juurde kujunes töölisasula, millest sai Kärdla linn.<ref name="eDLKK" /> 1866. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]]. [[Emmaste kirik]] valmis 1867. aastal.<ref name="NgtbP" /> [[Talude päriseksostmine]] puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="0Utut" /> [[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi| 1912–1917 Hiiumaale rajatud [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsioon pidi koos [[Soome]] [[Hanko]]sse rajatud kaitserajatistega takistama sissesõitu Soome lahte. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogiliste kaitserajatiste ehitamist<ref name="milit" />]] 1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannapatarei]]sid rajati [[Tahkuna]]sse, [[Sõru]]le,[[Hirmuste (Hiiu)|Hirmustesse]] ja [[Lehtma]]sse. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.<ref name="milit" /> === 1914. aastast nõukogude ajani === [[File:Oest.jpg|pisi|vasakul|Hiiumaa, 1926. aasta kaardil]] [[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|pisi|vasakul|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal.<ref name="ZdQbP" />]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="yD6i6" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal ja [[Saaremaa]]l juba 1917. aasta sügisel.<ref name="BjN8p" /> Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest. Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="qzjBE" /> 1920. aastal muudeti Kärdla [[alev]]iks ja 1938. aastal [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="A99zl" /> 28. septembril 1939 sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingu]] kohaselt hakati Hiiumaale, eelkõige Tahkuna poolsaarele, ehitama rannakaitsekindlustusi.<ref name="5c7Ew" /> 19. oktoobril 1939 saabusid saarele esimesed punaväelased.<ref name="Hiiumaa" /> Pärast 1940. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.<ref name="5c7Ew" /> Juunis 1941 [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt üle 200 inimese.<ref name="gHmfM" /> Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril 1941 meredessandiga Saaremaalt üle [[Soela väin]]a. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.<ref name="uMrDZ" /> Enne Kärdlast taganemist põletasid antifašistid [[Kärdla kalevivabrik]]u. 1944. aasta suvel ja hilissügisel põgenesid sajad hiidlased uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril ründas [[Punaarmee]] Hiiumaad. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueerisid sakslased kõik üksused ja kogu tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks oli saar vallutatud. Pärast saare vallutamist kuulutati kogu saar NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks ning jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.<ref name="IrZub" /> [[Teine maailmasõda]] Hiiumaale suuri purustusi ei toonud, peale [[Kärdla Kalevivabrik]]u hoone hävis [[Käina kirik]]u hoone, küll aga vähenes saare elanikkond langenute, läände pagenute ja küüditatute näol ligi 15%.<ref name="Hiiumaa" /> === Nõukogude ajast saare avamiseni === {{vaata|Märtsiküüditamine Hiiumaal}} [[Pilt:Saare nina vahitorn.jpg|pisi|püsti|1960. aastatel asendati rannikul paiknevad puidust [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]] vaatetornid rauast tornidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Taavi Koppel|pealkiri=Hiiumaa piiritsoon 1940–1941 ja 1944–1991|aasta=2015|koht=|kirjastus=Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool|lehekülg=27|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48564/Taavi_Koppel_2015.pdf}}</ref> Pildil [[Sääre nina]]l asuv vaatetorn 2011. aastal]] 1946. aastal eraldati [[Läänemaa]]st [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="uzODd" /> 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" /> 1947. aastal algas saarel sunniviisiline [[kollektiviseerimine]], mis hoogustus pärast 1949. aasta [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamist]]. Hiiumaalt küüditati vähemalt 286 inimest.<ref name="SXS0s" /> 1949. aastal oli saarel 82 kolhoosi, millest oli 1980. aastate keskpaigaks liitmiste tõttu järele jäänud kuus.<ref name="Hiiumaa" /> Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – [[AS Hiiu Kalur|Hiiu Kalur]], mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="IrZub" /> 1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="IrZub" /> 1989. aastal toimusid Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu valimised esmakordselt mitme kandidaadiga. Valitud saadikud otsustasid luua [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] alates 1. jaanuarist 1990.<ref name="Hiiumaa" /> Pärast Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="psl75" /> === Taasiseseisvunud Eestis === [[Hiiumaa ringtee]] asfalteerimine lõppes 2000. aastal.<ref name="psl75" /> == Kultuur == === Muuseumid === [[Pilt:Mihkli talumuuseumi poordusega ait 4.jpg|pisi|püsti|[[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli Talumuuseumis]] saab tutvuda Põhja-Hiiumaa tüüpilise talukompleksga 19. sajandist]] [[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaris. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref name="Ls27x" /> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref name="MTm4j" /> Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref name="BV4pQ" /> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja (Hiiumaa)|Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref name="d03Cr" /> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref name="spJ41" /> 1979 asutati [[Palade]] lähedale [[Soera Talumuuseum]], mis näitab külastajatele 19. sajandi Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga.<ref name="21Q6q" /> 1992. aastast tegutseb saarel [[Vaemla Villavabrik]], mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui saja-aastastel masinatel.<ref name="Tc1hB" /> 1999. aastal rajati [[Emmaste vald]]a [[Sõru muuseum]], mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele.<ref name="Nm4jZ" /> 2007. aastal asutati [[Tahkuna poolsaar]]ele [[Tahkuna]] külla [[Hiiumaa militaarmuuseum]]. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat.<ref name="XiXCy" /> === Raamatukogud === [[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|pisi|1894. aastal valminud Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu]] Esimene raamatukogu asutati Hiiumaal 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref name="Q2aga" /> Enne 1918. aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigis ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogud loodi muuhulgas ka Käinasse ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, see arv püsis enam-vähem stabiilne kogu nõukogude perioodil.<ref name="faHCX" /> Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.<ref name="mA2eb" /> Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu. === Teater === 1998. aastast tegutseb saarel [[Kärdla Nukuteater]], kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali "Suur sirmik".<ref name="hgQEU" /> Aasta läbi külastavad saart rändlavastused ja tegutsevad kohalikud harrastusteatrid. === Kino === Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Siis avati Kärdla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino.<ref name="TatZf" /> Tänapäeval näidatakse filme [[Kärdla kultuurikeskus]]es, mis asub linna Keskväljaku kõrval. Kuni 2014. aasta lõpuni puudus Hiiumaal tehnika digifilmide näitamiseks.<ref name="krGUb" /> Seetõttu jõudsid uued filmid saarele sageli arvestatava nihkega. 2014. aasta lõpus paigaldati Kärdla Kultuurikeskusse uus digitaalne kinosüsteem, millega on võimalik näidata ka [[3D-film]]e.<ref name="D4RwN" /> [[Hiiumaa Kino]] eestvedamisel on filmide saarele jõudmine muutunud senises tunduvalt kiiremaks.<ref name="qMju2" /> === Muusika === Hiiumaal korraldatakse eripalgelisi traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub [[Kõpu tuletorn]]i jalamil "Kõpu päikeseloojangumuusika" sari. Saarel korraldatakse kahte kammermuusikafestivali: 1999. aastast [[Hiiumaa kammermuusika päevad|Hiiumaa kammermuusika päevi]]<ref name="SHyct" /> ja 2006. aastast toimub "Hiiumaa homecoming".<ref name="SkZm1" /> 2005. aastast toimub "Hiiu folk" ja alates 2008. aastast "Sõru jazz".<ref name="gasmt" /> Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast [[Pühalepa kirik]]us toimuval Pühalepa muusikafestivalil.<ref name="IvGHq" /> === Sport === [[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|pisi|Endises [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõisa]] tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada.]] Hiiumaal on spordiklubisid koondav MTÜ Hiiumaa Spordiliit, mis on maakonnas tegutsevate spordiklubide maakondlik katusorganisatsioon. Spordiliitu kuulub 28 saarel tegutsevat spordiklubi. Spordiliidu juhatus on viieliikmeline ning selle tööd juhib Anton Kaljula. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref name="i45h4" /> Suuremates asulates saab mugavalt sporti harrastada olemasolevatel spordirajatistel. [[Emmaste]]s asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. [[Käina]]s asuvad väike jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, tenniseväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. [[Kärdla]]s asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljakud, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga, spordihall võrkpalli harrastajatele, jalgpalli kunstmuruväljak (1/4 tavamõõtmetest) ja Hiiu Valla Lasteaia õuealal nn kunstmuruga kaetud puur. [[Kõrgessaare]]s asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. [[Palade]]l asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. [[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisas]] asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal [[Linnumäe]]l sise- ja välisratsamaneež, Soo-Oru Tallis samuti väliratsamaneež [[Nurste]]s motokrossirada ning [[Leemeti]]s suusarajad. Pühalepas terviserajad.<ref name="WVVLi" /> Igal aastal korraldatakse saarel erinevate spordialade meistrivõistlusi. Kevadel toimuvad traditsiooniliselt Kärdla linna jooks ning Kassari jooks. Juuni kuus toimub jaanijooks ning algab terve suve kestev rannavolle karikasari. Augusti alguses toimuvad ratsupäevad. Sügisel algab pool aastat kestev "Isamaalise fitnessi" sari, mis põhineb kaitseväe ja NATO sõduritestidel. Aasta läbi toimuvad orienteerumisneljapäevakud. === Meedia === 1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiumaa. 1989. aastast kandis leht nime [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõpetas ilmumise 2004. aastal, kui Hiiu Lehe väljaandja OÜ Saaremaa Raadio ostis ära lehe nime ja kohustused.<ref name="EstKz" /> 1995–1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref name="yimUq" /> 1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on praegu ainus saarel ilmuv ajaleht. Ajaleht ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. Hiiu Lehe omanikfirma OÜ Saaremaa Raadio omandas ajalehe Hiiumaa kohustused. Ajalehe peatoimetaja on Harda Roosna. Lisaks ilmub omavalitsuse häälekandja Hiiumaa Teataja, mille peatoimetaja on Liina Siniveer ja internetis on uudisteportaalid www.hiiumaa.ee. 2010–2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref name="rtLZH" /> == Transport == Ühendus mandriga toimub [[Heltermaa sadam]]a kaudu. [[Sõru sadam]]a kaudu toimub ühendus [[Saaremaa]]ga. Tuntumad merenavigatsioonirajatised Hiiumaa territooriumil on [[Kõpu tuletorn|Kõpu]], [[Tahkuna tuletorn|Tahkuna]] ja [[Ristna tuletorn]]. [[Kärdla lennujaam]]a kaudu toimub lennuühendus Tallinnaga. Talviti, sobivate jääolude korral on Hiiumaa ja mandri vahel umbes 25&nbsp;km pikkune [[jäätee]]. Esimene Hiiumaa ja mandrivaheline transpordivahend oli purjepaat. Sellega veeti posti ja inimesi.<ref name=":0" /> 19. sajandi lõpus avati Heltermaa-Haapsalu liin, kus reisijaid vedas [[Hiiumaa mõisnike laevaühing]]u ostetud [[aurupaat]] [[Progress (laev)|Progress]]. Varsti osteti Rootsist uus aurulaev, mis kandis samuti nime [[Progress (laev)|Progress]]. Uus laev hakkas Heltermaa-Haapsalu liinil reisijaid peale võtma ka muudelt laevadelt.<ref name=":0" /> [[1910]]. aastal vahetati aurulaev välja [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Hiiu-Kärdla Kalevivabrikule]] kuulunud reisi- ja kaubaauriku [[Grenen (laev)|Grenen]] vastu. Grenen sõitis liinidel Heltermaa-Haapsalu ja Kärdla-Tallinn.<ref name=":0" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võttis laevaliikluse üle riik. Hiljem rentis riik laevaliiklust ettevõttele [[Balti Päästeselts]]. Balti Päästeselts avas aurulaev Greneniga liini Tallinn-Heltermaa-Kuivastu-Virtsu-Laimjala-Kuressaare. Aurulaev [[Endla (laev)|Endla]] läbis Hiiumaad liiniga Tallinn-Kärdla-Kuressaare-Pärnu.<ref name=":0" /> [[1930]]. aastal avas laevaomanik [[Gustav Sergo]] [[Taani]]st ostetud väikese aurikuga [[Gustav (laev)|Gustav]] Hiiumaa liini.<ref name=":0" /> <gallery> Ajatu.jpg|Mälestusmärk "[[Estonia (laev)|Estonia]] hukkunud lastele" Suuremõisa mõisa peahoone.JPG|[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]] Ristna tuletorn 2011.jpg|[[Ristna tuletorn]] Soera talu elamu Hiiumaal, 2014.jpg|[[Soera Talumuuseum]] Malvaste chapel, July 2009.jpg|[[Malvaste kabel]] </gallery> == Vaata ka == * [[Hiidlased]] * [[Hiiu keel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="dn27l">Põllu 2005, lk 20–21</ref> <ref name="DLxzf">Põllu 2005, lk 21–22</ref> <ref name="NbkxT">Põllu 2005, lk 22</ref> <ref name="loodus">[http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/88&g=19 Hiiumaa.ee] Loodus. Vaadatud 3.12.2013</ref> <ref name="t6qpz">Keskkonnaamet 2012, lk 5</ref> <ref name="b8gXl">Keskkonnaamet 2012, lk 6</ref> <ref name="svOid">Keskkonnaamet 2012, lk 7</ref> <ref name="lOd8u">Keskkonnaamet 2012, lk 36–42</ref> <ref name="5aT7i">[http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-osoon-35287 ERR Arhiiv] Osoon,osa 651</ref> <ref name="7tK1f">{{kultuurimälestis|23540|Käina kiriku varemed}}. Vaadatud 2.12.2013</ref> <ref name="DKcJ1">{{kultuurimälestis|23453|Kõpu tuletorn}}. Vaadatud 1.12.2013</ref> <ref name="j4kL9">Kriiska 2004, lk 107</ref> <ref name="udIvs">Kriiska 2004, lk 114</ref> <ref name="AcXkr">Põllu 2005, lk 37</ref> <ref name="tdkck">Kriiska 2004, lk 122</ref> <ref name="HX9W6">Põllu 2005, lk 35</ref> <ref name="Hiiumaa">[http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/133&g=22 Hiiumaa.ee] Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013</ref> <ref name="giT8P">Kriiska 2004, lk 127</ref> <ref name="milit">[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Militaarne Hiiumaa] Peeter Suure merekindlus. Vaadatud 1.12.2013</ref> <ref name="QH5sj">Põllu 2005, lk 36</ref> <ref name=":0">[http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hiiumaa-ja-saaremaa-laevaliikluse-kadunud-kuldajad?id=75722479 Hiiumaa ja Saaremaa laevaliikluse kadunud kuldajad]</ref> <ref name="L5ave">Kriiska 2004, lk 126</ref> <ref name="SZP9u">Põllu 2005, lk 38</ref> <ref name="JLPc2">{{kultuurimälestis|23648|Suurssadama ait}}. Vaadatud 2.12.2013</ref> <ref name="2MIT9">Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref> <ref name="8ypCp">Põllu 2005, lk 33</ref> <ref name="eDLKK">Põllu 2005, lk 39</ref> <ref name="NgtbP">{{kultuurimälestis|23345|Emmaste kirik}}</ref> <ref name="0Utut">Põllu 2005, lk 41</ref> <ref name="yD6i6">Põllu 2005, lk 42</ref> <ref name="BjN8p">[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref> <ref name="ZdQbP">{{kultuurimälestis|23565|Kärdla tuletõrjemaja}}. Vaadatud 3.12.2013</ref> <ref name="qzjBE">Põllu 2005, lk 43</ref> <ref name="A99zl">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref> <ref name="5c7Ew">Põllu 2005, lk 45</ref> <ref name="gHmfM">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115.</ref> <ref name="uMrDZ">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref> <ref name="IrZub">Põllu 2005, lk 46</ref> <ref name="uzODd">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> <ref name="SXS0s">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref> <ref name="psl75">Põllu 2005, lk 48</ref> <ref name="Ls27x">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=muuseumist Hiiumaa muuseum] Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="MTm4j">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=pikk-maja Hiiumaa muuseum] Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="BV4pQ">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=mihkli-talumuuseum Hiiumaa muuseum] Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="d03Cr">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=rudolf-tobiase-majamuuseum Hiiumaa muuseum] Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="spJ41">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=kassari-ekspositsioonimaja Hiiumaa muuseum] Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011</ref> <ref name="21Q6q">[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=70 Eesti Muuseumide Infokeskus] Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="Tc1hB">[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=517 Eesti Muuseumide Infokeskus] Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="Nm4jZ">[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=556 Eesti Muuseumide Infokeskus] Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="XiXCy">[http://www.militaarmuuseum.ee/index.html Hiiumaa Militaarmuuseum] Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="Q2aga">[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5723& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="faHCX">[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5716& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="mA2eb">[http://www.kardla.lib.ee/index.php/15-kasulikud-lingid/18-hiiumaa-raamatukogud Kärdla raamatukogu] Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="hgQEU">[http://nukuteater.weebly.com/ Kärdla Nukuteater] Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="TatZf">[http://www.ra.ee/et/kuidas-hiiumaal-kino-tehti/ Rahvusarhiiv] Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="krGUb">[http://www.hiiuelu.ee/artiklid/hiiumaa-kino-toob-v%C3%A4%C3%A4rtfilmid-kohale Hiiuelu] Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="D4RwN">[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nadalalopp20141205.2.8.1&e=-------et-10--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA---------- Meie Maa] 5.12.2014 DIGAR. Vaadatud 20.02.2015</ref> <ref name="qMju2">[https://www.facebook.com/hiiumaakino Hiiumaa Kino Facebooki lehekülg]. Vaadatud 20.02.2015</ref> <ref name="SHyct">[http://www.festivals.ee/?s=21 Eesti Muusikafestivalid] Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="SkZm1">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=810:kammerkontserdid-attacca&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3212 Sirp] Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="gasmt">[http://www.hiiuelu.ee/syndmus/s%C3%B5ru-jazz-2913 Hiiuelu] Sõru Jazz 2013</ref> <ref name="IvGHq">[http://www.keremakultuurikoda.ee/ Keremaa kultuurikoda] Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="i45h4">[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103605 Hiiumaa spordiliit] Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="WVVLi">[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103604 Hiiumaa spordiliit] Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="EstKz">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hiidlastele-jaab-uks-ajaleht?id=8699906 Defli] [[BNS]] "Hiidlastele jääb üks ajaleht". Vaadatud 24.02.2015</ref> <ref name="yimUq">[http://erb.nlib.ee/?kid=10722312&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="rtLZH">[http://erb.nlib.ee/?kid=26128251&oid=c1862b75 Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013</ref> }} == Kirjandus == * Hiiumaa looduskaitseobjektid. Keskkonnaamet, 2012. * Kriiska, A., Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn 2004. * Põllu, K., Hiiumaa rahvapärane ehituskunst. Tartu: Ilmamaa 2005, lk 20–50. * Põllo jt, Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital 2015. == Välislingid == {{commonskat|Hiiumaa (island)}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.hiiumaa.ee/ Hiiumaa info] * [http://hiiumaa.eu/ Hiiumaa turismiinfo] [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Hiiu maakonna saared]] [[Kategooria:Hiiumaa| ]] hbu1xb25fdbxemqnh4by0bhdhway2vo 6174629 6174560 2022-08-06T20:18:02Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Hiiumaa (täpsustus)]]}} {{Saar | nimi = Hiiumaa | pilt = Vaade tahkuna tuletornist4.jpg | pildiallkiri = Hiiumaa rannik Tahkuna tuletornist | ümbritseb = [[Läänemeri]] | pindala = 1018 | pindala viide = <ref>Pindala koos Kassariga. (Allikas: [https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=saar&obj_id=191651114 EELIS].) Ilma Kassarita on pindala 989 km². (Allikas: A ja O taskuteatmik 2003. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 45.)</ref> | rannajoone pikkus = 407,046 | kõrgus = 68 | kõrgeim koht = Tornimägi | rahvaarv = 9335 | rahvaarvu seis = 2017 | rahvaarvu viide = <ref>Elanike arv koos Kassariga. Ilma Kassarita oli elanikke 2017. aastal 8995. (Allikas: [https://www.stat.ee/et/uudised/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel Püsielanikud on 22 saarel]. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.)</ref> | osm = pind | suum = 7 }} '''Hiiumaa''' (ka ''Hiiu saar'') on [[Eesti]] suuruselt teine saar, [[Lääne-Eesti saarestik]]u põhjapoolseim saar. Hiiumaa piirneb kagus [[Väinameri|Väinamerega]], põhjas ja läänes avamerega. Saart eraldab [[Saaremaa]]st [[Soela väin]] ja [[Vormsi]]st [[Hari kurk]]. Hiiumaast loodes asub laevasõiduks ohtlik [[Hiiu madal]]. Saare ida- ja kaguosas asub palju [[Hiiumaa laiud|laide ja saarekesi]], millest suurim on [[Vohilaid]]. Halduslikult kuulub Hiiumaa koos ümbritsevate saartega [[Hiiumaa vald]]a. Hiiumaa hakkas [[Läänemeri|Läänemerest]] kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkis merest välja [[Kõpu poolsaar]], seal asuv [[Tornimägi (Hiiumaa)|Tornimägi]] on [[Lääne-Eesti saarestik]]u kõrgeim punkt. Hiiumaa rannajoon on hästi liigestunud, mistõttu on saarel palju poolsaari ja lahti. Hiiumaa suurimad poolsaared on saare põhjaosas asuv [[Tahkuna poolsaar]] ja lääneosas asuv [[Kõpu poolsaar]]. Olulisemad lahed on [[Mardihansu laht|Mardihansu]], [[Kassari laht|Kassari]] ja [[Tareste laht]]. Hiiumaa taimestik on väga liigirikas. Saarel asuvad kogu [[Baltikum|Baltimail]] haruldased lookaasikud. Üle saare kulgevad olulised lindude rännuteed. [[Käina laht]] on Hiiumaa olulisim lindude pesitsus- ja peatumiskoht. Saarel elab paarkümmend taasasustatud [[Euroopa naarits]]at. 14. sajandil tekkis Hiiumaa põhjaossa [[hiiurootslased|rootsi]] asustus. 1628. aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. [[Põhjasõda|Põhjasõjaga]] läks saar [[Rootsi]]lt [[Vene impeerium]]i koosseisu. 1829. aastal rajati [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabrik]], mis oli saare olulisim tööstusettevõte [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel hakati Tahkuna poolsaarele rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni, kaitsmaks [[Soome laht]]e sissetungi eest. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] vägede lahkudes 1918. aasta sügisel läks saarel võim [[Eesti]] riigile. 1939. aastal hakati Hiiumaale rajama vastavalt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingule]] [[NSVL]] sõjaväebaase. Teise maailmasõja tulemusena läks Hiiumaa NSV Liidu koosseisu, kuhu jäi Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. == Nimi == Rootsi ja saksa keeles on saare nimi ''Dagö'', taani keeles ''Dagø'', mis kõik tähendavad päeva saart. Tegemist on tõlkelaenuga saare vanalt soome nimelt ''Päivänsalo''. Tänapäeva soome keeles kannab saar nime ''Hiidenmaa'' ('[[hiis|hiite]] maa'). == Loodus == [[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|pisi|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]]]] Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus u 3,5 km² suurune [[laguun]]. Viimasel [[Weichseli jäätumine|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle. Hiiumaa hakkas [[Läänemeri|Läänemerest]] kerkima enam kui 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkisid üle merepinna Kõpu mäed, kus on ka Lääne-Eesti saarte kõrgeim punkt. Tänapäeval kerkib saare maapind u 2,5 mm aastas, mis on Eesti kõrgeim näitaja.<ref name="dn27l" /> Hiiumaaga on kokku kasvanud muu hulgas [[Luigerahu (neem)|Luigerahu]], [[Künnislaid]] ja [[Kassari]].<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=saar&obj_id=191651114 Hiiumaa]. EELIS, vaadatud 17.01.2022.</ref> [[Aluskord]] koosneb tugevasti kurdunud kristalsetest kivimitest, mis avanevad umbes 250 meetri sügavusel. [[Pealiskord]] koosneb [[Settekivim|settekivimeist]]. [[Paekivi]]st pealiskord tõuseb üle merepinna üksikutes kohtades, eriti hästi on pealiskorda näha [[Vahtrepa]], [[Aruküla]] ja [[Sarve]] ümbruses. [[Pinnakate]] asub pealiskorra paekividel ning koosneb kobedatest [[sete]]test. Ida-Hiiumaa [[loopealne|loopealsel]] on pinnakate ainult 30 sentimeetrit, [[Kõpu poolsaar]]el võib see küündida aga kuni 80 meetrini. Kolm neljandiku saarest on liivane.<ref name="DLxzf" /> Üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud. Seal asuvad ka kolm [[Tihu järved|Tihu järve]], millest suurim on [[Tihu järv|Suurjärv]]. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Hiiumaa paikneb üleminekualal [[okasmets]]adelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed ehk alvarid, kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaal asuvad lookaasikud on haruldased kogu [[Baltikum]]is.<ref name="NbkxT" /><ref name="loodus" /> Hiiumaal on väga liigirikas taimestik. Saarel kasvab u 1000 liiki taimi, millest üle 50 on kaitse all. Teiste hulgas kasvavad saare loodusoludes [[harilik jugapuu]], [[rand-ogaputk]] ning Eestis haruldane [[pisilina]].<ref name="loodus" /> Hiiumaal võib kohata suuremaist ulukeist [[metskits]]i, [[hirv]]i, [[põder|põtru]] ja [[metssiga|metssigu]]; väiksemaist on tavalised [[kährikkoer]], [[ilves]] ja [[rebane]]. Saare vetes on kogu Läänemere ulatuses tähelepanuväärsed [[viigerhüljes|viiger]]- ja [[hallhüljes|hallhülgekarjad]]. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed, olulisim pesitsus- ja peatuspaik on [[Käina laht]].<ref name="loodus" /> === Looduskaitse === [[Pilt:Tahkuna looduskaitseala.jpg|pisi|Mets [[Tahkuna looduskaitseala]]l]] [[Pilt:European Mink.jpg|pisi| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at]] Hiiumaa kaitsealade valitseja on Keskkonnaamet. Saarel asub 16 [[kaitseala]], 17 [[hoiuala]], 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele. Kaitse alla on võetud 4 parki, 21 põlispuud, 26 rändrahnu, 3 maastikuelementi ja 4 põlispuude gruppi.<ref name="t6qpz" /> Hiiumaal asub 7 [[looduskaitseala]] ja 9 [[maastikukaitseala]]: [[Tahkuna looduskaitseala]], [[Pihla-Kaibaldi looduskaitseala]], [[Leigri looduskaitseala]], [[Tihu looduskaitseala]], [[Kõrgessaare looduskaitseala]], [[Paope looduskaitseala]], [[Kõpu looduskaitseala]], [[Kukka maastikukaitseala]], [[Luidja maastikukaitseala]], [[Sepaste maastikukaitseala]], [[Tilga maastikukaitseala]], [[Tareste maastikukaitseala]], [[Sarve maastikukaitseala]], [[Vahtrepa maastikukaitseala]] ning [[Käina lahe – Kassari maastikukaitseala]].<ref name="b8gXl" /> Saarel asub 17 [[hoiuala]]: [[Hiiu madala hoiuala]], [[Hirmuste hoiuala]], [[Kuri-Hellamaa hoiuala]], [[Kõpu-Vaessoo hoiuala]], [[Kõrgessaare-Mudaste hoiuala]], [[Luhastu hoiuala]], [[Paope loo hoiuala]], [[Pihla-Kurisu hoiuala]], [[Prassi hoiuala]], [[Pühalepa hoiuala]], [[Suureranna hoiuala]], [[Undama soo hoiuala]], [[Vanajõe hoiuala]], [[Vanamõisa lahe hoiuala]], [[Viilupi hoiuala]], [[Vilivalla hoiuala]] ja [[Väinamere hoiuala]].<ref name="svOid" /> Kaitse all on ka 4 parki: [[Kärdla linnapark]], [[Kärdla rannapark]], [[Suuremõisa mõisa park]], [[Vaemla mõisa park]].<ref name="b8gXl" /> Hiiumaal on kaitse all 137 kaitsealust taime-, seene- ja sambulikuliiki. Kõige haruldasemaks seeneks Hiiumaal on [[taiga-võrkpoorik]] ''(Ceriporia tarda)'', kelle ainus leiukoht terves Euroopas asub Kõpu poolsaarel. Saare haruldasimaks taimeks on [[pisilina]], keda leidub Eestis vaid kahes kohas Hiiumaal. Sammaltaimedest väärib tähelepanu [[roheline hiidkupar]], keda leidub ka ainult Hiiumaal. Loomadest on kaitse all 15 putuka liiki. Muudest selgrootutest on kaitse all [[apteegikaan]] ja [[viinamäetigu]]. Kaitsealused kalad on [[hink]], [[võldas]] ja [[jõesilm]]. Lindudest väärivad tähelepanu kaitsealused [[merikotkas]] ja [[must-toonekurg]], imetajatest [[viigerhüljes]] ja [[euroopa naarits]]. Saarel elab paarkümmend [[Euroopa naarits]]at, kes on [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] abiga saarele taasasustatud.<ref name="lOd8u" /><ref name="5aT7i" /> == Ajalugu == {{vaata|Hiiumaa ajalugu}} === Muinasajast varauusajani === [[Pilt:Käina Martin's Church ruins 12.jpg|pisi|13. sajandil rajati esialgne puidust [[Käina Martini kirik]]. Kivist pühakoda rajati 15. ja 16. sajandi vahetusel samale kohale<ref name="7tK1f" />]] [[Pilt:Kõpu tuletorn Hiiumaal.jpg|pisi|[[Kõpu tuletorn]] valmis esialgsel kujul 1531. aastal. Tegemist on vanima säilinud tuletorniga Baltikumis<ref name="DKcJ1" />]] [[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref name="j4kL9" /> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid on [[dateerimine|dateeritud]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="udIvs" /> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väike saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida. [[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|250px|vasakul|Hiiumaa keskajal: [[Liivi ordu|ordu]] alad moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus administratiivselt [[Maasilinna foogtkond]]a; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] alad kuulusid [[Kuressaare foogtkond]]a. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus<ref name="AcXkr" />]] Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref name="tdkck" /> Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.<ref name="HX9W6" /> [[noorem pronksiaeg|Nooremal pronksiajal]] hakati surnuid [[kivikirstkalme]]tesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond.<ref name="giT8P" /> [[Rauaaeg|Rauaajast]] on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref name="QH5sj" /> Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli [[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref name="L5ave" /> [[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. 1228. aastal mainiti saart esmakordselt, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare, mida nimetatakse Dageidaks''.<ref name="Hiiumaa" /> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu]]le, [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse.<ref name="QH5sj" /> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem läänistati.<ref name="QH5sj" /> 14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="SZP9u" /> 16. sajandi alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe kindlustatud mõisa]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="QH5sj" /> [[Pilt:Portrait of count Jacob de la Gardie - Nationalmuseum - 19206.tif|pisi|püsti|Rootsi väejuhile [[Jakob De la Gardie]]<nowiki/>le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] Eesti esimene klaasivabrik]] Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõlmis viimane Liivi ordu meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Poolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" /> === Varauusajast 1914. aastani === [[Pilt:Suursadama ait Hiiumaal.jpg|pisi|[[Suursadam]]a ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehitusel vajaminevat materjali<ref name="JLPc2" />]] [[Pilt:Kukka tuulik.jpg|pisi|200px|vasakul|Enamik saarel säilinud [[pukktuulik]]uid ehitati 19. sajandil. Pildil [[Kukka]] külas asuv [[Kukka tuulik|Kukka pukktuulik]]]] 1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusse kolm neljandiku saarest. Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="SZP9u" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="SZP9u" /> Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684–1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.<ref name="Hiiumaa" /> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Hiiumaa 1710. aastal [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu. Sõja järgselt kuulus saar [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i.<ref name="Hiiumaa" /> 1712. aastal anti saare riigimaad rendile.<ref name="Hiiumaa" /> 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumaast De la Gardiede pärandina [[Stenbock]]idele.<ref name="Hiiumaa" /> 1755.–1772. aastal ehitati [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbocki]] eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati [[Katariina II]] käsul üle tuhande [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Ukraina]].<ref name="SZP9u" /><ref name="2MIT9" /> 1781. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]idele.<ref name="8ypCp" /> [[1829]]. aastal asutati Ungern-Sternbergide eestvedamisel Suuremõisas kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]sse. [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabriku]] juurde kujunes töölisasula, millest sai Kärdla linn.<ref name="eDLKK" /> 1866. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]]. [[Emmaste kirik]] valmis 1867. aastal.<ref name="NgtbP" /> [[Talude päriseksostmine]] puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="0Utut" /> [[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi| 1912–1917 Hiiumaale rajatud [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsioon pidi koos [[Soome]] [[Hanko]]sse rajatud kaitserajatistega takistama sissesõitu Soome lahte. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogiliste kaitserajatiste ehitamist<ref name="milit" />]] 1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannapatarei]]sid rajati [[Tahkuna]]sse, [[Sõru]]le,[[Hirmuste (Hiiu)|Hirmustesse]] ja [[Lehtma]]sse. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.<ref name="milit" /> === 1914. aastast nõukogude ajani === [[File:Oest.jpg|pisi|vasakul|Hiiumaa, 1926. aasta kaardil]] [[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|pisi|vasakul|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal.<ref name="ZdQbP" />]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="yD6i6" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal ja [[Saaremaa]]l juba 1917. aasta sügisel.<ref name="BjN8p" /> Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigis [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest. Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="qzjBE" /> 1920. aastal muudeti Kärdla [[alev]]iks ja 1938. aastal [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="A99zl" /> 28. septembril 1939 sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingu]] kohaselt hakati Hiiumaale, eelkõige Tahkuna poolsaarele, ehitama rannakaitsekindlustusi.<ref name="5c7Ew" /> 19. oktoobril 1939 saabusid saarele esimesed punaväelased.<ref name="Hiiumaa" /> Pärast 1940. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.<ref name="5c7Ew" /> Juunis 1941 [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt üle 200 inimese.<ref name="gHmfM" /> Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril 1941 meredessandiga Saaremaalt üle [[Soela väin]]a. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.<ref name="uMrDZ" /> Enne Kärdlast taganemist põletasid antifašistid [[Kärdla kalevivabrik]]u. 1944. aasta suvel ja hilissügisel põgenesid sajad hiidlased uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril ründas [[Punaarmee]] Hiiumaad. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueerisid sakslased kõik üksused ja kogu tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks oli saar vallutatud. Pärast saare vallutamist kuulutati kogu saar NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks ning jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.<ref name="IrZub" /> [[Teine maailmasõda]] Hiiumaale suuri purustusi ei toonud, peale [[Kärdla Kalevivabrik]]u hoone hävis [[Käina kirik]]u hoone, küll aga vähenes saare elanikkond langenute, läände pagenute ja küüditatute näol ligi 15%.<ref name="Hiiumaa" /> === Nõukogude ajast saare avamiseni === {{vaata|Märtsiküüditamine Hiiumaal}} [[Pilt:Saare nina vahitorn.jpg|pisi|püsti|1960. aastatel asendati rannikul paiknevad puidust [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]] vaatetornid rauast tornidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Taavi Koppel|pealkiri=Hiiumaa piiritsoon 1940–1941 ja 1944–1991|aasta=2015|koht=|kirjastus=Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool|lehekülg=27|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48564/Taavi_Koppel_2015.pdf}}</ref> Pildil [[Sääre nina]]l asuv vaatetorn 2011. aastal]] 1946. aastal eraldati [[Läänemaa]]st [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="uzODd" /> 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" /> 1947. aastal algas saarel sunniviisiline [[kollektiviseerimine]], mis hoogustus pärast 1949. aasta [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamist]]. Hiiumaalt küüditati vähemalt 286 inimest.<ref name="SXS0s" /> 1949. aastal oli saarel 82 kolhoosi, millest oli 1980. aastate keskpaigaks liitmiste tõttu järele jäänud kuus.<ref name="Hiiumaa" /> Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – [[AS Hiiu Kalur|Hiiu Kalur]], mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="IrZub" /> 1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="IrZub" /> 1989. aastal toimusid Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu valimised esmakordselt mitme kandidaadiga. Valitud saadikud otsustasid luua [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] alates 1. jaanuarist 1990.<ref name="Hiiumaa" /> Pärast Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="psl75" /> === Taasiseseisvunud Eestis === [[Hiiumaa ringtee]] asfalteerimine lõppes 2000. aastal.<ref name="psl75" /> == Kultuur == === Muuseumid === [[Pilt:Mihkli talumuuseumi poordusega ait 4.jpg|pisi|püsti|[[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli Talumuuseumis]] saab tutvuda Põhja-Hiiumaa tüüpilise talukompleksga 19. sajandist]] [[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaris. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref name="Ls27x" /> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref name="MTm4j" /> Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref name="BV4pQ" /> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja (Hiiumaa)|Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref name="d03Cr" /> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref name="spJ41" /> 1979 asutati [[Palade]] lähedale [[Soera Talumuuseum]], mis näitab külastajatele 19. sajandi Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga.<ref name="21Q6q" /> 1992. aastast tegutseb saarel [[Vaemla Villavabrik]], mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui saja-aastastel masinatel.<ref name="Tc1hB" /> 1999. aastal rajati [[Emmaste vald]]a [[Sõru muuseum]], mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele.<ref name="Nm4jZ" /> 2007. aastal asutati [[Tahkuna poolsaar]]ele [[Tahkuna]] külla [[Hiiumaa militaarmuuseum]]. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat.<ref name="XiXCy" /> === Raamatukogud === [[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|pisi|1894. aastal valminud Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu]] Esimene raamatukogu asutati Hiiumaal 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref name="Q2aga" /> Enne 1918. aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigis ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogud loodi muuhulgas ka Käinasse ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, see arv püsis enam-vähem stabiilne kogu nõukogude perioodil.<ref name="faHCX" /> Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.<ref name="mA2eb" /> Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu. === Teater === 1998. aastast tegutseb saarel [[Kärdla Nukuteater]], kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali "Suur sirmik".<ref name="hgQEU" /> Aasta läbi külastavad saart rändlavastused ja tegutsevad kohalikud harrastusteatrid. === Kino === Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Siis avati Kärdla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino.<ref name="TatZf" /> Tänapäeval näidatakse filme [[Kärdla kultuurikeskus]]es, mis asub linna Keskväljaku kõrval. Kuni 2014. aasta lõpuni puudus Hiiumaal tehnika digifilmide näitamiseks.<ref name="krGUb" /> Seetõttu jõudsid uued filmid saarele sageli arvestatava nihkega. 2014. aasta lõpus paigaldati Kärdla Kultuurikeskusse uus digitaalne kinosüsteem, millega on võimalik näidata ka [[3D-film]]e.<ref name="D4RwN" /> [[Hiiumaa Kino]] eestvedamisel on filmide saarele jõudmine muutunud senises tunduvalt kiiremaks.<ref name="qMju2" /> === Muusika === Hiiumaal korraldatakse eripalgelisi traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub [[Kõpu tuletorn]]i jalamil "Kõpu päikeseloojangumuusika" sari. Saarel korraldatakse kahte kammermuusikafestivali: 1999. aastast [[Hiiumaa kammermuusika päevad|Hiiumaa kammermuusika päevi]]<ref name="SHyct" /> ja 2006. aastast toimub "Hiiumaa homecoming".<ref name="SkZm1" /> 2005. aastast toimub "Hiiu folk" ja alates 2008. aastast "Sõru jazz".<ref name="gasmt" /> Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast [[Pühalepa kirik]]us toimuval Pühalepa muusikafestivalil.<ref name="IvGHq" /> === Sport === [[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|pisi|Endises [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõisa]] tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada.]] Hiiumaal on spordiklubisid koondav MTÜ Hiiumaa Spordiliit, mis on maakonnas tegutsevate spordiklubide maakondlik katusorganisatsioon. Spordiliitu kuulub 28 saarel tegutsevat spordiklubi. Spordiliidu juhatus on viieliikmeline ning selle tööd juhib Anton Kaljula. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref name="i45h4" /> Suuremates asulates saab mugavalt sporti harrastada olemasolevatel spordirajatistel. [[Emmaste]]s asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. [[Käina]]s asuvad väike jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, tenniseväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. [[Kärdla]]s asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljakud, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga, spordihall võrkpalli harrastajatele, jalgpalli kunstmuruväljak (1/4 tavamõõtmetest) ja Hiiu Valla Lasteaia õuealal nn kunstmuruga kaetud puur. [[Kõrgessaare]]s asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. [[Palade]]l asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. [[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisas]] asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal [[Linnumäe]]l sise- ja välisratsamaneež, Soo-Oru Tallis samuti väliratsamaneež [[Nurste]]s motokrossirada ning [[Leemeti]]s suusarajad. Pühalepas terviserajad.<ref name="WVVLi" /> Igal aastal korraldatakse saarel erinevate spordialade meistrivõistlusi. Kevadel toimuvad traditsiooniliselt Kärdla linna jooks ning Kassari jooks. Juuni kuus toimub jaanijooks ning algab terve suve kestev rannavolle karikasari. Augusti alguses toimuvad ratsupäevad. Sügisel algab pool aastat kestev "Isamaalise fitnessi" sari, mis põhineb kaitseväe ja NATO sõduritestidel. Aasta läbi toimuvad orienteerumisneljapäevakud. === Meedia === 1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiumaa. 1989. aastast kandis leht nime [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõpetas ilmumise 2004. aastal, kui Hiiu Lehe väljaandja OÜ Saaremaa Raadio ostis ära lehe nime ja kohustused.<ref name="EstKz" /> 1995–1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref name="yimUq" /> 1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on praegu ainus saarel ilmuv ajaleht. Ajaleht ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. Hiiu Lehe omanikfirma OÜ Saaremaa Raadio omandas ajalehe Hiiumaa kohustused. Ajalehe peatoimetaja on Harda Roosna. Lisaks ilmub omavalitsuse häälekandja Hiiumaa Teataja, mille peatoimetaja on Liina Siniveer ja internetis on uudisteportaalid www.hiiumaa.ee. 2010–2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref name="rtLZH" /> == Transport == Ühendus mandriga toimub [[Heltermaa sadam]]a kaudu. [[Sõru sadam]]a kaudu toimub ühendus [[Saaremaa]]ga. Tuntumad merenavigatsioonirajatised Hiiumaa territooriumil on [[Kõpu tuletorn|Kõpu]], [[Tahkuna tuletorn|Tahkuna]] ja [[Ristna tuletorn]]. [[Kärdla lennujaam]]a kaudu toimub lennuühendus Tallinnaga. Talviti, sobivate jääolude korral on Hiiumaa ja mandri vahel umbes 25&nbsp;km pikkune [[jäätee]]. Esimene Hiiumaa ja mandrivaheline transpordivahend oli purjepaat. Sellega veeti posti ja inimesi.<ref name=":0" /> 19. sajandi lõpus avati Heltermaa-Haapsalu liin, kus reisijaid vedas [[Hiiumaa mõisnike laevaühing]]u ostetud [[aurupaat]] [[Progress (laev)|Progress]]. Varsti osteti Rootsist uus aurulaev, mis kandis samuti nime [[Progress (laev)|Progress]]. Uus laev hakkas Heltermaa-Haapsalu liinil reisijaid peale võtma ka muudelt laevadelt.<ref name=":0" /> [[1910]]. aastal vahetati aurulaev välja [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Hiiu-Kärdla Kalevivabrikule]] kuulunud reisi- ja kaubaauriku [[Grenen (laev)|Grenen]] vastu. Grenen sõitis liinidel Heltermaa-Haapsalu ja Kärdla-Tallinn.<ref name=":0" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võttis laevaliikluse üle riik. Hiljem rentis riik laevaliiklust ettevõttele [[Balti Päästeselts]]. Balti Päästeselts avas aurulaev Greneniga liini Tallinn-Heltermaa-Kuivastu-Virtsu-Laimjala-Kuressaare. Aurulaev [[Endla (laev)|Endla]] läbis Hiiumaad liiniga Tallinn-Kärdla-Kuressaare-Pärnu.<ref name=":0" /> [[1930]]. aastal avas laevaomanik [[Gustav Sergo]] [[Taani]]st ostetud väikese aurikuga [[Gustav (laev)|Gustav]] Hiiumaa liini.<ref name=":0" /> <gallery> Ajatu.jpg|Mälestusmärk "[[Estonia (laev)|Estonia]] hukkunud lastele" Suuremõisa mõisa peahoone.JPG|[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]] Ristna tuletorn 2011.jpg|[[Ristna tuletorn]] Soera talu elamu Hiiumaal, 2014.jpg|[[Soera Talumuuseum]] Malvaste chapel, July 2009.jpg|[[Malvaste kabel]] </gallery> == Vaata ka == * [[Hiidlased]] * [[Hiiu keel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="dn27l">Põllu 2005, lk 20–21</ref> <ref name="DLxzf">Põllu 2005, lk 21–22</ref> <ref name="NbkxT">Põllu 2005, lk 22</ref> <ref name="loodus">[http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/88&g=19 Hiiumaa.ee] Loodus. Vaadatud 3.12.2013</ref> <ref name="t6qpz">Keskkonnaamet 2012, lk 5</ref> <ref name="b8gXl">Keskkonnaamet 2012, lk 6</ref> <ref name="svOid">Keskkonnaamet 2012, lk 7</ref> <ref name="lOd8u">Keskkonnaamet 2012, lk 36–42</ref> <ref name="5aT7i">[http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-osoon-35287 ERR Arhiiv] Osoon,osa 651</ref> <ref name="7tK1f">{{kultuurimälestis|23540|Käina kiriku varemed}}. Vaadatud 2.12.2013</ref> <ref name="DKcJ1">{{kultuurimälestis|23453|Kõpu tuletorn}}. Vaadatud 1.12.2013</ref> <ref name="j4kL9">Kriiska 2004, lk 107</ref> <ref name="udIvs">Kriiska 2004, lk 114</ref> <ref name="AcXkr">Põllu 2005, lk 37</ref> <ref name="tdkck">Kriiska 2004, lk 122</ref> <ref name="HX9W6">Põllu 2005, lk 35</ref> <ref name="Hiiumaa">[http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/133&g=22 Hiiumaa.ee] Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013</ref> <ref name="giT8P">Kriiska 2004, lk 127</ref> <ref name="milit">[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Militaarne Hiiumaa] Peeter Suure merekindlus. Vaadatud 1.12.2013</ref> <ref name="QH5sj">Põllu 2005, lk 36</ref> <ref name=":0">[http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hiiumaa-ja-saaremaa-laevaliikluse-kadunud-kuldajad?id=75722479 Hiiumaa ja Saaremaa laevaliikluse kadunud kuldajad]</ref> <ref name="L5ave">Kriiska 2004, lk 126</ref> <ref name="SZP9u">Põllu 2005, lk 38</ref> <ref name="JLPc2">{{kultuurimälestis|23648|Suurssadama ait}}. Vaadatud 2.12.2013</ref> <ref name="2MIT9">Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref> <ref name="8ypCp">Põllu 2005, lk 33</ref> <ref name="eDLKK">Põllu 2005, lk 39</ref> <ref name="NgtbP">{{kultuurimälestis|23345|Emmaste kirik}}</ref> <ref name="0Utut">Põllu 2005, lk 41</ref> <ref name="yD6i6">Põllu 2005, lk 42</ref> <ref name="BjN8p">[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref> <ref name="ZdQbP">{{kultuurimälestis|23565|Kärdla tuletõrjemaja}}. Vaadatud 3.12.2013</ref> <ref name="qzjBE">Põllu 2005, lk 43</ref> <ref name="A99zl">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref> <ref name="5c7Ew">Põllu 2005, lk 45</ref> <ref name="gHmfM">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115.</ref> <ref name="uMrDZ">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref> <ref name="IrZub">Põllu 2005, lk 46</ref> <ref name="uzODd">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> <ref name="SXS0s">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref> <ref name="psl75">Põllu 2005, lk 48</ref> <ref name="Ls27x">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=muuseumist Hiiumaa muuseum] Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="MTm4j">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=pikk-maja Hiiumaa muuseum] Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="BV4pQ">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=mihkli-talumuuseum Hiiumaa muuseum] Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="d03Cr">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=rudolf-tobiase-majamuuseum Hiiumaa muuseum] Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="spJ41">[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=kassari-ekspositsioonimaja Hiiumaa muuseum] Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011</ref> <ref name="21Q6q">[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=70 Eesti Muuseumide Infokeskus] Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="Tc1hB">[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=517 Eesti Muuseumide Infokeskus] Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="Nm4jZ">[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=556 Eesti Muuseumide Infokeskus] Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="XiXCy">[http://www.militaarmuuseum.ee/index.html Hiiumaa Militaarmuuseum] Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="Q2aga">[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5723& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="faHCX">[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5716& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="mA2eb">[http://www.kardla.lib.ee/index.php/15-kasulikud-lingid/18-hiiumaa-raamatukogud Kärdla raamatukogu] Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="hgQEU">[http://nukuteater.weebly.com/ Kärdla Nukuteater] Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="TatZf">[http://www.ra.ee/et/kuidas-hiiumaal-kino-tehti/ Rahvusarhiiv] Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="krGUb">[http://www.hiiuelu.ee/artiklid/hiiumaa-kino-toob-v%C3%A4%C3%A4rtfilmid-kohale Hiiuelu] Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="D4RwN">[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nadalalopp20141205.2.8.1&e=-------et-10--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA---------- Meie Maa] 5.12.2014 DIGAR. Vaadatud 20.02.2015</ref> <ref name="qMju2">[https://www.facebook.com/hiiumaakino Hiiumaa Kino Facebooki lehekülg]. Vaadatud 20.02.2015</ref> <ref name="SHyct">[http://www.festivals.ee/?s=21 Eesti Muusikafestivalid] Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="SkZm1">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=810:kammerkontserdid-attacca&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3212 Sirp] Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="gasmt">[http://www.hiiuelu.ee/syndmus/s%C3%B5ru-jazz-2913 Hiiuelu] Sõru Jazz 2013</ref> <ref name="IvGHq">[http://www.keremakultuurikoda.ee/ Keremaa kultuurikoda] Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="i45h4">[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103605 Hiiumaa spordiliit] Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="WVVLi">[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103604 Hiiumaa spordiliit] Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="EstKz">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hiidlastele-jaab-uks-ajaleht?id=8699906 Defli] [[BNS]] "Hiidlastele jääb üks ajaleht". Vaadatud 24.02.2015</ref> <ref name="yimUq">[http://erb.nlib.ee/?kid=10722312&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="rtLZH">[http://erb.nlib.ee/?kid=26128251&oid=c1862b75 Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013</ref> }} == Kirjandus == * Hiiumaa looduskaitseobjektid. Keskkonnaamet, 2012. * Kriiska, A., Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn 2004. * Põllu, K., Hiiumaa rahvapärane ehituskunst. Tartu: Ilmamaa 2005, lk 20–50. * Põllo jt, Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital 2015. == Välislingid == {{commonskat|Hiiumaa (island)}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.hiiumaa.ee/ Hiiumaa info] * [http://hiiumaa.eu/ Hiiumaa turismiinfo] [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Hiiu maakonna saared]] [[Kategooria:Hiiumaa| ]] 3po0e0q14xa7v2govtgta7cv78pgh7u Rahvaste ja hõimude loend 0 1040 6174552 6096586 2022-08-06T16:48:13Z Andres 5 /* M */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}}Artikkel '''Rahvad ja hõimud''' sisaldab maailma [[rahvas]]te, [[hõim]]ude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa. Vaata ka: [[Maailma rahvaste mitmekeelne loend]] <hr align=center size=4 width=75%>__NOTOC__ <center> [[#A|A]] [[#B|B]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#Ž|Ž]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] [[#W|W]] [[#Õ|Õ]] [[#Ä|Ä]] [[#Ö|Ö]] [[#Ü|Ü]] [[#X|X]]<hr align=center size=4 width=75%> [[#Euroopa rahvad|Euroopa]] - [[#Vahemere maade – hommikumaade rahvad|Vahemere maad ja hommikumaad]] - [[#Siberi ja Sise-Aasia rahvad|Siber ja Sise-Aasia]] - [[#Ida-Aasia rahvad|Ida-Aasia]] - [[#Kagu-Aasia rahvad|Kagu-Aasia]] - [[#Lõuna-Aasia rahvad|Lõuna-Aasia]] - [[#Austraalia ja Okeaania rahvad|Austraalia ja Okeaania]] - [[#Musta Aafrika rahvad|Must Aafrika]] - [[#Põhja-Ameerika rahvad|Põhja-Ameerika]] - [[#Lõuna-Ameerika rahvad|Lõuna-Ameerika]]</center> <hr align=center size=4 width=75%> ===A=== [[Aafrika pügmeed]] - [[ababdad]] - [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[agulid]] - [[aimarad]] - [[ainud]] - [[akad (rahvas)|akad]] - [[akied]] - [[alakid]] - [[albaanlased]] - †[[alemannid]] - [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - [[alžeerlased]] - [[altailased]] - [[ambelaud]] - [[ambod]] - [[ambulased]] - [[ameeriklased]] - [[amharid]] - [[ammonlased]] - [[andorralased]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[antaifasid]] - [[antaimorod]] - [[apatšid]] - [[araablased]] - [[arakanid]] - [[arapahod]] - [[aravakid]] - [[armeenlased]] - [[artšid]] - [[asanded]] - [[aserid]] - [[assüürlased]] - [[asteegid]] - [[Aškenazi juudid]] - [[attakordid]] - [[austerlased]] - [[austraallased]] - †[[Avaarid (Euraasia)|avaarid (Euraasia)]] - [[Avaarid|avaarid (Kaukaasia)]] ===B=== †[[babüloonlased]] - [[bahnarid]] - [[bakad]] - [[balilased]] - [[balkaarid]] - [[bamileked]] - [[bantud]] - [[baskid]] - [[baškiirid]] - †[[bataavid]] - [[batvad]] - [[beduiinid]] - [[belglased]] - [[belutšid]] - [[bengalid]] - †[[beotukid]] - [[berberid]] - [[betsimisarakad]] - [[bhilid]] - [[biatid]] - [[bihaarid]] - †[[boilased]] - [[bosnialased]] - [[brasiillased]] - [[bretoonid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[bugid]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[bulod]] - [[burjaadid]] - [[burud]] - [[bušmanid]] - [[butonid]] ===D=== †[[daaklased]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[dargid]] - [[dinkad]] - [[dolgaanid]] - [[dominikaanlased]] - [[džaggad]] - [[džehhid]] ===E=== [[edomlased]] - [[eenetsid]] - [[eestlased]] ([[väliseestlased]]) - [[egbad]] - [[ersad]] - †[[eteokreetalased]] - [[eved]] - [[eveenid]] - [[evengid]] ===F=== [[flaamid]] - [[foiniiklased]] - [[fonid]] - [[friisid]] - [[fulbed]] - [[furid]] - [[fäärlased]] ===G=== [[gagauusid]] - [[giod]] - [[goahirod]] - [[gondid]] - [[grusiinid]] - [[guantšid]] - [[gudžaratid]] ===H=== [[haidad]] - [[handid]] - [[hazarad]] - †[[hatid]] - [[hatsad]] - [[hausad]] - †[[hellenid]] - †[[heruskid]] - [[hidatsad]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hindud]] - [[hindustanlased]] - [[hispaanlased]] - [[hollandlased]] - [[hood]] - [[horvaadid]] - [[hotentotid]] - [[hreed]] - [[hueid (dunganid)]] - [[hutud]] - †[[hüksoslased]] ===I=== [[ibanid]] - †[[ibeerid]] - [[ibod]] - †[[idagoodid]] - †[[idumealased]] - [[iirlased]] - [[iisraellased]] - [[ikid]] - †[[illüürlased]] - [[ilokod]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[inglased]] - [[ingušid]] - [[inuitid]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[islandlased]] - †[[insuberid]] - [[isurid]] - [[itaallased]] - [[itelmeenid]] ===J=== [[jaapanlased]] - [[jaavalased]] - [[jaganid]] - [[jagnoobid]] - [[jakuudid]] - [[jaod]] - †[[jatvingid]] - [[jorubad]] - [[jukagiirid]] - [[juudid]] ===K=== †[[kaldealased]] -[[kalmõkid]] - †[[kamassid]] - [[kansad]] - [[karaiimid]] - [[karakalpakid]] - [[karatšaid]] - [[karjalased]] - †[[kartaagolased]] - †[[kasaarid]] - [[kasahhid]] - [[kasakad]] - [[kašuubid]] - [[katalaanid]] - [[katud]] - †[[kavaarid]] - [[kavetid]] - [[ketid]] - [[ketšuad]] - [[khmeerid]] - [[kikujud]] - †[[kimbrid]] - [[kirgiisid]] - [[kisid]] - [[kohod]] - [[koibalid]] - [[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - [[koptid]] - [[korealased]] - [[korjakid]] - [[korkud]] - [[kornid]] - [[korsiklased]] - [[kosad]] - [[kpelled]] - [[kreeklased]] - †[[kreevinid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid ]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[kumõkid]] - [[kungid]] - [[kurdid]] - †[[kurelased]] - [[kuubalased]] - [[kõmrid]] ===L=== [[ladiinid]] - †[[langobardid]] - [[laod]] - [[lazid]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - [[laved]] - [[leedulased]] - †[[leivud]] - [[lesgid]] - [[liibanonlased]] - [[liid]] - [[liivlased]] - [[luod]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] ===M=== [[maiad]] - [[makedoonlased]] - [[malagassid]] - [[malailased]] - [[maltalased]] - [[mandanid]] - [[mandžud]] - [[mansid]] - [[maoorid]] - [[maputšed]] - [[marathid]] - [[marid]] - [[masaid]] - †[[matorid]] - [[megrelid]] - [[mehhiklased]] - †[[merjalased]] - [[Meshethi türklased]] - †[[meštšeralased]] - [[metsaneenetsid]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[miaod]] - [[mnongid]] - [[mokšad]] - [[monegaskid]] - [[mongolid]] - [[monid]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[mordvalased]] - [[morod]] - [[mursid]] - [[murunitjad]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] - [[mägijuudid]] - [[mänksid]] ===N=== [[nahuad]] - [[namad]] - [[nanaid]] - [[neenetsid]] - [[nepallased]] - [[nganassaanid]] - [[ngekid]] - [[nivhid]] - [[njahöönid]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[nogaid]] - †[[norid]] - [[norralased]] - [[nuubialased]] ===O=== [[oid]] - [[oiraadid]] - [[oriad]] - [[oromod]] - [[orotšid]] - [[oseidžid]] - [[osseedid]] - [[ovambod]] ===P=== [[paapuad]] - [[pakohid]] - †[[paleoeskimod]] - [[pandžabid]] - [[pearid]] - †[[pelasgid]] - [[permikomid]] - [[peruulased]] - †[[petšeneegid]] - [[phuongid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - †[[polovetsid]] - [[pomakid]] - [[pomoorid]] - [[ponkad]] - [[poolakad]] - [[prantslased]] - †[[preislased]] - [[puertoriikolased]] - [[puštud]] - [[pärslased]] - [[pügmeed]] ===R=== [[radžastanlased]] - [[rapanuid]] - †[[reedid]] - [[rohingjad]] - [[rootslased]] - [[ruandad]] - [[rumeenlased]] - [[rundid]] - [[russiinid]] - [[rutulid]] ===S=== [[saamid]] - [[sakslased]] - [[samburud]] - [[samoalased]] - [[samojeedid]] - [[samred]] - [[saoutšid]] - [[sardid]] - [[savakod]] - [[sedangid]] - †[[seelid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[semgalid]] - [[sentinelid]] - [[serblased]] - [[setud]] - [[silotid]] - [[sindhid]] - [[singalid]] - †[[sitoonid]] - [[skotid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - [[sloveenid]] - [[sojoodid]] - [[somaalid]] - [[somraid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[sothod]] - [[sorbid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suahiilid]] - [[suaavid]] - [[suitid]] - †[[sumerid]] - [[suud]] - [[suulud]] - [[svaasid]] - [[svanid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sölkupid]] - [[sürjakomid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ===Š=== [[šoorid]] - [[šotlased]] - [[šugnid]] - [[šveitslased]] ===Z=== [[zazad]] ===Ž=== [[žemaidid]] ===T=== [[taanlased]] - [[taid]] - [[tailased]] - †[[tainod]] - [[tamilid]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[tatarlased]] - [[tausuugid]] - [[theed]] - [[tiibetlased]] - [[tlingitid]] - [[tongalased]] - [[tsahhid]] - [[tsvanad]] - [[tšehhid]] - [[tšengid]] - [[tšerkessid]] - [[tšetšeenid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšiillased]] - [[tšraud]] - [[tšuangid]] - [[tšuvašid]] - [[tuareegid]] - [[tubad]] - [[tulud]] - [[tutsid]] - [[batvad|tvaad]] - [[tõvalased]] - [[türklased]] - [[türkmeenid]] - †[[tüüringid]] ===U=== [[udehed]] - [[udmurdid]] - [[uiguurid]] - [[ukrainlased]] - †[[umbrid]] - [[ungarlased]] ===V=== [[vadjalased]] - [[vahhid]] - [[vajuud]] - [[valgevenelased]] - [[valloonid]] - †[[vandaalid]] - †[[vazimbad]] - [[venelased]] - [[vepslased]] - [[vietnamlased]] - †[[vilistid]] - [[volgasakslased]] - [[volofid]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] ===W=== ===Õ=== ===Ä=== *[[äyrämöised]] ===Ö=== ===Ü=== ===X=== ''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Euroopa rahvad=== [[Aškenazi juudid]] - †[[idagoodid]] - †[[langobardid]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] ====Põhja-Euroopa==== [[eestlased]] - [[fäärlased]] - †[[idumealased]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[islandlased]] - [[isurid]] - [[karjalased]] - †[[kimbrid]] - †[[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - †[[kreevinid]] - †[[kurelased]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - †[[leivud]] - [[liivlased]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[neenetsid]] - [[norralased]] - [[permikomid]] - [[pomoorid]] - [[rootslased]] - [[saamid]] - [[savakod]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - [[setud]] - †[[sitoonid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[suitid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sürjakomid]] - [[taanlased]] - [[vadjalased]] - [[vepslased]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] - [[äyrämöised]] ====Volga-Uurali alad==== [[baškiirid]] - †[[bulgaarid]] - [[ersad]] - [[kalmõkid]] - [[kasakad]] - [[marid]] - †[[merjalased]] - [[mokšad]] - [[slaavlased]] - [[tatarlased]] - [[tšuvašid]] - [[udmurdid]] - [[venelased]] - [[volgasakslased]] ====Vahe-Euroopa==== †[[bulgaarid]] - †[[daaklased]] - [[gagauusid]] - †[[jatvingid]] - [[karaiimid]] - [[kašuubid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid]] - †[[kurelased]] - [[leedulased]] - [[lätlased]] - †[[petšeneegid]] - †[[polovetsid]] - [[poolakad]] - †[[preislased]] - [[rumeenlased]] - [[russiinid]] - †[[sarmaadid]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - †[[žemaidid]] - [[ukrainlased]] - [[ungarlased]] - [[valgevenelased]] ====Kagu-Euroopa==== [[bosnialased]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[horvaadid]] - [[makedoonlased]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[pomakid]] - [[serblased]] - [[slaavlased]] ====Lääne- ja Kesk-Euroopa==== †[[alemannid]] - [[andorralased]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[austerlased]] - [[baskid]] - [[belglased]] - †[[boilased]] - [[bretoonid]] - [[flaamid]] - [[friisid]] - †[[heruskid]] - [[hollandlased]] - †[[ibeerid]] - [[iirlased]] - [[inglased]] - [[kornid]] - [[kõmrid]] - [[mänksid]] - †[[norid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - [[prantslased]] - †[[reedid]] - [[sakslased]] - [[slaavlased]] - [[sloveenid]] - [[sorbid]] - [[šotlased]] - [[šveitslased]] - [[tšehhid]] - †[[tüüringid]] - [[valloonid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Vahemere maade Vahemere maad > Vahemere maade – hommikumaade rahvad=== †[[hellenid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[vandaalid]] ====Lõuna-Euroopa==== [[albaanlased]] - †[[eteokreetalased]] - [[hispaanlased]] - †[[illüürlased]] - [[itaallased]] - [[katalaanid]] - [[korsiklased]] - [[kreeklased]] - [[maltalased]] - [[monegaskid]] - †[[pelasgid]] - [[pomakid]] - [[sardid]] - †[[umbrid]] ====Põhja-Aafrika==== [[ababdad]] - [[alžeerlased]] - [[berberid]] - †[[kartaagolased]] (?) - [[koptid]] - [[nuubialased]] - [[oromod]] - [[suaavid]] - [[tuareegid]] ====Väike-Aasia ja Kaukaasia==== [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[agulid]] - [[armeenlased]] - [[artšid]] - [[aserid]] - [[avaarid]] - [[balkaarid]] - †[[foiniiklased]] - [[grusiinid]] - †[[hatid]] - [[ingušid]] - [[kurdid]] - [[lazid]] - [[kumõkid]] - [[lesgid]] - [[megrelid]] - [[mägijuudid]] - [[nogaid]] - [[osseedid]] - [[rutulid]] - [[svanid]] - [[zazad]] - [[tšetšeenid]] - [[türklased]] ====Edela-Aasia==== †[[ammonlased]] - [[araablased]] - [[assüürlased]] - [[beduiinid]] - [[belutšid]] - †[[edomlased]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[juudid]] (sealhulgas [[iisraellased]]) - †[[kaldealased]] - [[kurdid]] - [[liibanonlased]] - [[pärslased]] - †[[sumerid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ====Kesk-Aasia==== [[Buhhaara juudid]] - [[hazarad]] - [[jagnoobid]] - [[karakalpakid]] - [[kirgiisid]] - [[puštud]] - [[šugnid]] - [[tadžikid]] - [[türkmeenid]] - [[usbekid]] - [[vahhid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Siberi ja Sise-Aasia rahvad=== [[altailased]] - [[burjaadid]] - [[dolgaanid]] - [[eenetsid]] - [[eveenid]] - [[evengid]] - [[handid]] - [[itelmeenid]] - [[jukagiirid]] – †[[kamassid]] - [[kasahhid]] - [[ketid]] - [[kirgiisid]] - [[koibalid]] - [[korjakid]] - [[mansid]] - †[[matorid]] - [[metsaneenetsid]] - [[mongolid]] - [[neenetsid]] - [[nganassaanid]] - [[oiraadid]] - [[samojeedid]] - [[sölkupid]] - [[šoorid]] - [[tiibetlased]] - [[tubad]] - [[tõvalased]] - [[uiguurid]] - †''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Ida-Aasia rahvad=== [[ainud]] - [[avad]] - [[blangid]] - [[eskimod]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hueid (dunganid)]] - [[huud]] - [[jaapanlased]] - [[korealased]] - [[liid]] - [[mandžud]] - [[miaod]] - [[nanaid]] - [[nivhid]] - [[orotšid]] - †[[paleoeskimod]] - [[tšuangid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Kagu-Aasia rahvad=== [[alakid]] - [[ambelaud]] - [[arakanid]] - [[badžaud]] - [[bahnarid]] - [[biatid]] - [[bitid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[buhidid]] - [[bulod]] - [[burud]] - [[butonid]] - [[danaud]] - [[džehhid]] - [[halangid]] - [[hanunood]] - [[hreed]] - [[ilokod]] - [[jaavalased]] - [[katud]] - [[kavetid]] - [[khangid]] - [[khmeerid]] - [[kohod]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[laod]] - [[laved]] - [[lumad]] - [[magindanaod]] - [[malailased]] - [[mangjanid]] - [[maranaod]] - [[mnongid]] - [[monid]] - [[morod]] - [[ngekid]] - [[njahöönid]] - [[oid]] - [[pakohid]] - [[pearid]] - [[phuongid]] - [[ratagnonid]] - [[rohingjad]] - [[samred]] - [[sangirid]] - [[saoutšid]] - [[sedangid]] - [[somraid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suoid]] - [[suud]] - [[tadjavanid]] - [[taid]] - [[tailased]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[taubuidid]] - [[tausuugid]] - [[theed]] - [[tšengid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšraud]] - [[vietnamlased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Aasia rahvad=== [[belutšid]] - [[bengalid]] - [[bhilid]] - [[gudžaratid]] - [[hindud]] - [[hood]] - [[gondid]] - [[khasid]] - [[marathid]] - [[korkud]] - [[oriad]] - [[radžastanlased]] - [[sentinelid]] - [[silotid]] - [[singalid]] - [[tamilid]] - [[telugud]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Austraalia ja Okeaania rahvad=== [[ambulased]] - [[austraallased]] - [[maoorid]] - [[murunitjad]] - [[paapuad]] - [[samoalased]] - [[tongalased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Musta Aafrika rahvad=== [[Aafrika pügmeed]] - [[bantud]] ====Saheli-Sudaani rahvad==== [[dinkad]] - [[fulbed]] - [[mursid]] ====Ida-Aafrika==== [[akied]] - [[batvad]] - [[hatsad]] - [[hutud]] - [[masaid]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[ruandad]] - [[rundid]] - [[samburud]] - [[tutsid]] ====Lõuna-Aafrika==== [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[bušmanid]] - [[kungid]] - [[malagassid]] - [[namad]] - [[svaasid]] - †[[vazimbad]] <hr align=center size=4 width=75%> ====Lääne-Aafrika==== [[fonid]] - [[jorubad]] (sealhulgas [[egbad]]) ===Põhja-Ameerika rahvad=== ====Arktika==== [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - †[[beotukid]] - [[eskimod]] - [[gröönlased]] - [[inuitid]] - †[[paleoeskimod]] ====Anglo-Ameerika==== [[ameeriklased]] - [[apatšid]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[haidad]] - [[kansad]] - [[mandanid]] - [[oseidžid]] - [[ponkad]] - [[tlingitid]] ====Kesk-Ameerika==== [[maiad]] - [[mehhiklased]] - [[nahuad]] ====Kariibia==== [[dominikaanlased]] - [[kuubalased]] - [[puertoriikolased]] - [[tainod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Ameerika rahvad=== [[aimarad]] - [[aravakid]] - [[brasiillased]] - [[jaganid]] - [[ketšuad]] - [[maputšed]] - [[peruulased]] - [[tšiillased]] - [[vajuud]] (goahirod) - [[waricacad]] ---- [[Kategooria:Rahvad| Rahvad ja hõimud]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] 7nw0r6mt3niwee2mw31fx2io3ei0dvi 6174553 6174552 2022-08-06T16:48:59Z Andres 5 /* Väike-Aasia ja Kaukaasia */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}}Artikkel '''Rahvad ja hõimud''' sisaldab maailma [[rahvas]]te, [[hõim]]ude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa. Vaata ka: [[Maailma rahvaste mitmekeelne loend]] <hr align=center size=4 width=75%>__NOTOC__ <center> [[#A|A]] [[#B|B]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#Ž|Ž]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] [[#W|W]] [[#Õ|Õ]] [[#Ä|Ä]] [[#Ö|Ö]] [[#Ü|Ü]] [[#X|X]]<hr align=center size=4 width=75%> [[#Euroopa rahvad|Euroopa]] - [[#Vahemere maade – hommikumaade rahvad|Vahemere maad ja hommikumaad]] - [[#Siberi ja Sise-Aasia rahvad|Siber ja Sise-Aasia]] - [[#Ida-Aasia rahvad|Ida-Aasia]] - [[#Kagu-Aasia rahvad|Kagu-Aasia]] - [[#Lõuna-Aasia rahvad|Lõuna-Aasia]] - [[#Austraalia ja Okeaania rahvad|Austraalia ja Okeaania]] - [[#Musta Aafrika rahvad|Must Aafrika]] - [[#Põhja-Ameerika rahvad|Põhja-Ameerika]] - [[#Lõuna-Ameerika rahvad|Lõuna-Ameerika]]</center> <hr align=center size=4 width=75%> ===A=== [[Aafrika pügmeed]] - [[ababdad]] - [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[agulid]] - [[aimarad]] - [[ainud]] - [[akad (rahvas)|akad]] - [[akied]] - [[alakid]] - [[albaanlased]] - †[[alemannid]] - [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - [[alžeerlased]] - [[altailased]] - [[ambelaud]] - [[ambod]] - [[ambulased]] - [[ameeriklased]] - [[amharid]] - [[ammonlased]] - [[andorralased]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[antaifasid]] - [[antaimorod]] - [[apatšid]] - [[araablased]] - [[arakanid]] - [[arapahod]] - [[aravakid]] - [[armeenlased]] - [[artšid]] - [[asanded]] - [[aserid]] - [[assüürlased]] - [[asteegid]] - [[Aškenazi juudid]] - [[attakordid]] - [[austerlased]] - [[austraallased]] - †[[Avaarid (Euraasia)|avaarid (Euraasia)]] - [[Avaarid|avaarid (Kaukaasia)]] ===B=== †[[babüloonlased]] - [[bahnarid]] - [[bakad]] - [[balilased]] - [[balkaarid]] - [[bamileked]] - [[bantud]] - [[baskid]] - [[baškiirid]] - †[[bataavid]] - [[batvad]] - [[beduiinid]] - [[belglased]] - [[belutšid]] - [[bengalid]] - †[[beotukid]] - [[berberid]] - [[betsimisarakad]] - [[bhilid]] - [[biatid]] - [[bihaarid]] - †[[boilased]] - [[bosnialased]] - [[brasiillased]] - [[bretoonid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[bugid]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[bulod]] - [[burjaadid]] - [[burud]] - [[bušmanid]] - [[butonid]] ===D=== †[[daaklased]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[dargid]] - [[dinkad]] - [[dolgaanid]] - [[dominikaanlased]] - [[džaggad]] - [[džehhid]] ===E=== [[edomlased]] - [[eenetsid]] - [[eestlased]] ([[väliseestlased]]) - [[egbad]] - [[ersad]] - †[[eteokreetalased]] - [[eved]] - [[eveenid]] - [[evengid]] ===F=== [[flaamid]] - [[foiniiklased]] - [[fonid]] - [[friisid]] - [[fulbed]] - [[furid]] - [[fäärlased]] ===G=== [[gagauusid]] - [[giod]] - [[goahirod]] - [[gondid]] - [[grusiinid]] - [[guantšid]] - [[gudžaratid]] ===H=== [[haidad]] - [[handid]] - [[hazarad]] - †[[hatid]] - [[hatsad]] - [[hausad]] - †[[hellenid]] - †[[heruskid]] - [[hidatsad]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hindud]] - [[hindustanlased]] - [[hispaanlased]] - [[hollandlased]] - [[hood]] - [[horvaadid]] - [[hotentotid]] - [[hreed]] - [[hueid (dunganid)]] - [[hutud]] - †[[hüksoslased]] ===I=== [[ibanid]] - †[[ibeerid]] - [[ibod]] - †[[idagoodid]] - †[[idumealased]] - [[iirlased]] - [[iisraellased]] - [[ikid]] - †[[illüürlased]] - [[ilokod]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[inglased]] - [[ingušid]] - [[inuitid]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[islandlased]] - †[[insuberid]] - [[isurid]] - [[itaallased]] - [[itelmeenid]] ===J=== [[jaapanlased]] - [[jaavalased]] - [[jaganid]] - [[jagnoobid]] - [[jakuudid]] - [[jaod]] - †[[jatvingid]] - [[jorubad]] - [[jukagiirid]] - [[juudid]] ===K=== †[[kaldealased]] -[[kalmõkid]] - †[[kamassid]] - [[kansad]] - [[karaiimid]] - [[karakalpakid]] - [[karatšaid]] - [[karjalased]] - †[[kartaagolased]] - †[[kasaarid]] - [[kasahhid]] - [[kasakad]] - [[kašuubid]] - [[katalaanid]] - [[katud]] - †[[kavaarid]] - [[kavetid]] - [[ketid]] - [[ketšuad]] - [[khmeerid]] - [[kikujud]] - †[[kimbrid]] - [[kirgiisid]] - [[kisid]] - [[kohod]] - [[koibalid]] - [[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - [[koptid]] - [[korealased]] - [[korjakid]] - [[korkud]] - [[kornid]] - [[korsiklased]] - [[kosad]] - [[kpelled]] - [[kreeklased]] - †[[kreevinid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid ]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[kumõkid]] - [[kungid]] - [[kurdid]] - †[[kurelased]] - [[kuubalased]] - [[kõmrid]] ===L=== [[ladiinid]] - †[[langobardid]] - [[laod]] - [[lazid]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - [[laved]] - [[leedulased]] - †[[leivud]] - [[lesgid]] - [[liibanonlased]] - [[liid]] - [[liivlased]] - [[luod]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] ===M=== [[maiad]] - [[makedoonlased]] - [[malagassid]] - [[malailased]] - [[maltalased]] - [[mandanid]] - [[mandžud]] - [[mansid]] - [[maoorid]] - [[maputšed]] - [[marathid]] - [[marid]] - [[masaid]] - †[[matorid]] - [[megrelid]] - [[mehhiklased]] - †[[merjalased]] - [[Meshethi türklased]] - †[[meštšeralased]] - [[metsaneenetsid]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[miaod]] - [[mnongid]] - [[mokšad]] - [[monegaskid]] - [[mongolid]] - [[monid]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[mordvalased]] - [[morod]] - [[mursid]] - [[murunitjad]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] - [[mägijuudid]] - [[mänksid]] ===N=== [[nahuad]] - [[namad]] - [[nanaid]] - [[neenetsid]] - [[nepallased]] - [[nganassaanid]] - [[ngekid]] - [[nivhid]] - [[njahöönid]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[nogaid]] - †[[norid]] - [[norralased]] - [[nuubialased]] ===O=== [[oid]] - [[oiraadid]] - [[oriad]] - [[oromod]] - [[orotšid]] - [[oseidžid]] - [[osseedid]] - [[ovambod]] ===P=== [[paapuad]] - [[pakohid]] - †[[paleoeskimod]] - [[pandžabid]] - [[pearid]] - †[[pelasgid]] - [[permikomid]] - [[peruulased]] - †[[petšeneegid]] - [[phuongid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - †[[polovetsid]] - [[pomakid]] - [[pomoorid]] - [[ponkad]] - [[poolakad]] - [[prantslased]] - †[[preislased]] - [[puertoriikolased]] - [[puštud]] - [[pärslased]] - [[pügmeed]] ===R=== [[radžastanlased]] - [[rapanuid]] - †[[reedid]] - [[rohingjad]] - [[rootslased]] - [[ruandad]] - [[rumeenlased]] - [[rundid]] - [[russiinid]] - [[rutulid]] ===S=== [[saamid]] - [[sakslased]] - [[samburud]] - [[samoalased]] - [[samojeedid]] - [[samred]] - [[saoutšid]] - [[sardid]] - [[savakod]] - [[sedangid]] - †[[seelid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[semgalid]] - [[sentinelid]] - [[serblased]] - [[setud]] - [[silotid]] - [[sindhid]] - [[singalid]] - †[[sitoonid]] - [[skotid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - [[sloveenid]] - [[sojoodid]] - [[somaalid]] - [[somraid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[sothod]] - [[sorbid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suahiilid]] - [[suaavid]] - [[suitid]] - †[[sumerid]] - [[suud]] - [[suulud]] - [[svaasid]] - [[svanid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sölkupid]] - [[sürjakomid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ===Š=== [[šoorid]] - [[šotlased]] - [[šugnid]] - [[šveitslased]] ===Z=== [[zazad]] ===Ž=== [[žemaidid]] ===T=== [[taanlased]] - [[taid]] - [[tailased]] - †[[tainod]] - [[tamilid]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[tatarlased]] - [[tausuugid]] - [[theed]] - [[tiibetlased]] - [[tlingitid]] - [[tongalased]] - [[tsahhid]] - [[tsvanad]] - [[tšehhid]] - [[tšengid]] - [[tšerkessid]] - [[tšetšeenid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšiillased]] - [[tšraud]] - [[tšuangid]] - [[tšuvašid]] - [[tuareegid]] - [[tubad]] - [[tulud]] - [[tutsid]] - [[batvad|tvaad]] - [[tõvalased]] - [[türklased]] - [[türkmeenid]] - †[[tüüringid]] ===U=== [[udehed]] - [[udmurdid]] - [[uiguurid]] - [[ukrainlased]] - †[[umbrid]] - [[ungarlased]] ===V=== [[vadjalased]] - [[vahhid]] - [[vajuud]] - [[valgevenelased]] - [[valloonid]] - †[[vandaalid]] - †[[vazimbad]] - [[venelased]] - [[vepslased]] - [[vietnamlased]] - †[[vilistid]] - [[volgasakslased]] - [[volofid]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] ===W=== ===Õ=== ===Ä=== *[[äyrämöised]] ===Ö=== ===Ü=== ===X=== ''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Euroopa rahvad=== [[Aškenazi juudid]] - †[[idagoodid]] - †[[langobardid]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] ====Põhja-Euroopa==== [[eestlased]] - [[fäärlased]] - †[[idumealased]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[islandlased]] - [[isurid]] - [[karjalased]] - †[[kimbrid]] - †[[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - †[[kreevinid]] - †[[kurelased]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - †[[leivud]] - [[liivlased]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[neenetsid]] - [[norralased]] - [[permikomid]] - [[pomoorid]] - [[rootslased]] - [[saamid]] - [[savakod]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - [[setud]] - †[[sitoonid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[suitid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sürjakomid]] - [[taanlased]] - [[vadjalased]] - [[vepslased]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] - [[äyrämöised]] ====Volga-Uurali alad==== [[baškiirid]] - †[[bulgaarid]] - [[ersad]] - [[kalmõkid]] - [[kasakad]] - [[marid]] - †[[merjalased]] - [[mokšad]] - [[slaavlased]] - [[tatarlased]] - [[tšuvašid]] - [[udmurdid]] - [[venelased]] - [[volgasakslased]] ====Vahe-Euroopa==== †[[bulgaarid]] - †[[daaklased]] - [[gagauusid]] - †[[jatvingid]] - [[karaiimid]] - [[kašuubid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid]] - †[[kurelased]] - [[leedulased]] - [[lätlased]] - †[[petšeneegid]] - †[[polovetsid]] - [[poolakad]] - †[[preislased]] - [[rumeenlased]] - [[russiinid]] - †[[sarmaadid]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - †[[žemaidid]] - [[ukrainlased]] - [[ungarlased]] - [[valgevenelased]] ====Kagu-Euroopa==== [[bosnialased]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[horvaadid]] - [[makedoonlased]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[pomakid]] - [[serblased]] - [[slaavlased]] ====Lääne- ja Kesk-Euroopa==== †[[alemannid]] - [[andorralased]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[austerlased]] - [[baskid]] - [[belglased]] - †[[boilased]] - [[bretoonid]] - [[flaamid]] - [[friisid]] - †[[heruskid]] - [[hollandlased]] - †[[ibeerid]] - [[iirlased]] - [[inglased]] - [[kornid]] - [[kõmrid]] - [[mänksid]] - †[[norid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - [[prantslased]] - †[[reedid]] - [[sakslased]] - [[slaavlased]] - [[sloveenid]] - [[sorbid]] - [[šotlased]] - [[šveitslased]] - [[tšehhid]] - †[[tüüringid]] - [[valloonid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Vahemere maade Vahemere maad > Vahemere maade – hommikumaade rahvad=== †[[hellenid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[vandaalid]] ====Lõuna-Euroopa==== [[albaanlased]] - †[[eteokreetalased]] - [[hispaanlased]] - †[[illüürlased]] - [[itaallased]] - [[katalaanid]] - [[korsiklased]] - [[kreeklased]] - [[maltalased]] - [[monegaskid]] - †[[pelasgid]] - [[pomakid]] - [[sardid]] - †[[umbrid]] ====Põhja-Aafrika==== [[ababdad]] - [[alžeerlased]] - [[berberid]] - †[[kartaagolased]] (?) - [[koptid]] - [[nuubialased]] - [[oromod]] - [[suaavid]] - [[tuareegid]] ====Väike-Aasia ja Kaukaasia==== [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[agulid]] - [[armeenlased]] - [[artšid]] - [[aserid]] - [[avaarid]] - [[balkaarid]] - †[[foiniiklased]] - [[grusiinid]] - †[[hatid]] - [[ingušid]] - [[kurdid]] - [[lazid]] - [[kumõkid]] - [[lesgid]] - [[megrelid]] - [[Meshethi türklased]] - [[mägijuudid]] - [[nogaid]] - [[osseedid]] - [[rutulid]] - [[svanid]] - [[zazad]] - [[tšetšeenid]] - [[türklased]] ====Edela-Aasia==== †[[ammonlased]] - [[araablased]] - [[assüürlased]] - [[beduiinid]] - [[belutšid]] - †[[edomlased]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[juudid]] (sealhulgas [[iisraellased]]) - †[[kaldealased]] - [[kurdid]] - [[liibanonlased]] - [[pärslased]] - †[[sumerid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ====Kesk-Aasia==== [[Buhhaara juudid]] - [[hazarad]] - [[jagnoobid]] - [[karakalpakid]] - [[kirgiisid]] - [[puštud]] - [[šugnid]] - [[tadžikid]] - [[türkmeenid]] - [[usbekid]] - [[vahhid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Siberi ja Sise-Aasia rahvad=== [[altailased]] - [[burjaadid]] - [[dolgaanid]] - [[eenetsid]] - [[eveenid]] - [[evengid]] - [[handid]] - [[itelmeenid]] - [[jukagiirid]] – †[[kamassid]] - [[kasahhid]] - [[ketid]] - [[kirgiisid]] - [[koibalid]] - [[korjakid]] - [[mansid]] - †[[matorid]] - [[metsaneenetsid]] - [[mongolid]] - [[neenetsid]] - [[nganassaanid]] - [[oiraadid]] - [[samojeedid]] - [[sölkupid]] - [[šoorid]] - [[tiibetlased]] - [[tubad]] - [[tõvalased]] - [[uiguurid]] - †''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Ida-Aasia rahvad=== [[ainud]] - [[avad]] - [[blangid]] - [[eskimod]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hueid (dunganid)]] - [[huud]] - [[jaapanlased]] - [[korealased]] - [[liid]] - [[mandžud]] - [[miaod]] - [[nanaid]] - [[nivhid]] - [[orotšid]] - †[[paleoeskimod]] - [[tšuangid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Kagu-Aasia rahvad=== [[alakid]] - [[ambelaud]] - [[arakanid]] - [[badžaud]] - [[bahnarid]] - [[biatid]] - [[bitid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[buhidid]] - [[bulod]] - [[burud]] - [[butonid]] - [[danaud]] - [[džehhid]] - [[halangid]] - [[hanunood]] - [[hreed]] - [[ilokod]] - [[jaavalased]] - [[katud]] - [[kavetid]] - [[khangid]] - [[khmeerid]] - [[kohod]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[laod]] - [[laved]] - [[lumad]] - [[magindanaod]] - [[malailased]] - [[mangjanid]] - [[maranaod]] - [[mnongid]] - [[monid]] - [[morod]] - [[ngekid]] - [[njahöönid]] - [[oid]] - [[pakohid]] - [[pearid]] - [[phuongid]] - [[ratagnonid]] - [[rohingjad]] - [[samred]] - [[sangirid]] - [[saoutšid]] - [[sedangid]] - [[somraid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suoid]] - [[suud]] - [[tadjavanid]] - [[taid]] - [[tailased]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[taubuidid]] - [[tausuugid]] - [[theed]] - [[tšengid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšraud]] - [[vietnamlased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Aasia rahvad=== [[belutšid]] - [[bengalid]] - [[bhilid]] - [[gudžaratid]] - [[hindud]] - [[hood]] - [[gondid]] - [[khasid]] - [[marathid]] - [[korkud]] - [[oriad]] - [[radžastanlased]] - [[sentinelid]] - [[silotid]] - [[singalid]] - [[tamilid]] - [[telugud]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Austraalia ja Okeaania rahvad=== [[ambulased]] - [[austraallased]] - [[maoorid]] - [[murunitjad]] - [[paapuad]] - [[samoalased]] - [[tongalased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Musta Aafrika rahvad=== [[Aafrika pügmeed]] - [[bantud]] ====Saheli-Sudaani rahvad==== [[dinkad]] - [[fulbed]] - [[mursid]] ====Ida-Aafrika==== [[akied]] - [[batvad]] - [[hatsad]] - [[hutud]] - [[masaid]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[ruandad]] - [[rundid]] - [[samburud]] - [[tutsid]] ====Lõuna-Aafrika==== [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[bušmanid]] - [[kungid]] - [[malagassid]] - [[namad]] - [[svaasid]] - †[[vazimbad]] <hr align=center size=4 width=75%> ====Lääne-Aafrika==== [[fonid]] - [[jorubad]] (sealhulgas [[egbad]]) ===Põhja-Ameerika rahvad=== ====Arktika==== [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - †[[beotukid]] - [[eskimod]] - [[gröönlased]] - [[inuitid]] - †[[paleoeskimod]] ====Anglo-Ameerika==== [[ameeriklased]] - [[apatšid]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[haidad]] - [[kansad]] - [[mandanid]] - [[oseidžid]] - [[ponkad]] - [[tlingitid]] ====Kesk-Ameerika==== [[maiad]] - [[mehhiklased]] - [[nahuad]] ====Kariibia==== [[dominikaanlased]] - [[kuubalased]] - [[puertoriikolased]] - [[tainod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Ameerika rahvad=== [[aimarad]] - [[aravakid]] - [[brasiillased]] - [[jaganid]] - [[ketšuad]] - [[maputšed]] - [[peruulased]] - [[tšiillased]] - [[vajuud]] (goahirod) - [[waricacad]] ---- [[Kategooria:Rahvad| Rahvad ja hõimud]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] 062stbqz88lje9xroirsc8ptgr8nnvx Saint Kitts ja Nevis 0 4398 6174800 6138582 2022-08-07T09:12:06Z Martin Macha 2111 142215 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Saint Christopheri ja Nevise Föderatsioon | omastav = Saint Kittsi ja Nevise | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Federation of Saint Christopher and Nevis | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Saint Kitts and Nevis.svg | vapi_laius = 120px | asendikaart = Saint Kitts and Nevis in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Basseterre]] | riigipea_ametinimi2 = Kuninganna | riigipea_nimi2 = [[Elizabeth II]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Samuel Weymouth Tapley Seaton]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Terrance Drew]] | pindala = 261 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[19. september]] [[1983]] | valuuta = [[Ida-Kariibi dollar|dollar]] (XCD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] −4 | hümn = [[Oh Land of Beauty]] | usund = | tippdomeen = [[.kn]] | telefonikood = 1-869 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = SKN | märkused = }} '''Saint Kitts ja Nevis''' on kahest [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saarest koosnev riik [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saartel. See on [[läänepoolkera]] väikseim riik. == Nimi == Riigi nime "Saint Kitts" tähendus [[inglise keel]]es on 'püha Kitts'. "Kitts" on lühend isikunimest "Christopher", mistõttu riik on [[põhiseadus]]es märgitud ka paralleelselt varasema nimega "Saint Christopher ja Nevis". "Nevis" on ingliskeelne lühend ja mugandus [[hispaania keel|hispaaniakeelsest]] [[liturgia|liturgilisest]] fraasist ''Nuestra Señora de las Nieves'' (otsetõlkes 'meie lumeemand', s.o 'lumise imeteo [[neitsi Maarja]]'). Neitsi Maarja imetegu on seotud [[Rooma]] [[Santa Maria Maggiore kirik]]u rajamisega. [[Kalinago]] indiaanlased kasutasid [[Saint Kitts]]i saare kohta nime ''Liamuiga'' ('viljakas maa') ja [[Nevis]]e kohta nime ''Oualie'' ('ilusate vete maa'). [[Christoph Kolumbus]] nimetas Saint Kittsi saare Sant Yagoks ja [[Saba saar]]e San Cristóbaliks, kuid hilisematel merekaartidel aeti saarte nimed segamini. == Asend == Saint Kitts ja Nevis asub Kariibi mere idaosas [[Puerto Rico]]st [[kagu]]s [[Tuulepealsed saared (Kesk-Ameerika)|Tuulepealsete saarte]] [[põhi|põhjaosas]] ja kuulub Väikeste Antillide saarterühma. Riigist [[lääs|läände]] jääb Kariibi meri, [[ida|itta]] aga [[Atlandi ookean]]. Saint Kittsi ja Nevise mereala piirneb [[loe|loodes]] [[Sint Eustatius]]e saare, idas [[Antigua ja Barbuda]], [[lõuna]]s aga [[Montserrat]]i merealaga. Riigil puudub maismaapiir, rannikujoone kogupikkus on 135 kilomeetrit.<ref name="imDFy"/> Riigi maismaaterritoorium ulatub 37 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse ja 8 kilomeetri ulatuses idast läände.<ref name="PdK1b" /> == Loodus == [[Pilt:Saint Kitts ja Nevis.png|pisi|Saint Kittsi ja Nevise kaart]] Saint Kittsi ja Nevise saared on vulkaanilise päritoluga, kuid riigis pole viimastel sajanditel vulkaanipurskeid registreeritud. Riik asub seismiliselt aktiivses piirkonnas Kariibi tektoonilisel plaadil. Saared moodustusid umbes 50 miljonit aastat tagasi. Riigi kõrgeim tipp on Saint Kittsil asuv [[Liamuiga]] vulkaan, mis kerkib 1156 meetrit üle merepinna. Nevise saare kõrgeim tipp Nevis Peak kerkib 985 meetrit üle merepinna. Saint Kittsi saare [[pindala]] on 168&nbsp;km², saar on 29 kilomeetrit pikk ja 8 kilomeetrit lai. Nevise saare pindala on 93&nbsp;km². Saari eraldab umbes kolme kilomeetri laiune Narrowsi väin. Riigi suurim siseveekogu on Great Salt Pondi järv, pindalaga 7,8&nbsp;km². Enamik jõgesid ja ojasid kuivab kuivaperioodil ära. Riigi tähtsamad jõed on Wingfieldi ja Cayoni jõgi.<ref name="KSGPi" /> Joogivett saadakse valdavalt põhjaveeallikatest. Metsa leidub 42,3% riigi pindalast.<ref name="imDFy"/> [[Vihmamets]]a on [[2005]]. aasta seisuga 13,89%. Riigis on kirjeldatud 659 taimeliiki.<ref name="sXytP" /> Riigis on kirjeldatud 2 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''Eleutherodactylus johnstonei'' ja [[aaga]] (''Bufo marinus''). Saint Kittsi saarel on kirjeldatud 14 ja Nevisel 12 roomajaliiki. Saartel asuvad väga ohustatud [[bissa]] ja [[nahkkilpkonn]]a pesitsusalad. Riigis on kirjeldatud 224 linnuliiki.<ref name="1imv8" /> Neist liikidest on ohustatumad palmi-vilepart ja kiritiib-tormilind. Riigis on kirjeldatud 7 liiki imetajaid.<ref name="sXytP" /> Saartel pesitseb 50 000-liikmeline vervetahvi populatsioon.<ref name="jxgrD" /> Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[Mai]]st [[november|novembrini]] kestab vihmaperiood. [[Juuli]]st [[oktoober|oktoobrini]] tabavad riiki sageli [[orkaan]]id.<ref name="imDFy"/> Riigis põhjustasid tõsisemaid purustusi [[1998]] orkaan George ja oktoobris [[2008]] orkaan Omar. Aasta keskmine päevane õhutemperatuur kõigub +26&nbsp;°C ja +32&nbsp;°C vahel.<ref name="PdK1b" /> == Riigikord == Saint Kitts ja Nevis on föderaalne parlamentaarne demokraatia [[Briti Rahvaste Ühendus]]e koosseisus. Riigipea on Briti monarh [[Elizabeth II]], keda riigis esindab [[kindralkuberner]]. Kindralkuberner määrab ametisse peaministri.<ref name="imDFy"/> [[Seadusandlik võim]] riigis kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele. Rahvusassambleesse kuulub 15 liiget, kes valitakse ametisse 5 aastaks. 11 liiget pääsevad Rahvusassambleesse otsevalimistega ja 4 määrab ametisse kindralkuberner. Riigis tegutseb [[2016]] seisuga 5 parteid: # Nevise Reformatsiooni Partei (NRP) # Rahva Tegevuse Liikumine (PAM) # Rahva Tööpartei (PLP) # Saint Kittsi ja Nevise Tööpartei (SKNLP) # Hoolivate Kodanike Liikumine (CCM). 2020 parlamendivalimiste järel sai PAM Rahvusassamblees 4, CCM 3, SKNLP ja PLP mõlemad 2 kohta. Riigi [[põhiseadus]] jõustus [[23. juuni]]l [[1983]]. Kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus. == Haldusjaotus == [[Fail:Saint Kitts and Nevis, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saint Kittsi ja Nevise vallad]] Saint Kitts ja Nevis koosneb 14 vallast. Riigis on 15 [[linn]]a, mis on ühtlasi valdade keskused, Saint John Capesterre'i vallas asub 2 linna. == Taristu == Saint Kittsi ja Nevise teedevõrgu kogupikkus on 383 kilomeetrit, sellest kattega teid on 163 kilomeetrit.<ref name="imDFy"/> Saartel asub 50 kilomeetrit [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist raudteed]]. Riigis on kaks lennujaama: [[Robert L. Bradshaw rahvusvaheline lennujaam]] (Saint Kittsil) ja [[Vance W. Amory rahvusvaheline lennujaam]] (Nevisel). Peamised [[sadam]]ad asuvad [[Basseterre]]'is ja Charlestownis. == Rahvastik == Saint Kittsi ja Nevise rahvaarv oli [[2011]]. aasta [[rahvaloendus]]e alusel 46 398 inimest.<ref name="KHoCH" /> Loenduse tulemused pole avalikkusele kättesaadavad, mistõttu rahvastiku proportsioonid on eri rahvusvaheliste organisatsioonide kodulehtedel esitatud hinnanguliselt. 2011 rahvaloenduse alusel elas Nevise saarel 12 277 inimest ja 2001 loendusega võrreldes kasvas rahvaarv 10,52%.<ref>{{Netiviide |url=http://www.nia.gov.kn/index.php/download-s/documents/statistics-department/nevis-statistical-review/143-nevis-statistical-digest-2016/file |pealkiri=The Nevis Statistical Digest 2016. Riigi statistikaamet. |vaadatud=2018-03-21 |arhiivimisaeg=2017-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170101194212/http://www.nia.gov.kn/index.php/download-s/documents/statistics-department/nevis-statistical-review/143-nevis-statistical-digest-2016/file |url-olek=ei tööta }}</ref> Nevise saarel elas 6126 meest ja 6151 naist. [[2001]]. aasta andmetel oli 92,7% rahvastikust Aafrika päritolu või segaverelised. 2,2% rahvastikust moodustasid valged. 2011 loenduse alusel oli Nevise saare elanikest 86% Aafrika ja 5,9% Kariibi idaosa päritolu. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli 82,4% rahvastikust kristlased. 20,6% rahvastikust moodustasid [[anglikaani kirik|anglikaanid]], 19,1% [[metodistid]] ja 8,2% [[nelipühilased]]. Riigis leidub veel [[katoliiklus|katoliiklasi]], [[baptistid|baptiste]] ja [[adventistid|adventiste]]. == Riigikaitse == Saint Kittsi ja Nevise kaitsejõudude elavjõud koosnevad 300 mehest. Teenistus kaitsejõududes on vabatahtlik. Kaitsejõududesse kuulub jalaväeüksus ja mereväeüksus. Üksuse relvastusse kuuluvad 3 Daimler Ferret FV-702 [[soomuk]]it, Sterling MK-4 [[kuulipilduja]]d, FN-FAL ja FN-MAG [[automaat|automaadid]] ning L-1A1 [[vintpüss]]id. == Majandus == Saint Kittsi ja Nevise peamine majandusharu on tänapäeval [[turism]].<ref name="imDFy" /> [[2005]]. aastal lõpetati sajanditepikkune [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatus. Tööhõive parandamiseks on valitsus soosinud tööstusettevõtete rajamist ja [[offshore pangandus|''offshore''-pangandust]]. Riigis tegeletakse veel [[kopra]]tootmisega ja [[tekstiilitööstus]]ega. [[Põllumajandus]]es kasvatatakse vähesel määral suhkruroogu, [[riis]]i, [[jamss]]i ja [[banaan]]e. 2016 oli riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] 1,427 miljardit USD. == Ajalugu == Esimesed asukad saabusid saartele 3000 aastat eKr [[Florida]]st. 1000 aastat eKr saabusid [[Venezuela]] [[Orinoco]] jõe suudmest saartele maaviljelejad saladoidi kultuuri esindajad. [[800]]. aasta paiku saabusid saartele arawaki hõimu kuuluvad [[igneri]] indiaanlased ja [[1300]] paiku [[kalinago]] indiaanlased. [[Christoph Kolumbus]] jõudis saartele [[1493]] oma teise reisi ajal ja nimetas [[Saint Kitts]]i saare Sant Yagoks. [[1538]] rajasid prantsuse [[hugenotid]] saarele asunduse ja sadama, mille [[hispaanlased]] mõne kuu pärast hävitasid. [[1607]] peatus saartel inglise maadeavastaja [[John Smith (maadeavastaja)|John Smith]]. [[1623]] saabus saartele inglise kapten Thomas Warner, kelle [[koloonia]] rajamise püüe [[Guajaana (piirkond)|Guajaana]] rannikul luhtus. [[1624]] pöördus Warner tagas Saint Kittsi saarele ja rajas sinna esimese [[Inglismaa]] koloonia Kariibi mere saartel. [[1625]] saabus Saint Kittsi saarele prantsuse kapten Pierre Belain d'Esnambuc, kes rajas sinna [[Prantsusmaa]] esimese püsiasustusega koloonia Kariibi mere saartel. Kohalik kalinago pealik Ouboutou Tegremante polnud eurooplastest meelitatud ja kavandas [[1626]] asunduste hävitamist, kuid tema plaani reetis eurooplastele igneri naine Barbe, kes oli Warnerisse armunud. Eurooplased korraldasid kalinagodele ennetava rünnaku, tappes 2000 meest ja küüditades ülejäänud kalinagod Waitikubuli. Seejärel jaotati Saint Kittsi saar Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kus inglased said saare keskosa ja prantslased ülejäänud alad. [[1628]] rajati inglaste asundus [[Nevis]]e saarele. [[1629]] rüüstasid saari hispaanlased. [[Tubakas|Tubaka]] ja [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatusega seoses alustati [[Aafrika]]st [[ori|orjade]] toomist saartele. [[1638]] sai prantslaste kuberneriks Saint Kittsis Phillippe de Longvilliers de Poincy, kes keeldus [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] allumast ja [[1651]] ostis Prantsusmaale kuulunud saare osa [[Malta ordu]]. Pärast Poincy surma müüs rüütliordu oma Kariibi mere valdused [[Prantsuse Ida-India Kompanii]]le. [[17. sajand]]i keskel kasvasid Saint Kittsi saarel pinged [[inglased|inglaste]] ja [[prantslased|prantslaste]] vahel. [[1665]]–[[1667]] oli kogu saar prantslaste käes. [[1671]]. aastast sai Saint Kitts täieliku autonoomia. [[1689]] okupeerisid prantslased taas kogu saare, kuid [[1697]] [[Rijswijki rahuleping]]uga varasem olukord taastati. [[1690]] hävitas [[maavärin]] Nevise saarel Jamestowni linna. [[1705]]–[[1713]] okupeerisid Saint Kittsi saare prantslased. 1713 [[Utrechti rahuleping]]uga sai Suurbritannia kogu Saint Kittsi saare oma omandusse. [[1727]] toodi saare pealinn üle [[Basseterre]]sse. Suhkruroo kasvatamise tõttu hävitati [[18. sajand]]il Nevise saare metsad. Nevise kuumaveeallikatel rajati [[1778]] läänepoolkera esimene [[hotell]] ja saarel hakkas edenema [[turism]]. [[1834]] tühistati Briti impeeriumis [[orjandus]]. [[1871]] kuulusid saared Leewardi Saarte Föderaalkoloonia koosseisu ja [[1883]]. aastast moodustati Saint Kittsi, Nevise ja Anguilla ühine omavalitsus. Suhkruroo kasvatus oli saare peamine majandusharu [[20. sajand]]i esimese pooleni. [[Ülemaailmne majanduskriis|Suure depressiooni]] ajal moodustati saartel [[ametiühing]]ud. Saint Kitts ja Nevis kuulus [[1958]]–[[1962]] Lääne-India Föderatsiooni koosseisu, 1967 saavutasid saared Briti impeeriumi koosseisus assotsieerunud staatuse. Saint Kitts ja Nevis iseseisvus [[1983]] ja [[1984]] peeti esimesed parlamendivalimised. Riigi majanduse prioriteedid suunati turisminduse arendamisele. [[2005]] lõpetati riigis suhkrurookasvatus. == Haridus == Saint Kitts ja Nevise haridussüsteem koosneb 3 osast: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Koolikohustus algab 5. eluaastast. [[Põhikool]] kestab 7 ja [[keskkool]] 5 aastat. Riigis asub Lääne-India ülikooli kampus. Lisaks tegutseb riigis mitu meditsiiniülikooli. == Kultuur == [[Pilt:Kim_Collins_Berlin_2009-2.jpg|püsti|pisi| Saint Kittsi ja Nevise rahvusvaheliselt tuntuim kergejõustiklane on sprinter [[Kim Collins]]]] Saint Kitts ja Nevis on tuntud muusikafestivalide poolest. [[Detsember|Detsembrist]] [[jaanuar]]ini peetakse riigis iga-aastast [[karneval]]i. [[Juuni]] viimasel nädalal toimub Saint Kittsi muusikafestival. Alates [[1974]] peetakse Nevise saarel Culturama festivali. [[Veebruar]]is toimub Green Valley festival ja [[september|septembris]] La festival de Capisterre festival. Saint Kittsis ja Nevises on vändatud film "[[Kadunud tapluses 2: Algus]]". Basseterres asub Caribbean Cinema Megaplex 7 kino. Riigi suurimad ajalehed on Labour Spokesman ja The St. Kitts-Nevis Observer. Riigile on suuremat tuntust toonud sportlased. Riigi populaarseim spordiala on [[kriket]] ja [[2007]]. aasta kriketi maailmakarika etapil peeti riigi staadionil 6 kohtumist. Riigi teine tuntuim spordiala on [[jalgpall]]. [[Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondis]] saavutas [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] kvalifikatsiooniturniiril oma alagrupis 6 meeskonna seas 4. koha. Riigi suurim spordikeskus on Warner Parki spordikeskus, mille staadion mahutab 8000 pealtvaatajat. Saint Kitts ja Nevis osales esmakordselt [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[Atlanta]]s. Riik pole olümpiamängudel võitnud ühtki medalit. Riigi tuntuim kergejõustiklane on [[Kim Collins]], kes on olümpiamängudel võistelnud [[100 meetri jooks|100]] ja [[200 meetri jooks]]us. Ta saavutas [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s 100 meetri finaalis 6. koha ja [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] võitis ta 100 meetri finaali. Nevise saarelt pärines USA riigitegelane [[Alexander Hamilton]]. == Eesti suhted Saint Kittsi ja Nevisega == [[Eesti]] sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Saint Kittsi ja Nevisega [[24. september|24. septembril]] [[2009]]. [[Eesti jalgpallikoondis]] on [[2015]]–[[2016]] pidanud Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondisega 2 kohtumist. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="imDFy">[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/saint-kitts-and-nevis/ USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> <ref name="PdK1b">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Saint-Kitts-and-Nevis.html Ülevaade Saint Kittsist ja Nevisest.]</ref> <ref name="KSGPi">{{Netiviide |url=http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/KNA/ |pealkiri=Saint Kittsi ja Nevise veeressursid.FAO andmed. |vaadatud=2017-04-03 |arhiivimisaeg=2017-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170404130637/http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/KNA/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sXytP">[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Saint_Kitts_and_Nevis.htm Ülevaade Saint Kittsi ja Nevise vihmametsadest.]</ref> <ref name="1imv8">[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?lang=EN&region=kn&list=clements Denis Lepage. "Checklist of birds of Saint Kitts and Nevis". Bird Checklists of the World. Avibase.]</ref> <ref name="jxgrD">[https://www.theguardian.com/travel/gallery/2013/oct/01/st-kitts-wildlife-caribbean-in-pictures Saint Kitts ja Nevis. The Guardian.]</ref> <ref name="KHoCH">[http://caricomstats.org/Files/Databases/Demography/KN.pdf CARICOMi kaudu esitatud Saint Kittsi ja Nevise statistika]</ref> }} {{Rahvaste Ühendus}} {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=KN}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Saint Kitts ja Nevis| ]] tjrd5srt1i8whth2xftbi2o0hb9sy8k Osmussaar 0 5191 6174692 6135875 2022-08-07T05:32:26Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | pildiallkiri = Osmussaar | pindala = 4,87 | pindala viide = <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|157368597}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref> | pikkus = 5 | laius = 1,5 | rannajoone pikkus = 12,7 | rahvaarv = 6 | rahvaarvu seis = 2011 | rahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref> | iso piirkond = EE-57 | osm = pind | suum = 7 }} '''Osmussaar''' ([[rootsi keel|rts]] ''Odensholm''; [[eestirootsi keel|eestirootsi]] ''Holmen'', ''Backan''; [[saksa keel|sks]] ''Odinsholm''; [[vene keel|vn]] ''Оденсхольм'') on [[saar]] [[Soome laht|Soome lahe]] suudmes Lääne maakonna looderannikul [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]. Saare pindala on 4,87 km², millega see on suuruselt 14. saar Eestis. Saare pikkus 5 km ja laius 1,5 km.{{lisa viide}} Rannajoone pikkus on 12,7 km.<ref name="EELIS" /> Osmussaare kaugus [[Põõsaspea neem]]est on 7,5 km ja [[Hanko neem]]est 62 km. Haruldaste ja teaduslikult väärtuslike geoloogiliste objektide ja taimekoosluste kaitseks on loodud [[Osmussaare maastikukaitseala]]. == Nimi == Nimi pandi esmakordselt kirja aastal 1250 kui ''Hothensholm''. Aastast 1429 pärineb ''Wodesholme'', aastal 1565 pandi kirja ''Odensholmen'', ''Otzholm'', aastal 1798 aga ''Odensholm'', ''Osmesaar''. Nimi ''Odensholm'' tähendab [[Eestirootslased|eestirootslaste]] keeles [[Odin]]i saart. Seal asunud Odini hauakohta tähistas suur kivirahn, mille [[Punaarmee]] 1941. aastal õhku lasi. Nime võivad olla andnud meresõitjad. Rahvapärimuses on ka värvikamaid seletusi. Veel näiteks 1879 näidati soomerootsi murdeuurijale paari kivirahnu, millest ühe nimi oli Odens sten (Odeni kivi), teine aga ''[O]ts trewer'' (Odeni jalajälg). Esimeses on veel näha sammaldunud sissekirjutust, teises aga varbajälge. Seda peeti mälestuseks Odeni saarel käigust.<ref name="Eesti kohanimede leksikon">[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Osmussaar Eesti kohanimede leksikon]</ref> Eestikeelse nime Osmussaar võimaliku päritolu kohta on pakutud, et see võib-olla lühenenud pikemast nimetusest ''Otsmaasaar'' ehk saar maa otsas (saar on [[Põõsaspea neem]]e jätk meres). Samalaadset nimetust annab tekitada ka rootsi keeles, kuna ''Uddens holm'' tähendaks neeme saart.<ref name="ajalugu" /> [[Lauri Kettunen]] on nime tuletanud soomekeelsest sõnast ''osmo'' (ahm, kaljukass) seostades sellega ka mütoloogilised isikunimed ''Osmo, Osmolainen'', mis esinevad eesti ja selle keeleliste lähisugulaste rahvaluules.<ref name="Eesti kohanimede leksikon"/> Kohalikud elanikud kutsusid saart nimega ''Backen'', mis tähendab [[seljandik]]ku.<ref name="ajalugu" /> Mandrirootslaste tavas kandis saar nime ''Holmen'' ehk „saar“.<ref name="Eesti kohanimede leksikon"/> == Loodus == [[Pilt:Osmussaar27.jpg|pisi|püsti|Osmussaare kirderannik]] [[1996]]. aastal moodustati saare geoloogiliste objektide, linnuriigi ja asustusajaloo väärtustamiseks [[Osmussaare maastikukaitseala]], mida haldab [[Silma looduskaitseala]] administratsioon. === Geoloogia === Osmussaar asub [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] [[Osmussaare klindipoolsaar]]el, mis kerkis [[jäänuksaar]]ena merest 2000–3000<ref name="iQvp0" /> aasta eest. Saare paepealne pind on [[klibu]]ne ja selle kõrgema osa moodustab mööda saare põhja- ja kirderannikut kulgev [[Balti klint|Balti klindi]] lõik ([[Osmussaare pank]]), mis tõuseb kuni 6 meetri kõrguseni merepinnast. Lõunaosa on madalam ja seal asub ka mitu [[järv]]e (nt [[Inahamne]], [[Kappelkärre]], [[Lihlhamne]], [[Krokatstaindappen]] jt), mis on tekkelt [[glatsioisostaasia|neotektoonilise maatõusu]] tõttu merest eraldunud madalad lahesopid. Osmussaarel on ligi 60 [[gneissbretša]] rahnu, mis pärinevad 535 miljoni aasta eest toimunud meteoriidiplahvatuse ringvallilt ja väljapaiskematerjalist. [[Neugrundi kraater|Neugrundi meteoriidikraatri]] keskpunkt asub saarest kuni 10 km kirdes.<ref name="vtCB0" /> Tuntuimad rahnud on [[Skarvan]] ja Kaksikud. [[Osmussaare Kaksikud]] on saare suurimad, kuid on kaotanud ligi poole oma hiilgusest, kui [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Punaarmee]] väed [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal saarel leiduvaid bretšarahne kaitserajatiste ehitamise eesmärgil ära kasutasid. Praegu on Kaksikute ümbermõõt ligi 30 meetrit ja kõrgus 3 meetrit. Kaitse alla on võetud [[Osmussaare I rahnuderühm]], [[Osmussaare II rahnuderühm]] ja [[Osmussaare Kaksikud]]. Varem oli kaitse all ka [[Baskerdikstain]]. Saare järgi on nime saanud [[Kunda lade]]me [[Pakri kihistu]] [[Osmussaare kihistik]].<ref name="stratigraafia.info">[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Osmussaare%20kihistik Osmussaare kihistik Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis] (vaadatud 22.08.2019)</ref> <gallery> Osmusaare kagunurga klibumaastik.JPG|Klibumaastik saare kagunurgas Osmussaare kliburand.jpg|Klibuvallid Osmussaare I rahnuderühm 01.JPG|Gneissrahn [[Osmussaare I rahnuderühm]]as Rahn Estonia KLO1000558.jpg|[[Neugrundbretša]]st rahn Skarvan, Osmussaar.jpg|Neugrundbretšast [[Skarvan]] Osmussaare pankrannik 3.jpg|Astmeline aluspõhjakivimite paljandumine [[Osmussaare pank|pankrannikul]] Osmussaar30.jpg|[[Osmussaare Kaksikud]] </gallery> === Taimestik === [[Pilt:Cochlearia danica, Osmussaar.jpg|pisi|[[Taani merisalat]] Osmussaarel]] [[Pilt:Osmussaare pokud.JPG|pisi|Pokud Osmussaarel]] [[Osmussaare maastikukaitseala]]lt on aastatel [[1885]]–[[1998]] leitud 607 [[soontaimed|soontaimeliiki]]. Neist 25 [[liik (bioloogia)|liiki]] on [[looduskaitse|kaitsealused]], kusjuures enamik nendest on esindatud elujõuliste asurkondadena ja on teatava piirini inimtegevuse suhtes ükskõiksed. Kaitsealustest taimeliikidest 14 on [[käpalised]]. Kaitsealalt on leitud 129 liiki [[sammaltaimed|samblaid]], millest kolm on kaitsealused: [[tõmmu pungsammal]], ''[[Corda porella]]'' ja [[mustpeasammal]]. Haruldastest samblaliikidest on esindatud ka [[lubi-niithammas]], [[juus-sirbik]] ja [[kalju-silekupar]]. Saarelt on leitud [[1976]]. ja [[1993]]. aasta uuringute käigus 127 liiki [[seened|seeni]]. Neist on [[ebajasmiini-tarik]] kaitsealune. Samas on paljud seeneliigid kas Eestis või kogu Euroopas haruldased. === Linnustik === Osmussaar asetseb [[Ida-Atlandi rändetee]]l, mida mööda liiguvad miljonid [[linnud]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ääres paiknevatelt pesitsusaladelt [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s asuvatele talvitusaladele ja tagasi. Seni on Osmussaarel kohatud 178 linnuliiki, kuid see nimekiri täieneb pidevalt. [[2003]]. aastal leidsid ornitoloogid haudelinnustiku uurimisel saarelt 90 liiki pesitsejaid ning neist 63 liiki olid kaitsealused. Haudepaaride koguarvu hinnati Osmussaarel 1700–2200 haudepaarile, keskmine asustustihedus oli 2,2–4,5 p/ha. [[Pilt:Osmussaar. 1..jpg|pisi|Taimekoosluste hooldamiseks kasvatatakse saarel [[šoti mägiveis]]eid]] === Loomastik === [[Selgrootud|Selgrootutest]] elab Osmussaarel 20 liiki maismaa- ja 10 liiki mageveetigusid, 226 liiki suurliblikaid ja 158 liiki pisiliblikaid. Kaitsealustest putukaliikidest elavad saarel [[samblakimalane]], [[kivikimalane]] ja [[niidukimalane]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetest]] leidub [[Inahamne]] järves [[mageveekalad]]est [[ahven]]at ja [[luukarits]]at. Pärast tugevaid torme võib sealt juhuslikult leida ka [[lest]]a ja [[meriforell]]i. [[Kahepaiksed|Kahepaiksetest]] elavad saarel [[tähnikvesilik]], [[harilik kärnkonn]] ja [[rabakonn]], [[roomajad|roomajatest]] [[nastik]]. Imetajatest elavad saarel [[mink]], [[rebane]], [[kobras]], [[põhja-nahkhiir]] ja [[suurkõrv]], rannikul võib kohata [[hallhüljes]]t. Teadaolevalt on saarel elanud ka [[jänes]], [[siil]], [[koduhiir]], [[mutt]].<ref name="Kaitsekorralduskava" /> <gallery> Osmussaar. 15.jpg|[[Sookurg|Sookured]] Osmussaarel Magav kobras.JPG|Magav kobras Osmussaarel Osmussaare lambad.JPG|Lambad Suleline Osmussaarelt.JPG|Noor [[merisk]] </gallery> == Asustus == [[Pilt:Erkase talu laut (2).JPG|pisi|Erkase talu laut]] [[Pilt:Marksi talu rehi (2).JPG|pisi|Marksi talu rehi]] Enne viimaste rootslaste põgenemist [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioonijõudude]] eest [[1944]]. aastal asus Osmussaarel üksainus seitsme [[talu]]ga [[küla]] – [[Bien]]. Talud kandsid nimesid ''Nibondas'', ''Ärkorsa'', ''Marks'', ''Brusa'', ''Graisa'', ''Nigorsa'' ja ''Stavasa''. Enne [[1710. aasta katkuepideemia|1710.–1711. aasta suurt katku]] oli saarel tõenäoliselt rohkem talusid. Nende kadunud talude nimedeks on peetud külalähedastelt vanadelt kohtadelt leitud nimesid – ''Petes'', ''Krupes'' ja ''Hintas''. Ei ole teada, kas talusid oli kogu [[17. sajand]]i vältel kümme. Praeguseks on säilinud ainult kaks hoonet – Marksi talu [[rehealune]] ja Erkase talu [[laut]]. Küla asemelt võib leida mitmeid endiste majade jäänuseid. Kabel ([[Osmussaare kabel]]) renoveeriti osaliselt 2009. aastal. Kokku koosnes küla umbes neljakümnest hoonest. Levinumate teadmiste kohaselt koosnes küla küll seitsmest talust, aga hiljem olid viis talu jagunenud nõnda, et tegelikult oli saarel 12 maaharijat. Peale selle elas saarel 1930. aastatel veel kolm nn [[vabadik]]ku, kes elatusid põhiliselt [[kalapüük|kalapüügist]]. Tava mitte abielluda väljaspool saart elavate inimestega oli 1930. aastateks tekitanud Osmussaare elanikel märgatava kehalise degenereerumise.<ref name="ac2WS" /> Alates 2001. aastast on saarel taas püsielanikud. Osmussaarele asunud perekond kasvatab lambaid ja mägiveiseid.<ref name="LGwR6" /> == Ajalugu == Osmussaart on esimest korda mainitud umbes aastal [[1250]] (''Hothensholm''). 16. sajandil rajati arvatavasti esimene puidust [[Osmussaare kabel]] tolleaegsesse sadamakohta. [[1766]]. aastal pühitseti sisse samasse kohta ehitatud lubjakivist kabel, mis asub tänapäeval maakerke tõttu sadamast poolteist kilomeetrit põhja pool. Kabeli kõrval paikneb ka [[Osmussaare kalmistu]]. Aasta enne kivikabeli rajamist püstitati esialgsel kujul [[Osmussaare tuletorn]]. Osmussaare maad kuulusid [[Haapsalu kreis]]i [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõisa]] alla, aga see asus kaugel. [[Bien]]i talupojad lähtusid oma elukorralduses ikka 1650. aastal [[Rootsi kuninganna]] [[Kristiina]] antud [[vabakiri|vabakirjast]]. [[Pilt:Koolimaja Osmussaarel.jpg|pisi|left|Koolimaja Osmussaarel]] 1814. aastal püstitati pärast varasema kivist tuletorni kokkuvarisemist saarele ajutine puittorn, mis asendati [[1850|1850. aastal]] uue kivist majakaga. See püsis kuni [[1941]]. aastani, mil selle õhkisid saarelt evakueerunud Nõukogude sõdurid. ===Osmussaare sõjandus=== [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal, ööl vastu [[26. august]]it [[1914]], sattus [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Eesti aladel]] Osmussaare rannavetes [[kari]]le [[Saksamaa keisririik|Saksa keisririigi]] [[Keiserlik merevägi|mereväe]] ristleja [[Magdeburg (laev 1911)|Magdeburg]]. Meeskond evakueerus ja õhkis laeva. [[Pilt:Sundevakueerumine Osmussaarelt.jpg|pisi|Elanike sundevakueerimine Osmussaarelt 10. juunil 1940]] Pärast Osmussaare elanikkonna esmakordset [[evakueerimine|evakueerimist]] saarelt [[12. juuni]]l [[1940]] (suurem osa [[rannarootslased|rannarootslasi]] asustati ümber [[Vormsi]]le), hakati [[baaside leping]]u alusel saarele rajama [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal|sõjaväebaasi]] ja [[suurtükipatarei]]sid. 1940. aasta juunis toimetati saarele Moskvast ja Leningradist pärinev 1200-meheline [[ehituspataljon]], kes elas talve üle telkides. Raskesuurtükkide tornidetailid toimetati laevadelt maale Osmussaare majakast kagu pool asuvalt rannalt, kus meri läheb järsult sügavaks. Lisaks keskmise suurusega patareidele otsustati Osmussaarele paigutada kaks raskepatareid kaliibriga [[Rannakaitsepatarei nr 314|180 mm]] ja 406 mm, mille tuleulatuseks arvestati u 36–40 km. Koos Soome lahe põhjapoolsete, 65 km kaugusel asuvate [[Hanko mereväebaas]]i rannapatareidega oleks see kindlustanud lahe sissepääsu katmise kahuritulega. [[Pilt:Osmussaare kauglaskekahuri jäänused.JPG|pisi|left|[[Rannakaitsepatarei nr 314]] põhjapoolse suurtükitorni jäänused]] Pärast [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lahingute algust [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] otsustas Nõukogude väejuhatus asendada 406 mm patarei ühe 180 mm ja ühe 130 mm suurtükipatareiga. Suurtükipatareide juhtimiseks ehitati saarele 16 m kõrgune [[tulejuhtimistorn]]. 130 mm suurtükipatarei juurde hakati isikkoosseisu jaoks ehitatama blindaaže, sööklat, kööki ja moonahoidlat. [[Suurtükipositioon|Suurtükipositsioon]]ide ja ehitustööde jaoks ehitati betoonitehas, mehaanikatöökojad, [[killustikukarjäär]]id, transpordikeskus, katlamaja. Kasarmute ja betoonist kaitserajatiste ehitusmaterjaliks lõhuti ära kõik saare kiviaiad ja suurem osa lubjakiviehitistest. Suurtükipatareid valmisid 1941. aasta juulis. 23. augustil viidi üks ehituspataljon saarelt minema. Seoses Saksa vägede pealetungiga 1941. aastal tuli asuda saart kaitsma. Vene vägede kangelaslik Osmussaare kaitsmine on ainult [[legend]], sest tegelikult ei pakkunud saare vallutamine sakslastele huvi ja venelaste tegevus piirdus ainult saarelt põgenemisega. Siiski pommitasid sakslased saart mitu päeva. Hiljem pühendati põgenemise käigus maha jäänud venelastele [[Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel|mälestusmärk]]. Nimelt ei olnud kõik Vene sõdurid põgenedes laevale mahtunud ja üleliigsed neist lasti kas maha või suleti patarei ruumidesse. [[Rannakaitsepatarei nr 314|Rannakaitsepatarei]] aga õhiti, sest tuli taganeda Saksa vägede eest. [[Pilt:Osmussaare vaatetorn.JPG|pisi|Vaatetorni varemed]] Nõukogude ajal paiknes saarel sideväeosa. Plaanitud rannakaitserajatistest ehitati valmis kaks patareid ja maa-alused laskemoonalaod. Bieni külla ehitati ohvitseride maja.<ref name="Loodusmälestised17" /> [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1976]] toimus Osmussaare lähistel [[Osmussaare maavärin]]. Aastatel 1996–1998 Osmussaar demineeriti ning see on tänapäeval lõhkekehaleidude poolest üks puhtamaid piirkondi Eestis. Taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagised osmussaarlased ega nende järglased oma endisi maid tagasi saanud. == Turism == Osmussaare külastamine on lubatud kõigile huvilistele. Mais ja juunis tuleb hoiduda lindude häirimisest Lõunasadama lähedal Boani [[neem]]el ja [[Inahamne]] [[järv]]el. Laagrisse jääda ja lõket teha võib ainult selleks ettenähtud paikades (RMK laagriplatsid). Koeri pole soovitatav kaasa võtta ja tuleks hoiduda lammaste häirimisest. Lõunasadama kaevu vesi on joogikõlblik. Tekkinud olmejäätmed tuleb mandrile tagasi toimetada. Suurema rühmaga mineku suhtes tuleb kokku leppida [[looduskaitse|looduskaitse-]] ja [[piirivalve]]ametnikega. Osmussaare tuletorn avati külastajatele 24. mail 2019. Tuletorni avamiseks sõlmis Lääne-Nigula vald Veeteede Ametiga lepingu. Korraga saab tuletorni minna 10 inimest. Selge ilmaga paistab tuletorni otsast Vormsi, Hiiumaa, Paldiski ja kuulduste järgi isegi Soome rannik. <gallery> Paat Arabella Osmussaare Lõunasadamas.JPG|Tänapäeval peab saarega ühendust paat Arabella Osmussaar. 36.jpg|Osmussaare Lõunasadam Osmussaar, RMK matkaplats.JPG|RMK laagriplats saare kagunurgas Osmussaare põhjakülg.jpg|Turistid Osmussaare põhjakülje rannikul Osmussaare kabelivaremed õhtuhämaruses (2).JPG|Kabeli varemed õhtuhämaruses </gallery> == Vaata ka == * [[Neugrundi kraater]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ajalugu">[https://web.archive.org/web/20150603015610/http://www.osmussaarereisid.ee/osmussaarest/ajalugu/ Ajalugu] osmussaarereisid</ref> <ref name="iQvp0">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1683 Kas meie pankrannik mahub maailmapärandisse?] Eesti Loodus, 2006/10</ref> <ref name="vtCB0">{{Netiviide |url=http://www.klint.envir.ee/klint/est/11.html |pealkiri=Loode-Eesti klindilõik |vaadatud=2014-06-09 |arhiivimisaeg=2014-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140608001903/http://www.klint.envir.ee/klint/est/11.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kaitsekorralduskava">[https://www.yumpu.com/et/document/view/29422544/osmussaare-maastikukaitseala-kaitsekorralduskava-odensholm/17 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010–2014]</ref> <ref name="ac2WS">Saar, kuhu jumalus peitis oma aarded. Rahvaleht, 25. oktoober 1938, nr. 196, lk. 12.</ref> <ref name="LGwR6">[http://noarootsi.kovtp.ee/kulad Noarootsi valla külad] 16.04.15</ref> <ref name="Loodusmälestised17">H. Kink (koost.) [https://web.archive.org/web/20150522181130/http://gi.ee/loodusmalestised/17_Laanemaa_Noarootsi-Nova-Osmussaar_2008.pdf "Läänemaa: Noarootsi, Nõva, Osmussaar"], Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2008</ref> }} ==Kirjandus== *Tiina Talvi (toim.) 1999. Osmussaar – an Island in the Baltic Sea. ''[[Estonia Maritima]]'' 4. *{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 27 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA1-PA27,M1}} *[[Göran Hoppe]]. [http://www.odensholm.se/Dokument/120703%20Kompr%20Historik%20Odensh%20.pdf Osmussaare ajaloost] (tõlge: Lea Täheväli Stroh) == Välislingid == {{Commonskat|Osmussaar}} {{Vikisõnastikus}} * [http://www.osmussaar.ee/est/ Osmussaare koduleht] * [http://www.odensholm.se/ Osmussaare rootslaste koduleht] * [http://www.osmussaarereisid.ee/osmussaarest/ Osmussaarest] Osmussaare Reisid * [http://www.odensholm.se/Dokument/Broschyr%20Est130607klar.pdf Osmussaar, rannarootslaste saar] ;Meedias * [[Toomas Kümmel]]. [https://epl.delfi.ee/kultuur/osmussaar-1941-aasta-legendide-legend?id=50970467 "Osmussaar – 1941. aasta legendide legend"] Eesti Päevaleht, 29. november 2003 * [[Arne Ader]]. [https://www.ohtuleht.ee/178648/osmussaare-kivid-ja-linnud "Osmussaare kivid ja linnud"] Õhtuleht, 6. august 2005 * [https://www.theguardian.com/world/gallery/2012/dec/25/living-on-island-in-pictures "Living on an island – in pictures"] [[The Guardian]], 25. detsember 2012 [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Lääne maakonna saared]] [[Kategooria:Osmussaar| ]] t7mykxqrd15gdur2hrtizjnnrgwsswa Vene keel 0 5598 6174820 6167281 2022-08-07T10:06:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}{{ajakohasta}} {{keeled|nimi=Vene keel|originaalnimi=русский язык |keelkonnavärv=indo-euroopa |riigid= [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Valgevene]]s, [[Kasahstan]]is, [[Iisrael]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Moldova]]s ja mujal. |piirkonnad= |rääkijad= umbes 250 000 000 145 000 000 (emakeelena) |keelkond=[[indoeuroopa keeled]]<br> &nbsp;[[slaavi keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;[[idaslaavi keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''vene keel''' |riik= '''Riigikeel'''<br /> {{PisiLipp|Venemaa}}<br> {{PisiLipp|Valgevene}} '''Ametlik keel'''<br /> {{PisiLipp|Kasahstan}}<br /> {{PisiLipp|Kõrgõzstan}} '''Regionaal- või vähemuskeel'''<br /> {{PisiLipp|Ukraina}}<br /> * [[Pilt:Flag of Donetsk Oblast.svg|border|22px]] [[Donetski oblast]] * [[Pilt:Flag of Dnipropetrovsk Oblast.png|border|22px]] [[Dnipropetrovski oblast]] * [[Pilt:Flag of Kharkiv Oblast.svg|border|22px]] [[Harkivi oblast]] * [[Pilt:Flag of Kherson Oblast.png|border|22px]] [[Hersoni oblast]] * [[Pilt:Flag of Crimea.svg|border|22px]] [[Krimm|Krimmi AV]] * [[Pilt:Flag of Luhansk Oblast.png|border|22px]] [[Luhanski oblast]] * [[Pilt:Flag of Mykolaiv Oblast.svg|border|22px]] [[Mõkolajivi oblast|Nikolajevi oblast]] * [[Pilt:Flag of Odesa Oblast.svg|border|22px]] [[Odessa oblast]] * [[Pilt:Sevastopol-flag.gif|border|22px]] [[Sevastopol]] * [[Pilt:Flag of Zaporizhia Oblast.svg|border|22px]] [[Zaporižžja oblast]] {{PisiLipp|Moldova}}<br /> * [[Pilt:Flag of Gagauzia.svg|border|20px]] [[Gagauusia]] {{PisiLipp|Tadžikistan}}<br /> {{PisiLipp|Armeenia}}<br /> {{PisiLipp|Rumeenia}} '''Rahvusvahelised organisatsioonid'''<br /> {{PisiLipp|ÜRO}}<br /> * [[Pilt:Flag of WHO.svg|border|23px]] [[Maailma Terviseorganisatsioon]] * [[Pilt:Flag of UNESCO.svg|border|23px]] [[UNESCO]] * [[Pilt:Flag of IAEA.svg|border|23px]] [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|IAEA]] [[Pilt:International Criminal Court logo.svg|border|23px]] [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]]<br /> {{PisiLipp|SRÜ}}<br> [[Pilt:Flag of Europe.svg|border|24px]] [[Euroopa Nõukogu]] * [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarne Assamblee]] [[Pilt:Flag of the Collective Security Treaty Organization.svg|border|23px]] [[Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon|CSTO]]<br /> [[Shanghai Koostööorganisatsioon]]<br> [[Euraasia Majandusühendus]]<br> [[GUAM]] '''Tunnustamata ja osaliselt tunnustatud riigid'''<br /> [[Pilt:Transnistria State Flag.svg|border|20px]] [[Transnistria]]<ref name="w2g3Q" /><br /> [[Pilt:Flag of South Ossetia.svg|border|20px]] [[Lõuna-Osseetia]]<ref name="WNCsp" /><br /> [[Pilt:Flag of the Republic of Abkhazia.svg|border|20px]] [[Abhaasia]]<ref name="WNCsp" /><br /> |kood 1= ru |kood 2= rus |kaart=Idioma ruso.PNG|kaardi legend={{keskele|Alad, kus kõneldakse vene keelt}} {{legend|#0080ff|Alad, kus vene keel on enamuskeel}} {{legend|#88c4ff|Alad, kus vene keel on vähemuskeel}} }} '''Vene keel''' (русский язык, ''russki jazõk'') on [[idaslaavi keeled|idaslaavi keelte]] hulka kuuluv keel. Valdav osa vene keelt emakeelena rääkijaid elab [[Venemaa]]l. Suuremad vene keelt emakeelena rääkijate kogukonnad on veel [[Ukraina]]s, [[Kasahstan]]is, [[Valgevene]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. [[2005]]. aastal oli maailmas eri hinnangutel kokku 255–278 miljonit vene keele oskajat. Vene keel on üks [[ÜRO]] ametlikke keeli. == Ametlik staatus ja keele leviala == === Riigikeel === {{PisiLipp|Venemaa}}<br />Vene keel on Venemaal ainus [[riigikeel]] föderaaltasandil, [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|rahvusvabariigid]] Venemaa Föderatsiooni koosseisus võivad kehtestada oma territooriumil lisaks ka muid riigikeeli, mida nende vabariikide territooriumil kasutatakse võrdsetel alustel vene keelega (nt [[Tšetšeenia]] Vabariigis on riigikeelteks vene ja [[tšetšeeni keel]], [[Tatarstan]]is vene ja [[tatari keel]] jne).<ref name="OzGJt" /><ref name="Ohr8I" /><ref name="DGYcn" /> 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas vene keelt 99,41% Venemaa elanikest, kes vastasid keelte oskamist puudutavale küsimusele<ref name="w0ghO" />. {{PisiLipp|Valgevene}}<br />Vene keel on Valgevene riigikeel, sama staatus on ka [[valgevene keel]]el.<ref name="WztyH" /> 2009. aasta rahvaloendusel deklareeris 41,5% Valgevene elanikest vene keelt oma emakeelena, kuid koduse keelena kasutab vene keelt koguni 70% vabariigi elanikest.<ref name="6MEJN" /> Valgevene puhul on tähtis veel see, et vene ja [[valgevene keel]]ed on omavahel väga sarnased (kuni valgevene keele standardimiseni peeti seda kohati isegi vene keele dialektiks või räägiti dialektide rühmast), tänu millele võivad ühe keele oskajad teisest keelest (enam-vähem) aru saada ka ilma tõlketa. Teatud osa elanikkonnast räägib aga hoopis [[trasjanka]]t, mis kujutab endast vene-valgevene segakeelt. === Ametlik keel === {{PisiLipp|Kasahstan}}<br />Vene keelel on Kasahstanis ametliku keele staatus. Riigikeeleks on [[kasahhi keel]], kuid vastavalt Kasahstani Konstitutsioonile ja Konstitutsiooninõukogu selgitusele kasutatakse vene keelt riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes võrdsetel alustel riigikeelega.<ref name="0xDOi" /><ref name="xaSX1" /> {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}<br />Vene keelel on riigis ametliku keele staatus, riigikeeleks on [[kirgiisi keel]].<ref name="YJtuQ" /> === Regionaal- ja vähemuskeel === {{PisiLipp|Ukraina}}<br /> [[Pilt:RussianUseRu.PNG|pisi|Vene keele leviala Ukrainas]] Ukraina Konstitutsiooni artikkel 10 garanteerib vene keelele ja teistele rahvusvähemuste keeltele kaitset ja õigust nende vabale arengule ja kasutamisele.<ref name="qQfcD" /> Vene keel on kaitstud ka [[Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta]]ga (territoriaalne keel, rakendatakse II ja III osa sätteid).<ref name="RyGvf" /> Aastatel 2012–2014 kehtinud vastuoluline seadus "Riigi keelepoliitika aluste kohta" tunnistas vene keele regionaal- ja vähemuskeeleks.<ref name="kNWtj" /> Vastavalt sellele seadusele võisid võimuasutused kasutada vene keelt asjaajamise ametliku keelena (ukraina keelega võrdsetel alustel või kohati isegi riigikeele asemel) nendes administratiivsetes üksustes, kus vene keele emakeelena rääkijaid on vähemalt 10% püsielanikest (kas kohaliku nõukogu otsusel või elanike dokumenteeritud nõudmisel). Lisaks sellele võimaldas seadus vene keele vaba ja takistamatu kasutamist terve riigi territooriumil nt eraettevõtete tegevuses, meedias (raadio, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms), kinoteatrites ja reklaamis (kusjuures ukrainakeelse tõlke tagamine ei olnud kohustuslik ja majandussubjektid võisid ise otsustada, millises keeles või keeltes oma sihtrühma poole pöörduda). Samas olid riigivõimu keskasutused kohustatud avaldama oma õigusaktide venekeelseid tõlkeid (aktide algkeeleks jäi siiski riigikeel). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli vene keel 29,6% Ukraina elanike emakeel.<ref name="uZspe" /> Ukraina puhul on tähtis veel see, et vene ja ukraina keeled on omavahel väga sarnased, tänu millele võivad ühe keele oskajad teisest keelest (vähemalt mingil määral) aru saada ka ilma tõlketa. Teatud osa elanikkonnast räägib aga hoopis [[suržik]]ut, mis kujutab endast vene-ukraina segakeelt.<ref name="npwJ8" /> 2012. aastal on terve rida Ukraina administratiivüksusi tunnistanud oma otsustega vene keele oma territooriumil regionaalkeeleks ja loonud seega õigusliku aluse seaduse "Riigi keelepoliitika aluste kohta" sätete rakendamiseks (k.a vene keele ametlikuks kasutamiseks ametiasutuste asjaajamises). Nende seas on järgmised administratiivüksused: * [[Pilt:Flag of Dnipropetrovsk Oblast.png|border|22px]] [[Dnipropetrovski oblast]] <ref name="wP2KP" /> * [[Pilt:Flag of Donetsk Oblast.svg|border|22px]] [[Donetski oblast]] <ref name="LmgnU" /> * [[Pilt:Flag of Kharkiv Oblast.svg|border|22px]] [[Harkivi oblast]] <ref name="mFK5h" /> ** [[Pilt:Kharkiv-town-flag.svg|border|22px]] [[Harkiv]] <ref name="mIRg9" /><br />Otsuse vastuvõtmisel märgiti, et 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli vene keel 65,9% Harkivi linna elanike emakeel. * [[Pilt:Flag of Kherson Oblast.png|border|22px]] [[Hersoni oblast]] <ref name="6iUOp" /> * [[Pilt:Flag of Crimea.svg|border|22px]] [[Krimm|Krimmi Autonoomne Vabariik]]<br /> Krimmi põhiseadus tunnistab vene keele selle autonoomse vabariigi elanikkonna enamuse ja rahvustevahelise suhtlemise keeleks, garanteerib vene keele kaitset ja võimaldab selle ametlikku kasutamist autonoomia piirides.<ref name="IfXB8" /> * [[Pilt:Flag of Luhansk Oblast.png|border|22px]] [[Luhanski oblast]] <ref name="pNVca" /> * [[Pilt:Flag of Mykolaiv Oblast.svg|border|22px]] [[Mõkolajivi oblast|Nikolajevi oblast]] <ref name="LHAHJ" /> * [[Pilt:Flag of Odesa Oblast.svg|border|22px]] [[Odessa oblast]] <ref name="tAPaG" /> <br />Otsuses on rõhutatud asjaolu, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 41,9% Odessa oblasti elanikest vene keelt oma emakeeleks. ** [[Pilt:Flag of Odessa.svg|border|20px]] [[Odessa]] <ref name="ezG7A" /> * [[Pilt:Sevastopol-flag.gif|border|22px]] [[Sevastopol]] <ref name="mbIbl" /> * [[Pilt:Flag of Zaporizhia Oblast.svg|border|22px]] [[Zaporižžja oblast]] <ref name="7bqwF" />. <br />Otsuse vastuvõtmisel oli arvesse võetud see asjaolu, et 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli vene keel 48,19% selle oblasti elanike emakeel. {{PisiLipp|Moldova}} * [[Pilt:Flag of Gagauzia.svg|border|22px]] [[Gagauusia]]<br /> Vene keel on ametlik keel autonoomia piirides koos [[Gagauusi keel|gagauusi]] ja [[moldova keel]]tega.<ref name="fAN5e" /> {{PisiLipp|Tadžikistan}}<br />Vastavalt riigi konstitutsioonile on vene keelel rahvustevahelise suhtlemise keele staatus.<ref name="z43Eu" /> {{PisiLipp|Armeenia}}<br /> Vene keel on kaitstud [[Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta]]ga (territoriaalne keel, rakendatakse II ja III osa sätteid).<ref name="P4xcZ" /> {{PisiLipp|Rumeenia}}<br />Vene keel on kaitstud [[Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta]]ga (territoriaalne keel, rakendatakse II ja III osa sätteid).<ref name="uInk1" /> Vene keelt kasutab Rumeenias emakeelena vene vanausuliste, lipovaanide, kogukond (vastavalt 2002. aasta rahvaloenduse andmetele oli neid kokku umbes 35,000). === Rahvusvaheliste organisatsioonide keel === {{PisiLipp|ÜRO}}<br />Vene keel on üks kuuest ametlikust keelest (ülejäänud on inglise, prantsuse, hispaania, hiina ja araabia keel). * [[Pilt:Flag of WHO.svg|border|23px]] [[Maailma Terviseorganisatsioon]]<ref name="frqX2" /> * [[Pilt:Flag of UNESCO.svg|border|23px]] [[UNESCO]] * [[Pilt:Flag of IAEA.svg|border|23px]] [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] (IAEA)<ref name="pe5a0" /> [[Pilt:International Criminal Court logo.svg|border|23px]] [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]]<br />Vene keel on üks ametlikke keeli.<ref name="exjFY" /><br /> {{PisiLipp|SRÜ}}<br> Vene keel on ainus töökeel vastavalt põhikirjale.<ref name="t0MaI" /> [[Pilt:Flag of Europe.svg|border|24px]] [[Euroopa Nõukogu]]<br>Vene keel on üks [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarse Assamblee]] töökeeli.<ref name="yFeZ6" /> [[Pilt:Flag of the Collective Security Treaty Organization.svg|border|23px]] [[Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon]] [[Shanghai Koostööorganisatsioon]]<br>Vene keel on ametlik keel koos [[hiina keel]]ega. [[Euraasia Majandusühendus]]<br>Vene keel on ainus töökeel. [[GUAM]]<br>Lisaks [[inglise keel]]ele on vene keel ka GUAM-i töökeel.<ref name="jNQQt" /> === Osaliselt tunnustatud või tunnustamata riikide keel === [[Pilt:Transnistria State Flag.svg|border|22px]] [[Transnistria]]<br />Ametlik keel, sama staatus on nominaalselt ka ukraina ja moldova keelel.<ref name="2gRGl" /><br />[[Pilt:Flag of South Ossetia.svg|border|22px]] [[Lõuna-Osseetia]]<br />Riigikeel, sama staatus on ka osseedi keelel.<br>[[Pilt:Flag of the Republic of Abkhazia.svg|border|22px]] [[Abhaasia]]<br />Riigiasutuste ametlik keel, riigikeeleks on [[abhaasi keel]].<ref name="XeErH" /> === Ametliku staatuseta, kuid laialt levinud keel === {{Vaata| Vene keel Eestis}} [[Pilt:Knowledge of Russian EU map.svg|pisi|Vene keele rääkijad Euroopa Liidus]] {{PisiLipp|Eesti}}<br />2011. aasta rahvaloenduse esialgsete andmete järgi on vene keel 29,6% Eesti Vabariigi elanike emakeel.<ref name="qjp4r" /> Enamus vene keele emakeelena kõnelejaid elab [[Ida-Virumaa]]l ja [[Tallinn]]as (2017. aasta andmetel rääkis vene keelt emakeelena 45,4% tallinlasi<ref name="riglk" />). Peipsi-äärsetel aladel elavad ka vene vanausuliste kogukonnad ([[Mustvee]], [[Kallaste]], [[Piirissaar]]). Vene keele oskus on hea või väga hea ka eestlaste vanemate põlvkondade seas, samas on aga noorte eestlaste vene keele oskus kahanemas.<ref name="CYC6I" /> Eurobaromeetri 2006. aasta andmetel oskas 66% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest vene keelt vähemalt suhtlustasandil.<ref name="kMWBn" /> [[Eurobaromeeter|Eurobaromeetri]] [[2012]]. aasta uuringu kohaselt valdas vene keelt vähemalt suhtlustasandil 56% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest.<ref>[http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/archives/ebs/ebs_386_fact_ee_en.pdf Europeans and their languages] European Commission. Eurobarometer</ref> Vaatamata ametliku staatuse puudumisele kasutatakse vene keelt väga laialdaselt kaubandus- ja teenindussfääris, reklaamis<ref name="Rx2Zp" />, meedias, alg-, põhi- ja osaliselt ka gümnaasiumihariduse andmisel. Ka paljude riigiasutuste kodulehtedel on olemas venekeelsed versioonid. 1920. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi esimene põhiseadus andis vene rahvusest Eesti kodanikele õiguse "''pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli''".<ref name="lviuw" /> {{PisiLipp|Läti}} 2000. aasta rahvaloenduse andmete järgi oli vene keel 37,5% Läti Vabariigi elanike emakeel, kusjuures kokku valdas vene keelt 81,2% Läti elanikest.<ref name="bAolQ" /> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasutas vene keelt põhilise koduse keelena 49,6% Läti pealinna – [[Riia]] – püsielanikest ([[läti keel]]e vastav näitaja on 38,6%). Veel suuremgi vene keele rääkijate protsent oli näiteks [[Latgale]] regioonis (54,5%) ja [[Daugavpils]]i linnas (78,9%)<ref name="aO7hy" />. 2012. aasta veebruaris toimus Lätis rahvahääletus vene keelele teise riigikeele staatuse andmise küsimuses, kuid ettepaneku poolt hääletas ainult 24,88% hääletamisest osa võtnud kodanikest, ettepanek kukkus seega läbi.<ref name="0ewm9" /> {{PisiLipp|Leedu}} 2012. aasta andmetel elab Leedu Vabariigis ligikaudu 170 tuhat vene rahvusest elanikku (5,3% riigi elanikkonnast).<ref name="h3WaJ" /> Samas on aga ka teistest rahvustest Leedu elanike vene keele oskus väga kõrgel tasemel – Eurobaromeetri 2006. aasta andmetel oskas 80% mitte-vene emakeelega Leedu elanikest vene keelt vähemalt suhtlustasandil.<ref name="kMWBn" /><br /> {{PisiLipp|Iisrael}} Vene keelt räägivad emakeelena endisest NSV Liidust repatrieerunud venekeelsed juudid. Teatud andmetel oskab vene keelt kokku umbes 20% Iisraeli elanikkonnast<ref name="NtPCY" />. {{PisiLipp|Saksamaa}} Vene välisministeeriumi hinnangutel elab Saksamaal u 6 miljonit inimest, kes oskavad teatud määral vene keelt (nende seas on rohkem kui 3 miljonit endistest NSV Liidu vabariikidest emigreerunud inimest)<ref name="W6LnY" />. == Vene tähestik == {{vaata|Vene tähestik}} Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon. {| |-bgcolor=#ffffcc |А||Б||В||Г||Д||Е||Ё||Ж||З||И||Й||К||Л||М||Н||О||П||Р||С||Т||У||Ф||Х||Ц||Ч||Ш||Щ||Ъ||Ы||Ь||Э||Ю||Я |-bgcolor=#ffffcc |а||б||в||г||д||е||ё||ж||з||и||й||к||л||м||н||о||п||р||с||т||у||ф||х||ц||ч||ш||щ||ъ||ы||ь||э||ю||я |-bgcolor=#ffffff |a||b||v||g||d||e||ë||ž||z||i||j||k||l||m||n||o||p||r||s||t||u||f||h||c||č||š||šč||''||y||'||è||ju||ja |-bgcolor=#f5f5f5 |a||b||v||g||d||e (je)||jo (o)||ž||z||i||i (j)||k||l||m||n||o||p||r||s (ss)||t||u||f||h (hh)||ts||tš||š||štš||||õ||||e||ju||ja |} == Grammatika == === Isikulised asesõnad === {| class="wikitable" ! !! Ainsus !! Mitmus |- | '''1.''' || я || мы |- | '''2.''' || ты || вы |- | '''3.''' || он, она, оно || они |} === Küsisõnad === '''что''' "mis", '''кто''' "kes", '''как''' "kuidas", '''почему''' "miks", '''зачем''' "milleks", '''сколько''' "mitu", '''где''' "kus", '''куда''' "kuhu", '''откуда''' "kust", '''когда''' "millal", '''какой''' "milline", '''который''' "milline, kumb", '''какой''', '''что за''' "missugune". === Grammatiline arv === Tänapäeva vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus. [[Vanavene keel]]es oli ka [[duaal]], mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. {| class="wikitable" ! !! Ainsus !! Mitmus <br><small>(endise duaali lõpud)</small><br /> !! Mitmus |- | Meessoost nimisõnad || null-lõpp <br>-ь <br>-а<ref name="Is6KJ" /> <br>-о<ref name="RfFZU" /><br />|| -а, -я || -ы, -и, -е<ref name="mMIO3" />, -(ь)я |- | Naissoost nimisõnad || -а <br>-я <br>-ь<br />|| – || -ы, -и |- | Kesksoost nimisõnad || -о <br>-е<br /> || -и || -а, -я |} === Rõhk === Vene keeles on vaba [[Rõhk (keeleteadus)|rõhk]], ent mitte kaootiline. Rõhust võib sõltuda sõna tähendus (nt ''д'''о'''ма'' "kodus" ja ''дом'''а''''' "majad", ''пис'''а'''ть'' "kirjutama" ja ''п'''и'''сать'' "pissima, urineerima"). Sõna käänamisel võib rõhk muutuda (nt ''гор'''а''''' "mägi" ja ''г'''о'''ры'' "mäed"). Vene keeles on tähtis just [[täishäälik]]ute rõhutamine, [[kaashäälik]]uid tavaliselt ei venitata. Rõhuta [[täishäälik]]uid hääldatakse tavaliselt lühemalt ning häälikute "а", "е", "о", "э", "я" puhul toimub [[reduktsioon (keeleteadus)|reduktsioon]]. === Mõned käibefraasid === * Да – Jah * Нет – Ei * Привет – Tere (''mitteformaalne'') * Здравствуйте; здравствуй – Tere; tervist (''formaalne'') * Спасибо – Aitäh * Благодарю – Tänan (''formaalne'') * Не за что – Pole tänu väärt * Доброе утро – Tere hommikust * Добрый день – Tere päevast * Добрый вечер – Tere õhtust * Доброй ночи – Head ööd * До свидания – Nägemiseni; head aega * Пока – Nägemist (''mitteformaalne'') * Как вас зовут? – Mis on Teie nimi? * Меня зовут ... – Minu nimi on ... * Сколько времени? – Mis kell on? * Где тут туалет? – Kus siin asub WC? * Сколько это стóит? – Kui palju see maksab? * Пожалуйста – Palun * Извините – Vabandage * Я не понимаю по-русски – Ma ei saa vene keelest aru * Как дела? – Kuidas läheb? * Большое спасибо. Хорошо, а у вас? – Aitäh, väga hästi. Aga Teil? * Я тебя люблю – Ma armastan sind * Мне нужна помощь – Ma vajan abi * жена – abikaasa (naine) * муж – abikaasa (mees) * брат – vend * сестра – õde * слово – sõna * полиция – politsei * скорая помощь – kiirabi * буква – täht * сегодня – täna === Nimisõnade ja omadussõnade käänamine === [[Fail:Käänamine.jpg|pisi|563x563px]] <br /> == Keele variandid == Tänu keele standardimisele ei ole vanal ajal eksisteerinud regionaalsed erinevused vene keeles enam eriti teravalt väljendunud. Ainult häälduse või keelekasutuse järgi on üldiselt võimatu kindlaks teha, millisest regioonist on inimene pärit. [[Moskva]]s, [[Peterburi]]s ja riigi teises otsas [[Vladivostok]]is räägitakse üsna ühesugust vene keelt. Omapärase aktsendiga räägivad siiski paljud (aga mitte kõik) [[Ukraina]]st, [[Valgevene]]st ja [[Põhja-Kaukaasia]]st pärit vene keele emakeelena kõnelejad. Vastupidi teatud ringkondades levinud stereotüübile, ei räägi Eestis elavad venelased aktsendiga, vaid üsna puhast vene keelt, milles esineb mõningaid eesti keelest laenatud sõnu ("estonismid"). Mõnikord eristatakse ka venekeelsete juutide kasutatavat veidi moonutatud vene keelt (nt r-tähe vale hääldamine), kuid täpsemad statistilised andmed selle kohta puuduvad. Palju rohkem on erinevusi aga hoopis erinevate sotsiaalsete rühmade ja põlvkondade vahelises keelekasutuses ([[sotsiolekt]]id – nt blatnoide keel ehk ''fenja'', noorte internetisläng – nn. "йазык падонкафф" või "олбанский йезыг"). Sõnavara järgi on sageli võimalik aimata, kas inimene kuulub madalamate ühiskonnakihtide või intelligentide hulka. == Teiste keelte mõju vene keelele == Vene keele sõnavarale on avaldanud väga suurt mõju teised maailmakeeled, millega vene keel on oma ajaloolise arengu käigus kokku puutunud. Eriline koht on nende seas [[prantsuse keel]]el, mis oli 19. sajandil väga populaarne vene aadlike seas. Prantsuse päritolu on nt järgmised vene keele sõnad: '''абажур''' (''abat-jour'') – lambikuppel, '''авангард''' (''avant-garde'') – avangard ehk eelvägi, '''аванс''' (''avance'') – avanss ehk ettemakse, '''адюльтер''' (''adultère'') – truuduse rikkumine, '''аксессуар''' (''accessoire'') – aksessuaar, '''альбом''' (''album'') – album, '''ансамбль''' (''ensemble'') – ansambel, '''актёр''' (''acteur'') – näitleja, '''актриса''' (''actrice'') – näitlejanna, '''антураж''' (''entourage'') – ümbruskond (kunstilises mõttes), '''аплодисменты''' (''applaudissements'') – aplaus ehk käteplagin, '''афиша''' (''affiche'') – afišš, '''бандаж''' (''bandage'') – bandaaž ehk tugiside, '''барьер''' (''barrière'') – barjäär ehk takistus, '''безе''' (''baiser'') – besee, '''бижутерия''' (''bijouterie''), '''браво''' (''bravo'') – braavo, '''бульвар''' (''boulevard'') – bulvar ehk puiestee, '''буржуазия''' (''bourgeoisie'') – kodanlus, '''бюджет''' (''budget'') – eelarve, '''бюро''' (''bureau'') – büroo, '''визит''' (''visite'') – visiit ehk külastus, '''вояж''' (''voyage'') – reis, '''вуаль''' (''voile'') – loor, '''гараж''' (''garage'') – garaaž, '''гуашь''' (''gouache'') – guašš, '''дебют''' (''début'') – debüüt, '''деликатес''' (''délicatesse'') – delikatess, '''дежурный''' (''de jour'') – valvel olev, päevnik või korrapidaja, '''директор''' (''directeur'') – direktor, '''директриса''' (''directrice'') – direktriss ehk naisdirektor, '''досье''' (''dossier'') – toimik, '''душ''' (''douche'') – dušš, '''жалюзи''' (''jalousie'') – žalusii ehk ribakardin, '''желе''' (''gelèe'') – želee, '''журнал''' (''journal'') – žurnaal ehk ajakiri, '''канва''' (''canevas''), '''каприз''' (''caprice'') – kapriis, '''кастрюля''' (''casserole'') – kastrul, '''кафе''' (''café'') – kohvik, '''киоск''' (''kiosque'') – kiosk, '''комильфо''' (''comme il faut'') – nagu peab, '''комплимент''' (''compliment'') – kompliment, '''котлета''' (''côtelette'') – kotlet, '''кошмар''' (''cauchemar'') – õudus või õudusunenägu, '''кураж''' (''courage'') – kuraas ehk uljus, '''магазин''' (''magasin'') – kauplus, '''макияж''' (''maquillage'') – meik, '''майонез''' (''mayonnaise'') – majonees, '''одеколон''' (''eau de Cologne'') – odekolonn, '''омар''' (''homard'') – homaar, '''пароль''' (''parole'') –parool, '''пейзаж''' (''paysage'') – maastik, '''пляж''' (''plage'') – plaaž ehk supelrand, '''прононс''' (''prononcer'') – hääldus, '''пюре''' (''purée'') – püree, '''район''' (''rayon'') – rajoon, '''реверанс''' (''révérence'') – reveranss, '''рельеф''' (''relief'') – reljeef, '''ресторан''' (''restaurant'') – restoran, '''риск''' (''risque'') – risk, '''роль''' (''rôle'') – roll ehk osa, '''рояль''' (''royale'') – klaver, '''сезон''' (''saison'') – aastaaeg, '''суп''' (''soupe'') – supp, '''сутенёр''' (''souteneur'') – sutenöör ehk kupeldaja, '''театр''' (''théâtre'') – teater, '''тротуар''' (''trottoir'') – trotuaar ehk kõnnitee, '''туалет''' (''toilette'') – tualett ehk käimla, '''ураган''' (''ouragan'') – orkaan, '''фаворит''' (''favorite'') – favoriit ehk lemmik, '''фасон''' (''façon'') – fassong, '''фойе''' (''foyer'') – fuajee, '''шанс''' (''chance'') – šanss ehk võimalus, '''шарм''' (''charme'') – sarm ehk veetlus, '''шоссе''' (''chaussée'') – maantee, '''шофёр''' (''chauffeur'') – autojuht ja paljud teised. Suur osa nendest sõnadest on (tõenäoliselt tänu just vene keele mõjule) olemas ka eesti keeles. [[Saksa keel]]est on laenatud sellised sõnad, nagu '''бухгалтер''' (''Buchhalter'') – raamatupidaja, '''парикмахер''' (''Perückenmacher'') – juuksur, '''ландшафт''' (''Landschaft'') – maastik, '''мундштук''' (''Mundstück'') – huulik, sigaretipits, '''офицер''' (''Offizier'') – ohvitser, '''плац''' (''Platz'') – plats, '''фейерверк''' (''Feuerwerk'') – ilutulestik, '''шахта''' (''Schacht'') – kaevandus, '''шлагбаум''' (''Schlagbaum'') – tõkkepuu, '''штат''' (''Staat'') – osariik, '''айсберг''' (''Eisberg'') – jäämägi, '''бутерброд''' (''Butterbrot'') – võileib, '''бюстгальтер''' (''Büstenhalter'') – rinnahoidja, '''вундеркинд''' (''Wunderkind'') – imelaps, '''курорт''' (''Kurort'') – kuurort, '''рюкзак''' (''Rucksack'') – seljakott, '''торф''' (''Torf'') – turvas ja teised. Uuemal ajal on peamiseks laensõnade allikaks vene keele jaoks olnud siiski [[inglise keel]]: '''компьютер''' (''computer'') – arvuti, '''ноутбук''' (''notebook'') – sülearvuti ehk süler, '''файл''' (''file'') – fail, '''сайт''' (''site'') – veebisait ehk -leht, '''фаерволл''' (''firewall'') – tulemüür, '''браузер''' (''browser'') – veebibrauser, '''принтер''' (''printer'') – printer, '''факс''' (''fax'') – faks, '''ланч''' (''lunch'') – lantš ehk keskpäevaeine, '''рекрутинг''' (''recruiting'') – värbamine, '''футбол''' (''football'') – jalgpall, '''баскетбол''' (''basketball'') – korvpall, '''гандбол''' (''handball'') – käsipall, '''митинг''' (''meeting'') – miiting, '''бизнесмен''' (''businessman'') – ärimees, '''хулиган''' (''hooligan'') – huligaan, '''шорты''' (''shorts'') – šortsid ehk lühikesed püksid, '''брифинг''' (''briefing'') – infotund, teabeminutid, '''саммит''' (''summit'') – tippkohtumine, '''джинсы''' (''jeans'') – teksapüksid, '''маркетинг''' (''marketing'') – marketing ehk turundus jpt. Eesti keelest pärinevat sõna '''курáт''' (''kurat'') kasutatakse vene keeles vahel halvustava sõnana eestlaste kohta (analoogiliselt vastava eesti sõnaga [[tibla]]). == Vene keele mõju eesti keelele == {{vaata|Vene laenud eesti keeles}} Eesti keel on laenanud vene keelest palju sõnu: ''tolk'' (толк), ''türm'' (тюрьма), ''raamat'' (грамота), ''jaam'' (ям), ''vaksal'' (вокзал), ''aken'' (окно), ''ike'' (иго), ''nädal'' (неделя), ''maika'' (майка), ''laika'' (лайка), ''rist'' (крест), ''sirp'' (серп), ''voli'' (воля), ''uulits'' (улица), ''kruttima'' (крутить), ''koiku'' (койка), ''präänik'' (пряник), ''papp'' (поп), ''putka'' (будка), ''polkovnik'' (полковник), ''majakas'' (маяк), ''suslik'' (суслик), ''munder'' (мундир), ''saanid'' (сани), ''kreen'' (крен), ''kamorka'' (каморка), ''nahaal'' (нахал), ''niit'' (нить), ''nastoika'' (настойка), ''trussikud'' (трусики), ''trahter'' (трактир), ''tupik'' (тупик), ''turg'' (sõnast торг), ''tsehh'' (цех), ''ženšenn'' (hiina päritolu sõna, kuid laenatud ilmselt vene женьшень kaudu), ''vobla'' (вобла), ''vint'' (винт) jt. [[Paldiski]] linna nimi kujutab endast sisuliselt eestistunud vene sõna "Балтийский" (vanasti oli linna nimeks "Балтийский порт"). Tõenäoliselt vene keele mõjul on eesti keeles levinud sellised vormid, nagu "''autojuhiload''" (mitmuses) ja "''Gruusia''" (Грузия). Ka hüvastijätmisel kasutatavad sõnad ''tavai'' (давай) ja ''pakaa'' (пока) on vene päritolu. ==Eesti transkriptsioon== Vene nimede eesti keeles kirjutamiseks kasutatakse spetsiaalset vene-eesti tähetabelit,<ref name="HZMSI" /> mille viimased täpsustused tegi Emakeele Seltsi keeletoimkond 2005. aastal ja mille samal aastal kinnitas Vabariigi Valitsus. Vene tähestiku eesti transkriptsiooni vaata vene tähestiku tabelist ülalpool. == Huvitavaid fakte == * Vene keeles on üks huvitav fraas, mis ajab teiste rahvuste esindajad suurde segadusse: '''да нет, наверное''' (="''ilmselt mitte''" või "''tõenäoliselt ei''"), mida otsetõlgituna võidakse mõista nagu "''jah, ei, võib olla''". Asi on selles, et sõnal ''да'' on palju erinevaid tähendusi (''jah'', ''ja'', ''noh'', ''aga'') ning antud väljendis väljendab osake ''да'' ekspressiivsust (umbes nagu eesti ''noh''). * Sõna '''спасибо''' (=''aitäh'') on moodustunud kahe eraldi sõna kokkukasvamisel: '''спаси''' + '''Бог''' (''Jumal päästku!''), sõna lõpus olnud "'''г'''" on redutseerunud ja seejärel üldse kadunud. * Vene keeles ei ole olemas ühtegi omasõna, mis algaks "'''ы'''" tähega (selle tähe esinemine sõna alguses on võimalik ainult võõraste nimede transkribeerimisel). * Sõna '''ложить''' (=''panema, asetama'') pole vene keeles ametlikult olemas (keelenormiks peetakse antud juhul sõna '''класть'''), kuid see asjaolu ei takista paljusid väheharitud venelasi seda kasutamast. * Sõna '''деньги''' (=''raha'') kasutatakse alati üksnes mitmuse vormis, ainsuse vormi pole sellel sõnal enam olemas. * Sõnal '''победить''' (=''võitma'') ei ole olemas ainsuse 1. isiku tulevikuvormi (s.t "''mina võidan''"), selle asemel kasutatakse keerukamat konstruktsiooni '''я одержу победу''' (=''mina osutun võitjaks''). * Välismaalasi, kes väidavad end oskavat vene keelt väga heal tasemel, võib kontrollida järgmise lausega: "'''Косил косой косой косой'''". Üldiselt on ainult vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed võimelised sellest lausest aru saama, kõik teised võib see aga asetada tupikusse. Tegemist on kalambuuriga, mida võib tõlgendada mitmel erineval moel: ''Jänku niitis muru viltuse vikatiga'', ''Kõõrdsilmne inimene niitis muru viltuse vikatiga'', ''Purjus inimene niitis muru viltuse vikatiga'', ''Purjus jänku niitis muru vikatiga'' või ''Kõõrdsilmne jänku niitis muru vikatiga''. Selline sõnademäng on võimalik tänu sellele, et kolm sõna selles lauses on [[homonüüm]]id ja sõnade järjekord lauses ei ole vene keeles rangelt fikseeritud. * Veel üks sõnademängu näide: "'''Говорит попугай попугаю: «Я тебя, попугай, попугаю!» Попугаю в ответ попугай: «Попугай, попугай, попугай!»'''" (Ligikaudne tõlge – ''Üks papagoi ütleb teisele: "Kuule, papagoi, ma ehmatan sind nüüd natuke!" Teine papagoi vastab esimesele: "Jah, ehmata, papagoi, ehmata!''"). * Vene keel on ainus [[slaavi keeled|slaavi keel]], milles silmade kohta kasutatakse sõnu '''глаз / глаза'''; teistes slaavi keeltes kasutatakse üldslaavi päritolu sõnu '''око / очи''' (vastavas transkriptsioonis). Viimased sõnad on ka vene keeles säilinud, kuid leiavad kasutust ainult poeetilises kontekstis (nt '''свет очей моих''' [=''sa mu silmatera!'']) või kivistunud väljendites, nagu nt '''око за око, зуб за зуб''' (=''silm silma ja hammas hamba vastu'') või '''под зорким оком''' (=''valvsa pilgu all''). * Vene keelel on väga palju ühist teiste slaavi keeltega. Samas esineb päris sageli sõnu, mis on näiliselt sarnased, kuid tähendavad absoluutselt erinevaid asju: näiteks vene sõna '''позор''' (=''häbi'') ''vs.'' tšehhi/slovaki/sloveeni sõna '''Pozor!''' (=''Tähelepanu!'') või vene sõna '''запомнить''' (=''meeles pidama'') ''vs.'' poola sõna '''zapomnieć''' (=''unustama''). * Formaalselt ei olnud [[NSVL|NSV Liidus]] kuni 1990. aastani üldse ühtegi riigikeelt ja vene keel mängis peamise keele rolli ainult ''[[de facto]]''. Vene keel oli tunnistatud Nõukogude Liidu ametlikuks keeleks ''[[de iure]]'' alles 1990. aasta seadusega "NSV Liidu rahvaste keelte kohta". * Vastupidi levinud eksiarvamusele ei olnud [[bolševikud]] 1917.–1918. aastal läbi viidud ulatusliku vene keele õigekirja reformi autoreiks. Vastava reformi läbiviimist arutati ja planeeriti veel enne [[oktoobrirevolutsioon]]i. * Vene keele rikkust illustreerib järgmine tekst, mille omapäraks on see, et kõik sõnad selles tekstis algavad '''"п"''' tähega (tautogramm): {{tsitaat|Пётр Петрович Петухов, поручик пятьдесят пятого Подольского Пехотного полка получил по почте письмо, полное приятных пожеланий. «Приезжайте», писала прелестная Полина Павловна Перепелкина. «Поговорим, помечтаем, потанцуем, погуляем. Приезжайте Пётр Петрович поскорей». Петухову приглашение понравилось. Поезд прибыл после полудня. Принял Петра Петровича почтеннейший папаша Полины Павловны, Павел Пантелеймонович. «Пожалуйста, Пётр Петрович, присаживайтесь поудобнее», – проговорил папаша. Подошёл плешивенький племянник, поздоровался: «Порфирий Платонович Поликарпов. Просим, просим».<br />Появилась прелестная Полина. Полные плечи покрывал прозрачный персидский платок. Поговорили, пошутили, пригласила пообедать. Подали пельмени, плов, пикули, печёнку, паштет, пирожки, пирожное, пол-литра померанцевой. Плотно пообедали. Пётр Петрович почувствовал приятное пресыщение. После приёма пищи, после плотного перекуса, Полина Павловна пригласила Петра Петровича прогуляться по парку. Перед парком простирался полноводный пруд. Прокатились под парусами; после плаванья по пруду пошли погулять по парку.<br />«Присядем», – предложила Полина Павловна. Присели. Полина Павловна придвинулась поближе. Посидели, помолчали, прозвучал первый поцелуй...<br /> «Поженим, поженим!» – Прошептал плешивый племянник. «Право, поженим», – пробасил подошедший папаша. Пётр Петрович побледнел, пошатнулся, потом побежал прочь. Позже приостановился, подумал: «Полина Павловна – прекрасная партия». Перед Петром Петровичем промелькнула перспектива получить прекрасное поместье. Поспешил послать предложение. Предложение Полина Павловна приняла. Поженились. Приятели приходили поздравлять, приносили подарки. Передавая пакеты, приговаривали: « Прелестная пара».}} {{puhasta}} == Vaata ka == *[[Suržik]] *[[Trasjanka]] *[[Vene laenud eesti keeles]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="w2g3Q">Tunnustamata, kuid de facto iseseisev riik, mida Moldova peab oma territooriumi osaks</ref> <ref name="WNCsp">Osaliselt tunnustatud riik, mida Gruusia peab oma territooriumi osaks</ref> <ref name="OzGJt">[http://constitution.kremlin.ru/#article-68-1 Venemaa Põhiseaduse artikkel 68 (vene keeles)]</ref> <ref name="Ohr8I">[http://chechnya.gov.ru/page.php?r=63 Tšetšeeni Vabariigi Konstitutsiooni artikkel 10]</ref> <ref name="DGYcn">[http://constitution.garant.ru/region/cons_tatar/chapter/1/#1001 Tatarstani Konstitutsiooni artikkel 8]</ref> <ref name="w0ghO">[http://www.perepis-2010.ru/results_of_the_census/results-inform.php Итоги переписи населения]</ref> <ref name="WztyH">[https://archive.is/20121129053424/www.president.gov.by/press19329.html%23doc Valgevene Konstitutsiooni artikkel 17 (vene keeles)]</ref> <ref name="6MEJN">[http://naviny.by/rubrics/society/2010/09/08/ic_news_116_351718/ 23% жителей Беларуси общаются по-белорусски]</ref> <ref name="0xDOi">{{Netiviide |url=http://www.constitution.kz/razdel1/ |pealkiri=Kasahstani Konstitutsiooni artikkel 7, punkt 2 (vene keeles) |vaadatud=2012-08-13 |arhiivimisaeg=2012-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120819193230/http://www.constitution.kz/razdel1/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xaSX1">{{Netiviide |url=http://www.constcouncil.kz/rus/resheniya/?cid=10&rid=195 |pealkiri=Проверка конституционности законов до их подписания Президентом |vaadatud=2012-08-14 |arhiivimisaeg=2010-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100923094041/http://constcouncil.kz/rus/resheniya/?cid=10&rid=195 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YJtuQ">{{Netiviide |url=http://www.kenesh.kg/RU/Articles/42-Konstituciya_Kyrgyzskoj_Respubliki.aspx |pealkiri=Kirgiisia Konstitutsiooni artikkel 10, punkt 2 |vaadatud=2012-08-13 |arhiivimisaeg=2012-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121218195050/http://www.kenesh.kg/RU/Articles/42-Konstituciya_Kyrgyzskoj_Respubliki.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qQfcD">{{Netiviide |url=http://president.gov.ua/en/content/chapter01.html |pealkiri=Constitution of Ukraine, article 10, part 3 |vaadatud=2012-08-15 |arhiivimisaeg=2012-06-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120614092747/http://www.president.gov.ua/en/content/chapter01.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RyGvf">[http://languagecharter.eokik.hu/sites/languages/L-Russian_in_Ukraine.htm Russian in Ukraine]</ref> <ref name="kNWtj">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina 2012. a seadus "Riigi keelepoliitika aluste kohta" (ukraina keeles)]</ref> <ref name="uZspe">[http://2001.ukrcensus.gov.ua/rus/results/general/language/ Численность и состав населения Украины по итогам Всеукраинской переписи населения 2001 года]</ref> <ref name="npwJ8">[https://www.youtube.com/watch?v=rvGbUtf5cnM Suržiki näide (асфальтоукладчица Катя)]</ref> <ref name="wP2KP">{{Netiviide |url=http://oblrada.dp.ua/press/news/default/2012-08/2413 |pealkiri=Депутати Дніпропетровської обласної ради прийняли рішення на підтримку впровадження європейських принципів мовної політики в Україні |vaadatud=2012-08-17 |arhiivimisaeg=2012-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120820032822/http://oblrada.dp.ua/press/news/default/2012-08/2413 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LmgnU">[http://korrespondent.net/ukraine/politics/1384225-v-doneckoj-oblasti-russkij-yazyk-stal-regionalnym В Донецкой области русский язык стал региональным]</ref> <ref name="mFK5h">{{Netiviide |url=http://www.oblrada.kharkov.ua/ru/news/movni-prava-zhyteliv-harkivskoyi-oblasti-6606.html |pealkiri=ЯЗЫКОВЫЕ ПРАВА ЖИТЕЛЕЙ ХАРЬКОВСКОЙ ОБЛАСТИ |vaadatud=2012-08-21 |arhiivimisaeg=2013-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131213230859/http://www.oblrada.kharkov.ua/ru/news/movni-prava-zhyteliv-harkivskoyi-oblasti-6606.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mIRg9">[http://www.city.kharkov.ua/ru/news/rosiysku-movu-viznano-regionalnoyu-v-harkovi-15317.html Русский язык признан региональным в Харькове]</ref> <ref name="6iUOp">[http://www.unian.net/news/520733-russkiy-yazyik-stal-regionalnyim-v-hersonskoy-oblasti.html Русский язык стал региональным в Херсонской области]</ref> <ref name="IfXB8">[http://www.rada.crimea.ua/bases-of-activity/konstituciya-ARK/glava03#3_ Krimmi Autonoomse Vabariigi Konstitutsioon, 3. peatükk (vene keeles)]</ref> <ref name="pNVca">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2012/08/17/6971001/ На Луганщине русский язык тоже стал региональным]</ref> <ref name="LHAHJ">[http://censor.net.ua/news/216792/russkiyi_yazyk_priznan_regionalnym_na_nikolaevschine Русский язык признан региональным на Николаевщине]</ref> <ref name="tAPaG">[http://oblrada.odessa.gov.ua/index.php?option=com_content&view=article&id=2008:-------l----r----&catid=125&Itemid=185&lang=ru Про заходи щодо імплементації положень Закону України «Про засади державної мовної політики» на території Одеської області]</ref> <ref name="ezG7A">[http://www.odessa.ua/ru/news/43287/ Принято решение горсовета о реализации Закона о языковой политике в городе Одессе]</ref> <ref name="mbIbl">[http://un.ua/eng/article/405945.html Sevastopol City Council Grants Russian Status Of Regional Language]</ref> <ref name="7bqwF">[http://korrespondent.net/ukraine/politics/1384181-russkij-yazyk-stal-regionalnym-v-zaporozhskoj-oblasti Русский язык стал региональным в Запорожской области]</ref> <ref name="fAN5e">{{Netiviide |url=http://www.gagauzia.md/pageview.php?l=en&idc=389&id=240 |pealkiri=Legal Code of Gagauzia, article 16 |vaadatud=2012-08-14 |arhiivimisaeg=2013-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130513170728/http://www.gagauzia.md/pageview.php?l=en&idc=389&id=240 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="z43Eu">[http://www.president.tj/ru/taxonomy/term/5/112 Tadžikistani Konstitutsiooni artikkel 2]</ref> <ref name="P4xcZ">{{Netiviide |url=http://languagecharter.eokik.hu/sites/languages/L-Russian_in_Armenia.htm |pealkiri=Russian in Armenia |vaadatud=2012-08-10 |arhiivimisaeg=2013-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130429124037/http://languagecharter.eokik.hu/sites/languages/L-Russian_in_Armenia.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uInk1">{{Netiviide |url=http://languagecharter.eokik.hu/sites/languages/L-Russian_in_Romania.htm |pealkiri=Russian in Romania |vaadatud=2012-08-10 |arhiivimisaeg=2013-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130429121646/http://languagecharter.eokik.hu/sites/languages/L-Russian_in_Romania.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="frqX2">[http://www.who.int/about/multilingualism/en/index.html Multilingualism and WHO]</ref> <ref name="pe5a0">[http://www.iaea.org/About/statute_text.html Statute of the IAEA]</ref> <ref name="exjFY">[http://archive.is/20120802014809/http://www.icc-cpi.int/Menus/ICC/Legal+Texts+and+Tools/Official+Journal/Rome+Statute.htm The Rome Statute, article 50]</ref> <ref name="t0MaI">[http://www.cis.minsk.by/page.php?id=180 SRÜ Põhikirja artikkel 35]</ref> <ref name="yFeZ6">[http://assembly.coe.int/RulesofProcedure/html/EN/Rules.FM.EN.htm Rules of Procedure, rule 27.3]</ref> <ref name="jNQQt">{{Netiviide |url=http://guam-organization.org/node/449 |pealkiri=Устав Организации за демократию и экономическое развитие – ГУАМ |vaadatud=2012-08-15 |arhiivimisaeg=2012-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120717070542/http://guam-organization.org/node/449 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2gRGl">[http://mfa-pmr.org/index.php?newsid=644 CONSTITUTION OF THE PRIDNESTROVSKAIA MOLDAVSKAIA RESPUBLICA, article 12]</ref> <ref name="XeErH">{{Netiviide |url=http://www.abkhaziagov.org/ru/state/sovereignty/ |pealkiri=Abhaasia konstitutsiooni artikkel 6 |vaadatud=2012-08-14 |arhiivimisaeg=2009-03-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090321022823/http://abkhaziagov.org/ru/state/sovereignty/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qjp4r">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE06&ti=LOENDATUD+P%DCSIELANIKUD+EMAKEELE+JA+SOO+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/&lang=2 OENDATUD PÜSIELANIKUD EMAKEELE JA SOO JÄRGI, 31. DETSEMBER 2011]</ref> <ref name="riglk">{{Netiviide |url=http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2017.pdf |pealkiri=Tallinn arvudes 2017 |vaadatud=2017-09-11 |arhiivimisaeg=2017-09-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170905183446/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2017.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="CYC6I">[http://rus.postimees.ee/291751/molodye-jestoncy-ploho-vladejut-russkim/ Молодые эстонцы плохо владеют русским]</ref> <ref name="kMWBn">[http://ec.europa.eu/languages/documents/2006-special-eurobarometer-survey-64.3-europeans-and-languages-report_en.pdf Europeans and their Languages]</ref> <ref name="Rx2Zp">Tingimusel, et eestikeelne tekst esitatakse esikohal ja see ei ole suuruselt väiksem, kui võõrkeelne tõlge (keeleseaduse § 16 lg 2 ja § 18)</ref> <ref name="lviuw">[https://www.riigiteataja.ee/failid/1920.html Eesti Vabariigi 1920. aasta Põhiseadus]</ref> <ref name="bAolQ">http://archive.is/20120707232130/data.csb.gov.lv/DATABASE/tautassk/databasetree.asp?lang=16</ref> <ref name="aO7hy">http://archive.is/20121220004837/data.csb.gov.lv/DATABASEEN/tautassk_11/databasetree.asp?lang=1</ref> <ref name="0ewm9">Teatud osa Läti venekeelsest elanikkonnast ei oma Läti kodakondsust ega saanud hääletamisest osa võtta</ref> <ref name="h3WaJ">{{Netiviide |url=http://db1.stat.gov.lt/statbank/selectvarval/saveselections.asp?MainTable=M3010215&PLanguage=1&TableStyle=&Buttons=&PXSId=3236&IQY=&TC=&ST=ST&rvar0=&rvar1=&rvar2=&rvar3=&rvar4=&rvar5=&rvar6=&rvar7=&rvar8=&rvar9=&rvar10=&rvar11=&rvar12=&rvar13=&rvar14= |pealkiri=Population at the beginning of the year by ethnicity, statistical indicator and year |vaadatud=2012-08-15 |arhiivimisaeg=2016-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160101225136/http://db1.stat.gov.lt/statbank/selectvarval/saveselections.asp?MainTable=M3010215&PLanguage=1&TableStyle=&Buttons=&PXSId=3236&IQY=&TC=&ST=ST&rvar0=&rvar1=&rvar2=&rvar3=&rvar4=&rvar5=&rvar6=&rvar7=&rvar8=&rvar9=&rvar10=&rvar11=&rvar12=&rvar13=&rvar14= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NtPCY">[http://www.selfisrael.ru/israel/faq Частые вопросы об Израиле]</ref> <ref name="W6LnY">[http://www.mid.ru/Brp_4.nsf/arh/B6BE784B3E2ABD1343256DF8003AC21C?OpenDocument Доклад Министерства иностранных дел Российской Федерации "Русский язык в мире", Москва, 2003 год]</ref> <ref name="Is6KJ">Nimedel, sugulasi tähendavatel sõnadel ja sõnadel, millele on lisatud ekspressiivsust väljendav järelliide.</ref> <ref name="RfFZU">Võib esineda järelliite -ишк- järel. Näiteks домишко.</ref> <ref name="mMIO3">Nimisõnadel, mis ainsuses lõpevad järelliitega -ин ja sõnal цыган.</ref> <ref name="HZMSI">[https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=37 Vene‑eesti transkriptsioon] Eesti keele käsiraamat</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ruslang.ru/ Vene keele instituut] *[https://eki.ee/teatmik/vene-nimed/ Vene nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus *[https://eki.ee/teatmik/vene-eesti-tahetabel/ Vene‑eesti transkriptsioon], [[Eesti Keele Instituut]] {{Vikipeedia/keel|ru|Venekeelne}} [[Kategooria:Vene keel| ]] dg1duj3n0knpq8ehcnh1ba8eo66imik Piirissaar 0 5653 6174644 6110654 2022-08-06T20:30:38Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Piirissaar | Pilt = Piirissaare_rand_2006.jpg | Pildiallkiri = Piirissaare rand | Pindala = 7,5 | Rannajoone pikkus =3km | Rahvaarv = 15 | Rahvaarvu seis = 2020 | osm = pind | suum = 7 }} '''Piirissaar''' (''Borka'', [[vene keel]]es ''Пийриссаар'', ''Пийрисар'', ''Желачек'' (''Želatšek''), ''Межа'' (''Meža''), ''Порка'' (''Porka''), [[saksa keel]]es ''Porka'') on saar [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsi järv]]e ja [[Lämmijärv]]e piiril, 15&nbsp;km [[Emajõgi|Emajõe]] [[suue|suudmest]] kagus. Saare pindala on 7,5&nbsp;km²,<ref>A ja O taskuteatmik Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007.</ref> millega see on suuruselt 12. saar Eestis. See on [[Peipsi järv]]e suurim saar. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli saarel omaette omavalitsusüksus [[Piirissaare vald]]. Pärast haldusreformi kuulub saar [[Tartu vald|Tartu valla]] koosseisu. Peamised tegevusalad on kalapüük ja sibulakasvatus. Arhitektuurilistest vaatamisväärsustest asub saarel [[Piirissaare Peeter-Pauli kirik]] [[Tooni küla]]s. Kuni [[2016]]. aasta põlenguni asus [[Saare (Piirissaare)|Saare külas]] [[Piirissaare vanausuliste palvemaja]]. Saare keskel saart põhja-lõunasuunaliselt läbiva kanali ääres asub [[Piirissaare sadam]]. Saarel on laevaühendus [[Laaksaare sadam|Laaksaare]] ja [[Tartu]]ga. ==Loodus== [[Pilt:Piirissaare luhaniidud.jpg|pisi|Piirissaare võsastunud luhaniit]] [[Järvemurrutus]]e tõttu on pindala pidevalt vähenenud. Valdavalt on Piirissaar lage [[madalsoo]], ulatudes 1–2 meetrit üle Peipsi keskmise veetaseme. [[Pilt:Piirisaare üldvaade.jpg|pisi|left|Saare maastik]] Alates [[1991]]. aastast on Piirissaar [[Piirissaare maastikukaitseala]] ning kuulub [[Natura 2000]] alade hulka. [[1997]]. aastal arvati [[Emajõe-Suursoo]] ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk [[Ramsari ala]]de hulka. Piirissaar on tuntud paljude lindude ja kahepaiksete elupaigana. Saarel elab seitset liiki kahepaikseid, kellest eriti ohustatud on [[rohekärnkonn]] ja [[mudakonn]]. Aastast 2001 on Piirissaarel hakatud kohalikke kahepaiksete kudemistiike puhastama ja kaevama. Piirissaarel on praegu Eesti suurim [[mudakonn]]ade [[asurkond]]. Samuti on alustatud Piirissaare [[luhaniit]]ude taastamist. 2012. aastal alustati kahepaiksetele uute kudemistiikide kaevamist. Imetajatest elutsevad saarel näiteks [[põder]], [[metssiga]], [[kährik]], [[kobras]], [[ondatra]]. Lindudest võib sealt leida [[kühmnokk-luik]]e, [[tuttpütt]]i, [[punapea-vart]]i, [[merikotkas]]t, [[hallhaigur|hallhaigrut]], [[suitsupääsuke]]st, läbirändajatest veel [[hõbehaigur|hõbehaigrut]], [[kormoran]]i, [[aul]]i, [[viupart]]i. Kahepaiksetest ja roomajatest leidub saarel [[rohe-kärnkonn]]a (ilmselt välja surnud), [[mudakonn]]a, [[rohukonn]]a, [[nastik]]ut. == Rahvastik == Tänapäeval on saarel kolm küla: [[Piiri (Piirissaare)|Piiri]], [[Saare (Piirissaare)|Saare]] ja [[Tooni küla|Tooni]], neist viimane oli [[Piirissaare vald|Piirissaare valla]] keskus. Külad paiknevad saare kirdeosas madalatel liivakühmudel. Piirissaarel elas [[1920]]. aastal umbes 700 inimest. [[2006]]. aastal oli elanike arv 86. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on saarel 53 püsielanikku. Tänapäevalgi on suurem osa saare elanikest [[vanausulised]]. [[Pilt:Saares ciems Piresaaree 13ul02.JPG|pisi|Saare küla]] [[Pilt:Saare küla Piirissaar.JPG|pisi|[[Piirissaare vanausuliste palvemaja]]]] [[Pilt:Piirissaare kirik.JPG|pisi|[[Piirissaare Peeter-Pauli kirik]]]] == Ajalugu == Esimesed märkmed saare kohta pärinevad 1370. aasta [[Pihkva]] kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Želatšeki saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar.<ref name="PR">Piirissaare ajaloost. Ajalehes Peipsi Rannik. 6/2012. Lk 4</ref> Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenenud [[vanausulised]] ning sõjaväeteenistusest kõrvale hoidvad noormehed.{{lisa viide}} 1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: "Selleks et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda Emajõge 40&nbsp;km ja mööda Peipsi järve 20&nbsp;km. Kuna ühtegi sadamat siin ei ole, siis tuleb laevale 2–3&nbsp;km vastu suur lodi. Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased."<ref name="PR"/> Aastatel 1929–1970 tegutses saarel [[Piirissaare kool]]. Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada [[1944]]. aasta veebruaris toimunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud [[Nõukogude armee]] [[128. laskurdiviis]]i positsioone. Piirissaarel on toimunud mitmeid tõsiseid põlenguid, tihti on ühes põlengus hävinud mitu ligidal asuvat puuhoonet. 2016. aastal põles Saare külas maha mitu hoonet, teiste seas ka Piirissaare vanausuliste palvemaja. ==Vaata ka== * [[Piirissaare lennuväli]] * [[Piiri vanausuliste kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Jaak Simm]]. Piirissaare nimed. ''[[Keel ja Kirjandus]]'' nr. 6, 1971, lk. 352–357. * Jaak Simm. Millest jutustavad meie kohanimed. 17. Želatško, Borka ~ Porka, Meža = Piirissaar. ''[[Horisont (ajakiri)|Horisont]]'' nr. 7, 1976, lk 36. == Välislingid == {{Commonskat|Piirissaar}} *[http://www.estonia360.ee/piirissaare_sadam Piirissaare 360° aeropanoraam / aerofoto] *[http://saareleht.blogspot.com/ Piirissaare mitteametlikud uudised ja info] *[http://www.tartupostimees.ee/534196/piirissaare-rahvas-tahab-piirangupriisid-kulasid/ Piirissaare rahvas tahab piirangupriisid külasid] tartupostimees.ee, 18. august 2011 *[http://www.eestiloodus.ee/artikkel3019_4822.html Brit Peensoo, Tiit Hang, Raivo Aunap. Kas Piirissaar ikkagi kahaneb?] [[Kategooria:Piirissaar| ]] [[Kategooria:Eesti saared]] [[Kategooria:Tartu vald]] [[Kategooria:Peipsi]] [[Kategooria:Järvesaared]] [[Kategooria:Peipsi-Pihkva saared]] i205gxow8wnnbvbaflwcpr5b7tpnd4i Sotsiaaldemokraatlik Erakond 0 6581 6174495 6139318 2022-08-06T15:09:34Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib erakonnast; SDE on ka [[samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon]].}} {{ajakohasta}}{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}{{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2019}} {{Partei | nimi = Sotsiaaldemokraatlik Erakond | logo = | staatus = Eesti erakond | esimees = [[Lauri Läänemets]] | peasekretär = [[Eduard Odinets]] | asutamine = [[1990]] | peakorter = Tallinn | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 10 | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | liikmeid = 5140 <small>(18.05.2022)</small> | ajaleht = [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] | kodulehekülg = [http://www.sotsid.ee/ www.sotsid.ee] | värvus = red }}[[Fail:Sotsiaaldemokraatlik Erakond Teillogo.svg|pisi|Erakonna logo aastani 2017]]'''Sotsiaaldemokraatlik Erakond''' (lühend '''SDE''') on [[Eesti]] [[erakond]], mis määratleb end [[vasaktsenter|vasaktsentristliku]] parteina, mille [[ideoloogia]] on modernne [[sotsiaaldemokraatia]] ning põhiväärtused [[töö]]d väärtustav majandusmudel, [[õiglus]], [[solidaarsus]] ja võrdsed võimalused. Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et igale ühiskonna liikmele oleks tagatud õigus väärikale elule ja eneseteostusele. SDE eelkäija Mõõdukad tekkis [[1996]]. aastal [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond|Eesti Maa-Keskerakonna]] liitumisel. [[7. veebruar]]il [[2004]] nimetati '''Rahvaerakond Mõõdukad''' ümber Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks. Erakond kuulub [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistide Parteisse]] (''Party of the European Socialists''). Erakonna noortekogu nimi on [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]. Erakonna juures tegutsevad sõsarorganisatsioonidena ka naiskogu [[Kadri (organisatsioon)|Kadri]] ja ühendus Vanemad Sotsiaaldemokraadid. ==Juhtkond== 5. veebruaril 2022 toimunud üldkogul valiti erakonna esimeheks [[Lauri Läänemets]] ja aseesimeesteks [[Riina Sikkut]], [[Anti Allas]], [[Helmen Kütt]] ja [[Lauri Paeveer]]. Erakonna volikogu juhataja on [[Eiki Nestor]] ja asejuhataja [[Katre Kikkas]].<ref>[https://www.sotsid.ee/erakond/volikogu/ Volikogu], SDE koduleht</ref> == Ajaleht == Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]]. Varem kandis see väljaanne nime Rahva Hääl, mis hakkas 1998. aasta jaanuarist ilmuma Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena, olles küll järjekorranumbrilt kaheksas ajaleht. Esimesed seitse ajalehte oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nimega Rahvaerakond ja Mõõdukad. == Sümboolika == Erakonna sümbol on [[punane roos]]. Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsiaaldemokraatidest ei ole "[[Internatsionaal (laul)|Internatsionaal]]". == Valimistel == === 2003. aasta Riigikogu valimised === [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 7% häältest (34 837 [[hääl (valimised)|hääl]]t), mis andis 6 kohta. === 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised === [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] sai erakond 3 kohta. Valituks osutusid [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Marianne Mikko]] ja [[Ivari Padar]]. SDE kandidaatidest kolmanda häältearvu saanud Padar loobus, ja samast nimekirjast tuli sisse [[Andres Tarand]]. Erakond kogus 85 429 häält ehk 36,8% ehk vastavalt valimisreeglitele 3 kohta. Valimistulemused enne asendusmandaati: {|class=wikitable !Kandidaat!!Võrdlusarv!!Isiklik häälte arv |- |Toomas Hendrik Ilves||85 429,000||76120 |- |Marianne Mikko||42 714,500||5263 |- |Ivari Padar||28 476,333||1012 |} Pärast Ivari Padari loobumist: {|class=wikitable !Kandidaat!!Võrdlusarv!!Isiklik häälte arv |- |Toomas Hendrik Ilves||85 429,000||76120 |- |Marianne Mikko||42 714,500||5263 |- |Andres Tarand||28 476,333||841 |} Pärast Toomas Hendrik Ilvese Eesti Vabariigi presidendiks valimist sai asendusliikmeks [[Katrin Saks]]: {|class=wikitable !Kandidaat!!Võrdlusarv!!Isiklik häälte arv |- |Marianne Mikko||85 429,000||5263 |- |Andres Tarand||42 714,500||841 |- |Katrin Saks||28 476,333||729 |} === Riigikogu valimised 2007–2019=== [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] parandasid sotsiaaldemokraadid võrreldes eelmiste parlamendivalimistega oma tulemust, kogudes 58 256 häält ehk 10,6 protsendi valijate toetuse. See tagas neile Riigikogus 10 kohta. Valimiskampaaniale kulud moodustasid 7 942 607 krooni ja 61 senti, sealhulgas *valimisreklaamile üle 5,6 miljoni krooni *telereklaamile ligi 2,4 miljonit krooni *ajalehe- ajakirja ja internetireklaamile üle 2,1 miljoni krooni *raadioreklaamile ligikaudu 261 000 krooni *reklaamtrükistele ligikaudu 822 000 krooni *kohtumisteks valijatega ja ürituste läbiviimiseks ligi 477 000 krooni *side- ja postikuludeks üle 490 000 krooni *suhtekorralduseks üle 139 000 krooni *muudeks kuludeks üle 1,2 miljoni krooni 1 437 952 krooni saadi riigieelarvelistest laekumistest, 3 miljonit krooni saadi laenu [[Sampo Pank|Sampo Pangalt]]. Erakond jäi võlgu umbes 3,5 miljonit krooni. 2011. aasta Riigikogu valimised olid Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale edukad. Sotsiaaldemokraatidele andis oma hääle 98 307 valijat, mis moodustas 17,1 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus andis neile Riigikogus 19 kohta, mis oli üheksa mandaati varasemast enam. 2015. aasta Riigikogu valimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonda 87 190 valijat ehk 15,2 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus kindlustas sotsiaaldemokraatidele 15 kohta Riigikogus. 2019. aasta Riigikogu valimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonda 55 175 valijat ehk 9,8 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus andis sotsiaaldemokraatidele 10 kohta Riigikogus. == Ajalugu == Sotsiaaldemokraatlik liikumine Eestis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ametlikul seisukohal <ref name="XlCmc" /> vanim järjepidevalt tegutsev erakond, mille ideoloogiaga [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|seotud liikumine tekkis 1905. aastal]]. 1919. aastal võtsid tollased sotsparteid [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu]] valimistel kolmveerand kohtadest. Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid Sotsialistlikku Internatsionaali juba enne Teist maailmasõda ja nende liikmestaatus taastati pärast Eesti taasiseseisvumist. Järjepidevuse kandvaks jõuks loetakse paguluses tegutsenud [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]], mis liitus koos kolme muu erakonnaga septembris 1990 Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks (esimees Marju Lauristin). SDE eelkäija [[Mõõdukad]] tekkis [[1996]]. aastal [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (selle viimane juht oli [[Eiki Nestor]]) ja [[Eesti Maa-Keskerakond|Eesti Maa-Keskerakonna]] (selle viimane juht oli [[Vambo Kaal]]) liitumisel. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei tekkis 1990. aastal. ===Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei (ESDP)=== {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei}} Asutati 8. septembril 1990 Tallinnas, kui ühinesid '''Eesti Demokraatlik Tööerakond (EDTE)''', '''Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei (ESDIP)''' ja '''Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis (VSDPE)''', samuti Rootsis pärast Teist maailmasõda tegutsenud '''Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis (ESPVK)'''. ESDP sai oktoobris 1990 Sotsialistliku Internatsionaali (SI) täisliikmeks. Logoks oli punane roos. Erakonna esimehed: [[Eiki Nestor]] 1995−28.04.1996, [[Marju Lauristin]] 8.09.1990–1995. ===Eesti Demokraatlik Tööerakond (EDTE)=== {{vaata|Eesti Demokraatlik Tööerakond}} Asutati 30.04.1989 (asutajaliikmeid 16). Kujunes välja [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarindest]]. Erakonna esimees: [[Vello Saatpalu]] 30.04.1989–08.09.1990. EDTE pidas ennast [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]] järeltulijaks. ===Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei (ESDIP)=== {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei}} Asutati juunis 1990, kujunes välja [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarindest]]. Erakonna esimees: [[Marju Lauristin]] 06.1990–08.09.1990. ===Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis (VSDPE)=== {{vaata|Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis}} Erakonna esimees: [[Jossiv Jurovski]] 02.1990–08.09.1990 ===Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis (ESPVK)=== {{vaata|Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis}} Asutatud pärast Teist maailmasõda Rootsis. Eksiili läinud Eesti Vabariigi ajal tegutsenud [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] jätk. Erakonna esimees: [[Johannes Mihkelson]] ===Eesti Maa-Keskerakond (EMKE)=== {{vaata|Eesti Maa-Keskerakond}} Asutatud 7.04.1990 Türil. Erakonna asutamist valmistati ette väga pikalt, selle juures olid Eestimaa Rahvarinne, [[Eestimaa Talupidajate Keskliit]] ja Eesti Maaliit (EML). Uue partei eesmärgiks oli liita kokku talunike ühendus ja Eesti Maaliit (EML), kes küll hiljem sellest distantseerus ja muutus ise erakonnaks. Eksiilis tegutsenud Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate Kogud, mis 1962 muudeti [[Eesti Demokraatlik Unioon|Eesti Demokraatlikuks Uniooniks]], tunnistas EMKE oma poliitiliseks järglaseks. EMKE osales Tsentristide Rahvusvahelise Koostöövõrgu (INC) töös vaatlejaliikmena. EMKE programm kaldus Põhjamaade sõsarparteide (Põhjala Keskparteide) kombel modernsesse liberalismi (sotsiaal-liberalismi). Logol oli kujutatud ristikheina. Erakonna esimehed: [[Vambo Kaal]] 12.11.1994–28.04.1996, [[Ivar Raig]] 07.04.1990–12.11.1994. ===Rahvaerakond (R)=== {{vaata|Rahvaerakond}} Asutati 05.04.1998, kui ühinesid [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] (VKRE, rahvasuus tuntud ka kui Parempoolsed 1995. aasta Riigikogu valimistel samanimelise valimisliidu järgi) ja [[Eesti Talurahva Erakond]] (ETRE). Erakond oli selgelt jagunenud parempoolseks ja agraarseks tiivaks. Neist valdavalt agraartiib ühines Mõõdukatega. Ülejäänud leer Rahvaerakonnast lahkus valdavalt Isamaaliitu. Erakonna esimees: [[Toomas Hendrik Ilves]] 05.04.1998–27.11.1999. ===Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond (VKRE)=== {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei}} Asutati 09.1994, kui eraldus Rahvuslikust Koonderakonnast Isamaa (RKEI). ===Eesti Talurahva Erakond (ETRE)=== {{vaata|Eesti Talurahva Erakond}} Asutati 05.11.1994. Erakonna esimees: [[Jaan-Hans Kuks]] 05.11.1994–05.1998. ===Ajalugu liitumiste järel=== Aastatel 2002-2009 oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (esialgu Mõõdukate) esimees Ivari Padar. 2009. aasta märtsis valiti erakonna liidriks [[Jüri Pihl]] ning juhatusse peasekretär [[Randel Länts]], [[Peeter Kreitzberg]], [[Katrin Saks]], [[Indrek Saar]], [[Marju Lauristin]], [[Eiki Nestor]], [[Ivari Padar]], [[Tõnu Ints]], [[Epp Klooster]], [[Reet Laja]], [[Jarno Laur]], [[Marianne Mikko]], Sven Mikser, [[Jüri Morozov]], [[Heljo Pikhof]], [[Kadi Pärnits]], [[Maris Sild]], [[Kaido Tamberg]] ja [[Rannar Vassiljev]]. [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2010]] valis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu erakonna esimeheks Sven Mikseri.<ref name="NX0zF" /> 2015. aasta 30. mail valis Pärnus koos olnud erakonna üldkogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uueks esimeheks Jevgeni Ossinovski. == Valitsuse liikmed == [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsusse]] kuulusid järgmised SDE ministrid: * [[Hannes Hanso]], kaitseminister (varem Sven Mikser) * [[Indrek Saar]], kultuuriminister * [[Liisa Oviir]], ettevõtlusminister (varem Urve Palo) * [[Jevgeni Ossinovski]], tervise- ja tööminister (varem Rannar Vassiljev) [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimesse valitsusse]] kuulusid järgmised SDE ministrid: *[[Riina Sikkut]], tervise- ja tööminister * [[Indrek Saar]], kultuuriminister * [[Sven Mikser]], välisminister *[[Katri Raik]], siseminister *[[Rene Tammist]], ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister == Riigikogu liikmed == === XIV Riigikogu === *[[Jaak Juske]] *[[Jevgeni Ossinovski]] *[[Helmen Kütt]] *[[Katri Raik]] *[[Lauri Läänemets]] *[[Riina Sikkut]] *[[Heljo Pikhof]] *[[Ivari Padar]] *[[Indrek Saar]], esimees *[[Kalvi Kõva]], aseesimees === XIII Riigikogu === *[[Jevgeni Ossinovski]], fraktsiooni esimees *[[Kalvi Kõva]], fraktsiooni aseesimees *[[Eiki Nestor]], Riigikogu esimees *[[Helmen Kütt]], sotsiaalkomisjoni esimees *[[Toomas Jürgenstein]] *[[Heljo Pikhof]], fraktsiooni aseesimees *[[Inara Luigas]] *[[Barbi Pilvre]] *[[Tanel Talve]] *[[Hannes Hanso]], riigikaitsekomisjoni esimees *[[Jaanus Marrandi]] *[[Marianne Mikko]] *[[Rainer Vakra]], keskkonnakomisjoni esimees *[[Hardi Volmer]] === XII Riigikogu=== *[[Karel Rüütli]], ''fraktsiooni esimees'' *[[Kalev Kotkas]], ''fraktsiooni aseesimees'' *[[Indrek Saar]], ''fraktsiooni aseesimees'' *[[Jaak Allik]] *[[Barbi Pilvre]] *[[Etti Kagarov]] *[[Kalvi Kõva]], maaelukomisjoni esimees *[[Tatjana Jaanson]] *[[Mart Meri]] *[[Marianne Mikko]] *[[Jüri Morozov]] *[[Maimu Berg]] *[[Tiit Tammsaar]] *[[Heljo Pikhof]], sotsiaalkomisjoni esimees *[[Rein Randver]] *[[Eiki Nestor]], ''Riigikogu esimees'' *[[Neeme Suur]], õiguskomisjoni esimees *[[Rannar Vassiljev]], rahanduskomisjoni esimees *[[Jaan Õunapuu]] Fraktsiooni mittekuuluvad SDE liikmed *[[Rainer Vakra]] *[[Inara Luigas]] === XI Riigikogu === *[[Eiki Nestor]], ''fraktsiooni esimees'' *[[Indrek Saar]], ''fraktsiooni aseesimees'' *[[Hannes Rumm]] *[[Peeter Kreitzberg]] *[[Jüri Tamm]] *[[Heljo Pikhof]] *[[Kalev Kotkas]] *[[Kalvi Kõva]] === X Riigikogu === *[[Ivari Padar]] ''fraktsiooni esimees'' *[[Eiki Nestor]] ''fraktsiooni aseesimees'' *[[Kadi Pärnits]] *[[Mart Meri]] *[[Jarno Laur]] *[[Jüri Tamm]] *[[Peeter Kreitzberg]] *[[Sven Mikser]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="XlCmc">{{Netiviide |url=http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/ajalugu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-05-17 |arhiivimisaeg=2011-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110518010404/http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NX0zF">[http://uudised.err.ee/?06217800 Sotsid valisid parteijuhiks Sven Mikseri] // [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i uudisteportaal, 16.10.2010</ref> }} == Välislingid == *[http://www.sotsid.ee Sotsiaaldemokraatlik Erakond] * [[Urmas Jaagant]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154412 Tallinna volikogus fraktsioonita jäänud sotsid pöörduvad õiguskantsleri poole] EPL, 6. jaanuar 2009 * [[Vallo Toomet]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51277736 Analüüs: Sotsid tahavad parlamendis 20 kohta ja Jüri Pihlist lahti saada] EPL, 11. juuni 2010 *[http://poliitika.postimees.ee/3207991/mikseri-loobumiskone-pean-jevgenit-uheks-koige-andekamaks-inimeseks-poliitikas Mikseri loobumiskõne]. Postimees 30. mai 2015 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatlik Erakond| ]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatia]] [[Kategooria:Eesti erakonnad]] goxqv5dl8zvnodt60k2esv03wvkxmuf Vikipeedia:Soovitud artiklid 4 7303 6174660 6154141 2022-08-06T21:11:54Z 2001:1530:1008:1D9E:2FF8:8C29:82CE:F4E3 /* P */ wikitext text/x-wiki '''Soovitud artiklid''' on [[Vikipeedia:Artikkel|Vikipeedia artiklid]], mida soovivad näha Vikipeedia kasutajad. Tegemist ei ole [[Vikipeedia:Oodatud leheküljed|kõige oodatumate artiklitega]], millele on lihtsalt kõige rohkem linke teistelt lehekülgedelt, ega [[Vikipeedia:Oluliste artiklite loend|oluliste artiklitega]], mis peaksid igas entsüklopeedias olema. See nimekiri on selleks, et igaüks saaks lisada siia soovitud artiklite pealkirju, mille järele ta tunneb vajadust või mis peaksid tema arvates eestikeelses Vikipeedias kindlasti olema. Võiks ainult arvestada, et eestikeelse Vikipeedia tegemine on üsna algusjärgus, väga palju vajalikke artikleid on nii või teisiti puudu. Siia lisatud soovitud artiklite loomiseks ei ole määratud spetsiaalset kirjutajate meeskonda, neid loovad, nagu kõiki ülejäänud artikleid, vabatahtlikud vastavalt oma huvidele ja võimalustele. Seetõttu võib olla kiirem ja tulemuslikum artiklit ise alustada kui see siia kirja panna :). == Soovitud artiklite loend == {{TähestikTOC |align=center |alajaotus1=Valdkonniti |algusesse= |viited=}} === 0–9 === === A === *[[abikandevõnkumine]] *[[abikõlblikkus]] *[[Abja Rajooni TSN Täitevkomitee Kinofikatsiooni osakond]] (ümbersuunamine siia [[Abja Rajooni TSN Täitevkomitee]]) *[[abloy-lukustussüsteem|''abloy''-lukustussüsteem]] *[[Achirimbi II]] *[[Aleksandra Adler]] (Naisratsur lunastajana. Vaba Maa, 1. veebruar 1936, nr. 26, lk. 6). *[[Aegna Saare Komandantuuri Ohvitseridekogu]] (ümbersuunamine siia? [[Aegna Saare Komandantuur]]) *[[Aglianico del Vulture]] - itaalia vein ([[:en:Aglianico del Vulture|en]], [[:fr:Aglianico del Vulture|fr]], [[:it:Aglianico del Vulture|it]]) *[[ahendi]] *[[Akrobaatiline võimlemine]] *[[akrüül]] *[[Aldrini trajektoor]] *[[Allveesport]] *[[Almohaadid]] *[[Alta jõe lahing]] *[[Cedric Allingham]] *[[Aloisia Weber Lange]] *[[Amala ja Kamala]] *[[Ammulaskmine]] *[[ampitsilliin]] *[[Heinrich Ansip]] (1909–1942), NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadik *[[Apollo madalik]] (Hiiumaa lähedal) *[[Apple TV]] *[[Aram]] *[[Arboretum Vrahovice]] ([[:de:Arboretum Vrahovice|de]], [[:en:Arboretum Vrahovice|en]], *[[Arrheniuse seadus]] *[[Artist]] *[[Aserbaidžaani köök]] ([[:en:Azerbaijani cuisine|en]], [[:lt:Azerbaidžanietiška virtuvė|lt]], [[:ru:Азербайджанская кухня|ru]]) *[[Asger Jorn]] ([[:de:Asger Jorn|de]], [[:en:Asger Jorn|en]], [[:es:Asger Jorn|es]], [[:fr:Asger Jorn|fr]], [[:da:Asger Jorn|da]]) *[[ATP finaalid]] ([[:en:ATP Finals|en]]) *[[aurumistegur]] *[[aurutustegur]] *[[aurustussoojus]] *[[autasu]] *[[Autokross]] *[[Automudelisport]] *[[Avalon]] *[[Aya Suzaki]] ([[:en:Aya Suzaki|en]]) === B === *[[Pippa Bacca]] *[[Barnabas]] *[[Barnabase kiri]] *[[beetaisane]] *[[Truman Bethurum]] *[[blister]], [[blisterpakend]] *[[Brauning]] *[[Ior Bock]] *[[Robert Borden]] (8. Kanada peaminister) ([[:en:Robert Borden|en]]) *[[Henri de Boulainvilliers]] *[[Martial Bourdin]] *[[Mackenzie Bowell]] (5. Kanada peaminister) ([[:en:Mackenzie Bowell|en]]) *[[Bret Michaels]] (Laulja Beatles) [[:en:Bret Michaels|en]]) *[[Herbert Bysa]] === C === *[[C/2002 T7 (LINEAR)]] (komeet) *[[C10K probleem]], ([[IKT]]) *[[Campi Flegrei]] *[[Carol]] *[[Jean de Carrouges]] *''[[Carta Pisana]]'' ([[:en:Carta Pisana|en]]), Pisast leitud [[portolaan]] *[[Casting]] *[[Cecilia]] *[[Cell]] *[[Cheiro]] *[[Chinatown]] *[[Jean Chrétien]] (20. Kanada peaminister) *[[Joe Clark]] (16. Kanada peaminister) *[[Theodore Cockerell]] *[[Charles Connell]] *[[Craco]], kummituslinn Itaalias ([[:en:Craco|en]]; [[:fr:Craco|fr]]; [[:it:Craco|it]]) *[[Crichton-Vulcan]] ([[:en:Crichton-Vulcan|en]]; [[:fi:Crichton-Vulcan|fi]]) *[[Carmine Crocco]], Itaalia röövel ([[:en:Carmine Crocco|en]]; [[:fr:Carmine Crocco|fr]]; [[:it:Carmine Crocco|it]]) *[[Pleasant Crump]] *[[Vaso Čubrilović]] === D === *[[Damnatio memoriae]] *[[Anton von Delwig]] [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=106] [[Pagari mõis|Pagari]] ja [[Jõetaguse mõis (Jõhvi)|Jõetaguse]] mõisniku järeltulija, [[Aleksandr Puškin|Puškin]]i sõber ([[:de:Anton Antonowitsch Delwig|de]]) *[[Rhoda Derry]] *[[Diatessaron]] *[[John Diefenbaker]] (13. Kanada peaminister) ([[:en:John Diefenbaker|en]]) *[[Harald Dikman]] *[[Diskoteka Avarija]] (Venemaa ansambel, mis esineb Eestis 24. märtsil 2012. Artikkel olemas näiteks vene, inglise ja soome vikis) *[[Domina]] *[[Domus]] *[[Doric]] *[[Downtown no Gaki no Tsukai ya Arahende!!]] ([[:en:Downtown no Gaki no Tsukai ya Arahende!!|en]]) *[[Draakonaerutamine]] *[[Dreadnought]] *[[Aaron Dugmore]] *[[duhhoboorid]] *[[düüsikael]] === E === *[[e-rahvaloendus]] *[[Harry Raymond Eastlack]] *[[Edge (wrestler)]] ([[:en:Edge (wrestler)|en]]) *[[Eesti Demokraatlik Vabariik]] (lühikest aega kasutatud fraas, mis esineb [[Tartu rahuleping]]us) *[[Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus]] *[[Eesti Kindlustusvalitsus]] (ehk [[Kindlustuse Valitsus]] ehk [[Eesti NSV Riiklik Kindlustuse Valitsus]]) *[[Eesti Kutsekogude Keskliit]] (II ms, Saksamaa okupatsiooni ajal) *[[Eesti Linnaomavalitsuste Liit]] (EW aeg) *[[Tööstus-Kaubandus aktsiaselts "Eesti Metalltorutehased"]] ([[Eesti Metalltorutehased]], ehk? [[Tallinna Metalltorutehas]]) *[[Eesti Metapsüühiline Selts]] (ehk? [[Eesti Metafüüsiline Selts]], EW aeg, aga ka 2000. aastatel?, tähelepanuväärsus?) *[[Eesti Noorsoo Karskusliit]] *[[Eesti Rahva Vaali Vabariik]] ([[Vaali Vabariik]], [[Vaali vabariik]]) *[[Eesti Rahvuslike ja Kodumaiste Teaduste Instituut]] ([[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] juures) *[[Eesti vabastatud maa-alade partisanide üldjuht]] (II ms, Saksamaa okupatsiooni ajal, lingi adekvaatsus, seotud [[Friedrich Kurg|Friedrich Kurega]]) *[[Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu Tuletõrjekool]] ([[Tuletõrjekool]]; [[Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liit]]) *[[Eesti Vastastikuse Abistamise Selts Prantsusmaal]] (1940. ja 1950. aastad?; selle häälekandja [[Eesti Leht Prantsusmaal]]) *[[Eesti Üleriiklik Venemaal Kahjukannatajate Liit]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19340708.2.46 Eesti varandused Venes. Esmaspäev, 8. juuli 1934, nr. 28, lk. 5</ref> (muid mainimisi veebis pole, tähelepanuväärsus?) *[[Eestlaste Keskkomitee Saksa Liiduvabariigis]] *[[eksegees]] *[[Elatisvahendite seadus]] *[[Elm Streeti luupainaja]] *[[Emand]] *[[Emilie Autumn]] *[[Enduro]] *[[Enron]] ([[:en:Enron|en]]) *[[ENSV SOL]] ([[ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit]]) *[[entsüklopedist]] *[[epistolograafia]] *[[Erakorraline kohus]] *[[Ernst Hermann Schlichting]] *[[Euroopa noorte olümpiafestival]] ([[:en:European Youth Olympic Festival|en]]) *[[Esimese Eesti Kesk-Aasia ja Ookeani Saarte Uurimise Ekspeditsiooni Korraldamise Selts]] (1930. aastad) *[[Ešelon]] === F === *[[Faro (Portugal)]] ([[:en:Faro, Portugal|en]]) *[[Favoriit]] *[[Fond]] *[[Alix de Foresta]] *[[Framework]] *[[Johann Anastasius Freylinghausen]] – saksa teoloog ([[:de:Johann Anastasius Freylinghausen|de]]) *[[Funktsionaalsus]] *[[fänn]] === G === *[[Galliera hertsog]] *[[Gastroösofageaalne refluks]] *[[Gentleman's Emporium]] [http://www.gentlemansemporium.com] *[[Geodeetide Koda]] (1937) *[[Georgi lipp]] *[[Gloria Gaynor]], diskoajastu, nt "I Will Survive", "I Am What I Am", "I Love You Baby" jne *[[Greg Giraldo]] *[[Gizmondo]] *[[Arthur Gleye]] *[[Leonid Gordejev]] ([http://www.ekspress.ee/2008/11/13/eesti-uudised/5340-kuidas-elab-91aastane-eesti-riigiametnik]) === H === *[[Ludwig Christian Haeusser]] *[[Anthony William Hall]] *[[Victor Norris Hamilton]] *[[Václav Hanka]] *[[Haritlaste üleproduktsioon]] *[[Harju Panga Kahjukannatajate Päästeühing]] (1920. aastad) *[[Bret Hart]] ([[:en:Bret Hart|en]]) *[[Owen Hart]] ([[:en:Owen Hart|en]]) *[[Barcelona harta]] – 2001–2003 – EUROPEAN CHARTER FOR THE CONSERVATION AND RESTORATION OF TRADITIONAL SHIPS IN OPERATION – [http://www.european-maritime-heritage.org/EMHsite/Cultural%20Council/barcelona%20charter.htm] *[[Caspar Hauser]] *[[Jon Hellevig]] ([[:en:Jon Hellevig|en]]) *[[Hendrick Motorsports]] ([[:en:Hendrick Motorsports|en]]) *[[Hiawatha]] ([[:en:Hiawatha]]) *[[Hiidgalaktika]] *[[Hinterkaifecki mõrv]] *[[Itō Hirobumi]] (1., 5., 7. ja 10. Jaapani peaminister) ([[:en:Itō Hirobumi|en]]) *[[Hollywood Undead]] *[[Homintern]] *[[Huumoriajakirjandus]] *[[Hümnitaoliste rahva ühis- ja pidulaulude võistlus]] (1935-1936) *[[Haruka Yoshimura]] ([[:en:Haruka Yoshimura|en]]) === I === *[[illegaalne algarv]] ([[:en:Illegal prime]]) *[[Intertekst]] *[[IPad 4]] *[[IROC]] === J === *[[Jahipraktiline laskmine]] *[[Jakriborg]] *[[Jaoskonnakohus]] *[[Jason Kreis]] (Ameerika jalgpallur) [[:en:Jason Kreis|en]] *[[Florence Foster Jenkins]] *[[Jekylli-Hyde'i reaktsioon]] ([[:en:Fast fission|en]]) *[[Reet Jurvetson]] ([[:en:Murder of Reet Jurvetson]]) === K === *[[Kadaververwertungsanstalt]] *[[Kaeluskobra]] *[[Kaelusmadu]] *[[kaitseväe välihaigla]] *[[kanamuna]] *[[Kanasööjamadu]] *[[Kapsel]] *[[Kapriis]] *[[Karakter]] *[[kainus]] *[[Tõnu Kalam]] *[[Antoni Kalamees]] (Päikesekummardajad Karksis. Vaba Maa, 23. jaanuar 1935, nr. 20, lk. 5.) *[[Üldine Ühis-Vabamüürseppade Ordu "Le Droit Humain" Eesti Loosch "Kalevipoeg"]] (emaorganisatsioon [[Le Droit Humain]], [[Kalevipoeg (vabamüürlus)]]) *[[Nikolai Kalinovski]] *[[Kargussamm]] (ilmselt suunata siia [[tantsusammud]]) *[[Kariibi Madalmaad]] ([[:en:Dutch Caribbean|en]]) *[[Karistusteadete Toimkond]] ([[Kohtuministeerium]]i üksus) *"[[Kartulisõda]]" ehk [[Baieri pärilussõda]] ([[:de:Bayerischer Erbfolgekrieg]]) *[[Kastellaanimaja]] (Tallinnas, kultuurimälestis, vt [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1213] *[[Kautla massimõrv]] (II ms, selle mälestuseks [[Kautla memoriaal]], seotud [[Kautla lahing]] *[[Kilroy kohalolek]] ([[:en:Kilroy was here|en]]), ka [[Foo kohalolek]] ([[:en:Foo was here|en]]) ning [[Chad]] ehk [[Mr. Chad]] *[[Karel Kryl]] ([[:en:Karel Kryl|en]]) *[[Keds]] *[[Keeristorm]] *[[Kerakujuline maa]] *[[Kestvuskross]] *[[Kiiker]] *[[Kiiljahipurjetamine]] *[[Kiiruskatse]] *[[William Lyon Mackenzie King]] (10. Kanada peaminister) ([[:en:William Lyon Mackenzie King|en]]) *[[Klass (informaatika)]] *[[Klemensi kiri]] või [[Klemensi kirjad]] *[[Gilbert Klingel]] *[[Robert Knauss]] – kas samane kirjanikupseudonüüm major von Heldersiga? *[[Kodukaunistamise hoogtöö]] (sama mis [[Kodukaunistamine]]) *[[Kohttakistustegur]] *[[Andrei Kolkutin]] [[:en:Andrei Kolkoutine|(en)]],[[:de:Andrei Kolkoutine|(de)]],[[:da:Andrej Kolkutin|(da)]],[[:es:Andréi Kolkoutin|(es)]] *[[Kolumn]] *[[Kombitsmadu]] *[[Kondensaat]] *[[Konjektuur]] *[[Konkordants]] *[[kontrast]] *[[kontseptsioon]] *[[Koogipõhi]] *[[Koolasõjad]] *[[Kopp]] *[[kott]] *[[Furvin Krjakutnoi]] *[[Krosskart]] (bagi tüüpi sõiduk) *[[KTM]] ([[:en:KTM|en]]) *[[kuju]] *[[kumariin]] *[[Kummiboa]] *[[Kurnimäng]] *[[Kuum]] *[[Kuulmisvaegus]] *[[Kuupjuur]] *[[Kvadrant]] *[[kõhn klient]] *[[Kõrgus]] *[[Kõõm]] *[[Käik]] *[[Leonid Körber]] baltisaksa päritolu vene lennukikonstruktor ([[:ru:Кербер, Леонид Львович|ru]]) *[[Ludwig Körber]] Tartus sündnud Vene viitseadmiral ([[:ru:Кербер, Людвиг Бернгардович|ru]]) *[[Kyle Martino]] (Ameerika jalgpallur) [[:en:Kyle Martino|en]] *[[KT Tunstall]] === L === *[[La Force'i hertsog]] *[[Lauapall]] *[[Lage]] *[[Lagesoo (sootüüp)]] *[[lainelauasõit]] *[[Laineteooria]] *[[Lambada]] *[[Langevarjusport]] *[[Wilfrid Laurier]] (7. Kanada peaminister) ([[:en:Wilfrid Laurier|en]]) *[[Jacques Lebaudy]] *[[Lego mindstorms NXT]] *[[Lendkala]] *[[Lendleht]] *[[Lennuketta sport]] *[[Lennusport]] *[[Jane Lewson]] *[[liberaalne turumajandus]] *[[libliksamm]] (ilmselt suunata siia [[tantsusammud]]) *[[Liepa piiblikonverents]] (toimus aastal 1686) *[[lighttpd]], ([[IKT]]) *[[lihapirukas]] *[[Liivimaa ordinaarius]] (lingi adekvaatsus?, ja tegelt ju ka [[ordinaarius]] ([[:en:Ordinary]])) *[[Life after people]] *[[Limiit]] *[[Vladimir Lint]] (Kristoman, Kristuman, Kristumann), Eesti tennisist, Kalevi auliige, ESBL-is artikkel puudub *[[literaat]] *[[Literaturgia]] ([[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] üritus, tähelepanuväärsus?) *[[Little Italy]] *[[Ernst Lissauer]] *[[Loend]] *[[Lohelauasõit]] *[[Loomade Heaolu Uurimiskeskus]] [http://lhu.emu.ee/?LOOMADE_HEAOLU_UURIMISKESKUS] (EMÜ VLi juures) *[[Lorem ipsum]] *[[Lucha libre]] ([[:en:Lucha libre]]) *[[Kristjan Luha]] [http://majandus24.postimees.ee/4200559/eestlane-asub-toole-nike-peakontorisse] *[[Luigelaul]] ([[Ruja]] laul) *[[Benjamin Henry Boneval La Trobe]] [[:en:Benjamin Latrobe|en]] [[Kapitoolium (Washington)|Kapitoolium]]i arhitekt [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000559/images/index.html?seite=159] *[[luisksamm]] (ilmselt suunata siia [[tantsusammud]]) *[[Joel de Luna]] *[[Luu morfogeneetilised valgud]] *[[lõbulane]] (20. sajandi algul kasutatud sõna [[amatöör]]ide, [[amatöörsportlane|amatöörsportlaste]] kohta) === M === *[[Maapurjetamine]] *[[Madrats]] *[[Ephraim Magagula]] *[[Mahātmā]] *[[mai 1968]] ([[:fr:Mai 68|fr]], [[:en:May 1968 in France|en]], [[:de:Mai 1968|de]]) *[[Mail]] *[[Maria Barbara Bach]] *[[Matemaatiline tõestus]] *[[Matkasport]] *[[Robert Maudsley]] *[[William McGonagall]] *[[Meeleelundkond]] *[[Friedrich Megert-Ulrich]] *[[Arthur Meighen]] (9. Kanada peaminister) ([[:en:Arthur Meighen|en]]) *[[Jüri Meriste]] *[[Metikal]] *[[Mikrokosmos]] *[[Milda]] *[[mimoosa]] (nii kokteili kui ka salati nimetus) *[[Minnehaha]] ([[:en:Minnehaha]]) * [[Minu väike poni: Sõprus on imeline]] ([[:en:My Little Pony: Friendship Is Magic]]) * [[My Little Pony: Minu väike poni. Film]] ([[:en:My Little Pony: The Movie (2017 film)]], [http://www.acmefilm.ee/filmid/my-little-pony], in Estonian theatres 2017-10-06) *[[Iria Miraino]] (eesti päritolu brasiilia filminäitlejanna [https://sobranna.postimees.ee/4029367/eestlanna-elvire-vendeli-peadpooritav-tous-brasiilia-filmistaariks]) *[[The Miz]] ([[:en:The Miz|en]]) *[[Modular Audio Recognition Framework]] / [[MARF]] ([[:en:Modular Audio Recognition Framework|en]],[[:simple:Modular Audio Recognition Framework|simple]],[[:ru:Modular Audio Recognition Framework|ru]],[[:uk:Modular Audio Recognition Framework|uk]]) *[[Stompie Moeketsi]] *[[Mootorkelgusport]] *[[Mototrial]] *[[Movement for Compassionate Living]] *[[Mudellend]] *[[Brian Mulroney]] (18. Kanada peaminister) *[[Musketär]] *[[Must tulp]] *[[Mustamäe Keskus]] *[[mutism]] *[[Muulased]] *[[Mõju]] *[[Mõte]] *[[Mõõt]] *[[mõõtsuhe]] *[[Mäkketõus]] === N === *[[Naistemaadlus]] *[[Ned Kelly raudrüü]] *[[nefrektoomia]] (nagu neeru eemaldamine vms?) *[[Negatiiv]] *[[Network Address Translation]] *[[Melchior Neumann]] *[[Neue Deutsche Welle]] (muusikastiil) *[[Nominent]] *[[Noolemäng]] *[[NSVL TA Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti filiaal]] === O === *[[Oera Linda kroonika]] ([[:en:Oera Linda|en]]) *[[Ogam]], Iirimaa vana tähestik *[[optimaat]] *[[Randy Orton]] ([[:en:Randy Orton|en]]) *[[Oxfordi kogelemine]] *[[Operation Sovereign Borders]] ([[:en:Operation Sovereign Borders|en]]) ([[:de:Operation Sovereign Borders|de]]) === P === *[[Aladár Paasonen]] *[[paks klient]] *[[Palliatiivne ravi]] *[[pandipakend]] *[[pansion]] või [[pansionaat]] *[[Paparazzi]] *[[pardinoka-sündroom]] *[[parkimismaja]] *[[Valentin Partõka]] *[[Patrioot]] *[[Paus]] *[[Penaltiseeria]] ([[:en:Penalty shoot-out (association football)|en]]) *[[Périgueux]] ([[:en:Périgueux|en]]) ([[:fr:Périgueux|fr]]) *[[Perno laevatehas]] ([[:fi:Pernon telakka|fi]]) *[[Juan Perón]] *[[Pham Van Dong]] *[[Pihkva vabariik]] *[[Pilistvere piiblikonverents]] (toimus aastal 1687) *[[pindluu]] *[[Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk]] *[[pluus]] *[[polaarne molekul]] *[[Polüester]] *[[Polüestervaik]] *[[Pomm]] *[[Poola põllutöölised Eestis]] (1930. aastad) *[[Pjotr Popov]] *[[Pornofilm]] *[[Rein Porst]] 20 aastat roimarite hirmuks. Esmaspäev, 18. detsember 1933, nr. 51, lk. 5. *[[portolaan]] ([[:en:Portolan chart|en]]) *[[profiilteras]] *[[Proselüüt]] *[[Max Pruss]] *[[The Prussian Cur]] *[[prügikeeris]] (inglise ''garbage vortex'', pole enwikis?) *[[punane poolkuu]] *[[pubi]] *[[Purjelauasport]] *[[Puss]] *[[Puupall]] *[[Põhimäärus]] *[[Oskar Põldemaa]] ([http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=12696&sec=13] ja [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=12810&sec=13]) *[[Jakob Põldots]] *[[Päikesekiir]] *[[Päikesetorm]] *[[Pärnumaa Põllumeeste Ühispank]] (asutatud 1926) *[[pürst]] (murdesõna tähenduses '[[hari]]') === Q === *[[Johann Christian Quandt noorem|Johann Christian Quandt]] ([[:de:Johann Christian Quandt der Jüngere|de]]) (Eestis sündinud hernhuutlik kirjamees) *[[QGIS]] === R === *[[Raadiosport]] *[[Rahva Juurdekasvu ja Heaolu Komisjon]] (välismaa oma?, ''Board of Population Increase and Welfare''?, pole enwiki? Oli Eestis, asutati 6. veebruaril 1935) *[[Rahvaluulekogumine Eestis]] *[[Rahvaste Sõpruse medal]] ([[noorkotkad|noorkotkaste]] oma) *[[Rahvatööndusettevõte Kodu]] *[[Rahhiit]] *[[Rakendisport]] *[[Rakvere triibulised majad]] *[[Rattatrial]] *[[Scipione Rebiba]] *[[Eike von Repgow]] *[[resultant]] *[[retsiprookne altruism]] *[[Riia linnaõigused]] ([[Riia linnaõigus]]) *[[riie]] *[[Ringe]] *[[Ringrajasõit]] *[[ristjungvõte]] (tantsus) *[[ristumine (bioloogia)]] *[[Rodeo]] *[[Rock Band]] ([[:en:Rock Band|en]]) (videomängu seeria) *[[Dani Rodrik]] ([[:en:Dani Rodrik|en]]) *[[rohekilpkonn]] ehk [[supikilpkonn]] *[[Ronimissport]] *[[Rotermanni keskus]] *[[Rulasport]] *[[Maris Rõngelep]] *[[rühmvõimlemine]] === S === *[[Saalijalgpall]] *[[Saaremaa Aadli Seisusest Suurmaapidajate Abiandmise Selts]] (asutatud 1895, tähelepanuväärsus?) *Saaremaa Maakonna Valitsuse lühikeseajalised 5% võlakohustused (??, [[Saaremaa Maakonna Valitsus]]) *[[Jarno Saarinen]] ([[:en:Jarno Saarinen|en]]), ([[:fi:Jarno Saarinen|fi]]) *[[Georg Sabinus]], [[Königsbergi ülikool]]i esimene rektor *[[Sacco ja Vanzetti]] ([[:en:Sacco and Vanzetti|en]]) *[[Saksa Kohus]] (link ??) *[[Salamise lahing]] (Vana-Kreeka) *[[Sammasait]] *[[sarikvõte]] (tantsus) *[[Nicolas Savin]] *[[Schwenteni vabariik]] *[[Sean Stephenson]] *[[Seenealused]] (eesti mütoloogia?, veebis vähe kasutatud, tähelepanuväärsus?) *[[Sensation]] (Maailmakuulus muusikaüritus) *[[Sten Sepper]] (uus mereväe ülem) *[[Patrick Sharp]] ([[:en:Patrick Sharp|en]]), ([[:de:Patrick Sharp|de]]), ([[:fr:Patrick Sharp|fr]]), ([[:simple:Patrick Sharp|simple]]), ([[:fi:Patrick Sharp|fi]]), ([[:sv:Patrick Sharp|sv]]) *[[Siemensi täidis]] *[[Sigaretimark]] (olemas on [[sigaretimarkide loend]]) *[[Sigimiselundkond]] *[[siirdemuhv]] *[[Silplühend]] *[[Silt]] *[[sisulooja]] *[[siugtoru]] *[[Skandaal]] *[[Boriss Skossõrev]] ([[:en:Boris Skossyreff|en]]) *[[Aleksandr Skotšinski]] ([[:ru:Скочинский, Александр Александрович|ru]]) *[[Aleksandr Skotšinski nimelise Mäendusinstituudi Eesti filiaal]] *[[skraber]] *[[slapstick]] *[[soojenemisperiood]] *[[soojenemistegur]] *[[soojusbilanss]] *[[soojuserikoormus]] *[[Sootsium]] *[[spasm]] ehk [[kramp]] *[[SpellForce]] - arvutimäng *[[spiruliina]] *[[Spordihall]] *[[Spordiklubi]] *[[Spordikool]] *[[Spordiselts]] *[[Louis St. Laurent]] (12. Kanada peaminister) ([[:en:Louis St. Laurent|en]]) *[[Stebby]] *[[Stiilipidu]] (stiilipidudest) *[[Carl Heinrich Stratz]] *[[Studebaker Dictator]] *[[Sugu (bioloogia)]] *[[sulbaktaam]] *[[Sultamitsilliin]] *[[Superbad]] ([[:en:Superbad (film)|en]]) *[[Supermoto]] *[[Surnuks peksmine]] *[[Svertpaadipurjetamine]] *[[Sõjaväeametnik]] (sõjaväeasutuses töötav tsiviilisik) *[[Sõjaväe viievõistlus]] *[[Sõltuvus (psühholoogia)]] *[[Sõnalühend]] *[[sõnar]] ([https://www.ut.ee/et/974879]) *[[Söerajasõit]] *[[Sümmeetria (matemaatika)]] === Š === *[[šahtahi]] *[[šahtkuivati]] *[[šeik]] *[[Šokolaadimäed]] (mäed USAs Californias, [[:en:Chocolate Mountains|:en]]) ===Ž=== === T === *[[tahkekütus]] *[[Tallinna Arvekoja maksutähed]] (1919; [[Tallinna Arvekoda]]) *[[Tantsusport]] *[[Tapa Põllumeeste Ühispank]] *[[Tartu garnison]] *[[tava]] *[[teadusnõukoda]] *[[tees]] *[[Telk]] *[[Teoloogia mõistete loend]] (pole vajadust, on [[religiooni mõisteid]]) *[[Anton Tepp]], "Kirna rabavürst", asutas Kirna vallas iseseisva vabariigi (Kirna "rabavürsti" jandid. Rahvaleht, 4. jaanuar 1935, nr. 2, lk. 4). *[[Simeon Teppich]] ("Päästja tuleb Jõgevalt". Vaba Maa, 11. veebruar 1934, nr. 35, lk. 4) *[[Terrafolk]] (Sloveenia ansambel, [[:en:Terrafolk|:en]]) *[[test]] * ''[[textus receptus]]'' *[[Theodor Beza]] *[[Theseuse laev]] ([[:en:Ship_of_Theseus|en]]) *[[John Sparrow David Thompson]] (4. Kanada peaminister) ([[:en:John Sparrow David Thompson|en]]) *[[Jean Thurel]] *[[tingkujutis]] *[[toitevesi]] *[[Tondiloss]] *[[Topless]] ([[:en:Toplessness|en]]) *[[toruliitmik]] *[[transiitkaubandus]] *[[Tribüün]] *[[Trident]], [[Tridenti kirikukogu]] *[[Triumf]] *[[Pierre Trudeau]] (15. Kanada peaminister) ([[:en:Pierre Trudeau|en]]) *[[Tšernobõlski valem]] *[[Tuletõrjesport]] *[[Charles Tupper]] (6. Kanada peaminister) ([[:en:Charles Tupper|en]]) *[[John Turner]] (17. Kanada peaminister) ([[:en:John Turner|en]]) *[[Turvapuur]] (näiteks ralliautodel) *[[Tuulisuilased]] *[[tõukerattasõit]] *[[tütarisotoop]] === U === *[[ujuk]] *[[Salme Ulg]], öömisjonär<ref>Öömisjonär päästab hingi. Rahvaleht, 11. veebruar 1932, nr. 18,<small>Väike tekst</small> lk. 4.</ref>. * Pole aimugi kuidas eesti keeles oleks [[:en:Uniform distribution (continuous)|Uniform distribution (continuous)]] ja [[:en:Probability density function|Probability density function]] kontekstis [[:en:Random number generation|Random number generation]] === V === *[[Vabadussõja Invaliidide Koonduste Liit]] (ka [[Vabadussõja Invaliidide Koondiste Liit]]) *[[Valents]] *[[Valge raamat (Euroopa Komisjon)]] *[[Valged sukkpüksid]] ([[:en:White_Tights|en]]) *[[Valitseja]] *[[vallasvõte]] (tantsus) *[[Vanadus]] *[[Vandenbergi õhujõudude baas]] *[[vastastikuse abistamise pakt]] *[[Vaudeville]] *[[veelauasport]] *[[veesuusasport]] *[[veinikork]] *[[Vene Akadeemilise Grupi Polütehniline Erainstituut]] *[[Vene Õigeusu Pagulaskirik]] ([[:ru:Русская православная церковь заграницей|ru]], [[:en:Russian Orthodox Church Outside Russia|en]], [[:fi:Karlovcin synodi|fi]], [[:de:Russische Orthodoxe Kirche im Ausland|de]]) *[[Venturi düüs]] *[[Vetus Latina]] *[[George Sylvester Viereck]], saksa-ameerika kirjanik ([[:en:George Sylvester Viereck|en]]) *[[Vietnami hiirhirv]] ([[:en:Vietnam_mouse-deer|en]]) *[[vihmavarjurevolutsioon Lätis]] *[[Vondračeki valem]] *[[Vulgata tekst]] === W === *[[Albert Woolson]] *[[World Wrestling Entertainment]] (WWE) ([[:en:World Wrestling Entertainment|en]]) *[[WTA finaalid]] ([[:en:WTA Finals|en]]) === Z === *[[Zemfira]], Eestis esinenud tatarlasest Venemaa rokkstaar ([[:ru:Земфира]]) *[[Dolph Ziggler]] ([[:en:Dolph Ziggler|en]]) *[[Hilja Zoege von Manteuffel]]<ref>http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/roim-minevikust-aadlipreili-hirmus-surm-aegviidu-metsas?id=78890568</ref><ref>http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&no=&seite=650</ref> === Õ === *[[õlg]] *[[õng]] === Ä === === Ü === *[[Üdruma lahing]] (1918, enne Vabadussõda?, 0 linki?!) *[[Ühing]] *[[Ühisjõud (Kohtla-Järve rajooni kolhoos)]] (kolhoos Lüganuse kandis) *[[Ühiskondlik kokkulepe]] *[[Üleloomulik olend]] *[[Üleriiklik Traktoriomanikkude ja -jaamapidajate Ühing]] ([[ÜTRÜ]]) === X === === Y === *[[Thomas Youngson]] ==Valdkonniti== Eraldi loendid valdkondade ja [[Vikipeedia:Portaalid|portaalide]] kaupa. <div style="-moz-column-width:25em;-webkit-column-width:25em;column-width:25em;-moz-column-gap:1em;-webkit-column-gap:1em;column-gap:1em;text-align:left;"> *[[Portaal:Ajalugu/Soovitud|Ajalugu]] *[[Portaal:Arhitektuur/Puuduvad|Arhitektuur]] *[[Portaal:Astronoomia/Oodatud|Astronoomia]] *[[Portaal:Bioloogia/Soovitud|Bioloogia]] *[[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti/Kirjutamata|Eesti]] *[[Portaal:Film/Kirjutamata|Film]] *[[Portaal:Filosoofia/Oodatud|Filosoofia]] *[[Portaal:Füüsika/Oodatud|Füüsika]] *[[Portaal:Geograafia/Soovitud|Geograafia]] *[[Portaal:Informaatika ja infotehnoloogia/Oodatud|Informaatika ja infotehnoloogia]] *[[Portaal:Kaunid kunstid/Kirjutamata|Kaunid kunstid]] *[[Portaal:Keel/Oodatud|Keel]] *[[Portaal:Keemia/Oodatud|Keemia]] *[[Vikipeedia:Soovitud artiklid/Keskkond|Keskkond]] *[[Vikipeedia:Keskkonnateadlikkus/Puuduvad mõisted|Keskkonnateadlikkus]] (Maateadus, Metsandus, Mullateadus, Meteoroloogia, Keskkond jm) *[[Portaal:Kirjandus/Soovitud|Kirjandus]] *[[Portaal:Lennundus/Oodatud|Lennundus]] *[[Vikipeedia:Vikiprojekt Maateadus/MAPL|Maateadus]] ([[Vikipeedia:Maateaduste-teemaliste artiklite talgud/Soovitud artiklid|lisanimekiri]] ja [[Vikipeedia:Vikiprojekt Maateadus/Soovitud artiklid|lisanimekiri2]]) *[[Portaal:Majandus/Soovitud|Majandus]] *[[Portaal:Matemaatika/Soovitud|Matemaatika]] *[[Portaal:Meditsiin/Soovitud|Meditsiin]] *[[Vikipeedia:Soovitud artiklid/Muusika|Muusika]] *[[Portaal:Poliitika/Oodatud|Poliitika]] *[[Portaal:Psühholoogia/Soovitud|Psühholoogia]] *[[Portaal:Religioon/Puuduvad|Religioon]] *[[Portaal:Sport/Kirjutamata|Sport]] **[[Portaal:Jalgpall/Kirjutamata|Jalgpall]] *[[Portaal:Tallinn/Soovitud|Tallinn]] *[[Portaal:Tartupeedia/Puuduvad artiklid|Tartu]] *[[Portaal:Teater/Soovitud|Teater]] *[[Portaal:Tehnika/Oodatud|Tehnika]] *[[Portaal:Toit/Soovitud|Toit]] *[[Portaal:Õigusteadus/Soovitud|Õigusteadus]] </div> {{vaata ka|Kategooria:Puuduvate artiklite loendid}} ==Vaata ka== *[[Eri:Oodatud leheküljed]] *[[:Kategooria:Mõistete loendid]] *[[Vikipeedia:Andmepäringud/Eesti kodakondsed, kellest pole artiklit]] == Viited == <references/> [[Kategooria:Tähelepanu ootavad leheküljed|{{PAGENAME}}]] mfea5dpr7lfixiizkazj82mr221r4o2 Sportlaste loend 0 7827 6174570 6174332 2022-08-06T17:50:17Z Velirand 67997 /* I */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== * [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane * [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister * [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister * [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija * [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kim Aabech]], taani jalgpallur * [[Villu Aabne]], eesti korvpallur * [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur * [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja * [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja * [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister * [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister * [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister * [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister * [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja * [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur * [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja * [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]] * [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur * [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja * [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist * [[Vitali Abalakov]], vene alpinist * [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur * [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja * [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane * [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister * [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja * [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja * [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja * [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister * [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja * [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur * [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur * [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane * [[Vincent Aboubakar]] * [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur * [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist * [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Tammy Abraham]] * [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur * [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane * [[Francesco Acerbi]] * [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja * [[Mohamed Achik]], Maroko poksija * [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja * [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik * [[Marcos Acuña]] * [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist * [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja * [[Ché Adams]], inglise jalgpallur * [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja * [[Tyler Adams]] * [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister * [[David Addy]] * [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja * [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister * [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur * [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja * [[Rebecca Adlington]] * [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Luis Advíncula]] * [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur * [[Andri Aedma]], eesti ujuja * [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane * [[Benik Afobe]] * [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja * [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister * [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane * [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja * [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane * [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kenny Agostino]] * [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane * [[Érick Aguirre]] * [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja * [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister * [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister * [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Sebastian Aho]] * [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane * [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane * [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister * [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja * [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane * [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur * [[Artti Aigro]] * [[Ola Aina]] * [[Mihkel Ainsalu]] * [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister * [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane * [[Kristoffer Ajer]] * [[Manuel Akanji]] * [[Nathan Aké]] * [[Igor Akinfejev]] * [[Jeroen van den Akker]] * [[Mihkel Aksalu]] * [[Siim Ala]] * [[David Alaba]] * [[Erkki Alak]] * [[Olavi Alakulppi]] * [[Andreas Alamommo]] * [[Richard Aland]] * [[Kalervo Alanenpää]] * [[Santeri Alatalo]] * [[Toimi Alatalo]] * [[Vladimir Alatortsev]] * [[Jordi Alba]] * [[Marco Albarello]] * [[Maria Albert]] * [[Marko Albert]] * [[Christijan Albers]] * [[Flórián Albert]] * [[Islam-Beka Albijev]] * [[Eik Albri]] * [[Marc Albrighton]] * [[Omar Alderete]] * [[Joey Alders]] * [[Aleksandr Alehhin]] * [[Sergei Aleinikov]] * [[Mykolas Alekna]] * [[Virgilijus Alekna]] * [[Kirill Aleksejenko]] * [[Marko Aleksejev]] * [[Marius Aleksejev]] * [[Markku Alén]] * [[Jean Alesi]] * [[Mall Alev]] * [[Jaime Alguersuari]] * [[Berit Aljand]] * [[Martti Aljand]] * [[Triin Aljand]] * [[Émile Allais]] * [[Teet Allas]] * [[Olavi Allase]] * [[Marcus Allbäck]] * [[Ray Allen]] * [[Rasmus Alles]] * [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * [[Martin Allik]] * [[Karmo Allikas]] * [[Mihkel Allikmäe]] * [[Rauno Alliku]] * [[Martin Allikvee]] * [[Vallo Allingu]] * [[Andres Allsalu]] * [[André Almeida]] * [[Miguel Almirón]] * [[Adam Almqvist]] * [[Franziska van Almsick]] * [[Manuel Almunia]] * [[Airi Alnek]] * [[Folke Alnevik]] - [[Viktor Alonen]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Ants Antson]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Emili Arm]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Aksel Artus]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Asashōryū]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Berit Aunli]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Charlie Austin]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Inga Babakova]] - [[Alonzo Babers]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Bruno Banani]] - [[Éver Banega]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Eunice Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marta Bassino]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Wade Belak]] - [[Younès Belhanda]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Besart Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Nicholas Bett]] - [[Paolo Bettini]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[George Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Yohan Blake]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Frank de Boer]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Alberto Botía]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Michael Bradley]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[T. J. Brodie]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Jack Broughton]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Sergio Busquets]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Carlos Calado]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Christopher Chataway]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Alex Chiasson]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Aryan Chopra]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Kim Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Alberto Contador]] - [[Samuel Contesti]] - [[Myrtle Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Diogo Dalot]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Sergi Darder]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Jean Delarge]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Jean Despeaux]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Eva Dimas]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Novak Đoković]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Ion Dosca]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Goran Dragić]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Henri Drell]] - [[Chris Driedger]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Muktar Edris]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Eugen Einman]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Stefan Elliott]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Mahir Emreli]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Arianna Errigo]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Landon Ferraro]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Darren Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Gustav Forsling]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Alleyne Francique]] - [[Borka Frančišković]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Andre Frolov]] - [[Christopher Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Mircea Fulger]] - [[Dominik Furch]] - [[Darnell Furlong]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Tyson Fury]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Raúl García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Pau Gasol]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Lisa Gelius]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Konstantin Gern]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Mikael Granlund]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Boris Griidin]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Vicente Guaita]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Saida Gunba]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Peet Gustel]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Juha Hakola]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Otis Harris]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Thorleif Haug]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Sara Hector]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Mario Hermoso]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Denise Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[John Higgins]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Nina Hoekman]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Peter Holland]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Evander Holyfield]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Julius Honka]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Werner Hug]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Yūji Ide]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Andre Iguodala]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Hugh Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Raymond Joval]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Syed Kadir]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Kaká]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Arno Kamminga]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Albert Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Nouman Karim]] - [[Roman Kariste]] - [[Nigul Karits]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Börje Karvonen]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Devon Kershaw]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Phil Kessel]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Billie Jean King]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Tevfik Kış]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[László Kleinheisler]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Christian Klien]] - [[Romuald Klim]] - [[Sebastian Klinga]] - [[John Klingberg]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Rene Krhin]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Igor Kurve]] - [[Rudolf Kus]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Enn Käiss]] - [[Uno Källe]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Katrin Käärt]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Sam Lafferty]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Ernst Larsen]] - [[Adam Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Indrek Lauri]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Vallo Leet]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Eric Lemming]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Jaan Lepp]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Ervin Liebert]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Andres Liinat]] - [[Marten Liiv]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Risto Lillemets]] - [[Marcel Limage]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Joakim Lindström]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Ryan Lochte]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Éverton Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Richard Mabuza]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Jaak Mae]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Marek Marksoo]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Henry Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Tina Maze]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Terje Matsik]] - [[Mario Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Kévin Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Brayden McNabb]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Mirjana Medić]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Andy Miele]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Kieffer Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Ayumi Morita]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Eva Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Steve Mounié]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Selma Multer]] - [[Iker Muniain]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Josh Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Adrian Mutu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Ants Mängel]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Rafael Nadal]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Katie Nageotte]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Artur Nevinski]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Brian Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Piret Niglas]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Tapani Niku]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Eric Nkansah]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Artur Noga]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Mati Nuude]] - [[Maie Nuust]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Norbert Növényi]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jake Oettinger]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Regina Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Annely Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Arved Oksaar]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Hendrik Olde]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Saara Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Aiko Orgla]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Erik Paartalu]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Uno Palu]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Christian Panucci]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Egon Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Taavi Peetre]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Jukka Peltola]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Jeff Petry]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Martin Plaser]] - [[Michel Platini]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Anna Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Raimo Poomann]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[David Popovici]] - [[Denis Popović]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[William Pottker]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Carey Price]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alena Procházková]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Helmut Puur]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Liina Põldots]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == *[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister *[[Simona Quadarella]] *[[Robin Quaison]] *[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur *[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane *[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija *[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija *[[Jonathan Quick]] *[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja *[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Indrek Rannama]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Ryan Reaves]] - [[Kirti Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Peter Regin]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Loïc Rémy]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Boris Riisik]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Kristo Ringas]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Liisi Rist]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Erika Roger]] - [[Jacques Rogge]] - [[Laura Rogule]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Riivo Roose]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[Nicolas Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Arvo Saal]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Salem Saleh]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Giórgos Samarás]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Takuma Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Igor Savvov]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Mario Seidl]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Thulani Serero]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Salva Sevilla]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[René Simões]] - [[Vijender Singh]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Henning Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Henri Sool]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Melanie South]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Eric Staal]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Steven Stamkos]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Mark Stone]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Marek Suchý]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Gustav Sule]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == *[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja *[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur *[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur *[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur *[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija *[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur *[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist *[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister *[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja *[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Valdo Tali]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Kalver Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Ramón Tapia]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Júlio Tavares]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Liis Teemusk]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[Kees Thijssen]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Guus Til]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Jarno Trulli]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Indrek Turi]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Egle Uljas]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Marco Ureña]] - [[Jere Uronen]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Urmet Uusorg]] == V == [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Vágner Love]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Miloš Veljković]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Rivo Vesik]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Arnold Viiding]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Marje Viirmann]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Ain Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heldur Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Lembit Virkus]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Eevi Virula]] - [[Bruno Visintin]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Eduard Voitra]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Michel Vorm]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Voldemar Väli]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Chris Webber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Yannick Weber]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Allan Wells]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Jack Wilshere]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Alexander Wurz]] - [[Åke Wärnström]] - [[Barbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] == Õ == * [[Janek Õiglane]] * [[Tõnu Õim]] * [[Pille Õnnepalu]] * [[Janar Õunap]] * [[Toivo Õunap]] * [[Madis Õunapuu]] * [[Kethy Õunpuu]] == Ä == * [[Ardo Ärmpalu]] * [[Eevald Äärma]] == Ö == * [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja * [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja * [[Alpay Özalan]] * [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija * [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister == Ü == * [[Enes Ünal]] * [[Gökhan Ünal]] * [[Cengiz Ünder]] * [[Jasmiin Üpraus]] * [[Oskar Üpraus]] * [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == *[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister *[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane *[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister == Y == * [[Vikas Yadav]], India poksija * [[Steeve Yago]] * [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija * [[Satoru Yamagishi]] * [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja * [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane * [[Yao Ming]], hiina korvpallur * [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[Yusuf Yazıcı]] * [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja * [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister * [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja * [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister * [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja * [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja * [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja * [[Burak Yılmaz]] * [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija * [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister * [[Okay Yokuşlu]] * [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja * [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja * [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane * [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur * [[Amos Youga]] * [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja * [[Yu Yangyi]], hiina maletaja * [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] jfren9wf4uba496ul38ij7gbl4uvm6m Cristiano Ronaldo 0 9184 6174404 6160640 2022-08-06T12:01:56Z Bangerjuhan 168539 Hahaha wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Cristiano Ronaldo | pilt = Cristiano Ronaldo 2018.jpg | täisnimi = Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|2|5}} | sünnilinn = [[Funchal]] | sünnimaa = [[Portugal]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester United]] | särginumber = 7 | noorteaastad1 = 1993–1995 | noorteklubi1 = [[CF Andorinha]] | noorteaastad2 = 1995–1997 | noorteklubi2 = [[CD Nacional]] | noorteaastad3 = 1997–2001 | noorteklubi3 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad1 = 2001–2003 | mänge1 = 2 | väravaid1 = 0 | klubi1 = Lissaboni Sporting B | aastad2 = 2001–2003 | mänge2 = 25 | väravaid2 = 3 | klubi2 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad3 = 2003–2009 | mänge3 = 196 | väravaid3 = 84 | klubi3 = [[Manchester United]] | aastad4 = 2009–2018 | mänge4 = 438 | väravaid4 = 450 | klubi4 = [[Madridi Real]] | aastad5 = 2018–2021 | mänge5 = 45 | väravaid5 = 31 | klubi5 = [[Torino Juventus]] | aastad6 = 2021– | mänge6 = 9 | väravaid6 = 6 | klubi6 = [[Manchester United]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 19. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2001 | koondisemänge1 = 9 | koondiseväravaid1 = 7 | koondis1 = Portugali U15 | koondiseaastad2 = 2001–2002 | koondisemänge2 = 7 | koondiseväravaid2 = 5 | koondis2 = Portugali U17 | koondiseaastad3 = 2003 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Portugali U20 | koondiseaastad4 = 2002–2003 | koondisemänge4 = 10 | koondiseväravaid4 = 3 | koondis4 = Portugali U21 | koondiseaastad5 = 2004 | koondisemänge5 = 3 | koondiseväravaid5 = 2 | koondis5 = Portugali U23 | koondiseaastad6 = 2003– | koondisemänge6 = 179 | koondiseväravaid6 = 116 | koondis6 = [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] | koondis_seisuga = 9. juuni 2019 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]|jalgpall}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}<!--Kuigi kolmanda koha mängu ei mängitud, siis UEFA otsustas esimest korda anda nii kolmanda kui neljanda koha (Portugal ja Saksamaa) meeskondadele pronksmedalid:: http://www.uefa.com/multimediafiles/download/competitions/euro/91/87/57/918757_download.pdf--> {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}} }} '''Cristiano Ronaldo Lionel Messi''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1985]] [[Funchal]]is [[Madeira]]l) on portugali [[jalgpallur]]. Ta mängis alates 1. juulist 2009 [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]]. 10. juulil [[2018]] allkirjastas ta ülemineku klubisse [[Torino Juventus]]. Ronaldo kuulub [[Portugali jalgpallikoondis]]se. Teda peetakse üheks maailma parimaks jalgpalluriks. Ta on peamiselt vasak ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. [[2016]]. aastal anti tema nimi Madeira rahvusvahelisele lennujaamale. == Klubid == [[Manchester United]] ostis Ronaldo 2003. aastal [[Lissaboni Sporting]]ult 12,24 miljoni Suurbritannia naela eest.<ref>Sky Sports: [http://www.skysports.com/football/player/0,,11667_249143,00.html Cristiano Ronaldo]. Viimati külastatud 30. juunil 2008.</ref> Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. [[26. juuni]]l [[2009]] teatas [[Madridi Real]], et Ronaldo liitub klubiga [[1. juuli]]l ning ületuleku maksumus oli 80 miljonit naela (94 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|autor=[[Henry-Laur Allik]]|url=http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|pealkiri=Jalgpallurite eest makstakse absurdselt suuri summasid|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=31. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731144308/http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|arhiivimisaeg=2017-07-31}}</ref>). Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuueaastase lepingu. Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Realis oma debüüdil [[29. august]]il 2009 3:2 võidumängus [[Deportivo la Coruna]] vastu. Ta läbi aegade esimene mängija, kes on võitnud nii Premier League'i, La Liga kui ka Serie A.<ref>[https://bleacherreport.com/articles/2832291-cristiano-ronaldo-becomes-1st-player-to-win-epl-la-liga-serie-a-titles "Cristiano Ronaldo Becomes 1st Player to Win EPL, La Liga, Serie A Titles"]. 20.4.2019. Vaadatud 20.7.2019</ref> == Koondisekarjäär == Ronaldo debüteeris koondises [[20. august]]il [[2003]] kohtumises [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstaniga]], mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] koondisse hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus [[12. juuni]]l kolmanda värava [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis [[30. juuni]]l keskmise, Portugali teise värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse. Pärast Euroopa meistrivõistlusi algas [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo [[4. september|4. septembril]] 2004 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Neljanda värava lõi ta [[8. september|8. septembril]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta [[13. oktoober|13. oktoobril]], kui ta lõi esimest korda Portugali heaks mängus kaks väravat. See juhtus kodumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. [[8. juuni]]l [[2005]] skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus [[Tallinn]]as, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt teine mängija. Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu [[penalti]]st. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks, selleks sai [[Lukas Podolski]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]lt. Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, [[6. veebruar]]il [[2007]], oli Ronaldo sõprusmängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid [[Portugali jalgpalliföderatsioon]]i president [[Carlos Silva]], kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla. [[Euroopa 2008. aasta meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste]] valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli [[Euzebiusz Smolarek]]i järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale. Kui [[11. juuli]]l [[2008]] sai Portugali peatreeneriks [[Carlos Queiroz]], määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ta on 9. juuni 2019 seisuga löönud Portugali kasuks 158 mängus 88 väravat. Muuhulgas ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu neli väravat. == Saavutused == ===Klubid=== ;Manchester United * [[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]], [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]], [[Premier League'i hooaeg 2008–2009|2008–09]] * [[FA Cup]]: 2003–04 * [[Football League Cup|League Cup]]: 2005–06, 2008–09 * [[FA Community Shield]]: 2007 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2007–08 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2008 ;Madridi Real * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[Copa del Rey]]: 2010–2011, 2013–14 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2014, 2016 ;Juventus *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[Supercoppa Italiana]]: 2018 ===Rahvuskoondis=== ;Portugal * [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] ===Individuaalsed=== * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2008, 2013, 2014, 2016, 2017 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2008 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2013, 2014 * [[UEFA]] parim jalgpallur Euroopas: 2008, 2014, 2016 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2007–08, 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[PFA Young Player of the Year]]: 2006–07 * [[PFA Fans' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[PFA Players' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[La Liga]] hooaja parim mängija: 2013–14 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] parim väravakütt hooajal: 2007–08, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]] * La Liga parim väravakütt hooajal: 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[Serie A]] hooaja väärtuslikum mängija: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] == Isiklikku == Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud [[Ronald Reagan]]i järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elma ja Liliana Cátia.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2008/jun/08/manchesterunited.portugal "He's got the world at his feet"]. [[The Guardian]]. 8.6.2008. Vaadatud 8.4.208</ref>. Ronaldol on neli last: Cristiano Ronaldo Junior, kaksikud Eva Maria ja Mateo ning tütar Alana Martina. Tal on ka oma rõivafirma CR7, selle nimi on ühtlasi ka tema hüüdnimi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Cristiano Ronaldo}} *[http://www.cristianoronaldo.com/ Ametlik koduleht] *[http://www.realmadrid.com/en/football/squad/cristiano-ronaldo-dos-santos Profiil Madridi Reali kodulehel] *[http://thetopforward.com/view?id=30 Topforward profile] {{Navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA Ballon d'Ori võitjad}} {{Euroopa Kuldsaabas}} {{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}} }} {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | loend1 = {{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} {{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}} }} {{JÄRJESTA:Ronaldo, Cristiano}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] j0cjhk2z8mmaxkxtmqrgcv8ig2mmrap 6174442 6174404 2022-08-06T12:47:22Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Bangerjuhan|Bangerjuhan]] ([[User talk:Bangerjuhan|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:PikseBot|PikseBot]]. wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Cristiano Ronaldo | pilt = Cristiano Ronaldo 2018.jpg | täisnimi = Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|2|5}} | sünnilinn = [[Funchal]] | sünnimaa = [[Portugal]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester United]] | särginumber = 7 | noorteaastad1 = 1993–1995 | noorteklubi1 = [[CF Andorinha]] | noorteaastad2 = 1995–1997 | noorteklubi2 = [[CD Nacional]] | noorteaastad3 = 1997–2001 | noorteklubi3 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad1 = 2001–2003 | mänge1 = 2 | väravaid1 = 0 | klubi1 = Lissaboni Sporting B | aastad2 = 2001–2003 | mänge2 = 25 | väravaid2 = 3 | klubi2 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad3 = 2003–2009 | mänge3 = 196 | väravaid3 = 84 | klubi3 = [[Manchester United]] | aastad4 = 2009–2018 | mänge4 = 438 | väravaid4 = 450 | klubi4 = [[Madridi Real]] | aastad5 = 2018–2021 | mänge5 = 45 | väravaid5 = 31 | klubi5 = [[Torino Juventus]] | aastad6 = 2021– | mänge6 = 9 | väravaid6 = 6 | klubi6 = [[Manchester United]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 19. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2001 | koondisemänge1 = 9 | koondiseväravaid1 = 7 | koondis1 = Portugali U15 | koondiseaastad2 = 2001–2002 | koondisemänge2 = 7 | koondiseväravaid2 = 5 | koondis2 = Portugali U17 | koondiseaastad3 = 2003 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Portugali U20 | koondiseaastad4 = 2002–2003 | koondisemänge4 = 10 | koondiseväravaid4 = 3 | koondis4 = Portugali U21 | koondiseaastad5 = 2004 | koondisemänge5 = 3 | koondiseväravaid5 = 2 | koondis5 = Portugali U23 | koondiseaastad6 = 2003– | koondisemänge6 = 179 | koondiseväravaid6 = 116 | koondis6 = [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] | koondis_seisuga = 9. juuni 2019 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]|jalgpall}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}<!--Kuigi kolmanda koha mängu ei mängitud, siis UEFA otsustas esimest korda anda nii kolmanda kui neljanda koha (Portugal ja Saksamaa) meeskondadele pronksmedalid:: http://www.uefa.com/multimediafiles/download/competitions/euro/91/87/57/918757_download.pdf--> {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}} }} '''Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1985]] [[Funchal]]is [[Madeira]]l) on portugali [[jalgpallur]]. Ta mängis alates 1. juulist 2009 [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]]. 10. juulil [[2018]] allkirjastas ta ülemineku klubisse [[Torino Juventus]]. Ronaldo kuulub [[Portugali jalgpallikoondis]]se. Teda peetakse üheks maailma parimaks jalgpalluriks. Ta on peamiselt vasak ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. [[2016]]. aastal anti tema nimi Madeira rahvusvahelisele lennujaamale. == Klubid == [[Manchester United]] ostis Ronaldo 2003. aastal [[Lissaboni Sporting]]ult 12,24 miljoni Suurbritannia naela eest.<ref>Sky Sports: [http://www.skysports.com/football/player/0,,11667_249143,00.html Cristiano Ronaldo]. Viimati külastatud 30. juunil 2008.</ref> Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. [[26. juuni]]l [[2009]] teatas [[Madridi Real]], et Ronaldo liitub klubiga [[1. juuli]]l ning ületuleku maksumus oli 80 miljonit naela (94 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|autor=[[Henry-Laur Allik]]|url=http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|pealkiri=Jalgpallurite eest makstakse absurdselt suuri summasid|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=31. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731144308/http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|arhiivimisaeg=2017-07-31}}</ref>). Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuueaastase lepingu. Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Realis oma debüüdil [[29. august]]il 2009 3:2 võidumängus [[Deportivo la Coruna]] vastu. Ta läbi aegade esimene mängija, kes on võitnud nii Premier League'i, La Liga kui ka Serie A.<ref>[https://bleacherreport.com/articles/2832291-cristiano-ronaldo-becomes-1st-player-to-win-epl-la-liga-serie-a-titles "Cristiano Ronaldo Becomes 1st Player to Win EPL, La Liga, Serie A Titles"]. 20.4.2019. Vaadatud 20.7.2019</ref> == Koondisekarjäär == Ronaldo debüteeris koondises [[20. august]]il [[2003]] kohtumises [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstaniga]], mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] koondisse hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus [[12. juuni]]l kolmanda värava [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis [[30. juuni]]l keskmise, Portugali teise värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse. Pärast Euroopa meistrivõistlusi algas [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo [[4. september|4. septembril]] 2004 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Neljanda värava lõi ta [[8. september|8. septembril]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta [[13. oktoober|13. oktoobril]], kui ta lõi esimest korda Portugali heaks mängus kaks väravat. See juhtus kodumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. [[8. juuni]]l [[2005]] skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus [[Tallinn]]as, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt teine mängija. Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu [[penalti]]st. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks, selleks sai [[Lukas Podolski]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]lt. Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, [[6. veebruar]]il [[2007]], oli Ronaldo sõprusmängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid [[Portugali jalgpalliföderatsioon]]i president [[Carlos Silva]], kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla. [[Euroopa 2008. aasta meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste]] valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli [[Euzebiusz Smolarek]]i järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale. Kui [[11. juuli]]l [[2008]] sai Portugali peatreeneriks [[Carlos Queiroz]], määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ta on 9. juuni 2019 seisuga löönud Portugali kasuks 158 mängus 88 väravat. Muuhulgas ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu neli väravat. == Saavutused == ===Klubid=== ;Manchester United * [[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]], [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]], [[Premier League'i hooaeg 2008–2009|2008–09]] * [[FA Cup]]: 2003–04 * [[Football League Cup|League Cup]]: 2005–06, 2008–09 * [[FA Community Shield]]: 2007 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2007–08 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2008 ;Madridi Real * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[Copa del Rey]]: 2010–2011, 2013–14 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2014, 2016 ;Juventus *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[Supercoppa Italiana]]: 2018 ===Rahvuskoondis=== ;Portugal * [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] ===Individuaalsed=== * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2008, 2013, 2014, 2016, 2017 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2008 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2013, 2014 * [[UEFA]] parim jalgpallur Euroopas: 2008, 2014, 2016 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2007–08, 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[PFA Young Player of the Year]]: 2006–07 * [[PFA Fans' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[PFA Players' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[La Liga]] hooaja parim mängija: 2013–14 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] parim väravakütt hooajal: 2007–08, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]] * La Liga parim väravakütt hooajal: 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[Serie A]] hooaja väärtuslikum mängija: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] == Isiklikku == Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud [[Ronald Reagan]]i järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elma ja Liliana Cátia.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2008/jun/08/manchesterunited.portugal "He's got the world at his feet"]. [[The Guardian]]. 8.6.2008. Vaadatud 8.4.208</ref>. Ronaldol on neli last: Cristiano Ronaldo Junior, kaksikud Eva Maria ja Mateo ning tütar Alana Martina. Tal on ka oma rõivafirma CR7, selle nimi on ühtlasi ka tema hüüdnimi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Cristiano Ronaldo}} *[http://www.cristianoronaldo.com/ Ametlik koduleht] *[http://www.realmadrid.com/en/football/squad/cristiano-ronaldo-dos-santos Profiil Madridi Reali kodulehel] *[http://thetopforward.com/view?id=30 Topforward profile] {{Navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA Ballon d'Ori võitjad}} {{Euroopa Kuldsaabas}} {{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}} }} {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | loend1 = {{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} {{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}} }} {{JÄRJESTA:Ronaldo, Cristiano}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 5s8yns290pbrqz5hc2l2yj803ysx2k2 Vladimir Putin 0 10251 6174427 6165822 2022-08-06T12:26:59Z Andres 5 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Vladimir Putin | pildi nimi = Владимир Путин (20-06-2021) (cropped).jpg | amet = [[Venemaa president]] | ametiajaalgus = [[7. mai]] [[2012]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmitri Medvedev]] | järgmine = | amet2 = [[Venemaa president]] | ametiaja_algus2 = [[31. detsember]] [[1999]] | ametiaja_lõpp2 = [[7. mai]] [[2008]] | eelmine2 = [[Boriss Jeltsin]] | järgmine2 = [[Dmitri Medvedev]] | amet3 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus3 = [[8. mai]] [[2008]] | ametiaja_lõpp3 = [[7. mai]] [[2012]] | eelmine3 = [[Viktor Zubkov]] | järgmine3 = [[Dmitri Medvedev]] | amet4 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus4 = [[9. august]] [[1999]] | ametiaja_lõpp4 = [[7. mai]] [[2000]] | eelmine4 = [[Sergei Stepašin]] | järgmine4 = [[Mihhail Kasjanov]] | amet5 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] esimees | ametiaja_algus5 = [[1. jaanuar]] [[2008]] | ametiaja_lõpp5 = [[30. mai]] [[2012]] | eelmine5 = [[Boriss Grõzlov]] | järgmine5 = [[Dmitri Medvedev]] | amet6 = [[FSB]] [[FSB juhtide loend|juht]] | ametiaja_algus6 = [[25. juuli]] [[1998]] | ametiaja_lõpp6 = [[29. märts]] [[1999]] | eelmine6 = [[Nikolai Kovaljov]] | järgmine6 = [[Nikolai Patrušev]] | amet7 = | ametiaja_algus7 = | ametiaja_lõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiaja_algus8 = | ametiaja_lõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünnikuupäev = {{süv|1952|10|07|df=y}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev = | surmakoht = | allkiri = Putin signature.svg | alma_mater = [[Leningradi Riiklik Ülikool]] | partei = [[NLKP]] 1975–1991 <br>[[Meie Kodu on Venemaa]] (1995–1999) <br>[[Ühtne Venemaa]] (2008–)| }} '''Vladimir Vladimirovitš Putin''' [vlad'iimir vlad'iimirovitš p'uutin] (''Владимир Владимирович Путин''; sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1952]] [[Leningrad]]is (nüüd [[Peterburi]]) on Venemaa [[poliitik]]. Putin on [[Venemaa president]] neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). 1. juulil 2020 toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal saab Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036.<ref name="o2036" /><ref name="o2036_2" /> == Elust == [[KGB]] sõjakoolis oli tema hüüdnimi "okurok" (eesti keeles 'koni').<ref name=":0">Швец, Юрий Борисович.‘The perfect target': Russia cultivated Trump as asset for 40 years – ex-KGB spy (англ.). ''The Guardian''. Guardian Media Group (29 January 2021)</ref> Putin on endine [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] välisluure ohvitser ([[alampolkovnik]]). Ta teenis 1980. aastatel [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s, olles Saksa DV luure [[Stasi]] juures KGB sideohvitser (arhivaar) ja ei tegelenud mingi luuretegevusega.<ref>Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет (рус.). ''Gordon'' (28 April 2015)</ref> Ta valdab [[saksa keel]]t.<ref>https://www.sueddeutsche.de/medien/joerg-schoenenborns-interview-mit-wladimir-putin-wie-heissen-sie-uebrigens-1.1642250</ref> <!---Saksa keelt valdab tema eksabikaasa kuid mitte Putin ise. V.V.Putin oskab saksa keeles vaid mõnda lihtsat lauset.<ref name=":1" /> Viidatud väide ei ole kontrollitav.---> <ref name=":1">Dmitri ''Gordoni'' intervjuu ''Sergei Pugatšoviga. (2021)''</ref>1997. aastast on ta [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]]. Vladimir Putin oli [[8. mai]]st [[2008]] kuni 7. maini 2012 [[Venemaa peaminister]]. [[2012]]. aasta [[4. märts]]i presidendivalimised võitis Putin I voorus ning [[7. märts]]il [[2012]] kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. [[7. mai]]st [[2000]] kuni 7. maini [[2008]] oli Vladimir Putin kaks ametiaega [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa president]]. Tema teine ametiaeg algas [[2004]]. Ta oli ühtlasi [[Venemaa sõjavägi|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimees. [[2007. aasta Riigiduuma valimised|2007. aasta Riigiduuma valimistel]] juhtis Putin [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppemist nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] toetas ta [[Dmitri Medvedev]]i kandidatuuri. Alates [[8. august]]ist [[1999]] kuni [[7. mai]]ni [[2000]] oli ta [[Venemaa peaminister]] ning pärast president [[Boriss Jeltsin]]i tagasiastumist [[31. detsember|31. detsembrist]] [[1999]] kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi Riiklikus Ülikoolis õppides astus ta [[NLKP]]-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis [[1991]]. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei [[Ühtne Venemaa]] algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi.<ref name="zv5VJ" /> Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta [[15. aprill]]il [[2008]] siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud [[KGB]] teenistuses [[Saksa DV]]-s, hiljem ([[Anatoli Sobtšak]]i ajal) [[Peterburi]] aselinnapea 1990ndate alguses FSB sideohvitserina. [[FSB|Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president [[Boriss Jeltsin|Jeltsin]] ta peaministriks. Oli Nõukogude Liidu pärandina saadud välismaal asuvate kinnisvarade tehingutega seotud Jeltsini tütre Tatjanaga, mistõttu ta edutati.<ref>{{Netiviide|autor=Lauri Laugen|url=https://www.delfi.ee/artikkel/94821993/vene-miljardar-pugatsov-putinil-pole-uldse-sopru-ta-ei-usalda-kedagi|pealkiri=Vene miljardär Pugatšov: Putinil pole üldse sõpru, ta ei usalda kedagi|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.10.2021|vaadatud=29.10.2021}}</ref> [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] tõttu sai ta populaarseks ning võitis [[2000. aasta Venemaa presidendivalimised|2000. aasta presidendivalimised]] 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast [[rublakriis|1998. aasta rahanduskriisi]]. [[Sisemajanduse kogutoodang]], tööstus- ja põllumajandustoodang, [[tarbimislaen]]ude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme [[pension]]ide, [[pangandus]]e, [[maksud]]e ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme [[demokraatia]], [[ajakirjandusvabadus]]e, [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[korruptsioon]]iga. Mitmed Jeltsini-aegsed [[oligarhid]], sealhulgas [[Boriss Berezovski]] ja [[Mihhail Hodorkovski]], on antud [[korruptsioon]]isüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, samuti osa nende omanduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla, kuna nad ei olnud nõus teenima uue režiimi eesmärke. Kõik Venemaa oligarhid oma varandustega on riigi teenistuses nagu Hiinaski.<ref name=":0" /> Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil [[Riigiduuma]]t kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], kuid oli väga kriitiline 2003. aasta [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] suhtes ning [[USA]] plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri [[Gerhard Schröder]]iga on ta häälekalt toetanud [[Põhja-Euroopa gaasijuhe|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti. == Vanemad ja vanavanemad == === Isa === [[Pilt:Vladimir Spiridonovich Putin.jpg|thumb|Vladimir Spiridonovitš Putin – Vladimir Putini isa]] Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin ([[1911]] [[Peterburi]] – [[2. august]] [[1999]]) töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi [[ÜK(b)P|parteibüroo]] sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta [[Tveri oblast]]i [[Pominovo]] külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla [[komsomol]]iaktivist. 1930ndate alguses teenis ta ajateenijana [[allveelaev]]al. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] puhkedes läks ta vabatahtlikuna rindele ning oli [[NKVD]] [[hävituspataljon]]is, mille ülesandeks olid [[diversioon]]iaktid ( ka "põletatud maa" taktika) vaenlase tagalas. Isa osales ühes niisuguses operatsioonis 28-liikmelise grupi koosseisus. Grupp paisati [[Kingissepp|Kingissepa]] ( Leningradi oblastis endine Jamburg) lähedale. Nad varjusid metsa ning lasksid õhku laskemoonarongi. Kui toidumoon otsa lõppes, said nad eestlastelt süüa ning seejärel andsid eestlased nad sakslastele välja. Osal grupist, nende hulgas Putini isal, õnnestus piiramisrõngast välja murda. Teel rindejoone poole kaotati mõned mehed, seejärel hargneti. Putini isa peitis end soolaukasse ja hingas pillirootoru kaudu. Koertega jälitajad jooksid temast mööda. Omade juurde välja jõudis neli meest, sealhulgas Putini isa{{lisa viide}}. Jõudmata abikaasaga kohtuda, läks ta jälle 86. laskurdiviisi 330. laskurpolgu koosseisus rindele, seekord "[[Neeva kannas]]ele" [[Neeva]] vasakkaldal, mis oli ainus sakslaste poolt vallutamata jäänud maalapp piirkonnas. Vaatamata massiivsele pommitamisele hoidis Punaarmee seda enda käes blokaadi lõpuni. Isale ja ühele teisele sõdurile tehti ülesandeks võtta ''[[keel (sõjandus)|keel]]''. Nad läksid Saksa [[blindaaž]]i juurde, kus ootamatult ilmus nähtavale sakslane, kes viskas nende pihta [[Käsigranaat|granaadi]]{{lisa viide}}. Isa sai raskelt haavata, tema jalg oli granaadikilde täis, nii et ta jäi lonkama. Mõne tunni pärast viisid omad ta ära.<ref name="KLtwu" /> Endine majanaaber tassis ta tule all mööda Neeva jääd tagalasse haiglasse. Isa oli haiglas mõne kuu. Ema käis teda seal iga päev vaatamas. Et ema oli näljast nõrkemas, laskis isa medõel oma toidu salaja emale anda. Et isa hakkas näljast teadvust kaotama, tuli see välja ning ema mõnda aega haiglasse ei lastud{{lisa viide}}. Kuigi isa tugevasti lonkas, ei antud talle kaua aega invaliidsusgruppi. Isa tegi sageli süüa, muu hulgas keetis [[sült]]i. Putini klassijuhataja sõnul oli Putini isa karmi, tõsise ja vihase olekuga, kuigi hiljem selgus, et ta on hea südamega.<ref name="kremlin" /> Ta oli veendunud [[kommunis]]t. Ta suri vähki. === Vanaisa === Vanaisa Spiridon Ivanovitš Putin töötas kogu elu kokana{{lisa viide}}. Ta töötas ka [[Leniskije Gorki|Gorkis]], kus elas [[Vladimir Lenin|Lenini]] ja kogu Uljanovite perekond. Kui Lenin suri, viidi ta üle ühte [[Jossif Stalin|Stalini]] suvilatest. Pensionil olles oli ta kokaks [[ÜK(b)P Moskva linnakomitee]] puhkekodus [[Iljinskoje]]s. Ta suri [[1979]]. Tema abikaasa, Putini vanaema Olga Ivanovna suri 1979. Mõlemad on maetud [[Moskva oblast]]i [[Krasnogorski rajoon]]i Iljinski kalmistule. Spiridonil oli palju poegi, kes läksid kõik rindele. Mõned neist hukkusid. === Ema === Putini ema Marija Ivanovna Šelomova (17. oktoober [[1911]] [[Zaretšje]] küla [[Tveri oblast]]is Pominovo küla naabruses – 6. juuli [[1998]]) töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle [[Leningradi blokaad]]i. Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli [[õigeusk|õigeusuline]]. Ta suri vähki. === Vanemate elu enne Putini sündi === Vladimiri vanemad tutvusid Pominovos ja abiellusid [[1928]]. Aastal [[1932]] kolisid nad maalt [[Peterhof]]i. Neil oli seal pool maja, millega nad olid väga rahul. Peaaegu kohe võeti isa sõjaväkke, ema läks tehasesse tööle. Sõja puhkedes ei tahtnud ema Peterhofist lahkuda. [[Leningradi blokaad|Blokaadi]] alguses viis ema vend, mereväeohvitser Ivan Ivanovitš Šelomov (suri 1973), kes teenis [[Smolnõi]]s mereväe staabis, Putini ema ja venna tule ja pommide all Peterhofist Leningradi. Ivan aitas ema oma pajuki arvelt. Kord kaotas ema Ivani äraolekul teadvuse ning teda peeti surnuks ja paigutati surnute juurde. Pärast sõda sai isa tehase kaudu kohe toa vannitoata [[kommunaalkorter]]is kesklinnas Baskovõi põiktänaval (''Баско́в переу́лок'') viiendal korrusel sooja vee ja liftita majas. Alguses oli köögi asemel kitsas koridoris gaasipliit ja kraanikauss. Trepikojas elasid rotid. == Lapsepõlv ja noorpõlv == [[Pilt:Vladimir Putin with his mother.jpg|thumb|Vladimir Putin emaga]] [[Pilt:Vladimir Putin as a child.jpg|thumb|Vladimir Putin lapsena]] [[Pilt:Vladimir Putin with parents in 1985.jpg|thumb|Putin koos vanematega 1985. aastal]] Putin sündis [[Peterburi|Leningradis]]. Vladimir oli perekonnas kolmas laps. Kaks vanemat venda, kes sündisid 1930-ndatel aastase vahega, surid lapsena. Esimene poeg suri mõne kuu vanusena, teine poeg suri blokaadi ajal Leningradi lastekodus, kus püüti lapsi elus hoida, [[difteeria]]sse. Putinite perekond elas Leningradis 20&nbsp;m² suuruses toas [[kommunaalkorter]]is. (Hiljem sai Putini isa sõjainvaliidina 27-ruutmeetrise korteri uusehitises [[Avtovo]]s.) Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa teadmata. Isa kasvatus oli range, ema oli leebe. Ta õppis [[1960]]–[[1968]] Leningradi 193. 8-klassilises koolis [[Gribojedovi kanal]]i ääres koduga samal tänaval. Kuni kuuenda klassini õppis ta halvasti, kuid käis [[saksa keel]]e ringis, mida juhendas klassijuhataja. Isa soovil käis Putin algklassides vastu tahtmist [[bajaan]]i õppimas. Poiss veetis suure osa ajast õues ja kakles eakaaslastega, mistõttu teda kolmandas klassis veel [[Pioneeriliikumine|pioneeriks]] ei võetud. Ta oli enda sõnul esialgu mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus. Kui ta hakkas seda seisundit kaotama, selgus, et kaklemisoskustest ei piisa, ning ta hakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema. Ta tegeles algul [[poks]]iga, kuid jättis selle varsti maha, sest tal löödi nina lõhki. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini juures [[sambo]]ga tegelema. Putini sõnul mängis treener tema elus otsustavat rolli.<ref name="kremlin" /> Treeneri otsusel mindi sambolt üle [[judo]]le. Putin tuli lõpuks linna meistriks judos. Kui selgus, et spordist ei piisa, hakkas ta hästi (neljade-viitega) õppima. Alles siis võeti ta pioneeriks ja temast sai rühmanõukogu esimees.<ref name="kremlin" /> Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetski põiktänaval ning lõpetas selle [[1970]]. See oli keemiakallakuga kool tehnoloogiainstituudi baasil. Putin tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Lapsena innustus ta Nõukogude filmidest [[luuraja]]test (talle meeldisid [[Vjatšeslav Tihhonov]]i ja [[Georgi Žžonov]]) ning unistas tööst [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] organites. Enda väitel pakkus ta ennast juba üheksanda klassi alguses [[KGB]] Leningradi valitsuse peakorteris, ent sai sealt soovituse kõigepealt õigusteaduskond lõpetada. Aastatel [[1970]]–[[1975]] õppis Putin [[Leningradi ülikool]]i õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas. Ta astus sinna hoolimata treeneri ja isa vastuseisust. Treener kartis, et poiss hakkab miilitsana inimesi püüdma, isa aga kartis, et poeg ei saa sisse ja läheb sõjaväkke, ning soovitas selle asemel astuda Tsiviillennunduse Akadeemiasse. Ülikoolis oli keskkoolilõpetajatele konkurss umbes 40 kandidaati kohale. Putin sai kirjandi eest nelja ning teistel eksamitel viied ning sai sisse. Sissesaamise nimel oli Putin viimases keskkooliklassis jätnud unarusse kõik õppeained, milles sisseastumiseksamit ei olnud. Putin õppis ülikoolis hästi, ühiskondliku tööga ei tegelnud, komsomoliaktivist ei olnud. Sport jäi õppimise kõrval teisejärguliseks, ometi ta treenis ja võistles palju ning tuli 1976 judos Leningradi meistriks. Ta täitis meistersportlase normi sambos ja sai meistersportlaseks judos. Putini ema võitis loteriil sõiduauto [[Zaporožets]] ja kinkis selle pojale. Õpingute ajal astus ta [[NLKP]]-sse. Üks tema õppejõududest oli [[Anatoli Sobtšak]], kes õpetas majandusõigust. Putini väitel ei olnud nende vahel mingeid erilisi suhteid. Putini diplomitöö teema oli "''Принцип наиболее благоприятствуемой нации''" (juhendaja L. N. Galenskaja). NB! == Teenistus KGB-s == [[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|left|Vladimir Putin KGB vormis]] Kuna nõukogude aegne Riikliku Julgeoleku Komitee ja töötajate tegevus oli salastatud, siis on Putini ning teiste sellel ajal RJK töötanud isikute tegevuse kohta erinevaid andmeid – ametlik versioon ning mitteametlikud andmed.<ref name="QB70X" /> Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[1975]]. aastal Leningradi [[KGB]] piirkondlikku valitsusse, kohustusliku kaheaastase suunamisjärgse töötamiskohustusega, olemata veel RJK [[kaadriohvitser]]. Ta vormistati tööle algul [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus|RJK Leningradi ja Leningradi oblasti valitsuse]] sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (kaadriosakonnas) ja Teise osakonna süsteemis, Putini sõnul [[vastuluure]] allosakonnas..<ref name="bookchapter4" /> [[1976]]. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis [[Ohta]]s lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette (ametliku versiooni kohaselt) välisvaatlusega tegelevaid julgeolekutöötajaid. 2001. aastal aga avaldas ajaleht [[La Repubblica]] koos Putiniga kursustel viibinud endise julgeolekutöötaja andmed, mille kohaselt valmistati nende 25-liikmelist gruppi ette tööks "ideoloogiliste diversioonidega võitlemiseks" [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|RJK 5. osakonnas]] – NSV liidu [[Salapolitsei|poliitilises politseis]].<ref name="sMFrG" /> Pärast seda töötas Putin ametliku versiooni kohaselt, mis loob talle venelaste jaoks positiivse luuraja [[imago]] [[1977]]. aasta alguseni RJK Leningradi valitsuses enda sõnul [[vastuluure]] alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|viiendas teenistuses]]", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal [[Sergei Ivanov]]iga, kes töötas samas allosakonnas. [[Pilt:Lyudmila Putin favourite photo.jpg|thumb|1983. aastal abiellus Putin [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]]] Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. [[1979]]. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused [[Moskva]]s [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelises KGB Kõrgkoolis]] [[Varsonofjevski põiktänav]]al ning tegeles [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva Olümpiamängude]] turvamisega. Pärast seda töötas ta neli ja pool aastat (1979–1983) [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e 1. ([[välisluure]]) osakonnas (luure oma territooriumilt). Aastal [[1984]] sai ta [[major]]i auastme. Juulist [[1984]] juulini [[1985]] õppis ta varjunime "Platov" all [[NSV Liidu RJK Punalipuline Instituut|Punalipulise Instituudi]] (''Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР'') (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu [[Välisluureakadeemia]]) üheaastases teaduskonnas. See asus [[Moskva oblast]]i [[Zvenigorodi rajoon]]is ("objekt "Jūrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele ([[Šveits]], [[Austria]], [[SVL|Lääne-Saksamaa]], [[SDV|Ida-Saksamaa]]; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|RJK Esimese Peavalitsuse]] 4. osakond). Ta oli oma õppegrupi vanem. {{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}} Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud [[Mihhail Frolov]] sõnul märgiti tema joontena iseloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon)<ref name="bookchapter4" /> Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne"..<ref name="ogGKw" /> Putini sõnul oli tal {{kas|valida}}, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja [[KGB|NSV Liidu KGB]] keskaparaadis Moskvas, vastava suuna (Saksamaa) keskaparaadi osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail [[1985]]–[[1990]] [[Saksa DV]]-s [[Dresden]]is. Saksamaal oli Putin osakonna ülema vanemabi ja parteilises liinis [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s|Riikliku Julgeoleku Komitee SDV esinduse]] Dresdeni grupi parteiorganisatsiooni sekretär, ametlikult oli tema ametinimetus ([[kattealune töökoht]]) [[NSVL–SDV Sõpruse Maja]] direktor. Putini ''enda sõnul'' tegeles ta informatsiooni kogumisega [[Lääne-Saksamaa]] poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ([[NATO]]) plaanide kohta. Putin: {{Tsitaat|"Tavaline luuretegevus: teabeallikate [[värbamine]], teabe saamine, selle töötlus ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|keskusse]] saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi [[Saksa LV Välisministeerium|välisministeeriumis]], kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon [[desarmeerimisläbirääkimised|desarmeerimisläbirääkimistel]]." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust [[Stasi]] oma ning [[BND|Lääne-Saksamaa vastuluurele]] oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu."|<ref name="bookchapter4" />|}} Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid [[sideagent]]idena ühendust nõukogude luureagentidega Lääne-Saksamaal. Selliste ülesannetega – välisluure [[illegaalne residentuurid|illegaalsete residentuuride]] agentide töö materiaal-tehnilise kindlustamisega tegelesid [[S valitsus]]e 3. osakonna töötajad. Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks [[tööstusspionaaž|varastada Lääne tehnoloogiat]] või [[NATO]] saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita side"-t. Arvatakse, et Putin värbas eriti [[Saksa DV]] elektroonikafirma [[Robotron]]i töötajaid ning Robotroni külastavaid [[Siemens]]i ja [[IBM]]-i töötajaid..<ref name="xgEhm" /> Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada. Luurespetsialistid ja [[politoloog]]id on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks [[Mihhail Gorbatšov]]ile sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi [[Hans Modrow]]iga{{lisa viide}}. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ([[Operatsioon Lutš]]). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi [[Hans Modrow]]i jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] kohta dokumentide hankimist.<ref name="bookchapter4" /> Saksamaale sõitis Putin vanem[[operatiivvolinik]]una. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB Saksamaa esinduse [[parteikomitee]] liikmeks. Perekond elas [[Stasi]] majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Töökoht [[Dresden]]is, asus villas künkal Angelikastrasse 4<ref name="nzimC" /> [[Elbe]] jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal [[Volga (auto)|Volga]]. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud.<ref name="XN41b" /> Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest [[1992]]. aasta algul [[alampolkovnik]]u auastmes.<ref name="xgEhm" /> Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima saavutamaks temalt teenet. Putin pidas otsust lahkuda KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, [[Anatoli Sobtšak]]i ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus.".<ref name="BRjPW" />- Selle kohta väidab Jeltsini lähikondlane ja Putini naaber Rubljovkal 1990-tel (oligarh S. Pugatšov) , et Putin pole KGB-st kunagi lahkunud ning oli KGB sidemees Sobtšaki juures.<ref name=":1" /> == Töö Peterburi (Leningradi) ülikoolis ja võimuorganites == === Ülikoolis === Putin sai [[1990]] Leningradi Ülikooli rektori [[Stanislav Merkurjev]]i abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus traditsiooniliselt [[KGB|NSV Liidu riikliku julgeolekuametkonna]] esindajale, kus töötasid [[Riikliku Julgeoleku Komitee aktiivreserv]]i kuuluvad julgeolekuohvitserid, kes kontrollisid ülikooli välissidemeid ja ülikooli poliitilist tegevust, endise RJK kindralmajori [[Oleg Kalugin]]i hinnangul oli Putin RJK [[resident]] (agentuurvõrgu juht) Leningradi ülikoolis.<ref name="db2F6" /> Ülikooli rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal [[Valeri Mussin]]i juhendamisel väitekirja kirjutada.<ref name="vFxW3" /> === Linnanõukogu esimehe aparaadis === Mais 1990, varsti pärast [[Anatoli Sobtšak]]i valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel.<ref name="u7c9x" /> Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. Putini sõnul ei teinud KGB kordagi katset teda operatiiveesmärkidel kasutada. "Arvan, et saadi aru, et see on mõttetu. Peale selle, tol hetkel oli kõik, sealhulgas õiguskaitseorganid, lagunemise seisundis." Kord taheti Putinilt siiski Sobtšaki allkirja ühele dokumendile, kuid ta lükkas ettepaneku tagasi, viidates Sobtšaki usaldusele (Sobtšak oli ära sõites jätnud talle kolm tühja paberit oma allkirjaga). Sobtšak lõi Putini tunnistuse peale, et ta töötab KGB-s, pärast järelemõtlemist käega: "Noh, ... sellega!"). Putini sõnul läks ta Sobtšaki juurde tööle ühe sõbra soovitusel, kelle meelest Sobtšakki ümbritsesid sulid. Sobtšak olevat Putinile öelnud: "Mul on tarvis abilist. Kui ausalt öelda, siis ma kardan vastuvõtutuppa minna. Ma ei tea, mis inimesed seal on." Putin kommenteeris seda nii: "Poisid, kes Sobtšaki juures vastuvõtutoas istusid ning sel hetkel just nagu tema lähima ümbruse, käitusid jäigalt, jämedalt, komsomoli-, nõukogude koolkonna parimates traditsioonides. See tekitas saadikutekorpuses muidugi tugevat ärritust ja viis väga kiiresti konfliktini Sobtšaki ja Leningradi nõukogu vahel."<ref name="z7Fkx" /> Juba siis ületas Putini reaalne mõju Sobtšakile formaalse mõju (mida ei eita ka Putin ise). [[Dmitri Lenkov]], kes oli linnanõukogus fraktsiooni "Demokraatlik Venemaa" koordinaator, meenutab, et Putini suhetel saadikutega oli "täiesti positiivne iseloom". Sobtšak saatis sageli Putini rahulolematute linnanõukogu liikmetega asju klaarima. Just Putin algatas läbirääkimised "Demokraatliku Venemaa" fraktsiooni ja Sobtšaki vahel 1991. aasta alguses, kui nende suhted olid väga teravad.<ref name="Vsp06" /> === Linnapea aparaadis === Kui Anatoli Sobtšak juunis [[1991]] Leningradi linnapeaks valiti, sai Putinist 12. juunil või 28. juunil 1991 linnavalitsuse välissidemete komitee esimees. See komitee arendas suhteid välismaa firmadega. Putin riputas oma [[Smolnõi]] kabineti seinale [[Peeter I]] hilisperioodi portree. Komitee alustas sellest, et Peterburis avati Nõukogude Liidu esimesed lääne pankade esindused. Püüti ligi tõmmata lääne investeeringuid. Selleks loodi "investeerimistsoonid". Samuti hakati moderniseerima Peterburi infrastruktuuri. Viidi lõpule Peterburi ja Kopenhaageni vahelise valguskaabli rajamine. See tagas kvaliteetse telefonside välismaaga. Välissuhete spetsialistide väljaõpetamiseks loodi Putini algatusel ja Sobtšaki toetusel Leningradi ülikoolis rahvusvaheliste suhete teaduskond, mis alustas tööd 1994. Et võtta hasartmängud kontrolli alla, loodi munitsipaalettevõte, mis kontrollis 51% linna hasartmänguasutustes aktsiatest. Seal olid [[FSB]], maksupolitsei ja maksuinspektsiooni esindajad. Asutused aga näitasid ainult kahjumeid. (1996. aasta valimiste ajal heideti linnavalitsusele ette osalust hasartmänguäris.) [[Augustiputš]]i ajal oli Putin puhkusel. Ta jõudis Leningradi 20. augustil. Kui Sobtšak [[augustiputš]]i ajal Moskvast Leningradi sõitis, oli Putin tal KGB-st saadud ihukaitsjate meeskonnaga vastas. Koos Sobtšaki ja teistega sõitis ta mööda linna ettevõtteid ja esines töölistele. [[20. jaanuar]]il esitas ta teist korda raporti KGB-st lahkumiseks. Sobtšak helistas Putini sõnul 20. augustil [[Vladimir Krjutškov]]ile ning Peterburi KGB juhile [[Viktor Tšerkessov]]ile ning sai järgmisel päeval teada, et tema raportile on alla kirjutatud.<ref name="z7Fkx" /> 1992. aasta alguses arvati Putin KGB reserv[[alampolkovnik]]una [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv|tegevreservi]]. Ta kirjutas juba enne [[augustiputš]]i ise raporti sooviga KGB-st lahkuda, sest üks linnaduuma saadik hakkas teda šantažeerima, püüdes saavutada temalt üht teenet. Ta andis [[Igor Šadhan]]ile teleintervjuu, kus ta "''jutustas üksikasjalikult oma tööst KGB-s''". Pärast seda ei olnud teda enam võimalik šantažeerida. Linnas ei olnud toiduaineid, ja neid vahetati välismaalt metallide vastu. [[Peterburi Linnaduuma]] toidukomitee liige [[Marina Salje]] pani tähele, et lepingutes oli metallide hind liiga kõrge ja toidu hind liiga madal. Lõpuks ei jõudnudki toit kohale. Salje kahtlustab välissidemete komitee esimeest Putinit osaluses [[manipulatsioon]]ides.<ref name="vFxW3" /> Aastal [[1992]] esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm eesotsas [[Marina Salje]] ja [[Juri Gladkov]]iga (nn [[Salje komisjon]]) Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Töörühma järelduse kohaselt<ref name="0pG3x" /> müüdi toorainet turuhinnast palju madalamate hindadega (haruldast metalli [[skandium]]i tuhat korda odavamalt, toiduaineid aga osteti kallimalt; tehinguid tehti kahtlaste ühepäevafirmadega ning firmadega, mille eesotsas olid kriminaalsed tegelased, lepingud sõlmiti reeglite jämedate rikkumistega ning soovi korral sai neid hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Peterburi nõukogu kiitis [[8. mai]]l [[1992]] töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtšakil Putin erru saata ning anda materjalid üle prokuratuurile. Putin kommenteeris asja nii: "Tõepoolest, 1992. aastal, kui riigis oli faktiliselt toitluskriis, olid Leningradil suured probleemid. Ja siis panid meie ärimehed ette järgmise skeemi: neil lubatakse müüa välismaale kaupu, peamiselt toorainegrupist, ja nemad kohustuvad selle eest tarnima toiduaineid. Teisi variante meil ei olnud. Sellepärast nõustus Välissidemete Komitee, mida ma juhtisin, selle ettepanekuga. Saadi valitsuse esimehe luba, vormistati vastav ülesanne. Skeem hakkas toimima. Firmad vedasid toorainet välja. S.o toll ei lasknud midagi välja ilma vastavate saatedokumentideta, mida selleks tavaliselt nõutakse. Siis räägiti palju, et olevat välja veetud mingeid haruldasi muldmetalli. Ühtki grammi mitte mingit metalli välja ei veetud. Seda, mis vajas eriluba, toll läbi ei lasknud. Kahjuks jätsid mõned firmad täitmata lepingu peamise tingimuse – ei toonud välismaalt sisse toiduaineid või ei toonud täies mahus. Nad rikkusid kohustusi linna ees. ... Ja seal ei olnud faktiliselt mingit uurimist. Ega saanudki olla. Kriminaalkorras jälitada ei olnud mitte millegi eest ja mitte kedagi. ... Arvan, et seda skandaali püüdis osa saadikuid kasutada Sobtšaki mõjutamiseks, et ta mind vallandaks. ... Selle eest, et ma olen endine KGB-lane. Kuigi arvan, et selle taga olid ka teised motiivid. Mõned saadikud töötasid otseselt nende firmadega, mis tahtsid nendelt tehingutelt teenida, aga nendele midagi osaks ei langenud, nii nad leidsidki kurja KGB-lase, kes segas, ja teda tuli ära ajada. Ja sellele ametikohale tahti panna oma inimene. Leian, et linn muidugi ei teinud kõike, mida oleks võinud. Oleks tulnud tegema tihedamat koostööd õiguskaitseorganitega ning nendest firmadest lubatu kepiga välja peksta. Kuid kohtusse anda oli neid mõttetu – nad lahustusid kohe. Õigupoolest polnudki neid millegi eest kohtu alla anda. Tuletage seda aega meelde – siis tekkisid alatasa mingid kontorid, finantspüramiidid, [[MMM]]... Me lihtsalt ei oodanud seda. Saage aru, meie ju ei tegelnud kaubandusega. Välissidemete komitee ise ei kaubelnud millegagi, ei ostnud midagi, ei müünud midagi. See ei ole ju väliskaubandusorganisatsioon. ... Litsentsi ei olnud meil õigust anda. Selles asi ju ongi. Litsentse andsid [[Välismajandussidemete Ministeerium]]i allosakonnad. See on föderaalstruktuur, millel ei olnud linna administratsiooniga mingit pistmist."<ref name="z7Fkx" /> [[Pilt:George_Bush_and_Vladimir_Putin_2008-04-05.jpg|pisi|[[George W. Bush]] ja Vladimir Putin [[Sotši]]s [[Must meri|Musta mere]] kail päikeseloojangut vaatamas, 5. aprill 2008]]Ajakirjanduses on ka juttu olnud Putini sidemetest aastatel 1992–1999 Vene-Saksa firmaga [[SPAG]] (''Санкт-Петербургское общество недвижимости и долевого участия''), mida välismaa luureteenistused on kahtlustanud [[rahapesu]]s ja sidemetes [[Colombia narkomaffia]]ga. Putin oli selle firma konsultatiivnõukogu või vaatlusnõukogu liige ja esimehe asetäitja ning tal on tihedad sidemed [[Vladimir Smirnov]]iga, kes mõnda aega juhtis firma tegevust Venemaal. Need sidemed tekkisid neil ühise sõidu ajal [[Frankfurt]]i 1991 ning nende najal sai Smirnov SPAG-i peamiseks Venemaa-poolseks kaasasutajaks ning SPAG-i Peterburi operatsioonide täitevdirektoriks. Smirnov ja Putin said sõpradeks ning ostsid endale Peterburi lähedal kõrvuti suvilad. 2000. aastal kutsus Putin Smirnovi tööle Venemaa presidendi asjadevalitsusse kinnisvara eest vastutajaks. Putini ja veel kolme ametniku osalus firma konsultatiivnõukogus oli vajalik, et investorid võtaksid kompaniid tõsisemalt. Firma presidendi [[Markus Rese]] sõnul oli Putin "üks kontaktidest" ning tema tasustamata tööd konsultatiivnõukogus märtsini 2000 võib pidada põhiliselt "auametiks". Aastal 2000 eitas Putini suhtekorraldaja, et Putin oleks selle firma heaks kunagi nõunikuna töötanud või et talle oleks selle eest makstud. Ent [[Newsweek]]i andmetel on alust arvata, et Putinil olid vähemalt regulaarsed (ja mõnikord väga tihedad) kontaktid SPAG-i mõningate Venemaa ja välismaa direktoritega ning et ta kirjutas isegi Venemaa linnavalitsuse nimel selle firma tähtsatele dokumentidele alla. Detsembris 1994 kirjutas Putin [[Peterburi linnavalitsus]]e nimel alla volitusele, millega Smirnovile usaldati käsutada 200 SPAG-i aktsiat, mis kuulusid linnale. Augustis 1996 allkirjastas Putin linnavalitsuse nimel korralduse, millega anti Smirnovile kuuluvale [[Peterburi kütusekompanii]]le PTK praktiliselt [[monopol|monopoolne]] õigus[[ bensiin]]i jaemüügile linnas, sealhulgas lepingud bensiini tarnimiseks kiirabi- ja miilitsaautodele ning bussidele ja taksodele. Newsweeki järgi on Putini ülikooliaegsel sõbral jurist Viktor Hmarinil suur pakk kütusekompanii aktsiaid. Kompanii asepresidendiks sai väidetav [[Tambovi organiseeritud kuritegelik grupeering|Tambovi organiseeritud kuritegeliku grupeeringe]] juht [[Vladimir Barsukov]] (hilisema nimevahetuse tulemusena [[Vladimir Kumarin]]). On avaldatud arvamust, et Putini toetus USA-le pärast 2001. aasta [[9/11|11. septembri sündmusi]] on seotud [[George W. Bush]]i lubadusega mitte avaldada Putinit kompromiteerivaid luureandmeid seotuse kohta kuritegelike rühmitustega.<ref name="Tag5Q" /><ref name="wQz4F" /><ref name="Fu6kv" /><ref name="4xL2B" /><ref name="n5eSo" /> Paljud neist, kes koos Putini kui välissidemete komitee esimehega tegelesid arvukate firmade asutamisega ja nende tegevuse juhtimisega, [[Aleksei Kudrin]], [[German Gref]], [[Mihhal Lessin]] jt), asusid 2000. aastatel Venemaa valitsuses vastutavatele ametikohtadele. Märtsist [[1994]] oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast [[Peterburi linnapeade loend|Peterburi linnapea]]) esimene asetäitja. Aselinnapeana hoidus Putin avalikkuse eest varjule. Putin tegeles diplomaatiliste esindustega, hotellidega, hasartmänguäriga ja ühiskondlike ühendustega ning kureeris kõiki jõustruktuure. Aastal [[1995]] korraldas Putin kohapeal partei "Meie Kodu On Venemaa" Riigiduuma valimiste kampaaniat. Aastatel 1995–[[1997]] oli ta liikumise "[[Meie Kodu On Venemaa]]" Peterburi osakonna nõukogu esimees. Mitte keegi Sobtšaki 1991. aasta kaastöölistest peale Putini ja [[Vitali Mutko]] ei jäänud Sobtšaki lähikonda 1996. aastani välja, mil Sobtšak kaotas [[3. juuli]]l linnapeavalimised [[Vladimir Jakovlev (1944)|Vladimir Jakovlevile]]. Putin astus ametitest linnavalitsuses tagasi. Ta aitas presidendivalimistel [[Boriss Jeltsin]]i kohalikku valimisstaapi. Augustis [[1999]] süüdistasid ajakirjanikud [[Oleg Lurje]] ja [[Inga Saveljeva]] Putinit [[korruptsioon]]is erastamise käigus, eelarvevahendite riisumises, sidemetes kuritegeliku maailmaga jne. Need süüdistusid kattusid paljus anonüümsete kompromiteerivate materjalidega Putini kohta, mida levitati Moskvas. Mingit ametlikku reaktsiooni neile süüdistustele ei järgnenud. == Töö Moskvas presidendi aparaadis == [[Pilt:Russia.VladimirPutin.02.jpg|pisi|Putin, 2003]] Kui Anatoli Sobtšak [[1996]] valimistel lüüa sai, asus Putin augustis tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja [[Pavel Borodin]]i asetäitjana. Märtsist [[1997]] oli ta presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja büroo revisjonikomisjoni esimees. Mais [[1998]] sai ta [[Presidendi administratsioon]]i juhi esimeseks asetäitjaks. [[27. juuni]]l [[1997]] kaitses Putin [[Peterburi Mäeinstituut|Peterburi Mäeinstituudis]] 218-leheküljelise kandidaaditöö "Стратегическое планирование воспроизводства минерально-сырьевой базы региона в условиях формирования рыночных отношений. Санкт-Петербург и Ленинградская область)" ("Regiooni mineraalsete toorainete baasi taastootmise strateegiline planeerimine turusuhete kujunemise tingimustes. Peterburi ja Leningradi oblast"). Väitekiri tegeles suures osas Peterburisse sadama ja teede ehitamise tõhususega. Retsensentide seas olid [[Valeri Serdjukov]], [[Sergei Glazjev]] ja [[Mihhail Mednikov]]. [[25. märts]]il [[2006]] teatasid [[Washington]]i mõttekoja [[Brookings Institution]] uurijad, et väitekirjas oli 16 lehekülge peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud [[1978]] ilmunud USA professorite [[William King]]i ja [[David Cleland]]i artikli "Strategic Planning and Policy" venekeelsest tõlkest, mille üks KGB-ga seotud instituut oli teinud 1982. Kuus diagrammi ja graafikut on peaaegu täpselt üle võetud. Plagiaadi avastajate [[Clifford Gaddy]] ja [[Igor Dantšenko]] arvates on Putin nende tööd hoolega lugenud ning rakendab seda Venemaa juhtimisel.<ref name="zXBFX" /><ref name="WvBrn" /> == Tegevus [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juhina == [[Boriss Jeltsin]]i valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna [[FSB]]-d juulist [[1998]] märtsini [[1999]]. Ta sai ka [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimeheks. Ajal, mil Putin juhtis FSB-d, toimusid Venemaal septembris 1999. terroriaktid – [[Buinaksk]]is, [[Moskva]]s ja [[Volgodonsk]]is ([[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]]), mille organiseerimises süüdistas endine Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium|JM]]-[[Venemaa Föderatsiooni Vastuluureteenistus|FSK]]-[[FSB]] töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] FSB-d. == Tegevus peaministrina ja presidendi kohusetäitjana == {{Vaata|Vladimir Putini esimene valitsus}} Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministriks]]. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] käigus Venemaa õhujõudude poolt tsiviilobjektide pommitamist kommenteerides teatas Putin Venemaa peaministrina Venemaa televisioonikanali esinemises, kriminaal[[kurjategija]]te [[žargoon]]i kasutades, et Venemaa relvajõud hävitavad tšetšeene/terroriste igal pool valimata aega ja kohta: {{Tsitaat|Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid Tšetšeenias ainult terroristide baaside suhtes, ja see jätkub kus ka terroristid ei asuks. …Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame tualetis, siis lööme nad peldikus kasti '''''сортире их замочим''''', lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult.|[[:ru:Мочить в сортире]]|}} Tšetšeenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Putin Venemaa elanikkonna poolehoiu ning [[valimistehnoloogi]]aid kasutades saavutas, et kui [[31. detsember|31. detsembril]] 1999 astus Jeltsin tagasi, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks. == Tegevus presidendina == [[Pilt:Vladimir Putin-6.jpg|thumb|Vladimir Putin]] [[26. märts]]il [[2000]] valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. [[7. mai]]l astus ta ametisse. [[14. märts]]il [[2004]] valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. See ametiaeg algas 7. mail 2004. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist, millega üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt, [[20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof|20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks]]<ref name="a13cn" /> ja Vene inimeste jaoks tõeliseks tragöödiaks, mille tagajärjel "kümned miljonid meie kaasmaalased ja kaaskodanikud leidsid end elavat Venemaast väljaspool." == 2008. aasta presidendivalimised == [[2. märts]]il [[2008]] toimunud [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga ja vaatamata erinevatele spekulatsioonidele teatas Putin juba aegsasti, et ta ei kavatse võimulejäämiseks seadusemuudatust algatada. Presidendivalimised võitis tema soosik, asepeaminister [[Dmitri Medvedev]] (teiseks Putini kandidaadiks oli [[FSB]]-lane [[Sergei Ivanov]]), kes võttis Putinilt võimu üle [[7. mai]]l [[2008]] ja nimetas Putini peaministriks. == Tegevus peaministrina alates 2008. aastast == {{Vaata|Vladimir Putini teine valitsus}} [[Pilt:Dmitry Medvedev 12 November 2008-1.jpg|thumb|Medvedev ja Putin 12. novembril 2008]] Putin kinnitati peaministriks [[8. mai]]l 2008. 24.–25. juulil 2008 süüdistas ta kaevandusfirmat [[Mechel]] oma toodangu müümises Venemaale kallima hinnaga kui teistele riikidele ja maksudest kõrvale hiilimises. Selle tagajärjeks oli Mecheli aktsiahinna järsk langus, mis aitas kaasa Venemaa 2008. aasta finantskriisile.<ref name="fafWw" /> Detsembris 2008 protesteerisid [[Kaug-Ida]] elanikud välismaalt imporditud autodele uute maksude kehtestamise vastu ja nõudsid Putini tagasiastumist. Peaministri ja presidendina on Putin pooldanud ja teostanud Venemaal [[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]] põhimõtteid,<ref name="G0f2p" /> kasutades selleks valitseva partei "[[Ühtne Venemaa]]" ja riigiaparaadi [[administratiivressurss]]i. === Suhtekorraldus === Peaministrina on ta läbi viinud Venemaa jaoks enneolematuid [[Suhtekorraldus|PR]] aktsioone, avalikult ja demonstratiivselt rõhutanud oma [[macho]]mehelikku külge – lennanud hävituslennukiga, sõitnud miniallveelaevaga [[Mir-1]] [[Baikali järv]]es, teinud laialt kajastatud kalapüügiretki paljastatud [[torso]]ga; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava [[ussuuri tiiger|ussuuri tiigri]]; külastades Kaug-Ida piirkondi [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres osales ta vaaladele [[satelliit]]jälgimisanduri kinnitamisel, mis võimaldab läbi viia teaduslike uuringuid vaalade liikumisteede kohta; andis välja oma [[DVD]] [[judo]] õpetusega koos Olümpia- ja maailmameistri [[Yasuhiro Yamashita]]ga; laste vastu suunatud hoolitsusega ([[Nikita Konkin]]i nimelise viieaastase poisi paljastatu kõhu suudlemine [[Moskva Kreml]]i lähedal), Siberi külastamisel [[John Wayne]] stiilis poseerimine hobuse seljas,<ref name="i8MGR" /> [[vaal]]apüük [[Kamtšatka]]l,<ref name="nZxjW" /> [[lumeleopard]]ide elu uuriv ekspeditsioon [[Tõva]] autonoomses piirkonnas,<ref name="BQt1u" /> 2010. aasta augustis toimunud [[metsapõleng]]ute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki [[Be-200]], [[lennukitüür]]i taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. == Esinemine 2012. Lužniki staadioni rahvapeol == 23. veebruaril 2012 toimus Moskvas Lužniki staadionil relvajõudude pidupäeva puhul korraldatud rahvapidu, mis oli ametlikult mõeldud poliitilise kogunemise ja meeleavaldusena. Moscow New`s poliitilise osakonna vanemreporteri Anna Arutunyani silmade läbi sellel toimunud Putini esinemisest: ''""Me mäletame oma ''lapsepõlvest neid sõnu, mäletame sõdalasi, kes vandusid ustavust oma isamaale ning kes igatsesid selle eest surra!" … ''"Meiegi sureme ''Moskva eest'' ''Nagu kõik, kes ''surid sel lahinguteel!'' ''Võitlus ja surm, ''hüüdsime taas!'' ''Ja sel üleni ''verisel maal'' ''täitsime vande ''surra kodumaa raal!" '' ''Ühelt poolt ''ähvarduse ja teisalt lubadusega pikitud kõne kulmineerus morni hoiatusega:'' ''"Võitlus Venemaa eest jätkub. Võit jääb meile!" … Ta kutsus meid surema iseenda kui Venemaa kehastaja nimel … , manipuleerides ürgse igatsusega jagada oma pühade esiisade saatust.'' ''Seisin seal ''tardunult, …, sest ma tajusin toimuva salakavalat loogikat. Kuuldu oli otsekui ''kahvatu minevikupeegeldus ajast, kui inimesed igatsesid surra Stalini eest. Kurnatud, ületöötanud koduperenaisele, kes heitles igapäevaelu labaste pisiasjadega: nõelumata sokkidega, tilkuvate kraanidega, läbipõlenud elektrikorkidega ja kõige muuga, ning kes kulutas veelgi rohkem energiat selleks, et külmal ajal sooja saada, ning niisuguses maailmas laste kasvatamisega lausa Heraklese vägitegusid korda saatis, võis tunduda kuulsusrikas surm lausa ahvatlev. Praegu ei tunnistaks ta seda iialgi, isegi iseendalegi mitte, rääkimata juba valjusti väljaütlemisest, kuid just niisugust paganlikku tungi, Jumal teab mis eesmärgil, kasutaski ära Putin."'' <ref name="xQHMt" />'' == Isiklikku == [[Pilt:Putin (cropped).jpg|thumb|Putin, 2007]] === Keelteoskus === Lisaks [[vene keel]]ele oskab Putin soravalt ka [[saksa keel]]t.<ref>Vt nt Putini kõne Bundestagis: https://www.youtube.com/watch?v=9jyLQmyg9hs</ref> Saksamaal elades oli perekonna kodune keel saksa keel{{lisa viide}}. 2000. aastal presidendiks saades hakkas ta võtma [[inglise keel]]e tunde. Eraviisilistes vestlustes kasutab president inglise keelt, ametlikes olukordades ent jätkuvalt tõlgi abi. Esimene ametlik ingliskeelne sõnavõtt koosnes mõnest kaastundeavalduseks öeldud fraasist 2003. aastal [[Buckinghami palee]]s. Esimese täismahus, soravas inglise keeles kõne pidas Putin 119. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] istungjärgul [[4. juuli]]l [[2007]] [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] [[Sotši]]le [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpia]] korraldamisõiguse kinnitamise puhul. Eesti keeles oskab ta öelda "tere-tere vana kere".<ref name="VgcYZ" /> === Varanduslik seis === 2007. aastal avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonis teatas Putin oma varanduseks 3,7 miljonit rubla pangakontodel, 77,4-ruutmeetrise korteri Peterburis ja 260 panga [[Saint Petersburg Bank]] [[aktsia]]t turuhinnaga 5,36 [[USA dollar]]it aktsia kohta ja kaks 1960ndate autot [[Volga M21]], mis ta oma isalt päris. Tema [[2006]]. aasta sissetulek oli umbes 2 miljonit rubla. Väidetavalt hinnati [[Luure Keskagentuur|CIA]] [[2007]]. aasta salajases aruandes Putini varanduslikku seisu umbes 40 [[miljard]]ile [[USA dollar|dollarile]].<ref name="wU1LS" /><ref name="lF8f8" /> Arvatakse, et Putini tegelik varandus on palju suurem ning ta on üks Euroopa või maailma rikkamaid inimesi.<ref name="Ig4oT" /> Endise [[Riigiduuma]] esimehe [[Ivan Rõbkin]]i ja politoloog [[Stanislav Belkovski]] väitel kontrollib Putin ''[[offshore]]''-firmade kaudu 4,5% osalust (umbes 13 miljardit USD) [[Gazprom]]is, 37% (umbes 20 miljardit USD) [[Surgutneftegaz]]is ja 50% naftafirmas [[Gunvor]]. Neid väiteid ei ole siiski tõestatud ja Putin ise on seda eitanud.<ref name="uyV7I" /> 19.jaanuaril 2021. aastal avaldas Navalnõi Youtubes uurimuse "Putini loss. Kõige suurema altkäemaksu lugu"- seda hakati ehitama 2004. aastal. Asub Musta mere kaldal, Gelenziki lahest mööda randa 19 km lõuna suunas. 44°25'13"N 38°12'35"E === Perekond === [[28. juuli]]l [[1983]] abiellus ta [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]. Nad tutvusid Leningradis [[Arkadi Raikin]]i etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile [[Rossija-24]] oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]], et abielu on ametlikult lahutatud.<ref name="e7yQp" /> Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. [[Anatoli Voropajev]] on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus [[DVD]]-na [[14. veebruar]]il [[2008]]. Kinodes seda näidatud ei ole.<ref name="lrEXj" /> Neil on kaks tütart: Marija (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja [[Katerina Tihhonova|Jekaterina]]<ref name="wqgOH" /> (sündinud [[1986]] [[Dresden]]is). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.<ref name="1b0R8" /> Seoses [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas]] [[17. juuli]]l [[2014]] ütles [[Holland]]i [[Hilversum]]i linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et [[Voorschoten]]is oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata.<ref name="NPkwM" /> Hiljem vabandas Broertjes [[Twitter]]i kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.<ref name="MEGJn" /><ref name="mSweM" /><ref name="Pp6hW" /> Ajaleht [[Moskovski Korrespondent]] on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning [[15. juuni]]l [[2008]] oli tal plaanis abielluda [[Alina Kabajeva]]ga. Viimane on seda eitanud.<ref name="maomn" /> 18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.<ref name="XUBdR" /><ref name="WcPg3" /> === Koduloomad === Tal on olnud hulk koduloomi, kellest enamik on talle kingitud: kolm koera (must [[labradori retriiver]] [[Konni]]<ref name="PLAcS" /> ja kaks [[puudel|puudlit]]), [[kodukits]] tallega, [[poni]], [[hobune|hobused]], [[küülik]]ud, [[kalkun]]id, [[kukk|kuked]], [[kana]]d ja [[part|pardid]]. === Sport === [[Pilt:Vladimir Putin in Japan 3-5 September 2000-23.jpg|thumb|Vladimir Putin Jaapanis judo näidismatšil]] Ta innustus lapsena [[võitluskunstid]]est ning tuli lõpuks linna meistriks [[judo]]s, milles tal on [[must vöö]]. Ka Kremlis treenib ta ''[[dōjō]]''<nowiki>'s</nowiki>. Putin valdab ka [[poks]]i ja [[sambo]]t. Ta on meistersportlane [[sambo]]s ([[1973]]) ja [[judo]]s (1975). Samuti meeldib talle suusatada. Ta on tegutsenud [[treener]]ina. Osalemise eest kahekordse [[Maailmameister|maailmameistri]] [[Tagir Abdulajev]]i ettevalmistamises pälvis ta 1998. aastal [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] aunimetuse sambos.<ref name="tvc"/> === Religioon === Putin rõhutab oma õigeusu juuri (tema ema oli õigeusklik). Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa eest salaja. Ta on presidendina avalikult osalenud õigeusu jumalateenistustes, tehes ristimärki ja küünlaid süüdates. Näiteks on televisioonis näidatud, kuidas ta [[2006]] osales jõulujumalateenistusel [[Istra]]s [[Uus-Jeruusalemma klooster|Uus-Jeruusalemma kloostris]]. Ei ole teada, et ta oleks armulaual käinud. Alates eluohtlikust tulekahjust suvilas 1990ndate alguses on Putin [[Vene Õigeusu Kirik]]u liige. Aastal [[1993]] sõitis Putin ametliku delegatsiooniga Iisraeli. Ema andis pojale kaasa tema ristimisristi, et poeg laseks selle Issanda Hauakirikus pühitseda. Putin tegi seda ning kannab sellest ajast seda risti.<ref name="3t9Nh" /> === Muud === On olemas ka Vladimir Putini nimeline tomatisort.<ref name="378Z6" /> 1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk. Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks.<!--vestab praegugi, youtube'is mitmeid klippe--> 5. oktoobril 2008 nimetati [[Groznõi]] linnas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini nimeliseks prospektiks.<ref name="yw3vp" /> 2011. aastal nimetati [[Kõrgõzstan]]is [[Tjan-Šan]]is asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks. Väidetavalt pole 15 aastat absoluutset võimu teda mitte üksnes moraalselt, vaid ka intellektuaalselt laostanud. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed).<ref name="B6Xkg" /> == Oletused == === Mitteametlik versioon Putini päritolu kohta === On väidetud, et Putin sündis tegelikult 1950, tema tegelik ema on Vera Nikolajevna Putina (sündinud 1926 [[Permi oblast]]i [[Terehhino]] külas (praegu [[Otšorõ]] linna koosseisus)) ja tema tegelik isa oli Platon Privalov. 1960. aasta paiku anti laps algul ema vanematele Mihhail Illarionovitš Putinile ja Anna Iljinitšna Putinile ning hiljem olevat ta antud nende kaugele sugulasele Vladimir Spiridonovitš Putinile, kelle perekond olevat lapse sünnitunnistust muuta lasknud. Putini väidetav ema (praeguse perekonnanimega Osepašvili) elab Gruusias [[Metehhi]] külas (kus ka Putin ise olevat 3–9-aastasena elanud) ning tal on veel kaks tütart ja poeg. Putin on väidetava emaga väliselt sarnane ning Vera Nikolajevna poega tundnud inimesed, sealhulgas ema ise, arvavad teda hilisemas presidendis ära tundvat. Seda versiooni on levitanud teiste seas [[Vladimir Pribõlovski]] ja [[Juri Felštinski]].<ref name="cCtaB" /> Selle oletuse vastu räägib asjaolu, et [[Otšorõ]] lastekodus säilinud dokumentide järgi oli kasvandik Vladimir Spiridonovitš Putin sealses lastekodus 1968. aastani. 15. jaanuaril 1968 asus ta elama [[Tšernuška]] linna 62. ametikooli ühiselamusse. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle luurepuurimiskontori nr 7 puurija abina. Tal oli pere kahe lapsega. 1991. aasta paiku lahkus ta töö lõppemise tõttu linnast.<ref name="LWiEO" /> == Tunnustus == * Orden [[Austuse märk]] (1988){{lisa viide}} * [[Austuse orden]] (1996){{lisa viide}} * [[Venemaa teeneline treener]] (1998, sambos)<ref name="tvc"/> * [[Hồ Chí Minhi orden]] (Vietnam, 2001) * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2004) * [[Vabastaja orden]] (Venezuela, 2010) * [[Konfutsiuse rahupreemia]] (Hiina RV, 2011)<ref name="khGlw" /> * [[Taekwondo]] ausuurmeister (2013) == Vaata ka == * [[President (film)|"President"]] – ametlik dokumentaalfilm Putinist * [[Putin – huilo]] * [[Putinism]] * "[[Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o2036">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/2020/07/01/europe/russia-referendum-putin-power-2036-intl/index.html |title=Russian voters overwhelmingly back a ploy by President Vladimir Putin to rule until 2036 |trans-title= |publisher=CNN |date=2. juuli 2020, 08:34 |accessdate=2.07.2020 |website= |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |quote=The vote paves the way for Putin, who has ruled for two decades, to remain president until 2036. }}</ref> <ref name="o2036_2">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |title=Putin's ploy to extend rule backed by Russians: live updates |trans-title= |publisher=CNN |date=1. juuli 2020, 04:29 |accessdate=2.07.2020 |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina}}</ref> <ref name="kremlin">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter2.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="bookchapter4">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter4.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="zv5VJ">[https://web.archive.org/web/20071223131058/http://www.gzt.ru/politics/2007/10/01/180923.html Путин отказался стать членом партии "Единая Россия"], gazeta.ru, 1. oktoober 2007</ref> <ref name="KLtwu">[https://web.archive.org/web/20140303161537/http://moshlisselburg.ru/newz/661-2011-01-21-15-47-39 В одном полку с Путиным], moshlisselburg.ru, 21.01.2011</ref> <ref name="QB70X">{{Netiviide |url=http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |pealkiri=ПОПЫТКА РЕКОНСТРУКЦИИ ИСТИННОГО ПОСЛУЖНОГО СПИСКА ОФИЦЕРА "РАЗВЕДКИ" ПУТИНА |vaadatud=2009-12-13 |arhiivimisaeg=2009-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091213044623/http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sMFrG">[http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/07/11/putin-le-bugie-sul-kgb.html Putin, le bugie sul Kgb. Repubblica — 11 luglio 2001]</ref> <ref name="ogGKw">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter3.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="xgEhm">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB] Washington Post, 30. juuni 2000</ref> <ref name="nzimC">[http://www.compromat.ru/page_9360.htm Путин в разведке: "завклубом" или "суперагент"?]</ref> <ref name="XN41b">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter5.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="BRjPW">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="db2F6">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20110725200206/http://www.corporation-kgb.org/?page=3 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА]</ref> <ref name="vFxW3">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB]</ref> <ref name="u7c9x">[[Boriss Višnevski]]: [https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина], Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="z7Fkx">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo Litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="Vsp06">[https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина] Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="0pG3x">[http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm Komisjoni aruanne ja Peterburi linnanõukogu otsus]</ref> <ref name="Tag5Q">[https://web.archive.org/web/20021124114709/http://www.inosmi.ru/print/141222.html Пятно на репутации Незапятнанного], inosmi.ru ajalehe Newsweek artikli järgi 27. augustist 2001</ref> <ref name="wQz4F">[http://2005.novayagazeta.ru/nomer/2005/18n/n18n-s00.shtml ЕСТЬ ВОПРОСЫ К СВИДЕТЕЛЮ: ПРЕЗИДЕНТУ РОССИИ: Они возникают после прочтения документов прокуратуры Лихтенштейна], Novaja Gazeta, 14. märts 2005</ref> <ref name="Fu6kv">[http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=149013 Имя г-на Путина всплывает в деле об отмывании денег в Лихтенштейне], Kommersant, 27. mai 2000; ajalehest Le Monde</ref> <ref name="4xL2B">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/514 Неразборчивые связи северной столицы], Soveršenno Sekretno, august 2000</ref> <ref name="n5eSo">[https://web.archive.org/web/20070814204327/http://www.anticompromat.ru/putin/spag2007.html Katkend Vladimir Pribõlovski ja Juri Felštinski raamatust Операция "Наследник"], anticompromat.ru</ref> <ref name="zXBFX">[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/article695235.ece Putin accused of plagiarising his PhD thesis], Sunday Times, 26. märts 2006</ref> <ref name="WvBrn">[http://www.pittsburghlive.com/x/pittsburghtrib/s_437473.html Putin plagiarized from Pitt professors], Pittsburgh Tribune Review, 28. märts 2006</ref> <ref name="a13cn">[http://www.epl.ee/news/valismaa/putin-nimetas-noukogude-liidu-kokkuvarisemist-sajandi-katastroofiks.d?id=51009098 Putin nimetas Nõukogude Liidu kokkuvarisemist sajandi katastroofiks], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2005</ref> <ref name="fafWw">[http://www.postimees.ee/?id=22921 "Putini rünnak maksis aktsiaturule kümneid miljardeid"] Postimees, 26. juuli 2008</ref> <ref name="G0f2p">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-lubaks-rahval-kubernere-valida-presidendi-kinnitatud-kandidaatide-hulgast.d?id=63348684 Putin lubaks rahval kubernere valida presidendi kinnitatud kandidaatide hulgast], Delfi.ee, 15. detsember 2011</ref> <ref name="i8MGR">[http://www.elu24.ee/?id=233946 Vladimir Putinist sai John Wayne?], [[elu24.ee]], 8.03.2010</ref> <ref name="nZxjW">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/25/vladimir-putin-whale-dart-russia Vladimir Putin finally gets his whale in macho stunt], www.guardian.co.uk, 25 August 2010</ref> <ref name="BQt1u">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-machomees-vladimir-putin-tegutseb-jalle.d?id=34443273 Machomees Vladimir Putin tegutseb jälle!], www.Publik.ee, 31. oktoober 2010</ref> <ref name="xQHMt">Anna Arutunyan ''Müstiline Putin'' Ajakirjade Kirjastus 2012 lk 273–274</ref> <ref name="VgcYZ">http://www.postimees.ee/2637178/putin-raakis-pressikonverentsil-eesti-keelt</ref> <ref name="wU1LS">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-35385445 |title='Putin is corrupt' says US Treasury |publisher=[[BBC News Online]] |date=25. jaanuar 2016 |accessdate=25. jaanuar 2016 |language=inglise}}</ref> <ref name="lF8f8">{{Cite web|url=http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |title=BBC One (Великобритания): Секретные богатства Путина (ВИДЕО) |publisher=BBC One / URJKN |date=27. jaanuar 2016 |accessdate=28. jaanuaril 2016 |language=vene}}</ref> <ref name="Ig4oT">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/08/28/world/europe/for-russia-president-vladimir-putin-report-says-perks-are-piling-up.html?_r=2&smid=tw-nytimes&seid=auto& |title=For Putin, Report Says, State Perks Pile High |publisher=[[The New York Times]] |date=27. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Andrew E. |last1=Kramer |website=www.nytimes.com |language=inglise}}</ref> <ref name="uyV7I">14. veebruari 2008 pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas ta on Euroopa rikkaim inimene (40 mld USD), [http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Personal_wealth vastas Vladimir Putin eitavalt].</ref> <ref name="e7yQp">[http://tass.ru/politika/1090615 В Кремле подтвердили, что Путин официально развелся], tass.ru. 1. aprill 2014</ref> <ref name="lrEXj">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7230404.stm Film 'reveals' Putin's love life], BBC News, 6. veebruar 2008</ref> <ref name="wqgOH">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putini-noorim-tutar-abiellub-korealasega.d?id=34391383 Putini noorim tütar abiellub korealasega], www.DELFI.ee, 29. oktoober 2010</ref> <ref name="1b0R8">{{Cite web|url=http://www.businessinsider.com/the-mysterious-daughters-of-vladimir-putin-2012-8 |title=Here's All We Know About The Mysterious Daughters Of Vladimir Putin |publisher=Business Insider |date=28. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Julie |last1=Zeveloff |website=www.businessinsider.com |language=inglise}}</ref> <ref name="NPkwM">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jul/23/mh17-dutch-mayor-vladimir-putin-daughter-deport |title=MH17: Dutch mayor wants Vladimir Putin's daughter Maria deported |publisher=[[The Guardian]] |date=23. juuli 2014, 13:46 |accessdate=23. juulil 2014 |first1=Philip |last1= Oltermann |first2= Shaun |last2=Walker |website=www.theguardian.com |language=inglise}}</ref> <ref name="MEGJn">[https://twitter.com/pieterbroertjes/status/491872935519727616 Pieter Broertjes], Twitter, 23. juuli 2014</ref> <ref name="mSweM">{{Cite web |url=http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |title=Maria Putin living in Holland causes outrage after MH17 disaster |publisher=news.com.au |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |language=inglise |archive-date=2014-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140725172023/http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Pp6hW">{{Cite web|url=http://www.mirror.co.uk/news/world-news/flight-mh17-vladimir-putins-daughter-3909500 |title=Flight MH17: Vladimir Putin's daughter flees £2million Dutch penthouse flat as fury grows over jet tragedy |publisher=[[Daily Mirror]] |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |first1= |last1= |language=inglise}}</ref> <ref name="maomn">[[Aadu Hiietamm]]: [https://www.ohtuleht.ee/275807 Vene ajaleht: Putin võtab 15. juunil uue noore naise], Õhtuleht, 17. aprill 2008</ref> <ref name="XUBdR">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |pealkiri=Putin tõrjus kuulujutte väidetavast abiellumisest Kabajevaga |vaadatud=2008-04-18 |arhiivimisaeg=2008-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080421211959/http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WcPg3">[http://www.epl.ee/artikkel/426167 Putini lahutusest kirjutanud leht raputas endale tuhka pähe]</ref> <ref name="PLAcS">[https://www.ohtuleht.ee/399324 Saksa ajaleht: Putin kasutas Merkeli mõjutamiseks koera], Õhtuleht, 21.10.2010</ref> <ref name="3t9Nh">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="378Z6">Kaivo Kopli: [http://www.epl.ee/artikkel/216877 "Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminat­siooniks"] Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. oktoober 2002</ref> <ref name="yw3vp">{{netiviide | url =http://www.newsru.com/russia/05oct2008/put.html | pealkiri = Главный проспект Грозного назван именем В.В. Путина| keel = vene}}</ref> <ref name="B6Xkg">[http://arvamus.postimees.ee/2976833/viktor-senderovits-soda-kui-emake-armas Viktor Šenderovitš. ''Sõda kui emake armas''. PM 03.11.2014]</ref> <ref name="cCtaB">[https://web.archive.org/web/20071012120541/http://subbota.com/2004/03/04/li030.html Who is Mr. Putin], Subbota, 4. märts 2004</ref> <ref name="LWiEO">[http://www.polit.ru/bbs/2006/06/13/gp.html "МК": одноклассники дразнили Путина], polit.ru, 13. juuni 2006</ref> <ref name="khGlw">[http://www.ohtuleht.ee/452312 Vladimir Putin sai sõdade alustamise eest rahupreemia]</ref> <ref name="tvc">[http://www.tvc.ru/news/show/id/72823 Спортивные увлечения Владимира Путина]. tvc.ru</ref> }} == Kirjandus == * [[Sergei Kovaljov]], "Putini sõda". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2000]], nr. 2/3, lk. 152–168 * [[Natalya Givorkyan]], [[Andre Kolisnikov]], [[Natalya Timakova]], "Kes te olete, härra president?" (vestlusi Vladimir Putiniga). Vene keelest tõlkinud [[Tanja Mänd]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[2001]] * [[Alexander Rahr]], "Vladimir Putin. "Sakslane" Kremlis". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]. [[Olion]], Tallinn [[2002]] * [[Anna Politkovskaja]], "Putini Venemaa". Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn [[2006]] ISBN 9985-9747-2-7 * [[Ben Judah]], "Vladimir Putini päev" / tõlkinud [[Marek Laane]]. – [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2014, nr 11 (135), lk 5–7. *[[Gulnaz Sharafutdinova]]. Alexei Navalny vs. Vladimir Putin: When Politics Enter the Epic Realm. – ''Russian Review'', 2022, kd 81, nr 3, lk 561–565. *[[Dan Dungaciu]]. Religie, politică și "corectitudine politică" în Europa. De ce lasă Bruxelles-ul liber spațiul valorilor tradiționale pentru Vladimir Putin? – ''Revista de Știinţe Politice şi Relaţii Internaţionale'', 2002, kd XIX, nr 1, lk 8–19. *[[Ian Hill]]. Putin's tragic miscalculation. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 2–5. *[[Dmitry Shlapentokh]]. Putin and Ukraine: power and the construction of history. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 6–9. *[[Rouben Azizian]] The path to war. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 10–12. *[[Corina Filipescu]]. Synthetic personalization and the legitimization of the Crimean annexation: A discourse analysis of Vladimir Putin's March 2014 presidential address. – ''Discourse & Society'', 2022. *[[Natasha Lewis]]. On Ukraine. – ''Dissent'', 2022, kd 9, nr 2, lk 4–5. *[[Hillel Schenker]]. Russia-Ukraine, Israel-Palestine? – ''Palestine-Israel Journal of Politics, Economics & Culture'', 2022, kd 27, nr 1/2, lk 106–112. *[[Thomas Sherlock]]. ''Post-Soviet Affairs'', 2022, kd 38, lk 175–205. *[[Taras Lesiv]]. Putin's Descent: Iconography of the Last Judgment and Politics in Contemporary Ukraine. – ''Material Religion'', 2022, kd 18, nr 2, lk 182–202. *Russia versus the West: Facing the long‐term challenge. – ''Economic Affairs'', 2022, kd 42, nr 2, lk 385–394. == Välislingid == {{commonskat|Vladimir Putin}} {{vikitsitaat}} * [http://президент.рф/ Venemaa presidendi koduleht] * [http://ru.rodovid.org/wk/%D0%A1%D0%BB%D1%83%D0%B6%D0%B5%D0%B1%D0%BD%D0%B0%D1%8F:Tree/22637 Sugupuu saidil rodovod.org] * [http://www.kremlin.ru/articles/bookintro1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm], eluloolised intervjuud Putiniga * [http://www.putin-itogi.ru/ Putin ja korruptsioon] * [http://www.postimees.ee/180207/esileht/ak/245431.php Vladimir Putin: ühe peremehega maailm on hukatuslik] Postimees, 17. veebruar 2007 * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/436885 "Putin tõendas, et tema sõna maksab endiselt"] EPL, 30. juuni 2008 * [[Aadu Hiietamm]]. [https://www.ohtuleht.ee/304367 "Putin: "Ma poon ta munepidi üles!""] Õhtuleht, 15. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=51526 "Putin: raketikilp on Venemaa vastu"] Postimees, 24. november 2008 * Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/450081 "Putin ehitaks Euroopa julgeoleku kolmele eitusele"] EPL, 27. november 2008 * [[Heiki Suurkask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451092 "Medvedevi tooli hõivanud Putin näitas end Kremli õige valitsejana"] EPL, 5. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=60935 "Venemaalased valisid Vladimir Putini aasta inimeseks"] Postimees, 20. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/453656 "Putini rikkus sulab majanduskriisis"] EPL, 30. detsember 2008 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20844181&l=fplead "Putin tõi Balti riike eeskujuks"] Delfi, 9. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=69369 "Putin tegi heategevuslikuks oksjoniks maali"] Postimees, 14. jaanuar 2009 * [http://uudised.err.ee/index.php?06151460 "Putini loodud maali hinnaks kujunes 37 miljonit rubla"] ERR, 18. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=72976 "Putini reiting vajus Medvedeviga ligilähedasele tasemele"] Postimees, 23. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=75346 "Putin: rahvusvaheline majanduskriis on täiuslik torm"] Postimees, 28. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457971 "Putin: Euroopa Liit rikub Vene vähemuse õigusi"] EPL, 6. veebruar 2009 * [[Aleksander Etkind]]. [http://www.epl.ee/artikkel/478078 "Putini ajalootunnid"] EPL, 17. september 2009 * [[Inga Höglund]]. [http://www.postimees.ee/?id=364435 Putin sattus korruptsiooniskandaali], 30. detsember 2010, postimees.ee * [http://www.elu24.ee/620694/ Saksa luuredokumendid: Putin oli naisepeksja ja võrgutaja], elu24.ee, 3. november 2011 * [http://arvamus.postimees.ee/2642278/veljo-kuusk-putini-aasta Veljo Kuusk. Putini aasta], postimees.ee, 25. detsember 2013 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raamat-paljastab-president-putini-salajase-elu-internetti-kardab-eelistab-lihtsat-toitu-paeva-alustab-tabloididega.d?id=69420985 Raamat paljastab president Putini salajase elu: internetti kardab, eelistab lihtsat toitu, päeva alustab tabloididega], delfi.ee, 25. juuli 2014 * [http://www.telegraph.co.uk/news/picturegalleries/worldnews/10353374/In-pictures-Vladimir-Putin-man-of-action.html In pictures: Vladimir Putin – man of action]. ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]''. [[30. september]] [[2014]]. * Steve Rosenberg. [http://www.bbc.com/news/world-europe-29513589 In pictures: The 12 Labours of... Putin] [Pildid&nbsp;– Putini 12 [[Heraklese vägitööd|vägitööd]]<nowiki>]</nowiki>. ''[[BBC News Online]]''. [[7. oktoober]] [[2014]]. * Chris Bowlby. [http://www.bbc.com/news/magazine-32066222 Vladimir Putin's formative German years], ''[[BBC News Online]]'', [[27. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Noah Rayman. [http://time.com/3820529/vladimir-putin-youth-pictures/ See Pictures of a Young Vladimir Putin], ''[[Time]]'', [[16. aprill]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [https://www.bbc.com/news/world-europe-50729110 Vladimir Putin: 20 years in 20 photos], BBC News, 14. detsember 2019 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m0015nfd/episodes/player Putin] (u 30 min kestusega helisalvestused). BBC Radio, 15. märts 2022 * Luke Harding, 21. detsember 2007, [http://www.guardian.co.uk/world/2007/dec/21/russia.topstories3/print Putin, the Kremlin power struggle and the $40bn fortune], The Guardian, guardian.co.uk * 2 Dec 2010, Andy Bloxham, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/wikileaks/8175406/WikiLeaks-Putins-secret-billions.html WikiLeaks: Putin's 'secret billions'], Telegraph, telegraph.co.uk * 24. juuni 2010, [http://www.dw.de/%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%8C-%D0%B6%D0%B8%D0%BB-%D0%B8-%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BB-%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BA-%D0%BF%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD-%D1%8D%D0%BA%D1%81%D0%BA%D1%83%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BF%D0%BE-%D0%B4%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%83/a-5690923-1 Deutsche Welle: Здесь жил и работал подполковник Путин: экскурсия по Дрездену], dw.de * 16. detsember 2013, By Christian Neef and Matthias Schepp, [http://www.spiegel.de/international/europe/how-vladimir-putin-ruthlessly-maintains-russia-s-grip-on-the-east-a-939286-druck.html Maintaining Russian Power: How Putin Outfoxed the West], spiegel.de * 19. detsember 2013, [http://www.zeit.de/2013/52/wladimir-putin-kgb-agent-ddr Wladimir Putin: "Honecker wäre stolz auf ihn"], zeit.de * 29. juuli 2014, [http://edition.cnn.com/video/data/2.0/video/world/2014/07/29/id-vladimir-putin-private-life-judah.cnn-ap.html Ben Judah. Fragile Empire: How Russia Fell In and Out of Love with Vladimir Putin], intervjuu autoriga, [[CNN]], 5:29 * [[6. veebruar]] [[2015]], [[Thomas Gomart]], [http://www.lefigaro.fr/vox/monde/2015/02/06/31002-20150206ARTFIG00236-vladimir-poutine-se-reve-en-nicolas-ier.php Vladimir Poutine se rêve en Nicolas Ier], [[Le Figaro]] <small>(''prantsuse keeles'')</small> * [[13. märts]], [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/heisses-geruecht-um-alina-kabajewa-bringt-sie-putins-kind-im-tessin-zur-welt-id3563547.html Bringt sie Putins Kind im Tessin zur Welt?] <small>(''saksa keeles'')</small> * [[13. märts]] [[2015]], Roland Oliphant, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/vladimir-putin/11471579/Vladimir-Putins-girlfriend-has-given-birth.html Vladimir Putin's 'girlfriend has given birth'], ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]'' <small>(''inglise keeles'')</small> * [[28. aprill]] 2015, Natalia Dvali, [http://gordonua.com/publications/Sokursnik-Putina-eks-razvedchik-KGB-Vy-serezno-dumaete-chto-Putin-delayushchiy-podtyazhku-lica-razvyazhet-yadernuyu-voynu-U-nego-ot-straha-botoks-potechet-77899.html Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет], http://gordonua.com ** 28. aprill 2015, [http://www.szona.org/sokursnik-putina-eks-razvedchik-kgb-vy-serezno-dumaete-chto-putin-delayushhij-podtyazhku-litsa-razvyazhet-yadernuyu-vojnu/ Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну?], szona.org * 30. juuli 2015, David Crawford, Marcus Bensmann, [https://correctiv.org/en/investigations/system-putin/article/2015/07/30/putins-early-years/ Putin's early years], correctiv.org ** 7. august 2015, [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=72164697 Delfi: Putin proovis spioonipäevadel üht teadlast pornoga šantažeerida ja juhtis kurikuulsat neonatsi], delfi.ee (vt ka https://correctiv.org/recherchen/system-putin/artikel/2015/07/30/putins-fruehe-jahre/ Putins frühe Jahre) * Marc Bennetts, 11. märts 2020, [https://www.thetimes.co.uk/edition/world/president-putin-grabs-power-in-russia-for-a-further-16-years-g53spds28 President Putin grabs power in Russia for a further 16 years], [[The Times]] * KN - [[Kieler Nachrichten]], kn-online.de ** 18:04 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Nord-Ostsee-Kanal-Putins-Luxusjacht-Graceful-auf-dem-Weg-nach-Russland Nord-Ostsee-Kanal: Putins Luxusjacht auf dem Weg nach Russland] ** 18:07 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Hamburger-Hafen-Putins-Luxusjacht-Bug-an-Bug-mit-der-Korvette-Emden Deutsche Korvette Bug an Bug mit der Privatjacht von Wladimir Putin] * [https://www.youtube.com/watch?v=tsEDBHT3hn4 Кто убил Собчака, контролировал Ельцина и настоящая мать путина. Юрий Фельштинский], [[Nataša Vlaštšenko]] intervjuu [[Juri Felštinski]]ga, 4. juuli 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Dmitrijevitš Kovaljov]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[1998]]–[[1999]] | järgnev=[[Nikolai Patrušev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sergei Stepašin]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[1999]]–[[2000]] | järgnev=[[Mihhail Kasjanov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boriss Jeltsin]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[1999]]–[[2008]] | järgnev=[[Dmitri Medvedev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Zubkov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[2008]]–[[2012]] | järgnev=[[Viktor Zubkov]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Dmitri Medvedev]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[2012]]– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Vladimir Putin| ]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sportlased]] [[Kategooria:Judokad]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 3a2syvloxz5yagnwug1ndne5af8m75i Ojamaa 0 11537 6174648 5957654 2022-08-06T20:36:48Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Rootsi saarest; küla kohta Virumaal vaata artiklit [[Ojamaa küla]]; jõe kohta vaata artiklit [[Ojamaa jõgi]].}} {{saar | osm = pind | suum = 5 }} [[Pilt:Gotland Landsat2000.jpeg|pisi|[[Landsat]]i satelliidifoto]] '''Ojamaa''' ([[rootsi keel|rootsi]] ''Gotland'') on [[Läänemeri|Läänemere]] suurim [[saar]], kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat [[Sjælland]]it. Ojamaa pindala on 2994 km&sup2;. Saare suurim linn ja [[halduskeskus]] on läänekaldal asuv kunagine [[hansalinn]] [[Visby]]. Ojamaal elab ligi 60 000 inimest, neist umbes 22 600 [[Visby]]s. Saare elanike põhiline sissetulek tuleb [[turism]]ist ja [[põllumajandus]]est. Ojamaa kuulub [[Rootsi]]le. [[Pilt:Gotland map.png|pisi|Ojamaa kaart]] Regiooni ([[Götaland]]) peetakse [[goodid|gootide]] päritolupaigaks. Ojamaa moodustab eraldiseisva [[Ojamaa lään|lääni]]. ==Ajalugu== Saar on götalaste koduks. Seda on seostatud ka [[goodid|gootidega]], nimelt on Ojamaad peetud nende väljarännukohaks. [[Viikingiaeg|Viikingiajal]] (800–1150) oli saar vahepunkt [[kaugkaubandus]]es [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|ida ja lääne vahel]]. Ojamaalased rajasid ka asulaid Läänemere lõunakaldal [[Kuramaa]]l, [[Grobiņa]] kohal asus skandinaavia päritolu rahva koloonia. Ühes sealsest kolmest muinaskalmest olid surnud maetud analoogselt [[Mälaren]]i oru kalmetega; ülejäänud kaks olid [[Gotland]]i asukad.<ref> Francis Donald Logan. The Vikings in History (Routledge 1992), lk 182.</ref> Skandinaavlaste kontrolli alla jäi Grobiņa piirkond kuni [[9. sajand]]i keskpaigani. Ojamaa minevikust jutustavad saagad väidavad, et saar alistus [[9. sajand]]il vabatahtlikult [[svealased|svealaste]] (hiljem [[Rootsi]]) [[Rootsi kuningas|kuningale]]. Keskajal oli Ojamaa tähtis kaubanduskeskus ning [[Visby]] oli [[13. sajand]]il tähtsaim [[hansalinn]] Läänemerel. Visby linna ja [[saar]]t valitseti eraldi ning konfliktide tõttu [[sakslased|saksa]] kaupmeeste ning talupoegade vahel toimus kodusõda, mille pidi [[1288]]. aastal maha suruma [[Rootsi]] kuningas [[Magnus I (Rootsi)|Magnus I]]. [[1361]]. aastal vallutas saare [[Taani kuningas]] [[Valdemar Atterdag]] ning et Rootsi keskvõim oli järgnevalt nõrk ja Taani tõusis [[14. sajand]]i lõpul võimsaimaks Läänemere riigiks, jäi see ligi kolmeks sajandiks Rootsi võimu alt välja. Saar okupeeriti [[1394]]. aastal [[vitaalivennad|vitaalivendade]] poolt. Nad seadsid üles kaitselinnuse Visbysse. [[Saksa ordu]] armee vallutas Ojamaa aastal [[1398]], nad hävitasid Visby ning ajasid vitaalivennad saarelt välja. [[Landsting]]i võim taastati pärast saare okupeerimist [[Saksa ordu]] poolt. Saar müüdi [[1409]]. aastal Taani kuninganna [[Margrete I|Margretele]] ja sellest sai lõplikult Taani osa. [[1440. aastad|1440. aastatel]] valitses seda [[Erik Pommerist]], kes oli Taani, Rootsi ja Norra troonilt kukutatud. Alles pärast [[1449]]. aastat sai Taani saare tagasi. Hilisel [[keskaeg|keskajal]] kuulusid kohalikku valitsusse (tingi) kaksteist talupoegade esindajat, maaomanikku või asukat. [[1523]]. aastal, kui Taani kuningas [[Christian II]] kukutati, jäi Ojamaa temale ustavaks jäänud admirali [[Søren Norby]] võimu alla. Alles [[1525]]. aastal suutsid Rootsi kuninga [[Gustav Vasa]] ja Taaniga liidus olevad [[Hansa Liit|hansalinna]] lübecklaste väed saare vallutada. Visby linnus jäi aga endiselt Norby kätte. Taani kuninga liitlaseks hakanud Søren Norby ja tema piraatidele anti lääniks [[Blekinge]], [[Skandinaavia poolsaar]]e lõunarannikul, Taani kuninga valdustes. Alles [[1527]]. aastal sai kuningas [[Frederik I]] saare enda võimu alla, ning Norby põgenes [[Moskoovia]]sse, kus ta aga samuti vangistati 2 aastaks [[Moskva suurvürst]]i juures. Pärast [[1645]]. aastal sõlmitud [[Brömsebro leping]]ut läks Ojamaa [[Rootsi]] võimu alla. [[1675]]–[[1679]] okupeerisid saart aga taas taanlased, kuid pidid pärast [[Skåne sõda]] sealt siiski taas lahkuma, hävitades Visby kindlustused. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ja [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõja]] ajal rüüstasid saart venelased. Pärast [[1809]]. aastat valitseb saarel rahuaeg. ==Kultuur== [[Pilt:Lärbro_kyrka,_Sweden,_från_Nordisk_Familjebok.jpg|thumb|[[Lärbro kirik]]]] [[Pilt:Axe of iron from Swedish Iron Age, found at Gotland, Sweden.jpg|thumb|Raudkirves Ojamaalt]] [[Visby]] [[linn]] on arvatud [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimistusse]]. Visbyt ümbritseb ringmüür, mis pärineb [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] aegadest. Ojamaa asukad rääkisid traditsiooniliselt oma keelt, [[gutni keel]]t. Tänaseks on nad võtnud kasutusele ühe [[rootsi keel]]e [[murre|murde]], mida tuntakse kui ''Gotländska''. [[13. sajand]]il kirjutati üles [[saar]]e seadused (''Guta lagh''). Ka see oli kirjutatud [[gutni keel]]es. Ojamaa on tuntud oma 94 [[keskaeg]]se [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] poolest, millest enamus on taastatud ning kasutuses. Kirikud on [[gooti stiil|gooti]] ja [[romaani stiil]]is. Esimesed ehitati aastatel [[1150]]–[[1250]], teised aga [[1250]]–[[1400]]. Vanim kirikumaal pärineb [[12. sajand]]ist. Ojamaal mängitakse traditsioonilisi oskusmänge [[kubb]], [[pärk]] ja [[varpa]]. Need mängud on nn ''Gutniska Lekar''i osaks, millega tegeletakse suvekuudel ja eriti [[jaanipäev]]al. Mõningad neist on levinud ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. ==Heraldika== Ojamaa sai endale vapi aastal [[1560]], [[Taani]] võimu ajal. Mitteametlik lipp kujutab [[Skandinaavia rist]]i. == Vaata ka == * [[Ojamaa lään]] * [[Ojamaa vapp]] * [[Gotland Runt]] * Gotlandi [[käi]] *[[Roma klooster]] *[[Fröjel]] *''[[Guta Lag]]'' *[[Gotlandi kogudus]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Gutalaste saaga. Tlk [[Anu Saluäär]]. ''Akadeemia'' nr 1, lk 70–76. 2002 [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/36908] ==Välislingid== {{commonskat|Ojamaa}} * [http://ostergarnslandet.se/ Pildid Ida-Ojamaalt - Oestergarnslandet] ''(rootsi keeles)'' [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Rootsi saared]] [[Kategooria:Ojamaa| ]] t75zdrhs5ng80sns2to1hapgdloatad Sigulda 0 11744 6174414 6062240 2022-08-06T12:17:32Z Melilac 58734 /* Vaatamisväärsused */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sigulda | pilt = Sigulda Castle closeup.jpg | pildiallkiri = Sigulda mõisahoone | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sigulda | lipp = Flag of Sigulda.svg | lipu_link = [[Sigulda lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Sigulda.svg | vapi_link = [[Sigulda vapp]] | pindala = 18,2 | elanikke = | asendikaart = Läti }} [[Pilt:Šveices iela 27a, Sigulda (3).JPG|pisi|Villa Koiva ürgoru kaldal]] [[Pilt:Sigulda Totale.jpg|thumb|[[Sigulda ordulinnus]]e varemed]] [[File:BM01038Am.jpg|pisi|[[Sigulda loss]]i varemed [[1771]]. aastal. [[Johann Christoph Brotze]]]] '''Sigulda''' ({{Audio|Lv-Sigulda.ogg|läti}}) on linn (aastast [[1928]]) [[Läti]]s [[Vidzeme]]s, [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] keskus. Halduslikult kuulus Sigulda kuni [[1. juuli]]ni [[2009]] [[Riia rajoon]]i, jäädes selle kirdeossa. <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 48</ref> Linna elanike arv on igal aastal alates aastast 2000 kasvanud. 2007. aastal elas linnas 11 487 inimest. Linlastest on 86% lätlased, 9% venelased ja 3% valgevenelased. Linna pindala on 18,2 km². Siguldat läbib [[Riia]]–[[Misso]]–[[Pihkva]] [[maantee]]. Riiast Siguldani ulatub [[kiirtee]], Siguldas kiirtee lõpeb <ref name=SMA/>. Siguldat läbib ka Riia–[[Cēsis]]e–[[Valmiera]]–[[Valka]] [[raudtee]], mille ääres asub [[Sigulda raudteejaam]]. <ref name=SMA/>. ==Vaatamisväärsused== Sigulda asub [[Koiva]] alamjooksul, jõe kagukaldal. Koiva on Siguldas uuristanud punakasse [[devon]]i [[liivakivi]]sse sügava [[org|oru]], kus jõe mõlemal kaldal on järsud kaljud ja [[koobas|koopad]]. Maalilise looduse tõttu nimetatakse Sigulda ümbrust [[Liivimaa]] [[Šveits]]iks. Linn asub kohas, kus Läti võimsaimate hulka kuuluvas Koiva ürgorus kulges piki jõge [[Liivi ordu]] (vasak kallas) ja [[Riia peapiiskop]]i (parem kallas) valduste piir. Sigulda linna alale jäävad peapiiskopile kuulunud linnused [[Turaida]]s ja [[Krimulda]]s ning ordu kaldale jäänud [[Sigulda ordulinnus]]. Kaks viimast on varemeis, esimene osaliselt taastatud. Osa linnast nende linnuste ümbruskonnas jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale. Siguldas on Baltimaade ainus [[köisraudtee]]. See avati [[3. jaanuar]]il [[1969]] ja see ühendab Siguldat Krimuldaga. Köisraudtee pikkus on 1060 m. Poolel teel [[Sigulda loss]]i ja [[Turaida linnus]]e vahel asub [[Baltimaad]]e suurim koobas, [[Gutmani koobas]]. See on 19 meetrit sügav, 12 m lai ja 10 m kõrge. Koopas voolab [[oja]], millest joomist peetakse tervislikuks. Lisaks jääb Sigulda vahetusse ümbrusse veel mitu [[linnamägi|linnamäge]]. Iga aasta [[mai]]s korraldatakse [[kirsipuu]]de [[õitsemine|õitsemise]] ajal linna festival. Lisaks korraldatakse igal suvel Sigulda lossi varemetes vabaõhu-ooperifestival. Veebruaris-märtsis toimub Sigulda lossivaremete ümbruses valgusfestival. ==Sport== Kuni 1980ndateni polnud [[Nõukogude Liit]] saanud [[taliolümpiamängud]]el medaleid vaid kahel alal: kahe- ja neljabobil. [[1986]] valmis Siguldas Nõukogude Liidu ainus [[bobirada]], millel lisaks lätlastele treenib tänapäevalgi [[Venemaa]] koondis. [[18. jaanuar|18.]]–[[24. jaanuar]]il [[2010]] toimusid Siguldas [[kelgutamine|kelgutamise]] Euroopa meistrivõistlused. == Ajalugu == Linna asutamise aastaks loetakse [[1207]]. Sel aastal asutas [[Mõõgavendade ordu]] [[Sigulda ordulinnus]]e. [[Saksa keel]]es oli asula nimi ''Segewold''. See tuleb saksakeelsest sõnast ''Siegwald'', mis tähendab 'võidumets'. == Sõprusomavalitsused == Sigulda kuulub sõpruslinnastusse, mille nimi on [[Douzelage]]. See ühendab igast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesmaast üht linna, mis kõik on üksteise sõpruslinnad. Sigulda astus Douzelage'i liikmeks [[2004]]. 2010. aasta seisuga kuuluvad sellesse [[Altea]] ([[Hispaania]]), [[Bad Kötzting]] ([[Saksamaa]]), [[Bellagio]] ([[Itaalia]]), [[Bundoran]] ([[Iirimaa]]), [[Chojna]] ([[Poola]]), [[Granville]] ([[Prantsusmaa]]), [[Holstebro]] ([[Taani]]), [[Houffalize'i vald]] ([[Belgia]]), [[Judenburg]] ([[Austria]]), [[Karkkila]] ([[Soome]]), [[Kőszeg]] ([[Ungari]]), [[Marsaskala]] ([[Malta]]), [[Meerssen]] ([[Holland]]), [[Niederanven]] ([[Luksemburg]]), [[Oxelösund]] ([[Rootsi]]), [[Prienai]] ([[Leedu]]), [[Préveza]] ([[Kreeka]]), [[Sesimbra]] ([[Portugal]]), [[Sherborne]] ([[Inglismaa]]), [[Sušice]] ([[Tšehhi]]), [[Zvolen]] ([[Slovakkia]]) ja [[Türi]] ([[Eesti]]). Lisaks sellele on Sigulda sõprusomavalitsused [[Angus]] ([[Šotimaa]]), [[Birštonas]] (Leedu), [[Falköping]] (Rootsi), [[Keila]] (Eesti), [[Lǿgstor]] (Taani), [[Stuhr]] (Saksamaa) ja [[Tšiathura]] (Gruusia). ==Vaata ka== *[[Sigulda ordulinnus]] *[[Sigulda komtuur]] *[[Sigulda kihelkond]] *[[Sigulda vald]] *[[Sigulda piirkond]] *[[Turaida muuseum-kaitseala]] == Viited == <references/> ==Välislingid== {{commons}} *[http://www.sigulda.lv/ Sigulda sait] {{Läti linnad}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Sigulda| ]] [[Kategooria:Läti linnad]] 2vubonyrtbj8xp653fb18gyfb13x0x1 6174425 6174414 2022-08-06T12:24:29Z Melilac 58734 /* Vaatamisväärsused */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sigulda | pilt = Sigulda Castle closeup.jpg | pildiallkiri = Sigulda mõisahoone | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sigulda | lipp = Flag of Sigulda.svg | lipu_link = [[Sigulda lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Sigulda.svg | vapi_link = [[Sigulda vapp]] | pindala = 18,2 | elanikke = | asendikaart = Läti }} [[Pilt:Šveices iela 27a, Sigulda (3).JPG|pisi|Villa Koiva ürgoru kaldal]] [[Pilt:Sigulda Totale.jpg|thumb|[[Sigulda ordulinnus]]e varemed]] [[File:BM01038Am.jpg|pisi|[[Sigulda loss]]i varemed [[1771]]. aastal. [[Johann Christoph Brotze]]]] '''Sigulda''' ({{Audio|Lv-Sigulda.ogg|läti}}) on linn (aastast [[1928]]) [[Läti]]s [[Vidzeme]]s, [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] keskus. Halduslikult kuulus Sigulda kuni [[1. juuli]]ni [[2009]] [[Riia rajoon]]i, jäädes selle kirdeossa. <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 48</ref> Linna elanike arv on igal aastal alates aastast 2000 kasvanud. 2007. aastal elas linnas 11 487 inimest. Linlastest on 86% lätlased, 9% venelased ja 3% valgevenelased. Linna pindala on 18,2 km². Siguldat läbib [[Riia]]–[[Misso]]–[[Pihkva]] [[maantee]]. Riiast Siguldani ulatub [[kiirtee]], Siguldas kiirtee lõpeb <ref name=SMA/>. Siguldat läbib ka Riia–[[Cēsis]]e–[[Valmiera]]–[[Valka]] [[raudtee]], mille ääres asub [[Sigulda raudteejaam]]. <ref name=SMA/>. ==Vaatamisväärsused== Sigulda asub [[Koiva]] alamjooksul, jõe kagukaldal. Koiva on Siguldas uuristanud punakasse [[devon]]i [[liivakivi]]sse sügava [[org|oru]], kus jõe mõlemal kaldal on järsud kaljud ja [[koobas|koopad]]. Maalilise looduse tõttu nimetatakse Sigulda ümbrust [[Liivimaa]] [[Šveits]]iks. Linn asub kohas, kus Läti võimsaimate hulka kuuluvas Koiva ürgorus kulges piki jõge [[Liivi ordu]] (vasak kallas) ja [[Riia peapiiskop]]i (parem kallas) valduste piir. Sigulda linna alale jäävad peapiiskopile kuulunud linnused [[Turaida]]s ja [[Krimulda]]s ning ordu kaldale jäänud [[Sigulda ordulinnus]]. Kaks viimast on varemeis, esimene osaliselt taastatud. Osa linnast nende linnuste ümbruskonnas jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale. Linna jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.<ref>[https://is.mantojums.lv/2606 Turaidas muzejrezervāts]</ref> Siguldas on Baltimaade ainus [[köisraudtee]]. See avati [[3. jaanuar]]il [[1969]] ja see ühendab Siguldat Krimuldaga. Köisraudtee pikkus on 1060 m. Poolel teel [[Sigulda loss]]i ja [[Turaida linnus]]e vahel asub [[Baltimaad]]e suurim koobas, [[Gutmani koobas]]. See on 19 meetrit sügav, 12 m lai ja 10 m kõrge. Koopas voolab [[oja]], millest joomist peetakse tervislikuks. Lisaks jääb Sigulda vahetusse ümbrusse veel mitu [[linnamägi|linnamäge]]. Iga aasta [[mai]]s korraldatakse [[kirsipuu]]de [[õitsemine|õitsemise]] ajal linna festival. Lisaks korraldatakse igal suvel Sigulda lossi varemetes vabaõhu-ooperifestival. Veebruaris-märtsis toimub Sigulda lossivaremete ümbruses valgusfestival. ==Sport== Kuni 1980ndateni polnud [[Nõukogude Liit]] saanud [[taliolümpiamängud]]el medaleid vaid kahel alal: kahe- ja neljabobil. [[1986]] valmis Siguldas Nõukogude Liidu ainus [[bobirada]], millel lisaks lätlastele treenib tänapäevalgi [[Venemaa]] koondis. [[18. jaanuar|18.]]–[[24. jaanuar]]il [[2010]] toimusid Siguldas [[kelgutamine|kelgutamise]] Euroopa meistrivõistlused. == Ajalugu == Linna asutamise aastaks loetakse [[1207]]. Sel aastal asutas [[Mõõgavendade ordu]] [[Sigulda ordulinnus]]e. [[Saksa keel]]es oli asula nimi ''Segewold''. See tuleb saksakeelsest sõnast ''Siegwald'', mis tähendab 'võidumets'. == Sõprusomavalitsused == Sigulda kuulub sõpruslinnastusse, mille nimi on [[Douzelage]]. See ühendab igast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesmaast üht linna, mis kõik on üksteise sõpruslinnad. Sigulda astus Douzelage'i liikmeks [[2004]]. 2010. aasta seisuga kuuluvad sellesse [[Altea]] ([[Hispaania]]), [[Bad Kötzting]] ([[Saksamaa]]), [[Bellagio]] ([[Itaalia]]), [[Bundoran]] ([[Iirimaa]]), [[Chojna]] ([[Poola]]), [[Granville]] ([[Prantsusmaa]]), [[Holstebro]] ([[Taani]]), [[Houffalize'i vald]] ([[Belgia]]), [[Judenburg]] ([[Austria]]), [[Karkkila]] ([[Soome]]), [[Kőszeg]] ([[Ungari]]), [[Marsaskala]] ([[Malta]]), [[Meerssen]] ([[Holland]]), [[Niederanven]] ([[Luksemburg]]), [[Oxelösund]] ([[Rootsi]]), [[Prienai]] ([[Leedu]]), [[Préveza]] ([[Kreeka]]), [[Sesimbra]] ([[Portugal]]), [[Sherborne]] ([[Inglismaa]]), [[Sušice]] ([[Tšehhi]]), [[Zvolen]] ([[Slovakkia]]) ja [[Türi]] ([[Eesti]]). Lisaks sellele on Sigulda sõprusomavalitsused [[Angus]] ([[Šotimaa]]), [[Birštonas]] (Leedu), [[Falköping]] (Rootsi), [[Keila]] (Eesti), [[Lǿgstor]] (Taani), [[Stuhr]] (Saksamaa) ja [[Tšiathura]] (Gruusia). ==Vaata ka== *[[Sigulda ordulinnus]] *[[Sigulda komtuur]] *[[Sigulda kihelkond]] *[[Sigulda vald]] *[[Sigulda piirkond]] *[[Turaida muuseum-kaitseala]] == Viited == <references/> ==Välislingid== {{commons}} *[http://www.sigulda.lv/ Sigulda sait] {{Läti linnad}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Sigulda| ]] [[Kategooria:Läti linnad]] s1ffd8bk5my4yrbl0ygc7vlolt2qq0x Bengt Gottfried Forselius 0 15369 6174444 6174368 2022-08-06T12:48:13Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ForseliusMemorial.jpg|pisi|Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi [[Harju-Madise]]l]] [[Pilt:Bengt Gottfried Forseliuse mälestusmäk.jpg|pisi|Plaat mälestuskivil]] '''Bengt Gottfried Forselius''' ([[1660]]? – 16. november [[1688]]) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees. Ta oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. ==Elu== Ta sündis [[Harju-Madise kogudus|Harju-Madise]] pastori, [[Rootsi]]st pärit [[Johann Haquinus Forselius]]e pojana, õppis [[Tallinna gümnaasium]]is<ref>Forseliuse õppimist seal on oletatud.</ref> ja sai juristihariduse [[Wittenbergi ülikool]]is (astus sisse 1679 ja õppis arvatavasti kuni 1683. aastani). Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos [[Risti kogudus]]e vaimuliku [[Gabriel Herlin]]iga viimase asutatud talurahvakoolis [[Risti kirikumõis]]as lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. Mõjutusi oli ta saanud [[Jan Amos Komensky]] omal ajal Euroopas tuntuks saanud uudsetest pedagoogilistest vaadetest (sh lihtsam lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid üksikult lugemata). [[1684]]. aastal organiseeris Forselius [[Tartu]]s [[Piiskopi mõis]]as rahvakoolmeistrite seminari ([[Forseliuse seminar]]i), et ette valmistada eesti maarahva jaoks [[köster|köstreid]] ja [[koolmeister|koolmeistreid]] (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Kuna ka [[Läti]]s organiseeriti taoline õppeasutus, võis nende ettevõtmiste toetajaks olla [[Johann Fischer|kindralsuperintendent Fischer]]. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema koostatud aabits. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise ([[häälimine|häälimise]]) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega [[Pakri Hansu Jüri]] ja [[Ignatsi Jaak|Ignatsi Jaaguga]] Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi.<ref>Eesti ajalugu III, lk 410</ref> Teist korda viibis Forselius Rootsis 1688. aasta septembris, mil ta määrati kolmeks aastaks maakoolide inspektoriks Eesti- ja Liivimaal. Forselius hukkus tagasiteel tormis [[Läänemeri|Läänemerel]].<ref>Eesti ajalugu III, lk 411</ref> ==Aabits== {{pikemalt|Forseliuse aabits}} Forselius andis oma eluajal välja ka [[aabits]]a, kuid see pole säilinud. Isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist arvamust, ilmselt ilmus see [[1685]]. või [[1686]]. aastal. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. aastal leiti [[Lundi ülikool]]i raamatukogust kaks aabitsat: üks [[põhjaeesti keel]]es (1694) ja teine [[lõunaeesti keel]]es (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal [[katekismus]]e teksti (silbitatult) ja oli usulise sisuga. Näide põhjaeestilisest aabitsatekstist: :sest min-na an-nan hen-nast / min-no ih-ho ning Hin-ge / om-ma kun-nin-gast / Ül-le-mad ning Wan-ne-mad keik ris-ti rah-wast / min-no sug-gu ning Wös-sa / ning keik me min-nul on sin-no jum-ma-lik-ko hool-de ning kät-te; Näide lõunaeestilisest aabitsatekstist: :sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge / nink kik me min-nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel ol-go min-no man / et se kur-ri Wain-lan-ne üt-te-ke Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men. ==Kirjaviisi uuendused== Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel [[Heinrich Stahl|Stahli]]-pärase kirjavara omandamisel. Teda võib pidada [[vana kirjaviis]]i loojaks.<ref name="2020_11_14_ERR_VIKERRAADIO_Eesti_lugu_Forseliuse_aabits">14. november 2020, [https://jupiter.err.ee/1153755/ Eesti lugu. Forseliuse aabits. Ajaloodoktor Aivar Põldvee: " Forselius lihtsustas eesti õigekirja koodi ...]</ref> Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis. See ei tähendanud kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Esineb saama-futuurumit ja võõrapärast sõnajärge. Tema kirjaviisi lihtsustamise ettepanekute seas olid: *välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, x, y, z *pärisnimed eestipärastada: Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes) *jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn *kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat *olevikus eituspartikkel ep, kuid jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha, ep ol-le, sin-na ep pea *komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga *sõna lõpus üldiselt leenisklusiil, nt -nud, -tud, -b, -d: ris-ti-tud, tah-haks-sid; erandiks saap *käskiva kõneviisi lõpud ilma t-ta, nt wot-ke, saat-ku Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu, sest arvati, et teksti pühaks pidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ning mõistlikum on piirduda varasema tuttava kirikukeelega. Suurt vastuolu tekitas piiblinimede eestipärastamine, mida esmakordselt oli praktiseeritud juba lõunaeestilises "[[Wastne Testament|Wastses Testamendis]]" (1686). ==Vaata ka== *[[Forseliuse aabits]] *[[Forseliuse seminar]] *[[Bengt Gottfried Forseliuse medal]] *[[Forseliuse tänav]] Tartus *[[Forseliuse park]] Tartus *[[Tartu Forseliuse Kool]] *[[Forseliuse Selts]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=8 TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Bengt Gottfried Forselius] *[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?seite=612 Recke, J. F. v., Napiersky, K. E. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd. 1, 1827, S. 596-597.] {{JÄRJESTA:Forselius, Bengt Gottfried}} [[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 17. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 1688]] a627qq0dwx7fb1kkqf6g84a7xablz4m 6174504 6174444 2022-08-06T15:28:24Z Velirand 67997 /* Elu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:ForseliusMemorial.jpg|pisi|Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi [[Harju-Madise]]l]] [[Pilt:Bengt Gottfried Forseliuse mälestusmäk.jpg|pisi|Plaat mälestuskivil]] '''Bengt Gottfried Forselius''' ([[1660]]? – 16. november [[1688]]) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees. Ta oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. ==Elu== Ta sündis [[Harju-Madise kogudus|Harju-Madise]] pastori, [[Rootsi]]st pärit [[Johann Haquinus Forselius]]e pojana, õppis [[Tallinna gümnaasium]]is<ref>Forseliuse õppimist seal on oletatud.</ref> ja sai juristihariduse [[Wittenbergi ülikool]]is (astus sisse 1679 ja õppis arvatavasti kuni 1683. aastani). Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos [[Risti kogudus]]e vaimuliku [[Gabriel Herlin]]iga viimase asutatud talurahvakoolis [[Risti kirikumõis]]as lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. Mõjutusi oli ta saanud [[Jan Amos Komenský]] omal ajal Euroopas tuntuks saanud uudsetest pedagoogilistest vaadetest (sh lihtsam lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid üksikult lugemata). [[1684]]. aastal organiseeris Forselius [[Tartu]]s [[Piiskopi mõis]]as rahvakoolmeistrite seminari ([[Forseliuse seminar]]i), et ette valmistada eesti maarahva jaoks [[köster|köstreid]] ja [[koolmeister|koolmeistreid]] (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Kuna ka [[Läti]]s organiseeriti taoline õppeasutus, võis nende ettevõtmiste toetajaks olla [[Johann Fischer|kindralsuperintendent Fischer]]. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema koostatud aabits. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise ([[häälimine|häälimise]]) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega [[Pakri Hansu Jüri]] ja [[Ignatsi Jaak|Ignatsi Jaaguga]] Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi.<ref>Eesti ajalugu III, lk 410</ref> Teist korda viibis Forselius Rootsis 1688. aasta septembris, mil ta määrati kolmeks aastaks maakoolide inspektoriks Eesti- ja Liivimaal. Forselius hukkus tagasiteel tormis [[Läänemeri|Läänemerel]].<ref>Eesti ajalugu III, lk 411</ref> ==Aabits== {{pikemalt|Forseliuse aabits}} Forselius andis oma eluajal välja ka [[aabits]]a, kuid see pole säilinud. Isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist arvamust, ilmselt ilmus see [[1685]]. või [[1686]]. aastal. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. aastal leiti [[Lundi ülikool]]i raamatukogust kaks aabitsat: üks [[põhjaeesti keel]]es (1694) ja teine [[lõunaeesti keel]]es (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal [[katekismus]]e teksti (silbitatult) ja oli usulise sisuga. Näide põhjaeestilisest aabitsatekstist: :sest min-na an-nan hen-nast / min-no ih-ho ning Hin-ge / om-ma kun-nin-gast / Ül-le-mad ning Wan-ne-mad keik ris-ti rah-wast / min-no sug-gu ning Wös-sa / ning keik me min-nul on sin-no jum-ma-lik-ko hool-de ning kät-te; Näide lõunaeestilisest aabitsatekstist: :sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge / nink kik me min-nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel ol-go min-no man / et se kur-ri Wain-lan-ne üt-te-ke Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men. ==Kirjaviisi uuendused== Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel [[Heinrich Stahl|Stahli]]-pärase kirjavara omandamisel. Teda võib pidada [[vana kirjaviis]]i loojaks.<ref name="2020_11_14_ERR_VIKERRAADIO_Eesti_lugu_Forseliuse_aabits">14. november 2020, [https://jupiter.err.ee/1153755/ Eesti lugu. Forseliuse aabits. Ajaloodoktor Aivar Põldvee: " Forselius lihtsustas eesti õigekirja koodi ...]</ref> Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis. See ei tähendanud kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Esineb saama-futuurumit ja võõrapärast sõnajärge. Tema kirjaviisi lihtsustamise ettepanekute seas olid: *välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, x, y, z *pärisnimed eestipärastada: Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes) *jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn *kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat *olevikus eituspartikkel ep, kuid jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha, ep ol-le, sin-na ep pea *komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga *sõna lõpus üldiselt leenisklusiil, nt -nud, -tud, -b, -d: ris-ti-tud, tah-haks-sid; erandiks saap *käskiva kõneviisi lõpud ilma t-ta, nt wot-ke, saat-ku Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu, sest arvati, et teksti pühaks pidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ning mõistlikum on piirduda varasema tuttava kirikukeelega. Suurt vastuolu tekitas piiblinimede eestipärastamine, mida esmakordselt oli praktiseeritud juba lõunaeestilises "[[Wastne Testament|Wastses Testamendis]]" (1686). ==Vaata ka== *[[Forseliuse aabits]] *[[Forseliuse seminar]] *[[Bengt Gottfried Forseliuse medal]] *[[Forseliuse tänav]] Tartus *[[Forseliuse park]] Tartus *[[Tartu Forseliuse Kool]] *[[Forseliuse Selts]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=8 TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Bengt Gottfried Forselius] *[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?seite=612 Recke, J. F. v., Napiersky, K. E. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd. 1, 1827, S. 596-597.] {{JÄRJESTA:Forselius, Bengt Gottfried}} [[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 17. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 1688]] eozahtir300cis8n9d2tc3npl4owc52 Arutelu:Bengt Gottfried Forselius 1 15403 6174850 6174370 2022-08-07T11:06:11Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki Materjal Komenský kohta tuleb üle viia eraldi artiklisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:14, 10 Nov 2004 (UTC) :: Kuus ja pool aastat hiljem. Kordan, et see materjal ei kuulu siia. ~~ : Mul on tunne, et suur osa sellest artiklist on [http://www.murre.ut.ee/vakkur/Yllitised/Forselius-Hornung.doc siit] maha kirjutatud. Nii tohib teha vaid siis kui oled ise selle kirjatüki autor. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 15:25, 10 Nov 2004 (UTC) ---- Ta oli ka esimene hääliku uurija maailmas kes avastas hääliku-j : Arusaamatu lause, võtsin välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. märts 2011, kell 21:06 (EET) ---- Võtan välja ja panen siia, sest esimese poolega pole selge, kas see käib Forseliuse kohta ja teine pool käib kuskile muusse artiklisse. *Vana kirjaviisi põhimõtted: :h ei ole enam vokaalipikendusmärk, vaid märgib vastavat häälikut; :rõhulises kinnises silbis märgitakse pikad vokaalid kahe tähega, nt need, meel; :rõhulises lahtises silbis vokaalid ühe tähega, seda ka pika vokaaliga lõppevates ühesilbilistes sõnades, nt hä, päle; :rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märgib järgnev kahehordne konsonant, nt ärra, suggu, sinna, sina; :sõna lõpus konsonant ühe tähega, nt pätük, pap; :sõna lõpul lahtises silbis o u asemel, nt tulgo, pörgo; Kirjaviis on ühtlane, põhimõttekindel. 17. sajandi 80. aastatel Riias Fischeri trükikojas ilmunud raamatutes püüti kujundada stabiilset kirjaviisi. Uuendusmeelsed kirjamehed tegid tolle aja kohta radikaalseid ettepanekuid, mida Johann Fischer toetas. See kutsus esile opositsiooni Põhja-Eesti vaimulikkonnas. Uuendatud kirjaviisis kirikuraamatutest kaevati koguni Rootsi kuningale, mille tulemusena osa selliseid raamatuid keelati. '' [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 23. november 2015, kell 01:27 (EET) :selle koht on [[Forseliuse aabits]]as. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 6. august 2022, kell 13:54 (EEST) ---- "kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus." Taas? Millal enne Forseliust oli lugemisoskus talurahva hulgas laialdaselt levinud olnud? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. november 2020, kell 13:26 (EET) ---- Siin on surmakuupäev 16. november 1688: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/forselius_bengt_gottfried [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. august 2022, kell 13:33 (EEST) == Täiendamisruumi == Artiklist [[Forselius]]. Võib olla kuskilt kopeeritud. Võib leida veel täiendamiseks vihjeid leida.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 7. august 2022, kell 14:06 (EEST) '''Comenius''' Forselius hakkas juba varakult huvi tundma eestlaste kommete ja kultuuri vastu. Kuigi tema emakeel oli saksa keel, õppis ta selgeks eesti keele ning suhtles tihti talupoegadega. Forselius pani tähele, et talurahvakoolides õpetati vananenud põhimõtete järgi. Näiteks lugemist õpiti nii, et kooliõpetaja luges teksti valjusti ette ja lapsed kordasid seda niikaua, kuni see neile pähe jäi. Sel viisil lugema õppimine võttis aega paar-kolm aastat. Asja tegi veelgi raskemaks see, et tolleaegne eesti keele kirjaviis oli saksapärane ja erines hääldusest õige tugevasti. Seetõttu oli ka kirjutama õppimine vaevaline ja aeganõudev ega olnud laste jaoks kuigi huvitav.Forselius püüdis olukorda muuta. Oma kodukohas Harjumaal koondas ta enda ümber talulapsi ning hakkas neid uuel viisil õpetama. Ta laskis lastel valjult tähti hääldada ja silpide kaupa sõnu kokku veerida. Nii edenes lugemaõppimine hoopis kiiremini. Kuid õpilased vajasid ka paremaid aabitsaid, sest senised olid uuel viisil õpetamiseks sobimatud. Forselius mõistis, et enne uue aabitsa koostamist tuleb muuta senist kirjaviisi, et see vastaks paremini eesti keele hääldusele. Tema põhimõtteks oli kirjutada nii, nagu loetakse ja hääldatakse. Talurahva hariduse edendamiseks soovisid kirikuõpetajad ametisse seada '''köstrid'''. Köstriks nimetati kirikuõpetaja abilist, kes pidi hoolitsema laste õpetamise eest. Selliste abiliste ettevalmistamiseks asutas Forselius 1684. aasta sügisel ühes Tartu-lähedases mõisas esimese '''seminari'''. Seminar on õppeasutus, kus koolitatakse õpetajaid. Vastu võeti eelkõige eesti soost noormehi ja õppetöö kestis kaks aastat. Forselius juhatas isiklikult seminari ning ühtlasi töötas seal õpetajana. Samal ajal püüdis Forselius oma tegevusele ka laiemat tähelepanu tõmmata. Ta sõitis kaubapurjekaga Tallinnast Stockholmi Rootsi kuninga õukonda, kaasas kaks tublit õpilast, kes pidid kuninga ja ministrite ees oma teadmisi näitama. Kuningas jäi nendega rahule ning andis käsu asutada iga suurema kiriku juurde talurahvakool. Kooliõpetajate ettevalmistamisest sai nüüd Forseliuse ametlik ülesanne. Paari aasta jooksul jõuti Eestimaa eri paikades avada umbes 40 kooli, kus sai haridust üle tuhande lapse. Varsti läks Forselius koos uute õpilastega teist korda Stockholmi kuningale aru andma. Tagasiteel sattus nende laev tormi kätte ja uppus. Forselius ja tema õpilased hukkusid. Koos Forseliuse surmaga katkes ka tema seminari töö. Nelja tegevusaasta jooksul oli seal õppinud kokku 160 poissi. Umbes 50 neist jõudsid läbida täieliku kaheaastase kursuse ja asusid köstrite või õpetajatena tööle. Tänu neile tekkis Tartu ümbruses ja mujal hulk uusi talurahvakoole, kus õpetati eestlaste lapsi. '''Kirjutamistahvlid''' Kuna paber ja tint olid kallid, siis kasutasid lihtrahva lapsed oma koolitööde tegemiseks puust tahvlikesi, millele kirjutati söe- või kriiditükiga. Hiljem võis kirjutatu maha kustutada ja uuega asendada. 17. sajandil elanud tšehhi õpetlane ja kirjanik Comenius Forseliusest ei ole säilinud ainsatki maali ega joonistust, seetõttu ei ole teada, kuidas ta välja nägi. Sellel pildil on kujutatud Comeniust, kes rajas uued, lapsekeskse õpetamise põhimõtted. Tol ajal olid need täiesti uudsed ja levisid laialt. Saksamaal õppides tutvus Forselius Comeniuse uuendustega ning järgis neid ka oma töös. Forseliuse uues kirjaviisis aabits ilmus 1684. aastal Selle esimeses osas tutvustati tähestikku ja numbreid, millele järgnesid hääldamis- ja silbitamisülesanded. Kolmandas, kõige mahukamas osas olid lugemise harjutamiseks erineva raskusega tekstid. Aabitsa viimasel leheküljel oli pilt kukest, kes õpetab lapsi noodiraamatust laulma. 68m8lqtgptb6wif71dqwikfi3304ed8 Filminäitlejate loend 0 15884 6174516 6169552 2022-08-06T16:16:20Z Velirand 67997 /* R */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''. {{tähed}} == A == [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Beverly Aadland]] - [[Argo Aadli]] - [[Erik Aaes]] - [[Niels Erik Aaes]] - [[Egon Aagaard]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Sebastian Aagaard-Williams]] - [[Aaliyah]] - [[Ott Aardam]] - [[Amanda Aardsma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Tõnu Aav]] - [[Kerttu Aaving]] - [[Maya Ababadjani]] - [[David Abašidze]] - [[Leila Abašidze]] - [[Amanda Abbington]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[J. J. Abrams]] - [[Amy Acker]] - [[Joss Ackland]] - [[Jensen Ackles]] - [[Amy Adams]] - [[Nick Adams]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[James Adomian]] - [[Rein Aedma]] - [[Ben Affleck]] - [[Casey Affleck]] - [[Ali Afshar]] - [[Keiko Agena]] - [[Agnes Monica]] - [[Ai Xia]] - [[Anouk Aimée]] - [[Chantal Akerman]] - [[Natalja Akimova]] - [[Jessica Alba]] - [[Hans Albers]] - [[Alan Alda]] - [[Ginger Alden]] - [[Martin Algus]] - [[Warda Al-Jazairia]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Christa B. Allen]] - [[Krista Allen]] - [[Tim Allen]] - [[Woody Allen]] - [[Kirstie Alley]] - [[Elizabeth Álvarez]] - [[Tõnu Alveus]] - [[Mädchen Amick]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ago Anderson]] - [[Gillian Anderson]] - [[Jolene Anderson]] - [[Pamela Anderson]] - [[Richard Dean Anderson]] - [[Bibi Andersson]] - [[André the Giant]] - [[Natalja Andreitšenko]] - [[Boriss Andrejev]] - [[Julie Andrews]] - [[Naveen Andrews]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Jack Angel]] - [[Siiri Angerkoski]] - [[Endel Ani]] - [[Jennifer Aniston]] - [[Maria Antipp]] - [[Shiri Appleby]] - [[Christina Applegate]] - [[Michael Apted]] - [[Müjde Ar]] - [[Aracely Arámbula]] - [[Taís Araújo]] - [[Sirje Arbi]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Fanny Ardant]] - [[Eve Arden]] - [[Pierre Arditi]] - [[Rein Aren]] - [[Daniel Arenas]] - [[Geoffrey Arend]] - [[Asia Argento]] - [[Alan Arkin]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Ana de Armas]] - [[Tom Arnold]] - [[David Arquette]] - [[Patricia Arquette]] - [[Rosanna Arquette]] - [[Beatrice Arthur]] - [[Vija Artmane]] - [[Jaanika Arum]] - [[Pilou Asbæk]] - [[Armand Assante]] - [[Fred Astaire]] - [[Hank Azaria]] - [[Erdoğan Atalay]] - [[Essence Atkins]] - [[Rowan Atkinson]] - [[Julia Aug]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[James Avery]] - [[Dan Aykroyd]] == B == [[Lauren Bacall]] - [[G. W. Bailey]] - [[Conrad Bain]] - [[Vivi Bak]] - [[Maria Bakalova]] - [[Scott Bakula]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alec Baldwin]] - [[Greg Baldwin]] - [[Christian Bale]] - [[Eric Bana]] - [[Anne Bancroft]] - [[Antonio Banderas]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Tony Barbieri]] - [[Antanas Barčas]] - [[Brigitte Bardot]] - [[Sacha Baron Cohen]] - [[Adriana Barraza]] - [[Ina Marija Bartaitė]] - [[Jessica Barth]] - [[Kim Basinger]] - [[Roman Baskin]] - [[Marianne Basler]] - [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] - [[Aleksei Batalov]] - [[Jason Bateman]] - [[Kathy Bates]] - [[Sean Bean]] - [[Amanda Bearse]] - [[Warren Beatty]] - [[Kate Beckinsale]] - [[Ed Begley]] - [[Doris Belack]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[Kristen Bell]] - [[Tobin Bell]] - [[Willam Belli]] - [[Gil Bellows]] - [[Monica Bellucci]] - [[Jean-Paul Belmondo]] - [[James Belushi]] - [[John Belushi]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Roberto Benigni]] - [[Annette Bening]] - [[H. Jon Benjamin]] - [[Jeffrey Bennett]] - [[Peter Benson]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Candice Bergen]] - [[Ingrid Bergman]] - [[Jeff Bergman]] - [[Elizabeth Berkeley]] - [[Peter Berling]] - [[Andy Berman]] - [[Claude Berri]] - [[Halle Berry]] - [[Ken Berry]] - [[Nick Berry]] - [[Jeanette Biedermann]] - [[Jessica Biel]] - [[Juliette Binoche]] - [[Laura Birn]] - [[Nicholas Bishop]] - [[Irina Björklund]] - [[Hannu-Pekka Björkman]] - [[Claudia Black]] - [[Jack Black]] - [[Gérard Blain]] - [[Selma Blair]] - [[Dominique Blanc]] - [[Cate Blanchett]] - [[Alexis Bledel]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Corbin Bleu]] - [[Orlando Bloom]] - [[Roberts Blossom]] - [[Betty Blue]] - [[David Blue]] - [[Emily Blunt]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Florinda Bolkan]] - [[Matt Bomer]] - [[Samantha Bond]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Maria Bonnevie]] - [[Claire van der Boom]] - [[David Boreanaz]] - [[Ernest Borgnine]] - [[Susanne Bormann]] - [[Alex Borstein]] - [[Carole Bouquet]] - [[Andrea Bowen]] - [[Bruce Boxleitner]] - [[Lombardo Boyar]] - [[Lorraine Bracco]] - [[Zach Braff]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Marlon Brando]] - [[Pierre Brasseur]] - [[Ciara Bravo]] - [[Jacques Brel]] - [[Eileen Brennan]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Abigail Breslin]] - [[Paget Brewster]] - [[Pierre Brice]] - [[Beau Bridges]] - [[Jeff Bridges]] - [[Johnny Briggs]] - [[Wilford Brimley]] - [[Matthew Broderick]] - [[Adrien Brody]] - [[Charles Bronson]] - [[Jayne Brook]] - [[Louise Brooks]] - [[Pierce Brosnan]] - [[Ben Browder]] - [[Chris Brown]] - [[Jessica Brown Findlay]] - [[Liina Brunelle]] - [[Daniel Brühl]] - [[Richard Bull]] - [[S. Scott Bullock]] - [[Sandra Bullock]] - [[Gedeon Burkhard]] - [[George Burns]] - [[Richard Burton]] - [[Steve Buscemi]] - [[Gerard Butler]] - [[Christine Böhm]] - [[Gisele Bündchen]] - [[Bill Byrge]] - [[Jim Byrnes]] == C == [[Larry the Cable Guy]] - [[Nicolas Cage]] - [[James Cagney]] - [[Michael Caine]] - [[Northern Calloway]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Hebe Camargo]] - [[Candace Cameron]] - [[Cody Cameron]] - [[Dove Cameron]] - [[Kirk Cameron]] - [[Glen Campbell]] - [[Neve Campbell]] - [[John Candy]] - [[Éric Cantona]] - [[Peter Capaldi]] - [[Leos Carax]] - [[Claudia Cardinale]] - [[Steve Carell]] - [[Robert Carlyle]] - [[Ian Carmichael]] - [[Adam Carolla]] - [[Charisma Carpenter]] - [[John Carradine]] - [[Jim Carrey]] - [[Jean-Claude Carrière]] - [[Lisa Nicole Carson]] - [[Dixie Carter]] - [[Helena Bonham Carter]] - [[Nancy Cartwright]] - [[David Caruso]] - [[Maria Casarès]] - [[Irán Castillo]] - [[Verónica Castro]] - [[Kim Cattrall]] - [[Cedric the Entertainer]] - [[Adriano Celentano]] - [[Noah Centineo]] - [[Lacey Chabert]] - [[Timothée Chalamet]] - [[Emma Chambers]] - [[Justin Chambers]] - [[Jackie Chan]] - [[Lon Chaney]] - [[Lon Chaney juunior]] - [[Carol Channing]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Christian Chávez]] - [[Cheeta]] - [[Cher]] - [[Maurice Chevalier]] - [[Priyanka Chopra]] - [[Jamie Chung]] - [[Blake Clark]] - [[Emilia Clarke]] - [[Kevin Clash]] - [[André Claveau]] - [[Jemaine Clement]] - [[Colin Clive]] - [[George Clooney]] - [[Glenn Close]] – [[James Coburn]] - [[Claudette Colbert]] - [[Gary Coleman]] - [[Toni Collette]] - [[Joan Collins]] - [[Misha Collins]] - [[Fernando Colunga]] - [[Jeff Conaway]] - [[Michaela Conlin]] - [[Jennifer Connelly]] - [[Sean Connery]] - [[Billy Connolly]] - [[Zack Conroy]] - [[Tim Conway]] - [[Jennifer Coolidge]] - [[Bradley Cooper]] - [[Gary Cooper]] - [[John Corbett]] - [[Tara Correa-McMullen]] - [[Miranda Cosgrove]] - [[John Costelloe]] - [[Kevin Costner]] - [[Marion Cotillard]] - [[Courteney Cox Arquette]] - [[Richard Coyle]] - [[Daniel Craig]] - [[Bryan Cranston]] - [[Cindy Crawford]] - [[Richard Crenna]] - [[Terry Crews]] - [[Bing Crosby]] - [[David Cross]] - [[Marcia Cross]] - [[Russell Crowe]] - [[Tom Cruise]] - [[Penélope Cruz]] - [[Jon Cryer]] - [[Billy Crystal]] - [[Inma Cuesta]] - [[Macaulay Culkin]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Jim Cummings]] - [[Robert Cummings]] - [[Kaley Cuoco]] - [[Jamie Lee Curtis]] - [[Tony Curtis]] - [[Elisha Cuthbert]] - [[John Cusack]] - [[Zbigniew Cybulski]] - [[John Cygan]] - [[Billy Ray Cyrus]] - [[Miley Cyrus]] - [[Noah Cyrus]] == D == [[Alexandra Daddario]] - [[John Francis Daley]] - [[Timothy Dalton]] - [[Matt Damon]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Eric Dane]] - [[Claire Danes]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Dave Dave]] - [[Jack Davenport]] - [[Larry David]] - [[Bette Davis]] - [[Deven Davis]] - [[Don S. Davis]] - [[Geena Davis]] - [[Kristin Davis]] - [[Warwick Davis]] - [[Doris Day]] - [[Josette Day]] - [[Daniel Day-Lewis]] - [[Drea de Matteo]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Ruby Dee]] - [[Sandra Dee]] - [[Robert De Niro]] - [[James Dean]] - [[Aleksandr Dedjuško]] – [[André Deed]] - [[Ellen DeGeneres]] - [[Benicio Del Toro]] - [[Dana Delany]] - [[Cara Delevingne]] - [[Alain Delon]] - [[Nathalie Delon]] - [[Patrick Dempsey]] - [[Gérard Depardieu]] - [[Judi Dench]] - [[James Denton]] - [[Alla Demidova]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Catherine Deneuve]] - [[Johnny Depp]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Michael Des Barres]] - [[Emily Deschanel]] - [[Zooey Deschanel]] - [[Jean Despeaux]] - [[Danny DeVito]] - [[Chris Diamantopoulos]] - [[Dustin Diamond]] - [[Cameron Diaz]] - [[Leonardo DiCaprio]] - [[Délfor Dicásolo]] - [[Vin Diesel]] - [[Julia Dietze]] - [[Nathalia Dill]] - [[Kevin Dillon]] - [[Peter Dinklage]] - [[Waris Dirie]] - [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] - [[Nina Dobrev]] - [[Shannen Doherty]] - [[Karen Dotrice]] - [[Donna Douglas]] - [[Kirk Douglas]] - [[Michael Douglas]] - [[Maija Doveika]] - [[Robert Downey juunior]] - [[Fran Drescher]] - [[Richard Dreyfuss]] - [[Minnie Driver]] - [[Medea Džapharidze]] - [[David Duchovny]] - [[Caroline Ducey]] - [[Haylie Duff]] - [[Hilary Duff]] - [[Josh Duhamel]] – [[Jean Dujardin]] - [[Randall Duk Kim]] - [[Faye Dunaway]] - [[Michael Clarke Duncan]] - [[Clive Dunn]] - [[Kirsten Dunst]] - [[Eleonora Duse]] - [[Eliza Dushku]] - [[John Duttine]] - [[Robert Duvall]] - [[Shelley Duvall]] - [[Vladislav Dvoržetski]] - [[Dick Van Dyke]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Meredith Eaton]] - [[Aaron Eckhart]] - [[Lisa Edelstein]] - [[Dean Edwards]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Epp Eespäev]] - [[Zac Efron]] - [[Bob Einstein]] - [[Anita Ekberg]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Hasse Ekman]] - [[Idris Elba]] - [[Dana Elcar]] - [[Carmen Electra]] - [[Sam Elliott]] - [[Cary Elwes]] - [[Michael Emerson]] - [[Mike Epps]] - [[Omar Epps]] - [[Halit Ergenç]] - [[David Essex]] - [[Susie Essman]] - [[Rob Estes]] - [[Emilio Estévez]] - [[Ramón Estévez]] - [[Renée Estévez]] - [[Joseph Estrada]] - [[Justine Ezarik]] - [[Vladimir Etuš]] - [[Josh Ryan Evans]] - [[Deborah Evelyn]] - [[César Évora]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Harrison Fahn]] - [[Melissa Fahn]] - [[Faizal Yusof]] - [[Cynthia Falabella]] - [[Edie Falco]] - [[Peter Falk]] - [[Dakota Fanning]] - [[Priscila Fantin]] - [[Semjon Farada]] - [[Dennis Farina]] - [[Anna Faris]] - [[Colin Farrell]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[David Faustino]] - [[Anna Favella]] - [[Tom Felton]] - [[Keith Ferguson]] - [[Stacy Ferguson]] - [[America Ferrera]] - [[William Fichtner]] - [[Sally Field]] - [[Holly Fields]] - [[Ralph Fiennes]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Nathan Fillion]] - [[Albert Filozov]] - [[Christian Finnegan]] - [[Albert Finney]] - [[Colin Firth]] - [[Jonathan Firth]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Carrie Fisher]] - [[Isla Fisher]] - [[Joe Flanigan]] - [[Charles Fleischer]] - [[Louise Fletcher]] - [[Calista Flockhart]] - [[Jim Florentine]] - [[Errol Flynn]] - [[Bridget Fonda]] - [[Henry Fonda]] - [[Jane Fonda]] - [[Anne Fontaine]] - [[Harrison Ford]] - [[John Forsythe]] - [[Jodie Foster]] - [[Derek Fowlds]] - [[Matthew Fox]] - [[Megan Fox]] - [[Michael J. Fox]] - [[Jamie Foxx]] - [[Philip Franks]] - [[Peter Franzén]] - [[Brendan Fraser]] - [[Eric Freeman]] - [[Martin Freeman]] - [[Morgan Freeman]] - [[Alissa Freindlihh]] - [[Dawn French]] - [[Freddie Frinton]] - [[Žanna Friske]] - [[Warren Frost]] - [[Dwight Frye]] - [[Louis de Funès]] - [[Annette Funicello]] - [[Giacomo Furia]] - [[Mira Furlan]] - [[Gert Fröbe]] == G == [[Jean Gabin]] - [[Clark Gable]] - [[Zsa Zsa Gabor]] - [[Gal Gadot]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Vladislav Galkin]] - [[David Gallagher]] - [[Peter Gallagher]] - [[James Gandolfini]] - [[Matthew Garber]] - [[Greta Garbo]] - [[Adam Garcia]] - [[Andy García]] - [[Andrew Garfield]] - [[John Garfield]] - [[Judy Garland]] - [[Jeff Garlin]] - [[Jennifer Garner]] - [[Janeane Garofalo]] - [[Brad Garrett]] - [[David Garrison]] – [[George Gaynes]] - [[Sarah Michelle Gellar]] - [[Claude Gensac]] - [[Brian George]] - [[Heinrich George]] - [[Richard Gere]] - [[Greg Germann]] - [[Estelle Getty]] - [[Paul Giamatti]] - [[Mel Gibson]] - [[Julián Gil]] - [[Elizabeth Gillies]] - [[Peter Gilmore]] - [[Annie Girardot]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Lillian Gish]] - [[Georgie Glen]] - [[Crispin Glover]] - [[Danny Glover]] - [[Paulette Goddard]] - [[Whoopi Goldberg]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Selena Gomez]] - [[Edith González]] - [[Cuba Gooding noorem]] - [[Omar Gooding]] - [[John Goodman]] - [[Zachary Gordon]] - [[Joseph Gordon-Levitt]] - [[Christopher Gorham]] - [[Daisuke Gōri]] - [[Irena Górska-Damięcka]] - [[Ryan Gosling]] - [[Gilbert Gottfried]] - [[Dana Gould]] - [[Sofie Gråbøl]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Lauren Graham]] - [[Kelsey Grammer]] - [[Ariana Grande]] - [[Cary Grant]] - [[Hugh Grant]] - [[Peter Graves]] - [[Brian Austin Green]] - [[Eva Green]] - [[Seth Green]] - [[Ashley Greene]] - [[Eddie Griffin]] - [[Andy Griffith]] - [[Melanie Griffith]] - [[Richard Griffiths]] - [[Rupert Grint]] - [[Greg Grunberg]] - [[Matthew Gray Gubler]] - [[Sienna Guillory]] - [[Ljudmila Gurtšenko]] - [[Robert Gutman]] - [[Steve Guttenberg]] - [[Jake Gyllenhaal]] - [[Maggie Gyllenhaal]] == H == [[Ville Haapasalo]] - [[Minna Haapkylä]] - [[Raul Haaristo]] - [[Seidi Haarla]] - [[Olivia Hack]] - [[Buddy Hackett]] - [[Gene Hackman]] - [[Meelis Hainsoo]] - [[Kristiina Halkola]] - [[Arch Hall juunior]] - [[Arch Hall seenior]] - [[Michael C. Hall]] - [[Annika Hallin]] - [[Ayumi Hamasaki]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mark Hamill]] - [[Lisa Gay Hamilton]] - [[Jon Hamm]] - [[Anne Haney]] - [[Roger Hanin]] - [[Tom Hanks]] - [[David Harbour]] - [[Max Hardcore]] - [[Brandon Hardesty]] - [[Chris Hardwick]] - [[Neil Hardwick]] - [[Oliver Hardy]] - [[Robert Hardy]] - [[Tom Hardy]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Mark Harmon]] - [[Woody Harrelson]] - [[Danielle Harris]] - [[Ed Harris]] - [[Estelle Harris]] - [[Neil Patrick Harris]] - [[Ian Hart]] - [[Kevin Hart]] - [[Steve Harvey]] - [[David Hasselhoff]] - [[Teri Hatcher]] - [[Anne Hathaway]] - [[Olivia de Havilland]] - [[Ethan Hawke]] - [[Goldie Hawn]] - [[Salma Hayek]] - [[Helen Hayes]] - [[Sean Hayes]] - [[Rita Hayworth]] - [[Anthony Head]] - [[Lena Headey]] - [[Amber Heard]] - [[John Heard]] - [[Johannes Heesters]] - [[Katherine Heigl]] - [[Riina Hein]] - [[Reino Helismaa]] - [[Liam Hemsworth]] - [[Florence Henderson]] - [[Christina Hendricks]] - [[Sonja Henie]] - [[Barry Shabaka Henley]] - [[Georgie Henley]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Jim Henson]] - [[Audrey Hepburn]] - [[Katharine Hepburn]] - [[David Herman]] - [[Edward Herrmann]] - [[Jennifer Love Hewitt]] - [[Dana Hill]] - [[Jonah Hill]] - [[Cheryl Hines]] - [[Barbro Hiort af Ornäs]] - [[Dustin Hoffman]] - [[Philip Seymour Hoffman]] - [[Hal Holbrook]] - [[Laurie Holden]] - [[Willa Holland]] - [[Lauren Holly]] - [[Celeste Holm]] - [[John Holmes]] - [[Katie Holmes]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Anthony Hopkins]] - [[Telma Hopkins]] - [[Richard Steven Horvitz]] - [[Robert Hossein]] - [[Clarissa House]] - [[Whitney Houston]] - [[Huell Howser]] - [[Hu Die]] - [[Vanessa Hudgens]] - [[Jennifer Hudson]] - [[Kate Hudson]] - [[Felicity Huffman]] - [[Geoffrey Hughes]] - [[Ebba Hultkvist]] - [[Brigitte Susanne Hunt]] - [[Helen Hunt]] - [[Richard Hunt]] - [[Holly Hunter]] - [[Isabelle Huppert]] - [[Elizabeth Hurley]] - [[John Hurt]] - [[Viiu Härm]] - [[Cheril Hynes]] ==I== [[Ice-T]] - [[Osamu Ichikawa]] - [[Tiia Ilmanen]] - [[Michael Imperioli]] - [[Tanel Ingi]] - [[Tino Insana]] - [[Jacques Insermini]] - [[Franco Interlenghi]] - [[Jeremy Irons]] - [[Amy Irving]] - [[Bill Irwin]] - [[Jessica Iskandar]] - [[Gregory Itzin]] - [[Vera Ivanko]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] - [[Vladimir Ivašov]] == J == [[Hugh Jackman]] - [[Glenda Jackson]] - [[Danny Jacobs]] - [[Eric Jacobson]] - [[Claude Jade]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Kevin James]] - [[Jesse Jane]] - [[Oleg Jankovski]] - [[Allison Janney]] - [[Vello Janson]] - [[Famke Janssen]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Julia Jentsch]] - [[Michael Jeter]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Jo Jung-suk]] - [[Bodil Joensen]] - [[Scarlett Johansson]] - [[Dakota Johnson]] - [[Don Johnson]] - [[Bob Joles]] - [[Angelina Jolie]] - [[Sylvie Joly]] - [[Kevin Jonas]] - [[Alex Jones]] - [[Angus Turner Jones]] - [[Felicity Jones]] - [[Orlando Jones]] - [[Sam J. Jones]] - [[Tamala Jones]] - [[Tommy Lee Jones]] - [[Kathryn Joosten]] - [[Flemming Jørgensen]] - [[Louis Jourdan]] - [[Milla Jovovich]] - [[Christopher Judge]] - [[Miranda July]] - [[Victoria Justice]] - [[Ants Jõgi]] - [[Jõvan Kõrla]] - [[Jüri Järvet]] - [[Ene Järvis]] - [[Merle Jääger]] - [[Faime Jürno]] == K == [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Piret Kalda]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Madis Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Andreas Kangur]] - [[Guido Kangur]] - [[Kareena Kapoor]] - [[Arttu Kapulainen]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Peeter Kard]] - [[Kim Kardashian]] - [[Katrin Karisma]] - [[Tõnu Kark]] - [[Boris Karloff]] - [[Alina Karmazina]] - [[Ott Kartau]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Casey Kasem]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Stana Katic]] - [[Albina Kausi]] - [[Julie Kavner]] - [[Danny Kaye]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Michael Keaton]] - [[Don Keefer]] - [[Sally Kellerman]] - [[David Kelly]] - [[Gene Kelly]] - [[Grace Kelly]] - [[Moira Kelly]] - [[Anna Kendrick]] - [[George Kennedy]] - [[Tom Kenny]] - [[Patsy Kensit]] - [[Annette Kerr]] - [[Deborah Kerr]] - [[Scott Kerr]] - [[Kari Ketonen]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[Nicole Kidman]] - [[Richard Kiel]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Rinko Kikuchi]] - [[Jimmy Kimmel]] - [[Richard Kind]] - [[Joey King]] - [[Perry King]] - [[Ben Kingsley]] - [[Justin Kirk]] - [[Anne Kirkbride]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Eve Kivi]] - [[Melody Klaver]] - [[Martin Klebba]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Kevin Kline]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Heidi Klum]] - [[Milan Kňažko]] - [[T.R. Knight]] - [[Keira Knightley]] - [[Don Knotts]] - [[Beyoncé Knowles]] - [[Bogumił Kobiela]] - [[Anti Kobin]] - [[Momoko Kōchi]] - [[Hülya Koçyiğit]] - [[David Koechner]] - [[Katrin Kohv]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Linda Kolde]] - [[Todor Kolev]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Einari Koppel]] - [[Liisa Koppel]] - [[Martin Kork]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[Harvey Korman]] - [[Barbara Kosmal]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Jane Krakowski]] - [[Saveli Kramarov]] - [[John Krasinski]] - [[Toomas Kreen]] - [[Kristin Kreuk]] - [[Sylvia Kristel]] - [[Kris Kristofferson]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Nick Kroll]] - [[Kärt Kross]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Diane Kruger]] - [[Suzanne Krull]] - [[David Krumholtz]] - [[Piret Krumm]] - [[Lisa Kudrow]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Elle Kull]] - [[Helle Kuningas]] - [[Mila Kunis]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Karyn Kupcinet]] - [[Ravšana Kurkova]] - [[Tinka Kurti]] - [[Anna-Liisa Kurve]] – [[Ashton Kutcher]] – [[Einar Kuusk]] - [[Igor Kvaša]] - [[Barbara Kwiatkowska-Lass]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Kirill Käro]] - [[Riho Kütsar]] == L == [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laasik]] - [[Lia Laats]] - [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Väino Laes]] - [[Bernadette Lafont]] - [[Mart Laisk]] - [[Maurice LaMarche]] - [[Hedy Lamarr]] - [[Burt Lancaster]] - [[Martin Landau]] - [[Michael Landon]] - [[Nathan Lane]] - [[Katherine Kelly Lang]] - [[Stephen Lang]] - [[Jessica Lange]] - [[Vassili Lanovoi]] - [[Angela Lansbury]] - [[Roland Laos]] - [[Viggo Larsen]] - [[Brie Larson]] - [[Ali Larter]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[George Lazenby]] - [[Charles Laughton]] - [[Cyndi Lauper]] - [[Hugo Laur]] - [[Stan Laurel]] - [[Hugh Laurie]] - [[Ed Lauter]] - [[Taylor Lautner]] - [[Timo Lavikainen]] - [[Jude Law]] - [[Lucy Lawless]] - [[Jennifer Lawrence]] - [[Martin Lawrence]] - [[Zarah Leander]] - [[Jean-Pierre Léaud]] - [[Jules LeBlanc]] - [[Matt LeBlanc]] - [[Heath Ledger]] - [[Bruce Lee]] - [[Christopher Lee]] - [[Lee Jun Ki]] - [[Will Lee]] - [[Rachelle Lefevre]] - [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]] - [[Janet Leigh]] - [[Vivien Leigh]] - [[Laura Leighton]] - [[Jack Lemmon]] - [[Liis Lemsalu]] - [[Jay Leno]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Margus Lepa]] - [[Mikko Leppilampi]] - [[Rose Lesley]] - [[Rea Lest]] - [[Jared Leto]] - [[Katie Leung]] - [[Elyse Levesque]] – [[Margarita Levieva]] - [[Charlotte Lewis]] - [[Damian Lewis]] - [[Jet Li]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Uldis Lieldidžs]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]] - [[Arno Liiver]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[‎Evangeline Lilly]] - [[Oskar Lind]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Max Linder]] - [[Hamish Linklater]] - [[Alex D. Linz]] - [[Ray Liotta]] - [[Jaak Lipso]] - [[Eeva Litmanen]] - [[Lucy Liu]] - [[Vassili Livanov]] - [[Blake Lively]] - [[Christopher Lloyd]] - [[Harold Lloyd]] - [[Heather Locklear]] - [[Lindsay Lohan]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Vesa-Matti Loiri]] - [[Uno Loit]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Gina Lollobrigida]] - [[Loretta Long]] - [[Eva Longoria]] - [[Michael Lonsdale]] - [[Priit Loog]] - [[Jennifer Lopez]] - [[Sophia Loren]] - [[Peter Lorre]] - [[Susanne Lothar]] - [[Lori Loughlin]] - [[Julia Louis-Dreyfus]] - [[Demi Lovato]] - [[Courtney Love]] - [[Jon Lovitz]] - [[Fabrice Luchini]] - [[Ludacris]] - [[Béla Lugosi]] - [[Markus Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Terje Luik]] - [[Tõnu Lume]] - [[Joanna Lumley]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Masiela Lusha]] - [[Aksella Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Kristjan Lüüs]] - [[Evanna Lynch]] == M == [[Siim Maaten]] - [[Marcello Macchia]] - [[Andie MacDowell]] - [[Seth MacFarlane]] - [[Fernanda Machado]] - [[Kyle MacLachlan]] - [[Shirley MacLaine]] - [[Peter MacNicol]] - [[William H. Macy]] - [[Madita]] - [[Madonna (laulja)|Madonna]] - [[Pua Magasiva]] - [[Joe Maggard]] - [[Anna Magnani]] - [[Tobey Maguire]] - [[Riina Maidre]] - [[Aïssa Maïga]] - [[Ally Maki]] - [[Rami Malek]] - [[Wendie Malick]] - [[John Malkovich]] - [[Eva Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Heino Mandri]] - [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]] - [[Pirkko Mannola]] - [[J. P. Manoux]] - [[Jayne Mansfield]] - [[Michael Mantenuto]] - [[Karl Mantzius]] - [[Sophie Marceau]] - [[Nancy Marchand]] - [[Jerry Maren]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Cheech Marin]] - [[James Marsden]] - [[Jason Marsden]] - [[Dean Martin]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Giulietta Masina]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Marcello Mastroianni]] - [[Amy Mathews]] - [[Marko Matvere]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Bill Maynard]] - [[Rachel McAdams]] - [[Danny McBride]] - [[Rue McClanahan]] - [[Edie McClurg]] - [[Matthew McConaughey]] - [[Jennette McCurdy]] - [[Kevin McDonald]] - [[Malcolm McDowell]] - [[Bruce McGill]] - [[Ted McGinley]] - [[Rose McGowan]] - [[Lynne McGranger]] - [[Bob McGrath]] - [[Ewan McGregor]] - [[Joel McHale]] - [[Daniel McKeague]] - [[Ian McKellen]] - [[Benjamin McKenzie]] - [[Kevin McNally]] - [[Steve McQueen]] - [[Patricia McPherson]] - [[Ian McShane]] - [[Russell Means]] - [[Anne Meara]] - [[Eva Mendes]] - [[Natalie Mendoza]] - [[Māra Mennika]] - [[Jiří Menzel]] - [[María Mercader]] - [[Tamzin Merchant]] - [[Michèle Mercier]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Helena Merzin-Tamm]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Jim Meskimen]] - [[Debra Messing]] - [[Alyson Michalka]] - [[Lea Michele]] - [[Charles Middleton]] - [[Bette Midler]] - [[Toshirō Mifune]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mads Mikkelsen]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Stanisław Mikulski]] - [[Alyssa Milano]] - [[Christina Milian]] - [[Martin Mill]] - [[Ben Miller]] - [[Hal Miller]] - [[Sienna Miller]] - [[Wentworth Miller]] - [[Eero Milonoff]] - [[Max Minghella]] - [[Liza Minnelli]] - [[Dannii Minogue]] - [[Dan Mintz]] - [[Eugene Mirman]] - [[Andrei Mironov]] - [[Helen Mirren]] - [[Ichirō Mizuki]] - [[Beverley Mitchell]] - [[Radha Mitchell]] - [[Robert Mitchum]] - [[Gojko Mitić]] - [[Andrei Mjagkov]] - [[Jon Mohr]] - [[Alfred Molina]] - [[Taylor Momsen]] - [[Dominic Monaghan]] - [[Sophie Monk]] - [[Marilyn Monroe]] - [[Yves Montand]] - [[Sara Montiel]] - [[Demi Moore]] - [[Dudley Moore]] - [[Julianne Moore]] - [[Mandy Moore]] - [[Mary Tyler Moore]] - [[Roger Moore]] - [[Shemar Moore]] - [[Erin Moran]] - [[Nonna Mordjukova]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Jeffrey Dean Morgan]] - [[Tracy Morgan]] - [[Joanna Moro]] - [[María Moscholioú]] - [[Jean Moreau]] - [[Chloë Moretz]] - [[Glenn Morris]] - [[Viggo Mortensen]] - [[Carrie-Anne Moss]] - [[Carlos de la Mota]] - [[Edward Mulhare]] - [[Frankie Muniz]] - [[Matthew J. Munn]] - [[Olivia Munn]] - [[Audrey Munson]] - [[Radner Muratov]] - [[Hilje Murel]] - [[Brittany Murphy]] - [[Eddie Murphy]] - [[Bill Murray]] - [[Chad Michael Murray]] - [[Hannah Murray]] - [[Sean Murray]] - [[Ornella Muti]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Ain Mäeots]] - [[Laine Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tarmo Männard]] - [[Mike Myers]] == N == [[Samy Naceri]] - [[Yukie Nakama]] - [[Silvia Navarro]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Liam Neeson]] - [[Natalja Negoda]] - [[Jerry L. Nelson]] - [[Ricky Nelson]] - [[Corin Nemec]] - [[Evelyn Nesbit]] - [[John Nettles]] - [[Bob Newhart]] - [[Paul Newman]] - [[Olivia Newton-John]] - [[Dustin Nguyen]] - [[Jack Nicholson]] - [[Julianne Nicholson]] - [[Leslie Nielsen]] - [[Dragan Nikolić]] - [[Juri Nikulin]] - [[Leonard Nimoy]] - [[Cynthia Nixon]] - [[Nick Nolte]] - [[Andres Noormets]] - [[Adela Noriega]] - [[Henrik Normann]] - [[Chuck Norris]] - [[Edward Norton]] - [[Judy Nunn]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Egon Nuter]] - [[Jeff Nuttall]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Miia Nuutila]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Lena Nyman]] - [[Michael Nyqvist]] == O == [[Hugh O'Brian]] - [[Rosie O'Donnell]] - [[Michael O'Hare]] - [[Bruno Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Masi Oka]] - [[Gary Oldman]] - [[Joseph Olita]] - [[Laurence Olivier]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Ashley Olsen]] - [[Elizabeth Olsen]] - [[Mary-Kate Olsen]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kate O'Mara]] - [[Ed O'Neill]] - [[Narda Onyx]] - [[Terry O'Quinn]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Roscoe Orman]] - [[Heather O'Rourke]] - [[Emily Osment]] - [[Haley Joel Osment]] - [[Marie Osmond]] - [[Frank Oz]] - [[Madoka Ozawa]] - [[Peter O'Toole]] == P == [[Coté de Pablo]] - [[Al Pacino]] - [[Jared Padalecki]] - [[Elliot Page]] - [[Rein Pakk]] - [[Mari Palm]] - [[Keke Palmer]] - [[Teresa Palmer]] - [[Chazz Palminteri]] - [[Merle Palmiste]] - [[Tauno Palo]] - [[Gwyneth Paltrow]] - [[Anne Paluver]] - [[Hayden Panettiere]] - [[Porntip Papanai]] - [[Anatoli Papanov]] - [[Anna Paquin]] - [[Vanessa Paradis]] - [[Ed Parker]] - [[Eleanor Parker]] - [[Mary-Louise Parker]] - [[Nate Parker]] - [[Nathaniel Parker]] - [[Sarah Jessica Parker]] - [[Hunter Parrish]] - [[Jim Parsons]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Spede Pasanen]] - [[Vivianne Pasmanter]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Dev Patel]] - [[Mandy Patinkin]] - [[Robert Pattinson]] - [[Aaron Paul]] - [[Sarah Paulson]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Bill Paxton]] - [[Gregory Peck]] - [[Simon Pegg]] - [[Irina Pegova]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Jorge Pedreros]] - [[Amanda Peet]] - [[Ines Pellegrini]] - [[Krystin Pellerin]] - [[Sean Penn]] - [[George Peppard]] - [[Piper Perabo]] - [[Ruth Peramets-Püss]] - [[Julija Peresild]] - [[Anthony Perkins]] - [[Elizabeth Perkins]] - [[Pauley Perrette]] - [[Luke Perry]] - [[Matthew Perry]] - [[Pirkka-Pekka Petelius]] - [[William Petersen]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Dieter Pfaff]] - [[Michelle Pfeiffer]] - [[Gérard Philipe]] - [[Michelle Phillips]] - [[River Phoenix]] - [[Robert Picardo]] - [[Mary Pickford]] - [[David Hyde Pierce]] - [[Helle Pihlak]] - [[Rosamund Pike]] - [[Amanda Pilke]] - [[Chris Pine]] - [[Enrique Pinti]] - [[Freida Pinto]] - [[Brad Pitt]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Jeremy Piven]] - [[Donald Pleasence]] - [[Amy Poehler]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Sidney Poitier]] - [[Roman Polański]] - [[Sydney Pollack]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Ellen Pompeo]] - [[Pavel Ponomarjov]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Natalie Portman]] - [[Pete Postlethwaite]] - [[Tyrone Power]] - [[Michael Praed]] - [[Pran]] - [[Gediminas Pranckūnas]] - [[Margus Prangel]] - [[Chris Pratt]] - [[Laura Prepon]] - [[Elvis Presley]] - [[Priscilla Presley]] - [[Vincent Price]] - [[Jason Priestley]] - [[Prince (laulja)|Prince]] - [[Michael Prince]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] - [[Liisa Pulk]] - [[Lucy Punch]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Üllar Põld]] - [[Dan Põldroos]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Jasper Pääkkönen]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] == Q == [[Michel Qissi]] - [[Anthony Quinn]] - [[Francesco Quinn]] - [[Molly Quinn]] == R == [[Doris Kristina Raave]] - [[Rita Raave]] - [[Daniel Radcliffe]] - [[Elza Radziņa]] - [[Claude Rains]] - [[Sara Ramírez]] - [[Leida Rammo]] - [[Faina Ranevskaja]] - [[Noomi Rapace]] - [[Virginia Rappe]] - [[Ksenija Rappoport]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Melissa Rauch]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Mauri Raus]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Charlie Ray]] - [[Stephen Rea]] - [[Nancy Reagan]] - [[Ronald Reagan]] - [[James Rebhorn]] - [[Robert Redford]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Dean Reed]] - [[Nikki Reed]] - [[Oliver Reed]] - [[Anne Reemann]] - [[Christopher Reeve]] - [[George Reeves]] - [[Keanu Reeves]] - [[Tara Reid]] - [[Carl Reiner]] - [[Estelle Reiner]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[René Reinumägi]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Brad Renfro]] - [[Jeremy Renner]] - [[Pierre Renoir]] - [[Paul Reubens]] - [[Burt Reynolds]] - [[Debbie Reynolds]] - [[Ryan Reynolds]] - [[Patricia Rhomberg]] - [[Matthew Rhys]] - [[Jonathan Rhys-Meyers]] - [[Alfonso Ribeiro]] - [[Giovanni Ribisi]] - [[Christina Ricci]] - [[Cliff Richard]] - [[Dakota Blue Richards]] - [[Denise Richards]] - [[Michael Richards]] - [[Kevin Michael Richardson]] - [[Nicole Richie]] - [[Andy Richter]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Joan Rivers]] - [[AnnaSophia Robb]] - [[Margot Robbie]] - [[Emma Roberts]] - [[John Roberts]] - [[Julia Roberts]] - [[Alex Rocco]] - [[Kali Rocha]] - [[Chris Rock]] - [[James Roday]] - [[Michelle Rodriguez]] - [[Ginger Rogers]] - [[Will Rogers]] - [[Henry Rollins]] - [[Rebecca Romijn]] - [[Saoirse Ronan]] - [[Ago Roo]] - [[Mickey Rooney]] - [[Marga van Rooy]] - [[Mackenzie Rosman]] - [[Diana Ross]] - [[Gavin Rossdale]] - [[Isabella Rossellini]] - [[Portia de Rossi]] - [[Kim Rossi Stuart]] - [[Aleksandr Rozenbaum]] - [[Tim Roth]] - [[Teryl Rothery]] - [[Ronda Rousey]] - [[Patricia Routledge]] - [[Daniela Ruah]] - [[Ruan Lingyu]] - [[Paul Rudd]] - [[Sara Rue]] - [[Victoria Ruffo]] - [[José Carlos Ruiz]] - [[Siim Rulli]] - [[Nadežda Rumjantseva]] - [[Geoffrey Rush]] - [[Kurt Russell]] - [[Rene Russo]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Erik Ruus]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Debby Ryan]] - [[Jeri Ryan]] - [[Meg Ryan]] - [[Winona Ryder]] - [[Ryu Jun-yeol]] == S == [[Tõnu Saar]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Şabāḩ]] - [[Daryl Sabara]] - [[Ernie Sabella]] - [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] - [[Katey Sagal]] - [[Bob Saget]] - [[Reimo Sagor]] - [[Sylvia Saint]] - [[Elsa Saisio]] - [[Corso Salani]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Inga Salurand]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jevgeni Samoilov]] - [[Tatjana Samoilova]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Christoph Sanders]] - [[Adam Sandler]] - [[Thomas Sangster]] - [[Susan Sarandon]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Gailard Sartain]] - [[Will Sasso]] - [[Jaan Saul]] - [[Jennifer Saunders]] - [[Doug Savant]] - [[Ija Savvina]] - [[Kristen Schaal]] - [[William Schallert]] - [[Maximilian Schell]] - [[Richard Schiff]] - [[Steve Schirripa]] - [[Maria Schneider]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[David Schwimmer]] - [[Seann William Scott]] - [[Steven Seagal]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Amy Sedaris]] - [[Edie Sedgwick]] - [[Kyra Sedgwick]] - [[Marian Seldes]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Tom Selleck]] - [[Peter Sellers]] - [[Heido Selmet]] - [[Angelina Semjonova]] - [[Sakura Sena]] - [[Ott Sepp]] - [[Mayra Sérbulo]] - [[Amanda Seyfried]] - [[Tony Shalhoub]] - [[Garry Shandling]] - [[Shangguan Yunzhu]] - [[Michael Shanks]] - [[Omar Sharif]] - [[Keesha Sharp]] - [[William Shatner]] - [[Fiona Shaw]] - [[Wallace Shawn]] - [[John Shea]] - [[Charlie Sheen]] - [[Martin Sheen]] - [[Nicollette Sheridan]] - [[Lloyd Sherr]] - [[Brooke Shields]] - [[Jackie Shroff]] - [[Tiger Shroff]] - [[James Sie]] - [[Mall Sillandi]] - [[Sarah Silverman]] - [[Alicia Silverstone]] - [[Victoria Silvstedt]] - [[Endel Simmermann]] - [[J. K. Simmons]] - [[Richard Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Rosearik Rikki Simons]] - [[William Simons]] - [[Lars Simonsen]] - [[Jessica Simpson]] - [[Frank Sinatra]] - [[Sinbad]] - [[Gary Sinise]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Tom Sizemore]] - [[Troye Sivan]] - [[Jon Sivewright]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Artūrs Skrastiņš]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Ināra Slucka]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Anna Nicole Smith]] - [[Jaden Smith]] - [[Maggie Smith]] - [[Will Smith]] - [[Yeardley Smith]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Cobey Smulders]] - [[Wesley Snipes]] - [[André Sogliuzzo]] - [[Sonja Sohn]] - [[Vitali Solomin]] - [[Brenda Song]] - [[Türkân Şoray]] - [[Aarne Soro]] - [[Mira Sorvino]] - [[Sissy Spacek]] - [[David Spade]] - [[James Spader]] - [[Britney Spears]] - [[Jamie Lynn Spears]] - [[Edward Speleers]] - [[Urassaya Sperbund]] - [[Caroll Spinney]] - [[Eero Spriit]] - [[Cole Sprouse]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Barbara Stanwyck]] - [[Igor Starõgin]] - [[Jason Statham]] - [[Shirley Stelfox]] - [[Maury Sterling]] - [[Vladimir Steržakov]] - [[Stella Stevens]] - [[Margot Stevenson]] - [[James Stewart]] - [[Kristen Stewart]] - [[Patrick Stewart]] - [[Julia Stiles]] - [[Margo Stilley]] - [[Fred Stoller]] - [[Emma Stone]] - [[Sharon Stone]] - [[Larry Storch]] - [[Imants Strads]] - [[Glenn Strange]] - [[Meryl Streep]] - [[Barbra Streisand]] - [[René Strickler]] - [[Bobby Stuart]] - [[James Patrick Stuart]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[Bogdan Stupka]] - [[Melissa Sturm]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Alar Sudak]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Tiit Sukk]] - [[Nicole Sullivan]] - [[Donald Sutherland]] - [[Kiefer Sutherland]] - [[Jeremy Sumpter]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Mena Suvari]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Hilary Swank]] - [[Patrick Swayze]] - [[Clive Swift]] - [[Tilda Swinton]] - [[Olga Syahputra]] - [[Martti Syrjä]] == Š == [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] == Z == [[Vladimir Zeldin]] - [[Renée Zellweger]] - [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Zendaya]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Catherine Zeta-Jones]] - [[Maddie Ziegler]] - [[Zhang Ziyi]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Sten Zupping]] ==Ž== [[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] == T == [[Indrek Taalmaa]] - [[Oleg Tabakov]] - [[George Takei]] - [[Amir Talai]] - [[Aino Talvi]] - [[Merle Talvik]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Karin Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Isamu Tanonaka]] - [[Amanda Tapping]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Fred Tatasciore]] - [[Sharon Tate]] - [[Jacques Tati]] - [[Channing Tatum]] - [[Audrey Tautou]] - [[Elizabeth Taylor]] - [[Holland Taylor]] - [[Lili Taylor]] - [[Matthew W. Taylor]] - [[Tamara Taylor]] - [[Külli Teetamm]] - [[Shirley Temple]] - [[Kalmer Tennosaar]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Thalía]] - [[Charlize Theron]] - [[Emma Thompson]] - [[Linda Thompson]] - [[Bella Thorne]] - [[Courtney Thorne-Smith]] - [[Uma Thurman]] - [[T. J. Thyne]] - [[Vjatšeslav Tihhonov]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Ashley Tisdale]] - [[Jani Toivola]] - [[Pamela Tola]] - [[Andrei Tolubejev]] - [[Villu Tomingas]] - [[Jaan Tooming]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Lolita Torres]] - [[Anna Torv]] - [[Lupita Tovar]] - [[Spencer Tracy]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Raivo Trass]] - [[John Travolta]] - [[Jördis Triebel]] - [[Jean-Louis Trintignant]] - [[Marie Trintignant]] - [[Verne Troyer]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Sofiko Tšiaureli]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Risto Tuorila]] - [[Lana Turner]] - [[Sophie Turner]] - [[Tina Turner]] - [[Aida Turturro]] - [[Teresa Tuszyńska‎]] - [[Aisha Tyler]] - [[Liv Tyler]] - [[Cicely Tyson]] - [[Beata Tyszkiewicz]] == U == [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] – [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] == V == [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Marine Vacth]] - [[Annette Vadim]] - [[Aigi Vahing]] - [[Liina Vahter]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Britta Vahur]] - [[Viire Valdma]] - [[Angélica Vale]] - [[Ritva Valkama]] - [[Jean-Claude Van Damme]] - [[Frans Van der Aa]] - [[Kirsten Vangsness]] - [[Helene Vannari]] - [[Sergo Vares]] - [[Natalja Varlei]] - [[Jim Varney]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Michael Vartan]] - [[Fernanda Vasconcellos]] - [[Sofia Vassilieva]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Jussi Vatanen]] - [[Anne Veesaar]] - [[Juha Veijonen]] - [[Martin Veinmann]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Milo Ventimiglia]] - [[Sofía Vergara]] - [[Lidija Vertinskaja]] - [[Jevgeni Vesnik]] - [[Angélico Vieira]] - [[Michelle Vieth]] - [[Alicia Vikander]] - [[Gunta Virkava]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Marina Vlady]] - [[Jon Voight]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] == W == [[Mark Wahlberg]] - [[Kari Wahlgren]] - [[Ralph Waite]] - [[Paul Walker]] - [[Eli Wallach]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[David Walliams]] - [[Kate Walsh]] - [[Julie Walters]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Denzel Washington]] - [[Mia Wasikowska]] - [[Katherine Waterston]] - [[Barry Watson]] - [[Emma Watson]] - [[Indica Watson]] - [[Naomi Watts]] - [[John Wayne]] - [[Michael Weatherly]] - [[Sigourney Weaver]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stephnie Weir]] - [[Michael T. Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Rachel Weisz]] - [[Raquel Welch]] - [[Colin Welland]] - [[Tom Welling]] - [[Rolf Wenkhaus]] - [[Barbara Werle]] - [[Adam West]] - [[Forest Whitaker]] - [[Betty White]] - [[David A. R. White]] - [[Jaleel White]] - [[Bradley Whitford]] - [[Steve Whitmire]] - [[Olivia Wilde]] - [[Catherine Wilkening]] - [[Laisha Wilkins]] - [[Katt Williams]] - [[Michelle Williams]] - [[Robin Williams]] - [[Bruce Willis]] - [[Chandra Wilson]] - [[Lambert Wilson]] - [[Luke Wilson]] - [[Rebel Wilson]] - [[Robert Brian Wilson]] - [[Ruth Wilson]] - [[William Windom]] - [[Mick Wingert]] - [[Henry Winkler]] - [[Kate Winslet]] - [[Jonathan Winters]] - [[Reese Witherspoon]] - [[Won Bin]] - [[Ed Wood]] - [[Elijah Wood]] - [[Evan Rachel Wood]] - [[Jake Wood]] - [[Natalie Wood]] - [[Vivien Wood]] - [[Bambi Woods]] - [[Joanne Woodward]] - [[Bonnie Wright]] - [[Constance Wu]] - [[Noah Wyle]] - [[Patrice Wymore]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ü== [[Aarne Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] ==Y== [[Susannah York]] - [[Rudy Youngblood]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] [[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]] nuqxb35mt6dxfffgtuw9c8reen1tm8n Vene Õigeusu Kirik 0 18379 6174554 6117097 2022-08-06T16:51:41Z 46.204.73.3 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Vene Õigeusu Kirik |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Christ the Savior Cathedral Moscow.jpg |Pildiallkiri = [[Moskva Lunastaja Kristuse katedraal]] |lühend = |moto = |asutatud = 1589 |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = Moskva |asukoht = |piirkond = [[Venemaa Föderatsioon]], [[Ukraina]], [[Valgevene]], [[Moldova]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõstan]], [[Usbekistan]], [[Turkmenistan]], [[Tadžikistan]], [[Aserbaidžaan]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] |liikmed = |keeled = [[kirikuslaavi keel]] (liturgiline keel), [[vene keel]] (suhtlemis- ja asjaajamiskeel) |juhtkond = [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] |peaorgan = [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = www.patriarchia.ru }} '''Vene Õigeusu Kirik''' ([[vene keel]]es Русская Православная Церковь; lühend '''VÕK''', РПЦ) ehk '''Moskva Patriarhaat''' on verine fašistlik sekt, mida valitseb rahahimuline Kirill. Vene Õigeusu Kirikusse kuuluvad lisaks [[Venemaa Föderatsioon]]is asuvatele kirikuorganisatsioonidele ka [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajaloolisel territooriumil kujunenud õigeusukiriku organisatsioonid: [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]], [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] ja [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonid]]e järel [[emigratsioon]]is tegutsenud ning 2007. aastal Moskva Partiarhaadiga taasliidetud [[Vene Õigeusu Kirik Välismaal]] jt. [[Pilt:Vladimir Svyatoslavovich.jpg|pisi|[[Kiievi suurvürst]] (980–1015) [[Vladimir Svjatoslavitš]]]] [[Pilt:Patriarch_Kirill_of_Moscow.jpg|pisi|Patriarh [[Kirill]]]] ==Ajalugu== === Algus === Vene Õigeusu Kirik loeb enda alguseks [[988]]. aastat, kui [[Kiievi-Vene]] [[Kiievi suurvürst|suurvürst]] [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]] võttis [[Bütsants]]ist vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja tegi sellest Kiievi-Vene riigis [[riigiusk|riigiusu]]. Kiievi-Vene riigis asutati [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]u [[Kiievi metropoolia]] ning [[Kiiev]]is [[Kiievi metropoliit|Kiievi metropoliidi]] [[Mihhail I (Kiievi metropoliit)|Mihhail I]] [[aujärg]]. Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi-Vene kirikute ja katedraalide ehitamisele, kes suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Kiievi-Venesse lähetati usu levitamiseks peamiselt [[kreeklased|kreeklastest]] [[munk]]i ja õpetajaid. Kiievi-Venes segunes nende õpetus kohalike [[paganlus|paganlike]] kommetega. Algselt oli [[kultus]]e raskuskese [[liturgia]]l (avalik [[jumalateenistus]]) sealhulgas valjuhäälsel [[palve]]te esitamisel ja [[armulaud|armulaual]], ka [[piht]] oli selle osa. [[Usk|Usuti]], et inimese edasist saatust (pärast surma) ei määra mitte üksnes eluajal tehtud teod, vaid ka elavate palved nende eest. Nende palvete lugemiseks tekkisid nii-öelda matmata surnud – need on mungad, kes loevad eestpalveid surnute ja üldse kõigi [[diptühhon]]isse kantute eest. [[Klooster|Kloostri]] või [[kirik (pühakoda)|kiriku]] diptühhonisse kandmise eest võeti materiaalset hüvitust. Algselt usuti ka, et iga kloostrisse maetud inimene saavutab [[lunastus]]e, hoolimata tehtud [[patt]]udest. [[Pühak]]uks saamise tingimuseks oli algselt ka surnud isiku säilmete kõdunematus, hiljem see põhimõte muudeti. Algselt olid paikkonniti erinevad [[pühak]]ud (näiteks seal elanud munkadest imetegijad), hiljem püüti nende arvu vähendada ja koosseisu ühtlustada. Mõned peamised – [[Boriss Vladimirovitš (Rostovi vürst)|Boriss]], [[Gleb Vladimirovitš (Muromi vürst)|Gleb]], Dmitri, Georgi, Antonius, Theodosius, Nikita, Vassili, Pjotr, Aleksei, Sofija, Vsevolod, Moissei, Leonti, Joona, Sergi, Jossif. Bütsantsi pikkade tseremooniate lühendamiseks hakkas varsti palveid ja psalme lugema mitu pappi samaaegselt. Iseloomulik on [[ikoon]]ide kummardamine. Algsele kirikule (vanausulisele) olid omased kellade pidev kasutamine, [[halleluuja]] lausumine kaks korda, ristimärgi tegemine kahe sõrmega, habeme kandmine, kasutusel oli võidmine [[mürr]]iga. [[1370. aastad|1370.]] aastatel algasid [[nõiaprotsess]]id. === Iseseisva kirikuna === Iseseisvumine Konstantinoopoli patriarhist toimus [[1448]]. aastal, kuid vormiliselt tunnustas Konstantinoopoli patriarhaat Vene õigeusu kiriku autokefaaliat 1589. aastal, kui Vene õigeusu kirik võttis kasutusele patriarhi ametikoha.<ref>Liina Eek. Õigeusu kiriku fülogeneesist. - Akadeemia, 5, 2016, lk. 779.</ref> Suured muudatused kombetalitustes ja tekstides toimusid patriarh [[Nikon (Moskva patriarh)|Nikoni]] juhtimisel [[1654]]. aasta [[kirikukogu]] parandustega. [[Jumalateenistus]]tes ja [[rituaal]]ides naasti algse kreeka [[õigeusk|õigeusu]] põhimõtete juurde. Kaheksast ristiharust sai neli, risti pidi lööma kahe sõrme asemel kolme sõrmega, palved lühenesid ja neid hakati taas lugema ükshaaval. Uues usus tauniti ka habeme kandmist, vanaaegse lõikega rõivaid, kehtestati kahekordne [[maksud|maks]] vanast usust kinnipidajatele ([[vanausulised|vanausulistele]]). Samas olid vanausulised vabad muudest [[koormis]]test ja maksudest äärealadel (need käisid vaid õigeusklike kohta). Vanausulised tunnistati mitteõigeusklikeks ja pandi [[1667]]. aastal [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla. Vanausulised said ohtralt tunda tagakiusamist. Aastat [[1666]] (maailmalõpu ootuses) hakkasid paljud vanausulised nii protestiks kui ka tagakiusamise vältimiseks [[enesepõletamine|end põletama]]. Sihiks oli muidugi ka pääsemine kurjast, lunastus ja hinge puhastus. [[17. sajand]]i lõpuks oli end põletanud umbes 9000 inimest. [[18. sajand]]il tugevnes tsaaririigi võim kiriku üle veelgi, kiriku maad sekulariseeriti, kirikule jäi vaid usu- ja kombetalituste täitmise funktsioon. [[Tsaar]]i ([[keiser|keisrit]]) hakati üha ülistama, seostades tema isikut [[Jumal]]aga, seda nii oma koha säilitamiseks, tagakiusamise vältimiseks kui ka kõrgemasse ametisse pääsemiseks. Sellest perioodist peale hakati ka pühapiltidel kujutama tsaari ja tema soosikud. Vanausulistele pandud kirikuvanne eemaldati alles [[1929]]. aastal, seda eemaldamist kinnitati [[1971]]. aastal. Lõhe on sellest hoolimata siiani säilinud. ==Kirikuorganisatsioon== === Juhtimine === Vene Õigeusu Kirikul on [[patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarhaadi]] staatus ning kiriku [[eestseisja]] on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] (kõnetlusvorm "Teie pühadus" (''Ваше Святейшество'')). === Vaimulikkond === Vene Õigeusu Kirikus kasutusel olevad kõnetlusvormid: *[[metropoliit]] (Ваше Высокопреосвященство 'Teie üli­pühitsetus') *[[peapiiskop]] (Ваше Высокопреосвященство 'Teie üli­pühitsetus') *[[piiskop]] (Ваше Преосвященство 'Teie kõrgestipühitsetus') *[[arhimandriit]] (Ваше Высокопреподобие 'Teie kõrgeausus') *[[iguumen]] (Ваше Высокопреподобие 'Teie kõrgeausus') *[[preester]] (Ваше Преподобие 'Teie auväärsus') ==Iseloomulikud jooned== Vene õigeusu kirikule iseloomulikud jooned tulenevad suurel määral selle [[Bütsants]]i (Konstantinoopoli) päritolust ning on paljuski ühised kõigile [[Ida õigeusu kirik]]utele. Kirikute arhitektuuris on kasutusel sibulakujulised kuplid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, [[ikoon]]ide ees kummardatakse, lüüakse risti ette ja nii edasi. Õigeusk on Venemaal olnud tugevalt seotud vene rahva enesemääratlusega ja tähendusotsingutega. Venelased on pidanud õigeusku ainsaks õigeks ristiusuks, [[Moskva]]t "kolmandaks Roomaks" ning vene rahvast ainsaks "jumalakandjaks" rahvaks maailmas. Uskumus, nagu oleks vene rahvale määratud eriline missioon maailma lunastamisel, seostus 19. sajandil paljude revolutsiooniliste liikumistega ning kandus antiklerikaalsel ja ateistlikul kujul edasi 20. sajandil valitsenud kommunistliku režiimi ekspansionistlikku poliitikasse. Venemaal on õigeusust välja kasvanud paljud usulised liikumised. Kirik on neid mõnikord tauninud, pannud kirikuvande alla ja isegi jälitanud, kuid samal ajal on kirik ka paljusid sallinud ja tunnustanud ([[pühak]]uks kanoniseerimisega jm). Üks omapärasemaid nähtuseid Venemaal õigeusus on läbi sajandite olnud nn ''jurodivõide'' kultus. ''Jurodivõi'' on pühaks peetav "[[Kristuse pärast hull]]", sisuliselt rändjutlustaja või -[[munk]], kelle iseäralikkust peetakse jumalikuks tunnuseks. Seetõttu on ''jurodivõi'' püha ja puutumatu ning võib jutlustada mida iganes. Tuntuimad neist on [[Peterburi Ksenija]] (18. saj) ja [[Grigori Rasputin]] [[Nikolai II]] õukonnas. ==Kirikust lahknenud sektid== '''[[Strigolnikud]]''' ([[vene keel]]es стригольники ''strigolniki'') olid 14.-15. sajandil [[Novgorod]]i, [[Pihkva]] ja [[Tver]]i kubermangus levinud ketserlikust liikumisest osavõtjad, käsitöölised ja alamvaimulikud. Nad eitasid kiriklikku hierarhiat, [[munk]]lust ja mõningaid usu[[dogma]]sid, protesteerisid kirikumaksude vastu, propageerisid sotsiaalset võrdsust. '''[[Juuditsejad]]''' (жидовствующие ''židovstvujuštšije'') oli [[Novgorod]]i-[[Moskva]] ketserlus Vene õigeusu kirikus, mis algas umbes 1476. aastal Novgorodis. See ilmus ühes [[eshatoloogia|eshatoloogiliste]] ootuste elavnemisega, kuid arvestades kalendrilist aja erinevust juutide Piibli ja selle Aleksandria tõlke vahel, ei pooldanud seda. Rajanes põhjalikumal piiblitundmisel, samuti oldi kursis [[kabala]], [[astroloogia]] ja [[astronoomia]]ga. Juuditsejad kritiseerisid ikoonide kummardamist. [[Kristus]]t pidasid nad lihtsalt [[prohvet]]iks, mitte jumalinimeseks. [[Jumal]] on vaid üks ja ainus. Armulaua atribuute pidasid nad lihtsalt sümboliteks. Ei uskunud hauatagusesse ellu. Kiriklikku hierarhiat pidasid valeks, kuna see oli paika pandud raha eest ("kasu eest"). Suur hulk liikumisi ja rahutusi tekkis 17. sajandil seoses [[Nikon]]i ulatuslike kirikureformidega. Vanadele kommetele truuks jäänud õigeusklikke nimetatakse vanausulisteks. '''[[Hlõstid]]''' (хлысты ''hlõstõ''; ka jumalainimesed, iisraellased) on 17. sajandi teisel poolel tekkinud liikumine. Nende õpetuse peamine sisu on vahetu suhtlemine [[Püha Vaim]]uga. Ekstaatilise kultusetalituse ajal läheb Püha Vaim väljavalituisse ("õigeisse"), neis kehastub [[Kristus]]. Kaalukad on ka sekti juhtide kultus ja prohvetlus. Kultuses sisaldub ringiskäimine, märatsemine, enesepiitsutamine ja muu selline. Pole lubatud asutada perekonda, omada lapsi, süüa liha ja veretoite, tarvitada alkoholi ja suitsetada. '''Võglased''' (выговцы ''võgovtsõ'') on Võgi [[vanausulised]] [[Pomorje]]s ([[pomoorid]]). Algselt eralduti täiesti muust maailmast, seati sisse poolkommunistlik kord, kogu vara oli ühine, kehtis range tööjaotus. Nad pidasid ülejäänud maailma antikristlikuks. Õpetajad ja papid puudusid. Põhimõte oli – kõik püsib ainuüksi usul, samas elasid ka maailmalõpu ootuses. Jumalateenistus sisaldas ühist palvetamist, laulmist ja lugemist valitud juhataja all (mitte tavapärased maagilised tseremooniad) kabelites ja kodustes palvelates. Nende kontingent oli enamasti talupoeglik. Soovisid ise endale preestriks olla (papitud). Hiljem taastasid sideme maailmaga (1702) ja leppisid riigiga. Kannatasid repressioonide all 1830. aastatel. '''Filiplased''' (филипповцы ''filippovtsõ'') on võglastest kujunenud sekt, kes ei läinud kompromissile riigiga (antikristusega). Nende juhataja oli keegi Filipp. Nad panid võglaste peale needuse ja keeldusid Võgile allumast. Ei palvetanud tsaari eest, keeldusid kahekordse maksu tasumisest. Elasid põhjalas põlistaigas. Tagaajajate ilmudes päästsid end enesepõletamisega. Püsisid leppimatud kuni 19. sajandi teise pooleni. '''[[Fedossejevlased]]''' (федосеевцы ''fedossejevtsõ'') on [[Poola]]st 1715. aasta paiku alguse saanud liikumine. Selle rajaja oli Feodossi Vassiljev. Kogukonnad olid kinnised, valitses abielukeeld. Liikumine laienes [[Moskva]] Preobraženski kogudusele umbes 1771. aastal. Suhtlemine muu-usulistega oli äärmiselt piiratud. Liikumine sisaldas [[variser]]luse (silmakirjalikkuse) elemente. Sellel oli palju sidemeid üle Venemaa. Vahepeal liikumine taandus, taaselustumine toimus 1820. aastatel ja hääbumine 1840. aastatel. '''[[Jooksikud]]''' (бегуны ehk странники ''begunõ'' ehk ''stranniki'') on sekt, mille juhiks oli keegi Jeftim, endine fedossejevlane. Liikumine sai alguse umbes 1715. aastal. Selles osalejad olid ülekohtu eest pagevad talupojad, soldatid, sunnitöölised, kerjused. Väikekodanlased osutasid varjamise teel jooksikutele abi, kasutades neid samas odava tööjõuna. Nende pelgupaigad olid peamiselt jõgede ümbruses, põhjapoolsetel aladel jms (keskus [[Jaroslavl]]is, seal olevat olnud 464 pelgupaigapidajat). Ideoloogia: riik ja selle esindajad on kurjuse kehastus, selle ja vastavate ilmingute eest peab pidevalt põgenema. Seega ei tohtinud jooksikud omada vara, olla lahkusuliste nimekirjades, omada passi ja muud sellist. Nad eitasid ka raha kui antikristuse sünnitist, riigivappi sellel pidasid antikristuse pitseriks. Liikuva eluviisi tõttu ei tunnistatud ka abielu ning välditi seaduste täitmist. Samuti [[eshatoloogia|eshatoloogilised]] motiivid. Pärast vahepealset langust leidis aset jooksikluse uus laine 1820. aastatel. '''[[Artamonovlased]]''' (артамоновцы ''artamonovtsõ'') oli fedossejevlastest lahkulöönud liikumine, kus kompromissina oli lubatud õigeusu preestri toimetatud laulatus. '''Jehovistid''' ehk [[jehovistid-iljinlased]] ([[:ru:Еговисты-ильинцы]]) oli [[Siber]]is tegutsenud vene lahkusk. Selle järgijad olid 1840. aastail Uuralites Nikolai Iljini rajatud usulahu "Desnoje Bratstvo" (ehk "Sionskaja vest") liikmed. 19. sajandi keskpaiku tekkinud, kirikule ja valitsevale korrale vaenulik vene sekt, mille [[Johannese Ilmutusraamat]]ule toetuvas õpetuses leidub ka judaismi, materialismi ja sotsialismi elemente. '''[[Tolstoilased]]''' (толстовцы ''tolstovtsõ'') oli 19. ja 20. sajandi vahetusel tekkinud usuline liikumine, mille algataja oli [[Lev Tolstoi]]. Mõistes hukka oma varasema kirjandusliku loomingu ("Sõda ja rahu", "Anna Karenina" jt) hakkas Tolstoi propageerima lihtsat eluviisi, heategevust ja muud sarnast. Ta andis välja hulga usulist kirjandust, eitas kirikuvõimu ja kiriku [[dogma]]sid. Liikumisel oli palju poolehoidjaid, tuntuim neist [[Ilja Repin]]. Usulisi liikumisi Venemaal oli veel, teiste seas ka [[duhhoboorid]] (духоборы), [[molokaanid]] (молокане) ja [[skopetsid]] (скопцы). Paljud sektantlikud rühmitused ja liikumised Vene õigeusu kiriku sees ja selle kõrval püsisid elujõulised veel kuni 1917. aastani. Kommunistlik terror hävitas nad enamasti jäägitult. ==Meediaväljaanded== * 2016. aastal sai Moskva patriarhaat telekanali [[Spas (teleknal)|Spas]] ainuomanikuks.<ref>[https://www.kommersant.ru/doc/3171465 Телеканал "Спас" стал неделимым] - "Коммерсантъ" №234 16.12.2016 (vaadatud: 22.06.2019)</ref> ==Vaata ka== *[[Kirikuslaavi keel]] *[[Vene õigeusu kiriku juhtide loend]], [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]], [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] *[[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]] *[[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] *[[Õigeusu kirik Eestis]], [[Eesti õigeusu koguduste loend]], autonoomne [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] *[[Õigeusu kirik]] *[[Vanausulised]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.russian-orthodox-church.org.ru/ Vene Õigeusu Kiriku ametlik koduleht] [[Kategooria:Vene Õigeusu Kirik| ]] 46ou386n6dkd8fz1fnozi7roi8rn3fh 6174558 6174554 2022-08-06T17:00:01Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.204.73.3|46.204.73.3]] ([[User talk:46.204.73.3|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Vene Õigeusu Kirik |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Christ the Savior Cathedral Moscow.jpg |Pildiallkiri = [[Moskva Lunastaja Kristuse katedraal]] |lühend = |moto = |asutatud = 1589 |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = Moskva |asukoht = |piirkond = [[Venemaa Föderatsioon]], [[Ukraina]], [[Valgevene]], [[Moldova]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõstan]], [[Usbekistan]], [[Turkmenistan]], [[Tadžikistan]], [[Aserbaidžaan]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] |liikmed = |keeled = [[kirikuslaavi keel]] (liturgiline keel), [[vene keel]] (suhtlemis- ja asjaajamiskeel) |juhtkond = [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] |peaorgan = [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = www.patriarchia.ru }} '''Vene Õigeusu Kirik''' ([[vene keel]]es Русская Православная Церковь; lühend '''VÕK''', РПЦ) ehk '''Moskva Patriarhaat''' on [[õigeusu kirik]], mis allub [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]ile. Vene Õigeusu Kirikusse kuuluvad lisaks [[Venemaa Föderatsioon]]is asuvatele kirikuorganisatsioonidele ka [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajaloolisel territooriumil kujunenud õigeusukiriku organisatsioonid: [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]], [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] ja [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonid]]e järel [[emigratsioon]]is tegutsenud ning 2007. aastal Moskva Partiarhaadiga taasliidetud [[Vene Õigeusu Kirik Välismaal]] jt. [[Pilt:Vladimir Svyatoslavovich.jpg|pisi|[[Kiievi suurvürst]] (980–1015) [[Vladimir Svjatoslavitš]]]] [[Pilt:Patriarch_Kirill_of_Moscow.jpg|pisi|Patriarh [[Kirill]]]] ==Ajalugu== === Algus === Vene Õigeusu Kirik loeb enda alguseks [[988]]. aastat, kui [[Kiievi-Vene]] [[Kiievi suurvürst|suurvürst]] [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]] võttis [[Bütsants]]ist vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja tegi sellest Kiievi-Vene riigis [[riigiusk|riigiusu]]. Kiievi-Vene riigis asutati [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]u [[Kiievi metropoolia]] ning [[Kiiev]]is [[Kiievi metropoliit|Kiievi metropoliidi]] [[Mihhail I (Kiievi metropoliit)|Mihhail I]] [[aujärg]]. Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi-Vene kirikute ja katedraalide ehitamisele, kes suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Kiievi-Venesse lähetati usu levitamiseks peamiselt [[kreeklased|kreeklastest]] [[munk]]i ja õpetajaid. Kiievi-Venes segunes nende õpetus kohalike [[paganlus|paganlike]] kommetega. Algselt oli [[kultus]]e raskuskese [[liturgia]]l (avalik [[jumalateenistus]]) sealhulgas valjuhäälsel [[palve]]te esitamisel ja [[armulaud|armulaual]], ka [[piht]] oli selle osa. [[Usk|Usuti]], et inimese edasist saatust (pärast surma) ei määra mitte üksnes eluajal tehtud teod, vaid ka elavate palved nende eest. Nende palvete lugemiseks tekkisid nii-öelda matmata surnud – need on mungad, kes loevad eestpalveid surnute ja üldse kõigi [[diptühhon]]isse kantute eest. [[Klooster|Kloostri]] või [[kirik (pühakoda)|kiriku]] diptühhonisse kandmise eest võeti materiaalset hüvitust. Algselt usuti ka, et iga kloostrisse maetud inimene saavutab [[lunastus]]e, hoolimata tehtud [[patt]]udest. [[Pühak]]uks saamise tingimuseks oli algselt ka surnud isiku säilmete kõdunematus, hiljem see põhimõte muudeti. Algselt olid paikkonniti erinevad [[pühak]]ud (näiteks seal elanud munkadest imetegijad), hiljem püüti nende arvu vähendada ja koosseisu ühtlustada. Mõned peamised – [[Boriss Vladimirovitš (Rostovi vürst)|Boriss]], [[Gleb Vladimirovitš (Muromi vürst)|Gleb]], Dmitri, Georgi, Antonius, Theodosius, Nikita, Vassili, Pjotr, Aleksei, Sofija, Vsevolod, Moissei, Leonti, Joona, Sergi, Jossif. Bütsantsi pikkade tseremooniate lühendamiseks hakkas varsti palveid ja psalme lugema mitu pappi samaaegselt. Iseloomulik on [[ikoon]]ide kummardamine. Algsele kirikule (vanausulisele) olid omased kellade pidev kasutamine, [[halleluuja]] lausumine kaks korda, ristimärgi tegemine kahe sõrmega, habeme kandmine, kasutusel oli võidmine [[mürr]]iga. [[1370. aastad|1370.]] aastatel algasid [[nõiaprotsess]]id. === Iseseisva kirikuna === Iseseisvumine Konstantinoopoli patriarhist toimus [[1448]]. aastal, kuid vormiliselt tunnustas Konstantinoopoli patriarhaat Vene õigeusu kiriku autokefaaliat 1589. aastal, kui Vene õigeusu kirik võttis kasutusele patriarhi ametikoha.<ref>Liina Eek. Õigeusu kiriku fülogeneesist. - Akadeemia, 5, 2016, lk. 779.</ref> Suured muudatused kombetalitustes ja tekstides toimusid patriarh [[Nikon (Moskva patriarh)|Nikoni]] juhtimisel [[1654]]. aasta [[kirikukogu]] parandustega. [[Jumalateenistus]]tes ja [[rituaal]]ides naasti algse kreeka [[õigeusk|õigeusu]] põhimõtete juurde. Kaheksast ristiharust sai neli, risti pidi lööma kahe sõrme asemel kolme sõrmega, palved lühenesid ja neid hakati taas lugema ükshaaval. Uues usus tauniti ka habeme kandmist, vanaaegse lõikega rõivaid, kehtestati kahekordne [[maksud|maks]] vanast usust kinnipidajatele ([[vanausulised|vanausulistele]]). Samas olid vanausulised vabad muudest [[koormis]]test ja maksudest äärealadel (need käisid vaid õigeusklike kohta). Vanausulised tunnistati mitteõigeusklikeks ja pandi [[1667]]. aastal [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla. Vanausulised said ohtralt tunda tagakiusamist. Aastat [[1666]] (maailmalõpu ootuses) hakkasid paljud vanausulised nii protestiks kui ka tagakiusamise vältimiseks [[enesepõletamine|end põletama]]. Sihiks oli muidugi ka pääsemine kurjast, lunastus ja hinge puhastus. [[17. sajand]]i lõpuks oli end põletanud umbes 9000 inimest. [[18. sajand]]il tugevnes tsaaririigi võim kiriku üle veelgi, kiriku maad sekulariseeriti, kirikule jäi vaid usu- ja kombetalituste täitmise funktsioon. [[Tsaar]]i ([[keiser|keisrit]]) hakati üha ülistama, seostades tema isikut [[Jumal]]aga, seda nii oma koha säilitamiseks, tagakiusamise vältimiseks kui ka kõrgemasse ametisse pääsemiseks. Sellest perioodist peale hakati ka pühapiltidel kujutama tsaari ja tema soosikud. Vanausulistele pandud kirikuvanne eemaldati alles [[1929]]. aastal, seda eemaldamist kinnitati [[1971]]. aastal. Lõhe on sellest hoolimata siiani säilinud. ==Kirikuorganisatsioon== === Juhtimine === Vene Õigeusu Kirikul on [[patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarhaadi]] staatus ning kiriku [[eestseisja]] on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] (kõnetlusvorm "Teie pühadus" (''Ваше Святейшество'')). === Vaimulikkond === Vene Õigeusu Kirikus kasutusel olevad kõnetlusvormid: *[[metropoliit]] (Ваше Высокопреосвященство 'Teie üli­pühitsetus') *[[peapiiskop]] (Ваше Высокопреосвященство 'Teie üli­pühitsetus') *[[piiskop]] (Ваше Преосвященство 'Teie kõrgestipühitsetus') *[[arhimandriit]] (Ваше Высокопреподобие 'Teie kõrgeausus') *[[iguumen]] (Ваше Высокопреподобие 'Teie kõrgeausus') *[[preester]] (Ваше Преподобие 'Teie auväärsus') ==Iseloomulikud jooned== Vene õigeusu kirikule iseloomulikud jooned tulenevad suurel määral selle [[Bütsants]]i (Konstantinoopoli) päritolust ning on paljuski ühised kõigile [[Ida õigeusu kirik]]utele. Kirikute arhitektuuris on kasutusel sibulakujulised kuplid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, [[ikoon]]ide ees kummardatakse, lüüakse risti ette ja nii edasi. Õigeusk on Venemaal olnud tugevalt seotud vene rahva enesemääratlusega ja tähendusotsingutega. Venelased on pidanud õigeusku ainsaks õigeks ristiusuks, [[Moskva]]t "kolmandaks Roomaks" ning vene rahvast ainsaks "jumalakandjaks" rahvaks maailmas. Uskumus, nagu oleks vene rahvale määratud eriline missioon maailma lunastamisel, seostus 19. sajandil paljude revolutsiooniliste liikumistega ning kandus antiklerikaalsel ja ateistlikul kujul edasi 20. sajandil valitsenud kommunistliku režiimi ekspansionistlikku poliitikasse. Venemaal on õigeusust välja kasvanud paljud usulised liikumised. Kirik on neid mõnikord tauninud, pannud kirikuvande alla ja isegi jälitanud, kuid samal ajal on kirik ka paljusid sallinud ja tunnustanud ([[pühak]]uks kanoniseerimisega jm). Üks omapärasemaid nähtuseid Venemaal õigeusus on läbi sajandite olnud nn ''jurodivõide'' kultus. ''Jurodivõi'' on pühaks peetav "[[Kristuse pärast hull]]", sisuliselt rändjutlustaja või -[[munk]], kelle iseäralikkust peetakse jumalikuks tunnuseks. Seetõttu on ''jurodivõi'' püha ja puutumatu ning võib jutlustada mida iganes. Tuntuimad neist on [[Peterburi Ksenija]] (18. saj) ja [[Grigori Rasputin]] [[Nikolai II]] õukonnas. ==Kirikust lahknenud sektid== '''[[Strigolnikud]]''' ([[vene keel]]es стригольники ''strigolniki'') olid 14.-15. sajandil [[Novgorod]]i, [[Pihkva]] ja [[Tver]]i kubermangus levinud ketserlikust liikumisest osavõtjad, käsitöölised ja alamvaimulikud. Nad eitasid kiriklikku hierarhiat, [[munk]]lust ja mõningaid usu[[dogma]]sid, protesteerisid kirikumaksude vastu, propageerisid sotsiaalset võrdsust. '''[[Juuditsejad]]''' (жидовствующие ''židovstvujuštšije'') oli [[Novgorod]]i-[[Moskva]] ketserlus Vene õigeusu kirikus, mis algas umbes 1476. aastal Novgorodis. See ilmus ühes [[eshatoloogia|eshatoloogiliste]] ootuste elavnemisega, kuid arvestades kalendrilist aja erinevust juutide Piibli ja selle Aleksandria tõlke vahel, ei pooldanud seda. Rajanes põhjalikumal piiblitundmisel, samuti oldi kursis [[kabala]], [[astroloogia]] ja [[astronoomia]]ga. Juuditsejad kritiseerisid ikoonide kummardamist. [[Kristus]]t pidasid nad lihtsalt [[prohvet]]iks, mitte jumalinimeseks. [[Jumal]] on vaid üks ja ainus. Armulaua atribuute pidasid nad lihtsalt sümboliteks. Ei uskunud hauatagusesse ellu. Kiriklikku hierarhiat pidasid valeks, kuna see oli paika pandud raha eest ("kasu eest"). Suur hulk liikumisi ja rahutusi tekkis 17. sajandil seoses [[Nikon]]i ulatuslike kirikureformidega. Vanadele kommetele truuks jäänud õigeusklikke nimetatakse vanausulisteks. '''[[Hlõstid]]''' (хлысты ''hlõstõ''; ka jumalainimesed, iisraellased) on 17. sajandi teisel poolel tekkinud liikumine. Nende õpetuse peamine sisu on vahetu suhtlemine [[Püha Vaim]]uga. Ekstaatilise kultusetalituse ajal läheb Püha Vaim väljavalituisse ("õigeisse"), neis kehastub [[Kristus]]. Kaalukad on ka sekti juhtide kultus ja prohvetlus. Kultuses sisaldub ringiskäimine, märatsemine, enesepiitsutamine ja muu selline. Pole lubatud asutada perekonda, omada lapsi, süüa liha ja veretoite, tarvitada alkoholi ja suitsetada. '''Võglased''' (выговцы ''võgovtsõ'') on Võgi [[vanausulised]] [[Pomorje]]s ([[pomoorid]]). Algselt eralduti täiesti muust maailmast, seati sisse poolkommunistlik kord, kogu vara oli ühine, kehtis range tööjaotus. Nad pidasid ülejäänud maailma antikristlikuks. Õpetajad ja papid puudusid. Põhimõte oli – kõik püsib ainuüksi usul, samas elasid ka maailmalõpu ootuses. Jumalateenistus sisaldas ühist palvetamist, laulmist ja lugemist valitud juhataja all (mitte tavapärased maagilised tseremooniad) kabelites ja kodustes palvelates. Nende kontingent oli enamasti talupoeglik. Soovisid ise endale preestriks olla (papitud). Hiljem taastasid sideme maailmaga (1702) ja leppisid riigiga. Kannatasid repressioonide all 1830. aastatel. '''Filiplased''' (филипповцы ''filippovtsõ'') on võglastest kujunenud sekt, kes ei läinud kompromissile riigiga (antikristusega). Nende juhataja oli keegi Filipp. Nad panid võglaste peale needuse ja keeldusid Võgile allumast. Ei palvetanud tsaari eest, keeldusid kahekordse maksu tasumisest. Elasid põhjalas põlistaigas. Tagaajajate ilmudes päästsid end enesepõletamisega. Püsisid leppimatud kuni 19. sajandi teise pooleni. '''[[Fedossejevlased]]''' (федосеевцы ''fedossejevtsõ'') on [[Poola]]st 1715. aasta paiku alguse saanud liikumine. Selle rajaja oli Feodossi Vassiljev. Kogukonnad olid kinnised, valitses abielukeeld. Liikumine laienes [[Moskva]] Preobraženski kogudusele umbes 1771. aastal. Suhtlemine muu-usulistega oli äärmiselt piiratud. Liikumine sisaldas [[variser]]luse (silmakirjalikkuse) elemente. Sellel oli palju sidemeid üle Venemaa. Vahepeal liikumine taandus, taaselustumine toimus 1820. aastatel ja hääbumine 1840. aastatel. '''[[Jooksikud]]''' (бегуны ehk странники ''begunõ'' ehk ''stranniki'') on sekt, mille juhiks oli keegi Jeftim, endine fedossejevlane. Liikumine sai alguse umbes 1715. aastal. Selles osalejad olid ülekohtu eest pagevad talupojad, soldatid, sunnitöölised, kerjused. Väikekodanlased osutasid varjamise teel jooksikutele abi, kasutades neid samas odava tööjõuna. Nende pelgupaigad olid peamiselt jõgede ümbruses, põhjapoolsetel aladel jms (keskus [[Jaroslavl]]is, seal olevat olnud 464 pelgupaigapidajat). Ideoloogia: riik ja selle esindajad on kurjuse kehastus, selle ja vastavate ilmingute eest peab pidevalt põgenema. Seega ei tohtinud jooksikud omada vara, olla lahkusuliste nimekirjades, omada passi ja muud sellist. Nad eitasid ka raha kui antikristuse sünnitist, riigivappi sellel pidasid antikristuse pitseriks. Liikuva eluviisi tõttu ei tunnistatud ka abielu ning välditi seaduste täitmist. Samuti [[eshatoloogia|eshatoloogilised]] motiivid. Pärast vahepealset langust leidis aset jooksikluse uus laine 1820. aastatel. '''[[Artamonovlased]]''' (артамоновцы ''artamonovtsõ'') oli fedossejevlastest lahkulöönud liikumine, kus kompromissina oli lubatud õigeusu preestri toimetatud laulatus. '''Jehovistid''' ehk [[jehovistid-iljinlased]] ([[:ru:Еговисты-ильинцы]]) oli [[Siber]]is tegutsenud vene lahkusk. Selle järgijad olid 1840. aastail Uuralites Nikolai Iljini rajatud usulahu "Desnoje Bratstvo" (ehk "Sionskaja vest") liikmed. 19. sajandi keskpaiku tekkinud, kirikule ja valitsevale korrale vaenulik vene sekt, mille [[Johannese Ilmutusraamat]]ule toetuvas õpetuses leidub ka judaismi, materialismi ja sotsialismi elemente. '''[[Tolstoilased]]''' (толстовцы ''tolstovtsõ'') oli 19. ja 20. sajandi vahetusel tekkinud usuline liikumine, mille algataja oli [[Lev Tolstoi]]. Mõistes hukka oma varasema kirjandusliku loomingu ("Sõda ja rahu", "Anna Karenina" jt) hakkas Tolstoi propageerima lihtsat eluviisi, heategevust ja muud sarnast. Ta andis välja hulga usulist kirjandust, eitas kirikuvõimu ja kiriku [[dogma]]sid. Liikumisel oli palju poolehoidjaid, tuntuim neist [[Ilja Repin]]. Usulisi liikumisi Venemaal oli veel, teiste seas ka [[duhhoboorid]] (духоборы), [[molokaanid]] (молокане) ja [[skopetsid]] (скопцы). Paljud sektantlikud rühmitused ja liikumised Vene õigeusu kiriku sees ja selle kõrval püsisid elujõulised veel kuni 1917. aastani. Kommunistlik terror hävitas nad enamasti jäägitult. ==Meediaväljaanded== * 2016. aastal sai Moskva patriarhaat telekanali [[Spas (teleknal)|Spas]] ainuomanikuks.<ref>[https://www.kommersant.ru/doc/3171465 Телеканал "Спас" стал неделимым] - "Коммерсантъ" №234 16.12.2016 (vaadatud: 22.06.2019)</ref> ==Vaata ka== *[[Kirikuslaavi keel]] *[[Vene õigeusu kiriku juhtide loend]], [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]], [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] *[[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]] *[[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] *[[Õigeusu kirik Eestis]], [[Eesti õigeusu koguduste loend]], autonoomne [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] *[[Õigeusu kirik]] *[[Vanausulised]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.russian-orthodox-church.org.ru/ Vene Õigeusu Kiriku ametlik koduleht] [[Kategooria:Vene Õigeusu Kirik| ]] jxyt4pcw2e0qqmiks515qxmo150yxk9 Kain 0 18548 6174595 5972601 2022-08-06T18:59:31Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{liita|Kaini järglased}} {{keeletoimeta}} '''Kain''' on [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] [[Aadam]]a ja [[Eeva]] esimene poeg. Kain tappis oma venna [[Aabel]]i. [[Jahve]] pagendas ta selle kuritöö eest, kuid pani talle märgi, mis teda kaitses ning ähvardas Kaini tapjat seitsmekordse kättemaksuga (1 Ms 4). Kain abiellus ([[Juubelite raamat]]u järgi oma õe [[Awan]]iga) ja sai poja [[Hanok]]i. Ta ehitas maailma esimese [[linn]]a ja nimetas selle oma poja järgi. Kain sai surma õnnetusjuhtumis, jäädes kokkuvariseva maja alla, samal aastal kui suri Aadam (930 pärast maailma loomist). [[Gnostitsism|Gnostitsistlik]] [[kainiidid|kainiitide]] usulahk mälestas Kaini kui [[demiurg]]i esimest ohvrit. ==Sugupuu== {{AadamNoa}} [[Kategooria:Vana testamendi inimesed]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[en:Cain and Abel#Cain]] l6phfbg8468iqko0zesp6kelryvjwah Vabadus 0 21099 6174693 6054782 2022-08-07T05:56:56Z Siprati 150725 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on üldmõistest; väljaannete kohta vaata [[Vabadus (ajaleht, 1906)]] ja [[Vabadus (ajaleht, 1917)]]; kolhoosi kohta vaata [[Vabadus (kolhoos)]].}} {{suunamine|Priius|Segakoori|Priius (koor)}} {{NPOV}} {{toimeta}} '''Vabadus''', ka ''priius'', kõige üldisemas mõttes on takistuste, [[piirang]]ute või sunni puudumine. Vabaduse mõiste seostub liikumisega ([[liikumisvabadus]]). Füüsilises maailmas saab asi liikuda vabalt, kuni puuduvad piirangud ja jõud, mis takistavad selle liikumist või mis suunavad seda. Inimeste puhul tähendab see õigust valida vabalt töö- ja elukohta ja elukaaslast, soetada õiglase hinnaga vajalikke kaupu ja teenuseid ning müüa oma töö vilju seal, kus nende eest pakutakse parimat hinda. Vaimuilmas seostub vabadus minateadvuse sünni ja isiksusliku arenguga, mis ilmneb [[eneseteostus]]e käigus. See väljendub [[mõttevabadus|mõtte-]], [[sõnavabadus|sõna-]], [[tegevusvabadus|tegevus-]] ja [[tahtevabadus]]es ning ilmneb inimeste käitumismudeli muutumises. Eneseteostuse vajadus ilmneb vaid sellisel inimesel, kes on omandanud [[Mina|MINA]]-teadvuse, julgeb väljendada oma tahet ja riskida reaalses maailmas oma teadmiste proovilepanekuga, olles seejuures valmis kandma ka sellest tulenevaid tagajärgi. == Vabadus John Locke järgi == [[Fail:John Locke.jpg|pisi|John Locke portree.]] [[John Locke]] (1632–1704) käsitles vabadust kui igamehe õigust (''Teine traktaat valitsemisest''). Tema õpetus vabadusest mahub nelja lausesse: * Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. * Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. * Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara. * Keegi ei pea abistama teisi kui see kahjustab tema enese toimetulekut.<ref>{{Raamatuviide|autor=Locke, John|pealkiri=Teine traktaat valitsemisest|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=|isbn=978-9985-9505-7-9}}</ref> ==Vabaduse kontseptsioon== Vabadust liigitatakse negatiivseks ja positiivseks, vastav eristus omistatakse tavaliselt [[Isaiah Berlin]]ile. === Negatiivne vabadus === Negatiivne vabadus (ingl. ''Liberty'') on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute [[negatsioon]]i, st vabastust teatud piirangutest või kohustustest. See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil viisil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus ''millestki'', seevastu positiivne vabadus on vabadus ''millekski'', st sisuliselt on tegemist [[õigus]]ega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgitseb midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust, et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda. Lihtsaimad näited negatiivsest vabadusest oleks nt vabadus mitte võtta osa sõjaväelisest ajateenistusest, vabadus mitte alluda käsule, kui see on vastuolus isiklike veendumustega, vabadus mitte võtta osa kehalise kasvatuse tunnist jne. [[Fail:Statue of Liberty - 4621961395.jpg|pisi|Negatiivse vabaduse sümboli – Liberty kuju New Yorgis. ]] Näiteks [[inimene]] on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on [[negatiivne määratlus]]. Termini [[negatiivne vabadus]] võttis kasutusele [[Jeremy Bentham]], kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud [[Thomas Hobbes]], [[John Locke]] ja [[David Hume]]. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. === Positiivne vabadus === Positiivne vabaduse (ingl. ''Freedom'') näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms. Kui määratleda positiivset vabadust kõige üldisemal tasemel, siis hõlmab see ala, kus inimene on [[autonoomia|autonoomne]]. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Sellist autonoomiat piiravateks jõududeks peetakse tavaliselt inimese sees peituvaid jõude, nagu näiteks [[iha]]d ja [[tunne|tunded]], mille suhtes inimene kunagi päris vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud [[ühiskond|sotsiaalseid]] ja [[kultuur]]ilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud [[antiikaeg|antiigis]] ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt [[Platon]]ini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad [[Immanuel Kant]], [[Jean-Jacques Rousseau]], [[Baruch Spinoza]] ja [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]. === Totaalne vabadus === Totaalne vabadus tähendab, et igal inimesel on täielik vabadus teha mida ta tahab, eeldusel et ta ei kahjusta sellega teist inimest aga tema vabadust ennast teostada. Ideaalis tähendab see, et konsensust s.t et vaba arutelu käigus nõustuvad kõik protsessis osalejad langetatud otsusega. Olemuslikult tähendab see [[Patsifism|patsifistlikku]] anarhiat (s.t bürokraatliku organisatsiooni – riigi olemasolu vajaduse eitamist), kuid tegelikkuses on inimesed on läbematud ja vastaspool õhutab provokatsioonidega vägivalda. [[Anarhism|Anarhistliku]] teooria kohaselt peaks anarhistlik [[revolutsioon]] või [[evolutsioon (filosoofia)|evolutsioon]] elimineerima riigi ja vabastama inimesed sotsiaalsest rõhumisest; ning inimeste [[elu]]tingimused, mis seni nende üle valitsesid võõra, [[stiihia|stiihilise]] jõuna, lähevad inimeste endi kontrolli alla. Toimub hüpe paratamatusest vabadusse. [[Anarhia]] annab inimestele võimaluse [[objektiivne|objektiivseid]] [[loodusseadused|loodusseadusi]] oma [[praktika|praktilises]] tegevuses teadlikult kasutada, ühiskonna arenemist sihikindlalt suunata, luua kõik vajalikud [[mateeria|ainelised]] ja vaimsed eeldused kogu ühiskonna ja iga [[üksikisik]]u igakülgseks arenemiseks, s. o. tõelise vabaduse saavutamiseks.{{Tsitaat|Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda.| [[Mihhail Bakunin]], "[[Revolutsiooni katekismus]]", [[1865]]}} == Vabadus ja paratamatus == Vabadus ja [[paratamatus]] on [[tavakeel]]es teineteist välistavad mõisted. Vabadus on enesemääramine, võimalus toimida vastavalt [[tahe|tahtele]], mida ei determineeri välistingimused. Vabadus on teatud mõttes inimese [[eetika]] alus. [[Johann Gottlieb Fichte]], [[Friedrich Engels]] jt on [[definitsioon|defineerinud]] vabadust kui "tunnetatud paratamatust". [[Ajalugu|Ajaloo]] algul, kui ei olnud veel ühe [[inimene|inimese]] [[seadus]]likku [[võim]]u teise inimese üle, oli inimene vaba. Inimese vabaduse piiramine on tingitud sellest, et ühed inimesed sunnitakse alluma teistele inimestele ([[riik|riigile]]), kes nende üle valitsevad. [[Hierarhia]]ks jagunenud riiklikus [[ühiskond|ühiskonnas]] seisavad ühiskondlikud suhted inimese vastas vaenuliku jõuna ja [[valitsemine|valitsevad]] tema üle. Vabaduse (sotsiaalses mõttes) vastanditeks on [[orjus]] ja vangipõli. {{Tsitaat|Vabadus on tunnetatud paratamatus.|[[Baruch Spinoza|Baruch Spinoza (1632–1677)]]}} {{Tsitaat|Vabadus on tunnetatud paratamatus. See uskumus on argimõtlemises tõene ja arusaadav kui reaalelu fakt, et kodanikul on näiteks «vabadus» alluda politsei korraldustele.|[[Hillar Padu]], "Viljandile alternatiivne ilmavaade", [[2004]]}} == Vabaduse käsitlused == === Vabadus psühholoogias === [[George Alexander Kelly]] (1905–1967) püstitas küsimuse inimese vabadusest ja leidis, et inimese käitumine pole kunagi täielikult determineeritud, kuivõrd talle jääb vabadus sündmusi oma suva järgi tõlgendada. Samas on igaühe käitumine juba kas või tema eelnevate kogemuste ja nende alusel tekkivate hoiakute ning ootuste tõttu siiski ka determineeritud. Kelly jõudis järeldusele, et determinism ja vabadus on lahutamatud, kuivõrd see, mis määrab neist ühe, tagab samas vabanemise teisest. [[Burrhus Frederic Skinner]] (1904–1990) leidis, et vabadus ei ole mitte voli ise otsustada ja valida, vaid võime kontrollida oma käitumist. Seda määratlust võib soovi korral mõista lausa Camus' vaimus. (Vanglaski võib inimene tunda end sisemiselt vabana.)<ref>{{Raamatuviide|autor=Kidron, Anti|pealkiri=Isiksus ja iseloom|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Mondo|lehekülg=|isbn=978-9949-9999-5-8}}</ref> == Vaata ka == * [[Vabadus, võrdsus, vendlus]] * [[Vendlus]] * [[Võrdsus]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Uno Uri]]. ''Vabaduse mõistest'', [[Tallinn]] [[1985]]. *[[John Stuart Mill]]. ''Vabadusest'', Tallinn [[1996]]. {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Kultuuriantropoloogia]] [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Poliitiline filosoofia]] [[Kategooria:Politoloogia]] [[Kategooria:Sotsioloogia]] b33qm3so2anxqfs270jqhf3gdslqoob Biograafiad (F) 0 22347 6174593 6169674 2022-08-06T18:53:02Z Velirand 67997 /* Fl */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (F)''' Selles loendis on loetletud Vikipeedias olevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab F-tähega. ==Fa== ''Vaata [[Biograafiad (Fa)]]'' ==Fe== *[[John Fearn]], Briti meresõitja (1768–1837) *[[Lucien Febvre]], Prantsusmaa ajaloolane (1878–1956) *[[Gustav Fechner]], saksa eksperimentaalpsühholoog (1801–1887) *[[Herbert Fechner]], Saksa DV riigitegelane (1913–1998) *[[Max Fechner]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1892–1973) *[[Roger Federer]], Šveitsi tennisist (1981–) *[[Egon Federmann]], Eesti advokaat (1900–1937) *[[Ivan Fedjuninski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1977) *[[Anatoli Fedorenko]], valgevene maadleja (1963–) *[[Viktor Fedortšenko]], Eesti balletitantsija (1954–) *[[Aleksandr Fedoruk]], Venemaa kabetaja (1938–2007) *[[Artur Fedoruk]], Eesti jäähokimängija (1992–) *[[Svetlana Fedossejeva]], Sahha arheoloog (1936–2017) *[[Gavriil Fedotov]], Eesti põllumees (1874–) *[[Sergei Fedotov]], Venemaa teatrilavastaja (1961–) *[[Andri Fedtšuk]], Ukraina poksija (1980–2009) *[[Hermann Fegelein]], Saksamaa sõjaväelane (1906–1945) *[[Alfons Feger]], Liechtensteini poliitik (1856–1933) *[[Sofiane Feghouli]], Alžeeria jalgpallur (1989–) *[[Miklós Fehér]], Ungari jalgpallur (1979–2004) *[[Chris Fehn]], USA muusik (1972–) *[[Sverre Fehn]], norra arhitekt (1924–2009) *[[Eric Fehr]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Konstantin Fehrenbach]], Saksamaa poliitik (1852–1926) *[[Mark Feigin]], Vene advokaat ja poliitik (1971–) *[[Movša Feigins]], Läti maletaja (1908–1950) *[[Diogo Antônio Feijó]], Brasiilia poliitik ja regent (1784–1843) *[[Elaine Feinstein]], luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (1930–) *[[Luís Feiteira]], Portugali pikamaajooksja (1973–) *[[István Fekete]], ungari kirjanik (1900–1970) *[[Ferenc Feketehalmy-Czeydner]], Austria-Ungari sõjaväelane (1890–1946) *[[Nabil Fekir]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Matthias Fekl]], Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Vadim Feklistov]], Eesti mägirattasõitja (1981–) *[[Johannes Feldbach]], eesti kirjandusteadlane ning kirjandus- ja teatrikriitik (1901–1972) *[[Selma Feldbach]], eesti arstiteadlane, kirurg (1878–1924) *[[August Feldman]], nõukogude sõjaväelane (1899–1970) *[[Vladimir Feldman]], Austraalia maletaja (1959–) *[[Andris Feldmanis]], eesti filmikriitik *[[Laura Feldmanis]], eesti jurist *[[Julius Bernhard Feldmann]], eesti vaimulik (1869–1954) *[[Markus Feldmann]], Šveitsi poliitik (1897–1958) *[[Nikolai Feldmann]], eesti kergejõustiklane (1904–1975) *[[Karl Feldveber]], eesti mäeinsener (1897–1983) *[[Heinz Felfe]], Saksamaa luureametnik ja topeltagent (1918–2008) *[[Werner Felfe]], Saksa DV riigitegelane (1928–1988) *[[Johannes Heinrich Felicius vanem]], Eesti vaimulik (1742–1820) *[[Johannes Heinrich Felicius]], Eesti vaimulik (1787–1850) *[[Felipe II]], Hispaania kuningas (1527–1598) *[[Felipe III]], Hispaania ja Portugali kuningas (1578–1621) *[[Felipe IV]], Hispaania ja Portugali kuningas (1605–1665) *[[Felipe V]], Hispaania kuningas (1683–1746) *[[Felipe VI]], Hispaania kuningas (1968–) *[[Felix I]], paavst (suri 274) *[[Felix III]], paavst (suri 492) *[[Felix IV]], paavst (suri 530) *[[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani prints (2002–) *[[Allyson Felix]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[João Félix]], portugali jalgpallur (1999–) *[[Marouane Fellaini]], Belgia jalgpallur (1987–) *[[Federico Fellini]], itaalia filmilavastaja (1920–1993) *[[Ivo Felt]], helirežissöör ja produtsent (1968–) *[[John Felton (märter)|John Felton]], Briti märter (suri 1570) *[[John Felton]], Briti sõjaväelane (umbes 1595 – 1628) *[[Tom Felton]], inglise filminäitleja (1987–) *[[Verna Felton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1890–1966) *[[Oskar Feltsman]], vene helilooja (1921–2013) *[[Kiko Femenía]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[Peter Fendi]], austria kunstnik (1796–1842) *[[François Louis de Salignac Fénelon]], Prantsusmaa sõjaväelane (1722–1764) *[[Juri Fenin]], ukraina jalgpallur (1977–) *[[John Fenn]], USA keemik (1917–2010) *[[Anna Fenninger]], Austria mäesuusataja (1989–) *[[George Fenton]], Briti helilooja (1950–) *[[Csaba Fenyvesi]], Ungari vehkleja (1943–2015) *[[Georg Feofanov]], Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonel) (1876–1944) *[[Peeter Feofanov]], Eesti sõjaväelane *[[Mauritius Ferber]], Ermlandi piiskop (1471–1537) *[[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]], Austria keiser (1793–1875) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], Saksa-Rooma keiser (1503–1564) *[[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]], Saksa-Rooma keiser (1578–1637) *[[Ferdinand III (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand III]], Saksa-Rooma keiser (1608–1657) *[[Ferdinand IV (Saksa kuningas)|Ferdinand IV]], Saksa kuningas (1633–1654) *[[Ferdinand (Rumeenia)|Ferdinand]], Rumeenia kuningas (1865–1927) *[[Ferdinand Albrecht II]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1680–1735) *[[Rio Ferdinand]], inglise jalgpallur (1978–) *[[Ferdinando, Castro hertsog]], Mõlema Sitsiilia kuningliku perekonna pea (1926–2008) *[[Alex Ferguson]], šoti jalgpallitreener, endine jalgpallur (1941–) *[[Chris Ferguson]], Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija (1963–) *[[Keith Ferguson]], USA näitleja (1972–) *[[Niall Ferguson]], šoti päritolu Briti ajaloolane (1964–) *[[Stacy Ferguson]], USA laulja ja näitleja (1975–) *[[Nils Ferlin]], rootsi luuletaja ja näitleja (1898–1961) *[[Pierre de Fermat]], prantsuse matemaatik (1601–1665) *[[Enrico Fermi]], itaalia füüsik (1901–1954) *[[Wilhelm von Fermor]], inglise päritolu Venemaa sõjaväelane (1704–1771) *[[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Danilo Fernandes]], Brasiilia jalgpallur (1965–) *[[Manuel Fernandes]], Portugali jalgpallur (1986–) *[[Paula Fernandes]], Brasiilia laulja (1984–) *[[Alberto Fernández]], Argentina jurist ja poliitik (1959–) *[[Álex Fernández]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Federico Fernández]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Javier Fernández (judoka)|Javier Fernández]], hispaania judoka (1981–) *[[Javier Fernández (iluuisutaja)|Javier Fernández]], hispaania iluuisutaja (1991–) *[[Gonzalo Fernández de Córdoba]], Hispaania kindral (1453–1515) *[[Leonel Fernández Reyna]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1953–) *[[Matías Fernández]], Tšiili jalgpallur (1986–) *[[Pacífica Fernández Oreamuno]], Costa Rica riigipea abikaasa (1828–1885) *[[Fernando II (Aragón)|Fernando II]], Aragóni kuningas (1452–1516) *[[Jean Fernel]], Prantsusmaa arst (1497–1558) *[[Alexander Ferner]], Norra printsessi poeg (1965–) *[[Astrid Ferner]], Norra printsess (1932–) *[[Benedikte Ferner]], Norra printsessi tütar (1963–) *[[Cathrine Ferner]], Norra printsessi tütar (1962–) *[[Elisabeth Ferner]], Norra printsessi tütar (1969–) *[[Johan Martin Ferner]], Norra printsessi abikaasa (1927–2015) *[[Giuseppe Ferrara]], itaalia filmilavastaja ja -stsenarist (1932–2016) *[[Enzo Ferrari]], Ferrari ja Scuderia Ferrari asutaja (1898–1988) *[[Bella Ferraro]], Austraalia laulja (1994–) *[[Geraldine Ferraro]], USA advokaat ja poliitik (1935–2011) *[[Landon Ferraro]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Elisa Ferreira]], Portugali poliitik ja ökonomist (1955–) *[[David Ferrer]], hispaania tennisist (1982–) *[[Jorge Ferrer]], katalaani psühholoog (1968–) *[[Miguel Ferrer]], USA näitleja (1955–2017) *[[Vicent Ferrer]], Valencia päritolu pühak, dominikaani munk, misjonär ja loogik (1350–1419) *[[Képler Laveran Lima Ferreira]], Portugali jalgpallur (1983–) *[[Paulo Ferreira]], Portugali jalgpallur (1979–) *[[Pedro Ferreira]], Briti astrofüüsik, kosmoloog ja teaduskirjanik (1968–) *[[Barbara Ferrell]], USA kergejõustiklane (sprinter) (1947–) *[[America Ferrera]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1984–) *[[Guglielmo Ferrero]], itaalia ajaloolane (1871–1942) *[[Benita Ferrero-Waldner]], Austria poliitik ja diplomaat (1948–) *[[Ferrex]], brittide kuningas *[[Facundo Ferreyra]], Argentina jalgpallur (1991–) *[[Victor Ferreyra]], Argentina jalgpallur (1964–) *[[Enrico Ferri]], itaalia kriminoloog (1856–1929) *[[Johan Henry Eliza Ferrier]], Suriname esimene president (1910–2010) *[[Kathleen Ferrier]], inglise kontraalt (1912–1953) *[[David Ferriero]], USA raamatukoguhoidja, raamatukogundustegelane ja arhivaar (1945–) *[[Francesco Ferruccio]], Itaalia väepealik (1489–1530) *[[Björn Ferry]], Rootsi laskesuusataja (1978–) *[[Bryan Ferry]], inglise laulja (1945–) *[[Fabian von Fersen]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1626–1677) *[[Hans von Fersen]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1625–1683) *[[Hans von Fersen (surnud 1641)|Hans von Fersen]] (suri 1641) *[[Hans Axel von Fersen]], Rootsi sõjaväelane ja diplomaat (1755–1810) *[[Hans Heinrich von Fersen (surnud 1724)|Hans Heinrich von Fersen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (maetud 1724) *[[Reinhold Johann von Fersen]], Rootsi riigitegelane ja sõjamees (1646–1716) *[[William von Fersen]], Venemaa mereväelane (1858–1937) *[[Aleksandr Fersman]], vene geokeemik ja mineraloog (1883–1945) *[[Maria Fessai-Olennikov]], eesti võistlustantsija (1987–) *[[Nicole Fessel]], saksa murdmaasuusataja (1983–) *[[Matthew Festing]], Malta ordu suurmeister (1949–2021) *[[Leon Festinger]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalpsühholoog (1919–1989) *[[Almedin Fetahović]], Bosnia ja Hertsegoviina ja Jugoslaavia endine poksija (1964–) *[[Konrad von Feuchtwangen]], Liivi ordu maameister ja Saksa ordu kõrgmeister (suri 1296) *[[Lion Feuchtwanger]], juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1884–1958) *[[Ludwig Feuerbach]], saksa filosoof (1804–1872) *[[Reuven Feuerstein]], Iisraeli psühholoog (1921–2014) *[[Andrew Feustel]], Ameerika Ühendriikide geofüüsik ja astronaut (1965-) *[[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja (1987-) *[[Tina Fey]], USA stsenarist ja näitleja (1970–) *[[Paul Feyerabend]], teadusfilosoof (1924–1994) *[[Richard Feynman]], USA füüsik, Nobeli auhind 1965 (1918–1988) ==Ff== *[[Jasper Fforde]], inglise kirjanik (1961–) ==Fh== *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]], Iiri poliitik (1945–) ==Fi== *[[Kevin Fiala]], Šveitsi jäähokimängija (1996–) *[[Petr Fiala]], Tšehhi politoloog ja poliitik (1964–) *[[Paulína Fialková]], slovaki laskesuusataja (1992–) *[[Rossella Fiamingo]], itaalia vehkleja (1991–) *[[Gheorghe Fiat]], Rumeenia poksija (1929–2010) *[[Johannes Fibiger]], taani arst ja mikrobioloog (1867–1928) *[[Leonardo Fibonacci]], itaalia matemaatik (12.–13. sajand) *[[Johann Gottlieb Fichte]], saksa filosoof (1762–1814) *[[William Fichtner]], USA näitleja (1956–) *[[Carl Georg Fick]], Eesti vaimulik (1801–1883) *[[Eduard Georg Fick]], Eesti arst (1838–1908) *[[Heinrich von Fick]], saksa päritolu Vene salaagent ja riigitegelane (1678–1750) *[[Max Wilhelm Fick]], Eesti vaimulik (1838–1918) *[[Robert Fico]], Slovakkia poliitik (1964–) *[[Arkady Fiedler]], poola kirjanik ja rändur (1894–1985) *[[John Field]], iiri pianist, helilooja ja õpetaja (1782–1837) *[[Sally Field]], USA näitleja ja režissöör (1946–) *[[Holly Fields]], USA näitleja (1976–) *[[Ralph Fiennes]], inglise filminäitleja (1962–) *[[Ranulph Fiennes]], Briti seikleja (1944–) *[[Alexandr Fier]], Brasiilia maletaja (1988–) *[[Martha Fierro]], Ecuadori maletaja ja maletegelane (1977–) *[[Mihai Fifor]], Rumeenia poliitik (1970–) *[[Laurent Fignon]], prantsuse elukutseline jalgrattur (1960–2010) *[[Luís Figo]], portugali jalgpallur (1972–) *[[Katarzyna Figura]], poola näitleja (1962–) *[[Oudekki Figurova]], vadja ravitseja ja rahvalaulik (1891–1978) *[[Dominic Fike]], Ameerika Ühendriikide laulja ja räppar (1995–) *[[Filaret (Gumilevski)|Filaret]], vene õigeusu piiskop (1805–1866) *[[Filareta (Kalatšova)]], vene õigeusu nunn, Pühtitsa kloostri ülem; 1968–) *[[Vlad Filat]], Moldova poliitik (1969–) *[[Andrei Filatov]], vene suurärimees ja maletegelane (1971–) *[[Jens Filbrich]], saksa murdmaasuusataja *[[P. I. Filimonov]], Eesti kirjanik (1975–) *[[Filip Eriksson]], Rootsi prints *[[Miroslav Filip]], tšehhi maletaja ja malekohtunik (1928–2009) *[[Pavel Filip]], Moldova poliitik (1966–) *[[Vojtěch Filip]], Tšehhi poliitik (1955–) *[[Filipe Luís]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Griša Filipov]], Bulgaaria poliitik (1919–1994) *[[Leo Filippov]], eesti looduskaitsja (1950–) *[[Stefan Filipović]], Montenegro laulja (1987–) *[[Andrzej Filipowicz]], poola maletaja ja malekohtunik (1938–) *[[Kornel Filipowicz]], poola kirjanik ja stsenarist (1913–1990) *[[Francesco Filippini]], itaalia maalikunstnik (1853–1895) *[[Aleksandr Filippov]], vene õigusteadlane ja ajaloolane *[[Arkadi Filippov]], Eesti vaimulik (1910–) *[[Janar Filippov]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Vassili Filippov]], jakuudi tehnikateadlane ja poliitik (1951–) *[[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja (1982–) *[[Nathan Fillion]], kanada filminäitleja (1971–) *[[Millard Fillmore]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1800–1874) *[[François Fillon]], Prantsusmaa poliitik (1954–) *[[Robert Filmer]], inglise riigiteoreetik (1588–1653) *[[Filofei]], vene munk (15.–16. sajand) *[[Anna Filosofova]], vene filantroop ja feminist (1837–1912) *[[Albert Filozov]], vene teatri- ja filminäitleja (1937–2016) *[[Bogdan Filov]], Bulgaaria poliitik (1883–1945) *[[Valtteri Filppula]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Michael Fincke]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1967–) *[[Cordelia Fine]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–) *[[Reuben Fine]], USA maletaja (1914–1993) *[[Gianfranco Fini]], Itaalia poliitik (1952–) *[[Jens Fink-Jensen]], taani kirjanik (1956–) *[[Rudi Fink]], Saksamaa endine poksija (1958–) *[[Jacob Finkelstein]], USA poksija (1908–1987) *[[Norman Finkelstein]], Ameerika Ühendriikide politoloog (1953–) *[[James Finley]], USA kohtunik ja insener (1756–1828) *[[Christian Finnegan]], USA koomik (1973–) *[[John Finnis]], Austraalia õigusfilosoof (1940–) *[[Bashkim Fino]], Albaania poliitik (1962–2021) *[[Niels Ryberg Finsen]], taani arstiteadlane (1860–1904) *[[Lorenzo Fioramonti]], Itaalia poliitik (1977–) *[[Abu'l-Kasim Firdausi]], pärsia luuletaja (u 940 – u 1020) *[[Gabriela Firea]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik (1972–) *[[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja (1999–) *[[Nikolai Firjubin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat (1908–1983) *[[Roberto Firmino]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Alireza Firouzja]], iraani maletaja (2003–) *[[Maria Firsova]], Eesti pedagoog *[[Dmõtro Firtaš]], Ukraina ettevõtja (1965–) *[[Colin Firth]], Briti näitleja (1960–) *[[David Firth]], inglise ''flash''-animaator (1983–) *[[Jonathan Firth]], Briti näitleja (1967–) *[[Andrea Fischbacher]], Austria mäesuusataja (1985–) *[[Andrea Fischer]], Saksa poliitik (1960–) *[[Birgit Fischer]], Saksamaa aerutaja (1962–) *[[Carl Fischer]], Narva kullassepp *[[Christian Gabriel Fischer]], saksa õpetlane (1686–1751) *[[Edmond Fischer]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1920–2021) *[[Elmar Fischer]], Eesti kohtunik (1895–1962) *[[Heinz Fischer]] *[[Helene Fischer]], saksa laulja, tantsija ja meelelahutaja (1984–) *[[Hermann Emil Fischer]], saksa keemik *[[Jakob Benjamin Fischer]], baltisaksa loodusteadlane ja apteeker (1731–1793) *[[Jan Fischer]], Tšehhi poliitik (1951–) *[[Johann Fischer]], saksa teoloog, Liivimaa kindralsuperintendent (1636–1705) *[[Joschka Fischer]], saksa poliitik (1948–) *[[Karl Fischer]], saksa keemik (1901–1958) *[[Krista Fischer]], eesti matemaatik *[[Mariann Fischer Boel]], Taani poliitik (1943–) *[[Nikolai Fischer]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Olfert Fischer]], Taani mereväeohvitser (1747–1829) *[[Oskar Fischer]], Saksa DV riigitegelane (1923–2020) *[[Patrick Fischer]], Šveitsi jäähokitreener ja endine mängija (1975–) *[[Robert Fischer]], USA maletaja (1943–2008) *[[Ruth Fischer]] (''Elfriede Eisler''), Austria päritolu kommunist (1895–1961) *[[Sven Fischer]], saksa laskesuusataja (1971–) *[[Dietrich Fischer-Dieskau]], saksa laulja (bariton) ja dirigent (1925–2012) *[[Fish]], šoti laulja (1958–) *[[Albert Fish]], USA kurjategija (1870–1936) *[[Moysey Fishbein]], Ukraina juudi luuletaja ja tõlkija (1946–2020) *[[Laurence Fishburne]], Ameerika Ühendriikide näitleja, näitekirjanik, režissöör ja produtsent (1961–) *[[Antwone Fisher]], USA filmilavastaja ja stsenarist (1959–) *[[Carrie Fisher]], USA näitleja ja kirjanik (1956–2016) *[[Charron Fisher]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1985–) *[[Gary Fisher]], USA jalgrattakonstruktor ja jalgrattur (1950–) *[[Isla Fisher]], Austraalia filminäitleja (1976–) *[[Mark Fisher]], Briti kultuuriteoreetik (1968–2017) *[[Ronald Fisher]], inglise matemaatik ja evolutsiooniteoreetik (1890–1962) *[[William Fisher]], Šotimaa poksija (1940–2018) *[[Giancarlo Fisichella]], itaalia võidusõitja *[[Manfred Fiskar]], eesti advokaat (1898–1942) *[[Villiam Fiskar]], Eesti sõjaväelane (1890–1943) *[[Alan Fiske]], USA antropoloog *[[Ralf Fisker]], Eesti sõjaväelane (1916–1943) *[[Aleksandr Fissun]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Pavel Fitin]], Nõukogude välisluure juht (1907–1971) *[[Eamon Fitzgerald]], trapistide kindralabt (1945–) *[[Ella Fitzgerald]], USA džässilaulja (1917–1996) *[[Francis Scott Key Fitzgerald]], USA kirjanik (1896–1940) *[[Garret FitzGerald]], Iirimaa poliitik (1926–2011) *[[Robert FitzRoy]], Briti meresõitja ja meteoroloog (1805–1865) *[[Enzo Fittipaldi]], Brasiilia võidusõitja (2001–) ==Fj== *[[Fjodor I]], Vene tsaar (1557–1598) *[[Fjodor II]], Vene tsaar (1589–1605) *[[Fjodor III]], Vene tsaar (1661–1682) *[[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane (1972–) *[[Artjom Fjodorov]], Eesti poksija (1985–) *[[Mõhhailo Fjodorov]], Ukraina riigiametnik (1991–) *[[Sergei Fjodorov]], vene rahvusest Eesti maadleja (1966–) *[[Vladimir Fjodorov]], Sahha kirjanik (1951–) *[[Lina Fjodorova]], Venemaa iluuisutaja (1997–) *[[Veera Fjodorova]], vene päritolu Eesti näitleja (1925–2013) *[[Ignar Fjuk]], Eesti arhitekt ja poliitik (1953–) *[[Liina Fjuk]], eesti muusikateadlane ==Fl== *[[Marcus Verrius Flaccus]], vanarooma grammatik ja õpetaja (suri 20) *[[Matthias Flacius]], kirikureformaator (1520–1575) *[[Edwin Flack]], Austraalia jooksja ja tennisist (1873–1935) *[[Roberta Flack]], USA džäss-, souli- ja folklaulja (1939–) *[[Ernest Flagg]], USA arhitekt (1857–1947) *[[Nicolas Flamel]], juudi alkeemik Prantsusmaal *[[François Flameng]], prantsuse kunstnik (1856–1923) *[[Mathieu Flamini]], prantsuse jalgpallur (1984–) *[[Camille Flammarion]], prantsuse astronoom (1842–1925) *[[Charles Flanagan]], Iirimaa poliitik (1956–) *[[John Flanagan]], USA kergejõustiklane (1873–1938) *[[Richard Flanagan]], Austraalia kirjanik (1961–) *[[Joe Flanigan]], USA televisiooninäitleja (1967–) *[[Steffen Flath]], Saksamaa poliitik (1957–) *[[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja (1982–) *[[Alfred Flatow]], saksa võimleja (1869–1942) *[[Gustav Flatow]], saksa võimleja (1875–1945) *[[Gustave Flaubert]], prantsuse kirjanik (1821–1880) *[[Dan Flavin]], USA kunstnik (1933–1996) *[[Flavius Josephus]], juudi õpetlane ja ajaloolane (1. sajand) *[[Frederick Fleet]], Titanicu madrus (1887–1965) *[[Hans Fleig]], Šveitsi ajakirjanik (1916–1988) *[[Charles Fleischer]], USA näitleja (1950–) *[[Siegfried Fleischer]], Eesti sõjaväelane (1903–1924) *[[Målfrid Grude Flekkøy]], norra psühholoog ja riigiteenistuja (1936–2013) *[[Alexander Fleming]], šoti arstiteadlane (1881–1955) *[[Henrik Klasson Fleming]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1584–1650) *[[Herman Persson Fleming]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1583) *[[Ian Fleming]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (1908–1964) *[[Klas Eriksson Fleming]], Rootsi ja Soome riigitegelane (suri 1597) *[[Lars Ivarsson Fleming]], Rootsi riigitegelane ja väejuht (suri 1562) *[[Per Hermansson Fleming]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri umbes 1674 või umbes 1693) *[[Victor Fleming]], USA filmirežissöör (1883–1949) *[[Laura Flessel-Colovic]], Prantsusmaa epeevehkleja ja poliitik (1972–) *[[Andrew Fletcher]], inglise muusik (1961–) *[[Darren Fletcher]], Šotimaa jalgpallur *[[Louise Fletcher]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (1934–) *[[Marc-André Fleury]], Kanada jäähokimängija (1984–) *[[Walter Flex]], saksa proosakirjanik ja luuletaja (1887–1917) *[[Matthew Flinders]], Briti mereväelane ja kartograaf (1774–1814) *[[Keith Flint]], inglise laulja (1969–2019) *[[Josh Flitter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1994–) *[[Kjartan Fløgstad]], norra kirjanik (1944–) *[[Jean-Marie Floch]], prantsuse semiootik (1947–2001) *[[Calista Flockhart]], ameerika filminäitleja (1964–) *[[Johannes Floehr]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (1991–) *[[Salo Flohr]], Tšehhoslovakkia ja Nõukogude Liidu maletaja (1908–1983) *[[Esquiva Florentino]], Brasiilia poksija (1989–) *[[Aneta Florczyk]], Poola raskejõustiklane (1982–) *[[Alessandro Florenzi]], itaalia jalgpallur (1991–) *[[Edison Flores]], Peruu jalgpallur (1994–) *[[Ion Emanuel Florescu]], Rumeenia poliitik (1819–1893) *[[Howard Florey]], Austraalia farmakoloog ja patoloog (1898–1968) *[[Florianus]] *[[Luciano Floridi]], itaalia filosoof (1964–) *[[Peter Florin]], Saksa DV riigitegelane ja diplomaat (1921–2014) *[[Sergi Florinski]], vene õigeusu vaimulik, preestermärter (1873–1918) *[[Marcello Floris]], itaalia jurist, Eesti aukonsul (1970–) *[[Eddie Floyd]], USA laulja ja laulukirjutaja (1937–) *[[Errol Flynn]], USA filminäitleja (1909–1959) *[[Vince Flynn]], USA poliitiliste põnevike autor (1966–2013) ==Fo== *[[Dario Fo]], itaalia kirjanik, lavastaja, lavakujundaja, näitleja ja helilooja (1926–2016) *[[Michael Foale]], Briti-USA astrofüüsik ja astronaut (1957–) *[[Eduard von Fock]], Eestimaa aadlik (1799–1884) *[[Ernst von Fock (1721–1782)|Ernst von Fock]], Eestimaa aadlik (1721–1782) *[[Jenő Fock]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1916–2001) *[[Ansgar Focke]], Saksamaa poliitik (1982–) *[[Jerry Fodor]], USA filosoof (1935–2017) *[[Warren Foegele]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[David Foenkinos]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1974–) *[[Ibrahima Kassory Fofana]], Guinea poliitik (1954–) *[[Mohamed Said Fofana]], Guinea poliitik *[[Wesley Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) *[[Jürgen Fogel]], eesti teleajakirjanik (1979–) *[[Martin Fogel]], saksa ajaloolane ja polüglott (1635–1675) *[[Robert Fogel]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane ja -ajaloolane (1926–2013) *[[Jared Fogle]] *[[Sabina-Francesca Foisor]], ameerika maletaja (1989–) *[[Cristina Adela Foișor]], rumeenia maletaja (1967–2017) *[[Gaston de Foix]], Nemoursi hertsog, d'Étampes'i krahv ja Narbonne'i vikont (1489–1512) *[[Ženja Fokin]], Eesti stilist ja saatejuht (1985–) *[[Christian Folin]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Konstantin Folker]], Eesti politseinik (1894–1960) *[[Peter Folling]], rootsi vaimulik (suri 1565) *[[Arianna Follis]], itaalia suusataja (1977–) *[[Anatoli Fomenko]], vene matemaatik ja ajaloolane (1945–) *[[Daniil Fomin]], vene jalgpallur (1997–) *[[Tatjana Fomina]], eesti maletaja ja treener (1954–) *[[Bryn Fôn]], Suurbritannia näitleja ja laulja (1954–) *[[Bridget Fonda]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Henry Fonda]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1905–1982) *[[Jane Fonda]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1937–) *[[Francisco Fonseca]], Mehhiko jalgpallur (1979–) *[[Hermes Rodrigues da Fonseca]], Brasiilia president (1855–1923) *[[Jorge Carlos Fonseca]], Roheneemesaarte poliitik ja õigusteadlane (1950–) *[[Manuel Deodoro da Fonseca]], Brasiilia president (1827–1892) *[[Anne Fontaine]], Prantsusmaa filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1959–) *[[Nicole Fontaine]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1942–2018) *[[Robert Fontaine]], Šveitsi maletaja (1980–) *[[Jimmy Fontana]], itaalia näitleja, kontrabassist ja laulja-laulukirjutaja (1934–2013) *[[Lavinia Fontana]], Itaalia maalikunstnik (1552–1614) *[[Walter Fontana]], itaalia laulja (1986–) *[[Jacques Fontanille]], prantsuse semiootik (1948–) *[[José Fonte]], portugali jalgpallur (1983–) *[[Margot Fonteyn]], inglise baleriin (1919–1991) *[[Philippa Foot]], Briti filosoof (1920–2010) *[[Herluf Forchhammer]], taani ehitusinsener (1875–1958) *[[Gerald Ford]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1913–2006) *[[Harrison Ford]], USA näitleja (1942–) *[[Henry Ford]], USA tööstur ja leiutaja (1863–1947) *[[John Ford]], inglise näitekirjanik ja luuletaja (1586–u.1639) *[[Lita Ford]], USA laulja (1958–) *[[Rob Ford]], Kanada poliitik (1969–2016) *[[Tennessee Ernie Ford]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (1919–1991) *[[Tom Ford]], Ameerika Ühendriikide moelooja ja filmirežissöör (1961–) *[[François-Alphonse Forel]], Šveitsi teadlane, hüdroloog, rajas limnoloogia (1842–1912) *[[Emmelie de Forest]], taani laulja (1993–) *[[Diego Forlán]], Uruguay jalgpallur (1979–) *[[Enrico Forlanini]], itaalia insener, leidur ja lennunduspioneer (1848–1930) *[[Miloš Forman]], Tšehhi ja USA filmilavastaja (1932–2018) *[[Damià Forment]], Hispaania skulptor (suri 1540) *[[Formosus]], paavst (suri 896) *[[Bruno Fornaroli]], Uruguay jalgpallur (1987–) *[[John Forrest]], Austraalia maadeavastaja ja poliitik (1847–1918) *[[James Forrester]], USA filosoof (?–) *[[Filip Forsberg]], Rootsi jäähokimängija (1994) *[[Magdalena Forsberg]], Rootsi laskesuusataja (1967–) *[[Maire Forsel]], eesti ettevõtja ja sotsioloog (1963–) *[[Bengt Gottfried Forselius]] (suri 1688) *[[Johann Haquinus Forselius]], Eesti vaimulik (1607–1684) *[[Gustaf Forsell]], Eesti vaimulik *[[Sigfrid Aronus Forsius]], Rootsi vaimulik ja õpetlane (suri 1624) *[[Mikael Forssell]], Soome jalgpallur (1981–) *[[Edward Morgan Forster]], inglise romaanikirjanik (1879–1970) *[[Fraser Forster]], inglise jalgpallur (1988–) *[[Kurt Forstreuter]], Saksamaa ajaloolane (1897–1979) *[[Frederick Forsyth]], inglise kirjanik (1938–) *[[John Forsythe]], USA näitleja (1918–2010) *[[Charles Fort]], USA kirjanik ja anomaalsete nähtuste uurija (1874–1932) *[[Wojciech Fortuna]], poola suusahüppaja (1952–) *[[Pim Fortuyn]], Hollandi poliitik, sotsioloog, publitsist ja ajakirjanik (1948–2002) *[[Richard Fosbury]], USA kergejõustiklane (kõrgushüppaja) *[[Paolo Antonio Foscarini]], itaalia teoloog, füüsik ja astronoom (suri 1616) *[[Ugo Foscolo]], itaalia luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik (1778–1827) *[[Jon Fosse]], norra kirjanik (1959–) *[[Dian Fossey]], USA zooloog (1932–1985) *[[Arlene Foster]], Põhja-Iirimaa poliitik (1970–) *[[Ben Foster]], inglise jalgpallur (1983–) *[[Jodie Foster]], USA filminäitleja, -produtsent ja -lavastaja (1962–) *[[Roman Fosti]], eesti pikamaajooksja (1983–) *[[Anna Fotyga]], Poola poliitik (1957–) *[[Léon Foucault]], prantsuse füüsik (1819–1868) *[[Michel Foucault]], prantsuse filosoof (1926–1984) *[[Joseph Fouché]], Prantsusmaa poliitik (1759–1820) *[[Simon Foucher]], prantsuse filosoof (1644–1696) *[[Nils-Eric Fougstedt]], soome helilooja ja dirigent (1910–1961) *[[Arthur Foulkes]], Bahama ajakirjanik ja poliitik (1928–) *[[Antoinette Fouque]], psühhoanalüütik (1936–2014) *[[Martin Fourcade]], Prantsusmaa laskesuusataja (1988–) *[[Simon Fourcade]], Prantsusmaa laskesuusataja (1984–) *[[Jackson Fourgeaud]], elektroonilise muusika artist (1979–) *[[Charles Fourier]], prantsuse visionäär (1772–1837) *[[Joseph Fourier]], prantsuse matemaatik ja füüsik (1768–1830) *[[Jean-Louis Fournier]], prantsuse kirjanik, humorist ja telerežissöör (1938–) *[[William Alfred Fowler]], [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat 1983 (1911–1995) *[[John Fowles]], inglise kirjanik (1926–) *[[Derek Fowlds]], inglise näitleja (1937–2020) *[[Cam Fowler]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Robbie Fowler]], inglise jalgpallur ja treener (1975–) *[[De'Aaron Fox]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1997–) *[[Liam Fox]], Suurbritannia poliitik (1961–) *[[Matthew Fox]], USA filminäitleja ja modell (1966–) *[[Megan Fox]], USA modell ja filminäitleja (1986–) *[[Michael J. Fox]], Kanada-USA filminäitleja (1961–) *[[Nate Fox]], USA korvpallur (1977–2014) *[[Robin Lane Fox]], inglise päritolu ajaloolane ja aiandusteoste autor (1946–) *[[Samantha Fox]], Briti laulja ja modell (1966–) *[[Sidney Fox]], USA biokeemik (1912–1998) *[[Terry Fox]], Kanada sportlane (1958–1981) *[[Vicente Fox]], Mehhiko poliitik (1942–) *[[William Fox (produtsent)|William Fox]], USA produtsent (1879–1952) *[[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (1940–) *[[Jeff Foxworthy]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1958–) *[[Jamie Foxx]], USA filminäitleja, koomik, R&B laulja ja pianist (1967–) ==Fr== *[[Bas van Fraassen]], hollandi päritolu filosoof (1941–) *[[Mihhail Fradkov]], Venemaa poliitik (1950–) *[[Eduard Fraenkel]], saksa-Briti klassikaline filoloog (1888–1970) *[[Ruvim Fraerman]], Vene kirjanik (1891–1972) *[[Jean-Honoré Fragonard]], prantsuse kunstnik (1732–1806) *[[França]], Brasiilia endine jalgpallur (1976–) *[[Carlos Alberto França]], Brasiilia diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Anatole France]], prantsuse kirjanik (1844–1924) *[[Piero della Francesca]], itaalia maalikunstnik (suri 1492) *[[Francesco I Sforza]], Milano hertsog (1401–1466) *[[Alleyne Francique]], Grenada kergejõustiklane (1976–) *[[David J. Francis]], Sierra Leone akadeemik, kirjanik ja poliitik (1965–) *[[George Rene Francis]], USA ülipikaealine (1896–2008) *[[Leigh Francis]], inglise teletegija (1973–) *[[Francisco Saverio]], nominaalne Parma hertsog ja Hispaania trooninõudleja (1889–1977) *[[Franciscus]], paavst (1936–) *[[Franciscus Assisist]], pühak, ordurajaja (suri 1226) *[[Borka Frančišković]], horvaatia maletaja (1988–) *[[César Franck]], prantsuse organist, pianist, helilooja ja muusikapedagoog (1822–1890) *[[James Franck]], saksa füüsik (1882–1964) *[[Kaj Franck]], soome disainer (1911–1989) *[[Carmen Franco y Polo]], hertsoginna Franco, Francisco Franco tütar (1926–2017) *[[Fredehelmus Poyg]], Saksa ministeriaalisoo esindaja (13. sajand) *[[Federico Franco]], Paraguay poliitik (1962–) *[[Francisco Franco]], Hispaania riigitegelane *[[Itamar Franco]], Brasiilia poliitik (1930–2011) *[[François I (Prantsusmaa)|François I]], Prantsusmaa kuningas (1494–1547) *[[François II (Prantsusmaa)|François II]], Prantsusmaa kuningas (1544–1560) *[[Ján Franek]], Tšehhoslovakkia poksija (1960–) *[[Michal Franek]], Tšehhoslovakkia poksija (1967–) *[[Simo Frangén]], soome koomik ja telesaatejuht (1963–) *[[Ivan Franjic]], Austraalia jalgpallur (1987–) *[[Albert Frank]], saksa bioloog (1839–1900) *[[Anne Frank]], juudi tüdruk, kes sai tuntuks oma päevikuga (1929–1945) *[[Bernhard Frank]], Eesti vaimulik (1811–1870) *[[Felix Frank]], Eesti advokaat (1891–?) *[[Hans Frank]], saksa poliitik ja jurist (1900–1946) *[[Philipp Frank]], Austria filosoof, füüsik ja matemaatik (1884–1966) *[[Jacob Frank]], juudi usutegelane, [[frankism]]i rajaja *[[Margot Frank]], [[Anne Frank]]i õde (1926–1945) *[[Anna Frank-Viron]], eesti lastekaitsja (1982–) *[[Joan Franka]], hollandi laulja (1990–) *[[Christopher Franke]], saksa muusik (1953–) *[[Helen Frankenthaler]], USA maalikunstnik (1928–2011) *[[Harry Frankfurt]], USA filosoof (1929–) *[[Ludwig Frankhaenel]], Eesti vaimulik (1845–1892) *[[Eduard Frankhauser]], Šveitsi nudist ja kirjastaja (1904–1998) *[[Viktor Frankl]], Austria psühhiaater (1905–1997) *[[Benjamin Franklin]], USA riigimees (1706–1790) *[[John Franklin]], Briti maadeavastaja (1786–1847) *[[Missy Franklin]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1995–) *[[Rosalind Franklin]], Briti biofüüsik ja röntgenkristallograaf (1920–1958) *[[Ivan Franko]], ukraina kirjanik, kriitik, ajakirjanik, tõlkija, majandus- ja poliitikategelane ja etnograaf (1856–1916) *[[Philip Franks]], Briti näitleja (1956–) *[[Franz I (Saksa-Rooma keiser)|Franz I]], Saksa-Rooma keiser (1708–1765) *[[Franz II (Saksa-Rooma keiser)|Franz II/I]], Saksa-Rooma ja Austria keiser (1768–1835) *[[Franz Ferdinand]], Austria-Ungari troonipärija (1863–1914) *[[Franz Josef I]], Liechtensteini vürst (1726–1781) *[[Franz Josef II]], Liechtensteini vürst (1906–1989) *[[Franz Joseph I]], Austria ja Austria-Ungari keiser (1830–1916) *[[Franz Karl Joseph von Habsburg]], keiser Franz Joseph I isa *[[Franz Otto]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst (1530–1559) *[[Erika Franz]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1894–1967) *[[Peter Franzén]], Soome näitleja (1971–) *[[Laurent Frapat]], prantsuse dokumentaalfilmirežissöör (?–) *[[Gottlieb Wilhelm Frantzen]], Eesti vaimulik ja kooliõpetaja (1826–1903) *[[Brendan Fraser]], filminäitleja (1968–) *[[Dawn Fraser]], Austraalia ujuja, treener ja poliitik (1937–) *[[John Fraser]], šoti botaanik (1750–1811) *[[Ryan Fraser]], šoti jalgpallur (1994–) *[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], Jamaica sprinter (1986–) *[[Naim Frashëri]], albaania kirjanik (1846–1900) *[[Robert Frasure]], USA diplomaat (1942–1995) *[[James Frazer]], mütoloogia uurija (1854–1941) *[[Charles Frazier]], USA kirjanik (1950–) *[[Joe Frazier]], USA poksija (1944–2011) *[[Matt Frattin]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Franco Frattini]], Itaalia ja Euroopa Liidu poliitik (1957–) *[[Franz Frauenlob]], Austria endine poksija (1939–) *[[Stephen Frears]], Briti filmirežissöör (1941–) *[[Fred]], Brasiilia jalgpallur (1983–) *[[Freddie]], ungari laulja *[[Frankie Fredericks]], Namiibia jooksja (1967–) *[[Frederik I]], Taani ja Norra kuningas (1471–1533) *[[Frederik II]], Taani ja Norra kuningas (1534–1588) *[[Frederik VI]], Taani ja Norra kuningas (1768–1839) *[[Frederik IX]], Taani kuningas (1899–1972) *[[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]], Taani kroonprints (1968–) *[[Fredrik I]], Rootsi kuningas (1676–1751) *[[Claus Hjort Frederiksen]], Taani jurist ja poliitik (1947–) *[[Bernhard Frederking]], Tartu raehärra (1819–1900) *[[John Fredriksen]], Norra päritolu Küprose ärimees (1944–) *[[Mette Frederiksen]], Taani poliitik (1977–) *[[Marie Fredriksson]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1958–2019) *[[Mathias Fredriksson]], Rootsi murdmaasuusataja (1973–) *[[Thobias Fredriksson]], Rootsi murdmaasuusataja (1975–) *[[Chrystia Freeland]], Kanada kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1968–) *[[Cathy Freeman]], Austraalia kergejõustiklane (1973–) *[[Eric Freeman]], USA näitleja (1965–) *[[Kris Freeman]], USA murdmaasuusataja (1980–) *[[Martin Freeman]], inglise televisiooni ja filminäitleja (1971–) *[[Morgan Freeman]], USA filminäitleja (1937–) *[[R. Austin Freeman]], inglise arst ja kirjanik (1862–1943) *[[Richard Knill Freeman]], inglise arhitekt (1840–1904) *[[Gottlob Frege]], saksa matemaatik, loogik ja filosoof (1848–1925) *[[Alexander Frei]], Šveitsi jalgpallur (1979–) *[[Eduardo Frei Montalva]], Tšiili poliitik (1911–1982) *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]], Tšiili poliitik (1942–) *[[Fabian Frei]], Šveitsi jalgpallur (1989–) *[[Albert Freibach]], Eesti politseinik (1877–1966) *[[Arvi Freiberg]], eesti biofüüsik ja taimefüsioloog (1948–) *[[Karl Oskar Freiberg]], ajakirjanik ja poliitik (1894–1941) *[[Olga Freidenberg]], vene kultuuriuurija ja antiigi filoloog (1890–1955) *[[Bernhard Freier]], Eesti vaimulik (?–1692) *[[Konrad Freifeldt]], vaimulik (1847–1923) *[[Katrin Freiman]], eesti nahakunstnik ja köiterestauraator (1954–2012) *[[Mārtiņš Freimanis]], läti laulja (1977–2011) *[[Rolands Freimanis]], läti korvpallur (1988–) *[[Anne Freimuth]], eesti sõudja ja sõudetreener (1959–) *[[Harald Freimuth]], eesti poksija (1914–1956) *[[Magnar Freimuth]], Eesti suusataja (1973–) *[[Alissa Freindlihh]], vene näitleja ja laulja (1934–) *[[Roland Freisler]], Saksa jurist ja kohtunik (1893–1945) *[[Johann Freitag von Loringhofe]], Liivi ordumeister (suri 1494) *[[Dawn French]], Briti näitleja, stsenarist ja koomik (1957–) *[[Mirella Freni]], itaalia sopran (1935–2020) *[[Jakov Frenkel]], füüsik (1894–1952) *[[Sir Bartle Frere]] *[[Jacque Fresco]] (1916–2017) *[[Girolamo Frescobaldi]], itaalia organist ja helilooja (1583–1643) *[[Christian Wilhelm Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1834–1894) *[[Eduard Paul Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1871–1919) *[[Justus Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1796–1861) *[[Ottomar Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1835–1864) *[[Theodor Alexander Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1838–1872) *[[Theodor Benedict Frese]], Eesti vaimulik (1805–1866) *[[Augustin-Jean Fresnel]], prantsuse ehitusinsener ja füüsik (1788–1827) *[[Laurent Fressinet]], prantsuse maletaja (1981–) *[[Anna Freud]], Austria-Briti psühhoanalüütik (1985–1982) *[[Lucian Freud]], Briti maalikunstnik (1922–2011) *[[Sigmund Freud]], Austria psühholoog (1856–1939) *[[Remo Freuler]], Šveitsi jalgpallur (1992–) *[[Severin Freund]], Saksamaa suusahüppaja (1988–) *[[Carl Wilhelm Freundlich]], eesti kirjanik (1803–1872) *[[Ellen Frey]], Eesti arst (1892–1980) *[[Erik Julius Hugo Frey]], Eesti vaimulik (1896–1952) *[[Glenn Frey]], USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1948–2016) *[[Hellmuth Frey]], baltisakslasest Eesti ja saksa vaimulik ja teoloog (1901–1982) *[[Oskar Johannes Frey]], Eesti vaimulik (1859–1955) *[[Peter Heinrich von Frey]], kodu-uurija, estofiil ja vaimulik (1757–1833) *[[Toomas Frey]], eesti ökoloog (1937–2020) *[[Otto von Freymann]], Vene keisririigi sõjaväelane (1788–1858) *[[Ferdinand von Freymann]], Vene keisririigi sõjaväelane (1725–1796) *[[Walter Freymann]], saksa päritolu Eesti filosoof (1883–1960) *[[Helmuth Freymuth]], eesti elektrotehnikateadlane (1898–1960) *[[Otto Freymuth]], eesti ajaloolane (1892–1953) *[[Bernd Freytag von Loringhoven]], Saksamaa sõjaväelane (1914–2007) *[[Axel von Freytagh-Loringhoven]], saksa jurist ja poliitik (1878–1942) *[[Algot Friberg]], rootsi kergejõustiklane (1925–1991) *[[Max Friberg]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Oskar Friberg]] (1919–) *[[Alexander Frick]], Liechtensteini poliitik (1910–1991) *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]], Liechtensteini poliitik (1965–) *[[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]], Liechtensteini jalgpallur (1974–) *[[Wilhelm Frick]], Saksamaa riigitegelane ja saksa jurist (1877–1946) *[[Daniel Fridman]], Saksamaa maletaja (1976–) *[[Mihhail Fridman]], Venemaa ettevõtja (1964–) *[[Eugen Fridolin]], Eesti riigikohtunik (1881–1954) *[[Herdis Fridolin]], eesti bioloog (1970–) *[[Inger Fridolin]], eesti lauljast jalgpallur (1999–) *[[Ivo Fridolin]], eesti biomeditsiinitehnika insener (1971–) *[[Janne Fridolin]], eesti koorijuht ja muusikaõpetaja (1976–) *[[Friðrik Ólafsson]], islandi maletaja ja maletegelane (1935–) *[[Wilhelm Christian Friebe]], baltisaksa ametnik ja ajaloolane (1761–1811) *[[Alfred Hermann Fried]], austria publitsist, Nobeli rahuauhinna laureaat (1864–1921) *[[Betty Friedan]], USA feminist (1921–2006) *[[Brad Friedel]], USA jalgpallur (1971–) *[[Egon Friedell]], Austria kirjanik (1878–1938) *[[Meelis Friedenthal]], eesti kirjanik (1973–) *[[Marilyn Friedman]], juudi päritolu USA filosoof (1945–) *[[Milton Friedman]], USA majandusteadlane (1912–2006) *[[Thomas Friedman]], USA ajakirjanik (1953—) *[[Friedrich von Haseldorf]], Tartu piiskop (13. sajand) *[[Friedrich von Sachsen]], Saksa ordu kõrgmeister (1473–1510) *[[Charl Joachim Friedrich]], saksa päritoluga ameerika politoloog (1901–) *[[Max Friedrich]], saksa psühholoog (1856–1887) *[[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]], Preisimaa kuningas *[[Friedrich I Barbarossa]], Saksa kuningas *[[Friedrich I (Švaabimaa)|Friedrich I]], Švaabimaa hertsog (1050–1105) *[[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], Saksa-Rooma keiser (1194–1250) *[[Friedrich II (Preisimaa kuningas)|Friedrich II]], Preisimaa kuningas (1712–1786) *[[Friedrich II (Švaabimaa)|Friedrich II]], Švaabimaa hertsog (1090–1147) *[[Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)|Friedrich II]], Brandenburg-Ansbachi markkrahv (1460–1536) *[[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]], Saksa-Rooma keiser (1415–1493) *[[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]], Saksa keiser (1831–1888) *[[Friedrich III (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Friedrich III]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ning Göttingeni vürstkonna ja Calenbergi vürstkonna valitseja (1424–1495) *[[Friedrich IV (Švaabimaa)|Friedrich IV]], Švaabimaa hertsog (1145–1167) *[[Friedrich IV (Braunschweig-Lüneburg)|Friedrich IV]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst (1574–1648) *[[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V, (Pfalzi kuurvürst)]] *[[Friedrich V (Švaabimaa)|Friedrich V]], Švaabimaa hertsog (1164–1170) *[[Friedrich VI (Švaabimaa)|Friedrich VI]], Švaabimaa hertsog (1167–1191) *[[Friedrich August I]], Saksimaa kuningas (1750–1827) *[[Friedrich Franz I]], Mecklenburg-Schwerini suurhertsog (1756–1837) *[[Friedrich Magnus VI]], Solms-Wildenfelsi krahv (1927–) *[[Friedrich Ulrich]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1591–1634) *[[Friedrich Wilhelm (Brandenburg)|Friedrich Wilhelm]], Brandenburgi kuurvürst (1620–1688) *[[Friedrich Wilhelm I]], Preisimaa kuningas (1683–1740) *[[Friedrich Wilhelm I (Hessen-Kasseli kuurvürst)|Friedrich Wilhelm I]], Hessen-Kasseli kuurvürst (1802–1875) *[[Friedrich Wilhelm II]], Preisimaa kuningas (1740–1797) *[[Friedrich Wilhelm III]], Preisimaa kuningas (1770–1840) *[[Friedrich Wilhelm IV]], Preisimaa kuningas (1795–1861) *[[Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)|Friedrich Wilhelm]], Oelsi ja Braunschweig-Lüneburgi hertsog (1771–1815) *[[Friedrich, Anhalti prints|Friedrich]], Anhalti hertsogliku perekonna pea (1938–1963) *[[Friedrich von Pernstein]], Riia peapiiskop (suri 1341) *[[Arne Friedrich]] *[[Caspar David Friedrich]], saksa kunstnik (1774—1840) *[[Brian Friel]], iiri näitekirjanik ja lavastaja (1929–2015) *[[Courtney Friel]], USA ajakirjanik (1980–) *[[Joe Friel]], USA treener *[[Sietz von Friemersheim]], Vasknarva foogt 16. sajandil *[[Wilhelm von Friemersheim]], Liivi ordu maameister (suri 1385) *[[Howard Frier]], USA korvpallur (1976–) *[[Elias Magnus Fries]], rootsi mükoloog ja botaanik (1794—1878) *[[Patrick Friesacher]], Austria Vormel 1 sõitja (1980–) *[[Janus Friis]], taani ettevõtja (1976–) *[[Robin Frijns]], hollandi vormelisõitja (1991–) *[[Lasse Friman]], Soome endine poksija (1954–) *[[Rudolf Friml]], Tšehhi päritolu USA helilooja (1879–1972) *[[Emmanuel Frimpong]], Ghana jalgpallur (1992–) *[[Torsten Frings]] *[[Freddie Frinton]], inglise koomik (1909–1968) *[[Robert Fripp]], inglise kitarrist ja helilooja (1948–) *[[Karl von Frisch]], Austria zooloog (1886–1982) *[[Max Frisch]], Šveitsi kirjanik (1911–1991) *[[Ragnar Frisch]], norra majandusteadlane (1895–1973) *[[Žanna Friske]], vene filminäitleja, laulja ja fotomodell (1974–2015) *[[Johan Friso]], Madalmaade prints (1968–2013) *[[Theodore Henry Frison]], USA entomoloog (1895–1945) *[[Paul Fritsch]], Prantsusmaa poksija (1901–1970) *[[Werner von Fritsch]], nimekas Wehrmachti ohvitser (1880–1939) *[[Steve Fritz]], USA kergejõustiklane (1967–) *[[Mikko Fritze]], kultuuritegelane (1963–) *[[Josef Fritzl]], Austria kurjategija (1935–) *[[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (1936–) *[[Hans Frohwein]], Saksa diplomaat *[[Andre Frolov]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Vladimir Frolov]], Venemaa sõjaväelane (suri 2022) *[[Erich Fromm]], saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog (1900–1980) *[[Friedrich Fromm]], Saksamaa sõjaväelane (1888–1945) *[[Paul Frommer]], USA keeleteadlane (1944–) *[[Christopher Froome]], Briti jalgrattur (1985–) *[[David Frost]], inglise ajakirjanik, humorist ja meediategelane (1939–2013) *[[Heinrich Frost]], Eesti vaimulik (1689–1731) *[[Heinrich Johann Frost]], Eesti vaimulik (1715–1772) *[[Robert Frost]], ameerika luuletaja (1874–1963) *[[Robert I. Frost]], inglise sõjaajaloolane (1958–) *[[Warren Frost]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1925–2017) *[[Katarina Frostenson]], rootsi kirjanik (1953–) *[[Sigurd Frosterus]], Soome arhitekt (1876–1956) *[[Zenos Frudakis]], USA skulptor (1951–) *[[Georg von Frundsberg]], Lõuna-Saksamaa rüütel (1473–1528) *[[Mihhail Frunze]], Nõukogude väejuht ja riigitegelane (1885–1925) *[[John Frusciante]], USA muusik (1970–) *[[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur (1982–) *[[Gert Fröbe]], saksa filminäitleja (1913–1988) *[[Frögärd i Ösby]], rootsi ruunimeister *[[Andreas Fröhlich]], saksa näitleja ja dubleerija (1965–) *[[Andreas D. Fröhlich]], saksa eripedagoog (1946–) *[[Paul Fröhlich]], Saksa DV riigitegelane (1913–1970) *[[Carl Gustaf Frölich]], saksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1637–1714) *[[Andreas Frühwirth]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1845–1933) *[[Elizabeth Fry]], inglise vanglareformija ja heategija (1780–1845) *[[Hannah Fry]], Briti matemaatik (1984–) *[[Martin Fry]], inglise laulja (1958–) *[[Maxwell Fry]], inglise arhitekt (1899–1987) *[[Stephen Fry]], inglise näitleja, kirjanik, stsenarist, näitekirjanik, ajakirjanik, luuletaja, koomik, režissöör (1957–) *[[Dwight Frye]], USA näitleja (1899–1943) ==Fs== *[[fs]], eesti luuletaja (1971–) ==Fu== *[[Fu'ād I]], Egiptuse ja Sudaani kuningas (1868–1936) *[[Fu'ād II]], Egiptuse ja Sudaani kuningas (1952–) *[[Emanuele Fuamatu]], Samoa kergejõustiklane (1989–) *[[Christian Fuchs]], austria jalgpallur (1986–) *[[Gilbert Fuchs]], saksa iluuisutaja ja entomoloog (1871–1952) *[[Klaus Fuchs]], saksa päritolu ameerika teadlane (1911–1988) *[[Helena Fuchsová]], tšehhi kergejõustiklane (1965–2021) *[[Julius Fučík]], Tšehhoslovakkia ajakirjanik (1903–1943) *[[Julius Fučík (helilooja)|Julius Fučík]], Tšehhoslovakkia helilooja (1872–1916) *[[Carlos Fuentes]], Mehhiko kirjanik (1928–2012) *[[Caril Ann Fugate]], USA kurjategija (1943–) *[[Joachim Fugmann]], saksa klassikaline filoloog (1956–) *[[Georg Christoph Fuhrmann]], Eesti vaimulik (1711–1769) *[[Alberto Fujimori]], Peruu poliitik (1938–) *[[Sou Fujimoto]], jaapani arhitekt (1971–) *[[Keiko Fujimori]], Peruu poliitik (1975–) *[[Fujiwara no Teika]], jaapani luuletaja ja kirjandusteoreetik (1162–1241) *[[Johannes Fuks]], eesti arhitekt (1901–1978) *[[Margarethe Fuks]], eesti kunstnik (1921–2015) *[[Yasuo Fukuda]], Jaapani poliitik (1936–) *[[Francis Fukuyama]], ameerika politoloog (1952–) *[[Fulco]], Eestimaa piiskop (12. sajand) *[[Mircea Fulger]], Rumeenia endine poksija (1959–) *[[Robert Fulton]], USA insener ja leidur (1765–1815) *[[Rembert von Funcken]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1632–1709) *[[Louis de Funès]], prantsuse filminäitleja (1914–1983) *[[Mauricio Funes]], El Salvadori poliitik (1959–) *[[Annette Funicello]], USA näitleja ja laulja (1942–2013) *[[Karlo Funk]], eesti ajakirjanik ja filmikriitik (1971–) *[[Kazimierz Funk]], poola päritolu USA biokeemik (1884–1967) *[[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide aviaator (1939–) *[[Walther Funk]], Saksamaa ajakirjanik ja poliitik (1890–1960) *[[Cornelia Funke]], saksa kirjanik *[[Dominik Furch]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Giacomo Furia]], itaalia teatri- ja filminäitleja (1925–2015) *[[Mira Furlan]], Horvaatia filminäitleja ja laulja (1955–2021) *[[Sia Furler]], Austraalia laulja (1975–) *[[Darnell Furlong]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Sergei Furmanjuk]], Eesti näitleja (1981–) *[[Dmitri Furmanov]], vene kirjanik (1891–1926) *[[David Furnish]], Kanada filmimees (1962–) *[[Ivana Maria Furtado]], India maletaja (1999–) *[[Nelly Furtado]], Kanada laulja (1978–) *[[Jekaterina Furtseva]], Nõukogude Liidu poliitik (1910–1974) *[[Satoshi Furukawa]], Jaapani arst ja JAXA astronaut (1964–) *[[Tyson Fury]], Suurbritannia poksija (1988–) ==Fä== *[[Nadine Fähndrich]], Šveitsi murdmaasuusataja (1995–) *[[Agnetha Fältskog]], rootsi laulja, ABBA liige (1950–) *[[Thorbjörn Fälldin]], Rootsi poliitik (1926–2016) ==Fö== *[[Georg Friedrich von Fölkersahm]], Venemaa riigitegelane (1766–1848) *[[Hamilcar von Fölkersahm]], baltisakslasest Venemaa jurist ja poliitik (1854–1929) *[[Johann Heinrich Förster]], hernhuutlik kirjamees (1750–1827) ==Fü== *[[Susanne Fülscher]], saksa kirjanik (1961–) *[[Lajos Für]], Ungari ajaloolane ja poliitik (1930–2013) *[[Adolf von Fürstenberg]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil *[[Alexander von Fürstenberg]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Dietrich von Fürstenberg]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Gotthard von Fürstenberg (Maasilinna foogt)|Gotthard von Fürstenberg]], Maasilinna foogt 1507 *[[Gotthard von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend)|Gotthard von Fürstenberg]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil *[[Heinrich von Fürstenberg]], Liivi ordu rpptelvend 16. sajandil *[[Jakob von Fürstenberg]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil *[[Jobst von Fürstenberg]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Johann von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend)|Johann von Fürstenberg]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil *[[Johann von Fürstenberg (Rakvere foogt)|Johann von Fürstenberg]], Rakvere foogt (suri 1470) *[[Kaspar von Fürstenberg]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1532) *[[Wennemar von Fürstenberg]], Aluliina komtuur 1474–1483 *[[Werner von Fürstenberg]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil *[[Wilhelm von Fürstenberg]], Liivi ordumeister (suri 1568) ==Fy== *[[Takis Fyssas]], kreeka jalgpallur (1973–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|F, Biograafiad]] 2xvvsoopfjik3o0urnnv2u5nljgp0rd Biograafiad (G) 0 24926 6174817 6160857 2022-08-07T10:01:08Z Andres 5 /* Ge */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (G)''' ''See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab G-tähega. ==G== *[[Gina G]], Austraalia laulja *[[Tony G]], leedu päritolu Austraalia pokkerimängija (1973–) ==Ga== ''Vt [[Biograafiad (Ga)]]'' ==Gb== *[[Laurent Gbagbo]], Elevandiluuranniku poliitik (1945–) *[[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist (1972–) ==Gd== *[[Jacek Gdański]], poola maletaja (1970–) *[[Przemysław Gdański]], poola pankur ja maletegelane (1967–) ==Ge== *[[Nikolai Ge]], vene maalikunstnik (1831–1894) *[[Ge Hong]], hiina taoistlik alkeemik (3.–4. sajand) *[[David de Gea]], Hispaania jalgpallur (1990–) *[[Eduard Karl Franz von Gebhardt]], Eesti maalikunstnik (1838–1925) *[[Carl Bernhard Gebhardt]], Eesti vaimulik (1792–1855) *[[Ferdinand Theodor von Gebhardt]], Eesti vaimulik (1803–1869) *[[Johann Bernhard von Gebhardt]], Eesti vaimulik (1764–1845) *[[Peter Bernhard Ferdinand von Gebhardt]], Eesti vaimulik (1832–1902) *[[Theodor Gebre Selassie]], Tšehhi jalgpallur (1986–) *[[Haile Gebrselassie]], Etioopia jooksja (1973–) *[[Robert L. Geddes]], USA arhitekt (1923–) *[[Elene Gedevanišvili]], Gruusia iluuisutaja (1990–) *[[Gediminas]], Leedu suurvürst (surnud 1341) *[[György Gedó]], Ungari endine poksija (1949–) *[[Cali Maxamed Geeddi]], Somaalia poliitik (1952–) *[[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Koen Geens]], Belgia poliitik (1958–) *[[Molly Geertsema]], Hollandi poliitik (1918–1991) *[[Clifford Geertz]], ameerika antropoloog (1926–2006) *[[Elco van der Geest]], Hollandis sündinud Belgia judoka (1979–) *[[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (1949–) *[[Carl Heinrich Constantin Gehewe]], Eesti vaimulik, [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimene esimees ja kooliraamatute autor (1796–1856) *[[Jan Gehl]], taani arhitekt ja urbanist (1936–) *[[Reinhard Gehlen]], Saksamaa sõjaväelane ja Saksamaa Liitvabariigi riigiametnik (1902–1979) *[[Anu Gehlert]], eesti barokiviiuldaja (1961–2011) *[[Frank Gehry]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1929–) *[[Vinzenz Geiger]], saksa kahevõistleja (1997–) *[[Karl Geiler]], Saksa õigusteadlane ja poliitik (1878–1953) *[[Andrei Geim]], Venemaa päritolu Hollandi füüsik (1958–) *[[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (1941–) *[[Georg Friedrich Geist]], Tartu ehitusmeister ja arhitekt (1782–1846) *[[Berendt Geistmann]], Eesti puunikerdaja (suri 1628) *[[Gelasius I]], paavst (suri 496) *[[Gelasius II]], paavst (suri 1119) *[[Andrei Gelassimov]], vene kirjanik (1965–) *[[Thamaz Gelašvili]], gruusia maletaja (1978–) *[[Bob Geldof]], Iiri laulja, laulukirjutaja ja ühiskondlik aktivist (1951–) *[[Boris Gelfand]], Iisraeli maletaja (1968–) *[[Valeri Geletei]], Ukraina sõjaväelane (1967–) *[[Izrail Gelfand]], NSV Liidu ja USA matemaatik (1913–2009) *[[Mihhail Gelfand]], Venemaa bioinformaatik (1963–) *[[Vladimir Gelfand]], USA ja Nõukogude Liidu tsütoloog (1948–) *[[Lisa Gelius]], saksa kergejõustiklane (1909–2006) *[[Sarah Michelle Gellar]], USA filminäitleja (1977–) *[[Christian Fürchtegott Gellert]], saksa luuletaja ja moraalifilosoof (1715–1769) *[[Jefim Geller]], Venemaa maletaja (1925–1998) *[[Murray Gell-Mann]], USA füüsik (1929–2019) *[[Margaret Geller]], ameerika astrofüüsik (1947–) *[[Uri Geller]], Iisraeli mustkunstnik, literaat ja müstifikaator (1946–) *[[Ernest Gellner]], juudi filosoof, sotsioloog ja sotsiaalantropoloog (1925–1995) *[[Sopho Gelovani]], gruusia laulja (1984–) *[[Francesco Geminiani]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1687–1762) *[[Teodora Genčovska]], Bulgaaria poliitik (1971–) *[[Ivan Generalić]], horvaadi kunstnik (1914–1994) *[[Gérard Genette]], prantsuse kirjandusteadlane (1930–2018) *[[Cyril Genik]], Ukraina-Kanada immigratsiooniametnik (1857–1925) *[[Alexander Genis]], vene kirjanik (1953–) *[[Gennobaudes (3. sajand)|Gennobaudes]], frangi väejuht (3. sajand) *[[Gennobaudes (4. sajand)|Gennobaudes]], frangi väejuht (4. sajand) *[[Poli Genova]], bulgaaria lauljatar (1987–) *[[Charles Genoway]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Eduard Gens]], eesti arst (1883–1969) *[[Leo Gens]], Eesti kunstiteadlane *[[Claude Gensac]], prantsuse näitlejanna (1927–2016) *[[Hans-Dietrich Genscher]], Saksamaa poliitik (1927–2016) *[[Lev Gens]], Eesti kunstiteadlane (1922–2001) *[[Julius Genss]], Eesti kunstiteadlane (1887–1957) *[[Julius Gentalen]], eesti kunstnik (1903–1966) *[[Alberico Gentili]], õigusteadlane (1552–1608) *[[Paolo Gentiloni]], Itaalia poliitik (1954–) *[[Bobbie Gentry]], endine USA laulja ja laulukirjutaja (1942–) *[[Troy Gentry]], USA kantrilaulja (1967–2017) *[[Simonas Gentvilas]], Leedu poliitik (1984–) *[[Geoffroy V]], Anjou krahv ja Normandia hertsog (1113–1151) *[[Georg III (Anhalt-Dessau)|Georg III]], Anhalt-Dessau ja Anhalt-Plötzkau vürst (1507–1553) *[[Étienne de Geoffroy Saint-Hilaire]], prantsuse loodusteadlane ja -filosoof (1772–1844) *[[Georg (Brandenburg-Ansbach)|Georg]], Brandenburg-Ansbachi markkrahv (1484–1543) *[[Georg (Braunschweig-Calenberg)|Georg]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst (1582–1641) *[[Georg I (Anhalt-Dessau)|Georg I]], Anhalt-Dessau vürst (suri 1474) *[[Georg Donatus]], Hessen-Darmstadti suurhertsogliku perekonna pea (1906–1937) *[[Georg Friedrich]], Preisi kuningliku perekonna pea (1976–) *[[Fjodor Georg]], Venemaa keisririigi ja Loodearmee sõjaväelane (1871–?) *[[Luana Georg]], eesti baleriin (1975–) *[[Nikolai Georg]], Eesti sõjaväelane (1901–1956) *[[Mihhail Georgadze]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1912–1982) *[[Konstantínos Georgakópoulos]], Kreeka poliitik (1890–1978) *[[Georg (Sigulda komtuur)|Georg]], Sigulda komtuur ja Liivi ordumeistri kohusetäitja (suri 1262) *[[Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)|Georg Wilhelm]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst ning Lüneburgi vürst (1624–1705) *[[George I]], Suurbritannia kuningas ja Hannoveri kuurvürst (1660–1727) *[[George II]], Suurbritannia kuningas ja Hannoveri kuurvürst (1683–1760) *[[George III]], Suurbritannia ja Hannoveri kuningas (1738–1820) *[[George IV]], Suurbritannia ja Hannoveri kuningas (1762–1830) *[[George V]], Suurbritannia kuningas (1865–1936) *[[George VI]], Suurbritannia kuningas (1895–1952) *prints [[George, Kenti hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1902–1942) *[[George, Cambridge'i prints|George]], Suurbritannia prints (2013–) *[[George Tupou I]], Tonga pealik ja kuningas (1797–1893) *[[George Tupou II]], Tonga kuningas (1874–1918) *[[George Tupou V]], Tonga kuningas (1948–2012) *[[Brian George]], juudi päritolu Briti näitleja (1952–) *[[Heinrich George]], saksa näitleja (1893–1946) *[[Johannes George]], eesti advokaat (1895–1964) *[[Stefan George]], saksa luuletaja ja tõlkija (1868–1933) *[[Georgi Aleksandrovitš]], Venemaa suurvürst (1871–1899) *[[Susanne Georgi]], taani päritolu Andorra laulja (1976–) *[[Adonis Georgiadis]], Kreeka poliitik (1972–) *[[Cháris Georgiádis]], Küprose majandusteadlane ja poliitik (1972–) *[[Giorgios Georgiadis]], kreeka jalgpallur (1972–) *[[Kimon Georgiev]], Bulgaaria poliitik (1882–1969) *[[Kristalina Georgieva]], Bulgaaria majandusteadlane ja Euroopa Liidu poliitik (1953–) *[[Viktoria Georgieva]], bulgaaria laulja ja laulukirjutaja (1997–) *[[Geórgios I]] (Georg I), hellenite kuningas (1845–1913) *[[Geórgios II]], Kreeka kuningas *[[Güzel Georgijeva]], Venemaa kabetaja (1976–) *[[Marguerite Gérard]], prantsuse maalikunstnik ja graveerija (1761–1837) *[[Gerardo dei Tintori]], itaalia pühak (1134–1207) *[[Olga Gerassimenko]], Eesti arvutilingvist (1979–) *[[Mihhail Gerassimov]], vene arheoloog, antropoloog ja skulptor (1907–1970) *[[Valeri Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane (1955–) *[[Vassili Gerassimov]], töölisliikumise aktivist (1852‒1892) *[[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane (sündis 1977) *[[Kaia Gerber]], Ameerika Ühendriikide modell (2001–) *[[Lena Gercke]], saksa modell ja saatejuht (1988–) *[[Richard Gere]], ameerika näitleja (1949–) *[[Bronisław Geremek]], Poola ajaloolane ja poliitik (1932–2008) *[[Gerennus]], brittide kuningas *[[Ágnes Gergely]], Ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1933–) *[[Valeri Gergijev]], osseedi päritolu Vene dirigent (1953–) *[[Roberto Gerhard]], hispaania helilooja (1896–1970) *[[Kaspars Gerhards]], läti ökonomist ja poliitik (1969–) *[[Einar Gerhardsen]], Norra poliitik (1897–1987) *[[Pille Gerhold]], eesti bioloog *[[Théodore Géricault]], prantsuse maalikunstnik ja litograaf (1791–1824) *[[Gottfried Gerlach]], Eesti vaimulik (suri 1758) *[[Manfred Gerlach]], Saksa DV riigitegelane (1928–2011) *[[Vladimir German]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja sporditegelane (1906–1988) *[[Agnija Ģērmane]], läti maalikunstnik ja kunstipedagoog (1964–) *[[Germanicus]], Vana-Rooma väejuht (15 eKr – 19 pKr) *[[German (Moralin)]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik (metropoliit) (1956–) *[[Gottfried Albert Germann]], botaanik (1773–1809) *[[Greg Germann]], ameerika filminäitleja (1962–) *[[Theodor Germann]], Eesti maletaja (1879–1935) *[[Pietro Germi]], itaalia filmilavastaja, - näitleja, -produtsent ja -stsenarist (1914–1974) *[[Germogen]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh (suri 1612) *[[Konstantin Gern]], eesti kergejõustiklane, poksija ja sporditegelane (1893–1954) *[[Ottomar Gern]], Venemaa insener ja sõjaväelane (1827–1882) *[[Kostel Gerndorf]], Eesti majandusteadlane (1945–2019) *[[Axel von Gernet]], Eestimaa ajaloolane (1865–1920) *[[Johann Friedrich Gernet]], Eesti vaimulik (1692–1771) *[[Armin Gernhardt]], eesti arstiteadlane (1889–1933) *[[Robert Gernhardt (advokaat)|Robert Gernhardt]], Eesti advokaat (sündis 1895) *[[Gennadi Gerodnik]], Eesti kirjanik ja õpetaja (1911–2000) *[[Pedro Geromel]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Lisa Gerrard]], Austraalia muusik (1961–) *[[Steven Gerrard]], Inglismaa jalgpallur (1980–) *[[Jüri Gerretz]], eesti viiuldaja, pedagoog ja dirigent (1941–) *[[Konrad Gerretz]] (Jüri Koger) (1907–1969) *[[Ralf Gerretz]], baltisaksa päritolu Eesti sõjaväelane ja sõjakurjategija (1905–1961) *[[Riina Gerretz]], eesti pianist (1939–) *[[Verner Gerretz]], eesti laulja (bass) (1919–1994) *[[Elbridge Gerry]], USA 5. asepresident (1744–1814) *[[Janick Gers]], kitarrist ja laulukirjutaja (1957–) *[[George Gershwin]], USA helilooja (1898–1937) *[[Jean Gerson]], prantsuse teoloog (1363–1429) *[[Alexander Gerst]], saksa geofüüsik ja astronaut (1976–) *[[Kurt Gerstenberg]], saksa kunstiteadlane (1886–1968) *[[Grigori Geršuni]], vene revolutsionäär (1870–1908) *[[Isaac Gustav Gerth]], Eesti vaimulik (1730–1780) *[[Johann Heinrich Gerth]], saksa teoloog ja Rootsi aegne Eestimaa piiskop (suri 1696) *[[Johann Heinrich Gerth (1686–1734)|Johann Heinrich Gerth]], Eesti vaimulik (1686–1734) *[[Gertrud Nivelles'ist]], frangi nunn ja katoliku pühak (ca 626-659) *[[Mihhail Gerts]], Eesti dirigent (1984–) *[[Donika Gërvalla-Schwarz]], Kosovo poliitik (1971–) *[[Gervinho]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1987–) *[[Ernő Gerő]], juudi rahvusest Ungari kommunistlik partei- ja riigitegelane (1898–1980) *[[Erwin Geschonneck]], saksa näitleja (1906–2008) *[[Silvio Gesell]], saksa majandusteadlane (1862–1930) *[[Herman Gesellius]], soome arhitekt (1874–1916) *[[Konrad Gesner]], Šveitsi loodusteadlane, arst ja bibliograaf (1516–1565) *[[Rudy Gestede]], Benini jalgpallur (1988–) *[[Carlo Gesualdo]], itaalia lautomängija ja helilooja (1566–1613) *[[Ivan Geško]], ukraina kergejõustiklane (1979–) *[[Géza]], Ungari suurvürst *[[Johannes Gezelius vanem]], rootsi luterlik teoloog ja vaimulik (1615–1690) *[[Müjdat Gezen]], türgi näitleja ja kirjanik (1943–) *[[Geta]] *[[Aleksandr Getmanski]], vene kabetaja (1977–) *[[Stan Getz]], USA muusik (1927–1991) *[[Edmund Gettier]], USA filosoof (1927–2021) *[[Estelle Getty]], USA näitleja (1923–2008) *[[Gevehard]], piiskop Alberti köögiülem (suri 1206) *[[Klara Geywitz]], Saksamaa poliitik (1976–) ==Gh== *[[Ehsan Ghaem-Maghami]], iraani maletaja (1982–) *[[Matt Ghaffari]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1961–) *[[Ashraf Ghanī]], Afganistani poliitik (1949–) *[[Masud Gharahkhani]], Iraani päritolu Norra poliitik (1982–) *[[Jaouad Gharib]], Maroko kergejõustiklane (1972–) *[[Abū Hāmid al-Ghazālī]], pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik (1058–1111) *[[Mohamed Ould Ghazouani]], Mauritaania poliitik (1956–) *[[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja (1995–) *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]], Rumeenia poliitik *[[Pierre Ghestem]] *[[Dori Ghezzi]], itaalia laulja (1946–) *[[Dimitrie Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) *[[Ion Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) *[[Mihai Ghimpu]], Moldova poliitik (1951–) *[[Luca Ghiotto]], itaalia võidusõitja (1995–) *[[Aryan Gholami]], iraani maletaja (2001–) *[[Rituparno Ghosh]], India filmirežissöör (1963–2013) *[[Ghostface Killah]], ameerika räppar (1970–) *[[Faouzi Ghoulam]], Alžeeria jalgpallur (1991–) ==Gi== *[[Gia Long]], Annami keiser (1762–1820) *[[Riccardo Giacconi]], itaalia päritolu USA astrofüüsik (1931–2018) *[[Bruno Giacometti]], Šveitsi arhitekt (1907–2012) *[[Pablo Giacopelli]], tennisetreener (1972–) *[[Ivar Giaever]], norra füüsik (1929–) *[[Paul Giamatti]], USA filminäitleja (1967–) *[[Alejandro Giammattei]], Guatemala poliitik (1956–) *[[Stylianós Giannakópoulos]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Alessandro Giardelli]], itaalia piloot (2002–) *[[Erast Giatsintov]], Tallinna linnapea (1859–1910) *[[Robin Gibb]], Briti laulja (1949–2012) *[[Edward Gibbon]], inglise ajaloolane (1737–1794) *[[Orlando Gibbons]], inglise organist ja helilooja *[[Kieran Gibbs]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Giuseppe Gibilisco]], itaalia teivashüppaja (1979–) *[[Edgar Gibson]], Gloucesteri piiskop (1848–1924) *[[Khalil Gibran]], Liibanoni päritolu araabia- ja ingliskeelne ameerika kirjanik (1883–1931) *[[Ben Gibson]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Devin Gibson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1989–) *[[Eleanor J. Gibson]], Ameerika psühholoog (1910–2002) *[[Mel Gibson]], USA filminäitleja ja -režissöör (1956–) *[[Anthony Giddens]], Briti sotsioloog (1938–) *[[André Gide]], prantsuse kirjanik (1869–1951) *[[Gideon]], usumees *[[Jerzy Giedroyc]], poola kirjastaja, publitsist ja poliitiline aktivist (1906–2000) *[[Kurt Gielov]], Eesti vaimulik Austraalias (1895–1957) *[[Kristin Gierisch]], saksa kolmikhüppaja (1990–) *[[Alexei Giers]], rootsi päritolu Venemaa riigitegelane (1871—1958) *[[Ferdinand Giese]], Eesti keemik (1781–1821) *[[Tiedemann Giese]], Chełmno ja Ermlandi piiskop (1480–1550) *[[Stefanie Giesinger]], saksa modell (1996–) *[[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist (1970–) *[[Hansruedi Giger]], Šveitsi kunstnik (1940–2014) *[[Ryan Giggs]], Walesi jalgpallur (1973–) *[[Beniamino Gigli]], itaalia tenor (1890–1957) *[[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Ion Gigurtu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) *[[Geurt Gijssen]], hollandi malekohtunik (1934–) *[[Julián Gil]], Argentina näitleja ja modell (1970–) *[[Alberto Gilardino]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Nika Gilauri]], Gruusia poliitik (1975–) *[[Cass Gilbert]], USA arhitekt (1859–1934) *[[Daniel Gilbert]], USA sotsiaalpsühholoog (1957–) *[[Elizabeth Gilbert]], USA kirjanik (1969–) *[[Grove Karl Gilbert]], ameerika geoloog (1843–1918) *[[Jean Gilbert]], Saksa helilooja ja dirigent (1879–1942) *[[Margaret Gilbert]], USA filosoof (1942–) *[[Scott Gilbert]], USA arengubioloog (1949–) *[[Astrud Gilberto]], Brasiilia lauljanna (1940–) *[[Mati Gilden]], eesti jalgpallur (1942–2014) *[[Emil Gilels]], Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog (1916–1985) *[[Alain Giletti]], Prantsusmaa iluuisutaja (1939–) *[[Gilgameš]], sumeri linna Uruki valitseja ja eeposekangelane (27. sajand eKr) *[[Vladimir Giljarovski]], vene kirjanik, ajakirjanik ja koduloolane (1855–1935) *[[Ian Gillan]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1945–) *[[Yousaf Raza Gillani]], Pakistani poliitik (1952–) *[[Julia Gillard]], Austraalia poliitik (1961–) *[[Dizzy Gillespie]] *[[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur (1963–) *[[Elizabeth Gillies]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1993–) *[[Kirsten Gillibrand]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1966–) *[[Carol Gilligan]], ameerika psühholoog (1936–) *[[King Camp Gillette]] *[[Lyman Gilmore‎]] *[[Peter Gilmore]], Briti filminäitleja (1931–2013) *[[David Gilmour]], Briti muusik (1946–) *[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Gotthard Gilsen]], Saaremaa stiftifoogt 1530–1534 *[[Johann Werner Gilzebach]], Eesti vaimulik ja Saaremaa superintendent (1757–1814) *[[Samuel Christoph Gottlieb Gilzebach]], Eesti vaimulik (1788–1839) *[[Alberto Ginastera]], Argentina helilooja (1916–1983) *[[Newt Gingrich]], USA poliitik (1943–) *[[Greg Ginn]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja (1954–) *[[Jaap van Ginneken]], hollandi psühholoog ja meediauurija (1943–) *[[Allen Ginsberg]], USA luuletaja (1926–1997) *[[Ruth Bader Ginsburg]], Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik, naisõiguslane ja inimõigusaktivist (1933–2020) *[[Carlo Ginzburg]], juudi päritolu Itaalia ajaloolane (1939–) *[[Vitali Ginzburg]], Vene juudi füüsik (1916–2009) *[[Carri Ginter]], eesti jurist ja õigusteadlane (1978–) *[[Jaan Ginter]], eesti õigusteadlane (1956–) *[[Jüri Ginter]], eesti sotsioloog (1954–) *[[Matthias Ginter]], saksa jalgpallur (1994–) *[[Giovanni Giolitti]], itaalia riigitegelane, korduvalt peaminister (1842–1928) *[[Paolo Giordano]], itaalia kirjanik (1982–) *[[Giorgi Giorgadze]], gruusia maletegelane ja maletaja (1964–) *[[Roberto Giorgetti]], San Marino poliitik (1962–) *[[Giorgione]], itaalia kunstnik (1477–1510) *[[Loúkas Giórkas]], kreeka laulja (1986–) *[[Giotto di Bondone]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1267–1337) *[[Antonio Giovinazzi]], itaalia vormelisõitja (1993–) *[[Jost Gippert]], saksa keeleteadlane *[[Aivars Ģipslis]], läti maletaja, ajakirjanik ja maletreener (1937–2000) *[[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell (1986–) *[[Arthur Girard de Soucanton]], ettevõtja (1813–1884) *[[Johann Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja (1785–1868) *[[John Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja ja mõisnik (1826–1896) *[[William Girard]], Tallinna kaupmees (1874–1919) *[[Marc Girardelli]], Luksemburgi mäesuusataja (1963–) *[[Herbert Girardet]], saksa publitsist ja keskkonnakaitsja (1943–) *[[Annie Girardot]], prantsuse näitleja (1931–2011) *[[Hubert Giraud]], prantsuse helilooja ja laulusõnade autor (1920–2016) *[[Bernard Giraudeau]], prantsuse filminäitleja ja lavastaja (1947–2010) *[[Jean Giraudoux]], prantsuse kirjanik ja diplomaat (1882–1944) *[[Sandis Ģirģens]], Läti jurist ja poliitik (1980–) *[[Erich Girgensohn]], Eesti arst (1878–1940) *[[Julius Leo Immanuel Girgensohn]], Eesti vaimulik (1836–1911) *[[Karl Girgensohn]], Eesti teoloog (1875–1925) *[[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]], Läti ja Eesti vaimulik (1796–1869) *[[Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn]], Eesti vaimulik (1827–1886) *[[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]], Eesti vaimulik (1835–1902) *[[Anish Giri]], Venemaa/Hollandi maletaja (1994–) *[[Igor Girkin]], Venemaa sõjaväeluure agent (1970–) *[[Julie Girling]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Girma Yohannis Iyasu]], Etioopia trooninõudleja (1961–) *[[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Valéry Giscard d'Estaing]], prantsuse poliitik, 1974–1981 Prantsusmaa president (1926–2020) *[[Gisela (Franz Joseph I tütar)|Gisela]], Austria ertshertsoginna (1856–1932) *[[Gisela (laulja)|Gisela]], katalaani laulja (1979–) *[[Lillian Gish]], Ameerika teatri- ja filminäitleja, lavastaja ning kirjanik (1893–1993) *[[Lisa Gisler]], Šveitsi jääkeeglimängija (1994–) *[[Gísli Guðjónsson]], islandi psühholoog (1947–) *[[Antoine Gizenga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1925–2019) *[[Ivri Gitlis]], Iisraeli viiuldaja (1922–2020) *[[Giorgetto Giugiaro]], itaalia autodisainer (1938–) *[[Rudy Giuliani]], USA jurist, ärimees ja poliitik (1944–) *[[Giuseppe (Parma)|Giuseppe]], nominaalne Parma hertsog (1875–1950) *[[Vincenzo Giustiniani]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1516–1582) *[[Shay Given]], Iirimaa jalgpallur (1976–) *[[Hubert de Givenchy]], prantsuse moelooja (1927–2018) ==Gj== *[[Anne Cathrine Gjærde]], norra tehnikateadlane *[[Nikolaj Gjaurov]], bulgaaria ooperilaulja (1929–2004) *[[Karl Gjellerup]], taani kirjanik (1857–1919) *[[Anne Helene Gjelstad]], norra fotograaf (1956–) *[[Tord Asle Gjerdalen]], norra murdmaasuusataja (1983–) *[[Skënder Gjinushi]], Albaania poliitik (1949–) *[[Ella Gjømle]], norra suusataja (1979–) *[[Etilda Gjonaj]], Albaania poliitik ja jurist (1981–) *[[Lina Gjortšeska]], Makedoonia tennisist (1994–) ==Gk== *[[Theofánis Gkékas]], kreeka jalgpallur (1980–) *[[Faídon Gkizíkis]], Kreeka poliitik (1917–1999) *[[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur (1975–) ==Gl== *[[Kazimierz Glabisz]], Poola sõjaväelane ja sporditegelane (1893–1981) *[[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur (1982–) *[[Fjodor Gladkov]], nõukogude vene kirjanik (1883–1958) *[[William Ewart Gladstone]], Suurbritannia poliitik (1809–1898) *[[Malcolm Gladwell]], ajakirjanik (1963–) *[[Martina Glagow]], saksa laskesuusataja (1979–) *[[Christian Jacob Glanström]], Eesti vaimulik (1752–1825) *[[David Gottlieb Glanström]], Eesti vaimulik (1744–1824) *[[Jonas Glanström]], Eesti vaimulik (1704–1762) *[[Johann Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1742–1820) *[[Paul August Ferdinand Glanström]], Eesti vaimulik (1788–1829) *[[Theodor Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1784–1850) *[[Ranulph Glanville]], inglise arhitekt (1946–2014) *[[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp]], vene sõjaväelane (1882–1951) *[[Donald Glaser]], USA füüsik ja neurobioloog (1926–2013) *[[Philip Glass]], USA helilooja (1937–) *[[Viivi Glass]], eesti ajaloolane (1944–) *[[Florizel Glasspole]] *[[Aleksandr Glazunov]] (1865–1936), vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent *[[Roy Glauber]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik (1925–2018) *[[Hans Glaubitz]], Hollandi diplomaat *[[Glaukon]], Sokratese lähikondlane (5.–4. sajand eKr) *[[Ruxanda Glavan]], Moldova poliitik (1980–) *[[Thomas Glavinic]], Austria kirjanik (1972–) *[[Carlyle Glean]], Grenada poliitik ja pedagoog (1932–2021) *[[Henry Gleason]], ameerika botaanik ja ökoloog (1882–1975) *[[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja (1987–) *[[Elena Glebova]], Eesti iluuisutaja (1989–) *[[Alexander von Glehn]], Eesti mõisnik (1804–1839) *[[Nikolai von Glehn]], Eesti mõisnik *[[Peter von Glehn]], baltisaksa päritolu vene botaanik (1835–1876) *[[James Gleick]], ameerika teaduskirjanik ja teadusajaloolane (1954–) *[[Georgie Glen]], Briti näitleja *[[John Glenn]], USA astronaut ja poliitik (1921–2016) *[[Evelyn Glennie]], šoti löökpillimängija (1965–) *[[Hilda Gleser]], eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (1893–1932) *[[Lev Glezer]], NSV Liidu kabetaja (1905–1998) *[[Manólis Glézos]], Kreeka poliitik ja ajakirjanik (1922–2020) *[[Charles Gleyre]], Šveitsi kunstnik (1806–1874) *[[Svetozar Gligorić]], Serbia maletaja (1923–2012) *[[Kiro Gligorov]], Makedoonia poliitik (1917–2012) *[[Abram Glikman]], Eesti arst (1897–1994) *[[Aleksander Glikman]], Eesti advokaat (1929–) *[[Leon Glikman]], Eesti advokaat *[[Rosa Glikman]], eesti arst (1896–1994) *[[Dmitri Glinka]], Venemaa riigitegelane (1749–1808) *[[Mihhail Glinka]], vene helilooja (1804–1857) *[[Piotr Gliński]], Poola poliitik ja ühiskonnateadlane (1954–) *[[Timo Glock]], saksa Vormel 1 sõitja (1982–) *[[Constantin Wilhelm Lambert Gloger]], saksa zooloog ja ornitoloog (1803–1863) *[[Crispin Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Danny Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Victor Glover]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1976–) *[[Christoph Willibald Gluck]], saksa helilooja (1714–1787) *[[André Glucksmann]], juudi päritolu Prantsuse filosoof, politoloog ja esseist (1937–2015) *[[Jakob Vang Glud]], taani maletaja (1988–) *[[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (1935–) *[[Galina Gluhhova]], udmurdi folklorist (1965–) *[[Dmitri Gluhhovski]], vene kirjanik ja ajakirjanik (1979–) *[[Ljudmilla Gluškovskaja]], Eesti ajakirjanik (1937–) *[[Karl Fromhold Glöckner]], Eesti vaimulik (1768–1822) *[[Samuel Benjamin Glöckner]], Eesti vaimulik (1730–1773) *[[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja (1986–) *[[Curt Albert Glück]], Eesti vaimulik (1911–1961) *[[Ernst Glück]], baltisaksa haritlane ja Piibli läti keelde tõlkija (1654–1705) *[[Louise Glück]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (1943–) ==Gn== *[[Jaan Gnadenteich]], eesti vaimulik (1904–1968) *[[Oskar Gnadenteich]], eesti vaimulik (1911–2007) *[[Uwe Gnadenteich]], eesti ajakirjanik *[[Faure Gnassingbé]], Togo poliitik (1966–) *[[Dmõtro Gnatjuk]], ukraina laulja ja teatrilavastaja *[[Boriss Gnedenko]], ukraina päritolu matemaatik (1912–1995) *[[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur (1986–) ==Go== ''Vt [[Biograafiad (Go)]]'' ==Gr== ''Vt [[Biograafiad (Gr)]]'' ==Gs== *[[Gerhard Gschlößl]], saksa džässmuusik (1967–) *[[Gerlinde Gschwendtner]], Austria kunstnik (1940–) *[[Karl Gschwind]], Šveitsi poksija (1943–) *[[Sieglinde Gstöhl]], Liechtensteini publitsist (1964–) ==Gu== *[[Gu Chaohao]], hiina matemaatik (1926–2012) *[[Gu Fusheng]], Taiwani kunstnik (1935–2017) *[[Gu Zhutong]], Hiina Vabariigi väejuht ja poliitik (1893–1987) *[[Juan Guaidó]], Venezuela poliitik (1983–) *[[Vicente Guaita]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Roberto Gualtieri]], Itaalia ajaloolane ja poliitik (1966–) *[[Guanqiu Jian]], Wei riigi kõrge ohvitser (suri 255) *[[Pep Guardiola]], Hispaania jalgpallitreener (1971–) *[[Fredy Guarín]], Colombia jalgpallur (1986–) *[[Félix Guattari]], prantsuse filosoof (1930–1992) *[[Giovannino Guareschi]], Itaalia kirjanik, ajakirjanik ja karikaturist (1908–1968) *[[Erik Guay]], Kanada mäesuusataja (1981–) *[[Sofija Gubaidulina]], tatari helilooja (1931–) *[[Anastassija Gubanova]], vene iluuisutaja (2000–) *[[Pavel Gubarev]], Donetski Rahvavabariigi poliitik (1983–) *[[Felix Gubelmann]], Liechtensteini poliitik (1880–1929) *[[Andrei Gubin]], vene laulja (1974–) *[[Matthew Gray Gubler]], USA näitleja (1980–) *[[Thengiz Gudava]], gruusia ajakirjanik (1953–2009) *[[Edvardas Gudavičius]], Leedu ajaloolane (1929–2020) *[[Bernhard von Gudden]], saksa psühhiaater (1824–1886) *[[Nemanja Gudelj]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Heinz Guderian]], Saksa sõjaväelane (1888–1954) *[[Dmitri Gudkov]], Venemaa poliitik (1980–) *[[Gennadi Gudkov]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1956–) *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]], Islandi poliitik (1967–) *[[Gabriel Gudmundsson]], (sündinud 29. aprillil 1999 Malmös) on *[[Guðmundur Finnbogason]], islandi filosoof ja psühholoog (1873–1944) *[[Guðmundur Kjartansson]], islandi maletaja (1988–) *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]], Islandi ajaloolane ja poliitik, riigi president alates 2016 (1968–) *[[Andrius Gudžius]], Leedu kergejõustiklane, kettaheitja (1991–) *[[Armando Guebuza]], Mosambiigi poliitik (1943–) *[[Gonçalo Guedes]], portugali jalgpallur (1996–) *[[Luís Vaz Pereira Pinto Guedes]], Portugali sõjaväelane (1770–1841) *[[Lidia Gueiler Tejada]], Boliivia poliitik ja diplomaat (1921–2011) *[[Ismail Omar Guelleh]], Djibouti poliitik (1947–) *[[René Guénon]] (1886–1951) *[[Steeve Guénot]], Prantsusmaa maadleja (1985–) *[[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu päritolu Eesti teadlane (1969–) *[[Robert Guérin]], prantsuse ajakirjanik ja FIFA esimene president (1876–1952) *[[Veronica Guerin]], Iirimaa ajakirjanik *[[Lorenzo Guerini]], Itaalia poliitik (1966–) *[[Vida Guerra]], Kuuba päritolu USA fotomodell (1980–) *[[Martin Guerre]], baski päritolu Prantsuse talupoeg (16. sajand) *[[Sanxi Guerre]], baski talupoeg (16. sajand) *[[Eduardo Guerrero]], Argentina sõudja (1928–2015) *[[José Paolo Guerrero]], Peruu jalgpallur (1984–) *[[José María Guerrero]], Nicaragua ülemdirektor (1799–1853) *[[David Guetta]], prantsuse DJ ja produtsent (1967–) *[[Che Guevara]] *[[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur (1999–) *[[Carl Gugasian]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (1947–) *[[José Patricio Guggiari]], Paraguay poliitik (1884–1957) *[[Guglielmo da Venezia]], itaalia kunstnik (suri 1382) *[[Vittorio Gui]], itaalia dirigent ja helilooja (1885–1975) *[[Hervé Guibert]], prantsuse kirjanik ja fotograaf (1955–1991) *[[Francesco Guicciardini]], renessansiaegse Itaalia kirjanik, ajaloolane ja poliitik (1483–1540) *[[Guido Arezzost]], noodikirja leiutaja *[[Guido Spoletost]], Frangi keiser (suri 894) *[[Joy Paul Guilford]], USA psühholoog (1897–1987) *[[Guilhem I]], Montpellier' isand *[[Édouard Guillaud]], endine Prantsusmaa mereväelane, admiral (1953–) *[[Guillaume IX]], Akvitaania hertsog *[[Charles Édouard Guillaume]], Šveitsi füüsik (1861–1938) *[[Didier Guillaume]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[Frédéric François Guillaume de Vaudoncourt]], Prantsusmaa kindral ja sõjaajaloolane (1772–1845) *[[François Guillemot de Villebois]], Venemaa mereväelane, Liivimaa mõisnik *[[John Guillermin]], Briti filmilavastaja (1925–2015) *[[Sienna Guillory]], inglise näitleja ja modell (1975–) *[[René Guillot]], prantsuse lastekirjanik (1900–1969) *[[Jan Guillou]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1944–) *[[Alexandre Guilmant]], prantsuse organist ja helilooja (1837–1911) *[[Everton Luiz Guimarães Bilher]], Brasiilia jalgpallur *[[Daphne Guinness]], inglise seltskonnategelane ja moekunstnik (1967–) *[[Maria Guinot]], portugali laulja (1945–2018) *[[François Guizot]], Prantsusmaa ajaloolane ja riigitegelane (1787–1874) *[[Guithelin]], brittide kuningas *[[Jean Guitton]], prantsuse katoliiklik filosoof ja teoloog (1901–1999) *[[Péter Gulácsi]], ungari jalgpallur (1990–) *[[Ernests Gulbis]], Läti tennisist (1988–) *[[Trygve Gulbranssen]], norra kirjanik (1894–1962) *[[Christine Guldbrandsen]], norra laulja (1985–) *[[Reinhold Guleke]], Eestis tegutsenud baltisaksa arhitekt (1834–1927) *[[Nikolai Guli]], Eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1936–2008) *[[Regina Guli]], eesti tekstiilikunstnik (1936–2018) *[[Walter Gulick]], ameerika filosoof (1938–) *[[Albert Gulk]], Eesti kunstnik (1969–) *[[Lazar Gulkowitsch]], judaist (1899–1941) *[[Ferreira Gullar]], Brasiilia kirjanik (1930–2016) *[[Ruud Gullit]], Hollandi jalgpallitreener (1962–) *[[Allvar Gullstrand]], rootsi arst ja arstiteadlane (1862–1930) *[[Leonid Gulov]] Eesti sõudja (1981–) *[[Venjamin Gulst]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1900–1972) *[[Lev Gumiljov]], vene ajaloolane ja etnoloog (1912–1992) *[[Nikolai Gumiljov]], vene luuletaja (1886–1921) *[[Margitta Gummel]], saksa kuulitõukaja (1941–2021) *[[Saida Gunba]], gruusia odaviskaja (1959–2018) *[[Hugo Gunckel Lüer]], Tšiili botaanik (1901–1997) *[[Gunderic]], vandaalide kuningas (379–428) *[[Valentina Gunina]], vene maletaja (1989–) *[[Gunnar Björnsson]], islandi maletegelane (1967–) *[[Gunnar Thoroddsen]], Islandi poliitik (1910–1983) *[[Carl Gunnarsson]], rootsi jäähokimängija (1986–) *[[Guntram Rikas]], Švaabimaa aadlik (suri 990) *[[Guo Qi]], hiina maletaja (1995–) *[[Mordekhay Gur]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1930–1995) *[[John Gurche]], USA paleokunstnik *[[Georgi Gurdžijev]], müstik (suri 1949) *[[Mikhail Gurevich]], Belgia maletaja ja maletreener (1959–) *[[Aron Gurevitš]], juudi päritolu ajaloolane (1924–2006) *[[Lado Gurgenidze]], Gruusia poliitik (1970–) *[[Gurguit Barbtruc]], brittide kuningas *[[Gurgustius]], brittide kuningas *[[Eugenia Gurin-Loov]], Eesti juudi kultuuritegelane (1922–2001) *[[Rostislav Gurjev]], eesti laulja (1945) *[[Viktor Gurjev]], eesti laulja ja laulupedagoog (1914–1985) *[[Viktor Gurjev (noorem)|Viktor Gurjev]], Eesti klaveripedagoog (1949–) *[[Oliver Gurney]], inglise assürioloog *[[Vadim Gurnik]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[José Ángel Gurría]], Mehhiko majandusteadlane ja diplomaat (1950–) *[[Diana Gurtskaja]], laulja (1969–) *[[Ljudmila Gurtšenko]], vene laulja ja näitleja (1935–2011) *[[Guru Josh]], inglise DJ (1964–) *[[Alfred Gusenbauer]], Austria poliitik (1960–) *[[Xanana Gusmão]] *[[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Vitali Gussev]], Eesti jalgpallur (sündinud 1983) *[[Jeanette Gustafsdotter]], Rootsi poliitik (1965–) *[[Steve Gustafson]], USA muusik (1957–) *[[Erik Gustafsson]], rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Kaj-Erik Gustafsson]], soome organist ja helilooja (1942–) *[[Toini Gustafsson]], Rootsi suusataja (1938–) *[[Veikka Gustafsson]], soome alpinist (1968–) *[[Giedrius Gustas]], leedu korvpallur (1980–) *[[Gustav I Vasa]], Rootsi kuningas *[[Gustav II Adolf]], Rootsi kuningas (1594–1632) *[[Gustav III]], Rootsi kuningas (1746–1792) *[[Gustav IV Adolf]], Rootsi kuningas (1778–1837) *[[Gustav V]], Rootsi kuningas (1858–1950) *[[Gustav VI Adolf]], Rootsi kuningas (1882–1973) *[[Gustav (Vasa prints)|Gustav]], Rootsi prints (1799–1877) *[[Gustav Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Sayn-Wittgenstein-Berleburgi prints (1969–) *[[Tord Gustavsen]] (1970–) *[[Arnold Gustavson]], Kuressaare kullassepp *[[Heino Gustavson]], eesti ajaloolane (1923–2005) *[[Heinrich Johann Gustavson]], Narva ja Vaivara kullassepp *[[Hilda Gustavson]], eesti õpetaja (1898–1983) *[[Oskar Gustavson]], Eesti poliitik (1889–1945) *[[Peet Gustel]], Eesti motosportlane ja treener (1935–2016) *[[Timur Guzairov]], slaavi filoloog (1977–) *[[Maria Guzenina-Richardson]], Soome poliitik (1969–) *[[Fernando Guzmán]], Nicaragua sõjaväelane ja poliitik (1812–1891) *[[Martín Guzmán]], Argentina majandusteadlane ja poliitik (1982–) *[[Victor Guzun]], Moldova poliitik ja diplomaat (1975–) *[[Timofei Guženko]], NSV Liidu riigitegelane (1918–2008) *[[Karel Gut]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija ja -treener (1927–2014) *[[Lara Gut]], Šveitsi mäesuusataja (1991–) *[[Johannes Gutenberg]], saksa trükkal (suri 1468) *[[Eddi Gutenkauf]], Luksemburgi vehkleja (1928–) *[[António Guterres]], Portugali poliitik (1949–) *[[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik (1954–) *[[Reinhold Gutglück]], Eesti vaimulik (1796–1867) *[[Esteban Gutiérrez]], Mehhiko vormelisõitja (1991–) *[[Jonás Gutiérrez]], Argentina jalgpallur (1983–) *[[Heinrich Gutkin]], juudi rahvusest Eesti ettevõtja ja Rahvuskogu liige (1879–1941) *[[Hans Gutman]], eesti poksija (1915–1983) *[[Kerli Gutman]] (1982–) *[[Robert Gutman]], eesti näitleja (1942–2009) *[[Ernests Gūtmanis]], Läti poksija *[[Karl Gutmann]], eesti kohtunik (1884–1938) *[[Valfried Gutmann]], Eesti sõjaväelane (1900–1992) *[[Veigo Gutmann]], Eesti poliitik (1968–) *[[Mihhail Gutserijev]], Venemaa ettevõtja (1958–) *[[Johann Gutslaff]], baltisaksa pastor ja kirjamees (suri 1657) *[[Eberhard Gutsleff]], Eesti vaimulik (1700–1749) *[[Aleksandr Gutškov]], Venemaa poliitik ja majandustegelane (1862–1936) *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]], Saksa poliitik (1971–) *[[Steve Guttenberg]], USA näitleja (1958–) *[[Renato Guttuso]], itaalia maalikunstnik ja kultuuritegelane (1911–1987) *[[William L. Guy]], USA poliitik (1919–2013) *[[Oswaldo Guayasamín]], Ecuadori kunstnik (1919–1999) ==Gv== *[[Joško Gvardiol]], horvaadi jalgpallur (2002–) *[[Sulhan Gvelesiani]], gruusia ooperilaulja (1970–) *[[Viktor Gvozd]], Ukraina sõjaväelane (1959–2021) *[[Kuzma Gvozdev]], Vene revolutsionäär ja poliitik (1882–1956) ==Gw== *[[Gwendolen]], brittide kuninganna *[[Sim Gwon-Ho]], Korea Kreeka-Rooma maadleja (1972–) *[[Horace Gwynne]], Kanada poksija (1912–2001) ==Gä== *[[Georg Gärtner]], Saksamaa sõjaväelane (1920–2013) ==Gö== *[[Carl Christoph Göbel]], baltisaksa keemik ja farmatseut (1794–1851) *[[Kurt Gödel]], Austria päritolu loogik, matemaatik ja filosoof (1906–1978) *[[Sabiha Gökçen]], türgi naislendur (1913–2001) *[[Árpád Göncz]], Ungari poliitik ja kirjanik (1922–2015) *[[Kinga Göncz]], Ungari poliitik (1947–) *[[Maria Göppert-Mayer]], Saksamaa-USA füüsik (1906–1972) *[[Sverker Göranson]], Rootsi sõjaväelane (1954–) *[[Patrik Göransson]], Eestis tegutsev rootsi vaimulik (1967–) *[[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja (1981–) *[[Hermann Göring]], Saksamaa poliitik ja sõjaväelane (1893–1946) *[[Bettina Göschl]], saksa lastekirjanik (1967–) *[[Heinrich Göseken]], saksa päritolu Eestimaa vaimulik ning kirja- ja keelemees (1612–1681) *[[Miriam Gössner]], Saksamaa laske- ja murdmaasuusataja (1990–) *[[Renate Götschl]], Austria mäesuusataja (1975–) *[[Mario Götze]], Saksamaa jalgpallur (1992–) *[[Maximilian von Götzen-Itúrbide]], Mehhiko keiserliku perekonna pea (1944–) *[[Gerald Götting]], Saksa DV riigitegelane (1923–2015) ==Gü== *[[Daniel Güiza]], Hispaania jalgpallur (1980–) *[[Abdulhamit Gül]], Türgi poliitik (1977–) *[[Abdullah Gül]], Türgi poliitik (1950–) *[[İlkay Gündoğan]], türgi jalgpallur (1990–) *[[Emre Güngör]], türgi jalgpallur (1984–) *[[Jacob Günterhack]], Eesti vaimulik (suri 1723) *[[Christian Günther]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1886–1966) *[[Egon Günther]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (1927–2017) *[[Werner Günthör]], Šveitsi kergejõustiklane (1961–) *[[Asım Güzelbey]], Türgi poliitik (1951–) ==Gy== *[[Asamoah Gyan]], Ghana jalgpallur (1985–) *[[Yaa Gyasi]], Ghana ja Ameerika Ühendriikide kirjanik (1989–) *[[Tenzin Gyatso]], XIV [[dalai-laama]] *[[Gyda Eiriksdatter]] (sündis 9. sajandil), üks Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] abikaasadest *[[Nils Gyldenstolpe]], Rootsi diplomaat (1642–1709) *[[Karl von Gyldenstubbe]], Eesti kohtunik ja advokaat (1862–1944) *[[Gylfi Sigurðsson]], islandi jalgpallur (1989–) *[[Jake Gyllenhaal]], USA filminäitleja *[[Maggie Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1977–) *[[Carl Carlsson Gyllenhielm]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1574–1650) *[[Sofia Gyllenhielm]], Johan III vallastütar, Pontus De la Gardie abikaasa (1559–1583) *[[Erik Karlsson Gyllenstierna]], Rootsi riigitegelane (1602–1657) *[[Richard Gynge]], rootsi jäähokimängija (1987–) *[[Gregor Gysi]], Saksa jurist ja poliitik (1948–) *[[Klaus Gysi]], Saksa DV riigitegelane (1912–1999) *[[Ferenc Gyurcsány]], Ungari poliitik (1961–) *[[Dániel Gyurta]], ungari ujuja (1989–) *[[Norbert Gyömbér]], Slovakkia jalgpallur (1992–) *[[Paul György]], ungari päritolu USA toitumisteadlane (1893–1976) *[[Enikő Győri]], Ungari majandusteadlane, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Vesna Györkös Žnidar]], Sloveenia jurist ja poliitik (1977–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|G, Biograafiad]] ihvktno51ttx1c6j9q9ap557z0unbc7 Biograafiad (S) 0 24937 6174643 6173971 2022-08-06T20:28:41Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (S)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab S-tähega. ==Sa== ''Vaata [[Biograafiad (Sa)]]'' ==Sc== ''Vaata [[Biograafiad (Sc)]]'' ==Se== ''Vaata [[Biograafiad (Se)]]'' ==Sf== *[[Carlo Sforza]], Itaalia poliitik (1872–1952) *[[Caterina Sforza]], Itaalia ülikudaam (1463–1509) *[[Galeazzo Maria Sforza]], Milano hertsog (1444–1476) *[[Ludovico Maria Sforza]], Milano hertsog (1452–1508) *[[Muzio Attendolo Sforza]], kondotjeer (1369–1424) ==Sg== *[[Giovanni Sgambati]], itaalia helilooja (1841–1914) ==Sh== *[[Sha Menghai]], hiina kalligraafiakunstnik (1900—1992) *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]], Lõuna-Jeemeni poliitik (1920–1981) *[[Victor Shabangu]], Svaasimaa kergejõustiklane (1970–2018) *[[Alexander Shabalov]], USA maletaja (1967–) *[[Betty Shabazz]], Malcolm X-i abikaasa (1936–1997) *[[James Shabazz]] (James Warden, James 67X), USA usutegelane, Malcolm X-i kaastööline (1931–2014) *[[Ernest Shackleton]], inglise-iiri polaaruurija (1874–1922) *[[Jennifer Shahade]], ameerika maletaja (1980–) *[[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane (1982–) *[[Matt Shadows]], USA muusik (1981–) *[[Hussain Shah]], Pakistani endine poksija (1964–) *[[John Shakespeare]], Briti köösner, William Shakespeare'i isa (16.–17. sajand) *[[William Shakespeare]], inglise kirjanik (1564–1616) *[[Shakira]], Colombia laulja (1977–) *[[Afeni Shakur]], USA muusikamänedžer *[[Tupac Shakur]], USA räppar (1971–1996) *[[Tony Shalhoub]], USA filminäitleja (1953–) *[[Gilad Shalit]], Iisraeli kaitseväelane (1986–) *[[Yits'ẖak Shamir]], Iisraeli poliitik (1915–2012) *[[Leonid Shamkovich]], USA maletaja (1923–2005) *[[Patrick M. Shanahan]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[James Shand]], Suurbritannia geoloog (1882–1957) *[[Garry Shandling]], USA näitleja *[[Harley C. Shands]], USA psühhiaater ja semiootik (1916–1981) *[[Shangguan Yunzhu]], Hiina näitleja (1920–1968) *[[Ravi Shankar]], India sitarimängija ja helilooja (1920–2012) *[[Sam Shankland]], ameerika maletaja (1991–) *[[Bill Shankly]], šoti jalgpallitreener ja jalgpallur (1913–1981) *[[Michael Shanks]], Kanada näitleja (1970–) *[[Claude Shannon]], ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija (1916–2001) *[[Molly Shannon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Benny Shanon]], Iisraeli psühholoog (1948–) *[[Dmitry Shapiro]], Vene juudi päritolu USA ettevõtja (1969–) *[[Michael Shapiro]], USA keeleteadlane ja semiootik (1939–) *[[Harlow Shapley]], ameerika astronoom (1885–1972) *[[Moshe Sharet]], Iisraeli poliitik (1894–1965) *[[Anna Sharevich]], ameerika maletaja (1985–) *[[Sharif ul-Hāshim]], Sulu sultan (15. sajand) *[[Nawaz Sharif]], Pakistani poliitik (1949–) *[[Shahbaz Sharif]], Pakistani poliitik (1951–) *[[Alok Sharma]], india päritolu Inglise konservatiivne poliitik (1967–) *[[Ari'el Sharon]], Iisraeli poliitik (1928–2014) *[[Henry Graham Sharp]], Suurbritannia iluuisutaja (1917–1995) *[[Keesha Sharp]], USA näitleja (1973–) *[[Margery Sharp]], inglise kirjanik (1905–1991) *[[Alfred Sharpe]], Suurbritannia koloniaalametnik (1853–1935) *[[William Shatner]], [[Kanada]] filminäitleja (1931–) *[[Kevin Shattenkirk]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Fiona Shaw]], iiri näitleja (1958–) *[[George Bernard Shaw]], iiri päritolu inglise näitekirjanik (1856–1950) *[[Irwin Shaw]], USA kirjanik (1913–1984) *[[Luke Shaw]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Ron Shaw]], Briti matemaatik (1929–2015) *[[Sandie Shaw]], inglise laulja (1947–) *[[Wallace Shawn]], Ameerika Ühendriikide filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1943–) *[[Jack Shea]], USA kiiruisutaja (1910–2002) *[[John Shea]], USA näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Alan Shearer]], endine Inglismaa jalgpallur (1970–) *[[Conor Sheary]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Daniel Shechtman]], Iisraeli materjaliteadlane (1941–) *[[Charlie Sheen]], USA filminäitleja (1962–) *[[Martin Sheen]], USA filminäitleja (1940–) *[[Ed Sheeran]], Briti laulja (1991–) *[[Millard Sheets]], USA kunstnik (1907–1989) *[[Henry M. Sheffer]], Ameerika loogik (1882–1964) *[[Mehmet Shehu]], Albaania poliitik (1913–1981) *[[Sheikh Muszaphar Shukor]], Malaisia kosmonaut ja arst (1972) *[[Ali Mohamed Shein]], Tansaania poliitik (1948–) *[[Harry Shein]], Eesti ja Iisraeli arhitekt (1947–2013) *[[Reet Shein]] eesti päritolu Iisraeli arhitekt (1946–) *[[Ardalan Shekarabi]], Iraani päritolu sotsiaaldemokraatlik Rootsi poliitik (1978–) *[[Joseph Orville Shelby]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1830–1897) *[[Sidney Sheldon]], kirjanik (1917–2007) *[[Rupert Sheldrake]], Suurbritannia parapsühholoog ja biokeemik (1942–) *[[Mary Shelley]], inglise kirjanik (1797–1851) *[[Percy Shelley]], inglise luuletaja (1792–1822) *[[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Shen Xue]], Hiina iluuisutaja (1978–) *[[Shen Yang]], hiina maletaja (1989–) *[[Sheng Yen]], Taiwani ''chan''-budistlik õpetaja (1930–2009) *[[Shenouda III]], Aleksandria paavst (1923–2012) *[[Alan Shepard]], USA astronaut (1923–1998) *[[Sam Shepard]], USA näitleja ja näitekirjanik (1943–2017) *[[William Shepherd]], Ameerika Ühendriikide endine mereväelane ja NASA astronaut (1949–) *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Cillian Sheridan]], Iirimaa jalgpallur (1989–) *[[Martin Sheridan]], USA kergejõustiklane (1881–1918) *[[Nicollette Sheridan]], Briti näitleja (1963–) *[[Muzafer Sherif]], türgi päritolu USA psühholoog (1906–1988) *[[Teddy Sheringham]], Briti jalgpallur (1966–) *[[Chhang Dawa Sherpa]], Nepali alpinist (1982–) *[[Pasang Lhamu Sherpa]], Nepali alpinist (1961–1993) *[[Lloyd Sherr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Charles Scott Sherrington]], inglise füsioloog (1857–1952) *[[Mark Sherwin]], Cooki saarte kergejõustiklane (1970–) *[[Haakon Shetelig]], norra arheoloog (1877–1955) *[[Shi Liang]], hiina jurist ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1900–1985) *[[Shi Zhengli]], hiina viroloog (1964–) *[[M. P. Shiel]], Briti kirjanik ja Redonda kuningas (1865–1947) *[[Brooke Shields]], ameerika näitleja ja modell (1965–) *[[Mikaela Shiffrin]], USA mäesuusataja (1995–) *[[Jean Shiley]], USA kõrgushüppaja (1911–1998) *[[Robert J. Shiller]], USA majandusteadlane (1946–) *[[Shigeru Shimada]], Jaapani diplomaat (1885–1954) *[[Hitomi Shimatani]], jaapani poplauljatar (1980–) *[[John Shimkus]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1958–) *[[Hakubun Shimomura]], Jaapani poliitik (1954–) *[[Yingluck Shinawatra]], Tai poliitik (1967–) *[[Kaneto Shindō]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (1912–2012) *[[Makoto Shinkai]], jaapani filmilavastaja (1973–) *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Mike Shinoda]], USA laulja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Hiromi Shinya]], jaapani gastroenteroloog ja kirurg (1935–) *[[Harold Shipman]], Briti arst-sarimõrvar *[[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (1931–) *[[Hideki Shirakawa]], jaapani keemik (1936–) *[[Cabdi Faarax Shirdoon]], Somaalia majandusteadlane, ettevõtja ja poliitik (1958–) *[[Vandana Shiva]], India keskkonnakaitsja ja füüsik (1952–) *[[William Bradford Shockley]], füüsik ja leiutaja (1910–1989) *[[Carolyn Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1929–) *[[Eugene Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja planetoloogia teadusharu teerajaja (1928–1997) *[[Drew Shore]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Howard Shore]], Kanada helilooja (1946–) *[[Gregory Short]], Ameerika Ühendriikide helilooja, pedagoog ja esineja (1938–1999) *[[Nigel Short]], inglise maletaja (1965–) *[[Thomas Lloyd Short]], ameerika semiootik (1940–) *[[Frank Shorter]], USA jooksja (1947–) *[[Claudia Shotz]], bulgaaria pornonäitleja (1992–) *[[Jackie Shroff]], India näitleja (1957–) *[[Tiger Shroff]], India näitleja (1990–) *[[Alfred Shrubb]], Suurbritannia pikamaajooksja (1879–1964) *[[Sergei Shtsherbakov]], Eesti põllumees ja poliitik (1871–1937) *[[Karl Shuker]], Briti zooloog ja kirjanik (1959–) *[[Sāmiḩ Shukrī]], Egiptuse poliitik (1952–) *[[David Shulkin]], Ameerika Ühendriikide arst ja poliitik (1959–) *[[Clifford Shull]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2001) *[[George P. Shultz]], USA poliitik (1920–2021) *[[Richard Shusterman]], pragmatistlik kunstiesteetik ja filosoof (1949–) *[[Nevil Shute]], inglise kirjanik, lennukiinsener ja piloot (1899–1960) *[[Yuliya Shvayger]], Iisraeli maletaja (1994–) *[[M. Night Shyamalan]], USA filmirežissöör, -stsenarist ja -produtsent (1970–) *[[Luca Shytaj]], Itaalia maletaja (1986–) ==Si== ''Vaata [[Biograafiad (Si)]]'' ==Sj== *[[Olga Sjatkovskaja]], Eesti loomaarst (1973–) *[[Sjoerd Sjoerdsma]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1981–) *[[Sjón]], islandi luuletaja ja proosakirjanik (1962–) *[[Sanan Sjugirov]], kalmõki maletaja (1993–) *[[Semjon Sjulski]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1908–1952) *[[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja (1990–) *[[Rašid Sjunjajev]], Venemaa astrofüüsik (1943–) *[[Gudrun Sjödén]], Rootsi moelooja ja ettevõtja (1941–) *[[Stig Sjölin]], Rootsi poksija (1928–1995) *[[Jonas Sjöstedt]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Oscar Sjöstedt]], Eesti aukonsul Rio de Janeiros (1885–1958) *[[Sarah Sjöström]], Rootsi ujuja (1993–) *[[Maj Sjöwall]], rootsi graafik, ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1935–2020) ==Sk== *[[Har'el Skaat]], Iisraeli laulja (1981–) *[[Fredrik Skagen]], norra kirjanik (1936–2017) *[[Gintarė Skaistė]], Leedu poliitik (1981–) *[[Kārlis Skalbe]], läti proosakirjanik, luuletaja ja aktivist (1879–1945) *[[Zorjana Skaletska]], Ukraina jurist ja poliitik (1980–) *[[Jefstafi Skalon]], Venemaa riigitegelane (1845–1902) *[[Skanderbeg]], albaania rahvuskangelane *[[Oļegs Skarainis]], Läti skulptor (1923–2017) *[[Stellan Skarsgård]], rootsi filminäitleja (1951–) *[[Francysk Skaryna]], valgevene ja idaslaavi esmatrükkal, teadlane, valgustaja, tõlkija, kirjanik ja graafik (1490–1551) *[[Phandu Skelemani]], Botswana poliitik (1945–) *[[Spyrídon Skémpris]], kreeka maletaja (1958–) *[[Roosevelt Skerrit]], Dominica poliitik (1972–) *[[Ellyes Skhiri]], Tuneesia jalgpallur (1995–) *[[Robert Skidelsky]], Suurbritannia majandusajaloolane (1939–) *[[Ville Skinnari]], Soome poliitik ja endine jäähokimängija (1974–) *[[Burrhus Frederic Skinner]], USA psühholoog (1904–1990) *[[Quentin Skinner]], Suurbritannia ajaloolane (1940–) *[[Dmitri Skiperski]], jalgpallur (1973–) *[[Ossian Skiöld]], rootsi vasaraheitja (1889–1961) *[[Ann Elen Skjelbreid]], norra laskesuusataja (1971–) *[[Max Skladanowsky]], saksa leiutaja (1863–1939) *[[Matvei Skobelev]], Vene poliitik (1885–1938) *[[Lidija Skoblikova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja (1939–) *[[Nikolai Skoblin]], vene sõjaväelane ja [[OGPU]] agent (1893–1937) *[[Kaia Skoblov]], eesti näitleja (1979–) *[[Vibeke Skofterud]], Norra murdmaasuusataja (1980–2018) *[[Cecilie Skog]], norra retkleja ja alpinist (1974–) *[[Jan Skolimowski]], eesti arhitekt (1977–) *[[Mihhail Skopin-Šuiski]], Venemaa riigitegelane (1586–1610)[http://scopin.narod.ru/index.htm] *[[Otto Skorzeny]], Relva-SS-i ohvitser (1908–1975) *[[Jens Christian Skou]], taani keemik (1918–2018) *[[Pános Skourlétis]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Cleon Skousen]], USA ajakirjanik (1913–2006) *[[Werner Skowron]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1943–2016) *[[Nathalie Skowronek]], Belgia kirjanik (1973–) *[[Artūrs Skrastiņš]], läti näitleja (1974–) *[[Kārlis Skrastiņš]], läti jäähokimängija (1974–2011) *[[SkReW]], USA räppar *[[Baiba Skride]], läti viiuldaja (1981–) *[[Sergei Skripal]] (1951–), spioneerimises süüdi mõistetud Venemaa ohvitser *[[Almira Skripchenko]], Prantsusmaa maletaja (1976–) *[[Aleksandr Skrjabin]], vene helilooja ja pianist (1872/1871–1915) *[[Gennadi Skromnov]], Eesti looduskaitsetegelane (1949–) *[[Aleksander Skrzyński]], Poola diplomaat ja poliitik (1882–1931) *[[Marianna Skrõbõkina]], Sahha filmiprodutsent (1980–) *[[Anne Skrõpnik]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf (1940–2006) *[[Artur Skrõpnik]], Eesti kitarrist (1967–) *[[Viktor Skrõpnõk]], ukraina jalgpallur ja treener (1969–) *[[Nejc Skubic]], sloveeni jalgpallur (1989–) *[[Krzysztof Skubiszewski]], Poola jurist, õigusteadlane ja poliitik (1926–2010) *[[Kazys Skučas]], Leedu poliitik ja sõjaväelane (1894–1941) *[[Andres Skuin]], eesti võrkpallitreener (1962–2003) *[[Marģers Skujenieks]], Läti poliitik (1886–1941) *[[Austra Skujiņa]], läti luuletaja (1909–1932) *[[Frīdrihs Skujiņš]], läti arhitekt (1890–1957) *[[Džemma Skulme]], Läti maalikunstnik ja poliitik (1925–2019) *[[Marta Skulme]], läti skulptor (1890–1962) *[[Jelena Skulskaja]], Eesti ajakirjanik (1950–) *[[Grigori Skulski]], juudi rahvusest Ukrainas sündinud Eesti kirjanik (1912–1987) *[[Ādolfs Skulte]], Läti helilooja ja pedagoog (1909–2000) *[[Gvido Skulte]], läti filmioperaator (1939–2013) *[[Marius Skuodis]], Leedu poliitik (1986–) *[[Maljuta Skuratov]], opritšnik (suri 1573) *[[Alexander Frank Skutch]], Ameerika Ühendriikide botaanik, ornitoloog, filosoof ja kirjanik (1904–2004) *[[Saulius Skvernelis]], Leedu poliitik ja politseijuht (1970–) *[[Viktor Aleksejevitš Skvortsov]], vene farmakoloog (1872–?) *[[Per Edvin Sköld]], Rootsi poliitik (1891–1972) *[[Bengt Skytte]], Rootsi riigitegelane ja diplomaat (1614–1683) *[[Carl Gustaf Skytte]], Rootsi sõjaväelane (1647–1714) *[[Gustav Adolf Skytte]], Rootsi aadlik ja mereröövel (1637–1663) *[[Jakob Skytte]], Tartu ülikooli esimene rektor (1616–1654) *[[Johan Skytte]], Liivimaa kindralkuberner (1577–1645) *[[Vendela Skytte]], rootsi aadlidaam, kirjanik ja epistolaar (1608–1629) ==Sl== *[[Naděžda Slabihoudová]], tšehhi tõlkija (1922–2014) *[[Krunoslav Slabinac]], horvaadi laulja (1944–2020) *[[Emilija Slabunova]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Antoine Slaby]], Belgia kabetaja (1928–2017) *[[David Slade]], suurbritannia filmilavastaja (1969–) *[[Mary Slaney]], USA kergejõustiklane (1958–) *[[Czesław Słania]], Poola-Rootsi postmarkide ja paberrahade graveerija (1921–2005) *[[Rudolf Slánský]], Tšehhoslovakkia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1901–1952) *[[Slash]] (Saul Hudson), USA-Briti muusik (1965–) *[[Laima Slava]], läti kunstiajaloolane ja kirjastaja (1947–) *[[Jaccob Slavin]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Nikolai Slavin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat (1903–1958) *[[Zinaida Slavina]], vene näitleja (1940–2019) *[[Olga Slavnikova]], vene ajakirjanik ja kirjanik (1957–) *[[Walery Sławek]], Poola poliitik (1879–1939) *[[Gregory Slay]], USA muusik, trummar (1969–2010) *[[Deke Slayton]], USA astronaut (1924–1993) *[[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1982–) *[[Michel Sleiman]], Liibanoni poliitik (1948–) *[[Boriss Slepikovski]], Eesti alpinist (1948–) *[[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja (1986–) *[[Anton Slepõšev]], Venemaa jäähokimängija (1994–) *[[Solveig Slettahjell]], norra džässlaulja (sündinud 1971) *[[Grace Slick]], ameerika laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[John Slidell]], USA poliitik ja diplomaat (1793–1871) *[[Carlos Slim Helú]], Liibanoni päritolu Mehhiko ärimees ja filantroop (1940–) *[[Fatboy Slim]], Briti muusik (1963–) *[[Vesto Slipher]], ameerika astronoom (1875–1969) *[[Ljubov Sliska]], Venemaa poliitik (1953–) * [[Aleg Sliževski]], Valgevene jurist ja poliitik (1972–) *[[Naïm Sliti]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Nikolai Slitšenko]], Venemaa laulja, teatri- ja filminäitleja ning lavastaja (1934–2021) *[[Bogdan Śliwa]], poola maletaja (1922–2006) *[[John Sloboda]], Briti psühholoog ja maamiinide kasutamise vastu võitleja *[[Lev Slobodskoi]], Ukraina-Iisraeli kabetaja (1943–2019) *[[Joshua Slocum]], Kanada meresõitja (1844–1909) *[[Michael Slote]], filosoof *[[Juliusz Słowacki]], poola luuletaja ja näitekirjanik (1809–1849) *[[Aado Slutsk]], eesti ajakirjanik ja raadiojuht (1918–2006) *[[Ināra Slucka]], läti näitleja ja lavastaja (1959–) *[[Grigori Služitel]], vene kirjanik ja näitleja (1983–) *[[Irina Slutskaja]], vene iluuisutaja (1979–) *[[Boriss Slutski]], vene luuletaja (1919–1986) *[[Leonid Slutski]], Venemaa poliitik (1968–) *[[Fredrik Gottlieb Slöör]], Ingerimaa vaimulik (1835–1889) *[[Georg Frithjof Slöör]], Eesti ja soome vaimulik (1874–1934) ==Sm== *[[Izmir Smajlaj]], albaania kaugushüppaja (1993–) *[[Tringe Smajli]], Albaania vabadusvõitleja (1880–1917) *[[Bertrice Small]], USA kirjanik (1937–2015) *[[Chris Smalling]], inglise jalgpallur (1989–) *[[John Jamieson Carswell Smart]], Austraalia filosoof (1920–2012) *[[Ninian Smart]], Briti usuteadlane ja filosoof (1927–2001) *[[Viktor Smeds]], soome võimleja (1885–1957) *[[Mihkel Smeljanski]], eesti näitleja ja laulja (1950–2020) *[[Rudolf Smend]], saksa teoloog (1851–1913) *[[David Smerdon]], Austraalia maletaja (1984–) *[[Bernhard von Smerten]], Järva foogt (16. sajand) *[[Igor Smeško]], Ukraina poliitik (1955–) *[[Bedřich Smetana]], tšehhi helilooja (1824–1884) *[[Vladimir Smetanin]], Eesti statistik (1888–1945) *[[Raissa Smetanina]], vene murdmaasuusataja (1952–) *[[Antanas Smetona]], Leedu poliitik (1874–1944) *[[Aistė Smilgevičiūtė]], leedu laulja (1977–) *[[Ilia Smirin]], Iisraeli maletaja (1968–) *[[Aleksandr Smirnov (kirjandusteadlane)|Aleksandr Aleksandrovitš Smirnov]], kirjandusteadlane ja tõlkija (1883–1962) *[[Aleksandr Smirnov (ajakirjanik)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], ajakirjanik, ajakirja [[Russkaja Žizn]] toimetaja (1864–1898) *[[Aleksandr Smirnov (teoloog)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], õigeusu vaimulik ja teoloog (1839–1906) *[[Aleksandr Smirnov (näitleja)|Aleksandr Iljitš Smirnov]], näitleja (1909–1977) *[[Aleksandr Smirnov (filoloog)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], keele- ja kirjandusteadlane (1842–1905) *[[Aleksandr Smirnov (biokeemik)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], biokeemik ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia liige (1888–1945) *[[Aleksandr Smirnov (lendur)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], endine sõjaväelendur (1920–) *[[Aleksandr Smirnov (jalgpallur)|Aleksandr Mihhailovitš Smirnov]], endine jalgpallur (1954–) *[[Aleksandr Smirnov (Nõukogude Liidu poliitik)|Aleksandr Petrovitš Smirnov]], NSV Liidu poliitik ja riigiametnik (1877–1938) *[[Aleksandr Smirnov (lastekirjanik)|Aleksandr Platonovitš Smirnov]], lastekirjanik (1854–1900) *[[Aleksandr Smirnov (ooperilaulja)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], ooperilaulja (1870–1942) *[[Aleksandr Smirnov (arst)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], kirurg ja arstiteadlane (1886–1972) *[[Aleksandr Smirnov (Venemaa poliitik)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Viktorovitš Smirnov]], iluuisutaja (1984–) *[[Artjom Smirnov]], vene maletaja (1985–) *[[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur (1979–) *[[Savvati Smirnov]], Eesti keeleteadlane (1929–2002) *[[Sergei Smirnov]], Venemaa riigiametnik ja sõjaväelane (1950–) *[[Sergei Smirnov (ajakirjanik)]], vene ajakirjanik (1975–) *[[Vladimir Smirnov]], Kasahstani suusataja (1964–) *[[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur (1983–) *[[Jørgen Smit]], norra antroposoof (1916–1991) *[[Adam Smith]], šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane (1723–1790) *[[Adrian Smith]], inglise kitarrist (1957–) *[[Alex Smith]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1984–) *[[Ali Smith]], Šoti kirjanik (sündinud 1962) *[[Anna Nicole Smith]], USA näitlejatar, seksisümbol (1967–2007) *[[Axel Smith]], Rootsi maletaja (1986–) *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Calvin Smith]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Chadwick Smith]], tšerokiide ülempealik (1950–) *[[Christine Smith]], fotomodell (1979–) *[[Craig Smith]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Dean Smith]], USA sprinter (1932–) *[[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (1971–) *[[Edmund Kirby Smith]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1824–1893) *[[Edward Smith]], [[Titanic]]u kapten (1850–1912) *[[Elinor Smith]], USA lendur (1911–2010) *[[George E. Smith]], ameerika füüsik (1930–) *[[Ian Smith]], Rodeesia poliitik (1919–2007) *[[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja (1998–) *[[James Smith (ihtüoloog)|James Smith]], Lõuna-Aafrika ihtüoloog (1897–1968) *[[John Smith (maadleja)|John Smith]], USA maadleja (1965–) *[[Lyman C. Smith]], Ameerika Ühendriikide tööstur (1850–1910) *[[Maggie Smith]], inglise filmi-, teatri- ja seriaalinäitleja (1934–) *[[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja (1982–) *[[Maurice Smith]], Jamaica kümnevõistleja (1980–) *[[Patti Smith]], USA laulja (1946–) *[[Quentin Smith]], ameerika filosoof (1952–) *[[Regan Smith]], USA ujuja (2002–) *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]], inglise laulja (1959–) *[[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja (1979–) *[[Samantha Smith]], USA koolitüdruk, kes kirjutas Andropovile (1972–1985) *[[Spencer Smith]], USA muusik (1987–) *[[Warren Cummings Smith]], eesti mäesuusataja (1992–) *[[Will Smith]], USA filminäitleja (1968–) *[[William Smith]], inglise geoloog ja paleontoloog (1769–1839) *[[Yeardley Smith]], USA näitleja (1964–) *[[Oliver Smithies]], USA geneetik (1925–2017) *[[Edward Smith-Stanley (14. Derby krahv)|Edward Smith-Stanley]], 14. Derby krahv *[[Evald Smitt]], eesti jalgpallur (1915–2007) *[[Innokenti Smoktunovski]], vene näitleja (1925–1994) *[[Lee Smolin]], USA ja Kanada füüsikateoreetik ja teaduskirjanik (1955–) *[[Fjodor Smolov]], vene jalgpallur (1990–) *[[George Smoot]], Ameerika Ühendriikide astrofüüsik ja kosmoloog (1945–) *[[Josef Smrkovský]], Tšehhoslovakkia poliitik ja riigitegelane (1911–1974) *[[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja modell (1982–) *[[Jakov Smuškevitš]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1902–1941) *[[Ilona Smuškina]], Eesti kultuuritegelane (1948–) *[[Aaron Smuts]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[Juhan Smuul]], eesti kirjanik (1922–1971) *[[Vassili Smõslov]], vene maletaja (1921–2010) ==Sn== *[[Vassili Snegov]], Nõukogude Liidu sporditegelane (1902–1990) *[[Mircea Snegur]], Moldova riigitegelane (1940–) *[[Wesley Sneijder]], hollandi jalgpallur (1984–) *[[Johann Wilhelm Snell]], saksa õigusteadlane (1789–1851) *[[Johan Vilhelm Snellman]], Soome ühiskonnategelane ja publitsist (1806–1881) *[[Antanas Sniečkus]], Leedu NSV parteitegelane (1903–1974) *[[Wesley Snipes]], ameerika filminäitleja (1962–) *[[Robert Snodgrass]], Šotimaa jalgpallur (1987–) *[[Snofru]], Vana-Egiptuse kuningas (27.–26. sajand eKr) *[[Carl Snoilsky]], Rootsi luuletaja ja diplomaat (1841–1903) *[[Snorri Sturluson]], Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik (1178–1241) *[[Charles Percy Snow]], inglise teadlane ja kirjanik (1905–1980) *[[Jon Snow]], inglise ajakirjanik *[[Mark Snow]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1946–) *[[Edward Snowden]], USA luuraja (1983–) *[[Gary Snyder]], USA kirjanik ja looduskaitsja (1930–) *[[Timothy Snyder]], USA ajaloolane (1969–) ==So== ''Vaata [[Biograafiad (So)]]'' ==Sp== *[[Paul-Henri Spaak]], Belgia poliitik (1899–1972) *[[Vincenzo Spadafora]], Itaalia poliitik (1974–) *[[David Spade]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[James Spader]], USA filminäitleja (1960–) *[[Andrejs Spāģis]], Läti pedagoog ja publitsist (1820–1871) *[[Jens Spahn]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Uroš Spajić]], serbia jalgpallur (1993–) *[[Luciano Spalletti]], Itaalia jalgpallitreener ja jalgpallur (1959–) *[[Kirsti Sparboe]], norra laulja (1946–) *[[Jordin Sparks]], USA muusik (1989–) *[[Nicholas Sparks]], USA kirjanik (1965–) *[[Spartacus]], Traakiast pärit gladiaator, orjade mässu juht Rooma riigis (2.–1. sajand eKr) *[[Tim Sparv]], Soome jalgpallur (1987–) *[[Boriss Spasski]], Venemaa maletaja (1937–) *[[Oliver Spasovski]], Makedoonia poliitik (1976–) *[[Charles Edward Spearman]], inglise psühholoog (1863–1945) *[[Wallace Spearmon]], USA kergejõustiklane (1984–) *[[Britney Spears]], laulja (1981–) *[[Jamie Lynn Spears]], USA näitleja ja laulja (1991–) *[[Justus Friedrich Specht]], Pärnu raehärra (1822–1907) *[[Phil Spector]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (1939–2021) *[[Maximilian von Spee]], Saksamaa sõjaväelane (1861–1914) *[[Gary Speed]], Walesi jalgpallur ja treener (1969–2011) *[[Scott Speed]], USA autovõidusõitja (1983–) *[[Heli Speek]], eesti dokumentaalfilmide režissöör (1948–) *[[Jaan Speek]], eesti kirjanik ja kooliõpetaja (1866–1921) *[[Peeter Speek]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1873–1968) *[[Tiiu Speek]], eesti tõlkija (1958–) *[[Albert Speer]], saksa arhitekt ja poliitik (1905–1981) *[[Oskar Woldemar Speer]], Eesti vaimulik (1838–1898) *[[Viktor Woldemar Theodor Speer]], Eesti vaimulik (1875–1946) *[[Ronald Speirs]], USA sõjaväelane (1920–2007) *[[Regina Spektor]], vene päritolu USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1980–) *[[Edward Speleers]], Suurbritannia näitleja (1987–) *[[Aaron Spelling]], USA filmi- ja teleprodutsent (1923–2006) *[[Baldwin Spencer]], Antigua ja Barbuda poliitik (1948–) *[[Bud Spencer]], Itaalia näitleja, filmilooja ja ujuja (1929–2016) *[[Herbert Spencer]], inglise filosoof ja sotsioloog (1820–1903) *[[Percival Spencer]], Jamaica sprinter (1975–) *[[Oswald Spengler]], saksa filosoof (1880–1936) *[[Urassaya Sperbund]], tai filminäitleja (1993–) *[[Göran von Sperling]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1691) *[[Ulrich von Sperreuter]], sõjaväelane (1664–1745) *[[Burchard Leonhard Viktor Sperrlingk]], eesti vaimulik (1854–1905) *[[Paul Sperrlingk]], eesti keemik (1887–1939) *[[Roger Sperry]], USA neuropsühholoog (1913–1994) *[[Jason Spezza]], Kanada jäähokimängija (1983–) *[[Anne Spiegel]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Art Spiegelman]], USA koomiksikunstnik (1948–) *[[Steven Spielberg]], USA filmirežissöör *[[Johnny Spillane]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Bernard Spilsbury]], inglise kohtuarst (1877–1947) *[[Leonardo Spinazzola]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Michael Spindelegger]], Austria poliitik (1959–) *[[Bernhard Justus Thomas Spindler]], Eesti vaimulik (1822–1892) *[[Friedrich Spindler]], Eesti vaimulik ja baltisaksa ajakirjanik (1866–1920) *[[Georg Wilhelm Spindler]], Eesti vaimulik (1793–1838) *[[Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1860–1893) *[[Nikolaus Friedrich Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1831–1894) *[[Altiero Spinelli]], itaalia poliitik (1907–1986) *[[Leon Spinks]], USA poksija (1953–2021) *[[Caroll Spinney]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Baruch Spinoza]], juudi päritolu Hollandi filosoof (1632–1677) *[[Norman Spinrad]], USA ulmekirjanik (1940–) *[[Andrei Spînu]], Moldova poliitik (1986–) *[[Valeri Spiridonov]], Eesti maadleja (1952–1993) *[[Aleksei Spiridov]], Venemaa sõjaväelane (1753–1828) *[[Ugo Spirito]], itaalia filosoof (1896–1979) *[[Herbert J. Spiro]], saksa päritolu USA poliitikategelane ja politoloog (1924–) *[[Mark Spitz]], USA ujuja (1950–) *[[Rein Spitz]], Eesti ajakirjanik (1959–) *[[Carl Spitzweg]], saksa romantistlik maalikunstnik ja luuletaja (1808–1885) *[[Edmund Spohr]], baltisaksa botaanik ja õppejõud (1887–1964) *[[Veiko Spolītis]], Läti poliitik ja politoloog (1971–) *[[Lisa Spoonauer]], USA filminäitleja (1972–2017) *[[Ryan Spooner]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Heinrich Sprenge]], Narva foogt 15. sajandil *[[Göran Magnus Sprengtporten]], poliitik (1740–1819) *[[Latrell Sprewell]], USA korvpallur (1970–) *[[Edgar Spriit]], Eesti poliitik (1922–1993) *[[Eero Spriit]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Elonna Spriit]], Eesti tantsija ja tantsupedagoog (1934–2016) *[[Anton Springer]], saksa kunstiajaloolane (1825–1891) *[[Benedictus Springer]], hollandi kabetaja (1897–1960) *[[Ron Springett]], Inglismaa jalgpallur (1935–2015) *[[Bruce Springsteen]], USA laulja (1949–) *[[Cole Sprouse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1992–) *[[Edmunds Sprūdžs]], Läti poliitik (1980–) *[[Johann Alexander Spränger]], Eesti vaimulik (1837–1877) *[[Indrek Spungin]], eesti laulja (1983–) *[[Oskars Spurdziņš]], Läti ökonomist ja poliitik (1963–) *[[Johann Spurzheim]], saksa arst (1776–1832) *[[L. Sprague de Camp]], USA kirjanik (1907–2000) *[[Voldemārs Sprūžs]], läti alpinist *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Wolfgang Späte]], Saksa purilendur ja sõjaväelane (1919–1997) ==Sq== *[[Sébastien Squillaci]], Prantsusmaa jalgpallur (1980–) *[[Chris Squire]], inglise muusik (1948–2015) ==Sr== *[[Boriss Sreznevski]], vene geograaf (1857–1934) *[[Eva Sršen]], sloveeni laulja (1951–) ==Sz== *[[Witold Szabłowski]], poola ajakirjanik (1980–) *[[László Szabó]], ungari maletaja (1917–1998) *[[László Szabó (poliitik)|László Szabó]], ungari poliitik (1970–) *[[Magda Szabó]], ungari kirjanik (1917–2007) *[[István Szabó]], ungari filmirežissöör (1938–) *[[József Szájer]], Ungari poliitik (1961–) *[[Ádám Szalai]], ungari jalgpallur (1987–) *[[Attila Szalai]], ungari jalgpallur (1998–) *[[Paweł Szałamacha]], Poola poliitik (1969–) *[[Tibor Szamuely]], juudi rahvusest Ungari kommunistlik poliitik ja ajakirjanik (1890–1919) *[[Grażyna Szapołowska]], poola näitleja (1953–) *[[Emese Szász]], ungari vehkleja (1982–) *[[Thomas Szasz]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1920–2012) *[[Ágnes Szávay]], ungari tennisist (1988–) *[[Edward Szczepanik]], Poola peaminister eksiilis (1915–2005) *[[Jan Szczepański]], Poola poksija (1939–2017) *[[Wally Szczerbiak]] (1977–) *[[Wojciech Szczęsny]], poola jalgpallur (1990–) *[[Mariusz Szczygieł]], poola ajakirjanik ja kirjanik (1966–) *[[Marian Szeja]], poola jalgpallur (1941–2015) *[[Gonzago von Szeliga-Mierzejewski]], Eesti arst (1884–1966) *[[Wladislaus von Szeliga-Mierzeyewski]] *[[Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski]] *[[Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski]], saksakeelse saarluse alalhoidja ja edendaja (1926–) *[[Jan Szembek]], Poola diplomaat (1881–1945) *[[Albert Szent-Györgyi]], Ungari füsioloog (1893–1986) *[[Sándor Szerényi]], ungari maletegelane (1905–2007) *[[Szeto Wah]], Hongkongi poliitik (1931–2011) *[[Péter Szijjártó]], Ungari poliitik (1978–) *[[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja (1990–) *[[Ferenc Szirko]], Eesti günekoloog (1959–) *[[Gabor Szirko]], Eesti günekoloog *[[Jerzy Szmajdziński]], Poola poliitik (1952–2010) *[[Dominik Szoboszlai]], ungari jalgpallur (2000–) *[[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja (1979–) *[[Michał Szpak]], poola laulja (1990–) *[[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik (1979–) *[[Marian Szumlakowski]], Poola diplomaat (1893–1961) *[[Łukasz Szumowski]], Poola kardioloog, arstiteadlane ja poliitik (1972–) *[[Beata Szydło]], poola poliitik (1963–) *[[Jolanta Szymanek-Deresz]], Poola poliitik ja jurist (1954–2010) *[[Julius Alfons Nikolai Szymanowski]], arstiteadlane (1829–1868) *[[Julian Szymański]], Poola poliitik ja okultist (1870–1958) *[[Konrad Szymański]], Poola poliitik (1969–) *[[Wisława Szymborska]], poola luuletaja ja tõlkija (1923–2012) *[[Jan Szyszko]], Poola metsateadlane ja poliitik (1944–2019) *[[Zygmunt Franciszek Szystowski]], Poola sõjaväelane (1898–1991) ==St== ''Vaata [[Biograafiad (St)]]'' ==Su== ''Vaata [[Biograafiad (Su)]]'' ==Sv== *[[Svala Björgvinsdóttir]], islandi laulja (1977–) *[[Gunde Svan]], rootsi murdmaasuusataja (1962–) *[[Svandís Svavarsdóttir]], Islandi poliitik (1964–) *[[Rasmus Svane]], Saksamaa maletaja (1997–) *[[Nikolai Svanidze]], Venemaa ajakirjanik ajaloolane ja õppejõud (1955–) *[[Svante Nilsson]], Rootsi riigitegelane (1460–1512) *[[Jens Arne Svartedal]], norra murdmaasuusataja (1976–) *[[Theodor Svedberg]], rootsi keemik (1884–1971) *[[Viktor Svedberg]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1991–) *[[Sveinn Björnsson]], Islandi poliitik (1881–1952) *[[Svend Harkhabe]], Taani, Norra ja Inglismaa kuningas (suri 1014) *[[Emil Hegle Svendsen]], Norra laskesuusataja (1985–) *[[Lars Svendsen]], norra filosoof (1970–) *[[Jacob Svenske]], Eesti vaimulik (?–1771) *[[Johannes Svenske]], Eesti vaimulik (?–1727) *[[Alice Svensson]], Rootsi laulja (1991–) *[[Johan Rudolf Svensson]], Rootsi maadleja (1899–1978) *[[Jakov Sverdlov]], nõukogude riigitegelane (1885–1919) *[[Václav Svěrkoš]], tšehhi jalgpallur (1983–) *[[Sverre Magnus]], Norra prints (2005–) *[[Jevgeni Svešnikov]], vene maletaja (1950–2021) *[[Vladimirs Svešņikovs]], Läti maletaja (1986–) *[[Vladimir Svet]], Eesti poliitik (1992–) *[[Mihhail Svetin]], vene teatri- ja filminäitleja (1930–2015) *[[Mihhail Svetlov]], Vene luuletaja (1903–1964) *[[Mihhail Svetov]], Venemaa opositsioonipoliitik (1985–) *[[Dumitru Svetuşchin]], Moldova maletaja (1980–2020) *[[Pjotr Svidler]], vene maletaja (1976–) *[[Aksel Lund Svindal]], Norra mäesuusataja (1982–) *[[Mihhail Svinelupov]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1903–1979) *[[Pehr Evind Svinhufvud]], Soome poliitik (1861–1944) *[[Māra Svīre]], läti kirjanik (1936–) *[[Georgi Sviridov]], vene helilooja (1915–1998) *[[Georgi Svirski]], arstiteadlane (1853–1910) *[[Pjotr Svjatopolk-Mirski]], Venemaa Keisririigi poliitik ja sõjaväelane (1857–1914) *[[Svjatoslav I]], Kiievi-Vene vürst (suri 972) *[[Viktor Svjatõšev]], Jõgeva maavanem (1956–) *[[Cyril Svoboda]], tšehhi poliitik (1956–) *[[Karel Svoboda]], tšehhi helilooja (1939–2007) *[[Ludvík Svoboda]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1895–1979) *[[Gunnar Svärdson]], Rootsi ihtüoloog ja geneetik (1914–1994) ==Sw== *[[Jimmy Swaggart]], USA pastor, laulja ja tele-evangelist (1935–) *[[Leonhard Swahn]], Eesti vaimulik (1711–1784) *[[Joseph Swan]], briti füüsik ja keemik (1828–1914) *[[Candice Swanepoel]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell (1988–) *[[Hilary Swank]], USA filminäitlejatar (1974–) *[[Leonie Swann]], Saksa krimikirjanik (1975–) *[[Steven Swanson]], Ameerika Ühendriikide insener ja astronaut (1960–) *[[Sushma Swaraj]], India poliitik (1952–2019) *[[Hans Swarowsky]], Austria dirigent (1899–1975) *[[Olof Swartz]], rootsi botaanik (1760–1818) *[[Patrick Swayze]], USA näitleja (1952–2009) *[[Emanuel Swedenborg]], rootsi teadlane, kristlik müstik, teoloog ja filosoof (1688–1772) *[[Darrell Sweet]], šoti trummar (1947–1999) *[[Iga Świątek]], poola tennisist (2001–) *[[Kazimierz Świątek]], Valgevene vaimulik (1914–2011) *[[Dariusz Świercz]], USA maletaja (1994–) *[[Stanisław Świeżawski]], Poola jurist ja poliitik (1895–1974) *[[Justyna Święty-Ersetic]], Poola kergejõustiklane (1992–) *[[Clive Swift]], Inglismaa näitleja (1936–2019) *[[Graham Swift]], inglise kirjanik (1949–) *[[Jonathan Swift]], iiri ingliskeelne kirjanik ja vaimulik (1667–1745) *[[Taylor Swift]], USA laulja (1989–) *[[Richard Swinburne]], Briti filosoof (1934–) *[[Jo Swinson]], Briti poliitik (1980–) *[[Tilda Swinton]], šoti näitleja (1960–) *[[Kazimierz Świtalski]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1886–1962) *[[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter (1997–) ==Sõ== *[[Andres Sõber]], eesti korvpallur ja treener (1956–) *[[Ants Sõber]], eesti helilooja (1928–1995) *[[Elvia Sõber]], eesti kabetaja (1993–) *[[Hans Sõber]], eesti arst (1890–1962) *[[Linda Sõber]], eesti skulptor (1911–2004) *[[Venda Sõelsepp]], eesti luuletaja (1923–2006) *[[Villem Sõelsepp]], eesti Vabadussõja veteran ja pikaealine (1894–1999) *[[Aivar Sõerd]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1964–) *[[Endel Sõerde]], eesti teleajakirjanik (1926–2000) *[[Endel Sõgel]], eesti kirjandusteadlane (1922–1998) *[[Lea Sõgel]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1952–2020) *[[Urmas Sõgel]], eesti ajaloolane (1952–2019) *[[Voldemar Sõjamägi]], Nõmme linnaosa linnapea (1903–1984) *[[Oleg Sõlg]], eesti laulja (1951–2006) *[[Avo Sõmer]], Eesti päritolu USA muusikateadlane ja helilooja (1934–) *[[Johann Sõmer]], eesti vaimulik (1902–1964) *[[Tarvo Sõmer]], eesti näitleja (1973–) *[[Toivo Sõmer]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1967–) *[[Bruno Sõmeri]], eesti kunstnik ja pedagoog (1923–2014) *[[Anne-Liis Sõmermaa]], eesti lihhenoloog, botaanik ja fütopatoloog (1938–) *[[Heino Sõna]], eesti kandlemängija (1937–2019) *[[Andres Sõnajalg]] *[[Ats Sõnajalg]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (1990–) *[[Jakob Sõnajalg]], Eesti poliitik (1887–1947) *[[Oleg Sõnajalg]] (1959–) *[[Siiri Sõnajalg]], eesti laulja (1962–) *[[Viivi Sõnajalg]], eesti laulja (1962–2021) *[[Andrei Sõritsa]], Eesti arst ja endine sportlane (1961–) *[[Eduard Sõrmus]], eesti viiuldaja ja revolutsionäär (1878–1940) *[[Inna Sõrmus]], eesti baleriin ja pedagoog (1967–) *[[Tamara Sõrmus]], eesti matemaatik ja baleriin (1926–2018) *[[August Sõrra]], eesti advokaat (1903–1944) *[[Jaan Sõrra]] (1954–) *[[Märt Sõrra]], Eesti poliitik (1872–1948) *[[Oleg Sõssujev]], Venemaa ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Kaja Sõstra]], eesti statistik (1965–) *[[Olga Sõtnik]], Eesti poliitik (1980–) *[[Artem Sõtnõk]], Ukraina jurist ja riigiametnik (1979–) *[[Renata Sõukand]], eesti kultuuriantropoloog ja semiootik (1974–) *[[Urmas Sõõrumaa]], eesti ettevõtja (1961–) ==Sä== *[[Enn Säde]], eesti helioperaator (1938–) *[[Margit Säde]], eesti kunstikriitik (1984–) *[[Oskar Sädek]], eesti maalikunstnik (1906–1942) *[[Dinara Säduakasova]], kasahhi maletaja (2000–) *[[Ernst Säga]], eesti arst (1899–1975) *[[Robert Säga]], eesti põllumees (1869–?) *[[Eduard Säkk]], Eesti insener, tööstur ja poliitik (1875–1943) *[[Alfred Sällik]], eesti laulja, lavastaja, näitleja (1890–1943) *[[Friedrich Sämisch]], saksa maletaja (1896–1975) *[[August Sänn]], Kilingi-Nõmme alevivolinik (1892–1936) *[[Johannes Säre]], eesti fotokunstnik *[[Karl Säre]], EKP 1. sekretär 1940–41 (1903–1945) *[[Meelis Säre]], Eesti sõjaväelane (1960–) *[[Meeri Säre]], eesti teatrikunstnik (1929–2009) *[[Rudolf Säre]], Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariaprofessor (1909–1982) *[[Aimi Säremat]], eesti õpetaja ja koolijuht (1946–) *[[Andres Särev]], eesti lavastaja (1902–1970) *[[Oskar Särev]], Eesti sõjaväelane (1891–1971) *[[Ain Särg]], eesti meditsiinikandidaat (1932–1997) *[[Alo Särg]], eesti õpetaja ja mõisaraamatute autor *[[Ilmar Särg]], eesti kirjanik ja arst (1955–) *[[Indrek Särg]], eesti kirjanik, toimetaja ja pedagoog (1966–) *[[Karl Friedrich Särg]], eesti vaimulik (1900–1971) *[[Taive Särg]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (1962–) *[[Ants Särgava]], eesti maletaja (1969–) *[[Ernst Särgava]], Eesti poliitik ja kirjanik (1868–1958) *[[Helgi Särgava]], eesti vaimulik (1926–1999) *[[Helve Särgava]], Eesti kohtunik (1950–) *[[Karl Särgava]], eesti advokaat (1898–1942) *[[Otto Särgava]], Eesti sõjaväelane (1902–1942) *[[Peeter Särgava]], eesti vaimulik (1915–2005) *[[Viktor Särgava]], eesti arstiteadlane (1918–1983) *[[Viktor Särgava (advokaat)|Viktor Särgava]], eesti advokaat *[[Harri Säteri]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Anna-Caren Sätherberg]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Richard Säägi]], eesti sõjaveteran (1925–2013) *[[Aimur Säärits]], eesti maadleja ja treener (1968–) *[[Anu Säärits]], eesti teleajakirjanik (1972–) *[[Gustav Sääsk]], Eesti sõjaväelane (1894–1980) *[[Kristi Sääsk]], eesti luterlik vaimulik (1973–) *[[Oleg Säyetov]], Venemaa endine poksija (1974–) *[[Mintimer Şäymiev]], Tatarstani poliitik (1937–) ==Sö== *[[Karin Söder]], Rootsi poliitik (1928–) *[[Markus Söder]], Saksamaa poliitik (1967–) *[[Carl Söderberg]], rootsi jäähokimängija (1985–) *[[Hjalmar Söderberg]], rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1869–1941) *[[Nathan Söderblom]], rootsi vaimulik (1866–1931) *[[Edith Södergran]], soomerootsi luuletaja (1892–1923) *[[Anders Södergren]], rootsi suusataja (1977–) *[[Alma Söderhjelm]], Soome ajaloolane (1870–1949) *[[Robin Söderling]], rootsi elukutseline tennisist (1984–) *[[Andres Sööt]], eesti filmilavastaja ja operaator (1934–) *[[Ants Sööt]], eesti koorijuht (1935–2013) *[[Heiko Sööt]], eesti näitleja (1968–1998) *[[Jaan Sööt]], eesti muusik (1964–) *[[Karl Eduard Sööt]], eesti luuletaja (1862–1950) *[[Margus Sööt]], eesti maletaja (1980–) *[[Meeli Sööt]], eesti näitleja (1937–) *[[Çağlar Söyüncü]], türgi jalgpallur (1996–) ==Sü== *[[Ilmar Süda]], eesti entomoloog (1963–) *[[Peeter Süda]], helilooja (1883–1920) *[[Peeter Südda]], Suure Tõllu lugude publitseerija (1830–1893) *[[Aime Sügis]], eesti keemik, taimetoitlane ja poliitik (1935–2017) *[[Anatol Sügis]], eesti insener ja füüsik (1934–2022) *[[Keili Sükijainen]], eesti teleajakirjanik ja -saatejuht (1991–) *[[Elo Süld]], eesti usundiloolane (1979–) *[[Meelis Süld]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Jüri Süldre]], eesti poksija (1946–) *[[Niklas Süle]], saksa jalgpallur (1995–) *[[András Süli]], ungari kunstnik (1897–1969) *[[Boris Sülluste]], eesti maadleja ja treener (1916–1997) *[[Aleksander Sünter]], eesti rahvamuusik (1970–2014) *[[Peep Sürje]], eesti insener (1945–2013) *[[Patrick Süskind]], saksa kirjanik (1949–) *[[Wilhelm Süß]], saksa klassikaline filoloog (1882–1969) *[[Elin Sütiste]], eesti tõlkeuurija ja semiootik (1975–) *[[Juhan Sütiste]], eesti kirjanik (1899–1945) *[[Jaan Sütt]], eesti arst (1974–) *[[Arnold Süvalep]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1888–1968) *[[Galina Süvalep]], Eesti näitleja (1923–2020) *[[Kulno Süvalep]], eesti näitekirjanik, näitleja ja lavastaja (1929–1996) *[[Alli Süvalepp]], eesti botaanik (1912–1988) *[[Konstantin Süvalo]], eesti maalikunstnik (1884–1964) *[[Aet Süvari]], eesti spordiajakirjanik (1977–) *[[Franz Xaver Süßmayr]], austria helilooja (1766–1803) ==Sy== *[[Olga Syahputra]], Indoneesia näitleja (1983–) *[[Christoph von Syburg zum Busch]], Kandava foogt (surnud 1560) *[[Eberhard von Syburg zu Wischlingen]], Aluliina komtuur (surnud 1560) *[[Georg von Syburg zu Wischlingen]], Dünaburgi komtuur ja Liivi ordu diplomaat (16. sajand) *[[Jasper von Syburg zu Wischlingen]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil (suri 1571) *[[Björn von Sydow]], Rootsi poliitik (1945–) *[[Jussi Sydänmaa]], soome muusik, ansambli [[Lordi]] kitarrist (1972–) *[[Asel Sydykova]], Kõrgõzstanist pärit ettevõtja (1978–) *[[Oliver Sykes]], inglise laulja (sündinud 1986) *[[Sylvana, St. Andrewsi krahvinna]] *[[Anne Sylvestre]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (1934–2020) *[[Franciscus Sylvius]], hollandi arst ja anatoom (1614–1672) *[[Franciscus Sylvius (teoloog)|Franciscus Sylvius]], teoloog (1581 – 1648 või 1649) *[[Symmachus]], paavst (suri 514) *[[Martti Syrjä]], soome laulja ja näitleja (1959–) *[[Jan Syrový]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik (1888–1970) *[[Jan Peder Syse]], Norra poliitik (1930–1997) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|S, Biograafiad]] 11tr7bdef2lmncqtrh8ppdjn62ts4yz Frankfurt 0 25576 6174601 6019586 2022-08-06T19:16:03Z Raamaturott 56450 /* Arhitektuur ja vaatamisväärsused */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Maini-äärsest Frankfurdist; Oderi-äärse Frankfurdi kohta vaata artiklit [[Frankfurt Oderi ääres]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}} {{linn | nimi = Frankfurt | hääldus = | pilt = Skyline Frankfurt am Main 2015.jpg | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Frankfurt am Main | lipp = Flag of Frankfurt am Main.svg‎ | lipu_link = [[Frankfurdi lipp]] | vapp = Wappen Frankfurt am Main.svg | vapi_link = [[Frankfurdi vapp]] | pindala = 248,3 | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Frankfurt''' ehk '''Maini-äärne Frankfurt''' ehk '''Frankfurt Maini ääres''' ([[saksa keel]]es Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal. == Ajalugu == {{vaata|Frankfurdi linna ajalugu}} Linna on esmakordselt mainitud 794. aastal. Selle asutas Frangi riigi valitseja [[Karl Suur]]. [[Pilt:Karl Suure kuju Römerbergil Frankfurdis.JPG|thumb|püsti|Frankfurdi linna asutaja Karl Suure kuju linna keskväljaku Römerbergi ääres]] Keskajast alates on Frankfurt olnud Saksamaa vürstiriikide tähtsamaid linnu. [[1816]]–[[1866]] oli Frankfurt [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] keskus. [[1848]]. aastal pärast [[1848. aasta märtsirevolutsioon]]i moodustati Frankfurdi [[Pauli kirik (Frankfurt)|Pauli kirikus]] esimene Saksamaa esinduskogu – [[Frankfurdi Rahvuskogu]]. == Rahvastik == 2019. aastal elas Frankfurdis üle 750 000 inimese, kellest pisut üle 200 000 olid immigrandid.<ref>[https://www.frankfurt.de/sixcms/detail.php?id=3876&_ffmpar Frankfurdi koduleht]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> == Majandus == Frankfurt on Saksamaa transpordikeskus ning Mandri-Euroopa suurim finantskeskus. Samuti on see Euroopa rahandus- ja messikeskus. Linnas asuvad [[Euroopa Keskpank]], [[Saksa Föderaalpank]] ja [[Frankfurdi börs]]. 2005. aastal oli Frankfurdi [[SKP]] 75 341 [[€]], mis oli kõrgem Saksamaa keskmisest ja moodustas 336% [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskmisest SKP-st.<ref>[https://web.archive.org/web/20080610072804/http://www.insm-staedteranking.de/niv_i_bruttoinlandsprodukt-je-einwohner.html?s_id=1 INSM Städte-Ranking StädteRanking INSM] vaadatud 18.11.2013</ref> == Arhitektuur ja vaatamisväärsused == Frankfurdi kesklinna ilmestavad pilvelõhkujad, millest [[Commerzbank Tower]] on 258.7 meetriga Saksamaa ja kogu Euroopa Liidu kõrgeim hoone. Teise maailmasõja ajal sai Frankfurdi kesklinn liitlasvägede pommirünnakus kahjustada, kuid vaid väike osa neist ehitati uuesti üles. See jättis pilvelõhkujate ehitamiseks palju ruumi ja vähe opositsiooni, samal ajal kui Euroopa linnade kesklinnades tavaliselt ei soovitud väga pilvelõhkujaid näha, kuna neid ei peetud ajalooliste südalinnadega kokku sobivaks. Frankfurdi esimene kõrghoone, 110-meetrine City Gate (toona Shell Tower) valmis juba 1966. aastal, tõeline pilvelõhkujate ehitusbuum algas 1970ndatel, 1990. aastal jõuti 200 meetrini, kui valmis 256.5-meetrine Messeturm. See on andnud Frankfurdi kesklinnale hüüdnime "Mainhattan", mis on [[Main|Maini]] jõe ja [[Manhattan|Manhattani]] sõnademäng. Frankfurdi keskväljak on [[Römerberg]], mida ümbritsevad 14. ja 15. sajandi ehitised. Enamik neist hävis [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kuid ehitati hiljem uuesti üles. Keskväljakul asub linna raekoda [[Römer]]. [[Frankfurdi katedraal]] (Püha Bartolomeuse katedraal) on [[gooti stiil]]is [[toomkirik]], mis ehitati 14. ja 15. sajandil. Innenstadtis asub kirjaniku [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnikoht ja majamuuseum. <gallery> Frankfurter Dom Eiserner Steg.jpg|Frankfurdi katedraal Frankfurt.Commerzbanktower.wmt.jpg|Commerzbank Tower Alte Oper Frankfurt Winter 2008.jpg|Vana ooperimaja (Alte Oper) Frankfurt am Main - Netzplan Schienennahverkehr.png </gallery> == Haldus == Halduslikult jaguneb linn 46 linnaosaks. == Transport == [[Frankfurdi lennujaam]] on Saksamaa suurim lennujaam. See on lennuliiklustiheduselt [[Euroopa]]s kolmandal ja maailmas üheksandal kohal. {{panoraampilt|Panorama 52.JPG|800px|Panoraamvaade Römerbergile}} {{panoraampilt|Panorama Frankfurt vom Maintower.jpg|800px|Panoraamvaade Frankfurdile}} == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em|{{lihtne loend| * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Lyon]], [[Prantsusmaa]] (alates 1960) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]], [[Suurbritannia]] (alates 1966) * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Milano]], [[Itaalia]] (alates 1971) * {{riigi ikoon|Egiptus}} [[Kairo]], [[Egiptus]] (alates 1979) * {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Tel Aviv]], [[Iisrael]] (alates 1980) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Guangzhou]], [[Hiina]] (alates 1988) * {{riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]], [[Kanada]] (alates 1989) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi Vabariik]] (alates 1990) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (alates 1990) * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leipzig]], [[Saksamaa]] (alates 1991) * {{riigi ikoon|Nicaragua}} [[Granada (Nicaragua)|Granada]], [[Nicaragua]] (alates 1991) * {{riigi ikoon|India}} [[Chennai]], [[India]] (alates 2005) }} }} == Vaata ka == * [[Frankfurdi koolkond]] * [[Eintracht Frankfurt]] * [[Frankfurdi Goethe ülikool]] * [[Frankfurdi süvauuringute instituut]] * [[The Squaire]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.frankfurt.de/ Frankfurdi koduleht] {{Saksa Liit}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Hesseni linnad]] [[Kategooria:Frankfurt| ]] 0zbdgqsu6lkt503hwr8v7kybnlwvj8l Andres Larka 0 26765 6174522 6128494 2022-08-06T16:24:06Z NOSSER 8097 /* Poliitiline tegevus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | Pilt = Fail:EstArmyHighCommnd1920 - Andres Larka.JPG | Pildisuurus = 200px | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = Andres Larka | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = 5. märts 1879 | Sünnikoht = [[Pilistvere]], [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Viljandimaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1943|1|8|1879|3|5}} | Surmakoht = [[Malmõž]], [[Kirovi oblast]], [[Nõukogude Liit]] | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = [[Fail:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa keisririik]]<br>{{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = [[Vene Keiserlik armee]]<br>[[Eesti Rahvavägi]] | Teenistusaeg = | Auaste = [[kindralmajor]] | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Eesti kaitseministeerium|Eesti sõjaministeerium]] * [[Tagavaravägi]] * [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Sõjaväe Peastaabi]] * [[Tallinna Garnison]] }} | Sõjad/lahingud = {{Lihtloend| * [[Vene-Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Vabadussõda]] }} | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = [[Vabadusrist|Vabadusrist]] [[Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend|I/1]]<br>''[[Andres Larka#Tunnustused|Loend...]]'' | Ausambad = | Abikaasad = {{Lihtloend| * Blanche-Felicia Voichillo (1912–1917) * Marianne Ostrov (1919–1927) * Helmi Veroonika Ostrov (a. 1934) }} | Lapsed = 2 poega | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} '''Andres Larka''' [[Vabadusrist|VR I/1]] ([[5. märts]] [[1879]] [[Pilistvere]], [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. jaanuar]] [[1943]] [[Malmõž]], [[Kirovi oblast]], [[Nõukogude Liit]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ja poliitik, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] esimees ja riigivanema kandidaat 1934. aastal. == Elulugu == === Noorpõlv ja haridus === Andres Larka venepärane nimi oli Andrei Larko (Андрей Ларко), millist ta ka kandis [[Vene Keiserlik armee|Vene Keiserliku armee]] teenistuse aja jooksul. Larka sündis 6. märtsil (21. veebruaril vana kalendri järgi) 1879 Viljandimaal [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vallas]], Laeva külas [[mölder]] Jaan Larka ja tema abikaasa Mari Tedderi pojana. Haridusteed alustas ta 1889. aastal Laeva vallakoolis, sellele järgnes Pilistvere kihelkonnakool ja [[Põltsamaa]] Eesti Aleksandri linnakool, mille lõpetamise järel astus II. järgu vabatahtlikuna Vene Armeesse. [[1899]] alustas ta teenistust [[Pihkva kadetikorpus]]es. [[1900]]–[[1902]] õppis Larka [[Vilno sõjakool]]is ("junkrukoolis"), mille lõpetas [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1902 esimese järgu diplomiga. Sõjakooli lõpetamisel anti talle [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] ("alamleitnandi") auaste ja ta asus teenima 113. Starorusski jalaväerügemendis. Sõjaväeteenistuse kõrvalt kuulus ta [[Eesti Kirjanduse Selts]]i. === Vene-Jaapani sõda ja Esimene maailmasõda === [[1904]]–[[1905]] osales ta [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] 117. [[Jaroslavl]]i jalaväerügemendi koosseisus. Pärast sõja lõppu jätkas Larka teenistust 113. Starorusski rügemendis, kuid sooritas [[1909]] sisseastumiseksamid [[Peterburi]] [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]sse. Kolmeaastase õppetöö lõpetas ta [[1912]] esimese järgu diplomiga. Seejärel läbis ta sama õppeasutuse juures [[1913]] täienduskursused, mille tulemusel arvati Kindralstaabi koosseisu. Kindralstaabi tööks vajalike kogemuste omandamiseks lähetati Andres Larka stažeerima [[Vilniuse sõjaväeringkond|Vilniuse sõjaväeringkonna]] staapi. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust anti Larkale [[kapten]]i auaste ja ta määrati 40. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. [[Staabiohvitser]]ina osales ta [[1914]]–[[1915]] lahingutes [[Saksamaa|Saksa]] armeega Ida-[[Preisimaa]]l ja [[Poola]]s. [[1916]] ülendati ta [[alampolkovnik]]uks ja määrati [[5. Siberi korpus]]e staabiohvitseriks. Samal aastal viidi ta üle 159. jalaväediviisi [[staabiülem]]aks, kellena võttis osa lahingutest [[Galiitsia]]s ja [[Rumeenia]]s. Sellele ametikohale jäi ta detsembrini [[1917]]. Vene-Saksa sõjas omandatud teenuste ja ülesnäidatud vahvuse eest on ta mitu ordenit mõõkade ja lindiga saanud. Kui [[bolševikud|bolševike]] võimule pääsemisel 1917. aasta viimasel veerandil Vene Sõjavägi lagunema hakkas ja üleüldine korralagedus Venemaal maad võttis, tuli A. Larka kodumaale, kus end Maanõukogu 28. novembril 1917. ainukeseks kõrgemaks võimuks oli kuulutanud, ja hakkas energiliselt Eesti rahvuslike väeosade organiseerimisest osa võtma. === Teenistus Eesti rahvuslikes väeosades === Eestis sai Andres Larka ülesande asuda moodustama [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväediviis]]i [[1. Eesti Suurtükiväebrigaad]]i. [[3. jaanuar]]il [[vkj]] [[1918]] alustas ta sellega [[Haapsalu]]s, kus kuu aja jooksul õnnestus moodustada 5 [[suurtükipatarei]]d. [[16. veebruar]]il kutsuti ta [[Tallinn|Tallinna]], kus pidi üle võtma [[1. Eesti diviis]]i [[staabiülem]]a koha. Kui ta Tallinna jõudis, olid seal juba võimu haaranud [[bolševism|bolševikud]] ja Larkal tuli diviisi juhtimise asemel ennast hoopis uute võimude eest varjata. === Vabadussõda === Kui [[24. veebruar]]il 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik, siis nimetati Andres Larka [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] esimeseks sõjaministriks. Kui [[25. veebruar]]il vallutasid Tallinna Saksa väed, lubasid nad Eesti rahvusväeosadel tegevust jätkata ja tema ülesandeks jäi nende koordineerimine. [[20. märts]]il 1918 saatsid aga sakslased pärast rahu sõlmimist [[Nõukogude Venemaa]]ga Eesti rahvusdiviisi laiali. Seda otsust ei õnnestunud Larkal muuta, kuigi ta pidas läbirääkimisi nii Saksa väejuhatuse kui ka [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnaga]]. Eesti sõjaväes nimetas Andres Larka end algul kindralstaabi ooberstiks, kuigi tema ametlik auaste Vene sõjaväes oli olnud alampolkovnik. [[8. märts]]il 1918 ülendati ta [[kindralmajor]]iks. 1934. aastal üritasid oponendid teda presidendivalimiste poliitilise võitluse käigus väidetavate valeandmete esitamise pärast vastutusele võtta, asi oleks Larka maakaitseväest väljaarvamise tõttu allunud tsiviilprokurörile<ref name="Xen1H" />. Edaspidi osales Andres Larka koos kindral [[Ernst Põdder]]iga [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] loomisel, mis viis augustis 1918 kindral Põdderi arreteerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Kindralmajor Larkal õnnestus koos kindral [[Aleksander Tõnisson]]iga septembris 1918 [[Soome]] põgeneda. Oktoobris külastas ta [[Stockholm]]i ja [[Kopenhaagen]]it, kus kohtus Eesti välisesindusega. [[13. november|13. novembril]] 1918 õnnestus tal Tallinna naasta. Sõjaministrina langes tema õlule kohustus Eesti rahvusüksused taastada. [[26. november|26. novembril]] 1918 kujundati Ajutise Valitsuse koosseis ümber ja [[Konstantin Päts]] asus ise sõjaministri ametikohale. Samast päevast, 26. novembril 1918 nimetati kindralmajor Larka [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Sõjaväe Peastaabi]] ülemaks, ühtlasi ka veebruarist oktoobrini 1919 Tagavaravägede ülemaks. [[28. november|28. novembril]] alanud [[Punaarmee]] pealetungi ajal koordineeris ta sõjategevust [[Narva]] rindel. [[1. veebruar]]ist [[1919]] kuni [[1. jaanuar]]ini [[1925]] oli ta Eesti Vabariigi sõjaministri abi. Sellel ametikohal vastutas ta kuni [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõpuni ühtlasi [[mobilisatsioon]]i ja reservvägede tegevuse eest. 1919. aasta maist kuni märtsini 1920 oli ta ka [[Tallinna Garnison]]i ülem. Vabadussõja järel oli tema ülesandeks väeosade [[demobilisatsioon]]i korraldamine. Ta haigestus [[tuberkuloos|kurgutuberkuloos]]i, tunnistati [[12. september|12. septembril]] [[1924]] töövõimetuks ja oli sunnitud 1. jaanuaril 1925 erru minema. 1930. aastal oli ta kõrgeimat pensioni saav Eesti kaitseväelane (48 100 senti kuus)<ref name="EHLpk" />. Teenete eest sõjaväe juhtimisel autasustati teda Vabadusristi I liigi 1. järguga ja [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi]] I klassi teenetemärgiga (mõõkadega). Andres Larkale annetati 125-hektarine [[Voore mõis]]asüda, mille ta müüs suurtööstur [[Oskar Kilgas]]ele<ref name="aEJlw" />. === Poliitiline tegevus === Pärast teenistusest lahkumist ravis Andres Larka ennast edukalt [[Šveits]]is. Kuna ravikulude katteks oli ta pidanud maha müüma talle teenete eest annetatud maa ja maja, siis tagasi pöördudes ostis ta endale [[Harjumaa]]l [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]]l väikese talukoha koos vesiveskiga ja asus sinna elama. Poliitikasse otsustas erukindral minna [[1928]]. aastal, mil ta liitus vabadussõjalaste liikumisega. [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL) esimesel kongressil [[26. jaanuar]]il [[1930]] valiti Andres Larka EVKL-i juhatuse esimeheks, ta jäi mainitud ametikohale organisatsiooni likvideerimiseni aastal [[1933]]. Larkast kujunes EVKL-is pigem esindusisik kui tegevjuht, EVKL-i poliitilist tegevust suunas peamiselt [[advokaat]] [[Artur Sirk]]. [[10. november|10. novembril]] 1932 esitas Vabadussõjalaste Keskliit eesotsas Andres Larkaga Riigikogule omapoolse põhiseaduse muutmise kavandi, mille kohaselt pidi rahvaesindajate arvu vähendatama 50 inimesele, loodama suure võimutäiusega [[riigipea]] ametikoht ja asendatama proportsionaalne valimissüsteem isikuvalimistega. Riigikogu aga jättis vabadussõjalaste [[eelnõu]] menetlemata ja alustas ise uue põhiseaduse muutmise eelnõu välja töötamist. Riigikogu eelnõu kukkus juunis 1933 toimunud rahvahääletusel teist korda läbi. Süvenenud poliitilise ja majandusliku kriisi tingimustes sulges [[Jaan Tõnisson]]i valitsus [[11. august]]il 1933 mitu poliitilist organisatsiooni, sealhulgas Vabadussõjalaste Keskliidu. See ei vähendanud poliitilisi pingeid ja kui oktoobris 1933 vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu lõpuks rahvahääletusele pandi, kiitis rahvas selle ülekaalukalt heaks. See tõi kaasa valitsuse tagasiastumise ja vabadussõjalaste legaalse tegevuse taastamise [[30. oktoober|30. oktoobril]] 1933 Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. 17. detsembril 1933 valiti Andres Larka liidu nõukogu ja keskjuhatuse esimeheks<ref name="S5mln" />. Jaanuaris [[1934]] toimunud kohalikel valimistel saavutasid vabadussõjalased Tallinna ja Tartu linnavolikogus absoluutse enamuse, mida peetakse tänapäeval ka üleriigiliseks valimisvõiduks, samas enamikus omavalitsustes (eriti valdades) enamust ei saavutatud. [[24. jaanuar]]il 1934 hakkas kehtima vabadussõjalaste põhiseadus ja 24. veebruaril 1934 seati üles kandidaadid uue, laiendatud volitustega [[riigivanem]]a [[Riigivanema valimised|valimisteks]]. Vabadussõjalaste Liidu kandidaadiks oli Andres Larka, tema esindajaks Valimiste Peakomitees olid [[Theodor Rõuk]] ja viimase asetäitjaks [[Paul Telg]]<ref name="9BrK6" />. Tema vastaskandidaadid olid Konstantin Päts, [[Johan Laidoner]] ja [[August Rei]]. Larka kogus 21. märtsiks 62 270 toetusallkirja, mis oli pea kaks korda rohkem kui teistel kandidaatidel kokku.<ref name="M7m5P" /> Veebruaris 1934 levitati [[Petserimaa]] vene külades ja [[Petseri]]s vapside propagandabrošüüre, mille esilehele oli kleebitud [[Nikolai II]] pilt. Pildi alla oli kirjutatud: "Põhiseaduse lahingu juht. Vabadussõjalaste poolt Eesti rahvale esitatud kandidaat riigivanema kohale<ref name="nMKpK" />." 2. märtsil 1934 Andres Larka minestas halva tervise tõttu Kuressaares kõnereisil olles. Tal oli alati kaasas 2–10-liikmeline saatjaskond (valvurid, ihukaitsjad ja kaaskõnelejad). Tal lasti kõnelda 15 minutit, misjärel viidi ta ära, jätmata teda minutikski üksinda. <ref name="VS45M" />. Terava poliitilise võitluse tingimustes korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Riigivanem Konstantin Päts kehtestas [[12. märts]]il 1934 6-kuulise üleriikliku [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, selle väljaanded ja [[Eesti Isamaaline Ühing]]. 200 juhtivat vapsi arreteeriti<ref name="gw800" />. Andres Larka viibis sel ajal [[Keila]]s, kust ta viivitamatult sõitis Tallinna<ref name="cZLtZ" />; ta ise jäeti arreteerimata, kuna oli presidendikandidaat. Ta seletas tuttavatele, et on poliitikast tagasi tõmbunud ja et tal varemgi selleks tungi pole olnud, kuid teda olevat sinna tassitud vägisi<ref name="WSjgm" />. 1934. aasta mais käis Andres Larka igal hommikul poseerimas [[Jaan Koort]]i valmistatava kuju jaoks<ref name="cKR8J" />. Mais 1934 kaebas Andres Larka [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] kohtusse, kuna leidis, et tema au on lehes riivatud. Tunnistajate seletusist ilmnes, et Larka ei organiseerinud põrandaalust [[kaitseliit]]u ega juhatanud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] esimesi lahinguid. Tunnistajate ja dokumentide varal selgus veel, et Andres Larkal puudus õigus endale oobersti aukraadi anda ja end kindralmajori aukraadi saamiseks esitada. Veel selgus, et Andres Larka oli nimetanud end Andrei Larkoks ja tema esimene naine oli venelanna, mitte eestlanna, nagu väideti vapside propagandakirjanduses. [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] mõistis Andres Larka kaebuse tühjaks<ref name="hHMtI" />. [[12. juuni]]l [[1935]] sõjaringkonnakohtus alanud protsessil vabadussõjalaste üle määrati neile tingimisi karistused. Kuigi vapside organisatsioon oli keelustatud, alustasid nad peatselt taas poliitilist tegevust ja esitasid sama aasta [[20. september|20. septembril]] uue põhiseaduse muutmise eelnõu, millega soovisid nüüd piirata riigivanema volitusi. Konstantin Pätsi juhitav valitsus ei nõustunud siiski eelnõud rahvahääletusele panema. Väidetavalt asusid vabadussõjalased seejärel ette valmistama riigipöörde katset, mille käigus pidi [[8. detsember|8. detsembril]] 1935 arreteeritama [[Isamaaliit (1935-1940)|Isamaaliidu]] kongressil Eesti riigijuhid eesotsas Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneriga. Vabadussõjalaste endise juhina olevat riigipöörde ettevalmistamisel osalenud ka erukindral Larka. Seetõttu arreteeris [[7. detsember|7. detsembril]] [[Poliitiline Politsei]] vabadussõjalaste juhid teistkordselt ja mais [[1936]] toimunud teisel vabadussõjalaste protsessil mõisteti nende juhtidele juba pikemad karistused. 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> kohtuistungil süüdistati: Andres Larkat, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, [[Aleksander Seiman]]i, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 1O kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omawahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. Andres Larka vabanes vanglast 20. detsembril [[1937]] ja edaspidi puudus tal võimalus poliitikas osaleda. Ta elas oma kodus Jõgisool kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonini]] [[1940]]. aastal. Erukindral Larka arreteeriti [[23. juuli]]l 1940, pärast [[Eesti NSV]] väljakuulutamist ja sõjatribunali otsusega mõisteti talle 8 aastat vangilaagrit ja 3 aastat asumist kogu vara konfiskeerimisega. Tunnistajate sõnul nähti teda hiljem [[Vjatka]] vangilaagris [[Kirovi oblast]]is, kus ta ka ametlike andmete kohaselt 8. jaanuaril 1943 suri Kirovi oblastis [[Malmõž]]i vanglas<ref name="q0Pot" />. Matmispaik on teadmata. == Isiklikku == Larka perekonna varasem nimi oli Lärka, mis hiljem muudeti Larkaks<ref name="KVxiT" />. Andres Larka oli kolm korda abielus. Esimest korda abiellus ta aastal 1912 Kaunase kubermangus Blanche-Felicia Voichilloga. Kooselu jäi lastetuks ja lahutati aastal 1917 [[Petrograd]]is. Teist korda abiellus ta aastal 1919 Marianne Ostroviga. Neil oli üks laps, poeg Georg (sündinud 1919). Marianne suri raske haiguse tagajärjel 1928. Marianne Larkat autasustati 1921 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga]]. Kolmandat korda abiellus Larka aastal 1934 Helmi Veroonika Ostroviga, kes oli ta eelmise naise noorem õde<ref name="XhKHq" />. Neil oli poeg Peeter Jaak Larka (1935-2021). Teise ja kolmanda naise vend [[Mihkel Laid|Mihkel Ostrov-Laid]] oli rindeohvitser ning [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja. Andres Larka noorem vend [[Johannes Larka]] osales samuti Vabadussõjas ja autasustati Vabadusristiga. Andres Larka vend Hans Larka oli vedurijuht, kes leiutas vaguni siduri, mis ise haagib vagunid lahti ja kinni, ilma et selleks vagunihaakijat vaja oleks<ref name="369Qh" /><ref name="QcxUQ" /><ref name="Qbf4m" />. == Teenistus == * 1902–1917 Vene armee staabiohvitser * 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister * 1918–1919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem * 1919–1925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi * 1930–1933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees * 1933–1934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees * 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel ==Tunnustus== * Vabadusristi I liik 1. järk, 23. veebruar 1920: "Kindral-major Larka on juhtival kohal Eesti sõjaväes olnud juba Saksa okkupatsioonist alates. Peale Eesti väeosade deformeerimist sakslaste poolt asus K.-m. Larka põrandaalusele Eesti sõjaväe organiseerimisele. Väljamaal viibides aitas k.-m. Larka sõjaliselt tähtsaid sidemeid luua välisriikidega. Enamlaste pealetungimisel oli k.-m. Larka Peastaabi Ülemana sõjategevuse juhiks. Sõjaministri abina on k.-m. Larka väsimata energiat ja püsivust ülesnäidanud<ref name="TJNKB" />." * [[Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]], 1921 * [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste]], 1928 * [[Kotkaristi I klassi teenetemärk mõõkadega]], 1930 * Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige, 17. detsember 1933<ref name="2QY4E" /> * Andres Larka 55. sünnipäeva puhul asutas Eesti Vabadussõjalaste Liidu Keskjuhatus kindral A. Larka nimelise abiandmise kapitali, millest antakse toetust nendele, kes on kannatada saanud võitluses Vabadussõjalaste Rahvaliikumise aadete eest. "Tarvidus sarnase abiandmise kapitali järele oli juba ammugi, sest paljud kaasvõitlejad on kannatada saanud erakondliku terrori läbi ning meie kõikide aukohuseks on neid kaasvõitlejaid hädast välja aidata." Esimesed annetused asutatud kapitali heaks tegid Andres Larka ise (250 krooni) ja Artur Sirk (100 krooni).<ref>Asutati kindral A. Larka nimeline abiandmise kapital. Võitlus, 6. märts 1934, nr 28, lk 5.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Xen1H">Mis tehakse Larkaga? Rahvaleht, 10. märts 1934, nr 29, lk 3</ref> <ref name="EHLpk">Riik tasub auvõlga. Esmaspäev, 14. juuli 1930, nr 28, lk 3</ref> <ref name="aEJlw">Uusmõisnikud. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 4.</ref> <ref name="S5mln">Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr 122, lk 9.</ref> <ref name="9BrK6">Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr 23, lk 3.</ref> <ref name="M7m5P">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr 81, lk 1.</ref> <ref name="nMKpK">Tsaar "Nikolenka" Petserimaal. Vaba Maa, 25. veebruar 1934, nr 47, lk 4.</ref> <ref name="VS45M">Kes jääb peale? Rahvaleht, 6. märts 1934, nr 27, lk 4.</ref> <ref name="gw800">Suured sündmused. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr 31, lk 2.</ref> <ref name="cZLtZ">Tartu vabside juhid vahi all. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr 31, lk 1.</ref> <ref name="WSjgm">Kindral A. Larka Tallinnas. Vaba Maa, 18. aprill 1934, nr 89, lk 1.</ref> <ref name="cKR8J">On see uudiseks, et... Esmaspäev, 28. mai 1934, nr 22, lk 5</ref> <ref name="hHMtI">Larka kaebus tühistati. Esmaspäev, 22. mai 1934, nr 21, lk 2</ref> <ref name="q0Pot">[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist]</ref> <ref name="KVxiT">Kes me oleme? Rahvaleht, 10. august 1934, nr 93, lk 4.</ref> <ref name="XhKHq">Kindral Larka kolmas abielu. Rahvaleht, 13. august 1934, nr 94, lk 3.</ref> <ref name="369Qh">Karjatused, mis sundisid leiutama. Esmaspäev, 7. oktoober 1934, nr 41, lk 1</ref> <ref name="QcxUQ">Nädala kurioosumeid. Esmaspäev, 1. oktoober 1938, nr 40, lk 2</ref> <ref name="Qbf4m">Ameerika huvitatud automaat-sidurist. Rahvaleht, 11. veebruar 1938, nr 18, lk 8.</ref> <ref name="TJNKB">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00046_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=9cc5ecd20dc6fc5da052e4cf128f946c</ref> <ref name="2QY4E">Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr 122, lk 1.</ref> }} == Kirjandus == *''Kindral A. Larka : põhiseaduse lahingu juht : vabadussõjalaste poolt Eesti rahvale esitatud kandidaat riigivanema kohale.'' Tallinn: EVL, 1934. *''Eesti ajalugu : kronoloogia'' / koost. [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Olion, 1994. * Larka minevik kohtus selgitamisel. Kaja, 15. mai 1934, nr 112, lk 3. * A. Larka kaotas protsessi. Kaja, 16. mai 1934, nr 113, lk 1. * [[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2005/pihlak.pdf "Pilistvere kihelkond ja Vabaduse Risti vennad"] Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2005, lk 118–120. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], [[Kultuur ja Elu]] 1/2009 * [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:16758], [[Sõdur]] 11/1919 * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=964181], Vikerraadio saadete arhiiv, "[[Eesti lugu]]" 7. juuni 2008 Andres Larka {{JÄRJESTA:Larka, Andres}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 9fuuhkwhygu2fgiqapety86dqf7dhmn 6174537 6174522 2022-08-06T16:31:08Z NOSSER 8097 /* Poliitiline tegevus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | Pilt = Fail:EstArmyHighCommnd1920 - Andres Larka.JPG | Pildisuurus = 200px | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = Andres Larka | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = 5. märts 1879 | Sünnikoht = [[Pilistvere]], [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Viljandimaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1943|1|8|1879|3|5}} | Surmakoht = [[Malmõž]], [[Kirovi oblast]], [[Nõukogude Liit]] | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = [[Fail:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa keisririik]]<br>{{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = [[Vene Keiserlik armee]]<br>[[Eesti Rahvavägi]] | Teenistusaeg = | Auaste = [[kindralmajor]] | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Eesti kaitseministeerium|Eesti sõjaministeerium]] * [[Tagavaravägi]] * [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Sõjaväe Peastaabi]] * [[Tallinna Garnison]] }} | Sõjad/lahingud = {{Lihtloend| * [[Vene-Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Vabadussõda]] }} | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = [[Vabadusrist|Vabadusrist]] [[Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend|I/1]]<br>''[[Andres Larka#Tunnustused|Loend...]]'' | Ausambad = | Abikaasad = {{Lihtloend| * Blanche-Felicia Voichillo (1912–1917) * Marianne Ostrov (1919–1927) * Helmi Veroonika Ostrov (a. 1934) }} | Lapsed = 2 poega | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} '''Andres Larka''' [[Vabadusrist|VR I/1]] ([[5. märts]] [[1879]] [[Pilistvere]], [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. jaanuar]] [[1943]] [[Malmõž]], [[Kirovi oblast]], [[Nõukogude Liit]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ja poliitik, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] esimees ja riigivanema kandidaat 1934. aastal. == Elulugu == === Noorpõlv ja haridus === Andres Larka venepärane nimi oli Andrei Larko (Андрей Ларко), millist ta ka kandis [[Vene Keiserlik armee|Vene Keiserliku armee]] teenistuse aja jooksul. Larka sündis 6. märtsil (21. veebruaril vana kalendri järgi) 1879 Viljandimaal [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vallas]], Laeva külas [[mölder]] Jaan Larka ja tema abikaasa Mari Tedderi pojana. Haridusteed alustas ta 1889. aastal Laeva vallakoolis, sellele järgnes Pilistvere kihelkonnakool ja [[Põltsamaa]] Eesti Aleksandri linnakool, mille lõpetamise järel astus II. järgu vabatahtlikuna Vene Armeesse. [[1899]] alustas ta teenistust [[Pihkva kadetikorpus]]es. [[1900]]–[[1902]] õppis Larka [[Vilno sõjakool]]is ("junkrukoolis"), mille lõpetas [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1902 esimese järgu diplomiga. Sõjakooli lõpetamisel anti talle [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] ("alamleitnandi") auaste ja ta asus teenima 113. Starorusski jalaväerügemendis. Sõjaväeteenistuse kõrvalt kuulus ta [[Eesti Kirjanduse Selts]]i. === Vene-Jaapani sõda ja Esimene maailmasõda === [[1904]]–[[1905]] osales ta [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] 117. [[Jaroslavl]]i jalaväerügemendi koosseisus. Pärast sõja lõppu jätkas Larka teenistust 113. Starorusski rügemendis, kuid sooritas [[1909]] sisseastumiseksamid [[Peterburi]] [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]sse. Kolmeaastase õppetöö lõpetas ta [[1912]] esimese järgu diplomiga. Seejärel läbis ta sama õppeasutuse juures [[1913]] täienduskursused, mille tulemusel arvati Kindralstaabi koosseisu. Kindralstaabi tööks vajalike kogemuste omandamiseks lähetati Andres Larka stažeerima [[Vilniuse sõjaväeringkond|Vilniuse sõjaväeringkonna]] staapi. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust anti Larkale [[kapten]]i auaste ja ta määrati 40. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. [[Staabiohvitser]]ina osales ta [[1914]]–[[1915]] lahingutes [[Saksamaa|Saksa]] armeega Ida-[[Preisimaa]]l ja [[Poola]]s. [[1916]] ülendati ta [[alampolkovnik]]uks ja määrati [[5. Siberi korpus]]e staabiohvitseriks. Samal aastal viidi ta üle 159. jalaväediviisi [[staabiülem]]aks, kellena võttis osa lahingutest [[Galiitsia]]s ja [[Rumeenia]]s. Sellele ametikohale jäi ta detsembrini [[1917]]. Vene-Saksa sõjas omandatud teenuste ja ülesnäidatud vahvuse eest on ta mitu ordenit mõõkade ja lindiga saanud. Kui [[bolševikud|bolševike]] võimule pääsemisel 1917. aasta viimasel veerandil Vene Sõjavägi lagunema hakkas ja üleüldine korralagedus Venemaal maad võttis, tuli A. Larka kodumaale, kus end Maanõukogu 28. novembril 1917. ainukeseks kõrgemaks võimuks oli kuulutanud, ja hakkas energiliselt Eesti rahvuslike väeosade organiseerimisest osa võtma. === Teenistus Eesti rahvuslikes väeosades === Eestis sai Andres Larka ülesande asuda moodustama [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväediviis]]i [[1. Eesti Suurtükiväebrigaad]]i. [[3. jaanuar]]il [[vkj]] [[1918]] alustas ta sellega [[Haapsalu]]s, kus kuu aja jooksul õnnestus moodustada 5 [[suurtükipatarei]]d. [[16. veebruar]]il kutsuti ta [[Tallinn|Tallinna]], kus pidi üle võtma [[1. Eesti diviis]]i [[staabiülem]]a koha. Kui ta Tallinna jõudis, olid seal juba võimu haaranud [[bolševism|bolševikud]] ja Larkal tuli diviisi juhtimise asemel ennast hoopis uute võimude eest varjata. === Vabadussõda === Kui [[24. veebruar]]il 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik, siis nimetati Andres Larka [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] esimeseks sõjaministriks. Kui [[25. veebruar]]il vallutasid Tallinna Saksa väed, lubasid nad Eesti rahvusväeosadel tegevust jätkata ja tema ülesandeks jäi nende koordineerimine. [[20. märts]]il 1918 saatsid aga sakslased pärast rahu sõlmimist [[Nõukogude Venemaa]]ga Eesti rahvusdiviisi laiali. Seda otsust ei õnnestunud Larkal muuta, kuigi ta pidas läbirääkimisi nii Saksa väejuhatuse kui ka [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnaga]]. Eesti sõjaväes nimetas Andres Larka end algul kindralstaabi ooberstiks, kuigi tema ametlik auaste Vene sõjaväes oli olnud alampolkovnik. [[8. märts]]il 1918 ülendati ta [[kindralmajor]]iks. 1934. aastal üritasid oponendid teda presidendivalimiste poliitilise võitluse käigus väidetavate valeandmete esitamise pärast vastutusele võtta, asi oleks Larka maakaitseväest väljaarvamise tõttu allunud tsiviilprokurörile<ref name="Xen1H" />. Edaspidi osales Andres Larka koos kindral [[Ernst Põdder]]iga [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] loomisel, mis viis augustis 1918 kindral Põdderi arreteerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Kindralmajor Larkal õnnestus koos kindral [[Aleksander Tõnisson]]iga septembris 1918 [[Soome]] põgeneda. Oktoobris külastas ta [[Stockholm]]i ja [[Kopenhaagen]]it, kus kohtus Eesti välisesindusega. [[13. november|13. novembril]] 1918 õnnestus tal Tallinna naasta. Sõjaministrina langes tema õlule kohustus Eesti rahvusüksused taastada. [[26. november|26. novembril]] 1918 kujundati Ajutise Valitsuse koosseis ümber ja [[Konstantin Päts]] asus ise sõjaministri ametikohale. Samast päevast, 26. novembril 1918 nimetati kindralmajor Larka [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Sõjaväe Peastaabi]] ülemaks, ühtlasi ka veebruarist oktoobrini 1919 Tagavaravägede ülemaks. [[28. november|28. novembril]] alanud [[Punaarmee]] pealetungi ajal koordineeris ta sõjategevust [[Narva]] rindel. [[1. veebruar]]ist [[1919]] kuni [[1. jaanuar]]ini [[1925]] oli ta Eesti Vabariigi sõjaministri abi. Sellel ametikohal vastutas ta kuni [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõpuni ühtlasi [[mobilisatsioon]]i ja reservvägede tegevuse eest. 1919. aasta maist kuni märtsini 1920 oli ta ka [[Tallinna Garnison]]i ülem. Vabadussõja järel oli tema ülesandeks väeosade [[demobilisatsioon]]i korraldamine. Ta haigestus [[tuberkuloos|kurgutuberkuloos]]i, tunnistati [[12. september|12. septembril]] [[1924]] töövõimetuks ja oli sunnitud 1. jaanuaril 1925 erru minema. 1930. aastal oli ta kõrgeimat pensioni saav Eesti kaitseväelane (48 100 senti kuus)<ref name="EHLpk" />. Teenete eest sõjaväe juhtimisel autasustati teda Vabadusristi I liigi 1. järguga ja [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi]] I klassi teenetemärgiga (mõõkadega). Andres Larkale annetati 125-hektarine [[Voore mõis]]asüda, mille ta müüs suurtööstur [[Oskar Kilgas]]ele<ref name="aEJlw" />. === Poliitiline tegevus === Pärast teenistusest lahkumist ravis Andres Larka ennast edukalt [[Šveits]]is. Kuna ravikulude katteks oli ta pidanud maha müüma talle teenete eest annetatud maa ja maja, siis tagasi pöördudes ostis ta endale [[Harjumaa]]l [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]]l väikese talukoha koos vesiveskiga ja asus sinna elama. Poliitikasse otsustas erukindral minna [[1928]]. aastal, mil ta liitus vabadussõjalaste liikumisega. [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL) esimesel kongressil [[26. jaanuar]]il [[1930]] valiti Andres Larka EVKL-i juhatuse esimeheks, ta jäi mainitud ametikohale organisatsiooni likvideerimiseni aastal [[1933]]. Larkast kujunes EVKL-is pigem esindusisik kui tegevjuht, EVKL-i poliitilist tegevust suunas peamiselt [[advokaat]] [[Artur Sirk]]. [[10. november|10. novembril]] 1932 esitas Vabadussõjalaste Keskliit eesotsas Andres Larkaga Riigikogule omapoolse põhiseaduse muutmise kavandi, mille kohaselt pidi rahvaesindajate arvu vähendatama 50 inimesele, loodama suure võimutäiusega [[riigipea]] ametikoht ja asendatama proportsionaalne valimissüsteem isikuvalimistega. Riigikogu aga jättis vabadussõjalaste [[eelnõu]] menetlemata ja alustas ise uue põhiseaduse muutmise eelnõu välja töötamist. Riigikogu eelnõu kukkus juunis 1933 toimunud rahvahääletusel teist korda läbi. Süvenenud poliitilise ja majandusliku kriisi tingimustes sulges [[Jaan Tõnisson]]i valitsus [[11. august]]il 1933 mitu poliitilist organisatsiooni, sealhulgas Vabadussõjalaste Keskliidu. See ei vähendanud poliitilisi pingeid ja kui oktoobris 1933 vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu lõpuks rahvahääletusele pandi, kiitis rahvas selle ülekaalukalt heaks. See tõi kaasa valitsuse tagasiastumise ja vabadussõjalaste legaalse tegevuse taastamise [[30. oktoober|30. oktoobril]] 1933 Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. 17. detsembril 1933 valiti Andres Larka liidu nõukogu ja keskjuhatuse esimeheks<ref name="S5mln" />. Jaanuaris [[1934]] toimunud kohalikel valimistel saavutasid vabadussõjalased Tallinna ja Tartu linnavolikogus absoluutse enamuse, mida peetakse tänapäeval ka üleriigiliseks valimisvõiduks, samas enamikus omavalitsustes (eriti valdades) enamust ei saavutatud. [[24. jaanuar]]il 1934 hakkas kehtima vabadussõjalaste põhiseadus ja 24. veebruaril 1934 seati üles kandidaadid uue, laiendatud volitustega [[riigivanem]]a [[Riigivanema valimised|valimisteks]]. Vabadussõjalaste Liidu kandidaadiks oli Andres Larka, tema esindajaks Valimiste Peakomitees olid [[Theodor Rõuk]] ja viimase asetäitjaks [[Paul Telg]]<ref name="9BrK6" />. Tema vastaskandidaadid olid Konstantin Päts, [[Johan Laidoner]] ja [[August Rei]]. Larka kogus 21. märtsiks 62 270 toetusallkirja, mis oli pea kaks korda rohkem kui teistel kandidaatidel kokku.<ref name="M7m5P" /> Veebruaris 1934 levitati [[Petserimaa]] vene külades ja [[Petseri]]s vapside propagandabrošüüre, mille esilehele oli kleebitud [[Nikolai II]] pilt. Pildi alla oli kirjutatud: "Põhiseaduse lahingu juht. Vabadussõjalaste poolt Eesti rahvale esitatud kandidaat riigivanema kohale<ref name="nMKpK" />." 2. märtsil 1934 Andres Larka minestas halva tervise tõttu Kuressaares kõnereisil olles. Tal oli alati kaasas 2–10-liikmeline saatjaskond (valvurid, ihukaitsjad ja kaaskõnelejad). Tal lasti kõnelda 15 minutit, misjärel viidi ta ära, jätmata teda minutikski üksinda. <ref name="VS45M" />. Terava poliitilise võitluse tingimustes korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Riigivanem Konstantin Päts kehtestas [[12. märts]]il 1934 6-kuulise üleriikliku [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, selle väljaanded ja [[Eesti Isamaaline Ühing]]. 200 juhtivat vapsi arreteeriti<ref name="gw800" />. Andres Larka viibis sel ajal [[Keila]]s, kust ta viivitamatult sõitis Tallinna<ref name="cZLtZ" />; ta ise jäeti arreteerimata, kuna oli presidendikandidaat. Ta seletas tuttavatele, et on poliitikast tagasi tõmbunud ja et tal varemgi selleks tungi pole olnud, kuid teda olevat sinna tassitud vägisi<ref name="WSjgm" />. 1934. aasta mais käis Andres Larka igal hommikul poseerimas [[Jaan Koort]]i valmistatava kuju jaoks<ref name="cKR8J" />. Mais 1934 kaebas Andres Larka [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] kohtusse, kuna leidis, et tema au on lehes riivatud. Tunnistajate seletusist ilmnes, et Larka ei organiseerinud põrandaalust [[kaitseliit]]u ega juhatanud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] esimesi lahinguid. Tunnistajate ja dokumentide varal selgus veel, et Andres Larkal puudus õigus endale oobersti aukraadi anda ja end kindralmajori aukraadi saamiseks esitada. Veel selgus, et Andres Larka oli nimetanud end Andrei Larkoks ja tema esimene naine oli venelanna, mitte eestlanna, nagu väideti vapside propagandakirjanduses. [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] mõistis Andres Larka kaebuse tühjaks<ref name="hHMtI" />. [[12. juuni]]l [[1935]] sõjaringkonnakohtus alanud protsessil vabadussõjalaste üle määrati neile tingimisi karistused. Kuigi vapside organisatsioon oli keelustatud, alustasid nad peatselt taas poliitilist tegevust ja esitasid sama aasta [[20. september|20. septembril]] uue põhiseaduse muutmise eelnõu, millega soovisid nüüd piirata riigivanema volitusi. Konstantin Pätsi juhitav valitsus ei nõustunud siiski eelnõud rahvahääletusele panema. Väidetavalt asusid vabadussõjalased seejärel ette valmistama riigipöörde katset, mille käigus pidi [[8. detsember|8. detsembril]] 1935 arreteeritama [[Isamaaliit (1935-1940)|Isamaaliidu]] kongressil Eesti riigijuhid eesotsas Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneriga. Vabadussõjalaste endise juhina olevat riigipöörde ettevalmistamisel osalenud ka erukindral Larka. Seetõttu arreteeris [[7. detsember|7. detsembril]] [[Poliitiline Politsei]] vabadussõjalaste juhid teistkordselt ja mais [[1936]] toimunud teisel vabadussõjalaste protsessil mõisteti nende juhtidele juba pikemad karistused. 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> kohtuistungil süüdistati<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936</ref>: Andres Larkat, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, [[Aleksander Seiman]]i, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 1O kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omawahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. Andres Larka vabanes vanglast 20. detsembril [[1937]] ja edaspidi puudus tal võimalus poliitikas osaleda. Ta elas oma kodus Jõgisool kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonini]] [[1940]]. aastal. Erukindral Larka arreteeriti [[23. juuli]]l 1940, pärast [[Eesti NSV]] väljakuulutamist ja sõjatribunali otsusega mõisteti talle 8 aastat vangilaagrit ja 3 aastat asumist kogu vara konfiskeerimisega. Tunnistajate sõnul nähti teda hiljem [[Vjatka]] vangilaagris [[Kirovi oblast]]is, kus ta ka ametlike andmete kohaselt 8. jaanuaril 1943 suri Kirovi oblastis [[Malmõž]]i vanglas<ref name="q0Pot" />. Matmispaik on teadmata. == Isiklikku == Larka perekonna varasem nimi oli Lärka, mis hiljem muudeti Larkaks<ref name="KVxiT" />. Andres Larka oli kolm korda abielus. Esimest korda abiellus ta aastal 1912 Kaunase kubermangus Blanche-Felicia Voichilloga. Kooselu jäi lastetuks ja lahutati aastal 1917 [[Petrograd]]is. Teist korda abiellus ta aastal 1919 Marianne Ostroviga. Neil oli üks laps, poeg Georg (sündinud 1919). Marianne suri raske haiguse tagajärjel 1928. Marianne Larkat autasustati 1921 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga]]. Kolmandat korda abiellus Larka aastal 1934 Helmi Veroonika Ostroviga, kes oli ta eelmise naise noorem õde<ref name="XhKHq" />. Neil oli poeg Peeter Jaak Larka (1935-2021). Teise ja kolmanda naise vend [[Mihkel Laid|Mihkel Ostrov-Laid]] oli rindeohvitser ning [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja. Andres Larka noorem vend [[Johannes Larka]] osales samuti Vabadussõjas ja autasustati Vabadusristiga. Andres Larka vend Hans Larka oli vedurijuht, kes leiutas vaguni siduri, mis ise haagib vagunid lahti ja kinni, ilma et selleks vagunihaakijat vaja oleks<ref name="369Qh" /><ref name="QcxUQ" /><ref name="Qbf4m" />. == Teenistus == * 1902–1917 Vene armee staabiohvitser * 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister * 1918–1919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem * 1919–1925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi * 1930–1933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees * 1933–1934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees * 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel ==Tunnustus== * Vabadusristi I liik 1. järk, 23. veebruar 1920: "Kindral-major Larka on juhtival kohal Eesti sõjaväes olnud juba Saksa okkupatsioonist alates. Peale Eesti väeosade deformeerimist sakslaste poolt asus K.-m. Larka põrandaalusele Eesti sõjaväe organiseerimisele. Väljamaal viibides aitas k.-m. Larka sõjaliselt tähtsaid sidemeid luua välisriikidega. Enamlaste pealetungimisel oli k.-m. Larka Peastaabi Ülemana sõjategevuse juhiks. Sõjaministri abina on k.-m. Larka väsimata energiat ja püsivust ülesnäidanud<ref name="TJNKB" />." * [[Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]], 1921 * [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste]], 1928 * [[Kotkaristi I klassi teenetemärk mõõkadega]], 1930 * Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige, 17. detsember 1933<ref name="2QY4E" /> * Andres Larka 55. sünnipäeva puhul asutas Eesti Vabadussõjalaste Liidu Keskjuhatus kindral A. Larka nimelise abiandmise kapitali, millest antakse toetust nendele, kes on kannatada saanud võitluses Vabadussõjalaste Rahvaliikumise aadete eest. "Tarvidus sarnase abiandmise kapitali järele oli juba ammugi, sest paljud kaasvõitlejad on kannatada saanud erakondliku terrori läbi ning meie kõikide aukohuseks on neid kaasvõitlejaid hädast välja aidata." Esimesed annetused asutatud kapitali heaks tegid Andres Larka ise (250 krooni) ja Artur Sirk (100 krooni).<ref>Asutati kindral A. Larka nimeline abiandmise kapital. Võitlus, 6. märts 1934, nr 28, lk 5.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Xen1H">Mis tehakse Larkaga? Rahvaleht, 10. märts 1934, nr 29, lk 3</ref> <ref name="EHLpk">Riik tasub auvõlga. Esmaspäev, 14. juuli 1930, nr 28, lk 3</ref> <ref name="aEJlw">Uusmõisnikud. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 4.</ref> <ref name="S5mln">Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr 122, lk 9.</ref> <ref name="9BrK6">Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr 23, lk 3.</ref> <ref name="M7m5P">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr 81, lk 1.</ref> <ref name="nMKpK">Tsaar "Nikolenka" Petserimaal. Vaba Maa, 25. veebruar 1934, nr 47, lk 4.</ref> <ref name="VS45M">Kes jääb peale? Rahvaleht, 6. märts 1934, nr 27, lk 4.</ref> <ref name="gw800">Suured sündmused. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr 31, lk 2.</ref> <ref name="cZLtZ">Tartu vabside juhid vahi all. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr 31, lk 1.</ref> <ref name="WSjgm">Kindral A. Larka Tallinnas. Vaba Maa, 18. aprill 1934, nr 89, lk 1.</ref> <ref name="cKR8J">On see uudiseks, et... Esmaspäev, 28. mai 1934, nr 22, lk 5</ref> <ref name="hHMtI">Larka kaebus tühistati. Esmaspäev, 22. mai 1934, nr 21, lk 2</ref> <ref name="q0Pot">[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist]</ref> <ref name="KVxiT">Kes me oleme? Rahvaleht, 10. august 1934, nr 93, lk 4.</ref> <ref name="XhKHq">Kindral Larka kolmas abielu. Rahvaleht, 13. august 1934, nr 94, lk 3.</ref> <ref name="369Qh">Karjatused, mis sundisid leiutama. Esmaspäev, 7. oktoober 1934, nr 41, lk 1</ref> <ref name="QcxUQ">Nädala kurioosumeid. Esmaspäev, 1. oktoober 1938, nr 40, lk 2</ref> <ref name="Qbf4m">Ameerika huvitatud automaat-sidurist. Rahvaleht, 11. veebruar 1938, nr 18, lk 8.</ref> <ref name="TJNKB">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00046_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=9cc5ecd20dc6fc5da052e4cf128f946c</ref> <ref name="2QY4E">Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr 122, lk 1.</ref> }} == Kirjandus == *''Kindral A. Larka : põhiseaduse lahingu juht : vabadussõjalaste poolt Eesti rahvale esitatud kandidaat riigivanema kohale.'' Tallinn: EVL, 1934. *''Eesti ajalugu : kronoloogia'' / koost. [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Olion, 1994. * Larka minevik kohtus selgitamisel. Kaja, 15. mai 1934, nr 112, lk 3. * A. Larka kaotas protsessi. Kaja, 16. mai 1934, nr 113, lk 1. * [[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2005/pihlak.pdf "Pilistvere kihelkond ja Vabaduse Risti vennad"] Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2005, lk 118–120. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], [[Kultuur ja Elu]] 1/2009 * [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:16758], [[Sõdur]] 11/1919 * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=964181], Vikerraadio saadete arhiiv, "[[Eesti lugu]]" 7. juuni 2008 Andres Larka {{JÄRJESTA:Larka, Andres}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1942]] o5phrnv6qxsid9avi8ytogunt5kb0pm 6174542 6174537 2022-08-06T16:34:44Z NOSSER 8097 /* Poliitiline tegevus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | Pilt = Fail:EstArmyHighCommnd1920 - Andres Larka.JPG | Pildisuurus = 200px | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = Andres Larka | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = 5. märts 1879 | Sünnikoht = [[Pilistvere]], [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Viljandimaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1943|1|8|1879|3|5}} | Surmakoht = [[Malmõž]], [[Kirovi oblast]], [[Nõukogude Liit]] | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = [[Fail:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa keisririik]]<br>{{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = [[Vene Keiserlik armee]]<br>[[Eesti Rahvavägi]] | Teenistusaeg = | Auaste = [[kindralmajor]] | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Eesti kaitseministeerium|Eesti sõjaministeerium]] * [[Tagavaravägi]] * [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Sõjaväe Peastaabi]] * [[Tallinna Garnison]] }} | Sõjad/lahingud = {{Lihtloend| * [[Vene-Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Vabadussõda]] }} | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = [[Vabadusrist|Vabadusrist]] [[Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend|I/1]]<br>''[[Andres Larka#Tunnustused|Loend...]]'' | Ausambad = | Abikaasad = {{Lihtloend| * Blanche-Felicia Voichillo (1912–1917) * Marianne Ostrov (1919–1927) * Helmi Veroonika Ostrov (a. 1934) }} | Lapsed = 2 poega | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} '''Andres Larka''' [[Vabadusrist|VR I/1]] ([[5. märts]] [[1879]] [[Pilistvere]], [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. jaanuar]] [[1943]] [[Malmõž]], [[Kirovi oblast]], [[Nõukogude Liit]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ja poliitik, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] esimees ja riigivanema kandidaat 1934. aastal. == Elulugu == === Noorpõlv ja haridus === Andres Larka venepärane nimi oli Andrei Larko (Андрей Ларко), millist ta ka kandis [[Vene Keiserlik armee|Vene Keiserliku armee]] teenistuse aja jooksul. Larka sündis 6. märtsil (21. veebruaril vana kalendri järgi) 1879 Viljandimaal [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vallas]], Laeva külas [[mölder]] Jaan Larka ja tema abikaasa Mari Tedderi pojana. Haridusteed alustas ta 1889. aastal Laeva vallakoolis, sellele järgnes Pilistvere kihelkonnakool ja [[Põltsamaa]] Eesti Aleksandri linnakool, mille lõpetamise järel astus II. järgu vabatahtlikuna Vene Armeesse. [[1899]] alustas ta teenistust [[Pihkva kadetikorpus]]es. [[1900]]–[[1902]] õppis Larka [[Vilno sõjakool]]is ("junkrukoolis"), mille lõpetas [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1902 esimese järgu diplomiga. Sõjakooli lõpetamisel anti talle [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] ("alamleitnandi") auaste ja ta asus teenima 113. Starorusski jalaväerügemendis. Sõjaväeteenistuse kõrvalt kuulus ta [[Eesti Kirjanduse Selts]]i. === Vene-Jaapani sõda ja Esimene maailmasõda === [[1904]]–[[1905]] osales ta [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] 117. [[Jaroslavl]]i jalaväerügemendi koosseisus. Pärast sõja lõppu jätkas Larka teenistust 113. Starorusski rügemendis, kuid sooritas [[1909]] sisseastumiseksamid [[Peterburi]] [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]sse. Kolmeaastase õppetöö lõpetas ta [[1912]] esimese järgu diplomiga. Seejärel läbis ta sama õppeasutuse juures [[1913]] täienduskursused, mille tulemusel arvati Kindralstaabi koosseisu. Kindralstaabi tööks vajalike kogemuste omandamiseks lähetati Andres Larka stažeerima [[Vilniuse sõjaväeringkond|Vilniuse sõjaväeringkonna]] staapi. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust anti Larkale [[kapten]]i auaste ja ta määrati 40. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. [[Staabiohvitser]]ina osales ta [[1914]]–[[1915]] lahingutes [[Saksamaa|Saksa]] armeega Ida-[[Preisimaa]]l ja [[Poola]]s. [[1916]] ülendati ta [[alampolkovnik]]uks ja määrati [[5. Siberi korpus]]e staabiohvitseriks. Samal aastal viidi ta üle 159. jalaväediviisi [[staabiülem]]aks, kellena võttis osa lahingutest [[Galiitsia]]s ja [[Rumeenia]]s. Sellele ametikohale jäi ta detsembrini [[1917]]. Vene-Saksa sõjas omandatud teenuste ja ülesnäidatud vahvuse eest on ta mitu ordenit mõõkade ja lindiga saanud. Kui [[bolševikud|bolševike]] võimule pääsemisel 1917. aasta viimasel veerandil Vene Sõjavägi lagunema hakkas ja üleüldine korralagedus Venemaal maad võttis, tuli A. Larka kodumaale, kus end Maanõukogu 28. novembril 1917. ainukeseks kõrgemaks võimuks oli kuulutanud, ja hakkas energiliselt Eesti rahvuslike väeosade organiseerimisest osa võtma. === Teenistus Eesti rahvuslikes väeosades === Eestis sai Andres Larka ülesande asuda moodustama [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväediviis]]i [[1. Eesti Suurtükiväebrigaad]]i. [[3. jaanuar]]il [[vkj]] [[1918]] alustas ta sellega [[Haapsalu]]s, kus kuu aja jooksul õnnestus moodustada 5 [[suurtükipatarei]]d. [[16. veebruar]]il kutsuti ta [[Tallinn|Tallinna]], kus pidi üle võtma [[1. Eesti diviis]]i [[staabiülem]]a koha. Kui ta Tallinna jõudis, olid seal juba võimu haaranud [[bolševism|bolševikud]] ja Larkal tuli diviisi juhtimise asemel ennast hoopis uute võimude eest varjata. === Vabadussõda === Kui [[24. veebruar]]il 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik, siis nimetati Andres Larka [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] esimeseks sõjaministriks. Kui [[25. veebruar]]il vallutasid Tallinna Saksa väed, lubasid nad Eesti rahvusväeosadel tegevust jätkata ja tema ülesandeks jäi nende koordineerimine. [[20. märts]]il 1918 saatsid aga sakslased pärast rahu sõlmimist [[Nõukogude Venemaa]]ga Eesti rahvusdiviisi laiali. Seda otsust ei õnnestunud Larkal muuta, kuigi ta pidas läbirääkimisi nii Saksa väejuhatuse kui ka [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnaga]]. Eesti sõjaväes nimetas Andres Larka end algul kindralstaabi ooberstiks, kuigi tema ametlik auaste Vene sõjaväes oli olnud alampolkovnik. [[8. märts]]il 1918 ülendati ta [[kindralmajor]]iks. 1934. aastal üritasid oponendid teda presidendivalimiste poliitilise võitluse käigus väidetavate valeandmete esitamise pärast vastutusele võtta, asi oleks Larka maakaitseväest väljaarvamise tõttu allunud tsiviilprokurörile<ref name="Xen1H" />. Edaspidi osales Andres Larka koos kindral [[Ernst Põdder]]iga [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] loomisel, mis viis augustis 1918 kindral Põdderi arreteerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Kindralmajor Larkal õnnestus koos kindral [[Aleksander Tõnisson]]iga septembris 1918 [[Soome]] põgeneda. Oktoobris külastas ta [[Stockholm]]i ja [[Kopenhaagen]]it, kus kohtus Eesti välisesindusega. [[13. november|13. novembril]] 1918 õnnestus tal Tallinna naasta. Sõjaministrina langes tema õlule kohustus Eesti rahvusüksused taastada. [[26. november|26. novembril]] 1918 kujundati Ajutise Valitsuse koosseis ümber ja [[Konstantin Päts]] asus ise sõjaministri ametikohale. Samast päevast, 26. novembril 1918 nimetati kindralmajor Larka [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Sõjaväe Peastaabi]] ülemaks, ühtlasi ka veebruarist oktoobrini 1919 Tagavaravägede ülemaks. [[28. november|28. novembril]] alanud [[Punaarmee]] pealetungi ajal koordineeris ta sõjategevust [[Narva]] rindel. [[1. veebruar]]ist [[1919]] kuni [[1. jaanuar]]ini [[1925]] oli ta Eesti Vabariigi sõjaministri abi. Sellel ametikohal vastutas ta kuni [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõpuni ühtlasi [[mobilisatsioon]]i ja reservvägede tegevuse eest. 1919. aasta maist kuni märtsini 1920 oli ta ka [[Tallinna Garnison]]i ülem. Vabadussõja järel oli tema ülesandeks väeosade [[demobilisatsioon]]i korraldamine. Ta haigestus [[tuberkuloos|kurgutuberkuloos]]i, tunnistati [[12. september|12. septembril]] [[1924]] töövõimetuks ja oli sunnitud 1. jaanuaril 1925 erru minema. 1930. aastal oli ta kõrgeimat pensioni saav Eesti kaitseväelane (48 100 senti kuus)<ref name="EHLpk" />. Teenete eest sõjaväe juhtimisel autasustati teda Vabadusristi I liigi 1. järguga ja [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi]] I klassi teenetemärgiga (mõõkadega). Andres Larkale annetati 125-hektarine [[Voore mõis]]asüda, mille ta müüs suurtööstur [[Oskar Kilgas]]ele<ref name="aEJlw" />. === Poliitiline tegevus === Pärast teenistusest lahkumist ravis Andres Larka ennast edukalt [[Šveits]]is. Kuna ravikulude katteks oli ta pidanud maha müüma talle teenete eest annetatud maa ja maja, siis tagasi pöördudes ostis ta endale [[Harjumaa]]l [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]]l väikese talukoha koos vesiveskiga ja asus sinna elama. Poliitikasse otsustas erukindral minna [[1928]]. aastal, mil ta liitus vabadussõjalaste liikumisega. [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL) esimesel kongressil [[26. jaanuar]]il [[1930]] valiti Andres Larka EVKL-i juhatuse esimeheks, ta jäi mainitud ametikohale organisatsiooni likvideerimiseni aastal [[1933]]. Larkast kujunes EVKL-is pigem esindusisik kui tegevjuht, EVKL-i poliitilist tegevust suunas peamiselt [[advokaat]] [[Artur Sirk]]. [[10. november|10. novembril]] 1932 esitas Vabadussõjalaste Keskliit eesotsas Andres Larkaga Riigikogule omapoolse põhiseaduse muutmise kavandi, mille kohaselt pidi rahvaesindajate arvu vähendatama 50 inimesele, loodama suure võimutäiusega [[riigipea]] ametikoht ja asendatama proportsionaalne valimissüsteem isikuvalimistega. Riigikogu aga jättis vabadussõjalaste [[eelnõu]] menetlemata ja alustas ise uue põhiseaduse muutmise eelnõu välja töötamist. Riigikogu eelnõu kukkus juunis 1933 toimunud rahvahääletusel teist korda läbi. Süvenenud poliitilise ja majandusliku kriisi tingimustes sulges [[Jaan Tõnisson]]i valitsus [[11. august]]il 1933 mitu poliitilist organisatsiooni, sealhulgas Vabadussõjalaste Keskliidu. See ei vähendanud poliitilisi pingeid ja kui oktoobris 1933 vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu lõpuks rahvahääletusele pandi, kiitis rahvas selle ülekaalukalt heaks. See tõi kaasa valitsuse tagasiastumise ja vabadussõjalaste legaalse tegevuse taastamise [[30. oktoober|30. oktoobril]] 1933 Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. 17. detsembril 1933 valiti Andres Larka liidu nõukogu ja keskjuhatuse esimeheks<ref name="S5mln" />. Jaanuaris [[1934]] toimunud kohalikel valimistel saavutasid vabadussõjalased Tallinna ja Tartu linnavolikogus absoluutse enamuse, mida peetakse tänapäeval ka üleriigiliseks valimisvõiduks, samas enamikus omavalitsustes (eriti valdades) enamust ei saavutatud. [[24. jaanuar]]il 1934 hakkas kehtima vabadussõjalaste põhiseadus ja 24. veebruaril 1934 seati üles kandidaadid uue, laiendatud volitustega [[riigivanem]]a [[Riigivanema valimised|valimisteks]]. Vabadussõjalaste Liidu kandidaadiks oli Andres Larka, tema esindajaks Valimiste Peakomitees olid [[Theodor Rõuk]] ja viimase asetäitjaks [[Paul Telg]]<ref name="9BrK6" />. Tema vastaskandidaadid olid Konstantin Päts, [[Johan Laidoner]] ja [[August Rei]]. Larka kogus 21. märtsiks 62 270 toetusallkirja, mis oli pea kaks korda rohkem kui teistel kandidaatidel kokku.<ref name="M7m5P" /> Veebruaris 1934 levitati [[Petserimaa]] vene külades ja [[Petseri]]s vapside propagandabrošüüre, mille esilehele oli kleebitud [[Nikolai II]] pilt. Pildi alla oli kirjutatud: "Põhiseaduse lahingu juht. Vabadussõjalaste poolt Eesti rahvale esitatud kandidaat riigivanema kohale<ref name="nMKpK" />." 2. märtsil 1934 Andres Larka minestas halva tervise tõttu Kuressaares kõnereisil olles. Tal oli alati kaasas 2–10-liikmeline saatjaskond (valvurid, ihukaitsjad ja kaaskõnelejad). Tal lasti kõnelda 15 minutit, misjärel viidi ta ära, jätmata teda minutikski üksinda. <ref name="VS45M" />. Terava poliitilise võitluse tingimustes korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Riigivanem Konstantin Päts kehtestas [[12. märts]]il 1934 6-kuulise üleriikliku [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, selle väljaanded ja [[Eesti Isamaaline Ühing]]. 200 juhtivat vapsi arreteeriti<ref name="gw800" />. Andres Larka viibis sel ajal [[Keila]]s, kust ta viivitamatult sõitis Tallinna<ref name="cZLtZ" />; ta ise jäeti arreteerimata, kuna oli presidendikandidaat. Ta seletas tuttavatele, et on poliitikast tagasi tõmbunud ja et tal varemgi selleks tungi pole olnud, kuid teda olevat sinna tassitud vägisi<ref name="WSjgm" />. 1934. aasta mais käis Andres Larka igal hommikul poseerimas [[Jaan Koort]]i valmistatava kuju jaoks<ref name="cKR8J" />. Mais 1934 kaebas Andres Larka [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] kohtusse, kuna leidis, et tema au on lehes riivatud. Tunnistajate seletusist ilmnes, et Larka ei organiseerinud põrandaalust [[kaitseliit]]u ega juhatanud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] esimesi lahinguid. Tunnistajate ja dokumentide varal selgus veel, et Andres Larkal puudus õigus endale oobersti aukraadi anda ja end kindralmajori aukraadi saamiseks esitada. Veel selgus, et Andres Larka oli nimetanud end Andrei Larkoks ja tema esimene naine oli venelanna, mitte eestlanna, nagu väideti vapside propagandakirjanduses. [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] mõistis Andres Larka kaebuse tühjaks<ref name="hHMtI" />. [[12. juuni]]l [[1935]] sõjaringkonnakohtus alanud protsessil vabadussõjalaste üle määrati neile tingimisi karistused. Kuigi vapside organisatsioon oli keelustatud, alustasid nad peatselt taas poliitilist tegevust ja esitasid sama aasta [[20. september|20. septembril]] uue põhiseaduse muutmise eelnõu, millega soovisid nüüd piirata riigivanema volitusi. Konstantin Pätsi juhitav valitsus ei nõustunud siiski eelnõud rahvahääletusele panema. Väidetavalt asusid vabadussõjalased seejärel ette valmistama riigipöörde katset, mille käigus pidi [[8. detsember|8. detsembril]] 1935 arreteeritama [[Isamaaliit (1935-1940)|Isamaaliidu]] kongressil Eesti riigijuhid eesotsas Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneriga. Vabadussõjalaste endise juhina olevat riigipöörde ettevalmistamisel osalenud ka erukindral Larka. Seetõttu arreteeris [[7. detsember|7. detsembril]] [[Poliitiline Politsei]] vabadussõjalaste juhid teistkordselt ja mais [[1936]] toimunud teisel vabadussõjalaste protsessil mõisteti nende juhtidele juba pikemad karistused. 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> kohtuistungil süüdistati<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936</ref>: Andres Larkat, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, [[Aleksander Seiman]]i, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 10 kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omawahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. Andres Larka vabanes vanglast 20. detsembril [[1937]] ja edaspidi puudus tal võimalus poliitikas osaleda. Ta elas oma kodus Jõgisool kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonini]] [[1940]]. aastal. Erukindral Larka arreteeriti [[23. juuli]]l 1940, pärast [[Eesti NSV]] väljakuulutamist ja sõjatribunali otsusega mõisteti talle 8 aastat vangilaagrit ja 3 aastat asumist kogu vara konfiskeerimisega. Tunnistajate sõnul nähti teda hiljem [[Vjatka]] vangilaagris [[Kirovi oblast]]is, kus ta ka ametlike andmete kohaselt 8. jaanuaril 1943 suri Kirovi oblastis [[Malmõž]]i vanglas<ref name="q0Pot" />. Matmispaik on teadmata. == Isiklikku == Larka perekonna varasem nimi oli Lärka, mis hiljem muudeti Larkaks<ref name="KVxiT" />. Andres Larka oli kolm korda abielus. Esimest korda abiellus ta aastal 1912 Kaunase kubermangus Blanche-Felicia Voichilloga. Kooselu jäi lastetuks ja lahutati aastal 1917 [[Petrograd]]is. Teist korda abiellus ta aastal 1919 Marianne Ostroviga. Neil oli üks laps, poeg Georg (sündinud 1919). Marianne suri raske haiguse tagajärjel 1928. Marianne Larkat autasustati 1921 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga]]. Kolmandat korda abiellus Larka aastal 1934 Helmi Veroonika Ostroviga, kes oli ta eelmise naise noorem õde<ref name="XhKHq" />. Neil oli poeg Peeter Jaak Larka (1935-2021). Teise ja kolmanda naise vend [[Mihkel Laid|Mihkel Ostrov-Laid]] oli rindeohvitser ning [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja. Andres Larka noorem vend [[Johannes Larka]] osales samuti Vabadussõjas ja autasustati Vabadusristiga. Andres Larka vend Hans Larka oli vedurijuht, kes leiutas vaguni siduri, mis ise haagib vagunid lahti ja kinni, ilma et selleks vagunihaakijat vaja oleks<ref name="369Qh" /><ref name="QcxUQ" /><ref name="Qbf4m" />. == Teenistus == * 1902–1917 Vene armee staabiohvitser * 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister * 1918–1919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem * 1919–1925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi * 1930–1933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees * 1933–1934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees * 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel ==Tunnustus== * Vabadusristi I liik 1. järk, 23. veebruar 1920: "Kindral-major Larka on juhtival kohal Eesti sõjaväes olnud juba Saksa okkupatsioonist alates. Peale Eesti väeosade deformeerimist sakslaste poolt asus K.-m. Larka põrandaalusele Eesti sõjaväe organiseerimisele. Väljamaal viibides aitas k.-m. Larka sõjaliselt tähtsaid sidemeid luua välisriikidega. Enamlaste pealetungimisel oli k.-m. Larka Peastaabi Ülemana sõjategevuse juhiks. Sõjaministri abina on k.-m. Larka väsimata energiat ja püsivust ülesnäidanud<ref name="TJNKB" />." * [[Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]], 1921 * [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste]], 1928 * [[Kotkaristi I klassi teenetemärk mõõkadega]], 1930 * Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige, 17. detsember 1933<ref name="2QY4E" /> * Andres Larka 55. sünnipäeva puhul asutas Eesti Vabadussõjalaste Liidu Keskjuhatus kindral A. Larka nimelise abiandmise kapitali, millest antakse toetust nendele, kes on kannatada saanud võitluses Vabadussõjalaste Rahvaliikumise aadete eest. "Tarvidus sarnase abiandmise kapitali järele oli juba ammugi, sest paljud kaasvõitlejad on kannatada saanud erakondliku terrori läbi ning meie kõikide aukohuseks on neid kaasvõitlejaid hädast välja aidata." Esimesed annetused asutatud kapitali heaks tegid Andres Larka ise (250 krooni) ja Artur Sirk (100 krooni).<ref>Asutati kindral A. Larka nimeline abiandmise kapital. Võitlus, 6. märts 1934, nr 28, lk 5.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Xen1H">Mis tehakse Larkaga? Rahvaleht, 10. märts 1934, nr 29, lk 3</ref> <ref name="EHLpk">Riik tasub auvõlga. Esmaspäev, 14. juuli 1930, nr 28, lk 3</ref> <ref name="aEJlw">Uusmõisnikud. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 4.</ref> <ref name="S5mln">Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr 122, lk 9.</ref> <ref name="9BrK6">Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr 23, lk 3.</ref> <ref name="M7m5P">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr 81, lk 1.</ref> <ref name="nMKpK">Tsaar "Nikolenka" Petserimaal. Vaba Maa, 25. veebruar 1934, nr 47, lk 4.</ref> <ref name="VS45M">Kes jääb peale? Rahvaleht, 6. märts 1934, nr 27, lk 4.</ref> <ref name="gw800">Suured sündmused. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr 31, lk 2.</ref> <ref name="cZLtZ">Tartu vabside juhid vahi all. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr 31, lk 1.</ref> <ref name="WSjgm">Kindral A. Larka Tallinnas. Vaba Maa, 18. aprill 1934, nr 89, lk 1.</ref> <ref name="cKR8J">On see uudiseks, et... Esmaspäev, 28. mai 1934, nr 22, lk 5</ref> <ref name="hHMtI">Larka kaebus tühistati. Esmaspäev, 22. mai 1934, nr 21, lk 2</ref> <ref name="q0Pot">[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist]</ref> <ref name="KVxiT">Kes me oleme? Rahvaleht, 10. august 1934, nr 93, lk 4.</ref> <ref name="XhKHq">Kindral Larka kolmas abielu. Rahvaleht, 13. august 1934, nr 94, lk 3.</ref> <ref name="369Qh">Karjatused, mis sundisid leiutama. Esmaspäev, 7. oktoober 1934, nr 41, lk 1</ref> <ref name="QcxUQ">Nädala kurioosumeid. Esmaspäev, 1. oktoober 1938, nr 40, lk 2</ref> <ref name="Qbf4m">Ameerika huvitatud automaat-sidurist. Rahvaleht, 11. veebruar 1938, nr 18, lk 8.</ref> <ref name="TJNKB">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00046_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=9cc5ecd20dc6fc5da052e4cf128f946c</ref> <ref name="2QY4E">Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr 122, lk 1.</ref> }} == Kirjandus == *''Kindral A. Larka : põhiseaduse lahingu juht : vabadussõjalaste poolt Eesti rahvale esitatud kandidaat riigivanema kohale.'' Tallinn: EVL, 1934. *''Eesti ajalugu : kronoloogia'' / koost. [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Olion, 1994. * Larka minevik kohtus selgitamisel. Kaja, 15. mai 1934, nr 112, lk 3. * A. Larka kaotas protsessi. Kaja, 16. mai 1934, nr 113, lk 1. * [[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2005/pihlak.pdf "Pilistvere kihelkond ja Vabaduse Risti vennad"] Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2005, lk 118–120. == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], [[Kultuur ja Elu]] 1/2009 * [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:16758], [[Sõdur]] 11/1919 * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=964181], Vikerraadio saadete arhiiv, "[[Eesti lugu]]" 7. juuni 2008 Andres Larka {{JÄRJESTA:Larka, Andres}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 6f7ndoepu7wstcqehvrof2fuuerdntj Gasherbrum II 0 30379 6174609 5947881 2022-08-06T19:33:05Z 84.50.155.180 /* Baltimaade alpinistide tipputõusud */ wikitext text/x-wiki '''Gasherbrum II''' (ka '''K4''') on mägi [[Aasia]]s [[Karakoram]]is. Asub [[Gasherbrum I]] ja [[Broad Peak]]i vahel. Kõrgus 8034 meetrit<ref name="ers8000tipud"/>. {{Coordinate |NS=35.75861111 |EW=76.65277778 |type=mountain |region=CN/PK |dim=5000}} == Tipputõusud == === Baltimaade alpinistide tipputõusud === *2000 – [[Ilgvars Pauls]], Läti *2006 – [[Saulius Vilius]], Leedu<ref name="kalnai"/> *2021 - Marie Saame, Johan Kütt *2022 - Priit Joosu, Lauri Ehrenpreis, Ain Rästa, Krista Kirsipuu ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ers8000tipud">[http://www.8000ers.com/cms/en/8000ers-mainmenu-205.html Geographical facts of the Main 8000ers]. 8000ers.com</ref> <ref name="kalnai">[http://www.kalnai.lt/index.php?page=lietuviu-ikopimai-i-astuoniatukstantininkus Lietuvių įkopimai į aštuoniatūkstantininkus]. kalnai.lt</ref> }} == Välislingid == *[[Gasherbrum III]] [[Kategooria:Kaheksatuhandelised]] [[Kategooria:Pakistani mäed]] [[Kategooria:Karakoram]] kfq7j7m8ujyfgwv1i6417q5tiu1sq8f Kaia Kanepi 0 35783 6174614 6156734 2022-08-06T19:47:07Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Tennisist | mängija = Kaia Kanepi | pilt = [[File:Kanepi WM19 (23) (48522005927).jpg|frameless]] | riik = [[Eesti]] | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|6|10}} | sünnikoht = [[Haapsalu]] | pikkus = 181 cm | kaal = 74 kg | profikarjääri algus = 2000 | profikarjääri lõpp = | mängustiil = paremakäeline | auhinnaraha = 7 686 774 [[USA dollar]]it | üksikmängude tulemused = 559–318 | üksikmängu turniirivõidud =4 WTA; 20 ITF | organisatsioon = WTA | kõrgeim koht ränkingus = 15. (20. august 2012) | praegune koht ränkingus = 37. (1. august 2022) | austraalia parim tulemus = veerandfinaal (2022) | prantsusmaa parim tulemus = veerandfinaal (2008, 2012) | wimbledoni parim tulemus = veerandfinaal (2010, 2013) | us openi parim tulemus = veerandfinaal (2010, 2017) | Muud Turniirid = Jah | Olümpiatulemus = 3. ring (2008) | paarismängu tulemused = 46–64 | paarismängu turniirivõidud = 0 WTA; 2 ITF | kõrgeim koht paarismängu ränkingus = 106. (6. juuni 2011) | praegune koht paarismängu ränkingus = 1421. (6. juuni 2022) | austraalia parim paaristulemus = 2. ring (2011, 2012, 2014) | prantsusmaa parim paaristulemus = 3. ring (2012, 2014) | wimbledoni parim paaristulemus = 3. ring (2008, 2009) | us openi parim paaristulemus = 1. ring (2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2013) | Muud paaristurniirid = Jah | Olümpiapaaristulemus = 1. ring (2004, 2008) | fedcupitulemused = | viimati muudetud = 10. juuni 2022 }} '''Kaia Kanepi''' (sündinud [[10. juuni]]l [[1985]] [[Haapsalu]]s) on [[Eesti]] [[tennis]]ist. Tema parim koht [[WTA]] edetabelis on olnud 15. (20. augustil 2012). Parim koht paarismängus on olnud 106. ([[6. juuni]] [[2011]]). {{sisukorra piirang|3}} ==Mängustiil== Kanepi on WTA üks tugevamaid [[serv]]ijaid: päris tihti ulatub tema servikiirus 170–180 kilomeetrini tunnis (senine maksimum 196 km/h). Samuti on väga tugev tema teine serv. Kanepi lööb [[tagajoon]]elt väga tugevalt ja tema [[eeskäelöök]] on eriti ohtlik. Tavaliselt mängib ta vastased üle kiire rütmi ja täpsete [[äralöök]]idega. ==Treenerid== Aastatel 1994–2003 oli Kaia Kanepi treener [[Tiit Kivistik]], seejärel 2007. aasta sügiseni [[Andrei Luzgin]]. Väga lühikest aega oli tema treener rootslane [[Fredrik Loven]], kellega lõppes koostöö 2008. aasta veebruaris. Septembrini 2008 treenis Kanepit [[Pablo Giacopelli]]. Novembrist 2008 kuni juulini 2009 oli Kaia Kanepi treener [[Luca Appino]]. Novembris [[2009]] teatas Kaia Kanepi, et tema uueks treeneriks sai [[Mait Künnap]]. 2010. aasta Wimbledoni turniiri ajal hakati ajakirjanduses rääkima, et tema treener on [[Silver Karjus]].<ref>[http://sport.postimees.ee/?id=283048 "Silver Karjus – tundmatu tipptreener"], Postimees.ee</ref> Väga edukate tulemusteni viinud koostöö Karjusega lõppes märtsis 2012. 2013–2014 treenis teda [[Märten Tamla]]. Praegu on tema treener Dušan Vemić.<ref>http://sport.delfi.ee/tennis/article.php?id=83493625</ref> ==Karjäär ja turniirid== [[Fail:Kaia Kanepi 97, Eesti tennisist.jpg|pisi|vasakul|Kaia Kanepi 1997. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Kaia on olnud Euroopa meister kuni 16-aastaste hulgas (2000) ning Eesti täiskasvanute meister üksikmängus (1999, 2000, 2007), paarismängus (1999, 2000, 2007) ja segapaarismängus (2000, 2003, 2004). 2001. aastal [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused|Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel]] Pariisis võitis Kaia Kanepi suure slämmi noorteturniiri. Finaalis alistas ta [[Svetlana Kuznetsova]] 6:3, 1:6, 6:2. ===2006=== ====Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused==== 2006. aasta Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel alistas Kaia Kanepi põhiturniiri avaringis tšehhitari [[Květa Peschke]] 6:2, 6:3 Teises ringis kaotas ta aga hispaanlanna [[Anabel Medina Garrigues]]ele 3:6, 6:4 0:6. ====USA lahtised meistrivõistlused==== [[2006]]. aasta [[US Open|USA lahtistel maailmameistrivõistlustel]] võitis Kaia Kanepi esimeses ringis prantslanna [[Stephanie Foretzi]] 3:6, 7:5, 6:1 Teises ringis alistas ta Prantsusmaa tennisisti [[Youlia Fedosova]] 6:4, 4:6, 7:5. Kolmandas ringis tuli tal alla vanduda prantslanna [[Virginie Razzano]]le 5:7, 2:6. ====WTA etapp Hasseltis==== 2006. aastal [[Hasselt]]is toimunud [[WTA Touri sari|WTA Touri sarja]] kuuluva turniiri valikmängudes võitis Kaia Kanepi kolm mängu, esimeses ringis alistas ta 6:4, 6:4 prantslanna [[Nathalie Dechy]] (WTA 50) ja teises ringis kreeklanna [[Eléni Daniilídou]] (WTA 36) 6:3, 6:4. Veerandfinaalis sai Kanepi senise karjääri kaalukaima võidu, alistades teise asetusega itaallanna [[Francesca Schiavone]] (WTA 15) 6:2, 7:5. Poolfinaalis alistas ta maailma edetabeli 41. kohal oleva hollandlanna [[Michaella Krajicek]]i 6:4, 6:4. Kanepi võit tähendas esimese Eesti naistennisisti jõudmist WTA turniiri finaali. Finaalis kaotas ta endisele maailma esireketile [[Kim Clijsters]]ile 3:6, 6:3, 4:6. ===2007=== ====Austraalia lahtised meistrivõistlused==== [[2007]]. aasta [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel]] alistas Kaia Kanepi naiste üksikmängu avaringis turniiritabeli 28. reketi, itaallanna [[Flavia Pennetta]] 7:5, 7:6 (7:3). Järgmises ringis oli Kanepi vastaseks samuti asetamata austraallanna [[Alicia Molik]], kellelt tuli vastu võtta kaotus 6:1, 3:6, 2:6. ====WTA etapp Miamis==== 2007. aasta märtsis [[Miami]]s toimunud [[WTA Tour]]i 3,45 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Sony Ericsson Open avaringis oli Kanepi vastaseks bulgaarlanna [[Tsvetana Pironkova]]. Kanepi sai Tsvetanast jagu 1 tunni ja 41 minutiga, lõplikuks seisuks kujunes 6:4, 6:4. Teises ringis oli Kanepi vastaseks 11. asetusega šveitslanna [[Patty Schnyder]], kelle ta alistas tulemusega 6:1, 6:4. 3. ringi kohtumises tuli tal vastu võtta 1:6, 1:6 kaotus [[Vera Duševina]]lt. ====Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused==== 2007. aasta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused|Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel]] kaotas Kanepi avaringis 15. asetusega [[Iisrael]]i tennisistile [[Shaẖar Pe'er]]ile 1:6, 3:6. ====Wimbledoni turniir==== 2007. aasta [[Wimbledoni turniir]]il alistas Kaia Kanepi naisüksikmängu avaringis 6:1, 6:4 sakslanna [[Tatjana Malek]]i. See oli tema karjääri esimene võit muruväljakul. Teises ringis kaotas Kanepi 4:6, 5:7 [[Iisrael]]i tennisistile [[Shaẖar Pe'er]]ile. [[File:Kaia Kanepi US Open 2011.jpg|thumb|276x276px|Kaia Kanepi USA lahtistel meistrivõistlustel, 2011]] ===2008=== ====WTA etapp Miamis==== 2008. aasta märtsis toimunud [[WTA Tour]]i 3,77 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Sony Ericsson Open avaringis kohtus Kanepi valikmängude kaudu põhitabelisse pääsenud 18-aastase tšehhitari [[Petra Kvitová]]ga. Kanepi alistas 2 tundi ja 29 minutit kestnud mängus Petra Kvitová tulemusega 3:6, 7:5, 7:5. Teises ringis oli Kanepi parem ukrainlanna [[Alona Bondarenko]]st 7:6 (9:7), 1:6, 6:3. Kolmandas ringis alistas ta [[Patty Schnyder]]i 6:0, 6:1. Neljandas ringis ehk 16 parema hulgas oli Kaia Kanepi vastaseks endine maailma esireket, sel turniiril 8. asetusega [[Serena Williams]]. Kanepi kaotas 1 tunni ja 23 minutiga ning tulemusega 3:6, 3:6. ====Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused==== 2008. aasta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused|Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel]] alistas Kanepi põhiturniiri avaringis hiinlanna [[Meng Yuan]]i tulemusega 6:2, 6:2. Mäng kestis 1 tund ja 6 minutit. Teise ringi kohtumises alistas Kaia Kanepi 6. asetusega [[Venemaa]] tennisisti [[Anna Tšakvetadze]] tulemusega 6:4, 7:6 (7:2). Mäng kestis 1 tund ja 39 minutit. See oli Kanepi karjääri esimene võit WTA edetabeli esikümnes oleva mängija üle. Kolmandas ringis alistas Kanepi kolm tundi ja 6 minutit kestnud mängus 29. asetusega [[Hispaania]] tennisisti [[Anabel Medina Garrigues]]e tulemusega 6:1, 6:7 (5:7), 7:5 ning pääses neljandasse ringi. Neljandas ringis võitis ta tšehhitar [[Petra Kvitová]]t 6:3, 3:6, 6:1. Veerandfinaalis kaotas ta maailma edetabeli neljandale reketile venelanna [[Svetlana Kuznetsova]]le 5:7, 2:6. ====Wimbledoni turniir==== 2008. aasta Wimbledoni turniiril kohtus Kanepi juba avaringis maailma edetabelis kuuendal kohal paikneva [[Serena Williams]]iga ja kaotas 5:7, 3:6. ====Pekingi olümpiamängud==== [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el alistas Kaia Kanepi naiste [[Tennis 2008. aasta suveolümpiamängudel|tenniseturniiri üksikmängu]] avaringis [[Flavia Pennetta]] (WTA 17) [[Itaalia]]st 6:2, 7:6. Teises ringis alistas ta prantslanna [[Virginie Razzano]] 6:4, 7:5. Kolmandas ringis kaotas ta Hiina tennisistile [[Li Na|Li Na']]le (6:4, 2:6, 0:6), kes järgmisena võitis [[Venus Williams]]it (WTA 8) 7:5, 7:5 ja kaotas pronksmedali mängus [[Dinara Safina]]le (WTA 6) 7:6 (3), 7:5. ====USA lahtised meistrivõistlused==== [[2008]]. aasta [[US Open|USA lahtistel maailmameistrivõistlustel]] võitis Kaia Kanepi avaringis rumeenlanna [[Monica Niculescu]] (WTA 76) 6:0, 6:3. Mäng kestis 55 minutit. Teises ringis kohtus ta prantslanna [[Amélie Mauresmo]]ga ja kaotas kolmes setis 6:2, 4:6, 0:6. ====Toray Pan Pacific Open==== 2008. aasta septembris [[Tōkyō]]s toimunud WTA Touri 1,34 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Toray Pan Pacific Open alustas Kaia Kanepi valikmängudest. Valikmängude avaringis oli tema vastaseks hiinlanna [[Meng Yuan]], kelle Kanepi alistas tulemusega 6:1, 6:2. Teise ringi kohtumises alistas Kanepi 53 minutiga jaapanlanna [[Miki Miyamura]] 6:1, 6:1 ning kolmandas 2 tunni ja 28 minutiga venelanna [[Vera Duševina]] 4:6, 7:6 (7:4), 6:1. Põhiturniiri avaringis oli Kanepi vastaseks 8. asetusega venelanna [[Anna Tšakvetadze]]. Kanepi sai jagu Anna Tšakvetadzest 2 tunni ja 10 minutiga, lõplikuks seisuks kujunes 6:4, 3:6, 6:3. Teise ringi kohtumises alistas Kanepi tulemusega 6:4, 6:2 prantslanna [[Virginie Razzano]]. Veerandfinaalis oli Kanepi vastaseks 4. asetusega [[Dinara Safina]], kes võitis kohtumise 6:4, 6:7 (5), 6:2. ===2009=== ====Austraalia lahtised meistrivõistlused==== Avaringis oli Kanepi parem jaapanlanna [[Kimiko Date Krumm]]ist 6:4, 4:6, 8:6. Teises ringis alistas ta [[Patricia Mayr]]i tulemusega 6:3, 6:1. Kanepi alistus kolmandas ringis [[Dinara Safina]]le 2:6, 2:6. ====WTA etapp Dubais==== Dubai WTA Touri 2 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Barclays Dubai Tennis Championships avaringis oli Kaia Kanepi vastaseks austerlanna [[Tamira Paszek]], kellest sai Kanepi jagu 2:6, 6:2, 6:0. Teise ringi kohtumises alistas ta tulemusega 7:5, 6:2 [[Sania Mirza]]. Kolmandas ringis oli tema vastaseks endine maailma esinumber ja Dubais kolmanda asetusega [[Jelena Janković]]. Kanepi alistas Jelena Jankovići 1 tund 25 minutit kestnud mängus tulemusega 6:2, 7:5. Veerandfinaalis oli Kaia Kanepi parem venelanna [[Jelena Vesnina]]st 6:3, 7:5. Mäng kestis 1 tund ja 50 minutit. Poolfinaalis oli Kanepi vastaseks prantslanna [[Virginie Razzano]], kellele ta kaotas 1 tund ja 3 minutit kestnud mängus tulemusega 1:6, 2:6. ====Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused==== Kanepi kaotas avaringis [[Kasahstan]]i mängijale [[Jaroslava Švedova]]le 6:7, 6:3, 2:6. Pärast Prantsusmaa lahtisi meistrivõistlusi jätkas Kanepi kurba kaotustejada, kaotades igal pool kõikvõimaliku tasemega mängijatele kohe esimeses ringis. ===2010=== ====Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused==== Kanepi alistas valikturniiri avaringis [[Valgevene]] tennisisti [[Katsjarõna Dzegalevitš]]i tulemusega 5:7, 6:4, 6:4. Teises ringis alistas ta [[Kasahstan]]i mängija [[Zarina Diyas]]i 6:1, 6:0 ja kolmandas Venemaa tennisisti [[Vesna Manassijeva]] 6:0, 6:0, tagades koha põhiturniiril. Esimeses ringis alistas ta 6:3, 6:1 prantslanna [[Pauline Parmentier]]i. Teises ringis kaotas ta maailma neljandale reketile [[Jelena Jankovicile]] 2:6, 6:3, 4:6. ====Wimbledoni turniir==== Kaia Kanepi alustas Wimbledoni turniiri valikmängudest, kus võitis avaringis ukrainlanna [[Olga Savtšuk]]i 6:1, 7:5, teises ringis venelanna [[Jelena Bovina]] 6:1, 6:2 ja kolmandas ringis Horvaatia tennisisti [[Alja Tomljanović]]i 6:1, 6:2 ning pääses põhiturniirile.<ref>[http://sport.err.ee/index.php?06110765 Kaia Kanepi jõudis Wimbledonis kindlalt põhiturniirile]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ERR Sport, 17. juuni 2010</ref> Esimeses ringis alistas Kanepi WTA edetabeli kuuenda reketi ning sellel turniiril kuuenda paigutusega austraallanna [[Samantha Stosur]]i 6:4, 6:4. Teises ringis alistas ta rumeenlanna [[Edina Gallovits]]i (WTA 90) 6:4, 7:5. Kolmandas ringis alistas Kanepi sellel turniiril 31. paigutusega rumeenlanna [[Alexandra Dulgheru]] (WTA 31) 6:1, 6:2. Neljandas ringis võitis ta Tšehhi tennisisti [[Klára Zakopalová]]t (WTA 66) 6:2, 6:4. Veerandfinaalis kaotas ta napilt Tšehhi tennisistile [[Petra Kvitová]]le (WTA 62) 4:6, 7:6, 6:8. ====Palermo WTA turniir==== [[Palermo]]s toimunud WTA Touri 220 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri Internazionali Femminili di Palermo (SNAI Open) avaringis oli Kaia Kanepi vastaseks [[Rossana de los Ríos]], kellest Kanepi sai jagu 7:5, 6:4. Turniiri teises ringis alistas ta 6:1, 6:2 rumeenlanna [[Ioana Raluca Olaru]]. Veerandfinaalis võitis Kanepi tulemusega 6:2, 6:2 kolmanda asetusega itaallanna [[Sara Errani]]. Poolfinaalis oli Kaia Kanepi vastaseks itaallanna [[Romina Oprandi]], kes veerandfinaalis alistas turniiri teise asetusega [[Aravane Rezaï]]. Kanepi võitis tulemusega 6:3, 6:2. Finaalis oli tema vastaseks [[Flavia Pennetta]], kelle Kanepi alistas 6:4, 6:3. Mäng kestis 1 tund ja 29 minutit. See oli Kaia Kanepi esimene WTA turniiri võit. ==== USA lahtised meistrivõistlused ==== 2010. aasta USA lahtistel maailmameistrivõistlustel võitis 31. asetusega Kanepi avaringis prantslanna [[Alizé Cornet]]' (WTA 80) 3:6, 6:1, 6:0. Mäng kestis 1 tund 42 minutit. Teises ringis kohtus ta [[Akgul Amanmuradova]]ga (WTA 78) ja võitis 6:3, 6:4. Kolmandas ringis võitis ta neljanda asetusega serblanna [[Jelena Janković]]i (WTA 5) 6:2, 7:6. Mäng kestis 1 tund ja 48 minutit. Neljandas ringis võitis ta 15. asetusega belglanna [[Yanina Wickmayer]]it (WTA 18) 0:6, 7:6, 6:1. Mäng kestis 2 tundi ja 21 minutit. Veerandfinaalis kaotas ta 7. asetusega venelannale [[Vera Zvonarjova]]le (WTA 8) 3:6, 5:7. ==== Toray Pan Pacific Open ==== 2010. aasta septembris [[Tōkyō]]s alanud WTA Touri 2 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga turniiril [[Toray Pan Pacific Open]] alistas Kaia Kanepi avaringis ameeriklanna [[Melanie Oudin]]i tulemusega 6:4, 6:4. Teises ringis alistas ta [[Shaẖar Pe'er]]i (WTA 19) 6:3, 7:6. Kolmandas ringis alistas ta kolmanda asetusega [[Jelena Janković]]i (WTA 6) 6:4, 6:4. Veerandfinaalis kohtus ta viienda asetusega itaallanna [[Francesca Schiavone]]ga (WTA 8) ning kaotas 5:7, 6:4, 5:7. Mäng kestis 3 tundi ja 9 minutit. ===2011=== ====Austraalia lahtised meistrivõistlused==== Avaringis alistas turniiril 20. asetusega Kaia Kanepi [[Slovakkia]] tennisisti [[Magdaléna Rybáriková]] (WTA 106.) tulemusega 2:6, 6:4, 6:3. Teises ringis kaotas ta sakslanna [[Julia Görges]]ile (WTA 38.) 4:6, 6:3, 4:6. ==== Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused ==== Avaringis alistas ta rootslanna Sofia Arvidssoni (WTA 70.) 7:5, 6:1. Teises ringis võitis ta 6:1, 6:3 briti [[Heather Watson]]i (WTA 117.). Kolmandas ringis kaotas ta venelanna [[Jekaterina Makarova]]le (WTA 33.) 4:6, 5:7. ====Toray Pan Pacific Open==== [[Tōkyō]]s [[Toray Pan Pacific Open]]i kolmandas ringis alistas Kaia Kanepi maailma esireketi [[Caroline Wozniacki]] tulemusega 7:5, 1:6, 6:4. ===2012=== [[File:Kaia Kanepi Japan.jpg|thumb|314x314px|Kaia Kanepi Jaapanis]] ====Brisbane International==== [[Brisbane]]’is Brisbane Internationali turniiri teises ringis alistas Kaia Kanepi 7. asetatud venelanna [[Anastassija Pavljutšenkova]] (WTA 16.) tulemusega 6:0, 6:3 ja veerandfinaalis sakslanna [[Andrea Petković]]i (WTA 10.) tulemusega 6:1, 7:6 (7) ja jõudis poolfinaali, kus alistas itaallanna [[Francesca Schiavone]] (WTA 11.) tulemusega 6:3, 6:0 ja jõudis finaali. Finaalis alistas ta slovakitari [[Daniela Hantuchová]] (WTA 24.) tulemusega 6:2, 6:1 ning teenis karjääri teise WTA turniiri võidu. ====Austraalia lahtised meistrivõistlused==== Avaringis kohtus turniiril 25. asetusega Kaia Kanepi [[Rootsi]] tennisisti [[Johanna Larsson]]iga (WTA 59.), võites 6:2, 6:4, kusjuures teises setis jäi ta kaotusseisu 1:4, kuid võitis viimased 5 geimi. Teises ringis oli Kaia Kanepi vastaseks [[Venemaa]] tennisist [[Jekaterina Makarova]] (WTA 56.), kellele ta kaotas 2:6, 5:7. ====Estoril Open==== Kanepi saavutas oma kolmanda WTA turniiri võidu alistades finaalis hispaanlanna [[Carla Suárez Navarro]] (WTA 58.) 3:6, 7:6 (6), 6:4. Poolfinaalis alistas ta itaallanna [[Roberta Vinci]] (WTA 23.) 6:2, 7:5. ==== Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused ==== Avaringis alistas Kanepi venelanna [[Aleksandra Panova]] (WTA 74.) 6:3, 6:3. Teises ringis võitis ta rumeenlanna [[Irina-Camelia Begu]] 6:4, 6:1. Kolmandas ringis alistas ta endise maailma esireketi [[Caroline Wozniacki]] (WTA 9.) tulemusega 6:1, 6:7, 6:3 ja neljandas ringis Hollandi tennisisti [[Arantxa Rus]]i (WTA 88.) 6:1, 4:6, 6:0. Veerandfinaalis kaotas ta [[Marija Šarapova]]le (WTA 2.) 2:6, 3:6. [[File:Roland Garros 2012 - Kaia Kanepi serve (8755337394).jpg|thumb|Kaia Kanepi Prantsusmaa lahtistel 2012. aastal]] Paarismängus alistas ta esimeses ringis koos hiinlanna [[Zhang Shuai]]ga maailma esipaari [[Liezel Huber]]i – [[Lisa Raymond]]i. Teises ringis võitsid nad [[Stéphanie Foretz Gacon]]i – [[Kristina Mladenovic]]i tulemusega 6:4, 6:3. Kolmandas ringis kaotasid nad austraallannadele [[Jarmila Gajdosova]]le ja [[Anastasia Rodionova]]le 4:6, 5:7. Vigastuse tõttu loobus ta Wimbledoni turniirist, USA lahtistest meistrivõistlustest ja Londoni olümpiamängudest. Vigastuspausist hoolimata kerkis ta augustis WTA edetabelis oma karjääri kõrgeimale, 15. kohale. 2012. aasta lõpus oli ta WTA edetabeli 19. kohal, mis on samuti senise karjääri parim tulemus. === 2013 === Nädal enne Prantsusmaa lahtisi meistrivõistlusi võitis Kanepi Brüsseli WTA turniiri, alistades finaalis hiinlanna [[Shuai Peng]]i 6:2, 7:5. ==== Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused ==== Avaringis võitis ta [[Klara Zakopalova]]t 7:6(3), 6:2, kuid kaotas teises ringis [[Stefanie Voegele]]le 6:7(6), 6:3, 6:8. ====Wimbledoni turniir==== Wimbledonis alistas Kanepi 1. ringis [[Tara Moore]]'i 7:5, 5:7, 7:5, 2. ringis [[Angelique Kerber]]i 3:6, 7:6(6), 6:3, 3. ringis [[Alison Riske]] 6:2, 6:3, 4. ringis [[Laura Robson]]i 7:6(6), 7:5 ning kaotas veerandfinaalis [[Sabine Lisicki]]le 3:6, 3:6. ==== USA lahtised meistrivõistlused ==== Kanepi sai turniiril 25. paigutuse. Avaringis võitis ta [[Vania King]]i kolmes setis 4:6, 7:6(4), 6:1. Teises ringis alistas ta Slovakkia tennisisti [[Anna Karolína Schmiedlová]] 6:4, 6:1. Kolmandas ringis kaotas ta [[Angelique Kerber]]ile 0:6, 4:6. === 2014 === ==== Brisbane International ==== [[File:Kanepi RG13 (9) (9383543716).jpg|thumb|262x262px|Kaia Kanepi]] Avaringis võitis Alexandra Panovat 6:3, 6:7 (8), 6:2, 2. ringis 8. asetusega Carla Suarez Navarro 6:2, 6.2, kuid veerandfinaalis kaotas 3. asetusega Maria Sharapovale 6:4, 3:6, 2:6. ==== Apia International Sydney ==== Avaringis võitis Kanepi valikmängud läbinud Victoria Duvali 6:1, 6:3, kuid 2. ringis kaotas 5. asetusega Angelique Kerberile 3:6, 4:6. ==== Austraalia lahtised meistrivõistlused ==== Avaringis kaotas ta Garbine Muguruzale 2:6, 6:2, 2:6. ==== Qatar Total Open ==== Avaringis alistas Varvara Lepchenko 6:3, 6:4, kuid 2. ringis kaotas 7. asetusega Simona Halepile 4:6, 6:3, 6:7 (5) ==== Dubai Duty Free Tennis Championships ==== Avaringis kaotas Kanepi valikmängud läbinud Flavia Pennettale 5:7, 4:6. ====Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused==== Esimeses ringis kaotas Kanepi Monica Niculescule 7:5, 3:6, 1:6. ====Wimbledon==== Avaringis võitis Kanepi 7. asetusega Jelena Jankovici, kuid kaotas järgmises ringis Yaroslava Shvedovale 3:6, 7:6 (4), 2:6. ==== USA lahtised meistrivõistlused ==== Kanepi jõudis neljandasse ringi, kus kaotas maailma esireketile ja hilisemale turniiri võitjale [[Serena Williams]]ile 3:6, 3:6. Kanepi osales 2014. aastal veel WTA Acapulco, Indian Wellsi, Stuttgardi, Oeriase (Estorili) ja Madridi turniiril. Lisaks tegi kaasa Hollandis, Rootsis, USA-s, Koreas ja Hiinas ning 2 ITF-i turniiril, millest ühe võitis. === 2015 === Brisbane Internationalil jõudis veerandfinaali, kus kaotas teise asetusega Ana Ivanovicile 6:4, 4:6, 3:6, enne oli alistanud sakslanna Andrea Petkovici ja Madison Brengle'i. Austraalia lahtistel meistrivõistlustel kaotas avaringis Irina Falconile 6:2, 4:6, 5:7. Lisaks võttis osa Hobarti turniirist ja Dubais toimunud turniirist, kuid mõlemal turniiril kaotas avaringis. USA lahtiste meistrivõistluste põhiturniiri esimeses ringis alistas Kanepi [[Anna-Lena Friedsam]]i (WTA 80) 6:1, 6:1. Teises ringis kaotas Kanepi Elina Svitolinale 6:3, 6:4. === 2016 === Kanepi alustas aastat [[Birsbane International|Birsbane Internationali]] turniiriga. Valikmängude esimeses ringis võitis ta Virginie Razzano 6:4, 6:7, 6:1. Järgmises ringis kohtus ta [[Kateryna Bondarenko]]ga, kellele andis loobumisvõidu seisult 7:5, 2:2. === 2017 === Kanepi naasis tennisesse suvel pärast pikemat vigastustest tingitud pausi. 2017. aasta 28. mai seisuga oli Kanepi WTA edetabelis 630. kohal. Kanepil õnnestus võita juunis Saksamaal peetud 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga Esseni turniir. Esimeses ringis alistas Kanepi ukrainlanna Sofija Kovaletsi 6:0, 6:1 ning teises ringis rumeenlanna [[Jaqueline Cristian]]i. Veerandfinaalis võitis Kanepi [[Kathinka von Deichmann]]i 6:2, 6:2 ja poolfinaalis sakslanna [[Romy Koelzer]]i 7:5, 6:1. Finaalis õnnestus üle mängida šveitslanna [[Patty Schnyder]] 6:3, 6:7, 2:0. ====Wimbledon==== Kanepil õnnestus turniiril osaleda tänu nn kaitstud edetabelikohale, kuid pidi alustama valikmängudest. Esimese mängu võitis Kanepi 6:1, 7:5 [[Lesley Kerkhove]] vastu, kuid valikmängude teises mängus pidi ta alla vanduma Austraaliat esindavale venelannale [[Anastassija Rodionova]]le 6:2, 2:6, 5:7. ====USA lahtised meistrivõistlused==== 2017. aasta [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtiste meistrivõistluste]] valikmängudes alistas Kanepi (WTA 418) [[Nina Stojanović]]i, [[Louisa Chirico]] ja [[Hsieh Su-wei]] ning jõudis põhiturniirile. [[Francesca Schiavone]] vastu võitis ta 30. augustil 0:6, 6:4 ja 6:2. 31. augustil mängis ta [[Yanina Wickmayer]]i vastu 6:4 ja 6:2. 2. septembril mängis ta [[Naomi Osaka]] vastu 6:3, 2:6, 7:5. Neljandas ringis võitis ta venelanna [[Darja Kassatkina]]t tulemusega 6:4, 6:4 ning jõudis esimest korda pärast 2013. aasta Wimbledoni turniiri suure slämmi turniiri veerandfinaali. Veerandfinaalis kaotas ta ameeriklanna [[Madison Keys]]ile tulemusega 3:6, 3:6. === 2018 === ;Austraalia lahtised meistrivõistlused Kanepi alistas avaringis 6:2, 6:2 turniiril 24. asetatud slovakitari [[Dominika Cibulková]] (WTA 26). Teises ringis võitis ta [[Puerto Rico]] tennisisti [[Mónica Puig]]i 6:4, 6:3. ;USA lahtised meistrivõistlused Kanepi jõudis 4. ringi, kus kaotas 0:6, 6:4, 3:6 [[Serena Williams]]ile (WTA 26). Esimeses ringis võitis ta maailma esireketit [[Simona Halep]]it 6:2, 6:4. ==Turniirivõidud== ===WTA turniiride võidud üksikmängus=== Seisuga 20. juuni 2017 on Kaia Kanepi võitnud neli WTA turniiri. {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Turniir ! Auhinnafond ! Finaalivastane ! Tulemus |- | [[2010]] | 18.07.2010 | [[Internazionali Femminili di Palermo]] | 220 000 USD | [[Flavia Pennetta]] | 6:4, 6:3 |- | [[2012]] | 07.01.2012 | [[Brisbane International]] | 655 000 USD | [[Daniela Hantuchová]] | 6:2, 6:1 |- | [[2012]] | 05.05.2012 | [[Estoril Open]] | 220 000 USD | [[Carla Suárez Navarro]] | 3:6, 7:6 (6), 6:4 |- | [[2013]] | 25.05.2013 | [[Brüssel Open]] | 690 000 USD | [[Shuai Peng]] | 6:2, 7:5 |} ===ITF-i turniiride võidud üksikmängus=== Seisuga 27. september 2021 on Kaia Kanepi võitnud 20 ITF-i turniiri. {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Koht ! Auhinnafond ! Finaalivastane ! Tulemus |- | [[2000]] | [[Tallinn]] | 10 000 USD | [[Margit Rüütel]] | 6:1 6:2 |- | [[2001]] | Tallinn | 25 000 USD | [[Ľubomíra Kurhajcová]] | 7:6, 6:3 |- | [[2003]] | [[Galatina]] | 25 000 USD | [[María José Martínez]] | 6:3, 6:3 |- | 2003 | [[Torino]] | 25 000 USD | [[Mervana Jugić-Salkić]] | 6:3, 6:3 |- | [[2004]] | [[Sunderland]] | 25 000 USD | [[Anna Tšakvetadze]] | 7:6, 6:1 |- | [[2005]] | [[Fano]] | 75 000 USD | [[Melinda Czink]] | 3:6, 6:1, 7:5 |- | [[2010]] | [[Cagnes-sur-Mer]] | 100 000 USD | [[Maša Zec Peškirič]] | 6:3, 6:2 |- | [[2010]] | [[Saint-Gaudens]] | 50 000 USD | [[Shuai Zhang]] | 6:2, 7:5 |- | [[2014]] | [[Biarritz]] | 100 000 USD | [[Teliana Pereira]] | 6:2, 6:4 |- | [[2015]] | [[Bangkok]] | 25 000 USD | [[Patty Schnyder]] | 6:3, 6:3 |- | [[2017]] | [[Essen]] | 25 000 USD | [[Patty Schnyder]] | 6:3, 6:7 <sup>(5:7)</sup>, 2:0 (loobumisvõit) |- | [[2017]] | [[Pärnu]] | 15 000 USD | [[Polina Golubovskaya]] | 6:1, 6:0 |- | [[2017]] | [[Nantes]] | 25 000 USD | [[Richel Hogenkamp]] | 6:3, 6:4 |- | [[2018]] | [[Brescia]] | 60 000 USD | [[Martina Trevisan]] | 6:4, 6:3 |- | [[2019]] | [[Milovice]] | 15 000 USD | [[Anastasia Kulikova]] | 6:4, 6:3 |- | [[2020]] | [[Cherbourg-en-Cotentin]] | 25 000 USD | [[Harriet Dart]] | 6:4, 6:4 |- | [[2020]] | [[Istanbul]] | 25 000 USD | [[Vera Zvonareva]] | 6:3, 6:3 |- | [[2020]] | [[Las Palmas de Gran Canaria]] | 25 000 USD | [[Mayar Sherif]] | 6:3, 6:2 |- | [[2021]] | [[Pärnu]] | 25 000 USD | [[Anna Sisková]] | 7:5, 6:4 |- | [[2021]] | [[Fort Worth]] | 25 000 USD | [[Kayla Day]] | 6:2, 6:1 |} ===ITF-i turniiride võidud paarismängus=== Seisuga 20. juuni 2017 on Kaia Kanepi võitnud paarismängus 2 ITF-i turniiri. {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Koht ! Auhinnafond ! Partner ! Finaalivastane ! Tulemus |- | [[2003]] | [[Jersey]] | 25 000 USD | [[Sofia Arvidsson]] | [[Yvonne Meusburger]]/[[Hanna Nooni]] | 6:3, 7:5 |- | [[2007]] | [[Biella]] | 100 000 USD | [[Maret Ani]] | [[Mervana Jugić-Salkić]]/[[Renata Voracova]] | 6:4, 6:1 |} ==Aasta lõpu koht WTA edetabelis üksikmängus== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Koht<ref>http://www.wtatennis.com/players/player/110536/title/kaia-kanepi#ranking</ref> |- | 2001 | 199. |- | 2002 | 283. |- | 2003 | 167. |- | 2004 | 226. |- | 2005 | 120. |- | 2006 | 64. |- | 2007 | 75. |- | 2008 | 27. |- | 2009 | 58. |- | 2010 | 22. |- | 2011 | 34. |- | 2012 | 19. |- | 2013 | 30. |- | 2014 | 52. |- | 2015 | 126. |- | 2016 | 301. |- | 2017 | 107. |- | 2018 | 58. |- | 2019 | 101. |- | 2020 | 93. |- | 2021 | 72. |} ==Tunnustus== * 2008 [[aasta naissportlane]] * 2009 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (silmapaistvate sportlike saavutuste eest tennises 2008. aastal) * 1999–2001 ja 2006–2014 [[Eesti parim naistennisist]] * 2013 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (silmapaistva sportliku edu eest tennises 2012. aastal) * 2017 [[Haapsalu aukodanik]] ==Isiklikku== Tema vanaisa [[Albert-Viktor Kanepi]] (1917–2006) oli lauatennisist, vanaonu [[Harald-Friedrich Kanepi]] (1921–1975) oli poksija ja poksitreener, samuti oli poksija teine vanaonu [[Anton Kanepi]] (1919–1990). Tal on kaks vanemat õde. ==Elulooraamat== 13. novembril 2017 ilmus [[Kalle Muuli]] ja [[Helen Sulg|Helen Sule]] kirjutatud elulooraamat "Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel". <ref>[http://www.kaiakanepi.com/ "Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel"]. Kaia Kanepi koduleht, 08.11.2017</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Kaia Kanepi}} *[http://www.kaiakanepi.com/ Koduleht] *[http://www.wtatennis.com/players/player/110536/title/kaia-kanepi Kaia Kanepi andmed WTA Touri ametlikul kodulehel] * {{ESBL|Kaia_Kanepi}} *[http://www.epl.ee/artikkel/320621 "Kaia Kanepi ammutas Prahast enesekindlust"], Eesti Päevaleht 15. mai 2006 *[[Jaan Jürine]], [http://www.epl.ee/artikkel/435660 "Kaia Kanepi sattus eile äkitselt lõikuslauale"], Eesti Päevaleht, 17. juuli 2007 *Jaan Jürine, [http://www.epl.ee/artikkel/441932 "Kanepi ja treener Giacopelli teed läksid lahku"], Eesti Päevaleht, 17. september 2008 *[[Maarja Värv]], [http://sport.postimees.ee/?id=42970 "Kanepi: oleks tahtnud veel mängida"], Postimees, 23. oktoober 2008 *[http://sport.postimees.ee/?id=47489 Kanepi uus treener on Luca Appino], Postimees, 9. november 2008 * Maarja Värv, [http://sport.postimees.ee/?id=67468 "Margit Rüütel liitus Kaia Kanepi tiimiga"], Postimees, 10. jaanuar 2009 * Jaan Jürine, [http://www.epl.ee/artikkel/459443 "Kanepi sai Dubais vägevaima võidu"], EPL, 19. veebruar 2009 *[[Veiko Visnapuu]], [http://www.epl.ee/artikkel/474058 "Papa Kanepi: laseme Kaia asjadel natukene laagerduda"], Eesti Päevaleht, 23. juuli 2009 *[http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=3109776 Intervjuu Vikerraadio "Spordipühapäevale"], 19. september 2010 *[http://sport.postimees.ee/690474/kanepi-loovutas-maailma-16-reketile-vaid-kolm-geimi/ Kanepi loovutas maailma 16. reketile vaid kolm geimi], Postimees, 4. jaanuar 2012 * [[Jaan Martinson]]. [http://sport.delfi.ee/news/tennis/eesti/kanepi-organismile-pole-motet-vastu-tootada-mul-on-vaja-tervet-keha?id=74229781 Kanepi: organismile pole mõtet vastu töötada, mul on vaja tervet keha], sport.delfi.ee, 14. aprill 2016 {{JÄRJESTA:Kanepi, Kaia}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Haapsalust pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] sfzqzopvv9t4m0jvzitq0mv4nki6dra Imperia provints 0 36902 6174567 5483396 2022-08-06T17:33:18Z Εὐθυμένης 47833 ([[c:GR|GR]]) [[File:Ventimiglia-Stemma.png]] → [[File:Ventimiglia-Stemma.svg]] wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Imperia provints | nimi1_keel = itaalia | nimi1 = provincia di Imperia | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = [[Imperia provintsi vapp]] | pindala = 1156 | elanikke = 213840 | elanikke_seis = 1.01.2019 | elanikke_viide = <ref>[http://demo.istat.it/bilmens2019gen/index.html Istati andmed seisuga 1.01.2019]</ref> | keskuse_nimi = [[Imperia]] | asendikaardi_pilt = Imperia in Italy (2018).svg | osm = pind }} '''Imperia provints''' on [[provints (Itaalia)|provints]] Itaalias [[Liguuria]] maakonnas. Provintsi keskuseks on [[Imperia]] linn. == Haldusjaotus == [[pilt:Sanremo0005.jpg|pisi|Sanremo kasiino]] Imperia provints jaguneb 67 omavalitsusüksuseks – vallaks (''comune''). {{veergude loend|laius=12em| * [[Airole]] * [[Apricale]] * [[Aquila d'Arroscia]] * [[Armo (Itaalia)|Armo]] * [[Aurigo]] * [[Badalucco]] * [[Bajardo]] * [[Bordighera]] * [[Borghetto d'Arroscia]] * [[Borgomaro]] * [[Camporosso]] * [[Caravonica]] * [[Carpasio]] * [[Castellaro (Itaalia)|Castellaro]] * [[Castel Vittorio]] * [[Ceriana]] * [[Cervo (Itaalia)|Cervo]] * [[Cesio (Itaalia)|Cesio]] * [[Chiusanico]] * [[Chiusavecchia]] * [[Cipressa]] * [[Civezza]] * [[Cosio di Arroscia]] * [[Costarainera]] * [[Diano Arentino]] * [[Diano Castello]] * [[Diano Marina]] * [[Diano San Pietro]] * [[Dolceacqua]] * [[Dolcedo]] * [[Imperia]] * [[Isolabona]] * [[Lucinasco]] * [[Mendatica]] * [[Molini di Triora]] * [[Montalto Ligure]] * [[Montegrosso Pian Latte]] * [[Olivetta San Michele]] * [[Ospedaletti]] * [[Perinaldo]] * [[Pietrabruna]] * [[Pieve di Teco]] * [[Pigna (Itaalia)|Pigna]] * [[Pompeiana]] * [[Pontedassio]] * [[Pornassio]] * [[Prelà]] * [[Ranzo]] * [[Rezzo]] * [[Riva Ligure]] * [[Rocchetta Nervina]] * [[San Bartolomeo al Mare]] * [[San Biagio della Cima]] * [[San Lorenzo al Mare]] * [[Sanremo]] * [[Santo Stefano al Mare]] * [[Seborga]] * [[Soldano]] * [[Taggia]] * [[Terzorio]] * [[Triora]] * [[Vallebona]] * [[Vallecrosia]] * [[Vasia]] * [[Ventimiglia vald]] * [[Vessalico]] * [[Villa Faraldi]] }} === Suurima elanike arvuga omavalitsusüksused === Alltoodud tabelis on loetletud 10 suurima elanike arvuga omavalitsusüksust seisuga [[31. detsember]] [[2011]].<ref>[http://demo.istat.it/bilmens2011gen/index02.html Istati andmed seisuga 31.12.2011]</ref> {| class="wikitable sortable" !style="background:#CCCCFF"|# !style="background:#CCCCFF"|Vapp !style="background:#CCCCFF"|Omavalitsusüksus !style="background:#CCCCFF" data-sort-type="number"|Elanikke |- ! 1 | |[[Sanremo]] |54 042 |- ! 2 | |[[Imperia]] |42 325 |- ! 3 |[[File:Ventimiglia-Stemma.svg|30px]] |[[Ventimiglia]] |23 867 |- ! 4 | |[[Taggia]] |13 919 |- ! 5 | |[[Bordighera]] |10 364 |- ! 6 | |[[Vallecrosia]] |7055 |- ! 7 | |[[Diano Marina]] |5966 |- ! 8 | |[[Camporosso]] |5427 |- ! 9 | |[[Ospedaletti]] |3385 |- ! 10 | |[[San Bartolomeo al Mare]] |3125 |- |} Provintsi väikseima elanike arvuga omavalitsusüksus on [[Montegrosso Pian Latte]]. {| class="wikitable" !style="background:#CCCCFF"|# !style="background:#CCCCFF"|Vapp !style="background:#CCCCFF"|Omavalitsusüksus !style="background:#CCCCFF"|Elanikke<br /><small> (in)</small> |- ! 67 | |[[Montegrosso Pian Latte]] |120 |- |} <gallery> Oneglia da ovest.JPG|[[Imperia]], [[Oneglia]] linnaosa PortoMaurizio.JPG|[[Imperia]], [[Porto Maurizio]] linnaosa Bordighera-panorama2.jpg|[[Bordighera]] Bussana Vecchia - Panorama from north.jpg|[[Bussana Vecchia]] Tramonto al Capo Mortola.jpg|[[Capo Mortola]] ([[Ventimiglia]]) Cipressa.jpg|[[Cipressa]] Golf-Diano-Marina.jpg|[[Diano Marina]] La piana di latte.jpg|[[Latte (Ventimiglia)|Latte]] Liguria coast twilight.jpg|[[Sanremo]] Taggia vista dalla collina ad est.jpg|[[Taggia]] </gallery> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Guido Rovesti, ''Le piante aromatiche e medicinali spontanee della Provincia di Porto Maurizio'', Porto Maurizio, Comitato provinciale per le piccole industrie, 1923. * Andrea Gandolfo, [http://books.google.it/books?id=_Mvc28lYE9IC&lpg=PP1&hl=it&pg=PP1#v=onepage&q&f=false La Provincia di Imperia. Storia, arti, tradizioni], Torino, Blu edizioni, 2005. ISBN 9788879040112 == Välislingid == {{Commonskat|Imperia}} * [http://www.provincia.imperia.it Imperia provintsi koduleht] (itaalia keeles) {{Liguuria-nav}} {{koord |NS=43.886467 |EW=8.029653 |type=adm2nd |region=IT }} [[Kategooria:Itaalia provintsid]] [[Kategooria:Liguuria]] 7njwe3gnxd89jya196p0ksbk6wnzw13 Georg Ots 0 41342 6174651 5998759 2022-08-06T20:45:03Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib lauljast; laeva kohta vaata artiklit [[Georg Ots (laev)]].}} {{toimeta}} {{Infokast muusik | nimi = Georg Ots | pilt = Georg-Ots-1962.jpg | pildi_kirjeldus = Georg Ots 1962. aastal | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Georgi Ots | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1920|03|21}} | sünnikoht = [[Petrograd]], [[Vene SFNV]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1975|09|5|1920|03|21}} | surmakoht = [[Tallinn]] | päritolu = | pill = | hääleliik = [[bariton]] | stiil = [[klassikaline muusika]] | amet = ooperilaulja | tegev = 1941–1975 | plaadifirma = | seotud_artistid = | URL = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Georg Ots''' ([[21. märts]] [[1920]] [[Petrograd]] – [[5. september]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[laulja]], näitleja ja ujuja. Ta lõpetas [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i 1938. aastal. Samal perioodil võitis ka mitu Eesti meistritiitlit ujumises. Õppis [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Tondi sõjakool]]is ja teenis lühikest aega [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväes]]. Ta õppis aastatel 1940–1941 [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonnas. 18. augustil 1941 mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse ja viidi meritsi Tallinnast [[Leningrad]]i. Ta tuli Eestisse tagasi 1944. aastal. Ta lõpetas 1951. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] [[Tiit Kuusik]]u lauluklassi. 1951. aastast kuni oma surmani laulis ta Estonia teatri laval. Laiem tuntud saabus 1958. aasta filmiga "[[Mister X]]", mille järel hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Nõukogude Liidu. Georg Ots valiti [[Eesti NSV NSV Liidu Ülemnõukogu saadikute loend|Eesti NSV saadikuks NSV Liidu IX Ülemnõukogu (1974–1979) koosseisus]]. 1975. aastast kannab tema nime [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakool]]. Tema järgi on nimetatud ka [[Georg Otsa tänav|tänav Tallinnas]] ning Eesti Teatriliit annab välja [[Georg Otsa nimeline auhind|Georg Otsa nimelist auhinda]]. Georg Otsa elulool on valminud muusikal "[[Georg (muusikal)|Georg]]" (2005) ja [[Georg (film)|samanimeline film]] (2007). ==Ujujana== Hakkas sporti harrastama 1933. aastal. Kuulus algul Tallinna NMKÜ, hiljem Tallinna Kalevi liikmeskonda. Ta tuli vaba- ja teateujumises kahel korral (1939–1940) Eesti meistriks, võitis Eesti meistrivõistlustel lisaks kaks hõbedat ujumises (1939) ja ühe hõbeda [[veepall]]is (1938). Parandas kolmel korral Eesti rekordit, sealhulgas kahel korral teateujumises. Augustis 1938 korraldati esimese ametlik üle [[Tamula järv]]e ujumise võistlus ja pandi selle võistluse võitjale välja hõbedane karikas. Võistlusest võttis osa ka Ots, kes viibis sellel ajal ajateenistuses [[Taara kasarmud|Taara kasarmutes]] (praegu [[Kuperjanovi pataljon]]). Ots võitis selle võistluse. Võistles aastatel 1939–1940 [[Eesti]] ja aastatel 1940–1945 [[Eesti NSV]] koondises. Augustis 1940 kuulus võidukasse Eesti NSV 4x200 m vabaujumise meeskonda maavõistlustel [[Läti NSV]] ja [[Leedu NSV]]-ga. Viimase võistluse veerajal tegi 14. juulil 1946 [[Mustamäe ujula]]s, võites Kalevi meistrivõistlustel 400 m vabaujumise tulemusega 6.49,8. ==Lauljana== [[Pilt:Peeter Saul, Georg Ots ja Hardi Tiidus 1974.jpg|pisi|[[Peeter Saul]], Georg Ots ja [[Hardi Tiidus]] 1974. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Georg Ots alustas laulmist [[Aleksander Arder]]i käe all Nõukogude tagalas [[Jaroslavl]]is, kus sõja ajal moodustati [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid]] [[Punaarmee]] rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. Aastal [[1944]] alustas ta õpinguid [[Tallinna Konservatoorium]]is, kus tema õpetaja oli [[Tiit Kuusik]]. Samaaegselt töötas ta koorilauljana [[Rahvusooper Estonia|Estonia ooperiteatris]]. Esimene etteaste ooperisolistina oli väike osa ooperis "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]" 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperiteatri hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates [[1951]]. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema [[Leningrad]]i ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], mitmel korral ka [[Moskva Suur Teater|Moskva Suurde Teatrisse]]. Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, [[Don Giovanni]], Papageno, [[Rigoletto]], Jago, [[Porgy]], Figaro, nimiosa Kabalevski "[[Colas Breugnon]]is", kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis "[[Mees La Manchast]]". Tema tuntuim roll oli nimiosa [[Anton Rubinstein|Rubinsteini]] "[[Deemon (ooper)|Deemonis]]". Mitmete Eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Tema laiemale tuntusele aitas kaasa [[Imre Kálmán]]i [[operett|opereti]] "[[Tsirkusprintsess]]" ainetel [[Lenfilm]]i stuudios 1958. aastal valminud film "[[Mister X]]" (tsirkusenumbrites esines dublant [[Mstislav Zapašnõi]]). Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Nõukogude Liidu, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära. Eesti filmiajalukku kirjutas Georg Ots ennast filmiga "[[Kolme katku vahel (film)|Kolme katku vahel]]" ([[Jaan Kross]]i [[Kolme katku vahel|samanimelise romaani]] ainetel), mängides selles Tallinna kroonikut ja pastorit [[Balthasar Russow]]it. Ta oli suurepärane eesti laulude [[interpreteerija]], aga ta esitas unustamatult ka [[Franz Schubert]]i, [[Modest Mussorgski]], [[Pjotr Tšaikovski]] ja paljude teiste heliloojate loomingut. Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta [[Soome]]s. Esines ka Egiptuses ja Mongoolias. Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "[[Eesti kullafond (Georg Ots)|Eesti kullafond]]". ==Tunnustus== [[File:Georg Ots jakamassa nimmareita 1958.jpg|thumb|right|Georg Ots Helsingis 1958. aastal]] *1950 – [[Stalini preemia]] *1950 – orden [[Austuse Märk]] *1952 – Stalini preemia *1952 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1956 – [[Tööpunalipu orden]] *1957 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] *1960 – [[NSV Liidu rahvakunstnik]] *1964 – spordiühingu [[Kalevi auliige|Kalev auliige]] *1968 – [[NSV Liidu riiklik preemia]] *1970 – [[Lenini orden]] *[[2014]] – [[Balti Tähe preemia]] (postuumselt) ==Mälestuse jäädvustamine== [[Pilt:Georg Otsa bareljeef Kaarli pst 5 maja ukse kohal, 22 juuli 2011.jpg|thumb|Georg Otsa bareljeef ja mälestustahvel Otsa kunagise elupaiga ukse kohal Tallinnas Kaarli pst 5]] * 1963. aastal korraldati [[Võru]]s üle [[Tamula järv]]e ujumise võistlus, mille rändauhinna (kristallist vaasi) pani välja Georg Ots. 15. juulil 1963 avas Ots isiklikult ka Tamula rannas võistluse ja autasustas ka võitjat. Alates 2008. aastast on võistluse nimetus "Georg Otsa mälestusvõistlus pikamaaujumises Tamula järvel". * 1975. aastal anti [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolile]] Georg Otsa nimi. * 1976. aastast annab [[Eesti Teatriliit]] välja [[Georg Otsa nimeline auhind|Georg Otsa nimelist auhinda]]. * 14. oktoobril 1977 nimetati Tallinnas [[Suur-Karja tänav]]a lõpuosa ümber [[Georg Otsa tänav]]aks (asub Estonia teatri ja [[Tallinna Reaalkool]]i vahel). * 21. märtsil 1980 tähistati Tallinnas bareljeefi ja mälestustahvliga maja [[Kaarli puiestee]] 5, kus Georg Ots elas. * 1980. aastal ehitati [[Szczecin]]is [[Poola]]s parvlaev, mis nimetati [[Georg Ots (laev)|Georg Otsa järgi]]. Laev sõitis aastatel 1980–2002 Tallinna–Helsingi liinil. 2014. aastal laev lammutati. * 1985–1998 toimusid [[Georg Otsa muusikapäevad]]<ref name="EE" />. * [[1996]]. aastal anti väikeplaneedile "1977 QAI" nimi "3738 Ots". * 2005. aastal lavastati Georg Otsa eluloo teemal muusikal "[[Georg (muusikal)|Georg]]". *2005. aastal asutas Mikk Mikiver [[Eesti Rahvuskultuuri Fond|Eesti Rahvuskultuuri Fondi]] juurde [[Georg Ots|Georg Otsa]] nimelise allfondi, mille eesmärk on toetada noori lauljaid. * 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "[[Georg (film)|Georg]]" Georg Otsa elust. * 12. augustil 2014 pandi alus iga-aastasele kontserdisarjale "Georg Ots Võsul". * 21. märtsil 2019 pühendati Georgile temanimeline tramm. * 18. oktoobril 2019 avati [[Eesti Ajaloomuuseum]]is näitus "Georg Ots, ma armastan sind!", kus võib näha ka Georg Otsa joonistusi.<ref>[https://kultuur.err.ee/993221/ajaloomuuseumis-naeb-georg-otsa-loodud-kunstiteoseid Ajaloomuuseumis näeb Georg Otsa loodud kunstiteoseid]. ERR Kultuur, 17.10.2019.</ref> ==Isiklikku== [[Fail:Georg Otsa matus Estonias Hotell Viru katuselt 1975.jpg|pisi|Georg Otsa ärasaatmine Estoniast 10. septembril 1975. Lauljaga hüvasti jätma tulnute rivi on mitme kilomeetri pikkune<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Georg Otsa ema oli [[Lydia Ots]] (neiuna Viikholm, 1898–1988) ja isa tunnustatud [[tenor]] [[Karl Ots]] (1882–1961). Tema õde on arstiteadlane [[Maret Purde]]. Georg Ots oli kolm korda abielus: *1941–1943 [[Margot Ots]]aga (7. detsember 1922 Tallinn – 15. november 1997 [[Toronto]]; sündinud Laane; aastast 1950 '''Heinsoo'''); Margot põgenes Läände ja abiellus hiljem Londonis [[Ilmar Heinsoo]]ga, koos koliti Kanadasse; *1944–1964 [[Asta Ots]]aga (27. august 1920 – 17. märts 2000; sündinud Saar), kelle isa oli tuntud ajakirjanik, kupletist, följetonist ja kloun [[Hendrik Saar]] ning kellega tal sündisid tütar [[Ülle Malken]] ja poeg [[Ülo Ots]] (29. mai 1944 – 26. august 2003) ning neil olid kasupojad Jüri Ots ja Hendrik Ots (26. detsember 1954 – 28. detsember 2016); *1964–1975 [[Ilona Ots]]aga (sündinud 11. mail 1940, sünninimi Noor), kellega tal sündis tütar Mariann Randmaa (sünd. 22. juulil 1967). Georg Ots suri ajukasvaja tõttu. ==Vaata ka== * [[Eesti kullafond (Georg Ots)]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 387</ref>}} ==Kirjandus== * [[Helga Tõnson]], "Georg Ots" (monograafia). [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1975]]; teine, täiendatud trükk [[1976]]; vene keeles [[1981]] * [[Kulle Raig]], "Saaremaa valss: Georg Otsa elu". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2003]]; teine, täiendatud trükk [[2015]]; raamat ilmus esmalt soome keeles ("Saarenmaan valssi: Georg Otsin elämäkerta", [[2002]]) ning autor tõlkis selle ise eesti keelde; täiendatult ilmus see vene keeles pealkirjaga "Мистер Икс. Жизнь Георга Отса" (tõlkija Tatjana Verhoustinskaja), Tallinn 2015. ==Välislingid== *{{ESBL|Georg_Ots}} *[[Ilmar Palli]]. [https://maaleht.delfi.ee/elu/asta-ja-georg-otsa-tutar-isa-ei-huljanud-mind-kunagi?id=24704063 Asta ja Georg Otsa tütar: Isa ei hüljanud mind kunagi] Maaleht, 23. juuli 2009 *{{MusicBrainz nimi|id=4ad0bad8-7ccd-497b-b064-13c8b3f5dbe6|nimi=Georg Ots}} *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/georg-ots-saab-postuumselt-korge-balti-tahe-autasu?id=69857819 Georg Ots saab postuumselt kõrge Balti Tähe autasu] *[https://arhiiv.err.ee/fotoseeria/Olgu%20j%C3%A4%C3%A4v%20meile%20p%C3%A4ike/0/0 Kontsertpala "Olgu jääv meile päike" filmimine Eesti Televisiooni stuudios 1960. aastatel]. Anton Muti fotoseeria ERR-i arhiivis (vaadatud 19.10.2019).</ref> {{JÄRJESTA:Ots, Georg}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Tallinna inimesed]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Isikud, kelle järgi on nimetatud asteroid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1975]] n8al8ezoln92ycy1hd6g0th14ce77y7 Karlovy Vary 0 41804 6174647 6150116 2022-08-06T20:34:25Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Karlovy Vary | hääldus = k'arlovi v'ari | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Karlovy Vary | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Karlsbad | pilt = Karlovy Vary Czech.jpg | lipp = Karlovy Vary (CZE) - flag.gif | lipu_link = [[Karlovy Vary lipp]] | vapp = Karlovy Vary COA.svg | vapi_link = [[Karlovy Vary vapp]] | pindala = 59,1 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} [[Pilt:Karlovy Vary zamek2 25012008.JPG|thumb|Turukolonnaad ja lossitorn]] [[Pilt:Mlýnská kolonáda Karlovy Vary.JPG|thumb|Veskikolonnaad]] [[Pilt:Karlovy Vary - kolonáda Sadového pramene 5.jpg|thumb|Pargikolonnaad]] '''Karlovy Vary''' (saksa ''Karlsbad'') on linn [[Tšehhi]]s, [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonna]] keskus. Asub [[Ohře]] jõe kaldal. Karlovy Vary on nimetatud [[Karl IV]] järgi ning tähendab tõlkes "Karli termid". Alates aastast [[2021]] kuulub Karlovy Vary [[Euroopa suured kuurortlinnad|Euroopa suurte kuurortlinnade]] nimekirjas [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. == Ajalugu == Varaseimad leiud Kalovy Vary aladel pärinevad [[pronksiaeg|pronksiaegsest]] kindlustatud asulast. Pidev inimasustus on seal olnud alates 13. sajandist eKr. 12. ja 13. sajandil asusid piirkonda elama [[sakslased|saklastest]] käsitöölised ja kaevurid ning see muutus valdavalt saksakeelseks. 1325. aastal mainiti praegustel linna aladel asunud Obora küla. Esimene kuurort rajati tõenäoliselt 1358. aastal. Legendi järgi korraldas lähedal asuvas [[Loket]]i linnas peatunud [[Karl IV]] metsadesse uurimisretke. Jalga vigastanud keiser leidis abi Teplá jõe lähedalt leitud kuumaveeallikast, mille tervendav vesi vigastuse parandas. Allika kohale rajas Karl "Loketi kuumaveekuurorti", mis hiljem nimetati Karlovy Varyks. Linnaõigused andis Karl IV Karlovy Varyle [[1370]]. aasta [[14. august]]il.<ref>https://www.greatspatownsofeurope.eu/media/524f06c0-5639-46c4-9c50-04a1a4115a6b/KWP9AQ/GSE/Karlovy%20Vary/Volume%201%20-9%20Karlovy%20Vary.pdf</ref> 1819. aastal võeti Karlovy Varys toimunud konverentsil vastu [[Klemens von Metternich]]i koostatud [[Karlsbadi dekreedid]], mille eesmärk oli piirata vabadusi [[Saksa Liit|Saksa Liidus]]. 19. sajandi keskpaigas arenes linn kiiresti üheks Euroopa suurimaks [[kuurort]]linnaks. Rajatud uued spaad said populaarseks sihtkohaks Euroopa eliidi seas. 1870. aastal avati raudteeliin [[Praha]] ja [[Cheb]]i vahel, mis läbis ka Karlovy Varyt ja parandas oluliselt linnale ligipääsetavust. Külastajate arv kerkis 19. sajandi lõpuks 1756. aastal registreeritud 134 perekonnalt 26 000 külastajani aastas. 1911. aastal külastas linna juba 71 000 turisti. [[I maailmasõda|I maailmasõja]] järel läks linn [[Saint-Germaini lepingu]] jägi vastloodud [[Tšehhoslovakkia]] riigi koosseisu. Otsus tekitas pingeid Karlovy Vary valdavalt saksakeelse elanikkonna hulgas. [[1919]]. aasta märtsis toimunud demonstratsioonide käigus tekkis kohalike elanike ja tšehhidest sõdurite vahel konflikt, milles hukkus kuus inimest. 1938. aasta [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] tulemusena liideti saksakeelne [[Sudeedimaa]], mille alla kuulus ka Karlovy Vary, [[Kolmas riik|Saksamaaga]]. [[II maailmasõda|II maailmasõja]] lõppedes oli enamus saksa päritolu inimestest sunnitud [[Potsdami konverents]]i otsuste alusel Tšehhoslovakkiast lahkuma. [[Beneši dekreedid|Beneši dekreetide]] alusel neile konfiskeeritud vara eest hüvitist ei makstud. II maailmasõja jägsel perioodil sai Karlovy Varyst populaarne ravi- ja puhkesihtkoht idabloki riikide elanikele. [[Sametrevolutsioon]]i järgselt on linn säilitanud oma populaarsuse [[Venemaa|Vene]] turistide hulgas. 2011. aastal elas Karlovy Varys hinnangliselt 2000 Vene kodanikku. == Kuumaveeallikad == Karlovy Varys asub üle 300 kuumaveeallika. Nende temperatuur varieerub 39 °C ja 74 °C vahel. Allikad annavad kokku ligikaudu 2000 liitrit vett minutis. Kuumaveeallikate ravitoimet märgati juba muinasajal. Esimene termaalvett kasutanud asutus rajati 1349. aastal. Alates 18. sajandist hakkas Karlovy Vary kuurortlinnana kiiresti arenema. 1711. aastal külastas linna [[Peeter I]]. 18. sajandi keskpaigas sai linnast armastatud sihtkoht saksa eliidile. [[Johann Wolfgang von Goethe]] käis Karlovy Varys puhkamas ning avaldas uurimuse kohalikust geoloogiast ning kuumaveeallikatest. [[Ludwig van Beethoven]] külastas terme korduvalt ravieesmärgil ning andis 1812. aastal linnas ka kontserdi. 19. sajandil kogus Karlovy Vary kuurortina tuntust nii Euroopas kui ka Ameerikas. Kuumaveeallikaid külastasid peamiselt välismaa aristokraadid ning uusrikkad. Linnas käisid puhkamas ka tuntud kultuuri- ja äritegelased, nende hulgas [[Frédéric Chopin]], [[François René de Chateaubriand|François Chateaubriand]], [[Johannes Brahms]], [[Ivan Turgenev]], [[Niccolò Paganini]], [[Friedrich Schiller]], [[Robert Schumann]], [[Richard Strauss]], [[Karl Marx]] ning [[Anthony J. Drexel]]. 1918. aastal, I maailmasõja ajal, ravis ennast Karlovy Varys [[Mustafa Kemal Atatürk|Atatürk]]. Tänapäeval on Kalovy Vary spaades kasutusel umbes 80 kuumaveeallikat. == Kultuur == Karlovy Varys toodetakse [[Becherovka]] likööri ning [[Moser (klaasitööstus)|Moseri]] klaasi. Linn on tuntud ka seal toimuvate [[Karlovy Vary filmifestival|filmifestivalide]] poolest. Linna hotelle on kasutatud mitmete tuntud filmide loomisel, nende hulgas [[Casino Royale (film 2006)|Casino Royale]], [[Viimane puhkus]] ja [[The Grand Budapest Hotel]]. Karlovy Varys tegutsevad jäähokiklubi [[HC Energie Karlovy Vary|HC Energie]] ja jalgpalliklubi [[FC Slavia Karlovy Vary|FC Slavia]] == Vaatamisväärsused == Karlovy Vary peamiseks vaatamisväärsuseks on 18.–20. sajandil rajatud spaakompleksid. Linna spaakultuur ja -arhitektuur on alates 2021. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Silmapaistvamate ehitiste hulka kuuluvad Teplá jõe ääres asuvad [[kolonnaad]]id, millest suurimad on Veskikolonnaad, Pargikolonnaad ja Turukolonnaad. 19. sajandil ja 20. sajandi algusest pärinevad spaade juurde rajatud luksushotellid. Neist tuntuim on [[Grandhotel Pupp]], mis võõrustab igaastast Karlovy Vary filmifestivali. Kesklinnas asub [[1737]]. aastal valminud katoliiklik Maarja Magdaleena kirik, mille on projekteerinud [[Kilian Ignaz Dientzenhofer]]. Linnas asub Tšehhi suurim vene õigeusu kirik, [[1893]]. aastal valminud Peeter-Pauli katedraal. == Pilte == <gallery class="center"> Karlsbad-Kirche.jpg|Maarja-Magdaleena kirik Karlovy Vary chrám svatého Petra a Pavla červen 2019.jpg|Peeter-Pauli katedraal Karlovy Vary, divadlo.jpg|Karlovy Vary ooperiteater Pupp.jpg|Grandhotell Pupp Hotel Imperiál, Karlovy Vary.JPG|Hotel Imperial Karlovy Vary řeka Teplá.jpg|Vaade Teplá jõele Lázeňská ulice.JPG|Jalakäijate tänav Lázeňská ulice </gallery> {{Panoraampilt|2007-KarlovyVary-053-wide.jpg|800px|Panoraamvaade Karlovy Varyle. Fotol vasakult paremale: vasakul all 1975. aastal valminud funktsionalistlikus stiilis tumehall Kuumaveekolonnaad, vasakul keskel Maarja-Magdaleena kirik, ülal keskel Hotel Imperial, all keskel (väljakust paremal) ooperiteater, paremas servas Grandhotel Pupp.}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.karlovyvary.cz/ Karlovy Vary koduleht] *[http://www.TVKarlovyVary.com/ Karlovy Vary videoguide] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Karlovy Vary maakond]] h4udwk0svoggs4isjgipetmngmelyr0 Olomouc 0 42185 6174523 6154377 2022-08-06T16:25:43Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Olomouc | hääldus = olomouts | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Olomouc | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Olmütz | | pilt = Olomouc letecky 2.jpg | pildiallkiri = Vaade Olomouci vanalinnale | lipu_pilt = | lipu_link = | vapp = Olomouc coat-of-arms.png | vapi_link = [[Olomouci vapp]] | pindala = 103,4 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Olomouc''' ([[saksa keel|saksa]] ''Olmütz'') on linn [[Tšehhi]]s, [[Olomouci maakond|Olomouci maakonna]] keskus. Asub [[Morava jõgi|Morava jõe]] kaldal. Olomouci kohal asus 2. sajandil rooma sõjaväelaager. Olomouci Püha Kolmainu Sammas kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Olomoucis asub Tšehhi vanimaid ülikoole – [[Palacký ülikool]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.olomoucko.cz/ Olomouci koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] hp1o7od15vkqqwhiybgqotr1ju5f1hc 6174525 6174523 2022-08-06T16:26:25Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Olomouc | hääldus = olomouts | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Olomouc | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Olmütz | | pilt = Olomouc letecky 2.jpg | pildiallkiri = Vaade Olomouci vanalinnale | lipp = Flag_of_Olomouc.svg | lipu_link = [[Olomouci lipp]] | vapp = Olomouc coat-of-arms.png | vapi_link = [[Olomouci vapp]] | pindala = 103,4 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Olomouc''' ([[saksa keel|saksa]] ''Olmütz'') on linn [[Tšehhi]]s, [[Olomouci maakond|Olomouci maakonna]] keskus. Asub [[Morava jõgi|Morava jõe]] kaldal. Olomouci kohal asus 2. sajandil rooma sõjaväelaager. Olomouci Püha Kolmainu Sammas kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Olomoucis asub Tšehhi vanimaid ülikoole – [[Palacký ülikool]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.olomoucko.cz/ Olomouci koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] cf64sopffd085ks864dnhoe3hfqpgdh Jaan Tätte 0 42956 6174769 6010917 2022-08-07T08:09:31Z 2001:1530:1007:FAD9:EDA5:9A6B:B2F3:FFA9 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Jaak Põder, Sven Začek, Jaan Tätte.jpg|pisi|Paremal Jaan Tätte]] '''Jaan Tätte''' (sündinud [[24. märts]]il [[1964]] [[Viljandi]]s) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Loovkirjutamine meeldis talle juba enne keskkooli jõudmist. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis aastatel 1982–1984 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[bioloogia]]t ja 1985–1986 [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas [[Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri]] XIV lennu. 1990–[[2003]] oli Jaan Tätte [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitleja. Alates 2003. aasta septembrist oli paar aastat sama teatri näitekirjanik.<ref name="Ws2Od" /> Jaan Tätte on abielus Margit Tättega. Neil on pojad [[Jaan Tätte juunior]](muusikunimega Meister-Jaan) ja Kunter Tätte. ==Rollid [[Linnateater|Linnateatri]] lavastustes== *Goldberg ([[Harold Pinter]] "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) *Indrek ([[A. H. Tammsaare]] / [[Mati Unt]] "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) *Poiss ([[Per Olov Enquist]] "Ilvese tund", 1991) *André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel", 1992) *Urban (H. Mankell "Lollprints", 1992) *Osaline ([[Fjodor Dostojevski]] / [[Madis Kalmet]] "Majasuurune kivi", 1993) *Nick ([[Edward Albee]] "Kes kardab Virginia Woolfi?", 1993) *Benvolio ([[William Shakespeare]] "Romeo ja Julia", 1994) *Gorohhov ([[Anton Tšehhov]] "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", 1995) *Lempz ([[Jaanus Rohumaa]] / [[Mari Tuuling]] "Ainus ja igavene elu", 1996) *Ezra Chater ([[Tom Stoppard]] "[[Arkaadia (Stoppard)|Arkaadia]]", 1997) *Konstaabel ([[Bertolt Brecht]] /[[Kurt Weill]] "Kolmekrossiooper", 1997) *Kaupo Koha ( Jaan Tätte "Ristumine peateega", 1998) *Võõras mees ([[Henrik Ibsen]] "Naine merelt", 1998) *Teddy (Harold Pinter "Kojutulek", 1999) *Thomas Pollock ([[Paul Claudel]] "Vahetus", 1999) *Marcellus (William Shakespeare "Hamlet", 1999) *Poiss (Jaan Tätte "Sild", 2000) *Fred (Jaan Tätte "Palju õnne argipäevaks!", 2001) *Rita isa ([[Urmas Lennuk]] "Boob teab", 2004) ==Lavastused== *"Tere!" *"Ristumine peateega" ==Näidendid== * "Tere!" (lavastanud Jaan Tätte ise) * "[[Ristumine peateega]]" (lavastanud Jaan Tätte) * "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel" * "[[Sild (näidend)|Sild]]" (Tallinna Linnateatris lavastanud [[Jaanus Rohumaa]]) * "Palju õnne argipäevaks!" (Tallinna Linnateatris lavastanud [[Andrus Vaarik|Andrus Vaarik.]] A. H. Tammsaare nim. Teatris lavastanud [[Allan Kress]]). * "Kaotajad" (Tallinna Linnateatris lavastanud [[Elmo Nüganen]]) * "Latern" (lavastanud [[Tõnu Kaljuste]]) * "[[Meeletu]]" (2004; Tallinna Linnateatris lavastanud [[Eva Klemets]]) * "[[Kaev (näidend)|Kaev]]" (2005; lavastaja [[Indrek Sammul]], esietendus 2. juunil 2006) ==Raamatud== *"Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus [[Tänapäev]]) *"Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) *"Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos [[Kati Murutar]]iga) * "Vaikuse hääl" (2014) ==Rollid filmides== *"[[Suflöör]]" (Freyja Film 1991) *"[[Tulivesi]]" (Tallinnfilm / Faama Film 1994) *"[[King (film)|King]]" (Läti 1998) *"[[Ristumine peateega]]" (Acuba Film 1999) *"[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (Taska Film 2002) ==Muusika== <table><tr valign=top><td> *"[[Majakavahi armuhüüd]]" (2000; koos [[Marko Matvere]]ga) **1."Minemine" **2."Dollarilaul" **3."Vilsandi laul" **4."Purjus pea ei pea" **5."Silveri laul" **6."Majakavahi armuhüüd" **7."Kevadelaul" <td> *"[[Olemine (Tätte&Matvere)]]" (2004; koos Marko Matverega) **1."Sõprade laul nr. 5" **2."Ankrutross" **3."Kivilaul" **4."Sõprade laul nr. 4" **5."Hülgeviga" **6."Tütre kiri isale" **7."Kevadelaul nr. 3" **8."Kuningatütar ja kuningapoeg nr. 2" **9."Miljunäär" **10."Kavaler" **11."Kokku" **12."Ilus hetk" **13."Mees ja naine" **14."Ballaad nr. 2" **15."Lemuuria" **16."Unelaul" <td> *"[[Mine mine]]" (2001) **1."Minemine" **2."Ojalaul" **3."Ma lahkun" **4."Sõprade laul nr. 3" **5."Kevadelaul nr. 2" **6."Kaugel metsades" **7."Sõprade laul nr. 2" **8."Ballaad" **9."Närvid" **10."Vana kuub" **11."Öö" **12."Pikk ja sirge" **13."Oliver Truu" **14."Ta tuleb" **15."Vilsandi laul" **16."Boonus" </table> <table><tr valign=top><td> *"Laulude õhtu "[[Vana kuub]]"" (2005; koos Marko Matverega) **1."Sõprade laul nr.1" (Jaan Tätte) **2."Nüüd ja edaspidi" (Jaan Tätte) **3."Minemine" (Jaan Tätte) **4."Hümn" (Jaan Tätte) **5."Sõprade laul nr.2" (Jaan Tätte) **6."Sõprade laul nr.4" (Jaan Tätte) **7."Silveri laul" (Jaan Tätte) **8."Vilsandi laul" (Jaan Tätte) **9."Kuningatütar ja kuningapoeg nr.2" (Jaan Tätte) **10."Oskari laul" (Jaan Tätte) **11."Oja laul" (Jaan Tätte) **12."Ankrutross" (Jaan Tätte) **13."Sõprade laul nr.5" (Jaan Tätte) **14."Tütre kiri isale" (Jaan Tätte) **15."Kokku" (Jaan Tätte) **16."Ilus hetk" (Jaan Tätte) **17."Väike neid" (Jaan Tätte) **18."Vana kuub" (Jaan Tätte) **19."Närviline laul" (Jaan Tätte) **20."Rolling home" (Jaan Tätte) **21."Sõprade laul nr.3" (Jaan Tätte) **22."Tulemine" (Jaan Tätte) <td> *"[[Tulemine]]" (2009) **1."Sõprade laul nr. 6" (Jaan Tätte) **2."Sina ja jõgi" (Jaan Tätte) **3."Ootamine" (Jaan Tätte) **4."Onni laul" (Jaan Tätte) **5."Väikene poiss" (Jaan Tätte) **6."Rändaja" (Jaan Tätte) **7."Tõestisundinud lugu" (Jaan Tätte) **8."Vaata, mis sa tegid" (Jaan Tätte) **9."Üks tund" (Jaan Tätte) **10."Vanaema laul" (Jaan Tätte) **11."Lahkumine" (Jaan Tätte) **12."Ballaad nr. 3" (Jaan Tätte) **13."Kaugele" (Jaan Tätte) **14."[[Tuulevaiksel ööl]]" (Jaan Tätte) **15."Tulemine" (Jaan Tätte) <td> *"[[Äratund]]" (2012) **1. "Räägi mulle" **2. "Pai" **3. "Teeots" **4. "Vaatan sind" **5. "Sõprade laul nr. 7" **6. "Ripsmed" **7. "Ekvaatoril" **8. "Põhjanael" **9. "Sügisene" **10. "Ärkamine" **11. "Äratund" **12. "Haldjas" </td> </table> ==Tunnustus== *1993 – [[Lensi Römmer-Kuusi stipendium]] *1997 – [[Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlus]]e II preemia ("Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldkalakesest") *1997 – [[Suure Vankri auhind]] – parim laulutekstide autor *1999 – [[Suure Vankri auhind]] – parim näitekirjanik *2000 – [[stipendium "Ela ja sära"]] *2001 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3735}}</ref> *2001 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e II preemia ("Nabatants" ("Palju õnne argipäevaks!")) *2001 – Festivali "Draama 2001" tekstiautori ja meesnäitleja preemia *2002 – [[Eesti Näitemänguagentuur]]i aastapreemia *2002 – [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] ("Näidendid") *2005 – [[Aasta Rosin]] (kogumik "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", autorid [[Karl-Martin Sinijärv]], [[Veiko Belials]], [[Andrus Kivirähk]], [[Juhani Püttsepp]], [[Contra]], [[Jürgen Rooste]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Kivisildnik]], [[Peeter Sauter]], Jaan Tätte ja [[Peep Pedmanson]]; pildid: [[Jüri Mildeberg]]) *2010 – [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhind]] – etno-/folgiauhind == Tsitaat == {{Tsitaat2|''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg [[Meri|merel]] olnud ja mõtlen, et kõik [[Inimene|inimesed]] on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil [[laev]]as on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On [[mereriik]] ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!'' | epl.ee }} <ref name="CHBVU" /> ==Artikleid== * [[Kertu Kalmus]]. [http://www.epl.ee/artikkel/459221 Jaan Tätte esineb aastapäeval Afganistanis Eesti sõdurpoistele] EPL, 17. veebruar 2009 * [https://www.ohtuleht.ee/318541 Jaan Tättest valmib muusikal]. ''Õhtuleht'' 3. märts 2009 * [[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/artikkel/472708 Tuletooja Jaan Tätte: tahaksin, et inimesed oleksid avatumad] EPL.ee, 4. juuli 2009 *[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/390381 "Jaan Tätte on kui valge daam – ilmutab end kord aastas ja kaob jälle."], ohtuleht.ee, 13. august 2010 *[[Anders Härm]]. [http://www.epl.ee/artikkel/581975 Tätte: väikekodanluse diskreetne võlu], epl.ee, 18. august 2010 == Videod == *[https://arhiiv.err.ee/vaata/helenduv-olend-jaan-tatte Helenduv olend: Jaan Tätte], ETV, 9. jaanuar 2009 *[http://etv.err.ee/v/meelelahutus/tana_ohtul/saated/2df21afc-4c9f-46bf-a0bd-6247d358d063 Täna õhtul Jaan Tätte], ETV, 3. mai 2009 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Ws2Od">http://www.teater.ee/teater_eestis/eesti_autoreid/aid-16/JAAN-T%C3%84TTE</ref> <ref name="CHBVU">[http://www.epl.ee/artikkel/472708 Tuletooja Jaan Tätte: tahaksin, et inimesed oleksid avatumad, Laupäeval 04. juulil 2009. @epl.ee]</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|6978}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Zetod]]<br/>''2009''| nimi=[[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinnad]]<br/>Aasta etno/folkartist | aeg=[[2010]]| järgnev=[[Orelipoiss]]<br/>''2011''}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Tätte, Jaan}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti Muusikaauhinnad]] [[Kategooria:Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] [[Kategooria:Vilsandi inimesed]] dlgjm6nzw0eim4gf2abfham7fun1bf4 6174814 6174769 2022-08-07T09:51:32Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Jaak Põder, Sven Začek, Jaan Tätte.jpg|pisi|Paremal Jaan Tätte]] '''Jaan Tätte''' (sündinud [[24. märts]]il [[1964]] [[Viljandi]]s) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Loovkirjutamine meeldis talle juba enne keskkooli jõudmist. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis aastatel 1982–1984 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[bioloogia]]t ja 1985–1986 [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas [[Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri]] XIV lennu. 1990–[[2003]] oli Jaan Tätte [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitleja. Alates 2003. aasta septembrist oli paar aastat sama teatri näitekirjanik.<ref name="Ws2Od" /> Jaan Tätte on abielus Margit Tättega. Neil on pojad [[Jaan Tätte juunior]] (muusikunimega Meister-Jaan) ja Kunter Tätte. ==Rollid [[Linnateater|Linnateatri]] lavastustes== *Goldberg ([[Harold Pinter]] "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) *Indrek ([[A. H. Tammsaare]] / [[Mati Unt]] "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) *Poiss ([[Per Olov Enquist]] "Ilvese tund", 1991) *André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel", 1992) *Urban (H. Mankell "Lollprints", 1992) *Osaline ([[Fjodor Dostojevski]] / [[Madis Kalmet]] "Majasuurune kivi", 1993) *Nick ([[Edward Albee]] "Kes kardab Virginia Woolfi?", 1993) *Benvolio ([[William Shakespeare]] "Romeo ja Julia", 1994) *Gorohhov ([[Anton Tšehhov]] "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", 1995) *Lempz ([[Jaanus Rohumaa]] / [[Mari Tuuling]] "Ainus ja igavene elu", 1996) *Ezra Chater ([[Tom Stoppard]] "[[Arkaadia (Stoppard)|Arkaadia]]", 1997) *Konstaabel ([[Bertolt Brecht]] /[[Kurt Weill]] "Kolmekrossiooper", 1997) *Kaupo Koha ( Jaan Tätte "Ristumine peateega", 1998) *Võõras mees ([[Henrik Ibsen]] "Naine merelt", 1998) *Teddy (Harold Pinter "Kojutulek", 1999) *Thomas Pollock ([[Paul Claudel]] "Vahetus", 1999) *Marcellus (William Shakespeare "Hamlet", 1999) *Poiss (Jaan Tätte "Sild", 2000) *Fred (Jaan Tätte "Palju õnne argipäevaks!", 2001) *Rita isa ([[Urmas Lennuk]] "Boob teab", 2004) ==Lavastused== *"Tere!" *"Ristumine peateega" ==Näidendid== * "Tere!" (lavastanud Jaan Tätte ise) * "[[Ristumine peateega]]" (lavastanud Jaan Tätte) * "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel" * "[[Sild (näidend)|Sild]]" (Tallinna Linnateatris lavastanud [[Jaanus Rohumaa]]) * "Palju õnne argipäevaks!" (Tallinna Linnateatris lavastanud [[Andrus Vaarik|Andrus Vaarik.]] A. H. Tammsaare nim. Teatris lavastanud [[Allan Kress]]). * "Kaotajad" (Tallinna Linnateatris lavastanud [[Elmo Nüganen]]) * "Latern" (lavastanud [[Tõnu Kaljuste]]) * "[[Meeletu]]" (2004; Tallinna Linnateatris lavastanud [[Eva Klemets]]) * "[[Kaev (näidend)|Kaev]]" (2005; lavastaja [[Indrek Sammul]], esietendus 2. juunil 2006) ==Raamatud== *"Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus [[Tänapäev]]) *"Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) *"Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos [[Kati Murutar]]iga) * "Vaikuse hääl" (2014) ==Rollid filmides== *"[[Suflöör]]" (Freyja Film 1991) *"[[Tulivesi]]" (Tallinnfilm / Faama Film 1994) *"[[King (film)|King]]" (Läti 1998) *"[[Ristumine peateega]]" (Acuba Film 1999) *"[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (Taska Film 2002) ==Muusika== <table><tr valign=top><td> *"[[Majakavahi armuhüüd]]" (2000; koos [[Marko Matvere]]ga) **1."Minemine" **2."Dollarilaul" **3."Vilsandi laul" **4."Purjus pea ei pea" **5."Silveri laul" **6."Majakavahi armuhüüd" **7."Kevadelaul" <td> *"[[Olemine (Tätte&Matvere)]]" (2004; koos Marko Matverega) **1."Sõprade laul nr. 5" **2."Ankrutross" **3."Kivilaul" **4."Sõprade laul nr. 4" **5."Hülgeviga" **6."Tütre kiri isale" **7."Kevadelaul nr. 3" **8."Kuningatütar ja kuningapoeg nr. 2" **9."Miljunäär" **10."Kavaler" **11."Kokku" **12."Ilus hetk" **13."Mees ja naine" **14."Ballaad nr. 2" **15."Lemuuria" **16."Unelaul" <td> *"[[Mine mine]]" (2001) **1."Minemine" **2."Ojalaul" **3."Ma lahkun" **4."Sõprade laul nr. 3" **5."Kevadelaul nr. 2" **6."Kaugel metsades" **7."Sõprade laul nr. 2" **8."Ballaad" **9."Närvid" **10."Vana kuub" **11."Öö" **12."Pikk ja sirge" **13."Oliver Truu" **14."Ta tuleb" **15."Vilsandi laul" **16."Boonus" </table> <table><tr valign=top><td> *"Laulude õhtu "[[Vana kuub]]"" (2005; koos Marko Matverega) **1."Sõprade laul nr.1" (Jaan Tätte) **2."Nüüd ja edaspidi" (Jaan Tätte) **3."Minemine" (Jaan Tätte) **4."Hümn" (Jaan Tätte) **5."Sõprade laul nr.2" (Jaan Tätte) **6."Sõprade laul nr.4" (Jaan Tätte) **7."Silveri laul" (Jaan Tätte) **8."Vilsandi laul" (Jaan Tätte) **9."Kuningatütar ja kuningapoeg nr.2" (Jaan Tätte) **10."Oskari laul" (Jaan Tätte) **11."Oja laul" (Jaan Tätte) **12."Ankrutross" (Jaan Tätte) **13."Sõprade laul nr.5" (Jaan Tätte) **14."Tütre kiri isale" (Jaan Tätte) **15."Kokku" (Jaan Tätte) **16."Ilus hetk" (Jaan Tätte) **17."Väike neid" (Jaan Tätte) **18."Vana kuub" (Jaan Tätte) **19."Närviline laul" (Jaan Tätte) **20."Rolling home" (Jaan Tätte) **21."Sõprade laul nr.3" (Jaan Tätte) **22."Tulemine" (Jaan Tätte) <td> *"[[Tulemine]]" (2009) **1."Sõprade laul nr. 6" (Jaan Tätte) **2."Sina ja jõgi" (Jaan Tätte) **3."Ootamine" (Jaan Tätte) **4."Onni laul" (Jaan Tätte) **5."Väikene poiss" (Jaan Tätte) **6."Rändaja" (Jaan Tätte) **7."Tõestisundinud lugu" (Jaan Tätte) **8."Vaata, mis sa tegid" (Jaan Tätte) **9."Üks tund" (Jaan Tätte) **10."Vanaema laul" (Jaan Tätte) **11."Lahkumine" (Jaan Tätte) **12."Ballaad nr. 3" (Jaan Tätte) **13."Kaugele" (Jaan Tätte) **14."[[Tuulevaiksel ööl]]" (Jaan Tätte) **15."Tulemine" (Jaan Tätte) <td> *"[[Äratund]]" (2012) **1. "Räägi mulle" **2. "Pai" **3. "Teeots" **4. "Vaatan sind" **5. "Sõprade laul nr. 7" **6. "Ripsmed" **7. "Ekvaatoril" **8. "Põhjanael" **9. "Sügisene" **10. "Ärkamine" **11. "Äratund" **12. "Haldjas" </td> </table> ==Tunnustus== *1993 – [[Lensi Römmer-Kuusi stipendium]] *1997 – [[Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlus]]e II preemia ("Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldkalakesest") *1997 – [[Suure Vankri auhind]] – parim laulutekstide autor *1999 – [[Suure Vankri auhind]] – parim näitekirjanik *2000 – [[stipendium "Ela ja sära"]] *2001 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3735}}</ref> *2001 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e II preemia ("Nabatants" ("Palju õnne argipäevaks!")) *2001 – Festivali "Draama 2001" tekstiautori ja meesnäitleja preemia *2002 – [[Eesti Näitemänguagentuur]]i aastapreemia *2002 – [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] ("Näidendid") *2005 – [[Aasta Rosin]] (kogumik "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", autorid [[Karl-Martin Sinijärv]], [[Veiko Belials]], [[Andrus Kivirähk]], [[Juhani Püttsepp]], [[Contra]], [[Jürgen Rooste]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Kivisildnik]], [[Peeter Sauter]], Jaan Tätte ja [[Peep Pedmanson]]; pildid: [[Jüri Mildeberg]]) *2010 – [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhind]] – etno-/folgiauhind == Tsitaat == {{Tsitaat2|''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg [[Meri|merel]] olnud ja mõtlen, et kõik [[Inimene|inimesed]] on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil [[laev]]as on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On [[mereriik]] ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!'' | epl.ee }} <ref name="CHBVU" /> ==Artikleid== * [[Kertu Kalmus]]. [http://www.epl.ee/artikkel/459221 Jaan Tätte esineb aastapäeval Afganistanis Eesti sõdurpoistele] EPL, 17. veebruar 2009 * [https://www.ohtuleht.ee/318541 Jaan Tättest valmib muusikal]. ''Õhtuleht'' 3. märts 2009 * [[Mart Niineste]]. [http://www.epl.ee/artikkel/472708 Tuletooja Jaan Tätte: tahaksin, et inimesed oleksid avatumad] EPL.ee, 4. juuli 2009 *[[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/390381 "Jaan Tätte on kui valge daam – ilmutab end kord aastas ja kaob jälle."], ohtuleht.ee, 13. august 2010 *[[Anders Härm]]. [http://www.epl.ee/artikkel/581975 Tätte: väikekodanluse diskreetne võlu], epl.ee, 18. august 2010 == Videod == *[https://arhiiv.err.ee/vaata/helenduv-olend-jaan-tatte Helenduv olend: Jaan Tätte], ETV, 9. jaanuar 2009 *[http://etv.err.ee/v/meelelahutus/tana_ohtul/saated/2df21afc-4c9f-46bf-a0bd-6247d358d063 Täna õhtul Jaan Tätte], ETV, 3. mai 2009 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Ws2Od">http://www.teater.ee/teater_eestis/eesti_autoreid/aid-16/JAAN-T%C3%84TTE</ref> <ref name="CHBVU">[http://www.epl.ee/artikkel/472708 Tuletooja Jaan Tätte: tahaksin, et inimesed oleksid avatumad, Laupäeval 04. juulil 2009. @epl.ee]</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|6978}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Zetod]]<br/>''2009''| nimi=[[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinnad]]<br/>Aasta etno/folkartist | aeg=[[2010]]| järgnev=[[Orelipoiss]]<br/>''2011''}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Tätte, Jaan}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti Muusikaauhinnad]] [[Kategooria:Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] [[Kategooria:Vilsandi inimesed]] ilaa613fsey0sa3ji02nuzxsefgu7gp Eesti raadiojaamade loend 0 44646 6174432 6174053 2022-08-06T12:33:01Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7; 102,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002-2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 163xp1evwqaf084k8qjeak7w1mshie2 6174488 6174432 2022-08-06T14:12:55Z 145.14.28.118 /* Tegevuse lõpetanud raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7; 102,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002-2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999-2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] fjsrtyek5mbvlbruwxwwbie5yvgczzj 6174492 6174488 2022-08-06T14:29:23Z 145.14.28.118 /* Tegevuse lõpetanud raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7; 102,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] toq1qtflrm0si92x032ob9oj6q5vfmn 6174727 6174492 2022-08-07T07:25:54Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7; 102,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 7q3l9hl2csi3dwmsplca652yus3obpk 6174728 6174727 2022-08-07T07:27:47Z OskarRand1 162064 Lisasin Narva sageduse, kuid Niitväljal Raadio Kuku sagedust pole kodulehe andmetel. wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] rp9m4uw3nc8weg85s74gigyaoh7d5it 6174730 6174728 2022-08-07T07:29:36Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] dglksp7gfoczs3batrcsq0fvb02ipch 6174740 6174730 2022-08-07T07:38:37Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] sbsqikzo0qvylag2kb80jcnqogbd5zn 6174846 6174740 2022-08-07T10:56:38Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] b4f6b76lp95ao29q2ldonyl8c76vf9p La Défense 0 46416 6174410 6174398 2022-08-06T12:11:15Z Suwa 141 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:La Défense1.jpg|thumb|[[Pariisi triumfikaar]]elt avanev vaade La Défense'ile, mille keskmes asub [[Grande Arche]]]] '''La Défense''' on ärirajoon [[Pariis]]i läänepiiril. Halduslikult jaguneb see Pariisi eeslinnade [[Courbevoie]], [[Nanterre]]'i ja [[Puteaux]]' valla vahel. Piirkonna kogupindala on {{kas|130 [[hektar]]it.}}{{lisa viide}} La Défense'is asuvad paljude firmade peakorterid, sealhulgas 14 Prantsusmaa 20 suurimast ettevõttest. Kokku on büroopindu 3,5 miljonit m². Seal asub ligi poolsada modernset ja postmodernset [[pilvelõhkuja]]t. La Défense'i rajamine algas [[1955]]. aastal ja seda läbib 1,2 km pikk ja 250 m lai jalakäijate ala. {{-}} ==Kõrghooned== [[Pilt:Arc de Triomphe depuis La Defense.jpg|pisi|Vaade [[Pariisi triumfikaar]]e suunas]] {{Veergude loend|laius=20em|style=max-width:40em| *[[L'archipel]] *[[Cœur Défense]] *[[La Grande Arche de la Défense]] *[[Préfecture des Hauts-de-Seine]] *[[The Link]] *[[Tour Adria]] *[[Tour Alto]] *[[Tour Areva]] *[[Tour Ariane]] *[[Tour Athéna]] *[[Tour Atlantique]] *[[Tour Aurore]] *[[Tour Blanche]] *[[Tour Carpe Diem]] *[[Tour CB21]] *[[Tour CBX]] *[[Tour Cèdre]] *[[Tour D2]] *[[Tour Défense 2000]] *[[Tour EDF]] *[[Tour Égée]] *[[Tour Eqho]] *[[Tour Eria]] *[[Tour Europe]] *[[Tour Europlaza]] *[[Tour Ève]] *[[Tour First]] *[[Tour France]] *[[Tour Franklin]] *[[Tour Gambetta]] *[[Tour GAN Eurocourtage]] *[[Tour Granite]] *[[Tour Hekla]] *[[Tour Initiale]] *[[Tour Les Poissons]] *[[Tour Majunga]] *[[Tour Manhattan]] *[[Tour Michelet]] *[[Tour Neptune]] *[[Tour Opus 12]] *[[Tour Pascal]] *[[Tour Séquoia]] *[[Tour T1]] *[[Tour Total]] *[[Tours Aillaud]] *[[Tours Société Générale]] *[[Tour Saint-Gobain]] }} ==Haridus== [[Pilt:La Defense dsc07193.jpg|pisi| [[Louis-Ernest Barrias]] (1841-1905), La Défense de Paris [[Puteaux]]s, skulptuur, mille järgi piirkond on nimetatud ]] La Défense koondab klastri [[Pôle universitaire Léonard-de-Vinci]] ja 4 ärikooli: [[EDC Paris Business School]], [[ESSEC Business School]], [[ICN Business School]] ja [[IÉSEG School of Management]]. See on ka koduks ''European School of Paris-La Défense'', mis on rahvusvaheline alg- ja keskkool, mis akrediteeriti 2020. aastal Euroopa kooliks. ==Välislingid== {{commonskat|La Défense}} *[https://parisladefense.com Ettevõtte veebileht] *[http://www.insecula.com/salle/MS02241.html/ La Défense'i plaan ja fotod ehitistest] ''(prantsuse ja inglise keeles)'' *[http://maps.google.com/maps?q=paris,+france&ll=48.891725,2.238593&spn=0.012009,0.041096&t=h&hl=en Satelliidipilt Google'ilt] * Jennifer Houdrouge [https://www.academia.edu/40879746/La_Défense_an_Americanized_Paris La Défense, an Americanized Paris?] A historical and architectural analysis of the Centre National des Industries et Technique (1958), the Tour Nobel (1966) and the artificial deck of La Défense district {{Coordinate |NS=48.892317 |EW=2.237606 |type=city |region=FR-75 |dim=2000}} [[Kategooria:Pariis]] [[Kategooria:Ärikeskused]] qsdmr47355d0wc7qqovj7o6yumpaosk 6174412 6174410 2022-08-06T12:14:18Z Suwa 141 /* Haridus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:La Défense1.jpg|thumb|[[Pariisi triumfikaar]]elt avanev vaade La Défense'ile, mille keskmes asub [[Grande Arche]]]] '''La Défense''' on ärirajoon [[Pariis]]i läänepiiril. Halduslikult jaguneb see Pariisi eeslinnade [[Courbevoie]], [[Nanterre]]'i ja [[Puteaux]]' valla vahel. Piirkonna kogupindala on {{kas|130 [[hektar]]it.}}{{lisa viide}} La Défense'is asuvad paljude firmade peakorterid, sealhulgas 14 Prantsusmaa 20 suurimast ettevõttest. Kokku on büroopindu 3,5 miljonit m². Seal asub ligi poolsada modernset ja postmodernset [[pilvelõhkuja]]t. La Défense'i rajamine algas [[1955]]. aastal ja seda läbib 1,2 km pikk ja 250 m lai jalakäijate ala. {{-}} ==Kõrghooned== [[Pilt:Arc de Triomphe depuis La Defense.jpg|pisi|Vaade [[Pariisi triumfikaar]]e suunas]] {{Veergude loend|laius=20em|style=max-width:40em| *[[L'archipel]] *[[Cœur Défense]] *[[La Grande Arche de la Défense]] *[[Préfecture des Hauts-de-Seine]] *[[The Link]] *[[Tour Adria]] *[[Tour Alto]] *[[Tour Areva]] *[[Tour Ariane]] *[[Tour Athéna]] *[[Tour Atlantique]] *[[Tour Aurore]] *[[Tour Blanche]] *[[Tour Carpe Diem]] *[[Tour CB21]] *[[Tour CBX]] *[[Tour Cèdre]] *[[Tour D2]] *[[Tour Défense 2000]] *[[Tour EDF]] *[[Tour Égée]] *[[Tour Eqho]] *[[Tour Eria]] *[[Tour Europe]] *[[Tour Europlaza]] *[[Tour Ève]] *[[Tour First]] *[[Tour France]] *[[Tour Franklin]] *[[Tour Gambetta]] *[[Tour GAN Eurocourtage]] *[[Tour Granite]] *[[Tour Hekla]] *[[Tour Initiale]] *[[Tour Les Poissons]] *[[Tour Majunga]] *[[Tour Manhattan]] *[[Tour Michelet]] *[[Tour Neptune]] *[[Tour Opus 12]] *[[Tour Pascal]] *[[Tour Séquoia]] *[[Tour T1]] *[[Tour Total]] *[[Tours Aillaud]] *[[Tours Société Générale]] *[[Tour Saint-Gobain]] }} ==Haridus== [[Pilt:La Defense dsc07193.jpg|pisi| [[Louis-Ernest Barrias]] (1841-1905), La Défense de Paris [[Puteaux]]s, skulptuur [[Pariisi piiramine (1870–71)]] mälestuseks, mille järgi piirkond on nimetatud ]] La Défense koondab klastri [[Pôle universitaire Léonard-de-Vinci]] ja 4 ärikooli: [[EDC Paris Business School]], [[ESSEC Business School]], [[ICN Business School]] ja [[IÉSEG School of Management]]. See on ka koduks ''European School of Paris-La Défense'', mis on rahvusvaheline alg- ja keskkool, mis akrediteeriti 2020. aastal Euroopa kooliks. ==Välislingid== {{commonskat|La Défense}} *[https://parisladefense.com Ettevõtte veebileht] *[http://www.insecula.com/salle/MS02241.html/ La Défense'i plaan ja fotod ehitistest] ''(prantsuse ja inglise keeles)'' *[http://maps.google.com/maps?q=paris,+france&ll=48.891725,2.238593&spn=0.012009,0.041096&t=h&hl=en Satelliidipilt Google'ilt] * Jennifer Houdrouge [https://www.academia.edu/40879746/La_Défense_an_Americanized_Paris La Défense, an Americanized Paris?] A historical and architectural analysis of the Centre National des Industries et Technique (1958), the Tour Nobel (1966) and the artificial deck of La Défense district {{Coordinate |NS=48.892317 |EW=2.237606 |type=city |region=FR-75 |dim=2000}} [[Kategooria:Pariis]] [[Kategooria:Ärikeskused]] cbmq3mgkuiw6rg5sd0o0inm65eln5sr 6174437 6174412 2022-08-06T12:41:37Z Suwa 141 wikitext text/x-wiki [[Pilt:La Défense1.jpg|thumb|[[Pariisi triumfikaar]]elt avanev vaade La Défense'ile, mille keskmes asub [[Grande Arche]]]] '''La Défense''' on ärirajoon [[Pariis]]i läänepiiril. Halduslikult jaguneb see Pariisi eeslinnade [[Courbevoie]], [[Nanterre]]'i ja [[Puteaux]]' valla vahel. Piirkonna kogupindala on {{kas|130 [[hektar]]it.}}{{lisa viide}} La Défense'is asuvad paljude firmade peakorterid, sealhulgas 14 Prantsusmaa 20 suurimast ettevõttest. Kokku on büroopindu 3,5 miljonit m². Seal asub ligi poolsada modernset ja postmodernset [[pilvelõhkuja]]t. La Défense'i rajamine algas [[1955]]. aastal ja seda läbib 1,2 km pikk ja 250 m lai jalakäijate ala. ==Ajalugu== 1883 avati skulptuur [[Pariisi piiramine (1870–71)|Pariisi piiramise]] mälestuseks, selle autoriks on [[Louis-Ernest Barrias]] (1841-1905). 1963 hakati ehitama [[Tour Esso]]t.<ref name="2022_03_18_Looking_4">18. märts 2022, Looking 4, [https://www.youtube.com/watch?v=wO8l7S4oRkY& PARIS LA DÉFENSE : Quel Avenir pour le Plus Grand Quartier d'affaires d'Europe ?]</ref> {{-}} ==Kõrghooned== [[Pilt:Arc de Triomphe depuis La Defense.jpg|pisi|Vaade [[Pariisi triumfikaar]]e suunas]] {{Veergude loend|laius=20em|style=max-width:40em| *[[L'archipel]] *[[Cœur Défense]] *[[La Grande Arche de la Défense]] *[[Préfecture des Hauts-de-Seine]] *[[The Link]] *[[Tour Adria]] *[[Tour Alto]] *[[Tour Areva]] *[[Tour Ariane]] *[[Tour Athéna]] *[[Tour Atlantique]] *[[Tour Aurore]] *[[Tour Blanche]] *[[Tour Carpe Diem]] *[[Tour CB21]] *[[Tour CBX]] *[[Tour Cèdre]] *[[Tour D2]] *[[Tour Défense 2000]] *[[Tour EDF]] *[[Tour Égée]] *[[Tour Eqho]] *[[Tour Eria]] *[[Tour Europe]] *[[Tour Europlaza]] *[[Tour Ève]] *[[Tour First]] *[[Tour France]] *[[Tour Franklin]] *[[Tour Gambetta]] *[[Tour GAN Eurocourtage]] *[[Tour Granite]] *[[Tour Hekla]] *[[Tour Initiale]] *[[Tour Les Poissons]] *[[Tour Majunga]] *[[Tour Manhattan]] *[[Tour Michelet]] *[[Tour Neptune]] *[[Tour Opus 12]] *[[Tour Pascal]] *[[Tour Séquoia]] *[[Tour T1]] *[[Tour Total]] *[[Tours Aillaud]] *[[Tours Société Générale]] *[[Tour Saint-Gobain]] }} ==Haridus== [[Pilt:La Defense dsc07193.jpg|pisi| [[Louis-Ernest Barrias]] (1841-1905), La Défense de Paris [[Puteaux]]s, skulptuur [[Pariisi piiramine (1870–71)]] mälestuseks, mille järgi piirkond on nimetatud ]] La Défense koondab klastri [[Pôle universitaire Léonard-de-Vinci]] ja 4 ärikooli: [[EDC Paris Business School]], [[ESSEC Business School]], [[ICN Business School]] ja [[IÉSEG School of Management]]. See on ka koduks ''European School of Paris-La Défense'', mis on rahvusvaheline alg- ja keskkool, mis akrediteeriti 2020. aastal Euroopa kooliks. ==Välislingid== {{commonskat|La Défense}} *[https://parisladefense.com Ettevõtte veebileht] *[http://www.insecula.com/salle/MS02241.html/ La Défense'i plaan ja fotod ehitistest] ''(prantsuse ja inglise keeles)'' *[http://maps.google.com/maps?q=paris,+france&ll=48.891725,2.238593&spn=0.012009,0.041096&t=h&hl=en Satelliidipilt Google'ilt] * Jennifer Houdrouge [https://www.academia.edu/40879746/La_Défense_an_Americanized_Paris La Défense, an Americanized Paris?] A historical and architectural analysis of the Centre National des Industries et Technique (1958), the Tour Nobel (1966) and the artificial deck of La Défense district {{Coordinate |NS=48.892317 |EW=2.237606 |type=city |region=FR-75 |dim=2000}} [[Kategooria:Pariis]] [[Kategooria:Ärikeskused]] 6o4dduu8xk2485p1dyeyvr8baagkhyj Lionel Messi 0 49180 6174438 6170260 2022-08-06T12:44:01Z Bangerjuhan 168539 Jah wikitext text/x-wiki {{Uuenda}} {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi 16 June 2018.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi juunis 2018 | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Paris Saint-Germain]] | särginumber = 30 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 520 | väravaid3 =474 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021– | mänge4 = 21 | väravaid4 = 3 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = 736 | klubi_seisuga = 17. aprill 2022 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 18 | koondiseväravaid1 = 14 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 160 | koondiseväravaid3 = 81 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 30. märts 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} }} '''Lionel Messi nikolol'''<ref name="pärisnimi" /> ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Ligue 1]] klubis [[Paris Saint-Germain]] ja Argentina jalgpallikoondises. Ta on koondises [[kapten (jalgpall)|kapten]].<ref name=":0" /> Messit peetakse laialdaselt kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.<ref name="LM1" /> Ta on võitnud viis korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised viis [[Euroopa kuldsaabas]]t.<ref name=":02" /><ref name="4ks" /> Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.<ref name=":12" /> Samuti valiti ta [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi on oma klubikarjääri jooksul võitnud 34 karikat.<ref name=":0" /> Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja kuus korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud ühe [[Copa América]] ning tulnud ühe korra hõbedale [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]].<ref name="Ps1j8" /> Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.<ref name="6aRze" /> == Klubikarjäär == Messi alustas oma klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]]. 2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]] Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]]. Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]]. Messi mängis 2005. aastast alates Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastasena oma karjääri esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3. 2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel. 2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.<ref name="23RJP" /> 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0. Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.<ref name="sMMjC" /> Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1. [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]] 2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma karjääri teise [[Ballon d'Or]]'i Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga panustas Messi ühe väravaga; ta valiti [[UEFA]] poolt mängu parimaks mängijaks. Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna. 2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale skooris ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.<ref name=":12" /> Katalanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali. Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4. 2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.<ref name="9vUcd" /> Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.<ref name="gUJE9" /> Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.<ref name=":02" /> Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjatena 3:1. Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.<ref name="RGmXC" /> 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.<ref name="221UN" /> Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta oma karjääri neljanda Euroopa kuldsaapa.<ref name="4ks" /> Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.<ref name="PMJL6" /> 9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.<ref name="UWnKq" /> 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.<ref name="h4zLV" /> Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.<ref name="C1kGY" /> 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resulatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.<ref name="g5F48" /> == Koondisekarjäär == === Noortekoondised === Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat. 2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat. === Täiskasvanute koondis === Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Oma esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks väravale andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu. [[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse. 29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3. [[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]] [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. [[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]] Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.<ref name="DvP60" /> Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.<ref name=":1" /> Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil. Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja otsustas koondisse naasta. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.<ref name="HKyyR" /> 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse puhul poleks pääsetud.<ref name="fmIOD" /> == Statistika == === Klubi === :''Seisuga 26. detsember 2017''<ref name="gUJE9" /><ref name="xxJTC" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |[[Copa del Rey]] ! colspan="2" |[[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[FC Barcelona C|Barcelona C]] |2003–04 |[[Tercera División]] |10||5|| colspan="6" |–||10||5 |- ! colspan="2" |Kokku!!10!!5!! colspan="6" |–!!10!!5 |- | rowspan="3" |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] |2003–04 | rowspan="2" |[[Segunda División B]] |5||0|| colspan="6" |–||5||0 |- |2004–05 |17||6|| colspan="6" |–||17||6 |- ! colspan="2" |Kokku !22!!6!! colspan="6" |–!!22!!6 |- | rowspan="15" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2004–05 | rowspan="14" |[[La Liga]] |7||1||1||0||1||0|| colspan="2" |–||9||1 |- |2005–06 |17||6||2||1||6||1||0||0||25||8 |- |2006–07 |26||14||2||2||5||1||3||0||36||17 |- |2007–08 |28||10||3||0||9||6|| colspan="2" |–||40||16 |- |2008–09 |31||23||8||6||12||9|| colspan="2" |–||51||38 |- |2009–10 |35||34||3||1||11||8||4||4||53||47 |- |2010–11 |33||31||7||7||13||12||2||3||55||53 |- |2011–12 |37||50||7||3||11||14||5||6||60||73 |- |2012–13 |32||46||5||4||11||8||2||2||50||60 |- |2013–14 |31||28||6||5||7||8||2||0||46||41 |- |2014–15 |38||43||6||5||13||10|| colspan="2" |–||57||58 |- |2015–16 |33||26||5||5||7||6||4||4||49||41 |- |2016–17 |34||37||7||5||9||11||2||1||52||54 |- |2017–18 |17||15||0||0||6||3||2||1||25||19 |- ! colspan="2" |Kokku !399!!364!!62!!44!!121!!97!!26!!21!!608!!526 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !431!!375!!62!!44!!121!!97!!26!!21!!640!!537 |} === Koondis === :''Seisuga 15. juuli 2018'' {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises |- !# !Kuupäev !Staadion !Vastane !Skoor !Tulemus !Võistlus |- |1. |1. märts 2006 |[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:3 |Sõpruskohtumine |- |2. |16. juuni 2006 |[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |'''6''':0 |6:0 |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |3. | rowspan="2" |5. juuni 2007 | rowspan="2" |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania | rowspan="2" |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |'''2''':2 | rowspan="2" |4:3 | rowspan="2" |Sõpruskohtumine |- |4. |'''3''':2 |- |5. |8. juuli 2007 |Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela |{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] |'''2''':0 |4:0 | rowspan="2" |[[2007. aasta Copa América]] |- |6. |11. juuli 2007 |Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |3:0 |- |7. |16. oktoober 2007 |Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''2''':0 |2:0 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]] |- |8. |20. november 2007 |Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia |'''1''':0 |1:2 |- |9. |4. juuni 2007 |Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |4:1 |Sõpruskohtumine |- |10. |11. oktoober 2008 |Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |2:1 |2010 MM-i valikmäng |- |11. |11. veebruar 2009 |Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |12. |28. märts 2009 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''1''':0 |4:0 |2010 MM-i valikmäng |- |13. |14. november 2009 |Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':1 |1:2 | rowspan="5" |Sõpruskohtumine |- |14. |7. september 2010 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':0 |4:1 |- |15. |17. november 2010 |Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':0 |1:0 |- |16. |9. veebruar 2011 |[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2''':1 |2:1 |- |17. |20. juuni 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] |'''2''':0 |4:0 |- |18. |7. oktoober 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''2''':0 |4:1 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]] |- |19. |15. november 2011 |Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':1 |2:1 |- |20. | rowspan="3" |29. veebruar 2012 | rowspan="3" |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |'''1''':0 | rowspan="3" |3:1 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |21. |'''2''':1 |- |22. |'''3''':1 |- |23. |2. juuni 2012 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |'''3''':0 |4:0 |2014 MM-i valikmäng |- |24. | rowspan="3" |9. juuni 2012 | rowspan="3" |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':1 | rowspan="3" |4:3 | rowspan="4" |Sõpruskohtumine |- |25. |'''2''':1 |- |26. |'''4''':3 |- |27. |15. august 2012 |Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''2''':1 |3:1 |- |28. |7. september 2012 |Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''3''':1 |3:1 | rowspan="5" |2014 MM-i valikmäng |- |29. | rowspan="2" |12. oktoober 2012 | rowspan="2" |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:0 |- |30. |'''3''':0 |- |31. |16. oktoober 2012 |Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |2:1 |- |32. |22. märts 2013 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |3:0 |- |33. | rowspan="3" |14. juuni 2013 | rowspan="3" |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]] |'''1''':0 | rowspan="3" |4:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |34. |'''3''':0 |- |35. |'''4''':0 |- |36. | rowspan="2" |10. september 2013 | rowspan="2" |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |5:2 | rowspan="2" |2014 MM-i valikmäng |- |37. |'''4''':1 |- |38. |7. juuni 2014 |Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |39. |15. juuni 2014 |[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |'''2''':0 |2:1 | rowspan="4" |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |40. |21. juuni 2014 |Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |'''1''':0 |1:0 |- |41. | rowspan="2" |25. juuni 2014 | rowspan="2" |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:2 |- |42. |'''2''':1 |- |43. | rowspan="2" |14. oktoober 2014 | rowspan="2" |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |44. |'''7''':0 |- |45. |12. november 2014 |[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:1 |- |46. |13. juuni 2015 |Estadio La Portada, La Serena, Tšiili |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''2''':0 |2:2 |[[2015. aasta Copa América]] |- |47. | rowspan="2" |4. september 2015 | rowspan="2" |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |48. |'''6''':0 |- |49. |8. september 2015 |AT&T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':2 |2:2 |- |50. |29. märts 2016 |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''2''':0 |2:0 |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]] |- |51. | rowspan="3" |10. juuni 2016 | rowspan="3" |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |'''2''':0 | rowspan="3" |5:0 | rowspan="5" |[[Copa América Centenario]] |- |52. |'''3''':0 |- |53. |'''4''':0 |- |54. |18. juuni 2016 |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |4:1 |- |55. |21. juuni 2016 |NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] |'''2''':0 |4:0 |- |56. |1. september 2016 |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |1:0 | rowspan="6" |2018 MM-i valikmäng |- |57. |16. november 2016 |Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':0 |3:0 |- |58 |23. märts 2017 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |1:0 |- |59 |rowspan="3"|11. oktoober 2017 |rowspan="3"|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador |rowspan="3"|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |1:1 |rowspan=3|3:1 |- |60 |2:1 |- |61 |3:1 |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi |- !rowspan=2|Meeskond !rowspan=2|Aasta !colspan=2|Võistlus !colspan=2|Sõpruskohtumine !colspan=2|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|Argentina U20 |2004 |colspan=2|–||2||3||2||3 |- |2005 |16||11||colspan=2|–||16||11 |- !Kokku !16!!11!!2!!3!!18!!14 |- |rowspan=2|Argentina U23 |2008 |5||2||colspan=2|–||5||2 |- !Kokku !5!!2!!colspan=2|–!!5!!2 |- |rowspan=15|Argentina |2005 |3||0||2||0||5||0 |- |2006 |3||1||4||1||7||2 |- |2007 |10||4||4||2||14||6 |- |2008 |6||1||2||1||8||2 |- |2009 |8||1||2||2||10||3 |- |2010 |5||0||5||2||10||2 |- |2011 |8||2||5||2||13||4 |- |2012 |5||5||4||7||9||12 |- |2013 |5||3||2||3||7||6 |- |2014 |7||4||7||4||14||8 |- |2015 |6||1||2||3||8||4 |- |2016 |10||8||1||0||11||8 |- |2017 |5||4||2||0||7||4 |- |2018 |4||1||1||3||5||4 |- !Kokku !85!!35!!43!!30!!128!!65 |- !colspan=2|Karjäär kokku !106!!48!!45!!33!!151!!81 |} == Saavutused ja tunnustus == [[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]] '''Barcelona''' * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 '''Argentina jalgpallikoondis''' * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] '''Individuaalselt''' * FIFA The Best aasta jalgpallur: 2019 * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2009 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2010, 2011, 2012, 2015<ref name=":02" /> * [[UEFA aasta meesmängija]]: 2009, 2011, 2015 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19<ref name="I8Oj2" /> * [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019 * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]]<ref name=":22" /> * Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014 * [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'') * Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]] * Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]] * [[Golden Boy]]: 2005 '''Sooritused''' * La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19 * La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19 * Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17 * Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18 * Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15 * Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15 * Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011 * U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005 * Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016 == Isiklikku == === Perekond === Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane. Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018). 2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s. Messi saab samuti hästi läbi oma ema Celia ja isa Jorgega. Isa Jorge on tema jalgpalliagent. Messil on kaks venda: Rodrigo ja Matias. === Heategevus === Kogu karjääri vältel on Messi olnud seotud heategevusega. Ta annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele<ref name="pärisnimi" /><ref name="lHX39" /><ref name="g27oN" /> ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.<ref name="GVV9O" /> === Juriidilised probleemid === 2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.<ref name="1DQyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="LM1"> * {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri="Lionel Messi is best there will ever be": Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="pärisnimi">{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="4ks">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="Ps1j8">{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="6aRze">{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="23RJP">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="sMMjC">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}</ref> <ref name="9vUcd">{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="gUJE9">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="RGmXC">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}</ref> <ref name="221UN">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}</ref> <ref name="PMJL6">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}</ref> <ref name="UWnKq">{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}</ref> <ref name="h4zLV">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="C1kGY">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport}}</ref> <ref name="g5F48">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}</ref> <ref name="DvP60">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="HKyyR">{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}</ref> <ref name="fmIOD">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}</ref> <ref name="xxJTC">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="I8Oj2">{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017}}</ref> <ref name="lHX39">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="g27oN">{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="GVV9O">{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="1DQyT">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.leomessi.com/ Koduleht] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] kz98wdizm945y6rrlnivc5bk5o2g701 6174440 6174438 2022-08-06T12:46:41Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Bangerjuhan|Bangerjuhan]] ([[User talk:Bangerjuhan|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. wikitext text/x-wiki {{Uuenda}} {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi 16 June 2018.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi juunis 2018 | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Paris Saint-Germain]] | särginumber = 30 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 520 | väravaid3 =474 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021– | mänge4 = 21 | väravaid4 = 3 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = 736 | klubi_seisuga = 17. aprill 2022 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 18 | koondiseväravaid1 = 14 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 160 | koondiseväravaid3 = 81 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 30. märts 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} }} '''Lionel Andrés Messi Cuccittini'''<ref name="pärisnimi" /> ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Ligue 1]] klubis [[Paris Saint-Germain]] ja Argentina jalgpallikoondises. Ta on koondises [[kapten (jalgpall)|kapten]].<ref name=":0" /> Messit peetakse laialdaselt kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.<ref name="LM1" /> Ta on võitnud viis korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised viis [[Euroopa kuldsaabas]]t.<ref name=":02" /><ref name="4ks" /> Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.<ref name=":12" /> Samuti valiti ta [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi on oma klubikarjääri jooksul võitnud 34 karikat.<ref name=":0" /> Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja kuus korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud ühe [[Copa América]] ning tulnud ühe korra hõbedale [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]].<ref name="Ps1j8" /> Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.<ref name="6aRze" /> == Klubikarjäär == Messi alustas oma klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]]. 2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]] Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]]. Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]]. Messi mängis 2005. aastast alates Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastasena oma karjääri esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3. 2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel. 2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.<ref name="23RJP" /> 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0. Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.<ref name="sMMjC" /> Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1. [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]] 2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma karjääri teise [[Ballon d'Or]]'i Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga panustas Messi ühe väravaga; ta valiti [[UEFA]] poolt mängu parimaks mängijaks. Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna. 2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale skooris ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.<ref name=":12" /> Katalanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali. Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4. 2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.<ref name="9vUcd" /> Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.<ref name="gUJE9" /> Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.<ref name=":02" /> Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjatena 3:1. Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.<ref name="RGmXC" /> 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.<ref name="221UN" /> Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta oma karjääri neljanda Euroopa kuldsaapa.<ref name="4ks" /> Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.<ref name="PMJL6" /> 9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.<ref name="UWnKq" /> 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.<ref name="h4zLV" /> Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.<ref name="C1kGY" /> 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resulatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.<ref name="g5F48" /> == Koondisekarjäär == === Noortekoondised === Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat. 2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat. === Täiskasvanute koondis === Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Oma esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks väravale andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu. [[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse. 29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3. [[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]] [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. [[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]] Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.<ref name="DvP60" /> Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.<ref name=":1" /> Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil. Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja otsustas koondisse naasta. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.<ref name="HKyyR" /> 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse puhul poleks pääsetud.<ref name="fmIOD" /> == Statistika == === Klubi === :''Seisuga 26. detsember 2017''<ref name="gUJE9" /><ref name="xxJTC" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |[[Copa del Rey]] ! colspan="2" |[[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[FC Barcelona C|Barcelona C]] |2003–04 |[[Tercera División]] |10||5|| colspan="6" |–||10||5 |- ! colspan="2" |Kokku!!10!!5!! colspan="6" |–!!10!!5 |- | rowspan="3" |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] |2003–04 | rowspan="2" |[[Segunda División B]] |5||0|| colspan="6" |–||5||0 |- |2004–05 |17||6|| colspan="6" |–||17||6 |- ! colspan="2" |Kokku !22!!6!! colspan="6" |–!!22!!6 |- | rowspan="15" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2004–05 | rowspan="14" |[[La Liga]] |7||1||1||0||1||0|| colspan="2" |–||9||1 |- |2005–06 |17||6||2||1||6||1||0||0||25||8 |- |2006–07 |26||14||2||2||5||1||3||0||36||17 |- |2007–08 |28||10||3||0||9||6|| colspan="2" |–||40||16 |- |2008–09 |31||23||8||6||12||9|| colspan="2" |–||51||38 |- |2009–10 |35||34||3||1||11||8||4||4||53||47 |- |2010–11 |33||31||7||7||13||12||2||3||55||53 |- |2011–12 |37||50||7||3||11||14||5||6||60||73 |- |2012–13 |32||46||5||4||11||8||2||2||50||60 |- |2013–14 |31||28||6||5||7||8||2||0||46||41 |- |2014–15 |38||43||6||5||13||10|| colspan="2" |–||57||58 |- |2015–16 |33||26||5||5||7||6||4||4||49||41 |- |2016–17 |34||37||7||5||9||11||2||1||52||54 |- |2017–18 |17||15||0||0||6||3||2||1||25||19 |- ! colspan="2" |Kokku !399!!364!!62!!44!!121!!97!!26!!21!!608!!526 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !431!!375!!62!!44!!121!!97!!26!!21!!640!!537 |} === Koondis === :''Seisuga 15. juuli 2018'' {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises |- !# !Kuupäev !Staadion !Vastane !Skoor !Tulemus !Võistlus |- |1. |1. märts 2006 |[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:3 |Sõpruskohtumine |- |2. |16. juuni 2006 |[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |'''6''':0 |6:0 |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |3. | rowspan="2" |5. juuni 2007 | rowspan="2" |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania | rowspan="2" |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |'''2''':2 | rowspan="2" |4:3 | rowspan="2" |Sõpruskohtumine |- |4. |'''3''':2 |- |5. |8. juuli 2007 |Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela |{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] |'''2''':0 |4:0 | rowspan="2" |[[2007. aasta Copa América]] |- |6. |11. juuli 2007 |Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |3:0 |- |7. |16. oktoober 2007 |Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''2''':0 |2:0 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]] |- |8. |20. november 2007 |Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia |'''1''':0 |1:2 |- |9. |4. juuni 2007 |Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |4:1 |Sõpruskohtumine |- |10. |11. oktoober 2008 |Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |2:1 |2010 MM-i valikmäng |- |11. |11. veebruar 2009 |Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |12. |28. märts 2009 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''1''':0 |4:0 |2010 MM-i valikmäng |- |13. |14. november 2009 |Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':1 |1:2 | rowspan="5" |Sõpruskohtumine |- |14. |7. september 2010 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':0 |4:1 |- |15. |17. november 2010 |Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':0 |1:0 |- |16. |9. veebruar 2011 |[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2''':1 |2:1 |- |17. |20. juuni 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] |'''2''':0 |4:0 |- |18. |7. oktoober 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''2''':0 |4:1 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]] |- |19. |15. november 2011 |Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':1 |2:1 |- |20. | rowspan="3" |29. veebruar 2012 | rowspan="3" |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |'''1''':0 | rowspan="3" |3:1 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |21. |'''2''':1 |- |22. |'''3''':1 |- |23. |2. juuni 2012 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |'''3''':0 |4:0 |2014 MM-i valikmäng |- |24. | rowspan="3" |9. juuni 2012 | rowspan="3" |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':1 | rowspan="3" |4:3 | rowspan="4" |Sõpruskohtumine |- |25. |'''2''':1 |- |26. |'''4''':3 |- |27. |15. august 2012 |Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''2''':1 |3:1 |- |28. |7. september 2012 |Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''3''':1 |3:1 | rowspan="5" |2014 MM-i valikmäng |- |29. | rowspan="2" |12. oktoober 2012 | rowspan="2" |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:0 |- |30. |'''3''':0 |- |31. |16. oktoober 2012 |Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |2:1 |- |32. |22. märts 2013 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |3:0 |- |33. | rowspan="3" |14. juuni 2013 | rowspan="3" |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]] |'''1''':0 | rowspan="3" |4:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |34. |'''3''':0 |- |35. |'''4''':0 |- |36. | rowspan="2" |10. september 2013 | rowspan="2" |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |5:2 | rowspan="2" |2014 MM-i valikmäng |- |37. |'''4''':1 |- |38. |7. juuni 2014 |Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |39. |15. juuni 2014 |[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |'''2''':0 |2:1 | rowspan="4" |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |40. |21. juuni 2014 |Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |'''1''':0 |1:0 |- |41. | rowspan="2" |25. juuni 2014 | rowspan="2" |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:2 |- |42. |'''2''':1 |- |43. | rowspan="2" |14. oktoober 2014 | rowspan="2" |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |44. |'''7''':0 |- |45. |12. november 2014 |[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:1 |- |46. |13. juuni 2015 |Estadio La Portada, La Serena, Tšiili |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''2''':0 |2:2 |[[2015. aasta Copa América]] |- |47. | rowspan="2" |4. september 2015 | rowspan="2" |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |48. |'''6''':0 |- |49. |8. september 2015 |AT&T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':2 |2:2 |- |50. |29. märts 2016 |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''2''':0 |2:0 |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]] |- |51. | rowspan="3" |10. juuni 2016 | rowspan="3" |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |'''2''':0 | rowspan="3" |5:0 | rowspan="5" |[[Copa América Centenario]] |- |52. |'''3''':0 |- |53. |'''4''':0 |- |54. |18. juuni 2016 |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |4:1 |- |55. |21. juuni 2016 |NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] |'''2''':0 |4:0 |- |56. |1. september 2016 |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |1:0 | rowspan="6" |2018 MM-i valikmäng |- |57. |16. november 2016 |Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':0 |3:0 |- |58 |23. märts 2017 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |1:0 |- |59 |rowspan="3"|11. oktoober 2017 |rowspan="3"|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador |rowspan="3"|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |1:1 |rowspan=3|3:1 |- |60 |2:1 |- |61 |3:1 |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi |- !rowspan=2|Meeskond !rowspan=2|Aasta !colspan=2|Võistlus !colspan=2|Sõpruskohtumine !colspan=2|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|Argentina U20 |2004 |colspan=2|–||2||3||2||3 |- |2005 |16||11||colspan=2|–||16||11 |- !Kokku !16!!11!!2!!3!!18!!14 |- |rowspan=2|Argentina U23 |2008 |5||2||colspan=2|–||5||2 |- !Kokku !5!!2!!colspan=2|–!!5!!2 |- |rowspan=15|Argentina |2005 |3||0||2||0||5||0 |- |2006 |3||1||4||1||7||2 |- |2007 |10||4||4||2||14||6 |- |2008 |6||1||2||1||8||2 |- |2009 |8||1||2||2||10||3 |- |2010 |5||0||5||2||10||2 |- |2011 |8||2||5||2||13||4 |- |2012 |5||5||4||7||9||12 |- |2013 |5||3||2||3||7||6 |- |2014 |7||4||7||4||14||8 |- |2015 |6||1||2||3||8||4 |- |2016 |10||8||1||0||11||8 |- |2017 |5||4||2||0||7||4 |- |2018 |4||1||1||3||5||4 |- !Kokku !85!!35!!43!!30!!128!!65 |- !colspan=2|Karjäär kokku !106!!48!!45!!33!!151!!81 |} == Saavutused ja tunnustus == [[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]] '''Barcelona''' * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 '''Argentina jalgpallikoondis''' * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] '''Individuaalselt''' * FIFA The Best aasta jalgpallur: 2019 * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2009 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2010, 2011, 2012, 2015<ref name=":02" /> * [[UEFA aasta meesmängija]]: 2009, 2011, 2015 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19<ref name="I8Oj2" /> * [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019 * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]]<ref name=":22" /> * Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014 * [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'') * Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]] * Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]] * [[Golden Boy]]: 2005 '''Sooritused''' * La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19 * La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19 * Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17 * Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18 * Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15 * Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15 * Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011 * U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005 * Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016 == Isiklikku == === Perekond === Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane. Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018). 2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s. Messi saab samuti hästi läbi oma ema Celia ja isa Jorgega. Isa Jorge on tema jalgpalliagent. Messil on kaks venda: Rodrigo ja Matias. === Heategevus === Kogu karjääri vältel on Messi olnud seotud heategevusega. Ta annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele<ref name="pärisnimi" /><ref name="lHX39" /><ref name="g27oN" /> ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.<ref name="GVV9O" /> === Juriidilised probleemid === 2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.<ref name="1DQyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="LM1"> * {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri="Lionel Messi is best there will ever be": Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="pärisnimi">{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="4ks">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="Ps1j8">{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="6aRze">{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="23RJP">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="sMMjC">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}</ref> <ref name="9vUcd">{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="gUJE9">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="RGmXC">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}</ref> <ref name="221UN">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}</ref> <ref name="PMJL6">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}</ref> <ref name="UWnKq">{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}</ref> <ref name="h4zLV">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="C1kGY">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport}}</ref> <ref name="g5F48">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}</ref> <ref name="DvP60">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="HKyyR">{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}</ref> <ref name="fmIOD">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}</ref> <ref name="xxJTC">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="I8Oj2">{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017}}</ref> <ref name="lHX39">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="g27oN">{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="GVV9O">{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="1DQyT">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.leomessi.com/ Koduleht] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] a2295e6yecujmefkjukbopg503u8dmb 6174441 6174440 2022-08-06T12:46:58Z Velirand 67997 Kaitsti "[[Lionel Messi]]" ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 7. august 2022, kell 12:46 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 7. august 2022, kell 12:46 (UTC))) wikitext text/x-wiki {{Uuenda}} {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi 16 June 2018.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi juunis 2018 | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Paris Saint-Germain]] | särginumber = 30 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 520 | väravaid3 =474 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021– | mänge4 = 21 | väravaid4 = 3 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = 736 | klubi_seisuga = 17. aprill 2022 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 18 | koondiseväravaid1 = 14 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 160 | koondiseväravaid3 = 81 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 30. märts 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} }} '''Lionel Andrés Messi Cuccittini'''<ref name="pärisnimi" /> ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Ligue 1]] klubis [[Paris Saint-Germain]] ja Argentina jalgpallikoondises. Ta on koondises [[kapten (jalgpall)|kapten]].<ref name=":0" /> Messit peetakse laialdaselt kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.<ref name="LM1" /> Ta on võitnud viis korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised viis [[Euroopa kuldsaabas]]t.<ref name=":02" /><ref name="4ks" /> Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.<ref name=":12" /> Samuti valiti ta [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi on oma klubikarjääri jooksul võitnud 34 karikat.<ref name=":0" /> Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja kuus korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud ühe [[Copa América]] ning tulnud ühe korra hõbedale [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]].<ref name="Ps1j8" /> Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.<ref name="6aRze" /> == Klubikarjäär == Messi alustas oma klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]]. 2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]] Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]]. Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]]. Messi mängis 2005. aastast alates Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastasena oma karjääri esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3. 2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel. 2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.<ref name="23RJP" /> 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0. Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.<ref name="sMMjC" /> Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1. [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]] 2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma karjääri teise [[Ballon d'Or]]'i Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga panustas Messi ühe väravaga; ta valiti [[UEFA]] poolt mängu parimaks mängijaks. Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna. 2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale skooris ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.<ref name=":12" /> Katalanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali. Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4. 2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.<ref name="9vUcd" /> Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.<ref name="gUJE9" /> Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.<ref name=":02" /> Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjatena 3:1. Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.<ref name="RGmXC" /> 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.<ref name="221UN" /> Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta oma karjääri neljanda Euroopa kuldsaapa.<ref name="4ks" /> Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.<ref name="PMJL6" /> 9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.<ref name="UWnKq" /> 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.<ref name="h4zLV" /> Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.<ref name="C1kGY" /> 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resulatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.<ref name="g5F48" /> == Koondisekarjäär == === Noortekoondised === Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat. 2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat. === Täiskasvanute koondis === Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Oma esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks väravale andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu. [[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse. 29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3. [[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]] [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. [[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]] Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.<ref name="DvP60" /> Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.<ref name=":1" /> Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil. Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja otsustas koondisse naasta. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.<ref name="HKyyR" /> 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse puhul poleks pääsetud.<ref name="fmIOD" /> == Statistika == === Klubi === :''Seisuga 26. detsember 2017''<ref name="gUJE9" /><ref name="xxJTC" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |[[Copa del Rey]] ! colspan="2" |[[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[FC Barcelona C|Barcelona C]] |2003–04 |[[Tercera División]] |10||5|| colspan="6" |–||10||5 |- ! colspan="2" |Kokku!!10!!5!! colspan="6" |–!!10!!5 |- | rowspan="3" |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] |2003–04 | rowspan="2" |[[Segunda División B]] |5||0|| colspan="6" |–||5||0 |- |2004–05 |17||6|| colspan="6" |–||17||6 |- ! colspan="2" |Kokku !22!!6!! colspan="6" |–!!22!!6 |- | rowspan="15" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2004–05 | rowspan="14" |[[La Liga]] |7||1||1||0||1||0|| colspan="2" |–||9||1 |- |2005–06 |17||6||2||1||6||1||0||0||25||8 |- |2006–07 |26||14||2||2||5||1||3||0||36||17 |- |2007–08 |28||10||3||0||9||6|| colspan="2" |–||40||16 |- |2008–09 |31||23||8||6||12||9|| colspan="2" |–||51||38 |- |2009–10 |35||34||3||1||11||8||4||4||53||47 |- |2010–11 |33||31||7||7||13||12||2||3||55||53 |- |2011–12 |37||50||7||3||11||14||5||6||60||73 |- |2012–13 |32||46||5||4||11||8||2||2||50||60 |- |2013–14 |31||28||6||5||7||8||2||0||46||41 |- |2014–15 |38||43||6||5||13||10|| colspan="2" |–||57||58 |- |2015–16 |33||26||5||5||7||6||4||4||49||41 |- |2016–17 |34||37||7||5||9||11||2||1||52||54 |- |2017–18 |17||15||0||0||6||3||2||1||25||19 |- ! colspan="2" |Kokku !399!!364!!62!!44!!121!!97!!26!!21!!608!!526 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !431!!375!!62!!44!!121!!97!!26!!21!!640!!537 |} === Koondis === :''Seisuga 15. juuli 2018'' {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises |- !# !Kuupäev !Staadion !Vastane !Skoor !Tulemus !Võistlus |- |1. |1. märts 2006 |[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:3 |Sõpruskohtumine |- |2. |16. juuni 2006 |[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |'''6''':0 |6:0 |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |3. | rowspan="2" |5. juuni 2007 | rowspan="2" |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania | rowspan="2" |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |'''2''':2 | rowspan="2" |4:3 | rowspan="2" |Sõpruskohtumine |- |4. |'''3''':2 |- |5. |8. juuli 2007 |Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela |{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] |'''2''':0 |4:0 | rowspan="2" |[[2007. aasta Copa América]] |- |6. |11. juuli 2007 |Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |3:0 |- |7. |16. oktoober 2007 |Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''2''':0 |2:0 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]] |- |8. |20. november 2007 |Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia |'''1''':0 |1:2 |- |9. |4. juuni 2007 |Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |4:1 |Sõpruskohtumine |- |10. |11. oktoober 2008 |Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |2:1 |2010 MM-i valikmäng |- |11. |11. veebruar 2009 |Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |12. |28. märts 2009 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''1''':0 |4:0 |2010 MM-i valikmäng |- |13. |14. november 2009 |Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':1 |1:2 | rowspan="5" |Sõpruskohtumine |- |14. |7. september 2010 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':0 |4:1 |- |15. |17. november 2010 |Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':0 |1:0 |- |16. |9. veebruar 2011 |[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2''':1 |2:1 |- |17. |20. juuni 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] |'''2''':0 |4:0 |- |18. |7. oktoober 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''2''':0 |4:1 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]] |- |19. |15. november 2011 |Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':1 |2:1 |- |20. | rowspan="3" |29. veebruar 2012 | rowspan="3" |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |'''1''':0 | rowspan="3" |3:1 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |21. |'''2''':1 |- |22. |'''3''':1 |- |23. |2. juuni 2012 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |'''3''':0 |4:0 |2014 MM-i valikmäng |- |24. | rowspan="3" |9. juuni 2012 | rowspan="3" |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':1 | rowspan="3" |4:3 | rowspan="4" |Sõpruskohtumine |- |25. |'''2''':1 |- |26. |'''4''':3 |- |27. |15. august 2012 |Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''2''':1 |3:1 |- |28. |7. september 2012 |Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''3''':1 |3:1 | rowspan="5" |2014 MM-i valikmäng |- |29. | rowspan="2" |12. oktoober 2012 | rowspan="2" |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:0 |- |30. |'''3''':0 |- |31. |16. oktoober 2012 |Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |2:1 |- |32. |22. märts 2013 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |3:0 |- |33. | rowspan="3" |14. juuni 2013 | rowspan="3" |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]] |'''1''':0 | rowspan="3" |4:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |34. |'''3''':0 |- |35. |'''4''':0 |- |36. | rowspan="2" |10. september 2013 | rowspan="2" |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |5:2 | rowspan="2" |2014 MM-i valikmäng |- |37. |'''4''':1 |- |38. |7. juuni 2014 |Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |39. |15. juuni 2014 |[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |'''2''':0 |2:1 | rowspan="4" |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |40. |21. juuni 2014 |Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |'''1''':0 |1:0 |- |41. | rowspan="2" |25. juuni 2014 | rowspan="2" |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:2 |- |42. |'''2''':1 |- |43. | rowspan="2" |14. oktoober 2014 | rowspan="2" |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |44. |'''7''':0 |- |45. |12. november 2014 |[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:1 |- |46. |13. juuni 2015 |Estadio La Portada, La Serena, Tšiili |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''2''':0 |2:2 |[[2015. aasta Copa América]] |- |47. | rowspan="2" |4. september 2015 | rowspan="2" |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |48. |'''6''':0 |- |49. |8. september 2015 |AT&T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':2 |2:2 |- |50. |29. märts 2016 |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''2''':0 |2:0 |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]] |- |51. | rowspan="3" |10. juuni 2016 | rowspan="3" |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |'''2''':0 | rowspan="3" |5:0 | rowspan="5" |[[Copa América Centenario]] |- |52. |'''3''':0 |- |53. |'''4''':0 |- |54. |18. juuni 2016 |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |4:1 |- |55. |21. juuni 2016 |NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] |'''2''':0 |4:0 |- |56. |1. september 2016 |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |1:0 | rowspan="6" |2018 MM-i valikmäng |- |57. |16. november 2016 |Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':0 |3:0 |- |58 |23. märts 2017 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |1:0 |- |59 |rowspan="3"|11. oktoober 2017 |rowspan="3"|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador |rowspan="3"|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |1:1 |rowspan=3|3:1 |- |60 |2:1 |- |61 |3:1 |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi |- !rowspan=2|Meeskond !rowspan=2|Aasta !colspan=2|Võistlus !colspan=2|Sõpruskohtumine !colspan=2|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|Argentina U20 |2004 |colspan=2|–||2||3||2||3 |- |2005 |16||11||colspan=2|–||16||11 |- !Kokku !16!!11!!2!!3!!18!!14 |- |rowspan=2|Argentina U23 |2008 |5||2||colspan=2|–||5||2 |- !Kokku !5!!2!!colspan=2|–!!5!!2 |- |rowspan=15|Argentina |2005 |3||0||2||0||5||0 |- |2006 |3||1||4||1||7||2 |- |2007 |10||4||4||2||14||6 |- |2008 |6||1||2||1||8||2 |- |2009 |8||1||2||2||10||3 |- |2010 |5||0||5||2||10||2 |- |2011 |8||2||5||2||13||4 |- |2012 |5||5||4||7||9||12 |- |2013 |5||3||2||3||7||6 |- |2014 |7||4||7||4||14||8 |- |2015 |6||1||2||3||8||4 |- |2016 |10||8||1||0||11||8 |- |2017 |5||4||2||0||7||4 |- |2018 |4||1||1||3||5||4 |- !Kokku !85!!35!!43!!30!!128!!65 |- !colspan=2|Karjäär kokku !106!!48!!45!!33!!151!!81 |} == Saavutused ja tunnustus == [[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]] '''Barcelona''' * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 '''Argentina jalgpallikoondis''' * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] '''Individuaalselt''' * FIFA The Best aasta jalgpallur: 2019 * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2009 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2010, 2011, 2012, 2015<ref name=":02" /> * [[UEFA aasta meesmängija]]: 2009, 2011, 2015 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19<ref name="I8Oj2" /> * [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019 * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]]<ref name=":22" /> * Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014 * [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'') * Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]] * Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]] * [[Golden Boy]]: 2005 '''Sooritused''' * La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19 * La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19 * Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17 * Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18 * Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15 * Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15 * Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011 * U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005 * Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016 == Isiklikku == === Perekond === Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane. Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018). 2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s. Messi saab samuti hästi läbi oma ema Celia ja isa Jorgega. Isa Jorge on tema jalgpalliagent. Messil on kaks venda: Rodrigo ja Matias. === Heategevus === Kogu karjääri vältel on Messi olnud seotud heategevusega. Ta annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele<ref name="pärisnimi" /><ref name="lHX39" /><ref name="g27oN" /> ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.<ref name="GVV9O" /> === Juriidilised probleemid === 2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.<ref name="1DQyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="LM1"> * {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri="Lionel Messi is best there will ever be": Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="pärisnimi">{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="4ks">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="Ps1j8">{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="6aRze">{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="23RJP">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="sMMjC">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}</ref> <ref name="9vUcd">{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="gUJE9">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="RGmXC">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}</ref> <ref name="221UN">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}</ref> <ref name="PMJL6">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}</ref> <ref name="UWnKq">{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}</ref> <ref name="h4zLV">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="C1kGY">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport}}</ref> <ref name="g5F48">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}</ref> <ref name="DvP60">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="HKyyR">{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}</ref> <ref name="fmIOD">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}</ref> <ref name="xxJTC">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="I8Oj2">{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017}}</ref> <ref name="lHX39">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="g27oN">{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="GVV9O">{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="1DQyT">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.leomessi.com/ Koduleht] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] a2295e6yecujmefkjukbopg503u8dmb Asulad (K) 0 54530 6174799 6169778 2022-08-07T09:08:37Z Velirand 67997 /* Ki */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (K)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad K-tähega. {{sisukord paremale}} ==Ka== *[[Kaagvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Kaagvere (Kanepi)|Kaagvere]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] *[[Kaapmuiden]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Nkomazi vald|Nkomazi vallas]] *[[Kaapsehoop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Kaarina linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Kaarma]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Kaasan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]], [[küla]] Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Kaasiku (Käina)|Kaasiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Kaasiku (Lääne-Nigula)|Kaasiku]], [[küla]] Eestis [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Kaasiku (Jõgeva)|Kaasiku]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Kaavere (Kolga-Jaani)|Kaavere]], [[küla]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Kaavere (Põltsamaa)|Kaavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Kaavere (Väike-Maarja)|Kaavere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Kabböle]], küla [[Soome]]s [[Loviisa linn]]as *[[Kabeli (Kullamaa kihelkond)|Kabeli]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]] *[[Kabile]], [[küla]] Lätis, [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] *[[Kabina]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kabli]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Kabokweni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Kabul]], [[Afganistan]]i [[pealinn]] *[[Kabulēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kabwe]], [[linn]] [[Sambia]]s, [[Keskprovints (Sambia)|Keskprovintsi]] ja [[Kabwe ringkond|Kabwe ringkonna]] keskus *[[Kačerginė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Kačerginė vald|Kačerginė valla]] halduskeskus *[[Kacwin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Łapsze Niżne vald|Łapsze Niżne vallas]] *[[Kadaga]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Kadaň]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Kadarpiku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Kadijivka]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Kadila]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Kadilas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Kadnikov]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is *[[Kadrina]], [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Kadrina vald|Kadrina valla]] keskus *[[Kadrina (Pala)|Kadrina]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Kadzina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Kadzina külanõukogu]] halduskeskus *[[Kaduna]], Kaduna osariigi pealinn [[Nigeeria]]s *[[Kaesŏng]], linn [[Põhja-Korea]]s [[Põhja-Hwanghae]] maakonnas *[[Kåfjord (Alta)|Kåfjord]], [[küla]] [[Norra]]s [[Alta vald|Alta vallas]] *[[Kåfjord (Nordkapp)|Kåfjord]], [[küla]] [[Norra]]s [[Nordkapi vald|Nordkapi vallas]] *[[Kafr ad-Dawwār]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Al-Buḩayrāti kubernerkond|Al-Buḩayrāti kubernerkonnas]] *[[Kafr ash-Shaykh]], [[linn]] [[Egiptus]]es, [[Kafr ash-Shaykhi kubernerkond|Kafr ash-Shaykhi kubernerkonna]] keskus *[[Kafr az-Zayyāt]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Al-Gharbīyah' kubernerkond|Al-Gharbīyah' kubernerkonnas]] *[[Kafue]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lusaka provints]]is *[[Kagaiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kagarlõk]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Kagarlõki rajoon]]i halduskeskus *[[Kagiso]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Kagitumba]], küla [[Rwanda]]s [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]] *[[Kagoshima]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Kagoshima prefektuur]]i keskus *[[Kaģumciems]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Kahhovka]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Kahhovka rajoon]]i halduskeskus *[[Kahtla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kahutsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaiberis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] *[[Kaijas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Kailuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaimynai]], küla [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is [[Užpaliai vald|Užpaliai vallas]] *[[Kaimri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kairi küla|Kairi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Kairiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Kairiai vald|Kairiai valla]] halduskeskus *[[Kairo]], [[Egiptus]]e [[pealinn]] *[[Kairouan]], linn [[Tuneesia]]s *[[Kaisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaiserslautern]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Kaišiadorys]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]], [[Kaišiadoryse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kaive]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]], [[Kaive vald|Kaive valla]] halduskeskus *[[Kajaani]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Kainuu]] maakonna [[halduskeskus]] *[[Kaka (Türkmenistan)|Kaka]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Kakamas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Kakamega]], linn [[Keenia]]s, [[Lääneprovints (Keenia)|Lääneprovintsi]] halduskeskus *[[Kakegawa]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Kaķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Ķāķi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kaķīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Kāķīši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[Ķāķišķe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Kakogawa]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Kakumetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kakuna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kalai Humb]], küla [[Tadžikistan]]is [[Mägi-Badahšan]]i autonoomses vilajetis, [[Darvozi rajoon]]i keskus *[[Kalā-i Now]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Bādghīsi provints]]i keskus *[[Kalajoki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kalamariá]], linn [[Kreeka]]s *[[Kalamazoo]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis, Kalamazoo maakonna keskus *[[Kalamáta]], linn [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonnas]] [[Messeenia]] maakonnas *[[Kalāt]], linn [[Afganistan]]is, [[Zābuli provints]]i [[halduskeskus]] *[[Kalatš]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Kalatši rajoon]]i keskus *[[Kalatš Doni ääres]], linn Venemaal [[Volgogradi oblast]]is *[[Kalatšinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Siber]]is [[Omski oblast]]is, [[Kalatšinski rajoon]]i halduskeskus *[[Kalbaskraal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Kalējciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s *[[Kalējiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Kalesninkai]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Kalesninkai vald|Kalesninkai valla]] halduskeskus *[[Kaleši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kalety]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonnas]] *[[Kalevala (Karjala)|Kalevala]], alev [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Kalevala rahvusrajoon|Kalevala rajooni]] keskus *[[Kalgoorlie]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Kaliningrad]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kaliningradi oblast]]i keskus *[[Kalinkavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kalinkavičy rajoon]]i halduskeskus *[[Kalisz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Kalisz Pomorski]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]] *[[Kaliště]], [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]], [[Kaliště vald|Kaliště valla]] keskus *[[Kalkar]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kleve kreis]]is *[[Kaļķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kaļķi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Kalkūni]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] *[[Kallaste]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] *[[Kallaste (Muhu)|Kallaste]],[[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Kallemäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Kalli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kalli (Lääneranna)|Kalli]] [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Kalma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kalmaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Kalmar]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Kalmari lään]]i ja [[Kalmari vald|Kalmari valla]] [[halduskeskus]] *[[Kalmiuske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Kalme (Elva)|Kalme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Kalnabeites]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]] *[[Kalnamuiža]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Smiltene vald|Smiltene valla]] halduskeskus *[[Kalnansi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile valla]]s *[[Kalnapededze]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Kalnavērši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Kalncempji]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Kalncempji vald|Kalncempji valla]] halduskeskus *[[Kalnciems]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jelgava rajoon]]is *[[Kalnēji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Kalngale]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Kalnmuiža (Īve vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Kalnmuiža (Irlava vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Kalnmuiža (Rumba vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba valla]]s *[[Kalnradži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Kalnstaldoti]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Kalnõk (Illintsi rajoon)|Kalnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kalnõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Kalocsa]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kałočyn]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rečyca rajoon]]i [[Chołmieči külanõukogu]]s *[[Kałów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]] *[[Kalpaki]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Kaltan]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Kaltanėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Kaltanėnai vald|Kaltanėnai valla]] halduskeskus *[[Kaltene]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Kaltenkirchen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i [[liidumaa]]l [[Segeberg]]i [[kreis]]is *[[Kaltiķi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Pelči vald|Pelči valla]]s *[[Kaltinėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Kaltinėnai vald|Kaltinėnai valla]] halduskeskus *[[Kaltiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Kaluga]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kaluga oblast]]i keskus *[[Kałuszyn]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] *[[Kaluš]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Kaluši rajoon]]i halduskeskus *[[Kalvarija]], linn [[Leedu]]s [[Marijampolė maakond|Marijampolė maakonnas]] *[[Kalvene]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Kalvene vald|Kalvene valla]] halduskeskus *[[Kalvene (Alūksne piirkond)|Kalvene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Kalvenes stacija]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Kalvi]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kaļvi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kalwaria Zebrzydowska]], linn [[Poola]]s *[[Kalõnivka]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Kalõnivka rajoon]]i keskus *[[Kamai]], asula [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is, Kamai külanõukogu keskus *[[Kamaishi]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is *[[Kamajai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kamajai vald|Kamajai valla]] halduskeskus *[[Kamakura]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Kamaldiņa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Kamarpukur]], [[küla]] [[India]]s [[Lääne-Bengal]]i osariigis [[Hooghly ringkond|Hooghly ringkonnas]] [[Arambagi alajaotus]]es *[[Kambarka]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Kambarka rajoon]]i keskus *[[Kambja]], [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Kameelkop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Kamen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Arnsbergi ringkond|Arnsbergi ringkonnas]] *[[Kamenice nad Lipou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Kamenický Šenov]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Kamennogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Kamensk]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s *[[Kamenskoje]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Kamtšatka krai]]s, [[Penžina rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kamensk-Šahtinski]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is *[[Kamensk-Uralski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Kamenz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Kamesznica]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Kameškovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Kameškovo rajoon]]i keskus *[[Kameyama]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Kamianiec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Kamianieci rajoon]]i keskus *[[Kamień Krajeński]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sępólno maakond|Sępólno maakonnas]] *[[Kamień Pomorski]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonna]] halduskeskus *[[Kamieniec Ząbkowicki]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]], [[Kamieniec Ząbkowicki vald|Kamieniec Ząbkowicki valla]] halduskeskus *[[Kamieniuki]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kamianieci rajoon]]is *[[Kamienna Góra]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonna]] halduskeskus *[[Kamieńsk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]] *[[Kamieskroon]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Kamin-Kašõrskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Kamin-Kašõrskõi rajoon]]i halduskeskus *[[Kamina]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is, [[Ülem-Lomami ringkond|Ülem-Lomami ringkonna]] keskus *[[Kamionka]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]], [[Kamionka vald|Kamionka valla]] halduskeskus *[[Kamjanets-Podilskõi]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Kamjanets-Podilskõi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kamjanetski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Kamjanka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Kamjanka rajoon]]i keskus *[[Kamjanka-Buzka]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is, [[Kamjanka-Buzka rajoon]]i keskus *[[Kamjanka-Dniprovska]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is [[Vassõlivka rajoon]]is *[[Kamjankõ (Teplõki rajoon)|Kamjankõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Kamjanske]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Kampala]], [[Uganda]] [[pealinn]] *[[Kampinos]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]], [[Kampinose vald|Kampinose valla]] halduskeskus *[[Kampji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Kâmpóng Cham]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Chami provints]]i keskus *[[Kâmpóng Chhnăng]], linn [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Chhnăngi provints]]i keskus *[[Kâmpóng Thum]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Thumi provints]]i keskus *[[Kâmpôt]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpôti provints]]i keskus *[[Kamõšin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is *[[Kamõšlov]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Kanamardi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Kananga]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Lääne-Kasai provints]]i [[halduskeskus]] *[[Kanaš]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Kanaši rajoon]]i keskus *[[Kanava (küla)|Kanava]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Kanaviņas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Kanči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Kāņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kańczuga]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przeworski maakond|Przeworski maakonnas]] *[[Kandahār]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kandahāri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Kandalakša]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Kandava]], [[linn]] [[Läti]]s [[Tukumsi rajoon]]is *[[Kandavas stacija]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Kandeļi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Kanggye]], linn [[Põhja-Korea]]s, [[Chagangi provints]]i keskus *[[Kangrusselja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kanissaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaniv]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Kanivi rajoon]]i halduskeskus *[[Kankaanpää]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Satakunta]] maakonnas *[[Kāņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile valla]]s *[[Kannenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Kannuka]], endine [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Kannus]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kano]], linn [[Nigeeria]]s, [[Kano osariik|Kano osariigi]] pealinn *[[Kansas City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Kansk]], linn Venemaal [[Krasnojarski krai]]s *[[Kant (Kõrgõzstan)|Kant]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is *[[Kapan]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kaparaŭka]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]i [[Karavacičy külanõukogu]]s *[[Kapatkievičy]],[[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Pietrykaŭ rajoon]]is, [[Kapatkievičy külanõukogu]] halduskeskus *[[Kapcevičy]], [[alevik]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Pietrykaŭ rajoon]]is, [[Kapcevičy külanõukogu]] halduskeskus *[[Kapčiamiestis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Kapčiamiestise vald|Kapčiamiestise valla]] halduskeskus *[[Kapfenberg]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Kaplice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Kaplinn]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Lääne-Kapimaa]] provintsi [[halduskeskus]] *[[Kaposvár]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadi]] keskus *[[Kapowairua]], asula [[Uus-Meremaa]]l [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Kapra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kapsēde]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Medze vald|Medze valla]] halduskeskus *[[Kapteines]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Kapunda]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Kapūņi]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Kapyl]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Kapyli rajoon]]i keskus *[[Karabalta]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is *[[Karabanovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoonis]] *[[Karachi]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Sindh]]i provintsi keskus *[[Karagandõ]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Karagandõ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Karakol]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Õsõk-Köli oblast]]i keskus *[[Karaköl]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Karaļciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Karamay]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]] *[[Karasuu]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Oši oblast]]is *[[Karasuu (Aksõ rajoon)|Karasuu]], küla [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is [[Aksõ rajoon]]is *[[Kárášjohka]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmargi]] maakonnas, [[Kárášjohka vald|Kárášjohka valla]] keskus *[[Karatara]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]] [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Karatšajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigis]], [[Karatšajevski rajoon]]i keskus *[[Karbalā’]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Karbalā’ kubernerkond|Karbalā’ kubernerkonna]] keskus *[[Karcag]], linn [[Ungari]]s Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis *[[Karczew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]] *[[Kardašova Řečice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Kareda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Kareda (Orissaare)|Kareda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kareedouw]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Kareličy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Kareličy rajoon]]i keskus *[[Karepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Kargassok]], küla [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is, [[Kargassoki rajoon]]i halduskeskus *[[Kargopol]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Kargopoli rajoon]]i keskus *[[Kargowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Karhumäki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Karhumäki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Karis]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Karja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Karkams]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Kārķi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]], [[Kārķi vald|Kārķi valla]] halduskeskus *[[Karkkila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Karklė]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is [[Kretingalė vald|Kretingalė vallas]] *[[Karklėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Kražiai vald|Kražiai valla]]s *[[Kārkļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Karksi]], küla [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Karksi-Nuia]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Kārļi]], asula [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši valla]]s *[[Karlino]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Białogardi maakond|Białogardi maakonnas]] *[[Karlivka]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Marinka rajoon]]is *[[Kārļmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Kārļmuiža (Ance vald)|Kārļmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Karlová]], [[küla]] ja [[vald]] [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Martini ringkond|Martini ringkonnas]] *[[Karlovac]], linn [[Horvaatia]]s, [[Karlovaci maakond|Karlovaci maakonna]] halduskeskus *[[Karlovy Vary]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Karlshus]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Råde vald|Råde valla]] keskus *[[Karlskrona]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Blekinge lään]]i [[halduskeskus]] *[[Karlsruhe]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Karlstad]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Värmlandi lään]]i [[halduskeskus]] *[[Kārļzemnieki]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Karma (Valgevene)|Karma]], alev [[Valgevene]]s, [[Karma rajoon]]i halduskeskus *[[Karmėlava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Karmėlava vald|Karmėlava valla]] halduskeskus *[[Karmėlava II]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is Karmėlava vald|Karmėlava vallas]] *[[Karniszyn]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] [[Bieżuń vald|Bieżuń vallas]] *[[Karogi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Karolīna]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Karolinka]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Karpacz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] *[[Karpenísi]], linn [[Kreeka]] lääneosas, [[Evrytanía piirkonnaüksus]]e ja [[Karpenísi vald|Karpenísi valla]] halduskeskus *[[Kars]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Karsi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Karsakiškis]], küla [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Karsakiškise vald|Karsakiškise valla]] halduskeskus *[[Kārsava]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ludza rajoon]]is *[[Karstula (Ingeri)|Karstula]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] Kuzjomkino vallas *[[Karstula]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] [[Karstula vald|Karstula vallas]] *[[Kartena]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is, [[Kartena vald|Kartena valla]] halduskeskus *[[Kartuzy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kartuzy maakond|Kartuzy maakonna]] halduskeskus *[[Kārtūži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]] *[[Karujärve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Karva]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Karviná]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]], Karviná ringkonna keskus *[[Kaş]], linn [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Kasakova (Oudova rajoon)|Kasakova]], küla [[Venemaa]]l *[[Kasari]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Kasciukovičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kasciukovičy rajoon]]i halduskeskus *[[Kashiwa]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Kaskinen]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kaspi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, [[Kaspi rajoon]]i keskus *[[Kaspiisk]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is *[[Kassalā]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Kassalā provints]]i keskus *[[Kassel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Kassimov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Kassimovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kassimovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Kassumkent]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Suleiman-Stali rajoon]]i keskus *[[Kastaniés]], linn [[Kreeka]]s [[Ida-Makedoonia ja Traakia]] piirkonnas *[[Kašin]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Kašini rajoon]]i keskus *[[Kašira]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Kašira rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kašperské Hory]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klarovy ringkonnas]] *[[Kaštanaŭka]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Pružany külanõukogu]]s *[[Kazackija Bałsuny]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]i [[Vialikija Niamki külanõukogu]]s *[[Kazatšje]], [[küla]] [[Venemaa]]l Sahha Vabariigi [[Ust-Janski uluss]]is *[[Kazavtšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Gaivoroni rajoon]]is *[[Kaziany]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Brasłaŭ rajoon]]is *[[Kazdanga]], asula [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]] *[[Kazimierz Biskupi]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond| Konini maakonnas]], [[Kazimierz Biskupi vald|Kazimierz Biskupi valla]] halduskeskus *[[Kazimierz Dolny]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]] *[[Kazimierza Wielka]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonna]] halduskeskus *[[Kazimirava]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]i [[Malevičy külanõukogu]]s *[[Kazincbarcika]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Kazitiškis]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Kazitiškise vald|Kazitiškise valla]] halduskeskus *[[Kazlēnciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Kazliškis]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kazliškise vald|Kazliškise valla]] halduskeskus *[[Kazłoŭščyna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Dziatłava rajoon]]is *[[Kazlų Rūda]], linn [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus|Kazlų Rūda omavalitsuses]] *[[Kazokiškės]], alev [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Kazokiškėse vald|Kazokiškėse valla]] halduskeskus *[[Kazruņģis]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Kazuno]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Kazusala]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Kažan-Haradok]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is *[[Kata]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonna]]s [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Katagami]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Katašõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Katberg]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] [[Raymond Mhlaba vald|Raymond Mhlaba vallas]] *[[Katerõnivka (Popasna rajoon)|Katerõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is *[[Kati]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Kati cercle|Kati ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Katima Mulilo]], [[linn]] [[Namiibia]]s, [[Caprivi ringkond|Caprivi ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Katlehong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Katmandu]], [[Nepal]]i [[pealinn]] *[[Katowice]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Katrīna]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Katsmaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Katškivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Katuži]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Kąty Wrocławskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]] *[[Katyčiai]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Katyčiai vald|Katyčiai valla]] keskus *[[Kaufbeuren]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Kaugatoma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kauguļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kauguri küla|Kauguri]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Kaugurmuiža]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Kauhajoki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kaukuri]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Kauļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Kauļi (Amata vald)|Kauļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Kauliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kaunas]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Kaunase maakond|Kaunase maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kauniainen]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa|Uusimaa maakonnas]] *[[Kausala]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]] [[Iitti vald|Iitti vallas]] *[[Kaustinen]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]], [[Kaustineni vald|Kaustineni valla]] [[kirikuküla]] *[[Ķavari]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Kavajë]], [[linn]] [[Albaania]]s, [[Kavajë ringkond|Kavajë ringkonna]] keskus *[[Kavandi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kavarskas]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] *[[Kavastu (Haljala)|Kavastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Kavastu (Luunja)|Kavastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kawasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Kaxgar]], linn [[Hiina]]s [[Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]] [[Kaxgari ringkond|Kaxgari ringkonnas]] *[[Kayes]], [[linn]] [[Mali]]s *[[Kayser's Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] ==Kc== *[[Kcynia]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]] ==Kd== *[[Kdyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]] ==Ke== *[[Keava]], [[alevik]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Kêb]], keskalluvusega [[linn]] (''krŏng'') [[Kambodža]]s *[[Ķēči]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Kecskemét]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kėdainiai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]], [[Kėdainiai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kędzierzyn-Koźle]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Kędzierzyn-Koźle maakond|Kędzierzyn-Koźle maakonna]] halduskeskus *[[Keedika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]] *[[Keelva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Keemu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Keetmanshoop]], [[linn]] [[Namiibia]]s, [[Karasi ringkond|Karasi ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Keflavík]], [[linn]] [[Island]]il *[[Ķegums]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ogre rajoon]]is *[[Kehra]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Kei Mouth]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Keila]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Keimoes]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is *[[Keinovuopio]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Kiruna vald|Kiruna vallas]] *[[Ķeipene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Ķeipene vald|Ķeipene valla]] keskus *[[Keiskammahoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Ķeizarpurvs]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Ķeiži]], küla [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Jērcēni vald|Jērcēni vallas]] *[[Ķekava]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is, [[Ķekava vald|Ķekava valla]] keskus *[[Kelč]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Ķelderi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]] *[[Ķelles]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Kelmė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Kelmė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kelowna]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Kemba (Jõgeva)|Kemba]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Kemer]], linn [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Ķemere]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]] *[[Ķemeri]], endine linn [[Läti]]s *[[Kemerovo]], linn [[Venemaa]]l, [[Kemerovo oblast]]i keskus *[[Kemi (Soome)|Kemi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is *[[Kemi (Karjala)]], linn [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Kemi rajoon]]i keskus *[[Kemijärvi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is *[[Ķempēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]] *[[Ķempes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Kempten]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Kempton Park]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Kendrew]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Dr Beyers Naudé vald|Dr Beyers Naudé vallas]] *[[Ķeņģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Kenhardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Kéniéba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Kayesi piirkond|Kayesi piirkonnas]], [[Kéniéba cercle|Kéniéba ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Kenton-on-Sea]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Kępice]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Słupski maakond|Słupski maakonnas]] *[[Kępno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Kępno maakond|Kępno maakonna]] halduskeskus *[[Keramika]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Keramika (Grobiņa vald)|Keramika]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Kerava]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Kerben (Kõrgõzstan)|Kerben]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Kérkyra]], linn [[Kreeka]]s [[Kérkyra saar]]el, [[Kérkyra piirkonnaüksus]]e pealinn *[[Kernavė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Kernavė vald|Kernavė valla]] halduskeskus *[[Kerpen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]] [[Rhein-Erfti kreis]]is *[[Kerstovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Kesennuma]], linn [[Jaapan]]is [[Miyagi prefektuur]]is *[[Kesswil]], [[küla]] ja [[vald]] [[Šveits]]is [[Thurgau kanton]]is [[Arboni ringkond|Arboni ringkonnas]] *[[Keszthely]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] *[[Kestell]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is *[[Ķesterciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] *[[Kestla]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kesälahti]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas [[Kesälahti vald|Kesälahti vallas]] *[[Kez]], alevik [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Kezi rajoon]]i keskus *[[Kežmarok]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] *[[Kętrzyn]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonna]] halduskeskus *[[Ketterman]], asula [[USA]]s [[Lääne-Virginia]]s [[Pendletoni maakond (Lääne-Virginia)|Pendletoni maakonnas]] *[[Keturvalakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Keturvalakiai vald|Keturvalakiai valla]] halduskeskus *[[Kęty]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Keurboomstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Bitou vald|Bitou vallas]] *[[Keuruu]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas ==Kf== *[[Kfar Sava]], [[linn]] [[Iisrael]]i [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] ==Kh== *[[Khadžaran]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]] *[[Khān Yūnis]], linn [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is *[[Khānābād]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kondūzi provints]]is *[[Khareli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, [[Khareli rajoon]]i keskus *[[Kheda]], alev [[Gruusia]]s [[Adžaaria]]s, [[Kheda rajoon]]i keskus *[[Khobulethi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Adžaaria]]s, [[Khobulethi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kholm]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Samangāni provints]]i keskus *[[Khor Angar]], [[linn]] [[Djibouti]]s [[Obocki piirkond|Obocki piirkonnas]] *[[Khuthaisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s *[[Khutsong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] ==Ki== *[[Ķibji]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Kibungo]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]], [[Ngoma ringkond|Ngoma ringkonna]] halduskeskus *[[Ķīburi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]] *[[Kibuye]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Karongi ringkond|Karongi ringkonnas]], Lääneprovintsi halduskeskus *[[Kidal]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Kidali piirkond|Kidali piirkonna]] ja [[Kidali cercle|Kidali ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Kidd's Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Ķidēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kiduliai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Kiduliai vald|Kiduliai valla]] halduskeskus *[[Ķieģeļceplis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Ķieģeļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Kiel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Schleswig-Holstein]]i liidumaa pealinn *[[Kielce]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonna]] ja [[Kielce maakond|Kielce maakonna]] keskus *[[Kierlikówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Trzciana vald|Trzciana vallas]] *[[Kiernozia]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łowiczi maakond|Łowiczi maakonnas]], [[Kiernozia vald|Kiernozia valla]] halduskeskus *[[Kietlice]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] [[Głubczyce vald|Głubczyce vallas]] *[[Kietrz]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] *[[Kifa]], linn [[Mauritaania]]s, [[Assaba]] provintsi keskus *[[Kigali]], [[Rwanda]] [[pealinn]] *[[Kigoma]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Kigoma piirkond|Kigoma piirkonna]] halduskeskus *[[Kiiev]], [[Ukraina]] [[pealinn]] *[[Kikaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Ķīkciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Kikół]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]], [[Kikółi vald|Kikółi valla]] halduskeskus *[[Kikugawa]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Ķikuri]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Kikwit]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s [[Bandundu provints]]is *[[Ķila]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Kildinstroi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is [[Kola rajoon]]is *[[Kilija]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Kilija rajoon]]i keskus *[[Kilingi-Nõmme]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Ķilkas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Kilkís]], linn [[Kreeka]]s, [[Kilkísi piirkonnaüksus]]e ja [[Kilkísi vald|Kilkísi valla]] halduskeskus *[[Killarney]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Kilpisjärvi küla|Kilpisjärvi]], [[küla]] [[Soome]] [[Lapimaa lään]]i [[Lapi maakond|Lapi maakonna]] [[Enontekiö vald|Enontekiö valla]] *[[Kiltsi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Kiltsi küla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Ķimale]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Kimberley]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Põhja-Kapimaa]] provintsi halduskeskus *[[Kimovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Kimovski rajoon]]i halduskeskus *[[Kimrõ]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Kimrõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kindu]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Maniema]] provintsi halduskeskus *[[Kinešma]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is *[[King William’s Town]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Kingissepp]] *[[Kingli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kingscote]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Kingston]], [[Jamaica]] [[pealinn]] *[[Kingstown]], [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincenti ja Grenadiinide]] pealinn *[[Kinokawa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Wakayama prefektuur]]is *[[Kinshasa]], [[Kongo DV]] [[pealinn]] *[[Kintai]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Kintai vald|Kintai valla]] keskus *[[Kintamani]], [[küla]] [[Indoneesia]]s [[Bali]] saarel *[[Ķipari]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]] *[[Ķipati]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]] *[[Kiraŭsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kiraŭski rajoon]]i halduskeskus *[[Ķirbēni]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Ipiku vald|Ipiku vallas]] *[[Ķirbiži]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Viļķene vald|Viļķene vallas]] *[[Kirdonys]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė vallas]] *[[Kirejevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Kirejevski rajoon]]i halduskeskus *[[Kirillov]], linn Venemaal Vologda oblastis, Kirillovi rajooni keskus *[[Kiriši]], linn Venemaal *[[Kiritu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kirjamo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Kirkebygda (Våler)|Kirkebygda]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Våleri vald (Østfold)|Våleri valla]] keskus *[[Kirkenes]], linn [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Sør-Varangeri]] valla keskus *[[Kirkkonummi]], asula [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas [[Lõuna-Soome lään]]is, [[Kirkkonummi vald|Kirkkonummi valla]] keskusasula *[[Kirkūk]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Kirkūki kubernerkond|Kirkūki kubernerkonna]] keskus *[[Kirnaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Kepaliai vald|Kepaliai valla]] halduskeskus *[[Kirov]] *[[Kirovka (Kalõnivka rajoon)|Kirovka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *'''Kirovograd''', vaata [[#Kropõvnõtskõi|Kropõvnõtskõi]] *[[Kirovo-Tšepetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is *[[Kirovsk (Leningradi oblast)|Kirovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Kirovsk (Lugansk)|Kirovsk]], [[linn]] [[Ukraina]]l [[Luhanski oblast]]is *[[Kirovske (Volnovahha rajoon)|Kirovske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is *[[Kirs]], linn Venemaal [[Kirovi oblast]]is, [[Verhnekamski rajoon]]i keskus *[[Kirsanov]], linn Venemaal [[Tambovi oblast]]is *[[Kirschau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Kirschau vald|Kirschau vallas]] *[[Kiržatš]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is, [[Kiržatši rajoon]]i keskus *[[Kiruma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kiruna]], [[linn]] Põhja-[[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Kiruna vald|Kiruna valla]] halduskeskus *[[Kisangani]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovintsi]] halduskeskus *[[Kisielice]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Kiskunfélegyháza]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kiskunhalas]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kislovodsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Kíssamos]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta]] saarel *[[Kisseljovsk]], linn Venemaal [[Kemerovo oblast]]is *[[Kisvárda]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], Mátészalka kreisi keskus *[[Ķīši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Ķīšupe 1]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Ķīšupe 2]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Kiziljurt]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kiziljurti rajoon]]i keskus *[[Kizljar]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kizljari rajoon]]i keskus *[[Kita (Mali)|Kita]], [[linn]] [[Mali]]s [[Kayesi piirkond|Kayesi piirkonnas]] *[[Kitaakita]], linn Jaapanis [[Akita prefektuur]]is *[[Kitakyūshū]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Fukuoka prefektuur]]is *[[Kitale]] *[[Kitee]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas *[[Kitsissuarsuit]], küla [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Kitsman]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Kitsmani rajoon]]i halduskeskus *[[Kitzbühel]], [[linn]] [[Austria]]s [[Tirool]]is *[[Kitzen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Kitzeni vald|Kitzeni vallas]] *[[Kitzscher]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Kittilä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]], [[Kittilä vald|Kittilä valla]] [[kirikuküla]] *[[Kitwe]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Copperbelt]]i provintsis *[[Kiudolova]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Pureņi vald|Pureņi valla]] halduskeskus *[[Kiuruvesi]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Kiuruvesi linn]]a keskus *[[Kiuruvesi linn]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas *[[Kivertsi]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Kivertsi rajoon]]i halduskeskus *[[Kiviõli]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Kiwirrkurra]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Kiyanza]], asula [[Burundi]]s [[Kirundo provints]]is ==Kj== *[[Kjahta]], linn [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s, [[Kjahta rajoon]]i keskus *[[Kjøpsvik]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Tysfjorden]]i idarannikul, [[Tysfjordi vald|Tysfjordi valla]] keskus ==Kl== *[[Klaarstroom]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Kladno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Kladno ringkond|Kladno ringkonna]] keskus *[[Kladovo]], linn [[Serbia]]s [[Bori ringkond|Bori ringkonnas]], [[Kladovo vald|Kladovo valla]] keskus *[[Klagenfurt]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Kärnteni liidumaa]] pealinn *[[Klaipėda]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Klāmaņi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]] *[[Klāņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Klapkalnciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Klapmuts]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Klārmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Klaškina]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Klášterec nad Ohří]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Klazomenai]], [[Vana-Kreeka]] linn [[Joonia]]s *[[Klatovy]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonna]] halduskeskus *[[Klausučiai]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Klausučiai vald|Klausučiai valla]] halduskeskus *[[Kļavaisi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Kļavas]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Klawer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Klecany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Kleck]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Klecki rajoon]]i keskus *[[Kłecko]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] *[[Kleczew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Kleinmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Kleivas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kleivēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kleķeri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Klekotõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Klementine]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Klemetsby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Lumparlandi vald|Lumparlandi valla]] keskus *[[Klerksdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] *[[Kleszczele]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Hajnówka maakond|Hajnówka maakonnas]] *[[Kličaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kličaŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Kliģene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Klikuszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Klimavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Klimavičy rajoon]]i halduskeskus *[[Klimentine]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Klimontów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Sandomierzi maakond|Sandomierzi maakonnas]] *[[Klin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Klini rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Klinči]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Klingenthal]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Vogtlandi kreis]]is *[[Klintsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is *[[Klipphausen (Bautzen)|Klipphausen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Cunewalde vald|Cunewalde vallas]] *[[Klipplaat]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Klištšiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Klitenka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Klitten]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is [[Boxbergi vald|Boxbergi vallas]] *[[Klobouky u Brna]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Kłobuck]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kłobucki maakond|Kłobucki maakonna]] halduskeskus *[[Kłodawa]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Kłodne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]] *[[Kłodzko]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonna]] halduskeskus *[[Klostere]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Klosterneuburg]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Klovainiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is, [[Klovainiai vald|Klovainiai valla]] halduskeskus *[[Kluczbork]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonna]] halduskeskus *[[Kluoniškiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Zapyškise vald|Žapyškise valla]] halduskeskus *[[Klwów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]], [[Klwówi vald|Klwówi valla]] halduskeskus *[[Klõmivštšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sambiri rajoon]]is ==Kn== *[[Knurów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Knysna]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Knyszyn]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Mońki maakond|Mońki maakonnas]] ==Ko== *[[Kobalevõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Iršava rajoon]]is *[[Kōbe]], linn [[Jaapan]]is, [[Hyōgo prefektuur]]i halduskeskus *[[Kobeljakõ]], linn [[Poltava oblast]]is, [[Kobeljakõ rajoon]]i halduskeskus *[[Koblenz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Kobryn]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Kobryni rajoon]]i keskus *[[Kobõlnja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kobylin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]] *[[Kobyłka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] *[[Kocēni]], asula [[Läti]]s, [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonna]] ja [[Kocēni vald|Kocēni valla]] keskus *[[Kochanaŭ]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Tałačyni rajoon]]is *[[Kochi]], [[linn]] [[India]]s [[Kerala]] osariigis [[Ernakulami ringkond|Ernakulami ringkonnas]] *[[Kōchi]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Kōchi prefektuur]]i keskus *[[Kock]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]] *[[Kodema]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is *[[Kodeń]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Kodeńi vald|Kodeńi valla]] halduskeskus *[[Kodõma]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Kodõma rajoon]]i keskus *[[Koekenaap]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]] *[[Koeru]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]], [[Järva vald|Järva valla]] [[halduskeskus]] *[[Koffiefontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Koffiekraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Kōfu]], linn [[Jaapan]]is, [[Yamanashi prefektuur]]i keskus *[[Kogalõm]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansimaa]]l *[[Kogula (Kärla)|Kogula]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Koguva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Kohhanivka (Lõpovetsi rajoon)|Kohhanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kohma]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is *[[Kohren-Sahlis]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Kohtla-Järve]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Koidu (Saue)|Koidu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Koiduvälja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Koigi (Pöide)|Koigi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Koikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Koingnaas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] [[Kamiesbergi vald|Kamiesbergi vallas]] *[[Koivaliina]], asula [[Läti]]s [[Alūksne rajoon]]is, [[Koivaliina vald|Koivaliina valla]] [[halduskeskus]] *[[Kojetín]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Kokāji]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Kokapuze]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Kokari]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonna]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Kokemäki linn]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Satakunta]] maakonnas *[[Kokkola]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Kesk-Pohjanmaa]] maakonna [[halduskeskus]] *[[Koknese]], asula [[Läti]]s *[[Kokopo]], [[linn]] [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Ida-Uus-Britannia]] provintsi halduskeskus *[[Kokotów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Koksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kokstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonnas]] *[[Koktebel]], küla [[Krimm]]i poolsaarel *[[Kola]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Kola rajoon]]i keskus *[[Kołaczyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]] *[[Kolberģis]],asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne valla]] halduskeskus *[[Kołbiel]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]], [[Kołbieli vald|Kołbieli valla]] halduskeskus *[[Kolbuszowa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonna]] halduskeskus *[[Kolding]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Kolga-Aabla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Kolín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] *[[Kolka]], küla [[Läti]]s *[[Kolkata]], linn [[India]]s, [[Lääne-Bengal]]i pealinn *[[Kolno]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Kolno maakond|Kolno maakonna]] halduskeskus *[[Koło]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Koło maakond|Koło maakonna]] halduskeskus *[[Kologriv]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Kologrivi rajoon]]i keskus *[[Kolokani]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Kolokani cercle|Kolokani ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Kolomna]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Kolomna rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kolomõja]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Kolonowskie]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]] *[[Koloskõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Starobeševe rajoon]]is *[[Koloti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Kolpaševo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is *[[Kolpino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Koltšanovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volhovi rajoon]]is *[[Koltšugino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is *[[Koluszki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]] *[[Kolwezi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is *[[Kolõndjanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Tšortkivi rajoon]]is *[[Kolõvan]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Kolõvani rajoon]]i halduskeskus *[[Komae]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Komaggas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Komańcza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Komańcza vald|Komańcza valla]] halduskeskus *[[Komani]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonna]] halduskeskus *[[Komargorod]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Komárno]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]], [[Komárno ringkond|Komárno ringkonna]] keskus *[[Komarno (Ukraina)|Komarno]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Lvivi rajoon]]is *[[Komárom]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] *[[Komarovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kurortnaja linnarajoon]]is *[[Komarówka Podlaska]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Komarówka Podlaska vald|Komarówka Podlaska valla]] halduskeskus *[[Komatipoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Kombornia]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Korczyna vald|Korczyna vallas]] *[[Komga]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Komló]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]] *[[Kommunar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is *[[Komórki]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Daleszyce vald|Daleszyce vallas]] *[[Komotiní]], linn [[Kreeka]]s, [[Ida-Makedoonia ja Traakia piirkond|Ida-Makedoonia ja Traakia piirkonna]] ja [[Rodope piirkonnaüksus]]e keskus *[[Komsomolsk]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Komsomolski rajoon]]i keskus *[[Komsomolsk Amuuri ääres]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s *[[Konakovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Konakovo rajoon]]i keskus *[[Kondrovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Dzeržinski rajoon (Kaluga oblast)|Dzeržinski rajooni]] keskus *[[Kondūz]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kondūzi provints]]i keskus *[[Kongsberg]], [[linn]] [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas *[[Koniaków]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Istebna vald|Istebna vallas]] *[[Konibodom]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Konice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]] *[[Koniecpol]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]] *[[Konin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Ķoniņciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s *[[Koniówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Konjušivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Konoša]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Konoša rajoon]]i keskus *[[Konotop]], linn Ukrainas [[Sumõ oblast]]is, [[Konotopi rajoon]]i halduskeskus *[[Konowały]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Końskie]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Końskie maakond|Końskie maakonna]] halduskeskus *[[Końskowola]], [[küla]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]], [[Końskowola vald|Końskowola valla]] [[halduskeskus]] *[[Konstancin-Jeziorna]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] *[[Konstanz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Konstantinovsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Konstantinovski rajoon]]i keskus *[[Konstantynów Łódzki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]] *[[Kontiolahti]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Kontiolahti vald|Kontiolahti valla]] [[kirikuküla]] *[[Kontupohja]], linn [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjalas]], [[Kontupohja rajoon]]i keskus *[[Koogu]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kópavogur]], [[linn]] [[Island]]il *[[Kopeisk]], linn Venemaal [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Kopenhaagen]], [[Taani]] [[pealinn]] *[[Koper]], linn [[Sloveenia]]s *[[Kopidlno]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Kopijivka (Illintsi rajoon)|Kopijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Kopijivka (Tultšõni rajoon)|Kopijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Kopli (Leisi)|Kopli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kopmaņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Koporje]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Koppies]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Kopřivnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] *[[Koprivštica]], linn [[Bulgaaria]]s [[Sofia piirkond|Sofia piirkonnas]], [[Koprivštica vald|Koprivštica valla]] keskus *[[Koprzywnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Sandomierzi maakond|Sandomierzi maakonnas]] *[[Kopõlõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is [[Poltava rajoon]]is *[[Kopõstõrõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kopõtšõntsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Gusjatõni rajoon]]is *[[Kopyś]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is *[[Kopytówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Brzeźnica vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Brzeźnica vallas]] *[[Korablino]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Korablino rajoon]]i keskus *[[Korenovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Korenovski rajoon]]i keskus *[[Korets]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Koretsi rajoon]]i halduskeskus *[[Korfantów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Korģene]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Korgõmõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Koringberg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Korjažma]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is *[[Korju]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Korjukivka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Korjukivka rajoon]]i keskus *[[Korneti]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna valla]] halduskeskus *[[Kórnik]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Korolivka (Lõpovetsi rajoon)|Korolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Koroljov]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Koronowo]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]] *[[Korosten]], linn Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is *[[Korostõšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Korostõšivi rajoon]]i keskus *[[Korotša]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Korotša rajoon]]i halduskeskus *[[Korsze]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]] *[[Korsun-Ševtšenkivskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Korsun-Ševtšenkivskõi rajoon]]i halduskeskus *[[Korzkiew]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]] *[[Kortrijk]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria provints]]is *[[Koryčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]] *[[Korycin]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Korycini vald|Korycini valla]] halduskeskus *[[Kos (linn)|Kos]], linn [[Kreeka]]s *[[Kosa]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Kosai]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Kosava]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Ivacevičy rajoon]]is *[[Kościan]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Kościani maakond|Kościani maakonna]] halduskeskus *[[Kościelisko]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Kościelisko vald|Kościelisko valla]] halduskeskus *[[Kościerzyna]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kościerzyna maakond|Kościerzyna maakonna]] halduskeskus *[[Kościuki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Kose]], on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Kose vald|Kose valla]] halduskeskus *[[Kosel]], asula [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i [[liidumaa]]l [[Rendsburg-Eckernförde kreis]]is [[Schlei-Ostsee maakond|Schlei-Ostsee maakonnas]], [[Koseli vald|Koseli valla]] keskus *[[Kosmolów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] *[[Kosmonosy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Kosovo Polje]], linn [[Kosovo]]s *[[Kosów Lacki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonnas]] *[[Kossakivka (Lõpovetsi rajoon)|Kossakivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kossiv]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Kossivi rajoon]]i halduskeskus *[[Kossów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]] [[Radkówi vald|Radkówi vallas]] *[[Koszalin]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Koszarawa]], küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas, Koszarawa valla keskus *[[Koszyce]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] *[[Kostamus]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] *[[Kostanaj]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Kostanaj oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Kostelec na Hané]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]] *[[Kostelec nad Černými lesy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Kostelec nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Kostelec nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Koster (LAV)|Koster]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]], [[Kgetlengrivieri vald|Kgetlengrivieri valla]] halduskeskus *[[Kosterjovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Petuški rajoon]]is *[[Kostjantõnivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Kostjantõnivka rajoon]]i keskus *[[Kostjantõnivka (Lõpovetsi rajoon)|Kostjantõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kostopil]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Kostopili rajoon]]i halduskeskus *[[Kostroma]], linn Venemaal *[[Kostrzyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Košas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Košice]], [[linn]] [[Slovakkia]]s *[[Košķele]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]] *[[Košrags]], küla Lätis *[[Košťany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Kozáni]], linn [[Kreeka|Kreekas]], [[Lääne-Makedoonia piirkond|Lääne-Makedoonia piirkonna]] ja [[Kozáni maakond|Kozáni maakonna]] keskus *[[Kożany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Kozelsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Kozelski rajoon]]i keskus *[[Koziegłowy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Myszkówi maakond|Myszkówi maakonnas]] *[[Kozienice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Kozienice maakond|Kozienice maakonna]] halduskeskus *[[Kozienki]], küla[[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Kozienki külanõukogu]] halduskeskus *[[Kozjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Kozjatõni rajoon]]i keskus *[[Kozlovka]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Kozlovka rajoon]]i keskus *[[Koźmin Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]] *[[Koźminek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond| Kaliszi maakonnas]], [[Koźmineki vald|Koźmineki valla]] halduskeskus *[[Kozmodemjansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]], [[Mäemari rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kozsola]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Kozubszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]], [[Konopnica vald (Lublini vojevoodkond)|Konopnica valla]] halduskeskus *[[Kożuchów]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]] *[[Kozõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kozy (Poola)|Kozy]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]], [[Kozy vald|Kozy valla]] halduskeskus *[[Kožlany]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Põhja-Plzeňi ringkond|Põhja-Plzeňi ringkonnas]] *[[Kožuhhiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Kožõm]], alev [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]], [[Inta linnaringkond|Inta linnaringkonnas]] *[[Kota Kinabalu]], linn [[Malaisia]]s, [[Sabah]]i osariigi pealinn *[[Kotań]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]] [[Krempna vald|Krempna vallas]] *[[Kotel]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s [[Sliveni piirkond|Sliveni piirkonnas]] *[[Kotelnitš]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Kotelnitši rajoon]]i keskus *[[Kotjužanõ (küla)|Kotjužanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Kotka linn]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas *[[Kotlas]], linn Venemaal *[[Kotlopi]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Kotlõ]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] *[[Kotor (Montenegro)|Kotor]], [[linn]] [[Montenegro]]s, [[Kotori vald|Kotori valla]] keskus *[[Kotovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is *[[Kotškorata]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Koúklia]], küla [[Küpros]]el Paphose ringkonnas *[[Koupéla]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s, [[Kouritenga provints]]i halduskeskus *[[Kouřim]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Kourou]], linn [[Prantsuse Guajaana]]s *[[Koutiala]], [[linn]] [[Mali]]s [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonnas]], [[Koutiala cercle|Koutiala ''cercle'']]'i keskus *[[Kouvola]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas *[[Kovdor]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Kovdori rajoon]]i keskus *[[Kovel]], linn Ukrainas [[Volõõnia oblast]]is *[[Kovrov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is *[[Kovõlkino]], Venemaal [[Mordva|Mordva Vabariigis]], Kovõlkino rajooni halduskeskus *[[Kowal]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Kowalewo Pomorskie]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Golub-Dobrzyńi maakond|Golub-Dobrzyńi maakonnas]] *[[Kowary]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] ==Kr== *[[Kraaipan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Kraalhoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Moses Kotane vald|Moses Kotane vallas]] *[[Krâchéh]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Krâchéhi provints]]i keskus *[[Krācnieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Kradzes]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Kragujevac]], linn [[Serbia]]s, [[Šumadija ringkond|Šumadija ringkonna]] halduskeskus *[[Krajenka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Złotówi maakond|Złotówi maakonnas]] *[[Krakės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Krakėse vald|Krakėse valla]] halduskeskus *[[Králíky]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Kralupy nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Králův Dvůr]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Berouni ringkond|Berouni ringkonnas]] *[[Krampji]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Kramsk]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Kramski vald|Kramski valla]] halduskeskus *[[Kranj]], [[linn]] [[Sloveenia]]s *[[Kranjska Gora]], asula [[Sloveenia]]s, [[Kranjska Gora vald|Kranjska Gora valla]] keskus *[[Kranów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Daleszyce vald|Daleszyce vallas]] *[[Kranshoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Kranskop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]] *[[Krape]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Krape vald|Krape valla]] keskus *[[Krasiczyn]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Krasiczyni vald|Krasiczyni valla]] halduskeskus *[[Krāslava]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Krāslava rajoon]]i keskus *[[Kraslice]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Krásná Hora nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Krásná Lípa]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Krasnaje]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Maładziečna rajoon]]is *[[Krasne (Krõžopili rajoon)|Krasne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Krasne-Lasocice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]] *[[Krasne Pole]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Markivka rajoon]]is *[[Krásné Údolí]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Kraśniczyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonnas]], [[Kraśniczyni vald|Kraśniczyni valla]] halduskeskus *[[Kraśnik]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonna]] halduskeskus *[[Krásno]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Krasnoarmeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Krasnoarmiiske (Novoazovski rajoon)|Krasnoarmiiske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Krasnobród]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]] *[[Krasnodar]], linn [[Venemaa]]l, [[Krasnodari krai]] keskus *[[Krasnodon]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Krasnodoni rajoon]]i keskus *[[Krasnogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Krasnogorski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Krasnograd]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Krasnogradi oblast]]i halduskeskus *[[Krasnojarsk]], linn [[Venemaa]]l, [[Krasnojarski krai]] keskus *[[Krasnoperekopsk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Krasnoselkup]], küla Venemaal [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] *[[Krasnosielc]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonnas]], [[Krasnosielci vald|Krasnosielci valla]] halduskeskus *[[Krasnoslobodsk (Mordva)|Krasnoslobodsk]], linn Venemaal [[Mordva]]s *[[Krasnozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi linnaringkond|Sergijev Possadi linnaringkonnas]] *[[Krasnoturjinsk]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Krasnõi Bor]], linnatüüpi asula [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Krasnõi Holm]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Krasnõi Holmi rajoon]]i keskus *[[Krasnõi Jar]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Krasnoarmiiski rajoon]]is *[[Krasnõi Lutš]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Krasnõi Lutš (Pihkva oblast)|Krasnõi Lutš]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Bežanitsõ rajoon]]is *[[Krasnõi Lõman]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Krasnõi Lõmani rajoon]]i halduskeskus *[[Krasnõi Partizan]], [[küla]] Ukrainas [[Donetski oblast]]is *[[Krasnõi Sulin]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Krasnõi Sulini rajoon]]i keskus *[[Krasny Bierah]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]is [[Krasny Bierahi külanõukogu]] halduskeskus *[[Krasnystaw]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonna]] keskus *[[Krassavino]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is [[Veliki Ustjugi rajoon]]is *[[Krassikovštšina]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is [[Serjodka vald|Serjodka vallas]] *[[Krassõliv]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Krassõlivi rajoon]]i halduskeskus *[[Kražiai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Kražiai vald|Kražiai valla]] halduskeskus *[[Kraujas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kraukļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Krauszów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Kravaře]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]] *[[Krefeld]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Krekenava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Krekenava vald|Krekenava valla]] halduskeskus *[[Kremenets]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Kremenetsi rajoon]]i halduskeskus *[[Krementšuk]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Krementšuki rajoon]]i keskus *[[Kreminna (küla)|Kreminna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is [[Gorodoki rajoon (Hmelnõtskõi oblast)|Gorodoki rajoonis]] *[[Kremjonki]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is [[Žukovi rajoon]]is *[[Krempna]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]], [[Krempna vald|Krempna valla]] halduskeskus *[[Krems an der Donau]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Kresttsõ]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Kresttsõ rajoon]]i keskus *[[Kretinga]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is *[[Kretingalė]], [[alev]] Leedus [[Klaipėda rajoon]]is *[[Kriaunos]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kriaunose vald|Kriaunose valla]] halduskeskus *[[Kriel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Kriemeļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kriepaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Krievbūdas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zirase vald|Zirase vallas]] *[[Krievciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Krievciems (Turlava vald)|Krievciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Krievēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Krievlauki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Krievragciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Krikliniai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is [[Pumpėnai vald|Pumpėnai vallas]] *[[Krinčinas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Krinčinase vald|Krinčinase valla]] halduskeskus *[[Kristakrogs]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Kristceļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Kristiansand]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Vest-Agder]]i maakonna [[halduskeskus]] *[[Kristianstad]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Kristianstadi vald|Kristianstadi valla]] keskus *[[Kristiansund]] *[[Kristinestad]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas *[[Krišjāņi]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Krišjāņi vald|Krišjāņi valla]] halduskeskus *[[Kriukai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Kriukai vald|Kriukai valla]] halduskeskus *[[Kriūkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Kriūkai vald|Kriūkai valla]] halduskeskus *[[Krīvi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Krk]], linn [[Horvaatia]]s *[[Krnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Krobia]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Krogaskols]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Krogzemji], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Krokees]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonnas]] [[Lakoonia piirkonnaüksus]]es [[Evrótase vald|Evrótase vallas]] *[[Krokialaukis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Krokialaukise vald|Krokialaukise valla]] halduskeskus *[[Krolevets]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Kroměříž]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]], [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonna]] halduskeskus *[[Kroņauce]], asula [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] [[Tērvete vald|Tērvete vallas]] *[[Kroņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Krŏng Kaôh Kŏng]], asula [[Kambodža]]s *[[Kroondal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Kroonlinn]], linn [[Venemaa]]l *[[Kroonstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Kropotkin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Kropõvnõtskõi]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Kirovogradi oblast]]i ja [[Kirovogradi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Krościenko nad Dunajcem]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Krościenko nad Dunajcemi vald|Krościenko nad Dunajcemi valla]] halduskeskus *[[Krosna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Krosna vald|Krosna valla]] halduskeskus *[[Krośniewice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Kutno maakond|Kutno maakonnas]] *[[Krosno]], linn Poolas [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Krosno maakond|Krosno maakonna]] halduskeskus *[[Krosno Odrzańskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Krosno Odrzańskie maakond|Krosno Odrzańskie maakonna]] halduskeskus *[[Krostitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Krostitzi vald|Krostitzi vallas]] *[[Krotoszyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonna]] halduskeskus *[[Krzanowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonnas]] *[[Krzepice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłobucki maakond|Kłobucki maakonnas]] *[[Krzeszowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] *[[Krzyż Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]] *[[Krzywcza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Krzywcza vald|Krzywcza valla]] halduskeskus *[[Krzywiń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]] *[[Krzywowierzba]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Włodawa maakond|Włodawa maakonnas]] [[Wyryki vald|Wyryki vallas]] *[[Krugersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Kruhłaje]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kruhłaje rajoon]]i halduskeskus *[[Krulaŭščyna]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Dokšycy rajoon]]is, [[Krulaŭščyna külanõukogu]] keskus *[[Krūmēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kruonis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Kruonise vald|Kruonise valla]] halduskeskus *[[Kruopiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is, [[Kruopiai vald|Kruopiai valla]] halduskeskus *[[Krupka]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Krupmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Krupniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Krupp]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Krupi vald|Krupi valla]] keskus *[[Krūsāri]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Krusāta]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Kruszwica]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]] *[[Krustakrogs]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Krustiņi]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Krūzes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Krūte]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]] *[[Kruti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Krõmsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Krõmski rajoon]]i keskus *[[Krõmske (Luhanski oblast)|Krõmske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Krõštšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Krõvõi Rig]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Krõvõi Rigi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kryłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Mircze vald|Mircze vallas]] *[[Krynica Morska]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Gdański maakond|Nowy Dwór Gdański maakonnas]] *[[Krynica-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] *[[Krynki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] *[[Kryry]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Kryvičy]], alev [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is ==Ks== *[[Książ Wielki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Miechówi maakond|Miechówi maakonnas]], [[Książ Wielki vald|Książ Wielki valla]] halduskeskus *[[Książ Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Śremi maakond|Śremi maakonnas]] *[[Książniczki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]] *[[Księże Kopacze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] *[[Księżyno]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Księte]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Brodnica maakond|Brodnica maakonnas]] [[Świedziebnia vald|Świedziebnia vallas]] *[[Kstovo]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Kstovo rajoon]]i keskus ==Ku== *[[Kuala Lumpur]], [[Malaisia]] [[pealinn]] *[[Kubinka]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Kuboes]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Kubuliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kubschütz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Kubschützi vald|Kubschützi vallas]] *[[Kučiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Kučiūnai vald|Kučiūnai valla]] halduskeskus *[[Kudani]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Kudinava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Kudjape]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Kudirkos Naumiestis]], linn [[Leedu]] [[Šakiai rajoon]]is *[[Kudowa-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Kūdra (Smārde vald)|Kūdra]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Kūdra (Aizpute vald)|Kūdra]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Kudrovo]], linn Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Kudruküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Kūdupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Kudõmkar]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Permikomi ringkond|Permikomi ringkonna]] keskus *[[Kuflew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] [[Mrozy vald|Mrozy vallas]] *[[Kufstein]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal *[[Kugalepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kuhhari]], küla [[Kiievi oblast]]i [[Võšhorodi rajoon]]is *[[Kuhmo]], asula [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]], [[Kuhmo linn]]a keskus *[[Kuhmo linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]] *[[Kuibõšev]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Kuijõe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] *[[Kuiķule]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Kuimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Kuiste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kukavka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ķūķciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Kukečiai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Kukečiai vald|Kukečiai valla]] halduskeskus *[[Kukësi]], linn [[Albaania]]s, [[Kukësi maakond|Kukësi maakonna]] ja [[Kukësi ringkond|Kukësi ringkonna]] keskus *[[Ķūķi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Kukkusi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is [[Bolšoi Lutski vald|Bolšoi Lutski vallas]] *[[Kukmor]], linn Venemaal [[Tatarstan]]is *[[Kūkoji]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Kuktiškės]], on alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Kuktiškėse vald|Kuktiškėse valla]] halduskeskus *[[Kukulõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kulautuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Kulautuva vald|Kulautuva valla]] halduskeskus *[[Kuldīga]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ķūļciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Kulešiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Kuliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Kulisko]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon|Petseri rajoonis]] *[[Kuļķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Kulob]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]] *[[Kulotino]], alev Venemaal [[Novgorodi oblast]]is [[Okulovka rajoon]]is *[[Kulp (linn)|Kulp]], [[linn]] [[Armeenia]]s *[[Kūlupėnai]], küla Leedus [[Kretinga rajoon]]is, [[Kūlupėnai vald|Kūlupėnai valla]] halduskeskus *[[Kulva]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Kulva vald|Kulva valla]] halduskeskus *[[Kumamoto]], linn [[Jaapan]]is, [[Kumamoto prefektuur]]i keskus *[[Kumanovo]], linn [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Kumanovo omavalitsus]]e keskus *[[Kumasi]], [[linn]] [[Ghana]]s, [[Ashanti]] piirkonna halduskeskus *[[Kumbor]], asula [[Montenegro]]s [[Herceg Novi vald|Herceg Novi vallas]] *[[Kumertau]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]i Vabariigis *[[Kumlinge]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Kumlinge vald|Kumlinge vallas]] *[[Kumpani]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Kunda]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] *[[Kundi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Snēpele vald|Snēpele vallas]] *[[Kundiawa]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Chimbu provints]]i halduskeskus *[[Kundrati]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Kundziņi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]] *[[Kunģēļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Kunja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Kunja rajoon]]i keskus *[[Kunka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kunkowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Kunming Shi]], [[ringkonnaõigustega linn]] [[Hiina]]s [[Yunnan]]i provintsis *[[Kungsbacka]], linn [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is, [[Kungsbacka vald|Kungsbacka valla]] keskus *[[Kungsängen]], asula [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Upplands-Bro vald|Upplands-Bro valla]] halduskeskus *[[Kuninguste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kunovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]] *[[Kunów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]] *[[Kunštát]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Kuopio]], linn Soomes *[[Kupiatycze]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]] [[Fredropoli vald|Fredropoli vallas]] *[[Kupiškis]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Kupiškise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kupjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Kupjanski rajoon]]i halduskeskus *[[Kuprava]], küla [[Läti]]s, [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Kuprava vald|Kuprava valla]] keskus *[[Kuraniec]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Vilejka rajoon]]is [[Kuranieci külanõukogu]]s *[[Kurayoshi]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tottori prefektuur]]is *[[Ķurbe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Ķurbēni]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]] *[[Kure]], linn [[Jaapan]]is [[Hiroshima prefektuur]]is *[[Kureika]] *[[Kuressaare]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kurevere (Kihelkonna)|Kurevere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kurgan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kurgani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Kurganinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Kurganinski rajoon]]i keskus *[[Kurgolovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Kurgonteppa]], linn [[Tadžikistan]]is, [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajeti]] keskus *[[Kurilsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is, [[Kuriili rajoon]]i keskus *[[Kuřim]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i ringkonnas *[[Kurkijoki]], asula [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] [[Lahdenpohja rajoon]]is, [[Kurkijoki maaomavalitsus]]e halduskeskus *[[Kurkliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Kurkliai vald|Kurkliai valla]] halduskeskus *[[Kurlovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Guss-Hrustalnõi rajoon]]is *[[Kurmāle]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Kurmji]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ķurmrags]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Kurna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Kurna (Viru-Nigula)|Kurna]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kurna (Kubuli)|Kurna]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Kubuli vald|Kubuli valla]] halduskeskus *[[Kuroishi]], linn [[Jaapan]]is [[Aomori prefektuur]]is *[[Kurozwęki]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] [[Staszówi vald|Staszówi vallas]] *[[Kurovitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is *[[Kurovskoje]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is *[[Kurów]], küla Poolas *[[Kursakciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Kursk]], linn Venemaal *[[Kuršėnai]], linn [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is *[[Kurši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Ķurši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Kurzelów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]] [[Włoszczowa vald|Włoszczowa vallas]] *[[Ķurzēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Kurzętnik]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Nowe Miasto Lubawskie maakond|Nowe Miasto Lubawskie maakonnas]], [[Kurzętniki vald|Kurzętniki valla]] halduskeskus *[[Kurtna (Alutaguse)|Kurtna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Kurtšatov]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Kurtšatovi rajoon]]i halduskeskus *[[Kurtuvėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Bubiai vald|Bubiai vallas]] *[[Kuruman]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonna]] halduskeskus *[[Kuruš]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Dokuzpara rajoon]]is *[[Kušķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Kušļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kuštšovskaja]], [[staniitsa]] Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Kuštšovskaja rajoon]]i keskus *[[Kuzmolovski]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Kuznetsk]], linn [[Penza oblast]]is *[[Kuźnia Raciborska]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonnas]] *[[Kužiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Kužiai vald|Kužiai valla]] halduskeskus *[[Kutno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Kutno maakond|Kutno maakonna]] halduskeskus *[[Kuumi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kuusamo]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kuusankoski]], endine [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kouvola linn]]as *[[Kuvšinovo]], linn [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Kuvšinovo rajoon]]i keskus *[[Kuwana]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is ==Kv== *[[Kvareli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Kvareli rajoon]]i keskus *[[Kvėdarna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Kvėdarna vald|Kvėdarna valla]] halduskeskus ==Kw== *[[KwaDukuza]] (varem Stanger), linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Kwaggafontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Thembisile Hani vald|Thembisile Hani vallas]] *[[KwaGuqa]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[KwaMhlanga]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Mpumalanga provints]]is *[[Kwaśniów Górny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]] *[[KwaThema]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Kwiatoń]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Kwidzyn]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonna]] halduskeskus *[[Kwieciszewo]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]] [[Mogilno vald|Mogilno vallas]] *[[Kwików]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] ==Kõ== *[[Kõdrassivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kõiguste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõima (Audru)]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Kõima (Lääneranna)]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Kõinastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõivu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kõjanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Kõljala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Kõnnu (Räpina)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]] *[[Kõnnu (Jõgeva)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Kõnnu (Saaremaa)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Kõnnu (Kastre)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Kõo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]], [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Kõriska]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõrkvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõrveküla]], [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] keskus *[[Kõštõm]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Kõzõl]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Tõva Vabariik|Tõva Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Kõzõlkõja]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is *[[Kõzõlorda]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Kõzõlorda oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Kõzõl-Suu]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is ==Kä== *[[Kälviä]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]] [[Kokkola linn]]as *[[Kämara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Käo (Elva)|Käo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Käo (Laimjala)|Käo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kärasi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Käravete]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Ambla vald|Ambla vallas]] *[[Kärde]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Kärdla]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kärdu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Kärkkäiskylä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]], [[Konnevesi vald|Konnevesi valla]] [[kirikuküla]] *[[Kärneri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Kö== *[[Kökdžanggak]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Kökšetau]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Akmola oblast]]i keskus *[[Köln]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Köneürgenç]], linn [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Königsbrück]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Königswalde]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is, [[Königswalde vald|Königswalde valla]] keskus *[[Königswartha]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Königswartha vald|Königswartha vallas]] *[[Kööna]], asula [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]], [[Ķoņi vald|Ķoņi valla]] halduskeskus ==Kü== *[[Kübassaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Kübassaare poolsaar]]el [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Küdema]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Ky== *[[Kybartai]], linn [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is *[[Kyjov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Kylemore]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Kymi]], endine küla [[Soome]]s [[Kymi vald|Kymi vallas]], praegu [[Kotka linn]]a osa *[[Kynšperk nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Kyōto]] *[[Kyrenia]], linn [[Küpros]]el, [[Kyrenia ringkond|Kyrenia ringkonna]] keskus, ''de facto'' [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigi]] osa *[[Kyzikos]], [[Vana-Kreeka]] linn [[Müüsia]]s *[[Kýthira]], küla [[Kreeka]]s [[Kategooria:Asulate loendid]] lju390ak8h918o9qs8latkdlkzh7jj0 Asulad (L) 0 54531 6174803 6162768 2022-08-07T09:24:24Z Velirand 67997 /* Le */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} '''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega. {{sisukord paremale}} ==La== *[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus *[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es *[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivelles'i ringkond|Nivelles'i ringkonnas]] *[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] *[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is *[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus *[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus *[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn *[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]] *[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] *[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus *[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]]. *[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]] *[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]] *[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni *[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] *[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]] *[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is *[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lācupi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas *[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is *[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus *[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]] *[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus *[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]] *[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus *[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]] *[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is *[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus *[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus *[[Lahti]] *[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus *[[Laidze]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s *[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is. *[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Lake Placid]] *[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]] *[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is *[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas *[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as *[[Lampuži]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'is *[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is *[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s *[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus *[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus *[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus *[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is *[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is *[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Lāņi]], on asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus *[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus *[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s *[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]] *[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]] *[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus *[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus. *[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]] *[[Lapmežciems]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus *[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus *[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas *[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is *[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es, [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus *[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus *[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus *[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s *[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]] *[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis *[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus *[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]] *[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus *[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]] *[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s *[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]] *[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Lazdinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Lazdona]], [[asula]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] *[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]] *[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus *[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Latowicz]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus *[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus *[[Lauciene]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus *[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus *[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus *[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is *[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus *[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus *[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus *[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus *[[Lausanne]] *[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]] *[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]] *[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]] *[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus *[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]] ==Lb== *[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]] ==Le== *[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us *[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus *[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]] *[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]] *[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla *[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus *[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus *[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]] *[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus *[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus *[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]] *[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus *[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas *[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus *[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is *[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]] *[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as *[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l *[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis *[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus *[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus *[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is *[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus *[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]] *[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]] *[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]] *[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]] *[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus *[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus *[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]] *[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus *[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]] *[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]. *[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus *[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is *[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus *[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is *[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus *[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus *[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus *[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus *[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus *[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Léon]] *[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus. *[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]] *[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus *[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus *[[Lepa]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Lepaküla]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Lepassaare]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lepaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus *[[Lepiksaare]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]] *[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] *[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus *[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus *[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]] *[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]. *[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is *[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]] *[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus *[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus *[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla *[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus *[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]] *[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]] *[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]] *[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn *[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus *[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is *[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] *[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is *[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] *[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]] *[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus *[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus *[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus ==Lg== *[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus ==Lh== *[[Lhasa]] *[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus ==Li== *[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus *[[Lībagi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Lībciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Lībe]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]] *[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Libini vald|Libini valla]] keskus *[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] *[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Līcnieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] *[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]] *[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] *[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is *[[Līciems]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus *[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s *[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]] *[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]] *[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus *[[Līdumnieki]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus *[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus *[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus *[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas *[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s *[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lielirbe]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Lielsalas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]] *[[Lielvārde]] *[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus *[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s *[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Liepāja]] *[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus *[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus *[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus *[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]] *[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas *[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is *[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s *[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is *[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus *[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus *[[Lillehammer]] *[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus *[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]] *[[Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]. *[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]] *[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus *[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus *[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is *[[Limbaži]] *[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus *[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]] *[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus *[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]] *[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i keskus *[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] *[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus *[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is *[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is *[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]] *[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus *[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] *[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s *[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus *[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus *[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus *[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is *[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]] *[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus *[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] *[[Lipetsk]] *[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]] *[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is *[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus *[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is *[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]]. *[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus *[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] *[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus *[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis *[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus *[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus *[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] *[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is *[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]] *[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus *[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus *[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus *[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]] *[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] *[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]] *[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus *[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus *[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus *[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is *[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s *[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus *[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]] *[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus *[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus ==Lj== *[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is *[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is *[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]] *[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus *[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is *[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is *[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus *[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is *[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is ==Ll== *[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is *[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is ==Lo== *[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s *[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luganska rajoonis *[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is *[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]]. *[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus *[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis *[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]] *[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]] *[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus *[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] *[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus *[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]] *[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus *[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]] *[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as *[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus *[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus *[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus *[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn *[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Loksa küla|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus *[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]] *[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]] *[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus *[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Lomonossov]] *[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus *[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] *[[London (Kanada)]] *[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus *[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]] *[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]] *[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is *[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]] *[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis *[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]] *[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus *[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s *[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is *[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is *[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]] *[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus *[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus *[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il *[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Louangphabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Louangphabangi provints]]i keskus *[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus *[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]] *[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]]s *[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus *[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus *[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]] *[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas *[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus *[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest *[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] *[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] ==Lu== *[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]] *[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus *[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s *[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is *[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus *[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]] *[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus *[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus *[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus *[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]] *[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus *[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]] *[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] *[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]] *[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] *[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus *[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]] *[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus *[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus *[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is *[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s *[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is *[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is *[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus *[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus *[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus *[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]] *[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]] *[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]] *[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]] *[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus *[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is *[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]] *[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus *[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa *[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Luqa]], asula Maltal *[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is *[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus *[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus *[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus *[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]] *[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus *[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]] *[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]] *[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es ==Lv== *[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]] ==Lw== *[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]] *[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus ==Lõ== *[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] *[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus *[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]] ==Lä== *[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. *[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is ==Lö== *[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis *[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Lü== *[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal *[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is *[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s *[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is ==Ly== *[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus. *[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]] *[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus *[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is *[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus *[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l [[Kategooria:Asulate loendid]] r477x9yfj3qfjej7nf9z285188vk7fa Asulad (M) 0 54532 6174585 6171303 2022-08-06T18:16:41Z Velirand 67997 /* Me */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (M)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad M-tähega. ==Ma== *[[Maardu]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Maardu küla|Maardu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Maarianhamina]], [[Ahvenamaa]] [[pealinn]] *[[Maastricht]], linn [[Holland]]is, [[Limburgi provints (Holland)|Limburgi provintsi]] halduskeskus *[[Mabalstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Mabayi]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is [[Mabayi vald|Mabayi vallas]] *[[Mabeskraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Mabopane]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Mačāni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Macclesfield]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Cheshire]]'i krahvkonnas *[[Machadodorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Machault]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Champagne-Ardennes]]i piirkonnas [[Ardennesi departemang]]us *[[Machida]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Maciejowice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]], [[Maciejowice vald|Maciejowice valla]] halduskeskus *[[Măcin]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Põhja-Dobrudža]] piirkonnas *[[Mācītājmuiža]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Mācītājmuiža (Lībagi vald)|Mācītājmuiža]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Maclear]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Madala]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Madera]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[Madera maakond|Madera maakonna]] halduskeskus *[[Madi]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Madikwe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Madila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Madise (Antsla)|Madise]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Madise (Kambja)|Madise]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Madise (Padise)|Madise]], küla Eestis Harju maakonnas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Madison]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Wisconsin]]i osariigi [[pealinn]] ja [[Dane'i maakond|Dane'i maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Madona]], linn [[Läti]]s [[Vidzeme]]s, [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] keskus *[[Madonna di Campiglio]], [[küla]] [[Itaalia]]s [[Trentino provints]]is *[[Madrid]], [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Madžuļi]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Madurai]], [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis, [[Madurai ringkond|Madurai ringkonna]] keskus *[[Maebashi]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Gunma prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Magadan]], linn [[Venemaa]]l, [[Magadani oblast]]i keskus *[[Magaliesburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Magass]], linn [[Venemaa]]l, [[Inguššia]] pealinn *[[Magdeburg]], [[Saksi-Anhalt]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Magneetshoogte]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Magnitogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Magnuszew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Kozienice maakond|Kozienice maakonnas]], [[Magnuszewi vald|Magnuszewi valla]] halduskeskus *[[Mágocs]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]] *[[Magogong]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Magudu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Magūnai]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Magūnai vald|Magūnai valla]] halduskeskus *[[Măgurele]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Mahhatškala]], linn Venemaal, [[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigi]] pealinn *[[Mahikeng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsi]] ja [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonna]] halduskeskus *[[Mahiloŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s, [[Mahiloŭ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Mahlabatini]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Maḩmūd-e Rāqī]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kāpīsā provints]]i keskus *[[Maidan-Golovtšõnskõi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Maiduguri]], linn [[Nigeeria]]s, [[Borno]] osariigi pealinn *[[Maikop]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Adõgee Vabariik|Adõgee Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Mailīšciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Mainz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Maisēļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Majdan Królewski]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]], [[Majdan Królewski vald|Majdan Królewski valla]] halduskeskus *[[Majeakgoro]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Majluusuu]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Majuro]], [[Marshalli Saared|Marshalli Saarte]] pealinn *[[Makapanstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]], [[Moretele vald|Moretele valla]] halduskeskus *[[Makassar]], [[linn]] [[Indoneesia]]s *[[Makijivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Makinohara]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Makita küla|Makita]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Makniūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Raitininkai vald|Raitininkai valla]] halduskeskus *[[Makó]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadis]] *[[Maków Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonna]] halduskeskus *[[Maków Podhalański]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] *[[Makstenieki]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Makumeke]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Makwane]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] [[Maluti-a-Phofungi vald|Maluti-a-Phofungi vallas]] *[[Makwassie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Mala Rohan]], küla [[Harkivi oblast]]is [[Harkivi rajoon]]is *[[Mala Rostivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Mala Võska]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Mala Võska rajoon]]i halduskeskus *[[Malabo]], [[Ekvatoriaal-Guinea]] [[pealinn]], [[Põhja-Bioko]] provintsi halduskeskus *[[Maładziečna]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Maładziečna rajoon]]i keskus *[[Málaga]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s, [[Málaga provints]]i keskus *[[Małaja Bierastavica]] [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Bierastavica rajoon]]is, [[Małaja Bierastavica külanõukogu]] keskus *[[Malaja Višera]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Malaja Višera rajoon]]i keskus *[[Malakal]], [[linn]] [[Lõuna-Sudaan]]is, [[Ülem-Niiluse osariik|Ülem-Niiluse osariigi]] pealinn *[[Malalane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Malamulele]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Małaryta]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Małaryta rajoon]]i keskus *[[Małastów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Malbork]], [[linn]] [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Male (Maldiivid)|Male]], [[Maldiivid]]e [[pealinn]] *[[Małe Ciche]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Poronini vald|Poronini vallas]] *[[Maleč]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Biaroza rajoon]]is *[[Mālejas]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Malgas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Malgobek]], linn [[Venemaa]]l [[Inguššia]]s *[[Māļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Malindi]], [[linn]] [[Keenia]]s [[Rannikuprovints]]is, [[Malindi ringkond|Malindi ringkonna]] keskus *[[Malmesbury (LAV)|Malmesbury]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Malmežnieki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Malmõž]], linn Venemaal [[Kirovi oblast]]is, [[Malmõži rajoon]]i halduskeskus *[[Malmö]], linn [[Rootsi]]s *[[Malnava]], asula [[Läti]]s [[Kārsava piirkond|Kārsava piirkonnas]], [[Malnava vald|Malnava valla]] halduskeskus *[[Maloarhangelsk]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Maloarhangelski rajoon]]i keskus *[[Małogoszcz]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonnas]] *[[Malojaroslavets]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Malojaroslavetsi rajooni]] keskus *[[Maloje Kuzjomkino]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast|Leningradi oblasti]] [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Kuzjomkino vald|Kuzjomkino vallas]] *[[Malokahhovka]], küla [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Kahhovka rajoon]]is *[[Małomice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]] *[[Maloorlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Šahtarski rajoon]]is *[[Malorjazantseve]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is *[[Mālpils]], asula [[Läti]]s *[[Malschwitz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Malschwitzi vald|Malschwitzi vallas]] *[[Malta (Montana)|Malta]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Montana]] osariigis, [[Phillipsi maakond (Montana)|Phillipsi maakonna]] keskus *[[Malta (Läti)|Malta]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Malta vald|Malta valla]] keskus *[[Malta (Viļāni vald)|Malta]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Mālupe]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Mālupe vald|Mālupe valla]] halduskeskus *[[Malõi Kobõlõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Ovrutši rajoon]]is *[[Malõi Krupil]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Zgurivka rajoon]]is *[[Malõi Ostrožok]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Malõn]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Malõni rajoon]]i halduskeskus *[[Malõnkõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Malõnove (Stanõtsja Luhanska rajoon)|Malõnove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Stanõtsja Luhanska rajoon]]is *[[Małyń]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Zadzimi vald|Zadzimi vallas]] *[[Mamadõš]], linn Venemaa Tatarstani Vabariigis, Mamadõši rajooni keskus *[[Mamelodi]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Manaar]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Albert Luthuli vald|Albert Luthuli vallas]] *[[Managua]], [[Nicaragua]] [[pealinn]] *[[Manakara]], linn [[Madagaskar]]il [[Fianarantsoa provints]]is [[Vatovavy Fitovinany piirkond|Vatovavy Fitovinany piirkonnas]] *[[Manama]], [[Bahrein]]i pealinn *[[Manaus]], linn [[Brasiilia]]s, [[Amazonase osariik|Amazonase osariigi]] pealinn *[[Manchester]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l *[[Manchester (New Hampshire)|Manchester]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Hampshire]]'i osariigis [[Hillsborough' maakond (New Hampshire)|Hillsborough' maakonnas]] *[[Mandegas]], asula Lätis Limbaži piirkonnas, Skulte valla halduskeskus *[[Mandeni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]], [[Mandeni vald|Mandeni valla]] halduskeskus *[[Mangalia]] on linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Mangu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] *[[Manija]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Manila]], [[Filipiinid]]e [[pealinn]] *[[Mankwe]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Mannare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Mannheim]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Manni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Manniva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Manokwari]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Lääne-Irian Jaya]] provintsi keskus *[[Mansfield]], linn [[Inglismaa]]l [[Nottinghamshire]]'i krahvkonnas *[[Mansouri]], linn [[Egiptus]]es Ad-Daqahlīyah kubernerkonnas *[[Manzini]], linn [[Svaasimaa]]l, [[Manzini ringkond|Manzini ringkonna]] halduskeskus *[[Mantova]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Mantova provints]]i [[halduskeskus]] *[[Manturovo]], linn Venemaal Kostroma oblastis, Manturovo rajooni ja Manturovo linnaringkonna keskus *[[Maputo]], [[Mosambiik|Mosambiigi]] [[pealinn]] *[[Maralik]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Širaki maakond|Širaki maakonnas]] *[[Maranello]], [[asula]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas [[Modena provints]]is *[[Maranzhe]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Maras]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Mărășești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]]. *[[Marbella]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]] autonoomses piirkonnas *[[Marble Hall]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Marburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal, [[Marburg-Biedenkopfi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Marchand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Kai ǃGaribi vald|Kai ǃGaribi vallas]] *[[Mārci]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Mārciems]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Mārciena]], asula [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Mārciena vald|Mārciena valla]] keskus *[[Marcinkonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Marcinkonysi vald|Marcinkonysi valla]] halduskeskus *[[Marcówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Zembrzyce vald|Zembrzyce vallas]] *[[Mărculești]], on linn [[Moldova]]s [[Florești rajoon]]is *[[Marcyporęba]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Brzeźnica vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Brzeźnica vallas]] *[[Marganets]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Margate (LAV)|Margate]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Margėnai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kriaunose vald|Kriaunose vallas]] *[[Marghita]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Margonin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]] *[[Mariánské Lázně]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] *[[Maribor]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Maribori vald|Maribori valla]] keskus *[[Marienberg]], linn [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]i keskus *[[Marienthal]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonnas]] *[[Mariinski Possad]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Mariinski Possadi rajoon]]i keskus *[[Marijampolė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Marijampolė omavalitsus|Marijampolė omavalitsuse]] [[halduskeskus]] *[[Marijkalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Marikana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Māriņkalns]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Ziemeri vald|Ziemeri valla]] halduskeskus *[[Mariņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]] *[[Mariupol]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Marjina Horka]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Mārkalne]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Mārkalne vald|Mārkalne valla]] halduskeskus. *[[Mārkciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Markersbach]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Marki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] *[[Markkleeberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Markranstädt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Markuszów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]], [[Markuszówi vald|Markuszówi valla]] halduskeskus *[[Marl]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Marloth Park]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Marmaris]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Muğla provint]]sis *[[Marneuli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Marneuli rajoon]]i keskus *[[Maroantsetra]], linn [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is, [[Maroantsetra ringkond|Maroantsetra ringkonna]] keskus *[[Maroua]], [[linn]] [[Kamerun]]is, [[Kaug-Põhjapiirkond|Kaug-Põhjapiirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Marquard]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Marrakech]], linn [[Maroko]]s *[[Marseille]] *[[Mārsnēni]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s, [[Mārsnēni vald|Mārsnēni valla]] halduskeskus *[[Marstrand]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is [[Kungälvi vald|Kungälvi vallas]] *[[Martin]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]], [[Martini ringkond|Martini ringkonna]] keskus *[[Mārtiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Martiši]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Isnauda vald|Isnauda valla]] halduskeskus *[[Martna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]], [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] [[halduskeskus]] *[[Martonoš]], [[küla]] [[Serbia]]s [[Põhja-Banaat]]i ringkonnas [[Kanjiža vald|Kanjiža vallas]] *[[Martvili]], linn [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi|Samegrelo–Zemo Svanethi piirkonnas]], [[Martvili rajoon]]i keskus *[[Mārupe]], asula [[Läti]]s *[[Maruszyna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Szaflary vald|Szaflary vallas]] *[[Marõnivka]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Šahtarski rajoon]]is *[[Mary (Türkmenistan)|Mary]], linn [[Türkmenistan]]is, [[Mary vilajett|Mary vilajeti]] keskus *[[Marydale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Masa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Masaļski]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Maseru]], [[Lesotho]] pealinn ja [[Maseru ringkond|Maseru ringkonna]] keskus *[[Mashhad]], linn [[Iraan]]is, [[Razavi-Khorāzāni provints]]i halduskeskus *[[Mashyuza]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] *[[Masis]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]] *[[Masłomiąca]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]] *[[Masoala]], küla [[Madagaskar]]il [[Antsarinana provints]]is [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Masqaţ]], [[Omaan]]i pealinn *[[Maszewo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]] *[[Mastaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Alšėnai vald|Alšėnai valla]] halduskeskus *[[Masti]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Masvingo]], [[linn]] [[Zimbabwe]]s, [[Masvingo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Mašťov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Mazalakste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Mazār-e Sharīf]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Balkhi provints]]i keskus *[[Mazbojas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Mazbrenguļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]] *[[Mazdzērve]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Mazeppa Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Mazew]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonnas]] [[Daszyna vald|Daszyna vallas]] *[[Mazgavieze]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Mazie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Mazie Tropi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Mazilmāja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Mazirbe]], [[küla]] [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Kolka vald|Kolka vallas]] *[[Mazirbe (Dundaga vald)|Mazirbe]], [[küla]] [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Mazlamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Maznīkrāce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Mazoste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Mazpiltene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Mazplāņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]] *[[Mazrūmene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Mazsalaca]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valmiera rajoon]]is *[[Mazsēņi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Mazstende]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Mazstrazde]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[Mazstroķi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Mazzante]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]] *[[Mazupciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Mazurivka (Tšernivtsi rajoon)|Mazurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšernivtsi rajoon]]is *[[Mazurivka (Tultšõni rajoon)|Mazurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Mazvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Mazyr]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is *[[Mažeikiai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Mažonai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Mažonai vald|Mažonai valla]] halduskeskus *[[Matadi]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Alam-Kongo]] provintsi [[halduskeskus]] *[[Matamata]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]el [[Waikato ringkond|Waikato ringkonna]]s *[[Matatiele]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonnas]] *[[Matera]], linn [[Itaalia]]s [[Basilicata]] maakonnas, [[Matera provints]]i keskus *[[Māteri]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Mátészalka]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], Mátészalka kreisi keskus *[[Mathibestad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Moretele vald|Moretele vallas]] *[[Mathys Zyn Loop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Thembisile Hani vald|Thembisile Hani vallas]] *[[Máti]], küla [[Kreeka]]s Atika piirkonnas *[[Matibidi]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Matisene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Matīši]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]], [[Matīši vald|Matīši valla]] keskus *[[Matjiesfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Matlock]], linn [[Inglismaa]]l, [[Derbyshire]]'i krahvkonna keskus *[[Matrossovo]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Polesski rajoon]]is [[Golovkino külanõukogu]]s *[[Matsiranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Matsudo]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Matsue]], linn [[Jaapan]]is, [[Shimane prefektuur]]i keskus *[[Matsulu]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Matsumoto]], linn [[Jaapan]]is [[Nagano prefektuur]]is *[[Matsuri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Matsusaka]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Matsuyama]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Ehime prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Matu]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Puka vald|Puka vallas]] *[[Matuizos]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Matuizosi vald|Matuizosi valla]] halduskeskus *[[Matuļi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Mauerbach]], [[alev]] [[Austria]]s [[Alam-Austria liidumaa]]l *[[Maurāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Mauriac (Cantal)|Mauriac]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Cantali departemang]]us *[[Maydān Shahr]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Vardaki provints]]i [[halduskeskus]] *[[Maywood (Illinois)|Maywood]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigis [[Cooki maakond (Illinois)|Cooki maakonnas]] ==Mb== *[[Mbabane]], [[Svaasimaa]] [[pealinn]], [[Hhohho ringkond|Hhohho ringkonna]] halduskeskus *[[Mbagathi]], asula [[Keenia]]s *[[Mbandaka]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Ekvaatoriprovints]]i [[halduskeskus]] *[[Mbazwana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Mbewuleni]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Sakhisizwe vald|Sakhisizwe vallas]] *[[Mbeya]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Mbeya piirkond|Mbeya piirkonna]] halduskeskus *[[Mbongolwane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonnas]] *[[Mbuji-Mayi]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Ida-Kasai provints]]i [[halduskeskus]] ==Mc== *[[McGraw]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] *[[McGregor]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texase osariik|Texase osariigis]] *[[McGregor (LAV)|McGregor]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] [[Langebergi vald|Langebergi vallas]] ==Md== *[[Mdantsane]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] ==Me== *[[Měčín]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Medeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Parovėja vald|Parovėja vallas]] *[[Medgidia]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Mediaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Medicine Hat]], linn [[Kanada]]s [[Alberta provints]]is *[[Medicine Mound]], endine linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es [[Hardemani maakond (Texas)|Hardemani maakonnas]] *[[Mediina]], linn [[Saudi-Araabia]]s *[[Medingėnai]], küla [[Leedu]]s [[Rietavase omavalitsus]]es, [[Medingėnai vald|Medingėnai valla]] halduskeskus *[[Medivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Medņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Mednogorsk]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Medzes muiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Međugorje]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is *[[Medveže Vuško]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Medõn]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Medõni rajoon]]i keskus *[[Meedla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Meegomäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Meeker]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Rio Blanco maakond|Rio Blanco maakonna]] halduskeskus *[[Meerane]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is *[[Megion]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Mehama]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mehamn]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Gamviki vald|Gamviki valla]] keskus *[[Meieribyen]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Skiptveti vald|Skiptveti valla]] keskus *[[Meijermuiža]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Meilūnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Vabalninkase vald|Vabalninkase vallas]] *[[Meiniķi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Meirāni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Lubāna piirkond|Lubāna piirkonna]] [[Indrāni vald|Indrāni vallas]] *[[Meirēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Meiringen]] *[[Meirišķe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Meißen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Meißeni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Meiuste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Meka]] *[[Mekoryuk]], asula [[USA]]s [[Alaska]]s *[[Mekšunivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Ripkõ rajoon]]is *[[Melaka]], linn [[Malaisia]]s, [[Melaka osariik|Melaka osariigi]] pealinn *[[Melbārži]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Melbourne]] *[[Melderpuļķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Meliandou]], [[küla]] [[Guinea]]s [[Guéckédou prefektuur]]is *[[Melekeok]], küla [[Belau]]s, Belau ja [[Melekeoki osariik|Melekeoki osariigi]] [[pealinn]] *[[Melenki]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Melenki rajoon]]i halduskeskus *[[Meleuz]], linn Venemaal [[Baškortostan]]is, [[Meleuzi rajoon]]i halduskeskus *[[Mełgiew]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Świdniki maakond|Świdniki maakonnas]], [[Mełgiewi vald|Mełgiewi valla]] halduskeskus *[[Melihhovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]i [[Tšehhovi rajoon]]i [[Barantsevo külanõukogu]]s *[[Melilla]], [[autonoomne linn]] [[Hispaania]]s *[[Melitopol]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is *[[Mellbystrand]], asula [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is [[Laholmi vald|Laholmi valla]]s *[[Meļļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Mellieħa]], linn [[Malta]] Põhjaregioonis *[[Melmoth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonnas]] *[[Mělník]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonna]] halduskeskus *[[Melnsils]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Memel (LAV)|Memel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] [[Phumelela vald|Phumelela vallas]] *[[Memmingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Memphis (Tennessee)|Memphis]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Tennessee]] osariigis *[[Mendelejevsk]], linn Venemaa [[Tatarstan]]i Vabariigis, Mendelejevski rajooni keskus *[[Menden]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Sauerland]]is *[[Menzelinsk]] (tatari Minzälä), linn Venemaa [[Tatarstan]]i Vabariigis, Menzelinski rajooni keskus *[[Merdil]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] *[[Merefa]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Harkivi rajoon]]is *[[Mēri]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Bilska vald|Bilska vallas]] *[[Mérida]], [[linn]] [[Hispaania]] edelaosas [[Badajozi provints]]is [[Mérida maakond|Mérida maakonnas]], [[Extremadura]] autonoomse piirkonna halduskeskus *[[Mérida (Venezuela)|Mérida]], [[linn]] [[Venezuela]]s, [[Mérida osariik|Mérida osariigi]] ja [[Libertadori vald|Libertadori valla]] halduskeskus *[[Merise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Merja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Merķeļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Merkinė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Merkinė vald|Merkinė valla]] halduskeskus *[[Merkinė (Turgeliai vald)|Merkinė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]i [[Turgeliai vald|Turgeliai vallas]] *[[Mērnieki]], asula [[Läti]]s [[Vidzeme]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Mērnieki (Maliena vald)|Mērnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Mers el-Kébir]], sadamalinn Alžeeria loodeosas *[[Mērsrags]], küla [[Läti]]s *[[Mertvitsõ]], endine küla [[Ingerimaa]]l, praeguse [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i alal *[[Mervõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Merweville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Mesa]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Maricopa maakond|Maricopa maakonnas]] *[[Meschede]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Hochsauerlandi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Messina]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]], [[Messina provints]]i halduskeskus *[[Městec Králové]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Mestia]], alev [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Mestia rajoon]]i keskus *[[Město Albrechtice]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Meškuičiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Meškuičiai vald|Meškuičiai valla]] halduskeskus *[[Meštšovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Meštšovski rajoon]]i keskus *[[Mezen]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is *[[Meziměstí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Mezőkövesd]], linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis, Mezőkövesdi kreisi keskus *[[Mezőtúr]], linn [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]], Mezőtúri kreisi keskus *[[Meža miers]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Meža Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Meža Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Mežaine]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Mežarija]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Mežciems (Koivaliina vald)|Mežciems]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]] *[[Mežciems (Carnikava)|Mežciems]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Mežduretšensk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is, [[Mežduretšenski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Mežgaļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Mežgarciems]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Mežgorje]], [[kinnine linn]] Venemaal [[Baškortostan]]is *[[Mežkokti]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Mežmāja]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Mežmuiža]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Mežmuiža (Smiltene piirkond)|Mežmuiža]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]] *[[Mežnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Mežotne]], asula [[Läti]]s [[Bauska piirkond|Bauska piirkonnas]] *[[Mežrijas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Mežslokas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ilzene vald|Ilzene vallas]] *[[Mežvalde]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Rumba vald|Rumba valla]] halduskeskus *[[Mežtekas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Mežvidi]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Mežvidi (Valmiera vald)|Mežvidi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Mežvidi 2]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Mežõriv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Mētagmuiža]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Metalist]], asula [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is *[[Metallostroi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kolpino linnarajoon]]is *[[Metanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Meteliai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is [[Seirijai vald|Seirijai vallas]] *[[Metković]], väikelinn [[Horvaatia]]s [[Dubrovniki-Neretva maakond|Dubrovniki-Neretva maakonnas]] *[[Mętów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Głuski vald|Głuski vallas]] *[[Mētriena]], [[küla]] Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Mētriena vald|Mētriena valla]] keskus *[[Metsaküla (Mulgi)|Metsaküla]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Metsaküla (Saaremaa)|Metsaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Metsalõuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Metsamor]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Armaviri maakond|Armaviri maakonnas]] *[[Metsara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Metsaääre (Leisi)|Metsaääre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Metsküla (Leisi)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Metsküla (Lihula)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Metsküla (Rapla)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Metsküla (Märjamaa)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Metsküla (Jaani)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Metsküla (Noarootsi kihelkond)|Metsküla]], endine küla [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonnas]] *[[Mettmann]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Mettmanni kreis]]i halduskeskus. *[[Metz]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Moselle'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Mexicali]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California]] osariigi [[pealinn]] ja [[Mexicali vald|Mexicali valla]] halduskeskus *[[México]] *[[Meyerton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Meymaneh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Fāryābi provints]]i keskus ==Mg== *[[Mga]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kirovski rajoon]]is *[[Mglin]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Mglini rajoon]]i keskus ==Mi== *[[Miadzieł]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Miadziełi rajoon]]i keskus *[[Miami]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis *[[Miami Beach]], linn [[USA]]-s [[Florida]] osariigis [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonnas]] *[[Miass]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Miasteczko Krajeńskie]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Miasteczko Krajeńskie vald|Miasteczko Krajeńskie valla]] halduskeskus *[[Miasteczko Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonnas]] *[[Miastko]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bytówi maakond|Bytówi maakonnas]] *[[Miastkowo]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Łomża maakond|Łomża maakonnas]], [[Miastkowo vald|Miastkowo valla]] halduskeskus *[[Michalovce]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] *[[Michałowo]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Micpapi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Middelburg]], linn ja vald [[Holland]]is, [[Zeelandi provints]]i halduskeskus *[[Middelburg (Ida-Kapimaa)|Middelburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Inxuba Yethemba vald|Inxuba Yethemba vallas]]. *[[Middelburg (Mpumalanga)|Middelburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is, [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonna]] ja [[Steve Tshwete vald|Steve Tshwete valla]] halduskeskus *[[Middlesbrough]], linn [[Suurbritannia]]s [[North Yorkshire]]'i krahvkonnas *[[Midrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Miechów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Miechówi maakond|Miechówi maakonna]] halduskeskus *[[Miedzna]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Miedzna vald|Miedzna valla]] halduskeskus *[[Międzybórz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] *[[Międzychód]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Międzychódi maakond|Międzychódi maakonna]] halduskeskus *[[Międzyrzec Podlaski]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] *[[Międzyrzecz]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonna]] halduskeskus *[[Międzyzdroje]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonnas]] *[[Miegupīte]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Mieguze]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Miehikkälä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]] [[Miehikkälä vald|Miehikkälä vallas]] *[[Miejska Górka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]] *[[Mielagėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Mielagėnai vald|Mielagėnai valla]] halduskeskus *[[Mielec]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Mieleci maakond|Mieleci maakonna]] halduskeskus *[[Mielno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]] *[[Mielżyn]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond| Gniezno maakonnas]] [[Witkowo vald|Witkowo vallas]] *[[Miercurea-Ciuc]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Harghita maakond|Harghita maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Miercurea Nirajului]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Miercurea Sibiului]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Mierkalns]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Mieroszów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]] *[[Mieszkowice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Miezāji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]] *[[Miežiškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Miežiškiai vald|Miežiškiai valla]] halduskeskus *[[Mietniów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Mihăilești]], linn [[Rumeenia]]s [[Giurgiu maakond|Giurgiu maakonnas]] *[[Mihhailov (linn)|Mihhailov]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Mihhailovi rajoon]]i keskus *[[Mihhailovka]], linn [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is *[[Mikaševičy]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is *[[Mike]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]] *[[Miķeļtornis]], [[küla]] [[Läti]]s [[Kuramaa]]l *[[Miki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Mikkeli]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Ida-Soome lään]]i, [[Lõuna-Savo]] maakonna ja [[Mikkeli linn]]a keskus *[[Mikkeli linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Lõuna-Savo]] maakonnas *[[Miklusėnai]] [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Alytuse vald|Alytuse valla]] halduskeskus *[[Mikņu ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Mikołajki]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Mrągowo maakond|Mrągowo maakonnas]] *[[Mikołów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonna]] halduskeskus *[[Mikonys]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Obeliai vald|Obeliai vallas]] *[[Mikstat]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonnas]] *[[Mikulášovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Mikulov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] *[[Mikun]], linn Venemaal [[Komi|Komi Vabariigis]] [[Ust-Võmi rajoon]]is *[[Miłahrad]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]i [[Hłybaŭ külanõukogu]]s *[[Miłakowo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Ostróda maakond|Ostróda maakonnas]] *[[Milano]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Lombardia]] maakonna ja [[Milano provints]]i [[halduskeskus]] *[[Milanówek]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonnas]] *[[Milejczyce]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Siemiatycze maakond|Siemiatycze maakonnas]], [[Milejczyce vald|Milejczyce valla]] halduskeskus *[[Miletín]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Milevsko]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]] *[[Milicz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Milicze maakond|Milicze maakonna]] halduskeskus *[[Milișăuți]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Mīlītes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald|Matīši vallas]] *[[Millau]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Aveyroni departemang]]us *[[Millerovo]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Millerovo rajoon]]i keskus *[[Miłomłyn]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Ostróda maakond|Ostróda maakonnas]] *[[Miłosław]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Września maakond|Września maakonnas]] *[[Milove]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Milove rajoon]]i keskus *[[Milovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Milzkalne]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] *[[Milwaukee]], [[linn]] [[USA]]-s [[Wisconsin]]i osariigis *[[Mimoň]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Minamata]], linn [[Jaapan]]is [[Kumamoto prefektuur]]is *[[Minamisanriku]], linn Jaapanis Miyagi prefektuuris Motoyoshi maakonnas *[[Mińce]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Mindelo]], linn [[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]] *[[Minden]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Minden-Lübbecke kreis]]i halduskeskus *[[Mindūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Mindūnai vald|Mindūnai valla]] halduskeskus *[[Mine]], linn [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is *[[Mineralnõje Vodõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Mingəçevir]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is *[[Minneapolis]], linn [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis *[[Minnesund]], asula [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Eidsvolli vald|Eidsvolli vallas]] *[[Minoga]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Skała vald|Skała vallas]] *[[Minsk]], [[Valgevene]] [[pealinn]] *[[Mińsk Mazowiecki]], [[linn]] [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[ Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonna]] keskus *[[Minussinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Miory]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Miory rajoon]]i keskus *[[Mir (Valgevene)|Mir]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Kareličy rajoon]]is, [[Miri külanõukogu]] keskus *[[Mirķi]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]] *[[Mirnõi (Arhangelski oblast)|Mirnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is *[[Mirnõi (Sahha)|Mirnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Mirnõi uluss]]i halduskeskus *[[Miroslav (Znojmo ringkond)|Miroslav]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Znojmo ringkond|Znojmo ringkonnas]] *[[Miroslavas]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Miroslavase vald|Miroslavase valla]] halduskeskus *[[Mirosławiec]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wałczi maakond|Wałczi maakonnas]] *[[Mirošov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonnas]] *[[Mirotice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]] *[[Mirovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]] *[[Mirsk]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]] *[[Misawa]], linn [[Jaapan]]is [[Aomori prefektuur]]is *[[Misgund]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Mishima]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Miskolc]], [[linn]] [[Ungari]]s, [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadi [[halduskeskus]] *[[Mişrātah]], linn [[Liibüa]]s, [[Mişrātah' ringkond|Mişrātah' ringkonna]] keskus *[[Mission (Šveits)|Mission]], küla [[Šveits]]is [[Valais' kanton]]is [[Sierre'i distrikt]]is [[Anniviers]]i vallas *[[Mistelbach]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal, [[Mistelbachi ringkond|Mistelbachi ringkonna]] keskus *[[Mistretta]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]] [[Messina provints]]is *[[Miški]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Mizil]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]. *[[Mizjakivski Hutorõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Mito]], linn [[Jaapan]]is, [[Ibaraki prefektuur]]i halduskeskus *[[Mitrovicë]], linn [[Kosovo]]s *[[Mitšurinsk]] *[[Mittelherwigsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Mittelherwigsdorfi vald|Mittelherwigsdorfi vallas]] *[[Mittersill]], linn Austria [[Salzburgi liidumaa]]l, Alpide [[Pinzgau piirkond|Pinzgau piirkonnas]] *[[Miura]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Miyakonojō]], linn [[Jaapan]]is [[Miyazaki prefektuur]]is *[[Miyazaki]], linn Jaapanis, Miyazaki prefektuuri keskus ==Mk== *[[Mkuze]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonna]] halduskeskus ==Ml== *[[Mladá Boleslav]], linn [[Tšehhi]]s *[[Mladá Vožice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Mława]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Mława maakond|Mława maakonna]] halduskeskus *[[Młoszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Trzebinia vald|Trzebinia vallas]] *[[Młynary]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Elblągi maakond|Elblągi maakonnas]] ==Mm== *[[Mmabatho]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Mmakau]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Madibengi vald|Madibengi vallas]] ==Mn== *[[Mnichovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Mnichovo Hradiště]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Mniów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Mniówi vald|Mniówi valla]] halduskeskus *[[Mniszew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Kozienice maakond|Kozienice maakonnas]] [[Magnuszewi vald|Magnuszewi vallas]] *[[Mníšek pod Brdy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Mnogopillja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Mnyameni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] [[Amahlathi vald|Amahlathi vallas]] ==Mo== *[[Mo i Rana]], [[linn]] [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Rana vald|Rana vallas]] *[[Mobara]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Mobile]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Alabama]] osariigis, [[Mobile'i maakond|Mobile'i maakonna]] halduskeskus *[[Mochau (Saksimaa)|Mochau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is [[Mochau vald (Saksimaa)|Mochau vallas]] *[[Modderspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Modena]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Modena provints]]i [[halduskeskus]] *[[Modes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Modimolle]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is, [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonna]] halduskeskus *[[Modjadjiskloof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Mopani ringkond|Mopani ringkonnas]] *[[Modliborzyce]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Janów Lubelski maakond|Janów Lubelski maakonnas]] *[[Modra]], linn ja omavalitsusüksus [[Slovakkia]]s [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]] *[[Modrze]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] [[Stęszewi vald|Stęszewi vallas]] *[[Modugno]], linn Itaalias *[[Moe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Moers]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Mogielnica]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] *[[Mogilno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Mogilno maakond|Mogilno maakonna]] halduskeskus *[[Mogogelo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Mogollon]], endine linn USA-s New Mexicos *[[Mogwase]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Mogõliv-Podilskõi]], on linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]i halduskeskus *[[Mogyoród]], asula [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Dunakeszi alampiirkond|Dunakeszi alampiirkonnas]] *[[Mohács]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]] *[[Mohe]], [[küla]] [[Hiina]]s [[Heilongjian]]i provintsis [[Da Hinggan Lingi ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] [[Mohe maakond|Mohe maakonnas]] [[Mohe vald|Mohe vallas]] *[[Mohelnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]] *[[Mohenjo-Daro]], endine linn [[India]]s *[[Mohlakeng]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Moinești]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Mojanovići]], asula [[Montenegro]]s [[Podgorica vald|Podgorica vallas]] *[[Mojivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšernivtsi rajoon]]is *[[Mojkovac]], linn [[Montenegro]]s, [[Mojkovaci vald|Mojkovaci valla]] keskus *[[Moka (Käina)|Moka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Moka (Märjamaa)|Moka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Mokciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Mokobody]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Siedlce maakond|Siedlce maakonnas]], [[Mokobody vald|Mokobody valla]] halduskeskus *[[Mokopane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Mokra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Moku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Mol]], linn ja vald [[Belgia]]s [[Antwerpeni provints]]is [[Turnhouti allprovints]]is *[[Mol (Vojvodina)|Mol]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas [[Ada vald|Ada vallas]] *[[Molde]], linn [[Norra]]s, [[Møre og Romsdal|Møre og Romsdali maakonna]] keskus *[[Moldova (Lüganuse)|Moldova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] *[[Molepolole]], linn [[Botswana]]s *[[Molėtai]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] *[[Molinicos]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Castilla–La Mancha]] autonoomses piirkonnas [[Albacete provints]]is *[[Molinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Molodjožnoje]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Kurortnõi rajoon]]is *[[Molotšansk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is [[Tokmaki rajoon]]is *[[Mombasa]], [[linn]] [[Keenias]], [[Rannikuprovints]]i [[halduskeskus]] *[[Monaco]], linnriik *[[Monastõrõska]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Monastõrõska rajoon]]i halduskeskus *[[Monastõrõštše]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Monastõrõštše rajoon]]i halduskeskus *[[Mondlo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Mongar]], linn [[Bhutan]]is, [[Mongari ringkond|Mongari ringkonna]] keskus *[[Mońki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Mońki maakond|Mońki maakonna]] halduskeskus *[[Monmouth]], krahvkonnalinn [[Wales]]is, [[Monmouthshire]]'i [[tervikomavalitsus]]e keskus *[[Monor]], linn Ungaris *[[Monrovia]], [[Libeeria]] pealinn *[[Mons]], linn [[Belgia]]s, [[Hainaut]]' provintsi halduskeskus *[[Monstein]], küla [[Šveits]]is [[Graubünden]]i kantonis [[Davosi vald|Davosi vallas]] *[[Monza]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is, aastast [[2009]] [[Monza e Brianza provints]]i [[halduskeskus]] *[[Monzón]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Aragón]]is [[Huesca provints]]is *[[Montagu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Montana (Bulgaaria)|Montana]], [[linn]] Loode-[[Bulgaaria]]s, [[Montana piirkond|Montana piirkonna]] ja [[Montana vald|Montana valla]] keskus *[[Montauroux]], asula Prantsusmaal [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Var'i departemang]]us *[[Montbrison]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Loire'i departemang]]us, [[Montbrisoni alamdepartemang]]u ja [[Montbrisoni kanton]]i keskus *[[Monte Vista]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Rio Grande maakond|Rio Grande maakonnas]] *[[Montefiascone]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Viterbo provints]]is *[[Montehermoso]], küla [[Hispaania]]s [[Extremadura]] autonoomses piirkonnas [[Cácerese provints]]is *[[Monteortone]], küla [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Padova provints]]is [[Abano Terme]] vallas *[[Monterrey]], linn [[Mehhiko]]s, [[Nuevo León]]i osariigi pealinn *[[Montesilvano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Pescara provints]]is *[[Montevideo]], [[Uruguay]] pealinn *[[Montgomery]], [[linn]] [[USA]]-s [[Alabama]] osariigis [[Montgomery maakond (Alabama)|Montgomery maakonnas]], Alabama osariigi [[pealinn]] *[[Montpelier]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Vermont]]i osariigi pealinn ja [[Washingtoni maakond (Vermont)|Washingtoni maakonna]] halduskeskus *[[Montpellier]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonna ja [[Hérault]]' departemangu keskus *[[Montréal]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is *[[Montšegorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Montšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Mooi River]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] *[[Mooinooi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Mooiplaas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Albert Luthuli vald|Albert Luthuli vallas]] *[[Mooka]], linn [[Jaapan]]is [[Tochigi prefektuur]]is *[[Mookgophong]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Moora]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Moori]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Mooritsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Moorreesburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is, [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonna]] halduskeskus *[[Moosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mooste]], [[alevik]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]], [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Mopti]], [[linn]] [[Mali]] *[[Mór]], linn [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] *[[Mora]], linn [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is *[[Morąg]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Ostróda maakond|Ostróda maakonnas]] *[[Moravská Třebová]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]] *[[Moravské Budějovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Třebíči ringkond|Třebíči ringkonnas]] *[[Moravský Beroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Moravský Krumlov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Znojmo ringkond|Znojmo ringkonnas]] *[[Morawica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Mordanga]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Mordy]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Siedlce maakond|Siedlce maakonnas]] *[[More]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[More vald|More valla]] halduskeskus *[[Morelia]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Michoacán]]i osariigi pealinn ja [[Morelia vald|Morelia valla]] keskus *[[Moremela]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Thaba Chweu vald|Thaba Chweu vallas]] *[[Mores muiža]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]] *[[Morgans Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Morgenzon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Morimondo]], asula [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is *[[Morioka]], linn [[Jaapan]]is, [[Iwate prefektuur]]i keskus *[[Moritzburg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is [[Moritzburgi vald|Moritzburgi vallas]] *[[Morkovice-Slížany]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]] *[[Morna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Morogoro]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Morogoro piirkond|Morogoro piirkonna]] keskus *[[Morokweng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Moroni]], [[Komoorid]]e pealinn *[[Morozovsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Morozovski rajoon]]i keskus *[[Moršansk]], linn [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is *[[Moršõn]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Mortara]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Pavia provints]]is *[[Moryń]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Mosėdis]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Mosėdise vald|Mosėdise valla]] keskus *[[Moshi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Kilimanjaro piirkond|Kilimanjaro piirkonna]] halduskeskus *[[Moskva]], [[Venemaa]] [[pealinn]], [[Moskva oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Mosonmagyaróvár]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] *[[Moss]], linn [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Mossi vald|Mossi]] ja [[Rygge vald|Rygge valla]] territooriumil, Mossi valla halduskeskus *[[Mossalsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Mossalski rajoon]]i keskus *[[Mossel Bay]] (Mosselbaai), linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Most]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Mosti ringkond|Mosti ringkonna]] keskus *[[Mostar]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] *[[Mostõska]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Mostõska rajoon]]i halduskeskus *[[Mosul]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Nīnawá|Nīnawá kubernerkonna]] keskus *[[Mošovce]], küla [[Slovakkia]]s *[[Moštšena]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is [[Koveli rajoon]]is *[[Mozdok]] *[[Možaisk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Možaiski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Možga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Možga rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Motal]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Ivanava rajoon]]is *[[Motala]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is, [[Motala vald|Motala valla]] keskus *[[Motherwell]], linn [[Šotimaa]]l [[North Lanarkshire]]'is. *[[Mothibistad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Motswedi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ramotshere Moiloa vald|Ramotshere Moiloa vallas]] *[[Motycz]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Konopnica vald (Lublini vojevoodkond)|Konopnica vallas]] *[[Mount Ayliff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonna]] halduskeskus *[[Mount Fletcher]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] [[Elundini vald|Elundini vallas]] *[[Mount Frere]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonnas]] *[[Mountain Rest (Lõuna-Carolina)|Mountain Rest]], asula USA-s Lõuna-Carolina osariigis Oconee maakonnas *[[Movtšanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Moyeni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] [[Okhahlamba vald|Okhahlamba vallas]] ==Mp== *[[Mpophomeni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is ==Mq== *[[Mqanduli]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] ==Mr== *[[Mrągowo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Mrągowo maakond|Mrągowo maakonna]] halduskeskus *[[Mrčevac]], asula [[Montenegro]]s [[Tivati vald|Tivati vallas]] *[[Mrocza]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]] *[[Mrozy]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] *[[Mrzygłód]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]] [[Sanoki vald|Sanoki vallas]] ==Ms== *[[Mscisłaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Mscisłaŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Mseleni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] *[[Mszana Dolna]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] ==Mš== *[[Mšeno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] ==Mt== *[[Mtež]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is [[Seredka vald|Seredka vallas]] *[[Mthatha]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Mtsensk]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Mtsenski rajoon]]i halduskeskus *[[Mtshetha]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Mtshetha-Mthianethi]] regiooni ja [[Mtshetha rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Mtubatuba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]], [[Mtubatuba vald|Mtubatuba valla]] halduskeskus *[[Mtunzini]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonnas]] *[[Mtwalume]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] ==Mu== *[[Muanda]], linn [[Kongo DV]]-s [[Alam-Kongo provints]]is *[[Muda küla|Muda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Mudaste]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] *[[Mudiste]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Muduri]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Mufulira]], [[linn]] [[Sambia]]s *[[Mugina]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Mugina vald|Mugina valla]] keskus *[[Muhkamõtsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Muhkva]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Mui]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Muilēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Muižkalni]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Muižnieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Mujāni]], asula [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Mujaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mukatševo]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is *[[Mukuļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Mukuliai]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is [[Zarasai vald|Zarasai vallas]] *[[Mulda]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Mulda vald|Mulda vallas]] *[[Muldersdrift]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Mulhouse]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Haut-Rhini departemang]]us *[[Mumbai]], [[linn]] [[India]]s, [[Maharashtra]] osariigi [[pealinn]] *[[Munakata]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Fukuoka prefektuur]]is *[[Mundigciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lībagi vald|Lībagi valla]] halduskeskus *[[Muņi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Munsieville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Muonio]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Muonio vald|Muonio vallas]] *[[Muqdisho]], [[Somaalia]] [[pealinn]] *[[Muraja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Muravanka]], küla [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]i [[Ščučyni rajoon]]is [[Mažejkava külanõukogu]]s *[[Muravlenko]], linn [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] *[[Murcia]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia autonoomse piirkonna]] [[pealinn]] *[[Murfatlar]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Murgap]], alev [[Türkmenistan]]is [[Mary vilajett|Mary vilajetis]] *[[Murgeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Moldova (piirkond)|Moldova]] piirkonnas *[[Mūri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Murika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Murjāņi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Murjāņi (Alūksne piirkond)|Murjāņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Murmansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Murmanski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Murmastiene]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]], [[Murmastiene vald|Murmastiene valla]] halduskeskus *[[Murmaši]], alev [[Venemaa]] [[Murmanski oblast]]i [[Kola rajoon]]is *[[Mūrmuiža]], asula [[Läti]]s, [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] ja [[Kauguri vald|Kauguri valla]] keskus *[[Mūrnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Mūrnieki (Drabeši vald)|Mūrnieki]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Mūrnieki (Vecpiebalga vald)|Mūrnieki]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Murom]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblastis]] *[[Murovani Kurõlivtsi]], alev [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]i keskus *[[Murowana Goślina]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Murraysburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Murska Sobota]], [[linn]] [[Sloveenia]]s *[[Murzasichle]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Poronini vald|Poronini vallas]] *[[Murwi]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Murwi vald|Murwi vallas]] *[[Musashimurayama]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Musashino]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Musików]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonnas]] [[Radomyśl nad Sanemi vald|Radomyśl nad Sanemi vallas]] *[[Musina]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Muskogee]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis, [[Muskogee maakond|Muskogee maakonna]] halduskeskus *[[Musninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Musninkai vald|Musninkai valla]] halduskeskus *[[Musson]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is [[Mussoni vald|Mussoni vallas]] *[[Muszyna]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Saczi maakond|Nowy Saczi maakonnas]] *[[Muszynka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Mustjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Mustkalni]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]], [[Liepupe vald|Liepupe valla]] faktiline halduskeskus *[[Mustla]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Mustla (Saaremaa)|Mustla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mustvee]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] *[[Mutale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Mutsamudu]], linn [[Komoorid]]el [[Ndzwani]] saarel, Ndzwani osariigi pealinn *[[Mutsu]], küla Eestis *[[Mutsu (Jaapan)|Mutsu]], linn Jaapanis *[[Mutzschen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is *[[Muuga (Laekvere)|Muuga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Muuksi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Muurola]], [[küla]] [[Soome]]s [[Rovaniemi linn]]a territooriumil *[[Muyinga]], linn [[Burundi]]s, [[Muyinga provints]]i keskus ==Mv== *[[Mvezo]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa]] provintsis [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] ==Mw== *[[Mwanza]], linn [[Tansaania]]s, [[Mwanza piirkond|Mwanza piirkonna]] halduskeskus *[[Mwene Ditu]], linn Kongo DV-s [[Ida-Kasai provints]]is ==Mõ== *[[Mõhhailivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Mõisaküla]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] *[[Mõisaküla (Salme)|Mõisaküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Salme vald|Salme vallas]] *[[Mõisimaa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Mõkolajiv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Mõkolajivi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Mõkolajiv (Lvivi oblast)|Mõkolaijiv]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Strõi rajoon]]is *[[Mõkolajivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Mõkolajivka (Volnovahha rajoon)|Mõkolajivka]], küla Ukrainas Donetski oblastis [[Volnovahha rajoon]]is *[[Mõljatõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Pustomõtõ rajoon]]is *[[Mõntu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mõrgorod]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Mõrgorodi rajoon]]i keskus *[[Mõroljubivka (Pištšanka rajoon)|Mõroljubivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Mõronivka]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Mõronivka rajoon]]i halduskeskus *[[Mõski]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Mõss Šmidta]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]] [[Iultini rajoon]]is *[[Mõssovka]], küla [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Slavski rajoon]]is *[[Mõškin]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Mõškini rajoon]]i keskus *[[Mõtištši]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Mõtkõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is ==Mä== *[[Mäebe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mäeküla (Saaremaa)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mäeküla (Käina)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Mäeküla (Paide)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Mäeküla (Türi)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s Järva maakonnas [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Mäeküla (Haapsalu)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Mäeküla (Halinga)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Mäeküla (Kambja)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Mäeküla (Sangaste)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Mäeküla (Karksi)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Mäeküla (Suure-Jaani)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s Viljandi maakonnas [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Mägi-Kurdla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mäla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Männiku (Saku)|Männiku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Männiku (Valjala)|Männiku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mänttä]], asula [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas [[Mänttä-Vilppula]] linnas *[[Mänttä-Vilppula]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Märjamaa]], [[alev]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] keskus *[[Märsta]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is, [[Sigtuna vald|Sigtuna valla]] [[halduskeskus]] *[[Mässa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mätja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Mö== *[[Mödling]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Möksy]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]]l [[Alajärvi]] linnas *[[Möldri (Saaremaa)|Möldri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Mölnlycke]], asula [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is, [[Härryda vald|Härryda vall]]a keskus *[[Mönchengladbach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal ==Mü== *[[Mühlau]], asula ja vald [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is *[[Mühlberg (Brandenburg)|Mühlberg]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal [[Elbe-Elsteri kreis]]is *[[Mülheim]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[München]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]]s *[[Münster]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Mürzzuschlag]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Müüsleri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] ==My== *[[Myrskylä]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Myrskylä vald|Myrskylä valla]] [[kirikuküla]] *[[Myscowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]] [[Krempna vald|Krempna vallas]] *[[Mysen]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Eidsberg]]i valla keskus *[[Myślenice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Myślenice maakond|Myślenice maakonna]] halduskeskus *[[Myślibórz]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonna]] halduskeskus *[[Mysłowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Myszków]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Myszkówi maakond|Myszkówi maakonna]] halduskeskus *[[Myszyniec]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonnas]] *[[Mystków]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Kamionka Wielka vald|Kamionka Wielka vallas]] *[[Myškavičy]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Kiraŭski rajoon]]is [[Myškavičy külanõukogu]]s *[[Mýto]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonnas]] [[Kategooria:Asulate loendid]] pecmkpfsgmd4ruw1eiablhuomkmcqth Asulad (P) 0 54535 6174796 6173762 2022-08-07T09:06:29Z Velirand 67997 /* Po */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (P)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad P-tähega. {{sisukord paremale}} ==Pa== *[[Paadenurme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Paadrema]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Paaduotsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Paarl]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Paaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Paatsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pabaiskas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Pabaiskase vald|Pabaiskase valla]] halduskeskus *[[Pabarė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Pabarė vald|Pabarė valla]] halduskeskus *[[Pabaži küla|Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Pabaži (Saulkrasti)|Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Paberžė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Gudžiūnai vald|Gudžiūnai valla]]s *[[Pabierowice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]] *[[Pabiržė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]] halduskeskus *[[Pabradė]], linn [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is *[[Pacanów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] *[[Pačeriaukštė I]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Pačeriaukštė vald|Pačeriaukštė valla]] halduskeskus *[[Pachacámac]], Kolumbuse-eelne linn [[Peruu]]s *[[Pachsdraai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovitsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ramotshere Moiloa vald|Ramotshere Moiloa vallas]] *[[Packules ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Pacov]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Paczków]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Paczółtowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Pacyna]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Gostynini maakond|Gostynini maakonnas]], [[Pacyna vald|Pacyna valla]] halduskeskus *[[Pada (Viru-Nigula)|Pada]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Padakõrve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Padaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Padari]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Vastse-Kuuste vald|Vastse-Kuuste vallas]] *[[Paderborn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Paderborni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Padones skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Padova]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Padova provints]]i halduskeskus *[[Padśville]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Hłybokaje rajoon]]is *[[Padure]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Padure vald|Padure valla]] halduskeskus *[[Padure (Laža vald)|Padure]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Paduvere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Paenase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Paenasti]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Paežeriai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is [[Šeimena vald|Šeimena valla]]s. *[[Paežeriai (Šiauliai rajoon)|Paežeriai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Šiauliai rajoon]]is [[Raudėnai vald|Raudėnai vallas]] *[[Page (Arizona)|Page]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Coconino maakond|Coconino maakonnas]] *[[Pagėgiai]], linn [[Leedu]]s, [[Pagėgiai omavalitsus]]e keskus *[[Paghmān]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kabuli provints]]is *[[Pagiriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Šėta vald|Šėta valla]]s *[[Pago Pago]], [[Ameerika Samoa]] pealinn *[[Pagosa Springs]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Archuleta maakond|Archuleta maakonna]] halduskeskus *[[Pagramantis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is *[[Pagryžuvys]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Tytuvėnai vald|Tytuvėnai vallas]] *[[Pahapilli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pahavalla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pahrump]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Nye maakond|Nye maakonnas]] *[[Paide]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Paiķeni]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ilzene vald|Ilzene vallas]] *[[Paikuse]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Paimala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Paimio]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Paįstrys]], küla [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Paįstrysi vald|Paįstrysi valla]] halduskeskus *[[Pajęczno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Pajęczno maakond|Pajęczno maakonna]] halduskeskus *[[Pajevonys]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Pajevonysi vald|Pajevonysi valla]] halduskeskus *[[Paju]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s [[Gyeonggi provints]]is *[[Paju-Kurdla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pajukurmu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Pajūris]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Pajūrise vald|Pajūrise valla]] halduskeskus *[[Pakość]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]] *[[Pakruojis]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Pakruojise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Paks]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]] *[[Pakuonis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Pakuonise vald|Pakuonise valla]] halduskeskus *[[Palaipe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Palana]], [[alev]] [[Venemaa]]l, [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki autonoomse ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Palanga]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]] *[[Paldiski]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Pāle]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Pāle vald|Pāle vallas]] *[[Palentinis]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Palentinise vald|Palentinise valla]] halduskeskus *[[Palermo]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Sitsiilia]] maakonna ja [[Palermo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Palėvenė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Noriūnai vald|Noriūnai valla]]s *[[Pálháza]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Sátoraljaújhelyi kreis]]is *[[Palikir]], [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikide]] pealinn *[[Paliseul]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Paliseuli vald|Paliseuli valla]] keskus *[[Palivere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Palkino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Palkino rajoon]]i keskus *[[Palm Springs (California)|Palm Springs]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis *[[Palma]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Mallorca]] saarel, [[Baleaarid]]e autonoomse piirkonna keskus *[[Palmer]], linn [[USA]]-s [[Alaska]]s *[[Palo Alto]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]] *[[Palomenė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Palomenė vald|Palomenė valla]] halduskeskus *[[Palonai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Baisogala vald|Baisogala vallas]] *[[Palsmane]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Palsmane vald|Palsmane valla]] halduskeskus *[[Paltamo]], küla [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu]] maakonnas, [[Paltamo vald|Paltamo valla]] [[kirikuküla]] *[[Paltoga]], küla Lääne-Venemaal [[Vologda oblast]]is [[Võtegra rajoon]]is *[[Palu]], linn [[Indoneesia]]s [[Sulawesi]] saarel, [[Kesk-Sulawesi]] provintsi keskus *[[Paluknys]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Paluknysi vald|Paluknysi valla]] halduskeskus *[[Pāmban]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Pamjati 13 Bortsov]], alev [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Jemeljanovo rajoon]]is *[[Pamma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pammana]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pampierstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Pamplona]], linn [[Hispaania]]s, [[Navarra|Navarra autonoomse piirkonna]] keskus *[[Panaji]], [[linn]] [[India]]s, [[Goa osariik|Goa osariigi]] [[pealinn]] *[[Panamá]], [[Panama]] [[pealinn]] *[[Panama (Florida)|Panama]], linn [[USA]]s [[Florida]] osariigis *[[Pančevo]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lõuna-Banat]]i ringkonnas *[[Panciu]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Pâncota]], linn [[Rumeenias]] [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Pandėlys]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]] [[Rokiškise rajoon]]is *[[Pandž]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]] *[[Pandžakent]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Panemunė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Tauragė maakond|Tauragė maakonnas]] [[Pagėgiai omavalitsus]]es *[[Panemunėlis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Panemunėlise vald|Panemunėlise vallas]] *[[Panemunėlise raudteejaam]], raudteejaama tüüpi asula [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Panemunėlise vald|Panemunėlise valla]] halduskeskus *[[Panemunis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Pandėlysi vald|Pandėlysi vallas]] *[[Panevėžys]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Panigródz]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] [[Gołańczi vald|Gołańczi vallas]] *[[Panočiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Kaniava vald|Kaniava valla]] halduskeskus *[[Panoteriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is [[Šilai vald|Šilai vallas]] *[[Panga (Saaremaa)|Panga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pankas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Pankjavitsa]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa valla]] keskus *[[Pankovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Novgorodi rajoon]]is *[[Panteleimonivka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Gorlivka]] haldusalas *[[Pantene]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]] *[[Pápa]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[Paparčiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Paparčiai vald|Paparčiai valla]] halduskeskus *[[Pape]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Papenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Paphos]], linn [[Küpros]]el, [[Paphose ringkond|Paphose ringkonna]] keskus *[[Papilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is, [[Papilė vald|Papilė valla]] halduskeskus *[[Papilys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Papilysi vald|Papilysi valla]] halduskeskus *[[Paprieniai]] küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]i [[Čekiškė vald|Čekiškė vallas]] *[[Papsaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Paradise]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]] *[[Paradise Valley]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Maricopa maakond|Maricopa maakonnas]] *[[Paralepa]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Paralímni]], linn [[Küpros]]el *[[Paramaribo]], [[Suriname]] [[pealinn]] *[[Paramus]], linn [[USA]]-s [[New Jersey]] osariigis *[[Paranaíba]], asula [[Brasiilia]]s [[Mato Grosso do Suli osariik|Mato Grosso do Suli osariigis]], [[Paranaíba vald|Paranaíba valla]] keskus *[[Parapani]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Parasmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Parczew]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Parczewi maakond|Parczewi maakonna]] keskus *[[Pardubice]], linn [[Tšehhi]]s, [[Pardubice maakond|Pardubice maakonna]] keskus *[[Parfino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Parfino rajoon]]i keskus *[[Pargas (linn)|Pargas]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] [[pealinn]], [[Île-de-France]]'i piirkonna [[halduskeskus]] *[[Pariž (Tšeljabinski oblast)|Pariž]], küla [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is [[Nagaibakski rajoon]]is *[[Park City]], [[linn]] [[USA]]s [[Utah]]' osariigis *[[Park Rynie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Parkano]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Parkmaļi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Parma]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Parma provints]]i [[halduskeskus]] *[[Paro]], linn [[Bhutan]]is, [[Paro ringkond|Paro ringkonna]] keskus *[[Parovėja]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Parovėja vald|Parovėja valla]] halduskeskus *[[Parpurivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Pārsābād]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Ardabīli provints]]is, [[Pārsābādi maakond|Pārsābādi maakonna]] keskus *[[Parshall]], [[asula]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]] *[[Parzynów]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonnas]] [[Kobyla Góra vald|Kobyla Góra vallas]] *[[Partizansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Paruchy]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]] [[Końskie vald|Końskie vallas]] *[[Pārupe]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Paryčy]], alev [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Svietłahorski rajoon]]is, [[Paryčy külanõukogu]] halduskeskus *[[Parys]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Pasadena]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelesi maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Pașcani]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]] *[[Pasiekste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]] *[[Pasierbiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]] *[[Pasilciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Pasīne]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Pasiene vald|Pasiene valla]] halduskeskus *[[Paskov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]] *[[Pasłęk]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Elblągi maakond|Elblągi maakonnas]] *[[Passau]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Pastari]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Pastavy]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Pastavy rajoon]]i keskus *[[Pastende]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Ģibuļi vald|Ģibuļi valla]] halduskeskus *[[Pasto]], [[linn]] [[Colombia]]s, [[Nariño departemang]]u ja [[Pasto vald|Pasto valla]] keskus *[[Pastrėvys]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Pastrėvysi vald|Pastrėvysi valla]] halduskeskus *[[Pasvalys]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Pasvalysi rajoon]]i keskus *[[Pasym]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Szczytno maakond|Szczytno maakonnas]] *[[Paša küla|Paša]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volhovi rajoon]]is *[[Pašilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Kražiai vald|Kražiai valla]]s. *[[Pašušvys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Grinkiškise vald|Grinkiškise vallas]] *[[Pašvitinys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is [[Pašvitinysi vald|Pašvitinysi vallas]] *[[Pazin]], linn [[Horvaatia]]s, [[Istra maakond|Istra maakonna]] halduskeskus *[[Pătârlagele]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]] *[[Patensie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Paternoster (LAV)|Paternoster]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Paterson (LAV)|Paterson]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Sunday's River Valley vald|Sunday's River Valley vallas]] *[[Patna]], [[linn]] [[India]]s, [[Bihār]]i osariigi pealinn *[[Pátra]], linn [[Kreeka]]s, [[Lääne-Kreeka piirkond|Lääne-Kreeka piirkonna]] keskus *[[Pattaya]], [[linn]] [[Tai]]s [[Chon Buri provints]]is *[[Pau]], linn [[Prantsusmaa]]l *[[Paua]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]el [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Pauastvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Paugurciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Paukuciems]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Paul Roux]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Paulēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Pauļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Pauliku]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] *[[Pauliņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Paulpietersburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Paunaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Pauniņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Paunküla]], küla Eestis Harju maakonnas Kose vallas *[[Pausakunnu]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Pavandenė]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Varniai vald|Varniai vallas]] *[[Pavermenys]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Truskava vald|Truskava valla]] halduskeskus *[[Pavia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Pavia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Pāvilosta]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is *[[Pavlodar]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Pavlodari oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Pavlograd]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Pavlopil]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Pavlovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Pavlovsk (Voroneži oblast)|Pavlovsk]], linn Venemaal [[Voroneži oblast]]is, [[Pavlovski rajoon (Voroneži oblast)|Pavlovski rajoon]]i keskus *[[Pavlovski Possad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Pavlovski Possadi rajoon]]i [[halduskeskus]] ==Pe== *[[Peanse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Pearly Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Pearston]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Peć]], [[linn]] [[Kosovo]]s *[[Pec pod Sněžkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Pécel]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Gödöllő kreis]]is *[[Pecica]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Pečky]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Pécs]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Baranya komitaat|Baranya komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Pedaspea]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Pedaspää]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]] *[[Peddie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Pededze]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Pededze vald|Pededze valla]] halduskeskus *[[Pedele]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonna]]s [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Pedvāle]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Peederga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Peera]], [[Kilpisjärvi küla]] piiresse arvatav [[asula]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Enontekiö vald|Enontekiö vallas]] *[[Peerni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Peeterristi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Pegau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Peipija]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Peking]], [[Hiina]] [[pealinn]], [[Beijing Shi]] keskus *[[Pelči]], asula [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] *[[Pełczyce]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]] *[[Pelėdnagiai]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Pelėdnagiai vald|Pelėdnagiai valla]] halduskeskus *[[Pelkosenniemi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Pelkosenniemi vald|Pelkosenniemi vallas]] *[[Pella]], endine linn, [[Vana-Makedoonia]] pealinn *[[Pella (LAV)|Pella]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Peļļi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Pelodas]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Pelotas]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Pelplin]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Tczewi maakond|Tczewi maakonnas]] *[[Peltes]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Sigulda vald|Sigulda valla]] halduskeskus *[[Pemagatshel]], linn [[Bhutan]]is, [[Pemagatsheli ringkond|Pemagatsheli ringkonna]] keskus *[[Penči]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Penco]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Peņģi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Peņģi (Kocēni vald)|Peņģi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Penig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is *[[Peningi]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] *[[Peņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Penkivka (Tomašpili rajoon)|Penkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Pennington (LAV)|Pennington]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Peno]], alev [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Peno rajoon]]i keskus *[[Penza]] *[[Penuja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Pērbone]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Percé]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]i [[provints]]is *[[Perdekop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Pixley ka Seme vald|Pixley ka Seme vallas]] *[[Perekorõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Peremõšljanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Pereorkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Pereslavl-Zalesski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Pereslavli rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Pereslavskoje]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Zelenogradski rajoon]]is, [[Pereslavskoje külanõukogu]] halduskeskus *[[Peressaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Peresvet]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi rajoon]]is *[[Pereštšepõne]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Novomoskovski rajoon (Ukraina)|Novomoskovski rajoonis]] *[[Peretšõn]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Peretšõni rajoon]]i halduskeskus *[[Perho]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]], [[Perho vald|Perho valla]] [[kirikuküla]] *[[Perila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] *[[Pērkoņi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Perloja]], küla [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i [[Varėna vald|Varėna vallas]] *[[Perm]] *[[Pernå]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas, [[Pernå vald|Pernå valla]] [[kirikuküla]] *[[Pernarava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Pernarava vald|Pernarava valla]] halduskeskus *[[Pernik]], linn Bulgaarias, Perniki piirkonna halduskeskus *[[Perpignan]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas, [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]u keskus *[[Perth (Šotimaa)|Perth]], linn [[Šotimaa]]l *[[Perth (Austraalia)|Perth]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Lääne-Austraalia]] osariigi [[pealinn]] *[[Perugia]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Umbria]] maakonna ja [[Perugia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Pervomaisk (Luhanski oblast)|Pervomaisk]], asula [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Pervomaiske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Pervouralsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Pescara]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[Pescara provints]]i keskus *[[Pestovo]], linn Venemaal [[Novgorodi oblast]]is, [[Pestovo rajoon]]i keskus *[[Peši]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Petaẖ-Tikva]], [[linn]] [[Iisrael]]i [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] *[[Peterborough]], linn [[Inglismaa]]l *[[Peterburi]] *[[Pēterēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Peterhof]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Pētertāle]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Pēterupe (Saulkrasti piirkond)|Pēterupe)]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Petlemm]], [[linn]] [[Palestiina omavalitsus]]e alal [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] *[[Petra]], ajalooline kaljulinn Jordaanias *[[Petrivka (Lõpovetsi rajoon)|Petrivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Petropavl]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Põhja-Kasahstani oblast]]i keskus *[[Petropavlovsk-Kamtšatski]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kamtšatka oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Petroșani]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Petroskoi]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Petrova (Alūksne piirkond)|Petrova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Petrovac na Moru]], linn [[Montenegro]]s [[Budva vald|Budva vallas]] *[[Petrus Steyn]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Petrusburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Petrusville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Petřvald]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Petrõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Petseri]] *[[Petšenga]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Murmanski oblast]]is, [[Petšenga rajoon]]i keskus *[[Petšora]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] *[[Petuški]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Petuški rajoon]]i keskus *[[Pevek]], linn [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Tšauni rajoon]]i halduskeskus ==Pf== *[[Pforzheim]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Pfullendorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Sigmaringeni kreis]]is ==Ph== *[[Phalaborwa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Mopani ringkond|Mopani ringkonnas]] *[[Philadelphia]], [[linn]] [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigis *[[Philippolis]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Philipstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] [[Renosterbergi vald|Renosterbergi vallas]] *[[Phnom Penh]], [[Kambodža]] [[pealinn]] *[[Phoenix]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Arizona]] osariigi [[pealinn]], [[Maricopa maakond|Maricopa maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Phokeng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Phokhr Vedi]], küla [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]] *[[Phothi]], [[linn]] [[Gruusia]]s *[[Phuentsholing]], linn [[Bhutan]]is *[[Phuthaditjhaba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] ==Pi== *[[Piacenza]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Piacenza provints]]i [[halduskeskus]] *[[Piaseczno]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonna]] halduskohus *[[Piaski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Świdniki maakond|Świdniki maakonnas]] *[[Piastów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonnas]] *[[Piątek]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonnas]] *[[Piatra Neamț]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Neamți maakond|Neamți maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Piatra-Olt]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Pičas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Pichilemu]], [[linn]] [[Tšiili]]s [[Bernardo O'Higginsi piirkond|Bernardo O'Higginsi piirkonnas]] *[[Pidgaitsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Pidgaitsi rajoon]]i halduskeskus *[[Pidgorodne]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Dnipo rajoon]]is *[[Pidlissivka (Jampili rajoon)|Pidlissivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon (Vinnõtsja oblast)|Jampili rajoonis]] *[[Pidlissivka (Tõvrivi rajoon)|Pidlissivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Pidriķis]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Piechowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] *[[Piekary Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Pieksämäki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Savo]] maakonnas *[[Pielavesi]], asula [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Pielavesi vald|Pielavesi valla]] kirikuküla *[[Pieniążkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Pieniężno]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]] *[[Pieńsk]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]] *[[Pierre]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Lõuna-Dakota]] osariigi pealinn ja [[Hughesi maakond|Hughesi maakonna]] halduskeskus *[[Pieršamajski]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]i [[Lida rajoon]]is *[[Pierzchnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Pieszyce]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]] *[[Pieškalni]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonnas]] *[[Piet Plessis]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]. *[[Piet Retief (Mpumalanga)|Piet Retief]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Pietermaritzburg]], linna Lõuna-Aafrika Vabariigis, [[KwaZulu-Natali provints]]i halduskeskus *[[Pietrykaŭ]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Pietrykaŭ rajoon]]i ja [[Pietrykaŭ külanõukogu]] halduskeskus *[[Pihkva]], linn [[Venemaa]]l, [[Pihkva oblast]]i keskus *[[Pihtipudas]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] [[Pihtipudase vald|Pihtipudase vallas]] *[[Pihtla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Piilsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Piirsalu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] *[[Pijijiapan]], [[linn]] [[Mehhiko]]s [[Chiapase osariik|Chiapase osariigis]] *[[Pikaljovo]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Boksitogorski rajoon]]is *[[Pikeliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Piketberg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Pikknurme]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Pikksaare]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]] *[[Piła]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Piła maakond|Piła maakonna]] halduskeskus *[[Pilāti]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]] *[[Pilāti (Valmiera vald)|Pilāti]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Pilawa]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]] *[[Piława Górna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]] *[[Pilda (Pilda vald)|Pilda]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Pilda vald|Pilda valla]] halduskeskus *[[Pildiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Pilgrim's Rest]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Pilis I]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is [[Skirsnemunė vald|Skirsnemunė vallas]] *[[Pilisvörösvár]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Pilisvörösvári kreis]]i keskus *[[Piliuona]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Taurakiemise vald|Taurakiemise valla]] halduskeskus *[[Pilka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Pilníkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Piļpuki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Pilskalnciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Pilskalne]], küla [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] *[[Pilskalns]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]] *[[Pilzno]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Dębica maakond|Dębica maakonnas]] *[[Piltene]], [[linn]] [[Läti]]s [[Piltene rajoon]]is *[[Piltene (Dundaga vald)|Piltene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Pilviškiai]], [[alev]] [[Leedu]] [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Pilviškiai vald|Pilviškiai valla]] halduskeskus *[[Pimestiku]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Pimpri-Chinchwad]], linn [[India]]s [[Mahārāshtra]] osariigis *[[Pinar del Río]], linn [[Kuuba]]l, [[Pinar del Río provints]]i keskus *[[Pińczów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Pińczówi maakond|Pińczówi maakonna]] halduskeskus *[[Pindamonhangaba]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Piņķi]], asula [[Läti]]s [[Babīte piirkond|Babīte piirkonnas]] [[Babīte vald|Babīte vallas]], Babīte piirkonna keskus *[[Piņķi (Medze vald)|Piņķi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Pinsk]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Pionki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] *[[Piorunka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Piotrków Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonnas]] *[[Piotrowice]], küla [[Poola]]s *[[Piran]], linn [[Sloveenia]]s, [[Pirani vald|Pirani valla]] keskus *[[Pīrānshahr]], linn [[Iraan]]is [[Lääne-Aserbaidžaan]]i provintsis *[[Pireus]], linn [[Kreeka]]s [[Atika]] piirkonnas *[[Pîrîta]], küla ja vald [[Moldova]] [[Dubăsari rajoon]]is *[[Pirkuļi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Pirmasens]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Pirmie Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Pirna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l, [[Sächsische Schweiz-Osterzgebirge kreis]]i halduskeskus. *[[Pirusi]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] *[[Pisa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Pisa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Piskõ (Jassõnuvata rajoon)|Piskõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Pissotšõn (Lõpovetsi rajoon)|Pissotšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Pisz]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Piszi maakond|Piszi maakonna]] halduskeskus *[[Piszczac]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Piszczaci vald|Piszczaci valla]] halduskeskus *[[Pistoia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Pistoia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Piziči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Piteå]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Piteå vald|Piteå valla]] keskus *[[Pitești]], linn [[Rumeenia]]s, [[Argeși maakond|Argeși maakonna]] keskus *[[Pitkäranta]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Pitkäranta rajoon]]i keskus *[[Pitrags]], asula [[Läti]]s [[Kolka vald|Kolka vallas]] *[[Pitsunda]], [[linn]] [[Abhaasia]]s *[[Pittsburgh]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Pennsylvania]] osariigis *[[Piusa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Pivaanspoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Pivašiūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Pivašiūnai vald|Pivašiūnai valla]] halduskeskus *[[Pivdenne]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is [[Harkivi rajoon]]is *[[Pivorai]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Didžiasalise vald|Didžiasalise vallas]] *[[Piwniczna-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] ==Pj== *[[Pjatigorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s ==Pl== *[[Placentia (Kanada)|Placentia]], linn [[Kanada]]s [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori]] provintsis *[[Plācis]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]], [[Straupe vald|Straupe valla]] halduskeskus *[[Planá]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Planá nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Plāņi]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]], [[Plāņi vald|Plāņi valla]] halduskeskus *[[Plánice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Plano]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es *[[Plānupe]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Płasków]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Jedliński vald|Jedliński vallas]] *[[Płazów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Naroli vald|Naroli vallas]] *[[Plateliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Platene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Plauen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Vogtlandi kreis]]is *[[Plauži]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Pļavas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Pļaviņas]], linn [[Läti]]s, [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonna]] halduskeskus *[[Pļavmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Plavsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Plavski rajoon]]i halduskeskus *[[Plebanivka (Šargorodi rajoon)|Plebanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Pleszew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonna]] halduskeskus *[[Plēsums]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Pleščanicy]], alev [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Plešulauzi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Plettenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Plettenberg Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Pleven]], linn [[Bulgaaria]] põhjaosas, [[Pleveni piirkond|Pleveni piirkonna]] ja [[Pleveni vald|Pleveni valla]] keskus *[[Pļevna]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Plewiska]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] [[Komornini vald|Komornini vallas]] *[[Pliego]], asula ja vald [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia autonoomses piirkonnas]] *[[Plieņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Plieņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Plienkalni]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]]s [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Plikiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Plintiņi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Pļitka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Pljevlja]], linn [[Montenegro]]s, [[Pljevlja vald|Pljevlja valla]] keskus *[[Pljoss]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is [[Privolžski rajoon]]is *[[Pljussa]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Pljussa rajoon]]i keskus *[[Ploce]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]] *[[Płock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] *[[Ploiești]], linn [[Rumeenia]]s, [[Prahova maakond|Prahova maakonna]] keskus *[[Plokščiai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Plokščiai vald|Plokščiai valla]] halduskeskus *[[Płońsk]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Płoński maakond|Płoński maakonna]] halduskeskus *[[Plooysburg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] [[Siyancuma vald|Siyancuma vallas]] *[[Plopeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Ploskums]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Plostagals]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]] *[[Płoty]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfice maakond|Gryfice maakonnas]] *[[Plovdiv]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Plovdivi oblast]]i keskus *[[Plzeň]], linn [[Tšehhi]]s, [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonna]] keskus *[[Płudnica]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Iłża vald|Iłża vallas]] *[[Plumlov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]] *[[Plungė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Plungė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Plužine]], linn [[Montenegro]]s, [[Plužine vald|Plužine valla]] keskus. *[[Plutiškės]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Plutiškėse vald|Plutiškėse valla]] halduskeskus *[[Plõskiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Plötzkau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal [[Salzlandkreis]]is, [[Plötzkau vald|Plötzkau valla]] keskus ==Pn== *[[Pniewy]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] ==Po== *[[Poběžovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]] *[[Pobiedziska]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Pobirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Pobjeda (Novoaidari rajoon)|Pobjeda]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Pobuži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Počátky]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Poči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Poči (Varakļāni vald)|Poči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Pociūnėliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Skėmiai vald|Skėmiai vallas]] *[[Podbořany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Podczerwone]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Poddębice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] *[[Poděbrady]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Podgorica]], [[Montenegro]] [[pealinn]] *[[Podilsk]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Podilski rajoon]]i halduskeskus *[[Podivín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Podkowa Leśna]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonnas]] *[[Podļizovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Podłopień]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Tymbarki vald|Tymbarki vallas]] *[[Podolsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Podolski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Podporožje]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Podporožje rajoon]]i ja [[Podporožje vald|Podporožje valla]] keskus *[[Podzēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Podu Iloaiei]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]] *[[Podwilk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Jabłonka vald|Jabłonka vallas]] *[[Podwole]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]] *[[Pofadder]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Pogoanele]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]] *[[Pogorila]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Pogorzela]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Pogranitšnõi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Pogranitšnõi rajoon]]i halduskeskus *[[Pogrebõštše]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Pogrebõštše rajoon]]i halduskeskus *[[Pohang]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Põhja-Kyŏngsangi provints]]is *[[Poikovski]], alev [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Pointe-Noire]], [[linn]] [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]], [[Kouilou piirkond|Kouilou piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Poitiers]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nouvelle-Aquitaine]]'i piirkonnas, [[Vienne'i departemang]]u keskus *[[Poka (Leisi)|Poka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pokatši]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Poķi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Pokinianka]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]] *[[Pokrov (Venemaa linn)|Pokrov]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Petuški rajoon]]is *[[Pokrov (Ukraina linn)|Pokrov]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Pokrovsk]], linn Venemaal [[Sahha]]s *[[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovsk]], linn Ukrainas [[Donetski oblast]]is, [[Pokrovski rajoon]]i halduskeskus *[[Poksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Połack]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Połacki rajoon]]i keskus *[[Poļakova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Polanica-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Połaniec]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] *[[Polanów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]] *[[Połczyn-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Świdwini maakond|Świdwini maakonnas]] *[[Pol-e Khomrī]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Baghlāni provints]]i keskus *[[Polessk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Polesski rajoon]]i keskus *[[Polevskoi]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Police]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Police maakond|Police maakonna]] halduskeskus *[[Police nad Metují]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Polička]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]] *[[Poljarnõi]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Poljarnõje Zori]], linn Venemaal [[Murmanski oblast]]is *[[Polkowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Polkowice maakond|Polkowice maakonna]] halduskeskus *[[Polná]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]] *[[Polokwane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Limpopo provints]]i ja [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonna]] halduskeskus *[[Polonne]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Polonne rajoon]]i halduskeskus *[[Polsas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Polski Senovets]], küla [[Bulgaaria]]s [[Veliko Tărnovo piirkond|Veliko Tărnovo piirkonna]] Polski Trămbeši vallas *[[Poltava]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Poltava oblast]]i ja [[Poltava rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Polvijärvi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Polvijärvi vald|Polvijärvi valla]] [[kirikuküla]] *[[Polýgyros]], linn [[Kreeka]]s, [[Chalkidike piirkonnaüksus]]e ja [[Polýgyrose vald|Polýgyrose valla]] halduskeskus *[[Pomáz]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Szentendre kreisis *[[Pomitšna]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Dobrovelitškivka rajoon]]is *[[Pongola]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Poniatowa]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] *[[Poniatowicze]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] *[[Ponice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]] *[[Poniec]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Ponkuļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Poole (Inglismaa)|Poole]], linn [[Inglismaa]]l *[[Popasna]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Popasna rajoon]]i keskus *[[Pope]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]], [[Pope vald|Pope valla]] halduskeskus *[[Popervāle]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Popești-Leordeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Popivka (Lõpovetsi rajoon)|Popivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Popovka (Vaivara)|Popovka]] on talu ja endine küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Jaanilinna linnaasundus]]es *[[Poprad]], linn [[Slovakkia]]s *[[Poprags]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Porazava]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Svisłači rajoon]]is *[[Poręba]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Poreč]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Porhov]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is, [[Porhovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Pori]], linn Soomes *[[Porkas]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Porkuni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tamsalu vald|Tamsalu vallas]] *[[Poronin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Poronini vald|Poronini valla]] halduskeskus *[[Porozina]], [[asula]] [[Horvaatia]]s [[Primorje-Gora maakond|Primorje-Gora maakonnas]] [[Cresi linn]]as *[[Port Alfred]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Port Augusta]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Port Beaufort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Port Elizabeth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonna]] halduskeskus *[[Port Harcourt]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Riversi osariik|Riversi osariigi]] pealinn *[[Port Louis]], [[Mauritius]]e [[pealinn]] *[[Port Moresby]], [[Paapua Uus-Guinea]] [[pealinn]] *[[Port Nolloth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Port of Spain]], [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] pealinn *[[Port Orange]], linn [[USA]]-s [[Florida]] osariigis [[Volusia maakond|Volusia maakonnas]] *[[Port Said]], linn [[Egiptus]]es *[[Port Shepstone]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[Ugu ringkond|Ugu ringkonna]] halduskeskus *[[Port St. Johns]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Port Sudan]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Baḩr al-Aḩmari provints]]i [[pealinn]] *[[Port Vila]], [[Vanuatu]] pealinn *[[Port-au-Prince]], [[Haiti]] [[pealinn]], [[Läänedepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Porterville (LAV)|Porterville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Portland (Colorado)|Portland]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Portland (Maine)|Portland]], [[linn]] [[USA]]-s [[Maine]]'i osariigis *[[Portland]], [[linn]] [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis *[[Portorož]], linn [[Sloveenia]]s *[[Porto Alegre]], linn [[Brasiilia]]s, [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli osariigi]] pealinn *[[Porto-Novo]], [[Benin]]i pealinn *[[Portsmouth]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'i krahvkonnas *[[Portsmouth (New Hampshire)|Portsmouth]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Hampshire]]'i osariigis [[Rockinghami maakond (New Hampshire)|Rockinghami maakonnas]] *[[Portus Cale]], vanaaja linn *[[Porvoo]], [[linn]] [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas *[[Porõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Posądza]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]] *[[Posjolok Podsobnogo hozjaistva MK KPSS]], alevik Venemaal Moskva oblastis Odintsovo rajoonis *[[Postmasburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Postojna]], linn [[Sloveenia]]s, [[Postojna vald|Postojna valla]] keskus *[[Postoloprty]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Pošehhonje]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Pošehhonje rajoon]]i keskus *[[Poškonys]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Poškonysi vald|Poškonysi valla]] halduskeskus *[[Poznań]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Požarevac]], [[linn]] [[Serbia]]s *[[Potaluva]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is Petseri linnaasunduses *[[Potapovõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Ovrutši rajoon]]is *[[Potašnja (Beršadi rajoon)|Potašnja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is *[[Potchefstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Potsdam]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Brandenburg]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Potsdam (LAV)|Potsdam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Potšajiv]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Kremenetsi rajoon]]is *[[Potšep]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Potšepi rajoon]]i keskus *[[Potšinok]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Potšinoki rajoon]]i keskus *[[Potštát]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Pouso Alegre]], linn [[Brasiilia]]s [[Minas Gerais]]i osariigis *[[Poŭthĭsăt]], linn [[Kambodža]]s *[[Považská Bystrica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] *[[Povorino]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Povorino rajoon]]i keskus *[[Powroźnik]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]] ==Pr== *[[Prabuty]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonnas]] *[[Prachatice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonna]] halduskeskus *[[Praha]], [[Tšehhi]] [[pealinn]] *[[Praia]], [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] [[pealinn]] *[[Prairie City (Kansas)|Prairie City]], endine asula [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonnas]] *[[Prāmciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Praszka]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Olesno maakond|Olesno maakonnas]] *[[Prato]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Prato provints]]i [[halduskeskus]] *[[Pratulin]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]] *[[Praŭdzinski]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Prauliena]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Prauliena vald|Prauliena valla]] halduskeskus *[[Pravdinsk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is, [[Pravdinski rajoon]]i keskus *[[Pravieniškės II]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Pravieniškėse vald|Pravieniškės valla]] halduskeskus *[[Prawiedniki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Głuski vald|Głuski vallas]] *[[Prawno]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] [[Józefów nad Wisłą vald|Józefów nad Wisłą vallas]] *[[Predeal]], [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Pricēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Preăh Seihânŭ]], [[keskalluvusega linn]] [[Kambodža]]s *[[Přebuz]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Prēdeļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Prēduļeva]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Preiļi]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Preiļi rajooni]] [[halduskeskus]] *[[Přelouč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Přerov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] *[[Prešov]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Prešovi maakond|Prešovi maakonna]] keskus *[[Preston]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire|Lancashire'i]] krahvkonnas *[[Pretoria]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is, üks [[pealinn]]adest *[[Préveza]], [[linn]] [[Kreeka]]s, [[Préveza piirkonnaüksus]]e ja [[Préveza vald|Préveza valla]] halduskeskus *[[Prey Vêng]], linn [[Kambodža]]s, [[Prey Vêngi provints]]i keskus *[[Příbor]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] *[[Příbram]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonna]] halduskeskus *[[Přibyslav]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Priedaine (Kurmāle vald)|Priedaine]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Priedaine (Dekšārese vald)|Priedaine]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Priedāji]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Priedes (Saulkrasti piirkond)|Priedes]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Priedes (Valmiera vald)|Priedes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Priedkalne]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Priekule]], linn [[Läti]]s, [[Priekule piirkond|Priekule piirkonna]] keskus *[[Priekulė]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Priekuļi]], asula [[Läti]]s, [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]] ja [[Priekuļi vald|Priekuļi valla]] keskus *[[Prienai]], linn [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]] *[[Prieska]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Priežlejas]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Prievidza]], linn [[Slovakkia]]s, [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] *[[Prijedor]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s *[[Přimda]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Viiburi rajoon]]is *[[Primorsko-Ahtarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Primorsko-Ahtarski rajoon]]i keskus *[[Prince Albert (LAV)|Prince Albert]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Prince Alfred Hamlet]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Prince Rupert]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Princeton]], linn USA-s [[New Jersey]] osariigis *[[Pringlebaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Prinkas]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Priozjorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Priozjorski rajoon]]i keskus *[[Priština]], [[Kosovo]] [[pealinn]] *[[Prizēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Prizren]], linn [[Kosovo]]s *[[Priuši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Privolnoje]], küla [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Stavropol)|Krasnogvardeiskoje rajoonis]] *[[Prochowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Legnica maakond|Legnica maakonnas]] *[[Prode]], küla [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] [[Prode vald|Prode valla]]s *[[Prohhorivka (Volnovahha rajoon)|Prohhorivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is *[[Prohhorovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l Belgorodi oblastis *[[Prohladnõi]], linn [[Venemaa]] [[Kabardi-Balkaari Vabariik|Kabardi-Balkaari Vabariigis]], [[Prohladnõi rajoon]]i keskus *[[Prokopjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Proletarsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Proletarski rajoon]]i keskus *[[Promulti]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Proņkas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Proseč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Prószków]], on linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] *[[Proszowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Proszowice maakond|Proszowice maakonna]] halduskeskus *[[Prostějov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]], [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonna]] halduskeskus *[[Protivín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]] *[[Protvino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Providence]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Rhode Island]]i osariigi pealinn ja [[Providence'i maakond|Providence'i maakonna]] halduskeskus *[[Provo]], linn [[USA]]-s [[Utah]]' osariigis, [[Utah' maakond|Utah' maakonna]] halduskeskus *[[Przasnysz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Przasnyszi maakond|Przasnyszi maakonna]] halduskeskus *[[Przecław]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]] *[[Przedbórz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]] *[[Przedecz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Przemków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Polkowice maakond|Polkowice maakonnas]] *[[Przemyśl]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] *[[Przerośl]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Suwałki maakond|Suwałki maakonnas]], [[Przerośli vald|Przerośli valla]] halduskeskus *[[Przeworsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Przeworski maakond|Przeworski maakonna]] keskus *[[Przyłom]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Chynówi vald|Chynówi vallas]] *[[Przypust]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]] [[Waganieci vald|Waganieci vallas]] *[[Przyrów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Przyrówi vald|Przyrówi valla]] halduskeskus *[[Przyszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Łukowica vald|Łukowica vallas]] *[[Przysucha]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]] *[[Przytyk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]], [[Przytyki vald|Przytyki valla]] halduskeskus *[[Pruchnik]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jarosławi maakond|Jarosławi maakonnas]] *[[Prusice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonnas]] *[[Prusie]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Horyniec-Zdrój vald|Horyniec-Zdrój vallas]] *[[Pruszcz Gdański]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Pruszcz Gdański maakond|Pruszcz Gdański maakonna]] halduskeskus *[[Pruszków]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonna]] halduskeskus *[[Prūšu ciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Pružany]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Pružany rajoon]]i keskus *[[Prõbirsk]], küla [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is *[[Prõborivka]], [[küla]] Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Prõlukõ]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Prõlukõ rajoon]]i halduskeskus *[[Prõmorsk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Prõmorski rajoon]]i halduskeskus *[[Prõpjat]], mahajäetud [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Prõvilne (Baštanka rajoon)|Prõvilne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is [[Baštanka rajoon]]is *[[Prähnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Prääsä]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Prääsä rajoon]]i keskus ==Ps== *[[Pszczeliny]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Lutowiska vald|Lutowiska vallas]]. *[[Pszczyna]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Pszczyna maakond|Pszczyna maakonna]] halduskeskus *[[Pszów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]] ==Pt== *[[Ptuj]], [[linn]] [[Sloveenia]]s ==Pu== *[[Puchaczów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łęczna maakond|Łęczna maakonnas]], [[Puchaczówi vald|Puchaczówi valla]] halduskeskus *[[Puchavičy]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Pucioasa]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]] *[[Pučurga]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald|Matīši vallas]] *[[Pudasjärvi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Pudimoe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Puduļi]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Puebla]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Puebla osariik|Puebla osariigi]] pealinn *[[Pueblo]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis *[[Puerto Plata]], [[linn]] [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]] *[[Pugatšov]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is *[[Puhkova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Puikule]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] *[[Puikules stacija]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Puisāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Puise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Puiškalnciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Pujakalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Pujŏn]], [[linn]] [[Põhja-Korea]]s [[Lõuna-Hamgyŏngi provints]]is *[[Puka (Saaremaa)|Puka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pula]], [[linn]] [[Horvaatia]]s *[[Puławy]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Puławy maakond|Puławy maakonna]] keskus *[[Pulčēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Jumurda vald|Jumurda vallas]] *[[Pulheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Erfti kreis]]is *[[Pul-i ‘Alam]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Lowgari provints]]i keskus *[[Pullans]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Pulli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Pulli (Saaremaa)|Pulli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pulsnitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Pułtusk]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Pułtuski maakond|Pułtuski maakonna]] halduskeskus *[[Pūņas]], [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Valdgale vald|Valdgale valla]] halduskeskus *[[Punase Lageda]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Punasoo küla]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Puncene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Puńców]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]] *[[Pune (linn)|Pune]], linn [[India]]s [[Maharashtra]] osariigis *[[Punia]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Punia vald|Punia valla]] halduskeskus *[[Punkales]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Puńsk]], asula [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] *[[Punta Arenas]], [[linn]] ja [[vald]] [[Tšiili]]s, [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika mandri]] äärmises lõunaosas, [[Magalhães ja Tšiili Antarktika|Magalhãesi ja Tšiili Antarktika piirkonna]] ja [[Magalhãesi provints]]i halduskeskus *[[Puntuži]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Puolanka]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]], [[Puolanka vald|Puolanka valla]] [[kirikuküla]] *[[Pūpoli 1]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Pūpoli 2]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Puravitsa]], küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linnaasunduses *[[Purciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Pūrciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Pūre]], [[asula]] Lätis [[Zemgale]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]], [[Pūre vald|Pūre valla]] halduskeskus *[[Purēnieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]] *[[Pūres stacija]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] keskosas *[[Purgaiļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Purgalciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Pūriņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Pūrkalni]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Purmsāti]], asula [[Läti]]s [[Priekule piirkond|Priekule piirkonnas]] [[Virga vald|Virga vallas]] *[[Purnava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Puršeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Purtsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Puschwitz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Puschwitzi vald|Puschwitzi vallas]] *[[Pusgaldiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Puszczykowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Pustomõtõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Pustomõtõ rajoon]]i halduskeskus *[[Pustoška]], linn [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is, [[Pustoška rajoon]]i keskus *[[Pušalotas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Pušalotase vald|Pušalotase valla]] halduskeskus *[[Pušči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Puškari]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Puškin]] *[[Puškino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Puškino rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Puškinskije Gorõ]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Puškinskije Gorõ rajoon]]i keskus *[[Pušmucova]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Pušmucova vald|Pušmucova valla]] halduskeskus *[[Puštšino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Puzenieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Puzes muiža]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Pūzupi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Putāni]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Putlitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal [[Prignitzi kreis]]is *[[Putnēnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Putniņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Putnok]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], Putnoki kreisi keskus *[[Putras]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Putrovka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Putšež]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Putšeži rajoon]]i keskus *[[Putõvl]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Puudosi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Puudosi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Puumala]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Savo]] maakonnas, [[Puumala vald|Puumala valla]] [[kirikuküla]] *[[Puutli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] ==Pw== *[[Pwllheli]], alev [[Wales]]is [[Gwynedd]]is ==Põ== *[[Põhja-Hartum]], [[linn]] [[Sudaan]]is [[Hartum]]i linnastus *[[Põkiv]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Põkivska Slobidka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Põlluküla (Kaarma)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Põlluküla (Lümanda)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] *[[Põlluküla (Valjala)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Põltsamaa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Põlva]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Põlõpõ-Borivski]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Põripõllu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Põrjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Põrjatõni rajoon]]i halduskeskus *[[Põrsaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Põšma]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Põšma rajoon]]i keskus *[[Põtalovo]] *[[Põt-Jahh]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Põvvatu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] ==Pä== *[[Pähni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Varstu vald|Varstu vallas]] *[[Pärnu]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Pärsama]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pädeküla]], endine küla [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] ==Pö== *[[Pöia]], endine küla Eestis *[[Pöide]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Pöitse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pößneck]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüring]]is ==Pü== *[[Püha (Pihtla)|Püha]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Püssi]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] ==Py== *[[Pyhäjärvi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[P'yŏngyang]], [[Põhja-Korea]] [[pealinn]] *[[Pyrzyce]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonna]] halduskeskus *[[Pyskowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Pyšely]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]] *[[Pyzdry]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Września maakond|Września maakonnas]] *[[Pyzówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] [[Kategooria:Asulate loendid]] nffqyok2ja6oypm9i99ar060ajrxwot Asulad (W) 0 54546 6174794 6166925 2022-08-07T09:05:03Z Velirand 67997 /* Wh */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (W)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad W-tähega. ==Wa== *[[Waayhoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] [[Indaka vald|Indaka vallas]] *[[Wabag]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Enga provints]]i halduskeskus *[[Wąbrzeźno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Wąbrzeźno maakond|Wąbrzeźno maakonna]] halduskeskus *[[Wachau (Bautzeni kreis)|Wachau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Bautzeni kreis]]is [[Wachau vald (Bautzeni kreis)|Wachau vallas]] *[[Wąchock]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Starachowice maakond|Starachowice maakonnas]] *[[Wacken]], asula ja vald [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Steinburgi maakond|Steinburgi maakonnas]] *[[Wad Madanī]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Jazīrah' provints]]i keskus *[[Wadduwa]], linn [[Sri Lanka]]s *[[Wādī Ḩalfā]], linn [[Sudaan]]is, [[Põhjaprovints (Sudaan)|Põhjaprovintsi]] keskus *[[Wadowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Wadowice maakond|Wadowice maakonna]] keskus *[[Waganiec]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]], [[Waganieci vald|Waganieci valla]] halduskeskus *[[Wagga Wagga]], linn [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis *[[Wągrowiec]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonna]] halduskeskus *[[Wahoo]], linn [[USA]]-s [[Nebraska]] osariigis, [[Saundersi maakond (Ohio)|Saundersi maakonna]] halduskeskus *[[Waiblingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Rems-Murr-kreis]]is *[[Waidhofen an der Thaya]], [[linn]] [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Waidhofen an der Ybbs]], [[linn]] [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Waitiki Landing]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Wakayama]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Wakayama prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Wakkanai]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō]] saarel, [[Sōya allprefektuur]]i keskus *[[Wakkerstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Waksmund]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Wałbrzych]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Wałcz]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Wałczi maakond|Wałczi maakonna]] halduskeskus *[[Waldenburg (Saksimaa)|Waldenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi maakreis]]is *[[Waldheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is *[[Walnut]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Waltzing]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Walvis Bay]], [[linn]] [[Namiibia]]s *[[Wangaratta]], linn [[Austraalia]]s [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] osariigis *[[Wapakoneta]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis, [[Auglaize'i maakond|Auglaize'i maakonna]] keskus *[[Wapanucka]], linn Ameerika Ühendriikides [[Oklahoma]] osariigis [[Johnstoni maakond (Oklahoma)|Johnstoni maakonnas]] *[[Wapienne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Warangal]], linn [[India]]s [[Andhra Pradesh]]i osariigis, [[Warangali ringkond|Warangali ringkonna]] keskus *[[Warden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Warka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] *[[Warrenton (LAV)|Warrenton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Warrington]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Cheshire'i tseremoniaalkrahvkond|Cheshire'i tseremoniaalkrahvkonnas]], [[Warringtoni tervikomavalitsus]]e keskus *[[Warszawice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]] [[Sobienie-Jeziory vald|Sobienie-Jeziory vallas]] *[[Warszowice]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Pszczyna maakond|Pszczyna maakonnas]] [[Pawłowice vald|Pawłowice vallas]]. *[[Washington]], [[USA]] [[pealinn]] *[[Wasilków]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Wasilla]], linn [[USA]]-s [[Alaska]] osariigis [[Matanuska-Susitna maakond|Matanuska-Susitna maakonnas]] *[[Waśniów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]], [[Waśniówi vald|Waśniówi valla]] halduskeskus *[[Wąsosz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Góra maakond|Góra maakonnas]] *[[Waterloo (Sierra Leone)|Waterloo]], linn [[Sierra Leone]]s [[Läänepiirkond (Sierra Leone)|Läänepiirkonnas]] *[[Wattville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Wau]], linn [[Lõuna-Sudaan]]is, [[Lääne-Baḩr al-Ghazāl]]i osariigi pealinn *[[Wayland]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]] ==We== *[[Wechselburg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is, [[Wechselburgi vald|Wechselburgi valla]] keskus *[[Weenen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Weeze]], asula [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i [[liidumaa]]l [[Kleve kreis]]is, [[Weeze vald|Weeze valla]] keskus *[[Wegdraai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[!Kheisi vald|!Kheisi vallas]] *[[Węgliniec]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]] *[[Węgorzewo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Węgorzewo maakond|Węgorzewo maakonna]] ja [[Węgorzewo vald|Węgorzewo valla]] halduskeskus *[[Węgorzyno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Łobezi maakond|Łobezi maakonnas]] *[[Węgrów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonna]] halduskeskus *[[Weiden in der Oberpfalz]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Weil der Stadt]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i [[liidumaa]]l [[Böblingeni kreis]]is *[[Weimar]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal *[[Weinböhla]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is [[Weinböhla vald|Weinböhla vallas]] *[[Weißenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Weißenborn (Saksimaa)|Weißenborn]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Weißenborni vald (Saksimaa)|Weißenborni vallas]] *[[Weißwasser (Oberlausitz)|Weißwasser]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is *[[Wejherowo]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonna]] halduskeskus *[[Welkom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is, [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonna]] halduskeskus *[[Wellin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is, [[Wellini vald|Wellini valla]] keskus *[[Wellington]], [[Uus-Meremaa]] pealinn *[[Wellington (LAV)|Wellington]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Wels]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Wembezi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Wemmershoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] [[Stellenboschi vald|Stellenboschi vallas]] *[[Wengen]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is *[[Wenzhou]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiangi provints]]is, [[Wenzhou Shi]] halduskeskus *[[Wenzhou Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiangi provints]]is *[[Wepener]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Werchrata]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Horyniec-Zdrój vald|Horyniec-Zdrój vallas]] *[[Wéris]], küla [[Belgia]]s [[Luxembourg'i provints]]is Valloonia piirkonnas Durbuy' vallas *[[Wernigerode]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal *[[Wertingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Švaabimaa ringkond|Švaabimaa ringkonnas]] [[Dillingeni kreis]]is, [[Wertingeni vald|Wertingeni valla]] keskus *[[Wesel]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Weseli kreis]]i keskus *[[Wesselsbron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[West Bromwich]], linn [[Inglismaa]]l [[West Midlands]]i linnkrahvkonnas *[[West Denton]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[West Haven]], linn [[USA]]-s [[Connecticut]]i osariigis [[New Haveni maakond|New Haveni maakonnas]] *[[West Lafayette]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indiana]] osariigis *[[West Miami]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonnas]] *[[West Palm Beach]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s, [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonna]] keskus *[[Westonaria]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Wetzlar]], linn [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Wewak]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Ida-Sepiki provints]]i halduskeskus *[[Weyler]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] ==Wh== *[[Whistler]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]]s *[[Whitby]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s Põhja-[[Inglismaa]]l [[North Yorkshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] [[Scarborough' ringkond|Scarborough' ringkonnas]] *[[White Marsh]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Virginia]]s [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]] *[[Whitehorse]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Yukon]]i [[halduskeskus]] *[[Whiteleysburg]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Whitstable]], linn [[Suurbritannia]]s [[Kent]]i krahvkonnas *[[Whyalla]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis ==Wi== *[[Wiązów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Strzelini maakond|Strzelini maakonnas]] *[[Wichita]], [[linn]] [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Sedgwicki maakond|Sedgwicki maakonna]] halduskeskus *[[Wichita Falls]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis, [[Wichita maakond|Wichita maakonna]] halduskeskus *[[Więcbork]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sępólno maakond|Sępólno maakonnas]] *[[Wiedemar]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is [[Wiedemari vald|Wiedemari vallas]] *[[Wiednitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Wiednitzi vald|Wiednitzi vallas]] *[[Wielbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Szczytno maakond|Szczytno maakonnas]] *[[Wieleń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]] *[[Wielichowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonnas]] *[[Wieliczka]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonna]] halduskeskus *[[Wielkie Oczy]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]], [[Wielkie Oczy vald|Wielkie Oczy valla]] halduskeskus *[[Wielmoża]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Sułoszowa vald|Sułoszowa vallas]] *[[Wielopole Skrzyńskie]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonnas]], [[Wielopole Skrzyńskie vald|Wielopole Skrzyńskie valla]] halduskeskus *[[Wieluń]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] *[[Wiener Neustadt]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Wierzchowie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Wielka Wieśi vald|Wielka Wieśi vallas]] *[[Wieruszów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonna]] halduskeskus *[[Wiesbaden]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Hessen]]i liidumaa pealinn *[[Wigan]], linn [[Inglismaa]]l [[Suur-Manchester]]i linnkrahvkonnas *[[Wijk aan Zee]], linn [[Holland]]is [[Põhja-Hollandi provints]]is [[Beverwijk|Beverwijki vallas]] *[[Wilamowice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Wilderness]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Wilhelmshaven]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Willemstad]], [[Hollandi Antillid]]e [[pealinn]], [[Curaçao]] [[halduskeskus]] *[[Willich]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Düsseldorfi ringkonnas Vierseni kreisis *[[Willingen]], küla [[Saksamaa]] [[Hesseni liidumaa]]l [[Waldeck-Franckenbergi kreis]]is, [[Willingeni vald|Willingeni valla]] keskus *[[Williston (LAV)|Williston]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Willowmore]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Wilmington]], linn [[USA]]-s [[Delaware]]'i osariigis *[[Wilsonville (Nebraska)|Wilsonville]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Furnasi maakond|Furnasi maakonnas]] *[[Wilthen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Winburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Winchester]], linn [[Inglismaa]]l, [[Hampshire]]'i krahvkonna keskus *[[Winchester (Massachusetts)|Winchester]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis *[[Windhoek]], [[Namiibia]] [[pealinn]] *[[Windsorton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Winklespruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini ringkond|eThekwini ringkonnas]] *[[Wińsko]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wołówi maakond|Wołówi maakonnas]], [[Wińsko vald|Wińsko valla]] halduskeskus *[[Winterthur]], linn [[Šveits]]is [[Zürichi kanton]]is, [[Winterthuri ringkond|Winterthuri ringkonna]] keskus *[[Winterveld]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Wiseman]], asula [[USA]]-s [[Alaska]] osariigis *[[Wiskitki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żyrardówi maakond|Żyrardówi maakonnas]], [[Wiskitki vald|Wiskitki valla]] halduskeskus *[[Wisła (linn)|Wisła]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] *[[Wiślica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] *[[Wismar]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal *[[Wisznice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Wisznice vald|Wisznice valla]] halduskeskus *[[Wizna]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Łomża maakond|Łomża maakonnas]], [[Wizna vald|Wizna valla]] halduskeskus *[[Witbank]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]], [[Emalahleni vald|Emalahleni valla]] halduskeskus *[[Witfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Witkowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] *[[Witnica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Gorzów Wielkopolski maakond|Gorzów Wielkopolski maakonnas]] *[[Witrivier]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Witsand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Wittedrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Witten]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Wittenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal *[[Wittenberge]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburgi liidumaa]]l [[Prignitzi kreis]]is *[[Wittenoom]], endine linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Aistraalia]]s *[[Wittewater]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Wittichenau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is ==Wl== *[[Władysławowo]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pucki maakond|Pucki maakonnas]] *[[Wleń]], on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]] *[[Włocławek]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Włodawa]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Włodawa maakond|Włodawa maakonna]] keskus *[[Włosań]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]] *[[Włoszczowa]] on linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonna]] halduskeskus *[[Włoszczowice]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Pińczówi maakond| Pińczówi maakonnas]] [[Kije vald|Kije vallas]] ==Wo== *[[Wodzisław]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond| Jędrzejówi maakonnas]], [[Wodzisławi vald|Wodzisławi valla]] halduskeskus *[[Wodzisław Śląski]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]] *[[Wohyń]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Wohyńi vald|Wohyńi vallas]] *[[Wojakowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Iwkowa vald|Iwkowa vallas]]. *[[Wojcieszków]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]], [[Wojcieszkówi vald|Wojcieszkówi valla]] halduskeskus *[[Wojcieszów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Złotoryja maakond|Złotoryja maakonnas]] *[[Wojkowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]] *[[Wojkowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Wojnicz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Wojtkowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Ustrzyki Dolne vald|Ustrzyki Dolne vallas]] *[[Wola Filipowska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Wola Morawicka]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]] *[[Wola Pieczyska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Chynówi vald|Chynówi vallas]] *[[Wola Uhruska]], küla [[Poola]] [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Włodawa maakond|Włodawa maakonnas]], [[Wola Uhruska vald|Wola Uhruska valla]] halduskeskus *[[Wolbórz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Piotrków Trybunalski maakond|Piotrków Trybunalski maakonnas]] *[[Wolbrom]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] *[[Wołczyn]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonnas]] *[[Wolfenbüttel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l, [[Wolfenbütteli kreis]]i halduskeskus *[[Wolfsburg]], kreisivaba linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l *[[Wolgast]], linn Saksamaal [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal *[[Wolin]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Wólka Kozodawska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]] *[[Wolkenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is *[[Wolmaransstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Wołomin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Wołomini maakond|Wołomini maakonna]] halduskeskus *[[Wołów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Wołówi maakond|Wołówi maakonna]] halduskeskus *[[Wolseley]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Wolsztyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Wolsztyni maakond|Wolsztyni maakonna]] halduskeskus *[[Wolverhampton]], linn [[Inglismaa]] keskosas, [[West Midlands]]i linnkrahvkonnas *[[Wonju]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Gangwoni provints]]is *[[Wŏnsan]], [[linn]] [[Põhja-Korea]]s, [[Kangwŏni provints]]i keskus *[[Woodstock]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] *[[Wooster]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis, [[Wayne'i maakond (Ohio)|Wayne'i maakonna]] halduskeskus *[[Worcester]], linn [[Inglismaa]]l *[[Worcester (Massachusetts)|Worcester]], linn [[USA]]s [[Massachusetts]]i osariigis *[[Worcester (LAV)|Worcester]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is, [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonna]] halduskeskus *[[Worms]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i [[liidumaa]]l *[[Worów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]] *[[Woźniki]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonnas]] ==Wr== *[[Wrexham]], [[linn]] [[Wales]]is, [[Wrexham (tervikomavalitsus)|Wrexhami tervikomavalitsuse]] keskus *[[Wrocław]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Wronki]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] *[[Wrotnów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]] [[Miedzna vald|Miedzna vallas]] *[[Wrząsowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Świątniki Górne vald|Świątniki Górne vallas]] *[[Wrzelowiec]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] [[Wrzelowieci vald|Wrzelowieci vallas]] *[[Września]], linn [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Września maakond|Września maakonnas]] *[[Wrzeszczów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]], [[Przytyki vald|Przytyki vallas]] ==Ws== *[[Wschowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Wschowa maakond|Wschowa maakonna]] halduskeskus *[[Wsola]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Jedliński vald|Jedliński vallas]] ==Wu== *[[Wudalianchi]], linn [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Heihe Shi]]'s, [[Wudalianchi Shi]] keskus *[[Wudalianchi Shi]], [[maakonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Heihe Shi]]'s *[[Wuhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Sise-Mongoolia]] autonoomses piirkonnas *[[Wuhan]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Hubei provints]]i ja [[Wuhan Shi]] [[halduskeskus]] *[[Wuhan Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Hubei provints]]is *[[Wuppertal]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Wupperthal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Cederbergi vald|Cederbergi vallas]] ==Wü== *[[Würzburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal ==Wy== *[[Wydminy]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Giżycko maakond|Giżycko maakonnas]], [[Wydminy vald|Wydminy valla]] halduskeskus *[[Wylatowo]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]] [[Mogilno vald|Mogilno vallas]] *[[Wyrzysk]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Piła maakond|Piła maakonnas]] *[[Wyśmierzyce]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Białobrzegi maakond|Białobrzegi maakonnas]] *[[Wysoczany]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Komańcza vald|Komańcza vallas]] *[[Wysoka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Piła maakond|Piła maakonnas]] *[[Wysokie Koło]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Kozienice maakond|Kozienice maakonnas]] [[Gniewoszówi vald|Gniewoszówi vallas]] *[[Wysokie Mazowieckie]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonna]] halduskeskus *[[Wysowa-Zdrój]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Wyszków]], on linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Wyszkówi maakond|Wyszkówi maakonna]] halduskeskus *[[Wyszogród]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płocki maakond|Płocki maakonnas]] *[[Wyszonki Kościelne]], on küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] [[Klukowo vald|Klukowo vallas]] [[Kategooria:Asulate loendid]] 2j80k4mc0dro0dbfhfz5n54flq97n9z Ring fm 0 56436 6174726 6157605 2022-08-07T07:24:56Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Raadiojaama infobox | nimi = Ring FM | image = | caption = | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Tartu]] ja [[Tallinn]] | aktiivne_aastetel = 1994 - | sagedused = FM: Tartus 104,7 MHz, Lõuna-Eestis 101,7 MHz, Viljandimaal 93,7 MHz | omanik = [[Tre Raadio ]] | veebilehekülg = [http://www.ringfm.ee ringfm.ee] }} '''Ring FM '''on aastast 1994 tegutsev eraraadiojaam, mis kuulub Tre Raadio jaamade gruppi.  Jaam alustas tegevust Võrus ja läks eetrisse Haanja kõrgustikul asuvast Möksi raadiomastist. Hiljem suurendati leviala Tartu Soinaste masti abil.  2003. aastal koliti stuudio Tartusse. Pikka aega olid kavas ka võrukeelsed uudised.  2007 alustas saatja tööd ka [[Pärnus]] 93,9 MHz 2009 alustas saatja tööd ka [[Tallinnas]] 105,8 MHz.  2013 müüdi jaama omav ettevõte OÜ [[Ajaga Sammu]] ning uueks ärinimeks sai OÜ [[Ring FM Media]].   Septembrist 2014 võeti Tartu stuudiole lisaks kasutusse ka Tallinna stuudio. 2016 Müüdi jaama omav ettevõte OÜ Ring FM Media ja uueks omanikuks sai [[Tre Raadio]] == Sagedused == * [[Lõuna-Eesti]] 101,7 MHz * [[Tartus]] ja [[Jõgeval]] 104,7 MHz * [[Viljandi]] ja [[Viljandimaa]] 93,7 MHz == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Välislingid == * [http://www.ringfm.ee Ring FM-i koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 0266vjhi2yt5t72afdrsifesni1l4k0 Tachov 0 65320 6174779 5987438 2022-08-07T08:26:39Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tachov | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Tachov | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Tachau | | lipp = Flag of Tachov (2015).png | lipu_link = [[Tachovi lipp]] | vapp = Tachov znak.svg | vapi_link = [[Tachovi vapp]] | pindala = 40,85 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} ''' Tachov ''' (saksa ''Tachau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonna]] halduskeskus. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tachov-mesto.cz Tachovi linna koduleht] [[Pilt:Tachov-Marktplatz.JPG|left|thumb|200px|Tachov]] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Plzeňi maakond]] ptrk6898m010xln4g0nfaxfwsfddxj1 6174781 6174779 2022-08-07T08:27:24Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tachov | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Tachov | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Tachau | | pilt = Tachov1.jpg | pildiallkiri = Tachovi vanalinn | lipp = Flag of Tachov (2015).png | lipu_link = [[Tachovi lipp]] | vapp = Tachov znak.svg | vapi_link = [[Tachovi vapp]] | pindala = 40,85 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} ''' Tachov ''' (saksa ''Tachau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonna]] halduskeskus. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tachov-mesto.cz Tachovi linna koduleht] [[Pilt:Tachov-Marktplatz.JPG|left|thumb|200px|Tachov]] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Plzeňi maakond]] 8sxgshqdbfx788zwmg608ql19y5v31y 6174782 6174781 2022-08-07T08:29:36Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tachov | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Tachov | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Tachau | | pilt = Tachov1.jpg | pildiallkiri = Tachovi vanalinn | lipp = Flag of Tachov (2015).png | lipu_link = [[Tachovi lipp]] | vapp = Tachov znak.svg | vapi_link = [[Tachovi vapp]] | pindala = 40,85 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} ''' Tachov ''' (saksa ''Tachau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonna]] halduskeskus. Tachovi vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/tachov-84489 Tachov : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tachov-mesto.cz Tachovi linna koduleht] [[Pilt:Tachov-Marktplatz.JPG|left|thumb|200px|Tachov]] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Plzeňi maakond]] 31r9td1lrn1oxktgukjwagsjgqlxjdn 6174783 6174782 2022-08-07T08:29:46Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tachov | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Tachov | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Tachau | | pilt = Tachov1.jpg | pildiallkiri = Tachovi vanalinn | lipp = Flag of Tachov (2015).png | lipu_link = [[Tachovi lipp]] | vapp = Tachov znak.svg | vapi_link = [[Tachovi vapp]] | pindala = 40,85 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} ''' Tachov ''' (saksa ''Tachau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonna]] halduskeskus. Tachovi vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/tachov-84489 Tachov : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tachov-mesto.cz Tachovi linna koduleht] [[Pilt:Tachov-Marktplatz.JPG|left|thumb|200px|Tachov]] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Plzeňi maakond]] s4lkfvti7w0yll5wq93si354bltyj0q Džainism 0 66632 6174710 5755316 2022-08-07T07:07:26Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jain Prateek Chihna.svg|pisi|Džainismi kõigi sektide ühine sümbol alates 1974. aastast]] '''Džainism''' (sanskriti sõnast ''jina'' ('võitja')) on [[India]] [[usund]] ja [[filosoofia]]koolkond. Kujunes lõplikult välja üheaegselt [[budism]]iga [[Vārdhamāna Mahāvīra]] ([[599 eKr]] – [[527 eKr]]) juhtimisel protestina [[brahmanism|brahmanistliku]] preesterkonna, [[kastisüsteem]]i ja ohvrirituaalide vastu.<ref name="ENE">ENE, 1. köide, Tallinn, 1968, lk 534</ref> Džainism säilitas aga rea brahmanistlikke põhimõisteid, nagu näiteks [[karma]] ja hingede rändamine. Džainismi [[dualism|dualistliku]] filosoofia järgi on hinge (dživa) eesmärgiks vabanemine ([[mokša]]) materiaalse keha itkest, mis toimub individuaalse, st ilma jumala abita, eetilise enesetäiustumise teel, milles tähtis osa on [[askees]]il. Et kõiki esemeid ja olendeid hingestatuks peetakse, rõhutab džainism [[ahinsa]] põhimõttele, millest tuleneb taimetoitluse nõue.<ref name="ENE" /> Budismiga seob džainismi veel usukoguduse [[sangha]] ja kolme kalliskivi (õige vaade, õige eluviis ja õige teadmine) olemasolu. Ka eksisteerivad džainismis [[sansaara]] ja [[nirvaana]] mõisted. Budismi [[bodhisattva]] on võrreldav džainismi vabanenute (tīrthankāra) ideaaliga. Legendid Mahāvīrast on samuti üsna sarnased [[Buddha]] legendidega.<ref name="raamat">[[Andres Herkel]], "Müüt ja mõtlemine". Kirjastus Ilmamaa, 2002</ref> Džainism levis [[India]]s eriti I aastatuhande II poolel, avaldades märgatavat mõju kunstile ja eetikale. Tähelepanuväärne on maailmas esimese modaalse [[loogika]] süsteemi – sjadvaada – tekkimine samal ajal. 12. sajandil aga algas džainismi langus.<ref name="ENE" /> 21. sajandi alguses oli džainasid umbes 4,4 miljonit, sealhulgas 4,2 miljonit Indias. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Harri Ints]]. [http://www.eao.ee/01tekstid/dzainism.html Džainism on vabameelsete ja arukate usk] [[Kategooria:Džainism| ]] [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Religioon]] asso7bq046nj3kdk3pnczrafs5i2fru Vabadussõjalased 0 66786 6174543 6113350 2022-08-06T16:36:07Z NOSSER 8097 /* Eesti Vabadussõjalaste Liit */ wikitext text/x-wiki [[File:Vapsid logo.png|pisi|Eesti Vabadussõjalaste Liidu liikmemärk]] '''Vabadussõjalased''' ehk lühendatult '''vabsid''' ('''vab.-s.''') või '''vapsid''' olid [[Eesti]]s aastail [[1929]]–[[1934]] järjestikku tegutsenud kolme [[organisatsioon]]i ([[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit]], [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] ja [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]) liikmed. Pärast [[Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu moodustati Eestis [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit]], mis pidi kaitsma Vabadussõja veteranide huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. [[1926]]. aastal asutati Tallinnas vabadussõjalaste liit; niisugused liidud moodustusid sõjajärgsetel aastatel ka teistes linnades. == Eesti Vabadussõjalaste Keskliit == {{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Keskliit}} Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõjalaste ühingud moodustasid [[2. juuni]]l [[1929]] [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL). Üks EVKL-i põhialgatajaid oli Vabadussõjas osalenud noor advokaat (reservnooremleitnant) [[Artur Sirk]], kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi [[1930]]. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindralmajor [[Andres Larka]]. Põhikirja järgi oli EVKL-i eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös". Alates liidu [[Vabadussõjalaste kongress|esimesest kongressist]] 1930. aastal kõlasid aga ka poliitilised seisukohavõtud – peamiselt erakondliku [[korruptsioon]]i ("lehmakauplemise") ja [[marksism]]i vastu. [[1931]]. aastal toimunud teisel kongressil sõnastati [[Eesti põhiseadus]]e muutmise nõuded: [[Riigikogu]] koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalimised, laialdaste täitevvõimu volitustega riigipea jm. [[Image:VapsMovement.jpg|thumb|left|300px|Vabadussõjalased koosolekul Pärnus, kõneleb [[Artur Sirk]]]] Üldisamaalisest sõjaveteranide liidust kujunes EVKL aastatel 1929–1933 poliitiliseks ühing, millega alates 1932. aastast võisid liituda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. Seda võimalust kasutasid eeskätt [[majanduskriis]]is kannatanud [[keskklass]], ärimehed ja haritlased. Vabadussõjalaste tähtsamad kongressid toimusid [[1931]] [[Jahimeeste Klubi]]s, [[1932]] [[Börsisaal]]is ja [[1933]] [[Estonia (teater)|Estonia]]s ja vabadussõjalaste päevad 1932 Tapal, Valgas ja Pärnus, 1933 Tartus jm.<ref name="ObuVC" /> Vapsid samastasid end 1930. aastail kogu Euroopas levinud antiparlamentaarsete liikumistega. [[Adolf Hitler|Hitleri]] võimuletulekut [[Saksamaa]]l nad algul tervitasid, kuid hiljem eitasid sidet Saksa rahvussotsialistidega. Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suleti [[sisekaitseülem]] [[Gustav Jonson]]i otsusega 11. augustil 1933. 12. augustil 1933 avaldas Rootsi ajaleht [[Aftonbladet]] esiküljel leheküljesuuruse artikli "Fascistkupp i Estland" (Fašistlik riigipööre Eestis). Artiklis öeldi, et fašistlik riigipöörde kavatsus suruti valitsuse poolt maha suurte pingutustega. Lisatud oli [[Johan Laidoner]]i pilt allkirjaga "Fašistlike sõjaorganisatsioonide liider kindral Laidoner". Järgnevail päevil ei vahetanud enam ükski Rootsi pank Eesti raha ja Rootsis tekkis usaldamatus Eesti vastu<ref>100 rida Stockholmist. [[Vaba Maa]], 20. august 1933, nr. 194, lk. 5.</ref>. Soome ajalehes [[Ajan Suunta]] kirjutati: "Eesti "seaduslik" valitsus ja keskerakonnad on ennast marksistidele ära müünud. Hinnaks olid Eesti Vabadussõjalaste Liit ning Eesti isamaaline rahvas<ref>Soome leht seisukorrast Eestis. Võitlus, 15. august 1933, nr. 68, lk. 3.</ref>." {{-}} == Eesti Vabadussõjalaste Liit == {{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Liit}} Uus vapside organisatsioon, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] registreeriti Kohtu- ja siseministeeriumis 28. oktoobril 1933. Oktoobris 1933 võeti [[rahvahääletus]]el suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogu volitusi oli tunduvalt vähendatud. Rahvale oli tagatud nii riigikogu kui presidendi valimise roll, kui õigus algatada referendumeid ja eelnõusid isegi põhiseaduse muutmiseks. Rahvahääletusele ning [[1934]]. aasta valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks (marksismi vastu võitlemise seadus), kuid see ei läinud läbi. Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus. 1934. aasta aprilliks määratud [[riigivanem]]a valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli "erakondlaste kandidaadi" kindral [[Johan Laidoner]]i, eriti tema majandustegevuse kriitika. Seati eesmärgiks saada Andres Larkale Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise puhul võimalikult palju hääli, mis oleks näidanud ülisuurt toetust vapsidele rahva seas. Larka saigi kaks korda rohkem toetusallkirju, kui teised presidendikandidaadid Päts, Laidoner ja Rei kokku (mis ei tähenda iseenesest, et ta oleks Riigivanemaks valitud). Samal ajal levisid kuulujutud, et vapsid ähvardavad Larka kaotuse korral riigipöördega ja teevad ettevalmistusi riigivõimu ülevõtmiseks vajaduse korral jõuga<ref>Artur Mägi. Kuidas valitseti Eestis. Tõrvik, Stockholm, 1951, lk. 88–89</ref>. Pinevas sisepoliitilise võitluse olukorras suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit [[Johan Laidoner]]i otsusega [[12. märts]]il 1934 kaitseseisukorra kestuse ajaks ja arreteeriti sadu selle aktiviste. Liidu formaalne esimees ja riigivanema kandidaat Andres Larka jäeti arreteerimata, kuna ta oli seaduslik Riigivanema kandidaat ja liidus tegelikku tähtsust ei omanud. Kohtu- ja siseminister [[Johan Müller]]i otsusega nr. 2387 – 22. märtsist 1934 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “[[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]” (RT 1934, 26, 101). [[Vallavolikogu|Valla-]], [[alevivolikogu|alevi-]] ja [[linnavolikogu]]dest heideti välja 916 [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine|Vabadussõjalaste Rahvaliikumise]] kandidaati. 14. aprillil 1934 väitis advokaat [[Ferdinand Karlson]] [[Riigikohus|Riigikohtus]], et pole [[demokraatia]] vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha [[Fašism|fašistlikku]] riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast<ref>Miks suleti vabadussõjalaste liit. Vaba Maa, 15. april 1934, nr. 87, lk. 1.</ref>. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta tagajärjeta, samuti kaebused [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna]] ja [[Tartu linnavolikogu]]de vabadussõjalastest linnavolinike volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud<ref>Riigikohus jättis vabadussõjalaste kaebused tagajärjeta. Päevaleht, 16. aprill 1934, nr. 103, nr. 103, lk. 1.</ref>. 17. detsembril 1934 jõustunud [[Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus]]ega keelati tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta, kes endale võtnud või kelle kohta üldiselt tarvitati seda nimetust, samuti keelati nimetada isikuid, kes pole võtnud osa Vabadussõjast või kes ei oma õigust [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Vabadussõja mälestusmärgi]] kandmiseks, vabadussõjalasteks või mõne sellise nimetusega, mis võiks viia arvamisele, et nimetatavad isikud on võtnud osa Vabadussõjast (isegi kui nad olid sellest tegelikult osa võtnud) <ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/12/17/10 Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus] (SK I 1938, 6, 8).</ref>. === Vapside riigipöördekatse === Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt [[riigipööre]]t, kuid praegu on ajaloolased seisukohal, et see oli tollaste võimude osav provokatsioon <ref>http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/vapside-lahendamata-saladused.d?id=27674905</ref>; vandenõulased arreteeriti 7. detsembril 1935 ja 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. [[Artur Sirk|Artur Sirgul]] õnnestus 1934 vanglast põgeneda; ta leiti surnult [[1937]] [[Luksemburg]]is (seda on tänapäeval peetud poliitmõrvaks, kuigi Luksemburgi võimude korraldatud juurdluses loeti juhtum enesetapuks). 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> [[Vapside riigipöördekatse]] kohtuistungil süüdistati<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936</ref>: [[Andres Larka]]t, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, [[Aleksander Seiman]]i, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 10 kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omavahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. Kohtu alla anti ka kaebealused: [[Kaarel Robert Pusta|Karl-Robert Pusta]], [[Juhan Vaabet|Juhan Waabet]], Hans Saar, [[Aleksander Buldas]], [[Jüri Sammul]], [[Juhan Tõrvand]], major [[Jaagup Leeman]], kapten [[Nikolai Maasing]], kapten [[Aleksander Takel]], kapten [[Albert Kuusk]], [[Lucius Treiberg]], [[Jüri Keerig]], [[Konstantin Hallik]], [[Heinrich Kubu]], [[Edgar Huberg]], [[Eduard Aller]], [[Arnold Punno]], [[Eduard Koit]], Aleksander Saar, [[Jaan Ausmees]], [[Jaan Neuberg]], [[Karl Reinbaum]], [[August Kotri]], [[Viktor Paavel]], [[Johannes Värtina]], [[Oskar Tabur]], [[Jaan Pappo]], [[Tõnis Suurkask]], [[Osvald Lillemägi]], [[Artur Evald Paulberg|Artur-Evald Paulberg]], [[Johannes Tohver]], [[Johannes Aguraijuja]], [[August Tomingas]], [[Johannes Birkfeldt]], [[Alfred Kattai]], [[Aleksander Ferdinand Kesker|Aleksander-Ferdinand Kesker]], [[Johannes Kulpson]], [[August Orro]], [[Ludvig Aleksander Malm|Ludvig-Aleksander Malm]], [[Joann Martsinkevitš]], [[Hans Arak]], [[Johannes Laagriküll]], [[August Pihlak]], [[Jüri Pipar]], [[Vassili Läheb]], [[Johannes Niit]], [[Mihkel Klaus]], [[Adolf Teder]], [[Johannes Kitsel]], [[Leopold Oskar]], [[Eduard Zeik]], [[Eduard Tannbergsen]], [[Artur Hellman]], [[Ernst Uiman]], [[Herbert August Alev|Herbert-August Alev]], [[Heinrich Nahkoi]], [[Valter Normak]], [[Oskar Piilberg]], [[Friedrich Wilhelm Hantsov|Friedrich-Wilhelm Hantsov]], [[Anton Pani]], [[Gustav Leppik]], [[Albert Aug]], [[Albert Land]], [[Jüri Rump]], [[Juhan Lusikas]], [[Heinrich Kurl]], [[Hans Riisenberg]], [[Otto Taalberg]], [[Artur Konstantin Anni|Artur-Konstantin Anni]], [[Ferdinand Albe]], [[Voldemar Sonnberg]], [[Tõnu Kure]], [[Johannes Leemet]], [[Mihkel Nurkse]], [[Voldemar Trompet]], [[Johannes Simson]], [[Arnold Friedrich Baum|Arnold-Friedrich Baum]], [[Evald Poola]], [[Aleksander Keller]], [[Reinhold Kruusement]], [[Bernhard Georg Malter|Bernhard-Georg Malter]], [[Eduard Metsavahi]], [[Jaan Tomson]], [[Elmar Kurtman]], [[Erich Bern]], [[Julius Palm]], Rein Kivi, [[Richard Rüütel]], [[Bernhard Havam]], [[Johannes Kivi]], [[Karl Johannes Rosenbaum|Karl-Johannes Rosenbaum]], [[Eduard Pajuste]], [[Edmund Dengo]], [[Kurt Nikolai Varres|Kurt-Nikolai Varres]], [[Vello Urva]], [[Rudolf Reiter]], [[Roman Rudolf Lepisto|Roman-Rudolf Lepisto]] (Lepist), [[Aleksander Rudolf Emmar|Aleksander-Rudolf Emmar]], [[Oskar Teiste]], [[Ernst Vasmuth]], [[Voldemar Kera]], [[Aleksander Elts]], Aleksander Tamm, Sergei Dutšinski, [[Voldemar Vaa]], [[Richard Ansman]], [[Heinrich Frank]], Mihkel Tamm, [[Endel Karelson]], [[Viktor Medell]], Johann Sepp, Anton Paavel, Herman Kruusement, Mart Vichterstein, Johannes Andesaar, Woldemar Ruus, Alfred-Johannes Stern, Boris-Hans Meret, Oswvald-Kristjan Mitt, Karl Viks, Karl Dobrus, Joosep Tamm, August Põltsamaa, Karl-August Täht, Johannes-Elmar Ulst, August Tasso, Adolf Mudas, Mihkel Tamman, Arnold Morin, Ewald-Raimund Arnover, Jakob Laurits ja Albert Ohvrill, süüdistauna selles, et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus kaitseseisukorra maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas leppisid kokku suletud vapside liitu kuuluvate isikutega ühiselt vägivaldsete abinõudega muuta Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorda ning vägivaldselt asendada Eesti vabariigi riigivanemale, kaitsevägede ülemjuhatajale ja valitsusliikmetele kallaletungimise teel seaduslikke võimukandjaid suletud vapside liidu esindajatega. Arnold Martinson, Johannes Ingel, Oskar Luiga ja Leopold Varret süüdistati mässunõust mitteteatamises ametiwõimudele. [[Pilt:Estonian League of Freedom Fighters - Vaps Movement - Roman salute 1.jpg|pisi|A. Larka kõne poodiumil Peetritehases]] [[21. aprill]]il [[1938]] tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud [[I Riigivolikogu]] ja kujundatud [[I Riiginõukogu]], mis võtsid Vabariigi Valitsuse ettepanekul esimese seadusena vastu [[Amnestiaseadus (1938)|amnestiaseaduse]]. Seaduses on öeldud: ''Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst.'' Vabariigi President kuulutas Amnestiaseaduse välja 6. mail 1938. Selle seaduse alusel vabanesid kõik Eesti poliitvangid 7. mail 1938. Osa vapside juhte, sealhulgas Andres Larka, olid vanglast vabanenud juba eelmisel aastal. ==Vapside suhtumine erakondadesse== Vapsid vastandasid end vahettegemata Eesti erakondadega, võrreldes neid muuseas [[täi]]de ja [[koolera]]bakteritega ("...kuna erakondlus on parasitism, siis selle "väljaarendamine" on niisama hea, kui hakata täisid ja koolerabaktereid nuumama, et neist lihaloomi saada, ja sellega toitluskriisi lahendada."<ref>T. V. Ülearusused Eesti rahva krae vahel. Võitlus, 30. jaanuar 1934, nr. 13, lk. 4.</ref>) Ka "Võitluse" karikatuurides ei säästetud ühtegi Eesti mõjukamat erakonda. Nii on [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvuslikku Keskerakonda]] isikustatud järgmiselt: "Keskerakonna tanta – esineb harilikult sümboolse koodiga ([[Jaan Tõnisson|vana Jaani]] valitsemise scepter). Hüsteeriline vanapiiga, kes oma elu pettumused ja äpardused kallab välja sapises laimujuttude luuletamises, kohviklatši levitamises ja hädakisa tegemises. Tema näeb igal pool vaenlasi ja riigikukutajaid, satub siis närvivapustusse ja sonib olematuist asjust, tekitades asjata ärevust. Kas ei tunne teie seda hüsteerilist vana inimest ära "Postimehe" ja "Vaba Maa" laimujuttudes, neurootilistes juhtkirjades, keskerakonna tegelaste paanikat tekitavais kihutuskõnedes, aluseta mässujuttudest, mille tagajärjel kuulutati välja kaitseseisukord jne.”<ref>-ie- Meie erakonnad karrikatuurides. Võitlus, 10. veebruar 1934, nr. 18, lk. 4.</ref> (Seevastu enesekujutus oli vapsidel väga positiivne: "Vabadussõjalaste karikeerivale pildile ei saagi anda negatiivsete omaduste olevuse kujutust, sest vabadussõjalaste leeri kuulub inimesi igast rahvakihist. See on Eesti rahvas ise, ja sellepärast võib selle kujutus ainult olla positiivne: Eesti mees oma lihtsuses ja aususes, energiline ja nooruslik, karm ja õiglane."<ref>samas</ref>) [[Pekka Erelt]]i väitel vastandusid vapsid eriti teravalt sotsidele, kelles nähti karjeriste, vargaid ja riigireetureid: "Punasotside erakond on mahutanud endasse kõige rohkem karjeriste, politilisi kaupmehi ja riigiäraandjaid. Kus on viletsus, häda ja rasked kannatajad - seal on kõige suurem lõikus punasotsidel, sest nende politika on samasugune kui surma tööpäev," kirjutas ajaleht Võitlus jaanuaris 1933.{{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus]] *[[Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit]] *[[Tallinna Lahinguvendade Klubi]] *[[Lapua liikumine]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ObuVC">Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, nr.42, 1. juuni 1974, lk 11</ref> }} == Kirjandus == * [[Rein Marandi|Marandi, Rein]] "Must-valge lipu all : Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937. 1. Legaalne periood (1929–1934)" Stockholm : Centre for Baltic Studies at the University of Stockholm, 1991 * Marandi, Rein "Must-valge lipu all : Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937. II, Illegaalne vabadussõjalus (1934–1937)" Stockholm : Department of Baltic Studies at the Stockholm University, 1997 *[[Andres Kasekamp]] «The Radical Right in Interwar Estonia» Palgrave USA (United States), 2003 *[[Arnold Schulbach]]. Vabside elu keskvanglas. Vaba Maa, 6. aprill 1934, nr. 79, lk. 1. == Välislingid == {{Commons|Category:Vaps Movement}} *[http://vapsid.weebly.com/ Eesti Vabadussõjalaste Liit] === Ajakirjandus === *[[Hanneli Rudi]]: [https://www.postimees.ee/93508/ajaloolane-vapside-ja-natside-vahele-ei-saa-panna-vordusmarki "Ajaloolane: vapside ja natside vahele ei saa panna võrdusmärki"] Postimees, 12. märts 2009 *[[Andres Adamson]]: [https://arvamus.postimees.ee/4211579/ajaloolane-ka-vapsid-ise-pidasid-end-fasistideks "Ajaloolane: ka vapsid ise pidasid end fašistideks"] Postimees, 18. august 2017 [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] 9phgylfrxx0os4rifguaw0o0ikmdpsn 6174801 6174543 2022-08-07T09:21:50Z NOSSER 8097 /* Vapside riigipöördekatse */ wikitext text/x-wiki [[File:Vapsid logo.png|pisi|Eesti Vabadussõjalaste Liidu liikmemärk]] '''Vabadussõjalased''' ehk lühendatult '''vabsid''' ('''vab.-s.''') või '''vapsid''' olid [[Eesti]]s aastail [[1929]]–[[1934]] järjestikku tegutsenud kolme [[organisatsioon]]i ([[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit]], [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] ja [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]) liikmed. Pärast [[Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu moodustati Eestis [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit]], mis pidi kaitsma Vabadussõja veteranide huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. [[1926]]. aastal asutati Tallinnas vabadussõjalaste liit; niisugused liidud moodustusid sõjajärgsetel aastatel ka teistes linnades. == Eesti Vabadussõjalaste Keskliit == {{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Keskliit}} Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõjalaste ühingud moodustasid [[2. juuni]]l [[1929]] [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL). Üks EVKL-i põhialgatajaid oli Vabadussõjas osalenud noor advokaat (reservnooremleitnant) [[Artur Sirk]], kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi [[1930]]. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindralmajor [[Andres Larka]]. Põhikirja järgi oli EVKL-i eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös". Alates liidu [[Vabadussõjalaste kongress|esimesest kongressist]] 1930. aastal kõlasid aga ka poliitilised seisukohavõtud – peamiselt erakondliku [[korruptsioon]]i ("lehmakauplemise") ja [[marksism]]i vastu. [[1931]]. aastal toimunud teisel kongressil sõnastati [[Eesti põhiseadus]]e muutmise nõuded: [[Riigikogu]] koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalimised, laialdaste täitevvõimu volitustega riigipea jm. [[Image:VapsMovement.jpg|thumb|left|300px|Vabadussõjalased koosolekul Pärnus, kõneleb [[Artur Sirk]]]] Üldisamaalisest sõjaveteranide liidust kujunes EVKL aastatel 1929–1933 poliitiliseks ühing, millega alates 1932. aastast võisid liituda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. Seda võimalust kasutasid eeskätt [[majanduskriis]]is kannatanud [[keskklass]], ärimehed ja haritlased. Vabadussõjalaste tähtsamad kongressid toimusid [[1931]] [[Jahimeeste Klubi]]s, [[1932]] [[Börsisaal]]is ja [[1933]] [[Estonia (teater)|Estonia]]s ja vabadussõjalaste päevad 1932 Tapal, Valgas ja Pärnus, 1933 Tartus jm.<ref name="ObuVC" /> Vapsid samastasid end 1930. aastail kogu Euroopas levinud antiparlamentaarsete liikumistega. [[Adolf Hitler|Hitleri]] võimuletulekut [[Saksamaa]]l nad algul tervitasid, kuid hiljem eitasid sidet Saksa rahvussotsialistidega. Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suleti [[sisekaitseülem]] [[Gustav Jonson]]i otsusega 11. augustil 1933. 12. augustil 1933 avaldas Rootsi ajaleht [[Aftonbladet]] esiküljel leheküljesuuruse artikli "Fascistkupp i Estland" (Fašistlik riigipööre Eestis). Artiklis öeldi, et fašistlik riigipöörde kavatsus suruti valitsuse poolt maha suurte pingutustega. Lisatud oli [[Johan Laidoner]]i pilt allkirjaga "Fašistlike sõjaorganisatsioonide liider kindral Laidoner". Järgnevail päevil ei vahetanud enam ükski Rootsi pank Eesti raha ja Rootsis tekkis usaldamatus Eesti vastu<ref>100 rida Stockholmist. [[Vaba Maa]], 20. august 1933, nr. 194, lk. 5.</ref>. Soome ajalehes [[Ajan Suunta]] kirjutati: "Eesti "seaduslik" valitsus ja keskerakonnad on ennast marksistidele ära müünud. Hinnaks olid Eesti Vabadussõjalaste Liit ning Eesti isamaaline rahvas<ref>Soome leht seisukorrast Eestis. Võitlus, 15. august 1933, nr. 68, lk. 3.</ref>." {{-}} == Eesti Vabadussõjalaste Liit == {{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Liit}} Uus vapside organisatsioon, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] registreeriti Kohtu- ja siseministeeriumis 28. oktoobril 1933. Oktoobris 1933 võeti [[rahvahääletus]]el suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogu volitusi oli tunduvalt vähendatud. Rahvale oli tagatud nii riigikogu kui presidendi valimise roll, kui õigus algatada referendumeid ja eelnõusid isegi põhiseaduse muutmiseks. Rahvahääletusele ning [[1934]]. aasta valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks (marksismi vastu võitlemise seadus), kuid see ei läinud läbi. Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus. 1934. aasta aprilliks määratud [[riigivanem]]a valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli "erakondlaste kandidaadi" kindral [[Johan Laidoner]]i, eriti tema majandustegevuse kriitika. Seati eesmärgiks saada Andres Larkale Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise puhul võimalikult palju hääli, mis oleks näidanud ülisuurt toetust vapsidele rahva seas. Larka saigi kaks korda rohkem toetusallkirju, kui teised presidendikandidaadid Päts, Laidoner ja Rei kokku (mis ei tähenda iseenesest, et ta oleks Riigivanemaks valitud). Samal ajal levisid kuulujutud, et vapsid ähvardavad Larka kaotuse korral riigipöördega ja teevad ettevalmistusi riigivõimu ülevõtmiseks vajaduse korral jõuga<ref>Artur Mägi. Kuidas valitseti Eestis. Tõrvik, Stockholm, 1951, lk. 88–89</ref>. Pinevas sisepoliitilise võitluse olukorras suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit [[Johan Laidoner]]i otsusega [[12. märts]]il 1934 kaitseseisukorra kestuse ajaks ja arreteeriti sadu selle aktiviste. Liidu formaalne esimees ja riigivanema kandidaat Andres Larka jäeti arreteerimata, kuna ta oli seaduslik Riigivanema kandidaat ja liidus tegelikku tähtsust ei omanud. Kohtu- ja siseminister [[Johan Müller]]i otsusega nr. 2387 – 22. märtsist 1934 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “[[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]” (RT 1934, 26, 101). [[Vallavolikogu|Valla-]], [[alevivolikogu|alevi-]] ja [[linnavolikogu]]dest heideti välja 916 [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine|Vabadussõjalaste Rahvaliikumise]] kandidaati. 14. aprillil 1934 väitis advokaat [[Ferdinand Karlson]] [[Riigikohus|Riigikohtus]], et pole [[demokraatia]] vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha [[Fašism|fašistlikku]] riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast<ref>Miks suleti vabadussõjalaste liit. Vaba Maa, 15. april 1934, nr. 87, lk. 1.</ref>. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta tagajärjeta, samuti kaebused [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna]] ja [[Tartu linnavolikogu]]de vabadussõjalastest linnavolinike volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud<ref>Riigikohus jättis vabadussõjalaste kaebused tagajärjeta. Päevaleht, 16. aprill 1934, nr. 103, nr. 103, lk. 1.</ref>. 17. detsembril 1934 jõustunud [[Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus]]ega keelati tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta, kes endale võtnud või kelle kohta üldiselt tarvitati seda nimetust, samuti keelati nimetada isikuid, kes pole võtnud osa Vabadussõjast või kes ei oma õigust [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Vabadussõja mälestusmärgi]] kandmiseks, vabadussõjalasteks või mõne sellise nimetusega, mis võiks viia arvamisele, et nimetatavad isikud on võtnud osa Vabadussõjast (isegi kui nad olid sellest tegelikult osa võtnud) <ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/12/17/10 Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus] (SK I 1938, 6, 8).</ref>. === Vapside riigipöördekatse === Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt [[riigipööre]]t, kuid praegu on ajaloolased seisukohal, et see oli tollaste võimude osav provokatsioon <ref>http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/vapside-lahendamata-saladused.d?id=27674905</ref>; vandenõulased arreteeriti 7. detsembril 1935 ja 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. [[Artur Sirk|Artur Sirgul]] õnnestus 1934 vanglast põgeneda; ta leiti surnult [[1937]] [[Luksemburg]]is (seda on tänapäeval peetud{{lisa viide}} poliitmõrvaks, kuigi Luksemburgi võimude korraldatud juurdluses loeti juhtum enesetapuks). 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> [[Vapside riigipöördekatse]] 154 süüdistatavaga kohtuistungil süüdistati<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936</ref>: [[Andres Larka]]t, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, [[Aleksander Seiman]]i, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 10 kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omavahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. Kohtu alla anti ka kaebealused: [[Kaarel Robert Pusta|Karl-Robert Pusta]], [[Juhan Vaabet|Juhan Waabet]], Hans Saar, [[Aleksander Buldas]], [[Jüri Sammul]], [[Juhan Tõrvand]], major [[Jaagup Leeman]], kapten [[Nikolai Maasing]], kapten [[Aleksander Takel]], kapten [[Albert Kuusk]], [[Lucius Treiberg]], [[Jüri Keerig]], [[Konstantin Hallik]], [[Heinrich Kubu]], [[Edgar Huberg]], [[Eduard Aller]], [[Arnold Punno]], [[Eduard Koit]], Aleksander Saar, [[Jaan Ausmees]], [[Jaan Neuberg]], [[Karl Reinbaum]], [[August Kotri]], [[Viktor Paavel]], [[Johannes Värtina]], [[Oskar Tabur]], [[Jaan Pappo]], [[Tõnis Suurkask]], [[Osvald Lillemägi]], [[Artur Evald Paulberg|Artur-Evald Paulberg]], [[Johannes Tohver]], [[Johannes Aguraijuja]], [[August Tomingas]], [[Johannes Birkfeldt]], [[Alfred Kattai]], [[Aleksander Ferdinand Kesker|Aleksander-Ferdinand Kesker]], [[Johannes Kulpson]], [[August Orro]], [[Ludvig Aleksander Malm|Ludvig-Aleksander Malm]], [[Joann Martsinkevitš]], [[Hans Arak]], [[Johannes Laagriküll]], [[August Pihlak]], [[Jüri Pipar]], [[Vassili Läheb]], [[Johannes Niit]], [[Mihkel Klaus]], [[Adolf Teder]], [[Johannes Kitsel]], [[Leopold Oskar]], [[Eduard Zeik]], [[Eduard Tannbergsen]], [[Artur Hellman]], [[Ernst Uiman]], [[Herbert August Alev|Herbert-August Alev]], [[Heinrich Nahkoi]], [[Valter Normak]], [[Oskar Piilberg]], [[Friedrich Wilhelm Hantsov|Friedrich-Wilhelm Hantsov]], [[Anton Pani]], [[Gustav Leppik]], [[Albert Aug]], [[Albert Land]], [[Jüri Rump]], [[Juhan Lusikas]], [[Heinrich Kurl]], [[Hans Riisenberg]], [[Otto Taalberg]], [[Artur Konstantin Anni|Artur-Konstantin Anni]], [[Ferdinand Albe]], [[Voldemar Sonnberg]], [[Tõnu Kure]], [[Johannes Leemet]], [[Mihkel Nurkse]], [[Voldemar Trompet]], [[Johannes Simson]], [[Arnold Friedrich Baum|Arnold-Friedrich Baum]], [[Evald Poola]], [[Aleksander Keller]], [[Reinhold Kruusement]], [[Bernhard Georg Malter|Bernhard-Georg Malter]], [[Eduard Metsavahi]], [[Jaan Tomson]], [[Elmar Kurtman]], [[Erich Bern]], [[Julius Palm]], Rein Kivi, [[Richard Rüütel]], [[Bernhard Havam]], [[Johannes Kivi]], [[Karl Johannes Rosenbaum|Karl-Johannes Rosenbaum]], [[Eduard Pajuste]], [[Edmund Dengo]], [[Kurt Nikolai Varres|Kurt-Nikolai Varres]], [[Vello Urva]], [[Rudolf Reiter]], [[Roman Rudolf Lepisto|Roman-Rudolf Lepisto]] (Lepist), [[Aleksander Rudolf Emmar|Aleksander-Rudolf Emmar]], [[Oskar Teiste]], [[Ernst Vasmuth]], [[Voldemar Kera]], [[Aleksander Elts]], Aleksander Tamm, Sergei Dutšinski, [[Voldemar Vaa]], [[Richard Ansman]], [[Heinrich Frank]], Mihkel Tamm, [[Endel Karelson]], [[Viktor Medell]], Johann Sepp, Anton Paavel, Herman Kruusement, Mart Vichterstein, Johannes Andesaar, Woldemar Ruus, Alfred-Johannes Stern, Boris-Hans Meret, Oswvald-Kristjan Mitt, Karl Viks, Karl Dobrus, Joosep Tamm, August Põltsamaa, Karl-August Täht, Johannes-Elmar Ulst, August Tasso, Adolf Mudas, Mihkel Tamman, Arnold Morin, Ewald-Raimund Arnover, Jakob Laurits ja Albert Ohvrill, süüdistauna selles, et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus kaitseseisukorra maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas leppisid kokku suletud vapside liitu kuuluvate isikutega ühiselt vägivaldsete abinõudega muuta Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorda ning vägivaldselt asendada Eesti vabariigi riigivanemale, kaitsevägede ülemjuhatajale ja valitsusliikmetele kallaletungimise teel seaduslikke võimukandjaid suletud vapside liidu esindajatega. Arnold Martinson, Johannes Ingel, Oskar Luiga ja Leopold Varret süüdistati mässunõust mitteteatamises ametiwõimudele. [[Pilt:Estonian League of Freedom Fighters - Vaps Movement - Roman salute 1.jpg|pisi|A. Larka kõne poodiumil Peetritehases]] [[21. aprill]]il [[1938]] tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud [[I Riigivolikogu]] ja kujundatud [[I Riiginõukogu]], mis võtsid Vabariigi Valitsuse ettepanekul esimese seadusena vastu [[Amnestiaseadus (1938)|amnestiaseaduse]]. Seaduses on öeldud: ''Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst.'' Vabariigi President kuulutas Amnestiaseaduse välja 6. mail 1938. Selle seaduse alusel vabanesid kõik Eesti poliitvangid 7. mail 1938. Osa vapside juhte, sealhulgas Andres Larka, olid vanglast vabanenud juba eelmisel aastal. ==Vapside suhtumine erakondadesse== Vapsid vastandasid end vahettegemata Eesti erakondadega, võrreldes neid muuseas [[täi]]de ja [[koolera]]bakteritega ("...kuna erakondlus on parasitism, siis selle "väljaarendamine" on niisama hea, kui hakata täisid ja koolerabaktereid nuumama, et neist lihaloomi saada, ja sellega toitluskriisi lahendada."<ref>T. V. Ülearusused Eesti rahva krae vahel. Võitlus, 30. jaanuar 1934, nr. 13, lk. 4.</ref>) Ka "Võitluse" karikatuurides ei säästetud ühtegi Eesti mõjukamat erakonda. Nii on [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvuslikku Keskerakonda]] isikustatud järgmiselt: "Keskerakonna tanta – esineb harilikult sümboolse koodiga ([[Jaan Tõnisson|vana Jaani]] valitsemise scepter). Hüsteeriline vanapiiga, kes oma elu pettumused ja äpardused kallab välja sapises laimujuttude luuletamises, kohviklatši levitamises ja hädakisa tegemises. Tema näeb igal pool vaenlasi ja riigikukutajaid, satub siis närvivapustusse ja sonib olematuist asjust, tekitades asjata ärevust. Kas ei tunne teie seda hüsteerilist vana inimest ära "Postimehe" ja "Vaba Maa" laimujuttudes, neurootilistes juhtkirjades, keskerakonna tegelaste paanikat tekitavais kihutuskõnedes, aluseta mässujuttudest, mille tagajärjel kuulutati välja kaitseseisukord jne.”<ref>-ie- Meie erakonnad karrikatuurides. Võitlus, 10. veebruar 1934, nr. 18, lk. 4.</ref> (Seevastu enesekujutus oli vapsidel väga positiivne: "Vabadussõjalaste karikeerivale pildile ei saagi anda negatiivsete omaduste olevuse kujutust, sest vabadussõjalaste leeri kuulub inimesi igast rahvakihist. See on Eesti rahvas ise, ja sellepärast võib selle kujutus ainult olla positiivne: Eesti mees oma lihtsuses ja aususes, energiline ja nooruslik, karm ja õiglane."<ref>samas</ref>) [[Pekka Erelt]]i väitel vastandusid vapsid eriti teravalt sotsidele, kelles nähti karjeriste, vargaid ja riigireetureid: "Punasotside erakond on mahutanud endasse kõige rohkem karjeriste, politilisi kaupmehi ja riigiäraandjaid. Kus on viletsus, häda ja rasked kannatajad - seal on kõige suurem lõikus punasotsidel, sest nende politika on samasugune kui surma tööpäev," kirjutas ajaleht Võitlus jaanuaris 1933.{{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus]] *[[Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit]] *[[Tallinna Lahinguvendade Klubi]] *[[Lapua liikumine]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ObuVC">Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, nr.42, 1. juuni 1974, lk 11</ref> }} == Kirjandus == * [[Rein Marandi|Marandi, Rein]] "Must-valge lipu all : Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937. 1. Legaalne periood (1929–1934)" Stockholm : Centre for Baltic Studies at the University of Stockholm, 1991 * Marandi, Rein "Must-valge lipu all : Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937. II, Illegaalne vabadussõjalus (1934–1937)" Stockholm : Department of Baltic Studies at the Stockholm University, 1997 *[[Andres Kasekamp]] «The Radical Right in Interwar Estonia» Palgrave USA (United States), 2003 *[[Arnold Schulbach]]. Vabside elu keskvanglas. Vaba Maa, 6. aprill 1934, nr. 79, lk. 1. == Välislingid == {{Commons|Category:Vaps Movement}} *[http://vapsid.weebly.com/ Eesti Vabadussõjalaste Liit] === Ajakirjandus === *[[Hanneli Rudi]]: [https://www.postimees.ee/93508/ajaloolane-vapside-ja-natside-vahele-ei-saa-panna-vordusmarki "Ajaloolane: vapside ja natside vahele ei saa panna võrdusmärki"] Postimees, 12. märts 2009 *[[Andres Adamson]]: [https://arvamus.postimees.ee/4211579/ajaloolane-ka-vapsid-ise-pidasid-end-fasistideks "Ajaloolane: ka vapsid ise pidasid end fašistideks"] Postimees, 18. august 2017 [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] su7dzb2phxurkigyeggufrierrjplml 6174804 6174801 2022-08-07T09:24:26Z NOSSER 8097 /* Eesti Vabadussõjalaste Liit */ wikitext text/x-wiki [[File:Vapsid logo.png|pisi|Eesti Vabadussõjalaste Liidu liikmemärk]] '''Vabadussõjalased''' ehk lühendatult '''vabsid''' ('''vab.-s.''') või '''vapsid''' olid [[Eesti]]s aastail [[1929]]–[[1934]] järjestikku tegutsenud kolme [[organisatsioon]]i ([[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit]], [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] ja [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]) liikmed. Pärast [[Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu moodustati Eestis [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit]], mis pidi kaitsma Vabadussõja veteranide huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. [[1926]]. aastal asutati Tallinnas vabadussõjalaste liit; niisugused liidud moodustusid sõjajärgsetel aastatel ka teistes linnades. == Eesti Vabadussõjalaste Keskliit == {{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Keskliit}} Tallinna, Haapsalu ja Tapa vabadussõjalaste ühingud moodustasid [[2. juuni]]l [[1929]] [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL). Üks EVKL-i põhialgatajaid oli Vabadussõjas osalenud noor advokaat (reservnooremleitnant) [[Artur Sirk]], kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi [[1930]]. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindralmajor [[Andres Larka]]. Põhikirja järgi oli EVKL-i eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös". Alates liidu [[Vabadussõjalaste kongress|esimesest kongressist]] 1930. aastal kõlasid aga ka poliitilised seisukohavõtud – peamiselt erakondliku [[korruptsioon]]i ("lehmakauplemise") ja [[marksism]]i vastu. [[1931]]. aastal toimunud teisel kongressil sõnastati [[Eesti põhiseadus]]e muutmise nõuded: [[Riigikogu]] koosseisu vähendamine, majoritaarsed isikuvalimised, laialdaste täitevvõimu volitustega riigipea jm. [[Image:VapsMovement.jpg|thumb|left|300px|Vabadussõjalased koosolekul Pärnus, kõneleb [[Artur Sirk]]]] Üldisamaalisest sõjaveteranide liidust kujunes EVKL aastatel 1929–1933 poliitiliseks ühing, millega alates 1932. aastast võisid liituda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. Seda võimalust kasutasid eeskätt [[majanduskriis]]is kannatanud [[keskklass]], ärimehed ja haritlased. Vabadussõjalaste tähtsamad kongressid toimusid [[1931]] [[Jahimeeste Klubi]]s, [[1932]] [[Börsisaal]]is ja [[1933]] [[Estonia (teater)|Estonia]]s ja vabadussõjalaste päevad 1932 Tapal, Valgas ja Pärnus, 1933 Tartus jm.<ref name="ObuVC" /> Vapsid samastasid end 1930. aastail kogu Euroopas levinud antiparlamentaarsete liikumistega. [[Adolf Hitler|Hitleri]] võimuletulekut [[Saksamaa]]l nad algul tervitasid, kuid hiljem eitasid sidet Saksa rahvussotsialistidega. Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suleti [[sisekaitseülem]] [[Gustav Jonson]]i otsusega 11. augustil 1933. 12. augustil 1933 avaldas Rootsi ajaleht [[Aftonbladet]] esiküljel leheküljesuuruse artikli "Fascistkupp i Estland" (Fašistlik riigipööre Eestis). Artiklis öeldi, et fašistlik riigipöörde kavatsus suruti valitsuse poolt maha suurte pingutustega. Lisatud oli [[Johan Laidoner]]i pilt allkirjaga "Fašistlike sõjaorganisatsioonide liider kindral Laidoner". Järgnevail päevil ei vahetanud enam ükski Rootsi pank Eesti raha ja Rootsis tekkis usaldamatus Eesti vastu<ref>100 rida Stockholmist. [[Vaba Maa]], 20. august 1933, nr. 194, lk. 5.</ref>. Soome ajalehes [[Ajan Suunta]] kirjutati: "Eesti "seaduslik" valitsus ja keskerakonnad on ennast marksistidele ära müünud. Hinnaks olid Eesti Vabadussõjalaste Liit ning Eesti isamaaline rahvas<ref>Soome leht seisukorrast Eestis. Võitlus, 15. august 1933, nr. 68, lk. 3.</ref>." {{-}} == Eesti Vabadussõjalaste Liit == {{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Liit}} Uus vapside organisatsioon, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] registreeriti Kohtu- ja siseministeeriumis 28. oktoobril 1933. Oktoobris 1933 võeti [[rahvahääletus]]el suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogu volitusi oli tunduvalt vähendatud. Rahvale oli tagatud nii riigikogu kui presidendi valimise roll, kui õigus algatada referendumeid ja eelnõusid isegi põhiseaduse muutmiseks. Rahvahääletusele ning [[1934]]. aasta valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks (marksismi vastu võitlemise seadus), kuid see ei läinud läbi. Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus. 1934. aasta aprilliks määratud [[riigivanem]]a valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli "erakondlaste kandidaadi" kindral [[Johan Laidoner]]i, eriti tema majandustegevuse kriitika. Seati eesmärgiks saada Andres Larkale Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise puhul võimalikult palju hääli, mis oleks näidanud ülisuurt toetust vapsidele rahva seas. Larka saigi kaks korda rohkem toetusallkirju, kui teised presidendikandidaadid Päts, Laidoner ja Rei kokku (mis ei tähenda iseenesest, et ta oleks Riigivanemaks valitud). Samal ajal levisid kuulujutud, et vapsid ähvardavad Larka kaotuse korral riigipöördega ja teevad ettevalmistusi riigivõimu ülevõtmiseks vajaduse korral jõuga<ref>Artur Mägi. Kuidas valitseti Eestis. Tõrvik, Stockholm, 1951, lk. 88–89</ref>. Pinevas sisepoliitilise võitluse olukorras suleti [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] [[Johan Laidoner]]i otsusega [[12. märts]]il 1934 kaitseseisukorra kestuse ajaks ja arreteeriti sadu selle aktiviste. Liidu formaalne esimees ja riigivanema kandidaat Andres Larka jäeti arreteerimata, kuna ta oli seaduslik Riigivanema kandidaat ja liidus tegelikku tähtsust ei omanud. Kohtu- ja siseminister [[Johan Müller]]i otsusega nr. 2387 – 22. märtsist 1934 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “[[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]]” (RT 1934, 26, 101). [[Vallavolikogu|Valla-]], [[alevivolikogu|alevi-]] ja [[linnavolikogu]]dest heideti välja 916 [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine|Vabadussõjalaste Rahvaliikumise]] kandidaati. 14. aprillil 1934 väitis advokaat [[Ferdinand Karlson]] [[Riigikohus|Riigikohtus]], et pole [[demokraatia]] vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha [[Fašism|fašistlikku]] riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast<ref>Miks suleti vabadussõjalaste liit. Vaba Maa, 15. april 1934, nr. 87, lk. 1.</ref>. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta tagajärjeta, samuti kaebused [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna]] ja [[Tartu linnavolikogu]]de vabadussõjalastest [[Linnavolinik|linnavolinik]]e volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud<ref>Riigikohus jättis vabadussõjalaste kaebused tagajärjeta. Päevaleht, 16. aprill 1934, nr. 103, nr. 103, lk. 1.</ref>. 17. detsembril 1934 jõustunud [[Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus]]ega keelati tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta, kes endale võtnud või kelle kohta üldiselt tarvitati seda nimetust, samuti keelati nimetada isikuid, kes pole võtnud osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] või kes ei oma õigust [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Vabadussõja mälestusmärgi]] kandmiseks, vabadussõjalasteks või mõne sellise nimetusega, mis võiks viia arvamisele, et nimetatavad isikud on võtnud osa Vabadussõjast (isegi kui nad olid sellest tegelikult osa võtnud) <ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/12/17/10 Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus] (SK I 1938, 6, 8).</ref>. === Vapside riigipöördekatse === Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt [[riigipööre]]t, kuid praegu on ajaloolased seisukohal, et see oli tollaste võimude osav provokatsioon <ref>http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/vapside-lahendamata-saladused.d?id=27674905</ref>; vandenõulased arreteeriti 7. detsembril 1935 ja 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. [[Artur Sirk|Artur Sirgul]] õnnestus 1934 vanglast põgeneda; ta leiti surnult [[1937]] [[Luksemburg]]is (seda on tänapäeval peetud{{lisa viide}} poliitmõrvaks, kuigi Luksemburgi võimude korraldatud juurdluses loeti juhtum enesetapuks). 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> [[Vapside riigipöördekatse]] 154 süüdistatavaga kohtuistungil süüdistati<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936</ref>: [[Andres Larka]]t, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, [[Aleksander Seiman]]i, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 10 kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omavahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. Kohtu alla anti ka kaebealused: [[Kaarel Robert Pusta|Karl-Robert Pusta]], [[Juhan Vaabet|Juhan Waabet]], Hans Saar, [[Aleksander Buldas]], [[Jüri Sammul]], [[Juhan Tõrvand]], major [[Jaagup Leeman]], kapten [[Nikolai Maasing]], kapten [[Aleksander Takel]], kapten [[Albert Kuusk]], [[Lucius Treiberg]], [[Jüri Keerig]], [[Konstantin Hallik]], [[Heinrich Kubu]], [[Edgar Huberg]], [[Eduard Aller]], [[Arnold Punno]], [[Eduard Koit]], Aleksander Saar, [[Jaan Ausmees]], [[Jaan Neuberg]], [[Karl Reinbaum]], [[August Kotri]], [[Viktor Paavel]], [[Johannes Värtina]], [[Oskar Tabur]], [[Jaan Pappo]], [[Tõnis Suurkask]], [[Osvald Lillemägi]], [[Artur Evald Paulberg|Artur-Evald Paulberg]], [[Johannes Tohver]], [[Johannes Aguraijuja]], [[August Tomingas]], [[Johannes Birkfeldt]], [[Alfred Kattai]], [[Aleksander Ferdinand Kesker|Aleksander-Ferdinand Kesker]], [[Johannes Kulpson]], [[August Orro]], [[Ludvig Aleksander Malm|Ludvig-Aleksander Malm]], [[Joann Martsinkevitš]], [[Hans Arak]], [[Johannes Laagriküll]], [[August Pihlak]], [[Jüri Pipar]], [[Vassili Läheb]], [[Johannes Niit]], [[Mihkel Klaus]], [[Adolf Teder]], [[Johannes Kitsel]], [[Leopold Oskar]], [[Eduard Zeik]], [[Eduard Tannbergsen]], [[Artur Hellman]], [[Ernst Uiman]], [[Herbert August Alev|Herbert-August Alev]], [[Heinrich Nahkoi]], [[Valter Normak]], [[Oskar Piilberg]], [[Friedrich Wilhelm Hantsov|Friedrich-Wilhelm Hantsov]], [[Anton Pani]], [[Gustav Leppik]], [[Albert Aug]], [[Albert Land]], [[Jüri Rump]], [[Juhan Lusikas]], [[Heinrich Kurl]], [[Hans Riisenberg]], [[Otto Taalberg]], [[Artur Konstantin Anni|Artur-Konstantin Anni]], [[Ferdinand Albe]], [[Voldemar Sonnberg]], [[Tõnu Kure]], [[Johannes Leemet]], [[Mihkel Nurkse]], [[Voldemar Trompet]], [[Johannes Simson]], [[Arnold Friedrich Baum|Arnold-Friedrich Baum]], [[Evald Poola]], [[Aleksander Keller]], [[Reinhold Kruusement]], [[Bernhard Georg Malter|Bernhard-Georg Malter]], [[Eduard Metsavahi]], [[Jaan Tomson]], [[Elmar Kurtman]], [[Erich Bern]], [[Julius Palm]], Rein Kivi, [[Richard Rüütel]], [[Bernhard Havam]], [[Johannes Kivi]], [[Karl Johannes Rosenbaum|Karl-Johannes Rosenbaum]], [[Eduard Pajuste]], [[Edmund Dengo]], [[Kurt Nikolai Varres|Kurt-Nikolai Varres]], [[Vello Urva]], [[Rudolf Reiter]], [[Roman Rudolf Lepisto|Roman-Rudolf Lepisto]] (Lepist), [[Aleksander Rudolf Emmar|Aleksander-Rudolf Emmar]], [[Oskar Teiste]], [[Ernst Vasmuth]], [[Voldemar Kera]], [[Aleksander Elts]], Aleksander Tamm, Sergei Dutšinski, [[Voldemar Vaa]], [[Richard Ansman]], [[Heinrich Frank]], Mihkel Tamm, [[Endel Karelson]], [[Viktor Medell]], Johann Sepp, Anton Paavel, Herman Kruusement, Mart Vichterstein, Johannes Andesaar, Woldemar Ruus, Alfred-Johannes Stern, Boris-Hans Meret, Oswvald-Kristjan Mitt, Karl Viks, Karl Dobrus, Joosep Tamm, August Põltsamaa, Karl-August Täht, Johannes-Elmar Ulst, August Tasso, Adolf Mudas, Mihkel Tamman, Arnold Morin, Ewald-Raimund Arnover, Jakob Laurits ja Albert Ohvrill, süüdistauna selles, et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus kaitseseisukorra maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas leppisid kokku suletud vapside liitu kuuluvate isikutega ühiselt vägivaldsete abinõudega muuta Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorda ning vägivaldselt asendada Eesti vabariigi riigivanemale, kaitsevägede ülemjuhatajale ja valitsusliikmetele kallaletungimise teel seaduslikke võimukandjaid suletud vapside liidu esindajatega. Arnold Martinson, Johannes Ingel, Oskar Luiga ja Leopold Varret süüdistati mässunõust mitteteatamises ametiwõimudele. [[Pilt:Estonian League of Freedom Fighters - Vaps Movement - Roman salute 1.jpg|pisi|A. Larka kõne poodiumil Peetritehases]] [[21. aprill]]il [[1938]] tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud [[I Riigivolikogu]] ja kujundatud [[I Riiginõukogu]], mis võtsid Vabariigi Valitsuse ettepanekul esimese seadusena vastu [[Amnestiaseadus (1938)|amnestiaseaduse]]. Seaduses on öeldud: ''Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst.'' Vabariigi President kuulutas Amnestiaseaduse välja 6. mail 1938. Selle seaduse alusel vabanesid kõik Eesti poliitvangid 7. mail 1938. Osa vapside juhte, sealhulgas Andres Larka, olid vanglast vabanenud juba eelmisel aastal. ==Vapside suhtumine erakondadesse== Vapsid vastandasid end vahettegemata Eesti erakondadega, võrreldes neid muuseas [[täi]]de ja [[koolera]]bakteritega ("...kuna erakondlus on parasitism, siis selle "väljaarendamine" on niisama hea, kui hakata täisid ja koolerabaktereid nuumama, et neist lihaloomi saada, ja sellega toitluskriisi lahendada."<ref>T. V. Ülearusused Eesti rahva krae vahel. Võitlus, 30. jaanuar 1934, nr. 13, lk. 4.</ref>) Ka "Võitluse" karikatuurides ei säästetud ühtegi Eesti mõjukamat erakonda. Nii on [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvuslikku Keskerakonda]] isikustatud järgmiselt: "Keskerakonna tanta – esineb harilikult sümboolse koodiga ([[Jaan Tõnisson|vana Jaani]] valitsemise scepter). Hüsteeriline vanapiiga, kes oma elu pettumused ja äpardused kallab välja sapises laimujuttude luuletamises, kohviklatši levitamises ja hädakisa tegemises. Tema näeb igal pool vaenlasi ja riigikukutajaid, satub siis närvivapustusse ja sonib olematuist asjust, tekitades asjata ärevust. Kas ei tunne teie seda hüsteerilist vana inimest ära "Postimehe" ja "Vaba Maa" laimujuttudes, neurootilistes juhtkirjades, keskerakonna tegelaste paanikat tekitavais kihutuskõnedes, aluseta mässujuttudest, mille tagajärjel kuulutati välja kaitseseisukord jne.”<ref>-ie- Meie erakonnad karrikatuurides. Võitlus, 10. veebruar 1934, nr. 18, lk. 4.</ref> (Seevastu enesekujutus oli vapsidel väga positiivne: "Vabadussõjalaste karikeerivale pildile ei saagi anda negatiivsete omaduste olevuse kujutust, sest vabadussõjalaste leeri kuulub inimesi igast rahvakihist. See on Eesti rahvas ise, ja sellepärast võib selle kujutus ainult olla positiivne: Eesti mees oma lihtsuses ja aususes, energiline ja nooruslik, karm ja õiglane."<ref>samas</ref>) [[Pekka Erelt]]i väitel vastandusid vapsid eriti teravalt sotsidele, kelles nähti karjeriste, vargaid ja riigireetureid: "Punasotside erakond on mahutanud endasse kõige rohkem karjeriste, politilisi kaupmehi ja riigiäraandjaid. Kus on viletsus, häda ja rasked kannatajad - seal on kõige suurem lõikus punasotsidel, sest nende politika on samasugune kui surma tööpäev," kirjutas ajaleht Võitlus jaanuaris 1933.{{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Üleriiklik Vabadussõjalaste Ühendus]] *[[Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit]] *[[Tallinna Lahinguvendade Klubi]] *[[Lapua liikumine]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ObuVC">Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, nr.42, 1. juuni 1974, lk 11</ref> }} == Kirjandus == * [[Rein Marandi|Marandi, Rein]] "Must-valge lipu all : Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937. 1. Legaalne periood (1929–1934)" Stockholm : Centre for Baltic Studies at the University of Stockholm, 1991 * Marandi, Rein "Must-valge lipu all : Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937. II, Illegaalne vabadussõjalus (1934–1937)" Stockholm : Department of Baltic Studies at the Stockholm University, 1997 *[[Andres Kasekamp]] «The Radical Right in Interwar Estonia» Palgrave USA (United States), 2003 *[[Arnold Schulbach]]. Vabside elu keskvanglas. Vaba Maa, 6. aprill 1934, nr. 79, lk. 1. == Välislingid == {{Commons|Category:Vaps Movement}} *[http://vapsid.weebly.com/ Eesti Vabadussõjalaste Liit] === Ajakirjandus === *[[Hanneli Rudi]]: [https://www.postimees.ee/93508/ajaloolane-vapside-ja-natside-vahele-ei-saa-panna-vordusmarki "Ajaloolane: vapside ja natside vahele ei saa panna võrdusmärki"] Postimees, 12. märts 2009 *[[Andres Adamson]]: [https://arvamus.postimees.ee/4211579/ajaloolane-ka-vapsid-ise-pidasid-end-fasistideks "Ajaloolane: ka vapsid ise pidasid end fašistideks"] Postimees, 18. august 2017 [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] 4cftwq8441hi7yxf27punqtor6yp3sa Kuku Raadio 0 67312 6174729 6173661 2022-08-07T07:28:32Z OskarRand1 162064 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam | nimi = Kuku Raadio | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | aktiivne_aastetel = 1992– | sagedused = FM: 89,9–103,2 MHz | omanik = [[Duo Media Networks]] | veebilehekülg = [http://kuku.ee Kuku raadio koduleht] }} [[Fail:Raadio Kuku otsesaade 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Raadio Kuku otsesaade 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Kuku Raadio''' on aastal 1992 asutatud üle-eestiline raadiojaam. See on vanim tegutsev erakapitalil põhinev raadiojaam [[Eesti]]s{{lisa viide}}, mille asutaja ja kauaaegne omanik oli [[AS Trio LSL]]. Praegu kuulub meediakontsernile [[Duo Media Networks]]. Raadio Kuku esimesed saated jõudsid kuulajateni 1992. aasta veebruaris. Täispikka programmi hakati pakkuma alates [[1. märts|1. märtsist]] [[1992]]. Kuku Raadio tunnuslause "Raadio mõtlevale inimesele" tähendab, et raadiosaadete põhiosa moodustavad jutu- ja probleemsaated ning mahukas uudisteprogramm. Kuku Raadio algusaegadest on tänapäevani eetris "[[Kukul külas]]", "[[Välismääraja]]", "[[Keskpäevatund]]" ja hommikuprogramm (hommikusaate nimi on aastate jooksul vaheldunud). {{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2019}} ==Sagedused== * Tallinn 100,7 MHz * Tartu 100,2 MHz * Viljandi 100,8 MHz * Paide 100,5 MHz * Haapsalu 100,9 MHz * Otepää 102,4 MHz * Pärnu 89,9 MHz * Kärdla 100,4 MHz * Kuressaare 100,6 MHz * Rakvere 99,6 MHz * Rapla 103,2 MHz * Jõhvi 100,4 MHz * Muhumaa 102,0 MHz * Võru 91,8 MHz * Narva 93,2 MHz ==Kuulajaskond== Kuku Raadio kuulajaskond [[TNS Emor]]i [[Eesti|Eesti elanike]] raadiokuulamise harjumusi kaardistava raadioauditooriumi päevikuuringu järgi<ref>[https://web.archive.org/web/20090501204024/http://www.emor.ee/index.html?id=1718 TNS Emor raadioauditooriumi päevikuuring], TNS Emori koduleht, vaadatud 5.11.2008</ref>: {| class="wikitable sortable" ! Aasta, periood !! Kuulajaid !! Kuulajaid (%) !! Koht |- | [[2005]], sept–nov|| 143 000 || 12,9 || 7. |- | [[2006]], sept–nov || 141 000 || 12,7 || 6. |- | [[2007]], sept–nov || 136 000 || 12,4 || 6. |} ==Tegijad== ===Peatoimetajad=== * 1992–1997 [[Erki Berends]] * 1997–2000 [[Harri Tiido]] * 2000–2003 [[Merlis Nõgene]] * 2003–2011 [[Janek Luts]] * 2011–2020 [[Hindrek Riikoja]] * 2020–2021 [[Ainar Ruussaar]] * 2021- [[Madis Kimmel]] ===Toimetajad=== 2013. aasta veebruari seisuga.<ref name="Kuku Raadio kodulehy - toimetus">[http://www.kuku.ee/?pid=5&lang=1 Kuku Raadio koduleht], vaadatud 6.11.08</ref> [[Ulla Länts]] (vanemtoimetaja), [[Madis Ligi]] (vanemtoimetaja), [[Kristi Kool]], [[Rohke Debelakk]], [[Rein Pärn]], [[Timo Tarve]], [[Siiri Mihkelson]], [[Robert Rool]], [[Lauri Kool]], [[Liis Laidmets]], [[Mart Pukk]], [[Ruth Tiidemann]] ===Saadete toimetajad=== 2013. aasta märtsi seisuga.<ref name="Kuku Raadio koduleht - toimetus">[http://www.kuku.ee/?pid=5&lang=1 Kuku Raadio koduleht], vaadatud 6.11.08</ref> [[Henrik Roonemaa]] ("[[Digitund]]"), [[Aleksei Turovski]] ("[[Loomult loom]]"), [[Pavel Ivanov]] ("[[Kirillitsas Eesti]]"), [[Erki Berends]] ("[[Ärataja]]"), [[Rasmus Kagge]] ("Ärataja"), [[Hardo Aasmäe]] ("[[Raadioentsüklopeedia]]"), [[Priit Hõbemägi]] ("[[Keskpäevatund]]"), [[Hannes Hanso]] ("[[Välismääraja]]"), [[Tõnis Erilaid]] ("[[Lahe laupäevahommik]]"), [[Küllike Rooväli]] ("[[Meretund]]"), [[Jüri Aarma]] ("[[Publikumärk]]"), [[Jüri Kuuskemaa]] ("[[Memori]]a"), [[Meelis Atonen]] ("Nädala tegija"), [[Kärt Anvelt]] ("Nädala tegija"), [[Mart Pukk]] ("Saade"), [[Vallo Toomet]] ("Majandusruum"), [[Peep Pahv]] ("[[Mehed ei nuta]]"), [[Madis Vaikmaa]] ("Delfi kiirtund"), [[Ainar Ruussaar]] ("Pressiklubi"), [[Ülle Madise]] ("[[Vanamehed kolmandalt]]"), [[Siiri Mihkelson]], [[Aivar Hundimägi]] ("Äripäev Eetris"), [[Neeme Korv]] ("[[Vahetund Postimehega]]"), [[Erki Kert]] ("Buum"), [[Margus Maidla]] ("[[Kukkuv õun]]"), [[Kersti Kaljulaid]] ("[[Eurominutid]]"), [[Mart Valner]] ("Ilmaparandaja"), [[Henri Murakas]] ("Muusika sinu kõrvale"), [[Hindrek Riikoja]] ("Pressiklubi"), [[Lasse Lehis]] ("Maksumaksja"), [[Mart Parve]] ("Digitund"), [[Jaan Martinson]] ("Mehed ei nuta"), [[Tarmo Paju]] ("Mehed ei nuta"), [[Andrei Korobeinik]] ("Restart"), [[Henrik Haavik]] ("Restart"), [[Liis Laidmets]] ("Publikumärk"), [[Ave-Marleen Rei]] ("Vanemuise veerand"), [[Ulla Länts]] ("Raadioekspress"), [[Timo Tarve]] ("Ärataja"), [[Madis Ligi]] ("Maatund"), [[Küllo Arjakas]] ("Nädala raamat"), [[Rein Pärn]], [[Kristi Kool]] ("Eestlased Euroopas") ===Endised saatejuhid, ajakirjanikud, toimetajad=== Kuku Raadios on töötanud teisigi [[ajakirjanik]]ke, [[raadiosaatejuht]]e, [[diskor]]eid ja muude valdkondade [[kultuur]]itegelasi, näiteks [[Tiit Karuks]], [[Hannes Rumm]], [[Hans H. Luik]], [[Rein Lang]], [[Hubert Veldermann]], [[Urmas Reitelmann]], [[Hannes Astok]], [[Tiit Karuks]], [[Priit Kuusk]], [[Jaan Rõõmussaar]], [[Kiur Aarma]], [[Tiina Kaalep]], [[Kadri Hinrikus]], [[Olaf Suuder]], [[Tiina Joosu]], [[Piret Salum]], [[Kirke Ert]], [[Raivo Järvi]] , Kalle Mälberg, Raivo Rimm jne. Ka palju nimekaid muusikuid ja näitlejaid: [[Ivo Linna]], [[Tõnis Mägi]], [[Gunnar Graps]], [[Jaan Elgula]], [[Toomas Lunge]], [[Andres Raag]], [[Tõnu Timm]] jne. == Vaata ka == *"[[Loodusajakiri (saade)|Loodusajakiri]]" * [[Eesti raadiojaamade loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kuku.ee/ Kuku Raadio veeb] * [http://www.eestimeedia.ee/ettevotted-ja-brandid/eesti-ettevotted/as-trio-lsl/raadio-kuku Info AS Eesti Meedia kodulehel] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] [[Kategooria:Kuku Raadio| ]] drdgsf0jzc58b9avybe42aolfk4kfwa Alar Karis 0 68690 6174615 6174120 2022-08-06T19:54:22Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alar Karis | pildi nimi = Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg | pildi seletus = Alar Karis (2022) | amet=6. [[Eesti president]] | ametiajaalgus= [[11. oktoober]] [[2021]] | ametiajalõpp= | eelmine = [[Kersti Kaljulaid]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor | ametiajaalgus2 = [[8. aprill]] [[2018]] | ametiajalõpp2 = [[7. september]] [[2021]] | eelmine2 = [[Tõnis Lukas]] | järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]] | ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2013]] | ametiajalõpp3 = [[7. aprill]] [[2018]] | eelmine3 = [[Mihkel Oviir]] | järgmine3 = [[Janar Holm]] | amet4 = [[Tartu Ülikool]]i rektor | ametiajaalgus4 = [[1. juuli]] [[2007]] | ametiajalõpp4 = [[30. juuni]] [[2012]] | eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | järgmine4 = [[Volli Kalm]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Sirje Karis]] | vanemad = [[Harry Karis]] | lapsed = [[Kristjan Karis]], [[Martin Karis]], Kristin Karis | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]] | töökohad = | tuntumad_tööd = | doktoritöö = | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]] }} }} '''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]], alates 11. oktoobrist 2021 [[Eesti Vabariigi president]]. Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i [[rektor]]. Aastatel [[2013]]–[[2018]] oli ta [[riigikontrolör]] ning alates aprillist 2018 [[Eesti Rahva Muuseum]]i [[direktor]]. == Elulugu == === Haridus === [[Fail:Alar Karis.jpg|pisi|Karis 2008. aastal [[Tartu Ülikooli rektor]]ina.]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019]] [[Fail:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|Alar Karis (2021)]] Karis lõpetas [[1976]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name=MHG_Alumni /> ja [[1981]]. aastal [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] veterinaariateaduskonna. Hiljem täiendas ta end mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name=KesMisKus /> Akadeemiliselt on ta alates [[2010]]. aastast [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. === Töökäik === 1981. aastast kuni 1987. aasta lõpuni töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesit Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi]] juures, misjärel jätkas alul teadurina (1987–1990) ning seejärel vanemteadurina (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] all töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS">{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |Pealkiri=CV: Alar Karis |Väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |Kasutatud=5. august 2022}}</ref> 1991. aastast alates oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Rahvuslik Meditsiini Instituut|Rahvuslikus Meditsiini Instituudis]] [[London]]is Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is [[Rotterdam]]is [[Holland]]is.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni oli erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. [[1999]]. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> Aastatel [[2003]]–[[2007]] oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name=KesMisKus /><ref name="ETIS" /> Samas jätkas ta 2005. aastast ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professorina, lahkudes ametist alles 2018. aastal.<ref name="ETIS" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlastest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name=KesMisKus /> [[31. mai]]l 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta [[1. juuli]]l. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name=KesMisKus /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba [[18. jaanuar]]il 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name=KesMisKus /> Ametlik üleandmistseremoonia toimus [[3. juuli]]l, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s [[31. august]]il 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name=KesMisKus /> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud. Tema töö sellel ametikohal lõppes [[30. juuni]]l [[2012]]. 2010. aastal nimetati Alar Karis [[Tšiili]] Vabariigi aukonsuliks.{{lisa vide}} [[26. märts]]il 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name=PM /> [[2017]]. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.{{lisa viide}} Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> {{kas|[[6. veebruar]]il 2021}} valiti Karis Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.{{lisa viide}} 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendiks]], ta asus ametisse 11. oktoobril. ===Visiidid presidendina=== ====Välisvisiidid==== {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 14. oktoobril 2021 kohtus ta [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, lisaks külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. ==Kirjutisi== *[http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 *[https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. EPL, 11. veebruar 2009 *[https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 *[https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. EPL, 30. oktoober 2009 ==Tunnustus== *2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2008 – Belgia Kuningriigi Leopold II orden (komandör) *2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] *2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] *2019 – Läti [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name=vestnesis2019 /> *2019 – Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk *2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] ==Isiklikku== Alar Karise isa on [[fütopatoloog]] [[Harry Karis]].<ref name=EE14 /> Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja on alates 2018. aastast [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor. Neil on täiskasvanud pojad [[Kristjan Karis|Kristjan]] ja [[Martin Karis|Martin]], täiskasvanud tütar ja viis lapselast.<ref name=delfi_lugu /><ref name=ViljaK /> Karis oli 1979–1989 tegutsenud kantriansambli [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] liige, kus ta mängis [[viiul]]it.<ref name=Rentaablus /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MHG_Alumni>{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee }}</ref> <ref name=KesMisKus>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 153–154</ref> <ref name=PM>[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name=EE14>''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name=delfi_lugu>[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name=ViljaK>{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name=Rentaablus>{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name=vestnesis2019>Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8?fbclid=IwAR3GqbpzV1qFCnBDvuyfmYVoL5BdbaieDsNrTyJeeECqG6M2tnnuvtzOyWM Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} *[https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] *{{ETIS}} *Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] *[[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 *Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 *Mirko Ojakivi. [https://epl.delfi.ee/eesti/a?id=51176713 "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 ===Artiklid, intervjuud=== * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Pm, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] Err, 27.november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] qdyibjqkrloj5nuse0oipssbtrbujar 6174713 6174615 2022-08-07T07:13:02Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alar Karis | pildi nimi = Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg | pildi seletus = Alar Karis (2022) | amet=6. [[Eesti president]] | ametiajaalgus= [[11. oktoober]] [[2021]] | ametiajalõpp= | eelmine = [[Kersti Kaljulaid]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor | ametiajaalgus2 = [[8. aprill]] [[2018]] | ametiajalõpp2 = [[7. september]] [[2021]] | eelmine2 = [[Tõnis Lukas]] | järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]] | ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2013]] | ametiajalõpp3 = [[7. aprill]] [[2018]] | eelmine3 = [[Mihkel Oviir]] | järgmine3 = [[Janar Holm]] | amet4 = [[Tartu Ülikool]]i rektor | ametiajaalgus4 = [[1. juuli]] [[2007]] | ametiajalõpp4 = [[30. juuni]] [[2012]] | eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | järgmine4 = [[Volli Kalm]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Sirje Karis]] | vanemad = [[Harry Karis]] | lapsed = [[Kristjan Karis]], [[Martin Karis]], Kristin Karis | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]] | töökohad = | tuntumad_tööd = | doktoritöö = | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]] }} }} '''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]], alates 11. oktoobrist 2021 [[Eesti Vabariigi president]]. Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i [[rektor]]. Aastatel [[2013]]–[[2018]] oli ta [[riigikontrolör]] ning alates aprillist 2018 [[Eesti Rahva Muuseum]]i [[direktor]]. == Elulugu == === Haridus === [[Fail:Alar Karis.jpg|pisi|Karis 2008. aastal [[Tartu Ülikooli rektor]]ina.]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019]] [[Fail:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|Alar Karis (2021)]] Karis lõpetas [[1976]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name=MHG_Alumni /> ja [[1981]]. aastal [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] veterinaariateaduskonna. Hiljem täiendas ta end mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name=KesMisKus /> Akadeemiliselt on ta alates [[2010]]. aastast [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. === Töökäik === 1981. aastast kuni 1987. aasta lõpuni töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesit Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi]] juures, misjärel jätkas alul teadurina (1987–1990) ning seejärel vanemteadurina (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] all töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS">{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |Pealkiri=CV: Alar Karis |Väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |Kasutatud=5. august 2022}}</ref> 1991. aastast alates oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Rahvuslik Meditsiini Instituut|Rahvuslikus Meditsiini Instituudis]] [[London]]is Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is [[Rotterdam]]is [[Holland]]is.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. [[1999]]. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> Aastatel [[2003]]–[[2007]] oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name=KesMisKus /><ref name="ETIS" /> Samas jätkas ta 2005. aastast ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professorina, lahkudes ametist alles 2018. aastal.<ref name="ETIS" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlastest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name=KesMisKus /> [[31. mai]]l 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta [[1. juuli]]l. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name=KesMisKus /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba [[18. jaanuar]]il 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name=KesMisKus /> Ametlik üleandmistseremoonia toimus [[3. juuli]]l, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s [[31. august]]il 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name=KesMisKus /> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud. Tema töö sellel ametikohal lõppes [[30. juuni]]l [[2012]]. 2010. aastal nimetati Alar Karis [[Tšiili]] Vabariigi aukonsuliks.{{lisa vide}} [[26. märts]]il 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name=PM /> [[2017]]. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.{{lisa viide}} Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> {{kas|[[6. veebruar]]il 2021}} valiti Karis Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.{{lisa viide}} 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendiks]], ta asus ametisse 11. oktoobril. ===Visiidid presidendina=== ====Välisvisiidid==== {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 14. oktoobril 2021 kohtus ta [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, lisaks külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. ==Kirjutisi== *[http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 *[https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. EPL, 11. veebruar 2009 *[https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 *[https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. EPL, 30. oktoober 2009 ==Tunnustus== *2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2008 – Belgia Kuningriigi Leopold II orden (komandör) *2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] *2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] *2019 – Läti [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name=vestnesis2019 /> *2019 – Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk *2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] ==Isiklikku== Alar Karise isa on [[fütopatoloog]] [[Harry Karis]].<ref name=EE14 /> Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja on alates 2018. aastast [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor. Neil on täiskasvanud pojad [[Kristjan Karis|Kristjan]] ja [[Martin Karis|Martin]], täiskasvanud tütar ja viis lapselast.<ref name=delfi_lugu /><ref name=ViljaK /> Karis oli 1979–1989 tegutsenud kantriansambli [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] liige, kus ta mängis [[viiul]]it.<ref name=Rentaablus /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MHG_Alumni>{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee }}</ref> <ref name=KesMisKus>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 153–154</ref> <ref name=PM>[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name=EE14>''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name=delfi_lugu>[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name=ViljaK>{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name=Rentaablus>{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name=vestnesis2019>Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8?fbclid=IwAR3GqbpzV1qFCnBDvuyfmYVoL5BdbaieDsNrTyJeeECqG6M2tnnuvtzOyWM Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} *[https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] *{{ETIS}} *Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] *[[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 *Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 *Mirko Ojakivi. [https://epl.delfi.ee/eesti/a?id=51176713 "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 ===Artiklid, intervjuud=== * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Pm, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] Err, 27.november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] m396vsznuhvaen5j8uretzfukods1b6 Mall:Saar 10 71567 6174625 5576322 2022-08-06T20:15:34Z WikedKentaur 464 osm wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt3 = Koordinaadid | andmed3 = {{koord |text=/ |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} }}{{{pindala viide|}}} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> h9fugk3qdtzpbj2ogce5jmny20nvt8c 6174631 6174625 2022-08-06T20:19:32Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt3 = Koordinaadid | andmed3 = {{koord |text=/ |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} }}{{{pindala viide|}}} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | suum = {{{suum|}}} | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> tavihj4epl4zkexvemnsspkdtopc6z8 6174685 6174631 2022-08-07T05:20:30Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = width:260px; background: white; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span style="font-size:90%">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; padding:.2em .5em; | andmestiil = padding:.2em .5em; | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}} }}{{{pindala viide|}}} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span style="font-size:90%">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span style="font-size:90%">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br />{{#iferror:<span style="font-size:90%">{{#ifexpr:{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}}<{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}| {{formatnum:{{#expr:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}/{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}} round 1}} }} | <1 }} in/km²</span>}}}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | suum = {{{suum|}}} | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }} {{koord |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 53g99kbk59vwr7f9p83jrxujdjntkii Ostrava 0 74603 6174603 6076970 2022-08-06T19:24:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ostrava | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Ostrava | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Ostrau | nimi3_keel = poola | nimi3 = Ostrawa | pilt = Masarykova_namesti_Ostrava_2009.JPG | pildiallkiri = T. G. Masaryki väljak Ostravas | lipp = Flag of Ostrava.svg | lipu_link = [[Ostrava lipp]] | vapp = Ostrava CoA CZ.svg | vapi_link = [[Ostrava vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Ostrava''' ([[saksa keel]]es ''Ostrau'', [[poola keel]]es ''Ostrawa'') on linn [[Tšehhi]]s, [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonna]] keskus. Ostrava on elanike arvult kolmas linn Tšehhi Vabariigis.<ref>[https://www.vsb.cz/en/study/life-in-ostrava/ Life in Ostrava] VSB - Technical University of Ostrava</ref> == Linnaosad == Ostrava jaguneb 23 linnaosaks: {{veergude loend|laius=20em| * Hošťálkovice * Hrabová * Krásné Pole * Lhotka * Mariánské Hory a Hulváky * Martinov * Michálkovice * Moravská Ostrava a Přívoz * Nová Běla * Nová Ves * Ostrava-Jih * Petřkovice * Plesná * Polanka nad Odrou * Poruba * Proskovice * Pustkovec * Radvanice a Bartovice * Slezská Ostrava * Stará Běla * Svinov * Třebovice * Vítkovice }} == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em| * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Volgograd]], [[Venemaa]] (1947) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Coventry]], [[Suurbritannia]] (1957) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Kattowitz]], [[Poola]] (1960) * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Dresden]], [[Saksamaa]] (1971) * {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Split]], [[Horvaatia]] (1976) * {{riigi ikoon|Kreeka}} [[Pireus]], [[Kreeka]] (1997) * {{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Košice]], [[Slovakkia]] (2001) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Miskolc]], [[Ungari]] (2001) * {{riigi ikoon|USA}} [[Pittsburgh]], [[USA]] (2001) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Wodzisław Śląski maakond]], [[Poola]] (2005) * {{riigi ikoon|Kasahstan}} [[Oral]], [[Kasahstan]] (2008) * {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Donetsk]], [[Ukraina]] (2009) }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.ostravainfo.cz/index.php?akce=guide&lang=2/ Ostrava infokeskus] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Morava-Sileesia maakond]] ctyzchsqeeubf5r7jt6nx5esv3ma1xt České Budějovice 0 74606 6174770 5981217 2022-08-07T08:12:13Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = České Budějovice | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | České Budějovice | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Budweis | | pilt = Ceske-Budejovice-town-hall.jpg | pildiallkiri = České Budějovice raekoda | lipp = Flag of Ceske Budejovice.svg | lipu_link = [[České Budějovice lipp]] | vapp = CB_znak.png | vapi_link = [[České Budějovice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''České Budějovice''' ([[saksa keel]]es ''Budweis'') on linn [[Tšehhi]]s, [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonna]] ja [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonna]] keskus. Kuningas [[Otakar II]] asutas České Budějovice [[1265]]. aastal.<ref>[https://www.c-budejovice.cz/en/history History] Statutární město České Budějovice</ref> České Budějovice vanalinn on alates [[1. aprill]]ist [[1980]] ajalooline linnakaitsereservaat.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/ceske-budejovice-84233 České Budějovice : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> ==Vaata ka== *[[Lõuna-Tšehhi ülikool České Budějovices]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad|Ceske Budejovice]] [[Kategooria:Lõuna-Tšehhi maakond]] 34mktsd3gol6mibltc9u0vxbazwp2y8 Zetod 0 83137 6174599 6173864 2022-08-06T19:10:36Z 81.90.113.221 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = | pilt = Zetod 2007.jpg | pildi_kirjeldus = Ansambel Zetod 2007. aastal | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Setumaa]] | stiil = [[pärimusmuusika]], [[folkrokk]] | tegev = 2003–... | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = {{URL|https://zetod.ee/}} | koosseis = [[Jalmar Vabarna]], [[Jaanus Viskar]], [[Artur Linnus]], [[Matis Leima]], [[Martin Kütt]] | endised_liikmed = }} '''Zetod''' on viiest [[Setumaa]]lt pärit [[setud|setu]] noormehest koosnev Eesti [[pärimusmuusika]]- ja [[Folkrokk|folkrokkansambel]]. Ansambel alustas loomingulist tegevust 2003. aastal. Ene Lukka-Jegikjani idee kutsuda kokku seto poiste bänd leidis Värska Kultuurikeskuse juhatajalt positiivset tuge ning juhendaja [[Kristjan Priks]]i eestvedamisel alustas ansambel, tollal noortebänd, [[seto rahvalaulud]]e arranžeerimisega. Zetod on tänaseks üllitanud neli albumit: "[[Lätsi vällä kaema]]" (2005), "[[Lätsi tarrõ tagasi]]" (2008), "[[Lätsi sanna]]" (2010), "[[Lätsi kõrtsu]]" (2013), "Lätsi liina" (2018), "Traadilda live at Treski küün" (2020), "Lätsi pitto" (2022). Tänu teisele plaadile kasvas ansambli populaarsus jõudsalt. Zetod said [[Eesti_Muusikaauhinnad#2009|2009. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel]] [[Aasta Etno/Folk Artist|Aasta Etno/Folk Artisti]] auhinna. "Lätsi sanna" nomineeriti 2010. aasta parimaks etno-/folkalbumiks, "Lätsi kõrtsu" võitis selle auhinna 2014. aastal. Festival Viru Folk otsustas Aasta Popmuusikaauhinnad galal anda kollektiivile Kuldne Plaat pärimusmuusika populariseerimise eest, aastal 2011 pärjati Zetod aga Kuldse Plaadiga aasta ansambliks. 2009. aastal Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Raadio 2 koostööl välja antud kaheksast etnokulbist kogusid Zetod kuus, 2010. aastal ühe. Ansambel on esinenud mitmetel pärimusmuusika festivalidel Eestis ([[Viljandi pärimusmuusika festival]], [[Võru folkloorifestival]], [[Hiiu folk]], [[Märjamaa Folk]], [[Viru Folk]]), samuti erinevatel rokkmuusika festivalidel (Rabarock, Kapa Rock) ning Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal, Belgias, Poolas ja Venemaal. [[Ando Kiviberg]] on ansamblit kirjeldades öelnud, et "Zetod on noored nägusad poisid, kes mõjuvad "peavoolutajate" kõrval tänu eriomasele kultuuritaustale eksootilisena. Lisaks lavaline sarm, järjest paranev pillimänguoskus ning maitsekad, nutikad ja vägised rahvalaulude-pillilugude "traadised" seaded, mis tekitavad pärimusmuusikavõõramaski kuulajas põnevust ja ka äratundmist. Kindlasti on Zetod oma eeskujuga inspireerivad ning seega ülioluline pärimusmuusikale tähelepanu tõmbaja."<ref>[https://www.folk.ee/otsing?searchword=Zetod&searchphrase=all Zetod ja Viljandi Pärimusmuusika Festival] Eesti Pärimusmuusika Keskuse veebilehel.</ref> ==Diskograafia== ; Stuudioalbumid * "Lätsi vällä kaema" (2005) * "Lätsi tarrõ tagasi" (2008) * "Lätsi sanna" (2010)<ref>Maarja Pakats. [http://lounaleht.ee/?page=1&id=4666 Zetode uus plaat kutsub kuulajad sauna vihtlema]. Lõunaleht, 17. juuni 2010</ref> * "Lätsi kõrtsu" (2013) * "Lätsi liina" (2018) *"Traadilda live at Treski küün" (2020) *"Lätsi pitto" (2022) ; Singlid * "Merekosilased" (2009)<ref>[http://www.ohtuleht.ee/346366 Zetodel valmis uus singel "Merekosilased"], ''Õhtuleht'', 16. september 2009</ref> *"Kats sõsar kargasõ" (2009) * "Lätsi kõrtsu" (2012) * "Petseri palaminõ" (2015) * "Siro, siro, sitakõnõ" (2017) * "Kost Ti Peri" (2022) * "Haavaoksa räpp" (2022) == Koosseis == * [[Jalmar Vabarna]] – akustiline kitarr, elektrikitarr, [[karmoška]], ''[[cabasa]]'', laul * [[Jaanus Viskar]] – basskitarr, laul * [[Artur Linnus]] – akordion, laul * [[Matis Leima]] – viiul, karmoška, laul * [[Martin Kütt]] – trummid, [[kasttrumm]] ==Tunnustus== *[[Etnokulp]] 2020: ehe pärimusmuusika *[[Etnokulp]] 2020: aasta muusik, Jalmar Vabarna *[[Etnokulp]] 2018: aasta artist *[[Etnokulp]] 2018: aasta lugu, Zetod "Ilmarikas" *[[Etnokulp]] 2018: aasta muusik, Jalmar Vabarna *[[Etnokulp]] 2015: aasta muusik, Jalmar Vabarna *[[Etnokulp]] 2013: aasta album, Zetod "Lätsi kõrtsu" *[[Etnokulp]] 2013: aasta kollektiiv *[[Etnokulp]] 2013: aasta lugu, Zetod "Sõda om lännu' sõudõmahe" *[[Etnokulp]] 2011: aasta ansambel *[[Etnokulp]] 2011: aasta muusik, Jalmar Vabarna *[[Etnokulp]] 2011: aasta album, Zetod "Lätsi sanna" *[[Etnokulp]] 2010: aasta kollektiiv ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.zetod.ee Zetode ametlik koduleht] *[https://www.facebook.com/zetodofficial Zetod Facebookis] *[https://open.spotify.com/artist/2NitYjQIt9BHYH7K4Rj5YQ?si=aEeWqdamQwaj9SDBBmC8MQ Zetod Spotifys] *[https://www.instagram.com/zetodmusic/ Zetode Instagram] *[https://www.youtube.com/user/ZetodOfficial Zetod Youtube'is] [[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]] [[Kategooria:Setu kultuur]] a43ssy9wwc6n9x438xu4jqpq6t5w9wv Arutelu:Reporter (Kanal 2) 1 83368 6174402 5158026 2022-08-06T12:00:15Z Andres 5 wikitext text/x-wiki selle artikli pealkiri peaks olema Reporter (saade) või Reporter (Kanal2). --[[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 18. aprill 2007, kell 17:41 (UTC) : Siin peab olema artikkel elukutsest. Reporter kui teatud tüüpi ajakirjanik. [[Kasutaja:Siim|Siim]] 18. aprill 2007, kell 17:42 (UTC) ::''Reporter on Eesti '''vaadatuim''' uudistemagasin...'' Igasugused reitingud on muutuv nähtus. Kui täna ollakse vaadatuim uudistesaade, siis aasta tagasi ta seda ei olnud ja aasta edasi me ka ei tea kas ta selleks jääb. Seepärast tuleks need asjad kirjutada kuidai niimoodi, et ei peaks vastavalt reitingu muutusele artiklit ringi tegema hakkama.[[Kasutaja:Akra|Akra]] 18. aprill 2007, kell 18:12 (UTC) ---- Siin on personali kaasajastatud, aga vanad andmed on kadunud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. august 2011, kell 03:22 (EEST) Nüüd jälle sama lugu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 11:31 (EET) ---- Mis asi on uudistemagasin? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. september 2013, kell 22:53 (EEST) ---- Vanad andmed tuleks kuidagi alles jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2022, kell 15:00 (EEST) On ka vist saatega seotud portaal: [https://reporter.postimees.ee/] --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 30. november 2018, kell 16:42 (EET) hsakpi3l611i0yupoe1kbhsnz4afb6e Liina Olmaru 0 86116 6174704 5793800 2022-08-07T06:58:53Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Liina-Riin Olmaru''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1967]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]]. == Elulugu == Liina sündis aastal 1967 [[Rein Olmaru]] ja [[Linda Olmaru]] (sündinud Kuusma) peres. Aastal [[1985]] lõpetas ta [[Rakvere 1. Keskkool]]i, aastal [[1989]] läbis [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod|Vanemuise õppestuudio]]. [[1996]]. aastal lõpetas ta [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] pedagoogikaosakonna. Aastail 1989–1998 mängis ta [[Teater Vanemuine|Vanemuises]], 1989–1992 osales ka [[Tartu Lasteteater|Tartu Lasteteatri]] töös, aastatel 1998–2007 mängis ta [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]. Aastatel [[2007]]–[[2010]] töötas Liina Olmaru [[Ugala]]s. Augustist 2010 kuni suveni 2012 oli ta taas Vanemuise teatri draamanäitleja. Seejärel on ta tegutsenud vabakutselise näitlejana. Liina on osalenud ka telelavastustes, näiteks sarjas "[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]". Liina abikaasa on näitleja [[Indrek Sammul]]. Neil on lapsendatud pojad Theodor ja Timotheus ning tütar Susanna. == Rollid Ugalas == *"Anna Karenina" (vürstitar Kitty Štšerebatskaja) *"Haldjakuninga kingitus" (printsess Lagle) *"Kunst" (Iivan) *"Kolm õde" (Olga) == Tunnustus == *[[1995]] – [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] *1995 – Tartu Illegaardi klubi auhind *[[1998]] – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] *[[2000]] – [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia]] (nähtavat ja nähtamatut maailma ühendava hapra silla kõrgprofessionaalse ja tundetäpse ületamise eest) *[[2001]] – [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] *2001 – "Draama 2001" Raudroosi auhind *2003 – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] {{JÄRJESTA:Olmaru, Liina}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] d8oe3hbztoqxcovzc4y6gn9sfuaxzcm Aksi 0 88825 6174639 5891160 2022-08-06T20:25:02Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aksi (täpsustus)]].}} {{Saar | nimi = Aksi | pilt = Aksi (Maa-amet kaldaerofoto 20200329 ID2918571).jpg | pildiallkiri = Aksi Maa-ameti kaldaerofotol | veekogu = [[Soome laht]] | pindala = 0,59 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-912011486}}, vaadatud 15. juunil 2019.</ref> | pikkus = 2,3 | laius = 0,5 | rannajoone pikkus = 4,9 | kõrgus = 4,3 | rahvaarv = 0 | iso piirkond = EE-37 | osm = pind | suum = 9 }} '''Aksi''' (varem kirjakeeles ka ''Äksi'')<ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=aksi&F=M&C06=en Aksi]. Eesti kohanimeraamat.</ref> on 59 [[hektar]]i suurune saar [[Põhja-Eesti]]s [[Soome laht|Soome lahes]], [[Prangli]] saarest 3 kilomeetrit [[kagu]] pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks. ==Nimi== [[Rootsi keel]]es nimetati saart ''Lilla Wrangelsö'' ja [[saksa keel]]es ''Klein-Wrangelsholm''. Aksi [[eesti keel|eestikeelse]] nime päritolu on teadmata. [[17. sajand]]i teise poole rootsikeelsel kaardil on kasutatud nimekuju ''Hackesahr'', millest võis tuleneda hilisem Aksi. Nimi võib tuleneda [[hahk|haha]] nimest või [[soome keel|soomekeelsest]] sõnast ''haaksi'', mis tähendab '[[laev]]a' või '[[paat]]i'.<ref>Tõnu Viik. [https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/viimsi-valla-kohanimed-prangli-ja-aksi?id=43905389 "Viimsi valla kohanimed: Prangli ja Aksi"]. Maaleht, 19. jaanuar 2011.</ref> ==Loodus== [[Fail:Aksi saar - loodeots.jpg|pisi|Aksi saare loodeots]] Saare [[pindala]] on 59 [[hektar]]it. Saare kuju on piklik, umbes 2,3 km pikk ja 500 m lai. Aksi loodeots on kivine, kaguots liivane. Saare pind on kaetud metsade ja heinamaade. Saare 12 hektari suurune [[madalsoo]] kujunes, kui luidetevaheliselt madalalt alalt juhiti väikejärvede vesi 4 kuivenduskraavi abil minema, et alasid kasutada heinamaadena. Kui elanikud saarelt lahkusid, hakkasid heinamaad soostuma. Rannikul on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad ja liivaluited. Saare kesk- ja lõunaosa katab 18,8 hektari ulatuses [[kadastik]], kohati ka [[arukaasik]]. Rohkesti kasvab [[vesi-kirburohi|vesi-kirburohtu]]. Saare idarannikul on nõmmeniidud. Saarel leidub [[nastik]]uid. Haruldastest lindudest pesitseb saarel [[merikotkas]]. Saar kuulub [[1999]]. aastast [[Prangli maastikukaitseala]] Aksi sihtkaitsevööndisse. Aksi saarel on linnukaitseala, mis kuulub koos Prangli saare osaga [[Natura 2000]] programmi loodushoiualade hulka. Turistidele on saarel lõkkeplats. <gallery> Aksi tulepaak rannalt.JPG|[[Aksi tulepaak]] rannalt Aksi kivilabürint.jpg|Aksi kivilabürint Aksi rannik.JPG|Aksi rand Aksi loodeots.JPG|Saare loodeots </gallery> ==Ajalugu== [[Fail:Aksi, varemed.JPG|pisi|Varemed Aksil]] Aksi kuulus [[Eestimaa kubermang]]u [[Harju kreis]]i [[Jõelähtme kihelkond]]a. [[1790]]–[[1953]] oli saarel alaline asustus. [[1849]] ladus [[David Weckmann]], kelle koolmeistri-laadse töö tõttu olid saareelanikud ümbruskaudsetest veidi haritumad, väikestest kividest aastaarvu ning tegi samasse kividest [[labürint|labürindi]]. [[1918]]. aastal elas saarel 46 inimest. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli saarel 5 perega küla, kus oli 24 hoonet. Aksilasi tunti heade paadi- ja mööblimeistritena, see oli ka paadiehitajate suurpere [[Aksberg]]ide kodusaar. Nende paadid ja kalapaadid, eriti mootorpaadid, olid [[20. sajand]]il hästi tuntud ja hinnatud randlaste hulgas. Ka Aksi kiiktoole peeti eriti headeks. Mõni endine saareelanik töötas veel pärast Teist maailmasõda paguluseski paadimeistrina. Ööl vastu [[25. august]]it [[1941]] ujus saarele alasti mees, kes põgenes hukkuvalt [[kaubalaev]]alt [[Eestirand]]. Paljud saarlased [[Suur põgenemine|põgenesid 1944. aastal]] [[Soome]] ja [[Rootsi]]. Küla viimased elanikud sunniti 1950. aastatel lahkuma [[NSVL|NSV Liidu]] [[piirivalve]] poolt. [[1986]]. aastal rajati saare lõunaotsale [[Aksi tulepaak]]. [[September|Septembris]] [[2004]] tabas saart ulatuslik maastikupõleng. ==Vaata ka== *[[Prangli maastikukaitseala]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heino Gustavson]], [[Rainer Malmsaar]], [[Einart Talström]]. "Prangli". [[Tallinn]] [[1979]] *Tõnu Viik. [https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/viimsi-valla-kohanimed-prangli-ja-aksi?id=43905389 "Viimsi valla kohanimed: Prangli ja Aksi"]. Maaleht, 19. jaanuar 2011 *"Aksi – mereriik Tallinna külje all". Koostaja [[Külvi Kuusk]]. Rannarahva muuseum. 2011. ISBN 978-9949-30-022-8 *[[Tiit Leito]]. "Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016–2025" *[http://viik.planet.ee/Prangli_Aksi.pdf Prangli ja Aksi Tõnu Viigu kodulehel] ==Välislingid== {{Commonskat|Aksi}} *{{EELIS|saar|912011486}} *[http://www.aksi.ee Saare koduleht ja veebikaamera] *[http://www.viimsivald.ee/public/prangli.gif Prangli ja Aksi saare kaart] [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Aksi| ]] ry0oeuzhqugtkcq9scpvn2oky7m8bd8 Tartu Tamme staadion 0 88920 6174448 6174116 2022-08-06T13:01:57Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Staadion | nimi = Tartu Tamme staadion | hüüdnimi = | pilt =Tamme_staadion_2015.jpg|pildisuurus=300px | pildiallkiri = Tamme staadioni tribüün 2015. aasta võimlemispeo ajal. | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = Tamme pst 1, 50403 [[Tartu]], [[Eesti]] | ehitati = | avati = | renoveeriti = | laiendati = | suleti = | lammutati = | omanik = | operaator = | kate = Muru | tabloo = | maksumus = | arhitekt = | mahutavus = 1638<ref>[http://tartusport.ee/spordihooned-ja-spordirajatised/tamme-staadion/treeningud/staadionid-ja-spordiruumid.html Tamme staadion] tartusport.ee</ref> | sviidid = | rekord_pealtvaatajaid = | staadioniraja_pikkus = 400 m (8 rada) | mõõtmed = 105 × 68 m | pindala = 64 678 m2 | meeskonnad = [[Tartu JK Tammeka]] ([[Meistriliiga]]) | koduleht = }} '''Tamme staadion''' on [[jalgpall]]i- ja [[kergejõustik]]u[[staadion]] [[Tartu]]s. Siseruumides tegeletakse ka [[maadlus]]ega. Staadionil on istekohti 1638. Tegemist on UEFA 2. kategooria staadioniga, mõõtmed on 105×68 m. Staadionikompleksi kuulub ka murukattega harjutusväljak ja jalgpalli kunstmuruväljak. Staadion asub [[Tammelinn]]as, aadressil [[Tamme puiestee]] 1. 1940.a nimetati ümber Dünamo staadioniks.{{lisa viide}} 1990. aastal toimusid Tamme staadionil [[Tartu muusikapäevad]]. ==Spordiklubid== ===Jalgpall=== Praegu on Tamme staadion [[Meistriliiga]] jalgpalliklubi [[JK Tammeka]] kodustaadion, samas mängisid ka JK Tammeka eelkäijad [[JK Maag Tammeka]] ja [[Tartu JK Tammeka]]. 2008–2009 oli see koduks ka [[JK Welco Elekter|JK Welco Elektrile]]. Tegevuse lõpetanud meeskondadest on seal tegutsenud [[FC DAG]] ja [[Tartu SK 10]]. ===Maadlus=== Staadioni siseruumides tegutseb spordiklubi [[Englas]], mis tegeleb Kreeka-Rooma maadluse ja köieveoga. ==Remonditööd== 1999. aastal korraldatud projektikonkursi Tamme staadioni uue tribüünihoone tarbeks võitsid [[Andres Siim]] ja K. Ausing. ===2007–2008=== Aastatel 2007 ja 2008 toimusid Tamme staadionil rekonstrueerimistööd, mille käigus<ref>{{netiviide | URL =http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/7FE6EAB461802175C22573470042534F?OpenDocument | Pealkiri =Tartu Tamme staadionil algasid ehitustööd | Autor =Karin Palo | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Tartu linna koduleht| Aeg =30.08.2007 | Koht =Tartu | Väljaandja =Tartu Linnavalitsus | online =02.09.2007 }}</ref>: *remonditi jalgpalliväljak – töid teostas [[AS Rand ja Tuulberg]] ning tööde eeldatav maksumus oli umbes 14 miljonit krooni; **paigaldati uued aluskihid; **ehitati välja drenaaži- ja kastmissüsteem; **paigaldati rahvusvahelise jalgpalliliidu [[FIFA]] nõuetele vastav [[siirdemuru]]; *rekonstrueeriti jooksurajad; *ehitati rahvusvahelise kergejõustikuliidu [[IAAF]] nõuetele vastavad kaugus-, teivas- ja kõrgushüppe ning kuulitõuke-, kettaheite- ja odaviskepaigad; *rajati staadionivalgustus; *rajati täiendav jalgpalli harjutusväljak. ===2010–2011=== 28. mail 2011 taasavati renoveeritud staadion. Staadionile ehitati ka uus tribüünihoone, mis mahutab umbes 1660 pealtvaatajat. Ehitus läks maksma ligi 4 miljonit eurot ning uuel staadionil võib pidada mistahes rahvusvahelisi kergejõustiku- või jalgpallivõistlusi.<ref name="ERR">[https://www.err.ee/378407/tartus-avatakse-renoveeritud-tamme-staadion Tartus avatakse renoveeritud Tamme staadion] ERR, 27. mai 2011</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|Tartu Tamme Stadium}} *[http://www.tartusport.ee/spordihooned-ja-spordirajatised/tamme-staadion/ Koduleht] *[http://tartu.postimees.ee/280708/tartu_postimees/uudised/340125.php Tartu avab reedel uuendatud Tamme staadioni], Tartu Postimees 28. juuli 2008 *[https://sport.err.ee/28972/tartu-tamme-staadioni-uuendamine-joudis-lopule Tartu Tamme staadioni uuendamine jõudis lõpule] ERR Sport, 5. veebruar 2013 {{Coordinate |NS=58.36653611 |EW=26.71372778 |type=landmark |region=None}} [[Kategooria:Eesti jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Eesti staadionid]] [[Kategooria:Tartu spordiehitised]] [[Kategooria:Tammelinn]] 3g0yt5aj2u672i87oswdeboaqzezvgs 6174450 6174448 2022-08-06T13:03:02Z Pietadè 41543 ² wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Staadion | nimi = Tartu Tamme staadion | hüüdnimi = | pilt =Tamme_staadion_2015.jpg|pildisuurus=300px | pildiallkiri = Tamme staadioni tribüün 2015. aasta võimlemispeo ajal. | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = Tamme pst 1, 50403 [[Tartu]], [[Eesti]] | ehitati = | avati = | renoveeriti = | laiendati = | suleti = | lammutati = | omanik = | operaator = | kate = Muru | tabloo = | maksumus = | arhitekt = | mahutavus = 1638<ref>[http://tartusport.ee/spordihooned-ja-spordirajatised/tamme-staadion/treeningud/staadionid-ja-spordiruumid.html Tamme staadion] tartusport.ee</ref> | sviidid = | rekord_pealtvaatajaid = | staadioniraja_pikkus = 400 m (8 rada) | mõõtmed = 105 × 68 m | pindala = 64 678 m² | meeskonnad = [[Tartu JK Tammeka]] ([[Meistriliiga]]) | koduleht = }} '''Tamme staadion''' on [[jalgpall]]i- ja [[kergejõustik]]u[[staadion]] [[Tartu]]s. Siseruumides tegeletakse ka [[maadlus]]ega. Staadionil on istekohti 1638. Tegemist on UEFA 2. kategooria staadioniga, mõõtmed on 105×68 m. Staadionikompleksi kuulub ka murukattega harjutusväljak ja jalgpalli kunstmuruväljak. Staadion asub [[Tammelinn]]as, aadressil [[Tamme puiestee]] 1. 1940.a nimetati ümber Dünamo staadioniks.{{lisa viide}} 1990. aastal toimusid Tamme staadionil [[Tartu muusikapäevad]]. ==Spordiklubid== ===Jalgpall=== Praegu on Tamme staadion [[Meistriliiga]] jalgpalliklubi [[JK Tammeka]] kodustaadion, samas mängisid ka JK Tammeka eelkäijad [[JK Maag Tammeka]] ja [[Tartu JK Tammeka]]. 2008–2009 oli see koduks ka [[JK Welco Elekter|JK Welco Elektrile]]. Tegevuse lõpetanud meeskondadest on seal tegutsenud [[FC DAG]] ja [[Tartu SK 10]]. ===Maadlus=== Staadioni siseruumides tegutseb spordiklubi [[Englas]], mis tegeleb Kreeka-Rooma maadluse ja köieveoga. ==Remonditööd== 1999. aastal korraldatud projektikonkursi Tamme staadioni uue tribüünihoone tarbeks võitsid [[Andres Siim]] ja K. Ausing. ===2007–2008=== Aastatel 2007 ja 2008 toimusid Tamme staadionil rekonstrueerimistööd, mille käigus<ref>{{netiviide | URL =http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/7FE6EAB461802175C22573470042534F?OpenDocument | Pealkiri =Tartu Tamme staadionil algasid ehitustööd | Autor =Karin Palo | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Tartu linna koduleht| Aeg =30.08.2007 | Koht =Tartu | Väljaandja =Tartu Linnavalitsus | online =02.09.2007 }}</ref>: *remonditi jalgpalliväljak – töid teostas [[AS Rand ja Tuulberg]] ning tööde eeldatav maksumus oli umbes 14 miljonit krooni; **paigaldati uued aluskihid; **ehitati välja drenaaži- ja kastmissüsteem; **paigaldati rahvusvahelise jalgpalliliidu [[FIFA]] nõuetele vastav [[siirdemuru]]; *rekonstrueeriti jooksurajad; *ehitati rahvusvahelise kergejõustikuliidu [[IAAF]] nõuetele vastavad kaugus-, teivas- ja kõrgushüppe ning kuulitõuke-, kettaheite- ja odaviskepaigad; *rajati staadionivalgustus; *rajati täiendav jalgpalli harjutusväljak. ===2010–2011=== 28. mail 2011 taasavati renoveeritud staadion. Staadionile ehitati ka uus tribüünihoone, mis mahutab umbes 1660 pealtvaatajat. Ehitus läks maksma ligi 4 miljonit eurot ning uuel staadionil võib pidada mistahes rahvusvahelisi kergejõustiku- või jalgpallivõistlusi.<ref name="ERR">[https://www.err.ee/378407/tartus-avatakse-renoveeritud-tamme-staadion Tartus avatakse renoveeritud Tamme staadion] ERR, 27. mai 2011</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|Tartu Tamme Stadium}} *[http://www.tartusport.ee/spordihooned-ja-spordirajatised/tamme-staadion/ Koduleht] *[http://tartu.postimees.ee/280708/tartu_postimees/uudised/340125.php Tartu avab reedel uuendatud Tamme staadioni], Tartu Postimees 28. juuli 2008 *[https://sport.err.ee/28972/tartu-tamme-staadioni-uuendamine-joudis-lopule Tartu Tamme staadioni uuendamine jõudis lõpule] ERR Sport, 5. veebruar 2013 {{Coordinate |NS=58.36653611 |EW=26.71372778 |type=landmark |region=None}} [[Kategooria:Eesti jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Eesti staadionid]] [[Kategooria:Tartu spordiehitised]] [[Kategooria:Tammelinn]] tnd7lasq8t21kwpw8pl85yqcd0gsi89 6174487 6174450 2022-08-06T14:07:54Z Pelmeen10 17243 dünamo osa on kahtlane wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Staadion | nimi = Tartu Tamme staadion | hüüdnimi = | pilt =Tamme_staadion_2015.jpg|pildisuurus=300px | pildiallkiri = Tamme staadioni tribüün 2015. aasta võimlemispeo ajal. | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = Tamme pst 1, 50403 [[Tartu]], [[Eesti]] | ehitati = | avati = | renoveeriti = | laiendati = | suleti = | lammutati = | omanik = | operaator = | kate = Muru | tabloo = | maksumus = | arhitekt = | mahutavus = 1638<ref>[http://tartusport.ee/spordihooned-ja-spordirajatised/tamme-staadion/treeningud/staadionid-ja-spordiruumid.html Tamme staadion] tartusport.ee</ref> | sviidid = | rekord_pealtvaatajaid = | staadioniraja_pikkus = 400 m (8 rada) | mõõtmed = 105 × 68 m | pindala = 64 678 m² | meeskonnad = [[Tartu JK Tammeka]] ([[Meistriliiga]]) | koduleht = }} '''Tamme staadion''' on [[jalgpall]]i- ja [[kergejõustik]]u[[staadion]] [[Tartu]]s. Siseruumides tegeletakse ka [[maadlus]]ega. Staadionil on istekohti 1638. Tegemist on UEFA 2. kategooria staadioniga, mõõtmed on 105×68 m. Staadionikompleksi kuulub ka murukattega harjutusväljak ja jalgpalli kunstmuruväljak. Staadion asub [[Tammelinn]]as, aadressil [[Tamme puiestee]] 1. 1990. aastal toimusid Tamme staadionil [[Tartu muusikapäevad]]. ==Spordiklubid== ===Jalgpall=== Praegu on Tamme staadion [[Meistriliiga]] jalgpalliklubi [[JK Tammeka]] kodustaadion, samas mängisid ka JK Tammeka eelkäijad [[JK Maag Tammeka]] ja [[Tartu JK Tammeka]]. 2008–2009 oli see koduks ka [[JK Welco Elekter|JK Welco Elektrile]]. Tegevuse lõpetanud meeskondadest on seal tegutsenud [[FC DAG]] ja [[Tartu SK 10]]. ===Maadlus=== Staadioni siseruumides tegutseb spordiklubi [[Englas]], mis tegeleb Kreeka-Rooma maadluse ja köieveoga. ==Remonditööd== 1999. aastal korraldatud projektikonkursi Tamme staadioni uue tribüünihoone tarbeks võitsid [[Andres Siim]] ja K. Ausing. ===2007–2008=== Aastatel 2007 ja 2008 toimusid Tamme staadionil rekonstrueerimistööd, mille käigus<ref>{{netiviide | URL =http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/7FE6EAB461802175C22573470042534F?OpenDocument | Pealkiri =Tartu Tamme staadionil algasid ehitustööd | Autor =Karin Palo | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Tartu linna koduleht| Aeg =30.08.2007 | Koht =Tartu | Väljaandja =Tartu Linnavalitsus | online =02.09.2007 }}</ref>: *remonditi jalgpalliväljak – töid teostas [[AS Rand ja Tuulberg]] ning tööde eeldatav maksumus oli umbes 14 miljonit krooni; **paigaldati uued aluskihid; **ehitati välja drenaaži- ja kastmissüsteem; **paigaldati rahvusvahelise jalgpalliliidu [[FIFA]] nõuetele vastav [[siirdemuru]]; *rekonstrueeriti jooksurajad; *ehitati rahvusvahelise kergejõustikuliidu [[IAAF]] nõuetele vastavad kaugus-, teivas- ja kõrgushüppe ning kuulitõuke-, kettaheite- ja odaviskepaigad; *rajati staadionivalgustus; *rajati täiendav jalgpalli harjutusväljak. ===2010–2011=== 28. mail 2011 taasavati renoveeritud staadion. Staadionile ehitati ka uus tribüünihoone, mis mahutab umbes 1660 pealtvaatajat. Ehitus läks maksma ligi 4 miljonit eurot ning uuel staadionil võib pidada mistahes rahvusvahelisi kergejõustiku- või jalgpallivõistlusi.<ref name="ERR">[https://www.err.ee/378407/tartus-avatakse-renoveeritud-tamme-staadion Tartus avatakse renoveeritud Tamme staadion] ERR, 27. mai 2011</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|Tartu Tamme Stadium}} *[http://www.tartusport.ee/spordihooned-ja-spordirajatised/tamme-staadion/ Koduleht] *{{esr|eh|1196|Tamme staadion}} *[http://tartu.postimees.ee/280708/tartu_postimees/uudised/340125.php Tartu avab reedel uuendatud Tamme staadioni], Tartu Postimees 28. juuli 2008 *[https://sport.err.ee/28972/tartu-tamme-staadioni-uuendamine-joudis-lopule Tartu Tamme staadioni uuendamine jõudis lõpule] ERR Sport, 5. veebruar 2013 {{Coordinate |NS=58.36653611 |EW=26.71372778 |type=landmark |region=None}} [[Kategooria:Eesti jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Eesti staadionid]] [[Kategooria:Tartu spordiehitised]] [[Kategooria:Tammelinn]] 565e85pprgbxdxiobectvepgyo58sct Andres Siim 0 91184 6174679 5743537 2022-08-06T23:33:29Z 85.253.189.36 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki '''Andres Siim''' ([[25. veebruar]] [[1962]] Tallinn – [[2. märts]] [[2020]]) oli [[eestlased|eesti]] [[arhitekt]]. ==Elulugu== Õppis 1969–1980 [[Tallinna 46. Keskkool]]is, 1980–1985 [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] arhitektuuri. Töötas 1985–1987 PI Tööstusprojektis, 1987–1991 [[EKE Projekt]]is, 1991–1993 AS Akoses. Aastal [[1993]] asutas koos abikaasa arhitekt [[Kristel Ausing]]u ja arhitekt [[Hanno Kreis]]iga osaühingu Arhitektuuristuudio Siim & Kreis. ==Tööd== *[[Paul Keres]]e memoriaal Tallinnas Hariduse ja Pärnu maantee nurgal, projekt 1990–1991, valminud [[1991]] (koos H. Kreisiga) *[[Nissan]]i keskus, Osmussaare tee 10, Tallinn, projekt 1993–1994, valminud 1994 (koos H. Kreisiga) *Büroohoone Liivalaia 51 – [[1995]] *[[Pärnu]] [[Port Arturi kaubanduskeskus]] [[1997]], [[2002]]. *[[Tartu Ülikool]]i ühiselamu, Raatuse tänav 22, projekt 2001–2002, valminud 2002 (koos K. Ausinguga) *Elumaja (nn vaipmaja) Rohuneeme tee 84 *[[Jõelähtme golfiklubi]], projekt 2004–2005, valminud [[2005]] === Konkursitööd === *West Coast Gateway, LA, [[California]] [[1988]] (koos [[Vilen Künnapuu|V. Künnapu]] ja A. Padrikuga) – 2. koht *Parlamendi kvartal ja Spreebogen, [[Berliin]] [[1993]] (koos H. Kreisiga) – 3. tase *[[EXPO]] Eesti paviljon, [[1999]] (koos K. Ausinguga) – 1.-2. koht *[[Tartu]] [[Tamme staadion]]i uue tribüünihoone konkursi võit [[1999]]. (koos K. Ausinguga) *[[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] uus saal [[2003]] (koos K. Ausinguga) – 1. koht *[[Tallinna muuusika- ja balletikool|Tallinna muusika- ja balletikool]], Rävala pst 19, konkursi (I koht) – [[2003]] ==Tunnustus== * [[1995]] – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Hanno Kreis]]iga; Nissani autokeskus) * [[2005]] – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Juta Lember]]iga; Estonian Golf & Country Clubi [[golf]]iklubi [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] – kontekstitundlik maamärk, mis tõlgendab julgelt ja kaasaegselt traditsioonilist arhitektuuri) * [[2016]] – [[stipendium "Ela ja sära"]] == Välislingid == *[http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/15/Areen/keskkond.html Eesti Ekspress aprill 2000. Sajamiljoniline ühikas] *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/FC2677FA26D1D5E9C2256E520019D54C Eesti Ekspress märts 2004. Rohuneeme tee vaipmaja] {{JÄRJESTA:Siim, Andres}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Surnud 2020]] dfran8w96ydq6cwv1lmtnp49oji06nt Sinine 0 92728 6174555 6155549 2022-08-06T16:51:50Z Suwa 141 /* Sinised pigmendid maalikunstis */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib värvitoonist üldtähenduses; heraldilise värvitooni kohta vaata artiklit [[Sinine (heraldika)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Sinine (ansambel)]]; Sinine on ka [[Mauno Meesit]]i artistinimi}} {{allikad}} {{Värvikast |nimetus=Sinine |pilt={{Fotomontaaž |foto1a=The Blue Boy.jpg |foto1b=Blue jay in PP (30960).jpg |foto1c=Indigo Dyed Shibori Quilt.JPG |foto2a=MET DP342705 (cropped).jpg |foto2b=1Lapis lazuli.jpeg |foto2c=Kornblume02.JPG |foto3a=The deep blue sea (6834127561).jpg | suurus = 320 | äärise_värv = #AAAAAA | tekstivärv = #AAAAAA | caption= | foot_montage = }} |hex=0000FF|tekstivärv=white |lainepikkus=~450–495| sagedus=~670–610 |allikas=RGB primaarvärvus Blue }} [[Pilt:Linear visible spectrum.svg|pisi|328px|Siniste [[värvitoon]]ide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga]] {{Värvikast |nimetus=Sinine (protsessvärv) |hex=009FDF|tekstivärv=white |r=0|g=159|b=223|rgbspace=[[sRGB]] |h=197|s=100|v=87 |cmyk=CMYK|c=100|m=0|y=0|k=0 |allikas=PANTONE Process Blue C }} {{Värvikast |nimetus=Sinine (NCS) |hex=0087BD|tekstivärv=white |r=0|g=135|b=189 |h=197|s=100|v=74 |c=100|m=29|y=0|k=26 |allikas=Natural Colour System }} {{Värvikast |nimetus=Sinine (Munsell 5B) |hex=0093AF|tekstivärv=white |r=0|g=147|b=175 |h=190|s=100|v=69 |c=100|m=16|y=0|k=31 |allikas=Natural Colour System }} {{Värvikast |nimetus=Blue (HTML) |hex=0000FF|tekstivärv=white |r=0|g=0|b=255 |h=240|s=100|v=100 |allikas=htmlcsscolor.com }} {{Värvikast |nimetus=Sinine (heraldika) |hex=1e7fcb|tekstivärv=white |r=30|g=127|b=203 |h=206|s=85|v=80 |c=85|m=37|y=0|k=20 |allikas=pourpre.com<ref>http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur2</ref> }} [[Pilt:Ussikeel.jpg|pisi|[[Ussikeel]] on sinist värvi õitega taim]] '''Sinine''' on [[spektrivärvus]] [[Nähtav valgus|nähtava valguse]] [[Spekter|spektri]] lõigus, mis vastab [[lainepikkus]]te vahemikule ~440–495 [[Nanomeeter|nanomeetrit]] ja paikneb [[violetne|violetse]] ja [[Roheline|rohelise]] vahel. [[Eesti keele seletav sõnaraamat]] defineerib sinist [[värvus]]t selle värvusega objektide järgi nagu [[rukkilill]]e või [[lina]] õied ja pilvitu [[taevas|taeva]] värvina<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sinine&F=M</ref>. Sõna ''sinine'' kuulub [[eesti keel]]e 11 [[põhivärvinimi|põhivärvinime]] hulka<ref>U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. - Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 797-808. 1995</ref>. Sinine on nii [[Aditiivne värvisüntees|aditiivses]] kui ka [[Subtraktiivne värvisüntees|subtraktiivses värvisünteesis]] üks kolmest [[primaarvärvus]]est. == Etümoloogia == == Sõnavara == Siniste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt [[Värvuste loend põhivärvinimede järgi#Sinine|'''Värvuste loend põhivärvinimede järgi''']]. == Värviõpetuses == Sinine on üks kolmest [[primaarvärvus]]est nii [[Subtraktiivne värvisüntees|subtraktiivses värvisüntees]]is kui ka [[Aditiivne värvisüntees|aditiivses värvisünteesis]], kuid toonilt kummaski erinev. [[CMY-mudel|CMY-värvimudelis]], millel põhineb näiteks [[värvitrükk]], on sinine [[protsessvärv]] heledam, taevasinisega sarnanev toon, mille segamisel [[Magentapunane|magentapunasega]] saadakse tume [[violettsinine]] värvitoon, [[kollane|kollasega]] segades aga [[roheline]] värvus. [[RGB-mudel|RGB-värvimudelis]] saadakse sinise valguse liitumisel [[Punane|punasega]] purpurlilla valgus ja liitumisel [[Roheline|rohelise]] [[valgus]]ega hele kergelt rohekas [[tsüaansinine]] valgus. Sinise [[komplementaarvärvus]] on aditiivselt [[kollane]], subtraktiivselt soe oranžikas [[punane]]<ref>M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 58</ref>. <gallery> Pilt:Barreja substractiva utilitzada a les arts gràfiques.png|pisi|Sinine primaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis (CMY-mudel) Pilt:NIEdot367.jpg|pisi|Näide värvitrükist 1902. aastast, veel standardimata CMY-mudelist Pilt:Aditiivne syntees hex koodid.png|pisi|Sinine primaarvärvusena aditiivses värvisünteesis (RGB-mudel) Pilt:RGB illumination.jpg|pisi|Sinine ja tema sekundaarvärvused punase ja rohelise valgusega </gallery> === Sinine erinevates värvisüsteemides === Erinevates [[Värvisüsteem|värvuste korrastamise süsteemides]] pole primaarsiniseks või standardseks siniseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda. <gallery> Pilt:Color diagram Charles Hayter.jpg|pisi|Varastes värvisüsteemides on primaarsiniseks sageli [[indigo]]st saadud sinine Pilt:A class-book of color - including color definitions, color scaling, and the harmony of colors (1895) (14586737847).jpg|pisi|Selles 1895. aastal välja antud värviõpikus on primaarsiniseks hele erk [[ultramariinsinine|ultramariin-]] või [[Koobaltsinine|koobaltsinine]] Pilt:RGB illumination.jpg|pisi|Aditiivse värvisünteesi primaarsinine on intensiivne, protsessisinisest tumedam toon Pilt:Opponent colors.svg|pisi|[[Natural Color System|Loomuliku värvisüsteemi]] (NCS) põhivärvid vastandpaarikaupa Pilt:NCS Colour Circle converted.jpg|pisi|[[Natural Color System|NCS]]-i värviring põhivärvustega telgedel (primaarsinine on B) Pilt:CMYK channels skala.jpg|pisi|Värvilahutus kaasaegses [[Neljavärvitrükk|neljavärvi]]-[[Ofsettrükk|ofsettrükis]], kus primaarsiniseks on [[protsessvärv]], nn [[Triaadi sinine|triaadi sinine]] Pilt:Offsetdruck Maschsee AM-Raster by-RaBoe Fenster Rathaus.jpg|pisi|Ofsettrükiraster suurendatult Pilt:MunsellColorWheel.svg|pisi|Munselli värviringis on põhisiniseks 5B </gallery> == Sinine värvus looduses == === Sinine taevas ja sinine meri === [[Taevas]] on seetõttu sinine, et kui päikese[[valgus]] liigub läbi [[atmosfäär|atmosfääri]], hajutavad ja peegeldavad [[hapnik]]u ja [[lämmastik]]u [[molekul]]id [[õhk|õhus]] lühema [[lainepikkus]]ega sinist valgust ligi kümme korda enam kui pikema lainepikkusega punast valgust. Efekt kannab nimetust [[Rayleigh' hajumine]] lord Rayleighi auks selle toimimist tõendas Albert Einstein 1911. aastal. Tänu [[Ramani hajumine|Ramani hajumisele]] jõuab rohkem sinist valgust meie silmadesse.<ref>[https://www.mcgill.ca/oss/article/environment-general-science-you-asked/why-sky-blue-or-better-yet-why-ocean-blue A. McVean. Why is the Sky Blue? Or Better Yet, Why is the Ocean Blue? - Office for Science and Society. McGill University]</ref> Meri paistab sinisena samal põhjusel: vesi absorbeerib valguse spektri punase osa pikemad lainepikkused ja peegeldab ning hajutab sinist, mis jõuab vaataja silmadesse. Mida sügavamale vees liigub vaataja, seda tumedamaks muutub sinine. Avamerel jõuab 200 meetri sügavusse vaid üks protsent valgusest.<ref>[https://www.mcgill.ca/oss/article/environment-general-science-you-asked/why-sky-blue-or-better-yet-why-ocean-blue A. McVean. Why is the Sky Blue? Or Better Yet, Why is the Ocean Blue? - Office for Science and Society. McGill University]</ref> Mida kaugemal asub objekt vaatajast, seda sinisemana see tundub, näiteks kaugustes asuvad mäed. See on [[Õhuperspektiiv|õhuperspektiiv]]i tulemus - mida kaugemal asub objekt, seda vähem on kontrasti objekti enda värvuse ja tema taustavärvuse, tavaliselt taevasina vahel. Sama efekti kasutatakse teadlikult [[maalikunst]]is ruumi ja kauguse mulje loomiseks, kasutades optiliselt lähemal olevate objektide jaoks soojemaid ja tausta ning kaugemate jaoks külmemaid värvitoone. <gallery mode="packed" heights="200px"> File:Top of Atmosphere.jpg|Maa sinine [[halo]] kosmosest vaadatuna File:Aerial perspective 1.JPG|Näide Rayleigh' hajumisest File:LightningVolt Deep Blue Sea.jpg|Merevesi vee alt vaadatuna </gallery> === Mineraalid === Mõned väga hinnatud [[vääriskivi]]d on sinised, näiteks [[safiir]], [[tansaniit]], samuti [[akvamariin]]. Vask(II)ühendid on iseloomulikult sinist värvi, näiteks on vasesisalduse tõttu sinised mineraalid [[asuriit]], [[Lasuriit|lasuriit]], [[Halkantiit|halkantiit]], [[Šatukiit|šatukiit]], rohekama tooniga sinised on [[krüsokolla]], [[türkiis]], [[Atakamiit|atakamiit]] [[Dioptaas|dioptaas]], [[Eukroiit|eukroiit]]. Vaske mittesisaldavad sinised mineraalid on [[küaniit]], [[Sodaliit|sodaliit]] ja [[kavansiit]]. Sinaka värvusega võivad olla [[aventuriin]], [[apatiit]], [[kaltsedon]] ja [[topaas]]. <gallery mode="packed" heights="150px"> Lapis-lazuli hg.jpg|Lasuriit Azurite from China.jpg|Asuriit Tanzanite (Tanzanie) 1.JPG|Tansaniit Logan Sapphire SI.jpg|[[Logani safiir]] Dioptase-18577.jpg|Dioptaas Apatit-1604.jpg|Apatiit Sodalite (Mineral).jpg|Sodaliit Kyanite, paragonite 1.JPG|Küaniit ja paragoniit Blue chalcedony (Fontenelle Reservoir, northeast of Kemmerer, Wyoming, USA) (32437936397).jpg|Sinine kaltsedon </gallery> Vedel [[hapnik]] on sinakat värvi. === Keemia === [[Sinihape]] on vesiniktsüaniidhappe triviaalnimetus. Tegemist on värvitu [[vedelik]]uga, mis mõjub loomorganismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg. === Loomariigis === [[Pilt:Blue whale size.svg|pisi|[[Sinivaal]] on kõigi aegade suurim imetaja]] [[Sinivetikad]] (ehk sinikud) on maailma vanimad elusorganismid. [[Sinivaal]] on suurim imetaja, mis kunagi maakeral elanud. [[Vene sinine kass]] on kassitõug. [[Sinikala]] (''Pomatomus saltarix'') on [[sinikalalised|sinikalaliste]] (''Pomatomus'') [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] ainus [[liik (bioloogia)|liik]]. [[Siniraag]] ([[ladina keel]]es ''Coracias garrulus'') on ainuke Eestis elav [[siniraaglased|siniraaglaste]] sugukonda kuuluv lind. === Mis annab taimedele sinise värvuse === Ühed taimedele sinist värvust andvatest ühenditest on [[antotsüaanid]] ([[kreeka keel]]e: ''anthos'' 'õis' ja ''kyanos'' 'sinine'). Näiteks [[harilik mustikas|mustika]]- ja [[pohl]]amarjadele, samuti [[põdrakanep]]i ja paljude teiste [[roosa]]de, [[punane|punaste]] ja siniste õitega taimede [[kroonlehed|kroonlehtedele]] annavad värvi just need vees lahustuvad [[Värvipigment|pigmendid]]. Värv (mis võib peale sinise olla ka spektriosa vahemikus õrnroosast kuni mustjaslillani) ja selle intensiivsus sõltub nii pigmendi kontsentratsioonist kui ka sellest, millised paljudest võimalikest antotsüaanide algühenditest antud taimes või taime osas esinevad. Tavaliselt annab värvuse erinevate antotsüanidiinide kombinatsioon, mis näiteks mustika puhul on [[delfinidiin]], [[tsüanidiin]], [[petunidiin]], [[peonidiin]] ja [[malvidiin]]. == Kunst, käsitöö ja tehnoloogia == === Sinised pigmendid maalikunstis === * [[Egiptuse sinine]] * [[asuriit]] * [[Hani sinine]] * [[vivianiit]] * [[indigo]] * [[maiade sinine]] * [[Ultramariin|ultramariin]] * [[Smalt (pigment)|smalt]] * ''[[verditer]]''-sinine * [[Preisi sinine]] Fe{{su|p=III|b=4}}[Fe{{su|p=II}}([[Tsüaniid|CN]]){{su|b=6}}]{{su|b=3}} * [[Koobaltsinine|koobaltsinine]] * [[tseruleum]] * [[ftalotsüaniinsinine]] * [[Mangaansinine|mangaansinine]] * [[YInMn-sinine]] === Keraamika === [[Pilt:Tripodic goblet Louvre AO4079.jpg|pisi|left| "[[Egiptuse sinine|Egiptuse sinise]]" (CaCuSi4O10/CaO·CuO·4SiO2) kasutamine kolmejalgsel [[Mesopotaamia]] lõunaosast pärineval keraamilisel anumal]] [[İzniki keraamika]] on [[Türgi]]s [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]il valmistatud [[keraamika]], mis sai oma nime keraamikakeskuse [[İznik]]i (Nikaia) linna järgi. Maalingud tehti põhiliselt siniste, punaste ja roheliste värvitoonidega. === Ajalugu === [[Šotimaa]]l kuni [[9. sajand]]ini elanud [[piktid]] värvisid oma keha siniseks, et lahingutes hirmsamad välja näha. See on üks põhjuseid, miks [[roomlased]] pidasid sinist barbarite värviks. === Kunst === [[Pilt:Marc-red and blue horses.jpg|pisi|[[Franz Marc]]i "Punane hobune ja sinine hobune" ([[1912]])]] [[Pablo Picasso]] töid on kategoriseeritakse sageli erinevatesse perioodesse. Tema sinist perioodi ([[1901]]–[[1904]]) iseloomustab süngus. Sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine. Sinine periood esineb ka teistel kunstnikel, näiteks [[Leonardo da Vinci]]l, [[Joan Miró]]l, [[Yves Klein]]il, [[Katsushika Hokusai]]l ja paljudel teistel kunstnikel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.schirn.de/en/magazine/antsy/10_kuenstler_und_ihre_blauen_phasen/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-06-03 |arhiivimisaeg=2017-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525174938/http://www.schirn.de/en/magazine/antsy/10_kuenstler_und_ihre_blauen_phasen |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuna see periood esineb sageli kunstnike viimastel eluaastatel, siis on oletatud, et selle põhjuseks on vanaduses sageli esinev silma sarvkesta kollaseks tõmbumine, mis mõjutab värvustaju. [[Der Blaue Reiter]] ([[saksa keel|saksa]] ''Sinine Ratsanik'') oli kunstnike ühendus [[Saksamaa]]l [[20. sajand]]i algul. Tegemist oli [[Die Brücke]] kõrval tähtsaima [[ekspressionism|ekspressionistide]] rühmitusega. Rühmituse lõid [[München]]is [[1909]]. aastal [[Alexej von Jawlensky]] ja [[Vassili Kandinsky]]. Rühmituse nimi tulenes Kandinsky piltidel korduvalt esinenud sinise ratsaniku motiivi tõttu. === Tehnoloogia === [[RGB]]-mudelis kasutatakse kolme põhivärvust: R (punane, ''red''), G (roheline, ''green'') ja B (sinine, ''blue''). Šoti leiutaja [[John Logie Baird]] demonstreeris [[1928]]. aastal [[London]]is esimest korda värvitelevisiooni ülekannet. Näha oli sinine ja punane sall, politseiniku kiiver, keelt näitav mees, hõõguv sigaretiots, lillekimp. [[1996]]. aastal saavutas [[IBM|IBM-]]i malearvuti [[Deep Blue (malearvuti)|Deep Blue]] esimese arvutina võidu malemaailmameistri üle. Deep Blue alistas [[Garri Kasparov]]i. Siiski võitis Kasparov 3 ja viigistas 2 mängu. [[Tsüanomeeter]] on instrument, mida kasutatakse taevasina mõõtmiseks. == Sinise värvi tähendused ja sümboolika == Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse, konservatiivsuse ja truuduse [[sümbol]]. Samuti sümboliseerib sinine [[taevas]]t, [[vesi|vett]] ja jahedust. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele. === Lipud === [[Pilt:Flag of Israel.svg|pisi|120px|[[Iisraeli lipp]]]] Riigilippudest esineb täpselt pooltel sinist värvi. Seega on sinine punase ja valge värvi järel kolmandal kohal esinemissageduse poolest. Tavaliselt kujutab riigilippudel esinev sinine kas taevast (nt [[Argentina lipp|Argentina]], [[Kasahstani lipp|Kasahstani]] ja [[Eesti lipp]]) või merd (nt [[Nauru lipp|Nauru]], [[Kiribati lipp|Kiribati]], [[Islandi lipp|Islandi]] ja [[Ekvatoriaal-Guinea lipp]]), kuid näiteks [[Djibouti lipp|Djibouti lipul]] tähistab sinine nii taevast, kui merd. Sinine riigilippudel võib sümboliseerida ka prantsuse riigipead ([[Andorra lipp]]), mereande ([[Eritrea lipp]]), vihma ([[Botswana lipp]]), [[konservatiivid]]e parteid ja [[Atlandi ookean]]i ([[Panama lipp]]), [[India ookean]]i ([[Mauritiuse lipp]]) jne. Näiteks [[liivi lipp|liivi lip]]u, mis heisati esimest korda [[1923]]. aastal, värvid on roheline-valge-sinine. Lipp sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. [[Pilt:Flag of et-Rakvere.svg|pisi|120px|[[Rakvere lipp]]]] Sinine on laialt levinud ka paljudel [[Eesti haldusüksuste lippude loend|Eesti omavalitsuste lippudel]]. Näiteks [[Elva lipp|Elva]], [[Haapsalu lipp|Haapsalu]], [[Paldiski lipp|Paldiski]], [[Maardu lipp|Maardu]] ja [[Kärdla lipp|Kärdla]] linnade lippudel ning [[Veriora valla lipp|Veriora]], [[Roosna-Alliku valla lipp|Roosna-Alliku]], [[Rakke valla lipp|Rakke]], [[Harku valla lipp|Harku]], [[Koonga valla lipp|Koonga]], [[Kose valla lipp|Kose]] ja paljude teiste valdade lippudel. {{commonskat|Blue flags|Sinised lipud}} === Heraldika === [[Pilt:Kose volost coa.gif|pisi|120px|[[Kose valla vapp]]]] === Religioon === [[hinduism|Hindude]] [[jumal]]a [[Višnu]] [[inkarnatsioon]]i [[Rama]]t kujutatakse tavaliselt sinise [[nahk|nahaga]]. Sinine värv sobib Višnule hästi, kuna see sümboliseerib taeva mõõtmatust. Sinise nahaga kujutatakse ka [[Krišna]]t, mis on teine Višnu ilmumiskuju. Sinist värvi kasutatakse [[liturgia]]s neitsi [[Maarja]]ga seotud tähtpäevade puhul. === Autasud === == Sinine kohanimedes == [[Sinine Niilus]] on [[jõgi]] [[Aafrika]]s. [[Hartum]]is ühineb Sinine Niilus [[Valge Niilus]]ega, moodustades [[Niilus]]e. Eestis on tuntud sini-tüvelised kohasõnad [[Sinimäed]], [[Sinialliku allikad]] ja [[Saula Siniallikad]], [[Äntu Sinijärv]], [[Ainja Sinejärv]]. == Väljendid == === Siniverelisus === Siniverelisteks kutsuti aristokraate, kuna usuti, et nad on ülemast rassist ja nende veri ongi sinine. === Sinine esmaspäev === Esmaspäeva on tihti nimetatud siniseks. Põhjuseks sellele on peetud [[sinerõigas|sinerõika]] (''Isatis tinctoria'') kasutamist riideesemete siniseks värvimisel. Nimelt vajas sellest taimest saadud sinine värvaine riidematerjali värvimiseks [[uriin]]i ning tulemus oli parem kui uriin sisaldas [[alkohol]]i. Värvitav kangas pidi vähemalt pool ööpäeva sinerõika-uriinileotises ligunema ja värv ilmus esile alles pärast seda, kui kangas oli tükk aega õhuga kokku puutunud. Tavaliselt pandi kangas likku pühapäeval ja esmaspäeval magasid kangavärvijad tihti peatäit välja. Seetõttu tähendab saksa keeles ka sõnapaar ''blau werden'' ('siniseks saama') purju jäämist. == Muud == === Kirjandus === Raamatusarjas "[[Seiklusjutte maalt ja merelt]]" ilmus [[1958]]. aastal [[Anna Jürgen]]i teos "[[Sinine Lind]]" (tõlkijad [[Ada Ambus]], [[Ülo Kurvits]]). === Meditsiin === Sinine leht ... === Meelelahutus === Mõne filmi pealkirjas on sõna "sinine", näiteks "[[Sinine Hawaii]]", "[[Sinine laguun]]" ja "[[Sügav sinine meri]]", eesti filmidest "[[Agent Sinikael]]". === Mütoloogia === [[Hopid|Hopi indiaanlaste]] Sinine Täht Kachina https://www.youtube.com/watch?v=t0U1JSM2TUI [[Pilt:Isatis tinctoria Sturm28.jpg|pisi|120px|Sinerõigas]] === Poliitika === === Sport === [[Olümpialipp]] koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on sinine. {{-}} === Toiduainetööstus === === Traditsioonid === [[Pilt:Star-Saphire.jpg|pisi|140px|Safiir<br>182 [[karaat]]i (36,4 g)]] == Sinise mõju inimpsüühikale == Kuna värvilt sinine toit äratab kõige vähem söögiisu, on looduslik toit harva sinine. Sinise värvi söögiisu pärssivast toime näitena võib tuua [[Mäetaguse mõis]]a söögisaali, mille lae lasi mõisnik siniseks võõbata, et vähendada külaliste liigset söögiisu. Sinine valgus tõstab organismis [[stressihormoon]]i [[kortisool]]i taset.<ref>05. jaanuar 2017, [https://apotheka.ee/apteekri-nouanded-unetuse-vastu/ Apteekri nõuanded unetuse vastu]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sinine ja roheline teistes keeltes == Mõnes keeles ei tehta "sinisel" ja "rohelisel" vahet. Näiteks [[vietnami keel]]es on nii roheline kui sinine ''xanh''. Vajadusel võib rohelise kohta öelda ''xanh lį cāy'' <nowiki>"</nowiki>''xanh'' nagu lehed" ja taeva kohta ''xanh nước'' <nowiki>"</nowiki>''xanh'' nagu taevas". Mõnes keeles on aga alles viimasel ajal hakatud sinisel ja rohelisel vahet tegema. Näiteks [[jaapani keel|jaapanikeelne]] sõna ''ao'' (青) võib viidata nii sinisele kui rohelisele, olenevalt situatsioonist. Tänapäeval on jaapanlastel kasutusse võetud ka rohelist tähistav sõna (緑, ''midori''). Mõned rahvad jagavad siniseid värvitoone aga heledateks ja tumedateks. Näiteks [[vene keel]]es on hele- ehk taevasinine omaette värv (''голубой''), mis erineb (tume)sinisest (''синий''). Nõndasamuti on ka itaallastel kaks sinist (''azzurro'' ja ''blu'') ning eraldi helesinine värvus on olemas ka [[heebrea keel]]es (תכלת '[[Tchelet|tchelet]]'). == Vaata ka == * [[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel#sinine|Sinine värv Eesti omavalitsuste vappidel]] * [[Värvuste loend A–Y]] * [[Evansi sinine]] * [[Lasuursinine]] * [[Taevasinine]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Emma Taggart. [https://mymodernmet.com/shades-of-blue-color-history/ The History of the Color Blue: From Ancient Egypt to the Latest Scientific Discoveries]. My Modern Met, 12. veebruar 2018. {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat|}} {{vikitsitaadid}} {{Värvid}} [[Kategooria:Spektrivärvused]] [[Kategooria:Sinised värvitoonid| ]] [[Kategooria:Põhivärvinimed]] sk00u7kvb1g50j19dp6apc5cw76vfza 6174556 6174555 2022-08-06T16:56:33Z Suwa 141 /* Sinised pigmendid maalikunstis */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib värvitoonist üldtähenduses; heraldilise värvitooni kohta vaata artiklit [[Sinine (heraldika)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Sinine (ansambel)]]; Sinine on ka [[Mauno Meesit]]i artistinimi}} {{allikad}} {{Värvikast |nimetus=Sinine |pilt={{Fotomontaaž |foto1a=The Blue Boy.jpg |foto1b=Blue jay in PP (30960).jpg |foto1c=Indigo Dyed Shibori Quilt.JPG |foto2a=MET DP342705 (cropped).jpg |foto2b=1Lapis lazuli.jpeg |foto2c=Kornblume02.JPG |foto3a=The deep blue sea (6834127561).jpg | suurus = 320 | äärise_värv = #AAAAAA | tekstivärv = #AAAAAA | caption= | foot_montage = }} |hex=0000FF|tekstivärv=white |lainepikkus=~450–495| sagedus=~670–610 |allikas=RGB primaarvärvus Blue }} [[Pilt:Linear visible spectrum.svg|pisi|328px|Siniste [[värvitoon]]ide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga]] {{Värvikast |nimetus=Sinine (protsessvärv) |hex=009FDF|tekstivärv=white |r=0|g=159|b=223|rgbspace=[[sRGB]] |h=197|s=100|v=87 |cmyk=CMYK|c=100|m=0|y=0|k=0 |allikas=PANTONE Process Blue C }} {{Värvikast |nimetus=Sinine (NCS) |hex=0087BD|tekstivärv=white |r=0|g=135|b=189 |h=197|s=100|v=74 |c=100|m=29|y=0|k=26 |allikas=Natural Colour System }} {{Värvikast |nimetus=Sinine (Munsell 5B) |hex=0093AF|tekstivärv=white |r=0|g=147|b=175 |h=190|s=100|v=69 |c=100|m=16|y=0|k=31 |allikas=Natural Colour System }} {{Värvikast |nimetus=Blue (HTML) |hex=0000FF|tekstivärv=white |r=0|g=0|b=255 |h=240|s=100|v=100 |allikas=htmlcsscolor.com }} {{Värvikast |nimetus=Sinine (heraldika) |hex=1e7fcb|tekstivärv=white |r=30|g=127|b=203 |h=206|s=85|v=80 |c=85|m=37|y=0|k=20 |allikas=pourpre.com<ref>http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur2</ref> }} [[Pilt:Ussikeel.jpg|pisi|[[Ussikeel]] on sinist värvi õitega taim]] '''Sinine''' on [[spektrivärvus]] [[Nähtav valgus|nähtava valguse]] [[Spekter|spektri]] lõigus, mis vastab [[lainepikkus]]te vahemikule ~440–495 [[Nanomeeter|nanomeetrit]] ja paikneb [[violetne|violetse]] ja [[Roheline|rohelise]] vahel. [[Eesti keele seletav sõnaraamat]] defineerib sinist [[värvus]]t selle värvusega objektide järgi nagu [[rukkilill]]e või [[lina]] õied ja pilvitu [[taevas|taeva]] värvina<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sinine&F=M</ref>. Sõna ''sinine'' kuulub [[eesti keel]]e 11 [[põhivärvinimi|põhivärvinime]] hulka<ref>U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. - Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 797-808. 1995</ref>. Sinine on nii [[Aditiivne värvisüntees|aditiivses]] kui ka [[Subtraktiivne värvisüntees|subtraktiivses värvisünteesis]] üks kolmest [[primaarvärvus]]est. == Etümoloogia == == Sõnavara == Siniste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt [[Värvuste loend põhivärvinimede järgi#Sinine|'''Värvuste loend põhivärvinimede järgi''']]. == Värviõpetuses == Sinine on üks kolmest [[primaarvärvus]]est nii [[Subtraktiivne värvisüntees|subtraktiivses värvisüntees]]is kui ka [[Aditiivne värvisüntees|aditiivses värvisünteesis]], kuid toonilt kummaski erinev. [[CMY-mudel|CMY-värvimudelis]], millel põhineb näiteks [[värvitrükk]], on sinine [[protsessvärv]] heledam, taevasinisega sarnanev toon, mille segamisel [[Magentapunane|magentapunasega]] saadakse tume [[violettsinine]] värvitoon, [[kollane|kollasega]] segades aga [[roheline]] värvus. [[RGB-mudel|RGB-värvimudelis]] saadakse sinise valguse liitumisel [[Punane|punasega]] purpurlilla valgus ja liitumisel [[Roheline|rohelise]] [[valgus]]ega hele kergelt rohekas [[tsüaansinine]] valgus. Sinise [[komplementaarvärvus]] on aditiivselt [[kollane]], subtraktiivselt soe oranžikas [[punane]]<ref>M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 58</ref>. <gallery> Pilt:Barreja substractiva utilitzada a les arts gràfiques.png|pisi|Sinine primaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis (CMY-mudel) Pilt:NIEdot367.jpg|pisi|Näide värvitrükist 1902. aastast, veel standardimata CMY-mudelist Pilt:Aditiivne syntees hex koodid.png|pisi|Sinine primaarvärvusena aditiivses värvisünteesis (RGB-mudel) Pilt:RGB illumination.jpg|pisi|Sinine ja tema sekundaarvärvused punase ja rohelise valgusega </gallery> === Sinine erinevates värvisüsteemides === Erinevates [[Värvisüsteem|värvuste korrastamise süsteemides]] pole primaarsiniseks või standardseks siniseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda. <gallery> Pilt:Color diagram Charles Hayter.jpg|pisi|Varastes värvisüsteemides on primaarsiniseks sageli [[indigo]]st saadud sinine Pilt:A class-book of color - including color definitions, color scaling, and the harmony of colors (1895) (14586737847).jpg|pisi|Selles 1895. aastal välja antud värviõpikus on primaarsiniseks hele erk [[ultramariinsinine|ultramariin-]] või [[Koobaltsinine|koobaltsinine]] Pilt:RGB illumination.jpg|pisi|Aditiivse värvisünteesi primaarsinine on intensiivne, protsessisinisest tumedam toon Pilt:Opponent colors.svg|pisi|[[Natural Color System|Loomuliku värvisüsteemi]] (NCS) põhivärvid vastandpaarikaupa Pilt:NCS Colour Circle converted.jpg|pisi|[[Natural Color System|NCS]]-i värviring põhivärvustega telgedel (primaarsinine on B) Pilt:CMYK channels skala.jpg|pisi|Värvilahutus kaasaegses [[Neljavärvitrükk|neljavärvi]]-[[Ofsettrükk|ofsettrükis]], kus primaarsiniseks on [[protsessvärv]], nn [[Triaadi sinine|triaadi sinine]] Pilt:Offsetdruck Maschsee AM-Raster by-RaBoe Fenster Rathaus.jpg|pisi|Ofsettrükiraster suurendatult Pilt:MunsellColorWheel.svg|pisi|Munselli värviringis on põhisiniseks 5B </gallery> == Sinine värvus looduses == === Sinine taevas ja sinine meri === [[Taevas]] on seetõttu sinine, et kui päikese[[valgus]] liigub läbi [[atmosfäär|atmosfääri]], hajutavad ja peegeldavad [[hapnik]]u ja [[lämmastik]]u [[molekul]]id [[õhk|õhus]] lühema [[lainepikkus]]ega sinist valgust ligi kümme korda enam kui pikema lainepikkusega punast valgust. Efekt kannab nimetust [[Rayleigh' hajumine]] lord Rayleighi auks selle toimimist tõendas Albert Einstein 1911. aastal. Tänu [[Ramani hajumine|Ramani hajumisele]] jõuab rohkem sinist valgust meie silmadesse.<ref>[https://www.mcgill.ca/oss/article/environment-general-science-you-asked/why-sky-blue-or-better-yet-why-ocean-blue A. McVean. Why is the Sky Blue? Or Better Yet, Why is the Ocean Blue? - Office for Science and Society. McGill University]</ref> Meri paistab sinisena samal põhjusel: vesi absorbeerib valguse spektri punase osa pikemad lainepikkused ja peegeldab ning hajutab sinist, mis jõuab vaataja silmadesse. Mida sügavamale vees liigub vaataja, seda tumedamaks muutub sinine. Avamerel jõuab 200 meetri sügavusse vaid üks protsent valgusest.<ref>[https://www.mcgill.ca/oss/article/environment-general-science-you-asked/why-sky-blue-or-better-yet-why-ocean-blue A. McVean. Why is the Sky Blue? Or Better Yet, Why is the Ocean Blue? - Office for Science and Society. McGill University]</ref> Mida kaugemal asub objekt vaatajast, seda sinisemana see tundub, näiteks kaugustes asuvad mäed. See on [[Õhuperspektiiv|õhuperspektiiv]]i tulemus - mida kaugemal asub objekt, seda vähem on kontrasti objekti enda värvuse ja tema taustavärvuse, tavaliselt taevasina vahel. Sama efekti kasutatakse teadlikult [[maalikunst]]is ruumi ja kauguse mulje loomiseks, kasutades optiliselt lähemal olevate objektide jaoks soojemaid ja tausta ning kaugemate jaoks külmemaid värvitoone. <gallery mode="packed" heights="200px"> File:Top of Atmosphere.jpg|Maa sinine [[halo]] kosmosest vaadatuna File:Aerial perspective 1.JPG|Näide Rayleigh' hajumisest File:LightningVolt Deep Blue Sea.jpg|Merevesi vee alt vaadatuna </gallery> === Mineraalid === Mõned väga hinnatud [[vääriskivi]]d on sinised, näiteks [[safiir]], [[tansaniit]], samuti [[akvamariin]]. Vask(II)ühendid on iseloomulikult sinist värvi, näiteks on vasesisalduse tõttu sinised mineraalid [[asuriit]], [[Lasuriit|lasuriit]], [[Halkantiit|halkantiit]], [[Šatukiit|šatukiit]], rohekama tooniga sinised on [[krüsokolla]], [[türkiis]], [[Atakamiit|atakamiit]] [[Dioptaas|dioptaas]], [[Eukroiit|eukroiit]]. Vaske mittesisaldavad sinised mineraalid on [[küaniit]], [[Sodaliit|sodaliit]] ja [[kavansiit]]. Sinaka värvusega võivad olla [[aventuriin]], [[apatiit]], [[kaltsedon]] ja [[topaas]]. <gallery mode="packed" heights="150px"> Lapis-lazuli hg.jpg|Lasuriit Azurite from China.jpg|Asuriit Tanzanite (Tanzanie) 1.JPG|Tansaniit Logan Sapphire SI.jpg|[[Logani safiir]] Dioptase-18577.jpg|Dioptaas Apatit-1604.jpg|Apatiit Sodalite (Mineral).jpg|Sodaliit Kyanite, paragonite 1.JPG|Küaniit ja paragoniit Blue chalcedony (Fontenelle Reservoir, northeast of Kemmerer, Wyoming, USA) (32437936397).jpg|Sinine kaltsedon </gallery> Vedel [[hapnik]] on sinakat värvi. === Keemia === [[Sinihape]] on vesiniktsüaniidhappe triviaalnimetus. Tegemist on värvitu [[vedelik]]uga, mis mõjub loomorganismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg. === Loomariigis === [[Pilt:Blue whale size.svg|pisi|[[Sinivaal]] on kõigi aegade suurim imetaja]] [[Sinivetikad]] (ehk sinikud) on maailma vanimad elusorganismid. [[Sinivaal]] on suurim imetaja, mis kunagi maakeral elanud. [[Vene sinine kass]] on kassitõug. [[Sinikala]] (''Pomatomus saltarix'') on [[sinikalalised|sinikalaliste]] (''Pomatomus'') [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] ainus [[liik (bioloogia)|liik]]. [[Siniraag]] ([[ladina keel]]es ''Coracias garrulus'') on ainuke Eestis elav [[siniraaglased|siniraaglaste]] sugukonda kuuluv lind. === Mis annab taimedele sinise värvuse === Ühed taimedele sinist värvust andvatest ühenditest on [[antotsüaanid]] ([[kreeka keel]]e: ''anthos'' 'õis' ja ''kyanos'' 'sinine'). Näiteks [[harilik mustikas|mustika]]- ja [[pohl]]amarjadele, samuti [[põdrakanep]]i ja paljude teiste [[roosa]]de, [[punane|punaste]] ja siniste õitega taimede [[kroonlehed|kroonlehtedele]] annavad värvi just need vees lahustuvad [[Värvipigment|pigmendid]]. Värv (mis võib peale sinise olla ka spektriosa vahemikus õrnroosast kuni mustjaslillani) ja selle intensiivsus sõltub nii pigmendi kontsentratsioonist kui ka sellest, millised paljudest võimalikest antotsüaanide algühenditest antud taimes või taime osas esinevad. Tavaliselt annab värvuse erinevate antotsüanidiinide kombinatsioon, mis näiteks mustika puhul on [[delfinidiin]], [[tsüanidiin]], [[petunidiin]], [[peonidiin]] ja [[malvidiin]]. == Kunst, käsitöö ja tehnoloogia == ===Sinised pigmendid maalikunstis=== * [[Egiptuse sinine]] * [[asuriit]] * [[Hani sinine]] * [[vivianiit]] * [[indigo]] * [[maiade sinine]] * [[Ultramariin|ultramariin]] * [[Smalt (pigment)|smalt]] * ''[[verditer]]''-sinine * [[Preisi sinine]] – Fe{{su|p=III|b=4}}[Fe{{su|p=II}}([[Tsüaniid|CN]]){{su|b=6}}]{{su|b=3}} – [[Berliini sinine]] – [[Pariisi sinine]] * [[Koobaltsinine|koobaltsinine]] * [[tseruleum]] * [[ftalotsüaniinsinine]] * [[Mangaansinine|mangaansinine]] * [[YInMn-sinine]] === Keraamika === [[Pilt:Tripodic goblet Louvre AO4079.jpg|pisi|left| "[[Egiptuse sinine|Egiptuse sinise]]" (CaCuSi4O10/CaO·CuO·4SiO2) kasutamine kolmejalgsel [[Mesopotaamia]] lõunaosast pärineval keraamilisel anumal]] [[İzniki keraamika]] on [[Türgi]]s [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]il valmistatud [[keraamika]], mis sai oma nime keraamikakeskuse [[İznik]]i (Nikaia) linna järgi. Maalingud tehti põhiliselt siniste, punaste ja roheliste värvitoonidega. === Ajalugu === [[Šotimaa]]l kuni [[9. sajand]]ini elanud [[piktid]] värvisid oma keha siniseks, et lahingutes hirmsamad välja näha. See on üks põhjuseid, miks [[roomlased]] pidasid sinist barbarite värviks. === Kunst === [[Pilt:Marc-red and blue horses.jpg|pisi|[[Franz Marc]]i "Punane hobune ja sinine hobune" ([[1912]])]] [[Pablo Picasso]] töid on kategoriseeritakse sageli erinevatesse perioodesse. Tema sinist perioodi ([[1901]]–[[1904]]) iseloomustab süngus. Sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine. Sinine periood esineb ka teistel kunstnikel, näiteks [[Leonardo da Vinci]]l, [[Joan Miró]]l, [[Yves Klein]]il, [[Katsushika Hokusai]]l ja paljudel teistel kunstnikel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.schirn.de/en/magazine/antsy/10_kuenstler_und_ihre_blauen_phasen/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-06-03 |arhiivimisaeg=2017-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525174938/http://www.schirn.de/en/magazine/antsy/10_kuenstler_und_ihre_blauen_phasen |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuna see periood esineb sageli kunstnike viimastel eluaastatel, siis on oletatud, et selle põhjuseks on vanaduses sageli esinev silma sarvkesta kollaseks tõmbumine, mis mõjutab värvustaju. [[Der Blaue Reiter]] ([[saksa keel|saksa]] ''Sinine Ratsanik'') oli kunstnike ühendus [[Saksamaa]]l [[20. sajand]]i algul. Tegemist oli [[Die Brücke]] kõrval tähtsaima [[ekspressionism|ekspressionistide]] rühmitusega. Rühmituse lõid [[München]]is [[1909]]. aastal [[Alexej von Jawlensky]] ja [[Vassili Kandinsky]]. Rühmituse nimi tulenes Kandinsky piltidel korduvalt esinenud sinise ratsaniku motiivi tõttu. === Tehnoloogia === [[RGB]]-mudelis kasutatakse kolme põhivärvust: R (punane, ''red''), G (roheline, ''green'') ja B (sinine, ''blue''). Šoti leiutaja [[John Logie Baird]] demonstreeris [[1928]]. aastal [[London]]is esimest korda värvitelevisiooni ülekannet. Näha oli sinine ja punane sall, politseiniku kiiver, keelt näitav mees, hõõguv sigaretiots, lillekimp. [[1996]]. aastal saavutas [[IBM|IBM-]]i malearvuti [[Deep Blue (malearvuti)|Deep Blue]] esimese arvutina võidu malemaailmameistri üle. Deep Blue alistas [[Garri Kasparov]]i. Siiski võitis Kasparov 3 ja viigistas 2 mängu. [[Tsüanomeeter]] on instrument, mida kasutatakse taevasina mõõtmiseks. == Sinise värvi tähendused ja sümboolika == Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse, konservatiivsuse ja truuduse [[sümbol]]. Samuti sümboliseerib sinine [[taevas]]t, [[vesi|vett]] ja jahedust. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele. === Lipud === [[Pilt:Flag of Israel.svg|pisi|120px|[[Iisraeli lipp]]]] Riigilippudest esineb täpselt pooltel sinist värvi. Seega on sinine punase ja valge värvi järel kolmandal kohal esinemissageduse poolest. Tavaliselt kujutab riigilippudel esinev sinine kas taevast (nt [[Argentina lipp|Argentina]], [[Kasahstani lipp|Kasahstani]] ja [[Eesti lipp]]) või merd (nt [[Nauru lipp|Nauru]], [[Kiribati lipp|Kiribati]], [[Islandi lipp|Islandi]] ja [[Ekvatoriaal-Guinea lipp]]), kuid näiteks [[Djibouti lipp|Djibouti lipul]] tähistab sinine nii taevast, kui merd. Sinine riigilippudel võib sümboliseerida ka prantsuse riigipead ([[Andorra lipp]]), mereande ([[Eritrea lipp]]), vihma ([[Botswana lipp]]), [[konservatiivid]]e parteid ja [[Atlandi ookean]]i ([[Panama lipp]]), [[India ookean]]i ([[Mauritiuse lipp]]) jne. Näiteks [[liivi lipp|liivi lip]]u, mis heisati esimest korda [[1923]]. aastal, värvid on roheline-valge-sinine. Lipp sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. [[Pilt:Flag of et-Rakvere.svg|pisi|120px|[[Rakvere lipp]]]] Sinine on laialt levinud ka paljudel [[Eesti haldusüksuste lippude loend|Eesti omavalitsuste lippudel]]. Näiteks [[Elva lipp|Elva]], [[Haapsalu lipp|Haapsalu]], [[Paldiski lipp|Paldiski]], [[Maardu lipp|Maardu]] ja [[Kärdla lipp|Kärdla]] linnade lippudel ning [[Veriora valla lipp|Veriora]], [[Roosna-Alliku valla lipp|Roosna-Alliku]], [[Rakke valla lipp|Rakke]], [[Harku valla lipp|Harku]], [[Koonga valla lipp|Koonga]], [[Kose valla lipp|Kose]] ja paljude teiste valdade lippudel. {{commonskat|Blue flags|Sinised lipud}} === Heraldika === [[Pilt:Kose volost coa.gif|pisi|120px|[[Kose valla vapp]]]] === Religioon === [[hinduism|Hindude]] [[jumal]]a [[Višnu]] [[inkarnatsioon]]i [[Rama]]t kujutatakse tavaliselt sinise [[nahk|nahaga]]. Sinine värv sobib Višnule hästi, kuna see sümboliseerib taeva mõõtmatust. Sinise nahaga kujutatakse ka [[Krišna]]t, mis on teine Višnu ilmumiskuju. Sinist värvi kasutatakse [[liturgia]]s neitsi [[Maarja]]ga seotud tähtpäevade puhul. === Autasud === == Sinine kohanimedes == [[Sinine Niilus]] on [[jõgi]] [[Aafrika]]s. [[Hartum]]is ühineb Sinine Niilus [[Valge Niilus]]ega, moodustades [[Niilus]]e. Eestis on tuntud sini-tüvelised kohasõnad [[Sinimäed]], [[Sinialliku allikad]] ja [[Saula Siniallikad]], [[Äntu Sinijärv]], [[Ainja Sinejärv]]. == Väljendid == === Siniverelisus === Siniverelisteks kutsuti aristokraate, kuna usuti, et nad on ülemast rassist ja nende veri ongi sinine. === Sinine esmaspäev === Esmaspäeva on tihti nimetatud siniseks. Põhjuseks sellele on peetud [[sinerõigas|sinerõika]] (''Isatis tinctoria'') kasutamist riideesemete siniseks värvimisel. Nimelt vajas sellest taimest saadud sinine värvaine riidematerjali värvimiseks [[uriin]]i ning tulemus oli parem kui uriin sisaldas [[alkohol]]i. Värvitav kangas pidi vähemalt pool ööpäeva sinerõika-uriinileotises ligunema ja värv ilmus esile alles pärast seda, kui kangas oli tükk aega õhuga kokku puutunud. Tavaliselt pandi kangas likku pühapäeval ja esmaspäeval magasid kangavärvijad tihti peatäit välja. Seetõttu tähendab saksa keeles ka sõnapaar ''blau werden'' ('siniseks saama') purju jäämist. == Muud == === Kirjandus === Raamatusarjas "[[Seiklusjutte maalt ja merelt]]" ilmus [[1958]]. aastal [[Anna Jürgen]]i teos "[[Sinine Lind]]" (tõlkijad [[Ada Ambus]], [[Ülo Kurvits]]). === Meditsiin === Sinine leht ... === Meelelahutus === Mõne filmi pealkirjas on sõna "sinine", näiteks "[[Sinine Hawaii]]", "[[Sinine laguun]]" ja "[[Sügav sinine meri]]", eesti filmidest "[[Agent Sinikael]]". === Mütoloogia === [[Hopid|Hopi indiaanlaste]] Sinine Täht Kachina https://www.youtube.com/watch?v=t0U1JSM2TUI [[Pilt:Isatis tinctoria Sturm28.jpg|pisi|120px|Sinerõigas]] === Poliitika === === Sport === [[Olümpialipp]] koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on sinine. {{-}} === Toiduainetööstus === === Traditsioonid === [[Pilt:Star-Saphire.jpg|pisi|140px|Safiir<br>182 [[karaat]]i (36,4 g)]] == Sinise mõju inimpsüühikale == Kuna värvilt sinine toit äratab kõige vähem söögiisu, on looduslik toit harva sinine. Sinise värvi söögiisu pärssivast toime näitena võib tuua [[Mäetaguse mõis]]a söögisaali, mille lae lasi mõisnik siniseks võõbata, et vähendada külaliste liigset söögiisu. Sinine valgus tõstab organismis [[stressihormoon]]i [[kortisool]]i taset.<ref>05. jaanuar 2017, [https://apotheka.ee/apteekri-nouanded-unetuse-vastu/ Apteekri nõuanded unetuse vastu]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sinine ja roheline teistes keeltes == Mõnes keeles ei tehta "sinisel" ja "rohelisel" vahet. Näiteks [[vietnami keel]]es on nii roheline kui sinine ''xanh''. Vajadusel võib rohelise kohta öelda ''xanh lį cāy'' <nowiki>"</nowiki>''xanh'' nagu lehed" ja taeva kohta ''xanh nước'' <nowiki>"</nowiki>''xanh'' nagu taevas". Mõnes keeles on aga alles viimasel ajal hakatud sinisel ja rohelisel vahet tegema. Näiteks [[jaapani keel|jaapanikeelne]] sõna ''ao'' (青) võib viidata nii sinisele kui rohelisele, olenevalt situatsioonist. Tänapäeval on jaapanlastel kasutusse võetud ka rohelist tähistav sõna (緑, ''midori''). Mõned rahvad jagavad siniseid värvitoone aga heledateks ja tumedateks. Näiteks [[vene keel]]es on hele- ehk taevasinine omaette värv (''голубой''), mis erineb (tume)sinisest (''синий''). Nõndasamuti on ka itaallastel kaks sinist (''azzurro'' ja ''blu'') ning eraldi helesinine värvus on olemas ka [[heebrea keel]]es (תכלת '[[Tchelet|tchelet]]'). == Vaata ka == * [[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel#sinine|Sinine värv Eesti omavalitsuste vappidel]] * [[Värvuste loend A–Y]] * [[Evansi sinine]] * [[Lasuursinine]] * [[Taevasinine]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Emma Taggart. [https://mymodernmet.com/shades-of-blue-color-history/ The History of the Color Blue: From Ancient Egypt to the Latest Scientific Discoveries]. My Modern Met, 12. veebruar 2018. {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat|}} {{vikitsitaadid}} {{Värvid}} [[Kategooria:Spektrivärvused]] [[Kategooria:Sinised värvitoonid| ]] [[Kategooria:Põhivärvinimed]] e0lckbhc050pnp7u5ah941uozb6l54x Vikerraadio 0 92808 6174815 6174265 2022-08-07T09:52:56Z Suwa 141 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=september|aasta=2020}} {{Infokast raadiojaam | nimi = Vikerraadio | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | aktiivne_aastetel = 1967– | sagedused = FM 91,2–107,0 MHz | omanik = [[Eesti Rahvusringhääling]] ([[Eesti Raadio]]) | veebilehekülg = [http://www.vikerraadio.ee www.vikerraadio.ee] }} '''Vikerraadio''' on [[Eesti Rahvusringhääling]]u ([[Eesti Raadio]]) raadioprogramm, mille rõhk on informatsioonil, analüüsil ja üldhuvil. [[Kantar Emor]]i raadiouuringu kohaselt oli Vikerraadio 2022. aasta seisuga Eesti kõige kuulatavam [[raadiojaam]] nii päeva, nädala kui ka kuu arvestuses. Päevas kuulas Vikerraadiot 122 000 ja nädalas 230 000 kuulajat.<ref name="ERR_ 2022_07_11">{{cite web | title=Vikerraadio on Eesti kuulatuim raadiojaam | website=ERR.ee | date=2022-07-11 | url=https://menu.err.ee/1608654256/vikerraadio-on-eesti-kuulatuim-raadiojaam | language=et | access-date=2022-07-11}}</ref> Vikerraadio alustas saateid 3. aprillil 1967. Vikerraadio kanalil on sündinud tänini populaarsed raadiosaated "[[Järjejutt]]" ja "[[Mnemoturniir]]" ning viimase aastakümne menusaated "[[Rahva teenrid]]", "[[Müstiline Venemaa]]", "[[Kuula rändajat]]", "[[Eesti lugu]]", "[[Aja jälg kivis]]" jpt. Vikerraadio peatoimetaja on alates 4. novembrist 2019 [[Janek Luts]]. Toimetajate hulgas on [[Arp Müller]], [[Lauri Varik]], [[Mirko Ojakivi]], [[Sten Teppan]], [[Anne Erm]], [[Jaan Elgula]], [[Helgi Erilaid]], [[Kaja Kärner]], [[Krista Taim]], [[Meelis Süld]], [[Piret Kriivan]], [[Priit Ennet]] ja [[Ülle Karu]]. Vikerraadios toimub [[emakeelepäev]]a puhul alates 2008. aastast eesti keele õigekirja võistlus [[e-etteütlus]]. ==Sagedused== * Kärdla 91,2 MHz * Kuressaare 105,6 MHz * Orissaare 105,9 MHz * Sõrve poolsaar 92,1 MHz * Haapsalu 105,3 MHz * Tallinn 104,1 MHz * Rakvere 106,0 MHz * Narva 104,7 MHz * Ida-Virumaa 105,4 MHz * Rapla 95,7 MHz * Pärnu 104,8 MHz * Viljandi 107,0 MHz * Tartu 106,7 MHz * Valgjärve 71,66 ja 106,1 MHz * Koeru 105,1 MHz * Sillamäe 92,3 MHz * Dirhami 91,7 MHz * Ruhnu 96,4 MHz ==Saatesarju<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/metsa-taga-ei-ole-mets-juhan-saar-60 Metsa taga ei ole mets. Juhan Saar - 60]</ref>== *Kesköömosaiik *"[[Käbi ei kuku...]]" *"[[Mnemoturniir]]" * MUUSIKALINE TUND. "[[Õige valik]]" ([[Edgar Selberg]] ja [[Helve Võsamäe]]) ** MUUSIKALINE TUND. "Õige valiku" matkaradadel *Poiste klubi (1967-?)<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/poiste-klubi-poiste-klubi-i-saade Poiste klubi: POISTE KLUBI. I saade]</ref> (vt ka [[Leho Männiksoo]]) == Peatoimetajad == * ... * [[Riina Rõõmus]] (1998 – juuni 2017)<ref>{{Netiviide |URL=https://menu.err.ee/612416/riina-roomus-olen-vikerraadio-tuleviku-suhtes-vaga-optimistlik |Pealkiri=Riina Rõõmus: olen Vikerraadio tuleviku suhtes väga optimistlik |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=11. august 2017 |Kasutatud=1. veebruar 2020}}</ref> * [[Ingrid Peek]] (juuni 2017 – november 2019)<ref>[https://web.archive.org/web/20170623082726/http://vikerraadio.err.ee/v/vikerraadio_uudised/f94d976d-10f2-4fcc-a84f-456a120915a0/vikerraadio-peatoimetaja-ametisse-asub-ingrid-peek "Vikerraadio peatoimetaja ametisse asub Ingrid Peek"] Vikerraadio uudised, 19. juuni 2017</ref> * [[Janek Luts]] (alates november 2019)<ref>{{Netiviide |URL=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vikerraadio-peatoimetaja-ingrid-peegi-vahetab-valja-janek-luts?id=87550855 |Pealkiri=Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peegi vahetab välja Janek Luts |Autor=Greete Palgi |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=26. september 2019 |Kasutatud=1. veebruar 2020}}</ref> == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://vikerraadio.err.ee/ Koduleht] * [http://www.maakodu.ee/index.php?old_rubriik=4517&old_num=756 Vikerraadio vürts on kuulajad ja tegijad] Maaleht, 04.04.2002 {{kõdulink}} * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/30204999/vikerraadio-kuulajate-lemmiksaade-on-mustiline-venemaa? Vikerraadio kuulajate lemmiksaade on "Müstiline Venemaa"] Delfi, 03.04.2010 [[Kategooria:Vikerraadio| ]] 0lplsvcv97xv9wuygvs7680loktzboq 6174816 6174815 2022-08-07T09:59:52Z Suwa 141 /* SaatesarjuMetsa taga ei ole mets. Juhan Saar - 60 */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=september|aasta=2020}} {{Infokast raadiojaam | nimi = Vikerraadio | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | aktiivne_aastetel = 1967– | sagedused = FM 91,2–107,0 MHz | omanik = [[Eesti Rahvusringhääling]] ([[Eesti Raadio]]) | veebilehekülg = [http://www.vikerraadio.ee www.vikerraadio.ee] }} '''Vikerraadio''' on [[Eesti Rahvusringhääling]]u ([[Eesti Raadio]]) raadioprogramm, mille rõhk on informatsioonil, analüüsil ja üldhuvil. [[Kantar Emor]]i raadiouuringu kohaselt oli Vikerraadio 2022. aasta seisuga Eesti kõige kuulatavam [[raadiojaam]] nii päeva, nädala kui ka kuu arvestuses. Päevas kuulas Vikerraadiot 122 000 ja nädalas 230 000 kuulajat.<ref name="ERR_ 2022_07_11">{{cite web | title=Vikerraadio on Eesti kuulatuim raadiojaam | website=ERR.ee | date=2022-07-11 | url=https://menu.err.ee/1608654256/vikerraadio-on-eesti-kuulatuim-raadiojaam | language=et | access-date=2022-07-11}}</ref> Vikerraadio alustas saateid 3. aprillil 1967. Vikerraadio kanalil on sündinud tänini populaarsed raadiosaated "[[Järjejutt]]" ja "[[Mnemoturniir]]" ning viimase aastakümne menusaated "[[Rahva teenrid]]", "[[Müstiline Venemaa]]", "[[Kuula rändajat]]", "[[Eesti lugu]]", "[[Aja jälg kivis]]" jpt. Vikerraadio peatoimetaja on alates 4. novembrist 2019 [[Janek Luts]]. Toimetajate hulgas on [[Arp Müller]], [[Lauri Varik]], [[Mirko Ojakivi]], [[Sten Teppan]], [[Anne Erm]], [[Jaan Elgula]], [[Helgi Erilaid]], [[Kaja Kärner]], [[Krista Taim]], [[Meelis Süld]], [[Piret Kriivan]], [[Priit Ennet]] ja [[Ülle Karu]]. Vikerraadios toimub [[emakeelepäev]]a puhul alates 2008. aastast eesti keele õigekirja võistlus [[e-etteütlus]]. ==Sagedused== * Kärdla 91,2 MHz * Kuressaare 105,6 MHz * Orissaare 105,9 MHz * Sõrve poolsaar 92,1 MHz * Haapsalu 105,3 MHz * Tallinn 104,1 MHz * Rakvere 106,0 MHz * Narva 104,7 MHz * Ida-Virumaa 105,4 MHz * Rapla 95,7 MHz * Pärnu 104,8 MHz * Viljandi 107,0 MHz * Tartu 106,7 MHz * Valgjärve 71,66 ja 106,1 MHz * Koeru 105,1 MHz * Sillamäe 92,3 MHz * Dirhami 91,7 MHz * Ruhnu 96,4 MHz ==Saatesarju<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/metsa-taga-ei-ole-mets-juhan-saar-60 Metsa taga ei ole mets. Juhan Saar - 60]</ref>== *Kesköömosaiik<ref name="ERR_VIKERRAADIO_DIGIHOIDLA_KESKÖÖMOSAIIK">[https://arhiiv.err.ee/seeria/keskoomosaiik/elu/69/date-asc Kesköömosaiik, Digihoidla], [[ERR]]</ref> *"[[Käbi ei kuku...]]" *"[[Mnemoturniir]]" * MUUSIKALINE TUND. "[[Õige valik]]" ([[Edgar Selberg]] ja [[Helve Võsamäe]]) ** MUUSIKALINE TUND. "Õige valiku" matkaradadel *Poiste klubi (1967-?)<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/poiste-klubi-poiste-klubi-i-saade Poiste klubi: POISTE KLUBI. I saade]</ref> (vt ka [[Leho Männiksoo]]) == Peatoimetajad == * ... * [[Riina Rõõmus]] (1998 – juuni 2017)<ref>{{Netiviide |URL=https://menu.err.ee/612416/riina-roomus-olen-vikerraadio-tuleviku-suhtes-vaga-optimistlik |Pealkiri=Riina Rõõmus: olen Vikerraadio tuleviku suhtes väga optimistlik |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=11. august 2017 |Kasutatud=1. veebruar 2020}}</ref> * [[Ingrid Peek]] (juuni 2017 – november 2019)<ref>[https://web.archive.org/web/20170623082726/http://vikerraadio.err.ee/v/vikerraadio_uudised/f94d976d-10f2-4fcc-a84f-456a120915a0/vikerraadio-peatoimetaja-ametisse-asub-ingrid-peek "Vikerraadio peatoimetaja ametisse asub Ingrid Peek"] Vikerraadio uudised, 19. juuni 2017</ref> * [[Janek Luts]] (alates november 2019)<ref>{{Netiviide |URL=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vikerraadio-peatoimetaja-ingrid-peegi-vahetab-valja-janek-luts?id=87550855 |Pealkiri=Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peegi vahetab välja Janek Luts |Autor=Greete Palgi |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=26. september 2019 |Kasutatud=1. veebruar 2020}}</ref> == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://vikerraadio.err.ee/ Koduleht] * [http://www.maakodu.ee/index.php?old_rubriik=4517&old_num=756 Vikerraadio vürts on kuulajad ja tegijad] Maaleht, 04.04.2002 {{kõdulink}} * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/30204999/vikerraadio-kuulajate-lemmiksaade-on-mustiline-venemaa? Vikerraadio kuulajate lemmiksaade on "Müstiline Venemaa"] Delfi, 03.04.2010 [[Kategooria:Vikerraadio| ]] guq4u35gkwkttvsi389h11k5y0a5ylx Radiosüsinikumeetod 0 99103 6174551 6137343 2022-08-06T16:44:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki '''Radiosüsinikumeetodil dateerimine''' on [[radiomeetria|radiomeetriline]] vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivset isotoopi]] massiarvuga 14 ([[süsinik-14]]), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.<ref name="zxkeY" /> Töötlemata ehk kalibreerimata radiosüsiniku vanused on tavaliselt esitatud radiosüsinikuaastates ''[[Before Present]]'' (enne tänapäeva), kus tänapäeva all mõeldakse kokkuleppeliselt aastat 1950. Selliseid vanuseid kalibreerides on võimalik leida vastavad vanused kalendriaastates. Üks sagedasemaid radiosüsinikumeetodi kasutusvaldkondi on arheoloogiliste orgaanikat sisaldavate leidude vanuste määramine. Kui taimed seovad atmosfäärset [[süsihappegaas]]i (CO<sub>2</sub>) orgaanilisse materjali läbi [[fotosüntees]]i, haaravad nad <sup>14</sup>C isotoopi samal hulgal, mis ligikaudu ühtib atmosfääris oleva <sup>14</sup>C tasemega (väike erinevus võib tekkida [[isotoopne fraktsioneerumine|isotoopse fraktsioneerimise]] tõttu). Kui taimed surevad või tarbitakse teiste organismide poolt, hakkab [[beetalagunemine|radioaktiivse lagunemise]] tõttu kindlal kiirusel kahanema orgaanilises materjalis oleva <sup>14</sup>C osa. Võrreldes proovis järele jäänud radiosüsiniku osa kunagise arvatava atmosfäärse <sup>14</sup>C tasemega, on võimalik määrata proovi vanus. Radiosüsinikul põhineva dateerimise meetodi töötas välja [[Willard Libby]] koos kolleegidega [[Chicago ülikool|Chicago Ülikoolis]] 1949. aastal. Libby leidis, et ühe grammi puhta süsiniku radioaktiivsus on umbes 14 lagunemist minutis. Oma töö eest sai ta 1960. aastal [[Nobeli auhind|Nobeli keemiaauhinna]]. Radiosüsinikumeetodi demonstreerimiseks määras ta [[Vana-Egiptus]]e lodjalt pärineva puutüki vanuse, mis oli varem ajaloolistest dokumentidest teada.<ref name="libby49" /> Eesti alustati radiosüsiniku labori rajamisega [[1957]] [[ZBI]]-s.<ref name="2017_12_12_LABOR">12. detsember 2017, [[Katrin Lasberg]], [[Arvi Liiva]], [https://eestigeoloog.ee/kategooriad/teadusgeoloogia/eesti-esimese-ja-siiani-tootava-radiosusiniku-labori-loomist-alustati-60-aastat-tagasi Eesti esimese ja siiani töötava radiosüsiniku labori loomist alustati 60 aastat tagasi], [[Eesti geoloog]]</ref> ==Füüsikaline taust== [[Pilt:Carbon 14 formation and decay.svg|pisi|1: <sup>14</sup>C moodustumine <br>2: <sup>14</sup>C lagunemine <br>3: Võrdsus iseloomustab elus ning ebavõrdsus surnud organismi]] [[Süsinik]]ul on kaks stabiilset, mitteradioaktiivset [[isotoop]]i: [[süsinik-12]] (<sup>12</sup>C) ja [[süsinik-13]] (<sup>13</sup>C). Lisaks eksisteerib Maal teatud väikesel hulgal ebastabiilset nn. radiosüsiniku (<sup>14</sup>C) isotoopi. Radiosüsinikul on suhteliselt lühike, 5730 aasta pikkune [[poolestusaeg]], mille jooksul lagunevad radioaktiivsel lagunemisel pooled <sup>14</sup>C aatomituumad. Süsinik-14 tekib atmosfääris õhulämmastikust kosmilise kiirguse toimel. [[Kosmiline kiirgus|Kosmilise kiirguse]] sisenemisel Maa atmosfääri tekivad [[neutron]]id, mis osalevad atmosfääris oleva molekulaarse [[lämmastik]]uga (N<sub>2</sub>) [[tuumareaktsioon]]is: :<math>n + \mathrm{^{14}_{7}N} \rightarrow \mathrm{^{14}_{6}C} + p</math> Suurim osa radiosüsiniku moodustumisest toimub 9–15&nbsp;km kõrgusel, kuid levib enam-vähem ühtlaselt atmosfääris ja reageerib hapnikuga, moodustades süsihappegaasi. Radiosüsinikku sisaldavat süsihappegaasi tarbivad fotosünteesi käigus taimed ning läbi taimede ka loomad. Selline radiosüsiniku vahetus keskkonna ja organismi vahel toimub kuni organismi surmani. Alates sellest hakkab organismis sisaldunud radiosüsiniku hulk järk-järgult läbi beetalagunemise, poolestusajaga 5,730 ± 40 aastat, vähenema<ref name="uViXQ" />. :<math>\mathrm{~^{14}_{6}C}\rightarrow\mathrm{~^{14}_{7}N}+ e^{-} + \bar{\nu}_e</math> ==Mõõtmine== [[Pilt:1 MV accelerator mass spectrometer.jpg|pisi|Kiirend-mass-spektromeetri kasutamine suurendab radiosüsinikumeetodi tundlikkust]] Mõõtmised põhinevad iga individuaalse süsiniku [[aatom]]i radioaktiivsete lagunemiste (emiteeritud [[beetaosake]]ste) loendamisel. Seda tehakse nii gaasilisest ([[proportsionaalne gaasloendur]]) kui ka vedelast keskkonnast ([[vedelik-stsintillatsiooniloendur]]) loendamisega. Piisava suurusega proovide puhul (mõni gramm orgaanilist süsinikku) on meetod siiamaani laialdaselt kasutusel. Väiksemate proovide mõõtmisel sellise lagunemiste loendamise meetodil jääb suureks statistiline määramatus, vähendades tulemuste täpsust. Kui proov sisaldab vähe radiosüsinikku, siis suhteliselt suure poolestusaja tõttu lagunevad mõõtmise ajal vaid mõned <sup>14</sup>C [[Aatomituum|tuumad]] minutis. Meetodi tundlikkust on tugevalt tõstnud [[kiirend-mass-spektromeeter|kiirend-mass-spektromeetri]] (AMS) kasutuselevõtt. Selle tehnoloogiaga määratakse <sup>14</sup>C hulk otse proovist, mistõttu on võimalik dateerida proove, mis sisaldavad vaid mõnda milligrammi süsinikku. Töötlemata radiosüsiniku vanused (dateeringud, mis ei ole kalibreeritud) esitatakse tavaliselt aastatena ''Before Present'' (BP). See on radiosüsinikuaastate arv enne 1950, mis põhineb kindlal <sup>14</sup>C tasemel atmosfääris, mis oli omane 1950. aastale. Radiosüsinikumeetodil vanuseid määravad laborid esitavad tavaliselt igale dateeringule [[määramatus]]e. Näiteks 3000 ± 30 BP näitab, et antud dateeringu [[standardhälve]] on 30 radiosüsinikuaastat. Sellest hoolimata on proovi töötlemisest ja selle mõõtmisest tulev statistiline määramatus vaid väike osa lõplikust vanuse kujunemisest. Proovid, mille vanus ületab vanuse määramise piiri, ei saa dateerida. Põhjuseks on liiga väike alles jäänud radiosüsiniku aatomite hulk, mistõttu on proov tundlik settekeskkonnas, ettevalmistamisel või mõõtmisel kokkupuutuva <sup>14</sup>C suhtes. ===Kalibreerimine=== ====Kalibreerimise vajadus==== [[Pilt:radiocarbon dating calibration.svg|pisi|300px| Radiosüsinikumeetodil dateerimisel kasutatav kalibreerimiskõver. Allikas: Stuiver ''et al.'' (1998).<ref name="7Zi5v" /> Proovid, mis on nooremad kui AD 1950, dateeritakse kasutades põhja- ja lõunapoolkera <sup>14</sup>C graafikuid. Vaata järgmist joonist]] [[Pilt:Radiocarbon bomb spike.svg|pisi|300px|Atmosfäärne <sup>14</sup>C, Uus-Meremaa<ref name="26qzn" /> ja Austria.<ref name="GGunl" /> Uus-Meremaa kõver iseloomustab lõuna- ja Austria põhjapoolkera. Tuumakatsetused on peaaegu kahekordistanud <sup>14</sup>C kontsentratsiooni põhjapoolkeral.<ref name="LDzfy" />]] Dateeringuid võib väljendada kalibreeritud ja kalibreerimata vanustena. Töötlemata BP dateeringuid ei saa kasutada otse kalendriaastatega võrdlemiseks, kuna atmosfäärse radiosüsiniku tase ei ole olnud kogu dateeritava aja ulatuses rangelt konstantne. Taseme mõjutus on tingitud kosmilise kiirguse intensiivsuse variatsioonidest, mis omakorda on mõjutatud Maa [[magnetosfäär]]ist.<ref name="6KYtK" /> Lisaks on mitmeid olulisi süsiniku reservuaare: [[orgaaniline aine]], [[ookean]]id, ookeani põhjasetted ja [[settekivim]]id. Muutused Maa [[kliima]]s võivad mõjutada süsinikuvooge reservuaaride ja atmosfääri vahel, mis tingib muutusi seal olevate süsinikuisotoopide fraktsioneerumises. Lisaks looduslikele protsessidele mõjutab radiosüsiniku taset ka inimtegevus. Alates [[tööstusrevolutsioon]]i algusest 18. sajandil kuni 1950. aastateni paisati [[fossiilkütus]]te põletamisega õhku suurtes kogustes süsihappegaasi, mis oma minimaalse radiosüsiniku sisaldusega alandas atmosfääris oleva <sup>14</sup>C osakaalu. See on tuntud kui [[Suessi efekt]] ning mõjutab ka <sup>13</sup>C isotoopi. Sellest hoolimata on atmosfäärse <sup>14</sup>C osa peaaegu kahekordistunud seoses 1950. ja 1960. aastate [[tuumarelv]]akatsetustega. <ref name="zwHi8" /> ====Kalibreerimismeetodid==== Töötlemata radiosüsiniku vanuseid kalibreeritakse, et saada kalendriaastatele vastavaid tulemusi. Selleks on olemas standardsed kalibreerimiskõverad, mis põhinevad radiosüsiniku vanuste võrdlemisel erinevatest proovidest, mida on võimalik iseseisvalt dateerida ka teiste meetoditega. Levinumateks meetoditeks on puu aastaringide ([[dendrokronoloogia]]), süvaookeani [[sete]]te, järvepõhjas tekkinud varvide ([[varvokronoloogia]]), [[korall]]ide ja [[speleoteem]]ide uurimine. Kalibreerimiskõverad ei ole sirgjooned, sisaldades kõrvalkaldeid perioodide kohta, mil radiosüsiniku määr atmosfääris erines normaalsest. Suuremad kõrvalkalded kõveral põhjustavad kalibreeritavas vanuses suuremat määramatust. Kalibreerimiskõvera ulatus ja täpsus, sealhulgas ka määramatuse suurus, on aastate jooksul paranenud. Kui 2004. aasta versioon võimaldab suhteliselt täpselt kalibreerida kuni 26 000 aasta vanuseid proove, siis 2009. aasta standardit INTCAL09 kasutades saab suurema täpsusega kalibreerida kuni 50 000 aasta vanuseid proove.<ref name="yIFhg" /><ref name="cxYN6" /><ref name="CKYV8" /> Kalibreeritud vanused esitatakse kujul X±Y cal <sup>14</sup>C a. BP. Radiosüsiniku dateerimistäpsus antakse 1-sigma tasemel, mis tähendab, et näiteks <sup>14</sup>C vanuse 1000±100 puhul on 68% tõenäosusega objekti vanus 900 ja 1100 aasta vahel ja 95% tõenäosusega 800–1200 aastat BP. ==Reservuaariefekt== Teatud juhtudel näivad proovidest tehtud dateeringud uuritava organismi vanusest vanemad. See võib olla põhjustatud organismi eluajal tarbitud eeldatavast süsiniku isotoopkoostisest väiksema <sup>14</sup>C sisaldusega süsinikust: *Kui CO<sub>2</sub> lahustub ookeanivees, võtab ta endaga kaasa ka sellele hetkele omase atmosfäärse radiosüsiniku hulga. Kuna gaaside liikumine ookeanis on väga aeglane, tarbib vee-elustik "vana" süsinikku, mille tulemusena peegeldavad nende organismide radiosüsiniku vanused pigem hetke, millal gaas ookeanisse sattus. Selliste proovide kalibreerimiseks on loodud iseseisev kalibreerimiskõver<ref name="Ctf2t" />, millel eksisteerivad siiski mõnesaja-aastased kõrvalekalded. *[[Karbonaatkivim]]ite (mis on tavaliselt vanemad kui 80 000 aastat ega sisalda seega mõõdetavat <sup>14</sup>C hulka) [[erosioon]] põhjustab <sup>12</sup>C ja <sup>13</sup>C isotoopide vahetuse kasvu reservuaaride vahel. See sõltub kohalikest kliimatingimustest ja võib muuta taimede tarbitava süsiniku isotoopsuhet. Selle mõju peetakse väikeseks atmosfäärsele süsiniku isotoopsuhtele, vastupidi veekogudele, kus vee-elustik kaasab lahustunud "vana" süsiniku kiirelt ainevahetusse, mis avaldab mõju terve toiduahela ulatuses.<ref name="Kolchin1972" /> Seetõttu on meetod nende organismide vanuste määramiseks vähem usaldusväärne. *[[Vulkaanipurse|Vulkaanipursked]] paiskavad atmosfääri suures koguses süsinikku, mis põhjustab lokaalselt <sup>12</sup>C ja <sup>13</sup>C määra tõusu, mis võib tingida vulkaaniliselt aktiivsetest piirkondadest pärit dateeritavate proovide ebaseaduspärased vanused.<ref name="Kolchin1972" /> *Kosmilisel kiirgusel ei ole Maale ühtlane mõju. See sõltub maapinna kõrgusest merepinnast ja Maa magnetvälja tugevusest eri piirkondades, põhjustades piirkonniti väikseid variatsioone radiosüsiniku moodustumisel. Sellest tulenevalt on erinevates regioonides kasutusel erinevad kalibreerimiskõverad. ==Vaata ka== *[[AMS-meetod]] *[[Before Present]] *[[kosmogeensed isotoobid]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zxkeY">{{cite journal |last=Plastino |first=W. |coauthors=Kaihola, L.; Bartolomei, P.; Bella, F. |year=2001 |title=Cosmic Background Reduction In The Radiocarbon Measurement By Scintillation Spectrometry At The Underground Laboratory Of Gran Sasso |journal=Radiocarbon |volume=43 |issue=2A |pages=157–161 |url=https://digitalcommons.library.arizona.edu/objectviewer?o=http%3A%2F%2Fradiocarbon.library.arizona.edu%2Fvolume43%2Fnumber2A%2Fazu_radiocarbon_v43_n2a_157_161_v.pdf}}</ref> <ref name="libby49">{{cite journal |last=Arnold |first=J. R. |coauthors=Libby, W. F. |year=1949 |title=Age Determinations by Radiocarbon Content: Checks with Samples of Known Age |journal=[[Science (journal)|Science]] |volume=110 |issue=2869 |pages=678–680 |doi=10.1126/science.110.2869.678 |url=http://hbar.phys.msu.ru/gorm/fomenko/libby.htm |pmid=15407879|bibcode = 1949Sci...110..678A}}</ref> <ref name="uViXQ">http://hypertextbook.com/facts/1997/MargaretKong.shtml</ref> <ref name="7Zi5v">{{cite journal |author=Stuiver M, Reimer PJ, Braziunas TF |year=1998 |title=High-precision radiocarbon age calibration for terrestrial and marine samples |journal=Radiocarbon |volume=40 |pages=1127–51 |url=http://depts.washington.edu/qil/datasets/uwten98_14c.txt |access-date=2011-11-02 |archive-date=2010-05-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100529044718/http://depts.washington.edu/qil/datasets/uwten98_14c.txt |url-status=dead }}</ref> <ref name="Kolchin1972">{{cite book |title=Absolute archaeological datings and their problems |author=Kolchin BA, Shez YA |year=1972 |publisher=Nauka |location=Moscow}}</ref> <ref name="26qzn">{{cite web |url=http://cdiac.esd.ornl.gov/trends/co2/welling.html |title=Atmospheric δ<sup>14</sup>C record from Wellington |work=[[Carbon Dioxide Information Analysis Center]] |accessdate=1. mai 2008 |archive-date=2014-02-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140201222225/http://cdiac.esd.ornl.gov/trends/co2/welling.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="GGunl">{{cite web |url=http://cdiac.esd.ornl.gov/trends/co2/cent-verm.html |title= δ<sup>14</sup>C record from Vermunt |work=Carbon Dioxide Information Analysis Center |accessdate=1. mai 2008}}</ref> <ref name="LDzfy">{{cite web |url=http://www1.phys.uu.nl/ams/Radiocarbon.htm |title= Radiocarbon dating |publisher=[[Utrechti Ülikool]] |accessdate=1. mai 2008}}</ref> <ref name="6KYtK">{{cite journal |author=Kudela K. and Bobik P. |title=Long-Term Variations of Geomagnetic Rigidity Cutoffs |journal=[[Solar Physics (journal)|Solar Physics]] |year=2004 |volume=224 |pages=423–431 |doi=10.1007/s11207-005-6498-9|bibcode = 2004SoPh..224..423K}}</ref> <ref name="zwHi8">{{Cite journal | title = Discussion: Reporting and Calibration of Post-Bomb <sup>14</sup>C Data | year = 2004 | journal = Radiocarbon | pages = 1299–1304 | volume = 46 | issue = 3 | last1 = Reimer | first1 = Paula J. | last2 = Brown | first2 = Thomas A. | last3 = Reimer | first3 = Ron W. | postscript = <!-- Bot inserted parameter. Either remove it; or change its value to "." for the cite to end in a ".", as necessary. -->{{inconsistent citations}} }}</ref> <ref name="yIFhg">{{cite journal |author=Reimer Paula J ''et al.'' |year=2004 |title=INTCAL04 Terrestrial Radiocarbon Age Calibration, 0–26 Cal Kyr BP |journal=Radiocarbon |volume=46 |issue=3 |pages=1029–1058 |url=http://digitalcommons.library.arizona.edu/objectviewer?o=http://radiocarbon.library.arizona.edu/Volume46/Number3/azu_radiocarbon_v46_n3_1029_1058_v.pdf}} Veebiversioon [http://calib.qub.ac.uk/calib/calib.html siin].</ref> <ref name="cxYN6">{{cite journal|last=Reimer|first=P.J.|coauthors=et. al.|year=2009|title=IntCal09 and Marine09 Radiocarbon Age Calibration Curves, 0–50,000 Years cal BP|url=http://researchcommons.waikato.ac.nz/bitstream/10289/3622/1/Hogg%20Intcal09%20and%20Marine09.pdf|journal=Radiocarbon|volume=51|issue=4|pages=1111–1150}}</ref> <ref name="CKYV8">{{cite journal|last=Balter|first=Michael|date=15. jaanuar 2010|title=Radiocarbon Daters Tune Up Their Time Machine|journal=ScienceNOW Daily News|url=http://sciencenow.sciencemag.org/cgi/content/full/2010/115/3|access-date=2011-11-02|archive-date=2010-01-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20100127215456/http://sciencenow.sciencemag.org/cgi/content/full/2010/115/3|url-status=dead}}</ref> <ref name="Ctf2t">{{cite journal |author=Stuiver M, Braziunas TF |title=Modelling atmospheric <sup>14</sup>C influences and <sup>14</sup>C ages of marine samples to 10,000 BC |journal=Radiocarbon |volume=35 |year=1993 |issue=1 |pages=137}}</ref> }} ==Kirjandus== <!-- these references need to be integrated into the text; all appear relevant, but this needs to be properly explained in the article main text; otherwise they should probably be deleted (or commented out; he equivocates) Only delete if found to not be supportive of the article or frivolously added.--> *{{cite book |title=Interpreting the Past: Radiocarbon Dating |last=Bowman |first=Sheridan |year=1990 |publisher=University of California Press |location=Berkeley |isbn=0520070372}} *{{cite journal |last=Currie |first=L. |year=2004 |title=The Remarkable Metrological History of Radiocarbon Dating II |journal=J. Res. Natl. Inst. Stand. Technol. |volume=109 |pages=185–217 |url=http://nvl.nist.gov/pub/nistpubs/jres/109/2/j92cur.pdf}} *{{cite journal |last=Friedrich |first=M. |coauthors=''et al.'' |year=2004 |title=The 12,460-Year Hohenheim Oak and Pine Tree-Ring Chronology from Central Europe—a Unique Annual Record for Radiocarbon Calibration and Paleoenvironment Reconstructions |journal=Radiocarbon |volume=46 |pages=1111–1122}} * Gove, H. E. (1999) ''From Hiroshima to the Iceman.'' The Development and Applications of Accelerator Mass Spectrometry. Bristol: Institute of Physics Publishing. *{{cite journal |last=Kovar |first=Anton J. |year=1966 |title=Problems in Radiocarbon Dating at Teotihuacan |journal=American Antiquity |volume=31 |pages=427–430 |doi=10.2307/2694748 |jstor=2694748 |issue=3 |publisher=Society for American Archaeology}} *{{cite journal |last=Lorenz |first=R. D. |coauthors=Jull, A. J. T.; Lunine, J. I.; Swindle, T. |year=2002 |title=Radiocarbon on Titan |journal=Meteoritics and Planetary Science |volume=37 |issue=6 |pages=867–874 |doi=10.1111/j.1945-5100.2002.tb00861.x|bibcode = 2002M&PS...37..867L }} *{{cite journal |last=Mook |first=W. G. |coauthors=van der Plicht, J. |year=1999 |title=Reporting <sup>14</sup>C activities and concentrations |journal=Radiocarbon |volume=41 |pages=227–239 |url=http://digitalcommons.library.arizona.edu/index.php/objectviewer?o=http://radiocarbon.library.arizona.edu/Volume41/Number3/azu_radiocarbon_v41_n3_227_239_v.pdf}} * Weart, S. (2004) ''[http://www.aip.org/history/climate/Radioc.htm The Discovery of Global Warming – Uses of Radiocarbon Dating]''. * Willis, E.H. (1996) ''[http://www.quaternary.group.cam.ac.uk/history/radiocarbon/ Radiocarbon dating in Cambridge: some personal recollections. A Worm's Eye View of the Early Days]''. ==Välislingid== *[http://www.c14dating.com/ C14dating.com – Üldiselt radiosüsinikumeetodi kohta] *[http://c14.arch.ox.ac.uk/oxcal.html OxCali kalibreerimisrakendus (Oxford Calibration)] [[Kategooria:Geokeemia]] 3tsscxenrabbhqhs25tqfi4eqzv6wyd Rahvusvaheline kosmosejaam 0 102088 6174559 6137442 2022-08-06T17:00:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast kosmosejaam | jaama_nimi = Rahvusvaheline kosmosejaam | jaama_pilt = STS-133_International_Space_Station_after_undocking_5.jpg | jaama_pildi_suurus = | jaama_pildi_allkiri = Rahvusvaheline kosmosejaam 7. märtsil 2011 (pildistatud lahkuva süstiku [[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]] pardalt) | sümboolika = ISS insignia.svg | start = 1998 | stardipaik = [[Bajkongõri kosmodroom]] (Kasahstan)<br>[[Kennedy Kosmosekeskus]] (USA) | kaal = 419 725 kg | pikkus = 51&nbsp;m | laius = 109&nbsp;m | kõrgus = umbes 20&nbsp;m | ruumala = 837 m³ | rõhk_jaamas = 101,3&nbsp;[[kPa]] | kiirus = 7706,6&nbsp;[[m/s]]&nbsp;&nbsp;(27 743,8&nbsp;[[kilometres per hour|km/h]]) | täistiir = 91&nbsp;minutit }} [[Fail:Space Station Live - Cultivating Plant Growth in Space.webm|pisi|Video taimekatsetest kosmosejaamal]] '''Rahvusvaheline kosmosejaam''' ({{keel-en|International Space Station}}, lühend ''ISS'') on [[orbitaalmoodul|modulaarne]] [[orbitaaljaam]] [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]]. Jaama esimesed [[Moodul (kosmonautika)|moodulid]] viidi orbiidile [[1998]]. aastal ja see on suurim Maa [[tehiskaaslane]]. Jaama on sageli Maalt näha ka palja silmaga.<ref name="see" /><ref name="10th" /> Jaam koosneb survestatud moodulitest, [[Päikesepatarei|päikesepaneelidest]] ja teistest komponentidest. ISS-i osad viidi orbiidile Vene [[Proton (raketiperekond)|Proton]]i ja [[Sojuz (raketiperekond)|Sojuz]] kanderakettidega ning [[USA]] [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstikutega]].<ref name="ISSBook" /> ISS on [[mikrogravitatsioon]]ilise keskkonnaga uurimislabor, kus [[kosmonaut|kosmonaudid]] teevad muu hulgas [[bioloogia]]-, [[keemia]]-, [[meditsiin]]i-, [[psühholoogia]]- ja [[füüsika]]alaseid katseid ning [[astronoomiline vaatlus|astronoomilisi]] ja [[meteoroloogiline vaatlus|meteoroloogilisi vaatlusi]].<ref name="ISS overview" /><ref name="NASA Fields of Research" /><ref name="NASA ISS Goals" /> Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel [[Kuu]]le ja [[Marss|Marsile]].<ref name="ResProg" /> ISSi [[orbiit|orbiidi]] kõrgus on 330–435&nbsp;km. Jaam vajub Maa ümber tiireldes madalamale ja see tähendab, et aeg-ajalt tuleb jaama kõrgust Zvezda mooduli või mõne kosmoselaeva mootoritega tõsta. Selle keskmine kiirus on 27 743,8&nbsp;km/h ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa. ISS on üheksas mehitatud kosmosejaam. Sellele eelnesid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja hiljem [[Venemaa]] [[Saljut]] ning [[Almaz]] jaamad ja [[Mir]] ning USA [[Skylab]]. Jaam on alates 2. novembrist 2000 olnud pidevalt mehitatud üle 15 aasta, mis on kõige kauem kestnud inimeste kohalolek kosmoses. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga [[Mir]]i kosmonautidele.<ref name="Only Just Begun" /> Jaama teenindavad kosmoselaevad [[Sojuz (kosmoselaev)|Sojuz]], [[Progress (kosmoselaev)|Progress]], [[H-II Transfer Vehicle]], [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]] ja [[Cygnus (kosmoselaev)|Cygnus]], varem ka [[ATV|Automated Transfer Vehicle]]. Jaama on külastanud [[astronaut|astronaudid]], kosmonaudid ja kosmoseturistid 19 riigist <ref name="Visitors" />. Pärast USA [[Space Shuttle'i programm]]i lõppu [[2011]]. aastal said Vene Sojuzidest ainsad kosmoselaevad, millega on võimalik transportida inimesi jaama ja sealt tagasi. [[SpaceX]]-i Dragon on samal ajal ainus kosmoselaev, millega saab jaamast varustust ja katsete tulemusi tagasi tuua. Projektis osalevad [[NASA]], [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA), [[Venemaa Kosmoseagentuur]] (RKA), [[Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur]] (JAXA) ja [[Kanada Kosmoseagentuur]] (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa.<ref name="PartStates" /><ref name="ISSRG" /> Jaam on jagatud kaheks sektsiooniks: Vene orbitaalsegmendiks ja USA orbitaalsegmendiks. Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile<ref name="RSA-MOU" />, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.<ref name="ESA-IGA" /> NASA sõnul on kosmosejaama eesmärgid [[kosmoseaparaat]]ide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine.<ref name="national academies" /> Venemaa Kosmoseagentuur on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil".<ref name="national academies" /> Jaam tegutseb vähemalt [[2030]]. aastani.<ref name="eeDyy" /><ref name="Wn5BO" /><ref name="bill" /> Seisuga [[6. märts]] [[2016]] oli kosmosejaama pardal [[47. ekspeditsioon]]<ref name="2gh3N" /> ja jaama komandör oli [[Timothy Kopra]]<ref name="NjNP6" />. ==Eesmärk== ===Teadusuuringud=== [[Pilt:MDCA Destiny ISS.jpg|pisi|NASA astronaut [[Scott Kelly]]]] [[Pilt:January 2009 ISS tour.ogg|pisi|[[18. ekspeditsioon]]i komandöri [[Michael Fincke]] jaama videotutvustus jaanuaris 2009]] Püsival kosmosejaamal on eeliseid nii kosmoselaeva kui ka mehitamata satelliidiga võrreldes. Pikaajaline iseseisev viibimine [[kosmos]]es võimaldab teha katkematuid uuringuid ning omandada kogemusi ka jaama enda hoolduse, remondi ja täiendamise alal. Katse- ja vaatlustulemused on maa peal kiiresti kättesaadavad.<ref name="10th" /><ref name="Worldbook at NASA" /> Kosmoseaparaadis ümbritseb inimesi keskkond, mis ei suuda [[elu]] tagada. On küll leitud üksikud lihtsad eluvormid, mis suudavad ellu jääda ka [[avakosmos]]es, kuid inimesele mõjub subatomaarsete osakeste [[kiirgus]] hävitavalt.<ref name="Beer microbes" /> Osaliselt kaitseb ISSi kiirguse eest [[Maa magnetväli]]. Keskmiselt umbes 70 000&nbsp;km kaugusel Maast hakkab Maa magnetväli [[päikesetuul]]t kõrvale kallutama. Ohtlikud on aga päikesepursked, mis ilmuvad praktiliselt ette hoiatamata. Venemaa moodulisse on rajatud spetsiaalne tugevamalt varjestatud osa, kuhu saab sellisel puhul varjuda.<ref name="kHdvi" /><ref name="PmouD" /> Iga meeskond viibib kosmosejaamas mitu kuud. Teaduskatseid tehakse iga päev, nädalas koguneb kuueliikmelisel meeskonnal umbes 250 inimtundi.<ref name="ISS overview" /><ref name="Science in School" /> Viisteist esimest meeskonda viisid kokku läbi 138 suuremat teadusuuringut.<ref name="Bergin" /> Uuringutulemused avaldatakse iga kuu.<ref name="ResProg" /> Uuritakse eelkõige [[kaaluta olek]]u mõju inimesele ning tehakse [[eksperiment]]e ja [[vaatlus]]i meditsiini, [[loodusteadused|loodus-]] ja [[tehnikateadused|tehnikateaduste]], [[astronoomia]] ja [[meteoroloogia]] vallas<ref name="ISS overview" /><ref name="NASA Fields of Research" /><ref name="71sMp" /><ref name="Is37L" />. Tulevasi võimalikke kaugeid kosmoselende silmas pidades kogutakse andmeid pikaajalise kosmoses viibimise mõju kohta inimorganismile. Kogutakse andmeid muu hulgas [[lihaste atrofeerumine|lihaste atrofeerumise]], [[osteoporoos]]i ja [[kehavedelik]]e liikumise kohta organismis. Aastast [[2006]] pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et luukadu ja lihasekärbumine on pika lennu järel nii suur, et teisel planeedil maandumise korral tekiksid [[luumurd|luumurrud]] ja liikumisraskused.<ref name="JCB" /><ref name="eCa7z" /> Kosmosejaamas ei ole [[arst]]i. Meditsiiniuuringuid juhendab [[telemeetria|telemeetriliselt]] NASA loodud konsortsium [[National Space Biomedical Research Institute]] (NSBRI). Olulisemate uuringute seas on [[ultraheli]]uuringud, mille põhjal diagnoositakse võimalikud terviserikked, et eksperdid saaksid ravi määrata. Kosmoses saadud telemeditsiini kogemust on võimalik ära kasutada muu hulgas keskustest kaugel elavate inimeste haiguste diagnoosimiseks.<ref name="LJbvj" /><ref name="Alhkv" /><ref name="UTAgc" /> NASA [[2005]]. aastal vastu võetud aktis määratleti kosmosejaama USA segment riikliku laboratooriumina ning seati eesmärgiks edendada nii teiste avaliku sektori asutuste kui ka erasektori osalust uuringutes.<ref name="Yn112" /> Kosmonaudid osalevad ka haridusprogrammides ja teevad rahvusvahelist koostööd. Nad kaasavad tudengeid Maal tehtavatesse katsetesse ja viivad läbi näitlikke õppetunde. Erineva kultuuritaustaga kosmonautide koostöö jaamas annab kogemusi tulevasi rahvusvahelisi lende silmas pidades.<ref name="ISSRG" /><ref name="d3ko6" /> [[Pilt:ISS-08 Michael Foale conducts an inspection of the Microgravity Science Glovebox.jpg|pisi|[[8. ekspeditsioon]]i komandör [[Michael Foale]]]] ==Eellugu== 1980. aastate alguses plaanis NASA rajada kosmosejaama [[Freedom (kosmosejaam)|Freedom]], [[Nõukogude Liit]] aga valmistus [[Mir]]i väljavahetamiseks [[Mir-2]] vastu.<ref name="SSSM" /> Rahapuudusel takerdus Freedomi projekt juba komponentide katsetamise algstaadiumis ning pärast Nõukogude Liidu lagunemist mõeldi ka kogu programmi katkestamisele. Venemaa omakorda tühistas Mir-2-ga seotud plaanid.<ref name="SSSM" /> Et ka teised kosmoseriigid olid rahalistes raskustes, otsustasid USA, Euroopa riigid, Venemaa, Jaapan ja Kanada kosmosejaama loomisel koostööd teha.<ref name="SSSM" /> Juunis [[1992]] leppisid [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George H. W. Bush|George Bush]] ja [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] kokku ühises kosmoseprogrammis, mille raames sai üks USA astronaut võimaluse viibida Venemaa kosmosejaamas Mir ja kaks vene kosmonauti said osaleda [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstiku]] lennul.<ref name="SSSM" /> Septembris [[1993]] kuulutasid USA asepresident [[Al Gore]] ja Venemaa peaminister [[Viktor Tšernomõrdin]] välja plaani luua ühine kosmosejaam.<ref name="gao" /> Programmi kaasati kõigi osaliste kosmoseprojektid, nende seas olid NASA Freedom, RSA Mir-2, ESA Columbus ja Jaapani Kibō. Aastal 1998, kui Zarja esimese moodulina orbiidile saadeti, loodeti jaama ehitus valmis jõuda [[2003]]. aastal.<ref name="Manifest" /> ==Kosmosejaama ehitus== [[Pilt:ISS-with-S0-S1-P1.jpg|pisi|ISS detsembris 2002]] [[Pilt:Interior of Zarya ISS module.jpg|pisi|[[Zarja (ISS)|Zarja]] sisemus]] [[Pilt:STS-124 Garan EVA2.jpg|pisi|Astronaut [[Ron Garan]] [[avakosmos]]es]] Rahvusvahelise kosmosejaama ehitamist orbiidil alustati novembris 1998.<ref name="OnOrbit" /> Venemaa moodulid, välja arvatud [[Rassvet]], startisid ja põkkusid automaatselt, teised moodulid toodi kohale kosmosesüstikutega ning paigaldati jaama ja süstikute meeskonnaliikmete kaasabil. 2011. aasta 5. juuni seisuga olid kosmonaudid viibinud [[avakosmos]]es üle tuhande tunni ning sooritanud kokku 159 [[kosmosekõnd]]i, neist 127 kosmosejaamast ja 32 põkkunud kosmosesüstikutest.<ref name="ISStD" /> Esimese [[Moodul (kosmonautika)|moodulina]] startis raketi [[Proton]] jõul [[20. november|20. novembril]] 1998 Venemaa [[Zarja (ISS)|Zarja]]. Moodul suutis manööverdada ning tal olid sidevahendid ja elektrivarustus, kuid ta ei taganud inimesele sobilikku elukeskkonda. Kaks nädalat hiljem toodi kosmosesüstiku [[Kosmosesüstik Endeavour|Endeavour]] lennuga [[STS-88]] kohale USA moodul [[Unity (moodul)|Unity]]. Üks Unity kahest telgmisest [[põkkumisseade|põkkumisseadmest]] ühendati Zarjaga, teine oli ühendatud süstikuga. Järgnenud kahe aasta jooksul võeti Mir orbiidilt maha. [[12. juuli]]l [[2000]] saadeti orbiidile Venemaa moodul [[Zvezda (ISS)|Zvezda]]. Selle päikesepaneelid ja sideantennid olid seadistatud automaatselt paigalduma. Orbiidil tiirlev kahest moodulist koosnev jaam põkkus maapealse juhtimiskeskuse abiga Zvezdaga. Zvezda arvutisüsteem võttis peagi pärast põkkumist Zarja käest ohjad üle. Zvezda lisandumisega sai võimalikuks inimese asumine jaama. Uues moodulis olid magamiskohad, tualett, köök, süsihappegaasifiltrid, õhuniiskuse eemaldajad, hapnikugeneraatorid, treeninguseadmed ning kommunikatsioonivahendid juhtimiskeskusega side pidamiseks.<ref name="gZkVP" /><ref name="UIjoG" /> Esimesed elanikud saabusid kosmosejaama [[1. ekspeditsioon]]iga 2000. aasta novembris kosmoselaevaga [[Sojuz TM-31]]. Umbes samal ajal toimunud süstikulennud [[STS-92]] ja [[STS-97]] lisasid kande- ja ühenduskonstruktsioonide komponente, sideseadmeid ja päikesepaneele.<ref name="N9ELg" /> Järgmise kahe aasta jooksul startis raketiga [[Sojuz-U]] moodul [[Pirs]]; kosmosesüstikud [[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]], [[Kosmosesüstik Atlantis|Atlantis]] ja Endeavour toimetasid kohale laborimooduli [[Destiny]], [[Õhulukk|õhuluku]] [[Quest]] ja [[robotkäsi|robotkäe]] [[Canadarm2]].<ref name="ESA sequence" /> Jaama ehitust häiris tõsiselt [[1. veebruar]]il 2003 toimunud [[kosmosesüstik Columbia katastroof]], kus hävis [[kosmosesüstik Columbia]] ja hukkus 7 astronauti. Katastroof peatas kosmosesüstikute lennud kaheks ja pooleks aastaks. Järgmine kosmosesüstiku missioon, [[STS-114]], startis 2005. aastal<ref name="5nqxt" /> ja jaama ehitamine jätkus 2006. aastal, kui toimus Atlantise missioon [[STS-115]], mis tõi jaama täiendava komplekti päikesepaneele. Lennud [[STS-116]], [[STS-117]] ja [[STS-118]] lisasid konstruktsioonielemente ja kolmanda komplekti päikesepaneele. Tänu lisandunud energiavarustusele sai võimalikuks uute moodulite lisamine. Järgmisena paigaldati ühendusmoodul [[Harmony (moodul)|Harmony]] ja ESA labor Columbus, seejärel Jaapani mooduli Kibō kaks esimest komponenti. Märtsis 2009 lisati [[STS-119]] kohale toimetatud päikesepaneelid ja juulis 2009 lennuga [[STS-127]] saabunud Kibō viimane osa. Järgmisena paigaldati Venemaa moodul [[Poisk]]. Veebruaris 2010 tõi süstiku Endeavour lend [[STS-130]] ühendusmooduli [[Tranquility]] ja ESA observatooriumi [[Cupola]], mais 2010 tõi Atlantis lennuga [[STS-132]] eelviimase Venemaa mooduli [[Rassvet]]. Süstiku Discovery viimase lennuga [[STS-133]] toodi kohale Itaalia moodul Leonardo. Kosmosesüstiku Endeavour mais 2011 toimunud viimase lennuga [[STS-134]] viidi kosmosejaama seade [[kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]] uurimiseks ning [[antiaine]] ja [[tumeaine]] leidmiseks ([[Alpha Magnetic Spectrometer]], AMS-02). Juunis 2011 koosnes kosmosejaam 15 survestatud moodulist. Puudu on veel viimane moodul, Venemaa labor [[Nauka]], ning osa väliskonstruktsioonile paigaldatavaid komponente, sealhulgas ESA robotkäsi ([[European Robotic Arm]]). Kosmosejaama lõplik mass ulatub 400 tonnini.<ref name="Manifest" /><ref name="OnOrbit" /> [[Fail:ISS configuration 2021-07 en.svg|keskel|600px|ISSi konstruktsioon]] ==Struktuur== ===Survestatud moodulid=== '''Zarja''' {{pikemalt artiklis|Zarja (ISS)}} [[Pilt:Zarya from STS-88.jpg|pisi|püsti|Zarja moodul nähtuna kosmosesüstik Endeavouri pardalt]] '''Zarja''' ([[vene keel]]es: Заря́, 'koit') oli jaama esimene moodul, mis saadeti orbiidile.<ref name="MAKAi" /> Zarjas asusid säilitusruumid ja see tagas ehituse alguses jaama elektrivarustuse ja muu vajaliku. Moodul sai nimeks Zarja, sest see sümboliseeris rahvusvahelist kosmosealast koostööd. Kuigi Zarja ehitas Vene ettevõte, kuulub moodul Ameerika Ühendriikidele. Moodul kaalub 19,3 tonni ja on ilma päikesepaneelideta 12,55&nbsp;m pikk ning 4,1 meetrit lai. Mooduli elueaks planeeriti vähemalt 15 aastat ja nüüd kasutatakse seda säilitusruumina<ref name="MAKAi" />. Zarja viis 20. novembril 1998 orbiidile [[Proton-K]] kanderakett, mis startis Bajkongõri kosmodroomilt. Pärast Zarja orbiidile jõudmist startis 4. detsembril 1998 kosmosesüstiku [[Endeavour]] missioon [[STS-88]], mis kinnitas Zarja külge Unity mooduli. '''Unity''' {{pikemalt artiklis|Unity (ISS)}} [[Pilt:ISS Unity module.jpg|pisi|Unity moodul pärast paigaldamist, nähtuna kosmosesüstik Endeavouri pardalt]] '''Unity''' ('ühtsus') oli esimene ühendusmoodul ja kosmosejaama esimene USA-s ehitatud moodul.<ref name="LZIPH" /> Tal on põkkumisseadmed Z1-sõrestiku, õhuluku Quest, labori Destiny, ühendusmooduli Tranquility ja mooduli Leonardo jaoks. Unity viis 4. detsembril 1998 missiooni STS-88 raames orbiidile kosmosesüstik Endeavour. Mitmed jaama süsteemide torud ja kaablid läbivad Unity moodulit, ning seetõttu on moodulis 216 toru vedelike ja gaaside jaoks ja 121 elektrijuhet, mille kogupikkus oli 9,6 kilomeetrit.<ref name="LZIPH" /> Unity valmistati alumiiniumist. Enne starti paigaldati moodulile kaks põkkumisadapterit, mis võimaldasid mooduliga põkkuda Vene Sojuzidel ja USA kosmosesüstikutel. Moodul koos adapteritega kaalub 11,7 tonni. '''Zvezda''' {{pikemalt artiklis|Zvezda (ISS)}} '''Zvezda''' (vene keeles: Звезда́, 'täht'), tuntud ka kui DOS-8 ja teenindusmoodul, tagab jaama kõigi tähtsate süsteemide töö. Zvezda lisandumisega oli esmakordselt võimalik saata jaama alaline meeskond, sest moodul võimaldas jaamas elada kahel meeskonnaliikmel ja seal peatuda kuni kuuel kosmonaudil.<ref name="XREW9" /> Zvezda DMS-R arvuti juhib kogu jaama elutagamissüsteeme, juhtimissüsteemi, navigatsioonisüsteemi ja kontrollsüsteemi <ref name="V9VmL" />. Moodul ehitati aastatel 1985–1986 ning selle viis orbiidile Proton-K kanderakett, mis startis 12. juulil 2000. Moodulil on põkkumisseade Sojuzi, Progressi ja kosmoseaparaadi [[Automated Transfer Vehicle]] jaoks. '''Destiny''' {{pikemalt artiklis|Destiny (ISS)}} [[Pilt:ISS Destiny Lab.jpg|pisi|Destiny enne paigaldamist]] '''Destiny''' ('saatus') on USA peamine uurimislabor ISS-is.<ref name="BRrdt" /> Moodul kinnitati Unity mooduli külge veebruaris 2001 ja see on USA esimene orbitaallaboratoorium pärast [[Skylab]]i. Mooduli ehitas Boeing ja see kaalub 16 tonni. Selle viis 7. veebruaril 2001 orbiidile kosmosesüstik [[Kosmosesüstik Atlantis|Atlantis]] missioonil [[STS-98]]. Destiny moodulist juhitakse ka jaama robotkäe tööd.<ref name="7MUPE" /> '''Quest''' {{pikemalt artiklis|Quest}} '''Quest''' ('missioon') on ISS-i USA segmendi ainus õhulukk ja sealt väljutakse avakosmosesse nii USA kui ka Venemaa skafandritega. Enne Questi paigaldamist sai avakosmoses käia ainult Vene skafandrites ja USA skafandreid sai kasutada ainult siis, kui jaamas viibis kosmosesüstik.<ref name="7Otey" /> Mooduli atmosfäär on eraldi reguleeritud ja meeskonnaliikmed magavad seal plaanipärase avakosmosesse väljumise eelsel ööl, et vältida madala rõhuga skafandrites tekkida võivat [[Kessoontõbi|kessoontõbe]].<ref name="7Otey" /> Questi viis missiooni [[STS-104]] raames orbiidile kosmosesüstik Atlantis, mis startis 12. juulil 2001.<ref name="Lc94x" /> '''Pirs ja Poisk''' [[Fail:Pirs docking module taken by STS-108.jpg|pisi|Pirs]] '''Pirs''' ('kai') ja '''Poisk''' ('otsing') on Vene õhulukud, millel on kaks ühesugust luuki.<ref name="XZyc5" /> Kõik moodulite luugid avanevad turvalisuse tagamiseks sissepoole, sest [[Mir]]i pardal juhtus õhulukuga õnnetus, kui õhulüüsis olnud väike õhurõhk paiskas õhuluku välimise luugi lahti ning see vajas parandamist. Pirsi on kasutatud Vene skafandrite hoiustamiseks ja hoolduseks. Õhuluku kaugemaid luuke kasutatakse Sojuzide ja Progresside põkkumisteks ning moodulil on automaatne transpordisüsteem, millega laaditakse jaama hapnikku ja kütust.<ref name="dc1_dc2" /><ref name="Poisk" /> '''Harmony''' {{vaata|Harmony (moodul)}} '''Harmony''' ('harmoonia') on USA segmendi teenindusmoodul ja kosmosejaama teine ühendusmoodul. Moodul sisaldab seadmeid, mis toodavad elektrit ja töötlevad andmeid, ning selle külge on ühendatud Columbuse ja Kibō labor.<ref name="i8gOy" /> Moodulil on neli põkkumisadapterit, mida kasutavad [[H-II Transfer Vehicle]], [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]] ja [[Cygnus (kosmoselaev)|Cygnus]] ning on kasutanud [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstikud]]. Harmony viis 27. oktoober 2007 süstik STS 120 ja lisas 75,5 ruutmeetrit elamisruumi. '''Tranquility''' {{vaata|Tranquility (ISS)}} [[Pilt:Node 3 - Isolated view.jpg|pisi|Tranquility]] '''Tranquility''' ('vaikus')on kolmas ja viimane USA segmendi ühendusmoodul.<ref name="53HjR" /> See sisaldab täiendavaid elutagamisseadmeid, mis töötlevad reovett ja toodavad hapnikku.<ref name="o71OI" /> Sellel on kuus põkkumisadapterit, millest viie külge on ühendatud Unity, Cupola, Leonardo ja BEAM. Tranquiity omab atmosfääri revitalisatsiooni süsteemi et eemaldada kahjutegureid kosmosejaama sisekliimast. '''Columbus''' {{vaata|Columbus (ISS)}} '''Columbus''' on Euroopa laborimoodul, mis on projekteeritud üldiseks laboriks ja bioloogia, biomeditsiini ja vedeliku füüsika uuringuteks.<ref name="iahe6" /> Mooduli välisküljel asuvad mitmed teadusseadmed, nagu [[European Technology Exposure Facility]], [[SOLAR]] ja [[MISSE]]. Columbuse operatsioone juhib [[Saksa Kosmoseagentuur]]. '''Kibō''' {{vaata|Kibō}} [[Pilt:Japanese Experiment Module exterior - cropped.jpg|pisi|Kibō]] '''Japanese Experiment Module (JEM)''' ehk '''Kibō''' ('lootus') on Jaapani teaduslabor, mille ehitas JAXA. See on jaama suurim moodul ning on kinnitatud Harmony mooduli külge. Mooduli esimesed komponendid viidi jaama Space Shuttle'i missioonidega [[STS-123]] ja [[STS-124]]. Viimased komponendid viidi jaama missiooniga STS-127. Moodul koosneb kolmest moodulist: survestamata, survestatud ja logistikamoodulist.<ref name="nasa-jem" /> '''Cupola''' {{vaata|Cupola}} [[Pilt:Exterior of Cupola - Exp28.jpg|pisi|Cupola avatud luukidega]] '''Cupola''' on Rahvusvahelise kosmosejaama vaatlusmoodul, mille ehitas Euroopa Kosmoseagentuur. Moodul on oma nime saanud [[Itaalia keel|itaaliakeelse]] sõna ''cupola'' järgi, mis tähendab kuplit. Moodulil on seitse akent, mida kasutatakse teaduskatsete läbiviimistel, põkkumiste jälgimiseks ja Maa vaatlemiseks.<ref name="1KXpU" /> Moodul viidi kosmosesse [[8. veebruar]]il 2010 missiooni [[STS-130]] raames ning on kinnitatud Tranquility mooduli külge. Cupola keskmise akna diameeter on 80 cm. '''Rassvet''' {{vaata|Rassvet}} '''Rassvet''' ('koidik') on Vene moodul, mida kasutatakse laoruumina ja külastavate kosmoselaevade põkkumisel. Mooduli viis 14. mail 2010 missiooni [[STS-132]] raames kosmosesse kosmosesüstik Atlantis ja see ühendati jaama külge 18. mail. Mooduli ja ülejäänud jaama vaheline luuk avati 20. mail. Esimene kosmoselaev, [[Sojuz TMA-19]] põkkus jaamaga 28. juunil 2010. '''Leonardo''' [[Pilt:STS-133 ISS-26 Permanent Multipurpose Module.jpg|pisi|Leonardo]] {{vaata|Leonardo}} '''Leonardo''' on ISS-i moodul. Selle viis missiooni [[STS-133]] raames kosmosesse kosmosesüstik Discovery, mis startis 24. veebruaril 2011.<ref name="PLM1" /> Moodul kinnitati jaama külge 1. märtsil. Leonardot kasutatakse peamiselt varuosade, varustuse ja jäätmete hoiustamiseks, mida enne mooduli kasutuselevõttu hoiti jaama eri osades. Leonardo oli varem üks kolmest [[Multi-Purpose Logistics Module]]'ist, mida kasutati mitmel Space Shuttle'i missioonil varustuse toomiseks jaama, kuid see ehitati 2010. aastal ümber, et selle saaks jäädavalt jaama jätta.<ref name="PLM2" /> '''Bigelow Expandable Activity Module''' {{vaata|Bigelow Expandable Activity Module}} '''Bigelow Expandable Activity Module''' ehk '''BEAM''' on eksperimentaalne moodul, mille ehitas Bigelow Aerospace. Moodul saabus jaama 2016. aastal ning see jääb jaama külge kinnitatuks vähemalt kuni 2020. aastani. Moodul on täispuhutav ning seda kasutatakse laoruumina. Kui moodul osutub töökindlaks lahendaks see mitu kosmosejaama jätkusuutlikuse probleemi. Moodul ei kaalu ega võta palju ruumi, ent pakub töö - ja majutuspinde töölistele. Probleemiks võib olla radiatsioon. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasa.gov/mission_pages/station/research/experiments/1804.html|pealkiri=https://www.nasa.gov/mission_pages/station/research/experiments/1804.html|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ===Survestamata elemendid=== [[Pilt:STS-116 spacewalk 1.jpg|pisi|[[Uus-Meremaa]] kohal asuva Integrated Truss Structure'i ehitus ]] Rahvusvahelisel kosmosejaamal on mitmed elemendid, mis ei vaja survestatust. Suurim neist on [[Integrated Truss Structure]] (ITS), mille külge on kinnitatud jaama peamised [[päikesepaneel]]id ja radiaatorid. ITS koosneb kümnest elemendist, mille kogupikkus on 108,5 meetrit. '''Robotkäed''' ITSi külge on kinnitatud mitmed jaama robotkäed nagu [[Mobile Servicing System]], [[Dextre]] ja Canadarm 2. Robotkäsi kasutatakse peamiselt mõnede saabuvate kosmoselaevade ühendamiseks jaama külge ja kosmosekõnnil olevate meeskonnaliikmete liigutamiseks. Jaama suurim robotkäsi, Canadarm 2 suudab liigutada kuni 1800 kg. ===Planeeritud moodulid=== [[Pilt:MLM Nauka module - 3D rendering.jpg|pisi|3D-kujutis Naukast]] '''Nauka''' {{vaata|Nauka}} '''Nauka''' ('teadus') on planeeritav Vene moodul. Nauka pidi esialgsete plaanide kohaselt asuma praeguse Rassveti asukohas. Missiooni planeerijad plaanivad Pirsi asendada Naukaga. Nauka pidi esialgsete plaanide kohaselt lendama kosmosesse 2007. aastal, kuid starti on eri põhjustel edasi lükatud. Seisuga september 2019 oli Nauka start planeeritud detsembriks 2020. ==Käitus== ===Ekspeditsioonid ja eralennud=== [[Pilt:ISS-Expedition 1-crew.jpg|pisi|1. ekspeditsiooni meeskond: Sergei Krikaljov, William Shepherd ja Juri Gidzenko]] Kõik alalised meeskonnad saavad ekspeditsiooni numbri ning nende missioonid kestavad tavaliselt kuni kuus kuud. 1. kuni [[6. ekspeditsioon]]ini olid meeskonnad kolmeliikmelised. Columbia katastroofi järel meeskonnaliikmete arvu vähendati ning [[7. ekspeditsioon|7.]]–[[12. ekspeditsioon|12. ekspeditsiooni]] meeskonnad olid kaheliikmelised. Alates [[13. ekspeditsioon]]ist, hakkas meeskonnaliikmete arv kasvama ja 2010. aastaks olid meeskonnad kasvanud kuueliikmelisteks. Uute USA kosmoselaevade, [[CST-100 Starliner]]i ja [[Crew Dragon]]i mehitatud lendude algamisel võib meeskonnaliikmete arv kasvada seitsmeni. Kõige kauem on kosmoses viibinud Roskosmose kosmonaut [[Gennadi Padalka]], kes oli kosmoses kokku 878 päeva 11 tundi ja 29 minutit. Padalka oli [[9. ekspeditsioon|9.]], [[19. ekspeditsioon|19.]], [[20. ekspeditsioon|20.]], [[31. ekspeditsioon|31.]] ja [[32. ekspeditsioon]]i liige ja 11. ekspeditsiooni komandör.<ref name="Padalka" /> Naistest on kõige kauem kosmoses viibinud NASA astronaut [[Peggy Whitson]], kes viibis kosmoses kokku 665 päeva 22 tundi ja 22 minutit. Ta oli [[5. ekspeditsioon|5.]], [[50. ekspeditsioon|50.]] ja [[52. ekspeditsioon]]i liige ning 6. ja [[51. ekspeditsioon]]i komandör.<ref name="Whitson" /> NASA ja Roskosmos nimetavad inimesi, kes on ise kosmoselennu eest maksnud, kosmoselennul osalejateks ning mõnikord ka kosmoseturistideks. Juhul kui meeskonnaliikmete vahetumisel jääb mõni koht Sojuzi kosmoselaeval üle ning ükski agentuur ei soovi saata jaama lühiajalist meeskonnaliiget, pannakse koht müüki. Koha hind on umbes 40 miljonit [[Ameerika Ühendriikide dollar|USA dollarit]] ning ostja peab läbima tervisekontrolli. ESA ja NASA kritiseerisid ISSi algusaegadel [[kosmoseturism]]i ning NASA keeldus esialgu treenimast [[Dennis Tito]]t, kellest sai hiljem maailma esimene kosmoseturist.<ref name="Refused" /><ref name="Tito" /> 2008. aastal jättis kosmoselennul osaleja [[Richard Garriott]], jaama [[geopeitus]]e konteineri ja see on ainus geopeituse konteiner, mis ei asu Maal.<ref name="Geocache" /> ===Orbiit=== [[Pilt:Animation of International Space Station trajectory.gif|pisi|Animatsioon ISSi orbiidist vahemikus 14. september kuni 14. november 2018]] ISSi hoitakse orbiidil, mille [[perigee]] on 330 km ja [[apogee]] on 410 km. Orbiidi kalle on 51,6 kraadi. Orbiidi kalle valiti selline, sest see on väikseima kaldega orbiit, millele saavad [[Baikonuri kosmodroom]]ilt startida Vene kosmoselaevad Sojuz ja Progress ilma, et peaksid kasutatud alumisi raketiastmeid kukutama [[Hiina]] territooriumile.<ref name="Questions" /> Jaama keskmine kiirus on 27 724 km/h ning see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa. Jaama viiakse perioodiliselt kõrgemale orbiidile, et vältida selle kukkumist Maale. Orbiiti muudetakse tavaliselt Zvezda moodulis asuvate jaama peamootoritega või jaama külastavate kosmoselaevade mootoritega. Jaama kõrgemale orbiidile viimiseks kulub umbes kaks tiiru ehk kolm tundi. ISSi orbiidi säilitamiseks kulub umbes 7,5 tonni kütust aastas ja see maksab 210 miljonit USA dollarit. ==Missioonijuhtimiskeskused== Rahvusvahelise kosmosejaama erinevaid segmente ja mooduleid juhitakse ja jälgitakse erinevate kosmoseagentuuride missioonijuhtimiskeskustest üle kogu maailma. Nende keskuste hulgas on näiteks: * Roskosmose missioonijuhtimiskeskus [[Koroljov]]is Venemaal, mis juhib Vene orbitaalsegmenti ja vastutab jaama asendi ning Sojuzi ja Progressi missioonide eest;<ref name="Ros Control" /> * JAXA JEMi juhtimiskeskus ja HTV juhtimiskeskus [[Tsukuba Kosmosekeskus]]es, mis vastutavad Kibō mooduli ja HTV missioonide eest; * NASA [[Christopher C. Krafti missioonijuhtimiskeskus|missioonijuhtimiskeskus]] [[Johnsoni kosmosekeskus]]es [[Houston]]is [[Texas]]es, mis vastutab USA orbitaalsegmendi eest;<ref name="Ground" /> * ESA Columbuse juhtimiskeskus [[Oberpfaffenhofen]]is Saksamaal, mis vastutab Columbuse mooduli eest;<ref name="ESA Control" /> * CSA MSS keskus [[Saint-Hubert]]is Kanadas, mis vastutab Mobile Servicing Systemi eest.<ref name="Ground" /> Varem oli ESAl ka ATV juhtimiskeskus, mis asus Toulouse'is Prantsusmaal ning vastutas ATV missioonide eest.<ref name="ESA Control" /> Viimane ATV start toimus 2014. aastal. [[Pilt:ISS Centers.svg|916px|]] ==Maksumus== ESA hinnangul läheb kosmosejaama ehitamine ja haldamine 30 aasta jooksul maksma 100 miljardit [[euro]]t.<ref name="costs" /> Teised hinnangud on ulatunud 35 miljardist [[USA dollar]]ist kuni 160 miljardi dollarini.<ref name="cost2" /> Suurte kuludega seoses on palju kritiseeritud nii programmi finantseerimist, selle uurimissuutlikkust kui ka tehnilisi lahendusi.<ref name="Crit1" /><ref name="Crit2" /> Kosmosejaama on kirjeldatud kui ainsat kõige kallimat inimese loodud objekti. Kõige ambitsioonikam <nowiki>''ISS''</nowiki> projekt, tsentrifuugi majutusmoodul, tühistati maksumuse tõttu. Selle tulemusena on uurimusprojektid kosmosejaamas piiratud sellisteni, mis ei vaja spetsiaalseid aparaate. Aastal 2007 tegeleti peamiselt inimkeha kosmoseradiatsiooni vastuvõtlikusele uurides neerukive, vereringet ja radiatsiooni mõju närvisüsteemile ==Vaata ka== * [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend]] *[[Mir]] *[[Tiangong]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="see">{{Netiviide |url=http://spaceflight.nasa.gov/realdata/sightings/index.html |pealkiri=International Space Station Sighting Opportunities, vaadatud 28. jaanuaril 2009 |vaadatud=2011-06-08 |arhiivimisaeg=2015-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151221111201/http://spaceflight.nasa.gov/realdata/sightings/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="10th">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/main/10th_anniversary.html Nations Around the World Mark 10th Anniversary of International Space Station], vaadatud 6. märtsil 2009</ref> <ref name="ISSBook">John E. Catchpole "The International Space Station: Building for the Future" Springer-Praxis 2008, isbn 978-0-387-78144-0}}</ref> <ref name="ISS overview">[http://www.shuttlepresskit.com/ISS_OVR/index.htm International Space Station Overview], vaadatud 17. veebruaril 2009</ref> <ref name="NASA Fields of Research">[http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html|archiveurl=http://web.archive.org/web/20080123150641/http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html Fields of Research]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="NASA ISS Goals">[http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/B-gettingonboard/index.html|archiveurl=http://web.archive.org/web/20071208091537/http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/B-gettingonboard/index.html|archivedate=8 Getting on Board]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ResProg">[https://web.archive.org/web/20090213140014/http://spaceflightsystems.grc.nasa.gov/Advanced/ISSResearch/ ISS Research Program], vaadatud 27. veebruaril 2009</ref> <ref name="Only Just Begun">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/main/5_year_anniversary.html We've Only Just Begun], vaadatud 6. märtsil 2009</ref> <ref name="PartStates">[http://www.esa.int/esaHS/partstates.html Human Spaceflight and Exploration–European Participating States, vaadatud 17. jaanuaril 2009]</ref> <ref name="ISSRG">{{cite book|author=Gary Kitmacher|title=Reference Guide to the International Space Station| publisher =[[Apogee Books]]|location=Canada|year=2006|isbn=978-1-894959-34-6|issn=1496-6921|pages=71–80}}</ref> <ref name="RSA-MOU">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/nasa_rsa.html Memorandum of Understanding Between the National Aeronautics and Space Administration of the United States of America and the Russian Space Agency Concerning Cooperation on the Civil International Space Station], vaadatud 19. aprillil 2009</ref> <ref name="ESA-IGA">[http://www.spaceflight.esa.int/users/index.cfm?act=default.page&level=11&page=1980 ISS Intergovernmental Agreement], vaadatud 19. aprillil 2009</ref> <ref name="national academies">{{cite book|title=Review of NASA Plans for the International Space Station|year=2006|publisher=National Academies|location=Washington, DC|isbn=978-0-309-10085-4|url=http://books.nap.edu/catalog.php?record_id=11512}}</ref> <ref name="Worldbook at NASA">[https://web.archive.org/web/20080604081100/http://www.nasa.gov/worldbook/intspacestation_worldbook.html International Space Station], vaadatud 14. juunil 2008</ref> <ref name="Beer microbes">[http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-11039206 Beer microbes live 553 days outside ISS], vaadatud 4. juunil 2011</ref> <ref name="Visitors">{{netiviide |pealkiri=Visitors to the Station by Country |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/visitors-to-the-station-by-country/ |vaadatud=10. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="Science in School">[http://www.scienceinschool.org/2008/issue10/iss The International Space Station: life in space], vaadatud 17. veebruaril 2009</ref> <ref name="eeDyy">[http://www.spacepolicyonline.com/pages/index.php?option=com_content&view=article&id=1538:esa-formally-agrees-to-continue-iss-through-2020&catid=67:news&Itemid=27 ESA Formally Agrees to Continue ISS Through 2020], vaadatud 1. juunil 2011.</ref> <ref name="Bergin">[http://www.nasaspaceflight.com/2009/08/iss-assembly-producing-science-research-accomplishments/ ISS: Still in assembly, producing science research accomplishments], vaadatud 27. septembril 2009</ref> <ref name="Wn5BO">[http://spaceflightnow.com/news/n1003/11station/ Space station partners set 2028 as certification goal], vaadatud 1. juunil 2011</ref> <ref name="JCB">{{cite book|author=Jay Buckey|title=Space Physiology|publisher=Oxford University Press USA|date=23. veebruar 2006|isbn=978-0-19-513725-5}}</ref> <ref name="2gh3N">http://www.nasa.gov/sites/default/files/atoms/files/np-2016-exp-47-summary2.pdf Expedition 47 Mission Summary, vaadatud 6. märts 2016</ref> <ref name="SSSM">{{cite book|author=David Harland|title=The Story of Space Station Mir|publisher=Springer-Verlag New York Inc|date=30. november 2004|location=New York|url=http://www.amazon.co.uk/exec/obidos/ASIN/0387230114/ref=ord_cart_shr/202-3649698-1866219?%5Fencoding=UTF8&m=A3P5ROKL5A1OLE|isbn=978-0-387-23011-5}}</ref> <ref name="NjNP6">[http://www.jsc.nasa.gov/Bios/htmlbios/kopra-tl.pdf Biographical Data: TIMOTHY L. KOPRA]</ref> <ref name="gao">[http://archive.gao.gov/t2pbat3/151975.pdf Space Station: Impact of the Expanded Russian Role on Funding and Research], vaadatud 3. novembril 2006</ref> <ref name="kHdvi">[http://www.space.com/2080-solar-flare-hits-earth-mars.html Solar Flare Hits Earth and Mars]</ref> <ref name="Manifest">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/iss_manifest.html Consolidated Launch Manifest], vaadatud 8. juulil 2008</ref> <ref name="PmouD">[http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2005/10jun_newstorm/ A new kind of solar storm]</ref> <ref name="OnOrbit">[https://web.archive.org/web/20091029013438/http://www.nasa.gov/externalflash/ISSRG/pdfs/on_orbit.pdf On-Orbit Elements], vaadatud 19. juunil 2010</ref> <ref name="71sMp">[http://www.isas.jaxa.jp/e/forefront/2009/ueno/index.shtml Monitor of All-sky X-ray Image (MAXI)], vaadatud 12. märtsil 2011</ref> <ref name="ISStD">[https://web.archive.org/web/20090814071815/http://spaceflight.nasa.gov/station/isstodate.html The ISS to Date], vaadatud 21. märtsil 2011</ref> <ref name="Is37L">[http://www.spaceref.com/news/viewpr.html?pid=33007 ESA via SPACEREF "SOLAR: three years observing and ready for solar maximum"], vaadatud 14. märtsil 2011</ref> <ref name="ESA sequence">[http://esamultimedia.esa.int/multimedia/esa_iss_assembly_sequence/index_pop.html HSF: ISS assembly sequence and on-orbit configuration, vaadatud 6. märtsil 2009]</ref> <ref name="eCa7z">[http://www.newscientist.com/article/dn17476-ion-engine-could-one-day-power-39day-trips-to-mars.html?full=true Ion engine could one day power 39-day trips to Mars], vaadatud 8. jaanuaril 2010</ref> <ref name="nasa-jem">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/jem.html NASA–Kibo Japanese Experiment Module]</ref> <ref name="LJbvj">https://web.archive.org/web/20091029061057/http://www.nasa.gov/mission_pages/station/science/experiments/ADUM.html Advanced Diagnostic Ultrasound in Microgravity (ADUM), vaadatud 1. oktoobril 2009</ref> <ref name="dc1_dc2">[http://www.russianspaceweb.com/iss_dc.html Docking Compartment-1 and 2]</ref> <ref name="Alhkv">{{cite journal|author=Sishir Rao ''et al''.year=2008|title=A Pilot Study of Comprehensive Ultrasound Education at the Wayne State University School of Medicine|journal=Journal of Ultrasound in Medicine|volume=27|pages=745–749|url=http://www.jultrasoundmed.org/cgi/content/abstract/27/5/745|pmid=18424650|issue=5}}</ref> <ref name="Poisk">[http://www.nasaspaceflight.com/2009/11/live-russian-module-launch-towards-iss-on-soyuz/ Russian module launches via Soyuz for Thursday ISS docking]</ref> <ref name="UTAgc">{{cite journal|author=Michael Fincke ''et al''.|year=2004|title=Evaluation of Shoulder Integrity in Space: First Report of Musculoskeletal US on the International Space Station|journal=Radiology|issue= 2|pages=319–322|url=http://radiology.rsna.org/content/234/2/319.abstract|pmid=15533948|volume=234}}</ref> <ref name="PLM1">[http://www.nasaspaceflight.com/2009/08/sts-133-five-crew-one-eva-mission-leave-mpm-on-iss STS-133 refined to a five crew, one EVA mission–will leave MPLM on ISS]</ref> <ref name="Yn112">http://frwebgate.access.gpo.gov/cgi-bin/getdoc.cgi?dbname=109_cong_public_laws&docid=f:publ155.109.pdf NASA Authorization Act 2005, vaadatud 6. märtsil 2009</ref> <ref name="PLM2">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/8226309.stm Europe looks to buy Soyuz craft]</ref> <ref name="d3ko6">Gro Mjeldheim Sandal ja Dietrich Manzey. "Cross-cultural issues in space operations: A survey study among ground personnel of the European Space Agency", ''Acta Astronautica'', detsember 2009, lk 1520–1529</ref> <ref name="costs">[http://www.esa.int/esaHS/ESAQHA0VMOC_iss_0.html How Much Does It Cost?], vaadatud 27. märtsil 2008</ref> <ref name="gZkVP">{{Netiviide |url=http://spaceflight.nasa.gov/spacenews/factsheets/pdfs/servmod.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-06-10 |arhiivimisaeg=2020-08-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200823230702/https://spaceflight.nasa.gov/spacenews/factsheets/pdfs/servmod.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="cost2">[http://www.msnbc.msn.com/id/14505278/ What's the cost of the space station?], vaadatud 30. septembril 2008</ref> <ref name="UIjoG">[https://web.archive.org/web/20110606073849/http://science.ksc.nasa.gov/shuttle/missions/sts-88/mission-sts-88.html STS-88], vaadatud 19. aprillil 2011</ref> <ref name="Crit1">[http://www.popularmechanics.com/science/air_space/1282806.html Scientists Believe ISS Is Waste Of Money], vaadatud 17. detsembril 2009</ref> <ref name="N9ELg">[http://science.ksc.nasa.gov/shuttle/missions/sts-92/mission-sts-92.html STS-92], vaadatud 19. aprillil 2011</ref> <ref name="Crit2">{{Cite book|author=James P. Bagian ''et al''.|title=Readiness Issues Related to Research in the Biological and Physical Sciences on the International Space Station|publisher=[[United States National Academy of Sciences]]|year=2001|url=http://www.nap.edu/catalog.php?record_id=10196}}</ref> <ref name="5nqxt">[http://www.nasaspaceflight.com/2005/07/discovery-launches-the-shuttle-is-back/ Discovery launches – The Shuttle is back]</ref> <ref name="MAKAi">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/fgb.html Zarya Module]</ref> <ref name="V9VmL">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/sm.html#.Vt2e0n2LTGg International Space Station: Zvezda]</ref> <ref name="7MUPE">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/destiny.html NASA–Destiny Laboratory]</ref> <ref name="7Otey">{{Netiviide |url=http://spaceflight.nasa.gov/station/eva/outside.html |pealkiri=Space Station Extravehicular Activity |vaadatud=2011-06-10 |arhiivimisaeg=2009-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090403213449/http://spaceflight.nasa.gov/station/eva/outside.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Lc94x">{{Netiviide |url=http://spaceflight.nasa.gov/shuttle/archives/sts-104/ |pealkiri=NASA HSF Shuttle Archives: STS-104 |vaadatud=2016-03-07 |arhiivimisaeg=2019-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190419051202/https://spaceflight.nasa.gov/shuttle/archives/sts-104/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LZIPH">{{Netiviide |url=http://spaceflight.nasa.gov/spacenews/factsheets/pdfs/unity.pdf |pealkiri=Unity Connecting Module: Cornerstone for a Home in Orbit |vaadatud=2011-06-10 |arhiivimisaeg=2009-03-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090317204752/http://spaceflight.nasa.gov/spacenews/factsheets/pdfs/unity.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="XREW9">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/sm.html Zvezda Service Module]</ref> <ref name="BRrdt">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/destiny.html NASA–US Destiny Laboratory]</ref> <ref name="XZyc5">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/pirs.html Pirs Docking Compartment]</ref> <ref name="i8gOy">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/node2.html Harmony Node 2]</ref> <ref name="iahe6">[http://www.esa.int/esaHS/ESAAYI0VMOC_iss_0.html Columbus laboratory]</ref> <ref name="53HjR">[http://www.space.com/news/090414-colbert-space-station-node.html NASA Names Space Module After Moon Base, Not Stephen Colbert], vaadatud 15. aprillil 2009</ref> <ref name="o71OI">http://www.esa.int/esaHS/ESAFQL0VMOC_iss_0.html Node 3: Connecting Module, vaadatud 28. märtsil 2009</ref> <ref name="1KXpU">[http://www.esa.int/esaHS/ESA65K0VMOC_iss_0.html Cupola], vaadatud 28. märtsil 2009</ref> <ref name="Padalka">{{netiviide |pealkiri=Padalka, Gennadi Ivanovich |väljaanne=Space Facts |url=http://www.spacefacts.de/bios/cosmonauts/english/padalka_gennadi.htm |vaadatud=20. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="Whitson">{{netiviide |pealkiri=Peggy A. Whitson (PH.D.) NASA Astronaut |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/astronauts/biographies/peggy-a-whitson/biography |vaadatud=20. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="Refused">{{netiviide |pealkiri=NASA Holds Press Conference on the Dennis Tito Issue |väljaanne=SpaceRef |url=http://www.spaceref.com/news/viewnews.html?id=304 |vaadatud=20. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="Tito">{{netiviide |pealkiri=First Space Tourist: How a U.S. Millionaire Bought a Ticket to Orbit |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/11492-space-tourism-pioneer-dennis-tito.html |vaadatud=20. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="Geocache">{{netiviide |pealkiri=International Space Station |väljaanne=Geocaching |url=https://www.geocaching.com/geocache/GC1BE91_international-space-station |vaadatud=20. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="Questions">{{netiviide |pealkiri=Answers Your Questions |väljaanne=NASA Human Spaceflight |url=https://spaceflight.nasa.gov/feedback/expert/answer/mcc/sts-112/09_04_12_54_17.html |vaadatud=20. jaanuar 2020 |arhiivimisaeg=2017-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170329140551/https://spaceflight.nasa.gov/feedback/expert/answer/mcc/sts-112/09_04_12_54_17.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ros Control">{{netiviide |pealkiri=Russian Mission Control Center |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/station/multimedia/russian_mcc.html |vaadatud=19. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="Ground">{{netiviide |pealkiri=Ground Facilities |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/station/behindscenes/index.html |vaadatud=20. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="ESA Control">{{netiviide |pealkiri=Control centres |väljaanne=ESA |url=https://www.esa.int/Science_Exploration/Human_and_Robotic_Exploration/International_Space_Station/Control_centres |vaadatud=19. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="bill">{{netiviide |pealkiri=Leading Human Spaceflight Act |väljaanne=USA Kongress|url=https://www.congress.gov/bill/115th-congress/house-bill/6910/text|vaadatud=7. veebruar 2020}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|International Space Station}} * [http://www.esa.int./esaHS/iss.html ISS @ ESA] * [http://iss.astroviewer.net/ Current position of the ISS] * [https://novaator.err.ee/1608489470/nasa-plaanib-rahvusvahelise-kosmosejaama-vaiksesse-ookeani-kukutada "NASA plaanib rahvusvahelise kosmosejaama Vaiksesse ookeani kukutada"] ERR Novaator, 4. veebruar 2022 {{Kosmoselend}} [[Kategooria:Rahvusvaheline kosmosejaam| ]] nrhg0dloe32nxkpf90ksmh7vyqb2rdw Natura 2000 0 102702 6174650 4895487 2022-08-06T20:41:57Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Natura 2000''' on [[Euroopa]] kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] looduskaitse[[direktiiv]]ide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud [[loomad]]e, [[linnud|lindude]] ja [[taimed]]e elupaiku ja kasvukohti. Võrgustiku nimetuses olev number 2000 tähendab, et loodusdirektiivi jõustumisel loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000. Esialgseid Natura 2000 alasid on laiendatud ja 2009. aasta kevadel esitati võrgustikku juurde uusi alasid. 2010. aastal koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast kogupindalaga 12 590 km² ja 531 loodusalast kogupindalaga 11 320 km². == Ajalugu == [[1992]]. aasta mais võttis [[Euroopa Liidu Parlament]] vastu seadustiku, kus sätestati kõige ohustatumate elupaikade ja [[liik (bioloogia)|liikide]] kaitse Euroopas. Selles seadustikus oli kaks osa: [[loodusdirektiiv]] (''the Habitats Directive'') ja [[linnudirektiiv]] (''Birds Directive''), mis võeti vastu [[1979]]. aastal. Need kaks direktiivi on ka Natura 2000 võrgustiku baasdirektiivid. == Vaata ka == *[[Eesti Natura-alade loend]] *[[Natura hindamine]] == Välislingid == {{commonscat}} *[http://www.envir.ee/natura2000/ Natura 2000 Eesti Keskkonnaministeeriumi kodulehel] [[Kategooria:Euroopa Liit]] [[Kategooria:Looduskaitse]] 4fuoconsftnyna578usupwykx8ui6lu Opava 0 116104 6174604 5986409 2022-08-06T19:26:12Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; jõe kohta vaata artiklit [[Opava jõgi]]}} {{linn | nimi = Opava | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Opava | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Troppau | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapp = Opava_CoA.svg | vapi_link = [[Opava vapp]] | logo_pilt = | logo_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} [[Pilt:Opava Horní náměstí Theater Mariä Himmelfahrt.jpg|thumb|]] '''Opava''' ([[saksa keel]]es ''Troppau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond| Morava-Sileesia maakonnas]], [[Opava ringkond|Opava ringkonna]] halduskeskus. Linn asub [[Odra]] lisajõe [[Opava jõgi|Opava]] ääres. Opava sai linnaõigused aastal [[1224]], [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigis]], esmakordselt on linna mainitud aastal [[1185]]. Opava on oluline liiklussõlm. Aastal [[1820]] toimus Opavas [[Püha Liit|Püha Liidu]] II kongress. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.opava-city.cz/ Opava koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Morava-Sileesia maakond]] 350ey905t52975hgobat92eb2xbra97 6174605 6174604 2022-08-06T19:26:44Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; jõe kohta vaata artiklit [[Opava jõgi]]}} {{linn | nimi = Opava | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Opava | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Troppau | | lipp = Opava_Flag.svg | lipu_link = [[Opava lipp]] | vapp = Opava_CoA.svg | vapi_link = [[Opava vapp]] | logo_pilt = | logo_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} [[Pilt:Opava Horní náměstí Theater Mariä Himmelfahrt.jpg|thumb|]] '''Opava''' ([[saksa keel]]es ''Troppau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond| Morava-Sileesia maakonnas]], [[Opava ringkond|Opava ringkonna]] halduskeskus. Linn asub [[Odra]] lisajõe [[Opava jõgi|Opava]] ääres. Opava sai linnaõigused aastal [[1224]], [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigis]], esmakordselt on linna mainitud aastal [[1185]]. Opava on oluline liiklussõlm. Aastal [[1820]] toimus Opavas [[Püha Liit|Püha Liidu]] II kongress. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.opava-city.cz/ Opava koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Morava-Sileesia maakond]] hulryvpxq2bbcw4d5x5cldz1zjn04hg 6174606 6174605 2022-08-06T19:28:18Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; jõe kohta vaata artiklit [[Opava jõgi]]}} {{linn | nimi = Opava | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Opava | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Troppau | | pilt = Opava_Horni_namesti.jpg | pildiallkiri = Opava raekoda Horní väljakul | lipp = Opava_Flag.svg | lipu_link = [[Opava lipp]] | vapp = Opava_CoA.svg | vapi_link = [[Opava vapp]] | logo_pilt = | logo_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} [[Pilt:Opava Horní náměstí Theater Mariä Himmelfahrt.jpg|thumb|]] '''Opava''' ([[saksa keel]]es ''Troppau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond| Morava-Sileesia maakonnas]], [[Opava ringkond|Opava ringkonna]] halduskeskus. Linn asub [[Odra]] lisajõe [[Opava jõgi|Opava]] ääres. Opava sai linnaõigused aastal [[1224]], [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigis]], esmakordselt on linna mainitud aastal [[1185]]. Opava on oluline liiklussõlm. Aastal [[1820]] toimus Opavas [[Püha Liit|Püha Liidu]] II kongress. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.opava-city.cz/ Opava koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Morava-Sileesia maakond]] 5pdysj42ig7g0qpv303md320glm8fri Ragnar Klavan 0 119318 6174443 6174400 2022-08-06T12:47:42Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Bangerjuhan|Bangerjuhan]] ([[User talk:Bangerjuhan|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pietadè|Pietadè]]. wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Ragnar Klavan | pilt = The Liverpool team line-up before the game v Spartak Moskva, December 2017 (cropped) (cropped).jpg | pildiallkiri = Klavan Liverpooli särgis (2017) | täisnimi = Ragnar Klavan | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|10|30}} | sünnilinn = [[Viljandi]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|keskkaitsja]] | koduklubi = [[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskond]] | särginumber = 24 | noorteaastad1 = -2002 | noorteklubi1 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad1 = 2001 | mänge1 = 25 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Elva]] | aastad2 = 2002–2003 | mänge2 = 28 | väravaid2 = 2 | klubi2 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad3 = 2003–2005 | mänge3 = 28 | väravaid3 = 2 | klubi3 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad4 = 2004–2005 | mänge4 = 2 | väravaid4 = 0 | klubi4 = → [[Vålerenga Fotball|Vålerenga]] (laenul) | aastad5 = 2005–2009 | mänge5 = 95 | väravaid5 = 4 | klubi5 = [[Heracles Almelo]] | aastad6 = 2009 | mänge6 = 12 | väravaid6 = 0 | klubi6 = → [[AZ (jalgpalliklubi)|AZ]] (laenul) | aastad7 = 2009–2012 | mänge7 = 66 | väravaid7 = 0 | klubi7 = [[AZ (jalgpalliklubi)|AZ]] | aastad8 = 2012–2016 | mänge8 = 125 | väravaid8 = 4 | klubi8 = [[FC Augsburg|Augsburg]] | aastad9 = 2016–2018 | mänge9 = 39 | väravaid9 = 1 | klubi9 = [[Liverpool FC|Liverpool]] | aastad10 = 2018–2021 | mänge10 = 61 | väravaid10 = 0 | klubi10 = [[Cagliari Calcio|Cagliari]] | aastad11 = 2021- | mänge11 = 6 | väravaid11 = 2 | klubi11 = [[Paide Linnameeskond]] | klubi_seisuga = 04. oktoober 2021 | koondiseaastad1 = 1999 | koondisemänge1 = 4 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U-15 jalgpallikoondis|Eesti U-15]] | koondiseaastad2 = 2001 | koondisemänge2 = 9 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U-17]] | koondiseaastad3 = 2002 | koondisemänge3 = 1 | koondiseväravaid3 = 0 | koondis3 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U-18]] | koondiseaastad4 = ? | koondisemänge4 = 1 | koondiseväravaid4 = 0 | koondis4 = [[Eesti U-20 jalgpallikoondis|Eesti U-20]] | koondiseaastad5 = 2002–2003 | koondisemänge5 = 7 | koondiseväravaid5 = 0 | koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]] | koondiseaastad6 = 2003– | koondisemänge6 = 126 | koondiseväravaid6 = 3 | koondis6 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 04. oktoober 2021 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Ragnar Klavan''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1985]] [[Viljandi]]s) on Eesti [[jalgpallur]]. Klavan on õppinud [[Viljandi Jakobsoni Kool]]is ja [[Audentese Spordigümnaasium]]is. Ta mängib Eesti jalgpalliklubis Paide Linnameeskond. Temast sai 2009. aasta septembris esimene ja seni ainus eestlane, kes on pääsenud [[Meistrite liiga]]s väljakule. Aastal 2017 sai Klavan [[JK Tallinna Kalev|JK Tallinna Kalevi]] presidendiks. == Klubikarjäär == Klavani varasemad koduklubid on [[FC Elva]], [[Viljandi JK Tulevik]], [[Tallinna FC Flora]], [[Oslo Vålerenga|Vålerenga IF]] ja [[Almelo Heracles]]. === AZ === Klavanil oli 2009. aasta suveni laenuleping,<ref name="699o6" /> mille järel hakkab kehtima 13. veebruaril 2009 sõlmitud nelja-aastane tööleping.<ref name="yLxss" /><ref name="Jj1cY" /> Klavan tuli [[19. aprill]]il [[2009]] esimese eestlasena Hollandi meistriks. Koduklubi [[AZ (jalgpalliklubi)|AZ]] meistritiitel andis õiguse mängudele [[Meistrite liiga]]s, kus ta 29. septembril 2009 esimese ja seni ainsa eestlasena väljakule pääses.<ref name="soccernet" /> Klavan vahetati alagrupikohtumises [[Liege'i Standard]]iga (1:1) 82. minutil platsile vasakkaitsjana ega suutnud üleminutitel takistada vastastel viigiväravat löömast. === FC Augsburg === Klavanist sai esimene Eesti mängija, kes Saksamaa kõrgeimas liigas mänginud. Klavan debüteeris [[Bundesliga]]s 14. septembril 2012 mängus [[VfL Wolfsburg|Wolfsburg]]i vastu kui ta 67. minutil platsile vahetati.<ref name="WYRBb" /> 6. aprillil 2013 sai Klavanist suurima arvu pealtvaatajate ees klubijalgpalli mänginud eestlane. [[Dortmundi Borussia]] staadionile oli kohtumist kogunenud vaatama 80 400 pealtvaatajat. [[FC Augsburg]] kaotas kohtumise 2:4.<ref name="Bl84o" /> 2015. aastal oli eestlasest huvitunud ka [[Everton FC|Everton]], kuid Klavan jäi Augsburgiga Euroopa liigat mängima. === Liverpool FC === 20. juulil 2016 sõlmis ta lepingu Inglismaa [[Premier League|kõrgliiga]] klubiga [[Liverpool FC]]. Üleminekusumma oli 4,2 miljonit Inglise naela.<ref name="cRvpE" /> Leping Liverpooliga kestnuks 2019. aasta suveni. Klavan sai Liverpoolis kahe hooajaga kirja 53 mängu ja kaks väravat. ===Cagliari Calcio=== 17. augustil 2018 sõlmis Klavan kaheaastase lepingu Itaalia kõrgliiga klubiga [[Cagliari Calcio]]. Üleminekusumma on 2 miljonit Inglise naela.<ref>[http://soccernet.ee/artikkel/ametlik-ragnar-klavani-karjaar-jatkub-itaalia-korgliigas AMETLIK: Ragnar Klavani karjäär jätkub Itaalia kõrgliigas] Soccernet, 17. august 2018</ref><ref>https://www.bbc.com/sport/football/45220161</ref> == Koondisekarjäär == [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] on Klavan mänginud 125 korda ja löönud kolm väravat. Oma esimese mängu pidas [[3. juuli]]l [[2003]] [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] vastu. Esimese värava lõi [[31. mai]]l [[2006]] [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]]le. Teise värava lõi ta [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvadori]] vastu 29. veebruaril 2012, kui ta oli ka esimest korda Eesti koondise kapten. 2014. aastal [[Andres Oper]]i lahkumismängus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltariga]] lõi Klavan 29. minutil 1:1 viigimängus värava. == Saavutused == ===Meeskondlikud=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** [[Eesti]] meister [[Meistriliiga 2003|2003]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Tippeligaen]] ** [[Norra]] hõbe 2004 * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Eredivisie]] ** [[Holland]]i meister 2008/2009 * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Liverpool FC]] ** [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018]] hõbe ===Individuaalsed=== *[[Aasta parim jalgpallur]]: 2012, 2014, 2015, 2016, 2017 ==Statistika== ===Klubi=== {| class="wikitable" style="text-align: center" |- !colspan="3"|Klubisooritused!!colspan="2"|Liiga!!colspan="2"|Karikas!!colspan="2"|Kokku |- !Klubi!!Liiga!!Hooaeg!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- !colspan="3"|Eesti!!colspan="2"|Liiga!!colspan="2"|[[Eesti jalgpallikarikas]]!!colspan="2"|Kokku |- |[[FC Elva]]||[[II liiga]]||[[2001 II liiga|2001]]||25||5|| || || || |- |rowspan=2|[[Viljandi JK Tulevik]]||rowspan=4|[[Meistriliiga]]||[[2002 Meistriliiga|2002]]||18||0|| || || || |- |[[2003 Meistriliiga|2003]]||10||2|| || || || |- |rowspan=2|[[FC Flora Tallinn|Flora Tallinn]]||[[2003 Meistriliiga|2003]]||12||1|| || || || |- |[[2004 Meistriliiga|2004]]||16||1|| || || || |- !colspan="3"|Norra!!colspan="2"|Liiga!!colspan="2"|[[Norra Karikas]]!!colspan="2"|Kokku |- |rowspan=2|[[Vålerenga IF Fotball|Vålerenga IF]]||rowspan=2|[[Tippeligaen]]||[[2004 Tippeligaen|2004]]||2||0|| || || || |- |[[2005 Tippeligaen|2005]]||0||0|| || || || |- !colspan="3"|Holland!!colspan="2"|Liiga!!colspan="2"|[[KNVB Cup]]!!colspan="2"|Kokku |- |rowspan=4|[[Heracles Almelo]]||rowspan=8|[[Eredivisie]]||[[2005–06 Eredivisie|2005–06]]||15||0|| || || || |- |[[2006–07 Eredivisie|2006–07]]||32||1|| || || || |- |[[2007–08 Eredivisie|2007–08]]||29||2|| || || || |- |[[2008–09 Eredivisie|2008–09]]||19||2|| || || || |- |rowspan=4|[[AZ Alkmaar]]||[[2008–09 Eredivisie|2008–09]]||12||0|| || || || |- |[[2009–10 Eredivisie|2009–10]]||11||0|| || || || |- |[[2010–11 Eredivisie|2010–11]]||28||0|| || || || |- |[[2011–12 Eredivisie|2011–12]]||27||0|| || || || |- !colspan="3"|Saksamaa!!colspan="2"|Liiga!!colspan="2"|[[DFB-Pokal]]!!colspan="2"|Kokku |- |rowspan="3"|[[FC Augsburg]]||rowspan="3"|[[Bundesliga]]||[[2012–13 Bundesliga|2012–13]]||30||0||2||0||32||0 |- |[[2013–14 Bundesliga|2013–14]]||30||2||3||0||33||2 |- |[[2014–15 Bundesliga|2014–15]]||32||2||3||0||34||2 |- !rowspan="5"|Karjääri jooksul kokku!!colspan="2"|Eesti!!81!!9!! !! !! !! |- !colspan="2"|Norra!!2!!0!! !! !! !! |- !colspan="2"|Holland!!173!!5!! !! !! !! |- !colspan="2"|Saksamaa!!92!!4!!8!!0!!100!!4 |- !colspan="2"|Karjääri statistika!!316!!18!! !! !! !! |} ==Isiklikku== Tema isa on endine jalgpallur [[Dzintar Klavan]]. == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="soccernet">[http://www.soccernet.ee/klavan-tegi-meistrite-liiga-debuudi Klavan tegi Meistrite liiga debüüdi] Soccernet.ee, 29. september 2009</ref> <ref name="699o6">[http://www.soccernet.ee/klavan-siirdus-az-alkmaari Klavan siirdus AZ Alkmaari]</ref> <ref name="yLxss">[http://sport.postimees.ee/?id=82335 Klavan sõlmis AZga lepingu 2013. aastani]</ref> <ref name="Jj1cY">[http://www.az.nl/index.php?id=27&newsid=226862&folderid=222 Klavan tekent contract tot 2013]. Viimati külastatud 27.03.2010.</ref> <ref name="WYRBb">[http://sport.err.ee/jalgpall/2c60e5fe-a1be-4e41-b010-74a64729bfb5 Ragnar Klavanist sai esimene Saksamaa Bundesligas mänginud eestlane] err.ee 14. september 2012</ref> <ref name="Bl84o">[http://www.soccernet.ee/klavan-mangis-80-400-inimese-silme-all Klavan mängis 80 400 inimese silme all] soccernet.ee 7. aprill 2013</ref> <ref name="cRvpE">[http://www.liverpoolfc.com/news/first-team/228244-liverpool-complete-deal-to-sign-ragnar-klavan "Liverpool complete deal to sign Ragnar Klavan"]. Liverpool F.C. 20. juuli 2016. Vaadatud 20.07.2016</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * {{ESBL|id=Ragnar_Klavan}} * [http://www.liverpoolfc.com/team/first-team/player/ragnar-klavan Profiil Liverpool FC kodulehel] * [[Aet Süvari]]. [http://www.epl.ee/artikkel/465963 Ragnar Klavan krooniti Hollandi meistriks!] EPL.ee, 20. aprill 2009 * [https://sport.postimees.ee/6449681/teadlased-ragnar-klavan-oli-mullu-euroopa-tippliigade-koige-kasulikum-mangija Teadlased: Ragnar Klavan oli mullu Euroopa tippliigade kõige kasulikum mängija] Postimees, 9. november 2018 {{Aasta parim jalgpallur}} {{JÄRJESTA:Klavan, Ragnar}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:FC Elva jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:AZ Alkmaari jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Augsburgi mängijad]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Cagliari Calcio mängijad]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 05sgf2jixbccaslxbeag27djvbx0e1o Přerov 0 119795 6174633 5986507 2022-08-06T20:20:31Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Přerov | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Přerov | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Prerau | | lipp = Prerov.jpg | lipu_link = [[Přerovi lipp]] | vapp = Znak města Přerov.svg | vapi_link = [[Přerovi vapp]] | pindala = 58,5 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} [[Pilt:Prerov1.jpg|thumb]] '''Přerov''' ([[saksa keel]]es ''Prerau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]]. Asub [[Bečva]] jõe ääres. Přerov sai linnaõigused aastal [[1256]], esmakordselt on linna mainitud aastal [[1141]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.prerov.cz/ Přerovi koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] 7ll22873uarwtg6hvb8ho1mn2fzrxon 6174634 6174633 2022-08-06T20:21:37Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Přerov | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Přerov | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Prerau | | pilt = Zámek,_Přerov_(07).jpg | lipp = Prerov.jpg | lipu_link = [[Přerovi lipp]] | vapp = Znak města Přerov.svg | vapi_link = [[Přerovi vapp]] | pindala = 58,5 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} [[Pilt:Prerov1.jpg|thumb]] '''Přerov''' ([[saksa keel]]es ''Prerau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]]. Asub [[Bečva]] jõe ääres. Přerov sai linnaõigused aastal [[1256]], esmakordselt on linna mainitud aastal [[1141]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.prerov.cz/ Přerovi koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] 3xifqg6k05fdd46infb9g244qjmaz2o 6174636 6174634 2022-08-06T20:22:43Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Přerov | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = tšehhi | Přerov | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Prerau | | pilt = Zámek,_Přerov_(07).jpg | lipp = Prerov.jpg | lipu_link = [[Přerovi lipp]] | vapp = Znak města Přerov.svg | vapi_link = [[Přerovi vapp]] | pindala = 58,5 | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} [[Pilt:Prerov1.jpg|thumb]] '''Přerov''' ([[saksa keel]]es ''Prerau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]], [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonna]] halduskeskus. Asub [[Bečva]] jõe ääres. Přerov sai linnaõigused aastal [[1256]], esmakordselt on linna mainitud aastal [[1141]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.prerov.cz/ Přerovi koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] hnx0pjjsdhkyk15m2nk0uyukpi22e6c Türklased 0 131618 6174548 4688780 2022-08-06T16:42:05Z Andres 5 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''Türklased''' on [[türgi keel]]t emakeelena kõnelev [[turgi rahvad|turgi rahvas]]. Tänapäeval on türklasi umbes 85 miljonit inimest<ref>{{cite web|author=National Statistical Institute of Bulgaria|year=2011|title=2011 Population Census in the Republic of Bulgaria (Final data)|url=/census2011/PDOCS2/Census2011final_en.pdf|publisher=National Statistical Institute of Bulgaria}}</ref><ref name="Sosyal%2525252525202011%252525252520loc%25252525253D369">{{Harvnb|Sosyal|2011|loc=369}}.</ref>. Enamusrahvuse moodustavad nad [[Türgi]]s, kus neist elab umbes 78,5 miljonit<ref name="Bokova%2525252525202010%252525252520loc%25252525253D170">{{Harvnb|Bokova|2010|loc=170}}.</ref>, ja [[Põhja-Küpros]]el, kus neid on hinnanguliselt 200 000 inimest. Suuruselt teine türklaste kogukond, umbes kaks miljonit inimest, elab tänapäeval [[Saksamaa]]l. [[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 86 türklast, neist [[Tallinn]]as 44.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Türklastena võidakse käsitleda ka kõiki Türgi Vabariigi elanikke. Selle aluseks on Türgi Vabariigi rajaja [[Mustafa Kemal Atatürk]]i ideedel rajanev arusaam, mille kohaselt on türklane "iga inimene Türgi Vabariigis, sõltumata tema usust, kes oskab türgi keelt, kasvab üles türgi kultuuris ja võtab omaks Türgi ideaalid". ==Vaata ka== * [[Meshethi türklased]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Turgi maailm]] [[Kategooria:Türgi]] 4yqts40wy70638zuf7qedaagjtx03ej Aon Center (Chicago) 0 133101 6174858 5845314 2022-08-07T11:31:25Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aon Center (Chicago).jpg|thumb|Aon Center]] '''Aon Center''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s asuv 83-korruseline hoone, mis valmis [[1973]]. aastal. Aon Center on maailma ainus [[risttahukas|risttahuka]]kujuline maja, mis on üle 300 meetri kõrge. Kõrgusega 346,26 m on see Chicago kõrguselt neljas ja USA 12. pilvelõhkuja. Valmides oli see USA kõrgeim maja väljaspool [[New York]]i, kuni [[1974]] valmis [[Willis Tower]], tollase nimega Sears Tower. Alles [[2009]]. aasta juulis paigaldati Aon Centeri katusele väike sideantenn. Aon Center on 83-korruseline. [[John Hancock Center]], mis valmis [[1969]] ja oli enne Aon Centerit 346 meetriga Chicago kõrgeim maja, oli täpselt 100-korruseline. Aon Centeri arhitekt oli [[Edward Durell Stone]]. Hoonele pandi nurgakivi [[6. aprill]]il [[1970]] ja tseremoonial hõljus õhus 346 meetri kõrgusel, et rahvale näidata, kui kõrge see tuleb. Maja tellis oma peakorteriks [[Standard Oil Company]] ning esialgu oli maja nimi '''Standard Oil Building''' ja hüüdnimi '''Big Stan'''. [[1985]] muutis ettevõte oma nime ja vastavalt muudeti ka hoone nime: selleks sai '''Amoco Building'''. Kuni 2009 oli Aon Center USA kõrgeim hoone, mis on oma nime muutnud. [[1998]] müüs Amoco hoone [[The Blackstone Group]]ile avalikustamata summa eest, mis [[ekspert]]ide hinnangul jääb vahemikku 430–440 miljonit [[USA dollar]]it. [[30. detsember|30. detsembril]] [[1999]] nimetati hoone ümber Aon Centeriks, ehkki [[Aon Corporation]] sai hoone suurimaks [[üürnik]]uks alles [[2001]]. aasta septembris. [[2003]]. aasta mais omandas Wells Real Estate Investment Trust maja summa eest, mis jääb vahemikku 465–475 miljonit USA dollarit. [[10. august]]il [[2007]] muutis see ettevõte oma nime ja on nüüd Piedmont Office Realty Trust. Algselt oli hoone välispind kaetud 43 tuhande [[Itaalia]]st toodud valge [[Carrara marmor]]i plaadiga, kuid ebasobiva [[kliima]] tõttu hakkas see murenema ja juba 1974 kukkus üks marmorplaatidest alla kõrvaloleva Prudential Centeri peale. Järgnev inspektuur avastas marmorkattes hulgaliselt pragusid. Probleemi lahendamiseks kinnitati kõik marmorplaadid hulga [[teras]]rihmadega. [[1990]]–[[1992]] asendati marmor valge [[graniit|graniidiga]]. Remondiks kulutati 80 miljonit dollarit, mis on üle poole hoone esialgsest maksumusest. Aon Centeri aadress on 200 East Randolph Street. Majast üürib suurimat osa Aon Corporation. Üürnike hulka kuuluvad näiteks [[Microsoft]], [[BP]], Agency.com, Chicagolandi Kaubanduskoda ja [[Veolia]]. == Välislingid == *[http://www.emporis.com/en/wm/bu/?id=116756 Hoone tutvustus] {{Coordinate |NS=41.88527778 |EW=-87.62150556 |type=landmark |region=US-IL}} [[Kategooria:Chicago pilvelõhkujad]] orcotrw5ys769dyyngl83vey1di6jkl Aleksander Seiman 0 133180 6174532 6008648 2022-08-06T16:29:01Z NOSSER 8097 /* Eesti Vabadussõjas */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}} {{keeletoimeta}} '''Aleksander Seiman''' (ka '''Aleksander Seimann''') [[Vabadusrist|VR I/2, II/2 ja II/3]] ([[23. jaanuar]] [[1886]] [[Tõstamaa vald (Tõstamaa kihelkond)|Tõstamaa vald]], [[Pärnumaa]] – [[5. aprill]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]), [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] neljas ülem. {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Aleksander Seiman | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[23. jaanuar]] [[1886]] | Sünnikoht = [[Pärnumaa]] | Surmaaeg = [[5. aprill]] [[1941]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] Venemaa keisririik<br>{{PisiLipp|Eesti}} [[Eesti Rahvavägi|Rahvavägi]] | Auaste = [[kolonel]] | Juhitud üksused = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[1. Eesti jalaväepolk]] <br>{{PisiLipp|Eesti}} [[4. Jalaväepolk]] <br>{{PisiLipp|Eesti}} [[Kaitseliit]] | Sõjad/lahingud = | Autasud = }} ==Elulugu== Aleksander Seiman sündis 1886. aasta 23. jaanuaril mõisatöölise peres. ==Teenistus Eesti rahvusväeosades== 1918. aastal asus Aleksander Seiman teenistusse [[1. Eesti jalaväepolk]]u, kus määrati polgukomandör [[Ernst Põdder]]i abiks, 21. veebruaril 1918. aastal, 24. veebruaril 1918. aastal ülendati polkovnikuks, A. Seiman oli ka 6.- 11. märtsini 1918. aastal 1. Eesti jalaväepolgu ajutiseks ülemaks. ==Eesti Vabadussõjas== [[Vabadussõda|Vabadussõja]] algul saatis [[Kindralmajor]] [[Aleksander Tõnisson]] [[polkovnik]] Aleksander Seiman'i 21. novembril 1918. aastal taastama Saksa okupatsioonivõimude poolt laialai saadetud [[4. Eesti jalaväepolk]]u asukohaga [[Narva]]s. A. Seiman moodustas Vabadussõja alguses valitsenud segaduseajal 595 võitlejast koosneva 2 [[pataljon]]ilise, sõjaliselt arvestatava [[väeosa]], mis pidas esimesi kaitselahingud [[Viru rinne|Viru rindel]] [[Narva lahing (1918)|1918. aasta novembris]]. Seiman pälvis [[4. Jalaväepolk|4. Jalaväepolgu]] juhtimise eest kolm [[Vabadusrist]]i. Kolmekordseid Vabadusristi kavalere oli Eestis üheksa. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõpus, [[1920]] alguses [[kaitseväeteenistus|teenis]] [[polkovnik]] Seiman [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] juures [[staabiohvitser]]ina. Pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]] töötas Seiman [[Sõjaministeerium]]is, [[Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülem|Sise-, ranna- ja õhukaitse ülema]] kohuste täitjana ja [[Kaitseliidu ülem]]ana. 1929. aastal kandideeris ta Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate koonduse kandidaadina Tallinnas [[IV Riigikogu valimised|IV Riigikogu valimistel]]. 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> [[Vapside riigipöördekatse]] kohtuistungil süüdistati: [[Andres Larka]]t, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, Aleksander Seimani, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 10 kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omavahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. 1936-1938 viibis Aleksander Seiman [[Vabadussõjalased|Vabadussõjalaste]] liikumise liikmena vangistuses Tallinnas [[Patarei vangla]]s. Mõisteti surma nõukogude okupatsioonivõimude tribunali poolt [[25. jaanuar]]il [[1941]], lasti maha. 16. augustil [[1998]] avati Pärnu maakonnas [[Tõstamaa kalmistu]]l kolonel Aleksander Seimani mälestuskivi. 7. oktoobril [[2016]] avati [[Rae vald|Rae vallas]] [[Järveküla (Rae)|Järveküla]]s Aleksander Seimani mälestuskivi. == Ajakirjandus == *[http://www.ekspress.ee/2009/03/14/eesti-uudised/40395-riigile-lojaalne-voimuladvikule-mitte Riigile lojaalne, võimuladvikule mitte] - [[Eesti Ekspress]], 14. märts 2009. == Kirjandus == *Kõva käega vabs. Vaba Maa, 12. jaanuar 1934, nr. 9, lk. 3. ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24690 Ohvitseride andmebaas] {{JÄRJESTA:Seiman, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Vabadussõjalaste Rahvaliikumise poliitikud]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1941]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Johan Unt]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[17. detsember]] [[1924]] – [[10. veebruar]] [[1925]]| järgnev=[[Johannes Orasmaa]]}} {{lõpp}} smbq0bwqikfvx76u051rl7yd44tofcj 6174535 6174532 2022-08-06T16:30:17Z NOSSER 8097 /* Eesti Vabadussõjas */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}} {{keeletoimeta}} '''Aleksander Seiman''' (ka '''Aleksander Seimann''') [[Vabadusrist|VR I/2, II/2 ja II/3]] ([[23. jaanuar]] [[1886]] [[Tõstamaa vald (Tõstamaa kihelkond)|Tõstamaa vald]], [[Pärnumaa]] – [[5. aprill]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]), [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] neljas ülem. {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Aleksander Seiman | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[23. jaanuar]] [[1886]] | Sünnikoht = [[Pärnumaa]] | Surmaaeg = [[5. aprill]] [[1941]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] Venemaa keisririik<br>{{PisiLipp|Eesti}} [[Eesti Rahvavägi|Rahvavägi]] | Auaste = [[kolonel]] | Juhitud üksused = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[1. Eesti jalaväepolk]] <br>{{PisiLipp|Eesti}} [[4. Jalaväepolk]] <br>{{PisiLipp|Eesti}} [[Kaitseliit]] | Sõjad/lahingud = | Autasud = }} ==Elulugu== Aleksander Seiman sündis 1886. aasta 23. jaanuaril mõisatöölise peres. ==Teenistus Eesti rahvusväeosades== 1918. aastal asus Aleksander Seiman teenistusse [[1. Eesti jalaväepolk]]u, kus määrati polgukomandör [[Ernst Põdder]]i abiks, 21. veebruaril 1918. aastal, 24. veebruaril 1918. aastal ülendati polkovnikuks, A. Seiman oli ka 6.- 11. märtsini 1918. aastal 1. Eesti jalaväepolgu ajutiseks ülemaks. ==Eesti Vabadussõjas== [[Vabadussõda|Vabadussõja]] algul saatis [[Kindralmajor]] [[Aleksander Tõnisson]] [[polkovnik]] Aleksander Seiman'i 21. novembril 1918. aastal taastama Saksa okupatsioonivõimude poolt laialai saadetud [[4. Eesti jalaväepolk]]u asukohaga [[Narva]]s. A. Seiman moodustas Vabadussõja alguses valitsenud segaduseajal 595 võitlejast koosneva 2 [[pataljon]]ilise, sõjaliselt arvestatava [[väeosa]], mis pidas esimesi kaitselahingud [[Viru rinne|Viru rindel]] [[Narva lahing (1918)|1918. aasta novembris]]. Seiman pälvis [[4. Jalaväepolk|4. Jalaväepolgu]] juhtimise eest kolm [[Vabadusrist]]i. Kolmekordseid Vabadusristi kavalere oli Eestis üheksa. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõpus, [[1920]] alguses [[kaitseväeteenistus|teenis]] [[polkovnik]] Seiman [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] juures [[staabiohvitser]]ina. Pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]] töötas Seiman [[Sõjaministeerium]]is, [[Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülem|Sise-, ranna- ja õhukaitse ülema]] kohuste täitjana ja [[Kaitseliidu ülem]]ana. 1929. aastal kandideeris ta Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate koonduse kandidaadina Tallinnas [[IV Riigikogu valimised|IV Riigikogu valimistel]]. 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> [[Vapside riigipöördekatse]] kohtuistungil süüdistati<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936</ref>: [[Andres Larka]]t, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, Aleksander Seimani, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 10 kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omavahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. 1936-1938 viibis Aleksander Seiman [[Vabadussõjalased|Vabadussõjalaste]] liikumise liikmena vangistuses Tallinnas [[Patarei vangla]]s. Mõisteti surma nõukogude okupatsioonivõimude tribunali poolt [[25. jaanuar]]il [[1941]], lasti maha. 16. augustil [[1998]] avati Pärnu maakonnas [[Tõstamaa kalmistu]]l kolonel Aleksander Seimani mälestuskivi. 7. oktoobril [[2016]] avati [[Rae vald|Rae vallas]] [[Järveküla (Rae)|Järveküla]]s Aleksander Seimani mälestuskivi. == Ajakirjandus == *[http://www.ekspress.ee/2009/03/14/eesti-uudised/40395-riigile-lojaalne-voimuladvikule-mitte Riigile lojaalne, võimuladvikule mitte] - [[Eesti Ekspress]], 14. märts 2009. == Kirjandus == *Kõva käega vabs. Vaba Maa, 12. jaanuar 1934, nr. 9, lk. 3. ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24690 Ohvitseride andmebaas] {{JÄRJESTA:Seiman, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Vabadussõjalaste Rahvaliikumise poliitikud]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1941]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Johan Unt]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[17. detsember]] [[1924]] – [[10. veebruar]] [[1925]]| järgnev=[[Johannes Orasmaa]]}} {{lõpp}} 854t3o5zj3otw20hcrr70hi3dfjy57p Kaire Leibak 0 138014 6174789 5993309 2022-08-07T08:50:51Z Jaanusele 6911 wikitext text/x-wiki [[File:Kaire-Leibak-2010-Lapp.jpg|200px|right]] '''Kaire Leibak''' (sündinud [[21. mai]]l [[1988]]) on endine eesti kergejõustiklane, ([[kolmikhüpe|kolmikhüppaja]]), juunioride maailmameister (2006) ja Euroopa meister (2007). Ta lõpetas 2006. aastal Miina Härma Gümnaasiumi ja 2011. aastal [[Tartu Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonna füsioterapeudina. Tema treener oli alates veebruarist [[2010]] [[Andrei Nazarov]]. Varem olid tema treenerid [[Mehis Viru|Mehis]] ja [[Kersti Viru]].<ref>http://sport.postimees.ee/?id=228561</ref> Tema isiklik rekord ja ühtlasi [[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]] on [[2006]]. aastal [[Peking]]is juunioride maailmameistrivõistlustel hüpatud '''14.43'''. Tema nimel olev Eesti siserekord on '''14.26'''. Juulis 2007 [[Holland]]is [[Hengelo]]s peetud [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|juunioride Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta kolmihüppes tulemusega 14.02 kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks. [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängude]] kolmikhüppe kvalifikatsiooni avavoorus hüppas ta 14.19 ja pääses sellega lõppvõistlusele. Lõppvõistlusel hüpatud 14.13 andis talle 10. koha. Leibak teatas [[25. jaanuar]]il [[2014]] tegevsportlase karjääri lõpetamisest, kuna polnud [[2010]]. ja [[2011]]. aastal tabanud [[kannakõõlus]]e vigastusest täielikult taastunud.<ref>[http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/juunioride-maailmameister-kaire-leibak-lopetas-sportlaskarjaari.d?id=67679517 Juunioride maailmameister Kaire Leibak lõpetas sportlaskarjääri]. Delfi, 25. jaanuar 2014</ref> == Saavutused == *2005 Euroopa noorte olümpiapäevadel kaugus- ja kolmikhüppes 1. koht *2005 noorte maailmameistrivõistlustel kolmikhüppes 2. koht *2006 juunioride maailmameistrivõistlustel kolmikhüppes 1. koht *2007 U20 Euroopa meistrivõistlustel kolmikhüppes 1. koht ==Tunnustus== *[[Aasta kergejõustiklane|Aasta naiskergejõustiklane]] 2007, 2008 *[[Aasta noorsportlane]] 2008 ==Isiklikku== Tema vanaema oli ujuja, ujumistreener ja koolijuht [[Valentina Ritsing]] (1939–2021), vend [[Ergo Leibak]] on endine kergejõustiklane ja füsioterapeut. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *{{ESBL|Kaire_Leibak}} *[[Andrus Nilk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/456547 Kanteriga treeninud Leibak õpib rutiinset tööd taluma]. EPL, 27. jaanuar 2009 *[http://www.ohtuleht.ee/475322 Vigastus nurjas Leibaku hooaja]. Õhtuleht, 3. mai 2012 {{JÄRJESTA:Leibak, Kaire}} [[Kategooria:Eesti kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] tqpxzssku9tgr71cx6k7fgowbt983qp Sündinud 16. märtsil 0 155161 6174602 6127216 2022-08-06T19:18:50Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[16. märts]]il sündinud tuntud inimesi. * [[1751]] – [[James Madison]], USA neljas president * [[1774]] – [[Matthew Flinders]], Briti mereväelane ja kartograaf * [[1788]] – [[Ludwig von Cube]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane * [[1789]] – [[Georg Simon Ohm]], saksa füüsik * [[1822]] – [[Rosa Bonheur]], prantsuse kunstnik * [[1828]] – [[Patrick Cleburne]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane * [[1839]] – [[John Butler Yeats]], iiri kunstnik * 1839 – [[Sully Prudhomme]], prantsuse kirjanik * [[1865]] – [[Aspazija]], läti luuletaja ja näitekirjanik * [[1875]] – [[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik * [[1877]] – [[Reẕā Pahlavī]], Iraani šahh * [[1887]] – [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], vene päritolu Eesti tehnikateadlane * [[1890]] – [[Robert Natus]], baltisaksa arhitekt * [[1892]] – [[Marian Zyndram-Kościałkowski]], Poola poliitik * [[1896]] – [[Herbert Grabbi]], eesti sõjaväelane * [[1901]] – [[Julius Oengo]], eesti lastekirjanik ja luuletaja * 1901 – [[Boris Koljo]], eesti metsateadlane * [[1906]] – [[Francisco Ayala]], hispaania kirjanik ja pedagoog * [[1908]] – [[Kallistrat Liik]], eesti mikrobioloog * [[1911]] – [[Josef Mengele]], sõjakurjategija * [[1912]] – [[Boriss Rodionov]], Nõukogude Liidu riigiametnik ja maletegelane * [[1915]] – [[Hendrik Pihl]], eesti arstiteadlane ja epidemioloog * [[1916]] – [[Tsutomu Yamaguchi]], jaapanlane, kes elas üle nii Hiroshima kui ka Nagasaki tuumaplahvatuse * [[1920]] – [[John Addison]], Briti helilooja * [[1926]] – [[Margarita Miglau]], vene ooperilaulja * [[1927]] – [[Vladimir Komarov]], vene kosmonaut * 1927 – [[Akivo Lenzner]], Eesti arst ja mikrobioloog * [[1929]] – [[Lia Rajandi]], eesti tõlkija * [[1932]] – [[Kurt Diemberger]], austria alpinist * [[1935]] – [[Rein Lüüs]], eesti ehitusinsener * [[1938]] – [[Aado Salumäe]], eesti mudellendur * [[1939]] – [[Carlos Bilardo]], argentina jalgpallitreener * [[1940]] – [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]], vene näitleja * [[1941]] – [[Bernardo Bertolucci]], itaalia filmirežissöör * [[1943]] – [[Hendrik Allsaar]], eesti põllumees ja ettevõtja * [[1944]] – [[Andrew S. Tanenbaum]], professor ja infotehnoloog * [[1946]] – [[Anti Liiv]], Eesti psühhiaater ja poliitik * [[1947]] – [[Keith Devlin]], Briti matemaatik ja teaduse populariseerija * [[1948]] – [[Hans Dahlgren]], Rootsi poliitik ja diplomaat * [[1949]] – [[Hieronymus (Colloredo-Mannsfeld)|Hieronymus]], Colloredo-Mannsfeldi vürst * [[1953]] – [[Helmuth Egorov]], eesti laulja ja laulutekstide autor * 1953 – [[Novella Hanson]], eesti muusik ja lauluõpetaja * 1953 – [[Isabelle Huppert]], prantsuse filminäitleja * 1953 – [[Richard Stallman]], ameerika informaatik * [[1954]] – [[Andres Heinapuu]], eesti bibliograaf * 1954 – [[Valdo Tali]], eesti poksija ja poksitreener * [[1955]] – [[Jaan Õispuu]], eesti keeleteadlane * 1955 – [[Heido Selmet]], eesti õpetaja ja treener * 1955 – [[Guillermo Lasso]], Ecuadori poliitik * 1955 – [[Pjotr Aven]], läti päritolu Venemaa ettevõtja * [[1956]] – [[Arno Kodu]], Eesti sõjaväelane ja poliitik * 1956 – [[Eveline Widmer-Schlumpf]], Šveitsi poliitik * [[1957]] – [[Krista Vinkel]], eesti naistearst * [[1959]] – [[Jens Stoltenberg]], Norra poliitik * 1959 – [[Heikki Jaansalu]], eesti jahilaskur * 1959 – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik * [[1960]] – [[Zurab Azmaipharašvili]], gruusia maletaja ja maleorganisaator * 1960 – [[Tiiu Jaago]], eesti rahvaluuleteadlane * 1960 – [[Aavo Tomingas]], eesti jalgpallitreener ja õpetaja * [[1962]] – [[Ain Pinnonen]], Eesti käsipallur ja käsipallitreener * [[1963]] – [[Ardi Paul]], eesti õpetaja * [[1964]] – [[Gunnar Kraft]], eesti majandustegelane * [[1967]] – [[Lauren Graham]], USA filminäitleja * 1967 – [[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane * [[1968]] – [[Ingrid Kõrvits]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog * [[1970]] – [[Tiina Mälberg]], eesti näitleja * [[1971]] – [[Jaanus Orgusaar]], eesti disainer * [[1972]] – [[Veiko Õunpuu]], eesti filmilavastaja * 1972 – [[Vladas Radvilavicius]], leedu päritolu Eesti ettevõtja ja näitleja * 1972 – [[Uldis Augulis]], Läti poliitik * [[1974]] – [[Sten Schwede]], Eesti diplomaat * [[1975]] – [[Sienna Guillory]], inglise näitleja ja modell * 1975 – [[Geiu Rämmer]], eesti muusikateadlane * [[1977]] – [[Andrus Kiis]], eesti ajaloolane ja luuletaja * [[1978]] – [[Brooke Burns]], USA modell ja näitleja * 1978 – [[Markus Teeäär]], eesti muusik * 1978 – [[Erik Rüütel]], eesti psühholoog * [[1979]] – [[Leena Peisa]], soome muusik * 1979 – [[Andrei Stepanov]], Eesti jalgpallur (keskkaitsja) * 1979 – [[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik * [[1981]] – [[Jaanus Kask]], eesti näitleja * [[1982]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik * 1982 – [[Lee Chang-hwan]], Lõuna-Korea vibulaskja * 1982 – [[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija * [[1983]] – [[Vitali Gussev]], Eesti jalgpallur (ründaja) * 1983 – [[Arturs Neikšāns]], läti maletaja ja maletreener * [[1984]] – [[Nele-Liis Vaiksoo]], [[eesti]] laulja * 1984 – [[Wilfried Sanou]], Burkina Faso endine jalgpallur * [[1986]] – [[Alexandra Daddario]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[1987]] – [[Tiiu Kuik]], eesti modell * 1987 – [[Henri Rüütli]], eesti jalgpallur * [[1988]] – [[Agustín Marchesín]], Argentina jalgpallur * [[1989]] – [[Theo Walcott]], inglise jalgpallur * [[1990]] – [[Josef Hušbauer]], tšehhi jalgpallur * [[1993]] – [[Andreas Cornelius]], taani jalgpallur * [[1995]] – [[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija * [[1996]] – [[Ivan Toney]], Inglismaa jalgpallur * [[1997]] – [[Dominic Calvert-Lewin]], inglise jalgpallur * 1997 – [[Florian Neuhaus]], saksa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 16.]] mzzrlp13quv3qjxpxt042bsmgght2lu Sündinud 12. augustil 0 155819 6174617 6127763 2022-08-06T19:55:53Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin loetletakse [[12. august]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1503]] – [[Christian III]], Taani kuningas *[[1696]] – [[Maurice Greene (helilooja)|Maurice Greene]], inglise organist, klavessinist, helilooja *[[1762]] – [[George IV]], Suurbritannia ja Hannoveri kuningas *[[1774]] – [[Karl von Knorring]], Venemaa sõjaväelane *[[1816]] – [[Ion Ghica]], Rumeenia poliitik *[[1860]] – [[Klara Hitler]], Adolf Hitleri ema *[[1866]] – [[Jacinto Benavente]], hispaania näitekirjanik *[[1871]] – [[Gustavs Zemgals]], Läti ajakirjanik ja poliitik *[[1885]] – [[Juhan Simm]], eesti helilooja ja dirigent *[[1887]] – [[Erwin Schrödinger]], austria füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind]] [[1933]] * 1887 – [[Jaan Usin]], Eesti sõjaväelane *[[1890]] – [[Herman Sumberg]], eesti vandeadvokaat, poliitik ja seltskonnategelane *[[1892]] – [[Anton Arumäe]], Eesti politseinik *[[1894]] – [[Albert Leo Schlageter]], Saksamaa sõjaväelane *[[1897]] – [[Artur Kirsipuu]], eesti arhitekt *[[1903]] – [[Voldemar Telling]], Eesti NSV poliitik *[[1906]] – [[Jakob Koit]], eesti ajaloolane * 1906 – [[Oskar Sädek]], eesti maalikunstnik *[[1908]] – [[Aleksis Tsänk]], Eesti poliitik *[[1910]] – [[Bruno Leuschner]], Saksa DV riigitegelane *[[1922]] – [[Miloš Jakeš]], endine Tšehhoslovakkia poliitik *[[1923]] – [[Kaljo Põhjakas]], eesti põllumajandusteadlane *[[1924]] – [[Reiz Malile]], Albaania diplomaat ja kommunistlik riigitegelane *[[1925]] – [[Dale Bumpers]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[1926]] – [[George Dickie]], Ameerika Ühendriikide kunstifilosoof ja esteetik *[[1928]] – [[Giorgio Prodi]], Itaalia arstiteadlane, onkoloog ja semiootik *[[1930]] – [[George Soros]], Ungari juudi päritolu USA valuutaspekulant, filantroop, ühiskonnategelane ja mõtleja *[[1931]] – [[Veste Paas]], eesti filmiajaloolane *[[1932]] – [[Sirikit]], Tai kuninganna *[[1933]] – [[Aili Raendi]], eesti ajaloolane *[[1935]] – [[Eeva Potter]], eesti muusikateadlane *[[1936]] – [[Heldur Saade]], eesti orkestrijuht * 1936 – [[André Kolingba]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik *[[1939]] – [[George Hamilton]], ameerika näitleja * 1939 – [[Ivo Juul]], eesti tšellist * 1939 – [[Margot Eskens]], saksa laulja *[[1941]] – [[Pär Stenbäck]], Soome poliitik *[[1942]] – [[Aavo Lossmann]], eesti kultuuri- ja sporditegelane * 1942 – [[Martin Seligman]], Ameerika Ühendriikide psühholoog * 1942 – [[Milvi Jürgenson]], eesti näitleja *[[1943]] – [[Herta Däubler-Gmelin]], Saksamaa jurist, õigusteadlane ja poliitik *[[1944]] – [[Mart Arold]], eesti publitsist *[[1947]] – [[Valeri Blinov]], eesti filmioperaator *[[1948]] – [[Mizengo Pinda]], Tansaania poliitik *[[1949]] – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur *[[1952]] – [[Kalevi Kull]], eesti bioloog ja semiootik * 1952 – [[Tõnis Arnover]], eesti majandusajakirjanik ja tõlkija * 1952 – [[Tiina Randviir]], eesti tõlkija ja ajakirjatoimetaja *[[1953]] – [[Carlos Mesa]], Boliivia president * 1953 – [[Heidi Karro]], eesti arhitekt * 1953 – [[Tiit Hennoste]], eesti keele- ja kirjandusteadlane * 1953 – [[Inna Rebane]], eesti füüsik *[[1954]] – [[François Hollande]], Prantsusmaa poliitik * 1954 – [[Pat Metheny]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja *[[1957]] – [[Gianfranco Marrone]], itaalia semiootik *[[1960]] – [[Laurent Fignon]], prantsuse elukutseline jalgrattur *[[1963]] – [[Avo Greebe]], eesti vandeadvokaat *[[1965]] – [[Meelis Press]], eesti arhitekt ja sisearhitekt *[[1968]] – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht *[[1971]] – [[Pete Sampras]], USA tennisist * 1971 – [[Eugen Teodorovici]], Rumeenia poliitik *[[1973]] – [[Arno Ruusalepp]], eesti arstiteadlane ja kirurg *[[1974]] – [[Triinu Rajasalu]], Eesti diplomaat * 1974 – [[Nils Rõõmussaar]], eesti oboemängija *[[1976]] – [[Mikko Lindström]], soome kitarrist *[[1977]] – [[Jesper Grønkjær]], taani jalgpallur *[[1978]] – [[Natalie Mendoza]], Hongkongi päritolu Austraalia filminäitleja, laulja ja tantsija *[[1981]] – [[Riin Tamm]], eesti geneetik ja teaduse populariseerija *[[1982]] – [[Bernhard Gruber]], Austria kahevõistleja * 1982 – [[Gustav-Leo Kivirand]], eesti muusik *[[1983]] – [[Klaas-Jan Huntelaar]], hollandi jalgpallur *[[1986]] – [[Johannes Veski]], eesti näitleja *[[1988]] – [[Tyson Fury]], Suurbritannia poksija * 1988 – [[Mark Arcobello]], USA jäähokimängija *[[1989]] – [[Tom Cleverley]], Inglismaa jalgpallur *[[1990]] – [[Mario Balotelli]], Itaalia jalgpallur (ründaja) *[[1991]] – [[Emil Iversen]], norra murdmaasuusataja *[[1992]] – [[Cara Delevingne]], Briti näitleja ja modell *[[1993]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[1997]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 12.]] lntaobzzoi4x85r3r73ejp9nik82qoc Eesti Esimeses maailmasõjas 0 161177 6174638 6174239 2022-08-06T20:24:47Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis=== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]] (Иркутский 93-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]] (Енисейский 94-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]] (Красноярский 95-й пехотный полк), asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]), asukoht [[Pihkva]] {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> {{Sisukord paremale}} === Peeter Suure merekindlus === [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ===Mobilisatsioonid=== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ===Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Kategooria Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]. Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" /> [[Eduard Ahman]] – [[August Balder]] – [[Herbert Brede]] – [[Johann Grünberg]] – [[Karl Haas]] – [[Otto Heinze]] – [[Arnold Hinnom]] – [[Anton Irv]] – [[Aleksander Jaakson]] – [[Gustav Jonson]] – [[Hans Kalm]] – [[August Kork]] – [[Jaan Kruus]] – [[Julius Kuperjanov]] – [[Ants Kurvits]] – [[Oskar Kurvits]] – [[Johann Laidoner]] – [[Andres Larka]] – [[Georg Leets]] – [[Paul Lill]] – [[Arthur Lossmann]] – [[Richard Maasing]] – [[Jaan Maide]] – [[Johannes Orasmaa]] – [[Karl Parts]] – [[Aleksander-Voldemar Pulk]] – [[Viktor Puskar]] – [[Ernst Põdder]] – [[Konstantin Päts]] – [[Nikolai Reek]] – [[Rudolf Johannes Reimann]] – [[Voldemar Rieberg]] – [[Hermann Rossländer]] – [[Tõnis Rotberg]] – [[Hermann Salza]] – [[Johannes Soodla]] – [[Jaan Soots]] – [[Otto Sternbeck]] – [[August Traksmaa]] – [[Aleksander Tõnisson]] – [[Juhan Tõrvand]] – [[Jaan Unt (sõjaväelane)]] – [[Johan Unt]] – [[Paul Vent]] – [[Jaan Lutsar]] Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Sõjategevus Eesti rannikul=== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ===Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal=== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. == 1917 == === Märtsirevolutsioon === {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} {{vaata|Eesti rahvusväeosad}} === Maailmasõda jõuab Eesti piirile === [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. Kindralleitnant [[Dmitri Parski]] juhitud [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l ([[:ru:12-я армия (Российская империя)|12-я армия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/12-%D1%8F_%D0%B0%D1%80%D0%BC%D0%B8%D1%8F 12-я армия], /www.ria1914.info</ref>) õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa täiendavad väeosad. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati [[45. jalaväediviis]]i ([[:ru:45-я пехотная дивизия (Российская империя)|45-я пехотная дивизия]]) koosseisu. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. 13. armeekorpusele ([[:ru:13-й армейский корпус (Российская империя)|13-й армейский корпус]]), ülem kindralmajor Pavel Adžijev, ülesandeks oli kaitsta [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut. Korpuse, mille staap paiknes [[Voltveti mõis|Voltveti (Tihemetsa) mõis]]as, koosseisu kuulusid juba varem 36. jalaväediviis ([[:ru:36-я пехотная дивизия (Российская империя)|36-я пехотная дивизия]]), 5. ratsaväediviis, 4. Doni kasakadiviis, 1. üksik Balti ratsaväebrigaad ja 10. Turkestani kütibrigaad ning nüüdsest lisandus ka 45. jalaväediviis, millele allutati [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]]. [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] Saksa laevastiku sissetungi Liivi lahte ning maavägede maabumise tõkestamiseks [[Lääne-Eesti saarestik]]ul oli [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]], [[Saaremaa]]l, [[Muhu]]l, [[Vormsi]]l, [[Hiiumaa]]l (v.a. [[Tahkuna poolsaar]]) ja Lääne-Eestis (Virtsust Haapsaluni). Saarte kaitset juhtisid Riia lahe merejõudude juhataja viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] ning Muhu väina kindlustatud positsiooni juhataja kontradmiral [[Dmitri Svešnikov]] (staap Kuressaares), kes mõlemad allusid [[Balti laevastik]]u ülemjuhatajale. Riia lahe merejõudude peamiseks löögiüksuseks olid kaks soomuslaeva, millele lisandusid kolm ristlejat, u. 30 hävitajat ja hulk väiksemaid aluseid ning nende tegevust toetasid saartel paiknenud rannakaitsepatareid. Maavägedest allusid admiral Svešnikovile saartel paiknenud kindralmajor Aleksei Ivanovi<ref>[https://ria1914.info/index.php/%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%AE%D0%BB%D0%B8%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Иванов Алексей Юлианович], ria1914.info</ref> [[107. jalaväediviis]]i (''107-я пехотная дивизия''<ref>[https://ria1914.info/index.php/107-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 107-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref>) [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli]] (''425-й пехотный Каргопольский полк''), [[426. Poventsa jalaväepolk|426. Poventsa]] (''426-й пехотный Повенецкий полк''), [[427. Puudoži jalaväepolk]] (''427-й пехотный Пудожский полк''), 118. jalaväediviisi (''118-я пехотная дивизия'') [[472. Mossalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк''), Kuressaare (Arensburgi) piirivalve ratsadivisjon, mitmed Tallinna merekindluse välisuurtükiväebrigaadi patareid ning hulk kindlustuste rajamisega tegelenud inseneriosi. Neile lisandus [[118. jalaväediviis]]i Läänemaal asunud [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''). 118. jalaväediviisi koosseisus<ref>[https://ria1914.info/index.php/118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref><ref>[http://russianestonia.eu/index.php?title=118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], russianestonia.eu</ref> oli veel [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''). Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> ===Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus=== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] {{vaata|Operatsioon Albion}}, 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; [[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. 15. oktoobril vkj hakati vallutama Hiiumaad, 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. 18. oktoobriks vkj vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas 1 598 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus. === Olukord mandri-Eestis === [[21. oktoober]] vkj [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. 7. novembril ukj 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. 29. novembril vkj 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. jalaväediviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Nikolai Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväediviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. jalaväediviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor P. Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. == 1918 == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] 1918. aastal]] 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant P. Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti Diviisist]], ning palus luba 45. jalaväediviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant P. Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i ([[:ru:44-я пехотная дивизия (Российская империя)|44-я пехотная дивизия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/44-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 44-я пехотная дивизия], www.ria1914.info</ref>) olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918: „174. Romna polk ([[:ru:Роменский 174-й пехотный полк|Роменский 174-й пехотный полк]]) ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk ([[:ru:Каменецкий 173-й пехотный полк|Каменецкий 173-й пехотный полк]]) on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] ([[:ru:Батуринский 175-й пехотный полк|Батуринский 175-й пехотный полк]]) koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus ([[:ru:Переволоченский 176-й пехотный полк|Переволоченский 176-й пехотный полк]]) oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 11. veebruaril 1918 edastas Välisasjade Rahvakomissar [[Lev Trotski]]lt Brest-Litovskist telegrammi: „Nõukogude-Vene rahudelegatsioon teatab [[Vene SFNV|Vene Föderatiivse Vabariigi]] valitsuse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu#Venemaa Nõukogude Vabariigi RKN| Rahvakomissaride Nõukogu]]le, et Venemaa loeb sõjaseisukorra enda, Saksamaa, Austria, Türgi ja Bulgaaria vahel lõppenuks. Vene vägedele kõigil rinnetel on antud [[Demobilisatsioon|demobiliseerimise]] käsud. 18. veebruaril saabus [[Valga]]st, 12. armee staabist armeekomissaride Gunzadse ja [[Max Trakmann|Trakmann]]i allkirjadega Tallinna piirkonna vägedele täiendav käsk, mille järgi määrati kindlaks vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]]te taganemisteed. 13. armee pidi taanduma Venemaale Paide-Rakvere-Narva kaudu, 6. Siberi korpus Tartu-Narva, 2. Siberi korpus Petseri-Pihkva ja 43. armee [[Riia–Pihkva maantee]]d mööda [[Pihkva]] kaudu. Juhul, kui sakslane avaks tule, siis pidi talle tulega vastatama ja seejärel lahingu korras taganema. Materjalid, mida evakueerida ei suudeta, [[Põletatud maa taktika|pidi hävitatama kohapeal]]. 18. veebruaril alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. === Sõjategevus Mandri-Eestis === [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> 21. veebruari hommikul saabusid Saksa väed Haapsallu. Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Ööl vastu 20. veebruari andis [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e kolleegium [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemale käsu taanduda Haapsalust [[Risti raudteejaam]]a joonele ja asuda seal positsioonidele sakslaste vastu. Polkovnik [[Ernst Põdder]] keeldus käsku täitmast. Samal päeval saatis Jaan Anvelt polgu ülemale telegrammi, milles nõudis kogu jõuga sakslastele vastu hakkamist. Polgus korraldati miiting, kus otsust sõdima hakata vastu ei võetud<ref>Talis Vare, [https://online.le.ee/2018/02/18/ev100-paevad-mil-haapsalus-tehti-ajalugu/ EV100: päevad, mil Haapsalus tehti ajalugu], online.le.ee, 18. veebruar 2018</ref>. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} ===Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas=== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] c0l5i9icm4z950whjx52u7znys9h7k3 6174717 6174638 2022-08-07T07:17:58Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{vaata|Esimene maailmasõda|Idarinne (Esimene maailmasõda)}} {{Sisukord paremale}} === Peeter Suure merekindlus === Aastatel [[1912]]–[[1918]] rajati [[Peeter Suure merekindlus]] [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|osana]] [[Peterburi merekaitse]] [[rannikupatarei]]de ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[saar]]tele . [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse. [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis=== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]] (Иркутский 93-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]] (Енисейский 94-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]] (Красноярский 95-й пехотный полк), asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]), asukoht [[Pihkva]] {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> ===Mobilisatsioonid=== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ===Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]. Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" />: [[Eduard Ahman]], [[August Balder]], [[Herbert Brede]], [[Johann-Bernhard Haljaste|Johann Grünberg]], [[Karl Haas]], [[Otto Heinze]], [[Arnold Hinnom]], [[Anton Irv]], [[Aleksander Jaakson]], [[Gustav Jonson]], [[Hans Kalm]], [[August Kork]], [[Jaan Kruus]], [[Julius Kuperjanov]], [[Ants Kurvits]], [[Oskar Kurvits]], [[Johann Laidoner]], [[Andres Larka]], [[Georg Leets]], [[Paul Lill]], [[Arthur Lossmann]], [[Richard Maasing]], [[Jaan Maide]], [[Johannes Orasmaa]], [[Karl Parts]], [[Aleksander-Voldemar Pulk]], [[Viktor Puskar]], [[Ernst Põdder]], [[Konstantin Päts]], [[Nikolai Reek]], [[Rudolf Johannes Reimann]], [[Voldemar Rieberg]], [[Hermann Rossländer]], [[Tõnis Rotberg]], [[Hermann Salza]], [[Johannes Soodla]], [[Jaan Soots]], [[Otto Sternbeck]], [[August Traksmaa]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Juhan Tõrvand]], [[Jaan Unt (sõjaväelane)]], [[Johan Unt]], [[Paul Vent]], [[Jaan Lutsar]]. Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Sõjategevus Eesti rannikul=== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ===Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal=== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. == 1917 == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} {{vaata|Eesti rahvusväeosad|Brussilovi läbimurre}} === Maailmasõda jõuab Eesti piirile === [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. Kindralleitnant [[Dmitri Parski]] juhitud [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l ([[:ru:12-я армия (Российская империя)|12-я армия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/12-%D1%8F_%D0%B0%D1%80%D0%BC%D0%B8%D1%8F 12-я армия], /www.ria1914.info</ref>) õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa täiendavad väeosad. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati [[45. jalaväediviis]]i ([[:ru:45-я пехотная дивизия (Российская империя)|45-я пехотная дивизия]]) koosseisu. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. 13. armeekorpusele ([[:ru:13-й армейский корпус (Российская империя)|13-й армейский корпус]]), ülem kindralmajor Pavel Adžijev, ülesandeks oli kaitsta [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut. Korpuse, mille staap paiknes [[Voltveti mõis|Voltveti (Tihemetsa) mõis]]as, koosseisu kuulusid juba varem 36. jalaväediviis ([[:ru:36-я пехотная дивизия (Российская империя)|36-я пехотная дивизия]]), 5. ratsaväediviis, 4. Doni kasakadiviis, 1. üksik Balti ratsaväebrigaad ja 10. Turkestani kütibrigaad ning nüüdsest lisandus ka 45. jalaväediviis, millele allutati [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]]. [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] Saksa laevastiku sissetungi Liivi lahte ning maavägede maabumise tõkestamiseks [[Lääne-Eesti saarestik]]ul oli [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]], [[Saaremaa]]l, [[Muhu]]l, [[Vormsi]]l, [[Hiiumaa]]l (v.a. [[Tahkuna poolsaar]]) ja Lääne-Eestis (Virtsust Haapsaluni). Saarte kaitset juhtisid Riia lahe merejõudude juhataja viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] ning Muhu väina kindlustatud positsiooni juhataja kontradmiral [[Dmitri Svešnikov]] (staap Kuressaares), kes mõlemad allusid [[Balti laevastik]]u ülemjuhatajale. Riia lahe merejõudude peamiseks löögiüksuseks olid kaks soomuslaeva, millele lisandusid kolm ristlejat, u. 30 hävitajat ja hulk väiksemaid aluseid ning nende tegevust toetasid saartel paiknenud rannakaitsepatareid. Maavägedest allusid admiral Svešnikovile saartel paiknenud kindralmajor Aleksei Ivanovi<ref>[https://ria1914.info/index.php/%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%AE%D0%BB%D0%B8%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Иванов Алексей Юлианович], ria1914.info</ref> [[107. jalaväediviis]]i (''107-я пехотная дивизия''<ref>[https://ria1914.info/index.php/107-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 107-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref>) [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli]] (''425-й пехотный Каргопольский полк''), [[426. Poventsa jalaväepolk|426. Poventsa]] (''426-й пехотный Повенецкий полк''), [[427. Puudoži jalaväepolk]] (''427-й пехотный Пудожский полк''), 118. jalaväediviisi (''118-я пехотная дивизия'') [[472. Mossalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк''), Kuressaare (Arensburgi) piirivalve ratsadivisjon, mitmed Tallinna merekindluse välisuurtükiväebrigaadi patareid ning hulk kindlustuste rajamisega tegelenud inseneriosi. Neile lisandus [[118. jalaväediviis]]i Läänemaal asunud [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''). 118. jalaväediviisi koosseisus<ref>[https://ria1914.info/index.php/118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref><ref>[http://russianestonia.eu/index.php?title=118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], russianestonia.eu</ref> oli veel [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''). Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> ===Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus=== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] {{vaata|Operatsioon Albion}}, 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; [[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. 15. oktoobril vkj hakati vallutama Hiiumaad, 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. 18. oktoobriks vkj vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas 1 598 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus. === Olukord mandri-Eestis === [[21. oktoober]] vkj [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. 7. novembril ukj 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. 29. novembril vkj 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. jalaväediviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Nikolai Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväediviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. jalaväediviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor P. Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. == 1918 == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] 1918. aastal]] 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant P. Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti Diviisist]], ning palus luba 45. jalaväediviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant P. Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i ([[:ru:44-я пехотная дивизия (Российская империя)|44-я пехотная дивизия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/44-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 44-я пехотная дивизия], www.ria1914.info</ref>) olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918: „174. Romna polk ([[:ru:Роменский 174-й пехотный полк|Роменский 174-й пехотный полк]]) ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk ([[:ru:Каменецкий 173-й пехотный полк|Каменецкий 173-й пехотный полк]]) on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] ([[:ru:Батуринский 175-й пехотный полк|Батуринский 175-й пехотный полк]]) koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus ([[:ru:Переволоченский 176-й пехотный полк|Переволоченский 176-й пехотный полк]]) oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 11. veebruaril 1918 edastas Välisasjade Rahvakomissar [[Lev Trotski]]lt Brest-Litovskist telegrammi: „Nõukogude-Vene rahudelegatsioon teatab [[Vene SFNV|Vene Föderatiivse Vabariigi]] valitsuse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu#Venemaa Nõukogude Vabariigi RKN| Rahvakomissaride Nõukogu]]le, et Venemaa loeb sõjaseisukorra enda, Saksamaa, Austria, Türgi ja Bulgaaria vahel lõppenuks. Vene vägedele kõigil rinnetel on antud [[Demobilisatsioon|demobiliseerimise]] käsud. 18. veebruaril saabus [[Valga]]st, 12. armee staabist armeekomissaride Gunzadse ja [[Max Trakmann|Trakmann]]i allkirjadega Tallinna piirkonna vägedele täiendav käsk, mille järgi määrati kindlaks vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]]te taganemisteed. 13. armee pidi taanduma Venemaale Paide-Rakvere-Narva kaudu, 6. Siberi korpus Tartu-Narva, 2. Siberi korpus Petseri-Pihkva ja 43. armee [[Riia–Pihkva maantee]]d mööda [[Pihkva]] kaudu. Juhul, kui sakslane avaks tule, siis pidi talle tulega vastatama ja seejärel lahingu korras taganema. Materjalid, mida evakueerida ei suudeta, [[Põletatud maa taktika|pidi hävitatama kohapeal]]. 18. veebruaril alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. === Sõjategevus Mandri-Eestis === [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> 21. veebruari hommikul saabusid Saksa väed Haapsallu. Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Ööl vastu 20. veebruari andis [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e kolleegium [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemale käsu taanduda Haapsalust [[Risti raudteejaam]]a joonele ja asuda seal positsioonidele sakslaste vastu. Polkovnik [[Ernst Põdder]] keeldus käsku täitmast. Samal päeval saatis Jaan Anvelt polgu ülemale telegrammi, milles nõudis kogu jõuga sakslastele vastu hakkamist. Polgus korraldati miiting, kus otsust sõdima hakata vastu ei võetud<ref>Talis Vare, [https://online.le.ee/2018/02/18/ev100-paevad-mil-haapsalus-tehti-ajalugu/ EV100: päevad, mil Haapsalus tehti ajalugu], online.le.ee, 18. veebruar 2018</ref>. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. === Saksa okupatsioon Eestis === {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Ober Ost}} ===Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas=== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] 7i2z8a2qcv84jphb84wh4nwfuonxvq2 6174724 6174717 2022-08-07T07:23:59Z NOSSER 8097 /* Maailmasõda jõuab Eesti piirile */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{vaata|Esimene maailmasõda|Idarinne (Esimene maailmasõda)}} {{Sisukord paremale}} === Peeter Suure merekindlus === Aastatel [[1912]]–[[1918]] rajati [[Peeter Suure merekindlus]] [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|osana]] [[Peterburi merekaitse]] [[rannikupatarei]]de ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[saar]]tele . [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse. [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis=== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]] (Иркутский 93-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]] (Енисейский 94-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]] (Красноярский 95-й пехотный полк), asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]), asukoht [[Pihkva]] {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> ===Mobilisatsioonid=== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ===Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]. Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" />: [[Eduard Ahman]], [[August Balder]], [[Herbert Brede]], [[Johann-Bernhard Haljaste|Johann Grünberg]], [[Karl Haas]], [[Otto Heinze]], [[Arnold Hinnom]], [[Anton Irv]], [[Aleksander Jaakson]], [[Gustav Jonson]], [[Hans Kalm]], [[August Kork]], [[Jaan Kruus]], [[Julius Kuperjanov]], [[Ants Kurvits]], [[Oskar Kurvits]], [[Johann Laidoner]], [[Andres Larka]], [[Georg Leets]], [[Paul Lill]], [[Arthur Lossmann]], [[Richard Maasing]], [[Jaan Maide]], [[Johannes Orasmaa]], [[Karl Parts]], [[Aleksander-Voldemar Pulk]], [[Viktor Puskar]], [[Ernst Põdder]], [[Konstantin Päts]], [[Nikolai Reek]], [[Rudolf Johannes Reimann]], [[Voldemar Rieberg]], [[Hermann Rossländer]], [[Tõnis Rotberg]], [[Hermann Salza]], [[Johannes Soodla]], [[Jaan Soots]], [[Otto Sternbeck]], [[August Traksmaa]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Juhan Tõrvand]], [[Jaan Unt (sõjaväelane)]], [[Johan Unt]], [[Paul Vent]], [[Jaan Lutsar]]. Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Sõjategevus Eesti rannikul=== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ===Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal=== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. == 1917 == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} {{vaata|Eesti rahvusväeosad|Brussilovi läbimurre}} === Maailmasõda jõuab Eesti piirile === [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. Kindralleitnant [[Dmitri Parski]] juhitud [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l ([[:ru:12-я армия (Российская империя)|12-я армия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/12-%D1%8F_%D0%B0%D1%80%D0%BC%D0%B8%D1%8F 12-я армия], /www.ria1914.info</ref>) õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa täiendavad väeosad. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati kindralmajor [[Aleksandr Vihhirev]]i [[45. jalaväediviis]]i ([[:ru:45-я пехотная дивизия (Российская империя)|45-я пехотная дивизия]]) koosseisu. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. 13. armeekorpusele ([[:ru:13-й армейский корпус (Российская империя)|13-й армейский корпус]]), ülem kindralmajor Pavel Adžijev, ülesandeks oli kaitsta [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut. Korpuse, mille staap paiknes [[Voltveti mõis|Voltveti (Tihemetsa) mõis]]as, koosseisu kuulusid juba varem 36. jalaväediviis ([[:ru:36-я пехотная дивизия (Российская империя)|36-я пехотная дивизия]]), 5. ratsaväediviis, 4. Doni kasakadiviis, 1. üksik Balti ratsaväebrigaad ja 10. Turkestani kütibrigaad ning nüüdsest lisandus ka 45. jalaväediviis, millele allutati [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]]. [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] Saksa laevastiku sissetungi Liivi lahte ning maavägede maabumise tõkestamiseks [[Lääne-Eesti saarestik]]ul oli [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]], [[Saaremaa]]l, [[Muhu]]l, [[Vormsi]]l, [[Hiiumaa]]l (v.a. [[Tahkuna poolsaar]]) ja Lääne-Eestis (Virtsust Haapsaluni). Saarte kaitset juhtisid Riia lahe merejõudude juhataja viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] ning Muhu väina kindlustatud positsiooni juhataja kontradmiral [[Dmitri Svešnikov]] (staap Kuressaares), kes mõlemad allusid [[Balti laevastik]]u ülemjuhatajale. Riia lahe merejõudude peamiseks löögiüksuseks olid kaks soomuslaeva, millele lisandusid kolm ristlejat, u. 30 hävitajat ja hulk väiksemaid aluseid ning nende tegevust toetasid saartel paiknenud rannakaitsepatareid. Maavägedest allusid admiral Svešnikovile saartel paiknenud kindralmajor Aleksei Ivanovi<ref>[https://ria1914.info/index.php/%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%AE%D0%BB%D0%B8%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Иванов Алексей Юлианович], ria1914.info</ref> [[107. jalaväediviis]]i (''107-я пехотная дивизия''<ref>[https://ria1914.info/index.php/107-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 107-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref>) [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli]] (''425-й пехотный Каргопольский полк''), [[426. Poventsa jalaväepolk|426. Poventsa]] (''426-й пехотный Повенецкий полк''), [[427. Puudoži jalaväepolk]] (''427-й пехотный Пудожский полк''), 118. jalaväediviisi (''118-я пехотная дивизия'') [[472. Mossalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк''), Kuressaare (Arensburgi) piirivalve ratsadivisjon, mitmed Tallinna merekindluse välisuurtükiväebrigaadi patareid ning hulk kindlustuste rajamisega tegelenud inseneriosi. Neile lisandus [[118. jalaväediviis]]i Läänemaal asunud [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''). 118. jalaväediviisi koosseisus<ref>[https://ria1914.info/index.php/118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref><ref>[http://russianestonia.eu/index.php?title=118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], russianestonia.eu</ref> oli veel [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''). Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> ===Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus=== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] {{vaata|Operatsioon Albion}}, 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; [[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. 15. oktoobril vkj hakati vallutama Hiiumaad, 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. 18. oktoobriks vkj vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas 1 598 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus. === Olukord mandri-Eestis === [[21. oktoober]] vkj [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. 7. novembril ukj 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. 29. novembril vkj 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. jalaväediviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Nikolai Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväediviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. jalaväediviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor P. Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. == 1918 == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] 1918. aastal]] 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant P. Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti Diviisist]], ning palus luba 45. jalaväediviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant P. Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i ([[:ru:44-я пехотная дивизия (Российская империя)|44-я пехотная дивизия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/44-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 44-я пехотная дивизия], www.ria1914.info</ref>) olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918: „174. Romna polk ([[:ru:Роменский 174-й пехотный полк|Роменский 174-й пехотный полк]]) ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk ([[:ru:Каменецкий 173-й пехотный полк|Каменецкий 173-й пехотный полк]]) on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] ([[:ru:Батуринский 175-й пехотный полк|Батуринский 175-й пехотный полк]]) koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus ([[:ru:Переволоченский 176-й пехотный полк|Переволоченский 176-й пехотный полк]]) oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 11. veebruaril 1918 edastas Välisasjade Rahvakomissar [[Lev Trotski]]lt Brest-Litovskist telegrammi: „Nõukogude-Vene rahudelegatsioon teatab [[Vene SFNV|Vene Föderatiivse Vabariigi]] valitsuse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu#Venemaa Nõukogude Vabariigi RKN| Rahvakomissaride Nõukogu]]le, et Venemaa loeb sõjaseisukorra enda, Saksamaa, Austria, Türgi ja Bulgaaria vahel lõppenuks. Vene vägedele kõigil rinnetel on antud [[Demobilisatsioon|demobiliseerimise]] käsud. 18. veebruaril saabus [[Valga]]st, 12. armee staabist armeekomissaride Gunzadse ja [[Max Trakmann|Trakmann]]i allkirjadega Tallinna piirkonna vägedele täiendav käsk, mille järgi määrati kindlaks vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]]te taganemisteed. 13. armee pidi taanduma Venemaale Paide-Rakvere-Narva kaudu, 6. Siberi korpus Tartu-Narva, 2. Siberi korpus Petseri-Pihkva ja 43. armee [[Riia–Pihkva maantee]]d mööda [[Pihkva]] kaudu. Juhul, kui sakslane avaks tule, siis pidi talle tulega vastatama ja seejärel lahingu korras taganema. Materjalid, mida evakueerida ei suudeta, [[Põletatud maa taktika|pidi hävitatama kohapeal]]. 18. veebruaril alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. === Sõjategevus Mandri-Eestis === [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> 21. veebruari hommikul saabusid Saksa väed Haapsallu. Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Ööl vastu 20. veebruari andis [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e kolleegium [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemale käsu taanduda Haapsalust [[Risti raudteejaam]]a joonele ja asuda seal positsioonidele sakslaste vastu. Polkovnik [[Ernst Põdder]] keeldus käsku täitmast. Samal päeval saatis Jaan Anvelt polgu ülemale telegrammi, milles nõudis kogu jõuga sakslastele vastu hakkamist. Polgus korraldati miiting, kus otsust sõdima hakata vastu ei võetud<ref>Talis Vare, [https://online.le.ee/2018/02/18/ev100-paevad-mil-haapsalus-tehti-ajalugu/ EV100: päevad, mil Haapsalus tehti ajalugu], online.le.ee, 18. veebruar 2018</ref>. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. === Saksa okupatsioon Eestis === {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Ober Ost}} ===Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas=== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] fagmgttalajdq6kuozq0e609qyms7no 6174761 6174724 2022-08-07T08:00:51Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{vaata|Esimene maailmasõda|Idarinne (Esimene maailmasõda)}} {{Sisukord paremale}} === Peeter Suure merekindlus === Aastatel [[1912]]–[[1918]] rajati [[Peeter Suure merekindlus]] [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|osana]] [[Peterburi merekaitse]] [[rannikupatarei]]de ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[saar]]tele . [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse. [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis=== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]] (Иркутский 93-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]] (Енисейский 94-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]] (Красноярский 95-й пехотный полк), asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]), asukoht [[Pihkva]] {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> ===Mobilisatsioonid=== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ===Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]. Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" />: [[Eduard Ahman]], [[August Balder]], [[Herbert Brede]], [[Johann-Bernhard Haljaste|Johann Grünberg]], [[Karl Haas]], [[Otto Heinze]], [[Arnold Hinnom]], [[Anton Irv]], [[Aleksander Jaakson]], [[Gustav Jonson]], [[Hans Kalm]], [[August Kork]], [[Jaan Kruus]], [[Julius Kuperjanov]], [[Ants Kurvits]], [[Oskar Kurvits]], [[Johann Laidoner]], [[Andres Larka]], [[Georg Leets]], [[Paul Lill]], [[Arthur Lossmann]], [[Richard Maasing]], [[Jaan Maide]], [[Johannes Orasmaa]], [[Karl Parts]], [[Aleksander-Voldemar Pulk]], [[Viktor Puskar]], [[Ernst Põdder]], [[Konstantin Päts]], [[Nikolai Reek]], [[Rudolf Johannes Reimann]], [[Voldemar Rieberg]], [[Hermann Rossländer]], [[Tõnis Rotberg]], [[Hermann Salza]], [[Johannes Soodla]], [[Jaan Soots]], [[Otto Sternbeck]], [[August Traksmaa]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Juhan Tõrvand]], [[Jaan Unt (sõjaväelane)]], [[Johan Unt]], [[Paul Vent]], [[Jaan Lutsar]]. Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Sõjategevus Eesti rannikul=== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ===Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal=== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> == 1917 == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} {{vaata|Eesti rahvusväeosad|Brussilovi läbimurre}} === Maailmasõda jõuab Eesti piirile === [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. Kindralleitnant [[Dmitri Parski]] juhitud [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l ([[:ru:12-я армия (Российская империя)|12-я армия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/12-%D1%8F_%D0%B0%D1%80%D0%BC%D0%B8%D1%8F 12-я армия], /www.ria1914.info</ref>) õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa täiendavad väeosad. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati kindralmajor [[Aleksandr Vihhirev]]i [[45. jalaväediviis]]i ([[:ru:45-я пехотная дивизия (Российская империя)|45-я пехотная дивизия]]) koosseisu. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. 13. armeekorpusele ([[:ru:13-й армейский корпус (Российская империя)|13-й армейский корпус]]), ülem kindralmajor Pavel Adžijev, ülesandeks oli kaitsta [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut. Korpuse, mille staap paiknes [[Voltveti mõis|Voltveti (Tihemetsa) mõis]]as, koosseisu kuulusid juba varem 36. jalaväediviis ([[:ru:36-я пехотная дивизия (Российская империя)|36-я пехотная дивизия]]), 5. ratsaväediviis, 4. Doni kasakadiviis, 1. üksik Balti ratsaväebrigaad ja 10. Turkestani kütibrigaad ning nüüdsest lisandus ka 45. jalaväediviis, millele allutati [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]]. [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] Saksa laevastiku sissetungi Liivi lahte ning maavägede maabumise tõkestamiseks [[Lääne-Eesti saarestik]]ul oli [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]], [[Saaremaa]]l, [[Muhu]]l, [[Vormsi]]l, [[Hiiumaa]]l (v.a. [[Tahkuna poolsaar]]) ja Lääne-Eestis (Virtsust Haapsaluni). Saarte kaitset juhtisid Riia lahe merejõudude juhataja viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] ning Muhu väina kindlustatud positsiooni juhataja kontradmiral [[Dmitri Svešnikov]] (staap Kuressaares), kes mõlemad allusid [[Balti laevastik]]u ülemjuhatajale. Riia lahe merejõudude peamiseks löögiüksuseks olid kaks soomuslaeva, millele lisandusid kolm ristlejat, u. 30 hävitajat ja hulk väiksemaid aluseid ning nende tegevust toetasid saartel paiknenud rannakaitsepatareid. Maavägedest allusid admiral Svešnikovile saartel paiknenud kindralmajor Aleksei Ivanovi<ref>[https://ria1914.info/index.php/%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%AE%D0%BB%D0%B8%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Иванов Алексей Юлианович], ria1914.info</ref> [[107. jalaväediviis]]i (''107-я пехотная дивизия''<ref>[https://ria1914.info/index.php/107-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 107-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref>) [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli]] (''425-й пехотный Каргопольский полк''), [[426. Poventsa jalaväepolk|426. Poventsa]] (''426-й пехотный Повенецкий полк''), [[427. Puudoži jalaväepolk]] (''427-й пехотный Пудожский полк''), 118. jalaväediviisi (''118-я пехотная дивизия'') [[472. Mossalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк''), Kuressaare (Arensburgi) piirivalve ratsadivisjon, mitmed Tallinna merekindluse välisuurtükiväebrigaadi patareid ning hulk kindlustuste rajamisega tegelenud inseneriosi. Neile lisandus [[118. jalaväediviis]]i Läänemaal asunud [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''). 118. jalaväediviisi koosseisus<ref>[https://ria1914.info/index.php/118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref><ref>[http://russianestonia.eu/index.php?title=118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], russianestonia.eu</ref> oli veel [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''). Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ===Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus=== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] {{vaata|Operatsioon Albion}}, 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; [[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. 15. oktoobril vkj hakati vallutama Hiiumaad, 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. 18. oktoobriks vkj vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas ca 1 600 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus. === Olukord mandri-Eestis === [[Muhu väina positsioon]]i langemisega oli seni osalt saartel ja osalt Läänemaal paiknenud 107. ja 118. jalaväediviisi enamik väeosi olid sisuliselt hävinenud – kas sakslaste kätte vangi langenud või põgenedes laiali valgunud. [[21. oktoober]] vkj [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. Volmari ümbrusest Läänemaale paigutatud 45. jalaväediviisi [[brigaad]]iülemale, kindralmajor [[Gustav Kreidtner]]ile, andis Balti laevastiku maavägede juhataja kindral Henrikson 4. oktoobril (vkj) käsu moodustada Läänemaa ranniku kaitseks [[Haapsalu]] koondsalk. Mõni päev hiljem viidi 13. armeekorpuse koosseisu kuulunud 4. Doni kasakadiviis üle Balti laevastiku maavägede juhataja alluvusse ning 4. Doni kasakadiviisi ülemast, kindralmajor [[Vassili Rodionov]]ist sai [[Lihula]] koondsalga ülem. 13. oktoobril jagati Balti laevastiku maavägede lõunagrupp (Eestis paiknenud maaväed) kolmeks vastutusalaks: *[[Peeter Suure merekindlus]]e komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi käsutuses olid kolm [[Kindlusepolk|kindlusepolk]]u (1. ja [[1. Eesti jalaväepolk|2. Tallinna merekindluse polk]], Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) merekindluse polk), 44. jalaväediviisi 173. Kamenski ja 174. Romnõ polgud, 118. jalaväediviisi 469. Arzamassi polk ning 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu kolm eskadroni, vastutas rannakaitse eest [[Tallinn]]ast kuni [[Põõsaspea neem|Põõsaspea (Spithami) neeme]]ni. Haapsalu koondsalga ülem kindralmajor [[Gustav Kreidtner]], kellele allusid 45. jalaväediviisi 180. Vindavi polk ([[:ru:Виндавский 180-й пехотный полк|Виндавский 180-й пехотный полк]]), 118. jalaväediviisi 470. Dankovi ja 471. Kozelski polgud, [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]], kolm ratsaväesotnjat (erinevatest väeosadest) ning 5. soomusautode divisjoni 10. salk, vastutas [[Põõsaspea neem]]est [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmeni ulatunud lõigu eest. Lihula koondsalga ülem kindralmajor Vassili Rodionov, kes käsutas põhiliselt omaenda 4. Doni kasakadiviisi (24., 25., 26. Doni kasakapolk, diviisi kütidivisjoni, 5. Doni kasakaväe suurtükidivisjon; lisaks ka 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu üks sotnja), vastutas ranniku eest [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmest kuni [[Vaiste mõis]]ani. Balti laevastiku maavägede juhataja reservi jäid 45. jalaväediviisi 179. Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) polk, 19. Doni kasakapolk ja üks [[Suurtükipatarei|patarei]] 45. suurtükiväebrigaadist. 7. novembril ukj 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. 29. novembril vkj 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. jalaväediviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Nikolai Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväediviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. jalaväediviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor P. Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. == 1918 == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] 1918. aastal]] 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant P. Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti Diviisist]], ning palus luba 45. jalaväediviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant P. Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i ([[:ru:44-я пехотная дивизия (Российская империя)|44-я пехотная дивизия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/44-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 44-я пехотная дивизия], www.ria1914.info</ref>) olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918: „174. Romna polk ([[:ru:Роменский 174-й пехотный полк|Роменский 174-й пехотный полк]]) ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk ([[:ru:Каменецкий 173-й пехотный полк|Каменецкий 173-й пехотный полк]]) on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] ([[:ru:Батуринский 175-й пехотный полк|Батуринский 175-й пехотный полк]]) koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus ([[:ru:Переволоченский 176-й пехотный полк|Переволоченский 176-й пехотный полк]]) oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 11. veebruaril 1918 edastas Välisasjade Rahvakomissar [[Lev Trotski]]lt Brest-Litovskist telegrammi: „Nõukogude-Vene rahudelegatsioon teatab [[Vene SFNV|Vene Föderatiivse Vabariigi]] valitsuse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu#Venemaa Nõukogude Vabariigi RKN| Rahvakomissaride Nõukogu]]le, et Venemaa loeb sõjaseisukorra enda, Saksamaa, Austria, Türgi ja Bulgaaria vahel lõppenuks. Vene vägedele kõigil rinnetel on antud [[Demobilisatsioon|demobiliseerimise]] käsud. 18. veebruaril saabus [[Valga]]st, 12. armee staabist armeekomissaride Gunzadse ja [[Max Trakmann|Trakmann]]i allkirjadega Tallinna piirkonna vägedele täiendav käsk, mille järgi määrati kindlaks vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]]te taganemisteed. 13. armee pidi taanduma Venemaale Paide-Rakvere-Narva kaudu, 6. Siberi korpus Tartu-Narva, 2. Siberi korpus Petseri-Pihkva ja 43. armee [[Riia–Pihkva maantee]]d mööda [[Pihkva]] kaudu. Juhul, kui sakslane avaks tule, siis pidi talle tulega vastatama ja seejärel lahingu korras taganema. Materjalid, mida evakueerida ei suudeta, [[Põletatud maa taktika|pidi hävitatama kohapeal]]. 18. veebruaril alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. === Sõjategevus Mandri-Eestis === [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> 21. veebruari hommikul saabusid Saksa väed Haapsallu. Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Ööl vastu 20. veebruari andis [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e kolleegium [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemale käsu taanduda Haapsalust [[Risti raudteejaam]]a joonele ja asuda seal positsioonidele sakslaste vastu. Polkovnik [[Ernst Põdder]] keeldus käsku täitmast. Samal päeval saatis Jaan Anvelt polgu ülemale telegrammi, milles nõudis kogu jõuga sakslastele vastu hakkamist. Polgus korraldati miiting, kus otsust sõdima hakata vastu ei võetud<ref>Talis Vare, [https://online.le.ee/2018/02/18/ev100-paevad-mil-haapsalus-tehti-ajalugu/ EV100: päevad, mil Haapsalus tehti ajalugu], online.le.ee, 18. veebruar 2018</ref>. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. === Saksa okupatsioon Eestis === {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Ober Ost}} ===Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas=== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] 8s1nnf54v0uxjajtx9ildoj6ctcwzjh 6174762 6174761 2022-08-07T08:01:31Z NOSSER 8097 /* Olukord mandri-Eestis */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{vaata|Esimene maailmasõda|Idarinne (Esimene maailmasõda)}} {{Sisukord paremale}} === Peeter Suure merekindlus === Aastatel [[1912]]–[[1918]] rajati [[Peeter Suure merekindlus]] [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|osana]] [[Peterburi merekaitse]] [[rannikupatarei]]de ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[saar]]tele . [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse. [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis=== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]] (Иркутский 93-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]] (Енисейский 94-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]] (Красноярский 95-й пехотный полк), asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]), asukoht [[Pihkva]] {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> ===Mobilisatsioonid=== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ===Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]. Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" />: [[Eduard Ahman]], [[August Balder]], [[Herbert Brede]], [[Johann-Bernhard Haljaste|Johann Grünberg]], [[Karl Haas]], [[Otto Heinze]], [[Arnold Hinnom]], [[Anton Irv]], [[Aleksander Jaakson]], [[Gustav Jonson]], [[Hans Kalm]], [[August Kork]], [[Jaan Kruus]], [[Julius Kuperjanov]], [[Ants Kurvits]], [[Oskar Kurvits]], [[Johann Laidoner]], [[Andres Larka]], [[Georg Leets]], [[Paul Lill]], [[Arthur Lossmann]], [[Richard Maasing]], [[Jaan Maide]], [[Johannes Orasmaa]], [[Karl Parts]], [[Aleksander-Voldemar Pulk]], [[Viktor Puskar]], [[Ernst Põdder]], [[Konstantin Päts]], [[Nikolai Reek]], [[Rudolf Johannes Reimann]], [[Voldemar Rieberg]], [[Hermann Rossländer]], [[Tõnis Rotberg]], [[Hermann Salza]], [[Johannes Soodla]], [[Jaan Soots]], [[Otto Sternbeck]], [[August Traksmaa]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Juhan Tõrvand]], [[Jaan Unt (sõjaväelane)]], [[Johan Unt]], [[Paul Vent]], [[Jaan Lutsar]]. Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Sõjategevus Eesti rannikul=== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ===Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal=== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> == 1917 == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} {{vaata|Eesti rahvusväeosad|Brussilovi läbimurre}} === Maailmasõda jõuab Eesti piirile === [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. Kindralleitnant [[Dmitri Parski]] juhitud [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l ([[:ru:12-я армия (Российская империя)|12-я армия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/12-%D1%8F_%D0%B0%D1%80%D0%BC%D0%B8%D1%8F 12-я армия], /www.ria1914.info</ref>) õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa täiendavad väeosad. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati kindralmajor [[Aleksandr Vihhirev]]i [[45. jalaväediviis]]i ([[:ru:45-я пехотная дивизия (Российская империя)|45-я пехотная дивизия]]) koosseisu. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. 13. armeekorpusele ([[:ru:13-й армейский корпус (Российская империя)|13-й армейский корпус]]), ülem kindralmajor Pavel Adžijev, ülesandeks oli kaitsta [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut. Korpuse, mille staap paiknes [[Voltveti mõis|Voltveti (Tihemetsa) mõis]]as, koosseisu kuulusid juba varem 36. jalaväediviis ([[:ru:36-я пехотная дивизия (Российская империя)|36-я пехотная дивизия]]), 5. ratsaväediviis, 4. Doni kasakadiviis, 1. üksik Balti ratsaväebrigaad ja 10. Turkestani kütibrigaad ning nüüdsest lisandus ka 45. jalaväediviis, millele allutati [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]]. [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] Saksa laevastiku sissetungi Liivi lahte ning maavägede maabumise tõkestamiseks [[Lääne-Eesti saarestik]]ul oli [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]], [[Saaremaa]]l, [[Muhu]]l, [[Vormsi]]l, [[Hiiumaa]]l (v.a. [[Tahkuna poolsaar]]) ja Lääne-Eestis (Virtsust Haapsaluni). Saarte kaitset juhtisid Riia lahe merejõudude juhataja viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] ning Muhu väina kindlustatud positsiooni juhataja kontradmiral [[Dmitri Svešnikov]] (staap Kuressaares), kes mõlemad allusid [[Balti laevastik]]u ülemjuhatajale. Riia lahe merejõudude peamiseks löögiüksuseks olid kaks soomuslaeva, millele lisandusid kolm ristlejat, u. 30 hävitajat ja hulk väiksemaid aluseid ning nende tegevust toetasid saartel paiknenud rannakaitsepatareid. Maavägedest allusid admiral Svešnikovile saartel paiknenud kindralmajor Aleksei Ivanovi<ref>[https://ria1914.info/index.php/%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%AE%D0%BB%D0%B8%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Иванов Алексей Юлианович], ria1914.info</ref> [[107. jalaväediviis]]i (''107-я пехотная дивизия''<ref>[https://ria1914.info/index.php/107-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 107-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref>) [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli]] (''425-й пехотный Каргопольский полк''), [[426. Poventsa jalaväepolk|426. Poventsa]] (''426-й пехотный Повенецкий полк''), [[427. Puudoži jalaväepolk]] (''427-й пехотный Пудожский полк''), 118. jalaväediviisi (''118-я пехотная дивизия'') [[472. Mossalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк''), Kuressaare (Arensburgi) piirivalve ratsadivisjon, mitmed Tallinna merekindluse välisuurtükiväebrigaadi patareid ning hulk kindlustuste rajamisega tegelenud inseneriosi. Neile lisandus [[118. jalaväediviis]]i Läänemaal asunud [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''). 118. jalaväediviisi koosseisus<ref>[https://ria1914.info/index.php/118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref><ref>[http://russianestonia.eu/index.php?title=118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], russianestonia.eu</ref> oli veel [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''). Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ===Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus=== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] {{vaata|Operatsioon Albion}}, 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; [[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. 15. oktoobril vkj hakati vallutama Hiiumaad, 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. 18. oktoobriks vkj vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas ca 1 600 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus. === Olukord mandri-Eestis === [[Muhu väina positsioon]]i langemisega oli seni osalt saartel ja osalt Läänemaal paiknenud 107. ja 118. jalaväediviisi enamik väeosi olid sisuliselt hävinenud – kas sakslaste kätte vangi langenud või põgenedes laiali valgunud. [[21. oktoober]] vkj [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. Volmari ümbrusest Läänemaale paigutatud 45. jalaväediviisi [[brigaad]]iülemale, kindralmajor [[Gustav Kreidtner]]ile, andis Balti laevastiku maavägede juhataja kindral Henrikson 4. oktoobril (vkj) käsu moodustada Läänemaa ranniku kaitseks [[Haapsalu]] koondsalk. Mõni päev hiljem viidi 13. armeekorpuse koosseisu kuulunud 4. Doni kasakadiviis üle Balti laevastiku maavägede juhataja alluvusse ning 4. Doni kasakadiviisi ülemast, kindralmajor [[Vassili Rodionov]]ist sai [[Lihula]] koondsalga ülem. 13. oktoobril jagati Balti laevastiku maavägede lõunagrupp (Eestis paiknenud maaväed) kolmeks vastutusalaks:[[Peeter Suure merekindlus]]e komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi käsutuses olid kolm [[Kindlusepolk|kindlusepolk]]u (1. ja [[1. Eesti jalaväepolk|2. Tallinna merekindluse polk]], Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) merekindluse polk), 44. jalaväediviisi 173. Kamenski ja 174. Romnõ polgud, 118. jalaväediviisi 469. Arzamassi polk ning 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu kolm eskadroni, vastutas rannakaitse eest [[Tallinn]]ast kuni [[Põõsaspea neem|Põõsaspea (Spithami) neeme]]ni. Haapsalu koondsalga ülem kindralmajor [[Gustav Kreidtner]], kellele allusid 45. jalaväediviisi 180. Vindavi polk ([[:ru:Виндавский 180-й пехотный полк|Виндавский 180-й пехотный полк]]), 118. jalaväediviisi 470. Dankovi ja 471. Kozelski polgud, [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]], kolm ratsaväesotnjat (erinevatest väeosadest) ning 5. soomusautode divisjoni 10. salk, vastutas [[Põõsaspea neem]]est [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmeni ulatunud lõigu eest. Lihula koondsalga ülem kindralmajor Vassili Rodionov, kes käsutas põhiliselt omaenda 4. Doni kasakadiviisi (24., 25., 26. Doni kasakapolk, diviisi kütidivisjoni, 5. Doni kasakaväe suurtükidivisjon; lisaks ka 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu üks sotnja), vastutas ranniku eest [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmest kuni [[Vaiste mõis]]ani. Balti laevastiku maavägede juhataja reservi jäid 45. jalaväediviisi 179. Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) polk, 19. Doni kasakapolk ja üks [[Suurtükipatarei|patarei]] 45. suurtükiväebrigaadist. 7. novembril ukj 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. 29. novembril vkj 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. jalaväediviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Nikolai Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväediviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. jalaväediviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor P. Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. == 1918 == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] 1918. aastal]] 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant P. Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti Diviisist]], ning palus luba 45. jalaväediviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant P. Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i ([[:ru:44-я пехотная дивизия (Российская империя)|44-я пехотная дивизия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/44-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 44-я пехотная дивизия], www.ria1914.info</ref>) olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918: „174. Romna polk ([[:ru:Роменский 174-й пехотный полк|Роменский 174-й пехотный полк]]) ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk ([[:ru:Каменецкий 173-й пехотный полк|Каменецкий 173-й пехотный полк]]) on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] ([[:ru:Батуринский 175-й пехотный полк|Батуринский 175-й пехотный полк]]) koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus ([[:ru:Переволоченский 176-й пехотный полк|Переволоченский 176-й пехотный полк]]) oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 11. veebruaril 1918 edastas Välisasjade Rahvakomissar [[Lev Trotski]]lt Brest-Litovskist telegrammi: „Nõukogude-Vene rahudelegatsioon teatab [[Vene SFNV|Vene Föderatiivse Vabariigi]] valitsuse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu#Venemaa Nõukogude Vabariigi RKN| Rahvakomissaride Nõukogu]]le, et Venemaa loeb sõjaseisukorra enda, Saksamaa, Austria, Türgi ja Bulgaaria vahel lõppenuks. Vene vägedele kõigil rinnetel on antud [[Demobilisatsioon|demobiliseerimise]] käsud. 18. veebruaril saabus [[Valga]]st, 12. armee staabist armeekomissaride Gunzadse ja [[Max Trakmann|Trakmann]]i allkirjadega Tallinna piirkonna vägedele täiendav käsk, mille järgi määrati kindlaks vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]]te taganemisteed. 13. armee pidi taanduma Venemaale Paide-Rakvere-Narva kaudu, 6. Siberi korpus Tartu-Narva, 2. Siberi korpus Petseri-Pihkva ja 43. armee [[Riia–Pihkva maantee]]d mööda [[Pihkva]] kaudu. Juhul, kui sakslane avaks tule, siis pidi talle tulega vastatama ja seejärel lahingu korras taganema. Materjalid, mida evakueerida ei suudeta, [[Põletatud maa taktika|pidi hävitatama kohapeal]]. 18. veebruaril alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. === Sõjategevus Mandri-Eestis === [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> 21. veebruari hommikul saabusid Saksa väed Haapsallu. Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Ööl vastu 20. veebruari andis [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e kolleegium [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemale käsu taanduda Haapsalust [[Risti raudteejaam]]a joonele ja asuda seal positsioonidele sakslaste vastu. Polkovnik [[Ernst Põdder]] keeldus käsku täitmast. Samal päeval saatis Jaan Anvelt polgu ülemale telegrammi, milles nõudis kogu jõuga sakslastele vastu hakkamist. Polgus korraldati miiting, kus otsust sõdima hakata vastu ei võetud<ref>Talis Vare, [https://online.le.ee/2018/02/18/ev100-paevad-mil-haapsalus-tehti-ajalugu/ EV100: päevad, mil Haapsalus tehti ajalugu], online.le.ee, 18. veebruar 2018</ref>. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. === Saksa okupatsioon Eestis === {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Ober Ost}} ===Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas=== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] tb4ox54a5ch1rltrt9k9zad5nn9p0u0 6174819 6174762 2022-08-07T10:04:17Z NOSSER 8097 /* Olukord mandri-Eestis */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{vaata|Esimene maailmasõda|Idarinne (Esimene maailmasõda)}} {{Sisukord paremale}} === Peeter Suure merekindlus === Aastatel [[1912]]–[[1918]] rajati [[Peeter Suure merekindlus]] [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|osana]] [[Peterburi merekaitse]] [[rannikupatarei]]de ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[saar]]tele . [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse. [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis=== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]] (Иркутский 93-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]] (Енисейский 94-й пехотный полк), asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]] (Красноярский 95-й пехотный полк), asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]), asukoht [[Pihkva]] {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> ===Mobilisatsioonid=== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ===Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]. Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" />: [[Eduard Ahman]], [[August Balder]], [[Herbert Brede]], [[Johann-Bernhard Haljaste|Johann Grünberg]], [[Karl Haas]], [[Otto Heinze]], [[Arnold Hinnom]], [[Anton Irv]], [[Aleksander Jaakson]], [[Gustav Jonson]], [[Hans Kalm]], [[August Kork]], [[Jaan Kruus]], [[Julius Kuperjanov]], [[Ants Kurvits]], [[Oskar Kurvits]], [[Johann Laidoner]], [[Andres Larka]], [[Georg Leets]], [[Paul Lill]], [[Arthur Lossmann]], [[Richard Maasing]], [[Jaan Maide]], [[Johannes Orasmaa]], [[Karl Parts]], [[Aleksander-Voldemar Pulk]], [[Viktor Puskar]], [[Ernst Põdder]], [[Konstantin Päts]], [[Nikolai Reek]], [[Rudolf Johannes Reimann]], [[Voldemar Rieberg]], [[Hermann Rossländer]], [[Tõnis Rotberg]], [[Hermann Salza]], [[Johannes Soodla]], [[Jaan Soots]], [[Otto Sternbeck]], [[August Traksmaa]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Juhan Tõrvand]], [[Jaan Unt (sõjaväelane)]], [[Johan Unt]], [[Paul Vent]], [[Jaan Lutsar]]. Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Sõjategevus Eesti rannikul=== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ===Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal=== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> == 1917 == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} {{vaata|Eesti rahvusväeosad|Brussilovi läbimurre}} === Maailmasõda jõuab Eesti piirile === [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. Kindralleitnant [[Dmitri Parski]] juhitud [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l ([[:ru:12-я армия (Российская империя)|12-я армия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/12-%D1%8F_%D0%B0%D1%80%D0%BC%D0%B8%D1%8F 12-я армия], /www.ria1914.info</ref>) õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa täiendavad väeosad. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati kindralmajor [[Aleksandr Vihhirev]]i [[45. jalaväediviis]]i ([[:ru:45-я пехотная дивизия (Российская империя)|45-я пехотная дивизия]]) koosseisu. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. 13. armeekorpusele ([[:ru:13-й армейский корпус (Российская империя)|13-й армейский корпус]]), ülem kindralmajor Pavel Adžijev, ülesandeks oli kaitsta [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut. Korpuse, mille staap paiknes [[Voltveti mõis|Voltveti (Tihemetsa) mõis]]as, koosseisu kuulusid juba varem 36. jalaväediviis ([[:ru:36-я пехотная дивизия (Российская империя)|36-я пехотная дивизия]]), 5. ratsaväediviis, 4. Doni kasakadiviis, 1. üksik Balti ratsaväebrigaad ja 10. Turkestani kütibrigaad ning nüüdsest lisandus ka 45. jalaväediviis, millele allutati [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]]. [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] Saksa laevastiku sissetungi Liivi lahte ning maavägede maabumise tõkestamiseks [[Lääne-Eesti saarestik]]ul oli [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]], [[Saaremaa]]l, [[Muhu]]l, [[Vormsi]]l, [[Hiiumaa]]l (v.a. [[Tahkuna poolsaar]]) ja Lääne-Eestis (Virtsust Haapsaluni). Saarte kaitset juhtisid Riia lahe merejõudude juhataja viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] ning Muhu väina kindlustatud positsiooni juhataja kontradmiral [[Dmitri Svešnikov]] (staap Kuressaares), kes mõlemad allusid [[Balti laevastik]]u ülemjuhatajale. Riia lahe merejõudude peamiseks löögiüksuseks olid kaks soomuslaeva, millele lisandusid kolm ristlejat, u. 30 hävitajat ja hulk väiksemaid aluseid ning nende tegevust toetasid saartel paiknenud rannakaitsepatareid. Maavägedest allusid admiral Svešnikovile saartel paiknenud kindralmajor Aleksei Ivanovi<ref>[https://ria1914.info/index.php/%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%AE%D0%BB%D0%B8%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Иванов Алексей Юлианович], ria1914.info</ref> [[107. jalaväediviis]]i (''107-я пехотная дивизия''<ref>[https://ria1914.info/index.php/107-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 107-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref>) [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli]] (''425-й пехотный Каргопольский полк''), [[426. Poventsa jalaväepolk|426. Poventsa]] (''426-й пехотный Повенецкий полк''), [[427. Puudoži jalaväepolk]] (''427-й пехотный Пудожский полк''), 118. jalaväediviisi (''118-я пехотная дивизия'') [[472. Mossalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк''), Kuressaare (Arensburgi) piirivalve ratsadivisjon, mitmed Tallinna merekindluse välisuurtükiväebrigaadi patareid ning hulk kindlustuste rajamisega tegelenud inseneriosi. Neile lisandus [[118. jalaväediviis]]i Läänemaal asunud [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''). 118. jalaväediviisi koosseisus<ref>[https://ria1914.info/index.php/118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref><ref>[http://russianestonia.eu/index.php?title=118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], russianestonia.eu</ref> oli veel [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''). Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ===Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus=== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] {{vaata|Operatsioon Albion}}, 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; [[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. 15. oktoobril vkj hakati vallutama Hiiumaad, 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. 18. oktoobriks vkj vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas ca 1 600 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus. === Olukord mandri-Eestis === ==== Oktoober 1917 ==== [[Muhu väina positsioon]]i langemisega oli seni osalt saartel ja osalt Läänemaal paiknenud 107. ja 118. jalaväediviisi enamik väeosi olid sisuliselt hävinenud – kas sakslaste kätte vangi langenud või põgenedes laiali valgunud. [[21. oktoober]] vkj [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. [[Valmiera|Volmari]] ümbrusest Läänemaale paigutatud 45. jalaväediviisi [[brigaad]]iülemale, kindralmajor [[Gustav Kreidtner]]ile, andis Balti laevastiku maavägede juhataja kindral Henrikson 4. oktoobril (vkj) käsu moodustada Läänemaa ranniku kaitseks [[Haapsalu]] koondsalk. Mõni päev hiljem viidi 13. armeekorpuse koosseisu kuulunud 4. Doni kasakadiviis üle Balti laevastiku maavägede juhataja alluvusse ning 4. Doni kasakadiviisi ülemast, kindralmajor [[Vassili Rodionov]]ist sai [[Lihula]] koondsalga ülem. 13. oktoobril jagati Balti laevastiku maavägede lõunagrupp (Eestis paiknenud maaväed) kolmeks vastutusalaks:[[Peeter Suure merekindlus]]e komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi käsutuses olid kolm [[Kindlusepolk|kindlusepolk]]u (1. ja [[1. Eesti jalaväepolk|2. Tallinna merekindluse polk]], Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) merekindluse polk), 44. jalaväediviisi 173. Kamenski ja 174. Romnõ polgud, 118. jalaväediviisi 469. Arzamassi polk ning 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu kolm eskadroni, vastutas rannakaitse eest [[Tallinn]]ast kuni [[Põõsaspea neem|Põõsaspea (Spithami) neeme]]ni. Haapsalu koondsalga ülem kindralmajor [[Gustav Kreidtner]], kellele allusid 45. jalaväediviisi 180. Vindavi polk ([[:ru:Виндавский 180-й пехотный полк|Виндавский 180-й пехотный полк]]), 118. jalaväediviisi 470. Dankovi ja 471. Kozelski polgud, [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]], kolm ratsaväesotnjat (erinevatest väeosadest) ning 5. soomusautode divisjoni 10. salk, vastutas [[Põõsaspea neem]]est [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmeni ulatunud lõigu eest. Lihula koondsalga ülem kindralmajor Vassili Rodionov, kes käsutas põhiliselt omaenda 4. Doni kasakadiviisi (24., 25., 26. Doni kasakapolk, diviisi kütidivisjoni, 5. Doni kasakaväe suurtükidivisjon; lisaks ka 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu üks sotnja), vastutas ranniku eest [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmest kuni [[Vaiste mõis]]ani. Balti laevastiku maavägede juhataja reservi jäid 45. jalaväediviisi 179. Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) polk, 19. Doni kasakapolk ja üks [[Suurtükipatarei|patarei]] 45. suurtükiväebrigaadist. Täiendavate 45. jalaväediviisi väeosade saabumisega nimetati diviisi ülem kindralmajor Aleksandr Vihhirev 18. oktoobril loodava Eestimaa väegrupi ülemaks. Grupi ülesandeks oli kaitsta rannikut vastase maabumiskatsete eest, vältida Tallinna merekindluse ja Paldiski langemist vaenlase kätte ning tõkestada Saksa vägede edenemist Peterburi suunal. Eestimaa väegruppi kuulusid 45. jalaväediviis (177. Irboska, 178. Võnnu, 179. Väina-Jõesuu ja 180. Vindavi jalaväepolk ning 45. suurtükibrigaad), 4. Doni kasakadiviis (19., 24., 25. ja 26. Doni kasakapolk, 5. Doni kasakaväe suurtükidivisjon ja 4. Doni kasakadiviisi kütidivisjon), 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolk, 1. eesti jalaväepolk, 5. soomusautode divisjoni 10. salk<ref>Ago Pajur, [https://www.ra.ee/tuna/lisandusi-eesti-rahvusvaeosade-haapsalu-perioodile-lk-55-77/ Lisandusi eesti rahvusväeosade „Haapsalu perioodile“], TUNA 1 / 2019, lk 55–77</ref>. kindralmajor Aleksandr Vihhirevi Eestimaa väegrupi koosseisus tegutses kaks koondsalka: kindralmajor Gustav Kreidtneri Haapsalu koondsalk (staap [[Palivere mõis]]as), mille ülesandeks jäi rannikukaitse [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõest]] kuni [[Kasari jõgi|Kasari jõeni]], ning kindralmajor Vassili Rodionovi Lihula koondsalk (staap [[Lihula mõis]]as), mis kaitses rannikut Kasari jõest kuni [[Vaiste mõis]]ani ([[Tõstamaa]] lähedal). Harjumaal, väegrupi parempoolseks naabriks oli 173. Kamenetsi jalaväepolgu ülema polkovnik Vladimir Levisi Paldiski salk (44. jalaväediviisi osad) ning vasakul tiival asusid 13. armeekorpuse koondised. Eestimaa väegrupi üldreservis oli 179. Ust-Dvinski jalaväepolk (staap [[Liivi mõis]]as) ning 5. soomusautode divisjoni 10. salk (Haapsalus). Oktoobri lõpupäevil võis Eestimaa väegrupi kogusuuruseks olla kuni 20 000 meest. Haapsalu koondsalk (kindral Kreidtneri) väeosad omakorda jagunesid kolmeks lahingulõiguks ja reserviks. Polkovnik Melnikovi lõik (põhijõuks 180. Vindavi jalaväepolk) ulatus Vihterpalu jõest Haapsalu lahe põhjakaldani ja alampolkovnik Rakovski lõik (177. Irboska jalaväepolk) Haapsalu lahe lõunakaldast Kasari jõeni (staap [[Parila mõis]]as); nende kahe vahele jäänud Polkovnik Tõnissoni lõik (1. eesti jalaväepolk) hõlmas Haapsalu lahte ja linna; koondsalga reservi moodustas 178. Võnnu jalaväepolk (staap [[Enivere mõis]]as). :25. oktoobril (ukj 7. novembril) 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. ==== November 1917 ==== Alates 1. novembrist (vkj) moodustati Balti laevastiku maavägede juhataja (kindralmajor Henrikson) alluvuses kaks kindlustatud rajooni. Sveaborgi (Suomenlinna) rajoon ja [[Soome laht|Soome lahe]] lõunakaldal asunud vägedest kujundati Tallinna (Reveli) kindlustatud rajoon Peeter Suure merekindluse komandandi kindralmajor Pjotr Izmestjevi juhtimisel. Sellega seoses likvideeriti Eestimaa väegrupp. 4. Doni kasakadiviis läks tagasi 13. armeekorpuse koosseisu ning kindralmajor Aleksandr Vihhirevist sai Haapsalu koondsalga ülem. 29. novembril vkj 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. jalaväediviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Nikolai Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväediviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. jalaväediviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor P. Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. == 1918 == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] 1918. aastal]] 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant P. Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti Diviisist]], ning palus luba 45. jalaväediviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant P. Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i ([[:ru:44-я пехотная дивизия (Российская империя)|44-я пехотная дивизия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/44-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 44-я пехотная дивизия], www.ria1914.info</ref>) olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918: „174. Romna polk ([[:ru:Роменский 174-й пехотный полк|Роменский 174-й пехотный полк]]) ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk ([[:ru:Каменецкий 173-й пехотный полк|Каменецкий 173-й пехотный полк]]) on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] ([[:ru:Батуринский 175-й пехотный полк|Батуринский 175-й пехотный полк]]) koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus ([[:ru:Переволоченский 176-й пехотный полк|Переволоченский 176-й пехотный полк]]) oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 11. veebruaril 1918 edastas Välisasjade Rahvakomissar [[Lev Trotski]]lt Brest-Litovskist telegrammi: „Nõukogude-Vene rahudelegatsioon teatab [[Vene SFNV|Vene Föderatiivse Vabariigi]] valitsuse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu#Venemaa Nõukogude Vabariigi RKN| Rahvakomissaride Nõukogu]]le, et Venemaa loeb sõjaseisukorra enda, Saksamaa, Austria, Türgi ja Bulgaaria vahel lõppenuks. Vene vägedele kõigil rinnetel on antud [[Demobilisatsioon|demobiliseerimise]] käsud. 18. veebruaril saabus [[Valga]]st, 12. armee staabist armeekomissaride Gunzadse ja [[Max Trakmann|Trakmann]]i allkirjadega Tallinna piirkonna vägedele täiendav käsk, mille järgi määrati kindlaks vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]]te taganemisteed. 13. armee pidi taanduma Venemaale Paide-Rakvere-Narva kaudu, 6. Siberi korpus Tartu-Narva, 2. Siberi korpus Petseri-Pihkva ja 43. armee [[Riia–Pihkva maantee]]d mööda [[Pihkva]] kaudu. Juhul, kui sakslane avaks tule, siis pidi talle tulega vastatama ja seejärel lahingu korras taganema. Materjalid, mida evakueerida ei suudeta, [[Põletatud maa taktika|pidi hävitatama kohapeal]]. 18. veebruaril alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. === Sõjategevus Mandri-Eestis === [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> 21. veebruari hommikul saabusid Saksa väed Haapsallu. Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Ööl vastu 20. veebruari andis [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e kolleegium [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemale käsu taanduda Haapsalust [[Risti raudteejaam]]a joonele ja asuda seal positsioonidele sakslaste vastu. Polkovnik [[Ernst Põdder]] keeldus käsku täitmast. Samal päeval saatis Jaan Anvelt polgu ülemale telegrammi, milles nõudis kogu jõuga sakslastele vastu hakkamist. Polgus korraldati miiting, kus otsust sõdima hakata vastu ei võetud<ref>Talis Vare, [https://online.le.ee/2018/02/18/ev100-paevad-mil-haapsalus-tehti-ajalugu/ EV100: päevad, mil Haapsalus tehti ajalugu], online.le.ee, 18. veebruar 2018</ref>. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. === Saksa okupatsioon Eestis === {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Ober Ost}} ===Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas=== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] ek2gdhcria3rxxkpb6qaho2soc3h580 Stalini preemiaga autasustatud teos 0 161828 6174661 5878948 2022-08-06T21:39:07Z Corinthian 2 168548 Eksisteerib Eesti Riikliku Kirjastuse poolt 1956 aastal välja antud raamat Natan Rõbak "Perejaslavi Raada 2.Raamat on sarnase kujundusega nagu teised Stalini preemia laureaatide raamatud mis ilmusid aastatel 1951-1955. wikitext text/x-wiki '''Stalini preemiaga autasustatud teos''' on [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] aastatel [[1941]]–[[1954]] [[Stalini preemia]] pälvinud kirjandusteos. [[Eesti NSV]]-s oli sellenimeline aastatel [[1948]]–[[1956]] [[Eesti Riiklik Kirjastus|Eesti Riikliku Kirjastuse]] poolt välja antud raamatusari, milles ilmusid Stalini preemiaga autasustatud teosed. Koos mitmeköiteliste teoste ja kordusväljaannetega ilmus sarjas kokku 84 raamatut. ==Eestikeelsed väljaanded== ===1948=== *[[Veera Panova]] "[[Teekaaslased]]" *[[Aleksei Tolstoi]] "[[Peeter Esimene (romaan)|Peeter Esimene]]" (I osa) *[[Konstantin Simonov]] "[[Vene küsimus]]" *[[Pjotr Pavlenko]] "[[Õnn (romaan)|Õnn]]" *[[Veera Panova]] "[[Kružilihha]]" *[[Viktor Nekrassov]] "[[Stalingradi kaevikuis]]" *[[Mihhail Bubennov]] "[[Valge kask]]" ===1949=== *[[Jossif Likstanov]] "[[Väikemees]]" *[[August Jakobson]] "Autasustatud näidendid. [[Elu tsitadellis]]; [[Võitlus rindejooneta]]" *[[Emmanuil Kazakevitš]] "[[Täht (romaan)|Täht]]" *[[Fjodor Panfjorov]] "[[Võitlus rahu eest]]" (I ja II raamat) *[[Berdõ Kerbabajev]] "[[Otsustav samm]]" *[[Andrejs Upīts]] "[[Haljendav maa]]" (I ja II raamat) *[[Aleksandr Gontšar]] "[[Lipukandjad]]" *[[Aleksei Tolstoi]] "[[Peeter Esimene (romaan)|Peeter Esimene]]" (II osa) *[[Ilja Ehrenburg]] "[[Torm (Ehrenburgi romaan)|Torm]]" (I ja II raamat) *[[Hans Leberecht]] "[[Valgus Koordis]]" ===1950=== *[[Vassili Ažajev]] "[[Kaugel Moskvast]]" (I-II osa) *[[Muhtar Äuezov]] "[[Abai (romaan)|Abai]]" (I köide) *[[Konstantin Fedin]] "[[Esimesed rõõmud]]" *[[Semjon Babajevski]] "[[Kuldtähe kavaler]]" *[[Boriss Galin]] "[[Donbassis]]" *[[Tihhon Sjomuškin]] "[[Alitet läheb mägedesse]]" ===1951=== *[[Vilis Lācis]] "[[Torm (romaan)|Torm]]" (I–IV osa) *[[Muhtar Äuezov]] "[[Abai (romaan)|Abai]]" (II köide) *[[Aleksandr Gontšar]] "[[Lipukandjad]]" (teine väljaanne) *[[Mehdi Hüssein]] "[[Apšeron]]" *[[Emmanuil Kazakevitš]] "[[Kevad Oderil]]" *[[Arkadi Perventsev]] "[[Au noorest east]]" ===1952=== *[[Aleksandr Tšakovski]] "[[Meil on juba hommik]]" *[[Vitali Zakrutkin]] "[[Ujuv staniitsa]]" *[[Anatoli Rõbakov]] "[[Autojuhid]]" *[[Boriss Polevoi]] "[[Meie - nõukogude inimesed]]" *[[Pjotr Pavlenko]] "[[Õnn (romaan)|Õnn]]" (teine väljaanne) *[[Nikolai Nikitin]] "[[Põhja Aurora]]" *[[Konstantin Fedin]] "[[Esimesed rõõmud]]" (teine väljaanne) *[[Semjon Babajevski]] "[[Kuldtähe kavaler]]" (teine väljaanne) *[[Mirza Ibrahimov]] "[[Saabub päev]]" *[[Fjodor Gladkov]] "[[Jutustus lapsepõlvest]]" *[[Konstantin Fedin]] "[[Ebatavaline suvi]]" *[[Semjon Babajevski]] "[[Valgus maa kohal]]" *[[Aleksei Koževnikov]] "[[Elav vesi]]" *[[Anna Sakse]] "[[Ülesmäge]]" *[[Vadim Sobko]] "[[Rahu pant]]" *[[Aleksei Tolstoi]] "[[Peeter Esimene]]" (teine väljaanne) *[[Galina Nikolajeva]] "[[Lõikus]]" ===1953=== *[[Juri Trifonov]] "[[Üliõpilased (romaan)|Üliõpilased]]" *[[Natan Rõbak]] "[[Perejaslavi Raada (romaan)|Perejaslavi Raada]]" (I köide) *[[Vladimir Popov]] "[[Teras ja šlakk]]" *[[Vilis Lācis]] "[[Uuele rannale]]" *[[Lev Nikulin]] "[[Venemaa ustavad pojad]]" *[[Antonina Koptjajeva]] "[[Ivan Ivanovitš]]" *[[Veera Panova]] "[[Helge kallas]]" *[[Fjodor Panfjorov]] "[[Võidetute maal]]" *[[Fjodor Gladkov]] "[[Priius (romaan)|Priius]]" *[[Aleksandr Tšeišvili]] "[[Lelo]]" *[[Hans Leberecht]] "[[Valgus Koordis]]" (teine väljaanne) *[[Kavi Nadžmi]] "[[Kevadised tuuled]]" *[[Gumer Baširov]] "[[Au (Baširovi romaan)|Au]]" *[[Sadriddin Aini]] "[[Buhhaara (romaan)|Buhhaara]]" *[[Orest Maltsev]] "[[Jugoslaavia tragöödia]]" *[[Aleksander Vološin]] "[[Kuznetski maa]]" ===1954=== *[[Vissarion Sajanov]] "[[Taevas ja maa]]" *[[Aleksandr Fadejev]] "[[Noor Kaardivägi]]" *[[Konstantin Sedõhh]] "[[Dauuria]]" *[[Wanda Wasiłewska]] "[[Laul vete kohal]]" (I ja II köide) *[[Saltšak Toka]] "[[Arati sõna]]" *[[Nikolai Zadornov]] "[[Isake Amuur]]" *[[Boriss Polevoi]] "[[Jutustus tõelisest inimesest]]" *[[Jelizar Maltsev]] "[[Kõigest südamest]]" ===1955=== *[[Stepan Zlobin]] "[[Stepan Razin (romaan)|Stepan Razin]]" (I ja II raamat) *[[Dmitri Jerjomin]] "[[Äike Rooma kohal]]" *[[Nikolai Zadornov]] "[[Kauge maa]]" *[[Georgi Markov (kirjanik)|Georgi Markov]] "[[Strogovid]]" ===1956=== *[[Natan Rõbak]] [[Perejaslavi Raada 2]] ==Vaata ka== *[[Stalini preemia]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Stalini preemia]] jg9i2nd70xd375yo0zbxqaid235rb0z 6174663 6174661 2022-08-06T22:06:58Z Corinthian 2 168548 Eksisteerib Eesti Riikliku Kirjastuse poolt 1956 aastal välja antud raamat Natan Rõbak "Perejaslavi Raada 2.Raamat on sarnase kujundusega nagu teised Stalini preemia laureaatide raamatud mis ilmusid aastatel 1951-1955. wikitext text/x-wiki '''Stalini preemiaga autasustatud teos''' on [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] aastatel [[1941]]–[[1954]] [[Stalini preemia]] pälvinud kirjandusteos. [[Eesti NSV]]-s oli sellenimeline aastatel [[1948]]–[[1956]] [[Eesti Riiklik Kirjastus|Eesti Riikliku Kirjastuse]] poolt välja antud raamatusari, milles ilmusid Stalini preemiaga autasustatud teosed. Koos mitmeköiteliste teoste ja kordusväljaannetega ilmus sarjas kokku 84 raamatut. ==Eestikeelsed väljaanded== ===1948=== *[[Veera Panova]] "[[Teekaaslased]]" *[[Aleksei Tolstoi]] "[[Peeter Esimene (romaan)|Peeter Esimene]]" (I osa) *[[Konstantin Simonov]] "[[Vene küsimus]]" *[[Pjotr Pavlenko]] "[[Õnn (romaan)|Õnn]]" *[[Veera Panova]] "[[Kružilihha]]" *[[Viktor Nekrassov]] "[[Stalingradi kaevikuis]]" *[[Mihhail Bubennov]] "[[Valge kask]]" ===1949=== *[[Jossif Likstanov]] "[[Väikemees]]" *[[August Jakobson]] "Autasustatud näidendid. [[Elu tsitadellis]]; [[Võitlus rindejooneta]]" *[[Emmanuil Kazakevitš]] "[[Täht (romaan)|Täht]]" *[[Fjodor Panfjorov]] "[[Võitlus rahu eest]]" (I ja II raamat) *[[Berdõ Kerbabajev]] "[[Otsustav samm]]" *[[Andrejs Upīts]] "[[Haljendav maa]]" (I ja II raamat) *[[Aleksandr Gontšar]] "[[Lipukandjad]]" *[[Aleksei Tolstoi]] "[[Peeter Esimene (romaan)|Peeter Esimene]]" (II osa) *[[Ilja Ehrenburg]] "[[Torm (Ehrenburgi romaan)|Torm]]" (I ja II raamat) *[[Hans Leberecht]] "[[Valgus Koordis]]" ===1950=== *[[Vassili Ažajev]] "[[Kaugel Moskvast]]" (I-II osa) *[[Muhtar Äuezov]] "[[Abai (romaan)|Abai]]" (I köide) *[[Konstantin Fedin]] "[[Esimesed rõõmud]]" *[[Semjon Babajevski]] "[[Kuldtähe kavaler]]" *[[Boriss Galin]] "[[Donbassis]]" *[[Tihhon Sjomuškin]] "[[Alitet läheb mägedesse]]" ===1951=== *[[Vilis Lācis]] "[[Torm (romaan)|Torm]]" (I–IV osa) *[[Muhtar Äuezov]] "[[Abai (romaan)|Abai]]" (II köide) *[[Aleksandr Gontšar]] "[[Lipukandjad]]" (teine väljaanne) *[[Mehdi Hüssein]] "[[Apšeron]]" *[[Emmanuil Kazakevitš]] "[[Kevad Oderil]]" *[[Arkadi Perventsev]] "[[Au noorest east]]" ===1952=== *[[Aleksandr Tšakovski]] "[[Meil on juba hommik]]" *[[Vitali Zakrutkin]] "[[Ujuv staniitsa]]" *[[Anatoli Rõbakov]] "[[Autojuhid]]" *[[Boriss Polevoi]] "[[Meie - nõukogude inimesed]]" *[[Pjotr Pavlenko]] "[[Õnn (romaan)|Õnn]]" (teine väljaanne) *[[Nikolai Nikitin]] "[[Põhja Aurora]]" *[[Konstantin Fedin]] "[[Esimesed rõõmud]]" (teine väljaanne) *[[Semjon Babajevski]] "[[Kuldtähe kavaler]]" (teine väljaanne) *[[Mirza Ibrahimov]] "[[Saabub päev]]" *[[Fjodor Gladkov]] "[[Jutustus lapsepõlvest]]" *[[Konstantin Fedin]] "[[Ebatavaline suvi]]" *[[Semjon Babajevski]] "[[Valgus maa kohal]]" *[[Aleksei Koževnikov]] "[[Elav vesi]]" *[[Anna Sakse]] "[[Ülesmäge]]" *[[Vadim Sobko]] "[[Rahu pant]]" *[[Aleksei Tolstoi]] "[[Peeter Esimene]]" (teine väljaanne) *[[Galina Nikolajeva]] "[[Lõikus]]" ===1953=== *[[Juri Trifonov]] "[[Üliõpilased (romaan)|Üliõpilased]]" *[[Natan Rõbak]] "[[Perejaslavi Raada (romaan)|Perejaslavi Raada]]" (I köide) *[[Vladimir Popov]] "[[Teras ja šlakk]]" *[[Vilis Lācis]] "[[Uuele rannale]]" *[[Lev Nikulin]] "[[Venemaa ustavad pojad]]" *[[Antonina Koptjajeva]] "[[Ivan Ivanovitš]]" *[[Veera Panova]] "[[Helge kallas]]" *[[Fjodor Panfjorov]] "[[Võidetute maal]]" *[[Fjodor Gladkov]] "[[Priius (romaan)|Priius]]" *[[Aleksandr Tšeišvili]] "[[Lelo]]" *[[Hans Leberecht]] "[[Valgus Koordis]]" (teine väljaanne) *[[Kavi Nadžmi]] "[[Kevadised tuuled]]" *[[Gumer Baširov]] "[[Au (Baširovi romaan)|Au]]" *[[Sadriddin Aini]] "[[Buhhaara (romaan)|Buhhaara]]" *[[Orest Maltsev]] "[[Jugoslaavia tragöödia]]" *[[Aleksander Vološin]] "[[Kuznetski maa]]" ===1954=== *[[Vissarion Sajanov]] "[[Taevas ja maa]]" *[[Aleksandr Fadejev]] "[[Noor Kaardivägi]]" *[[Konstantin Sedõhh]] "[[Dauuria]]" *[[Wanda Wasiłewska]] "[[Laul vete kohal]]" (I ja II köide) *[[Saltšak Toka]] "[[Arati sõna]]" *[[Nikolai Zadornov]] "[[Isake Amuur]]" *[[Boriss Polevoi]] "[[Jutustus tõelisest inimesest]]" *[[Jelizar Maltsev]] "[[Kõigest südamest]]" ===1955=== *[[Stepan Zlobin]] "[[Stepan Razin (romaan)|Stepan Razin]]" (I ja II raamat) *[[Dmitri Jerjomin]] "[[Äike Rooma kohal]]" *[[Nikolai Zadornov]] "[[Kauge maa]]" *[[Georgi Markov (kirjanik)|Georgi Markov]] "[[Strogovid]]" ===1956=== *[[Natan Rõbak]] "[[Perejaslavi Raada 2]]" ==Vaata ka== *[[Stalini preemia]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Stalini preemia]] logdnwjo1sij1nz88cbx276pypzknnj Põlula mõis 0 164492 6174624 6095044 2022-08-06T20:12:37Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''Põlula''' '''mõisa''' (saksa keeles Poll) on esmamainitud 1327. aastal. Mõis on kuulunud nii von Bassewitzidele, Zoege von Manteuffelitele kui ka von Stackelbergidele. Alates 1863. aastast kuni võõrandamiseni oli mõis von Krausede aadliperekonna valduses. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb nüüdisajal Vinni valla territooriumile.<ref>{{Netiviide|url=http://www.mois.ee/viru/polula.shtml|pealkiri=Põlula mõis|väljaanne=mois.ee}}</ref> ==Ajalugu== Põlula mõisa on esmakordselt mainitud [[1327]]. aastal. Põlula mõis kuulus [[18. sajand]]i alguses [[Bassewitz]]idele [[(1680-1749)|(1680–1749)]], [[1765]] [[Zoege von Manteuffel]]itele, [[1853]] [[Stackelberg]]idele ja [[1863]] [[Krause]]dele. [[1851]]. aastal loovutas meeskohtunik vabahärra [[Gustav Adolph von Stackelberg]] Põlula mõisa oma pojale, eruleitnandist meeskohtu assessorile vabahärra [[Wilhelm Moritz Friedrich von Stackelberg]]ile, kes müüs mõisa 1863. aastal [[Johann Wilhelm Krause]] pojapojale [[Hermann von Krause]]le. [[1863]]. aastast kuni võõrandamiseni oli Põlula mõis [[Krause]]de aadlisuguvõsa valduses. [[1877]]. aasta kevadel läks Põlula mõisniku [[Hermann von Krause]] kätte ka [[Inju mõis]]. [[1900]]. aastal Hermann von Krause kinkis Põlula oma pojale Wilhelmile. [[1909]]. aastal ostis Wilhelm Krause Inju-[[Meriküla mõis]]ast maatüki Nova (736 [[Tiin|tessatini]] 360 ruutjalga) hinnaga 3700 rubla ja liitis selle Põlula mõisaga. Põlula mõisa omanik Von Krause suri [[1912]]. aastal kurguvähki ja maeti [[Viru-Jaagupi kirik]]u lähedale kalmistule. [[1920]]. aasta Eesti Vabariigi maaseaduse alusel jagati mõisa maad asunikele. Mõisale jäeti ainult härrastemaja ümbruses olnud maad, kokku 33,325 ha. Mõisa, mille pindala võrdus nüüd keskmise Eesti taluga, hakkas pidama Von Krause poeg Paul. Pärast Wilhelm (Helm) von Krause surma (1912) olid tema pärijad tema lesk Anna Henriette Karoline Molly von Krause (sünd von [[Winkler]]), kaks poega ja kaks tütart: Karin Molly Johanna von Krause, Anna Elisabeth von Krause, Paul Theodor von Krause, [[Ulrich von Krause]]<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16995 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register Põlula mõis (Viru-Jaagupi khk)]</ref> [[Umsiedlung|1939. aastal Kraused lahkusid Eestist]]. Põlulast lahkunud Krausede raamatukogu ja arhiividokumentide ülevaatusel leiti Põlula mõisa omanikule parun Stackelbergile 18. sajandil keisrinna Katariina poolt antud aadlikiri<ref>Postimees 22.11.1939</ref>. Viimane omanik enne [[maareform]]i oli [[Wilhelm Hermann von Krause]]. Arhiivimaterjalide järgi kuulus Põlula mõis riigimõisana [[Rakvere foogt|Rakvere foogti]] vasallile [[De Pollele]]. Esimene sissekanne vakuseraamatusse on tehtud [[1325]]. aastal. Momendil võib nimetatud aastat pidada Põlula mõisa algaastaks. Mõisamaa suuruseks oli märgitud 20 adramaad (1583. aastal oli see hektariteks ümberarvestatult 200 hektarit). [[De Polle]] järgi saigi mõis ja hiljem ka küla nimeks Pol. See nimi figureeris Põlula mõisa viinavaatidel veel isegi [[1914]]. aastal. Pollide perekond valdas Põlula mõisa veel [[1949]]. aastal. Arvatav viimane valdaja oli [[Jürgen Polle]]. Hiljem sai mõisa omanikuks keegi [[Dyderick Kelf Lodewych]]. Arhiividokumentide järgi antakse Põlula mõis [[1555]]. aastal [[Rakvere foogt|Rakvere foogti]] vasallvaldusena [[Johann Mecus Johansenile]] ja [[1581]]. aastal [[Hans Wachmeistrile]], kes oli Rootsi kuninga Johan 3 ihukaitse komando ülem. Sellest ajast on huvitav legend mürgisegajast mõisaprouast. [[Hans Wachmeistri]] järeltulijad külastasid Põlulat [[1994]]. ja [[1995]]. aastal.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ilmar Järg|pealkiri=Põlula küla enne ja nüüd|aasta=2007|koht=Jõhvi|kirjastus=Trükis}}</ref> [[1945]]. aastal mõis riigistati, ning siin avati hobulaenutuspunkt ja hiljem kolhoosi kontor. Kool kolis mõisahoonesse [[1947]]. aastal. Mõisahoone renoveeriti [[1995-2000|1995–2000]] ja seal asus kuni [[2020]]. aastani [[Põlula Kool|Põlula Põhikool.]] <ref name=":0" /> Pol – 1325, 1579, 1581, 1914 Polle – 1581 Pollo – 1615 Põllula – 1732<ref name=":0" />[[Pilt:Põlula mõisa härrastemaja.JPG|thumb|Põlula mõisa härrastemaja, 2009. aasta sügisel]] ==Mõisakompleks== [[Pilt:Põlula mõisa piiritusetehas.JPG|thumb|Põlula mõisa piiritusetehas, 2009. aasta sügisel]] Põlula härrastemaja on rajatud kahes järgus. Ilmselt [[18. sajand]]i keskel või teisel poolel rajati mõisa kahekorruseline [[barokk|barokkstiilis]] puithoone, mille eenduvate tiibade kohal on madalad kolmnurk[[frontoon]]id. 1880ndate aastatel lisati hoonele suur historistlik tiibehitus, mis on osalt ühe, osalt kahekorruseline. Planeeringult sarnaneb Põlula härrastemaja [[17. sajand]]i barokkstiilis [[Maardu mõis|Maardu]], [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Aa mõis|Aa]] mõisahoonetega. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kormik, Juhan|url=https://www.roela.edu.ee/sites/roela.edu.ee/files/kunda-joeaarsed-ragavere-valla-maa-alal_2012.pdf|pealkiri=Kunda jõeäärsed Rägavere valla maa-alal|väljaanne=roelda.edu.ee|aeg=2012}}</ref> [[1870]]. aastal ehitati mõisahoone juurde suurejooneline [[Põlula mõisa piiritusetehas]], mille varemed on säilinud tänapäevani. Säilinud on ka tallihoone varemed ja mõisatööliste elumaja. Kuusnurkse kujuga tõllakuur lammutati [[1950. aastad|1950]]. aastatel. Endises mõisa härrastemajas asus [[Põlula Kool]]. Põlula mõisa teisel korrusel on mõisamuuseum, mille 8.klassi õpilased [[2016]]. aastal loovtöö raames vanast koolimajast uude koolimajja tõid. Hetkel on mõisamuuseum ümberkorralduste tõttu suletud. <ref>{{Netiviide|url=http://www.vinnivald.ee/documents/1431677/27435382/polula+koolimuuseumi+kolimine.pdf/39de0a88-d6a6-4faa-b905-8db297f8bdbe|pealkiri=Kooli muuseumi ületoomine koolimajja|väljaanne=vinnivald.ee|aeg=2016}}</ref> == Põlula piiritusetehas == [[Põlula mõisa piiritusetehas]] sai valmis [[1870]]. aastal. On säilinud sama aastaarvuga kivi viinavabriku seinas. [[19. sajand|19. sajandi]] teine pool oli majandusliku arengu mõttes väga tormiline kogu Eestis, nii ka Põlulas. Raudtee ehitusega avanes virulastele [[Peterburi]] lai ja nõudlik turg. Mõisnikud võtsid sihikule piirituse. Nõudlus viina järele oli Peterburis suur. Toorainet piirituse jaoks oli küllalt. Nimetasid soomlased ju Virumaad kartuli maaks. Põlula piiritusetehas oli omapärane selle poolest, et läbi vabriku voolas tiigist tulnud allikavesi. Kartulite pesemine oli sel moel nagu automatiseeritud. Reovesi voolas kunda jõkke. Puhas piiritus pumbati tammevaatidesse, suleti õhukindlalt ja saadeti müüki. Kabalasse vedasid piiritust Põlula mõisa talupojad. Vabrik töötas niiviisi kuni Eesti Vabadussõjani ([[1918]]–[[1920]]).<ref name=":1" /> == Rahvakoolide algus Põlulas ning mõis kui majandusüksus == [[Liivimaa maapäev|Liivimaa Maapäev]] [[1867]]. aastal otsustas igasse kihelkonda talurahva kool asutada. Kirik pidi hea seisma, et maalapsed haridust saaksid. Peale [[põhjasõda]] ([[1700]]–[[1721]]) olid kooliolud Eestis väga viletsad. Vene tsaarivalitsus ei tundnud mingit huvi talulastele hariduse andmisest. Alles [[1765]]. ja [[1787]]. aastal Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner George Browne käsu peale pidid rüütelkonnad avama talurahvakoole. [[1786/87]]. aastal oli [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]] kihelkonnas neli kooli: Pol (Põlula), [[Mõdriku]], [[Vinni]] ja [[Kiltsi]]. Paari aasta pärast lisandusid [[Pajusti]] ja [[Kantküla (Vinni)|Kantküla]]. Pärisorjuse kriis, viljaikaldused, nälg ja haigused muutsid asutatud talurahvakoolide tegevuse lühiajaliseks. Kõige kauem pidas vastu Vinni kool, sest seda pidas üleval mõisaproua Rennenkampf. Peale mõisaproua surma kool suleti. Viru-Jaagupi kihelkonda ei jäänud ühtegi kooli. Millistes ruumides Põlula ja Kantküla koolid [[1787]]–[[1795]] tegutsesid ei ole teada. Esimese Põlula kooli õpetaja nime leiame veel [[1860]]. aasta aruandest. On mainitud, et koolis oli 31 last. Nimetatud aruannete põhjal võib öelda, et Põlulas kindlat koolihoonet ei olnud. Rootsi kuningat [[Karl X Gustav|Karl X]] kutsuti Eestimaal talupoegade kuningaks, sest nende kohustused kirjutati vakuseraamatusse ning mõisnik ei tohtinud talupojalt rohkem nõuda kui vakuseraamatus kirjas. [[1650]]–[[1700]] jaotati eesti talupojad järgnevalt. Vabad talupojad. Põlula mõisa vabad talupojad elasid Angusel. [[Talupoeg|Talupojad]]. Sulasmehed. Ühe adramaaga (8–12 ha) talu pidas ühe sulase ja ühe teotüdruku. Põlula mõisas elas neid igas külas. Vabadikud. Põlula mõisas elasid vabadikud Sael, Alumisel ja kuivajõel. Pobulid. Pobulid elasid Nurksel, Mägedis, Põlulas ja Kõrmal. Mõisa antvärgid: kilter, kubjas, aidamees, mölder, aednik, sepp, tallmeister jne. Põlula mõisas oli veel jahikorraldaja, kelle ülesandeks oli koerte eest hoolitsemine, jahi organiseerimine, tapetud ulukite nülgimine ja lihastamine. Praeguseski mõisahoone keldri laes konksud, kuhu lihakehad riputati. [[1803]]. aastal oli Põlula mõisa suurus 15 adramaad (200 ha) ja 30 talu. Renditalu pidi mõisale maksma loonusrenti ning tegema rakme- ja jalapäevi. Keskmise suurusega taluks loeti 6 päeva talu (umbes 12 ha). [[1868]]. aastal hakkasid Põlula ja Miila talupojad talusid päriseks ostma. Küla maad jagunesid kahe mõisa – Põlula ja Ulvi mõisate vahel. Kooli- ja kultuuriolud muutusid järsult paremuse poole [[1870]]. aastatel. <ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Järg|pealkiri=Põlula kooli eellugu|aasta=2010|koht=Jõhvi|kirjastus=Trükis|lehekülg=55-57}}</ref> == Põlula kooli nimed == * [[1. veebruar|veebruar]] [[1922]] – [[1924]] Põlula Algkool (2 klassi) * [[15. september]] [[1924]] – [[1936]] Põlula algkool (4 klassi) * [[1936]]–[[1944]] Põlula algkool (6 klassi) * [[1944]]–[[1959]] Põlula 7-klassiline kool, Põlula mittetäielik keskkool * [[1959]]–[[1988]] Põlula 8-klassiline kool * [[1988]]–[[1993]] Põlula 9-klassiline kool * [[1993]] – [[31. august]] [[2006]] Põlula põhikool * [[1. september|1. septembrist]] [[2006]] Põlula kool (kooliga liideti Ulvi lasteaed)<ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Järg|pealkiri=Põlula kooli eellugu|aasta=2010|koht=Jõhvi|kirjastus=Trükis|lehekülg=4}}</ref> == Põlula mõisa inimestest == [[1745]] sündis Põlula mõisas '''Wilhelm Johann Zoege von Manteuffel.''' Peale Põlula kuulusid talle veel [[Harmi]], [[Vaeküla]], Küti ja [[Kupna]]. Tema kaks tütart abiellusid nimekate kunstnikega [[Kügelgenidega]]. Helena abikaasa oli [[Gerhard von Kügelgen]] ja nende pojast Wilhelmist sai samuti kunstnik. Tema töö on näiteks Tallinna Oleviste kiriku altarimaal „Kristus ristil“. Wilhelmi tütar Emilie abikaasa oli [[Karl von Kügelgen]] (kõige kuulsam kunstnik Kügelgenide seas). Viimase poeg Konstantin oli samuti tuntud kunstnik. Wilhelmi poeg Heinrichist sai Küti mõisnik, tema tütar Maria abiellus ([[1843]]) Rakvere esimese fotograafi parun [[Voldemar Roseniga]]. Ja kasupojaks võttis Heinrich tulevase kuulsa kunstniku [[Karl Timoleon Neffi]]<ref name=":1" />. Alates [[1863]]. aastast kuulus Põlula mõis '''von Krausedele'''. Kraused olid kuulsa [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] professori ja arhitekti [[Johann Wilhelm Krause]] järeltulijad. Tema projekteeritud on teiste hoonete seas ka Tartu ülikooli peahoone. Põlula omanikeks said Kraused suguluse tõttu. Juba nimetatud kunstnik [[Karl von Kügelgen]]<nowiki/>i ja Põlula Mannteufeli tütre Emilie tütar Anna abiellus professori-arhitekti poja [[Hermann Krause (arst)|Hermann Krausega]], Tallinna arstiga. Nende poeg Hermann oligi esimene Põlula Krause, kes suri siin 1909. Tema poeg Wilhelm ([[1872]]–[[1912]]) võttis naiseks Ulvi mõisatütre [[Anna Henriette Karoline Molly von Winkleri]]. Omandanud [[1877]] Inju mõisa, ehitas Herman Krause sinna sajandi lõpul kauni [[Uusrenessanss|uusrenessansliku]] lossi. Eesti ajal oli mõisasüda Krausede järglase [[Paul Theodor Krause]] käes, kes oli sündinud Põlulas [[1907]]. [[1939]] lahkus Hitleri kutsel Eestist<ref name=":1" />. Põlula mõis ja selle lähem ümbrus on andnud meie maale ka mitmeid eesti soost tuntud inimesi. Mõisavalitseja Jakob Normanni pojad olid Wilhelm ja Gustav. '''Wilhelm Normann''' (sündinud [[1812]]) sai pärast Rakvere koolides ([[1821]]–[[1825]]) õppimist isa abiline Põlula mõisa valitsemisel. Seejärel oli ta [[Simuna]] [[köster]] ([[1832]]–[[1892]]) ja kihelkonnakooli juhataja. Ta asutas seal laulukoori ja korraldas kirikus [[1866]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] I laulupüha ning [[1873]] ja [[1883]] kihelkonna lastelaulupäeva. Wilhelm Normann koostas arvukalt kooliõpikuid ning andis välja üle 40 vaimuliku raamatu. Tema õpilastest said tublid koolmeistrid ja muusikajuhid mitmel pool kogu Virumaal<ref name=":1" />. '''[[Gustav Normann]]''' (sündinud [[1821]]) oli tuntud orelimeister, kes ehitas orelid paljudele eesti kogudustele üle kogu maa. Paljud tema pillid on tänaseks asendatud uutega. Tema pill oli kuni [[1925]]. aastani ka [[Rakvere Kolmainu kirik|Rakvere Kolmainu]] kirikus. Tänini säilinud Normanni orelid asuvad [[Haljala]], [[Simuna]], [[Väike-Maarja]] ja [[Viru-Jaagupi]] kirikus, aga ka mitmel pool mujal Eestis ja Soomes. [[1976]]. aasta uurimuse järgi oli siis Eesti kirikutes alles veel paarkümmend Normanni orelit<ref name=":1" />. [[1889]]. aastal sündis Põlulas klaverimeister '''Karl Saar''', kes õppis ametit Tallinnas, [[Peterburi|Peterburis]] ja [[Saksamaa|Saksamaal]] ning rajas [[1927]] Tallinna oma vabriku, kus täiustas klaveri ehitust, paigutades kõlalauale selle deformeerumist vältiva ja helisevust suurendava liistu. Tallinna näitusel [[1936]] anti Karl Saarele oma klaverite eest kuldraha. Tema vabrik hävis [[1941]]. Edasi teenis mees leiba väga hinnatud klaverihäälestajana<ref name=":1" />. == Polli päevikud == [[Chris Kraus]], kelle siniverelistele esivanematele kuulus kunagi Põlula mõis, rändab oma filmi «[[Polli päevikud]]» vahendusel tagasi aega, kui baltisakslus hakkas kaotama oma senist positsiooni. Põlulast on pärit ka selle filmi tegemise viimane tõuge. [[1993]]. aastal, kui piirid olid avanenud, käis Chris Kraus koos suguvõsaga [[Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik|Lätis]] ja Eestis. Siis nägi ta esimest korda ka Põlulat, seal oli kool, räämas ja lagunenud. Kontrast oli võimas, sest suguvõsas oli räägitud Põlulast kui vanajumala seljataga olevast idüllilisest paigast. Kui paradiisist<ref>{{Netiviide|autor=Tuumalu, Tiit|url=https://kultuur.postimees.ee/360577/film-mis-kaevab-valja-kadunud-baltisaksluse|pealkiri=Film, mis kaevab välja kadunud baltisaksluse|väljaanne=postimees.ee|aeg=21. detsember 2010}}</ref>. ==Vaata ka== *[[Põlula-Uuemõisa mõis]] *[[Poll]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/viru/polula.shtml Põlula mõisast Eesti mõisaportaalis] *[http://www.polula.edu.ee/?mida=1_1 Põlula Kool] *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353507/312035/page/389] {{Viru-Jaagupi kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.313056|EW=26.628333|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Vinni vald]] [[Kategooria:Viru-Jaagupi kihelkond]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] 9urvgts55ti0uoyf3h8wulfeglg7npy Klassikaraadio 0 166616 6174406 6167016 2022-08-06T12:05:02Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam |nimi = Klassikaraadio |image = |caption = |edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} |leviala = Eesti; interneti vahendusel kõikjal maailmas |tunnuslause = |aktiivne_aastetel = 01.04.1995 – |sagedused = |formaat = kultuurisaated ja klassikaline muusika, džäss- ja folkmuusika |keel = eesti |kuulajaid = |omanik = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |veebilevi = [https://klassikaraadio.err.ee/ Veebilehel] }} '''Klassikaraadio''' on [[Eesti Rahvusringhääling]]u programm, mis alustas tööd [[1. aprill]]il [[1995]] [[Eesti Raadio]] III programmina. Alates 17. detsembrist 1998 on Klassikaraadio eetris ööpäev läbi ja üle riigi kuuldaval FM-lainealal. Jaam edastab kultuurisaateid ning [[Klassikaline muusika|klassikalist muusikat]], [[džäss]]- ja [[folkmuusika]]t. Programmis on olulisel kohal kontserdiülekanded Eestist ja mujalt, muuhulgas [[Jazzkaar]]e, [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i, [[ERSO]] ja [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i kontsertide ülekanded. Klassikaraadio on vahendanud tihedas koostöös [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liiduga]] (European Broadcasting Union, EBU) Eesti muusikat raadiojaamadesse üle kogu Euroopa. == Toimetus == Klassikaraadio peatoimetaja on [[Tiia Teder]]. Tegevtoimetaja on [[Marge-Ly Rookäär]]. Toimetusse kuuluvad Nele-Eva Steinfeld, Liina Vainumetsa, [[Kersti Inno]], [[Ivo Heinloo]], [[Lisete Velt]], [[Johanna Mängel]], [[Kaisa Jõhvik]] jt. == Tegevus == {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=juuli}} Lisaks igapäevasele raadioprogrammile on Klassikaraadio korraldanud mitmeid klassikalist muusikat propageerivaid projekte. Näiteks 2015. aastal valiti Klassikaraadio eestvedamisel ja koostöös [[Eesti Rahvusraamatukogu]]ga Eesti Klassikaplaati. Kuulajad valisid veebihääletuse teel kõigi aegade olulisemaks Eesti klassikaalbumiks [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] "Tabula rasa" (ECM 1984). 2015. aastal toimus Klassikaraadio korraldamisel Tallinnas Rahvusvaheline Heliloojate Rostrum 29 riigi osavõtul<ref>{{Netiviide|Autor=Hendrik Alla|URL=https://kultuur.postimees.ee/3185785/tallinnas-algab-rahvusvaheline-heliloojate-rostrum|Pealkiri=Tallinnas algab rahvusvaheline heliloojate rostrum|Väljaanne=Postimees|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Koostöös EBU ja [[Viljandi pärimusmuusika festival]]iga korraldas Klassikaraadio 2016. aastal Viljandis [[EBU Folk Festival]]i ning vahendas EBU liikmesriikide raadiojaamadesse 28 festivali kontserdi salvestist. Alates 2015. aastast korraldab Klassikaraadio 1. oktoobril Rahvusvahelise Muusikapäeva e-viktoriini, milles osalevad igas vanuses muusikasõbrad. Klassikaraadio korraldab raadiomajas ja toimetuse ruumides stuudiokontserte. Koostöös ansambliga U on toimunud alates aastast 2013 kontserdisari URR (ansambel U: Eesti Rahvusringhäälingus) Eesti Raadio 1. stuudios. Klassikaraadio korraldab stuudioesinemisi muusikakoolide õpilastele sarjas "Noorte stuudio" alates 2015. aastast. 2012. aastal sai alguse koolikontserdisari "[[Klassikaraadio tuleb külla]]". Kontserdisarja eesmärk on pakkuda kooliõpilastele klassikalise muusika kogemust ja äratada nendes muusikahuvi, samuti korraldada noortele muusikutele esinemisvõimalusi ja publikuga kohtumise kogemust. Kontserdid on suhtlevas vormis – muusikud tutvustavad klassikalist muusikat, oma pille ja Klassikaraadiot. 2013. aastal pälvis kontserdisari Eesti Rahvusringhäälingu aastapreemia. Projekt kandideeris üle-eestilisel suhtekorralduskonkursil auhinnale kõrvuti suure eelarvega projektidega. 2015. aastal ilmus Klassikaraadio 20. aastapäevaks CD "Klassikaraadio tuleb külla" projektis osalenud noorte interpreetide salvestistest. ==Saateid== * "Fantaasia" 1998– * "Helikaja" *"[[Ööülikool]]" *"Delta" *"Nyyd-muusika" 1994– *"Dünastia" *"Lihtsalt nostalgia" *"Muusikatuba" *"Vanamuusikatund" ===Varasemaid saateid=== *"[[Ütle, mis sul on]]" *"[[Spiikker]]" *"[[Keelekõrv]]" *"Areaal" *"Ideaalmaailmad" ==Sagedused== * [[Tallinn]] 106,6 MHz * [[Järva]]– ja [[Jõgevamaa]] 107,6 MHz * [[Põlva]]–, [[Võru]]–, [[Valga]]– ja [[Tartumaa]] 70,58 MHz ja 105,7 MHz * [[Pärnu]] 107,3 MHz * [[Viljandi]] 90,5 MHz * [[Tartu]] 90,3 MHz * [[Narva]] 89,4 MHz * [[Lääne-Virumaa]] 104,5 MHz * [[Ida-Virumaa]] 90,4 MHz * [[Läänemaa]] 106,3 MHz * [[Hiiumaa]] 94,9 MHz * [[Orissaare]] 107,8 MHz * [[Kuressaare]] 107,0 MHz * [[Sõrve poolsaar]] 103,7 MHz * [[Raplamaa]] 89,1 MHz == Tunnustus == * 2002 [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] (muusikaelu aktiivse kajastamise eest, eesti heliloojate ja interpreetide loomingu tutvustamise ning propageerimise eest nii kodu- kui välismaal)<ref>[http://www.emc.ee/muusikapreemia/ Muusikapreemia] Eesti Muusikanõukogu</ref> * 2017 [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing|Eesti Fonogrammitootjate Ühingu]] väljaantava [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad|Eesti Muusikaettevõtluse auhinna]] kui Aasta Raadiojaam. == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://kultuur.postimees.ee/3185785/tallinnas-algab-rahvusvaheline-heliloojate-rostrum * http://www.emc.ee/muusikapreemia/#1472657925413-58ce1e79-656a [[Kategooria:Klassikaraadio| ]] mciljnki6m846gt6yu6la0c19otspxj Igavene homne 0 169922 6174656 5562625 2022-08-06T20:52:19Z 2603:8001:4C03:F360:5567:2E02:389A:2918 /* Kõrvaltegelased */ wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{toimeta}} '''"Mañana es para siempre"''' ("Igavene homne") on [[Mehhiko]] [[seebiooper]], millel on 169 osa ja mida hakati Mehhikos näitama [[2008]]. aasta oktoobris. Eestis on seriaali näidatud [[TV3]]-s. == Sisututvustus == "Igavene homne" on lugu Elizaldede perekonnast. Pere noorim laps Fernanda armub majateenija Soledad Cruzi lapsesse Eduardosse. Pereisa Gonzalo on rikas ettevõtja, kuid kunagi saabub kõigele ilusale lõpp. Gonzalot vihkab Artemio Bravo, kes palkab Rebecca Sanchezi perekonda hävitama. Naine valetab ennast Barbara Grecoks ja valmistub kättemaksuks. Ta lahutab Eduardo Fernandast ja saadab ta internaatkooli ja tapab Gonzalo naise Montserrati, ajades süü tütre Liliana kaela, kes pannakse hullumajja. Barbara ise abiellub Gonzaloga. 15 aasta möödudes täidab Barbara ikka salapärase Artemio käske. Eduardo ema Soledad on ainus, kes teab, kes Barbara tegelikult on, kuid ta peab saladust kandma kuni surmani, vastasel korral tapab Barbara Eduardo. Fernanda peab abielluma Damian Gallardoga, kuid ei teagi, et too on Barbara armuke. == Peategelased == * Fernanda Elizalde ([[Silvia Navarro]]) on Elizaldede pere noorim laps, kes armastab Eduardot. Neiu ema tapetakse ja ta asub õppima hiljem ülikooli ja temast saab edukas naine, kes peab abielluma Damianiga, kes on Barbara armuke. Samal ajal ilmub aga Fernanda ellu tagasi Eduardo. * Eduardo Gruz (Fernando Colunga) on Soledadi poeg. Mees saadetakse internaatkooli Barbara tõttu ja hiljem suundub mees Harvardisse õppima ning naastes Mehhikosse, kuuleb ta ema surivoodil kõigest Barbara tegudest ja vannub kättemaksu. * Barbara Greco/Rebecca Sanchez(Lucero Hogaza) on seriaali õelaim intrigant, kes tapab Montserrati, saadab Eduardo internaatkooli ja Liliana hullumajja, abiellub Gonzaloga ja täidab endiselt Artemio Bravo käske. * Artemio Bravo (Rogelio Guerra) on õel ja salapärane mees, kes kasutab Barbara Grecot ära Elizaldede perekonna hävitamiseks. == Kõrvaltegelased == {|class="wikitable sortable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Näitleja !! Roll |- | [[Silvia Navarro]] || Fernanda Elizalde Rivera |- | [[Fernando Colunga]] || Eduardo Juarez Cruz/Franco Santoro |- | [[Lucero]] || Bárbara Greco de Elizalde / Rebeca Sánchez Frutos |- | [[Sergio Sendel]] || Damián Gallardo |- | [[Rogelio Guerra]] || Gonzalo Elizalde Linares/Artemio Bravo |- | [[Dominika Paleta]] || Liliana Elizalde Rivera |- | [[Guillermo Capetillo]] || Aníbal Elizalde Rivera/Jeronimo Elizalde |- | [[Roberto Palazuelos]] || Camilo Elizalde Rivera |- | [[Carlos de la Mota]] || Santiago Elizalde Rivera |- | [[Arleth Terán]] || Priscila Alvear de Elizalde |- | [[Marisol del Olmo]] || Erika Astorga |- | [[Ariadne Diaz]] || Aurora Artemisa Sánchez |- | [[Mario Iván Martínez]] || Steve Norton |- | [[Alejandro Ruiz]] || Jacinto Cordero |- | [[Dacia Arcaraz]] || Margarita Campillo |- | [[Aleida Núñez]] || Gardenia Campillo |- | [[Claudia Ortega]] || Flor Campillo |- | [[Zaneta]] || Natasha |- | [[Luis Bayardo]] || Ciro Palafox |- | [[Jaime Garza]] || Silvestre Tinoco |- | [[Tania Vazquez]] || Venus |- | [[Mariana Rios]] || Martina Tinoco |- | [[Benjamin Rivero]] || Lucio Bermejo |- | [[Janet Ruiz]] || Adolfina |- | [[Ricardo Silva]] || Plutarco Obregón |- | [[Archie Lanfranco]] || Rolando Alvear |- | [[Esteban Franco]] || Osvaldo |- | [[Luis Gimeno]] || isa Bosco |- | [[Lourdes Munguia]] || Dolores "Dolly" de Astorga #1 |- | [[Ofelia Cano]] || Dolores "Dolly" de Astorga #2 |- | [[Humberto Elizondo]] || Agustín de Astorga |- | [[Hilda Aguirre]] || Graciela Palafox |- | [[Rafael del Villar]] || Simón Palafox |- | [[Yolanda Cianni]] || Úrsula de Gallardo |- | [[Jaime Lozano]] || Jairo Roca |- | [[Maria Prado]] || Dominga Ojeda |- | [[Fabian Robles]] || Vladimir Piñeiro |- | [[Edith Márquez]] || Julieta Sotomayor |- | [[Erika Buenfil]] || Monserrat Rivera de Elizalde † |- | [[Maria Rojo]] || Soledad Cruz † |- | [[Gustavo Rojo]] || piiskop |- | [[Violeta Fuga]] || Fernanda Elizalde Rivera(lapsena) |- | [[Omar Yubeili]] || Eduardo Juarez Cruz (lapsena) |- | [[Nancy Treviño]] || Liliana Elizalde Rivera (teismelisena) |- | [[Bryam Alejandro]] || Jacinto (lapsena) |- | [[Alberich]] || Anibal Elizalde Rivera (teismelisena) |- | [[Angel Mar]] || Camilo Elizalde Rivera (teismelisena) |- | [[Josefina Echánove]] || Rosenda |- | [[Adalberto Parra]] || René Manzanares |- | [[Ignacio López Tarso]] || Isaac Newton Barrera |- | [[Manuel Landeta]] || Graciano |- | [[Carlos Cámara Jr.]] || Jacobo |} [[Kategooria:Mehhiko telesarjad]] [[Kategooria:Seebiooperid]] abitdo0xm5ve0wqduug8rcydqfysn2v 2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 181714 6174678 6147697 2022-08-06T23:29:14Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Venemaa}}, [[Moskva]] |- | '''<''': '''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Daegu 2011]]''' | '''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Peking 2015]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] - [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} [[Pilt:Luzjniki stadion - moskva.JPG|pisi|[[Lužniki staadion]]]] '''XIV [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[10. august|10.]]–[[18. august]]ini [[2013]] [[Moskva]]s [[Venemaa]]l. == Võistluste ajakava == <ref>{{Netiviide |url=http://www.mos2013.ru/en/competition/timetable/ |pealkiri=Ajakava |auteur= |date= |väljaanne=http://www.mos2013.ru/ |vaadatud=6. augustil 2013 |arhiivimisaeg=2016-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161025011148/http://www.mos2013.ru/en/competition/timetable/ |url-olek=ei tööta }}</ref> {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|Q||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaalid |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaalid |- |} {{Veerg-algus|width=90%}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="center" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| L 10 || width="25px" colspan="3"|P 11 || width="40px" colspan="3"|E 12 || width="40px" colspan="2"|T 13 || width="44px" colspan="2"|K 14|| width="40px" colspan="2"|N 15 || width="40px" colspan="2"|R 16 || width="40px" colspan="2"|L 17 || width="40px" colspan="3"|P 18 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="22px"| H || width="22px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 100 meetrit|100 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|Q || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 200 meetrit|200 m]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"| E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 400 meetrit|400 m]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"| E || colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || ||bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 800 meetrit|800 m]] || bgcolor="#D0A9F5"| E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |-align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 1500 meetrit|1500 m]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"| E || || colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2" |F |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 5000 meetrit|5000 m]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| ||bgcolor="#D0A9F5"| E || || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 10 000 meetrit|10 000 m]]|| ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste maraton|Maraton]] ||colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 110 meetri tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"| E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| ||bgcolor="#D0A9F5"| E || colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 3000 meetri takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| ||bgcolor="#D0A9F5"| E || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 4 × 100 meetri teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5"| E ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 4 × 400 meetri teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#D0A9F5"| E || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 20 km käimine|20 km käimine]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste 50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste kaugushüpe|Kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste teivashüpe|Teivashüpe]] || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste kuulitõuge|Kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"| Q || || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste kettaheide|Kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q ||colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste vasaraheide|Vasaraheide]] || || bgcolor="#D0A9F5"| Q || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste odavise|Odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Meeste kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || bgcolor="#FFDF80" colspan="5" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| |} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="center" ! Kuupäev || width="40px" colspan="2"| L 10 || width="44px" colspan="2"|P 11 || width="40px" colspan="3"|E 12 || width="40px" colspan="2"|T 13 || width="44px" colspan="2"|K 14 || width="40px" colspan="2"|N 15 || width="40px" colspan="2"|R 16 || width="40px" colspan="3"|L 17 || width="40px" colspan="3"|P 18 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="22px"| H || width="22px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="22px"| H || width="22px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 100 meetrit|100 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="#D0A9F5"|Q || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½||bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 200 meetrit|200 m]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 400 meetrit|400 m]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 800 meetrit|800 m]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2" |F |-align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 1500 meetrit|1500 m]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || colspan="3"| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 5000 meetrit|5000 m]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2" |F || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 10 000 meetrit|10 000 m]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste maraton|Maraton]] || bgcolor="#FFDF80" |F|| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 100 meetri tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E||colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 3000 meetri takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 4 × 100 meetri teatejooks|4 × 100 teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || ||bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 4 × 400 meetri teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste 20 km käimine|20 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" |F|| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="center"| - || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste kaugushüpe|Kaugushüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"| Q || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste Teivashüpe|Teivashüpe]] || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5"| Q || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste kuulitõuge|Kuulitõuge]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q || ||||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste kettaheide|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste vasaraheide|Vasaraheide]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80"|F || colspan="3"| || colspan="3"| |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste odavise|Odavise]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"| Q || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F |- align="center" | align="left"| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused – Naiste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="3"| |} {{col-end}} == Tulemused == === Mehed === ==== Jooksualad ==== {| {{Sporditulemuste tabel|type=Event|columns=2}} |- |100 meetrit |[[Usain Bolt]]<br>{{Pisilipp|Jamaica}} ||9.77<br>'''SB''' |[[Justin Gatlin]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||9.85 |[[Nesta Carter]]<br>{{Pisilipp|Jamaica}} ||9.95 |- |200 meetrit |[[Usain Bolt]]<br>{{Pisilipp|Jamaica}} || 19.66<br>'''WL''','''SB''' |[[Warren Weir]]<br>{{Pisilipp|Jamaica}} || 19.79<br>'''PB''' |[[Curtis Mitchell]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 20.04 |- |400 meetrit |[[LaShawn Merritt]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||43.74 |[[Tony McQuay]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||44.40 |[[Luguelín Santos]]<br>{{Pisilipp|Dominikaani Vabariik}} ||44.52 |- |800 meetrit |[[Mohammed Aman]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} ||1:43.31 |[[Nick Symmonds]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||1:43.55 |[[Ayanleh Souleiman]]<br>{{Pisilipp|Djibouti}} ||1:43.76 |- |1500 meetrit |[[Asbel Kiprop]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} || 3:36.28 |[[Matthew Centrowitz]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 3:36.78 |[[Johan Cronje]]<br>{{Pisilipp|LAV}} || 3:36.83 |- |5000 meetrit |[[Mo Farah]]<br>{{Pisilipp|Suurbritannia}} || 13:26.98 |[[Hagos Gebrhiwet]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} || 13:27.26 |[[Isiah Koech]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} || 13:27.26 |- |10 000 meetrit |[[Mo Farah]]<br>{{Pisilipp|Suurbritannia}} ||27:21.71<br> '''SB''' |[[Ibrahim Jeilan]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} ||27:22.23<br> '''SB''' |[[Paul Kipngetich Tanui]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} ||27:22.61 |- |Maraton |[[Stephen Kiprotich]]<br>{{Pisilipp|Uganda}} ||2:09:51 |[[Lelisa Desisa]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} ||2:10:12 |[[Tadese Tola]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} ||2:10:23 |- |110 meetri tõkkejooks |[[David Oliver]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||13.00 |[[Ryan Wilson]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||13.13 |[[Sergei Šubenkov]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} ||13.24 |- |400 meetrit tõkkejooks |[[Jehue Gordon]]<br>{{Pisilipp|Trinidad ja Tobago}} ||47.69 |[[Michael Tinsley]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||47.70 |[[Emir Bekric]]<br>{{Pisilipp|Serbia}} ||48.05 |- |3000 meetrit takistusjooks |[[Ezekiel Kemboi]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} ||8:06.01 |[[Conseslus Kipruto]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} ||8:06.37 |[[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]]<br>{{Pisilipp|Prantsusmaa}} ||8:07.87 |- |20 km käimine |[[Aleksandr Ivanov (käija)|Aleksandr Ivanov]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} ||1:20.58 |[[Ding Chen]]<br>{{Pisilipp|Hiina}} ||1:21.09 |[[Miguel Ángel López]]<br>{{Pisilipp|Hispaania}} ||1:21.21 |- |50 km käimine |[[Robert Heffernan]]<br>{{Pisilipp|Iirimaa}} ||3:37.56 |[[Mihhail Rõzov]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} ||3:38.58 |[[Jared Tallent]]<br>{{Pisilipp|Austraalia}} ||3:40.03 |- |4 × 100 meetrit teatejooks |{{Pisilipp|Jamaica}}<br>[[Nesta Carter]]<br>[[Kemar Bailey-Cole]]<br>[[Nickel Ashmeade]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Oshane Bailey]]* <br>[[Warren Weir]]* || 37.36<br> '''WL''' |{{Pisilipp|USA}}<br>[[Charles Silmon]]<br>[[Mike Rodgers]]<br>[[Rakieem Salaam]]<br>[[Justin Gatlin]]<br>[[Dentarius Locke]]*<br>[[Jeff Demps]]* || 37.66 |{{Pisilipp|Kanada}}<br>[[Gavin Smellie]]<br>[[Aaron Brown]]<br>[[Dontae Richards-Kwok]]<br>[[Justyn Warner]]<br>[[Sam Effah]]*<br>[[Oluwasegun Makinde]]* || 37.92<br> '''SB''' |- |4 × 400 meetri teatejooks |{{Pisilipp|USA}}<br>[[David Verburg]]<br>[[Tony McQuay]]<br>[[Arman Hall]]<br>[[LaShawn Merritt]]<br>[[Joshua Mance]]*<br>James Harris* || 2:58.71<br>'''WL''' |{{Pisilipp|Jamaica}}<br>[[Rusheen McDonald]]<br>Edino Steele<br>Omar Johnson<br>Javon Francis<br>Javere Bell* <br><br>|| 2:59.88<br>'''SB''' |{{Pisilipp|Venemaa}}<br>[[Maksim Dõldin]]<br>Lev Mosin<br>Sergei Petuhhov<br>[[Vladimir Krasnov]] <br><br><br>|| 2:59.90<br>'''SB''' |- style="background:#e8e8e8;" |colspan=7|{{Spordirekordite koodid}}<br /><nowiki>*</nowiki> <small>Jooksjad, kes osalesid küll eeljooksudes, kuid mitte finaalis.</small> |} ==== Väljakualad ==== {| {{Sporditulemuste tabel|type=Event|columns=2}} |- |Kõrgushüpe |[[Bogdan Bondarenko]]<br>{{Pisilipp|Ukraina}} ||2.41 |[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]<br>{{Pisilipp|Katar}} ||2.38 |[[Derek Drouin]]<br>{{Pisilipp|Kanada}} ||2.38 |- |Teivashüpe |[[Raphael Holzdeppe]]<br>{{Pisilipp|Saksamaa}} ||5.89 |[[Renaud Lavillenie]]<br>{{Pisilipp|Prantsusmaa}} ||5.89 |[[Björn Otto]]<br>{{Pisilipp|Saksamaa}} ||5.82 |- |Kaugushüpe |[[Aleksandr Menkov]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} ||8.56 |[[Ignisious Gaisah]]<br>{{Pisilipp|Madalmaad}} ||8.29 |[[Luis Rivera]]<br>{{Pisilipp|Mehhiko}}||8.27 |- |Kolmikhüpe |[[Teddy Tamgho]]<br>{{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 18.04<br>'''WL''','''[[Prantsusmaa kergejõustikurekordid|NR]]''' |[[Pedro Pablo Pichardo]]<br>{{Pisilipp|Kuuba}} || 17.68 |[[Will Claye]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 17.52<br>'''SB''' |- |Kuulitõuge |[[David Storl]]<br>{{Pisilipp|Saksamaa}} || 21.73<br> '''SB''' |[[Ryan Whiting]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 21.57 |[[Dylan Armstrong]]<br>{{Pisilipp|Kanada}} || 21.34<br> '''SB''' |- |Kettaheide |[[Robert Harting]]<br>{{Pisilipp|Saksamaa}} || 69.11 |[[Piotr Małachowski]]<br>{{Pisilipp|Poola}} || 68.36 |[[Gerd Kanter]]<br>{{Pisilipp|Eesti}} || 65.19 |- |Odavise |[[Vítězslav Veselý]]<br>{{Pisilipp|Tšehhi}} ||87.17 |[[Tero Pitkämäki]]<br>{{Pisilipp|Soome}} ||87.07 |[[Dmitri Tarabin]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} ||86.23 |- |Vasaraheide |[[Paweł Fajdek]]<br>{{Pisilipp|Poola}} || 81.97<br> '''WL''','''PB''' |[[Krisztián Pars]]<br>{{Pisilipp|Ungari}} || 80.30 |[[Lukáš Melich]]<br>{{Pisilipp|Tšehhi}} || 79.36 |- |Kümnevõistlus |[[Ashton Eaton]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 8809<br> '''WL''' |[[Michael Schrader]]<br>{{Pisilipp|Saksamaa}} || 8670<br> '''PB''' |[[Damian Warner]]<br>{{Pisilipp|Kanada}} || 8512<br> '''PB''' |- style="background:#e8e8e8;" |colspan=7|{{Spordirekordite koodid}} |- |} === Naised === ==== Jooksualad ==== {| {{Sporditulemuste tabel|type=Event|columns=2}} |- |100 meetrit |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]<br>{{Pisilipp|Jamaica}} ||10.71 |[[Murielle Ahoure]]<br>{{Pisilipp|Elevandiluurannik}} ||10.93 |[[Carmelita Jeter]]<br>{{Pisilipp|USA}}||10.94 |- |200 meetrit |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]<br>{{Pisilipp|Jamaica}} || 22.19<br> |[[Murielle Ahouré]]<br>{{Pisilipp|Elevandiluurannik}} || 22.32 |[[Blessing Okagbare]]<br>{{Pisilipp|Nigeeria}} || 22.32 |- |400 meetrit |[[Christine Ohuruogu]]<br>{{Pisilipp|Suurbritannia}} ||49.41 |[[Amantle Montsho]]<br>{{Pisilipp|Botswana}} ||49.41 |[[Antonina Krivošapka]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} ||49.78 |- |800 meetrit |[[Eunice Jepkoech Sum]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} || 1.57,38<br>'''PB''' |[[Brenda Martinez]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 1.57,91<br>'''PB''' |[[Alysia Montaño]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 1.57,95<br>'''SB''' |- |1500 meetrit |[[Abeba Aregawi]]<br>{{Pisilipp|Rootsi}} ||4:02.67 |[[Jennifer Simpson]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||4:02.99 |[[Hellen Onsando Obiri]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} ||4:03.86 |- |5000 meetrit |[[Meseret Defar]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} || 14:50.19 |[[Mercy Cherono]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} || 14:51.22 |[[Almaz Ayana]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} || 14:51.33 |- |10 000 meetrit |[[Tirunesh Dibaba]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} ||30:43.35 |[[Gladys Cherono]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} ||30:45.17 |[[Belaynesh Oljira]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} ||30:46.98 |- |Maraton |[[Edna Kiplagat]]<br>{{Pisilipp|Keenia}}|| 2:25:44 |[[Valeria Straneo]]<br>{{Pisilipp|Itaalia}} || 2:25:58<br>'''SB''' |[[Kayoko Fukushi]]<br>{{Pisilipp|Jaapan}} || 2:27:45 |- |100 meetri tõkkejooks |[[Brianna Rollins]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 12.44 |[[Sally Pearson]]<br>{{Pisilipp|Austraalia}} || 12.50<br>'''SB''' |[[Tiffany Porter]]<br>{{Pisilipp|Suurbritannia}} || 12.55<br>'''PB''' |- |400 meetrit tõkkejooks |[[Zuzana Hejnová]]<br>{{Pisilipp|Tšehhi}} ||52.83 |[[Dalilah Muhammad]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||54.09 |[[Lashinda Demus]]<br>{{Pisilipp|USA}} ||54.27 |- |3000 meetrit takistusjooks |[[Milcah Chemos Cheywa]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} ||9:11.65 |[[Lidya Chepkurui]]<br>{{Pisilipp|Keenia}} ||9:12.55 |[[Sofia Assefa]]<br>{{Pisilipp|Etioopia}} ||9:12.84 |- |20 km käimine |[[Jelena Lašmanova]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} ||1:27:09 |[[Anisja Kirdjapkina]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} ||1:27:11 |[[Liu Hong]]<br>{{Pisilipp|Hiina}} ||1:28:10 |- |4 × 100 meetrit teatejooks |{{Pisilipp|Jamaica}}<br>[[Carrie Russell]]<br>[[Kerron Stewart]]<br>[[Schillonie Calvert]]<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || 41.29<br>'''WL''','''CR''' |{{Pisilipp|USA}}<br>[[Jeneba Tarmoh]]<br>[[Alexandria Anderson]]<br>[[English Gardner]]<br>[[Octavious Freeman]] || 42.75 |{{Pisilipp|Suurbritannia}}<br>[[Dina Asher-Smith]]<br>[[Ashleigh Nelson]]<br>[[Annabelle Lewis]]<br>[[Hayley Jones]] || 42.87 |- |4 × 400 meetri teatejooks |{{Pisilipp|Venemaa}}<br>[[Julija Guštšina]]<br>[[Tatjana Firova]]<br>[[Ksenija Rõžova]]<br>[[Antonina Krivošapka]]<br>[[Natalja Antjuhh]]* || 3:20.19<br>'''WL''' |{{Pisilipp|USA}}<br>[[Jessica Beard]]<br>[[Natasha Hastings]]<br>[[Ashley Spencer]]<br>[[Francena McCorory]]<br>[[Joanna Atkins]]* || 3:20.41<br>'''SB''' |{{Pisilipp|Suurbritannia}}<br>[[Eilidh Child]]<br>[[Shana Cox]]<br>[[Margaret Adeoye]]<br>[[Christine Ohuruogu]]<br> <br> || 3:22.61<br>'''SB''' |- style="background:#e8e8e8;" |colspan=7|{{Spordirekordite koodid}}<br /><nowiki>*</nowiki> <small>Jooksjad, kes osalesid küll eeljooksudes, kuid mitte finaalis.</small> |} ==== Väljakualad ==== {| {{Sporditulemuste tabel|type=Event|columns=2}} |- |Kõrgushüpe |[[Svetlana Školina]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} || 2.03<br> '''PB''' |[[Brigetta Barrett]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 2.00 |[[Anna Tšitšerova]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}}<br>[[Ruth Beitia]]<br>{{Pisilipp|Hispaania}}|| 1.97 |- |Teivashüpe |[[Jelena Issinbajeva]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} || 4.89<br> '''SB''' |[[Jenn Suhr]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 4.82 |[[Yarisley Silva]]<br>{{Pisilipp|Kuuba}} || 4.82 |- |Kaugushüpe |[[Brittney Reese]]<br>{{Pisilipp|USA}} || 7.01 |[[Blessing Okagbare]]<br>{{Pisilipp|Nigeeria}} || 6.99 |[[Ivana Španović]]<br>{{Pisilipp|Serbia}} || 6.82<br> '''[[Serbia kergejõustikurekordid|NR]]''' |- |Kolmikhüpe |[[Caterine Ibargüen]]<br>{{Pisilipp|Colombia}} || 14.85<br>'''WL''' |[[Jekaterina Koneva]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} || 14.81 |[[Olga Saladuhha]]<br>{{Pisilipp|Ukraina}} || 14.65 |- |Kuulitõuge |[[Valerie Adams]]<br>{{Pisilipp|Uus-Meremaa}} || 20.88 |[[Christina Schwanitz]]<br>{{Pisilipp|Saksamaa}} || 20.41<br> '''PB''' |[[Gong Lijiao]]<br>{{Pisilipp|Hiina}} || 19.95 |- |Kettaheide |[[Sandra Perković]]<br>{{Pisilipp|Horvaatia}} || 67.99 |[[Mélina Robert-Michon]]<br>{{Pisilipp|Prantsusmaa}} || 66.28<br>'''[[Prantsusmaa kergejõustikurekordid|NR]]''' |[[Yarelys Barrios]]<br>{{Pisilipp|Kuuba}} || 64.96 |- |Odavise |[[Christina Obergföll]]<br>{{Pisilipp|Saksamaa}} || 69.05<br>'''SB''' ||[[Kimberley Mickle]]<br>{{Pisilipp|Austraalia}} || 66.60<br>'''PB''' |[[Marija Abakumova]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} || 65.09 |- |Vasaraheide |[[Tatjana Lõssenko]]<br>{{Pisilipp|Venemaa}} || 78.80<br>'''CR''', '''[[Venemaa kergejõustikurekordid|NR]]''' |[[Anita Włodarczyk]]<br>{{Pisilipp|Poola}} || 78.46<br>'''[[Poola kergejõustikurekordid|NR]]''' |[[Zhang Wenxiu]]<br>{{Pisilipp|Hiina}} || 75.58<br>'''SB''' |- |Seitsmevõistlus |[[Ganna Melnõtšenko]]<br>{{Pisilipp|Ukraina}} || 6586<br>'''PB''' |[[Brianne Theisen-Eaton]]<br>{{Pisilipp|Kanada}} || 6530<br>'''PB''' |[[Dafne Schippers]]<br>{{Pisilipp|Holland}} || 6477<br>'''[[Hollandi kergejõustikurekordid|NR]]''' |- style="background:#e8e8e8;" |colspan=7|{{Spordirekordite koodid}} |- |} == Medalitabel == {| class=wikitable ||- !Koht!!Riik!!{{Kuld}} !!{{Hõbe}} !!{{Pronks}}!!Kokku |- | 1.|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 7|| 4|| 6|| 17 |- | 2.|| {{PisiLipp|USA}} || 6|| 14|| 5|| 25 |- | 3.|| {{PisiLipp|Jamaica}} || 6|| 2|| 1|| 9 |- | 4.|| {{PisiLipp|Keenia}} || 5|| 4|| 3|| 12 |- | 5.|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 3|| 3|| 4|| 10 |- | 6.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4|| 2|| 1|| 7 |- | 7.|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3|| 0|| 3|| 6 |- | 8.|| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2|| 0|| 1|| 3 |- | 8.|| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2|| 0|| 1|| 3 |- | 10.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1|| 2|| 1|| 4 |- | 11.|| {{PisiLipp|Poola}} || 1|| 2|| 0|| 3 |- | 12.|| {{PisiLipp|Colombia}} || 1|| 0|| 0|| 1 |- | 12.|| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1|| 0|| 0|| 1 |- | 12.|| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1|| 0|| 0|| 1 |- | 12.|| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 1|| 0|| 0|| 1 |- | 12.|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1|| 0|| 0|| 1 |- | 12.|| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 1|| 0|| 0|| 1 |- | 12.|| {{PisiLipp|Uganda}} || 1|| 0|| 0|| 1 |- | 19.|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 0|| 2|| 1|| 3 |- | 20.|| {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 0|| 2|| 0|| 2 |- | 21.|| {{PisiLipp|Kanada}} || 0|| 1|| 4|| 5 |- | 22.|| {{PisiLipp|Hiina}} || 0|| 1|| 3|| 4 |- | 23.|| {{PisiLipp|Kuuba}} || 0|| 1|| 2|| 3 |- | 24.|| {{PisiLipp|Holland}} || 0|| 1|| 1|| 2 |- | 24.|| {{PisiLipp|Nigeeria}} || 0|| 1|| 1|| 2 |- | 26.|| {{PisiLipp|Botswana}} || 0|| 1|| 0|| 1 |- | 26.|| {{PisiLipp|Soome}} || 0|| 1|| 0|| 1 |- | 26.|| {{PisiLipp|Ungari}} || 0|| 1|| 0|| 1 |- | 26.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 0|| 1|| 0|| 1 |- | 26.|| {{PisiLipp|Katar}} || 0|| 1|| 0|| 1 |- | 31.|| {{PisiLipp|Serbia}} || 0|| 0|| 2|| 2 |- | 31.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 0|| 0|| 2|| 2 |- | 33.|| {{PisiLipp|Djibouti}} || 0|| 0|| 1|| 1 |- | 33.|| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || 0|| 0|| 1|| 1 |- | 33.|| {{PisiLipp|Eesti}} || 0|| 0|| 1|| 1 |- | 33.|| {{PisiLipp|Jaapan}} || 0|| 0|| 1|| 1 |- | 33.|| {{PisiLipp|Mehhiko}} || 0|| 0|| 1|| 1 |- | 33.|| {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 0|| 0|| 1|| 1 |- |- | ||'''Kokku'''|| '''47'''||'''47'''||'''48'''||'''142''' |} == Osalevad riigid == 2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osalevad riigid koos sportlaste arvuga. {{veergude loend|laius=23em| # {{Pisilipp|Afganistan}} (1) # {{Pisilipp|Albaania}} (2) # {{Pisilipp|Alžeeria}} (11) # {{Pisilipp|Ameerika Samoa}} (1) # {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} (137) # {{Pisilipp|Andorra}} (1) # {{Pisilipp|Angola}} (1) # {{Pisilipp|Anguilla}} (1) # {{Pisilipp|Antigua ja Barbuda}} (1) # {{Pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} (1) # {{Pisilipp|Argentina}} (8) # {{Pisilipp|Armeenia}} (1) # {{Pisilipp|Aruba}} (1) # {{Pisilipp|Aserbaidžaan}} (2) # {{Pisilipp|Austraalia}} (46) # {{Pisilipp|Austria}} (2) # {{Pisilipp|Bahama}} (26) # {{Pisilipp|Bahrein}} (10) # {{Pisilipp|Bangladesh}} (1) # {{Pisilipp|Barbados}} (9) # {{Pisilipp|Belau}} (1) # {{Pisilipp|Belgia}} (15) # {{Pisilipp|Benin}} (1) # {{Pisilipp|Bermuda}} (2) # {{Pisilipp|Bhutan}} (1) # {{Pisilipp|Birma}} (1) # {{Pisilipp|Boliivia}} (2) # {{Pisilipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} (2) # {{Pisilipp|Botswana}} (11) # {{Pisilipp|Brasiilia}} (32) # {{Pisilipp|Briti Neitsisaared}} (3) # {{Pisilipp|Brunei}} (1) # {{Pisilipp|Bulgaaria}} (10) # {{Pisilipp|Burkina Faso}} (1) # {{Pisilipp|Burundi}} (1) # {{Pisilipp|Colombia}} (20) # {{Pisilipp|Cooki saared}} (1) # {{Pisilipp|Costa Rica}} (1) # {{Pisilipp|Djibouti}} (1) # {{Pisilipp|Dominica}} (1) # {{Pisilipp|Dominikaani Vabariik}} (1) # {{Pisilipp|Ecuador}} (17) # {{Pisilipp|Eesti}} (9) # {{Pisilipp|Egiptus}} (4) # {{Pisilipp|El Salvador}} (1) # {{Pisilipp|Ekvatoriaal-Guinea}} (1) # {{Pisilipp|Elevandiluurannik}} (3) # {{Pisilipp|Eritrea}} (1) # {{Pisilipp|Etioopia}} (46) # {{Pisilipp|Fidži}} (2) # {{Pisilipp|Filipiinid}} (2) # {{Pisilipp|Gabon}} (2) # {{Pisilipp|Gambia}} (1) # {{Pisilipp|Ghana}} (1) # {{Pisilipp|Gibraltar}} (1) # {{Pisilipp|Grenada}} (2) # {{Pisilipp|Gruusia}} (2) # {{Pisilipp|Guam}} (1) # {{Pisilipp|Guatemala}} (6) # {{Pisilipp|Guinea}} (1) # {{Pisilipp|Guinea-Bissau}} (1) # {{Pisilipp|Guyana}} (3) # {{Pisilipp|Haiti}} (1) # {{Pisilipp|Hiina}} (53) # {{Pisilipp|Hiina Taipei}} (7) # {{Pisilipp|Hispaania}} (41) # {{Pisilipp|Holland}} (23) # {{Pisilipp|Honduras}} (1) # {{Pisilipp|Hongkong}} (6) # {{Pisilipp|Horvaatia}} (7) # {{Pisilipp|Ida-Timor}} (1) # {{Pisilipp|Iirimaa}} (11) # {{Pisilipp|Iisrael}} (3) # {{Pisilipp|India}} (15) # {{Pisilipp|Indoneesia}} (1) # {{Pisilipp|Iraak}} (1) # {{Pisilipp|Iraan}} (6) # {{Pisilipp|Island}} (1) # {{Pisilipp|Itaalia}} (57) # {{Pisilipp|Jaapan}} (41) # {{Pisilipp|Jamaica}} (45) # {{Pisilipp|Jeemen}} (1) # {{Pisilipp|Jordaania}} (1) # {{Pisilipp|Kaimanisaared}} (1) # {{Pisilipp|Kambodža}} (1) # {{Pisilipp|Kamerun}} (1) # {{Pisilipp|Kanada}} (46) # {{Pisilipp|Kasahstan}} (17) # {{Pisilipp|Katar}} (5) # {{Pisilipp|Keenia}} (49) # {{Pisilipp|Kesk-Aafrika Vabariik}} (1) # {{Pisilipp|Kiribati}} (1) # {{Pisilipp|Komoorid}} (1) # {{Pisilipp|Kongo Vabariik}} (1) # {{Pisilipp|Kongo Demokraatlik Vabariik}} (1) # {{Pisilipp|Kreeka}} (17) # {{Pisilipp|Kuuba}} (25) # {{Pisilipp|Kuveit}} (1) # {{Pisilipp|Kõrgõzstan}} (2) # {{Pisilipp|Küpros}} (2) # {{Pisilipp|Laos}} (1) # {{Pisilipp|Leedu}} (14) # {{Pisilipp|Lesotho}} (3) # {{Pisilipp|Liibanon}} (1) # {{Pisilipp|Luksemburg}} (1) # {{Pisilipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} (30) # {{Pisilipp|Lõuna-Korea}} (16) # {{Pisilipp|Läti}} (10) # {{Pisilipp|Macau}} (1) # {{Pisilipp|Madagaskar}} (2) # {{Pisilipp|Makedoonia Vabariik}} (1) # {{Pisilipp|Malaisia}} (1) # {{Pisilipp|Malawi}} (1) # {{Pisilipp|Maldiivid}} (1) # {{Pisilipp|Mali}} (1) # {{Pisilipp|Malta}} (1) # {{Pisilipp|Maroko}} (21) # {{Pisilipp|Marshalli Saared}} (1) # {{Pisilipp|Mauritaania}} (1) # {{Pisilipp|Mauritius}} (1) # {{Pisilipp|Mehhiko}} (16) # {{Pisilipp|Mikroneesia}} (1) # {{Pisilipp|Moldova}} (4) # {{Pisilipp|Monaco}} (1) # {{Pisilipp|Mongoolia}} (2) # {{Pisilipp|Montenegro}} (2) # {{Pisilipp|Montserrat}} (1) # {{Pisilipp|Mosambiik}} (1) # {{Pisilipp|Namiibia}} (1) # {{Pisilipp|Nauru}} (1) # {{Pisilipp|Nicaragua}} (1) # {{Pisilipp|Nigeeria}} (19) # {{Pisilipp|Niger}} (1) # {{Pisilipp|Norra}} (11) # {{Pisilipp|Omaan}} (1) # {{Pisilipp|Paapua Uus-Guinea}} (2) # {{Pisilipp|Pakistan}} (1) # {{Pisilipp|Palestiina}} (1) # {{Pisilipp|Panama}} (1) # {{Pisilipp|Paraguay}} (1) # {{Pisilipp|Peruu}} (2) # {{Pisilipp|Poola}} (55) # {{Pisilipp|Portugal}} (12) # {{Pisilipp|Prantsuse Polüneesia}} (1) # {{Pisilipp|Prantsusmaa}} (52) # {{Pisilipp|Puerto Rico}} (4) # {{Pisilipp|Põhja-Korea}} (4) # {{Pisilipp|Põhja-Mariaanid}} (1) # {{Pisilipp|Roheneemesaared}} (1) # {{Pisilipp|Rootsi}} (24) # {{Pisilipp|Rumeenia}} (18) # {{Pisilipp|Rwanda}} (2) # {{Pisilipp|Saalomoni Saared}} (1) # {{Pisilipp|Saint Kitts ja Nevis}} (6) # {{Pisilipp|Saint Lucia}} (3) # {{Pisilipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}} (2) # {{Pisilipp|Saksamaa}} (67) # {{Pisilipp|Sambia}} (2) # {{Pisilipp|Samoa}} (1) # {{Pisilipp|San Marino}} (1) # {{Pisilipp|São Tomé ja Príncipe}} (1) # {{Pisilipp|Saudi Araabia}} (11) # {{Pisilipp|Seišellid}} (1) # {{Pisilipp|Senegal}} (5) # {{Pisilipp|Serbia}} (8) # {{Pisilipp|Sierra Leone}} (1) # {{Pisilipp|Singapur}} (1) # {{Pisilipp|Slovakkia}} (11) # {{Pisilipp|Sloveenia}} (9) # {{Pisilipp|Soome}} (10) # {{Pisilipp|Sri Lanka}} (8) # {{Pisilipp|Sudaan}} (1) # {{Pisilipp|Suriname}} (1) # {{Pisilipp|Suurbritannia}} (60) # {{Pisilipp|Svaasimaa}} (1) # {{Pisilipp|Süüria}} (1) # {{Pisilipp|Šveits}} (18) # {{Pisilipp|Zimbabwe}} (1) # {{Pisilipp|Taani}} (2) # {{Pisilipp|Tadžikistan}} (2) # {{Pisilipp|Tai}} (2) # {{Pisilipp|Tansaania}} (2) # {{Pisilipp|Togo}} (1) # {{Pisilipp|Tonga}} (1) # {{Pisilipp|Trinidad ja Tobago}} (21) # {{Pisilipp|Tšaad}} (1) # {{Pisilipp|Tšehhi}} (28) # {{Pisilipp|Tšiili}} (7) # {{Pisilipp|Tuneesia}} (4) # {{Pisilipp|Türgi}} (10) # {{Pisilipp|Türkmenistan}} (1) # {{Pisilipp|Turks ja Caicos}} (1) # {{Pisilipp|Tuvalu}} (1) # {{Pisilipp|Uganda}} (12) # {{Pisilipp|Ukraina}} (61) # {{Pisilipp|Ungari}} (11) # {{Pisilipp|Uruguay}} (1) # {{Pisilipp|USA Neitsisaared}} (1) # {{Pisilipp|Usbekistan}} (3) # {{Pisilipp|Uus-Meremaa}} (9) # {{Pisilipp|Valgevene}} (27) # {{Pisilipp|Vanuatu}} (1) # {{Pisilipp|Venemaa}} (119) # {{Pisilipp|Venezuela}} (15) # {{Pisilipp|Vietnam}} (1) }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2013. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2013. aasta kergejõustiku]] [[Kategooria:Moskva ajalugu]] [[Kategooria:21. sajand Venemaal]] elzbmz9azuvg1hu7xzunho5mgvjkbzy Arutelu:Džainism 1 188943 6174697 5789285 2022-08-07T06:43:48Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki Siin on viide Herkelile, mis vist tähendab kopipeisti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. oktoober 2009, kell 16:25 (UTC) Teised lõigud ka? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2012, kell 01:36 (EEST) ---- "Nüüdisajal on džainasid umbes 1,5 miljonit" Inglise Vikipeedias kirjutatakse, et džainiste on ühtekokku 4–5 miljonit. : Samad sõnad. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. august 2022, kell 09:43 (EEST) cfgy98067s0zio73u3oynrgecp7nrk0 Baieri kuningriik 0 190762 6174671 6009229 2022-08-06T23:05:58Z 87.119.179.173 Panin nime õigesse käändesse. wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}} {{Endine riik |nimi =Baieri kuningriik<br>Königreich Bayern |lipp = Flag of Bavaria (striped).svg |lipp-tekst = [[Baieri kuningriigi lipp]] |vapp = Wappen Deutsches Reich - Königreich Bayern (Grosses).jpg |vapp-tekst =Baieri kuningriigi vapp |asendikaart = Bavaria in the German Reich (1871).svg |asendikaart-tekst =Baieri kuningriigi asukoht Saksa keisririigis |algusaasta = [[1806]] |lõppaasta = [[1918]] |valitsusvorm = [[monarhia]] |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[saksa keel]] |pealinn = [[München]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = |pindala = 75 865 km² (1900) |rahvaarv = 3 707 966 (1818) <br> 4 370 977 (1840) <br> 6 176 057 (1900) <br> 6 524 372 (1910) |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = "[[Königsstrophe]]" |deviis = }} '''Baieri kuningriik''' (saksa keeles ''Königreich Bayern'') oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918. Baieri [[kuurvürst]] [[Maximilian I Joseph|Maximilian IV Joseph]] [[Wittelsbachi dünastia]]st sai aastal 1806 esimeseks Baieri kuningaks Maximilian I Joseph. Monarhia jäi Wittelsbachidele kuni kuningriigi lõpetamiseni aastal 1918. Enamik Baieri tänapäevastest piiridest saavutati pärast 1814. aasta [[Pariisi rahu (1814)|Pariisi rahu]], millega Baieri loovutas [[Tirooli krahvkond|Tirooli]] ja [[Vorarlberg]]i [[Austria keisririik|Austria keisririigile]], samas sai [[Aschaffenburg]]i ja osi [[Hesseni suurhertsogkond|Hessen-Darmstadtist]]. [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] liiduriigina oli kuningriik [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] järel suuruselt teine. Alates [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamisest]] aastal 1871 jäi Baieri Saksamaa osaks. == Ajalugu == === Asutamine === {{vaata|Baieri ajalugu}} 30. detsembril 1777 hääbus Wittelsbachide Baieri liin ja [[Baieri kuurvürstkond]] läks [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstile]] [[Karl Theodor (Baieri)|Karl Theodor]]ile. Pärast neli ja pool sajandit eraldatust taasühendati [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalz]], millega olid liidetud [[Jülichi hertsogkond|Jülichi]] ja [[Bergi hertsogkond|Bergi]] hertsogkonnad, Baieriga. Aastal 1792 käisid Prantsuse revolutsiooniarmeed üle Pfalzi; aastal 1795 tungisid prantslased [[Jean Victor Marie Moreau|Moreau]]' juhtimisel Baierisse, jõudes Münchenini – kus neid tervitasid kaua allasurutud olnud liberaalid – ja piirasid [[Ingolstadt]]i. [[Karl Theodor (Baieri)|Karl Theodor]], kes ei teinud midagi sõja ärahoidmiseks või sissetungi takistamiseks, põgenes Saksimaale. Ta jättis endast maha asevalitsuse, mille liikmed sõlmisid Moreau'ga lepingu, millega said suure valuraha eest vaherahu (7. septembril 1796). Prantslaste ja austerlaste vahel oli Baieri nüüd kehvas seisus. Enne Karl Theodori surma (16. veebruaril 1799) okupeerisid austerlased taas riigi, et jätkata sõda Prantsusmaaga. [[Pilt:Bild-Montgelas.jpg|pisi|vasakul|[[Maximilian von Montgelas]]]] Uus kuurvürst [[Maximilian I Joseph|Maximilian IV Joseph]] ([[Pfalz-Birkenfeldi dünastia|Zweibrückenist]]) sai keerulise päranduse. Kuigi tema ja ta kõikvõimsa ministri [[Maximilian von Montgelas]]e sümpaatia oli ilmselt Prantsuse, mitte Austria poolel, pani Baieri rahanduse seis ja fakt, et Baieri väed olid hajutatud ja korratud, ta Austria poole hoidma; 2. detsembril 1800 olid Baieri relvad kaasatud [[Hohenlindeni lahing|Austria kaotusse Hohenlindenis]] ja Moreau okupeeris taas Müncheni. [[Lunéville'i rahu]]ga (9. veebruaril 1801) kaotas Baieri Pfalzi ning [[Zweibrücken]]i ja [[Jülichi hertsogkond|Jülichi]] hertsogkonnad. Arvestades vaevalt varjatud ambitsioone ja intriige Austria õukonnas, uskus Montgelas nüüd, et Baieri huvides on siiras liit Prantsuse vabariigiga; tal õnnestus ületada Maximilian Josephi vastuseis ning 24. augustil sõlmiti Pariisis eraldi rahu ja liit Prantsusmaaga. 1805. aasta [[Pressburgi rahu]] tunnistas Maximilian I nõuet saada Baieri kuningaks. Kuurvürst kuulutas end kuningaks 1. jaanuaril 1806, muutes [[Baieri kuurvürstkond|Baieri kuurvürstkonna]] ametlikult Baieri kuningriigiks. Kuningas oli veel [[kuurvürst]], kuni Baieri lahkus Saksa-Rooma riigist (1. augustil 1806). Bergi hertsogkond loovutati Napoleonile alles aastal 1806. Uus kuningriik seisis silmitsi väljakutsetega selle loomisest alates, kuna sõltus [[Prantsuse esimene keisririik|Napoleoni Prantsusmaa]] toetusest ja muutis oma põhiseadust vastavalt Prantsusmaa soovidele. Kuningriik sõdis [[Austria keisririik|Austria]]ga aastal 1808 ja aastatel 1810–1814, kaotas territooriumi [[Württembergi kuningriik|Württemberg]]ile, Itaaliale ja siis Austriale. Aastal 1808 kaotati kõik pärisorjuse igandid, mis olid keisririigist jäänud. [[1812. aasta isamaasõda|Prantslaste Venemaale tungimise]] ajal, aastal 1812, tapeti umbes 30 000 Baieri sõdurit. [[Riedi rahu]]ga 8. oktoobril 1813 lahkus Baieri [[Reini Liit|Reini Liidust]] ja nõustus ühinema [[Kuuenda koalitsiooni sõda|kuuenda koalitsiooniga]] Napoleoni vastu, vastutasuks lubati tal jätkata suveräänse ja sõltumatu riigina. 14. oktoobril kuulutas Baieri ametlikult sõja [[Prantsuse esimene keisririik|Napoleoni Prantsusmaa]] vastu. Lepingut toetasid kirglikult [[Ludwig I (Baieri)|kroonprints Ludwig]] ja [[Carl Philipp von Wrede|marssal von Wrede]]. Napoleoni Prantsusmaa lüüasaamisega aastal 1814 kompenseeris Baieri mõned oma kaotused ja sai uusi territooriume, nagu [[Würzburgi suurhertsogkond]], [[Mainzi kuurvürstkond|Mainzi peapiiskopkond]] (Aschaffenburg) ja osa [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni suurhertsogkonnast]]. Lõpuks võeti aastal 1816 Prantsusmaalt [[Pfalz (piirkond)|Reini Pfalz]] (Salzburgi asemele, mis loovutati Austriale). Aastatel 1799–1817 ajas juhtiv minister krahv Montgelas ranget uuenduspoliitikat ja pani aluse haldusstruktuuridele, mis elasid üle isegi monarhia ja kehtivad (põhiliselt) tänapäevalgi. 1. veebruaril 1817 Montgelas vallandati ja Baieri liikus uude põhiseadusliku reformi ajastusse. === Põhiseadus === 26. mail 1818 kuulutati välja Baieri kuningriigi põhiseadus. [[Baieri Maapäev|Maapäev]] oli kahekojaline. Ülemkoda (''[[Herrenhaus]]'') koosnes aristokraatiast ja aadlist, sealhulgas kõrgklassi päritud maa omanikud, valitsusametnikud ja krooni kandidaadid. Alamkoda ehk saadikutekoda (''[[Abgeordnetenhaus]]'') hõlmas väikemaaomanike, linnade ja talupoegade esindajaid. [[Protestantism|Protestantide]] õigused olid põhiseaduses kaitstud artiklitega, mis toetasid kõigi religioonide võrdsust, vaatamata katoliku usu pooldajate vastuseisule. Algne põhiseadus osutus monarhiale peaaegu hävitavaks, koos vastuoludega nagu armee truudusevanne uuele põhiseadusele. Monarhia küsis nõu [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigilt]] ja Austria keisririigilt, need kaks keeldusid Baieri nimel tegutsemast, kuid riik stabiliseerus Ludwig I troonilesaamisega pärast Maximiliani surma aastal 1825. === Ludwig I, Maximilian II ja revolutsioonid === Aastal 1825 sai [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]] Baieri troonile. Ludwigi ajal õitsesid Baieris kunstid ning Ludwig isiklikult korraldas ja toetas rahaliselt paljude [[Neoklassitsism|uusklassikaliste]] ehitiste ja arhitektuuri loomist kogu Baieris. Ludwig tõstis oma valitsemise ajal ka Baieri industrialiseerimise tempot. Ludwig toetas [[Kreeklased|kreeklasi]] [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõjas]] oma teise poja [[Otto (Kreeka)|Otto]]ga, kes valiti aastal 1832 [[Kreeka kuningas|Kreeka kuningaks]]. Ludwigi toetatud algsed reformid olid nii liberaalsed kui ka reformimeelsed. Siiski pöördus Ludwig pärast [[1830. aasta revolutsioonid|1830. aasta revolutsioone]] konservatiivsesse reaktsiooni. [[Hambachi festival|Hambachi meeleavaldus]] aastal 1832 näitas rahva rahulolematust kõrgete maksude ja tsensuuriga. Baieri ühines aastal 1834 Saksa Tolliliiduga. Aastal 1835 ehitati Baierisse [[Fürth]]i ja [[Nürnberg]]i linnade vahele esimene Saksa raudtee. [[Pilt:Schatzkammer Residenz Muenchen Krone des Koenigreichs Bayern2.jpg|pisi|[[Baieri kuninga kroon]], [[Müncheni residents]]]] Aastal 1837 tulid Baieri parlamendis võimule katoliiklaste toetatud vaimuliku liikumise [[Ultramontanism|ultramontanismi]] esindajad ja alustasid reformikampaaniat põhiseaduse osas, mis eemaldas varem protestantidele antud kodanikuõigused, samuti jõustas tsensuuri ja keelas sisepoliitika vaba arutelu. See režiim oli lühiealine ultramontanistide nõuete tõttu naturaliseerida Ludwig I iiri armuke, mis pahandas Ludwigit ja ultramontanistid visati välja. [[Pilt:LouisI.jpg|pisi|vasakul|200px|Kuningas [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]]]] Pärast [[1848. aasta revolutsioonid|1848. aasta revolutsiooni]] ja Ludwigi populaarsuse langust loobus Ludwig I troonist, et ennetada võimalikku riigipööret, ja võimaldas oma pojal [[Maximilian II Joseph (Baieri)|Maximilian II]] saada [[Baieri kuningas|Baieri kuningaks]]. Maximilian II vastas rahva nõudmistele ühendatud Saksa riigi järele, kui võttis osa [[Frankfurdi Rahvuskogu]]st, mis oli mõeldud sellise riigi loomiseks. Kuid kui Maximilian II lükkas [[Frankfurdi põhiseadus]]e aastal 1849 tagasi, suruti [[Joseph Martin Reichard]]i juhitud ülestõus Baieri Pfalzis Preisi vägede toetusel maha. Siiski seisis Maximilian II Baieri liitlase [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] kõrval, opositsioonis Austria vaenlase [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigiga]], mis pidi saama ühendatud Saksamaa keisrikrooni. Sellist vastuseisu panid pahaks paljud Baieri kodanikud, kes tahtsid ühendatud Saksamaad, kuid lõpuks kaldus Preisimaa nõustuma Saksa riigi krooni ja põhiseadusega, mida peeti liiga liberaalseks ja Preisimaa huvidele mittevastavaks. [[Pilt:Walhalla Panorama.jpg|pisi|Ludwig I [[Walhalla tempel|Walhalla]], vaadatuna [[Doonau]]lt]] [[Frankfurdi Rahvuskogu]] läbikukkumise tagajärjel jätkasid [[Preisimaa]] ja Austria vaidlust selle üle, milline monarhia peaks saama õiguse valitseda Saksamaad. Vaidlust Austria ja [[Hesseni kuurvürstkond|Hessen-Kasseli]] [[kuurvürst]]i vahel kasutasid Austria ja selle liitlased (sealhulgas Baieri) Preisimaa isoleerimiseks Saksamaa poliitilistes küsimustes. See diplomaatiline solvang viis peaaegu sõjani, kui Austria, Baieri ja teised liitlased viisid aastal 1850 väed läbi Baieri Hessen-Kasseli suunas. Siiski rahustas Preisi armee Austria maha ja nõustus kaksikjuhtimisega. See sündmus sai tuntuks kui [[Olmützi kokkulepe]], Preisimaa poolt vaadatuna ka "Olmützi alandus". See sündmus kinnistas Baieri kuningriigi liitu Austriaga Preisimaa vastu. Plaan ühendada Saksamaa keskmise suurusega riigid Baieri juhtimise alla Preisimaa ja Austria vastu (niinimetatud Trias) luhtus peaminister [[Ludwig von der Pfordten]]i erruminekul aastal 1859. Preisimaa püüetele korraldada ümber lõtv ja juhitamatu [[Saksa Liit]] olid vastu Baieri ja Austria, kusjuures Baieri võttis aastal 1863 Frankfurdis osa läbirääkimistest Austria ja teiste liitlastega ilma Preisimaa ja selle liitlasteta. === Austria-Preisi sõda === Aastal 1864 suri [[Maximilian II Joseph (Baieri)|Maximilian II]]. Tema 18-aastane poeg [[Ludwig II (Baieri)|Ludwig II]] sai väidetavalt kõige kuulsamaks Baieri kuningaks olukorras, kus pinged Austria ja Preisimaa vahel aina suurenesid. Preisimaa peaminister [[Otto von Bismarck]], tunnistades sõjaohtu, püüdis kallutada Baierit konfliktis neutraliteedi suunas. Ludwig II keeldus Bismarcki pakkumisest ja jätkas Baieri liitu Austriaga. Aastal 1866 puhkes vägivald Austria ja Preisimaa vahel ja algas [[Austria-Preisi sõda]]. Baieri ja enamik Lõuna-Saksa riikidest, v.a Austria ja Saksimaa, osalesid sõjas Preisimaa vastu palju vähem. Austria vääratas kiiresti pärast kaotust [[Königgrätzi lahing]]us ja alistati varsti. Baieri armee [[Karl Theodor (Baieri prints)|prints Karl Theodori]] juhtimisel [[Langensalza lahing|löödi peatselt puruks]] [[Alam-Frangimaa]]l (26. juulil 1866). Austriat alandati kaotuse pärast ning sunniti loobuma kontrollist ja mõjusfäärist Lõuna-Saksa riikide üle. Baierit säästeti rahuplaani karmitest tingimustest siiski selle pärast, et see ja teised Lõuna-Saksa riigid liikusid üha rohkem Preisimaa mõjusfääri. {{Vaata|Austria-Preisi sõda}} === Ludwig II ja Saksa keisririik === Austria kaotuse järel Austria-Preisi sõjas ühinesid Põhja-Saksa riigid kiiresti [[Põhja-Saksa Liit]]u, mida juhtis Preisimaa kuningas. Baieri ja paljude teiste Lõuna-Saksa riikide vastuseis Preisimaale kadus pärast seda, kui Prantsuse keiser [[Napoleon III]] hakkas rääkima Prantsusmaa vajadusest "kompenseerida" kaotused aastast 1814 ja lisas Baieri [[Pfalz (piirkond)|Pfalzi]] territoriaalsete nõuete hulka. Ludwig II liitus aastal 1870 Preisimaaga Prantsusmaa vastu, kelles sakslased nägid ühendatud Saksamaa suurimat vaenlast. Samal ajal suurendas Baieri oma poliitilisi, õiguslikke ja kaubandussidemeid Põhja-Saksa Liiduga. Aastal 1870 puhkes Prantsusmaa ja Preisimaa vahel [[Prantsuse-Preisi sõda]]. [[Baieri armee]] saadeti Preisi kroonprintsi alluvuses Prantsuse armee vastu. [[Pilt:Ludwig II of Bavaria.jpg|pisi|vasakul|180px|Kuningas Ludwig II]] Seoses Prantsusmaa kaotusega Saksa ühendvägede vastu oli [[Ludwig II (Baieri)|Ludwig II]] see, kes pakkus, et Preisi kuningas [[Wilhelm I]] tuleks kuulutada [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ([[Saksa Riik|Deutsches Reich]]) keisriks, mis toimus aastal 1871 sakslaste okupeeritud [[Versailles]]'s. Saksa keisririigi territooriumideks kuulutati Põhja-Saksa Liidu riigid ja kõik Lõuna-Saksa riigid, välja arvatud Austria. Keisririik [[Anneksioon|annekteeris]] ka endise Prantsuse territooriumi [[Alsace-Lorraine]]'i, suures osas Ludwigi soovi tõttu viia Prantsuse piir Pfalzist eemale. Baieri sisenemine Saksa keisririiki muutus juubeldamisest Prantsusmaa kaotuse üle varsti nördimuseks uue [[Saksamaa kantsler]]i ja [[Preisimaa peaminister|Preisi peaministri]] [[Otto von Bismarck]]i juhitava Saksamaa vastu. Baieri delegatsioon krahv [[Otto von Bray-Steinburg]]i juhtimisel säilitas Baieri kuningriigi eelisseisundi Saksa keisririigis (''Reservatrechte''). Keisririigis oli Baieri kuningriigil, nagu ka teistel Saksa kuningriikidel, oma [[Baieri armee|armee]], mis võis minna Saksa keisririigi käsutusse vaid sõja ajal. Aastatel pärast Saksamaa ühendamist algatas Bismarck niinimetatud ''[[Kulturkampf|Kulturkampf'<nowiki/>]]''i raames katoliku kiriku tagakiusamise. Kuigi see viimane piirdus Preisimaaga ega ulatunud kunagi Baieri või mõne muu peamiselt katoliikliku Lõuna-Saksa riigini, põhjustas see märkimisväärset võõrandumist Baieri ja Preisimaa vahel. Osaliselt Baieri patriootliku partei ja [[Saksamaa Keskpartei|Saksamaa keskpartei]] koostöö tõttu riigipäeval pidi Bismarck lõpuks pehmendama oma katoliiklastevastast poliitikat. [[Pilt:Neuschwanstein Castle LOC print.jpg|pisi|300px|1890. aastate [[fotokroomia]]trükk [[Neuschwansteini loss|Neuschwansteini lossist]]. Loss ehitati Ludwig II valitsemise ajal ja on tänapäeval suur turismiatraktsioon]] Pärast Baieri Saksamaaga ühinemist eemaldus [[Ludwig II (Baieri)|Ludwig II]] üha enam Baieri poliitilisest elust ning kulutas suuri summasid oma isiklikele projektidele, nagu arvukate muinasjutuliste losside ja paleede ehitamine, millest kõige kuulsam on [[Richard Wagner|Wagneri]] stiilis [[Neuschwansteini loss]]. Kuna Ludwig kasutas nende projektide rahastamiseks riigi raha asemel oma isiklikku rikkust, viisid ehitusprojektid ta sügavalt võlgadesse. Need võlad põhjustasid palju muret Baieri poliitilise eliidi hulgas, kes püüdis mõjutada Ludwigit oma ehitistest loobuma; Ludwig keeldus ning suhted valitsuse ministrite ja monarhi vahel halvenesid. Aastal 1886 jõudis kriis haripunkti: Baieri ministrid tagandasid kuninga, organiseerides meditsiinilise komisjoni tema hulluks kuulutamiseks ja seeläbi võimetuks oma võimu teostama. Päev pärast Ludwigi kukutamist suri kuningas mõistatuslikult, kui oli komisjoni juhtiva psühhiaatriga piki [[Starnbergi järv]]e kallast (siis Würmi järv) jalutama läinud. Ludwig ja psühhiaater leiti surnuna järvest. Lahkamisaruande järgi oli surma põhjus enesetapp uppumise läbi, kuid mõned allikad väidavad, et Ludwigi kopsudest ei leitud vett. Kuigi need faktid seletavad [[kuiv uppumine|kuiva uppumist]], viitavad nad ka poliitilise mõrva võimalusele. === Regentlus ja institutsionaalne reform === Kroon läks Ludwigi vennale [[Otto (Baieri kuningas)|Otto I]]-le, kuid kuna Otto oli vaimuhaige, jäid monarhi ülesanded tegelikult vendade onu, [[Luitpold (Baieri regent)|prints Luitpold]]i kätesse, kes teenis [[Regent|regendina]]. [[Pilt:Prinzregent Luitpold im Münchner Justizpalast.jpg|pisi|vasakul|Prints-regent Luitpold, [[Justiitspalee (München)|Justizpalast (München)]]]] Prints-regent Luitpoldi regentluse ajal aastatel 1886–1912 jäid baierlaste ja preislaste vahelised suhted külmaks, baierlased mäletasid Bismarcki ''[[Kulturkampf]]''<nowiki/>'i katoliiklusevastasust, samuti Preisimaa strateegilist domineerimist keisririigi üle. Baieri protestis Preisi domineerimise üle Saksamaal ja solvas preisi päritolu Saksa keisrit [[Wilhelm II]] aastal 1900, keelates keisri sünnipäeval mis tahes muu kui Baieri lipu heiskamise ühiskondlikel hoonetel. Seda keeldu aga muudeti hiljem kiiresti ja võimaldati Saksa keisrilipu heiskamine kõrvuti Baieri lipuga. Aastal 1868 asutatud katoliiklik-konservatiivne patriootlik partei muutus juhtivaks parteiks [[Baieri Maapäev|Baieri maapäev]]al. Aastal 1887 sai selle nimeks [[Saksamaa Keskpartei|Baieri keskpartei]]. Aastal 1893 valiti parlamenti [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraadid]]. Aastast 1903 sai ülikooliharidus võimalikuks ka [[Naiste haridus|naisüliõpilastele]]. Aastal 1906 viidi läbi valimisõiguse liberaliseerimine. Koos [[Saksamaa Keskpartei|keskpartei]] poliitiku [[Georg von Hertling]]iga nimetas prints-regent esimest korda valitsusjuhiks maapäeva enamuse esindaja. Luitpoldi regendiaastaid tähistas tohutu kunstiline ja kultuuriline aktiivsus Baieris, kus seda aega tunti ''Prinzregentenjahre'' ('prints-regendi aastad') nime all. Aastal 1912 Luitpold suri ja tema poeg, prints-regent Ludwig, võttis Baieri regentluse üle. Aasta hiljem, kui Ludwig kuulutas end Baieri kuningaks ja oli siit alates tuntud kui [[Ludwig III (Baieri kuningas)|Ludwig III]], regentlus lõppes. ''Prinzregentenzeit'' ('prints-regendi aeg'), nagu Luitpoldi regentlust sageli kutsuti, kujutas endast Luitpoldi poliitilise passiivsuse tõttu Baieri huvide järkjärgulist allutamist Saksa keisririigi huvidele. Võrreldes endise valitseja, kuningas Ludwig II õnnetu lõpuga näis see katkestus Baieri monarhias isegi tugevamana. Lõpuks tõi 1913. aasta konstitutsioonimuudatus ajaloolaste arvates kuningavalitsuse jätkumisse määratud katkestuse, mis tähendas kaudselt esimest sammu konstitutsiooniliselt parlamentaarsele monarhiale üleminekul. Tänapäeval peetakse neid kahte arengut peamiseks põhjuseks Baieri kuningriigi vastupanuta lõpuks 1918. aasta novembrirevolutsiooni ajal. Prints-regendi aastad muundusid lõpuks – ennekõike tagasivaates – Baieri kuldajastuks ja "muinasjutukuningas" Ludwig II-t leinatakse folkloorsel-nostalgilisel viisil tänapäevani. === Esimene maailmasõda ja kuningriigi lõpp === Aastal 1914 puhkes seoses [[Austria-Ungari]] sissetungiga [[Serbia]]sse pärast Austria [[Franz Ferdinand|ertshertsogi Franz Ferdinand]]i tapmist [[Bosnia ja Herzegovina serblased|Bosnia serblasest]] võitleja poolt liitude kokkupõrge. Saksamaa asus endise rivaali ja nüüdse liitlase Austria-Ungari poolele, samas kui Prantsusmaa, Venemaa ja Ühendkuningriik kuulutasid Austria-Ungarile ja Saksamaale sõja. Alguses püüdlesid ajateenijad Baieris ja mujal üle Saksamaa innukalt Saksa armeesse. [[Leopold, Baieri prints]] oli alates 29. augustist 1916 Saksa idavägede ülemjuhataja. Esimese maailmasõja puhkedes saatis kuningas Ludwig III Baieri solidaarsuse väljendamiseks Berliini ametlikud saadikud. Hiljem nõudis Ludwig Baierile isegi anneksioone (Alsace ja Antwerpen Belgias, et saada ligipääsu merele). Selle varjatud mõte oli säilitada pärast võitu Preisimaa ja Baieri vahelist võimutasakaalu Saksa keisririigis. Patiseisu ja verise sõja tõttu läänerindel väsisid baierlased, nagu ka paljud teised sakslased, jätkuvast sõjast. [[Pilt:Ludwig in Lemberg.jpg|pisi|Kuningas Ludwig III esimese maailmasõja ajal 1915. aastal [[Lviv]]is]] Aastal 1917, kui Saksamaa olukord oli [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu järk-järgult halvenenud, sai Baieri peaminister [[Georg von Hertling]] Saksamaa kantsleriks ja Preisimaa peaministriks ning [[Otto von Dandl]] tehti uueks Baieri peaministriks. Süüdistatuna pimedas lojaalsuses Preisimaale, muutus Ludwig III sõja ajal üha ebapopulaarsemaks. Aastal 1918 püüdis kuningriik sõlmida liitlastega eraldi rahu, kuid katse ebaõnnestus. Aastal 1918 levisid rahvarahutused üle Baieri ja Saksamaa; Baieri trots Preisi hegemoonia suhtes ja Baieri separatism olid võtmetegurid. 7. novembril 1918 põgenes Ludwig koos perekonnaga Müncheni paleest. Ta oli esimene Saksa keisririigi monarh, kes kukutati. Mõni päev hiljem loobus Saksamaa troonist [[Wilhelm II]] ja Ludwig III andis koos teiste Saksa monarhidega varsti pärast troonist loobumist välja [[Anifi deklaratsioon]]i. Sellega jõudis [[Wittelsbachi dünastia]] lõpule ja endine Baieri kuningriik muutus [[Baieri Vaba Riik|Baieri vabariigiks]], mis eksisteerib veel tänapäevalgi. Ludwig III matusest aastal 1921 kardeti või loodeti sädet monarhia taastamisele. Vaatamata monarhia kaotamisele sängitati endine kuningas kuningliku perekonna, Baieri valitsuse, sõjaväelaste ja umbes 100 000 pealtvaataja ees kuninglikel matustel. Prints [[Rupprecht (Baieri kroonprints)|Rupprecht]] ei soovinud oma isa surma monarhia jõuga taaskehtestamiseks ära kasutada, eelistades teha seda seaduslikult. [[Müncheni peapiiskop]] kardinal [[Michael von Faulhaber]] väljendas oma matusekõnes selget pühendumust monarhiale, kui Rupprecht ainult kuulutaks, et asub oma sünniõigusejärgsele kohale. == Geograafia, halduspiirkonnad ja rahvastik == [[Pilt:Eintheilung des Königreichs Baiern 1808.jpg|pisi|Baieri kuningriik aastal 1808, mil sisaldas Tirooli]] [[Pilt:Bayern von 1800 bis heute.png|pisi|vasakul|Kuurvürstkond (1778) ja Baieri kuningriik (1816)]] Kui [[Napoleon I]] lõpetas Saksa-Rooma riigi ja Baierist sai aastal 1806 kuningriik, siis tema pindala mitmekordistus. [[Tirooli krahvkond|Tirool]] (1805–1814) ja [[Salzburgi liidumaa|Salzburg]] (1810–1816) ühendati ajutiselt Baieriga, kuid lõpuks loovutati Austriale. [[Pfalz (piirkond)|Reini Pfalz]] ja [[Frangimaa]] omakorda annekteeriti aastal 1815 Baierisse. Baieri kuningriik oli aastast 1837 jagatud 8 halduspiirkonnaks (''Regierungsbezirk''). Piirkondi (kreise) kutsuti peamiste jõgede järgi, kuni kuningas Ludwig I Baieri halduspiirkonnad aastal 1837 reorganiseeris ja taastas vanad nimed [[Ülem-Baieri]], [[Alam-Baieri]], [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Oberpfalz]] ja Pfalz. Ta muutis ka oma tiitlit: ''Ludwig, Baieri kuningas, Frangimaa hertsog, Švaabimaa hertsog ja Reini pfaltskrahv''. Tema järglased säilitasid need tiitlid. Ludwigi plaan ühendada ka Pfalzi idaosa Baieriga ei teostunud. Wittelsbachide endine valdus, [[Pfalzi kuurvürstkond]], tükeldati aastal 1815, Reini idakallas [[Mannheim]]i ja [[Heidelberg]]iga anti [[Badeni suurhertsogiriik|Badenile]], läänekallas lubati Baierile. Siin asutas Ludwig [[Ludwigshafen]]i kui Baieri rivaali Mannheimile. Pärast kaotust Austria-Preisi sõjas (1866) pidi Baieri kuningriik loovutama mõned Alam-Frangimaa kreisid Preisimaale. [[Coburg]]i hertsogkond ei olnud kunagi Baieri kuningriigi osa, kuna see ühendati Baieriga aastal 1920. Ka [[Ostheim]] liideti Baieriga (1945) pärast monarhia lõppu. === Statistika === [[Pilt:Rheinbund 1806, political map.png|pisi|Baieri kuningriik [[Reini Liit|Reini Liidus]] aastal 1806, liidetud Tirool]] [[Pilt:Rheinbund_1812,_political_map.png|pisi|Baieri kuningriik [[Reini Liit|Reini Liidus]] aastal 1812, liidetud Salzburg]] [[Pilt:Deutscher Bund.png|pisi|Baieri kuningriik [[Saksa Liit|Saksa Liidus]] aastal 1816, liidetud Reini Pfalz]] * '''Pindala''' = 75 865&nbsp;km² (1900) * '''Rahvastik''' = 3 707 966 (1818); 4 370 977 (1840); 6 176 057 (1900); 6 524 372 (1910) * '''Piirkonnad''' (1806–1837): # Altmühlkreis (1806–1810, kaotatud) # Eisackkreis (1806–1810, loovutatud Itaaliale) # Etschkreis (1806–1810, loovutatud Itaaliale) # Illerkreis (1806–1817, kaotatud) # Innkreis (1806–1814, loovutatud Austriale) # Isarkreis (1806–1837, muudetud Ülem-Baieriks) # Lechkreis (1806–1810, kaotatud) # [[Mainkreis (Baieri)|Mainkreis]] (1806–1837, muudetud Ülem-Frangimaaks) # Naabkreis (1806–1810, kaotatud) # Oberdonaukreis (1806–1837, muudetud Švaabimaaks) # Pegnitzkreis (1806–1810, kaotatud) # [[Regenkreis]] (1806–1837, muudetud Oberpfalziks) # [[Rezatkreis]] (1806–1837, muudetud Kesk-Frangimaaks) # Rheinkreis (1815–1837, muudetud Pfalziks) # Salzachkreis (1810–1816, loovutatud Austriale) # Unterdonaukreis (1806–1837, muudetud Alam-Baieriks) # Untermainkreis (1817–1837, muudetud Alam-Frangimaaks) * '''Piirkonnad''' (1837–1918): # [[Ülem-Frangimaa]] (saksa Oberfranken, pealinn [[Bayreuth]]) # [[Kesk-Frangimaa]] (saksa Mittelfranken, pealinn [[Ansbach]]) # [[Alam-Frangimaa]] (saksa Unterfranken, pealinn [[Würzburg]]) # [[Baieri Švaabimaa|Švaabimaa]] (saksa Schwaben, pealinn [[Augsburg]]) # [[Pfalz (piirkond)|Pfalz]] (saksa Pfalz, pealinn [[Speyer]]) # [[Oberpfalz]] (saksa Oberpfalz, pealinn [[Regensburg]]) # [[Ülem-Baieri]] (saksa Oberbayern, pealinn [[München]]) # [[Alam-Baieri]] (saksa Niederbayern, pealinn [[Landshut]]) ==Baieri kuningad== * [[1806]]–[[1825]] [[Maximilian I Joseph]] * 1825–[[1848]] [[Ludwig I (Baieri kuningas)|Ludwig I]] * 1848–[[1864]] [[Maximilian II (Baieri kuningas)|Maximilian II]] * 1864–[[1886]] [[Ludwig II (Baieri kuningas)|Ludwig II]] * 1886–[[1913]] [[Otto (Baieri kuningas)|Otto]] (Otto oli vaimuhaige ega valitsenud tegelikult riiki) ** 1886–[[1912]] prints [[Luitpold (Baieri regent)|Luitpold]] (regent) ** 1912–1913 prints [[Ludwig III (Baieri kuningas)|Ludwig]] (regent; hiljem kuningas) * 1913–[[1918]] [[Ludwig III (Baieri kuningas)|Ludwig III]] == Vaata ka == * [[Baieri kuningas]] * [[Baieri riigipeade loend]] * [[Baieri]] * [[Baieri ajalugu]] * [[Saksamaa ajalugu]] {{Saksa Liit}} {{Saksa keisririik}} [[Kategooria:Baieri kuningriik| ]] cegdftmcgqh3ckdjicl97v6lckxrlig Jõepere mõis 0 194012 6174640 5946379 2022-08-06T20:25:20Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jõepere mõisa viinavabriku varemed.jpg|pisi|Jõepere mõisa viinavabriku varemed]] '''Jõepere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Joemper'') oli rüütlimõis [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. ==Mõisaomanikud== Jõepere oli endine [[Saksi mõis]]a osa, kuuludes iseseisvana selle juurde. 1684. aastal [[Otto Johann von Uexküll-Meyendorff]] pantis Jõepere ülemleitnant [[Karl Magnus Rehbinder]]ile. Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõppu 1729. aastal müüdi Jõepere ning omanikuks märgiti kapten [[Johann Adolph von Rosenthal]]i, kes on selle ostnud 6600 riigitaalri eest, pärast Johann Adolph von Rosenthali surma oli mõisa omanik tema vend major [[Karl Heinrich Rosenthal]], kellelt [[1733]]. aastal ostis mõisa assessor [[Erich Johann von Vietinghoff]]. Pärast Erich Johann von Vietinghoffi surma (1761) oli mõisa pärija on tema lesk Beata Regina von [[Vietinghoff]] (sündinud von [[Fick]]), [[Adavere mõis|Adavere]], [[Imavere mõis|Imavere]] ja Jõepere mõisa pärijanna. Beata Regina von Vietinghoffi surma järel oli mõisa pärija tema poeg, maanõunik [[Reinhold Heinrich von Vietinghoff]]. Reinhold Heinrich von Vietinghoff pantis Jõepere ja Vasivere mõisa [[1801]]. aastal kaardiväekornet [[Friedrich Wilhelm von Rosen]]ile kolmekümneks aastaks. [[1808]]. aastal omandas Jõepere ja Vasivere mõisa kornet [[Bernhard Heinrich von Rosen]]. [[1825]]. aastal pani major Paul von Dücker Jõepere ja [[Vasivere mõis|Vasivere mõisa]] avalikule müügile ning need omandas endine [[haagikohtunik]] krahv [[Peter August Friedrich von Manteuffel]], kelle surma järel sai mõisa tema lesk krahvinna Helene Louise Elisabeth von [[Manteufel]] (sündinud vabapreili [[Uexküll-Güldenband]]), kes pärandas [[1849]]. aastal mõisa oma tütrele Wilhelmine Elise von [[Kotzebue]]le (sündinud kahvinna Manteuffel). Pärast Wilhelmine Elise von Kotzebue surma (1902) pärisid Jõepere, Vasivere, [[Saksi mõis|Saksi]] ja [[Karila mõis|Karila mõisa]] võrdsetes osades tema tütred: (Marie Agnese abielust Paul von [[Baggehuffwudt]]iga); tütred Margarethe (Daisy), von [[Brevern]], krahvinna Helene (Nelli) von [[Tiesenhausen]] ja paruness Maric von [[Taube]], kuid vastavalt pärijatevahelisele kokkuleppele omandas Margarethe (Daisy) Luise von Brevern [[1904]]. aastal teistelt pärijatelt Jõepere mõisa 100 000 rubla, Saksi (2767 tiinu) 138 000 rubla, Vasivere (163 tiinu) 10 000 rubla ja Karila (382 tiinu) 20 000 rubla eest ning sai mõisate ainuomanikuks<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16913 Kinnistute register. Jõepere mõis (Kadrina khk)]</ref>. [[1919. aasta maareform|Mõis riigistati 1919. aastal]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|620}} {{Kadrina kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.289167|EW=26.189167|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Kadrina kihelkond]] [[Kategooria:Kadrina vald]] [[Kategooria:Brevernite mõisad]] sxealm5kpcs0gka00lsn57jqjge047m Ondřej Liška 0 197730 6174653 5533226 2022-08-06T20:49:54Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[pilt:Ondřej Liška, RR, 20090228.jpg|right|thumb|Ondřej Liška]] '''Ondřej Liška''' (sündinud [[14. juuli|14. juuli]]l [[1977]] [[Brno]]s) on [[Tšehhi]] poliitik ja endine parlamendiliige. Alates [[2009]]. aasta detsembrist kuni tagasiastumiseni [[2010]]. aasta mais oli ta [[Roheline Partei (Tšehhi)|Rohelise Partei]] esimees, 29. novembril 2010 valiti ta samale ametikohale tagasi. [[2007]]–[[2009]] oli Liška hariduse, noorte ja kehakultuuri minister, vahetades [[Mirek Topoláneki teine valitsus|Mirek Topoláneki teises valitsuses]] välja oma erakonnakaaslase [[Dana Kuchtová]]. Ondřej Liška on õppinud [[politoloogia]]t ja [[usuteadus]]t. [[2003]]–[[2005]] oli ta Brnos rahvasaadik ning kultuuri- ja hariduskomisjoni liige. [[2004]]. aastast oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] roheliste nõunik regionaalarengu ja tõukefondide alal. [[2006]]. aastal valiti ta [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnast]] Tšehhi parlamenti. Ta on olnud Euroopa asjade komisjoni liige ning praegu kuulub regionaalpoliitika komisjoni. Pärast [[Martin Bursík|Martin Bursíku]] tagasiastumist asus ta [[8. juuni]]l [[2009]] Rohelist Parteid juhtima ning sama aasta detsembris valiti ta partei korraliseks esimeheks. Sellel ametikohal oli ta kuni 8. juunini [[2014]]. {{DEFAULTSORT:Liška, Ondřej}} [[Kategooria:Tšehhi poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 2880kjtd77demlc7rmzvppa4kuhdjnm Sara Teasdale 0 202996 6174714 5418386 2022-08-07T07:13:27Z Ehitaja 63547 wikitext text/x-wiki [[File:Felsinger,-Sara-Teasdale,-portrait-photograph.jpg|thumb|]] '''Sara Teasdale''' ([[8. august]] [[1884]] – [[29. jaanuar]] [[1933]]) oli ameerika luuletaja. ==Luulenäide== Luuletus "There will come soft rains" aastast 1918 (luulekogus 1920). ''<poem><blockquote>There will come soft rains and the smell of the ground, And swallows circling with their shimmering sound; And frogs in the pool singing at night, And wild plum trees in tremulous white; Robins will wear their feathery fire, Whistling their whims on a low fence-wire; And not one will know of the war, not one Will care at last when it is done. Not one would mind, neither bird nor tree, If mankind perished utterly; And Spring herself when she woke at dawn Would scarcely know that we were gone.</blockquote></poem>'' Luuletust on kasutatud [[Ray Bradbury]] samanimelises novellis, mis hiljem sai osaks 1950. aastal avaldatud romaanist "[[Marsi kroonikad]]". Eesti keelde tõlgituna on selle pealkirjaks "Taas tulevad vihmad", tõlkija on [[Linda Ariva]]. {{Commons cat}} {{JÄRJESTA:Teasdale, Sara}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1933]] e083af7zi8oqafwqsh26vzyz5qhpf4i Mall:Saar/doc 10 210319 6174641 5350516 2022-08-06T20:26:50Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} Kasutamiseks saarte ja saarestike artiklites. ==Kood== {| |-valign=top |''Võimalikud parameetrid (üksik saar):'' <pre style="width:16em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }}</pre> |''Võimalikud parameetrid (saarestik):'' <pre style="width:16em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }}</pre> |''Kõik parameetrid:'' <pre style="width:15em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = | pindala = | pindala viide = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | rahvaarvu viide = | keskus = | asendikaart = | märgisuurus = | asendikaardi pilt = | osm = pind | suum = }}</pre> |} == Näide == {{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | laiuskoord = 59/17/30/N | pikkuskoord = 23/23/30/E | pindala = 4,69 | pikkus = 4,6 | laius = 1,3 | rannajoone pikkus = 14 | rahvaarv = 4 | asendikaardi pilt = EE Osmussaar.PNG }} <pre style="overflow:auto">{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | laiuskoord = 59/17/30/N | pikkuskoord = 23/23/30/E | pindala = 4,69 | pikkus = 4,6 | laius = 1,3 | rannajoone pikkus = 14 | rahvaarv = 4 | asendikaardi pilt = EE Osmussaar.PNG }}</pre> == Parameetrid == ; pilt: Pildifaili nimi, nt <code>Viirelaid.jpg</code> ; veekogu: Veekogu, milles saar asub, nt "Pärsia laht" ; saarestik: Saarestik, kuhu saar kuulub või saarestiku puhul suurem saarterühm, millesse saarestik kuulub ; laiuskoord: K/M/S (55/44/33/N) või kümnendkraadid (55.742). Vaikimisi Vikiandmete koordinaadiväärtus ; pikkuskoord: K/M/S (11/22/33/W) või kümnendkraadid (-11.375). Vaikimisi Vikiandmete koordinaadiväärtus ; saari: Saarestiku puhul saarte arv ; peasaar: (saarestiku puhul, kui on) ; pindala: Ruutkilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; pikkus: Saare suurim pikkus; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; laius: Saare suurim laius; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; rannajoone pikkus: Saare rannajoone pikkus; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; kõrgus: Saare suurim kõrgus üle merepinna; meetrites, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; kõrgeim koht: Mäe või muu positiivse pinnavormi nimi; näidatakse, kui kasutatud on ka parameetrit "kõrgus" ; rahvaarv: [[#Arvutatavad parameetrid|Arvutuseks sobivas vormingus]] ; rahvaarvu seis: Aeg, mis seisuga rahvaarv on toodud ; rahvaarvu viide: <nowiki><ref></nowiki>-sildid ja midagi nende vahel ; keskus: Saare peaasula, kui on ; asendikaart: Mallile [[Mall:Asendikaart|Asendikaart]] vastava asendikaardi nimi, nt <code>Prantsusmaa</code> ; märgisuurus: Kasuta koos eelmise parameetriga, kui antud asendikaardil ja antud mõõtkava juures ei sobi asukohta näidata punktiga, aga sobiks näidata sõõri sees. Parameetri väärtus on sõõri laius pikslites (ühikuta), nt <code>40</code>. ; asendikaardi pilt: Muu asendikaart, nt <code>San Salvador in Bahamas (zoom).svg</code>. Kasutatav, kui pole määratud teist asendikaarti (parameeter "asendikaart"). == Arvutatavad parameetrid == Arvulised parameetrid (v.a saarte arv) peavad olema arvutuseks sobivas vormingus. Täisosa numbrid peavad olema rühmitamata ja väärtuse juurde ei tule kirjutada ühikut. Näiteks pindala väärtuseks kirjuta <code>10127,25</code>, mitte <s>10 127,25 km²</s>; pikkuseks <code>0,75</code>, mitte <s>750 m</s> ja rahvaarvuks <code>79855</code>, mitte <s>79 855 (2005)</s>. Artiklis näidatakse arvu ühiku ja tühikutega. Parameetri "pindala", "pikkus" või "laius" väärtuese järgi leitakse koordinaatide lingis ja artikli päises lahtiklapitaval kaardil kasutatav mõõtkavaväärtus. (Mõõtkava ei arvutata saarestiku jaoks ehk siis, kui on kasutatud parameetrit "saari".) Parameetrite "pindala" ja "rahvaarv" järgi leitakse elanike tihedus, mida näidatakse rahvaarvu juures. Elanike tihedust ei näidata, kui saar on asustamata või kui emb-kumb lähteparameetritest pole sobivas vormingus. __NOTOC__ <includeonly> [[Kategooria:Geograafia infokastid]] </includeonly> <templatedata> { "params": { "nimi": {}, "pilt": { "type": "wiki-file-name" }, "pildiallkiri": {}, "veekogu": {}, "saarestik": { "description": "saarestik, kuhu saar kuulub või saarestiku puhul suurem saarterühm, millesse saarestik kuulub" }, "laiuskoord": {}, "pikkuskoord": {}, "iso piirkond": {}, "saari": { "description": "saarestiku artiklis saarte arv" }, "pikkus": { "description": "saare suurim pikkus; kilomeetrites", "type": "number" }, "laius": { "description": "saare suurim laius; kilomeetrites", "type": "number" }, "pindala": { "description": "ruutkilomeetrites, ühikuta", "type": "number" }, "peasaar": { "description": "kui on, saarestiku artiklis" }, "pindala viide": {}, "rannajoone pikkus": { "description": "saare rannajoone pikkus; kilomeetrites", "type": "number" }, "kõrgus": { "description": "saare suurim kõrgus üle merepinna; meetrites", "type": "number" }, "kõrgeim koht": { "description": "mäe või muu positiivse pinnavormi nimi; näidatakse, kui kasutatud on ka parameetrit \"kõrgus\"" }, "rahvaarv": { "type": "number" }, "rahvaarvu seis": {}, "rahvaarvu viide": {}, "keskus": { "description": "kui on, saare peaasula" }, "asendikaart": {}, "märgisuurus": {}, "kaardi seletus": {}, "asendikaardi pilt": { "type": "wiki-file-name" } }, "format": "block", "description": "Infokast kasutamiseks saarte ja saarestike artiklites." } </templatedata> ifzaj2cpbuhspz4c8hirxi6iud06ila 6174642 6174641 2022-08-06T20:27:48Z WikedKentaur 464 /* Kood */ wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} Kasutamiseks saarte ja saarestike artiklites. ==Kood== {| |-valign=top |''Võimalikud parameetrid (üksik saar):'' <pre style="width:16em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }}</pre> |''Võimalikud parameetrid (saarestik):'' <pre style="width:16em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }}</pre> |''Kõik parameetrid:'' <pre style="width:17em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = | pindala = | pindala viide = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | rahvaarvu viide = | keskus = | asendikaart = | märgisuurus = | asendikaardi pilt = | osm = pind | suum = }}</pre> |} == Näide == {{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | laiuskoord = 59/17/30/N | pikkuskoord = 23/23/30/E | pindala = 4,69 | pikkus = 4,6 | laius = 1,3 | rannajoone pikkus = 14 | rahvaarv = 4 | asendikaardi pilt = EE Osmussaar.PNG }} <pre style="overflow:auto">{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | laiuskoord = 59/17/30/N | pikkuskoord = 23/23/30/E | pindala = 4,69 | pikkus = 4,6 | laius = 1,3 | rannajoone pikkus = 14 | rahvaarv = 4 | asendikaardi pilt = EE Osmussaar.PNG }}</pre> == Parameetrid == ; pilt: Pildifaili nimi, nt <code>Viirelaid.jpg</code> ; veekogu: Veekogu, milles saar asub, nt "Pärsia laht" ; saarestik: Saarestik, kuhu saar kuulub või saarestiku puhul suurem saarterühm, millesse saarestik kuulub ; laiuskoord: K/M/S (55/44/33/N) või kümnendkraadid (55.742). Vaikimisi Vikiandmete koordinaadiväärtus ; pikkuskoord: K/M/S (11/22/33/W) või kümnendkraadid (-11.375). Vaikimisi Vikiandmete koordinaadiväärtus ; saari: Saarestiku puhul saarte arv ; peasaar: (saarestiku puhul, kui on) ; pindala: Ruutkilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; pikkus: Saare suurim pikkus; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; laius: Saare suurim laius; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; rannajoone pikkus: Saare rannajoone pikkus; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; kõrgus: Saare suurim kõrgus üle merepinna; meetrites, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; kõrgeim koht: Mäe või muu positiivse pinnavormi nimi; näidatakse, kui kasutatud on ka parameetrit "kõrgus" ; rahvaarv: [[#Arvutatavad parameetrid|Arvutuseks sobivas vormingus]] ; rahvaarvu seis: Aeg, mis seisuga rahvaarv on toodud ; rahvaarvu viide: <nowiki><ref></nowiki>-sildid ja midagi nende vahel ; keskus: Saare peaasula, kui on ; asendikaart: Mallile [[Mall:Asendikaart|Asendikaart]] vastava asendikaardi nimi, nt <code>Prantsusmaa</code> ; märgisuurus: Kasuta koos eelmise parameetriga, kui antud asendikaardil ja antud mõõtkava juures ei sobi asukohta näidata punktiga, aga sobiks näidata sõõri sees. Parameetri väärtus on sõõri laius pikslites (ühikuta), nt <code>40</code>. ; asendikaardi pilt: Muu asendikaart, nt <code>San Salvador in Bahamas (zoom).svg</code>. Kasutatav, kui pole määratud teist asendikaarti (parameeter "asendikaart"). == Arvutatavad parameetrid == Arvulised parameetrid (v.a saarte arv) peavad olema arvutuseks sobivas vormingus. Täisosa numbrid peavad olema rühmitamata ja väärtuse juurde ei tule kirjutada ühikut. Näiteks pindala väärtuseks kirjuta <code>10127,25</code>, mitte <s>10 127,25 km²</s>; pikkuseks <code>0,75</code>, mitte <s>750 m</s> ja rahvaarvuks <code>79855</code>, mitte <s>79 855 (2005)</s>. Artiklis näidatakse arvu ühiku ja tühikutega. Parameetri "pindala", "pikkus" või "laius" väärtuese järgi leitakse koordinaatide lingis ja artikli päises lahtiklapitaval kaardil kasutatav mõõtkavaväärtus. (Mõõtkava ei arvutata saarestiku jaoks ehk siis, kui on kasutatud parameetrit "saari".) Parameetrite "pindala" ja "rahvaarv" järgi leitakse elanike tihedus, mida näidatakse rahvaarvu juures. Elanike tihedust ei näidata, kui saar on asustamata või kui emb-kumb lähteparameetritest pole sobivas vormingus. __NOTOC__ <includeonly> [[Kategooria:Geograafia infokastid]] </includeonly> <templatedata> { "params": { "nimi": {}, "pilt": { "type": "wiki-file-name" }, "pildiallkiri": {}, "veekogu": {}, "saarestik": { "description": "saarestik, kuhu saar kuulub või saarestiku puhul suurem saarterühm, millesse saarestik kuulub" }, "laiuskoord": {}, "pikkuskoord": {}, "iso piirkond": {}, "saari": { "description": "saarestiku artiklis saarte arv" }, "pikkus": { "description": "saare suurim pikkus; kilomeetrites", "type": "number" }, "laius": { "description": "saare suurim laius; kilomeetrites", "type": "number" }, "pindala": { "description": "ruutkilomeetrites, ühikuta", "type": "number" }, "peasaar": { "description": "kui on, saarestiku artiklis" }, "pindala viide": {}, "rannajoone pikkus": { "description": "saare rannajoone pikkus; kilomeetrites", "type": "number" }, "kõrgus": { "description": "saare suurim kõrgus üle merepinna; meetrites", "type": "number" }, "kõrgeim koht": { "description": "mäe või muu positiivse pinnavormi nimi; näidatakse, kui kasutatud on ka parameetrit \"kõrgus\"" }, "rahvaarv": { "type": "number" }, "rahvaarvu seis": {}, "rahvaarvu viide": {}, "keskus": { "description": "kui on, saare peaasula" }, "asendikaart": {}, "märgisuurus": {}, "kaardi seletus": {}, "asendikaardi pilt": { "type": "wiki-file-name" } }, "format": "block", "description": "Infokast kasutamiseks saarte ja saarestike artiklites." } </templatedata> sytjvz9e5qmrrqw87ads2ykq9z9xdag Mari Raamot 0 214053 6174695 5946866 2022-08-07T06:37:53Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki [[File:Mari Raamot 1932.jpg|thumb|[[Naiskodukaitse]] esinaine Mari Raamot 1932. aastal]] {{allikad}} '''Mari Raamot''' (sünninimi '''Mari Tamm'''; 25. juuli ([[vkj]])/ [[6. august]] [[1872]] Kitse talu, [[Kuressaare vald (Tarvastu kihelkond)|Kuressaare vald]], [[Tarvastu kihelkond]], [[Viljandimaa]]<ref>EELK Tarvastu koguduse personaalraamat V, 1833-1873. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1288.1.275</ref> – [[12. märts]] [[1966]] [[New York]]) oli eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse liikumise alusepanijaid, [[Naiskodukaitse]] esinaine aastatel 1927–1936. ==Elulugu== Ta sündis vallas Kitse talu peremehe tütrena. Mari õppis [[Viljandi]]s [[Lilli Suburg]]i tütarlastekoolis, seejärel [[Königsberg]]is, hiljem ka [[Kiel]]is ja [[Leipzig]]is kodumajandust ning tegutses koduõpetajana [[Peterburi]]s ja [[Tuula kubermang]]us. Ta oli lühemat aega [[Põltsamaa]] lähedal Kaarlimõisas [[Eesti Aleksandrikool]]i õpetaja, rajas koos agronoomist ja poliitikust abikaasa [[Jaan Raamot]]iga [[Tartu]] lähedale [[Raadi vald]]a [[Sahkapuu talu|Sahkapuu tallu]] esimese Eesti [[Sahkapuu põllutöö- ja majapidamiskool|tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli]] ning juhatas seda kuni kooli sulgemiseni [[1918]]. aastal, valmistades ette 265 haritud noort perenaist. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Esimese Saksa okupatsiooni]] ajal 1918 ta vangistati. Hiljem oli [[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] Peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks [[Noorte Naiste Kristlik Ühing|Noorte Naiste Kristliku Ühingu]] asutajaid ja esinaine, [[Naiskodukaitse]] asutajaid ja esinaine 1927–1936, [[Kodutütred|kodutütarde]] liikumise asutajaid. [[1944]]. aasta septembris põgenes ta [[Kolmas Riik|Saksamaale]], kust asus edasi [[USA]]-sse. ==Teoseid== *"Minu mälestused". New York 1962 **"Minu mälestused I–II". Tartu 2009 **"Minu mälestused I–II". [[Eesti mälu]]. Tallinn 2010 ==Isiklikku== Tema õde oli laulja ja pedagoog [[Aino Tamm]], vend oli metsasarvemängija ja muusikategelane [[Jaan Tamm (muusikategelane)|Jaan Tamm]]. Ta abiellus aastal [[1899]] [[Peterburi]]s [[Jaan Raamot]]iga, nende poeg [[Ilmar Raamot]] oli agronoom ja poliitik. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=4212 TLÜAR väliseesti isikud] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-tegusad-raamotid Ajavaod. Tegusad Raamotid]. ERR, 2012 {{JÄRJESTA:Raamot, Mari}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Naiskodukaitse esinaised]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1966]] ami1s29hqv3p0oxge1jj6ie89jd933b 6174700 6174695 2022-08-07T06:46:35Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki [[File:Mari Raamot 1932.jpg|thumb|[[Naiskodukaitse]] esinaine Mari Raamot 1932. aastal]] {{allikad}} '''Mari Raamot''' (sünninimi '''Mari Tamm'''; 25. juuli ([[vkj]])/ [[6. august]] [[1872]] Kitse talu, [[Kuressaare vald (Tarvastu kihelkond)|Kuressaare vald]], [[Tarvastu kihelkond]], [[Viljandimaa]]<ref>EELK Tarvastu koguduse personaalraamat V, 1833-1873. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1288.1.275</ref> – [[12. märts]] [[1966]] [[New York]]) oli eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse liikumise alusepanijaid, [[Naiskodukaitse]] esinaine aastatel 1927–1936. ==Elulugu== Ta sündis vallas Kitse talu peremehe tütrena. Mari õppis [[Viljandi]]s [[Lilli Suburg]]i tütarlastekoolis, seejärel [[Königsberg]]is, hiljem ka [[Kiel]]is ja [[Leipzig]]is kodumajandust ning tegutses koduõpetajana [[Peterburi]]s ja [[Tuula kubermang]]us. Ta oli lühemat aega [[Põltsamaa]] lähedal Kaarlimõisas [[Eesti Aleksandrikool]]i õpetaja, rajas koos agronoomist ja poliitikust abikaasa [[Jaan Raamot]]iga [[Tartu]] lähedale [[Raadi vald]]a [[Sahkapuu talu|Sahkapuu tallu]] esimese Eesti [[Sahkapuu põllutöö- ja majapidamiskool|tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli]] ning juhatas seda kuni kooli sulgemiseni [[1918]]. aastal, valmistades ette 265 haritud noort perenaist. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Esimese Saksa okupatsiooni]] ajal 1918 ta vangistati. Hiljem oli [[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] Peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks [[Noorte Naiste Kristlik Ühing|Noorte Naiste Kristliku Ühingu]] asutajaid ja esinaine, [[Naiskodukaitse]] asutajaid ja esinaine 1927–1936, [[Kodutütred|kodutütarde]] liikumise asutajaid. [[1944]]. aasta septembris põgenes ta [[Kolmas Riik|Saksamaale]], kust asus edasi [[USA]]-sse. ==Teoseid== *"Minu mälestused". New York 1962 **"Minu mälestused I–II". Tartu 2009 **"Minu mälestused I–II". [[Eesti mälu]]. Tallinn 2010 ==Isiklikku== Tema õde oli laulja ja pedagoog [[Aino Tamm]], vend oli metsasarvemängija ja muusikategelane [[Jaan Tamm (muusikategelane)|Jaan Tamm]]. Ta abiellus aastal [[1899]] [[Peterburi]]s [[Jaan Raamot]]iga, nende poeg [[Ilmar Raamot]] oli agronoom ja poliitik. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=4212 TLÜAR väliseesti isikud] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-tegusad-raamotid Ajavaod. Tegusad Raamotid]. ERR, 2012 *Endel Kask. [http://kultuur.elu.ee/ke522_Tammed.htm "Tammede pere mälestuskivi avamine Kitsi talus"]. Kultuur ja Elu, 4/ 2015 *[Heili Reinart]. [https://naine.postimees.ee/4006021/mari-raamot-naine-kelleta-eesti-vabariik-poleks-see-mis-ta-on "Mari Raamot: naine, kelleta Eesti Vabariik poleks see, mis ta on"]. Postimees Naine, 7. veebruar 2017 {{JÄRJESTA:Raamot, Mari}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Naiskodukaitse esinaised]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1966]] 2de0n1hv900xokqkrqy4qr59m5duvqx 6174701 6174700 2022-08-07T06:46:59Z Castellum 9117 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[File:Mari Raamot 1932.jpg|thumb|[[Naiskodukaitse]] esinaine Mari Raamot 1932. aastal]] {{allikad}} '''Mari Raamot''' (sünninimi '''Mari Tamm'''; 25. juuli ([[vkj]])/ [[6. august]] [[1872]] Kitse talu, [[Kuressaare vald (Tarvastu kihelkond)|Kuressaare vald]], [[Tarvastu kihelkond]], [[Viljandimaa]]<ref>EELK Tarvastu koguduse personaalraamat V, 1833-1873. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1288.1.275</ref> – [[12. märts]] [[1966]] [[New York]]) oli eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse liikumise alusepanijaid, [[Naiskodukaitse]] esinaine aastatel 1927–1936. ==Elulugu== Ta sündis vallas Kitse talu peremehe tütrena. Mari õppis [[Viljandi]]s [[Lilli Suburg]]i tütarlastekoolis, seejärel [[Königsberg]]is, hiljem ka [[Kiel]]is ja [[Leipzig]]is kodumajandust ning tegutses koduõpetajana [[Peterburi]]s ja [[Tuula kubermang]]us. Ta oli lühemat aega [[Põltsamaa]] lähedal Kaarlimõisas [[Eesti Aleksandrikool]]i õpetaja, rajas koos agronoomist ja poliitikust abikaasa [[Jaan Raamot]]iga [[Tartu]] lähedale [[Raadi vald]]a [[Sahkapuu talu|Sahkapuu tallu]] esimese Eesti [[Sahkapuu põllutöö- ja majapidamiskool|tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli]] ning juhatas seda kuni kooli sulgemiseni [[1918]]. aastal, valmistades ette 265 haritud noort perenaist. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Esimese Saksa okupatsiooni]] ajal 1918 ta vangistati. Hiljem oli [[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] Peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks [[Noorte Naiste Kristlik Ühing|Noorte Naiste Kristliku Ühingu]] asutajaid ja esinaine, [[Naiskodukaitse]] asutajaid ja esinaine 1927–1936, [[Kodutütred|kodutütarde]] liikumise asutajaid. [[1944]]. aasta septembris põgenes ta [[Kolmas Riik|Saksamaale]], kust asus edasi [[USA]]-sse. ==Teoseid== *"Minu mälestused". New York 1962 **"Minu mälestused I–II". Tartu 2009 **"Minu mälestused I–II". [[Eesti mälu]]. Tallinn 2010 ==Isiklikku== Tema õde oli laulja ja pedagoog [[Aino Tamm]], vend oli metsasarvemängija ja muusikategelane [[Jaan Tamm (muusikategelane)|Jaan Tamm]]. Ta abiellus aastal [[1899]] [[Peterburi]]s [[Jaan Raamot]]iga, nende poeg [[Ilmar Raamot]] oli agronoom ja poliitik. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=4212 TLÜAR väliseesti isikud] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-tegusad-raamotid Ajavaod. Tegusad Raamotid]. ERR, 2012 *Endel Kask. [http://kultuur.elu.ee/ke522_Tammed.htm "Tammede pere mälestuskivi avamine Kitsi talus"]. Kultuur ja Elu, 4/ 2015 *[[Heili Reinart]]. [https://naine.postimees.ee/4006021/mari-raamot-naine-kelleta-eesti-vabariik-poleks-see-mis-ta-on "Mari Raamot: naine, kelleta Eesti Vabariik poleks see, mis ta on"]. Postimees Naine, 7. veebruar 2017 {{JÄRJESTA:Raamot, Mari}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Naiskodukaitse esinaised]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1966]] bi4nuwt81yne0ixeztx1tt2cibsabzi Forselius 0 241260 6174851 6174333 2022-08-07T11:06:35Z Raamaturott 56450 Lehekülg asendatud tekstiga '{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2012}} '''Forselius''' (< ''[[Forssell]], [[Forsell]]'') on [[perekonnanimi]]. ==Nime kandjaid== * [[Bengt Gottfried Forselius]] * [[Johann Haquinus Forselius]] [[Kategooria:Perekonnanimed]]' wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2012}} '''Forselius''' (< ''[[Forssell]], [[Forsell]]'') on [[perekonnanimi]]. ==Nime kandjaid== * [[Bengt Gottfried Forselius]] * [[Johann Haquinus Forselius]] [[Kategooria:Perekonnanimed]] fz6o92bz1bdhph8em4i238v9cok20x9 Meshethi türklased 0 246539 6174527 5821473 2022-08-06T16:27:16Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Meskheti türklased]] pealkirja [[Meshethi türklased]] alla wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fictitious flag of Meskhetian Turks 1.svg|pisi|Meskheti türklaste lipp]] [[Pilt:SamtskheJavakhetiLocationinGeorgia.svg|pisi|Ajalooline [[Ahhaltsihhe|Meskhetin]] piirkond kuulub praegu Gruusia [[Samtshe-Džavahhethi]]n haldusüksuse]] '''Meskheti türklased''' ([[türgi keel]]es Ahıska Türkleri; [[gruusia keel]]es თურქი მესხები) on [[Gruusia]]st, [[Türgi]]ga piirnevast [[Meskheti]] piirkonnast (praegune [[Samtshe-Džavahhethi]]) pärinev türgi keelt (ida-anatoolia dialekti) kõnelev rahvusrühm, kes 1944. deporteeriti ja asustati [[Kasahstan]]i, [[Kõrgõzstan]]i ja [[Usbekistan]]i. Tänapäeval on Meskheti türklased üle endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] laiali pillutatud. Meskheti türklased on valdavalt [[sunniidid]], [[šiiidid]] on vähemus. Nõukogude Liidu usuvastane poliitika on nende kinnipidamist usutavadest nõrgestanud. Meskheti türklaste koguarvuks on hinnatud 350 000 – 425 000<ref>[http://www.ecmi.de/uploads/tx_lfpubdb/ECMI_AR_2011.pdf The European Centre for Minority Issues Annual Report 2011] (Release Date: 10-05-2012)</ref>. Nende põhilised elukohariigid on [[Aserbaidžaan]] (38 000<ref>[http://www.azstat.org/statinfo/demoqraphic/en/AP_/1_5.xls Censuses of Republic of Azerbaijan 1979, 1989, 1999, 2009 The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan]</ref>), Gruusia (kuni 1000), [[Kasahstan]] (umbes 150 000), [[Kõrgõzstan]] (u 50 000), [[Venemaa]] (70 000 kuni 90 000), Türgi (u 40 000), [[Ukraina]] (u 10 000), Usbekistan (u 15 000) ja [[USA]] (u 9000).<ref name="mturks">[http://www.culturalorientation.net/content/download/1341/7837/version/2/file/Meskhetian+Turks.pdf Meskhetian Turks] An Introduction to their History, Culture and Resettlement Experiences</ref> Meskheti türklaste etniline päritolu on vaidluse all. Neid on peetud [[türklased|türklasteks]] ja islamiusku läinud [[grusiinid]]eks. Gruusia päritolu rõhutajad kasutavad selle etnilise grupi kohta nimetust ''Meskhi'', Türgi oma rõhutajad nimetust ''Ahıska'' türklased ([[Ahhaltsihhe]] linna järgi).<ref name="mturks"/> Nimetus ''Meskheti türklased'' ilmus kasutusele 1960. aastate lõpus ja jõudis Nõukogude ametnike kaudu laiemasse pruuki [[1989]]. aastal Usbekistanis aset leidnud [[pogromm]]ide järel. Varem on kasutatud ka selliseid nimetusi nagu Meskheti muslimid, Gruusia muslimid ja Nõukogude türklased.<ref name="mturks"/> Väidetavasti aitas Meskheti türklaste ühise etnilise identiteedi kujundada deporteerimine kodumaalt, koos tavaga sõlmida abielusid etnilise grupi siseselt ning elada küüditatutenagi tihedalt koos lähisugulaste ja endiste külanaabritega Meskhetist.<ref name="mturks"/> Rahvusvahelised pingutused Meskheti türklaste repatrieerimiseks pole vilja kandnud. Gruusia võimud on soovimatust neid tagasi võtta põhjendanud muuhulgas väitega, et see on võimatu kuni pole toime tuldud [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] konfliktide põgenike probleemidega ning avaldanud kartust, et meskhide naasmine toob kaasa kokkupõrked piirkonna [[armeenlased|armeenlastest]] asukatega. Suurem osa Gruusia poliitikutest on Meskheti türklaste repatrieerimisele avalikult vastu.<ref name="mturks"/> == Ajalugu == Meskheti ala langes [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] kätte 16. sajandil. Türklased valitsesid Meskhetit kuni 1829. aastani, mil Venemaa selle koos [[Kars]]i ja [[Ardahan]]i piirkondadega vallutas. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus, 1918. aasta mais, kuulutas Gruusia end iseseisvaks ja viis oma väed Meskheti alale. Meskheti muslimid püüdsid aga saavutada taasühinemist laguneva Osmanite riigiga. Aasta lõpus okupeerisid Osmanite väed Meskheti, puhkesid kokkupõrked muslimite ja kristlaste vahel.<ref name="mturks"/> 1921. aastal hõivasid Gruusia Nõukogude väed. [[Karsi rahuleping]]uga läks Meskheti piirkonna põhjaosa Nõukogude Liidule, Karsi ja Ardahani piirkond aga [[Atatürk|Atatürgi]] Türgile.<ref name="mturks"/> Järgnenud kahe aastakümne jooksul muutsid Nõukogude võimud korduvalt oma vaateid Meskheti türklaste etnilise kuuluvuse osas, lugedes nad esmalt türgikeelseteks grusiinideks. 1926. kuni 1935. aastani käsitleti Meskheti muslimeid, nagu muidki piirkonna turgi rahvaid, türklastena. 1935. aastal otsustasid võimud, et tegemist on [[aserid|aseritega]]. Sellest tulenevalt võeti 1939. aasta rahvaloendusel märkimisväärne osa varem türklasteks loetud elanikest arvele aseritena.<ref name="mturks"/> 1944. aastal Meskheti türklased deporteeriti. Deporteerimise aluseks oli 1944. aasta lõpul [[Lavrenti Beria]] poolt välja antud korraldus, mis kuulutas Meskheti türklased ja väiksemad rühmad samas piirkonnas "ebausaldusväärseks" elanikkonnaks, mis kuulus küüditamisele Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Neilt võeti pea kõik kodanikuõigused. 15.–17. novembril sunniti 100 000 piirkonna muslimit sunniviisiliselt loomavagunitesse, mis asusid teele Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani. Küüditatute vara konfiskeeriti. Teekonnal surid paljud [[tüüfus]]esse, kohalejõudnutest külma ja nälja kätte. Nelja aasta jooksul suri kuni viiendik küüditatuist.<ref name="mturks"/> 1956. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] Meskheti türklastele tagasi mitmed neilt võetud õigused. Kui muudel deporteeritud rahvastel ([[tšetšeenid]], [[ingušid]]) lubati naasta oma päritolualadele [[Kaukaasia]]s, siis Meskheti türklasi ei rehabiliteeritud ja neil ei lubatud tagasi pöörduda Gruusia lõunapiirkonda, mis oli vahepeal muutunud geopoliitiliselt oluliseks alaks, kus Nõukogude Liit piirnes [[NATO]] liikmesriigiga.<ref name="mturks"/> 1989. aasta juunis korraldasid [[usbekid]] [[Fergana org|Fergana oru]] Usbekistanile kuuluvatel aladel pogrommi, milles hukkus umbes sada Meskheti türklast. Nõukogude Liidu armee evakueeris umbes 17 000 Meskheti türklast Venemaale, misjärel veel 70 000 Usbekistani muudes osades elavat Meskheti türklast omal käel erinevatesse Nõukogude Liidu piirkondadesse pages.<ref name="mturks"/> Usbekistanist [[Krasnodar]]i piirkonda asunud Meskheti türklasi tabas aga ränk tagakiusamine [[kasakad|kasakate]] ja kohalike võimude poolt. Sellest ajendatult algas 2004. aastal nende ümberasustamine USAsse ja 2006. aastaks oli piirkonnast ümberasunuid umbes 9000.<ref name="mturks"/> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Turgi maailm]] 55pi3clq5ymkfrr2r8kx0l3z2htq4d4 6174531 6174527 2022-08-06T16:28:08Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fictitious flag of Meskhetian Turks 1.svg|pisi|Meshethi türklaste lipp]] [[Pilt:SamtskheJavakhetiLocationinGeorgia.svg|pisi|Ajalooline [[Meshethi]] piirkond kuulub praegu Gruusia [[Samtshe-Džavahhethi]] haldusüksusesse]] '''Meskheti türklased''' ([[türgi keel]]es Ahıska Türkleri; [[gruusia keel]]es თურქი მესხები) on [[Gruusia]]st, [[Türgi]]ga piirnevast [[Meskheti]] piirkonnast (praegune [[Samtshe-Džavahhethi]]) pärinev türgi keelt (ida-anatoolia dialekti) kõnelev rahvusrühm, kes 1944. deporteeriti ja asustati [[Kasahstan]]i, [[Kõrgõzstan]]i ja [[Usbekistan]]i. Tänapäeval on Meskheti türklased üle endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] laiali pillutatud. Meskheti türklased on valdavalt [[sunniidid]], [[šiiidid]] on vähemus. Nõukogude Liidu usuvastane poliitika on nende kinnipidamist usutavadest nõrgestanud. Meskheti türklaste koguarvuks on hinnatud 350 000 – 425 000<ref>[http://www.ecmi.de/uploads/tx_lfpubdb/ECMI_AR_2011.pdf The European Centre for Minority Issues Annual Report 2011] (Release Date: 10-05-2012)</ref>. Nende põhilised elukohariigid on [[Aserbaidžaan]] (38 000<ref>[http://www.azstat.org/statinfo/demoqraphic/en/AP_/1_5.xls Censuses of Republic of Azerbaijan 1979, 1989, 1999, 2009 The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan]</ref>), Gruusia (kuni 1000), [[Kasahstan]] (umbes 150 000), [[Kõrgõzstan]] (u 50 000), [[Venemaa]] (70 000 kuni 90 000), Türgi (u 40 000), [[Ukraina]] (u 10 000), Usbekistan (u 15 000) ja [[USA]] (u 9000).<ref name="mturks">[http://www.culturalorientation.net/content/download/1341/7837/version/2/file/Meskhetian+Turks.pdf Meskhetian Turks] An Introduction to their History, Culture and Resettlement Experiences</ref> Meskheti türklaste etniline päritolu on vaidluse all. Neid on peetud [[türklased|türklasteks]] ja islamiusku läinud [[grusiinid]]eks. Gruusia päritolu rõhutajad kasutavad selle etnilise grupi kohta nimetust ''Meskhi'', Türgi oma rõhutajad nimetust ''Ahıska'' türklased ([[Ahhaltsihhe]] linna järgi).<ref name="mturks"/> Nimetus ''Meskheti türklased'' ilmus kasutusele 1960. aastate lõpus ja jõudis Nõukogude ametnike kaudu laiemasse pruuki [[1989]]. aastal Usbekistanis aset leidnud [[pogromm]]ide järel. Varem on kasutatud ka selliseid nimetusi nagu Meskheti muslimid, Gruusia muslimid ja Nõukogude türklased.<ref name="mturks"/> Väidetavasti aitas Meskheti türklaste ühise etnilise identiteedi kujundada deporteerimine kodumaalt, koos tavaga sõlmida abielusid etnilise grupi siseselt ning elada küüditatutenagi tihedalt koos lähisugulaste ja endiste külanaabritega Meskhetist.<ref name="mturks"/> Rahvusvahelised pingutused Meskheti türklaste repatrieerimiseks pole vilja kandnud. Gruusia võimud on soovimatust neid tagasi võtta põhjendanud muuhulgas väitega, et see on võimatu kuni pole toime tuldud [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] konfliktide põgenike probleemidega ning avaldanud kartust, et meskhide naasmine toob kaasa kokkupõrked piirkonna [[armeenlased|armeenlastest]] asukatega. Suurem osa Gruusia poliitikutest on Meskheti türklaste repatrieerimisele avalikult vastu.<ref name="mturks"/> == Ajalugu == Meskheti ala langes [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] kätte 16. sajandil. Türklased valitsesid Meskhetit kuni 1829. aastani, mil Venemaa selle koos [[Kars]]i ja [[Ardahan]]i piirkondadega vallutas. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus, 1918. aasta mais, kuulutas Gruusia end iseseisvaks ja viis oma väed Meskheti alale. Meskheti muslimid püüdsid aga saavutada taasühinemist laguneva Osmanite riigiga. Aasta lõpus okupeerisid Osmanite väed Meskheti, puhkesid kokkupõrked muslimite ja kristlaste vahel.<ref name="mturks"/> 1921. aastal hõivasid Gruusia Nõukogude väed. [[Karsi rahuleping]]uga läks Meskheti piirkonna põhjaosa Nõukogude Liidule, Karsi ja Ardahani piirkond aga [[Atatürk|Atatürgi]] Türgile.<ref name="mturks"/> Järgnenud kahe aastakümne jooksul muutsid Nõukogude võimud korduvalt oma vaateid Meskheti türklaste etnilise kuuluvuse osas, lugedes nad esmalt türgikeelseteks grusiinideks. 1926. kuni 1935. aastani käsitleti Meskheti muslimeid, nagu muidki piirkonna turgi rahvaid, türklastena. 1935. aastal otsustasid võimud, et tegemist on [[aserid|aseritega]]. Sellest tulenevalt võeti 1939. aasta rahvaloendusel märkimisväärne osa varem türklasteks loetud elanikest arvele aseritena.<ref name="mturks"/> 1944. aastal Meskheti türklased deporteeriti. Deporteerimise aluseks oli 1944. aasta lõpul [[Lavrenti Beria]] poolt välja antud korraldus, mis kuulutas Meskheti türklased ja väiksemad rühmad samas piirkonnas "ebausaldusväärseks" elanikkonnaks, mis kuulus küüditamisele Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Neilt võeti pea kõik kodanikuõigused. 15.–17. novembril sunniti 100 000 piirkonna muslimit sunniviisiliselt loomavagunitesse, mis asusid teele Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani. Küüditatute vara konfiskeeriti. Teekonnal surid paljud [[tüüfus]]esse, kohalejõudnutest külma ja nälja kätte. Nelja aasta jooksul suri kuni viiendik küüditatuist.<ref name="mturks"/> 1956. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] Meskheti türklastele tagasi mitmed neilt võetud õigused. Kui muudel deporteeritud rahvastel ([[tšetšeenid]], [[ingušid]]) lubati naasta oma päritolualadele [[Kaukaasia]]s, siis Meskheti türklasi ei rehabiliteeritud ja neil ei lubatud tagasi pöörduda Gruusia lõunapiirkonda, mis oli vahepeal muutunud geopoliitiliselt oluliseks alaks, kus Nõukogude Liit piirnes [[NATO]] liikmesriigiga.<ref name="mturks"/> 1989. aasta juunis korraldasid [[usbekid]] [[Fergana org|Fergana oru]] Usbekistanile kuuluvatel aladel pogrommi, milles hukkus umbes sada Meskheti türklast. Nõukogude Liidu armee evakueeris umbes 17 000 Meskheti türklast Venemaale, misjärel veel 70 000 Usbekistani muudes osades elavat Meskheti türklast omal käel erinevatesse Nõukogude Liidu piirkondadesse pages.<ref name="mturks"/> Usbekistanist [[Krasnodar]]i piirkonda asunud Meskheti türklasi tabas aga ränk tagakiusamine [[kasakad|kasakate]] ja kohalike võimude poolt. Sellest ajendatult algas 2004. aastal nende ümberasustamine USAsse ja 2006. aastaks oli piirkonnast ümberasunuid umbes 9000.<ref name="mturks"/> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Turgi maailm]] 6uqgpuabru1j8yii1gyqe3kgzflh5f6 6174546 6174531 2022-08-06T16:39:56Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fictitious flag of Meskhetian Turks 1.svg|pisi|Meshethi türklaste lipp]] [[Pilt:SamtskheJavakhetiLocationinGeorgia.svg|pisi|Ajalooline [[Meshethi]] piirkond kuulub praegu Gruusia haldusüksusesse [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonda]] '''Meshethi türklased''' ([[türgi keel]]es Ahıska Türkleri; [[gruusia keel]]es თურქი მესხები) on [[Gruusia]]st, [[Türgi]]ga piirnevast [[Meshethi]] piirkonnast (praegune [[Samtshe-Džavahhethi]]) pärinev [[türgi keel]]t ([[ida-Anatoolia murre]]t) kõnelev rahvusrühm, kes 1944. deporteeriti ja asustati [[Kasahstan]]i, [[Kõrgõzstan]]i ja [[Usbekistan]]i. Tänapäeval on Meshethi türklased üle endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ala laiali pillutatud. Meshethi türklased on valdavalt [[sunniidid]], [[šiiidid]] on vähemus. Nõukogude Liidu usuvastane poliitika on nende kinnipidamist usutavadest nõrgestanud. Meshethi türklaste koguarvuks on hinnatud 350 000 – 425 000<ref>[http://www.ecmi.de/uploads/tx_lfpubdb/ECMI_AR_2011.pdf The European Centre for Minority Issues Annual Report 2011] (Release Date: 10-05-2012)</ref>. Nende põhilised elukohariigid on [[Aserbaidžaan]] (38 000<ref>[http://www.azstat.org/statinfo/demoqraphic/en/AP_/1_5.xls Censuses of Republic of Azerbaijan 1979, 1989, 1999, 2009 The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan]</ref>), Gruusia (kuni 1000), [[Kasahstan]] (umbes 150 000), [[Kõrgõzstan]] (umbes 50 000), [[Venemaa]] (70 000 kuni 90 000), Türgi (umbes 40 000), [[Ukraina]] (umbes 10 000), Usbekistan (umbes 15 000) ja [[USA]] (u 9000).<ref name="mturks">[http://www.culturalorientation.net/content/download/1341/7837/version/2/file/Meskhetian+Turks.pdf Meskhetian Turks] An Introduction to their History, Culture and Resettlement Experiences</ref> Meshethi türklaste etniline päritolu on vaidluse all. Neid on peetud [[türklased|türklasteks]] ja islamiusku läinud [[grusiinid]]eks. Gruusia päritolu pooldajad kasutavad selle rahvusrühma kohta nimetust ''Meshi'', türgi päritolu pooldajad nimetust ''Ahıska türklased'' ([[Ahhaltsihhe]] linna järgi).<ref name="mturks"/> Nimetus "Meshethi türklased" tuli kasutusele 1960. aastate lõpus ja jõudis Nõukogude ametnike kaudu laiemasse pruuki [[1989]]. aastal Usbekistanis aset leidnud [[pogromm]]ide järel. Varem on neid nimetatud ka Meshethi muslimiteks, Gruusia muslimiteks ja Nõukogude türklasteks.<ref name="mturks"/> Väidetavasti aitas Meshethi türklaste ühise etnilise identiteedi kujundada deporteerimine kodumaalt koos tavaga sõlmida abielusid rahvusrühma sees ning elada küüditatutenagi tihedalt koos lähisugulaste ja endiste külanaabritega Meshethist.<ref name="mturks"/> Rahvusvahelised pingutused Meskheti türklaste repatrieerimiseks pole vilja kandnud. Gruusia võimud on soovimatust neid tagasi võtta põhjendanud muu hulgas väitega, et see on võimatu, kuni pole toime tuldud [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] konflikti põgenike probleemidega ning avaldanud kartust, et meshide naasmine toob kaasa kokkupõrked piirkonna [[armeenlased|armeenlastest]] asukatega. Suurem osa Gruusia poliitikutest on Meskheti türklaste repatrieerimisele avalikult vastu.<ref name="mturks"/> == Ajalugu == Meshethi ala langes [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] kätte 16. sajandil. Türklased valitsesid Meshethit kuni 1829. aastani, mil Venemaa selle koos [[Kars]]i ja [[Ardahan]]i piirkonnaga vallutas. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus, 1918. aasta mais, kuulutas Gruusia end iseseisvaks ja viis oma väed Meshethi alale. Meshethi muslimid püüdsid aga saavutada taasühinemist laguneva Osmanite riigiga. Aasta lõpus okupeerisid Osmanite väed Meshethi, puhkesid kokkupõrked muslimite ja kristlaste vahel.<ref name="mturks"/> 1921. aastal hõivasid Gruusia Nõukogude väed. [[Karsi rahuleping]]uga läks Meshethi piirkonna põhjaosa Nõukogude Liidule, Karsi ja Ardahani piirkond aga [[Atatürk|Atatürgi]] Türgile.<ref name="mturks"/> Järgnenud kahe aastakümne jooksul muutsid Nõukogude võimud korduvalt oma vaateid Meshethi türklaste etnilise kuuluvuse kohta, lugedes nad esmalt türgikeelseteks grusiinideks. 1926. kuni 1935. aastani käsitleti Meshethi muslimeid, nagu muidki piirkonna turgikeelseid rahvaid, türklastena. 1935. aastal otsustasid võimud, et tegu on [[aserid|aseritega]]. Sellest tulenevalt võeti 1939. aasta rahvaloendusel märkimisväärne osa varem türklasteks loetud elanikest arvele aseritena.<ref name="mturks"/> 1944. aastal Meshethi türklased deporteeriti. Deporteerimise aluseks oli 1944. aasta lõpul [[Lavrenti Beria]] poolt välja antud korraldus, mis kuulutas Meshethi türklased ja väiksemad rühmad samas piirkonnas "ebausaldusväärseks" elanikkonnaks, mis kuulus küüditamisele Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Neilt võeti peaaegu kõik kodanikuõigused. 15.–17. novembril viidi 100 000 piirkonna muslimit loomavagunitesse, mis asusid teele Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani. Küüditatute vara konfiskeeriti. Teekonnal surid paljud [[tüüfus]]esse, paljud kohalejõudnud külma ja nälja kätte. Nelja aasta jooksul suri kuni viiendik küüditatuist.<ref name="mturks"/> 1956. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] Meshethi türklastele tagasi mitmed neilt võetud õigused. Kui muudel deporteeritud rahvastel ([[tšetšeenid]], [[ingušid]]) lubati naasta oma päritolualadele [[Kaukaasia]]s, siis Meskheti türklasi ei rehabiliteeritud ja neil ei lubatud tagasi pöörduda Gruusia lõunapiirkonda, mis oli vahepeal muutunud geopoliitiliselt oluliseks alaks, kus Nõukogude Liit piirnes [[NATO]] liikmesriigiga.<ref name="mturks"/> 1989. aasta juunis korraldasid [[usbekid]] [[Fergana org|Fergana oru]] Usbekistanile kuuluvatel aladel pogrommi, milles hukkus umbes sada Meshethi türklast. Nõukogude Liidu armee evakueeris umbes 17 000 Meshethi türklast Venemaale, misjärel veel 70 000 Usbekistani muudes osades elavat Meshethi türklast pages omal käel mitmesse Nõukogude Liidu piirkonda.<ref name="mturks"/> Usbekistanist [[Krasnodar]]i piirkonda asunud Meshethi türklasi tabas ränk tagakiusamine [[kasakad|kasakate]] ja kohalike võimude poolt. Sellest ajendatuna algas 2004. aastal nende ümberasumine USAsse ja 2006. aastaks oli piirkonnast ümberasunuid umbes 9000.<ref name="mturks"/> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Turgi maailm]] f4biowjnqibkls5za6u78ail0f09h9x 6174547 6174546 2022-08-06T16:40:50Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fictitious flag of Meskhetian Turks 1.svg|pisi|Meshethi türklaste lipp]] [[Pilt:SamtskheJavakhetiLocationinGeorgia.svg|pisi|Ajalooline [[Meshethi]] piirkond kuulub praegu Gruusia haldusüksusesse [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonda]] '''Meshethi türklased''' ([[türgi keel]]es Ahıska Türkleri; [[gruusia keel]]es მესხეთელი თურქები, თურქი მესხები) on [[Gruusia]]st, [[Türgi]]ga piirnevast [[Meshethi]] piirkonnast (praegune [[Samtshe-Džavahhethi]]) pärinev [[türgi keel]]t ([[ida-Anatoolia murre]]t) kõnelev rahvusrühm, kes 1944. deporteeriti ja asustati [[Kasahstan]]i, [[Kõrgõzstan]]i ja [[Usbekistan]]i. Tänapäeval on Meshethi türklased üle endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ala laiali pillutatud. Meshethi türklased on valdavalt [[sunniidid]], [[šiiidid]] on vähemus. Nõukogude Liidu usuvastane poliitika on nende kinnipidamist usutavadest nõrgestanud. Meshethi türklaste koguarvuks on hinnatud 350 000 – 425 000<ref>[http://www.ecmi.de/uploads/tx_lfpubdb/ECMI_AR_2011.pdf The European Centre for Minority Issues Annual Report 2011] (Release Date: 10-05-2012)</ref>. Nende põhilised elukohariigid on [[Aserbaidžaan]] (38 000<ref>[http://www.azstat.org/statinfo/demoqraphic/en/AP_/1_5.xls Censuses of Republic of Azerbaijan 1979, 1989, 1999, 2009 The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan]</ref>), Gruusia (kuni 1000), [[Kasahstan]] (umbes 150 000), [[Kõrgõzstan]] (umbes 50 000), [[Venemaa]] (70 000 kuni 90 000), Türgi (umbes 40 000), [[Ukraina]] (umbes 10 000), Usbekistan (umbes 15 000) ja [[USA]] (u 9000).<ref name="mturks">[http://www.culturalorientation.net/content/download/1341/7837/version/2/file/Meskhetian+Turks.pdf Meskhetian Turks] An Introduction to their History, Culture and Resettlement Experiences</ref> Meshethi türklaste etniline päritolu on vaidluse all. Neid on peetud [[türklased|türklasteks]] ja islamiusku läinud [[grusiinid]]eks. Gruusia päritolu pooldajad kasutavad selle rahvusrühma kohta nimetust ''Meshi'', türgi päritolu pooldajad nimetust ''Ahıska türklased'' ([[Ahhaltsihhe]] linna järgi).<ref name="mturks"/> Nimetus "Meshethi türklased" tuli kasutusele 1960. aastate lõpus ja jõudis Nõukogude ametnike kaudu laiemasse pruuki [[1989]]. aastal Usbekistanis aset leidnud [[pogromm]]ide järel. Varem on neid nimetatud ka Meshethi muslimiteks, Gruusia muslimiteks ja Nõukogude türklasteks.<ref name="mturks"/> Väidetavasti aitas Meshethi türklaste ühise etnilise identiteedi kujundada deporteerimine kodumaalt koos tavaga sõlmida abielusid rahvusrühma sees ning elada küüditatutenagi tihedalt koos lähisugulaste ja endiste külanaabritega Meshethist.<ref name="mturks"/> Rahvusvahelised pingutused Meskheti türklaste repatrieerimiseks pole vilja kandnud. Gruusia võimud on soovimatust neid tagasi võtta põhjendanud muu hulgas väitega, et see on võimatu, kuni pole toime tuldud [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] konflikti põgenike probleemidega ning avaldanud kartust, et meshide naasmine toob kaasa kokkupõrked piirkonna [[armeenlased|armeenlastest]] asukatega. Suurem osa Gruusia poliitikutest on Meskheti türklaste repatrieerimisele avalikult vastu.<ref name="mturks"/> == Ajalugu == Meshethi ala langes [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] kätte 16. sajandil. Türklased valitsesid Meshethit kuni 1829. aastani, mil Venemaa selle koos [[Kars]]i ja [[Ardahan]]i piirkonnaga vallutas. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus, 1918. aasta mais, kuulutas Gruusia end iseseisvaks ja viis oma väed Meshethi alale. Meshethi muslimid püüdsid aga saavutada taasühinemist laguneva Osmanite riigiga. Aasta lõpus okupeerisid Osmanite väed Meshethi, puhkesid kokkupõrked muslimite ja kristlaste vahel.<ref name="mturks"/> 1921. aastal hõivasid Gruusia Nõukogude väed. [[Karsi rahuleping]]uga läks Meshethi piirkonna põhjaosa Nõukogude Liidule, Karsi ja Ardahani piirkond aga [[Atatürk|Atatürgi]] Türgile.<ref name="mturks"/> Järgnenud kahe aastakümne jooksul muutsid Nõukogude võimud korduvalt oma vaateid Meshethi türklaste etnilise kuuluvuse kohta, lugedes nad esmalt türgikeelseteks grusiinideks. 1926. kuni 1935. aastani käsitleti Meshethi muslimeid, nagu muidki piirkonna turgikeelseid rahvaid, türklastena. 1935. aastal otsustasid võimud, et tegu on [[aserid|aseritega]]. Sellest tulenevalt võeti 1939. aasta rahvaloendusel märkimisväärne osa varem türklasteks loetud elanikest arvele aseritena.<ref name="mturks"/> 1944. aastal Meshethi türklased deporteeriti. Deporteerimise aluseks oli 1944. aasta lõpul [[Lavrenti Beria]] poolt välja antud korraldus, mis kuulutas Meshethi türklased ja väiksemad rühmad samas piirkonnas "ebausaldusväärseks" elanikkonnaks, mis kuulus küüditamisele Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Neilt võeti peaaegu kõik kodanikuõigused. 15.–17. novembril viidi 100 000 piirkonna muslimit loomavagunitesse, mis asusid teele Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani. Küüditatute vara konfiskeeriti. Teekonnal surid paljud [[tüüfus]]esse, paljud kohalejõudnud külma ja nälja kätte. Nelja aasta jooksul suri kuni viiendik küüditatuist.<ref name="mturks"/> 1956. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] Meshethi türklastele tagasi mitmed neilt võetud õigused. Kui muudel deporteeritud rahvastel ([[tšetšeenid]], [[ingušid]]) lubati naasta oma päritolualadele [[Kaukaasia]]s, siis Meskheti türklasi ei rehabiliteeritud ja neil ei lubatud tagasi pöörduda Gruusia lõunapiirkonda, mis oli vahepeal muutunud geopoliitiliselt oluliseks alaks, kus Nõukogude Liit piirnes [[NATO]] liikmesriigiga.<ref name="mturks"/> 1989. aasta juunis korraldasid [[usbekid]] [[Fergana org|Fergana oru]] Usbekistanile kuuluvatel aladel pogrommi, milles hukkus umbes sada Meshethi türklast. Nõukogude Liidu armee evakueeris umbes 17 000 Meshethi türklast Venemaale, misjärel veel 70 000 Usbekistani muudes osades elavat Meshethi türklast pages omal käel mitmesse Nõukogude Liidu piirkonda.<ref name="mturks"/> Usbekistanist [[Krasnodar]]i piirkonda asunud Meshethi türklasi tabas ränk tagakiusamine [[kasakad|kasakate]] ja kohalike võimude poolt. Sellest ajendatuna algas 2004. aastal nende ümberasumine USAsse ja 2006. aastaks oli piirkonnast ümberasunuid umbes 9000.<ref name="mturks"/> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Turgi maailm]] squxm38n4yplr0e6ps3gtep8heccuzp 6174707 6174547 2022-08-07T07:03:53Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fictitious flag of Meskhetian Turks 1.svg|pisi|Meshethi türklaste lipp]] [[Pilt:SamtskheJavakhetiLocationinGeorgia.svg|pisi|Ajalooline [[Meshethi]] piirkond kuulub praegu Gruusia haldusüksusesse [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonda]] '''Meshethi türklased''' ([[türgi keel]]es Ahıska Türkleri; [[gruusia keel]]es მესხეთელი თურქები, თურქი მესხები) on [[Gruusia]]st, [[Türgi]]ga piirnevast [[Meshethi]] piirkonnast (praegune [[Samtshe-Džavahhethi]]) pärinev [[türgi keel]]t ([[ida-Anatoolia murre]]t) kõnelev rahvusrühm, kes 1944. deporteeriti ja asustati [[Kasahstan]]i, [[Kõrgõzstan]]i ja [[Usbekistan]]i. Tänapäeval on Meshethi türklased üle endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ala laiali pillutatud. Meshethi türklased on valdavalt [[sunniidid]], [[šiiidid]] on vähemus. Nõukogude Liidu usuvastane poliitika on nende kinnipidamist usutavadest nõrgestanud. Meshethi türklaste koguarvuks on hinnatud 350 000 – 425 000<ref>[http://www.ecmi.de/uploads/tx_lfpubdb/ECMI_AR_2011.pdf The European Centre for Minority Issues Annual Report 2011] (Release Date: 10-05-2012)</ref>. Nende põhilised elukohariigid on [[Aserbaidžaan]] (38 000<ref>[http://www.azstat.org/statinfo/demoqraphic/en/AP_/1_5.xls Censuses of Republic of Azerbaijan 1979, 1989, 1999, 2009 The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan]</ref>), Gruusia (kuni 1000), [[Kasahstan]] (umbes 150 000), [[Kõrgõzstan]] (umbes 50 000), [[Venemaa]] (70 000 kuni 90 000), Türgi (umbes 40 000), [[Ukraina]] (umbes 10 000), Usbekistan (umbes 15 000) ja [[USA]] (u 9000).<ref name="mturks">[http://www.culturalorientation.net/content/download/1341/7837/version/2/file/Meskhetian+Turks.pdf Meskhetian Turks] An Introduction to their History, Culture and Resettlement Experiences</ref> Meshethi türklaste etniline päritolu on vaidluse all. Neid on peetud [[türklased|türklasteks]] ja islamiusku läinud [[grusiinid]]eks. Gruusia päritolu pooldajad kasutavad selle rahvusrühma kohta nimetust ''Meshi'', türgi päritolu pooldajad nimetust ''Ahıska türklased'' ([[Ahhaltsihhe]] linna järgi).<ref name="mturks"/> Nimetus "Meshethi türklased" tuli kasutusele 1960. aastate lõpus ja jõudis Nõukogude ametnike kaudu laiemasse pruuki [[1989]]. aastal Usbekistanis aset leidnud [[pogromm]]ide järel. Varem on neid nimetatud ka Meshethi muslimiteks, Gruusia muslimiteks ja Nõukogude türklasteks.<ref name="mturks"/> Väidetavasti aitas Meshethi türklaste ühise etnilise identiteedi kujundada deporteerimine kodumaalt koos tavaga sõlmida abielusid rahvusrühma sees ning elada küüditatutenagi tihedalt koos lähisugulaste ja endiste külanaabritega Meshethist.<ref name="mturks"/> Rahvusvahelised pingutused Meshethi türklaste repatrieerimiseks pole vilja kandnud. Gruusia võimud on soovimatust neid tagasi võtta põhjendanud muu hulgas väitega, et see on võimatu, kuni pole toime tuldud [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] konflikti põgenike probleemidega ning avaldanud kartust, et meshide naasmine toob kaasa kokkupõrked piirkonna [[armeenlased|armeenlastest]] asukatega. Suurem osa Gruusia poliitikutest on Meshethi türklaste repatrieerimisele avalikult vastu.<ref name="mturks"/> == Ajalugu == Meshethi ala langes [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] kätte 16. sajandil. Türklased valitsesid Meshethit kuni 1829. aastani, mil Venemaa selle koos [[Kars]]i ja [[Ardahan]]i piirkonnaga vallutas. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus, 1918. aasta mais, kuulutas Gruusia end iseseisvaks ja viis oma väed Meshethi alale. Meshethi muslimid püüdsid aga saavutada taasühinemist laguneva Osmanite riigiga. Aasta lõpus okupeerisid Osmanite väed Meshethi, puhkesid kokkupõrked muslimite ja kristlaste vahel.<ref name="mturks"/> 1921. aastal hõivasid Gruusia Nõukogude väed. [[Karsi rahuleping]]uga läks Meshethi piirkonna põhjaosa Nõukogude Liidule, Karsi ja Ardahani piirkond aga [[Atatürk|Atatürgi]] Türgile.<ref name="mturks"/> Järgnenud kahe aastakümne jooksul muutsid Nõukogude võimud korduvalt oma vaateid Meshethi türklaste etnilise kuuluvuse kohta, lugedes nad esmalt türgikeelseteks grusiinideks. 1926. kuni 1935. aastani käsitleti Meshethi muslimeid, nagu muidki piirkonna turgikeelseid rahvaid, türklastena. 1935. aastal otsustasid võimud, et tegu on [[aserid|aseritega]]. Sellest tulenevalt võeti 1939. aasta rahvaloendusel märkimisväärne osa varem türklasteks loetud elanikest arvele aseritena.<ref name="mturks"/> 1944. aastal Meshethi türklased deporteeriti. Deporteerimise aluseks oli 1944. aasta lõpul [[Lavrenti Beria]] poolt välja antud korraldus, mis kuulutas Meshethi türklased ja väiksemad rühmad samas piirkonnas "ebausaldusväärseks" elanikkonnaks, mis kuulus küüditamisele Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Neilt võeti peaaegu kõik kodanikuõigused. 15.–17. novembril viidi 100 000 piirkonna muslimit loomavagunitesse, mis asusid teele Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani. Küüditatute vara konfiskeeriti. Teekonnal surid paljud [[tüüfus]]esse, paljud kohalejõudnud külma ja nälja kätte. Nelja aasta jooksul suri kuni viiendik küüditatuist.<ref name="mturks"/> 1956. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] Meshethi türklastele tagasi mitmed neilt võetud õigused. Kui muudel deporteeritud rahvastel ([[tšetšeenid]], [[ingušid]]) lubati naasta oma päritolualadele [[Kaukaasia]]s, siis Meshethi türklasi ei rehabiliteeritud ja neil ei lubatud tagasi pöörduda Gruusia lõunapiirkonda, mis oli vahepeal muutunud geopoliitiliselt oluliseks alaks, kus Nõukogude Liit piirnes [[NATO]] liikmesriigiga.<ref name="mturks"/> 1989. aasta juunis korraldasid [[usbekid]] [[Fergana org|Fergana oru]] Usbekistanile kuuluvatel aladel pogrommi, milles hukkus umbes sada Meshethi türklast. Nõukogude Liidu armee evakueeris umbes 17 000 Meshethi türklast Venemaale, misjärel veel 70 000 Usbekistani muudes osades elavat Meshethi türklast pages omal käel mitmesse Nõukogude Liidu piirkonda.<ref name="mturks"/> Usbekistanist [[Krasnodar]]i piirkonda asunud Meshethi türklasi tabas ränk tagakiusamine [[kasakad|kasakate]] ja kohalike võimude poolt. Sellest ajendatuna algas 2004. aastal nende ümberasumine USAsse ja 2006. aastaks oli piirkonnast ümberasunuid umbes 9000.<ref name="mturks"/> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Turgi maailm]] c9byzp4xg5xvbq10x2d65sui1g13niw Arutelu:Meshethi türklased 1 246562 6174521 2511619 2022-08-06T16:22:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki Kas meil on kategooria rahvusryhmade kohta, mis pole rahvused? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 8. mai 2011, kell 21:34 (EEST) : Võib-olla on selle piirkonna nimi Mesheti ja rahvusrühma nimi Mesheti türklased? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. august 2022, kell 19:22 (EEST) 1g9hvs7wfrn3m4ztjqcrvt06s70wv5k 6174529 6174521 2022-08-06T16:27:16Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Meskheti türklased]] pealkirja [[Arutelu:Meshethi türklased]] alla wikitext text/x-wiki Kas meil on kategooria rahvusryhmade kohta, mis pole rahvused? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 8. mai 2011, kell 21:34 (EEST) : Võib-olla on selle piirkonna nimi Mesheti ja rahvusrühma nimi Mesheti türklased? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. august 2022, kell 19:22 (EEST) 1g9hvs7wfrn3m4ztjqcrvt06s70wv5k Paul Laamann 0 257662 6174539 6111520 2022-08-06T16:33:12Z NOSSER 8097 /* Eesti Vabariigis */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Paul Laamann.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Paul Laamann 1917. aastal | Nimi = Paul Laamann | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[11. jaanuar]] [[1893]] | Sünnikoht = [[Tartu]] | Surmaaeg = [[25. jaanuar]] [[1946]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = Venemaa keiserlik armee<br>[[Eesti Vabariik]] | Auaste = [[kapten]] | Juhitud üksused = [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|kitsarööpmelise soomusrongi nr. 2]] ülem Vabadussõjas | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]]<br> [[Teine maailmasõda]] | Autasud = }} '''Paul Georg Laamann''' [[VR I/3]] (ka '''Paul Georg Laaman'''; [[11. jaanuar]] [[1893]] [[Tartu]] – [[25. jaanuar]] [[1946]] [[Tallinn]]) oli Venemaa keisririigi, Eesti ja Saksa sõjaväelane ([[kapten]]). ==Elulugu== Paul Laamann lõpetas aastal [[1912]] Tartu Aleksandri gümnaasiumi, seejärel astus ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], [[Korporatsioon Fraternitas Estica]] liige, visati 1935. aastal vapside riigipöördekatses osalemise tõttu välja<ref>https://www.cfe.ee/album-esticum?show=1912#A1323</ref>. Aastal [[1915]] mobiliseeriti ta [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]]. Selle käigus lõpetas ta Venemaa keisririigi [[Vladimiri sõjakool]]i Peterburis ja ülendati 1916. aastal nooremleitnandiks ning teenis [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] 37. Siberi küti tagavarapolgus. ===Eesti Vabadussõjas=== [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] alguses oli Paul Laamann 28. novembrist kuni 17. detsembrini 1918 [[1. Jalaväerügement|1. polgu]] 7. kompanii ülem. Seejärel 22. detsembrist 1918 [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3]] ülema abi ja 25. detsembrist 1918 kuni 7. jaanuarini 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülem. Formeeris seejärel Tallinnas [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|Kitsarööpmelist soomusrongi nr. 2]] ja oli 7. jaanuarist kuni 9. augustini 1919 selle komandör. Kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kapten [[Arved Engmaa]] haavatasaamise järel oli P. Laamann 23. märtsist kuni 22. maini 1919 ühtlasi ka kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kohustetäitja. Augustist 1919 oli ta [[Soomusrongide Divisjon]]i intendant. Ja seejärel Tartumaa [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem. 1920. aasta mais läks erru. Sõjaliste teenete eest sai Laamann I liigi 3. järgu [[Vabadusrist]]i. ===Eesti Vabariigis=== Pärast Vabadussõda elas ta Võrus, oli ettevõtja ja Ford Motor Company esindaja. Aastatel 1924–1934 oli ta Kaitseliidu Võrumaa maleva liige, 1932. aastast Kaitseliidu Võru linna malevkonna pealik. Töötas Võrus Linatööstuse Ühisuse juhatajana, asutades samas autoäri. Teda tunnustati Kaitseliidu aumärkidega ([[Valgerist]]i III klassi ja [[Kotkarist]]i V klassiga) ning [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Eesti Vabadussõja mälestusmedaliga]]. 1930. aastast tegutses Laamann [[Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste Liidu]] poliitilistes tegevuses ning kuulus [[Võru]]s vabadussõjalaste ringi ja tegi agarat poliitilist kihutustööd. 8. oktoobril 1932 korraldas ta Võrus kakluse sotsialistidega<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 302</ref>. 2. augustil 1933 palusid [[Võru Ühispank|Võru Ühispanga]] esindajad Kohtu-ja siseministrilt kaitset Võru vabadussõjalaste liidu organiseeritud rünnaku vastu, mis pidi olema vapside jõu demonstratsiooniks kohapeal. Kohtu- ja siseminister väitis, et liidu tegevust ei saa takistada selle sulgemisega, sest selle asemele asutataks uus<ref>Vabadussõjalaste rünnak Võru Ühispangale. Vaba Maa, 3. august 1933, nr. 179, lk. 3.</ref>. 11. augustil 1933 korraldas poliitiline politsei Paul Laamanni kui vabadussõjalaste liidu Võru osakonna esimehe korteris ja äris läbiotsimise<ref>Läbiotsimine vabadussõjal. liidu Võru osak. esimehe juures. Vaba Maa, 13. august 1933, nr. 188, lk. 3.</ref>. 12. septembril 1933 määras [[Sisekaitseülem]] Paul Laamannile 200 krooni rahatrahvi või selle mittetasumisel kolmekuise vangistuse, kuna ta oli nimetanud seadusi ja määrusi [[koer]]te suukorvideks [[marutaud]]i ajal<ref>Motiivid. Vaba Maa, 21. september 1933, nr. 221, lk. 2.</ref>. Pärast vapside kaotust [[Võru linnavolinike loend 1934|Võru linnavolikogu]] valimistel ähvardas ta: "Kui me muidu võita ei saa, paneme kahurid hüüdma." Seejärel ta vabastati Võru malevkonna pealiku kohalt<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 302–303</ref>. Paul Laamann arreteeriti [[12. märts]]il [[1934]] [[Võru]]s, viidi [[Tallinna keskvangla]]sse kus teda hoiti eeluurimisvangistuses [[25. juuni]]ni [[1935]], mil sõjakohus otsuse langetas. Ta mõisteti üheks aastaks tingimisi vangi. Tema vangistuse ajal, 12. aprillil 1934, mõistis Võru 2. jaoskonna rahukohtunik Jaan Tootsi 2 nädalaks aresti, kuna ta oli väitnud, et Paul Laamann olevat pankrotti ajanud Võru linatööstuse ühingu ja saadud raha eest endale auto ostnud<ref>Kaks vabside protsessi Võrus. [[Vaba Maa]], 14. aprill 1934, nr. 86, lk. 3.</ref>. Pärast vanglast vabanemist saadeti Paul Laamannn [[Kuressaare|Kuressaarde]] asumisele, kust tal lubati sügisel [[1935]] asuda elama [[Tartu]]sse, kus lapsed koolis käisid. [[Võrumaa]]le ei tohtinud ta ka külalisena minna. [[8. detsember|8. detsembril]] [[1935]] oli ta vapslike mässajate Pärnu maantee rajooni juht<ref>Vapside mässuplaan. Vaba Maa, 17. jaanuar 1936, nr. 13, lk. 1</ref>, kuid ta ei saanud sellisena tegutseda, kuna ta arreteeriti. 26. märtsil 1936 mõistis [[Sõjaringkonnakohus]] ta vaps-terroristide varjamise eest üheks aastaks vangimajja, koos varasema tingimisi vangistusega kaheks aastaks<ref>Vapsid 6–12 kuuni vanglasse. Rahvaleht, 27. märts 1936, nr. 37, lk. 1.</ref>, hiljem ta mõisteti kohtus 20 aastaks [[sunnitöö]]le kõigi õiguste kaotamisega. Suurema osa vanglaajast viibis ta üksikkongis Tallinna keskvanglas. 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> [[Vapside riigipöördekatse]] kohtuistungil süüdistati<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936</ref>: [[Andres Larka]]t, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, [[Aleksander Seiman]]i, Paul Georg Laamanni, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 1O kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omavahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. [[6. mai]]l [[1938]] väljakuulutatud [[Amnestiaseadus]]e alusel vabastati vanglast 73 [[Vabadussõjalased|vabadussõjalast]] ja 106 [[kommunist]]i<ref>[http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=13788 Mees, kes uskus võimatusse]</ref><ref>[http://vapsid.weebly.com/liikmed--toetajad.html Eesti Vabadussõjalaste Liit]</ref>. Pärast [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t põgenes ta mitmel korral [[OGPU]] eest ning oma elu päästmiseks õnnestus tal [[1941]]. aasta algul [[Nachumsiedlung|järelümberasumise]] korras asuda koos perega ümber Saksamaale <ref>Postimees 15. jaanuar 1943</ref>. Tema tütar oli [[Evy Laamann Kalbus]] (1922–2021), kes alates aastast [[1948]] elas [[USA]]-s. ===Teises maailmasõjas=== Astus pärast [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vahelise sõja puhkemist vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, kus määrati [[Politseipataljon Ostland|Politseipataljoni "Ostland"]] 2. kompanii ülemaks ja saadeti 1941. aasta sügisel [[Kiiev]]isse [[Väegrupp Süd|väegrupi Süd]] tagala kaitsesse. 1942. aasta märtsis tuli Laamann koos perega Saksamaalt tagasi Eestisse, kus asus elama Tallinna. Tööle suunati ta [[Eesti Omavalitsus]]e haridusdirektooriumi rahvakasvatuse osakonna propagandaülemaks. 1943. aastal määrati ta eriülesannetega sideohvitseriks [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]i juures. 21. augustil 1944 määras kontradmiral [[Johan Pitka]] kapten Paul Laamanni omanimelise [[Löögiüksus Admiral Pitka|löögiüksuse]] staabiülemaks. Nõukogude julgeolekuorganid vahistasid Paul Laamanni [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1944]]. Ta mõisteti [[15. november|15. novembril]] 1945 nõukogude erikohtus surma süüdistatuna Vene SFNV [[§58]]-1a, 58-11 alusel ning lasti [[25. jaanuar]]il [[1946]] Tallinnas maha. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21025 Ohvitseride andmekogu] * [http://dns.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/paul_laamann_sisu.pdf VALIKUTE EES. Pilk kapten Paul Laamanni eluteele], Tallinn 2008. Väljaandja: Kaitseliit, koostaja: [[Tanel Lään]] {{JÄRJESTA:Laamann, Paul}} [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:Maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1946]] 4uoo2lgczjz3l6izqzjxjgqnqyh6mxq 6174541 6174539 2022-08-06T16:33:46Z NOSSER 8097 /* Eesti Vabariigis */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Paul Laamann.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Paul Laamann 1917. aastal | Nimi = Paul Laamann | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[11. jaanuar]] [[1893]] | Sünnikoht = [[Tartu]] | Surmaaeg = [[25. jaanuar]] [[1946]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = Venemaa keiserlik armee<br>[[Eesti Vabariik]] | Auaste = [[kapten]] | Juhitud üksused = [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|kitsarööpmelise soomusrongi nr. 2]] ülem Vabadussõjas | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]]<br> [[Teine maailmasõda]] | Autasud = }} '''Paul Georg Laamann''' [[VR I/3]] (ka '''Paul Georg Laaman'''; [[11. jaanuar]] [[1893]] [[Tartu]] – [[25. jaanuar]] [[1946]] [[Tallinn]]) oli Venemaa keisririigi, Eesti ja Saksa sõjaväelane ([[kapten]]). ==Elulugu== Paul Laamann lõpetas aastal [[1912]] Tartu Aleksandri gümnaasiumi, seejärel astus ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], [[Korporatsioon Fraternitas Estica]] liige, visati 1935. aastal vapside riigipöördekatses osalemise tõttu välja<ref>https://www.cfe.ee/album-esticum?show=1912#A1323</ref>. Aastal [[1915]] mobiliseeriti ta [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]]. Selle käigus lõpetas ta Venemaa keisririigi [[Vladimiri sõjakool]]i Peterburis ja ülendati 1916. aastal nooremleitnandiks ning teenis [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] 37. Siberi küti tagavarapolgus. ===Eesti Vabadussõjas=== [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] alguses oli Paul Laamann 28. novembrist kuni 17. detsembrini 1918 [[1. Jalaväerügement|1. polgu]] 7. kompanii ülem. Seejärel 22. detsembrist 1918 [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3]] ülema abi ja 25. detsembrist 1918 kuni 7. jaanuarini 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülem. Formeeris seejärel Tallinnas [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|Kitsarööpmelist soomusrongi nr. 2]] ja oli 7. jaanuarist kuni 9. augustini 1919 selle komandör. Kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kapten [[Arved Engmaa]] haavatasaamise järel oli P. Laamann 23. märtsist kuni 22. maini 1919 ühtlasi ka kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kohustetäitja. Augustist 1919 oli ta [[Soomusrongide Divisjon]]i intendant. Ja seejärel Tartumaa [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem. 1920. aasta mais läks erru. Sõjaliste teenete eest sai Laamann I liigi 3. järgu [[Vabadusrist]]i. ===Eesti Vabariigis=== Pärast Vabadussõda elas ta Võrus, oli ettevõtja ja Ford Motor Company esindaja. Aastatel 1924–1934 oli ta Kaitseliidu Võrumaa maleva liige, 1932. aastast Kaitseliidu Võru linna malevkonna pealik. Töötas Võrus Linatööstuse Ühisuse juhatajana, asutades samas autoäri. Teda tunnustati Kaitseliidu aumärkidega ([[Valgerist]]i III klassi ja [[Kotkarist]]i V klassiga) ning [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Eesti Vabadussõja mälestusmedaliga]]. 1930. aastast tegutses Laamann [[Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste Liidu]] poliitilistes tegevuses ning kuulus [[Võru]]s vabadussõjalaste ringi ja tegi agarat poliitilist kihutustööd. 8. oktoobril 1932 korraldas ta Võrus kakluse sotsialistidega<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 302</ref>. 2. augustil 1933 palusid [[Võru Ühispank|Võru Ühispanga]] esindajad Kohtu-ja siseministrilt kaitset Võru vabadussõjalaste liidu organiseeritud rünnaku vastu, mis pidi olema vapside jõu demonstratsiooniks kohapeal. Kohtu- ja siseminister väitis, et liidu tegevust ei saa takistada selle sulgemisega, sest selle asemele asutataks uus<ref>Vabadussõjalaste rünnak Võru Ühispangale. Vaba Maa, 3. august 1933, nr. 179, lk. 3.</ref>. 11. augustil 1933 korraldas poliitiline politsei Paul Laamanni kui vabadussõjalaste liidu Võru osakonna esimehe korteris ja äris läbiotsimise<ref>Läbiotsimine vabadussõjal. liidu Võru osak. esimehe juures. Vaba Maa, 13. august 1933, nr. 188, lk. 3.</ref>. 12. septembril 1933 määras [[Sisekaitseülem]] Paul Laamannile 200 krooni rahatrahvi või selle mittetasumisel kolmekuise vangistuse, kuna ta oli nimetanud seadusi ja määrusi [[koer]]te suukorvideks [[marutaud]]i ajal<ref>Motiivid. Vaba Maa, 21. september 1933, nr. 221, lk. 2.</ref>. Pärast vapside kaotust [[Võru linnavolinike loend 1934|Võru linnavolikogu]] valimistel ähvardas ta: "Kui me muidu võita ei saa, paneme kahurid hüüdma." Seejärel ta vabastati Võru malevkonna pealiku kohalt<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 302–303</ref>. Paul Laamann arreteeriti [[12. märts]]il [[1934]] [[Võru]]s, viidi [[Tallinna keskvangla]]sse kus teda hoiti eeluurimisvangistuses [[25. juuni]]ni [[1935]], mil sõjakohus otsuse langetas. Ta mõisteti üheks aastaks tingimisi vangi. Tema vangistuse ajal, 12. aprillil 1934, mõistis Võru 2. jaoskonna rahukohtunik Jaan Tootsi 2 nädalaks aresti, kuna ta oli väitnud, et Paul Laamann olevat pankrotti ajanud Võru linatööstuse ühingu ja saadud raha eest endale auto ostnud<ref>Kaks vabside protsessi Võrus. [[Vaba Maa]], 14. aprill 1934, nr. 86, lk. 3.</ref>. Pärast vanglast vabanemist saadeti Paul Laamannn [[Kuressaare|Kuressaarde]] asumisele, kust tal lubati sügisel [[1935]] asuda elama [[Tartu]]sse, kus lapsed koolis käisid. [[Võrumaa]]le ei tohtinud ta ka külalisena minna. [[8. detsember|8. detsembril]] [[1935]] oli ta vapslike mässajate Pärnu maantee rajooni juht<ref>Vapside mässuplaan. Vaba Maa, 17. jaanuar 1936, nr. 13, lk. 1</ref>, kuid ta ei saanud sellisena tegutseda, kuna ta arreteeriti. 26. märtsil 1936 mõistis [[Sõjaringkonnakohus]] ta vaps-terroristide varjamise eest üheks aastaks vangimajja, koos varasema tingimisi vangistusega kaheks aastaks<ref>Vapsid 6–12 kuuni vanglasse. Rahvaleht, 27. märts 1936, nr. 37, lk. 1.</ref>, hiljem ta mõisteti kohtus 20 aastaks [[sunnitöö]]le kõigi õiguste kaotamisega. Suurema osa vanglaajast viibis ta üksikkongis Tallinna keskvanglas. 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> [[Vapside riigipöördekatse]] kohtuistungil süüdistati<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936</ref>: [[Andres Larka]]t, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, [[Aleksander Seiman]]i, Paul Georg Laamanni, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 10 kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omavahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. [[6. mai]]l [[1938]] väljakuulutatud [[Amnestiaseadus]]e alusel vabastati vanglast 73 [[Vabadussõjalased|vabadussõjalast]] ja 106 [[kommunist]]i<ref>[http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=13788 Mees, kes uskus võimatusse]</ref><ref>[http://vapsid.weebly.com/liikmed--toetajad.html Eesti Vabadussõjalaste Liit]</ref>. Pärast [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t põgenes ta mitmel korral [[OGPU]] eest ning oma elu päästmiseks õnnestus tal [[1941]]. aasta algul [[Nachumsiedlung|järelümberasumise]] korras asuda koos perega ümber Saksamaale <ref>Postimees 15. jaanuar 1943</ref>. Tema tütar oli [[Evy Laamann Kalbus]] (1922–2021), kes alates aastast [[1948]] elas [[USA]]-s. ===Teises maailmasõjas=== Astus pärast [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vahelise sõja puhkemist vabatahtlikult Saksa sõjaväkke, kus määrati [[Politseipataljon Ostland|Politseipataljoni "Ostland"]] 2. kompanii ülemaks ja saadeti 1941. aasta sügisel [[Kiiev]]isse [[Väegrupp Süd|väegrupi Süd]] tagala kaitsesse. 1942. aasta märtsis tuli Laamann koos perega Saksamaalt tagasi Eestisse, kus asus elama Tallinna. Tööle suunati ta [[Eesti Omavalitsus]]e haridusdirektooriumi rahvakasvatuse osakonna propagandaülemaks. 1943. aastal määrati ta eriülesannetega sideohvitseriks [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]i juures. 21. augustil 1944 määras kontradmiral [[Johan Pitka]] kapten Paul Laamanni omanimelise [[Löögiüksus Admiral Pitka|löögiüksuse]] staabiülemaks. Nõukogude julgeolekuorganid vahistasid Paul Laamanni [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1944]]. Ta mõisteti [[15. november|15. novembril]] 1945 nõukogude erikohtus surma süüdistatuna Vene SFNV [[§58]]-1a, 58-11 alusel ning lasti [[25. jaanuar]]il [[1946]] Tallinnas maha. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21025 Ohvitseride andmekogu] * [http://dns.kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/paul_laamann_sisu.pdf VALIKUTE EES. Pilk kapten Paul Laamanni eluteele], Tallinn 2008. Väljaandja: Kaitseliit, koostaja: [[Tanel Lään]] {{JÄRJESTA:Laamann, Paul}} [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:Maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1946]] frbmqks6by3jbk6odxyx8ebkp1desam Reastvere vald 0 257956 6174569 5706932 2022-08-06T17:46:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reastvere vallavalitsuse pitsat.jpg|pisi|150px|Reastvere vallavalitsuse pitsat]] '''Reastvere vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Restfer'') oli aastatel [[1866]]–[[1891]] eksisteerinud vald [[Tartumaa]]l. Tänapäeval jääb kunagise valla maa-ala [[Jõgevamaa]]le [[Jõgeva vald]]a. Reastvere vald loodi iseseisva omavalitsusena [[1866]]. aastal ning selle esialgne halduspiirkond kattus [[Reastvere mõis]]apiirkonnaga. Vald kuulus [[Laiuse kihelkond]]a. Esimeseks vallavanemaks oli Hans Mihkelson ([[1867]]–[[1875]] ja [[1882]]–[[1887]])<ref>[[Johann Kõpp|Kõpp, Juhan]]. Laiuse kihelkonna ajalugu. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1937]].</ref>. Reastvere valda kuulusid järgmised külad: [[Kirivere (Jõgeva)|Kirivere]], [[Mäeküla (Jõgeva)|Mäeküla]], [[Reastvere]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.eha.ee/kupits/ |pealkiri=Halduspiiride kaardiserver KUPITS |vaadatud=2011-09-24 |arhiivimisaeg=2011-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110830171507/http://www.eha.ee/kupits/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1891]]. aastal liideti Reastvere vald [[Laius-Tähkvere vald|Laius-Tähkvere vallaga]].<ref>Eesti Ajalooarhiiv. [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/vald/view?id=699 Eesti ala valdade register]</ref> ==Vallavanemad== *Hans Mihkelson (1867–1875, 1882–1887) *Villem Simberg (1876–1881) *Peeter Orav (1888–1890) *Aadu Sepp (1890–1891) *Mart Kilp (1891–1892) == Vaata ka == *[[Reastvere mõis]] *[[Laius-Tähkvere vald]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] 2aumi1lw5u4g9h4uqnblpgr8okusyh4 Vaimastvere vald 0 257961 6174749 5880085 2022-08-07T07:45:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki '''Vaimastvere vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Waimastfer'') oli vald [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l [[1866]]–[[1939]]. Tänapäeval jääb kunagise valla maa-ala suures osas [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] [[Jõgeva vald]]a, vaid [[Villakvere]] küla jääb nüüd [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Väike-Maarja vald]]a. Vallamaja asus [[Kõola]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vaimastvere vald loodi iseseisva omavalitsusena [[1866]]. aastal ning selle esialgne halduspiirkond kattus [[Vaimastvere mõis|Vaimastvere]] ja [[Ripuka mõis]]apiirkonnaga. Vald kuulus [[Laiuse kihelkond]]a. Esimene vallavanem oli Mihkel Matson ([[1867]]–[[1872]] ja [[1879]]–[[1884]]).<ref>[[Johan Kõpp]]. "Laiuse kihelkonna ajalugu". [[Eesti Kirjanduse Selts]]. [[Tartu]] [[1937]]</ref> [[1892]]. aastal liideti Vaimastvere vallaga [[Kärde vald]].<ref>Eesti Ajalooarhiiv. [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/vald/view?id=1055 Eesti ala valdade register]</ref> Vaimastvere valda kuulusid järgmised külad: [[Endla (Jõgeva)|Endla]], [[Kemba (Jõgeva)|Kemba]], [[Kõola]], [[Kärde]], [[Oonurme (Jõgeva)|Oonurme]], [[Paduvere]], [[Pedja]], [[Ripuka]], [[Rohe]], [[Tirma]], [[Vaimastvere]], [[Villakvere]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.eha.ee/kupits/ |pealkiri=Halduspiiride kaardiserver KUPITS |vaadatud=2011-09-24 |arhiivimisaeg=2011-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110830171507/http://www.eha.ee/kupits/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1922]]. aastal liideti varem Vaimastvere valda jäänud Oonurme küla [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)|Jõgeva vallaga]]. ==Vallavanemad== *[[Mihkel Matson]] (1867–1872, 1879–1884) *[[Kaarel Saar (vallavanem)|Kaarel Saar]] (1873–1878) *[[Jaan Poom]] (1885–1887) *[[Juhan Ein]] (1888–1893) *[[Mart Karu]] (1894–1896, 1912–1914) *[[Jüri Tolga]] (1897–1902) *[[Jüri Raus]] (1903–1905) *[[Jüri Voimann]] (1906–1908) *[[Karl Olesk]] (1909–1911) *[[Johannes Ermann]] (1915–1917) *[[Villem Voimann]] (1917–1919) == Vaata ka == *[[Vaimastvere mõis]] *[[Ripuka mõis]] *[[Vaimastvere vald (1939)]] *[[Jõgeva vald]] == Viited == {{reflist}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Laiuse kihelkond]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] hobsrsanl1cqb2k1od20bzz47k9ikpv 2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 263672 6174675 6147686 2022-08-06T23:23:38Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Hiina}}, [[Peking]] |- | '''<''': '''[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Moskva 2013]]''' | '''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|London 2017]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] - [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} [[Pilt:Beijing National Stadium Interior.jpg|pisi|Pekingi Rahvusstaadion]] '''XV [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[2015]]. aastal [[22. august|22. augustist]] kuni [[30. august]]ini [[Peking]]is [[Hiina]]s. Võistlused toimusid [[Pekingi Rahvusstaadion]]il. Samal staadionil oli toimunud [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e kergejõustikuvõistlused. 2010. aasta märtsis teatas IAAF, et kolm linna – [[Peking]], [[London]] ja [[Chorzów]] – on kinnitanud soovi saada 2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste korraldajaks. 2010. aasta juunis võttis oma taotluse tagasi Chorzów ja sama aasta novembris London. 20. novembril 2010 kinnitati [[Monaco]]s IAAF-i kongressil võistluste korraldajaks Peking.<ref>[http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/athletics/9212714.stm "Beijing to host 2015 World Athletics Championships"]. BBC Sport. 20. november 2010. Vaadatud 05.07.2015</ref> Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid esmakordselt Hiinas ja neljandat korda Aasias. Võistlustel osales 1933 sportlast 206 riigist. == Eestlaste osalemine == 2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindas Eestit 15 sportlast, kellest maailmameistrivõistluste normi täitmisega olid võistlustele pääsenud 12 ja 2015. aasta maailma hooaja edetabeli põhjal kolm sportlast. [[Ksenija Balta]]l ja [[Mikk Pahapill]]il oli võistlustel osalemiseks koht olemas, kuid nad loobusid sellest.<ref>[https://web.archive.org/web/20150923234823/http://www.ekjl.ee/uudised/selgumas-on-pekingi-mm-koondis-1112 "Selgus Pekingi MM koondis"]. [[Eesti Kergejõustikuliit]]. 11. august 2015. Vaadatud 23.08.2015</ref> * 400 meetri tõkkejooksus: [[Rasmus Mägi]] ja [[Jaak-Heinrich Jagor]] * 3000 meetri takistusjooksus: [[Kaur Kivistik]] * Maratonis: [[Roman Fosti]], [[Liina Luik]] ja [[Lily Luik]] * Kõrgushüppes: [[Eleriin Haas]] * Kettaheites: [[Gerd Kanter]] ja [[Martin Kupper]] * Odaviskes: [[Tanel Laanmäe]], [[Magnus Kirt]] ja [[Risto Mätas]] * Kümnevõistluses: [[Maicel Uibo]] ja [[Janek Õiglane]] * Seitsmevõistluses: [[Grit Šadeiko]] == Võistluste ajakava == {{2015kergejõustikuMM/Ajakava}} == Tulemused == === Mehed === ==== 100 meetrit ==== [[Pilt:100 m final moment at 2015 World Championships in Athletics Beijing.jpg|pisi|100 meetri jooksu finaal]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Usain Bolt]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9,79 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Justin Gatlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 9,92 |- | 5. || [[Mike Rodgers]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,94 |- | 6. || [[Tyson Gay]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,00 |- | 7. || [[Asafa Powell]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,00 |- | 8. || [[Jimmy Vicaut]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,00 |- | 9. || [[Su Bingtian]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 10,06 |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 71 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9,58''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''9,58''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) Usain Bolt, Jamaica <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|Maailmameister 2013]]: '''9,77''' Usain Bolt, Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100-M-f----.RS6.pdf?v=-1468715838 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100-M-sf----.RS4.pdf?v=1560473519 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100-M-h----.RS6.pdf?v=177559658 Eeljooksud] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100-M-pr----.RS6.pdf?v=108851374 Eelring] <br style="clear:both" /> ==== 200 meetrit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Usain Bolt]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 19,55 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Justin Gatlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Anaso Jobodwana]] || {{PisiLipp|LAV}} || 19,87 |- | 4. || [[Alonso Edward]] || {{PisiLipp|Panama}} || 19,87 |- | 5. || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,02 |- | 6. || [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 20,11 |- | 7. || [[Femi Ogunode]] || {{PisiLipp|Katar}} || 20,27 |- | 8. || [[Nickel Ashmeade]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 20,33 |} </div> <br> Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''19,19''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) Usain Bolt, Jamaica <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|Maailmameister 2013]]: '''19,66''' Usain Bolt, Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-200-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-200-M-sf----.RS4.pdf?v=-632713519 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-200-M-h----.RS4.pdf?v=-632713519 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetrit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|LAV}} || 43,48 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[LaShawn Merritt]] || {{PisiLipp|USA}} || 43,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 43,78 |- | 4. || [[Luguelín Santos]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || 44,11 |- | 5. || [[Isaac Makwala]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 44,63 |- | 6. || [[Rabah Yousif]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 44,68 |- | 7. || [[Machel Cedenio]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 45,06 |- | 8. || [[Yousef Masrahi]] || {{PisiLipp|Saudi Araabia}} || 45,15 |} </div> <br> Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''43,08''' ([[1999]]) [[Michael Johnson]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''43,18''' ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) Michael Johnson, USA <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|Maailmameister 2013]]: '''43,47''' [[LaShawn Merritt]], USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400-M-f----.RS6.pdf?v=-1650706790 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400-M-sf----.RS4.pdf?v=121915648 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400-M-h----.RS4.pdf?v=-1985109650 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 800 meetrit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[David Rudisha]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.45,84 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.46,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amel Tuka]] || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 1.46,30 |- | 4. || [[Ferguon Cheruiyot Rotich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.46,35 |- | 5. || [[Pierre-Ambroise Bosse]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.46,63 |- | 6. || [[Musaeb Abdulrahman Balla]] || {{PisiLipp|Katar}} || 1.47,01 |- | 7. || [[Nader Belhanbel]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 1.47,09 |- | 8. || [[Alfred Kipketer]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.47,66 |} </div> <br> Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.40,91''' ([[2012]]) [[David Rudisha]], [[Keenia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1.43,06''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Billy Konchellah]], Keenia <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|Maailmameister 2013]]: '''1.43,31''' [[Mohammed Aman]], [[Etioopia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-800-M-f----.RS6.pdf?v=9076537 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-800-M-sf----.RS6.pdf?v=9076537 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-800-M-h----.RS6.pdf?v=-377564502 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 1500 meetrit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Asbel Kiprop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.34,40 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} ||[[Elijah Motonei Manangoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.34,63 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abdalaati Iguider]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 3.34,67 |- | 4. || [[Taoufik Makhloufi]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 3.34,76 |- | 5. || [[Silas Kiplagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.34,81 |- | 6. || [[Nick Willis]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 3.35,46 |- | 7. || [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.36,05 |- | 8. || [[Matthew Centrowitz]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.36,13 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.26,00''' ([[1998]]) [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.27,65''' ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) Hicham El Guerrouj, Maroko <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2013]]: '''3.36,28''' [[Asbel Kiprop]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-1500-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-1500-M-h----.RS4.pdf?v=1932827148 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 5000 meetrit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mo Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.50,38 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Caleb Mwangangi Ndiku]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.51,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hagos Gebrhiwet]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.51,86 |- | 4. || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.52,43 |- | 5. || [[Galen Rupp]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.53,90 |- | 6. || [[Ben True]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.54,07 |- | 7. || [[Ryan Hill]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.55,10 |- | 8. || [[Isiah Koech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.55,98 |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''12.37,35''' ([[2004]]) [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''12.52,79''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Eliud Kipchoge]], [[Keenia]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit|Maailmameister 2013]]: '''13.26,98''' [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 10 000 meetrit ==== [[Pilt:10000 m men final Beijing 2015.jpg|pisi|Finiš]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mo Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 27.01,13 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Geoffrey Kipsang Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.01,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Paul Kipngetich Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.02,83 |- | 4. || [[Bedan Karoki Muchiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.04,77 |- | 5. || [[Galen Rupp]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.08,91 |- | 6. || [[Abrar Osman]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 27.43,21 |- | 7. || [[Ali Kaya]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 27.43,69 |- | 8. || [[Timothy Toroitich]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.44,90 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''26.17,53''' ([[2005]]) [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''26.46,31''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) Kenenisa Bekele, Etioopia <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2013]]: '''27.21,71''' [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both" /> ==== 110 meetri tõkkejooks ==== [[Pilt:110m h medalists Beijing 2015.jpg|pisi|110 meetri tõkkejooksu esikolmik]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sergei Šubenkov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}}|| 13,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Aries Merritt]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,04 |- | 4. || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,17 |- | 5. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,17 |- | 6. || [[Omar McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,18 |- | 7. || [[David Oliver]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,33 |- | 8. || [[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''12,80''' ([[2012]]) [[Aries Merritt]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''12,91''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2013]]: '''13,00''' [[David Oliver]], USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-110H-M-h----.RS4.pdf?v=-1333266478 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri tõkkejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nicholas Bett]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 47,79 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Deniss Kudrjavtsev]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 48,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jeffery Gibson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 48,17 |- | 4. || [[Kerron Clement]] || {{PisiLipp|USA}} || 48,18 |- | 5. || [[Boniface Tumuti]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 48,33 |- | 6. || [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 48,96 |- | 7. || [[Patryk Dobek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 49,14 |- | 8. || [[Michael Tinsley]] || {{PisiLipp|USA}} || 50,02 |- |colspan="4"|... |- | 13. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,76 |- | 36. || [[Jaak-Heinrich Jagor]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 50,29 |} </div> <br> Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''46,78''' ([[1992]]) [[Kevin Young]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''47,18''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) Kevin Young, USA <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2013]]: '''47,69''' [[Jehue Gordon]], [[Trinidad ja Tobago]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400H-M-f----.RS6.pdf?v=-17710679 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400H-M-sf----.RS6.pdf?v=-17710679 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400H-M-h----.RS6.pdf?v=-992616861 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 3000 meetri takistusjooks ==== [[Pilt:Steeple men final Beijing 2015.jpg|pisi|3000 meetri takistusjooksu finaal]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ezekiel Kemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.11,28 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.12,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Brimin Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.12,54 |- | 4. || [[Jairus Kipchoge Birech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.12,62 |- | 5. || [[Daniel Huling]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.14,39 |- | 6. || [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.15,47 |- | 7. || [[Brahim Taleb]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.17,73 |- | 8. || [[Matthew Hughes]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8.18,63 |- |colspan="4"|... |- | 34. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.56,36 |} </div> <br> Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.53,63''' ([[2004]]) [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''8.00,43''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) [[Ezekiel Kemboi]], Keenia <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2013]]: '''8.06,01''' Ezekiel Kemboi, Keenia <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-3KSC-M-f----.RS6.pdf?v=360891784 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-3KSC-M-h----.RS6.pdf?v=-1041970658 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 4×100 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nesta Carter]], [[Asafa Powell]], [[Nickel Ashmeade]], [[Usain Bolt]] || 37,36 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Mo Youxue]], [[Xie Zhenye]], [[Su Bingtian]], [[Zhang Peimeng]] || 38,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]], [[Andre De Grasse]], [[Brendon Rodney]], [[Justyn Warner]] || 38,13 |- | 4. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Julian Reus]], [[Sven Knipphals]], [[Alexander Kosenkow]], [[Aleixo-Platini Menga]] || 38,15 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Emmanuel Biron]], [[Christophe Lemaitre]], [[Guy-Elphège Anouman]], [[Jimmy Vicaut]] || 38,23 |- | 6. || {{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}} || [[Chavaughn Walsh]], [[Daniel Bailey]], [[Jared Jarvis]], [[Miguel Francis]] || 38,61 |- | 7. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || |[[Richard Kilty]], [[Daniel Talbot]], [[James Ellington]], [[Chijindu Ujah]] || Katkestas |- | 8. || {{PisiLipp|USA}} || [[Trayvon Bromell]], [[Justin Gatlin]], [[Tyson Gay]], [[Mike Rodgers]] || Diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''36,84''' ([[2012]]) [[Jamaica]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''37,04''' ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) Jamaica <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2013]]: '''37,36''' Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== 4×400 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[David Verburg]], [[Tony McQuay]], [[Bryshon Nellum]], [[LaShawn Merritt]] || 2.57,82 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Renny Quow]], [[Lalonde Gordon]], [[Deon Lendore]], [[Machel Cedenio]] || 2.58,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Rabah Yousif]], [[Delano Williams]], [[Jarryd Dunn]], [[Martyn Rooney]] || 2.58,51 |- | 4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Peter Matthews]], [[Ricardo Chambers]], [[Rusheen McDonald]], [[Javon Francis]] || 2.58,51 |- | 5. || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Jonathan Borlée]], [[Robin Vanderbemden]], [[Kevin Borlée]], [[Antoine Gillet]] || 3.00,24 |- | 6. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Atine-Venel]], [[Mamoudou Hanne]], [[Thomas Jordier]] || 3.00,65 |- | 7. || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[William Collazo]], [[Raidel Acea]], [[Adrián Chacón]], [[Yoandys Lescay]] || 3.03,05 |- | 8. || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Artem Denmuhametov]], [[Pavel Trenihin]], [[Deniss Aleksejev]], [[Pavel Ivaško]] || 3.03,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.54,69''' ([[1993]]) [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.54,69''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) USA <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2013]]: '''2.58,71''' USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-4X4-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Maraton ==== [[Pilt:Ghirmay Ghebreslassie (2) Beijing 2015.jpg|pisi|[[Ghirmay Ghebreslassie]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ghirmay Ghebreslassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 2:12.27 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Yemane Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:13.07 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Munyo Solomon Mutai]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 2:13.29 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:14.22 |- | 5. || [[Shumi Dechasa]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:14.35 |- | 6. || [[Stephen Kiprotich]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 2:14.42 |- | 7. || [[Lelisa Desisa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:14.53 |- | 8. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:14.53 |- |colspan="4"|... |- | 20. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:20.35 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 68 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2:02.57''' ([[2014]]) [[Dennis Kipruto Kimetto]], [[Keenia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2:06.54''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) [[Abel Kirui]], Keenia <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2013]]: '''2:06.54''' [[Stephen Kiprotich]], [[Uganda]] <br> <br>[http://www.iaaf.org/competitions/competitiondownload/competition?filename=AT-MAR-M-f----.RS6.pdf&path=%5Cpdf%5C4875%5C&urlslug=marathon-Official%20Results&updatedOn=08%2F22%2F2015%2002%3A43%3A14 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 20 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Miguel Ángel López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:19.14 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Wang Zhen]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Benjamin Thorne]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1:19.57 |- | 4. || [[Igor Hlavan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1:20.29 |- | 5. || [[Cai Zelin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:20.42 |- | 6. || [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:20.44 |- | 7. || [[Éider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:21.13 |- | 8. || [[Dane Bird-Smith]] || {{PisiLipp|Austraalia|}} || 1:21.37 |} </div> <br> Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1:16.31''' ([[2015]]) [[Yusuke Suzuki]], [[Jaapan]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1:17.21''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Jefferson Pérez]], [[Ecuador]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2013]]: '''1:20.58''' [[Aleksandr Ivanov (käija)|Aleksandr Ivanov]], [[Venemaa]] <br> <br>[http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-20KR-M-f----.RS6.pdf?v=669272032 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 50 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Matej Tóth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 3:40.32 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Jared Tallent]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3:42.17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Takayuki Tanii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3:42.55 |- | 4. || [[Hirooki Arai]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3:43.44 |- | 5. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:44.17 |- | 6. || [[Zhang Lin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 3:44.39 |- | 7. || [[Yu Wei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 3:45.21 |- | 8. || [[Andrés Chocho]] || {{PisiLipp|Ecuador}} || 3:46.00 |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3:32.33''' ([[2014]]) [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3:36.03''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2013]]: '''3:37.56''' [[Robert Heffernan]], [[Iirimaa]] <br> <br>[http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-50KR-M-f----.RS6.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== Kaugushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Greg Rutherford]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.41 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Fabrice Lapierre]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jianan Wang]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 8.18 |- | 4. || [[Xinglong Gao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 8.14 |- | 5. || [[Jinzhe Li]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 8.10 |- | 6. || [[Aleksandr Menkov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8.02 |- | 7. || [[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.02 |- | 8. || [[Sergei Poljanski]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 7.97 |} </div> <br> Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''8.95''' ([[1991]]) [[Mike Powell]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''8.95''' ([[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]) Mike Powell, USA <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2013]]: '''8.56''' [[Aleksandr Menkov]], [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf?v=-1663973555 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-LJ-M-q----.RS6.pdf?v=1403175221 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kolmikhüpe ==== [[Pilt:Christian Taylor Beijing 2015.jpg|pisi|[[Christian Taylor]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Taylor]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.21 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Pedro Pablo Pichardo]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.73 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Nelson Évora]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 17.52 |- | 4. || [[Omar Craddock]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.37 |- | 5. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 17.28 |- | 6. || [[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.06 |- | 7. || [[Dmitri Sorokin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.99 |- | 8. || [[Tosin Oke]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 16.81 |} </div> <br> Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''18.29''' ([[1995]]) [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''18.29''' ([[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]) Jonathan Edwards, Suurbritannia <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2013]]: '''18.04''' [[Teddy Tamgho]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-TJ-M-q----.RS4.pdf?v=1569286850 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kõrgushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Derek Drouin]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.34 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Bogdan Bondarenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Zhang Guowei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.33 |- | 4. || [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || 2.33 |- | 5. || [[Daniil Tsõplakov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.29 |- | 6. || [[Donald Thomas]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 2.29 |- | 7. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.29 |- | 8. || [[Erik Kynard]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.25 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.45''' ([[1993]]) [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.41''' ([[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]]) [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2013]]: '''2.41''' Bogdan Bondarenko, Ukraina <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Teivashüpe ==== [[Pilt:Shawnacy Barber Beijing 2015.jpg|pisi|Teivashüppe võitja [[Shawnacy Barber]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Shawnacy Barber]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 5.90 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Raphael Holzdeppe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Paweł Wojciechowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.80 |- | 6. || [[Kévin Menaldo]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.80 |- | 7. || [[Michal Balner]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 5.65 |- | 7. || [[Tobias Scherbarth]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.65 |} </div> <br> Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''6.16''' ([[2014]]) [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''6.05''' ([[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]) [[Dmitri Markov]], [[Austraalia]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2013]]: '''5.89''' [[Raphael Holzdeppe]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-PV-M-f----.RS6.pdf?v=-2102373498 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-PV-M-q----.RS6.pdf?v=-1282649997 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kuulitõuge ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.93 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 21.74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[O'Dayne Richards]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 21.69 |- | 4. || [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.58 |- | 5. || [[Reese Hoffa]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.00 |- | 6. || [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 20.82 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 20.71 |- | 8. || [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 20.11 |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''23.12''' ([[1990]]) [[Randy Barnes]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''22.23''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Werner Günthör]], [[Šveits]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2013]]: '''21.73''' [[David Storl]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-SP-M-f----.RS6.pdf?v=-1575935178 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-SP-M-q----.RS6.pdf?v=-313558170 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kettaheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 67.40 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Philip Milanov]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 66.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Robert Urbanek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 65.18 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 64.82 |- | 5. || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 64.73 |- | 6. || [[Apóstolos Paréllis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 64.39 |- | 7. || [[Fedrick Dacres]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 64.22 |- | 8. || [[Christoph Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.94 |- |colspan="4"|... |- | 16. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 61.59 |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''74.08''' ([[1986]]) [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''70.17''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2013]]: '''69.11''' [[Robert Harting]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-DT-M-f----.RS6.pdf?v=-17731983 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Odavise ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Julius Yego]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 92.72 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Ihab El-Sayed]] || {{PisiLipp|Egiptus}} || 88.99 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 87.64 |- | 4. || [[Thomas Röhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87.41 |- | 5. || [[Antti Ruuskanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 87.12 |- | 6. || [[Andreas Hofmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 86.01 |- | 7. || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.79 |- | 8. || [[Vítězslav Veselý]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 83.13 |- |colspan="4"|... |- | 12. || [[Risto Mätas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 76.79 |- | 13. || [[Tanel Laanmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 80.65 |- | 22. || [[Magnus Kirt]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 78.84 |} </div> <br> Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''98.48''' ([[1996]]) [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''92.80''' ([[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]) Jan Železný, Tšehhi <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2013]]: '''87.17''' [[Vítězslav Veselý]], [[Tšehhi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-JT-M-f----.RS6.pdf?v=-1551501936 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-JT-M-q----.RS4.pdf?v=731375110 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Vasaraheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 80.88 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Dilshod Nazarov]] || {{PisiLipp|Tadžikistan}} || 78.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Wojciech Nowitski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.55 |- | 4. || [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.32 |- | 5. || [[Sergei Sergejevitš Litvinov|Sergei Litvinov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 77.24 |- | 6. || [[David Söderberg]] || {{PisiLipp|Soome}} || 76.92 |- | 7. || [[Mostafa El-Gamel]] || {{PisiLipp|Egiptus}} || 76.81 |- | 8. || [[Marcel Lomnický]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 75.79 |} </div> <br> Finaal: [[23. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''86.74''' ([[1986]]) [[Juri Sedõhh]], [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''83.63''' ([[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]) [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2013]]: '''81.97''' [[Paweł Fajdek]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-HT-M-f----.RS6.pdf?v=1515922352 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-HT-M-q----.RS4.pdf?v=-983503579 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kümnevõistlus ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ashton Eaton]] || {{PisiLipp|USA}} || '''9045 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Damian Warner]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8695 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rico Freimuth]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8561 |- | 4. || [[Ilja Škurenjov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8538 |- | 5. || [[Larbi Bourrada]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 8461 |- | 6. || [[Kai Kazmirek]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8448 |- | 7. || [[Michael Schrader]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8418 |- | 8. || [[Kurt Felix]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 8302 |- |colspan="4"|... |- | 10. || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8245 |- | 19. || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7581 |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28]].–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9039''' ([[2012]]) [[Ashton Eaton]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''8902''' ([[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]) [[Tomáš Dvořák]], [[Tšehhi]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2013]]: '''8809''' Ashton Eaton, USA <br> <br>[http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> === Naised === ==== 100 meetrit ==== [[Pilt:Women's 100 m podium Beijing 2015.jpg|pisi|100 meetri esikolmik ([[Dafne Schippers]], [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] ja [[Tori Bowie]]).]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,76 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tori Bowie]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,86 |- | 4. || [[Veronica Campbell-Brown]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,91 |- | 5. || [[Michelle-Lee Ahye]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 10,98 |- | 6. || [[Kelly-Ann Baptiste]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 11,01 |- | 7. || [[Natasha Morrison]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,02 |- | 8. || [[Blessing Okagbare]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 11,02 |} </div> <br> Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''10,49''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''10,70''' ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) [[Marion Jones]], USA <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit_2|Maailmameister 2013]]: '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], [[Jamaica]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100-W-f----.RS6.pdf?v=-1207646967 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100-W-sf----.RS4.pdf?v=628931451 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100-W-h----.RS6.pdf?v=-426018315 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 200 meetrit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 21,63 '''MMR, ER''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Elaine Thompson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 21,66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Veronica Campbell-Brown]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 21,97 |- | 4. || [[Candyce McGrone]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,01 |- | 5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,07 |- | 6. || [[Jeneba Tarmoh]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,31 |- | 7. || [[Ivet Lalova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,41 |- | 8. || [[Sherone Simpson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 22,50 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''21,34''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''21,74''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|Maailmameister 2013]]: '''22,17''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], [[Jamaica]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-200-W-sf----.RS4.pdf?v=1181539030 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-200-W-h----.RS4.pdf?v=250162574 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetrit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Allyson Felix]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,26 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Shaunae Miller]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 49,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,99 |- | 4. || [[Christine Day]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,14 |- | 5. || [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,42 |- | 6. || [[Novlene Williams-Mills]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,47 |- | 7. || [[Phyllis Francis]] || {{PisiLipp|USA}} || 50,51 |- | 8. || [[Christine Ohuruogu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 50,63 |} </div> <br> Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''47,60''' ([[1985]]) [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''47,99''' ([[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|Maailmameister 2013]]: '''49,41''' [[Christine Ohuruogu]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400-W-sf----.RS4.pdf?v=-2079853889 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400-W-h----.RS4.pdf?v=-920246349 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 800 meetrit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marjna Arzamasava]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 1.58,03 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Melissa Bishop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.58,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eunice Jepkoech Sum]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.58,18 |- | 4. || [[Rababe Arafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 1.58,90 |- | 5. || [[Shelayna Oskan-Clarke]] || {{PisiLipp|Suurbritannia|}} || 1.58,99 |- | 6. || [[Natalija Lupu]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.58,99 |- | 7. || [[Joanna Jóźwik]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.59,09 |- | 8. || [[Rénelle Lamote]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.59,70 |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.53,28''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1.54,68''' ([[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]]) Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit_2|Maailmameister 2013]]: '''1.57,38''' [[Eunice Jepkoech Sum]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-800-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-800-W-sf----.RS4.pdf?v=143461083 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-800-W-h----.RS4.pdf?v=-738267197 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 1500 meetrit ==== [[Pilt:Women's 1500 m podium Beijing 2015.jpg|pisi|Naiste 1500 meetri esikolmik]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Genzebe Dibaba]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.08,09 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Faith Chepngetich Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 4.08,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 4.09,34 |- | 4. || [[Dawit Seyaum]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.10,26 |- | 5. || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.11,48 |- | 6. || [[Abeba Aregawi]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.12,16 |- | 7. || [[Shannon Rowbury]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.12,39 |- | 8. || [[Angelika Cichocka]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.13,22 |} </div> <br> Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.50,07''' ([[2015]]) [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.58,82''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit_2|Maailmameister 2013]]: '''4.02,67''' [[Abeba Aregawi]], [[Rootsi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-1500-W-f----.RS6.pdf?v=-281441118 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-1500-W-sf----.RS6.pdf?v=-281441118 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-1500-W-h----.RS6.pdf?v=-281441117 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 5000 meetrit ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Almaz Ayana]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''14.26,83 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Senbere Teferi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.44,07 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Genzebe Dibaba]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.44,14 |- | 4. || [[Viola Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.46,16 |- | 5. || [[Mercy Cherono]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 15.01,36 |- | 6. || [[Janet Kisa]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 15.02,68 |- | 7. || [[Irene Chepet Cheptai]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 15.03,41 |- | 8. || [[Susan Kuijken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.08,00 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''14.11,15''' ([[2008]]) [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''14.38,59''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) Tirunesh Dibaba, Etioopia <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit_2|Maailmameister 2013]]: '''14.50,19''' [[Meseret Defar]], Etioopia <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-5000-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-5000-W-h----.RS4.pdf?v=-680623349 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 10 000 meetrit ==== [[Pilt:Vivian Cheruiyot Beijing 2015.jpg|pisi|10 000 meetri finiš]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Vivian Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 31.41,31 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Gelete Burka]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 31.41,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Emily Infeld]] || {{PisiLipp|USA}} || 31.43,49 |- | 4. || [[Molly Huddle]] || {{PisiLipp|USA}} || 31.43,58 |- | 5. || [[Sally Kipyego]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 31.44,42 |- | 6. || [[Shalane Flanagan]] || {{PisiLipp|USA}} || 31.46,23 |- | 7. || [[Alemitu Heroye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 31.49,73 |- | 8. || [[Betsy Saina]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 31.51,35 |} </div> <br> Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''29.31,78''' ([[1993]]) [[Wang Junxia]], [[Hiina]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''30.04,18''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Berhane Adere]], [[Etioopia]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 0000 meetrit_2|Maailmameister 2013]]: '''30.43,35''' [[Tirunesh Dibaba]], Etioopia <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-10K-W-f----.RS6.pdf?v=-471028987 Finaal] <br style="clear:both" /> ==== 100 meetri tõkkejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,57 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Cindy Roleder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alina Tałaj]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 12,66 |- | 4. || [[Brianna Rollins]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,67 |- | 5. || [[Tiffany Porter]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 12,68 |- | 6. || [[Noemi Zbären]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 12,95 |- | 7. || [[Shermaine Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,95 |- | 8. || [[Sharika Nelvis]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,06 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''12,16''' ([[1988]]) [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''12,28''' ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) [[Sally Pearson]], [[Austraalia]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2013]]: '''12,44''' [[Brianna Rollins]], [[USA]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100H-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100H-W-sf----.RS4.pdf?v=-1349784674 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-100H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri tõkkejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 53,50 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Shamier Little]] || {{PisiLipp|USA}} || 53,94 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Cassandra Tate]] || {{PisiLipp|USA}} || 54,02 |- | 4. || [[Sara Petersen]] || {{PisiLipp|Taani}} || 54,20 |- | 5. || [[Janieve Russell]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 54,65 |- | 6. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,78 |- | 7. || [[Wenda Nel]] || {{PisiLipp|LAV}} || 54,94 |- | 8. || [[Kaliese Spencer]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 55,47 |} </div> <br> Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''52,34''' ([[2003]]) [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''52,42''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) [[Melaine Walker]], [[Jamaica]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks_2|Maailmameister 2013]]: '''52,83''' [[Zuzana Hejnová]], [[Tšehhi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400H-W-f----.RS6.pdf?v=-625740913 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400H-W-sf----.RS4.pdf?v=1555620599 Poolfinaalid] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-400H-W-h----.RS6.pdf?v=881425648 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 3000 meetri takistusjooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hyvin Kiyeng Jepkemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.19,11 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Habiba Ghribi]] || {{PisiLipp|Tuneesia}} || 9.19,24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.19,25 |- | 4. || [[Sofia Assefa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 9.20,01 |- | 5. || [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.21,78 |- | 6. || [[Hiwot Ayalew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 9.24,27 |- | 7. || [[Virginia Nyambura]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.26,21 |- | 8. || [[Lalita Babar]] || {{PisiLipp|India}} || 9.29,64 |} </div> <br> Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''8.58,81''' ([[2008]]) [[Gulnara Samitova-Galkina]], [[Venemaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''9.06,57''' ([[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]) [[Jekaterina Volkova]], Venemaa <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks_2|Maailmameister 2013]]: '''9.11,65''' [[Milcah Chemos Cheywa]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-3KSC-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-3KSC-W-h----.RS6.pdf?v=171576876 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 4×100 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Veronica Campbell-Brown]], [[Natasha Morrison]], [[Elaine Thompson]], [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || 41,07 '''MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[English Gardner]], [[Allyson Felix]], [[Jenna Prandini]], [[Jasmine Todd]] || 41,68 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Kelly-Ann Baptiste]], [[Michelle-Lee Ahye]], [[Reyare Thomas]], [[Semoy Hackett]] || 42,03 |- | 4. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]], [[Dina Asher-Smith]], [[Jodie Williams]], [[Desiree Henry]] || 42,10 |- | 5. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Rebekka Haase]], [[Alexandra Burghardt]], [[Gina Lückenkemper]], [[Verena Sailer]] || 42,64 |- | 6. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Crystal Emmanuel]], [[Kimberly Hyacinthe]], [[Isatu Fofanah]], [[Khamica Bingham]] || 43,05 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}} || [[Nadine Visser]], [[Dafne Schippers]], [[Naomi Sedney]], [[Jamile Samuel]] || Diskvalifitseeriti |- | 8. || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Marina Pantelejeva]], [[Ksenija Rõšova]], [[Jelisaveta Demirova]], [[Anna Kukuštkina]] || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''40,82''' ([[2012]]) [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''41,29''' ([[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]]) Jamaica <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|Maailmameister 2013]]: '''41,29''' Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-4X1-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-4X1-W-h----.RS4.pdf Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== 4×400 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Christine Day]], [[Shericka Jackson]], [[Stephenie Ann McPherson]], [[Novlene Williams-Mills]] || 3.19,13 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Sanya Richards-Ross]], [[Natasha Hastings]], [[Allyson Felix]], [[Francena McCorory]] || 3.19,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Christine Ohuruogu]], [[Anyika Onuora]], [[Eilidh Child]], [[Seren Bundy-Davies]] || 3.23,62 |- | 4. || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Nadežda Kotljarova]], [[Ksenia Zadorina]], [[Ksenija Rõžova]], [[Ksenija Aksjonova]] || 3.24,84 |- | 5. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Regina George]], [[Funke Oladoye]], [[Tosin Adeloye]], [[Patience Okon George]] || 3.25,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olga Zemljak]], [[Nataliia Lupu]], [[Nataliia Põgõda]], [[Olga Ljahova]] || 3.25,94 |- | 7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Estelle Perrossier]], [[Marie Gayot]], [[Agnès Raharolahy]], [[Floria Guei]] || 3.26,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Carline Muir]], [[Aiyanna Stiverne]], [[Sage Watson]], [[Audrey Jean-Baptiste]] || 3.27,69 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.15,17''' ([[1988]]) [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.16,71''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) [[USA]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|Maailmameister 2013]]: '''3.20,19''' [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-4X4-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-4X4-W-h----.RS4.pdf?v=1909193242 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Maraton ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mare Dibaba]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:27.35 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Helah Kiprop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:27.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eunice Kirwa]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:27.39 |- | 4. || [[Jemima Jelagat Sumgong]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:27.42 |- | 5. || [[Edna Kiplagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:28.18 |- | 6. || [[Tigist Tufa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:29.12 |- | 7. || [[Mai Ito]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:29.48 |- | 8. || [[Tirfi Tsegaye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:30.54 |- |colspan="4"|... |- | 27. || [[Liina Luik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:39.42 |- | 38. || [[Lily Luik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:45.22 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2:15.25''' ([[2003]]) [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2:20.57''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) Paula Radcliffe, Suurbritannia <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton_2|Maailmameister 2013]]: '''2:25.44''' [[Edna Kiplagat]], [[Keenia]] <br> <br>[http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-MAR-W-f----.RS6.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 20 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.45 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Lü Xiuzhi]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ljudmõla Oljanovska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1:28.13 |- | 4. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:29.29 |- | 5. || [[Antonella Palmisano]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.34 |- | 6. || [[Erica De Sena]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:30.06 |- | 7. || [[Brigita Virbalyté]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:30.20 |- | 8. || [[Anežka Drahotová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1:30.32 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1:24.38''' ([[2015]]) [[Liu Hong]], [[Hiina]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1:25.41''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine_2|Maailmameister 2013]]: '''1:27.08''' [[Jelena Lašmanova]], Venemaa <br> <br>[http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== Kaugushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tianna Bartoletta]] || {{PisiLipp|USA}} || 7.14 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Shara Proctor]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7.07 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 7.01 |- | 4. || [[Christabel Nettey]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 6.95 |- | 5. || [[Lorraine Ugen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.85 |- | 6. || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.79 |- | 7. || [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.78 |- | 8. || [[Janay DeLoach Soukup]] || {{PisiLipp|USA}} || 6.67 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.52''' ([[1988]]) [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''7.36''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe_2|Maailmameister 2013]]: '''7.01''' [[Brittney Reese]], USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-LJ-W-q----.RS4.pdf Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kolmikhüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Caterine Ibargüen]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 14.90 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Hanna Knjazeva-Minenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 14.78 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Olga Rõpakova]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.77 |- | 4. || [[Gabriela Petrova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 14.66 |- | 5. || [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 14.45 |- | 6. || [[Olga Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.41 |- | 7. || [[Jekaterina Koneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.37 |- | 8. || [[Kristin Gierisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.25 |} </div> <br> Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''15.50''' ([[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]) Inessa Kravets, Ukraina <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe_2|Maailmameister 2013]]: '''14.85''' [[Caterine Ibargüen]], [[Colombia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf?v=-1105469309 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf?v=1038884075 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kõrgushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marija Kutšina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.01 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Anna Tšitšerova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Kamila Lićwinko]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.99 |- | 5. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.99 |- | 6. || [[Marie-Laurence Jungfleisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.99 |- | 7. || [[Jeanelle Scheper]] || {{PisiLipp|Saint Lucia}} || 1.92 |- | 8. || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.92 |- |colspan="4"|... |- | 25. || [[Eleriin Haas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.85 |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.09''' ([[1987]]) [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.09''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) Stefka Kostadinova, Bulgaaria <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Maailmameister 2013]]: '''2.03''' [[Svetlana Školina]], [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf?v=-1794369270 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Teivashüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yarisley Silva]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 4.90 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Fabiana Murer]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.80 |- | 4. || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.70 |- | 4. || [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.70 |- | 4. || [[Jenn Suhr]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.70 |- | 7. || [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.70 |- | 8. || [[Martina Strutz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.60 |} </div> <br> Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''5.06''' ([[2009]]) [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''5.01''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) Jelena Issinbajeva, Venemaa <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe_2|Maailmameister 2013]]: '''4.89''' Jelena Issinbajeva, Venemaa <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-PV-W-f----.RS6.pdf?v=-877853031 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-PV-W-q----.RS4.pdf?v=-1636908752 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kuulitõuge ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.37 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Ljiao Gong]] ||{{PisiLipp|Hiina}} || 20.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Michelle Carter]] || {{PisiLipp|USA}} || 19.76 |- | 4. || [[Anita Márton]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 19.48 |- | 5. || [[Yang Gao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.04 |- | 6. || [[Aliona Dubitskaya]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.52 |- | 7. || [[Julija Leanciuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.25 |- | 8. || [[Natalia Mihnevitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.24 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''22.63''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''21.24''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit; ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) [[Valerie Adams]], [[Uus-Meremaa]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge_2|Maailmameister 2013]]: '''20.88''' Valerie Adams, Uus-Meremaa <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-SP-W-q----.RS6.pdf Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kettaheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Denia Caballero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 69.28 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.53 |- | 4. || [[Yaime Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 65.46 |- | 5. || [[Julia Fischer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.88 |- | 6. || [[Dani Samuels]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 63.14 |- | 7. || [[Shanice Craft]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.10 |- | 8. || [[Su Xinyue]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 62.90 |} </div> <br> Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''76.80''' ([[1988]]) [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''71.62''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Martina Hellmann]], Saksa DV <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide_2|Maailmameister 2013]]: '''67.99''' [[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-DT-W-f----.RS6.pdf?v=360551622 Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-DT-W-q----.RS4.pdf?v=295339831 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Odavise ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 67.69 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Lü Huihui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 66.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sunette Viljoen]] || {{PisiLipp|LAV}} || 65.79 |- | 4. || [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.61 |- | 5. || [[Li Lingwei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.10 |- | 6. || [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 62.98 |- | 7. || [[Sinta Ozoliņa-Kovala]] || {{PisiLipp|Läti}} || 62.20 |- | 8. || [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} || 60.88 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''72.28''' ([[2008]]) [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''71.99''' ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) [[Maria Abakumova]], [[Venemaa]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise_2|Maailmameister 2013]]: '''69.05''' [[Christina Obergföll]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-JT-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-JT-W-q----.RS4.pdf Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Vasaraheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || '''80.85 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Zhang Wenxiu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 76.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 74.02 |- | 4. || [[Sophie Hitchon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 73.86 |- | 5. || [[Wang Zheng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 73.83 |- | 6. || [[Kathrin Klaas]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 73.18 |- | 7. || [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 72.56 |- | 8. || [[Zalina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 72.38 |} </div> <br> Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''81.08''' ([[2015]]) [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''78.80''' ([[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]]) [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Maailmameister 2013]]: '''78.80''' Tatjana Lõssenko, Venemaa <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] – [http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-HT-W-q----.RS6.pdf?v=116894025 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Seitsmevõistlus ==== [[Pilt:2015 World Championships in Athletics – Women's heptathlon.jpg|pisi|Seitsmevõistlejad pärast võistlust]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jessica Ennis-Hill]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6669 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Brianne Theisen-Eaton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 6554 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Laura Ikauniece-Admidiņa]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6516 |- | 4. || [[Nadine Broersen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6491 |- | 5. || [[Claudia Rath]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6441 |- | 6. || [[Györgyi Zsivoczky-Farkas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 6389 |- | 7. || [[Anastasija Mohnjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6359 |- | 8. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6344 |- |colspan="4"|... |- | 15. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6213 |} </div> <br> Finaal: [[22. august|22.]]–[[23. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7291''' ([[1988]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''7128''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) Jackie Joyner-Kersee, USA <br>[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2013]]: '''6586''' [[Hanna Melnitšenko]], [[Ukraina]] <br> <br>[http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> == Medalitabel == {{Legend|#ccccff|&nbsp;<nowiki>Korraldajariik*</nowiki>&nbsp;}} {| {{Reastatud medalitabel|nation-width=200px|class=wikitable sortable}} |- |1||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||7||6||3||16 |- |2||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||7||2||3||12 |- |3||align=left|{{PisiLipp|USA}}||6||6||6||18 |- |4||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||4||1||2||7 |- |5||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||3||3||2||8 |- |6||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||3||1||4||8 |- |rowspan="2"|7||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||2||3||3||8 |- |align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||2||3||3||8 |- |9||align=left|{{PisiLipp|Venemaa}}||2||1||1||4 |- |10||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||2||1||0||3 |-bgcolor=#ccccff |11||align=left|{{PisiLipp|Hiina}}*||1||7||1||9 |- |12||align=left|{{PisiLipp|Holland}}||1||1||1||3 |- |13||align=left|{{PisiLipp|LAV}}||1||0||2||3 |- |14||align=left|{{PisiLipp|Valgevene}}||1||0||1||2 |- |rowspan="5"|15||align=left|{{PisiLipp|Colombia}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Eritrea}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Slovakkia}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hispaania}}||1||0||0||1 |- |rowspan="2"|20||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||0||2||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Horvaatia}}||0||2||0||2 |- |rowspan="3"|22||align=left|{{PisiLipp|Bahama}}||0||1||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||1||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Ukraina}}||0||1||1||2 |- |rowspan="6"|25||align=left|{{PisiLipp|Belgia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Egiptus}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Iisrael}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Tadžikistan}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Tuneesia}}||0||1||0||1 |- |31||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||0||2||2 |- |rowspan="12"|32||align=left|{{PisiLipp|Bahrein}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Soome}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kreeka}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Grenada}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kasahstan}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Läti}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Portugal}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Serbia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Uganda}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku ||47||48||49||144 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|2015 World Championships in Athletics}} * [http://www.iaafbeijing2015.com/en/ Koduleht] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2015. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2015. aasta kergejõustiku]] [[Kategooria:Peking]] fh5jxx9iirm3tn9jgnala89b6x9mbw3 2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 263676 6174676 6165754 2022-08-06T23:25:06Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Inglismaa}}, [[London]] |- | '''<''': '''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Peking 2015]]''' | '''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Doha 2019]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] - [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} [[Pilt:FloodlitLondonStadium.jpg|pisi|Londoni olümpiastaadion]] '''XVI [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[2017]]. aastal [[4. august]]ist kuni [[13. august]]ini [[London]]is [[Suurbritannia]]s. Võistlused toimusid [[Londoni olümpiastaadion]]il, kus peeti ka [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|kergejõustikuvõistlused]]. Londonis ja Suurbritannias toimusid kergejõustiku maailmameistrivõistlused esimest korda. Algul avaldas soovi korraldada 2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlusi kolm linna: [[İstanbul]], [[Rooma]] ja [[Doha]]. 17. märtsil [[2011]] teatas [[IAAF]], et viis linna on ametlikult kinnitanud soovi MM-i korraldada: [[London]], [[Doha]], [[Berliin]], [[Budapest]] ja [[Barcelona]]. 4. septembriks 2011 oli nendest alles jäänud London ja Doha. [[Monaco]]s 11. novembril 2011 toimunud korralisel kongressil valis IAAF võistluste korraldajaks Londoni. London edestas Dohat häältega 16–10.<ref>[https://www.iaaf.org/news/iaaf-news/london-selected-to-host-2017-iaaf-world-champ "London selected to host 2017 IAAF World Championships"]. iaaf.org. 11.11.2011. Vaadatud 6.8.2017</ref> Võistlustel osales 2034 sportlast (954 naist ja 1080 meest) kokku 205 riigist. [[Venemaa]] sportlased osalesid võistlustel neutraalsete sportlastena. Lisaks osales viie sportlasega pagulaskoondis. Kokku toimus 48 võistlusala. Esimest korda oli kavas naiste [[50 km käimine]]. Edukaim riik maailmameistrivõistlustel oli [[USA]], kelle sportlased võitsid võistlustelt kümme kulda, 11 hõbedat ja üheksa pronksi.<ref>[http://sport.err.ee/612841/londoni-mm-i-edukaim-riik-oli-usa "Londoni MM-i edukaim riik oli USA"]. ERR Sport. 14.8.2017. Vaadatud 14.8.2017</ref> Need olid [[Usain Bolt]]i viimased tiitlivõistlused. == Eestlaste osalemine == 2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindas Eestit 14 sportlast<!--, kellest maailmameistrivõistluste normi täitmisega olid võistlustele pääsenud 12 ja 2015. aasta maailma hooaja edetabeli põhjal kolm sportlast.--> * 400 meetri tõkkejooksus [[Rasmus Mägi]] ja [[Jaak-Heinrich Jagor]] * Maratonis [[Roman Fosti]] ja [[Tiidrek Nurme]] * Kaugushüppes [[Ksenija Balta]] * Kettaheites [[Gerd Kanter]] ja [[Martin Kupper]] * Odaviskes [[Magnus Kirt]] ja [[Tanel Laanmäe]] * Vasaraheites [[Anna Maria Orel]] * Kümnevõistluses [[Janek Õiglane]], [[Karl Robert Saluri]] ja [[Maicel Uibo]] * Seitsmevõistluses [[Grit Šadeiko]] <!-- == Võistluste ajakava == {{2017kergejõustikuMM/Ajakava}}--> == Tulemused == === Mehed === ==== 100 meetri jooks ==== [[Pilt:100 m men final London 2017.jpg|pisi|100 meetri jooksu finaal]] Ameeriklane [[Justin Gatlin]] tuli 100 meetri jooksus teist korda maailmameistriks pärast [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta maailmameistrivõistlusi]], püstitades üle 35-aastaste maailmarekordi 9,92. Pronksmedaliga pidi leppima 100 meetri jooksu kolmekordne maailmameister ja maailmarekordiomanik [[Usain Bolt]], kellele oli see esimene kaotus individuaalalal pärast [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta maailmameistrivõistlusi]] (mitte arvestades valestarti [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta maailmameistrivõistlustel]]). <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Justin Gatlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,94 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Usain Bolt]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9,95 |- | 4. || [[Yohan Blake]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9,99 |- | 5. || [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 10,01 |- | 6. || [[Jimmy Vicaut]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,08 |- | 7. || [[Reece Prescod]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,17 |- | 8. || [[Su Bingtian]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 10,27 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9,58''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''9,58''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) Usain Bolt, Jamaica <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''9,79''' Usain Bolt, Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-M-f----.RS6.pdf?v=1852178627 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-M-sf----.RS6.pdf?v=806830383 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-M-h----.RS6.pdf?v=30889076 Eeljooksud] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-M-pr----.RS6.pdf?v=77435121 Eelring] <br style="clear:both" /> ==== 200 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 20,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,11 |- | 4. || [[Nethaneel Mitchell-Blake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,24 |- | 5. || [[Ameer Webb]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,26 |- | 6. || [[Isaac Makwala]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 20,44 |- | 7. || [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 20,63 |- | 8. || [[Isiah Young]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,64 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''19,19''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) Usain Bolt, Jamaica <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''19,55''' Usain Bolt, Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-M-f----.RS6.pdf?v=961683378 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-M-sf----.RS6.pdf?v=1989872227 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-M-h----.RS6.pdf?v=-250442430 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 43,98 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Steven Gardiner]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 44,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abdalelah Haroun]] || {{PisiLipp|Katar}} || 44,48 |- | 4. || [[Baboloki Thebe]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 44,66 |- | 5. || [[Nathon Allen]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,88 |- | 6. || [[Demish Gaye]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,04 |- | 7. || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || 45,23 |- | 8. || [[Isaac Makwala]] || {{PisiLipp|Botswana}} || Ei startinud |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''43,03''' ([[2016]]) [[Wayde van Niekerk]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''43,18''' ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) [[Michael Johnson]], [[USA]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''43,48''' Wayde van Niekerk, Lõuna-Aafrika Vabariik <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-M-f----.RS6.pdf?v=126461600 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-M-sf----.RS6.pdf?v=1538300797 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-M-h----.RS6.pdf?v=-1810781587 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 800 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Pierre-Ambroise Bosse]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.44,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.44,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kipyegon Bett]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.45,21 |- | 4. || [[Kyle Langford]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.45,25 |- | 5. || [[Nijel Amos]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 1.45,83 |- | 6. || [[Mohammed Aman]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.46,06 |- | 7. || [[Thiago André]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.46,30 |- | 8. || [[Brandon McBride]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.47,09 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.40,91''' ([[2012]]) [[David Rudisha]], [[Keenia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1.43,06''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Billy Konchellah]], Keenia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''1.45,84''' David Rudisha, Keenia <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-M-f----.RS6.pdf?v=-131947619 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-M-sf--1--.RS5.pdf?v=-2071907192 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-M-h----.RS6.pdf?v=-1026572033 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 1500 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Elijah Manangoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.33,61 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.33,99 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Filip Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.34,53 |- | 4. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.34,71 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 3.34,89 |- | 6. || [[Sadik Mikhou]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 3.35,81 |- | 7. || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.36,02 |- | 8. || [[Nick Willis]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 3.36,82 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.26,00''' ([[1998]]) [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.27,65''' ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) Hicham El Guerrouj, Maroko <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''3.34,40''' [[Asbel Kiprop]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-M-sf----.RS6.pdf?v=99207279 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-M-h--1--.RS5.pdf?v=2058221350 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 5000 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Muktar Edris]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.32,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mo Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.33,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Paul Chelimo]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.33,30 |- | 4. || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.33,51 |- | 5. || [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.35,34 |- | 6. || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.35,43 |- | 7. || [[Aron Kifle]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 13.36,91 |- | 8. || [[Andrew Butchart]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.38,73 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''12.37,35''' ([[2004]]) [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''12.52,79''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Eliud Kipchoge]], [[Keenia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''13.50,38''' [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-5000-M-f----.RS6.pdf?v=-1198615239 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-5000-M-h--1--.RS5.pdf?v=1993659612 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 10 000 meetri jooks ==== [[Pilt:Mo Farah London 2017.jpg|pisi|10 000 meetri finiš]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mo Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 26.49,51 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joshua Kiprui Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 26.49,94 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Paul Kipngetich Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.50,60 |- | 4. || [[Bedan Karoki Muchiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.52,12 |- | 5. || [[Jemal Yimer]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.56,11 |- | 6. || [[Geoffrey Kipsang Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.57,77 |- | 7. || [[Abadi Hadis]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.59,19 |- | 8. || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.02,35 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''26.17,53''' ([[2005]]) [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''26.46,31''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) Kenenisa Bekele, Etioopia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''27.01,13''' [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-10K-M-f--1--.RS5.pdf?v=1347244667 Finaal] <br style="clear:both" /> ==== 110 meetri tõkkejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Omar McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 13,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Balázs Baji]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,28 |- | 4. || [[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,30 |- | 5. || [[Aries Merritt]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,31 |- | 6. || [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 13,32 |- | 7. || [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13,37 |- | 8. || [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,37 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''12,80''' ([[2012]]) [[Aries Merritt]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''12,91''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2015]]: '''12,98''' [[Sergei Šubenkov]], [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-110H-M-f----.RS6.pdf?v=-1524954541 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-110H-M-sf----.RS6.pdf?v=-1546621183 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-110H-M-h----.RS6.pdf?v=-726313143 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri tõkkejooks ==== [[Pilt:Karsten Warholm London 2017 (cropped).jpg|pisi|[[Karsten Warholm]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 48,35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 48,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kerron Clement]] || {{PisiLipp|USA}} || 48,52 |- | 4. || [[Kemar Mowatt]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 48,99 |- | 5. || [[TJ Holmes]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,00 |- | 6. || [[Juander Santos]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || 49,04 |- | 7. || [[Abderrahman Samba]] || {{PisiLipp|Katar}} || 49,74 |- | 8. || [[Kariem Hussein]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 50,07 |- |colspan="4"|... |- | 19. || [[Jaak-Heinrich Jagor]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 50,43 |- | || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Ei startinud |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''46,78''' ([[1992]]) [[Kevin Young]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''47,18''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) Kevin Young, USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2015]]: '''47,79''' [[Nicholas Bett]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-M-f----.RS6.pdf?v=1734488678 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-M-sf----.RS6.pdf?v=-452242996 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-M-h----.RS6.pdf?v=-1377668552 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 3000 meetri takistusjooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.14,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.14,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.15,53 |- | 4. || [[Mahiedine Mekhissi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.15,80 |- | 5. || [[Stanley Kebenei]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.21,09 |- | 6. || [[Matthew Hughes]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8.21,84 |- | 7. || [[Tesfaye Deriba]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.22,12 |- | 8. || [[Tafese Seboka]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.23,02 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.53,63''' ([[2004]]) [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''8.00,43''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) [[Ezekiel Kemboi]], Keenia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2015]]: '''8.11,28''' Ezekiel Kemboi, Keenia <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-3KSC-M-f----.RS6.pdf?v=-1973131877 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-3KSC-M-h----.RS6.pdf?v=-626294224 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 4×100 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Chijindu Ujah]], [[Adam Gemili]], [[Danny Talbot]], [[Nethaneel Mitchell-Blake]] || 37,47 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Mike Rodgers]], [[Justin Gatlin]], [[Jaylen Bacon]], [[Christian Coleman]] || 37,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shūhei Tada]], [[Shōta Iizuka]], [[Yoshihide Kiryū]], [[Kenji Fujimitsu]] || 38,04 |- | 4. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Wu Zhiqiang]], [[Xie Zhenye]], [[Su Bingtian]], [[Zhang Peimeng]] || 38,34 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Stuart Dutamby]], [[Jimmy Vicaut]], [[Mickaël-Méba Zeze]], [[Christophe Lemaitre]] || 38,48 |- | 6. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Gavin Smellie]], [[Aaron Brown]], [[Brendon Rodney]], [[Mobolade Ajomale]] || 38,59 |- | 7. || {{PisiLipp|Türgi}} || [[Yiğitcan Hekimoğlu]], [[Jak Ali Harvey]], [[Emre Zafer Barnes]], [[Ramil Guliyev]] || 38,73 |- | || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Omar McLeod]], [[Julian Forte]], [[Yohan Blake]], [[Usain Bolt]] || Katkestas |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''36,84''' ([[2012]]) [[Jamaica]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''37,04''' ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) Jamaica <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2015]]: '''37,36''' Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf?v=-1233490875 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X1-M-h----.RS6.pdf?v=1613506282 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== 4×400 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Jarrin Solomon]], [[Jereem Richards]], [[Machel Cedenio]], [[Lalonde Gordon]] || 2.58,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Wilbert London III]], [[Gil Roberts]], [[Michael Cherry]], [[Fred Kerley]] || 2.58,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Matthew Hudson-Smith]], [[Rabah Yousif]], [[Dwayne Cowan]], [[Martyn Rooney]] || 2.59,00 |- | 4. || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Robin Vanderbemden]], [[Jonathan Borlée]], [[Dylan Borlée]], [[Kevin Borlée]] || 3.00,04 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Óscar Husillos]], [[Lucas Búa]], [[Darwin Echeverry]], [[Samuel García]] || 3.00,65 |- | 6. || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[William Collazo]], [[Adrian Chacón]], [[Osmaidel Pellicier]], [[Yoandys Lescay]] || 3.01,10 |- | 7. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Kajetan Duszyński]], [[Rafał Omelko]], [[Łukasz Krawczuk]], [[Tymoteusz Zimny]] || 3.01,59 |- | 8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Ludvy Vaillant]], [[Thomas Jordier]], [[Mamoudou Hanne]], [[Teddy Atine-Venel]] || 3.01,79 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.54,69''' ([[1993]]) [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.54,69''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2015]]: '''2.57,82''' USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X4-M-f----.RS6.pdf?v=1308246158 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X4-M-h----.RS6.pdf?v=-2142826638 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Maraton ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Geoffrey Kipkorir Kirui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:08.27 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:09.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alphonce Felix Simbu]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || 2:09.51 |- | 4. || [[Callum Hawkins]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:10.17 |- | 5. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:10.56 |- | 6. || [[Gideon Kipkemoi Kipketer]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.56 |- | 7. || [[Yohanes Ghebregergis]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 2:12.07 |- | 8. || [[Daniel Kinyua Wanjiru]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:12.16 |- |colspan="4"|... |- | 40. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:20.41 |- | 53. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:23.28 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 108 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2:02.57''' ([[2014]]) [[Dennis Kipruto Kimetto]], [[Keenia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2:06.54''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) [[Abel Kirui]], Keenia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2015]]: '''2:12.57''' [[Ghirmay Ghebreslassie]], [[Eritrea]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-MAR-M-f----.RS6.pdf?v=-862525742 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 20 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Éider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:18.53 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Širobokov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 1:18.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.04 |- | 4. || [[Lebogang Shange]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 1:19.18 |- | 5. || [[Christopher Linke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:19.21 |- | 6. || [[Dane Bird-Smith]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:19.28 |- | 7. || [[Wang Kaihua]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:19.30 |- | 8. || [[Álvaro Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:19.41 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1:16.31''' ([[2015]]) [[Yusuke Suzuki]], [[Jaapan]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1:17.21''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Jefferson Pérez]], [[Ecuador]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2015]]: '''1:19.14''' [[Miguel Ángel López]], [[Hispaania]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-20KR-M-f----.RS6.pdf?v=814770523 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 50 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:33.12 '''MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hirooki Arai]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3:41.17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kai Kobayashi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3:41.19 |- | 4. || [[Igor Hlavan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 3:41.42 |- | 5. || [[Satoshi Maruo]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3:43.03 |- | 6. || [[Máté Helebrandt]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 3:43.56 |- | 7. || [[Rafał Augustyn]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:44.18 |- | 8. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:44.41 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3:32.33''' ([[2014]]) [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3:36.03''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]]: '''3:40.32''' [[Matej Tóth]], [[Slovakkia]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-50KR-M-f----.RS6.pdf?v=494769353 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== Kaugushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Luvo Manyonga]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 8.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jarrion Lawson]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rushwahl Samaai]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 8.32 |- | 4. || [[Aleksandr Menkov]] || Neutraalne sportlane || 8.27 |- | 5. || [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.26 |- | 6. || [[Shi Yuhao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 8.23 |- | 7. || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 8.23 |- | 8. || [[Michel Tornéus]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 8.18 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''8.95''' ([[1991]]) [[Mike Powell]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''8.95''' ([[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]) Mike Powell, USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2015]]: '''8.41''' [[Greg Rutherford]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf?v=1184177857 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-LJ-M-q----.RS6.pdf?v=-507593489 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kolmikhüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Taylor]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.68 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Will Claye]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.63 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Nelson Évora]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 17.19 |- | 4. || [[Cristian Nápoles]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.16 |- | 5. || [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 17.16 |- | 6. || [[Chris Benard]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.16 |- | 7. || [[Andy Díaz]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.12 |- | 8. || [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.79 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''18.29''' ([[1995]]) [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''18.29''' ([[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]) Jonathan Edwards, Suurbritannia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2015]]: '''18.21''' [[Christian Taylor]], [[USA]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf?v=-720173392 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-TJ-M-q----.RS6.pdf?v=1434756035 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kõrgushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Danil Lõssenko]] || Neutraalne sportlane || 2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Majededdin Ghazal]] || {{PisiLipp|Süüria}} || 2.29 |- | 4. || [[Edgar Rivera]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 2.29 |- | 5. || [[Mateusz Przybylko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.29 |- | 6. || [[Robbie Grabarz]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.25 |- | 6. || [[Ilja Ivanjuk]] || Neutraalne sportlane || 2.25 |- | 8. || [[Bryan McBride]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.25 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.45''' ([[1993]]) [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.41''' ([[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]]) [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2015]]: '''2.34''' [[Derek Drouin]], [[Kanada]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HJ-M-q----.RS6.pdf?v=732701490 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Teivashüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sam Kendricks]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.89 |- | 4. || [[Xue Changrui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 5.82 |- | 5. || [[Paweł Wojciechowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 6. || [[Axel Chapelle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.65 |- | 7. || [[Kurtis Marschall]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.65 |- | 8. || [[Shawnacy Barber]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 5.65 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''6.16''' ([[2014]]) [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''6.05''' ([[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]) [[Dmitri Markov]], [[Austraalia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2015]]: '''5.90''' [[Shawnacy Barber]], [[Kanada]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-PV-M-f----.RS6.pdf?v=-1495106911 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-PV-M-q----.RS6.pdf?v=-323149374 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kuulitõuge ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 22.03 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Stipe Žunić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.46 |- | 4. || [[Tomáš Staněk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 21.41 |- | 5. || [[Michał Haratyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.41 |- | 6. || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.20 |- | 7. || [[Ryan Whiting]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.09 |- | 8. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 20.89 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''23.12''' ([[1990]]) [[Randy Barnes]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''22.23''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Werner Günthör]], [[Šveits]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2015]]: '''21.93''' [[Joe Kovacs]], USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-SP-M-f----.RS6.pdf?v=-1252246635 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-SP-M-q----.RS6.pdf?v=-179724186 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kettaheide ==== [[Pilt:Andrius Gudžius London 2017.jpg|pisi|[[Andrius Gudžius]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 69.21 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 69.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mason Finley]] || {{PisiLipp|USA}} || 68.03 |- | 4. || [[Fedrick Dacres]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 65.83 |- | 5. || [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 65.24 |- | 6. || [[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.10 |- | 7. || [[Robert Urbanek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 64.15 |- | 8. || [[Traves Smikle]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 64.04 |- |colspan="4"|... |- | 12. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.00 (eelvõistlusel 63.61) |- | 17. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.71 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''74.08''' ([[1986]]) [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''70.17''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2015]]: '''67.40''' [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-DT-M-f----.RS6.pdf?v=1409511480 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-DT-M-q----.RS6.pdf?v=501923961 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Odavise ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 89.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 89.73 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Petr Frydrych]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 88.32 |- | 4. || [[Thomas Röhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 88.26 |- | 5. || [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.94 |- | 6. || [[Ioánnis Kiriazís]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 84.52 |- | 7. || [[Keshorn Walcott]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 84.48 |- | 8. || [[Andreas Hofmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.98 |- |colspan="4"|... |- | 11. || [[Magnus Kirt]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 80.48 |- | 25. || [[Tanel Laanmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 76.41 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''98.48''' ([[1996]]) [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''92.80''' ([[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]) Jan Železný, Tšehhi <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2015]]: '''92.71''' [[Julius Yego]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-JT-M-f----.RS6.pdf?v=888614593 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-JT-M-q----.RS6.pdf?v=-83408852 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Vasaraheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 79.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Valeri Pronkin]] || Neutraalne sportlane || 78.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.03 |- | 4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 77.67 |- | 5. || [[Aleksei Sokirski]] || Neutraalne sportlane || 77.50 |- | 6. || [[Nick Miller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 77.31 |- | 7. || [[Dilshod Nazarov]] || {{PisiLipp|Tadžikistan}} || 77.22 |- | 8. || [[Serghei Marghiev]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 75.87 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''86.74''' ([[1986]]) [[Juri Sedõhh]], [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''83.63''' ([[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]) [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2015]]: '''80.88''' [[Paweł Fajdek]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HT-M-f----.RS6.pdf?v=-418026247 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HT-M-q----.RS6.pdf?v=-352578584 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kümnevõistlus ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemused |Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kévin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,70 – 7.52 – 15.72 – 2.08 – 48,26 – 13,75 – 47.14 – 5.10 – 66.10 – 4.36,73 || 8768 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rico Freimuth]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,53 – 7.48 – 14.85 – 1.99 – 48,41 – 13,68 – 51.17 – 4.80 – 62.34 – 4.41,57 || 8564 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kai Kazmirek]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,91 – 7.64 – 13.78 – 2.11 – 47,19 – 14,66 – 45.06 – 5.10 – 62.45 – 4.38,07 || 8488 |- | 4. || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,08 – 7.33 – 15.13 – 2.05 – 49,58 – 14,57 – 42.11 – 5.10 – 71.73 – 4.39,24 || 8371 |- | 5. || [[Damian Warner]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,50 – 7.44 – 13.45 – 2.02 – 47,47 – 13,63 – 40.67 – 4.70 – 56.63 – 4.28,39 || 8309 |- | 6. || [[Oleksi Kasjanov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 10,77 – 7.28 – 14.99 – 2.02 – 48,64 – 14,05 – 48.79 – 4.70 – 50.82 – 4.33,86 || 8234 |- | 7. || [[Kurt Felix]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 11,08 – 7.46 – 15.01 – 2.08 – 49,09 – 14,68 – 45.39 – 4.50 – 64.64 – 4.36,62 || 8227 |- | 8. || [[Adam Helcelet]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 11,28 – 7.03 – 14.57 – 2.02 – 49,51 – 14,38 – 44.71 – 4.90 – 71.56 – 4.36,85 || 8222 |- |colspan="5"|... |- | 13. || [[Karl Robert Saluri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,55 – 7.49 – 13.98 – 1.84 – 47.76 – 15,36 – 40.43 – 5.00 – 57.12 – 4.31,31 || 8025 |- | || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,35 – 6.97 – 14.08 – 2.02 – 50,61 – 14,90 – 47.88 – 0 || Katkestas |} </div> <br>Finaal: [[11. august|11]].–[[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9045''' ([[2015]]) [[Ashton Eaton]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''9045''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) Ashton Eaton, USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2015]]: '''9045''' Ashton Eaton, USA <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf?v=-1918435779 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> === Naised === ==== 100 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tori Bowie]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 10,86 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,96 |- | 4. || [[Murielle Ahouré]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 10,98 |- | 5. || [[Elaine Thompson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,98 |- | 6. || [[Michelle-Lee Ahye]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 11,01 |- | 7. || [[Rosângela Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 11,06 |- | 8. || [[Kelly-Ann Baptiste]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 11,09 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''10,49''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''10,70''' ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) [[Marion Jones]], USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri jooks_2|Maailmameister 2015]]: '''10,76''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], [[Jamaica]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-W-f----.RS6.pdf?v=1181962893 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-W-sf----.RS6.pdf?v=1561362041 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-W-h----.RS6.pdf?v=-1133238155 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 200 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,05 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 22,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,15 |- | 4. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,22 |- | 5. || [[Deajah Stevens]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,44 |- | 6. || [[Kimberlyn Duncan]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,59 |- | 7. || [[Crystal Emmanuel]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 22,60 |- | 8. || [[Tynia Gaither]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 23,07 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''21,34''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''21,63''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) [[Dafne Schippers]], [[Holland]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks_2|Maailmameister 2015]]: '''21,63''' Dafne Schippers, Holland <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-W-f----.RS6.pdf?v=-15131782 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-W-sf----.RS6.pdf?v=786773294 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-W-h----.RS6.pdf?v=-1780041710 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Phyllis Francis]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Salwa Eid Naser]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 50,06 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Allyson Felix]] || {{PisiLipp|USA}} || 50,08 |- | 4. || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 50,49 |- | 5. || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,76 |- | 6. || [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,86 |- | 7. || [[Kabange Mupopo]] || {{PisiLipp|Sambia}} || 51,15 |- | 8. || [[Novlene Williams-Mills]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 51,48 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''47,60''' ([[1985]]) [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''47,99''' ([[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks_2|Maailmameister 2015]]: '''49,26''' [[Allyson Felix]], [[USA]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-W-f----.RS6.pdf?v=-459402136 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-W-sf----.RS6.pdf?v=-93134128 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-W-h----.RS6.pdf?v=1346089024 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 800 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Caster Semenya]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 1.55,16 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Francine Niyonsaba]] || {{PisiLipp|Burundi}} || 1.55,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ajeé Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,65 |- | 4. || [[Margaret Wambui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.57,54 |- | 5. || [[Melissa Bishop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.57,68 |- | 6. || [[Angelika Cichocka]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.58,41 |- | 7. || [[Charlene Lipsey]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,73 |- | 8. || [[Lynsey Sharp]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.58,98 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.53,28''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1.54,68''' ([[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]]) Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit_2|Maailmameister 2015]]: '''1.58,03''' [[Marjna Arzamasava]], [[Valgevene]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-W-f----.RS6.pdf?v=-2109521537 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-W-sf----.RS6.pdf?v=354843897 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-W-h--1--.RS5.pdf?v=-1444257891 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 1500 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemused |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Faith Chepngetich Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 4.02,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jennifer Simpson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.02,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Caster Semenya]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 4.02,90 |- | 4. || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,97 |- | 5. || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 4.03,34 |- | 6. || [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.04,11 |- | 7. || [[Angelika Cichocka]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.04,16 |- | 8. || [[Rababe Arafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 4.04,35 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.50,07''' ([[2015]]) [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.58,82''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit_2|Maailmameister 2015]]: '''4.08,09''' Genzebe Dibaba, Etioopia <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-W-f--1--.RS5.pdf?v=956519255 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-W-sf----.RS6.pdf?v=1364798899 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-W-h----.RS6.pdf?v=1369585132 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 5000 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.34,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Almaz Ayana]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.40,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.42,73 |- | 4. || [[Senbere Teferi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,45 |- | 5. || [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.48,74 |- | 6. || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.52,07 |- | 7. || [[Sheila Chepkirui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.54,05 |- | 8. || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.58,33 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''14.11,15''' ([[2008]]) [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''14.26,83''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) [[Almaz Ayana]], Etioopia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit_2|Maailmameister 2015]]: '''14.26,83''' Almaz Ayana, Etioopia <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-5000-W-f----.RS6.pdf?v=-1502521476 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-5000-W-h----.RS6.pdf?v=-566867685 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 10 000 meetri jooks ==== [[Pilt:Almaz Ayana London 2017.jpg|pisi|[[Almaz Ayana]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Almaz Ayana]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.16,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tirunesh Dibaba]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 31.02,69 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Agnes Jebet Tirop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 31.03,50 |- | 4. || [[Alice Aprot Nawowuna]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 31.11,86 |- | 5. || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.20,24 |- | 6. || [[Emily Infeld]] || {{PisiLipp|USA}} || 31.20,45 |- | 7. || [[Irene Chepet Cheptai]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 31.21,11 |- | 8. || [[Molly Huddle]] || {{PisiLipp|USA}} || 31.24,78 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''29.17,45''' ([[2016]]) [[Almaz Ayana]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''30.04,18''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Berhane Adere]], [[Etioopia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 0000 meetrit_2|Maailmameister 2015]]: '''31.41,31''' [[Vivian Cheruiyot]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-10K-W-f----.RS6.pdf?v=-155128389 Finaal] <br style="clear:both" /> ==== 100 meetri tõkkejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sally Pearson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 12,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dawn Harper-Nelson]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,63 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pamela Dutkiewicz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,72 |- | 4. || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,74 |- | 5. || [[Christina Manning]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,74 |- | 6. || [[Alina Tałaj]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 12,81 |- | 7. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,83 |- | 8. || [[Nia Ali]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,04 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''12,20''' ([[2016]]) [[Kendra Harrison]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''12,28''' ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) [[Sally Pearson]], [[Austraalia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2015]]: '''12,57''' [[Danielle Williams]], [[Jamaica]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100H-W-f----.RS6.pdf?v=-2116728523 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100H-W-sf----.RS6.pdf?v=-842077978 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100H-W-h----.RS6.pdf?v=-993278046 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri tõkkejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kori Carter]] || {{PisiLipp|USA}} || 53,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || 53,50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ristananna Tracey]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,74 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,20 |- | 5. || [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,59 |- | 6. || [[Sage Watson]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 54,92 |- | 7. || [[Cassandra Tate]] || {{PisiLipp|USA}} || 55,43 |- | 8. || [[Eilidh Doyle]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,71 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''52,34''' ([[2003]]) [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''52,42''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) [[Melaine Walker]], [[Jamaica]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks_2|Maailmameister 2015]]: '''53,50''' [[Zuzana Hejnová]], [[Tšehhi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-W-f----.RS6.pdf?v=1012142256 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-W-sf----.RS6.pdf?v=533577752 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-W-h----.RS6.pdf?v=-171649337 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 3000 meetri takistusjooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.02,58 '''MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.03,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hyvin Jepkemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.04,03 |- | 4. || [[Beatrice Chepkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.10,45 |- | 5. || [[Ruth Jebet]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 9.13,96 |- | 6. || [[Celliphine Chepteek Chespol]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.15,04 |- | 7. || [[Etenesh Diro]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 9.22,46 |- | 8. || [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 9.12,67 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''8.52,78''' ([[2016]]) [[Ruth Jebet]], [[Bahrein]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''9.06,57''' ([[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]) [[Jekaterina Volkova]], Venemaa <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks_2|Maailmameister 2015]]: '''9.19,11''' [[Hyvin Kiyeng Jepkemoi]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-3KSC-W-f----.RS6.pdf?v=1581356287 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-3KSC-W-h----.RS6.pdf?v=538256472 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 4×100 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Aaliyah Brown]], [[Allyson Felix]], [[Morolake Akinosun]], [[Tori Bowie]] || 41,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]], [[Desirèe Henry]], [[Dina Asher-Smith]], [[Daryll Neita]] || 42,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Jura Levy]], [[Natasha Morrison]], [[Simone Facey]], [[Sashalee Forbes]] || 42,19 |- | 4. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tatjana Pinto]], [[Lisa Mayer]], [[Gina Lückenkemper]], [[Rebekka Haase]] || 42,36 |- | 5. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Ajla Del Ponte]], [[Sarah Atcho]], [[Mujinga Kambundji]], [[Salomé Kora]] || 42,51 |- | 6. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Semoy Hackett]], [[Michelle-Lee Ahye]], [[Khalifa St. Fort]], [[Kelly-Ann Baptiste]] || 42,62 |- | 7. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Franciela Krasucki]], [[Ana Cláudia Lemos]], [[Vitória Cristina Rosa]], [[Rosângela Santos]] || 42,63 |- | 8. || {{PisiLipp|Holland}} || [[Tessa van Schagen]], [[Dafne Schippers]], [[Naomi Sedney]], [[Jamile Samuel]] || 43,07 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''40,82''' ([[2012]]) [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''41,07''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) Jamaica <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|Maailmameister 2015]]: '''41,07''' Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X1-W-f----.RS6.pdf?v=603155522 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X1-W-h----.RS6.pdf?v=-1358057625 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== 4×400 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Quanera Hayes]], [[Allyson Felix]], [[Shakima Wimbley]], [[Phyllis Francis]] || 3.19,02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]], [[Laviai Nielsen]], [[Eilidh Doyle]], [[Emily Diamond]] || 3.25,00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Małgorzata Hołub]], [[Iga Baumgart]], [[Aleksandra Gaworska]], [[Justyna Święty]] || 3.25,41 |- | 4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Estelle Perrossier]], [[Déborah Sananes]], [[Agnès Raharolahy]], [[Elea-Mariama Diarra]] || 3.26,56 |- | 5. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Patience Okon George]], [[Abike Funmilola Egbeniyi]], [[Glory Onome Nathaniel]], [[Yinka Ajayi]] || 3.26,72 |- | 6. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Ruth Spelmeyer]], [[Laura Müller]], [[Nadine Gonska]], [[Hannah Mergenthaler]] || 3.27,45 |- | 7. || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Christine Botlogetswe]], [[Lydia Jele]], [[Galefele Moroko]], [[Amantle Montsho]] || 3.28,00 |- | 8. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Chrisann Gordon]], [[Anneisha McLaughlin-Whilby]], [[Shericka Jackson]], [[Novlene Williams-Mills]] || |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.15,17''' ([[1988]]) [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.16,71''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) [[USA]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|Maailmameister 2015]]: '''3.19,13''' [[Jamaica]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X4-W-f----.RS6.pdf?v=1369865614 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X4-M-h----.RS6.pdf?v=-2142826638 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Maraton ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Rose Chelimo]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:27.11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Edna Ngeringwony Kiplagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:27.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amy Cragg]] || {{PisiLipp|USA}} || 2:27.18 |- | 4. || [[Flomena Cheyech Daniel]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:27.21 |- | 5. || [[Shure Demise]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:27.58 |- | 6. || [[Eunice Kirwa]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:28.17 |- | 7. || [[Helah Kiprop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:28.19 |- | 8. || [[Mare Dibaba]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:28.49 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 96 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2:15.25''' ([[2003]]) [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2:20.57''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) Paula Radcliffe, Suurbritannia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton_2|Maailmameister 2015]]: '''2:27.35''' [[Mare Dibaba]], [[Etioopia]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-MAR-W-f----.RS6.pdf?v=1962659178 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 20 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yang Jiayu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:26.18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[María Guadalupe González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:26.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Antonella Palmisano]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:26.36 |- | 4. || [[Érica de Sena]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:26.59 |- | 5. || [[Sandra Arenas]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:28.10 |- | 6. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:28.57 |- | 7. || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:29.13 |- | 8. || [[Wang Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.26 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1:24.38''' ([[2015]]) [[Liu Hong]], [[Hiina]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1:25.41''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine_2|Maailmameister 2015]]: '''1:27.45''' Liu Hong, Hiina <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf?v=-769527861 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 50 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4:05.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yin Hang]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:08.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yang Shuqing]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:20.49 |- | 4. || [[Kathleen Burnett]] || {{PisiLipp|USA}} || 4:21.51 |- | || [[Nair da Rosa]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || Katkestas |- | || [[Susan Randall]] || {{PisiLipp|USA}} || Katkestas |- | || [[Erin Taylor-Talcott]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 7 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4:08.26''' ([[2017]]) [[Inês Henriques]], [[Portugal]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: Esmakordselt kavas <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-50KR-W-f----.RS6.pdf?v=-168968632 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== Kaugushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Brittney Reese]] || {{PisiLipp|USA}} || 7.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Darja Klišina]] || Neutraalne sportlane || 7.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tianna Bartoletta]] || {{PisiLipp|USA}} || 6.97 |- | 4. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.96 |- | 5. || [[Lorraine Ugen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.72 |- | 6. || [[Brooke Stratton]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 6.67 |- | 7. || [[Chantel Malone]] || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} || 6.57 |- | 8. || [[Blessing Okagbare]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 6.55 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.52''' ([[1988]]) [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''7.36''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe_2|Maailmameister 2015]]: '''7.14''' [[Tianna Bartoletta]], USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf?v=-174001165 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-LJ-W-q----.RS6.pdf?v=-800474396 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kolmikhüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Caterine Ibargüen]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Olga Rõpakova]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.77 |- | 4. || [[Hanna Knjazeva-Minenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 14.42 |- | 5. || [[Kristin Gierisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.33 |- | 6. || [[Anna Jagaciak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 14.25 |- | 7. || [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.23 |- | 8. || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 14.13 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''15.50''' ([[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]) Inessa Kravets, Ukraina <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe_2|Maailmameister 2015]]: '''14.90''' [[Caterine Ibargüen]], [[Colombia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf?v=248710358 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf?v=625579888 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kõrgushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Maria Lasitskene]] || Neutraalne sportlane || 2.03 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Julia Levtšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kamila Lićwinko]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.99 |- | 4. || [[Marie-Laurence Jungfleisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.95 |- | 5. || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.95 |- | 6. || [[Morgan Lake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.95 |- | 7. || [[Airinė Palšytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1.92 |- | 7. || [[Mirela Demireva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1.92 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.09''' ([[1987]]) [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.09''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) Stefka Kostadinova, Bulgaaria <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Maailmameister 2015]]: '''2.01''' [[Maria Kutšina]], [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf?v=-515439173 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HJ-W-q----.RS6.pdf?v=1317696936 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Teivashüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ekateríni Stefanídi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Robeilys Peinado]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yarisley Silva]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 4.65 |- | 5. || [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 6. || [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.65 |- | 7. || [[Alysha Newman]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4.65 |- | 8. || [[Olga Mullina]] || Neutraalne sportlane || 4.55 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''5.06''' ([[2009]]) [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''5.01''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) Jelena Issinbajeva, Venemaa <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe_2|Maailmameister 2015]]: '''4.90''' [[Yarisley Silva]], [[Kuuba]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-PV-W-f----.RS6.pdf?v=-628383735 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-PV-W-q----.RS6.pdf?v=1233995641 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kuulitõuge ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anita Márton]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 19.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Michelle Carter]] || {{PisiLipp|USA}} || 19.14 |- | 4. || [[Danniel Thomas-Dodd]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 18.91 |- | 5. || [[Gao Yang]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 18.25 |- | 6. || [[Brittany Crew]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.21 |- | 7. || [[Julija Leanciuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.12 |- | 8. || [[Yaniuvis López]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 18.03 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''22.63''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''21.24''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit; ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) [[Valerie Adams]], [[Uus-Meremaa]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge_2|Maailmameister 2015]]: '''20.37''' [[Christina Schwanitz]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-SP-W-f----.RS6.pdf?v=1820021349 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-SP-W-q----.RS6.pdf?v=1581376667 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kettaheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 70.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dani Stevens]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 69.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mélina Robert-Michon]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 66.21 |- | 4. || [[Yaime Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 64.82 |- | 5. || [[Denia Caballero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 64.37 |- | 6. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.13 |- | 7. || [[Su Xinyue]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 63.37 |- | 8. || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 61.56 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''76.80''' ([[1988]]) [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''71.62''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Martina Hellmann]], Saksa DV <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide_2|Maailmameister 2015]]: '''69.28''' [[Denia Caballero]], [[Kuuba]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-DT-W-f----.RS6.pdf?v=-1027187328 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-DT-W-q----.RS6.pdf?v=505712042 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Odavise ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 66.76 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Li Lingwei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 66.25 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lü Huihui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 65.26 |- | 4. || [[Sara Kolak]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.95 |- | 5. || [[Eda Tuğsuz]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 64.52 |- | 6. || [[Tatsjana Haladovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 64.05 |- | 7. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.75 |- | 8. || [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 62.84 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''72.28''' ([[2008]]) [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''71.99''' ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) [[Maria Abakumova]], [[Venemaa]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise_2|Maailmameister 2015]]: '''67.69''' [[Katharina Molitor]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-JT-W-f----.RS6.pdf?v=904421652 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-JT-W-q----.RS6.pdf?v=-423391734 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Vasaraheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Wang Zheng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 75.98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Malwina Kopron]] || {{PisiLipp|Poola}} || 74.76 |- | 4. || [[Zhang Wenxiu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 74.56 |- | 5. || [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 73.38 |- | 6. || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.04 |- | 7. || [[Sophie Hitchon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 72.32 |- | 8. || [[Kateřina Šafránková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 71.34 |- |colspan="4"|... |- | 18. || [[Anna Maria Orel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 67.37 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''82.98''' ([[2016]]) [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''80.85''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) Anita Włodarczyk, Poola <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Maailmameister 2015]]: '''80.85''' Anita Włodarczyk, Poola <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HT-W-f----.RS6.pdf?v=-1082863544 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HT-W-q----.RS6.pdf?v=1786332920 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Seitsmevõistlus ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6784 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Carolin Schäfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6696 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6636 |- | 4. || [[Yorgelis Rodríguez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 6594 |- | 5. || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6558 |- | 6. || [[Ivona Dadic]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6417 |- | 7. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6370 |- | 8. || [[Claudia Salman-Rath]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6362 |- |colspan="4"|... |- | 13. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6094 |} </div> <br>Finaal: [[5. august|5.]]–[[6. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7291''' ([[1988]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''7128''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) Jackie Joyner-Kersee, USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2015]]: '''6669''' [[Jessica Ennis-Hill]], [[Suurbritannia]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf?v=-189289210 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> == Medalitabel == {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| {{Reastatud medalitabel|nation-width=200px|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||10||11||9||30 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||5||2||4||11 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||3||1||2||6 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3||0||2||5 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||3||2||7 |-style="background-color:#ccccff" |6.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}*||2||3||1||6 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||2||3||0||5 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||2||2||4||8 |- |–||align=left|Neutraalsed sportlased||1||5||0||6 |- |9.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||1||2||2||5 |- |10.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}||1||1||1||3 |- |rowspan=4|11.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Bahrein}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Colombia}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Türgi}}||1||1||0||2 |- |rowspan=2|15.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||1||0||3||4 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||1||0||3||4 |- |rowspan=6|17.||align=left|{{PisiLipp|Horvaatia}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Norra}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Portugal}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Katar}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Venezuela}}||1||0||1||2 |- |rowspan=4|23.||align=left|{{PisiLipp|Belgia}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kreeka}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Leedu}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||1||0||0||1 |- |27.||align=left|{{PisiLipp|Elevandiluurannik}}||0||2||0||2 |- |28.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||1||2||3 |- |rowspan=2|29.||align=left|{{PisiLipp|Bahama}}||0||1||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Ungari}}||0||1||1||2 |- |rowspan=6|31.||align=left|{{PisiLipp|Burundi}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Mehhiko}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Uganda}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Ukraina}}||0||1||0||1 |- |rowspan=6|37.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kasahstan}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Süüria}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Tansaania}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku ||48||48||49||145 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.iaafworldchampionships.com/ 2017. aasta MM-i koduleht] *[http://sport.postimees.ee/4203351/rootslased-marus-meilt-rooviti-mmil-korraldajate-vea-tottu-medal?_ga=2.185210735.751156917.1502174917-232416419.1497618435 Rootslased marus: meilt rööviti MMil korraldajate vea tõttu medal], Postimees, 7. august 2017 {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2017. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2017. aasta kergejõustiku]] [[Kategooria:London]] syywfe6lsbsetds4dli05yyh7wcha9a Tre Raadio 0 268829 6174429 6173453 2022-08-06T12:30:41Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Tre Raadio | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | sagedused = Raplamaa 91,3 MHz <br> Pärnumaa 92,7 MHz <br> Järvamaa 101,0 MHz <br> Harjumaa 105,8 MHz <br> Lääne-Virumaa 97,0 MHz <br> Haapsalu 103.8 MHz | veebilehekülg = [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio] }} '''Tre Raadio''' on [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Tre Raadio toodab levipiirkondade kohalikku elu kajastavat ja täiskasvanud kuulajale suunatud raadioprogrammi. Ligi poole Tre Raadio programmide muusikavalikust moodustavad Eesti lood. Tre Raadio stuudiod asuvad [[Rapla]]s, [[Pärnu]]s, [[Paide]]s ja [[Tallinn]]as. Tre Raadio FM sagedused: Raplas ja Raplamaal 91,3 MHz, Pärnus ja Pärnumaal 92,7 MHz, Paides, Türil ja Järvamaal 101,0 MHz, Tallinnas ja Harjumaal 105,8 MHz, Rakverel ja Lääne-Virumaal 97,0 MHz, Haapsalu ja Läänemaa 103.8 MHz. Samuti on olemas netikuulamise võimalus Tre Raadio kodulehel. Raadiojaama tegevjuht on Raplas Tre Raadio käivitanud [[Siim Pohlak]]. ==Ajalugu== Tre Raadio alustas tegevust '''raadio.tre.ee''' nime all internetis leviva raadiojaamana pidude ja ürituste korraldamisele keskendunud Tre.ee kõrvaltegevusena aastal 2007. Alguses mängiti eetris peamiselt Tre [[DJ]]-de valitud tantsumuusikat ning õhtusel ajal oli eetris soovisaade, mis on järjest iganädalaselt eetris olnud alates 2008. aasta algusest. 2010. aasta oktoobris alustati esimese FM sagedusloa saamise järel tegevust Raplamaal, ametliku nimetusega Tre Raadio. Programmi lisandusid kohalikku elu kajastavad saated ja uudised. Tantsumuusika osakaal hakkas järk-järgult kahanema pophittide kasuks. Tre Raadios tegutses Rapla sageduse esimestel aastatel ka tuntud diskor ja raadiosaatejuht [[Märt Rannamäe]]. 2014. aasta mais laienes Tre Raadio Pärnusse, jätkates tegevust Pärnus sagedusel 92,7 MHz varem eetris olnud kohaliku raadiojaama [[Päikeseraadio]] tegevuse lõppemise järel. 2016. aasta algusest toodab Tre Raadio raadioprogrammi ka Järvamaal, seni [[Kuma Raadio]] nime kandnud regionaalse raadiojaama nimeks sai [[Kesk-Eesti Tre Raadio]]. 2016. aasta jaanuaris omandas Tre Raadio Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Lõuna-Eestis leviva raadiojaama [[Ring fm|Ring FM]]. Alates 17. novembrist 2019 on Tre raadio Tallinnas eetris sagedusel 105,8 Mhz Ring Fm sageduse asemel. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 105,8 MHz * [[Tartu]] 104,7 MHz (Ring FM) * [[Pärnu]] 92,7 MHz * [[Rapla]] 91,3 MHz * [[Paide]] 101,0 MHz * [[Viljandi]] 93,7 MHz (Ring FM) * [[Rakvere]] 97,0 MHz * [[Võru]] 101,7 MHz (Ring FM) * [[Haapsalu]] 103,8 MHz * [[Valga]] 96,6 MHz (Ruut FM) == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] * [[Noortefoorum]] ==Välislingid== * [http://www.treraadio.ee/ Tre Raadio koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] srhtsa32qbez4oqtj7is7rscyx2ffh1 1. Eesti jalaväepolk 0 272338 6174722 6174044 2022-08-07T07:23:42Z NOSSER 8097 /* Operatsioon Albion */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 1. Eesti jalaväepolk | pilt = 1. Eesti polgu ohvitserid Haapsalus 1918.jpg|pildisuurus=250px | pildiallkiri = 1. Eesti jalaväepolgu ohvitserid Haapsalus (1918) | algusaeg = [[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = 3 [[pataljon]]iline [[polk]] | alluv = [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]]<br> [[I armee (Venemaa keisririik)|I armee]] 1. korpus <br> 45. jalaväediviis<br> Eesti lääneranniku kaitsel [[XII armee]] [[13. korpus]]es<br>[[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Dünaburgi kasarmud]], Tallinn<br> Rakvere<br>[[Lossiplats (Haapsalu)|Lossi plats]] 6, [[Haapsalu]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 12/25.([[ukj]]) aprill | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Esimene maailmasõda]] [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]<br> Põhjarinne<br> Saksa dessant[[operatsioon Albion]]i tõrjelahingud | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{Lihtloend| * [[Siegfried Pinding]] * [[Aleksander Tõnisson]] * [[Ernst Põdder]] }} <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''1. Eesti jalaväepolk''' ([[vene keel]]es ''1-ый Эстонский пехотный полк'') oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. == Ajalugu == === Polgu moodustamine === [[Pilt:Siegfried Pinding 1922.jpg|pisi|Siegfried Pinding 1922. aastal]] [[1917]]. aastal oli Eesti muutunud otseseks rindetagalaks ja rindelt pagevate Vene sõdurite ja röövsalkade tegevusväljaks, kes vaatasid eestlaste kui välismaalaste peale. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] otsustas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks Venemaa sõjavägede ülemjuhataja staabist ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna [[Peeter Suure merekindlus]]e komandant admiral [[Pjotr Leskov|Leskov]]ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaks kindluse jalaväerügementi ning esines sellekohase ettepanekuga [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Gutškov]]ile. Sellele järgnes 22. aprillil 1917 Vene kindralstaabi mobilisatsiooniosakonna korraldus [[sõjaväeringkond]]adele eestlastest sõjameeste koondamiseks ja kiires korras Tallinna [[Peeter Suure merekindlus|Kindluse]] komandandi P. Leskovi loal loodi [[12. aprill]]il ([[vkj]]) [[1917]] Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa – [[Merekindluse 2. kindluspolk]], mida alates [[1. mai]]st 1917 nimetati '''1. Eesti Jalaväepolguks''', kuhu lubati teenistusse võtta ainult tagavaravägedes teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka rügemendi ajut. ülema [[polkovnik|kolonel]] [[Siegfried Pinding]]u allkirjaga esimene, polgu asutamise [[käskkiri]]. Polgu asukohaks sai [[Dünaburgi kasarmud]]. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}} [[20. mai]]l 1917 andis Venemaa [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Kerenski]] ametliku loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Polk moodustati vastavalt 1915. aasta [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|sõjaväe]] polgukoosseisule ning koosnes 3 [[pataljon]]ist, mis jagunes [[rood]]udeks. Jalaväepolgus olid ka [[kuulipildujarood]], ratsa- ja jalamaakuulajate, side- ning õppekomandod. Esimene polgu formeerija ja ülem Tallinnas oli polkovnik [[Siegfried Pinding]], kes määrati polgülema kohale [[23. aprill]]il 1917, [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] poolt. 23. mail 1917 kinnitati aga 1. Eesti Jalaväepolgu ülemaks [[polkovnik]] [[Aleksander Tõnisson]] ning 24.–26. mail 1917 viidi 1. Eesti Jalaväepolgu formeerimine üle [[Rakvere|Rakverre]]. 1917. aasta novembris määrati polgu ülemaks [[alampolkovnik]] [[Ernst Põdder]]. Rakveres oli 1917. aasta 9. septembril polgu nimekirja oli kantud 96 ohvitseri ja 10 151 sõdurit. Jalaväepolgu koosseisude järgi võis polku kuuluda 3770 sõjaväelast. 1. Eesti Jalaväepolk oli [[Eesti rahvusväeosad]]e baasüksuseks, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. 1917. aasta mais, kui polk Tallinnast Rakverre viidi, oli selle nimekirjas ligi 4 000 meest. === Operatsioon Albion === {{vaata|Operatsioon Albion}}, ''[[Eesti Esimeses maailmasõjas]]'' [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|200px|pisi|left|Saksamaa keisririigi meredessantoperatsioon [[Operatsioon Albion|Albion]]]] 1. Eesti jalaväepolk, mis oli lõpetanud septembris formeerimise Rakveres saadeti 3. oktoobril (ukj) Saksa vägede Riia operatsiooni lõpupäevil Volmarisse (Valmiera) [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] reservi. 29. septembril algas Saksa vägede operatsioon Albion ning Saksa dessantkoondis maabus Saaremaal [[Tagalaht|Tagalahes]]. 1. Eesti jalaväepolk toodi raudteeešelonides 14. oktoobri ([[ukj]]) õhtuks [[Haapsalu|Haapsallu]] ja marssis sealt 16. oktoobri ([[ukj]]) [[Rohuküla|Rohukülla]]. 1917. aasta oktoobris paisati polgu I ja II pataljon (v.a 7. rood) ning neli komandot (jalamaakuulajate, ratsamaakuulajate, Colti kuulipildujate, kaevikkahurite komandod) jõuti toimetada [[Muhu]]sse enne, kui Vene sõjalaevad [[Väinameri|Väinamere]]lt tagasi tõmmati ja seeläbi ühendus Eesti saartega katkes. I pataljoni ülem oli staabikapten [[Peeter Kann]] ja II pataljoni juht staabikapten [[Peeter Kraav]]<ref>[[Hannes Walter]], [https://www.ohtuleht.ee/11185/eesti-kaitsevagi-80-kodumaa-kaitsel Eesti kaitsevägi 80. Kodumaa kaitsel], www.ohtuleht.ee, 19. oktoober 1997</ref>. 4. oktoobri [[vkj]] õhtul asus I pataljon positsioonile Muhu saare loodeossa — [[Pallasmaa]]—[[Mõisaküla (Muhu)|Mõisaküla]]—[[Tamse]]—[[Tupenurme]] joonele. Pataljonile tehti ülesandeks kaitsta viimse võimaluseni juurepääsu Raugi sadamale, et võimaldada oodatavaile transportlaevadele väeosade saarelt äraviimist. II pataljon kes hommikul alustas rännakut Zinovjevi tammi suunas, sai hiljem käsu tõmbuda tagasi [[Raugi sadam]]a juure metsa Muhu saare vägede juhataja, kindral Martõnovi, varru. Raugisse jõudis II pataljon 4. (17.) oktoobri õhtul pimedas. 5. (18.) oktoobril langesid koos Vene väeosadega vangi ka Muhu saarel viibivad 1. Eesti polgu osad. Ainult umbes paarilsajal mehel õnnestus paatidel pääseda mandrile. Vangi langesid 1. Eesti polgu I ja. II pataljon (1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 8. rood, kuna 7. roodu polnud saartel), jala- ja ratsaluurajate komandod, kaevik-suurtükkide komando ja Colti kuulipildujate komando. 18. oktoobriks ([[ukj]]) vallutasid Saksa Keisririigi väed Muhumaa ja 20. oktoobriks ([[ukj]]) 1917 [[Hiiumaa]]. Sakslaste dessandi tõrjumine ebaõnnestus ja kaks [[pataljon]]i langesid pea täies koosseisus sakslaste kätte vangi sh 16 eestlasest ohvitseri (sh staabikaptenid [[Peeter Kraav]], [[Oskar Pajusoo|Oskar Pajusson]], lipnik [[Valter Pajusson|Pajusson]], leitnant Tamm, alamleitnant Jõessaar, leitnant Ruddin, lipnik Tiirik, ja staabikapten [[Rudolf Sabbe]], alamleitnant [[Jaan Jaik]], staabikapten Saksental, alamleitnant [[Oskar Jalajas]], lipnik Badi, staabikapten [[Jakob Munner]], leitnant Rebane, alamleitnant Pajus. Kuulipritsi komandost alamleitnant Nägo<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/10/20/41 Wangi langenud EeSti ohwitserid.], Postimees (1886-1944), nr. 239, 20 oktoober 1917</ref>) ja ca 1 600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. Jalaväepolgu ohvitseridest pääsesid vangilangemisest kapten [[Peeter Kann]], staabikapten [[Friedrich Vreemann]], I pataljoni ülem leitnandid [[Karl Parts]] ja [[Rudolf Kuslap]]. Polgust säilinud allüksused, III pataljon, marsipataljon, töörood, side-, sapööri-, keemia-, komandandi-, õppe- ja muusikakomandod) asusid 5. oktoobril Haapsallu ning [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Kiltsi mõis]]adesse. [[Pilt:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik [[Ernst Põdder]]]] 21. novembril arreteerisid enamlased senise polguülema polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i ning 28. novembril asus tema kohale polkovnik [[Ernst Põdder]]. 11. detsembril saabusid 98 eestlasest Viiburi kindluse kahurväelast alamlipnik Silla juhtimisel Tallinna. 13. detsembril andis polguülem polkovnik Ernst Põdder päevakäsuga teada suurtükiväelaste komando moodustamisest ning esimestena arvatigi komandosse Viiburi suurtükiväelased. Viiburlastele lisandusid nii polgu enda mitmesugustest allüksustest kui ka teistest eesti rahvusväeosadest ning paljudest väga erinevatest Vene suurtükiväeosadest üle toodud mehed. Aastavahetusel oli komandos 200, jaanuari lõpus ligi 400 ning 18. veebruaril 680 meest. Komando ülemaks likvideerimiseni, jäi alamlipnik [[Joosep Sild]]. Varad saadi tänu Vene armees valitsevale korralagedusele, massilisele deserteerimisele ja sõdurite omavolile, kuid oma roll oli ka eesti ja ukraina sõjaväelaste headel suhetel. Ukraina väeosade sõdurite omavoliline tagasipöördumine kodumaale kasvas pärast 15. novembrit, mil [[Ukraina Ülemraada]] kuulutas välja [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]]. Haapsalus ja selle ümbruses paiknenud 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi Ukraina soldatid andsid üle brigaadi varad, suurtükid ja hobused, mida raudteel valitseva korralageduse tõttu polnud võimalik kaasa viia. 15. detsembril ilmus 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi 3 patarei esindaja ettepanekuga patarei täies koosseisus, 6 suurtükki, 35 hobust ja muu varustus vastu võtta. 16. detsembril soovis vara üle ka 1 patarei esindaja. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esindajad leitnant [[Konrad Rotschild]] ja lipnik [[August Rei]], 7. detsembril võtsid vastu [[Haapsalu]]s 125 hobust ja 8 kerget 3-tollist suurtükki ühes suurtükimoonaga. 8. detsembril võeti [[Palivere raudteejaam]]as veel 135 hobust ja 4 (8) suurtükki ja 9. jaanuaril võeti [[Koluvere mõis]]as brigaadi suurtükipargi divisjon, [[Koluvere loss]]ist üle ühes laskemoonaga<ref>[[Ago Pajur]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.19 Sada aastat eesti suurtükiväe sünnist Haapsalus], [[Läänemaa Muuseumi toimetised]] = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 22, juuli 2019</ref>. 1918. aasta alguses võeti üle Keila [[Valingu mõis]]as asunud {{kas|44. suurtükiväebrigaadi}} patarei. 15. või 18. veebruaril edastati 1. Eesti jalaväepolgu ülemale, Ernst Põdderile Tallinnast korraldus viia läbi ohvitseride valimine ja reorganiseerida polk Punaarmee väeosaks. Kavatsus tekitas polgus vastuseisu ja Tallinna saadeti protest. [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] 1918. aasta veebruaris, [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis|Saksa vägede kevadpealetungi ajal]] ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ajal, oli polk [[Haapsalu]]s, kus ta ei avaldanud vastupanu pealetungivatele Saksa vägedele. [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s. 20. veebruaril anti 1. Eesti jalaväepolgu ülemale [[Ernst Põdder]]ile käsk võimu võtnud bolševike väejuhatuselt, enda vägedega sakslaste edasitungi [[Risti]]l peatada, millest viimane keeldus. 21. veebruari hommikul saabusid Haapsallu Saksa keisririigi väed, kellega pidasid läbirääkimisi 1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik Ernst Põdder ja valitsuse delegaat [[Karl August Hindrey]]<ref>[https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html Virtsu, I maailmasõda 1914-1917], www.virtsu.ee (vaadatud 10. märts 2012)</ref>. [[File:AdolfVonSeckendorff.jpg|thumb|Vabahärra Adolf von Seckendorffi portree]] === Polgu laialisaatmine === [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivägede eelsalgad jõudsid Tallinna 25. veebruaril 1918. Saksa väeüksuse juht kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] 28. veebruaril 1918 korralduse, mille põhjal Eesti rahvuslikud väeosad võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks, kuid juba 27. aprillil 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsioon likvideerida. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.534 ERA.534. 1. Eesti Jalaväepolk], Eesti Riigiarhiiv {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=1. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[1. Jalaväerügement|1. Jalaväepolk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:1. Eesti jalaväepolk}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] 50wio4fthmiras3qhysnn0zky66gjg7 6174736 6174722 2022-08-07T07:35:35Z NOSSER 8097 /* Polgu moodustamine */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 1. Eesti jalaväepolk | pilt = 1. Eesti polgu ohvitserid Haapsalus 1918.jpg|pildisuurus=250px | pildiallkiri = 1. Eesti jalaväepolgu ohvitserid Haapsalus (1918) | algusaeg = [[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = 3 [[pataljon]]iline [[polk]] | alluv = [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]]<br> [[I armee (Venemaa keisririik)|I armee]] 1. korpus <br> 45. jalaväediviis<br> Eesti lääneranniku kaitsel [[XII armee]] [[13. korpus]]es<br>[[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Dünaburgi kasarmud]], Tallinn<br> Rakvere<br>[[Lossiplats (Haapsalu)|Lossi plats]] 6, [[Haapsalu]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 12/25.([[ukj]]) aprill | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Esimene maailmasõda]] [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]<br> Põhjarinne<br> Saksa dessant[[operatsioon Albion]]i tõrjelahingud | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{Lihtloend| * [[Siegfried Pinding]] * [[Aleksander Tõnisson]] * [[Ernst Põdder]] }} <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''1. Eesti jalaväepolk''' ([[vene keel]]es ''1-ый Эстонский пехотный полк'') oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. == Ajalugu == === Polgu moodustamine === [[Pilt:Siegfried Pinding 1922.jpg|pisi|Siegfried Pinding 1922. aastal]] [[1917]]. aastal oli Eesti muutunud otseseks rindetagalaks ja rindelt pagevate Vene sõdurite ja röövsalkade tegevusväljaks, kes vaatasid eestlaste kui välismaalaste peale. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] otsustas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks Venemaa sõjavägede ülemjuhataja staabist ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna [[Peeter Suure merekindlus]]e komandant admiral [[Pjotr Leskov|Leskov]]ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaks kindluse jalaväepolku ning esines sellekohase ettepanekuga [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Gutškov]]ile. Sellele järgnes 22. aprillil 1917 Vene kindralstaabi mobilisatsiooniosakonna korraldus [[sõjaväeringkond]]adele eestlastest sõjameeste koondamiseks ja kiires korras Tallinna [[Peeter Suure merekindlus|Kindluse]] komandandi P. Leskovi loal loodi [[12. aprill]]il ([[vkj]]) [[1917]] Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa – [[Merekindluse 2. kindluspolk]], mida alates [[1. mai]]st 1917 nimetati '''1. Eesti Jalaväepolguks''', kuhu lubati teenistusse võtta ainult [[Tagavaraväed|tagavaravägedes]] teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka polgu ajut. ülema [[polkovnik|kolonel]] [[Siegfried Pinding]]u allkirjaga esimene, polgu asutamise [[käskkiri]]. Polgu asukohaks sai [[Dünaburgi kasarmud]] Tallinnas. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}} [[20. mai]]l 1917 andis Venemaa [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Kerenski]] ametliku loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Polk moodustati vastavalt 1915. aasta [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|sõjaväe]] polgukoosseisule ning koosnes 3 [[pataljon]]ist, mis jagunes [[rood]]udeks. Jalaväepolgus olid ka [[kuulipildujarood]], ratsa- ja jalamaakuulajate, side- ning õppekomandod. Esimene polgu formeerija ja ülem Tallinnas oli polkovnik [[Siegfried Pinding]], kes määrati polgülema kohale [[23. aprill]]il 1917, [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] poolt. 23. mail 1917 kinnitati aga 1. Eesti Jalaväepolgu ülemaks [[polkovnik]] [[Aleksander Tõnisson]] ning 24.–26. mail 1917 viidi 1. Eesti Jalaväepolgu formeerimine üle [[Rakvere|Rakverre]]. 1917. aasta novembris määrati polgu ülemaks [[alampolkovnik]] [[Ernst Põdder]]. Rakveres oli 1917. aasta 9. septembril polgu nimekirja oli kantud 96 ohvitseri ja 10 151 sõdurit. Jalaväepolgu koosseisude järgi võis polku kuuluda 3770 sõjaväelast. 1. Eesti Jalaväepolk oli [[Eesti rahvusväeosad]]e baasüksuseks, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. 1917. aasta mais, kui polk Tallinnast Rakverre viidi, oli selle nimekirjas ligi 4 000 meest. === Operatsioon Albion === {{vaata|Operatsioon Albion}}, ''[[Eesti Esimeses maailmasõjas]]'' [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|200px|pisi|left|Saksamaa keisririigi meredessantoperatsioon [[Operatsioon Albion|Albion]]]] 1. Eesti jalaväepolk, mis oli lõpetanud septembris formeerimise Rakveres saadeti 3. oktoobril (ukj) Saksa vägede Riia operatsiooni lõpupäevil Volmarisse (Valmiera) [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] reservi. 29. septembril algas Saksa vägede operatsioon Albion ning Saksa dessantkoondis maabus Saaremaal [[Tagalaht|Tagalahes]]. 1. Eesti jalaväepolk toodi raudteeešelonides 14. oktoobri ([[ukj]]) õhtuks [[Haapsalu|Haapsallu]] ja marssis sealt 16. oktoobri ([[ukj]]) [[Rohuküla|Rohukülla]]. 1917. aasta oktoobris paisati polgu I ja II pataljon (v.a 7. rood) ning neli komandot (jalamaakuulajate, ratsamaakuulajate, Colti kuulipildujate, kaevikkahurite komandod) jõuti toimetada [[Muhu]]sse enne, kui Vene sõjalaevad [[Väinameri|Väinamere]]lt tagasi tõmmati ja seeläbi ühendus Eesti saartega katkes. I pataljoni ülem oli staabikapten [[Peeter Kann]] ja II pataljoni juht staabikapten [[Peeter Kraav]]<ref>[[Hannes Walter]], [https://www.ohtuleht.ee/11185/eesti-kaitsevagi-80-kodumaa-kaitsel Eesti kaitsevägi 80. Kodumaa kaitsel], www.ohtuleht.ee, 19. oktoober 1997</ref>. 4. oktoobri [[vkj]] õhtul asus I pataljon positsioonile Muhu saare loodeossa — [[Pallasmaa]]—[[Mõisaküla (Muhu)|Mõisaküla]]—[[Tamse]]—[[Tupenurme]] joonele. Pataljonile tehti ülesandeks kaitsta viimse võimaluseni juurepääsu Raugi sadamale, et võimaldada oodatavaile transportlaevadele väeosade saarelt äraviimist. II pataljon kes hommikul alustas rännakut Zinovjevi tammi suunas, sai hiljem käsu tõmbuda tagasi [[Raugi sadam]]a juure metsa Muhu saare vägede juhataja, kindral Martõnovi, varru. Raugisse jõudis II pataljon 4. (17.) oktoobri õhtul pimedas. 5. (18.) oktoobril langesid koos Vene väeosadega vangi ka Muhu saarel viibivad 1. Eesti polgu osad. Ainult umbes paarilsajal mehel õnnestus paatidel pääseda mandrile. Vangi langesid 1. Eesti polgu I ja. II pataljon (1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 8. rood, kuna 7. roodu polnud saartel), jala- ja ratsaluurajate komandod, kaevik-suurtükkide komando ja Colti kuulipildujate komando. 18. oktoobriks ([[ukj]]) vallutasid Saksa Keisririigi väed Muhumaa ja 20. oktoobriks ([[ukj]]) 1917 [[Hiiumaa]]. Sakslaste dessandi tõrjumine ebaõnnestus ja kaks [[pataljon]]i langesid pea täies koosseisus sakslaste kätte vangi sh 16 eestlasest ohvitseri (sh staabikaptenid [[Peeter Kraav]], [[Oskar Pajusoo|Oskar Pajusson]], lipnik [[Valter Pajusson|Pajusson]], leitnant Tamm, alamleitnant Jõessaar, leitnant Ruddin, lipnik Tiirik, ja staabikapten [[Rudolf Sabbe]], alamleitnant [[Jaan Jaik]], staabikapten Saksental, alamleitnant [[Oskar Jalajas]], lipnik Badi, staabikapten [[Jakob Munner]], leitnant Rebane, alamleitnant Pajus. Kuulipritsi komandost alamleitnant Nägo<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/10/20/41 Wangi langenud EeSti ohwitserid.], Postimees (1886-1944), nr. 239, 20 oktoober 1917</ref>) ja ca 1 600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. Jalaväepolgu ohvitseridest pääsesid vangilangemisest kapten [[Peeter Kann]], staabikapten [[Friedrich Vreemann]], I pataljoni ülem leitnandid [[Karl Parts]] ja [[Rudolf Kuslap]]. Polgust säilinud allüksused, III pataljon, marsipataljon, töörood, side-, sapööri-, keemia-, komandandi-, õppe- ja muusikakomandod) asusid 5. oktoobril Haapsallu ning [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Kiltsi mõis]]adesse. [[Pilt:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik [[Ernst Põdder]]]] 21. novembril arreteerisid enamlased senise polguülema polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i ning 28. novembril asus tema kohale polkovnik [[Ernst Põdder]]. 11. detsembril saabusid 98 eestlasest Viiburi kindluse kahurväelast alamlipnik Silla juhtimisel Tallinna. 13. detsembril andis polguülem polkovnik Ernst Põdder päevakäsuga teada suurtükiväelaste komando moodustamisest ning esimestena arvatigi komandosse Viiburi suurtükiväelased. Viiburlastele lisandusid nii polgu enda mitmesugustest allüksustest kui ka teistest eesti rahvusväeosadest ning paljudest väga erinevatest Vene suurtükiväeosadest üle toodud mehed. Aastavahetusel oli komandos 200, jaanuari lõpus ligi 400 ning 18. veebruaril 680 meest. Komando ülemaks likvideerimiseni, jäi alamlipnik [[Joosep Sild]]. Varad saadi tänu Vene armees valitsevale korralagedusele, massilisele deserteerimisele ja sõdurite omavolile, kuid oma roll oli ka eesti ja ukraina sõjaväelaste headel suhetel. Ukraina väeosade sõdurite omavoliline tagasipöördumine kodumaale kasvas pärast 15. novembrit, mil [[Ukraina Ülemraada]] kuulutas välja [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]]. Haapsalus ja selle ümbruses paiknenud 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi Ukraina soldatid andsid üle brigaadi varad, suurtükid ja hobused, mida raudteel valitseva korralageduse tõttu polnud võimalik kaasa viia. 15. detsembril ilmus 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi 3 patarei esindaja ettepanekuga patarei täies koosseisus, 6 suurtükki, 35 hobust ja muu varustus vastu võtta. 16. detsembril soovis vara üle ka 1 patarei esindaja. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esindajad leitnant [[Konrad Rotschild]] ja lipnik [[August Rei]], 7. detsembril võtsid vastu [[Haapsalu]]s 125 hobust ja 8 kerget 3-tollist suurtükki ühes suurtükimoonaga. 8. detsembril võeti [[Palivere raudteejaam]]as veel 135 hobust ja 4 (8) suurtükki ja 9. jaanuaril võeti [[Koluvere mõis]]as brigaadi suurtükipargi divisjon, [[Koluvere loss]]ist üle ühes laskemoonaga<ref>[[Ago Pajur]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.19 Sada aastat eesti suurtükiväe sünnist Haapsalus], [[Läänemaa Muuseumi toimetised]] = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 22, juuli 2019</ref>. 1918. aasta alguses võeti üle Keila [[Valingu mõis]]as asunud {{kas|44. suurtükiväebrigaadi}} patarei. 15. või 18. veebruaril edastati 1. Eesti jalaväepolgu ülemale, Ernst Põdderile Tallinnast korraldus viia läbi ohvitseride valimine ja reorganiseerida polk Punaarmee väeosaks. Kavatsus tekitas polgus vastuseisu ja Tallinna saadeti protest. [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] 1918. aasta veebruaris, [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis|Saksa vägede kevadpealetungi ajal]] ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ajal, oli polk [[Haapsalu]]s, kus ta ei avaldanud vastupanu pealetungivatele Saksa vägedele. [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s. 20. veebruaril anti 1. Eesti jalaväepolgu ülemale [[Ernst Põdder]]ile käsk võimu võtnud bolševike väejuhatuselt, enda vägedega sakslaste edasitungi [[Risti]]l peatada, millest viimane keeldus. 21. veebruari hommikul saabusid Haapsallu Saksa keisririigi väed, kellega pidasid läbirääkimisi 1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik Ernst Põdder ja valitsuse delegaat [[Karl August Hindrey]]<ref>[https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html Virtsu, I maailmasõda 1914-1917], www.virtsu.ee (vaadatud 10. märts 2012)</ref>. [[File:AdolfVonSeckendorff.jpg|thumb|Vabahärra Adolf von Seckendorffi portree]] === Polgu laialisaatmine === [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivägede eelsalgad jõudsid Tallinna 25. veebruaril 1918. Saksa väeüksuse juht kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] 28. veebruaril 1918 korralduse, mille põhjal Eesti rahvuslikud väeosad võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks, kuid juba 27. aprillil 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsioon likvideerida. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.534 ERA.534. 1. Eesti Jalaväepolk], Eesti Riigiarhiiv {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=1. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[1. Jalaväerügement|1. Jalaväepolk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:1. Eesti jalaväepolk}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] 9iuqf0rbbesvqjohg89wecpprj6cxgx 6174747 6174736 2022-08-07T07:44:07Z NOSSER 8097 /* Polgu moodustamine */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 1. Eesti jalaväepolk | pilt = 1. Eesti polgu ohvitserid Haapsalus 1918.jpg|pildisuurus=250px | pildiallkiri = 1. Eesti jalaväepolgu ohvitserid Haapsalus (1918) | algusaeg = [[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = 3 [[pataljon]]iline [[polk]] | alluv = [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]]<br> [[I armee (Venemaa keisririik)|I armee]] 1. korpus <br> 45. jalaväediviis<br> Eesti lääneranniku kaitsel [[XII armee]] [[13. korpus]]es<br>[[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Dünaburgi kasarmud]], Tallinn<br> Rakvere<br>[[Lossiplats (Haapsalu)|Lossi plats]] 6, [[Haapsalu]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 12/25.([[ukj]]) aprill | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Esimene maailmasõda]] [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]<br> Põhjarinne<br> Saksa dessant[[operatsioon Albion]]i tõrjelahingud | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{Lihtloend| * [[Siegfried Pinding]] * [[Aleksander Tõnisson]] * [[Ernst Põdder]] }} <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''1. Eesti jalaväepolk''' ([[vene keel]]es ''1-ый Эстонский пехотный полк'') oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. == Ajalugu == === Polgu moodustamine === [[Pilt:Siegfried Pinding 1922.jpg|pisi|Siegfried Pinding 1922. aastal]] [[1917]]. aastal oli Eesti muutunud otseseks rindetagalaks ja rindelt pagevate Vene sõdurite ja röövsalkade tegevusväljaks, kes vaatasid eestlaste kui välismaalaste peale. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] otsustas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks Venemaa sõjavägede ülemjuhataja staabist ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna [[Peeter Suure merekindlus]]e komandant admiral [[Pjotr Leskov|Leskov]]ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaks kindluse jalaväepolku ning esines sellekohase ettepanekuga [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Gutškov]]ile. Sellele järgnes 22. aprillil 1917 Vene kindralstaabi mobilisatsiooniosakonna korraldus [[sõjaväeringkond]]adele eestlastest sõjameeste koondamiseks ja kiires korras Tallinna [[Peeter Suure merekindlus|Kindluse]] komandandi P. Leskovi loal loodi [[12. aprill]]il ([[vkj]]) [[1917]] Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa – [[Merekindluse 2. kindluspolk]], mida alates [[1. mai]]st 1917 nimetati '''1. Eesti Jalaväepolguks''', kuhu lubati teenistusse võtta ainult [[Tagavaraväed|tagavaravägedes]] teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka polgu ajut. ülema [[polkovnik|kolonel]] [[Siegfried Pinding]]u allkirjaga esimene, polgu asutamise [[käskkiri]]. Polgu asukohaks sai [[Dünaburgi kasarmud]] Tallinnas. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}} [[20. mai]]l 1917 andis Venemaa [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Kerenski]] ametliku loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Polk moodustati vastavalt 1915. aasta [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|sõjaväe]] polgukoosseisule ning koosnes 3 [[pataljon]]ist, mis jagunes [[rood]]udeks. Jalaväepolgus olid ka [[kuulipildujarood]], ratsa- ja jalamaakuulajate, side- ning õppekomandod. Esimene polgu formeerija ja ülem Tallinnas oli polkovnik [[Siegfried Pinding]], kes määrati polgülema kohale [[23. aprill]]il 1917, [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] poolt. 23. mail 1917 kinnitati aga 1. Eesti Jalaväepolgu ülemaks [[polkovnik]] [[Aleksander Tõnisson]] ning 24.–26. mail 1917 viidi 1. Eesti Jalaväepolgu formeerimine üle [[Rakvere|Rakverre]]. 1917. aasta novembris määrati polgu ülemaks [[alampolkovnik]] [[Ernst Põdder]]. Rakveres oli 1917. aasta 9. septembril polgu nimekirja oli kantud 96 ohvitseri ja 10 151 sõdurit. Jalaväepolgu koosseisude järgi võis polku kuuluda 3770 sõjaväelast. 1. Eesti Jalaväepolk oli [[Eesti rahvusväeosad]]e baasüksuseks, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. 1917. aasta mais, kui polk Tallinnast Rakverre viidi, oli selle nimekirjas ligi 4 000 meest. 1. vkj (14.) juunil lahkus Vene armee 1. korpus Rakverest ja selle järele allutati polk [[Balti laevastik|Baltimere laevastik]]u maarinde vägede juhatajale ning viimase käskkirjaga 9. vkj (22.) juulist — allus [[118. jalaväediviis]]i ülemale. Rakverest lahkumisel viidi polk 13. armeekorpuse [[45. jalaväediviis]]i koosseisu. === Operatsioon Albion === {{vaata|Operatsioon Albion}}, ''[[Eesti Esimeses maailmasõjas]]'' [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|200px|pisi|left|Saksamaa keisririigi meredessantoperatsioon [[Operatsioon Albion|Albion]]]] 1. Eesti jalaväepolk, mis oli lõpetanud septembris formeerimise Rakveres saadeti 3. oktoobril (ukj) Saksa vägede Riia operatsiooni lõpupäevil Volmarisse (Valmiera) [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] reservi. 29. septembril algas Saksa vägede operatsioon Albion ning Saksa dessantkoondis maabus Saaremaal [[Tagalaht|Tagalahes]]. 1. Eesti jalaväepolk toodi raudteeešelonides 14. oktoobri ([[ukj]]) õhtuks [[Haapsalu|Haapsallu]] ja marssis sealt 16. oktoobri ([[ukj]]) [[Rohuküla|Rohukülla]]. 1917. aasta oktoobris paisati polgu I ja II pataljon (v.a 7. rood) ning neli komandot (jalamaakuulajate, ratsamaakuulajate, Colti kuulipildujate, kaevikkahurite komandod) jõuti toimetada [[Muhu]]sse enne, kui Vene sõjalaevad [[Väinameri|Väinamere]]lt tagasi tõmmati ja seeläbi ühendus Eesti saartega katkes. I pataljoni ülem oli staabikapten [[Peeter Kann]] ja II pataljoni juht staabikapten [[Peeter Kraav]]<ref>[[Hannes Walter]], [https://www.ohtuleht.ee/11185/eesti-kaitsevagi-80-kodumaa-kaitsel Eesti kaitsevägi 80. Kodumaa kaitsel], www.ohtuleht.ee, 19. oktoober 1997</ref>. 4. oktoobri [[vkj]] õhtul asus I pataljon positsioonile Muhu saare loodeossa — [[Pallasmaa]]—[[Mõisaküla (Muhu)|Mõisaküla]]—[[Tamse]]—[[Tupenurme]] joonele. Pataljonile tehti ülesandeks kaitsta viimse võimaluseni juurepääsu Raugi sadamale, et võimaldada oodatavaile transportlaevadele väeosade saarelt äraviimist. II pataljon kes hommikul alustas rännakut Zinovjevi tammi suunas, sai hiljem käsu tõmbuda tagasi [[Raugi sadam]]a juure metsa Muhu saare vägede juhataja, kindral Martõnovi, varru. Raugisse jõudis II pataljon 4. (17.) oktoobri õhtul pimedas. 5. (18.) oktoobril langesid koos Vene väeosadega vangi ka Muhu saarel viibivad 1. Eesti polgu osad. Ainult umbes paarilsajal mehel õnnestus paatidel pääseda mandrile. Vangi langesid 1. Eesti polgu I ja. II pataljon (1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 8. rood, kuna 7. roodu polnud saartel), jala- ja ratsaluurajate komandod, kaevik-suurtükkide komando ja Colti kuulipildujate komando. 18. oktoobriks ([[ukj]]) vallutasid Saksa Keisririigi väed Muhumaa ja 20. oktoobriks ([[ukj]]) 1917 [[Hiiumaa]]. Sakslaste dessandi tõrjumine ebaõnnestus ja kaks [[pataljon]]i langesid pea täies koosseisus sakslaste kätte vangi sh 16 eestlasest ohvitseri (sh staabikaptenid [[Peeter Kraav]], [[Oskar Pajusoo|Oskar Pajusson]], lipnik [[Valter Pajusson|Pajusson]], leitnant Tamm, alamleitnant Jõessaar, leitnant Ruddin, lipnik Tiirik, ja staabikapten [[Rudolf Sabbe]], alamleitnant [[Jaan Jaik]], staabikapten Saksental, alamleitnant [[Oskar Jalajas]], lipnik Badi, staabikapten [[Jakob Munner]], leitnant Rebane, alamleitnant Pajus. Kuulipritsi komandost alamleitnant Nägo<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/10/20/41 Wangi langenud EeSti ohwitserid.], Postimees (1886-1944), nr. 239, 20 oktoober 1917</ref>) ja ca 1 600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. Jalaväepolgu ohvitseridest pääsesid vangilangemisest kapten [[Peeter Kann]], staabikapten [[Friedrich Vreemann]], I pataljoni ülem leitnandid [[Karl Parts]] ja [[Rudolf Kuslap]]. Polgust säilinud allüksused, III pataljon, marsipataljon, töörood, side-, sapööri-, keemia-, komandandi-, õppe- ja muusikakomandod) asusid 5. oktoobril Haapsallu ning [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Kiltsi mõis]]adesse. [[Pilt:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik [[Ernst Põdder]]]] 21. novembril arreteerisid enamlased senise polguülema polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i ning 28. novembril asus tema kohale polkovnik [[Ernst Põdder]]. 11. detsembril saabusid 98 eestlasest Viiburi kindluse kahurväelast alamlipnik Silla juhtimisel Tallinna. 13. detsembril andis polguülem polkovnik Ernst Põdder päevakäsuga teada suurtükiväelaste komando moodustamisest ning esimestena arvatigi komandosse Viiburi suurtükiväelased. Viiburlastele lisandusid nii polgu enda mitmesugustest allüksustest kui ka teistest eesti rahvusväeosadest ning paljudest väga erinevatest Vene suurtükiväeosadest üle toodud mehed. Aastavahetusel oli komandos 200, jaanuari lõpus ligi 400 ning 18. veebruaril 680 meest. Komando ülemaks likvideerimiseni, jäi alamlipnik [[Joosep Sild]]. Varad saadi tänu Vene armees valitsevale korralagedusele, massilisele deserteerimisele ja sõdurite omavolile, kuid oma roll oli ka eesti ja ukraina sõjaväelaste headel suhetel. Ukraina väeosade sõdurite omavoliline tagasipöördumine kodumaale kasvas pärast 15. novembrit, mil [[Ukraina Ülemraada]] kuulutas välja [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]]. Haapsalus ja selle ümbruses paiknenud 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi Ukraina soldatid andsid üle brigaadi varad, suurtükid ja hobused, mida raudteel valitseva korralageduse tõttu polnud võimalik kaasa viia. 15. detsembril ilmus 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi 3 patarei esindaja ettepanekuga patarei täies koosseisus, 6 suurtükki, 35 hobust ja muu varustus vastu võtta. 16. detsembril soovis vara üle ka 1 patarei esindaja. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esindajad leitnant [[Konrad Rotschild]] ja lipnik [[August Rei]], 7. detsembril võtsid vastu [[Haapsalu]]s 125 hobust ja 8 kerget 3-tollist suurtükki ühes suurtükimoonaga. 8. detsembril võeti [[Palivere raudteejaam]]as veel 135 hobust ja 4 (8) suurtükki ja 9. jaanuaril võeti [[Koluvere mõis]]as brigaadi suurtükipargi divisjon, [[Koluvere loss]]ist üle ühes laskemoonaga<ref>[[Ago Pajur]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.19 Sada aastat eesti suurtükiväe sünnist Haapsalus], [[Läänemaa Muuseumi toimetised]] = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 22, juuli 2019</ref>. 1918. aasta alguses võeti üle Keila [[Valingu mõis]]as asunud {{kas|44. suurtükiväebrigaadi}} patarei. 15. või 18. veebruaril edastati 1. Eesti jalaväepolgu ülemale, Ernst Põdderile Tallinnast korraldus viia läbi ohvitseride valimine ja reorganiseerida polk Punaarmee väeosaks. Kavatsus tekitas polgus vastuseisu ja Tallinna saadeti protest. [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] 1918. aasta veebruaris, [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis|Saksa vägede kevadpealetungi ajal]] ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ajal, oli polk [[Haapsalu]]s, kus ta ei avaldanud vastupanu pealetungivatele Saksa vägedele. [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s. 20. veebruaril anti 1. Eesti jalaväepolgu ülemale [[Ernst Põdder]]ile käsk võimu võtnud bolševike väejuhatuselt, enda vägedega sakslaste edasitungi [[Risti]]l peatada, millest viimane keeldus. 21. veebruari hommikul saabusid Haapsallu Saksa keisririigi väed, kellega pidasid läbirääkimisi 1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik Ernst Põdder ja valitsuse delegaat [[Karl August Hindrey]]<ref>[https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html Virtsu, I maailmasõda 1914-1917], www.virtsu.ee (vaadatud 10. märts 2012)</ref>. [[File:AdolfVonSeckendorff.jpg|thumb|Vabahärra Adolf von Seckendorffi portree]] === Polgu laialisaatmine === [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivägede eelsalgad jõudsid Tallinna 25. veebruaril 1918. Saksa väeüksuse juht kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] 28. veebruaril 1918 korralduse, mille põhjal Eesti rahvuslikud väeosad võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks, kuid juba 27. aprillil 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsioon likvideerida. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.534 ERA.534. 1. Eesti Jalaväepolk], Eesti Riigiarhiiv {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=1. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[1. Jalaväerügement|1. Jalaväepolk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:1. Eesti jalaväepolk}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] 4c3wduwq88f85h2s4yckidyg8e5acw9 Johannes-Voldemar Holland 0 273157 6174524 5976875 2022-08-06T16:25:52Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Johannes-Voldemar Holland''' [[VR II/2]] ja [[VR II/3]] (15. aprill (vkj)/ [[27. aprill]] [[1899]] [[Õisu vald (Paistu kihelkond)|Õisu vald]], [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[9. mai]] [[1942]] [[Ussollag]], [[Solikamsk]], [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]). [[23. veebruar]]il [[1934]] seati ta [[vapsid]]e poolt [[Viljandi linnapea]] kandidaadiks, kuid kaotas (12 häält poolt, 1 vastu) senisele linnapeale [[August Maramaa]]le, kes sai 17 häält poolt ja 12 vastu.<ref>Viljandi linnavalitsus vabsideta. 25. veebruar 1934, nr 47, lk 7</ref> 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> [[Vapside riigipöördekatse]] kohtuistungil süüdistati: [[Andres Larka]]t, Johannes Woldemar Hollandit, [[Aleksander Seiman]]i, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 1O kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omawahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. Arreteeriti [[NKVD]] poolt 26. juunil 1941. Surmaotsus, lasti maha. ==Isiklikku== Tema tütar oli insener ja muinsuskaitsja [[Kalli-Maia Holland]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Jaak Pihlak]]. [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/pihlak_vrv_viljandi_linn.pdf "Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad"]. Viljandi Muuseumi aastaraamat 2010. Lk 98 ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19240 Ohvitseride andmekogu] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000066204 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Holland, Johannes-Voldemar}} [[Kategooria:Sakala Partisanide Pataljoni koosseis]] [[Kategooria:Sõjaväe Kõrgema Kohtu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1942]] fsj32l1i6gxjry3p9wrot5x0dkq827e 6174536 6174524 2022-08-06T16:30:40Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Johannes-Voldemar Holland''' [[VR II/2]] ja [[VR II/3]] (15. aprill (vkj)/ [[27. aprill]] [[1899]] [[Õisu vald (Paistu kihelkond)|Õisu vald]], [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[9. mai]] [[1942]] [[Ussollag]], [[Solikamsk]], [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]). [[23. veebruar]]il [[1934]] seati ta [[vapsid]]e poolt [[Viljandi linnapea]] kandidaadiks, kuid kaotas (12 häält poolt, 1 vastu) senisele linnapeale [[August Maramaa]]le, kes sai 17 häält poolt ja 12 vastu.<ref>Viljandi linnavalitsus vabsideta. 25. veebruar 1934, nr 47, lk 7</ref> 1936. aastal alanud<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936</ref> [[Vapside riigipöördekatse]] kohtuistungil süüdistati<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936</ref>: [[Andres Larka]]t, Johannes Woldemar Hollandit, [[Aleksander Seiman]]i, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t, sellet et nemad 1935. a. Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste, isikutega valistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i" peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 1O kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omawahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|„Estonia" teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit. Arreteeriti [[NKVD]] poolt 26. juunil 1941. Surmaotsus, lasti maha. ==Isiklikku== Tema tütar oli insener ja muinsuskaitsja [[Kalli-Maia Holland]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Jaak Pihlak]]. [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/pihlak_vrv_viljandi_linn.pdf "Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad"]. Viljandi Muuseumi aastaraamat 2010. Lk 98 ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19240 Ohvitseride andmekogu] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000066204 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Holland, Johannes-Voldemar}} [[Kategooria:Sakala Partisanide Pataljoni koosseis]] [[Kategooria:Sõjaväe Kõrgema Kohtu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 7p42a0nby8bwbm9ir9pge8mnmo0y1yi Xocalı veresaun 0 274830 6174550 6160202 2022-08-06T16:43:08Z Andres 5 /* Taust */ wikitext text/x-wiki '''Xocalı veresaun''' (ka '''Hodžalõ veresaun''')<ref name="deWaal" /> oli [[Mägi-Karabahh]]i linna [[Xocalı]] [[Aserbaidžaanlased|aserbaidžaanlastest]] elanike massiline tapmine.<ref name="atVVX" /> [[Armeenia]] ja [[SRÜ]] relvajõudude poolt<ref name="hrw.org" /><ref name="memo" /><ref name="xxpxP" /><ref name="Tamcke" /> 25.–26. veebruaril [[1992]] [[Mägi-Karabahhi sõda|Mägi-Karabahhi sõja]] käigus<ref name="BgD8J" />. Seda on nimetatud Karabahhi sõja suurimaks verevalamiseks<ref name="autogenerated1" /><ref name="ud17P" />. Aserbaidžaani poole, Venemaa inimõiguste keskuse Memoriaal, organisatsiooni [[Human Rights Watch]] ning teiste rahvusvaheliste vaatlejate väitel<ref name="iMupP" /><ref name="71g3N" /> panid [[veresaun]]a toime armeenia rahvusest üksused, väidetavalt Venemaa (endise NSV Liidu) 366. motolaskurpolgu toel, mis oletatavasti ei tegutsenud juhtkonna käsul.<ref name="k2oWL" /><ref name="Y5xfG" /> Aserbaidžaani võimude kinnitust mööda oli ametlikult hukkunute seas 613 tsiviilisikut, sealhulgas 106 naist ja 83 last.<ref name="kDVZA" /> Lääneriigid ja Lääne meedia nimetavad toimunut Xocalı veresaunaks või Xocalı tragöödiaks. Aserbaidžaani, Pakistani<ref name="OkmJn" /> ja Türgi<ref name="utWAS" /><ref name="3fsK8" /> allikad nimetavad seda vahel ka Xocalı genotsiidiks (aseri keeles ''Xocalı soyqırımı'', türgi keeles ''Hocalı soykırımı'') või Xocalı tragöödiaks (aseri keeles ''Xocalı faciəsi'').<ref name="HtTZa" /> Armeenia allikad hindavad hukkunute arvu märgatavalt väiksemaks<ref name="Gw8YY" /> ja nimetavad seda tavaliselt Xocalı lahinguks (armeenia keeles ''Խոջալուի պատերազմում'' – ''<small>Khojalui Paterazmum</small>''), Xocalı sündmusteks (armeenia keeles ''Խոջալուի իրադարձություն'' – ''<small>Khojalui Iradardzut’yun</small>'') või mõnikord ka Xocalı tragöödiaks (armeenia keeles ''Խոջալուի ողբերգության''-''<small>Khojalui Voghbergut’yan</small>''). ==Taust== {{vaata|Mägi-Karabahhi sõda}} 1988. aastal oli linnas umbes 2000 elanikku. [[Mägi-Karabahhi sõda|Mägi-Karabahhi sõja]] ning elanike vahetuse tõttu Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, samuti [[Meshethi türklased|Meshethi türklastest]] põgenike saabumise tõttu Kesk-Aasiast Xocalısse kasvas linna rahvaarv 1991. aastaks 6000-ni. [[Xocalı]] paiknes teel, mis ühendas [[Şuşa]]t, [[Stepanakert]]i ja [[Aghdam]]i, linnas asus ka piirkonna ainus lennuväli. [[Human Rights Watch]]i raportite kohaselt kasutasid Aserbaidžaani relvajõud Xocalıd baasina Stepanakerti linna pommitamisel ning vastusena tulistasid Xocalıd armeenlased.<ref name="aWdyK" /> Mägi-Karabahhi konflikti vältel said nii armeenlastest kui ka aserbaidžaanlastest pogrommide ja etnilise puhastuse ohvrid, mille tulemusel said paljud surma ning veel enamad põgenesid kodunt.<ref name="deWaal" /> 1991. aasta oktoobris katkestas [[Mägi-Karabahhi Armee]] maanteeühenduse Xocalı ja Aghdami vahel, nii et linna pääses üksnes helikopteriga. Linna kaitsesid kohalikud [[OMON]]i üksused komandör [[Alif Hajiyev]]i all, umbes 160 kergelt relvastatud meest.<ref name="deWaal" /> Enne rünnakut oli linn olnud mitu kuud elektri ja gaasita.<ref name="Ra76P" /> ==Veresaun== [[Pilt:09 xojali ilgar.jpg|pisi|Kiirabiautod veavad Xocalıs tapetud asebaidžaanlasi]] [[Human Rights Watch]]i kinnitust mööda algas tragöödia siis, kui "suur tsiviilelanike kolonn, mida saatis mõnikümmend taanduvat võitlejat, põgenes linnast pärast seda, kui see langes armeenia üksuste kätte. Teel Aserbaidžaani piirile sattusid nad Armeenia sõjaväeposti otsa ning lasti julmalt maha."<ref name="hrw.org" /> Armeenia pool kinnitab ametlikult, et tapmised toimusid sõjalise operatsiooni käigus ning osalt oli nende põhjuseks asjaolu, et Aserbaidžaani relvajõud vältisid linnaelanike evakueerimist. Armeenia valitsusametnike sõnul tulenes hukkunute suur arv sellest, et põgenevad linnaelanikud olid segunenud taganevate kaitsjatega ning kui Aserbaidžaani väed tagasi tulistasid, avasid armeenlased tule, tappes nii sõdureid kui ka tsiviliste. [[Helsinki Watch]] on tunnistanud, et "vormi kandvad maakaitseväelased, mõned neist relvastatud, olid rahulike elanike massi seas." <ref name="ICNfI" /> [[Human Rights Watch]] ja [[Memoriaal (ühing)|Memoriaal]] pidasid seda Armeenia ametnike selgitust siiski ebaveenvaks ja väitsid, et tsiviilelanike tapmine ei olegi ühelgi juhul õigustatud. Human Rights Watch märkis, et "ründav pool [st Mägi-Karabahhi armeenlaste üksused] on siiski kohustatud järgima ettevaatusmeetmeid, et vältida või minimeerida tsiviilelanike surma. Igal juhul peab ründaja peatama rünnaku, kui saab selgeks, et rünnak võib põhjustada oodatava konkreetse ja otsese sõjalise eduga võrreldes ülemäärase hulga tsiviilelanike hukkumise."<ref name="hrw" /> Armeenia pool peab Aserbaidžaani toonase presidendi [[Ayaz Mütəllibov]]i intervjuud tõestuseks, et veresauna panid toime mitte Armeenia sõdurid, vaid [[Aserbaidžaani Rahvarinne|Aserbaidžaani Rahvarinde]] võitlejad, kes väidetavalt tulistasid koridori kaudu põgeneda püüdnud omaenda poole tsiviilelanikke. Ühes intervjuus teatas Mütəllibov, et kogu sündmus võis olla opositsiooni vandenõu tema valitsuse maine halvendamiseks.<ref name="vgqyU" /> Hilisemates intervjuudes mõistis Mütəllibov siiski armeenlased hukka tema sõnade valetõlgenduse eest.<ref name="90A9s" /> Usutakse ka, et Xocalı veresauna salvestanud aserbaidžaani ajakirjanik [[Tšõngõz Mustafajev]] tapeti kahtlastel asjaoludel, kui ta kogus infot Aserbaidžaani Rahvarinde võitlejate rünnaku kohta nende enda poole tsivilistidele.<ref name="CPJ" /> Teise armeenlaste teooria kohaselt tapsid Aserbaidžaani Rahvarinde sõdurid sadakond aseri ja armeenia tsiviilelanikku, seejärel ajasid laibad segamini ja süüdistasid armeenlasi.<ref name="NHcHL" /> Selles selgituses siiski valdavalt kaheldakse. Ka [[Human Rights Watch]]i tegevidrektor on öelnud: "Me peame tsiviilisikute surma eest otseselt vastutavaks Karabahhi armeenlaste vägesid. Ei meie ega Memoriaali raportis ole tõendeid väitmaks, et Aserbaidžaani väed takistasid aseri tsiviilelanike põgenemist või tulistasid nende pihta."<ref name="hrw" /> Samal ajal tunnistasid mõned Armeenia allikad Armeenia osapoole süüd. Armeenia sõjaväejuhi [[Monte Melkonjan]]i vend [[Markar Melkonjan]] kinintas: "Xocalı oli strateegiline sihtmärk, kuid see oli ka kättemaksuakt." Xocalı veresauna kuupäeval oli eriline tähendus: see eelnes armeenlastevastase [[Sumgaiti pogromm]]i neljandale aastapäevale. Melkonjan mainis kahe Armeenia üksuse, Arabo ja Aramo erilist rolli, mille võitlejad torkasid surnuks palju aseri tsiviliste.<ref name="tRkgV" /> Armeenia praeguse presidendi, pikaajalise kaitseministri ja Armeenia julgeolekunõukogu esimehe [[Serž Sargsjan]]i sõnul hukkunute arvu "paisutati ulatuslikult" ning põgenevad aserbaidžaanlased avaldasid relvastatud vastupanu. Samas kinnitas ta: "Enne Xocalıd arvasid aserbaidžaanlased, et meiega võib nalja heita, nad arvasid, et armeenlased on rahvas, kes ei suuda tõsta kätt tsiviilelanike vastu. Me suutsime murda selle [stereotüübi]. Just see juhtuski. Ja peaksime arvestama sedagi, et osa neist poistest oli põgenenud [[Bakuu]]st ja Sumgaitist."<ref name="deWaal" /> Aserbaidžaani ajakirjanik [[Ejnulla Fatullajev]] kirjutas ühes artiklis, et kohtas ajutiselt Naftalani asunud Xocalı põgenikke, kelle väitel ei avanud nende pihta tuld koridori taga asetsenud Armeenia sõdurid. Selle asemel juhatasid mõned Aserbaidžaani Rahvarinde võitlejad millegipärast osa põgenikke Nakhitševanikhi külla, mis oli tollal armeenlaste Askerani pataljoni kontrolli all. Teist põgenikerühma tabas kahurituli, kui nad jõudsid Aghdami piirkonda.<ref name="zEvIH" /><ref name="ESI" /> <center> <gallery widths="150px" heights="150px"> Xojali agdam1.jpg 02 xojali ilgar.jpg 03 xojali ilgar.jpg 06 xojali ilgar.jpg 16 xojali ilgar.jpg 18 xojali ilgar.jpg|Aserbaidžaani põgenik. Azerbaijani refugees after the Khojaly massacre in train.jpg|Ühed paljudest külmakahjustuse saanud põgenikest. </gallery> </center> ==Linna ümbernimetamine== [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigi]] võimud on alati pidanud Xocalıd külaks, mitte linnaks. Pärast veresauna nimetati asula Ivanjaniks Armeenia sõjaväelase [[Hristofor Ivanjan]]i auks.<ref name="W0G9i" />. == Kajastamine kultuuris == === Dokumentaalfilmid === * 2011&nbsp;– ''Refugee: a long journey of Anar Yusubov'' (režissöör Cem Oghuz) === Filmid === * 1993 – ''Fəryad'' (dir. Jeyhun Mirzayev) * 1993 – ''Haray'' (dir. Oruj Gurbanov) * 2012 – ''Valley of the Wolves: Karabakh'' === Muusika === * 1996 – ''Ya Qarabağ, Ya Ölüm'' * 2010 – ''Justice for Khojaly'' ==Vaata ka== * [[Aserbaidžaani veresaunade loend]] * [[Mägi-Karabahhi sõda]] * [[Märtsipäevad]] (1918) * [[Guba ühishaud]] (1918) * [[Must jaanuar]] (19.-20.02.1990) * [[Malibeyli ja Guštšulari veresaun]] (10.-12.02.1992) * [[Garadaghly veresaun]] (17.02.1992) * [[Aserbaidžaanlaste genotsiidipäev]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="deWaal">{{cite book |title=Black garden: Armenia and Azerbaijan through peace and war |last=de Waal |first=Thomas |authorlink= |year=2004 |publisher=ABC-CLIO |location= |page= |pages=172–173 |url=http://books.google.com/books?id=pletup86PMQC&pg=PA172 |isbn=0-8147-1945-7 |accessdate=}}</ref> <ref name="atVVX">{{cite book |title=Hot spot: North America and Europe |last=Randolph |first=Joseph Russell |authorlink= |year=2008 |publisher=ABC-CLIO |location= |isbn=0313336210 |page=191 |pages= |url=http://books.google.com/books?id=io6T82jEoK8C&pg=PA191 |accessdate=}}</ref> <ref name="hrw.org">[http://www.hrw.org/reports/1993/WR93/Hsw-07.htm Human Rights Watch World Report 1993 — The Former Soviet Union.]</ref> <ref name="memo">[http://www.memo.ru/hr/hotpoints/karabah/HOJALY/Chapter1.htm#_VPID_5 Доклад правозащитного центра «Мемориал» о массовых нарушениях прав человека, связанных с занятием населенного пункта Ходжалы в ночь с 25 на 26 февраля 1992 г. вооружёнными формированиями — Судьба жителей Ходжалы]</ref> <ref name="xxpxP">[http://www.ng.ru/ideas/2009-02-26/7_karabah.html Трагедия Ходжалы касается Москвы. Александр Караваев — политолог]</ref> <ref name="Tamcke">Martin Tamcke ''[http://books.google.com/books?id=Uh5LDeJ7-vYC&source=gbs_navlinks_s Koexistenz und Konfrontation: Beiträge zur jüngeren Geschichte und Gegenwartslage der orientalischen Christen]'' Hamburg: LIT Verlag 2003. Lk 311–312. ISBN 3825868192</ref> <ref name="BgD8J">[http://books.google.com/books?id=eDTuxhmqzSkC&printsec=frontcover&dq=isbn+1564321428&source=bl&ots=ZbtFKxqHT4&sig=ojm_XexX3zZimN14cdvL14j6Sqw&hl=ru&ei=svCVS7KqHpbKmgOi_Zy-Cw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CA4Q6AEwAA#v=onepage&q=&f=false Human Rights Watch/Helsinki. Azerbaijan: Seven Years of Conflict in Nagorno-Karabakh. Human Rights Watch, 1994. ISBN 1564321428, 9781564321428, стр 5]</ref> <ref name="autogenerated1">[http://news.bbc.co.uk/hi/russian/in_depth/newsid_4673000/4673953.stm Томас де Ваал. Черный сад. Между миром и войной. Глава 11. Август 1991 — май 1992 гг. Начало войны.]</ref> <ref name="ud17P">Human Rights Watch / Helsinki Azerbaijan. ''Seven Years of Conflict in Nagorno-Karabakh'' New York • Washington • Los Angeles • London • Brussels: 1994, p. 6. ISBN 1-56432-142-8</ref> <ref name="iMupP">[http://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F10611FF3C5D0C708CDDAA0894DA494D81 New York Times – Massacre by Armenians Being Reported]</ref> <ref name="71g3N">{{Netiviide |url=http://www.time.com/time/archive/preview/0,10987,975096,00.html |pealkiri=TIME Magazine – Tragedy Massacre in Khojaly |vaadatud=2012-02-21 |arhiivimisaeg=2005-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050228104647/http://www.time.com/time/archive/preview/0,10987,975096,00.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="k2oWL">Small Nations and Great Powers: A Study of Ethnopolitical Conflict in the Caucasus By Svante E. Cornell</ref> <ref name="Y5xfG">''Bloodshed in the Caucasus: escalation of the armed conflict in Nagorno Karabakh'', vol. 1245 of Human rights documents, Human Rights Watch, 1992, p. 24</ref> <ref name="kDVZA">[http://www.unhchr.ch/Huridocda/Huridoca.nsf/0/7c3561e40d2d3d07c1256bae00447b7f?Opendocument Letter from the Charge d'affaires a.i. of the Permanent Mission of Azerbaijan to the United Nations Office]</ref> <ref name="OkmJn">[https://archive.is/20120729115932/www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=2011%5C02%5C25%5Cstory_25-2-2011_pg11_11 Khojaly Genocide Anniversary raises question over the neutrality of world bodies]</ref> <ref name="utWAS">{{tr icon}} http://www.turksam.org/tr/a2342.html</ref> <ref name="3fsK8">http://www.hocalisoykirimi.com/</ref> <ref name="HtTZa">[http://www.human.gov.az/?sehife=etrafli&dil=en&sid=MTc0ODE4MTExMTQ5OTI5OA== State Commission on prisoners of war, hostages and missing persons – Khojaly genocide]</ref> <ref name="Gw8YY">http://edoc.bibliothek.uni-halle.de:8080/servlets/MCRFileNodeServlet/HALCoRe_derivate_00003079/Nagorno-Karabakh%20Conflict.pdf</ref> <ref name="aWdyK">Human Rights Watch. Bloodshed in the Caucasus: Escalation of the Armed Conflict in Nagorno Karabakh. ISBN 1564320812</ref> <ref name="hrw">[http://hrw.org/english/docs/1997/03/24/azerba16933.htm Letter to the Minister of Foreign Affairs of Armenia from the Executive Director of Human Rights Watch dated March 24, 1997]</ref> <ref name="Ra76P">Hugh Pope, "Sons of the conquerors: the rise of the Turkic world", New York: The Overlook Press, 2006, p. 59, ISBN 1-58567-804-X</ref> <ref name="CPJ">http://cpj.org/killed/1992/chingiz-fuad-ogly-mustafayev.php Comittee to Protect Journalists</ref> <ref name="ICNfI">Helsinki Watch. ''"Bloodshed in the Caucasus: Escalation of the Armed Conflict in Nagorno-Karabakh" New York, September 1992'' p. 21</ref> <ref name="ESI">.http://www.esiweb.org/index.php?lang=fr&id=321&country_ID=2&slide_ID=13 Repression in Azerbaijan</ref> <ref name="vgqyU">{{cite web|url=http://sites.google.com/site/nationalismcaucasus/Home/EthnicCleansinginProgressWarinNagornoKarabakh.pdf |title=Ethnic Cleansing in Progress: War in Nagorno Karabakh |format=pdf |first=Caroline |last=Cox}}</ref> <ref name="90A9s">[http://www.regnum.ru/news/223355.html Interview of Ayaz Mutalibov], [[Regnum News Agency]]</ref> <ref name="NHcHL">[http://www.un.org/documents/ga/docs/52/plenary/a52-85.htm Letter to the UN from the Ministry of Foreign Affairs of Armenia]</ref> <ref name="tRkgV">[[Markar Melkonjan]]. ''[[My Brother's Road]]: An American's Fateful Journey to Armenia.'' New York: I.B. Tauris, 2005 ISBN 1-85043-635-5</ref> <ref name="zEvIH">{{cite web |url=https://biblio.ugent.be/input/download?func=downloadFile&recordOId=1093592&fileOId=1093595 |title=CASE OF FATULLAYEV v. AZERBAIJAN |format=pdf |first=European Court of Human Rights |page=3 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="W0G9i">{{Netiviide |url=http://www.karabah88.ru/press2008/12/1217_bahmanova_net.html |pealkiri=«Глава азербайджанской общины НК». Кем осчастливят? |vaadatud=2012-02-21 |arhiivimisaeg=2013-05-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130526061359/http://karabah88.ru/press2008/12/1217_bahmanova_net.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Commons category|Khojaly massacre}} {{wikisource|Citation for acknowledgment of the 18th Commemoration of Khojaly Massacre}} ===Neutraalsed=== * [http://www.dailymotion.com/video/xmjqx3_capturing-war-and-revolution_news CNN International: Capturing war and revolution] * [http://www.un.org/documents/ga/docs/51/c3/ac351-9.htm/ Letter of UN Human rights center] * [http://www.memo.ru/hr/hotpoints/karabah/Hojaly/index.htm Report of Memorial Human rights center (In Russian)] * [http://books.google.com/books?id=ywAU3VomIpkC&dq Bloodshed in the Caucasus: escalation of the armed conflict in Nagorno Karabakh. Human Rights Watch, 1992. ISBN 1564320812, 9781564320810] * Thomas De Waal, ''Black Garden: Armenia and Azerbaijan through Peace and War'', NYU Press, 2004, ISBN 0-8147-1945-7. Chapter 11. August 1991 – May 1992: War Breaks Out. '''Online''' (In Russian): [http://news.bbc.co.uk/hi/russian/in_depth/newsid_4673000/4673953.stm] * Victoria Ivleva. The corpses of people killed during the Armenian attack in the streets of the settlement of Khojaly, Nagorno-Karabakh, February 1992. [http://www.fotosoyuz.ru/ru/catalog/picture/&frnepu=~Q0~98~Q0~92~Q0~9O~Q0~95~Q0~92~Q0~90~20~Q0~92~Q0~O8~Q0~ON~Q1~82~Q0~OR~Q1~80~Q0~O8~Q1~8S~20~Q1~85~Q0~OR~Q0~O4~Q0~O6~Q0~O0~Q0~OO~Q1~8O&cntvat_pheCntr=10&vqFrnepu=33674976?picid=fs-IVLEVAYORK-04/02/411.jpg&cat=&search= Photograph 1], [http://www.fotosoyuz.ru/ru/catalog/picture/&frnepu=~Q0~98~Q0~92~Q0~9O~Q0~95~Q0~92~Q0~90~20~Q0~92~Q0~O8~Q0~ON~Q1~82~Q0~OR~Q1~80~Q0~O8~Q1~8S~20~Q1~85~Q0~OR~Q0~O4~Q0~O6~Q0~O0~Q0~OO~Q1~8O&cntvat_pheCntr=10&vqFrnepu=33674976?picid=fs-IVLEVAYORK-04/02/412.jpg&cat=&search= Photograph 2] ===Aserbaidžaani vaatenurk=== * [http://www.un.org/documents/ga/docs/51/c3/ac351-9.htm Letter to the UN from Azerbaijan condemning the events] * [http://www.justiceforkhojaly.org/ ''Justice for Khojaly''], ICYF-DC campaign ===Armeenia vaatenurk=== * [http://www.un.org/documents/ga/docs/52/plenary/a52-85.htm Letter to the UN from Armenia in response to Azeri accusations] * [http://www.nkrusa.org/nk_conflict/khojaly.shtml Office of the Nagorno Karabakh Republic, Washington DC, faq on Khojali] {{koord|type=city}} [[Kategooria:1992. aasta massimõrvad]] [[Kategooria:Armeenia ajalugu]] [[Kategooria:Aserbaidžaani ajalugu]] [[Kategooria:Mägi-Karabahh]] lp5yv9zwzvw3emp3czqkgp1xkidc6e7 Leningradi kaitsmise eest 0 280012 6174806 5995196 2022-08-07T09:29:00Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast autasu |Nimi = Leningradi kaitsmise eest |Pilt = Defence of Leningrad OBVERSE.jpg |Lint = |Pilt2klass = |PiltLint2klass = |Pilt3klass = |PiltLint3klass = |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |Тüüp = |Keda autasustatakse = |Autasustamise alused = |Keda autasustakse = |Mõõtmed = |Asutamise aeg = |Esimene autasustamine = |Viimane autasustamine = |Autasustamiste arv = |Kõrgem autasu = |Madalam autasu = |Võrdne autasu = }} '''Leningradi kaitsmise medaliga''' autasustati kõiki [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelasi ja tsiviilisikuid, kes kaitsesid [[Leningrad]]i ajavahemikul 8. september 1941 – 27. jaanuar 1944. == Välislingid == * [http://sun.tsu.ru/mminfo/2020/000462771/1942/1942_046.pdf Указ Президиума Верховного Совета СССР «Об учреждении медалей «За оборону Ленинграда», «За оборону Одессы», «За оборону Севастополя» и «За оборону Сталинграда» и награждении этими медалями участников обороны Ленинграда, Одессы, Севастополя и Стадинграда» от 22 декабря 1942 года] // Ведомости Верховного Совета Союза Советских Социалистических Республик : газета. — 1942. — 30 декабря (№ 47 (206)). — С. 1. [[Kategooria:Nõukogude Liidu autasud]] [[Kategooria:Medalid]] mghrj3tkx57phf774102ekjgbo8zlgy Retro FM 0 283074 6174420 6173446 2022-08-06T12:23:13Z 145.14.28.118 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox|nimi=Retro FM|asukoht=Eesti|aktiivne_aastetel=2005-praeguseni|sagedused=FM: 88,2-98,7 MHz |veebilehekülg=http://sky.ee/retrofm|omanik=[[Sky Media]]}} '''Retro FM''' on Eesti vanaraadio, mis asutati 2017. aastal pärast [[Raadio 3]] tegevuse lõppu.<ref>{{Netiviide|Autor=|http://skymedia.ee/uudised/vanamuusikajaam-retro-fm/|Pealkiri=Uus rockmuusikajaam Retro FM!|Väljaanne= |Väljaandja= |Aeg=16. mai 2005|Kasutatud=}}</ref> Saatekava oli [[Eesti]] oludele ja kohaliku publiku maitsele kohandatud versioon AC- (Adult Contemporary) formaadist, mis kujunes välja 1970. aastate lõpus [[USA|USAs]]. Oma sihtrühmana määratles jaam 30–50-aastasi aktiivseid [[eesti keel]]t kõnelevaid raadiokuulajaid.<ref>[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/raadio-3-hakkab-kerget-rokki-mangima.d?id=8718179 Raadio 3 hakkab kerget rokki mängima]. Delfi Majandus (viitega BNSile) 01.10.2004. Vaadatud 04.05.2012.</ref> Raadiojaamal on umbes 190 000 kuulajat (2020).<ref>[https://web.archive.org/web/20120708162425/http://www.emor.ee/raadioauditooriumi-ulevaade-suvikuudel-2010/ Raadioauditooriumi ülevaade suvekuudel 2010]. TNS EMOR koduleht. Vaadatud 04.05.2012.</ref> ==Sagedused== *[[Tallinn]] 97,8 [[MHz]] *[[Tartu]] 98,6&nbsp;MHz *[[Pärnu]] 98,3&nbsp;MHz *[[Rakvere]] 98,7&nbsp;MHz *[[Saaremaa]] 95,4&nbsp;MHz *[[Viljandi]] 97,9&nbsp;MHz *[[Türi]] 98,1&nbsp;MHz *[[Varbola]] 98,0&nbsp;MHz *[[Virtsu]] 88,2&nbsp;MHz *[[Ida-Virumaa]] 93,0&nbsp;MHz *[[Haapsalu]] 94,2&nbsp;MHz *[[Jõgeva]] 95,8&nbsp;MHz * * * ==Vaata ka== * [[Eesti raadiojaamade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.retrofm.ee/ Retro FM veebileht] * [http://www.epl.ee/news/melu/kirsti-timmer-juhib-raadio-3-hommikuprogrammi.d?id=51077727 Kirsti Timmer juhib Raadio 3 hommikuprogrammi]. Eesti Päevaleht, 1. märts 2007 * [http://www.elu24.ee/233027/raadio-3-lasi-saatejuhid-lahti/ Raadio 3 lasi saatejuhid lahti]. Elu24, 5. märts 2010 [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] ci835jt7mg9nklqxdipop68e21ik1hu SDL Trados 0 293019 6174628 6138466 2022-08-06T20:16:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Tarkvara |nimi = SDL Trados |screenshot = |pildiallkiri = SDL Trados |arendaja = SDL |viimase väljalaske versioon = SDL Trados Studio 2017 |operatsioonisüsteem = [[Microsoft Windows|Windows]] |suunitlus = [[tõlkeabitarkvara]] |litsents = kommerts |veebileht = [http://www.trados.com/ www.trados.com] }} '''SDL Trados''' on [[tõlkeabitarkvarapakett,|tõlkeabitarkvarapakett]],<ref name="survey" /> mille töötas välja Saksa ettevõte Trados GmbH ja mida praegu müüb tõlkehaldustarkvara, sisuhaldust ja keeleteenuseid pakkuv ettevõte [[SDL International]]. Ettevõte pakub [[tõlkemälu]]- ja terminihaldust. ==Ajalugu== Ettevõtte Trados GmbH asutasid Jochen Hummel ja Iko Knyphausen 1984. aastal [[Saksamaa]] [[Stuttgart|Stuttgardis]] keelealaste teenuste pakkumiseks.<ref name="Garcia20" /> 1980. aastate lõpus hakkas ettevõte välja töötama tõlketarkvara ja andis 1990. aastate alguses välja paketi Windowsi versiooni kaks esimest põhikomponenti – 1992. aastal [[MultiTerm]]i ja 1994. aastal [[Translator's Workbench]]i. Ettevõte sai indu juurde 1997. aastal, kui Microsoft otsustas hakata Tradost kasutama ettevõttesiseseks lokaliseerimiseks.<ref name="Garcia20" /> 1990. aastate lõpuks oli ettevõttest saanud personaalarvutite tõlkemälutarkvara alal kindel turuliider.{{Citation needed|date=jaanuar 2012}} SDL ostis Tradose 2005. aastal.<ref name="GALA_Report" /> ==Konfigureerimine== Alates 2011. aastast on SDL Tradose vabakutseliste tõlkijate ja profiväljaandes kolm põhikomponenti. ;SDL Trados Studio: Rakendus failide tõlkimiseks, tõlkemälude loomiseks ja haldamiseks ning projekti automaatseks loomiseks ja automaatseks tõlkimiseks. ;MultiTerm: Terminitööriist, mis töötab koos SDL Trados Studioga tõlgete asustamiseks kinnitatud terminitega. ;SDL Trados 2007 Suite: Tarkvara eelmine versioon, mis on kaasatud uude tootesse, andes juurdepääsu eelmistele komponentidele, nagu [[Translator's workbench]], [[TagEditor]] ja [[SDLX]]. Studio sisaldab ka spetsiaalset tõlketööriista graafiliste liideste tõlkimiseks ja lähtedokumendi kooskõlla viimiseks olemasolevate tõlgetega. Lisafunktsioone, nt failivormingu täiendavat tuge, toimingute automatiseerimist ja ühenduvust automaattõlkega pakutakse rakenduste abil, millele on juurdepääs platvormi [http://www.sdl.com/openexchange SDL OpenExchange'i] kaudu. ==Toetatud lähtedokumendi vormingud== SDL Trados Studio 2009 toetatud vormingute hulka kuuluvad TTX, ITD, Trados Word Bilingual, Adobe PDF, Microsoft Word (2003, 2007, 2010), Excel ja PowerPoint, OpenOffice, InDesign, QuarkXPress, PageMaker, Interleaf, Framemaker, HTML, SGML, XML ja SVG.<ref name="8C86O" /> == Tõlkemälude ja sõnastike haldamine == Tradose [[tõlkemälu]] (TM) vorminguks on SDLTM. Uue (failipõhise) tõlkemälu loomisel loob SDL Trados Studio andmebaasifaili, milles talletatakse kõik tõlkeüksused. Tõlkemälu talletab ka struktuuri- ja kontekstiteabe, et siduda omavahel erinevad segmendid ja nende asukoht dokumendis. See võimaldab tööriistal valida kõige asjakohasemad tõlkemälu segmendid. Tõlkemälu andmebaasi põhifail on sdltm-fail. Tradose eelmises versioonis oli loodud ka failide neurovõrk, mis võimaldab teha hägusat otsingut. Uus tõlkemälu koosneb viiest uuest failist. Tõlkemälu andmebaasi põhifail on tmw-fail. Neurovõrgu failid on failinimelaienditega .mdf, .mtf, .mwf ja .iix. Tõlkemälu kopeerimisel tuleb kopeerida kõik viis tõlkemälufaili. Muul juhul kuvab Translator's Workbench kopeeritud tõlkemälu avamisel veateate. Trados võib töötada ka serveripõhiste tõlkemäludega. '''Sõnastikke''' hallatakse rakendusega MultiTerm. Sõnastikud võivad olla kahe- või mitmekeelsed. == Masintõlke ja järeltoimetamise integreerimine== Rakenduses Trados Studio 2009 on [[masintõlge]] ja [[järeltoimetamine]] integreeritud tõlkimise töövoogu. Kui tõlkemälus ei leidu ühtegi vastet, sisestab Trados parameetrite õige seadistuse korral tõlkeüksusele masintõlke. Seejärel saab tõlkija masintõlget järeltoimetada, et tagada tõlkeüksuse arusaadavus. SDL Trados toetab praegu järgmisi masintõlkesüsteeme: [[Language Weaver]], SDL RbMT ja [[Google'i Tõlge|Google'i Tõlke]]. Avatud rakenduse- ja lisandmooduliarhitektuuri kaudu toetab Trados ka teiste masintõlkesüsteemide integreerimist. ==Turuosa== 2004. aastal tehtud [[World Bank]]i uurimuse kohaselt oli Tradose globaalne turuosa hinnanguliselt 75% ja SDL-i käes on veel 10%.<ref name="survey" /> ICU 2006. aasta tõlkemälude uurimuse järgi kasutas 75% küsitletutest SDL Tradost – 51% kasutas Tradost ja 24% SDL Tradost (vt tabelit 21).<ref name="icusurvey" /> ==Dokumentatsioon ja abi== SDL Tradose juhendid saab alla laadida ettevõtte veebisaidilt. Baaskoolitus on saadaval veebiseminaridena, mida pakutakse tasuta kuu lõikes, kuid SDL-i ja partnerite juures (''volitatud koolituskeskuses'') korraldatakse ka kohapealseid koolitusi. Koolituskalendri leiate aadressi www.translationzone.com jaotisest Events (Sündmused). Õppevideod leiate aadressilt www.youtube.com/sdltrados. ==Kriitika== Kritiseeritud on SDL Tradose kõrgeid hindu,<ref name="GTSBlog" /> keerukaid kasutuseeskirju,<ref name="ProZ-Licensing" /> pöördühenduvuse puudumist,<ref name="trados2006" /> kesist tuge kasutajale<ref name="ProZ-Support" /> ja seda, et teadaolevaid programmivigu ei parandata.<ref name="TW_users" /> Tradose failivormingute versioonihalduseks on loodud mitmesuguseid lahendusi,<ref name="tradosmulti" /> kuid see protsess pole töökindel. ==Esindus Eestis== Balti riikide SDL-i volitatud edasimüüjad ja SDL-i heakskiidetud koolituskeskused on ettevõte Synergium (Tallinnas, Vilniuses, Kaunases ja Riias) ja ettevõte Mestako (Riias). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Garcia20">{{cite web |first= Ignacio |last=Garcia |title= Long term memories: Trados and TM turn 20 |publisher=The Journal of Specialized Translation |url=http://www.jostrans.org/issue04/art_garcia.php |accessdate=19. jaanuar 2009}}</ref> <ref name="GALA_Report">{{cite web |publisher=Globalization & Localization Association |url=http://www.gala-global.org/en/resources/downloads/2005Q3_GALA-SDL-TradosReport.pdf |title=SDL-TRADOS: Language Service Provider Reaction to SDL’s Purchase of TRADOS |last=DePalma |first=Donald A. |date=juuli 2005 |accessdate=19. jaanuar 2009 |archive-date=2005-11-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051104235820/http://www.gala-global.org/en/resources/downloads/2005Q3_GALA-SDL-TradosReport.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="survey">{{cite web |title=Translation Memory Survey 2004 |publisher=Localization Industry Standards Association (registration required) |url=http://www.lyriclabs.com/worldbank_report.pdf |accessdate=19. jaanuar 2009 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304111020/http://www.lyriclabs.com/worldbank_report.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="icusurvey">{{cite web |title=Imperial College London Translation Memories Survey |url=http://www3.imperial.ac.uk/portal/pls/portallive/docs/1/7307707.PDF |accessdate=2.02.2009}}</ref> <ref name="GTSBlog">{{cite web | title=SDL Trados. Is it worth the money | url=http://blog.gts-translation.com/20091214/sdl-trados-is-it-worth-the-money | date=14. detsember 2009 | accessdate=9.12.2010}}</ref> <ref name="ProZ-Licensing">{{cite web | title=SDL Trados licensing and why I hate it | url=http://www.proz.com/forum/sdl_trados_support/154112-sdl_trados_licensing_and_why_i_hate_it.html | date=26. detsember 2009 | accessdate=9.12.2010}}</ref> <ref name="trados2006">{{cite web | title=How to run SDL Trados 2006 on Windows Vista and Windows 7 | url=http://capitalhead.com/articles/how-to-run-sdl-trados-2006-on-windows-vista-and-windows-7.aspxhttp://capitalhead.com/articles/using--installing-multiple-versions-of-trados-on-the-same-computer.aspx | work=Trados How-To | date=30. jaanuar 2008 | accessdate=14.06.2009}}</ref> <ref name="ProZ-Support">{{cite web | title=The new Trados - shocked to see the pricetag! -- Tools and workflows | url=http://www.proz.com/forum/smart_shoppers/134456-the_new_trados_shocked_to_see_the_pricetag.html#1119445 | date=7. mai 2009 | accessdate=9.12.2010}}</ref> <ref name="TW_users">{{cite web | title=Yahoo! Groups TW_users • Unofficial SDL Trados Usergroup -- The whole project I worked on yesterday has disappeared in Studio! | url=http://tech.groups.yahoo.com/group/TW_usersmessage/56241 | date=8. detsember 2010 | accessdate=9.12.2010}}</ref> <ref name="tradosmulti">{{cite web | title=Using & Installing Multiple Versions of Trados on the Same Computer | url=http://capitalhead.com/articles/using--installing-multiple-versions-of-trados-on-the-same-computer.aspx | work=Trados How-To | date=30. jaanuar 2008 | accessdate=11.06.2009 | archive-date=15.04.2008 | archive-url=https://web.archive.org/web/20080415024954/http://capitalhead.com/articles/using--installing-multiple-versions-of-trados-on-the-same-computer.aspx | url-status=dead }}</ref> <ref name="8C86O">{{cite web | url = http://www.translationzone.com/en/landing/premium-downloads/sdl-trados-studio-2011-languages-and-filters.asp | title = SDL Trados Studio 2011 Languages and Filters | accessdate = 9.07.2012 | archive-date = 8.08.2012 | archive-url = https://web.archive.org/web/20120808043902/http://www.translationzone.com/en/landing/premium-downloads/sdl-trados-studio-2011-languages-and-filters.asp | url-status = dead }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.translationzone.com SDL Tradose ametlik leht] * [https://ee.cattool.eu SDL Tradose volitatud edasimüüja Eestis] * [https://ee.cattool.eu/shop/ SDL-i Tradose tooted Eestis] * [https://ee.cattool.eu SDL Trados Eesti blogi] * [https://www.facebook.com/pages/SDL-Trados-Eesti-Estonia/266473380055044 SDL Trados Eesti leht Facebookis] * [https://plus.google.com/115184401962612307641/posts SDL Trados Eesti leht teenuses Google+] * [http://www.linkedin.com/groups/SDL-Trados-Estonia-Eesti-4455804 SDL Trados Eesti grupp LinkedInis] {{DEFAULTSORT:SDL Trados}} [[Category:Rakendustarkvara]] nzihl06xi94y1lzvd16hqff6n9exln3 Vecpiebalga piirkond 0 295152 6174462 6036788 2022-08-06T13:47:11Z Εὐθυμένης 47833 ([[c:GR|GR]]) [[File:LVA Vecpiebalgas novads COA.png]] → [[File:Vecpiebalgas novads COA.svg]] wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vecpiebalga piirkond | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vecpiebalgas novads | lipp = | lipu_link = | vapp = Vecpiebalgas novads COA.svg | vapi_link = Vecpiebalga vapp | pindala = 542,5 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Vecpiebalga]] | asendikaardi_pilt = Vecpiebalgas novada karte.png }} '''Vecpiebalga piirkond''' oli [[Läti]] [[1. järgu haldusüksus]] [[Vidzeme]]s. Piirkonna keskus oli [[Vecpiebalga]] küla. Läti rahvastikuregistri andmetel oli [[1. jaanuar]]il [[2012]] Vecpiebalga piirkonna elanikest [[lätlased|lätlasi]] 93,21%, [[venelased|venelasi]] 4,18% ja teistest rahvustest inimesi 2,60%.<ref>[https://web.archive.org/web/20120328084851/http://www.pmlp.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2012]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> Piirkond moodustati 2009. aastal viiest vallast. 2021. aastal liideti Vecpiebalga piirkond [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnaga]]. == Territoriaalne jaotus == * [[Dzērbene vald]] (''Dzērbenes pagasts'') * [[Ineši vald]] (''Inešu pagasts'') * [[Kaive vald]] (''Kaives pagasts'') * [[Taurene vald]] (''Taurenes pagasts'') * [[Vecpiebalga vald]] (''Vecpiebalgas pagasts'') ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.vecpiebalga.lv/ Vecpiebalga piirkonna koduleht] {{LAT2}} [[Kategooria:Läti endised piirkonnad]] rey7gf97y6gkss1mmynepthi6hfom0j Operatsioon Albion 0 295954 6174805 6174226 2022-08-07T09:28:09Z NOSSER 8097 /* Saaremaa vallutamine */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Operatsioon Albion | osa = [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] ja [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindest]] [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Eestis]] | pilt = Operation Albion Map.jpg | pildiallkiri = Operatsioon "Albion" | aeg = [[12. oktoober|12.]]–[[20. oktoober]] [[ukj]] (<small>29. september</small>) – <small>6. oktoober [[vkj]]</small>) [[1917]] | koht = [[Lääne-Eesti saarestik]] ja [[Läänemeri]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa vägede okupeeritud]] [[Lääne-Eesti saarestik]] | seis = | osaline1 = [[File:Flag of Germany (1867–1918).svg|27px]] [[Saksamaa keisririik]]<br> | osaline2 = [[File:Flag of Russia.svg|27px]] [[Venemaa Vabariik]] <br> [[File:Flag of the United Kingdom.svg|27px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] | osaline3 = | väejuht1 =[[File:Flag of Germany (1867–1918).svg|27px]] jalaväekindral [[Oskar von Hutier]]<br>[[File:Flag of Germany (1867–1918).svg|27px]] [[Hugo von Kathen]]<br>[[File:Flag of Germany (1867–1918).svg|27px]] [[Ludwig von Estorff]]<br>[[File:War Ensign of Germany (1903–1919).svg|27px]] viitseadmiral [[Erhard Schmidt]] | väejuht2 = [[File:Flag of Russia.svg|27px]] viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] <br>[[File:Flag of Russia.svg|27px]] kindralmajor [[Nikolai Henrikson]] | väejuht3 = | jõud1 = [[File:German Cross.svg|27px]] Saksa keiserlik armee, [[8. armee (Saksa keisririik)|8. armee]] väeosad: XXIII reservkorpuse, 42. jalaväediviisi alluvuses <br>[[File:War Ensign of Germany (1903–1919).svg|27px]] [[Kaiserliche Marine]] <br> | jõud2 = [[File:Flag of Russia.svg|27px]] [[Balti laevastik]]<br>[[File:Flag of Russia.svg|27px]] [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon|Väinamere]] ja [[Kura kurgu positsioon]]i [[rannakaitsepatarei]]d<br>[[File:Flag of Russia.svg|27px]] [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinne]] | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} [[Pilt:Moonsund 1917 map.svg|thumb|300px|paremal|[[Muhu väina lahing]]u (operatsiooni Albion) skeem]] '''Operatsioon Albion''' ehk '''Tagalahe dessant''' oli [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] poolt [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati [[Lääne-Eesti saared]]. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal. 1917. aastal tahtis [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ka pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i sõda jätkata. [[Aleksandr Kerenski]] algatatud juunipealetung [[Galiitsia]]s lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130&nbsp;km tagasi. 3. septembril ([[ukj]]) vallutasid sakslased Riia. ==Saksa dessantväed== Operatsiooni Albion dessandi läbiviimiseks moodustati ekspeditsioonikorpus, mis allus [[Riia rinne|Riia platsdarmil rinnet]] hoidvale Saksa [[8. armee (Saksa keisririik)|8. armee]]le. Dessantkorpuse koosseisus oli 2. jalgratturi[[brigaad]]iga tugevdatud 42. jalaväediviis, viie [[Rügement|rügemend]]iga: kokku 24 600 ohvitseri ja sõdurit, 8500 hobust ning 2500 vankrit, 40 [[suurtükk]]i, 220 [[kuulipilduja]]t ja 12 rasket [[miinipilduja]]t. Korpust juhtis kindral [[Hugo von Kathen]]. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1970-074-34, Besetzung der Insel Ösel, Truppenanlandung.jpg|pisi|Dessandi maalevedu [[Tagalaht|Tagalahes]]]] Saksa merevägi moodustas dessandiks erilise laevastikuüksuse viitseadmiral [[Erhard Schmidt]]i lipu all, selle koosseisu kuulusid suured Saksa Avamerelaevastiku (''Hochseeflotte'') jõud, mis toodi kohale Põhjamerelt [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] laevastiku vastasest sõjategevusest. Sõjalaevastik moodustas ligi 2/3 Saksa Avamerelaevastikust. Läänemerele toodi järgmised sõjalaevad: *lahinguristleja Moltke (viitseadmiral Schmidti lipulaev) *10 [[lahingulaev]]a (Bayern, König, Grosser Kurfürst, Königin, Kaiserin, Prinzregent Luitpold, König Albert, Kaiser, Friedrich Der Grosse, Markgraf) *9 ristlejat *58 hävitajat *6 allveelaeva [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|pisi|left|Dessantpaadi laadimine maabumisoperatsiooni ajal]] Õhust toetas Saksa laevastikku 101 [[vesilennuk]]it ja 6 [[Dirižaabel|dirižaablit]]. Dessandi planeerimisfaasis puhastasid Saksa [[Miinitraaler|miinitraalerid]] [[Väinameri|Väinamerd]] miinitõketest. Dessandiplaani kohaselt tuli pealöök anda [[Liepaja]]st [[Liepaja sõjasadam|sõjasadamast]] Loode-Saaremaal asuvas [[Tagalaht|Tagalahest]] [[Kuressaare]] suunas, abilöök [[Pammana]]lt [[Orissaare]] suunas ning sõjalaevade pettedemonstratsioonid läbi viia [[Kihelkonna]] all ja [[Sõrve poolsaar]]e läänerannikul. 9.ja 10. oktoobril [[ukj]] laaditi dessantväed Liepajas transportlaevadele ning 11. oktoobril saabusid Liepajasse [[Puck (linn)|Putzig]]ist ka lahingulaevad: [[Lahingulaev|lahingulaevade]] eskaader ja [[lahinguristleja]] Moltke. [[Kontradmiral]] [[Albert Hopman]]i laevastikueskaader [[SMS Kolberg (1908)|SMS Kolberg]], [[SMS Augsburg]], [[SMS Strassburg (1911)|SMS Strassburg]], 16. ja 20. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] pool[[flotill]]id, 3. ja 4. [[Miinitraaler|miinitraalerite]] divisjonid ja 3. miiniotsijate poolflotill asusid ootel [[Ventspils]]is. Dessanti kindlustavad lahingulaevad ja transpordilaevad dessantvägedega väljusid sadamast 11. oktoobri öösel saadetuna miiniotsijatest, kes turvasid ja puhastasid laevateed. 12. oktoobril kella 2–4 jõudsid laevad kokkulepitud kohtumiskohta 7 km kaugusel Tagalahest. [[Sõrve poolsaar]]e [[Rannapatarei nr 43|rannakaitsepatarei nr 43]] vastu eraldati [[lahingulaev]]ad Friedrich Der Grosse ja König Albert. [[Papisaare lennusadam]]a pommitamiseks eraldus laevakaravanist 13. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] pool[[flotill]]. Saksa laevastiku 4. eskaadri 3 lahingulaeva võtsid positsiooni Tagalahe neeme ees, 3. eskaadri laevad aga [[Ninase poolsaar]]e ees, et pommitada Tagalahe lahe ääres olevat [[Rannapatarei nr 46|suurtükipatareid]]. [[Soela väin]]a asusid lahingulaev Bayern ja kergristleja [[Emden]], Hiiumaa [[Rannapatarei nr 34|Tohvri patarei]] pommitamiseks. 13. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] pool[[flotill]] pommitas [[Papisaare lennusadam]]at ja [[Kihelkonna]]t. Positsioonidel said [[meremiin|meremiinide]] tõttu vigastusi lahingulaevad Bayern ja Grosser Kurfürst, kuid jätkasid lahingutegevust. == Saaremaa vallutamine== [[File:Map Estonia - Kihelkonna vald.png|pisi|left|[[Kihelkonna vald]]]] 29. septembril [[vkj]] / 12. oktoobril [[ukj]] maabusid sakslaste 131. jalaväerügemendi I pataljon Tagalahe läänerannikul (tänapäeva [[Kihelkonna vald|Kihelkonna vallas]]) [[Vaigu Valgemägi|Vaigu Valgemäe]] piirkonnas, osa 138. jalaväerügemendist Tagalahe idarannikul ning 10. löögikompanii Tagalahes, [[Undva|Tõrvasoo]] piirkonnas. Kokku 3600 meest. Tagalahe idarannikul, [[Tagamõisa poolsaar]]el avas vaenlase pihta tule ainult üks [[rannakaitsepatarei]] [[Rannapatarei nr 45|nr 45]], kuna 426. jalaväepolgu 2. pataljoni osad [[Piirduta]], [[Abbula]] ja [[Merise küla]] liinil olid täiesti passiivsed. Rannapatarei nr 45 sunniti vaikima Saksa laevastiku 4. eskaadri laevade suurtükitulega. Saksa laevastiku 3. eskaadri laevad pommitasid [[Rannapatarei nr 46|Rannapatareid nr 46]], purustades ühe suurtükipatarei ja komandopunkti. Vene rannapatarei nr 46 lahingutegevuses ei alustanudki. 12. oktoobril Vene vägede 426. jalaväepolgu vastupanukatsed [[Kärla]]s ja [[Kõljala]]s ei suutnud sakslaste edasitungi peatada ja juba samal päeval hõivasid sakslased [[Papisaare lennusadam|Papisaare merelennuväebaas]]i ning tungisid edasi Sõrve suunas. Vene vägede peakaitseliin oli Kärla liin, see algas [[Saarma]]lt, [[Sauvere]]st läbi Udu mereni. 131. jalaväerügement alustas liikumist Kihelkonna suunas, teel toimus väiksemaid kokkupõrkeid. Vene väed mingit suuremat vastupanu ei osutanud, vaid taandusid korratult või andsid end vangi. Ka 138. jalaväerügement põrkas edasiliikumisel kokku venelaste väiksemate osadega, [[Kärla]]s ja [[Uduvere]]s. Tugevamat vastupanu avaldati vaid [[Mustjala]] piirkonnas. Kihelkonna vallutamise järel suundusid sakslaste kaks pataljoni [[Sõrve poolsaar]]ele, üks pataljon Kuressaare peale. 30. septembril [[vkj]] / 13. oktoobril jõudsid sakslased [[Sõrve poolsaar]]eni, peajõud asusid põhja pool [[Kuressaare]]t. 29. septembri õhtul Kuressaares kohtunud admiral Dmitri Svešnikov, 107. diviisi ülem kindralmajor Aleksei Ivanov ja Muhu positsiooni täitevkomitee liikmed hindasid aga olukorra lootusetuks ja otsustasid Saaremaa loovutada. Vaid Sõrve taandunud väeosadel kästi jätkata rannapatareide kaitsmist, kuid kogu ülejäänud garnison pidi murdma läbi [[Orissaare]]ni, et asuda [[Väikese väina tamm|Muhu tamm]]i (Zinovjevi silla) kaitsele. Üheaegselt dessandiga Tagalahes maabus kahest ratturipataljonist, 18. löögikompaniist, laevastiku dessantosadest ja madrustest koosnev dessantüksus [[Pammana]] rajoonis [[Liiküla]] ja [[Tuhkana]] juures. 29. septembril [[vkj]] 1917 Saksa dessandil Tagalahte, [[Ninase]] [[rannapatarei nr 46]] avaldas vaid nõrka vastupanu ning pärast lühikest tulevahetust Saksa sõjalaevadega piirati patarei tagalast ümber ning sunniti alistuma. 30. septembriks vkj oli [[Saaremaa]]le maabunud kokku neli [[Jalaväerügement|jalaväerügement]]i, kolm ratturipataljoni ja üks [[suurtükipatarei|patarei]]. Need jõud olid jõudnud välja [[Taavi]] – [[Järumetsa järv]]e – [[Ohtja järv]]e – [[Küdema]] joonele. [[Pilt:Väinameri location map.svg|pisi|Väinamere asend (varasema nimega Muhu väin)]] 30. septembril [[vkj]] / 13. oktoobril ukj 1917 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. Vene vägesid oli saartel valmis küll olulisel hulgal, kuid nende võitlusvaim enamasti vilets. Balti laevastiku maavägede juhataja kindralmajor [[Nikolai Henrikson]] andis veel 30. septembri / 13. oktoobril ukj õhtul korralduse, milles käskis kindral Aleksei Ivanovil alustada 107. diviisi üksustega 2. oktoobril otsustavat vastupealetungi ning 118. jalaväediviisi brigaadi ülemal kindralmajor Zahhari Martõnovil kindlustada Orissaare sillapea ja puhastada selle ümbrus vaenlastest. Seni Paldiskis asunud 118. jalaväediviisi brigaadiülema Martõnovi käsutusse anti 118. jalaväediviisi 470. Dankovi ja [[471. Kozelski jalaväepolk]], Tallinna Üksik Mereväe Surmapataljon ja 2. üksik piirivalvesotnja. Kõik need jõud kokku moodustasid nn. Muhu saare koondsalga. Abivägede formeerimine aga ebaõnnestus, sest sõdurid ja madrused keeldusid täitmast [[Aleksandr Kerenski]] korraldusi. Ainult Tallinnas seisvate laevade madrustest moodustud, nn Tallinna Surmapataljon, keda juhtis II järgu kapten [[Pavel Šiško]], saadeti Muhumaale. 470. Dankovi ja 471. Kozelski polk olid täiesti võitlusvõimetud. Surmapataljon oli ainuke lahingusse astunud väeosa, kes kaitses mitu päeva Väinatammi Muhu-poolset otsa. 13. oktoobril lahkusid vene väed Kuressaarest ja 14. oktoobril tungisid sakslased Kuressaarde, lõigates ülejäänud Saaremaast ära Sõrve poolsaarel asuva [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli jalaväepolgu]] ja kolm rannakaitsepatareid. [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]]i Sõrve 12-tollise [[Rannapatarei nr 43]] langemise järel, 15. oktoobril ukj 1917. aastal ei olnud Saksa laevadele Liivi lahele sisenemiseks enam takistusi. Rannapatarei meeskond loobus 15. oktoobril vastupanust ja evakueerus Mõntu sadama kaudu. 15. oktoobril piirasid Saksa väed [[Pöide]] lähedal sisse ja võtsid vangi koos kindral Ivanovi ja tema staabiga (kokku langes vangi 5600 venelast). 16. oktoobril alistus mahajäetud Vene 425. Kargopoli polk sakslastele Polli küla lähedal (vangi langes 120 ohvitseri ja 4000 sõdurit). 16. oktoobril ukj langes Saaremaa sakslaste valdusse. Lüüasaamine lahingus [[Kuivastu]] reidil sundis [[Balti laevastik]]u juhatust [[Lääne-Eesti saarestik]]ku maha jätma. 18. oktoobril ukj taandusid viimased Vene laevad [[Muhu väin]]ast. == Moonsundi lahing == [[Pilt:Slava1917-Oct-Moonsund.jpg|pisi|Lahingu tagajärjel pooluppunud laev Slava]] Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas ühtlasi mitu kokkupõrget Saksa ja Vene [[sõjalaev]]ade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli ([[Lääne-Eesti saarestik]]u) [[Moonsundi lahing]] 17. oktoobril 1917. Saksa laevastiku lahingulaevad König, Kronprintz ja kolm ristlejat sisenesid [[Liivi laht]]e ja lähenesid [[Suur väin|Suurele väin]]ale lõuna poolt. Vene suuremad sõjalaevad – soomuslaevad Slava ja Graždanin (end Tšesarevitš), ristleja Bajan – asusid positsioonile [[Virtsu]] ja [[Viirelaid|Viirelaiu]] vahel. Saksa laevade laskeulatus oli suurem ja neil oli rohkem peakaliibri (12-[[Toll (pikkusühik)|toll]]iseid) kahureid (saksa laevadel 20-tollised, vene laevadel 8-tollised). Soomuslaev Grazdanin sai kaks tabamust, kuid jäi rivvi. Slava sai seitse tabamust 305 mm mürskudega, neist mitu allapoole [[veeliin]]i. Lahing lõppes Vene laevaüksuse taandumisega Suurest väinast ja soomuslaeva [[Slava]] uputamisega. {{vaata|Moonsundi lahing}} == Muhu ja Hiiumaa vallutamine== [[Muhu]]le paisati viimasel hetkel ka kaks [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolgu]] pataljoni roodud, kuid needki ei suutnud sakslasi peatada, ca 1600 eestlast langes vangi. 17. oktoober [[Suur väin|Suurde väina]] sisenenud saksa 3. eskaadrile osutasid vastupanu Vene laevastik ja Muhu Võiküla rannapatarei ning [[Virtsu]] 4-152mm suurtükipatarei. 17. oktoobril jäid sõjalaevad Kolberg ja Stassburg ankrusse Väikse väina lõunapoolse sissepääsu juures ning Võiküla patarei hävitamiseks saadeti maale dessant 40 meest kahe kuulipildujaga, Võiküla patarei vallutati ja tehti võitlusvõimetuks. 17. oktoobri keskpäeval, kohe peale Vene laevastiku kaotust Muhu väina merelahingus, andis kindral Nikolai Henrikson käsu Muhul ja Hiiumaal paiknevate Vene vägede mandrile toomiseks. Paraku õnnestus see osaliselt vaid Hiiumaalt. Muhu looderannikul [[Koguva]] küla juures maabus kell 17.00 sakslaste dessant, kes suundus Väinatammi poole, et Tallinna Surmapataljoni võitlejaid tammi juurest eemale tõrjuda, võitlus kestis 17. oktoobri öötundideni, siis venelased taganesid. 18. oktoobriks oli ka Muhumaa vene vägede poolt maha jäetud. Sakslased ületasid 18. oktoobri hommikul ka kaitseta jäänud Väinatammi ja alustasid Muhumaa hõivamist. Muhumaalt Vene traalerid ja hävitajad võtsid sama päeva hommikul peale kõigest paarsada meest, peamiselt Surmapataljoni võitlejat. Siis jõudsid Muhu väina poolt kohale saksa hävitajad ja peale lühikest tulevahetust lahkusid vene laevad põhja poole. Paarisajal eesti ja vene sõduril-ohvitseril õnnestus Muhu väin ületada paatide või muude ujuvvahenditega iseseisvalt. Ülejäänud 5600 meest alistusid Muhul sakslastele ilma võitluseta (vastupanu osutas ainult Surmapataljon) 18. oktoobri pärastlõunal. [[Hiiumaa]]le tegid Saksa väed dessandi [[Sõru]]le 17. oktoobril. [[Sõru]]l maabus ja lõi [[sillapea]] 300 madrusest koosnev üksus [[Rosenbergi flotill]]ist [[kaptenleitnant]] von Ahlefeldti juhtimisel. Alles 18. oktoobril tungis Hiiumaale II Jalgrattapataljon ülemleitnant von Kaweczynski juhtimisel ja 17. Jalaväerügement.Vene väed alustasid saarelt lahkumist juba 17. oktoobril ja õhkisid enamiku patareide suurtükkidest. Kuna aga [[Rannapatarei nr 39|rannapatarei nr. 39]] ei saanud tulistada lõunasuunda, siis jäigi lahing pidamata. [[Rannapatarei nr 34]] sundisid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] keiserliku laevastiku sõjalaevad Emden ja Bayern suurtükiduellis vaikima, siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks. 17. oktoobril kell 16 lahkusid Hiiumaalt [[Kõrgessaare]] lennuväebaasist 4 lennukit ja asusid teele Haapsalu suunas. Lennubaas põletati maha. Hiiumaa vallutati suuremat vastupanu kohtamata 20. oktoobriks ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. Operatsioon Albion lõppes 21. oktoobril 1917 Saksa vägede võiduga. Operatsiooni tulemusel algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917-1918)|Saksa okupatsioon Eestis]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda, Operatsioon Albion 29. sept. (12. okt.) – 6. (19.) okt. 1917 |vaadatud=2012-08-18 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Operatsioonist võttis osa ka, keiser [[Wilhelm II|Wilhelm]]i kolmas poeg ''korvettenkapitän'' Preisi prints [[Adalbert]], olles kergeristleja SMS Danzig komandör.<ref>Staff Battle for the Baltic Islands, p. 152</ref> Pärast operatsiooni edukat lõppu külastas Muhu- ja Saaremaad Saksa keisri [[Wilhelm II]] noorim poeg, Preisi prints [[Joachim (Preisi prints)|Joachim]], kes tutvus vägedega, vaatas üle vange ja võttis Kuressaares vastu paraadi.<ref>{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-08-18 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Õppetunnid, järelkaja == Kuna tegu oli ühe esimese modernse, logistiliselt ja taktikaliselt hästi läbi viidud ühisoperatsiooniga maailmas, kasutavad paljude riikide (näiteks Nõukogude Liidu, USA, Briti, Saksamaa, Šveitsi, Jaapani, Eesti, Taani, Rootsi jt) sõjaväed Albioni operatsiooni oma õppeprogrammis.<ref>[http://www.baltdefcol.org/?id=754 Joint Command and General Staff Course’s Operation Albion Case Study]</ref> Operatsiooni ainetel valmis Nõukogude Liidus 1988. aasta lõpus tegelikke sündmusi osaliselt jäljendav mängufilm "Moonsund". {{commonskat|Operation Albion}} == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Эрих фон Чишвиц, [http://rufort.info/library/fon-chisv/fon-chisv.html Захват балтийских островов Германией в 1917 г.], Перевод с немецкого А.В. Герберта. Государственное военное издательство Наркомата обороны Союза ССР. Москва - 1937 == Välislingid == * [http://resources.ushmm.org/film/display/detail.php?file_num=3814 Landung auf Ösel 1917: Aufnahmen aus dem Weltkrieg] Dokumentaalkaadrid operatsioonist Albion * [https://www.youtube.com/watch?v=5O4UDerA-JQ Mängufilm "Moonsund" (Моонзунд)] [[Kategooria:Saksamaa keisririik Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Dessandid]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] 8ku2lk7iuux5jt9ddbs433vf91jex7s 6174813 6174805 2022-08-07T09:48:00Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Operatsioon Albion | osa = [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] ja [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindest]] [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Eestis]] | pilt = Operation Albion Map.jpg | pildiallkiri = Operatsioon "Albion" | aeg = [[12. oktoober|12.]]–[[20. oktoober]] [[ukj]] (<small>29. september</small>) – <small>6. oktoober [[vkj]]</small>) [[1917]] | koht = [[Lääne-Eesti saarestik]] ja [[Läänemeri]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa vägede okupeeritud]] [[Lääne-Eesti saarestik]] | seis = | osaline1 = [[File:Flag of Germany (1867–1918).svg|27px]] [[Saksamaa keisririik]]<br> | osaline2 = [[File:Flag of Russia.svg|27px]] [[Venemaa Vabariik]] <br> [[File:Flag of the United Kingdom.svg|27px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] | osaline3 = | väejuht1 =[[File:Flag of Germany (1867–1918).svg|27px]] jalaväekindral [[Oskar von Hutier]]<br>[[File:Flag of Germany (1867–1918).svg|27px]] [[Hugo von Kathen]]<br>[[File:Flag of Germany (1867–1918).svg|27px]] [[Ludwig von Estorff]]<br>[[File:War Ensign of Germany (1903–1919).svg|27px]] viitseadmiral [[Erhard Schmidt]] | väejuht2 = [[File:Flag of Russia.svg|27px]] viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] <br>[[File:Flag of Russia.svg|27px]] kindralmajor [[Nikolai Henrikson]] | väejuht3 = | jõud1 = [[File:German Cross.svg|27px]] Saksa keiserlik armee, [[8. armee (Saksa keisririik)|8. armee]] väeosad: XXIII reservkorpuse, 42. jalaväediviisi alluvuses <br>[[File:War Ensign of Germany (1903–1919).svg|27px]] [[Kaiserliche Marine]] <br> | jõud2 = [[File:Flag of Russia.svg|27px]] [[Balti laevastik]]<br>[[File:Flag of Russia.svg|27px]] [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon|Väinamere]] ja [[Kura kurgu positsioon]]i [[rannakaitsepatarei]]d<br>[[File:Flag of Russia.svg|27px]] [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinne]] | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} [[Pilt:Moonsund 1917 map.svg|thumb|300px|paremal|[[Muhu väina lahing]]u (operatsiooni Albion) skeem]] '''Operatsioon Albion''' ehk '''Tagalahe dessant''' oli [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] poolt [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati [[Lääne-Eesti saared]]. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal. 1917. aastal tahtis [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ka pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i sõda jätkata. [[Aleksandr Kerenski]] algatatud juunipealetung [[Galiitsia]]s lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130&nbsp;km tagasi. 3. septembril ([[ukj]]) vallutasid sakslased Riia. ==Saksa dessantväed== Operatsiooni Albion dessandi läbiviimiseks moodustati ekspeditsioonikorpus, mis allus [[Riia rinne|Riia platsdarmil rinnet]] hoidvale Saksa [[8. armee (Saksa keisririik)|8. armee]]le. Dessantkorpuse koosseisus oli 2. jalgratturi[[brigaad]]iga tugevdatud 42. jalaväediviis, viie [[Rügement|rügemend]]iga: kokku 24 600 ohvitseri ja sõdurit, 8500 hobust ning 2500 vankrit, 40 [[suurtükk]]i, 220 [[kuulipilduja]]t ja 12 rasket [[miinipilduja]]t. Korpust juhtis kindral [[Hugo von Kathen]]. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1970-074-34, Besetzung der Insel Ösel, Truppenanlandung.jpg|pisi|Dessandi maalevedu [[Tagalaht|Tagalahes]]]] Saksa merevägi moodustas dessandiks erilise laevastikuüksuse viitseadmiral [[Erhard Schmidt]]i lipu all, selle koosseisu kuulusid suured Saksa Avamerelaevastiku (''Hochseeflotte'') jõud, mis toodi kohale Põhjamerelt [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] laevastiku vastasest sõjategevusest. Sõjalaevastik moodustas ligi 2/3 Saksa Avamerelaevastikust. Läänemerele toodi järgmised sõjalaevad: *lahinguristleja Moltke (viitseadmiral Schmidti lipulaev) *10 [[lahingulaev]]a (Bayern, König, Grosser Kurfürst, Königin, Kaiserin, Prinzregent Luitpold, König Albert, Kaiser, Friedrich Der Grosse, Markgraf) *9 ristlejat *58 hävitajat *6 allveelaeva [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|pisi|left|Dessantpaadi laadimine maabumisoperatsiooni ajal]] Õhust toetas Saksa laevastikku 101 [[vesilennuk]]it ja 6 [[Dirižaabel|dirižaablit]]. Dessandi planeerimisfaasis puhastasid Saksa [[Miinitraaler|miinitraalerid]] [[Väinameri|Väinamerd]] miinitõketest. Dessandiplaani kohaselt tuli pealöök anda [[Liepaja]]st [[Liepaja sõjasadam|sõjasadamast]] Loode-Saaremaal asuvas [[Tagalaht|Tagalahest]] [[Kuressaare]] suunas, abilöök [[Pammana]]lt [[Orissaare]] suunas ning sõjalaevade pettedemonstratsioonid läbi viia [[Kihelkonna]] all ja [[Sõrve poolsaar]]e läänerannikul. 9.ja 10. oktoobril [[ukj]] laaditi dessantväed Liepajas transportlaevadele ning 11. oktoobril saabusid Liepajasse [[Puck (linn)|Putzig]]ist ka lahingulaevad: [[Lahingulaev|lahingulaevade]] eskaader ja [[lahinguristleja]] Moltke. [[Kontradmiral]] [[Albert Hopman]]i laevastikueskaader [[SMS Kolberg (1908)|SMS Kolberg]], [[SMS Augsburg]], [[SMS Strassburg (1911)|SMS Strassburg]], 16. ja 20. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] pool[[flotill]]id, 3. ja 4. [[Miinitraaler|miinitraalerite]] divisjonid ja 3. miiniotsijate poolflotill asusid ootel [[Ventspils]]is. Dessanti kindlustavad lahingulaevad ja transpordilaevad dessantvägedega väljusid sadamast 11. oktoobri öösel saadetuna miiniotsijatest, kes turvasid ja puhastasid laevateed. 12. oktoobril kella 2–4 jõudsid laevad kokkulepitud kohtumiskohta 7 km kaugusel Tagalahest. [[Sõrve poolsaar]]e [[Rannapatarei nr 43|rannakaitsepatarei nr 43]] vastu eraldati [[lahingulaev]]ad Friedrich Der Grosse ja König Albert. [[Papisaare lennusadam]]a pommitamiseks eraldus laevakaravanist 13. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] pool[[flotill]]. Saksa laevastiku 4. eskaadri 3 lahingulaeva võtsid positsiooni Tagalahe neeme ees, 3. eskaadri laevad aga [[Ninase poolsaar]]e ees, et pommitada Tagalahe lahe ääres olevat [[Rannapatarei nr 46|suurtükipatareid]]. [[Soela väin]]a asusid lahingulaev Bayern ja kergristleja [[Emden]], Hiiumaa [[Rannapatarei nr 34|Tohvri patarei]] pommitamiseks. 13. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] pool[[flotill]] pommitas [[Papisaare lennusadam]]at ja [[Kihelkonna]]t. Positsioonidel said [[meremiin|meremiinide]] tõttu vigastusi lahingulaevad Bayern ja Grosser Kurfürst, kuid jätkasid lahingutegevust. == Saaremaa vallutamine== [[File:Map Estonia - Kihelkonna vald.png|pisi|left|[[Kihelkonna vald]]]] 29. septembril [[vkj]] / 12. oktoobril [[ukj]] maabusid sakslaste 131. jalaväerügemendi I pataljon Tagalahe läänerannikul (tänapäeva [[Kihelkonna vald|Kihelkonna vallas]]) [[Vaigu Valgemägi|Vaigu Valgemäe]] piirkonnas, osa 138. jalaväerügemendist Tagalahe idarannikul ning 10. löögikompanii Tagalahes, [[Undva|Tõrvasoo]] piirkonnas. Kokku 3600 meest. Tagalahe idarannikul, [[Tagamõisa poolsaar]]el avas vaenlase pihta tule ainult üks [[rannakaitsepatarei]] [[Rannapatarei nr 45|nr 45]], kuna 426. jalaväepolgu 2. pataljoni osad [[Piirduta]], [[Abbula]] ja [[Merise küla]] liinil olid täiesti passiivsed. Rannapatarei nr 45 sunniti vaikima Saksa laevastiku 4. eskaadri laevade suurtükitulega. Saksa laevastiku 3. eskaadri laevad pommitasid [[Rannapatarei nr 46|Rannapatareid nr 46]], purustades ühe suurtükipatarei ja komandopunkti. Vene rannapatarei nr 46 lahingutegevuses ei alustanudki. 12. oktoobril Vene vägede 426. jalaväepolgu vastupanukatsed [[Kärla]]s ja [[Kõljala]]s ei suutnud sakslaste edasitungi peatada ja juba samal päeval hõivasid sakslased [[Papisaare lennusadam|Papisaare merelennuväebaas]]i ning tungisid edasi Sõrve suunas. Vene vägede peakaitseliin oli Kärla liin, see algas [[Saarma]]lt, [[Sauvere]]st läbi Udu mereni. 131. jalaväerügement alustas liikumist Kihelkonna suunas, teel toimus väiksemaid kokkupõrkeid. Vene väed mingit suuremat vastupanu ei osutanud, vaid taandusid korratult või andsid end vangi. Ka 138. jalaväerügement põrkas edasiliikumisel kokku venelaste väiksemate osadega, [[Kärla]]s ja [[Uduvere]]s. Tugevamat vastupanu avaldati vaid [[Mustjala]] piirkonnas. Kihelkonna vallutamise järel suundusid sakslaste kaks pataljoni [[Sõrve poolsaar]]ele, üks pataljon Kuressaare peale. 30. septembril [[vkj]] / 13. oktoobril jõudsid sakslased [[Sõrve poolsaar]]eni, peajõud asusid põhja pool [[Kuressaare]]t. 29. septembri õhtul Kuressaares kohtunud admiral Dmitri Svešnikov, 107. diviisi ülem kindralmajor Aleksei Ivanov ja Muhu positsiooni täitevkomitee liikmed hindasid aga olukorra lootusetuks ja otsustasid Saaremaa loovutada. Vaid Sõrve taandunud väeosadel kästi jätkata rannapatareide kaitsmist, kuid kogu ülejäänud garnison pidi murdma läbi [[Orissaare]]ni, et asuda [[Väikese väina tamm|Muhu tamm]]i (Zinovjevi silla) kaitsele. Üheaegselt dessandiga Tagalahes maabus kahest ratturipataljonist, 18. löögikompaniist, laevastiku dessantosadest ja madrustest koosnev dessantüksus [[Pammana]] rajoonis [[Liiküla]] ja [[Tuhkana]] juures. 29. septembril [[vkj]] 1917 Saksa dessandil Tagalahte, [[Ninase]] [[rannapatarei nr 46]] avaldas vaid nõrka vastupanu ning pärast lühikest tulevahetust Saksa sõjalaevadega piirati patarei tagalast ümber ning sunniti alistuma. 30. septembriks vkj oli [[Saaremaa]]le maabunud kokku neli [[Jalaväerügement|jalaväerügement]]i, kolm ratturipataljoni ja üks [[suurtükipatarei|patarei]]. Need jõud olid jõudnud välja [[Taavi]] – [[Järumetsa järv]]e – [[Ohtja järv]]e – [[Küdema]] joonele. [[Pilt:Väinameri location map.svg|pisi|Väinamere asend (varasema nimega Muhu väin)]] 30. septembril [[vkj]] / 13. oktoobril ukj 1917 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. Vene vägesid oli saartel valmis küll olulisel hulgal, kuid nende võitlusvaim enamasti vilets. Balti laevastiku maavägede juhataja kindralmajor [[Nikolai Henrikson]] andis veel 30. septembri / 13. oktoobril ukj õhtul korralduse, milles käskis kindral Aleksei Ivanovil alustada 107. diviisi üksustega 2. oktoobril otsustavat vastupealetungi ning 118. jalaväediviisi brigaadi ülemal kindralmajor Zahhari Martõnovil kindlustada Orissaare sillapea ja puhastada selle ümbrus vaenlastest. Seni Paldiskis asunud 118. jalaväediviisi brigaadiülema Martõnovi käsutusse anti 118. jalaväediviisi 470. Dankovi ja [[471. Kozelski jalaväepolk]], Tallinna Üksik Mereväe Surmapataljon ja 2. üksik piirivalvesotnja. Kõik need jõud kokku moodustasid nn. Muhu saare koondsalga. Abivägede formeerimine aga ebaõnnestus, sest sõdurid ja madrused keeldusid täitmast [[Aleksandr Kerenski]] korraldusi. Ainult Tallinnas seisvate laevade madrustest moodustud, nn Tallinna Surmapataljon, keda juhtis II järgu kapten [[Pavel Šiško]], saadeti Muhumaale. 470. Dankovi ja 471. Kozelski polk olid täiesti võitlusvõimetud. Surmapataljon oli ainuke lahingusse astunud väeosa, kes kaitses mitu päeva Väinatammi Muhu-poolset otsa. 13. oktoobril lahkusid vene väed Kuressaarest ja 14. oktoobril tungisid sakslased Kuressaarde, lõigates ülejäänud Saaremaast ära Sõrve poolsaarel asuva [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli jalaväepolgu]] ja kolm rannakaitsepatareid. [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]]i Sõrve 12-tollise [[Rannapatarei nr 43]] langemise järel, 15. oktoobril ukj 1917. aastal ei olnud Saksa laevadele Liivi lahele sisenemiseks enam takistusi. Rannapatarei meeskond loobus 15. oktoobril vastupanust ja evakueerus Mõntu sadama kaudu. 15. oktoobril piirasid Saksa väed [[Pöide]] lähedal sisse ja võtsid vangi koos kindral Ivanovi ja tema staabiga (kokku langes vangi 5600 venelast). 16. oktoobril alistus mahajäetud Vene 425. Kargopoli polk sakslastele Polli küla lähedal (vangi langes 120 ohvitseri ja 4000 sõdurit). 16. oktoobril ukj langes Saaremaa sakslaste valdusse. Lüüasaamine lahingus [[Kuivastu]] reidil sundis [[Balti laevastik]]u juhatust [[Lääne-Eesti saarestik]]ku maha jätma. 18. oktoobril ukj taandusid viimased Vene laevad [[Muhu väin]]ast. == Moonsundi lahing == [[Pilt:Slava1917-Oct-Moonsund.jpg|pisi|Lahingu tagajärjel pooluppunud laev Slava]] Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas ühtlasi mitu kokkupõrget Saksa ja Vene [[sõjalaev]]ade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli ([[Lääne-Eesti saarestik]]u) [[Moonsundi lahing]] 17. oktoobril 1917. Saksa laevastiku lahingulaevad König, Kronprintz ja kolm ristlejat sisenesid [[Liivi laht]]e ja lähenesid [[Suur väin|Suurele väin]]ale lõuna poolt. Vene suuremad sõjalaevad – soomuslaevad Slava ja Graždanin (end Tšesarevitš), ristleja Bajan – asusid positsioonile [[Virtsu]] ja [[Viirelaid|Viirelaiu]] vahel. Saksa laevade laskeulatus oli suurem ja neil oli rohkem peakaliibri (12-[[Toll (pikkusühik)|toll]]iseid) kahureid (saksa laevadel 20-tollised, vene laevadel 8-tollised). Soomuslaev Grazdanin sai kaks tabamust, kuid jäi rivvi. Slava sai seitse tabamust 305 mm mürskudega, neist mitu allapoole [[veeliin]]i. Lahing lõppes Vene laevaüksuse taandumisega Suurest väinast ja soomuslaeva [[Slava]] uputamisega. {{vaata|Moonsundi lahing}} == Muhu vallutamine== [[File:Map Estonia - Muhu vald.png|pisi|Muhumaa]] Muhu saare vägede juhataja oli 118. jalaväediviisi ülem kindralmajor Aleksei Martõnov. 17. oktoober vkj [[Suur väin|Suurde väina]] sisenenud saksa 3. eskaadrile osutasid vastupanu Vene laevastik ja Muhu Võiküla rannapatarei ning [[Virtsu]] 4-152mm suurtükipatarei. 17. oktoobril jäid sõjalaevad Kolberg ja Stassburg ankrusse Väikse väina lõunapoolse sissepääsu juures ning Võiküla patarei hävitamiseks saadeti maale dessant 40 meest kahe kuulipildujaga, Võiküla patarei vallutati ja tehti võitlusvõimetuks. 17. oktoobri keskpäeval, kohe peale Vene laevastiku kaotust Muhu väina merelahingus, andis kindral Nikolai Henrikson käsu Muhul ja Hiiumaal paiknevate Vene vägede mandrile toomiseks. Paraku õnnestus see osaliselt vaid Hiiumaalt. Saaremaad ja Muhut ühendava [[Väikese väina tamm|Muhu Väikese väina tamm]]i ([[Zinovjevi sild]]) kaitsmisel Väikese väina ääres olevatesse kaevikutes mõlemal pool Väinatammi oli 1. oktoobril asunud ainult 800-meheline Tallinna Surmapataljon kapten Pavel Šiško juhtimisel. 2., 3. ja 4. oktoobri lähenesid nende positsioonidele merelt Saksa paadid, millelt avati kuulipildujatuli. Surmapataljon vastas omapoolse tulega ja laevad lahkusid. Surmapataljoni kaevikute kohal toimus ka õhulahing saksa ja vene lennuki vahel. Saksa lennuk kahe lenduriga kukkus [http://Linnuse%20(Muhu) Linnuse] küla vahel alla. 3. oktoobril jättis surmapataljon tee lõunapoolsel küljel olevad kaevikud maha ja koondus Vahtna ümbrusse, kust oodati sakslaste dessanti, sest üle tammi oli rünnak võimatu. 4. oktoobri õhtul algas sakslaste äge kahurituli Muhu ranniku suunas. Ka surmapataljon sai käsu lahkuda Väikese väina äärest. [[Muhu]]le paisati viimasel hetkel, 3. oktoobril ka kahe [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolgu]] pataljoni roodud, kuid needki ei suutnud sakslasi peatada. Pataljonil ei õnnestunud enam lahingutegevuses osaleda, ca 1600 eestlast langes vangi. Muhu looderannikul [[Koguva]] küla juures maabus kell 17.00 sakslaste dessant, kes suundus Väinatammi poole, et Tallinna Surmapataljoni võitlejaid tammi juurest eemale tõrjuda, võitlus kestis 17. oktoobri öötundideni, siis venelased taganesid. 18. oktoobriks oli ka Muhumaa vene vägede poolt maha jäetud. Sakslased ületasid 18. oktoobri hommikul ka kaitseta jäänud Väinatammi ja alustasid Muhumaa hõivamist. Muhumaalt Vene traalerid ja hävitajad võtsid sama päeva hommikul peale kõigest paarsada meest, peamiselt Surmapataljoni võitlejat. Siis jõudsid Muhu väina poolt kohale saksa hävitajad ja peale lühikest tulevahetust lahkusid vene laevad põhja poole. Paarisajal eesti ja vene sõduril-ohvitseril õnnestus Muhu väin ületada paatide või muude ujuvvahenditega iseseisvalt. Ülejäänud 5600 meest alistusid Muhul sakslastele ilma võitluseta (vastupanu osutas ainult Surmapataljon) 18. oktoobri pärastlõunal. Senini on säilinud lõik I maailmasõja aegseid Väikese väina äärseid kaitsekraave, mis asuvad Muhu saarel [[Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee|Kuivastu-Kuressaare maantee]] kõrval, tuntud turismiobjekti [[Eemu tuulik]]u vahetus läheduses. == Hiiumaa vallutamine== [[Hiiumaa]]le tegid Saksa väed dessandi [[Sõru]]le 17. oktoobril. [[Sõru]]l maabus ja lõi [[sillapea]] 300 madrusest koosnev üksus [[Rosenbergi flotill]]ist [[kaptenleitnant]] von Ahlefeldti juhtimisel. Alles 18. oktoobril tungis Hiiumaale II Jalgrattapataljon ülemleitnant von Kaweczynski juhtimisel ja 17. Jalaväerügement.Vene väed alustasid saarelt lahkumist juba 17. oktoobril ja õhkisid enamiku patareide suurtükkidest. Kuna aga [[Rannapatarei nr 39|rannapatarei nr. 39]] ei saanud tulistada lõunasuunda, siis jäigi lahing pidamata. [[Rannapatarei nr 34]] sundisid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] keiserliku laevastiku sõjalaevad Emden ja Bayern suurtükiduellis vaikima, siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks. 17. oktoobril kell 16 lahkusid Hiiumaalt [[Kõrgessaare]] lennuväebaasist 4 lennukit ja asusid teele Haapsalu suunas. Lennubaas põletati maha. Hiiumaa vallutati suuremat vastupanu kohtamata 20. oktoobriks ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. Operatsioon Albion lõppes 21. oktoobril 1917 Saksa vägede võiduga. Operatsiooni tulemusel algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917-1918)|Saksa okupatsioon Eestis]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda, Operatsioon Albion 29. sept. (12. okt.) – 6. (19.) okt. 1917 |vaadatud=2012-08-18 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Operatsioonist võttis osa ka, keiser [[Wilhelm II|Wilhelm]]i kolmas poeg ''korvettenkapitän'' Preisi prints [[Adalbert]], olles kergeristleja SMS Danzig komandör.<ref>Staff Battle for the Baltic Islands, p. 152</ref> Pärast operatsiooni edukat lõppu külastas Muhu- ja Saaremaad Saksa keisri [[Wilhelm II]] noorim poeg, Preisi prints [[Joachim (Preisi prints)|Joachim]], kes tutvus vägedega, vaatas üle vange ja võttis Kuressaares vastu paraadi.<ref>{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-08-18 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Õppetunnid, järelkaja == Kuna tegu oli ühe esimese modernse, logistiliselt ja taktikaliselt hästi läbi viidud ühisoperatsiooniga maailmas, kasutavad paljude riikide (näiteks Nõukogude Liidu, USA, Briti, Saksamaa, Šveitsi, Jaapani, Eesti, Taani, Rootsi jt) sõjaväed Albioni operatsiooni oma õppeprogrammis.<ref>[http://www.baltdefcol.org/?id=754 Joint Command and General Staff Course’s Operation Albion Case Study]</ref> Operatsiooni ainetel valmis Nõukogude Liidus 1988. aasta lõpus tegelikke sündmusi osaliselt jäljendav mängufilm "Moonsund". {{commonskat|Operation Albion}} == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Эрих фон Чишвиц, [http://rufort.info/library/fon-chisv/fon-chisv.html Захват балтийских островов Германией в 1917 г.], Перевод с немецкого А.В. Герберта. Государственное военное издательство Наркомата обороны Союза ССР. Москва - 1937 == Välislingid == * [http://resources.ushmm.org/film/display/detail.php?file_num=3814 Landung auf Ösel 1917: Aufnahmen aus dem Weltkrieg] Dokumentaalkaadrid operatsioonist Albion * [https://www.youtube.com/watch?v=5O4UDerA-JQ Mängufilm "Moonsund" (Моонзунд)] [[Kategooria:Saksamaa keisririik Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Dessandid]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] sbeayfc6t9owg5v2x0ebmmkuh06lk14 Eesti geoloogiline ehitus 0 305559 6174588 6174214 2022-08-06T18:35:59Z Heakeel 122460 /* Silur */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Eesti ala esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekuaeg [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga kogu Eestis, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetase tõusis märgatavalt vara-siluri keskel, kui hakkasid tekkima sügavaveelisele keskkonnale omased merglid või mergelsavid. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal <sup>14</sup>C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal <sup>14</sup>C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal <sup>14</sup>C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal <sup>14</sup>C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal <sup>14</sup>C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal <sup>14</sup>C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal <sup>14</sup>C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal <sup>14</sup>C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] 7h8nkzzqw6w7jtat593qylkiumij1yj 6174591 6174588 2022-08-06T18:50:17Z Heakeel 122460 /* Silur */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti kuulub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeossa. Ida-Euroopa platvorm külgneb [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Eesti ala esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekuaeg [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga kogu Eestis, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetaseme märgatav tõus oli vara-siluri keskel, mil hakkasid tekkima merglid või mergelsavid, mis on omased sügavaveelisele keskkonnale. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavaveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalaveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal <sup>14</sup>C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal <sup>14</sup>C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal <sup>14</sup>C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal <sup>14</sup>C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal <sup>14</sup>C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal <sup>14</sup>C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal <sup>14</sup>C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal <sup>14</sup>C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal <sup>14</sup>C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal <sup>14</sup>C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] n0g1z45z5medh720dbybvx3pzpui71x Rasvhapped 0 306477 6174568 5707441 2022-08-06T17:33:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Butyric acid acsv.svg|pisi|[[Võihape]], [[lühikese ahelaga rasvhape]] ]] '''Rasvhapped''' on pika [[alifaatsed ühendid|alifaatse]] ahelaga [[karboksüülhapped]], mis võivad esineda nii [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastunud kui ka küllastumata ühenditena]]. Enamiku looduslike rasvhapete süsinikuahel on 4–28 [[süsinik|C-aatomit]] pikk.<ref name="iupac" /> Rasvhapped on enamiku [[lipiidid]]e ehitusüksused – nad kuuluvad nii [[triglütseriidid]]e, [[vahad]]e, [[fosfolipiidid]]e kui ka glükolipiidide koostisse. Vabad rasvhapped on need rasvhapped, mis ei ole seotud teiste ühenditega. Rasvhapped on organismis, eriti [[skelett|luustiku]] ja [[südamelihas]]te rakkudes, oluline energiaallikas, sest rasvhapete [[oksüdatsioon]]i käigus eraldub suures koguses [[adenosiintrifosfaat|ATP-d]]. [[Peaaju|Ajurakud]] kasutavad rasvhappeid energiaallikana vaid vähesel määral, sest eelistavad energiat toota [[glükoos]]ist ja [[ketoonid|ketoonist]].<ref name="cKJ2R" /><ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3790936/] P. Schönfeld, G. Reiser. ''"Why does brain metabolism not favor burning of fatty acids to provide energy? - Reflections on disadvantages of the use of free fatty acids as fuel for brain"'', Journal of Cerebral Blood Flow and Metabolism, Okt. 33(10), lk 1493-1499, 2013</ref> == Rasvhapete liigid == Eristatakse küllastunud rasvhappeid, kus C-aatomite vahelised sidemed on ühekordsed, ning küllastumata rasvhappeid, kus esineb vähemalt üks [[kaksikside]] kahe C-aatomi vahel. Rasvhappeid liigitatakse ka ahela pikkuse alusel järgmiselt: *[[lühikese ahelaga rasvhapped]] (kuni 6 C-aatomit, nt [[võihape]]);<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3735932/] G. den Besten jt. ''"The role of short-chain fatty acids in the interplay between diet, gut microbiota, and host energy metabolism"'', Journal of Lipid Research, Sept., 54 (9), 2013</ref> *[[keskmise ahelaga rasvhapped]] (8–14 C-aatomit, nt [[lauriinhape]]);<ref name="lipidworld" /> *[[pika ahelaga rasvhapped]] (16–20 C-aatomit, nt [[steariinhape]]);<ref name="lipidworld" /> *[[väga pika ahelaga rasvhapped]] (vähemalt 22 C-aatomit, kuuluvad tihti [[sfingolipiidid]]e koostisse).<ref>[https://www.sciencedirect.com/topics/biochemistry-genetics-and-molecular-biology/very-long-chain-fatty-acid] ScienceDirect – ''Very long chain fatty acid''</ref> === Küllastumata rasvhapped === [[Pilt:Isomers of oleic acid.png|pisi|300px|[[oleiinhape|Oleiinhappe]] ''trans''- ja ''cis''-isomeeride võrdlus ]] Küllastumata rasvhapetel on süsinikuaatomite vahel üks või enam [[kaksikside]]t. Süsinikuaatomite paare, mis on ühendatud kaksiksidemega, saab küllastada, liites neile [[vesinik]]uaatomeid. Selle reaktsiooni tulemusel muutub kaksikside ehk küllastumata side ühekordseks ehk küllastunud sidemeks. Vastavalt aatomirühmade paiknemisele kaksiksideme tasapinna suhtes esinevad rasvhapped kas [[''Cis''-''trans''-isomeeria|''cis''- või ''trans''-isomeeridena]]. Küllastumata rasvhapete geomeetrilistel erinevustel on oluline osa bioloogilistes protsessides ja bioloogiliste struktuuride, eriti [[rakumembraan]]ide ehituses. ==== ''Cis''-isomeeria ==== ''Cis''-isomeeris asetsevad vesinikuaatomid kaksiksideme tasapinna suhtes samal poolel. ''Cis''-isomeeri kaksikside on jäik, mistõttu on süsinikuahel vähe painduv ning kõver. Mida rohkem on ahelas ''cis''-konfiguratsiooniga kaksiksidemeid, seda kõveram on ahel. Näiteks kui ühe kaksiksidemega [[oleiinhape|oleiinhappel]] on üks vääne sees, siis kahe kaksiksidemega [[linoleenhape|linoleenhappe]] struktuur on juba rohkem väändunud. Kolme kaksiksidemega [[linoleenhape|linoleenhappe]] kuju on veel kõveram. Kõvera kuju tõttu ei saa triglütseriidide või [[lipiidne kaksikkiht|biomembraani]] fosfolipiidide koostises olevaid ''cis''-isomeere tihedalt kokku pakkida ning see omadus mõjutab nii [[membraan (keemia)|membraani]] kui ka rasvade [[sulamistemperatuur]]i. Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on tavaliselt ''cis''-konfiguratsioonis. ==== ''Trans''-isomeeria ==== ''Trans''-isomeeris asetsevad vesinikuaatomid kaksiksideme tasapinna suhtes vastaspooltel. Seetõttu ahel ei kõverdu ning on suhteliselt sirge. ''Trans''-isomeerseid rasvhappeid looduses tavaliselt ei leidu, aga neid on võimalik saada nt [[hüdrogeenimine|hüdrogeenimise]] teel. {| border=1 |+ '''Küllastumata rasvhapete näiteid''' ! Triviaalnimetus ! Struktuurivalem ! Δ<sup>x</sup> ! C:D ! n-x |- | [[Palmitoleiinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>5</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>COOH | cis-Δ<sup>9</sup> | 16:1 | n-7 |- | [[Sapieenhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>8</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>4</sub>COOH | cis-Δ<sup>6</sup> | 16:1 | n-10 |- | [[Oleiinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>COOH | cis-Δ<sup>9</sup> | 18:1 | n-9 |- | [[Elaidiinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>COOH | trans-Δ<sup>9</sup> | 18:1 | n-9 |- | [[Vaktseenhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>5</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>9</sub>COOH | trans-Δ<sup>11</sup> | 18:1 | n-7 |- | [[Linoolhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>4</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>COOH | cis,cis-Δ<sup>9</sup>,Δ<sup>12</sup> | 18:2 | n-6 |- | [[Linoleiinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>4</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>COOH | trans,trans-Δ<sup>9</sup>,Δ<sup>12</sup> | 18:2 | n-6 |- | [[Linoleenhape]] | CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>COOH | cis,cis,cis-Δ<sup>9</sup>,Δ<sup>12</sup>,Δ<sup>15</sup> | 18:3 | n-3 |- | [[Arahhidoonhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>4</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>3</sub>COOH <sup>[http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=Arachidonic+Acid&Units=SI NIST]</sup> | cis,cis,cis,cis-Δ<sup>5</sup>,Δ<sup>8</sup>,Δ<sup>11</sup>,Δ<sup>14</sup> | 20:4 | n-6 |- | [[Eikosapentaeenhape]] | CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>3</sub>COOH | cis,cis,cis,cis,cis-Δ<sup>5</sup>,Δ<sup>8</sup>,Δ<sup>11</sup>,Δ<sup>14</sup>,Δ<sup>17</sup> | 20:5 | n-3 |- | [[Eruukhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>11</sub>COOH | cis-Δ<sup>13</sup> | 22:1 | n-9 |- | [[Dokosaheksaeenhape]] | CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CHCH<sub>2</sub>CH=CH(CH<sub>2</sub>)<sub>2</sub>COOH | cis,cis,cis,cis,cis,cis-Δ<sup>4</sup>,Δ<sup>7</sup>,Δ<sup>10</sup>,Δ<sup>13</sup>,Δ<sup>16</sup>,Δ<sup>19</sup> | 22:6 | n-3 |} ==== Asendamatud rasvhapped ==== [[Asendamatud rasvhapped|Asendamatuteks rasvhapeteks]] kutsutakse neid rasvhappeid, mis on inimesele vajalikud, kuid mida inimese organism suudab vaid väheses koguses ise toota ja seega peab ta neid saama toidust. On kahte tüüpi asendamatuid rasvhappeid: need, kus kaksikside asub kolme süsinikuaatomi kaugusel ahela lõpus olevast metüülrühmast, ja need, kus kaksikside asub kuue süsinikuaatomi kaugusel ahela lõpus olevast [[metüülrühm]]ast. Inimese organismil puudub võime sünteesida rasvhappeid, kus kaksiksidemed asuvad karboksüülrühmast loendatult kaugemal kui 9. või 10. süsinikuaatomi juures.<ref name="bJ0MT" /> Asendamatud rasvhapped on näiteks [[linoolhape]] ja [[linoleenhape]], mida leidub paljudes taimeõlides. Inimese võime muuta linoleenhape pikema ahelaga oomega-3-rasvhappeks (nt [[eikosapentaeenhape|eikosapentaeenhappeks]] või [[dokosaheksaeenhape|dokosaheksaeenhappeks]]) on piiratud, aga ta saab neid rasvhappeid omastada kalast. === Küllastunud rasvhapped === Küllastunud rasvhapped on karboksüülhapped, mis ei sisalda kaksiksidet, sest on küllastunud vesinikuaatomitega. Kuna küllastunud rasvhapetes on C-aatomite vahel ainult ühekordsed sidemed, on iga süsinikuaatomiga seotud 2 vesinikuaatomit, välja arvatud oomega-süsinik ahela lõpus, mis on seotud 3 H-aatomiga. {| border=1 |+ '''Küllastunud rasvhapete näiteid''' ! Triviaalnimetus ! Struktuurivalem ! C:D |- | [[Võihape]] | CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>COOH | 4:0 |- | [[Kapriinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>8</sub>COOH | 10:0 |- | [[Lauriinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>10</sub>COOH | 12:0 |- | [[Palmitiinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>14</sub>COOH | 16:0 |- | [[Steariinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>16</sub>COOH | 18:0 |- | [[Arahiinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>18</sub>COOH | 20:0 |- | [[Beheenhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>20</sub>COOH | 22:0 |- | [[Lignotseriinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>22</sub>COOH | 24:0 |- | [[Tserotiinhape]] | CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>24</sub>COOH | 26:0 |} == Nomenklatuur == [[Pilt:Fatty acid carbon numbering.png|pisi|püsti=2|Süsinikuaatomite nummerdamine]] Rasvhapete nimetused põhinevad mitmel [[nomenklatuur]]isüsteemil. Järgnevas tabelis on ära toodud üldkasutatavad süsteemid. {| border=1 ! Süsteem ! Näide ! Selgitus |- | Triviaalne nomenklatuur | [[Linoleenhape]] | [[triviaalne nimetus|Triviaalnimetused]] on mittesüsteemsed, kindlaks kujunenud ja kirjanduses kõige enam kasutatavad nimetused. Triviaalnimetused on enim levinud rasvhapetel. Need nimetused ei järgi kindlaid reegleid, on lühemad ja ühetähenduslikud. |- | Süstemaatiline nomenklatuur | [[Linoleenhape|9Z, 12Z, 15Z-oktadekatrieenhape]] | Rasvhapete süstemaatilised nimetused tuginevad nii 1979. aastal avaldatud [[Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur|IUPACi orgaanilise keemia nomenklatuuri]] reeglitele<ref name="nomenclature-1979" /> kui ka 1977. aastal avaldatud [[lipiid]]ide nimetamise soovitustele.<ref name="nomenclature-1977" /> Loendamist alustatakse [[karboksüülrühm]]ast ahela lõpus. [[Kaksikside]]med märgistatakse vastavalt kas ''cis''-''trans''-deskriptoritega või E- ja Z-deskriptoritega. Süstemaatiline nomenklatuur on triviaalnimetustega võrreldes küll sõnaohtram, kuid tehniliselt selgem ja deskriptiivsem. |- | Δ<sup>x</sup>-nomenklatuur | ''cis'',''cis'',''cis''-Δ<sup>9</sup>,Δ<sup>12</sup>,Δ<sup>15</sup>-oktadekatrieenhape | Δ<sup>x</sup>-nomenklatuuris on iga kaksikside välja toodud Δ<sup>x</sup>-na. Kaksikside paikneb karboksüülrühmast loendatult x-nda süsinikuaatomi juures. Iga kaksikside märgistatakse veel ''cis''- või ''trans''-eesliitega, näitamaks kaksiksidemes olevate aatomite [[konformatsioon]]i. Näitena on siin ära toodud linoleenhappe vastav nimetus. |- | n-x-nomenklatuur | n-3 | n-x- ehk ω-x-nomenklatuuris antakse ühenditele nimetused ning ühtlasi ka liigitatakse eeldatava [[biosüntees|biosünteetilise]] raja järgi. Kaksikside asub terminaalsest metüülrühmast karboksüülrühma poole loendades x-nda süsinikuaatomi juures. Näiteks [[linoleenhape]] kuulub n-3- ehk ω-3-rasvhapete hulka ning tõenäoliselt on linoleenhappe ja teiste n-3-rasvhapete biosünteesi protsessid sarnased. ω-x-märgistust kasutatakse tavaliselt populaarteaduslikus kirjanduses, kuid IUPACi järgi peab tehnilistes dokumentides eelistama n-x-märgistust.<ref name="nomenclature-1979" /> Kõige rohkem on uuritud n-3-ja n-6-rasvhapete biosünteesi. |- | Rasvhapete nummerdamine | 18:3 18:3ω6 18:3,''cis'',''cis'',''cis''-Δ<sup>9</sup>,Δ<sup>12</sup>,Δ<sup>15</sup> | Rasvhappeid nummerdatakse valemi C:D järgi, kus C tähistab süsinikuaatomite ja D kaksiksidemete arvu rasvhappes. Kuna eri rasvhappeid võib nummerdada samamoodi, esineb siin mitmetähenduslikkust, mille vältimiseks soovitatakse C:D tähistusele lisada kas Δ<sup>x</sup>- või n-x-märgistus.<ref name="nomenclature-1979" /> |} == Tööstuslik tootmine == Tööstuses toodetakse rasvhappeid tavaliselt triglütseriidide [[hüdrolüüs]]i teel, mille abil eemaldatakse [[glütserool]]. Rasvhappeid saadakse ka [[fosfolipiid]]idest. Rasvhappeid saab toota ka sünteetiliselt [[alkeenid]]e karbonüülimise teel. == Rasvhapete biosüntees == Rasvhapete [[biosüntees]] algab [[atsetüül-CoA]] karboksüülimisega [[malonüül-CoA]]-ks. Seejärel toimub rasvhappe ahela astmeline pikendamine, milles lisatakse iga liitumisreaktsiooniga kaks süsinikuaatomit. Seetõttu on peaaegu kõigil looduslikel rasvhapetel paarisarv süsinikuaatomeid. Peale sünteesi seotakse rasvhapped glütserooliga triglütseriidideks, mis on organismis eelistatuim rasvade ladustamise viis. Organismis ringlevad vabad rasvhapped on tekkinud triglütseriidide lagunemisel. Vabad rasvhapped ei lahustu vees, mistõttu seotakse nad vereplasma [[albumiin]]iga. Albumiini vabade sidumiskohtade arv määrab ära vabade rasvhapete hulga veres. == Rasvhapped toidurasvades == Järgnevas tabelis on ära toodud rasvhapete, [[E-vitamiin]]i ja [[kolesterool]]i sisaldus üldkasutatavates toidurasvades.<ref name="hAtnx" /> <ref name="c9dgD" /> {| border=1 ! ! Küllastatud ! Monoküllastumatud ! Polüküllastumatud ! Kolesterool ! E-vitamiin |- | | g/100g | g/100g | g/100g | mg/100g | mg/100g |- | '''Loomsed rasvad''' |- | Searasv | 40,8 | 43,8 | 9,6 | 93 | 0,60 |- | Pardirasv | 33,2 | 49,3 | 12,9 | 100 | 2,70 |- | Või | 54,0 | 19,8 | 2,6 | 230 | 2,00 |- | '''Taimsed rasvad''' |- | Kookosõli | 85,2 | 6,6 | 1,7 | 0 | 0,66 |- | Palmiõli | 45,3 | 41,6 | 8,3 | 0 | 33,12 |- | Nisuiduõli | 18,8 | 15,9 | 60,7 | 0 | 136,65 |- | Sojaõli | 14,5 | 23,2 | 56,5 | 0 | 16,29 |- | Oliiviõli | 14,0 | 69,7 | 11,2 | 0 | 5,10 |- | Maisiõli | 12,7 | 24,7 | 57,8 | 0 | 17,24 |- | Päevalilleõli | 11,9 | 20,2 | 63,0 | 0 | 49,0 |- | Saflooriõli | 10,2 | 12,6 | 72,1 | 0 | 40,68 |- | Kanepiõli | 10 | 15 | 75 | 0 | 12,34 |- | Rapsiõli | 5,3 | 64,3 | 24,8 | 0 | 22,21 |} == Rasvhapete keemilised omadused == Rasvhapete keemilised omadused sarnanevad teiste [[karboksüülhape]]te omadustega. Näiteks tekib rasvhapete reageerimisel alkoholiga ester ning alusega reageerimisel sool. === Happelisus === Rasvhapped on väga nõrgad happed ning ei erine eriti oma happelisuse poolest. Näiteks on [[nonaanhappe]] pK<sub>a</sub> väärtus 4,96, mis on ainult veidi nõrgem [[äädikhape|äädikhappe]] pK<sub>a</sub> väärtusest (4,76). Rasvhapete [[lahustuvus]] vees väheneb süsinikuahela pikenedes väga kiiresti, mistõttu on pika süsinikuahelaga rasvhapete mõju [[vesilahus]]e [[pH]]-le väga väike. Isegi need rasvhapped, mis vees ei lahustu, lahustuvud soojas [[etanool]]is ja neid saab tiitrida [[naatriumhüdroksiid|NaOH]]-lahusega, kasutades indikaatorina [[fenoolftaleiin]]i. Seda analüüsi kasutatakse vabade rasvhapete sisalduse määramiseks rasvades, st määratakse hüdrolüüsunud triglütseriidide sisaldust. === Hüdrogeenimine === Küllastumata rasvhapete [[hüdrogeenimine]] on üldlevinud viis saada küllastunud rasvhappeid, mis ei rääsu kergesti. Kuna küllastunud rasvhapetel on kõrgem [[sulamistemperatuur]] kui küllastumata rasvhapetel, siis muutuvad vedelad rasvad hüdrogeenimise tagajärjel tahkeks. Seda tehnoloogiat kasutatakse [[taimeõlid]]est margariini tegemisel. Osalise hüdrogeenimise ajal võib küllastumata rasvhapete ''cis''-konfiguratsioon muutuda ''trans''-konfiguratsiooniks.<ref name="Ullmann" /> Kui hüdrogeenimisel kasutatakse tavalisest kõrgemat H<sub>2</sub> rõhku ja kõrgemat temperatuuri, muutuvad rasvhapped rasvalkoholideks. Rasvhappe estritest saab [[rasvalkohol]]e siiski lihtsamini toota. === Oksüdatsioon === Küllastumata rasvhapete üks keemilisi omadusi on auto-oksüdatsioon hapniku juuresolekul. Seda protsessi kiirendavad metallide mikroelemendid. Metalliioonide eemaldamiseks töödeldakse rasvu ja õlisid tihti [[kelaadid|kelaatühenditega]] nagu näiteks [[sidrunhape]]. Oksüdatsiooni aeglustavad teatud määral ka taimeõlides sisalduvad [[antioksüdant|antioksüdandid]] nagu [[tokoferool]]. === Osonolüüs === [[Osoon]]i toimel võivad küllastumata rasvhapped kergesti laguneda. Seda reaktsiooni kasutatakse [[oleiinhape|oleiinhappest]] [[aselaiinhape|aselaiinhappe]] ((CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>(CO<sub>2</sub>H)<sub>2</sub>) tootmiseks.<ref name="Ullmann" /> == Ringlus organismis == === Imendumine === Lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped imenduvad läbi [[sool (anatoomia)|soolestiku]] [[kapillaar (anatoomia)|kapillaaride]] otse verre ja kantakse koos teiste toitainetega [[veen|maksa värativeeni]] kaudu edasi. [[pika ahelaga rasvhape|Pika ahelaga rasvhapped]] ei imendu otse soole kapillaaridesse, vaid [[soolehatud|soolehattudesse]], kus moodustatakse nendest [[triglütseriid]]id. Triglütseriidid kaetakse [[kolesterool]]i ja [[valgud|valguga]] ühendiks, mida kutsutakse [[külomikron]]iks. Külomikronid viiakse [[lümfikapillaarid]]esse ning sealt [[lümfisüsteem]]i kaudu üles südame lähedale [[rinnajuha]]sse, sest selle ümber on arterid ja veenid laiemad. Rinnajuhast transporditakse külomikronid rangluualuse veeni kaudu vereringesse. Nüüd saavad külomikronid varustada kudesid triglütseriididega, mis kas ladustatakse või kasutatakse energia saamiseks. === Metabolism === Rasvhapped, mida organism saab kas toidust või rasvkoes ladustunud triglütseriididest, viiakse rakkudesse, kus neid kasutatakse kas energiaallikana lihaste kontraktsioonis või üldises ainevahetuses. Raku sees transporditakse rasvhapped [[mitokonder|mitokondrisse]], kus nad lagundatakse [[β-oksüdatsioon]]i või [[tsitraaditsükkel|tsitraaditsükli]] käigus [[süsihappegaas|CO<sub>2</sub>-ks]] ja veeks, mille tulemusel eraldub suures koguses energiat [[Adenosiintrifosfaat|ATP-na]]. === Jaotus === Veres ringlevad rasvhapped on tihti seotud teiste ühenditega. Soolestikust transporditakse rasvhapped verre külomikronitesse pakitult, kuid peale töötlemist maksas viiakse rasvhapped vereringesse [[väga madala tihedusega lipoproteiin]]ide ja [[madala tihedusega lipoproteiin]]ide koostises. Veres ringleb ka vabu rasvhappeid, mida eraldavad [[rasvkude|rasvkoe]] rakud adipotsüüdid. On uuritud ja leitud, et iga inimene eritab koos [[piimhape|piimhappe]] ja [[püroviinamarihape|püroviinamarihappega]] naha kaudu just talle iseloomulikku rasvhapete segu, mistõttu suudavad tundliku lõhnatajuga loomad inimesi eristada.<ref name="SoxgB" /> == Vaata ka == *[[Hüdrogeenimine]] *[[Küllastunud ja küllastumata ühendid]] *[[Linoolhape ja α-linoleenhape]] *[[Rasvad]] *[[Rasvhapete mobilisatsioon]] *[[Taimerasv]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="iupac">[http://goldbook.iupac.org/F02330.html] ''"IUPAC Compendium of Chemical Terminology"'', 2. trükk, International Union of Pure and Applied Chemistry, 1997, ISBN 0-521-51150-X</ref> <ref name="cKJ2R">M. K. Campbell, S. O. Farrell. ''"Biochemistry"'', 5. trükk, lk 579, Cengage Learning, 2006, ISBN 0-534-40521-5</ref> <ref name="lipidworld">[http://lipidworld.com/content/2/1/10] C. Beermann, J. Jelinek, T. Reinecker, A. Hauenschild, G. Boehm, and H.-U. Klör. ''"Short term effects of dietary medium-chain fatty acids and n-3 long-chain polyunsaturated fatty acids on the fat metabolism of healthy volunteers"'', 2:10, Lipids in Health and Disease, 2003</ref> <ref name="bJ0MT">[http://books.google.com/books?id=3a6p9pA5gZ8C&pg=PA42] S. R. Bolsover jt. ''"Cell Biology: A Short Course"'', 2. trükk, John Wiley & Sons, Inc, 2004</ref> <ref name="nomenclature-1979">[https://www.worldcat.org/title/nomenclature-of-organic-chemistry/oclc/5008199] J. Rigaudy, S. P. Klesney. ''"Nomenclature of Organic Chemistry"'', 1979, ISBN 0-08-022369-9, OCLC 5008199</ref> <ref name="nomenclature-1977">[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1432-1033.1977.tb11778.x/abstract?systemMessage=Please+be+advised+that+we+experienced+an+unexpected+issue+that+occurred+on+Saturday+and+Sunday+January+20th+and+21st+that+caused+the+site+to+be+down+for+an+extended+period+of+time+and+affected+the+ability+of+users+to+access+content+on+Wiley+Online+Library.+This+issue+has+now+been+fully+resolved.++We+apologize+for+any+inconvenience+this+may+have+caused+and+are+working+to+ensure+that+we+can+alert+you+immediately+of+any+unplanned+periods+of+downtime+or+disruption+in+the+future.] ''"The Nomenclature of Lipids. Recommendations"'', European Journal of Biochemistry, 79:1, lk 11–211976, 1977</ref> <ref name="hAtnx">Food Standards Agency, ''"McCance & Widdowson's the Composition of Foods'', peatükk ''Fats and Oils''", Royal Society of Chemistry, 1991</ref> <ref name="c9dgD">{{Netiviide |url=http://www.efn.org/~sundance/fats_and_oils.html |pealkiri=Ted Altar. ''"More Than You Wanted To Know About Fats/Oils"'', Sundance Natural Foods |vaadatud=2012-11-20 |arhiivimisaeg=2010-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101205154008/http://www.efn.org/~sundance/fats_and_oils.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ullmann">D. J. Anneken, S. Both, R. Christoph, G. Fieg, U. Steinberner, A. Westfechtel. ''"Fatty Acids in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry"'', Wiley-VCH, Weinheim, 2006. {{DOI|10.1002/14356007.a10_245.pub2}}</ref> <ref name="SoxgB">[http://www.sciencedaily.com/releases/2009/07/090721091839.htm ''"Electronic Nose Created To Detect Skin Vapors"'', Science Daily, 2009]</ref> }} == Välislingid == *[http://lipidlibrary.aocs.org/ Lipid Library] [[Kategooria:Rasvhapped| ]] 6dzq4iruu1wqkj3xy3asftqni7ht7hh Raspberry Pi 0 307363 6174566 6137666 2022-08-06T17:32:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{Infokast arvuti | nimi = Raspberry Pi | pilt = [[Pilt:Raspberry Pi B+ top.jpg|300px]] | pildiallkiri = Raspberry Pi mudel B+ | looja = [[Raspberry Pi Foundation]] | tüüp = Ühe-[[Trükkplaat|PCB]] arvuti | protsessor = [[ARM11|ARM1176JZF-S]] (armv6'''k''') 700&nbsp;[[Herts|MHz]]<ref name="Broadcom-BCM2835-Website" /> | graafika = Broadcom VideoCore IV<ref name="Broadcom-BCM2835-Website" /> | salvestus = [[Secure Digital|SD mälukaardi pesa]] <br />(SD või SDHC kaart) | mälu = 256 [[Megabait|MB]] (A, A+, B ver 1)<br />512 [[Megabait|MB]] (B ver 2, B+, CM)<br />1 [[Gigabait|GB]] (B 2. põlvkond) 1GB (B 3 põlvkond) 1-4GB (B 4 põlvkond) | os = [[Linux]] ([[Debian|Debian GNU/Linux]], [[Fedora]], ja [[Arch Linux]] ARM) [[RISC OS]], [[FreeBSD]], [[NetBSD]], [[Plan 9 from Bell Labs|Plan 9]], [[Inferno (operatsioonisüsteem)|Inferno]]<ref name="raspberrypi faqs" /> | veebileht = {{URL|www.raspberrypi.org}} | kaal = 45 grammi | mõõtmed = 85,60 × 56 × 21 mm<ref name="size" /> }} '''Raspberry Pi''' on pisike, umbes [[Pangakaart|pangakaardi]]-suurune ühest [[Trükkplaat|trükkplaadist]] koosnev [[arvuti]]. Raspberry Pi arendaja on [[Raspberry Pi Foundation]] [[Suurbritannia]]s. Raspberry Pi'd toodab ja müüb netipoes firma [[Element 14]].<ref name="cDyJb" /><ref name="a9noC" /> Raspberry Pi kasutab Broadcomi [[süsteemikiip]]i BCM2835, milles on 700&nbsp;MHz protsessor ARM1165JZF-S<ref name="Broadcom-BCM2835-Website" />, mida on võimalik ülekiirendada kuni 1&nbsp;GHz-ni ilma garantiid rikkumata.<ref name="Turbo mode" /> Graafikakaardina on kasutusel VideoCore IV graafikaprotsessor.<ref name="grandmax brose 2012" /> Algsel versioonil oli 256 MB [[muutmälu]], kuid hiljem tõsteti see 512 MB peale.<ref name="512MB" /> Arvutil pole ei kõvaketast ega [[SSD]]-d, kuid see-eest on sellel [[SD-kaart|SD-kaardi]] pesa, kust saab alglaadida ja mida saab mäluna kasutada.<ref name="VerifiedPeripheralList" /> Hinna järgi on seadmel kaks versiooni – natuke nõrgem mudel&nbsp;A, mis maksab 25 USA dollarit, ja natuke võimekam mudel B, mis maksab 35 USA dollarit. Raspberry Pi Foundation pakub oma [[Koduleht|kodulehel]] allalaadimiseks erinevaid tasuta [[operatsioonisüsteem]]e, et arvuti kasutamist alustada oleks veelgi lihtsam.<ref name="raspberrypi downloads" /> 2018. aasta märtsi seisuga oli müüdud 19 miljonit Raspberry Pi seadet.<ref>[https://www.raspberrypi.org/blog/raspberry-pi-3-model-bplus-sale-now-35/ Raspberry Pi 3 Model B+ on Sale at $35] Raspberry Pi Blog (märts 2018)</ref> 2019. aasta veebruarikuu lõpuks oli müüdud 25 miljonit Raspberry Pi-d.<ref name="2019_03_15_blog_adafruit_com">March 15, 2019 AT 8:49 pm, [https://blog.adafruit.com/2019/03/15/25-million-raspberry-pi-computers-sold-raspberry_pi-raspberrypi/ 25 million + Raspberry Pi computers sold], adafruit.com</ref> ==Ajalugu== Algse idee kohaselt, mis tuli aastal 2006, kasutati Raspberry Pi's Atmeli [[Atmel AVR|ATmega]]644 mikrokontrollerit. Selle skeemid ja PCB kujundused on avalikult saadaval.<ref name="ubergizmo build your own" /> Raspberry Pi Foundationi eestkostja [[Eben Upton]] pani kokku grupi õpetajaid, akadeemikuid ja arvutientusiaste, et välja mõelda arvuti, mida lapsed kasutada saaksid.<ref name="guardian reboot computing" /> Esimene ARM-protsessoriga [[prototüüp]] oli umbes USB-mälupulga suurune ning sel oli üks [[USB 2.0]] pesa ja üks [[HDMI]]-pesa.<ref name="145Au" /> ===Toote väljatulek=== Esimesed 10 000 plaati toodeti Taiwanis ja Hiinas, sest impordimaksed kehtivad individuaalsete osade, aga mitte valmistoodangu kohta.<ref name="civilsociety manufacture abroad" /> Esmane tellimine avati 29. veebruaril 2012 kell 06:00 UTC aja järgi.<ref name="bbc on sale" /> Kahe litsentsitud veebipoe – Premier Farnell ja RS Componentsi veebipoed olid müügi alguses üle koormatud ning Farnelli veebipoes müüdi kõik Raspberry Pi'd esimese paari minutiga ära.<ref name="arstechnica retailers toppled" /> 2012 septembri seisuga oli müüdud umbes 500 000 seadet.<ref name="wired lomas" /> ===Pärast toote turuletulekut=== Esimesed seadmed jõudsid väidetavalt ostjateni 16. aprillil 2012.<ref name="2j9DE" /> 22. mai seisuga oli müüdud ja kohale toimetatud üle 20 000 toote.<ref name="8ML8d" /> 5. septembril 2012 kuulutati välja Raspberry Pi mudel B teine versioon.<ref name="uiSeE" /> Järgmisel päeval teatati, et tootmine kolib enamasti üle Suurbritanniasse [[Sony]] tehasesse [[Wales]]is ja eeldatakse, et seal hakatakse tootma 30 000 arvutit kuus, luues 30 uut töökohta.<ref name="computerworlduk dunn 2012" /> ==Riistvara== [[Pilt:RaspberryPi.jpg|pisi|Raspberry Pi B]] Mudelid: '''A, A+, B, B+, B (2. põlvkond) ja CM''' Süsteemikiibil on sisseehitatud [[keskprotsessor]], [[Graafikaprotsessor|GPU]], [[Signaaliprotsessor|DSP]], [[SDRAM]] ja üks USB-port. Mudelil B on lisaks kiip, milles on ühendatud [[USB jaotur]] ja 10/100&nbsp;Mbit [[võrguadapter]].<ref name="SMSC-LAN9512-Website" /> Tänu sellele on B-mudelil Etherneti pesa ning ühe USB-pesa asemel 2 või 4. Tavalised hiired ning klaviatuurid sobivad Raspberry Pi'ga kasutamiseks.<ref name="VerifiedPeripheralList" /> Raspberry Pi'l puudub süsteemikell, selle asemel peab ta kasutama [[võrguaja protokoll]]i või küsima vajalikku informatsiooni kasutaja käest.<ref name="raspberrypi faqs" /> [[Pilt:Raspberrypi pcb overview v03.svg|pisi|PCB-l asuvate ühenduste asukohad]] 20. aprillil 2012 avalikustati Raspberry Pi tehnilised skeemid.<ref name="XVrJT" /> 24. augustil 2012 võeti kasutusele [[H.264]] koodimine, sest selgus, et olemasolev litsents kattis ka koodimise.<ref name="5s9iR" /> Samal ajal avalikustas Raspberry Pi Foundation ka kaks lisakoodekit, mida on võimalik eraldi osta – MPEG-2 ja Microsofti [[VC-1]].<ref name="rpi-codec" /> 5. septembril kuulutati välja versioon 2.0, millega tuli kaasa hulk pisiparandusi ja täiendusi.<ref name="xHOGP" /> 15. oktoobril kuulutas Raspberry Pi Foundation, et uutel B-mudeli arvutitel on 256 MB muutmälu asemel 512 MB kiibid.<ref name="512MB" /> ===Täpsemad andmed=== {{kaasajasta}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! ! Mudel A ! Mudel A+ ! Mudel B ! Mudel B+ ! Mudel B (2. põlvkond) ! ''Compute Module'' (moodul) |- | Sihthind:<ref name="raspberrypi faqs" /> | 25 USD (€ ???) | 20 USD (€ ???) | colspan="3" | 35 USD (€ ???) | 30 USD (€ ???) |- | [[Süsteemikiip]]:<ref name="raspberrypi faqs" /> | colspan="4" | [[Broadcom]] BCM2835 | Broadcom BCM2836 | Broadcom BCM2835 |- | [[CPU]]: | colspan="4" | 700&nbsp;MHz [[ARM11|ARM1176JZF-S]]<ref name="Broadcom-BCM2835-Website" /> | 900&nbsp;MHz [[ARM Cortex-A7]] | 700&nbsp;MHz [[ARM11|ARM1176JZF-S]] |- | [[Graafikaprotsessor|GPU]]: | colspan="6" | Broadcom VideoCore IV<ref name="hq-qa" />, [[OpenGL ES]] 2.0, MPEG-2 ja [[VC-1]] (litsentsiga<ref name="rpi-codec" />), [[1080p]]30 [[h.264/MPEG-4 AVC]] kõrgprofiili dekooder ja kooder<ref name="Broadcom-BCM2835-Website" /> |- | Mälu (SDRAM): | colspan="2" | 256&nbsp;MB | colspan="2" | 512&nbsp;MB | 1&nbsp;GB | 512&nbsp;MB |- | USB 2.0 pesasid:<ref name="VerifiedPeripheralList" /> | colspan="2" | 1 | 2 | colspan="2" | 4 | 1 |- | Videoväljundid:<ref name="raspberrypi faqs" /> | [[HDMI]], [[RCA pistikühendus|RCA]] komposiitvideo (PAL ja NTSC)<ref name="quickguide" /> | HDMI, [[TRRS]] komposiitvideo | HDMI, RCA komposiitvideo (PAL ja NTSC) | colspan="2" | HDMI, TRRS komposiitvideo | HDMI, 2x [[MIPI]], komposiitvideo |- | Heliväljundid:<ref name="raspberrypi faqs" /> | colspan="6" | 3,5&nbsp;mm pistik, HDMI, [[I²S]] |- | Salvestusmaht: | [[Secure Digital|SD]] / MMC / SDIO kaardipesa | [[MicroSD]] | [[Secure Digital|SD]] / MMC / SDIO kaardipesa | colspan="2" | MicroSD | 4 GB [[eMMC]] |- | Integreeritud võrk:<ref name="raspberrypi faqs" /><ref name="VerifiedPeripheralList" /> | colspan="2" | Puudub | colspan="3" | 10/100&nbsp;Mbit [[Ethernet]]<ref name="SMSC-LAN9512-Website" /> | Puudub |- | Voolutarve:<ref name="74Yi9" /> | 300&nbsp;mA (1,5&nbsp;W) | 200&nbsp;mA (1&nbsp;W) | 700&nbsp;mA (3,5&nbsp;W) | colspan="2" | 600&nbsp;mA (3,0&nbsp;W) | sarnane A+ mudelile |- | Vooluallikas: | colspan="5" | 5&nbsp;[[volt|V]] [[USB|MicroUSB]] pistiku või GPIO pesa kaudu. | 5&nbsp;[[volt|V]] |- | Suurus: | 85,60 × 53,98&nbsp;mm<ref name="size" /> | 65 × 56,5&nbsp;mm | colspan="3" | 85,60 × 53,98&nbsp;mm | 67,6 × 30&nbsp;mm |- | Kaal: | 45 g<ref name="raspberrypi faqs" /> | 23 g | colspan="3" | 45 g | 7 g |} ===Videoväljund=== Raspberry Pi toetab 14 HDMI [[eraldusvõime]]t (vt ka [[Kuvari eraldusvõime]]): 640 × 350 EGA; 640 × 480 [[VGA]]; 800 × 600 SVGA; 1024 × 768 XGA; 1280×720 720p [[Kõrglahutusega televisioon|HDTV]]; 1280 × 768 WXGA Versioon; 1280 × 800 WXGA Versioon; 1280 × 1024 SXGA; 1366 × 768 WXGA Variant; 1400 × 1050 SXGA+; 1600 × 1200 UXGA; 1680 × 1050 WXGA+; 1920 × 1080 1080p [[HDTV]]; 1920 × 1200 WUXGA.<ref name="video" /> Lisaks on toetatud 576i ja 480i komposiitvideo signaalid [[PAL]]-BGHID, PAL-M, PAL-N, [[NTSC]] ja NTSC-J.<ref name="composite" /> Mudel B-l on vedelkristallkuvari tugi läbi kuvari järjestikliidese (DSI) ühenduse, kuid hetkel puudub sellele tarkvaraline tugi. Süsteemimälu on jagatud GPU mäluga. Vanematel B-mudeli arvutitel oli mälu jaotatud kaheks – 128 MB protsessorile ja 128 MB graafikaprotsessorile.<ref name="W1ajQ" /> ===Ülekiirendamine=== Uuemate püsivara-versioonidega saab valida viie erineva ülekiirendamise režiimi vahel ("turbo" eelseaded). Need on mõeldud [[Süsteemikiip|süsteemikiibi]] võimalikult suure jõudluse saavutamiseks ilma arvutit kahjustamata. Selleks jälgitakse pidevalt keskprotsessori temperatuuri ja töökoormust ning nende andmete põhjal muudetakse dünaamiliselt taktsagedust ja pinget. Kui [[CPU]] töökoormus on väike või protsessor on liiga kuum, vähendatakse taktsagedust, aga kui protsessor on koormatud ja temperatuur seda lubab, siis suurendatakse jõudlust. "Turborežiime" on 5: # "kiirenduseta"; 700&nbsp;MHz ARM, 250&nbsp;MHz tuum, 400&nbsp;MHz SDRAM # "tagasihoidlik"; 800&nbsp;MHz ARM, 300&nbsp;MHz tuum, 400&nbsp;MHz SDRAM # "keskmine"; 900&nbsp;MHz ARM, 333&nbsp;MHz tuum, 450&nbsp;MHz SDRAM # "kõrge"; 950&nbsp;MHz ARM, 450&nbsp;MHz tuum, 450&nbsp;MHz SDRAM # "turbo"; 1000&nbsp;MHz ARM, 500&nbsp;MHz tuum, 500&nbsp;MHz SDRAM<ref name="Turbo mode" /> ==Tarkvara== Raspberry Pi kasutab peamiselt [[Linux]]i [[kernel]]i põhjal töötavaid operatsioonisüsteeme, näiteks [[Raspbian]], mis on eraldi Raspberry Pi'le optimeeritud Linuxi-põhine tasuta operatsioonisüsteem.<ref name="physorg owano 2012" /> Graafikaprotsessori poole pöördutakse läbi püsivarakujutise, mis laetakse GPU-sse alglaadimisel SD-kaardilt. Kasutajarakendused pöörduvad suletud lähtekoodiga käitusaegsete [[teek]]ide poole, mis omakorda pöörduvad avatud lähtekoodiga Linuxi kerneli draiverite poole. Kerneli draiverite [[rakendusliides]] on erinev vastavalt programmile. Video jaoks kasutatakse OpenMAX, 3D rakenduste jaoks OpenGL ES ja 2D rakenduste jaoks OpenVG, mis mõlemad omakorda kasutavad EGLi. OpenMAX ja EGL kasutavad avatud lähtekoodiga kerneli draivereid.<ref name="Pdn3w" /> [[Pilt:Raspberrypi video API 03.svg|pisi|Graafiline rakendusliideste skeem]] 8. märtsil 2012 tõi Raspberry Pi Foundation välja Fedora Remixi, mis oli sel hetkel soovituslik [[Linuxi distributsioon]].<ref name="zMbQY" /> Fedora Remix töötati välja Seneca Kolledžis, [[Kanada]]s.<ref name="cbc" /> Raspberry Pi Foundation kavatseb välja tuua ka veebipõhise rakenduste poe, kus inimesed saavad omavahel programme vahetada.<ref name="bbc classroom coders" /> Raspberry Pi peal saab kasutada ka [[Slackware ARM]]'i alates versioonist 13.37 ilma mingite muudatusteta.<ref name="XgE7s" /><ref name="imBxr" /><ref name="KhCxb" /> Kuna Slackware ARM nõuab kasutamiseks vaid 64 MB muutmälu, on Raspberry Pi 256/512 MB muutmälu piisav, et käivitada operatsioonisüsteem. Kuigi Slackware ARMil pole graafilist kasutajaliidest, on see võimalik lisada [[X Window System]]is töötava [[Fluxbox]]i aknahalduriga, mis nõuab lisaks 48 MB muutmälu.<ref name="Gxd2I" /> 24. oktoobril 2012 teatas Raspberry Pi Foundation, et ARM-i peal töötava VideoCore'i draiveri lähtekood on avalikustatud vabavarana. Tegemist on esimese täisfunktsionaalse ARM-põhise süsteemikiibiga, millel on edasimüüja poolt pakutud täielikult avatud lähtekoodiga draiverid.<ref name="ARMuserland" /> ==Tarvikud== Lisaks põhimoodulile on alates 13. maist 2013 saadaval kaameramoodul, millest räägiti 2012. aasta mais Raspberry Pi Foundationi blogis. Prototüübil oli 14-megapiksline moodul, kuid turuversioonil on 5-megapiksline 2592 × 1944 resolutsioon, et see oleks sobivamas hinnaklassis.<ref name="afterdawn yoskowitz 2012" /><ref name="theinquirer neal 2012" /> Kaameramoodul suudab salvestada FullHD videot 30 kaadrit sekundis ja saadaval on versioon PiNoir ilma infrapunafiltrita (sobilik öösel kasutamiseks, aga päeval veidi paigast ära värvidega). Leidub ka kolmanda osapoole välisseadmeid, näiteks Raspberry Pi Foundationi lubatud Gertboard, mis on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Gertboard ühendub Raspberry Pi'ga läbi GPIO (üldotstarbeline sisend-väljund) ning lubab seda ühendada üldotstarbelise elektroonikaga – [[valgusdiood]]id, lülitid, sensorid ja muud seadmed.<ref name="Gertboard" /> ==Avalikkus== Raspberry Pi ümber on tekkinud suur kommuun, mis lubab Raspberry Pi Foundationil keskenduda dokumentatsiooni ja õpetamise peale.<ref name="computerweekly community 2012" /> On tekkinud ka fänniajakirju, näiteks The MagPi,<ref name="thedigitallifestyle dixon 2012" /> ja üritusi, nagu Raspberry Jam.<ref name="mjo parkin 2012" /> Tehnikaajakirjanikud, nagu Alex Hope (Next Gen report), loodavad, et selline arvuti tekitab lastes tahet programmeerimist õppida.<ref name="telegraph" /> Kaasautor Ian Livingstone pakkus välja võimaluse, et [[BBC]] võib järgmise toote loomisel protsessis osaleda, luues uue generatsiooni "BBC Nano".<ref name="bbc classroom coders" /> Teised, nagu Harry Fairhead, aga on selle poolt, et tuleks arendada õppetarkvara olemasoleval riistvaral, kasutades rakendusi nagu Google App Inventor, et tuua programmeerimist koolidesse.<ref name="Raspberry Pi or Programming" /> Osad avatud lähtekoodi projektid kritiseerisid riistvaradokumentatsiooni puudust – Raspberry Pi kodulehel on näiteks kirjas, et Broadcom ei avalda täielikku andmelehte BCM2835 süsteemikiibi kohta, mis muudab teiste operatsioonisüsteemide Raspberry Pi'le ületoomise keerulisemaks.<ref name="HdN3C" /><ref name="fpC53" /> 2012 oktoobris võitis Raspberry Pi T3 aasta innovatsiooni (Innovation of the year) auhinna.<ref name="yTRu0" /> Farnelli tegevjuht Harriet Green tõi välja, et üks [[Lähis-Ida]] riik näitas üles huvi ostmaks igale koolitüdrukule Raspberry Pi arvuti, et suurendada nende tulevasi töövõimalusi.<ref name="guardian 700-per-sec 2012" /> == Raspberry Pi 3 == Raspberry Pi 3 tuli müüki 2016. aasta veebruaris ja tegemist on Raspberry Pi seadmete 3. generatsiooniga, olles hetkel selle 8 väljalase.<ref name=":1" />. Selle arendaja on [[Raspberry Pi Foundation]]. Raspberry Pi 3 on võimekas väike arvuti, mida on võimalik kasutada elektroonika projektides kui ka lauaarvuti asendajana, sest sellega on võimalik töödelda arvutustabeleid, saata e-kirju, sirvida brauserit ja mängida ka erinevaid mänge. Raspberry Pi 3 suudab mängida ka kõrglahutusega videofaile. === Riistvara === Raspberry Pi 3 sisaldab [[Broadcom]]i süsteemikiipi BCM2837, mille [[protsessor]]iks on 64-bitiline ja neljatuumaline [[ARM]] Cortex-A53, taktsagedusega 1,2&nbsp;GHz.<ref name=":0" /> [[Graafikakaart|Graafikakaardina]] kasutatakse selle plaadi puhul Broadcom VideoCore IV<ref name=":0" />, mis leidub ka kõigis teistes Raspberry Pi seadmetes. [[Muutmälu]] suurus on 1 GB LPDDR2 900&nbsp;MHz<ref name=":0" /> ja seda mälu jagatakse graafikakaardiga. Kuna arvutil puudub [[kõvaketas]], siis andmekandjana kasutatakse antud seadme puhul [[microSD]] pesa, kuhu installeeritakse [[operatsioonisüsteem]]<ref name=":0" />. Seadmel leidub veel 4 USB2-pesa, 10/100&nbsp;Mbit [[Ethernet]] võrguadapter, 40 ühendusega sisend-väljundviiku, üks [[HDMI]]-pesa<ref name=":0" />. Heliväljunina saab kasutada [[HDMI]]- pesa kui ka 3,5&nbsp;mm pistikut<ref name=":0" />. Suurim erinevus eelmise plaadiga Raspberry Pi 2 Model B on see, et Pi 3-l on nüüd 802.11n traadita internet<ref name=":0" />, [[Bluetooth]] 4.1<ref name=":0" /> ja [[Bluetooth Low Energy]]<ref name=":0" />. Suurendati ka vooluallikana kasutuses oleva [[Micro USB|microUSB]]-pesa voolu läbilaskevõimet, mis on nüüd 2.5&nbsp;A.<ref name=":3" /> Voolu läbilaskevõime suurendamine oli vajalik, et Raspberry Pi 3 oleks võimeline andma voolu võimsamatele temaga ühenduses olevatele seadmetele. 0 Ametlikul kodulehel on arvuti hinnaks märgitud 35 dollarit.<ref name=":3" /> Raspberry Pi 3-le on võimalik ühendada ka hiiri, [[Sõrmistik|klaviatuur]]e, [[kontroller]]eid, puutetundlike [[ekraan]]e, erinevaid andureid jne. Raspberry Pi 3-l puudub sisse-välja lülitamise nupp: arvuti käivitamiseks tuleb temaga ühendada vooluallikas ja väljalülitamiseks tuleb see vooluallikas lahti ühendada. Raspberry Pi 3 ostes tuleb silmas pidada, et karbis on ainult arvuti ja kasutusjuhend, puuduvad vooluadapter, korpus, vajalikud kaablid, microSD-kaart, klaviatuur, hiir ja ekraan. === Raspian === Kuna Raspberry Pi 3-ga ei tule kaasa andmekandjat, siis vajalik tarkvara tuleb kasutajal iseseisvalt leida. Ametlikul kodulehel on võimalik valida 8 [[Linux]]i kernelil põhineva operatsioonisüsteemi ja [[Windows 10]] [[Internet of Things|IoT]] vahel<ref name=":4" />, mida microSD-kaardile installeerida. Üks neist [[Linux]]i operatsioonisüsteemidest on [[Raspian]], mis ei ole arendatud Raspberry Pi Foundationi poolt, vaid arendajateks on väike meeskond, kes tahavad anda oma panuse Raspberry Pi platvormi levikule<ref name=":5" />. Raspian on tasuta operatsioonisüsteem, mis põhineb [[Linux]]i operatsioonisüsteemil [[Debian]], mida on optimeeritud töötamaks Raspberry Pi riistvaral. Tegemist on ühe vanima ja populaarseima operatsioonisüsteemiga Raspberry Pi-le. Raspiani on arendajate poolt paigaldatud erinevat tarkvara, mida saab kasutada koolitunnis ja programmeerimisel, näiteks [[LibreOffice]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[Scratch (programmeerimiskeel)|Scratch]], [[Sonic Pi]], [[Java]], [[Wolfram Mathematica]] ja veel<ref name=":6" />. Arendajad soovitavad [[Mälukaart|mälukaard]]i suuruseks minimaalselt 4 GB.<ref name=":5" /> Viimane Raspiani versiooni põhineb [[Debian]]i versioonil 8, koodnimega Jessie<ref name=":6" />, mis võrreldes eelmise versiooniga Wheezy suurendab võimekust ja tagab suurema paindlikuse, olles ka rohkem optimeeritud. Operatsioonisüsteemi käivitades on näha töölauda, mis kasutab [[LXDE]] keskkonda ja kus on arendajate poolt paigaldatud tuhandeid tarkavarapakette.<ref name=":6" /> Kuigi Raspiani arendatakse eraldi Raspberry Pi Foundationist, on Raspberry Pi Foundation väljastanud oma eriversiooni Raspianist, kuhu on lisatud ametlik rakendustepood nimega Pi Store<ref name=":7" />, kus leidub erinevat tarkvara, mida on optimeeritud käivitumaks Raspberry Pi arvutitel. === RPi 3 Model B ja RPi 2 Model B võrdlus === Kui võrrelda uusimat Raspberry Pi mudelit Raspberry Pi 3 eelmise väljalaskega Raspberry Pi 2 Model B, siis on uue generatsiooni tulnud ka paar muudetust. Välimuselt näevad kaks plaati väga sarnased välja, nende mõõtmed 85,60&nbsp;mm × 56&nbsp;mm × 21&nbsp;mm isegi ühtivad<ref name=":0" />, kuid Raspberry Pi 3 alumisele poolele on lisatud [[Wi-Fi]] ja [[Bluetooth]]i kiibid<ref name=":0" />. Et saada Raspberry Pi 2-le [[Wi-Fi]] ja [[Bluetooth]]i tuge, siis pidi selleks kasutama USB [[Wi-Fi]] või USB [[Bluetooth]]i adaptereid, kuid kuna need on 3. generatsioonil juba olemas, siis see jätab vabaks suurema arvu USB-pesasid. Uuemal arvutil on muudetud ka [[LED]]-lampide asukohta<ref name=":8" />, et teha ruumi traadita interneti antennile. Protsessori võimekusega hiilgab uuem Pi: Raspberry Pi 3 protsessor on 64-bitiline ja neljatuumaline 1,2&nbsp;GHz taktsagedusega, Raspberry Pi 2-l on samade tuumade arvu korral 32-bitiline ja taktsagedus 900&nbsp;MHz protsessor. Protsessorite arhitektuur on ka erinev: Pi 3 korral on tegemist ARM Cortex A53, Pi 2 puhul leiame seest aga ARM Cortex A7. Raspberry Pi Foundation väidab<ref name=":3" />, et taktsageduse suurendamise ja arhitektuurilise muutusega on Raspberry Pi 3 protsessor 50–60% võimsam kui eelmise generatsiooni [[arvuti]]l. Muutmälu ja graafikakaart on neil samad, kuid Raspberry Pi 3 graafikakaardil on kõrgem taktsagedus<ref name=":9" />, Raspberry Pi 2 puhul 250&nbsp;MHz ja Pi 3 puhul 300 või 400&nbsp;MHz, Raspberry Pi 3 graafikakaardi taktsagedus sõltub sellest, mis rakendus hetkel töötab. Nagu ka graafikakaartide puhul, erinevad seadmete muutmälude taktsagedused: uuemal seadmel on kiiruseks 900&nbsp;MHz, kuid vana kiirus on sellest 2 korda väiksem ehk 450&nbsp;MHz.<ref name=":9" /> Nagu ka ülejäänud Raspberry Pi seadmete puhul, puudub ka Raspberry Pi 3-l süsteemikell, mis tähendab seda, et arvuti ei tea iseseisvalt kellaaega. Kellaaja teadasaamiseks on tal vaja võtta aeg internetist või küsida see kasutaja käest. Erinevusena võib välja tuua ka selle, et Raspberry Pi Foundation soovitab Raspberry Pi 3 kasutamise korral kasutada toiteallikana 5&nbsp;V ja 2,5&nbsp;A vooluadapterit<ref name=":3" />, mitte 5&nbsp;V ja 2&nbsp;A. Nad põhjendavad seda sellega, et tänu sellele on arvutiga võimalik ühendada võimsamaid seadmeid, mis rohkem voolu tarbivad. Raspberry Pi 3 ilma ühegi ühendatud lisaseadmega tarbib võrreldes varasemate generatsioonidega ka rohkem voolu: Raspberry Pi 3 voolutarve võrreldes Raspberry Pi 2 Model B-ga suurenes täisvõimsusel 38%.<ref name=":10" /> Raspberry Pi 3 ja Rapsberry Pi 2 40 ühendusega sisend-väljundviiku<ref name=":11" />. {| class="wikitable" |- ! GPIO !! Funktsioon !! Pin# !! !! Pin# !! Funktsioon !! GPIO |- | || +3.3&nbsp;V || style="background: orange;" | 1 || || style="background: red;" | 2 || +5&nbsp;V || |- | 2 || SDA1 (I2C) || style="background: aqua;" | 3 || || style="background: red;" | 4 || +5V || |- | 3 || SCL1 (I2C) || style="background: aqua;" | 5 || || style="background: black;"| <span style="color: white;"> 6 </span> || GND || |- | 4 || GCLK || style="background: green;" | 7 || || style="background: lime;" | 8 || TXD0 (UART) || 14 |- | || GND || style="background: black;"| <span style="color: white;"> 9 </span> || || style="background: lime;" | 10 || RXD0 (UART) || 15 |- | 17 || GEN0 || style="background: green;" | 11 || || style="background: green;" | 12 || GEN1 || 18 |- | 27 || GEN2 || style="background: green;" | 13 || || style="background: black;"| <span style="color: white;"> 14 </span> || GND || |- | 22 || GEN3 || style="background: green;" | 15 || || style="background: green;" | 16 || GEN4 || 23 |- | || 3.3&nbsp;V || style="background: orange;" | 17 || || style="background: green;" | 18 || GEN5 || 24 |- | 10 || MOSI (SPI) || style="background: fuchsia;" | 19 || || style="background: black;"| <span style="color: white;"> 20 </span> || GND || |- | 9 || MISO (SPI) || style="background: fuchsia;" | 21 || || style="background: green;" | 22 || GEN6 || 25 |- | 11 || SCLK (SPI) || style="background: fuchsia;" | 23 || || style="background: fuchsia;" | 24 || CE0_N (SPI) || 8 |- | || GND || style="background: black;"| <span style="color: white;"> 25 </span> || || style="background: fuchsia;" | 26 || CE1_N (SPI) || 7 |- | EEPROM || ID_SD || style="background: yellow;" | 27 || || style="background: yellow;" | 28 || ID_SC || EEPROM |- | 5 || N/A || style="background: green;" | 29 || || style="background: black;"| <span style="color: white;"> 30 </span> || GND|| |- | 6 || N/A || style="background: green;" | 31 || || style="background: green;" | 32 || || 12 |- | 13 || N/A || style="background: green;" | 33 || || style="background: black;"| <span style="color: white;"> 34 </span> || GND || |- | 19 || N/A || style="background: green;" | 35 || || style="background: green;" | 36 || N/A || 16 |- | 26 || N/A || style="background: green;" | 37 || || style="background: green;" | 38 || Digital IN || 20 |- | || GND || style="background: black;"| <span style="color: white;"> 39 </span> || || style="background: green;" | 40 || Digital OUT || 21 |} == Vaata ka == * [[Raspberry Pi Zero]] ([[Pi Zero]]) & [[Kano OS]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Broadcom-BCM2835-Website">{{cite web |url=http://www.broadcom.com/products/BCM2835 |title=BCM2835 Media Processor; Broadcom |publisher=Broadcom.com |date=1. september 2011 |accessdate=6. mai 2012 |archive-date=2012-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120513032855/http://www.broadcom.com/products/BCM2835 |url-status=dead }}</ref> <ref name="raspberrypi faqs">{{cite web | url=http://www.raspberrypi.org/faqs | title=FAQs | publisher=Raspberry Pi | accessdate=5. detsember 2012}}</ref> <ref name="size">{{cite web|url=http://www.raspberrypi.org/archives/344 |title=Final PCB artwork |publisher=Raspberrypi.org |date=14. november 2011 |accessdate=6. mai 2012}}</ref> <ref name="Turbo mode">{{cite web|title=Introducing turbo mode: up to 50% more performance for free|url=http://www.raspberrypi.org/archives/2008|publisher=Raspberrypi.org|accessdate=20. september 2012}}</ref> <ref name="grandmax brose 2012">{{cite news | url=http://www.grandmax.net/2012/01/broadcom-bcm2835-soc-has-powerful.html | title=Broadcom BCM2835 SoC has the most powerful mobile GPU in the world? | work=Grand MAX | date=30. jaanuar 2012 | accessdate=13. aprill 2012 | author=Brose, Moses | archive-date=2012-02-18 | archive-url=https://web.archive.org/web/20120218012632/http://www.grandmax.net/2012/01/broadcom-bcm2835-soc-has-powerful.html | url-status=dead }}</ref> <ref name="512MB">{{cite web|url=http://www.raspberrypi.org/archives/2180 |title=Model B now ships with 512MB of RAM |publisher=Raspberrypi.org |date= |accessdate=15.10.2012}}</ref> <ref name="VerifiedPeripheralList">{{cite web|url=http://elinux.org/RaspberryPiBoardVerifiedPeripherals |title=Verified USB Peripherals and SDHC Cards; |publisher=Elinux.org |accessdate=6. mai 2012}}</ref> <ref name="raspberrypi downloads">[http://www.raspberrypi.org/downloads Raspberry Pi downloads]</ref> <ref name="ubergizmo build your own">{{cite web | url=http://www.ubergizmo.com/2011/10/build-raspberry-pi-minicomputer/ | title=Build your own prototype Raspberry Pi minicomputer | publisher=ubergizmo | date=24. oktoober 2011 | accessdate=2. november 2011 | author=Wong, George}}</ref> <ref name="guardian reboot computing">{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/education/2012/jan/09/raspberry-pi-computer-revolutionise-computing-schools?newsfeed=true | title=Raspberry Pi device will 'reboot computing in schools' |work=The Guardian | date=9. jaanuar 2012 | accessdate=20. jaanuar 2012 | author=Moorhead, Joanna | location=London}}</ref> <ref name="civilsociety manufacture abroad">{{cite news | url=http://www.civilsociety.co.uk/finance/news/content/11318/uk_computing_charity_manufacturing_product_abroad | title=UK computing charity opts to manufacture product abroad | accessdate=20. jaanuar 2012 | author=Weakley, Kirsty | publisher=Civil Society Media}}</ref> <ref name="bbc on sale">{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/technology-17190918 | title=The Raspberry Pi £22 computer goes on general sale |work=BBC News | date=29. veebruar 2012 | accessdate=29. veebruar 2012}}</ref> <ref name="arstechnica retailers toppled">{{cite news | url=http://arstechnica.com/gadgets/news/2012/02/raspberry-pi-retailers-toppled-by-demand-as-35-linux-computer-launches.ars | title=Raspberry Pi retailers toppled by demand as $35 Linux computer launches | work=[[Ars Technica]] | date=29. veebruar 2012 | accessdate=29. veebruar 2012 | author=Paul, Ryan}}</ref> <ref name="wired lomas">{{cite news | url=http://www.wired.com/opinion/2012/09/raspberry-pi-insider-exclusive-sellout-to-sell-out/ | title=Raspberry Pi’s Secret: ‘Sell Out a Little to Sell a Lot’ |work=Wired | date=25. september 2012 | accessdate=25. september 2012 | author=Lomas, Pete}}</ref> <ref name="computerworlduk dunn 2012">{{cite news|last=Dunn|first=John E|title=Raspberry Pi resurrects UK computer industry with new jobs|url=http://www.computerworlduk.com/news/open-source/3379912/raspberry-pi-resurrests-uk-computer-industry-with-new-jobs/|accessdate=13. september 2012|newspaper=[[Computerworld UK]]|date=7. september 2012}}</ref> <ref name="SMSC-LAN9512-Website">{{cite web|url=http://www.smsc.com/index.php?tid=300&pid=135 |title=SMSC LAN9512 Website; |publisher=Smsc.com |accessdate=6. mai 2012}}</ref> <ref name="rpi-codec">{{cite web | title = New video features! MPEG-2 and VC-1 decode, H.264 encode, CEC support | publisher = Raspberry Pi Foundation | url = http://www.raspberrypi.org/archives/1839 | accessdate=26. august 2012}}</ref> <ref name="cDyJb">[http://www.raspberrypi.org/about Litsentseeritud tootmine]</ref> <ref name="hq-qa">{{cite web | title = Q&A with our hardware team | publisher = Raspberry Pi Foundation | url = http://www.raspberrypi.org/2011/09/qa-with-our-hardware-team/ | accessdate = 20. september 2011 | archive-date = 2011-09-24 | archive-url = https://web.archive.org/web/20110924064435/http://www.raspberrypi.org/2011/09/qa-with-our-hardware-team/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="a9noC">[https://www.raspberrypi.org/blog/red-pi-at-night/ Raspberry Pi tootmine Hiinas]</ref> <ref name="quickguide">{{cite web|url=http://elinux.org/RPi_Hardware_Basic_Setup |title=Embedded Linux Wiki: Hardware Basic Setup |publisher=Elinux.org |accessdate=6. mai 2012}}</ref> <ref name="145Au">{{cite web|url=http://www.tomshardware.com/news/Raspberry-Pi-David-Braben-Ubuntu-9-OLPC-Railroad-Tycoon,12709.html|title=Tiny USB-Sized PC Offers 1080p HDMI Output|accessdate=1. veebruar 2012}}</ref> <ref name="video">{{cite web|url=http://elinux.org/RPi_config.txt |title=Raspberry Pi, supported video resolutions |publisher=eLinux.org |date=30. november 2012 |accessdate=23. mai 2015}}</ref> <ref name="2j9DE">{{cite web|url=http://www.raspberrypi.org/forum/general-discussion/delivery |title=the first reports of forum members reporting they received their Raspberry PI |publisher=Raspberrypi.org |date=16. aprill 2012 |accessdate=6. mai 2012}}</ref> <ref name="composite">{{cite web|last=Ozolins |first=Jason |url= http://www.raspberrypi.org/forum/general-discussion/pictures-of-screen-displaying-example-of-rpi-composite-output?value=480i&type=1&include=2&search=1 |title=examples of Raspberry Pi composite output |publisher=Raspberrypi.org |date= |accessdate=22.06.2012}}</ref> <ref name="8ML8d">{{cite web |url= http://www.raspberrypi.org/archives/1298 |title=Add your Raspberry Pi to the Rastrack map |publisher= Raspberrypi.org |date=22. mai 2012 |accessdate=14. juuni 2012}}</ref> <ref name="physorg owano 2012">{{cite news|last=Owano|first=Nancy|title=Raspberry Pi gets customized OS called Raspbian|url=http://phys.org/news/2012-07-raspberry-pi-customized-os-raspbian.html|accessdate=5. september 2012|newspaper=[[PhysOrg]]|date=18. juuli 2012}}</ref> <ref name="uiSeE">{{cite web |url= http://www.raspberrypi.org/archives/1929 |title=Upcoming board revision |publisher= Raspberrypi.org |date=6. september 2012 |accessdate=5. september 2012}}</ref> <ref name="cbc">{{cite news |url= http://www.cbc.ca/news/technology/story/2012/02/23/technology-raspberry-pi-cheap-computer.html | title=$35 computer 'Raspberry Pi' readies for launch |publisher=CBC |location=Canada | date=24. veebruar 2012 | accessdate=28. veebruar 2012 | author=Chung, Emily}}</ref> <ref name="XVrJT">{{cite web|url=http://www.raspberrypi.org/archives/1090 |title=schematic design, applicable for both version A and B of the Raspberry Pi revision 1.0 |publisher=Raspberrypi.org |date=19. aprill 2012 |accessdate=6. mai 2012}}</ref> <ref name="bbc classroom coders">{{cite news | url=http://www.bbc.co.uk/news/technology-16424990 | title=Raspberry Pi bids for success with classroom coders |work=BBC News | date=10. jaanuar 2012 | accessdate=29. veebruar 2012 | author=Vallance, Chris}}</ref> <ref name="5s9iR">[http://www.raspberrypi.org/phpBB3/viewtopic.php?f=7&t=2886 raspberrypi.org – Hardware-assisted H.264 video encoding], 2012-02-07</ref> <ref name="ARMuserland">{{cite web|title=Raspberry Pi maker says code for ARM chip is now open source|url=http://arstechnica.com/information-technology/2012/10/all-code-on-raspberry-pis-arm-chip-now-open-source/|work=Ars Technica|accessdate=3. november 2012}}</ref> <ref name="xHOGP">{{cite web|url=http://www.raspberrypi.org/archives/1929 |title=board revision for rev 2.0 |publisher=Raspberrypi.org |date=5. september 2012 |accessdate=15.10.2012}}</ref> <ref name="afterdawn yoskowitz 2012">{{cite web|last=Yoskowitz|first=Andre|title=Raspberry Pi mini-PC getting camera module|url=http://www.afterdawn.com/news/article.cfm/2012/05/20/raspberry_pi_mini-pc_getting_camera_module|work=AfterDawn|date=21. mai 2012|accessdate=21. mai 2012}}</ref> <ref name="74Yi9">{{cite web|url=http://www.raspberrypi.org/archives/260 |title=Power supply confirmed as 5V micro USB |publisher=Raspberrypi.org |accessdate=25. juuli 2012}}</ref> <ref name="theinquirer neal 2012">{{cite web|last=Neal|first=Dave|title=Raspberry Pi is getting a camera module topping|url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/2178265/raspberry-pi-getting-camera-module-topping|work=[[The Inquirer]]|date=20. mai 2012|accessdate=21. mai 2012|archive-date=2012-05-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20120524095309/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/2178265/raspberry-pi-getting-camera-module-topping|url-status=dead}}</ref> <ref name="W1ajQ">{{cite web|url=http://www.reddit.com/r/raspberry_pi/comments/oicyr/i_have_a_raspberry_pi_beta_board_ama/c3hj3n0 |title=I have a raspberry pi beta board ama |publisher=Reddit.com |date=15. jaanuar 2012 |accessdate=6. mai 2012}}</ref> <ref name="Gertboard">{{cite web|url=http://www.raspberrypi.org/archives/1734|title=Gertboard is here!|date=8. august 2012|publisher=Raspberry Pi Foundation|accessdate=9. august 2012}}</ref> <ref name="Pdn3w">[http://www.raspberrypi.org/archives/592 raspberrypi.org – Libraries, codecs, OSS], 2012-01-31</ref> <ref name="computerweekly community 2012">{{cite news | url=http://www.computerweekly.com/blogs/open-source-insider/2012/03/community-strength-blossoms-for-raspberry-pi.html | title=Community strength blossoms for Raspberry Pi | work=[[Computer Weekly]] | date=15. märts 2012 | accessdate=15. märts 2012 | author=Bridgwater, Adrian}}</ref> <ref name="zMbQY">{{cite web |url=http://www.raspberrypi.org/archives/805 |title=Raspberry Pi Fedora Remix, our recommended distro, is ready for download!" |publisher=Raspberrypi.org |date=8. märts 2012 |accessdate=22.06.2012 |archive-date=15.06.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120615012959/http://www.raspberrypi.org/archives/805 |url-status=dead }}</ref> <ref name="thedigitallifestyle dixon 2012">[http://thedigitallifestyle.com/w/index.php/2012/05/06/the-magpi-raspberry-pi-online-magazine-launched/ The MagPi – Raspberry Pi online magazine launched], The Digital Lifestyle.com</ref> <ref name="XgE7s">[http://www.raspberrypi.org/phpBB3/viewtopic.php?f=2&t=6103 raspberrypi.org – ArmedSlack working :)], 2012-05-18</ref> <ref name="mjo parkin 2012">{{cite news|last=Parkin|first=Tony|title=Raspberry Pi-oneers – the making of #RaspberryJam|url=http://www.agent4change.net/events/event/1642-raspberry-pi-oneers-the-making-of-raspberryjam.html|accessdate=30. august 2012|newspaper=Merlin John Online|date=2. juuli 2012}}</ref> <ref name="imBxr">[http://groups.google.com/group/alt.os.linux.slackware/browse_thread/thread/85f8c15cdab99e2f alt.os.linux.slackware – ARMed Slack running on Raspberry Pi], 2012-05-10</ref> <ref name="telegraph">{{cite news | url=http://www.telegraph.co.uk/technology/video-games/8931387/Computing-classes-dont-teach-programming-skills.html | title=Computing classes don't teach programming skills |work=The Daily Telegraph | date=3. detsember 2011 | accessdate=27. veebruar 2012 | author=Stanford, Peter | location=London}}</ref> <ref name="KhCxb">[http://www.raspberrypi.org/phpBB3/viewtopic.php?f=56&t=6132&hilit=armedslack raspberrypi.org – ArmedSlack 13.37], 2012-05-19</ref> <ref name="Raspberry Pi or Programming">{{cite news | url=http://www.i-programmer.info/professional-programmer/i-programmer/3419-raspberry-pi-or-programming.html | title=Raspberry Pi or Programming – What shall we teach the children? | work=I Programmer | date=2. detsember 2011 | accessdate=7. veebruar 2012 | author=Fairhead, Harry}}</ref> <ref name="Gxd2I">{{cite web|author=v1.0.2 (en), xiando |url=http://linuxreviews.org/software/desktops/#toc4 |title=Desktops: KDE vs Gnome |publisher=Linux Reviews |date= |accessdate=22.06.2012}}</ref> <ref name="guardian 700-per-sec 2012">{{cite news | url=http://www.guardian.co.uk/technology/2012/mar/05/raspberry-pi-demand | title=Raspberry Pi demand running at '700 per second' |work=[[The Guardian]] | date=5. märts 2012 | accessdate=12. märts 2012 | author=Arthur, Charles | location=London}}</ref> <ref name="HdN3C">{{cite web|url=http://mail-index.netbsd.org/port-arm/2012/07/04/msg001363.html|title=Raspberry Pi Hardware Donation}}</ref> <ref name="fpC53">{{cite web|url=http://marc.info/?l=openbsd-misc&m=132788027403910&w=2|title=looking for hardware recommendations, x86 or otherwise.}}</ref> <ref name="yTRu0">{{cite web|title=Raspberry Pi – Innovation of the Year|url=http://awards.t3.com/categories/innovation-of-the-year/raspberry-pi|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120628193010/http://awards.t3.com/categories/innovation-of-the-year/raspberry-pi|publisher=T3 Gadget Awards|accessdate=9. oktoober 2012}}</ref> <ref name=":1">{{netiviide | URL = https://www.raspberrypi.org/products/ | Pealkiri = https://www.raspberrypi.org/products/ | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":0">{{netiviide | URL = https://www.raspberrypi.org/products/raspberry-pi-3-model-b/ | Pealkiri = https://www.raspberrypi.org/products/raspberry-pi-3-model-b/ | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":3">{{netiviide | URL = https://www.raspberrypi.org/blog/raspberry-pi-3-on-sale/ | Pealkiri = https://www.raspberrypi.org/blog/raspberry-pi-3-on-sale/ | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":4">{{netiviide | URL = https://www.raspberrypi.org/downloads/ | Pealkiri = https://www.raspberrypi.org/downloads/ | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":5">{{netiviide | URL = https://www.raspbian.org/FrontPage | Pealkiri = https://www.raspbian.org/FrontPage | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":6">{{netiviide | URL = http://www.zdnet.com/article/raspberry-pi-new-releases-of-raspbian-and-noobs/ | Pealkiri = http://www.zdnet.com/article/raspberry-pi-new-releases-of-raspbian-and-noobs/ | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":7">{{netiviide | URL = https://www.raspberrypi.org/downloads/noobs/ | Pealkiri = https://www.raspberrypi.org/downloads/noobs/ | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":8">{{netiviide | URL = http://www.techtimes.com/articles/137360/20160229/raspberry-pi-3-vs-raspberry-pi-2-model-b-quick-specs-comparison.htm | Pealkiri = http://www.techtimes.com/articles/137360/20160229/raspberry-pi-3-vs-raspberry-pi-2-model-b-quick-specs-comparison.htm | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":9">{{netiviide | URL = http://www.trustedreviews.com/opinions/raspberry-pi-3-vs-pi-2 | Pealkiri = http://www.trustedreviews.com/opinions/raspberry-pi-3-vs-pi-2 | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":10">{{netiviide | URL = http://blog.pimoroni.com/raspberry-pi-3/ | Pealkiri = http://blog.pimoroni.com/raspberry-pi-3/ | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel}}</ref> <ref name=":11">{{netiviide | URL = https://ms-iot.github.io/content/en-US/win10/samples/PinMappingsRPi2.htm | Pealkiri = https://ms-iot.github.io/content/en-US/win10/samples/PinMappingsRPi2.htm | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 02.05.2016 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = Inglise keel | arhiivimisaeg = 3.02.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170203195909/http://ms-iot.github.io/content/en-US/win10/samples/PinMappingsRPi2.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Raspberry Pi}} * [https://courses.cs.ut.ee/t/kids/Main/Raspcluster Programmeerimine lastele ja noortele: Raspberry Pi materjalid] Tartu Ülikool * [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_single-board_computers Comparison of single-board computers] [[Kategooria:Arvutid]] [[Kategooria:Üheplaadiarvutid]] cqarwwwp0383i2ohcjmw5fz0b1om6oe Lepassaare raudteejaam 0 309999 6174561 5991402 2022-08-06T17:11:21Z Andreas Tamm 137190 /* Pildid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lepassaare raudteejaam.JPG|pisi|300px|Lepassaare raudteejaam aastal 2014]] '''Lepassaare raudteejaam''' (varasema nimega ''Vastseliina raudteejaam''; [[vene keel]]es ''Нейгаузен''<ref name="Vastseliina1926">[http://www.folklore.ee/pubte/v6rumaa/vastseliina/ Vastseliina 1926, fotod 2010: Liiklemisteed], veebiviide</ref>) on [[raudteejaam]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] [[Lepassaare|Lepassaare külas]]. [[Reisirong]]id peatusid Lepassaares ([[Valga–Veski rongiliin|liinil Valga–Veski]]) kuni [[2001]]. aastani. Lepassaare raudteejaamale eelnes sellel liinil [[Valga]] poolt tulles [[Otsa raudteepeatus]] ja järgnes [[Tuderna raudteepeatus]]. Praegu kasutatakse raudteed ja jaama vähesel määral üksnes kaubaveoks. ==Ajalugu== [[Pilt:„Ühistöö“ meditsiini- ja toitluspunkti personal Vastseliina (Lepassaare raudteejaamas).jpg|pisi|vasakul|"[[Ühistöö]]" meditsiini- ja toitluspunkti personal Vastseliina raudteejaamas. Vasakult kolmas [[2. Diviis]]i sidumissalga nooremarst [[Arthur Amon]], paremalt kolmas punkti juhataja sõjaväeametnik Artur Klimberg, 1919]] [[Pilt:Eesti kaitseväelased Lepassaare vaksalis.jpg|pisi|Eesti kaitseväelased Lepassaare vaksalis (1930. aastad)]] Läbi Lepassaare kulgeb [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] [[Valga–Petseri raudteelõik]], mis valmis [[1889]]. aastal osana [[Riia–Pihkva raudtee]]st. Jaam kandis algul nime ''Vastseliina raudteejaam'', kuigi [[Vastseliina]] kiriku juurest on Lepassaare jaama 14 km. 1921. aastal nimetati jaam ümber Lepassaareks.<ref>Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 98</ref> Raudtee ja jaama tekkimine mängis olulist rolli piirkonna majanduse ja elanikkonna kasvus. Jaam jäi avamise ajal [[Vastseliina kihelkond]]a [[Loosi mõis]]a maadele ja liigitus [[Vene keisririik|Vene keisririig]]i tolleaegse süsteemi kohaselt IV klassi. Kuigi raudteel praeguseks enam [[reisirong|reisirongiliiklust]] ei toimu, asub Lepassaare jaamas tänini terviklik jaamahoonekompleks ning lisaks peateele üks kõrvaltee koos kahe [[Pööre (raudtee)|pöörme]]ga. Aegade jooksul on kõrvalteede arv järjest vähenenud. Möödunud sajandi lõpus asus jaamas kokku kolm kõrvalteed ja kaubaplatvormi äärde viinud tupiktee. Tänapäeval on Lepassaare raudteejaam automaatseadmetega juhitav (st alaliselt inimesi kohapeal ei viibi), kuid varem oli jaamas korraga tööl üle 20 inimese: [[jaamaülem]], [[jaamakorraldaja]]d, [[Mehaanika|mehaanikud]], enne [[1980. aastad|1980. aasta]]id ka [[pöörmeseadja]]d jne.<ref>[https://orava.kovtp.ee/documents/1709615/0/valgus_august09.pdf/ab3b2e58-5b27-456f-a967-d90215a1df68 Külapäev Lepassaares]; Valgus (Orava valla leht), nr 4, august 2009</ref> Veel sajandivahetuse paiku tegutses jaamas [[Teemeister|teemeist]]ri jaoskond, mille tegevuseks oli tupikteel [[Dresiin|mootordresiin]].<ref>[https://m.youtube.com/watch?v=GY3gvHSoJZY YouTube`i video: Valga külmutusvagunite depoo 1997-1999] (Lepassaare jaam alates: 1:07:55 min)</ref> Lepassaare viimane jaamaülem oli Hilja Kolt. ==Jaamahoone== [[Pilt:Lepassaare jaamahoone.jpg|pisi|Lepassaare jaamahoone]] Raudtee põhjaküljel asetseb [[1889]]. aastal valminud [[jaamahoone]], millest kummalgi pool asuvad ka jaamakompleksi kuuluvad [[pagasikuur]] ja [[käimla]]. Kroonuhistoritsistlikus stiilis [[poolkelpkatus]]ega puidust jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt [[Elva_raudteejaam#Jaamahoone|Elva]] ja [[Sangaste_raudteejaam#Jaamahoone|Sangaste jaamahoone]]tega ning on silmapaistvalt autentsena säilinud tänaseni. Tegemist on ainsa seda tüüpi esindava jaamahoonega Eestis, mis säilitanud täielikult originaalkubatuuri. Märkimisväärselt hästi on säilinud ka hoone asulapoolse külje [[dekoor]]. Jaamahoone ruumijaotus oli tüüpiline: keskosas asus ootesaal, millele lisandusid ametiruumid maja mõlemas otsas. Tänu kohalikule kogukonnale on jaamahoone säilitamiseks asutatud MTÜ Vana Vaksal, kelle tegevuse tulemusel on viimastel aastatel renoveeritud suur osa jaamahoonest eesmärgiga rajada aastaringselt kasutatav Lepassaare külakeskus.<ref>[https://www.piiriveere.ee/et/lepassaare-kuelakeskuse-arendamine-orava-mtue "Lepassaare külakeskuse arendamine". Vana Vaksal MTÜ]; Piiriveere Liider</ref> 1980. aastate alguses rajati vana jaamahoone kõrvale uus [[silikaattellis]]test elektritsentralisatsiooni post, kuhu viidi üle raudteejaama kollektiiv ning mis on jaama automaatika- ja signalisatsiooniseadmete juhtimiseks kasutusel ka tänapäeval. ==Pildid== <gallery> Lepassaare jaamahoome 2021 01.jpg|Jaamahoone Lepassaare (3).JPG|Käimla Lepassaare perroon.JPG|Nüüdseks lammutatud [[perroon]] Lepassaare jaam.JPG|Mahajäetud [[Dresiin|dresiin]] ja [[Elektritsentralisatsiooni post|ET-post]] Lepassaare.JPG|Lepassaare jaam aastal 2013 Lepassaare jaam (2014).JPG|Vaatega Lepassaare jaamale [[Koidula raudteejaam|Koidula]] suunalt </gallery> {{coordinate|NS=57/50/38.166/N|EW=27/19/1.7148/E|type=landmark|region=EE}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Lepassaare railway station}} * [[Leele Välja]]. [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf Raudteearhitektuur]; Tallinn 2012 * [http://www.pskovrail.ru/stanzii/lepassaare.html Lepassaare raudteejaam]; pskovrail.ru (vene keeles) * [http://railwayz.info/photolines/station/6175 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Otsa raudteepeatus|Otsa]] | peatus=Lepassaare | järgnev=[[Tuderna raudteepeatus|Tuderna]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Võru vald]] [[Kategooria:Pihkva–Riia raudtee]] hr8qml3jkp4xvpjvgszh7sjlme2nirh Elena Safiulina 0 312254 6174626 6164083 2022-08-06T20:15:38Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''Elena Safiulina''' (aastani 1995 '''Filonenko'''; sündinud [[22. mai]]l [[1972]] [[Kaliningrad]]is [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]) on Eesti matemaatik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.</ref> ==Elulugu== Elena Safiulina on õppejõu tütar.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas 1989 [[Tartu 4. Keskkool]]i, 1993 [[Tartu Ülikool]]i matemaatikateaduskonna, [[M.Sc.]] (1995, TÜ), väitekiri "Poolparalleelsed ruumisarnased pinnad pseudo-eukleidilises ruumis". Oli 1996–2003 TÜ doktorant, PhD (2013, TÜ), väitekiri "Paralleelsed ja semiparalleelsed ruumisarnased madalamõõtmelised alammuutkonnad pseudoeukleidilises ruumis" ("Parallel and Semiparallel Space-like Submanifolds of Low Dimension in pseudo-Euclidean Space"). 2003. aastast [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i lektor, aastatel 2004–2015 ka [[Tallinna Polütehnikum]]i õpetaja. Lugenud [[diferentsiaalarvutus|diferentsiaal]]- ja [[integraalarvutus]]t, [[lineaaralgebra]]t, [[statistika]]t.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[semiparalleelsus|semiparalleelsed]] [[ruumisarnasus|ruumisarnased]] [[alammuutkond|alammuutkonnad]] [[Pseudoeukleidiline ruum|pseudoeukleidilistes ruumides]].<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Parallel and semiparallel space-like surfaces in pseudo-Euclidean spaces. // Eesti TA Toim. Füüs. Mat 50 (2001) 1. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Safiulina, Elena}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] bqdtgdo1hxgbw4fgtg9f4wj60pb0l6v Eesti viipekeel 0 313145 6174705 6147942 2022-08-07T07:00:48Z Andres 5 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=mai}} '''Eesti viipekeel''' (ingl ''Estonian Sign Language'') on iseseisva grammatika ja sõnavaraga [[visuaal-motoorne keel]], mida tajutakse silmadega ja väljendatakse kehaga. Eesti viipekeele staatus ja areng on otseselt seotud ühiskonna suhtumisega kurtide kogukonda ja kultuuri. Olulisel määral on eesti viipekeelt ja selle grammatikat mõjutanud Eesti haridus- ja sotsiaalpoliitika eri perioodidel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Regina Paabo|pealkiri=Viibelda on mõnus - käsiraamat|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=13}}</ref> Eesti kurtide kogukonda ühendav eesti viipekeel on visuaal-motoorne keel nagu ka kõik teised viipekeeled maailmas.<ref name=":0" /> Keeleseaduse järgi on „eesti viipekeel iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju”<ref name=":1">https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019079</ref>. Eestis kasutab eesti viipekeelt regulaarselt 4500 inimest, kelle hulgas on 2000 kurti, kes vajavad tõlketeenust.<ref>Sutrop, Urmas. 2005. Estonian Sign Language. In Gordon, R., Jr. (ed). Ethnologue: Languages of the World. Fifteenth edition. Dallas, Texas: SIL International (vaadatud 16.01.2013)</ref> == Viipekeele üldine kirjeldus == Maailmas on ligikaudu 6500–7000 keelt, sealhulgas nii visuaal-motoorsed kui ka auditiiv-verbaalsed keeled. [[Auditiiv-verbaalsed keeled]] on kõneldud keeled, mida tajutakse tavaliselt [[kuulmismeel]]ega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Raili Loit, Regina Paabo ja Liivi Hollman|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=SA Innove|lehekülg=30}}</ref> Visuaal-motoorsed keeled on visuaalsed keeled, mida tajutakse nägemismeelega ja väljendatakse käte, näoilmete ja kehaga. Visuaal-motoorse keele kasutamise põhjused võivad olla näiteks kurt laps või kurdid lapsevanemad.<ref>{{Netiviide|Autor=Richard P. Meier|URL=https://www.oxfordhandbooks.com/view/10.1093/oxfordhb/9780199935345.001.0001/oxfordhb-9780199935345-e-19?print=pdf|Pealkiri=Sign Language Acquisition|Väljaanne=Oxford Handbooks|Aeg=2016|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Viipekeel on loomulik keel, mis sarnaneb verbaalse keelega mitmeti, kuid viipekeele visuaalsusel rajaneva struktuuri tõttu on neil ka erinevusi.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Liivi Hollman|URL=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_04.pdf|Pealkiri=Eesti kurtide kogukonnast ja eesti viipekeelest|Väljaanne=Oma Keel|Aeg=2006|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Viipekeel on kokkuleppeline kommunikatsioonisüsteem, mis on tekkinud spontaanselt kõikides kurtide kogukondades. Viipekeel omandatakse lapsepõlves loomulikult keelekeskkonnast samas vanuses, kui kuuljad lapsed omandavad verbaalse keele, ning see täidab samu sotsiaalseid ja mentaalseid funktsioone kui verbaalne keel.<ref name=":0" /> Viipekeele peamise sisu moodustavad '''viiped''', mis avalduvad viiplemise ehk viipekõne kaudu.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Regina Paabo|URL=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_04.pdf|Pealkiri=Eesti viipekeel ja selle loome|Väljaanne=Oma Keel|Aeg=2012|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Viipel kui keelelist teavet kandval keelesümbolil on oma kindel „häälikuline” kuju.<ref name=":2" /> Viipe osad on käekuju (käevorm); koht, kus viibe moodustub; liigutus ja mitteverbaalne signaal ehk näoilme, suupilt ja kehahoid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Liivi Hollman, Regina Paabo ja Raili Loit|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=SA Innove|lehekülg=34}}</ref> Eesti viipekeele tekkeaeg on siiani täpselt määratlemata, kuid eesti viipekeele ajaloo uurijad on rõhutanud, et selle teke võib olla seotud esimese kurtide kooli avamisega Vändras.<ref name=":0" /> Eesti viipekeel (rahvusvaheline kood ESO) kuulub maailmas ametlikult tunnustatud keelte hulka ning on registreeritud maailma keelte andmebaasis [[Ethnologue]].<ref>https://www.ethnologue.com/language/eso</ref> Eesti viipekeele küsilause kirjelduse leiab „Viibelda on mõnus” käsiraamatust, kus on välja toodud, et küsilause puhul on kulmud tõstetud, silmad kissis, keha võib olla ettepoole kaldus ning õlad võivad olla pisut tõstetud. Küsiviibe esitatakse kas lause alguses, lõpus või nii alguses kui ka lõpus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Regina Paabo|pealkiri=Viibelda on mõnus - käsiraamat|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Instituut|lehekülg=289-291}}</ref> == Fonoloogia == Viiped jagunevad arbitaarseteks ja ikoonilisteks ehk motiveeritud viibeteks. Arbitraarne viibe on seotud sotsiaalse kokkuleppega, tavaliselt ei saada kohe aru, kuidas on viibe tekkinud. Arbitraarsed viiped ei ole seotud tähistatava kuju ega muu visuaalse elemendiga. Näiteks, eesti viipekeele viipel „DIREKTOR” puudub seos kontekstiga. Viipe teket motiveeris see, et lapsed nägid direktorit, kellel olid võtmed alati taskus. Ikoonilised viiped on motiveeritud näiteks tegevusest, joonisest või kujust.<ref>{{Netiviide|Autor=Vahur Laiapea|URL=http://www.ead.ee/orb.aw/class%3Dfile/action%3Dpreview/id%3D372484/laiapeavahur_MA_too.pdf|Pealkiri=Tähendusi viipekeelest|Väljaanne=Tartu Ülikooli kirjastus|Aeg=2006|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Näiteks, viibe „MAJA” on tekkinud katuse kuju järgi ja viipe „JOOKSMA” aluseks on tegevus. Viiped leiab siit: <nowiki>http://www.eki.ee/dict/viipekeel/</nowiki>. 1960. aastal lõi [[William Stokoe|William C. Stokoe]] SignWriting süsteemi, mis baseerub ameerika viibete fonoloogia kirja panemisel. SignWriting ei käsitle vaid mittemanuaalseid märke, vaid ka muid viipeid puudutavaid aspekte, näiteks käevormi, liigutust ja peopesa orientatsiooni. Stokoe uuris ameerika viipekeelt keeleteaduslikust vaatenurgast. Tõi ameerika viipekeele esmakordselt keeleteaduse huviorbiiti.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Monika Trükmann, Reigina Toom, Liivi Holman|URL=http://ead.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=374122/hollman_transkripts_ery.pdf|Pealkiri=Eesti viipekeele transkriptsioonist|Väljaanne=Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2, 285–302|Aeg=2006|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Ka eesti viipekeele kirjasüsteem ehk transkirptsioonisüsteem põhineb SignWriting süsteemil.<ref name=":3" /> Hollandis loodi oma süsteem hollandi viipekeele kirja panemiseks, mis erineb SignWriting süsteemist. <ref>{{Raamatuviide|autor=Eleni Orfanidou, Bencie Woll, Gary Morgan|pealkiri=Research Methods in Sign Language Studies: A Practical Studies.|aasta=2015|koht=Oxford|kirjastus=John Wiley & Sons, Inc.|lehekülg=77}}</ref> Stokoe võttis viipe väikseima tähendust mittekandva elemendi tähistamiseks kasutusele mõiste '''kireem''' (kreeka χείρ ''cheir'' 'käsi') ja nimetas viibete struktuuri ja organiseeritust uuriva teadusharu kiroloogiaks.<ref name=":0" /> ==Eesti viipekeele õpetamine== Kui eesti viipekeelt ei lubatud kasutada õpetuskeelena, ei arenenud keel palju ning eriti ei lisandunud uusi viipeidki. Murranguliseks võib pidada aastat 1994, mil eesti viipekeel leidis rakendust kurtide õpetuskeelena [[Tallinna Heleni Kool]]is (endine Tallinna kurtide kool). Ühiskond hakkas tunnistama kurte kui kultuurilis-keelelist vähemust.<ref name=":2" /> Eesti viipekeelt kui võõrkeelt õpetatakse [[Tartu Ülikool]]is (sh [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]), THINK MTÜ-s (Tartus ja Tallinnas) ja [[Tartu Rahvaülikool]]is.<ref>https://rahvaylikool.ee/koolitused/2775/eesti-viipekeel/</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.kultuur.ut.ee/et/taiendusope/eesti-viipekeele-algkursus |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-05 |arhiivimisaeg=2019-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190505081319/https://www.kultuur.ut.ee/et/taiendusope/eesti-viipekeele-algkursus |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>http://www.think.ee/?doc=141</ref> ==Viibeldud eesti keel== Viipekeelte kõrval on olemas ka suuliste keelte visualiseeritud vormid ehk viibeldud keeled (ingl ''signed languages''). Viibeldud eesti keel põhineb suulise keele grammatikal ja seda pruukides muudetakse kõne või tekst viibete ja sõrmendamise (ingl ''fingerspelling'') abil nähtavaks. Sõrmendamisel kirjutatakse tähed ja numbrid käevormide abil õhku. Sõrmendamine ei ole viipekeele osa. Hoolimata sellest on sõrmendite kasutamine tavaline, eriti siis, kui tahetakse edasi anda eestikeelse sõna täpset kirjapilti (näiteks nimede, võõrsõnade märkimisel), harvem ka siis, kui vajalikku viibet ei teata.<ref name=":2" /> Eesti sõrmendid ehk sõrmendamine ei ole eraldiseisev visuaal-motoorne keel, vaid on auditiiv-verbaalse eesti keele tähemärkide edasiandmine ehk õhus kirjutamine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Regina Paabo, Liivi Hollman ja Raili Loit|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=2013|kirjastus=SA Innove|lehekülg=32}}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti Viipekeele Selts]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ead.ee/371095 Eesti viipekeelest Eesti Kurtide Liidu veebilehelt (vaadatud 16.01.2013)] * [http://www.eki.ee/dict/viipekeel/ Eesti viipekeele – eesti keele sõnastik] [[Kategooria:Viipekeeled]] [[Kategooria:Eesti keeled]] a5kil9jdaya4xph77ogxr0a5r28xtb6 Inčukalns 0 317182 6174480 6173528 2022-08-06T14:03:10Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Inčukalns | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Inčukalns | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1985 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2807 Vietvārdu datubāze], vaadatud 20.04 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Inčukalns''' ([[eesti keel|eesti]] '''Kintsumäe''', vene keeles ''Гинценберг'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Vidzeme]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi valla]] halduskeskus. Inčukalns asub merepinnast 52 meetri kõrgusel. Seal asub [[Valga–Riia raudteeliin]]i [[Inčukalnsi raudteejaam]]. Külla jäävad Inčukalna stacija ja Mežmalase bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Lisaks administratsioonile asuvad seal [[raamatukogu]],<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> [[põhikool]] ja muusikakool. Inčukalns tekkis [[Inčukalnsi mõis]]a ([[saksa keel]]es ''Hinzenberg'') ja Henningi karjamõisa juurde. Arenema hakkas küla pärast raudtee rajamist aastal [[1886]]. Aastail 2006-2021 kuulus küla [[Inčukalnsi piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks. Aastal 2015 oli külas 2069 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 1985. [[Pilt:Inčukalns - Uldis Osis - Panoramio.jpg|pisi|tühi|Inčukalns]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Inčukalns}} {{Inčukalnsi vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] o94bbu2ohxl2jwzobzapknw4ftp6j9v 6174690 6174480 2022-08-07T05:27:26Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Inčukalns | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Inčukalns | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1985 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2807 Vietvārdu datubāze], vaadatud 20.04 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Inčukalns''' ([[eesti keel|eesti]] '''Kintsumäe''', vene keeles ''Гинценберг'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Vidzeme]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi valla]] halduskeskus. Inčukalns asub merepinnast 52 meetri kõrgusel. Seal asub [[Valga–Riia raudteeliin]]i [[Inčukalnsi raudteejaam]]. Külla jäävad Atmodas iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15457 Autotransporta direcija]</ref> Inčukalna stacija<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9585 Autotransporta direcija]</ref> ja Mežmala bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11081 Autotransporta direcija]</ref> Lisaks administratsioonile asuvad seal [[raamatukogu]],<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> [[põhikool]] ja muusikakool. Inčukalns tekkis [[Inčukalnsi mõis]]a ([[saksa keel]]es ''Hinzenberg'') ja Henningi karjamõisa juurde. Arenema hakkas küla pärast raudtee rajamist aastal [[1886]]. Aastail 2006-2021 kuulus küla [[Inčukalnsi piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks. Aastal 2015 oli külas 2069 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 1985. [[Pilt:Inčukalns - Uldis Osis - Panoramio.jpg|pisi|tühi|Inčukalns]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Inčukalns}} {{Inčukalnsi vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] bgppc6khamffnxcu0pbpxxily0aiu7e Rästiklaste mürk 0 320138 6174622 6162344 2022-08-06T20:04:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki '''Rästiklaste mürk''' on [[rästiklased|rästiklaste]] [[süljenäärmed|süljenäärmete]] [[toksiin|toksiline]] nõre (modifitseeritud [[sülg]]). Rästiklased kasutavad [[eesmürgihambad|eesmürgihambaid]] [[saakloom]]ade surmamiseks ja seedimiseks, aga ka enesekaitseks. Inimesel võib rästiklase hammustus põhjustada erineva raskusastmega [[rästikuhammustuse mürgistus|mürgistusseisundeid]] ja ka [[surm]]a. Rästiklaste mürk toimib ohvri organismi [[Hemolüüs|hemolüütiliselt]].<ref name="Loomade elu 312" /> Ohtlikum on aga mürgi [[Koagulatsioon|koaguleeriv]] toime.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.toxinology.com/fusebox.cfm?staticaction=snakes/ns-clinic101.htm|pealkiri=Snakebite Haemolytic Effects|väljaanne=The University of Adelaide|aeg=|vaadatud=2018-03-06}}</ref> Rästikumürgiks nimetatakse ka [[maokasvandus]]tes ja kodumajapidamistes rästiklastelt lüpstavat värsket sülge ning sellest valmistatud kuivmürki ja katseloomadele süstitavat rästikumürki. Rästiklaste mürgi tugevus erineb liigiti. Näiteks [[ahelrästik]]u, [[Harilik eefa|hariliku eefa]], [[lõgismadu]]de, perekonna ''[[Lachesis]]'', [[botrops]]ide, [[aafrikarästik]]ute, [[kärnrästik]]ute ja [[sarvikrästik]]ute hammustused võivad abi viibimisel olla fataalsed. Samas näiteks [[Austria]]s ja [[Ungari]]s levinud [[stepirästik]] on küllaltki ohutu ning teadaolevalt pole surmajuhtumeid põhjustanud.<ref name="LORRX" /> Eestis elava hariliku rästiku hammustused lõpevad surmaga harva.<ref name="Loomade elu 312" /> == Hariliku rästiku mürk == {{Vaata|Hariliku rästiku mürk}} [[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] mürk (ladina ''venenum Viperae berus'') on meditsiiniliselt oluline [[droog]]. Tavaliselt on see kollakat värvi lõhnatu õlijas vedelik, mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk [[alkohol]]is ei lahustu, vaid settib selles enamasti kristalse moodustisena. Hariliku rästiku mürgi [[keskmine surmav annus]] [[laborihiir]]ele on naha alla süstituna 1&nbsp;mg/kg, [[kõhuõõs|kõhuõõnde]] süstituna 0,86&nbsp;mg/kg ja [[veen]]i süstituna 0,01&nbsp;mg/kg.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://snakedatabase.org/pages/ld50.php|pealkiri=LD50 of venomous snakes|väljaanne=snakedatabase.org|aeg=|vaadatud=2018-03-06}}</ref> Maailmas on tänapäeval teada vaid üksikuid hariliku rästiku põhjustatud inimeste surmajuhtumeid. Kuna uuema aja ravimeetodid on suremust vähendanud, siis hariliku rästiku hammustuse tõttu hukkub tänapäeval vaid ligi 1% ohvreid, tavaliselt lapsed.<ref name="Loomade elu 312" /> [[Hariliku rästiku mürk]] on ravimpreparaadi [[Viprosal B]] peamine toimeaine.<ref name="AGWMb" /> == Droog == ===Tuntumad keemilised koostisained=== Rästiklaste süljenäärmete nõres on tuvastatud mitmeid [[ensüüm]]e: *[[proteaas]]e *[[fosfolipaas]]e *[[nukleotidaas]]e *[[hüaluronidaas]]e *[[metalloproteinaas]]e (75% rästiku süljenäärmete nõre proteolüütilisest toimest omistatakse just nendele proteinaasidele) jt. === Rästiklaste sülg ja teadus === Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (inglise ''milking'') mürgi koostisosadest sünteesitud ained leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh [[homöopaatia]]s) mitmesuguste salvide ja teiste preparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud ravimite kasutamiseks näiteks [[kasvajarakk]]ude ja [[HI-viirus]]e vastu. Enim tuntakse rästiklaste sülje baasil komplekteeritud, eraldatud ja sünteesitud aineid ravimitööstuses. 1990. aastatel kiitis [[FDA]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] heaks mitmeid rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud [[südamehaigus]]te ning [[rinnaangiin]]i ja [[südameinfark]]ti profülaktikaks, raviks ja järelraviks, mida tutvustati "superaspiriinina": [[Aggrastat]], [[Plavix]], [[Epetifibatide]], [[Integrilin]] jpt. Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste mürki aluseks võttes sünteesitud [[angiotensiin-konvertaasi inhibiitorid|angiotensiin-konvertaasi inhibiitoreid]] ehk ([[AKE-inhibiitorid]]), mis pärsivad [[RAA-süsteem]]i (nendest ravimitena enim väljastatud [[perindopriil]], [[kaptopriil]], [[enalapriil]], [[lisinopriil]], [[ramipriil]] jpt). Loetletud sünteetilised toimeained on päästnud sadu miljoneid inimesi, samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses. Ravimihiid [[AstraZeneca]] on ateroskleroosi raviks välja töötanud ravimi toimeainega [[tikagreloor]], mille kaubamärgid Ameerika Ühendriikides on [[Brilinta]] ja [[EU|Euroopa Liidu]]s, sh ka Eestis, [[Possia]]. [[Eesti Haigekassa]] süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit. == Vaata ka == *[[mürgistusteabekeskus]] *[[rästiklased]] *[[rästikumürgi antiseerum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Loomade elu 312">''[[Loomade elu]]'' 5:312.</ref> <ref name="LORRX">[https://en.wikipedia.org/wiki/Snake_venom#Vipers_2 tõlgitud ingl k vikipeedia artiklist]</ref> <ref name="AGWMb">[http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_14649.pdf VIPROSAL B Ravimi omaduste kokkuvõte]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, veebiversioon (vaadatud 11.04.2014)</ref> }} ==Välislingid== *A.Raal, 2010. "Farmakognoosia". ISBN 978-9949-194-12-4 *Nicole I. Stacy DrMedVeta, A. Rick Alleman DMV, PhDb, Katherine A. Sayler MEdb . ''Diagnostic Hematology of Reptiles''. *LAURAN NEERGAARD, ''FDA approves 'super aspirin' for certain heart patients'', AP Medical Writer, AP Online, 14.05. 1998 [http://www.highbeam.com/doc/1P1-19720913.html Aggrastat for patients hospitalized in America with unstable angina and heart attacks] * Medical Marketing & Media, ''FDA approves Plavix (clopdogrel bisulfate) for certain heart patients in America with unstable angina and mild heart attacks patients'', 1. aprill, 2002 [http://www.highbeam.com/doc/1G1-67655414.html Plavix upgraded to standard therapy for unstable angina] * [http://science.education.nih.gov/animalresearch.nsf/Story1/Making+Medicines+from+Poisonous+Snakes Kuidas sünnivad ravimid mürkmadude kaudu], National Institute of Health (NIH) -27. teadusinstituuti ühendava organisatsiooni veebileht *[http://www.portfolio.mvm.ed.ac.uk/studentwebs/session2/group13/vipers.html The University of Edinburgh, ravim Aggrastat (tirofiban)] *[http://www.druglib.com/activeingredient/clopidogrel/chembio/ Plavix (clopidogrel)] *[http://www.igenericdrugs.com/?s=Integrillin Integrilin] *[http://www.mcmca.org/MCMCA.org/media/Protocol-PDF/Epitifibatide-Integrillin.pdf Integrillin] *DUFF WILSON,[http://www.nytimes.com/2011/07/21/business/brilinta-a-blood-thinner-wins-fda-approval.html?_r=0 AstraZeneca Anticlotting Drug Wins Approval], 20. juuli 2011 *[http://www.tga.gov.au/pdf/auspar/auspar-brilinta.pdf Australian Public Assessment Report for Ticagrelor], Sponsor: AstraZeneca Pty Ltd *Dr Christopher P Cannon, MD, Prof Robert A Harrington, MD, Stefan James, MD, Diego Ardissino, MD, Prof Richard C Becker, MD, Håkan Emanuelsson, MD, Steen Husted, MD, Prof Hugo Katus, MD, Prof Matyas Keltai, MD, Nardev S Khurmi, MD, Frederic Kontny, MD, Prof Basil S Lewis, MD, Prof Philippe Gabriel Steg, MD, Robert F Storey, MD, Daniel Wojdyla, MSc, Prof Lars Wallentin, MD,[http://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(09)62191-7/fulltext Comparison of ticagrelor with clopidogrel in patients with a planned invasive strategy for acute coronary syndromes (PLATO): a randomised double-blind study], 14. jaanuar 2010, [[The Lancet]], DOI: http://dx.doi.org/10.1016/S0140-6736(09)62191-7 *[https://www.brilintatouchpoints.com/plato-clinical-trial-efficacy/ Plato kliiniliste uuringute efektiivsus] *[https://www.brilintatouchpoints.com/plato-study-design/ Plato kliinilise uuringute disain] *[https://www.brilintatouchpoints.com/plato-trial-safety/ Plato kliinilise uuringu ohutusinfo] *[http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&otsi=J&keel=est&inim_vet=inim&raviminimi=&ta_eesti=&ta_inglise=ticagrelor&ta_ladina=&atc=&mlhoidja=&spckp_algus=&spckp_lopp=&pilkp_algus=&pilkp_lopp=&naidustus=&mlnr=&mlkp_algus=&mlkp_lopp Eesti Ravimiameti sissekanne registreeritud humaanravimite registris toimeainele ticagrelorum] [[Kategooria:Rästiklased]] [[Kategooria:Mürgid]] o500r7h16muu00sfcsrlmxfmrbmti3t Rose Leslie 0 328705 6174607 6118726 2022-08-06T19:30:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Rose Leslie | pilt = Rose Leslie (March 2013) (headshot).jpg | pildi suurus = 250px | pildi allkiri = Rose Leslie (märts 2013) | sünninimi = Rose Eleanor Arbuthnot-Leslie | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|2|9}} | sünnikoht = [[Aberdeen]], [[Šotimaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | teise nimega = | amet = näitleja | tegev = 2005 – | abikaasa = | elukaaslane = [[Kit Harington]] | lapsed = | vanemad = | sugulased = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} '''Rose Eleanor Arbuthnot-Leslie''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1987]]) on [[Šotimaa|šoti]] [[näitleja]]. Arbuthnot-Leslie on sündinud [[Aberdeen]]is<!---<ref name="born">{{cite web|url=http://www.downtonabbey.com/page/3/ |title=Downton Abbey web-site |publisher=Downtonabbey.com |date= |accessdate=17.05.2012}}</ref>---> ja kasvanud üles Lickleyheadi lossis, tema perekonna 15. sajandi kodukohas.<ref name="seat">{{cite web |url=http://www.dailyrecord.co.uk/entertainment/celebrity/downton-abbey-maid-rose-leslie-1084067|title=Downton Abbey maid Rose Leslie grew up a Scottish castle Lady|last=McDonald|first=Toby|date=12. oktoober 2011|work=Daily Record|accessdate=22. mail 2013}}</ref> Tema isa Sebastian Arbuthnot-Leslie on Leslie [[klann]]i Aberdeenshire'i sugukonna vanem ning tema ema on Candida ("Candy") Leslie (neiupõlvenimega Candida Mary Sibyl Weld). Arbuthnot-Leslie on oma perekonna viiest lapsest kolmas.<ref name="seat"/> Tema vanemad omavad ka 12. sajandist pärit Warthill lossi Rayne'is Aberdeenshire'is.<ref>{{cite web|url=http://www.aboutscotland.com/aberdeen/warthill.html|title=Warthill Castle|last=Leslie|first=Sebastian|work=About Scotland|accessdate=22. mail 2013|archive-date=2012-11-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20121124083131/http://aboutscotland.com/aberdeen/warthill.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.aberdeenshire.gov.uk/visit/clans/leslie.asp|title=Clan Leslie, Aberdeenshire Council|work=Aberdeenshire Council|accessdate=22. mail 2013|archive-date=2013-10-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004220251/https://www.aberdeenshire.gov.uk/visit/clans/leslie.asp|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://clanleslie.org/newsletter/Dec%202009.html|title=Obituary Jillian Ada Burcher|date=detsember 2009|work=Newsletter of Clan Leslie Society of Australia and New Zealand, CLANZ|accessdate=22. mail 2013}}</ref> Tema vanavanavanaisa oli kunagine [[México]] linnapea Guillermo de Landa y Escandón.<ref>{{cite web |url=http://www.thepeerage.com/forum/viewtopic.php?t=3568&sid=37237b03969470402d75188a1b0766a8 |title=Obituary for Mary Luz Arbuthnot-Leslie |date=juuni 2010 |accessdate=23. mail 2013}}</ref> Arbuthnot-Leslie alustas haridusteed Rayne'i kohalikus algkoolis ning jätkas seda Millfieldi erakoolis<!---<ref>{{cite web |url=http://www.omsociety.com/old-millfieldians/Achievements/Film-TV-and-Radio/ |title=Old Millfieldian Society |publisher=Omsociety.com |date= |accessdate=17.05.2012}}</ref>--->, misjärel õppis ta kolm aastat (2005–2008) Londoni Muusika- ja Teatriakadeemias, saades [[Bachelor of Arts|bakalaureusekraadi]] kiitusega.<ref>{{cite web |url=http://www.lamda.org.uk/studentfiles/2008/c2008/LESLIE,%20Rose.pdf |title=LAMDA web-site |publisher=Web.archive.org |date=17. juuli 2011 |accessdate=23. mail 2013|archive-date=2011-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20110717041212/http://www.lamda.org.uk/studentfiles/2008/c2008/LESLIE,%20Rose.pdf}}</ref> Arbuthnot-Leslie alustas oma näitlejakarjääri 2009. aasta telefilmis "New Town", mille eest ta võitis šoti BAFTA auhinna parima näitlejatöö eest noore talendina.<ref>{{cite web |url=http://www.bafta.org/scotland/awards/new-talent-awards-2009,1140,BA.html |work=The BAFTA site: Scotland |publisher=British Academy of Film and Television Arts |title=New Talent Awards in 2009 |accessdate=23. mail 2013}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.lamda.org.uk/development/press/awards.htm |title=Awards and Nominations |work=LAMDA |publisher=The London Academy of Music and Dramatic Art |=accessdate=23. mai 2013}}</ref> 2010. aasta septembris ja oktoobris astus ta üles Globe'i teatris Nell Leyshoni lavatükis "Bedlam".<ref>{{cite web |url=http://www.hamiltonhodell.co.uk/cv/client_rose-leslie_id_100050.htm |title=Rose Leslie CV |work=Hamilton Hodell |accessdate=23. mail 2013}}</ref><ref>{{cite web |url=http://enchantedserenityperiodfilms.blogspot.com/2010/09/downton-abbey-rose-leslie.html |title=Downton Abbey – Rose Leslie |work=Enchanted Serenity of Period Films |publisher=Blogger.com |date=20. juuli 2010 |author="Charliebrown" |location=Ottawa, Canada |accessdate=23. mail 2013}}</ref> 2010. aasta briti telekanali ITV teledraamas "Downton Abbey" mängis ta koduabilise rolli.<!---<ref>{{cite web|author=17 May 2012 10:21 am |url=http://www.downtonabbey.com/category/episodes/ |title=Downton Abbey web-site |publisher=Downtonabbey.com |date= |accessdate=17.05.2012}}</ref>---> HBO fantaasiasarja "[[Troonide mäng]]" (2012) teisest hooajast alates astus ta üles metslase (''wildling'') [[Ygritte]]'ina. == Filmograafia == {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Märkused |- || 2008 | "Banged Up Abroad" | Kim | Dokumentaalsari, osa 3.2: "Lima" |- || 2009 | "New Town" | Rhian | Šoti BAFTA auhind – uus talent |- || 2010 | "Downton Abbey" | Gwen Dawson | Telesari, osad 1.1–7 |- || 2011 | "Case Histories" | Laura Wyre | Telesari, osad 1.1–2 |- || 2012 | "Vera" | Lena Holgate | Telesari, osa 2.1: "The Ghost Position" |- || 2012 | "Now Is Good" | Fiona | |- || 2012– | "[[Troonide mäng]]" | Ygritte | Telesari |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.imdb.com/name/nm3310211/ Rose Leslie] [[Internet Movie Database|IMDb]]-s {{JÄRJESTA:Leslie, Rose}} [[Kategooria:Šotimaa näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] kqesjrz9hrxdbampnnja2qz1t7dcbuj Söödakultuur 0 346047 6174699 4430608 2022-08-07T06:46:07Z 91.129.96.107 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''Söödakultuur''' on [[loomasööt|loomasöödaks]] kasvatatav põllutaim. Eestis on söödakultuuridena kasutusel olnud näiteks [[söödapeet]], [[mais]], [[galeega]], [[lutsern]], [[mesikas]] jt.tatar ==Vaata ka== *tatar [[Kategooria:Maamajandus]] 42jjfevpgn0ncqum25t6zm5caxhexez Eesti sportlaste loend 0 349406 6174510 6174343 2022-08-06T15:48:03Z Velirand 67997 /* R */ wikitext text/x-wiki {{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karikavõitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Maret Ani]], tennisist * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Erik Aunapuu]], tennisist == B == * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur == C == == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur == E == * [[Ernst Ehaveer]], korvpallur * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Ago Elbing]], poksija * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja == F == * [[Karl Fatal]], keskmaajooksja * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister *[[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Leonid Gulov]], sõudja == H == * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Erika Hendsel]], tennisist * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Eleri Hirv]], eesti orienteeruja ja rogainija * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Märt Israel]], kettaheitja == J == * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Julius Kangur]], ujuja * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Richard Karelson]], maadleja * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener * [[Markkus Keel]], võrkpallur * [[Martti Keel]], võrkpallur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Olev Kiirend]], maadleja * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Johannes Kotkas]], maadleja * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Liis Kullerkann]], võrkpallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Li Lirisman]], karateka * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Meelis Ludvig]], maadleja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Rein Lüüs]], tennisist * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Merike Madar]], kulturist * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Paul Maibaum]], maadleja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Marek Marksoo]], tennisist * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Talvi Märja]], tennisist * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Janika Mölder]], iluvõimleja == N == * [[Mart Naaber]], võrkpallur * [[Tõnis Naarits]], maadleja * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Ants Nisu]], maadleja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Liidia Nurme]], tennisist * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Regina Oja]], laskesuusataja * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Hendrik Olde]], maletaja * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Villi Olumets]], maadleja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Saara Orav]], tennisist * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aino Paal]], suusataja * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Martin Padar]], judoka * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija *[[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Anna Pohlak]], purjetaja * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Valeri Pormann]], maadleja * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Feliks Press]], maadleja * [[Kristjan Press]], maadleja * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Jakob Proovel]], maadleja * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Raimo Punning]], maadleja * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Henn Põlluste]], maadleja * [[Johan Põntson]], maadleja * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Andrus Raadik]], võrkpallur * [[Anton Raadik]], poksija * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Taavi Reigam]], korvpallur * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Heldur Roone]], maadleja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Hellat Rumvolt]], poksija * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Katriin Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Mattias Siimar]], tennisist * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Evald Sikk]], maadleja * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Hugo Soasepp]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Robert Suokas]], poksija * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Aimur Säärits]], maadleja * [[Jüri Süldre]], poksija == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Avo Talpas]], maadleja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Märt Tammearu]], võrkpallur * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Timo Tammemaa]], võrkpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Renee Teppan]], võrkpallur * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Edgar Tiits]], veemotosortlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Alo Toom]], maadleja * [[Alari Toome]], sõudja * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Egle Trump]], sõudja * [[Stine Lise Truu]], suusataja * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Aap Uspenski]], maadleja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane == V == * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Arkadi Viira]], maadleja * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Hans Vissor]], veemotosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] 1zggr792ulmbhf6n9l1v77t2wkro32m 6174515 6174510 2022-08-06T16:14:57Z Velirand 67997 /* M */ wikitext text/x-wiki {{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karikavõitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Maret Ani]], tennisist * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Erik Aunapuu]], tennisist == B == * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur == C == == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur == E == * [[Ernst Ehaveer]], korvpallur * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Ago Elbing]], poksija * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja == F == * [[Karl Fatal]], keskmaajooksja * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister *[[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Leonid Gulov]], sõudja == H == * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Erika Hendsel]], tennisist * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Eleri Hirv]], eesti orienteeruja ja rogainija * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Märt Israel]], kettaheitja == J == * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Julius Kangur]], ujuja * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Richard Karelson]], maadleja * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener * [[Markkus Keel]], võrkpallur * [[Martti Keel]], võrkpallur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Olev Kiirend]], maadleja * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Johannes Kotkas]], maadleja * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Liis Kullerkann]], võrkpallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Li Lirisman]], karateka * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Meelis Ludvig]], maadleja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Rein Lüüs]], tennisist * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Merike Madar]], kulturist * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Paul Maibaum]], maadleja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Marek Marksoo]], tennisist * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Eve-Mai Maurer]], ujuja * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Talvi Märja]], tennisist * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Janika Mölder]], iluvõimleja == N == * [[Mart Naaber]], võrkpallur * [[Tõnis Naarits]], maadleja * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Ants Nisu]], maadleja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Liidia Nurme]], tennisist * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Regina Oja]], laskesuusataja * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Hendrik Olde]], maletaja * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Villi Olumets]], maadleja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Saara Orav]], tennisist * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aino Paal]], suusataja * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Martin Padar]], judoka * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija *[[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Anna Pohlak]], purjetaja * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Valeri Pormann]], maadleja * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Feliks Press]], maadleja * [[Kristjan Press]], maadleja * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Jakob Proovel]], maadleja * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Raimo Punning]], maadleja * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Henn Põlluste]], maadleja * [[Johan Põntson]], maadleja * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Andrus Raadik]], võrkpallur * [[Anton Raadik]], poksija * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Taavi Reigam]], korvpallur * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Heldur Roone]], maadleja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Hellat Rumvolt]], poksija * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Katriin Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Mattias Siimar]], tennisist * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Evald Sikk]], maadleja * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Hugo Soasepp]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Robert Suokas]], poksija * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Aimur Säärits]], maadleja * [[Jüri Süldre]], poksija == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Avo Talpas]], maadleja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Märt Tammearu]], võrkpallur * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Timo Tammemaa]], võrkpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Renee Teppan]], võrkpallur * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Edgar Tiits]], veemotosortlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Alo Toom]], maadleja * [[Alari Toome]], sõudja * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Egle Trump]], sõudja * [[Stine Lise Truu]], suusataja * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Aap Uspenski]], maadleja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane == V == * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Arkadi Viira]], maadleja * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Hans Vissor]], veemotosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] orjz6mxk3zjb6vlss7eih5cbu6u0cy2 Allaži 0 353659 6174477 6173486 2022-08-06T14:01:12Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Allaži | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Allaži | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 708 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2782 Vietvārdu datubāze], vaadatud 22.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Allaži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Allaži vald|Allaži valla]] halduskeskus. Küla asub [[Riia]] linnast 59 [[kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel. Külas on rahvamaja, [[põhikool]] ja raamatukogu,<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> seal asuvad Skola, Allaži ja Stūrīši bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> [[Allaži mõis]] asus Allažist 4 kilomeetri kaugusel [[Allažmuiža]] külas, [[Allaži kirik]] asub aga [[Stīveri]] külas. Allaži kujunes Teise maailmasõja järel vallamaja ja kooli juurde ning kujunes kohaliku [[kolhoos]]i keskasulaks. Aastal 2015 oli külas 701 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 708. [[File:Allaži.jpg|pisi|tühi|Allaži]] ==Vaata ka== *[[Allaži kihelkond]] ==Välislingid== {{commonskat|Allaži parish|Allaži}} {{Allaži vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 7cl29z280kuhs0j6v8a14gbykocswl3 6174703 6174477 2022-08-07T06:56:16Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Allaži | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Allaži | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 708 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2782 Vietvārdu datubāze], vaadatud 22.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Allaži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Allaži vald|Allaži valla]] halduskeskus. Küla asub [[Riia]] linnast 59 [[kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel. Külas on rahvamaja, [[põhikool]] ja raamatukogu,<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> seal asuvad Skola,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10315 Autotransporta direcija]</ref> Allaži,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6341 Autotransporta direcija]</ref> Līvu ciemsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12016 Autotransporta direcija]</ref> ja Stūrīši bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13197 Autotransporta direcija]</ref> [[Allaži mõis]] asus Allažist 4 kilomeetri kaugusel [[Allažmuiža]] külas, [[Allaži kirik]] asub aga [[Stīveri]] külas. Allaži kujunes Teise maailmasõja järel vallamaja ja kooli juurde ning kujunes kohaliku [[kolhoos]]i keskasulaks. Aastal 2015 oli külas 701 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 708. [[File:Allaži.jpg|pisi|tühi|Allaži]] ==Vaata ka== *[[Allaži kihelkond]] ==Välislingid== {{commonskat|Allaži parish|Allaži}} {{Allaži vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] sjs2nvd6th87jny3hf7186yrty53r42 Lēdurga 0 353660 6174472 6174384 2022-08-06T13:58:40Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lēdurga | hääldus = | elanikke = 555 (2022) | asendikaardi_pilt = }} {{See artikkel| räägib Lēdurga külast; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Lēdurga (ajalooline piirkond)]]}} '''Lēdurga''' (ka '''Lēdurgas muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] halduskeskus. Küla asub 64 [[kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel [[Riia]] linnast, merepinnast 66 meetri kõrgusel. Seal asus vanasti Lēdurga mõisa (''Loddiger'') süda, küla loodi selle juurde aastal [[1932]]. Külas asuvad [[põhikool]], [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]]. Aastal 2022 liideti sellega endine Mudurga küla (ka Mudurgas), kus aastal 2006 oli 34 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33617 Vietvārdu datubāze]</ref> Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lēdurga luteri kirik, selle piirdemüür ja väravad, kantsel, kantsliuks, portaalid ning altar ja Ķipukalni muinaskalmed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=L%C4%93durgas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Looduskaitse all on mänd ümbermõõduga 2,59 meetrit, [[rabe remmelgas]] ümbermõõduga 4,07 meetrit Mācītājmuiža tammed, Lēdurga dendropark, Lēdurga metsapark "Zaļā birzs", Lēdurga pärn, Lēdurga mõisa tamm, Viesturi tamm, Zaļā mõisa pärn, Mudurgase paju ja Mudurga hiidrahn.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 648 elanikku, aastal 2018 aga 603 elanikku. Aastal 2022 oli külas 555 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=37733 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. == Viited == {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 5ivbt15t0xjytqwulyu961qdokjlwde 6174484 6174472 2022-08-06T14:05:14Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lēdurga | hääldus = | elanikke = 555 (2022) | asendikaardi_pilt = }} {{See artikkel| räägib Lēdurga külast; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Lēdurga (ajalooline piirkond)]]}} '''Lēdurga''' (ka '''Lēdurgas muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] halduskeskus. Küla asub 64 [[kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel [[Riia]] linnast, merepinnast 66 meetri kõrgusel. Seal asus vanasti Lēdurga mõisa (''Loddiger'') süda, küla loodi selle juurde aastal [[1932]]. Külas asuvad [[põhikool]], [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]].<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Aastal 2022 liideti sellega endine Mudurga küla (ka Mudurgas), kus aastal 2006 oli 34 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33617 Vietvārdu datubāze]</ref> Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lēdurga luteri kirik, selle piirdemüür ja väravad, kantsel, kantsliuks, portaalid ning altar ja Ķipukalni muinaskalmed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=L%C4%93durgas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Looduskaitse all on mänd ümbermõõduga 2,59 meetrit, [[rabe remmelgas]] ümbermõõduga 4,07 meetrit Mācītājmuiža tammed, Lēdurga dendropark, Lēdurga metsapark "Zaļā birzs", Lēdurga pärn, Lēdurga mõisa tamm, Viesturi tamm, Zaļā mõisa pärn, Mudurgase paju ja Mudurga hiidrahn.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 648 elanikku, aastal 2018 aga 603 elanikku. Aastal 2022 oli külas 555 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=37733 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. == Viited == {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] fmzvv54kgvc0bnk86xxgzndb0dv0in1 6174508 6174484 2022-08-06T15:36:21Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lēdurga | hääldus = | elanikke = 555 (2022) | asendikaardi_pilt = }} {{See artikkel| räägib Lēdurga külast; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Lēdurga (ajalooline piirkond)]]}} '''Lēdurga''' (ka '''Lēdurgas muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] halduskeskus. Külas asuvad [[põhikool]], [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]].<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Seal asuvad Krīviņi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10797 Autotransporta direcija]</ref> Druvase,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2407 Autotransporta direcija]</ref> Metāli,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2398 Autotransporta direcija]</ref> Bērnudārzsi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3944 Autotransporta direcija]</ref> Lēdurgas skola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2425 Autotransporta direcija]</ref> ja Lēdurga bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2440 Autotransporta direcija]</ref> Küla asub 64 [[kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel [[Riia]] linnast, merepinnast 66 meetri kõrgusel. Seal asus vanasti Lēdurga mõisa (''Loddiger'') süda, küla loodi selle juurde aastal [[1932]]. Aastal 2022 liideti sellega endine Mudurga küla (ka Mudurgas), kus aastal 2006 oli 34 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33617 Vietvārdu datubāze]</ref> Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lēdurga luteri kirik, selle piirdemüür ja väravad, kantsel, kantsliuks, portaalid ning altar ja Ķipukalni muinaskalmed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=L%C4%93durgas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Looduskaitse all on mänd ümbermõõduga 2,59 meetrit, [[rabe remmelgas]] ümbermõõduga 4,07 meetrit Mācītājmuiža tammed, Lēdurga dendropark, Lēdurga metsapark "Zaļā birzs", Lēdurga pärn, Lēdurga mõisa tamm, Viesturi tamm, Zaļā mõisa pärn, Mudurgase paju ja Mudurga hiidrahn.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 648 elanikku, aastal 2018 aga 603 elanikku. Aastal 2022 oli külas 555 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=37733 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. == Viited == {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 1tkclcqw05dyx0jxuav4fmohrgfkoag Space Shuttle'i välispaak 0 355241 6174680 6139344 2022-08-06T23:48:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Space Shuttle fueltank freefall.jpg|pisi|Space Shuttle'i välispaak pärast lahtihaakumist]] '''Space Shuttle'i välispaak''' (lühend '''ET''') oli [[Space Shuttle]]'i missiooni komponent, mida kasutati [[kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstiku]] [[orbiit|orbiidile]] viimiseks. Paak oli peamine kütusemahuti, mis varustas stardi ajal ja pärastise kõrguse kogumise faasis [[süstiklaev]]a vajaliku kütuse ja hapnikuga. Paak oli täidetud vedela [[vesinik]]u ja [[hapnik]]uga. Olles jõudnud soovitud kõrgusele, heideti välispaak pärast kosmosesüstiku peamootorite seiskamist süstiklaeva küljest lahti ja see kukkus [[gravitatsioon]]ijõu mõjul tagasi [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i. Erinevalt [[tahkekütusrakett]]idest ei olnud kosmosesüstiku välispaak taaskasutatav. Tüüpiline piirkond, kuhu neid kukutati, on [[India ookean]] (sõltuvalt starditrajektoorist ka [[Vaikne ookean]]), võimalikult kaugele üldkasutatavatest laevateedest, kuhu need jäidki jäätmetena seisma <ref name="tank build" />. Kuigi allakukkunud kütusepaake ei olnud kunagi taaskasutatud, tehti plaane, kuidas kasutatud paake saaks orbiidil ekspluateerida. Näiteks oleks neid saanud kasutada [[kosmosejaam]]a osadena elamis- või tööruumidena, materjalina kosmosetehastele või kütusepaagina planeetidevahelisel missioonil. Tänu oma suurtele mõõtmetele oleks välispaaki saanud kasutada mitmel eesmärgil, kasvõi kaubaruumina suurtele saadetistele <ref name="etuse" />. ==Ülevaade== [[Pilt:Space Shuttle Columbia launching.jpg|pisi|[[STS-1]] start. Esimesel kahel missioonil värviti välispaak valgeks, alates kolmandast jäeti paak värvimata]] Kosmosesüstiku välispaak oli mõõtmetelt suurim ja tangitult ka raskeim süstiku element, mis koosnes kolmest põhilisest osast: *vedela [[hapnik]]uga täidetud ninaosa *vahepaak, milles paiknesid peamised juhtseadmed *vedela [[vesinik]]uga täidetud sabaosa, mis oli mõõtmetelt suurim, kuid samas ka kergeim tänu vesiniku väga väikesele tihedusele. Välispaak moodustas stardi ajal kosmosesüstiku "selgroo", pakkudes kinnituspunkte tahkekütusrakettidele ja süstiklaevale. Tahkekütusraketid kinnitusid välispaagi külge kahe kinnituse kaudu, millest üks asus vahepaagi ja teine sabaosa küljes. Süstiklaev kinnitus vahepaagi külge kolme kronsteini abil. Sabaosas asusid kaks ühendusventiili, mis vahetasid paagi ja süstiklaeva vahel elektrilisi signaale, samuti [[gaas]]e ja [[vedelik]]ke. Läbi nende kahe ühendusotsa anti edasi ka käsud, et juhtida tahkekütusrakette. ==Areng== Aastate jooksul üritas [[NASA]] välispaagi massi vähendada, et suurendada süstiku efektiivsust. Väiksem kütusepaagi mass tähendas väiksemat kütusekulu ja võimalust suurendada süstiklaeva massi näiteks lisaseadmetega. Samuti võimaldas väiksem mass jõuda kõrgematele orbiitidele sama koguse kütuse juures. ===Standardvarustuse kütusepaak=== Algupärane kosmosesüstiku välispaak oli valmistatud vastupidavast [[alumiinium]]i-[[vask|vase]] sulamist. Kaks esimest kütusepaaki värviti valgeks, et kaitsta paaki [[ultraviolettkiirgus|ultravioletse valguse]] eest, millega oli paagil stardiplatvormil oodates pikaajaline kokkupuude <ref name="Okvt3" />. Kuna selgus, et ultravioletne valgus ei tekita probleeme ja palju olulisem on potentsiaalne raskuse vähendamine, siis otsustati edasistel missioonidel jätta kütusepaak värvimata, kergendades paagi kaalu keskmiselt 272&nbsp;kg võrra <ref name="et_paint" />. ===Kerge kütusepaak=== Alates kuuendast missioonist ([[STS-6]]), tulid kasutusele kerged kütusepaagid. Uued paagid olid umbes 30 [[tonn]]i raskused. Massi kokkuhoid tuli eelkõige vesinikmahuti tugevduse arvelt: vähendati tugevdustalasid (piki mahutit paiknevad talad) ja tugevdusrõngaid. Kasutusele võeti ka uued sulami valmistamise meetodid, et vähendada seinte paksust. Tahkekütusrakettide kinnitite massi vähendati, kui hakati kasutama tugevamaid, samas kergemaid ja odavamaid [[titaan]]ist sulameid. Kerged kütusepaagid on teinud kõige rohkem kosmoselende. Viimaseks stardiks jäi [[Kosmosesüstik Columbia|kosmosesüstiku Columbia]] teenindatud missioon [[STS-107]], mis lõppes [[Kosmosesüstik Columbia katastroof|õnnetusega]]. ===Ülikerge kütusepaak=== [[Pilt:Pegasus barge being moved by Freedom Star and towboat American 2.jpg|pisi|Paagi ET-119 transportimine merel.]] Esimene ülikerge kütusepaagiga lend toimus aastal 1998, missioonil [[STS-91]], ja oli kasutusel kõikidel järgnevatel lendudel välja arvatud [[STS-99]] ja [[STS-107]] <ref name="LMFS07" />. Disainilt sarnaneb ülikerge kütusepaak eespool kirjeldatud kerge paagiga. Paagi ehitusel võeti kasutusele uus [[alumiinium]]i ja [[liitium]]i sulam, tuntud ka kui Al 2195. Uue sulami kasutuselevõtt võimaldas ülikergeid paake teha umbes kolm tonni kergemana, kui olid senised kerged kütusepaagid. Kolmetonnine kaalukaotus oli piisav, et võimaldada kosmosesüstikul jõuda [[rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvahelise kosmosejaamani]] <ref name="by the numbers" />. ===Tehnilised andmed=== *Pikkus: 46,9 m *Diameeter: 8,4 m *Tühimass: 26 500 kg *Täismass: 760 000 kg '''Vedela hapniku paak''' *Pikkus: 16,6 m *Diameeter: 8,4 m *Vedela hapniku mass: 629 340 kg *Temperatuur: −182,8 °C '''Vahepaak''' *Pikkus: 6,9 m *Diameeter: 8,4 m '''Vedela vesiniku paak''' *Pikkus: 29,6 m *Diameeter: 8,4 m *Vedela vesiniku mass: 106 261 kg *Temperatuur: −252,8 °C <ref name="by the numbers" /> ==Komponendid== [[Pilt:Sts et cutaway.jpg|pisi|Kosmosesüstiku välispaagi läbilõige]] Selleks, et vedel kütus ja hapnik voolaksid soovitud suunas igasuguste tingimuste korral, tuli hapniku- ja vesinikupaagid hoida ühtlase surve all ka siis, kui paagid olid juba tühjenemas. Selleks oli välispaagi välisküljel kaks toru, mis kandsid süstiklaeva mootoritest üle jäänud gaase tagasi välispaaki. Kumbki toru läks vastavalt kas vedela hapniku või vesiniku eesmisse otsa, kus see hakkas suruma paagi sisu allapoole, pealevoolutorude kaudu süstiklaeva. ===Vedela hapniku paak=== Vedela hapniku paak moodustas kosmosesüstiku välispaagi kõige tipmise sektsiooni. Sektsioon oli [[koonus]]e kujuline, et vähendada [[aerodünaamika|aerodünaamilist]] hõõrdumist ja kuumenemist. Paagi otsas oli lapik eemaldatav katteplaat ja koonus, mille eesmärgiks oli suunata raketti ümbritsevaid õhujugasid nii, et väljaulatuvad osad ei saaks vigastada. Viimase elemendina oli ninakoonuse otsas alumiiniumist piksevarras. Paagist tulnud vedel hapnik liikus 430&nbsp;mm diameetrise vooliku kaudu kõigepealt läbi vahepaagi ja siis kosmosesüstiku välispaagi väliskesta pidi paagi tagumisse otsa, kus oli kaks ühendusventiili. Hapnik kanti parempoolsesse ventiili. Need kaks ventiili ühendusid süstiklaevaga. 430&nbsp;mm voolik võimaldas vedelal hapnikul voolata umbes 1,1099 m<sup>3</sup>/s. Kuna hapnikupaak oli kõike esimene sektsioon siis sellele avalduv õhu tekitatud surve kanti flantsitud ääre kaudu üle vahepaagi seintele. Vedela hapniku paak oli täiendatud vedeliku rappumisi ja pööriseid summutavate konstruktsioonidega, mis olid hädavajalikud, et süstiklaeva jõudev vedel hapnik ei oleks segunenud tagasisaadetud gaasidega <ref name="tank build" /> ===Vahepaak=== Vahepaak ühendas enda külge vedela hapniku ja vesiniku paagid. Vahepaagi põhilised ülesanded olid kanda kütust ja survegaase kütusepaakide ja süstiklaeva vahel ning jaotada tahkekütusrakettide tekitatud tõukejõude. Vahepaak oli samuti kaitsvaks kestaks juhtseadmetele ja elektroonikale. Kaks tahkekütusraketti kinnitusid esimeste otstega vahepaagi külge, olles teineteisest 180° eemal. Läbi vahepaagi ühendas rakettide kinniteid metallist tala, mis paindus rakettide töötamisest tekkivate jõudude tõttu. Läbi tala kanti need jõud vahepaagi raamile, kust omakorda jaotati jõud kestaplaatide vahel <ref name="tank build" />. ===Vedela vesiniku paak=== [[Pilt:Sts et.jpg|pisi|Süstiklaeva kinnitustala, vedela hapniku ühendusventiil (paremal) ja vedela vesiniku ühendusventiil (vasakul), samuti luuk, mille kaudu inimesed saavad vajadusel paagile seestpoolt ligi. Pruun roostene värv on vahtisolatsiooni kiht]] Vedela vesiniku paak oli kõige viimane ja suurim välispaagi sektsioon. Paak oli konstrueeritud neljast silindrilisest osast ning eesmisest ja tagumisest poolkerast. Ehituslikud osad olid omavahel ühendatud rõngakujuliste konstruktsiooniraamidega, mis jaotasid tõukejõudusid. Vesiniku paak kinnitati vahepaagi külge kõige ülemise silindri ja eesmise poolkera vahel oleva raami abil. Paagi sisse oli paigutatud pöörise summutaja, nagu vedela hapniku paagilegi. Mõlemad seadmed olid ette nähtud vähendama vedeliku loksumist ja tagasisaadetud gaaside segunemist vedelikuga. Pöörise summutaja all paiknes 430&nbsp;mm [[sifoon]], mille kaudu vedel vesinik kanti paagist välja ja vasakpoolsesse ühendusventiili. Vesinik voolas umbes 2,988 m <sup>2</sup>/s <ref name="tank build" /> ===Soojuslik isolatsioon=== Kosmosesüstiku välispaagi temperatuuri hoidmiseks kasutati peamiselt pealepihustatavat [[soojusisolaator|vahtisolaatori]] kihti ja eelvalmistatud tahkeid vahutükke. See oli vajalik, et hoida ära ümbritseva õhu veeldumine suurte hõõrdejõudude tõttu ja samuti soojusenergia kandumine vedela vesinikuni. Tagumise otsa soojusisolatsioon vältis ka vedeliku sattumist kütusepaagi sisemusse, kuna ümbritseva õhu veeldumist ei olnud võimalik täielikult vältida. Kogu välispaagi soojusisolatsioon kaalus üle kahe tonni. ==Vaata ka== *[[Energija-Buran]] *[[Space Shuttle]] *[[Kanderakett]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tank build">{{netiviide| URL = http://science.ksc.nasa.gov/shuttle/technology/sts-newsref/et.html| Pealkiri = Shuttle Reference Manual| Väljaanne = NASA.gov| Autor = Jim Dumoulin| Kasutatud = 20.11.2013| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 19.08.2019| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20190819161653/https://science.ksc.nasa.gov/shuttle/technology/sts-newsref/et.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="etuse">{{netiviide | URL = http://ntrs.nasa.gov/archive/nasa/casi.ntrs.nasa.gov/19940004970_1994004970.pdf | Pealkiri = Utilization of the external tanks of the space transportation system | Väljaanne = astronautix.com | Failitüüp = pdf | Kasutatud = 20.11.2013| Keel = inglise}}</ref> <ref name="Okvt3">{{netiviide | URL = http://www.space.com/businesstechnology/060412_sts1_whitetank.html | Pealkiri = Columbia's White External Fuel Tanks | Väljaanne = Space.com | Kasutatud = 20.11.2013| Keel = inglise}}</ref> <ref name="et_paint">{{netiviide | URL = http://www.msfc.nasa.gov/news/news/releases/1999/99-193.html | Pealkiri = NASA Takes Delivery of 100th Space Shuttle External Tank. | Väljaanne = NASA | Kasutatud = 20.11.2013 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 11.03.2007 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070311004932/http://www.msfc.nasa.gov/news/news/releases/1999/99-193.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="LMFS07">{{netiviide | URL = http://www.lockheedmartin.com/data/assets/12742.pdf | Pealkiri = Fact sheet Space Shuttle External Tank | Väljaanne = Lockheed Martin | Failitüüp = pdf | Kasutatud = 20.11.2013 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="by the numbers">{{netiviide | URL = http://www.lockheedmartin.com/ssc/michoud/ExternalTank/ByNumbers.html | Pealkiri = External Fuel Tank by the Numbers | Väljaanne = Lockheed Martin | Kasutatud = 20.11.2013 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 3.01.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080103111431/http://www.lockheedmartin.com/ssc/michoud/ExternalTank/ByNumbers.html | url-olek = ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Kosmonautika]] [[Kategooria:Space Shuttle]] 7qm1ru3o45kxi5o2yiz4v6kydwwwqon Helmi Põld 0 356956 6174790 5486228 2022-08-07T08:54:43Z 2001:7D0:84E5:2900:300B:F7FD:108E:95A9 wikitext text/x-wiki '''Helmi Johanna Põld''' (aastani [[1908]] '''Helmi Einberg'''; 11. detsember [[1882]] [[Koigi]] (Nõmmküla-Koigi)– [[4. oktoober]] [[1969]] [[Vancouver]]) oli eesti pedagoog. Ta on lõpetanud aastal 1900 [[Rakvere]]s [[Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i, kus ta sai algkooliõpetaja kutse ja aastal 1907 [[Soome]]s võimlemisõpetaja kutse. Ta töötas aastatel 1903–1905 õpetajana {{kas|Varesemetsa}} algkoolis, aastatel 1905–1907 õpetajana Kursi kihelkonnas. Aastatel [[1907]]–[[1940]] töötas ta võimlemis- ja algkooliõpetajana [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium]]is. Nooruses töötas mõned aastad ka Venemaal koduõpetajana<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor = Helmi Mäelo|pealkiri = Elutegevuses: mälestused|aasta = 1961|koht = Lund|kirjastus = Eesti Kirjanike Kooperatiiv|lehekülg = 123}}</ref>. Ta oli üks emadepäeva tähistamise algatajaid [[Eesti]]s, ta oli ajakirja [[Eesti Naine]] asutajaid ja aastatel [[1923]]–[[1940]] selle vastutav toimetaja. Samuti kirjutas ta lastenäidendi "Lumivalgukene" (1922) ja romaani "Sõduri kast" (1937). Samuti oli ta [[Naiste Karskusliit|Eesti Naiste Karskusliidu]] juhataja ja Karskusseltside Kesktoimkonna liige. Oli [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] liige<ref name=":0" />. Aastal [[1944]] lahkus ta [[Saksamaa]]le ja mõni aeg hiljem Saksamaalt [[Kanada]]sse. {{pooleli}} == Isiklikku == Ta oli aastast [[1908]] abielus [[Peeter Põld|Peeter Põlluga]]. Nende poeg oli ajaloolase haridusega vaimulik [[Agu Põld]], on emeriitvaimulik [[Toomas Põld]], väimees (tütre Helme abikaasa) oli vaimulik [[Helmut Piir]]; tütrepoeg on vaimulik [[Gustav Piir]], pojatütar on kirjandusteadlane [[Rutt Hinrikus]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%B5ld_helmi * http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1017 {{JÄRJESTA:Põld, Helmi}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1969]] 9ijpqsntwi92hrzy8bvv9efg9vpckmv Mālpils 0 377122 6174756 6173494 2022-08-07T07:55:11Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mālpils | elanikke = 1838 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2834 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mālpils''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Läti]s, [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Mālpilsi vald|Mālpilsi valla]] halduskeskus. Asulas oli [[Mālpilsi mõis]]a (''Lemburg'') süda, lisaks asub seal Mālpilsi luteri kirik. Mālpilsi on esimest korda mainitud aastal [[1386]], mil [[Saksa ordu]] rajas sinna [[Mālpilsi ordulinnus|Lemburgi kindluse]]. Asula nimetus on [[liivi keel]]es ''Lemburga'', mis tuleb ilmselt sõnadest ''lembit'' ehk pealik ja ''urga'' ehk jõgi. [[Saksa keel]]es mõisteti asula nime kui "savilinna" (''lehm'' on savi ja ''burg'' on linn). Mālpilsi nimi tähendab aga savilinna [[läti keel]]es. Asulas asub [[keskkool]], lisaks on seal kutsekool, internaadiga [[põhikool]] ja laste muusikakool ning kunstikool. Mālpilsis asuvad ka postkontor, [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]].<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Küla lähistel asub [[Mālpilsi lennuväli]]. Mālpilsi jäävad Slimnīca,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6151 Autotransporta direcija]</ref> Sauleskalnsi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6149 Autotransporta direcija]</ref> Dravantase,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6147 Autotransporta direcija]</ref> Pastsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15735 Autotransporta direcija]</ref> ja Mālpilsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12048 Autotransporta direcija]</ref>. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all [[Mālpilsi kirik]], [[Mālpilsi mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas park ja häärber, ning [[Mālpilsi ordulinnus]]e ase.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=M%C4%81lpils+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 29.07 2020</ref> Kohaliku kaitse all on Mālpilsi kiriku keskaegne kalmistu ja Mālpilsi linnamägi ehk Viinamägi.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=M%C4%81lpils+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 29.07 2020</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestusmärgi ja obeliskiga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Sealne Sporta iela tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 2168 elanikku. Aastal 2015 oli seal 1921 elanikku, aastal 2020 aga 1838 elanikku. <gallery> Mālpils manor house.JPG|[[Mālpilsi mõis]]a peahoone Mālpilsi ordulinnuse asupaik 02.JPG|Endise [[Mālpilsi ordulinnus]]e asukoht Lutheran church in Mālpils.JPG|[[Mālpilsi luteri kirik]] Mālpilsi kultuurimaja.JPG|Mālpilsi kultuurimaja </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.malpils.lv/pub/ Mālpilsi kodulehekülg] (''läti keeles'') {{Mālpilsi piirkond}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] f3r8j6a025wag0tss2ng4l404ck923z Tommi Mäkinen 0 377490 6174563 5076592 2022-08-06T17:17:25Z 93.106.147.167 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Wrc fin 2004 makinen.jpg|225px]]<br>Tommi Mäkinen (2004) |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1996. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1996]] || autoralli |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1997. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1997]] || autoralli |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1998. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1998]] || autoralli |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1999. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1999]] || autoralli |- align=center |bgcolor="bronze"| Pronks || [[2001. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2001]] || autoralli |} '''Tommi Antero Mäkinen''' (sündinud [[26. juuni]]l [[1964]] [[Jyväskylä vald|Jyväskylä vallas]]) on [[soomlased|soome]] endine [[autoralli|rallisõitja]] ja neljakordne maailmameister<ref name="ewrc"/> ning endine [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota rallitiimi]] boss. Mäkinen tuli aastatel 1996–1999 maailmameistriks. Kokku osales ta 139 MM-sarja kuuluval rallil ja võitis neist 24. Esikolmikusse tuli ta 45 korral. Ta võitis MM-sarjas 362 [[kiiruskatse]]t ja kogus kokku 544 punkti.<ref name="ewrc">http://www.ewrc-results.com/profile.php?p=1158</ref> == Viited == {{viited}} {{Commonscat}} {{Autoralli maailmameistrid}} {{JÄRJESTA:Mäkinen, Tommi}} [[Kategooria:Soome autorallisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] j4yjg8r8b2jamemabedr4xuh3rrwb7d 6174564 6174563 2022-08-06T17:18:02Z 93.106.147.167 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Wrc fin 2004 makinen.jpg|225px]]<br>Tommi Mäkinen (2004) |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1996. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1996]] || autoralli |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1997. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1997]] || autoralli |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1998. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1998]] || autoralli |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1999. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1999]] || autoralli |- align=center |bgcolor="bronze"| Pronks || [[2001. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2001]] || autoralli |} '''Tommi Antero Mäkinen''' (sündinud [[26. juuni]]l [[1964]] [[Jyväskylä vald|Jyväskylä vallas]]) on [[soomlased|soome]] endine [[autoralli|rallisõitja]] ja neljakordne maailmameister<ref name="ewrc"/> ning endine [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota rallitiimi]] bo[[Toyota Gazoo Racing WRT|.]]<nowiki/>s. Mäkinen tuli aastatel 1996–1999 maailmameistriks. Kokku osales ta 139 MM-sarja kuuluval rallil ja võitis neist 24. Esikolmikusse tuli ta 45 korral. Ta võitis MM-sarjas 362 [[kiiruskatse]]t ja kogus kokku 544 punkti.<ref name="ewrc">http://www.ewrc-results.com/profile.php?p=1158</ref> == Viited == {{viited}} {{Commonscat}} {{Autoralli maailmameistrid}} {{JÄRJESTA:Mäkinen, Tommi}} [[Kategooria:Soome autorallisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] anm90lrbis428c1h2yljrs1ll38wkb4 6174565 6174564 2022-08-06T17:18:43Z 93.106.147.167 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Wrc fin 2004 makinen.jpg|225px]]<br>Tommi Mäkinen (2004) |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1996. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1996]] || autoralli |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1997. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1997]] || autoralli |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1998. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1998]] || autoralli |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1999. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1999]] || autoralli |- align=center |bgcolor="bronze"| Pronks || [[2001. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2001]] || autoralli |} '''Tommi Antero Mäkinen''' (sündinud [[26. juuni]]l [[1964]] [[Jyväskylä vald|Jyväskylä vallas]]) on [[soomlased|soome]] endine [[autoralli|rallisõitja]] ja neljakordne maailmameister<ref name="ewrc"/> ning endine [[Toyota Gazoo Racing WRT|Toyota rallitiimboss.]] Mäkinen tuli aastatel 1996–1999 maailmameistriks. Kokku osales ta 139 MM-sarja kuuluval rallil ja võitis neist 24. Esikolmikusse tuli ta 45 korral. Ta võitis MM-sarjas 362 [[kiiruskatse]]t ja kogus kokku 544 punkti.<ref name="ewrc">http://www.ewrc-results.com/profile.php?p=1158</ref> == Viited == {{viited}} {{Commonscat}} {{Autoralli maailmameistrid}} {{JÄRJESTA:Mäkinen, Tommi}} [[Kategooria:Soome autorallisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 1bp99xwgttwehmxq57w9tmbaqjijcbu Ragana 0 378529 6174466 6174255 2022-08-06T13:53:46Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ragana | elanikke = 1179 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Ragana''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Krimulda vald|Krimulda valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 50 meetri kõrgusel ja jääb A3 maantee äärde. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks. Raganas asuvad lisaks valla administratsioonile veel [[kultuurimaja]] ja [[Krimulda]] [[keskkool]]. Asula lähedal paikneb [[Inčukalnsi gaasihoidla]], mis on Baltimaade ainus<ref>[https://www.err.ee/882767/err-in-ukalnsis-balticconnector-muudab-lati-gaasihoidla-senisest-veel-tahtsamaks "ERR Inčukalnsis: Balticconnector muudab Läti gaasihoidla senisest veel tähtsamaks"] ERR, 6. detsember 2018</ref> gaasihoidla. Aastal 2006 oli külas 1168 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 1194, aastal 2022 aga 1179.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2817 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{Viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] hmncymqwb13i45z4dvko4anl3voge3o 6174475 6174466 2022-08-06T13:59:59Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ragana | elanikke = 1179 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Ragana''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Krimulda vald|Krimulda valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 50 meetri kõrgusel ja jääb A3 maantee äärde. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks. Raganas asuvad lisaks valla administratsioonile veel [[kultuurimaja]] ja [[Krimulda]] [[keskkool]]. Asula lähedal paikneb [[Inčukalnsi gaasihoidla]], mis on Baltimaade ainus<ref>[https://www.err.ee/882767/err-in-ukalnsis-balticconnector-muudab-lati-gaasihoidla-senisest-veel-tahtsamaks "ERR Inčukalnsis: Balticconnector muudab Läti gaasihoidla senisest veel tähtsamaks"] ERR, 6. detsember 2018</ref> gaasihoidla. Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2006 oli külas 1168 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 1194, aastal 2022 aga 1179.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2817 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{Viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 96tvcya3ic3uuw0ypxp5pg9v59euqom 6174483 6174475 2022-08-06T14:04:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ragana | elanikke = 1179 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Ragana''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Krimulda vald|Krimulda valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 50 meetri kõrgusel ja jääb A3 maantee äärde. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks. Raganas asuvad lisaks valla administratsioonile veel [[kultuurimaja]], Krimulda raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja [[Krimulda]] [[keskkool]]. Asula lähedal paikneb [[Inčukalnsi gaasihoidla]], mis on Baltimaade ainus<ref>[https://www.err.ee/882767/err-in-ukalnsis-balticconnector-muudab-lati-gaasihoidla-senisest-veel-tahtsamaks "ERR Inčukalnsis: Balticconnector muudab Läti gaasihoidla senisest veel tähtsamaks"] ERR, 6. detsember 2018</ref> gaasihoidla. Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2006 oli külas 1168 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 1194, aastal 2022 aga 1179.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2817 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{Viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] eewho7mcax95f74ntubipuj5xl0nzq5 6174544 6174483 2022-08-06T16:36:22Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ragana | elanikke = 1179 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Ragana''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Krimulda vald|Krimulda valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 50 meetri kõrgusel ja jääb A3 maantee äärde. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks. Raganas asuvad lisaks valla administratsioonile veel [[kultuurimaja]], Krimulda raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja [[Krimulda]] [[keskkool]]. Sinna jäävad bussipeatused Krimuldas novada dome<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4773 Autotransporta direcija]</ref> ja Ragana.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5212 Autotransporta direcija]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Asula lähedal paikneb [[Inčukalnsi gaasihoidla]], mis on Baltimaade ainus<ref>[https://www.err.ee/882767/err-in-ukalnsis-balticconnector-muudab-lati-gaasihoidla-senisest-veel-tahtsamaks "ERR Inčukalnsis: Balticconnector muudab Läti gaasihoidla senisest veel tähtsamaks"] ERR, 6. detsember 2018</ref> gaasihoidla. Aastal 2006 oli külas 1168 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 1194, aastal 2022 aga 1179.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2817 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{Viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] lxssyofxvheq5kpqqd99a4bstwpd28h 6174681 6174544 2022-08-07T04:34:31Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ragana | elanikke = 1179 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Ragana''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Krimulda vald|Krimulda valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 50 meetri kõrgusel ja jääb A3 maantee äärde. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks. Raganas asuvad lisaks valla administratsioonile veel [[kultuurimaja]], Krimulda raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja [[Krimulda]] [[keskkool]]. Sinna jäävad bussipeatused Krimuldas novada dome<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4773 Autotransporta direcija]</ref> ja Ragana.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5212 Autotransporta direcija]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Asula lähedal paikneb [[Inčukalnsi gaasihoidla]], mis on Baltimaade ainus<ref>[https://www.err.ee/882767/err-in-ukalnsis-balticconnector-muudab-lati-gaasihoidla-senisest-veel-tahtsamaks "ERR Inčukalnsis: Balticconnector muudab Läti gaasihoidla senisest veel tähtsamaks"] ERR, 6. detsember 2018</ref> gaasihoidla. Aastal 2006 oli külas 1168 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 1194, aastal 2022 aga 1179.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2817 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{Viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 0sbv80458rnbkqyiyaiy213e0tasavx Surnud 19. juulil 0 384836 6174597 6032642 2022-08-06T19:00:19Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[19. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' *[[514]] – [[Symmachus]], paavst aastatel 498–514 *[[1374]] – [[Francesco Petrarca]], itaalia poeet ja teadlane *[[1814]] – [[Matthew Flinders]], Briti mereväelane ja kartograaf *[[1855]] – [[Konstantin Batjuškov]], vene luuletaja *[[1901]] – [[Adolf Rühka]], eesti teatritegelane ja kirjamees *[[1932]] – [[Aleksander Mõttus]], eesti pedagoog ja rahvuslane *[[1933]] – [[Kaarle Krohn]], soome keeleteadlane ja folklorist *[[1949]] – [[Amalie Konsa]], eesti näitleja *[[1957]] – [[Curzio Malaparte]], saksa päritolu Itaalia kirjanik, ajakirjanik ja diplomaat *[[1964]] – [[Olavi Paavolainen]], soome esseist, ajakirjanik, reisiraamatute autor ja luuletaja *[[1969]] – [[Stratis Myrivilis]], kreeka kirjanik *[[1971]] – [[Olly Tallmeister-Kirchen]], eesti laulja *[[1975]] – [[Eduard Suursepp]], eesti kirjanik ja tõlkija *1975 – [[Elmar Liik]], eesti loomakasvatusteadlane *1975 – [[Vanda Juhansoo]], eesti tarbekunstnik ja kunstipedagoog *1975 – [[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja teatritegelane *[[1977]] – [[Karl Ristikivi]], eesti kirjanik *[[1980]] – [[Margaret Craven]], Ameerika Ühendriikide kirjanik *[[1981]] – [[Karl Steinhoff]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane *[[1984]] – [[Faina Ranevskaja]], vene näitleja *1984 – [[Roman Viederfeldt]], eesti advokaat *[[1985]] – [[Janusz Zajdel]], poola kirjanik *[[1986]] – [[Alfredo Binda]], itaalia jalgrattasportlane *[[1989]] – [[Kazimierz Sabbat]], poola poliitik, eksiilvalitsuse peaminister 1976-1986 ja president 1986-1989 *1989 – [[Ilmar Tammur]], eesti lavastaja ja näitleja *1989 – [[Albert Kliiman]], eesti arstiteadlane *[[1990]] – [[Valter Ani]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane *1990 – [[Eddie Quillan]], USA näitleja ja laulja *1990 – [[Georgi Burkov]], vene näitleja *[[1994]] – [[Hans-Joachim Hoffmann]], Saksa DV riigitegelane *[[1996]] – [[Kulno Süvalep]], eesti lavastaja, näitleja ja näitekirjanik *1996 – [[Ago Naarits]], Eesti poliitik *1996 – [[Marta Rudzīte]], Läti keeleteadlane *[[2000]] – [[Ervin Kärvet]], eesti laulja *2000 – [[Eric Buyssens]], Belgia keeleteadlane ja semiootik *[[2002]] – [[Aleksandr Ginzburg]], Vene kirjanik *2002 – [[Uno Podar]], eesti arstiteadlane ja patoanatoom *[[2003]] – [[Karl-Heinz Bartsch]], saksa põllumajandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane *[[2004]] – [[Zenkō Suzuki]], Jaapani poliitik *[[2005]] – [[Ello Säärits]], eesti kirjandusteadlane *2005 – [[Alain Bombard]], prantsuse avamerepurjetaja *2005 – [[John Tyndall]], Suurbritannia poliitik *[[2006]] – [[Ilja Pähn]], eesti arst *2006 – [[Jack Warden]], USA näitleja *2006 – [[George Wetherill]], USA astrofüüsik *2006 – [[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane *2006 – [[Tudi Wiggins]], kanada näitlejanna *[[2007]] – [[Roberto Fontanarrosa]], Argentina koomiksikunstnik ja kirjanik *2007 – [[Endel Isop]], eesti spordipedagoog ning -teadlane *[[2008]] – [[Dercy Gonçalves]], Brasiilia näitleja *2008 – [[Karl Liedtke]], Saksamaa poliitik *2008 – [[Monika Schwalm]], Saksamaa poliitik *[[2009]] – [[Ingeborg Hunzinger]], saksa skulptor *2009 – [[Guillermo Schulenburg]], Mehhiko vaimulik *2009 – [[Karen Harup]], taani ujuja *2009 – [[Gilberto Mestrinho]], Brasiilia poliitik *2009 – [[Frank McCourt]], iiri päritolu USA kirjanik *2009 – [[Ray Shaw]], USA ajakirjanik *2009 – [[Saveli Jamštšikov]], vene kunstiajaloolane *2009 – [[Ed Rudolph]], USA kiiruisutaja *2009 – [[Sue Burns]], USA ettevõtja *2009 – [[Henry Surtees]], Briti vormelisõitja *[[2010]] – [[Cécile Aubry]], prantsuse näitlejanna, kirjanik, stsenarist ja režissöör *2010 – [[Mihhail Abakumov]], vene maalikunstnik *[[2011]] – [[Pierre Jonquères d'Oriola]], prantsuse ratsutaja *2011 – [[Karen Hatšaturjan]], armeenia helilooja *2011 – [[Karl-William Propst]], eesti riigiametnik *[[2012]] – [[Omar Suleiman]], Egiptuse poliitik *2012 – [[Tom Davis]], USA koomik ja kirjanik *2012 – [[Valiulla Jakupov]], Tatarstani asemufti *[[2013]] – [[Bert Trautmann]], saksa jalgpallur *2013 – [[Mel Smith]], inglise koomik *[[2014]] – [[Iring Fetscher]], saksa politoloog *2014 – [[James Garner]], USA näitleja *2014 – [[Skye McCole Bartusiak]], USA näitleja *[[2015]] – [[Galina Prozumenštšikova]], Nõukogude Liidu ujuja *[[2016]] – [[Garry Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist *[[2019]] – [[César Pelli]], Argentina päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt *2019 – [[Yao Lee]], hiina lauljanna *2019 – [[Alena Karešová]], tšehhi näitleja *2019 – [[Ágnes Heller]], ungari filosoof *2019 – [[Inger Berggren]], Rootsi laulja *2019 – [[Patrick Winston]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane *2019 – [[Rutger Hauer]], hollandi näitleja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 19.]] bajt5rdz7qmn78qz8frdlmtlxl98dhd Surnud 29. juulil 0 385389 6174618 6001338 2022-08-06T19:56:41Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[29. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' *[[1644]] – [[Urbanus VIII]], Rooma paavst *[[1856]] – [[Robert Schumann]], [[Saksamaa]] helilooja ja muusikakriitik *[[1890]] – [[Vincent van Gogh]], hollandi maalikunstnik *[[1936]] – [[Johannes Teksal]], Eesti sõjaväelane *[[1938]] – [[Jānis Rudzutaks]], läti rahvusest Nõukogude revolutsionäär ja riigitegelane *1938 – [[Nikolai Krõlenko]], vene revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane *1938 – [[Ossip Pjatnitski]], juudi rahvusest Nõukogude partei- ja riigitegelane *1938 – [[Pavel Dõbenko]], vene revolutsionäär, Nõukogude riigitegelane ja sõjaväelane *1938 – [[Józef Unszlicht]], Poola juudi päritolu Nõukogude poliitik, sõjaväelane, riigiametnik ja julgeolekutöötaja *[[1942]] – [[Krišjānis Berķis]], Läti kindral *[[1947]] – [[Jordan Ivanov]], bulgaaria kirjandusloolane, arheoloog ja folklorist *[[1960]] – [[Arved Paul]], eesti vaimulik *[[1964]] – [[Wanda Wasilewska]], poola ja nõukogude kirjanik ja ühiskonnategelane *[[1974]] – [[Erich Kästner]], saksa proosakirjanik, luuletaja ja satiirik *[[1976]] – [[Ljubov Rimm]], eesti päritolu Nõukogude Liidu luuraja *[[1977]] – [[Ralf Kask]], eesti ühistegelane *[[1979]] – [[Herbert Marcuse]], ameerika filosoof *[[1982]] – [[Vladimir Zworykin]], vene päritolu USA leiutaja *[[1983]] – [[Luis Buñuel]], hispaania filmirežissöör *1983 – [[David Niven]], Briti näitleja *[[1984]] – [[Voldemar Sõjamägi]], Nõmme linnaosa linnapea Saksa okupatsiooni ajal *[[1990]] – [[Bruno Kreisky]], Austria poliitik *[[1992]] – [[Lucia Demetrius]], rumeenia kirjanik ja tõlkija *[[1995]] – [[Juhan Kalbus]], eest jurist *[[1997]] – [[Edward A. Kawananakoa]], Havai kuningliku perekonna pea *1997 – [[Lemming Rootsmäe]], eesti arst ja ornitoloog *[[1998]] – [[Peet Raig]], eesti võrkpallur *1998 – [[Uno Kärbis]], eesti teatrikunstnik *[[1999]] – [[Anatoli Solovjanenko]], ukraina ooperilaulja *[[2000]] – [[Mare Voog]], eesti näitleja *[[2001]] – [[Edward Gierek]], Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane *2001 – [[Ilmar Öpik]], eesti energeetikateadlane *[[2005]] – [[Leo Kuus]], eesti majandusteadlane *[[2006]] – [[Pierre Vidal-Naquet]], prantsuse ajaloolane *2006 – [[Hani Awijan]], [[Palestiina Islamidžihaad]]i sõjalise tiiva juht *[[2007]] – [[Michel Serrault]], prantsuse näitleja *2007 – [[Mike Reid]], Briti näitleja ja koomik *[[2008]] – [[Eric Varley]], Suurbritannia poliitik *2008 – [[Viktor Popov]], vene muusik *2008 – [[Edie Huggins]], USA ajakirjanik *2008 – [[Timo Laaksonen]], Soome poliitik *2008 – [[Óscar Golden]], Colombia laulja *2008 – [[Mate Parlov]], Horvaatia poksija *2008 – [[Ishmeet Singh Sodhi]], India laulja *2008 – [[Voldemar Öövel]], Eesti Kodukaitse komandör ja agronoom *[[2009]] – [[Dina Babbitt]], tšehhi päritolu USA kunstnik *2009 – [[Olga A. Méndez]], USA poliitik *2009 – [[Renato Pagliari]], itaalia päritolu Briti laulja *2009 – [[Rajan P. Dev]], India näitleja *2009 – [[Paul McGrillen]], Briti jalgpallur *[[2012]] – [[James Mellaart]], Briti arheoloog *2012 – [[Adam Cullen (kunstnik)|Adam Cullen]], Austraalia maalikunstnik *[[2013]] – [[Tony Gaze]], Austraalia Vormel 1 sõitja *2013 – [[Christian Benítez]], Ecuadori jalgpallur *[[2014]] – [[Alfred Keerd]], eesti tennisist, treener ja sõjaliste teenetega vabadusvõitleja *2014 – [[Mati Gilden]], eesti jalgpallur *2014 – [[Kaarin Raid]], eesti lavastaja *[[2015]] – [[Lulo Purre]], eesti näitleja *[[2018]] – [[Tomasz Stańko]], poola džässmuusik ja helilooja *2018 – [[Vibeke Skofterud]], norra murdmaasuusataja *[[2019]] – [[Egil Danielsen]], norra odaviskaja * 2019 – [[Enri Pahapill]], eesti kunstnik, õpetaja, vaimulik, luuletaja ja kümnevõistleja *[[2020]] – [[Helmut Rosenvald]], eesti helilooja ja viiuldaja *[[2022]] – [[Margot Eskens]], saksa laulja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 29.]] 05ofjnyddk00dfjtao68dc3wdgv7qms Nuumrakk 0 394274 6174665 6135474 2022-08-06T22:23:10Z Ehitaja 63547 problemaatiline süntaks ja interpunktsioon wikitext text/x-wiki <!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.--> {{keeletoimeta}} [[Pilt:SMCpolyhydroxysmall.jpg|pisi|Nuumrakud]] '''Nuumrakkudeks''' ehk '''mastotsüütideks''' (''mastocytys'') nimetatakse [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemiga loomadel [[luuüdi]]st pärinevaid eraldunud pluripotentsetest [[tüvirakud|tüvirakkudest]] ja [[suur vereringe|välimises (suures) vereringes]] ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid [[monotsüüt|monotsüütide]]<nowiki/>sarnaseid rakke. Pärast [[sidekude|sidekoesse]] [[migratsioon|migreerumist]] [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] nad nuumrakkudeks ja alustavad neile iseloomulike [[graanulid|graanulite]] ([[basofiilsed graanulid|basofiilsete graanulite]]) tootmist.<ref name="Histology">Michael H. Ross, Wojciech Pawlina. "Histology. A Text and Atlas. With correlated cell and molecular biology. Fifth edition", Lippincott Williams & Wilkins, 2005.</ref> Nuumrakud eraldavad [[bioaktiivsed molekulid|bioaktiivseid molekule]], mis osalevad [[põletikuline vastus|põletikulisel vastusel]], [[kaasasündinud immuunsüsteem]]i reaktsioonil ja [[koe paranemine|koe paranemise]] protsessil. Tähtsamad molekulid on [[hepariin]], [[histamiin]], [[seriini proteaasid]], [[tsütokiinid]] ja [[fosfolipiidid]].<ref name="Basic histology">Anthony L. Mescher. "Junqueira`s basic histolgy: text and atlas. 13th edition.", New York: McGraw-Hill Medical, 2013.</ref><ref name="Basic histology" /><ref name="Üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, 1994.</ref> Nuumrakke esineb hulgaliselt sidekoes ja epiteeli alumistes kihtides, naha ja [[mesenteerium]]i väikeste [[veresoon]]te ümber ning koes, mis ümbritseb [[seedetrakt]]i, soolte limaskestas, [[hingamisteed]]es<ref name="Histology" /> ja [[kopsud]]es.<ref>[[Sirje Velbri]], [[Tallinna Lastehaigla]], [https://web.archive.org/web/20150402163957/http://www.eestiarst.ee/static/files/000/tryptaasi_fysioloogiline_ja_kliiniline_tahendus.pdf Trüptaasi füsioloogiline ja kliiniline tähendus], [[Eesti Arst]] 2006; 85 (4): 328–332, veebiversioon (vaadatud 17.03.2015)</ref> ==Nuumrakkude aktivatsiooni ja degranulatsiooni mõjutavad ained== Mitmed [[retseptiravim]]ite toimeained, nagu [[kodeiin]] jpt aktiveerivad inimese nuumrakkude [[tsütokiinid]]e ja [[kemokiinid]]e sünteesi. Kodeiini indutseeritud inimese nuumrakkude degranulatsiooni toimel aktiveeritakse ühe läbiviidud katse kohaselt sellised kemo- ja tsütokiinid nagu [[IL-8]], [[GM-CSF]], [[TNF]], [[MCP-1]] ja [[RANTES]]. Need tsüto- ja kemokiinid lükkavad käima ja aktiveerivad põletikurakke nagu [[T-rakud]], [[dendriitrakud]] ja [[neutrofiilid]], kes kõik võivad aidata kaasa kodeiini ülitundlikkuse tekkele.<ref>C. H. Sheen, R. P. Schleimer ja M. Kulka, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1398-9995.2007.01345.x/pdf Codeine induces human mast cell chemokine and cytokine production: involvement of G-protein activation], Allergy. mai 2007; 62(5): 532–538, doi: 10.1111/j.1398-9995.2007.01345.x, veebiversioon (vaadatud 13.06.2016) <small>(''inglise keeles'')</small></ref> Nuumrakke seostatakse [[allergia]] ja [[anafülaksia]]ga. Kodeiin aktiveerib inimese nuumrakke ka [[IgE]] tüüpi [[antikeha]]de puudel, arvatakse, et aktivatsioon toimub läbi inimese nuumrakkude poolt ekspresseeritavate [[opioidretseptorid|opioidretseptorite]] (müü- ja delta- kuid kappaopioidretseptoreid arvatavasti mitte). ==Vaata ka== *[[Tüümuse nuumrakud]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne Terminologia Histologica<span>s</span>], lk 19, H2.00.03.0.01010: Mastocytys. Nuumrakk * Theoharis C. Theoharidesa, Konstantinos-Dionysios Alysandratosa, Asimenia Angelidoua, Danae-Anastasia Delivanisa, Nikolaos Sismanopoulosa, Bodi Zhanga, Shahrzad Asadia, Magdalini Vasiadia, Zuyi Wenga, Alexandra Miniatia, Dimitrios Kalogeromitros, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0925443910002929 Mast cells and inflammation], Biochimica et Biophysica Acta (BBA) - Molecular Basis of Disease, 1822. väljaanne, nr 1, jaanuar 2012, lk 21–33 <small>''Selles artiklis on kasutatud eestikeelset artiklit [[:et:Sidekude]] seisuga 17.03.2015.''</small> [[Kategooria:Allergoloogia]] [[Kategooria:Histoloogia]] [[Kategooria:Immunoloogia]] bfnmcy3fggw1hgm1t423cv5awka8bdx Juris Hartmanis 0 399414 6174831 4695784 2022-08-07T10:35:45Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Juris_Hartmanis(2002).jpg|pisi|Juris Hartmanis, 2002]] '''Juris Hartmanis''' ( [[5. juuli]] [[1928]] [[Riia]] – [[29. juuli]] [[2022]]) on läti päritolu [[USA]] matemaatik. Aastal [[1993]] sai ta [[Turingi auhind|Turingi auhinna]] (koos [[Richard Stearns]]iga). Ta sündis aastal [[1928]] Riias, tema isa oli kindral [[Mārtiņš Hartmanis]] ja õde [[Astrid Ivask]]. Tema isa arreteeriti aastal [[1940]], edasiste repressioonide kartuses emigreerusid Hartmanised [[Saksamaa]]le. Juris Hartmanis lõpetas seal [[Marburgi ülikool]]i, kolides seejärel edasi USA-sse. Aastal [[1955]] sai ta [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudi]] juures doktorikraadi. Aastal 1993 hinnati tema töid [[algoritmiline keerukus|algoritmilise keerukuse]] teooria loomisel [[Turingi auhind|Turingi auhinnaga]]. ==Tunnustus== *1989 – valiti USA [[Rahvuslik Inseneriakadeemia| Rahvusliku Inseneriakadeemia]] liikmeks *1992 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks <small>(arvutiteaduse sektsioon)</small> *1993 – [[Turingi auhind]] *2001 – [[Läti Teaduste Akadeemia Suur medal]] *2013 – valiti USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia| Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks Ta oli valitud ka [[Läti Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks. == Välislingid == * [http://genealogy.math.ndsu.nodak.edu/id.php?id=10404 Hartmanise õpilased] (''inglise keeles'') * [http://www.cs.cornell.edu/annual_report/00-01/bios.htm#hartmanis Juris Hartmanis California Tehnoloogiainstituudi lehel] (''inglise keeles'') {{JÄRJESTA:Hartmanis, Juris}} [[Kategooria:Läti teadlased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide matemaatikud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2022]] amznourdwrauu1jd4x5sqmc0y837ppb Eesti meistrivõistlused kahevõistluses 0 399729 6174514 5397392 2022-08-06T16:13:16Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:1935]]; lisatud [[Kategooria:1935. aasta Eestis]] wikitext text/x-wiki '''Eesti meistrivõistlused kahevõistluses''' on Eesti [[meistrivõistlused]] [[kahevõistlus]]es, mis toimuvad aastast [[1935]]. Võistlusi korraldab [[Eesti Suusaliit]]. ==Vaata ka== *[[Eesti meistrivõistlused suusahüpetes]] [[Kategooria:Kahevõistlus]] [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused]] [[Kategooria:1935. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kahevõistlus]] 4sliyzpdupnbpk6vby8tkvgv0mo9mr9 Sidgunda 0 408636 6174751 6173471 2022-08-07T07:46:23Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sidgunda | elanikke = 379 (2020) | asendikaardi_pilt = }} '''Sidgunda''' (vananenud läti kirjanduses ka ''Rikteres muiža'' (Riktere mõis) või ''Riktere'', saksapäraselt ''Siggund'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallas]]. Küla asub [[Lielā Jugla]] jõe kaldal merepinnast 80 meetri kõrgusel. Sidgunda jääb valla keskusest [[Mālpils]]ist 7 ja [[Riia]]st 60 kilomeetri kaugusele. Sidgundas asuvad [[põhikool]] ja [[raamatukogu]],<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> seal on Sidgunda<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6159 Autotransporta direcija]</ref> ja Pagriezienz uz Sidgundas staciju bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6349 Autotransporta direcija]</ref> Küla asub ajaloolise [[Liivimaa]] territooriumil, Lielā Jugla kaldal asub vana [[liivlased|liivlaste]] linnamägi. Sidgunda linnamägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all. <ref>[https://is.mantojums.lv/2125 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Sidgundas pilskalns]</ref> Kuni aastani [[1905]] asus külas ajaloolise Sidgunda mõisa (''Siggund'') süda. Aastani 1949 oli küla [[Sidgunda vald|Sidgunda valla]] halduskeskuseks, aastani 1963 aga Sidgunda külanõukogu halduskeskuseks. Sidgundas kasvavad tammed (ümbermõõdud 4,54m, 4,31 m, 4,55 m ja 5,59 m) ja künnapuu on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2008 oli külas 466 elanikku. Aastal 2015 oli elanikke 405, aastal 2020 aga 379.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2836 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Mālpilsi piirkond}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] dcshhmy17ludswzhq6mz16an1p2gtag 6174752 6174751 2022-08-07T07:48:10Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sidgunda | elanikke = 379 (2020) | asendikaardi_pilt = }} '''Sidgunda''' (vananenud läti kirjanduses ka ''Rikteres muiža'' (Riktere mõis) või ''Riktere'', saksapäraselt ''Siggund'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallas]]. Küla asub [[Lielā Jugla]] jõe kaldal merepinnast 80 meetri kõrgusel. Sidgunda jääb valla keskusest [[Mālpils]]ist 7 ja [[Riia]]st 60 kilomeetri kaugusele. Sidgundas asuvad [[põhikool]] ja [[raamatukogu]],<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> seal on Ausekļi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5135 Autotransporta direcija]</ref> Sidgunda<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6159 Autotransporta direcija]</ref> ja Pagriezienz uz Sidgundas staciju bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6349 Autotransporta direcija]</ref> Küla asub ajaloolise [[Liivimaa]] territooriumil, Lielā Jugla kaldal asub vana [[liivlased|liivlaste]] linnamägi. Sidgunda linnamägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all. <ref>[https://is.mantojums.lv/2125 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Sidgundas pilskalns]</ref> Kuni aastani [[1905]] asus külas ajaloolise Sidgunda mõisa (''Siggund'') süda. Aastani 1949 oli küla [[Sidgunda vald|Sidgunda valla]] halduskeskuseks, aastani 1963 aga Sidgunda külanõukogu halduskeskuseks. Sidgundas kasvavad tammed (ümbermõõdud 4,54m, 4,31 m, 4,55 m ja 5,59 m) ja künnapuu on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2008 oli külas 466 elanikku. Aastal 2015 oli elanikke 405, aastal 2020 aga 379.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2836 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Mālpilsi piirkond}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] githe5iv0z3mvrflihmakx7lkwc10lw Perekonnanimede loend 0 410528 6174694 6166230 2022-08-07T06:28:09Z Teomees 97479 /* K */ wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.'' {{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}} ==A== * [[Aab]] * [[Aabajõe]] *[[Aabjärv]] *[[Aabjõe]] * [[Aablo]] *[[Aabloo]] *[[Aabmets]] *[[Aabna]] *[[Aaboja]] *[[Aabre]] *[[Aabsaare]] *[[Aabsalu]] *[[Aaburi]] *[[Aadamson]] * [[Aadamsoo]] * [[Aade (perekonnanimi)|Aade]] * [[Aademets]] * [[Aadla]] *[[Aadna]] *[[Aadomaa]] *[[Aadoni]] *[[Aadosoo]] *[[Aadra]] *[[Aadumaa]] *[[Aadumägi]] *[[Aadus]] *[[Aadusaar]] *[[Aadussoo]] *[[Aaduste]] *[[Aadva]] *[[Aagi]] *[[Aagmäe]] *[[Aagussaar]] *[[Aagver]] * [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]] *[[Aalak]] *[[Aaliste]] *[[Aan]] *[[Aarma]] * [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]] *[[Aas (perekonnanimi)|Aas]] *[[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]] *[[Aasmaa]] *[[Aasmäe]] *[[Aasnurm]] *[[Aatemäe]] *[[Aav]] *[[Aava]] * [[Aavik]] * [[Abbt]] * [[Abderhalden]] * [[Abel (perekonnanimi)|Abel]] *[[Adams]] *[[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]] *[[Ader (perekonnanimi)|Ader]] *[[Adson]] *[[Aedna]] *[[Ahjupera]] *[[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]] *[[Ainuvee]] *[[Ait (perekonnanimi)|Ait]] *[[Alas]] *[[Aleksejev]] (Aleksejeva) *[[Alev (perekonnanimi)|Alev]] *[[Allas]] *[[Allik]] *[[Allikmäe]] *[[Allikvee]] *[[Alonen]] *[[Alver]] *[[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]] *[[Anier]] *[[Anniste]] *[[Annus (perekonnanimi)|Annus]] *[[Ansip]] *[[Anton (perekonnanimi)|Anton]] *[[Antson]] *[[Anvelt]] *[[Are (perekonnanimi)|Are]] *[[Aro]] *[[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]] *[[Arro]] *[[Arst (perekonnanimi)|Arst]] *[[Arstrebane]] *[[Arts]] *[[Aru (perekonnanimi)|Aru]] *[[Aruksaar]] *[[Arula (perekonnanimi)|Arula]] *[[Assor]] *[[Aul (perekonnanimi)|Aul]] *[[Aun (perekonnanimi)|Aun]] *[[Aus (perekonnanimi)|Aus]] *[[Ausmees]] *[[Avaro]] ==B== * [[Bachmann]] * [[Balodis]] (Balode) * [[Baskin]] * [[Beekman]] * [[Bell (perekonnanimi)|Bell]] * [[Biider]] * [[Birn]] * [[Boa (perekonnanimi)|Boa]] * [[Briand]] *Brandt ==C== *[[Catargiu]] *[[Conley]] ==E== *[[Edur]] *[[Eeljärv]] *[[Eelmäe]] *[[Eenmaa]] *[[Eenpalu]] *[[Eesmaa]] *[[Eessaare]] *[[Ehala]] *[[Ehatamm]] *[[Eitea]] *[[Element (perekonnanimi)|Element]] *[[Elgula]] *[[Eller]] *[[Emmisaar]] *[[Erik (perekonnanimi)|Erik]] *[[Erm]] *[[Ernesaks]] *[[Ernits]] *[[Err]] *[[Eskusoo]] ==F== * [[Fjodorov]] * [[Friedman]] ==G== * [[Girgensohn]] * [[Green (perekonnanimi)|Green]] * [[Grieg]] * [[Gross (perekonnanimi)|Gross]] * [[Grotowski]] * [[Gruber]] ==H== * [[Hallik]] * [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]] * [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]] * [[Hanson]] * [[Hein (perekonnanimi)|Hein]] * [[Heinsalu]] * [[Heinsoo]] * [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]] *[[Hiieleek]] *[[Hiiemäe]] *[[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]] *[[Hindpere]] * [[Hint]] * [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]] *[[Hobustkoppel]] * [[Hoffmann]] * [[Holm]] * [[Hull (perekonnanimi)|Hull]] * [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]] * [[Huugimägi]] * [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]] *[[Hõrak]] * [[Härm (perekonnanimi)|Härm]] *[[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]] ==I== *[[Idakaar]] *[[Igaunis]] (Igaune) *[[Iljin]] *[[Ilomets]] *[[Ilomäe]] *[[Ilumets]] *[[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]] *[[Imelik]] *[[Inarik]] *[[Indra (perekonnanimi)|Indra]] *[[Isotamm]] *[[Ivanov]] *[[Ivask]] ==J== * [[Jaakson]] *[[Jaanikosk]] * [[Jaanson]] * [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]] * [[Jakobson]] * [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]] * [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]] * [[Jalvet]] * [[Jalviste]] *[[Jankauskas]] * [[Janno (perekonnanimi)|Janno]] * [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]] * [[Jefimov]] * [[Jegorov]] * [[Joandi]] * [[Joasalu]] * [[Johanson]] * [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]] * [[Jugandi]] * [[Juhanson]] * [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]] * [[Juhkam]] * [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]] * [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]] * [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]] * [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]] * [[Jõks]] * [[Jõudu]] * [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]] * [[Järv (perekonnanimi)|Järv]] * [[Järve (perekonnanimi)|Järve]] * [[Järvekülg]] * [[Järverand]] * [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]] * [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]] * [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]] * [[Jürgenjaak]] * [[Jürgens]] * [[Jürgenson]] * [[Jürisson]] * [[Jüriste]] * [[Jürivete]] ==K== *[[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]] *[[Kaalep]] *[[Kaalijärv]] *[[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]] *[[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]] *[[Kadak]] *[[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]] *[[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]] *[[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]] *[[Kade (perekonnanimi)|Kade]] *[[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]] *[[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]] *[[Kajak (perekonnanimi)]] *[[Kala (perekonnanimi)|Kala]] *[[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]] *[[Kald]] *[[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]] *[[Kalde]] *[[Kaldre]] *[[Kaldma]] *[[Kaldoja]] *[[Kaldver]] *[[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]] *[[Kaljula]] *[[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]] *[[Kaljundi]] *[[Kaljurand]] *[[Kaljuste]] *[[Kaljuvee]] *[[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]] *[[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]] *[[Kallasma]] *[[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]] *[[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]] *[[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]] *[[Kalmet]] *[[Kalmeti]] *[[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]] *[[Kalve]] *[[Kalvet]] *[[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]] *[[Kalvik]] *[[Kalviste]] *[[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]] *[[Kandre]] *[[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]] *[[Kangro]] *[[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]] *[[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]] *[[Kant (perekonnanimi)|Kant]] *[[Kanter]] *[[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]] *[[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]] *[[Kapre]] *[[Kard]] *[[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]] *[[Karis (perekonnanimi)|Karis]] *[[Karp (perekonnanimi)|Karp]] *[[Karell]] *[[Karelson]] *[[Karindi]] *[[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]] *[[Karlson]] *[[Kark]] *[[Karm]] *[[Karometer]] *[[Karp (perekonnanimi)|Karp]] *[[Karpov]] *[[Karro]] *[[Kartau]] *[[Karu (perekonnanimi)|Karu]] *[[Karumets]] *[[Karutamm]] *[[Kasak]] *[[Kase (perekonnanimi)|Kase]] *[[Kasearu]] *[[Kasekamp]] *[[Kasemaa]] *[[Kasemets]] *[[Kasemäe]] *[[Kaseorg]] *[[Kasepõld]] *[[Kasesalu]] *[[Kask (perekonnanimi)|Kask]] *[[Kaskneem]] *[[Kass (perekonnanimi)|Kass]] *[[Kattai]] *[[Kattel]] *[[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] *[[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]] *[[Kaus]] *[[Keerberg]] *[[Keerd]] *[[Keel (perekonnanimi)|Keel]] *[[Keerdoja]] *[[Keevallik]] *[[Kelam]] *[[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]] *[[Keller (perekonnanimi)|Keller]] *[[Kempis]] *[[Kerem]] *[[Kersna]] *[[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]] *[[Keskpaik]] *[[Kesküla]] *[[Kesler]] *[[Ketonen]] *[[Kibesti]] *[[Kibuspuu]] *[[Kigaste]] *[[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]] *[[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]] *[[Kiis]] *[[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]] *[[Kiisler]] *[[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]] *[[Kiivit]] *[[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]] *[[Kikkas]] *[[Kilgas]] *[[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]] *[[Kill]] *[[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]] *[[Kindel]] *[[Kindt]] *[[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]] *[[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]] *[[Kink (perekonnanimi)|Kink]] *[[Kint]] *[[Kiple]] *[[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]] *[[Kirbits]] *[[Kirdelaht]] *[[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]] *[[Kirotar]] *[[Kirret]] *[[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]] *[[Kirsimägi]] *[[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]] *[[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]] *[[Kirt]] *[[Kissa]] *[[Kits (perekonnanimi)|Kits]] *[[Kitsing]] *[[Kiudmaa]] *[[Kivari]] *[[Kivastik]] *[[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]] *[[Kivik]] *[[Kivikind]] *[[Kivilaan]] *[[Kivilo]] *[[Kivimaa]] *[[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]] *[[Kivimägi]] *[[Kivine]] *[[Kivinukk]] *[[Kivinurm]] *[[Kivirand]] *[[Kiviranna]] *[[Kivirusikas]] *[[Kivirähk]] *[[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]] *[[Kivisalu]] *[[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]] *[[Kiviste]] *[[Kivistik]] *[[Kiviväli]] *[[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]] *[[Klaasmägi]] *[[Klavan]] *[[Klein (perekonnanimi)|Klein]] *[[Kliss]] *[[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]] *[[Kobrusepa]] *[[Koch (perekonnanimi)|Koch]] *[[Kodres]] *[[Koger (perekonnanimi)|Koger]] *[[Koha (perekonnanimi)|Koha]] *[[Kohava]] *[[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]] *[[Koit (perekonnanimi)|Koit]] *[[Koitla]] *[[Koitmets]] *[[Koitsalu]] *[[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]] *[[Kokla]] *[[Kolberg]] *[[Koldre]] *[[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]] *[[Kommer]] *[[Kompus]] *[[Konnatamm]] *[[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]] *[[Kont (perekonnanimi)|Kont]] *[[Kool (perekonnanimi)|Kool]] *[[Koort]] *[[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]] *[[Kore (perekonnanimi)|Kore]] *[[Korol]] *[[Korsari]] *[[Kosenkranius]] *[[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]] *[[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]] *[[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]] *[[Kraam]] *[[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]] *[[Kriisa]] *[[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]] *[[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]] *[[Kruuspere]] *[[Kudisiim]] *[[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]] *[[Kulasalu]] *[[Kulgver]] *[[Kull (perekonnanimi)|Kull]] *[[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]] *[[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]] *[[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]] *[[Kunn]] *[[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]] *[[Kunstimees]] *[[Kupffer]] *[[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]] *[[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]] *[[Kurm]] *[[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]] *[[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]] *[[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]] *[[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]] *[[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]] *[[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]] *[[Kuusmaa]] *[[Kõiv]] *[[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]] *[[Kõrgma]] *[[Kõrgoja]] *[[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]] *[[Kõvask]] *[[Kõverjalg]] *[[Käbin]] *[[Käit]] *[[Kängsepp]] *[[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]] *[[Kärmas]] *[[Kärner]] *[[Käsper]] *[[Käär]] *[[Käärik]] *[[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]] *[[Küber]] *[[Külaots]] *[[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]] ==L== *[[Laan]] *[[Laanaru]] *[[Laane (perekonnanimi)|Laane]] *[[Laanekodu]] *[[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]] *[[Laanerünk]] *[[Laanes]] *[[Laaneste]] *[[Laansalu]] *[[Laar (perekonnanimi)|Laar]] *[[Laas (perekonnanimi)|Laas]] *[[Laheste]] *[[Lahesto]] *[[Laht (perekonnanimi)|Laht]] *[[Laiapea]] *[[Laid (perekonnanimi)|Laid]] *[[Laidma]] *[[Laido]] *[[Laidoner]] *[[Laigo]] *[[Laine (perekonnanimi)|Laine]] *[[Lainvee]] *[[Laio]] *[[Laks]] *[[Lambaauk]] *[[Lang (perekonnanimi)|Lang]] *[[Lanno]] *[[Lapin]] *[[Laspre]] *[[Lass (perekonnanimi)|Lass]] *[[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]] *[[Laur]] *[[Laurand]] *[[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]] *[[Laurimaa]] *[[Lebedev]] *[[Leendi]] *[[Lehiste]] *[[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]] *[[Leht (perekonnanimi)|Leht]] *[[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]] *[[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]] *[[Leis]] *[[Leivategija]] *[[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]] *[[Lellep]] *[[Lember (perekonnanimi)|Lember]] *[[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]] *[[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]] *[[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]] *[[Lender]] *[[Leok]] *[[Leontjev]] *[[Lepajõe]] *[[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]] *[[Lepmets]] *[[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]] *[[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]] *[[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]] *[[Levandi]] *[[Libbokunn]] *[[Liblik]] *[[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]] *[[Liidumäe]] *[[Liik (perekonnanimi)|Liik]] *[[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]] *[[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]] *[[Liivak]] *[[Liivamägi]] *[[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]] *[[Lill (perekonnanimi)|Lill]] *[[Lillemets]] *[[Linari]] *[[Lind (perekonnanimi)|Lind]] *[[Linde]] *[[Lindgren]] *[[Lindvet]] *[[Link (perekonnanimi)|Link]] *[[Linnat]] *[[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]] *[[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]] *[[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]] *[[Lippmaa]] *[[Loite]] *[[Loitme]] *[[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]] *[[Loll]] *[[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]] *[[Loog]] *[[Loomake]] *[[Loone (perekonnanimi)|Loone]] *[[Looring]] *[[Loorits]] *[[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]] *[[Loovere]] *[[Looväli]] *[[Lotman]] *[[Lugeveer]] *[[Luhandi]] *[[Luht (perekonnanimi)|Luht]] *[[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]] *[[Luik (perekonnanimi)|Luik]] *[[Lukas]] *[[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]] *[[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]] *[[Lumiste]] *[[Lunin]] *[[Lustig]] *[[Luts (perekonnanimi)|Luts]] *[[Luuk]] *[[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]] *[[Luup (perekonnanimi)|Luup]] *[[Luure (perekonnanimi)|Luure]] *[[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]] *[[Lõviste]] *[[Lätt]] *[[Lääne]] *[[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]] ==M== * [[Maack]] * [[Maasik]] * [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]] * [[Madisson]] * [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]] * [[Mailend]] * [[Maisma]] * [[Makarov]] * [[Maksimov]] * [[Mallis]] * [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]] * [[Mann (perekonnanimi)|Mann]] * [[Maradona]] * [[Maramaa]] * [[Mardna]] * [[Maripuu]] * [[Mark (perekonnanimi)|Mark]] * [[Markson]] * [[Marksoo]] * [[Markus]] *[[Marrandi]] * [[Martin (perekonnanimi)|Martin]] * [[Martinson]] * [[Maruste]] * [[Masaryk]] * [[Matvejev]] * [[Meier]] * [[Meister (perekonnanimi)|Meister]] * [[Melnikov]] (Melnikova) * [[Mercklin]] * [[Merend]] * [[Merik]] * [[Merila]] * [[Merilaid]] * [[Merisaar]] * [[Mets (perekonnanimi)|Mets]] *[[Metsanurk]] * [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]] * [[Metsavas]] * [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova) *[[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]] * [[Mikelsaar]] * [[Mikiver]] * [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]] * [[Miller]] * [[Mitt]] * [[Moor (perekonnanimi)|Moor]] * [[Morozov]] (Morozova) *[[Mostefaï]] * [[Muižnieks]] (Muižniece) * [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]] * [[Murdmaa]] * [[Muremäe]] * [[Muru (perekonnanimi)|Muru]] * [[Must (perekonnanimi)|Must]] * [[Mutimäe]] * [[Mõistlik]] * [[Mõttus]] * [[Mädamürk]] * [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]] * [[Mäelo]] * [[Mäeots]] * [[Mäesalu]] * [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]] * [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]] * [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]] * [[Mägisto]] * [[Mälk]] * [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]] * [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]] * [[Mändmets]] * [[Mändvere]] * [[Männik (perekonnanimi)|Männik]] * [[Männiste]] * [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]] * [[Müller (perekonnanimi)|Müller]] * [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]] * [[Mürkhain]] * [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]] * [[Müür (perekonnanimi)|Müür]] * [[Müürsepp]] ==N== *[[Naelapea]] *[[Naelaste]] *[[Narma]] *[[Natoli]] *[[Niinemaa]] *[[Nikiforov]] *[[Nikitin]] *[[Nikolajev]] *[[Nikopensius]] *[[Nilbe]] *[[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]] *[[Nodikäp]] *[[Noormets]] *[[Noormägi]] *[[Normann]] *[[Normet]] *[[Novikov]] *[[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]] *[[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]] *[[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]] *[[Nugiseks]] *[[Nuiamäe]] *[[Null (perekonnanimi)|Null]] *[[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]] *[[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]] *[[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]] *[[Nurmekask]] *[[Nurmet]] *[[Nurmiste]] *[[Nurmsalu]] *[[Nuude]] *[[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]] *[[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]] *[[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]] *[[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]] *[[Nõmmisto]] *[[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]] ==O== *[[Odakivi]] *[[Oidermaa]] *[[Oja (perekonnanimi)|Oja]] *[[Ojala]] *[[Ojandi]] *[[Ojaste]] *[[Ojaveer]] *[[Ojaveski]] *[[Oks (perekonnanimi)|Oks]] *[[Oksa]] *[[Olari (perekonnanimi)|Olari]] *[[Oldekop]] *[[Olesk]] *[[Olvet]] *[[Olving]] *[[Oper]] *[[Orajäär]] *[[Oras (perekonnanimi)|Oras]] *[[Orav (perekonnanimi)|Orav]] *[[Org (perekonnanimi)|Org]] *[[Orglaan]] *[[Oss (perekonnanimi)|Oss]] *[[Ossinovski]] *[[Ots (perekonnanimi)|Ots]] *[[Ott (perekonnanimi)|Ott]] ==P== *[[Paal]] *[[Paala (perekonnanimi)|Paala]] *[[Paalandi]] *[[Paalna]] *[[Paap (perekonnanimi)|Paap]] *[[Paartalu]] *[[Paas (perekonnanimi)|Paas]] *[[Paasilinna]] *[[Paat (perekonnanimi)|Paat]] *[[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]] *[[Paerand]] *[[Paim]] *[[Paju (perekonnanimi)|Paju]] *[[Pajula]] *[[Pajusoo]] *[[Paks (perekonnanimi)|Paks]] *[[Paldre]] *[[Palm (perekonnanimi)|Palm]] *[[Palu (perekonnanimi)|Palu]] *[[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]] *[[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]] *[[Parijõgi]] *[[Parm (perekonnanimi)|Parm]] *[[Parre (perekonnanimi)|Parre]] *[[Parts]] *[[Parre (perekonnanimi)|Parre]] *[[Parvet]] *[[Parving]] *[[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]] *[[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]] *[[Pedai]] *[[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]] *[[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]] *[[Pedak]] *[[Pedari]] *[[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]] *[[Pedosk]] *[[Pedras]] *[[Peebo]] *[[Peedimaa]] *[[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]] *[[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]] *[[Peek]] *[[Peet (perekonnanimi)|Peet]] *[[Peetersoo]] *[[Peetre]] *[[Peets]] *[[Pehme]] *[[Peiker]] *[[Pello]] *[[Pennar]] *[[Pent]] *[[Pere (perekonnanimi)|Pere]] *[[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]] *Perm *[[Pern]] *[[Persekivi]] *[[Pert]] *[[Pertel]] *[[Peterson]] *[[Petrov]] *[[Pettai]] *[[Pihel]] *[[Pihelgas]] *[[Pihelpuu]] *[[Pihlak]] *[[Piho]] *[[Piik (perekonnanimi)|Piik]] *[[Piip (perekonnanimi)|Piip]] *[[Piir (perekonnanimi)|Piir]] *[[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]] *[[Pikk]] *[[Pikre]] *[[Pill (perekonnanimi)|Pill]] *[[Pillak]] *[[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]] *[[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]] *[[Pilvre]] *[[Pitka]] *[[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]] *[[Pohlak]] *[[Poks (perekonnanimi)|Poks]] *[[Poljakov]] *[[Poom (perekonnanimi)|Poom]] *[[Popov]] *[[Post (perekonnanimi)|Post]] *[[Powell (perekonnanimi)|Powell]] *[[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]] *[[Prii]] *[[Priimets]] *[[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]] *[[Priks]] *[[Prins]] *[[Prussakov]] *[[Pruul]] *[[Pruuli]] *[[Pruus]] *[[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]] *[[Proosaselts]] *[[Pruunsild]] *[[Puhk]] *[[Puhm]] *[[Puhvel]] *[[Puju (perekonnanimi)|Puju]] *[[Pukk]] *[[Pulk]] *[[Punane (perekonnanimi)|Punane]] *[[Punapart]] *[[Punapõsk]] *[[Purve]] *[[Puunurm]] *[[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]] *[[Puustusmaa]] *[[Põder (perekonnanimi)|Põder]] *[[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]] *[[Põlatud]] *[[Põld (perekonnanimi)|Põld]] *[[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]] *[[Põldma]] *[[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]] *[[Põldmets]] *[[Põldmäe]] *[[Põldsaar]] *[[Põldsam]] *[[Põldvee]] *[[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]] *[[Põlluaas]] *[[Päevamets]] *[[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]] *[[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]] *[[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]] *[[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]] *[[Pärnpuu]] *[[Pärt]] *[[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]] *[[Päts (perekonnanimi)|Päts]] *[[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]] *[[Pütsep]] *[[Püvi]] ==R== * [[Raadik]] * [[Raag (perekonnanimi)|Raag]] * [[Raal (perekonnanimi)|Raal]] * [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]] * [[Raasik]] * [[Raat (perekonnanimi)|Raat]] * [[Raave]] * [[Rahenurm]] * [[Raid (perekonnanimi)|Raid]] * [[Raidjõe]] * [[Raidlo]] * [[Raidma]] * [[Raidna]] *[[Raielo]] * [[Raisk]] * [[Raitmäe]] * [[Raja (perekonnanimi)|Raja]] * [[Rajamaa]] * [[Rajand]] * [[Rajandi]] * [[Rand (perekonnanimi)|Rand]] * [[Randal (perekonnanimi)|Randal]] * [[Randalu]] * [[Randel (perekonnanimi)|Randel]] * [[Randes]] * [[Randla (perekonnanimi)|Randla]] * [[Randmaa]] * [[Randmets]] * [[Randmäe]] * [[Randsalu]] * [[Randur]] * [[Randvee]] * [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]] * [[Rannaleet]] * [[Rannap]] * [[Rannes]] * [[Ranno]] * [[Rannus]] * [[Raud (perekonnanimi)|Raud]] * [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]] * [[Raudar]] *[[Raudauk]] * [[Raudava]] * [[Raude]] *[[Raudkats]] * [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]] *[[Raudleht]] * [[Raudma]] * [[Raudmäe]] * [[Raudna]] * [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]] * [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]] * [[Raun (perekonnanimi)|Raun]] * [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]] * [[Rebas]] * [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]] * [[Reimann]] * [[Rein (perekonnanimi)|Rein]] * [[Reinke]] * [[Reinsalu]] * [[Reintalu]] * [[Remmel]] * [[Renno]] * [[Renoir]] * [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]] * [[Riikoja]] * [[Riis (perekonnanimi)|Riis]] * [[Riisna]] * [[Ristlaan]] * [[Ristmets]] * [[Rogge]] * [[Rohejärv]] * [[Roht]] * [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]] * [[Roju]] * [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]] * [[Rool (perekonnanimi)|Rool]] * [[Roolaid]] * [[Roomeri]] * [[Roopärg]] * [[Roorand]] * [[Roos (perekonnanimi)|Roos]] * [[Roosalu]] *[[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]] * [[Roosileht]] * [[Roosilill]] *[[Roosioks]] * [[Rootalu]] * [[Rootare]] * [[Roots (perekonnanimi)|Roots]] * [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]] * [[Roovet]] * [[Rooväli]] * [[Rosenberg]] * [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]] *[[Ross]] * [[Rumma]] * [[Rummo]] * [[Ruus]] * [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]] *[[Rõõmus]] *[[Rõõmusoks]] * [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]] * [[Rünk]] * [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]] * [[Rüütli]] ==S== *[[Saadre]] *[[Saadve]] *[[Saar (perekonnanimi)|Saar]] *[[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]] *[[Saare (perekonnanimi)|Saare]] *[[Saarekak]] *[[Saarelinn]] *[[Saarem]] *[[Saarend]] *[[Saarendi]] *[[Saareste]] *[[Saaret]] *[[Saarse]] *[[Sabbe]] *[[Sabe]] *[[Sade (perekonnanimi)|Sade]] *[[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]] *[[Sakkart]] *[[Saks]] *[[Salasoo]] *[[Salavee]] *[[Saldre]] *[[Salu (perekonnanimi)|Salu]] *[[Salulaid]] *[[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]] *[[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]] *[[Saluoja]] *[[Salurand]] *[[Saluste]] *[[Salveste]] *[[Sander (perekonnanimi)|Sander]] *[[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]] *[[Saral]] *[[Sarand]] *[[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]] *[[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]] *[[Sarre]] *[[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]] *[[Savisaar]] *[[Schmidt]] *[[Selirand]] *[[Selmet]] *[[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]] *[[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]] *[[Sergejev]] *[[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]] *[[Sihvre]] *[[Siim (perekonnanimi)|Siim]] *[[Siimre]] *[[Siimuste]] *[[Siirmets]] *[[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]] *[[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]] *[[Sikorski]] *[[Sild (perekonnanimi)|Sild]] *[[Sillak]] *[[Sillam]] *[[Sillar]] *[[Sillart]] *[[Sillaots]] *[[Sillasoo]] *[[Sillaste]] *[[Silm (perekonnanimi)|Silm]] *[[Silt (perekonnanimi)|Silt]] *[[Silvere]] *[[Simm]] *[[Sinikalju]] *[[Simson (perekonnanimi)|Simson]] *[[Sinikalju]] *[[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]] *[[Siplane]] *[[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]] *[[Sisask]] *[[Smirnov]] *[[Soans]] *[[Soidra]] *[[Soidro]] *[[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]] *[[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]] *[[Solovjov]] *[[Soo (perekonnanimi)|Soo]] *[[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]] *[[Soon (perekonnanimi)|Soon]] *[[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]] *[[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]] *[[Soots]] *[[Sooäär]] *[[Sorokin]] *[[Steinberg]] *[[Steiner]] *[[Stepanov]] *[[Strandberg]] *[[Suits (perekonnanimi)|Suits]] *[[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]] *[[Susi (perekonnanimi)|Susi]] *[[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]] *[[Suur]] *[[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]] *[[Suursööt]] *[[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]] *[[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]] *[[Sõmermaa]] *[[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]] *[[Sõõrumaa]] *[[Säde (perekonnanimi)|Säde]] *[[Särev]] *[[Särgava]] *[[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]] *[[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]] ==Z== *[[Zahharov]] *[[Zaitsev]] *[[Zelinski]] ==T== *[[Taadermaa]] *[[Taal (perekonnanimi)|Taal]] *[[Taar (perekonnanimi)|Taar]] *[[Taaralepp]] *[[Taarde]] *[[Tagajev]] *[[Taimsalu]] *[[Taioste]] *[[Tali (perekonnanimi)|Tali]] *[[Taliste]] *[[Talmar]] *[[Talts]] *[[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]] *[[Talven]] *[[Talvet]] *[[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]] *[[Talvist]] *[[Talvistu]] *[[Tambek]] *[[Tamberg]] *[[Tambur]] *[[Tamera]] *[[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]] *[[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]] *[[Tammejuur]] *[[Tammekann]] *[[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]] *[[Tammelo]] *[[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]] *[[Tammend]] *[[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]] *[[Tammet]] *[[Tammets]] *[[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]] *[[Tammur]] *[[Tandre]] *[[Tank (perekonnanimi)|Tank]] *[[Tanner]] *[[Taos]] *[[Tare]] *[[Taremäe]] *[[Targo]] *[[Tarkna]] *[[Tarm]] *[[Tarmak]] *[[Tarmel]] *[[Tarmet]] *[[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]] *[[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]] *[[Tarvel]] *[[Tauli]] *[[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]] *[[Teder (perekonnanimi)|Teder]] *[[Tedrekull]] *[[Teearu]] *[[Teesalu]] *[[Teever]] *[[Teliste]] *[[Teodosie]] *[[Teppo]] *[[Teras (perekonnanimi)|Teras]] *[[Terasmäe]] *[[Thureau-Dangin]] *[[Tief]] *[[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]] *[[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]] *[[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]] *[[Tiits]] *[[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]] *[[Timofejev]] *[[Timut (perekonnanimi)|Timut]] *[[Ting (perekonnanimi)|Ting]] *[[Tipner]] *[[Tobreluts]] *[[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]] *[[Tohver]] *[[Tomberg]] *[[Tomingas]] *[[Tomson]] *[[Toom (perekonnanimi)|Toom]] *[[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]] *[[Toomara]] *[[Toome (perekonnanimi)|Toome]] *[[Toomepuu]] *[[Tooming]] *[[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]] *[[Toomre]] *[[Toomsalu]] *[[Toomsar]] *[[Toomse]] *[[Toots (perekonnanimi)|Toots]] *[[Torma (perekonnanimi)|Torma]] *[[Trần]] *[[Trei]] *[[Treial (perekonnanimi)|Treial]] *[[Treier]] *[[Tretjakov]] *[[Treumann]] *[[Trofimov]] *[[Truu]] *[[Truusööt]] *[[Truuvere]] *[[Tsvetkov]] *[[Tugev]] *[[Tuglas]] *[[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]] *[[Tuiksoo]] *[[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]] *[[Tuiskvere]] *[[Tuldava]] *[[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]] *[[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]] *[[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]] *[[Tuulse]] *[[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]] *[[Tõnissaar]] *[[Tõnisson]] *[[Tõnspoeg]] *[[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]] *[[Täheväli]] *[[Täht (perekonnanimi)|Täht]] *[[Tähtsalu]] *[[Tätte]] ==U== *[[Udras (perekonnanimi)|Udras]] *[[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]] *[[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]] *[[Ugaste]] *[[Uhke]] *[[Uibo]] *[[Ulman]] *[[Ulmann]] *[[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]] *[[Uluots]] *[[Unt (perekonnanimi)|Unt]] *[[Untauk]] *[[Urb (perekonnanimi)|Urb]] *[[Urd (perekonnanimi)|Urd]] *[[Uriko]] *[[Uritam]] *[[Ustav]] *[[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]] *[[Uukkivi]] *[[Uus (perekonnanimi)|Uus]] *[[Uusma]] *[[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]] *[[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]] ==V== *[[Vaasma]] *[[Vaba]] *[[Vader (perekonnanimi)|Vader]] *[[Vaene]] *[[Vagolaid]] *[[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]] *[[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]] *[[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]] *[[Vahter]] *[[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]] *[[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]] *[[Vaigo]] *[[Vaigro]] *[[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]] *[[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]] *[[Vain (perekonnanimi)|Vain]] *[[Vainlo]] *[[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]] *[[Vainola]] *[[Vainura]] *[[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]] *[[Valdre]] *[[Valdvere]] *[[Valge (perekonnanimi)|Valge]] *[[Valgre]] *[[Valk (perekonnanimi)|Valk]] *[[Vallaste]] *[[Vanakamar]] *[[Vang (perekonnanimi)|Vang]] *[[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]] *[[Varamaa]] *[[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]] *[[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]] *[[Varendi]] *[[Vares (perekonnanimi)|Vares]] *[[Varik]] *[[Vassiljev]] *[[Veber]] *[[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]] *[[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]] *[[Veenre]] *[[Veermaa]] *[[Veermets]] *[[Veeroja]] *[[Veerpalu]] *[[Velbri]] *[[Vellema]] *[[Vellendi]] *[[Vellerand]] *[[Vellerind]] *[[Vellesalu]] *[[Velliste]] *[[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]] *[[Veskaru]] *[[Veski (perekonnanimi)|Veski]] *[[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]] *[[Vihalem]] *[[Viiding]] *[[Viik (perekonnanimi)|Viik]] *[[Viil (perekonnanimi)|Viil]] *[[Viilip]] *[[Viira (perekonnanimi)|Viira]] *[[Viire]] *[[Viirme]] *[[Viiroja]] *[[Viirsoo]] *[[Viitre]] *[[Viks]] *[[Viljasto]] *[[Vill (perekonnanimi)|Vill]] *[[Villa (perekonnanimi)|Villa]] *[[Villemson]] *[[Vilmre]] *[[Vilur]] *[[Vimmsaare]] *[[Vinogradov]] *[[Vint (perekonnanimi)|Vint]] *[[Viru (perekonnanimi)|Viru]] *[[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]] *[[Vitsut]] *[[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]] *[[Vlassov]] *[[Volkov]] *[[Voolahe]] *[[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]] *[[Vorobjov]] *[[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]] *[[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]] *[[Välba]] *[[Välbe]] *[[Väli (perekonnanimi)|Väli]] *[[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]] *[[Väljas]] *[[Värk]] *[[Värnik]] *[[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]] ==W== *[[Washington (perekonnanimi)|Washington]] *[[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]] ==Õ== *[[Õekivi]] *[[Õgu]] *[[Õhemets]] *[[Õim]] *[[Õis (perekonnanimi)|Õis]] *[[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]] *[[Õlle]] *[[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]] *[[Õmmik]] *[[Õun (perekonnanimi)|Õun]] *[[Õunamaa]] *[[Õunap]] *[[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]] *[[Õunpuu]] ==Ä== *[[Äike (perekonnanimi)|Äike]] *[[Ämarik]] ==Ö== *[[Öpik]] *[[Öövaht]] *[[Öövel]] ==Ü== *[[Ühismaa]] *[[Üks (perekonnanimi)|Üks]] *[[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]] *[[Üksmeel]] *[[Ükssilm]] *[[Üleoja]] *[[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]] *[[Üprus]] *[[Üss]] *[[Ütsaig]] *[[Üüde]] ==Vaata ka== *[[Perekonnanimede kaitseregister]] *[[Jaapani perekonnanimede loend]] *[[Aadlisuguvõsad]] *[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Perekonnanimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] 5kfu9d464odbjq613uxk7umqixlbac0 Hendrik Saar 0 410913 6174664 6108774 2022-08-06T22:07:59Z 46.131.30.228 "köbi" wikitext text/x-wiki [[Fail:Hendrik Saar.jpg|pisi|Hendrik Saar tsirkuse "Arena" klounina (1930-1939)]] '''Hendrik Saar''' (pseudonüüm '''Kivilombi Ints''' ja '''Sulgnokk'''; [[vkj]] 24. veebruar/[[8. märts]] [[1893]] [[Laatre vald (Ruhja kihelkond)|Laatre vald]] [[Põhja-Ruhja kihelkond]] [[Volmari maakond]] – [[1944]] jäi teadmata kadunuks) oli eesti [[ajakirjanik]], [[följetonist]], [[näitekirjanik]], ajaviitekirjanik ja [[kloun]]. Ta esines veel [[Kuplee|kupleelaulja]] ja estraadinäitlejana. Tõlkis operetitekste ja teatrinalju ning lavastas endakirjutatud näidendeid. 1919. aastal hakkas koos [[Gori (karikaturist)|Goriga]] välja andma naljaajakirja "[[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]]". Oli Tallinnas veel mitme huumoriajalehe ([[Vana Meie Mats]] (1919), [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (1920–1921), [[Kodanik Mats]] (192?), [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht]] (1929–1930) ja ajakirjade [[Kino-Film]] (1927–1928), ning [[Nauding (ajakiri 1931)|Nauding]] (1931) toimetaja. Lisaks andis välja jätk [[Romaan|romaane]] Tallinna Saladused (1926–1927) 6 numbrit (mis [[Konfiskeerimine|konfiskeeriti]]) ja alates 1927 veebruarist jätkas [[Uued Tallinna saladused]], mida ilmus 18 numbrit<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/record=b1190732*est|pealkiri=Uued Tallinna saladused : romaan / Kivilombi Ints|väljaanne=ESTER}}</ref>. Kuna Hendrik Saart ei võetud näitlejaks teistesse teatritesse, tegi ta oma miniatuurteatri "''Illusioon''", parodeerimaks "tõelist kunsti"<ref>{{Netiviide|url=https://sakala.postimees.ee/4298917/teatris-kihab-kabaree|pealkiri=Teatris kihab kabaree|väljaanne=Postimees|aeg=4. november 2017}}</ref>. 1930. aastal oli tal kõrvaosatäitja roll filmis [[Kuldämblik|Kuldäblik]], kus mängis pillimeest<ref>{{Netiviide|url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/186/|pealkiri=Kuldämblik (1930)|väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas}}</ref>. Peale [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] puhkemist 1941. aastal avaldas ta ajaleht "[[Sirp ja Vasar (ajaleht)|Sirbis ja Vasaras]]" [[Adolf Hitler]]i kohta följetoni.<ref>Sulgnokk. "Misajast Hitler on hull?". Sirp ja Vasar nr 27, 24. juuli 1941. Lk 5</ref> Arvatavasti selle följetoni pärast arreteeriti ta 1942. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimude]] poolt. Viimati nähti teda 1944. aasta kevadsuvel vangide töökolonnis Tallinna tänavaid puhastamas.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.antikvariaat.eu/tr%C3%BCkis/tallinna-saladused-romaan/4933|Pealkiri=Antikvariaat.eu - Tallinna saladused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Teoseid== * ''Nurjaläinud äpardus'' (1918) * ''Käbid torbiku sees'' (1918)<ref>https://www.ester.ee/record=b1203821*est</ref> * Punktimehed (Tallinn, 1918–1924) * Ha-ha-ha! ([[Sipelgas (kirjastus)|Sipelgas]], 1919) * Kui kaks nii ühte nägu on... : naljamäng kahes vaatuses, (Sipelgas, 1919) * ''Otsekohesus'' (1921) * ''Nõialind ja hea poiss Juku'' (1922) * ''Riigivaras'' (1922) * ''Imesõrmus ja vaene laps Anni'' (1922) * Kolmikliit - [[Gori (karikaturist)|Gori]] joonistused ja Hendrik Saare salmid(1922)<ref>{{Netiviide|Autor=ERB|URL=http://erb.nlib.ee/?kid=12495062|Pealkiri=Kolmikliit|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * ''Ahvi tütar. Juhtumised maal ja üksikul saarekesel'' (1923) * Paremad kupleed ([[Sipelgas (kirjastus)|Sipelgas]], 1923) * ''Kergats'' (1923) * ''Elli langemine. Jutustus Tallinna elust'' (1923) * ''Pöörang'' (1924) * ''Abielumeeste kavalused'' (1924) * ''Pleki-Karla kosjakäigud'' (operett, 1924) * ''Kah kaarditark'' (1925) * ''Kommunistid korteris'' (1925) * ''Sangaste Juss'' (1925) * ''Viina pärast'' (1925) * [[Tallinna saladused]] 1.-6. numbrid (1926 detsember - 1927 jaanuar) konfiskeeriti. 1927. aasta veebruaris hakkas ilmuma uue pealkirja all "[[Uued Tallinna saladused]]" * ''Lõbunaisterahva romaan. Tallinna juhtumisi'' (1927) * E.Roos – Jõulu-album 1927, Hendrik Saare salmid (1927)<ref>{{Netiviide|Autor=ERB|URL=http://erb.nlib.ee/?kid=10631185|Pealkiri=Jõulu-album 1927|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> *"Pruut ja lehm". 1933 *Sulgnokk. "Misajast Hitler on hull?". [[Sirp ja Vasar]] nr 27, 24. juuli 1941. Lk 5 ==Isiklikku== Hendrik Saare tütar oli balletitantsija [[Asta Saar]] (1920–2000), kes oli 1944–1964 [[Georg Ots]]a abikaasa.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/64952 In memoriam: Asta Ots], Eesti Päevaleht, 22. märts 2000</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Martin Neithal]]. "Saar, Hendrik". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 497 ==Välislingid== *[http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=1343 Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK] {{JÄRJESTA:Saar, Hendrik}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1944]] d9r7v4h3yqvcwgpu50xv3qlxrib7ily 6174748 6174664 2022-08-07T07:44:45Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hendrik Saar.jpg|pisi|Hendrik Saar tsirkuse "Arena" klounina (1930-1939)]] '''Hendrik Saar''' (pseudonüüm '''Kivilombi Ints''' ja '''Sulgnokk'''; [[vkj]] 24. veebruar/[[8. märts]] [[1893]] [[Laatre vald (Ruhja kihelkond)|Laatre vald]] [[Põhja-Ruhja kihelkond]] [[Volmari maakond]] – [[1944]] jäi teadmata kadunuks) oli eesti [[ajakirjanik]], [[följetonist]], [[näitekirjanik]], ajaviitekirjanik ja [[kloun]]. Ta esines veel [[Kuplee|kupleelaulja]] ja estraadinäitlejana. Tõlkis operetitekste ja teatrinalju ning lavastas endakirjutatud näidendeid. 1919. aastal hakkas koos [[Gori (karikaturist)|Goriga]] välja andma naljaajakirja [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]]. Oli Tallinnas veel mitme huumoriajalehe ([[Vana Meie Mats]] (1919), [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (1920–1921), [[Kodanik Mats]] (192?), [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht]] (1929–1930) ja ajakirjade [[Kino-Film]] (1927–1928), ning [[Nauding (ajakiri 1931)|Nauding]] (1931) toimetaja. Lisaks andis välja jätku[[Romaan|romaane]] "Tallinna saladused" (1926–1927) 6 numbrit (mis [[Konfiskeerimine|konfiskeeriti]]) ja jätkus alates 1927. aasta veebruarist pealkirjaga "[[Uued Tallinna saladused]]", mida ilmus 18 numbrit<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/record=b1190732*est|pealkiri=Uued Tallinna saladused : romaan / Kivilombi Ints|väljaanne=ESTER}}</ref>. Kuna Hendrik Saart ei võetud näitlejaks teistesse teatritesse, tegi ta oma miniatuurteatri Illusioon, parodeerimaks "tõelist kunsti"<ref>{{Netiviide|url=https://sakala.postimees.ee/4298917/teatris-kihab-kabaree|pealkiri=Teatris kihab kabaree|väljaanne=Postimees|aeg=4. november 2017}}</ref>. 1930. aastal oli tal kõrvalosatäitja roll filmis [[Kuldämblik]], kus mängis pillimeest<ref>{{Netiviide|url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/186/|pealkiri=Kuldämblik (1930)|väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas}}</ref>. Pärast [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] puhkemist 1941. aastal avaldas ta ajalehes [[Sirp ja Vasar (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] [[Adolf Hitler]]i kohta följetoni.<ref>Sulgnokk. "Misajast Hitler on hull?". Sirp ja Vasar nr 27, 24. juuli 1941. Lk 5</ref> Arvatavasti selle följetoni pärast arreteeriti ta 1942. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimude]] poolt. Viimati nähti teda 1944. aasta kevadsuvel vangide töökolonnis Tallinna tänavaid puhastamas.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.antikvariaat.eu/tr%C3%BCkis/tallinna-saladused-romaan/4933|Pealkiri=Antikvariaat.eu - Tallinna saladused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Teoseid== * ''Nurjaläinud äpardus'' (1918) * ''Käbid torbiku sees'' (1918)<ref>https://www.ester.ee/record=b1203821*est</ref> * Punktimehed (Tallinn, 1918–1924) * Ha-ha-ha! ([[Sipelgas (kirjastus)|Sipelgas]], 1919) * Kui kaks nii ühte nägu on... : naljamäng kahes vaatuses, (Sipelgas, 1919) * ''Otsekohesus'' (1921) * ''Nõialind ja hea poiss Juku'' (1922) * ''Riigivaras'' (1922) * ''Imesõrmus ja vaene laps Anni'' (1922) * Kolmikliit - [[Gori (karikaturist)|Gori]] joonistused ja Hendrik Saare salmid(1922)<ref>{{Netiviide|Autor=ERB|URL=http://erb.nlib.ee/?kid=12495062|Pealkiri=Kolmikliit|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * ''Ahvi tütar. Juhtumised maal ja üksikul saarekesel'' (1923) * Paremad kupleed ([[Sipelgas (kirjastus)|Sipelgas]], 1923) * ''Kergats'' (1923) * ''Elli langemine. Jutustus Tallinna elust'' (1923) * ''Pöörang'' (1924) * ''Abielumeeste kavalused'' (1924) * ''Pleki-Karla kosjakäigud'' (operett, 1924) * ''Kah kaarditark'' (1925) * ''Kommunistid korteris'' (1925) * ''Sangaste Juss'' (1925) * ''Viina pärast'' (1925) * [[Tallinna saladused]] 1.-6. numbrid (1926 detsember - 1927 jaanuar) konfiskeeriti. 1927. aasta veebruaris hakkas ilmuma uue pealkirja all "[[Uued Tallinna saladused]]" * ''Lõbunaisterahva romaan. Tallinna juhtumisi'' (1927) * E.Roos – Jõulu-album 1927, Hendrik Saare salmid (1927)<ref>{{Netiviide|Autor=ERB|URL=http://erb.nlib.ee/?kid=10631185|Pealkiri=Jõulu-album 1927|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> *"Pruut ja lehm". 1933 *Sulgnokk. "Misajast Hitler on hull?". [[Sirp ja Vasar]] nr 27, 24. juuli 1941. Lk 5 ==Isiklikku== Hendrik Saare tütar oli balletitantsija [[Asta Saar]] (1920–2000), kes oli 1944–1964 [[Georg Ots]]a abikaasa.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/64952 In memoriam: Asta Ots], Eesti Päevaleht, 22. märts 2000</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Martin Neithal]]. "Saar, Hendrik". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 497 ==Välislingid== *[http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=1343 Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK] {{JÄRJESTA:Saar, Hendrik}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1944]] jjel66ds31e6xhf5hr9tprftqaj3waw 6174767 6174748 2022-08-07T08:08:25Z Ursus scribens 115317 /* Teoseid */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Hendrik Saar.jpg|pisi|Hendrik Saar tsirkuse "Arena" klounina (1930-1939)]] '''Hendrik Saar''' (pseudonüüm '''Kivilombi Ints''' ja '''Sulgnokk'''; [[vkj]] 24. veebruar/[[8. märts]] [[1893]] [[Laatre vald (Ruhja kihelkond)|Laatre vald]] [[Põhja-Ruhja kihelkond]] [[Volmari maakond]] – [[1944]] jäi teadmata kadunuks) oli eesti [[ajakirjanik]], [[följetonist]], [[näitekirjanik]], ajaviitekirjanik ja [[kloun]]. Ta esines veel [[Kuplee|kupleelaulja]] ja estraadinäitlejana. Tõlkis operetitekste ja teatrinalju ning lavastas endakirjutatud näidendeid. 1919. aastal hakkas koos [[Gori (karikaturist)|Goriga]] välja andma naljaajakirja [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]]. Oli Tallinnas veel mitme huumoriajalehe ([[Vana Meie Mats]] (1919), [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (1920–1921), [[Kodanik Mats]] (192?), [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht]] (1929–1930) ja ajakirjade [[Kino-Film]] (1927–1928), ning [[Nauding (ajakiri 1931)|Nauding]] (1931) toimetaja. Lisaks andis välja jätku[[Romaan|romaane]] "Tallinna saladused" (1926–1927) 6 numbrit (mis [[Konfiskeerimine|konfiskeeriti]]) ja jätkus alates 1927. aasta veebruarist pealkirjaga "[[Uued Tallinna saladused]]", mida ilmus 18 numbrit<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/record=b1190732*est|pealkiri=Uued Tallinna saladused : romaan / Kivilombi Ints|väljaanne=ESTER}}</ref>. Kuna Hendrik Saart ei võetud näitlejaks teistesse teatritesse, tegi ta oma miniatuurteatri Illusioon, parodeerimaks "tõelist kunsti"<ref>{{Netiviide|url=https://sakala.postimees.ee/4298917/teatris-kihab-kabaree|pealkiri=Teatris kihab kabaree|väljaanne=Postimees|aeg=4. november 2017}}</ref>. 1930. aastal oli tal kõrvalosatäitja roll filmis [[Kuldämblik]], kus mängis pillimeest<ref>{{Netiviide|url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/186/|pealkiri=Kuldämblik (1930)|väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas}}</ref>. Pärast [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] puhkemist 1941. aastal avaldas ta ajalehes [[Sirp ja Vasar (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] [[Adolf Hitler]]i kohta följetoni.<ref>Sulgnokk. "Misajast Hitler on hull?". Sirp ja Vasar nr 27, 24. juuli 1941. Lk 5</ref> Arvatavasti selle följetoni pärast arreteeriti ta 1942. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimude]] poolt. Viimati nähti teda 1944. aasta kevadsuvel vangide töökolonnis Tallinna tänavaid puhastamas.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.antikvariaat.eu/tr%C3%BCkis/tallinna-saladused-romaan/4933|Pealkiri=Antikvariaat.eu - Tallinna saladused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Teoseid== * Nurjaläinud äpardus (1918) * Käbid torbiku sees (1918)<ref>https://www.ester.ee/record=b1203821*est</ref> * Punktimehed (Tallinn, 1918–1924) * Ha-ha-ha! ([[Sipelgas (kirjastus)|Sipelgas]], 1919) * Kui kaks nii ühte nägu on... : naljamäng kahes vaatuses (Sipelgas, 1919) * Otsekohesus (1921) * Nõialind ja hea poiss Juku (1922) * Riigivaras (1922) * Imesõrmus ja vaene laps Anni (1922) * Kolmikliit ([[Gori (karikaturist)|Gori]] joonistused ja Hendrik Saare salmid, 1922)<ref>{{Netiviide|Autor=ERB|URL=http://erb.nlib.ee/?kid=12495062|Pealkiri=Kolmikliit|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * Ahvi tütar. Juhtumised maal ja üksikul saarekesel (1923) * Paremad kupleed (Sipelgas, 1923) * Kergats (1923) * Elli langemine. Jutustus Tallinna elust (1923) * Pöörang (1924) * Abielumeeste kavalused (1924) * Pleki-Karla kosjakäigud (operett, 1924) * Kah kaarditark (1925) * Kommunistid korteris (1925) * Sangaste Juss (1925) * Viina pärast (1925) * [[Tallinna saladused]] (1.-6. number 1926 detsember - 1927 jaanuar, konfiskeeriti; 1927. aasta veebruaris hakkas ilmuma uue pealkirja all "[[Uued Tallinna saladused]]") * Lõbunaisterahva romaan. Tallinna juhtumisi (1927) * E. Roos – Jõulu-album 1927, Hendrik Saare salmid (1927)<ref>{{Netiviide|Autor=ERB|URL=http://erb.nlib.ee/?kid=10631185|Pealkiri=Jõulu-album 1927|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * Pruut ja lehm (1933) * Sulgnokk. "Misajast Hitler on hull?". Sirp ja Vasar nr 27, 24. juuli 1941. Lk 5 ==Isiklikku== Hendrik Saare tütar oli balletitantsija [[Asta Saar]] (1920–2000), kes oli 1944–1964 [[Georg Ots]]a abikaasa.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/64952 In memoriam: Asta Ots], Eesti Päevaleht, 22. märts 2000</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Martin Neithal]]. "Saar, Hendrik". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 497 ==Välislingid== *[http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=1343 Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK] {{JÄRJESTA:Saar, Hendrik}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1944]] mxcbhskd1821reynjer97d28bdzxbz0 Meelis Kukk 0 411186 6174659 5949204 2022-08-06T21:09:45Z 87.119.177.149 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib noorsootöötajast; poliitiku kohta vaata [[Meelis Kukk (poliitik)]].}} [[Fail:Meelis Kukk 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Meelis Kukk 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Meelis Kukk''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1982]]) on eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja lgbt aktivist. == Haridus == 2016 aastal alustas õpinguid [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor|Ettevõtlus Kõrgkoolis Mainor]]<ref name="kf1i1" /> 2015. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] eripedagoog-nõustaja eriala [[magistriõppes]]<ref name="kf1i1" />. 2005. aastal<ref name="kf1i1" /> lõpetas [[Tallinna Pedagoogiline Seminar|Tallinna Pedagoogilise Seminari]] noorsootöö eriala == Töö == Alates 2020 [[Tallinna Lastekodu]] juhataja<ref name="kf1i1" /> 2015 – 2019 oli [[Viru Haigla]]<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://ariregister.rik.ee|pealkiri=Äriregister|aeg=28.12.2009}}</ref> juhatuse Liige 2017 – 2019 [[AS Karell Kiirabi]]<ref name=":0" />, juhatuse liige 2007 – 2015 oli ta [[SOS Lasteküla]] kasvataja. Ta on [[Eesti Asenduskodu Töötajate Liit|Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu]] asutajaliige ja juhatuse liige<ref name=":0" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kf1i1">{{Netiviide|autor=|url=https://herta.ee/koolitajad/meelis-kukk|pealkiri=Meelis Kukk|väljaandja=Herta Eesti|aeg=|vaadatud=1. jaanuar 2021}}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.sos-lastekyla.ee/onn-kasvada-lastekulas/ Tutvustus SOS Lasteküla saidil] *[https://www.youtube.com/watch?v=qZ49YYSzyPg Meelis Kukk. Minu lugu], [http://elutark.delfi.ee/videod/vaata-videot-keila-sos-lastekulas-kasvanud-meelis-kukk-raagib-oma-loo?id=71605685 sama], SOS Lasteküla Eesti Ühing *[https://www.youtube.com/watch?v=lDedpY2INl8 Jane Snaith ja Meelis Kukk], teineekraan.ee, 10. mai 2013 *[[Rain Uusen]]. [http://www.tai.ee/images/Artiklid/Persoon_Meelis_Kukk.pdf Igapäevatöö noortega tähendab eelkõige selgitustööd.] – ''Sotsiaaltöö'', 2015, nr 1. {{JÄRJESTA:Kukk, Meelis}} [[Kategooria:Sündinud 1982]] [[Kategooria:Eesti sotsiaaltöötajad]] k3wcjjmcxj8qvf6fpzu0rku8hhm1yb4 Pakri Hansu Jüri 0 413611 6174506 4256210 2022-08-06T15:31:45Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Pakri Hansu Jüri''' (? – ?) oli [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnast]] pärit eesti soost õpilane.<ref>http://www.forselius.ee/index.php?page=medal-suur-kuldtukat (vaadatud 29.08.2015)</ref> Ta käis [[1686]] [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvedamisel koos kaasõpilase [[Ignatsi Jaak|Ignatsi Jaaguga]] oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas [[Karl XI]]-le, kuid erinevalt Ignatsi Jaagust, kes tegutses hiljem mitmes paigas kooliõpetajana ja köstrina, pole Pakri Hansu Jüri edasise elukäigu kohta palju teada.<ref>[[Sulev Vahtre]] (koostaja). Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion 1997. ISBN 9985660811</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Eestimaa inimesed]] 34aldfdroulzzo67pg595ri13sue1jr Jean-Yves Le Drian 0 420617 6174652 5997631 2022-08-06T20:45:38Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[File:Jean-Yves Le Drian 2017.jpg|pisi|Jean-Yves Le Drian (aastal 2017)]] [[Pilt:Jean-Yves Le Drian par Claude Truong-Ngoc novembre 2014.jpg|pisi|Jean-Yves Le Drian (aastal 2014)]] '''Jean-Yves Le Drian''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1947]] [[Lorient]]is) on Prantsusmaa poliitik ([[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistlik Partei]]). Ta oli aastatel [[2012]]–[[2017]] Prantsusmaa kaitseminister. [[17. mai]]st [[2017]] on ta Prantsusmaa välisminister. Ta sündis aastal [[1947]] [[Lorient]]is (asub [[Morbihani departemang]]us [[Bretagne]]'i [[Piirkond (Prantsusmaa)|piirkonnas]]) töölisperekonnas; tema vanemad olid Noorte Kristlike Tööliste ühingu ([[:fr:Jeunesse ouvrière chrétienne|:fr]], [[:en:Young Christian Workers|en]]) aktiivsed liikmed. Ta lõpetas oma stuudiumi [[Ülem-Bretagne'i Rennesi 2. ülikool|Ülem-Bretagne'i Rennesi 2. ülikoolis]], kus ta oli üliõpilasliidu ''Union Nationale des Étudiants de France'' ([[:fr:Union nationale des étudiants de France|:fr]]) aktivist. [[1970. aastad|1970. aastate]] alguses oli ta [[Bretooni Demokraatlik Unioon|Bretooni Demokraatliku Uniooni]] ([[:fr:Union démocratique bretonne|:fr]], [[:en:Union Démocratique Bretonne|:en]]) aktivist. Mais [[1974]] astus ta [[Prantsusmaa]] [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistlikku Parteisse]]. {{pooleli}} Ta oli [[16. mai]]st [[2012]] kuni [[10. mai]]ni [[2017]] Prantsusmaa kaitseminister ([[Jean-Marc Ayraulti esimene valitsus|Jean-Marc Ayraulti esimeses]], [[Jean-Marc Ayraulti teine valitsus|Jean-Marc Ayraulti teises]], [[Manuel Vallsi esimene valitsus|Manuel Vallsi esimeses]], [[Manuel Vallsi teine valitsus|Manuel Vallsi teises]] ja [[Bernard Cazeneuve'i valitsus]]es). [[17. mai]]st [[2017]] on ta Prantsusmaa välisminister ([[Édouard Philippe'i esimene valitsus|Édouard Philippe'i esimeses]] ja [[Édouard Philippe'i teine valitsus|Édouard Philippe'i esimeses teises valitsuses]]). 2021. aasta novembris väljendas Jean-Yve Le Drian intervjuus ajalehele Le Monde muret Aafrika riike painava majandusliku kiskluse pärast, näidates näpuga Hiina ja Venemaa poole. "Meie konkurentidel pole tabusid ega piiranguid," ütles Jean-Yves Le Drian, kelle sõnul peavad eurooplased iga hinna eest oma suhted Aafrika mandriga uuesti üles ehitama. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gérard Longuet]] | nimi=Prantsusmaa kaitseminister | aeg=[[2012]]–[[2017]] | järgnev=[[Sylvie Goulard]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jean-Marc Ayrault]] | nimi=Prantsusmaa välisminister | aeg=[[2017]]– | järgnev= }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Le Drian, Jean-Yves}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 7dgm89anaqy4t34q9uwrjrqm261nlst Õismäe tee 0 428183 6174623 5302074 2022-08-06T20:06:55Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=13}} [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|Õismäe tee 150, 9-korruseline korterelamute grupp]] '''Õismäe tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)</ref> [[Väike-Õismäe]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Tänav on ringikujuline ja ringi keskel on [[Väike-Õismäe tiik]]. Õismäe tee sai nime [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1974]].<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 305</ref> == Galerii == <gallery> EE-TLN-HAABERSTI-Ehitajate tee-Õismäe tee.JPG|[[Ehitajate tee]] - Õismäe tee ristmik Fail:Väike-Õismäe.JPG|Õismäe tee Hiina müür File:Ajapaik 14557.jpg| File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Meelespea.JPG|Õismäe tee, Meelespea peatus ja Kauplus Meelespea, Õismäe tee 88 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Old Soviet "сandle" after modernisation.JPG|16-korruseline korterelamu File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Soviet apartment buildings after modernisation.JPG|5-korruseline korterelamute grupp File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe tee.JPG|5-korruseline korterelamute grupp File:Väike-Õismäe.JPG| </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} [http://tallinncity.postimees.ee/4174007/pildid-ja-video-tallinnas-poles-kortermaja-ees-seitse-autot?_ga=2.60802090.622247140.1499319190-2109612128.1485904516 Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot] {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] 4s42i9yzx6ehjnlcp44tmxyk8z6frh7 Mati Heidmets 0 428935 6174691 6133564 2022-08-07T05:29:54Z 88.196.253.224 /* Töö */ wikitext text/x-wiki '''Mati Heidmets''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1949]]) on eesti psühholoog ja kasvatusteadlane. ==Haridus== 1968. aastal lõpetas ta [[Pärnu 1. Keskkool]]i.<ref>{{Netiviide |url=http://www.yhis.parnu.ee/archives/alumni/1968-a-lend |pealkiri=Pärnu Ühisgümnaasium. 1968 a. lend |vaadatud=2016-02-03 |arhiivimisaeg=2016-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160204184740/http://www.yhis.parnu.ee/archives/alumni/1968-a-lend |url-olek=ei tööta }}</ref> 1973. aastal lõpetas ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia eriala. Aastatel 1974–1977 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli sotsiaalpsühholoogia eriala aspirantuuris.<ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/664916fa-d6a5-4b1a-88e9-571ecd63ea53?tabId=CV_EST Eesti Teadusinfosüsteem. Mati Heidmets]</ref> 1989. aastal kaitses ta [[Moskva]]s [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] Psühholoogia Instituudis psühholoogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Социально психологические факторы формирования пространственной структуры жилой среды".<ref>[http://www.ester.ee/record=b1520817*est E-kataloog ESTER. Хейдметс, Мати. Социально психологические факторы формирования пространственной структуры жилой среды: автореферат кандидата психологических наук. Академия наук СССР, Институт психологии. Москва, 1989]</ref> ==Töö== Aastatel 1973–1977 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogialaboratooriumi nooremteadur, 1977–1979 [[Eesti Maaehitusprojekt]]i keskkonnaanalüüsi ekspert. 1980. aastast [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] keskkonnapsühholoogia uurimisgrupi vanemteadur, 1981. aastast paralleelselt ka sotsiaalpsühholoogia lektor. 1989–1990 oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi prorektor, 1990–1991 peaministri nõunik sotsiaalpoliitika alal. 1990–1992 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i arengu-uuringute labori vanemteadur, 1991–1993 sama ülikooli psühholoogia osakonna dotsent, 1993. aastast psühholoogia professor. Aastatel 1993–2001 oli ta Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan, aastatel 2001–2005 Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor, 2005–2006 [[Tallinna Ülikool]]i rektor, 2006–2007 Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonna psühholoogia osakonna professor, 2008–2015 TLÜ Psühholoogia Instituudi professor ja Kasvatusteaduste Instituudi haridusinnovatsiooni keskuse juhataja.<ref name="etis" /> 2015. aastast TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi sotsiaalpsühholoogia professor ja haridusuuenduse tippkeskuse juhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/Loodus-ja-terviseteaduste-instituut/Instituut/Kontaktid |pealkiri=TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituut |vaadatud=2016-02-03 |arhiivimisaeg=2016-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160208092822/http://www.tlu.ee/et/Loodus-ja-terviseteaduste-instituut/Instituut/Kontaktid |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/TLy-haridusuuenduse-tippkeskus |pealkiri=TLÜ haridusuuenduse tippkeskus |vaadatud=2016-02-03 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304214129/http://www.tlu.ee/et/TLy-haridusuuenduse-tippkeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 2022 aastast - Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. ==Teadustöö== Tema uurimistööd on peamiselt [[sotsiaalpsühholoogia]], [[keskkonnapsühholoogia]] ja [[haridussotsioloogia]] valdkondadest. Ta oli Eesti inimarengu aruannete 2006/2007 ja 2012/2013 peatoimetaja. Tema juhendamisel on kaitstud 5 [[doktoritöö]]d. ==Ühiskondlik tegevus== Ta on [[Eesti Psühholoogide Liit|Eesti Psühholoogide Liidu]] liige. Ta on olnud [[Avatud Eesti Fond]]i nõukogu esimees. Aastatel 1997−2005 oli ta Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige. Ta on olnud ka [[Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]]i hindamisnõukogu esimees. ==Tunnustus== *2001 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2006 [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] *2006 [[Tallinna teenetemärk]] *2011 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema vend on filmilavastaja [[Rao Heidmets]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Heidmets, Mati}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] jx26kov90cabedgx0pu5wwprzwkrgq5 6174706 6174691 2022-08-07T07:03:19Z Andres 5 /* Töö */ wikitext text/x-wiki '''Mati Heidmets''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1949]]) on eesti psühholoog ja kasvatusteadlane. ==Haridus== 1968. aastal lõpetas ta [[Pärnu 1. Keskkool]]i.<ref>{{Netiviide |url=http://www.yhis.parnu.ee/archives/alumni/1968-a-lend |pealkiri=Pärnu Ühisgümnaasium. 1968 a. lend |vaadatud=2016-02-03 |arhiivimisaeg=2016-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160204184740/http://www.yhis.parnu.ee/archives/alumni/1968-a-lend |url-olek=ei tööta }}</ref> 1973. aastal lõpetas ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia eriala. Aastatel 1974–1977 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli sotsiaalpsühholoogia eriala aspirantuuris.<ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/664916fa-d6a5-4b1a-88e9-571ecd63ea53?tabId=CV_EST Eesti Teadusinfosüsteem. Mati Heidmets]</ref> 1989. aastal kaitses ta [[Moskva]]s [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] Psühholoogia Instituudis psühholoogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Социально психологические факторы формирования пространственной структуры жилой среды".<ref>[http://www.ester.ee/record=b1520817*est E-kataloog ESTER. Хейдметс, Мати. Социально психологические факторы формирования пространственной структуры жилой среды: автореферат кандидата психологических наук. Академия наук СССР, Институт психологии. Москва, 1989]</ref> ==Töö== Aastatel 1973–1977 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogialaboratooriumi nooremteadur, 1977–1979 [[Eesti Maaehitusprojekt]]i keskkonnaanalüüsi ekspert. 1980. aastast [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] keskkonnapsühholoogia uurimisgrupi vanemteadur, 1981. aastast paralleelselt ka sotsiaalpsühholoogia lektor. 1989–1990 oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi prorektor, 1990–1991 peaministri nõunik sotsiaalpoliitika alal. 1990–1992 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i arengu-uuringute labori vanemteadur, 1991–1993 sama ülikooli psühholoogia osakonna dotsent, 1993. aastast psühholoogia professor. Aastatel 1993–2001 oli ta Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan, aastatel 2001–2005 Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor, 2005–2006 [[Tallinna Ülikool]]i rektor, 2006–2007 Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonna psühholoogia osakonna professor, 2008–2015 TLÜ Psühholoogia Instituudi professor ja Kasvatusteaduste Instituudi haridusinnovatsiooni keskuse juhataja.<ref name="etis" /> 2015. aastast TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi sotsiaalpsühholoogia professor ja haridusuuenduse tippkeskuse juhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/Loodus-ja-terviseteaduste-instituut/Instituut/Kontaktid |pealkiri=TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituut |vaadatud=2016-02-03 |arhiivimisaeg=2016-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160208092822/http://www.tlu.ee/et/Loodus-ja-terviseteaduste-instituut/Instituut/Kontaktid |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/TLy-haridusuuenduse-tippkeskus |pealkiri=TLÜ haridusuuenduse tippkeskus |vaadatud=2016-02-03 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304214129/http://www.tlu.ee/et/TLy-haridusuuenduse-tippkeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 2022. aastast Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. ==Teadustöö== Tema uurimistööd on peamiselt [[sotsiaalpsühholoogia]], [[keskkonnapsühholoogia]] ja [[haridussotsioloogia]] valdkondadest. Ta oli Eesti inimarengu aruannete 2006/2007 ja 2012/2013 peatoimetaja. Tema juhendamisel on kaitstud 5 [[doktoritöö]]d. ==Ühiskondlik tegevus== Ta on [[Eesti Psühholoogide Liit|Eesti Psühholoogide Liidu]] liige. Ta on olnud [[Avatud Eesti Fond]]i nõukogu esimees. Aastatel 1997−2005 oli ta Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige. Ta on olnud ka [[Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]]i hindamisnõukogu esimees. ==Tunnustus== *2001 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2006 [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] *2006 [[Tallinna teenetemärk]] *2011 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema vend on filmilavastaja [[Rao Heidmets]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Heidmets, Mati}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 5s3i26th90js8mdw0tr8quko51cj7sv Päikesesüsteemi teke ja areng 0 432315 6174509 6169424 2022-08-06T15:41:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Protoplanetary-disk.jpg|pisi|300px|Kunstniku kujutus [[protoplanetaarne ketas|protoplanetaarsest kettast]]]] [[Päikesesüsteem]]i teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku [[molekulaarpilv]]e väike osa [[gravitatsiooniline kollaps|iseenda raskuse all kokku langes]].<ref name="Bouvier" /> Suurem osa massist kogunes kokkulangenud piirkonna keskosasse, kus tekkis [[Päike]]; ülejäänud massist moodustus [[protoplanetaarne ketas]], millest arenesid [[planeet|planeedid]], nende [[planeedi kaaslane|kaaslased]], [[asteroid]]id ja teised väikesed Päikesesüsteemi [[taevakeha]]d. Eelnevalt kirjeldatud laialdaselt tunnustatud mudelit tuntakse [[nebulaarhüpotees]]i nime all. Selle koostasid 18. sajandil [[Emanuel Swedenborg]], [[Immanuel Kant]] ja [[Pierre-Simon Laplace]]. Mudeli edasiarendamisel on kasutatud teadmisi [[astronoomia]]st, [[füüsika]]st, [[geoloogia]]st ja [[planetoloogia]]st. 1950-ndatel alanud kosmoseajastu avastuste ja [[eksoplaneet]]ide leidmise järel on mudelit nii ümber lükatud kui ka vastavalt uutele vaatlustele täpsustatud. Päikesesüsteem on pärast teket väga palju arenenud. Pöörlevatest gaasi- ja tolmupilvedest on moodustunud hulgaliselt planeetide kaaslasi. Lisaks on osa kaaslasi moodustunud planeetidest kaugemal ja hiljem nende gravitatsiooni mõjul kinni püütud. Mõni kaaslane, nagu näiteks [[Kuu]], võib olla aga tekkinud kokkupõrke tagajärjel (Maa ja Kuu puhul kirjeldab seda [[hiiglasliku kokkupõrke hüpotees]]). Taevakehad on pidevalt omavahel kokku põrganud ja see on oluliselt mõjutanud Päikesesüsteemi arengut. Planeetide asukohad on [[Gravitatsioon|gravitatsioonilise vastastikmõju]] tõttu korduvalt muutunud.<ref name="Gomes" /> Arvatakse, et planeetide asukohtade muutumine juhtis suuresti Päikesesüsteemi varajast arengut. Umbes 5 miljardi aasta pärast Päike jahtub ja paisub praeguse [[diameeter|läbimõõduga]] võrreldes mitmekordseks (muutudes [[punane hiid|punaseks hiiuks]]), mille järel heidab [[planetaarudu]]na kõrvale välised kihid ja muutub [[valge kääbus|valgeks kääbuseks]]. Kauges tulevikus vähendavad mööduvad tähed aegamisi Päikese mõju planeetidele. Mõni planeet hävib ja mõni liigub edasi [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelisse keskkonda]]. Kümnete miljardite aastate pärast ei tiirle Päikese ümber ilmselt enam ükski algsetest taevakehadest.<ref name="dyson" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Pierre-Simon Laplace.jpg|pisi|Üks nebulaarhüpoteesi rajajatest [[Pierre-Simon Laplace]]]] Maailma tekke ja saatuse üle on mõtiskletud juba kõige varasemates kirjutistes, kuid Päikesesüsteemi teket hakati käsitlema alles üsna hiljuti ja seda sel lihtsal põhjusel, et Päikesesüsteemi ei arvatud olemas olevat selliselt nagu tänapäeval sellest aru saadakse. Esimene samm Päikesesüsteemi tekketeooria suunas oli [[Heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilise maailmasüsteemi]] laialdane tunnustamine. Mõte, et Päike on süsteemi kese ja Maa tiirleb Päikese ümber, on üle tuhande aasta vana, (Aristarkhos Samoselt käis selle välja vähemalt 250 eKr) aga laialdaselt tunnustati seda alles 17. sajandil. Praegust Päikesesüsteemi standardset tekketeooriat ehk 18. sajandil [[Emanuel Swedenborg]]i, [[Immanuel Kant]]i ja [[Pierre-Simon Laplace]]'i rajatud [[nebulaarhüpotees]]i on alates loomisest vaheldumisi pooldatud ja sellele on ka tugevalt vastu oldud. Hüpoteesi suurimaks probleemikohaks oli selle näiv suutmatus selgitada Päikese [[impulsimoment|impulsimomendi]] puudumist planeetidega võrreldes.<ref name="Philosophical" /> 1980-ndate alguses tehtud noorte tähtede uurimistöö tulemused näitasid, et neid ümbritseb tolmust ja gaasist koosnev jahe ketas, mis läheb väga hästi kokku nebulaarhüpoteesi ennustusega ning hüpotees sai seetõttu taas poolehoiu osaliseks.<ref name="Birth of Sun" /> Päikese tulevase arengu mõistmiseks on vaja saada aru, mis sellele jõudu annab. [[Albert Einstein]]i [[relatiivsusteooria]] tõestanud [[Arthur Eddington]] taipas, et Päikese energia tuleb [[tuumasüntees]]ist, mille käigus [[vesinik]]u tuumad ühinevad, et moodustada [[heelium]]i tuum.<ref name="The Sun" /> 1935. aastal pakkus Eddington välja, et ka teised elemendid võivad tekkida tähtedes.<ref name="Hoyle2005" /> Sellele tuginedes väitis [[Fred Hoyle]] [[B2FH artikkel|B2FH artiklis]], et punane hiid [[nukleosüntees|toodab oma tuumas]] vesinikust ja heeliumist palju raskemaid elemente. Kui punane hiid välimised kihid lõpuks eemale heidab, moodustuvad osaliselt nendest elementidest uued tähesüsteemid.<ref name="Hoyle2005" /> ==Teke== ===Päikesesüsteemi-eelne udukogu=== Nebulaarhüpoteesi järgi tekkis Päikesesüsteem, kui osa hiiglaslikust [[molekulaarpilv]]est iseenda raskuse all kokku langes.<ref name="Montmerle2006" /> Molekulaarpilve suurus oli umbes 65 [[valgusaasta|va]]<ref name="Montmerle2006" /> ja kokkulangenud osade suurus ligikaudu 3,25 va.<ref name="Arizona" /> Osade edasise kokkulangemise tõttu tekkis neis tihe tuum, mille suuruseks oli 2000 – 20 000 aü.<ref name="Montmerle2006" /><ref name="Springer1986" /> Ühest sellisest kokkulangenud osast areneski välja Päikesesüsteem.<ref name="composition" /> Piirkonna mass oli umbes sama kui tänapäeva Päikese mass ja see sisaldas [[Suur Pauk|Suure Paugu]] tulemusel tekkinud [[vesinik]]ku, [[heelium]]i ja väike koguse [[liitium]]i, mis kokku moodustasid massist 98%. Ülejäänud 2% koosnes eelmiste põlvkondade tähtede tuumades sünteesitud raskematest [[keemiline element|elementidest]],{{sfn|Zeilik|Gregory|1998|p=207}} mille tähed elutsükli lõpus [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelisse keskkonda]] paiskasid.<ref name="Lineweaver2001" /> [[Pilt:M42proplyds.jpg|pisi|vasakul|Hubble’ kosmoseteleskoobiga tehtud pilt [[Orioni udu]]s asuvast protoplanetaarsest kettast, mille sarnasest arenes ilmselt ka Päike]] [[Meteoriit]]ides mineraalide moodustumisel nende sisse lõksu jäänud kõige vanema aine (mida peetakse esimeseks tahkeks aineks, mis Päikesesüsteemi-eelses udus moodustus) vanusele tuginedes arvatakse, et Päikesesüsteemi vanus on 4568,2 miljonit aastat.<ref name="Bouvier" /> Iidsete meteoriitide uurimisel on leitud väikeses koguses lühikese elueaga [[isotoop]]ide tütartuumi (näiteks <sup>60</sup>Fe), mis moodustuvad ainult lühikese elueaga ja plahvatavates tähtedes. See viitab, et Päikese tekkimise ajal toimus selle lähedal vähemalt üks [[supernoova]] plahvatus. Supernoova [[lööklaine]] tagajärjel võis udus tekkida liiga suure tihedusega piirkondi, mis seejärel kokku langesid.<ref name="Astrophysical Environment" /> Supernoovaks muutuvad ainult massiivsed lühikese elueaga tähed, mistõttu pidi Päike moodustuma suures tähtede moodustumise piirkonnas, mis võis sarnaneda [[Orioni udu]]ga.<ref name="cradle" /><ref name="iron" /> [[Kuiperi vöö]] ja selles leiduvate anomaalsete ainete uurimise tulemusena arvatakse, et Päike tekkis 6,5–19,5 va läbimõõduga [[täheparv]]es, kus oli 1000 – 10 000 tähte, mille kogumass oli 3000 Päikese massi. 135–535 mln aastat pärast teket hakkas täheparv lagunema.<ref name="Princeton" /><ref name="Lost Siblings" /> Mitme simulatsiooni tulemused, kus on vaadeldud noore Päikese ja selle lähedalt möödunud tähtede vastastikumõju, on andnud anomaalseid orbiite, millesarnaseid järgivad Päikesesüsteemi piiril liikuvad taevakehad.<ref name="Oort cloud" /> [[Impulsimomendi jäävuse seadus|Impulsimomendi jäävuse]] tõttu pöörles udukogu kokkulangemise järel kiiremini kui enne. Aatomid hakkasid üksteisega sagedamini kokku põrkama ja nende [[kineetiline energia]] muundus [[soojusenergia]]ks. Piirkonna kese, milles asuva aine kogumass oli kõige suurem, muutus ümbritsevast kettast aina kuumemaks.<ref name="Arizona" /> Umbes 10 000 aasta jooksul<ref name="Montmerle2006" /> arenes kokkulangenud udukogu osast gravitatsiooni, gaaside rõhu, magnetväljade ja pöörlemise tõttu protoplanetaarne ketas, mille läbimõõt oli ligikaudu 200 aü,<ref name="Arizona" /> ning moodustus kuum ja tihe [[prototäht]], mille tuumas ei toimunud veel vesiniku tuumade liitumist.<ref name="Disks Around" /> Arvatakse, et Päike sarnanes selles arenguetapis [[Sõnn (tähtkuju)|sõnni]] [[tähtkuju]]sse kuuluva tähega T Tauri.<ref name="apj2_313" /> T Tauri-tüüpi tähtede puhul on täheldatud, et neid ümbritseb tihtipeale protoplanetaarse aine ketas, mille mass on 0,001–0,1 Päikese massi.<ref name="Kitamara" /> Ketta läbimõõt on mitusada aü ([[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobiga]] on Orioni udus leitud kuni 1000 aü läbimõõduga protoplanetaarseid kettaid)<ref name="Astronomical" /> ja selle pinnatemperatuur on üsna madal, ulatudes kõige rohkem tuhande kelvinini.<ref name="Magnetic Star" /> Järgneva 50 mln aasta jooksul tõusis temperatuur ja rõhk Päikese tuumas nii palju, et algas tuumasüntees, mille tulemusena tekkis sisemine soojuseallikas, mis tasakaalustas gravitatsioonilise kokkutõmbumise.<ref name="Yi2001" /> Sellega sai Päikesest [[peajada]] täht, mida see on ka tänapäeval<ref name="sequence" />. ===Planeetide teke === Arvatakse, et planeedid moodustusid Päikese tekke järel alles jäänud gaasist ja tolmust koosnevast udust.<ref name="Shock Fronts" /> Tänapäeval peetakse planeedi tekkemooduseks [[akretsioon (astronoomia)|akretsiooni]], mille järgi on planeet algul keskse prototähe ümber tiirlev tolmukübeke. Teiste tolmukübekestega kokkupõrkamise tõttu moodustub kuni 200 m läbimõõduga kamakas, mis põrkub kokku suuremate tükkidega, mille järel tekib 10&nbsp;km läbimõõduga [[planetesimaal]].<ref name="Goldreich1973" /> Viimane kasvab järgmiste miljonite aastate jooksul järk-järgult paar sentimeetrit aastas.<ref name="Goldreich1973" /> Päikesest kuni 4 aü kaugusele jääva piirkonna ehk [[Päikesesüsteem#P.C3.A4ikeses.C3.BCsteemi siseosa|päikesesüsteemi siseosa]] temperatuur oli kergesti [[lenduvus|lenduvate]] molekulide nagu [[vesi|vee]] ja [[metaan]]i jaoks liiga kõrge, mistõttu moodustusid seal planetesimaalid ainult kõrge [[sulamistemperatuur]]iga [[keemiline ühend|keemilistest ühenditest]] nagu [[metall]]id (näiteks [[raud]], [[nikkel]], [[alumiinium]]) ja [[silikaadid]]. Neist tahketest taevakehadest tekkisid [[Maa tüüpi planeedid|kiviplaneedid]] [[Merkuur]], [[Veenus]], [[Maa (planeet)|Maa]] ja [[Marss]]. Mujal [[universum]]is on eelnimetatud ühendid suhteliselt haruldased ja moodustasid udukogu massist ainult 0,6%, mistõttu ei saanud kiviplaneedid kuigi suureks paisuda.<ref name="Arizona" /> Kiviplaneetide alged kasvasid, kuni olid umbes 0,05 Maa massi ja aine sadestumine neile lõppes ligikaudu 100 000 aastat pärast Päikese teket; kokkupõrked teiste piisavalt suurte taevakehadega võimaldas kiviplaneetide algetel kasvada nii suureks kui nad tänapäeval on.<ref name="sciam" /> Moodustumise ajal olid kiviplaneedid gaasist ja tolmust koosneva ketta sees. Gaasi toetas osaliselt rõhk, mistõttu see ei tiirelnud Päikese ümber nii kiiresti kui planeedid, mille tulemusena liikusid need järk-järgult uutele orbiitidele. Mudelid näitavad, et liikumise kiiruse määrasid tiheduse ja temperatuuri erinevused kettas,<ref name="li2011" /> aga kokkuvõttes liikusid siseplaneedid Päikesel lähemale oma tänapäevastele orbiitidele.<ref name="Earth Survived" /> [[Hiidplaneet|Hiidplaneedid]] [[Jupiter (planeet)|Jupiter]], [[Saturn]], [[Uraan (planeet)|Uraan]] ja [[Neptuun]] moodustusid kaugemal, kus kergesti lenduvad elemendid olid tahkes [[agregaatolek|olekus]]. Hiidplaneetide koostisosad on levinumad kui kiviplaneetide metallid ja silikaadid, mistõttu kasvasid need piisavalt suureks, et püüda kinni kõige kergemaid ja levinumaid elemente, milleks on [[vesinik]] ja [[heelium]].<ref name="Arizona" /> Piirkonnas moodustunud planetesimaalide mass kasvas umbes 3 mln aasta jooksul võrdseks 4 Maa massiga.<ref name="sciam" /> Tänapäeval moodustab nelja hiidplaneedi mass peaaegu 99% Päikese ümber tiirleva aine massist. Teoreetikud usuvad, et Jupiter ei paikne juhuslikult piiril, millest edasi on kergesti lenduvad ained tahkes olekus. Piirile langeva tahkes olekus aine aurustumise tagajärjel tekkis sinna suur hulk vett, mille tulemusena tekkis madalama rõhuga ala, kus tõusis tolmuosakeste tiirlemiskiirus ja peatus nende liikumine Päikese poole. Seetõttu tekkis umbes 5 aü kaugusele Päikesest omamoodi tõke, kus aine hakkas kiiresti kogunema. Sellest üleliigsest ainest moodustus suur planeedi alge (mille mass oli võrdne 10 Maa massiga), mille ümber hakkas ümbritsevast kettast järjest kiiremini gaasi kogunema.<ref name="ayliffe_bate_2009" /><ref name="dangelo_bodenheimer_2013" /> Kui planeedi alge ja seda ümbritseva aine mass võrdsustus, jätkus kasv väga kiiresti – umbes 10<sup>5</sup> aasta järel oli planeedi mass 150 Maa massi ja kasvu peatudes lausa 318 Maa massi.<ref name="lhdb2009" /> Saturni mass võib olla märkimisväärselt väiksem seetõttu, et see tekkis Jupiterist mõni miljon aastat hiljem, kui oli vähem gaasi alles jäänud.<ref name="sciam" /> T Tauri tüüpi tähtedel nagu noorel Päikesel on palju tugevam [[tähetuul]] kui vanematel stabiilsematel tähtedel. Arvatakse, et Uraan ja Neptuun moodustusid pärast Jupiteri ja Saturni, kui tugev [[päikesetuul]] oli suure osa kettast ära puhunud. Seetõttu sisaldavad Uraan ja Neptuun vähe vesinikku ja heeliumi – mõlemad vähem kui 1 Maa massi jagu. Mõnikord nimetatakse Uraani ja Neptuuni ka ebaõnnestunud tuumadeks.<ref name="thommes" /> Tekketeooriate peamiseks mureks on planeetide tekke ajavahemik. Tänapäevases asukohas oleks tuumade teke võtnud aega sadu miljoneid aastaid. See tähendab, et Uraan ja Neptuun moodustusid ilmselt Päikesele lähemal või isegi Jupiteri ja Saturni vahel ning liikusid või tõugati hiljem kaugemale.<ref name="thommes" /><ref name="Levison2007" /> Planetesimaalide ajastul ei liikunud aine ainult Päikesest kaugemale; kosmoseaparaadi [[Stardust (kosmoseaparaat)|Stardust]] [[komeet|komeedilt]] [[Wild 2]] võetud proov vihjab sellele, et Päikesesüsteemi tekke alguses liikus Päikesesüsteemi soojast siseosast ainet [[Kuiperi vöö]]sse.<ref name="Stardust Results" /> Umbes 3–10 mln aasta möödudes<ref name="sciam" /> puhus noore Päikese tuul kogu protoplanetaarse ketta gaasi ja tolmu [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelisse keskkonda]], mistõttu planeetide kasv lõppes.<ref name="Disruption" /><ref name="Protoplanet" /> ==Edasine areng == [[Pilt:Artist's concept of collision at HD 172555.jpg|pisi|200 px|Kunstniku kujutus [[hiiglaslikust kokkupõrke hüpotees|hiiglaslikust kokkupõrkest]], mida peetakse [[Kuu]] tekkepõhjuseks]] Algselt arvati, et planeedid moodustusid tänapäevastel orbiitidel või nende lähedal. 20. ja 21. sajandil aga see arvamus muutus. Tänapäeval arvatakse, et Päikesesüsteem nägi kohe pärast teket väga teistsugune välja: siseosas oli mitu Merkuuriga sama massiivset taevakeha, [[Päikesesüsteem#P.C3.A4ikeses.C3.BCsteemi v.C3.A4lisosad|välisosa]] oli palju väiksem kui praegu ja [[Kuiperi vöö]] paiknes Päiksele palju lähemal.<ref name="E. Brown" /> ===Kiviplaneedid === Planeetide tekke ajastu lõpul asus Päikesesüsteemi siseosas 50–100 Kuu- kuni Marsi-suurust [[protoplaneet]]i.<ref name="Petit2001" /><ref name="Kominami" /> Taevakehade kasv oli võimalik ainult seetõttu, et need põrkusid üksteisega ligikaudu 100 mln aasta jooksul kokku. Protoplaneedid olid üksteisega [[gravitatsioon|gravitatsioonilises vastastikmõjus]], mistõttu kasvasid neist kokkupõrgete tulemusel välja tänapäevased neli kiviplaneeti.<ref name="sciam" /> Arvatakse, et ühe sellise suure kokkupõrke tagajärjel tekkis [[Kuu]] ja teine põhjustas noort [[Merkuur]]i ümbritseva aine kadumise.<ref name="Solomon2003" /> Eelkirjeldatud mudel ei suuda aga kirjeldada, miks kiviplaneetide orbiidid on tänapäeval nii stabiilsed ja peaaegu ringikujulised, kuigi protoplaneetide orbiidid oleks pidanud olema väga suure [[orbiidi ekstsentrilisus|ekstsentrilisusega]], et võimaldada protoplaneetide omavahelisi kokkupõrkeid.<ref name="Petit2001" /> Üks hüpotees seletab seda sellega, et kiviplaneedid tekkisid gaasikettas, mida Päike ei olnud ära puhunud. Gaas aga langetas gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu planeetide energiat ja tasandas nende orbiite.<ref name="Kominami" /> Olemasolu korral ei oleks seesama gaas aga lasknud protoplaneetide orbiitidele nii ekstsentriliseks muutudagi.<ref name="sciam" /> Teise hüpoteesi kohaselt oli aeglustav gravitatsioonilist vastastikmõju mitte gaasi ja planeetide vahel, vaid planeetide ja ülejäänud väikeste taevakehade vahel. Kui suured taevakehad liikusid väikeste taevakehade vahel, tõmbasid need väikseid enda poole, mille tulemusena tekkis suurte taevakehade järel liikuv väikestest taevakehadest koosnev suurema tihedusega ala. Väikeste taevakehade gravitatsioon muutis seejärel suurte taevakehade orbiidid korrapärasemaks.<ref name="Final Stages" /> ===Asteroidide vöö === Päikesest 2–4 aü kaugusel asuvat piirkonda kutsutakse [[asteroidide vöö]]ks. Algselt oli asteroidide vöös oleva aine kogus piisav, et sellest oleks saanud moodustuda vähemalt 2–3 Maa-sarnast planeeti, ja asteroidide vöös moodustuski suur hulk [[planetesimaal]]e. Hiljem põrkusid planetesimaalid omavahel kokku ja tekkis 20–30 Kuu-Marsi-suurust [[protoplaneet]]i.<ref name="Bottke2005" /> Jupiteri tekkimine 3 mln aastat pärast Päikese teket avaldas aga asteroidide vööle suurt mõju.<ref name="Petit2001" /> Orbitaalresonantsid Jupiteri ja Saturniga on just asteroidide vöös väga tugevad ja gravitatsiooniline vastastikmõju tõttu suurte protoplaneetidega läksid suure hulga planetesimaalide orbiidid Jupiteri ja Saturniga resonantsi. Jupiteri gravitatsioon suurendas nende taevakehade kiirust, mistõttu teiste taevakehadega kokkupõrkamise korral need ühinemise asemel purunesid.<ref name="Planetesimal" /> Jupiteri liikumisel Päikesele lähemale kasvas asteroidide vöös resonantsis olevate taevakehade arv ja tõusis nende liikumiskiirus üksteise suhtes.<ref name="Jupiter's Age" /> Resonantside kumulatiivse mõju tõttu lahkusid protoplaneedid asteroidide vööst või suurenes nende [[orbiidi kalle]] ja [[orbiidi ekstsentrilisus|ekstsentrilisus]].<ref name="Bottke2005" /><ref name="OBrien2007" /> Mõne massiivse protoplaneedi tõukas Jupiter eemale, mõni aga liikus Päikesesüsteemi siseosasse ja oli osaline kiviplaneetide tekke viimases osas.<ref name="Bottke2005" /><ref name="Raymond2007" /><ref name="Watanabe" /> Asteroidide vöö tühjenemise järel oli piirkonna kogumass vähem kui 1% Maa massist ja koosnes peamiselt väikestest planetesimaalidest.<ref name="OBrien2007" /> See väärtus on siiski suurem kui peamise vöö tänapäevane mass, milleks on ligikaudu 1/2000 Maa massi.<ref name="Krasinsky2002" /> Arvatakse, et Jupiteri ja Saturni lühiajalise 2:1 orbitaalresonantsi ajal toimus asteroidide vöö teine tühjenemine. Maa omandas oma vee (~6 × 10<sup>21</sup> kg) varasest asteroidide vööst ilmselt hiidplaneetide mõju tõttu. Vesi on liiga kergesti lenduv, et oleks võinud olla Maa tekke ajal selle läheduses, mistõttu pärineb see Päikesesüsteemi kaugemast ja külmemast piirkonnast.<ref name="Hsieh2006" /> Vesi saabus ilmselt protoplaneetide ja väikeste planetesimaalidega, mille Jupiter asteroidide vööst välja tõukas.<ref name="Raymond2007" /> Lisaks peetakse võimalikuks vee allikaks asteroidide vööst 2006. aastal avastatud taevakehi, mis teatud osal oma orbiidil käituvad kui [[komeet|komeedid]].<ref name="Hsieh2006" /><ref name="Comet Class" /> [[Kuiperi vöö]]s või kaugemal asuvad komeedid aga pole Maale toonud rohkem kui ligikaudu 6% siin leiduvast veest.<ref name="Gomes" /><ref name="Morbidelli" /> [[Panspermia]] hüpoteesi kohaselt võis ka elu sattuda Maale sama moodi, kuid see ei ole laialdaselt tunnustatud selgitus.<ref name="Panspermia" /> ===Planeetide liikumine tänapäevastesse asukohtadesse === Nebulaarhüpoteesi järgi on Päikesesüsteemi kaks viimast planeeti vales kohas. [[Udukogu]] väikese tiheduse ja pikema tiirlemisperioodi tõttu on väga ebatõenäoline, et [[Uraan (planeet)|Uraan]] ja [[Neptuun]] tekkisid praeguses asukohas.<ref name="Taylor2001" /> Seetõttu arvatakse, et mõlemad planeedid moodustusid Jupiteri ja Saturni orbiitide lähedal, kus oli rohkem ainet, ja liikusid sadade miljonite aastate jooksul Päikesest kaugemale tänapäevastele asukohtadele.<ref name="thommes" /> [[Pilt:Lhborbits.png|pisi|400px|Simulatsioon asteroidide vöö taha jäävatest planeetidest ja Kuiperi vööst: a) enne kui Jupiter ja Saturn saavutasid 2:1 resonantsi; b) pärast Kuiper vöö taevakehade hajumist Neptuuni orbiidi muutumise järel; c) pärast Kuiper vöö taevakehade väljatõukamist Jupiteri poolt<ref name="Gomes" />]] Kaugemate planeetide liikumine seletab ka Päikesesüsteemi välisosade olemasolu ja omadusi.<ref name="Levison2007" /> [[Päikesesüsteem#Neptuuni-tagune piirkond|Neptuunist kaugemal]] asub [[Kuiperi vöö]], [[hajusketas]] ja [[Öpiku-Oorti pilv]], mis on kolm jäiste taevakehadega hõredalt asustatud piirkonda, kust arvatakse pärinevat suurem osa vaadeldavatest [[komeet]]idest. Kauguse tõttu Päikesest oli nendes piirkondades aine tihedus liiga väike ja akretsioon liiga aeglane, et enne udukogu hajumist oleks võinud planeete moodustuda.<ref name="Taylor2001" /> Kuiperi vöö asub Päikesest 30–55 aü kaugusel, hajusketta ulatus on kuni 100 aü<ref name="Levison2007" /> ja Öpiku-Oorti pilv algab umbes 50 000 aü juures.<ref name="Morbidelli2008" /> Algselt oli Kuiperi vöö aga palju tihedam ja Päikesele lähemal, lõppedes umbes 30 aü juures. Selle algus oli Uraani ja Neptuuni orbiitide juures, mis olid moodustumise ajal omakorda Päikesele lähemal (kõige tõenäolisemalt vahemikus 15–20 aü) ja paiknesid üksteise suhtes vastastikku (kusjuures Uraan oli Päikesest kaugemal kui Neptuun).<ref name="Gomes" /><ref name="Levison2007" /> Nice’i mudeli järgi muutusid Päikesesüsteemi tekke järel suure hulga allesjäänud planetesimaalide mõju tõttu aegamisi kõigi hiidplaneetide orbiidid. 500–600 mln aasta pärast (umbes 4 mld aastat tagasi) tekkis Jupiteri ja Saturni vahel 2:1 resonants, mis tähendab, et Jupiter tegi kaks tiiru ümber Päikese sama ajaga kui Saturn tegi ühe tiiru.<ref name="Levison2007" /> Resonantsi tõttu tõugati kaugemal asuvaid planeete Päikesest kaugemale, mistõttu Neptuun möödus Uraanist ja liikus iidsesse Kuiperi vöösse. Neptuun ja Uraan tõukasid suurema osa väikestest jäistest taevakehadest Päikesele lähemale ja liikusid ise samal ajal Päikesest kaugemale. Planetesimaalid tõukasid seejärel järgmised planeedid Päikesest kaugemale ja liikusid ise aina Päikesele lähemale.<ref name="Levison2007" /> See jätkus, kuni planetesimaalid jõudsid Jupiteri gravitatsiooni mõjualasse, mille tõttu muutusid nende orbiidid äärmiselt elliptiliseks või tõugati need üldse Päikesesüsteemist välja. Jupiter liikus selle tulemusena aga Päikesele pisut lähemale. Taevakehad, mille Jupiter Päikesesüsteemist välja tõukas, moodustasid Öpiku-Oorti pilve,<ref name="Levison2007" /> Neptuuni hajutatud taevakehad moodustasid praeguse Kuiperi vöö ja hajusketta.<ref name="Levison2007" /> See selgitab Kuiperi vöö ja hajusketta tänapäevast väikest tihedust. Mõni hajutatud taevakeha, nagu näiteks [[Pluuto (astroloogia)|Pluuto]] jäi gravitatsiooniliselt seotuks Neptuuni orbiidiga.<ref name="Malhorta1995" /> Hõõrdumine planetesimaalide kettas muutis Uraani ja Neptuuni orbiidi lõpuks taas ringikujuliseks.<ref name="Levison2007" /><ref name="fogg_nelson" /> Vastupidi hiidplaneetidele arvatakse, et kiviplaneedid ei ole esialgselt asukohast kuigi palju mujale liikunud, kuna nende orbiidid on stabiilseteks jäänud.<ref name="sciam" /> Veel üks selgitust vajav asjaolu on Marsi väike suurus võrreldes Maaga. Ameerika Ühendriikides San Antonios [[Texas]]e osariigis asuv Southwesti Teadusuuringute Instituut avaldas 6. juunil 2011 hüpoteesi, mille kohaselt liikus Jupiter 1,5 aü võrra Päikesele lähemale. Lisaks väidab hüpotees, et pärast Saturni moodustumist, Päikesele lähemale liikumist ning Saturni ja Jupiteri vahelise resonantsi teket liikusid mõlemad planeedid tagasi praegustesse asukohtadesse. Jupiter oleks seega võtnud endale suure osa ainest, mille arvel oleks saanud kasvada Marsi mass. Sama simulatsiooniga oli võimalik taasluua tänapäevase asteroidide vöö omadusi, sealhulgas kuivade asteroidide ja komeetidega sarnanevate vett sisaldavate taevakehade olemasolu.<ref name="Robbed" /><ref name="Low Mass" /> Eri hinnangute põhjal on siiski ebatõenäoline, et tingimused udukogus oleks võimaldanud Jupiteril ja Saturnil tagasi praegustesse asukohtadesse liikuda.<ref name="dangelo_marzari_2012" /> Marsi väikest massi on lisaks seletatud ka teiste põhjustega.<ref name="Chambers2013" /><ref name="Izidoro2014" /><ref name="fischer2014" /> ===Suur Hiline Pommitamine ja sellele järgnenud aeg === [[Pilt:Barringer Crater aerial photo by USGS.jpg|pisi|vasakul|[[Barringeri kraater]] [[Arizona]] osariigis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. [[Impaktstruktuur]] tekkis 50 000 aastat tagasi, kui Maaga põrkas kokku 50 m läbimõõduga [[impaktor]], mis näitab, et [[akretsioon (astronoomia)|akretsioon]] ei ole Päikesesüsteemis veel lõppenud]] Kaugemate planeetide gravitatsiooni tõttu liikus suur hulk asteroide Päikesesüsteemi siseosasse, kuni Kuiperi vöö tihedus langes tänapäevasele tasemele.<ref name="OBrien2007" /> See võis umbes 4 mld aastat tagasi ehk 500–600 mln aastat pärast Päikesesüsteemi teket põhjustada Suure Hilise Pommitamise.<ref name="Gomes" /><ref name="shuffle" /> See ajajärk kestis sadu miljoneid aastaid ja selle tõestuseks on siiamaani nähtavad [[impaktstruktuur]]id Päikesesüsteemi siseosa geoloogiliselt surnud taevakehadel, nagu näiteks Kuul ja Merkuuril.<ref name="Gomes" /><ref name="Chronology" /> Kõige varasem tõend elust Maal pärineb ajast 3,8 mld aastat tagasi, mis jääb aega kohe pärast Suure Hilise Pommitamise lõppu.<ref name="life" /> Taevakehade kokkupõrkeid peetakse Päikesesüsteemi arengu korrapäraseks (tänapäeval küll aga harva esinevaks) osaks. Nende jätkuva toimumise tõestuseks on [[komeet|komeedi]] [[Shoemaker–Levy 9|Shoemaker-Levy 9]] kokkupõrge Jupiteriga 1994. aastal, Jupiteri impaktsündmus 2009. aastal, [[Tunguusi katastroof]], [[Tšeljabinski meteooriplahvatus]] ja [[Arizonas]] paiknev [[Barringeri kraater]]. [[Akretsioon (astronoomia)|Akretsioon]] ei ole seetõttu lõppenud ja võib ikka veel elu Maal ohustada.<ref name="Chapman" /><ref name="Agnor2006" /> Päikesesüsteemi arengu käigus tõukasid hiidplaneedid komeedid Päikesesüsteemi siseosast tuhandete aü kaugusele, kus need moodustasid [[Öpiku-Oorti pilv]]e. Umbes 800 mln aasta möödudes hakkas pilv galaktiliste loodete, mööduvate tähtede ja hiiglaslike molekulaarpilvede mõjul tühjenema, kui komeedid tagasi Päikese poole liikusid.<ref name="Morbidelli2008" /> Päikesesüsteemi arengut paistis mõjutavat ka [[päikesetuul]]e, mikrometeoriitide ja [[tähtedevaheline aine|tähtedevahelise keskkonna]] osade põhjustatud kosmosemurenemine.<ref name="Weathering" /> Asteroidide vöö arengut pärast Suurt Hilist Pommitamist mõjutasid peamiselt kokkupõrked.<ref name="Bottke2005b" /> Suure massiga kehadel on piisavalt tugev gravitatsioon, et hoida enda küljes tugeva kokkupõrke järel purunenud aine. Asteroidide vöös tavaliselt seda ei juhtu. Seetõttu on mitu suurt taevakeha purunenud ja mõnikord on väikeste kokkupõrgete tagajärjel moodustunud uusi taevakehi.<ref name="Bottke2005b" /> Mõne asteroidi kaaslase olemasolu on võimalik seletada ainult emakehast eemale lennanud aine kogunemisega.<ref name="Arrhenius" /> ==Kaaslased== Suurem osa planeetide ja teise Päikesesüsteemi taevakehade ümber tiirlevad [[planeedi kaaslane|kaaslased]]. Need on tekkinud kolmel võimalikul viisil: * planeeti tekkimise ajal seda ümbritseva aine kettast (ainult hiidplaneetide puhul), * taevakehade kokkupõrkest tekkinud ainest (kui kokkupõrge oli piisavalt suur ja toimus piisavalt nüri nurga all), * mööduva taevakeha kinnipüüdmisel. Jupiteril ja Saturnil on mitu suurt kuud, nagu näiteks [[Io (kuu)]], [[Europa]], [[Ganymedes (kuu)]] ja [[Titan]], mis võivad olla tekkinud planeetide ümber paiknenud kettast nagu planeedid moodustusid Päikese ümber asunud kettast.<ref name="Detection" /> Sellisele tekkemoodusele viitab kaaslaste suur suurus ja lähedus planeedile. Kaaslase kinnipüüdmisel on neid omadusi võimatu saavutada ja planeetide gaasilise koostise tõttu on kaaslaste tekkimine kokkupõrgete tulemusel ebatõenäoline. Hiidplaneetide väliskaaslased on tavaliselt väikesed ning ekstsentrilise orbiidi ja juhusliku telje kaldega. Sellised tunnused on omased kinnipüütud taevakehadele.<ref name="Trojans" /><ref name="Giant Planet " /> Suurem osa neist kaaslastest tiirleb emaplaneedi pöörlemisega vastupidises suunas. Kõige suurem ebakorrapärane kaaslane on Neptuuni kaaslane [[Triton (kuu)|Triton]], mida peetakse [[Kuiperi vöö]]st pärinevaks kinnipüütud taevakehaks.<ref name="Agnor2006" /> Päikesesüsteemi tahkete taevakehade kaaslased on tekkinud nii kokkupõrgete kui ka kinnipüüdmise teel. [[Marss|Marsi]] kahte väikest kaaslast [[Deimos]]t ja [[Phobos]]t peetakse kinnipüütud asteroidideks.{{sfn|Zeilik|Gregory|1998|pp=118–120}} [[Kuu]] aga arvatakse olevat tekkinud võimsa kokkupõrke tagajärjel Maaga.<ref name="Canup2005" /><ref name="Collision" /> Kokkupõrganud taevakeha mass oli ilmselt võrdne Marsi massiga ja kokkupõrge toimus suurte kokkupõrgete ajastu lõpus. Kokkupõrke tagajärjel lendus laiali osa impaktori vahevööst, millest moodustus seejärel Kuu.<ref name="Canup2005" /> See kokkupõrge oli ilmselt viimane kokkupõrgetest, mille tulemusel moodustus Maa. Lisaks on välja pakutud, et Maaga kokku põrganud Marsi-suurune taevakeha tekkis ühes stabiilses Maa-Päikese süsteemi [[Lagrange'i punktid|Lagrange'i punktis]] (kas siis L4 või L5) ja liikus seejärel esialgsest asukohast eemale.<ref name="Origin" /> Neptuunist kaugemale jäävate taevakehade Pluuto ja [[90482 Orcus]]e kaaslased (vastavalt [[Charon (kaaslane)|Charon]] ja [[Vanth (kaaslane)|Vanth]]) on samuti moodustunud suurte kokkupõrgete tagajärjel; Pluuto-Charoni, Orcus-Vanthi ja Maa-Kuu süsteemid on Päikesesüsteemis erilised, kuna kaaslase mass on suurema taevakeha massist vähemalt 1%.<ref name="impact_Pluto" /><ref name="Ragozzine" /> ==Tulevik== Astronoomid arvavad, et Päikesesüsteem ei muutu oluliselt enne, kui Päike on peaaegu kogu vesinikuvaru sünteesinud heeliumiks ja muutunud [[peajada]] tähest [[punane hiid|punaseks hiiuks]]. Päikesesüsteemi areng jätkub aga ka pärast nende sündmuste toimumist. ===Pikaaegne stabiilsus === Miljonite ja miljardite aastate lõikes on Päikesesüsteem [[kaoseteooria|kaootiline]]<ref name="laskar94" /> ja planeetide orbiidid võivad pikaks ajaks muutuda. Heaks näiteks on Neptuuni-Pluuto süsteem, mis on 3:2 orbitaalresonantsis. Kuigi resonants ise püsib stabiilsena, on Pluuto asukohta võimatu täpselt ennustada rohkem kui 10–20 mln aastat ette ([[Ljapunovi aeg]]).<ref name="gWDqZ" /> Teine näide on Maa [[pöörlemistelje kalle]], mida on Maa vahevöö hõõrdumise tõttu võimatu arvutada umbes 1,5–4 mld aasta ette.<ref name="izPP7" /> Kaugemale jäävate planeetide orbiidid on pikemat aega kaootilised, nende Ljapunovi aeg jääb vahemikku 2–230 mln aastat.<ref name="hayes07" /> See tähendab, et planeedi asukohta orbiidil on võimatu kindlalt ennustada (näiteks talve ja suve aeg ei ole teada), kuid mõnel juhul võivad hoopis orbiidid ise väga suuresti muutuda. Selline kaos avaldub [[orbiidi ekstsentrilisus]]e muutumise kaudu.<ref name="Stewart1997" /> Päikesesüsteem on selles mõttes stabiilne, et ükski planeetidest ei põrka ilmselt teisega kokku või seda ei tõugata süsteemist järgmise paari miljardi aasta jooksul välja.<ref name="hayes07" /> Viie miljardi aasta möödudes võib aga Marsi ekstsentrilisus kasvada väärtuseni 0,2, mis tähendab, et see ristuks Maa orbiidiga ja kokkupõrke tõenäosus suureneb. Samal ajaskaalal võib kasvada Merkuuri ekstsentrilisus ja lähedane möödumine Veenusest võib selle Päikesesüsteemist välja tõugata<ref name="laskar94" /> või põhjustada kokkupõrke Veenuse või Maaga.<ref name="Haywire" /> ===Kaaslaste-rõngaste süsteemid=== Kaaslasesüsteemi arengut juhivad [[looded|loodejõud]]. [[Planeedi kaaslane|Kaaslane]] põhjustab [[gravitatsioonijõu]] erinevuse tõttu mööda suuremat taevakeha selle kujus muutusi. Kui kaaslane pöörleb suurema taevakehaga samas suunas ja viimane pöörleb kaaslase [[tiirlemisperiood]]ist kiiremini, tõmmatakse suurema taevakeha pinnale tekkinud kumerust pidevalt kaaslasest ettepoole. Sellisel juhul kandub [[impulsimoment]] suurema taevakeha pöörlemiselt kaaslase pöörlemisele. Kaaslase energia suureneb ja see liigub järk-järgult suuremast taevakehast kaugemale, samas kui viimane pöörleb aina aeglasemalt. Selle näiteks on Maa ja Kuu. Tänapäeval on Kuu Maaga gravitatsiooniliselt seotud ja alati Maa suunas sama poolega pööratud, kuna teeb ühe tiiru ümber Maa umbes sama ajaga kui ühe pöörde ümber oma telje (umbes 29 päevaga). Kuu liigub pidevalt Maast kaugemale ja Maa pöörleb aina aeglasemalt. Kui Maa ja Kuu elavad üle Päikese paisumise, teeb Kuu 50 mld aasta pärast ühe tiiru ümber Maa umbes 47 päevaga ja nii Kuu kui Maa teevad ühe pöörde ümber oma telgede sama ajaga, mistõttu on kumbagi taevakeha näha ainult ühelt poolkeralt.<ref name="Dynamics" /><ref name="Terence" /> Sama nähtuse näiteks on veel Jupiteri [[Jupiter#Galilei kuud|Galilei kuud]] (ja ka mitu Jupiteri väiksemat kaaslast)<ref name="Tidal Heating" /> ja suurem osa Saturni suurtest kaaslastest.<ref name="Resonances" /> [[Pilt:Voyager 2 Neptune and Triton.jpg|pisi|[[Voyager 2]] foto Neptuunist koos kaaslasega [[Triton (kuu)|Triton]], mille orbiit liigub lõpuks üle Neptuuni Roche 'i piiri, mistõttu võib Triton puruneda ja moodustuda uus rõngassüsteem]] Kui kaaslane tiirleb suurema taevakeha ümber kiiremini kui viimane pöörleb enda telje ümber või pöörleb kaaslane taevakehaga vastupidises suunas, on olukord teine. Esimesel juhul liigub suurema taevakeha pinnale tekkinud kumerus kaaslasest tagapool. Impulsimomendi ülekandumise suund on vastupidine ja seega kasvab suurema taevakeha pöörlemiskiirus, samas kui kaaslane liigub suuremale taevakehale lähemale. Teisel juhul on suurema taevakeha ja kaaslase impulsimomendid vastupidise märgiga, mistõttu impulsimomendi ülekandumine vähendab mõlema väärtuse suurust (mis üksteise tühistavad). Mõlemal juhul aga liigub kaaslane suurema taevakeha poole, kuni kaaslane puruneb (ja võib selle tulemusel tekitada rõngassüsteemi) või põrkab kokku suurema taevakeha pinna või atmosfääriga. Selline saatus tabab Marsi kaaslast [[Phobos]]t 30–50 mln aasta pärast,<ref name="Bills2006" /> Neptuuni kaaslast Tritonit 3,6 mld aasta pärast,<ref name="Triton " /> Jupiteri kaaslasi [[Metis (kuu)|Metist]] ja [[Adrastea]]t<ref name="Burns2004" /> ja vähemalt 16 Uraani ja Neptuuni väikest kaaslast. Uraani kaaslane [[Desdemona (kuu)]] võib isegi põrgata kokku mõne teise läheduses tiirleva Uraani kaaslasega.{{sfn|Duncan|Lissauer|1997}} Kaaslane ja suurem taevakeha võivad olla omavahel gravitatsiooniliselt seotud ka kolmandal moel. Sellisel juhul jääb suurema taevakeha pinnale tekkinud kumerus otse kaaslase alla, impulsimomendi ülekannet ei toimu ja tiirlemisperiood ei muutu. Pluuto ja Charon on sellise paigutuse näiteks.<ref name="LYtoR" /> Enne [[Cassini-Huygens]]i kosmoseaparaadi jõudmist Saturni juurde 2004. aastal arvati, et [[Saturni rõngad]] on Päikesesüsteemist palju nooremad ja ei pea vastu kauem kui järgnevad 300 mln aastat. Eeldati, et [[interaktsioon|vastastikmõju]] Saturni kaaslastega liigutab rõngaste välispiiri planeedile aegamööda lähemale ning hõõrdumine meteoriitide ja rõngaste vahel ja Saturni gravitatsioon teevad ülejäänud töö, mille tulemusel jääbki Saturn ilma rõngasteta.<ref name="A Mystery" /> Cassini-missioonilt saadud andmete põhjal hinnati aga see esialgne arvamus ümber. Vaatlused paljastasid 10&nbsp;km läbimõõduga jäised tükid, mis pidevalt purunesid ja taasmoodustusid rõngaid seeläbi värskendades. Saturni rõngad on teiste hiidplaneetide rõngastest palju massiivsemad. Arvatakse, et suure massi tõttu ongi rõngad pärast 4,5 mld aasta tagasi toimunud teket säilinud ja ilmselt teevad seda ka järgnevate miljardite aastate jooksul.<ref name="Recycled Rings" /> ===Päike ja planeetide keskkonnad === Pikas väljavaates tulenevad kõige suuremad muutused Päikesesüsteemis just Päikese muutumisest, kui see vananeb. Kui Päike põletab oma vesinikuvaru, läheb see kuumemaks ja põletab ülejäänud kütust veelgi kiiremini. Selle tulemusena muutub Päike iga 1,1 mld aasta kohta 10% heledamaks.<ref name="scientist" /> Päikese kiirgushulga kasvades liigub miljardi aasta möödudes elu võimaldav piirkond Päikesest kaugemale, mistõttu muutub Maa pind liiga kuumaks, et võimaldada vedelal kujul vee looduslikku olemasolu. Sel hetkel sureb elu Maal välja.<ref name="Schroder2008" /> Tugeva [[kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaasi]] vee aurustumine ookeanide pinnalt võib kiirendada temperatuuri tõusmist ja elu võib veelgi varem välja surra.<ref name="Changing" /> Samal ajal on võimalik, et [[Marss|Marsi]] pinnatemperatuur tõuseb aegamööda, [[regoliit|regoliidi]] all paiknev hetkel külmunud [[süsihappegaas]] ja vesi vabanevad atmosfääri, põhjustades [[kasvuhooneefekt]]i, mis soojendab planeeti, kuni seal on tänapäevase Maa tingimustega sarnased tingimused ja ümberasustamine muutub võimalikuks.<ref name="mars" /> 3,5 miljardi aasta möödudes on Maal tänapäevase Veenuse tingimustega sarnased tingimused.<ref name="scientist" /> Umbes 5,4 mld aasta pärast muutub Päikese tuum piisavalt kuumaks, et alustada seda ümbritsevas kestas vesiniku tuumade liitmist.<ref name="Schroder2008" /> See omakorda põhjustab tähe väliskihtide ulatuslikku paisumist ja Päikesest saab [[punane hiid]]{{sfn|Zeilik|Gregory|1998|p=320–321}}<ref name="Cataclysmic " /> 7,5 mld aasta möödudes on Päikese raadius paisunud väärtuseni 1,2 aü ehk see on 256 korda suurem kui praegu. Tohutult suurenenud pindala tõttu on Päikese pinnatemperatuur praegusest palju madalam (umbes 2600 K) ja heledus palju suurem (kuni 2700 korda). Osal punase hiiuna veedetud ajast on Päikesel väga tugev [[päikesetuul]], mis kannab minema umbes 33% Päikese massist.<ref name="Schroder2008" /><ref name="sun_future" />{{sfn|Zeilik|Gregory|1998|p=322}} On võimalik, et sellel ajal tõuseb [[Saturn]]i kaaslasel [[Triton (kuu)|Tritonil]] temperatuur piisavalt, et võimaldada seal elu olemasolu.<ref name="Titan" /><ref name="Only Star" /> Päikese edasisel paisumisel neelab see [[Merkuur]]i ja [[Veenus]]e.<ref name="Rybicki2001" /> Maa saatus ei ole nii selge: Maa praegune orbiit jääks küll paisunud Päikese sisse, kuid tähe massi kahanemine (ja seetõttu ka gravitatsiooni nõrgenemine) põhjustaks ilmselt planeetide Päikesest kaugenemise.<ref name="Schroder2008" /> Ainult seda arvesse võttes võiks Veenus ja Maa põlemisest pääseda,<ref name="sun_future" /> aga 2008. aastal avaldatud uurimistöö väidab, et Päikese väliskihtide loodejõudude ja Maa vastastikmõju tõttu Päike siiski ilmselt neelab Maa.<ref name="Schroder2008" /> Vesiniku põletamine Päikese tuuma ümbritsevas kestas tõstab järk-järgult tuuma massi, kuni see on tänapäevase Päikese massist 45%. Tihedus ja temperatuur on selleks ajaks piisavad, et algaks [[heelium]]i tuumade liitmine [[süsinik]]uks. Süsinikku toodetakse lühiajaliselt väga suurest kogusest heeliumist. Selle tõttu Päike kahaneb, kuni on tänapäevasest raadiusest umbes 11 korda suurem, selle heledus väheneb, kuni on tänapäevasest heldusest umbes 54 korda suurem, ja pinnatemperatuur tõuseb 4770 K-ni. Nüüd saab Päikesest horisontaalse jada täht, mis põletab tuumas heeliumi stabiilselt nagu see praegu põletab vesinikku. Heeliumi põletatakse Päikese tuumas ainult 100 mln aastat. Lõpuks peab Päike taas kasutusele võtma väliskihtides oleva vesiniku ja heeliumi ning paisub teist korda, muutudes asümptootilise hiiujada täheks. Päikese heledus tõuseb taas, saavutades tänapäevasest heldusest kuni 2090 korda suurema väärtuse, ja pinnatemperatuur jahtub umbes 3500 K-ni.<ref name="Schroder2008" /> See ajajärk kestab umbes 30 mln aastat, mille järel eemalduvad järgneva 100 000 aasta jooksul Päikese allesjäänud väliskihid ja ümbritsevasse keskkonda paisatakse suures koguses ainet, mida nimetatakse eksitavalt [[planetaarudu]]ks. Kõrvale heidetud aine sisaldab Päikese [[tuumareaktsioon]]ide käigus toodetud heeliumi ja süsinikku, mis rikastavad tulevaste tähepõlvkondade jaoks [[tähtedevaline aine|tähtedevahelist keskkonda]] raskete [[keemiline element|elementidega]].<ref name="nebula" /> [[Pilt:M57 The Ring Nebula.JPG|pisi|[[Lüüra rõngasudu]], mille sarnaseks muutub ka Päike]] Tegu on võrdlemisi rahuliku sündmusega, mis ei sarnane kuidagi [[supernoova|supernoova plahvatusele]], mille toimumiseks on Päike liiga väike. Planetaarudu tekkimist pealt nägev vaatleja märkaks päikesetuule kiiruse tohutut suurenemist, mis aga poleks piisav, et ühtegi planeeti täielikult purustada. Päikese massi vähenemine aga võib muuta allesjäänud planeetide orbiidid kaootiliseks, mis võib põhjustada planeetidevahelisi kokkupõrkeid, viia mõne planeedi Päikesesüsteemi välja või tuua kaasa mõne planeedi purunemise loodejõudude tõttu.<ref name="Disk Around" /> Seejärel jääb Päikesest alles vaid erakordselt suure tihedusega [[valge kääbus]], mille mass on 54% esialgsest massist, aga suurus võrdne Maa omaga. Algselt võib Päike valge kääbusena olla 100 korda heledam kui praegu. See koosneb omavahel mittereageerivatest süsiniku ja hapniku osakestest, kuid tähe temperatuur ei tõuse kunagi piisavalt, et elemente omavahel liita. Seetõttu jahtub valge kääbus aja jooksul ja muutub aina tumedamaks.<ref name="future-sun" /> Päikese suremisel nõrgeneb massi vähenemise tõttu Päikese gravitatsiooni mõju tähe ümber tiirlevatele kehadele, nagu näiteks planeetidele, komeetidele ja asteroididele. Kõikide allesjäänud planeetide orbiidid suurenevad. Kui Veenus, Maa ja Marss on veel alles, paiknevad nende orbiidid vastavalt umbes 1,4 aü, 1,9 aü ja 2,8 aü kaugusel. Kõik planeedid muutuvad pimedaks ja külmaks kamakaks, kus pole mittemingisugust elu.<ref name="sun_future" /> Need tiirlevad jätkuvalt Päikese ümber, kuid suurema kauguse ja Päikese nõrgenenud gravitatsiooni tõttu liiguvad need aeglasemalt. Kahe miljardi aasta möödudes, kui Päikese temperatuur on langenud vahemikku 6000–8000 K, jäätub tuumas olev süsinik ja hapnik. Päikese massist on üle 90% [[kristallstruktuur]]is.<ref name="Testing White" /> Miljardeid aastaid hiljem ei kiirga Päike enam üldse valgust ja muutub [[must kääbus|mustaks kääbuseks]].<ref name="Fontaine2001" /> ==Vastastikmõju galaktikate ja Päikesesüsteemi vahel == Päikesesüsteem rändab üksi läbi [[Linnutee galaktika|Linnutee]] ringikujulisel orbiidil 30 000 va kaugusel ümber selle keskosa. Päikesesüsteemi kiirus on umbes 220&nbsp;km/s. Ühe tiiru tegemiseks ümber Linnutee keskosa ehk ühe galaktilise aasta möödumiseks kulub 220–250 mln aastat. Pärast teket on Päikesesüsteem teinud vähemalt 20 sellist tiiru.<ref name="biblio" /> Osa teadlasi on arutlenud, et Päikesesüsteemi asukoht orbiidil ja massiväljasuremiste korrapärane kordumine on omavahel seotud. Ühe hüpoteesi järgi liigub Päike vertikaalse [[võnkumine|võnkumise]] tõttu ühtlaste vaheaegadega läbi galaktilise tasandi. Kui Päike jääb väljapoole galaktilist ketast, avaldavad Linnutee loodejõud nõrgemat mõju; kettasse sisenemisel iga 20–25 mln aasta tagant loodejõudude mõju tugevneb, mis matemaatiliste mudelite järgi suurendab [[Öpiku-Oorti pilv]]e komeetide voogu Päikesesüsteemi neljakordselt ja tõstab tugeva kokkupõrke tõenäosust märkimisväärselt.<ref name="Perturbing Oort" /> Teised väidavad, et Päike asub tänapäeval galaktilise tasandi lähedal ja viimane massiväljasuremine on 15 mln aastat tagasi. Seetõttu ei saa korrapäraseid väljasuremisi selgitada ainult Päikese vertikaalne asendiga, vaid väljasuremised esinevad hoopis siis, kui Päike liigub läbi Linnutee [[Spiraalgalaktika#Harud|harude]], kus ei asu mitte ainult suur hulk molekulaarpilvi, mis võivad muuta Öpiku-Oorti pilve gravitatsiooni, vaid nendesse on ka koondunud hulgaliselt heledaid [[sinine hiid|siniseid hiide]], mis elavad lühikest aega ja plahvatavad seejärel võimsas [[supernoova]]plahvatuses.<ref name="Mass Extinctions" /> === Galaktikate kokkupõrked ja planeetide orbiidid === [[Pilt:NGC40384039_large.jpg|pisi|vasakul|Maapealse teleskoobiga tehtud pilt NGC 4038 ja NGC 4039 galaktikatest, mis on alustanud omavahelist kokkupõrget. Pildil on näha galaktikatele tekkinud sabad]] Kuigi suurem osa galaktikatest kaugeneb Linnuteest, liigub [[Kohalik Galaktikarühm|Kohaliku Galaktikarühma]] kõige suurem galaktika [[Andromeeda galaktika]] kiirusel umbes 120&nbsp;km/s hoopis Linnutee poole.<ref name="cain" /> 4 mld aasta pärast põrkavad galaktikad kokku, mille tulemusel mõlema kuju loodejõudude mõjub muutub ja galaktikate harud venivad välja pikkadest sabadeks. Arvutuste kohaselt tõmmatakse Päikesesüsteemi 12%-lise tõenäosusega Linnutee saba poole ja 3%-lise tõenäosusega saab see osaks Andromeeda galaktikast.<ref name="cain" /> Galaktikad on seejärel ikka veel omavahelises vastastikmõjus, Päikesesüsteemi Linnuteest lahkumise tõenäosuse tõuseb 30%-ni<ref name="cox" /> ja galaktikate supermassiivsed [[must auk|mustad augud]] ühinevad. 6 mld aasta pärast ühinevad Linnutee ja Andromeedia galaktika lõpuks täielikult üheks suureks [[elliptiline galaktika|elliptiliseks galaktikaks]]. Kui ühinemise ajal on piisavas koguses gaasilist ainet, surub suurenenud gravitatsioon selle galaktika keskmesse. Sellega võib kaasneda lühikest aega kestev hoogne tähtede loomine.<ref name="cain" /> Musta auku langeva gaasi toimel muutub esimene aktiivseks galaktika keskosaks. Vastastikmõjude tõttu surutakse Päikesesüsteem tõenäoliselt uue galaktika halosse, mistõttu kokkupõrgete [[kiirgus]] Päikesesüsteemi eriti ei mõjuta.<ref name="cain" /><ref name="cox" /> Tihtipeale arvatakse ekslikult, et galaktikate kokkupõrge muudab Päikesesüsteemi planeetide orbiite. Kuigi mööduvate tähtede gravitatsioon võib planeete tähtedevahelisse keskkonda lennutada, on tähtedevahelised kaugused nii suured, et tõenäosus, et Linnutee ja Andromeeda galaktika kokkupõrge üksikut tähesüsteemi mõjutab, üliväike. Sündmus võib mõjutada Päikesesüsteemi kui tervikut, aga Päikest ja planeete eraldi ilmselt mitte.<ref name="Milky Collide" /> Aja jooksul tähega kokkupuute kumulatiivne tõenäosus siiski suureneb ja mõju planeetidele on vältimatu. Kui Universum paisub stabiilselt edasi, on mööduvad tähed arvutuste kohaselt 1 [[kvadriljon]]i ehk 10<sup>15</sup> aasta pärast selleks ajaks juba surnud Päikese ümbert kõik planeedid ära tõmmanud. See tähistaks ka Päikesesüsteemi lõppu. Kuigi Päike ja planeedid võivad alles jääda, ei oleks Päikesesüsteemi ennast enam siiski olemas.<ref name="dyson" /> ==Ajaline järjestus== Päikesesüsteemi vanus on määratud [[radiomeetria|radiomeetrilise]] vanuse määramise meetodiga. Teadlased oletavad, et Päikesesüsteem tekkis 4,6 mld aastat tagasi. Maalt leitud vanim kivim on 4,4 mld aastat vana.<ref name="Wilde" /> Sellise vanusega kive on Maal väga vähe, kuna maapind muutub pidevalt [[erosioon]]i, [[vulkanism]]i ja [[laamtektoonika]] tõttu. Päikesesüsteemi vanuse hindamiseks kasutatavad teadlased [[meteoriit]]e, mis tekkisid algses udukogus. Peaaegu kõiki meteoriitide vanuseks on leitud 4,6 mld aastat, mille tõttu võib eeldada, et Päikesesüsteem on vähemalt nii vana.<ref name="Wallace" /> Päikesesüsteemi vanust on aidanud määrata ka teiste tähtede ümber olevate ketaste uurimine. 1–3 mln aasta vanuste tähtede ümber olevates ketastes on rohkelt gaasi, kuid üle 10 mln aasta vanuste tähtede ümber on väga vähe või üldse mitte gaasi, mis viitab sellele, et nende ümber ei teki enam hiidplaneete.<ref name="sciam" /> ===Päikesesüsteemi arengu ajaline järjestus=== Märkus: kõik väärtused on ligikaudsed ja tähistavad vaid suurusjärku. {{Clear}} {| class="wikitable" |+ Päikesesüsteemi tekke ja arengu ajaline järjestus |- ! Etapp !! Aeg alates Päikese tekkest !! Aeg tänapäevast !! Sündmus |- bgcolor="#ffffff" ! rowspan="2" | Päikesesüsteemi-eelne | Miljardid aastad enne Päikesesüsteemi teket | Üle 4,6 mld aasta tagasi | Eelmiste põlvkondade tähed elavad ja surevad, paisates tähtedevahelisse keskkonda raskeid elemente, millest moodustub Päikesesüsteem.<ref name="Lineweaver2001" /> |- bgcolor="#ffffff" | ~ 50 mln aastat enne Päikesesüsteemi teket | 4,6 mld aastat tagasi | Kui Päikesesüsteem moodustus [[Orioni udu]] sarnases tähetekkepiirkonnas, tekkivad, elavad ja surevad kõige massiivsemad tähed [[supernoova]]plahvatuses. Päikesesüsteemi tekke võib algatada teatud "primaarne supernoova".<ref name="cradle" /><ref name="iron" /> |- bgcolor="#ccffff" ! rowspan="4" | Päikese tekkimine | 0 – 100 000 aastat | 4,6 mld aastat tagasi | Päikesesüsteemi-eelne udu moodustub ja hakkab kokku langema. Päike hakkab tekkima.<ref name="sciam" /> |- bgcolor="#ccffff" | 100 000 – 50 mln aastat | 4,6 mld aastat tagasi | Päike on T Tauri tüüpi [[prototäht]].<ref name="Montmerle2006" /> |- bgcolor="#ccffff" | 100 000 – 10 mln aastat | 4,6 mld aastat tagasi | Tekkivad välimised planeedid. 10 mln aasta möödumisel Päikese tekkest on [[protoplanetaarne ketas|protoplanetaarse ketta]] gaas ära puhutud ja välisplaneetide moodustumine tõenäoliselt lõppenud.<ref name="sciam" /> |- bgcolor="#ccffff" | 10 mln – 100 mln aastat | 4,5 mld – 4,6 mld aastat tagasi | Tekkivad [[Maa tüüpi planeedid|kiviplaneedid]] ja [[Kuu]]. Toimuvad suured kokkupõrked. Maale saabub vesi.<ref name="Gomes" /> |- bgcolor="#ffffcc" ! rowspan="7" | Peajada | 50 mln aastat | 4,5 mld aastat tagasi | Päikesest saab peajada täht.<ref name="Yi2001" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 200 mln aastat | 4,4 mld aastat tagasi | Moodustuvad vanimad teadaolevad kivimid Maal.<ref name="Wilde" /><ref name="NS-20080702" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 500 mln – 600 mln aastat | 4,0 mld – 4,1 mld aastat tagasi | [[Jupiter]]i ja [[Neptuun]]i orbiitide resonantsid nihutavad Neptuuni [[Kuiperi vöö]]sse. Päikesesüsteemi siseosas toimub [[Suur Hiline Pommitamine]].<ref name="Gomes" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 800 mln aastat | 3,8 mld aastat tagasi | [[Elu teke]] Maal.<ref name="life" /><ref name="NS-20080702" /> [[Öpiku-Oorti pilv]] saavutab suurima massi.<ref name="Morbidelli2008" /> |- bgcolor="#ccffcc" | 4,6 mld aastat | '''Tänapäev''' | Päike on jätkuvalt peajada täht, kuid muutub iga mld aasta kohta umbes 10% soojemaks ja heledamaks.<ref name="scientist" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 6 mld aastat | 1,4 mld aasta pärast | Päikese elu võimaldav piirkond liigub väljapoole Maa orbiiti, võimalik et [[Marss|Marsi]] orbiidini.<ref name="mars" /> |- bgcolor="#ffffcc" | 7 mld aastat | 2,4 mld aasta pärast | [[Linnutee]] ja [[Andromeeda galaktika]] alustavad kokkupõrget. Enne galaktikate täielikku ühinemist võib Päikesesüsteem pisut muutuda.<ref name="cain" /> |- bgcolor="#ffcccc" ! rowspan="2" | Pärast peajada | 10 mld – 12 mld aastat | 5–7 mld aasta pärast | Päike hakkab tuuma ümbritsevas kihis põletama vesinikku, mis tähistab peajadalt lahkumist. Päikesest saab [[punane hiid]] ja selle heledus ja suurus kasvavad tohutult (vastavalt kuni 2700 ja 250 korda), samas pinnatemperatuur langeb (kuni 2600 K-ni). Võimalik et Päike neelab [[Merkuur]]i, [[Veenus]]e ja Maa.<ref name="Schroder2008" /><ref name="sun_future" /> Saturni kaaslasel [[Titan]]il võib elu võimalik olla.<ref name="Titan" /> |- bgcolor="#ffcccc" | ~ 12 mld aastat | ~ 7 mld aasta pärast | Päike läbib heeliumit põletava horisontaalse haru ja asümptootilise hiiu haru ning kaotab massist peajadajärgsel ajal umbes 30%. Asümptootilise hiiu harult lahkudes heidab Päike kõrvale [[planetaarudu]] ja jätkab ise [[valge kääbus]]ena.<ref name="Schroder2008" /><ref name="nebula" /> |- ! Jäänuk-Päike | ~ 1 kvadriljon aastat (10<sup>15</sup> aastat) | ~ 1 kvadriljoni aasta pärast | Päike jahtub 5 K-ni.<ref name="Barrow" /> Mööduvate tähtede gravitatsioon tõmbab planeedid nende orbiitidelt. Päikesesüsteemi ei ole enam olemas.<ref name="dyson" /> |} ==Vaata ka== *[[Kosmoloogia]] *[[Suur Pauk]] *[[Täheareng]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Bouvier">{{cite journal|author=Audrey Bouvier, Meenakshi Wadhwa|title=The age of the solar system redefined by the oldest Pb-Pb age of a meteoritic inclusion|journal=Nature Geoscience|year=2010|doi=10.1038/NGEO941|volume=3|pages=637–641|bibcode = 2010NatGe...3..637B}}</ref> <ref name="Hoyle2005">{{cite book|title=Fred Hoyle: A Life in Science|author=Simon Mitton|publisher=Aurum|date=2005|chapter=Origin of the Chemical Elements|pages=197–222|isbn=978-1-85410-961-3}}</ref> <ref name="Arizona">{{cite web|title=Lecture 13: The Nebular Theory of the origin of the Solar System|url = http://atropos.as.arizona.edu/aiz/teaching/nats102/mario/solar_system.html|author=Ann Zabludoff (University of Arizona)|accessdate=27.12.2006|date=kevad 2003}}</ref> <ref name="composition">{{cite conference|author=W. M. Irvine|title=The chemical composition of the pre-solar nebula|booktitle=Cometary Exploration|year=1983|volume=1|editor=T. I. Gombosi (ed.)|pages=3–12|bibcode=1983coex....1....3I}}</ref> <ref name="cradle">{{cite journal|author= J. Jeff Hester, Steven J. Desch, Kevin R. Healy, Laurie A. Leshin|title= The Cradle of the Solar System|journal=Science|date=21. mai 2004|pages= 1116–1117|volume=304|doi=10.1126/science.1096808|pmid=15155936|issue=5674|bibcode = 2004Sci...304.1116H}}</ref> <ref name="iron">{{cite journal|journal=Science|year= 2007|volume= 316|issue= 5828|pages=1178–1181|doi=10.1126/science.1141040|title=Evidence for a Late Supernova Injection of <sup>60</sup>Fe into the Protoplanetary Disk|author=Martin Bizzarro, David Ulfbeck, Anne Trinquier, Kristine Thrane, James N. Connelly, Bradley S. Meyer|url = http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/316/5828/1178|pmid=17525336|bibcode = 2007Sci...316.1178B}}</ref> <ref name="Montmerle2006">{{cite journal|author=Thierry Montmerle, Jean-Charles Augereau, Marc Chaussidon|title=Solar System Formation and Early Evolution: the First 100 Million Years|journal=Earth, Moon, and Planets|volume=98|issue=1–4|publisher=Spinger|pages=39–95|year=2006|doi=10.1007/s11038-006-9087-5|bibcode=2006EM&P...98...39M}}</ref> <ref name="apj2_313">{{cite journal|author=Caffe, M. W.; Hohenberg, C. M.; Swindle, T. D.; Goswami, J. N.|title=Evidence in meteorites for an active early sun|journal=Astrophysical Journal Letters to the Editor|volume=313|date=1. veebruar 1987|pages=L31–L35|doi=10.1086/184826|bibcode=1987ApJ...313L..31C}}</ref> <ref name="Kitamara">{{cite conference|author=M. Momose, Y. Kitamura, S. Yokogawa, R. Kawabe, M. Tamura, S. Ida|title=Investigation of the Physical Properties of Protoplanetary Disks around T Tauri Stars by a High-resolution Imaging Survey at lambda = 2 mm|booktitle=The Proceedings of the IAU 8th Asian-Pacific Regional Meeting, Volume I|year=2003|publisher=Astronomical Society of the Pacific Conference Series|volume=289|editor=Ikeuchi, S., Hearnshaw, J. and Hanawa, T. (eds.)|pages=85|url = http://articles.adsabs.harvard.edu/cgi-bin/nph-iarticle_query?2003ASPC..289...85M&amp;data_type=PDF_HIGH&amp;whole_paper=YES&amp;type=PRINTER&amp;filetype=.pdf|format=PDF}}</ref> <ref name="Yi2001">{{cite journal|author= Sukyoung Yi, Pierre Demarque, Yong-Cheol Kim, Young-Wook Lee, Chang H. Ree, Thibault Lejeune, Sydney Barnes|title=Toward Better Age Estimates for Stellar Populations: The Y<sup>2</sup> Isochrones for Solar Mixture|journal=Astrophysical Journal Supplement|arxiv=astro-ph/0104292|date=2001|volume=136|pages=417–437|doi=10.1086/321795|bibcode=2001ApJS..136..417Y}}</ref> <ref name="sequence">{{harvnb|Zeilik|Gregory|1998|loc=p. 320}}</ref> <ref name="Goldreich1973">{{cite journal|author=P. Goldreich, W. R. Ward|title=The Formation of Planetesimals|journal=Astrophysical Journal|year=1973|volume=183|pages=1051|bibcode=1973ApJ...183.1051G|doi=10.1086/152291}}</ref> <ref name="li2011">{{cite book|last=Lubow|first=S. H.|author2=Ida, S.|chapter=Planet Migration|bibcode=2011exop.book..347L|title=Exoplanets|publisher=University of Arizona Press, Tucson, AZ|editor=S. Seager.|pages=347–371|year=2011|arxiv=1004.4137}}</ref> <ref name="ayliffe_bate_2009">{{cite journal|last=Ayliffe|first=B.|author2= Bate, M. R.|title=Gas accretion on to planetary cores: three-dimensional self-gravitating radiation hydrodynamical calculations|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|year=2009|volume=393|issue=1|pages=49–64|doi= 10.1111/j.1365-2966.2008.14184.x|url=http://arxiv.org/pdf/0811.1259v2.pdf|arxiv = 0811.1259|bibcode = 2009MNRAS.393...49A}}</ref> <ref name="dangelo_bodenheimer_2013">{{cite journal|last=D'Angelo|first=G.|author2= Bodenheimer, P.|title=Three-dimensional Radiation-hydrodynamics Calculations of the Envelopes of Young Planets Embedded in Protoplanetary Disks|journal=The Astrophysical Journal|year=2013|volume=778|issue=1|pages=77 (29 pp.)|doi= 10.1088/0004-637X/778/1/77|url=http://arxiv.org/pdf/1310.2211v2.pdf|arxiv = 1310.2211|bibcode = 2013ApJ...778...77D}}</ref> <ref name="lhdb2009">{{cite journal|last=Lissauer|first=J. J.|author2=Hubickyj, O.|author3=D'Angelo, G.|author4=Bodenheimer, P.|title=Models of Jupiter's growth incorporating thermal and hydrodynamic constraints|journal=Icarus|year=2009|volume=199|pages=338–350|url=http://arxiv.org/pdf/0810.5186v1.pdf|arxiv=0810.5186|doi=10.1016/j.icarus.2008.10.004|bibcode=2009Icar..199..338L}}</ref> <ref name="sciam">{{cite journal|title=The Genesis of Planets|author=Douglas N. C. Lin|journal=Scientific American|issue=5|volume=298|date=mai 2008|pages=50–59|url = http://www.sciam.com/article.cfm?id=the-genesis-of-planets|format=fee required|doi=10.1038/scientificamerican0508-50|pmid=18444325}}</ref> <ref name="Kominami">{{cite journal|title=The Effect of Tidal Interaction with a Gas Disk on Formation of Terrestrial Planets|author=Junko Kominami, Shigeru Ida|place=Department of Earth and Planetary Sciences, Tokyo Institute of Technology, Ookayama, Meguro-ku, Tokyo, Department of Earth and Planetary Sciences, Tokyo Institute of Technology, Ookayama, Meguro-ku, Tokyo|year=2001|doi=10.1006/icar.2001.6811|journal=Icarus|volume=157|issue=1|pages=43–56|bibcode=2002Icar..157...43K}}</ref> <ref name="Solomon2003">{{cite journal|author=Sean C. Solomon|title=Mercury: the enigmatic innermost planet|journal=Earth and Planetary Science Letters|volume=216|issue=4|year=2003|pages=441–455|doi=10.1016/S0012-821X(03)00546-6|bibcode=2003E&PSL.216..441S}}</ref> <ref name="Bottke2005">{{cite journal|author=Bottke, William F.; Durda, Daniel D.; Nesvorny, David|display-authors=et al.|title=Linking the collisional history of the main asteroid belt to its dynamical excitation and depletion|journal=Icarus|volume=179|issue=1|pages=63–94|year=2005|doi=10.1016/j.icarus.2005.05.017|url = http://www.boulder.swri.edu/~bottke/Reprints/Bottke_Icarus_2005_179_63-94_Linking_Collision_Dynamics_MB.pdf|format=PDF|bibcode=2005Icar..179...63B}}</ref> <ref name="Petit2001">{{cite journal|first=Jean-Marc|last=Petit|first2=Alessandro|last2=Morbidelli|title=The Primordial Excitation and Clearing of the Asteroid Belt|journal=Icarus|volume=153|issue=2|pages=338–347|year=2001|doi=10.1006/icar.2001.6702|url=http://www.gps.caltech.edu/classes/ge133/reading/asteroids.pdf|format=PDF|bibcode=2001Icar..153..338P|access-date=2016-03-20|archive-date=2007-02-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20070221085835/http://www.gps.caltech.edu/classes/ge133/reading/asteroids.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="OBrien2007">{{cite journal|author=O'Brien, David; Morbidelli, Alessandro; Bottke, William F.|title=The primordial excitation and clearing of the asteroid belt—Revisited|journal=Icarus|volume=191|issue=2|pages=434–452|year=2007|doi=10.1016/j.icarus.2007.05.005|format=PDF|url=http://www.boulder.swri.edu/~bottke/Reprints/OBrien_2007_Icarus_191_434_Primordial_Excitation_Clearing_Asteroid_Belt.pdf|bibcode=2007Icar..191..434O}}</ref> <ref name="Raymond2007">{{cite journal|author=Sean N. Raymond, Thomas Quinn, Jonathan I. Lunine|title=High-resolution simulations of the final assembly of Earth-like planets 2: water delivery and planetary habitability|journal=Astrobiology|volume=7|pages=66–84|year=2007|doi=10.1089/ast.2006.06-0126|bibcode=2007AsBio...7...66R|pmid=17407404|issue=1|arxiv = astro-ph/0510285}}</ref> <ref name="Krasinsky2002">{{cite journal|author=[[Georgij A. Krasinsky]], [[Elena V. Pitjeva]], M. V. Vasilyev, E. I. Yagudina|bibcode=2002Icar..158...98K|title=Hidden Mass in the Asteroid Belt|journal=Icarus|volume=158|issue=1|pages=98–105|date=juuli 2002|doi=10.1006/icar.2002.6837}}</ref> <ref name="Hsieh2006">{{cite journal|title=A Population of Comets in the Main Asteroid Belt|author=Henry H. Hsieh, [[David Jewitt]]|journal=Science|date=23. märts 2006|volume=312|pages=561–563|doi=10.1126/science.1125150|url = http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/312/5773/561|accessdate=5.04.2008|pmid=16556801|issue=5773|bibcode = 2006Sci...312..561H}}</ref> <ref name="Taylor2001">{{cite web|url = http://www.psrd.hawaii.edu/Aug01/bombardment.html|title= Uranus, Neptune, and the Mountains of the Moon|work= Planetary Science Research Discoveries|date=21. august 2001|author=G. Jeffrey Taylor|publisher = Hawaii Institute of Geophysics &amp; Planetology|accessdate=1.02.2008}}</ref> <ref name="Gomes">{{cite journal|url = http://www.nature.com/nature/journal/v435/n7041/pdf/nature03676.pdf|title=Origin of the cataclysmic Late Heavy Bombardment period of the terrestrial planets|author=Gomes, R.; Levison, Harold F.; Tsiganis, K.; Morbidelli, Alessandro|journal=Nature|year=2005|volume=435|pages=466–9|doi=10.1038/nature03676|format=PDF|pmid=15917802|issue=7041|bibcode = 2005Natur.435..466G}}</ref> <ref name="thommes">{{cite journal|author=Thommes, E. W.; Duncan, M. J.; Levison, Harold F.|title=The Formation of Uranus and Neptune among Jupiter and Saturn|journal=Astronomical Journal|arxiv=astro-ph/0111290|year=2002|volume=123|issue=5|pages=2862–2883|doi=10.1086/339975|bibcode=2002AJ....123.2862T}}</ref> <ref name="Levison2007">{{cite journal|first=Harold F.|last=Levison|first2=Alessandro|last2=Morbidelli|first3=Christa|last3=Van Laerhoven|display-authors=etal|title=Origin of the Structure of the Kuiper Belt during a Dynamical Instability in the Orbits of Uranus and Neptune|year=2007|bibcode=2008Icar..196..258L|arxiv=0712.0553|doi=10.1016/j.icarus.2007.11.035|journal=Icarus|volume=196|issue=1|pages=258–273}}</ref> <ref name="Morbidelli2008">Morbidelli, Alessandro (3 February 2008). "Origin and dynamical evolution of comets and their reservoirs". arXiv:astro-ph/0512256Freely accessible [astro-ph].</ref> <ref name="Malhorta1995">{{cite journal|author=R. Malhotra|title=The Origin of Pluto's Orbit: Implications for the Solar System Beyond Neptune|journal=Astronomical Journal|arxiv=astro-ph/9504036|year=1995|volume=110|pages=420|doi=10.1086/117532|bibcode=1995AJ....110..420M}}</ref> <ref name="fogg_nelson">{{cite journal|author=M. J. Fogg, R. P. Nelson|title=On the formation of terrestrial planets in hot-Jupiter systems|journal=Astronomy & Astrophysics|arxiv=astro-ph/0610314|year=2007|volume = 461|issue=3|pages=1195–1208|doi=10.1051/0004-6361:20066171|bibcode=2007A&A...461.1195F}}</ref> <ref name="dangelo_marzari_2012">{{cite journal|last=D'Angelo|first=G.|author2= Marzari, F.|title=Outward Migration of Jupiter and Saturn in Evolved Gaseous Disks|journal=The Astrophysical Journal|year=2012|volume=757|issue=1|pages=50 (23 pp.)|doi= 10.1088/0004-637X/757/1/50|url=http://arxiv.org/pdf/1207.2737v2.pdf|arxiv = 1207.2737|bibcode = 2012ApJ...757...50D}}</ref> <ref name="Chambers2013">{{cite journal|last=Chambers|first=J. E.|title=Late-stage planetary accretion including hit-and-run collisions and fragmentation|journal=Icarus|year=2013|volume=224|issue=1|pages=43–56|doi=10.1016/j.icarus.2013.02.015|bibcode=2013Icar..224...43C}}</ref> <ref name="Izidoro2014">{{cite journal|last=Izidoro|first=A.|author2=Haghighipour, N.|author3=Winter, O. C.|author4=Tsuchida, M.|title=Terrestrial Planet Formation in a Protoplanetary Disk with a Local Mass Depletion: A Successful Scenario for the Formation of Mars|journal=The Astrophysical Journal|year=2014|volume=782|issue=1|pages= 31, (20 pp.)|doi=10.1088/0004-637X/782/1/31|arxiv = 1312.3959|bibcode=2014ApJ...782...31I}}</ref> <ref name="fischer2014">{{cite journal|last=Fischer|first=R. A.|author2= Ciesla, F. J.|title=Dynamics of the terrestrial planets from a large number of N-body simulations|journal=Earth and Planetary Science Letters|year=2014|volume=392|pages= 28–38|doi=10.1016/j.epsl.2014.02.011|url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0012821X14000843|bibcode=2014E&PSL.392...28F}}</ref> <ref name="shuffle">{{cite web|year= 2005|author= Kathryn Hansen|title=Orbital shuffle for early solar system|work=Geotimes|url = http://www.agiweb.org/geotimes/june05/WebExtra060705.html|accessdate=22.06.2006}}</ref> <ref name="life">{{cite press release|title=UCLA scientists strengthen case for life more than 3.8 billion years ago|url = http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-07/uoc--uss072006.php|date=21. juuli 2006|publisher=University of California-Los Angeles|accessdate=29.04.2008}}</ref> <ref name="Agnor2006">{{cite journal|title=Neptune's capture of its moon Triton in a binary-planet gravitational encounter|author=Craig B. Agnor, Hamilton P. Douglas|journal=Nature|volume=441|pages=192–194|doi=10.1038/nature04792|url = http://www.es.ucsc.edu/~cagnor/papers_pdf/2006AgnorHamilton.pdf|year=2006|format=PDF|pmid=16688170|issue=7090|bibcode=2006Natur.441..192A}}</ref> <ref name="Bottke2005b">{{cite conference|author=Bottke, William F.; Durba, D.; Nesvorny, D.|display-authors=etal|title=The origin and evolution of stony meteorites|conference=Dynamics of Populations of Planetary Systems|booktitle=Proceedings of the International Astronomical Union|volume=197|pages=357–374|year=2005|doi=10.1017/S1743921304008865|format=PDF|url = http://www.boulder.swri.edu/~bottke/Reprints/Bottke_IAU197_Belgrade_Origin_Stony_Met.pdf}}</ref> <ref name="Canup2005">{{cite journal|author=R. M. Canup, E. Asphaug|title=Origin of the Moon in a giant impact near the end of the Earth's formation|journal=Nature|year=2001|volume=412|pages=708–12|bibcode=2001Natur.412..708C|doi=10.1038/35089010|pmid=11507633|issue=6848}}</ref> <ref name="impact_Pluto">{{cite journal|title=A Giant Impact Origin of Pluto-Charon|author=Robin M. Canup|journal=Science|date=28. jaanuar 2005|volume=307|pages=546–550|doi=10.1126/science.1106818|url = http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/307/5709/546|accessdate=1.05.2008|pmid=15681378|issue=5709|bibcode = 2005Sci...307..546C}}</ref> <ref name="laskar94">{{cite journal|title=Large-scale chaos in the solar system|author=J. Laskar|journal=Astronomy and Astrophysics|volume=287|pages=L9–L12|year=1994|bibcode=1994A&A...287L...9L}}</ref> <ref name="hayes07">{{cite journal|author=Wayne B. Hayes|title=Is the outer Solar System chaotic?|journal=Nature Physics|arxiv=astro-ph/0702179|year=2007|volume=3|issue=10|pages=689–691|doi=10.1038/nphys728|bibcode=2007NatPh...3..689H}}</ref> <ref name="Stewart1997">{{cite book|first = Ian|last = Stewart|title = Does God Play Dice?|publisher = Penguin Books|edition = 2nd|pages = 246–249|date = 1997|isbn = 0-14-025602-4}}</ref> <ref name="Bills2006">{{cite journal|author=Bruce G. Bills, Gregory A. Neumann, David E. Smith, and Maria T. Zuber|year=2006|title=Improved estimate of tidal dissipation within Mars from MOLA observations of the shadow of Phobos|journal=Journal of Geophysical Research|volume=110|issue=E7|pages=E07004|doi=10.1029/2004JE002376|bibcode=2005JGRE..11007004B}}</ref> <ref name="Burns2004">{{cite conference|author=J. A. Burns, D. P. Simonelli, M. R. Showalter, D. P. Hamilton, C. C. Porco, L. W. Esposito, H. Throop|title=Jupiter's Ring-Moon System|booktitle=Jupiter: The planet, Satellites and Magnetosphere|year=2004|publisher=Cambridge University Press|editor=[[Frances Bagenal|Fran Bagenal]], Timothy E. Dowling, William B. McKinnon (eds.)|url = http://www.astro.umd.edu/~hamilton/research/preprints/BurSimSho03.pdf|format=PDF|accessdate=14.05.2008|isbn=0-521-81808-7|pages=241}}</ref> <ref name="scientist">{{cite news|title=Science: Fiery future for planet Earth|author=Jeff Hecht|work=New Scientist|url = http://www.newscientist.com/article/mg14219191.900.html|date=2. aprill 1994|issue=1919|page=14|accessdate=29.10.2007}}</ref> <ref name="Schroder2008">{{cite journal|author= K. P. Schroder, Robert Connon Smith|title= Distant future of the Sun and Earth revisited|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=386|issue= 1|pages=155–163|year=2008|doi=10.1111/j.1365-2966.2008.13022.x|bibcode=2008MNRAS.386..155S|arxiv = 0801.4031}}</ref> <ref name="mars">{{cite book|title=Mars: A Warmer, Wetter Planet|author=Jeffrey Stuart Kargel|url = https://books.google.com/?id=0QY0U6qJKFUC&pg=PA509&lpg=PA509&dq=mars+future+%22billion+years%22+sun|isbn=1-85233-568-8|date=2004|publisher=Springer|accessdate=29.10.2007}}</ref> <ref name="sun_future">{{cite journal|author=I. J. Sackmann, A. I. Boothroyd, K. E. Kraemer|title=Our Sun. III. Present and Future|pages=457|journal=Astrophysical Journal|year=1993|volume=418|bibcode=1993ApJ...418..457S|doi=10.1086/173407}}</ref> <ref name="Titan">{{cite journal|title=Titan under a red giant sun: A new kind of "habitable" moon|author=Ralph D. Lorenz, Jonathan I. Lunine, Christopher P. McKay|journal=Geophysical Research Letters|year=1997|volume=24|pages=2905–8|url = http://www.lpl.arizona.edu/~rlorenz/redgiant.pdf|accessdate=21.03.2008|format=PDF|doi=10.1029/97GL52843|pmid=11542268|issue=22|bibcode=1997GeoRL..24.2905L}}</ref> <ref name="Rybicki2001">{{cite journal|author=K. R. Rybicki, C. Denis|title=On the Final Destiny of the Earth and the Solar System|journal=Icarus|volume=151|issue=1|pages=130–137|date=2001|doi=10.1006/icar.2001.6591|bibcode=2001Icar..151..130R}}</ref> <ref name="nebula">{{cite web|author=Bruce Balick (Department of Astronomy, University of Washington)|title=Planetary nebulae and the future of the Solar System|work=Personal web site|url = http://www.astro.washington.edu/balick/WFPC2/|accessdate=23.06.2006}}</ref> <ref name="future-sun">{{cite web|author=Richard W. Pogge|year=1997|url = http://www.astronomy.ohio-state.edu/~pogge/Lectures/vistas97.html|title=The Once & Future Sun|format=lecture notes|work=New Vistas in Astronomy|accessdate=7.12.2005}}</ref> <ref name="Fontaine2001">{{cite journal|title=The Potential of White Dwarf Cosmochronology|author=G. Fontaine, P. Brassard, P. Bergeron|journal=Publications of the Astronomical Society of the Pacific|volume=113|issue=782|pages=409–435|year=2001|doi=10.1086/319535|url = http://www.journals.uchicago.edu/doi/full/10.1086/319535|accessdate=11.05.2008|bibcode=2001PASP..113..409F}}</ref> <ref name="biblio">{{cite web|url = http://hypertextbook.com/facts/2002/StacyLeong.shtml|work=The Physics Factbook (self-published)|author=Stacy Leong|editor=Glenn Elert (ed.)|year=2002|title=Period of the Sun's Orbit around the Galaxy (Cosmic Year)|accessdate=26.06.2008}}</ref> <ref name="cain">{{cite web|title=When Our Galaxy Smashes Into Andromeda, What Happens to the Sun?|author=Fraser Cain|work=Universe Today|url = http://www.universetoday.com/2007/05/10/when-our-galaxy-smashes-into-andromeda-what-happens-to-the-sun/|year=2007|accessdate=16.05.2007}}</ref> <ref name="dyson">{{cite journal|title=Time Without End: Physics and Biology in an open universe|author=Freeman Dyson|place=Institute for Advanced Study, Princeton New Jersey|journal=Reviews of Modern Physics|volume=51|pages=447–460|date=juuli 1979|url = http://journals.aps.org/rmp/abstract/10.1103/RevModPhys.51.447|accessdate=2.04.2008|doi=10.1103/RevModPhys.51.447|issue=3|bibcode=1979RvMP...51..447D}}</ref> <ref name="cox">{{cite journal|title=The Collision Between The Milky Way And Andromeda|author=J. T. Cox, Abraham Loeb|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|arxiv=0705.1170|year=2007|doi=10.1111/j.1365-2966.2008.13048.x|volume=386|issue=1|pages=461–474|bibcode=2008MNRAS.386..461C}}</ref> <ref name="Lineweaver2001">{{cite journal|title=An Estimate of the Age Distribution of Terrestrial Planets in the Universe: Quantifying Metallicity as a Selection Effect|author=Charles H. Lineweaver|journal=Icarus|volume=151|issue=2|pages=307–313|year=2001|doi=10.1006/icar.2001.6607|arxiv=astro-ph/0012399|bibcode=2001Icar..151..307L}}</ref> <ref name="Wilde">{{cite journal|journal=Nature|volume=409|pages=175–8|title= Evidence from detrital zircons for the existence of continental crust and oceans on the Earth 4.4 Gyr ago|author= Simon A. Wilde, John W. Valley, William H. Peck, Colin M. Graham|doi=10.1038/35051550|url = http://www.geology.wisc.edu/%7Evalley/zircons/Wilde2001Nature.pdf|format=PDF|year= 2001|pmid=11196637|issue=6817}}</ref> <ref name="NS-20080702">{{cite web|last=Courtland|first=Rachel|title=Did newborn Earth harbour life?|url=http://www.newscientist.com/article/dn14245-did-newborn-earth-harbour-life.html|date=2. juuli 2008|work=[[New Scientist]]|accessdate=13. aprill 2014}}</ref> <ref name="Barrow">Barrow, John D.; Tipler, Frank J. (1988). The Anthropic Cosmological Principle. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-282147-8. LCCN 87028148</ref> <ref name="Philosophical">{{cite journal|author=M. M. Woolfson|journal=Philosophical Transactions of the Royal Society|volume=313|title=Rotation in the Solar System|issue=1524|year=1984|pages=5–18|bibcode=1984RSPTA.313....5W|doi=10.1098/rsta.1984.0078}}</ref> <ref name="Birth of Sun">{{cite web|url = http://space.newscientist.com/channel/solar-system/comets-asteroids/mg13117837.100|title=Birth of the planets: The Earth and its fellow planets may be survivors from a time when planets ricocheted around the Sun like ball bearings on a pinball table|work=New Scientist|author=Nigel Henbest|year=1991|accessdate=18.04.2008}}</ref> <ref name="The Sun">{{cite book|title=The Sun: A Biography|author=David Whitehouse|date=2005|publisher=John Wiley and Sons|isbn=978-0-470-09297-2}}</ref> <ref name="Springer1986">{{cite journal|journal=Earth, Moon, and Planets|publisher=Springer Netherlands|volume=34|year=1986|pages=93–100|title=Further Considerations on Contracting Solar Nebula|author=J. J. Rawal|place=Nehru Planetarium, Bombay India|url=http://www.springerlink.com/content/r5825j48k66n8284/fulltext.pdf|accessdate=27.12.2006|format=PDF|doi=10.1007/BF00054038|issue=1|bibcode=1986EM&P...34...93R}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Astrophysical Environment">{{Cite journal|last1 = Williams|first1 = J.|title = The astrophysical environment of the solar birthplace|journal = Contemporary Physics|volume = 51|issue = 5|pages = 381–396|year = 2010|doi = 10.1080/00107511003764725|bibcode = 2010ConPh..51..381W|arxiv = 1008.2973}}</ref> <ref name="Princeton">{{cite web|url=http://www.princeton.edu/main/news/archive/S34/82/42M30/|publisher=News at Princeton|accessdate=24. september 2012|title= Slow-Moving Rocks Better Odds That Life Crashed to Earth from Space|author=Morgan Kelly}}</ref> <ref name="Lost Siblings">{{cite journal|title=The Lost Siblings of the Sun|author= Simon F. Portegies Zwart|journal=Astrophysical Journal|year=2009|volume=696|issue= L13–L16|doi= 10.1088/0004-637X/696/1/L13|pages=L13|bibcode=2009ApJ...696L..13P|arxiv = 0903.0237}}</ref> <ref name="Oort cloud">{{cite journal|title= The formation of the Oort cloud in open cluster environments|author=Nathan A. Kaib and Thomas Quinn|journal=Icarus|volume= 197|issue=1|year=2008|pages= 221–238|doi=10.1016/j.icarus.2008.03.020|bibcode=2008Icar..197..221K|arxiv = 0707.4515}}</ref> <ref name="Disks Around">{{cite journal|year= 2005|author=Jane S. Greaves|title= Disks Around Stars and the Growth of Planetary Systems|journal=Science|volume=307|pages=68–71|doi=10.1126/science.1101979|pmid= 15637266|issue= 5706|bibcode = 2005Sci...307...68G}}</ref> <ref name="Astronomical">{{cite journal|journal=The Astronomical Journal|date=märts 1999|volume= 117|issue=3|pages=1490–1504|doi=10.1086/300781|title=Hubble Space Telescope/NICMOS Imaging of Disks and Envelopes around Very Young Stars|author=Deborah L. Padgett, Wolfgang Brandner, Karl R. Stapelfeldt|display-authors=etal|bibcode=1999AJ....117.1490P|arxiv = astro-ph/9902101}}</ref> <ref name="Magnetic Star">{{cite journal|author=M. Küker, T. Henning, G. Rüdiger|title=Magnetic Star-Disk Coupling in Classical T Tauri Systems|journal=Astrophysical Journal|year=2003|volume=589|issue=1|pages=397–409|doi=10.1086/374408|bibcode=2003ApJ...589..397K}}</ref> <ref name="Shock Fronts">{{cite journal|title=Chondrule-forming Shock Fronts in the Solar Nebula: A Possible Unified Scenario for Planet and Chondrite Formation|author=A. P. Boss, R. H. Durisen|doi=10.1086/429160|year=2005|journal=The Astrophysical Journal|volume=621|issue=2|pages=L137–L140|bibcode=2005ApJ...621L.137B|arxiv = astro-ph/0501592}}</ref> <ref name="Earth Survived">{{cite web|author=Staff|title=How Earth Survived Birth|work=Astrobiology Magazine|url = http://www.astrobio.net/pressrelease/3370/how-earth-survived-birth|accessdate=4.02.2010}}</ref> <ref name="Stardust Results">{{cite web|year= 2006|author=Emily Lakdawalla|work=The Planetary Society|title=Stardust Results in a Nutshell: The Solar Nebula was Like a Blender|url = http://www.planetary.org/blog/article/00000735/|accessdate=2.01.2007}}</ref> <ref name="Disruption">{{cite journal|author=B. G. Elmegreen|title=On the disruption of a protoplanetary disc nebula by a T Tauri like solar wind|journal=Astronomy & Astrophysics|year=1979|volume=80|pages=77|bibcode=1979A&A....80...77E}}</ref> <ref name="Protoplanet">{{cite web|date=24. november 2004|author=Heng Hao|publisher=Harvard University|title=Disc-Protoplanet interactions|url = http://cfa-www.harvard.edu/~kstanek/astro200/disk-protoplanet.pdf|accessdate=19.11.2006|format=PDF}}</ref> <ref name="E. Brown">{{cite web|author=[[Michael E. Brown|Mike Brown]] (California Institute of Technology)|url = http://www.gps.caltech.edu/~mbrown/planetlila/moon/index.html|title=Dysnomia, the moon of Eris|work=Personal web site|accessdate=1.02.2008}}</ref> <ref name="Final Stages">{{cite journal|title=Final Stages of Planet Formation|author=Peter Goldreich, Yoram Lithwick, Re'em Sari|journal=The Astrophysical Journal|volume=614|issue=1|pages=497–507|date=10. oktoober 2004|doi=10.1086/423612|bibcode=2004ApJ...614..497G|arxiv = astro-ph/0404240}}</ref> <ref name="Planetesimal">{{cite journal|author=R. Edgar, P. Artymowicz|title=Pumping of a Planetesimal Disc by a Rapidly Migrating Planet|journal=[[Monthly Notices of the Royal Astronomical Society]]|year=2004|volume=354|issue=3|pages=769–772|url = http://www.utsc.utoronto.ca/~pawel/edgar+artymowicz.pdf|format=PDF|accessdate=5.12.2008|doi = 10.1111/j.1365-2966.2004.08238.x|bibcode=2004MNRAS.354..769E|arxiv = astro-ph/0409017}}</ref> <ref name="Jupiter's Age">{{cite conference|author=E. R. D. Scott|title=Constraints on Jupiter's Age and Formation Mechanism and the Nebula Lifetime from Chondrites and Asteroids|booktitle = Proceedings 37th Annual Lunar and Planetary Science Conference|publisher = Lunar and Planetary Society|year=2006|location = League City, Texas|bibcode =2006LPI....37.2367S}}</ref> <ref name="Watanabe">{{cite web|author= Susan Watanabe|date=20. juuli 2001|url = http://www.jpl.nasa.gov/news/features.cfm?feature=520|title =Mysteries of the Solar Nebula|publisher = NASA|accessdate = 2.04.2007}}</ref> <ref name="Comet Class">{{cite web|title=New comet class in Earth's backyard|url = http://www.astronomy.com/asy/default.aspx?c=a&id=4100|publisher=astronomy.com|author=Francis Reddy|year=2006|accessdate=29.04.2008}}</ref> <ref name="Morbidelli">{{cite journal|author=Morbidelli, Alessandro; Chambers, J.; Lunine, J. I.; Petit, Jean-Marc; Robert, F.; Valsecchi, Giovanni B.; Cyr, K. E.|title= Source regions and timescales for the delivery of water to the Earth|journal= Meteoritics & Planetary Science|volume=35|pages=1309–1320|issn= 1086-9379|year=2000|bibcode = 2000M&PS...35.1309M|doi = 10.1111/j.1945-5100.2000.tb01518.x|issue= 6}}</ref> <ref name="Panspermia">{{cite journal|title=From Panspermia to Bioastronomy, the Evolution of the Hypothesis of Universal Life|author=Florence Raulin-Cerceau, Marie-Christine Maurel, Jean Schneider|publisher=Springer Netherlands|journal=Origins of Life and Evolution of Biospheres|year=1998|volume=28|issue=4/6|doi=10.1023/A:1006566518046|pages=597–612|url=http://www.springerlink.com/content/m1t14rtr7372tp22/|accessdate=19.12.2007}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Robbed">{{cite press release|url=http://www.astronomy.com/News-Observing/News/2011/06/Jupiter%20may%20have%20robbed%20Mars%20of%20mass%20new%20report%20indicates.aspx|title= Jupiter may have robbed Mars of mass, new report indicates|work= Southwest Research Institute, San Antonio, Texas|date=6. juuni 2011}}</ref> <ref name="Low Mass">{{Cite journal|author =Walsh, K. J.; Morbidelli, Alessandro; Raymond, S. N.; O'Brien, D. P.; Mandell, A. M.|title = A low mass for Mars from Jupiter's early gas-driven migration|doi = 10.1038/nature10201|journal = Nature|volume = 475|issue = 7355|pages = 206–209|year = 2011|pmid = 21642961|arxiv = 1201.5177|bibcode = 2011Natur.475..206W}}</ref> <ref name="Chronology">{{cite web|url = http://history.nasa.gov/SP-467/ch3.htm|title=Chronology of Planetary surfaces|work=NASA History Division|accessdate=13.03.2008}}</ref> <ref name="Chapman">{{cite journal|journal=Abhandlungen der Geologischen Bundeanstalt, Wien|volume=53|pages=51–54|year=1996|title=The Risk to Civilization From Extraterrestrial Objects and Implications of the Shoemaker-Levy 9 Comet Crash|author=Clark R. Chapman|url=http://www.geologie.ac.at/filestore/download/AB0053_051_A.pdf|format=PDF|accessdate=6.05.2008|issn=0016-7800|archive-date=10.09.2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080910084647/http://www.geologie.ac.at/filestore/download/AB0053_051_A.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="Weathering">{{cite journal|url = http://www.agu.org/sci_soc/EISclark.html|title=Interplanetary Weathering: Surface Erosion in Outer Space|author=Beth E. Clark, Robert E. Johnson|journal= [[Eos (journal)|Eos, Transactions, American Geophysical Union]]|doi=10.1029/96EO00094|volume=77|issue=15|pages=141|year=1996|accessdate=13.03.2008|archiveurl = https://web.archive.org/web/20080306012954/http://www.agu.org/sci_soc/EISclark.html|archivedate = 6. märts 2008|bibcode=1996EOSTr..77Q.141C}}</ref> <ref name="Arrhenius">{{cite web|author=H. Alfvén, G. Arrhenius|date=1976|url = http://history.nasa.gov/SP-345/ch4.htm|title =The Small Bodies|work=SP–345 Evolution of the Solar System|publisher = NASA|accessdate = 12.04.2007}}</ref> <ref name="Detection">{{cite journal|author=N. Takato, S. J. Bus|display-authors=etal|title=Detection of a Deep 3-μm Absorption Feature in the Spectrum of Amalthea (JV)|journal=Science|year=2004|volume=306|pages=2224–7|doi=10.1126/science.1105427|bibcode=2004Sci...306.2224T|pmid=15618511|issue=5705}}<br /> See also {{cite news|url = http://www.universetoday.com/2004/12/24/jovian-moon-was-probably-captured/|work=Universe Today|date=24. detsember 2004|title=Jovian Moon Was Probably Captured|author=Fraser Cain|accessdate=3.04.2008|archiveurl = https://web.archive.org/web/20080130030816/http://www.universetoday.com/2004/12/24/jovian-moon-was-probably-captured/ <!-- Bot retrieved archive -->|archivedate = 30.01.2008}}</ref> <ref name="Trojans">{{cite conference|author = D. C. Jewitt, S. Sheppard, C. Porco|title = Jupiter's outer satellites and Trojans|booktitle=Jupiter. The Planet, Satellites and Magnetosphere|year = 2004|pages = 263–280|url = http://www.ifa.hawaii.edu/~jewitt/papers/JUPITER/JSP.2003.pdf|format=PDF|editor= [[Frances Bagenal|Fran Bagenal]], Timothy E. Dowling, William B. McKinnon (eds.)|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-81808-7}}</ref> <ref name="Giant Planet ">{{cite web|url = http://www.dtm.ciw.edu/sheppard/satellites/|title= The Giant Planet Satellite and Moon Page|author=Scott S. Sheppard (Carnegie Institution of Washington)|work=Personal web page|accessdate=13.03.2008}}</ref> <ref name="Collision">{{cite journal|author=D. J. Stevenson|title=Origin of the moon&nbsp;–&nbsp;The collision hypothesis|journal=Annual Review of Earth and Planetary Sciences|year=1987|volume=15|issue=1|pages=271–315|doi=10.1146/annurev.ea.15.050187.001415|bibcode=1987AREPS..15..271S}}</ref> <ref name="Origin">{{cite web|url = http://www.psrd.hawaii.edu/Dec98/OriginEarthMoon.html|title = Origin of the Earth and Moon|date=31. detsember 1998|author=G. Jeffrey Taylor|work = Planetary Science Research Discoveries|publisher = Hawaii Institute of Geophysics &amp; Planetology|accessdate = 25.07.2007}}</ref> <ref name="Ragozzine">{{Cite journal|last1 = Brown|first1 = M. E.|last2 = Ragozzine|first2 = D.|last3 = Stansberry|first3 = J.|last4 = Fraser|first4 = W. C.|title = The Size, Density, and Formation of the Orcus-Vanth System in the Kuiper Belt|doi = 10.1088/0004-6256/139/6/2700|journal = The Astronomical Journal|volume = 139|issue = 6|pages = 2700–2705|year = 2010|bibcode=2010AJ....139.2700B|arxiv= 0910.4784|pmid =|pmc =}}</ref> <ref name="gWDqZ">{{cite journal|title = Numerical evidence that the motion of Pluto is chaotic|author = Gerald Jay Sussman, Jack Wisdom|journal = Science|volume = 241|pages = 433–437|year = 1988|url = http://groups.csail.mit.edu/mac/users/wisdom/pluto-chaos.pdf|doi = 10.1126/science.241.4864.433|pmid = 17792606|issue = 4864|bibcode=1988Sci...241..433S}}</ref> <ref name="izPP7">{{cite journal|title=On the long term evolution of the spin of the Earth|author=O. Neron de Surgy, J. Laskar|journal=Astronomy and Astrophysics|date=veebruar 1997|volume=318|pages=975–989|bibcode=1997A&A...318..975N|last2=Laskar}}</ref> <ref name="Haywire">{{cite news|title=The solar system could go haywire before the sun dies|url = http://space.newscientist.com/article/dn13757-solar-system-could-go-haywire-before-the-sun-dies.html?feedId=online-news_rss20|author=David Shiga|work=NewScientist.com News Service|date=23. aprill 2008|accessdate=28.04.2008}}</ref> <ref name="Dynamics">{{cite book|title=Solar System Dynamics|author=C.D. Murray & S.F. Dermott|publisher=Cambridge University Press|date=1999|page=184|isbn=0-521-57295-9}}</ref> <ref name="Terence">{{cite book|last = Dickinson|first = Terence|authorlink = Terence Dickinson|title = From the Big Bang to Planet X|publisher = [[Camden House]]|date = 1993|location = Camden East, Ontario|pages = 79–81|doi =|isbn = 0-921820-71-2}}</ref> <ref name="Tidal Heating">{{cite journal|bibcode=1982MNRAS.201..415G|title=Tidal Heating of Io and orbital evolution of the Jovian satellites|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|author=A. Gailitis|volume=201|pages=415|year=1980|doi = 10.1093/mnras/201.2.415}}</ref> <ref name="Resonances">{{cite journal|author=R. Bevilacqua, O. Menchi, A. Milani|display-authors=etal|date=aprill 1980|title=Resonances and close approaches. I. The Titan-Hyperion case|journal=Earth, Moon, and Planets|volume=22|issue=2|pages=141–152|url=http://www.springerlink.com/content/g627852062714784/|accessdate=27.08.2007|doi=10.1007/BF00898423|bibcode=1980M&P....22..141B}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Triton ">{{cite journal|title=Tidal evolution in the Neptune-Triton system|author= C. F. Chyba, D. G. Jankowski, P. D. Nicholson|journal=Astronomy & Astrophysics|volume=219|pages=23|bibcode=1989A&A...219L..23C|year=1989|last2=Jankowski|last3=Nicholson}}</ref> <ref name="LYtoR">{{cite journal|bibcode=2006AJ....132..290B|title=Orbits and Photometry of Pluto's Satellites: Charon, S/2005 P1, and S/2005|author=Marc Buie, William Grundy, Eliot Young, Leslie Young, Alan Stern|journal=The Astronomical Journal|volume=132|issue=1|pages=290–298|year=2006|doi=10.1086/504422|arxiv=astro-ph/0512491}}</ref> <ref name="A Mystery">{{cite web|title=Saturn Rings Still A Mystery|work=Popular Mechanics|author=Stefano Coledan|url=http://www.popularmechanics.com/technology/industry/1285531.html|year=2002|accessdate=3.03.2007|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070930015710/http://www.popularmechanics.com/technology/industry/1285531.html|archivedate=30.09.2007}}</ref> <ref name="Recycled Rings">{{cite journal|title=Saturn's recycled rings|journal=Astronomy Now|pages=9|date=veebruar 2008}}</ref> <ref name="Changing">{{cite web|url = http://www.cicero.uio.no/fulltext/index_e.aspx?id=2737|title=Our changing solar system|author=Knut Jørgen, Røed Ødegaard|work=Centre for International Climate and Environmental Research|year=2004|accessdate=27.03.2008}}</ref> <ref name="Cataclysmic ">{{cite web|title=Introduction to Cataclysmic Variables (CVs)|work=NASA Goddard Space Center|year=2006|url = http://heasarc.gsfc.nasa.gov/docs/objects/cvs/cvstext.html|accessdate = 29.12.2006}}</ref> <ref name="Only Star">{{cite web|author=Marc Delehanty|title= Sun, the solar system's only star|work=Astronomy Today|url = http://www.astronomytoday.com/astronomy/sun.html|accessdate=23.06.2006}}</ref> <ref name="Disk Around">{{cite journal|title=A Gaseous Metal Disk Around a White Dwarf|author=B. T. Gänsicke, T. R. Marsh, J. Southworth, A. Rebassa-Mansergas|journal=Science|year=2006|volume=314|pages=1908–1910|doi=10.1126/science.1135033|pmid=17185598|issue=5807|arxiv = astro-ph/0612697|bibcode = 2006Sci...314.1908G}}</ref> <ref name="Testing White">{{cite journal|author=T. S. Metcalfe, M. H. Montgomery, A. Kanaan|title=Testing White Dwarf Crystallization Theory with Asteroseismology of the Massive Pulsating DA Star BPM 37093|journal=Astrophysical Journal|arxiv=astro-ph/0402046|year=2004|volume=605|issue=2|pages=L133|doi=10.1086/420884|bibcode=2004ApJ...605L.133M}}</ref> <ref name="Perturbing Oort">{{cite web|title = Perturbing the Oort Cloud|first = Michael|last = Szpir|work = American Scientist|url = http://www.americanscientist.org/issues/pub/perturbing-the-oort-cloud|accessdate = 25.03.2008|publisher = The Scientific Research Society}}</ref> <ref name="Mass Extinctions">{{cite journal|title=Mass Extinctions and The Sun's Encounters with Spiral Arms|author=Erik M. Leitch, Gautam Vasisht|year=1998|pages=51–56|issue=1|journal=New Astronomy|volume= 3|arxiv=astro-ph/9802174|doi=10.1016/S1384-1076 (97)00044-4|bibcode = 1998NewA....3...51L}}</ref> <ref name="Milky Collide">{{cite web|url=http://www.nasa.gov/mission_pages/hubble/science/milky-way-collide.html|author=NASA|title=NASA's Hubble Shows Milky Way is Destined for Head-On Collision|work=NASA|date=31. mai 2012|accessdate=13.10.2012}}</ref> <ref name="Wallace">{{cite book|date=2000|author=Gary Ernst Wallace|publisher=Cambridge University Press|chapter=Earth's Place in the Solar System|title=Earth Systems: Processes and Issues|pages=45–58|isbn=0-521-47895-2}}</ref>}} ==Kirjandus== *[[Rostislav Kunitski]]. "Vaadete arenemine päikesesüsteemi ehituse kohta". [[Vene keel]]est tõlkinud [[Boris Kabur]]. [[Tallinn]]: [[Pedagoogiline Kirjandus]], 1947 (75 lk) *[[Henry Norris Russell]]. "Päikesesüsteem ja selle tekkimine". Tõlkinud [[Grigori Kusmin]]. [[Tartu]]: [[Teaduslik Kirjandus]], 1947 (126 lk) {{Head artiklid}} [[Kategooria:Päikesesüsteem]] ninc27uw61gh19kcj7pkqezhsp0rms6 Toomas Jürgenstein 0 439226 6174646 6164122 2022-08-06T20:33:18Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast ametiisik | nimi = Toomas Jürgenstein | pildi nimi = | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 16. juuni 2016 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Mihkel Raud]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1964|7|23}} | sünnikoht = [[Ridalepa]], [[Pärnumaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2001-) | abikaasa = | vanemad = | lapsed =3 last | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (bioloogia, 1988; teoloogia 1996; religioonipedagoogika, 1997) | elukutse = Õpetaja | tegevusala = | autasud = Eesti Kirikute Nõukogu aastapreemia usuõpetuse valdkonnas (2002) <br/> Tartu Aasta Õpetaja (2006) <br/> Hugo Treffneri Gümnaasiumi elutööpreemia (2014) | allkiri = }} '''Toomas Jürgenstein''' (sündinud [[23. juuli]]l [[1964]] [[Pärnumaa]]l [[Ridalepa|Ridalepa külas)]] on Eesti õpetaja ja poliitik, [[XIII Riigikogu]] liige, mitme õpiku autor ja kaasautor. == Haridus == Toomas Jürgenstein on lõpetanud 1979. aastal [[Jõõpre Kool|Jõõpre 8-klassilise Kooli]] ja 1982. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i. Ta on lõpetanud 1989. aastal [[Tartu Ülikool]]i bioloogia eriala ning 1996. aastal [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonna]] teoloogina ja 1997. aastal sama teaduskonna religioonipedagoogika eriala. == Töökäik == Bioloogiaõpingute ajal töötas Jürgenstein [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] laborandi ja insenerina ning aastatel 1989–1992 [[Krabi Põhikool]]i bioloogia-, keemia- ja geograafiaõpetajana. 1996. aastast on ta filosoofia ja usundiloo õpetaja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i[[EELK Usuteaduse Instituut|s]]. Filosoofiat on ta õpetanud ka [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma Gümnaasiumis]] ja [[Jaan Poska Gümnaasium|Jaan Poska Gümnaasiumis]]. Ta on lugenud loengukursusi [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]], [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar|Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris]], [[EMK Teoloogiline Seminar|EMK Teoloogilises Seminaris]], [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] ja [[Tartu Teoloogia Akadeemia|Tartu Teoloogia Akadeemias]]. == Poliitiline tegevus == Jürgenstein on 2001. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/search |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-19 |arhiivimisaeg=2016-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160805043252/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/search |url-olek=ei tööta }}</ref> 2005. aastal valiti ta [[Tartu linnavolikogu|Tartu linnavolikokku]], kus ta kuulus hariduskomisjoni. [[2013]]. aastast kuni 2016. aasta juunini oli ta volikogu hariduskomisjoni esimees.<ref>http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/tartu-linn/toomas-jurgenstein</ref> 2015. aastal kandideeris ta [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] Tartu linnas, kuid ei osutunud 817 saadud häälega valituks.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-10.html</ref> Võimalus töötada Riigikogus avanes Toomas Jürgensteinil peale [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]] Riigikogu liikme kohast loobumist 2016. aasta juunis. Riigikogu liikme ametivande andis ta 16. juunil. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Tartu linnavolikogu|Tartu linnavolikokku]] ning osutus 195 häälega valituks.<ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0793</ref> Ta on avaldanud erialaseid ja poliitilisi artikleid Eesti ajakirjanduses. ==Tunnustus== *Eesti Kirikute Nõukogu aastapreemia usuõpetuse valdkonnas (2002)  *Tartu Aasta Õpetaja (2006) *Hugo Treffneri Gümnaasiumi elutööpreemia (2014) == Isiklikku == Tal on tütred Ann Tuulikki ja Leelo Aino ning poeg Joonas Anton. Jürgensteini hobideks on lugemine, looduses käimine ja tervisesport. == Raamatud ja kirjutised == *"Piibliõpik ja dogmaatika alused" (Koolibri 1997) *"Tohuvabohu ja teised" (EELK Pühapäevakooliühendus 1998) *"Kiriku ajalugu ja tänapäev" (Koolibri 1999; koos Riina Ruudu ja Tiina-Erika Friedenthaliga) *"Rääkides religioonist" (Avita 2001) *"Usundimaailma suured küsimused" (Koolibri 2011; koos Olga Schihalejeviga) *"Kes Sa oled taevas: avatud uskliku aabits" (Otto Wilhelm 2019) *"Kus Sa oled taevas: avatud uskliku apokriivad" (Otto Wilhelm 2020) *kolumnid ajalehele Eesti Kirik http://www.eestikirik.ee/author/toomas-jurgenstein/ == Viited == {{viited}} == Välislingid == * http://toomasjyrgenstein.blogspot.com.ee * [http://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/6e0b6122-249d-48f1-9582-9df8b2bb236d/Toomas-Jürgenstein/ Tutvustus Riigikogu lehel] * http://www.postimees.ee/teema/toomas_jürgenstein {{XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Jürgenstein, Toomas}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Ugala liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 1ys427l4drqw20n6p1ixyg0i3gg244x 6174725 6174646 2022-08-07T07:24:30Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Infokast ametiisik | nimi = Toomas Jürgenstein | pildi nimi = | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 16. juuni 2016 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Mihkel Raud]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1964|7|23}} | sünnikoht = [[Ridalepa]], [[Pärnumaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2001–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed =3 last | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (bioloogia, 1988; teoloogia 1996; religioonipedagoogika, 1997) | elukutse = õpetaja | tegevusala = | autasud = Eesti Kirikute Nõukogu aastapreemia usuõpetuse valdkonnas (2002) <br/> Tartu Aasta Õpetaja (2006) <br/> Hugo Treffneri Gümnaasiumi elutööpreemia (2014) | allkiri = }} '''Toomas Jürgenstein''' (sündinud [[23. juuli]]l [[1964]] [[Pärnumaa]]l [[Ridalepa|Ridalepa külas)]] on Eesti õpetaja ja poliitik, [[XIII Riigikogu]] liige, mitme õpiku autor ja kaasautor. == Haridus == Toomas Jürgenstein on lõpetanud 1979. aastal [[Jõõpre Kool|Jõõpre 8-klassilise Kooli]] ja 1982. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i. Ta on lõpetanud 1989. aastal [[Tartu Ülikool]]i bioloogia erialal ning 1996. aastal [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonna]] teoloogia erialal ja 1997. aastal sama teaduskonna religioonipedagoogika erialal. == Töökäik == Bioloogiaõpingute ajal töötas Jürgenstein [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] laborandi ja insenerina ning aastatel 1989–1992 [[Krabi Põhikool]]i bioloogia-, keemia- ja geograafiaõpetajana. 1996. aastast on ta filosoofia ja usundiloo õpetaja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i[[EELK Usuteaduse Instituut|s]]. Filosoofiat on ta õpetanud ka [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma Gümnaasiumis]] ja [[Jaan Poska Gümnaasium|Jaan Poska Gümnaasiumis]]. Ta on lugenud loengukursusi [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]], [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar|Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris]], [[EMK Teoloogiline Seminar|EMK Teoloogilises Seminaris]], [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] ja [[Tartu Teoloogia Akadeemia|Tartu Teoloogia Akadeemias]]. == Poliitiline tegevus == Jürgenstein on 2001. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/search |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-19 |arhiivimisaeg=2016-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160805043252/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/search |url-olek=ei tööta }}</ref> 2005. aastal valiti ta [[Tartu linnavolikogu|Tartu linnavolikokku]], kus ta kuulus hariduskomisjoni. [[2013]]. aastast kuni 2016. aasta juunini oli ta volikogu hariduskomisjoni esimees.<ref>http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/tartu-linn/toomas-jurgenstein</ref> 2015. aastal kandideeris ta [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] Tartu linnas, kuid ei osutunud 817 saadud häälega valituks.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-10.html</ref> Võimalus töötada Riigikogus avanes Toomas Jürgensteinil peale [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]] Riigikogu liikme kohast loobumist 2016. aasta juunis. Riigikogu liikme ametivande andis ta 16. juunil. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Tartu linnavolikogu|Tartu linnavolikokku]] ning osutus 195 häälega valituks.<ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0793</ref> Ta on avaldanud erialaseid ja poliitilisi artikleid Eesti ajakirjanduses. ==Tunnustus== *Eesti Kirikute Nõukogu aastapreemia usuõpetuse valdkonnas (2002)  *Tartu Aasta Õpetaja (2006) *Hugo Treffneri Gümnaasiumi elutööpreemia (2014) == Isiklikku == Tal on tütred Ann Tuulikki ja Leelo Aino ning poeg Joonas Anton. Jürgensteini hobideks on lugemine, looduses käimine ja tervisesport. == Raamatud ja kirjutised == *"Piibliõpik ja dogmaatika alused" (Koolibri 1997) *"Tohuvabohu ja teised" (EELK Pühapäevakooliühendus 1998) *"Kiriku ajalugu ja tänapäev" (Koolibri 1999; koos Riina Ruudu ja Tiina-Erika Friedenthaliga) *"Rääkides religioonist" (Avita 2001) *"Usundimaailma suured küsimused" (Koolibri 2011; koos Olga Schihalejeviga) *"Kes Sa oled taevas: avatud uskliku aabits" (Otto Wilhelm 2019) *"Kus Sa oled taevas: avatud uskliku apokriivad" (Otto Wilhelm 2020) *kolumnid ajalehele Eesti Kirik http://www.eestikirik.ee/author/toomas-jurgenstein/ == Viited == {{viited}} == Välislingid == * http://toomasjyrgenstein.blogspot.com.ee * [http://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/6e0b6122-249d-48f1-9582-9df8b2bb236d/Toomas-Jürgenstein/ Tutvustus Riigikogu lehel] * http://www.postimees.ee/teema/toomas_jürgenstein {{XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Jürgenstein, Toomas}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Ugala liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 08aq9sx2fvdno2jxn9y9hbljrx1izlj Henrik Ingebrigtsen 0 459962 6174667 6004019 2022-08-06T22:57:44Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | Nimi = Henrik Ingebrigtsen | Pilt = 2016-06 Henrik Ingebrigtsen Bislett.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Henrik Ingebrigtsen (2016) | Riik = Norra | Sünniaeg = {{süv|1991|2|24}} | Sünnikoht = [[Sandnes]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Medalid = {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012 Helsingi]]|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Zürich]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2017 Belgrad]]|[[2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m|3000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015 Praha]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m|3000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m|3000 m]]}} }} '''Henrik Ingebrigtsen''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1991]]) on norra jooksja. Tema nooremad vennad [[Filip Ingebrigtsen|Filip]] ja [[Jakob Ingebrigtsen|Jakob]] on samuti jooksjad. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.48,09''' || [[24. mai]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Tønsberg]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.31,46''' || [[18. juuli]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.50,72''' || [[11. juuni]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.36,85''' || [[13. juuni]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[Kahe miili jooks]] || align="center"| '''8.22,31''' || [[25. mai]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''13.15,38''' || [[20. juuli]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Heusden-Zolder]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''28.20,39''' || [[13. aprill]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[2000 m takistusjooks]] || align="center"| '''5.41,03''' || [[26. august]] [[2009]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bærumi vald]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || align="center"| '''8.52,56''' || [[23. august]] [[2009]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Vaasa]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.49,62''' || [[31. jaanuar]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Viin]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.39,70''' || [[8. märts]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.45,54''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[7. märts]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Henrik Ingebrigtsen}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Ingebrigtsen, Henrik}} [[Kategooria:Norra jooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 12n6mqg7uwvo3vdxoivyvayhcpdqdv5 Shing Tung Yau 0 460491 6174416 5945476 2022-08-06T12:19:40Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt: Shing-Tung_Yau_at_Harvard.jpg|pisi|Shing-Tung Yau (2004)]] '''Shing Tung Yau''' (''Qiū Chéngtóng''; sündinud [[4. aprill]]il [[1949]] [[Guangdong]]is [[Hiina]]s) on [[Hongkong]]i ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[matemaatik]], [[Fieldsi medal]]i kavaler ja [[Crafoordi auhind|Crafoordi auhinna]] laureaat. Ta on [[Harvardi Ülikool]]i matemaatikaprofessor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[diferentsiaalgeomeetria]] ja [[topoloogia]]; erilist tähelepanu on ta osutanud [[geomeetriline analüüs|geomeetrilisele analüüsile]]. Ta tõestas 1976. aastal nn Calabi hüpoteesi<ref name="group"/> ([[Eugenio Calabi]] järgi), mida hiljem hakati nimetama [[Calabi-Yau muutkond|Calabi-Yau muutkonnaks]] (ka Calabi-Yau ruumiks). See teoreem omandas suure tähtsuse mitte ainult [[Puhtmatemaatika|puhtas matemaatikas]], vaid ka [[matemaatiline füüsika|matemaatilises füüsika]]s; sellest sai [[stringiteooria]] lähtealus. Calabi-Yau[[kompaktifikatsioon| kompaktifitseerimist]] kasutades tegi stringiteooriast tõsiseltvõetava pretentendi [[kõige teooria]]na. Shing-Tung Yau teine oluline panus matemaatilises füüsikas on positiivse energia teoreemi tõestus [[üldrelatiivsusteooria]]s. ==Haridus- ja töökäik== Aastatel 1966–1969 õppis ta matemaatikat [[Hongkongi Hiina Ülikool]]is. 1971. aastal sai ta[[California Ülikool Berkeleys| California Ülikoolist Berkeleys]] doktorikraadi<ref name="group"/>. 1974. aastast sai ta [[Stanfordi Ülikool]]is kaasprofessoriks<ref name="group"/>. 1985. aastal andis [[MacArthuri fond]] talle [[MacArthuri stipendium]]i. Alates 1988. aastast töötab ta [[Harvardi Ülikool]]is professorina<ref name="group"/>. Ta on [[Kaasani ülikool]]i väljaantava [[Lobatševski medal]]i rahvusvahelise žürii liige. ==Tunnustus== [[Pilt:FieldsMedalFront.jpg|pisi|100px|Fieldsi medal]] *1982 – [[Fieldsi medal]] *1994 – [[Crafoordi auhind]] *1997 – [[National Medal of Science]]<ref name="group"/> *2010 – [[Wolfi auhind]] matemaatikas ====Valitud teadusühingute liikmeks==== *1982 – [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] *1984 – [[Academia Sinica]] *1993 – USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]]<ref name="group"/> *1994 – [[Hiina Teaduste Akadeemia]]<ref name="casad"/> *2003 – [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] *2005 – [[Academia dei Lincei]] *2008 – [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia, India]] *2012 – [[Ameerika Matemaatikaselts]] (''fellow'') ==Raamatud== *Shing-Tung Yau, Steve Nadis. ''The Shape of Inner Space: String Theory and the Geometry of the Universe's Hidden Dimensions''. New York: Basic Books. 2010. ISBN 978-0-465-02023-2 ==Isiklikku== Tema isa Chiou Chenying oli Hongkongis filosoofiaprofessor.<ref name="group"/> 1990. aastal sai Shing Tung Yau [[USA]] kodakondsuse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="group">[http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/~history/Biographies/Yau.html Shing-Tung Yau]. groups.dcs.st-and.ac.uk</ref> <ref name="casad">[http://www.casad.cas.cn/aca/315/wjysmd-200906-t20090624_1808840.html Yau (Shing-Tung Yau)]. casad.cas.cn</ref> }} ==Välislingid== *[http://discovermagazine.com/2010/jun/27-discover-interview-math-behind-physics-behind-universe Discover Interview: The Math Behind the Physics Behind the Universe]. 27.04.2010. discovermagazine.com {{JÄRJESTA: Yaui, Shing Tung}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide matemaatikud]] [[Kategooria:Hongkongi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 0kotlkr7q17b8u1gt07tgokmydd48ui Třebenice 0 466567 6174771 5772525 2022-08-07T08:12:59Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Třebenice | hääldus = | nimi1_keel = Tšehhi | nimi1 = Třebenice | nimi2_keel = Saksa | nimi2 = Trebnitz | lipp = | lipu_link = | vapp = Třebenice_znak.png | vapi_link = [[Třebenice vapp]] | pindala = 21,85 | elanikke = 2008 (2017)<ref>https://www.czso.cz/csu/czso/pocet-obyvatel-v-obcich-k-112017</ref> | laius = 50/28/35 | pikkus = 13/59/25 | asendikaart = Tšehhi }} '''Třebenice''' ([[saksa keel]]es ''Trebnitz'') on [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]. Linn asub [[Modla]] jõe kaldal merepinnast 228 meetri kõrgusel. Linna lähistel paikneb [[Košťál]]i mägi, linna piiridesse jäävad selle jalamile rajatud kindluse varemed. Piirkonnas on varem kaevandatud [[granaadid|granaat]]e. Endises luteri kirikus asub tänapäeval muuseum, kus on hoiul sealsetest kividest valmistatud ehted sealhulgas ka kohaliku mõisniku [[Ulrika von Levetzow]]i poolt [[Johann Wolfgang Goethe]]le valmistatud ehte koopia, samuti asub seal suurim Tšehhist leitud [[püroop]] kaaluga 2642 grammi.<ref>[http://www.mesto-trebenice.cz/muzeum-ceskeho-granatu/d-83458/p1=1039] Muzeum českého granátu</ref> Linna lähistel paikneb [[Košťál]]i mägi, linna piiridesse jäävad selle jalamile rajatud kindluse varemed. Linnas asub katoliku kirik. Lisaks asuvad linna piirides veel aastail 1716–1724 valminud Sutomi kirik, Medvědice kirik, mis rajati [[XIV sajand]]i lõpus ja ehitati ümber aastal [[1819]] <ref>POCHE, Emanuel, a kol. Umělecké památky Čech K/O. 1. vyd. Praha : Academia, 1978. 580 s. Kapitola Medvědice /Litoměřice/, s. 364-365.</ref> ja aastal 1788 valminud Lipá kirik.<ref>POCHE, Emanuel. Umělecké památky Čech K/O, sv. II. Praha : Academia, 1978. 580 s. Kapitola Lipá /Litoměřice/, lk. 262.</ref> == Ajalugu == Piirkonda on esimest korda kirjalikult mainitud aastal [[1227]].<ref name = "Urjaad">Český statistický úřad. Historický lexikon obcí České republiky 1869–2005 (1. díl). Praha : Český statistický úřad, 2006. 760 lk.</ref> Toona kuulus piirkond [[Praha Püha Jüri klooster|Praha Püha Jüri kloostrile]]. [[XIII sajand]]i lõpus sai asula vaatamata oma väikesele elanikkonnale linnaõigused.<ref>http://www.mesto-trebenice.cz/z%2Dhistorie%2Dmesta/d-83456/p1=1037</ref> Aastal [[1363]] alustati Lipá kiriku ehitamist (praegune kirikuhoone on pärit aastast 1788). Aastal [[1372]] rajati Košťáli mäe juurde väike kindlus. Samal sajandil rajati selle lähedale ka Skalka kindlus, mis jääb samuti linna piiridesse. Hussiitide sõdade ajal sai piirkonnast [[Kaplíř ze Sulevic]]i valdus. Třebenice kujunes sisuliselt linnaks alles hiljem, [[XVI sajand]]il. [[XVII sajand]]i lõpus algas sakslaste sisseränne sellesse piirkonda. Esimesed saksakeelsed sissekanded linnaraamatutes pärinevad aastast 1716, aga alates aastast [[1769]] käis kõik linna asjaajamine juba saksa keeles. [[XIX sajand]]i keskel alustati palverännakuid Teplásse sealse rauarikka veega allika juurde, selle juurde rajati ka haigla ja aastal 1926 alustas seal tegevust klooster, mis suleti Teise maailmasõja järel.<ref>MACEK Jaroslav, 950 let litoměřické kapituly, Karmelitánské nakladatelství, Kostelní Vydří 2007, ISBN 978-80-7195-121-6, str. 199.</ref> Aastal 1902 ehitati Třebenicesse luteri kirik, mis suleti aga juba aastal 1928. Tänapäeval on linnaga liidetud ka mitmed ümbruskonna külad. Nende seas on Kocourov, mida mainiti kirjalikult esmakordselt aastal [[1548]]; Kololeč, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1436]]; Lhota, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1407]]; Lipá, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1352]]; Medvědice, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1209]]; Mrsklesy, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1251]]; Sutom, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1276]] ja Teplá, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1543]]. <ref name="Urjaad"/> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 1429 (1869) * 1454 (1880) * 1476 (1890) * 1722 (1900) * 2214 (1910) * 2153 (1921) * 2035 (1930) <td> * 1454 (1950) * 1566 (1961) * 1484 (1970) * 1528 (1980) * 1396 (1991) * 1333 (2001) * 1478 (2011) </table> == Pilte == <gallery> Trebenice_LT-2007-12-08.JPG|Vaade linnale Košťálov.jpg|Košťálov Medvědice_kostel.jpg|Medvědice kirik Lipá_kostel.JPG|Lipá kirik Lhota_náves.JPG|Lhota Kololeč_náves.jpg|Kololeč Kocourov_celkově.JPG|Kocourov Mrsklesy_(Třebenice),_statek.jpg|Mrsklesy Sutom_CZ_550.jpg|Sutom Oblatenkloster_Töpley.jpg|Teplá klooster </gallery> == Tuntud elanikke == *[[František Pettrich]] – Tšehhi pedagoog ja [[klassitsism]]i asjatundja *[[Jaro Křivohlavý]] - Tšehhi psühholoog ja kirjanik *Václav Pařík – Tšehhi apteeker ja poliitik *Ladislav Kubíček – Tšehhi vaimulik *Erhard Lipka – Tšehhi poliitik ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Třebenice (Litoměřice District)}} *[http://www.mesto-trebenice.cz Linna koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Ústí maakond]] by8xtpp1frwwrrwiyd75q2skjhfiein 6174772 6174771 2022-08-07T08:13:30Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Třebenice | hääldus = | nimi1_keel = Tšehhi | nimi1 = Třebenice | nimi2_keel = Saksa | nimi2 = Trebnitz | lipp = Třebenice_Flag.jpg | lipu_link = [[Třebenice lipp]] | vapp = Třebenice_znak.png | vapi_link = [[Třebenice vapp]] | pindala = 21,85 | elanikke = 2008 (2017)<ref>https://www.czso.cz/csu/czso/pocet-obyvatel-v-obcich-k-112017</ref> | laius = 50/28/35 | pikkus = 13/59/25 | asendikaart = Tšehhi }} '''Třebenice''' ([[saksa keel]]es ''Trebnitz'') on [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]. Linn asub [[Modla]] jõe kaldal merepinnast 228 meetri kõrgusel. Linna lähistel paikneb [[Košťál]]i mägi, linna piiridesse jäävad selle jalamile rajatud kindluse varemed. Piirkonnas on varem kaevandatud [[granaadid|granaat]]e. Endises luteri kirikus asub tänapäeval muuseum, kus on hoiul sealsetest kividest valmistatud ehted sealhulgas ka kohaliku mõisniku [[Ulrika von Levetzow]]i poolt [[Johann Wolfgang Goethe]]le valmistatud ehte koopia, samuti asub seal suurim Tšehhist leitud [[püroop]] kaaluga 2642 grammi.<ref>[http://www.mesto-trebenice.cz/muzeum-ceskeho-granatu/d-83458/p1=1039] Muzeum českého granátu</ref> Linna lähistel paikneb [[Košťál]]i mägi, linna piiridesse jäävad selle jalamile rajatud kindluse varemed. Linnas asub katoliku kirik. Lisaks asuvad linna piirides veel aastail 1716–1724 valminud Sutomi kirik, Medvědice kirik, mis rajati [[XIV sajand]]i lõpus ja ehitati ümber aastal [[1819]] <ref>POCHE, Emanuel, a kol. Umělecké památky Čech K/O. 1. vyd. Praha : Academia, 1978. 580 s. Kapitola Medvědice /Litoměřice/, s. 364-365.</ref> ja aastal 1788 valminud Lipá kirik.<ref>POCHE, Emanuel. Umělecké památky Čech K/O, sv. II. Praha : Academia, 1978. 580 s. Kapitola Lipá /Litoměřice/, lk. 262.</ref> == Ajalugu == Piirkonda on esimest korda kirjalikult mainitud aastal [[1227]].<ref name = "Urjaad">Český statistický úřad. Historický lexikon obcí České republiky 1869–2005 (1. díl). Praha : Český statistický úřad, 2006. 760 lk.</ref> Toona kuulus piirkond [[Praha Püha Jüri klooster|Praha Püha Jüri kloostrile]]. [[XIII sajand]]i lõpus sai asula vaatamata oma väikesele elanikkonnale linnaõigused.<ref>http://www.mesto-trebenice.cz/z%2Dhistorie%2Dmesta/d-83456/p1=1037</ref> Aastal [[1363]] alustati Lipá kiriku ehitamist (praegune kirikuhoone on pärit aastast 1788). Aastal [[1372]] rajati Košťáli mäe juurde väike kindlus. Samal sajandil rajati selle lähedale ka Skalka kindlus, mis jääb samuti linna piiridesse. Hussiitide sõdade ajal sai piirkonnast [[Kaplíř ze Sulevic]]i valdus. Třebenice kujunes sisuliselt linnaks alles hiljem, [[XVI sajand]]il. [[XVII sajand]]i lõpus algas sakslaste sisseränne sellesse piirkonda. Esimesed saksakeelsed sissekanded linnaraamatutes pärinevad aastast 1716, aga alates aastast [[1769]] käis kõik linna asjaajamine juba saksa keeles. [[XIX sajand]]i keskel alustati palverännakuid Teplásse sealse rauarikka veega allika juurde, selle juurde rajati ka haigla ja aastal 1926 alustas seal tegevust klooster, mis suleti Teise maailmasõja järel.<ref>MACEK Jaroslav, 950 let litoměřické kapituly, Karmelitánské nakladatelství, Kostelní Vydří 2007, ISBN 978-80-7195-121-6, str. 199.</ref> Aastal 1902 ehitati Třebenicesse luteri kirik, mis suleti aga juba aastal 1928. Tänapäeval on linnaga liidetud ka mitmed ümbruskonna külad. Nende seas on Kocourov, mida mainiti kirjalikult esmakordselt aastal [[1548]]; Kololeč, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1436]]; Lhota, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1407]]; Lipá, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1352]]; Medvědice, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1209]]; Mrsklesy, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1251]]; Sutom, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1276]] ja Teplá, mida on kirjalikult esimest korda mainitud aastal [[1543]]. <ref name="Urjaad"/> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 1429 (1869) * 1454 (1880) * 1476 (1890) * 1722 (1900) * 2214 (1910) * 2153 (1921) * 2035 (1930) <td> * 1454 (1950) * 1566 (1961) * 1484 (1970) * 1528 (1980) * 1396 (1991) * 1333 (2001) * 1478 (2011) </table> == Pilte == <gallery> Trebenice_LT-2007-12-08.JPG|Vaade linnale Košťálov.jpg|Košťálov Medvědice_kostel.jpg|Medvědice kirik Lipá_kostel.JPG|Lipá kirik Lhota_náves.JPG|Lhota Kololeč_náves.jpg|Kololeč Kocourov_celkově.JPG|Kocourov Mrsklesy_(Třebenice),_statek.jpg|Mrsklesy Sutom_CZ_550.jpg|Sutom Oblatenkloster_Töpley.jpg|Teplá klooster </gallery> == Tuntud elanikke == *[[František Pettrich]] – Tšehhi pedagoog ja [[klassitsism]]i asjatundja *[[Jaro Křivohlavý]] - Tšehhi psühholoog ja kirjanik *Václav Pařík – Tšehhi apteeker ja poliitik *Ladislav Kubíček – Tšehhi vaimulik *Erhard Lipka – Tšehhi poliitik ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Třebenice (Litoměřice District)}} *[http://www.mesto-trebenice.cz Linna koduleht] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Ústí maakond]] f1zd9cnissma8dycjiliu2hmf0d7x0t Ignazio Cassis 0 483557 6174662 6032004 2022-08-06T21:55:14Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ignazio Cassis (2022).jpg|pisi|Ignazio Cassis (2022)]] '''Ignazio Daniele Giovanni Cassis''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1961]] [[Sessa]]s) on [[Šveits]]i poliitik. Ta on alates [[1. november|1. novembrist]] [[2017]] Šveitsi välisminister. Aastal [[2021]] oli ta ühtlasi Šveitsi aseliidupresident ja [[2022]]. aastal on ta [[Šveitsi liidupresident]]. Ta sündis aastal [[1961]] [[Sessa]]s [[Ticino kanton]]is. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2017}} {{JÄRJESTA:Cassis, Ignazio}} [[Kategooria:Šveitsi liidupresidendid]] [[Kategooria:Šveitsi liidunõukogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 0qmn1f2puo8covj01a6n3hnq9ez5xkw Rock FM 0 484329 6174734 6151022 2022-08-07T07:32:54Z OskarRand1 162064 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox|nimi=Rock FM|asukoht=Eesti|aktiivne_aastetel=2017-praeguseni|sagedused=FM: 87,8-104,2 MHz |veebilehekülg=http://sky.ee/rockfm|omanik=[[Sky Media]]}} '''Rock FM''' on Eesti rokiraadio, mis asutati 2017. aastal pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu.<ref>{{Netiviide|Autor=|http://skymedia.ee/uudised/uus-rockmuusikajaam-rock-fm/|Pealkiri=Uus rockmuusikajaam Rock FM!|Väljaanne= |Väljaandja= |Aeg=12. november 2017|Kasutatud=}}</ref> Lisaks muusikale on Rock FMi eetris uudised, ülevaated spordivõistluste tulemustest ning vahepalad, mida esitavad tuntud Eesti koomikud ja näitlejad. 2017–2021 oli jaama programmijuht [[Meelis Tõrv]]. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 88,8 MHz * [[Tartu]] 104,2 MHz * [[Pärnu]] 93,9 MHz * [[Viljandi]] 87,8 MHz * [[Haapsalu]] 95,2 MHz ==Lühiajalugu== 1. novembril 2017 kuulutati Radio Mania tegevusele lõpp, kuna vähese publiku tõttu ei olnud raadiojaam enam majanduslikult kasulik. Sky Media raadiogrupp asutas 6. novembril 2017 uue rokkmuusikajaama Rock FM. Sagedus jäi samaks, 88,8 MHz. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.rockfm.ee Rock FMi koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] apne5ld1xhcsxwpk5lnewdcmc7l4alr Margot Eskens 0 499420 6174612 6174132 2022-08-06T19:43:19Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Margot Eskens''' ([[12. august]] [[1939]] [[Düren]] – [[29. juuli]] [[2022]] [[Austria]]) oli Saksamaa [[laulja]]. Tema kõige populaarsem periood jäi 1950. aastate keskpaigast 1960. aastate keskpaigani. Tema suurim hitt oli "Cindy, Oh Cindy", mis oli 1957. aastal Saksamaa singlite edetabelis mitu nädalat esikohal. [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Saksamaad lauluga "[[Die Zeiger der Uhr]]", jäädes seitsme punktiga jagama seitsmendat kohta. {{Saksamaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Eskens, Margot}} [[Kategooria:Saksamaa lauljad]] [[Kategooria:Saksamaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 3v6639y9zjxvg4n4qkzsruoz7qzqznc Biograafiad (Po) 0 499798 6174497 6170308 2022-08-06T15:12:08Z NOSSER 8097 /* Pod */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Po)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Po". ==Pob== *[[Miguel Poblet]], hispaania maanteerattur (1928–2013) *[[Karel Poborský]], tšehhi jalgpallur (1972–) *[[Evald Pobul]], eesti geofüüsik (1915–1995) *[[Linda Pobul]], eesti keemik (1920–) ==Poc== *[[Miroslav Poche]], Tšehhi poliitik (1978–) *[[Mauricio Pochettino]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1972–) ==Pod== *[[Toomas Podar]], eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1956–) *[[Uno Podar]], eesti arstiteadlane ja patoanatoom (1924–2002) *[[Anatoli Podčekajev]], vene arhitekt Eestis (1879–1938) *[[Georgi Podekrat]], Eesti õigeusu köster-kooliõpetaja ja vaimulik (1875–1941) *[[Maris Podekrat]], eesti ajakirjanik *[[Ülle Podekrat]], eesti rahvakultuuri edendaja ja muusikapedagoog (1958–2016) *[[Gintas Podelis]], leedu jalgpallur (1986–) *[[Gennadi Podelski]], Eesti helilooja, pianist, ansamblijuht (1927–1983) *[[Nikolai Podgornõi]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (1903–1983) *[[Vitali Podgurski]], Eesti tehnikateadlane (1966–) *[[Maksim Podholjuzin]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Aleksandr Podkopajev]], Eesti loomaarstiteadlane (1865–?) *[[Gregor Podlogar]], sloveenia luuletaja (1974–) *[[Urmas Podnek]], eesti laulja (1966–) *[[Sergei Sergejevitš Podolinski]], Venemaa riigitegelane (1879–1944) *[[Lukas Podolski]] *[[Aleksander Podrätšik]], eesti õpetaja, ajaloolane ja poliitik (1888–1921) *[[Mark Podolskij]], Saksa kabetaja ja matemaatik (1979–) *[[Valerian Jossifovitš Podvõssotski]], vene farmakoloog (1822–1892) ==Poe== *[[Edgar Allan Poe]], ameerika kirjanik (1809–1849) *[[Amy Poehler]], USA näitleja (1971–) *[[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija (1999–) *[[Joseph Poelaert]], Belgia arhitekt (1817–1879) *[[Ivar Hans Poëll]], rannarootsi päritolu Eesti ja rootsi vaimulik ning teoloog (1913–1984) *[[Eduard Friedrich Poeppig]], saksa botaanik, zooloog, geograaf ja maadeavastaja (1798–1868) ==Pog== *[[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Kaarel Pogga]], eesti näitleja (1996–) *[[Mihhail Pogodin]], Venemaa ajaloolane ja publitsist (1800–1875) *[[Olga Pogodina-Kuzmina]], vene kirjanik, dramaturg, stsenarist ja teatriteadlane (1969–) *[[Pavel Pogrebnjak]], Venemaa jalgpallur (1983–) ==Poh== *[[Hifikepunye Pohamba]], Namiibia poliitik (1935–) *[[Toivo T. Pohjala]], Soome põllumees ja poliitik (1931–2018) *[[Joel Pohjanpalo]], soome jalgpallur (1994–) *[[Kimmo Pohjonen]], soome akordionist (1964–) *[[Eduard Pohl]], eesti tööstur (1870–1929) *[[Tiiu Pohl]], eesti sotsiaalteadlane (1956–) *[[Mirtel Pohla]], eesti näitleja (1982–) *[[Otto Pohla]], eesti maadleja (1899–?) *[[Vello Pohla]] *[[Aivar Pohlak]], eesti jalgpallitegelane ja jalgpallur (1962–) *[[Anna Pohlak]], eesti purjetaja (1993–) *[[Liina Pohlak]], eesti jurist *[[Siim Pohlak]], eesti ettevõtja ja poliitik (1985–) *[[Friedrich Pohlamets]], eesti vaimulik (1900–1987) *[[Reinhold Wilhelm von Pohlmann]] (1727–1796) ==Poi== *[[Rosario Poidimani]], Portugali troonipretendent (1941–) *[[Väino Poikalainen]], eesti piimandusteadlane (1947–) *[[Henri Poincaré]], prantsuse matemaatik, astronoom ja füüsik *[[Raymond Poincaré]], Prantsuse riigimees (1860–1934) *[[Brayden Point]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Liv Grete Poirée]], Norra laskesuusataja (1974–) *[[Raphaël Poirée]], prantsuse laskesuusataja (1974–) *[[Pierre Poiret]], müstik ja filosoof (1646–1719) *[[David Poisson]], prantsuse mäesuusataja (1982–2017) ==Poj== *[[Andrius Pojavis]], leedu laulja (1983–) ==Pok== *[[Mari Pokinen]], eesti näitleja ja laulja (1988–) *[[Leo Pokk]], eesti arstiteadlane ja patoanatoom (1930–) *[[Paavo Pokk]], eesti arstiteadlane, psühhofarmakoloog (1966–) *[[Tiit Pokk]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1964–2014) *[[Ville Pokka]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Joosep Pokla]], eesti korvpallur (1986–) *[[Jossif Aleksejevitš Pokrovski]], vene õigusteadlane (1868–1920) *[[Boriss Pokrovski]], vene ooperilavastaja (1912–2009) *[[Konstantin Dorimedontovitš Pokrovski]], astronoom (1868–1945) *[[Aleksandr Pokrõškin]], Nõukogude Liidu hävituslendur (1913–1985) ==Pol== *[[Pol Pot]], Kambodža poliitik (1925–1998) *[[Pavol Polakovič]], Tšehhi poksija (1974–) *[[Eduard Poland]], eesti maali- ja teatrikunstnik (1883–1957) *[[Roman Polański]], Poola-Prantsuse filmilavastaja ja näitleja (1933–) *[[Paul Polansky]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja romade õiguste eest võitleja (1942–2021) *[[Karl Polanyi]], Ungari juudi päritolu majandusteadlane, sotsioloog ja filosoof (1886–1964) *[[Michael Polanyi]], Ungari juudi päritolu Briti keemik, majandusteadlane ja filosoof (1891–1976) *[[Helmut Polberg]], eesti kunstnik (1935–2016) *[[Liane Polberg]], eesti tekstiilikunstnik (1931–2012) *[[Ingrid Polding]], eesti tekstiilikunstnik (1944–2014) *[[Reginald Pole]], Inglismaa katoliiklik vaimulik, Canterbury peapiiskop (1500–1558) *[[Vukašin Poleksić]], Montenegro jalgpallur (1982–) *[[Giovanni Poleni]], itaalia füüsik, matemaatik, insener ja muinsusuurija (suri 1761) *[[Georg von Polenz]], Samlandi piiskop ja usu-uuendaja (1478–1550) *[[Aleksander Poleštšuk]], Eesti arhitekt (1863–1944) *[[Aleksandr Poleštšuk]], Venemaa kosmonaut (1953–) *[[Judit Polgár]], juudi päritolu Ungari maletaja (1976–) *[[Sofia Polgár]], ungari maletaja (1969–) *[[Susan Polgár]], maletaja (1969–) *[[Christopher Polhem]], rootsi leiutaja ja tööstur (1661–1751) *[[Elisabeta Polihroniade]], rumeenia maletaja ja malekohtunik (1935–2016) *[[Massimo Polidoro]], itaalia ajakirjanik (1969–) *[[Anna Politkovskaja]], Venemaa ajakirjanik (1958–2006) *[[Vladimir Politov]], Venemaa muusik (1970–) *[[Viktor Polivanov]], Venemaa riigitegelane (suri 1889) *[[Juri Poljakov]], Eesti jurist ja munitsipaalpoliitik (1953–2017) *[[Nikolai Poljakov]], Eesti purjetaja (1951–) *[[Pjotr Andrejevitš Poljakov]], vene arstiteadlane (1862–?) *[[Rene Poljakov]], Eesti sõjaväelane, sportlane, treener ja tervislike eluviiside propageerija (1977–) *[[Tatjana Poljakova]], vene kirjanik (1959–2021) *[[Andrei Ivanovitš Poljanski]], Venemaa keisririigi sõjaväelane, admiral (suri 1764) *[[Vitali Poljanskõi]], ukraina jalgpallur (1988–) *[[James Knox Polk]], USA poliitik (1795–1849) *[[Kadi Poll]], eesti laulja (1993–) *[[Mari Poll]], eesti viiuldaja (1987–) *[[Mihkel Poll]], eesti pianist (1986–) *[[Odert von Poll]], Saaremaa maanõunik (1869–1935) *[[Siim Poll]], eesti muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister (1965–2014) *[[Valdur Poll]], eesti matemaatik (1936–2016) *[[Sydney Pollack]], juudi päritolu USA filmirežissöör, näitleja ja telesaadete produtsent (1934–2008) *[[Antonio del Pollaiolo]], itaalia maalikunstnik, skulptor, graveerija ja kullassepp (1432–1498) *[[Piero del Pollaiuolo]], itaalia maalikunstnik (1441–1496) *[[Jonathan Pollard]], USA sõjaväelane, Iisraeli spioon (1954) *[[Christian Pollas]] *[[Hans Polle]], Saaremaa vasall *[[Ellen Polli]], eesti maalikunstnik (1927–2011) *[[Heitti Polli]], eesti maalikunstnik (1951–) *[[Helgi Polli]], eesti tekstiilikunstnik (1952–) *[[Kadi Polli]], eesti kunstiteadlane (1973–) *[[Kaljo Polli]], eesti maalikunstnik (1928–2004) *[[Oskar Pollisinski]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Õnne Pollisinski]], eesti allveesporditreener (1951–) *[[Genc Pollo]], Albaania poliitik ja ajaloolane (1963–) *[[Jackson Pollock]], USA kunstnik (1912–1956) *[[Gunnar Polma]], eesti haridustegelane (1960–2014) *[[Hugo Gustav Polna]], eesti põllumajandusteadlane (1909–1987) *[[Marco Polo]], itaalia maadeavastaja (1254–1324) *[[Jan Polomski]], poola päritolu Eesti loomaarstiteadlane (1863–?) *[[Vladimir Polonski]], Eesti ehitusteadlane (1912–1992) *[[Michael C. Polt]], USA diplomaat (1954–) *[[Stepan Poltorak]], Ukraina sõjaväelane (1965–) *[[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja (1987–) *[[Aleksei Polujan]], vene teatri- ja filminäitleja (1965–2010) *[[Sergei Polunin]], ukraina balletitantsija (1989–) *[[Slava Polunin]], vene kloun (1950–) *[[Aleksandr Polunov]], vene kirikuloolane (1966–) *[[Johann Polus]], Haapsalu pastor ja Ranna-Lääne praost (1635–1674) *[[Thomas Polus]], Rootsi riigitegelane ja krahv (1634–1708) *[[Timotheus Polus]], Tallinna Gümnaasiumi poeesiaprofessor (1599–1642) *[[George Pólya]], ungari päritolu matemaatik (1887–1985) *[[Imre Polyák]], ungari maadleja (1932–2010) *[[Polykarpos]], Smürna piiskop (1.–2. sajand) ==Pom== *[[Erlen Pomeranets]], Ukraina/Iisraeli kabetaja (1933–2012) *[[Grigori Pomerants]], vene juudi õpetlane (1918–2013) *[[Marko Pomerants]], Eesti poliitik (1964–) *[[Garibaldi Pommer]], eesti skulptor (1908–1972) *[[Pompeius]], Rooma riigi poliitik ja väejuht (106–48 eKr) *[[Sextus Pompeius]], Vana-Rooma väejuht (suri 35 eKr) *[[Ellen Pompeo]], USA filminäitleja (1969–) *[[Mike Pompeo]], USA poliitik ja ettevõtja (1963–) *[[Georges Pompidou]], Prantsusmaa poliitik (1911–1974) *[[Pomponius Mela]], Vana-Rooma geograaf ==Pon== *[[Jevgeni Ponassenkov]], vene ajaloolane ja lavastaja (1982–) *[[Amilcare Ponchielli]], itaalia helilooja (1834–1886) *[[Marin Pongračić]], Horvaatia jalgpallur (1997–) *[[Józef Poniatowski]], Prantsusmaa marssal ja Poola kindral (1763–1813) *[[Jevgeni Ponjatovski]], Venemaa jalgpallur (1991–) *[[Panteleimon Ponomarenko]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1902–1984) *[[Pavel Ponomarjov]], Eesti näitleja ja muusik (1980–) *[[Ruslan Ponomarjov]], Ukraina maletaja (1983–) *[[Nina Ponomarjova]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1929–2016) *[[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja (1995–) *[[Augusto Ponzio]], Itaalia semiootik (1942–) *[[Leonardo Ponzio]], Argentina jalgpallur (1982–) *[[Alfred Pontak]], Eesti sõjaväelane (1899–1941) *[[Giuliano Pontara]], Itaalia-Rootsi filosoof (1932–) *[[Bruno Pontecorvo]], juudi päritolu Itaalia ja Nõukogude Liidu füüsik (1913–1993) *[[Marcos Pontes]], Brasiilia kosmonaut (1963–) *[[Pontianus]], paavst (3. sajand) *[[Clive Ponting]], Briti teaduskirjanik ja ajaloolane (1947–) *[[Pontius Pilatus]], Juudamaa prefekt (1. sajand) *[[Pontius Pilatuse naine]] (1. sajand) *[[Erik Pontoppidan]], taani piiskop ja ajaloolane (1698–1764) *[[Henrik Pontoppidan]], taani kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1857–1943) *[[Pontormo]], itaalia kunstnik (1494–1557) *[[Lev Pontrjagin]], vene matemaatik (1908 –1988) *[[Augustin Matata Ponyo]], Kongo DV poliitik (1964–) ==Poo== *[[Arvi Poobus]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Margus Pooga]], eesti biokeemik (1957–) *[[Jocelyn Pook]], inglise helilooja ja viiulimängija (1960–) *[[Mart Pool]], eesti põllumajandusteadlane (1908–1995) *[[Theodor Pool]], Eesti poliitik ja agronoom (1890–1942) *[[Vladimir Pool]], [[NSV Liidu RJK]] ohvitser (sündinud 1939) *[[Gustav Poola]], eesti ettevõtja (1960–) *[[Hubert Poola]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1930–2014) *[[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (1932–) *[[Eduard Poolakene]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1914–2003) *[[Anti Poolamets]], Eesti ettevõtja ja jurist (1971–) *[[Olev Poolamets]], eesti arst *[[Arseni Poolgas]], eesti seltskonnatantsu ja võistlustantsu õpetaja (1908–1972) *[[Joseph Poolpo]], laulja (1986–) *[[Arnold Poolus]], Eesti sõjaväelane (1908–1993) *[[Jüri Poolus]], Eesti NSV julgeolekutegelane (1941–) *[[Alide-Emilie Poom]], eesti arst (1884–1961) *[[Eduard Poom]], eesti majandusteadlane (1902–1986) *[[Katrin-Merili Poom]], eesti laulja (1993–) *[[Mart Poom]], eesti jalgpallur *[[Mati Poom]], eesti orienteerumistreener ja -kohtunik (1944–) *[[Paul Poom]], eesti õigusteadlane, riigikohtunik (1893–1984) *[[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]], eesti näitleja (1958–) *[[Katrin Poom-Valickis]], eesti haridusteadlane (1969) *[[Aleksander Poomann]], Eesti arstiteadlane (1903–1938–) *[[Augustin Poopuu]] *[[Johannes Poopuu]], Eesti sõjaväelane (1889–1929) *[[Kalmer Poopuu]], eesti omavalitsustegelane, koolijuht ja harrastusnäitleja (1959–) *[[Paul Poopuu]], eesti sporditegelane ja orienteeruja (1958–) *[[Salme Poopuu]], eesti näitleja (1939–) *[[Linda Poots]], eesti zooloog ja ajakirjanik (1929–2015) *[[Jüri Pootsmann]], eesti laulja ==Pop== *[[Iggy Pop]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1947–) *[[Natalia Popenko]], Eesti näitleja (1981–) *[[Dumitru Radu Popescu]], rumeenia kirjanik (1935–) *[[Gabriel Popescu]], Rumeenia jalgpallur (1973–) *[[Nicu Popescu]], Moldova diplomaat ja poliitik (1981–) *[[Călin Popescu-Tăriceanu]], Rumeenia poliitik (1952–) *[[Nikola Poposki]], Makedoonia ökonomist, diplomaat ja poliitik (1977–) *[[Aleksandr Popov]], vene leiutaja ja teadlane *[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], vene ujuja (1971–) *[[Arkadi Popov]], Eesti arst (1971–) *[[Dimităr Popov]], Bulgaaria poliitik (1927–2015) *[[Nikolai Popov (sõjaväelane)]], vene sõjaväelane, teeneline ehitaja (1903–1985) *[[Nikolai Petrovitš Popov]], eesti botaanik (1884–?) *[[Oleg Popov]], vene tsirkuseartist ja näitleja (1930–2016) *[[Vassili Nikolajevitš Popov]], vene arstiteadlane (1862–1895) *[[Vladislav Popov]], Sahha balletitantsija (?–) *[[Alla Popova]], Eesti ooperilaulja *[[Eha Popova]], Eesti jurist *[[Mariana Popova]], bulgaaria laulja (1978–) *[[Tatjana Popova]], Eesti rohuteadlane ja laboriarst (1950–) *[[Denis Popović]], sloveeni jalgpallur (1989–) *[[David Popovici]], rumeenia ujuja (2004–) *[[Pavel Popovitš]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1930–2009) *[[Nikola Popovski]], Makedoonia poliitik (1962–) *[[Boleslaw Popowicz]], Poola sõjaväelane (1878–1937 Lwów) *[[Alexandra Popp]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Anatoli Poppen]], Eesti arst (1880–1968) *[[Isidor Popper]], saksa maalikunstnik, litograaf ja karikaturist (1816–1884) *[[Karl Popper]], filosoof ==Por== *[[Otto von Porat]], Norra poksija (1903–1982) *[[Marguerite Porete]], prantsuse müstik (suri 1310) *[[Valli Porgasaar]], eesti taimefüsioloog (1934–2019) *[[Aleksandr Porhomovski]], sprinter (1972–) *[[Anton Pori]], Eesti sõjaväelane (1895–1973) *[[Johannes Pori]], eesti muusik (1906–1947) *[[Mart Porila]], eesti agrotehnikateadlane (1936–) *[[Arnold Pork]], eesti päritolu Venemaa ettevõtja ja õigusteadlane (1941–) *[[August Pork]], Eesti NSV partei- ja julgeolekutegelane (1917–2002) *[[Kaljo Pork]], eesti botaanik (1930–1981) *[[Maia Pork]], eesti botaanik (1929–1979) *[[Mare Pork]], eesti psühholoog (1950–) *[[Rein Pork]], eesti loomakasvatusteadlane (1936–) *[[Valeri Pork]], Venemaa õigusteadlane (1941–) *[[Veiko Porkanen]], eesti näitleja (1989–) *[[Ahmed Porkveli]], eesti käsipallur ja treener (1962–) *[[Ausma Pormale]], läti luuletaja (1939–1979) *[[Valeri Pormann]], eesti maadleja ja maadlustreener (1951–) *[[Eve Pormeister]], Eesti saksa filoloog (1956–) *[[Piret Pormeister]], eesti suusataja (1985–) *[[Valve Pormeister]], eesti arhitekt (1922–2002) *[[Petro Porošenko]], Ukraina ärimees ja poliitik (1965–) *[[Porphyrios]], uusplatonistlik filosoof (u. 234 – u. 305) *[[Paul Porre]], Eesti sõjaväelane (1901–1994) *[[Porrex I]], brittide kuningas *[[Anneli Porri]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik (1980–) *[[Rein Porro]], eesti lendur (1943–) *[[Ferdinand Alexander Porsche]], saksa disainer (1935–2012) *[[Tiia Porss]], eesti näitleja (1954–) *[[Jānis Porziņģis]], läti korvpallur (1982–) *[[Kristaps Porziņģis]], läti korvpallur (1995–) *[[Kristjan Port]], eesti biokeemik, ärimees ja ajakirjanik *[[Jaan Port]], eesti botaanik (1891–1950) *[[Kristiina-Hortensia Port]], eesti näitleja (1989–) *[[Mart Port]], eesti arhitekt (1922–2012) *[[Cole Porter]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1893–1964) *[[Elliott Porter]], Briti jalgrattur (1991–) *[[Harry Porter]], USA kõrgushüppaja (1882–1965) *[[Henrik Gabriel Porthan]] *[[Isaac de Porthau]], Prantsuse sõjaväelane (1617–1712) *[[Alfonso Portillo]], Guatemala poliitik (1951–) *[[Álvaro del Portillo]], hispaania vaimulik *[[Francisco Portillo]], hispaania jalgpallur (1990–) *[[Irene Portis-Winner]], USA semiootik ja antropoloog (1923–) *[[Lajos Portisch]], ungari maletaja (1937–) *[[Natalie Portman]], filminäitleja (1981–) *[[Adolf Portmann]], Šveitsi zooloog (1897–1982) *[[Sarah Jana Portner]], saksa ajakirjanik (1983–) *[[Veronika Portsmuth]], eesti dirigent ja laulja (1980–) *[[Jānis Poruks]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1871–1911) *[[Anna Porutško]], filoloog (1983–) *[[Venjamin Porõvkin]], Eesti NSV parteitegelane (1924–) *[[Larissa Porõvkina]], Eesti füüsik ja mereökoloog (1949–) ==Pos== *[[Tomasz Posadzki]], Poola poliitik ja jurist (1961–) *[[Poseidonios]], vanakreeka õpetlane (suri 51 eKr) *[[Buster Posey]], USA pesapallur (1987–) *[[Anneli Poska]], eesti geoloog (1969–) *[[Jaan Poska]], Eesti diplomaat (1866–1920) *[[Jaan Poska (advokaat)|Jaan Poska]], eesti advokaat, eelmise poeg (1902–1941) *[[Jüri Poska]], eesti advokaat, kirikutegelane ja õigeusu vaimulik (1919–1974) *[[Kristiina Poska]], eesti dirigent (1978–) *[[Leo Poska]], Eesti sõjaväelane (1901–1945) *[[Nikolai Poska]], eesti õigeusu vaimulik (1867–1915) *[[Paul Poska]], eesti õigeusu vaimulik (1871–1931) *[[Vera Poska-Grünthal]], eesti naisõiguslane (1898–1986) *[[Tatjana Poska-Laaman]], eesti õigusteadlane (1900–1988) *[[Helene Poska-Niinemann]], eesti advokaat (1907–1939) *[[Liidia Poska-Teiss]], eesti zooloog, histoloog, tsütoloog (1888–1956) *[[Galina Posmetuhhova]], Eesti füüsik (1946–) *[[Mike Posner]], USA laulja (1988–) *[[Roland Posner]], saksa semiootik (1942–) *[[Věra Pospíšilová-Cechlová]], Tšehhi kettaheitja (1978–) *[[Abel Posse]], Argentina kirjanik ja diplomaat (1934–) *[[Aksenija Posselskaja]], jakuudi balletitantsija ja balletipedagoog (1924–1983) *[[Natalja Posselskaja]], jakuudi balletitantsija ja balletipedagoog (1946–2011) *[[Moritz Conrad Posselt]], filosoof (1804–1875) *[[Antonio Possevino]], itaalia vaimulik ja diplomaat (1533/34–1611) *[[Ilme Post]], eesti ihtüoloog (1939–) *[[Piia Post]], eesti atmosfäärifüüsik (1963–) *[[Reet Post]], eesti luuletaja (1950–) *[[Ruuben Post]], eesti looduskaitsetegelane (1944–2002) *[[Sander Post]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Soraya Post]], Rootsi poliitik (1956–) *[[Voldemar Post]], Eesti sõjaväelane (1897–1970) *[[Guillaume Postel]], prantsuse keeleteadlane, astronoom, kabalist ja diplomaat (1510–1581) *[[Arnold Posti]], Eesti konsul (1892–1941) *[[Ivo Posti]], eesti laulja (1975–) *[[Lauri Posti]], soome keeleteadlane (1908–1988) *[[Hélder Postiga]], Portugali jalgpallur (1982–) *[[Pete Postlethwaite]], Briti teatri- ja filminäitlejad (1946–2011) *[[Dmitri Postnikov]], Nõukogude Liidu maletegelane (?–?) ==Poz== *[[Grzegorz Marek Poznański]], Poola diplomaat (1971–) *[[Ursula Poznanski]], Austria kirjanik *[[Elena Poznjak]], Eesti baleriin (1936–) *[[Andrea Pozzo]], itaalia jesuiit, barokiajastu maalikunstnik, arhitekt ja kunstiteoreetik (1642–1709) ==Pož== *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik (1982–2016) ==Pot== *[[Grigori Potanin]], Venemaa geograaf, etnograaf, publitsist, folklorist, botaanik (1835–1920) *[[Vladimir Potanin]], Venemaa ettevõtja ja endine poliitikategelane (1961–) *[[Leonid Potapov]], vene kabetaja (1907–?) *[[Sergei Potapov]], jakuudi teatri- ja filmilavastaja (1975–) *[[Dmitri Potapenko]], vene ettevõtja (1970–) *[[Igor Potapovitš]], Kasahstani teivashüppaja (1967–) *[[Vikram Potdar]], India loodusfotograaf (?–) *[[Aleksandr Potebnja]], ukraina keeleteadlane (1835–1891) *[[Leopold Potesil]], Austria poksija (1935–) *[[Priit Potisepp]], Eesti ärijuht ja riigiametnik (1968–) *[[Sirje Potisepp]], Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht (1961–) *[[Grigori Potjomkin]], Venemaa riigitegelane (1739–1791) *[[Vladimir Potkin]], vene maletaja (1982–) *[[Mira Potkonen]], soome poksija (1980–) *[[Janez Potočnik]], Sloveenia poliitik (1958–) *[[Juan Martín del Potro]], Argentina tennisist (1988–) *[[Beatrix Potter]], Briti lastekirjanik, illustraator ja botaanik *[[Elmu Potter]], eesti tehnikateadlane (1952–) *[[Heiki Potter]], eesti geodeet ja kartograaf (1934–) *[[Maie Potter]], eesti arst ja sõudja (1944–2009) *[[Nelson Potter]], USA filosoof (1939–2013) *[[Richard Potter]], Venemaa Keisririigi ja Eesti Vabariigi ohvitser *[[William Pottker]], Brasiilia jalgpallur (1993–) ==Pou== *[[Diana Poudel]], kommunikatsiooni- ja digipädevuse ekspert ning koolitaja (1981–) *[[Francis Poulenc]], prantsuse helilooja (1899–1963) *[[Raymond Poulidor]], prantsuse jalgrattur (1936–2019) *[[Ezra Pound]], ameerika luuletaja (1885–1972) *[[Atousa Pourkashiyan]], iraani maletaja (1994–) *[[Nicolas Poussin]], prantsuse klassitsistlikku stiili viljelev maalikunstnik (1594–1665) *[[Tanja Poutiainen]], Soome mäesuusataja (1980–) ==Pov== *[[Guido Povar]], eesti poksija (1942–2001) *[[Aleksei Povarov]], Eesti arstiteadlane ja tööhügieenik (1946–) *[[Valeri Povedski]], Eesti õigeusu preester (1901–1973) *[[Jelena Poverina-Tšernõh]], Eesti ajakirjanik (1972–) *[[Lembit Poverus]], eesti tehnikateadlane (1916–1995) *[[Aleksandr Povetkin]], Venemaa poksija (1979–) *[[Augustinas Povilaitis]], Leedu sõjaväelane ja riigitegelane (1900–1941) ==Pow== *[[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane (1982–) *[[Bud Powell]], Ameerika Ühendriikide džässpianist ja -helilooja, hinnatuim pianist džässiajaloos (1924–1966) *[[Colin Powell]], USA sõjaväelane ja poliitik (1937–2021) *[[Cozy Powell]], inglise rokktrummar (1947–1998) *[[Donovan Powell]], Jamaica sprinter (1971–) *[[Nick Powell]], inglise jalgpallur (1994–) *[[Henry Power]], inglise füüsik (1623–1668) *[[Mike Powell]], USA kergejõustiklane (1963–) *[[Leonel Power]], inglise hiliskeskaja ja vararenessansi helilooja (suri 1445) *[[Samantha Power]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, poliitik ja diplomaat (1970–) *[[Tyrone Power]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1914–1958) *[[Francis Gary Powers]], USA sõjaväelane ja lendur (1929–1977) *[[Kirsten Powers]], USA ajakirjanik (1969–) ==Poy== *[[John Martin Poyer]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja Ameerika Samoa 12. kuberner (1861–1922) *[[Dougie Poynter]], inglise muusik (1987–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Po, Biograafiad]] 68e450jqpps5y32kfylyaio2z0xi0et Lēdurga vald 0 521122 6174459 6174231 2022-08-06T13:44:22Z Melilac 58734 /* Asustus */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lēdurga vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Lēdurgas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 162,7 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Lēdurga]] | asendikaardi_pilt = Lēdurgas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Lēdurgas pareizticīgo baznīca 2007-10-27.jpg|pisi|Lēdurga õigeusu kirik]] '''Lēdurga vald''' ([[läti keel]]es ''Lēdurgas pagasts'') on vald Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Krimulda vald|Krimulda vallaga]], samuti ka Limbaži piirkonna [[Vidriži vald|Vidriži]] ja [[Limbaži vald|Limbaži vallaga]] ning Cēsise piirkonna [[Straupe vald|Straupe vallaga]]. Valla pindala on 162,7 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1469 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Lēdurga]] küla, vallavanem 7. septembri seisuga 2018 puudus.<ref>[http://www.krimulda.lv/iestades-administracija Krimuldas novads], vaadatud 7. september 2018</ref> == Ajalugu == Aastal 1935 oli valla pindala 146,9 km².<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Lēdurga ja Kaktiņi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti need külanõukogud taas ühtseks Lēdurga külanõukoguks.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Krimulda piirkond]]a. == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lēdurga luteri kirik, selle piirdemüür ja väravad, kantsel, kantsliuks, portaalid ning altar ja Ķipukalni muinaskalmed.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on paljude rahvajuttude tegevuspaik Vasiļase mägi ja Vecpapini muinaskalmed ehk Peetriküngas.<ref name="2puk9" /> == Loodus == Valda jäävad 1,13 km² suurune [[Aģe järv]] ja 3,114 km² suurune [[Aijaži järv]]. Valla läänepiiril voolab [[Brasla jõgi]], vallast algab [[Aģe jõgi]]. Looduskaitse all on Aijaži mõisa lehis, Dzelzkaļi lehis, Vecapiņi pärn, Kupčase pajud, Kuguļi teine tamm, Romeži tamm, Lēdurga dendropark, Lēdurga metsapark "Zaļā birzs", Lēdurga pärn, Lēdurga mõisa tamm, Mudurgase paju, Mudurga hiidrahn, Viesturi tamm, Zaļā mõisa pärn, Mācītājmuiža tammed, Pandase vaher, Kliesmetese tammed, Dzirnieki tamm, Tintuļi tamm, Tintuļi pärn, Lode mõisa tamm, Lode allee pärnad, Leitīši tamm, Vaļļese paju, Sviņķi kask, Nauda mäe tamm, Avotmuiža lehis, Avotmuiža [[tsuuga]]d, Avotmuiža kuusk ([[Kanada kuusk]]) ja Burtnieki tamm, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Vallas asub 130 hektari suurune Linezersi hoiuala, lääneossa jääb osaliselt Lauga soo hoiuala põhjaossa aga osaliselt Pemme soo ja Suursoo hoiuala.<ref name="mcdpx" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1359 [[lätlased|lätlast]], 53 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 8 [[ukrainlased|ukrainlast]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 5 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Aijaži]] || vidējciems || 116 (2013) |- | [[Juglas]] || mazciems || 26 (2013) |- | [[Knīderi]] || mazciems || 5 (2013) |- | '''[[Lēdurga]]''' || lielciems || 555 (2022) |- | [[Lode (Krimulda piirkond)|Lode]] || vidējciems || 143 (2022) |- | [[Micis]] || mazciems || 57 (2013) |- | [[Zvaigznes]] || skrajciems || |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=L%C4%93durgas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="2puk9">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=L%C4%93durgas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] 08c5v16fte3ughtao0vtfjopomhy3mv Krimulda vald 0 521124 6174413 6035993 2022-08-06T12:16:24Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Krimulda vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Krimuldas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 176,3 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ragana]] | asendikaardi_pilt = Krimuldas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Kubesele muinaslinnus, Krimulda vald. 4.jpg|pisi|Kubesele muinaslinnus]] '''Krimulda vald''' ([[läti keel]]es ''Krimuldas pagasts'') on vald Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Sigulda]] linnaga, [[Sigulda vald|Sigulda]], [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi]] ja [[Lēdurga vald|Lēdurga vallaga]], Limbaži piirkonna [[Vidriži vald|Vidriži vallaga]], Cēsise piirkonna [[Līgatne vald|Līgatne]] ja [[Straupe vald|Straupe vallaga]] ning Saulkrasti piirkonna [[Sēja vald|Sēja vallaga]]. Valla pindala on 176 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3976 inimest.<ref name="QXOr6" /> Aastal 2011 elas vallas 3602 [[lätlased|lätlast]], 135 [[venelased|venelast]], 28 [[valgevenelased|valgevenelast]], 23 [[ukrainlased|ukrainlast]], 35 [[poolakad|poolakat]] ja 25 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla, nagu ka piirkonna keskuseks on [[Ragana]] küla. Aastal 1935 oli valla pindala 76,4 km².<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Gaveņi ja Krimulda külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti need külanõukogud taas ühtseks Krimulda külanõukoguks. Aastal 1956 liideti sellega osa Sigulda ja Inčukalnsi külanõukogude maadest, aastal 1963 Turaida külanõukogu. Aastal 1953 liideti osa [[Krimulda]]st ja [[Turaida]]st Sigulda linnaga.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Krimulda piirkond]]a. Valda jääb 14,3 hektari suurune Jērkule järv. Valla läänepiiril voolavad [[Koiva jõgi]] ja selle lisajõgi [[Brasla jõgi]]. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Krimulda luteri kirik, Krimulda Uue kalmistu muinaskalmed, Vieši linnamägi, Loja linnamägi, Melnā ieža linnamägi, Gavēņi muinaskalmed, Čiekuri muinaskalmed, Tālēni muinaskalmed, Liepeņi kaks muinaskalmete gruppi ja Priedese muinaskalmed.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on Karātavkalnsi karistuspaik, Pūteļi muinaskalmed, Kubesele muinaslinnus, Annaskalnsi muinaskalmed, Jelgavkalnsi muinasasula, [[petroglüüf]]idega Virtaka koopad, legendidega seotud Kaupo mägi ja Klintsdzirnavase muinaskalmed.<ref name="2puk9" /> Osa vallast jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale. Looduskaitse all on Saaremägi, Kalnasikšņi tamm, Turaida mõisavalitseja maja tammed, Pesutamm, Krimulda vana kooli haab, Ragana pajuhiid, Dvīņi kuusk, Loja kuusk, Loja luha mänd, Loja jõeoru kuusk, Vīganti kuusk, Mīlnieki kuusk, Silzemnieki allikas ja Līdumnieki allikas, osaliselt jäävad valda ka Brasla paljandid, Ziedlejase pank ja Cīruļi paljand koos Blusi koopaga, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid ja vallas asub ka üks nimetu looduskaitsealune rändrahn. Valla kaguosa jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref name="mcdpx" /> Vallas on kuus küla. Valla keskuses [[Ragana]]s (lielciems) oli 2018. aastal 1194 elanikku. Sama staatusega on veel üks küla - Inciems 550 elanikuga aastal 2018. Kolm küla on staatusega ''vidējciems'' - Eikaži 124 elanikuga aastal 2006, Sunīši 302 elanikuga aastal 2018 ja Turaida 185 elanikuga aastal 2018. Üks küla on staatusega ''skrajciems'' - Putniņi 41 elanikuga aastal 2006. Kolm valla küla on staatusega ''mazciems'' - Brasla 19 elanikuga aastal 2006, Murjāņi 18 elanikuga aastal 2018 ja Turaidas skola 32 elanikuga aastal 2006. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="jZakq" /> <gallery> Braslas HES plūdu laikā. Hydro-electric station during flooding - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Brasla hüdroelektrijaam Loja pie Murjāņiem 2002-05-25.jpg|Loja jõgi Murjāņi all Inciems, veikals Vecā smēde 2002-05-25.jpg|Inciems Slūnu iezis - Guntars Mednis - Panoramio (1).jpg|Slūni pank Brasla jõe kaldal </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="2puk9">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="jZakq">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] mjoi0ovd550x27habifqrn9zwggqs9j 6174463 6174413 2022-08-06T13:50:03Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Krimulda vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Krimuldas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 176,3 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ragana]] | asendikaardi_pilt = Krimuldas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Kubesele muinaslinnus, Krimulda vald. 4.jpg|pisi|Kubesele muinaslinnus]] '''Krimulda vald''' ([[läti keel]]es ''Krimuldas pagasts'') on vald Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Sigulda]] linnaga, [[Sigulda vald|Sigulda]], [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi]] ja [[Lēdurga vald|Lēdurga vallaga]], Limbaži piirkonna [[Vidriži vald|Vidriži vallaga]], Cēsise piirkonna [[Līgatne vald|Līgatne]] ja [[Straupe vald|Straupe vallaga]] ning Saulkrasti piirkonna [[Sēja vald|Sēja vallaga]]. Valla pindala on 176 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3976 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla, nagu ka piirkonna keskuseks on [[Ragana]] küla. == Ajalugu == Aastal 1935 oli valla pindala 76,4 km².<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Gaveņi ja Krimulda külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti need külanõukogud taas ühtseks Krimulda külanõukoguks. Aastal 1956 liideti sellega osa Sigulda ja Inčukalnsi külanõukogude maadest, aastal 1963 Turaida külanõukogu. Aastal 1953 liideti osa [[Krimulda]]st ja [[Turaida]]st Sigulda linnaga.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Krimulda piirkond]]a. == Kaitstavad mälestised. == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Krimulda luteri kirik, Krimulda Uue kalmistu muinaskalmed, Vieši linnamägi, Loja linnamägi, Melnā ieža linnamägi, Gavēņi muinaskalmed, Čiekuri muinaskalmed, Tālēni muinaskalmed, Liepeņi kaks muinaskalmete gruppi ja Priedese muinaskalmed.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on Karātavkalnsi karistuspaik, Pūteļi muinaskalmed, Kubesele muinaslinnus, Annaskalnsi muinaskalmed, Jelgavkalnsi muinasasula, [[petroglüüf]]idega Virtaka koopad, legendidega seotud Kaupo mägi ja Klintsdzirnavase muinaskalmed.<ref name="2puk9" /> Osa vallast jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale. == Loodus == Valda jääb 14,3 hektari suurune Jērkule järv. Valla läänepiiril voolavad [[Koiva jõgi]] ja selle lisajõgi [[Brasla jõgi]]. Looduskaitse all on Saaremägi, Kalnasikšņi tamm, Turaida mõisavalitseja maja tammed, Pesutamm, Krimulda vana kooli haab, Ragana pajuhiid, Dvīņi kuusk, Loja kuusk, Loja luha mänd, Loja jõeoru kuusk, Vīganti kuusk, Mīlnieki kuusk, Silzemnieki allikas ja Līdumnieki allikas, osaliselt jäävad valda ka Brasla paljandid, Ziedlejase pank ja Cīruļi paljand koos Blusi koopaga, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid ja vallas asub ka üks nimetu looduskaitsealune rändrahn. Valla kaguosa jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref name="mcdpx" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 3602 [[lätlased|lätlast]], 135 [[venelased|venelast]], 28 [[valgevenelased|valgevenelast]], 23 [[ukrainlased|ukrainlast]], 35 [[poolakad|poolakat]] ja 25 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Brasla (Krimulda vald)|Brasla]] || mazciems || 19 (2006) |- | [[Eikaži]] || vidējciems || 124 (2006) |- | [[Inciems]] || lielciems || 539 (2022) |- | [[Murjāņi (Krimulda vald)|Murjāņi]] || mazciems || 11 (2021) |- | [Putniņi]] || skrajciems || 41 (2006) |- | '''[[Ragana]]''' || lielciems || 1179 (2022) |- | [[Sunīši]] || vidējciems || 305 (2022) |- | [[Turaida (Krimulda piirkond)|Turaida]] || vidējciems || 195 (2022) |- | [[Turaidas skola]] || mazciems || 32 (2006) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> Vallas on kuus küla. Valla keskuses [[Ragana]]s (lielciems) oli 2018. aastal 1194 elanikku. Sama staatusega on veel üks küla - Inciems 550 elanikuga aastal 2018. Kolm küla on staatusega ''vidējciems'' - Eikaži 124 elanikuga aastal 2006, Sunīši 302 elanikuga aastal 2018 ja Turaida 185 elanikuga aastal 2018. Üks küla on staatusega ''skrajciems'' - Putniņi 41 elanikuga aastal 2006. Kolm valla küla on staatusega ''mazciems'' - Brasla 19 elanikuga aastal 2006, Murjāņi 18 elanikuga aastal 2018 ja Turaidas skola 32 elanikuga aastal 2006. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="jZakq" /> <gallery> Braslas HES plūdu laikā. Hydro-electric station during flooding - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Brasla hüdroelektrijaam Loja pie Murjāņiem 2002-05-25.jpg|Loja jõgi Murjāņi all Inciems, veikals Vecā smēde 2002-05-25.jpg|Inciems Slūnu iezis - Guntars Mednis - Panoramio (1).jpg|Slūni pank Brasla jõe kaldal </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="2puk9">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] 2z6rc30x62g7x7qx0pltjnkz3z3u05j 6174464 6174463 2022-08-06T13:50:28Z Melilac 58734 /* Asustus */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Krimulda vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Krimuldas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 176,3 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ragana]] | asendikaardi_pilt = Krimuldas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Kubesele muinaslinnus, Krimulda vald. 4.jpg|pisi|Kubesele muinaslinnus]] '''Krimulda vald''' ([[läti keel]]es ''Krimuldas pagasts'') on vald Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Sigulda]] linnaga, [[Sigulda vald|Sigulda]], [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi]] ja [[Lēdurga vald|Lēdurga vallaga]], Limbaži piirkonna [[Vidriži vald|Vidriži vallaga]], Cēsise piirkonna [[Līgatne vald|Līgatne]] ja [[Straupe vald|Straupe vallaga]] ning Saulkrasti piirkonna [[Sēja vald|Sēja vallaga]]. Valla pindala on 176 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3976 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla, nagu ka piirkonna keskuseks on [[Ragana]] küla. == Ajalugu == Aastal 1935 oli valla pindala 76,4 km².<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Gaveņi ja Krimulda külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti need külanõukogud taas ühtseks Krimulda külanõukoguks. Aastal 1956 liideti sellega osa Sigulda ja Inčukalnsi külanõukogude maadest, aastal 1963 Turaida külanõukogu. Aastal 1953 liideti osa [[Krimulda]]st ja [[Turaida]]st Sigulda linnaga.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Krimulda piirkond]]a. == Kaitstavad mälestised. == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Krimulda luteri kirik, Krimulda Uue kalmistu muinaskalmed, Vieši linnamägi, Loja linnamägi, Melnā ieža linnamägi, Gavēņi muinaskalmed, Čiekuri muinaskalmed, Tālēni muinaskalmed, Liepeņi kaks muinaskalmete gruppi ja Priedese muinaskalmed.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on Karātavkalnsi karistuspaik, Pūteļi muinaskalmed, Kubesele muinaslinnus, Annaskalnsi muinaskalmed, Jelgavkalnsi muinasasula, [[petroglüüf]]idega Virtaka koopad, legendidega seotud Kaupo mägi ja Klintsdzirnavase muinaskalmed.<ref name="2puk9" /> Osa vallast jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale. == Loodus == Valda jääb 14,3 hektari suurune Jērkule järv. Valla läänepiiril voolavad [[Koiva jõgi]] ja selle lisajõgi [[Brasla jõgi]]. Looduskaitse all on Saaremägi, Kalnasikšņi tamm, Turaida mõisavalitseja maja tammed, Pesutamm, Krimulda vana kooli haab, Ragana pajuhiid, Dvīņi kuusk, Loja kuusk, Loja luha mänd, Loja jõeoru kuusk, Vīganti kuusk, Mīlnieki kuusk, Silzemnieki allikas ja Līdumnieki allikas, osaliselt jäävad valda ka Brasla paljandid, Ziedlejase pank ja Cīruļi paljand koos Blusi koopaga, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid ja vallas asub ka üks nimetu looduskaitsealune rändrahn. Valla kaguosa jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref name="mcdpx" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 3602 [[lätlased|lätlast]], 135 [[venelased|venelast]], 28 [[valgevenelased|valgevenelast]], 23 [[ukrainlased|ukrainlast]], 35 [[poolakad|poolakat]] ja 25 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Brasla (Krimulda vald)|Brasla]] || mazciems || 19 (2006) |- | [[Eikaži]] || vidējciems || 124 (2006) |- | [[Inciems]] || lielciems || 539 (2022) |- | [[Murjāņi (Krimulda vald)|Murjāņi]] || mazciems || 11 (2021) |- | [[Putniņi]] || skrajciems || 41 (2006) |- | '''[[Ragana]]''' || lielciems || 1179 (2022) |- | [[Sunīši]] || vidējciems || 305 (2022) |- | [[Turaida (Krimulda piirkond)|Turaida]] || vidējciems || 195 (2022) |- | [[Turaidas skola]] || mazciems || 32 (2006) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> Vallas on kuus küla. Valla keskuses [[Ragana]]s (lielciems) oli 2018. aastal 1194 elanikku. Sama staatusega on veel üks küla - Inciems 550 elanikuga aastal 2018. Kolm küla on staatusega ''vidējciems'' - Eikaži 124 elanikuga aastal 2006, Sunīši 302 elanikuga aastal 2018 ja Turaida 185 elanikuga aastal 2018. Üks küla on staatusega ''skrajciems'' - Putniņi 41 elanikuga aastal 2006. Kolm valla küla on staatusega ''mazciems'' - Brasla 19 elanikuga aastal 2006, Murjāņi 18 elanikuga aastal 2018 ja Turaidas skola 32 elanikuga aastal 2006. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="jZakq" /> <gallery> Braslas HES plūdu laikā. Hydro-electric station during flooding - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Brasla hüdroelektrijaam Loja pie Murjāņiem 2002-05-25.jpg|Loja jõgi Murjāņi all Inciems, veikals Vecā smēde 2002-05-25.jpg|Inciems Slūnu iezis - Guntars Mednis - Panoramio (1).jpg|Slūni pank Brasla jõe kaldal </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="2puk9">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] iu5cjy7571ctmpgrrznh1m15j82kl6y 2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 528610 6174677 6165757 2022-08-06T23:26:21Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Katar}}, [[Doha]] |- | '''<''': '''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|London 2017]]''' | '''[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Oregon 2022]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} [[Pilt:Khalifa Stadium, Doha, Brazil vs Argentina (2010).jpg|pisi|250px|[[Khalīfah' staadion]]]] '''XVII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[2019]]. aasta [[27. september|27. septembrist]] kuni [[6. oktoober|6. oktoobrini]] [[Doha]]s [[Katar]]is. Võistlused toimusid renoveeritud mitmeotstarbelises [[Khalīfah' staadion]]il ning esimest korda peeti maailmameistrivõistlusi Kataris. Ligikaudu 2000 sportlast 209 riigist võistlesid kümnepäevase võistluse jooksul kokku 49 kergejõustiku alal, mis koosnesid 24 võistlusest meestele ja naistele ning segateatevõistlusest. See oli esimene kord, kui võistlused toimusid [[Lähis-Ida]]s, ja ka esimene kord, kui need toimusid oktoobris. Kuuma kliima tõttu ei toimunud hommikusi võistlusi ja võistlused korraldati alles hilisõhtul. Pikamaajooksude võistlused algasid kohaliku aja järgi kesköö paiku. Esmakordselt lubati sportlased võistlema rahvusmeeskondade sponsorite logodega spordiriietel. [[IAAF|Rahvusvaheline kergejõustikuliit]] (IAAF) teatas 23. septembril 2019, et [[Venemaa]] koondis eemaldati rahvusvahelistelt võistlustelt pea neljaks aastaks ja Venemaa koondis ei osalenud ka nendel maailmameistrivõistlustel. Neutraalse lipu all osales aga 29 Venemaa sportlast. ==Maailmameistrivõistluste normid== {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10.10 || 48 || 11.24 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20.40 || 56 || 23.02 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 45.30 || 48 || 51.80 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1:45.80 || 48 || 2:00.60 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3:36.00 (3:53.10) || 45 || 4:06.50 (4:25.20) || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13:22.50 || 42 || 15:22.00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27:40.00 || 27 || 31:50.00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:16:00 || 100 || 2:37:00 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8:29.00 || 45 || 9:40.00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13.46 || 40 || 12.98 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 49.30 || 40 || 56.00 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.30 || 32 || 1.94 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.71 || 32 || 4.56 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.17 || 32 || 6.72 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 16.95 || 32 || 14.20 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 20.70 || 32 || 18.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 62.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 76.00 || 32 || 71.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 83.00 || 32 || 61.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8200 || 24 || 6300 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:22:30 || 30 || 1:33:30 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[50 km käimine]] | 3:59:00 || 50 || 4:30:00 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[4 x 100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- |} == Eestlaste osalemine == 2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindas Eestit 9 sportlast: * 400 meetri tõkkejooksus [[Rasmus Mägi]] * 3000 m takistusjooksus [[Kaur Kivistik]] * maratonis [[Roman Fosti]] ja [[Tiidrek Nurme]] * kettaheites [[Martin Kupper]] * kuulitõukes [[Kristo Galeta]] * odaviskes [[Magnus Kirt]] (hõbemedal) * kümnevõistluses [[Maicel Uibo]] (hõbemedal) ja [[Janek Õiglane]] ==Tulemused== ===Mehed=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.76 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Justin Gatlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 9.90 |- | 4.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 9.93 |- | 5.|| [[Yohan Blake]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9.97 |- | 6.|| [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||10.03 |- | 7.|| [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||10.07 |- | 8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||10.08 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 72 <br>Riike: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''9,92''' [[Justin Gatlin]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,82''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-pr----.RS4.pdf Eelvoor]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,83 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 19,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Quiñónez]] || {{PisiLipp|Ecuador}} || 19,98 |- | 4.|| [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,03 |- | 5.|| [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 20,07 |- | 6.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,10 |- | 7.|| [[Xie Zhenye]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 20,14 |- | 8.|| [[Kyle Greaux]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,39 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 37 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''20,09''' [[Ramil Guliyev]], {{PisiLipp|Türgi}} <br>'''2019. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,50''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Steven Gardiner]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 43,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anthony Zambrano]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 44,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,17 |- | 4.|| [[Demish Gaye]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,46 |- | 5.|| [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 44,54 |- | 6.|| [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 44,94 |- | 7.|| [[Machel Cedenio]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 45,30 |- | 8.|| [[Akeem Bloomfield]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,36 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' ([[2016]]) [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' ([[1999]]) [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''43,98''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.45''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Donavan Brazier]] || {{PisiLipp|USA}} || '''1.42.34 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Amel Tuka]] || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 1.43,47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ferguson Cheruiyot Rotich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.43,82 |- | 4.|| [[Bryce Hoppel]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.44,25 |- | 5.|| [[Wesley Vázquez]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 1.44,48 |- | 6.|| [[Adrián Ben]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.45,58 |- | 7.|| [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.45,78 |- | 8.|| [[Clayton Murphy]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.47,84 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' ([[2012]]) [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.43,06''' ([[1987]]) [[Billy Konchellah]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''1.44,67''' [[Pierre-Ambroise Bosse]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.41,89''' [[Nijel Amos]], {{PisiLipp|Botswana}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.29,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Taoufik Makhloufi]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 3.31,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.31,46 |- | 4.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.31,70 |- | 5.|| [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.31,87 |- | 6.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.32,52 |- | 7.|| [[Ronald Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.32,72 |- | 8.|| [[Matthew Centrowitz ]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.32,81 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' ([[1998]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' ([[1999]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''3.33,61''' [[Elijah Manangoi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.28,77''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Muktar Edris]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.59,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.01,11 |- | 4.|| [[Telahun Haile Bekele]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.02,29 |- | 5.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.02,93 |- | 6.|| [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.03,08 |- | 7.|| [[Paul Chelimo]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.04,60 |- | 8.|| [[Nicholas Kipkorir Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.05,27 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.37,35''' ([[2004]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' ([[2003]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''13.32,79''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.52,98''' [[Telahun Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 26.48,36 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.49,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rhonex Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.50,32 |- | 4.|| [[Rodgers Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.55,36 |- | 5.|| [[Andamlak Belihu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.56,71 |- | 6.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 26.59,35 |- | 7.|| [[Lopez Lomong]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.04,72 |- | 8.|| [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 27.10,76 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 21 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.17,53''' ([[2005]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' ([[2009]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''26.49,51''' [[Mo Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.48,95''' [[Hagos Gebrhiwet]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====110 meetri tõkkejooks==== [[Orlando Ortega]] lõpetas jooksu viiendana, kuid peale protesti anti talle pronksmedal. Tema kõrvalrajal jooksnud McLeod kukkus ning aeglustas Ortegat.<ref>https://sport.err.ee/988458/dramaatilises-finaalis-viiendaks-jaanud-jooksja-saab-tagantjarele-pronksi</ref> {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 13.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.30 |- | 5.|| [[Wenjun Xie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 13.29 |- | 6.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 13.61 |- | 7.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.70 |- | 8.|| [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 13.87 |- | -|| [[Omar McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' ([[2012]]) [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' ([[1993]]) [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''13,04''' [[Omar McLeod]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2019. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,98''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-h----.RS6.pdf?v=-1706721944 Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf?v=-402193428 Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-f----.RS6.pdf?v=1859936500 Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abderrahman Samba]] || {{PisiLipp|Katar}} || 48,03 |- | 4.|| [[Kyron McMaster]] || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} ||48,10 |- | 5.|| [[TJ Holmes]] || {{PisiLipp|USA}} ||48,20 |- | 6.|| [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} ||48,25 |- | 7.|| [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||48,28 |- | 8.|| [[Abdelmalik Lahoulou]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} ||49,46 |- |colspan="4"|... |- | 9. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''46,78''' ([[1992]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' ([[1993]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''48,35''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,92''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.01,35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.01,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.03,76 |- | 4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.05,21 |- | 5.|| [[Djilali Bedrani]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.05,23 |- | 6.|| [[Benjamin Kigen]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.06,95 |- | 7.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.08,52 |- | 8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.09,33 |- |colspan="4"|... |- | 39. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.39,26 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' ([[2004]]) [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' ([[2009]]) [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2017]]''': '''8.14,12''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.04,82''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Justin Gatlin]],<br>[[Michael Rodgers]],<br>[[Noah Lyles]] || 37,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Adam Gemili]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Richard Kilty]],<br>[[Nethaneel Mittchell-Blak]] || 37,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shuhei Tada]],<br>[[Kirara Shiraishi]],<br>[[Yoshihide Kiryu]],<br>[[Abdul Hakim Sani Brown]] || 37,43 |- | 4. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Vitor Hugo Dos Santos]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Paulo André Camilo de Oliveira]] || 37,72 |- | 5. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| [[Thando Dlodlo]],<br>[[Simon Magakwe]],<br>[[Clarence Munyai]],<br>[[Akani Simbine]] || 37,73 |- | 6. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Bingtian Su]],<br>[[ Zhouzheng Xu]],<br>[[Zhiqiang Wu]],<br>[[Ge Bie]] || 38.07 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Joris van Gool]],<br>[[Taymir Burnet]],<br>[[Hensley Paulina]],<br>[[Churandy Martina]] ||Diskvalifitseeriti |- | 8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Amaury Golitin]],<br>[[Jimmy Vicaut]],<br>[[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Christophe Lemaitre]] || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' ([[2012]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' ([[2011]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2017]]''': '''37,47''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Adam Gemili]], <br>[[Danny Talbot]], <br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,60''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Zharnel Hughes]], <br>[[Richard Kilty]],<br> [[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Fred Kerley]],<br>[[Michael Cherry]],<br>[[Wil London]],<br>[[Rai Benjamin]] || 2.56.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Terry Thomas]],<br>[[Demish Gaye]] || 2.57,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Jonathan Sacoor]],<br>[[Robin Vanderbemden]],<br>[[Dylan Borlée]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,78 |- | 4. || {{PisiLipp|Colombia}} || [[Jhon Perlaza]],<br>[[Diego Palomeque]],<br>[[Jhon Solís]],<br>[[Anthony Zambrano]] || 2.59,50 |- | 5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Asa Guevara]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Deon Lendore]],<br>[[Machel Cedenio]] || 3.00,74 |- | 6. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Davide Re]],<br>[[Vladimir Aceti]],<br>[[Matteo Galvan]],<br>[[Edoardo Scotti]] || 3.02,78 |- | 7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Ludvy Vaillant]],<br>[[Christopher Naliali]],<br>[[Thomas Jordier]],<br>[[Mame-Ibra Anne]] || 3.03,06 |- | 8. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Cameron Chalmers]],<br>[[Toby Harries]],<br>[[Rabah Yousif]],<br>[[Lee Thompson]]|| Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''2.58,12''' {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} <br>[[Jarrin Solomon]], <br>[[Jereem Richards]], <br>[[Machel Cedenio]], <br>[[Lalonde Gordon]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.59,05''' [[Texase A&M Ülikool|Texas A&M University]] <br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Robert Grant]],<br>[[Kyree Johnson]],<br>[[Devin Dixon]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lelisa Desisa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.40 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amos Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.51 |- | 4.|| [[Callum Hawkins]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:10.57 |- | 5.|| [[Stephen Mokoka]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 2:11.09 |- | 6.|| [[Zersenay Tadese]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 2:11.29 |- | 7.|| [[El-Hassan El-Abbassi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:11.44 |- | 8.|| [[Hamza Sahli]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2:11.49 |- |colspan="4"|... |- | 26. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:17.38 |- | 33. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:18.30 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 73 <br>Riike: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' ([[2018]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' ([[2009]]) [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2017]]''': '''2:08.27''' [[Geoffrey Kipkorir Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:01.41''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-MAR-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:26.34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Vasili Mizinov]] ||[[Neutraalne sportlane]] || 1:26.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:27.00 |- | 4.|| [[Christopher Linke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:27.19 |- | 5.|| [[Salih Korkmaz]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 1:27.35 |- | 6.|| [[Koki Ikeda]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.02 |- | 7.|| [[Tom Bosworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1:29.34 |- | 8.|| [[Wang Kaihua]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||1:29.52 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' ([[2015]]) [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' ([[2003]]) [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''1:18.53''' [[Éider Arévalo]], {{PisiLipp|Colombia}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.15''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yusuke Suzuki]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 4:04:20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4:04.59 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4:05.02 |- | 4.|| [[Niu Wenbin]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:05.36 |- | 5.|| [[Luo Yadong]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:06.49 |- | 6.|| [[Brendan Boyce]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||4:07.46 |- | 7.|| [[Carl Dohmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||4:10.22 |- | 8.|| [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:11.28 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:32.33''' ([[2014]]) [[Yohann Diniz]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3:33.12''' ([[2017]]) Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''3:33.12''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:37.43''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tajay Gayle]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 8.46||X||X|| 8.69||-||-||8.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jeff Henderson]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.28||8.18||8.39||7.03||8.13||8.17||8.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Juan Miguel Echevarría]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.25||8.14||8.34||8.30||7.91||x||8.34 |- | 4.|| [[Luvo Manyonga]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.16||8.05||8.18||8.10||8.24||8.28||8.28 |- | 5.|| [[Ruswahl Samaai]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.11||8.15||8.23||X||X||8.06||8.23 |- | 6.|| [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||X||7.89||8.05||X||X||8.20||8.20 |- | 7.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||8.01||6.31||X||X||7.95|| X||8.01 |- | 8.|| [[Yuki Hashioka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} ||7.88||7.89||7.97||7.82||X||7.70||7.97 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kaugushüpe |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''8.48''' [[Luvo Manyonga]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.65 ''' [[Juan Miguel Echevarría]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Taylor ]] || {{PisiLipp|USA}} || X|| X||17.42 || 17.86|| 17.92|| 17.54|| 17.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Will Claye]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.61||17.72 ||17.53 ||17.74 || 17.74|| 17.66||17.74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||17.46 || 17.29||X ||17.56 ||17.66 || ||17.66 |- | 4.|| [[Pedro Pablo Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.49 || 17.28|| 17.49|| 17.62|| 17.60|| 17.00||17.62 |- | 5.|| [[Cristian Nápoles]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||17.36 ||17.38 || X|| X||- || -||17.38 |- | 6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || X||16.57 ||17.05 ||X || 15.08||17.17 ||17.17 |- | 7.|| [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || X||X ||17.10 || X|| X||- ||17.10 |- | 8.|| [[Jordan Díaz]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 15.88|| 16.86||17.01 || 16.86||17.06 ||16.69 ||17.06 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''17.68''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''18.14''' [[Will Claye]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || 2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mihhail Akimenko]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- | 4.|| [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- | 5.|| [[Luis Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2.30 |- | 6.|| [[Brandon Starc]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.30 |- | 7.|| [[Michael Mason]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.30 |- | 8.|| [[Lee Hup Wei]] || {{PisiLipp|Malaisia}} || 2.27 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' ([[1993]]) [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' ([[2013]]) [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2017]]''': '''2.35''' [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.35 ''' [[Maksim Nedasekau ]], {{PisiLipp|Valgevene}} <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sam Kendricks]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.97 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||5.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.87 |- | 4.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 5.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 5.70 |- | 6.|| [[Raphael Holzdeppe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 6.|| [[Valentin Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 8.|| [[Claudio Stecchi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.70 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.16''' ([[2014]]) [[Renaud Lavillenie]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' ([[2001]]) [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2017]]''': '''5.95''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.06''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.90 ||21.63 || 21.24||21.95 || 21.94||22.91 ||22.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} ||22.36 || X|| 22.36||22.71 || X|| 22.90|| 22.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||22.90 || X|| X||X || X|| X|| 22.90 |- | 4.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||21.61 ||22.53 || 22.03||22.13 ||X || X|| 22.53 |- | 5.|| [[Darrell Hill]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.58 ||21.38 ||21.65 || X|| 21.23||X || 21.65 |- | 6.|| [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||20.73 ||21.46 ||X ||20.36 || X||X || 21.46 |- | 7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.41||21.27 ||20.74 ||X ||21.01 ||21.45 || 21.45 |- | 8.|| [[Chukwuebuka Enekwechi]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 21.18|| X||20.90 || 20.98||20.59 ||21.01 || 21.18 |- |colspan="4"|... |- | . || [[Kristo Galeta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || || || || || || ||Ei startinud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.12''' ([[1990]]) [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.23''' ([[1987]]) [[Werner Günthör]], {{PisiLipp|Šveits}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2017]]''': '''22.03''' [[Tomas Walsh]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''22.74''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||66.59 ||67.18 ||67.59 || 65.83||X ||67.05 ||67.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fedrick Dacres]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||64.97 ||66.94 ||64.67 ||63.50 ||62.85 ||X || 66.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lukas Weißhaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} ||66.74 ||X ||66.82 ||X ||63.74 || 66.35|| 66.82 |- | 4.|| [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.94|| X||66.46 ||65.19 ||63.95 ||64.16 || 66.46 |- | 5.|| [[Apostolos Parellis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 64.76||66.32 || 64.56||X ||64.86 ||65.66 || 66.32 |- | 6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 65.43|| 63.03||X ||64.38 || X||X || 65.43 |- | 7.|| [[Ehsan Haddadi]] || {{PisiLipp|Iraan}} ||63.80 ||63.80 ||62.51 ||64.29 ||65.16 ||63.32 || 65.16 |- | 8.|| [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||64.31 || X|| 62.70||X ||X ||64.98 || 64.98 |- |colspan="4"|... |- | 19. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||x || 62.10|| 61.71|| || || ||62.10 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' ([[1986]]) [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' ([[2005]]) [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2017]]''': '''69.21''' [[Andrius Gudžius]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''2019. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.86''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} ||'''86.69''' ||81.26 ||79.82 ||86.89 ||84.59 ||83.63 ||86.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || '''[[Magnus Kirt]]''' || {{PisiLipp|Eesti}} ||83.95 ||'''86.21''' ||85.17 || 85.90||X || -||86.21 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||'''85.37''' ||82.51 || X|| 82.29|| X|| 85.37 |- | 4.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 72.00|| 77.92||'''82.49''' ||74.62 ||X || 74.63|| 82.49 |- | 5.|| [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||77.32 ||81.98 || '''82.19'''||77.36 ||X ||X || 82.19 |- | 6.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||81.20 || '''81.26'''|| 80.80||79.43 ||79.46 || 73.58|| 81.26 |- | 7.|| [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''80.56''' ||79.91 ||X || X||X || X|| 80.56 |- | 8.|| [[Kim Amb]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||78.93 ||'''80.42''' || 78.51||75.71 || X||X || 80.42 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' ([[1996]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' ([[2001]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2017]]''': '''89.89''' [[Johannes Vetter]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''90.61''' [[Magnus Kirt]], {{PisiLipp|Eesti}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== Wojciech Nowicki lõpetas üldarvestuses neljandana, tulemusega 77,69 m. Seejärel esitas Poola meeskond protesti, väites, et Halasz puudutas esimesel katsel ringist väljaspool <br>asuvat maad. Apellatsioonikohtu žürii jõudis järeldusele, et eeskirjade eiramine võistluse läbiviimisel <br>seadis Nowicki ebasoodsasse olukorda ning otsustas pronksmedalid anda nii Nowickile kui ka Halaszile. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||79.34 ||80.16 ||79.37 ||80.50 ||X ||X || 80.50 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||76.34 ||78.06 ||77.89 || 78.19||X ||74.87 || 78.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|{{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||78.18 || X||X ||X || 73.76||X || 78.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||76.25 ||76.50 || X||77.42 ||X ||77.69 ||77.69 |- | 5.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||74.52 ||72.58 ||75.83 ||76.21 ||77.39 || 76.50||77.39 |- | 6.|| [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.03|| X|| 77.38|| X||75.36 || 77.07|| 77.38 |- | 7.|| [[Javier Cienfuegos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||73.25 ||74.73 ||76.00 || 76.57||76.01 ||74.64 || 76.57 |- | 8.|| [[Hleb Dudaru]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||75.45 ||74.36 ||76.00 ||74.30 ||74.46 || 75.34|| 76.00 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' ([[1986]]) [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.38''' ([[2001]]) [[Szymon Ziółkowski]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameister 2017]]''': '''79.81''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.74''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} <br style="clear:both;" /> ====Kümnevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8691 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8604 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Damian Warner]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8529 |- | 4.|| [[Ilja Škurenjov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 8494 |- | 5.|| [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8445 |- | 6.|| [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8297 |- | 7.|| [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8222 |- | 8.|| [[Solomon Simmons]] || {{PisiLipp|USA}} || 8151 |} <br>Finaal: [[3. oktoober|3.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' ([[2018]]) [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''Maailmameistrivõistluste rekord''': '''9045''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2015]]) [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''8765''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8711''' [[Damian Warner]], {{PisiLipp|Kanada}} <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,71 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 10,90 |- | 4.|| [[Elaine Thompson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||10,93 |- | 5.|| [[Murielle Ahouré]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 11,02 |- | 6.|| [[Jonielle Smith]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||11,06 |- | 7.|| [[Teahna Daniels]] || {{PisiLipp|USA}} ||11,19 |- | 8.|| [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || ei startinud |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' ([[1999]]) [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''10,85''' [[Tori Bowie]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,73''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>------------------------------ '''10,73''' [[Elaine Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Brittany Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,51 |- | 4.|| [[Anglerne Annelus]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,59 |- | 5.|| [[Dezerea Bryant]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,63 |- | 6.|| [[Gina Bass]] || {{PisiLipp|Gambia}} || 22,71 |- | 7.|| [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,77 |- | 8.|| [[Tynia Gaither]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,90 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' ([[1988]]) [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' ([[2015]]) [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''22,05''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2019. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,74''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Salwa Eid Naser]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 48,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 48,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,47 |- | 4.|| [[Wadeline Jonathas]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,60 |- | 5.|| [[Phyllis Francis]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,61 |- | 6.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,89 |- | 7.|| [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,95 |- | 8.|| [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,29 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' ([[1985]]) [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''49,92''' [[Phyllis Francis]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,05''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Halimah Nakaayi]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.58,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,84 |- | 4.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.59,18 |- | 5.|| [[Eunice Jepkoech Sum]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.59,71 |- | 6.|| [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 2.00,11 |- | 7.|| [[Rababe Arafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2.00,48 |- | 8.|| [[Ce'Aira Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02,97 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.53,28''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.54,68''' ([[1983]]) Jarmila Kratochvílová, {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 800 meetri edetabeli juht''': '''1.54,98''' Caster Semenya, {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.51,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.54,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,38 |- | 4.|| [[Shelby Houlihan]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.54,99 |- | 5.|| [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,76 |- | 6.|| [[Gabriela Debues-Stafford]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 3:56.12 |- | 7.|| [[Winny Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.58,20 |- | 8.|| [[Jenny Simpson]] || {{PisiLipp|USA}} || 3:.58,42 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' ([[2015]]) [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.58,52''' ([[2003]]) [[Tatjana Tomašova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''4.02,59''' [[Faith Chepngetich Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.55,30''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.26,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.27,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.28,43 |- | 4.|| [[Tsehay Gemechu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.29,60 |- | 5.|| [[Lilian Kasait Rengeruk]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.36,05 |- | 6.|| [[Fantu Worku]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.40,47 |- | 7.|| [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.44,57 |- | 8.|| [[Hawi Feysa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.44,92 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.11,15''' ([[2008]]) [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,83''' ([[2015]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''14.34,86''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.20,36''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.17,62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.21,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Agnes Jebet Tirop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.25,20 |- | 4.|| [[Rosemary Monica Wanjiru]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,75 |- | 5.|| [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,82 |- | 6.|| [[Senbere Teferi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} ||30.44,23 |- | 7.|| [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} ||31.05,40 |- | 8.|| [[Marielle Hall]] || {{PisiLipp|USA}} ||31.05,71 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 11 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.17,45''' ([[2016]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30:04.18''' ([[2036]]) [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''30.16,32''' [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.37,89''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====100 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nia Ali]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,47 |- | 4.|| [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 12,49 |- | 5.|| [[Andrea Carolina Vargas]] || {{PisiLipp|Costa Rica}} || 12,64 |- | 6.|| [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,66 |- | 7.|| [[Janeek Brown]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,88 |- | 8.|| [[Megan Tapper]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' ([[2016]]) [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' ([[2011]]) [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''12,59''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2019. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,32''' [[Danielle Williams]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || '''52,16 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 52,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,74 |- | 4.|| [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,06 |- | 5.|| [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,23 |- | 6.|| [[Ashley Spencer]] || {{PisiLipp|USA}} || 54,45 |- | 7.|| [[Anna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,45 |- | 8.|| [[Sage Watson]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 54,82 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''52,20''' ([[2019]]) [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''52,42''' ([[2009]]) [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''53,07''' [[Kori Carter]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''52,20''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Beatrice Chepkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.57,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.02,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.03,30 |- | 4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 9.05,68 |- | 5.|| [[Peruth Chemutai]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 9.11,08 |- | 6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.11,27 |- | 7.|| [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.13,46 |- | 8.|| [[Hyvin Kiyeng]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.13,53 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' ([[2018]]) [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' ([[2017]]) [[Emma Coburn]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''9.02,58''' Emma Coburn, {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.55,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Natalliah Whyte]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Jonielle Smith]],<br>[[Shericka Jackson]] || 41,44 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Ashleigh Nelson]],<br>[[Daryll Neita]] || 41,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Dezerea Bryant]],<br>[[Teahna Daniels]],<br>[[Morolake Akinosun]],<br>[[Kiara Parker]] || 42,10 |- | 4. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Ajla Del Ponte]],<br>[[Sarah Atcho]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]] || 42,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| [[Lisa Marie Kwayie]],<br>[[Yasmin Kwadwo]],<br>[[Jessica-Bianca Wessolly]],<br>[[Gina Lückenkemper]] || 42,48 |- | 6. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Semoy Hackett]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Mauricia Prieto]],<br>[[Kamaria Durant]] || 42,71 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Johanelis Herrera Abreu]],<br>[[Gloria Hooper]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Irene Siragusa]] || 42,98 |- | 8. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Xiaojing Liang]],<br>[[Yongli Wei]],<br>[[Lingwei Kong]],<br>[[Manqi Ge]] || Diskvslifitseeriti |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' ([[2012]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]], <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' ([[2015]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''41,82''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Aaliyah Brown]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Morolake Akinosun]], <br>[[Tori Bowie]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''41,67''' {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>[[Lisa-Marie Kwayie]], <br>[[Yasmin Kwadwo]], <br>[[Tatjana Pinto]], <br>[[Gina Lückenkemper]], <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Phyllis Francis]],<br>[[Sydney McLaughlin]],<br>[[Dalilah Muhammad]],<br>[[Wadeline Jonathas]] || 3.18,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Iga Baumgart-Witan]],<br>[[Patrycja Wyciszkiewicz]],<br>[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.21,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]],<br>[[Jodie Williams]],<br>[[Emily Diamond]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.23,02 |- | 4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Alicia Brown]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Madeline Price]],<br>[[Sage Watson]] || 3.25,91 |- | 5. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Hanne Claes]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.27,15 |- | 6. || {{PisiLipp|Ukraina}}|| [[Kateryna Klymiuk]],<br>[[Olha Ljakhova]],<br>[[Tetyana Melnyk]],<br>[[Hanna Ryzhykova]] || 3.27,48 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Lieke Klaver]],<br>[[Lisanne de Witte]],<br>[[Bianca Baak]],<br>[[Femke Bol]] || 3.27,89 |- | 8. || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Anastasia Le-Roy]],<br>[[Tiffany James]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Shericka Jackson]] ||Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' ([[1988]]) {{PisiLipp|NSVL}} <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.19,02''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Quanera Hayes]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Shakima Wimbley]], <br>[[Phyllis Francis]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.24,04''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Alexis Holmes]],<br>[[Kimberley Harris]],<br>[[Ziyah Holman]],<br>[[Kayla Davis]] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ruth Chepngetich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:32.43 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rose Chelimo]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:33.46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Helalia Johannes]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 2:34.15 |- | 4.|| [[Edna Kiplagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:35.36 |- | 5.|| [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:36.21 |- | 6.|| [[Roberta Groner]] || {{PisiLipp|USA}} || 2:38.44 |- | 7.|| [[Mizuki Tanimoto]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:39.09 |- | 8.|| [[Kim Ji-hyang]] || {{PisiLipp|Põhja-Korea}} || 2:41.24 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 68 <br>Riike: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:15.25''' ([[2003]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' ([[2005]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2017]]''': '''2:27.11''' [[Rose Chelimo]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2019. aasta tipptulemus''': '''2:17.08''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:32.53 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Qieyang Shenjie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.10 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yang Liujing]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.17 |- | 4.|| [[Érica de Sena]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:33.36 |- | 5.|| [[Sandra Arenas]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:34.16 |- | 6.|| [[Kumiko Okada]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.36 |- | 7.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.50 |- | 8.|| [[María Pérez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:35.:43 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:24.38''' ([[2015]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' ([[2005]]) [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2017]]''': '''1:26.18''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:24.31''' [[Elena Lashmanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liang Rui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:23.26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:26.40 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eleonora Giorgi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4:29.13 |- | 4.|| [[Olena Sobchuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:33.38 |- | 5.|| [[Ma Faying]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:34.56 |- | 6.|| [[Khristina Judkina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:36.00 |- | 7.|| [[Magaly Bonilla]] || {{PisiLipp|Ecuador}} ||4:37.03 |- | 8.|| [[Júlia Takács]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:38.20 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:59.15''' ([[2017]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''4:05.56''' ([[2017]]) [[Inês Henriques]], {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''4:05.56''' Inês Henriques, {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:57.08''' [[Klavdija Afanasjeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||6.52 ||X ||'''7.30''' ||- ||7.09 ||7.16 || 7.30 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.81 ||X ||6.77 || X||''' 6.92'''||6.72 || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 6.83||'''6.91''' ||6.90 ||6.87 ||6.84 ||6.45 || 6.91 |- | 4.|| [[Tori Bowie]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.61 || 6.49||X ||6.81 ||6.65 ||6.57 || 6.81 |- | 5.|| [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||6.53 || X||'''6.76''' ||6.70 ||6.55 ||6.71 || 6.76 |- | 6.|| [[Alina Rotaru]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||6.59 ||6.66 || 6.67||X ||'''6.71''' ||X || 6.71 |- | 7.|| [[Abigail Irozuru]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||'''6.64''' ||X ||6.59 ||6.59 ||6.60 ||X || 6.64 |- | 8.|| [[Chanice Porter]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||6.30 ||6.44 ||'''6.56''' ||6.44 ||6.24 || 6.47|| 6.56 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' ([[1988]]) [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''7.02''' [[Brittney Reese]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe? edetabeli juht''': '''7.16''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.87||15.37 || x||15.18 || 14.77|| x||15.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||14.81 || 14.76||14.92 ||14.72 ||14.85 || x||14.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Caterine Ibargüen]] || {{PisiLipp|Colombia}} ||14.16 || x||14.40 || 14.46|| 14.73|| 14.47||14.73 |- | 4.|| [[Kimberly Williams]] ||{{PisiLipp|Jamaica}} || 14.64||14.64 ||14.53 ||x ||x || 14.17|| 14.64 |- | 5.|| [[Olga Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||14.52 || 14.40||x || 12.34||14.25 ||14.05 || 14.52 |- | 6.|| [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||14.47 ||13.41 ||x || 14.27||14.20 ||14.20 || 14.47 |- | 7.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || x||14.46 ||x ||14.37 ||14.24 ||14.45 || 14.46 |- | 8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.40||14.34 ||14.30 || 14.17||x ||x || 14.40 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''14.91''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''15.41''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marija Lasitskene]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vashti Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02 |- | 4.|| [[Julia Levtšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.02 |- | 5.|| [[Kamila Lićwinko]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.98 |- | 6.|| [[Karyna Demidik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 1.96 |- | 7.|| [[Ana Šimić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1.93 |- | 8.|| [[Tynita Butts]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) Stefka Kostadinova, {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''2.03''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.06''' [[Marija Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anželika Sidorova]] || [[Neutraalne sportlane]] || 4.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ekaterini Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 |- | 4.|| [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||4.80 |- | 5.|| [[Alysha Newman]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||4.80 |- | 6.|| [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||4.80 |- | rowspan=4|7.|| [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Robeilys Peinado]] || {{PisiLipp|Venezuela}} ||4.70 |- | [[Jenn Suhr]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||4.70 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' ([[2009]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#teivashüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' ([[2005]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''4.91''' [[Ekateríni Stefanídi]], {{PisiLipp|Kreeka}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.91''' [[Jennifer Suhr]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Danniel Thomas-Dodd]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 19.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.17 |- | 4.|| [[Magdalyn Ewen]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.93 |- | 5.|| [[Anita Márton]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 18.86 |- | 6.|| [[Aliona Dubitskaya]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.86 |- | 7.|| [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.82 |- | 8.|| [[Brittany Crew]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||18.55 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[2011]]) [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2017]]''': '''19.94''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.31''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yaime Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 68.10||65.01 || 65.76|| 68.01||69.17 ||64.61 || 69.17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Denia Caballero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || X ||66.80 || 67.32||68.44 ||X ||65.64 || 68.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 66.72 ||62.30 ||66.19 ||X ||X ||X || 66.72 |- | 4.|| [[Yang Chen]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 59.54 ||61.50 || 63.38||X ||61.31 || X|| 63.38 |- | 5.|| [[Bin Feng]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||62.48 || X|| X||61.31 ||X ||61.00 || 62.48 |- | 6.|| [[Fernanda Martins]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 60.47||62.44 ||61.11 ||X ||X || 62.24|| 62.44 |- | 7.|| [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} ||X || 61.82||59.40 ||X || X||X || 61.82 |- | 8.|| [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||59.88 || 60.98||61.55 ||X ||60.35 || 61.55 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' ([[1988]]) [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kettaheide 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' ([[1987]]) [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2017]]''': '''70.31''' [[Sandra Perković]], {{PisiLipp|Horvaatia}} <br>'''2019. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''69.39''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||62.95 ||61.40 ||58.34 || 60.90||63.65 || 66.56||66.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.81 ||62.61 ||64.82 ||61.82 ||65.88 ||65.75 ||65.88 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lü Huihui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.93 ||65.06 || 65.00||62.31 ||65.49 ||62.61 ||65.49 |- | 4.|| [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||60.58 ||65.05 || 60.26||60.84 || 62.25||65.21 ||65.21 |- | 5.|| [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} ||57.96 || 61.77|| 62.88||x ||63.23 || 62.40||63.23 |- | 6.|| [[Tatjana Kholodovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || x ||60.84 ||62.54 ||62.23 || 60.51||61.98 ||62.54 |- | 7.|| [[Sara Kolak]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 58.22 ||62.22 ||60.93 ||57.09 ||62.28 || 56.21||62.28 |- | 8.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 59.25 || 61.12||60.20 ||60.40||58.49 ||57.93 ||61.12 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' ([[2008]]) [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' ([[2005]]) [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2017]]''': '''66.76''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''67.98''' [[Lü Huihui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. voor ! 2. voor ! 3. voor ! 4. voor ! 5. voor ! 6. voor !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[DeAnna Price]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.87|| X || 77.54 || 74.56 || 73.77 || 75.68 || 77.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 76.35 ||74.77 || 72.78||| 74.69 || X || X || 76.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Wang Zheng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 72.94|| X||X|| 73.75|| 74.76|| X||74.76 |- | 4.|| [[Zalina Petrivskaja]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||73.73 || 73.60 || 74.33|| 70.49 ||74.27|| 72.94 ||74.33 |- | 5.|| [[Irina Klimets]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||73.17|| 73.56 || X || 70.26|| 72.59||71.95|| 73.56 |- | 6.|| [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||71.50|| 70.48||73.31||72.24||73.33||X||73.33 |- | 7.|| [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||70.69||71.99||72.80||72.83|| 71.44||70.99||72.83 |- | 8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||71.33 ||72.04|| 70.83 || 70.41 || 71.03||X||72.04 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' ([[2016]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2 |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' ([[2015]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''77.90''' Anita Włodarczyk, {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''78.24''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Seitsmevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6981 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6677 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6560 |- | 4.|| [[Erica Bougard]] || {{PisiLipp|USA}} || 6470 |- | 5.|| [[Kendell Williams]] || {{PisiLipp|USA}} || 6415 |- | 6.|| [[Nadine Broersen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6392 |- | 7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6250 |- | 8.|| [[Odile Ahouanwanou]] || {{PisiLipp|Benin}} || 6210 |} <br>Finaal: [[2. oktoober|2.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' ([[1988]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''6784''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''2019. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6819''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br style="clear:both;" /> ===4x400 meetri segateatejooks=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Wil London]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Courtney Okolo]] (N),<br>[[Michael Cherry]] (M) || 3.09,34 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nathon Allen]] (M),<br>[[Roneisha McGregor]] (N),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Javon Francis]] (M) || 3.11,78 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Bahrein}} || [[Musa Isah]](M),<br>[[Aminat Yusuf Jamal]](N),<br>[[Salwa Eid Naser]](N),<br>[[Abbas Abubakar Abbas]](M) || 3.11,82 |- | 4. || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Rabah Yousif]] (M),<br>[[Zoey Clark]] (N),<br>[[Emily Diamond]] (N),<br>[[Martyn Rooney]] (M)|| 3.12,27 |- | 5. || {{PisiLipp|Poola}}|| [[Wiktor Suwara]] (M),<br>[[Rafał Omelko]] (M),<br>[[Iga Baumgart-Witan]] (N),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N) || 3.12,33 |- | 6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Dylan Borlée]] (M),<br>[[Hanne Claes]] (N),<br>[[Camille Laus]] (N),<br>[[Kevin Borlée]] (M) || 3.14,22 |- | 7. || {{PisiLipp|India}}|| [[Muhammed Anas]] (M),<br>[[V. K. Vismaya]] (N),<br>[[Jisna Mathew]] (N),<br>[[Noah Nirmal Tom]] (M) || 3.15,77 |- | 8. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Lucas Carvalho]] (M),<br>[[Tiffani Marinho]] (N),<br>[[Geisa Coutinho]] (N),<br>[[Alexander Russo]] (M)|| 3.16,22 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}}||14||11||4||29 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||5||2||4||11 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||3||5||4||12 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||3||3||3||9 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||2||5||1||8 |- |.||align=left |[[Neutraalne sportlane|Neutraalsed sportlased]] ||2||3||1||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||2||3||0||5 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||0||4||6 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||2||0||1||3 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||2||0||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||2||0||0||2 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||1||2||4 |- |rowspan=3|12.||align=left |{{PisiLipp|Bahrein}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Kuuba}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||1||1||3 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||1||0||2 |- |16.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|Katar}}* ||1||0||1||2 |- |rowspan=4|17.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |rowspan=2|21.||align=left style="background:#cef;"|'''{{PisiLipp|Eesti}}''' ||0||style="background:#cef;"|'''2'''||0||style="background:#cef;"|'''2''' |- | align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||2||0||2 |- |23. ||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||4||5 |- |rowspan=3|24. ||align=left |{{PisiLipp|Colombia}} ||0||1||1||2 |- | align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=3|27. ||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||0||1||0||1 |- |30. ||align=left | {{PisiLipp|Austria}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=13|31. ||align=left | {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ecuador}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Elevandiluurannik}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Namiibia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 44 riiki || '''49''' || '''49''' || '''51''' || '''149''' |} == Välislingid == {{commonskat}} *[https://iaafworldathleticschamps.com/doha2019/ IAAF World Athletics Champs Doha2019] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2019. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] [[Kategooria:Doha]] 67vixhs06v4za85ek7542vazs3ddn4j Kasutaja:MezzLane 2 539532 6174411 6174165 2022-08-06T12:13:40Z Andres 5 seda lehekülge tohib niimoodi muuta ainult kasutaja ise wikitext text/x-wiki '''[[Listen to MeZz LaNe ft. JoBu (I Wanna) Domination, (PartII) by MeZz LaNe (stonecrist)#np%20on%20#SoundCloud%20https%3A//soundcloud.com/kentuky-lovi/mezz-lane-ft-jobu-i-wanna-domination-partii|MezzLane]] ( Raul Tõkke, Kentucky lõvi)'''<ref>https://www.facebook.com/Stonecristreunion/</ref> Laulja, laulukirjutaja, helilooja.<ref>https://www.facebook.com/mezzlane/</ref> Pealaulja bändis '''Stonecrist (2018-...)''' ( orig. Stonec'''h'''rist 2001-2009) Muusika/helilooja projektis '''[https://www.facebook.com/283655882271562 JoBu]''' <br /> 9qzdd8k2qtckpjbjcbp0stnfu6ou9ct Turaida (Krimulda piirkond) 0 549970 6174419 6174252 2022-08-06T12:23:01Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaida | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Turaida''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]][[Sigulda]] linna kõrval ([[Turaida]]). Küla jääb valla keskusest [[Ragana]]st 10 ja [[Riia]]st 57 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed P7 ja P8. Seal asub põhikool. Küla kujunes endise [[Turaida mõis]]a keskuse juurde. Aastal 1953 arvati [[Turaida piiskopilinnus]]e ümbruskond ja [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] orgu jääv küla osa Sigulda koosseisu. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Jelgavkalni muinasasula.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külla jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.<ref>[https://is.mantojums.lv/2606 Turaidas muzejrezervāts]</ref> Turaida jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on tammed kõrgusega 36, 23,5, 28 ja 27 meetrit, [[mets-õunapuu]]d] kõrgusega 20 ja 15 meetrit ning kaks mets-õunapuud kõrgusega 12 meetrit, saar kõrgusega 23 meetrit, vaher kõrgusega 22 meetrit, mõisavalitseja maja tammed ning Pesutamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 185 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 195.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2820 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] nxnw575d2yey59h509xuyz3oa9kspaz 6174421 6174419 2022-08-06T12:23:28Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaida | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Turaida''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]][[Sigulda]] linna kõrval ([[Turaida]]). Küla jääb valla keskusest [[Ragana]]st 10 ja [[Riia]]st 57 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed P7 ja P8. Seal asub põhikool. Küla kujunes endise [[Turaida mõis]]a keskuse juurde. Aastal 1953 arvati [[Turaida piiskopilinnus]]e ümbruskond ja [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] orgu jääv küla osa Sigulda koosseisu. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Jelgavkalni muinasasula.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külla jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.<ref>[https://is.mantojums.lv/2606 Turaidas muzejrezervāts]</ref> Turaida jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on tammed kõrgusega 36, 23,5, 28 ja 27 meetrit, [[mets-õunapuu]]d kõrgusega 20 ja 15 meetrit ning kaks mets-õunapuud kõrgusega 12 meetrit, saar kõrgusega 23 meetrit, vaher kõrgusega 22 meetrit, mõisavalitseja maja tammed ning Pesutamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 185 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 195.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2820 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] no1v818zro8yhjbkyocpib1cmkrp1qi 6174422 6174421 2022-08-06T12:23:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaida | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Turaida''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]] [[Sigulda]] linna kõrval ([[Turaida]]). Küla jääb valla keskusest [[Ragana]]st 10 ja [[Riia]]st 57 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed P7 ja P8. Seal asub põhikool. Küla kujunes endise [[Turaida mõis]]a keskuse juurde. Aastal 1953 arvati [[Turaida piiskopilinnus]]e ümbruskond ja [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] orgu jääv küla osa Sigulda koosseisu. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Jelgavkalni muinasasula.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külla jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.<ref>[https://is.mantojums.lv/2606 Turaidas muzejrezervāts]</ref> Turaida jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on tammed kõrgusega 36, 23,5, 28 ja 27 meetrit, [[mets-õunapuu]]d kõrgusega 20 ja 15 meetrit ning kaks mets-õunapuud kõrgusega 12 meetrit, saar kõrgusega 23 meetrit, vaher kõrgusega 22 meetrit, mõisavalitseja maja tammed ning Pesutamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 185 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 195.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2820 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] r723u4ltjj0ymlbez9ii1bjhxntme09 6174474 6174422 2022-08-06T13:59:34Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaida | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Turaida''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]] [[Sigulda]] linna kõrval ([[Turaida]]). Küla jääb valla keskusest [[Ragana]]st 10 ja [[Riia]]st 57 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed P7 ja P8. Seal asub põhikool. Küla kujunes endise [[Turaida mõis]]a keskuse juurde. Aastal 1953 arvati [[Turaida piiskopilinnus]]e ümbruskond ja [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] orgu jääv küla osa Sigulda koosseisu. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Jelgavkalni muinasasula.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külla jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.<ref>[https://is.mantojums.lv/2606 Turaidas muzejrezervāts]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Turaida jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on tammed kõrgusega 36, 23,5, 28 ja 27 meetrit, [[mets-õunapuu]]d kõrgusega 20 ja 15 meetrit ning kaks mets-õunapuud kõrgusega 12 meetrit, saar kõrgusega 23 meetrit, vaher kõrgusega 22 meetrit, mõisavalitseja maja tammed ning Pesutamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 185 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 195.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2820 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] lurqnf36ee99m4xzi8udoznrza1alzk 6174540 6174474 2022-08-06T16:33:22Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaida | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Turaida''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]] [[Sigulda]] linna kõrval ([[Turaida]]). Küla jääb valla keskusest [[Ragana]]st 10 ja [[Riia]]st 57 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed P7 ja P8. Sinna jäävad Turaida<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9093 Autotransporta direcija]</ref> ja Kungu rija bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12056 Autotransporta direcija]</ref> Seal asub põhikool. Küla kujunes endise [[Turaida mõis]]a keskuse juurde. Aastal 1953 arvati [[Turaida piiskopilinnus]]e ümbruskond ja [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] orgu jääv küla osa Sigulda koosseisu. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Jelgavkalni muinasasula.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külla jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.<ref>[https://is.mantojums.lv/2606 Turaidas muzejrezervāts]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Turaida jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on tammed kõrgusega 36, 23,5, 28 ja 27 meetrit, [[mets-õunapuu]]d kõrgusega 20 ja 15 meetrit ning kaks mets-õunapuud kõrgusega 12 meetrit, saar kõrgusega 23 meetrit, vaher kõrgusega 22 meetrit, mõisavalitseja maja tammed ning Pesutamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 185 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 195.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2820 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] ig72bo4imosh2xs4nhljjw6z164n5am 6174562 6174540 2022-08-06T17:16:43Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaida | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Turaida''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]] [[Sigulda]] linna kõrval ([[Turaida]]). Küla jääb valla keskusest [[Ragana]]st 10 ja [[Riia]]st 57 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed P7 ja P8. Sinna jäävad Pakuļi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9093 Autotransporta direcija]</ref> Turaida<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9093 Autotransporta direcija]</ref> ja Kungu rija bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12056 Autotransporta direcija]</ref> Seal asub põhikool. Küla kujunes endise [[Turaida mõis]]a keskuse juurde. Aastal 1953 arvati [[Turaida piiskopilinnus]]e ümbruskond ja [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] orgu jääv küla osa Sigulda koosseisu. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Jelgavkalni muinasasula.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Külla jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.<ref>[https://is.mantojums.lv/2606 Turaidas muzejrezervāts]</ref> Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Turaida jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on tammed kõrgusega 36, 23,5, 28 ja 27 meetrit, [[mets-õunapuu]]d kõrgusega 20 ja 15 meetrit ning kaks mets-õunapuud kõrgusega 12 meetrit, saar kõrgusega 23 meetrit, vaher kõrgusega 22 meetrit, mõisavalitseja maja tammed ning Pesutamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 185 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 195.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2820 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] tuxmxnk0xz9g4uhs0moeol0nfu14o31 Inciems 0 549973 6174479 6174388 2022-08-06T14:02:36Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Inciems | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Inciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Ragana]]st 14 ja [[Riia]]st 59 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed [[A3 (Läti)|A3]] ja P8. Inciems jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Küla asub endise [[Inciemsi mõis]]a alal. Pärast 1920. aasta maareformi määrati [[Tiesenhausen]]itele kuulunud mõis koos pargiga [[Anšlavs Eglītis]]e isale, kirjanik [[Viktors Eglītis]]ele. Anšlavs Eglītise mälestuste romaani "Pansion lossis" (Libri Livoniae, Tallinn 2015. ISBN 9789949386697) tegevus leiab aset Inciemsi mõisas. Kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhul avati mõisapargis talle [[mälestusmärk]].<ref>https://www.krimulda.lv/objekts/inciema-muizas-parks/</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 550 elanikku, aastal 2022 oli elanikke 539.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2817 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 62sca76b3jq28gqycr7osvthquw4yfx 6174519 6174479 2022-08-06T16:19:48Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Inciems | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Inciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Ragana]]st 14 ja [[Riia]]st 59 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed [[A3 (Läti)|A3]] ja P8. Inciems jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Sinna jäävad Daudase<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5225 Autotransporta direcija]</ref> ja Inciemsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5833 Autotransporta direcija]</ref> Küla asub endise [[Inciemsi mõis]]a alal. Pärast 1920. aasta maareformi määrati [[Tiesenhausen]]itele kuulunud mõis koos pargiga [[Anšlavs Eglītis]]e isale, kirjanik [[Viktors Eglītis]]ele. Anšlavs Eglītise mälestuste romaani "Pansion lossis" (Libri Livoniae, Tallinn 2015. ISBN 9789949386697) tegevus leiab aset Inciemsi mõisas. Kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhul avati mõisapargis talle [[mälestusmärk]].<ref>https://www.krimulda.lv/objekts/inciema-muizas-parks/</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 550 elanikku, aastal 2022 oli elanikke 539.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2817 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] jgte1510do1uhajlvfnubnbxw64y2dz 6174520 6174519 2022-08-06T16:22:01Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Inciems | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Inciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Ragana]]st 14 ja [[Riia]]st 59 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed [[A3 (Läti)|A3]] ja P8. Inciems jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Sinna jäävad Krustiņi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13076 Autotransporta direcija]</ref> Daudase<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5225 Autotransporta direcija]</ref> ja Inciemsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5833 Autotransporta direcija]</ref> Küla asub endise [[Inciemsi mõis]]a alal. Pärast 1920. aasta maareformi määrati [[Tiesenhausen]]itele kuulunud mõis koos pargiga [[Anšlavs Eglītis]]e isale, kirjanik [[Viktors Eglītis]]ele. Anšlavs Eglītise mälestuste romaani "Pansion lossis" (Libri Livoniae, Tallinn 2015. ISBN 9789949386697) tegevus leiab aset Inciemsi mõisas. Kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhul avati mõisapargis talle [[mälestusmärk]].<ref>https://www.krimulda.lv/objekts/inciema-muizas-parks/</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 550 elanikku, aastal 2022 oli elanikke 539.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2817 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] a68hbi8xhqyzbj7bbf1lu153joz7qw1 Eikaži 0 549974 6174518 6174380 2022-08-06T16:17:33Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Eikaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Eikaži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Küla lähedalt lähevad läbi maanteed [[A3 (Läti)|A3]] ja V80. Külla jääb Eikaži bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5220 Autotransporta direcija]</ref> Eikažit on esmakordselt mainitud aastal 1248 (''Gervicule'' ehk ''Ieikisile''). Aastal 2006 oli külas 124 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2822 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Vaata ka== *[[Eikaži mõis]] ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] nu3hpkb04wmm9o6ouwjjpco401ghk7d Sunīši 0 549977 6174403 6174393 2022-08-06T12:00:21Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Krimulda piirkonna asulast| Garkalne piirkonna asula| Sunīši (Garkalne piirkond)}} {{linn | nimi = Sunīši | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Sunīši''' (nõukogude perioodil ka '''Centrs''' või '''Krimulda''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Külast läheb läbi maantee V92. Asula jääb valla keskusest [[Ragana]]st 3, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 16 ja [[Riia]]st 46 kilomeetri kaugusele. Sunīši jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 302 elanikku. Aastal 2021 oli elanikke 297, ent aastal 2022 oli seal 305 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2819 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] ggpyaafj9gecu5c3gxb7msqp9hy97xt Aijaži 0 549980 6174507 6173561 2022-08-06T15:32:25Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aijaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Aijaži''' (ka '''Aijažu muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Lēdurga vald|Lēdurga vallas]]. Aijaži asub valla põhjaosas, [[Aijaži järv]]e idakaldal. Asula jääb valla keskusest [[Lēdurga]]st 7, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 34 ja [[Riia]]st 72 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Aijaži bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2448 Autotransporta direcija]</ref> Külast läheb läbi maantee V129. Aijaži mõisa lehis ümbermõõduga 3,35 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2013 oli külas 116 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=32698 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] l9sf5chlfpyvomo5k25ggukntcjgxrq Lode (Krimulda piirkond) 0 549983 6174478 6173564 2022-08-06T14:01:58Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lode | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Lode''' on on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Lēdurga vald|Lēdurga vallas]]. Lode asub valla lõunaosas. Asula jääb valla keskusest [[Lēdurga]]st 8,5, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 23,5 ja [[Riia]]st 60 kilomeetri kaugusele. Seal asub Atmoda raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külast läheb läbi maantee V150. Looduskaitse all on Lode tamm, Lode mõisa tamm ja Lode allee pärnad.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2022 oli külas 143 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83602 Vietvārdu datubāze] </ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] acppgvt4f4ausr7ujzx24nojm1kgx8u 6174501 6174478 2022-08-06T15:22:27Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lode | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Lode''' on on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Lēdurga vald|Lēdurga vallas]]. Lode asub valla lõunaosas. Asula jääb valla keskusest [[Lēdurga]]st 8,5, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 23,5 ja [[Riia]]st 60 kilomeetri kaugusele. Seal asub Atmoda raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külast läheb läbi maantee V150. Seal asub Lode bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2437 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on Lode tamm, Lode mõisa tamm ja Lode allee pärnad.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2022 oli külas 143 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83602 Vietvārdu datubāze] </ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] mnzoeyucl78c3v4yatsp0ylzxczoxrz 6174503 6174501 2022-08-06T15:25:23Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lode | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Lode''' on on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Lēdurga vald|Lēdurga vallas]]. Lode asub valla lõunaosas. Asula jääb valla keskusest [[Lēdurga]]st 8,5, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 23,5 ja [[Riia]]st 60 kilomeetri kaugusele. Seal asub Atmoda raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külast läheb läbi maantee V150. Seal asuvad Ķivkase<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2439 Autotransporta direcija]</ref> ja Lode bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2437 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on Lode tamm, Lode mõisa tamm ja Lode allee pärnad.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2022 oli külas 143 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83602 Vietvārdu datubāze] </ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 82ogg3z87a0zb6qie5wkk7tyskfuzlz Plānupe 0 550202 6174698 6173485 2022-08-07T06:45:06Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Plānupe | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 25 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66375] Vietvārdu datubāze, vaadatud 22.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Plānupe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]]. Küla asub merepinnast 40 meetri kõrgusel Tumšupe jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Allaži]]st 14, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 24 ning [[Riia]]st 40 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed P3 ja P10. Seal asub Plānupe bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5508 Autotransporta direcija]</ref> Küla asub endise [[Plānupe mõis]]a alal. Aastal 2006 oli külas 15 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 25. ==Viited== {{viited}} {{Allaži vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 4r9i571mutn0ofr1repz0rcob50n5v1 Allažmuiža 0 550205 6174702 6173483 2022-08-07T06:52:01Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Allažmuiža | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 106 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=34385 Vietvārdu datubāze], vaadatud 22.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Allažmuiža''' (ka '''Ezerkalns''', nõukogude perioodil '''Ausmas''')<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Allaži vald|Allaži vallas]]. Küla asub merepinnast 65 meetri kõrgusel Tumšupe jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[Allaži]]st 4,5, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 16 ning [[Riia]]st 49 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee P3. Allažmuižas asuvad Allažmuiža<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6343 Autotransporta direcija]</ref> ja Ezeri bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14459 Autotransporta direcija]</ref> Teise maailmasõja järel oli küla kohaliku Ausmase [[kolhoos]]i keskasulaks. Küla asub endise [[Allaži mõis]]a alal, mille hoonetest on säilinud vana [[vesiveski]]. Seal asuvad Zviedri kirik ja keskaegne kalmistu on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Alla%C5%BEu+pagasts&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2017 oli külas 99 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 106. [[Pilt:Allažmuižas baznīcas drupas, Allažu pagasts, Siguldas novads, Latvia - panoramio.jpg|pisi|tühi|Zviedri kiriku varemed]] ==Viited== {{viited}} {{Commonskat|Allažmuiža}} {{Allaži vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] imz1fy3s46ha5c9whozhiq7jv7u6x5h Jūdaži 0 550206 6174482 6173489 2022-08-06T14:04:03Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jūdaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 248 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2883 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Jūdaži''' o [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 101 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Peltes]]est 6, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 10 ja [[Riia]]st 59 kilomeetri kaugusele. Külast läheb läbi maantee P8. Jūdažis on postkontor, seltsimaja ja raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külas asuvad Jūdaži, Jūdažu veikalsi, Mežakase ja Stūrīši bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Küla asub endise [[Jūdaži mõis]]a alal. Nõukogude perioodil asus seal Läti Karjakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi piimatootmiskompleksi «Jūdaži» keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Jūdažis asub looduskaitsealune pärn ümbermõõduga 4.5 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2017 oli külas 239 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 248. ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] czn3wrmcamyby46ci7hqyob3vj3lact Stīveri 0 550304 6174696 6173487 2022-08-07T06:41:49Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stīveri | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | omakeelne_nimi_3 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 94 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33631 Vietvārdu datubāze], vaadatud 22.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Stīveri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''aprūpes ciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]]. Küla asub valla põhjaosas. Külast läheb läbi maantee V58. Seal asub Stīveri bussipeatus<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6340 Autotransporta direcija]</ref> Külas asuv [[Allaži kirik]], mis ehitati aastal 1926, ja Allaži vana kalmistu muinaskalmed on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Alla%C5%BEu+pagasts&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> 1947. aastal rajati külla vaimsete ja psüühikahäiretega isikutele mõeldud [[pansionaat]]. Kuni 2016. aastani haldas sealset asutust riiklik sotsiaalhoolekande keskus Vidzeme. 2017. aastast on seal sotsiaalhoolekande keskus Allaži, kus teenindatakse vanu inimesi ja invaliide. 2015. aastal oli külas 187 elanikku. 2019. aastal oli elanikke 110, 2020. aastal aga 94. [[File:Luterāņu baznīca Allažos - panoramio.jpg|pisi|tühi|Stīveri]] ==Viited== {{viited}} {{Allaži vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] keone6ypfl9t74yxz43wly2xouvaeab More (Läti) 0 550307 6174485 6173477 2022-08-06T14:06:54Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = More | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 708 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2151 Vietvārdu datubāze], vaadatud 22.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''More''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[More vald|More vallas]]. Külast lähevad läbi maanteed V85 ja V318, seal asuvad More ja Lielkāji bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref>. Mores on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> More jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Teise maailmasõja ajal septembris 1944 toimus küla lähedal [[More lahing]]. Aastal 2017 oli külas 181 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 192. ==Viited== {{viited}} {{More vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] d9c0okiaifltcfrrd7ur1x36z68alpb Gauja (Inčukalnsi vald) 0 550499 6174686 6173525 2022-08-07T05:20:51Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gauja | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 792 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2806 Vietvārdu datubāze], vaadatud 20.04 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Gauja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]. Küla asub merepinnast 35 meetri kõrgusel ning jääb valla keskusest [[Inčukalns|Inčukalnsist]] 4,5 ja [[Riia]]st 41 km kaugusele. Külast voolab läbi [[Gauja jõgi]]. Külast läheb läbi maantee [[A2 (Läti)|A2]]. Asulasse jääb Gauja bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11146 Autotransporta direcija]</ref> Külas on postkontor, lasteaed ja päevakeskus «Gauja». Gauja tekkis teise maailmasõja järel kui loomakasvatusühistu «Gauja» keskasula. Aastail 2006-2021 kuulus küla [[Inčukalnsi piirkond]]a. Osa külast jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 987 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 792. ==Viited== {{viited}} {{Inčukalnsi vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 2am8nu8x8adrcdp2ziqutcxyrxathw2 Krustiņi 0 550500 6174683 6173526 2022-08-07T05:15:31Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Krustiņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 219 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2809 Vietvārdu datubāze], vaadatud 20.04 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Krustiņi''' (ka '''Sēnīte''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]. Küla jääb valla keskusest [[Inčukalns]]ist 4 ja [[Riia]]st 37 km kaugusele. Krustiņi asub merepinnast 42 meetri kõrgusel maanteede [[A2 (Läti)|A2]] ja [[A3 (Läti)|A3]] ristumispaigas. Küla idaosa jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Krustiņis asub ka kohaliku kaitse all olev arhitektuurimälestis, kohvik-restoran "Sēnīte".<ref>[https://is.mantojums.lv/9164 Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Sinna jäävad Sēnīte bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/lv/pieturvietas?CommonCode=&BusStopName=&County=In%C4%8Dukalna%20pagasts&PlanningRegionId= Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2006 oli külas 372 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 219. Aastail 2006-2021 kuulus küla [[Inčukalnsi piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Inčukalnsi vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 9lzcs2rqo4r9twrsmjqhzt4dgkybg43 Griķi 0 550502 6174682 6173505 2022-08-07T05:13:02Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Inčukalnsi valla külast; Rumba valla küla kohta vaata artiklit [[Lejas (Rumba vald)]]}} {{linn | nimi = Griķi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 261 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83620 Vietvārdu datubāze], vaadatud 20.04 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Griķi''' (vanasti ka '''Griķukrogs''' või '''Straujupes''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]. Külast läheb läbi maantee V75. Sinna jäävad Vangažu stacija bussipeatus<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12945 Autotransporta direcija]</ref> ja Riiast väljuvate busside Vangaži bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5180 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 349 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 261. Aastail 2006-2021 kuulus küla [[Inčukalnsi piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Inčukalnsi vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] hryh82na3olfcpym5z5na0s1rg2mz79 Indrāni (Inčukalnsi vald) 0 550506 6174684 6173508 2022-08-07T05:18:41Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Indrāni | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 36 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2808 Vietvārdu datubāze], vaadatud 20.04 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Indrāni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]. Külast lähevad läbi maanteed [[A2 (Läti)|A2]] ja V93. Seal asub Indrāni bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5185 Autotransporta direcija]</ref> Aastail 2006-2021 kuulus küla [[Inčukalnsi piirkond]]a. Külas asub looduskaitsealune Indrāni park, kus kasvab üheksa kaitstavat põlispuud.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 133 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 36. ==Viited== {{viited}} {{Inčukalnsi vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] jsv1cc2k2tqynol1a1qcyo8dhzko27b Egļupe (Inčukalnsi vald) 0 550509 6174688 6173510 2022-08-07T05:24:13Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Egļupe | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 350 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33628 Vietvārdu datubāze], vaadatud 20.04 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Egļupe''' (vanasti ka '''Draudzība''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]. Küla asub merepinnast 40 meetri kõrgusel Egļupe jõe ääres ja jääb valla keskusest [[Inčukalns]]ist 4 ning [[Riia]]st 37 km kaugusele. Külast läheb läbi [[Valga–Riia rongiliin]] ja seal on [[Egļupe raudteepeatus]]. Sinna jääb ka Egļupe bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12946 Autotransporta direcija]</ref> Egļupe tekkis suvilapiirkonnana samanimelise jõe orgu ja asub 3 kilomeetri pikkuse ribana selle kallastel. Küla lõunapoolne osa jääb [[Allaži vald]]a, kus moodustab ametlikult teise [[Egļupe (Sigulda piirkond)|samanimelise küla]]. Aastail 2006-2021 kuulus küla [[Inčukalnsi piirkond]]a. Aastal 2010 oli külas 320 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 350. ==Viited== {{viited}} {{Inčukalnsi vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 6q9whz5ugym5twjj1nm19t7n5mm7bae Bihać 0 558632 6174589 5426954 2022-08-06T18:39:17Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bihać | hääldus = bǐxaːt͡ɕ | nimi1_keel = serbia | nimi1 = Бихаћ | nimi1_latin = | vapp = Coat of arms of Bihać.png | vapi_link = [[Bihaći vapp|Vapp]] | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = 163 | elanikke = | laius = 44.816667 | pikkus = 15.866667 | asendikaart = Bosnia ja Hertsegoviina }} '''Bihać''' ([[Serbia kirillitsa|kirillitsas]] Бихаћ) on linn [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]], [[Una-Sana kanton]]i ja [[Bihaći vald|Bihaći valla]] keskus. [[2013]]. aasta andmetel oli Bihaći elanikest [[bosnialased|bosnialasi]] 87,3%, [[horvaadid|horvaate]] 7,8% ja [[serblased|serblasi]] 1,1%.<ref>[https://www.citypopulation.de/en/bosnia/unskosanski/biha%C4%87/100838__biha%C4%87/ Bihać] citypopulation.de</ref> [[Fail:Bihacka-kula.jpg|pisi|tühi|püsti|Kapteni torn ja [[Antonius Suur|Antoniuse]] torn]] == Loodus == Asulast voolab läbi 244 km pikkune [[Sava]] [[lisajõgi]] [[Una (Sava)|Una]]. <gallery class="center" caption="Una jõgi Bihaćis"> Una,Bihac.jpg| Una,Bihac 2004.JPG| Crni labudovi,Una,Bihac.jpg| </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina linnad]] i5fttfbkd9pectaa90osymdhdnrshru 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 563023 6174674 6168709 2022-08-06T23:20:36Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|300px|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] [[Pilt:HaywardFieldPano.jpg|thumb|300px|Hayward Field 2007. aastal, enne 2018.–2020. aastal toimunud renoveerimist]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimusid [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peeti kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustile [[2021]]. 8. aprillil [[2020]] teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[koroonapandeemia]] ja sellest tuleneva [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi. <ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis MM-i korraldajaks saada juba [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid tookord osutus valituks [[Doha]]. 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas. <ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud, alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud, alates 27. detsembrist 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmistel sportlastel: *valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *edetabeli liider (kvalifitseerumistähtaja seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on täitnud osavõtunormi või loetakse, et nad on täitnud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m jooks ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit viis sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnaraha== World Athletics on loonud maailmarekordi motivatsiooniprogrammi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga uue ametliku maailmarekordi eest (ei rakendata juhul, kui senist maailmarekordit vaid korratakse). World Athletics on välja pannud 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnaraha jagatakse järgmiselt: ;Individuaalvõistlustel *Kuldmedal: 70 000 USA dollarit *Hõbemedal: 35 000 USA dollarit * Pronksmedal: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuldmedal: 80 000 USA dollarit *Hõbemedal: 40 000 USA dollarit * Pronksmedal: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|44,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,66 |- | align=center|4.|| [[Champion Allison]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,77 |- | align=center|5.|| [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|44,97 |- | align=center|6.|| [[Bayapo Ndor]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|45,29 |- | align=center|7.|| [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|45,30 |- | align=center|8.|| [[Jonathan Jones]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|46,13 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[13. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2022. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.56''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1:43.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Djamel Sedjati]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.44,28 |- | align=center|4.|| [[Emmanuel Wanyonyi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,54 |- | align=center|5.|| [[Slimane Moula]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,85 |- | align=center|6.|| [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,49 |- | align=center|7.|| [[Peter Bol]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.45,51 |- | align=center|8.|| [[Wycliffe Kinyamal]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.47,07 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''20122. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.43,52''' [[Max Burgin]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. juuni]] [[Turu]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.09,24 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.09,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oscar Chelimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 13.10,20 |- | align=center|4.|| [[Luis Grijalva]] || {{PisiLipp|Guatemala}} || 13.10,44 |- | align=center|5.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.10,46 |- | align=center|6.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.11,65 |- | align=center|7.|| [[Nicholas Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.11,97 |- | align=center|8.|| [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.12.09 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.35,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[14. august]] [[2020]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[31. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jookst|Maailmameister 2019]]''': '''12.58,85''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.46,33''' [[Nicholas Kipkorir Kimeli]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]],<br>[[Jerome Blake]],<br>[[Brendon Rodney]],<br>[[Andre De Grasse]] || align=center|37,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Noah Lyles]],<br>[[Elijah Hall]],<br>[[Marvin Bracy]] || align=center|37,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jona Efoloko]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]],<br>[[Reece Prescod]] || align=center|37,83 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Ackeem Blake]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Oblique Seville]],<br>[[Jelani Walker]] || align=center|38,06 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Ghana}} || [[Sean Safo-Antwi]],<br>[[Benjamin Azamati]],<br>[[Joseph Oduro Manu]],<br>[[Joseph Amoah]] || align=center|38.07 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Emile Erasmus]],<br>[[Gift Leotlela]],<br>[[Clarence Munya]],<br>[[Akani Simbine]] || align=center|38.10 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Felipe Bardi]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Erik Cardoso]] || align=center|38.25 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Pablo Matéo]],<br>[[Ryan Zeze]],<br>[[Jimmy Vicaut]] || align=center|diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''37,10''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Christian Coleman]], <br>[[Justin Gatlin]], <br>[[Michael Rodgers]], <br>[[Noah Lyles]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,99''' {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. juuni]] [[Regensburg]])<br>[[Kevin Kranz]], <br>[[Joshua Hartmann]], <br>[[Owen Ansah]],<br> [[Lucas Ansah-Peprah]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Elija Godwin]],<br>[[Michael Norman]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Champion Allison]] || 2.56,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Jevaughn Powell]],<br>[[Christopher Taylor]] || 2.58,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Dylan Borlée]],<br>[[Julien Watrin]],<br>[[Alexander Doom]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,72 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Fuga Sato]],<br>[[Kaito Kawabata]],<br>[[Julian Walsh]],<br>[[Yuki Joseph Nakajima]] || 2.59,51 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Dwight St. Hillaire]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Shakeem Mc Kay]],<br>[[Asa Guevara]] || 3.00,03 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Zibane Ngozi]],<br>[[Leungo Scotch]],<br>[[Isaac Makwala]],<br>[[Bayapo Ndori]] || 3.00,14 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Thomas Jordier]],<br>[[Loïc Prévot]],<br>[[Simon Boypa]],<br>[[Téo Andant]] || 3.01,35 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Matěj Krsek]],<br>[[Pavel Maslák]],<br>[[Michal Desenský]],<br>[[Patrik Šorm]] || 3.01,63 |- | align=center|9. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Maksymilian Klepacki]],<br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Mateusz Rzeźniczak]],<br>[[Kajetan Duszyński]] || 3.02,51 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''2.56,69''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Fred Kerley]], <br>[[Michael Cherry]], <br>[[Wil London]], <br>[[Rai Benjamin]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.57,72''' [[Adidas]] ([[16. aprill]] [[Gainesville]])<br>[[Steven Gardiner]],<br>[[Quincy Hall]],<br>[[Erriyon Knighton]],<br>[[Grant Holloway]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Massimo Stand]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:23.14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Masatora Kawano]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:23.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:23.44 |- | align=center|4.|| [[Brian Daniel Pintado]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:24.37 |- | align=center|5.|| [[Xianghong He]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:24.45 |- | align=center|6.|| [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2:25.02 |- | align=center|7.|| [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:25.14 |- | align=center|8.|| [[Eider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:25.21 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023 <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2019]]''' (50 km): '''4:04.20''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:26.40''' [[Masatora Kawano]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[17. aprill]] [[Wajima]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-35KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || '''17.95'''||17.92||17.57|| align=center|- ||align=center|X||17.51||align=center|17.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} || '''17.55'''||16.95||17.38||17.14||align=center|X||17.49 ||align=center|17.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zhu Yaming]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.00||'''17.31'''||align=center|X||16.98||align=center|X||16.85 ||align=center|17.31 |- | align=center|4.|| [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.25'''||17.16||align=center|- ||17.12 ||align=center|X||align=center|X||align=center|17.25 |- | align=center|5.|| [[Emmanuel Ihemeje]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center|X||17.03||16.69 ||16.81 ||16.71 ||'''17.17'''||align=center|17.17 |- | align=center|6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || '''17.14'''||align=center|X||16.79 ||16.98||17.04 ||16.94||align=center|17.14 |- | align=center|7.|| [[Almir dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||align=center|X||16.69||'''16.87'''||align=center|X||16.38||13.26||align=center|16.87 |- | align=center|8.|| [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X||align=center|X||'''16.86'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|16.86 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''17.92''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''17.87''' [[Jordan Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[26. juuni]] [[Nerja]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 '''[[Ilja Ivanjuk]], [[neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || '''6.21 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Chris Nilsen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|5.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ernest John Obiena]] || {{PisiLipp|Filipiinid}} || align=center|5.94 |- | align=center|4.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|5.87 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Oleg Zernikel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|7.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|8.|| [[Ersu Şaşm]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|5.80 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.20''' (hallis) [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ( [[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2019]]''': '''5.97''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.16''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== Maailmameistriks tulnud [[Kristjan Čeh]] on noorim kettaheitja, kes on tulnud maailmameistriks. Esmakordselt heitis maailmameistrivõistlustel viis meest 67 meetrit või enam<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-men-discus "Ceh breaks championship record to win discus title in Oregon"]. worldathletics.org. Vaadatud 23.7.2022</ref>. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 90.21||90.46 ||87.21||88.11||85.83 ||'''90.54'''||align=center|90.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Neeraj Chopra]] || {{PisiLipp|India}} ||align=center|X||82.39||86.37||'''88.13'''||align=center|X||align=center|X||align=center|88.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 85.52 ||87.23 ||'''88.09'''||83.48||81.31||82.88||align=center|88.09 |- | align=center|4.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || '''86.86'''||71.88||73.00||align=center|X||81.76||83.53||align=center|86.86 |- | align=center|5.|| [[Arshad Nadeem]] || {{PisiLipp|Pakistan}} ||align=center|X||75.13||82.05||'''86.16'''||83.63||align=center|X||align=center| 86.16 |- | align=center|6.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 78.27||'''82.70'''||align=center|X|| align=center|–||80.71||80.99||align=center| 82.70 |- | align=center|7.|| [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||79.55 ||align=center|X||'''82.26'''||79.42||81.07 ||align=center|X||align=center| 82.26 |- | align=center|8.|| [[Oliver Helander]] || {{PisiLipp|Soome}} ||align=center|X||align=center|X||'''82.24'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|82.24 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2019]]''': '''86.89''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''93.07''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[13. mai]] [[Doha]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kevin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,62-7.54-14.98,2.05-49,40-13,92-49.44-5.40-70.31-4.41,44 || align=center|8816 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,39-7.54-14.83-1.99-46,84-13,78-53.26-5.00-57.52-4.42,77 || align=center|8701 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zachery Ziemek]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,57-7.70-15.37-2.08-49,56-14,47-48.40-5.40-62.18-4.44,97 || align=center|8676 |- | align=center|4.|| [[Ayden Owens-Delerme]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 10,52-7.64-14.97-2.02-45,07-13,88-42.36-4.50-50.98-4.13,02 || align=center|8532 |- | align=center|5.|| [[Lindon Victor]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 10,78-7.26-16.29-2.02-49,27-14,76-53.92-4.80-66.20-4.47,22 || align=center|8474 |- | align=center|6.|| [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,22-7.09-14.52-2.05-48,39-14,27-44.62-4.80-69.74-4.13,81 || align=center|8434 |- | align=center|7.|| [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,14-7.32-15.17-2.11-50,38-14,49-46.52-5.30-63.54-4.37,58 || align=center|8425 |- | align=center|8.|| [[Cedric Dubler]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 10,93-7.56-12.87-2.08-47,71-14,28-42.88-5.10-54.76-4.37,26 || align=center|8246 |- | align=center|9.|| [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,94-7.37-15.01-1.93-47,02-14,38-44.18-4.70-56.87-4.25,08 || align=center|8227 |- |colspan="5"|... |- | || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,12-7.26-14.83-2.05-49,16-14.69-30.49 || katkestas |} <br>Finaal: [[23. juuli|23.]]-[[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ( [[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9045''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''8691''' [[Niklas Kaul]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8867''' [[Garrett Scantling]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. mai]] [[Fayetteville]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marileidy Paulino]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|49,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Sada Williams]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|49,75 |- | align=center|4.|| [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,33 |- | align=center|5.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,36 |- | align=center|6.|| [[Fiordaliza Cofil]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|50,57 |- | align=center|7.|| [[Candice McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,78 |- | align=center|8.|| [[Anna Kiełbasińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,81 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[10. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''48,14''' [[Salwa Eid Naser]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2022. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,49''' [[Marileidy Paulino]], {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ([[21. mai]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Athing Mu]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mary Moraa]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.56,71 |- | align=center|4. || [[Diribe Welteji]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.57,02 |- | align=center|5. || [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 1.57,90 |- | align=center|6. || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,26 |- | align=center|7. || [[Anita Horvat]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.59,83 |- | align=center|8. || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.00,19 |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]:''' '''1.54,68''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[9. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2022. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.57,01''' [[Athing Mu]], {{PisiLipp|USA}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]--[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Beatrice Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.46.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dawit Seyaum]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,36 |- | align=center|4.|| [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.47,71 |- | align=center|5.|| [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,98 |- | align=center|6.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.48,12 |- | align=center|7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.54,80 |- | align=center|8.|| [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 14.57,62 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.06,62''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.12,98''' [[Ejgayehu Taye]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[27. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== Nigeeria sprinter Tobi Amusan püstitas poolfinaalis uue 100 m tõkkejooksu maailmarekordi ajaga 12,12. Tuule kiirus finaalis + 2,5 m/s oli maailmarekordi jaoks lubatust + 2 m/s suurem, mille tulemusel seda aega maailmarekordina ei registreerita. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|12,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Britany Anderson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jasmine Camacho-Quinn]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align=center|12,23 |- | align=center|4.|| [[Alia Armstrong]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,31 |- | align=center|5.|| [[Cindy Sember]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|12,38 |- | align=center|6.|| [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,44 |- | align=center|7.|| [[Devynne Charlton]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|12,53 |- | || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} ||diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuli]] [[2016]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''12,34''' [[Nia Ali]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,34''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || '''50,68 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|52,27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,13 |- | align=center|4.|| [[Shamier Little]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,76 |- | align=center|5.|| [[Britton Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|54,02 |- | align=center|6.|| [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|54,36 |- | align=center|7.|| [[Gianna Woodruff]] || {{PisiLipp|Panama}} || align=center|54,75 |- | align=center|8.|| [[Anna Rõžõkova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|54,93 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekordd]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. oktoober]] [[2009]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Melissa Jefferson]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Jenna Prandini]],<br>[[Twanisha Terry]] || align=center|41,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Kemba Nelson]],<br>[[Elaine Thompson-Herah]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Shericka Jackson]] || align=center|41,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tatjana Pinto]],<br>[[Alexandra Burghardt]],<br>[[Gina Lückenkemper]],<br>[[Rebekka Haase]] || align=center|42,03 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Joy Chinenye Udo-Gabriel]],<br>[[Favour Ofili]],<br>[[Rosemary Chukwuma]],<br>[[Nzubechi Grace Nwokocha]] || align=center|42,22 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Sonia Molina-Prados]],<br>[[Jaël Bestué]],<br>[[Paula Sevilla]],<br>[[Maria Isabel Pérez]] || align=center|42,58 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Imani Lansiquot]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Daryll Neita]] || align=center|42,75 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Géraldine Frey]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]],<br>[[Ajla del Ponte]] || align=center|42,81 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Zaynab Dosso]],<br>[[Dalia Kaddari]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Vittoria Fontana]] || align=center|42,92 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks 2 |Maailmameister 2019]]''': '''41,44''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Natalliah Whyte]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>[[Jonielle Smith]], <br>[[Shericka Jackson]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''42,13''' {{PisiLipp|Šveits}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]])<br>[[Géraldine Frey]], <br>[[Mujinga Kambundji]], <br>[[Salomé Kora]], <br>[[Ajla del Ponte]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Talitha Diggs]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Britton Wilson]],<br>[[Sydney McLaughlin]] || 3.17,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Candice McLeod]],<br>[[Janieve Russell]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Charokee Young]] || 3.20,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Victoria Ohuruogu]],<br>[[Nicole Yeargin]],<br>[[Jessie Knight]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.22,64 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Natassha McDonald]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Zoe Sherar]],<br>[[Kyra Constantine]] || 3.25,18 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Sokhna Lacoste]],<br>[[Shana Grebo]],<br>[[Sounkamba Sylla]],<br>[[Amandine Brossier]] || 3.25,81 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Helena Ponette]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.26,29 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Anna Polinari]],<br>[[Ayomide Folorunso]],<br>[[Virginia Troiani]],<br>[[Alice Mangione]] || 3.26,45 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Silke Lemmens]],<br>[[Julia Niederberger]],<br>[[Annina Fahr]],<br>[[Yasmin Giger]] || 3.27,81 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.18,92''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Phyllis Francis]], <br>[[Sydney McLaughlin]], <br>[[Dalilah Muhammad]], <br>[[Wadeline Jonathas]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.21,93''' [[Kentucky]] ([[14. mai]] [[Oxford]]) <br>[[Karimah Davis]],<br>[[Dajour Miles]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Alexis Holmes]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||align=center|X||align=center|X||6.98||7.09||align=center|X||'''7.12'''|| align=center|7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} ||6.61||6.88||'''7.02'''||6.86||align=center|X||6.91 || align=center|7.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Leticia Oro Melo]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||'''6.89'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center| 6.89 |- | align=center|4.|| [[Quanesha Burks]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.46||'''6.88'''||6.50||6.46||6.48||6.45 || align=center|6.88 |- | align=center|5.|| [[Brooke Buschkuehl]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||6.57||'''6.87'''||align=center|X||align=center|X||6.77||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|6.|| [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||align=center|X||6.69||4.56||6.66 ||'''6.87'''||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|7.|| [[Ivana Vuleta]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||align=center|X||6.67 ||align=center|X||'''6.84'''||6.84||6.75|| align=center|6.84 |- | align=center|8.|| [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.79||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''6.82''' ||align=center|6.82 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''7.30''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''7.13''' [[Brooke Buschkuehl]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. juuli]] [[Chula Vista]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.67||62.92 ||'''66.91'''||61.20||align=center|–||align=center|–||align=center|66.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} || 56.93 ||61.96 ||61.00||58.78||62.17 ||'''64.05'''|| align=center|64.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Haruka Kitaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 62.07||x||55.78 ||61.27 ||align=center|X||'''63.27'''|| align=center|63.27 |- | align=center|4.|| [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 61.67||align=center|X||60.22||'''63.25'''||61.75||align=center|X ||align=center|63.25 |- | align=center|5.|| [[Mackenzie Little]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''63.22'''||49.78||59.10||58.50 ||54.99||align=center|X||align=center|63.22 |- | align=center|6.|| [[Līna Mūze]] || {{PisiLipp|Läti}} || 59.83||align=center|X||align=center|X||'''61.26'''||align=center|X||align=center|X||align=center|61.26 |- | align=center|7.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 56.18||'''61.12'''||59.27||58.14 ||59.98 ||58.70||align=center|61.12 |- | align=center|8.|| [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54.11||56.04||59.98||59.48 ||58.79 ||'''60.18'''||align=center|60.18 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2019]]''': '''66.56''' [[Kelsey-Lee Barber]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''65.73''' [[Maggie Malone]], {{PisiLipp|USA}} ([[14. juuni]] [[Burnaby]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Kvalifikatsioon]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Võistkonna karikas== 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste võistkondliku maailmameistrivõistluste karika eest jagati igal alal sportlaste võidetud punktide alusel kõige rohkem punkte kogunud võistkondadele. Võistkondliku maailmameistrivõistluste karika pälvisid võõrustajad Ameerika Ühendriigid, kes kogusid kokku 328 punkti ja krooniti "maailmakoondise meistriteks".<ref>{{Cite web|url=https://www.teamusa.org/News/2022/July/25/Team-USA-Concludes-Most-Successful-World-Athletics-Championships-Ever#:~:text=Team%20United%20States%20celebrates%20winning,Games%20Tokyo%202020%20last%20year.|title=TEAM USA CONCLUDES MOST SUCCESSFUL WORLD ATHLETICS CHAMPIONSHIPS EVER|publisher=Team USA|first=Chrös|last=McDougall|date=25 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Karikad said ka Jamaica (teine ​​meeskond 110 punktiga) ja Etioopia (kolmas 106 punktiga). 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et esimest korda autasustatakse meistrivõistluse punktitabeli kolme paremat võistkonda meeskondlike karikatega.<ref name="Team Trophy">{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title=WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships|publisher=[[World Athletics]]|date=10 March 2022|accessdate=20 July 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.insidethegames.biz/articles/1120366/world-athletics-oregon22-team-trophies|title=Oregon World Athletics Championships to introduce team trophies|publisher=Inside The Games|first=Mike|last=Rowbottom|date=10 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Üldine punktitabel on kergejõustikualadel tavaliselt kasutatav võistkondlik paremusjärjestussüsteem, mis seisneb punktide määramises igale sportlasele (tavaliselt kaheksa paremat lõpetajat) nende üldise lõpliku asetuse alusel, seejärel liidab kõigi võistkonna sportlaste punktid. et tagada meeskonna lõplik positsioon. Sellel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kogusid iga ala kaheksa parimat finalisti oma riigi eest punkte, kusjuures kuldmedaliomanikud said 8 punkti ühe punktiga iga 8. koha saavutanu eest. Mittefinišeerinud ja diskvalifitseeritud sportlased said null punkti. {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- !width="50"|Koht!!Riik!!width="30"|{{Kuld}}!!width="30"|{{Hõbe}}!!width="30"|{{Pronks}}!!width="30"|4.!!width="30"|5.!!width="30"|6.!!width="30"|7.!!width="30"|8.!!width="50"|Punktid |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||13||9||11||5||6||12||1||8||328 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||2||7||1||2||3||3||4||0||110 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||4||2||3||2||2||1||3||106 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||2||5||3||3||2||2||2||2||104 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||1||5||1||3||1||1||1||68 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||1||2||1||3||2||3||1||1||63 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||1||3||1||2||2||1||1||68 |- |8||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||1||3||0||3||1||0||0||1||49 |- |rowspan=2|9.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||2||0||1||1||3||1||2||1||47 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||3||1||3||0||1||1||0||47 |- |colspan="5"|... |- |- |54.-59||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||0||0||0||0||0||0||2||1||5 |} *'''Allikas:''' [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/placingtable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste kohatabel] ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||13||9||11||33 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||4||4||2||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||7||1||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||2||5||3||10 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||3||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||2||0||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||2||1||4 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||1||2||1||4 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||1||5||7 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||1||1||3 |- |rowspan=3|13.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|19.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|22.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||3||1||4 |- |rowspan=2|31.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=6|33.||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|India}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |39.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=6|40.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Filipiinid}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 45 riiki || '''49''' || '''49''' || '''49''' || '''147''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] p53ah0brev5wbbdkiy4io3xp0yu8wmq Cœur Défense 0 563809 6174436 5927622 2022-08-06T12:36:00Z Suwa 141 wikitext text/x-wiki '''Cœur Défense''' on 161 meetri kõrgune büroopindadega [[pilvelõhkuja]], mis asub [[Pariis]]i kõrghoonestatud ärikeskuses [[La Défense]]'is. Asub kunagise [[Tour Esso]] (1963–1993) asukohas. Kõrghoonet ehitati aastatel [[1999]]–[[2001]]. Kasulikku pinda on seal kokku 350 000 m². {{koord}} [[Kategooria:La Défense'i pilvelõhkujad]] 5wodmzlv2o5f34az8bb07kq3d8voh04 Maaris Aas 0 569070 6174791 6117495 2022-08-07T09:00:36Z 2001:7D0:84E5:2900:300B:F7FD:108E:95A9 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2020}} '''Maaris Aas''' (sündinud [[12. märts]]il [[1971]]) on eesti tõlkija, toimetaja ja võõrkeeleõpetaja.{{lisa viide}} == Haridus == Aas on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]<nowiki/>i inglise keele ja kirjanduse eriala bakalaureusekraadiga [[2018]] ja [[Tallinna Ülikool]]<nowiki/>i võõrkeeleõpetaja eriala magistrikraadiga [[2022]]. == Töökäik == Aas on tõlkija ja toimetaja ning välisprojektide koordinaatorina teinud 1999–2016 koostööd kirjastustega Kupar, Tormikiri, Odamees, Pegasus, Kuma, Tallinna Raamatutrükikoda, Tänapäev, Varrak jt, samuti mitme tõlkebürooga Tallinnas ja Tartus. Aas oli kirjastuse Odamees peatoimetaja alates 1999. Aas töötas võõrkeeleõpetajana Järvamaal aastatel 1989-1994 ja 2010-2016. Alates 2016. aastast töötab Aas inglise keele õpetaja ja eripedagoogina [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is. Aas on Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu (EVÕL) ja Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi (EATE) liige. ==Loominguline tegevus== Aas on eesti keelde tõlkinud ja vahendanud üle 50 teose, peamiselt inglise ja rootsi keelest, ning osalenud 1999–2016 mitmes kirjastusprojektis, enamasti välisprojektide koordinaatori ja kaaskoordinaatori, tõlkija, toimetaja või nõustajana. Aasa artikleid on ilmunud ajalehtedes Sakala<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=https://sakala.postimees.ee/1111720/neile-kellele-eesti-keel-ja-meel-korda-lahevad|pealkiri=Neile, kellele eesti keel ja meel korda lähevad|väljaanne=Sakala|aeg=23.01.2013|vaadatud=}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=https://sakala.postimees.ee/2158439/koleda-pealkirjaga-raamat-lukkab-lugejal-hinge-helama|pealkiri=Koleda pealkirjaga raamat lükkab lugejal hinge helama|väljaanne=Sakala|aeg=08.01.2005|vaadatud=}}</ref>, Järva Teataja <ref name=":2">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=https://jarvateataja.postimees.ee/1168234/jarvalane-koneles-ka-oma-keelt|pealkiri=Järvalane kõneles ka oma keelt|väljaanne=Järva Teataja|aeg=14.03.2013|vaadatud=}}</ref> ja Õpetajate Leht <ref name=":3">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=http://opleht.ee/2016/04/koik-algab-sonadest-tanan-ja-palun/|pealkiri=Kõik algab sõnadest "tänan" ja "palun".|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=15.04.2016|vaadatud=}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=http://opleht.ee/2017/11/laps-kui-tark-digikodanik/|pealkiri=Laps kui tark digikodanik|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=03.11.2017|vaadatud=}}</ref>. === Valik ilmunud tõlkeid ja kirjastusprojekte 1999–2010 === * Judy Astley, "Ainult suveks", kirjastus Odamees, 1999 * Måns Gahrton, "Kaevame vanaema üles!", kirjastus Odamees, 2000 * Jonathan Howard, "Darwin. Põgus sissejuhatus", kirjastus Kupar, 2002 * Caroline Naylor, "Ilunipid lahedale tüdrukule", kirjastus Tormikiri, 2004 * Leanne Warrick, "Juuksehooldusnipid lahedale tüdrukule", kirjastus Tormikiri, 2004 * Kogumik "Albu vald. Fotosid läbi sajandite", kirjastus Kuma, 2005 * Claes Karlsson, "Magustoidud puuviljade ja marjadega", kirjastus Varrak, 2006 * Ursula Dubosarsky, "Kullakall ja Mõmmik", kirjastus Kuma, 2006 * Ray Gibson, "Ma õpin ja oskan", kirjastus Kuma, 2006 * Kogumik "Tõrva vanadel fotodel", kirjastus Kuma, 2006 * Kogumik "Ambla vanadel fotodel", kirjastus Kuma, 2006 * Jason Webster, "Duende. Flamenkot avastamas", kirjastus Pegasus, 2006 * Kvärnström jt, "Skeletiraamat", kirjastus Kuma, 2007 * Fienberg & Fienberg, "Tashi lood", kirjastus Kuma, 2007 * Fienberg & Fienberg, "Tashi ja hiiglased", kirjastus Kuma, 2007 * Paul Dowswell, "Tõestisündinud lood I maailmasõjast", kirjastus Kuma, 2007 * Paul Dowswell, "Tõestisündinud lood II maailmasõjast", kirjastus Kuma, 2007 * Höjer, Jönsson, "Vastik?!", kirjastus Kuma, 2007 * Beverly MacDonald, "Verega kirjutatud lühike tsivilisatsiooni ajalugu", kirjastus Kuma, 2007 * Jola Sigmond, "Visuaalsed IQ-testid", kirjastus Kuma, 2007 * Kogumik "Järvamaa vanadel fotodel", kirjastus Kuma, 2008 * Kogumik "Põltsamaa vanadel fotodel", kirjastus Kuma, 2008 * Õnne Rudi, "Näomaalingud lastele", kirjastus Kuma, 2008 * Peter Haining, "Rommeli kulla saladus", kirjastus Alderston Grupp, 2008 * Lin Yutang, "Kong Fuzi tarkus", kirjastus Tänapäev, 2010 * William Paul Young, "Hurtsik", kirjastus Tänapäev, 2010 * Richard Bessel, "Saksamaa 1945", kirjastus Tänapäev, 2010 ==== "Kaevame vanaema üles!" ==== Viljandi Draamateater Ugala tõi mainitud raamatu 2000. aastal ilmunud tõlkele toetudes 2004. aasta detsembris lavale samanimelise lavastuse, lavastaja Maria Soomets, osades Karol Kuntsel, Leila Säälik, Hilje Murel, Jaana Kukk, Peeter Tammearu, Tarvo Vridolin, Kiiri Tamm.<ref>{{Netiviide|autor=EMTA|url=http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=5210&page=1&s_nimi=2004|pealkiri=Kaevame vanaema üles!|väljaanne=EMTA|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Aigi Viira|url=https://elu.ohtuleht.ee/166793/kontidega-me-laval-ei-mangi|pealkiri=Kontidega me laval ei mängi!|väljaanne=Õhtuleht|aeg=11.12.2004|vaadatud=}}</ref> Aas kutsuti Viljandisse etendust vaatama. Toomas Herm on kirjutanud Virumaa Teatajas 2004, et Aasa rootsi keelest tõlgitud surmast ja laste tundeelust rääkiv raamat "Kaevame vanaema üles!" "võiks kuuluda vanemate ja koolipsühholoogide kohustusliku kirjanduse hulka".<ref>{{Netiviide|autor=Toomas Herm|url=https://virumaateataja.postimees.ee/2433783/kaevame-vanaema-ules|pealkiri=Kaevame vanaema üles!|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=17.01.2004|vaadatud=}}</ref> == Huvialad == Aas on hobikorras uurinud ja kogunud materjali [[Peetri kihelkond|Järva-Peetri kihelkonnas]] kõneldud [[Keskmurre|keskmurde]] (sh [[peetri murrak]]), Järva-Peetri kihelkonna [[Küla|külade]], [[Mõis|mõisate]] ja [[Vallakohus|vallakohtute]], Järva-Peetri kihelkonna kohalike traditsioonide, sh kohalike [[Rahvarõivad|rahvariiete]] ja [[käsitöö]] kohta, ning valikuliselt uurinud [[Eesti Vabariik (1918–1940)|Eesti Wabariigi]] aegsete kõrgemate [[Ohvitser|ohvitseride]] haridus- ja teenistuskäiku ning nende saatust Venemaa [[GULAG|GULAG-i]] vangilaagrites.<ref>{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=http://secreturbanist.blogspot.com/|pealkiri=Kõik on kõige peegeldus|väljaanne=Blogi "Kõik on kõige peegeldus", erinevad sissekanded|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Viited == {{viited}} 77f57brhj9g1vzlafhvg6lcaecnmhha 6174792 6174791 2022-08-07T09:02:35Z 2001:7D0:84E5:2900:300B:F7FD:108E:95A9 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2020}} '''Maaris Aas''' (sündinud [[12. märts]]il [[1971]]) on eesti tõlkija, toimetaja ja võõrkeeleõpetaja.{{lisa viide}} == Haridus == Aas on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]<nowiki/>i inglise keele ja kirjanduse eriala bakalaureusekraadiga ja [[Tallinna Ülikool]]<nowiki/>i võõrkeeleõpetaja eriala magistrikraadiga. == Töökäik == Aas on tõlkija ja toimetaja ning välisprojektide koordinaatorina teinud 1999–2016 koostööd kirjastustega Kupar, Tormikiri, Odamees, Pegasus, Kuma, Tallinna Raamatutrükikoda, Tänapäev, Varrak jt, samuti mitme tõlkebürooga Tallinnas ja Tartus. Aas oli kirjastuse Odamees peatoimetaja alates 1999. Aas töötas võõrkeeleõpetajana Järvamaal aastatel 1989-1994 ja 2010-2016. Alates 2016. aastast töötab Aas inglise keele õpetaja ja eripedagoogina [[Vanalinna Hariduskolleegium]]is. Aas on Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu (EVÕL) ja Eesti Inglise Keele Õpetajate Seltsi (EATE) liige. ==Loominguline tegevus== Aas on eesti keelde tõlkinud ja vahendanud üle 50 teose, peamiselt inglise ja rootsi keelest, ning osalenud 1999–2016 mitmes kirjastusprojektis, enamasti välisprojektide koordinaatori ja kaaskoordinaatori, tõlkija, toimetaja või nõustajana. Aasa artikleid on ilmunud ajalehtedes Sakala<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=https://sakala.postimees.ee/1111720/neile-kellele-eesti-keel-ja-meel-korda-lahevad|pealkiri=Neile, kellele eesti keel ja meel korda lähevad|väljaanne=Sakala|aeg=23.01.2013|vaadatud=}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=https://sakala.postimees.ee/2158439/koleda-pealkirjaga-raamat-lukkab-lugejal-hinge-helama|pealkiri=Koleda pealkirjaga raamat lükkab lugejal hinge helama|väljaanne=Sakala|aeg=08.01.2005|vaadatud=}}</ref>, Järva Teataja <ref name=":2">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=https://jarvateataja.postimees.ee/1168234/jarvalane-koneles-ka-oma-keelt|pealkiri=Järvalane kõneles ka oma keelt|väljaanne=Järva Teataja|aeg=14.03.2013|vaadatud=}}</ref> ja Õpetajate Leht <ref name=":3">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=http://opleht.ee/2016/04/koik-algab-sonadest-tanan-ja-palun/|pealkiri=Kõik algab sõnadest "tänan" ja "palun".|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=15.04.2016|vaadatud=}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=http://opleht.ee/2017/11/laps-kui-tark-digikodanik/|pealkiri=Laps kui tark digikodanik|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=03.11.2017|vaadatud=}}</ref>. === Valik ilmunud tõlkeid ja kirjastusprojekte 1999–2010 === * Judy Astley, "Ainult suveks", kirjastus Odamees, 1999 * Måns Gahrton, "Kaevame vanaema üles!", kirjastus Odamees, 2000 * Jonathan Howard, "Darwin. Põgus sissejuhatus", kirjastus Kupar, 2002 * Caroline Naylor, "Ilunipid lahedale tüdrukule", kirjastus Tormikiri, 2004 * Leanne Warrick, "Juuksehooldusnipid lahedale tüdrukule", kirjastus Tormikiri, 2004 * Kogumik "Albu vald. Fotosid läbi sajandite", kirjastus Kuma, 2005 * Claes Karlsson, "Magustoidud puuviljade ja marjadega", kirjastus Varrak, 2006 * Ursula Dubosarsky, "Kullakall ja Mõmmik", kirjastus Kuma, 2006 * Ray Gibson, "Ma õpin ja oskan", kirjastus Kuma, 2006 * Kogumik "Tõrva vanadel fotodel", kirjastus Kuma, 2006 * Kogumik "Ambla vanadel fotodel", kirjastus Kuma, 2006 * Jason Webster, "Duende. Flamenkot avastamas", kirjastus Pegasus, 2006 * Kvärnström jt, "Skeletiraamat", kirjastus Kuma, 2007 * Fienberg & Fienberg, "Tashi lood", kirjastus Kuma, 2007 * Fienberg & Fienberg, "Tashi ja hiiglased", kirjastus Kuma, 2007 * Paul Dowswell, "Tõestisündinud lood I maailmasõjast", kirjastus Kuma, 2007 * Paul Dowswell, "Tõestisündinud lood II maailmasõjast", kirjastus Kuma, 2007 * Höjer, Jönsson, "Vastik?!", kirjastus Kuma, 2007 * Beverly MacDonald, "Verega kirjutatud lühike tsivilisatsiooni ajalugu", kirjastus Kuma, 2007 * Jola Sigmond, "Visuaalsed IQ-testid", kirjastus Kuma, 2007 * Kogumik "Järvamaa vanadel fotodel", kirjastus Kuma, 2008 * Kogumik "Põltsamaa vanadel fotodel", kirjastus Kuma, 2008 * Õnne Rudi, "Näomaalingud lastele", kirjastus Kuma, 2008 * Peter Haining, "Rommeli kulla saladus", kirjastus Alderston Grupp, 2008 * Lin Yutang, "Kong Fuzi tarkus", kirjastus Tänapäev, 2010 * William Paul Young, "Hurtsik", kirjastus Tänapäev, 2010 * Richard Bessel, "Saksamaa 1945", kirjastus Tänapäev, 2010 ==== "Kaevame vanaema üles!" ==== Viljandi Draamateater Ugala tõi mainitud raamatu 2000. aastal ilmunud tõlkele toetudes 2004. aasta detsembris lavale samanimelise lavastuse, lavastaja Maria Soomets, osades Karol Kuntsel, Leila Säälik, Hilje Murel, Jaana Kukk, Peeter Tammearu, Tarvo Vridolin, Kiiri Tamm.<ref>{{Netiviide|autor=EMTA|url=http://www.lavakas.ee/vana.php?valik=lavabaas&id=5210&page=1&s_nimi=2004|pealkiri=Kaevame vanaema üles!|väljaanne=EMTA|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Aigi Viira|url=https://elu.ohtuleht.ee/166793/kontidega-me-laval-ei-mangi|pealkiri=Kontidega me laval ei mängi!|väljaanne=Õhtuleht|aeg=11.12.2004|vaadatud=}}</ref> Aas kutsuti Viljandisse etendust vaatama. Toomas Herm on kirjutanud Virumaa Teatajas 2004, et Aasa rootsi keelest tõlgitud surmast ja laste tundeelust rääkiv raamat "Kaevame vanaema üles!" "võiks kuuluda vanemate ja koolipsühholoogide kohustusliku kirjanduse hulka".<ref>{{Netiviide|autor=Toomas Herm|url=https://virumaateataja.postimees.ee/2433783/kaevame-vanaema-ules|pealkiri=Kaevame vanaema üles!|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=17.01.2004|vaadatud=}}</ref> == Huvialad == Aas on hobikorras uurinud ja kogunud materjali [[Peetri kihelkond|Järva-Peetri kihelkonnas]] kõneldud [[Keskmurre|keskmurde]] (sh [[peetri murrak]]), Järva-Peetri kihelkonna [[Küla|külade]], [[Mõis|mõisate]] ja [[Vallakohus|vallakohtute]], Järva-Peetri kihelkonna kohalike traditsioonide, sh kohalike [[Rahvarõivad|rahvariiete]] ja [[käsitöö]] kohta, ning valikuliselt uurinud [[Eesti Vabariik (1918–1940)|Eesti Wabariigi]] aegsete kõrgemate [[Ohvitser|ohvitseride]] haridus- ja teenistuskäiku ning nende saatust Venemaa [[GULAG|GULAG-i]] vangilaagrites.<ref>{{Netiviide|autor=Maaris Aas|url=http://secreturbanist.blogspot.com/|pealkiri=Kõik on kõige peegeldus|väljaanne=Blogi "Kõik on kõige peegeldus", erinevad sissekanded|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Viited == {{viited}} 9700c2kryefw6kdw95mia7qwwde7hwa Virge Jõekalda 0 572270 6174658 6112020 2022-08-06T20:55:05Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} [[Pilt:Virge Jõekalda.jpg|pisi|Virge Jõekalda Eesti graafika näitusel Riias (2008)]] '''Virge Jõekalda''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1963]] [[Lüganuse]]l õpetajate peres) on eesti graafik. 1981. aastal lõpetas [[Lüganuse Kool|Püssi Keskkooli]]. Aastatel1981–1988 õppis [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudis]] graafika erialal, lõpetas instituudi vabagraafikuna kuivnõelaseeriaga "Nädal". Lõpetamise järel on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Aastatel 1995–2007 töötas ka joonistamise ja graafika eriala õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemias]]. Osalenud enam kui sajal rahvusvahelisel graafikanäitusel 43 riigis, isikunäitusi 53. Jäänud truuks suurele formaadile ja kuivnõelatehnikale. 1992. aastast on ta [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] ja [[Eesti Vabagraafikute Ühendus]]e liige.<ref>[https://www.e-kunstisalong.ee/Virge_Joekalda_1549 E-kunstisalong. Virge Jõekalda]</ref> Tööd kollektsioonides : [[Eesti Kunstimuuseum]], [[Tartu Kunstimuuseum]], [[Eesti Rahvusraamatukogu galeriid|Eesti Rahvusraamatukogu]] kunstikogu, [[Viinistu Kunstimuuseum]], Tallinna Linna kunstikogu, Mart Lepa kunstikogu, Matti Miliuse kollektsioon, Margus Linnamäe kunstikogu, Sadolini kunstikogu (Eesti). Museum of Felicien Rops, Namur, Frans Masereel Center, Kasterlee (Belgia); Tuzla International Gallery of Portrait (Bosnia-Herzegovina); Varna Graphic Fund (Bulgaaria); National Centre of Fine Arts of Egypt (Egiptus); Guanlan Art Museum, Xi’an Silk Road Art Collection (Hiina); Artfund of Caixanova, Ourense (Hispaania); Trinity College, Dublin (Iirimaa); Pescara Fund of Exlibris, Cremona Town Museum (Itaalia); Aomor Print Collection, Tama Art University, Tokyo (Jaapan); Gorny Milanovac´ Biennial Fund (Jugoslaavia); Collection of Cyprus Government (Küpros); Montenegro Museum, (Montenegro); Krakow Print Triennial Society, Lodz City Art Gallery, Majdanek Graphic Art Collection, Torun Museum (Poola); Evora Print Collection (Portugal); Florean Museum (Rumeenia); Uzhice City Gallery (Serbia); Aalto Museum, Jyväskylä, Kuopio Art Collection, Kaleva Collection, Oulu, Eero Rantanen Foundation, Orton Galleria (Soome); Ljubljana Agart Print Festival Collection (Sloveenia); Kaliningrad-Königsberg Gallery (Venemaa). ==Tunnustus== *2009 [[Kristjan Raua preemia]] – sügavtrükitehnikas seeriate "Minu aed" ja "Paradiisiaed" eest *2004 [[Eduard Wiiralti kunstiauhind]] – noore autori preemia graafiliste lehtede "Minu aed, VI" ja "Metsik aed I, II" (värviline kuivnõel) eest *2004 –IV Évora Graafika Festival (Portugal), kunsti residentsi auhind *2002 –VII Caixanova Graafikabiennaal (Hispaania) - kuldmedal *2000 –VI Graafikabiennaal “Kaliningrad-Königsberg 2000” (Venemaa) - preemia *1999 –Galerii-G ja Tempera OY kunstiauhind (Eesti) *1999 –IX Rahvusvaheline Tuzla Portreefestival-biennaal (Bosnia ja Hertsegoviina) - Grand Diploma *1998 –Ljubljana Agart World Print Festival (Sloveenia), kuivnõelatehnika preemia Isiklikku Abikaasa on kunstnik [[Loit Jõekalda]], ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jõekalda, Virge}} [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] idj4cwovjjreqrfk3rvguumvekhhmu1 Pärnu linnavolinike loend 1919 0 575193 6174494 5710029 2022-08-06T15:08:13Z NOSSER 8097 /* Nimekiri nr 2– Sotsiaaldemokraadid */ wikitext text/x-wiki '''Pärnu linnavolinike loend 1919''' on 25. mail 1919. aastal [[Pärnu Linnavolikogu]]sse valitud [[linnavolinik]]e loetelu, volitustega kuni 1. jaanuarini 1921<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/25/6 Pärnu linnawolinikkude ja nende kandidatide nimekiri, mis 25. mail 1919. a. ärapeetud walimistel kuni 1. jaanuarini 1921. a. on walitud], Riigi Teataja, nr. 40, 25 juuni 1919</ref> ==Nimekiri nr 1== *[[Saul Lewin]] ==Nimekiri nr 2– [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Sotsiaaldemokraadid]]== *[[Karl Rand]] *[[Johan Nauts]] *[[Jaan Küstner]] *[[Adrian Valdmann]] *[[Aleksander Rea]] *[[Hermann Virkus]] *[[August Tehver]] *[[Oskar Mälk]] *Jaan Timusk *[[Karl Viir]] *[[Johan Neiland]] *[[Marie Tomson]] *[[Mart Veisson]] *[[August Hansschmidt]] *Richard Villems *[[Jaan Leibur]] *[[Martin Seeman]] *[[Johan Tomson]] *[[Georg Jürvetson]] *[[Aleksander Podrätsik]] *Aleksander Kirikal *[[Jüri Soovik]] *[[Andres Luts]] ==Nimekiri nr 3 – [[Tööerakond]]== *[[Josep Mühlbach]] *[[Johan Lepp]] *[[Hugo Reimann]] *[[Aleksander Soosaar]] ==Nimekiri nr 4 – Baltisakslased== *[[Hermann Ammende]] *[[Hugo Auster]] *[[Artur Bliebernicht]] *[[Emil Böhm]] *[[Reinhold Eisenberg]] *[[Artur Fröhling]] *[[Reinhold Greinert]] *[[Reinhold Grikson]] *[[Georg Rossmann]] *[[Wolfgang Mühlen]] *[[Erwin Bauer]] *[[Artur Pusill]] *[[Aleksander Schmidt]] *[[Ernst Siegel]] ==Nimekiri nr 5 – [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseisvad sotsialistid]]== *[[Aleksander Adamson]] *[[Heinrich Huik]] *[[Jaak Jakobson]] *[[Mihkel Kangro]] *[[Jaan Karu]] *[[Johan Kuutan]] *[[Hugo Kuusner]] *[[Aleksei Küng]] *[[Aleksander Paulus]] *[[Johann Peedi]] *[[Kristjan Pärn]] *[[Heinrich Soo]] *[[Georg Tannebaum]] *[[Siegfried Talvik]] ==Viited== {{viited}} {{Pärnu linnavolinikud}} [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Pärnu Linnavolikogu]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] 0btp1zi77l099turukr363frdrda8rh 6174498 6174494 2022-08-06T15:12:44Z NOSSER 8097 /* Nimekiri nr 2– Sotsiaaldemokraadid */ wikitext text/x-wiki '''Pärnu linnavolinike loend 1919''' on 25. mail 1919. aastal [[Pärnu Linnavolikogu]]sse valitud [[linnavolinik]]e loetelu, volitustega kuni 1. jaanuarini 1921<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/25/6 Pärnu linnawolinikkude ja nende kandidatide nimekiri, mis 25. mail 1919. a. ärapeetud walimistel kuni 1. jaanuarini 1921. a. on walitud], Riigi Teataja, nr. 40, 25 juuni 1919</ref> ==Nimekiri nr 1== *[[Saul Lewin]] ==Nimekiri nr 2– [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Sotsiaaldemokraadid]]== *[[Karl Rand]] *[[Johan Nauts]] *[[Jaan Küstner]] *[[Adrian Valdmann]] *[[Aleksander Rea]] *[[Hermann Virkus]] *[[August Tehver]] *[[Oskar Mälk]] *Jaan Timusk *[[Karl Viir]] *[[Johan Neiland]] *[[Marie Tomson]] *[[Mart Veisson]] *[[August Hansschmidt]] *Richard Villems *[[Jaan Leibur]] *[[Martin Seeman]] *[[Johan Tomson]] *[[Georg Jürvetson]] *[[Aleksander Podrätšik]] *Aleksander Kirikal *[[Jüri Soovik]] *[[Andres Luts]] ==Nimekiri nr 3 – [[Tööerakond]]== *[[Josep Mühlbach]] *[[Johan Lepp]] *[[Hugo Reimann]] *[[Aleksander Soosaar]] ==Nimekiri nr 4 – Baltisakslased== *[[Hermann Ammende]] *[[Hugo Auster]] *[[Artur Bliebernicht]] *[[Emil Böhm]] *[[Reinhold Eisenberg]] *[[Artur Fröhling]] *[[Reinhold Greinert]] *[[Reinhold Grikson]] *[[Georg Rossmann]] *[[Wolfgang Mühlen]] *[[Erwin Bauer]] *[[Artur Pusill]] *[[Aleksander Schmidt]] *[[Ernst Siegel]] ==Nimekiri nr 5 – [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseisvad sotsialistid]]== *[[Aleksander Adamson]] *[[Heinrich Huik]] *[[Jaak Jakobson]] *[[Mihkel Kangro]] *[[Jaan Karu]] *[[Johan Kuutan]] *[[Hugo Kuusner]] *[[Aleksei Küng]] *[[Aleksander Paulus]] *[[Johann Peedi]] *[[Kristjan Pärn]] *[[Heinrich Soo]] *[[Georg Tannebaum]] *[[Siegfried Talvik]] ==Viited== {{viited}} {{Pärnu linnavolinikud}} [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Pärnu Linnavolikogu]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] l1mpp5z43co4pwaw2784un5wzttjckx Arutelu:Gauja (Inčukalnsi vald) 1 581445 6174687 6173523 2022-08-07T05:22:27Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki Kusjuures isegi Gauja voolab läbi küla. Valdade piir läheb mööda vana jõesängi, ent uus säng jätab osa Krimulda valla poolsele kaldale. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 20. aprill 2020, kell 11:10 (EEST) :Pärast piiri korrigeerimist enam mitte. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 7. august 2022, kell 08:22 (EEST) 2ala3ljnpiivtvb58wq7jgfc50hy946 Timothy Harris 0 582000 6174835 5616639 2022-08-07T10:41:14Z 79.114.225.121 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saint Kittsi ja Nevise peaministrist. Briti ajaloolase kohta vaata artiklit [[Timothy J. G. Harris]]. Ameerika Ühendriikide kirjaniku kohta vaata artiklit [[Timothy Harris (kirjanik)]]. Muude inimeste kohta vaata artiklit [[Timothy Harris (täpsustus)]].}} {{Infokast ametiisik | nimi = Timothy Harris | pildi nimi = TimothyHarris.jpg | pildi seletus = | amet = [[Saint Kittsi ja Nevise peaminister]] | ametiajaalgus = 18. veebruar 2015 | ametiajalõpp = 6. august 2022 | eelmine = [[Denzil Douglas]] | järgmine = [[Terrance Drew]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Timothy Sylvester Harris | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1964|12|6}} | sünnikoht = [[Tabernacle (Saint Kitts ja Nevis)|Tabernacle]], [[Saint Christopher-Nevis-Anguilla|Saint Kitts ja Nevis]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Saint Kittsi ja Nevise Tööpartei]] (–2013) <br/> [[Rahva Tööpartei (Saint Kitts ja Nevis)|Rahva Tööpartei]] (2013–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lääne-India ülikool Cave Hillis]] <br/> [[Lääne-India ülikool|Lääne-India ülikool St Augustines]] <br/> [[McGilli ülikool]] <br/> [[Concordia ülikool (Kanada)|Concordia ülikool]] <br/> [[Québeci Ülikool Montréalis]] <br/> [[Montréali ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Timothy Sylvester Harris''' (sündinud 14. jaanuaril 1964) on [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] poliitik, alates 18. veebruarist 2015 [[Saint Kittsi ja Nevise peaminister]]. Ta oli aastatel 2001–2008 välisminister, 2008–2010 rahandusminister ja 2010–2013 põllumajandusminister.<ref>{{cite web|url=http://www.cuopm.com/?p=5781|title=Welcome cuopm.com - BlueHost.com|author=|date=|website=www.cuopm.com|access-date=22. märts 2019}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.gov.kn St. Kitts & Nevis] - Saint Kittsi ja Nevise valitsuse ametlik kodulehekülg * [https://www.un.org/webcast/ga/61/pdfs/saintkittsandnevis-e.pdf United Nations] - Saint Kittsi ja Nevise esindus ÜRO juures {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Denzil Douglas]] | nimi=[[Saint Kittsi ja Nevise peaminister]] | aeg= 2015– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Harris, Timothy}} [[Kategooria:Saint Kittsi ja Nevise inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] bdwammg0lz5okrzvywfq615irgdtv0w Saint Kittsi ja Nevise peaministrite loend 0 582002 6174833 5616531 2022-08-07T10:39:54Z 79.114.225.121 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Saint Kittsi ja Nevise föderatsiooni peaminister | embleem = Coat of arms of Saint Kitts and Nevis (variant).svg | embleemiallkiri = [[Saint Kittsi ja Nevise vapp]] | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Terrance Drew (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = [[Terrance Drew]] | ametisalates = 6. august 2022 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = 19. september 1983 | esimene = [[Kennedy Simmonds]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = }} Siin on loetletud '''Saint Kittsi ja Nevise peaministreid'''. == Peaministrid 1960–1967 == {| class="wikitable" |- class=hintergrundfarbe6 ! width=150| Nimi ! width=80 | Eluaastad ! width=260| Ametiaeg |- | [[Paul Southwell]] | 1913–1979 | 1. jaanuar 1960 – juuli 1966 |- | [[Robert Bradshaw]] | 1916–1978 | juuli 1966 – 27. veebruar 1967 |} == Peaministrid 1967–1983== {| class="wikitable" |- class=hintergrundfarbe6 ! width=150| Nimi ! width=80 | Eluaastad ! width=260| Ametiaeg |- | [[Robert Bradshaw]] | 1916–1978 | 27. veebruar 1967 – 23. mai 1978 |- | [[Paul Southwell]] | 1913–1979 | 23. mai 1978 – 18. mai 1979 |- | [[Lee Moore (poliitik)|Lee Llewellyn Moore]] | 1939–2000 | 18. mai 1979 – 21. veebruar 1980 |- | [[Kennedy Simmonds]] | 1936– | 21. veebruar 1980 – 19. september 1983 |} == Peaministrid 1983– == {| class="wikitable" |- class=hintergrundfarbe6 ! width=150| Nimi ! width=80 | Eluaastad ! width=260| Ametiaeg |- | [[Kennedy Simmonds]] | s.&nbsp;o. | 19. september 1983 – 7. juuli 1995 |- | [[Denzil Douglas]] | 1953– | 7. juuli 1995 – 18. veebruar 2015 |- | [[Timothy Harris]] | 1964– | 18. veebruar 2015– |} ==Vaata ka== *[[Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberneride loend]] *[[Nevise peaminister]] [[Kategooria:Saint Kittsi ja Nevise inimesed| ]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] 6rvmof8w9gv0hr9p9of27v1mxubicpk 6174834 6174833 2022-08-07T10:40:46Z 79.114.225.121 /* Peaministrid 1983– */ wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Saint Kittsi ja Nevise föderatsiooni peaminister | embleem = Coat of arms of Saint Kitts and Nevis (variant).svg | embleemiallkiri = [[Saint Kittsi ja Nevise vapp]] | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Terrance Drew (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = [[Terrance Drew]] | ametisalates = 6. august 2022 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = 19. september 1983 | esimene = [[Kennedy Simmonds]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = }} Siin on loetletud '''Saint Kittsi ja Nevise peaministreid'''. == Peaministrid 1960–1967 == {| class="wikitable" |- class=hintergrundfarbe6 ! width=150| Nimi ! width=80 | Eluaastad ! width=260| Ametiaeg |- | [[Paul Southwell]] | 1913–1979 | 1. jaanuar 1960 – juuli 1966 |- | [[Robert Bradshaw]] | 1916–1978 | juuli 1966 – 27. veebruar 1967 |} == Peaministrid 1967–1983== {| class="wikitable" |- class=hintergrundfarbe6 ! width=150| Nimi ! width=80 | Eluaastad ! width=260| Ametiaeg |- | [[Robert Bradshaw]] | 1916–1978 | 27. veebruar 1967 – 23. mai 1978 |- | [[Paul Southwell]] | 1913–1979 | 23. mai 1978 – 18. mai 1979 |- | [[Lee Moore (poliitik)|Lee Llewellyn Moore]] | 1939–2000 | 18. mai 1979 – 21. veebruar 1980 |- | [[Kennedy Simmonds]] | 1936– | 21. veebruar 1980 – 19. september 1983 |} == Peaministrid 1983– == {| class="wikitable" |- class=hintergrundfarbe6 ! width=150| Nimi ! width=80 | Eluaastad ! width=260| Ametiaeg |- | [[Kennedy Simmonds]] | s.&nbsp;o. | 19. september 1983 – 7. juuli 1995 |- | [[Denzil Douglas]] | 1953– | 7. juuli 1995 – 18. veebruar 2015 |- | [[Timothy Harris]] | 1964– | 18. veebruar 2015 – 6. august 2022 |- | [[Terrance Drew]] | 1975– | 6. august 2022 – |} ==Vaata ka== *[[Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberneride loend]] *[[Nevise peaminister]] [[Kategooria:Saint Kittsi ja Nevise inimesed| ]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] qw5oiq8ib01a4hsf1q1xgst3u8r2ny8 Jana Maláčová 0 585191 6174637 6113772 2022-08-06T20:23:55Z Velirand 67997 uuem pilt wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jana Maláčová | pildi nimi = Jana_Malacova_2021.jpg | pildi seletus = Jana Maláčová (2021) | amet = Tšehhi töö- ja sotsiaalminister | ametiajaalgus = [[30. juuli]] [[2018]] | ametiajalõpp = [[17. detsember]] [[2021]] | eelmine = [[Petr Krčál]] | järgmine = [[Marian Jurečka]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jana Maláčová | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|06|24}} | sünnikoht = [[Uherské Hradiště]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi ülikool]]<br>[[London School of Economics and Political Science]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Jana Maláčová''' (sündinud [[24. juuni]]l [[1981]] [[Uherské Hradiště]]s) on [[Tšehhi]] poliitik. Ta kuulub [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei|Tšehhi Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]]. Ta on õppinud [[Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi ülikool]]is ja [[London School of Economics and Political Science|Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste koolis]]. [[2007]]. aasta novembrist kuni [[2011]]. aasta veebruarini töötas ta Regionaalarengu ministeeriumi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] fondide analüütikuna. [[2012]]. aasta jaanuarist kuni [[2014]]. aasta aprillini töötas ta Tšehhi parlamendi esinduses [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] juures. 2014. aasta maist kuni [[2015]]. aasta juunini töötas ta Tšehhi Vabariigi valitsuses Euroopa Liidu asjade osakonnas. Alates 2015. aasta juunist kuni [[2018]]. aasta juulini oli ta Töö- ja sotsiaaliministeeriumis osakonnajuhataja.<ref>[https://www.vlada.cz/en/clenove-vlady/jana-malacova-167814/ Jana Maláčová] Government of the Czech Republic</ref> Alates [[30. juuli]]st 2018 kuni [[17. detsember|17. detsembrini]] [[2021]] oli ta Tšehhi töö- ja sotsiaalminister.<ref>[http://rulers.org/czechgov.html Czech Republic. Ministries, etc.] rulers.org</ref> Alates [[2019]]. aasta märtsist kuni [[2021]]. aasta detsembrini oli ta üks Tšehhi Sotsiaaldemokraatliku Partei aseesimeestest.<ref>[https://www.novinky.cz/tema/clanek/jana-malacova-40297205 Jana Maláčová] Novinky, 20. september 2019</ref><ref>[https://www.parlamentnilisty.cz/politika/politici-volicum/Prazska-CSSD-podporila-Janu-Malacovou-na-predsedkyni-strany-685955 Pražská ČSSD podpořila Janu Maláčovou na předsedkyni strany] Parlamentní listy, 8. detsember 2021</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Malacova, Jana}} [[Kategooria:Tšehhi poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 780m8jicts3c5rm328f7tfbk9ev3y1t Violett (heraldika) 0 587571 6174861 6142526 2022-08-07T11:43:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heraldic_Shield_Purpure.svg|pisi|240px|Heraldiline tinktuur violett ja sellele vastav viirutus]] '''Violett''' ([[prantsuse keel]]es ''pourpre'' [puʁpʁ] 'purpur') ehk '''purpur'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikantselei.ee/et/node/1150 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-11 |arhiivimisaeg=2020-07-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200711150251/https://www.riigikantselei.ee/et/node/1150 |url-olek=ei tööta }}</ref> on heraldiline tinktuur, mis loetakse [[Email (heraldika)|email]]ide ehk tumedate värvide hulka. Tänapäeval on violett üks viiest peamisest heraldilisest emailist. Värvus võib olla nii puhas ere [[violetne]] kui ka [[punakasvioletne]]. Eesti [[Riigikantselei]] heraldikanõuded annavad heraldilise violeti värvistandardiks [[Pantone Matching System|Pantone standardsüsteem]]i Pantone Purple C [[lilla]] värvuse<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-11 |arhiivimisaeg=2020-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811161949/https://www.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded |url-olek=ei tööta }}</ref>. Must-valgetel vapikujutistel märgib violetti alt vasakult 45° nurga all üles paremale suunduvate kaldjoontega pind<ref>https://www.britannica.com/topic/heraldry/The-elements-and-grammar-of-heraldic-design</ref>. == Ajaloost == Ajaloolistel vappidel on violett väga haruldane ja keskaegsed heraldika allikad tihti ei maini violetti või paigutavad selle tähtsuselt viiendana [[roheline (heraldika)|rohelise]] emaili (''sinople'') järele<ref>M. Pastoreau. Green: The History of a Color. Princeton University Press, 2014</ref><ref>[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=info&lang=et T. Oja. Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref>. Siiski esineb heraldiline violett üksikjuhtudel juba varakult, näiteks violetne lõvi [[Leóni kuningriik|León]]i vapil, kuid see maaliti murtud hallikaslilla tooniga. Vähemalt ühel juhul kasutati sümboolikas tõelist purpurvärvi: [[Tüürose purpur]]iga oli värvitud [[Bütsantsi keisririik|Bütsantsi keisrite]] [[Komnenos]]te sõjalipp, millel oli purpursel taustal kullaga kahepealine kotkas. Prantsuse heraldikas on violetil ambivalentne asend metalli ja emaili vahel: "sest hõbe vanadel embleemidel muutus aja jooksul purpurseks [...] seda võib panna kõikidele emailidele, eksimata värvireegli vastu"<ref>http://www.blason-armoiries.org/heraldique/p/pourpre.htm</ref>. [[Soome]] heraldikas on violetse värvi kasutus piiratud<ref>http://www.heraldica.fi/Vaakuna/Vaakunan_varit/varit.htm</ref>. Tinktuur esineb vaid [[Hamina]] vapil [[kuningakroon]]i põhjakanga värvina. == Tähendus == Violetne tähistab heraldikas vabadust, mõistlikkust, heldekäelisust ning ülimat võimu<ref>[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=info&lang=et T. Oja. Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref>. == Vaata ka == * [[Mooruspuuvärv]] * [[Purpurpunane]] * [[Piiskopililla]] == Näiteid == <gallery> Coat of arms of the Kingdom of León.svg|[[Leóni kuningriik|Leóni kuningriigi]] vapp CoA fr Saint-Thuriau.svg|[[Saint-Thuriau]] vapp Blason ville fr Mauves-sur-Loire (Loire-Atlantique).svg|[[Mauves-sur-Loire]] vapp Rundāles novads COA.svg|[[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonna]] vapp </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.heraldica.org/topics/purpure.htm Purple. – heraldica.org] * [http://www.blason-armoiries.org/heraldique/p/pourpre.htm Pourpre. – Au blason des armoiries] [[Kategooria:Heraldilised värvid]] [[Kategooria:Lillad värvitoonid]] d69da7p54c1rq0tkrqefcl078x35xbh Upmalas 0 589024 6174744 6173474 2022-08-07T07:40:54Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Mālpilsi piirkonna külast; samanimelise küla kohta Ādaži piirkonnas vaata artiklit [[Kadaga]]}} {{linn | nimi = Upmalas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Upmalas | elanikke = 118 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=39027 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Upmalas''' (ka '''Niči''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallas]]. Küla asub merepinnast 80 meetri kõrgusel, paigas, kus Dūņupe [[Suda]]sse suubub. Upmalas jääb valla keskusest [[Mālpils]]ist 4 ja [[Riia]]st 56 kilomeetri kaugusele. Küla rajati nõukogude perioodil Niči talu juurde kui Mālpilsi [[sovhoos]]i seakasvatuskompleks. Külas asub Niči bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6156 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2008 oli külas 167 elanikku. Aastal 2020 oli elanikke 118. ==Viited== {{viited}} {{Mālpilsi piirkond}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] epznyqng361o2ltsnrun0mdi8dwu82n Märt Jakobson 0 589037 6174610 6126649 2022-08-06T19:34:04Z 2001:7D0:81B8:A800:4C12:F7C9:8352:709E wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2020}} '''Märt Jakobson''' (sündinud [[25. märts]]il [[1967]] [[Haapsalu|Haapsalus]]) on Eesti ooperilaulja (bass). Ta on õppinud laulmist 1988–92 [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] ([[Henn Pai]] klass), lõpetanud 1998 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusikaakadeemia]] ([[Mati Palm]]i ja [[Raimond Alango]] klass). 2006–2007 täiendas end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris [[Jaakko Ryhänen]]i juures. Osalenud Taru Valjakka (1996), Aleksandr Kapustjanski (1997), Rita Damsi ja Barbara Pearsoni (2005) meistrikursustel. 1999–2000 täiendanud end [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i stipendiaadina [[Maria teater|Peterburi Maria Teatris]]. 1991–92 oli [[Vanemuine (teater)|teater Vanemuine]] kooriartist, 1992–97 [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i ja Rahvusooper [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] kooriartist, aastatel 1997–2020 teater Vanemuine solist, 2008–2009 ühtlasi Rahvusooper Estonia solist. Esitanud üle 70 ooperi-, opereti- ja muusikalirolli. Esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Lätis, Valgevenes ja Venemaal. Osalenud filmis "[[Kõrini!]]" (RUUT, 2005), teleseriaalis „[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]” ja "[[Viimane võmm]]". Olnud solist suurvormide ja ooperite kontsertettekannetel. 2017. aastal oli ta üks [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind|Eesti Teatriliidu muusikaauhinna]] nominentidest osatäitmiste eest Giuseppe Verdi ooperis „Aida“ (Rahvusooper Estonia) ja Gaetano Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“ (Teater Vanemuine). 2022. aastal pälvis sama auhinna osatäitmiste eest Giuseppe Verdi ooperis „Trubaduur“ (Rahvusooper Estonia) ja Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“ (Teater Vanemuine). [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] liige alates aastast 1997 ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige alates aastast 2002. Märt Jakobsoni pikaaegne kontsertmeister on pianist [[Jaanika Rand-Sirp]]. === Lavarollid === * Seersant (G.Puccini "Boheem", 1993 Rahvusooper Estonias) * Kadett (E.Tamberg "Cyrano de Bergerac", 1995 Estonias) * Antonio (W.A.Mozart "Figaro pulm''"'', 1996 Estonias ja 2000 Peterburi Maria Teatris) * Lodovico, Montano (G.Verdi "Othello''"'', 1997) * Henri Murger (I.Kálmán "Montmartre'i kannike", 1998) * Öövaht (C.Nielsen "Maskeraad", 1999) * Raimondo (G.Donizetti "Lucia di Lammermoor",1999 ja 2016) * Colline, Alcindor (G.Puccini "Boheem", 2001) * Pristav (M.Mussorgski "Boriss Godunov", 2001 Estonias) * Vangivalvur, Sciarrone ( G.Puccini "Tosca", 2002, 2007 Estonias) * Ribbing, Horn (G.Verdi "Maskiball" 2002, 2009 Estonias) * Monterone (G.Verdi "Rigoletto", 2003 Endlas) * Mäger (J.Lusens "Lindude ooper", 2003) * Basilio (G.Rossini "Sevilla habemeajaja", 2003) * Karl Stefan Liebenberg (I.Kálmán "Krahvinna Mariza", 2004) * Bonzo (G.Puccini "Madame Butterfly" , 2004 ja 2019) * Sarastro (W.A.Mozart "Võluflööt", 2005) * Külmataat (E. Kapp "Talvemuinasjutt"'','' 2005) * Polyphemus (G.F.Händel "Acis ja Galatea", 2006) * Amadeus (J. Strauss "Nahkhiir", 2006) * Norton (G.Rossini "Abieluveksel", 2006) * Sparafucile, Monterone ja Ceprano (G.Verdi "Rigoletto", 2007, 2008 Estonias) * Schlemil, Crespel, Luther (J.Offenbach "Hoffmanni lood", 2007) * Ferrando (G.Verdi "Trubaduur", 2008, 2021 Estonias) * Kloostriülem (R.Tobias "Johannes Damaskusest", 2008 Eesti Kontsert) * Jääkaru Kalev (P.Pajusaar "Detektiiv Lotte", 2008) * Alobrand (V. Kapp "Lembitu" ,2008 Suure-Jaani muusikafestival) * Suurinkvisiitor (G.Verdi "Don Carlos", 2008 Tampere Ooperis) * Krahv Des Grieux (J.Massenet "Manon", 2009) * Brander (H.Berlioz "Fausti needmine", 2009 Eesti Kontsert) * Vanglaülem (J. Kander "Ämbliknaise suudlus", 2009) * Armu Seadus (P.C. de la Barca "Suur maailmateater", 2010 Rakvere Kolmainu kirik) * Zeller (R.Rodgers "Helisev muusika", 2010) * Bartolo (W.A.Mozart "Figaro pulm", 2010, 2017 Estonias ) * Celio (S.Prokofjev "Armastus kolme apelsini vastu", 2010 Estonias) * Surin (P.Tšaikovski "Padaemand" , 2010 Estonias) * Bogdanovitsch (F.Lehár "Lõbus lesk", 2011) * Talbot (G.Donizetti "Maria Stuarda", 2011) * Bass, Uni, Talv, Hymenaios (H.Purcell "Haldjakuninganna", 2011) * Kõrtsmik, Kapten (G.Puccini "Manon Lescaut", 2011 Estonias) * Eefraim (Ü.Vinteri ja Ü.Raudmäe "Pipi Pikksukk", 2011 Estonias) * Zuniga (G.Bizet "Carmen" 2011 Estonias, 2015 Vanemuises) * Kuujänes Muhh , Karu Eduard ( P.Pajusaar "Kosmonaut Lotte", 2012) * Le Bailli (J.Massenet "Werther", 2012) * Hertsog, Carrasco, Peeglirüütel (M.Leigh "Mees la Manchast", 2012 Estonias) * Wagner (C.Gounod "Faust", 2012 Estonias) * Räägu Rein (T.Aints "Rehepapp", 2013) * Lordprotektor (P.Pajusaar "Prints ja Kerjus", 2013 Estonias) * Hermann (R.Wagner "Tannhäuser", 2013 Estonias) * Vürst Gremin (P.Tšaikovski "Jevgeni Onegin", 2013) * Don Attilio (A.Lloyd–Webber "Ooperifantoom", 2014) * Maag (G.F.Händel "Rinaldo", 2014 Estonias) * Krahv Saskusin (I.Kálmán "Tsirkuprintsess", 2015 Estonias) * Isa (P.Pajusaar "Karlsson katuselt", 2015 Estonias) * Kuningas (G.Verdi "Aida", 2015 Vanemuises ja PromFestil, 2016 Estonias) * Herz ( W.A.Mozart "Teatridirektor", 2016) * Sarvik (K.A.Hermann "Uku ja Vanemuine", 2016 Lihula vabaõhuprojekt) * Merisiga Possu (T.Aints "Guugelmuugelpunktkomm", 2016) * Ülemjuhataja (M-M.Lill "Tulleminek", 2017) * Ashby (G.Puccini "Tütarlaps kuldsest läänest", 2018 Estonias) * Kagler (J.Strauss "Viini veri", 2018) * C.R.Jakobson (A.Põldmäe "Emajõe ööbikud", 2019 Tartu Uus Teater) * Daland (R.Wagner "Lendav Hollandlane", 2019 Estonias) * Grigori Maljuta-Skuratov (N.Rimski-Korsakov "Tsaari mõrsja", 2019 Estonias) * Karmo (T.Kaumann "Tartumaa täditütar", 2019) * Isa Laurent (C.Gounod "Romeo ja Julia", 2019 Estonias) * Solist (F.Lehár "Õhtu Leháriga", 2020 Vanemuine) *Prefekt (G.Donizetti "Linda di Chamounix", 2021 Vanemuine) *Komtuur (W.A.Mozart "Don Giovanni", 2021 Vanemuine) * Sarastro (W.A.Mozart "Võluflööt", 2022 Estonias) * Kurk Rudolf (P.Pajusaar, J.Põldma, H.Ernits "Lotte ja vana õunapuu saladus", 2022 Saku Suurhall, Ekspress Meedia) * Kaikkivalta (R.Puur, T.Kaljuste, V.Tubin "Lalli ehk Mere keskel on mees", 2022 Birgitta festival) == Tunnustus == * 2014 Eesti Teatriliidu muusikaauhind (Vanemuise teatri lavastusmeeskond, orkester ja trupp. Pjotr Tšaikovski ooperi "Jevgeni Onegin" kunstiliselt nauditava tulemuse eest.) * 2022 [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (Ferrando osatäitmine Giuseppe Verdi ooperis „Trubaduur“ (Rahvusooper Estonia) ja Komtuuri osatäitmine Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“ (Teater Vanemuine). {{JÄRJESTA:Jakobson, Märt}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] i9lo6hkm4fxar9hnnzfnvi0cxww1cbx Bukas 0 595611 6174753 6173467 2022-08-07T07:49:14Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bukas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Bukas | elanikke = 40 (2006)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2835 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Bukas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallas]]. Küla jääb [[Riia]]st 61 kilomeetri kaugusele [[Suda]] jõe kaldale. Küla on tekkinud endise [[Bukase mõis]]a juurde. Seal asub Bukase tiik. Mõisakompleks on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/9150 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Bukas muižas apbūve]</ref> Külast põhjas asub [[Mālpilsi lennuväli]]; külas asub Bukase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6145 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2006 oli külas 40 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Mālpilsi piirkond}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 9ridgkr3j1ixgv1hbw68xo1nfnibder Vite 0 595614 6174738 6173470 2022-08-07T07:37:02Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vite | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vite | elanikke = 53 (2008)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2837 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Vite''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallas]]. Küla asub merepinnast 90 meetri kõrgusel [[Mergupe]] jõe kaldal. Vite jääb valla keskusest [[Mālpils]]ist 46 ja [[Riia]]st 54 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Vite bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10738 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2008 oli külas 53 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Mālpilsi piirkond}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] oz1wclh1gqy2fkkn2r760q5bn1i4oe7 Destroyer 0 597487 6174635 6028690 2022-08-06T20:22:28Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''"Destroyer"''' on ansambli [[Kiss]] 1976. aasta album. 2003. aastal koostatud [[Rolling Stone'i kõigi aegade 500 parema albumi loend]]is asub see 496. kohal. Edetabelisse jõudis ka ansambli [[kontsertalbum]] "[[Alive! (album)|Alive!]]", mis paiknes seal 159. kohal. ==Lood== # "Detroit Rock City" – 5:17 # "King of the Night Time World" – 3:19 # "God of Thunder" – 4:13 # "Great Expectations" – 4:24 # "Flaming Youth" – 2:59 # "Sweet Pain" – 3:20 # "Shout It Out Loud" – 2:49 # "Beth" – 2:45 # "Do You Love Me" – 3:33 # "Rock and Roll Party" – 1:25 [[Kategooria:Kissi albumid]] [[Kategooria:1976. aasta albumid]] m61j7a43c0w0gwtpab0fytkl8zvnxk0 Adnet 0 601167 6174439 6009439 2022-08-06T12:45:57Z Arne Müseler 135265 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{linn | nimi = Adnet | pilt = Adnet kirche steinbruch.jpg | vapp = AUT Adnet COA.svg | asendikaardi_pilt = Adnet im Bezirk HA.png | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Halleini ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Adnet''' on vald ''(Gemeinde)'' [[Austria]] [[Salzburgi liidumaa]] [[Halleini ringkond|Halleini ringkonnas]]. See on kuulus oma [[marmor]]i poolest ja vallas on Marmorimuuseum. Adnet asub [[Hallein]]i lähedal Salzburgi linnastus. Vallaosad on Adnet, Riedl, Spumberg, Waidach, Wimberg. Kõrgeim punkt on kohe ''Jägernase'' (kohaliku Schlenkeni mäe nõlv) all u 1501 m merepinnast. == Nime päritolu == Nimi pärineb keldi keelest (''Atanate'', ''Atanat'', ''Attnat''). See tähendab [[lodu]] (asub vee ääres). == Sõpruslinn == * [[Oppenheim]], [[Saksamaa]] == Viited == {{viited}} {{Halleini ringkonna vallad}} [[Kategooria:Salzburgi liidumaa vallad]] nskyhx31levdz0pk7zyz8owinvwqh19 Međugorje 0 601686 6174407 6169505 2022-08-06T12:05:58Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | pilt = Međugorje, Bosnia and Herzegovina Apr-26-2012 173 (7155876644).jpg }} '''Međugorje''' on linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is. Međugorje asub [[Mostar]]ist ligikaudu 20 km lõuneedelas. [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina linnad]] 0y54h4vko2u0vth3ipe1dd638mazzjy 6174428 6174407 2022-08-06T12:29:49Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | pilt = Međugorje, Bosnia and Herzegovina Apr-26-2012 173 (7155876644).jpg }} '''Međugorje''' on linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is. Međugorje asub [[Mostar]]ist ligikaudu 20 km lõuneedelas. Međugorje on katoliiklik palverännesihtkoht. Väidetavalt olevat [[1981]]. aasta juunis Međugorje lähedal [[Maarja]] ennast ilmutanud lastele.<ref>Mikk Salu:[https://arileht.delfi.ee/artikkel/51112070/religiooniturism-on-maailmas-koige-kiiremini-kasvav-turismiharu Religiooniturism on maailmas kõige kiiremini kasvav turismiharu] Delfi Ärileht, 12. detsember 2007</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina linnad]] sjpaqtrhbf4hvisda359lzauazcwdv4 6174434 6174428 2022-08-06T12:33:15Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | pilt = Međugorje, Bosnia and Herzegovina Apr-26-2012 173 (7155876644).jpg }} '''Međugorje''' on linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is. Međugorje asub [[Mostar]]ist ligikaudu 20 km lõuneedelas. Međugorje on katoliiklik palverännesihtkoht. Väidetavalt olevat alates [[1981]]. aasta juunist Međugorje lähedal [[Maarja]] ennast ilmutanud lastele ja teismelistele.<ref>Mikk Salu:[https://arileht.delfi.ee/artikkel/51112070/religiooniturism-on-maailmas-koige-kiiremini-kasvav-turismiharu Religiooniturism on maailmas kõige kiiremini kasvav turismiharu] Delfi Ärileht, 12. detsember 2007</ref><ref>[https://www.medjugorje.org/messagesall.htm Our Lady's Messages 1981-2021] medjugorje.org</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina linnad]] ojmbbndpkwiu4e6i91620l78x9dah3g 6174582 6174434 2022-08-06T18:06:20Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | pilt = Međugorje, Bosnia and Herzegovina Apr-26-2012 173 (7155876644).jpg }} '''Međugorje''' on linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is. Međugorje asub [[Mostar]]ist ligikaudu 20 km lõuneedelas. Međugorje on katoliiklik palverännesihtkoht. Väidetavalt olevat alates [[1981]]. aasta juunist Međugorje lähedal [[Maarja]] ennast ilmutanud lastele ja teismelistele.<ref>Mikk Salu:[https://arileht.delfi.ee/artikkel/51112070/religiooniturism-on-maailmas-koige-kiiremini-kasvav-turismiharu Religiooniturism on maailmas kõige kiiremini kasvav turismiharu] Delfi Ärileht, 12. detsember 2007</ref><ref>[https://www.medjugorje.org/messagesall.htm Our Lady's Messages 1981-2021] medjugorje.org</ref> Međugorjet külastab aastas üle miljoni inimese.<ref>[https://sarajevotimes.com/how-many-tourists-visited-medjugorje-last-year/ How many Tourists visited Medjugorje last Year?] Sarajevo Times, 19. aprill 2018</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina linnad]] 2krofz4o79y7ocq1dawp0vjczrz3ji8 6174584 6174582 2022-08-06T18:11:35Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | pilt = Međugorje, Bosnia and Herzegovina Apr-26-2012 173 (7155876644).jpg }} '''Međugorje''' on linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is. Međugorje asub [[Mostar]]ist ligikaudu 20 km lõuneedelas. [[2013]]. aastal moodustasid [[horvaadid]] Međugorje elanikest 98,7%.<ref>[https://www.citypopulation.de/en/bosnia/hercegovackoneretvanski/%C4%8Ditluk/111244__me%C4%91ugorje/ Međugorje] citypopulation.de</ref> Međugorje on katoliiklik palverännesihtkoht. Väidetavalt olevat alates [[1981]]. aasta juunist Međugorje lähedal [[Maarja]] ennast ilmutanud lastele ja teismelistele.<ref>Mikk Salu:[https://arileht.delfi.ee/artikkel/51112070/religiooniturism-on-maailmas-koige-kiiremini-kasvav-turismiharu Religiooniturism on maailmas kõige kiiremini kasvav turismiharu] Delfi Ärileht, 12. detsember 2007</ref><ref>[https://www.medjugorje.org/messagesall.htm Our Lady's Messages 1981-2021] medjugorje.org</ref> Međugorjet külastab aastas üle miljoni inimese.<ref>[https://sarajevotimes.com/how-many-tourists-visited-medjugorje-last-year/ How many Tourists visited Medjugorje last Year?] Sarajevo Times, 19. aprill 2018</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina linnad]] p6fbchitrbaw71nwhvotmoas9erxet8 6174586 6174584 2022-08-06T18:19:23Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | pilt = Međugorje, Bosnia and Herzegovina Apr-26-2012 173 (7155876644).jpg }} '''Međugorje''' on linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is. Međugorje asub [[Mostar]]ist ligikaudu 20 km lõuneedelas. [[2013]]. aastal moodustasid [[horvaadid]] Međugorje elanikest 98,7%.<ref>[https://www.citypopulation.de/en/bosnia/hercegovackoneretvanski/%C4%8Ditluk/111244__me%C4%91ugorje/ Međugorje] citypopulation.de</ref> Međugorje on katoliiklik palverännusihtkoht. Väidetavalt olevat alates [[1981]]. aasta juunist Međugorje lähedal [[Maarja]] ennast ilmutanud lastele ja teismelistele.<ref>Mikk Salu:[https://arileht.delfi.ee/artikkel/51112070/religiooniturism-on-maailmas-koige-kiiremini-kasvav-turismiharu Religiooniturism on maailmas kõige kiiremini kasvav turismiharu] Delfi Ärileht, 12. detsember 2007</ref><ref>[https://www.medjugorje.org/messagesall.htm Our Lady's Messages 1981-2021] medjugorje.org</ref> Međugorjet külastab aastas üle miljoni inimese.<ref>[https://sarajevotimes.com/how-many-tourists-visited-medjugorje-last-year/ How many Tourists visited Medjugorje last Year?] Sarajevo Times, 19. aprill 2018</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina linnad]] 6nk0c855d8m2x6zj0clisokmy4t7w5h Slavonice 0 605724 6174844 5987036 2022-08-07T10:50:23Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Slavonice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Slavonice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Zlabings | pilt = Slavonice, náměstí Míru, SZ 02.jpg | pildiallkiri = Rahu väljak Slavonices | lipp = Slavonice_CZ_flag.gif | lipu_link = [[Slavonice lipp]]| | vapp = Slavonice_znak.png | vapi_link = [[Slavonice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Slavonice''' ([[saksa keel]]es ''Zlabings'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]. Slavonice asub [[Austria]] piiri ääres, [[Jindřichův Hradec]]ist umbes 30 km kagus. Slavonice asub merepinnast 512 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/5846/slavonice/ Slavonice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Slavonicet on esmamainitud [[1260]]. aastal.<ref>[http://www.i.slavonice-mesto.cz/history/d-6458 History] Infocentrum Slavonice</ref> Linna õitseaeg oli [[renessanss|renessansiajastul]] [[15. sajand|15.]]–[[16. sajand]]il. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal sai Slavonice rängalt kannatada ja selle majanduslik tähtsus vähenes märgatavalt.<ref>[http://www.institutslavonice.cz/en/history_of_slavonice/ History of Slavonice] Institute of Slavonice</ref> Slavonice vanalinn on alates [[31. august]]ist [[1961]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/slavonice-84236 Slavonice : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Tšehhi maakond]] 8jptmpp867wktxzj94xp7yzothwpfxw Žamberk 0 605766 6174821 5987364 2022-08-07T10:08:43Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Žamberk | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Žamberk | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Senftenberg | pilt = Radnice v Žamberku.jpg | pildiallkiri = Žamberki raekoda | lipp = Flag_of_Zamberk.svg | lipu_link = [[Žamberki lipp]] | vapp = COA_Znak_města_Žamberk.svg | vapi_link = [[Žamberki vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Žamberk''' ([[saksa keel]]es ''Senftenberg'') on linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]. Žamberk asub [[Poola]] piirist 10,5 km kaugusel ja [[Ústí nad Orlicí]]st umbes 14 põhjakirdes. Žamberk asub merepinnast 465 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/9657/zamberk/ Žamberk] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Žamberk on asutatud [[13. sajand]]i teisel poolel. Ürikutes on asulat esmamainitud [[1332]]. aastal.<ref>[http://www.zamberk.cz/index.php?ids=401 Historie města] Městský úřad Žamberk</ref> Žamberki vanalinn on alates [[22. september|22. septembrist]] [[1995]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/zamberk-84549 Žamberk : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Pardubice maakond]] a03yvgewef0wqr7a850kzqbe90nqjy9 Uničov 0 605769 6174737 5987466 2022-08-07T07:36:40Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Uničov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Uničov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Mährisch Neustadt | pilt = Uničov - Townhall.jpg | pildiallkiri = Uničovi raekoda | lipp = Unicov_flag.gif | lipu_link = [[Uničovi lipp]] | vapp = Uničov_městský_znak_-_oficiální_verze_-_barva.jpg | vapi_link = [[Uničovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Uničov''' ([[saksa keel]]es ''Mährisch Neustadt'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]. Uničov asub [[Olomouc]]ist umbes 22 km põhjaloodes. Uničov asutati [[1213]]. aastal ja sai linnaõigused [[1223]]. aastal. [[15. sajand]]i esimesel poolel oli linn mitme aasta jooksul üks [[hussiidid|hussiitide]] tähtsamaid keskusi [[Morava|Moraavias]]. [[17. sajand]]il sai Uničov sõdades rängalt kannatada ja linn kaotas oma endise tähtsuse. [[1850]]. aastal jäi Uničov ilma kuningalinna privileegidest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel saadeti Uničovi saksa rahvusest elanikud riigist välja.<ref>[http://www.unicov.cz/en/vismo/dokumenty2.asp?id_org=100381&id=1002&p1=55 History of Unicov town] Město Uničov</ref> Uničovi vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/mestska-pamatkova-zona-unicov-84598 Městská památková zóna Uničov : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] ksxp9e4uv0a43xdcgkx6vf9yfagkmi8 Vimperk 0 605885 6174711 5987502 2022-08-07T07:09:57Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vimperk | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Vimperk | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Winterberg | pilt = Vimperk-Markt-1.jpg | pildiallkiri = Vabaduse väljak Vimperkis | lipp = Vimperk_CZ_flag.svg | lipu_link = [[Vimperki lipp]] | vapp = Vimperk_znak.png | vapi_link = [[Vimperki vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Vimperk''' ([[saksa keel]]es ''Winterberg'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonnas]]. Vimperk asub [[Saksamaa]] piirist 16 km kaugusel, [[Prachatice]]st umbes 17 km lääneloodes ja [[České Budějovice]]st 52 km läänes. Vimperki on esmamainitud [[1264]]. aastal. Asula on tekkinud seoses samanimelise lossi rajamisega [[13. sajand]]i keskel. Linnaõigused sai Vimperk [[1479]]. aastal.<ref>[https://www.zamek-vimperk.cz/cs/historie Stručná historie zámku] Národní památkový ústav</ref><ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/9012/vimperk/historie/ Vimperk] Místopisný průvodce</ref> Vimperki vanalinn on alates [[19. november|19. novembrist]] [[1990]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/vimperk-7664550 Vimperk] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Tšehhi maakond]] dyj78ikcp8htpfaehjfj73btmk34nco Strážov 0 606038 6174836 5987048 2022-08-07T10:41:40Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Strážov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Strážov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Drosau | pilt = Strážov,_obecní_úřad.jpg | pildiallkiri = Strážovi linnavalitsuse hoone | lipp = Strážov_vlajka.jpg | lipu_link = [[Strážovi lipp]] | vapp = Strážov.jpg | vapi_link = [[Strážovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Strážov''' ([[saksa keel]]es ''Drosau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]. Strážov asub [[Saksamaa]] piirist 13,5 km kaugusel, [[Klatovy]]st ligi 11 km lõunaedelas ja [[Plzeň]]ist umbes 50 km lõunas. Strážovit on esmamainitud [[1352]]. aastal, linnaõigused sai [[1524]]. aastal. Strážov kaotas linnaõigused [[1954]]. aastal, ent sai need tagasi [[23. jaanuar]]il [[2007]].<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/3826/strazov/historie/ Strážov] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Strážovi vanalinn on alates [[1. september|1. septembrist]] [[2003]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/strazov-749988956 Strážov : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Plzeňi maakond]] k8f4wmugdh2a6x0mo02pc7s6vz67esm Šternberk 0 606143 6174828 5987301 2022-08-07T10:27:43Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šternberk | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Šternberk | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Sternberg | pilt = Sternberg - city center.jpg | pildiallkiri = Šternberki kesklinn | lipp = Sternberk_CZ_flag.svg | lipu_link = [[Šternberki lipp]] | vapp = Šternberk_znak.png | vapi_link = [[Šternberki vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Šternberk''' ([[saksa keel]]es ''Sternberg'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]. Šternberk asub [[Olomouc]]ist umbes 45 km põhjas. [[Šternberki loss]]i on ürikutes esmamainitud [[1269]]. aastal. Linnaks on Šternberki ürikutes esimest korda nimetatud [[1296]]. aastal. [[1538]]. aastal hävis peaaegu kogu linn tulekahjus, kuid see ehitati uuest üles.<ref>[https://www.sternberk.eu/?Itemid=801 Chronologický přehled dějin města Šternberka] Městský úřad Šternberk</ref> Šternberk on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/mestska-pamatkova-zona-sternberk-84597 Městská památková zóna Šternberk : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] l5386l50k5v8vkzx1oilaofcxfqbrxu Šumperk 0 606297 6174826 5987304 2022-08-07T10:22:04Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šumperk | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Šumperk | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Mährisch Schönberg | pilt = Šumperk (21).jpg | pildiallkiri = Šumperki raekoda | lipp = Sumperk_CZ_flag.gif | lipu_link = [[Šumperki lipp]] | vapp = Sumperk_CoA_CZ.png | vapi_link = [[Šumperki vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Šumperk''' ([[saksa keel]]es ''Mährisch Schönberg'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]], [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonna]] halduskeskus. Šumperk asub [[Poola]] piirist 24 km kaugusel, [[Olomouc]]ist umbes 46 km põhjaloodes. Šumperk on tõenäoliselt asutatud [[13. sajand]]i teisel poolel, asulat on esmamainitud [[1291]]. aastal. Šumperk sai [[Magdeburgi õigus|Magdeburgi linnaõigused]] [[1391]]. aastal. [[19. sajand]]il kujunes Šumperk tekstiilitööstuse keskuseks. Raudteeühenduse sai linn [[1871]]. aastal.<ref>[https://www.sumperk.cz/en/tourists-and-free-time/about-sumperk/history-of-the-town-of-sumperk.html History of the town of Šumperk] Městský úřad Šumperk</ref> Šumperki vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/mestska-pamatkova-zona-sumperk-84608 Městská památková zóna Šumperk : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> Aastatel [[1945]]–[[1946]] saadeti Šumperki saksa rahvusest elanikkond riigist välja.<ref>[https://www.sumperk.cz/de/uber-sumperk-mahrisch-schonberg/geschichte-der-stadt-sumperk-mahrisch-schonberg.html Geschichte der Stadt Šumperk (Mährisch Schönberg)] Městský úřad Šumperk</ref> Šumperkis on sündinud Tšehhi-Kanada mäesuusataja [[Jan Hudec]] (1981).<ref>[https://www.eurosport.com/alpine-skiing/jan-hudec_prs33565/person.shtml Jan Hudec] Eurosport</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] tocps8awxms9vutu7447affjsr8tl9e Sušice 0 606810 6174830 5987050 2022-08-07T10:35:25Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sušice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Sušice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schüttenhofen | pilt = Sušice Šumava.JPG | pildiallkiri = Vaade Sušicele | lipp = | lipu_link = | vapp = Sušice-znak.svg | vapi_link = [[Sušice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Sušice''' ([[saksa keel]]es ''Schüttenhofen'') on linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]. Sušice asub [[Saksamaa]] piirist 20 km kaugusel, [[Klatovy]]st umbes 25 km kagus. Sušicet on ürikutes esmamainitud [[1233]]. aastal, kuid asula oli tõenäoliselt olemas juba [[790]]. aasta paiku. Aastal [[1322]] andis kuningas [[Jan Pime]] linnale õiguse kaitsemüüride ehitamiseks ja [[1324]]. aastal õiguse [[kuld|kulla]] kaevandamiseks. [[26. juuni]]l [[1707]] põles suurem osa Sušicest koos eeslinnadega maha. Linn ehitati järgnevate aastakümnete jooksul uuesti üles. [[19. sajand]]il arenes linna majandus kiiresti, [[1839]]. aastal rajati tuletikuvabrik. Raudteeühenduse sai Sušice [[1888]]. aastal.<ref>[https://www.sumavanet.cz/mszapad/susice.asp?lng=en Sušice] Mikroregion Šumava Západ</ref> Sušice vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/susice-84476 Sušice : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Plzeňi maakond]] sskc73mnd5cyn0jol13scnaetun5efl Žlutice 0 606873 6174784 5987435 2022-08-07T08:32:19Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Žlutice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Žlutice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Luditz | pilt = Měšťanský dům č.144, radnice, Žlutice.jpg | pildiallkiri = Žlutice raekoda | lipp = Zlutice_CZ_flag.gif | lipu_link = [[Žlutice lipp]] | vapp = Žlutice_–_znak_města.jpg | vapi_link = [[Žlutice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Žlutice''' ([[saksa keel]]es ''Luditz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]. Žlutice asub [[Karlovy Vary]]st umbes 27 km kagus. Žluticet on esmamainitud [[1140]]. aastal. Linnaõigused sai Žlutice ajavahemikul [[1306]]–[[1341]].<ref>[https://www.zlutice.cz/obcan/zluticke-kalendarium.htm Žlutické kalendárium] Město Žlutice</ref> Žlutice vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/zlutice-84471 Žlutice : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Karlovy Vary maakond]] raikld5mmm8dlh2b5wfoquvteu8s0l8 Tovačov 0 606885 6174773 5987452 2022-08-07T08:16:15Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tovačov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Tovačov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Tobitschau | pilt = Tovacov1.jpg | pildiallkiri = Vaade Tovačovi lossile | lipp = Tovačov_flag.gif | lipu_link = [[Tovačovi lipp]] | vapp = Tovačov_znak.png | vapi_link = [[Tovačovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Tovačov''' ([[saksa keel]]es ''Tobitschau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]. Tovačov asub [[Přerov]]ist umbes 12 km läänes ja [[Olomouc]]ist ligikaudu 18,5 km lõunas. Tovačovi on esmamainitud [[1203]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/6622/tovacov/historie/ Tovačov] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Tovačovi vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/mestska-pamatkova-zona-tovacov-84604 Městská památková zóna Tovačov : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> Tovačovis on sündinud tšehhi helilooja [[Klement Slavický]] ([[1910]]–[[1999]]).<ref>[https://encyklopedie.brna.cz/home-mmb/?acc=profil_osobnosti&load=13672 Klement Slavický] Internetová encyklopedie dějin Brna</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] r3wmk28qi4apflo5u7i2w4k3qh6wdio Teplá 0 607206 6174777 5987439 2022-08-07T08:25:08Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Teplá | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Teplá | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Tepl | pilt = Teplá, south view.jpg | pildiallkiri = Vaade linnale lõunast | lipp = Teplá flag.gif | lipu_link = [[Teplá lipp]] | vapp = Teplá_znak.png | vapi_link = [[Teplá vapp]] | pindala = 42.379 km<sup>2</sup> | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Teplá''' ([[saksa keel]]es ''Tepl'', varem ka ''Töpel'') on linn [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Tšehhi]]s. Teplá vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/tepla-84468 Teplá : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Vaatamisväärsused == * [[Teplá klooster|Teplá premonstraatide klooster]] * Püha Aegidiuse kirik, ehitatud aastail 1762–1765, sisseseade ja juurdeehitused aastaist 1850–1853. * [[Dekaan]]i maja 1689. aastast, taastatud pärast põlengut 1794. aastal. * [[Barokkarhitektuur|Baroksed]] kodanikumajad turuplatsi ääres. * [[Kolmainsus]]e kabel, mis püstitati aastail 1692–1699 vana hospidalikiriku asemele, arhitekt [[Christoph Dientzenhofer]]. * Pühale Ristile, [[Mater Dolorosa|Valurikkale Emale]] ja [[Püha Andreas|Pühale Andreasele]] pühitsetud [[kabel]] linna kaguosas; ehitatud 1730. aastal [[Kilian Ignaz Dientzenhofer]]i poolt ja ümber ehitatud 1768.–1769. aastatel. Algne sisustus pole säilinud. * 1574. aastal abt Johannes VI Meyskönigi asutatud [[kool]], nüüd kuulub linnavalitsusele. * 18. sajandi alguses ehitatud vana [[raekoda]]. * Kolmainsuse sammas turuplatsil 1721. aastast, kohaliku ehitusmeistri Braunbrocki püstitatud, skulptuurid Luditzi kiviraidurilt Wendylt. * [[Juudid|Juudi]] [[kalmistu]] [[Poutnov]]is == Pildid == <gallery> Kl Teplá 1.jpg|Teplá kloostrikirik Teplá kostel svatého Jiljí červen 2020 (4).jpg|Teplá kostel svatého Jiljí červen 2020 (4)]]|Püha Aegidiuse kirik Teplá škola červen 2020.jpg|Vana koolimaja Teplá radnice (1).jpg|Teplá vana raekoda Teplá, kaple III.jpg|Valurikka Neitsi Maarja ja Püha Andrease kabel Teplá sloup se sousoším Nejsvětější Trojice červen 2020 (1).jpg|Kolmainsuse sammas Teplá, dům čp.157.jpg|17.–18. sajandi maja Teplás Teplá, dům II.jpg|Rokokoodekooriga maja Teplás </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.tepla.cz/ Teplá (linna ametlik koduleht)] [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Karlovy Vary maakond]] b4i27rvxedi7braxd3bgk4n9ir52v1d Stárkov 0 607321 6174837 5987042 2022-08-07T10:45:30Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stárkov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Stárkov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Starkstadt | pilt = Starkov_centrum.JPG | pildiallkiri = Stárkovi kesklinn | lipp = | lipu_link = | vapp = Znak_starkova.jpg | vapi_link = [[Stárkovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Stárkov''' ([[saksa keel]]es ''Starkstadt'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]]. Stárkov asub [[Poola]] piirist natuke rohkem kui 9 km kaugusel, [[Náchod]]ist umbes 13,5 km põhjas ja [[Hradec Králové]]st ligikaudu 43 km kirdes. Stárkovit on esmamainitud [[1250]]. aastal, linnaõigused sai [[1573]]. aastal.<ref>[https://www.starkov.cz/mesto-starkov/historie/historie-starkova-do-roku-1573/ Historie Stárkova do roku 1573] Oficiální stránka města Stárkov</ref> Stárkovi vanalinn on alates [[1. september|1. septembrist]] [[2003]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/starkov-947579112 Stárkov : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] i0xw68c8epnkx9ta7evod236wv9cpir Štíty 0 607838 6174827 5987303 2022-08-07T10:24:45Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Štíty | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Štíty | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Mährisch Schildberg | pilt = Pohled_na_štítecké_náměstí.jpg | pildiallkiri = Štíty raekoda | lipp = Flag_of_Štíty.svg | lipu_link = [[Štíty lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Štíty.svg | vapi_link = [[Štíty vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Štíty''' (kuni [[1949]]. aastani '''Šilperk'''; [[saksa keel]]es ''Mährisch Schildberg'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]. Štíty asub [[Poola]] piirist ligi 16 km kaugusel, [[Šumperk]]ist 15 km läänes ja [[Olomouc]]ist umbes 54 km loodes. Šilperki tekkis asulana Šilperki kindluse juurde. Šilperki on esmamainitud [[1278]]. aastal, mida peetakse ka linna asutamise aastaks. [[1. juuli]]l [[1994]] sai Štíty vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.<ref>[http://www.stitecko.cz/en/history.php History] Štítecko</ref> Štíty vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/mestska-pamatkova-zona-stity-84607 Městská památková zóna Štíty : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] ey9testla381zi0aja2sn60eygzsppk Sedlec-Prčice 0 608112 6174852 5987004 2022-08-07T11:08:30Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sedlec-Prčice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Sedlec-Prčice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Sedletz-Pertschitz | pilt = Sedlec-Prčice, od Sušetic.jpg | pildiallkiri = Vaade Sedlec-Prčicele | lipp = Flag_of_Sedlec-Prcice.svg | lipu_link = [[Sedlec-Prčice lipp]] | vapp = Sedlec-Prcice_CoA_CZ.jpg | vapi_link = [[Sedlec-Prčice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Sedlec-Prčice''' ([[saksa keel]]es ''Sedletz-Pertschitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]. Sedlec-Prčice asub [[Příbram]]ist umbes 40 km idakagus ja [[Praha]] kesklinnast ligikaudu 57 km lõunas. Sedlec-Prčice linn moodustati [[7. september|7. septembril]] [[1957]], mil ühendati Sedleci ja Prčice asulad.<ref>[https://www.sedlec-prcice.cz/od-roku-1957-to-tahnou-spolu/d-1532 Od roku 1957 to táhnou spolu] Městský úřad Sedlec-Prčice</ref> Sedlec-Prčice vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/sedlec-prcice-84413 Sedlec - Prčice : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]] 8jv4ddxzfefuqz3sjvtck4tlmnu0i4m Unhošť 0 608484 6174742 5987465 2022-08-07T07:39:45Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Unhošť | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Unhošť | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Unhoscht | pilt = Unhost air 4268.jpg | pildiallkiri = Vaade Unhošťi kesklinnale | lipp = Flag_of_Unhošť.svg | lipu_link = [[Unhošťi lipp]] | vapp = Unhost_znak.jpg | vapi_link = [[Unhošťi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Unhošť''' ([[saksa keel]]es ''Unhoscht'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]. Unhošť asub [[Kladno]]st umbes 6,5 km lõunas ja [[Praha]] kesklinnast ligikaudu 21 km läänes. Unhošťi on esmamainitud [[1250]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/5177/unhost/ Unhošť] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Linnaõigused sai Unhošť reformide käigus ajavahemikus [[1783]]–[[1790]].<ref>[http://www.muunhost.cz/historie-mesta/d-46242/p1=4536 Historie města Unhošť] Město Unhošť</ref> Unhošťi vanalinn on alates [[1. september|1. septembrist]] [[2003]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/unhost-433933907 Unhošť : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]] plpwp5xgigt6o73w5xtrr326bjq5z28 Trhové Sviny 0 608513 6174760 5987456 2022-08-07T07:59:54Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Trhové Sviny | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Trhové Sviny | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schweinitz in Böhmen | pilt = Trhové_Sviny,_kostel_Nanebevzetí_PM_01.jpg | pildiallkiri = Vaade Trhové Svinyle | lipp = Flag_of_Trhové_Sviny.svg | lipu_link = [[Trhové Sviny lipp]] | vapp = Trhove_Sviny_CZ_CoA.jpg | vapi_link = [[Trhové Sviny vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Trhové Sviny''' ([[saksa keel]]es ''Schweinitz in Böhmen'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]. Trhové Sviny asub [[Austria]] piirist 14 km kaugusel, [[České Budějovice]]st ligikaudu 19 km lõunakagus. Trhové Sviny asub merepinnast 458 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/8053/trhove-sviny/historie/ Trhové Sviny] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Trhové Svinyt on esmamainitud [[1260]]. aastal.<ref>[https://www.tsviny.cz/historie/ds-50 Historie] Město Trhové Sviny</ref> Trhové Svinys on sündinud [[Tšehhoslovakkia]] poliitik ja jurist [[Emil Hácha]] ([[1872]]–[[1945]]).<ref>[https://www.hrad.cz/en/president-of-the-cr/former-presidents/emil-hacha Emil Hacha] Prague Castle. President of the CR</ref> Trhové Sviny vanalinn on alates [[19. november|19. novembrist]] [[1990]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/trhove-sviny-84439 Trhové Sviny : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Tšehhi maakond]] b1oef6hoj66tftp37kq0ppklt2u9ro9 Šluknov 0 608517 6174829 6026311 2022-08-07T10:31:31Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šluknov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Šluknov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schluckenau | pilt = Šluknov_-_pohled_na_zámek.jpg | pildiallkiri = Šluknovi loss | lipp = Šluknov_vlajka.png | lipu_link = [[Šluknovi lipp]] | vapp = Šluknov_znak.png | vapi_link = [[Šluknovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Šluknov''' ([[saksa keel]]es ''Schluckenau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]]. Šluknov asub [[Saksamaa]] piirist natuke rohkem kui 2,5 km kaugusel, [[Děčín]]ist ligikaudu 31 km põhjakirdes. Šluknov on Tšehhi Vabariigi kõige põhjapoolsem linn. Linn paikneb merepinnast 347 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/7281/sluknov/pamatky-turistika/ Šluknov] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Šluknovit on esmamainitud [[1281]]. aastal, linnaõigused sai [[1359]]. aastal.<ref>[http://www.sluknov.cz/city/texts/history.htm Historie Šluknova] Šluknov</ref> Šluknovi vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/sluknov-mestska-pamatkova-zona-7664726 Šluknov - městská památková zóna] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Ústí maakond]] 6plk3i59w7ggsned2dx4z5oms3j5row Týn nad Vltavou 0 608896 6174755 5987460 2022-08-07T07:54:16Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Týn nad Vltavou | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Týn nad Vltavou | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Moldauthein | pilt = Tyn_nad_Vltavou_(7).JPG | pildiallkiri = Týn nad Vltavou | lipp = Týn nad Vltavou vlajka 2011.png | lipu_link = [[Týn nad Vltavou lipp]] | vapp = Týn nad Vltavou znak 2011.png | vapi_link = [[Týn nad Vltavou vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Týn nad Vltavou''' ([[saksa keel]]es ''Moldauthein'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]. Týn nad Vltavou asub [[Vltava]] jõe ääres, [[České Budějovice]] kesklinnast ligikaudu 28 km põhjas. Týn nad Vltavou asub merepinnast 362 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/7914/tyn-nad-vltavou/ Týn nad Vltavou] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Týn nad Vltavoud on esmamainitud [[1229]]. aastal, linnaõigused sai [[1609]]. aastal.<ref>[https://www.bbkult.net/places/125050-tyn-nad-vltavou/ Týn nad Vltavou] bbkult.net</ref> Týn nad Vltavou vanalinn on alates [[19. november|19. novembrist]] [[1990]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/tyn-nad-vltavou-84440 Týn nad Vltavou : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Tšehhi maakond]] e3arhot7tj5nqf6g7ofy80kxbnyp80z Týnec nad Labem 0 609987 6174754 5987461 2022-08-07T07:51:15Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Týnec nad Labem | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Týnec nad Labem | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Elbeteinitz | pilt = Týnec nad Labem - pohled z mostu.jpg | pildiallkiri = Vaade Týnec nad Labemile Elbe jõelt | lipp = Tynec_nad_Labem_CZ_flag.svg | lipu_link = [[Týnec nad Labemi lipp]] | vapp = Tynec_nad_Labem_CZ_CoA_2007.jpg | vapi_link = [[Týnec nad Labemi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Týnec nad Labem''' (varem '''Labská Týnice''' või '''Týnec na Hůrkách''', [[saksa keel]]es ''Elbeteinitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]]. Týnec nad Labem asub [[Elbe]] (Laba) jõe ääres, [[Kolín]]ist umbes 11 km ja [[Praha]] kesklinnast ligikaudu 67 km idas. Asulat on esmamainitud [[1110]]. aastal. Linnaõigused sai Týnec nad Labem [[1600]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/6308/tynec-nad-labem/historie/ Týnec nad Labem] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Týnec nad Labemi vanalinn on alates [[1. september|1. septembrist]] [[2003]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/tynec-nad-labem-950664955 Týnec nad Labem : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]] a7hejqzmoxkghj0qzpmlkow4zgq47un Solnice 0 609997 6174838 5987041 2022-08-07T10:46:28Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Solnice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Solnice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Solnitz | pilt = Solnice - Town Hall.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Solnice raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = Solnice.jpg | vapi_link = [[Solnice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Solnice''' ([[saksa keel]]es ''Solnitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]]. Solnice asub [[Poola]] piirist 17,5 km kaugusel, [[Rychnov nad Kněžnou]]st umbes 5 km põhjaloodes ja [[Hradec Králové]]st ligi 29 km idas. Solnicet on esmamainitud [[1321]]. aastal, linnaõigused sai [[1386]]. aastal.<ref>[https://www.solnice.cz/mesto/historie-1/ Historie města] Město Solnice</ref> Vahepeal kaotatud linnaõigused anti Solnicele tagasi [[5. juuni]]l [[1991]].<ref>[https://kormoran.vlada.cz/usneseni/usneseni_webtest.nsf/0/DAACA70E33399AF6C12571B6006D067C USNESENÍ VLÁDY ČESKÉ REPUBLIKY ze dne 5. června 1991] Vláda České republiky</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] 48io1mtrm0s8bkq5q3guthcda1x0m3i Železnice 0 610552 6174785 5987432 2022-08-07T08:35:19Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Železnice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Železnice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Eisenstadtel | pilt = Obecní úřad na náměstí Svobody.JPG | pildiallkiri = Vabaduse väljak Železnices | lipp = Zeleznice_CZ_flag.gif | lipu_link = [[Železnice lipp]] | vapp = Železnice_CoA.png | vapi_link = [[Železnice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Železnice''' ([[saksa keel]]es ''Eisenstadtel'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]. Železnice asub [[Jičín]]ist umbes 4,5 km põhjakirdes ja [[Hradec Králové]]st ligikaudu 46 km põhjaloodes. Železnice asub merepinnast 321 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/10387/zeleznice/historie/ Železnice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Železnicet on esmamainitud [[1318]]. aastal. Železnice sai alevi staatuse [[1599]]. aastal ja linnaõigused [[1911]]. aastal.<ref>[https://www.zeleznice.net/mesto/historie/ Historie města] Oficiální stránky města Železnice</ref> Železnice vanalinn on alates [[1. november|1. novembrist]] [[1990]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/zeleznice-84524 Železnice : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] konm2d8e8nvvqt2bype22mmg4te6wj5 Terezín 0 610983 6174776 5987443 2022-08-07T08:22:11Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Terezín | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Terezín | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Theresienstadt | pilt = Terezin_CZ_Resurrection_church_as_seen_from_Havlicek_Str_676.jpg | pildiallkiri = Vaade Kristuse Ülestõusmise kirikule Havlíčeki tänavalt | lipp = Terezin_LT_CZ_flag.svg | lipu_link = [[Terezíni lipp]] | vapp = Terezín_CoA_CZ.svg | vapi_link = [[Terezíni vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Terezín''' ([[saksa keel]]es ''Theresienstadt'') on linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]. Terezín asub [[Ohře]] jõe ääres, [[Litoměřice]]st ligi 3 km ja [[Ústí nad Labem]]ist umbes 18 km lõunas. Terezín asutati kindlusena [[1780]]. aastal, linnaõigused sai [[1782]]. aastal.<ref>[http://mestoterezin.cz/historie-mesta-terezin/d-136455 Historie města Terezín] Město Terezín</ref> Terezíni vanalinn on alates [[29. juuli]]st [[1992]] ajalooline linnakaitsereservaat.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/terezin-mestska-pamatkova-rezervace-7663606 Terezín - městská památková rezervace] Národní památkový ústav</ref> Saksa okupatsiooni ajal aastatel [[1941]]–[[1945]] tegutses linnas [[Theresienstadti koonduslaager]].<ref>[https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/theresienstadt Theresienstadt] Holocaust Encyclopedia</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Ústí maakond]] sffd4g6ifxqi7b5mbfq5wfbkpuajxwj Veselí nad Moravou 0 611549 6174716 5987496 2022-08-07T07:15:46Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Veselí nad Moravou | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Veselí nad Moravou | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Wessely an der March | pilt = Bartolomejske namesti.jpg | pildiallkiri = Püha Bartholomeuse kirik Veselí nad Moravous | lipp = Flag_of_Veselí_nad_Moravou.svg | lipu_link = [[Veselí nad Moravou lipp]] | vapp = ZnakměstaVeselínadMoravou.svg | vapi_link = [[Veselí nad Moravou vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Veselí nad Moravou''' ([[saksa keel]]es ''Wessely an der March'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]]. Veselí nad Moravou asub [[Slovakkia]] piirist 12 km kaugusel, [[Hodonín]]ist ligi 22 km kirdes ja [[Brno]]st 63 km idakagus. Veselí nad Moravoud on esmamainitud [[1261]]. aastal. Linnaks on Veselí nad Moravoud ürikutes esimest korda nimetatud [[1397]]. aastal.<ref>[http://www.tic-veseli.cz/en/about-veseli-and-veselsko-region/veseli-nad-moravou Veselí nad Moravou] Tourist Information Centre of the Veselsko Region</ref> Veselí nad Moravou vanalinn on alates [[22. september|22. septembrist]] [[1995]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/veseli-nad-moravou-84564 Veselí nad Moravou : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Morava maakond]] pnvimpbidmyw3dgrfv8wvbr92l4be9v Vidnava 0 612214 6174712 6101684 2022-08-07T07:12:45Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vidnava | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Vidnava | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Weidenau | nimi3_keel = poola | nimi3 = Widnawa | pilt = Vidnava-namesti.jpg | pildiallkiri = Rahu väljak Vidnavas | lipp = Vlajka města Vidnava.png | lipu_link = [[Vidnava lipp]] | vapp = Znak města Vidnava.png | vapi_link = [[Vidnava vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Vidnava''' ([[saksa keel]]es ''Weidenau'', [[poola keel]]es ''Widnawa'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Jeseníki ringkond|Jeseníki ringkonnas]]. Vidnava asub [[Poola]] piiri ääres, [[Jeseník]]ist ligikaudu 16 km põhjas. Vidnava asub merepinnast 233 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/5909/vidnava/ Vidnava] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Vidnavat on esmamainitud [[1291]]. aastal.<ref>[https://www.vidnava.cz/mesto-vidnava/historie-a-soucasnost/historie/p/23-historie-mesta Historie města] Město Vidnava</ref> Vidnava vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/mestska-pamatkova-zona-vidnava-84612 Městská památková zóna Vidnava : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] 5hkk2zcq5pktk0qe1ntxua6y39kzl8r Ždánice 0 612735 6174786 5987417 2022-08-07T08:38:48Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ždánice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Ždánice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Steinitz | pilt = Ždánice - hlavní ulice.JPG | pildiallkiri = Ždánice peatänav | lipp = Zdanice_Flag_CZ.png | lipu_link = [[Ždánice lipp]] | vapp = Zdanice_CoA_CZ.png | vapi_link = [[Ždánice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Ždánice''' ([[saksa keel]]es ''Steinitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]]. Ždánice asub [[Hodonín]]ist umbes 25 km põhjas ja [[Brno]]st ligikaudu 34 km idakagus. Ždánice asub merepinnast 226 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/8412/zdanice/ Ždánice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Ždánices asub observatoorium-planetaarium.<ref>[https://www.slovacko.cz/en/misto/zdanice-observatory-and-planetarium/ Ždánice Observatory and Planetarium] Moravian Slovakia Region Association for Tourism Development</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Morava maakond]] rpipaehuh6qazgrfj98fd68u5sdlkgj 6174787 6174786 2022-08-07T08:41:25Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ždánice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Ždánice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Steinitz | pilt = Ždánice - hlavní ulice.JPG | pildiallkiri = Ždánice peatänav | lipp = Zdanice_Flag_CZ.png | lipu_link = [[Ždánice lipp]] | vapp = Zdanice_CoA_CZ.png | vapi_link = [[Ždánice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Ždánice''' ([[saksa keel]]es ''Steinitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]]. Ždánice asub [[Hodonín]]ist umbes 25 km põhjas ja [[Brno]]st ligikaudu 34 km idakagus. Ždánice asub merepinnast 226 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/8412/zdanice/ Ždánice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Ždánicet on esmamainitud [[1349]]. aastal.<ref>[http://www.muzdanice.cz/o-meste-historie-mesta/ds-50 O městě, historie města] Město Ždánice</ref> Ždánices asub observatoorium-planetaarium.<ref>[https://www.slovacko.cz/en/misto/zdanice-observatory-and-planetarium/ Ždánice Observatory and Planetarium] Moravian Slovakia Region Association for Tourism Development</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Morava maakond]] fi141pvgazgi0rt9pmegs7xtoebxkxm 6174788 6174787 2022-08-07T08:42:04Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ždánice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Ždánice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Steinitz | pilt = Ždánice - hlavní ulice.JPG | pildiallkiri = Ždánice peatänav | lipp = Zdanice_Flag_CZ.png | lipu_link = [[Ždánice lipp]] | vapp = Zdanice_CoA_CZ.png | vapi_link = [[Ždánice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Ždánice''' ([[saksa keel]]es ''Steinitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]]. Ždánice asub [[Hodonín]]ist umbes 25 km põhjas ja [[Brno]]st ligikaudu 34 km idakagus. Ždánice asub merepinnast 226 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/8412/zdanice/ Ždánice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Ždánicet on esmamainitud [[1349]]. aastal.<ref>[http://www.muzdanice.cz/o-meste-historie-mesta/ds-50 O městě, historie města] Město Ždánice</ref> Linnas asub observatoorium-planetaarium.<ref>[https://www.slovacko.cz/en/misto/zdanice-observatory-and-planetarium/ Ždánice Observatory and Planetarium] Moravian Slovakia Region Association for Tourism Development</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Morava maakond]] ejsfenezz8pkl5a40ky68cfmop6mgtd Jevgen Moisjuk 0 612874 6174862 6107661 2022-08-07T11:52:18Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | Pilt = Three Swords 2021, 08 (cropped).jpg | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = Jevgen Moisjuk | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[7. oktoober]] [[1979]] | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = | Teenistused = | Teenistusaeg = | Auaste = [[kindralleitnant]] | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = * [[Ukraina Relvajõud]]ude ülemjuhataja asetäitja (2021-) * [[Pilt:Емблема ДШВ.svg|25px]] [[Ukraina dessantväed]] (2019–2021) * [[Pilt:81 ОАеМБр к.svg|25px]] 81. aeromobiilne brigaad (2014-2018) | Sõjad/lahingud = | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} '''Jevgen Moisjuk''' ([[ukraina keel]]es ''Євген Георгійович Мойсюк''; sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1979]]) on [[Ukraina]] sõjaväelane. == Sõjaväeteenistus == Juhtis aastatel 2014-2018 81. aeromobiilset brigaadi<ref>[https://www.mil.gov.ua/ministry/kerivnicztvo/kerivnicztvo-gsh-zsu/general-lejtenant-mojsyuk-evgen-georgijovich.html Генерал-лейтенант Мойсюк Євген Георгійович] (vaadatud: 07.08.2022)</ref> ning aastatel 2019–2021 [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägesid]].<ref>[https://novynarnia.com/2019/08/21/ministr-oboroni-zminiv/ Замість Забродського: командувачем ДШВ став бойовий генерал Мойсюк] (2019)</ref><ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №330/2021 Про звільнення Є.Мойсюка з посади командувача Десантно-штурмових військ Збройних Сил України, 28.087.2021</ref> == Auastmed == * 2019 - [[Kindralleitnant (Ukraina)|kindralleitnant]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №890/2019 Про присвоєння військових звань. 2. Присвоїти військове звання генерал-лейтенанта генерал-майору МОЙСЮКУ Євгену Георгійовичу — командувачу Десантно-штурмових військ Збройних Сил України. 5. detsember 2019</ref> == Autasud == * 2022 - [[Sõjaliste Teenete Rist]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №316/2022 Про нагородження відзнакою Президента України "Хрест бойових заслуг". Нагородити відзнакою Президента України "Хрест бойових заслуг" МОЙСЮКА Євгена Георгійовича — заступника Головнокомандувача Збройних Сил України, генерал-лейтенанта, 06.05.2022</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://novynarnia.com/2019/11/12/komanduvach-dshv-zhenya-viyna-moysyuk-na-pochatku-ato-nas-na-donbasi-zustrichali-kvitami/ Командувач ДШВ “Женя-Війна” Мойсюк: На початку АТО нас на Донбасі зустрічали квітами] – Новинарня, 12/11/2019 09:00 {{JÄRJESTA:Moisjuk, Jevgen}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] j7n1zibjho0h2mkkko1ytp0pdih6snc Loštice 0 614069 6174613 5985308 2022-08-06T19:45:43Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Loštice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Loštice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Loschitz | pilt = Town hall in Loštice.jpg | pildiallkiri = Loštice raekoda | lipp = Loštice_Flag.png | lipu_link = [[Loštice lipp]] | vapp = Loštice_CoA.png | vapi_link = [[Loštice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Loštice''' ([[saksa keel]]es ''Loschitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]. Loštice asub [[Šumperk]]ist umbes 26 km lõunas ja [[Olomouc]]ist ligikaudu 29 km loodes. Asulat on esmamainitud [[1267]]. aastal. Linnaõigused sai Loštice tõenäoliselt [[1353]]. aastal.<ref>[https://www.mu-lostice.cz/mesto/historie-a-pamatky/historie-lostic-v-datech/ Historie Loštic v datech] Město Loštice</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] b9pxvbyzo2wp3uh19gts9ly7akw4yzm Hanušovice 0 614087 6174611 5985097 2022-08-06T19:39:14Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Hanušovice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Hanušovice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Hannsdorf | pilt = HanusoviceKostel.jpg | pildiallkiri = Püha Nikolause kirik Hanušovices | lipp = Flag_of_Hanušovice.jpg | lipu_link = [[Hanušovice lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Hanušovice.jpg | vapi_link = [[Hanušovice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Hanušovice''' ([[saksa keel]]es ''Hannsdorf'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]. Hanušovice asub [[Poola]] piirist 13 km kaugusel, [[Šumperk]]ist umbes 12 km põhjas ja [[Olomouc]]ist ligikaudu 59 km põhjaloodes. Hanušovicet on esmamainitud [[1325]]. aastal. [[1923]]. aastal ühendati Hanušovice ja Holba asulad. Linnaõigused sai Hanušovice [[1975]]. aastal.<ref>[https://www.cestujemepocr.cz/Obec/Detail/4976/Hanusovice Hanušovice] Aspida</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] ep4xcmp1ic3eckxbn06bznqe9klf9w6 Kasutaja arutelu:MdsShakil 3 614161 6174571 5950117 2022-08-06T17:50:36Z Pathoschild 4055 add talk page header ([[m:Synchbot|requested by MdsShakil]]) wikitext text/x-wiki {{User talk:MdsShakil/header}} Hold on there. These external links, currently being added by IP user 85.253.93.205, are valid links to parent organization's homepage. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. august 2021, kell 15:58 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] oh ok, I can see that the same link is being added to all the articles. You keep an eye out a little --[[Kasutaja:MdsShakil|MdsShakil]] ([[Kasutaja arutelu:MdsShakil|arutelu]]) 23. august 2021, kell 16:01 (EEST) :: Anchor part actually isn't the same in these links. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. august 2021, kell 16:02 (EEST) :::@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] Thanks for your cooperation. I think I saw wrong --[[Kasutaja:MdsShakil|MdsShakil]] ([[Kasutaja arutelu:MdsShakil|arutelu]]) 23. august 2021, kell 16:09 (EEST) ryt1kx3we4gx9yg48q0105wxba6re9b Třemošnice 0 614252 6174764 5987454 2022-08-07T08:04:04Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Třemošnice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Třemošnice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Tremoschnitz | pilt = Třemošnice náměstí 2.jpg | pildiallkiri = Rahu väljak Třemošnices | lipp = Flag_of_Třemošnice.svg | lipu_link = [[Třemošnice lipp]] | vapp = Tremosnice_CZ_CoA.jpg | vapi_link = [[Třemošnice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Třemošnice''' ([[saksa keel]]es ''Tremoschnitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]. Třemošnice asub [[Chrudim]]ist ligikaudu 18 km lääneedelas ja [[Pardubice]]st umbes 23 km edelas. Třemošnice asub merepinnast 301 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/2768/tremosnice/ Třemošnice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Třemošnicet on esmamainitud [[1564]]. aastal. Raudteeühenduse sai Třemošnice [[1882]]. aastal. Linnaõigused anti Třemošnicele [[1. juuli]]l [[1994]].<ref>[https://www.tremosnice.cz/mesto/informace-o-meste/historie/ Historie] Město Třemošnice</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Pardubice maakond]] 5edh38721i9aa07uu0hvdaek5dzxg07 Velvary 0 614459 6174517 5987487 2022-08-06T16:17:04Z Εὐθυμένης 47833 ([[c:GR|GR]]) [[File:Velvary vlajka.jpg]] → [[File:Velvary vlajka.svg]] wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Velvary | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Velvary | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Welwarn | pilt = Velvary CZ Town Hall and St Catherine Church.JPG | pildiallkiri = Velvary raekoda ja Püha Katariina kirik | lipp = Velvary vlajka.svg | lipu_link = [[Velvary lipp]] | vapp = Velvary_CoA_CZ.gif | vapi_link = [[Velvary vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Velvary''' ([[saksa keel]]es ''Welwarn'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]. Velvary asub [[Kladno]]st umbes 18 km kirdes ja [[Praha]] kesklinnast ligi 26 km põhjaloodes. Velvary asub merepinnast 188 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/9457/velvary/ Velvary] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Asulat on esmamainitud [[1282]]. aastal. Kuninga omandisse läks Verlvary [[1357]]. aastal ja omandas sel ajal tõenäoliselt ka alevi staatuse. Ei ole täpselt teada, millal Velvary sai linnaõigused, sest et Velvary arhiiv hävis tulekahjus [[1482]]. aastal.<ref>[https://www.velvary.cz/mesto/historie-mesta/ Historie města] Oficiální stránka Města Velvary</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]] a5r95ulq5zkjrla51g0oktvsq8d145j 6174718 6174517 2022-08-07T07:18:50Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Velvary | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Velvary | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Welwarn | pilt = Velvary CZ Town Hall and St Catherine Church.JPG | pildiallkiri = Velvary raekoda ja Püha Katariina kirik | lipp = Velvary vlajka.svg | lipu_link = [[Velvary lipp]] | vapp = Velvary_CoA_CZ.gif | vapi_link = [[Velvary vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Velvary''' ([[saksa keel]]es ''Welwarn'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]. Velvary asub [[Kladno]]st umbes 18 km kirdes ja [[Praha]] kesklinnast ligi 26 km põhjaloodes. Velvary asub merepinnast 188 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/9457/velvary/ Velvary] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Asulat on esmamainitud [[1282]]. aastal. Kuninga omandisse läks Verlvary [[1357]]. aastal ja omandas sel ajal tõenäoliselt ka alevi staatuse. Ei ole täpselt teada, millal Velvary sai linnaõigused, sest et Velvary arhiiv hävis tulekahjus [[1482]]. aastal.<ref>[https://www.velvary.cz/mesto/historie-mesta/ Historie města] Oficiální stránka Města Velvary</ref> Velvary vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/velvary-84417 Velvary : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]] 0tpzmvnwd3hn4var9jzrsc1sywmtf3y Žacléř 0 614779 6174822 5987359 2022-08-07T10:11:55Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Žacléř | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Žacléř | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schatzlar | pilt = Žacléř, radnice (Aw58).JPG | pildiallkiri = Žacléři raekoda | lipp = Flag_of_Zacler.svg | lipu_link = [[Žacléři lipp]] | vapp = Zacler_znak.gif | vapi_link = [[Žacléři vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Žacléř''' ([[saksa keel]]es ''Schatzlar'', varem ''Bornflos'' või ''Bernstadt'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]. Žacléř asub [[Poola]] piiri ääres, [[Trutnov]]ist ligi 11 km ja [[Hradec Králové]]st umbes 40 km põhjas. Žacléř asub merepinnast umbes 612 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/10094/zacler/ Žacléř] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Žacléři on esmamainitud [[1334]]. aastal.<ref>[https://www.zacler.cz/turista/historie-mesta/ Historie města] Město Žacléř</ref> Žacléři vanalinn on alates [[1. september|1. septembrist]] [[2003]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/zacler-211423552 Žacléř : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] 4poh97kr3f18avn29d5sruadzul40mg Toužim 0 615056 6174774 5987450 2022-08-07T08:17:19Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Toužim | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Toužim | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Theusing | pilt = Sloup_se_sochou_P._Marie,_Toužim.JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Maria sammas Toužimis | lipp = Touzim_CZ_flag.gif | lipu_link = [[Toužimi lipp]] | vapp = Touzim_CZ_CoA.gif | vapi_link = [[Toužimi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Toužim''' ([[saksa keel]]es ''Theusing'') on linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]. Toužim asub [[Karlovy Vary]]st umbes 21 km lõunakagus. Toužim asub merepinnast 612 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/78/touzim/ Toužim] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Toužimit on esmamainitud [[1354]]. aastal, linnaõigused sai [[1469]]. aastal.<ref>[https://www.hrady.cz/zamek-touzim-januv-hrad-jansky-zamek Zámek Toužim] Hrady.cz</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Karlovy Vary maakond]] ixaiszqgmj6u1y6fcd9fjtrq0ejgw6y 6174775 6174774 2022-08-07T08:19:34Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Toužim | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Toužim | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Theusing | pilt = Sloup_se_sochou_P._Marie,_Toužim.JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Maria sammas Toužimis | lipp = Touzim_CZ_flag.gif | lipu_link = [[Toužimi lipp]] | vapp = Touzim_CZ_CoA.gif | vapi_link = [[Toužimi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Toužim''' ([[saksa keel]]es ''Theusing'') on linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]. Toužim asub [[Karlovy Vary]]st umbes 21 km lõunakagus. Toužim asub merepinnast 612 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/78/touzim/ Toužim] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Toužimit on esmamainitud [[1354]]. aastal, linnaõigused sai [[1469]]. aastal.<ref>[https://www.hrady.cz/zamek-touzim-januv-hrad-jansky-zamek Zámek Toužim] Hrady.cz</ref> Toužimi vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/touzim-84469 Toužim : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Karlovy Vary maakond]] nf9d8kymbilhkfoea5gntdbug390dns Zruč nad Sázavou 0 615600 6174545 5987316 2022-08-06T16:39:47Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zruč nad Sázavou | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Zruč nad Sázavou | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Srutsch an der Sasau | pilt = Zruč nad Sázavou, Pod Baštou 80 a zámek.jpg | pildiallkiri = Zruč nad Sázavou loss | lipp = Zruc_nad_sazavou_prapor.gif | lipu_link = [[Zruč nad Sázavou lipp]] | vapp = Zruc_nad_sazavou_znak.gif | vapi_link = [[Zruč nad Sázavou vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Zruč nad Sázavou''' ([[saksa keel]]es ''Srutsch an der Sasau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kutná Hora ringkond|Kutná Hora ringkonnas]]. Linn asub [[Sázava]] jõe ääres, [[Kutná Hora]]st umbes 26 km lõunaedelas ja [[Praha]] kesklinnast ligikaudu 61 km kagus. Zruč nad Sázavou paikneb merepinnast 344 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/8154/zruc-nad-sazavou/historie/ Zruč nad Sázavou] Místopisný průvodce po České Republice</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]] nr35p53ssu5b2dv3lqbj0vzgig0r8n2 Valašské Klobouky 0 615670 6174723 6020408 2022-08-07T07:23:53Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Valašské Klobouky | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Valašské Klobouky | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Wallachisch Klobouk | pilt = Valašské Klobouky (1).jpg | pildiallkiri = Valašské Klobouky linnavalitsuse hoone | lipp = Flag_of_Valašské_Klobouky.png | lipu_link = [[Valašské Klobouky lipp]] | vapp = Valasske-klobouky-znak.jpg | vapi_link = [[Valašské Klobouky vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Valašské Klobouky''' ([[saksa keel]]es ''Wallachisch Klobouk'') on linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]. Valašské Klobouky asub [[Slovakkia]] piirist umbes 7 km kaugusel, [[Zlín]]ist ligikaudu 26 km idakagus. Valašské Kloboukyt on esmamainitud [[1341]]. aastal, linnaõigused sai [[1356]]. aastal.<ref>[https://www.valasskeklobouky.cz/soucasnost-mesta/d-1332/p1=36435 Současnost města Valašské Klobouky] Město Valašské Klobouky</ref> Valašské Klobouky vanalinn on alates [[22. september|22. septembrist]] [[1995]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/valasske-klobouky-84559 Valašské Klobouky : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> Valašské Kloboukys on sündinud slovaki kirjanik ja ajakirjanik [[Ladislav Mňačko]] ([[1919]]–[[1994]]).<ref>[https://www.themodernnovel.org/europe/europe/slovakia/mnacko/ Ladislav Mňačko] The Modern Novel</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Zlíni maakond]] l1wmfqgutef28xt4n53j71vb4129j8l Třešť 0 616160 6174763 5987455 2022-08-07T08:02:30Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Třešť | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Třešť | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Triesch | pilt = Třešť_-_náměstí_TGM_obr04.jpg | pildiallkiri = T. G. Masaryki väljak Třešťis | lipp = Třešť_vlajka.jpg | lipu_link = [[Třešťi lipp]] | vapp = Třešť_CoA_CZ.jpg | vapi_link = [[Třešťi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Třešť''' ([[saksa keel]]es ''Triesch'') on linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]]. Třešť asub [[Jihlava]]st ligikaudu 14 km lõunaedelas. Asula on tõenäoliselt rajatud [[13. sajand]]il. Třešťi on esmamainitud [[1349]]. aastal.<ref>[https://www.trest.cz/z-kroniky-mesta/d-1151 O městě] Město Třešť</ref> Třešťi vanalinn on alates [[22. september|22. septembrist]] [[1995]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/trest-84568 Třešť : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Vysočina maakond]] 87nng3cw4s3muye4kgwjikl0vjgr6zx Svetlana Krivonogihh 0 616211 6174458 6028586 2022-08-06T13:44:07Z Pietadè 41543 + <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2022/04/06/here-are-all-the-women-who-have-won-vladimir-putins-black-heart/ |title= Here are all the women who have won Vladimir Putin’s black heart |trans-title= |publisher=[[New York Post]] |date=2022-04-06 |access-date=2022-08-06 |website=nypost.com |language=en |author=Jennifer Gould |quote= }}</ref> wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Svetlana Krivonogihh | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Светлана Александровна Кривоногих | sünniaeg = {{Birth date and age|1975|3|10}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] (praegu [[Peterburi]], [[Venemaa]]) | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[Venelased|venelane]] | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Svetlana Krivonogihh''' ([[vene keel]]es Светлана Александровна Кривоногих; sündinud [[10. märts]]il [[1975]] [[Leningrad]]is) on [[Venemaa]] ärinaine, endine poekoristaja, [[Juri Kovaltšuk]]i ärikaaslane ning [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin|Putini]] tuttav ja 2003. aastal sündinud (väidetavalt ühise) tütre Jelizaveta <!--https://ru.wikinews.org/wiki/Категория:Луиза Розова //Елизавета Владимировна Кривоногих (род. 3 марта 2003 года, Санкт-Петербург, Россия) — блогер, диджей. // Мать: Светлана Александровна Кривоногих. Отец: Владимир Владимирович Путин.--> ema.<ref name=Guard /><ref name=Sun /><ref name=Novaja /><ref name=o1 /><ref name=NYP /> Tema nimi sai laiemalt tuntuks seoses [[Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium|ICIJ-i]] poolt 2021. aasta oktoobris avaldatud [[Pandora toimikud|Pandora toimikutega]].<ref name=Guard /><ref name=Reuters /><ref name=NYP /><ref name=ERR /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=o1>{{Cite web|last=Kovalsky|first=Alexei|title=Светлана Кривоногих|trans-title=Svetlana Krivonogihh|url=https://24smi.org/celebrity/141947-svetlana-krivonogikh.html |access-date=5.10.2021 |website=24smi.org|language=ru}}</ref> <ref name=Novaja>{{cite web|url=https://novayagazeta.ru/articles/2021/10/03/vazhnye-istorii-opublikovali-rossiiskuiu-chast-dokumentov-pandory-tam-figuriruiut-svetlana-krivonogikh-konstantin-ernst-marat-khusnullin-i-drugie-news |title=«Важные истории» опубликовали российскую часть «Документов Пандоры». Там фигурируют Светлана Кривоногих, Константин Эрнст, Марат Хуснуллин и другие |trans-title= |work=[[Novaja Gazeta|Новая газета]] |date=3.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=Guard>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/news/2021/oct/03/pandora-papers-reveal-hidden-wealth-vladimir-putin-inner-circle |title=Pandora papers reveal hidden riches of Putin’s inner circle |trans-title= |work=[[TheGuardian.com]] |date=3.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author= |location=Monaco }}</ref> <ref name=Sun>{{cite web|url=https://www.thesun.co.uk/news/13302399/vladimir-putin-secret-love-child-cleaner-erotic-shows/ |title=PUTIN IT ABOUT Vladimir Putin ‘has secret love child, 17, by ‘cleaner-turned-millionaire lover’ who owns nightspot with ‘erotic shows |trans-title= |work=[[The Sun]] |date=26.11.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author=Will Stewart |location=Moskva }}</ref> <ref name=Reuters>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/pandora-papers-document-dump-allegedly-links-world-leaders-secret-wealth-2021-10-03/ |title=Pandora Papers: Rich and powerful deny wrongdoing after dump of purported secrets |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=4.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2021/10/03/pandora-papers-reveal-vladimir-putins-hidden-wealth/ |title=Putin’s alleged mistress has $100M, ‘Pandora Papers’ reveal |trans-title= |work=[[New York Post]] |date=3.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author=Jorge Fitz-Gibbon |quote= }}</ref> <ref name=ERR>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608358475/leke-putini-salajasel-sobrannal-on-100-miljonit-dollarit |title=Leke: Putini salajasel sõbrannal on 100 miljonit dollarit |work=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] uudised |date=4. oktoober 2021 |access-date=4. oktoobril 2021 |website=err.ee}}</ref> <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2022/04/06/here-are-all-the-women-who-have-won-vladimir-putins-black-heart/ |title= Here are all the women who have won Vladimir Putin’s black heart |trans-title= |publisher=[[New York Post]] |date=2022-04-06 |access-date=2022-08-06 |website=nypost.com |language=en |author=Jennifer Gould |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * Lauri Laugen. [https://www.delfi.ee/artikkel/91775779/vene-valjanne-teatas-putini-akki-rikkaks-saanud-sobrannast-kellel-on-presidendiga-fenomenaalselt-sarnane-tutar Vene väljanne teatas Putini äkki rikkaks saanud sõbrannast, kellel on presidendiga „fenomenaalselt sarnane” tütar]. Delfi, 25.11.2020 * Роман Шлейнов. [https://istories.media/dossier/2021/10/03/okruzhenie-prezidenta/ Окружение президента]. istories, 03.10.2021 * Andrey Zakharov, Roman Badanin, with the participation of Mikhail Rubin. [https://maski-proekt.media/putin-secret-family/index.html An investigation into how a close acquaintance of Vladimir Putin attained a piece of Russia]. maski-proekt.media, 25. november 2020 <small>(inglise ja vene keeles)</small> {{JÄRJESTA:Krivonogih, Svetlana}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] qv8gng45j39tbi1mg90cxkd16q0n4fv 6174460 6174458 2022-08-06T13:44:28Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Svetlana Krivonogihh | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Светлана Александровна Кривоногих | sünniaeg = {{Birth date and age|1975|3|10}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] (praegu [[Peterburi]], [[Venemaa]]) | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[Venelased|venelane]] | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Svetlana Krivonogihh''' ([[vene keel]]es Светлана Александровна Кривоногих; sündinud [[10. märts]]il [[1975]] [[Leningrad]]is) on [[Venemaa]] ärinaine, endine poekoristaja, [[Juri Kovaltšuk]]i ärikaaslane ning [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin|Putini]] tuttav ja 2003. aastal sündinud (väidetavalt ühise) tütre Jelizaveta <!--https://ru.wikinews.org/wiki/Категория:Луиза Розова //Елизавета Владимировна Кривоногих (род. 3 марта 2003 года, Санкт-Петербург, Россия) — блогер, диджей. // Мать: Светлана Александровна Кривоногих. Отец: Владимир Владимирович Путин.--> ema.<ref name=Guard /><ref name=Sun /><ref name=Novaja /><ref name=o1 /><ref name=NYP /><ref name=NYP /> Tema nimi sai laiemalt tuntuks seoses [[Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium|ICIJ-i]] poolt 2021. aasta oktoobris avaldatud [[Pandora toimikud|Pandora toimikutega]].<ref name=Guard /><ref name=Reuters /><ref name=NYP /><ref name=ERR /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=o1>{{Cite web|last=Kovalsky|first=Alexei|title=Светлана Кривоногих|trans-title=Svetlana Krivonogihh|url=https://24smi.org/celebrity/141947-svetlana-krivonogikh.html |access-date=5.10.2021 |website=24smi.org|language=ru}}</ref> <ref name=Novaja>{{cite web|url=https://novayagazeta.ru/articles/2021/10/03/vazhnye-istorii-opublikovali-rossiiskuiu-chast-dokumentov-pandory-tam-figuriruiut-svetlana-krivonogikh-konstantin-ernst-marat-khusnullin-i-drugie-news |title=«Важные истории» опубликовали российскую часть «Документов Пандоры». Там фигурируют Светлана Кривоногих, Константин Эрнст, Марат Хуснуллин и другие |trans-title= |work=[[Novaja Gazeta|Новая газета]] |date=3.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=Guard>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/news/2021/oct/03/pandora-papers-reveal-hidden-wealth-vladimir-putin-inner-circle |title=Pandora papers reveal hidden riches of Putin’s inner circle |trans-title= |work=[[TheGuardian.com]] |date=3.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author= |location=Monaco }}</ref> <ref name=Sun>{{cite web|url=https://www.thesun.co.uk/news/13302399/vladimir-putin-secret-love-child-cleaner-erotic-shows/ |title=PUTIN IT ABOUT Vladimir Putin ‘has secret love child, 17, by ‘cleaner-turned-millionaire lover’ who owns nightspot with ‘erotic shows |trans-title= |work=[[The Sun]] |date=26.11.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author=Will Stewart |location=Moskva }}</ref> <ref name=Reuters>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/pandora-papers-document-dump-allegedly-links-world-leaders-secret-wealth-2021-10-03/ |title=Pandora Papers: Rich and powerful deny wrongdoing after dump of purported secrets |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=4.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2021/10/03/pandora-papers-reveal-vladimir-putins-hidden-wealth/ |title=Putin’s alleged mistress has $100M, ‘Pandora Papers’ reveal |trans-title= |work=[[New York Post]] |date=3.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author=Jorge Fitz-Gibbon |quote= }}</ref> <ref name=ERR>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608358475/leke-putini-salajasel-sobrannal-on-100-miljonit-dollarit |title=Leke: Putini salajasel sõbrannal on 100 miljonit dollarit |work=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] uudised |date=4. oktoober 2021 |access-date=4. oktoobril 2021 |website=err.ee}}</ref> <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2022/04/06/here-are-all-the-women-who-have-won-vladimir-putins-black-heart/ |title= Here are all the women who have won Vladimir Putin’s black heart |trans-title= |publisher=[[New York Post]] |date=2022-04-06 |access-date=2022-08-06 |website=nypost.com |language=en |author=Jennifer Gould |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * Lauri Laugen. [https://www.delfi.ee/artikkel/91775779/vene-valjanne-teatas-putini-akki-rikkaks-saanud-sobrannast-kellel-on-presidendiga-fenomenaalselt-sarnane-tutar Vene väljanne teatas Putini äkki rikkaks saanud sõbrannast, kellel on presidendiga „fenomenaalselt sarnane” tütar]. Delfi, 25.11.2020 * Роман Шлейнов. [https://istories.media/dossier/2021/10/03/okruzhenie-prezidenta/ Окружение президента]. istories, 03.10.2021 * Andrey Zakharov, Roman Badanin, with the participation of Mikhail Rubin. [https://maski-proekt.media/putin-secret-family/index.html An investigation into how a close acquaintance of Vladimir Putin attained a piece of Russia]. maski-proekt.media, 25. november 2020 <small>(inglise ja vene keeles)</small> {{JÄRJESTA:Krivonogih, Svetlana}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 9ftj7k4brnvbdpbodz48tgrlp8e6h4g 6174461 6174460 2022-08-06T13:44:46Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Svetlana Krivonogihh | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Светлана Александровна Кривоногих | sünniaeg = {{Birth date and age|1975|3|10}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] (praegu [[Peterburi]], [[Venemaa]]) | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[Venelased|venelane]] | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Svetlana Krivonogihh''' ([[vene keel]]es Светлана Александровна Кривоногих; sündinud [[10. märts]]il [[1975]] [[Leningrad]]is) on [[Venemaa]] ärinaine, endine poekoristaja, [[Juri Kovaltšuk]]i ärikaaslane ning [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin|Putini]] tuttav ja 2003. aastal sündinud (väidetavalt ühise) tütre Jelizaveta <!--https://ru.wikinews.org/wiki/Категория:Луиза Розова //Елизавета Владимировна Кривоногих (род. 3 марта 2003 года, Санкт-Петербург, Россия) — блогер, диджей. // Мать: Светлана Александровна Кривоногих. Отец: Владимир Владимирович Путин.--> ema.<ref name=Guard /><ref name=Sun /><ref name=Novaja /><ref name=o1 /><ref name=NYP /> Tema nimi sai laiemalt tuntuks seoses [[Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium|ICIJ-i]] poolt 2021. aasta oktoobris avaldatud [[Pandora toimikud|Pandora toimikutega]].<ref name=Guard /><ref name=Reuters /><ref name=NYP /><ref name=ERR /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=o1>{{Cite web|last=Kovalsky|first=Alexei|title=Светлана Кривоногих|trans-title=Svetlana Krivonogihh|url=https://24smi.org/celebrity/141947-svetlana-krivonogikh.html |access-date=5.10.2021 |website=24smi.org|language=ru}}</ref> <ref name=Novaja>{{cite web|url=https://novayagazeta.ru/articles/2021/10/03/vazhnye-istorii-opublikovali-rossiiskuiu-chast-dokumentov-pandory-tam-figuriruiut-svetlana-krivonogikh-konstantin-ernst-marat-khusnullin-i-drugie-news |title=«Важные истории» опубликовали российскую часть «Документов Пандоры». Там фигурируют Светлана Кривоногих, Константин Эрнст, Марат Хуснуллин и другие |trans-title= |work=[[Novaja Gazeta|Новая газета]] |date=3.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=Guard>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/news/2021/oct/03/pandora-papers-reveal-hidden-wealth-vladimir-putin-inner-circle |title=Pandora papers reveal hidden riches of Putin’s inner circle |trans-title= |work=[[TheGuardian.com]] |date=3.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author= |location=Monaco }}</ref> <ref name=Sun>{{cite web|url=https://www.thesun.co.uk/news/13302399/vladimir-putin-secret-love-child-cleaner-erotic-shows/ |title=PUTIN IT ABOUT Vladimir Putin ‘has secret love child, 17, by ‘cleaner-turned-millionaire lover’ who owns nightspot with ‘erotic shows |trans-title= |work=[[The Sun]] |date=26.11.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author=Will Stewart |location=Moskva }}</ref> <ref name=Reuters>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/pandora-papers-document-dump-allegedly-links-world-leaders-secret-wealth-2021-10-03/ |title=Pandora Papers: Rich and powerful deny wrongdoing after dump of purported secrets |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=4.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2021/10/03/pandora-papers-reveal-vladimir-putins-hidden-wealth/ |title=Putin’s alleged mistress has $100M, ‘Pandora Papers’ reveal |trans-title= |work=[[New York Post]] |date=3.10.2021 |access-date=4.10.2021 |website= |language=en |author=Jorge Fitz-Gibbon |quote= }}</ref> <ref name=ERR>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608358475/leke-putini-salajasel-sobrannal-on-100-miljonit-dollarit |title=Leke: Putini salajasel sõbrannal on 100 miljonit dollarit |work=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] uudised |date=4. oktoober 2021 |access-date=4. oktoobril 2021 |website=err.ee}}</ref> <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2022/04/06/here-are-all-the-women-who-have-won-vladimir-putins-black-heart/ |title= Here are all the women who have won Vladimir Putin’s black heart |trans-title= |publisher=[[New York Post]] |date=2022-04-06 |access-date=2022-08-06 |website=nypost.com |language=en |author=Jennifer Gould |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * Lauri Laugen. [https://www.delfi.ee/artikkel/91775779/vene-valjanne-teatas-putini-akki-rikkaks-saanud-sobrannast-kellel-on-presidendiga-fenomenaalselt-sarnane-tutar Vene väljanne teatas Putini äkki rikkaks saanud sõbrannast, kellel on presidendiga „fenomenaalselt sarnane” tütar]. Delfi, 25.11.2020 * Роман Шлейнов. [https://istories.media/dossier/2021/10/03/okruzhenie-prezidenta/ Окружение президента]. istories, 03.10.2021 * Andrey Zakharov, Roman Badanin, with the participation of Mikhail Rubin. [https://maski-proekt.media/putin-secret-family/index.html An investigation into how a close acquaintance of Vladimir Putin attained a piece of Russia]. maski-proekt.media, 25. november 2020 <small>(inglise ja vene keeles)</small> {{JÄRJESTA:Krivonogih, Svetlana}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] qv8gng45j39tbi1mg90cxkd16q0n4fv 6174465 6174461 2022-08-06T13:53:19Z Pietadè 41543 ce wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Svetlana Krivonogihh | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Светлана Александровна Кривоногих | sünniaeg = {{Birth date and age|1975|3|10}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] (praegu [[Peterburi]], [[Venemaa]]) | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[Venelased|venelane]] | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Svetlana Krivonogihh''' ([[vene keel]]es Светлана Александровна Кривоногих; sündinud [[10. märts]]il [[1975]] [[Leningrad]]is) on [[Venemaa]] ärinaine, endine poekoristaja, [[Juri Kovaltšuk]]i ärikaaslane ning [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin|Putini]] tuttav ja 2003. aastal sündinud (väidetavalt ühise) tütre Jelizaveta <!--https://ru.wikinews.org/wiki/Категория:Луиза Розова //Елизавета Владимировна Кривоногих (род. 3 марта 2003 года, Санкт-Петербург, Россия) — блогер, диджей. // Мать: Светлана Александровна Кривоногих. Отец: Владимир Владимирович Путин.--> ema.<ref name=Guard /><ref name=Sun /><ref name=Novaja /><ref name=o1 /><ref name=NYP /><ref name=NYP2 /> Tema nimi sai laiemalt tuntuks seoses [[Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium|ICIJ-i]] poolt 2021. aasta oktoobris avaldatud [[Pandora toimikud|Pandora toimikutega]].<ref name=Guard /><ref name=Reuters /><ref name=NYP /><ref name=ERR /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=o1>{{Cite web|last=Kovalsky|first=Alexei|title=Светлана Кривоногих|trans-title=Svetlana Krivonogihh|url=https://24smi.org/celebrity/141947-svetlana-krivonogikh.html |access-date=2021-10-05 |website=24smi.org|language=ru}}</ref> <ref name=Novaja>{{cite web|url=https://novayagazeta.ru/articles/2021/10/03/vazhnye-istorii-opublikovali-rossiiskuiu-chast-dokumentov-pandory-tam-figuriruiut-svetlana-krivonogikh-konstantin-ernst-marat-khusnullin-i-drugie-news |title=«Важные истории» опубликовали российскую часть «Документов Пандоры». Там фигурируют Светлана Кривоногих, Константин Эрнст, Марат Хуснуллин и другие |trans-title= |work=[[Novaja Gazeta|Новая газета]] |date=2021-10-03 |access-date=2021-10-04 |website= |language=ru |author= |quote= }}</ref> <ref name=Guard>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/news/2021/oct/03/pandora-papers-reveal-hidden-wealth-vladimir-putin-inner-circle |title=Pandora papers reveal hidden riches of Putin’s inner circle |trans-title= |work=[[TheGuardian.com]] |date=2021-10-03 |access-date=2021-10-04 |website= |language=en |author= |location=Monaco }}</ref> <ref name=Sun>{{cite web|url=https://www.thesun.co.uk/news/13302399/vladimir-putin-secret-love-child-cleaner-erotic-shows/ |title=PUTIN IT ABOUT Vladimir Putin ‘has secret love child, 17, by ‘cleaner-turned-millionaire lover’ who owns nightspot with ‘erotic shows |trans-title= |work=[[The Sun]] |date=2021-11-26 |access-date=2021-10-04 |website= |language=en |author=Will Stewart |location=Moskva }}</ref> <ref name=Reuters>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/pandora-papers-document-dump-allegedly-links-world-leaders-secret-wealth-2021-10-03/ |title=Pandora Papers: Rich and powerful deny wrongdoing after dump of purported secrets |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=2021-10-04 |access-date=2021-10-04 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2021/10/03/pandora-papers-reveal-vladimir-putins-hidden-wealth/ |title=Putin’s alleged mistress has $100M, ‘Pandora Papers’ reveal |trans-title= |publisher=[[New York Post]] |date=2021-10-03 |access-date=2021-10-04 |website= |language=en |author=Jorge Fitz-Gibbon |quote= }}</ref> <ref name=ERR>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608358475/leke-putini-salajasel-sobrannal-on-100-miljonit-dollarit |title=Leke: Putini salajasel sõbrannal on 100 miljonit dollarit |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] uudised |date=2021-10-04 |access-date=2021-10-04 |website=err.ee}}</ref> <ref name=NYP2>{{cite web|url=https://nypost.com/2022/04/06/here-are-all-the-women-who-have-won-vladimir-putins-black-heart/ |title= Here are all the women who have won Vladimir Putin’s black heart |trans-title= |publisher=New York Post |date=2022-04-06 |access-date=2022-08-06 |website=nypost.com |language=en |author=Jennifer Gould |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * Lauri Laugen. [https://www.delfi.ee/artikkel/91775779/vene-valjanne-teatas-putini-akki-rikkaks-saanud-sobrannast-kellel-on-presidendiga-fenomenaalselt-sarnane-tutar Vene väljanne teatas Putini äkki rikkaks saanud sõbrannast, kellel on presidendiga „fenomenaalselt sarnane” tütar]. Delfi, 25.11.2020 * Роман Шлейнов. [https://istories.media/dossier/2021/10/03/okruzhenie-prezidenta/ Окружение президента]. istories, 03.10.2021 * Andrey Zakharov, Roman Badanin, with the participation of Mikhail Rubin. [https://maski-proekt.media/putin-secret-family/index.html An investigation into how a close acquaintance of Vladimir Putin attained a piece of Russia]. maski-proekt.media, 25. november 2020 <small>(inglise ja vene keeles)</small> {{JÄRJESTA:Krivonogih, Svetlana}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] hwt0joli2akznpolleork4jnayjrzw6 Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed 10 616734 6174476 6173892 2022-08-06T14:00:30Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 45793, "deaths": 154, "deaths_per_million": 1948.528, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 996775, "deaths": 2337, "deaths_per_million": 249.542, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 187037, "deaths": 7752, "deaths_per_million": 193.319, "fully_vaccinated": 6571487, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 16.39, "percent_vaccinated": 18.19, "population": 40099462, "total_vaccinated": 7294709, "vaccine_doses": 8040605 }, "AG": { "cases": 8773, "deaths": 144, "deaths_per_million": 1544.733, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 64.92, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 126122 }, "AI": { "cases": 3620, "deaths": 10, "deaths_per_million": 634.8, "fully_vaccinated": 10273, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.21, "percent_vaccinated": 68.79, "population": 15753, "total_vaccinated": 10837, "vaccine_doses": 24060 }, "AL": { "cases": 316145, "deaths": 3557, "deaths_per_million": 1246.011, "fully_vaccinated": 1253962, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.93, "percent_vaccinated": 46.61, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1330520, "vaccine_doses": 2934116 }, "AM": { "cases": 426799, "deaths": 8635, "deaths_per_million": 3093.902, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102636, "deaths": 1917, "deaths_per_million": 55.559, "fully_vaccinated": 7478983, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 21.68, "percent_vaccinated": 39.53, "population": 34503774, "total_vaccinated": 13639803, "vaccine_doses": 21323036 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9560307, "deaths": 129369, "deaths_per_million": 2857.292, "fully_vaccinated": 37686543, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.24, "percent_vaccinated": 91.02, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41210334, "vaccine_doses": 108049931 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4821763, "deaths": 20411, "deaths_per_million": 2287.695, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 76.57, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6831552, "vaccine_doses": 18418001 }, "AU": { "cases": 9615463, "deaths": 12289, "deaths_per_million": 474.093, "fully_vaccinated": 21736491, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.86, "percent_vaccinated": 86.42, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22401543, "vaccine_doses": 58260465 }, "AW": { "cases": 42286, "deaths": 226, "deaths_per_million": 2121.349, "fully_vaccinated": 83266, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.16, "percent_vaccinated": 84.05, "population": 106536, "total_vaccinated": 89543, "vaccine_doses": 172809 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 801018, "deaths": 9755, "deaths_per_million": 945.894, "fully_vaccinated": 4858618, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.11, "percent_vaccinated": 52.05, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5367980, "vaccine_doses": 13825764 }, "BA": { "cases": 387803, "deaths": 15902, "deaths_per_million": 4861.595, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 94093, "deaths": 498, "deaths_per_million": 1770.982, "fully_vaccinated": 154055, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.78, "percent_vaccinated": 57.96, "population": 281200, "total_vaccinated": 162974, "vaccine_doses": 317029 }, "BD": { "cases": 2006899, "deaths": 29302, "deaths_per_million": 173.02, "fully_vaccinated": 120635613, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71.23, "percent_vaccinated": 76.82, "population": 169356251, "total_vaccinated": 130099847, "vaccine_doses": 290671923 }, "BE": { "cases": 4437299, "deaths": 32296, "deaths_per_million": 2781.4, "fully_vaccinated": 9155038, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.85, "percent_vaccinated": 79.68, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9251930, "vaccine_doses": 25732299 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1640349, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.42, "percent_vaccinated": 11.55, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2551596, "vaccine_doses": 3134621 }, "BG": { "cases": 1216491, "deaths": 37429, "deaths_per_million": 5435.626, "fully_vaccinated": 2065664, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30, "percent_vaccinated": 30.4, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2093417, "vaccine_doses": 4488166 }, "BH": { "cases": 661974, "deaths": 1511, "deaths_per_million": 1032.622, "fully_vaccinated": 1224473, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.68, "percent_vaccinated": 84.71, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1239504, "vaccine_doses": 3462515 }, "BI": { "cases": 47008, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 16112, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.13, "percent_vaccinated": 0.13, "population": 12551213, "total_vaccinated": 16702, "vaccine_doses": 18568 }, "BJ": { "cases": 27316, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2690085, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.7, "percent_vaccinated": 24.42, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3174135, "vaccine_doses": 3681560 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 17356, "deaths": 148, "deaths_per_million": 2305.835, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 211157, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 1060484, "deaths": 22089, "deaths_per_million": 1828.64, "fully_vaccinated": 6080564, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 50.34, "percent_vaccinated": 60.43, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7299112, "vaccine_doses": 14332894 }, "BQ": { "cases": 10897, "deaths": 37, "deaths_per_million": 1385.456, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 33994470, "deaths": 679758, "deaths_per_million": 3171.604, "fully_vaccinated": 170168354, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.4, "percent_vaccinated": 86.41, "population": 214326223, "total_vaccinated": 185208286, "vaccine_doses": 465319009 }, "BS": { "cases": 36795, "deaths": 822, "deaths_per_million": 2015.17, "fully_vaccinated": 162434, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 41.92, "population": 407906, "total_vaccinated": 171010, "vaccine_doses": 355282 }, "BT": { "cases": 60530, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 673485, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.62, "percent_vaccinated": 89.29, "population": 777486, "total_vaccinated": 694208, "vaccine_doses": 1917605 }, "BW": { "cases": 325724, "deaths": 2772, "deaths_per_million": 1070.922, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 65.54, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2862659 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6332753, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.12, "percent_vaccinated": 67.21, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6437839, "vaccine_doses": 13394906 }, "BZ": { "cases": 67424, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 218586, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.64, "percent_vaccinated": 62.41, "population": 400031, "total_vaccinated": 249641, "vaccine_doses": 496542 }, "CA": { "cases": 4115965, "deaths": 43142, "deaths_per_million": 1130.703, "fully_vaccinated": 31499831, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.56, "percent_vaccinated": 86.03, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32824002, "vaccine_doses": 87412791 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 92173, "deaths": 1390, "deaths_per_million": 14.495, "fully_vaccinated": 2262577, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.36, "percent_vaccinated": 3.6, "population": 95894118, "total_vaccinated": 3450478, "vaccine_doses": 3745679 }, "CF": { "cases": 14781, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1245498, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.82, "percent_vaccinated": 23.86, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1301882, "vaccine_doses": 1392969 }, "CG": { "cases": 24775, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 654005, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.21, "percent_vaccinated": 11.92, "population": 5835806, "total_vaccinated": 695631, "vaccine_doses": 833078 }, "CH": { "cases": 3972622, "deaths": 13918, "deaths_per_million": 1601.352, "fully_vaccinated": 6006703, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 70.08, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6091354, "vaccine_doses": 15888259 }, "CI": { "cases": 85676, "deaths": 811, "deaths_per_million": 29.514, "fully_vaccinated": 6808411, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 24.78, "percent_vaccinated": 33.59, "population": 27478249, "total_vaccinated": 9229469, "vaccine_doses": 14445720 }, "CK": { "cases": 6129, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4286216, "deaths": 59741, "deaths_per_million": 3064.712, "fully_vaccinated": 17631661, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.45, "percent_vaccinated": 92.53, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18037692, "vaccine_doses": 61228449 }, "CM": { "cases": 120215, "deaths": 1931, "deaths_per_million": 70.996, "fully_vaccinated": 1226658, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.51, "percent_vaccinated": 5.77, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1569870, "vaccine_doses": 1854436 }, "CN": { "cases": 908198, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1264901000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.71, "percent_vaccinated": 91.08, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1298636000, "vaccine_doses": 3425593000 }, "CO": { "cases": 6278998, "deaths": 141075, "deaths_per_million": 2738.44, "fully_vaccinated": 36397439, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.65, "percent_vaccinated": 82.64, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42573293, "vaccine_doses": 87079477 }, "CR": { "cases": 1044385, "deaths": 8754, "deaths_per_million": 1698.501, "fully_vaccinated": 4183451, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.17, "percent_vaccinated": 86.51, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4458619, "vaccine_doses": 11504591 }, "CU": { "cases": 1108621, "deaths": 8529, "deaths_per_million": 757.704, "fully_vaccinated": 9979568, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.66, "percent_vaccinated": 94.93, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10685755, "vaccine_doses": 39483430 }, "CV": { "cases": 62200, "deaths": 410, "deaths_per_million": 697.368, "fully_vaccinated": 307784, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.35, "percent_vaccinated": 60.5, "population": 587925, "total_vaccinated": 355667, "vaccine_doses": 823283 }, "CW": { "cases": 45127, "deaths": 282, "deaths_per_million": 1481.575, "fully_vaccinated": 99727, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.39, "percent_vaccinated": 56.94, "population": 190338, "total_vaccinated": 108375, "vaccine_doses": 255000 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 562911, "deaths": 1115, "deaths_per_million": 1244.41, "fully_vaccinated": 645367, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72.03, "percent_vaccinated": 74.66, "population": 896007, "total_vaccinated": 668933, "vaccine_doses": 1791383 }, "CZ": { "cases": 3998850, "deaths": 40555, "deaths_per_million": 3858.431, "fully_vaccinated": 6884018, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.5, "percent_vaccinated": 66.31, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6969819, "vaccine_doses": 17791660 }, "DE": { "cases": 31228314, "deaths": 144858, "deaths_per_million": 1736.728, "fully_vaccinated": 63400418, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 76.01, "percent_vaccinated": 77.61, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64736716, "vaccine_doses": 184090143 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 190673, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 17.25, "percent_vaccinated": 19.09, "population": 1105557, "total_vaccinated": 211044, "vaccine_doses": 231653 }, "DK": { "cases": 3240454, "deaths": 6701, "deaths_per_million": 1144.64, "fully_vaccinated": 4788269, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.79, "percent_vaccinated": 82.4, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4823955, "vaccine_doses": 13218811 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30566, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.21, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 67431 }, "DO": { "cases": 631040, "deaths": 4383, "deaths_per_million": 394.23, "fully_vaccinated": 6019232, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.14, "percent_vaccinated": 65.28, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7257562, "vaccine_doses": 15895409 }, "DZ": { "cases": 268033, "deaths": 6878, "deaths_per_million": 155.688, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 975234, "deaths": 35811, "deaths_per_million": 2012.11, "fully_vaccinated": 14063328, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.02, "percent_vaccinated": 85.52, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15219781, "vaccine_doses": 36801542 }, "EE": { "cases": 591377, "deaths": 2628, "deaths_per_million": 1977.872, "fully_vaccinated": 843678, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.5, "percent_vaccinated": 65.06, "population": 1328701, "total_vaccinated": 864426, "vaccine_doses": 2003839 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24775, "deaths_per_million": 226.748, "fully_vaccinated": 38603443, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 35.33, "percent_vaccinated": 47.33, "population": 109262178, "total_vaccinated": 51718920, "vaccine_doses": 95223214 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 10109, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13266184, "deaths": 111094, "deaths_per_million": 2339.465, "fully_vaccinated": 40614299, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.53, "percent_vaccinated": 86.93, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41281380, "vaccine_doses": 95548924 }, "ET": { "cases": 492461, "deaths": 7569, "deaths_per_million": 62.927, "fully_vaccinated": 38296046, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 31.84, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52477385 }, "EU": { "cases": 160813104, "deaths": 1123658, "deaths_per_million": 2510.443, "fully_vaccinated": 327859306, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.25, "percent_vaccinated": 75.5, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337941495, "vaccine_doses": 893794510 }, "FI": { "cases": 1218216, "deaths": 5251, "deaths_per_million": 948.52, "fully_vaccinated": 4338350, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.37, "percent_vaccinated": 81.64, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4519683, "vaccine_doses": 12315719 }, "FJ": { "cases": 67805, "deaths": 874, "deaths_per_million": 945.263, "fully_vaccinated": 636527, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.84, "percent_vaccinated": 76.56, "population": 924610, "total_vaccinated": 707899, "vaccine_doses": 1519291 }, "FK": { "cases": 1847, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 6507, "deaths": 12, "deaths_per_million": 106.072, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 34086302, "deaths": 152606, "deaths_per_million": 2263.445, "fully_vaccinated": 53005170, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.62, "percent_vaccinated": 80.87, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54526274, "vaccine_doses": 148733461 }, "GA": { "cases": 48511, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 256802, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.97, "percent_vaccinated": 13.22, "population": 2341179, "total_vaccinated": 309473, "vaccine_doses": 568751 }, "GB": { "cases": 23457428, "deaths": 185247, "deaths_per_million": 2753.331, "fully_vaccinated": 50483527, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 75.03, "percent_vaccinated": 79.83, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53710109, "vaccine_doses": 150590197 }, "GD": { "cases": 18822, "deaths": 234, "deaths_per_million": 1877.859, "fully_vaccinated": 38687, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.05, "percent_vaccinated": 35.23, "population": 124610, "total_vaccinated": 43899, "vaccine_doses": 89584 }, "GE": { "cases": 1698020, "deaths": 16869, "deaths_per_million": 4488.848, "fully_vaccinated": 1273576, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.89, "percent_vaccinated": 43.64, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1639970, "vaccine_doses": 2913546 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 168306, "deaths": 1458, "deaths_per_million": 44.407, "fully_vaccinated": 7928573, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 24.15, "percent_vaccinated": 33.75, "population": 32833031, "total_vaccinated": 11079814, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 19999, "deaths": 106, "deaths_per_million": 3244.567, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12149, "deaths": 368, "deaths_per_million": 139.398, "fully_vaccinated": 354340, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 18.07, "population": 2639916, "total_vaccinated": 449464, "vaccine_doses": 812811 }, "GN": { "cases": 37408, "deaths": 445, "deaths_per_million": 32.885, "fully_vaccinated": 2712094, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 20.04, "percent_vaccinated": 34.3, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4640906, "vaccine_doses": 6299160 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16771, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 13.09, "percent_vaccinated": 16.53, "population": 1634466, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 4474616, "deaths": 31377, "deaths_per_million": 3003.916, "fully_vaccinated": 7633688, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.08, "percent_vaccinated": 75.86, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7923911, "vaccine_doses": 21272710 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1054127, "deaths": 19096, "deaths_per_million": 1084.477, "fully_vaccinated": 6568367, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 37.3, "percent_vaccinated": 48.02, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8454886, "vaccine_doses": 18669862 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8440, "deaths": 174, "deaths_per_million": 84.436, "fully_vaccinated": 342389, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 16.62, "percent_vaccinated": 25.72, "population": 2060721, "total_vaccinated": 529954, "vaccine_doses": 573125 }, "GY": { "cases": 70083, "deaths": 1271, "deaths_per_million": 1579.732, "fully_vaccinated": 461605, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.37, "percent_vaccinated": 60.39, "population": 804567, "total_vaccinated": 485891, "vaccine_doses": 1017969 }, "HK": { "cases": 1376366, "deaths": 9531, "deaths_per_million": 1271.719, "fully_vaccinated": 6516771, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 86.95, "percent_vaccinated": 90.31, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6768054, "vaccine_doses": 18077844 }, "HN": { "cases": 445271, "deaths": 10945, "deaths_per_million": 1064.86, "fully_vaccinated": 5493660, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 53.45, "percent_vaccinated": 60.91, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6261004, "vaccine_doses": 14837097 }, "HR": { "cases": 1192305, "deaths": 16379, "deaths_per_million": 4034.102, "fully_vaccinated": 2246308, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.33, "percent_vaccinated": 57.06, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2316558, "vaccine_doses": 5265340 }, "HT": { "cases": 32464, "deaths": 838, "deaths_per_million": 73.203, "fully_vaccinated": 162599, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.42, "percent_vaccinated": 2.18, "population": 11447569, "total_vaccinated": 249913, "vaccine_doses": 354635 }, "HU": { "cases": 1987321, "deaths": 46886, "deaths_per_million": 4828.737, "fully_vaccinated": 6200631, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.86, "percent_vaccinated": 66.06, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6413971, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6235244, "deaths": 157072, "deaths_per_million": 573.772, "fully_vaccinated": 170143379, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.15, "percent_vaccinated": 73.99, "population": 273753191, "total_vaccinated": 202563389, "vaccine_doses": 429156238 }, "IE": { "cases": 1647605, "deaths": 7700, "deaths_per_million": 1544.161, "fully_vaccinated": 4046912, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.16, "percent_vaccinated": 82.08, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4093173, "vaccine_doses": 11012095 }, "IL": { "cases": 4598467, "deaths": 11433, "deaths_per_million": 1230.546, "fully_vaccinated": 6149772, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.19, "percent_vaccinated": 72.27, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6715027, "vaccine_doses": 18212185 }, "IM": { "cases": 37794, "deaths": 114, "deaths_per_million": 1352.907, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 44126994, "deaths": 526649, "deaths_per_million": 374.156, "fully_vaccinated": 934624191, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.4, "percent_vaccinated": 72.61, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1021970986, "vaccine_doses": 2056488272 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2450257, "deaths": 25323, "deaths_per_million": 581.689, "fully_vaccinated": 7722021, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.74, "percent_vaccinated": 25.24, "population": 43533592, "total_vaccinated": 10985871, "vaccine_doses": 18929174 }, "IR": { "cases": 7431485, "deaths": 142337, "deaths_per_million": 1618.874, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 202831, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 21251774, "deaths": 172904, "deaths_per_million": 2918.687, "fully_vaccinated": 47957230, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.95, "percent_vaccinated": 85.79, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50820079, "vaccine_doses": 139881337 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81163, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 74.04, "percent_vaccinated": 76.49, "population": 109618, "total_vaccinated": 83844, "vaccine_doses": 237997 }, "JM": { "cases": 146843, "deaths": 3201, "deaths_per_million": 1132.018, "fully_vaccinated": 720230, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.47, "percent_vaccinated": 29.07, "population": 2827694, "total_vaccinated": 822134, "vaccine_doses": 1473140 }, "JO": { "cases": 1715296, "deaths": 14083, "deaths_per_million": 1263.244, "fully_vaccinated": 4551253, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.82, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4812827, "vaccine_doses": 10032773 }, "JP": { "cases": 13851692, "deaths": 33390, "deaths_per_million": 267.951, "fully_vaccinated": 102531607, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.28, "percent_vaccinated": 83.41, "population": 124612530, "total_vaccinated": 103933861, "vaccine_doses": 300799133 }, "KE": { "cases": 337808, "deaths": 5672, "deaths_per_million": 107.008, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 203776, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1326878, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.33, "percent_vaccinated": 24.14, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1576018, "vaccine_doses": 3172309 }, "KH": { "cases": 136959, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14427169, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 86.97, "percent_vaccinated": 91.12, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15115433, "vaccine_doses": 41897973 }, "KI": { "cases": 3430, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 60670, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 49.98, "percent_vaccinated": 66.37, "population": 128874, "total_vaccinated": 80566, "vaccine_doses": 147497 }, "KM": { "cases": 8340, "deaths": 160, "deaths_per_million": 194.736, "fully_vaccinated": 381922, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 46.48, "percent_vaccinated": 51.16, "population": 821626, "total_vaccinated": 420317, "vaccine_doses": 804403 }, "KN": { "cases": 6470, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26944, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 56.6, "percent_vaccinated": 70.99, "population": 47606, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64225 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 20383621, "deaths": 25236, "deaths_per_million": 486.898, "fully_vaccinated": 44653945, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.15, "percent_vaccinated": 87, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45089887, "vaccine_doses": 127677777 }, "KW": { "cases": 653730, "deaths": 2559, "deaths_per_million": 602.101, "fully_vaccinated": 3329555, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.34, "percent_vaccinated": 80.93, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3439433, "vaccine_doses": 8173067 }, "KY": { "cases": 29419, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 59972, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 88.02, "percent_vaccinated": 90.33, "population": 68136, "total_vaccinated": 61550, "vaccine_doses": 147390 }, "KZ": { "cases": 1452283, "deaths": 19025, "deaths_per_million": 991.068, "fully_vaccinated": 10528944, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 54.85, "percent_vaccinated": 56.24, "population": 19196465, "total_vaccinated": 10795666, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 211643, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5213334, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 70.21, "percent_vaccinated": 79.22, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5881972, "vaccine_doses": 11095306 }, "LB": { "cases": 1183450, "deaths": 10543, "deaths_per_million": 1885.159, "fully_vaccinated": 2385832, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.66, "percent_vaccinated": 48.46, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2709945, "vaccine_doses": 5720506 }, "LC": { "cases": 28161, "deaths": 387, "deaths_per_million": 2154.165, "fully_vaccinated": 54609, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.4, "percent_vaccinated": 33.31, "population": 179652, "total_vaccinated": 59835, "vaccine_doses": 122184 }, "LI": { "cases": 18805, "deaths": 86, "deaths_per_million": 2202.925, "fully_vaccinated": 26436, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.72, "percent_vaccinated": 68.53, "population": 39039, "total_vaccinated": 26753, "vaccine_doses": 71303 }, "LK": { "cases": 666413, "deaths": 16578, "deaths_per_million": 761.386, "fully_vaccinated": 14555036, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.85, "percent_vaccinated": 78.56, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17105217, "vaccine_doses": 39666023 }, "LR": { "cases": 7548, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34040, "deaths": 702, "deaths_per_million": 307.699, "fully_vaccinated": 872661, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.25, "percent_vaccinated": 40.51, "population": 2281454, "total_vaccinated": 924248, "vaccine_doses": 1077116 }, "LT": { "cases": 1190172, "deaths": 9218, "deaths_per_million": 3307.913, "fully_vaccinated": 1877405, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.37, "percent_vaccinated": 70.11, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1953638, "vaccine_doses": 4494204 }, "LU": { "cases": 283721, "deaths": 1115, "deaths_per_million": 1744.038, "fully_vaccinated": 462338, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.83, "percent_vaccinated": 75.32, "population": 639321, "total_vaccinated": 481536, "vaccine_doses": 1328097 }, "LV": { "cases": 871181, "deaths": 5901, "deaths_per_million": 3149.016, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 505350, "deaths": 6433, "deaths_per_million": 955.12, "fully_vaccinated": 1217626, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 18.08, "percent_vaccinated": 34.08, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2295317, "vaccine_doses": 3677815 }, "MA": { "cases": 1262300, "deaths": 16254, "deaths_per_million": 438.39, "fully_vaccinated": 23464808, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 67.36, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24974386, "vaccine_doses": 55051989 }, "MC": { "cases": 14174, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 541715, "deaths": 11630, "deaths_per_million": 3798.784, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 263658, "deaths": 2753, "deaths_per_million": 4384.742, "fully_vaccinated": 284356, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.29, "percent_vaccinated": 46.55, "population": 627859, "total_vaccinated": 292267, "vaccine_doses": 677580 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66491, "deaths": 1408, "deaths_per_million": 48.693, "fully_vaccinated": 1297671, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.49, "percent_vaccinated": 4.64, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1340993, "vaccine_doses": 1610098 }, "MH": { "cases": 68, "deaths": null, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 330755, "deaths": 9388, "deaths_per_million": 4463.399, "fully_vaccinated": 837577, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 40.61, "population": 2103330, "total_vaccinated": 854061, "vaccine_doses": 1856093 }, "ML": { "cases": 31234, "deaths": 739, "deaths_per_million": 33.737, "fully_vaccinated": 1444558, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.59, "percent_vaccinated": 9.05, "population": 21904983, "total_vaccinated": 1982922, "vaccine_doses": 2700389 }, "MM": { "cases": 614170, "deaths": 19434, "deaths_per_million": 361.24, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 954305, "deaths": 2121, "deaths_per_million": 633.554, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 791, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 590248, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 85.97, "percent_vaccinated": 89.92, "population": 686607, "total_vaccinated": 617412, "vaccine_doses": 1456299 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62645, "deaths": 992, "deaths_per_million": 214.952, "fully_vaccinated": 1410195, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 30.56, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1992317, "vaccine_doses": 3052866 }, "MS": { "cases": 1068, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1915, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.36, "percent_vaccinated": 46.95, "population": 4417, "total_vaccinated": 2074, "vaccine_doses": 4499 }, "MT": { "cases": 113170, "deaths": 795, "deaths_per_million": 1509.261, "fully_vaccinated": 470328, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.29, "percent_vaccinated": 90.64, "population": 526748, "total_vaccinated": 477453, "vaccine_doses": 1331426 }, "MU": { "cases": 248720, "deaths": 1015, "deaths_per_million": 781.421, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2566599 }, "MV": { "cases": 184485, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384747, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.78, "percent_vaccinated": 76.52, "population": 521458, "total_vaccinated": 398995, "vaccine_doses": 949602 }, "MW": { "cases": 87570, "deaths": 2670, "deaths_per_million": 134.24, "fully_vaccinated": 1517989, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 7.63, "percent_vaccinated": 10.69, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2125294, "vaccine_doses": 3171945 }, "MX": { "cases": 6821746, "deaths": 328128, "deaths_per_million": 2589.698, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 72.87, "population": 126705138, "total_vaccinated": 92333818, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4701140, "deaths": 36009, "deaths_per_million": 1072.53, "fully_vaccinated": 27460935, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.79, "percent_vaccinated": 83.63, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28076530, "vaccine_doses": 71894997 }, "MZ": { "cases": 229696, "deaths": 2216, "deaths_per_million": 69.084, "fully_vaccinated": 14098645, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 43.83, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 32077072, "total_vaccinated": 14978771, "vaccine_doses": 31616078 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4072, "deaths_per_million": 1609.39, "fully_vaccinated": 462994, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 18.3, "percent_vaccinated": 21.16, "population": 2530151, "total_vaccinated": 535335, "vaccine_doses": 879989 }, "NC": { "cases": 71073, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180518, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.72, "percent_vaccinated": 65.52, "population": 287800, "total_vaccinated": 188554, "vaccine_doses": 462522 }, "NE": { "cases": 9119, "deaths": 311, "deaths_per_million": 12.316, "fully_vaccinated": 2888988, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.44, "percent_vaccinated": 14.44, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3647695, "vaccine_doses": 4394310 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 261473, "deaths": 3147, "deaths_per_million": 14.747, "fully_vaccinated": 24675659, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 11.56, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 213401323, "total_vaccinated": 36549506, "vaccine_doses": 56126494 }, "NI": { "cases": 14807, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5629912, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 82.18, "percent_vaccinated": 87.72, "population": 6850540, "total_vaccinated": 6009617, "vaccine_doses": 11639529 }, "NL": { "cases": 8360416, "deaths": 22598, "deaths_per_million": 1291.189, "fully_vaccinated": 12111092, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 69.2, "percent_vaccinated": 74, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12950702, "vaccine_doses": 36045756 }, "NO": { "cases": 1456851, "deaths": 3623, "deaths_per_million": 670.551, "fully_vaccinated": 4050234, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.96, "percent_vaccinated": 80.39, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4343478, "vaccine_doses": 11530698 }, "NP": { "cases": 989350, "deaths": 11970, "deaths_per_million": 398.535, "fully_vaccinated": 20579365, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 68.52, "percent_vaccinated": 83.32, "population": 30034989, "total_vaccinated": 25026214, "vaccine_doses": 52867991 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1652711, "deaths": 1638, "deaths_per_million": 319.315, "fully_vaccinated": 4127776, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.47, "percent_vaccinated": 83.74, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4295485, "vaccine_doses": 11522479 }, "OM": { "cases": 396722, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3039478, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 58.19, "percent_vaccinated": 62.54, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3266729, "vaccine_doses": 7068002 }, "PA": { "cases": 954369, "deaths": 8425, "deaths_per_million": 1936.218, "fully_vaccinated": 3131836, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 71.98, "percent_vaccinated": 80.25, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3491894, "vaccine_doses": 8502818 }, "PE": { "cases": 3940482, "deaths": 214480, "deaths_per_million": 6361.471, "fully_vaccinated": 27919138, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 82.81, "percent_vaccinated": 88.07, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29691628, "vaccine_doses": 80978903 }, "PF": { "cases": 75819, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 180807, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 63.99, "percent_vaccinated": 66.67, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 453259 }, "PG": { "cases": 44800, "deaths": 663, "deaths_per_million": 66.637, "fully_vaccinated": 281948, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.83, "percent_vaccinated": 3.43, "population": 9949437, "total_vaccinated": 341307, "vaccine_doses": 623255 }, "PH": { "cases": 3795008, "deaths": 60774, "deaths_per_million": 533.665, "fully_vaccinated": 71835024, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 63.08, "percent_vaccinated": 67.12, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76438466, "vaccine_doses": 156547670 }, "PK": { "cases": 1558557, "deaths": 30505, "deaths_per_million": 131.827, "fully_vaccinated": 129842897, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 56.11, "percent_vaccinated": 59.83, "population": 231402116, "total_vaccinated": 138441823, "vaccine_doses": 287508923 }, "PL": { "cases": 6089166, "deaths": 116645, "deaths_per_million": 3044.947, "fully_vaccinated": 22529868, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.81, "percent_vaccinated": 59.39, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22752251, "vaccine_doses": 55238450 }, "PM": { "cases": 3112, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 691065, "deaths": 5688, "deaths_per_million": 1108.039, "fully_vaccinated": 1773409, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 34.55, "percent_vaccinated": 39.15, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2009619, "vaccine_doses": 3737310 }, "PT": { "cases": 5359624, "deaths": 24664, "deaths_per_million": 2396.866, "fully_vaccinated": 8899233, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.48, "percent_vaccinated": 94.65, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9740081, "vaccine_doses": 24793071 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 710890, "deaths": 19289, "deaths_per_million": 2877.324, "fully_vaccinated": 3491828, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.09, "percent_vaccinated": 58.9, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3948425, "vaccine_doses": 9257248 }, "QA": { "cases": 412897, "deaths": 681, "deaths_per_million": 253.326, "fully_vaccinated": 2743181, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 102.04, "percent_vaccinated": 102.04, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2743181, "vaccine_doses": 7302700 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 3106033, "deaths": 66143, "deaths_per_million": 3422.035, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.3, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8176457, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2154973, "deaths": 16334, "deaths_per_million": 2377.048, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18400593, "deaths": 374895, "deaths_per_million": 2583.652, "fully_vaccinated": 75211211, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 51.83, "percent_vaccinated": 56.91, "population": 145102755, "total_vaccinated": 82584587, "vaccine_doses": 171469139 }, "RW": { "cases": 132299, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 10414585, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 77.36, "percent_vaccinated": 81.27, "population": 13461888, "total_vaccinated": 10940142, "vaccine_doses": 25522207 }, "SA": { "cases": 810760, "deaths": 9257, "deaths_per_million": 257.494, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 187200, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 26.45, "percent_vaccinated": 40.9, "population": 707851, "total_vaccinated": 289502, "vaccine_doses": 479045 }, "SC": { "cases": 45540, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 80990, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 76.07, "percent_vaccinated": 80.05, "population": 106470, "total_vaccinated": 85233, "vaccine_doses": 209471 }, "SD": { "cases": 63074, "deaths": 4958, "deaths_per_million": 108.592, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2545671, "deaths": 19433, "deaths_per_million": 1856.58, "fully_vaccinated": 7651988, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 75.31, "percent_vaccinated": 77.15, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7838695, "vaccine_doses": 22674504 }, "SG": { "cases": 1749144, "deaths": 1534, "deaths_per_million": 281.282, "fully_vaccinated": 5000501, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.69, "percent_vaccinated": 92.09, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5022441, "vaccine_doses": 14281534 }, "SH": { "cases": 4, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1091420, "deaths": 6720, "deaths_per_million": 3170.694, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2580748, "deaths": 20236, "deaths_per_million": 3714.648, "fully_vaccinated": 2763608, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.73, "percent_vaccinated": 51.82, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822919, "vaccine_doses": 7074781 }, "SL": { "cases": 7737, "deaths": 125, "deaths_per_million": 14.844, "fully_vaccinated": 1918592, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 22.78, "percent_vaccinated": 31.42, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2645861, "vaccine_doses": 3526495 }, "SM": { "cases": 20007, "deaths": 118, "deaths_per_million": 3496.711, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 87550, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1071360, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.35, "percent_vaccinated": 13.38, "population": 16876720, "total_vaccinated": 2300648, "vaccine_doses": 2523856 }, "SO": { "cases": 27020, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 2040506, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 11.96, "percent_vaccinated": 16.45, "population": 17065581, "total_vaccinated": 2807072, "vaccine_doses": 3648859 }, "SR": { "cases": 80982, "deaths": 1380, "deaths_per_million": 2251.282, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17780, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1369250, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 12.74, "percent_vaccinated": 13.13, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1411298, "vaccine_doses": 1461516 }, "ST": { "cases": 6115, "deaths": 75, "deaths_per_million": 336.162, "fully_vaccinated": 99341, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 44.53, "percent_vaccinated": 56.27, "population": 223107, "total_vaccinated": 125550, "vaccine_doses": 221655 }, "SV": { "cases": 190818, "deaths": 4208, "deaths_per_million": 666.438, "fully_vaccinated": 4330643, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.59, "percent_vaccinated": 73.33, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4630037, "vaccine_doses": 11127982 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26417, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 59.98, "percent_vaccinated": 64.5, "population": 44042, "total_vaccinated": 28407, "vaccine_doses": 63735 }, "SY": { "cases": 56464, "deaths": 3150, "deaths_per_million": 147.718, "fully_vaccinated": 1914784, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 8.98, "percent_vaccinated": 13.33, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2842478, "vaccine_doses": 4389805 }, "SZ": { "cases": 73297, "deaths": 1417, "deaths_per_million": 1188.488, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 684885 }, "TC": { "cases": 6328, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30129, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.78, "percent_vaccinated": 71.35, "population": 45114, "total_vaccinated": 32189, "vaccine_doses": 70169 }, "TD": { "cases": 7437, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 2093522, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 12.38, "percent_vaccinated": 13.12, "population": 17179740, "total_vaccinated": 2218493, "vaccine_doses": 2356138 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 38158, "deaths": 280, "deaths_per_million": 32.389, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.74, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2138953, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4600978, "deaths": 31526, "deaths_per_million": 440.3, "fully_vaccinated": 53228659, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.34, "percent_vaccinated": 79.42, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56863303, "vaccine_doses": 141091819 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 1125, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 60.84, "percent_vaccinated": 72.42, "population": 1849, "total_vaccinated": 1339, "vaccine_doses": 2464 }, "TL": { "cases": 23036, "deaths": 134, "deaths_per_million": 101.443, "fully_vaccinated": 732690, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 55.47, "percent_vaccinated": 63.98, "population": 1320942, "total_vaccinated": 845153, "vaccine_doses": 1757560 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1134660, "deaths": 29105, "deaths_per_million": 2373.41, "fully_vaccinated": 6378774, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.02, "percent_vaccinated": 72.51, "population": 12262946, "total_vaccinated": 8892359, "vaccine_doses": 14907870 }, "TO": { "cases": 12554, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 97151, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 91, "percent_vaccinated": 101.41, "population": 106017, "total_vaccinated": 108263, "vaccine_doses": 242634 }, "TR": { "cases": 15889495, "deaths": 99341, "deaths_per_million": 1171.814, "fully_vaccinated": 53123370, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.66, "percent_vaccinated": 68.29, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57893122, "vaccine_doses": 151089853 }, "TT": { "cases": 172576, "deaths": 4065, "deaths_per_million": 2664.415, "fully_vaccinated": 715653, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.91, "percent_vaccinated": 49.31, "population": 1525663, "total_vaccinated": 752350, "vaccine_doses": 1577672 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 4696969, "deaths": 9136, "deaths_per_million": 382.902, "fully_vaccinated": 19942658, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 83.58, "percent_vaccinated": 89.43, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21338555, "vaccine_doses": 59848300 }, "TZ": { "cases": 37865, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 12036710, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 18.93, "percent_vaccinated": 21.15, "population": 63588334, "total_vaccinated": 13445924, "vaccine_doses": 16871609 }, "UA": { "cases": 5298325, "deaths": 116483, "deaths_per_million": 2675.837, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 169396, "deaths": 3628, "deaths_per_million": 79.121, "fully_vaccinated": 12280315, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 26.78, "percent_vaccinated": 39.43, "population": 45853778, "total_vaccinated": 18081463, "vaccine_doses": 24655406 }, "US": { "cases": 92090455, "deaths": 1033516, "deaths_per_million": 3066.835, "fully_vaccinated": 223035566, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.18, "percent_vaccinated": 78.79, "population": 336997624, "total_vaccinated": 261591428, "vaccine_doses": 604235972 }, "UY": { "cases": 971728, "deaths": 7415, "deaths_per_million": 2164.167, "fully_vaccinated": 2890461, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.36, "percent_vaccinated": 87.54, "population": 3426260, "total_vaccinated": 2999239, "vaccine_doses": 8717038 }, "UZ": { "cases": 243256, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15794134, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 46.34, "percent_vaccinated": 58.36, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19890447, "vaccine_doses": 58191020 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9390, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 31144, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.85, "percent_vaccinated": 35.47, "population": 104332, "total_vaccinated": 37011, "vaccine_doses": 72202 }, "VE": { "cases": 537487, "deaths": 5766, "deaths_per_million": 204.469, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 11192043, "deaths": 43094, "deaths_per_million": 442.135, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11731, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 130607, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.93, "percent_vaccinated": 53.97, "population": 319136, "total_vaccinated": 172232, "vaccine_doses": 313449 }, "WF": { "cases": 761, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15405, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 495431 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 259756, "deaths": 3174, "deaths_per_million": 1781.03, "fully_vaccinated": 824249, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.25, "percent_vaccinated": 50.82, "population": 1782115, "total_vaccinated": 905677, "vaccine_doses": 1834654 }, "XW": { "cases": 582914621, "deaths": 6415551, "deaths_per_million": 811.141, "fully_vaccinated": 4880062099, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 61.7, "percent_vaccinated": 67.15, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5310779724, "vaccine_doses": 12394410360 }, "YE": { "cases": 11895, "deaths": 2152, "deaths_per_million": 65.248, "fully_vaccinated": 446120, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.29, "population": 32981641, "total_vaccinated": 697956, "vaccine_doses": 864544 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4004555, "deaths": 101982, "deaths_per_million": 1717.093, "fully_vaccinated": 19234310, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.39, "percent_vaccinated": 37.34, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22178184, "vaccine_doses": 37254563 }, "ZM": { "cases": 331074, "deaths": 4015, "deaths_per_million": 206.182, "fully_vaccinated": 5158680, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 26.49, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 19473125, "total_vaccinated": 3240892, "vaccine_doses": 8130436 }, "ZW": { "cases": 256444, "deaths": 5581, "deaths_per_million": 348.954, "fully_vaccinated": 4692440, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29.34, "percent_vaccinated": 39.87, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6376117, "vaccine_doses": 12182698 } } rwunvgtavwoakh9ac7pk35qxwwbsaff Vysoké Mýto 0 617073 6174708 5988684 2022-08-07T07:04:16Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vysoké Mýto | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Vysoké Mýto | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Hohenmauth | pilt = Náměstí Přemysla Otakara II. (Vysoké Mýto) (cropped).jpg | pildiallkiri = [[Otakar II]] väljak Vysoké Mýtos | lipp = Flag_of_Vysoke_Myto.svg | lipu_link = [[Vysoké Mýto lipp]] | vapp = Vysoké_Mýto_-_znak.png | vapi_link = [[Vysoké Mýto vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Vysoké Mýto''' ([[saksa keel]]es ''Hohenmauth'') on linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]. Vysoké Mýto asub [[Ústí nad Orlicí]]st umbes 17 km läänes ja [[Pardubice]]st ligikaudu 29 km idakagus. Vysoké Mýto asub merepinnast 284 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/9248/vysoke-myto/ Vysoké Mýto] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Vysoké Mýtot on esmamainitud [[1265]]. aastal.<ref>[https://eng.vysoke-myto.cz/history History] Vysoké Mýto</ref> Vysoké Mýto vanalinn on alates [[1. november|1. novembrist]] [[1990]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/vysoke-myto-84548 Vysoké Mýto : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Pardubice maakond]] lif5wpnqeuhn3frcqkrdsf0mtrjvg2u Turnov 0 617093 6174758 5987459 2022-08-07T07:56:58Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turnov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Turnov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Turnau | pilt = Náměstí_Českého_ráje,_Turnov_(2).jpg | pildiallkiri = Tšehhi paradiisi väljak Turnovis | lipp = Flag_of_Turnov_CZ.svg | lipu_link = [[Turnovi lipp]] | vapp = Turnov_CoA_CZ.svg | vapi_link = [[Turnovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Turnov''' ([[saksa keel]]es ''Turnau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]. Turnov asub [[Semily]]st umbes 12,5 km läänes ja [[Liberec]]ist ligikaudu 21 km lõunakagus. Turnov asub merepinnast 260 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/9931/turnov/ Turnov] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Asula on rajatud [[1250]]. aasta paiku, ürikutes on Turnovit esmamainitud [[1272]]. aastal. Alates [[16. sajand]]ist on linnas tegeldud [[vääriskivi]]de töötlemisega. Klaasivabrik rajati Turnovis [[18. sajand]]il.<ref>[https://www.historickasidla.cz/dr-cs/522-turnov.html Turnov] Sdružení historických sídel Čech, Moravy a Slezska</ref> Turnovi vanalinn on alates [[1. november|1. novembrist]] [[1990]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/turnov-84532 Turnov : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Libereci maakond]] r76tarn7ojcyk1kno7cb01l0ij5ilik Uherský Ostroh 0 617829 6174746 5992683 2022-08-07T07:43:40Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Uherský Ostroh | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Uherský Ostroh | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Ungarisch Ostra | pilt = Uherský Ostroh-náměstí.jpg | pildiallkiri = Uherský Ostrohi keskväljak | lipp = Uhersky_Ostroh_CZ_flag.gif | lipu_link = [[Uherský Ostrohi lipp]] | vapp = Uherský_Ostroh,_znak.gif | vapi_link = [[Uherský Ostrohi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Uherský Ostroh''' (kuni [[1846]]. aastani '''Ostroh''', [[saksa keel]]es ''Ungarisch Ostra'') on linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]]. Uherský Ostroh asub [[Uherské Hradiště]]st umbes 10 km lõunaedelas ja [[Zlín]]ist ligikaudu 33 km edelas. Uherský Ostrohi on esmamainitud [[1275]]. aastal.<ref>[https://www.uhostroh.cz/index.php/historie Historie] Město Uherský Ostroh</ref> Uherský Ostrohi vanalinn on alates [[20. november|20. novembrist]] [[1990]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/uhersky-ostroh-84578 Uherský Ostroh : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Zlíni maakond]] ew65wthnh593t0za6zkb7y26atesldu Úpice 0 618208 6174731 5992766 2022-08-07T07:31:08Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Úpice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Úpice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Eipel | pilt = Úpice - muzeum.jpg | pildiallkiri = Úpice raekoda | lipp = Flag_of_Upice.svg | lipu_link = [[Úpice lipp]] | vapp = Upice_CoA_CZ.svg | vapi_link = [[Úpice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Úpice''' ([[saksa keel]]es ''Eipel'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]. Úpice asub [[Úpa]] jõe ääres, [[Poola]] piirist natuke vähem kui 10 km kaugusel, [[Trutnov]]ist ligikaudu 9 km kagus ja [[Hradec Králové]]st umbes 36 km põhjaloodes. Úpicet on esmamainitud [[1359]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/10022/upice/historie/ Úpice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Úpices elasid lapsepõlves [[Karel Čapek]] ja [[Josef Čapek]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] k190ccal95c4k8hf2t83quczxb4dwka 6174732 6174731 2022-08-07T07:32:32Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Úpice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Úpice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Eipel | pilt = Úpice - muzeum.jpg | pildiallkiri = Úpice raekoda | lipp = Flag_of_Upice.svg | lipu_link = [[Úpice lipp]] | vapp = Upice_CoA_CZ.svg | vapi_link = [[Úpice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Úpice''' ([[saksa keel]]es ''Eipel'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]. Úpice asub [[Úpa]] jõe ääres, [[Poola]] piirist natuke vähem kui 10 km kaugusel, [[Trutnov]]ist ligikaudu 9 km kagus ja [[Hradec Králové]]st umbes 36 km põhjaloodes. Úpicet on esmamainitud [[1359]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/10022/upice/historie/ Úpice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Úpices elasid lapsepõlves [[Karel Čapek]] ja [[Josef Čapek]].<ref>Ludmila Žlábková:[https://www.novinky.cz/cestovani/clanek/objevte-pohadkovou-upici-karla-capka-40148363 Objevte pohádkovou Úpici Karla Čapka] Novinky, 19. veebruar 2007</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] 0yzsjg4bqhbxq6jbpi3lea9i29obk95 6174733 6174732 2022-08-07T07:32:51Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Úpice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Úpice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Eipel | pilt = Úpice - muzeum.jpg | pildiallkiri = Úpice raekoda | lipp = Flag_of_Upice.svg | lipu_link = [[Úpice lipp]] | vapp = Upice_CoA_CZ.svg | vapi_link = [[Úpice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Úpice''' ([[saksa keel]]es ''Eipel'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]. Úpice asub [[Úpa]] jõe ääres, [[Poola]] piirist natuke vähem kui 10 km kaugusel, [[Trutnov]]ist ligikaudu 9 km kagus ja [[Hradec Králové]]st umbes 36 km põhjaloodes. Úpicet on esmamainitud [[1359]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/10022/upice/historie/ Úpice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Úpices elasid lapsepõlves kirjanik [[Karel Čapek]] ja [[Josef Čapek]].<ref>Ludmila Žlábková:[https://www.novinky.cz/cestovani/clanek/objevte-pohadkovou-upici-karla-capka-40148363 Objevte pohádkovou Úpici Karla Čapka] Novinky, 19. veebruar 2007</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] 6xetclxum8sk1zbcsaevpzjaz3r5k3f 6174735 6174733 2022-08-07T07:33:47Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Úpice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Úpice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Eipel | pilt = Úpice - muzeum.jpg | pildiallkiri = Úpice raekoda | lipp = Flag_of_Upice.svg | lipu_link = [[Úpice lipp]] | vapp = Upice_CoA_CZ.svg | vapi_link = [[Úpice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Úpice''' ([[saksa keel]]es ''Eipel'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]. Úpice asub [[Úpa]] jõe ääres, [[Poola]] piirist natuke vähem kui 10 km kaugusel, [[Trutnov]]ist ligikaudu 9 km kagus ja [[Hradec Králové]]st umbes 36 km põhjaloodes. Úpicet on esmamainitud [[1359]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/10022/upice/historie/ Úpice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Úpices elasid lapsepõlves kirjanik [[Karel Čapek]] ja kunstnik ning illustraator [[Josef Čapek]].<ref>Ludmila Žlábková:[https://www.novinky.cz/cestovani/clanek/objevte-pohadkovou-upici-karla-capka-40148363 Objevte pohádkovou Úpici Karla Čapka] Novinky, 19. veebruar 2007</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] jgejr7hcu36fgy3ii2g424x6qu6bbf5 Slavkov u Brna 0 618246 6174849 5993003 2022-08-07T11:04:10Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Slavkov u Brna | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Slavkov u Brna | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Austerlitz | pilt = DSCN0979 (5864465448).jpg | pildiallkiri = Vaade Slavkov u Brnale õhust | lipp = Slavkov_u_Brna_CZ_flag_hires.svg | lipu_link = [[Slavkov u Brna lipp]] | vapp = Slavkov_u_Brna_znak_hires.svg | vapi_link = [[Slavkov u Brna vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Slavkov u Brna''' ([[saksa keel]]es ''Austerlitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]]. Slavkov u Brna asub [[Vyškov]]ist umbes 16 km lõunaedelas ja [[Brno]] kesklinnast ligikaudu 20 km idas. Asulat on esmamainitud [[1237]]. aastal. [[1416]]. aastal kuningas [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]] andis linnale pitseri ja vapi.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/7630/slavkov-u-brna/historie/ Historie obce Slavkov u Brna] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Slavkov u Brna vanalinn on alates [[20. november|20. novembrist]] [[1990]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/slavkov-u-brna-84579 Slavkov u Brna : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> [[2. detsember|2. detsembril]] [[1805]] toimus Slavkov u Brna linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel [[Austerlitzi lahing]].<ref>[https://www.kudyznudy.cz/ceska-nej/historicke/bitva-tri-cisaru-u-slavkova Bitva Tří císařů u Slavkova – největší a nejkrvavější bitva v Českých zemích] Kudy z nudy</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Morava maakond]] bijwxdl0btvo8vdrff335032bdln9y2 Třeboň 0 618278 6174768 5993361 2022-08-07T08:09:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Třeboň | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Třeboň | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Wittingau | pilt = Třeboň - historické jádro obr1.jpg | pildiallkiri = Vaade Třeboňi vanalinnale õhust | lipp = Flag_of_Třeboň.svg | lipu_link = [[Třeboňi lipp]] | vapp = Znak_mesta_trebon_II.svg | vapi_link = [[Třeboňi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Třeboň''' ([[saksa keel]]es ''Wittingau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]. Třeboň asub [[Austria]] piirist 15 km kaugusel, [[České Budějovice]]st ligikaudu 21 km idas ja [[Jindřichův Hradec]]st umbes 23 km edelas. Třeboňi on esmamainitud [[1240]]. aastal. Třeboňi on ürikutes esimest korda linnaks nimetatud [[1341]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/7614/trebon/historie/ Historie obce Třeboň] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Třeboňi vanalinn ja lossikompleks on alates [[1976]]. aastast ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/trebon-84237 Třeboň : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Tšehhi maakond]] heep9we9ir98udiderk6ony7j3ri1g7 Stříbro 0 618965 6174832 6000458 2022-08-07T10:38:52Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stříbro | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Stříbro | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Mies | pilt = Radnice ve městě Stříbro, okres Tachov (ČR).png | pildiallkiri = Stříbro raekoda T. G. Masaryki väljakul | lipp = Flag_of_Stribro_(Tachov).svg | lipu_link = [[Stříbro lipp]] | vapp = Stribro_(Tachov)_CoA_CZ.jpg | vapi_link = [[Stříbro vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Stříbro''' ([[saksa keel]]es ''Mies'') on linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]]. Stříbro asub [[Mže]] jõe ääres, [[Tachov]]ist umbes 26 km idas ja [[Plzeň]]ist ligikaudu 27 km läänes. Stříbro asub merepinnast 399 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/8527/stribro/ Stříbro] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Stříbrot on kaevandusasulana esmamainitud [[1183]]. aastal. Linnaõigused sai Stříbro [[1263]]. aastal.<ref>[https://en.infoglobe.cz/tips-for-trips/cz-stribro-a-town-of-miners-and-beautiful-sights-video CZ, Stříbro – A Town of Miners and Beautiful Sights – VIDEO] Infoglobe</ref> Stříbro vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/stribro-84488 Stříbro : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Plzeňi maakond]] 5aohrrtaf13v205amsvomtp8iwxh2bw Zlaté Hory 0 619235 6174630 6003576 2022-08-06T20:18:49Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zlaté Hory | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Zlaté Hory | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Zuckmantel | nimi3_keel = poola | nimi3 = Złote Góry | pilt = Zlaté Hory (Zuckmantel) - radnice.JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Zlaté Hory raekoda | lipp = Zlaté_Hory_vlajka.svg | lipu_link = [[Zlaté Hory lipp]] | vapp = Zlaté_Hory_znak.jpg | vapi_link = [[Zlaté Hory vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Zlaté Hory''' (aastatel [[1869]]–[[1948]] '''Cukmantl''', [[saksa keel]]es ''Zuckmantel'', [[poola keel]]es ''Złote Góry'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Jeseníki ringkond|Jeseníki ringkonnas]]. Zlaté Hory asub [[Poola]] piiri ääres, [[Jeseník]]ist ligikaudu 14 km idakirdes. Asulat on esmamainitud [[1263]]. aastal, linnaõigused sai [[1306]]. aastal.<ref>[https://zlatehory.cz/historie-zlatych-hor/d-305958 Historie Zlatých Hor] Město Zlaté Hory</ref> [[1910]]. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 100% linna elanikest [[saksa keel]]t emakeeleks.<ref>[http://iajgscemetery.org/eastern-europe/czech-republic/zlate-hory-89174120 ZLATE HORY: Bruntal, Silesia, Moravia] International Jewish Cemetery Project</ref> [[Kuld|Kulla]] kaevandamist alustati Zlaté Horys tõenäoliselt [[13. sajand]]il. Kullakaevandamine lõpetati [[1993]]. aasta detsembris.<ref>[https://zlatehory.cz/hornictvi-v-okoli-zlatych-hor/d-305903 Hornictví v okolí Zlatých Hor] Město Zlaté Hory</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] ozktbrsinkdk0s1vc1tmr31lf6jqvgl 6174825 6174630 2022-08-07T10:17:54Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zlaté Hory | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Zlaté Hory | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Zuckmantel | nimi3_keel = poola | nimi3 = Złote Góry | pilt = Zlaté Hory (Zuckmantel) - radnice.JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Zlaté Hory raekoda | lipp = Zlaté_Hory_vlajka.svg | lipu_link = [[Zlaté Hory lipp]] | vapp = Zlaté_Hory_znak.jpg | vapi_link = [[Zlaté Hory vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Zlaté Hory''' (aastatel [[1869]]–[[1948]] '''Cukmantl''', [[saksa keel]]es ''Zuckmantel'', [[poola keel]]es ''Złote Góry'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Jeseníki ringkond|Jeseníki ringkonnas]]. Zlaté Hory asub [[Poola]] piiri ääres, [[Jeseník]]ist ligikaudu 14 km idakirdes. Asulat on esmamainitud [[1263]]. aastal, linnaõigused sai [[1306]]. aastal.<ref>[https://zlatehory.cz/historie-zlatych-hor/d-305958 Historie Zlatých Hor] Město Zlaté Hory</ref> [[1910]]. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 100% linna elanikest [[saksa keel]]t emakeeleks.<ref>[http://iajgscemetery.org/eastern-europe/czech-republic/zlate-hory-89174120 ZLATE HORY: Bruntal, Silesia, Moravia] International Jewish Cemetery Project</ref> [[Kuld|Kulla]] kaevandamist alustati Zlaté Horys tõenäoliselt [[13. sajand]]il. Kullakaevandamine lõpetati [[1993]]. aasta detsembris.<ref>[https://zlatehory.cz/hornictvi-v-okoli-zlatych-hor/d-305903 Hornictví v okolí Zlatých Hor] Město Zlaté Hory</ref> Zlaté Hory vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/mestska-pamatkova-zona-zlate-hory-84613 Městská památková zóna Zlaté Hory : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] p3rmqgxkxjpjh91py18o2xrzcyz5iqi Vrbno pod Pradědem 0 619264 6174608 6003942 2022-08-06T19:32:07Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vrbno pod Pradědem | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Vrbno pod Pradědem | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Würbenthal | pilt = Vrbno_pod_Pradedem_kostel.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Püha Miikaeli kirik Vrbno pod Pradědemis | lipp = Flag_of_Vrbno_pod_Pradědem.svg | lipu_link = [[Vrbno pod Pradědemi lipp]] | vapp = Vrbno_pod_Pradědem_znak.png | vapi_link = [[Vrbno pod Pradědemi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Vrbno pod Pradědem''' ([[saksa keel]]es ''Würbenthal'') on linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]]. Vrbno pod Pradědem asub [[Poola]] piirist 15 km kaugusel, [[Bruntál]]ist ligikaudu 15 km põhjaloodes. Vrbno pod Pradědem paikneb merepinnast 520–590 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.vrbnopp.cz/cs/turista-a-volny-cas/o-meste/ O městě] Město Vrbno pod Pradědem</ref> Asulat on esmamainitud [[1310]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/6643/vrbno-pod-pradedem/historie/ Historie obce Vrbno pod Pradědem] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Linnaõigused sai Vrbno pod Pradědem [[1611]]. aastal.<ref>[https://www.vrbnopp.cz/redakce/tisk.php?lanG=cs&clanek=23251&slozka=20521&xsekce=23250& Historie] Město Vrbno pod Pradědem</ref> [[27. august]]il [[1961]] toimus Vrbno pod Pradědemi lähedal rongiõnnetus, milles hukkus 18 inimest.<ref>František Kuba, Dalibor Otáhal:[https://bruntalsky.denik.cz/zpravy_region/nejhorsi-zeleznicni-tragedie-v-nasem-regionu-u-karlovic-20150803.html Nejhorší železniční tragédie v našem regionu: u Karlovic] Bruntálský a krnovský deník, 8. august 2015</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Morava-Sileesia maakond]] tafdyy1c87r17u6jh4jdrbil5fz9qf5 Vítkov 0 620851 6174709 6026344 2022-08-07T07:07:13Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vítkov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Vítkov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Wigstadtl | nimi3_keel = poola | nimi3 = Witków | pilt = Vítkov, náměstí Jana Zajíce.JPG | pildiallkiri = Jan Zajíci väljak | lipp = Vitkov_OP_CZ_flag.gif | lipu_link = [[Vítkovi lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Vítkov.svg | vapi_link = [[Vítkovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Vítkov''' ([[saksa keel]]es ''Wigstadtl'', [[poola keel]]es ''Witków'') on linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]]. Vítkov asub [[Opava]]st ligi 21 km edelas ja [[Ostrava]]st umbes 37 km läänes. Vítkov asub merepinnast 480 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/6601/vitkov/ Vítkov] Místopisný seznam obcí České republiky</ref> Vítkovit on esmamainitud [[1301]]. aastal.<ref>[https://turista.vitkov.info/vitkov-historic-sights-and-attractions/history/ History] Oficiální stránky Volný čas Vítkov</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Morava-Sileesia maakond]] gw71ycxvp3mirajnnwr3xo3ivif5xui In memoriam 2022 0 620930 6174471 6174372 2022-08-06T13:57:41Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) [[Kategooria:2022]] 3mora7cs0pipkbxi4i8i6m4d7yxhzy3 6174473 6174471 2022-08-06T13:59:33Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) [[Kategooria:2022]] 44eq8sgn4zpr8fy8v9fnbep6gtg3x2u 6174490 6174473 2022-08-06T14:25:22Z Velirand 67997 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yoko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) [[Kategooria:2022]] hewu9rhq5xoruccg8yuki13ubbou2tm 6174557 6174490 2022-08-06T16:58:28Z Andres 5 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) [[Kategooria:2022]] 9uzbfwibetfb2dbo8icjprcfd6qqce2 6174579 6174557 2022-08-06T18:02:00Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) [[Kategooria:2022]] 38lkfq2d0dm6smibg37tjlmvqa8xg99 6174616 6174579 2022-08-06T19:54:25Z Velirand 67997 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) [[Kategooria:2022]] kzeyu2duvn4w3yhqumwbyagixd14seu 6174811 6174616 2022-08-07T09:35:21Z Metsavend 738 /* Märts */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) [[Kategooria:2022]] cmo3opzn607rgpu40d830kyso2f8d09 Rychnov nad Kněžnou 0 620982 6174853 6022361 2022-08-07T11:13:19Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rychnov nad Kněžnou | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Rychnov nad Kněžnou | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Reichenau an der Knieschna | pilt = Rychnov nad Kněžnou, náměstí.jpg | pildiallkiri = Raekoda keskväljakul | lipp = Flag_of_Rychnov_nad_Kneznou.svg | lipu_link = [[Rychnov nad Kněžnou lipp]] | vapp = Rychnov_nad_Kněžnou_znak.png | vapi_link = [[Rychnov nad Kněžnou vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Rychnov nad Kněžnou''' ([[saksa keel]]es ''Reichenau an der Knieschna'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]], [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonna]] halduskeskus. Rychnov nad Kněžnou asub [[Hradec Králové]]st ligi 32 km idas. Rychnov nad Kněžnou paikneb merepinnast 320 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/10600/rychnov-nad-kneznou/ Rychnov nad Kněžnou] Místopisný seznam obcí České republiky</ref> Rychnov nad Kněžnoud on esmamainitud [[1258]]. aastal. Vapi, pitsati ja kahe aastalaada pidamise õiguse sai Rychnov nad Kněžnou [[1488]]. aastal. Kuningalinna staatuse omandas Rychnov nad Kněžnou [[1561]]. aastal.<ref>[https://www.rychnov-city.cz/historie-mesta-rychnova-nad-kneznou/d-1562 Historie města Rychnova nad Kněžnou] Město Rychnov nad Kněžnou</ref> Rychnov nad Kněžnou vanalinn on alates [[1. september|1. septembrist]] [[2003]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/rychnov-nad-kneznou-179615157 Rychnov nad Kněžnou : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] 6ruhsols1dmq0v6hysv790otqjptfh8 Milovice 0 621026 6174533 6026305 2022-08-06T16:29:29Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Milovice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Milovice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Milowitz | pilt = Průčelí_kostela_sv._Kateřiny,_Milovice.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Püha Katariina kirik Milovices | lipp = Milovice_NB_CZ_flag.svg | lipu_link = [[Milovice lipp]] | vapp = Milovice-znak.svg | vapi_link = [[Milovice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Milovice''' ([[saksa keel]]es ''Milowitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]. Milovice asub [[Nymburk]]ist ligi 12 km lääneloodes ja [[Praha]] kesklinnast umbes 37 km idakirdes. Milovice paikneb merepinnast 191 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/4154/milovice/ Milovice] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Milovicet on esmamainitud [[1396]]. aastal. [[1904]]. aastal rajati Milovice lähedale [[Austria-Ungari]] armee sõjaväelaager. Aastatel [[1914]]–[[1918]] oli Milovice lähedal sõjavangilaager. Alates [[1919]]. aastast oli sõjaväelaager [[Tšehhoslovakkia]] armee käsutuses. [[21. august]]il [[1968]] võtsid Nõukogude väed Milovice sõjaväebaasi oma kontrolli alla. Milovicesse paigutati [[Nõukogude armee]] keskgrupi vägede staap. Nõukogude armee loovutas sõjaväebaasi Tšehhoslovakkiale [[1991]]. aasta juunis. [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1991 sai Milovice linnaõigused. Sõjaväepolügoon likvideeriti [[1995]]. aastal.<ref>[https://www.milovky.cz/clanky/historie.html Historie v některých datech] milovky.cz</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]] n9n1ud0gq04rwet82gh7j67a66k870j Kiseljak 0 621350 6174590 6169509 2022-08-06T18:41:24Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | pilt = Kiseljak_nebo_2.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_arms_Kiseljak.svg | vapi_link = [[Kiseljaki vapp|Vapp]] | elanikke = 20 722 (2013) }} '''Kiseljak''' ([[kirillitsa]]s Кисељак) on linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Kesk-Bosnia kanton]]is. ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina linnad]] cd9whxl4bpot0uh2t2p9usact6xpa1c Like a Prayer 0 624215 6174739 6082006 2022-08-07T07:38:33Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Singli info | nimi = "Like a Prayer" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = Madonna | koos = | album = "Like a Prayer" | A-pool = | B-pool = "Act of Contrition" | väljaantud = 3. märts 1989 | formaat = | lindistatud = september 1988 | stiil = | pikkus = 5:41 | plaadifirma = | autor = | produtsent = | sertifikatsioon = | eelmine singel = | see singel = | järgmine singel = | edetabeli koht = | veel = {{Extra kronoloogia 2 | esitaja = | liigitus = | eelmine album = | see album = | järgmine album = }} }} "'''Like a Prayer'''" on [[Ameerika]] laulja [[Madonna]] esitatud laul. See ilmus sama pealkirjaga stuudioalbumi singlina 1989. aastal. [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Madonna]] 7mpq6olv7ojgp1d60lio85dcgtjfbob 6174741 6174739 2022-08-07T07:39:00Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Singli info | nimi = "Like a Prayer" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = Madonna | koos = | album = "[[Like a Prayer]]" | A-pool = | B-pool = "Act of Contrition" | väljaantud = 3. märts 1989 | formaat = | lindistatud = september 1988 | stiil = | pikkus = 5:41 | plaadifirma = | autor = | produtsent = | sertifikatsioon = | eelmine singel = | see singel = | järgmine singel = | edetabeli koht = | veel = {{Extra kronoloogia 2 | esitaja = | liigitus = | eelmine album = | see album = | järgmine album = }} }} "'''Like a Prayer'''" on [[Ameerika]] laulja [[Madonna]] esitatud laul. See ilmus sama pealkirjaga stuudioalbumi singlina 1989. aastal. [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Madonna]] 6nii9xallmfwo1onz8cnzrogfewkozn 6174743 6174741 2022-08-07T07:40:10Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Singli info | nimi = "Like a Prayer" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = Madonna | koos = | album = "[[Like a Prayer]]" | A-pool = | B-pool = "Act of Contrition" | väljaantud = 3. märts 1989 | formaat = | lindistatud = september 1988 | stiil = | pikkus = 5:41 | plaadifirma = | autor = | produtsent = | sertifikatsioon = | eelmine singel = | see singel = | järgmine singel = | edetabeli koht = | veel = {{Extra kronoloogia 2 | esitaja = | liigitus = | eelmine album = | see album = | järgmine album = }} }} "'''Like a Prayer'''" on [[Ameerika]] laulja [[Madonna]] esitatud laul. See ilmus sama pealkirjaga stuudioalbumi singlina [[1989]]. aastal. [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Madonna]] m5hurcmendb6mcyj5n0d1rrmsnersa4 Limaloorik 0 624435 6174745 6052994 2022-08-07T07:41:44Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Limaloorik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kärbseseenelised]] ''Amanitaceae'' | perekond = [[Limaloorik]] ''Limacella'' | perekonna_autor = | leviku_kaart = | tüüpliik = | alamrühma_nimetus = | alamrühmad = }} '''Limaloorik''' (''Limacella'') on [[kandseened|kandseente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kärbseseenelised|kärbseseeneliste]] sugukonnast. == Liike == *''Limacella delicata'' – [[pruun limaloorik]] *''Limacella guttata'' – [[pisar-limaloorik]] *''Limacella illinita'' – [[laus-limaloorik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/bie-hub/species/125389 Limaloorik] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Kärbseseenelised]] [[Kategooria:Kärbseseened| ]] 08gguqrf7z5eabdd7wzcsd5uobohkir 6174759 6174745 2022-08-07T07:57:50Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Limaloorik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kärbseseenelised]] ''Amanitaceae'' | perekond = [[Limaloorik]] ''Limacella'' | perekonna_autor = | leviku_kaart = | tüüpliik = | alamrühma_nimetus = | alamrühmad = }} '''Limaloorik''' (''Limacella'') on [[kandseened|kandseente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kärbseseenelised|kärbseseeneliste]] sugukonnast. == Liike == *''Limacella delicata'' – [[jahu-limaloorik]], pruun limaloorik *''Limacella guttata'' – [[pisar-limaloorik]] *''Limacella illinita'' – [[laus-limaloorik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/bie-hub/species/125389 Limaloorik] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Kärbseseenelised]] [[Kategooria:Kärbseseened| ]] cwzquiiyhq8vmbqg5y2essk3a6vz3h1 PB (püstol) 0 625243 6174619 6060076 2022-08-06T19:59:41Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = PB (püstol) | pilt = PB pistol.jpg | pildi_suurus = 300px | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Nõukogude Liit}} | tüüp = integreeritud [[Summuti (relvandus)|summutiga]] [[poolautomaatpüstol]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1967– | kasutajad = ''[[PB (püstol)#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = A. A. Derjagin<ref name="WW">{{cite web|url= http://www.worldweapon.info/pb|title= Pistolet besshumnyy PB (indeks 6P9), 1967, Rossiya|script-title= ru:Пистолет бесшумный ПБ (индекс 6П9), 1967, Россия|trans-title= Silent pistol PB (index 6P9), 1967, Russia|website= World Weapon}}</ref> | konstrueeritud = | tootja = [[Iževski mehaanikatehas]] <br/> (1967–2013)<ref name="WiB">{{cite web|url= https://warisboring.com/the-pb-was-the-kgbs-suppressed-pistol/|title= The PB Was the KGB's Suppressed Pistol|website= War is Boring|first= Matthew|last=Moss|date=7. juuni 2016|access-date=9. jaanuar 2018}}</ref> <br/> [[Kalašnikovi kontsern]] (2013–)<ref name="KCPB">{{cite web|url= https://kalashnikov.com/en/product/firearms/mle/pb.html|title=9mm Besshumnyy pistolet PB — kompaktnoye besshumnoye oruzhiye blizhnego boya dlya provedeniya spetsial'nykh operatsiy|script-title= ru:9мм Бесшумный пистолет ПБ — компактное бесшумное оружие ближнего боя для проведения специальных операций |trans-title= 9mm Silent pistol PB - compact silent weapons for special operations|website= Kalashnikov Concern|access-date=9. jaanuar 2018}}</ref> | ühiku_hind = | tootmises = 1967– | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 0,98 kg | pikkus = 170 mm (summutita)<ref name="MF">{{cite web|url= http://modernfirearms.net/en/handguns/handguns-en/russia-semi-automatic-pistols/pb-besshumnyj-eng/|title= PB silenced|website= Modern Firearms|first= Maxim|last=Popenker |access-date= 9. jaanuar 2018|date=23. oktoober 2010}}</ref> <br/> 308 mm (summutiga) | detaili_pikkus = 105 mm | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = [[9×18mm Makarov]] | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = [[Tagasipahvak (tulirelvad)|tagasipahvakuga]] | laskekiirus = 30 lasku/min<ref name="CISbook">{{cite book|title= To, iz chego strelyayut v SNG: Spravochnik strelkovogo oruzhiya|script-title= ru:То, из чего стреляют в СНГ: Справочник стрелкового оружия|trans-title= What the CIS uses for shooting: a directory of small arms|first= A.I.|last= Blagovestov|editor-first=A.Ye.|editor-last=Tarasa|pages=84–86|publisher= Harvest|date= 2000|language= ru|location=Minsk}}</ref> | algkiirus = 290 m/s | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = 8-lasuline [[salv (relv)|salv]] | sihikud = }} '''PB''' ([[vene keel]]es Пистолет бесшумный ehk ''vaikne püstol''; [[GRAU]] indeks '''6P9''') on integreeritud [[Summuti (relvandus)|summutiga]] [[NSVL|Nõukogude Liidu]] [[poolautomaatpüstol]]. PB põhineb [[Makarovi püstol]]il ning seda toodeti [[Iževski mehaanikatehas]]es. 2013. aastal ühinesid Iževski mehaanikatehas ja Iževski aparaaditehas [[Kalašnikovi kontsern]]iks, mis jätkas PB tootmist. Relv on kasutuses 1967. aastast. ==Kasutajad== * {{pisilipp|Nõukogude Liit}}: [[KGB]], [[NSV Liidu Siseministeerium|siseministeeriumi]] eriüksused ([[OMON]]) ja [[Nõukogude armee]] luure. * {{pisilipp|Valgevene}}: surmanuhtluste läbiviimiseks. ==Vaata ka== * [[Stetškini automaatpüstol]] * [[Kaasaegsete Vene väike- ja kergrelvade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=xRyPdXHsKu4 ПБ 6П9 (video, vene keeles)] * [http://modernfirearms.net/en/handguns/handguns-en/russia-semi-automatic-pistols/pb-besshumnyj-eng/ PB silenced - Modern Firearms] * [http://www.forgottenweapons.com/russian-9mm-pb-silenced-pistol/ Guns of the Spetsnaz – 9mm PB silenced pistol] [[Kategooria:Poolautomaatpüstolid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu jalaväerelvad]] 7qtjg8pzjwxzfkpaad2i43tvoulckru Vitali Gerassimov 0 625781 6174809 6173787 2022-08-07T09:31:53Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Surnud 2022]] wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Vitali Gerassimov | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Vitali Gerassimov | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = Виталий Петрович Герасимов | hüüdnimi = | sünniaeg = {{birth date|1977|07|09|df=y}} | sünnikoht = [[Kaasan]], Tatari ANSV,<br />[[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{PisiLipp|Venemaa}} | teenistused = | teenistusaeg = 1995–2022 | auaste = [[kindralmajor]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = {{Puuloend}} *[[Teine Tšetšeenia sõda]] *Venemaa sõjaline sekkumine Süüria kodusõtta<!--enwi: Russian military intervention in the Syrian civil war--> *[[Vene-Ukraina sõda]] ** [[Krimmi kriis|Krimmi annekteerimine]] **[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] ***[[Harkivi lahing (2022)|Harkivi lahing]] {{Puuloend/lõpp}} | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Vitali Gerassimov''' ([[7. juuli]]. [[1977]] [[Kaasan]]is) on [[Venemaa]] sõjaväelane, [[kindralmajor]].<ref name=Guardian /><ref name=:1 /><ref name=:2 /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Guardian>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2022/mar/08/vitaly-gerasimov-second-russian-general-killed-ukraine-defence-ministry-claims |title=Vitaly Gerasimov: second Russian general killed, Ukraine defence ministry claims {{!}} Ukrainian intelligence says major general in Russia’s 41st army died outside Kharkiv along with other senior officers |work=[[TheGuardian.com]] |date=8. märts 2022 |access-date=8. märts 2022 |language=en |author=Julian Borger |location=Washington }}</ref> <ref name=:1>{{Cite web |last=Smirnova |first=Yuliana |date=2022-05-23 |title=Воскрес "убитый" генерал ВС РФ Герасимов |url=https://www.pravda.ru/news/world/1711740-gerasimov/ |access-date=2022-06-06 |website=Pravda.ru |language=ru}}</ref> <ref name=:2>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/features-61754126|title=Груз 200: что известно о потерях России в Украине к середине июня|website=[[BBC News Russian]]|date=10 June 2022}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Gerassimov, Vitali}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] jf3di2fgdbor4hkp0v8yxwxxn3utzgv Čelákovice 0 627615 6174538 6080754 2022-08-06T16:32:10Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Čelákovice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Čelákovice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Czelakowitz, Tschelakowitz | pilt = Celakovice radnice.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Čelákovice raekoda | lipp = Vlajka_Celakovice.jpg | lipu_link = [[Čelákovice lipp]] | vapp = Celakovice_znak.jpg | vapi_link = [[Čelákovice vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Čelákovice''' ([[saksa keel]]es ''Czelakowitz'', ka ''Tschelakowitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]]. Čelákovice asub [[Elbe]] (Labe) jõe vasakul kaldal, [[Praha]] kesklinnast ligikaudu 24 km idakirdes. Čelákovice paikneb merepinnast 184 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.celakovice.cz/cs/mesto/o-meste/statistika.html Statistika] Město Čelákovice</ref> [[Slaavlased|Slaavlaste]] asula oli praeguse Čelákovice kohal juba varakeskajal. Hiljemalt [[12. sajand]]il ehitati siia väiksem puidust linnus. [[1300]]. aasta paiku ehitati samale paigale kivist kindlus. Ürikutes on kuningalinna Čelákovicet esimest korda mainitud [[1290]]. aastal.<ref>[https://www.celakovice.cz/cs/mesto/o-meste/historie-1.html Historie] Město Čelákovice</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Kesk-Tšehhi maakond]] e4j1djl954e0zbp54id840a83bsrlyz Uherské Hradiště 0 627953 6174750 6086158 2022-08-07T07:45:59Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Uherské Hradiště | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Uherské Hradiště | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Ungarisch Hradisch | nimi3_keel = ungari | nimi3 = Magyarhradis | pilt = Uherské_Hradiště,_Masarykovo_náměstí_(1).jpg | pildiallkiri = T. G. Masaryki väljak Uherské Hradištěs | lipp = Flag_of_Uherské_Hradiště.svg | lipu_link = [[Uherské Hradiště lipp]] | vapp = UH_znak.png | vapi_link = [[Uherské Hradiště vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Uherské Hradiště''' ([[saksa keel]]es ''Ungarisch Hradisch'', [[ungari keel]]es ''Magyarhradis'') on linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]], [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonna]] halduskeskus. Uherské Hradiště asub [[Morava jõgi|Morava jõe]] vasakul kaldal, [[Uherský Brod]]ist umbes 13 km lääneloodes ja [[Zlín]]ist ligikaudu 23 km edelas. Uherské Hradiště paikneb merepinnast 180–320 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mesto-uh.cz/zakladni-informace-o-meste Základní informace o městě] Město Uherské Hradiště</ref> Linna asutas [[1257]]. aastal [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kuningas [[Otakar II]].<ref>[http://kralovskedilo.ktf.cuni.cz/lokality/Uherske-Hradiste Uherské Hradiště] Královské dílo</ref> [[1258]]. aastal sai linna nimeks ''Nový Velehrad''. Praeguse nime sai Uherské Hradiště [[1587]]. aastal.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/7201/uherske-hradiste/historie/ Historie obce Uherské Hradiště] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Uherské Hradiště vanalinn on alates [[20. november|20. novembrist]] [[1990]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/uherske-hradiste-7665038 Uherské Hradiště] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Zlíni maakond]] dqeb9l2g6rsmijr6mon4imi9az04h70 Prostějov 0 629023 6174627 6094463 2022-08-06T20:16:25Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Prostějov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Prostějov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Proßnitz | pilt = Radnice (Prostějov- czech republic).jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Prostějovi raekoda | lipp = Prostejov_prapor.png | lipu_link = [[Prostějovi lipp]] | vapp = Prostejov_CoA_CZ.png | vapi_link = [[Prostějovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Prostějov''' ([[saksa keel]]es ''Proßnitz'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]], [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonna]] halduskeskus. Prostějov asub [[Olomouc]]ist ligikaudu 17 km edelas ja [[Brno]]st umbes 49 km kirdes. Asulat on esmamainitud [[1141]]. aastal. Ürikutes on Prostějovit esimest korda aleviks nimetatud [[1365]]. aastal. Linnaõigused sai Prostějov [[1390]]. aastal.<ref>[https://www.prostejov.eu/cs/volny-cas/o-meste/historie/ Historie] Statutární město Prostějov</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] ixxpo1vtwfyf0c1pp348zzfqflmy3nu Izjumi lahing (2022) 0 629160 6174860 6173599 2022-08-07T11:40:44Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Izjumi lahing | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = {{CSS image crop |Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg |bSize = 3000 |cWidth = 300 |cHeight = 330 |oTop = 661 |oLeft = 2313 |Location = center }} | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = [[3. märts]] – [[1. aprill]] [[2022]] | koht = [[Izjum]], [[Harkivi oblast]], [[Ukraina]] | kaart = Ukraina | laiuskoord = 49.195833 | pikkuskoord = 37.280278 | kaardilaius = 300px | kaardiallkiri = Asend Ukrainas | ala = | tulemus = Venemaa võit<br />&nbsp;• Vaenutegevus piirkonnas jätkub | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Valeri Gerassimov]] | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina Relvajõud]] * [[Pilt:81 ОАеМБр к.svg|25px]] 81. aeromobiilne brigaad<ref>[https://suspilne.media/219700-v-izumskomu-lisgospi-na-harkivsini-ukrainska-artileria-znisila-ponad-15-odinic-tehniki-rf/ В Ізюмському лісгоспі українська артилерія знищила понад 15 одиниць техніки РФ — міськрада Ізюма] - Suspilne 20.03.2022 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Izjumi lahing''' ({{lang-uk|Бої за Ізюм}}) oli 2022. aasta 3. märtsist 1. aprillini kestnud [[lahing]], mille käigus [[Venemaa relvajõud]] võtsid linna oma kontrolli alla. ==Sõjategevuse jätkumine== 1. mail tsiteeris [[The New York Times|New York Times]] Ukraina ja USA ametnikke, kelle kinnitusel rünnati salajase visiidi ajal rindejoonele Izjumis armeekindral [[Valeri Gerassimov]]i komandopunkti. Aruande kohaselt vältis ta napilt surma või haavata saamist. Ukraina pool väitis lisaks, et rünnakus hukkus umbes 100 või 200 vene sõdurit, sealhulgas tõenäoliselt ka elektroonilise sõjapidamise eest vastutav kindralmajor [[Andrei Simonov]].<ref name=NYP /><ref name=Yahoo /> 17. juunil teatas ArmijaInform, et Ukraina väed tõrjusid [[Izjumi rajoon]]is asuvast [[Dmõtrivka (Izjumi rajoon)|Dmõtrivka]] külast välja Vene väed.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/06/17/syly-oborony-ukrayiny-zmusyly-protyvnyka-zalyshyty-naselenyj-punkt-dmytrivka/ Сили оборони України змусили противника залишити населений пункт Дмитрівка] (vaadatud: 17.06.2022)</ref> Ukraina teatas ka 2022. aasta augusti alguses Dmõtrivka küla hõivamisest.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-zvilnyly-selo-mazanivka-na-donechchyni-ta-dmytrivka-na-harkivshhyni/ ЗСУ звільнили село Мазанівка на Донеччині та Дмитрівка на Харківщині] (vaadatud: 04.08.2022)</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2022/05/01/russias-highest-ranking-general-dodges-ukraine-attack-in-secret-trip-to-front-line/ |title=Russia’s highest-ranking general dodges Ukraine attack in secret trip to front line |trans-title= |publisher=[[The New York Post]] |date=2022-05-01 |access-date=2022-05-02 |website=nypost.com |language=en |author=David Meyer |quote= }}</ref> <ref name=Yahoo>{{cite web|url=https://ca.news.yahoo.com/russian-general-commanded-electronic-warfare-115447368.html |title=A Russian general who commanded electronic warfare units was killed in a strike that killed 100 soldiers, top Ukraine official says |trans-title= |publisher=[[Yahoo! News]] |date=2022-05-01 |access-date=2022-05-02 |website=news.yahoo.com |language=en |author=Alia Shoaib |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * Sophie Williams, Olga Pona (Lviv). [https://www.bbc.com/news/world-europe-61354626 'We tried not to watch' - escapees recount terror of Russian-occupied Izyum]. BBC News, 8. mai 2022 * Sophie Williams, Olga Pona (Lviv). [https://www.bbc.com/news/world-europe-61396800 Ukraine war: Bodies of 44 civilians found as battle for Izyum rages]. BBC News, 10. mai 2022 [[Kategooria:Harkivi oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] idlo0obem3rft9p791pphtnc25m8cw3 Sergei Medvedev 0 630574 6174655 6129668 2022-08-06T20:51:36Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Fail:Сергей Медведев политолог в Ельцин-центре 2019 года.jpg|pisi|Sergei Medvedev 2019. aastal]] '''Sergei Aleksandrovitš Medvedev''' (Сергей Александрович Медведев; sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1966]] [[Moskva]]s) on Venemaa juhtiv opositsiooniline ajakirjanik, tele- ja raadiosaatejuht, [[politoloog]]. == Elulugu == Medvedev sündis Moskva intellektuaalide peres. Tema vanaisa Viktor Sergejevitš Medvedev (1895–1990) oli ehitusinsener, lennuprojektide instituudi asutaja, keda represseeriti Nõukogude ajal kaks korda, aastatel 1937 ja 1948, ning veetis 17 aastat [[Gulag]]is. Tema isa Aleksander Viktorovitš Medvedev (1927–2010), muusikateadlane ja publitsist, oli pikka aega [[Suur Teater|Suure Teatri]] muusika- ja kirjandusosakonna juhataja ning juhtis korduvalt rahvusvahelise Tšaikovski konkursi pressikeskust. Tegi tihedat koostööd heliloojate [[Dmitri Šostakovitš]]i ja [[Mieczysław Weinberg]]iga, kellele kirjutas viie ooperi libreto. Ema Svetlana Jurjevna Medvedeva (sünd. 1938), keeleteadlane, töötas pikka aega [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] Ühiskonnateaduste Teadusinfo Instituudis. 1988. aastal lõpetas Medvedev kiitusega [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] ajakirjandusteaduskonna (1984–1987 ajakirjanduspraktika Kaug-Põhjas ([[Tšukotka]], [[Kamtšatka]], [[Kolõma]])), 1987–1988 õppis vahetusüliõpilasena [[Praha Karli Ülikool]]is. 1989–1990 New Yorgi [[Columbia ülikool]]is Mortimer Zuckermani stipendiaat. 1995. aastal kaitses Venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudis doktoritöö teemal "Euroopa projekt ja paavst Johannes Paulus II Euroopa poliitika", aastatel 1991–1993 oli tal paavstiga kaks isiklikku audientsi. 1993–1994 töötas ta külalisteadurina Rahvusvaheliste Suhete Instituudis Roomas. 1994–1996 oli külalisteadur [[Ebenhausen]]is (Saksamaa) asuvas Teaduse ja Poliitika Fondis. 1996–1999 oli ta Helsingi Rahvusvaheliste Suhete Instituudi teadur ja Venemaa programmi juht. 1999–2004 George G. Marshalli nimelise Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuse professor Saksamaal [[Garmisch-Partenkirchen]]is. 2004. aastal naasis Medvedev Venemaale. Aastatel 2004–2020 oli ta Moskvas asuva Rahvusliku Uurimisülikooli "Kõrgem Majanduskool"{{lisa viide}} professor, politoloogia spetsialist, riigipoliitika rakendusteaduskonna rahvusvaheliste suhete asedekaan. Ta luges kursusi "Vene riik ja Vene ruum", "Sotsiaalpoliitiliste transformatsioonide teooriad: modernne ja postmodernne" jt. Ta on teinud kaastööd telekanalitele [[Kultura]], [[Dožd]] ja [[Nastojaštšeje Vremja]], raadiojaamadele Finam FM/Stolitsa FM ja Vabadus, ajakirjale Forbes, ajalehele Vedomosti ning veebiväljaandele SLON/Republic. 2018. aastal andis kirjastus Individuum välja tema esseede raamatu Putini Venemaast “Krimmi perioodi park. Kolmanda perioodi kroonikad". Raamat ilmus Venemaal mitmes trükis ja tõlgiti kaheksasse keelde. Cambridge'is asuv Polity Press avaldas selle 2020. aastal inglise keeles pealkirjaga "The Return of the Russian Leviathan." Raamat sai Briti Puškini maja raamatuauhinna kui aasta parim Venemaa-teemaline mitteilukirjanduslik teos. Alates 15. märtsist 2022 elab välismaal.<ref>https://arvamus.postimees.ee/7532436/intervjuu-sergei-medvedev-vene-alavaarsustunde-moistmiseks-tuleb-appi-votta-dostojevski</ref> Medvedev valdab kuut võõrkeelt: inglise, prantsuse, saksa, tšehhi, poola, itaalia. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Medvedev, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 9989b2lddlgatbsko2fxind6zotp280 Koorküla Valgjärve järveasula 0 630703 6174632 6114425 2022-08-06T20:19:47Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[File:Koorküla Valgjärv.jpg|thumb|Koorküla Valgjärv]] '''Koorküla Valgjärve järveasula''' on kunagine [[asulakoht]] [[Koorküla Valgjärv]]es. Seal alates 1958. aastast läbi viidud Eesti esimesed [[allveearheoloogia|allveearheoloogilised]] uuringud on tuvastanud kolm inimtegevuse perioodi [[noorem kiviaeg|nooremal kiviajal]], [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajal]] ja 1. aastatuhande teisel poolel. Viimasel perioodil Valgjärves olnud rajatisi peetakse Eesti ainsaks teadaolevaks [[Eesti muinasaeg|muinasaegseks]] [[vaiasula]]ks ja seda kaldaga ühendanud [[sild|sillaks]]. ==Uurimislugu== ===Muistendid=== [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Koorküla]]st 3 km lõunasse<ref name=Loodus>[[Arvi Liiva]] (2008). [http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2315_2312.html Mõistatuslik ehitis Koorküla Valgjärves]. [[Eesti Loodus]], nr 4</ref> [[Läti]] piiri lähedale jääva<ref name=Roio24>[[Maili Roio]] (2007). New Interpretations of Settlement Remains in Lake Valgjarv of Koorkula, Estonia. [[Journal of Wetland Archaeology]], nr 7, lk 24</ref> [[Koorküla Valgjärv]]e (nagu paljude teistegi peamiselt Lõuna-Eesti järvede) teket seletavad [[muistend]]id venna ja õe omavahelise [[laulatus]]e tagajärjega. [[August Wilhelm Hupel]]i teatel kirjutas Valgjärve kohta käiva loo juba 1489. aastal üles [[Riia]] [[munk]] Siegbert, kelle kohaselt algas [[mõisnik]]u ja tema õe laulatuse õhtul torm, pulmamaja vajus maa alla ning selle asemele tekkis järv.<ref>[[Merili Metsvahi]] (2015). [https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/Merili_Metsvahi8-9-15.pdf Venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistend. Perekonnaajaloolisi tõlgendusi]. [[Keel ja Kirjandus]], nr 8–9, lk 573,577</ref><ref>Maili Roio 2007, lk 24–25</ref> Hilisemad allikad kordavad veidi erinevates versioonides sarnast järve tekkelugu. Räägiti ka, et läbi jääaugu oli pärast järves veel uputatud hoonete (palkmajade, mõisa või [[loss]]itornide) jäänused näha olnud.<ref name=Loodus /><ref>Merili Metsvahi 2015, lk 577–579</ref> Koorküla Valgjärve kohta käivad muistendid olid 19. sajandi kirjutistes (nii [[saksa keel|saksa]] kui [[eesti keel|eestikeelsetes]]) populaarne teema.<ref name=Loodus /><ref name=Roio25>Maili Roio 2007, lk 25</ref> Muistendeid arvatakse olevat inspireerinud järves lebavad palgijäänused.<ref name=Roio24 /> Vaikse ilmaga on järve keskel oleval madalikul lebav puitmaterjal selgelt nähtav.<ref name=Ilves2008>[[Kristin Ilves]] (2008). [https://www.academia.edu/209305/Maritime_Archaeology_the_Case_in_Estonia Maritime Archaeology: the Case in Estonia]. Peatükk raamatus: [[Andrzej Pydyn]], [[Joe Flatman]] (toimetajad). Collaboration, Communication and Involvement: Maritime Archaeology and Education in the 21st Century. Lk 157–170</ref> ===Varased uurimiskatsed=== [[File:Hugo Hermann Fürchtegott Treffner.jpg|thumb|upright=0.5|1869. aastal järves sukeldumas käinud [[Hugo Treffner]]]] Sellised muistendid omakorda inspireerisid ja mõjutasid järve uurimist.<ref name=Roio25 /> [[Rahvajutt|Rahvajutu]] kohaselt kutsunud 1640. aastal [[Koorküla mõis|Koorküla mõisnik]] Wolfgang Heinrich von Anrep [[Moskva tsaaririik|Venemaalt]] [[tuuker|tuukrid]] järve uurima ja uputatud mõisa otsima. Nad olevatki mõisahooneid näinud ning [[tina]]st, [[vask|vasest]] ja puust majapidamisesemeid välja toonud, kuid pärast üht väärtuslikku leidu koos sellega salaja lahkunud, mõne versiooni kohaselt koos otsingutest osa võtnud kohalikega.<ref name=Loodus /><ref>Merili Metsvahi 2015, lk 577–578</ref><ref name=Roio20208>Maili Roio (2020). [https://books.ub.uni-heidelberg.de/propylaeum/reader/download/714/714-30-90710-2-10-20201026.pdf Archaeological excavations from the past with new interpretations]. Raamatus: Albert Hafner, Ekaterina V. Dolbunova, Andrey N. Mazurkevich, Elena Pranckenaite und Martin Hinz (toimetajad). [https://books.ub.uni-heidelberg.de/propylaeum/catalog/book/714 Settling waterscapes in Europe: The archaeology of Neolithic and Bronze Age pile-dwellings]. Lk 8</ref> Sukeldumiste kohta on teateid ka 18. ja 19. sajandist ning 20. sajandi algusest.<ref name=Metsvahi576>Merili Metsvahi 2015, lk 576</ref> 1869. aastal käis üliõpilasena järvel sukeldumas [[Hugo Treffner]], kes teatas, et lossi seal ei asu, aga ta avastas mutta vajunud puuehitise jäänused, mille laepalkide vahelt ta pääses ka hoone sisemusse, kus leidis alt kõva põranda, palju [[savinõu]]de kilde ja sütt. Ta pakkus välja, et hoone sattus vee alla siis, kui kõrgemal asuv järv suure vihmasaju tõttu üle kallaste tõusis ja madalamale kohale uue järve tekitas.<ref name=Loodus /><ref name=Metsvahi576 /> 1880. aastal tutvus Valgjärvega [[Tartu Ülikool]]i [[mineraloogia]][[professor]] ja [[arheoloog]] [[Constantin Grewingk]], kes ütles, et nägi seal põhjas väikese mõisa hooneid. Esimene [[eestlased|eestlasest]] harrastusarheoloog [[Jaan Jung]] väitis 1898. aastal, et kunagi ammusel ajal elasid inimesed Valgjärves [[parv]]e peal ja nüüd põhjas lebavad palgid on selle jäänused. 1920. aastate arutlustes räägiti lisaks uppunud mõisale ka võimalusest, et järves on peidus terve linn, mis [[maavärin]]a või [[maakoor]]e õõnsuse sisselangemise tõttu vee alla jäi. 1921. aastal järvega tutvunud [[Matthias Johann Eisen]] arvas, et veealune ehitis võis olla ka lihtsalt põhja vajunud palgiparv.<ref name=Loodus /> Arutlustes Valgjärve üle kõlasid kõige sagedamini siiski seisukohad, et vee all on kas mõisa varemed või lihtsa konstruktsiooniga vaiasula. Eesti professionaalsed arheoloogid Valgjärve küsimusega ei tegelenud.<ref name=Ilves2008 /> ===Teaduslik uurimine=== Järves olevate ehitiste teadusliku uurimisega alustati [[Jüri Selirand|Jüri Seliranna]] eestvedamisel 1958. aastal.<ref name=Metsvahi576 /><ref name=Kriiska64>[[Aivar Kriiska]], [[Maili Roio]] (2011). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/ac5a6e1b-8953-48ab-bfa3-2ee157531f29 Prehistoric Archaeology of Wetlands in Estonia]. Kogumikus: Elena Pranckėnaitė (toimetaja). Wetland Settlements of the Baltic. A Prehistoric Perspective. Vilnius: Center of Underwater Archaeology. Lk 64</ref> Ühtlasi oli tegu Eesti esimese [[allveearheoloogia|allveearheoloogilise]] ettevõtmisega. Abiks olid [[Pirita]] [[vetelpääste]]jaama tuukrid.<ref name=Loodus /><ref name=Ilves2008 /><ref name=Lang84>[[Valter Lang]] (2003). [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_401.htm Baltimaade metalliaeg: keskmine rauaaeg Eestis]. Õppematerjale, lk 84</ref> Seliranna juhtimisel korraldati ekspeditsioone Valgjärvele veel aastatel 1960, 1984 ja 1989. Järvemuistist on uurinud ka [[Vello Lõugas]] (1980), rahvusvaheline uurimisrühm (1988), [[Vello Mäss]] (1990–1991) ja [[Kalle Virtanen]] (1998–1999, 2001–2004, 2006, 2015).<ref name=Ilves2008 /><ref name=Kriiska64 /><ref name=Roio26>Maili Roio 2007, lk 26</ref><ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/71820119/valgjarve-allveemalestis-palvib-rahvusvahelist-tahelepanu Valgjärve allveemälestis pälvib rahvusvahelist tähelepanu]. [[Maaleht]], 2. juuli 2015</ref> Uuringud on olnud sagedased, kuid väikesemahulised ja 2014. aasta seisuga polnud asula veel täielikult dokumenteeritud.<ref name=Tvauri54>[[Andres Tvauri]] (2014). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/0207205c-6fbd-4f0f-8d8c-1cf6d94d2fc6 Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 54</ref> Leide on saadud suhteliselt vähe, mis osalt tuleneb vähesest [[arheoloogilised kaevamised|arheoloogilisest kaevamisest]] ja enne teadusliku uurimise alustamist paiga sajandeid kestnud rüüstamisest.<ref name=Roio31>Maili Roio 2007, lk 31</ref><ref name=Roio202010>Maili Roio 2020, lk 10</ref> Veealusel objektil on olnud keeruline uuringuid läbi viia<ref name=Loodus /> ja Selirand on korduvalt avaldanud seisukohta, et tõsisemaks arheoloogiliseks uurimiseks on vaja järve veetaset alandada.<ref name=Loodus /><ref name=Ilves2008 /><ref name=Metsvahi576 /> See oleks aga kulukas ettevõtmine,<ref>[[Jānis Apals]] (1968). Saar Āraiši järves. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 6, Jüri Seliranna kommentaar, lk 62</ref> samuti on Valgjärv [[looduskaitse]] all.<ref name=Loodus /> [[Kristin Ilves]]e hinnagul oleks siiski võimalik olnud objekti ka allveearheoloogia korras paremini uurida, kuid Jüri Seliranna kui kohalike arheoloogide seas autoriteetse isiku usu puudumine sellise meetodi tõhususse on takistanud Eesti allveearheoloogia arengut.<ref name=Ilves2008 /> Alates 1998./1999. aastast ongi uuringuid läbi viinud [[Soome]] allveearheoloogid Kalle Virtaneni eestvedamisel.<ref name=Ilves2008 /><ref name=Lang84 /> Veealuseid ehitisi võib puudutamisel kergesti kahjustada ja nende kui [[arheoloogiamälestis]]e juurde tohib sukelduda vaid [[Muinsuskaitseamet]]i eriloaga ning koos juhendajaga.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74743483/kaameraga-maal-oigemini-vees-eesti-salaparaseima-jarve-pohjas KAAMERAGA MAAL: õigemini vees, Eesti salapäraseima järve põhjas]. [[Maaleht]], 9. juuni 2016</ref> ==Kirjeldus== Leidude põhjal kujunes pilt Valgjärves läbi aja toimunud kolmest inimtegevuse etapist.<ref name=Loodus /><ref name=Roio26 /> ===Kiviaegne asulakoht=== [[Noorem kiviaeg|Noorema kiviaja]] inimtegevust Valgjärvel näitavad 1984. aastal veealuste ehitiste lääneosast leitud 27 [[savinõu]]kildu, mis võisid kõik pärineda ühest anumast, ja 1989. aastal neist 15–20 m kirde pool avastatud puitpostid. Savinõukillud, mille lähimad analoogid on teada [[Tamula asulakoht|Tamula asulakohast]], esindavad hilise [[kammkeraamika]] stiili, mis Eesti alal levis ajajärgul 3650–2000/1900 [[eKr]]. Nende ornament ja koostis osutab pigem perioodi hilisemale osale. Puiduproovide [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsiniku mõõtmine]] dateeris need vahemikku umbes (3500) 3300 – 3200 (3100) eKr ja [[dendrokronoloogia|dendrokronoloogiline]] analüüs vahemikku 3380–3221 eKr. Postide nii pikaajaline säilimine osutab, et need pidid juba kasutusajal olema liigniiskes keskkonnas või ujutas vesi nad pärast asula mahajätmist kiiresti üle. Jüri Seliranna arvates oli veetase toona madalam ja kiviaegsed asukad elasid järve ulatuval poolsaarel. Teised autorid on pidanud võimalikuks ka leidude tõlgendamist vaiehitisena – neid on kiviajast teada umbes 300 km kaugusel Loode-[[Venemaa]]l ja [[Leedu]]s ning ka Tamula asulas oli vaiu kasutatud. Leitud keraamika ja vaiade vanuse võimalik erinevus võib osutada erinevatele kiviaegsetele ehitusjärkudele.<ref name=Loodus /><ref>Maili Roio 2007, lk 27–30</ref><ref>Aivar Kriiska, Maili Roio 2011, lk 62</ref><ref name=Roio2006>[[Maili Roio]] (2006). [https://www.arheo.ut.ee/15EA1Roio.pdf Veealuse kultuuripärandi uurimisest Eestis]. Kogumikus: [[Valter Lang]], [[Margot Laneman]] (toimetajad). [https://www.arheo.ut.ee/ArheoLugu.htm Arheoloogiline uurimistöö Eestis 1865–2005]</ref> ===Eelrooma rauaaja inimtegevus=== [[Eelrooma rauaaeg|Eelrooma rauaaja]] inimtegevusega on seotud esimesena avastatud ehitistest 40 m kirde pool 1988. aastal leitud vaiade rühm. Need esinevad seal 25 × 25&nbsp;m suurusel alal ning hõredamalt ka ehitistest põhja ja ida pool, ulatudes 10–20 cm ulatuses mudast välja. Samas kohas nähti ka suurt hulka rusikasuurusi kive. Järgmisel aastal võetud puiduproovide radiosüsiniku analüüsi järgi pärinesid nad 4.–2. sajandist eKr, dendrokronoloogilise analüüsi järgi vahemikust 313–246 eKr.<ref name=Loodus /><ref name=Roio2728>Maili Roio 2007, lk 27–28</ref> Seda paika on aga harva uuritud ja dateeringuid kinnitavaid esemeleide pole.<ref name=Kriiska64 /> Vello Mäss on välja pakkunud, et tegu võib olla kaitsetara jäänustega.<ref>Maili Roio 2007, lk 27</ref> ===1. aastatuhande II poole vaiasula=== 1. aastatuhande II poolest on pärit 1958. aastal esimesena avastatud ehitised, mis paiknevad järve läänekalda poolsaare jätkuks oleval veealusel [[seljandik]]ul<ref name=Kriiska64 /> enam-vähem nelinurksel 737 ruutmeetrisel alal<ref name=Roio26 /> 1 kuni 3–4 m sügavusel.<ref name=Roio20208 /><ref name=Tvauri301302>[[Andres Tvauri]]. Eelviikingiaeg ja viikingiaeg (550–1050). Peatükk kogumikus: [[Aivar Kriiska]], [[Valter Lang]], [[Ain Mäesalu]], Andres Tvauri, [[Heiki Valk]]. [[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg]]. 2020, [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]]. Lk 301–302</ref> Sealt avastati peaaegu 9 m pikkuseid ja kuni 30 cm läbimõõduga töötlemis- ja põlemisjälgedega [[okaspuu]]palke ning nende vahel põhjasetetes pooldiagonaalselt paiknevaid ja altpoolt kirvega teritatud kuni 20 cm läbimõõduga poste ja vaiu. Palkide vahel olid mõnes kohas peasuurused kivid. Struktuuri kirdeosa kitsas palkidega kaetud tipus asus põletusjälgedega kivide 1 m diameetriga ümar hunnik, mida on tõlgendatud koldena.<ref name=Roio26 /><ref name=Tvauri54 /><ref name=Tvauri301302 /> Ala kultuurikihi paksuseks mõõdeti erinevatel teadetel 1–2 cm<ref name=Metsvahi576 /> või 20 cm.<ref name=Roio26 /> Ehitist peetakse ainsaks Eestist teadaolevaks [[vaiasula]]ks.<ref name=Metsvahi576 /><ref>Maili Roio 2020, lk 7</ref> See oli arvatavasti ehitatud pinnasesse rammitud postidele tehtud platvormile<ref name=Tvauri222>Andres Tvauri 2014, lk 222</ref> ja paiknes kunagisel saarel või poolsaarel<ref name=Tvauri301302 /> või siis otse vee peal.<ref name=Loodus /> 1989. aastal avastati 2,5 m sügavusel kaks paralleelset teineteisest 1,5 m kaugusel olevat 15–30 cm läbimõõduga postide 70–80 m pikkust rida järve läänekaldalt kuni ehitiste loodeosani. Postide vahekaugus reas oli 4–5 m. Ühe välja tõmmatud [[kuusk|kuusepuust]] posti pikkus oli 3 m, diameeter 21 cm ja see oli alt kirvega kahelt poolt tervaks tehtud.<ref name=Roio26 /><ref name=Tvauri222 /> Postiridade vahelt leiti [[kisklaud]]u ja lõhestatud [[pruss]]e.<ref name=Tvauri222 /> Arvatavasti on tegu asulat ja kallast ühendanud [[sild|silla]] jäänustega.<ref name=Roio26 /><ref name=Tvauri222 /> 2014. aasta seisuga oli see ainus Eesti alalt teada olev [[Eesti muinasaeg|muinasaegne]] sild.<ref name=Tvauri222 /> 1960. aastatel tehtud esimene ehitiste radiosüsiniku dateerimine paigutas nende kasutamise 6.–7. sajandisse [[pKr]], kuid need tulemused polnud kalibreeritud. 1989. aastal võeti uued proovid, mille kalibreeritud tulemused paigutusid vahemikku 6. sajandi lõpp kuni 10. sajandi lõpp pKr.<ref name=Roio2728 /> Sillaposti dateering andis seejuures vahemiku 778–980 pKr.<ref name=Tvauri222 /> Kümme dendrokronoloogilist analüüsi dateeriti vahemikku 526–809 pKr<ref>Maili Roio 2007, lk 28</ref> ja näitasid, et kõik puud olid langetatud ühel, täpselt küll teadmata aastal<ref name=Tvauri301302 /> ning kogu rajatis ehitati valmis korraga, võimalik, et isegi ühe aasta jooksul.<ref name=Lang84 /> Uurimiskohast leiti üle 300 potikillu, mille sarnaseid on leitud mitmetes Lõuna-Eesti linnustes ja asulates, kus taoline, nn [[Rõuge tüüpi keraamika]]<ref name=Lang84 /><ref>Andres Tvauri 2014, lk 67</ref> on dateeritud 1. aastatuhande viimasesse veerandisse.<ref name=Roio2006 /><ref name=Roio29>Maili Roio 2007, lk 29</ref> Ka Valgjärve edelatipu juurest leitud [[oda]]otsad kuuluvad keraamikaga samasse ajastusse.<ref name=Loodus /> Ainus järveehitisest leitud puitese<ref name=Roio202010 /> on konks, mille otsas on auk ja soon nööri kinnitamiseks. Samasugune konks tuli välja ka [[Āraiši järvelinnus]]e kaevamistel, kus seda [[etnograafia|etnograafiliste]] vastete alusel peeti kuuluvaks varustusse, mida tarvitati puu otsa [[mesilaspere]]de juurde pääsemiseks.<ref name=Tvauri201477>Andres Tvauri 2014, lk 77</ref> Ka Valgjärve konksu on peetud metsmesindusega seotuks,<ref name=Roio202010 /> kuid teisalt on seda hinnatud ka liiga nõrgaks, et täiskasvanud inimest kanda, ja nii peetud pigem näiteks [[kaelkook|kaelkoogu]] osaks, kuhu sai veeämbri riputada.<ref name=Tvauri201477 /> Arvestades nii radiosüsnikumeetodi, dendrokronoloogia kui keraamikaleidude analüüsi on [[Maili Roio]] paigutanud järveasula kasutusaja vahemikku umbes 700–900 pKr, mis hõlmab umbes Eesti [[eelviikingiaeg|eelviikingi]]- ja [[Viikingiaeg Eestis|viikingiaja]].<ref name=Roio29 /> Märkide puudumine mitme erineva ehitusjärgu kohta osutab [[Andres Tvauri]] hinnangul, et ehitise kasutamine polnud pikaajaline.<ref name=Tvauri301302 /> Samas dendrokronoloogiliste tulemuste suhteline varajasus võrreldes teiste meetoditega võib Roio meelest siiski viidata, et asustusjärke oli mitu.<ref name=Roio29 /> [[File:Āraišu ezerpils 2001-05-26.jpg|thumb|Valgjärve omaga samalaadseks ja -ealiseks peetava [[Āraiši järveasula]] rekonstruktsioon]] Samalaadseid ja -aegseid järveasulaid teatakse [[Kagu-Eesti]]st kokku 5 ja Põhja-[[Läti]]st 10.<ref name=Tvauri301302 /> Ülejäänud neli Eesti asulakohta rajati siiski mitte postidele, vaid järvesaartele.<ref>Andres Tvauri 2014, lk 53</ref> Kultuuriliselt ja geograafiliselt Valgjärvele lähimad vaiasulad on leitud Läti [[Vidzeme]] järvedest 1,5–4 m sügavuselt vee ja muda alt.<ref>Merili Metsvahi 2015, lk 576–577</ref> Neidki peetakse pärinevat 1. aastatuhande II poolest.<ref name=Tvauri54 /> Radiosüsiniku dateeringuid on sealt kahe järveasula kohta – [[Ušuru]] oma kasutati 8. sajandil ja Āraiši järvelinnust 9.–10 sajandil. Roio arvates oligi Valgjärve asula lähema ümbruse kontekstis võõras ning ühiskondlik-poliitiliselt ja kultuuriliselt rohkem seotud aladega Põhja-Lätis.<ref>Maili Roio 2007, lk 30–31</ref> Järveasula rajamise põhjuseks on tihti peetud kaitsevajadust.<ref name=Kriiska64 /><ref name=Metsvahi577>Merili Metsvahi 2015, lk 577</ref><ref>Maili Roio 2007, lk 30</ref> Jälgi kaitsetarast pole siiski avastatud<ref name=Kriiska64 /><ref name=Roio31 /> kui just mitte pidada järve ennast kaitseteguriks.<ref name=Roio31 /> Maili Roio meelest ei pidanud viikingiaegsed vaiasulad olema seotud eluviisiga, vaid ühiskondlike ja poliitiliste faktoritega, staatuse väljendamisega. Tema arvates oli Valgjärvel ilmselt aastaringne asula, kus majapidamisviisid olid sarnased teistele perioodi asulatele<ref name=Roio32>Maili Roio 2007, lk 32</ref> ja mis kuulus ühiskonnas erilist staatust omanud inimesele või inimrühmale. Ka [[Merili Metsvahi]] hinnangul märkisid ehitised pigem omaniku sotsiaalset staatust kui lähtusid kaitsevajadusest. Tema meelest võis seal olla kellegi elupaik või [[religioon|religioosse]] tähtsusega hooned või nii elu- kui ka kultushooned.<ref name=Metsvahi577 /> [[Arvi Liiva]] arvates kuulus ehitis tõenäoliselt rikkale ülikule, kes seal perega aasta läbi elas. Asula mahajätmise põhjus pole selge. Arvi Liiva on seletuseks pakkunud õnnetust, näiteks tulekahju, millele osutavad põlemisjäljed palgijäänustel, või kallaletungi. Oluline või isegi otsustav roll oli tema hinnangul ka [[kliimamuutus]]tel, mille tõttu järvede veetasemed tõusid.<ref name=Loodus /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tõrva vald]] [[Kategooria:Eesti asulakohad]] [[Kategooria:Eesti kiviaeg]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] 3ulq1j9fwf0a7wqe5qum9xneygtnvi1 35. ühendarmee 0 630751 6174621 6167538 2022-08-06T20:01:22Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 35. ühendarmee (''35-я общевойсковая Краснознамённая армия'') | pilt = Great emblem of the 35th Combined Arms Army.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 1969 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Relvajõud]] | haru = [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''35. ühendarmee''' ([[vene keel]]es ''35-я общевойсковая Краснознамённая армия'') on [[Venemaa Relvajõud]]ude väeüksus. == Koosseis == * [[64. üksik motolaskurbrigaad]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed]] lilo2kwv41ueutkyr422vt8cnkva5xg Venemaa Föderatsiooni maaväed 0 633324 6174620 6167518 2022-08-06T20:01:01Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Föderatsiooni maaväed | pilt = Great emblem of the Russian Ground Forces.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Föderatsiooni maaväed''' (''Сухопутные войска Российской Федерации'') on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude maavägi. == Koosseis == === Armeed === * [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]] * [[2. ühendarmee]] * [[5. ühendarmee]] * [[6. ühendarmee]] * [[8. ühendarmee]] * [[20. ühendarmee]] * [[29. ühendarmee]] * [[35. ühendarmee]] * [[36. ühendarmee]] * [[41. ühendarmee]] * [[49. ühendarmee]] * [[58. ühendarmee]] [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed| ]] qn2dty0upoclt9ask7cj79ygje3i34i 2022. aasta Euroopa kuumalained 0 633840 6174453 6173678 2022-08-06T13:24:12Z Pietadè 41543 upd wikitext text/x-wiki {{muutuv sündmus}} {{loodusanomaalia |nimetus=2022. aasta Euroopa kuumalained |kujutis=Eurasia geos5 2022194.jpg |pildiallkiri=Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]]) |liik=[[kuumalaine]] |piirkond={{Flatlist| * Andorra * Hispaania * Holland * Horvaatia * Iirimaa * Itaalia * Kreeka * Norra * Poola * Portugal * Prantsusmaa * Rumeenia * Saksamaa * Slovakkia * Sloveenia * Šveits * Ungari * Ühendkuningriik }} |maksimumtemperatuur=+47 [[Celsiuse skaala|°C]] |algus=[[12. juuni]] [[2022]] |lõpp=kestab |kestus= |aeg=[[14. juuli]] [[2022]] |koht={{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}}, [[Portugal]] |surmad=11 968<br /> *Saksamaa: 8138 *Hispaania: 2742 *Portugal: 1063 *Ühendkuningriik: 13 *Prantsusmaa: 5 *Iirimaa: 4 *Poola: 3 |keskkond=[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d, [[põud]] |commonscat=Category:2022 European Heatwaves }} '''2022. aasta''' juunis, juulis ja augustis mõjutasid püsivad '''[[kuumalaine]]d''' piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]]'''[[Euroopa]]s''', põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43&nbsp;[[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased/öised, kuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> [[Klimatoloogia|Klimatoloogid]] on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian /> <gallery mode=packed caption="Juulikuu nädalased ilmakaardid" heights="142px"> July 2022 European heat wave week 1.png|Maksimumtemperatuur 3.–9. juuli July 2022 European heat wave week 2.png|Maksimumtemperatuur 10.–16. juuli Wcmax1 20220717 20220723 Europe.png|Maksimumtemperatuur 17.–23. juuli Wcmax1 20220724 20220730 Europe.png|Maksimumtemperatuur 24.–31. juuli</gallery> <gallery mode=packed heights="142px"> Wctan1 20220703 20220709.png|Tavatemperatuur<br />3.–9. juuli Wctan1 20220710 20220716 Europe.png|Tavatemperatuur<br />10.–16. juuli Wctan1 20220717 20220723 Europe.png|Tavatemperatuur<br />17.–23. juuli Wctan1 20220724 20220730 Europe.png|Tavatemperatuur<br />24.–31. juuli</gallery> <gallery mode=packed heights="142px"> Wcpcp1 20220703 20220709.png|Sademete hulk<br />3.–9. juuli Wcpcp1 20220710 20220716 Europe.png|Sademete hulk<br />10.–16. juuli Wcpcp1 20220717 20220723 Europe.png|Sademete hulk<br />17.–23. juuli Wcpcp1 20220724 20220730 Europe.png|Sademete hulk<br />24.–31. juuli</gallery> ==Vaata ka== * [[2022. aasta Suurbritannia kuumalaine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref> <ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Kuumalained]] [[Kategooria:2022]] 7prd2k40o3belj4ketylj936ue9ym5g Karmen Bruus 0 633887 6174672 6165782 2022-08-06T23:14:53Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Karmen Bruus | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = [[Eesti]] | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | spordiala = [[kõrgushüpe]] | Spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | Treener = [[Kersti Viru]], [[Mehis Viru]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/?fbclid=IwAR3FTRUMKkBLt755DKMXoDZ_8VIhrtL3cYYA0QczLxNN515FYc0UyqEn420#pills-athlete-info/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juuli 2022}}</ref> | Isiklik rekord = 1.96 (19. juuli 2022) }} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]], U20 maailmameister. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1,96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Saavutused== {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Tulemus!!Ala!!Punkte |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,96 m |} ==Isikliku rekordi areng== {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | type = line | xAxisTitle = Year | yAxisTitle = Meters | yAxisMax = 2.10 | yAxisMin = 1.60 | showValues = true | showSymbols = true | legend = Ala | y1Title = Kõrgushüpe | x = 2019, 2020, 2021, 2022 | y1 = 1.73, 1.74, 1.80, 1.96 }} *2019 – 1.73 *2020 – 1.74 *2021 – 1.80 *2022 – '''1.96''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 8vtzi1uh9vsmtg69ovg5lttjmj5q8sn 6174673 6174672 2022-08-06T23:15:58Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Karmen Bruus | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = [[Eesti]] | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | spordiala = [[kõrgushüpe]] | Spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | Treener = [[Kersti Viru]], [[Mehis Viru]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/?fbclid=IwAR3FTRUMKkBLt755DKMXoDZ_8VIhrtL3cYYA0QczLxNN515FYc0UyqEn420#pills-athlete-info/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juuli 2022}}</ref> | Isiklik rekord = 1.96 (19. juuli 2022) }} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]], U20 vanuseklassi maailmameister (2022). [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1,96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Saavutused== {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Tulemus!!Ala!!Punkte |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,96 m |} ==Isikliku rekordi areng== {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | type = line | xAxisTitle = Year | yAxisTitle = Meters | yAxisMax = 2.10 | yAxisMin = 1.60 | showValues = true | showSymbols = true | legend = Ala | y1Title = Kõrgushüpe | x = 2019, 2020, 2021, 2022 | y1 = 1.73, 1.74, 1.80, 1.96 }} *2019 – 1.73 *2020 – 1.74 *2021 – 1.80 *2022 – '''1.96''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] h3fr4yqpcu0vqlx5xdahgihqctboh5m Arutelu:LPMO 1 634062 6174857 6167201 2022-08-07T11:20:45Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Vabandust, ma parema meelega kustutaksin enda tehtud muudatused, sest pole teema detailide suhtes kindel, olen sisuliselt võhik ja alustasin ennatlikult artikli täiendamist. Kahtlusi süvendab see, et ei enwiki, ega ka saksa vikipeedia ei kajasta antud teemat. Artiklil pole ühtegi linki. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 23:49 (EEST) Päises tekst: ''Ensüümi tööks on vajalik esialgne vase iooni redutseerimine''. Redutseerimisest läheb link lehele redutseerumine. Minu teada ei ole redutseerimine ja redutseerumine sama asi. Siis link ei ole õige? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. august 2022, kell 14:20 (EEST) cowz8y30hqtotqx4fems9vdt8kgyly1 Narvskoje Semeinoje Radio 0 634104 6174408 6172054 2022-08-06T12:07:16Z 145.14.28.118 /* Pereraadio saatjad */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Narvskoje Semeinoje Radio''' on Eesti kristlike raadiojaamade võrgustik, mis edastab saateid 24 tundi ööpäevas kolme paralleelprogrammiga [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]], [[ukraina keel|ukraina]] jt keeltes. Vene autorite osakaal on kõigis programmides vähemalt 20% programmi päevamahust. Päevasel ajal (kella 7–20) annab eetrisse omatoodetud ja sisseostetud [[kristlus|kristlik]]-hariduslikku originaalkava. Sõnalise osa maht peab Pereraadiole antud ringhäälinguloa järgi olema vähemalt 40% programmi ööpäevasest mahust. Aadress: Tartu Pereraadio Ühing, Annemõisa 8, Tartu 50708 == Rahvusvahelised saated == Narvskoje Semeinoje Radio on praegu ainus [[Venemaa]]l rahvusvahelist ringhäälinguluba omav raadio. Tartu Pereraadio Ühing edastab 2001. aasta algusest rahvusvahelise leviga programmi Semeinoje Radio sagedusel 1035 kHz Tartumaal [[Kavastu]]s paiknevast satejaamast. Põhimasti kõrgus on 145 m, suunamuutjal 100 m. Narvskoje Semeinoje Radio välismaine tavakuulajaskond ulatub [[Valgevene]]st ja [[Ukraina]]st kuni Venemaa [[Volga]]-äärsete piirkondadeni. Kõige enam tuleb kuulatavuse kohta teateid [[Läti]]st ja Venemaa loodepiirkonnast. Pereraadio kuulatavuse tagasisidet on saatnud ka [[Holland]]is, [[Itaalia]]s ja [[Permi krai|Permimaal]] asuvad kuulajad. Algul oli jaama võimsus 50 kW ja saatja Harris MW50. 2008. aasta suvel asendati see 100 kW-se Transradio (Telefunken) saatjaga (TRAM 100), mis võimaldab lisaks analoogsignaali edastamisele ka digitaalset [[DRM]] formaati. See võimaldab tulevikus tunduvalt parandada helikvaliteeti. 2010. aastal paigaldati veel teinegi 100 kW-ne TRAM 100 saatja ning pärast seda on jaama koguvõimsus 200 kW. 2011. aastal muudeti levikarakteristikut, et suurendada signaali tugevust [[Leningradi oblast]]is ja [[Peterburi]] linnas. Ümberehitustööde käigus vähenes ka põhimasti kõrgus 100 meetrini. Peamiselt venekeelse põhiprogrammi saatekava kujutab segu Eestis toodetavaist ning koostööpartnerite (peamiselt Venemaal asuvatest raadiostuudiotest) saadavaist saadetest. Pereraadio peamisteks rahvusvahelisteks partneriteks on European Christian Radio Projects ning raadiomisjoniorganisatsioonid World Radio Missionary Fellowship ja Trans World Radio. == Pereraadio saatjad == '''Kesklainel''' (kHz): Kavastu 1035 (RadioEli) '''Ultralühilainel''' (MHz): Narva 95,6 Ahtme 98,2 Tallinn 89,6 (Pereraadio) Tartu 89,0 (Pereraadio) Kallaste 94,8 (Pereraadio) Paluküla 88,7 (Pereraadio) Kuressaare 89,0 (Pereraadio) Puka 88,7 (Pereraadio) Rakvere 88,9 (Pereraadio) Võru 95,7 (Pereraadio) Haapsalu 89,4 (Pereraadio) Ahtme 88,2 (Pereraadio) == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] == Välislingid == *[http://www.Semeinojeradio.ee Semeinoje Radio] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] [[Kategooria:Narva]] czxzphnnqps3zwcdfqozdmtr7npo95j Andri Kostin 0 634238 6174649 6169345 2022-08-06T20:37:46Z CommonsDelinker 1930 Fail Kostin123.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Túrelio|Túrelio]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:VRT|No permission]] since 27 July 2022: https://censor.net/ru/news/3271700/komitet_slugi_naroda_kostina_segodnya_grohnet_odnu_iz_k wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andri Kostin | pildi nimi = | pildi seletus = Andri Kostin (2022) | amet = [[Pilt:Arms of the Office of the Prosecutor General of Ukraine.svg|25px]] Ukraina peaprokurör | ametiajaalgus = 28. juuli 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Irõna Venediktova]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Andri Kostin''' ([[ukraina keel]]es ''Андрій Євгенович Костін''; sündinud [[17. aprill]]il [[1973]] [[Odessa]]s) on Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik. == Elulugu == Ukraina president nimetas ta ametisse 28. juulil 2022.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №538/2022 Про призначення А.Костіна Генеральним прокурором. ''Призначити КОСТІНА Андрія Євгеновича Генеральним прокурором'', 28.07.2022.</ref> == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Irõna Venediktova]] | nimi=[[Ukraina peaprokuröride loend|Ukraina peaprokurör]] | aeg=[[2022]]- | järgnev= }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kostin, Andri}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 4mcuqwgc4wkerc9hk6kj9qzy7ys46xx Kingscote 0 634430 6174797 6171209 2022-08-07T09:07:25Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kingscote | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Dauncey St Kingscote.jpg | pildiallkiri = Dauncey tänav Kingscote'is | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -35.650000 | pikkus = 137.633333 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Kingscote''' on linn [[Austraalis]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis [[Kangaroo saar]]el. See asub osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 119 km edalas. Kingscote on Lõuna-Austraalia osariigi vanim Euroopa päritolu asula ning on saare suurim linn. [[2016]]. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 1790 inimest. See on ühtlasi koduks ka maailma väikseimate pingviinide, [[kääbuspingviin]]ide kolooniale. ==Viited== [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] b1hqw5563sk18vqhn9pwzq77qdyf2m4 6174798 6174797 2022-08-07T09:07:38Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kingscote | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Dauncey St Kingscote.jpg | pildiallkiri = Dauncey tänav Kingscote'is | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -35.650000 | pikkus = 137.633333 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Kingscote''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis [[Kangaroo saar]]el. See asub osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist 119 km edalas. Kingscote on Lõuna-Austraalia osariigi vanim Euroopa päritolu asula ning on saare suurim linn. [[2016]]. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 1790 inimest. See on ühtlasi koduks ka maailma väikseimate pingviinide, [[kääbuspingviin]]ide kolooniale. ==Viited== [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] jh0fb1uvx9sb2mbfppgyuz7lzzuw2ib Jaan Tristan Kolberg 0 634513 6174657 6173840 2022-08-06T20:54:11Z Mallberrytrick 168343 "Suveöö unenägu" pilt wikitext text/x-wiki '''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. {{Infokast persoon | nimi = Jaan Tristan Kolberg | pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg | pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020 | sünniaeg = 20. oktoober 1997 (24-aastane) | sünnikoht = Tallinn, Eesti | rahvus = eestlane | amet = näitleja }} Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Teatrirollid == * 2020 - [[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)<ref>{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Jooks", lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Kõige all ja kohal on", lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - [[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)<ref>{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Sink sale proo", lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - [[Juhan Liiv]] "Sihtisid pole sel sillal", lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref>[[Fail:Jaan Tristan Kolberg "Tabamata ime" 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Tabamata ime" 2020|320x320px]] [[Fail:Jaan Tristan Kolberg as Francis Flute in A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Suveöö unenägu" 2021|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Suveöö unenägu" 2021]] == Televisioon == * 2014 - "Viimane võmm" (Jan-Erik)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> * 2016 - "Siberi võmm" (Kaarel)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> == Dubleering == * 2014 - "Kuidas taltsutada lohet 2" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2015 - "Paddingtoni seiklused"<ref>{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2019 - "Kuidas taltsutada lohet 3" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - "Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon" (Leo, Louis, Andy)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 6bfy4do6hp62xnogl2lipryv0im7cmy 6174757 6174657 2022-08-07T07:55:33Z CommonsDelinker 1930 Fail Jaan_Tristan_Kolberg_as_Francis_Flute_in_A_Midsummer_Night's_Dream_2021.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Túrelio|Túrelio]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Immediate re-upload of a deleted file with no difference in source/license in wikitext text/x-wiki '''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. {{Infokast persoon | nimi = Jaan Tristan Kolberg | pilt = Jaan Tristan Kolberg 2020.jpg | pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020 | sünniaeg = 20. oktoober 1997 (24-aastane) | sünnikoht = Tallinn, Eesti | rahvus = eestlane | amet = näitleja }} Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Teatrirollid == * 2020 - [[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)<ref>{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Jooks", lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Kõige all ja kohal on", lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - [[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)<ref>{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Sink sale proo", lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - [[Juhan Liiv]] "Sihtisid pole sel sillal", lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref>[[Fail:Jaan Tristan Kolberg "Tabamata ime" 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Tabamata ime" 2020|320x320px]] == Televisioon == * 2014 - "Viimane võmm" (Jan-Erik)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> * 2016 - "Siberi võmm" (Kaarel)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> == Dubleering == * 2014 - "Kuidas taltsutada lohet 2" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2015 - "Paddingtoni seiklused"<ref>{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2019 - "Kuidas taltsutada lohet 3" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - "Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon" (Leo, Louis, Andy)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] qttd0hb3eeu6jjshz2ed9pbpd4336rk Razoni 0 634542 6174810 6172974 2022-08-07T09:35:06Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ Судно Razoni с украинским зерном изменило маршрут. Vzgljad(en). 6. august 2022 wikitext text/x-wiki {{infokast laev | nimi = Razoni | pilt = | pildiallkiri = | teised nimed = Unitrader<br />Dobrota<br />Barko Naz<br />Brota<ref name=MarineTraffic /> | tüüp = [[puistlastilaev]] | klass = | IMO = 9086526<ref name=MarineTraffic /> | kutsung = 9LU2766 | jääklass = | omanik = | käitaja = | liin = | lipuriik = [[Sierra Leone]] | kodusadam = [[Freetown]] | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = | ehitaja = | kiil pandud = | vette lastud = | ristitud = | valminud = 1996<ref name=MarineTraffic /> | üle antud = | teenistuse algus = | teenistuse lõpp = | staatus = | saatus = | pikkus = 186,6 m | laius = 25 m | süvis = | vabaparda kõrgus = | veeväljasurve = | GT = 18 495<!-- või | BRT = --> | NT = <!-- või | NRT = --> | peamasin = | abimasinad = | käiturid = | kiirus = | maste = | purjesid = | taglase tüüp = | autonoomsus = | laevapere = | tekke = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | rajameetreid = | autokohti = | rambid = | päästevarustus = }} '''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].<ref name=UN_2022-08-01 /><ref name=BBC_2022-08-01 /> {{pooleli}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MarineTraffic>[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Marine Traffic]</ref> <ref name=UN_2022-08-01>{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}</ref> <ref name=BBC_2022-08-01>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Andmed laeva kohta veebilehel Marine Traffic] * [https://www.err.ee/1608672385/soja-159-paev-odessa-sadamast-soitis-valja-esimene-viljalaev Sõja 159. päev: Odessa sadamast sõitis välja esimene viljalaev]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 1. august 2022 * Elsa Maishman & Phelan Chatterjee. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62401342 Ukraine war: First grain ship out of Ukraine cleared to sail to Lebanon] &#91;Ukraina sõda: Esimesel Ukrainast väljunud teraviljalaeval lubatakse sõita Liibanoni&#93;. [[BBC News]], 3. august 2022 * [https://vz.ru/news/2022/8/6/1171345.html Судно Razoni с украинским зерном изменило маршрут]. ''{{ill|en|Vzgljad|Vzglyad (newspaper)}}''. 6. august 2022 4uduun0nn6epzpdqreykiypq0wgt2vk 6174842 6174810 2022-08-07T10:49:24Z Pietadè 41543 Välislingid - Ukraine grain headed for Lebanon under wartime deal delayed]. [[Associated Press|AP]], 7. august 2022 (pilt) wikitext text/x-wiki {{infokast laev | nimi = Razoni | pilt = | pildiallkiri = | teised nimed = Unitrader<br />Dobrota<br />Barko Naz<br />Brota<ref name=MarineTraffic /> | tüüp = [[puistlastilaev]] | klass = | IMO = 9086526<ref name=MarineTraffic /> | kutsung = 9LU2766 | jääklass = | omanik = | käitaja = | liin = | lipuriik = [[Sierra Leone]] | kodusadam = [[Freetown]] | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = | ehitaja = | kiil pandud = | vette lastud = | ristitud = | valminud = 1996<ref name=MarineTraffic /> | üle antud = | teenistuse algus = | teenistuse lõpp = | staatus = | saatus = | pikkus = 186,6 m | laius = 25 m | süvis = | vabaparda kõrgus = | veeväljasurve = | GT = 18 495<!-- või | BRT = --> | NT = <!-- või | NRT = --> | peamasin = | abimasinad = | käiturid = | kiirus = | maste = | purjesid = | taglase tüüp = | autonoomsus = | laevapere = | tekke = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | rajameetreid = | autokohti = | rambid = | päästevarustus = }} '''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].<ref name=UN_2022-08-01 /><ref name=BBC_2022-08-01 /> {{pooleli}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MarineTraffic>[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Marine Traffic]</ref> <ref name=UN_2022-08-01>{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}</ref> <ref name=BBC_2022-08-01>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Andmed laeva kohta veebilehel Marine Traffic] * [https://www.err.ee/1608672385/soja-159-paev-odessa-sadamast-soitis-valja-esimene-viljalaev Sõja 159. päev: Odessa sadamast sõitis välja esimene viljalaev]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 1. august 2022 * Elsa Maishman & Phelan Chatterjee. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62401342 Ukraine war: First grain ship out of Ukraine cleared to sail to Lebanon] &#91;Ukraina sõda: Esimesel Ukrainast väljunud teraviljalaeval lubatakse sõita Liibanoni&#93;. [[BBC News]], 3. august 2022 * [https://vz.ru/news/2022/8/6/1171345.html Судно Razoni с украинским зерном изменило маршрут]. ''{{ill|en|Vzgljad|Vzglyad (newspaper)}}''. 6. august 2022 * BASSEM MROUE. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-middle-east-lebanon-b19fd087f025c76edb345f8db6ebc0f1 Ukraine grain headed for Lebanon under wartime deal delayed]. [[Associated Press|AP]], 7. august 2022 cbw5nipqu1kj5zgd451blw4kuhry8vp 6174847 6174842 2022-08-07T10:56:59Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{infokast laev | nimi = Razoni | pilt = | pildiallkiri = | teised nimed = Unitrader<br />Dobrota<br />Barko Naz<br />Brota<ref name=MarineTraffic /> | tüüp = [[puistlastilaev]] | klass = | IMO = 9086526<ref name=MarineTraffic /> | kutsung = 9LU2766 | jääklass = | omanik = | käitaja = | liin = | lipuriik = [[Sierra Leone]] | kodusadam = [[Freetown]] | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = | ehitaja = | kiil pandud = | vette lastud = | ristitud = | valminud = 1996<ref name=MarineTraffic /> | üle antud = | teenistuse algus = | teenistuse lõpp = | staatus = | saatus = | pikkus = 186,6 m | laius = 25 m | süvis = | vabaparda kõrgus = | veeväljasurve = | GT = 18 495<!-- või | BRT = --> | NT = <!-- või | NRT = --> | peamasin = | abimasinad = | käiturid = | kiirus = | maste = | purjesid = | taglase tüüp = | autonoomsus = | laevapere = | tekke = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | rajameetreid = | autokohti = | rambid = | päästevarustus = }} '''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].<ref name=UN_2022-08-01 /><ref name=BBC_2022-08-01 /> {{pooleli}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MarineTraffic>[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Marine Traffic]</ref> <ref name=UN_2022-08-01>{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}</ref> <ref name=BBC_2022-08-01>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Andmed laeva kohta veebilehel Marine Traffic] * [https://www.err.ee/1608672385/soja-159-paev-odessa-sadamast-soitis-valja-esimene-viljalaev Sõja 159. päev: Odessa sadamast sõitis välja esimene viljalaev]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 1. august 2022 * Elsa Maishman & Phelan Chatterjee. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62401342 Ukraine war: First grain ship out of Ukraine cleared to sail to Lebanon] &#91;Ukraina sõda: Esimesel Ukrainast väljunud teraviljalaeval lubatakse sõita Liibanoni&#93;. [[BBC News]], 3. august 2022 * [https://vz.ru/news/2022/8/6/1171345.html Судно Razoni с украинским зерном изменило маршрут]. {{ill|en|Vzgljad|Vzglyad (newspaper)}}. 6. august 2022 * BASSEM MROUE. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-middle-east-lebanon-b19fd087f025c76edb345f8db6ebc0f1 Ukraine grain headed for Lebanon under wartime deal delayed]. [[Associated Press|AP]], 7. august 2022 2igwbt5m0066gdx65uc3sh6y4nbu1b4 6174856 6174847 2022-08-07T11:20:31Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ Сухогруз "Рацони" с украинским зерном прошел проверку в Турции и направляется в Ливан]. [[Euronews]], 3. august 2022 wikitext text/x-wiki {{infokast laev | nimi = Razoni | pilt = | pildiallkiri = | teised nimed = Unitrader<br />Dobrota<br />Barko Naz<br />Brota<ref name=MarineTraffic /> | tüüp = [[puistlastilaev]] | klass = | IMO = 9086526<ref name=MarineTraffic /> | kutsung = 9LU2766 | jääklass = | omanik = | käitaja = | liin = | lipuriik = [[Sierra Leone]] | kodusadam = [[Freetown]] | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = | ehitaja = | kiil pandud = | vette lastud = | ristitud = | valminud = 1996<ref name=MarineTraffic /> | üle antud = | teenistuse algus = | teenistuse lõpp = | staatus = | saatus = | pikkus = 186,6 m | laius = 25 m | süvis = | vabaparda kõrgus = | veeväljasurve = | GT = 18 495<!-- või | BRT = --> | NT = <!-- või | NRT = --> | peamasin = | abimasinad = | käiturid = | kiirus = | maste = | purjesid = | taglase tüüp = | autonoomsus = | laevapere = | tekke = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | rajameetreid = | autokohti = | rambid = | päästevarustus = }} '''Razoni''' on [[Sierra Leone]] lipu all seilav [[puistlastilaev]].<ref name=UN_2022-08-01 /><ref name=BBC_2022-08-01 /> {{pooleli}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MarineTraffic>[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Marine Traffic]</ref> <ref name=UN_2022-08-01>{{cite web|url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/press-encounter/2022-08-01/secretary-generals-remarks-the-media-the-black-sea-grain-initiative |title=Secretary-General's remarks to the Media on the Black Sea Grain Initiative |trans-title= |publisher=UN Secretary-General |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=un.org |language=en |author= |location=New York |quote= }}</ref> <ref name=BBC_2022-08-01>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62375580 |title=Ukraine war: First grain ship leaves under Russia deal |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-01 |access-date=2022-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2= Matt Murphy |location=Odessa, London |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:467899/mmsi:667001963/imo:9086526/vessel:RAZONI Andmed laeva kohta veebilehel Marine Traffic] * [https://www.err.ee/1608672385/soja-159-paev-odessa-sadamast-soitis-valja-esimene-viljalaev Sõja 159. päev: Odessa sadamast sõitis välja esimene viljalaev]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 1. august 2022 * Elsa Maishman & Phelan Chatterjee. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62401342 Ukraine war: First grain ship out of Ukraine cleared to sail to Lebanon] &#91;Ukraina sõda: Esimesel Ukrainast väljunud teraviljalaeval lubatakse sõita Liibanoni&#93;. [[BBC News]], 3. august 2022 * [https://ru.euronews.com/2022/08/03/ukraine-razoni-inspection-finished Сухогруз "Рацони" с украинским зерном прошел проверку в Турции и направляется в Ливан]. [[Euronews]], 3. august 2022 * [https://vz.ru/news/2022/8/6/1171345.html Судно Razoni с украинским зерном изменило маршрут]. {{ill|en|Vzgljad|Vzglyad (newspaper)}}, 6. august 2022 * BASSEM MROUE. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-middle-east-lebanon-b19fd087f025c76edb345f8db6ebc0f1 Ukraine grain headed for Lebanon under wartime deal delayed]. [[Associated Press|AP]], 7. august 2022 1639kdgieekweadcvitj5350gf2ejek Parvel Pruunsild 0 634619 6174823 6173645 2022-08-07T10:12:51Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} '''Parvel Pruunsild''' (sündinud [[16. juuni]]l [[1969]]) on eesti ettevõtja. Ta on [[Bigbank]]i suuromanik ja [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] suurtoetaja.<ref name="EE2022">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120044834/ekspressi-uurimus-tal-on-aega-voimu-ja-raha-kuidas-pururikkast-pankurist-sai-eesti-poliitika-suurim-doonor-ja-mojukaim-mees "EKSPRESSI UURIMUS | „TAL ON AEGA, VÕIMU JA RAHA.“ KUIDAS PURURIKKAST PANKURIST SAI EESTI POLIITIKA SUURIM DOONOR JA MÕJUKAIM MEES"] Eesti Ekspress, 2022</ref> == Haridus == Pruunsild on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i [[1994]]. aastal rahanduse ja panganduse erialal.<ref name="EE2022" /><ref>[https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LPOTAH16.HTM Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri]</ref> 1988. aastast kuulub ta [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].<ref name="EE2022" /> == Äritegevus == 1992. aastal avasid Parvel Pruunsild ja Vahur Voll ettevõtte Liivimaa Lombard, mis tegutses [[pandimaja]]na. Peagi hakati pakkuma aga kinnisvara tagatisel [[laen]]e ning 1997. aastal muudeti ettevõtte nimi Balti Investeeringute Grupiks (millest hiljem sai Bigpank).<ref>[https://www.postimees.ee/2503261/liivimaa-lombard-muutus-balti-investeeringute-grupiks "Liivimaa Lombard muutus Balti Investeeringute Grupiks"] Postimees, 25. märts 1997</ref> 1995. aastal pälvis tähelepanu Pruunsilla ja Volli tegevus südalinnas asuva maja soetamisel. Kuigi Tartu linnal oli eelisostuõigus, ei lubanud ettevõtjate rakendatud skeem linnal seda kasutada.<ref>Anu Jõesaar: [https://epl.delfi.ee/artikkel/50721820/arimehed-kavaldasid-tartu-linnavalitsuse-ule "Ärimehed kavaldasid Tartu linnavalitsuse üle"] Eesti Päevaleht, 7. detsember 1995</ref> == Poliitiline tegevus == Ta kuulus 1999. aastal valitud [[Tartu Linnavolikogu]] IV koosseisu ja 2002. aastal valitud V koosseisu olles vahepeal ka [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] fraktsiooni esimees.<ref>[https://tartu.ee/et/1999-2002 Tartu Linnavolikogu IV koosseis] Tartu linn</ref><ref>[https://www.tartu.ee/en/node/1113 Tartu Linnavolikogu V koosseis] Tartu linn</ref> 2000. aastal osales ta [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i asutamises ning olnud selle nõukogu liige.<ref>[https://www.lastefond.ee/lastefondist/ Lastefondist] (vaadatud 3. august 2022)</ref><ref>Jaan Olmaru: [https://tartu.postimees.ee/2888679/kas-lastefond-langes-poliitmangu-ohvriks "Kas lastefond langes poliitmängu ohvriks?"] Tartu Postimees, 15. august 2014</ref> Pruunsild on [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] suurrahastaja.<ref name="EE2022" /> Seda asutust on nimetatud ka paremkonservatiivseks mõjutusrühmaks.<ref>Margus Ott: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teaduspesu/ "Teaduspesu"] Sirp, 25. jaanuar 2019 </ref> Et Pruunsild on ka Isamaa erakonna suurtoetaja ning Isamaa poliitikud on instituudi uuringuid kiitnud, siis on see tekitanud täiendavaid küsimusi instituudi sõltumatuse osas.<ref>[https://www.postimees.ee/6688907/video-miks-kiidavad-isamaa-poliitikud-lakkamatult-uhiskonnauuringute-instituuti "Video: miks kiidavad Isamaa poliitikud lakkamatult Ühiskonnauuringute Instituuti?"] Postimees, 22. mai 2019</ref> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatavas edetabeli "[[Eesti Mõjukad]] 2020" oli Pruunsild 12. kohal.<ref>[https://epl.delfi.ee/z/mojukad2020/ Eesti mõjukad 2020]</ref> == Isiklikku == Ta on teist korda abielus ning seitsme lapse isa.<ref name="EE2022" /> Tema õde Berbel Pedari on Luisa tõlkebüroo asutaja.<ref>[https://www.luisa.ee/luisast/ajalugu/ Luisa tõlkebüroo ajalugu]</ref><ref name="EE2022" /> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Pruunsild, Parvel}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] el5zoz7ky3zwxrhfrcu4yfpuq7rlfwb Arutelu:Parvel Pruunsild 1 634659 6174818 6173622 2022-08-07T10:02:35Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki {{Ping|Neptuunium}} ma ei ole kindel, et artikli alateemadeks jaotamine oli hea mõte. Ma ehitasin selle üles kronoloogiliselt eluloona ja eri alateemade puhul peaks natuke teisiti lähenema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 14:56 (EEST) : Jään su arvamust austades erinevale seisukohale, kuivõrd ei näe praeguses korralduses erilisi lugemist raskendavaid momente või ebaloogilisusi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. august 2022, kell 15:06 (EEST) ::Ega see lugemist ei raskendagi. Lihtsalt kui kogu tekst on ühes pundis, siis sel juhul eeldused tekstile natuke teised. Pean silmas, et kui on nt eraldi lõik "Äritegevus", siis peaks see olema natuke pikemaks kirjutatud (äritegevusega on ta tegelenud ka pärast 90ndaid). Varasema ülesehituse juures poleks see eriti oluline olnud. Ehk alateemadesse jaotamine võib tekitada vajaduse artiklite ennast jupi maad laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 15:17 (EEST) Kas uuringud kiitsid poliitikuid või poliitikud kiitsid uuringuid? [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:DA5E:D3FF:FE77:E548|2001:BB8:2002:4800:DA5E:D3FF:FE77:E548]] 4. august 2022, kell 15:45 (EEST) :Nüüd on see kirjaviga parandatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. august 2022, kell 18:37 (EEST) ---- "Pruunsild on õppinud Tartu Ülikoolis rahandust." Lõpetas 1994. aastal rahanduse ja panganduse erialal (https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LPOTAH16.HTM). [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 4. august 2022, kell 21:42 (EEST) :Palun pane sisse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. august 2022, kell 21:49 (EEST) ''1988. aastast kuulub ta korporatsiooni Sakala.'' Sakala tegevus taastati Eestis 1989, seega ei saa hästi 1988. aastast kuuluda. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 7. august 2022, kell 13:02 (EEST) cj308eah0imfowi5z2qnco9v500ihsh Sankt Lorenzen im Mürztal 0 634661 6174839 6173371 2022-08-07T10:47:10Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sankt Lorenzen im Mürztal | vapp = AUT Sankt Lorenzen Mürztal COA.svg | asendikaardi_pilt = Sankt Lorenzen im Mürztal im Bezirk BM (2013).png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas | asendikaart = Austria }} [[Pilt:Sankt Lorenzen CF9A6492.jpg|thumb|left|]] '''Sankt Lorenzen im Mürztal''' on vald (''[[Marktgemeinde]]'') [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]]. Sankt Lorenzeni keskus on 560 meetri kõrgusel merepinnast. Valla kõrgeim punkt on Töllmarkogel (põhja pool, 1366 meetrit üle merepinna). Sankt Lorenzen im Mürztal asub [[Kapfenberg]]ist kirdes. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]] 2fi5j0okzo05f1kbwgt2ellkrv3u5cu Spital am Semmering 0 634663 6174841 6173377 2022-08-07T10:48:44Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Spital am Semmering | vapp = AUT Spital am Semmering COA.svg | asendikaardi_pilt = Spital am Semmering im Bezirk BM (2013).png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Spital am Semmering''' on vald (''[[Gemeinde]]'') [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]]. See asub [[Semmeringi kuru]]s. Seal asub Stuhlecki suusamägi. Spitali annetasid 1160. aastal suures osas seitse [[Steiermark (mark)|Steiermargi]] markkrahvi [[ministeriaal]]i. Annetus hõlmas tulu laiadest valdustest, viinamägedest ja linnast. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]] 5q4v0njv2n6tzalve7ojtaywraevjxf Stanz im Mürztal 0 634664 6174843 6173381 2022-08-07T10:49:34Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stanz im Mürztal | vapp = AUT Stanz im Mürztal COA.gif | asendikaardi_pilt = Stanz im Mürztal im Bezirk BM (2013).png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Stanz im Mürztal''' on vald (''[[Gemeinde]]'') [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]] 5cui70brnc9pctcj1z100yjkqnfrs2t Micis 0 634687 6174500 6173578 2022-08-06T15:21:54Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Micis | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Micis''' (ka '''Miči''' või '''Vanagi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Lēdurga vald|Lēdurga vallas]]. Micis asub valla lõunaosas, [[Aģe järv]]e edelakaldal. Micises asub Vanagi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2432 Autotransporta direcija]</ref> Pandase vaher ja saar ümbermõõduga 3,74 ning kõrgusega 27,4 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2013 oli külas 57 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=32696 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 7p1bz5ti1ysjp6azxvl7997qnukvvhc Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest 0 634715 6174423 6174260 2022-08-06T12:24:22Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Spetsiaalse sõjalise operatsiooni läbiviimisest]] pealkirja [[Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest]] alla wikitext text/x-wiki [[file:Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|pisi|287x287px|Vladimir Putini pöördumine]] {{vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''"Spetsiaalse sõjalise operatsiooni läbiviimisest"''' ([[vene keel]]es "О проведении специальной военной операции") oli [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Vladimir Putin]]i 2022. aasta 24. veebruari hommikul kell 05.30 Moskva aja järgi Venemaa kodanikele ning Ukraina ja Venemaa relvajõudude isikkoosseisule edastatud telepöördumine, mis eelnes [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungile Ukrainasse]]. Kõne peamine eesmärk oli valmistada ette avalikku arvamust ja selgitada Venemaa juhtkonna otsuse põhjuseid ja motiive. Presidendi kõne faktilist täpsust ja ideoloogilist rõhuasetust kritiseeriti laialdaselt. Üheks sissetungi põhjenduseks kasutas Vladimir Putin Ukraina ebatõest kujutamist neonatsistliku genotsiidiriigina. {{pooleli}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] ek7h6126eplyi0v0s2ipsc64kafhx3c 6174426 6174423 2022-08-06T12:25:39Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[file:Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|pisi|Vladimir Putini pöördumine]] '''"Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest"''' ([[vene keel]]es "О проведении специальной военной операции") oli [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Vladimir Putin]]i 2022. aasta 24. veebruari hommikul kell 05.30 Moskva aja järgi Venemaa kodanikele ning Ukraina ja Venemaa relvajõudude isikkoosseisule edastatud telepöördumine, mis eelnes [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungile Ukrainasse]]. Kõne peamine eesmärk oli valmistada ette avalikku arvamust ja selgitada Venemaa juhtkonna otsuse põhjuseid ja motiive. Presidendi kõne faktilist täpsust ja ideoloogilist rõhuasetust kritiseeriti laialdaselt. Üheks sissetungi põhjenduseks kasutas Vladimir Putin Ukraina ebatõest kujutamist neonatsistliku genotsiidiriigina. [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] j8ltiylhwejq7txiohcelyayolo3ld5 6174447 6174426 2022-08-06T12:56:46Z Pietadè 41543 287x287px — lisab 'cc' (Timed Text Closed captions are available for this media file. Click on the Closed captions button in the toolbar of the media player to display or hide them. Create a new translation via the form below. ... Replace the et part with your language code and press the Mine button. // In other languages ) wikitext text/x-wiki [[file:Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|pisi|287x287px|Vladimir Putini pöördumine]] '''"Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest"''' ([[vene keel]]es "О проведении специальной военной операции") oli [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Vladimir Putin]]i 2022. aasta 24. veebruari hommikul kell 05.30 Moskva aja järgi Venemaa kodanikele ning Ukraina ja Venemaa relvajõudude isikkoosseisule edastatud telepöördumine, mis eelnes [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungile Ukrainasse]]. Kõne peamine eesmärk oli valmistada ette avalikku arvamust ja selgitada Venemaa juhtkonna otsuse põhjuseid ja motiive. Presidendi kõne faktilist täpsust ja ideoloogilist rõhuasetust kritiseeriti laialdaselt. Üheks sissetungi põhjenduseks kasutas Vladimir Putin Ukraina ebatõest kujutamist neonatsistliku genotsiidiriigina. [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 97jm84de8pt9olj1cbbn8c83r9km4bp Matthew Flinders 0 634727 6174592 6174155 2022-08-06T18:51:48Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Matthew Flinders | pilt = Toussaint Antoine DE CHAZAL DE Chamerel - Portrait of Captain Matthew Flinders, RN, 1774-1814 - Google Art Project.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Matthew Flinders, [[Antoine Toussaint de Chazal]]i maal | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1774|3|16}} | sünnikoht = [[Donington (Lincolnshire)|Donington]], [[Lincolnshire]], [[Suurbritannia]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1814|7|19|1774|3|16}} | surmakoht = [[London]], Suurbritannia | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Truudusvanded = {{Pisilipp|Suurbritannia}} | Teenistused = [[Briti merevägi]] | Teenistusaeg = 1791–1814 | Auaste = [[mereväekapten]] | Üksus = | Sõjad/lahingud = }} }} '''Matthew Flinders''' ([[16. märts]] [[1774]] – [[19. juuli]] [[1814]]) oli Briti mereväelane ja kartograaf. Flinders juhtis esimest ekspeditsiooni, mis Uus-Hollandi (tänapäeva [[Austraalia]]) rannikualasid kaardistades tegi tiiru ümber mandri ja pakkus esimesena välja, et mandri võiks nimetada Austraaliaks. Flinders osales aastatel [[1791]]–[[1803]] mitmetel ekspeditsioonidel, millest tuntumad on seilamine ümber Austraalia ja [[1798]]–[[1799]] toimunud ekspeditsioon, millega Flinders ja [[George Bass]] tõestasid, et [[Tansaania]] on saar.<ref name="Bio" /> [[1803]]. aastal Austraaliast naasmisel arreteeris [[Mauritius]]e prantslasest kuberner Flindersi. Sel ajal olid Suurbritannia ja [[Prantsusmaa]] omavahel sõjas ning Flinders oli ekslikult arvanud, et teadustöö tegemine tagab talle ohutu läbipääsu. Flinders viibis vangistuses enam kui kuus aastat ning vangistuse ajal pani ta kirja oma uurimisretkede kirjeldused ning põhjused, miks tema uuritud manner tuleks nimetada Austraaliaks. Flinders naasis [[Suurbritannia]]sse [[1810]]. aastal, kuid vangistus oli ta tervist mõjutanud ning [[1814]]. aastal Flinders suri. Tema haua asukoht oli 19. sajandi keskpaigaks unustatud ning see taasavastati [[2019]]. aastal.<ref name="Rediscovered" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Bio">{{netiviide |pealkiri=Flinders, Matthew |väljaanne=Australian Dictionary of Biography |url=https://adb.anu.edu.au/biography/flinders-matthew-2050 |vaadatud=6. augustil 2022}}</ref> <ref name="Rediscovered">{{netiviide |pealkiri=Grave of explorer Matthew Flinders unearthed near London station |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/science/2019/jan/25/grave-of-matthew-flinders-discovered-after-200-years-under-london-station |vaadatud=6. augustil 2022}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Flinders,Matthew}} [[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]] [[Kategooria:Suurbritannia maadeavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1774]] [[Kategooria:Surnud 1814]] 6vkz7qkuvz8kej1wh8b7stt9unb3gw6 6174845 6174592 2022-08-07T10:56:06Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Matthew Flinders | pilt = Toussaint Antoine DE CHAZAL DE Chamerel - Portrait of Captain Matthew Flinders, RN, 1774-1814 - Google Art Project.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Matthew Flinders, [[Antoine Toussaint de Chazal]]i maal | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1774|3|16}} | sünnikoht = [[Donington (Lincolnshire)|Donington]], [[Lincolnshire]], [[Suurbritannia]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1814|7|19|1774|3|16}} | surmakoht = [[London]], Suurbritannia | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Truudusvanded = {{Pisilipp|Suurbritannia}} | Teenistused = [[Briti merevägi]] | Teenistusaeg = 1791–1814 | Auaste = [[mereväekapten]] | Üksus = | Sõjad/lahingud = }} }} '''Matthew Flinders''' ([[16. märts]] [[1774]] – [[19. juuli]] [[1814]]) oli Briti mereväelane ja kartograaf. Flinders juhtis esimest ekspeditsiooni, mis Uus-Hollandi (tänapäeva [[Austraalia]]) rannikualasid kaardistades tegi tiiru ümber mandri ja pakkus esimesena välja, et mandri võiks nimetada Austraaliaks. Flinders osales aastatel [[1791]]–[[1803]] mitmetel ekspeditsioonidel, millest tuntumad on seilamine ümber Austraalia ja [[1798]]–[[1799]] toimunud ekspeditsioon, millega Flinders ja [[George Bass]] tõestasid, et [[Tansaania]] on saar.<ref name="Bio" /> [[1803]]. aastal Austraaliast naasmisel arreteeris [[Mauritius]]e prantslasest kuberner Flindersi. Sel ajal olid Suurbritannia ja [[Prantsusmaa]] omavahel sõjas ning Flinders oli ekslikult arvanud, et teadustöö tegemine tagab talle ohutu läbipääsu. Flinders viibis vangistuses enam kui kuus aastat ning vangistuse ajal pani ta kirja oma uurimisretkede kirjeldused ning põhjused, miks tema uuritud manner tuleks nimetada Austraaliaks. Flinders naasis [[Suurbritannia]]sse [[1810]]. aastal, kuid vangistus oli ta tervist mõjutanud ning [[1814]]. aastal Flinders suri. Tema haua asukoht oli 19. sajandi keskpaigaks unustatud ning see taasavastati [[2019]]. aastal.<ref name="Rediscovered" /> Tema järgi on nimetatud [[Flindersi Ülikool]] [[Adelaide]]'is ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Bio">{{netiviide |pealkiri=Flinders, Matthew |väljaanne=Australian Dictionary of Biography |url=https://adb.anu.edu.au/biography/flinders-matthew-2050 |vaadatud=6. augustil 2022}}</ref> <ref name="Rediscovered">{{netiviide |pealkiri=Grave of explorer Matthew Flinders unearthed near London station |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/science/2019/jan/25/grave-of-matthew-flinders-discovered-after-200-years-under-london-station |vaadatud=6. augustil 2022}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Flinders,Matthew}} [[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]] [[Kategooria:Suurbritannia maadeavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1774]] [[Kategooria:Surnud 1814]] 3x5c6w18voszbd64jo5w51i2g5cqu4v Arutelu:Mauritius (õpetlane) 1 634728 6174409 6174177 2022-08-06T12:10:19Z Andres 5 wikitext text/x-wiki == Kas see on allikas? == Või peaks nimetama välislingiks. Mauricius de Revalia in VITA CRISTINE STUMBELENSIS quod Petrus de Dacia conscripsit, http://dspace.ut.ee/handle/10062/5559 Tähendab, see on algtekst, keskaegne allikas, selle publikatsioon, kust pärinevad andmed Mauriciuse kohta. Teine allikas on LUB, seal publitseerit kiri aastast 1284. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 6. august 2022, kell 09:01 (EEST) :Võib-olla "Allikapublikatsioonid". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2022, kell 15:10 (EEST) Kas ehk peaks pealkirjas olema hoopis c-tähega "Mauricius"? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2022, kell 15:10 (EEST) k3w0cegbvolldp1yjz1yik1eg87n6q0 Kirsimägi 0 634731 6174451 6174186 2022-08-06T13:05:43Z Juhan121 25066 /* Nime kandjaid */ wikitext text/x-wiki '''Kirsimägi''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kirsimägi 71 inimesel: 35 mehel ja 36 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kirsimägi meeste puhul 3222. kohal ja naiste puhul 3466. kohal. Kirsimägi oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 15–19 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,27. Nimi oli kõige sagedasem [[Valga maakond|Valga maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 1,80 inimest.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kirsimägi Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 06.08.2022)</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus [[Virumaa]]l [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Vatku mõis|Vatku]] [[mõisavald|mõisavallas]] [[talupoeg|talupojale]] nimeks Kirssimäggi.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=Kirsim%C3%A4gi&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Kirsimägi.]</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamise]] käigus võeti 1935.–1939. aastal Kirsimägi uueks nimeks 22 korral, kui loobuti nimedest Kirschberg kuuel juhul, Kirsberg ja [[Tõnisson]] kolmel ning Kirschenberg kahel juhul, samuti nimedest [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]], Kirscenberg, Ivani, Plomberg, Prukk, [[Ritson]], Ühtid ja Vaene.<ref name="nimed1930-uus">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Kirsim%C3%A4gi&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine:(uus nimekuju): Kirsimägi.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aksel Kirsimägi]], eesti advokaat (1898–1969) *[[August Kirsimägi]], eesti kirjanik (1905–1933) *[[Endel Kirsimägi]], eesti arst (1900–1988) *[[Endel Kirsimägi (sõjaväelane)|Endel Kirsimägi]], eesti rahvusest NSV Liidu sõjaväelane, polkovnik (1934–2001) *[[Konstantin Kirsimägi]], eesti riigiametnik (1902–1941) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kirsimägi|pere}} [[Kategooria:Virumaa perekonnanimed]] [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] 3h4fq7qnn45ykdj58th4uu5al8m319o Zvaigznes 0 634741 6174502 6174216 2022-08-06T15:24:05Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zvaigznes | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Zvaigznes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Lēdurga vald|Lēdurga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=37737 Vietvārdu datubāze]</ref> Zvaigznes asub valla kirdeosas. Seal asub Lapsase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9660 Autotransporta direcija]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] mch8j586qrpq4j4p6n78xo74ngl2nmx Juglas 0 634742 6174505 6174220 2022-08-06T15:29:12Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Juglas | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Juglas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Lēdurga vald|Lēdurga vallas]]. Juglas asub valla idaosas Jugla jõe kaldal. Külla jääb Juglase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10926 Autotransporta direcija]</ref> Külas asuv paljude rahvajuttude tegevuspaik Vasiļase mägi on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all. Vecapiņi pärn ja Kupčase pajud on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2013 oli külas 26 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2570 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] jyv2bn7mp94q2ch6548fdn66dp6odgm Kasutaja arutelu:Peeteraken 3 634750 6174405 6174401 2022-08-06T12:02:27Z Peeteraken 168538 wikitext text/x-wiki Beatrice Juhkason on Eesti jalgpallur. Juhkason õppib Ülenurme põhikoolis. Ta mängib jalgpalliklubis Tartu Tammeka. Ta on mänginud Põlva Lootoses, Tartu Helioses, Fc Ülenurmes ja Fa Tartu Kalevi akadeemias. Ta on sündinud 26.11.2008. Juhkason sündis Põlvas. Pikkus: 1,62 m Palk: 1 värav= 1 maasikapiim ja 10 eurot Särginumber: 99 Positsioon: Parem ülemine poolik Vanemad: Silve Jakustand, Aimar Jakustand 2013-2015 Fc Lootos 2015-2017 Fc Ülenurme 2017-2020 Fa Tartu Kalev 2020- Jk Tartu Tammeka Saavutused: Eesti meister 2020 Tartu meister 2019 sfohsk9g749krhp8p90ck1h27p4v4kt Murjāņi (Krimulda vald) 0 634751 6174415 6174397 2022-08-06T12:19:38Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Murjāņi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. [[Loja jõgi]] eraldab seda [[Sēja vald]]a jäävast [[Murjāņi|samanimelisest külast]] Külas asub [[Imants Ziedonis]]e muuseum. Asula jääb valla keskusest [[Ragana]]st 6,5, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 17 ja [[Riia]]st 42 kilomeetri kaugusele. Murjāņi jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 18 elanikku. Aastal 2021 oli elanikke 11.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=105198 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] qe19zrsze0dyy5m1uqe6f769dwnupnj 6174430 6174415 2022-08-06T12:31:46Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Murjāņi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. [[Loja jõgi]] eraldab seda [[Sēja vald]]a jäävast [[Murjāņi|samanimelisest külast]]. Külas asub [[Imants Ziedonis]]e muuseum. Asula jääb valla keskusest [[Ragana]]st 6,5, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 17 ja [[Riia]]st 42 kilomeetri kaugusele. Murjāņi jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 18 elanikku. Aastal 2021 oli elanikke 11.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=105198 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] nsdld8010k05jzpaxtc0fu87iu1lwrc 6174468 6174430 2022-08-06T13:54:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Murjāņi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. [[Loja jõgi]] eraldab seda [[Sēja vald]]a jäävast [[Murjāņi|samanimelisest külast]]. Külas asub [[Imants Ziedonis]]e muuseum. Asula jääb valla keskusest [[Ragana]]st 6,5, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 17 ja [[Riia]]st 42 kilomeetri kaugusele. Murjāņi jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2018 oli külas 18 elanikku. Aastal 2021 oli elanikke 11.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=105198 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] jux52sdz7xpyrhrakyasp7e1qdfkzkp Arutelu:Shing Tung Yau 1 634752 6174417 2022-08-06T12:20:45Z Andres 5 /* Mõttetus */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Mõttetus == ''tõestas 1976. aastal nn Calabi hüpoteesi (Eugenio Calabi järgi), mida hiljem hakati nimetama Calabi-Yau muutkonnaks (ka Calabi-Yau ruumiks). :see on mõttetus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2022, kell 15:20 (EEST) qci3pnxqakop5u1iu9vc2swjc6vfft2 Qiu Chengtong 0 634753 6174418 2022-08-06T12:22:19Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Shing Tung Yau]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Shing Tung Yau]] 8xyubwlvgukau275aoeuj1e6i5jgzu4 Spetsiaalse sõjalise operatsiooni läbiviimisest 0 634754 6174424 2022-08-06T12:24:22Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Spetsiaalse sõjalise operatsiooni läbiviimisest]] pealkirja [[Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest]] 18k53m9oyoaf7end8vjhlfw9kv1k9lv Turaidas skola 0 634755 6174431 2022-08-06T12:33:00Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Turaidas skola | elanikke = 32 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Turaidas skola''' (ka '''Turaidas pamatskola''', tõlkes Turaida kool'' või ''Turaida põhikool'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Turaidas skola jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaidas skola | elanikke = 32 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Turaidas skola''' (ka '''Turaidas pamatskola''', tõlkes Turaida kool'' või ''Turaida põhikool'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Turaidas skola jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 32 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2823 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] ddytxpoc8sq5ua6a2rfhz58bqjcfwee 6174433 6174431 2022-08-06T12:33:15Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaidas skola | elanikke = 32 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Turaidas skola''' (ka '''Turaidas pamatskola''', tõlkes ''Turaida kool'' või ''Turaida põhikool'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Turaidas skola jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 32 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2823 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] cujtyqxpy8j8zf5xby7pwqj523i2w09 6174470 6174433 2022-08-06T13:55:39Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaidas skola | elanikke = 32 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Turaidas skola''' (ka '''Turaidas pamatskola''', tõlkes ''Turaida kool'' või ''Turaida põhikool'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Turaidas skola jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 32 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2823 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 8abckbu6lbkqme7fkep0dot0gu1cni8 6174534 6174470 2022-08-06T16:30:06Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turaidas skola | elanikke = 32 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Turaidas skola''' (ka '''Turaidas pamatskola''', tõlkes ''Turaida kool'' või ''Turaida põhikool'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Külla jääb Turaidas skola bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6112 Autotransporta direcija]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Turaidas skola jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 32 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2823 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] mqkxi68bbv7m4pfd7ne492utkgkwzp4 Turaidas pamatskola 0 634756 6174435 2022-08-06T12:34:57Z Melilac 58734 Ümbersuunamine lehele [[Turaidas skola]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Turaidas skola]] p08nrug9ygcmv064ydbx1g4kzxqbuq7 Äripäeva Raadio 0 634757 6174445 2022-08-06T12:51:02Z 145.14.28.118 Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib raadiojaamast; telekanali kohta vaata artiklit [[MyHits (muusikatelekanal)]]}} {{Infokast raadiojaam | nimi = Äripäeva Raadio | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | aktiivne_aastetel = 2016– | sagedused = FM: 91,9 – 101,7 | omanik = [[AS Äripäev]] | veebilehekülg = [http://www.äripäevaraadio.ee www.äripäevaraadio.ee] }} '''Äripäeva Raadio''' on meediakontserni [[AS Äripäev]]ale kuuluv Eest...' wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib raadiojaamast; telekanali kohta vaata artiklit [[MyHits (muusikatelekanal)]]}} {{Infokast raadiojaam | nimi = Äripäeva Raadio | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | aktiivne_aastetel = 2016– | sagedused = FM: 91,9 – 101,7 | omanik = [[AS Äripäev]] | veebilehekülg = [http://www.äripäevaraadio.ee www.äripäevaraadio.ee] }} '''Äripäeva Raadio''' on meediakontserni [[AS Äripäev]]ale kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]]. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 92,4 MHz * [[Tartu]] 97,7 MHz * [[Pärnu]] 91,9 MHz * [[Ida-Virumaa]] 94,6 MHz * [[Haapsalu]] 96,0 MHz * [[Kuressaare]] 101,7 MHz == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.äripäevaraadio.ee Koduleht] * [http://elu24.postimees.ee/v2/3869087] * [http://www.eestimeedia.ee/ettevõtted-ja-brandid/eesti-ettevõtted/as-äripäev/äripäevaraadio Info AS Äripäev kodulehel] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] gmq7xao0cenbi6195wb8j7hli3wzxai 6174715 6174445 2022-08-07T07:13:30Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam | nimi = Äripäeva Raadio | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | sagedused = FM: 91,9 – 101,7 | omanik = [[AS Äripäev]] | veebilehekülg = [http://www.äripäevaraadio.ee www.äripäevaraadio.ee] }} '''Äripäeva Raadio''' on meediakontserni [[AS Äripäev]]ale kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]]. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 92,4 MHz * [[Tartu]] 97,7 MHz * [[Pärnu]] 91,9 MHz * [[Ida-Virumaa]] 94,6 MHz * [[Haapsalu]] 96,0 MHz * [[Kuressaare]] 101,7 MHz == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.äripäevaraadio.ee Koduleht] * [http://elu24.postimees.ee/v2/3869087] * [http://www.eestimeedia.ee/ettevõtted-ja-brandid/eesti-ettevõtted/as-äripäev/äripäevaraadio Info AS Äripäev kodulehel] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] fl3xcsqckdnlwu3uqtj0warnchkl1cl 6174719 6174715 2022-08-07T07:22:10Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam | nimi = Äripäeva Raadio | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | sagedused = FM: 91,9 – 101,7 | omanik = [[AS Äripäev]] | veebilehekülg = [http://www.aripaev.ee/raadio www.aripaev.ee/raadio] }} '''Äripäeva Raadio''' on meediakontserni [[AS Äripäev]]ale kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]]. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 92,4 MHz * [[Tartu]] 97,7 MHz * [[Pärnu]] 91,9 MHz * [[Ida-Virumaa]] 94,6 MHz * [[Haapsalu]] 96,0 MHz * [[Kuressaare]] 101,7 MHz == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.aripaev.ee/raadio Koduleht] * [http://elu24.postimees.ee/v2/3869087] * [http://www.eestimeedia.ee/ettevõtted-ja-brandid/eesti-ettevõtted/as-äripäev/äripäevaraadio Info AS Äripäev kodulehel] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] r0w7sllcpw1mgto2kkht92ghmloxza7 6174720 6174719 2022-08-07T07:22:52Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam | nimi = Äripäeva Raadio | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | sagedused = FM: 91,9 – 101,7 | omanik = [[AS Äripäev]] | veebilehekülg = [http://www.aripaev.ee/raadio www.aripaev.ee/raadio] }} '''Äripäeva Raadio''' on meediakontserni [[AS Äripäev]]ale kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]]. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 92,4 MHz * [[Tartu]] 97,7 MHz * [[Pärnu]] 91,9 MHz * [[Ida-Virumaa]] 94,6 MHz * [[Haapsalu]] 96,0 MHz * [[Kuressaare]] 101,7 MHz == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.aripaev.ee/raadio Koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] mumaujxxdfxepmuk6uf71ec9gjyikww 6174721 6174720 2022-08-07T07:23:25Z OskarRand1 162064 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Infokast raadiojaam | nimi = Äripäeva Raadio | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | sagedused = FM: 91,9 – 101,7 | omanik = [[AS Äripäev]] | veebilehekülg = [http://www.aripaev.ee/raadio www.aripaev.ee/raadio] }} '''Äripäeva Raadio''' on meediakontserni [[AS Äripäev]]ale kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]]. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 92,4 MHz * [[Tartu]] 97,7 MHz * [[Pärnu]] 91,9 MHz * [[Ida-Virumaa]] 94,6 MHz * [[Haapsalu]] 96,0 MHz * [[Kuressaare]] 101,7 MHz == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] ==Välislingid== * [http://www.aripaev.ee/raadio Koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 9t2rmzm1hv0m3lu5dh3d7osuq6k9819 Brasla (Krimulda vald) 0 634758 6174446 2022-08-06T12:52:25Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Brasla | elanikke = 19 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Brasla''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Asub [[Brasla jõgi|Brasla jõe]] ääres. See eraldab seda [[Straupe vald]]a jäävast [[Brasla|samanimelisest külast]]. Brasla jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brasla | elanikke = 19 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Brasla''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Asub [[Brasla jõgi|Brasla jõe]] ääres. See eraldab seda [[Straupe vald]]a jäävast [[Brasla|samanimelisest külast]]. Brasla jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 19 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2821 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] ba7enq81saabhotn5w22m6zqwl5a441 6174467 6174446 2022-08-06T13:54:20Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brasla | elanikke = 19 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Brasla''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Asub [[Brasla jõgi|Brasla jõe]] ääres. See eraldab seda [[Straupe vald]]a jäävast [[Brasla|samanimelisest külast]]. Brasla jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Aastal 2006 oli külas 19 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2821 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] htfe8ems8q0187n4sgckxw8ftmwy6s0 6174513 6174467 2022-08-06T16:11:08Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brasla | elanikke = 19 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Brasla''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Asub [[Brasla jõgi|Brasla jõe]] ääres. See eraldab seda [[Straupe vald]]a jäävast [[Brasla|samanimelisest külast]]. Brasla jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külla jääb Brasla bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5230 Autotransporta direcija]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. Aastal 2006 oli külas 19 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2821 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] qgcbc795dz80o0fsn794c14qxwkk2ps Tragöß-Sankt Katharein 0 634760 6174452 2022-08-06T13:20:21Z 2001:7D0:8400:5580:9440:25:E713:21CA Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} {{linn | nimi = Tragöß-Sankt Katharein | vapp = | asendikaardi_pilt = Tragöß-Sankt Katharein im Bezirk BM (2013).png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Tragöß-Sankt Katharein''' on 2015. aastast uus vald ''(Gemeinde)'' [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]], kui ühendati endised iseseisvad vallad ...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{linn | nimi = Tragöß-Sankt Katharein | vapp = | asendikaardi_pilt = Tragöß-Sankt Katharein im Bezirk BM (2013).png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Tragöß-Sankt Katharein''' on 2015. aastast uus vald ''(Gemeinde)'' [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]], kui ühendati endised iseseisvad vallad [[Tragöß]] ja [[Sankt Katharein an der Laming]]. Valla territoorium jaguneb järgmisteks osadeks: * Hüttengraben * Oberdorf * Oberort * Obertal * Pichl-Großdorf * Rastal * [[Sankt Katharein an der Laming]] * Tal * Unterort * Untertal Valla põhjaosas domineerib [[Hochschwabgruppe]] [[platoo]]. Siin asub kuulsa ''Sonnschienalmi'' (koos sarnase nimega Schutzhüttega) lähedal ''[[Frauenmauerhöhle]]'' kuristik ja ''Sackwiesensee'' järv. Järgmised tuntud tipud kõrguvad valla territooriumil: * [[Ebenstein]] (2123 m) * [[Trenchtling|Hochturm (Trenchtling)]] (2081 m) * [[Griesmauer]]kogel (2034 m) * [[TAC-Spitze]] (2019 m) * [[Brandstein (Hochschwabgruppe)|Brandstein]] (2003 m) * [[Meßnerin]] (1835 m) * [[Pribitz (Hochschwabgruppe)|Pribitz]] (1579 m) == Kultuur ja vaatamisväärsused == [[Pilt:Oberort - Antoniuskapelle.JPG|thumb|''Antoniuskapelle'' Oberortis]] * ''Antoniuskapelle'' Oberortis : 1518. ja 1524. aastast pärinev hilisgooti stiilis hoone ehitati romaani karnevali vundamendile. 17. sajandi lõpus pikendati kabelit ikkega Kirchhofmaueri suunas. * ''Pfarrkirche St. Magdalena'', samuti ''Pfarrhof'' Oberortis : Endine kindluskirik, ümbritsetud osaliselt hiliskeskaegsete müüridega. Kiivriga kolmekorruseline torn, hilisgooti stiilis torn pärineb aastast 1923. [[Pilt:St. Katharein an der Laming - Kirche.JPG|thumb|''Pfarrkirche'' St. Katharein an der Lamingis]] * ''Pfarrkirche hl. Katharina'' St. Katharein an der Lamingis : Kihelkonnakiriku põhiosa on hilisgooti hoone 16. sajandi algusest. Barokiajal püstitati gooti stiilis läänetornile sibulkatus. Barokne peaaltar pärineb umbes 1700. aastast. * ''Filialkirche'' Pichlis : Varagooti kirik, mida laiendati 17. sajandil. * Endised võllapuud Galgenwaldis Pichl-Großdorfi ja Oberort-Tragößi vahel. [[Pilt:Tragöß - Grüner See.JPG|thumb |Southwest view of ''Grünen Sees''; in background the [[Meßnerin]] peak.]] ''Loodusmälestised:'' * ''[[Grüner See (Tragöß)|Grüner See]]'' Oberortis * ''[[Marienklamm]]'' Oberortis == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]] 89msr40f8jq7t0ypiua5j5xzhtnwxzo Turnau 0 634761 6174454 2022-08-06T13:28:21Z 2001:7D0:8400:5580:9440:25:E713:21CA Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} {{linn | nimi = Turnau | vapp = AUT Turnau COA.jpg | asendikaardi_pilt = Turnau im Bezirk BM (2013).png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Turnau''' on turulinn ''(Marktgemeinde)'' [[Hochschwab]]i jalamil [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]]. Turnau osad on Turnau, Göriach, Seewiesen, Stübming ja Thal....' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{linn | nimi = Turnau | vapp = AUT Turnau COA.jpg | asendikaardi_pilt = Turnau im Bezirk BM (2013).png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Turnau''' on turulinn ''(Marktgemeinde)'' [[Hochschwab]]i jalamil [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]]. Turnau osad on Turnau, Göriach, Seewiesen, Stübming ja Thal. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]] g48ygzt22n1h8o2unnnao9kgh3ljlg1 6174848 6174454 2022-08-07T11:01:07Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turnau | vapp = AUT Turnau COA.jpg | asendikaardi_pilt = Turnau im Bezirk BM (2013).png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Turnau''' on turulinn (''[[Marktgemeinde]]'') [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]]. See asub [[Hochschwab]]i jalamil. Turnau osad on Turnau, Göriach, Seewiesen, Stübming ja Thal. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]] lbehqdscydnphu11fblutfuz6jxlx8l Putniņi 0 634762 6174455 2022-08-06T13:35:33Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Putniņi | elanikke = 41 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Putniņi''' (ka '''Ķizbele''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Putniņi jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on saar ümbermõõduga 4 ja kõrgusega 26,8 meetrit, ning vaher ümbermüõõduga 4,16 ja kõrgusega 13,8 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas terito...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Putniņi | elanikke = 41 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Putniņi''' (ka '''Ķizbele''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Putniņi jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on saar ümbermõõduga 4 ja kõrgusega 26,8 meetrit, ning vaher ümbermüõõduga 4,16 ja kõrgusega 13,8 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Seal asub muinsuskaitse alune Krimulda kirik. Kaitse all on ka Kubesele muinaslinnus ja legendidega seotud Kaupo mägi.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2006 oli külas 41 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66378 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} revhr0vat3cr7ce44f0c58rit335j5m 6174469 6174455 2022-08-06T13:55:10Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Putniņi | elanikke = 41 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Putniņi''' (ka '''Ķizbele''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Putniņi jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on saar ümbermõõduga 4 ja kõrgusega 26,8 meetrit, ning vaher ümbermõõduga 4,16 ja kõrgusega 13,8 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Seal asub muinsuskaitse alune Krimulda kirik. Kaitse all on ka Kubesele muinaslinnus ja legendidega seotud Kaupo mägi.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2006 oli külas 41 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66378 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} pobkgug28rezndg7ce7cxpxo5laca18 6174526 6174469 2022-08-06T16:26:26Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Putniņi | elanikke = 41 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Putniņi''' (ka '''Ķizbele''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Krimulda vald|Krimulda vallas]]. Külla jääb Putniņi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9021 Autotransporta direcija]</ref> Putniņi jääb [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on saar ümbermõõduga 4 ja kõrgusega 26,8 meetrit, ning vaher ümbermõõduga 4,16 ja kõrgusega 13,8 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Seal asub muinsuskaitse alune Krimulda kirik. Kaitse all on ka Kubesele muinaslinnus ja legendidega seotud Kaupo mägi.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=&dating=&address=Krimuldas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Aastal 2006 oli külas 41 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66378 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Krimulda vald}} gpk3zm3gi1wcjbckl8xkmiu1kkrz76u Ķizbele 0 634763 6174456 2022-08-06T13:38:06Z Melilac 58734 Ümbersuunamine lehele [[Putniņi]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Putniņi]] aubrxc3fuqqcbub6ikrddl5zl3dy6a8 Putnini 0 634764 6174457 2022-08-06T13:38:33Z Melilac 58734 Ümbersuunamine lehele [[Putniņi]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Putniņi]] aubrxc3fuqqcbub6ikrddl5zl3dy6a8 Deutschlandsbergi ringkond 0 634765 6174481 2022-08-06T14:03:44Z 2001:7D0:8400:5580:9440:25:E713:21CA Uus lehekülg: ' {{provints | nimi = Deutschlandsbergi ringkond | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Bezirk Deutschlandsberg | vapp = | keskuse_nimi = [[Deutschlandsberg]] | asendikaardi_pilt = Karte A Steiermark DL (2015).svg }} '''Deutschlandsbergi ringkond''' on [[ringkond (Austria)|ringkond]] [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l. See koosneb järgmistest valdadest: * [[Bad Schwanberg]] * [[Deutschlandsberg]] * [[Eibiswald]] * [[Frauental an der Laßnitz]] * [[Groß Sankt Florian]] * ...' wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Deutschlandsbergi ringkond | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Bezirk Deutschlandsberg | vapp = | keskuse_nimi = [[Deutschlandsberg]] | asendikaardi_pilt = Karte A Steiermark DL (2015).svg }} '''Deutschlandsbergi ringkond''' on [[ringkond (Austria)|ringkond]] [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l. See koosneb järgmistest valdadest: * [[Bad Schwanberg]] * [[Deutschlandsberg]] * [[Eibiswald]] * [[Frauental an der Laßnitz]] * [[Groß Sankt Florian]] * [[Lannach]] * [[Pölfing-Brunn]] * [[Preding]] * [[Sankt Josef]] * [[Sankt Martin im Sulmtal]] * [[Sankt Peter im Sulmtal]] * [[Sankt Stefan ob Stainz]] * [[Stainz]] * [[Wettmannstätten]] * [[Wies]] [[Kategooria:Austria ringkonnad]] [[Kategooria:Steiermargi liidumaa]] tofff3cr5xm8h5bhhbhfuuedbg2vigi Mall:Esr 10 634766 6174486 2022-08-06T14:06:59Z Pelmeen10 17243 Ümbersuunamine lehele [[Mall:Spordiregister]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Mall:Spordiregister]] hj82tjaq5ikxnlrer0fahxc1z99rm3p Aleksander Podrätšik 0 634768 6174493 2022-08-06T14:59:25Z NOSSER 8097 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1088488382|Aleksander Podrätšik]]" tõlkimisel wikitext text/x-wiki '''Aleksander Podrätšik''' (3. veebruar 1888 Konguta vald Tartumaa – 8. veebruar 1921 Pärnu), ka '''Aleksander Podrätshik''', oli eesti õpetaja, ajaloolane ja poliitik. Aleksander Podrätšik omandas keskhariduse Riia vaimulikus seminaris, mille lõpetas 1910. aastal preestri kandidaadina. Samal aastal astus Varssavi ülikooli, kuid heideti peatselt sealt välja poliitiliste vaadete tõttu. Oli seejärel lühikest aega ametis Riias Peeter-Pauli kiriku köstrina ning koduõpetajana Venemaal. Romanovite amnestia järel astus uuesti Varssavi ülikooli, Esimese maailmasõja ajal õppis Tartu Ülikoolis, mille 1918. aastal lõpetas ajaloolasena. Enne esimest maailmasõda oli lühemat aega Pärnus Jochmanni algkoolis õpetajaks ja Pärnu Eesti Kooliseltsi ühisreaalgümnaasiumi ajalooõpetaja. Aleksander Podrätšik oli Pärnu linnavolinik ja aastatel 1917–1919 [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa autonoomset kubermangu]] juhtinud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige]] . Ta osales kogu assamblee tegevuses 14. juulist 1917 kuni 23. aprillini 1919, . Aleksander Podrätšik suri 8. veebruaril 1921 [[Pärnu|Pärnus]] . <ref>Jaan Toomla, ''[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/71301 Valitud ja Valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999]'' ([[National Library of Estonia]], 1999), pp. 24, 356.</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Surnud 1921]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] hwerles8f9byv00o4zeb5efrn4imist 6174496 6174493 2022-08-06T15:10:34Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Podrätšik''' ([[3. veebruar]] [[1888]] [[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta vald]] [[Tartu kreis]] [[Liivimaa kubermang]] – [[8. veebruar]] [[1921]] [[Pärnu]]), ka '''Aleksander Podrätshik''', oli eesti õpetaja, ajaloolane ja poliitik. Aleksander Podrätšik omandas [[keskharidus]]e [[Riia Vaimulik Seminar|Riia vaimulikus seminar]]is, mille lõpetas 1910. aastal [[Preester|preestri]] kandidaadina. Samal aastal astus [[Varssavi ülikool]]i, kuid heideti peatselt sealt välja poliitiliste vaadete tõttu. Oli seejärel lühikest aega ametis Riias [[Riia Peeter-Pauli katedraal|Peeter-Pauli kirik]]u [[köster|köstrina]] ning [[Koduõpetaja|koduõpetaja]]na Venemaal. Romanovite amnestia järel astus uuesti Varssavi ülikooli, Esimese maailmasõja ajal õppis Tartu Ülikoolis, mille 1918. aastal lõpetas ajaloolasena. Enne [[esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] oli lühemat aega Pärnus [[Jochmanni algkool]]is õpetajaks ja [[Pärnu Eesti Kooliselts]]i ühisreaalgümnaasiumi ajalooõpetaja. Aleksander Podrätšik oli [[Pärnu Linnavolikogu|Pärnu linna]]volinik ja aastatel 1917–1919 [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa autonoomset kubermangu]] juhtinud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige]]. Ta osales kogu assamblee tegevuses 14. juulist 1917 kuni 23. aprillini 1919. Aleksander Podrätšik suri 8. veebruaril 1921 Pärnus<ref>Jaan Toomla, ''[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/71301 Valitud ja Valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999]'' ([[National Library of Estonia]], 1999), pp. 24, 356.</ref> ning on maetud Pärnu Vanale (vene) kalmistule. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Surnud 1921]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] 9ewy3m8r4koto1n8j9hb2a6055wc27j 6174499 6174496 2022-08-06T15:13:45Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Podrätšik''' ([[3. veebruar]] [[1888]] [[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta vald]] [[Tartu kreis]] [[Liivimaa kubermang]] – [[8. veebruar]] [[1921]] [[Pärnu]]), ka '''Aleksander Podrätshik''', oli eesti õpetaja, ajaloolane ja poliitik. Aleksander Podrätšik omandas [[keskharidus]]e [[Riia Vaimulik Seminar|Riia vaimulikus seminar]]is, mille lõpetas 1910. aastal [[Preester|preestri]] kandidaadina. Samal aastal astus [[Varssavi ülikool]]i, kuid heideti peatselt sealt välja poliitiliste vaadete tõttu. Oli seejärel lühikest aega ametis Riias [[Riia Peeter-Pauli katedraal|Peeter-Pauli kirik]]u [[köster|köstrina]] ning [[Koduõpetaja|koduõpetaja]]na Venemaal. Romanovite amnestia järel astus uuesti Varssavi ülikooli, Esimese maailmasõja ajal õppis Tartu Ülikoolis, mille 1918. aastal lõpetas ajaloolasena. Enne [[esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] oli lühemat aega Pärnus [[Jochmanni algkool]]is õpetajaks ja [[Pärnu Eesti Kooliselts]]i ühisreaalgümnaasiumi ajalooõpetaja. Aleksander Podrätšik oli [[Pärnu Linnavolikogu|Pärnu linna]]volinik ja aastatel 1917–1919 [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa autonoomset kubermangu]] juhtinud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige]]. Ta osales kogu assamblee tegevuses 14. juulist 1917 kuni 23. aprillini 1919. Aleksander Podrätšik suri 8. veebruaril 1921 Pärnus<ref>Jaan Toomla, ''[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/71301 Valitud ja Valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999]'' ([[National Library of Estonia]], 1999), pp. 24, 356.</ref> ning on maetud Pärnu Vanale (vene) kalmistule. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Podrätšik, Aleksander}} [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Surnud 1921]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] sb3bz59nratjul1coflu66a1u54rjqx 6174549 6174499 2022-08-06T16:42:52Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Podrätšik''' ([[3. veebruar]] [[1888]] [[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta vald]] [[Tartu kreis]] [[Liivimaa kubermang]] – [[8. veebruar]] [[1921]] [[Pärnu]]), ka '''Aleksander Podrätshik''', oli eesti õpetaja, ajaloolane ja poliitik. Aleksander Podrätšik omandas [[keskharidus]]e [[Riia Vaimulik Seminar|Riia vaimulikus seminar]]is, mille lõpetas 1910. aastal [[Preester|preestri]] kandidaadina. Samal aastal astus [[Varssavi ülikool]]i, kuid heideti peatselt sealt välja poliitiliste vaadete tõttu. Oli seejärel lühikest aega ametis Riias [[Riia Peeter-Pauli katedraal|Peeter-Pauli kirik]]u [[köster|köstrina]] ning [[Koduõpetaja|koduõpetaja]]na Venemaal. Romanovite amnestia järel astus uuesti Varssavi ülikooli, Esimese maailmasõja ajal õppis Tartu Ülikoolis, mille 1918. aastal lõpetas ajaloolasena. Enne [[esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] oli lühemat aega Pärnus [[Jochmanni algkool]]is õpetajaks ja [[Pärnu Eesti Kooliselts]]i ühisreaalgümnaasiumi ajalooõpetaja. Aleksander Podrätšik oli [[Pärnu Linnavolikogu|Pärnu linna]]volinik ja aastatel 1917–1919 [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa autonoomset kubermangu]] juhtinud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmeks]] maatameeste nimekirjast koos [[Rudolf Jaska]], [[Hans Kruus]]i ja [[Hugo Reiman]]iga. Ta osales kogu assamblee tegevuses 14. juulist 1917 kuni 23. aprillini 1919. Aleksander Podrätšik suri 8. veebruaril 1921 Pärnus<ref>Jaan Toomla, ''[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/71301 Valitud ja Valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999]'' ([[National Library of Estonia]], 1999), pp. 24, 356.</ref> ning on maetud Pärnu Vanale (vene) kalmistule. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Podrätšik, Aleksander}} [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Vana-Pärnu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Surnud 1921]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] 6mji2inftx2vb47dtzses7npumgfex6 Kirt 0 634769 6174511 2022-08-06T15:52:47Z Teomees 97479 Uus lehekülg: ''''Kirt''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kirt 136 inimesel: 65 mehel ja 71 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kirt meeste puhul 1475. kohal ja naiste puhul 1483. kohal. Kirt oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 75–79 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,80. Nimi oli kõige sagedasem [[Valga maakond|Valga maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 7,...' wikitext text/x-wiki '''Kirt''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kirt 136 inimesel: 65 mehel ja 71 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kirt meeste puhul 1475. kohal ja naiste puhul 1483. kohal. Kirt oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 75–79 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,80. Nimi oli kõige sagedasem [[Valga maakond|Valga maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 7,56 inimest.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kirt Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 06.08.2022)</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamise]] käigus loobuti nimest Kirt 3 korral, kui uueks nimeks võeti 1935. aastal [[Koitmets]], 1938. aastal [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]] ja 1940. aastal Kivilaht.<ref name="nimed1930-vana">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?vana=kirt&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine: (vana nimekuju): Kirt.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Arno Kirt]], eesti majandusteadlane (1939–2016) *[[Boris Kirt]], eesti insener ja majandustegelane (1942–) *[[Karl Kirt]], eesti noorsooaktivist (1993–) *[[Magnus Kirt]], eesti odaviskaja (1990–) *[[Peeter Kirt]], eesti kelgutamise treener (1950–2014) *[[Kairi Kirt-Ende]], eesti arhitekt (1968–) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kirt|pere}} [[Kategooria:Eestistamisel muudetud perekonnanimed]] sz3qz17r5d7nfycnq2etnoum1h9ie7v Kasutaja arutelu:MdsShakil/header 3 634770 6174512 2022-08-06T16:10:53Z Pathoschild 4055 create header for talk page ([[m:Synchbot|requested by MdsShakil]]) wikitext text/x-wiki <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; justify-content: center; align-items: center; margin: 16px 0; border: 1px solid #aaaaaa;"> <div style="padding: 12px;">[[File:Circle-icons-megaphone.svg|75px|link=[[m:User_talk:MdsShakil]]]]</div> <div style="flex: 1; padding: 12px; background-color: #dddddd; color: #555555;"> <div style="font-weight: bold; font-size: 150%; color: red; font-family: 'Comic Sans MS'">Welcome to my talk page!</div> <div style="max-width: 700px">Hey! I am Shakil Hosen. I patrol many projects, and where I don't know the language I only act in cases of serious vandalism. If you think I have done anything wrong, feel free to [[m:User talk:MdsShakil|message me]] on Meta wiki. If you don't like that you can leave me messages here too, but since I do not watch all of my talk pages, your message might not get a timely response. Thanks! [[File:Face-smile.svg|18px|link=[[m:User:MdsShakil]]]]</div> </div> </div> 6ns6eellkw7iqc4yteyjnszfjmo2yio Meskheti türklased 0 634771 6174528 2022-08-06T16:27:16Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Meskheti türklased]] pealkirja [[Meshethi türklased]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Meshethi türklased]] 5x92za1ifdoi0q1hh0bbyl47mtv1zyi Arutelu:Meskheti türklased 1 634772 6174530 2022-08-06T16:27:16Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Meskheti türklased]] pealkirja [[Arutelu:Meshethi türklased]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Meshethi türklased]] krnm7rpzw07bznbor4ii5mmpt50ok5k Kaini järglased 0 634773 6174572 2022-08-06T17:51:54Z 46.131.30.228 Uus lehekülg: 'Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese linna. Juubelite raamatu järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pär...' wikitext text/x-wiki Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese linna. Juubelite raamatu järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok adra. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli Aada ja Sillaga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html Eestikeelne Piibel] hncrm1sdq0ac6ait354z4kbzw0blzsf 6174573 6174572 2022-08-06T17:52:40Z 46.131.30.228 wikitext text/x-wiki Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. Juubelite raamatu järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli Aada ja Sillaga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html Eestikeelne Piibel] kymnwbeqifijxmjomjhg1dxcp7k39l9 6174574 6174573 2022-08-06T17:53:40Z 46.131.30.228 wikitext text/x-wiki Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. Juubelite raamatu järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli Aada ja Sillaga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html Eestikeelne Piibel] 5r97kt9ra1cjstw9r8183mlbsh22h5d 6174576 6174574 2022-08-06T17:58:40Z 46.131.30.228 wikitext text/x-wiki Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. Juubelite raamatu järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli Aada ja Sillaga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html 1. Moosese raamatu 4. peatükk eestikeelses Piiblis] 6fopt9pp97xvlkljfkuthvv7gfpwvih 6174577 6174576 2022-08-06T17:59:43Z 46.131.30.228 wikitext text/x-wiki Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. Juubelite raamatu järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli [[Aada]] ja [[Silla]]ga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html 1. Moosese raamatu 4. peatükk eestikeelses Piiblis] c9deffxq0goh6v4nw69yf2kea4gydpc 6174578 6174577 2022-08-06T18:00:59Z 46.131.30.228 wikitext text/x-wiki Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. [[Juubelite raamat]]u järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli [[Aada]] ja [[Silla]]ga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html 1. Moosese raamatu 4. peatükk eestikeelses Piiblis] nhlphote04skt5y4uvyojd99c54k218 6174580 6174578 2022-08-06T18:02:10Z 46.131.30.228 wikitext text/x-wiki Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. [[Juubelite raamat]]u järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli [[Aada]] ja [[Silla]]ga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Sugupuu== {{AadamNoa}} ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html 1. Moosese raamatu 4. peatükk eestikeelses Piiblis] hewne8iefo0gvwqkgaqtl9tba7sm70h 6174581 6174580 2022-08-06T18:03:05Z 46.131.30.228 wikitext text/x-wiki Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. [[Juubelite raamat]]u järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli [[Aada (Lemeki naine)|Aada]] ja [[Silla]]ga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Sugupuu== {{AadamNoa}} ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html 1. Moosese raamatu 4. peatükk eestikeelses Piiblis] t34abzmxsozf15urv2a8zyupdtf7jh6 6174587 6174581 2022-08-06T18:21:17Z 46.131.30.228 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Schnorr_von_Carolsfeld_Bibel_in_Bildern_1860_014.png|pisi|Kain Eenoki linna asutamas. [[Julius Schnorr von Carolsfeld]]i illustratsioon.]] Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. [[Juubelite raamat]]u järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli [[Aada (Lemeki naine)|Aada]] ja [[Silla]]ga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Sugupuu== {{AadamNoa}} ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html 1. Moosese raamatu 4. peatükk eestikeelses Piiblis] gd6cg6wzv94tvvrxcwfiw02oufecacs 6174596 6174587 2022-08-06T19:00:07Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{liita|Kaini järglased}} [[Pilt:Schnorr_von_Carolsfeld_Bibel_in_Bildern_1860_014.png|pisi|Kain Eenoki linna asutamas. [[Julius Schnorr von Carolsfeld]]i illustratsioon.]] Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. [[Juubelite raamat]]u järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli [[Aada (Lemeki naine)|Aada]] ja [[Silla]]ga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Sugupuu== {{AadamNoa}} ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html 1. Moosese raamatu 4. peatükk eestikeelses Piiblis] mypdma5paz2kdunmxlswuf76s1wggbq 6174598 6174596 2022-08-06T19:00:24Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{liita|Kain}} [[Pilt:Schnorr_von_Carolsfeld_Bibel_in_Bildern_1860_014.png|pisi|Kain Eenoki linna asutamas. [[Julius Schnorr von Carolsfeld]]i illustratsioon.]] Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. [[Juubelite raamat]]u järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli [[Aada (Lemeki naine)|Aada]] ja [[Silla]]ga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Sugupuu== {{AadamNoa}} ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html 1. Moosese raamatu 4. peatükk eestikeelses Piiblis] 9hnd6h139j0ot0yxo0p2ze4f74wj49s 6174654 6174598 2022-08-06T20:50:03Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{liita|Kain}} [[Pilt:Schnorr_von_Carolsfeld_Bibel_in_Bildern_1860_014.png|pisi|Kain Eenoki linna asutamas. [[Julius Schnorr von Carolsfeld]]i illustratsioon.]] Alljärgnev on lühike kokkuvõte I põlvkonna inimeste [[Aadam]]a ja [[Eeva]] vanima poja [[Kain]]i ja tema järglaste kohta põhiliselt [[1. Moosese raamat]]u 4. peatüki järgi. *II põlvkond. [[Kain]], [[Aadam]]a ja [[Eeva]] poeg. Põllumees, ehitas maailma esimese [[linn]]a. [[Juubelite raamat]]u järgi abiellus [[Awan]]iga, kes oli tema õde, kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes. Tema Piiblis nimetatud vennad olid [[Aabel]] (kelle ta tappis) ja [[Sett]]. [[Georgios Synkellos]]e järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. *III. [[Hanok]], Kaini poeg. Kain nimetas tema järgi enda asutatud linna. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. *IV. [[Iirad]], Hanoki poeg. *V. [[Mehuujael]], Iiradi poeg. *VI. [[Metuusael]], Mehuujaeli poeg. *VII. [[Lemek]], Metuusaeli poeg. Tal oli [[Aada (Lemeki naine)|Aada]] ja [[Silla (Lemeki naine)|Silla]]ga kolm poega ja tütar. **VII. 1. [[Jaabal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja." **VII. 2. [[Juubal]], Lemeki ja Aada poeg. "Sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks." **VII. 3. [[Tuubal-Kain]], Lemeki ja Silla poeg. "Õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd." **VII. 4. [[Naama]], Lemeki ja Silla tütar ==Sugupuu== {{AadamNoa}} ==Välislingid== *[https://piibel.net/1ms-4.html 1. Moosese raamatu 4. peatükk eestikeelses Piiblis] b0ig4l21m7zs8pzvkgcqzw87iqvzfzz Frémicourt 0 634774 6174575 2022-08-06T17:54:35Z 2001:7D0:8400:5580:9440:25:E713:21CA Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} {{linn | nimi = Frémicourt | hääldus = [fʁemikuʁ] | vapp = Blason frémicourt.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} [[Pilt:Frémicourt - Mairie.JPG|pisi|Frémicourti vallamaja]] '''Frémicourt''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Põllumajandusküla asub 24 km Arrasist lõunakagus, teede N30 ja D7E ristumiskoha ümbruses. [[Pilt:62353-Frémicourt-Sols.png|pisi|tühi|]]...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{linn | nimi = Frémicourt | hääldus = [fʁemikuʁ] | vapp = Blason frémicourt.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} [[Pilt:Frémicourt - Mairie.JPG|pisi|Frémicourti vallamaja]] '''Frémicourt''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Põllumajandusküla asub 24 km Arrasist lõunakagus, teede N30 ja D7E ristumiskoha ümbruses. [[Pilt:62353-Frémicourt-Sols.png|pisi|tühi|]] == Huviväärsused == * St. Armandi kirik, pärast Esimest maailmasõda koos ülejäänud külaga uuesti üles ehitatud. == Vaata ka == * [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]] * [[Cecil Sewell]] == Viited == {{viited}} {{Arrasi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]] 9jsxe5c8oo7pv0091pm85u5sknnhbs4 Fresnes-lès-Montauban 0 634775 6174583 2022-08-06T18:09:43Z 2001:7D0:8400:5580:9440:25:E713:21CA Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} {{linn | nimi = Fresnes-lès-Montauban | hääldus = [fʁɛn lɛ mɔ̃tobɑ̃] | vapp = Blason Fresnes-lès-Montauban.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} [[Pilt:Fresnes-lès-Montauban-PM 00634.jpg|pisi|Vallamaja ja kirik]] '''Fresnes-lès-Montauban''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Põllumajandusküla asub 14 km Arrasist kirdes, teede N50 ja D46 ristumiskoha ümbruses. Ki...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{linn | nimi = Fresnes-lès-Montauban | hääldus = [fʁɛn lɛ mɔ̃tobɑ̃] | vapp = Blason Fresnes-lès-Montauban.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} [[Pilt:Fresnes-lès-Montauban-PM 00634.jpg|pisi|Vallamaja ja kirik]] '''Fresnes-lès-Montauban''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Põllumajandusküla asub 14 km Arrasist kirdes, teede N50 ja D46 ristumiskoha ümbruses. Kiirtee A1 ristmik 16 on vallas. [[Pilt:62355-Fresnes-lès-Montauban-Sols.png|pisi|tühi|]] == Huviväärsused == * Jumalaema kirik, pärast Esimest maailmasõda koos enamusega külast uuesti üles ehitatud == Vaata ka == * [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]] == Viited == {{viited}} {{Arrasi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]] 9jr0j6czjt7wqtcldf805skr82mjnaa Aflenz Kurort 0 634776 6174594 2022-08-06T18:55:11Z 2001:7D0:8400:5580:9440:25:E713:21CA Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} [[Pilt:AflenzKurort.JPG|thumb|]] [[Pilt:AUT Aflenz Kurort COA.jpg|thumb|Vapp]] [[Pilt:Aflenz Kurort in BM.png|thumb|Paiknemine Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]] '''Aflenz Kurort''' oli vald [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l, mis liideti 2015. aasta jaanuaris [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]] [[Aflenz]]i valda. == Ajalugu == "Avelniz" oli esmakordselt dokumenteeritud 1025. aastal. Kuni laialisaatmiseni omasid ja hal...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} [[Pilt:AflenzKurort.JPG|thumb|]] [[Pilt:AUT Aflenz Kurort COA.jpg|thumb|Vapp]] [[Pilt:Aflenz Kurort in BM.png|thumb|Paiknemine Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]] '''Aflenz Kurort''' oli vald [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l, mis liideti 2015. aasta jaanuaris [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]] [[Aflenz]]i valda. == Ajalugu == "Avelniz" oli esmakordselt dokumenteeritud 1025. aastal. Kuni laialisaatmiseni omasid ja haldasid omavalitsuse maad [[St. Lambrechti klooster|St. Lambrechti kloostri]] abtid. Omavalitsuse territoorium oli [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsogkonna]] osa, mis eraldati [[Baieri]]st 1180. aastal. 1192. aastast alates olid Steiermark ja Austria personaaluniooni ühendatud. 1458. aastal andis keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] Aflenzile turulinna staatuse. 1564. aastast loeti Steiermark [[Sise-Austria]] osaks ja 1804. aastast [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] osaks. Suveturism piirkonda algas juba 19. sajandi lõpul. Aflenz oli 1918. aastal loodud [[Austria]] vabariigi osa. Pärast Austria [[anšluss]]i kuulus kogukond sõja lõpuni Steiermargi ''[[Reichsgau]]sse''. Aastatel 1945-1955 oli Aflenz Inglise okupatsioonitsooni osa. Selle esimene suusatõstuk ehitati 1954. aastal. 4tczbyez2gmptf5biypj1ll08aea0o7 6174855 6174594 2022-08-07T11:13:43Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} [[Pilt:AflenzKurort.JPG|thumb|]] [[Pilt:AUT Aflenz Kurort COA.jpg|thumb|Vapp]] [[Pilt:Aflenz Kurort in BM.png|thumb|Paiknemine Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]] '''Aflenz Kurort''' oli vald [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l, mis liideti 2015. aasta jaanuaris [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]] [[Aflenz]]i valda. == Ajalugu == "Avelniz" oli esmakordselt dokumenteeritud 1025. aastal. Kuni laialisaatmiseni omasid ja haldasid omavalitsuse maad [[St. Lambrechti klooster|St. Lambrechti kloostri]] abtid. Omavalitsuse territoorium oli [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsogkonna]] osa, mis eraldati [[Baieri]]st 1180. aastal. 1192. aastast alates olid Steiermark ja Austria personaaluniooni ühendatud. 1458. aastal andis keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] Aflenzile turulinna staatuse. 1564. aastast loeti Steiermark [[Sise-Austria]] osaks ja 1804. aastast [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] osaks. Suveturism piirkonda algas juba 19. sajandi lõpul. Aflenz oli 1918. aastal loodud [[Austria]] vabariigi osa. Pärast Austria [[anšluss]]i kuulus kogukond sõja lõpuni Steiermargi ''[[Reichsgau]]sse''. Aastatel 1945-1955 oli Aflenz Inglise okupatsioonitsooni osa. Selle esimene suusatõstuk ehitati 1954. aastal. [[Kategooria:Austria endised vallad]] piqaj3oj5c5vj87cnyt2g10thg0e1et Aflenz Land 0 634777 6174600 2022-08-06T19:10:46Z 2001:7D0:8400:5580:9440:25:E713:21CA Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} [[Pilt:AUT Aflenz Land COA.jpg|thumb|Vapp]] [[Pilt:Aflenz Land in BM.png|thumb|]] '''Aflenz Land''' oli vald Austrias, mis liideti 2015. aasta jaanuaris [[Steiermargi liidumaa]] [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]] [[Aflenz]]i vallaks. 1. jaanuaril 2015 liideti Aflenz Landi vald [[Aflenz Kurort]]i vallaga, et moodustada ''Marktgemeinde [[Aflenz]]'' (Aflenzi turulinn).' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} [[Pilt:AUT Aflenz Land COA.jpg|thumb|Vapp]] [[Pilt:Aflenz Land in BM.png|thumb|]] '''Aflenz Land''' oli vald Austrias, mis liideti 2015. aasta jaanuaris [[Steiermargi liidumaa]] [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]] [[Aflenz]]i vallaks. 1. jaanuaril 2015 liideti Aflenz Landi vald [[Aflenz Kurort]]i vallaga, et moodustada ''Marktgemeinde [[Aflenz]]'' (Aflenzi turulinn). dh4ipnc39z4a3al5cjiff7eu2qa2wa5 6174854 6174600 2022-08-07T11:13:26Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} [[Pilt:AUT Aflenz Land COA.jpg|thumb|Vapp]] [[Pilt:Aflenz Land in BM.png|thumb|]] '''Aflenz Land''' oli vald Austrias, mis liideti 2015. aasta jaanuaris [[Steiermargi liidumaa]] [[Bruck-Mürzzuschlagi ringkond|Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas]] [[Aflenz]]i vallaks. 1. jaanuaril 2015 liideti Aflenz Landi vald [[Aflenz Kurort]]i vallaga, et moodustada ''Marktgemeinde [[Aflenz]]'' (Aflenzi turulinn). [[Kategooria:Austria endised vallad]] 65f2rtwi0ocxlivix1bpwz3q0xdci5x Eesti Viipekeele Selts 0 634778 6174645 2022-08-06T20:30:39Z Jaripargma 125550 Uus lehekülg: 'Eesti Viipekeele Selts asutati 29. novemberil 2020. aastal. Seltsi asutajad on Maret Õun, Keiti Huik, Jari Pärgma, Tiit Papp, Aire Murd, Merike Mändsoo, Marja-Liisa Landar, Helle Sass, Triin Jõeveer, Sirle Papp, Jaan-Raul Ojastu ja Mari-Liis Ungerson. Eesti Viipekeele Seltsi tegevuse eesmärk on populariseerida eesti viipekeelt ja panustada selle arengusse ning selle organisatsiooni põhitegevus on eesti viipekeelega tegelemine. Eesti Viipekeele Seltsi juhatuse liikme...' wikitext text/x-wiki Eesti Viipekeele Selts asutati 29. novemberil 2020. aastal. Seltsi asutajad on Maret Õun, Keiti Huik, Jari Pärgma, Tiit Papp, Aire Murd, Merike Mändsoo, Marja-Liisa Landar, Helle Sass, Triin Jõeveer, Sirle Papp, Jaan-Raul Ojastu ja Mari-Liis Ungerson. Eesti Viipekeele Seltsi tegevuse eesmärk on populariseerida eesti viipekeelt ja panustada selle arengusse ning selle organisatsiooni põhitegevus on eesti viipekeelega tegelemine. Eesti Viipekeele Seltsi juhatuse liikmed on Maret Õun, Keiti Huik ja Jari Pärgma. Organisatsiooni juures tegutsevad spetsialistid, näiteks õigusnõunik, keeletoimetaja ja raamatupidaja. Eesti Viipekeele Seltsi ametlik veebilehekülg on www.viipekeel.ee. 582fhg7a2gb0c9z0209arejyr6d17jo Kasutaja arutelu:Saadgoldboy 3 634779 6174666 2022-08-06T22:57:37Z Saadgoldboy 168551 Uus lehekülg: '{{AFC submission|d|bio|u=2409:4055:48D:110:E99F:83A9:A64F:29F5|ns=118|decliner=KylieTastic|declinets=20210124112658|ts=20210124103750}} <!-- Do not remove this line! --> {{AFC submission|d|bio|u=IjazzRmg|ns=118|decliner=Sulfurboy|declinets=20210119230653|reason2=v|small=yes|ts=20210119212709}} <!-- Do not remove this line! --> {{AFC comment|1=Requires significant coverage in multiple [[WP:INDY|independent]] [[WP:RS|reliable sources]] to show [[WP:N|notability]] User:Kyli...' wikitext text/x-wiki {{AFC submission|d|bio|u=2409:4055:48D:110:E99F:83A9:A64F:29F5|ns=118|decliner=KylieTastic|declinets=20210124112658|ts=20210124103750}} <!-- Do not remove this line! --> {{AFC submission|d|bio|u=IjazzRmg|ns=118|decliner=Sulfurboy|declinets=20210119230653|reason2=v|small=yes|ts=20210119212709}} <!-- Do not remove this line! --> {{AFC comment|1=Requires significant coverage in multiple [[WP:INDY|independent]] [[WP:RS|reliable sources]] to show [[WP:N|notability]] [[User:KylieTastic|KylieTastic]] ([[User talk:KylieTastic|talk]]) 11:26, 6 Aug 2022 (UTC)}} ---- {{Infobox musical artist | honorific_prefix = | name = Saad Goldboy | honorific_suffix = | image = | image_upright = | image_size = | landscape = <!-- yes, if wide image, otherwise leave blank --> | alt = | caption = | native_name = | native_name_lang = | birth_name = Sad Mohd | alias = | birth_date = {{Birth date and age|2000|1|16}}<ref>{{Cite web|url=https://www.facebook.com/profile.php?id=100066312712869|title=Saad Goldboy|website=[[Facebook]]|access-date=2021-01-18|url-status=live}}</ref> | birth_place = [[chandigarh]], [[Punjab]], [[India]] | origin = | death_date = <!-- {{Death date and age|YYYY|MM|DD|YYYY|MM|DD}} (death date first) --> | death_place = | occupation = {{flatlist| * Actor * Music Video Director }} | years_active = 2018–present | label = TAEM AHITAAN FILMS | associated_acts = {{flatlist| * [[]] * [[]] }} | website = {{Instagram|saadgoldboyofficial}} | module = | module2 = | module3 = }} '''Saad Goldboy'''<ref>{{cite news|url=https://genius.com/SaadGoldboy|title= Saad Goldboy Genius Artist|date=18 January 2021|work=[[genius.com]] |accessdate=18 January 2020}}</ref> is a [[music video director]] <ref></ref> associated with Punjabi-language <ref></ref> music videos.<ref> </ref> He is Founder of video-directing company called "TAEM AHITAAN FILMS". He has directed == References == <references /> ==External links== * {{IMDb name |nm12984159}} {{DEFAULTSORT:Goldboy, Saad}} [[Category:Indian music video directors]] [[Category:Living people]] [[Category:2000 births]] {{director-stub}} 15u91irp8qlxcjd59hy2qps0ybs424i 6174668 6174666 2022-08-06T22:59:00Z Saadgoldboy 168551 Kustutatud kogu lehekülje sisu wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 6174669 6174668 2022-08-06T23:00:42Z Saadgoldboy 168551 wikitext text/x-wiki {{AFC submission|d|bio|u=2409:4055:48D:110:E99F:83A9:A64F:29F5|ns=118|decliner=KylieTastic|declinets=20210124112658|ts=20210124103750}} <!-- Do not remove this line! --> {{AFC submission|d|bio|u=IjazzRmg|ns=118|decliner=Sulfurboy|declinets=20210119230653|reason2=v|small=yes|ts=20210119212709}} <!-- Do not remove this line! --> {{AFC comment|1=Requires significant coverage in multiple [[WP:INDY|independent]] [[WP:RS|reliable sources]] to show [[WP:N|notability]] [[User:KylieTastic|KylieTastic]] ([[User talk:KylieTastic|talk]]) 11:26, 6 Aug 2022 (UTC)}} ---- {{Infobox musical artist | honorific_prefix = | name = Saad Goldboy | honorific_suffix = | image = | image_upright = | image_size = | landscape = <!-- yes, if wide image, otherwise leave blank --> | alt = | caption = | native_name = | native_name_lang = | birth_name = Sad Mohd | alias = | birth_date = {{Birth date and age|2000|1|16}}<ref>{{Cite web|url=https://www.facebook.com/profile.php?id=100066312712869|title=Saad Goldboy|website=[[Facebook]]|access-date=2021-01-18|url-status=live}}</ref> | birth_place = [[chandigarh]], [[Punjab]], [[India]] | origin = | death_date = <!-- {{Death date and age|YYYY|MM|DD|YYYY|MM|DD}} (death date first) --> | death_place = | occupation = {{flatlist| * Actor * Music Video Director }} | years_active = 2018–present | label = TAEM AHITAAN FILMS | associated_acts = {{flatlist| * [[]] * [[]] }} | website = {{Instagram|saadgoldboyofficial}} | module = | module2 = | module3 = }} '''Saad Goldboy'''<ref>{{cite news|url=https://genius.com/SaadGoldboy|title= Saad Goldboy Genius Artist|date=18 January 2021|work=[[genius.com]] |accessdate=18 January 2020}}</ref> is a [[music video director]] <ref></ref> associated with Punjabi-language <ref></ref> music videos.<ref> </ref> He is Founder of video-directing company called "TAEM AHITAAN FILMS". He has directed == References == <references /> ==External links== * {{IMDb name |nm12984159}} {{DEFAULTSORT:Goldboy, Saad}} [[Category:Indian music video directors]] [[Category:Living people]] [[Category:2000 births]] {{director-stub}} 15u91irp8qlxcjd59hy2qps0ybs424i 6174670 6174669 2022-08-06T23:02:29Z Saadgoldboy 168551 Kustutatud kogu lehekülje sisu wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Port Augusta 0 634780 6174765 2022-08-07T08:05:56Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast asula | nimi = Port Augusta | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Jacaranda Time Port Augusta.jpg | pildiallkiri = Vaade linnale üle Spenceri lahe | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -32.500000 | pikkus = 137.766667 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Port Augusta''' on linn [[Lõuna-Austraalia]]s. Linn asub [[Spenceri laht|Spenceri lahe]] ääres, osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist umbes 322 km põhjas. Linn on asutatud 18...' wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Port Augusta | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Jacaranda Time Port Augusta.jpg | pildiallkiri = Vaade linnale üle Spenceri lahe | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -32.500000 | pikkus = 137.766667 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Port Augusta''' on linn [[Lõuna-Austraalia]]s. Linn asub [[Spenceri laht|Spenceri lahe]] ääres, osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist umbes 322 km põhjas. Linn on asutatud [[1852]]. aastal. ==Viited== {{Viited}} b8jah2zv3y6au5njtpol2wq4qyi32yj 6174766 6174765 2022-08-07T08:08:03Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Austraalia linnad]]; +[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Port Augusta | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Jacaranda Time Port Augusta.jpg | pildiallkiri = Vaade linnale üle Spenceri lahe | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -32.500000 | pikkus = 137.766667 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Port Augusta''' on linn [[Lõuna-Austraalia]]s. Linn asub [[Spenceri laht|Spenceri lahe]] ääres, osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist umbes 322 km põhjas. Linn on asutatud [[1852]]. aastal. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] l0azuk4yvrv099e40mubpp9kfewz9rl 6174795 6174766 2022-08-07T09:05:37Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Port Augusta | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Jacaranda Time Port Augusta.jpg | pildiallkiri = Vaade linnale üle Spenceri lahe | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -32.500000 | pikkus = 137.766667 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Port Augusta''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis. Linn asub [[Spenceri laht|Spenceri lahe]] ääres, osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist umbes 322 km põhjas. Linn on asutatud [[1852]]. aastal. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] seeq622jtlr8463uif0xbbszst3fvpn Whyalla 0 634781 6174778 2022-08-07T08:25:59Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast asula | nimi = Whyalla | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = View from Hummock Hill, Whyalla, 2017 (02).jpg | pildiallkiri = Vaade linnale Hummock Hillilt | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -33.030278 | pikkus = 137.573333 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Whyalla''' on linn [[Lõuna-Austraalia]]s. Linn asub [[Spenceri laht|Spenceri lahe]] ääres ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist umbes 395 km kagus. See on osa...' wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Whyalla | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = View from Hummock Hill, Whyalla, 2017 (02).jpg | pildiallkiri = Vaade linnale Hummock Hillilt | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -33.030278 | pikkus = 137.573333 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Whyalla''' on linn [[Lõuna-Austraalia]]s. Linn asub [[Spenceri laht|Spenceri lahe]] ääres ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist umbes 395 km kagus. See on osariigi suuruselt neljas linn, Adelaide'i, [[Mount Gambier]]i ja [[Gawler]]i järel. [[2018]]. aastal elas linnas 21 742 inimest ja linna rahvaarv oli eelneva viie aasta jooksul vähenenud umbes 0,75 % võrra aastas. ==Viited== {{Viited}} 2qtqav5e1a7cgea3b31tspifjbhh6gq 6174780 6174778 2022-08-07T08:27:24Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Austraalia linnad]]; +[[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Whyalla | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = View from Hummock Hill, Whyalla, 2017 (02).jpg | pildiallkiri = Vaade linnale Hummock Hillilt | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -33.030278 | pikkus = 137.573333 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Whyalla''' on linn [[Lõuna-Austraalia]]s. Linn asub [[Spenceri laht|Spenceri lahe]] ääres ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist umbes 395 km kagus. See on osariigi suuruselt neljas linn, Adelaide'i, [[Mount Gambier]]i ja [[Gawler]]i järel. [[2018]]. aastal elas linnas 21 742 inimest ja linna rahvaarv oli eelneva viie aasta jooksul vähenenud umbes 0,75 % võrra aastas. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] cfwar29kcss6jgf8w9bo8g96mcar0y0 6174793 6174780 2022-08-07T09:03:55Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Whyalla | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = View from Hummock Hill, Whyalla, 2017 (02).jpg | pildiallkiri = Vaade linnale Hummock Hillilt | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = -33.030278 | pikkus = 137.573333 | asendikaart = Lõuna-Austraalia }} '''Whyalla''' on linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis. Linn asub [[Spenceri laht|Spenceri lahe]] ääres ning paikneb osariigi pealinnast [[Adelaide]]'ist umbes 395 km kagus. See on osariigi suuruselt neljas linn, Adelaide'i, [[Mount Gambier]]i ja [[Gawler]]i järel. [[2018]]. aastal elas linnas 21 742 inimest ja linna rahvaarv oli eelneva viie aasta jooksul vähenenud umbes 0,75 % võrra aastas. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Austraalia]] 97p3rsfmovagn2uhy011dwa5wdnci2r Leksandrowa 0 634782 6174802 2022-08-07T09:23:04Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Leksandrowa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Leksandrowa | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Leksandrowa_2a1.jpg | pildiallkiri = Teerist Leksandrowas | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 756 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Leksandrowa Wieś Leksandrowa w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Leksandrowa''' on küla [[Poola]]s Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vo...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Leksandrowa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Leksandrowa | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Leksandrowa_2a1.jpg | pildiallkiri = Teerist Leksandrowas | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 756 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Leksandrowa Wieś Leksandrowa w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Leksandrowa''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] p6f1jb3meb4zdsh4mxshcmkmz6cmk47 6174808 6174802 2022-08-07T09:31:48Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Leksandrowa | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Leksandrowa | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Leksandrowa_2a1.jpg | pildiallkiri = Teerist Leksandrowas | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 756 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Leksandrowa Wieś Leksandrowa w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Leksandrowa''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]. Leksandrowa asub [[Nowy Wiśnicz]]ist ligikaudu 3 km ja [[Bochnia]]st umbes 8 km lõunas. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] 3l5cefqwegq6tljr5r1q2xp5r5on1o6 Ratsoni 0 634783 6174807 2022-08-07T09:30:46Z Pietadè 41543 #suuna [[Razoni]] < Сухогруз Razoni («Рацони»), плавающий под флагом Сьерра-Леоне, прибудет в северный ливанский порт Триполи во вторник утром, сообщил источник в портовой администрации. https://vz.ru/news/2022/8/6/1171345.html> wikitext text/x-wiki #suuna [[Razoni]] e0q0ez2rzwf2bdee3xb6kg1ixgq7qpe Ukraina Kaitsmise Eest 0 634784 6174812 2022-08-07T09:44:00Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast autasu |Nimi = Ukraina Kaitsmise Eest |Pilt = Відзнаки Президента України «За оборону України» (в,ц) (аверс).png |Lint = |Pilt2klass = |PiltLint2klass = |Pilt3klass = |PiltLint3klass = |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = {{Pisilipp|Ukraina}} |Тüüp =...' wikitext text/x-wiki {{Infokast autasu |Nimi = Ukraina Kaitsmise Eest |Pilt = Відзнаки Президента України «За оборону України» (в,ц) (аверс).png |Lint = |Pilt2klass = |PiltLint2klass = |Pilt3klass = |PiltLint3klass = |Рildi laius = |Algne nimi = |Deviis = |Riik = {{Pisilipp|Ukraina}} |Тüüp = |Keda autasustatakse = [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemõõdulise relvastatud agressiooni]] vastu võidelnud jõustruktuuride töötajad |Autasustamise alused = |Keda autasustakse = |Mõõtmed = |Asutamise aeg = 5. august 2022 |Esimene autasustamine = |Viimane autasustamine = |Autasustamiste arv = |Kõrgem autasu = |Madalam autasu = |Võrdne autasu = }} '''Ukraina Kaitsmise Eest''' ([[ukraina keel]]es ''За оборону України'') on [[Ukraina]] riiklik teenetemärk. == Ajalugu == Ukraina president asutas selle autasu 5. augustil 2022. Presidendi ukaasi kohaselt autasustatakse sellega [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemõõdulise relvastatud agressiooni]] vastu võidelnud jõustruktuuride töötajad.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №559/2022 Про відзнаку Президента України "За оборону України", 05.08.2022</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina teenetemärgid]] qst84m8k4k1cjw9c7s7n0fi54cltnr8 Arutelu:Ukraina Kaitsmise Eest 1 634785 6174824 2022-08-07T10:14:29Z Andres 5 /* Läbiv suurtäht? */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Läbiv suurtäht? == Kas siin peab olema läbiv suurtäht? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2022, kell 13:14 (EEST) fnsigsmkeus9jpuc6lw0d04loilj074 Hochschwab 0 634786 6174840 2022-08-07T10:47:25Z 2001:7D0:8400:5580:8088:23A:E7A6:C81F Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} {{Mägi | nimi = Hochschwab | pilt = Hochschwab.jpg | pildiallkiri = Hochschwabi tipp päikeseloojangul | kõrgus = 2277 m | asukoht = [[Steiermargi liidumaa]], [[Austria]] | mäeahelik = [[Hochschwabi mäed]] | suhteline kõrgus = | laiuskoord = 47.61806 | pikkuskoord = 15.14222 | asendikaart = Austria }} '''Hochschwab''' [[Ülem-Steiermark|Ülem-Steiermargis]] on mägi ja kõrgeim tipp s...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{Mägi | nimi = Hochschwab | pilt = Hochschwab.jpg | pildiallkiri = Hochschwabi tipp päikeseloojangul | kõrgus = 2277 m | asukoht = [[Steiermargi liidumaa]], [[Austria]] | mäeahelik = [[Hochschwabi mäed]] | suhteline kõrgus = | laiuskoord = 47.61806 | pikkuskoord = 15.14222 | asendikaart = Austria }} '''Hochschwab''' [[Ülem-Steiermark|Ülem-Steiermargis]] on mägi ja kõrgeim tipp samanimelises mäestikus. == Asukoht == Hochschwabi tipp on tasane, kaljude ja rohuga kaetud kuppel, millele saab hõlpsasti ronida [[Schiestlhaus]]ist (2153 m) kirdesse umbes poole tunniga läbi läänepoolse platoo (Biwakschachtel Fleischerhütte). Schiestlhausile saab läheneda Seewiesenist (974 m) [[Steirischer Seeberg]]i jalamil ''Seetali'' oru kaudu, ''Untere Dullwitzist'' [[Voisthaler Hütte]]ni, ''Obere Dullwitzi'' ja ''Graf-Meran-[[Steig]]ini'', samuti põhjast, [[Weichselboden]]ist [[Salza (Enns)|Salza orus]]. Hochschwabi eksponaat on selle võimas lõunakülg, mille laius on peaaegu 2 km ja mis tõuseb kuni 300 m kõrgusele Trawiesi sadulast ning Trawiestali (edas) ja ''Obere Dullwitzi'' (kagus) orgudest, mis selles punktis kohtuvad. Lõunapoolsel küljel on igas raskusastmes ronimisrajad. == 1988. aasta Hochschwabi tragöödia == 1988. aasta novembri alguses toimus Hochschwabil alpinismitragöödia, mis käivitas seni suurima Steiermargi mäepäästeteenistuse poolt läbiviidud otsinguoperatsiooni. Seitsmemeheline rühm oli 2000 m kõrgusel 2 päeva ja ööd tormide ja jäise temperatuuri lõksus. Pärast 150 alpisandarmi ja mäepäästetöötaja ning viie helikopteri lähetamist leiti, et viis seltskonnast on surnud ja ülejäänud kaks jäid raskete vigastustega ellu. dqib6r2uuxob6wgrhx6lh8m9xp866s6 Salza (Enns) 0 634787 6174859 2022-08-07T11:37:19Z 2001:7D0:8400:5580:8088:23A:E7A6:C81F Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} {{Jõgi | nimi = Salza | pildi_nimi = Salza01.jpg | pildi_seletus = Salza [[Palfau]] lähedal | pildi_laius = | lähe = Traisenberg, [[Alam-Austria]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Enns (jõgi)|Enns]] | suue_NS = 47.6706 | suue_EW = 14.7275 | suue_ulatus = | valgla_maad = Austria | pikkus = 90,3 km | valgla_pindala = 868 km² | jõe_langus...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{Jõgi | nimi = Salza | pildi_nimi = Salza01.jpg | pildi_seletus = Salza [[Palfau]] lähedal | pildi_laius = | lähe = Traisenberg, [[Alam-Austria]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Enns (jõgi)|Enns]] | suue_NS = 47.6706 | suue_EW = 14.7275 | suue_ulatus = | valgla_maad = Austria | pikkus = 90,3 km | valgla_pindala = 868 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = }} '''Salza''' (ka '''Mariazeller Salza''') on [[Enns (jõgi)|Ennsi]] idapoolne lisajõgi. See algab [[Traisenberg]]i mäelt [[Alam-Austria]]s ja voolab [[Mariazell]]ist lõuna pool läbi [[Steiermargi liidumaa]] [[Wildalpener Salzatal]]i looduskaitseala. See suubub [[Großreifling]]i ([[Landl]]i osa) lähedal Ennsi. [[Weichselboden]]i ([[Mariazell]]i osa) all on [[Prescenyklause]], [[ülevoolupais]] (kivitamm), mida kasutati 1848. aastal metsa parvetamiseks. Tänapäeval kasutatakse reservuaari vett väikese elektrijaama toiteks. Veehoidlast allavoolu on Salza süstamatkajate lemmikpaik. Paljud Salza väikeste lisajõgede allikad on kinni püütud ja neid kasutatakse [[Viin]]i veevarustuseks. pv77vqyilpm5s61kovpt2gn3b2v03nc